Tciiipunalipu ordeniga NR. 13 [30] NOYEMBER r989
ei taga sotslaalset arengut vastavelt vajadusele. Dsi- algsed pdhilised kulutused tuleks teha: haridusasutus- tele (5 kooli) 424 000 pluss 6petajate kommunaalteenused Ptiiirdumine ca 12 000, haridusasutuste kap.-remont 69 000, kultuu- riasutustele ea l9 000 ja tervishoiule ca 65 000. Riiklikeks On lriifte j6udmas aeg otsustada, kas meie kiilanbu- toetusteks neile, kes ei saa pensioni, liiheks ca 20 000 ja kogu elanikud ion valmis looma ornavalitsuslikku hal- vaiitsemiskuludeks ca ?5 000. ,See arv v6ib n[ida suur. dusiiksust valda. Selgituseks nii palju, et ENSV Ministrite N6ukogu miili- - rusega nr. 335 korrigeeriti l" okt. k. a. kohalike omava* Haldusieformi omapiiraks on vdimalus reform teos- ja tada alt, s. t. luua i s e kohapeal vald. Vdim on €n&m- litsusorganite riigiasuf,uste tiiiitajate palkasid" Valitsus* pakkumisel. Kui mitte kohalikud elanikud, siis k e e g i kulude alla kuuluvad veel materiaalne abi, haigusrahad, kindlasti selle v6tab (kas m6ni partei v6i riihmitus)- majanduskulu, nbukogu istungjiirkude ja valitsuse is- tungite plievarahad, saadikutegevuse kompenseerimise Miks on meil vaja omavalitsust, iseotsustamist? Aga ja -'eepiirast, et iga territoriaalne iiksus on analoogiata esinduskulutl, kulud lepingulise tiiij tasustamiseks, ko- rujalt, unikaalne, s. t. ainulaadne. Kas k6iki ainulaad- mandeeringud jm. Ka tuleb meil katta teatud osa Rak- seid 'objekte saab juhtida iiheselt? Loomulikult mitte.. vere rajooni keskhaigla, polikliiniku ning Inju Laste- kodu kuludest. See oli vaid osa sfiiiirist, mis edaspidi Usun, €t meie kiilandukogus on jdutud valmisole- peaks tulema valla iilalpidamisele. On palju valdkon- kuni luua omavalitsuslik haldusiiksus. See ei toimu di, mille eest hoolitsevad majandid ja ettev6ttecl (laste^ muidugi peevapealt ja kiiilandukogu,iimbernimetamine aiad, pansionaat, klubict jne.) ning mis vajavad iilal" vallaks sisuliste muutusteta ei anna midagi, pidarnist, ,seega lisatulusid. Ari'estada tuleks ka tervis* Jiirgnevaga esitan p6himdftetrise kairandi sellest, mis- hoiutiiiitajate ebanormaalselt madalaid palkasid. sugune tuleb uus haldusaparaat, lkiilan6ukogu lgg0. aas- ta eelarve ning iimberkorraldustega seotud probleemid. N6ukogu esimesel istungjergul valivad saadikud en- , da hulgast esimehe, kes on iihtlasi ka valitsuse ,(endine '" nimetus tiiitevkomitee) juht, tulevane vdllavanem, Va- il : litsus on kiilan6ukogu tiiitevorgan, kes tegutseb talle ndukogu poolt antud volituste piires, kaitstes omavalit- "+1 susiiksuse huve" N6ukoCu kinnitab esimehe esildisel Mida tiihendab oma eelarve? See on v6imalu-s valitsuse koosseisu ning selle kantselei palgafondi. Va- i s e otsustada, kuhu ja kui palju on vaja raha. Otsus- litsuse tiiii tagab kantselei, mille eesotsas on sekretiir. Va- tajaks on saadikud, kes selle eest vastutavad. Vaidlusi litsuse liikmed v6ivad olla palgalised tiiiitajad, kuid nad kindlastri tuleb, sest raha ei ole nii rpalju, et k6igeks ei lohi olla (pea.le esimehe) antud n6ukogu saadikud. Biisaks. Teeme siis "peaproovi> uue koosseisuga Sra! Sekretiir kuulub valitsusse oma ametikoha jiirgi ning ei Loomulikult avalikustame eelarve tulud ja kulucl. tohi olla antud ndukogu- saadik. Valitsus iuleks uues koosseisus ?-liikmeline (esimees, tema abi, sekret?ir ja 13. novembriks tuli .meil uuesti liibi vaadata ktila- 4 liiset iihiskondlikel alustel). n6ukogu 1990. a. eelarve tulude osa, et tagada territoo- Sekretiir juhib kantseleid, kuhu 'kuuluvad 2 amet- riumi normaalne funktsioneerimine IME tingimustes. --aikku ja raamatupidaja. Etlaspidi on vaja tdiile v6tta Samaks kuupiievak5 pidi ENSV Agrotiitjstuskoondise Maa- rel 2 spetsialisti .(iiks hakkab tegelema valla planeeri- korralduse Valitsus viilja tiiiitama Vinni kiilandukogule mise ja ehituskiisimustcga, teine komnrerts-, iikonooni- maa iileantlmise ja viiljaandmise tingimused ja ajutine k"- j, varusiuskiisimustega). kord. Nii saab paika m a a kiisimus. AINULT KOHALIK VSib tunclucla, et aparaat paisub suureks, kuid tu-' OMAVALITSUSOBGAN HAKKAB EDASPIDI OTSUSTA. leb m:i.rkida, et selline koosseis on planeeritud ainult MA MAA JA LOODUSRESSURSSIDE KASUTUSELE k[esolevaks etapiks. Tulevikus, juba tOelise villa pu- hul, lisandub veelgi funktsioone ning loomulikult ka ANDMIST. Kaob m6iste
IO. DETSEMBER _ KOHALIKE NOUKOGUDE VA,LIMISTE PAEV il--
fifrruHffiseAmxnf,'rutrgAlunfiKpAewffi
#ei
JAAN VILU LEMBIT LAKS ENN SAASK
LT.]MBITU LEIS TIEI}'O PART JAA.N KORN
MEIE SAADIKUl(ANDlDAADID Valimisprotseduurist Vinni Kiila II,SN valimisringkonnas nr' I (Pajusti' Vana-Vinni, Aravuse) on neli saadikuma'ndaati, saadiku- _- Vinni Kiila Valimissedelitele on tnikitud saadikukandidaatide x""&ault" on viis: JURI ALLIKALT - -Neia viihemalt rohkem' LEMBIT LAKS majandi metskon- nimeO. pean olema sedelii -.iiks iiSrf-if - j-q!t-a- 'Xuion valimisringkonnas saadikumandaate rJ-iif"-, "tm".t,nftN fnXSON '- Aravuse kalamaiandi vastaiast vaid Pajusti katlamaja juhataja' HIL- V"ii,iu *i t6mUa Uhegi saadikukandid'aadi nim-e maha' ii"l--rNn- Seasr< - soovile {1', 2" 3' jne.')' TOOMINGAS Pensronar' ,aiilJt.u r.u"oiou.aia^;;;;t"u-i-n"""-bri vastavlt oma MA - ja on iiks i Vilde-nimelise kir1anduspreerrlio tr"ohekord.ne loureoat, Eesti NSV teeneline kirjanik VAINO ILUS, kes 8. d.et- sembril saab 60-aastaseks, tuli meie kirjandusse kaas- aegse maaelu nsjaliku kiisitlejana. Ka preemiaga ptirjatud, rornaanid.es <'IUU IjEKU LY lD" 11969) jo (KINSLI PEREMEHEDD (1978) on Viiina ILus jiiiinud sotsiaalsete probleemid,e pijstitajaks ja lahenda- jaks. Tema t66des on ikka ',,',: Uued tuuled ametiiihingusse ! ''. :,,:..:,'.t: ':::::::: 26. oktoobril oli rnajandis ametiiihingu konverents, ,kus pdhiktisimuseks Eesti Maat Endel MOL(}TOX. Eduard vitde nim. kothooriTj",l?oi:111 2O2130 Rakve.re paiusti. Maht 0,5 raioon. Telefon: 47..4O1. triikipoognat. Trtikiarv 800. Tasuta. Trtikikoda .Kaevur,,, Kohila_Jdive, sepa t. 19. V. Kingis_ Tell. nr. 74?a