DOCSLIB.ORG

Vallavanema Veerg Meid on Vallas Kokku 4715 Elanikku

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vallavanema Veerg Meid on Vallas Kokku 4715 Elanikku Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2017 30. jaanuar - 2. veebruar Vallavanema veerg Vinni-Pajusti Gümnaasiumis Rauno Võrno on olnud Vinni volikogu aseesimees ja ka voli- AVATUD USTE PÄEVAD kogu esimees. Kuid alles nüüd vallavanema aktiivselt tegutse- des on ta filmikeeles rääkides n-ö keskplaanist suurde plaani Lastevanematel jt huvilistel võimalik tõusnud. Sestap paluski Koduvalla Sõnumid vallavanemal end külastada tunde, kohtuda õppejuhi lugejatele lähemalt tutvustada. ja direktoriga. Rauno Võrno: Olen kohalik mees, juurtelt pärit Kehalast. Koolis Tundide külastamiseks ja vestluseks käisin Vinni-Pajusti Gümnaasiumis. Keskhariduse omandamise järel läksin õppima Tallinna Tehnikaülikooli transporditehnikat. kooli juhtkonnaga palume end eelne- Elasin Tallinnas. Elukorraldus tõi aga muutusi ja kool jäi pooleli. valt registreerida telefonil 3278081 Peamine põhjus maale elama tulla olid siiski lapsed. Mulle ei või [email protected] vähemalt 1 päev mahtunud pähe mõte, et minu väike koolijüts peab koolis käi- miseks iga päev keerlema Tallinna tiheda ja ohtliku liiklusega enne külastust. karussellis. Tulin tagasi Kehalasse, nüüd juba oma perele kodu rajama. Õpinguid jätkasin kodukõrgkoolis, Lääne-Viru Raken- /Tunniplaan: https://vinnipajusti.edupage.org/timetable duskõrgkoolis, kus omandasin kõrghariduse. Oleme terve perega oma koduvallaga seotud: poeg käib Vinni-Pajusti Gümnaasiumis, Kohtumiseni VPG-s! tütar Vinni lasteaias, abikaasa töötab Vinni Perekodus. Kuidas võrdled volikogu esimehe ja vallavanema tööd? Rauno Võrno: Volikogu esimehe ja vallavanema töö erinevad Vallavalitsus organiseeris teineteisest nagu öö ja päev. Vallavalitsuse töö on korraldusliku si- suga. Seda, pea igat eluvaldkonda hõlmavat tööd teeb meeskond, kaasa ei too. Teenuste osutamine teeninduskeskustes Tudus, notari Viru-Jaagupisse vallavalitsus, mida juhib vallavanem. Volikogus toimub peaas- Roelas ja Viru-Jaagupis on kirjas ka valdade ühinemislepingus. jalikult hääletamine. Volikogust sõltub, kas valla jaoks olulised Alanud aasta üheks olulisemaks väljakutseks tavapärase elu lepinguid sõlmima otsused võetakse vastu või lükatakse tagasi. Volikogu koosneb korraldamise kõrval ongi suur ettevalmistustöö täitmaks ühi- meie igaühe esindajatest - volikogu liikmetest, kelle õlule on sea- nemislepingus kolme valla poolt kokku lepitut ja kirja pandut. dusandja pannud valla eluks ja arenguks kõige tähtsamate otsuste Neid hakkab vastu võtma juba uus, Rägavere, Laekvere ja Vinni tegemise – vallaeelarve, arengukavade, strateegiate jmt otsuste valla elanike esindajatest valitud vallavolikogu. Minu senine vastuvõtmise. Otsuste elluviimise eest vastutab vallavalitsus. kogemus valla inimeste ja ametnikega lubab eeldada, et saame Mis on vallas uuest aastat uut moodi? selle tööga hakkama. Rauno Võrno: Uuest aastast jätkab Vinni vald seniste osavalda- Suvel on meie vallal au ja kohustus korraldada Vinnis parimal de asemel teeninduskeskustega Roelas, Viru-Jaagupis ja Tudus. tasemel Eestimaa valdade suvemängud. Enne suvemänge, märtsi Teeninduskeskustes jätkab elanike vastuvõtmist kord nädalas algul võistleb Vinni valla spordiesindus Valgas, kus võistlemise haldusjuht, kes kuulab ära inimeste rõõmud-mured. Teenindus- kõrval saame käia veel viimast korda korralduslikke kogemusi keskuses on aastatega välja kujunenud kindlad teenused, nende saamas. osutamist jätkab haldusjuht. Inimeste jaoks nimemuutus muud Edu meile kõigile alanud aastal! Meid on vallas kokku 4715 elanikku ...ehk Vinni valla rahvastik seisuga 01.01.2017 4. jaanuaril käis Rakvere notar Irma Rahnu Viru-Jaagupi raama- Vinni vallas elas 1.jaanuari seisuga 4715 inimest, neist 2390 naist ja 2325 meest. tukogus sõlmimas notariaalseid lepinguid kinnistutele isikliku Piira 290 Naiste keskmine vanus on 46,2 ja meestel 40,8 aastat. Keskmine vallaelanik on kasutusõiguse seadmiseks kergliikluse rajamise eesmärgil. 43,5-aastane. Vetiku 141 „Vallavalitsus kergendas Viru-Jaagupi elanikel notariaalsete Valla eakaim naine saab veebruarikuus 99-aastaseks ja eakaim mees on 95-aastane. lepingute sõlmimist, kutsudes notar Irma Rahnu Viru-Jaagupisse 2016. aastal sündis 37 last ja suri 63 inimest. Mäetaguse 48 kergliikustee jaoks olulisi tehinguid sõlmima,” lausus Vinni val- 5 last said kahest nimest koosneva eesnime. Korduvaid eesnimesid ei olnud. Karkuse 29 Mõdriku 94 lavanem Rauno Võrno. Vana- Valda saabus 208 ja lahkus 224 inimest. 95 inimest liikus valla siseselt. Vinni 875 Lepingud sõlmiti kolme kinnistu omanikuga, sh 12-korteriga Vinni 96 Valla elanikkond vähenes aasta jooksul 42 inimese võrra. Kaasiku tn 1 ja Viru-Jaakobi kogudusega kui kinnistute omanikega. Pajusti 655 Kokku käis lepinguid sõlmimas 16 inimest. Kakumäe 69 Inju 96 Kehala 45 Aruvälja 22 Tõnisepäeva naistepäev Viru-Jaagupi 371 Koeravere 58 Allika 29 Aravuse 11 Kannastiku 26 Võhu 49 Palasi 21 Nurmetu 31 Voore 57 Anguse 25 Kadila 92 Küti 104 Obja 49 Aruküla 84 Kulina 42 Veadla 68 Puka 28 Tammiku 28 Kaukvere 1 Lähtse 31 Rasivere 19 Ristiküla 48 Tudu 300 Lepiku 40 Roela 479 Valla rahvastik 2017 Alavere 31 külade ja alevike kaupa Rünga 23 Soonuka 9 Suigu 7 valla kaardil. Saara 35 Anneli Riim 20-mehelist ühendansamblit juhendamas. Vinni vallas on 37 küla „Meil on ka üks laul tümpsu saatel!“ tutvustas Roela meesansambli ja 5 alevikku. Sõbrad juhendaja Anneli Riim humoorikalt Roelas 15. jaanuaril tõni- sepäeva meestelaulu kontserdil oma ansamblit. Anneli Riimi sõnul võtsid nad eeskuju Roela meestest, kes enamasti laulavad Tarmo Alavere seatud taustamuusika saatel. Rakvere meesansamblit peetakse ka Rakvere meeskoori järeltu- Valla rahvastik 2016 ja 2017 külade ja alevike kaupa lijaks, kuna ansamblis laulab palju koorilaulu taustaga mehi. Koo- Asula 01.01.16 01.01.17 Kulina küla 41 42 Rünga küla 26 23 rilaulud kõlavad enamasti saateta ja nii esitasidki Rakvere mehed Alavere küla 22 31 Küti küla 110 104 Saara küla 38 35 mitu a capella lugu. Paitasid kõrva! Allika küla 28 29 Lepiku küla 36 40 Soonuka küla 10 9 Roela mehedki olid sõprade eeskuju järgides ansambli sünnipäe- Anguse küla 21 25 Lähtse küla 31 31 Suigu küla 6 7 vaks selgeks õppinud saateta loo. Roela mehed on oma kodusaalis Aravuse küla 9 11 Mõdriku küla 99 94 Tammiku küla 20 28 palju esinenud ja hääled kokku kõlama lihvinud. Neidki oli hea Aruküla 82 84 Mäetaguse küla 43 48 Tudu alevik 303 300 kuulda. Aruvälja küla 22 22 Nurmetu küla 33 31 Vana-Vinni küla 97 96 Lisades siia veel Roela poisi Tambet Põllu laulu ja Rakvere pillime- Inju küla 93 96 Obja küla 55 49 Veadla küla 66 68 he Kalle Penteli lõõtsalood, saame toreda muusikalise pärastlõuna. Kadila küla 95 92 Pajusti alevik 644 655 Vetiku küla 135 141 Kontserdi atmosfääri muutis lahedaks ansamblite vaheline sõbra- Kakumäe küla 71 69 Palasi küla 28 21 Vinni alevik 901 875 lik õhkkond - teineteist tuntakse aastaid. Kontsert läks kohe käima Kannastiku küla 26 26 Piira küla 292 290 Viru-Jaagupi alevik 378 371 - valdavalt naistest koosnev publik elas plaksutades kaasa kodust, Karkuse küla 29 29 Puka küla 28 28 Voore küla 59 57 maast ja merest ning naistest jutustavatele lauludele. Kaukvere küla 1 1 Rasivere küla 18 19 Võhu küla 52 49 Kui mehed ainult tahavad, võivad nad ka tõnisepäeva naistepäe- Kehala küla 46 45 Ristiküla 47 48 Vinni valla täpsusega 59 59 vaks muuta! Elagu sõprus ja meeste laul! Koeravere küla 64 58 Roela alevik 493 479 Kokku Vinni vald 4757 4715 Hilje Pakkaneni tekst, foto 2 ma. Sari kestis jaanipäevani. ja laulis Toomas Anni, mees, Kirju aasta 2016 16. aprillil toimus Vinni Spordi- kes kunagi Kadilas traktorirooli Pajusti klubi kutsub tooma kompleksis traditsiooniline laste keeranud. Kirjandusauhinna JAANUAR külmakraadist hoolimata Vin- ja noorte sumoturniir Maias- laureaatide tammikusse said näitusele fotosid ni-Rakvere talvejooksusarja avae- mokk ning selgitati maakonna oma tammed kunagised kolhoo- 1. jaanuaril sai MTÜst Roela tapile kohale oli tulnud üllatavalt noored sumomeistrid. siesimehed August Room, Erich Pajusti Klubi korraldab vabariigi iseseisvuspäevale Rahva Maja vallavalitsuse hal- palju jooksusõpru.. 18. aprillil avati Vinni Spordi- Erilt ja Arvi Toome. pühendatud fotokonkursi teemal “Minu kodukant latav asutus Roela Rahvamaja, 13. jaanuaril pärjas Lääne-Viru- kompleksis Vinni postipunkt, 25. aprillil liikus Vinni-Pajusti ja inimesed“. uue juhatajana asus tööle Tarmo maa Spordiliit maakonna 2015.a mis teenindas inimesi viiel päe- gümnaasiumi õpilaste meister- Pildistamise objektiks võivad olla perekond, lähikond- Alavere. lased, töö-või õpingukaaslased, sõbrad, loodus, hooned, parima naissportlase tiitliga Tu- val nädalas. datud liiklusvanker läbi Vin- 1. jaanuarist lõpetas tegutsemi- sündmused jne. dust pärit maadleja Epp Mäe. 20. aprillil andis vallavanem ni aleviku Vinni lasteaeda, et se vallamajas asunud Omniva Fotod võivad olla pildistatud lähiminevikus, ajavahemi- 19. jaanuaril näitas Tallinna TV Toomas Väinaste värskele Vilde mudilastele liikluskasvatuses Pajusti postkontor. Vallavalitsus kus 2015. aasta kuni veebruar 2017. Tähtis on foto sõnum, pooletunnist Kodupaiga saadet kirjandusauhinna laureaadile abimeheks jäädagi. hakkas otsima teenuse osuta- kunstiline või ajalooline väärtus ja kvaliteet. Vinni vallast. Andrus Kivirähkile üle kirjandu- 24. aprillil tõi Vinni roboring Mai mise jätkamise võimalusi Vinni Parimate fotode autoreid tunnustatakse tänukirjade 20. jaanuaril läksid Vinni valla sauhinna lasteraamatu „Oskar Pitsenri juhendamisel Jõhvis toi- ja auhindadega. alevikus. kolme lasteaia poolsada kooli- ja asjad“ eest ning “taasavati“ munud hiiglaslikult mitmesaja Ootan valla inimestelt,
Load more

Recommended publications
  • Volikogu 19. Detsembri Istungilt Perekonnaseisutoimingud 2019
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2020 Volikogu 19. detsembri Vinni valla elanikud VALLAVANEMA VEERG istungilt asulate kaupa 2020 Vinni valla 2020. aasta eelarve I lu- Lastekodu kompleksi ja ela- Küla, alevik Kokku Nurmetu küla 33 gemine. Vinni Vallavolikogu lõpetas mukvartali detailplaneeringu osali- Vinni vald 16 Nõmmise küla 33 2020. aasta vallaeelarve I lugemise ne kehtetuks tunnistamine reformi- Aarla küla 8 Obja küla 48 ning kinnitas 2019. aasta lisaeelarve. mata maa osas. Maa-amet nõustus Lasteaiaõpetaja töötasu alammää- detailplaneeringu osalise kehtetuks Aasuvälja küla 24 Paasvere küla 185 ra kinnitamine. Volikogu kinnitas tunnistamisega tingimusel, et koos- Alavere küla 28 Padu küla 36 lasteaiaõpetaja töötasu alammääraks tatavas Vinni valla üldplaneeringus Alekvere küla 38 Pajusti alevik 643 täistööaja korral 1184 eurot kuus. määratakse jätkuvalt riigi omandis Allika küla 21 Palasi küla 28 Magistrikraadiga või sellega võrdsus- oleva maa perspektiivseks maakasu- tatud tasemega lasteaiaõpetaja tööta- tuse juhtotstarbeks väikeelamumaa. Anguse küla 21 Piira küla 325 su alammääraks täistööaja korral on Aravuse küla 13 Puka küla 31 Alles me vaatasime 31. detsembri ööl kella kuk- 1315 eurot kuus. Arukse küla 25 Põlula küla 52 kumist, et siis õue minna värvilisi tulesid taevas- Aruküla 93 Rahkla küla 131 se lennutama ja neid imetlema, kui juba üks kuu Perekonnaseisutoimingud Aruvälja küla 25 Rajaküla 51 alanud aastast on käest libisemas. Pikkadele pü- Ilistvere küla 2 Rasivere küla 16 hadele on järgnenud töine jaanuar, millega Vinni vald sammub 30. aastale vastu ehitus- ja remon- 2019. aastal Inju küla 94 Ristiküla 44 3. jaanuari 2020 seisuga elas Vinni kahe paari puhul oli tegemist kak- ditöödega vallaobjektidel. Kaasiksaare küla 40 Roela alevik 483 vallas 6878 inimest, neist 3453 meest sikõe ja -vennaga.
    [Show full text]
  • Vallavanema Veerg Vallavolikogu 20. Detsembri Istungi Materjale
    Koduvalla Sõnumid TASUTA Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Jaanuar 2019 Vallavolikogu 20. detsembri istungi materjale VALLAVANEMA VEERG Volikogu istung toimus Venevere Seltsimajas. mistingimused. Toetatakse liikuvusega seotud Teise, Küti külas Aravuse tee 6 asuva kinnis- Aasta alguse üks ühisettevõtmisi Vinni valla 2019. aasta eelarve esimene toiminguid, hügieeni- ja köögitoiminguid. tu (pindalaga 790 m²) sihtotstarve on ärimaa. on Vinni valla turismi tutvustami- lugemine. Volikogu lõpetas Vinni valla 2019. Volikogu kehtestas Venevere Seltsimaja Võõrandamine toimub enampakkumise korras. ne Tallinnas messikeskuses 8.-10. aasta eelarve esimese lugemise. põhimääruse. Seltsimaja varasem põhimäärus Vee-ettevõtja määramine ja tegevuspiir- veebruarini toimuval turismimessil Volikogu kinnitas 2018. aasta lisaeelarve pärines aastast 2006. Uus seltsimaja põhimää- konna kehtestamine. Volikogu määras Vinni Tourest 2019. Kui üksikud tegijad kogumahuga 457 038 eurot. rus on kaasajastatum ning selles on selgemalt vallas vee-ettevõtjaks AS-i Emajõe Veevärk välja arvata, siis varem ei ole Vinni Volikogu kehtestas hooldajatoetuste mää- ja arusaadavamalt kirjas seltsimaja ülesanded tähtajaga kuni 1.01.2031, tegevuspiirkonna- vald sel Eesti suurimal turismimes- rad 2019. aastaks. Alates 1. jaanuarist 2019 on ja kohustused. ga Pajusti, Vinni ja Viru-Jaagupi alevik ning sil üldse käinudki. Nii et esmakord- Vinni vallas sügava puudega lapse hooldaja või Volikogu kehtestas ka Muuga Spordihoone Vetiku, Inju, Kadila, Kulina ja Kakumäe küla. selt oleme messil
    [Show full text]
  • Puistute Juurdekasv – Metsanduse Põhitõed Ja Müüdid Räägime Ühest Metsanduse Põhimõistest – Puistu Juurde- 56 TOIVO MEIKAR Kasvust
    METSANDUSAJAKIRI • ILMUNUD AASTAST 1921 SÜGIS 3 / 2 0 1 3 Loodusharidus lähendab lapsi metsale Metsatervenduse OÜ panustab tulevikule HIND 3 . 5 0 € autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ME ANNAME ENDAST PARIMA, ET SAAVUTAKSITE PARIM TöötuledA TULEMUSE ParemParem valgus valgus tagab tagab jõudluse! jõudluse! Töötulede tõhusus on väga oluline eriti talveperioodil, kus head Töötulede tõhusus on väga oluline eriti päevavalgusttalveperioodil, napib. kus Meie head valik päevavalgus Performancet napib Plus. Meietöötulesid pakub mitmeidvalik Performancelahendusi, et Plusmuutuva töötule valgusegasid pakub töötingimustes mitmeid paremini hakkamalahendusi saada., et muutuva valgusega töötingimustes paremini hakkama saada. Sisu on see mis loeb John Deere Reman komponendid ei ole pelgalt remonditud, vaidTeie edu nad on meile on auasi. justkui Oleme pühendunud uuesti sündinud! pakkuma teile parimat Iga tehnikatkomponent ja on pisi- detailideniteenindust saavutamaks lahti efektiivsvõetud,ust ja jakontrollitud, kasumlikkust raiet öödelkulunud. osad vahetatud jaJohn hoolikalt Deere E-seeria komplekteeritud. on metsamasinate lipulaev. SelleTähtsamateks käigus parendusteks on järgitud on kvaliteeti, midamugav ja ollaksevaikne kabiin, harjutud mis pöörab sünkroonis eeldama tõstukiga John ja nivelleerib Deere’lt. maastikul; Reman kom- sujuvalt toimiv juhtimis- ja kontrollsüsteem; tugevam masina raama ja ühtlasi ponenteparanenud kliirens; kasutades hüdraulikasüsteemi säästad jahutusventilaator, raha, sest mis soovitud hind intervalliga on soodsam! puhub tagurpidi radiaatori puhtaks – need on vaid mõned näited. Lisaks on kõikidel Reman osadel parim garantii! Võta meiega ühendustMeie professionaalsed ja leiame edasimüüjad sobiva pakuvad lahenduse! teile lahendusi parima tulemuse saavutamiseks. Võta meiega ühendust AS INTRAC Eesti, Tartu mnt 167, Rae vald 75301, Harjumaa AS INTRAC Eesti,Tel. 603 Tartu 5700, mnt 167faks Rae 603 vald 5739, 75301 [email protected], Harjumaa www.intrac.ee Tel. 603 5700Pärnu:, Faks 445 603 7345,5739, [email protected],Tartu: 730 1850, www.intrac.
    [Show full text]
  • Roela Piirkond Vinni Vald
    Roela piirkond Vinni vald ARENGUKAVA 2010 – 2016 Koostaja: kohalike elanike initsiatiivgrupp Roela 2010 1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2010- 2016. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava toetub olemasolevatele eeldustele, on realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt peab ka arengukava pidevalt analüüsima, täiustama ja parandama. Arengukavas määratletakse kindlad sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Arengukava olemasolul on erinevate valdkondade tegevused paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad. Arengukava annab eelduse osalemaks erinevates projektides, näitab arengupotentsiaali lähema seitsme aasta jooksul. Arengukava lahutamatuks osaks on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide püstitamise protsessi. Korraldati rahvakoosolekuid, kus arutati uut arengukava. Põhilise töö tegi ära initsiatiivgrupp, kelle eestvedamisel viidi läbi SWOT analüüs (pandi kirja küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud), koostati visioon ning kavandati arenguvaldkonnad. 2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD 2.1. AJALOOLINE TAUST Kahel pool Roela vallseljakut paiknevad külad, mis kõik on mingeid niite pidi seotud Roelaga, mille kohta teame,
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Nr 1 Jaanuar 2011 Vinni Valla Leht
    Koduvalla Sõnumid VINNI VALLA LEHT NR 1 JAANUAR 2011 kult tutvuma Vinni valla valimisjaoskondade Kõik valima! kõikide era- kondade plat- asukohad: Kuu aja pärast toimuvad Eestis Riigi- vormidega, et kogu valimised. Sellest ei saa üle ega teha selgeks, Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Vin- Valimisjaoskond nr 6, asukohaga Pii- ümber. Kogu Eesti meedia saab selle mille ja kelle ni alevik, Sõpruse 16, hääletusruumi ra küla, Nreffi 2, hääletusruumi asu- üle veel terve kuu aga rääkida, aruta- poolt oma hääl asukoht Vinni Spordikompleks. Va- koht vetkeskus. Valimisjaoskonda kuu- da, näidata ja kirjutada. Jääb mulje, et antakse. limisjaoskonda kuuluvad: Vinni alevik, luvad: Piira, Mäetaguse, Karkuse kü- kogu riik elab veebruari kuus ainult Samuti Mõdriku ja Vetiku külad. lad. selle nimel ning kõik muud tegemi- tuleks vaadata Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Valimisjaoskond nr 7, asukohaga sed oleksid nagu peatatud. parteide luba- Pajusti alevik, Tartu mnt 11, hääletus- Kadila küla, hääletusruumi asukoht See on aga vale arusaamine, dusi läbi möö- ruumi asukoht Pajusti klubi. Valimis- Kadila seltsimaja. Valimisjaoskonda sest elu peab ka praegu normaasles dunud nelja- jaoskonda kuuluvad: Pajusti alevik, kuuluvad: Koeravere, Kadila, Nurme- tempos edasi käima. aasta prisma. Kakumäe,Vana-Vinni, Inju, Aruvälja tu, Veadla külad. Paljusid tüütab jutt poliitikast, Kas need, kellel külad. Valimisjaoskond nr 8, asukohaga Küti antud lubaduste täitmisest ja mittetäit- olid võimalu- Valimisjaoskond nr 3, asukohaga küla, hääletusruumi asukoht Küti in- misest üdini ära. Mõned tunnistavad, sed olemas, te- Viru-Jaagupi alevik, Kooli tee 7, hää- ternetipunkt. Valimisjaoskonda kuulu- et just tänu valimistele ja tüütutele gid kõik, et täi- letusruumi asukoht end. koolimaja. vad: Võhu, Aravuse, Küti, Kulina kü- kampaaniatele on neile jutt poliitikast ta oma lubadu- Valimisjaoskonda kuuluvad: Viru-Jaa- lad.
    [Show full text]
  • Mõdriku-Roela Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 31.12.2013 käskkirjaga nr 1-4.2/13/524 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 15.06.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/9 Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................. 4 1. ALA ISELOOMUSTUS ......................................................................................................... 5 1.1. Asukoht ja geomorfoloogia.............................................................................................. 5 1.2. Maakasutus ...................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ..................................................................................................................... 10 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus.............................................................................................................................. 9 1.5.1. Teostatud inventuurid ja uuringud .......................................................................... 13 1.5.2. Riiklik seire ............................................................................................................. 13 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................... 14 2. VÄÄRTUSED,
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Arengukava 2017-2022
    KINNITATUD Vinni Vallavalitsuse 28.12.2016 määrusega nr 5 Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Lasteaed-Põhikool ARENGUKAVA 2017 – 2022 SISSEJUHATUS Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõikest 1 on arengukavas määratud kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad aastani 2022, et tagada lasteaia ja kooli toimimine ning jätkusuutlik areng. Roela Lasteaed-Põhikooli arengukava on koostatud aastateks 2017-2022 ning on lasteaia ja põhikooli (edaspidi lasteaed-kooli) tegevuse üldeesmärke ning nende saavutamise abinõusid käsitlev dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, eesmärgid ja ülesanded ning tegevuskava järgnevateks aastateks. Arengukava on lasteaed-kooli ja kogukonna kokkulepe, millega määratakse, kelle jaoks ja milleks, lasteaed-kooli peetakse, millisena tahetakse lasteaed- kooli näha tulevikus ja kuidas plaanitakse sihini jõuda. Arengukava määrab: 1) Lasteaia- ja kooliarenduse põhisuunad ning valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamise lasteaias-koolis; 2) tegevuskava viieks aastaks; 3) arengukava uuendamise korra. Käesolev arengukava on koostatud ajavahemikuks 01. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2021. Arengukava koostati ajavahemikus august- oktoober 2016. Arengukava lähtealused koostati direktori, juhiabi ja õpetajate poolt ning arutati läbi lasteaia pedagoogilises nõukogus ja kooli õppenõukogus novembris 2016. SWOT-analüüsi koostamiseks ja arengukava eesmärkide ning tegevuste väljatöötamiseks viidi oktoobris 2016 direktori ja juhiabi eestvedamisel lasteaed-kooli töötajatele läbi töötuba. Direktor esitas
    [Show full text]
  • Vinni Valla Jäätmekava 2015 – 2020 Koostamisel on Arvestatud Kehtivatest Õigusaktidest Tulenevate Nõuete Ja Kohustustega
    Vinni valla jäätmekava 2015-2020 Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 26.02.2015 määrusega nr 5 VINNI VALLA JÄÄTMEKAVA 2015 – 2020 Pajusti 2015 1 Vinni valla jäätmekava 2015-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 1. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL ....................... 4 1.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava ..................................................... 4 1.2. Eesti jäätmekäitluse lähiminevik .................................................................................... 4 1.3. Riigi jäätmekava ............................................................................................................. 5 2. JÄÄTMEKÄITLUSALANE SEADUSANDLUS ............................................................. 6 2.1. Euroopa Liidu direktiivid ................................................................................................6 2.2. Eesti õigusaktid ...............................................................................................................7 2.3. Vinni valla õigusaktid .....................................................................................................7 2.4. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel.............8 2.5. Vinni valla jäätmekava ulatus ning seos üleriigilise jäätmekavaga .............................. 10 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..............................................................10 3.1. Rahvaarv
    [Show full text]