Tciiipunalipu ordeniga NR. 13 [30] NOYEMBER r989 ei taga sotslaalset arengut vastavelt vajadusele. Dsi- algsed pdhilised kulutused tuleks teha: haridusasutus- tele (5 kooli) 424 000 pluss 6petajate kommunaalteenused Ptiiirdumine ca 12 000, haridusasutuste kap.-remont 69 000, kultuu- riasutustele ea l9 000 ja tervishoiule ca 65 000. Riiklikeks On lriifte j6udmas aeg otsustada, kas meie kiilanbu- toetusteks neile, kes ei saa pensioni, liiheks ca 20 000 ja kogu elanikud ion valmis looma ornavalitsuslikku hal- vaiitsemiskuludeks ca ?5 000. ,See arv v6ib n[ida suur. dusiiksust valda. Selgituseks nii palju, et ENSV Ministrite N6ukogu miili- - rusega nr. 335 korrigeeriti l" okt. k. a. kohalike omava* Haldusieformi omapiiraks on vdimalus reform teos- ja tada alt, s. t. luua i s e kohapeal vald. Vdim on €n&m- litsusorganite riigiasuf,uste tiiiitajate palkasid" Valitsus* pakkumisel. Kui mitte kohalikud elanikud, siis k e e g i kulude alla kuuluvad veel materiaalne abi, haigusrahad, kindlasti selle v6tab (kas m6ni partei v6i riihmitus)- majanduskulu, nbukogu istungjiirkude ja valitsuse is- tungite plievarahad, saadikutegevuse kompenseerimise Miks on meil vaja omavalitsust, iseotsustamist? Aga ja -'eepiirast, et iga territoriaalne iiksus on analoogiata esinduskulutl, kulud lepingulise tiiij tasustamiseks, ko- rujalt, unikaalne, s. t. ainulaadne. Kas k6iki ainulaad- mandeeringud jm. Ka tuleb meil katta teatud osa Rak- seid 'objekte saab juhtida iiheselt? Loomulikult mitte.. vere rajooni keskhaigla, polikliiniku ning Inju Laste- kodu kuludest. See oli vaid osa sfiiiirist, mis edaspidi Usun, €t meie kiilandukogus on jdutud valmisole- peaks tulema valla iilalpidamisele. On palju valdkon- kuni luua omavalitsuslik haldusiiksus. See ei toimu di, mille eest hoolitsevad majandid ja ettev6ttecl (laste^ muidugi peevapealt ja kiiilandukogu,iimbernimetamine aiad, pansionaat, klubict jne.) ning mis vajavad iilal" vallaks sisuliste muutusteta ei anna midagi, pidarnist, ,seega lisatulusid. Ari'estada tuleks ka tervis* Jiirgnevaga esitan p6himdftetrise kairandi sellest, mis- hoiutiiiitajate ebanormaalselt madalaid palkasid. sugune tuleb uus haldusaparaat, lkiilan6ukogu lgg0. aas- ta eelarve ning iimberkorraldustega seotud probleemid. N6ukogu esimesel istungjergul valivad saadikud en- , da hulgast esimehe, kes on iihtlasi ka valitsuse ,(endine '" nimetus tiiitevkomitee) juht, tulevane vdllavanem, Va- il : litsus on kiilan6ukogu tiiitevorgan, kes tegutseb talle ndukogu poolt antud volituste piires, kaitstes omavalit- "+1 susiiksuse huve" N6ukoCu kinnitab esimehe esildisel Mida tiihendab oma eelarve? See on v6imalu-s valitsuse koosseisu ning selle kantselei palgafondi. Va- i s e otsustada, kuhu ja kui palju on vaja raha. Otsus- litsuse tiiii tagab kantselei, mille eesotsas on sekretiir. Va- tajaks on saadikud, kes selle eest vastutavad. Vaidlusi litsuse liikmed v6ivad olla palgalised tiiiitajad, kuid nad kindlastri tuleb, sest raha ei ole nii rpalju, et k6igeks ei lohi olla (pea.le esimehe) antud n6ukogu saadikud. Biisaks. Teeme siis "peaproovi> uue koosseisuga Sra! Sekretiir kuulub valitsusse oma ametikoha jiirgi ning ei Loomulikult avalikustame eelarve tulud ja kulucl. tohi olla antud ndukogu- saadik. Valitsus iuleks uues koosseisus ?-liikmeline (esimees, tema abi, sekret?ir ja 13. novembriks tuli .meil uuesti liibi vaadata ktila- 4 liiset iihiskondlikel alustel). n6ukogu 1990. a. eelarve tulude osa, et tagada territoo- Sekretiir juhib kantseleid, kuhu 'kuuluvad 2 amet- riumi normaalne funktsioneerimine IME tingimustes. --aikku ja raamatupidaja. Etlaspidi on vaja tdiile v6tta Samaks kuupiievak5 pidi ENSV Agrotiitjstuskoondise Maa- rel 2 spetsialisti .(iiks hakkab tegelema valla planeeri- korralduse Valitsus viilja tiiiitama Vinni kiilandukogule mise ja ehituskiisimustcga, teine komnrerts-, iikonooni- maa iileantlmise ja viiljaandmise tingimused ja ajutine k"- j, varusiuskiisimustega). kord. Nii saab paika m a a kiisimus. AINULT KOHALIK VSib tunclucla, et aparaat paisub suureks, kuid tu-' OMAVALITSUSOBGAN HAKKAB EDASPIDI OTSUSTA. leb m:i.rkida, et selline koosseis on planeeritud ainult MA MAA JA LOODUSRESSURSSIDE KASUTUSELE k[esolevaks etapiks. Tulevikus, juba tOelise villa pu- hul, lisandub veelgi funktsioone ning loomulikult ka ANDMIST. Kaob m6iste <maa esrnakasutaja>. K6ik - nii tii6t'ajaial. Praegune kiilan6ukogu aparaat koosneb pd- majandid, iihistutl, talunikud * on v6rdsed maakasu- hiliselt riigiametnikest (s6javiiearvestaja, pasportist, ar* tajad, kellele annab' Ioa maa kasutamiseks kiilan6ukogu (vald). Seda,gi tiihtsat momenti tuleb saadikutel edas^ veametnik, perekonnaseisuosakonna, statistiku ja no- pidi tari iilesannete tiiitja), kes uues koosseisus ei hakka. arvestada. kuuluma omavattsuse koosseisu. Nemad jiiiivad rajoo- . Selle k6igega tuleb uue koosseisu saadikutel .ja ni (maakonna) alluvusse, kuigi kodanikke teenindavad valitsusel tegelema tllakata. Pdhieesmiirgiks on teha L990, jooksul kiilan6ukogus 'edasi. a. ettevalmistustiiiid, et 1991. a. oldaks tiiiidigus- Eelarvest. Tahame v6tta tiiies mahus rajooni lik vald. Valla kontseptsiooni .ia p6himiiiiruse v[Ijatiid. eelarvest encla kiitte k6ik oma territooriumil asuvate tamisel on vajalik ka teadlaste ja konsultantiite abi. tervishoiu-, haridus- ja kultuirriasutuste kulutused. See on alles miinimumprogramm, maksimumprogrammi pu- Esimestel ei ole seskuju kusagilt vdtta. Midagi anao hul haklab omavalitsus kogu sotsiaalkultuurilist ja tee- loogset maailmqs veel pole. Tahaksin aga viiga loota, jiirk-jbrgult. ef leiame toefust ja abi oma ettev6tmistes, m6istvat suh. nindussfiiiiri. Uleminek peab toimuma Ko- tumist ja hest iilev6tmist piirab tulude v[hesus. 31. oktoobril toi- raskuste eksimise korral. Neid tuleb, aga viga- dest 6pitakse. Ei taha lasta kiiest vdimalust hakafa palk, muski plaanikomitees arutelu Vinni kiilandukogus val- jiirgi la loomiseks vajalikest ettevalmistustiiiidest. M?irgiti, et konna elu o,ma iiraniigemise suunama. Kui lnlme- praegu kehtiva maksukorralduse .seaduse jiirgi ja ra- ne midagli vliga tahab, 'siis ta rseda ka suudab. handusministeeriurni rjagajarollin puhul oleksitl Vinni k/n. 1990. a. tulud 810 000 rbl., millest ei piisa kiilan6u- Jiiri ALLIKALI, kogu normaalseks funktsioneerimiseks. Tulude v5.hesus Vinnl'Kiila nSN TK esimees IO. DETSEMBER _ KOHALIKE NOUKOGUDE VA,LIMISTE PAEV il-- fifrruHffiseAmxnf,'rutrgAlunfiKpAewffi #ei JAAN VILU LEMBIT LAKS ENN SAASK LT.]MBITU LEIS TIEI}'O PART JAA.N KORN MEIE SAADIKUl(ANDlDAADID Valimisprotseduurist Vinni Kiila II,SN valimisringkonnas nr' I (Pajusti' Vana-Vinni, Aravuse) on neli saadikuma'ndaati, saadiku- _- Vinni Kiila Valimissedelitele on tnikitud saadikukandidaatide x""&ault" on viis: JURI ALLIKALT - -Neia viihemalt rohkem' LEMBIT LAKS majandi metskon- nimeO. pean olema sedelii -.iiks iiSrf-if - j-q!t-a- 'Xuion valimisringkonnas saadikumandaate rJ-iif"-, "tm".t,nftN fnXSON '- Aravuse kalamaiandi vastaiast vaid Pajusti katlamaja juhataja' HIL- V"ii,iu *i t6mUa Uhegi saadikukandid'aadi nim-e maha' ii"l--rNn- Seasr< - soovile {1', 2" 3' jne.')' TOOMINGAS Pensronar' ,aiilJt.u r.u"oiou.aia^;;;;t"u-i-n"""-bri vastavlt oma MA - ja on iiks i<jri;i;;t -*;i-;; isa kandidaadi nime j5- Valimisringkonnas ni. z (tnju Koeravere) m6n'i nimi maha tdmmatud saadikumandaat, saadikukandidaate kaks: JAAN Vl- *i';K;;'";;i;. autojuht' voi mdni number p""a", til *li*itt"del arvesse ei liihe' LU-- JAAN KORN - on iiks saadikumandaat Valimisiingkonnas""i":"ht-ekspediitor, nr. 3 (Kadila) on samuti iiks man- Niiiteks-Kandidaate N valimisringkonnas -seatud ja LEIS metsnik' on i.iles kaks - TAMM SAAR' daat ja kandidaarte kaks: LEMBITU - Valijate srimpa'tiseerib SAAR Jareli'kult tuleb toi- HEINO PART -- autojuht. 'mi<la nii: SAAR 1; TAMM 2' RAKVERE RAJOONI RSN saadikukandidaatideks ja ARVI TOOME: Saa- Muidugi el pruugr see l5plik varlanl olla' iga hetk o" *"ilt esitatud REIN TENSON vOidikie mingi muudatus jdlle ette v6tta' d.ikumandaate on aga iiks' poolt annate oma haii- VeeI iiks asi. V66rad meil ja omad mujal valida ei N,uputage, head valijad, kelle sa,a, kui keegi on 10. detsembril oma valimispiirkonnast le ja kelle Peale loodatel ,i."; tII v6imalus enne iira valida' Valimisjaos" JiiTi TISLER' klubis' on vdimalik seda k;;;, "ilr'o"mit rn.it asub Pajusti valiniste territoriaalkomisjoni liige teha alates 2?. novembrist. 75 AINO KAASIK 75, d,etsember 60 MAIMU LAHT 14. detsetnber VAINO IRENJA KOSNIKOVA 22. detsember 55 VAT"ENTINA SAAR 73. detsernber ILUS OTVIVX JA 'IUGEVAT TERVIST! OAOO{ Vilde-nimelise kir1anduspreerrlio tr"ohekord.ne loureoat, Eesti NSV teeneline kirjanik VAINO ILUS, kes 8. d.et- sembril saab 60-aastaseks, tuli meie kirjandusse kaas- aegse maaelu nsjaliku kiisitlejana. Ka preemiaga ptirjatud, rornaanid.es <'IUU IjEKU LY lD" 11969) jo (KINSLI PEREMEHEDD (1978) on Viiina ILus jiiiinud sotsiaalsete probleemid,e pijstitajaks ja lahenda- jaks. Tema t66des on ikka <kand" ,rlolr,oD jd.dnud, ta on almtd ja on tdsins, eluldhedtane ning eus. Soooime juubilarile heod sulejooksu ning ootonae, et udiksime taas kohtuila Taomas Juurika taoliste ur,eaini- mestega. <Rajoonin6ukogu saadik ei ole minister, ei oie ka suurpolii- tik- Ometi on praegu saabumas ajad, kus me igaiiks eraldi ja kdik k@s peame oma rndistuse ja tahte rakendama Eesti ktila taassiin- niks. Eestimaa uueksloomisele. Polegi nii oiuline, kas ma osutun vaiit'uks v6i mitte. Tehtis on valimisv6itlus, mis esmakordselt sunnib kandidaate analiiiisi- ma: kes ma olen, mida suudarr, mida Sieti tdhendab olla rahva poolt valitud? Olen provintslane ja minu tegevusprogramm kdige iildisemas plaanis