DOCSLIB.ORG

Sõjateadlane

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Sõjateadlane SÕJATEADLANE Estonian Journal of Military Studies 5 / 2017 KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSED SÕJATEADLANE Estonian Journal of Military Studies ENNASTJUHTIV ÕPPIJA THE SELF-DIRECTED LEARNER Toimetajad Andres Saumets ja Svetlana Ganina SÕJATEADLANE 5 / 2017 SÕJATEADLANE ESTONIAN JOURNAL OF MILITARY STUDIES Peatoimetaja / Editor-in-chief: Andres Saumets (Estonia) Toimetuskolleegium / Editorial Board: Wilfried Gerhard (Germany) Claus Freiherr von Rosen (Germany) Ken Kalling (Estonia) Karl Salum (Estonia) Jörg Keller (Germany) Vladimir Sazonov (Estonia) Erik Männik (Estonia) Volker Stümke (Germany) Andreas Pawlas (Germany) René Värk (Estonia) Nele Rand (Estonia) Keeletoimetajad / Language Editors: Collin W. Hakkinen (USA) Epp Leete (Estonia) Kristiina Haug (Estonia) Argo Mund (Estonia) Reet Hendrikson (Estonia) Amy Christine Tserenkova (USA) Marika Kullamaa (Estonia) Nõuandev kogu / International Advisory Committee: Sten Allik (Estonia) Tõnu Lehtsaar (Estonia) Hubert Annen (Switzerland) Rain Liivoja (Australia) Richard H. Clevenger (USA) Gale A. Mattox (USA) Angelika Dörfl er-Dierken (Germany) Enno Mõts (Committee Manager, Estonia) Sharon M. Freeman-Clevenger (USA) Ago Pajur (Estonia) Martin Herem (Estonia) Robert Rollinger (Austria) Thomas R. Kämmerer (Germany) Michael N. Schmitt (USA) Jakob Kübarsepp (Estonia) Martti Turtola (Finland) Ants Laaneots (Estonia) Zdzislaw Sliwa (Poland) Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies) on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes välja- antav, eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga sõjateaduslik ajakiri. Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), the journal of the Estonian National Defence College (ENDC) is a peer-reviewed military journal with an international board of editors and open to international contributors. Väljaandja ja autoriõigus / Publisher and Copyright: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2017 Toimetuse kontakt / Editorial Contact: Riia 12, 51013 Tartu, Estonia Tel: +372 717 6207 E-mail: [email protected] Ajakirja koduleht / Homepage of the Journal: http://www.ksk.edu.ee/teadus-ja-arendustegevus/publikatsioonid/ Kaastööd / Address for Submission: [email protected] Kirjastus / Publishing House: Eesti Ülikoolide Kirjastus, www.eyk.ee ISSN 2461-4378 (print) ISSN 2461-4386 (online) SISUKORD KEELEST JA MEELEST NING (SÕJA)TEADUSEST KA .................. 7 Andres Saumets MÕIST(MIS)EST TERMININI: ERIALAKEELE TÕHUSUSEST SÕJANDUSTERMINOLOOGIA NÄITEL ........................................... 11 Reet Hendrikson TEADUS JA SÕJAVÄELINE JUHTIMINE BAUDISSINI INNERE FÜHRUNG’I KONTSEPTSIOONIS ....................................... 87 Claus Freiherr von Rosen TEADUS MISSIOONIL JA MISSIOONI TEENISTUSES ................... 111 Uwe Hartmann FUNKTSIONAALNE FÜÜSILINE TREENING KUI AJATEENIJATE KEHALISE KASVATUSE TÕHUSTAMISE VAHEND ................................................................... 125 Vjatšeslav Senin UNUSTATUD VISIOON – EESTI MEREKAITSE ARENG AASTANI 2010 ...................................................................................... 164 Liivo Laanetu MEREJÕUDUDE ALLOHVITSERID 1920–1939 ............................... 196 Taavi Urb TALVESÕDA JA NÕUKOGUDE BAASIVÄED EESTIS .................... 223 Eve Kubi SÜÜRIA KODUSÕJA IDEOLOOGILISTEST MANIPULATSIOONIDEST ................................................................. 243 Üllar Peterson SÕDURI SURM KUI OHVER PROTESTANTLIKUS TRADITSIOONIS .................................................................................. 308 Angelika Dörfler-Dierken 6 KELLELE JA MILLEKS OMAKEELNE TEADUS- JA ERIALAKEEL? PILGUHEIT ETTEKANDEPÄEVALE „EESTIKEELSE TEADUSE TULEVIK“ ............................................. 321 Reet Hendrikson, Ülle Sihver SUMMARIES IN ENGLISH ................................................................. 331 AUTORID ............................................................................................... 343 CONTRIBUTORS .................................................................................. 347 Andres Saumets KEELEST JA MEELEST NING (SÕJA)TEADUSEST KA Head Sõjateadlase lugejad! Rohkem kui aasta on meie sõjateaduslik teadus- ja arendustegevus kuulunud viimaks ka Eestis ametlikku tunnustust pälvi- nud teadusdistsipliinide hulka. Ega sõjateaduslikku mõtlemist ka varem keegi viljeleda keelanud. Nii on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused juba ligi viisteist aastat välja andnud oma teadusajakirja, mille lehekülgedelt võib leida kodumaise sõjateadusliku mõtte arengu verstaposte. Kuid nagu öeldakse: noblesse oblige ehk seisus kohustab. Meie õlul lasub nüüd, kui meil on olemas riiklikult tunnustatud sõjateaduse ja -tehnoloogia valdkond, märksa tõsisem kohustus ja vastutus seda valdkonda teadlikult arendada. Kus saakski seda nüüdisajal paremini teha kui Kaitseväe Ühendatud Õppeasu- tustes? On ju ilmne, et militaarsete pädevuste monopol peaks selles teadus- valdkonnas olema selgelt sõjaväelisel kõrgkoolil, mitte tsiviilinstitutsiooni- del. Kusagil mujal ei koolitata sõjaväelisi juhte ega õpetata teaduspõhiselt sõjaväelist juhti mist, taktikat, sõjaväelisi operatsioone ja militaarstrateegiat. Täna päeval ei ole enam aktuaalne küsimus, milleks meile üldse on vaja sõja- väelist kõrgharidust, sõjateaduslikku mõtlemist ja sõjateadust kui iseseisvat teadusdistsipliini. Eestis on emakeelset sõjaväelist haridust (tõsi küll, poole sajandi pikkuse pealesunnitud pausiga) antud ligi sada aastat. Ka nüüd oman- davad meie ohvitserid magistritasemel sõjaväelise hariduse eesti keeles. Kas me oskame seda vääriliselt hinnata? Loodetavasti oskame, kui tsiteerida ühe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes magistrikraadi omandanud ohvitserist õppejõu sõnu, keda on tsiteeritud ka siinses väljaandes: „KVÜÕA on parimat eestikeelset sõjalist õpet andev õppeasutus!“1 Jääb vaid loota, et see on nii ka kahekümne ja enama aasta pärast. Emakeelset kõrgharidust on sajandivanuses Eestis peetud tervikuna üheks kõige inspireerivamaks ja edasiviivamaks jõuks. Seda on tunnustavalt märga nud ja imetlenud muu maailm, kuid meil endil kipub see tõik kahe silma vahele jääma. Filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe on ühes 2017. aastal 1 Hendrikson, Reet; Sihver, Ülle 2017. Kellele ja milleks omakeelne teadus- ja erialakeel? Pilguheit ettekandepäevale „Eestikeelse teaduse tulevik“. – Sõjateadlane, nr 5, lk 323 Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), Volume 5, 2017, pp. 7–10. www.ksk.edu.ee/teadus-ja-arendustegevus/publikatsioonid/ 8 ANDRES SAUMETS peetud kõnes2 rõhutanud: „… keeleküsimus ja kultuuritõlkeküsimus on Eesti kõrghariduses ja teaduses strateegiliselt kõige olulisemad küsimused. /…/ Rahva püsimajäämisel on kõige olulisem kõrghariduse keel, kuid see on ka väga oluline teaduse seisukohalt. Efektiivsus ja teaduslik kvaliteet, millest nii palju räägi takse, sõltub otseselt eesti keelest ehk siis emakeelest. See on poliiti line ja riiklik küsimus, sest vaimsel assimileerimisel on alati poliitilised tagajärjed.“ Esmajoones on nende sõnadega silmas peetud küll mõtteteadusi, mis teenivad kultuuri eneserefl eksiooni, aga just (sõjateaduslik) mõtlemine ongi see, mis eristab sõjaväelast sõjardist ja loob tugeva aluse rahvuslikule militaar kultuurile. Tsiteeriksin siinkohal kin-ltn Nikolai Reegi mõtet aas- tast 1936: „Et ära hoida soistumist meie juhtkonna massi vaimsel pinnal, on vaja elustada sõjalist mõtlemist ja parimaks abinõuks on siin algupärane sõjakirjandus.“3 Nii keelt kui sõjaväge on ühtmoodi nimetatud võimu tööriistadeks. Aka- deemik Valter Lang on 1998. aastal avaldanud tähelepanuväärse teksti peal- kirjaga „Miks ma (ikka veel) kirjutan eesti keeles?“4. Ta ilmestab keele ja võimu vahekorda ühe meenutusega: „Oleks liiga triviaalne hakata meenu- tama, mil moel nõukogude aeg pärssis näiteks eestikeelse sõjandus- ja merendus sõnavara arengut ja kasutamist. Sõjalist õpetati meile ülikoolis vene keeles. Mina igatahes ei saanud paljudest asjadest aru, ja ei olnud neist võime- line eesti keeles rääkimagi, sest vastavad terminid puudusid või olid meie teadvusest kustunud/kustutatud. Sõjast ja kodumaa kaitsmisest pidi mõtlema vene keeles. Ka väga suur hulk teadustekste avaldati vene keeles ning harvad ei olnud “üleskutsed” hakata selles keeles osaliselt andma kõrgharidustki. Nüüd tahetakse, et me hakkaksime teadusest tasapisi mõtlema inglise keeles. Tõepoolest, nii nagu kogu meie ühiskond püüab ümber õppida, et toime tulla muutunud maailmas, on ka eesti teadlased „ümber õppimas“, minnes vene keelelt üle inglise keelele. Milleks meile on vaja eestikeelset teadust? Milleks meile üldse on vaja teadust? /…/ Milleks me peame oma rahvale kirjutama võõras keeles? Soovitus kirjutada teadustöid ainult inglise keeles toob endaga vältimatult kaasa eesti keele taandumise köögikeele tasemele.“ Militaaria kontekstis tähendaks inglise keele survele allumine leppimist võõraste teenistuses oleva sõjasulase rolliga, kes oma püüdliku Estlish’iga 2 Lepajõe, Marju 2017. Milleks meile emakeelne k õrgharidus? Sõnavõtt Eesti loomerahva Aprillipleenumil Pärnus 2. aprillil 2017. <http://www.chaplin.ee/eesti/pleenum/Marju_Lepajoe.pdf> (15.11.2017). 3 Reek, Nikolai 1936. Juhi sõjakirjanduslikust loomingust. – Sõdur, nr 16/17, lk 394. 4 Lang, Valter 1998. Miks ma (ikka veel) kirjutan eesti keeles? – Sirp, 18. detsember. <http://www.sirp.ee/archive/1998/18.12.98/Sots/sots1-2.html> (15.11.2917). [Lang 1998] KEELEST JA MEELEST NING (SÕJA)TEADUSEST KA 9 soovib muljet avaldada „tõeliste kultuurrahvaste“ seast pärit isandatele. Julgen siiski arvata, et Eesti sõdur pole pälvinud rahvusvahelises kontekstis tunnustust mitte oma inglise
Load more

Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022
    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
    [Show full text]
  • Defence Policy and the Armed Forces During the Pandemic Herunterladen
    1 2 3 2020, Toms Rostoks and Guna Gavrilko In cooperation with the Konrad-Adenauer-Stiftung With articles by: Thierry Tardy, Michael Jonsson, Dominic Vogel, Elisabeth Braw, Piotr Szyman- ski, Robin Allers, Paal Sigurd Hilde, Jeppe Trautner, Henri Vanhanen and Kalev Stoicesku Language editing: Uldis Brūns Cover design and layout: Ieva Stūre Printed by Jelgavas tipogrāfija Cover photo: Armīns Janiks All rights reserved © Toms Rostoks and Guna Gavrilko © Authors of the articles © Armīns Janiks © Ieva Stūre © Uldis Brūns ISBN 978-9984-9161-8-7 4 Contents Introduction 7 NATO 34 United Kingdom 49 Denmark 62 Germany 80 Poland 95 Latvia 112 Estonia 130 Finland 144 Sweden 160 Norway 173 5 Toms Rostoks is a senior researcher at the Centre for Security and Strategic Research at the National Defence Academy of Latvia. He is also associate professor at the Faculty of Social Sciences, Univer- sity of Latvia. 6 Introduction Toms Rostoks Defence spending was already on the increase in most NATO and EU member states by early 2020, when the coronavirus epi- demic arrived. Most European countries imposed harsh physical distancing measures to save lives, and an economic downturn then ensued. As the countries of Europe and North America were cau- tiously trying to open up their economies in May 2020, there were questions about the short-term and long-term impact of the coro- navirus pandemic, the most important being whether the spread of the virus would intensify after the summer. With the number of Covid-19 cases rapidly increasing in September and October and with no vaccine available yet, governments in Europe began to impose stricter regulations to slow the spread of the virus.
    [Show full text]
  • Deterring Russian Aggression in the Baltic States Through Resilience and Resistance
    Research Report C O R P O R A T I O N STEPHEN J. FLANAGAN, JAN OSBURG, ANIKA BINNENDIJK, MARTA KEPE, ANDREW RADIN Deterring Russian Aggression in the Baltic States Through Resilience and Resistance Introduction The governments and citizens of Estonia, Latvia, and Lithuania—the Baltic states—are subject to daily Russian strategic information operations and propaganda activities that are part of campaigns designed to undermine trust in their institutions, foment ethnic and social tensions, and erode confidence in North Atlantic Treaty Organization (NATO) KEY FINDINGS collective defense commit- ■ Total Defense and Unconventional Warfare (TD/UW) techniques and ments. These three countries forces can support deterrence, early warning, de-escalation, defense are also vulnerable to low-level, against invading forces, and liberation from occupation during the hybrid, and full-scale attacks by course of a hybrid or conventional conflict. Russian special operations and ■ Estonia, Latvia, and Lithuania are committed to enhancing the size and regular military forces deployed capabilities of their national guards and reserve forces and increasing close to their borders. In light whole-of society resilience and resistance efforts. All three countries of these concerns, and given are improving and expanding their small special operations forces. the imbalance between Russian ■ The United States, other NATO allies and partners, and the European and NATO conventional forces Union could take further concrete steps to support the development deployed in the Baltic region, of Baltic TD/UW capabilities by strengthening cooperation on crisis these governments and others management, intelligence sharing, civilian resilience, and countering Russian information warfare and hybrid attacks.
    [Show full text]
  • Estonian Review E E S T I R I N G V a a D E VOLUME 17 NO 27 JUL 4 -10, 2007
    Estonian Review E E S T I R I N G V A A D E VOLUME 17 NO 27 JUL 4 -10, 2007 STATE VISIT TO SPAIN President of Estonia Toomas Hendrik Ilves and King of Spain Juan Carlos, 9 July 2007 Madrid. Estonian President Acquaints Spanish King Estonian President Stressed in Spain the with Cyber Defense Center Idea Importance of Common EU Energy Policy Jul 09 - President Toomas Hendrik Ilves Jul 10 - Estonia's president in Spain once again acquainted King of Spain Juan Carlos at a meeting underlined the importance of a common energy in Madrid with an idea to set up an international policy of the European Union. cyber defense center in Estonia. Energy policy was among the topics Toomas "I very much hope that Spain will send to the Hendrik Ilves discussed with the chairman of the Estonian cyber defense center its experts who could Congress of Deputies, Manuel Marin Gonzalez. analyze here our experience of recent attacks so as to Migration and the problems caused by it were prepare themselves for similar future incidents," the under discussion as a critical issue for EU border president said. The attacks on Estonian websites in states Estonia and Spain. "Next to stepping up border April and May were definitely not the last, the president controls, it is vital to pay attention to the underlying added. causes of illegal immigration and address Ilves and Juan Carlos also talked about bilateral development issues," the Estonian head of state cultural relations and recent Russian political observed. developments. Ilves was pleased with the deepening of ties According to the Estonian head of state, a direct and between the Estonian and Spanish parliaments, citing open dialogue has to be held with Russia which the formation of a Spain friendship group in Estonia's however requires a uniform attitude on the part of Riigikogu and a Baltic caucus in the Spanish European Union member countries.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Meanings and Differences in the Estonian Defence Force
    Journal on Baltic Security, 2020; 6(2): 1–13 Research Article Open Access Viljar Veebel*, Illimar Ploom, Liia Vihmand, Krzystof Zaleski Territorial Defence, Comprehensive Defence and Total Defence: Meanings and Differences in the Estonian Defence Force https://doi.org/10.2478/jobs-2020-0007 received September 10, 2020; accepted September 10, 2020. Abstract: Defence policy and related activities, such as territorial defence and comprehensive defence, are considered a matter of national priority and consensus in Estonia since its restoration of independence in 1991. The actual meaning and its content have depended on numerous linguistic and cultural factors. Educational traditions and alliance relations have played an important role as well. In some cases, changes in actual defence policy content first required an ability to change military terminology and outlook. The current study analyses the meaning of territorial defence, comprehensive defence and total defence in official documents and based on focus group interviews among officers of BDCOL and EMA. Keywords: Estonia; deterrence; territorial defence; North Atlantic Treaty Organization. 1 Introduction The security building processes on the eastern flank of NATO have progressed visibly after the 2014 events in Ukraine. Estonian growing investments into territorial defence readiness and capabilities should be seen as recognition of its value in supporting the armed forces in their defence and deterrence priorities. Defence policy and related activities, such as territorial defence and comprehensive defence, are considered a matter of national priority and consensus in Estonia since its restoration of independence in 1991. However, the actual meaning of territorial, defence, comprehensive defence and total defence has depended on numerous linguistic and cultural factors.
    [Show full text]
  • Newsletter for the Baltics Week 15 2018
    Royal Danish Embassy T. Kosciuskos 36, LT-01100 Vilnius Tel: +370 (5) 264 8768 Mob: +370 6995 7760 The Defence Attaché To Fax: +370 (5) 231 2300 Estonia, Latvia & Lithuania Newsletter for the Baltics Week 15 2018 The following information is gathered from usually reliable and open sources, mainly from the Baltic News Service (BNS), respective defence ministries press releases and websites as well as various newspapers, etc. Table of contents THE BALTICS ........................................................................................................................................ 3 Macron: we are committed to a Europe that can protect itself against external threats ......... 3 LITHUANIA .......................................................................................................................................... 4 New commander of NATO’s Allied Joint Force Command Brunssum visiting Lithuania ............ 4 Lithuania’s anti-tank units opening drills in Pabrade .................................................................... 4 LATVIA ................................................................................................................................................. 4 Latvian defence budget to grow by 12.3 million EUR in 2019 ....................................................... 4 Latvian parliament ratifies memorandum about defence, security cooperation with Canada . 5 Kremlin’s propaganda in Latvia tries to undermine public trust in state .................................... 5 Latvian Defence Minister
    [Show full text]
  • State Budget Strategy 2020-2023 and Stability Programme 2019
    STATE BUDGET STRATEGY 2020– 2023 AND STABILITY PROGRAMME May 2019 1 Table of Contents Table of Contents 21. PRIORITIES OF THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC 10 2. OBJECTIVES OF PERFORMANCE AREAS 16 2.1 National security and defence 17 2.1.1. Military defence programme 21 2.1.2. Programme for developing defence policy and supporting activities 23 2.1.3. Collective defence programme 24 2.1.4. Intelligence and early warning programme 25 2.2. Foreign policy 25 2.2.1. Foreign policy programme 28 2.2.2. Development cooperation and humanitarian aid programme 30 2.3. Internal security 31 2.3.1. Internal security programme 33 2.4. Public administration 34 2.4.1. Programme for supporting the Government of the Republic and the prime minister 36 2.4.2. Public finance programme 37 2.4.3. Administrative policy programme 38 2.4.4. Regional policy programme 40 2.4.5. Financial policy programme 41 2.4.6. Civil society programme 42 2.4.7. Archiving programme 43 2.5. Legal order 44 2.5.1.Reliable and effective judicial area 48 2.6. Agriculture and fishing 49 2.6.1. Agriculture, food and rural life programme 51 2.6.2. Fishery programme 52 2.7. Health 54 2.7.1. Environmental health programme 56 2.7.2. Health risk programme 57 2.7.3. Health care system programme 60 2.8. Social protection 62 2.8.1. Social security programme 64 2.8.2. Welfare programme 66 2.8.3. Gender equality programme 68 2.9. Education 69 2.9.1.
    [Show full text]
  • Estonia: Long Term Defence Development Plan2009-2018
    Estonian Long Term Defence Development Plan 2009 – 2018 Dear reader, 3 Dear reader, National defence documents 4 On 22 January 2009, the Government of the Republic of How was the Plan 2018 drafted? 5 Estonia approved the “Estonian Long Term Defence Deve- Which capabilities will be developed 2009 – 2018? 7 lopment Plan 2009 – 2018” (hereafter Plan 2018), which Communication and intelligence systems will improve Ämari Air Base will be transformed into a modern NATO airfi eld establishes the main development areas of the Estonian Air defence will improve signifi cantly Defence Forces for the next decade. Below you will fi nd an Infantry brigade as the spearhead of the Army overview of how the Plan 2018 was drafted, what will be Mechanised units will improve combat capability the main capability development areas and which invest- Further upgrading of anti-tank capabilities The voluntary Defence League as a broad and effective military organisation ments will follow. Navy keeps its focus on mine countermeasures capabilities To reach the goals of Estonia’s national defence, our defence policy is The Air Force will receive tactical transportation capability based on principles as agreed by the Parliament in June 2004: indivisi- bility of security, solidarity and cooperation, credible military deterrence, Where will the defence forces be located and what kind unity of national defence and total defence, collective security, support to of infrastructure will there be? 11 development of European Union capabilities in the framework of Euro- pean Security and Defence Policy and taking part in ESDP; and democra- What will be the size of the Estonian Defence Forces? 12 tic control of Estonian Defence Forces.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Ajaleht
    Enampakkumisteade Sepipaja Uuel aastal jõustub uus tehnovõrkude talumistasude seadus Oru Kooli õpilased omandasid Lätis LK 2 kinnistu võõrandamiseks LK 3 LK 6 uusi teadmisi inseneriharidusest! Lääne-Nigula Valla Ajaleht NR 1 jaanuar 2019 VALLAVANEMA VASTUVÕTUAJAD Ootame kandidaate Lääne-Nigula valla aukodaniku ja Lääne-Nigula valla VEEBRUARIS teenetemärgi tiitlitele! 4. veebruar Martna osavalla valitsuses Lääne-Nigula vallavolikogu võttis vastu valla tunnustuse ettevõtete juubelite puhul; 11. veebruarKullamaa osavalla valitsuses avaldamise korra, mille eesmärk on tõsta esile valla jaoks olulisi isikuid ning motiveerida valla arengu seisukohalt • Kodanikuühiskonna eestvedajale,kellel on silmapaistev 18. veebruar Noarootsi osavalla valitsuses olulisi tegevusi. roll kodanikuühiskonna või külaelu arendamisel Lääne- Nigula vallas; 25. veebruar Nõva osavalla valitsuses Lääne-Nigula vallavolikogu kõrgeim tunnustus on aukodaniku tiitel, mis antakse isikule erilise • välisriigi kodanikule, kes on programmide, projektide auavaldusena Lääne-Nigula vallale elutööna osutatud vms kaudu kaasa aidanud Lääne-Nigula valla Vastuvõtuks registreeri eelnevalt väljapaistvate teenete eest ja sellega kaasneb valla sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele arengule; vapimärk. Tunnustus antakse välja üks kord aastas 24. iseseisvuspäevaks. e-posti teel [email protected] veebruariks- Eesti • Eesti Vabariigi kodanikele ja ametiisikutele, kes on Aukodaniku kandidaate võivad esitada kõik Lääne- oma isikliku tegevusega kaasa aidanud Lääne-Nigula valla elanikud
    [Show full text]