-JÄRVE JÕHVI KIVIÕLI LÜGANUSE

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015

ärinimi: Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS

registrikood: 10854476

tänava/talu nimi, Sompa tn 3 maja ja korteri number: linn: Jõhvi linn vald: Jõhvi vald maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 41533

telefon: +372 5058084, +372 3364683 faks: +372 3370241 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.idavesi.ee Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 14 Konsolideeritud bilanss 14 Konsolideeritud kasumiaruanne 15 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 16 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad 18 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18 Lisa 2 Raha 23 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 23 Lisa 4 Varud 24 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 24 Lisa 6 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 24 Lisa 7 Muud nõuded 25 Lisa 8 Materiaalne põhivara 26 Lisa 9 Immateriaalne põhivara 27 Lisa 10 Kapitalirent 27 Lisa 11 Kasutusrent 28 Lisa 12 Laenukohustused 30 Lisa 13 Võlad ja ettemaksed 31 Lisa 14 Võlad töövõtjatele 32 Lisa 15 Muud võlad 32 Lisa 16 Eraldised 33 Lisa 17 Tingimuslikud kohustused ja varad 33 Lisa 18 Sihtfinantseerimine 33 Lisa 19 Müügitulu 36 Lisa 20 Muud äritulud 36 Lisa 21 Kaubad, toore, materjal ja teenused 37 Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud 37 Lisa 23 Tööjõukulud 37 Lisa 24 Muud ärikulud 38 Lisa 25 Intressikulud 38 Lisa 26 Muud finantstulud ja -kulud 38 Lisa 27 Seotud osapooled 38 Lisa 28 Sündmused pärast bilansipäeva 39 Lisa 29 Konsolideerimata bilanss 40 Lisa 30 Konsolideerimata kasumiaruanne 41 Lisa 31 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 42 Lisa 32 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 43 Lisa 33 Osakapital 43 Lisa 34 Kohustuslik reserv 44 Lisa 35 Vabatahtlik reserv 44 Aruande allkirjad 45 Vandeaudiitori aruanne 46

2 JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 1 Konsolideerimisgrupi iseloomustus 2015. aastal moodustasid OÜ Järve Biopuhastus (konsolideeriva üksusena) ja OÜ Jõhvi Veemajandus (konsolideeritava üksusena) konsolideerimisgrupi, milles OÜ-l Järve Biopuhastus (edaspidi ka JBP) on 100%-ne osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses. Konsolideerimisgrupi majandustegevuses olid eristatavad kinnistute veega varustamine ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ja puhastamine (ühisveevarustus ja – kanalisatsioon) Illuka valla, Jõhvi valla, Kiviõli linna, Kohtla valla, Kohtla-Järve linna, Kohtla-Nõmme valla ja Püssi linna haldusterritooriumidel kehtestatud reoveekogumisaladel, samuti projektijuhtimine, omanikujärelevalve ja kinnisvara üürile andmine. JBP osutab ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenust nii ligikaudu 60 000 elanikule kui ka põlevkivi- ja keemiatöötluse tegevusvaldkonnas tegutsevatele tööstusettevõtetele. JBP hallatavate ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste ja seadmete hulka kuuluvad Kurtna-Vasavere veehaare, Kohtla-Järve linna Ahtme veehaare, Kohtla-Järve linna Lõuna veehaare, Kohtla-Järve linna Sompa veehaare, Kohtla-Nõmme veehaare, Kuremäe veehaare, Kurtna veehaare, 8 reservpuurkaevu Jõhvi vallas ja Kohtla-Järve linna linnaosas, 7 joogivee ülestõstepumplat, Kohtla-Järve linna Sompa veetöötlusjaam, Püssi veetöötlusjaam, Kohtla-Nõmme veetöötlusjaam, Kuremäe veetöötlusjaam, Kurtna veetöötlusjaam, piirkondlik Ahtme veetöötlusjaam, 357 km linnasiseseid joogiveetorustikke, Kurtna- Vasavere- Ahtme joogiveemagistraaltorustik, Ahtme- Jõhvi joogiveemagistraaltorustik, Ahtme- Kukruse- Järve joogiveemagistraaltorustik, Ahtme- Vana-Ahtme joogiveemagistraaltorustik, 237 km linnasiseseid reoveekollektoreid, 25,92 km sademeveekollektoreid, 45,4 km linnadevahelisi reoveekollektoreid, 3 reoveepeapumplat, 17 linnasisest reoveepumplat, Kohtla-Järve piirkondlik reoveepuhasti, Kurtna reoveepuhasti, Kuremäe reoveepuhasti, Edise küla reoveepuhasti ja 1 süvamerelask. 05.10.2012 ostis JBP OÜ Jõhvi Veemajandus ainuosa, omandanud valitseva mõju OÜ Jõhvi Veemajandus üle. 2015. majandusaastal oli OÜ Jõhvi Veemajandus põhitegevuseks oma kinnisasja üürile andmine. 12.11.2014 otsustas JBP lõpetada OÜ Jõhvi Veemajandus ning alustada likvideerimismenetlust. Likvideerimismenetlus viiakse lõpule 2016. aastal. 2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ka ÜVVK AK) alusel1. Omavalitsusüksuste ÜVVK AK-des ettenähtud investeeringute kogumaht on toodud alljärgnevas. Tabel 1. Omavalitsusüksuste ÜVVK arendamise kavade investeerimismaht JBP tegevuspiirkonnas.

1 RT I 1999, 25, 363; RT I 2010, 56, 363. Tabel 1. Omavalitsusüksuste ÜVVK arendamise kavade investeerimismaht JBP tegevuspiirkonnas. Omavalitsusüksuse ÜVVK arendamise kava Eeldatav investeerimismaht, EUR

Illuka valla ÜVVK arendamise kava 2007 - 2019 2 174 070 Jõhvi valla ÜVVK arendamise kava 2015 - 2026 36 943 750 Kiviõli linna ÜVVK arendamise kava 2008 - 2020 9 812 355 Kohtla valla ÜVVK arendamise kava 2012 - 2024 1 189 540 Kohtla-Järve linna ÜVVK arendamise kava 2015 - 2026 79 608 233 Kohtla-Nõmme valla ÜVVK arendamise kava 2013 - 2030 1 951 380

Kokku 131 679 328

ÜVVK AK-des sätestatud investeerimisprojektide elluviimine eeldab nende eelnevat kinnitamist JBP investeerimiskavaga. 3 Tegevuspiirkond 31.12.2015 seisuga osutas JBP ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenust alljärgnevates tegevuspiirkondades: Tabel 2. JBP tegevuspiirkonnad. Tegevus Omavalit Asula Reovee- RVK RVK Vee- piir- s- kogumisala pindala, reostusko ettevõtjaks konna usüksus ha ormus, ie määramise nimetus aasta Jõhvi Jõhvi vald Tammiku alevik Tammiku 18 24 2008 Jõhvi Jõhvi vald Kahula küla, Sompa Sompa 129 1000 2011 küla, Servaääre küla (Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa) Jõhvi Jõhvi vald Kose küla Kose 14 140 2011 Jõhvi Jõhvi Jõhvi küla, Jõhvi Jõhvi 608 13010 2011 vald, vallasisene linn, Kohtla- Kotinuka küla, Linna Järve linn küla, Pargitaguse küla, Pauliku küla (Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa)

Jõhvi Jõhvi vald Edise küla Edise 12 227 2011 Jõhvi Illuka Rausvere küla, Kose Ahtme 558 19115 2011 vald, küla, Pargitaguse linnaosa Jõhvi küla, Puru küla vald, (Ahtme linnaosa) Kohtla- Järve linn Pargi tn, Jõhvi vald Jõhvi vallasisene linn Jõhvi Vt „Jõhvi“ 2013 Narva eespool. reoveekogu mnt ja misala osa. Puru tee 10775 elanikku. Püssi Lüganuse Püssi linn Püssi 95 6793 2006 vald Lüganuse Lüganuse Lüganuse alevik Lüganuse 37 670 2014 vald Purtse Lüganuse Purtse küla Purtse 5 178 2014 vald Kiviõli Kiviõli linn Kiviõli linn Kiviõli 271 4000 2013 Järve Kohtla- Järve linnaosa Kohtla-Järve 1202,7 219096 2008 linnaosa Järve linn Ahtme Jõhvi (Rausvere küla, Ahtme Vt Reoveekog 2008 linnaosa vald, Kose küla, linnaosa reoveeko umisala Kohtla- Pargitaguse küla, gumisala „Ahtme Järve linn Puru küla) „Ahtme linnaosa“ Ahtme linnaosa linnaosa“ osa. 17987 eespool. elanikku. Sompa Kohtla- Sompa linnaosa Sompa Vt Reoveekog 2008 linnaosa Järve linn Kahula küla, Sompa reoveeko umisala küla, Servaääre küla gumisala „Sompa“ „Sompa“ osa. 1167 eespool. elanikku. Oru Kohtla- Oru linnaosa, (Tolia Oru 62 1500 2013 linnaosa Järve linn vald, Konju küla) Kukruse Kohtla- Kukruse linnaosa, Kukruse 68 669 2008 linnaosa Järve linn (Kohtla vald, Täkumetsa-, küla) Kohtla Kohtla Järve küla, -, Sompa Vt Reoveekog 2008; 2014 vald vald Kukruse-, Saka-, Kukruse reoveeko umisalade -,- Kohtla- gumisalad „Sompa“, , - küla Nõmme „Sompa“, „Kukruse“, Kohtla-Järve „Kukruse“ „Kohtla- , „Kohtla- Nõmme“ ja Nõmme“, „Kohtla- „Kohtla- Järve“ osa. Järve“. 915 elanikku. Kohtla- Kohtla- Kohtla-Nõmme alev Kohtla- 115,2 1150 2008 Nõmme Nõmme (Kohtla küla) Nõmme vald Illuka Illuka vald Kurtna küla Kurtna 6 150 2009 Kuremäe küla Kuremäe 14 210 2009 Rausvere küla Ahtme Vt Reoveekog 2009 linnaosa reoveeko umisala gumisala „Ahtme „Ahtme linnaosa“ linnaosa“ osa. 36 eespool. elanikku. Kokku 3 214,9 267 932

4 Äritegevuse hooajalisus JBP müügitulu dünaamika kvartalite lõikes ajavahemikus 2011 - 2015 on toodud Joonistel 1 -5.

Joonis 1. Osaühingu Järve Biopuhastus müügitulu 2011.

Järve Biopuhastus OÜ müügitulu 2011 600 000

500 000

400 000

300 000 EURO 200 000

100 000

0 1 2 3 4 Sum of Vesi 228 638 295 385 319 550 332 809 Sum of Kanal 301 758 353 697 364 735 385 085 Sum of Abonenttasu 1 458 8 988 12 480 12 319 Sum of Muud teenused 5 505 6 895 12 929 21 187 Sum of Reoveepuhastusteenused 408 728 467 071 432 340 496 805

Oluline müügitulu tõus alates 2011.a teisest kvartalist on tingitud asjaolust, et 01.05.2011 määrati JBP vee-ettevõtjaks Jõhvi valla haldusterritooriumil.

Joonis 2. Osaühingu Järve Biopuhastus müügitulu 2012.

Joonis 3. Osaühingu Järve Biopuhastus müügitulu 2013.

Eespool toodud andmetest nähtub Kiviõli ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõju JBP müügitulule. Osaühingu tegevus laienes Kiviõli piirkonnale 2013. aasta IV kv.

Joonis 4. Osaühingu Järve Biopuhastus müügitulu 2014.

OÜ Järve Biopuhastus müügitulu 2014 600 000

500 000

400 000

300 000 EUR

200 000

100 000

0 1 2 3 4 Vesi 346 003 358 040 364 201 366 756 Kanal 283 278 288 539 277 060 286 218 Heitveepuhastus 138 119 135 705 133 134 138 104 Abonenttasu 16 330 16 508 16 544 16 607 Muud teenused 5 315 7 350 8 654 6 797 Reoveepuhastusteenused 554 520 536 730 562 712 500 365 Muud tooted ja teenused 869 8 051 15 113 6 718

Joonis 5. Osaühingu Järve Biopuhastus müügitulu 2015.

OÜ Järve Biopuhastus müügitulu 2015

600 000

500 000

400 000

300 000 EUR 200 000

100 000

0 1 2 3 4 Veeteenused 361 247 351 035 350 954 371 933 Kanal 287 512 280 149 280 946 298 195 Heitveepuhastus 138 971 134 410 132 808 140 438 Abonenttasu 16 676 16 948 16 626 16 697 Muud teenused 5 249 9 610 7 299 5 171 Reoveepuhastusteenused 527 254 496 290 479 564 484 969 Muu toodete ja teenuste müük 1 284 1 055 1 658 6 544

Ülalpool toodud müügitulu dünaamikast nähtub, et JBP äritegevuse näol ei ole tegu hooajalise tegevusega raamatupidamisseaduse seaduse mõttes.2 Käesolev aruanne ei käsitle konsolideeritava üksuse OÜ Jõhvi Veemajandus äritegevuse hooajalisust ja majandustegevuse tsüklilisust, sest nimetatud äriühingu kinnisvara rendile põhinev äritegevus ei ole hooajaline. 5 Olulisimad investeeringud 5.1 Üldist Tulenevalt JBP osanike lepingust on omavalitsusüksustest osanike eesmärk saavutada olukord, kus JBP poolt tema majandustegevusest teenitav tulu investeeritakse uuesti hallatavasse infrastruktuuri või teenuse osutamisse. Investeerimisvajaduse puudumisel on omavalitsusüksuste eesmärgiks teenuse pakkumine optimaalseima hinnaga. Osanikud kinnitavad JBPs investeerimiskava eelseisvaks viieks aastaks. Investeerimiskavas nähakse ette, milliste omavalitsusüksuste territooriumil millistesse objektidesse investeeritakse, samuti investeeringute eeldatav suurus ning alustamise ja lõpetamise tähtaeg. Osanikud kinnitavad investeerimiskava selliselt, et planeeritavate investeeringute maksumus investeerimiskavaga hõlmatud ajavahemikul on iga omavalitsusüksusest osaniku haldusterritooriumil võimalikult proportsionaalne vastava omavalitsusüksuse haldusterritooriumilt laekunud tulu ja JBP kasumiga. Juhul, kui JBP teenib tulu teenuse osutamisest muu kohaliku omavalitsuse kui osanikust omavalitsusüksuse territooriumil, investeeritakse nimetatud teenuse osutamisest teenitud kasum selle kohaliku omavalitsuse territooriumil, kui osanikud ei lepi kokku teisiti. Lisaks eelnevale lähtutakse investeerimiskava koostamisel põhimõttest, et eeldatavalt võrdse suurusega investeeringute korral eelistatakse investeeringut, millega

2 RT I 2002, 102, 600; RT I 25.05.2012, 8. kaasatakse enam kliente.3 Osanike poolt kinnitatud JBP 2012 - 2016 investeerimiskava võtab olulisel määral arvesse eespool osundatud põhimõtteid. JBP osanike leping sätestab dividendipoliitika võtmetingimuse, mille kohaselt kohustuvad osanikud kasumit mitte jaotama, sealhulgas mitte maksma dividende või maksma kasumit varjatult, kuni aastani 2025 kaasa arvatud. Sel ajavahemikul tekkiv kasum suunatakse iga-aastaselt reservkapitali, selle arvel suurendatakse osakapitali või investeeritakse vastavalt investeerimiskavale.4 5.2 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks 12.03.2009 kiitis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus heaks Ühtekuuluvusfondi suurprojekti Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks. Projekti realiseerimise üldiseks eesmärgiks on tagada tarbijaile joogivesi, mille kvaliteet vastab EV sotsiaalministri määrusele 31.07.2001 nr 82 „Joogiveekvaliteedi ja - kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“5. Olulisimad eesmärgid projekti realiseerimise tulemusena on: (i) kasutada ühisveevarustuses veeallikana perspektiivis maksimaalselt (kinnitatud varude piires) Vasavere veehaarde taastuvat Kvaternaari veekompleksi põhjavett, (ii) parandada teenuse kvaliteeti tarbijatel ning kindlustada vajalikus koguses kõrgekvaliteediline joogivesi kogu projektipiirkonnas, (iii) vähendada veevõrgu ulatusliku rekonstrueerimise ja lekkeotsingusüsteemi juurutamisega müümata vee osakaalu võrgus ca 25%-ni, (iv) tagada võrku antava vee vajalik arvutuslik rõhk kõigis võrgupunktides igal ajahetkel, k.a tulekahjuolukorras. Projekti kogumaksumus on 44 614 524 eurot, millest 66,94 % on Ühtekuuluvusfondi toetus ja 33,06% on JBP, Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna omaosalus. Projekti täitmisperiood on 12.03.2009 – 31.12.2015. Projekti raames (i) rekonstrueeriti olemasolev Kurtna-Vasavere veehaare, (ii) rekonstrueeriti olemasolev Kurtna- Vasavere - Ahtme joogivee magistraaltorustik (ca 12.5 km), (iii) Ahtme linnaossa rajati uus piirkondlik veetöötlusjaam, (v) ehitati uus Ahtme – Vana-Ahtme joogivee magistraaltorustik (ca 3 km), (vi) rekonstrueeriti olemasolev Ahtme – Jõhvi joogivee magistraaltorustik (ca 4 km), (vii) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas rekonstrueeriti olemasolev Lõuna veehaare, (viii) ehitati uus Jõhvi – Kohtla-Järve (Järve linnaosa) joogivee magistraaltorustik, (ix) rekonstrueeriti olemasolev Püssi veehaare, (x) ehitati uus Püssi veetöötlusjaam, (xi) rekonstrueeriti asulasisene ühisveevärk, sh Kohtla- Järve linna Ahtme linnaosas ca 37 km, Kohtla-Järve linna Järve linnaosas ca 45 km, Jõhvi vallas ca 24 km ja Püssi linnas ca 7 km. 2012. aasta jooksul lülitati töösse Kurtna-Vasavere veehaare, Ahtme veehaare, Lõuna veehaare ja piirkondlik Ahtme veetöötlusjaam, olles taganud kehtivatele nõuetele vastava joogivee tootmise Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna veetarbijatele. Samuti lülitati tööse joogivee magistraaltoristike süsteem, mille kaudu edastatakse kvaliteetne produkt Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna jaotusvõrkudeni. Joogivee tootmis- ja transiitkäitise käivitamise näol on tegemist käsitletava projekti esimese etapi eesmärgi saavutamisega Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna piirkonnas, mille määravateks tunnusteks on esiteks Kvaternaari veekompleksi põhjavee osakaalu

3 Vt. Jõhvi linna, Kiviõli linna, Kohtla-Järve linna ja Püssi linna vaheline 14.10.2004 osanike lepingu punkt 3 [Investeeringute tegemine]. 4 Ibid., Alapunkt 3.7. 5 Mis põhineb EL asulajoogiveedirektiivil Drinking Water Directive 98/83/EC. suurendamine piirkonna ühisveevarustuses ning teiseks kvaiteedi tagava veetöötluse kasutuselevõtt. Käesoleva aruande koostamise seisuga vastab joogivee kvaliteet Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkondades kõigile kehtivatele nõuetele. 2013. aastal lõpetati Jõhvi ja Kohtla-Järve jaotusvõrkude rekonstrueerimistööd, mille tulemusena saavutati üks olulisemaid projekti eesmärke, milleks on müümata vee osakaalu võrgus vähendamine 25 %-ni. Olulisel määral rekonstrueeriti Jõhvi valla ning Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa ja väiksemal määral ka Järve linnaosa jaotusvõrgud. Lõpetatud projekteerimis-ehituslepingute pinnalt ei tekkinud vaidlusi, mida lepingupooled oleks pidanud kohtuväliselt või kohtulikult menetleda. 2014. aastal rekonstrueeriti Püssi puurkaevpumpla. Võttes arvesse, et Püssi linna joogivee jaotusvõrgu rekonstrueerimine viidi lõpule 2013. a alguses, tähendas tööde lõpetamine joogivee kvaliteedi probleemi lahendamist ka Püssi linna haldusterritooriumil. 2015. aastal lõpetati joogivee torustike rekonstrueerimine Jõhvi vallas ja Kohtla-Järve linnas. Samuti soetati käsitletava projekti raames rekonstrueeritud infrastruktuuri hooldamiseks vajalik tehnika, sealhulgas: survepesuauto (2tk); hooldusauto (1tk); kallur (1tk); CCTV (1tk); ja ekskavaator-laadur (1tk). 2016. aastal kinnitati projekti lõpparuanne. Projekti eesmärgid on täidetud, füüsilised ja finantsindikaatorid saavutatud. 5.3 Kiviõli linna reoveekogumisala ühisveevarustus ja - kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamine 28.12.2009 sõlmisid Kiviõli linn ja JBP omavahelise koostöölepingu, mille kohaselt kohustus JBP arendama Kiviõli linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Ühtekuuluvusfondi projekti „Kiviõli linna reoveekogumisala ühisveevarustus ja - kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamine“ raames. Nimetatud Ühtekuuluvusfondi projekti abikõlblike kulude kogusumma oli EUR 7 815 686, millest JBP omaosalus EUR 1 086 156, millele lisandub investeeringu kogumaksumusest käibemaksu maksmise kohustus summas 1 302 614 eurot. Projekt on mõtteliselt jagatud Kesklinna piirkonnaks ja Kuuse tänava piirkonnaks. Nõukogude ajal ehitatud ja amortiseerunud Kuuse tänava piirkonna veetorustikud vajasid rekonstrueerimist. Lisaks puudus piirkonnas ka ühiskanalisatsioon. Nimetatud projekti raames sõlmiti ja täideti kaks ehitustöövõtulepingu. Projekti käigus rekonstrueeriti Kesklinna ja Kuuse tänava piirkonnas ca 12,3 km veetorustikke, rajati ca 15,8 km kanalisatsioonitorustikke ja 12 reoveepumplat. Projekti tulemusena on vähenenud veekaod 55%-ni pumbatud veest. Enne projekti elluviimist moodustasid veekaod viimastel hinnangutel ca 70%-80% pumbatud veest. Projekti tulemusena on samuti vähenenud infiltratsiooni osakaal reovees 45%-ni. Enne projekti elluviimist ulatus infiltratsioon ligikaudu 86%-ni. Veetorustiku rekonstrueerimisega on parandatud Kiviõli linnas ca 4000 elaniku joogivee kvaliteet ja ca 1000 elanikule on loodud võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. 10.11.2014 tegi Sihtasutus Keskkonna-investeeringute Keskus rahastusotsuse projektile „Kiviõli linna reoveekogumisala ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamise II etapp“. 2015. aastal jätkati Kiviõli linna ühisveevärgi ja – kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist Ühtekuuluvusfondi jätkuprojekti raames. Projekti abikõlbulik kogumaksumus oli EUR 1 100 827 ning ÜF toetuse määr 78,89 %. Projekti käigus rekonstrueeriti 4,2 km veevarustuse ja 1,9 km kanalisatsiooni torustikku ning rajati 1,0 km kanalisatsiooni torustikku Kiviõli põhjaosas. Tööd teostati Vabaduse puiesteel, Piiri, Laste, Õpetajate, Kaevurite, Põllu, Aasa, Muru, Pargi ja Viru tänaval, väiksemas mahus Raudtee, Alutaguse, Uuel, Kalda ja Soo tänaval. 5.4 Kohtla-Järve Oru linnaosa veevarustuse ja reoveepuhastuse rekonstrueerimine Oktoobris 2013 tuvastati Oru joogiveevõrgus üle normatiivne benseeni sisaldus. Peale benseeni avastamist joogiveetorustikus, hakati selgitama selle võimalikke allikaid ning selgus, et see pärineb põhjaveest, milles selle sisaldus ületab 100 kordi veevarustuse allikale lubatud sisaldust. Benseeniga reostunud põhjavett saadi mõlemast ekspluateeritavast puurkaevust. Lisaks tuvastati veeallikas ka tolueeni ja fenoolide sisaldus üle lubatud normide. Lisaks joogiveele on asumi probleemiks ka reoveepuhastus, mis põhineb biotiikidel ning ei suuda tagada veekasutusloaga heitveele kinnitatud näitajaid – BHT ja KHT. Ühisveevärgi toimimise vastavusse viimine joogivee kvaliteedi suhtes kehtivate nõuetega näeb ette Oru linnaosa ühisveevärgi rekonstrueerimise, mille raames tuleb ehitada joogiveeveetorustik Jõhvist Orule, pikkusega ca 7,7 km, joogivee kogumismahutid 2 tk a 100 m3, naatriumhüpokloriti annustusseadmed, 3. astme pumpla. Ühiskanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud tööd hõlmavad reoveetorustiku rajamist Orult Jõhvi pikkusega ca 7,7 km, ning uue kahekambrilise reoveepumpla ehitust. Rekonstrueerimistööde eelarveliseks maksumuseks on EUR 1 046 744, millest EUR 604 704 on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetus ning EUR 442 040 on JBP omaosalus. Tööde teostamist alustati 28.03.2016. Projekti raames rajatava infrastruktuuri valmimine on ette nähtud 2016. aasta oktoobris. 5.5 Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete keskkonnanõuetele mittevastava prügila nõrgvee ja saastatud sademevee puhastussüsteemi parendamine 27.03.2014 kinnitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ühtekuuluvusfondi projekti „Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete keskkonnanõuetele mittevastava prügila nõrgvee ja saastatud sademevee puhastussüsteemi parendamine“. Projekti maksumus on EUR 4 012 706, mida finantseeris täies ulatuses Ühtekuuluvusfond. Projekt näeb ette projekteerimis- ja ehitustööde teostamise Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamiseks, et võimaldada Kohtla-Järve poolkoksi prügila nõrgvee nõuetekohast puhastamist reoveepuhastil. 31.12.2015 seisuga ühendati Keskkonnaministeeriumi omandis olev põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete prügila nõrgvee kogumismahutid Kohtla-Järve reoveepuhastiga. 2016. aasta jooksul jätkatakse töid Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamiseks. 5.6 Erisõidukite soetamine osaühingule Järve Biopuhastus Projekt viidi ellu ajavahemikus 12.05.2015 – 28.12.2015. Projekti maksumuseks oli EUR 574 653, millest EUR 488 455 Ühtekuuluvusfondi toetus. Projekti raames soetati 1 teleskooplaadur ja 1 vaakum-survepesu sõiduk. Vaakum-survepesuauto soetamise ja ekspluatatsiooniga kaasneb kanalisatsioonitorustike hooldustaseme paranemine, võrkude seisundi stabiliseerimine. Kaasneb ka võrkude tööea pikenemine ja avariiolukordade ennetamine, järelikult ka pinnase- ja põhjaveereostuse riski vähenemine. Teleskoop-laaduri soetamisega ja ekspluatatsiooniga kaasneb reoveesette käitluse tööprotsesside optimeerimine ning ladusam töökorraldus, mudakäitlusplatsi ruumi optimaalsem ärakasutamine, stabiliseeritud reoveesette ilmastikukindlam hoiustamine koos pinnase- ja põhjaveereostuse riski vähenemisega. Teleskoop- laaduri olemasolul tagatakse operatiivsem reageerimine sellistele avariiolukordadele, mis nõuavad kõrgustööde läbiviimist või tööd distantsilt. Kiirema reageerimisvõimekusega avariiolukordadele kaasneb keskkonnariskide vähenemine. 6 Ülevaade personaliga seonduvast Ettevõtte struktuuris on ette nähtud viis teenistust: tootmisteenistus (tehnoloogiaüksus, hooldusüksus ja GIS-üksuseks) võrguteenistus (võrguüksus, pumplate üksus, mõõduüksuseks, remondiüksus, Jõhvi jaoskond) arendusüksus, klienditeenistus ja raamatupidamisteenistus. Tööjõu voolavus 2015. aastal oli 9%, s.o väiksem kui 2014. aastal. Tabel 3. Keskmine töötajate arv.

Keskmine töötajate arv liikide kaupa aastate lõikes

Kokku

Töölised

Spetsialistid

Osakondade juhid

Teenistuste juhid

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Teenistuste juhid Osakondade juhid Spetsialistid Töölised Kokku 2015 5 11 26 48 90 2014 5 12 24 47 88 2013 4 12 21 46 84

Juhtimise tasandil 2015. aasta jooksul muudatusi toimunud ei ole. Tööle on võetud mõned spetsialistid ja oskustöölised. Struktuurimuudatus uute ametikohtade osas – JBP töötajate koosseisu lisandus hankejuht-jurist ning haldusspetsialist. JBP-s peetakse oluliseks omavahelise kommunikatsiooni arendamist. 2015. aastal viidi läbi sisekommunikatsiooniteemaline küsitlus töötajate hulgas. Eesmärgiks oli välja selgitada sisekommunikatsiooni hetkeolukord ning töötajate nägemus selle puudustest. Küsitluse tulemusena tehti ettepanekud juhtkonnale ning algatati mitmed protseduurilised muudatused igapäevastes tegevustes. 7 Olulisimad finantsnäitajad Tabel 4. Olulisimad finantssuhtarvud. Nimetus Ühik 2015 2014 Müügitulu euro 5 221 491 5 394 342 Käibe kasv võrreldes eelmise aastaga % -3,20 6,36 Puhaskasum euro 1 387 194 972 562 Puhaskasumi kasv % 42,63 -95,80 Puhasrentaablus % 26,57 18,03 Likviidsuskordaja kordades 4,94 0,93 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja kordades 5,01 0,95 Võlakordaja kordades 0,14 0,15 Kapitaliseerituskordaja kordades 0,13 0,10 ROA (varade rentaablus) % 1,43 1,00 ROE (omakapitali rentaablus) % 1,66 1,19

Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:

Käibe kasv = (müügitulu 2015 - müügitulu 2014)/ müügitulu 2014 * 100 Puhaskasumi kasv = (puhaskasum 2015 - puhaskasum 2014)/ puhaskasum 2014 * 100 Puhasrentaablus = puhaskasum/müügitulu * 100 Likviidsuskordaja = likviidsed varad/lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused Võlakordaja = kohustused/varad kokku Kapitaliseerituskordaja = pikaajalised kohustused/(pikaajalised kohustused + omakapital) ROA = puhaskasum/keskmised varad kokku * 100 ROE = puhaskasum/ omakapital kokku * 100

Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud bilanss (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014 Lisa nr

Varad

Käibevara

Raha 3 429 705 3 804 151 2

Nõuded ja ettemaksed 1 167 057 1 211 986 3,5,7,18

Varud 65 500 96 511 4

Kokku käibevara 4 662 262 5 112 648

Põhivara

Materiaalne põhivara 92 646 417 91 178 862 8

Immateriaalne põhivara 306 058 268 499 9

Kokku põhivara 92 952 475 91 447 361

Kokku varad 97 614 737 96 560 009

Kohustused ja omakapital

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused 288 616 166 320 10,12

Võlad ja ettemaksed 615 453 4 733 401 13,14,15

Eraldised 0 191 913 16

Sihtfinantseerimine 26 694 284 503 18

Kokku lühiajalised kohustused 930 763 5 376 137

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 8 051 085 7 986 097 10,12

Võlad ja ettemaksed 4 866 163 818 243 13

Kokku pikaajalised kohustused 12 917 248 8 804 340

Kokku kohustused 13 848 011 14 180 477

Omakapital

Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv

omakapital

Osakapital nimiväärtuses 319 560 319 560 33

Kohustuslik reservkapital 63 209 63 209 34

Muud reservid 852 581 852 581 35

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 81 144 182 80 171 620

Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 387 194 972 562

Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 83 766 726 82 379 532 osanikele kuuluv omakapital

Kokku omakapital 83 766 726 82 379 532

Kokku kohustused ja omakapital 97 614 737 96 560 009

14 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Konsolideeritud kasumiaruanne (eurodes)

2015 2014 Lisa nr

Müügitulu 5 221 491 5 394 342 19

Muud äritulud 3 278 983 2 516 040 18,20

Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara -9 455 -29 995 valmistamisel

Kaubad, toore, materjal ja teenused -2 365 766 -2 495 978 21

Mitmesugused tegevuskulud -141 863 -203 676 22

Tööjõukulud -1 770 394 -2 105 432 23

Põhivara kulum ja väärtuse langus -2 648 649 -1 909 603 8,9

Muud ärikulud -31 006 -20 150 24

Kokku ärikasum (-kahjum) 1 533 341 1 145 548

Intressikulud -146 437 -173 117 25

Muud finantstulud ja -kulud 290 131 26

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 387 194 972 562

Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 387 194 972 562

Sealhulgas:

Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist 1 387 194 972 562 (kahjumist)

15 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes)

2015 2014 Lisa nr

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) 1 533 341 1 145 548

Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 2 648 649 1 909 603 8

Kasum (kahjum) põhivara müügist 0 -478 20

Muud korrigeerimised -3 233 202 -1 930 623 1,18

Kokku korrigeerimised -584 553 -21 498

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 44 929 4 748 337

Varude muutus 31 011 -6 109 4

Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -584 523 -985 958

Kokku rahavood äritegevusest 440 205 4 880 320

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -4 153 764 -3 279 423 8

Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 0 1 200 8

Laekumised sihtfinantseerimisest 3 229 476 1 516 669 18

Laekunud intressid 290 131 25

Kokku rahavood investeerimistegevusest -923 998 -1 761 423

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 393 813 53 284 12

Saadud laenude tagasimaksed -192 441 -152 232 12

Arvelduskrediidi saldo muutus 0 -859 800 12

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -14 088 -15 522 10

Makstud intressid -81 663 -103 507

Laekumised sihtfinantseerimisest 3 726 0 18

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 109 347 -1 077 777

Kokku rahavood -374 446 2 041 120

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 804 151 1 763 031 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus -374 446 2 041 120

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 429 705 3 804 151 2

16 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Kokku

Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital

Osakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum)

31.12.2013 319 560 63 209 286 324 80 243 400 80 912 493

Vigade parandamise 566 257 566 257 mõju

Korrigeeritud saldo 319 560 63 209 852 581 80 243 400 81 478 750 31.12.2013

Aruandeaasta kasum 972 562 972 562 (kahjum)

31.12.2014 319 560 63 209 852 581 81 215 962 82 451 312

Vigade parandamise -71 780 -71 780 mõju

Korrigeeritud saldo 319 560 63 209 852 581 81 144 182 82 379 532 31.12.2014

Aruandeaasta kasum 1 387 194 1 387 194 (kahjum)

31.12.2015 319 560 63 209 852 581 82 531 376 83 766 726

Omakapitalis toimunud muudatuste kohta info lisades 1, 33, 34 ja 35.

17 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon OÜ Järve Biopuhastus lähtub raamatupidamise aastaaruanne koostamisel Eesti heast raamatupidamistavast ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast. Eesti hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. Riigi raamatupidamise üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid riigiraamatupidamiskohuslase suhtes.

OÜ Järve Biopuhastus kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeem nr 1 alusel.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning ümardatud täiseurodeni.

Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused

Vigade korrigeerimine 2012 aastal omandas Järve Biopuhastus OÜ 100% Jõhvi Veemajandus OÜ osakud. Tütarettevõte bilansis on materiaalne põhivara kajastatud bilansilises väärtuses ning perioodil 2012 kuni 2014 (kuni tütarettevõtte likviderimise otsuseni)on jäänud amortiseerimata konsolideerimisest tulenev õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe summas 72 tuh eurot.

14.12.2009. a kiideti heaks ettevõtte poolt Ühtekuuluvusfondi esitatud taotlus „Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimise“ projekti finantseerimiseks. Vastavalt Ühisfondi abi tingimustele peab Ühisfondi finantseeringu toel arendatav ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni infrastruktuur olema avaliku sektori kontrolli all ning ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni infrastruktuur omanikud otsustasid anda vara ettevõttele tingimusel, et vastavalt ettevõtte põhikirja punkt 2.7 järgi moodustatakse sellest vabatahtlik reserv. 28.05.2010. aastal sõlmisid Kohtla-Järve Linn, Jõhvi vald ja Järve Biopuhastus OÜ „Ühisveevärgi infrastruktuuri müügilepingu“, mille järgi lepingus loetletud varad müüakse Järve Biopuhastus OÜ-le tasuta, kohustusega kajastada antud vara Vabatahtlikus reservkapitalis. Antud varad on 2010 aastal põhivaras arvele võetud 0 väärtusega ning seetõttu ei ole ka kohustusliku reservkapitali väärtus kasvanud. 2006. aastal telliti AS Ristart Kinnisvarabüroo „Kurtna –Vasavere veehaarde ehitiste ja seadmete jääkväärtuse ekspertiishinnang“, mille järgi antud infrastruktuuri maksumuseks on 8 860 tuh Eesti krooni e 566 tuh eurot.

Lisarea nimetus 31.12.2014 Muutus 31.12.2014

Eelmiste perioodide 80 243 400 -71 780 80 171 620 jaotamata kasum

Materiaalne 90 684 385 -71 780 90 612 605 põhivara

Vabatahtlik reserv 286 324 566 257 852 581

Materiaalne 90 612 605 566 257 91 178 862 põhivara

Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid.

Emaettevõttes kajastatakse tütarettevõtteid soetusmaksumuse meetodil.Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele.

Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline

18 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Järve Biopuhastus OÜ tütarettevõte on Jõhvi Veemajandus OÜ.

Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni osalust omandatud ettevõtte varades, kohustustes ja tingimuslikes kohustustes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes konsolideeritud kasumiaruandes. Positiivset firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse varana.

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud õiglases väärtuses.

Finantsvarad Finantsvaradeks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvarad ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle.

Raha Raha ekvivalendina kajastatakse rahavoogude aruandes lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. kassas, panga arvelduskontodel olev raha ning rahaturufondi osakud, mille kasutamisel ei esine olulisi piiranguid.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.

Nõuded ja ettemaksed Nõudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata arved on bilansis laekuvatest summadest lähtudes. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, hinnates aasta jooksul laekumata jäänud nõuete osa. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes real Muud tegevuskulud. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades.

Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalid hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimismaksumuse. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodil muude tegevuskuluna.

19 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmist meetodit.

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on maa või hoone ja nende osad, mida hoitakse renditulu teenimise eesmärgil ja mida ei kasutata ettevõtte enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele algselt tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvara¬investeeringu edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil, lähtudes konkreetse vara kasulikust elueast. Amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real “Põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus”.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 2 000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Juhtkonna otsusel kantakse madalama soetusmaksumusega varad kasutusse võtmisel kuluks (v.a. tööarvutid ja kabinetimööblikomplektid ) ning nende üle peetakse arvestust bilanisväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooniperiood. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest arvestades maha hinnangulise kulumi.

Omavalmistatud põhivara

Oma töötajate poolt valmistatud põhivara soetusmaksumusse arvestatakse vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajate põhivara valmistamise aja eest makstud palk ja sellelt arvestatud maksukulu, vara valmistamiseks kasutatud materjalid ja vara valmistamise või asukoha toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.

Liitumistasu

Liitumise müüja kajastab liitumistasu, mis ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse ehitatud põhivara soetusmaksumuse vähenemisena.

Vara väärtuse vähenemine

Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalset vara kajastatakse bilansis siis, kui vara on ettevõtte poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse 20 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalne põhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasuliku elueaga varaks. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.

Tarkvara

Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat.

Muu immateriaalne põhivara

Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat.

Põhivara arvelevõtmise alampiir 2000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Ehitised ja rajatised kuni 50 aastat

Masinad ja seadmed kuni 20 aastat

Transpordivahendid kuni 20 aastat

Muu inventar kuni 10 aastat

Immateriaalne põhivara kuni 10 aastat

Rendid Rendiarvestus

Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.

Kontsern kui rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Kontsern kui rentnik

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses).

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

21 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne bilansipäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustustena. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse kasumiaruandes tuluna. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetusena saadud summa kajastatakse tuluna.

Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% ettevõtte osakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei maksta dividendidena välja ja seda kasutatakse kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada osakapitali suurendamiseks.

Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast.

Liitumistasu Liitumistasu, mis ületab liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumust, kajastatakse ületav osa tuluna.

Maksustamine Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse dividendidena jaotatavat kasumit määraga 20/80 netodividendina väljamakstud summast. Dividendidelt arvestatud ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodi kasumiaruandes, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal dividendid välja makstakse. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära märgitud aastaaruande lisades.

Seotud osapooled

22 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on: • Osanikud • Osaühingu juhatus ja nõukogu • Tütarettevõtteid Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnevad bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mis oleks varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt võiks mõjutada järgmise majandusaasta tulemusi ei ole toimunud.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Raha kassades 448 701

Raha teel 0 3

Pangakontod 3 429 257 3 803 447

Kokku raha 3 429 705 3 804 151

Lisa 3 Nõuded ostjate vastu (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Ostjatelt laekumata arved 694 104 660 191

Ostajatelt laekumata arved 687 047 651 934

Muud lühiajalised nõuded 7 057 8 257

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -82 597 -62 324

Kokku nõuded ostjate vastu 611 507 597 867

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -62 324 -60 169

Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -23 044 -4 056

Lootusetuks tunnistatud nõuded 2 771 1 901

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -82 597 -62 324

Ostjatelt laekumata arvetes sisaldub nõudeid seotud osapoolte vastu 2015. aastal summas 22 497 eurot ning 2014 aastal 25 686 eurot. Tehingud seotud osapooltega on kajastatud lisas 27.

Arved, mille laekumistähtajast on möödunud 90 päeva, on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks.

Real ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded on näidatud muutust ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest.

23 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Varud (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Tooraine ja materjal 65 500 96 511

Kemikaalid 9 444 11 575

Puiduhake 16 410 45 413

Remondimaterjalid 31 035 32 001

Kütus 7 155 7 522

Liiv 51 0

Killustik 925 0

Muld 480 0

Kokku varud 65 500 96 511

2015 2014

Varude allahindlus ja mahakandmine 0 1 729

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Ettevõtte tulumaks 1 015 1 683

Käibemaks 12 388 45 809

Üksikisiku tulumaks 26 001 25 440

Sotsiaalmaks 47 814 45 223

Kohustuslik kogumispension 2 290 2 306

Töötuskindlustusmaksed 3 223 3 446

Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 107 206 112 678

Ettemaksukonto jääk 117 926 3 757

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 130 314 187 549 49 566 190 776

Real muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad on näidatud loodusressursside kasutamise ja saastetasude kohustus.

Lisa 6 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes)

Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon

Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2014 31.12.2015

10516414 Jõhvi Veemajandus OÜ Eesti vara üürileandmine 100 100

24 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon

Tütarettevõtja nimetus 31.12.2014 31.12.2015

Jõhvi Veemajandus OÜ 999 148 999 148

Kokku 999 148 999 148

Järve Biopuhastus OÜ ostis 05.10.2012 tütarettevõtte Jõhvi Veemajandus OÜ, mille põhitegevusalaks on enda vara üürileandmine. Tütarettevõtte 100%-lise osaluse ostuhinnaks kujunes 1 668 tuhat eurot, millest tasaarveldati 280 tuh eurot müüja nõuetega. Järelejäänud maksumuse diskonteerimisel kasutati diskontmäära 6% ja selle alusel saadi soetusmaksumuseks 999 tuhat eurot. Tegemist oli sõltumatute osapoolte vahelise äriühendusega, mida kajastati ostumeetodil.

Ostuhind 1 388 tuh eurot tasutakse alates 2017. aastast perioodiliste maksetena võrdsetes osades (lisa 13).

Lisa 7 Muud nõuded (eurodes)

31.12.2015 12 kuu jooksul Lisa nr

Viitlaekumised 425 234 425 234

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 395 802 395 802 18 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036

Riigi poolt tasustavad toetused 93 93 18

KOV kaasfinantseerimine 7 792 7 792 18

Ettemakstud tulevaste perioodide 21 547 21 547 kulud

Kokku muud nõuded 425 234 425 234

31.12.2014 12 kuu jooksul Lisa nr

Viitlaekumised 564 553 564 553

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 392 175 392 175 18 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036

Riigi poolt tasustavad toetused 202 202 18

KOV kaasfinantseerimine 156 588 156 588 18

Ettemakstud tulevaste perioodide 15 588 15 588 kulud

Kokku muud nõuded 564 553 564 553

Viitlaekumiste all on kajastatud projektide eest saamata sihtfinantseering.

25 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 8 Materiaalne põhivara (eurodes)

Kokku

Maa Ehitised Masinad ja Muu Lõpetamata seadmed materiaalne projektid ja Transpordi- Arvutid ja Muud põhivara Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed arvutisüsteemid vahendid masinad ja projektid seadmed 31.12.2013

Soetusmaksumus 25 024 60 230 377 728 683 238 579 401 687 1 368 949 103 996 35 197 897 0 35 197 897 96 926 243

Akumuleeritud kulum 0 -6 075 408 -413 785 -214 736 -232 632 -861 153 -80 849 0 0 0 -7 017 410

Jääkmaksumus 25 024 54 154 969 314 898 23 843 169 055 507 796 23 147 35 197 897 0 35 197 897 89 908 833

Ostud ja parendused 24 294 101 297 10 898 5 105 16 003 6 705 2 528 972 2 528 972 2 677 271

Amortisatsioonikulu -1 806 498 -82 015 -17 297 -54 662 -153 974 -12 304 -1 972 776

Müügid -723 -723 -723

Ümberklassifitseerimised 16 594 704 543 936 593 669 1 137 605 -17 166 052 -17 166 052 566 257

Ümberklassifitseerimine 16 028 447 543 936 593 669 1 137 605 -17 166 052 -17 166 052 0 lõpetamata projektidest

Muud 566 257 566 257 ümberklassifitseerimised

31.12.2014

Soetusmaksumus 49 318 76 926 378 1 269 951 217 630 1 000 461 2 488 042 110 112 20 560 817 0 20 560 817 100 134 667

Akumuleeritud kulum 0 -7 881 906 -493 855 -200 186 -287 294 -981 335 -92 564 0 0 0 -8 955 805

Jääkmaksumus 49 318 69 044 472 776 096 17 444 713 167 1 506 707 17 548 20 560 817 0 20 560 817 91 178 862

Ostud ja parendused 59 767 45 597 5 285 43 966 94 848 5 769 3 939 182 111 520 4 050 702 4 211 086

Amortisatsioonikulu -2 222 433 -227 593 -10 195 -79 267 -317 055 -8 238 -2 547 726

Allahindlused väärtuse -41 133 -318 -1 750 -2 068 -41 084 -41 084 -84 285 languse tõttu

Ümberklassifitseerimised 17 259 675 1 197 308 3 462 813 4 660 121 -21 919 796 -111 520 -22 031 316 -111 520

Ümberklassifitseerimine -111 520 -111 520 -111 520 ettemaksetest

Ümberklassifitseerimine 17 639 238 1 197 308 3 083 250 4 280 558 -21 919 796 -21 919 796 0 lõpetamata projektidest

Muud -379 563 379 563 379 563 ümberklassifitseerimised

31.12.2015

Soetusmaksumus 49 318 94 202 505 2 512 856 215 560 4 502 405 7 230 821 115 881 2 539 119 0 2 539 119 104 137 644

Akumuleeritud kulum -10 102 157 -721 448 -203 344 -363 476 -1 288 268 -100 802 -11 491 227

Jääkmaksumus 49 318 84 100 348 1 791 408 12 216 4 138 929 5 942 553 15 079 2 539 119 0 2 539 119 92 646 417

Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas

2015 2014

Masinad ja seadmed 0 1 200

Kokku 0 1 200

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa kinnistule, kus asub rekonstrueeritud reoveepuhasti, on seatud ühishüpoteek SEB pank AS-i kasuks 4,5 milj eurot ning Keskkonnainvesteeringute Keskus SA kasuks. Panditud vara bilansiline jääkväärtus on 19 milj eurot. Uuele rajatud Ahtme veepuhastusjaamale ja veetöötluskompleksile on seatud hüpoteek 7,6 milj eurot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 26 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne kasuks ning kommertspant 2,7 milj euro ulatuses ettevõtte varadele.

Antud lisas on kajastatud tütarettevõtte varad põhivaradena, kuna neid kasutatakse emaettevõtte põhitegevuses.

Lisa 9 Immateriaalne põhivara (eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara Kontsessioonid, Lõpetamata patendid, projektid ja litsentsid, ettemaksed kaubamärgid

31.12.2013

Soetusmaksumus 137 142 123 749 260 891

Akumuleeritud kulum -8 229 -12 176 -20 405

Jääkmaksumus 128 913 111 573 240 486

Ostud ja parendused 36 619 36 619

Amortisatsioonikulu -2 743 -5 863 -8 606

31.12.2014

Soetusmaksumus 137 142 160 369 297 511

Akumuleeritud kulum -10 972 -18 040 -29 012

Jääkmaksumus 126 170 142 329 268 499

Ostud ja parendused 54 198 54 198

Amortisatsioonikulu -2 743 -13 896 -16 639

31.12.2015

Soetusmaksumus 137 142 160 369 54 198 351 709

Akumuleeritud kulum -13 715 -31 936 -45 651

Jääkmaksumus 123 427 128 433 54 198 306 058

Lisa 10 Kapitalirent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

27 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

31.12.2015 Jaotus järelejäänud tähtaja Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg järgi

12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul

Transpordivahend 3 kuu EURIBOR 10 879 3 275 7 604 euro 2019 +1,95% aastas

Transpordivahend 3 kuu EURIBOR 12 795 4 052 8 743 euro 2019 +1,82% aastas

Kapitalirendikohustused 23 674 7 327 16 347 kokku

31.12.2014 Jaotus järelejäänud tähtaja Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg järgi

12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul

Transpordivahend 3 kuu 6 913 6 913 EURIBOR euro 2015 +2,5% aastas

Transpordivahend 3 kuu EURIBOR 16 757 3 962 12 795 euro 2019 +1,95% aastas

Transpordivahend 3 kuu EURIBOR 14 092 3 213 10 879 euro 2019 +1,82% aastas

Kapitalirendikohustused 37 762 14 088 23 674 kokku

Renditud varade bilansiline jääkmaksumus

31.12.2015 31.12.2014

Masinad ja seadmed 29 442 47 616

Kokku 29 442 47 616

Lisa 11 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rendileandja

2015 2014

Kasutusrenditulu 1 917 3 221

Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2015 31.12.2014

12 kuu jooksul 1 821 0

Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus 28 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Muud varad 21 002 21 484

Kokku 21 002 21 484

Aruandekohustuslane kui rentnik

2015 2014

Kasutusrendikulu 91 576 108 240

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2015 31.12.2014

12 kuu jooksul 57 692 60 284

1-5 aasta jooksul 122 457 174 720

Ettevõttel on võetud rendile 23 mootorsõidukit erinevate rendiperioodidega. Liisinglepingutest tulenevalt on ettevõttel kohustus sõlmida renditavale varale varakindlustus. Lepinguid on võimalik ennetähtaegselt täita. Aastatel 2006 – 2011 sõlmitud rendilepingud lõpevad aastatel 2012 – 2016. Aastatel 2013-2014 sõlmitud rendilepingud lõpevad aastatel 2018-2019. Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile.

29 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 12 Laenukohustused (eurodes)

31.12.2015 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg

12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul

Pikaajalised laenud

Investeerimiselaen 6 kuu Euribor 1 522 152 152 232 761 160 608 760 + 0,9% euro 2025 aastas

Investeerimislaen KIK 6 kuu Euribor 5 372 115 1 918 610 3 453 505 + 1,25% euro 2030 aastas

Investeerimislaen KIK 6 kuu Euribor 1 027 947 102 801 513 970 411 176 + 1,25% euro 2025 aastas

Investeerimislaen KIK 6 kuu Euribor 263 370 17 558 87 790 158 022 + 1,25% euro 2030 aastas

Investeerimislaen KIK 6 kuu Euribor 130 443 8 698 43 481 78 264 + 1,25% euro 2030 aastas

Pikaajalised laenud 8 316 027 281 289 3 325 011 4 709 727 kokku

Kapitalirendikohustused 23 674 7 327 16 347 kokku

Laenukohustused 8 339 701 288 616 3 341 358 4 709 727 kokku

31.12.2014 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg

12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul

Pikaajalised laenud

Investeerimiselaen 6 kuu Euribor 1 674 384 152 232 761 160 760 992 + 0,9% euro 2025 aastas

Investeerimislaen KIK 6 kuu Euribor 5 372 115 0 1 534 888 3 837 227 + 1,25% euro 2030 aastas

Investeerimislaen KIK 6 kuu Euribor 1 068 156 0 512 997 555 159 + 1,25% euro 2025 aastas

Pikaajalised laenud 8 114 655 152 232 2 809 045 5 153 378 kokku

Kapitalirendikohustused 37 762 14 088 23 674 kokku

Laenukohustused 8 152 417 166 320 2 832 719 5 153 378 kokku

Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk)maksumus

31.12.2015 31.12.2014

Ehitised 17 473 618 18 389 977

30 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Muud varad 14 970 208 13 691 208

Kokku 32 443 826 32 081 185

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa kinnistule, kus asub rekonstrueeritud reoveepuhasti, on seatud ühishüpoteek SEB pank AS-i kasuks 4,5 milj eurot ning Keskkonnainvesteeringute Keskus SA kasuks. Panditud vara bilansiline jääkväärtus on 17 milj eurot. Uuele rajatatud Ahtme veepuhastusjaamale ja veetöötluskompleksile on seatud hüpoteek 7,6 milj eurot Keskkonnainvesteeringute Keskus SA kasuks ning kommertspant 2,8 milj euro ulatuses ettevõtte varadele.

Lisaks on ettevõttel sõlmitud arvelduslaenu leping krediidilimiidiga 500 tuh eurot intressimääraga 1 kuu Euribor +1,25% aastas ning seisuga 31.12.2015 ei ole antud lepingu raames krediidilimiiti kasutatud.

Alates 2013 aastast peab ettevõtte võlateeninduse kattekordaja olema vastava aasta auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt kunin laenuteeninduse lõpuni 1,25. Seisuga 31.12.2015 on antud tingimus täidetud.

Lisa 13 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2015 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 175 773 175 773

Võlad töövõtjatele 198 166 198 166

Maksuvõlad 187 549 187 549

Muud võlad 34 134 34 134

Intressivõlad 29 561 29 561

Muud viitvõlad 4 573 4 573

Saadud ettemaksed 19 831 19 831

Liitumistasu ettemaks 4 012 706 4 012 706 1

Muud pikaajalised 853 457 368 440 485 017 6 võlad

Kokku võlad ja 5 481 616 615 453 4 381 146 485 017 ettemaksed

31.12.2014 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 786 008 786 008

Võlad töövõtjatele 190 809 190 809

Maksuvõlad 190 776 190 776

Muud võlad 189 402 189 402

Intressivõlad 34 396 34 396

Muud viitvõlad 155 006 155 006

Saadud ettemaksed 3 376 406 3 376 406

Muud pikaajalised 818 243 276 330 541 913 6 võlad

Kokku võlad ja 5 551 644 4 733 401 276 330 541 913 ettemaksed

Muude pikaajaliste võlgade all on kajastatud äriühenduse Jõhvi Veemajandus OÜ (lisa 6)diskonteeritud osaku ost, mis ostetakse välja alates 2017. aastast perioodiliste maksetena võrdsetes osades. Diskonteerimata kohustuse suurus on 1 382 tuhat eurot. Saadud ettemaksete alt

31 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne on 2015 aastal ümber klassifitseeritud pikaajaliseks kohustuseks Keskkonnaministeeriumi ühiskanalisatsiooniga liitumise tasu summas 4,0 milj eurot. Liitumisega seotud ehitus valmib lepingujärgselt 2017 aastal ning liitumistasu kajastatakse põhivara soetusmaksumuse vähenemisena.

Lisa 14 Võlad töövõtjatele (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Töötasude kohustus 83 662 79 629

Puhkusetasude kohustus 57 030 57 519

Maksude potentsiaalsed kohustused 56 235 53 422

Muud võlad töövõtjatele 1 239 239

Kokku võlad töövõtjatele 198 166 190 809

Lisa 15 Muud võlad (eurodes)

31.12.2015 12 kuu jooksul

Intressivõlad 29 561 29 561

KIK laenuintress 29 561 29 561

Muud viitvõlad 4 573 4 573

Tagatistasud 4 500 4 500

Selgitamata laekumised 73 73

Kokku muud võlad 34 134 34 134

31.12.2014 12 kuu jooksul

Intressivõlad 34 396 34 396

KIK laenuintress 34 396 34 396

Muud viitvõlad 155 006 155 006

Tagatistasud 4 500 4 500

Muud viitvõlad 150 463 150 463

Selgitamata laekumised 43 43

Kokku muud võlad 189 402 189 402

Muude viitvõlgade all on näidatud ehituslepingutest tulenevad kinnipeetavad summad tarnijatele, mis makstakse välja peale tööde teostamist.

32 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 16 Eraldised (eurodes)

31.12.2013 Moodustamine/ Kasutamine Intressiarvestus 31.12.2014 korrigeerimine

Tulemustasu eraldis 0 191 913 0 0 191 913

Kokku eraldised 0 191 913 0 0 191 913

Lühiajalised 0 191 913 0 0 191 913

31.12.2014 Moodustamine/ Kasutamine Intressiarvestus 31.12.2015 korrigeerimine

Tulemustasu eraldis 191 913 -191 913 0 0 0

Kokku eraldised 191 913 -191 913 0 0 0

Lühiajalised 191 913 -191 913 0 0 0

2014 aastal moodustati töötajatele tulemustasu maksmiseks lühiajaline eraldis summas 191,9 tuh eurot. 2015 aastal ei tehtud eraldisest väljamakseid nende kulude katmiseks, milleks eraldis oli moodustatud ning 2015 aasta lõpus eraldis tühistati.

Lisa 17 Tingimuslikud kohustused ja varad (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Tingimuslikud kohustused

Võimalikud dividendid 66 025 101 64 915 346

Tulumaksukohustus võimalikelt dividendidelt 16 506 275 16 228 836

Kokku tingimuslikud kohustused 82 531 376 81 144 182

Vastavalt osanike lepingule dividendide väljamaksmist ei toimu aastani 2026.

Sihtfinantseerimise tagasimaksmise kohustus

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA on õigus nõuda 5 aasta jooksul raha tagastamist teatud asjaoludel. Juhtkonna hinnangul ei ole selliseid asjaolusid esinenud ning kõik sihtfinantseerimisega kaasnevad tingimused on täidetud.

Lisa 18 Sihtfinantseerimine (eurodes)

Varad bruto soetusmaksumuses

33 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

31.12.2013 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2014

Sihtfinantseerimine põhivara

soetamiseks

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 86 285 111 609 0 -119 990 77 904 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036 JV

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 1 991 451 -961 796 0 -697 185 332 470 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036 KJ

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 2 693 172 -1 721 224 0 -941 230 30 718 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036 KIK

Kiviõli linna reoveekogumisala ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi 67 646 -21 611 0 -15 318 30 717 kaasajastamise projekt 2.1.0101.09-0059 KLV

Kiviõli linna reoveekogumisala ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi 594 274 -567 101 0 -27 173 0 kaasajastamise projekt 2.1.0101.09-0059 KIK

Põhivara soetamiseks saadud 206 848 477 328 0 -684 176 0 kodumaine sihtfinantseerimine KIK

Elektriauto soetamine 0 11 538 0 -11 538 0

Kokku sihtfinantseerimine 5 639 676 -2 671 257 0 -2 496 610 471 809 põhivara soetamiseks

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

Projekt 038 Urban Reduction of 8 561 -8 291 0 -270 0 Eutrophication

Kokku sihtfinantseerimine 8 561 -8 291 0 -270 0 tegevuskuludeks

Kokku sihtfinantseerimine 5 648 237 -2 679 548 0 -2 496 880 471 809

34 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

31.12.2014 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2015

Sihtfinantseerimine põhivara

soetamiseks

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 77 904 -159 747 87 757 5 914 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036 Jõhvi

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 332 470 -801 029 497 132 28 573 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036 Kohtla-Järve

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 30 718 -1 088 669 1 278 281 220 330 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036 KIK

Kiviõli linna reoveekogumisala ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi 30 717 -32 140 1 423 0 kaasajastamise projekt 2.1.0101.09-0059 Kiviõli

Kiviõli linna reoveekogumisala ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi 0 -692 969 868 442 175 473 kaasajastamise projekt 2.1.0101.14-0133 KIK

Erisõidukite soetamine projekt 0 -488 455 488 455 0 2.1.0101.15-0144

Kodumaine sihtfinantseerimine 0 -7 987 7 987 0

Kokku sihtfinantseerimine 471 809 -3 270 996 3 229 477 430 290 põhivara soetamiseks

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide 0 -3 726 3 726 0 rekonstrueerimine projekt 2.1.0101.09-0036 KIK

Kokku sihtfinantseerimine 0 -3 726 3 726 0 tegevuskuludeks

Kokku sihtfinantseerimine 471 809 -3 274 722 3 233 203 430 290

Sihtfinantseerimiste all on näidatud sihtfinantseerimise nõudeid ja sihtfinantseerimise kohustusi. Tulu sihtfinantseerimisest tekib nii nõuetest kui ka kohustustest, seetõttu on tulbas "saadud" on näidatud muutust sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustustest. Lisas näidatud saldod perioodi alguseks ja lõpuks koosnevad sihtfinantseerimise nõuete (lisa 7)ja kohustuse saldodest.

35 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 19 Müügitulu (eurodes)

2015 2014

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidele

Eesti 5 220 891 5 385 642

Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 5 220 891 5 385 642

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike

Türgi 600 8 700

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 600 8 700

Kokku müügitulu 5 221 491 5 394 342

Müügitulu tegevusalade lõikes

Veevarustus 36001 3 222 873 3 209 263

Heitveekäitlus 37001 1 998 018 2 176 379

Projektijuhtimine 70221 600 8 700

Kokku müügitulu 5 221 491 5 394 342

Vee-ettevõtluse piirkonnad:

01.05.2007 Püssi linna territoorium 01.01.2008 Kohtla-Järve linna Kohtla-Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosad 01.01.2008 Kohtla-Nõmme valla territoorium 11.03.2008 Jõhvi vallas Puru-Pajualuse piirkonnd ja Tammiku alevik 26.01.2009 Illuka vallas Kuremäe, Kurtna ja Vasavere-Rausvere tegevuspiirkond 01.05.2011 Jõhvi vallas tegevuspiirkond 01.05.2013 Kohtla-Järve Oru linnaosa 01.10.2013 Kiviõli linna territoorium 01.01.2014 Kohtla valla territoorium 01.07.2014 Lüganuse valla territoorium

Lisa 20 Muud äritulud (eurodes)

2015 2014 Lisa nr

Kasum materiaalse põhivara müügist 0 478

Tulu sihtfinantseerimisest 3 233 202 2 496 880 18

Trahvid, viivised ja hüvitised 7 362 8 869

Muud 38 419 9 813

Kokku muud äritulud 3 278 983 2 516 040

Real "muud" on näidatud ehituslepingutest tulenevad täitmistähtaja ületamise hüvitised.

36 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 21 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes)

2015 2014

Energia -716 521 -722 792

Elektrienergia -716 521 -722 792

Transpordikulud -316 917 -356 491

Saastetasud, ressursimaksud -475 340 -435 993

Kinnistuste ja rajatiste hooldamiskulud -175 095 -187 138

Veeproovid, analüüsid -210 233 -191 299

Materjalid -105 905 -130 693

Kemikaalid -93 799 -137 448

Seadmete remont, hooldus, testimine -59 374 -95 182

Sideteenused -62 090 -84 088

Mudakätluse struktuuraine -33 943 -39 899

Inventar ja selle tarvikud -64 228 -50 922

Valveteenused -21 043 -25 782

Tööriided -15 026 -11 359

IT kulud -16 252 -26 892

Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -2 365 766 -2 495 978

Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2015 2014

Mitmesugused bürookulud -43 156 -51 975

Uurimis- ja arengukulud -16 777 -78 326

Lähetuskulud -2 907 -10 148

Koolituskulud -12 981 -29 635

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -23 046 -3 775

Juriidilised teenused -35 163 -21 210

Audiitorteenus -7 833 -8 607

Kokku mitmesugused tegevuskulud -141 863 -203 676

Lisa 23 Tööjõukulud (eurodes)

2015 2014

Palgakulu -1 271 224 -1 516 264

Sotsiaalmaksud -455 167 -543 481

Muud -44 003 -45 688

Kokku tööjõukulud -1 770 394 -2 105 433

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 91 88

37 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

2014 aastal moodustati tulemustasude eraldis summas 192 tuh eurot, mis kajastub 2014 aasta tööjõukuludes. 2015 aastal jooksul ei tehtud antud eraldisest väljamakseid ning eraldis tühistamisega vähendati 2015 aasta tööjõukulusid.

Lisa 24 Muud ärikulud (eurodes)

2015 2014

Kahjum valuutakursi muutustest -25 -14

Trahvid, viivised ja hüvitised -3 312 -1 099

Riigilõiv -3 162 -1 084

Liikmemaksud -5 244 -4 150

Ettevõtte tulumaks -17 678 -10 179

Maamaks -1 631 -1 596

Muud 46 -2 028

Kokku muud ärikulud -31 006 -20 150

Lisa 25 Intressikulud (eurodes)

2015 2014

Intressikulu laenudelt -110 615 -137 488

Intressikulu kapitalirendilt -608 -415

Intressikulu diskonteeritud pikaajaliselt kohustuselt -35 214 -35 214

Kokku intressikulud -146 437 -173 117

Lisa 26 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes)

2015 2014

Intressitulud arvelduskontodelt 290 131

Kokku muud finantstulud ja -kulud 290 131

Lisa 27 Seotud osapooled (eurodes)

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

38 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

31.12.2015 31.12.2014

Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused

Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 22 497 235 8 540 284 749 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad

2015 Ostud Müügid

Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 11 155 227 467 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad

2014 Ostud Müügid

Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 8 540 228 591 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja

muud olulised soodustused

2015 2014

Arvestatud tasu 122 714 114 832

Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpoolnimetatud osapooltega kasutatud turuhinnast oluliselt erinevaid hindasid.

Lisa 28 Sündmused pärast bilansipäeva

Vastavalt osanike otsusele algatati 2014 aasta lõpus tütarettevõtte likvideerimise menetlust. Kuna Jõhvi Veemajandus OÜ-l kohustused puuduvad, siis otsustati vara mitte müüa, vaid anda üle ainuosanikule Järve Biopuhastus OÜ-le.

Seisuga 31.12.2015 võeti lõpetamata ehitusest põhivarana arvele projekti „ Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide rekonstrueerimine“ raames Ahtme ja Püssi veetöötlusjaamad koos veehaaretega summas 8 332 tuh eurot. Vastuvõtu aktidest tulenevalt on ehitustööd teostatud 2013 aasta veebruariks 99,5 % ulatuses, mis näitab, et veevarustuseks vajalikud ehitised on valminud ning töösse antud. 2016 aastal arvestatakse tagasiulatuvalt antud põhivarale kulum alates märts 2013 kuni detsember 2015 summas 1 156 tuh eurot.

39 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 29 Konsolideerimata bilanss (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Varad

Käibevara

Raha 3 267 429 3 641 993

Nõuded ja ettemaksed 1 167 056 1 211 987

Varud 65 500 96 511

Kokku käibevara 4 499 985 4 950 491

Põhivara

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 999 147 999 147

Materiaalne põhivara 91 321 246 89 853 689

Immateriaalne põhivara 306 058 268 499

Kokku põhivara 92 626 451 91 121 335

Kokku varad 97 126 436 96 071 826

Kohustused ja omakapital

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused 288 616 166 320

Võlad ja ettemaksed 775 258 4 847 804

Eraldised 0 191 913

Sihtfinantseerimine 19 777 284 503

Kokku lühiajalised kohustused 1 083 651 5 490 540

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 8 051 085 7 986 097

Võlad ja ettemaksed 4 866 164 818 243

Kokku pikaajalised kohustused 12 917 249 8 804 340

Kokku kohustused 14 000 900 14 294 880

Omakapital

Osakapital nimiväärtuses 319 560 319 560

Kohustuslik reservkapital 63 209 63 209

Muud reservid 852 581 852 581

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 80 541 596 79 585 390

Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 348 590 956 206

Kokku omakapital 83 125 536 81 776 946

Kokku kohustused ja omakapital 97 126 436 96 071 826

40 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 30 Konsolideerimata kasumiaruanne (eurodes)

2015 2014

Müügitulu 5 221 491 5 394 342

Muud äritulud 3 278 838 2 515 881

Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara -9 455 -29 995 valmistamisel

Kaubad, toore, materjal ja teenused -2 404 286 -2 534 497

Mitmesugused tegevuskulud -141 859 -203 672

Tööjõukulud -1 770 394 -2 105 432

Põhivara kulum ja väärtuse langus -2 648 649 -1 887 335

Muud ärikulud -30 932 -20 082

Kokku ärikasum (-kahjum) 1 494 754 1 129 210

Intressikulud -146 437 -173 117

Muud finantstulud ja -kulud 273 113

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 348 590 956 206

Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 348 590 956 206

41 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 31 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes)

2015 2014

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) 1 494 754 1 129 210

Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 2 648 649 1 887 335

Kasum (kahjum) põhivara müügist 0 -478

Muud korrigeerimised -3 233 202 -1 930 623

Kokku korrigeerimised -584 553 -43 766

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 44 931 4 748 336

Varude muutus 31 011 -6 109

Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -546 039 -944 315

Kokku rahavood äritegevusest 440 104 4 883 356

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -4 153 764 -3 279 423

Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 0 1 200

Laekumised sihtfinantseerimisest 3 229 476 1 516 669

Laekunud intressid 273 113

Kokku rahavood investeerimistegevusest -924 015 -1 761 441

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 393 813 53 284

Saadud laenude tagasimaksed -192 441 -152 232

Arvelduskrediidi saldo muutus 0 -859 800

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -14 088 -15 522

Makstud intressid -81 663 -103 507

Laekumised sihtfinantseerimisest 3 726 0

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 109 347 -1 077 777

Kokku rahavood -374 564 2 044 138

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 641 993 1 597 855

Raha ja raha ekvivalentide muutus -374 564 2 044 138

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 267 429 3 641 993

42 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 32 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Kokku

Osakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum)

31.12.2013 319 560 63 209 286 324 79 585 390 80 254 483

Vigade parandamise 566 257 566 257 mõju

Korrigeeritud 319 560 63 209 852 581 79 585 390 80 820 740 saldo 31.12.2013

Aruandeaasta kasum 956 206 956 206 (kahjum)

31.12.2014 319 560 63 209 852 581 80 541 596 81 776 946

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste -999 147 -999 147 bilansiline väärtus

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 1 117 923 1 117 923 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

Korrigeeritud konsolideerimata 319 560 63 209 852 581 80 660 372 81 895 722 omakapital 31.12.2014

Aruandeaasta kasum 1 348 590 1 348 590 (kahjum)

31.12.2015 319 560 63 209 852 581 81 890 186 83 125 536

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste -999 147 -999 147 bilansiline väärtus

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 1 156 526 1 156 526 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

Korrigeeritud konsolideerimata 319 560 63 209 852 581 82 047 565 83 282 915 omakapital 31.12.2015

Lisa 33 Osakapital

Osakapital 31.12.2015 31.12.2014

Osakapital 319 560 319 560

Osade arv 4 4

Nominaalväärtus 79 890 79 890

Vastavalt põhikirjale on ettevõtte miinimumkapital 191 735 eurot ja maksimumkapital 766 940 eurot.

43 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS 2015. a. majandusaasta aruanne

Lisa 34 Kohustuslik reserv

Kohustuslik reserv 31.12.2015 31.12.2014

Kohustuslik reserv 63 209 63 209

Vastavalt põhikirjale on kohustusliku reservkapitali suuruseks 1/10 osakapitalist.

Lisa 35 Vabatahtlik reserv

Vabatahtlik reserv 31.12.2015 31.12.2014

Vabatahtlik reserv 852 581 852 581

Vastavalt põhikirjale on ettevõtte vabatahtliku reservkapitali suuruseks minimaalselt 852 580 eurot. Eraldisi vabatahtlikku reservkapitali tehakse osanike otsuste alusel. 2015 aastal on vabatahtlikus reservkapitalis kajastatud osanike 2010 aastal toimunud mitterahalist sissemakset summas 566 257 eurot. Mitterahalise sissemaksena anti ettevõttele üle Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni infrastruktuuri varad.

Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist, samuti osakapitali suurendamiseks.

44