Põhimõtted Katastriüksuste Lähiaadresside (Sh. Nimede) Määramiseks AS Eesti Gaasi Valduses Olevatele Katastriüksustele

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Põhimõtted Katastriüksuste Lähiaadresside (Sh. Nimede) Määramiseks AS Eesti Gaasi Valduses Olevatele Katastriüksustele Põhimõtted katastriüksuste lähiaadresside (sh. nimede) määramiseks AS Eesti Gaasi valduses olevatele katastriüksustele. Versioon 1 11.mai 2011.a. Lähtuvalt Ruumiandmete seadusest (https://www.riigiteataja.ee/akt/128022011002) ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. kehtestatud määrusest nr 251 Aadressiandmete süsteem (https://www.riigiteataja.ee/akt/12901083) on AS Eesti Gaasi valduses olevate gaasiseadmete teenindamiseks moodustatud katastriüksuste lähiaadresside (sealhulgas ka nimede) määramise põhimõtted järgmised: 1. Kui katastriüksus asub liikluspinna läheduses, siis üldjuhul tuleb katastriüksus adresseerida liikluspinna järgi. Lähiaadress koosneb sel juhul liikluspinna nimest koos liigisõnaga ja erilisandist (numberlisandist ja vajadusel tähtlisandist, milleks võib olla eesti-ladina tähestiku väiketäht). Näiteks: Kaasiku tn 26; Estonia pst 18c; E. Vilde tee 76b. 2. Katastriüksuse lähiaadressis on lubatud lühendada järgmiseid liikluspindade liigisõnu: tänav – tn, maantee – mnt ja puiestee – pst. Ülejäänud liigisõnad (näiteks allee, põik, tee) peavad olema täielikult välja kirjutatud. Näiteks: Tamme allee 17; Siili põik 2. 3. Hajaasustuses ja sellistes piirkondades, kus liikluspindasid läheduses ei ole, on katastriüksuse lähiaadressiks üldjuhul nimi, mis koosneb nimetuumast ja liigisõnast. Sageli piisab ka ainult nimetuumast, mis on tuletatud gaasirajatise nimest (liigisõnast) (vt punkt 7). 4. Gaasirajatiste puhul soovitame määrata nimetuumaks objekti läheduses oleva koha nime (näiteks talu, mäe või tee nimi, keelatud ei ole ka haldus- või asustusüksuse nime kasutamine, kuid võimalusel soovitame seda varianti vältida), millele lisatakse liigisõnaks vastava gaasirajatise objekti nimi (näiteks: Kaasiku talu kõrval asuva harukraanisõlme puhul sobib seda teenindava katastriüksuse nimeks Kaasiku harukraanisõlm). Sobivate liigisõnade loend on punktis 16. 5. Kehtib nõue, et nimetuum peab olema omastavas käändes (näiteks: Saadjärve gaasijaotusjaam). 6. Objekti liiki märkiv sõna (liigisõna) kirjutatakse väikese tähega ja üldjuhul nimetavas käändes (näiteks: Padaoru katoodkaitsejaam). 7. Katastriüksuse nimeks võib määrata ka ainult vastava gaasirajatise objekti märkiva liigisõna või ka lihtsalt üldnime: Gaasi. Kui katastriüksuse nimeks on ainult liigisõna, siis peab see olema omastavas käändes, näiteks Gaasireguleerpunkti, Gaasitorustiku, Vastuvõtusõlme, Katoodkaitsejaama. Näiteks: Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala küla, Jägala katoodjaam asemel võib koha- aadressiks määrata: Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala küla, Katoodkaitsejaama. 8. Keelatud on määrata pikki kirjeldavaid nimesid, mis sisaldavad kirjavahemärke, sümboleid, sidesõnu, lühendeid, üksikuid suurtähti (näiteks sulud, kaldkriipsud, ja, nr, PK). Keelatud on näiteks sellised nimed nagu: „Kraanisõlm ja Järvakandi harukraan“ või „ Ü/k torustiku lõik nr 5 PK“. 9. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada parasiitsõnu (näiteks: kinnistu, krunt, maatükk, maaüksus, maa jmt). 10. Samanimeliste objektide eristamiseks võib katastriüksuse nimes määrata numberlisandi, mis järgneb liigisõnale (näiteks Sausti katoodkaitsejaam 1; Sausti katoodkaitsejaam 2). Numberlisandina tohib kasutada ainult araabia numbreid, rooma numbrid on keelatud. Numberlisandit ei või määrata nimetuuma ja liigisõna vahele. 11. Kui maaüksuse nimes esineb number, siis ei lisata sinna omakorda veel tähti (näiteks ei või lähiaadressiks määrata: Sauga gaasitorustik 12a). Kui maaüksus jagatakse, siis lisatakse eristamiseks nimele järgmised vabad numbrid ilma tähtlisanditeta. 12. Gaasitorustiku erinevate lõikude eristamiseks võib lisada ka sõna “lõik” (näiteks: Vandjala gaasitorustiku lõik 7). Sel juhul peab nime koos liigisõnaga kirjutama omastavas käändes. 13. Jõgesid (ja teisi veekogusid) ületavate torusillete korral, kui veekogu liigisõna kirjutatakse nime tuumast lahku, ei ole seda vaja katastriüksuse nimes välja tuua ja piisab liigisõnast “torusille”. Seega “Selja jõe torusille” asemel “Selja torusille” ja “Toila peakraavi torusille” asemel “Toila torusille”. Kui veekogu liigisõna kirjutatakse nimetuumaga kokku, siis seda ära ei jäeta. Näiteks: Pühajõe torusille. Vajadusel võib lisada ka eristava numbri: Pedja torusille 1, Pedja torusille 2. 14. Gaasiseadmete juurde viivate juurdepääsuteede teenindamiseks vajalike katastriüksuste nimede määramisel tuleb lähtuda teid teenindavate maade adresseerimise üldistest põhimõtetest. Sisuliselt on tegu juurdepääsuteedega. Seega tuleb lähtuda tee nimest, millelt juurdepääsutee algab ning lisada erilisandina suurtäht J ja number. Näiteks Veriora gaasijaotusjaama juurde viiva Pahtpää – Sulengo teelt alguse saava juurdepääsutee teenindamiseks vajaliku katastriüksuse nimi võiks olla „Pahtpää – Sulengo tee J1“. 15. Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, siis määratakse neist koha-aadressis ainult üks asustusüksus. Koha-aadressi määratavaks asustusüksuseks valitakse kas maaüksusel asuva ehitise (või muu aadressiobjekti) asukohajärgne asustusüksus või asustusüksus, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist või see asustusüksus, mille kaudu sellele maaüksusele ligi pääseb (ligipääsutee järgi). 16. Üldlevinud liigisõnad gaasiseadmeid teenindavatele katastriüksustele on järgmised: gaasijaotusjaam, gaasikraanisõlm, gaasimõõtejaam, gaasireguleerkapp, gaasireguleerpunkt, gaasisulgeseade, gaasitorustik, harukraanisõlm, katoodkaitsejaam, kondensaadikoguja, läbipuhumissõlm, sidevõimenduspunkt, torusille, vastuvõtusõlm. Neid liigisõnu võib kasutada ka nime tuumana, sel juhul peavad nad olema omastavas käändes ja suure tähega (vt punkt 7). Kui on vajadus kasutada teistsuguseid liigisõnu, siis tuleb need kooskõlastada AS-ga Eesti Gaas. 17. Gaasiseadmeid teenindavatele katastriüksustele lähiaadresside (sh. nimede) määramise või muutmise kooskõlastamiseks palume kontakteeruda AS Eesti Gaas volitatud esindajaga meiliaadressil [email protected] või telefonil 6056803. Näiteid gaasiseadmeid teenindavate katastriüksuste nimedest: Saadjärve gaasijaotusjaam Sõpruse gaasikraanisõlm Gaasimõõtejaama Gaasireguleerpunkti Varbe gaasireguleerpunkt Padaoru gaasitorustiku lõik 5 Ääremaa katoodkaitsejaam 1 Läbipuhumissõlme Kolga sidevõimenduspunkt Perjatsi torusille (ületab Perjatsi oja) Toila torusille (ületab Toila peakraavi) Purtse torusille 2 (ületab Purtse jõe) Lihulõpe vastuvõtusõlm Käesolev dokument on koostatud Maa-ameti Aadressandmete büroo poolt koostöös AS Eesti Gaasi esindajaga. Lisame nimekirja katastriüksuste seniste (varasemate) lähiaadressidega ning uute korrigeeritud lähiaadressidega. Nimekirjas toodud korrigeeritud lähiaadressid võivad koostöös omavalitsusega siiski ka veel täpsustuda (näiteks liikluspindade-järgsete lähiaadresside korral peab omavalitsus numberlisandi määramisel järgima ruumiandmete seaduse põhimõtteid, arvestama ka naaberüksuste lähiaadressidega ja adresseerimisel kujundama terviksüsteemi). KÜ tunnus Maakond Omavalitsus Asustusüksus Olemasolev (või varasem) lähiaadress Korrigeeritud lähiaadress (sh nimi) 24505:002:0290 Harjumaa Jõelähtme Jägala Jägala katoodjaam Jägala katoodkaitsejaam 24505:002:0300 Harjumaa Jõelähtme Jägala Jägala liinikraanid Jägala gaasikraanisõlm 24505:002:0310 Harjumaa Jõelähtme Jägala Jägala sidevõimenduspunkt Jägala sidevõimenduspunkt Kohtla-Järve-Tallinn ülekandetorustiku 24505:002:0401 Harjumaa Jõelähtme Jägala Jägala torusille Jägala torusille 1 24505:002:0402 Harjumaa Jõelähtme Jägala Jägala torusille 2 24505:002:0403 Harjumaa Jõelähtme Jägala Jägala torusille 3 24505:002:0404 Harjumaa Jõelähtme Jägala Jägala torusille 4 Kohtla-Järve-Tallinn ülekandetorustiku 24504:003:0550 Harjumaa Jõelähtme Maardu Maardu Automaatgaasijaotuspunkt Maardu gaasireguleerpunkt 24504:008:1030 Harjumaa Jõelähtme Maardu Ülekandetoru lõik nr 11 PK 1293+80 Maardu gaasitorustiku lõik 1 24504:008:1040 Harjumaa Jõelähtme Maardu Ülekandetoru lõik nr 12 PK 1299+40 Maardu gaasitorustiku lõik 2 24504:008:1050 Harjumaa Jõelähtme Maardu Ülekandetoru lõik nr 14 PK 1305+20 Maardu gaasitorustiku lõik 3 24504:008:0930 Harjumaa Jõelähtme Parasmäe Ülekandetoru lõik nr 1 PK 1240+40 Parasmäe gaasitorustiku lõik 1 24504:008:0940 Harjumaa Jõelähtme Parasmäe Ülekandetoru lõik nr 2 PK 1241+90 Parasmäe gaasitorustiku lõik 2 24504:008:0950 Harjumaa Jõelähtme Parasmäe Ülekandetoru lõik nr 3 PK 1246+50 Parasmäe gaasitorustiku lõik 3 24504:008:0960 Harjumaa Jõelähtme Parasmäe Ülekandetoru lõik nr 4 PK 1252+60 Parasmäe gaasitorustiku lõik 4 24504:008:0970 Harjumaa Jõelähtme Parasmäe Ülekandetoru lõik nr 5 PK 1256+50 Parasmäe gaasitorustiku lõik 5 24504:008:0980 Harjumaa Jõelähtme Parasmäe Ülekandetoru lõik nr 6 PK 1262+25 Parasmäe gaasitorustiku lõik 6 Vireði-Tallinn ülekandetorustiku 24504:003:0430 Harjumaa Jõelähtme Saha läbipuhumissõlm ja juurdesõidutee Saha läbipuhumissõlm Gaasijaotusjaam nr 1(Loo) ja 24504:003:0440 Harjumaa Jõelähtme Saha juurdesõidutee Loo gaasijaotusjaam Vireði-Tallinn ja Kohtla-Järve-Tallinn 24504:003:0450 Harjumaa Jõelähtme Saha ülekandetorustiku ristumine Kabelimäe gaasikraanisõlm 24504:003:0540 Harjumaa Jõelähtme Saha Maardu Harukraan Maardu gaasikraanisõlm 24504:008:1060 Harjumaa Jõelähtme Saha Ülekandetoru lõik nr 15 PK 1327+50 Saha gaasitorustiku lõik 1 24504:008:1070 Harjumaa Jõelähtme Saha Ülekandetoru lõik nr 16 PK 1333+70 Saha gaasitorustiku lõik 2 Kostivere Automaatgaasijaotuspunkt 24504:003:0570 Harjumaa Jõelähtme Vandjala (AGJP) ja juurdesõidutee Kostivere gaasireguleerpunkt 24504:003:0580 Harjumaa Jõelähtme Vandjala Kostivere harukraan Kostivere gaasikraanisõlm 24504:008:0990 Harjumaa Jõelähtme Vandjala Ülekandetoru
Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • 1 Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ
    Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000014 HÜDROGEOLOOGILINE UURING BAARIUMI, ELAVHÕBEDA JA ARSEENI SISALDUSE NING LEVIKU HINDAMISEKS PÕHJAVEEKOGUMITES NR 5, 6, 7 JA 27 Juhatuse liige Aivar Pajupuu Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. Tallinn 2017 1 Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ ANNOTATSIOON Katrin Erg, Siim Tarros. Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogiaosakond. Tallinn, 2017. Tekst 81 lk, sh 20 joonist, 23 tabelit ja 1 tekstilisa. Keskkonnaministeerium, EGF. Käesolev uuringutöö on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi korraldatud riigihanke „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ (viitenumber 189871) dokumentidele ja töövõtulepingule 4-1/17/173 (EGK 40-85), mis on sõlmitud 04.10.2017. Töö eesmärk on põlevkivi kaevandamisest mõjutatud halvas ja ohustatud seisundis põhjavee- kogumites nr 5, 6, 7 ja 27 baariumi-, elavhõbeda- ja arseenisisalduse põhjuste ja leviku ulatuse ning taustatasemete esmane määramine olemasolevate andmete põhjal. Erinevate uuringute ja seirete käigus kogutud keemilised analüüsid koondati ja koostati andmebaas edasiste detailsemate uuringute jaoks. Põhjaveekogumi seisund on hea, kui ühe kriteeriumina puuduvad ohtlikud ained, sh arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Taotluse Kuupäev Taotleja Maakond 15.06.2020 Paide Linn, Tööstuse Tn
    Taotluse kuupäev Taotleja Maakond 15.06.2020 Paide linn, Tööstuse tn 18 korteriühistu Järvamaa 26.06.2020 Rakvere vald, Näpi alevik, Näpi tee 16, Näpi tee 18 korteriühistu Lääne-Virumaa 06.07.2020 Rakvere linn, Tuleviku tn 13 korteriühistu Lääne-Virumaa 26.06.2020 Rakvere vald, Näpi alevik, Näpi tee 16, Näpi tee 18 korteriühistu Lääne-Virumaa 04.07.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Jõe tn 4, Jõe tn 4a korteriühistu Lääne-Virumaa 13.06.2020 Vinni vald, Vinni alev, Sõpruse tn 3 korteriühistu Lääne-Virumaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 34 korteriühistu Raplamaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 38 korteriühistu Raplamaa 02.07.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Põllu tn 7 korteriühistu Lääne-Virumaa 02.07.2020 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 38 korteriühistu Lääne-Virumaa 09.07.2020 Rakvere linn, Rohuaia tn 22 korteriühistu Lääne-Virumaa 26.06.2020 Vinni vald, Vinni alevik, Kiige tn 5 korteriühistu Lääne-Virumaa 13.06.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Puiestee tn 13 korteriühistu Lääne-Virumaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 32 korteriühistu Raplamaa 11.06.2020 Rakvere linn, Võidu tn 70 korteriühistu Lääne-Virumaa 04.07.2020 Vinni vald, Vinni alevik, Tiigi tn 5 korteriühistu Lääne-Virumaa 11.06.2020 Rapla vald, Rapla linn, Mahlamäe tn 8 korteriühistu Raplamaa 09.07.2020 Rapla vald, Rapla linn, Mahlamäe tn 6 korteriühistu Raplamaa 18.06.2020 Kadrina vald, Kadrina alevik, Pargi tn 24 korteriühistu Lääne-Virumaa 18.06.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Aasa tn 3 korteriühistu
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]