DOCSLIB.ORG

IDA-VIRUMAA Looduskaitseobjektid IDA-VIRUMAA Looduskaitseobjektid 2 3

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
IDA-VIRUMAA Looduskaitseobjektid IDA-VIRUMAA Looduskaitseobjektid 2 3 IDA-VIRUMAA looduskaitseobjektid IDA-VIRUMAA looduskaitseobjektid 2 3 SISUKORD Pankrannikuga seotud kaitsealad ..... 7 Jõgedega seotud kaitsealad ........ 13 Huvitavad pinnavormid ........... 15 Järvemaastikud. 18 Soostikud ..................... 21 Tammik ja puisniit .............. 30 Loodusmets ................... 33 Luited ....................... 33 Pargid ....................... 36 Kaitsealused üksikobjektid ........ 38 Kasutatud allikmaterjalid .......... 41 KAITSTavaTE LOODUS- OBJEKTIDE vaLITSEJA Keskkonnaamet Viru regioon Pargi 15, 41537 Jõhvi tel 332 4401 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTavaTE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Kirde-Eesti piirkond tel 339 3833 [email protected] www.rmk.ee Trükise koostaja: Anne-Ly Feršel Trükise valmimisele aitasid kaasa: Ants Animägi, Triin Amos, Katrin Jürgens, Maret Vildak ja Heldi Aia Trükise väljaandmist toetas: SA Keskkonnainvesteeringute Esikaane foto: Ontika pankrannik, Keskus L. Michelson Tagakaane foto: Selisoo, L. Michelson Toimetamine ja küljendus: Akriibia OÜ Kaardi toimetaja: Areal Disain Trükk: AS Printon Trükikoda ©Keskkonnaamet 2012 Foto: Ilves, C. M. Feršel 4 5 Foto: Kohtla-Järve poolkoksi mäed, L. Michelson Foto: Peipsi põhjarannik, L. Michelson Maastikuliselt mitmekesise Ida-Viru maakonna põhjaosa kujundab Viru lavamaa ja piki Soome lahte kulgev pankrannik. Lõunaosas on Alutaguse madalik ja üle 50 km Peipsi järve randa. Idapiir kulgeb piki Narva jõge ja veehoidlat kokku ligi 77. kilomeetril. Edelasse ja läände jäävad suured metsa- ja sooalad. Maakonna territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad kui üks hektar. Kõige linnastunumas maakonnas Eestis on 7 linna, kus elab ligi 88% elanikest, ja 16 valda. Ida-Virumaa eriilmelised kaitsealad asuvad Balti klindil ja pangametsas, Peipsi põhja- ranniku liivaluidetel, Narva vanajõgedel ja luhtadel, metsades ning soodes. Kokku on maakonnas 5 looduskaitseala, 17 maastikukaitseala, 13 hoiuala ja 16 kaitsealust parki. Üksikobjektidest on maakonnas kaitse alla võetud 1 karstiala, 2 joa astangut, 7 rändrahnu ja 1 kivikülv ning 25 põlispuud/puuderühma. Lisaks eelnevale on tähtis hoida väljaspool kaitsealasid asuvaid haruldaste liikide elu- ja kasvukohti. Mitmed kaitsealad kuuluvad Euroopa kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Esimese loodusobjektina võeti Ida-Virumaal 1936. aastal kaitse alla toonast presidendi suveresidentsi ümbritsenud Oru park. 1938. aastal asutati Ratva rabasse Eesti esimene sookaitseala, mis on nüüd osa Muraka looduskaitsealast. Kaitstavad alad hõlmavad ligi kolmandiku maakonna pindalast. Mitmed, eriti linnade lähedal asuvad loodusalad nagu Kurtna on olulised puhkealad ja kannavad suurt külastuskoormust. Põlevkivi jt maavarade kaevandamine, ümbertöötlemine ja elektrienergia tootmine avaldavad samuti loodusele väga suurt mõju. Ida-Viru maakonnast leiad Eesti veerohkeima jõe, kõrgeima oosi, panga, Eesti ja Balti- kumi kõrgeimad joad, suurima järvestiku, pikima liivarannaga järvekalda ja mereranna. Euroopa võimsaimad kosed asuvad Narvas. Ida-Virumaal on lendoravate, rabapüüde ja metsiste suurim asurkond Eestis. Foto: Poruni jõgi, A.-L. Feršel 6 7 Foto: Mets-kuukress, A.-L. Feršel PANKRANNIKUGA SEOTUD KAITSEALAD Põhja-Eesti klint on üks osa 1200 km pikast, Rootsis algavast ja Venemaal lõppevast Balti klindist. Ida-Viru klindilõiku iseloomustab üsna sirgjooneliselt kulgev astang. Pankrannikul avanevad esinduslikud pae- ja liivakivi ning sinisavi paljandid ühes neis leiduvate rikkalike, 435–540 miljonit aastat tagasi, soojas meres ladestunud kivististega. Kivimikihtide vahelt avanevad allikad, mere lained ja savi põhjustavad varinguid ning maalihked. Klindijalamile tekkinud rusukalde hämaral, niiskel, lubjarikkal pinnasel kasvavad unikaalsed, ka Euroopa tasandil väärtuslikud laialehiste puude ja liigirikka alustaimestikuga pangametsad. Tänu väga raskele ligipääsetavusele on need metsad jäänud aegade jooksul raietest peaaegu puutumata. Siin on olulised elupaigad mitmetele kaitsealustele liikidele. Pangaalune mets, puuõõnsused ja lõhed klindi seinas on lindudele ning nahkhiirtele (II kat) oluliseks elupaigaks ja rändekoridoriks. Paekalda peal on õhukese mullakihiga Põhja-Eesti lavamaa. Mets-kuukress (III kaitsekategooria) on mujal Eestis haruldane taim, kuid põhjaranniku paekalda jalamil kasvab neid kohati ohtralt. Lõhnavatest õitest arenevad suured, neerjate seemnetega kõdrad, millede avanemisel jääb varre külge läikiv, just kui helendav kest. Pangaalused metsad kus kasvab Mets-kuukress, on vääriselupaigad. Foto: Valaste juga, A.-L. Feršel 8 9 Kuni 100 meetrit laial rusukaldel kasvab liigirikas ja lopsakas laialehine mets, kus kasvavad jalakad, saared, vahtrad, lepad, künnapuud ja remmelgad. Aga ka mitmed kaitsealused rohttaimed, samblad ja seened. Mustlaik-apollo (II kat) on ohustatud liblikas paljudes Euroopa riikides, tema röövikud toituvad ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. Kaitsealal on Saka-Ontika, Saka klindimõisa ja Toila-Martsa matkarajad. Foto: Rootsi kukits, P. Valge Aseri maastikukaitseala (608 ha) moodustati looduslike metsa- ja sookoosluste ning kaitse- aluste liikide ja elupaikade hoidmiseks. Kaitseala kolm lahustükki asuvad Kestla soos, Kalvi ja Aseri vahelises pangametsas ning Kõrkkülas. Ala on osa Natura 2000 võrgustikust. Siin on väärtuslikud vanad loodus- ja laialehised pangametsad. Kõrkküla Mustmets kasvab kohati paljanduval liivakivil. Pangametsas kasvab rohkelt karulauku (III kat). Rootsi kukitsat (III kat) leiab Eestis vaid Põhja–Eesti saartel, rannikul ja Hiiumaal. Keset kultuurmaastikku asuvas Kestla soos käiakse seenel ja marjul. Siin peatuvad rän- del olevad linnud ja metsloomad kasutavad raba liikumiskoridorina Alutaguse laante ja mereäärsete metsade vahel. Sellel karstunud alal on soo väga oluliseks veehoidlaks ja jätkuv kuivendamine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. Keset raba asuval endisel turbaväljal alustatakse 2012. a loodusliku veerežiimi ja sookoosluse taastamisega. Kestla rabast kirdes on metsastuv Mustlao puisniit, mille piiri tähistab saarepuude rida. Aseri klindikaldal asuvad muinaskalmed I ja II a.t enne Kr tunnistavad, et piirkond oli asustatud enam kui kolm tuhat aastat tagasi. Ontika maastikukaitseala (1212 ha) moodustati 1939. aastal Balti klindi ühe esinduslikuma lõigu ja piirkonnale iseloomulike loodusmetsade, liikide ning elupaikade kaitseks. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku ja on Eesti üks vanimaid kaitsealasid. Ontika kaitsealal tõuseb Põhja-Eesti pankrannik 56 m ümp. Saka mõisa ja Toila vaheline, pea katkematu paesein on ligi 23 km pikk. Kaitsealal on kolm Balti klindi ja ka Baltimaade kõrgeimat juga: Valaste (30 m), 3-astmeline Saka (21 m) ja 2-astmeline Karjaoru (18 m). Valaste juga kirjeldati ajakirjanduses juba 1840. aastal. Astmeteta joa taustal on suure- pärane võimalus vaadelda pea kõiki Balti klindis esinevaid kivimikihte. Foto: Aseri pangal avanevad sinisavi lademed, T. Amos 10 11 Foto: Päite pank, A.-L. Feršel Foto: Udria pank ja kivikülv, A. Animägi Päite maastikukaitseala (128,1 ha) moodustati laialehiseid- ja loodusmetsi. Ala hõlmab Põhja-Eesti pankrannikust 15 km pikkuse lõigu paepaljandite, rusukallete, jäärakumetsade ja Sillamäest Merikülani, kus pankrannik taandub sisemaale. Kõrgeimad pangad on Perjatsis haruldaste liikide ning nende elupaikade kait- ja Merikülas (kuni 22 m). Rannikumadalik on Udria panga all kitsas, vaid mõnekümne seks. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kait- meetri laiune. seala paikneb Voka ja Sõtke klindilahe vahel, Udria oja voolab enam kui 20 m sügava sälkoru põhjas, sinna rajati 19 saj lõpus loss ja hõlmates Pühajõe ja Päite panka. Ühtne klindi- park, millest on säilinud alusmüür, parkmets ning tammeallee. Udria juga hävis Sillamäe serv on merepinnast 42–46 m kõrgem. Astangut tehase saunsuvila paistiigi rajamisel. ääristav liigirikas ja lopsakas pangamets on kitsas Udria kivikülv asub Udria oja suudmes, mere ja panga vahel, ligi 450 m pikkusel ja kuni ja kohati katkendlik. Pühajõe panga all valitsevad 15 m laiusel rannalõigul. Külg külje kõrvale paigutunud rahnude kõrgus on enamasti jalakas ja künnapuu ning hall lepp ja remmel- 1–1,5 m ning ümbermõõt 10–18 m. Rahnude kivimiline mitmekesisus näitab, et jää on gas. Päite panga aluses metsas valitsevad hallid nad kohale kandunud erinevatest lähtepiirkondadest. lepad. Murrutusastangu piirkonnas pangaalune Piirkonnas on toimunud mets kohati puudub. Voka ja Konju vahel kas- kaks sõjalist dessanti – vab panga peal vana sega- ja okaspuumets. Voka 1919. ja 1944 a. klindilahes voolav Vasavere jõgi on suudmesse Kaitseala läbivad uuristanud 30 m sügavuse sälkoru. Vaivara ajaloo, Laagna ja rahvusvaheline E-9 Udria maastikukaitseala (374,59 ha) moodustati matkarada. Vaivara klindilõigu, selle ees kasvava metsariba, pangaaluste koosluste, Udria pargi ja kivikülvi ning rannamaastiku kaitseks. Kaitseala kattub suures osas Natura 2000 loodusalaga. Siin on üle 50 hektari kuivadel, lubjarikastel muldadel kasvavaid niite. Arumäe lahustükil kaitstakse piirkonnas ainsana säilinud liigirikkaid vanu Foto: Saka juga Ontika MKA, L. Michelson Foto: Mustlaik-apollo, erakogu 12 13 JÕGEDEGA SEOTUD KAITSEALAD Narva jõe kanjoni maastikukaitseala (14 ha) asub Narva linna territoo- riumil, Eesti ja Venemaa vahelises piiritsoonis. Kaitseala moodustati paekivisse lõikunud, ligi 3 km pik- kuse Narva jõe kanjoni ja joa- astangute kaitseks. Kreenholmi saar jagab Narva joa kaheks astanguks. Idapoolne on 110 m lai ja 6–6,5
Load more

Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • Lepaaugu Padise Vihterpalu Värska Poogandi Ohtu Keibu Nõva Allikjärve
    1 Ohtu Vihterpalu Keibu Lepaaugu Allikjärve Padise Nõva Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi 2 Metsanurme Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht Infotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Leevi Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit 3 Aegviidu Nikerjärve Krani Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi Aegviidu Nikerjärve 4 Mägede Noku Napu Kurisoo Rava Simisalu Matsimäe Tamme Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee
    [Show full text]
  • 1 Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ
    Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000014 HÜDROGEOLOOGILINE UURING BAARIUMI, ELAVHÕBEDA JA ARSEENI SISALDUSE NING LEVIKU HINDAMISEKS PÕHJAVEEKOGUMITES NR 5, 6, 7 JA 27 Juhatuse liige Aivar Pajupuu Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. Tallinn 2017 1 Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ ANNOTATSIOON Katrin Erg, Siim Tarros. Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogiaosakond. Tallinn, 2017. Tekst 81 lk, sh 20 joonist, 23 tabelit ja 1 tekstilisa. Keskkonnaministeerium, EGF. Käesolev uuringutöö on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi korraldatud riigihanke „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ (viitenumber 189871) dokumentidele ja töövõtulepingule 4-1/17/173 (EGK 40-85), mis on sõlmitud 04.10.2017. Töö eesmärk on põlevkivi kaevandamisest mõjutatud halvas ja ohustatud seisundis põhjavee- kogumites nr 5, 6, 7 ja 27 baariumi-, elavhõbeda- ja arseenisisalduse põhjuste ja leviku ulatuse ning taustatasemete esmane määramine olemasolevate andmete põhjal. Erinevate uuringute ja seirete käigus kogutud keemilised analüüsid koondati ja koostati andmebaas edasiste detailsemate uuringute jaoks. Põhjaveekogumi seisund on hea, kui ühe kriteeriumina puuduvad ohtlikud ained, sh arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu.
    [Show full text]
  • Alajõe Valla Arengukava 2015 – 2022
    Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 14.10.2014. a määrusega nr 18 Muudetud 07.10.2015 määrusega nr 12 ALAJÕE VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2022 2014 Alajõe valla arengukava 2015 - 2022 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Alajõe valla olukorra analüüs ............................................................................................. 5 Piirkonna ajalugu ja kultuuripärand ....................................................................................... 5 Geograafiline asend ................................................................................................................ 6 Elanikkond .............................................................................................................................. 8 Rahvaarvu prognoos ........................................................................................................ 11 Sotsiaalne infrastruktuur ...................................................................................................... 12 Sotsiaaltoetused ja teenused ........................................................................................... 12 Tervishoiuteenus .............................................................................................................. 13 Haridus ............................................................................................................................. 14 Kultuur ja vabaaeg ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Management and Area-Wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security
    IAEA-TECDOC-1784 IAEA-TECDOC-1784 IAEA TECDOC SERIES Management and Area-wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security Quality and Food Water Agricultural Catchments Conservation for Biomass Production, Water Zones in Area-wide Evaluation of Management and IAEA-TECDOC-1784 Management and Area-wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security International Atomic Energy Agency Vienna ISBN 978–92–0–100516–8 ISSN 1011–4289 @ MANAGEMENT AND AREA-WIDE EVALUATION OF WATER CONSERVATION ZONES IN AGRICULTURAL CATCHMENTS FOR BIOMASS PRODUCTION, WATER QUALITY AND FOOD SECURITY The Agency’s Statute was approved on 23 October 1956 by the Conference on the Statute of the IAEA held at United Nations Headquarters, New York; it entered into force on 29 July 1957. The Headquarters of the Agency are situated in Vienna. Its principal objective is “to accelerate and enlarge the contribution of atomic energy to peace, health and prosperity throughout the world’’. IAEA-TECDOC-1784 MANAGEMENT AND AREA-WIDE EVALUATION OF WATER CONSERVATION ZONES IN AGRICULTURAL CATCHMENTS FOR BIOMASS PRODUCTION, WATER QUALITY AND FOOD SECURITY PREPARED BY THE JOINT FAO/IAEA DIVISION OF NUCLEAR TECHNIQUES IN FOOD AND AGRICULTURE INTERNATIONAL ATOMIC ENERGY AGENCY VIENNA, 2016 COPYRIGHT NOTICE All IAEA scientific and technical publications are protected by the terms of the Universal Copyright Convention as adopted in 1952 (Berne) and as revised in 1972 (Paris). The copyright has since been extended by the World Intellectual Property Organization (Geneva) to include electronic and virtual intellectual property.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • MTÜ Kirderanniku Koostöökogu Projektide Seis, 18.9.2015
    MTÜ Kirderanniku Koostöökogu projektide seis, 18.9.2015 Kogu väljamakstud Projekti seisund Abikõlblik Projekti üldnimetus Taotleja summa (sh tõendatud maksumus tõendamata maksete järgi OTKA) Valaste joa vaateplatvormi treppide ja matkaraja projekteerimine MITTETULUNDUSÜHING KIRDE-EESTI PUHKERAJAD 22,248 20,023 Lõpetatud Turismi soodustamine MITTETULUNDUSÜHING KIRDE-EESTI PUHKERAJAD 6,477 5,830 Lõpetatud Virumaa Tööstuspargi I etapi tehnovõrkude ja teede projekteerimine MITTETULUNDUSÜHING VIRUMAA TÖÖSTUSPARK 29,538 26,584 Lõpetatud Toila ajaloo, kultuuri ja loodusväärtuste graafilise lehe valmistamine TOILA VALLA HARIDUSE JA KULTUURI SELTS 3,196 2,876 Lõpetatud Taluliidu hoone aadressil Jõhvi, Rakvere tn 27 rekonstrueerimine (laiendamine), omanikujärelevalve tegemine IDA-VIRUMAA TALUPIDAJATE LIIT 143,948 127,647 Lõpetatud Voka spordihoones aeroobikafestivali Sport teeb ilusaks korraldamine SPORDIKLUBI FINIFIT 2,692 2,355 Lõpetatud Suhtlemiskoolituse ja tegevusjuhendajate koolituse korraldamine, koolitatavatele õppereisiks transpordi tellimine ja organisatsiooniSIHTASUTUS juhtimissüsteemi NARVA-JÕESUU arendamise HOOLDEKODU teenus 5,867 4,730 Lõpetatud Osavõtmine Belgias toimuvast Flanders Basketball Trophy korvpallivõistlusest:lennupiletid, kohapealne transport, majutus,SPORDIKLUBI osavõtutasu ning BC korvpallideVIRU BASKET ostmine 11,594 9,540 Lõpetatud Konju lasketiiru kuulipüüdjate, 100m tiiru tagumise kaitseseina ja 50m tiiru märklehe maja ehitamine IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS 85,840 77,256 Lõpetatud Veebilehe loomine. Trükise "Pühajõe
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Arengukava 2021-2030 Eelnõu Heaks Kiitmine Ja Avalikule Väljapanekule Suunamine“ Juurde
    Lisa Alutaguse Vallavalitsuse 20.05.2021. a korralduse 251 „Alutaguse valla arengukava 2021-2030 eelnõu heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine“ juurde Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (eelnõu) 2021 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1. ALUTAGUSE VALLA ARENGUEELDUSED................................................................................................... 4 1.1. ASEND JA RUUMILINE MUSTER..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK .............................................................................................................................................. 6 1.3. ARENGU VÕTMETEGURID ........................................................................................................................... 8 2. TOIMEKESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................................. 12 2.1. ELUKESKKOND........................................................................................................................................ 12 2.1.1. Looduskeskkond ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Kommunikatsioonikorrald
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo õppetool Janari Rajas KOMMUNIKATSIOONIKORRALDUS IISAKU VALLAS AASTATEL 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Enn Küng Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. AJALOOLINE ÜLDPILT IISAKUST ....................................................................... 6 2. POST JA SIDETEENUSED ....................................................................................... 9 2.1. Noore Eesti riigi posti ja sideteenused ................................................................. 9 2.2. Postiteenistus Iisaku vallas ................................................................................ 10 2.3. Ajalehed ............................................................................................................ 20 2.4. Telefoni kõnepunktid ........................................................................................ 22 3. TEEDEMAJANDUS................................................................................................ 24 3.1. Olukord Eesti Vabariigi algusaegadel ................................................................ 24 3.2. Teede olukord Iisaku vallas 1918-1940 ............................................................. 25 3.3. Kruus ................................................................................................................ 32 3.4. Sildade remont .................................................................................................
    [Show full text]