DOCSLIB.ORG

Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi Välläanne Sügüs 2018 (Nr 42)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi Välläanne Sügüs 2018 (Nr 42) Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Sügüs 2018 (nr 42) www.mulgimaa.ee Sustle tuuleveske oodap siibu uve lõpuotsan tei suur ja Veske ehituses läits kik Ar- uhke Suistle tuuleveske, turi vällämaal tüül käien tee- Smes vahepääl piaaigu varemi- nitu raha, a õnnes and PRIA den olli, oma usse inimestel kah tubliste manu. Õnnetu aig valla. Veske om, tuult kah olli sii, ku ilus uus rohv veske jakkup, a puudu om viil siivä. seinde päält lapiti maha tulli Veske peremiis Artur Grosst- ja peremiis pidi ehitejege mitu hal (41) lubap, et küll nii siivä aastet kohut käimä. Aigapidi kah tuleve. saive iki asja jutti ja egä aastege edeni veske raasike edesi. Tänu Veske uvvestesündümise arhiivist leitu vanale päeväpil- lugu akas pääle joba 2004. aas- dile lubas Muinsuskaitseammat tel, ku Tarvastu vald vareme viimäte veskele esiki rõdu ja müüki panni ja Arturi emä nii abiuune tetä. ärä ost, sest tääd, et pojal olli 20. augustil 2018 olli veske joba latsepõlvest pääle laan vana vallategemise pidu. Kohale olli tuuleveske kõrda tetä. Nõnda es tullu nõnda pallu inimesi, et kik jäägi noorel mihel muud üle, ku es taha summagi veskese ärä akate otsast pääle. Ses aas es ole mahtude. Sedäviisi and rahvas tuulikul enämb ussi-aknit egä au vanale veskele ja temä noo- katust, seinde sihen ollive augu. rele akkajele peremihele. Suistle tuuleveske vallategemisele olli tullu rahvast nii oma kandist ku kaugembelt. Kik tahtsive sedä suurt uhket veskeoonet siistpuult kah kaia. Pilt: Alar Karu Artur Grossthal kõnel, et uune viiende kõrra pääl om A temä süä om nüid rahul, kuigi oone om valmis, jakkup tehniline ruum tiiviku jaos. sest üits vana väärt oone om tüüd selle man viil tubliste. Kige sellege om perel tüüd jälle päästetu ja temä latsepõl- Tuleve keväde lubave Artur terves talves. A tähtpäevi ja veunistus täidetu. Kiviunikit, ja temä naine Ave veske kate kuunistmisi saap uunen joba mes om kunagi veske ollu, om edimese kõrra pääl valla tetä nüid pidäde. ju Eestimaa täis. suvekohviku, kolmande kõr- Peris õige vällänägemi- ra pääl om käsitüütuba ja se annave tuuleveskele iki Kristi Ilves nellände kõrra pääl Suistle siivä. Artur lubap, et nii tu- toimetei Villändi vallavanemb Alar Karu and veskemihele Artur Grossthalile kingituses vana veskest tettu päeväpildi ja muuseumile Suistle mõisast muuseum. 18 miitre kõrgutse leve kindlaste kah omal aal. peri aeru. Pilt: Kristi Ilves Mulke sõsare om meelen peetu ulgimaalt om peri kaits Anna-Marie Vares, peräst lembe mulgi. Austuses Anna- Mkanget naist, kes võtseve meheleminekut Kukk, om peri Mariele pannive Mulke Seltsi osa Vabadussõast ja saive selle Paistu kihelkonnast. Vabadus- esindeje lillikimbu kigi mulke iist Vabaduse Risti. sõtta läits ta meeste rõõvin ja puult temä avvatähisse manu. nimege Peeter Ronk. Ta olli äste Õnnes om meil prilla ra- Üits neist, Salme-Melanie julge ja vapper. Sedä panti tähele huaig. Oiame ütenkuun au Bergmann ( aastest 1938 Ilmet), ja tedä austedi peräst sõa lõppu sehen Eesti juuri ja kultuuri. om peri Elme kihelkonnast ja Vabaduse Ristige. Nõnda me jääme alla ja nende temä viimäne puhkamise ase Anna-Marie Kukk võitlemine es ole ilmaaigu. Kige om Elme surnuaian. Temä mä- (20.12.1901–26.08.1987) olli tähtsamb om oida saandit mede lestemises panti avvatähis joba pääle sõda kah tubli naine ja viie väikest rahvast väiksel maal – mõni aaste tagasi. latse emä. Ta elli Viiratsi vallan Eestimaal. 7. septembrel tetti Villändi Asumaa talun ja Paistu vallan Mõtsakalmistul valla avvatähis Oti talun. 1949. aastel pidi ta Saare Ene, kah tõisele Vabaduse Risti kand- kolme latsege Siberi-tii jalge ala Mulke Seltsi vanemb jale Anna- Marie Kukele. Sii saie võtma. Kigist raskustest tulli sii teos tänu Naiskodukaitse Sakala kange naine vällä ja elli piaaigu Mulgi kiil: Leili Weidebaum ringkonna, Eesti Sõamuuseumi Eesti Vabariigi vabas saamiseni. ja Villändi Muinsuskaitse iist- Me, mulgi, oleme uhke, et Mulke Seltsi rahvas ja naiskodukaitsja Anna-Marie Kuke avvatähisse vedämisele ja pallude toetusele. nii kaits kanget naist ollive mõ- vallategemisel Villändin. Pilt: Kai Kannistu 2 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018 Õpmise jaos om iki paras aig Mulgi Kultuuri Instituuti juhip nüid Küll om arutet selle üle, miandsen ian oles kige pa- remb õppi. Nooren põlven Kairi Nigol om pää ää ja õpmine käip Kristi Ilves eptembrekuust pääle juhatep om meelen, et lennujaama mine- kähku, a tihtipääle unete- Toimendei SMulgi Kultuuri Instituuti kus tulli autule akut lainate, sest des õpitu sama kähku ärä 31aastene Kairi Nigol, kelle 32 külmäraadige es lää massin kah. Vanembest peräst võtt esäpuulne suguvõsa om peri käimä. Kohapääl olli üle 30 raa- õpmine rohkemb aiga, a Mulgimaalt. Pääle kuut aastet di kuuma. Muduki olli sääl viil tahtmine om suuremb ja elukogemus rikkamb. Õpitut mõistetes Austraalian tulli ta sel suvel ullembit asju ku ilm, millege ar- jude. A just äräkäimine köüt miu ja tahetes tarvite kah. Eestise tagasi ja eläp nüid Abjan viil rohkemb kodu külgi kinni. Kes taht õppi mulgi kiilt ja tuttaves saia mede perimusege, oma vanaemä korterin. Saame sel om kah just sii aaste pallu võimalusi sedä tetä. Tartu ülkoolin Esmald olli ma teenindeje, tuttaves. a perästpoole joba üte väik- om üle aastide jälle mulgi keele kursus. Mulgi murde ringe om se kogukonna vallaasutusen. rohkemb ku kunagi enne: Abjan, Karksi-Nuian, Tõrvan, Tarvas- „Koolin käisi ma päämi- Kate aastege edeni ma ametni- tun, Villändin ja esiki Tartun. Sinna om oodet egän ian uvilise ja selt Rakvere Gümnaasiumin, gust rahaosakonna iistvedäjes. masma osalise ei pia. Mede kooli- ja lasteaiaõpeteje akkave jälle kus keskkoolin valisi reaal-luu- Austraalian õpsi ma ennekikke dustääduste suuna. Keskkooli saama kõrd kuun mulgi keele ja kultuuri koolitust, et sedä täädust miiskonnatüüd, mida sääl äste Kairi Nigol. omakõrda kuulen-lasteaidun edesi anda. aal õpsi viil ammatikoolin arvu- tetäs. Oma täädmisi jagates sääl Õnnes om mulkel nüid kah ulka kirjavara, mes õpmist ja õpe- tiasjandust. Koolivaheaa ja muu ää meelege, innates ja pannas Eesti rahvusligu kultuuri temist õlpsambes tiip. Tüüvihu om ilma rahate olemen nii lasteaia- vaba päevä saatsi ma enämbiste üitstõist tähele. Sageste tänäs väärtus sai mulle ärä ollen selges ku koolilastele, kigile jakkup kah Mulgimaa kaarte. Viil saap ilma müüdä Abjan vanaemä man. kige kõrgemb ülemus üitsaaval just selleperäst, et mujal om joba rahate uusi mulgikiilsit Täheksit, raha iist Mulgi aabitsit ja pallu Vanaemä om siiamaani miu iis- oma tüütegijit. Koristeje olli tunda, kudas selle kadumine kuju ja juhateje, kuigi ta sures ärä muud. Võtke pallald vaevas Mulgi Kultuuri Instituudist küside. samapallu väärt ku ammatimiis, või puudumine rahvale mõjup. joba sis, ku mul keskkuul läbi sai. Mesperäst sis mitte akate sii sügüse õpma mulgi kiilt? Inglise palga poolest kah. Tahtmine Kultuurikandja oleme me esi. Keskkooli lõpeti ma ääde in- kiil om ju kigil joba niikuinii selge. ilma omakasu saamate kuun- Muret tiip inimeste uvi puudus netege ja sai sissi Tartu Ülikooli tüüd tetä ja viisakus kigi tõiste perimuse vastu. Sääl om kah arstitääduskonda. Sii es ole miu vastu om nii asja, mida ma tahas suure põlvkonde vahelise lõhe. tii. Ma tahtsi saia kuulmeistres ja kodumaal edesi (k)anda. Tuliengelise edesiviijade teeve Tule mulgi kiilt õpma! lõpeti 2011. aastel Talna Ülikooli Ma ole Abja koolin inglise ääd tüüd, a alleoidmise jaos om aridustääduse magistre raadige keele õpeteje kah, a nii instituudi vaja noorembet põlvkonda kah Abja murdering Tarvastu murdering ja lassiõpeteje ammatipaprege. tüüd ku kuulmeistre ammatit ole ärgite. Just sii omgi kige suuremb Kokkusaamise kaits kõrda kuun Kokkusaamise kaits kõrda kuun Kige suuremb kitmine olli sii, ma viil vähä aiga pidänu. Koolin tüü – tuvva noore oma kultuuri nelläbelt kell 18 kultuurimajan. Mustla pääl kolmabeld kell 15. ku üits täädä-tuntu aridustääd- Küsi manu tel 523 9232, Tel 5344 8176, Kristi. ole ma mõne päevä nädälin ja manu. e-post [email protected]. lane arvas, et ma võis temä tüüd instituudi asju aa nõnda, kuda Miu tüükotust Austraalian Tõrva murdering jakate, ja sedä otse koolipengist. vaja om. lubati oida kolm kuud, juhus Karksi-Nuia murdering Kokkusaamise kaits kõrda kuun Talnan ülikoolin käisi ma joba Prilla kae ma ennest instituu- ku ma taha tagasi minna. Kuigi Kokkusaamise kaits kõrda kuun riideld kell 16. Tel 5344 8176, Kristi. Abja-Paluojalt. 18aasteselt pidi nelläbeld kell 18 Karksi-Nuia kultuu- di tegemistege kurssi viia. Om juulikuul es ole mul siin viil Tartu murdering rikeskusen. Tel 523 9232, ma akkame majandeme oma projekte, mes käive mitu aastet tüükotust, ütli ma ärä, et ei lää Kokkusaamise kaits kõrda kuun e-post [email protected] elämist ja õpmist ilma vanembe ja om joba ammu enne miu tu- tagasi. Mu kolm aastet nooremb Tartun Jakobi 2-125. Tel 5344 8176, toete ja selleperäst ma arva, et Karksi Mokalaat Kristi. lekut laanit. Kigepäält tulep ärä veli tulli kah omal aal pääle elukuul om mu kige kõrgemb tetä ennemb laanit ettevõtmise, keskkuuli siia ja eläp nüid pere- Kokkusaamise egä kuu perämine Mulgi keele ja kultuuri kooli- nelläbe kell 15. Tel 552 0205, Viiu. aridus. näituses Mulgi pudru päev 3. ge Abja kandin. Just pere, sõbra tus kooli- ja lasteaiaõpetejile Ku ma olli 17 aastet järest oktoobrel, seminari, tüütua, ja oma kodu mu kik sii aig siia Villändi murdering Kokkusaamise kõrd kuun kell 14.00- õpnu, taht vaim vaheldust. Koo- vällänäituse, messi. Kava om tihe tagasi kutseve.“ Kokkusaamise kaits kõrda kuun kol- 17.30 Mulgimaa eri kanten. Uuri manu lin olli ma ju tubli, a elust pallu mabeld kell 13. Tel 5661 9559, Leili. [email protected], tel 5344 8176 ja mõttetüüd pallu, om nätä, et Kairi Nigol, Kristi Ilves või [email protected], es tää. Nõnda saigi kohver kokku eelmine juht olli kogenu, tegus Mulgi kiil: Kristi Ilves tel 523 9232.www.mulgimaa.ee pakit ja Austraaliase sõidet. Mul ja luuv. Nelläs Mulgimaa Peremäng olli 18 augustil. Valla olli 13 mängupunkti. Kige rohkemb rahvast (34) käis Rimmu külämajan. Mõnulejit olli 73 ja seiklejit 6 peret. Mängule pannive õla ala viis ettevõtjat.
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Lüübnitsa Hoiuala Ja Lüütja Merikotka Püsielupaiga Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Lüübnitsa hoiuala ja Lüütja merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 9 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 12 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 12 1.5.2. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 12 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 13 2.1. Elustik ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Viljandi Vallas Sündinud Suurmehi Tutvustavad Videod Jõuavad Noorte
    Nr 9 Viljandimaa ja Minden-Lübbecke sõprussuhetest · lk 3 • Kooliminejad 2019 · lk 5-6 • Kui ostad kinnisvara · lk 8 September 2019 Viljandi vallas sündinud suurmehi tutvustavad videod jõuavad noorte abiga ERMi uroopa kultuuripärandi aasta raames kutsus Eesti ERahva Muuseum (ERM) Eesti Kultuurkapitali toel ellu projekti „Sünnipaik”. Viljandi vald viis projekti läbi koostöös selle käivitaja Peeter Volkons- kiga. Eesti maastikel on teeviitade- ga tähistatud meie kultuuriloos oluliste inimeste sünnipaigad, kuid paraku pole tähistuste tagant võimalik leida süstema- tiseeritud ja olulist infot nende inimeste elu ja loomingu koh- ta. Projekti tulemusena on juba kaardistatud pea kolmesaja suurkuju sünnikohad, neist 29 meie vallas. Luuakse digitaalne andmekogu, mis on avalikult kättesaadav veebiplatvormidel. Iga suurkuju sünnikohal filmiti tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30-40 sekundiline videoklipp kohaliku noore ette- kandes. Tekstide ettevalmistamisel lõid kaasa omavalitsuse, riigi- ja ühiskonnategelased. Klippides lugesid tekste noored, kooli- õpilased, et tekiks aegadeülene side. Videoklippidest kujuneb e-ERMis suurkujude virtuaal- näitus. Iga paik varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeale sattudes oleks võimalik seda Tarvastu piirkonna filmimeeskond: vasakult Tõnn Alas, Aksel Alas, grimeerija Ülle Konovalov, Lisete Vaarman, Peeter Volkonski, Annabel Kõva, filmimees klippi vaadata. Paneme tulevi- Andres Keil, Robin Liiber. Fotod: Ene Saar kus videod ka meie valla kodu- lehele külalistele ja oma elanike- lööma ja saanud nii väärt ko- nipaik Verilaske külas, Henrik le uudistamiseks. gemusi filminduse alalt. Klipi Koppeli sünnipaik Tõnukülas ja Igal inimesel on erinevad kül- tegemisel on olulised näiteks Jakob Johnsoni sünnipaik Tus- jed (näiteks tuntud kui kirjanik, hea kaadri valik, kõneleja et- tis. Kuna Johnsoni nimelpaat samas kandnud kommunistlik- tevalmistus meigi ja riietuse kivilt on kaduma läinud, palu- ku mõttelaadi).
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]