Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Sügüs 2018 (nr 42) www.mulgimaa.ee

Sustle tuuleveske oodap siibu uve lõpuotsan tei suur ja Veske ehituses läits kik Ar- uhke Suistle tuuleveske, turi vällämaal tüül käien tee- Smes vahepääl piaaigu varemi- nitu raha, a õnnes and PRIA den olli, oma usse inimestel kah tubliste manu. Õnnetu aig valla. Veske om, tuult kah olli sii, ku ilus uus rohv veske jakkup, a puudu om viil siivä. seinde päält lapiti maha tulli Veske peremiis Artur Grosst- ja peremiis pidi ehitejege mitu hal (41) lubap, et küll nii siivä aastet kohut käimä. Aigapidi kah tuleve. saive iki asja jutti ja egä aastege edeni veske raasike edesi. Tänu Veske uvvestesündümise arhiivist leitu vanale päeväpil- lugu akas pääle joba 2004. aas- dile lubas Muinsuskaitseammat tel, ku vald vareme viimäte veskele esiki rõdu ja müüki panni ja Arturi emä nii abiuune tetä. ärä ost, sest tääd, et pojal olli 20. augustil 2018 olli veske joba latsepõlvest pääle laan vana vallategemise pidu. Kohale olli tuuleveske kõrda tetä. Nõnda es tullu nõnda pallu inimesi, et kik jäägi noorel mihel muud üle, ku es taha summagi veskese ärä akate otsast pääle. Ses aas es ole mahtude. Sedäviisi and rahvas tuulikul enämb ussi-aknit egä au vanale veskele ja temä noo- katust, seinde sihen ollive augu. rele akkajele peremihele.

Suistle tuuleveske vallategemisele olli tullu rahvast nii oma kandist ku kaugembelt. Kik tahtsive sedä suurt uhket veskeoonet siistpuult kah kaia. Pilt: Alar Karu Artur Grossthal kõnel, et uune viiende kõrra pääl om A temä süä om nüid rahul, kuigi oone om valmis, jakkup tehniline ruum tiiviku jaos. sest üits vana väärt oone om tüüd selle man viil tubliste. Kige sellege om perel tüüd jälle päästetu ja temä latsepõl- Tuleve keväde lubave Artur terves talves. A tähtpäevi ja veunistus täidetu. Kiviunikit, ja temä naine Ave veske kate kuunistmisi saap uunen joba mes om kunagi veske ollu, om edimese kõrra pääl valla tetä nüid pidäde. ju Eestimaa täis. suvekohviku, kolmande kõr- Peris õige vällänägemi- ra pääl om käsitüütuba ja se annave tuuleveskele iki Kristi Ilves nellände kõrra pääl Suistle siivä. Artur lubap, et nii tu- toimetei Villändi vallavanemb Alar Karu and veskemihele Artur Grossthalile kingituses vana veskest tettu päeväpildi ja muuseumile Suistle mõisast muuseum. 18 miitre kõrgutse leve kindlaste kah omal aal. peri aeru. Pilt: Kristi Ilves Mulke sõsare om meelen peetu ulgimaalt om peri kaits Anna-Marie Vares, peräst lembe mulgi. Austuses Anna- Mkanget naist, kes võtseve meheleminekut Kukk, om peri Mariele pannive Mulke Seltsi osa Vabadussõast ja saive selle kihelkonnast. Vabadus- esindeje lillikimbu kigi mulke iist Vabaduse Risti. sõtta läits ta meeste rõõvin ja puult temä avvatähisse manu. nimege Peeter Ronk. Ta olli äste Õnnes om meil prilla ra- Üits neist, Salme-Melanie julge ja vapper. Sedä panti tähele huaig. Oiame ütenkuun au Bergmann ( aastest 1938 Ilmet), ja tedä austedi peräst sõa lõppu sehen Eesti juuri ja kultuuri. om peri Elme kihelkonnast ja Vabaduse Ristige. Nõnda me jääme alla ja nende temä viimäne puhkamise ase Anna-Marie Kukk võitlemine es ole ilmaaigu. Kige om Elme surnuaian. Temä mä- (20.12.1901–26.08.1987) olli tähtsamb om oida saandit mede lestemises panti avvatähis joba pääle sõda kah tubli naine ja viie väikest rahvast väiksel maal – mõni aaste tagasi. latse emä. Ta elli vallan Eestimaal. 7. septembrel tetti Villändi Asumaa talun ja Paistu vallan Mõtsakalmistul valla avvatähis Oti talun. 1949. aastel pidi ta Saare Ene, kah tõisele Vabaduse Risti kand- kolme latsege Siberi-tii jalge ala Mulke Seltsi vanemb jale Anna- Marie Kukele. Sii saie võtma. Kigist raskustest tulli sii teos tänu Naiskodukaitse Sakala kange naine vällä ja elli piaaigu Mulgi kiil: Leili Weidebaum ringkonna, Eesti Sõamuuseumi Eesti Vabariigi vabas saamiseni. ja Villändi Muinsuskaitse iist- Me, mulgi, oleme uhke, et Mulke Seltsi rahvas ja naiskodukaitsja Anna-Marie Kuke avvatähisse vedämisele ja pallude toetusele. nii kaits kanget naist ollive mõ- vallategemisel Villändin. Pilt: Kai Kannistu 2 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018

Õpmise jaos om iki paras aig Mulgi Kultuuri Instituuti juhip nüid Küll om arutet selle üle, miandsen ian oles kige pa- remb õppi. Nooren põlven Kairi Nigol om pää ää ja õpmine käip Kristi Ilves eptembrekuust pääle juhatep om meelen, et lennujaama mine- kähku, a tihtipääle unete- Toimendei SMulgi Kultuuri Instituuti kus tulli autule akut lainate, sest des õpitu sama kähku ärä 31aastene Kairi Nigol, kelle 32 külmäraadige es lää massin kah. Vanembest peräst võtt esäpuulne suguvõsa om peri käimä. Kohapääl olli üle 30 raa- õpmine rohkemb aiga, a Mulgimaalt. Pääle kuut aastet di kuuma. Muduki olli sääl viil tahtmine om suuremb ja elukogemus rikkamb. Õpitut mõistetes Austraalian tulli ta sel suvel ullembit asju ku ilm, millege ar- jude. A just äräkäimine köüt miu ja tahetes tarvite kah. Eestise tagasi ja eläp nüid Abjan viil rohkemb kodu külgi kinni. Kes taht õppi mulgi kiilt ja tuttaves saia mede perimusege, oma vanaemä korterin. Saame sel om kah just sii aaste pallu võimalusi sedä tetä. Tartu ülkoolin Esmald olli ma teenindeje, tuttaves. a perästpoole joba üte väik- om üle aastide jälle mulgi keele kursus. Mulgi murde ringe om se kogukonna vallaasutusen. rohkemb ku kunagi enne: Abjan, Karksi-Nuian, Tõrvan, Tarvas- „Koolin käisi ma päämi- Kate aastege edeni ma ametni- tun, Villändin ja esiki Tartun. Sinna om oodet egän ian uvilise ja selt Rakvere Gümnaasiumin, gust rahaosakonna iistvedäjes. masma osalise ei pia. Mede kooli- ja lasteaiaõpeteje akkave jälle kus keskkoolin valisi reaal-luu- Austraalian õpsi ma ennekikke dustääduste suuna. Keskkooli saama kõrd kuun mulgi keele ja kultuuri koolitust, et sedä täädust miiskonnatüüd, mida sääl äste Kairi Nigol. omakõrda kuulen-lasteaidun edesi anda. aal õpsi viil ammatikoolin arvu- tetäs. Oma täädmisi jagates sääl Õnnes om mulkel nüid kah ulka kirjavara, mes õpmist ja õpe- tiasjandust. Koolivaheaa ja muu ää meelege, innates ja pannas Eesti rahvusligu kultuuri temist õlpsambes tiip. Tüüvihu om ilma rahate olemen nii lasteaia- vaba päevä saatsi ma enämbiste üitstõist tähele. Sageste tänäs väärtus sai mulle ärä ollen selges ku koolilastele, kigile jakkup kah Mulgimaa kaarte. Viil saap ilma müüdä Abjan vanaemä man. kige kõrgemb ülemus üitsaaval just selleperäst, et mujal om joba rahate uusi mulgikiilsit Täheksit, raha iist Mulgi aabitsit ja pallu Vanaemä om siiamaani miu iis- oma tüütegijit. Koristeje olli tunda, kudas selle kadumine kuju ja juhateje, kuigi ta sures ärä muud. Võtke pallald vaevas Mulgi Kultuuri Instituudist küside. samapallu väärt ku ammatimiis, või puudumine rahvale mõjup. joba sis, ku mul keskkuul läbi sai. Mesperäst sis mitte akate sii sügüse õpma mulgi kiilt? Inglise palga poolest kah. Tahtmine Kultuurikandja oleme me esi. Keskkooli lõpeti ma ääde in- kiil om ju kigil joba niikuinii selge. ilma omakasu saamate kuun- Muret tiip inimeste uvi puudus netege ja sai sissi Tartu Ülikooli tüüd tetä ja viisakus kigi tõiste perimuse vastu. Sääl om kah arstitääduskonda. Sii es ole miu vastu om nii asja, mida ma tahas suure põlvkonde vahelise lõhe. tii. Ma tahtsi saia kuulmeistres ja kodumaal edesi (k)anda. Tuliengelise edesiviijade teeve Tule mulgi kiilt õpma! lõpeti 2011. aastel Talna Ülikooli Ma ole Abja koolin inglise ääd tüüd, a alleoidmise jaos om aridustääduse magistre raadige keele õpeteje kah, a nii instituudi vaja noorembet põlvkonda kah Abja murdering Tarvastu murdering ja lassiõpeteje ammatipaprege. tüüd ku kuulmeistre ammatit ole ärgite. Just sii omgi kige suuremb Kokkusaamise kaits kõrda kuun Kokkusaamise kaits kõrda kuun Kige suuremb kitmine olli sii, ma viil vähä aiga pidänu. Koolin tüü – tuvva noore oma kultuuri nelläbelt kell 18 kultuurimajan. pääl kolmabeld kell 15. ku üits täädä-tuntu aridustääd- Küsi manu tel 523 9232, Tel 5344 8176, Kristi. ole ma mõne päevä nädälin ja manu. e-post [email protected]. lane arvas, et ma võis temä tüüd instituudi asju aa nõnda, kuda Miu tüükotust Austraalian Tõrva murdering jakate, ja sedä otse koolipengist. vaja om. lubati oida kolm kuud, juhus Karksi-Nuia murdering Kokkusaamise kaits kõrda kuun Talnan ülikoolin käisi ma joba Prilla kae ma ennest instituu- ku ma taha tagasi minna. Kuigi Kokkusaamise kaits kõrda kuun riideld kell 16. Tel 5344 8176, Kristi. Abja-Paluojalt. 18aasteselt pidi nelläbeld kell 18 Karksi-Nuia kultuu- di tegemistege kurssi viia. Om juulikuul es ole mul siin viil Tartu murdering rikeskusen. Tel 523 9232, ma akkame majandeme oma projekte, mes käive mitu aastet tüükotust, ütli ma ärä, et ei lää Kokkusaamise kaits kõrda kuun e-post [email protected] elämist ja õpmist ilma vanembe ja om joba ammu enne miu tu- tagasi. Mu kolm aastet nooremb Tartun Jakobi 2-125. Tel 5344 8176, toete ja selleperäst ma arva, et Karksi Mokalaat Kristi. lekut laanit. Kigepäält tulep ärä veli tulli kah omal aal pääle elukuul om mu kige kõrgemb tetä ennemb laanit ettevõtmise, keskkuuli siia ja eläp nüid pere- Kokkusaamise egä kuu perämine Mulgi keele ja kultuuri kooli- nelläbe kell 15. Tel 552 0205, Viiu. aridus. näituses Mulgi pudru päev 3. ge Abja kandin. Just pere, sõbra tus kooli- ja lasteaiaõpetejile Ku ma olli 17 aastet järest oktoobrel, seminari, tüütua, ja oma kodu mu kik sii aig siia Villändi murdering Kokkusaamise kõrd kuun kell 14.00- õpnu, taht vaim vaheldust. Koo- vällänäituse, messi. Kava om tihe tagasi kutseve.“ Kokkusaamise kaits kõrda kuun kol- 17.30 Mulgimaa eri kanten. Uuri manu lin olli ma ju tubli, a elust pallu mabeld kell 13. Tel 5661 9559, Leili. [email protected], tel 5344 8176 ja mõttetüüd pallu, om nätä, et Kairi Nigol, Kristi Ilves või [email protected], es tää. Nõnda saigi kohver kokku eelmine juht olli kogenu, tegus Mulgi kiil: Kristi Ilves tel 523 9232.www.mulgimaa.ee pakit ja Austraaliase sõidet. Mul ja luuv.

Nelläs Mulgimaa Peremäng olli 18 augustil. Valla olli 13 mängupunkti. Kige rohkemb rahvast (34) käis Rimmu külämajan. Mõnulejit olli 73 ja seiklejit 6 peret. Mängule pannive õla ala viis ettevõtjat. Tegevust jakkus kigile ja egäüits sai kah midägi uut täädä või oma kätege tetä. Pildi: Jaanika Toome Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018 3

Üits mulk Olev Vaiksaar – tehnilise taibuge

lev Vaiksaarel om tüütua seina pääl tunniskiri, et ta om väl- jänessekasvateje, kes tiip lõõtsapille Oläõppin jänessekasvateje. Kõrvan lavva pääl seisäp poolik lõõtsapill. A pere, sõbra ja tüükaaslase tääve tedä ku kuldside käte ja ää pääge miist, kelle jaos ei ole üitski tüü ülearu rasse.

Mes ammatit Sa õpnu olet? mõista kuigipallu, õnnes prilla om No ma ole esiki ülikoolin vüü- üits nuur vällä õpetet. sikat-keemiat tudiirnu raasike, A kodun om Sul turismitalu? Tu- peräst pia neli talve viil EPA rism ja üümaja pakmine om meil kaugõppen põllumajanduse me- Kiini-Hansu talun joba ammu hanisiirmist. A sis pidit oleme jah, sellege toimetep päämiselt joba määnegi saks – ülemus või rovva mul. tsehhi juhateje. Ma olli siin Nuia Ehitusetüüd om selle kige EPTn sis meister ja pääinseneri man vist pallu ollu? asetäitja. Sii võtt mul küll tuju ärä, Om küll. Lauda tei ma otsast ma tahas iki kätege kah midägi lõpuni esi äiäpapa jooniste järgi. tetä, sääl pallald istu päevä otsa Viimäte lõhksi lauda maha, tei pehme tooli pääl. Sellest sai kõrini. sinna pidusaali ja majutusruumi. Ma tahas iki tulemust nätä, mes Kik talu uune om mitu kõrda must maha jääp pääle tüüpäevä. ümmer ehitet. Ku vaja om, tulep Ku Nuian akati üdroekskavaaturit ju ärä tetä. Kik nii asja oleme remontma, sis ma käisi sedä asja naisege kateksi vällä mõtelnu. Ku Odessan uurman vähä ja teime nüidki kunnigil midägi põnevet siin remondibaasi. A diplum näeme, sis tahas kohe esi kah tetä. Nüid om Siust saanu Karksi om mul jah pallald kodujänesse Oma tettu pilli mängip Olev Vaiksaar ariliguld kodun ja oma lõbus. Pildi: Kristi Ilves kasvatemise pääle Särevere am- kandin ja kaugembel kah inna- matikoolist saadu. Muu om kik tu lõõtsapillimeister. Kudas sii lahvi ja puha. Kunsnigu silmä olli sülle. A õllevärk om poja Lauri tulli? Pilli ma ole ammu tahtan esi manu õpit. kah vaja ja õnnes olli Tiina Talvet ammat ja ma ei tüki sinna pallu. esi tetä. Lõõtsauvi om eluaig ollu, A olet sis neid jänessit kasvate- valmis aviteme. Temä tei eskiisi ja Ää õlle om tal küll. Esiki mu esä a lõõtsa es ole kunnigilt saia ja mustre om laserpengige vällä lõi- nu kah? Egät ole kasvatenu. Ku tei kodun õlut ja ma esi ole kah kallis olli kah, esäl es ole raha, et gat puust. Puutüü om mulle tut- talude tagasi anti, sis meil olli iki maltoosage õlut tennu kunagi, a siast pilli osta. Sii olli suur unis- tav, sest eluaig ole ma ussi-aknit nüid om iki puha tõistmuudu ja 15 lehmä vahepääl. Miu rovva tus. Vahepääl es ole laste ja pere ja müübeld tennu. Puutüüriista pallu peenemb sii värk. Ringa olli ju linnatüdruk, es ole kõrvast aiga mõtelde selle pääle, ollive mul kah olemen omal, a Mes tõise latse teeve? enne lehmä lähiksest nännugi, a a nüid om jälle aiga rohkemb ütte-tõist tillembet olli manu kah Nooremb poig Hans tiip nüid õpp nüsmise ärä ja sai akkame. pääle tüüd. vaja pillitegemise jaos. Näituses säänsit massinit, mes paneve õlut Viimäte võeti rendipõllu käest ärä Ma jäi 2014. aastel Vana- siin om mul oma rovvale sünni- purki. Ta tiip teenust üle Eesti ja ja tulli lehmä ärä ävite. Sõs tulli Võitu pillitegemise kursustele päeväs tettu pill, mille jupi om vällämaale kah om müinu neid siakasvatus, a ku esi enämb tappa ildas. Kõlisti sõs Heino Tartesele oma mõtsa maarjakasest. massinit. Suu jääp valla, ku vaa- ja müvvä es või, lõppi sii kah ärä ja ja temä ütel, et siikõrd enämb Kas Sa esi iki mängit kah oma tet. Temä ütlep nallage, et inse- akassigi kodujänessit kasvateme. jutule ei saa, tule tuleve aaste. Ma Olev Vaiksaare tettu lõõtsapilli pille pääl? neris ei õpite, selles sünnites. Tal Mitusada kodujänest olli mul, ütli, et tahas talle kodu vaateme tunnep ärä puust vällä lõigat Ma mängi oma lõbus, püüne om välläõpnu insenere abis ollu, Taani oksjunidel sai nahku saadet tulla, a ta arvas, et sedäsi iki pilli mulgi mustre järgi. pääle ei tüki. Noorest pääst sai a sageste tulep iki miu manu kah tetä ei saa. Viimäte sai aa kokku iki akordjuni kah venitedu ja ja puha. Mede talun ollive siin Ma tahas võimaliguld kik esi nõu küsime. Mõlembe poja ollive leppi ja lätsigi talle kodu. Aime kanneld ratsitu. Muusikat ma kik küülikide koolituse ja nahke oma kätege tetä pilli man. Nüid ennemb Talnan pangaärräde. juttu vähä, ma sai mõne näpu- kunnigil õpnu ei ole, a kõru indamise. Väige pallu rahvast käis mul lääp viies aaste pillitegemist Tüdär Meeri om Talnan maan- näite ja ta käsk tulla näitäme, piap muduki pillimeistrel ää siit läbi, viimäte tulli katk sissi ja ja kümmekond pilli om valmis. tiiammatin nõnamiis. Latselatse ku midägi olemen om. Ma tei oleme. A naine om mul ju peris sii äri lõppi kah ärä. Sis ma sai aru, Kaits tükki om joba mede oma teeve kah äädmiilt. Kolm neist kodun vahelõõtsa valmis ja lätsi Karksi-Nuia muusikakoolin et kergemb om käiä tühün katessa Lõõtsavägilaste pundin ja näitu- eläve medege üte usseaia pääl ja näitäme, ta es taha sis oma silmi kuulmeister. tunni päevän, ku esi ettevõtja olla. ses „Rahvalõõtsa“ saate võidu- ülejäänu neli om iki oodet. usku. Sis ma sai jälle täädust, Kas jõvvat nõndapallu pille Mes ammatit Sa nüid piat? Ma poisil Ainar Arulal om miu pill. Olet joba paar aastet pensi pääl. kudas otsatükke tetä. Tei nii ärä tetä, ku küstas? ole Nuia PMTn CNC-pengi pääl Om iki uhke ja esierälik tunne Kas kodu puhkame jäiä ei ole ja sis käisi jälle näitämen. Tartes Ei jõvva. Mõnikõrd om küsi- mõtelnu? jaoba 15 aastet. Kolm penki om küll nätä, ku miu tettu pillige olli peris imestenu, ku pallu mul tu, et kas mõni pill om riiuli pääl suure püüne pääl mängites. Ei ole. Ma ei ole eluaig puh- miu majande. Tüüd jakkup ja kate kõrrage tüü edenenu olli. müigis valmis kah, aga ei ole. Pe- Mesperäst nii Siu tettu pilli kepäevi ja kohvipause pidänu. ammat om uvitev. Arvutiprog- Viimäte sai pill valmis ja ma viisi ris edimene pill om mul muduki nõnda innan om? Valgest valgeni tii iki tüüd ja ramme om vaja tetä, egä päev om talle näidäte ja sis ta mäng mu alle, a sii om kige armsamb, sedä Sii ei ole peris Teppo tüüpi mõnikõrd pimen kah. Üte tüüge uus asi ja sii om põnev, tüü om ju pilli ja ütel, et temä ei ole siast ma ei müü. Õige pill piap vastu pill, kuigi mõõdu om sama. puhkagi tõisest. Ku aju tüütep keerulise. Me teeme üdrosilindrit miist enne nännu. Sii pillitege- 40-50 aastet ja mia anna oma Teppo pill om äste ravvutet, tõise asja kallal, sis sii omgi joba ja müime üle ilma ja Eestin mu- mine om nakkusaigus, tiit üte tüüle garantii kah. Tihtipääle mede pill ei ole. Lastele om ta puhkus. Ku suvel om päälesunnit duki kah. Nuia PMT om Eesti valmis, sis akkat mõtleme, mes tulep pille remonti kah, näituses paremb, sest om kergemb, ümä- puhkus, piap kunnigil nõnda- suurembide üdrosilindride tuut- jälle tõistmuudu võis tetä. Lõõtsavägilaste pille ma paran- riguld 3,5 kilu, näitüses vanade sama vedeleme, sõs akkap mul jade ulgan. Sii tüü om kah kik esi Kui pallu üte lõõtsapilli te- de üttepuhku. Remont om viil meistride pilli kaaluve viis kilu. varsti igäv, tahas midägi tetä, mit- õpit, sest esmald olli CNC-penk gemise jaos aiga kulup? ullemb ku uvve tegemine, a mes Miu lõõtsa om kergembe, sest ma te nõndasama vahti päevä kähen. Eestin uus asi ja üitski vana treial Üits pillimeister om kokku liigup, sii kulup. tarvite pallu puud metalli asemel. A rikas ja ilus elu om ollu, rehkendenu, et 700 tunni, sii om Sul om nüid peris koduoovin es mõista kah nõu anda kedägi. Pääl om mulgi mustre, mida tõis- ma ole saanu väige pallu asju ärä kolm kuud pidevet tüüd, a ma käi õlletüüstus. Vanemb poig piap Üits suumlane käis näitämen paar tel ei ole. Meil tulli mõte, et võis pruuvi. ju egä päe tühün kah. Lõõtsapill siin oma Mulgi pruulikoda. Kas päevä ja tulligi esi pääle akate, oma kandin tetä oma mustridege mass 3000–4000 eurut, a puul õlu ja pillimäng käive kokku? küsta es ole kunnigilt. Nüid om pilli. Mudu om Teppo pillil kau- Küsimuse ja mulgi kiil sellest om materjali ind. Ääle esi Ku peräst sanna iki õllekapp nii, et üitski tõine miu asende ei nistuse metallist, a mul om puust om 500–800 eurut pilli pääle. sihen om, sis tükip pill vägisi Kristi Ilves 4 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018

Mulgi söögi om aale äste vastu pannu

ulgi saave jälle oma söögi süüke ja nende tarvitemise Müle uhke olla. Täembeses kohta. päeväs om Mulgi kama, Mulgi Ärme sis unete, et 3. ok- kapsta, Mulgi puder, Mulgi korp toober 2018 om Mulgimaal ja Mulgi karask kantu vaimupe- Mulgi pudru päev ja Mulgimaa ränduse nimekirja. Vaimupe- eri kanten saap tetä ja mekki rändus om elun, ta muutup üten Mulgi putru. Uuri manu Mulgi aage. Nõnda om mulgi söögi kah Kultuuri Instituudi lehe päält! aage muutunu. Kel om viil nägemede Silvia Karro ja Olga Käo vilm Mulgi 20. aastesaa tõisel poolel pudrust ETV sarjan „Säärased akati Mulgi pudru ja kapstide mulgid“, sõs sedä saap vaadete sissi paneme peenikside suur- siit: https://arhiiv.err.ee/vaata/ mide (tange) asemel jämmit Mulgi pudru jaos om vaja suurmit, kardulit ja suula. Pildi: Piret Leskova Küdsätet Mulgi puder lihatükiksidege. mulgi-puder suurmit (ruupe), sest peeniksit a vanast olli purus tettu suurmit vanast, nõnda tetäs enämbiste Mõnikõrd es panda saia pääle Just sügüse om paslik tuli es ole nõukogude aal saia. A mitme jämmusege ja Mulgi nüid kah Mulgi putru kõrrage pantu mannaputru esiki enämb ahju tetä, Mulgi puder audume retsepte ümmer es tetä. Nõn- pudru ja kapsta jaos tarvitedi iki rohkemb ku ütes söögi- uvveste ahju, lasti pallald raa- panna ja mõtelde, kui tubliste da omgi nüidsel aal retseptin jämmembit. kõrras. Tõine päev panni pääl sike seista ja olligi Mulgi korp om iki Mulgi söögi aale vastu kirjan peenikse suurme, a tar- Pudru man om viil ulka asju raetu puder om äbemede ää! valmis. Mulgi korpes kutsuti pannu ja mede esivanembide vitedes iki jämmit. tõistmuudu. Vanal aal käisive Kõrva võetes piimä, keviiri või vanast siandsit korpe kah, mes abige meieni jõuden. Ääd isu! Mes vahe om tangul ja ruu- kardule-tangu pudru manu aputpiimä. ollive tettu mõne muu pudruge bil? Prilla om kige ariligumbe pallald küdsätet soolatse liha- Mulgi korp om sedäsisa- ku mannage. kesväsuurme. Jämme suurme Piret Leskova, tükikse ja küdsätet sibul. Nüid mate aage muutunu. Näituses Mulgi Kultuuri Instituut tiip Mulgi söögi sissikan- ek ruubi om koorest puhtas pannas pudru sissi egät sorti korbi tegemine tuure taina mulgi söögist kah ütte laiembet lihvitu terve villäterä. Purus de tegije vaimuperänduse maiguandjit, näituses tilli, küis- pääle om kaunis uus kom- sissikannet vaimuperänduse nimekirja tettu ruubi om tangu ek pee- lauku ja lihale lihamaiguandjet. me. Vanast panti korbi täüdüs nimekirja ja säält saap lugede nikse suurme. Nüidsel aal om Piim ja või pudru sihen om kah enne küdsätet ja pooles lõigat viil pallu uut ja põnevet mede Mulgi kiil: Kristi Ilves puuten päämiselt peenike tang, uvvembe aa komme. A nagu pätsiku või saiakanniku pääle. Reti talun jakkup ääd kraami nii põske pista ku purki panda Selle sügüse ubinesaagige Ormisson. „Sordist kah olenes, ju kambage iki lustiliselt. „Sedä jääp peremiis enämb-vähemb lõunepuulsit sorte ilma ritsme- pattu me küll teeme, et suvel rahule. „Keväde olli kuju, äits- de iki kasvate ei saa. Õnnes om oleme seitse päevä nädälin tüül, nemise aig lühike. Päe om ää joba pallu inimesi, kes iki Eesti a talve om jälle vähä kergemb. asi, a vihma om kah vaja. Kasta kaubast lugu piave ja om valmis Sõs viame kaupa laiali ja müüme, neid es jõvva, a taliõunapuiel vähä rohkemb masma kah. Poo- tüdär tiip oidissit.“ suvelõpuvihm viil avit. Nüid tulli la ubinit sõidutedes müüdä ilma Kigil aidnikel soovitep Or- viil kõva rahe ja tei kah kurja.“ ja veetes puute müüdä ja na om misson puualutse enne talve Ubinit-pirne müvväs muduki iki ilusa, mede oma õuna siast puhtas tetä. „Ärge jätke mädänu nõndasama kah, a suur jagu saa- pildmist ei kannate, leki tuleve õunu puie ala maha, sii tuup ai- gist pannas iki purki. „4-5 tonni kähku pääle.“ gusi ligi. Ja ku puu sulle annap, teeme ubinemahla, 1200 purki Tüü tetäs talun enämbiste ärä piat tagasi kah andme. Sõnnikut porsipõhja (sii om esieränis nõu- oma jõuge. Esätalun eläp kah või kunstrammu tulep sügüse tu kaup), 1000 purki kõrnitsit, tüdär Ede oma perege ja temä panda. A mitte enne, ku lehe 400-500 purki egät sorti sahte pääl om kik sii purgimajandus maha tuleve, mudu ei viskagi ja arooniasiirupit, meilt saap ja sissitegemine. Pallald arva kut- puu lehti maha ja ei jää puhkame punapiiti, maasiku-, vabarne-, sutes mõni abiline manu. Sageste talves.“ tumati- , vürtsmuusi ja pallu käive kah tõise tütre Annika Retil käis muud. Kik kasvateme esi, kolm ja Anu oma perede ja sõpruge Kristi Ilves suurt kasvuoonet om meil kah,“ Retil abin. Ubinevõtmine lääp kõnelep peremiis. Kaupa müvväs kohapäält talust, a saap kah mujalt. Talnan ja Rakveren om Reti talu kaup Kuigi suvi olli kuju, om mõni ubinepuu peremihe rõõmus saagi all peris müügil Oma Põrsa puuten. Tar- loogan. Pildi: Kristi Ilves tun viias kaup egä nädäl teljile peris usse taade. Telmine käip eti talu Tõrva vallan Reti ronoom Ants Ormisson väikest arvuti tiil veisspuki kaudu. Mu- Rkülän om suurdest tiidest ja viisi ettevõtjas joba 40-50 aaste duki levväp Reti talu kaupa kah linnest kaugel. A ku juhatuse jär- iist. A madale kasvuge ubinepuu laate päält. gi lähembele saat, paistave tare panni ta oma aida kümmekond Ubinesorte om talu aian pril- punane katus ja viil punatsembe aastet tagasi, ku es jõvva enämb la ümäriguld puulsada. Enämb- kõrgide puie otsa ronide. Ma ubine puie otsan kaugele ärä. - jagu neist om talveõuna. Äid dalest saap ubine mitu kõrda Mulgimaa ubinit jakkus ariliguld kähkumb kätte. Prilla kasvap naistepäeväni. Talul ei ole küll Talu esi om väige vana, edi- Reti talun ümäriguld 1000 õu- mese ülestähenduse om peri mahepaprit, a mürke siin pallu napuud, 150 loomipuud, 150 ei tarvitede. „Mul omal ju kah 1711. aastest, ku siin ellive präe- sitikmarjapuhmast, pirnipuid gutse peremihe Ants Ormissoni väikse latselatse ja ei taha siin ja pallu muud, mida and talves mürkege mässäte. Üte kõrra esiesivanembe. purki panda. Et elu magusamb Oma sõnade perrä akas ku- pääle äitsnemist ritsime. A Poola oles, seisäve tare taga 30 mesi- ubinit ritsites 12 kõrda,“ ütlep Sügüse om talu aida, keldre ja panipaiga söögikraami täis. Peremiis Ants nagise Ljahhovi koloosi pääag- puud kah. Ormisson ütlep, et kevädes om kik maha müitu. Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018 5

Tõrva muusikakooli uus siiblaver om uhke ja ää Tänu rojekti „Egäl latsel „Tänu Tõrva muusikakooli tson, Hele Lukki-Lukin, And- oma pill“ toetusele sai Tõrva vilistlaste, lastevanembide ja rus Abel, Piret Reidla, Kristi muusikakuul osta endele uvve kige valla tuliengeliste muu- Maisla, Anna-Maria Orgse, „Estonia“ siiblaveri. Sii vägä sikauviliste abile saimegi raha Anneli Pähklamäe, Oliver Kõ- väärt pill om nigu Eesti Vaba- kokku. Ja jakkup esiki uvve vask, Reet Kõvask, Karl Arkadi riigi 100. sünnipäevä kingitus laveritooli jaos,“ ütel Thea Leit- Kõvask, Andres Saarep, Marge muusikakooli tüükale perele. maa, rõõmusäde silmin. Udras, Alor Kasepõld, Urmas Iismärgige, et egä laits, kes Leitmaa sai minna vabri- Põldma, Lea Kärson, Pille Tii- taht, saassi õppi pillimängu ja kuse uut laverit vällä valime rak, Erika Buda, Monika Horn, muusikast rõõmu tunda. üten Eesti Muusika- ja Teat- Elen Tekkel, Karina Koogas, Muusikakooli direkturi riakadeemia rovessuri Lembit Evely Jakobson, Bret Baussova, Thea Leitmaa jutu järgi om Orgsege, kes om asjatundai ja Mallika Veeperv, Eve Toompa- koolile varem kah selle rojekti mõist laveri elü innate. lu, Ulvi Karu, Tarmo Tamm, abige muusikariistu soetedu. „Tänäme rojekti „Egäl latsel Kaari Kiitsak-Prikk, Aira Hele- Näituses 2015. aastel ostse kuul oma pill“, Tõrva vallavalitsust ja tuli, Kersti Aas, Ruth Leitmaa, endele innalise saksofoni ja kikki, kes pilli ostmist toetive,“ Viive Andersoo, Anton Kogan, tšello, järgmine aaste kontra- Tõrva muusikakooli direktur Thea Leitmaa uut Estonia siiblaverit imet- olli Thea Leitmaa tänulik. Ta Ene Veski, Vello Jaska, Andres bassi, akustilise kitarre ja lar- lemen. Pilt: erakogu taht ärä nimete kah kik nii, kes Kullo, Aive Adamka, Ain Juuri- neti, sis viiuli, tenortrombooni vägä vana ja nende tüükõrran kakooli latsele kohustusligu,“ laveri jaos raha andsive. kas, Reet Koppel, Kairi Koppel, ja eesti lõõtspilli ja sel aastel sis oidmine liiald kallis. Nende ütel Leitmaa. Nii ollive MTÜ LC Tõrva Kadri Koppel, Kristi Koppel, kabinetsiiblaveri Estonia 190. parandemine takist üttepuh- Uus Estonia laver masse Mari, Lions Klubi Tõrva, EELK Kersti Vunder, Külli Starke, Thea Leitmaa ütel viil, et ku õpmist ja selleperäst olligi 28560 eurut. Rojekti ja Tõrva Helme Maarja Kogudus, K&M Triin Jaansalu, Imbi Umbleja, Tõrva muusikakuul tahap anda ädäste uut pilli vaja. valla antu rahast sedä summat Projektbüroo OÜ, Tõrva mees- Riina Kõverik, Ulvi Riitsalu, koolilastel ääd õppust ja et „Uvve laveri ostmine tiip kokku es tule. Ümäriguld kolm ansambel, Sõbralt Sõbrale poe Linda Talts. laver om muusikakoolin kige laste õpmise ja ülesastmise pal- ja puul tuhat pidi direktur kundede, Andrus Sokk, Agu Vello Jaska nõutumb pill. Sedä õpip üle 40 lu kergembes. Ainekava järgi manu otsma. Ta näi ulka vaeva Eensaar, Sirli Pippar, Kirsika latse. Olemenoleve laveri om om ülesastmise egäle muusi- ja leidsegi selle raha. Teekel, Arvo Kolk, Olav Napri- Mulgi segäkuur ja Mulke Seltsi vanemb viisive mulke sünnipäevätervituse Toronto eestlastele Mulgi segäkuur ja Mulke ja tervituse andsime eestlaste vara jäive sinnasamma arhiivi. Seltsi vanemb Ene Saar viisive puhkekodun Ehataren. Mulke käekäigu vastu tunneve Toronto eestlastele Eesti Vaba- Ehatare puhkekodu ehit Toronto mulgi suurt uvi ja sel- riigi 100. sünnipäevä aastel just 1981. aastel Eesti Abistamisko- leperäst teigi sii kokkusaamine uvveste esiseisvas saamise päevä mitee Kanadan elätenu eestlaste kigile rõõmu. eel muusikalise tervituse ja mõt- jaos. Kuna elänigel olli põetemist Üits Ehatare memm kink te: „Eestlases olemine om väärt kah vaja, sis ruumi selle jaos ehi- konsserdi lõpus kigile koori asi. Ku rahvuslik endetäädmine tedi nellände kõrra pääle manu liikmile omakoet lämme mütsi. om terve ja kõrran, saap kigist 1995. aastel. Lõunesüük Ehataren olli ää nagu muredest üle. Pääasi, et me usus Meid võeti vastu soojalt ja eestlastel iki. iki ütenkuun Eesti esiolemise sõbraligult. Nagu iki kodumaa Peipsi veerest peri kirjamiis sissi, tunnes uhkust oma rahvu- inimestege kokku saien, tullive Eerik Purje kirjut aalehen Ees- se, keele ja kultuuri üle ja levväs majaelänigege jutus juure ja ti Elu: „Küllätuleje ollive ään nüidse aa raha võimu all oleven küsimuse sugulaste-tuttavide vormin. Mitte pallald rõõvaste, mailman jõudu ja väge neid alle kohta. a ääle poolest kah. Ehataren oida. Elägu vaba Eesti!“ Nii kinnitime Paul Kondase nõuti ütenlaulmist. Luudi ütine Üten väliseestlaste muuseu- sugulasele, et maalikunstnik, kuur. Kik tahtsive mulgi Mannit mi VEMU juhi Piret Noor- naivist Paul Kondase mälestus koside ja jäive üten alli paadimi- hanige, EELK Toronto Peetri om Villändin au sihen oitu. hege ilusit sinitsit silmi igätseme. koguduse õpeteje Mart Salumäe- ‎Aino Müllerbeck kõnel uh- Koori elüvägi olli võimas, koori- Mulgi segäkuur Toronto Peetri kirikun. Keskel konssertmeister Hedi-Kai ge, eestlaste puhkekodu Ehatare kusege oma esäst, Kaitseliidu juhatejet vaadeti oolege ja laulu Pai, koorijuhateje Kristjan Õmblus ja orelimängja Marta Kivik. Taga õpeteje tegevusjuhateje Janne Laane- Sakala maleva pääligust 1928- kõlasive üttemuudu iluste nii a Mart Salumäe. Pilt: Ene Saar maage, eestlaste aalehe Eesti Elu 1940, Johannes Raudmäest, kelle capella ku kerge saatege.“ toimetusege ja Tartu College mälestustest om ilmunu raamat 12. augustil astuti pikä esä- nägemist. Oodame teid tagasi, Aitüma Eesti Kultuurkapi- tüütegijidege laaniti mulke sõit „Ma pääsesin siiski“ . maalise konsserdige üles Toronto ää mulgi. Kunas, jäägu tede tali Villändimaa ekspertgrupile ja vastuvõtmine Toronton 2018. Esieränis süämlik olli Mulke Peetri kiriku jumaleteenistusel. otsuste…“ ja Villändi vallavalitsusele, kes aaste augustikuul. Seltsi vanembe Ene Saare kok- Külälise saive pallu tähelepanu ja Meil om ää miil, et saime avitive nuuri reisirahage, ja Eha- Ellime keset linna ligi 40 kusaamine Toronto Mulke Seltsi vaimulik and kogudusel lua käse esämaa palludele eestlastele lä- tare rahvale, kes meid äste vastu aastet tagasi eestlaste puult ehi- iistvedäjide Helju Soometsa ja laksute. Kava olli tävveste eesti- hembele viia ja süäme lämmes võtsive. tet üliõpilaste ühiselämun Tartu temä sõsare Helgi Sooaruge, kes lik, muusika rahvuslik ja rahva- tetä. Sedä olli tunda egä sammu Kuur valmistep laulupidus. Colleges, mille tubade üürist siiamaani jagave Toronton mul- lik. Koori laul kõlas pühäkoan aal. Ollime Mulgimaa saadiku Kel laulurõõm rinnun elises, sis teenitu raha iist luudi omal aal gi uudisit ja oodave iki Mulke võimsaste. Rahvas tänäs kuuri ja ääde suuve edesiandje. Muduki nii saave viil mede tore laulu- Toronto ülikooli eesti õppetuul, Almanakki suure uvige. Mulke püsti seisten. Koguduse õpeteje seove ütitse reisi kuuri ennest kah uvilise seltskonnage kampa kus om nüid Kanada eesti aalehe Seltsil Toronton olli 150 liiget. esi pakk külälistel süämege tettu ja sii and jõudu ja ütist miilt mede lüvvä, et laulupidus arjute. toimetus ja akadeemiliste seltse Kuna akkaje inimese jäive vanas, kodutse lõunesöögi. egäpäeväste tegemiste jaos. Anna endest täädä saarmadli@ kuunkäimise ruumi. sis lõpetedi 2012. aastel seltsi Eerik Purje lõpetep süämli- Pääle laulmise käisime kah gmail.com Joba juulikuul aalehen ollu tegemise ärä. Mulgi esi ütlive guld: “Terekäsi om vastu võet. Niagara jua man, teletornin ja Madli Saar, tääde mede konssertest tõi eest- „Oleme oma tüü tennu”. Seltsi Laul ütlep, et nukker äräminek Kanada akvaariumin. koorivanemb lase kokku. Edimese konsserdi lipp saadeti Mulgimaale. Muu oiap oma rüpen rõõmust jälle- Mulgi kiil: Kristi Ilves 6 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018

Välläkajumise Elme väikse kiriku varemiden Elme kihlkonnan olli kes- kaal kaits kivikirikut – Neitsi Maarjale pühendet kihlkon- nakirik ja tillike Issande Ihu kirik või kabel, mille müüri seisäve sellest 500 miiterd lõune puul nurme pääl. Poola aast, 1599. ja 1613. aastest om täädä, et suur kirik olli sakslaste, tillike eestlaste jaos. Aastel 1740 lei välk väikse kiriku palame ja sii jäi vare- midese. Sel suvel juulikuun tei Tartu ülikuul sääl vällä- kajumisi – tahtsime täädä saia, kui vana sii tillike kirik om ja mesperäst ta just sinna ehitedi: arvate võip, et joba enne pidi oleme midägi, mesperäst tetti kivist kirik. Tüü jaos and raha Mulgimaa perimuskultuuri programm. Kajumise tei rasses paks kiht rususit, mes ollive tek- kunu sis, ku kiriku müüre ja tellissest võlve lõhuti. Kivipu- ru, mörditükke ja tellissepuru alt tulli vällä keskaigse kiriku mördist tettu põrmand, mes olli laotu savige seot suurdest kividest alusse pääle. Ligi kate Välläkajumise juulikuul Elme väikse kiriku kotusse pääl. Pildi: Heiki Valk Kiriku mördist põrmand olli tettu suurde kivide pääle. miitre sügävusen tulli vastu kiriku ehitemise aigne maa- sist akne, ehitedi ennembise täve potikillu, loomaluu ja järgi – neid mälet 91-aastene pind. Endisaigse luudusligu ohverdemisekotusse pääle tuleaseme, mes ollive mördist Helga Pehme Tõrvast – ole- alli mulla ülemisen jaon olli mitte ildamb ku neil aastil. põrmandu pääle kogunu vet inimese ariliguld käinu pallu väiksit õhuksit ütelt Ohvrerahade kõrvan ollive õhukse musta mullakihi si- pühäbe väiksese, a suurde puult lüüdu 13.-14. aastesaa väikse ehituse, arvate om, et hen. Kabeli võlvi om lammu- pühäde aigu suurde kirikuse. rahasit – enämbiste Tartu, puust kabeli, palanu jäänusse. tet ehitusmaterjali võtmise Rahvajutu ei anna kah selget Talna ja Põhja-Saksamaa Söepuru ja tukke alt ja siist es jaos: tellissetüki, mes kõlvas- sotti, kumb kirik om uvvemb penne. Nende man olli til- tule vällä üttegi münti. Uune sive vähätigi uvveste tarvite, ja kumb vanemb. Siin saas like kõllane elmes – siandsit lõhkmisest tekkunu päälmise om võlvest jäänu rämpsu siist selgust tuvva pallald vällä- kandsive tol aal eesti nai- rämpsukihi sihen olli kah uv- oolege vällä korjat. kajumise suure kiriku man. se. Raha ohverdemine om vembit rahasit, 1570. ja 1660. Kuigi kivikabeli vanus sai pääle akanu 13. aastesaa aastide vahel lüüdu killingit. selges, ei ole iki täädä, kas sii Heiki Valk, keskpaiku, 1360. aastidest Tol aal, ku Issande Ihu om nooremb või vanemb ku Tartu ülikuul uvvembit münte kivikiriku kirik olli varemiden, om ini- suur kihelkonnakirik: kirja ehitusrämpsu all es ole. Sii mese, kes nurmen tüüd teive, pant täädust Maarja kiriku Mulgi kiil: Kristi Ilves näitäp, et kirik, millel olli käinu sääl võlve all vihma ja ehitemise aa kohta ei ole. mördist põrmand ja laa- Keskaigse kiriku alt tulli vällä päevä iist varjun. Sedä näi- Vanade taluperemeeste jutte ohvremüntege maapind ja palanu ehituse jäänusse. ”Kolmekõrdne” sünnipäevälavva pääl Ma putse edimist kõrda lõhna- “Kolmekõrdse” puuduses olli naisi. Tule märki, et odekulonni, kah, mille jaos ma sedä taha. Müi- Kui külälise saabusive, olli üts viige “Kolmekõrdne” kokku, kui temä vänge lõhn (ma ütlessi kohe juussetaastejit, lahusit ja muud jä, keskialine vene naene, naardse nendest väege üllätedu. Ta küsisi olli nooruk. Vedeligu nimetedi ais). Kui ma turu pääl piimä müi- juudi selleperäst, et nende ind olli mürgitseld. Küll ta tiidse, mille jaos miuld tasakesi: “Kes meist viil sedä ka odekulonnis. Sii olli ette nättu si, saije ma kondrollild märkuse: pallu odavemb kui viinal ja veinil. meesterahvas sedä ost... joogis kasutes?!” meestele peräst abemeaamist, aga “Nuurmiis! Piimäkarnin ei tohi Illemb tekkisive järekõrra tu- Aga es ole mul sellest vedeligust Pahvatimi kik naardma, kui kah terve kihä värskendemises. lõhnaeli kasutede!” Mul olli äbi... rukiuskiden, kos üten rõõvastege abi. Avit vüsijuteräpeut tallatuge- selgiti, misperäst ma pudeli lavva Mia ostse juuste niisutemises, et Egä “Kolmekõrdne” nii süitu müiti kah odekulonni. dege. pääle pandse. Pilt oles vabald nii parembede soengun saesassive. vedelik es olegi. Nimeld olli tal Prilla ei ole “Kolmekõrdne” Odekulonn jäi kasutemede. Es kõlvanu aalehele “Tabatu etk” alla. Kui ma lätsi juussit lõikame, küsisi pallu laiembit kasutemisevõema- enämb nii innan. Odavet viina ja taha ma sedä ka lõhnastemises. Ma “Kolmekõrdne” om peri miu juussur üttepuhku: “Kas juussit lusi. Olli aig, kui sedä tarvitesive tõisi meelemürke om egäld puuld ostse poodist parembe lõhnage vii. nuuruseaast. Küll tedä tetäs edes- niisutede kah?” Selle jaos kasutedi pallu joodikit sissevõtmises! Mul laiald saade. Juulin pidäsimi väikse pundige pidi kah. Kellekile ta iki kõlbas lihtinimstel kige rohkemb “Kolme- om meelen, et Valgan olli enne Mul olli pikkä aiga jalalaba aige. miu sünnipäevä. Ma tiidse, et üts – ütskik kas sis sissivõtmises või kõrdset”. Muduki tulli sis rohkemb apteegide vallalaskmist uste taka Es avite ütski rohi. Keski õpet, et sünnipäevälistest kasutes lõhnas- päälemäärmises. massa kah. Mõnikõrd ma vastassi: kohe saba. Olli veider kaede, kui ma määrissi “Kolmekõrdsege”. Ma temises “Kolmekõrdset”. Et meelest “Ei soovi.” Sis lõikaje solvusi ja käh- lõhnaelipoodin saiseve kõrvu uhke olli nännu, et turu pääl müvväs viil ärä ei lähäs, tõstse pudeli lavva Elmar Orav väs: “Aga te juusse om nii inetu!” naese ja räpätse äräjoonuve mihe. prillagi sedä. Joodikit om kah vahel pääle konjaki- ja veinipudeli kõrva. Ummulist Kige irmsamb olli kaede joodikit nätä. Lätsigi sedä ostma. Selgiti Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018 7

Akkap kuvves Mulgi mälumäng ä miil om kutsu mälumän- muskultuuri programmile, jagu lüvväs kigi mängujagu- Äguuvilisi jälle Mulgimaa et me tahas joba kombes de iist saadu punkti kokku mälumängule, siikõrd sis joba saanu täädmistepruuvi edesi ja saias täädä päävõitja. Ku kuvvendet aastet. tetä. Ja nüid akkamegi jäl- mitmel pundil om punkte le pääle. Võtame teemasit ütepallu, andas lisaküsimu- Täädmisteproovi mõte manu, käime asutusten ja se. Täädmisteproovi lõpun om au sihen oida ja edesi ooneten, kus me viie aastege saave kik osalise tänupapre anda mulgi elu-olu, kombit, viil käinu ei ole. Enne egä ja mälestusasjakse. Auindu perimust, et nii mulgi esi ku täädmisteproovi akatust loosites kah. muu rahvas saas rohkemb tetäs uvilistel uunen tillike Teema: mulgi kultuur, täädust Mulgimaa aaluust, ringkäik. mulgi kiil, Mulgi vald, Tõr- kombist, rahvarõõvastest, Mälumängule om oodet va vald, Villändi vald, Eesti kultuurist. Mäng avitep kah kik egän ian uvilise! Pundin 100, egätsugust, pildikü- Mulgimaa eri kante rahva võip olla kuni 5 liiget. simus, muusika, vilmike, kokku tuvva ja kuuntüüd Küsimuse nuputeve vällä sport, Läti 100 ja asja. tegeme panna. Enno Liiber, Piia Mänd, Alli Palume puntel ennest Iistvedäje võtive pääle Laande, Anne-Ly Ütsik, kirja panna 10. oktoobres viiendet mängu aastekse Kaire Kannistu ja Anne Pai. aadressi pääle kaire.kannis- puhkust, et mõttit kogude Egä kõrd küstas 22 küsi- [email protected]. ja uusi sihke säädä. Ollime must. Õige vastusse iist saap ju oma pundige 5 aaste (25 2 punkti. Ku õiget vastust Kai Kannistu, jao) joosul kokku tennu ja tääp pallald üits punt, sis täädmisteproovi iistvedäi, küsinu 600 küsimust. Tund- saap ta vastusse iist 3 punkti. Karksi-Nuia Kultuurikeskuse sime, et om vaja muud. A ei Viimätse, pildiküsimuse iist juhatei lasta meil rahu olla! võip saia kogundi 4 punkti, Mängjide utsitemise per- ku kähku õige vastus anda. Mulgi kiil: Kristi Ilves rä kirjuti ma Ravakultuuri Üte mängujao võitja saap Keskuse Mulgimaa peri- rändauinna. Peräst perämist

L atsele Kangakudaje ja rähn Noorik kudas suurt ja pikka kangast. Noorik jäi mõtleme: ”Kui tillike linnuke Kangas es saa egä saa otsa. Noorik tüdini mõtlep suurest puust jagu saia, kas sis mia nõnda kangeste ärä, et jätt tüü pooleli ja kangast jagu ei saa!” Noorik läits kodu ta- läits kanga iist pakku. gasi, võtt tüü uulsaste ette ja kudaski kanga Akas mineme ärä emäkodu. Tii viis läbi valmis. suure mõtsa. Mõtsan näi noorik rähni, sii täks nokage puud. Noorik küsse rähni käest: Rahvajutt kogumigust “Üle õue õunapuu” “Kunas sa, tillike linnuke, küll selle suure MTÜ Jutumaja soovitep puu maha saat?” Rähn kost selle pääle: Mulgi kiil: Kristi Ilves ”Täks täembe, täks ommen, üitskõrd iki suur puu maha sadap.” M Ä A I V E J B P Ü O V S D Ä M Ä J G M Ruute sissi om ärä H M T N L Ü R T L U paetet kümme Tarvas- tu kihelkonna küläni- V Ö L M U A V M S R me. Otsi vällä! E R A A S S E R U K Loe edes- ja tagas- pidi, ülevest alla, alt B E M R T O K G M I üles ja viltu kah! Õ B O J E G Ü H A P SOE, JÄRVEKÜ- LA, , KIVILÕP- I P E S U B L A K D PE, VILLA, KURES- SAARE, , L O V I L L A B Ä J VÄLUSTE, , E P P Õ L I V I K N PORSA.

Saada vastusse 5. detsembres 2018 e-kirjage Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte aadressi pääle [email protected]. vanasõna! Värvi rähn ja puu, mida ta täksip, Kirjute manu kah oma aadress, sest vastanu ESIENNEST PERÄN laste vahel loosime vällä auinna! TUNNE TÕISI ENNE. iluste ärä! 8 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018

TULEMEN U vvembet lugemist ja kullemist Abja kultuurimajan 9.12 kell 15 II advendi konssert 11.12 kell 18 AKG koolilaste jõulukonssert alle Gastoni puult Välläpaneku: oktoobrekuul Vello Liivi päeväpildi “Eesti seene”, 15.12 kell 21 jõulupidu, ans Meie Mees ja Sinu Naine. Tansurühm Kkokku säet kõvade novembren-detsembren Ülo Josingu päeväpildi „Mandala luudusest“. Uppsar, Photobooth, jõuluvana, loterii, suupiste. kaastege raamatun „Mul- 3.10 kell 19 vilm „Võta või jäta“. Pilet 5.-/ 4.- 16.12 kell 15 III advendi konssert gi muheluse“ om puulsada 5.10 kell 19 Kalle Randalu laverikonssert. Pilet 5.-/ 3.- 20.12 kell 18 AKG Augustide Gala lugu eestikiilsest aakirjandu- 8.10 kell 19 vilm „Põrgu Jaan“. Pilet 5.-/ 4.- 26.12 kell 17 laste jõulukinu sest, mes om ilmunu aastidel 25.10 kell 17 Meelespea lubi piduõhtu 31.12 kell 22 tansuge uude aastese 1873-1942. Ärä om rükit nii 27.10 kell 19 Vincent Courtois trio (Prantsusmaa) konssert. Vincent kirja- ku mulgikiilsit lugusit Courtois (tšello), Daniel Erdmann (saksofon), Robin Fincker (saksofon Mõisakülän Mulgimaa aaluust, inimestest ja larnet). Pilet 5.-/3.- ja juhtumistest. Ääd mulgi 9.11 kell 19 Abja Kultuurimaja 60 1.10 elätenu inimeste päev nalla saap muduki kah. Raa- 11.11 kell 11 perepäev 16.10 kell 19 R:A:A:M tiatretükk “Hullumeelse päevik”, nimiosan Argo matuse om pildi joonistenu 8.11 kell 18.30 Abja mälumängu 1. jagu Aadli, pileti Piletilevin ja Mõisakülä kultuurimajan 12/15.- Mulgimaa latse. 29.11 kell 17 Meelespea lubi piduõhtu 26.10 kell 19 Lõõtsavägilaste konssert 2.12 kell 15 I advendi konssert: ans Kõrsikud. Pilet enne 10.-/sama 12.11 kell 19 EHH tiatre “Papa”, pilet 6.- almis om tõine mul- päev 12.- 12.12 kell 13 elätenu inimeste jõulupidu Vgikiilne Täheke. 09.12 kell 15 Abja Kultuurimaja ja Abja Muusikakooli II advendi konssert 15.12 kell 20 Mõisakülä linna jõulupidu Lugede saap nii suurde ku 13.12 kell 18.30 Abja mälumängu II jagu 31.12 kell 24 kesklatsi pääl linnapää tervitus ja ilutuli tillembide mulke jutte ja 15.12 kell 9-14 jõululaat luuletusi, ulka pilte om kah 16.12 kell 11 koduste laste jõulupidu; kell 15 Abja Gümnaasiumi III Paistun ja Tarvastun mulke tettu. Olav Renno advendi konssert kirjutep linnuelust ja Evar 6.10 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia kätteandmine Kärstne 18.12 kell 14 Abja muusikakooli jõulupidu Saar Mulgi nime saamisest, mõisan 19.12 kell 11 Mulgi valla Abja kandi pensionäre jõulupidu kaasepildi tei Ülle Rosenberg. 13.10 Villändi valla laste lauluvõistelus Paistu rahvamajan 23.12 kell 15 advendikonssert EKNK Abja koguduselt 19.10 EHH tiatre tükk “Papa” Paistu rahvamajan õõtsavägilastel om vällä 2.12 päkäpikupäev, 1. advent Paistu rahvamajan tullu laat „#Kolmaz“, 8.12 Tarvastu käsitüülaat Karksi-Nuia kultuurikeskusen milleL pääl om 19 lugu, näi- 9.12 mudilaste jõulupidu Paistu rahvamajan tuses „Abielurangi“, „Elu ja Välläpaneku: oktoobrekuul „Vana mulgi mustre tarvitemine nüidsel aal“ 25.12 jõulupidu Paistu rahvamajan armastus“, „Seitse pruuti“, ja väliseestlaste rahvarõõva; novembrekuul Mariann Kallase rõõva ja „Noores eas“, „Ukuaru valss“ Ruudi Treu maali, Kadi Mõttuse joonistustenäitus “Tiikond” ja Guntars Tõrva vallan jt. Lõõtsavägilase om luudu Krūmiņši päeväpildinäitus “Põhja-Läti luudus”; detsembrekuul 2017. 2013. aastel ja ansamblen mängive kolm nuurt lõõtsamiist, kes aaste kige parembe aalehepildi 3.10 Mulgi pudru päev Ala rahvamajan kik õpive Karksi-Nuia Muusikakoolin: Andres Eelmaa (18), 1.10 kell 12 elätenu inimeste päev. Reet Linna ja Aare Jaama, üllätuse 11.-14.10 Tõrva periseluvilme vestival Rasmus Kadaja (16) ja Tobias Tae (14), pääle nende ansamble 3.10 kell 15 Mulgi pudru päev 13.10 kell 15 Tõrva miisansambel 50 kammersaalin iistvedäi Margus Põldsepp. 4.10 kell 10 TÜ Villändi Kultuuriakadeemia tudengiseminar 18.10 laste vilmipäev Riidaje kultuurimajan 10.10 kell 19 Eesti vilm “Põrgu Jaan”. Pilet 5.-/4.- 18.10 kell 18 lõikustänupühä kammersaalin 13.10 kell 9 laat 19.10 kell 19 Argo Aadli “Hullumeelse päevik” Tõrva kinumajan „ okalaada jutukse“ 16.10 kell 18 konssert “Muusika maale”. Valle-Rasmus Roots (tšello) ja 20.10 Tõrva Sannafest 2018 üle valla M om pühendet Eesti 100. sün- Sten Lassmann (laver). Pilet 5.-/3.- 27.10 vokaalansamblide konssert kammersaalin nipäeväle. Karksi Mokalaada 18.10 kell 11 ERMÜ kultuurikonverenss „Kultuur kigile, muutuste tuulen“ 4.11 kell 13 Valgamaa Pensionäre ühenduse sügüsene pidu Alal naise kõneleve mulgi keelen 19.10 kell 9 kokkusaamine kirjamihege: Jaanus Vaiksoo 9.11 esädepäevä tähistemine Ummuli rahvamajan oma latsepõlvemälestusi. 20.10 kell 18 oma maja 14. Karksi kihlkonna kultuuritegelaste 9.11 kell 19 Brigitta Murutar ja Paul Neitsov kammersaalin Edimese laadi päält saa kul- auraamatuse kirjutemine; kell 20 Improteatre tükk „Ruutu 10“ 10.11 kell 20 tansuõhtu Mait ja Mikko Maltisege Riidaje kultuurimajan lete ja kõnelejet oma silmäge 20.10 kell 20 tansuõhtu ans Mehed 17.11 kell 10 kirbuturg vanan ja uvven Tõrva bussijaaman nätä, tõise laadi pääl om 20 22.10 kell 14 TÜ Villändi Kultuuriakadeemia tudengiseminar 25.11 kell 16 igävikupühapäev, konssert-jumaleteenistus kammersaalin luukest kullemise jaos. 24.10 kell 17 kinu „Timm Thaler ehk müüdud naer“. Pilet 4.-/3.- 1.12 kell 13 Tõrva valla Pensionäre ühenduste jõulupidu Alal 1.11 kell 18 Karksi-Nuia muusikakooli engiaa konssert 2.12 kell 17 edimene advent Tõrva kesklatsi pääl ulke Selts loodap viil selle aaste sihen rükki saata 7.11 kell 19 kinu „Võta või jäta“ Pilet 5.-/3.50 7.12 kell 19 Hedvig Hansoni ja Uku Suviste konssert „Valgust uutman“ Suistle mulgi Eino Luppi raamatu ja anda täädä selle 09.11 kell 15 märdipäev kammersaalin rahvaM ette tuumisest Mustla pääl ja Suistlen. 10.11 kell 10 laat 9.12 kell 16 tõine advent. Tõrva Muusikakooli konssert kammersaalin Eino Lupp om sündinu 1932. aastel Mustla pääl ja sääl 11.11 kell 12 esädepäev 15.12 kell 12 valla suurperede jõulupidu kammersaalin kah edimese viis aastet elänu. Temä esä olli ulka aiga Suistlen 15.11 kell 18 konssert “Ei pia mitte püsti tõusme”. Ooper-Kvartett: 16.12 kell 16 kolmas advent. Äätegevuskonssert „Usun inimeste vallasekretär. 1941. aaste juuniküüditemisege saadeti pere Henno Soode (viiul), Eivin Toode (viiul), Kerstin Tomson (vioola), Mati headusesse“ kammersaalin Eestist vällä. Kodumaale tullu, õpp Eino Lupp edesi Suistle Leibak (tšello). Jutt ja laul Jüri Aarma. Pilet 5.-/3.- 20.- 22.12 laste jõulumaa Riidaje kultuurimajan koolin, mille lõpet 1950. Eino Lupp om Suistlet iki oma süä- 17.11 kell 20 tansuõhtu, muusikat tiip Sulo 21.12 kell 16 pidu „Tansuge talve“ Tõrva kesklatsi pääl men kanden. Kodukandi aaluu uurmise pääle om tal kulunu 19.11 kell 19 Komöödiateater “Hotell California”. Mängive Katrin 21.12 kell 19 aastelõpupidu ans Patune Pool Ala rahvamajan pallu aiga ja vaiva. Selle aastide pikutse uurmisetüü om ta Karisma ja Tõnu Kilgas. Pilet 16.-/14.- 21.- 23.12 jõululaat Tõrva uvven ja vanan bussijaaman kokku võttan oma edimesen raamatun “ vald mui- 24.11 kell 19 kadripäev 22.12 kell 22 tansuõhtu ans “LiMiT” Ummuli rahvamajan nasajast XX sajandi keskpaigani”, mes tulli vällä kodukandi 2.12 kell 16 I advent, jõuluvana jõvvave linna; kell 17 konssert 28.12 aastelõpukonssert kammersaalin rahva annetuste abige. Raamat tuudi rahva ette 28. mail 2016 8.12 kell 10 käsitüümeistride jõululaat; kell 11 võistu jõulupuie ehtmine 31.12 kell 23.30 uvve aaste vastuvõtmine Tõrva kesklatsi pääl Suistle koolimajan. Eino Luppi raamatu „Suur Siberimaa – külm ja karm“ käsikirjal om aa- ja kotusseväärtus. MTÜ Abja Koolituskeskus pakup Oiame alle kodukandi mihe Eino Luppi kirja pant mä- Telli aaleht Üitsainus sügüse ilma rahate kursusi lestuse! Mulgimaa kodu! Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa Telmise indeks om 03053. 12. oktoobrel akkap kursus, mes kestäp kolm Aalehe välläandmist toetep Lehte saap telli internetist www.omniva.ee või nädälilõppu. Pääteema: kudas tüüturul akkame Mulgimaa perimuskultuuri programm 2018-2021 postkonturist, nigu kikki tõisi aalehti. saia; kudas tarvite uusi puhastusainit ja tüüte Toimetus: Üitsainus Mulgimaa tulep neli kõrda aasten ja üte aaste sedäsi, et omale kahju ei tiis. e-post: [email protected] ind om 8 eurut. post: Mulgi Kultuuri Instituut, Tartu t 20, Mulgimaa omavalitsustest, raamatukogudest ja Mulke Tulemen om kah 50 tunni pikkune inglise keele Tõrva, 68406 Valgamaa Seltsi kogukondest saap mulgikiilset aalehte edespidi algkursus, 48 tunni pikkune psühholoogiakursus, toimendei: Kristi Ilves, tel 5344 8176 kah ilma rahate! 32 tunni pikkune digitääduse kursus. rükiarv: 2500, küllendus ja rükk: OÜ Vali Press Uuri manu www.abjakoolitus.ee, tel 5811 8872, Sirje Rist. Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä.