Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Sügüs 2018 (nr 42) www.mulgimaa.ee Sustle tuuleveske oodap siibu uve lõpuotsan tei suur ja Veske ehituses läits kik Ar- uhke Suistle tuuleveske, turi vällämaal tüül käien tee- Smes vahepääl piaaigu varemi- nitu raha, a õnnes and PRIA den olli, oma usse inimestel kah tubliste manu. Õnnetu aig valla. Veske om, tuult kah olli sii, ku ilus uus rohv veske jakkup, a puudu om viil siivä. seinde päält lapiti maha tulli Veske peremiis Artur Grosst- ja peremiis pidi ehitejege mitu hal (41) lubap, et küll nii siivä aastet kohut käimä. Aigapidi kah tuleve. saive iki asja jutti ja egä aastege edeni veske raasike edesi. Tänu Veske uvvestesündümise arhiivist leitu vanale päeväpil- lugu akas pääle joba 2004. aas- dile lubas Muinsuskaitseammat tel, ku Tarvastu vald vareme viimäte veskele esiki rõdu ja müüki panni ja Arturi emä nii abiuune tetä. ärä ost, sest tääd, et pojal olli 20. augustil 2018 olli veske joba latsepõlvest pääle laan vana vallategemise pidu. Kohale olli tuuleveske kõrda tetä. Nõnda es tullu nõnda pallu inimesi, et kik jäägi noorel mihel muud üle, ku es taha summagi veskese ärä akate otsast pääle. Ses aas es ole mahtude. Sedäviisi and rahvas tuulikul enämb ussi-aknit egä au vanale veskele ja temä noo- katust, seinde sihen ollive augu. rele akkajele peremihele. Suistle tuuleveske vallategemisele olli tullu rahvast nii oma kandist ku kaugembelt. Kik tahtsive sedä suurt uhket veskeoonet siistpuult kah kaia. Pilt: Alar Karu Artur Grossthal kõnel, et uune viiende kõrra pääl om A temä süä om nüid rahul, kuigi oone om valmis, jakkup tehniline ruum tiiviku jaos. sest üits vana väärt oone om tüüd selle man viil tubliste. Kige sellege om perel tüüd jälle päästetu ja temä latsepõl- Tuleve keväde lubave Artur terves talves. A tähtpäevi ja veunistus täidetu. Kiviunikit, ja temä naine Ave veske kate kuunistmisi saap uunen joba mes om kunagi veske ollu, om edimese kõrra pääl valla tetä nüid pidäde. ju Eestimaa täis. suvekohviku, kolmande kõr- Peris õige vällänägemi- ra pääl om käsitüütuba ja se annave tuuleveskele iki Kristi Ilves nellände kõrra pääl Suistle siivä. Artur lubap, et nii tu- toimetei Villändi vallavanemb Alar Karu and veskemihele Artur Grossthalile kingituses vana veskest tettu päeväpildi ja muuseumile Suistle mõisast muuseum. 18 miitre kõrgutse leve kindlaste kah omal aal. peri aeru. Pilt: Kristi Ilves Mulke sõsare om meelen peetu ulgimaalt om peri kaits Anna-Marie Vares, peräst lembe mulgi. Austuses Anna- Mkanget naist, kes võtseve meheleminekut Kukk, om peri Mariele pannive Mulke Seltsi osa Vabadussõast ja saive selle Paistu kihelkonnast. Vabadus- esindeje lillikimbu kigi mulke iist Vabaduse Risti. sõtta läits ta meeste rõõvin ja puult temä avvatähisse manu. nimege Peeter Ronk. Ta olli äste Õnnes om meil prilla ra- Üits neist, Salme-Melanie julge ja vapper. Sedä panti tähele huaig. Oiame ütenkuun au Bergmann ( aastest 1938 Ilmet), ja tedä austedi peräst sõa lõppu sehen Eesti juuri ja kultuuri. om peri Elme kihelkonnast ja Vabaduse Ristige. Nõnda me jääme alla ja nende temä viimäne puhkamise ase Anna-Marie Kukk võitlemine es ole ilmaaigu. Kige om Elme surnuaian. Temä mä- (20.12.1901–26.08.1987) olli tähtsamb om oida saandit mede lestemises panti avvatähis joba pääle sõda kah tubli naine ja viie väikest rahvast väiksel maal – mõni aaste tagasi. latse emä. Ta elli Viiratsi vallan Eestimaal. 7. septembrel tetti Villändi Asumaa talun ja Paistu vallan Mõtsakalmistul valla avvatähis Oti talun. 1949. aastel pidi ta Saare Ene, kah tõisele Vabaduse Risti kand- kolme latsege Siberi-tii jalge ala Mulke Seltsi vanemb jale Anna- Marie Kukele. Sii saie võtma. Kigist raskustest tulli sii teos tänu Naiskodukaitse Sakala kange naine vällä ja elli piaaigu Mulgi kiil: Leili Weidebaum ringkonna, Eesti Sõamuuseumi Eesti Vabariigi vabas saamiseni. ja Villändi Muinsuskaitse iist- Me, mulgi, oleme uhke, et Mulke Seltsi rahvas ja naiskodukaitsja Anna-Marie Kuke avvatähisse vedämisele ja pallude toetusele. nii kaits kanget naist ollive mõ- vallategemisel Villändin. Pilt: Kai Kannistu 2 Üitsainus Mulgimaa Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, sügüs 2018 Õpmise jaos om iki paras aig Mulgi Kultuuri Instituuti juhip nüid Küll om arutet selle üle, miandsen ian oles kige pa- remb õppi. Nooren põlven Kairi Nigol om pää ää ja õpmine käip Kristi Ilves eptembrekuust pääle juhatep om meelen, et lennujaama mine- kähku, a tihtipääle unete- Toimendei SMulgi Kultuuri Instituuti kus tulli autule akut lainate, sest des õpitu sama kähku ärä 31aastene Kairi Nigol, kelle 32 külmäraadige es lää massin kah. Vanembest peräst võtt esäpuulne suguvõsa om peri käimä. Kohapääl olli üle 30 raa- õpmine rohkemb aiga, a Mulgimaalt. Pääle kuut aastet di kuuma. Muduki olli sääl viil tahtmine om suuremb ja elukogemus rikkamb. Õpitut mõistetes Austraalian tulli ta sel suvel ullembit asju ku ilm, millege ar- jude. A just äräkäimine köüt miu ja tahetes tarvite kah. Eestise tagasi ja eläp nüid Abjan viil rohkemb kodu külgi kinni. Kes taht õppi mulgi kiilt ja tuttaves saia mede perimusege, oma vanaemä korterin. Saame sel om kah just sii aaste pallu võimalusi sedä tetä. Tartu ülkoolin Esmald olli ma teenindeje, tuttaves. a perästpoole joba üte väik- om üle aastide jälle mulgi keele kursus. Mulgi murde ringe om se kogukonna vallaasutusen. rohkemb ku kunagi enne: Abjan, Karksi-Nuian, Tõrvan, Tarvas- „Koolin käisi ma päämi- Kate aastege edeni ma ametni- tun, Villändin ja esiki Tartun. Sinna om oodet egän ian uvilise ja selt Rakvere Gümnaasiumin, gust rahaosakonna iistvedäjes. masma osalise ei pia. Mede kooli- ja lasteaiaõpeteje akkave jälle kus keskkoolin valisi reaal-luu- Austraalian õpsi ma ennekikke dustääduste suuna. Keskkooli saama kõrd kuun mulgi keele ja kultuuri koolitust, et sedä täädust miiskonnatüüd, mida sääl äste Kairi Nigol. omakõrda kuulen-lasteaidun edesi anda. aal õpsi viil ammatikoolin arvu- tetäs. Oma täädmisi jagates sääl Õnnes om mulkel nüid kah ulka kirjavara, mes õpmist ja õpe- tiasjandust. Koolivaheaa ja muu ää meelege, innates ja pannas Eesti rahvusligu kultuuri temist õlpsambes tiip. Tüüvihu om ilma rahate olemen nii lasteaia- vaba päevä saatsi ma enämbiste üitstõist tähele. Sageste tänäs väärtus sai mulle ärä ollen selges ku koolilastele, kigile jakkup kah Mulgimaa kaarte. Viil saap ilma müüdä Abjan vanaemä man. kige kõrgemb ülemus üitsaaval just selleperäst, et mujal om joba rahate uusi mulgikiilsit Täheksit, raha iist Mulgi aabitsit ja pallu Vanaemä om siiamaani miu iis- oma tüütegijit. Koristeje olli tunda, kudas selle kadumine kuju ja juhateje, kuigi ta sures ärä muud. Võtke pallald vaevas Mulgi Kultuuri Instituudist küside. samapallu väärt ku ammatimiis, või puudumine rahvale mõjup. joba sis, ku mul keskkuul läbi sai. Mesperäst sis mitte akate sii sügüse õpma mulgi kiilt? Inglise palga poolest kah. Tahtmine Kultuurikandja oleme me esi. Keskkooli lõpeti ma ääde in- kiil om ju kigil joba niikuinii selge. ilma omakasu saamate kuun- Muret tiip inimeste uvi puudus netege ja sai sissi Tartu Ülikooli tüüd tetä ja viisakus kigi tõiste perimuse vastu. Sääl om kah arstitääduskonda. Sii es ole miu vastu om nii asja, mida ma tahas suure põlvkonde vahelise lõhe. tii. Ma tahtsi saia kuulmeistres ja kodumaal edesi (k)anda. Tuliengelise edesiviijade teeve Tule mulgi kiilt õpma! lõpeti 2011. aastel Talna Ülikooli Ma ole Abja koolin inglise ääd tüüd, a alleoidmise jaos om aridustääduse magistre raadige keele õpeteje kah, a nii instituudi vaja noorembet põlvkonda kah Abja murdering Tarvastu murdering ja lassiõpeteje ammatipaprege. tüüd ku kuulmeistre ammatit ole ärgite. Just sii omgi kige suuremb Kokkusaamise kaits kõrda kuun Kokkusaamise kaits kõrda kuun Kige suuremb kitmine olli sii, ma viil vähä aiga pidänu. Koolin tüü – tuvva noore oma kultuuri nelläbelt kell 18 kultuurimajan. Mustla pääl kolmabeld kell 15. ku üits täädä-tuntu aridustääd- Küsi manu tel 523 9232, Tel 5344 8176, Kristi. ole ma mõne päevä nädälin ja manu. e-post [email protected]. lane arvas, et ma võis temä tüüd instituudi asju aa nõnda, kuda Miu tüükotust Austraalian Tõrva murdering jakate, ja sedä otse koolipengist. vaja om. lubati oida kolm kuud, juhus Karksi-Nuia murdering Kokkusaamise kaits kõrda kuun Talnan ülikoolin käisi ma joba Prilla kae ma ennest instituu- ku ma taha tagasi minna. Kuigi Kokkusaamise kaits kõrda kuun riideld kell 16. Tel 5344 8176, Kristi. Abja-Paluojalt. 18aasteselt pidi nelläbeld kell 18 Karksi-Nuia kultuu- di tegemistege kurssi viia. Om juulikuul es ole mul siin viil Tartu murdering rikeskusen. Tel 523 9232, ma akkame majandeme oma projekte, mes käive mitu aastet tüükotust, ütli ma ärä, et ei lää Kokkusaamise kaits kõrda kuun e-post [email protected] elämist ja õpmist ilma vanembe ja om joba ammu enne miu tu- tagasi. Mu kolm aastet nooremb Tartun Jakobi 2-125. Tel 5344 8176, toete ja selleperäst ma arva, et Karksi Mokalaat Kristi. lekut laanit. Kigepäält tulep ärä veli tulli kah omal aal pääle elukuul om mu kige kõrgemb tetä ennemb laanit ettevõtmise, keskkuuli siia ja eläp nüid pere- Kokkusaamise egä kuu perämine Mulgi keele ja kultuuri kooli- nelläbe kell 15. Tel 552 0205, Viiu. aridus. näituses Mulgi pudru päev 3. ge Abja kandin. Just pere, sõbra tus kooli- ja lasteaiaõpetejile Ku ma olli 17 aastet järest oktoobrel, seminari, tüütua, ja oma kodu mu kik sii aig siia Villändi murdering Kokkusaamise kõrd kuun kell 14.00- õpnu, taht vaim vaheldust. Koo- vällänäituse, messi. Kava om tihe tagasi kutseve.“ Kokkusaamise kaits kõrda kuun kol- 17.30 Mulgimaa eri kanten. Uuri manu lin olli ma ju tubli, a elust pallu mabeld kell 13. Tel 5661 9559, Leili. [email protected], tel 5344 8176 ja mõttetüüd pallu, om nätä, et Kairi Nigol, Kristi Ilves või [email protected], es tää. Nõnda saigi kohver kokku eelmine juht olli kogenu, tegus Mulgi kiil: Kristi Ilves tel 523 9232.www.mulgimaa.ee pakit ja Austraaliase sõidet. Mul ja luuv. Nelläs Mulgimaa Peremäng olli 18 augustil. Valla olli 13 mängupunkti. Kige rohkemb rahvast (34) käis Rimmu külämajan. Mõnulejit olli 73 ja seiklejit 6 peret. Mängule pannive õla ala viis ettevõtjat.