Agraarteadus 1 * Xxx * 2019
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38 -
Volikogu Yldplank
VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse -
Varbla Valla Arengukava 2012-2022 Muutmine“ Lisa
Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa VARBLA VALLA ARENGUKAVA 2012-2022 Varbla 2016 Varbla valla arengukava 2012-2022 Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Hetkeseisu analüüs .............................................................................................................. 4 2.1. Territoriaalne asend ..................................................................................................... 4 2.1.1. Varbla valla ajaloolis-administratiivne kujunemine ............................................ 5 2.1.2. Varbla valla külade paiknemine ....................................................................................... 6 2.2. Rahvastikuprotsessid ................................................................................................... 7 2.3. Asustus, maakasutus ja ruumiline planeerimine.......................................................... 9 2.4. Teedevõrk ja ühistransport ........................................................................................ 10 2.5. Tehnilised infrastruktuurid ja kommunaalmajandus ................................................. 11 2.6. Heakord, miljööväärtus ja looduskeskkond ............................................................... 12 2.6.1. Kalmistud .......................................................................................................... -
283 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
283 buss sõiduplaan & liini kaart 283 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 283 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 14:30 (2) Tartu Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 283 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 283 buss saabub. Suund: Rakvere 283 buss sõiduplaan 34 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:30 teisipäev 14:30 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 14:30 Lähte neljapäev 14:30 Puhtaleiva reede 14:30 laupäev 14:30 Äksi Kirik pühapäev 14:30 Tabivere Mullavere Nava 283 buss info Suund: Rakvere Lepiku Peatust: 34 Reisi kestus: 125 min Pikkjärve Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Lepiku, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Kaarepere Painküla, Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Kaera, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Tooma, Vägeva, Kassinurme Rakke, Ebavere, Kaarma, Väike-Maarja, Aburi, Assamalla, Levala, Tõrma Kalmistu, Pauluse Kalevi Kalmistu, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Kaera Paduvere Vaimastvere Kärde Tooma Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Ebavere Kaarma Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Assamalla 1 Munakivi Tänav, Estonia Levala Tõrma Kalmistu Pauluse Kalmistu Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 283 buss sõiduplaan 36 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:05 teisipäev 8:05 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev -
A Landscape Biography Of
Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common. -
Lüübnitsa Hoiuala Ja Lüütja Merikotka Püsielupaiga Kaitsekorralduskava 2014-2023
Lüübnitsa hoiuala ja Lüütja merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 9 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 12 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 12 1.5.2. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 12 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 13 2.1. Elustik ............................................................................................................................... -
A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
(Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla -
Väinamere Hoiuala Maismaaosa, Mõisaküla
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.09.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/13 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018‒2027 Keskkonnaamet 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 9 1.1 . ALA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS ............................................................................................... 12 1.3. HUVIRÜHMAD ............................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................. 15 1.5. UURITUS .............................................................................................................. 16 1.5.1. Alal läbiviidud uuringud ja inventuurid .............................................................. 16 1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................... 18 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ....................................................................... 20 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................. 21 2.1. ELUSTIK .............................................................................................................. -
Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand ..................................................................................................... -
Lily Kocins 90
Lääneranna valla ajaleht / Nr 6 (40) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 6 (40) 2021 1 Vaade Läänerannale Foto: Vaiko Noor Lily Kocins 90 ily Kocins (lapsena Liili Raad) on Kes on Lily Kocins? Mulle jäi see pilt nii mällu, et võiksin L endise Hanila valla aukodanik ja kasvõi praegu seda uuesti joonistada... Hanila Muuseumi Seltsi auliige. Jah, ta on endise Hanila valla aukoda- nik, valla hariduse ja kultuuri toetaja, Hiljem koorus sellest peenest Tema annetustest on loodud neli fondi, Hanila kiriku lahke annetaja – seda daamist välja tõeliselt südamlik, lahke et toetada Hanila, oma lapsepõlve- loetelu võiks veel pikalt jätkata. ja helde inimene, kellele oli oluline paiga kultuuri- ja hariduselu – üks sünnipaiga hea käekäik – eelkõige isa, teine Kebina talu naiste ja kolmas rüüstatud Hanila kiriku taasta- tädi mälestuseks. „Neljas fond on veel, mine. minu nime peal, ja raha on seal juba sees, aga välja sealt enne midagi Tänu tema toetusele ja Juhan Kilu- ei maksta, kui ma surnud olen.” metsa Rändmeistri töömeeste kuld- Selle kiire asjaga on Lily Kocin- setele kätele on Hanila kirikust sil aega küll. saanud aastate jooksul uuesti korrastatud ja renoveeritud Lääneranna Vallavalit- kirik Lääne-Eestis. Ja mul on suse toetatud ja Lily Ko- olnud õnn ja au olla kaasa- cinsi 90. sünnipäeva- aitaja. le pühendatud pidu- Tarmula Arvo Lily Kocins Hanila kirikus / Foto: Fotol Olen alati imetlenud Lily lik kontsert toimub 10. nooruslikkust, tema ajaga juulil kell 19.00 Hanila kaasaskäimise võimet. Pauluse kirikus. Esineb Ta on huvitatud kõigest, kammerkoor Head Ööd, temaga on huvitav rääkida Vend kavaga „Mõtisklu- nii poliitikast kui igapäe- sed”. Dirigent Pärt Uus- vaelust.