DOCSLIB.ORG

Aravete Km 46710-66.164 Asuva Õuna-Vägeva

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Aravete Km 46710-66.164 Asuva Õuna-Vägeva RIIGIMAANTEEL NR 39 TARTU-JÕGEVA- ARAVETE KM 46,710-66.164 ASUVA ÕUNA-VÄGEVA LÕIGU REMONDI TEHNILISE PROJEKTI Keskkonnamõju eelhinnang Tellija : EA Reng AS Täitja : Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 4 1. PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS ..................................................................................... 5 1.1. ASUKOHT JA ÜLDINFO .............................................................................................................. 5 1.2. HÜDROLOOGIA JA GEOLOOGIA ................................................................................................. 8 1.3. LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE (SH LOODUSKAITSE JA NATURA 2000 ALAD ) ....................... 9 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................................... 13 2.1. KESKKONNAMÕJU EELHINNANGU ALUSED ............................................................................ 15 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................ 16 3.1. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID ......................................................................................... 16 3.2. KULTUURIMÄLESTISED .......................................................................................................... 19 3.3. MÜRA .................................................................................................................................... 20 3.4. MÕJUD PINNASELE ................................................................................................................. 21 3.5. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE ...................................................................................................... 22 3.6. EELHINNANGU KONTROLLTABEL ........................................................................................... 22 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 30 KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................... 31 Lisa 1. Keskkonnaameti seisukoht eelhinnangule (05.10.2012). SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) riigimaanteel nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66,164 asuva Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilisele projektile. Projekteeritav lõik asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas. Eelhinnangu tegemise aluseks on EA Reng AS poolt koostatud seletuskiri “Riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66.164 Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilise projekti koostamine Õuna-Vägeva lõik pk 466+70 – pk 661+64“, töö tellijaks on Maanteeameti lõuna regioon. Antud tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) § 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. KeHJS § 6 lg 3 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 5 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: • eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesoleva töö eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang viiakse läbi vastavalt Euroopa Komisjoni 2005. a juhendile “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend”. OÜ Alkranel poolt koostatavat tööd saavad Keskkonnaamet ja teised haldusorganid kasutada täiendava materjalina edaspidistes menetlusetappides. KMH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnaspetsialist Britta Pärk. Käesolev eelhinnang on kooskõlastatud Keskkonnaameti poolt 05.10.2012 kirjaga nr JT 6-7/22280-2 (lisa 1). Aruannet on täiendatud vastavalt Keskkonnaameti tähelepanekutele. 4 1. PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS 1.1. Asukoht ja üldinfo Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks on riigimaanteel nr 39 km 46,710 – 66,164 asuv Õuna-Vägeva lõik. Kogu lõik asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (joonis 1.1.). Teelõik algab Õuna külas ning läbib Kurista, Vaimastvere ja Vägeva külasid. Projekteeritav lõik lõpeb Jõgeva ja Lääne-Viru maakonna piiril. Joonis 1.1. Kavandatava tegevusega hõlmatud riigimaantee, mille algus ja lõpp on tähistatud punaselt (Maaamet, 2012). 5 Rekonstrueeritav maanteelõik kulgeb läbi piirkonna, kus valdavalt vahelduvad külad (Kurista, Vaimastvere, Vägeva) suuremate põllumassiividega. Seega jääb maantee vahetusse lähedusse palju majapidamisi. Asustus on tihedam Jõgeva linna läheduses ning hõreneb peale Vaimastvere küla. Teelõigu vahetus lähedus ei asu suurõnnetusohuga ettevõtteid. Jõgeva valla üldplaneering (2003) ei ole arenguid seoses tugimaanteega käsitlenud. Jõgeva maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2004) alusel läbib trass rohekoridori, mis ühendab Oonurme ja Paduvere tugialasid (joonis 1.2.). Joonis 1.2. Väljavõte maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaardist. Tumeroheliselt on piiritletud rohevõrgustiku tugialad. Kavandatava tegevusega hõlmatud maantee hinnanguline algus ja lõpp on tähistatud punaselt. Teemaplaneeringu seletuskirja alusel on maantee ületused konfliktkohad. Sellistes kohtades on teeäärsel taimestikul, sealhulgas metsal, oluline loomade liikumist ja maanteede ületamist toetav funktsioon, seetõttu on oluline säilitada looduslikku taimkatet rohelise koridori ulatuses. Maantee trassi lõikumisel rohelise võrgustikuga tuleb vajadusel tarvitusele võtta erimeetmed (nagu kiiruse piirangud, hoiatavad liikluskorraldusvahendid jne) ning - rajatised (võrkaed, ulukitunnel, ökodukt, truubid jne.) loomade sõiduteele sattumise vältimiseks. Infrastruktuuride projektlahendused peavad toetama rohelise võrgustiku toimimist antud kohas. Infrastruktuuri objektide kavandamisel peab vältima tugialade killustumist. Maantee-ameti liiklusõnnetuste kaardirakenduse alusel registreeritud loomõnnetusi nimetatud lõigul ei ole, küll aga on muude õnnetuste osas tegemist ohtliku teelõiguga. 6 Maa-ameti (2012) alusel piirneb trass mitme kultuurimälestisega (arhitektuurimälestised). Kuristas (48. km ) piirneb trass ehitismälestistega Kurista mõisa park ja alleed ning Kurista mõisa park-tõllakuur ja nende kaitsevöönditega (joonis 1.3.). Joonis 1.3. Kurista külas asuvad kultuurmälestised (Maa-amet, 2012). Vaimastveres (km 54-55) läbib teelõik Vabadussõja mälestusmärgi ja Vaimastvere mõisa aida ja nendele määratud kaitsevööndeid (joonis 1.4.). 7 Joonis 1.4. Vaimastvere külas asuvad kultuurmälestised (Maa-amet, 2012). 1.2. Hüdroloogia ja geoloogia Reaalprojekt OÜ (2011) andmetel asub projekteeritav teelõik Vooremaa ja Pandivere kõrgustiku vahelisel lainjal moreentasandikul. Maapinna absoluutkõrgused on tee maa-alal vahemikus 76...112 m. Suurim kõrgus on Kärde mäe piirkonnas. Vähimad kõrgused on soistel turbalõikudel Kaera ja Paduvere ning Kärde ja Tooma ristmike vahel olevatel turbaga lõikudel. Vooluveekogudes ületab maantee 61. km Kärde peakraavi. Teisi peakraave ja muid vooluveekogusid kavandatav tegevus ei läbi. Kokku paikneb maantee all 18 truupi. Pinnavesi fikseeriti turbalõikudel km 51,10-51.35 ja km 60,00-61,63 sügavusel 1,45- 2,4 m teekatte pinnast. Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel jääb trass valdavalt keskmiselt kaitstud põhjaveega alale (joonis 1.5.). Paaris lõigus läbib tee ka nõrgalt kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alasid. 8 Joonis 1.5. Projekti piirkonna põhjaveekaitstus (tee algus ja lõpp tähistatud punasega) (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001). 1.3. Looduskeskkonna ülevaade (sh looduskaitse ja Natura 2000 alad) EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 2012) andmetel ei läbi trass looduskaitsealasid ega hoiualasid (sh Natura 2000 alasid). Siiski piirneb või jääb trassi vahetusse lähedusse mitu kolmanda kaitsekategooria taimeliiki ning kaitsealust parki (tabel 1.1.). Tehnilise projekti seletuskirja alusel on projekti täiendatud selle koostamise faasis Keskkonnaameti ettepanekute ja nõuetega. Tabel 1.1. Maantee vahetus läheduses asuvad loodusobjektid ja nende lühiiseloomustus (EELIS, 2012 ja Kukk, 2004). Objekt Kaugus Märkused maanteest ja asukoht Laialehine neiuvaip 64 m III kaitsekategooria kaitsealune taimeliik. (Epipactis helleborine ) kaugusel; Taim on harilikult 20-60 cm pikkune. Lehed Km 58,16 ümarad teritunud tipuga. Õied rohekaskollased, kirjud. Õitseb juulist kuni septembrini. Kasvab hõredates metsades ja niiduservades. Eestis hajusalt levinud (vt joonised 1.6 ja 1.7.). 9 Objekt Kaugus Märkused maanteest ja asukoht Alpi ristik (2 tk) 24 m kaugusel III kaitsekategooria kaitsealune taimeliik. (Trifolium alpestre ) olemasolevast Taim on harilikult 15-50 cm pikkune. maanteeäärsest Lehekesed on piklikud, keskkohal kõige puhkekohast; laiemad. Taim on paljas või väheste lidus km 58,3 karvadega. Õitseb juunist augustini. Kasvab Alpi ristik 8,4 m hõredates metsades ja metsaservadel. Taim on kaugusel; km Eestis harva esinev (vt joonis 1.6. ja 1.7. ja 58,42 1.8.). Kurista mõisapark Külgneb Keskkonnaregistri alusel täiendav maanteega ca iseloomustus
Load more

Recommended publications
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • 283 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    283 buss sõiduplaan & liini kaart 283 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 283 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 14:30 (2) Tartu Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 283 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 283 buss saabub. Suund: Rakvere 283 buss sõiduplaan 34 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:30 teisipäev 14:30 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 14:30 Lähte neljapäev 14:30 Puhtaleiva reede 14:30 laupäev 14:30 Äksi Kirik pühapäev 14:30 Tabivere Mullavere Nava 283 buss info Suund: Rakvere Lepiku Peatust: 34 Reisi kestus: 125 min Pikkjärve Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Lepiku, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Kaarepere Painküla, Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Kaera, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Tooma, Vägeva, Kassinurme Rakke, Ebavere, Kaarma, Väike-Maarja, Aburi, Assamalla, Levala, Tõrma Kalmistu, Pauluse Kalevi Kalmistu, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Kaera Paduvere Vaimastvere Kärde Tooma Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Ebavere Kaarma Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Assamalla 1 Munakivi Tänav, Estonia Levala Tõrma Kalmistu Pauluse Kalmistu Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 283 buss sõiduplaan 36 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:05 teisipäev 8:05 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Jõks Ja Viis Imelist Päeva.Indd
    Toimetas Enor Niinemägi Kujundas Heiki Vilep Küljendas Margus Nõmm Kirjastas OÜ A-Disain Illustreerisid Jõgevamaa lapsed Kaanepilt Ott Vallikult ISBN: 978-9949-9253-6-0 Jõks Oli ilus päiksepaisteline suvepäev Jõgeva kesklinnas. Kultuurikes- kuse ees muruplatsil mängisid kulli Mari ja Meelis. Nad olid juba nii suured lapsed, et pidid sügisel minema kooli – esimesse klassi. Praegu aga oli veel kesk-suvi ja kooli alguseni aega küll. „Lahe paksuke!“ seisatas Meelis ja näitas näpuga suure kivi otsa, kus istus Jõgeva linna hea vaimu vasest kuju. Istus, jalg üle teise ja ta näol säras lai naeratus. „Tal on vist hea olla,“ arvas Mari. „Miks mul peaks halb olema?“ küsis korraga vaim ja kohendas oma istumisest kangeks jäänud tagumikku. „Päike paistab, kõht on täis...“ 5 Meelis ja Mari ehmusid päris korralikult. Kuidas? Kuidas saab üks kuju rääkida? „Täitsa vabalt!“ ütles kuju, nagu oleks ta laste mõtteid lugenud. „Sest ma ei ole lihtsalt kuju, vaid vaimu kuju! Saate aru? Vaimu kuju!“ Meelis ja Mari vaatasid teineteisele otsa ja Mari küsis vaikse häälega: „Kas sul nimi ka on?“ „Jõks,“ tutvustas end vaim, hüppas kivi otsast maha ja sirutas tervituseks käe. Lapsed astusid sammu tagasi ja jäid Jõksi vaatama. Nüüd oli vai- me juba kaks – üks, kes sirutas neile terekätt ja teine, kes jäi kivi otsa istuma. „Kas sind on kaks või?“ küsis Meelis. „Ei ole,“ seletas Jõks lõbusalt. „See seal on minu kuju, aga mina ise seisan siin teie ees. Tere!“ Mari tahtis Jõksi kätt suruda, aga tema käsi läks vaimu omast läbi nagu pilvest. „Jajah,“ ütles Jõks. „Ma olengi selline. Vaimud ongi sellised. Kui teil parasjagu muud teha pole, võite läbi minu käia.
    [Show full text]
  • Jõgevamaa Arengustrateegia 2035+
    LISA Põltsamaa Vallavolikogu 21.03.2019 määrusele nr 7 Jõgevamaa arengustrateegia 2035+ Jõgeva-Põltsamaa-Mustvee 2019 1 Sisukord Kastutatud lühendid ................................................................................................................................ 3 1 Jõgevamaa arengustrateegia 2035+ lühikokkuvõte .......................................................................... 4 2 Jõgevamaa arengustrateegia koostamise protsess ja elluviimise korraldus ....................................... 6 3 Jõgevamaa arenguvõimalused ja –vajadused ................................................................................... 8 3.1 Inimareng ja sotsiaalne taristu ................................................................................................. 8 3.2 Majandusareng ja tööturg ...................................................................................................... 11 3.3 Keskkond, tehniline taristu ja liikumisvõimalused ................................................................... 12 4 Jõgevamaa strateegilise arendamise mudel ................................................................................... 14 4.1 Strateegilised prioriteedid ...................................................................................................... 14 4.2 Strateegiliste võtmeteemade eesmärgid ja tegevussuunad .................................................... 18 4.3 Jõgevamaa arenguvisioon .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue Date: 2020-12-03 2 the Study Region – Vooremaa in East Estonia
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 2 The study region – Vooremaa in East Estonia Vooremaa is situated in the Eastern part of Estonia. The region measures 55 km from south to north and 25 km from west to east, with a total surface cover of almost 1000 km2. The highest point of the region is the top of the Laiuse drumlin at 144 m above sea level (Arold 2005, 205). The region includes the counties of Jõgevamaa and Tartumaa. Drumlin fields are rhythmic landscapes, which are comprised by parallel oblong moraine elevations with low swampy basins or lakes in between. The land use is “composed” on this rhythmic structure as well. Agricultural lands are situated on the slopes of the drumlins, and wet forest lands in the basins. Altogether there are around 1000 drumlins in Estonia, of which Vooremaa region is the most outstanding. In geology and geography the landscape region of Vooremaa has also been addressed as the Saadjärve drumlin field (Rõuk 1974; Rattas 2004). The drumlin field functions as a watershed between the basin of Lake Peipsi and the Central Estonian Plain. The drumlins are oriented in NW – SE direction, reflecting the course followed by the glaciers during the Late Weichselian (Rattas 2004, 15). The word drumlin (1833, diminutive of drum (1725)) in English comes from the Gaelic druim, meaning “back or ridge”, “ridge or long, narrow hill”, often separating two parallel valleys (OED: drumlin).
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonna Rahvaraamatukogude 2018. Aasta Tegevuse Aruanne
    JÕGEVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Põltsamaa 2019 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud. ................................................................ 6 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 9 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 9 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ........................................................................... 10 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................. 11 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 13 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 15 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 15 2.4.5 Töötajate tunnustamine ..........................................................................................
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Teataja, 5. November 2020.Pdf
    Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 19 (67), 5. november 2020 „Tähetunnil“ käsitletakse Siuru poeetide loomingut 20. ja 21. novembril peetakse Jõgeval taas Betti Alverile pühenda- tud luulepäevi. 28. järjekorranumbrit kandva „Tähetunni“ teemaks on „Kuus kuulsat krüsanteemi“. See on viide kunagise tuntud kirjandus- rühmituse Siuru kuuele liikmele. Tänavused luulelavastused põhine- vadki Siuru poeetide loomingul. Kui algselt oli „Tähetund“ mõeldud vaid gümnaasiumiastme õpilastele, siis nüüd on luulesündmusele oodatud ka 7.–9. klassi õpilased ja täna, 5. novembril on viimane registreerimispäev. Luulepäevade etendused toimuvad Jõgeva kultuu- rikeskuses, luulehuvilisi toitlustatakse Jõgeva põhikooli Rohu tänava hoones ning majutuspaigaks on Piiri tänava koolihoone. Seoses koroonaviiruse võimaliku levikuga on otsustatud luule- päevade korralduses teha mõned muudatused. Truppidel on näiteks võimalik soovi korral kohale tulla vaid üheks päevaks või valitud ajaks. Sellise valiku teinutel pole vaja maksta osalustasu täies ulatu- ses. Korraldajad püüavad võimaluste piires tagada luulepäevadest osavõtjate hajutatuse ja ohutuse. Luulepäevi „Tähetund“ korraldab MTÜ Tähetund koostöös Jõgeva kooliteatriga Liblikapüüdja ja Jõgeva põhikooliga. JVT Valla sünnipäevale pühendatud matk sai alguse Torma rahvamaja juurest ja sinna jõuti ka tiiruga tagasi. FOTOD: RIINA MÄGI Stseen Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 7.–9. klassi trupi mullusest „Tähetunni“ lavastusest „Sõda ja rahu“. FOTO: RIINA MÄGI Ligemale kümnekilomeetrise rännaku läbi Torma
    [Show full text]