Aravete Km 46710-66.164 Asuva Õuna-Vägeva

RIIGIMAANTEEL NR 39 TARTU-JÕGEVA- ARAVETE KM 46,710-66.164 ASUVA ÕUNA-VÄGEVA LÕIGU REMONDI TEHNILISE PROJEKTI Keskkonnamõju eelhinnang

Tellija : EA Reng AS Täitja : Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098)

Tartu 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS...... 4 1. PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS ...... 5

1.1. ASUKOHT JA ÜLDINFO ...... 5 1.2. HÜDROLOOGIA JA GEOLOOGIA ...... 8 1.3. LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE (SH LOODUSKAITSE JA NATURA 2000 ALAD ) ...... 9 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 13

2.1. KESKKONNAMÕJU EELHINNANGU ALUSED ...... 15 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS ...... 16

3.1. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID ...... 16 3.2. KULTUURIMÄLESTISED ...... 19 3.3. MÜRA ...... 20 3.4. MÕJUD PINNASELE ...... 21 3.5. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE ...... 22 3.6. EELHINNANGU KONTROLLTABEL ...... 22 KOKKUVÕTE ...... 30 KASUTATUD ALLIKAD ...... 31

Lisa 1. Keskkonnaameti seisukoht eelhinnangule (05.10.2012).

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) riigimaanteel nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66,164 asuva Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilisele projektile. Projekteeritav lõik asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Eelhinnangu tegemise aluseks on EA Reng AS poolt koostatud seletuskiri “Riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66.164 Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilise projekti koostamine Õuna-Vägeva lõik pk 466+70 – pk 661+64“, töö tellijaks on Maanteeameti lõuna regioon.

Antud tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) § 6 lg 1 automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. KeHJS § 6 lg 3 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust. KeHJS § 5 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib: • eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Käesoleva töö eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang viiakse läbi vastavalt Euroopa Komisjoni 2005. a juhendile “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend”. OÜ Alkranel poolt koostatavat tööd saavad Keskkonnaamet ja teised haldusorganid kasutada täiendava materjalina edaspidistes menetlusetappides.

KMH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja keskkonnaspetsialist Britta Pärk.

Käesolev eelhinnang on kooskõlastatud Keskkonnaameti poolt 05.10.2012 kirjaga nr JT 6-7/22280-2 (lisa 1). Aruannet on täiendatud vastavalt Keskkonnaameti tähelepanekutele.

1. PROJEKTI PIIRKONNA KIRJELDUS

1.1. Asukoht ja üldinfo

Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks on riigimaanteel nr 39 km 46,710 – 66,164 asuv Õuna-Vägeva lõik. Kogu lõik asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (joonis 1.1.). Teelõik algab Õuna külas ning läbib Kurista, Vaimastvere ja Vägeva külasid. Projekteeritav lõik lõpeb Jõgeva ja Lääne-Viru maakonna piiril.

Joonis 1.1. Kavandatava tegevusega hõlmatud riigimaantee, mille algus ja lõpp on tähistatud punaselt (Maaamet, 2012).

Rekonstrueeritav maanteelõik kulgeb läbi piirkonna, kus valdavalt vahelduvad külad (Kurista, Vaimastvere, Vägeva) suuremate põllumassiividega. Seega jääb maantee vahetusse lähedusse palju majapidamisi. Asustus on tihedam Jõgeva linna läheduses ning hõreneb peale Vaimastvere küla. Teelõigu vahetus lähedus ei asu suurõnnetusohuga ettevõtteid.

Jõgeva valla üldplaneering (2003) ei ole arenguid seoses tugimaanteega käsitlenud. Jõgeva maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2004) alusel läbib trass rohekoridori, mis ühendab Oonurme ja Paduvere tugialasid (joonis 1.2.).

Joonis 1.2. Väljavõte maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaardist. Tumeroheliselt on piiritletud rohevõrgustiku tugialad. Kavandatava tegevusega hõlmatud maantee hinnanguline algus ja lõpp on tähistatud punaselt.

Teemaplaneeringu seletuskirja alusel on maantee ületused konfliktkohad. Sellistes kohtades on teeäärsel taimestikul, sealhulgas metsal, oluline loomade liikumist ja maanteede ületamist toetav funktsioon, seetõttu on oluline säilitada looduslikku taimkatet rohelise koridori ulatuses. Maantee trassi lõikumisel rohelise võrgustikuga tuleb vajadusel tarvitusele võtta erimeetmed (nagu kiiruse piirangud, hoiatavad liikluskorraldusvahendid jne) ning - rajatised (võrkaed, ulukitunnel, ökodukt, truubid jne.) loomade sõiduteele sattumise vältimiseks. Infrastruktuuride projektlahendused peavad toetama rohelise võrgustiku toimimist antud kohas. Infrastruktuuri objektide kavandamisel peab vältima tugialade killustumist. Maantee-ameti liiklusõnnetuste kaardirakenduse alusel registreeritud loomõnnetusi nimetatud lõigul ei ole, küll aga on muude õnnetuste osas tegemist ohtliku teelõiguga.

Maa-ameti (2012) alusel piirneb trass mitme kultuurimälestisega (arhitektuurimälestised). Kuristas (48. km ) piirneb trass ehitismälestistega Kurista mõisa park ja alleed ning Kurista mõisa park-tõllakuur ja nende kaitsevöönditega (joonis 1.3.).

Joonis 1.3. Kurista külas asuvad kultuurmälestised (Maa-amet, 2012).

Vaimastveres (km 54-55) läbib teelõik Vabadussõja mälestusmärgi ja Vaimastvere mõisa aida ja nendele määratud kaitsevööndeid (joonis 1.4.).

Joonis 1.4. Vaimastvere külas asuvad kultuurmälestised (Maa-amet, 2012).

1.2. Hüdroloogia ja geoloogia

Reaalprojekt OÜ (2011) andmetel asub projekteeritav teelõik Vooremaa ja Pandivere kõrgustiku vahelisel lainjal moreentasandikul. Maapinna absoluutkõrgused on tee maa-alal vahemikus 76...112 m. Suurim kõrgus on Kärde mäe piirkonnas. Vähimad kõrgused on soistel turbalõikudel Kaera ja Paduvere ning Kärde ja Tooma ristmike vahel olevatel turbaga lõikudel.

Vooluveekogudes ületab maantee 61. km Kärde peakraavi. Teisi peakraave ja muid vooluveekogusid kavandatav tegevus ei läbi. Kokku paikneb maantee all 18 truupi. Pinnavesi fikseeriti turbalõikudel km 51,10-51.35 ja km 60,00-61,63 sügavusel 1,45- 2,4 m teekatte pinnast.

Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel jääb trass valdavalt keskmiselt kaitstud põhjaveega alale (joonis 1.5.). Paaris lõigus läbib tee ka nõrgalt kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alasid.

Joonis 1.5. Projekti piirkonna põhjaveekaitstus (tee algus ja lõpp tähistatud punasega) (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001).

1.3. Looduskeskkonna ülevaade (sh looduskaitse ja Natura 2000 alad)

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus, 2012) andmetel ei läbi trass looduskaitsealasid ega hoiualasid (sh Natura 2000 alasid). Siiski piirneb või jääb trassi vahetusse lähedusse mitu kolmanda kaitsekategooria taimeliiki ning kaitsealust parki (tabel 1.1.). Tehnilise projekti seletuskirja alusel on projekti täiendatud selle koostamise faasis Keskkonnaameti ettepanekute ja nõuetega.

Tabel 1.1. Maantee vahetus läheduses asuvad loodusobjektid ja nende lühiiseloomustus (EELIS, 2012 ja Kukk, 2004). Objekt Kaugus Märkused maanteest ja asukoht Laialehine neiuvaip 64 m III kaitsekategooria kaitsealune taimeliik. (Epipactis helleborine ) kaugusel; Taim on harilikult 20-60 cm pikkune. Lehed Km 58,16 ümarad teritunud tipuga. Õied rohekaskollased, kirjud. Õitseb juulist kuni septembrini. Kasvab hõredates metsades ja niiduservades. Eestis hajusalt levinud (vt joonised 1.6 ja 1.7.).

Objekt Kaugus Märkused maanteest ja asukoht Alpi ristik (2 tk) 24 m kaugusel III kaitsekategooria kaitsealune taimeliik. (Trifolium alpestre ) olemasolevast Taim on harilikult 15-50 cm pikkune. maanteeäärsest Lehekesed on piklikud, keskkohal kõige puhkekohast; laiemad. Taim on paljas või väheste lidus km 58,3 karvadega. Õitseb juunist augustini. Kasvab Alpi ristik 8,4 m hõredates metsades ja metsaservadel. Taim on kaugusel; km Eestis harva esinev (vt joonis 1.6. ja 1.7. ja 58,42 1.8.). Kurista mõisapark Külgneb Keskkonnaregistri alusel täiendav maanteega ca iseloomustus puudub. Täiendavad joonised 137 m koos kavandatava tegevusega ptk 3.1. pikkuses; km 48

Kodukakk (Strix aluco ) Elupaik kulgeb III kaitsekategooria kaitsealune loomaliik. paralleelsest Peamine ohutegur on elupaikade hävimine. maanteega ca Keskkonnaregistri alusel täiendav 222 m iseloomustus puudub. Täiendavad joonised pikkuses. koos kavandatava tegevusega ptk 3.1. Asub valdavalt Kurista mõisapargis Vaimastvere park Maantee Keskkonnaregistri alusel täiendav kõrval ca 163 iseloomustus puudub. Täiendavad joonised m; km 54,6- koos kavandatava tegevusega ptk 3.1. 54,8

Joonis 1.7. Maantee vahetus läheduses asuvad kaitsealused taimeliigid (EELIS, 2012)

Joonis. Vasakul laialehine neiuvaip, paremal alpi ristik (Kukk, 2004).

Joonis 1.8. Vaade parkimistaskule, mille taga asuvad EELIS andmetel kaitsealused taimeliigid (Google Maps, 2012).

Maanteele lähemal asuva Alpi ristiku (registrikood KLO9307736) hinnangulist kasvukohta ei ole kasutades Google Mapsi võimalik näha, sest viimane asub kõrge nõlva peal.

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks on riigimaanteel nr 39 asuv Õuna-Vägeva lõik. Eelhinnangu tegemise aluseks on EA Reng AS poolt koostatud seletuskiri “Riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66.164 Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilise projekti koostamine Õuna-Vägeva lõik pk 466+70 – pk 661+64“.

EA Reng AS koostatud aruande „Riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66,164 Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilise projekti koostamise katendi arvutused“ (2011) alusel vastab lõik seisunditaseme 2 nõuetele. Katte laiused on aruande alusel 7,0-8,5 m. Tugipeenarde laius keskmiselt 2-2,5 m. Aruanne toob välja, et tuginedes teeregistri andmetele ning objekti vaatlustele, on teekate ja muldkeha rahuldavas seisukorras. Defektid on tingitud katte vanusest. Samas ei ole teekatte laius kohati piisav teelõiku läbivat liiklussagedust silmas pidades. Põhiliseks defektiks kogu lõigul on teekatte serva murenemine, mis tekitab liiklusohtlikke olukordi niigi kitsa teekatte jaoks.

Kavandatav tegevus näeb ette katendi ülemise kihi freesimise kokku mahus 15 740 m3. Saadav freespuru maht on arvutatud geoloogilise uuringu põhjal. Sealjuures on koostatud kaks erinevat varianti katendi remondile. I variandi kohaselt on kogu freespuru võimalik kasutada kohalike kruusateede katte remondiks. Lõigu enda kate rajatakse mustkillustikust ja alus lubjakivi killustikust. Variant II alusel saab valdava osa freespurust taaskasutada samal objektil kompleksstabiliseeritud aluse ehitusel. AS EA Reng andmetel on lõpliku projekteerimise aluseks variant II. Keskkonnamõjude kohalt variantidel erinevus puudub (sh võimalik eeldatav negatiivne mõju puudub). Kuivõrd mõlemad näevad ette sisuliselt eemaldava katte taaskasutamist ja laias laastus samal otstarbel, siis käesolevas eelhinnangus antud variante alternatiividena ei käsitleta.

Lisaks katte rekonstrueerimisele on kavandatud ka mahasõitude ohutuks muutmine (diagonaalselt asetsevate mahasõitude projekteerimine täisnurkselt maantee teljega). Maanteed läbivate asulate osas on kavandatud vajalikud bussipeatused koos ootekodadega, samuti pikisuunalised jalg-ja jalgrattateed järgnevatel lõikudel: • Õuna ristmikust kuni km 49,075 vasakul pool. Tegemist on olemasoleva jalg- ja jalgrattatee pikendamisega Kurista keskusesse. • Km 54,400 – 54,840 vasakul, Vaimastvere keskuses. Pikisuunaline tee on ühendatud jalgtee tunnelit läbivat teedega. • Km 65,415 – 65,815 paremal, Vägeva küla keskuses.

Maanteeamet soovib projekteerida lagedatele tuisuohtlikele kohtadele ka lumekaitsehekid (2-realine kuusehekk). Kuigi nende asemel on lähiaastatel kasutatud ajutiste lumekaitsevahendite paigaldamist (oranžid plastikust võrkaiad), ei ole viimased osutunud pikas-perspektiivis ökonoomseteks, samuti ei suuda need alati täita oma eesmärki (tugevad tuulepuhangud lükkavad teisaldatava võrkaia pikali). Kokku on kahel lõigus planeeritud 5 sellist kohta, kus hekid kulgevad kuni 2 km pikkusena maanteega paralleelselt.

Lisaks eelnevale on Vaimastvere keskuses planeeritud jalgtee tunneli rajamine (joonis 2.1.).

Joonis 2.1. Vaimastvere keskusesse kavandatud jalgtee tunnel (tähistatud mustalt ja näidatud noolega).

Tehnilise projekti seletuskiri toob välja, et kavandatav tunnel asub mnt nr 39 all. See ühendab teest paremale jäävat elamupiirkonda teest vasakul olevate ühiskondlike- ja tootmishoonete alaga. Tunnelit läbiv jalgtee on paremal pool oleva olemasoleva jalgtee jätkuks. Vasakul pool teed seotakse tunnelit läbiv jalgtee projekteeritud pikisuunalise jalg- ja jalgrattatee lõiguga. Jalg- ja jalgrattatee hargnemised on kooli juurde, kauplusesse ja perearstikeskusesse ning parema pool projekteeritud bussipeatusesse.

Tunneli betoonkonstruktsiooni ehitus toimub olemasoleva teemaa piires. Jalgteede ehitus toimub väljaspool olemasolevat teemaad. Vajalikud äralõiked on kooskõlastatud kinnistuomanikega. Tunnelit läbiva jalgtee (asub 4 m maanteekattest allpool) vee ärajuhtimiseks on projekteeritud isevoolne sadevee torustik, mis suubub biotiikide juures Kaave ojja. Sademevee juhtimiseks ehitatakse torustik olemasoleva, 2011.a ehitatud vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku kõrvale. Sadevee torustiku rajamisega ei kaasne puude likvideerimist.

Projekti kohaselt asendatakse olemasolevad maanteealused ja mahasõitude alused osaliselt deformeerunud truubid uute plasttruupidega. Vajadusel on projekteeritud täiendavad pikikraavid maantee ning jalg- ja jalgtee vahelisse ribasse, millest vesi juhitakse lähimasse maanteega ristuvasse voolusängi. Külgnähtavuse parandamiseks toimub teemaa piires puude ja võsa raadamine. Kui külgnähtavuse piir ulatub piirnevasse kinnistusse, siis toimub kinnistule jäävas ribas alusvõsa raadamine.

Liiklussagedus Maanteeameti 2011. a andmete kohaselt oli km 46,453-54.701 liiklussagedus 1971 autot/ööpäevas, sellest moodustasid sõiduautod 91%, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 6%. Kilomeetritel 54.701- 66.164 oli 2011. a liiklussagedus 1753 autot/ööpäevas, sellest moodustasid sõiduautod 90 %, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 7 %. Teedeprojekt OÜ poolt koostatud liiklusuuringu aruande prognoosid on toodud tabelis 2.1.

Tabel 2.1. Õuna-Vägeva tee jagunemine lõikudesse AKÖL* järgi. Ristmik Ristmiku haru AKÖL 2011.a. AKÖL 2034.a. (põhimaanteel) Kaera, km 49,584 Tartu 2342 3397 Aravete 2270 3250 Paduvere, km 52,569 Tartu 2237 3250 Aravete 2163 3100 Vaimastvere-1, km Tartu 2227 3311 54,701 Aravete 2152 3157 Vaimastvere-2, km Tartu 2133 3152 54,830 Aravete 1991 2859 Vägeva, km 64,467 Tartu 1716 2469 Aravete 1696 2427 *AKÖL- Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused.

2.1. Keskkonnamõju eelhinnangu alused

Vastavalt KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 13 sõnastab, et keskkonnamõju on oluline kui kavandatakse kiirteed, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamist vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Kavandatav tegevus ei näe ette nimetatud tegevusi.

Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1“ § 13 lg 8 alusel tuleb teostada eelhinnang tee ehitamise või remondi, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Kavandatav tegevus näeb ette katendi freesimist ja uue katte, jalg-ja jalgrattateede ning tunneli rajamist jmt. Eelnevat arvesse võttes on kavandatav tegevus laiem kui määruses nimetatud katendi remont ja liikluskorraldusvahendite lisandumine, mistõttu on vajalik keskkonnamõju eelhinnangu teostamine KeHJS § 5 ja § 6 tuleneva olulise mõju määratlemiseks.

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS

Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 3, tuleb eelhinnangu andmisel olulise keskkonnamõju hindamiseks lähtuda kõikides lõikes nimetatud kriteeriumitest. Järgnevalt käsitletakse olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse kirjelduse põhjal ilmnenud asjaolusid ja nendega kaasneda võivat võimalikku olulist keskkonnamõju. Nimetatud tegurite võimalike keskkonnamõjude osas tuleb käesoleva eelhinnangu koostaja arvates pöörata enim tähelepanu. Täiendavalt on lähtudes KeHJS § 6 lg 3 keskkonnamõjusid analüüsitud ptk viimases osas (tabel 3.2.). Soovitused negatiivsete mõjude minimeerimiseks on toodud allajoonitud kirjas.

3.1. Kaitsealused loodusobjektid

Õuna-Vägeva lõigul on paralleelselt kaitsealuse Kurista mõisapargi territooriumiga kavandatud laiendada sõiduteed ja rajada jalg-ja jalgrattatee. Projektijärgsed piirid kattuvad Kurista mõisapargi ning seal elutseva kodukaku elupaigaga (joonis 3.1.)

Joonis 3.1. Kaitsealuse mõisapargi ja elupaiga kattumine projektlahendusega.

Kavandatav tegevus näeb samuti ette sõidutee laiendamist ja jalg- ja jalgrattatee rajamist. Projektijärgne jalg-ja jalgrattatee ja maantee kattuvad kaitsealuse Vaimastvere pargi servaladega (joonis 3.2).

Joonis 3.2. Kaitsealuse mõisapargi kattumine projektlahendusega.

Nimetatud parkidele eraldi kaitse-eeskirja kehtestatud ei ole ja kaitset reguleerib Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Määruse § 1 lg 2 alusel on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud (loetelu lühendatud): • puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; • ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; • projekteerimistingimuste andmine;

Eelnevat arvesse võttes tuleb kavandatava tegevusega hõlmatud tööd kooskõlastada pargi kaitseala valitsejaga ehk Keskkonnaametiga. Määruse § 8 lg 1 alusel ei kooskõlasta pargi valitseja tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt pargi valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada pargi kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

Järgnev väljavõte Google Mapsist iseloomustab Kurista pargi ja selle puude paiknemist seoses olemasoleva maanteega. Mõisapark jääb väljavõttel vasakule.

Joonis 3.3. Vaade Kurista mõisapargile (vasakul) riigimaanteelt (Google Maps, 2012).

Joonisel selgub, et antud asupaigas on ruumi nii teekatte laiendamiseks kui ka selle äärde jalg-ja jalgrattatee rajamiseks. Väljavõttelt nähtub, et nn olemasoleva teepeenra laius kuni puudeni on vähemalt 10 m ja rohkem. Seega puudub vajadus mõisapargis asuvate puude raieks.

Kodukakule võib negatiivset mõju omada eelkõige ehitustööde aegne häiring. Eesti Ornitoloogiaühingu 2009. a andmetel on kaku pesitsusaeg märtsi lõpust mai alguseni. Seega tuleks vältida sel perioodil nimetatud maanteelõigul müra põhjustavate tööde teostamist (eelkõige freesimistööd).

Kaitsealuse Vaimastvere pargi juures suurendatakse olemasoleva sõidutee laiust kuni 2 meetrit. Samuti asfalteeritakse olemasolevad sissesõidurajad ning rajatakse ca 3 m laiune jalg-ja jalgrattatee. Jalg- ja jalgrattatee rajamine nimetatud teeserva on oluline- tegemist on kohalike elanike harjumuspärane liikumisteega (mõisapargis asub kool, restaureeritud aidahoones õpilaskodu, samuti samal pool teed pood ja bussipeatus). Google Maps’i väljavõttelt (joonis 3.4.) selgub, et ka antud asupaigas on ruumi teekatte laiendamiseks kui ka selle äärde jalg-ja jalgrattatee rajamiseks. AS EA Rengi andmetel puudub vajadus suuremate puude likvideerimiseks.

Joonis 3.4. Vaade Vaimastvere mõisapargile (vasakul) riigimaanteelt (Google Maps, 2012).

Kokkuvõttes toimub kavandatav tegevus küll aladel, mis on määratud mõisapargi kaitstavateks territooriumiteks, kuid reaalselt negatiivne mõju puudub, kuna parkides pole vaja likvideerida ajalooliselt kujunenud haljastust ja vanu puid. Külgnähtavuse parandamiseks teemaa ulatuses alustaimestliku likvideerimine ei ole tegevus, millega võiks kaasneda pargi kaitseväärtuse vähenemine. Seda arvesse võttes puudub eelhinnangu koostaja arvates teadaolev negatiivne mõju parkide ajalooliselt kujunenud planeeringule ja kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistule.

Kilomeetril 58,42 asub ca 8,4 m kaugusel III kaitsekategooria kaitsealune taimeliik alpi ristik . Projekti alusel laiendatakse nimetatud asukohas teed taime kasvukoha poole ca 1 m võrra. Jalg-ja jalgrattateid ja teisi rajatisi antud asukohta kavandatud ei ole. Seega jääb kaitsealune taimeliik kavandatava tegevuse realiseerimise järgselt maanteest ca 7 m kaugusele. Kuna nimetatud kohas kasvab taim ka nõlval, pole ette näha võimalikku negatiivset mõju masinate manööverdamisest põhjustatud tallamise jmt tõttu.

Teistele tabelis 1.1. toodud liikidele pole olulist, sh negatiivset mõju ette näha. 3.2. Kultuurimälestised

Looduskaitsealusteks aladeks määratud Kurista ja Vaimastvere pargid ning seal asuvad hooned on ka kultuurimälestisobjektid (joonised 1.3 ja 1.4). Kavandatava tegevuse mõju määratlemine kultuurimälestistele on eeskätt Muinsuskaitseameti pädevuses. Muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153) alusel on arhitektuurimälestis kinnismälestis. Seaduse § 24 alusel on Muinsuskaitseameti ning valla- või

19 linnavalitsuse loata kinnismälestisel keelatud muuhulgas teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine. Seega hindab kavandatava tegevuse mõju olulist ja selle lubatavust kultuurimälestiste kontekstis Muinsuskaitseamet. Tehnilise projekti seletuskirja alusel on projekti täiendatud selle koostamise faasis Muinsuskaitseameti ettepanekute ja nõuetega. AS EA Reng andmetel ei kahjuta projekteeritud tegevused mälestist, sest maantee kõrval on haritav maa, samuti puudub vajadus olemasolevate pikikraavide süvendamiseks. Muud tööd toimuvad olemasoleval tee muldkehal.

3.3. Müra

Maa-ameti põhikaardi alusel kulgeb rekonstrueeritav maanteelõik läbi piirkonna, kus valdavalt vahelduvad külad (Kurista, Vaimastvere, Vägeva) suuremate põllumassiividega. Seega jääb maantee vahetusse lähedusse palju majapidamisi. Asustus on tihedam Jõgeva linna läheduses ning hõreneb peale Vaimastvere küla. Seega võivad elanikud olla mõjutatud eelkõige tööde teostamisega kaasnevast mürast ja vibratsioonist.

Müra on sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 2 lg 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.

Kavandatava tegevusega on seotud kahte liiki müraallikaid. Esiteks ehitusperioodil kaasnev müra, teiseks automüra, mille allikaid on kaks: mootor (heitgaaside väljalaskesüsteem) ja rataste veeremisel teepinnal tekkiv müra. Kumb on suurem, sõltub liiklusvahendi kiirusest ja teekatte materjalist. Mootorimüra kiirusest eriti ei sõltu, küll aga suureneb kiirusega rattamüra. Sõiduautodel alates 50 km/h ja raskeveokitel alates 70 km/h on rattamüra peamine (Alkranel OÜ, 2009).

Eelpool nimetatud määruse alusel ning lähtudes ala üldiseloomustusest, võib paikkonna liigitada II kategooria alana e tegemist on olemasolevate elamualade, puhkealade ja parkidega linnades ning asulates, kus rakendatavad müra piirtasemed on toodud tabelis 3.1. Määruse alusel tuleb eristada müra taotlus- ja piirtaset. Taotlustase (müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi) võetakse aluseks uute objektide planeerimisel või maantee- ehitusel. Juba olemasolevate alade ja ehitiste jaoks, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel kohaldatakse piirtaset (müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi). Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks.

Tabel 3.1. Müra piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel (alus: sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“). Parameeter II kategooria olemasoleval Lubatud müratundlike hoonete (nt alal (1) elamu) sõidutee poolsel küljel (1) Päeval Öösel Päeval Öösel Liiklusmüra (dB) 60 50 55 45 Ehitustööde müra - 45 (2) - - (dB) (1) - päeva (7:00–23:00) ja öö (23:00–7:00); (2) - ehitustööde maksimaalne müratase ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB võrra. 20

Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel).

Üldine ja niiöelda vaikne periood algab enne 23:00. Sotsiaalministri määruse nr 42 baasil jaguneb päevane ajavahemik (7:00-23:00) veel kaheks alamvahemikuks e eristatavad on ajaperioodid 7:00-19:00 ja 19:00-23:00. Kavandatav rekonstrueerimine viiakse ellu rasketehnikat kasutades, mille helivõimsustaseme müra piirnorme reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord 1“. Lähtudes sotsiaalministri määrusest „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, ületab rasketehnika poolt tekitatav müra enamus juhtudel sätestatud müra piirtaset masinate vahetus läheduses.

Seda arvesse võttes tuleks töid teostada vaid perioodil 7:00-19:00 ning võimalusel vältida puhkepäevi. Päevasel ajal ehitustööde müra piirtaset kehtestatud ei ole, seega ei ole piiranguid rasketehnika kasutamisele. Eelnevat arvesse võttes võib kavandatav tegevus põhjustada ajutisi ebameeldivusi, kuid tegevus jääb õigusaktides kehtestatud normide piiresse kui välditakse ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku, st kellaaegadel 19:00-07:00.

Müra on seotud ka maanteelõigu liiklussagedusega. Kavandav tegevus liiklussagedust otseselt ei suurenda, küll aga näevad liiklusprognoosid selle suurenemist. Mugavamat ja sujuvamat liikumist võimaldav tee võib panna autojuhte marsruudivalikul otsustama remonditud teelõigu kasuks. Rekonstrueerimisjärgselt teest lähtuvad negatiivseid mõjud pigem vähenevad, sest teekatte uuendamine ning aukude parandamine muudavad liiklemist sujuvamaks. See vähendab rataste veeremisel teepinnal tekkivat müra ja vibratsiooni.

Töödest põhjustatud vibratsiooni võib tingida eelkõige katte freesimistööd. Nimetatud töödest põhjustatud vibratsioon on häiriv, samas on tegemist vibratsiooniga, mis on lokaalne ja lühiajaline. Selline vibratsioon ei põhjusta teadaolevalt lühiajalist olulist mõju, samuti pole ette näha pikaajalisi negatiivseid mõjusid.

3.4. Mõjud pinnasele

Kavandatav tegevus asub piirkonnas kus asub mitmeid maaparandussüsteeme, sh piirneb või on ristub maantee maaparandussüsteemide eesvooludega ja peakraaviga. Veeseaduse § 29 lg 3 alusel on veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga üle 10 km 2 ja peakraavidel 10 m. Eesvooludel alla 10 km 2, on veekaitsevöönd 1 m. Veeseaduse § 29 lg 4 p 3 alusel on veekaitsevööndis keelatud majandustegevus, mille hulka võib muuhulgas arvata tee rekonstrueerimise. Kuigi kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Veeseaduse eesmärgiga, tuleb siiski jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks kraavide ääres. Oluline on vältida ka jäätmete ladustamist liigniiskele pinnasele. Iseäranis ohtlik on teenõlvadelt teisaldatava ülemise raskemetallidega saastunud kihi põldudele ja kraaviäärsetele aladele laotamine.

3.5. Mõju õhukvaliteedile

Liiklussageduse, sõidutee seisukorra ning mootorsõidukite ja nende tehniliste näitajatega on seotud sõidutee poolt avaldatav õhusaaste koormus. Liiklusest pärinevateks primaarseteks saasteaineteks on CO, N0x ja PM 10 (ka PM 2,5 , sest mootorist pärit heitmete põlemisosakesed jäävad diameetrilt tavaliselt alla 2,5 µm). Õhusaaste koormus võib samuti omada negatiivset mõju inimeste heaolule ja tervisele.

Kuigi pikas perspektiivis liiklussagedus kasvab, ei saa selle põhjal siiski teha lõplikke järeldusi välisõhku paisatavate heitgaaside ehk õhu saastamise kohta. Kui sõidutee seisukord on laitmatu ning liikluskorraldus soosib head liiklussujuvust, siis on sõidukite poolt õhku paisatavate heitgaaside kogused ka suure liiklussagedusega teel oluliselt väiksemad ning elualadele väiksema mõjuga kui ummikute või ebaühtlase liikumiskiiruse korral.

Aruande “Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine” (Kobras AS, 2009) raames teostati olemasoleva liiklussageduse (olenevalt lõigust 3580 autot/ööp- 7350 autot/ööp) ja hinnangulise perspektiivse liiklussageduse juures aastaks 2035 õhusaaste modelleerimine. Liikluse poolt tekitatud õhusaaste hindamisel võeti aluseks keskkonnaministri määrus nr 115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase“. Tulemused näitasid, et ühegi modelleeritud saasteaine 10 (PM , CO, NOx, NO 2 ja SO 2 ja benseen) osas piirväärtuse ületamist projektialal ei toimunud, suurimad kontsentratsioonid ja ületamiste arv on kaugel allpool piirväärtusi. Seega lähtudes käesoleva eelhinnangute hõlmatud lõigu oluliselt väiksemast olemasolevast ja perspektiivsest liiklussagedusest, ei ole olulisi mõjusid õhu kvaliteedile kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha. Käesoleval hetkel reguleerib liikluse poolt tekitatud õhusaaste tasemeid keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad 1. Kehtiv määrus nimetatud piirväärtuseid muutnud ei ole.

3.6. Eelhinnangu kontrolltabel

Järgnevalt on eeldatavalt olulise negatiivse mõju ilmnemisvõimaluste selgitamiseks lähtutud Euroopa Komisjoni juhendist “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” ja käesolevas eelhinnangus toodud andmetest ning KeHJS § 6 lõikes 3 nimetatud kriteeriumitest

Lähtudes kavandatud tegevuse kirjeldusest ning täiendavast analüüsist käesolevas ptk (sh tabel 3.2.), ei põhjusta kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Seetõttu ei näe eelhinnangu koostaja vajadust Õuna-Vägeva lõigul KMH algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel. Lähtudes eelnevates alapeatükkides ja tabelis 3.2. toodud võimaliku kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest ning toimest, samuti soovituslikest meetmetest, pole ette näha ka sellised negatiivseid mõjusid, mis võiksid olla kumuleeruvad.

Tabel 3.2. KMH eelhindamise kontrolltabel ehk kavandatavate tegevustega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude eelhinnang (aluseks juhend „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend”). Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3) Jah . Lisaks katte uuendamisele, kaasnevad 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine muutused eelkõige Vaimastvere külla tunneli Ei. Nimetatud füüsilisi muutusi ei saa siiski võivad põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi rajamisega ja jalg- ja jalgrattateede lugeda olulist mõju omavateks. (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)? kavandamisega. 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike Ei. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei kasutata ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti Jah. Kavandatud tegevuse elluviimisel looduslikke ressursse moel, mis põhjustaks olulist taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutatakse looduslikke ressursse. negatiivset mõju. kasutamist? Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja vastavaid 3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus keskkonnanõudeid (sh käesolevas aruandes ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja transporditakse ja kasutatakse aineid, mis toodud leevendavaid meetmeid) pole olulist mõju ainete kasutamine, ladustamine või transport? võivad olla keskkonnale ohtlikud. ette näha. Jah. Ehitustegevuse tagajärjel tekib Ei. Juhul kui jäätmed käideldakse nõuetekohaselt, 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise paratamatult jäätmeid. Eemaldatav kate on sh taaskasutatakse freesitud kate, negatiivseid käigus tekib tahkeid jäätmeid? kavandatud taaskasutada. olulisi mõjusid ei avaldu. Ei, mõju on ajutine ja minimaalne. Tehnika 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid Jah. Tööde läbiviimisel kasutatakse tehnikat, vastab määrusele: „Mootorsõiduki heitgaasis või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate mille töös hoidmisel emiteeritakse sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja toimetega aineid? saasteaineid. mürataseme piirväärtused“. Ei. Kavandatav tegevus ei suurenda maanteel liiklevate autode arvu, küll aga võimaldab tagada sujuva liiklemise. Muu müra ja vibratsioon on 6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, Jah. Lühiajaliselt suureneb müra ja vibratsioon seotud ehitusega ning võib olla häirib kuid siiski soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid? ehitustegevuse käigus. pole ette näha võimaliku olulise mõju avaldumist. Täiendavalt tuleb lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatava aja osas .

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3) Jah. Maantee rekonstrueerimise käigus Ei. Võttes arvesse tööohutusnõudeid ja vastavaid kasutatakse aineid, mis võivad olla keskkonnanõudeid (sh käesolevas aruandes tood keskkonnale ohtlikud. leevendavaid meetmeid) pole olulist mõju ette 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut näha. maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena Vaimastvere külla kavandatud jalgtee tunnel pinnase või vee reostumise riski? on rajatud tee alla, mistõttu tuleb sealt eemale Veeseaduse alusel ei ole sademevesi heitvesi, juhtida sademevett ja suunata see biotiikide mistõttu erinõudeid selle suunamisel suublasse juures Kaave ojja. kehtestatud ei ole. Ei. Projektist ei selgu, et kavandatud tegevuse puhul kaasneks tavalisest suurem võimalus 8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb avariiolukordade esinemiseks. Samuti ei ole Ei. Avariiolukordadest tingitud tõenäoliselt ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale? ette näha, et sellise olukorra võiksid kutsuda olulist mõju ei ole ette näha. esile kavandatava tegevuse asupaiga iseärasused. Ei. Negatiivseid mõjusid pole ette näha. Tegevus põhjustab positiivset sotsiaalset mõju, 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt sest tee rekonstrueerimine, jalg-ja Ei. demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? jalgrattateede ning tunneli rajamine suurendavad ohutust. Ei. Kavandatava tegevusega ei kaasne 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste teadaolevalt faktoreid, mis võivad mõjutada tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalselt keskkonda või on kumuleeruva Ei. potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või mõjuga teistele praegustele ja planeeritavatele planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? tegevustele.

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3) Ei. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei ole olulist mõju ette näha, sest ei kaasne rohevõrgustiku läbilõikamist ning toimimise halvenemist (nt maanteeäärsete piirete rajamise vmt tõttu). Eelhinnangu koostaja ei soovita rakendada teemaplaneeringus toodud soovitusi- nagu näiteks paigaldada rajatisi (võrkaed, ulukitunnel, ökodukt, truubid jne) loomade sõiduteele sattumise vältimiseks. Võrkaiad 11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, takistavad ulukite liikumist, samas pole mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on Jah. Tee läbib mitmeid alasid mis on määratud ulukitunnelite ja ökoduktide rajamine rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja rohevõrgustikuna. olemasolevaid andmeid arvesse võttes mida kavandatav tegevus võib mõjutada? põhjendatud. Liiklusõnnetusi kajastav statistika (Maanteeamet, 2012) nimetatud lõigul loomadega juhtunud õnnetusi ei kajasta. Kuigi viimane ei tähenda seda, et sellised õnnetusi juhtunud ei ole, on taoliste meetmete soovitamiseks vaja eelnevat teostada pikaajalist seiret konkreetsete ületuskohtade kindlakstegemiseks. Juhul kui Maanteeametil on ohtlikest kohtadest infot, tuleks paigaldada liikluspiirangud ja hoitavad liikluskorraldusvahendid.

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3) Ei. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega.

12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, Taimestiku likvideerimine on planeeritud mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses valdavalt külgnähtavuse tagamiseks, teatud kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida on metsad. määral ka vajaliku teekatte laiuse saavutamiseks kavandatav tegevus võib mõjutada? ning jalg- ja jalgrattateede rajamiseks. Nimetatud teeääred ei ole teadaolevalt ökoloogiliselt olulised ega tundlikud. Ei. Analüüs võimalike negatiivsete mõjude osas kaitsealustele loodusobjektidele on toodud ptk 13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, 3.1. Üldjuhul pole olulisi negatiivset mõju ette mida kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud Jah, kavandatava tegevuse vahetus läheduses näha, juhul kui välditakse mürarikaste tööde looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, asub mitmeid kaitsealuseid loodusobjekte (vt teostamist Kurista pargi läheduses kaitsealuse toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ptk 1.3.). kodukaku pesitusajal (märtsi lõpust mai alguseni). ning mida tegevus võib mõjutada? Vastavalt ptk 3.1. puudub negatiivne mõju ka kaitsealustele parkidele. Ei. Otsene mõju põhjaveele puudub, siiski on 14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, soovitatud täiendavaid leevendavaid meetmeid ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib Ei. võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks mõjutada? pinnasele ja sellest tulenevalt ka põhjaveele. 15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge Jah. Kärde mäelt avaneb maaliline vaade väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida Ei. Vaade säilib, negatiivne mõju puudub ümbruskonnale. tegevus võib mõjutada? Ei. Rekonstrueerimine on eelkõige ajutiselt 16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või Jah. Rekonstrueeritava tee ääres asub mitmeid negatiivse mõjuga (vibratsioon, müra). hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke või muul hooneid ja majapidamisi, mida võidakse Täiendavalt mõju ja leevendavaid meetmeid on eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? kasutada ka puhke eesmärgil. käsitletud ptk 3.3. Vt ka veerg 6.

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3) 17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada Ei. Teadaolevalt sellised teed puuduvad. Ei. keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele Jah. Kuid antud juhul teekatte uuendamine Ei. inimestele? siin olulise mõjuga ei ole. Ei. Ptk 3 selgus, et nii Kurista kui ka Vaimastvere 19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on Jah. Lõigu ääres asuvad Kurista ja pargile keskkonnamõju seisukohast negatiivne ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, Vaimastvere pargid ning seal asuvad mõju puudub. Kultuuriliste väärtuste aspektist mida tegevus võib mõjutada? kultuurilise väärtusega objektid. lähtudes on oluline tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 20. Kas tegevust on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus Ei. Ei. toob kaasa haljastusala kadumise?

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3) Jah. AS EA Reng andmetel on projektiga hõlmatud lõigul kolm alalõiku, kus asustus on kontsentreerunud vahetult tee äärde  Kurista (kodud, aiad vasakul), Vaimastvere (vasakul ühikondlikud hooned, paremal elamud) ja Vägeva (mõlemal pool kodud ja aiad). Enamusel projekteeritavast lõigust on siiski 21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb suhteliselt hõre asustus. Seejuures on elamud maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, põhiliselt maantee lähikonnas kulgevate Ei. Mõju soetud müra ja vibratsiooniga ning kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalike teede ääres (need kohalikud teed käsitletud ptk 3.3. Vt ka veerg 6. kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kujutavad endast 1970-te aastate maantee kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? õgvendamisel allesjäänud ajaloolist teetrassi). Külakeskustes jäi 1970-te aastatel rajatud tee ajaloolisele trassile. Kavandatav tegevus võib nimetatud maakasutusele omada negatiivset mõju eelkõige selle teostusfaasis. Pikas perspektiivis on kavandatava tegevuse eesmärgiks liiklusohutuse suurendamine. 22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele Ei. Teadaolevalt sellised plaanid puuduvad. Ei. tegevus võib mõju avaldada? Ei. Maareformi seaduse alusel määratud tiheasustusalasid kavandatava tegevuse Ei. Kavandatav tegevus ei oma negatiivset mõju 23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ümbruses ei asu, kuid asustus on koondunud antud aspektidele. Planeeritava tegevuse eesmärk tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas maantee äärde. Tegemist on tegevustega, mis on suurendada liiklusohutust piirkondades kuhu tegevus võib neid aspekte mõjutada? on seotud olemasoleva teega ning toimub asustus on koondunud. teemaa ulatuses.

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist Küsimus (veerg 1) Jah/Ei? Lühikirjeldus (veerg 2) mõju? Jah/Ei? – Miks? (veerg 3) Ei. Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne Ei. Trass läbid külakeskuseid, kus asuvad ka mõju seisneb eelkõige ehitustöödest tingitud 24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, tundliku kasutusalaga hooned (nt Vaimastvere häiringust. Maantee remonditööd põhjustavad mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, kool ja õpilaskodu). Kavandatav tegevus võib müra ja vibratsiooni (täiendavalt käsitletud ptk pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib nimetatud hoonetele omada negatiivset mõju 3.3.). Tegemist on siiski ajutise mõjuga, mis ei mõjutada? eelkõige selle teostusfaasis. avalda olulist mõju. Pikas perspektiivis omab tegevus positiivset mõju, sest suurendab ohutust (nt mitme jalg-ja jalgrattateede rajamine) 25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, Ei. Ei. kalavarusid, turismi, maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada? 26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus Ei. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. Ei. ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliimatingimused, nt Ei. Teadaolevalt sellised tingimused ei esine. Ei. temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?

KOKKUVÕTE

Koostati keskkonnamõju eelhinnang riigimaanteel nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710- 66,164 asuva Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilisele projektile. Eelhinnangu tegemise aluseks on EA Reng AS poolt koostatud seletuskiri. Eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatav tegevus võib omada eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade kavandatavast tegevusest ning analüüsiti, vastavalt eelhinnangu nõuetele, tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi mõjusid ja nende olulisust. Arvestades KeHJS § 6 lg 3 nimetatud kriteeriume, teostatud analüüsi võimalike oluliste keskkonnamõjude osas (ptk 3), sh esitatud kontrolltabeli (3.2.) tulemusi, ei avalda kavandatav tegevus eeldatavat (sh olulist) negatiivset mõju vaadeldud keskkonna- ja sotsiaalvaldkondadele. Seetõttu ei näe eelhinnangu koostaja vajadust Õuna-Vägeva lõigul KMH algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel. Siiski on projekti teostamisel oluline lähtuda täiendavatest tingimustest:

• Kodukakule võib negatiivset mõju omada eelkõige ehitustööde aegne häiring. Eesti Ornitoloogiaühingu 2009. a andmetel on kaku pesitsusaeg märtsi lõpust mai alguseni. Seega tuleks vältida sel perioodil nimetatud maanteelõigul müra põhjustavate tööde teostamist (eelkõige freesimistööd). • Vältida ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku, st kellaaegadel 19:00-07:00, võimaluse korral ka puhkepäevi. • Jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks vahetult kraavide ääres. Oluline on vältida ka jäätmete ladustamist liigniiskele pinnasele. Teenõlvadelt teisaldatavat ülemist raskemetallidega saastunud kihti ei tohi laotada põldudele ja veekoguäärsetele või kraaviäärsetele aladele. • Tööde järgselt tuleb vajadusel taastada olemasolevad maaparandussüsteemid. • Kohtadesse, kus toimuvad sagedased liiklusõnnetused loomadega, tuleks paigaldada liikluspiirangud ja hoitavad liikluskorraldusvahendid.

Lähtudes eelnevates alapeatükkides ja tabelis toodud võimaliku kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest ning toimest, samuti soovituslikest meetmetest, pole ette näha ka sellised negatiivseid mõjusid, mis võiksid olla kumuleeruvad.

KASUTATUD ALLIKAD • EA Reng AS. 2011. Riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66,164 Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilise projekti koostamise katendi arvutused. • EA Reng AS. 2012. Riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66.164 Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilise projekti koostamine Õuna-Vägeva lõik pk 466+70 – pk 661+64. • Eesti Geoloogiakeskuse põhjaveekaitstuse kaart. 2001. • Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Http://www.eoy.ee/kodukakk/kodukakk/ • Google Maps. 2012. https://maps.google.com/ • Jõgeva maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ 2004. • Jõgeva valla üldplaneering (2003) • Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. Euroopa Komisjon, 2005 • Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. Euroopa Komisjon, 2005 • Keskkonnaregister: KeM Keskkonnateabe Keskus (EELIS), 03.09.2012 • Kobras AS, 2009. Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine. • Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. • Maa-ameti kaardiserver, 2010 ( www.maaamet.ee ).

Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658 Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected] www.keskkonnaamet.ee

Osaühing Alkranel Teie 10.09.2012 [email protected] [email protected] Meie 05.10.2012 nr JT 6-7/22280-2

Riigimaanteel nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 46,710-66.164 asuva Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilise projektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõjude eelhinnang

Keskkonnaamet on tutvunud esitatud Osaühing Alkranel tööga „Riigimaanteel nr 39 Tartu- Jõgeva-Aravete km 46,710-66.164 asuva Õuna-Vägeva lõigu remondi tehnilise projekti keskkonnamõjude eelhinnang“. Projekti eesmärk on riigimaanteel sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine.

Eelhinnangu peatükis 1.2 märgitakse, et on kasutatud Eesti Geoloogiakeskuse põhjavee kaitstuse kaarti mõõtkavas 1:200 000. Eesti Geoloogiakeskuse kodulehe andmetel on joonisel 1.5 kujutatud kaart koostatud mõõtkavas 1:400 000 ja koostatud aastal 2001.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 3 kohaselt tuleb otsustajal eelhinnang koostada lähtudes kõikides lõikes nimetatud kriteeriumitest. Käesolev eelhinnang ei kata kõiki KeHJS § 6 lg 3 kriteeriume ja kajastatud on vaid olulised. Otsuse korrektseks vormistuseks tuleks eelhinnangut täiendada, kuid eeldatavalt ei lisandu täiendavate kriteeriumite kaalumisel olulist keskkonnamõju põhjustavaid tegevusi.

Keskkonnaamet nõustub eelhinnangu tulemusega, et tee rekonstrueerimise töödega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamine projektile ei ole vajalik. Projekti elluviimisel arvestada eelhinnangu kokkuvõttes esitatud leevendavate meetmetega.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Helen Manguse Keskkonnakorralduse juhtivspetsialist juhataja ülesannetes

Ivo Ojamäe 730 2252 [email protected]

Jõgevamaa Tartumaa Aia 2, 48306 Jõgeva Aleksandri 14, 51004 Tartu Tel 776 2410, faks 776 2411 Tel 730 2240, faks 730 2241 [email protected] [email protected]