DOCSLIB.ORG

Põdrala Valla Üldplaneeringu Ülevaatamine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põdrala Valla Üldplaneeringu Ülevaatamine Põdrala valla üldplaneeringu ülevaatamine Tõrva 2018 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Põdrala valla üldplaneering.................................................................................................4 2. Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.......5 2.1. Elamumaad.......................................................................................................................5 2.2. Tootmis-, karjääri- ja ärimaad..........................................................................................5 2.3. Üldkasutatav maa.............................................................................................................6 2.4. Transpordimaa..................................................................................................................6 2.5. Infrastruktuur....................................................................................................................6 3.Planeeringu elluviimisega ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused...................................................................................................................................7 4. Kehtivad detailplaneeringud...................................................................................................8 5.Planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus.....9 Järeldused..................................................................................................................................10 Lisa 1. Põdrala valla kehtivad detailplaneeringud......................................................................1 2 Sissejuhatus Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §5 kohaselt peab kohalik omavalitsuse üksus hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks üle vaatama haldusreformi raames ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud. Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja kehtiva üldplaneeringu ajakohasus. Põdrala valla üldplaneeringu ülevaatamisel on lähtutud Planeerimisseaduse § 92 sätestatud eesmärkidest. Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused. Kontrollitakse planeeringu vastavust Planeerimisseadusele. Selgitatakse välja planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused. Vaadatakse üle kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus. 3 1. Põdrala valla üldplaneering Põdrala valla üldplaneering on kehtestatud Põdrala vallavolikogu 30. novembri 2007. aasta määrusega nr 24 (Tabel 1). Üldplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata valla ruumilised arengusuunad, täpsustada maakasutust ja ehitusreegleid Põdrala vallas, ning seada tingimused, kuidas vallas suunatakse maakasutust ja ehitustegevust. Üldplaneeringu koostamise käigus on kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leitud parimad lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Pärast praeguse üldplaneeringu kehtestamist on volikogu kinnitanud Põdrala valla arengukava 2010-2025. Koostatud on ka uus Valga maakonna planeering. Tabel 1. Kehtiv üldplaneering Jrk Planeeringu Kehtesta- Kas üldplaneering Üldplaneeringut muutvad nr nimetus mise aeg sisaldab maakonna- detailplaneeringud planeeringu muudatusi 1. Põdrala valla 30.11.2007 Ei 1) Pähksaare kinnistu üldplaneering Põdrala detailplaneering (2013) Vallavoliko gu määrusega nr 24 4 2. Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused Põdrala valla üldplaneeringu kohaselt on Põdrala valla ruumilise arengu põhimõteteks inimsõbralik, säästlik ja keskkonnanõudeid arvestav elukeskkond; olemasolevate keskuste väljaarendamise jätkamine ning laiendamine; infrastruktuuri arvestav hoonestuse rajamine ning ehituskeskkonna kvaliteedi parandamine; kvaliteetse ja Eestile ajalooliselt omase ehitatud keskkonna säilimine ja tasakaalustatud arendamine; väljakujunenud miljööväärtusega ja funktsioonidega alade säilitamine ning omanäolise ja selge identiteediga valla tekkimise soodustamine. 2.1. Elamumaad Elamuehituse otstarbel maa reserveerimisel on arvestatud Põdrala vallas väljakujunenud asustusstruktuuri ja eraisikute suurenenud huvi konkreetsete piirkondade kohta. Samuti on arvestatud olemasolevate elamupiirkondadega, töökohtade ja teenindusasutuste paiknemisega. Elamuehituse reservalade määratlemisel on välditud väärtuslikke põllumaid. Pikasilla ja Riidaja küladesse reserveeritud elamumaale uusi elamuid ehitatud pole. Põdrala valla üldplaneeringus on reserveeritud elamumaaks ka endiste talukohtade maad nagu Kangru maja, Arra, Vastsekõrtsi, Kalme, Kungla ja Kalma. Neid pole kasutusse võetud. 2.2. Tootmis-, karjääri- ja ärimaad Põdrala valla üldplaneeringus on tootmismaana kirjas juba nõukogude ajal tootmiseks kasutatud maa-alad. Tootmine on tänaselgi päeval koondunud Leebiku külla. Kasutuses on Leebiku kuivati, remonditöökoda, puutöökoda, kaasaegne sigala, Maardna loomalaudad. Kasutusest väljas on Leebiku loomalaudad ja Leebiku villaveski. Riidajas on toimiv tööstusõu (remonditöökojad, garaažid). Lõve külas on kaasaegne sigala, kuid Reti sigala hetkel ei tööta. Ärimaana on Põdrala valla üldplaneeringus kirjas Riidaja ja Pikasilla kauplushooned, neist viimane on suletud. 5 2.3. Üldkasutatav maa Üldplaneeringus on üldkasutavate maadena kirjas Riidaja park, Riidaja Põhikool, Lõve park; Pikasilla vabaõhulava, Pikasilla staadion, parkla Pikasilla puhkemaal, Pikasilla algkool ning Leebiku küla spordiplats. Täiendavalt reserveeritud üldkasutatavaid maa-alasid pole. Riidaja park ja Riidaja kool on üldplaneeringu järgi taotletud munitsipaalomandisse. 2.4. Transpordimaa Põdrala valla üldplaneeringu kohaselt oleks vaja asfaltkatte alla panna Suureküla (tee nr. 23248), Ala-Taagepera-Raiksilla (tee nr. 23198) ja Rulli-Leebiku teed ( tee nr. 23182, ühendus Tõrvaga). Kõvakatte on saanud vaid väike jupp Suureküla teest. Kohalikest teedest oleks soovitatav üldplaneeringu järgi asfaltkattega katta järgnevad teed: Põrga-Rulli-Leebiku (tee nr. 23182), Helme-Oru (tee nr. 23188, kuni Helme valla piirini), Põrga-Leebiku- (tee nr. 23189), Tõnise-Rilli teed (tee nr. 23247). Põrga-Leebiku-Pikasilla tee kaetakse 1,1 km ulatuses asfaltiga 2019. aastal. Teised teed on jätkuvalt kruuskattega. 2.5. Infrastruktuur Üldplaneeringu kohaselt on kuni aastani 2016 kavas rekonstrueerida Riidaja ja Leebiku veetrassid ning välja ehitada Pikasilla puhkealalt lähtuv trass. Need ülesanded on täidetud. Puhastatud on paar aastata tagasi Leebiku biotiigid. 6 3.Planeeringu elluviimisega ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused Positiivsest mõjust looduskeskkonnale võib välja tuua vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine Riidajas, Leebikul ja Pikasillas. Tootmine ja ettevõtlus on püsinud samades piirides ning täiendavat positiivset või negatiivset mõju ei saa täheldada. Kahjuks on Põdrala valla üldplaneeringus põhjalikult käsitlemata puhke- ja virgestusalad ning turismivõimalused, kuigi piirkond on tänu Võrtsjärve ja laevatava Väike-Emajõele perspektiivne ja turismi kohalt atraktiivne. 7 4. Kehtivad detailplaneeringud Põdrala vallas on kehtestatud neli detailplaneeringut (Lisa 1), neist üks enne kehtivat üldplaneeringut. Teemaplaneeringuid Põdrala vallas kehtestatud pole. Planeeringu alaseid kohtuvaidlusi ei ole olnud. Planeerimisseaduse §140 järgi võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu või selle osa kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja planeeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja/planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Põdrala vallas selliseid detailplaneeringuid pole. 8 5.Planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus Põdrala vallas on kehtestatud üks üldplaneeringut muutev detailplaneering, milleks on ¹Pähksaare ja lähiala kinnistuª detailplaneering. Selle planeeringuga vähendatakse Võrtsjärve ehituskeeluvööndist (100m) selliselt, et olemasolevad ja kavandatavad hooned jääksid ehituskeeluvöödist välja. Ehituskeeluvööndi vähim ulatus põhikaardile kantud veepiirist on 40 m. 9 Järeldused Põdrala vallas pole toimunud suuri märgatavaid ruumilisi arenguid, seega on üldplaneeringut otsuste tegemisel kasutatud harva. Eranditult kõik Põdrala valla detailplaneeringud on kehtestatud Võrtsjärve ja Väike-Emajõe ääres. Kuna Põdrala vald on ühinenud Helme ja Hummuli valdadega ning Tõrva linnaga üheks vallaks, on planeerimisseadusest tulenevalt kohustus algatada selle aasta sügiseks uus ühine üldplaneering. 10 Lisa 1. Põdrala valla kehtivad detailplaneeringud Pikasilla 21.11.2003 Põdrala Kehtestatud Detailplaneeringu eesmärgiks on Pikasilla puhkealale puhkeala Vallavolikogu ehitusõiguse määramine, haljastuse ja heakorrastuse 1. detailplaneering otsusega nr 3 määramine ja liikluskorralduse põhimõtete seadmine puhkeala rajamiseks. Planeering teostatud. Pähksaare 28.05.2010 Põdrala 26.04.2013 Põdrala Detailplaneeringu eesmärk on määrata Pähksaare kinnistule kinnistu ja Vallavolikogu Vallavolikogu ehitusõigus ning tehnovõrkudega varustamise
Load more

Recommended publications
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Lisa 7 Helme Valla, Hummuli Valla, Põdrala Valla Ja Tõrva Linna Ühinemislepingu Juurde
    Lisa 7 Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva linna ühinemislepingu juurde Prioriteetsete investeeringute kava 2016-2020 Orienteeruv Objekt maksumus (eurot) Helme vald Helme katlamaja ja küttetrasside rekonstrueerimine 250 000.- (kaasfinantseerimine) Asulate välisvalgustuse projekteerimine ja ehitus 215 000.- Ritsu lasteaed-algkooli hoone fassaadi rekonstrueerimine ja 100 000.- katuse soojustamine Hummuli vald Hummuli Põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimine ja akende 236 000.- vahetamine. Ehitusprojekt olemas. Hummuli Põhikooli spordihoone, st. saal koos minimaalselt 372 000.- vajalike abiruumidega. Olemas 2007 kehtestatud detailplanee- ring ning eskiisprojekt spordihoone püstitamiseks. Kavas ehitada väiksemas mahus, jättes ära tööõpetuse klassid. Muinsuskaitse eritingimused. Hummuli praeguse vallamaja ümber kujundamine külakeskuseks. 60 000.- Vajab hoone avatud osa kinniehitamist, millega lisandub ca 125 m² siseruumide pinda. Projekteerimine vajalik. Põdrala vald Riidaja mõisapargi rekonstrueerimine ja atraktiivsuse 64 000.- suurendamine (haljastus, välisvalgustus, tiikide puhastamine). Ehitusprojekt olemas. Pikasilla puhkeala haljastus ja valgustusprojekti ellu viimine. 64 000.- Ehitusprojekt olemas. Riidaja Mõisakompleksi rekonstrueerimise jätkamine 270 000.- (välisfassaad, peasissekäik). Muinsuskaitse eritingimused. Tõrva linn Kinohoone rekonstrueerimine multifunktsionaalseks 500 000.- meelelahutus- ja vabaajakeskuseks. Tõrva Gümnaasiumi hoone ja staadioni rekonstrueerimine. 500 000.- Veskijärve puhkeala väljaarendamine.
    [Show full text]
  • Indrek Valner : Tarvis Piret Karu: Kino on Vajaduspõhiseid Peab Saama Lahendusi
    EESTI REFORMIERAKONNA PIIRKONDLIK VÄLJAANNE � OKTOOBER 2017 TUGEV TÕRVA Kõige tähtsamad on töökohad, sest kui on tööd ja leiba, siis jäävad inimesed kohapeale ja tulevad ka tagasi. (Maido Ruusmann) Foto: Airika Vettik Lubada on lihtne – ära teha tunduvalt keerulisem! Hea tulevane Tõrva valla elanik! lubame, seda suudame ka ellu reguleeritud ja kellelgi ei lasta viia. Näiteks Tõrva linnas on laenata üle oma võimete. See ei Kuigi juba praegu on Tõrva linn, meie kandidaatide eestvedami- ole nii, et linnapea või vallava- Helme, Hummuli ja Põdrala sel viimase 10 aasta jooksul nem lihtsalt otsustab oma suva vallad mõtteliselt ühised, siis- suudetud investeerida linnale järgi palju võlgu võtta, sest need õige pea oleme me kõik üks suur olulistesse valdkondadesse otsused läbivad mitmeetapilise kogukond ka seaduse silmis. Me enam kui 16 miljonit eurot, mille riikiku kontrolli all oleva kada- peame hakkama jagama hetkel tulemusel on rekonstrueeritud lipu. Ja teiseks pole ju laen ka veel eripalgelisi rõõme ja mure- vee- ja kanalisatsioonisüstee- halb, kui see on tehtud õigel sid, veelgi enam seisma üksteise mid, korda on saanud lasteaiad, otstarbel ja kuniks seda jõutakse eest. Oma Reformierakonna rekonstrueeritud on noortekes- tagasi maksta. Tagasimaksmise nimekirja koondunud kandidaa- kus ja politseimaja, linna täna- eelduseks on, et meie omavalit- tidega oleme just seda meelt, et vad on viidud täielikult kõvakatte sus toimetab võimekalt. Selle suurema ja võimekamana on alla, tagasi sai ostetud kinomaja. eelduseks on omakorda see, et meil lihtsam edasi minna, ühes- Linnale kuuluvad katlamajad on teeme omalt poolt investeerin- koos jõuame kaugemale. Kui säästlikud nii raha kui õhusaaste guid avalikku ruumi ja taristusse, vaatate meie nimekirja, siis meil mõttes, parandatud on liikumis- et ka kaugemalt tulevad investo- on tugevaid tegijaid kõikidest ja sportimisvõimalusi, korda on rid sooviksid siia luua nii töö- eelnimetatud omavalitsustest ja saamas linna keskväljak ning kohti kui uusi ja vajalikke teenu- väga erinevatelt elualadelt.
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2014
    Valgamaa aastaraamat 2014 Valga 2015 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2015 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 160 lk Esikaane foto autor Elmo Saul, Nõuni Purjeklubi. Tagakaas: Valgamaa aasta tegu 2014 – Võidupüha paraad Valgas (Foto: Arvo Meeks) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Tõrva kinomaja taasavamine ja esimene Tõrva Dokfest (Foto: Andra Sööt) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Eesti lipu juubeli üle-eestiline tähistamine Otepääl (Fotod: Monika Otrokova) Raamatu väljaandmist rahastati siseministeeriumi vahenditest. VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 3 Sisukord 1. Eessõna . 6 2. Elu Valgamaal 1914. aastal . 8 3. Valik 2014. aasta tähtsamatest sündmustest . 10 4. Juhtimine ja regionaalhaldus . 16 Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. 16 Maakonna kujunemine. 17 Lipp ja vapp . 18 4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . 19 4.2 Riiklikud institutsioonid. 22 Valga maavalitsus . 22 Kaitseliidu Valgamaa malev . 29 Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. 30 Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . 32 Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . 36 Tartu maakohtu Valga kohtumaja . 36 Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . 36 Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . 37 Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond. 37 Riigiarhiivi Valga osakond . 38 Tarbijakaitseamet . 39 Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . 39 Valgamaa nõustamiskomisjon . 40 4.3 Kohalikud omavalitsused. 41 Kohalike omavalitsuste eelarve. 41 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit . 45 Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused . 47 Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised. 48 Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused .
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2016
    Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valga 2017 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2017 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 170 lk Kaanefotodel on ajaloo- ja kultuurimarsruudi „Elu kahe maailma piiril“ Valgamaal asuvad National Geographicu kollased aknad: Sangaste loss (foto: Chaty Uibopuu, SA Valgamaa Arenguagentuur), Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes (foto: Kristi Palm), vaated läbi Valgas ja Lüllemäel asuvate akende (fotod: Marika Muru, Valga maavalitsus) ning vaade Otepää kirikule (foto: M Studio Grupp OÜ). VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 3 Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja! Valga maavalitsusel on koostöös heade partneritega juba 23. korda võimalik anda ülevaade maakonnas toimunust ja nii ongi valminud „Valgamaa aastaraamat 2016“ trükisõnas. Paneme raamatut kokku aastal 2017, teades, et alates 2018. aastast ootavad Valgamaad ees suured muutused ja sealhulgas toimub ka maakonna pindala vähenemine. Loodan, et sellest kõigest saab lugeda järgmises aastaraamatus. Nii jääbki aasta 2016 meelde eelkõige kui ajaloolisi muutusi ettevalmistav ja seetõttu suuri emotsioone pakkunud aasta. Oli sündmuseid ja otsuseid, mida väga oodati. Samas puutusime kokku muutustega, mida kardeti ja mille vastu võideldi ning millega lõpuks lepiti. Emotsionaalsed kõrghetked saab sel aastal siduda uute võitude ja ehitustega. Aasta alguses sai valmis Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku lasketiir. Ehitus, mille valmimist oodati aastaid ja mille panus kaitseliitlaste ning teiste koostööpartnerite julgeolekualase ettevalmistuse tõhustamisel on hindamatu. Valgamaa hariduspotentsiaali tõstab kindlasti renoveeritud Valga gümnaasium.
    [Show full text]
  • Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia
    Landscape, Law and Justice. Ed. by Tiina Peil and Michael Jones. Oslo 2005, 288–297. IDEOLOGY AND TRADITION IN LANDSCAPE CHANGE: A CASE OF THE HELME PARISH, ESTONIA HANNES PALANG, ANU PRINTSMANN, MARGE KONSA & VALTER LANG This paper traces the territorial structures of power in the Helme Parish in south Estonia. Territorial power structures convey abstract ideology upon a landscape: it shows who makes the decision, who owns the land and how it is celebrated, and how far the influence lingers. These structures involve taxation and administration units as well as property etc., which also determine social behaviour, e.g. which villages get along better with each other. Sometimes it seems that long established social ties in landscape can survive new territorial power structures, i.e. that tradition prevails over ideology. We hypothesise that: a) Changes in power structures find their way through the ideology and new regulations to inscribe new layers in material and immaterial culture, e.g. settlement patterns, and ways in which landscapes are understood; b) These changes could happen only if the ideology of change is supported and carried out by all members of society, not only the elite; and c) Different power levels practise diverse territorial strategies. The study demonstrates that the primary power relations are stable in the landscape. Their location has been constant since the Early Iron Age. Keywords: landscape change, interface, ideology, power in landscape, settlement shift INTRODUCTION This paper takes its point of departure in a viewpoint that landscape forms a set of interfaces (Palang & Fry 2003), i.e. areas where different elements meet and could be integrated for common benefit.
    [Show full text]
  • Valga Tõrva Valga Tõrva
    Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! !
    [Show full text]
  • Valga Maakonna Rahvaraamatukogude 2020
    VALGA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2020. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Valga 2021 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 1.1 Koroonaviiruse mõju ................................................................................................... 4 1.1.1 Esimene laine ......................................................................................................... 1.1.2 Teine laine ............................................................................................................ 5 2 Juhtimine ............................................................................................................................ 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ........................................................... 6 2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 6 2.3 Projektid ....................................................................................................................... 7 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused .......................................................
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • (K.Kannistu) Mitu Mõisa Asus 1908 Aastal Helme Kihelkonnas? Vastus
    1. HELME KIHELKOND (K.Kannistu) Mitu mõisa asus 1908 aastal Helme kihelkonnas? Vastus: Kokku: 14 :1 kirikumõis ja 13 rüütlimõisa Helme kirikumõis, Taagepera, Koorküla, Kärstna, Hummuli, Patküla, Holdre, Lõve, Riidaja, Alamõisa, Helme, Jõgeveste, Roobe ja Leebiku rüütlimõisad Allikas: Mulkide almanahh nr 11. 2001lk 46-47 2. MULGI KEEL (A. Laande) Nii nigu ka eesti keelen om mulgi keelen peris pallu sõnu kate võ kolme tähendusege. Siin üits selline. Anna kaits eestikeelset vastet sõnale (sii om sõna mida kasutets mitmusen) „relli“ . Üits annab üte punkti, kaits vastet kaits punkti Vastus. 1. prillid, 2.trellid. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil? Kirjuta ees- ja perekonnanimi! Vastus: Juhan Aavik (sündinud 29. jaanuaril 1884.a Holstre vallas, surnud 26. novembril 1982 Stockholmis). Eesti helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Tema sulest on pärit hästituntud jõululaul „Läbi sahiseva lume“, mis ilmus esmakordselt noodikirjas 1924. aastal. Allikas: http://www.eestikirik.ee/?p=11869 4. SPORT ( K.Kannistu) Mis aastal ja kus debüteerisid eestlased taliolümpial kelgutamises? Vastus: 1994. aastal Lillehammeris. Helen Novikovi etteaste naiste ühekelgul lõppes 19. kohaga, neli aastat hiljem Naganos oli Tõrva neiu 20. Jaapanis võistles ka Andrus Paul, kuid meeste ühekelgu võistlusel eestlane diskvalifitseeriti, sest oli kogemata kelgule lisanud liiga palju lisaraskust. http://www.epl.ee/news/sport/kelgutamine.d?id=51247841 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Kus millised mulgid kasvasid? Näide: Pilistveres - ubinemulgid Helmes - ………………………………. Hallistes - ……………………………... Karksis - ………………………………. Paistus - ………………………………. Tarvastus - …………………………… Kolm õiget vastust annavad 1 punkti, 5 õiget vastust annavad 2 punkti. Vastus: Helmes – undrukumulgid Hallistes – ubamulgid Karksis – korbimulgid Paistus – kapsamulgid Tarvastus – kamamulgid Allikas: Mulkide almanahh 2; juuni 1993, toimetaja Ene Nobel 6. MUUSIKA (A.Ütsik) See kaunis valss on kirjutatud ühe tõrvaka poolt.
    [Show full text]
  • Põdrala Valla Institutsioonid 1944–1950
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Helena Ritsoson Põdrala valla institutsioonid 1944–1950 Lõputöö Juhendaja: Indrek Paavle, MA Valga 2009 SISUKORD SISUKORD .....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. VALLA KUJUNEMINE.............................................................................................................8 2. VÕIMUSTRUKTUUR EESTI NSVs .......................................................................................10 3. TÄITEVKOMITEE JA KÜLANÕUKOGU.............................................................................13 3. 1 Põdrala valla TSN Täitevkomitee taasloomine ..................................................................14 3. 2 Põdrala valla külanõukogude loomine ...............................................................................15 3. 3 Põdrala valla TSN Täitevkomitee juhtkond .......................................................................15 4. PÕDRALA VALLA TSN TÄITEVKOMITEE ÜLESANDED...............................................19 5. PARTEI ALGORGANISATSIOONI JA PARTEIKOMITEE KUJUNEMINE ......................22 5. 1 Põdrala valla partei algorganisatsioon................................................................................23 5. 2 Põdrala valla parteikomitee ................................................................................................25
    [Show full text]
  • Valgamaa Väärtuslikud Maastikud
    Valgamaa väärtuslikud maastikud Valga Maavalitsus 2002 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. VALGAMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMISE PROTSESS................. 5 2.1 Metoodiline ülesehitus................................................................................................ 5 2.2 Kirjanduse analüüs...................................................................................................... 6 2.3 Kaardianalüüs ............................................................................................................. 6 2.4 Välitööd ...................................................................................................................... 6 2.5 Ankeetküsitlus ............................................................................................................ 7 2.6 Intervjuud.................................................................................................................... 7 2.7 Tulemused................................................................................................................... 7 2.7.1 Kirjanduse põhjal leitud väärtuslike objektide nimistu.................................. 7 2.7.2 Kaardianalüüsi, kontsentratsioonialade leidmise ja algse välitöö tulemus .. 11 2.7.3 Ankeetküsitluse tulemused........................................................................... 14 2.7.4 Intervjuude tulemused .................................................................................
    [Show full text]