TÕRVA VALLA HARIDUSVALKONNA ANALÜÜS

Sisukord

Sisukord ...... 1 Sissejuhatus ...... 2 1. Rahvastik ja laste arvu prognoos ...... 3 2. Haridusvaldkonna iseloomustus ...... 10 2.1. Haridusasutuste võrk ...... 10 2.2. Õpiränne ...... 14 2.3. Õpingute jätkamine ...... 16 2.4. Koolide õpetajaskond ...... 17 2.5. Noorsootöö ...... 18 2.6. Huviharidus ...... 19 2.7. Raamatukogud ...... 23 3. Haridusasutuste finantsanalüüs ...... 24 3.1. Lasteaedade majanduslik olukord ...... 24 3.2. Lasteaedade töökohad ja töötasu ...... 27 3.3. Koolide majanduslik olukord ...... 29 3.3.1. Koolide kulud ...... 29 3.3.2. Eraldised koolidele riigieelarvest ...... 30 3.3.3. Koolide tegevuskulud ...... 30 3.3.4. Koolide ametikohtade struktuur ja tööjõukulud ...... 31 4. Haridusvaldkonna investeeringute vajadused ...... 33 5. Tõrva valla haridusvaldkonna võimalik visioon ...... 34 5.1. Haridusvaldkonna arendamise eesmärgid ...... 36 6. Haridusanalüüsil baseeruv ekspertarvamus edasiste tegevuste osas ...... 38 Kasutatud materjalid ja andmeallikad ...... 41

1

Sissejuhatus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et linna ja valla ülesandeks on korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide töö. Eesmärgiks on kindlustada kõigile õppijatele parimad võimalused õppimiseks ja õpioskuste omandamiseks koduvallas, seda õppijasõbralikus keskkonnas, kus töötavad kvalifikatsiooniga ja motiveeritud haridustöötajad, toimib kaasaegne ja kulutõhus õpitaristu ning õpikorraldus tagab hariduse omandamise vastavalt õppija võimetele igas elukaare osas. Traditsioonilisele haridusvaldkonnale lisaks käsitletakse analüüsis noorsootööd ja raamatukogundust, mis on haridusega väga tihedalt seotud. Haridusvaldkonna olulisust kohalikus omavalitsuses rõhutab asjaolu, et ainuüksi hariduskulude suuruseks on Tõrva valla eelarves 2019. aastaks kavandatud 4521111,40 eurot, mis moodustab valla põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekutest 45,9%. Sealjuures on kulud alusharidusele 1190177 eurot, üldhariduskoolidele 2736638 eurot ning noorte huviharidusele ja huvitegevusele 367215,40 eurot. Koolitranspordiks on ette nähtud 6000 eurot ning õpilaskodule 32088 eurot.

Tõrva vald moodustus ühinemise tulemusena Helme valla, Hummuli valla, Tõrva linna ja Soonataga küla üleandmisega Puka valla koosseisust1 2018. aasta alguses. Tõrva valla naabriteks Valgamaal on Otepää vald ja Valga vald, Tartumaal Elva vald ning Viljandimaal Viljandi vald. Tõrva keskuseks on Tõrva linn, mis on ühtlasi ka vallasisene linn. Tõrva valla pindala on 649 km². Tõrva vallas saab lisaks Tõrva linnale eristada 10 paikkonda2: Helme, Hummuli, Koorküla, Jõgeveste, Linnaküla, Pikasilla, Puide, Riidaja, Rulli ja Taagepera, mille põhjal on otstarbekas analüüsida hariduskorraldust läbi kogukondliku organiseerumise prisma. Samas on oluline, et valla haridusasutuste võrk moodustab terviku ja on vastavuses valla rahvastiku pikaajalise arenguga, õppijasõbralik ja kulutõhus, et kõigile hariduses osalejatele oleks tagatud võimalikult parim hariduse ja õpioskuste omandamine, mitmekülgne ja sisukas vaba aja veetmine ja hariduslik eneseteostus lähtuvalt õppija vajadustest ja võimetest koduvallas. Nende eesmärkide saavutamise tarvis on Tõrva vallal vaja omada haridusvaldkonna pikaajalist strateegiat, mis on ühinemisjärgse valla tuleviku üks võtmevaldkondadest. Kuna haridusvaldkond haakub tihedalt valla rahvastikupoliitika ja konkurentsivõime kujundamisega, siis on hariduses toimuv üks keskseid teemasid valla jätkusuutlikkuse tagamisel.

Käesolev analüüs on sisendiks Tõrva valla haridusvaldkonna arengukava koostamisele. Töö käigus viidi läbi haridusandmete analüüs ja nende lahtimõtestamiseks korraldati erinevaid seminare ja kohtumisi vallajuhtide, haridustöötajate ja avalikkusega, mille tulemusena sõnastati ka teatud sisendid valla haridusvaldkonna tuleviku kujundamiseks. Samas, kõiki esitatud ettepanekud tuleb käsitleda kui sisendeid edasisteks aruteludeks. Konkreetsed sihiseaded ja otsused valla hariduskorralduse osas tehakse haridusvaldkonna arengukava koostamise käigus, mis on kavas algatada 2019. aasta sügisel ja mille raames nähakse ette laiapõhjalisi arutelusid haridusega seotud osapooltega (koolipered, hoolekogud, lapsevanemad, vallajuhid, ettevõtjad) ning alles seejärel konkreetsete ettepanekute vormistamist Tõrva vallavolikogule otsuste vastuvõtmiseks.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/120052017015 ² Paikkond on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, mille elanikel on ühine meie tunne. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Paikkond moodustub enamasti mitmest asulast, kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või asulate rühm ilma olulise keskuseta. Paikkonda iseloomustab suhteline stabiilsus (looduslikud piirid, geograafiline asend, ajalooliskultuurilised sisemised seosed, identiteet) ja soov seda säilitada.

2

1. Rahvastik ja laste arvu prognoos

Statistikaameti andmetel elas Tõrva vallas seisuga 01.01.2019 kokku 6129 inimest, nendest Tõrva linnas 2703 inimest (44,1%). Tõrva valla elanikkond moodustab 21,6 protsenti Valga maakonna rahvastikust. Vallas on koos Tõrva linnaga 11 paikkonda3 (joonis 1). Valla territooriumil on 39 asustusüksust, nendest üks vallasisene linn (Tõrva linn), kaks alevikku (Helme alevik, Hummuli alevik) ja 36 küla. Suurimad asulad on Tõrva linn (2703 elanikku seisuga 01.01.2019), Linna küla (385), Hummuli alevik (289) ja Ala küla (231), kus elab 58% piikonna rahvastikust. 100-200 elanikuga külasid on vallas seitse, alla 100 elanikuga külasid on 29 küla (81% küladest).

Joonis 1. Tõrva valla elanike jaotus paikkonniti Elanike arv Tõrva vallaks ühinenud omavalitsusüksuste lõikes on aastatel 2008-2018 olnud langustrendis, vähenemine keskmiselt 1,5% aastas (1099 inimest), kusjuures Tõrva linnas keskmiselt 1,4% aastas. Kui 2008. aastal sündis 86 last, siis 2018. aastal 64 last. Surmade arv püsis stabiilsena, keskmiselt 93 surma aastas. Loomuliku iibe näitajad on esitatud joonisel 2.

3Paikkond on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, mille elanikel on ühine meie tunne. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Paikkond moodustub enamasti mitmest asulast, kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või asulate rühm ilma olulise keskuseta. Paikkonda iseloomustab suhteline stabiilsus (looduslikud piirid, geograafiline asend, ajalooliskultuurilised sisemised seosed, identiteet) ja soov seda säilitada. Helme paikkond: Helme alevik, Kirikuküla, Möldre küla, Patküla; Hummuli paikkond: Hummuli alevik, Kulli küla, Piiri küla, Ransi küla, Soe küla; Koorküla paikkond: Aitsra küla, Jeti küla, Koorküla; Jõgeveste paikkond: Alamõisa küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Roobe küla, Soontaga küla; Linnaküla paikkond: Linna küla; Pikasilla paikkond: Karu küla, Kaubi küla, Kungi küla, Leebiku küla, Pikasilla küla, Uralaane küla; Puide paikkond: Puide küla; Riidaja paikkond: Lõve küla, Pori küla, Reti küla, Riidaja küla, Vanamõisa küla, Voorbahi küla; Rulli paikkond: Liva küla, Rulli küla; Taagepera paikkond: Ala küla, Holdre küla, Karjatnurme küla, Kähu küla, Pilpa küla, Taagepera küla.

3

150 86 100 76 73 68 69 64 72 64 53 50 49 Sünnid 50

0 Surmad -3 -9 -16 -24 Inimeste arv Inimeste -50 -39 -41 -22 -28 -33 -45 -44 Loomulik iive -100 -79 -84 -95 -92 -91 -86 -93 -92 -106 -114 -96 -150 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Joonis 2. Loomulik iive Tõrva vallas 2008-2018 (allikas: statistikaamet) Rändesaldo on viimastel aastatel olnud pidevalt negatiivne (joonis 3). Sisseränne valda on viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja jõudis 2018. aastal 148 inimeseni. Väljaränne on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena ja eelmisel aastal langes. 2018. aastal lahkus Tõrva vallast oli 205 inimest.

400 202 239 218 206 300 216 188 168 148 139 148 200 124 Sisseränne 100 0 Väljaränne -36 -100 -46 -52 -45 -42 -43 -57 Inimeste arv Inimeste -92 -87 -94 -200 -120 -184 Rändesaldo -216 -213 -205 -300 -282 -260 -249 -259 -289 -285 -268 -400 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Joonis 3. Rändesaldo Tõrva vallas 2008-2018 (allikas: statistikaamet) Analüüsides rahvastiku vähenemist näeme, et seda on mõjutanud nii negatiivne loomulik iive kui ränne. Seejuures oli 2017. aastal negatiivne rändesaldo viimaste aastate suurim (joonis 4).

0 -24 -28 -16 -22 -20 -3 -36 -41 -9 -44 -40 -33 Loomulik iive -43 -60 -45 -39 -42 -46 -45 -52 -57 -80 Inimeste arv Inimeste Rändesaldo -100 -87 -92 -94 -120 -120

-140 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 4. Loomulik iive ja rändesaldo Tõrva vallas 2008-2018 (allikas: statistikaamet)

Valla rahvastiku arengu seisukohalt jääb keskseks rändes toimuv. Aastatel 2013-2017 lahkus Tõrva vallast 910 inimest ja valda tuli 625 inimest, rändesaldo oli -285. Rändesaldo oli enamuses vanusegruppides negatiivne ja suurim grupis 20-29 aastat (joonis 5). Oluliseks põhjuseks on õpiränne. Rahvatikutaaste seisukohalt on oluline, et toimuks noorte tagasiränne.

4

Sisseränne Väljaränne Rändesaldo 150 150 70 65 77 100 46 56 54 47 100 28 35 33 50 18 22 25 12 10 10 9 8 50 10 4 0 0 -3 -3 -3 0 0 -50 -17 -13 -20 -18 -33 -18 -21 -8 -20 -15 -13 -10 -9 -4 -50 -38 -28 -23 -46 -46 -56 -55 -42 Inimeste arv Inimeste -100 -59 -100 -87 -76 -89 -72 -150 -111 -150 -153 -200 -200 0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+

Joonis 5. Sisse- ja väljarände vanuseline struktuur Tõrva vallas 2013-2017 (allikas: statistikaamet) Nii nagu Eestis tervikuna, rahvastik Tõrva vallas vananeb. Kui 2008. aastal oli 65+ elanike osakaal rahvastikust 19,0%, siis 2018. aastaks oli see suurenenud 3,9 protsendipunkti võrra. Tööealiste elanike (vanus 15-64) osakaal rahvastikus on perioodil 2008-2018 vähenenud 2,9% ja laste (vanus 0-14) osakaal 0,9% (Tabel 1). Tabel 1. Elanike arv Tõrva vallas vanusegruppide lõikes 2008 ja 2018, nelja omavalitsuse summeeritud näitajad seisuga 01.01. (allikas: rahvastikuregister)

Vanuse- Arv 2008 Osa- Arv 2018 Osa- Osakaalu grupp M N Kokku kaal M N Kokku kaal muutus 65 + 485 918 1403 19,0% 512 926 1438 22,9% + 3,9% 55 - 64 378 440 818 11,1% 466 451 917 14,6% + 3,5% 26 - 54 1474 1282 2756 37,4% 1275 1013 2288 36,5% - 0,9% 19 - 25 407 379 786 10,7% 250 265 515 8,2% - 2,5% 16 - 18 198 210 408 5,5% 111 76 187 3,0% - 2,5% 7 - 15 369 361 730 9,9% 267 274 541 8,6% - 1,3% 0 - 6 226 242 468 6,4% 210 174 384 6,1% -0,3% Kokku 3537 3832 7369 100% 3091 3179 6270 100%

Rahvastiku vanus- ja sookoostises toimunud muutusi illustreerib joonis 6. Võrreldes 2008. aastaga on kõige märgatavam muutus toimunud vanusegrupis 15-24, kus elanike arv on vähenenud üle 40% (1207 elanikku 2008. aastal, 682 elanikku 2018. aastal). Põhjuseks on väikeste sünnipõlvkondade jõudmine sellesse vanusegruppi. Tööealiste elanike arv vanuses 25- 44 on vähenenud 10 aastaga 18% võrra, vanuses 45-64 on vähenemine 3%. Suurenenud on elanike arv vanuses 60+ (1761 elanikku 2008. aastal, 1862 elanikku 2018. aastal).

5

Joonis 6. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Tõrva vallaks ühinenud omavalitsustes 2008 ja 2018, nelja omavalitsuse summeeritud näitaja seisuga 01.01. (allikas: rahvastikuregister) Naisi ja mehi on vallas peaaegu võrdselt, vastavalt 50,7% ja 49,3% elanikkonnast. Sooline disproportsioon naiste kasuks on suurim vanuses 65-74 (57%) ja vanuses 75+ (68%). Vanuses 25- 29 aastat on naiste osakaal vaid 42%. Põhjuseks, et peale õpingute lõppu tuleb mehi, võrreldes naistega, rohkem kodukohta tagasi. Lasteaia ja koolikohtade vajaduse perspektiivi lähtuvalt on oluline 0-7 aastaste arv (joonis 7). Näeme, et aastate lõikes laste arv kõigub, kõige enam on kuni seitsmeaastaste hulgas lapsi alla aasta (71) ja kõige vähem lapsi vanuses 1 aasta. 90 71 62 55 54 57 55 60 48

37 Arv 30

0 0 1 2 3 Vanus 4 5 6 7

Joonis 7. 0-7-aastaste laste arv Tõrva vallas 1-aastase sammuga seisuga 01.01.2018 (allikas: rahvastikuregister)

Paikkondade lõikes on kõige enam elanikke Helme paikkonnas (563), järgnevad Taagepera paikkond (551) ja Hummuli paikkond (518). Alla 100 elanikuga paikkonnad on Puide (69) ja Rulli (56) (joonis 8). Kui viimase viie aastaga on elanike arv Tõrva linnas vähenes 8% (248 inimest), siis Rulli ja Jõgeveste paikkonnas arvukus kasvas. Mõõdukalt vähenes elanike arv (10% ja vähem) Puide ja Riidaja paikkonnas. Helme, Koorküla, Taagepera ja Hummuli paikkonnas oli vähenemine 12%-14% ning Linnaküla ja Pikasilla paikkonnas 17% ja enam.

6

2013 2018 Muutuse osakaal 900 20% 4% 10% 0% -1% 641 638 605 563 551 0% 600 -10% 518 460 462 463 -10% 460 385 413 -12% -14% -20% -13% -14% 303 -17% 300 195 252 -17% -30%

Elanike arv Elanike 170 -40% 54 56 70 69 -50% osakaal Muutuse 0 -60% Rulli Jõgeveste Puide Riidaja Helme Jeti Taagepera Hummuli Pikasilla Linnaküla

Joonis 8. Elanike arv Tõrva valla paikkondades 2013 ja 2018 võrdluses (allikas: rahvastikuregister) Tõrva vallas elas kokku 1720 noort vanuses 0-26 aastat (01.01.2018). Kõige enam on vallas 23.-26. aastaseid, nende arv ületab 90 noore. Arvuliselt kõige vähem on noori Tõrva vallas 1- 4-aastaste hulgas. Vanuses 5-22 eluaastat on laste arv vanusgruppides suhteliselt stabiilne, püsides vahemikus 55-69 last (joonis 9).

120 98 100 93 84 71 75 80 65 66 69 66 69 67 62 63 60 64 62 55 54 57 55 58 55 55 56 56 60 48 37 Elanike arv Elanike 40

20

0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 Vanus

Joonis 9. 0-26-aastaste elanike arv Tõrva vallas, 01.01.2018 (allikas: rahvastikuregister) Kui summeerida 0-24-aastased Tõrva valla elanikud 5-aastase sammuga vanusegruppide lõikes, siis võrreldes 20-24-aastastega on nooremad vanusegrupid arvukuselt ligi 20% võrra väiksemad, 0-4-aastaste vanusegrupp on 30% võrra väiksem (joonis 10).

500 40,0% 374 400 305 300 308 20,0% 265 300 0,0% Arv

0,0% % -17,6% 200 -18,4% -19,8% Osakaalu muutus Elanikearv -29,1% -20,0% 100

0 -40,0% 0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 Vanusegrupp

Joonis 10. Laste ja noorte arv Tõrva vallas vanusegruppide lõikes seisuga 01.01.2018 (allikas: rahvastikuregister) Paikkondade lõikes on kõige suurem 0-26-aastaste elanike arv Tõrva linnas, kokku 732 elanikku, mis moodustas 43% valla 0-26-aastastest elanikest (Tabel 2). Laste ja noorte arvukuselt järgnesid Taagepera paikkond (161), Hummuli paikkond (150) ja Jõgeveste paikkond (146), Helme paikkond (132) ja Linnaküla (129). Riidaja paikkonnas elas 0-26-

7 aastaseid elanikke veidi üle saja (107), tunduvalt vähem elas lapsi ja noori neljas paikkonnas: Pikasillas (60), Koorkülas (37), Puides (23) ja Rulli (18). Tabel 2. Elanikud vanuses 0-26 Tõrva valla paikkondades, 01.01.2018 (allikas: rahvastikuregister) Paikkonna nimi Vanus 0-6 Vanus 7-19 Vanus 20-26 Kokku Helme 20 65 47 132 Hummuli 31 64 55 150 Jõgeveste 33 63 50 146 Koorküla 8 16 13 37 Linnaküla 29 55 45 129 Pikasilla 11 23 26 60 Puide 7 13 3 23 Riidaja 20 52 35 107 Rulli 7 7 4 18 Taagepera 36 75 50 161 Tõrva linn 177 349 206 732 Kokku 379 782 534 1695

Tõrva valla rahvastiku prognoos näitab elanike arvu vähenemist. Baasstsenaarium, kus arvestatakse Tõrva valla sisemist olemasolevat rahvastikupotentsiaali, rännet ei arvestata, iseloomustab rahvastiku sisemist taastevõimet ning näitab praeguse sündimus- ja suremuskäitumise mõju valla rahvastiku tulevikule. Baasstsenaariumi järgi elanikkond Tõrva vallas väheneb 1,2-1,4% aastas. 2040. aastaks väheneb valla elanikkond võrreldes 2018. aastaga kuni 14% (joonis 11). Kõige kiiremini väheneb vanusegrupp 15-64. Võrreldes 2018. aastaga väheneb see vanusegrupp 20 aastaga kuni 20%. Laste arv vanuses 0-14 väheneb aeglasemalt, järgmise 20 aastaga 12-13%. Rändestsenaariumi korral, mis arvestab rahvastiku loomuliku liikumise ja rände tänaste trendide jätkumisega, väheneb elanike arv 2040. aastaks võrreldes 2018. aastaga 36%. Baasstsenaariumi prognoosiga võrreldes on vähenemine 20% suurem. Kõige kiiremini väheneb vanusegrupp 0-14, võrreldes 2018. aastaga vähenemine järgneva 10 aastaga 25%, aastaks 2040 ligi 50%.

Baasstsenaarium Rändestsenaarium 120% 100% 98% 97% 96% 95% 93% 100% 92% 90% 89% 88% 87% 86% 100% 80% 96% 92% 89% 86% 83% 80% 60% 77% 74% 70% 67% 64% 40% 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040

Joonis 11. Tõrva valla elanike arvu prognoos aastani 2040, baasstsenaarium ja rändestsenaarium (2018. aasta = 100%) Seisuga 01.01.2018 elas Tõrva vallas kokku 1552 last vanuses 0-24. Baasstsenaariumi korral laste ja noorte arv vanusegrupis aastaks 2040 väheneb 15% ja rändestsenaariumi korral kuni 50%. Vanusgruppide lõikes on prognoositavad muutused esitatud joonisel 12.

8

Joonis 12. Elanike arvu prognoos Tõrva vallas vanusegruppide lõikes kuni 24 aastat aastani 2040, baasstsenaarium ja rändestsenaarium (2018. aasta = 100%) Täpsema pildi võimalikest muutustest vanusgrupis 0-24 annab tabel 3.

Tabel 3. Laste ja noorte arvu prognoos vanusegruppide lõikes Tõrva vallas aastani 2040, baasstsenaarium ja rändestsenaarium Baas Baas Baas Baas Ränne Ränne Ränne Ränne Vanusgrupp 2018 2022 2028 2034 2040 2022 2028 2034 2040 0-4 265 276 273 255 240 241 200 149 109 5-9 305 265 276 272 255 252 227 187 136 10-14 300 305 264 275 272 285 231 207 167 15-19 308 300 304 264 275 282 266 213 189 20-24 374 307 299 304 263 261 235 220 166 Kokku 1552 1453 1416 1370 1305 1321 1159 976 767

Kuna paikkondade lõikes on lapsi ja noori vähe, siis arvulisi muutusi nendes statistiliselt usaldusväärselt prognoosida pole võimalik. Küll aga on tõenäoline, et vanusegrupp 0-24 aastat Helme, Hummuli, Koorküla, Linnaküla, Pikasilla, Riidaja ja Taagepera paikkondades kahaneb, samas Jõgeveste, Puide, Rulli paikkondades ja Tõrva linnas püsib pigem stabiilsetena. Seega on oluline panna tähele, et rahvastiku muutused vallas paikkonniti toimuvad erinevalt, kuid see ei muuda valla elanike arvu vähenemise üldtrendi. Lähiaastatel lasteaeda ja kooli minevate laste arv valla haridusasutuste juhtide andmetel on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Lasteaeda ja esimesse klassi minevate laste arvu prognoos4 Haridusasutus 2019 2020 2021 2022 Tõrva Gümnaasium 36 45 36 48 Ritsu Lasteaed-Algkool 7 5 3 4 Riidaja Põhikool 5 5 2 3 Hummuli Põhikool 8 4 3 2 Ala Põhikool 6 5 3 3 Hummuli Lasteaed Sipsik 6 3 2 2 Tõrva Lasteaed Tõrvalill 12 14 11 11

4 Tõrva valla haridusasutuste juhtide andmed

9

Tõrva Lasteaed Mõmmik 18 28 14 21 Tõrva Muusikakool 18 16 17 18

Näeme, et ka lähiaastateks prognoosivad haridusasutuste juhid suhteliselt tagasihoidlikku laste arvu. Seega on vajadus viia haridusasutuste võrk vastavusse rahvastiku muutustega, sh vaadata üle haridusasutuste paiknemine, kooliastmed ja haridusasutuste juhtimise korraldus. Haridusasutuste võrgu optimeerimisel tuleb kindlasti arvestada elanike igapäevaste loogiliste liikumissuundadega.

2. Haridusvaldkonna iseloomustus

2.1. Haridusasutuste võrk Tõrva vallas osutab alusharidust kuus lasteasutust: kolm lasteaeda, üks lasteaed-algkool (Ritsu Lasteaed-Algkool) ja kaks lastead-põhikooli (Ala Põhikool ja Riidaja Põhikool). Laste arv Tõrva valla lasteaedades perioodil 2008-2019 on ära toodud tabelis 5. Tabel 5. Laste arv Tõrva valla lasteaedades 2008-2019, seisuga 08.04.2019 (allikas: Haridussilm) 2008/ 2009/ 2010/ 2011/ 2012/ 2013/ 2014/ 2015/ 2016/ 2017/ 3018/ 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Ala Põhikool - - 16 16 16 17 17 17 12 16 16

Hummuli 23 22 20 20 19 19 19 22 18 18 18 Lasteaed Sipsik Riidaja Põhikool 19 19 19 20 20 20 18 17 13 15 18

Ritsu Lasteaed- 46 53 43 43 41 43 40 37 38 35 31 Algkool

Tõrva Lasteaed 94 99 116 117 116 107 102 106 109 103 97 Mõmmik

Tõrva Lasteaed 60 60 60 61 61 56 55 61 63 56 57 Tõrvalill Kokku 242 253 274 277 273 262 251 260 253 243 237

Tõrva valla lasteaedades õpib 2018/2019 õppeaastal kokku 237 last. Võrreldes 2008/2009 õppeaastaga on lasteaialaste arv jäänud suurusjärgus samaks (vähenemine 4%). Vahepealsel ajaperioodil ei ole laste arv püsinud stabiilsena, vaid suurenenud õppeaastani 2011/2012 ning sealt 2017/2018 õppeaastaks langenud eelnevale tasemele. Ala Põhikoolis on lastel võimalik omandada alusharidus lasteaia ja põhiharidus põhikooli osas. Lasteaia osas tegutseb üks liitrühm kahe- kuni seitsmeaastastele lastele, ruumi on 20 lapsele. Hummuli Lasteaed Sipsikus tegutseb üks liitrühm pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele. Lasteaed avati 1995. aastal kortermaja kahe- ja neljatoalises korteris, 2007. aastast kolis lasteaed Hummuli vallamajaga samasse hoonesse. Riidaja Põhikooli ruumides avati lasteaiaosa 20 lapsele 2005. aastal. Lasteaias tegutseb üks liitrühm kahe- kuni seitsmeaastastele lastele. Ritsu Lasteaed-Algkool rajati 1993. aastal endisesse Valga EPT kontorisse. Lasteaias töötab kolm aiarühma ja sinna võetakse lapsi vanusest 1,5 eluaastat. Tõrva Lasteaed Mõmmik tegutseb 1975. aastal lasteaia otstarbeks ehitatud hoones. 2010. aastal sai lasteaed Vabariigi Presidendi konkursi “Kaunis Eesti kodu” konkursi võitja tiitli. Majas töötab üks sõimerühm, neli aiarühma ja üks liitrühm. Tõrva Lasteaed Tõrvalill avati

10

1968. aastal Tõrva sovhoosi lasteaiana ning alates 1972. aasta juurdeehitusest töötab majas üks sõimerühm ja kaks aiarühma. Tõrva vallas saab üldharidust omandada viies haridusasutuses: üks lasteaed-algkool, kolm põhikooli ja üks gümnaasium. Õpilaste arv Tõrva valla koolides on esitatud tabelis 6. Tabel 6. Õpilaste arv Tõrva valla koolides 2008-2019, seisuga 08.04.2019 (allikas: Haridussilm) 2008/ 2009/ 2010/ 2011/ 2012/ 2013/ 2014/ 2015/ 2016/ 2017/ 2018/ 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Ala Põhikool 68 68 56 49 46 57 44 46 45 48 44 Hummuli Põhikool 88 89 82 71 71 71 62 60 59 56 46 Pikasilla Kool 22 22 23 19 13 10 - - - - - Riidaja Põhikool 55 51 43 40 37 40 46 42 42 43 43 Ritsu Lasteaed- 28 31 40 34 27 28 22 26 15 11 12 Algkool Tõrva Gümnaasium 539 521 482 497 464 449 445 430 449 438 440 sh gümnaasium 127 134 118 126 108 88 86 71 81 72 71 Kõik kokku 800 782 726 710 658 655 619 604 610 596 585 sh põhikool 673 648 608 584 550 567 533 533 529 524 514 sh gümnaasium 127 134 118 126 108 88 86 71 81 72 71

Tõrva valla üldhariduskoolides õpib 2018/2019 õppeaastal kokku 585 õpilast, nendest 514 põhikooliastmes (88%) ja 71 gümnaasiumiastmes (12%). Võrreldes 2008/2009 õppeaastaga on õpilaste arv Tõrva valla koolides kokku vähenenud 27% (215 õpilast). Õpilaste arvu vähenemine on toimunud nii põhikooliastmes (24%) kui eriti gümnaasiumiastmes (44%). Ritsu Lasteaed-Algkoolis on õpilaste arv võrreldes 2008/2009 õppeaastaga vähenenud 57%, Hummuli Põhikoolis 48%, Ala Põhikoolis 35%, Riidaja Põhikoolis 22%, ja Tõrva Gümnaasiumis kokku 18% (põhikooliastmes 10%, gümnaasiumiastmes 44%). 2014. aastal suleti Tõrva vallas õpilaste vähesuse tõttu Pikasilla Kool.

Ala Põhikool asutati 1919. aastal ja kool töötab alates 1966. aastast koolile rajatud hoones. Ala koolis on õpilaste võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond. Kooli põhiväärtused on inimlikkus, õpitahe, turvalisus, sõprus, teadmised ja areng. Koolil on arvutiklass ja õppeköök, oma söökla ja kooliaed, võimalused on õuesõppeks. Tegemist on integreeritud põhikooliga, kus õppetöö toimub nii riikliku põhihariduse, lihtsustatud ja tugiõppe õppekava alusel. Põhikoolis on läbi kahe vanema kooliastme üks klassikomplekt, kokku viis klassikomplekti. Liitklassid on moodustatud 1. ja 3. klassis ning 2. ja 4. klassis, kokku on klassikomplekte 6. Seoses õpilaste arvu vähenemisega töötab osa inimesi osakoormusega. Kooli juures tegutseb õpilaskodu 16 lapsele. Hummuli Põhikool on asutatud 1688. aastal. Kool tegutseb alates 1930. aastast Hummuli mõisa härrastemajas. 2015/2016. õppeaastal olid õpilased jagatud kuude klassikomplekti – liidetud oli 1. ja 2. klass, 5. ja 6. klass, 8. ja 9. klass. Probleemiks on kooli spordihoone puudumine. Pikasilla Kool suleti 2014. aastal. Tegemist oli 1921. aastal avatud kooliga, mille viimasel tegutsemisaastal õppis koolis 10 õpilast 1.–6. klassis. Sulgemise põhjuseks oli õpilaste arvu vähenemine ja uue kehtestatud rahastamissüsteemi mittesobimine koolile. Riidaja Põhikool on munitsipaalkool, mis tegutseb 1967. aastal ehitatud õppehoones. Kool on asutatud 1833. aastal mõisaomaniku poolt ning töötanud mitmes hoones, sealjuures Riidaja

11 mõisa härrastemajas. Koolis on moodustatud liitklassid, töötab viis klassikomplekti: 1. ja 2. klass, 3. ja 4. klass, 5. ja 6. klass, 7. ja 8. klass, 9. klass. Kool ja selle juures tegutsev lasteaed tegutsevad ühe asutusena. Ritsu Lasteaed-Algkool rajati 1993. aastal endisesse Valga EPT kontori hoonesse. Tegemist on munitsipaalkooliga, kus on võimalik omandada alusharidust ja põhiharidust kuni 4. klassini. Koolis töötab kaks liitklassi: 1.–4. klass ja 2.–3. klass. Tõrva Gümnaasium tegutseb alates 1917. aastast ja on Tõrva valla ainus gümnaasium. Koolis on põhikool ja gümnaasium, mis töötavad ühe asutusena. Kooli ruumides tegutseb ka Tõrva Muusikakool, samuti mitmed huvialaringid ja AO eksamikeskus. Õpilaste arv koolides klasside lõikes 2017/2018 õppeaastal on esitatud tabelis 7. Tabel 7. Õpilaste arv Tõrva valla koolides klasside lõikes 2017/2018 õppeaastal (allikas: HTM) Ritsu Ala Hummuli Riidaja Tõrva Lasteaed- Kokku Põhikool Põhikool Põhikool Gümnaasium Klass Algkool 1 3 7 3 4 46 63 2 5 5 5 4 36 55 3 7 2 4 1 44 58 4 5 3 7 2 41 58 5 6 11 4 - 47 68 6 2 7 5 - 38 52 7 6 5 5 - 45 61 8 8 7 4 - 34 53 9 6 9 6 - 35 56 10 - - - - 26 26 11 - - - - 24 24 12 - - - - 22 22 Kokku 48 56 43 11 438 596 I kooliaste 15 14 12 9 126 176 II kooliaste 13 21 16 2 126 178 III kooliaste 20 21 15 - 114 170 Gümnaasiumiaste 72 72

2017/2018 õppeaastal õppis Tõrva valla koolide 596 õpilasest I kooliastmes 30% (176), II kooliastmes 30% (178), III kooliastmes 29% (170) ja gümnaasiumiastmes 11% (72). Suurim kool vallas on Tõrva Gümnaasium, kus õpib üle 70% valla õpilastest. Väikseima õpilaste arvuga on Ritsu Lasteaed-Algkool, kus 2017/2018 õppeaastal kahes liitklassis õppis kokku 11 last. Tõrva vallas pakub huviharidust üks huvikool – Tõrva Muusikakool. 2018/2019 õppeaastal õpib valla huvikoolis kokku 127 õpilast (tabel 8). Tabel 8. Õpilaste arv Tõrva Muusikakoolis 2009-2019 (allikas: Haridussilm) 2009/ 2010/ 2011/ 2012/ 2013/ 2014/ 2015/ 2016/ 2017/ 2018/ 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tõrva 59 78 85 63 72 85 125 115 112 127 Muusikakool

Tõrva Muusikakool töötab alates 1. septembrist 1985 Tõrva Gümnaasiumi hoones ja kasutab õppetööks Tõrva Gümnaasiumi klassiruume. Tunnid toimuvad õhtupoolikuti, õpilaste õppetegevusest vabal ajal. Muusikakoolis toimub õpe individuaal- (pilliõpetus) ja rühmatundides (solfedžo, muusikalugu, ansambel). Muusikakoolis on võimalik õppida järgmisi

12

pille: klaverit, viiulit, kitarri, akordionit, plokkflööti, klarnetit, saksofoni jt puhkpille. Avatud on löökpilliklass, kus alates III klassist saab õppida erinevaid lisapille (klaverit, kitarri, kannelt, plokkflööti jt.). Alates 2015/16 õppeaastast on muusikakoolis avatud pop- jazzlauluosakond, kus saavad laulmist õppida muusikakoolis põhi- või huviõppes pillierialadel õppivad õpilased. Muusikakoolis tegutsevad ka mitmed ansamblid.

Tõrva Muusikakooli õppekorralduse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õppekavad. Õppeprotsess kulgeb astmeti: eelklass (1-2 aastat), noorem aste (I-IV klass), vanem aste (V-VII klass), lisa aastad (1-2 õppeaastat). Üleminekul nooremast astmest vanemasse tuleb sooritada põhipilli- ja solfedžoeksam. Vanema astme lõpetamisel toimuvad lõpueksamid ja antakse välja muusikakooli lõputunnistus. Eelklassi ja põhiastme I klassi võetakse õpilane vastu lapsevanema avalduse alusel konkursi korras. Koolis töötab huviõppe osakond, kus õpitakse väiksema ainemahuga õppekava alusel. Alates 01.11.2014 on muusikakoolis avatud vabaõppe osakond, kus erandkorras saavad õppida ka täiskasvanud.

Õppimine Tõrva Muusikakoolis on tasuline. Õppemaksu suurus, õpemaksu tasumise kord ja õppemaksu maksmisest vabastamise alused ja kord on kehtestatud Tõrva Vallavalitsuse 25.01.2018 määrusega nr 2.

Haridussilma andmetel õpib Tõrva Muusikakoolis 2018/2019 õppeaastal 127 õpilast ja nende arv on alates 2015. aastast kasvanud (joonis 13). Koolis õpib rohkem tüdrukuid kui poisse, keskmiselt on tüdrukute osakaal õpilaskonnast 73%.

Poisid Tüdrukud 150 120

90 91 95 95 88 60 53 57 64 46 40 48 58 Õpilaste arv Õpilaste 30 20 19 25 28 21 34 20 24 32 0 15 14 2008/ 2009/ 2010/ 2011/ 2012/ 2013/ 2014/ 2015/ 2016/ 2017/ 2018/ 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Joonis 13. Õpilaste arv Tõrva Muusikakoolis 2008-2019 (allikas: Haridussilm) Tõrva Muusikakooli õpilased aastatel 2008-2019 vanusegruppide lõikes on esitatud joonisel 14. Keskmiselt on õpilaskonnast nendel aastatel suurema osakaaluga vanusegrupp 7-11 (58%), kuid viimastel õppeaastatel on õpilaste arv vanusegruppides 7-11 ja 12-18 suhteliselt võrdsustunud.

0-6 7-11 12-18 150 120 52 44 90 53 48 31 25 34 18 60 27 21 30 76 Õpilaste arv Õpilaste 70 30 43 52 53 57 60 59 39 28 42 1 1 2 1 3 3 2 5 7 0 2008/ 2009/ 2010/ 2011/ 2012/ 2013/ 2014/ 2015/ 2016/ 2017/ 2018/ 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Joonis 14. Õpilaste arv Tõrva Muusikakoolis 2008-2019 vanusegruppide lõikes (allikas: Haridussilm)

13

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et kuigi õpilaste arv viimasel kümnel aastal on üldhariduses oluliselt vähenenud, ei ole sellega käinud kaasas olulisi ümberkorraldusi koolivõrgus.

2.2. Õpiränne 2017/2018 õppeaastal õpib Tõrva valla koolides kokku 19 õpilast teistest omavalitsustest, mis moodustab 3% õpilastest (valla koolides õpib kokku 596 õpilast). Väljapoolt Tõrva valda käivad Tõrva valla koolides põhiliselt Valga valla õpilased, 2017/2018 õppeaastal 42% õpilaste sisserändest (8 õpilast). Võrreldes varasemate õppeaastatega on teiste omavalitsuste õpilaste arv Tõrva valla koolide põhikooliastmes püsinud samal tasemel (15-18 õpilast), gümnaasiumiastmes on teiste omavalitsuste õpilaste arv vähenenud (1 õpilane 2017/2018 õppeaastal) (tabel 9). Tabel 9. Teiste omavalitsuste õpilased Tõrva valla koolides 2015/2016 – 2017/2018 õppeaastal (allikas: HTM)

2015/2016 2016/2017 2017/2018 Arv KOV nimi Arv KOV nimi Arv KOV nimi Ala Põhikool 5 Valga vald 5 Valga vald 5 Valga vald 1 Otepää vald 1 Viljandi vald 1 Viljandi vald 1 Otepää vald 6 Kokku 7 Kokku 6 Kokku Osakaal 13% Osakaal 15% Osakaal 13% Hummuli Põhikool 2 Valga vald 2 Valga vald 2 Valga vald 3 Keila linn 3 Keila linn 2 Kokku 5 Kokku 5 Kokku Osakaal 3% Osakaal 8% Osakaal 9% Riidaja Põhikool 1 Võru vald 1 Valga vald 1 Valga vald Osakaal 2% Osakaal 2% Osakaal 2% Tõrva Gümnaasium Põhikool 1 Elva vald 2 Paide linn 1 Elva vald 2 Järva vald 1 Tartu vald 1 Jõgeva vald 1 Valga vald 1 Viljandi vald 1 Paide linn 1 Viljandi vald 1 Viljandi linn 1 Tallinna linn 2 Võru linn 6 Kokku 4 Kokku 6 Kokku Osakaal 2% Osakaal 1% Osakaal 2% Gümnaasium 1 Elva vald 2 Otepää vald 1 Otepää vald 1 Otepää vald 1 Elva vald 1 Valga vald 1 Pärnu linn 1 Valga vald 3 Kokku 5 Kokku 1 Kokku Osakaal 4% Osakaal 6% Osakaal 1% Koolid kokku 18 22 19 Osakaal 3% Osakaal 4% Osakaal 3%

14

Koolide lõikes õpib kõige enam teiste omavalitsuste õpilasi Ala Põhikoolis, see on 13-15% õpilaskonnast ja seda toetab õpilaskodu olemasolu. Hummuli Põhikoolis on teiste omavalitsuste õpilaste osakaal 2016-2017 8-9%, Riidaja Põhikoolis ja Tõrva Gümnaasiumi põhikooliastmes õpib teiste omavalitsuste õpilasi 1-2% õpilaskonnast. Ritsu Lasteaed-Algkoolis õpivad aastatel 2015-2018 ainult Tõrva valla lapsed. 2017/2018 õppeaastal õpib väljapool Tõrva valda 94 Tõrva valla õpilast, nendest I kooliastmes 11 õpilast (12%), II kooliastmes 11 õpilast (12%), III kooliastmes 17 õpilast (18%) ja gümnaasiumiastmes 55 õpilast (58%). Põhikooliastme õpirändest Tõrva vallast väljapoole üle 50% toimub Valga valla koolidesse (54%), teisel kohal on Tartu linna koolid (13%). Ka gümnaasiumastme õpirändes on esikohal Valga linna koolid, kuid nende osakaal on pisut väiksem kui põhikooliastmes (34% gümnaasiumiastme õpirändest). Tartu linna koolides õpib 2017/2018 10 Tõrva valla õpilast (18%). Kolmandal kohal on Nõo Gümnaasium, kus õpib 7 Tõrva valla õpilast (13%) (tabel 10). Tabel 10. Tõrva valla lapsed teiste omavalitsuste koolides 2015/2016- 2017/2018 õppeaastal (allikas: HTM) 2015/2016 2016/2017 2017/2018 Arv KOV nimi Arv KOV nimi Arv KOV nimi I kooliaste 4 Valga vald 4 Valga vald 5 Valga vald 1 Elva vald 2 Elva vald 3 Mulgi vald 1 Otepää vald 3 Mulgi vald 1 Tallinna linn 1 Tallinna linn 1 Elva vald 1 Tartu linn 1 Tartu linn 6 Kokku 11 Kokku 11 Kokku II kooliaste 6 Valga vald 3 Valga vald 5 Valga vald 2 Tartu linn 2 Otepää vald 3 Otepää vald 1 Järva vald 2 Tartu linn 2 Tartu linn 1 Otepää vald 1 Elva vald 1 Rakvere vald 1 Saaremaa vald 1 Tallinna linn 1 Viljandi vald 14 Kokku 7 Kokku 11 Kokku III kooliaste 12 Valga vald 12 Valga vald 11 Valga vald 2 Tartu linn 2 Kohtla-Järve linn 2 Tallinna linn 1 Narva linn 2 Tallinna linn 1 Narva linn 1 Otepää vald 2 Viljandi vald 2 Tartu linn 1 Tallinna linn 1 Järva vald 1 Nõo vald 1 Viljandi vald 1 Narva linn 1 Otepää linn 1 Tartu linn 18 Kokku 22 Kokku 17 Kokku Põhikooliaste Põhikooliaste 38 40 Põhikooliaste kokku 39 Kokku Kokku Gümnaasiumiaste 16 Valga vald 21 Valga vald 19 Valga vald 8 Tatu linn 7 Tartu linn 10 Tartu linn 4 Nõo vald 6 Nõo vald 7 Nõo vald 3 Mulgi vald 4 Saarde vald 5 Saarde vald

15

2015/2016 2016/2017 2017/2018 Arv KOV nimi Arv KOV nimi Arv KOV nimi 3 Tallinna linn 4 Tallinna linn 4 Viljandi linn 3 Saade vald 3 Viljandi linn 4 Tallinna linn 2 Elva vald 2 Elva vald 2 Elva vald 2 Otepää vald 2 Kambja vald 1 Viljandi vald 2 Viljandi linn 2 Mulgi vald 1 Tartu vald 1 Antsla vald 2 Tartu vald 1 Pärnu linn 1 Kambja vald 1 Antsla vald 1 Kambja vald 1 Narva linn 1 Järva vald 1 Pärnu linn 1 Pärnu linn 1 Võru linn 1 Viljandi vald 48 Kokku 57 Kokku 55 Kokku Kõik kokku 86 97 94 Andmed näitavad, et viimaste õppeaastate võrdluses on õpiränne Tõrva vallast väljapoole põhikooliastmes püsinud samal tasemel (38-40 õpilast), gümnaasiumiastmes on väljapool koduvalda õppivate noorte arv pisut suurenenud (48 õpilast 2015. aastal, 55 õpilast 2017. aastal). Eelnevast järeldub, et õpiränne Tõrva vallas on erinevates suundades. Tõrva valla haridusasutuste jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline, et õppijad eelistaksid koduvalla haridusasutusi. Olukorras kus õpilaste arv Tõrva vallas väheneb tuleb teha jõupingutusi, et pakkuda kvaliteetseid haridusvõimalusi ka teiste kohalike omavalitsuste lastele. Samas on oluline, et valla haridusasutuste võrgu planeerimisel arvestatakse ka naaberomavalitsustes toimuvate hariduskorralduslike muutustega.

2.3. Õpingute jätkamine

Aastatel 2015-2017 jätkasid üle poolte Tõrva valla koolides põhihariduse omandanud õpilastest õpinguid üldhariduskoolides (60-77%). Koolide lõikes oli üldhariduskoolides jätkajate osakaal suurem Tõrva Gümnaasiumis, mis oli üle 60%. Ala Põhikoolis oli aastate lõikes lõpetajate edasiõppimise osas erinevused: 2017. aastal jätkas 80% kutsehariduses ja 20% üldhariduses, 2015. aastal jätkas 33% kutsehariduses ja 67% üldhariduses. Hummuli Põhikoolis oli aastatel 2015-2017 kutsehariduses jätkajate osakaal 60% ja üldhariduses jätkajate osakaal 40%. Tõrva Gümnaasiumi põhikooli lõpetajatest jätkas õpinguid kodukoolis gümnaasiumiastmes ligi 80% lõpetajatest. Tõrva Gümnaasiumi gümnaasiumiastme lõpetanutest jätkas aastatel 2016-2017 kõrghariduse omandamist 57-60% lõpetanutest, 2015. aastal 77% lõpetanutest. Vastavalt oli kutsehariduses jätkajate osakaal 2016-2017 ligi 20% ja 2015. aastal vaid 3% (tabel 11). Tabel 11. Lõpetajate staatus lõpetamisele järgneval õppeaastal 10. novembri seisuga (allikas: HTM) Ei jätka Kutseharidus Kõrgharidus Üldharidus Kokku 2015 Ala Põhikool - 1 - 2 3 Hummuli Põhikool - 6 - 2 8 Riidaja Põhikool - 2 - 2 4 Tõrva Gümnaasium PK 1 11 - 23 35 Sh jätkavad kodukoolis - - - 18 - Tõrva Gümnaasium G 6 1 24 - 31 Kokku 7 21 24 29 81

16

Ei jätka Kutseharidus Kõrgharidus Üldharidus Kokku 2016 Ala Põhikool - 3 - 3 6 Hummuli Põhikool - 3 - 2 5 Riidaja Põhikool - - - 4 4 Tõrva Gümnaasium PK - 8 - 37 45 Sh jätkavad kodukoolis - - - 28 - Tõrva Gümnaasium G 4 3 11 - 18 Kokku 4 17 11 46 78 2017 Ala Põhikool - 4 - 1 5 Hummuli Põhikool - 3 - 2 5 Riidaja Põhikool - 2 - 2 Tõrva Gümnaasium PK 1 14 - 31 46 Sh jätkavad kodukoolis - - - 26 - Tõrva Gümnaasium G 6 5 15 - 26 Kokku 7 28 15 34 84

2.4. Koolide õpetajaskond

Tõrva valla koolides töötab 2018/2019 õppeaastal kokku 74 õpetajat 59-l ametikohal. Õpetajate arv koolide lõikes on esitatud tabelis 12.

Tabel 12. Õpetajad Tõrva valla koolides 2018/2019 õppeaastal (allikas: HTM) Õpetajate arv Ametikohtade arv Ala Põhikool 11 9 Hummuli Põhikool 12 8 Riidaja Põhikool 10 6 Ritsu Lasteaed-Algkool 5 3 Tõrva Gümnaasium 36 33 Kokku 74 59

Haridussilma andmetel on 2018/2019 õppeaastal Tõrva valla koolide õpetajatest 7% alla 39- aastased (5 õpetajat), 19% on vanuses 40-49 (14), 53% on vanuses 50-59 (39) ja 22% vanuses 60+ (16). Koolide lõikes on kõige noorema õpetajaskonnaga Riidaja Põhikool ja Tõrva Gümnaasium, kus õpetajate osakaal vanuses 60+ on kõige väiksem. Vanem õpetajaskond on Hummuli Põhikoolis, kus üle 60-aastased õpetajad moodustavad õpetajaskonnast 50% (joonis 15).

100% 14% 27% 80% 60+ 50% 40% 60% 70% 50-59 36% 20% 67% 40% 25% 40-49 18% 20% 30% 40% 11% 30-39 18% 25% 0% 8% Ala Põhikool Hummuli Riidaja Põhikool Ritsu Lasteaed- Tõrva Põhikool Algkool Gümnaasium

Joonis 15. Tõrva valla õpetajad vanusegruppide lõikes 2018/2019 õppeaastal (allikas: Haridussilm)

17

Meesõpetajaid töötab Tõrva valla koolides 2018/2019 õppeaastal 11 õpetajat, mis on 15% õpetajaskonnast. Noori meesõpetajad on siiski vähe, alla 50-aasteseid on kokku 5 õpetajat. Suurim meesõpetajate osakaal on Riidaja Põhikoolis (tabel 13). Tabel 13. Tõrva valla koolide õpetajad vanusegruppide lõikes 2018/2019 õppeaastal (allikas: HTM)

Meesõpetajate arv Osakaal Vanus

Ala Põhikool 2 18% < 30, 40-49 Hummuli Põhikool 1 8% > 60 Riidaja Põhikool 2 20% 50-59 Ritsu Lasteaed-Algkool - 0% - Tõrva Gümnaasium 6 17% < 30, 40-49, 50-59 Kokku 11 15%

Pedagoogide arv Tõrva Muusikakoolis on aastatel 2008-2019 jäänud vahemikku 8-11. Alates 2015/2016 õppeaastast töötab huvikoolis 11 ametikohal 11 pedagoogi, nendest 9 õpetajat ja 2 huvihariduse spetsialisti. Õpetajaskond on eakas: 46% pedagoogidest on vanuses 60+ (5), vanuses 50-59 töötab huvikoolis 4 pedagoogi (36%), vanuses 40-49 1 pedagoog (9%) ja vanuses 30-39 on samuti 1 pedagoog (9%). 2.5. Noorsootöö Tõrva vallas tegutsevad Tõrva Avatud Noortekeskus, Hummuli Noortetuba, Riidaja Noortetuba ja Ritsu Noortetuba. Tõrva Avatud Noortekeskus (ANK) tegutseb 2004. aasta aprillikuust 2003. aastal suletud Patküla Põhikooli rekonstrueeritud tiivas. Maja kolmel korrusel on võimalik pidada tähtpäevi, koolitusi ja seminare ning osaleda treening-gruppide tegevuses. Lisaks on olemas bändiruum koos salvestusruumiga, fotostuudio, arvutid, mängud ning noorte päralt on majas köök ja õues avar väliala. Tõrva ANK täidab ka omamoodi kultuuri- ja spordikeskuse funktsiooni, siin käiakse tähtpäevi pidamas, toimuvad koolitused ja seminarid ning tegutsevad treeningrühmad täiskasvanutele. Välialal on jalgpalliväljak, korvpalliplats, skatepark ja madalseiklusrada. Lisaks saab mängida discgolfi. Noortekeskuses töötab põhikohaga kolm töötajat: noorsootöötaja, administraator ja juhataja. Lisaks tegelevad noortega ringide juhendajad ja treenerid. Hummuli Noortetoa tegevuse eesmärgiks on noorsootöö hoogustamine, laste ja noorte spordi ning vaba aja aktiivse veetmise edendamine. Hummuli noortetuba avati 2013. aasta septembris. Tegutsetakse ühes 40 m² suuruses toas, mis asub Hummuli Rahvamaja 2. korrusel. Noortetoas on neli arvutit, mida noored kasutavad aktiivselt. Lisaks on olemas televiisor, erinevad mängud, videokassettide mängija koos erinevate videokassettidega, DVD-mängija, kombineeritud mängulaud (piljard, jalgpall, õhuhoki) ning vahendid joonistamiseks ja kirjutamiseks. Hoones tegutsevad veel Hummuli Rahvamaja, Hummuli Raamatukogu, lasteaed Sipsik, Hummuli Perearstikeskus ja käsitööringid. Hoonest ligi 700 meetri kaugusel asub Hummuli Põhikooli staadion, kus noortel on võimalus mängida jalg-, võrk- ja korvpalli. Hummuli pargis on võimalik kasutada hiljuti ehitatud välijõusaali.

Riidaja noortetuba asub Riidaja kultuurimaja hoones. Noortetoas saab mängida õhuhokit, lauajalgpalli, piljardit ning mitmeid lauamänge. Olemas on suur hulk erinevaid mänge ja teler

18 ning kasutada üle 100 filmi. Õppetööks või ajaviiteks on kasutada kaks lauaarvutit, ühel arvutil on olemas kõlarikomplekt ja printer. Noortetoas saab tegeleda käsitööga ja joonistada. Noortetoa juures asuvas pargis saab sõita tõukeratastega ning talvisel ajal tõukekelkudega. Kuna noortetuba asub kultuurimajas, siis on võimalik kasutada seal olevat suurt saali, et korraldada erinevaid üritusi, näituseid ja vaadata kino. Samuti saab kasutada täisvarustuses kööki.

Tõrva vallas tegutseb 2012. aastal asutatud MTÜ Tõrva Noorte Liit, mille eesmärgid on tutvustada noortele demokraatia põhimõtteid, rääkida kaasa Tõrva linna puudutavate otsuste tegemisel ning arendada, toetada ja kaitsta noorte huve ning omaalgatust. Samuti on nende vedada Tõrvas tegutsev Tõrva Raadio.

Tõrva vallas toimuvat noorsootööd aitavad edendada maakonna noortekogud. Valgamaa Noortekogu on 2006. aastal loodud vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on võimaldada noortel aktiivselt osaleda ühiskondlikus elus. Koostööd tehakse MTÜ-ga Valgamaa Noorsootöökeskus TANKLA, mis ühendab Valgamaa noorsootöötajaid. Samuti on koostöö Kaitseliiduga, piirkonnas on aktiivne noorkotkaste ja kodutütarde rühm. Suviti käivad noored Kaitseliidu korraldatavas Looduskoolis. Ollakse noortekeskus Eesti ANK liikmeks, mille kaudu saadakse infot noorsootöö poliitika kohta, on võimalus kaasa rääkida ja osaleda rahvusvahelises noorsootöös.

2.6. Huviharidus

Tõrva valla koolides ja lasteaedades korraldatakse huvitegevust õppetööd toetava tegevusena. 2018/2019 õppeaastal tegutseb koolides ja lasteaiarühmades kuues valdkonnas (sport, muusika, üldkultuur, tants, kunst, loodus- ja täppisteadused) kokku 48 huviringi (tabel 14). Tabel 14. Huviringide arv Tõrva valla haridusasutustes valdkondade lõikes 2018/2019 õppeaastal (allikas: Tõrva VV) Loodus- Muu- Üld- Sport Tants Kunst ja täppis- Kokku sika kultuur teadus Ala Põhikool 2 2 4 - 1 2 11 sh lasteaed - - - - - 1 1 Hummuli Põhikool 3 2 2 - - 2 9 Hummuli Lasteaed Sipsik - - - - - 1 1 Riidaja Põhikool 2 1 3 1 - 2 9 Ritsu Lasteaed-Algkool 1 3 1 1 1 2 9 sh lasteaed - - - - - 1 1 Tõrva Gümnaasium 5 1 4 3 - 4 17 Kokku 13 9 14 5 2 15 58 sh koolid 13 9 14 5 2 12 55 sh lasteaiad - - - - - 3 3

Koolide lõikes on huviringide arv suurim Tõrva Gümnaasiumis (17) ja Ala Põhikoolis (11). Kõigis kuues huvitegevuse valdkonnas tegutsevad ringid Ritsu Lasteaed-Algkoolis, ülejäänud haridusasutustes on 1-2 valdkonda huviringidega katmata. Spordi, muusika, üldkultuuri ning loodus- ja täppisteaduse huviringid tegutsevad kõikides koolides, tantsuringid puuduvad kahes koolis (Ala Põhikool, Hummuli Põhikool), kunstiringid puuduvad kolmes koolis (Hummuli

19

Põhikool, Riidaja Põhikool, Tõrva Gümnaasium). Kunstiring on lahendatud eraldiseisvana Tõrva Kunstistuudiona, mis tegutseb Tõrva Kultuurimaja kolmandal korrusel. Valdkondade lõikes on huviringide arv kõige suurem loodus- ja täppisteaduse valdkonnas, kus valla haridusasutustes tegutseb kokku 15 ringi, nendest 3 tegutseb lasteaiarühmades ja 12 koolides. Järgnevad spordi ja üldkultuuri valdkonnad, milles tegutseb 13-14 ringi. Üldkultuuri valdkonnas tegutsevad näite-, aiandus-, puutöö-, meisterdamis-, keele- ja fotoringid. Kõige enam on valdkondade lõikes puudu kunstiringidest. Huviringides osalejate arvust annab ülevaate tabel 15. Tabel 15. Osalejate arv Tõrva valla haridusasutuste huviringides valdkondade lõikes 2018/2019 õppeaastal (allikas: Tõrva VV) Muu- Üld- Loodus-ja Sport Tants Kunst Kokku sika kultuur täppisteadus Ala Põhikool 11 13 41 - 9 19 93 sh lasteaed ------10 10 Hummuli Põhikool 28 16 28 - - 23 95 Hummuli Lasteaed Sipsik - - - - - 10 10 Riidaja Põhikool 15 8 18 16 - 7 64 Ritsu Lasteaed-Algkool 10 21 8 12 9 26 86 sh lasteaed - - - - - 14 14 Tõrva Gümnaasium 128 46 143 46 - 63 426 Kokku 192 104 238 74 18 172 798 sh koolid 192 104 238 74 18 138 764 sh lasteaiad - - - - - 34 34

Suurim on huviringides osalejate arv Tõrva Gümnaasiumis (426), järgnevad Hummuli Põhikool (95), Ala Põhikool (83), Ritsu Lasteaed-Algkool (86) ja Riidaja Põhikool (64). Huviringide kohti ühe õpilase kohta on kõige enam Ritsu Lasteaed-Algkoolis (6,0), järgnevad Hummuli Põhikool (2,1), Ala Põhikool (1,9)ja Riidaja Põhikool (1,5). Tõrva Gümnaasiumis on ühe õpilase kohta 1,0 huviringi kohta.

Valdkondade lõikes on valla koolides tegutsevatest huviringides suurima osalejate arvuga üldkultuuri valdkond (30%), järgnevad spordi valdkond (24%), loodus- ja täppisteaduste valdkond (22%) ja muusika valdkond (13%). Tantsuringides osaleb 9% ja kunstiringides 2% koolide huviringides osalejatest. Koolides kokku tegutseb 2018/2019 õppeaastal 37 ringijuhti. Ringijuhi kohtade arv on suurem (56), kuna sama ringijuht juhendab huviringe mitmes valdkonnas – näiteks muusikaringi juht juhatab näiteringi (Hummuli Põhikool), liikumisringi juht juhib rahvatantsuringi (Riidaja Põhikool), robootika ringi juht juhib rahvatantsuringi (Tõrva Gümnaasium). Ringijuhtide arv valla koolides valdkondade lõikes on esitatud tabelis 16. Koolides on 9-11 ringijuhi kohta, Tõrva Gümnaasiumis 16 kohta. Valdkondade lõikes tegutseb koolides kõige rohkem ringijuhendajaid üldkultuuri valdkonnas (16), järgneb loodus- ja täppisteaduse valdkond (12). Tabel 16. Ringijuhi kohtade arv Tõrva valla koolide huviringides valdkondade lõikes 2018/2019 õppeaastal (allikas: Tõrva VV) Muu- Üld- Loodus-ja Sport Tants Kunst Kokku sika kultuur täppisteadus Ala Põhikool 2 2 4 - 1 2 11 Hummuli Põhikool 3 3 3 - - 2 11

20

Muu- Üld- Loodus-ja Sport Tants Kunst Kokku sika kultuur täppisteadus Riidaja Põhikool 2 1 3 1 - 2 9 Ritsu Lasteaed-Algkool 1 3 1 1 1 2 9 Tõrva Gümnaasium 3 1 5 3 - 4 16 Kokku 11 10 16 5 2 12 56

Kuigi ringijuhtide arv on suur, on nende koormus kuus väike. Ala Põhikoolis töötab 2018/2019 õppeaastal 9 ringijuhti kokku koormusega 0,99, ülejäänud valla koolides jääb ringijuhtide summaarne koormus kuus sellest näitajast väiksemaks (tabel 17). Tabel 17. Ringijuhtide töökoormus kuus Tõrva valla koolide huviringides valdkondade lõikes 2018/2019 õppeaastal (allikas: Tõrva VV) Muu- Üld- Loodus-ja Sport Tants Kunst Kokku sika kultuur täppisteadus Ala Põhikool 0,14 0,14 0,52 - 0,09 0,10 0,99 sh lasteaed - - - - - 0,05 0,05 Hummuli Põhikool 0,19 0,05 0,10 - - 0,22 0,56 Riidaja Põhikool 0,10 0,05 0,20 0,05 - 0,05 0,45 Ritsu Lasteaed-Algkool 0,09 0,27 0,09 0,09 0,09 0,10 0,73 sh lasteaed - - - - - 0,05 0,05 Tõrva Gümnaasium 0,35 0,15 0,20 0,45 - 0,80 1,95 Kokku 0,87 0,66 1,11 0,59 0,18 1,37 4,78 sh lasteaed - - - - - 0,10 0,10

Ringijuhtide kontakttundide arv nädalas valdkondade lõikes on esitatud tabelis 18. Ringijuhtide kontakttundide arv nädalas on suurim Tõrva Gümnaasiumis (24), järgneb Ala Põhikool(21). Kokku on valla koolide huviringides ühes nädalas kokku 86 kontakttundi, valdkondade lõikes on nende arv suurim üldkultuuri valdkonnas (30%) ning loodus-ja täppisteaduste valdkonnas (22%). Tabel 18. Ringijuhtide kontakttundide arv nädalas Tõrva valla koolide huviringides valdkondade lõikes 2018/2019 õppeaastal (allikas: Tõrva VV) Muu- Üld- Loodus-ja Sport Tants Kunst Kokku sika kultuur täppisteadus Ala Põhikool 3 3 12 - 2 2 22 sh lasteaed - - - - - 1 1 Hummuli Põhikool 4 3 2 - - 5 14 Riidaja Põhikool 2 1 3 1 - 1 8 Ritsu Lasteaed-Algkool 2 6 2 2 2 2 16 sh lasteaed - - - - - 1 1 Tõrva Gümnaasium 3 2 7 5 - 7 24 Kokku 14 15 26 8 4 19 86 sh lasteaed - - - - - 2 2

Kokkuvõttes on Tõrva valla koolide lõikes huviringide valik kõige suurem Ritsu Lasteaed- Algkoolis, kus kuues valdkonnas kokku tegutseb 9 ringi. Arvuliselt tegutseb kõige rohkem huviringe Tõrva Gümnaasiumis, see on 17 huviringi, need on viies valdkonnas - katmata on kunsti valdkond. Viimase rolli täidab Tõrva Kunstistuudio, mis tegeleb Tõrva Kultuurimaja

21 ruumides, kolmandal korrusel. 2018/2019 õppeaastal oli õpilasi kokku 35, mis jagunes kolme rühma vahel: keraamika (10 last), käsitöö (13) ja maalimine (12). Lisaks lastele pakuti õpet ka täiskasvanutele.

Huvitegevuses osalejate osakaal on suurim Ritsu Lasteaed-Algkoolis, kus ühe õpilase kohta on 6,0 huviringi kohta. Väikseim on huvihariduses osalejate osakaal Tõrva Gümnaasiumis, kus ühe õpilase kohta on 1,0 huviringi kohta.

Koolide lõikes on huviringide tegevuse maht kõige suurem Ala Põhikoolis, kus ringijuhtide koormus kuus on kokku 0,99. Kontakttundide arv nädalas on suurim Tõrva Gümnaasiumis, kokku 24 tundi.

Tõrva valla Noortekeskuse tegevuskohtades tegutseb 17 ringijuhendaja käe all 11 ringi erinevates valdkondades: robootika, kokaklubi, tänavatants, fotograafia jne (tabel 19). Kokku on noortekeskuse huvitegevuses enam kui 327 kohta, osalevate noorte arv nii suur ei ole, kuna paljud noored osalevad enam kui ühes huviringis. Tabel 19. Huvitegevusringid Tõrva Avatud Noortekeskuses 2018. aastal (allikas: Tõrva VV) Juhen- Kontakt- Laste Nimetus Tegevuskoht dajate tundide arv arv arv nädalas Robootika Tõrva ANK 1 101 2 Kokaklubi Tõrva ANK 1 12 0,75 Parkuur Ritsu saal 1 15 0,5 Taekwondo Tõrva ANK 2 15 3,0 Tänavatants Tõrva ANK 1 25 2,0 Majandusring Tõrva ANK 1 20 5,0 Airika Vettik fotostuudio, Ala Fotograafia 2 18 3,0 Põhikool, Riidaja Noortetuba Male- ja kabering Tõrva Gümnaasium 1 11 2,5 HOP tantsuklubi Tõrva ANK 3 79 2 Näitering Tõrva ANK 2 19 3,0 Sotsiaalsete oskuste ring Tõrva ANK 2 12 2,0 Kokku 17 327 25,75

Tõrva vallas tegutseb JJ-Street Tantsukool, mis on kaasaegse tänavatantsu ja koreograafia huvikool, kus lisaks tantsule viiakse läbi laagreid ja tänavatantsufestivale. Tantsukooli tuntus on kasvanud ja näiteks korraldatakse Baltikumi suurimat tänavatantsufestivali JJ-Street Baltic Session'it ja rahvusvahelist tantsulaagrit Camp of Hip-Hop.

Tõrva vallas mitmeid spordiga seotud mittetulundusühinguid: Tõrva Jalgpalliklubi, MTÜ RS Motosport, MTÜ MR Racing Team, Spordiklubi Viraaž, MTÜ Tõrva Võrkpalliklubi, MTÜ Orienteerumisklubi Käbi. Keskseks spordiorganisatsiooniks on MTÜ Tõrva Spordiselts. Tõrva vallas saab viljeleda erinevaid spordialasid. Võimalik mängida tennist, saalihokit, korvpalli, jalgpalli, tegelda jooga ja orienteerumisega, Olemas on korrastatud terviserajad, samuti võimalused sportimiseks välitingimustes.

22

Tõrva valla huvihariduse valdkonnas on töötasu määrad erinevad (tabel 20). Koolide siseselt on kehtestatud ringijuhtidele ühesugused töötasu määrad (800 eurot kuus), välja arvatud Riidaja Põhikoolis, kus tasu määr varieerub 500 – 903 eurot kuus.

Noortekeskuse juhendajatest on kõrgeim töötasu robootika ringi juhendajal (1046 eurot kuus), teistel ringijuhtidel varieerub töötasu 390 – 130 eurot kuus. Tabel 20. Ringijuhtide töötasu 2018. aastal Tõrva vallas (allikas: Tõrva VV) Asutus Ringi nimetus Töötasu määr, eur Ala Põhikool Kõik ringid 800,00 Hummuli Põhikool Kõik ringid 800,00 Riidaja Põhikool TORE huviring 500,00 Puutööring 768,00 Spordiringid, tantsuringid 903,00 Loodus- ja täpisteadused 903,00 Muusikaring, meisterdamisring 903,00 Ritsu Lasteaed-Algkool Kõik ringid 800,00 Tõrva Gümnaasium Kõik ringid 800,00 Tõrva ANK Robootika 1046,0 Kokaklubi Parkuur 250,00 Taekwondo 380,00 Tänavatants 300,00 Majandusring 260,00 Fotograafia 390,00 Male- ja kabering 130,00 HOP tantsuklubi 130,00 Näitering 200,50 Sotsiaalsete oskuste ring 137,00

2.7. Raamatukogud

Tõrva vallas töötab seitse raamatukogu: nendest Tõrvas kolm - Tõrva Linnaraamatukogu, Tõrva Lasteraamatukogu ja raamatukogu Tõrva Gümnaasiumis. Veel on Helme raamatukogu Linna külas, Taagepera raamatukogu Ala külas, Hummuli Raamatukogu Hummuli alevikus ja Riidaja raamatukogu Riidajas. Raamatukogud toimivad iseseisvatena, olles ka aktiivsed kogukonnakeskused.

Raamatukogude roll kogukonnas on muutumas – raamatute kogumiselt ja laenutamiselt muututakse mitmekülgseks info- ja kultuuriasutuseks, kus inimene leiab meelelahutust (raamatud, näitused, kohtumised, mõnus ajaveetmise koht jm), toetust õppetegevusele, vajalikku infot ja abi.

23

3. Haridusasutuste finantsanalüüs

Haridusasutuste finantsnäitajate järelduste puhul tuleb arvesse võtta, hoonete funktsioonid ja seisukord on haridusasutuste lõikes erinevad, mistõttu ainuüksi haridusasutuste näitajate põhjal järelduste tegemine hoonete ressursikulude kohta pole täielik. Ennekõike on oluline arvestada, et paljudel juhtudel täidavad haridusasutused ka kogukonnakeskuse funktsioone, olles seega märksa polüfunktsionaalsemad kui vaid kitsalt haridusasutused.

3.1. Lasteaedade majanduslik olukord

Ametikohtade arv on suurim 6 rühmaga Tõrva Lasteaias Mõmmik (28,75). Ala Põhikooli, Riidaja Põhikooli ja Ritsu Lasteaed-Algkooli lasteaia osas töötavad ka kooli struktuuris olevad inimesed (tabel 21). Tabel 21. Ametikohtade arv Tõrva valla lasteaedades 2018/2019 õppeaastal (allikas: Tõrva VV) Hummuli Ritsu Tõrva Tõrva Ala Riidaja Lasteaed Lasteaed- Lasteaed Lasteaed Põhikool Põhikool Sipsik Algkool Mõmmik Tõrvalill Direktor Koolis 1,0 Koolis Koolis 1,00 1,00 Majandusjuhataja - - - - 0,75 0,500 Õpetaja 2,00 3,00 2,08 5,84 12,50 6,00 Õpetaja abi 1,00 1,00 1,00 3,0 6,00 3,00 Logopeed Koolis 0,53 0,13 Koolis 0,50 0,30 Eripedagoog Koolis - Koolis 0,50 - Muusikaõpetaja 0,13 - - 0,5 1,00 0,50 Liikumisõpetaja - - - - 1,00 - Meditsiiniõde - - - - 0,50 0,40 Koristaja/kütja Koolis - Koolis Koolis 1,00 2,00 Majahoidja - - - Koolis 1,00 0,75 Kokk Koolis - Koolis Koolis 2,00 1,0 Remonditööline - - Koolis - 1,00 - Kokku 3,13 5,53 3,21 9,34 28,75 15,45

Töötajate palgakulu lasteaedade lõikes iseloomustab tabel 22.

Tabel 22. Palgakulu Tõrva valla lasteaedades 2019. aasta eelarves (allikas: Tõrva VV)

Palgakulu aastas Ala Põhikool 25 656,04 Hummuli Lasteaed Sipsik 47 628,44 Riidaja Põhikool 34 296,96 Ritsu Lasteaed-Algkool 96 726,24 Tõrva Lasteaed Mõmmik 287 716,40

24

Tõrva Lasteaed Tõrvalill 146 028,80 Kokku 638 052,90

2018/2019 õppeaastal pakub Tõrva vallas üldharidust viis haridusasutust: üks lasteaed- algkool, kolm põhikooli ja üks gümnaasium. Ametikohtade arv koolide lõikes on esitatud tabelis 23.

Tabel 23. Ametikohtade arv Tõrva valla koolides 2018/2019 õppeaastal (allikas: Tõrva VV) Ritsu Ala Hummuli Riidaja Tõrva Lasteaed- Põhikool Põhikool Põhikool Gümnaasium Algkool Riik Direktor - 0,75 0,63 - 1,00 Vanemõpetaja - - - - 1,00 Õpetaja 3,09 - - - - Õpetaja 4,16 3,03 11,11 8,67 39,84 +par.õpetaja Klassiõpetaja 2,12 - - - - Eripedagoog - - 1,67 - - Kokku 16,32 9,42 6,46 3,03 41,84 KOV Direktor - 0,25 0,5 1,00 - Direktori asetäitja - - - - 1,00 Majandusjuhataja 1,00 - - 1,00 1,00 Sotsiaalpedagoog - 0,2 - - 1,00 Logopeed - 0,5 0,25 - Psühholoog - - - - 1,00 Ringijuht 0,22 0,62 0,42 1,37 1,95 Huvijuht/infojuht - 0,20 - - 2,00 Sekretär - 0,70 - - 1,00 Raamatukoguhoidja - 0,30 0,35 - 1,00 Pikapäevarühm 0,74 0,54 - - 3,76 Eripedagoog 0,50 0,58 0,25 - - Õpiabi - 0,04 - - - Õpilaskodu kasvataja 3,00 - - - - Kasvataja - - 0,60 3,76 e-kooli - - - 0,18 - administraator Karjäärinõustaja - - 0,10 - - Kokk 1,00 1,00 1,00 1,00 -

25

Ritsu Ala Hummuli Riidaja Tõrva Lasteaed- Põhikool Põhikool Põhikool Gümnaasium Algkool Koka abi 1,00 1,00 - 1,00 - Katlakütja 2,0 - - - - Sõiduõpetaja - - - - 1,17 Koristaja 2,1 3,00 1,00 1,00 12,33 Remonditööline - 1,00 0,25 1,00 - Kokku 11,74 8,93 4,12 7,97 27,21 Kõik kokku 28,06 18,35 10,58 11,00 69,05

Palgakulu koolide lõikes iseloomustab tabel 24.

Tabel 24. Palgakulu Tõrva valla koolides 2019. aastal (allikas: Tõrva VV)

Riik KOV Kokku Ala Põhikool 133 936,65 81 986,08 215 922,73 Hummuli Põhikool 143 320,34 88 781,82 232 102,16 Riidaja Põhikool 101 554,48 29 530,11 131 084,59 Ritsu Lasteaed-Algkool 37 453,20 56 414,16 93 867,36 Tõrva Gümnaasium 567 318,13 243 078,00 810 396,13 Kokku 983 582,80 499 790,17 1 483 372,97

Tõrva vallas tegutseb Tõrva Muusikakool, mille struktuuris on 2018/2019 õppeaastal 25,35 ametikohta ja planeeritav palgakulu 2019. aastaks 132 950, 20 eurot.

Lasteaedade tegevuskulude juures on vaatluse all personali- ja majandamiskulud. 2018. aastal moodustasid Tõrva valla lasteaedades suurema osa tegevuskuludest personalikulud: keskmiselt oli nende osakaal 89% (joonis 16).

500,000 450,000 400,000 350,000 300,000 Eur 250,000 200,000 150,000 100,000 50,000 0 Hummuli Tõrva La Tõrva La Ala La Riidaja La Ritsu La La Mõmmik Tõrvalill Majandamiskulud 2,313 10,706 7,577 8,184 57,994 35,527 Personalikulud 34,712 63,681 46,076 128,961 400,707 202,754

Joonis 16. Tõrva valla lasteaedade kulude struktuur ja maht 2018. a. eelarvete järgi, eurot

Lasteaedade majandamiskulusid absoluutväärtuses ja osakaaludes kajastab tabel 25. Andmete ebaühtlusest tulenevalt on täpsemaid mustreid raske välja tuua.

26

Tabel 25. Tõrva valla lasteaedade majandamiskulud 2018. aasta eelarvete järgi Tõrva Tõrva Hummuli Riidaja Majandamiskulud Ala La Ritsu La La La Kokku La Sipsik La Mõmmik Tõrvalill 736 1 530 403 6644 4034 13 347 Õppevahendid (7%) (20%) (50%) (11%) (11%) (11%) Kinnistute, hoonete ja 3817 556 286 30 235 10 074 44 968 ruumide majandamiskulud (36%) (7%) (3%) (52%) (28%) (37%) Toiduained ja toitlustus- 2 312 3 092 4 771 7 234 15 424 9 990 42 823 teenused (100%) (29%) (63%) (86%) (27%) (28%) (35%) 68 101 5797 5 966 Muud majandamiskulud (0,8%) (0,2%) (16,3%) (5%) 342 54 40 1480 477 2393 sh koolituskulud (3,2%) (0,7%) (0,5%) (2,6%) (1,3%) (2,0%) Kokku (100%) 2 312 10 706 7 577 8 184 57 994 35 527 122 300

Võttes aluseks 2017/2018 õppeaasta laste arvud lasteaedades, saab välja tuua kulude mahud ühe lapse kohta. Keskmine kulu ühe lasteaialapse kohta aastas on Tõrva vallas 3775 eurot. Lasteaedade lõikes on see summa väga erinev, alates 2314 eurost lapse kohta Ala lasteaias kuni 4450 euroni Tõrva lasteaias Mõmmik. Eelarvetes tuleb arvestada, et Ritsu lasteaia puhul ei sisaldu selles kinnisvarakulud, administreerimiskulud, sõidukite ülalpidamiskulud, info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kulud, meditsiinikulud ja hügieenitarvete kulud, ürituste korraldamise kulud ja veel mõned väikesemahulised majandamiskulud, mis on arvestatud kooli osa juures, ning Ala ja Ritsu lasteaia puhul ei sisalda eelarve toiduainete ja toitlustusteenuste kulusid. Majandamiskulud lapse kohta olid asutustes järgnevad: • Ala lasteaed 145 eurot, sh kinnisvarakulu 0 eurot; • Hummuli lasteaed Sipsik 595 eurot, sh kinnisvarakulu 212 eurot; • Riidaja lasteaed 505 eurot, sh kinnisvarakulu 37 eurot; • Ritsu lasteaed 234 eurot, sh kinnisvarakulu 8 eurot; • Tõrva lasteaed Mõmmik 563 eurot, sh kinnisvarakulu 294 eurot; • Tõrva lasteaed Tõrvalill 634 eurot, sh kinnisvarakulu 180 eurot.

Lasteaedade 2018. aasta tegevuskulud ühe lapse kohta on toodud joonisel 17.

6,000 4,453 4,255 4,133 3,918 4,000 3,577

2,314 Eur 2,000

0 Ala La Hummuli La Riidaja La Ritsu La Tõrva La Tõrva La Mõmmik Tõrvalill

Joonis 17. Tõrva valla lasteaedade tegevuskulud lapse kohta 2018. aastal (eur)

3.2. Lasteaedade töökohad ja töötasu

27

Kokku oli Tõrvas lasteaedades vastavalt 2018. aastaks kinnitatud koosseisudele 73,78 töökohta (joonis 18), sh Tõrva laseaias Mõmmik 34,5, lasteaias Tõrvalill 19,7, Ritsu lasteaias 9,34, Hummuli lasteaias Sipsik 4,53, Riidaja lasteaias 3,21 ja Ala lasteaias 2,5 töökohta. 50 40 34.5 30 19.7 20 9.34 10 2.5 4.53 3.21 Ametikohtade arv Ametikohtade 0 Ala La Hummuli La Riidaja La Ritsu La Tõrva La Tõrva La Sipsik Mõmmik Tõrvalill

Joonis 18. Tõrva lasteaedade personal 2018. aastal

Neljas lasteaias on tööl logopeedid; kõigil neil on osakoormus, ulatudes 0,125 ametikohast 0,53 ametikohani. Tõrva lasteaias Mõmmik on tööl eripedagoog (0,5 ametikohta). Sotsiaalpedagooge ega tugiisikuid ei olnud üheski lasteaias. Muu abitegevusega seotud töökohti – tervishoiutöötaja - on kahes lasteaias, Mõmmikus (0,5 ametikohta) ja Tõrvalilles (0,4 ametikohta). Neljas lasteaias on vaid põhitegevusega seotud töökohad. Direktorid on kolmel lastaial kuuest. Info töökohtade struktuuri kohta on toodud tabelis 26.

Tabel 26. Tõrva lasteaedade ametikohtade struktuur 2018. aasta andmete põhjal (ametikohtade arv ja osakaal (%) lasteaia kõigist ametikohtadest) (allikas: asutused) Ala Hummuli Riidaja Ritsu Tõrva Tõrva lasteaed lasteaed Lasteaed lasteaed lasteaed lasteaed Sipsik Mõmmik Tõrvalill Õpetajad 1,5 60 2 44 2,0835 65 6,346 68 14,57 50 6,58 42 Õpetaja 1 40 1 22 1 31 3 32 6 21 3 19 abid Tugispetsia- 0,539 12 0,12510 4 111 4 0,312 2 listid Direktorid 1 22 1 4 1 6 Kinnisvara- 3,7513 13 3,2514 21 haldus Toitlustus 2 7 1 6 Abitegevus 0,515 2 0,416 3 KOKKU 2,5 100 4,53 100 3,208 100 9,34 100 28,75 100 15,45 100

5 Sh 0,083 ametikohaga muusikaõpetaja. 6 Sh 0,5 ametikohaga muusikaõpetaja. 7 Sh 1,0 ametikohaga muusikaõpetaja ja 1,0 ametikohaga liikumisõpetaja. 8 Sh 0,5 ametikohaga muusikaõpetaja. 9 Sh 0,53 ametikohaga logopeed. 10 Sh 0,125 ametikohaga logopeed. 11 Sh 0,5 ametikohaga logopeed ja 0,5 ametikohaga eripedagoog. 12 Sh 0,3 ametikohaga logopeed. 13 Sh 0,75 ametikohaga majandusjuhataja, 1,0 koristaja, 1,0 majahoidja ja 1,0 remonditööline. 14 Sh 0,5 ametikohaga majandusjuhataja, 0,75 ametikohaga majahoidja ja 2 kütjat. 15 Sh 0,5 ametikohaga meditsiinitöötaja. 16 Sh 0,4 ametikohaga meditsiinitöötaja.

28

Kinnisvara, toitlustamise ja abitegevusega seotud ametikohti oli vaid kahes lasteaias, kus nende osakaal kõigist ametikohtadest oli 22% (Mõmmikus) kuni 30% (Tõrvalilles). Kõrvutades 2018. aasta lasteaedade personali andmeid ja 2018/19 lasteaialaste arve, on lasteaedades on keskmiselt 3,8 lapse kohta üks ametikoht ning 8,1 lapse kohta üks õpetaja ametikoht. Pedagoogilise personali ametikohti (õpetajad, õpetaja abid, tugispetsialistid, juhid) on üks iga 4,6 lapse kohta. Kõige vähem lapsi on ametikoha kohta Tõrva lasteaias Mõmmik (3,58). Kõige rohkem on lapsi ühe ametikoha kohta Ala lasteaias (6,4). Lasteaedades ühe ametikoha kohta lastest annab pildi joonis 19.

8.0 6.4 5.6 6.0 4.0

Laste arv Laste 3.3

4.0 2.8 2.9 ametikoha kohta ametikoha

2.0

0.0 Ala La Hummuli La Riidaja La Ritsu La Tõrva La Mõmmik Tõrva La Tõrvalill Sipsik

Joonis 19. Laste arvu ja ametikohtade arvu suhe Tõrva lasteaedades 2018. aastal

Tõrva lasteaedade pedagoogilise personali palgad on ühtlustatud palgamäära järgi. Lasteaiaõpetaja töötasumäär (bruto) 1,0 ametikohale on 2018. aastal 978 eurot kuus. Õpetaja abi töötasumäär on 620 eurot kuus.

3.3. Koolide majanduslik olukord

3.3.1. Koolide kulud

Koolide lõikes on eelarvete mahud erinevad, suurim eelarve oli Tõrva Gümnaasiumil (tabel 27).

Tabel 27. Tõrva valla koolide kulud 2018. aastal Kulud 2018, eur Sh toetus riigieelarvest, eur (% Kool (kassapõhine) eelarvest) Ala Põhikool 357 502 209 612 (59%) Hummuli Põhikool 339 985 187 399 (55%) Riidaja Põhikool 216 527 143 880 (66%) Ritsu Lasteaed-Algkool 196 627 49 867 (25%) Tõrva Gümnaasium 1 423 460 932 233 (65%) Kokku 2 534 102 1 522 993 (60%)

Koolide osas, mille riigieelarvest finantseerimise maht on teada, moodustas see kogueelarvest 55-66%. Erandiks on Ritsu Lasteaed-Algkool, mille riigieelarvest finantseerimise maht moodustas 25%.

29

3.3.2. Eraldised koolidele riigieelarvest

Riigi rahastus koolidele oli 2018. aastal kokku 1 522 993 eurot. Suurim oli see Tõrva Gümnaasiumile (932 233 eurot) ja väikseim Ritsu Lasteaed-Algkoolile (49 867 eurot). Lähema ülevaate riiklikust toetusest annab joonis 20, täpsemalt on toetuse struktuur näha tabelis 28.

1,200,000 1,000,000 932,233 800,000

600,000 Eur 400,000 209,612 187,399 143,880 200,000 49,867 0 Ala Põhikool Hummuli Põhikool Riidaja Põhikool Ritsu Lasteaed- Tõrva Gümnaasium Algkool

Joonis 20. Tõrva valla koolide toetused riigieelarvest 2018. aastal (eur) Tabel 28. Riigi eraldise struktuur Tõrva valla koolides 2018. aastal (eur) Ritsu Ala Hummuli Riidaja Tõrva Lasteaed- Põhikool Põhikool Põhikool Gümnaasium Algkool Finantseerimine 209 614 187 399 143 880 49 867 932 233 riigieelarvest kokku Toetus personalikuludeks 209 614 175 609 138 627 49 867 827 828 Toetus täiendkoolituseks 1 479 868 3 894 Toetus õppevahenditeks 4 026 2 503 19 717 Toetus koolilõunaks 6 286 1 881 71 00 Muud toetused Finantseerimine riigieelarvest 4 763 4 074 3 346 4 155 2 119 õpilase kohta

3.3.3. Koolide tegevuskulud

Koolide kogukuludest (enam kui 2,5 miljonit eurot) moodustasid 2018. aastal 78% personalikulud. Kooliti on see näitaja erinev vahemikus 64% (Ritsu Lasteaed-Algkool) kuni 84% (Hummuli Põhikool). Lähema ülevaate koolide tegevuskulude struktuurist annab tabel 29. Tabel 29. Tõrva koolide tegevuskulude struktuur 2018. aastal (eur) Ritsu Ala Hummuli Riidaja Tõrva Güm- Lasteaed- Kokku Põhikool Põhikool Põhikool naasium Algkool Personalikulud 290 812 284 607 177 784 125 949 1 106 482 1 985 094 (% eelarvest) (81%) (84%) (82%) (64%) (78%) (78%) Personalikulud ühe 6 609 6 175 4 135 10 496 2 515 3 393 õpilase kohta Majandamiskulud 65 690 55 660 38 743 63 466 314 454 538 013 (% eelarvest) (18%) (16%) (18% (32%) (22%) (21%) Majandamiskulud ühe 1 493 1 210 901 5 289 * 715 920 õpilase kohta

30

Ritsu Ala Hummuli Riidaja Tõrva Güm- Lasteaed- Kokku Põhikool Põhikool Põhikool naasium Algkool sh kinnisvarakulud17 34 127 18 457 18 062 44 140 119 840 234 626 (% majandamiskuludest) (52%) (33%) (47%) (70%) (38%) (44%) Kulud kokku 357 501 339 985 216 527 196 627 1 423 460 2 534 102 Kulud kokku ühe õpilase 8 125 7 391 5 036 16 386 3 235 4 332 kohta

*-majandamiskulude baas õppeasutuses täpselt defineerimata Kõige suurema osa majanduskuludest moodustasid kinnisvarakulud – 234 626 eurot aastas ehk 44% majandamiskuludest, kooliti oli see näitaja vahemikus 33% (Hummuli Põhikool) kuni 70% (Ritsu Lasteaed-Algkool). 6-7% majandamiskuludest moodustasid õppevahendite kulud ja 5% majandamiskuludest info- ja kommunikatsiooni tehnoloogiate kulud. Kinnisvarakulude osakaalu poolest kooli eelarves eristub Ritsu Lasteaed-Algkool 70%ga (hõlmab ka lasteaia osa). Teistes koolides oli see vahemikus 33-52%. Koolide kogukulude erinevus õpilase kohta on varieeruv, suurima ja väikseima kulu erinevus on enam kui viiekordne. Tõrva Muusikakooli eelarve oli 2018. aastal 212 665 eurot, millest personali kulud moodustasid 86% (183 564 eurot) ja majandamiskulud 5% (10 309 eurot).

3.3.4. Koolide ametikohtade struktuur ja tööjõukulud

Kokku on 2018. aastal Tõrva valla koolides 137,04 ametikohta, sh 66,81 õpetaja ametikohta (tabel 23):

• Ala Põhikoolis 28,06 ametikohta, sh 11,11 õpetaja ametikohta (osakaal 40%); • Hummuli Põhikoolis 18,35 ametikohta, sh 8,67 õpetaja ametikohta (osakaal 47%); • Riidaja Põhikoolis 10,58 ametikohta, sh 4,16 õpetaja ametikohta (osakaal 39%); • Ritsu Lasteaed-algkoolis 11,00 ametikohta, sh 3,03 õpetaja ametikohta (osakaal 28%); • Tõrva Gümnaasiumis 69,05 ametikohta, sh 39,84 õpetaja ametikohta (osakaal 61%).

Võrdleva ülevaate ametikohtade struktuurist annab joonis 21.

17 Haridusasutuste pinnad: lasteaed Mõmmik 703 m², Hummuli lasteaed Sipsik 276 m², lasteaed Tõrvalill 403 m², Ala kool 2671 m² (sealhulgas lasteaed 216 m², õpilaskodu 363 m², spordisaal 686 m² kus asub ka Ala rahvamaja osa), Hummuli kool 1276 m², Riidaja kool 1330 m² (sealhulgas lasteaia osa 117 m²), Ritsu Lasteaed-Algkool: kooli osa 544 m², lasteaed 553 m² (Lisaks söökla, mis teenindab nii kooli, lasteaeda kui ka väljaspool kooli kliente 570 m². Samas majas asub ka spordisaal, mida kasutavad lapsed kehalise tundideks), Tõrva Gümnaasium 5815 m² (kasulik pind), sh Tõrva Muusikakool 335 m².

31

100% 0.87 4.14 2.40 1.97 9.71 Huvitegevuse ja õpilashoiuga 80% 2.25 7.10 5.00 14.50 seotud ametikohtade arv 60% 5.00 Kinnisvara ja toitlustusega seotud 40% 7.46 ametikohtade arv 16.82 10.95 44.84 20% 4.03 Põhitegevuse ametikohtade arv 0% Ala Põhikool Hummuli Riidaja Ritsu Tõrva Põhikool Põhikool Lasteaed- Gümnaasium algkool

Joonis 21. Tõrva koolide ametikohtade arvud ja osakaalud 2018. aastal (tulpadel toodud numbrid kajastavad ametikohtade arve, tulpade kõrgused väljendavad osakaale)

Põhitegevuse ametikohtadena on arvestatud õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate, õppejuhtide ja erinevate tugispetsialistide ametikohad. Kokku on Tõrva vallas neid ametikohti 84,1 (61% kõigist ametikohtadest). Tugispetsialistide ametikohti on kõige vähem Ritsu Lasteaed-algkoolis (0,125 logopeedi ametikohta). Enamasti on tugispetsialistid tööl osakoormusega (keskmine ametikoha suurus 0,535). Logopeed töötab viiest koolist kolmes (Ala, Hummuli, Ritsu). Sotsiaalpedagoog töötab kahes koolis (Hummuli ja Tõrva) ja eripedagoog on kahes koolis (Ala, Tõrva). Kinnisvara ja toitlustusega oli seotud 33,85 ametikohta (25% kõigist ametikohtadest). Madalaim kinnisvara ja toitlustusega seotud ametikohtade osakaal on Riidaja Põhikoolis ja Tõrva Gümnaasiumis(21%), suurim Ritsu Lasteaed-algkoolis (45%). 19,09 ametikohta (14% ametikohtadest) on seotud huvitegevuse ja õpilashoiuga. Ala Põhikoolis on selle kategooria ametikohtade arv teistest kõrgem (15% ametikohtadest) – see tuleneb õpilaskodu kasvatajate ametikohtadest. Õpilase kohta on ametikohtade arv suurim Ritsu Lasteaed-algkoolis (0,9) ja Ala Põhikoolis (0,46) ja väikseim Tõrva Gümnaasiumis (0,18) ja Riidaja Põhikoolis (0,23). Lähem info on toodud tabelis 30. Tabel 30. Tõrva koolide ametikohtade arvud õpilase kohta 2018. aastal18 Ritsu Hummuli Riidaja Tõrva Ala Põhikool Lasteaed- Põhikool Põhikool Gümnaasium algkool Ametikohtade arv õpilase 0,64 0,40 0,25 0,92 0,16 kohta Põhitegevusega seotud ametikohtade arv õpilase 0,38 0,24 0,17 0,34 0,10 kohta Õpetajate ametikohtade arv 0,30 0,19 0,14 0,25 0,09 õpilase kohta Kinnisvara ja toitlustusega seotud ametikohtade arv 0,16 0,11 0,05 0,42 0,03 õpilase kohta

Tõrva valla koolide tööjõukulud on 2018. aastal ca 2 miljonit eurot. Üle kõigi koolide on ühtlustatud õpetaja töötasumäär 1,0 ametikohale: see on 1 150 eurot kuus (bruto).

18 Arvestatud on 2017/18 õppeaasta õpilaste arvudega.

32

4. Haridusvaldkonna investeeringute vajadused

Järgnevalt esitame investeeringute vajadused valla haridusasutuste lõikes (Tabel 31). Ainukesena on olulised investeeringud tänaseks tehtud Riidaja Põhikoolis.

Tabel 31. Investeeringute vajadused haridusasutuste lõikes19, eurodes (haridusjuhtide ettepanekud)

Tõrva Gümnaasium Investeeringu nimetus 2019 2020 2021 2022 Kokku summa Ujula- õpilaskodu x x 1 700 000 Tõrva Gümnaasiumi staadion X 500 000 Gümnaasiumihoone x x X X Rekonstrueerimine Liikluskorralduse muutmine x Sisehoovi ja tee katmine x 20 000 tänavakividega Lifti ehitamine. x 44 700 IT- vahendite, õppevahendite x x X X kaasajastamine Mänguväljakute rajamine ja x x X X kaasajastamine

Ritsu Lasteaed-Algkool Investeeringu nimetus 2019 2020 2021 2022 Kokku summa Lasteaia riieteruumi remont x 3 000 Projektori ostmine x 695 Rühmaruumi remont x 3 200

Tõrva Muusikakool Investeeringu nimetus 2019 2020 2021 2022 Kokku summa 65 aastat vana tiibklaveri 3 190 3 190 renoveerimine Kontsertklassi (A-21) kapitaalremont X ja vajaliku helikindluse saavutamine Klassiruumide B-008, B-304, B-305, X B-306 renoveerimine ja muusikakooli õppetööks sobivaks kohandamine Muusikakooli klassi A-1, õpetajate X puhkeruumi ja pillide hoiuruumi renoveerimine

Hummuli Lasteaed Sipsik Investeeringu nimetus 2019 2020 2021 2022 Kokku summa Õueala vahendid 2500 2500 2500 2500 10 000

Tõrva Lasteaed Tõrvalill Investeeringu nimetus 2019 2020 2021 2022 Kokku summa Piirdeaia ehitamine * 5 400

19 Andmed on kogutud haridusasutuste juhtidelt

33

Põrandate vahetamine * 3 200

Tõrva Avatud Noortekeskus Investeeringu nimetus 2019 2020 2021 2022 Kokku summa Arvutid ja paljundusmasin, 1 800 1 000 2 800 programmvara Vana hoone lammutamine ja alale ? ? ? parkla rajamine Vana kuurihoone lammutamine ? ? Siseskatepargi rajamine Ritsu ? ? ? ? ujulahoonesse

Hummuli Põhikool Investeeringu nimetus 2019 2020 2021 2022 Kokku summa Koolimajaesise ringplatsi lipuväljaku korrastamine ja lipuvalgustuse ehitamine IT ja robootikavahendid 1200 500 500 500 2700 eurot robootika 5 tahvlit 2-3 2-3 3000 5 tahvlit u 1500 sülearvut sülearvut u 1500 eurot it it eurot sh 1 tahvel kooli kokale 2-3 4000-5000 sülearvu Direktori tit arvuti- Hummuli staadioni renoveerimine Kooli mänguväljaku kordategemine, 3000 Võimalus atraktsioonide soetamine soetada osade kaupa 8000 Koolimaja akende vahetamine Kooli spordisaali/spordiruumide ehitamine või külakeskuse ruumid sportimisvõimalustega

Ala Põhikool Investeeringu nimetus 2019 2020 2021 2022 Kokku summa Kooli õuealal tiigi puhastamine x 1 000 Lasteaia mänguväljakule uus aia x 3 500 ehitamine Katlamaja ümberseadistamine x ? Vana maja fassaad X 50 000 Vana maja kanalisatsioonitrassi X ? ühendamine ühisreoveevõrku

5. Tõrva valla haridusvaldkonna võimalik visioon

34

Tõrva vald on elukestva õppe eestvedaja, õppija individuaalseid vajadusi ja valikuid toetav. Õppimine on õppijakeskne ja koostöine, suunatud iga õppija võimete arendamisele, tema eneseteostusele ja toimetulekule elus. Rakendatakse kaasava hariduse põhimõtteid, toimub õppijate probleemide varajane märkamine ja vajadusel lahendusi toov tugi. Valla haridusasutused moodustavad tervikliku võrgustiku, mis on lapsesõbralik ja tagab kvaliteetse alus-, põhi-, gümnaasiumi-, huvi- ja täiskasvanuhariduse omandamise ning noorsootöö kaasaegses õpikeskkonnas. Hariduses töötavad motiveeritud ja väärtustatud töötajad, kes teevad tihedat koostööd, sh lapsevanematega. Haridusasutused osalevad aktiivselt kogukonnatöös.

Alusharidus:

• Kodulähedased lasteaiad ja kõigile vallas registreeritud lastele on lasteaiakohad tagatud • Lapsed õpivad tänapäevases õpikeskkonnas, mis on lapsesõbralik, turvaline ja tervist edendav • Arvestatakse lapse erivajadustega • Tagatakse laste sujuv ja probleemideta üleminek lasteaiast ja kodust kooli • Vajadusel rakendatakse sihtotstarbeline toetus eralastehoiu teenuse osutajatele, et tagada paindlikud lastehoiu tingimused lastega peredele

Üldharidus:

• Põhikooli I aste võimalikult laste kodu lähedal, II ja III kooliaste sõltuvalt laste miinimumarvust20 • Gümnaasiumihariduse tagamine vallas • Hariduse omandamine kaasaegses, turvalises ja kvaliteetses õpikeskkonnas, mis arvestab ka erivajadustega lastega • Kvalifikatsiooniga motiveeritud ja hästi tasustatud õpetajad • Õppija annete väljaselgitamine, õppimise tahte, loomingulisuse ja ettevõtlikkuse eesmärgistamine õppetöös • Hariduslike tugiteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine • Karjääriplaneerimise arendamine, õppimise sidumine tööturu vajadustega, õppijate ja lapsevanemate nõustamine haridusvalikute tegemisel • Digipädevuste laiendamine

Huviharidus, huvitegevus ja noorsootöö:

• Mitmekesised huvihariduse ja –tegevuse valikud lasteaedade ja koolide juures • Tõrva Muusikakooli võimaluste avardamine, muusikaõpe soovijate kättesaadav ja taskukohane • Aktiivne noorsootöö • Pädevad ja hästi tasustatud juhendajad ja ringijuhid • Kutsega noorsootöötajad • Paindlik õpilastransport, mis võimaldab soovijatel osalemise huvitegevuses • Lastevanemate aktiivne osalus hariduskorralduses.

Täiskasvanuharidus

20 teised astmed sõltuvalt laste miinimumarvust nelja aasta perspektiivis

35

• Täiskasvanuhariduse laiendamine, elukestva õppe arendamine • Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks • Süsteemne ja tõhus karjääriplaneerimine, uute oskuste omandamine • Haridusasutuste tõhus koostöö ettevõtjatega, kutse- ja kõrgkoolidega ja teiste asjast huvitatud organisatsioonidega

5.1. Haridusvaldkonna arendamise eesmärgid

E1. Terviklik, hästi koordineeritud ja tõhusalt toimiv tänapäevase õpikeskkonnaga innovaatiliste haridusasutuste ja raamatukogude koostöövõrk, mis võimaldab õppijal omandada väga head alus-, üld- ja huviharidust.

Tegevused

• Kõigile vallas registreeritud lastele lasteaias ja üldhariduskoolides kohtade tagamine. • Koolikohustuslike laste üle arvestuse pidamine ja koolikohustuse täitmise kontroll • Koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide materiaalse baasi hoidmine ja õpikeskkonna parendamine • Põhihariduses I kooliastme säilitamine, II ja III kooliastme optimeerimine vastavalt õpilaste arvule. • Ala Põhikooli ja Ritsu lasteaed-algkooli ühendamine ühtse juhtimise alla. • Õpilaskodu otstarbekuse rajamise selgitamine Tõrva Gümnaasiumi juurde, Ala Põhikooli juures oleva õpilaskodu sulgemine. • Koolitranspordi tagamine lihtsustatud õppekava järgi õppivatele lastele • Tõrva Lasteaed Mõmmik ja Tõrva Lasteaed Tõrvalill viimine ühtse juhtimise alla, pakkuda uusi tegevussuundi, paindlikkust. Õppejuht kahe lasteaia peale. • Raamatukogude viimine ühtse juhtimise alla. • Õpilasliinide ja ühistranspordi sõidugraafikute viimine õppijatele vajaduspõhisemaks, vajadusepõhiste kompensatsioonimehhanismide kasutamine õpilaste liikumisvõimaluste suuremaks paindlikkuseks. • Kergliikluse võrgustiku arendamine, jalgsi- ja rattaga haridusasutuste kättesaadavamaks muutmine. • Lasteaedades valverühmade moodustamise otstarbekuse selgitamine

E2. Õppija vajadustest lähtuv ja valikuvõimalusi pakkuv lapsesõbralik õppeprotsess, mis kujundab õppiva eluviisiga isiksust ja võimaldab elus edukat toimetulekut.

Tegevused • Isiksust toetava õpikäsitluse suuna arendamine, võimaldades õpilastel valida enda huvi- ja võimetekohane õppevaldkond • Lasteaedades ja koolides kaasaegsete õppemeetodite, uuendusliku ning kaasaegse õppekava ja -vara juurutamine • Valla koolide sisehindamise tulemuste süstemaatiline läbiarutamine valla haridustöötajate koostöös • Eri osapoolte kaasatuse laiendamist õppekava arenduses ja õppetöös • Õppekavade rikastamine piirkonna eripärale tuginevate teemadega (nt pärandkultuur, keskkonnateemad), vastavates programmides ja projektides osalemine.

36

• Haridusasutustes lastele tervisliku toidu tagamine, õppija terviseteadlikkuse tõstmisele kaasaaitamine • IKT kasutusvõimaluste avardamine, IT-revisjoni läbiviimine. • Eelkutseõppe sisseviimine ja sidumine reaalõppesuunaga (Piirkondlikud ettevõtted ja koostöö nendega - Cleveron, Combiwood jne) • Ettevõtlusõppe tõhustamine koolides ja noortekeskuses, õpilasfirmade inkubaatori ja noorte ideelabori asutamine • Lasteaedade ja koolide osalemine üleriigilistes liikumistes: tervisedendus, kiusamisvaba lastead ja kool jt • Kooliminekutoetuste maksmise jätkamine • Edukate ainetundjate ja kooli lõpetajate ning nende õpetajate tunnustamine • Rahvusvaheliste suhete arendamine haridus- ja noorsootöö valdkondades, hariduslike välisprojektide rahaline toetamine vallaeelarvest

E3. Haridusasutustes töötab asjatundlik ja motiveeritud personal. Toimib haridustöötajate ühtne personali- ja palgapoliitika ning koordineeritud koolitamise süsteem.

Tegevused • Õpetajate ühtse värbamis-, motivatsiooni- ja koolituspoliitika kujundamine • Koolijuhtide, pedagoogilise personali ja hoolekogu liikmete koolitamine • Haridustöötajate eneseharimist toetavate ja nende mainet tõstvate projektide käivitamine • Lasteaiaõpetajate, noorsootöötajate ja huvikooli õpetajate palkade lähendamine õpetajate palkadele koolis • Õpetajate, ringijuhtide- ja noorsootöötajate iga-aastane tunnustamine

E4. Hästi toimiv integreeritud hariduse tugistruktuur, mille osaks on probleemide varane märkamine ja neile asjakohase lahenduse pakkumine.

• Hariduslike tugiteenuste tagamine, laste hariduslike erivajadustega arvestamine. Ülevallaliselt koordineeritud koolipsühholoogi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi, logopeedi ja õpiabiteenuse pakkumine koostöös valla teiste spetsialistidega (sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialist, perenõustaja). • Logopeedi, töölevõtmine Tõrva Gümnaasiumi juurde teenindamaks valla kõiki haridusasutusi vajaduspõhisusest lähtuvalt.

E5. Tulemuslik ja mitmekesine noorsootöö ning sisukat vaba aega pakkuv ringitöö ja huvikool.

Tegevused • Koolides huvitegevuse korraldamise ühtsete aluspõhimõtete väljatöötamine. • Huviharidust omandavate laste ja noorte arvu suurendamine • Huviringide juhendajate palgakorralduse aluste ühtlustamine • Noorsootöötajate töökoormuse läbivaatamine ja palgakorralduse ajakohastamine. • Noorsootöö mitmekesistamine piirkondades, noortekeskuste füüsilise keskkonna arendamine. Noorsootöö laiendamine näit Ritsu Spordibaasi juures • Avatud Noortekeskuse tegevuse laiendamine, uute sihtrühmade kaasamine • Tõrva Valla Noortevolikogu aktiivsuse kasvatamine

37

E6. Lapsevanemaid ja kogukondi kaasav laste õpitulemusi ning haridusasutuste jätkusuutlikkust toetav keskkond.

Tegevused • Kodulähedaste haridusasutuste propageerimine lapsevanematele. • Lapsevanemate ja kogukonnaliikmete aktiivne kaasamine haridusasutuste töösse. • Haridusasutuste multifunktsionaalsuse suurendamine, kogukonnatööga sidususe suurendamine.

6. Haridusanalüüsil baseeruv ekspertarvamus edasiste tegevuste osas

Tõrva valla haridusvõrgu analüüsi eesmärk oli kaardistada ja koondada valla haridusvõrgustiku statistilised andmed, vaadeldes viimase kümne aasta andmeid. Tegemist on analüütilise dokumendiga, kus võeti kokku haridusstatistika andmed selleks, et saada ülevaade Tõrva valla haridusmaastikust.

Peatükk 5 ja selle alaosad 5.1, 5.2 ja 5.3 ei ole Tõrva valla jaoks siduvad vaid esitatud on esmased ideed Tõrva valla haridusmaastiku korraldamiseks tulevikus.

Tõrva valla haridusvaldkonna analüüsi põhjal saab ekspertarvamusena tuua kokkuvõtlikult välja järgmised ettepanekud Tõrva valla haridusarenduse läbiviimiseks.

• Tõrva valla rahvastikuprognoos näitab elanike arvu jätkuvat vähenemist. Kui aastal 2018 oli elanikke vanuses 0-24 eluaastat 1552, siis tänaste rahvastikutrendide jätkudes väheneb vanusegrupis elanike arv aastaks 2022 ligi 230 võrra (14,8%) ja aastaks 2028 ligi 400 võrra (25,8%). Olukorra teeb keeruliseks, et rahvastiku muutused ei toimu territoriaalselt ühtlaselt. Kui Tõrva linnas, aga ka Jõgeveste, Puide ja Rulli paikkondades püsib vaadeldud vanusegrupi suurus pigem stabiilsena, siis mujal on tõenäoline laste oluline langus. Selline olukord seab ülesande viia haridusasutuste võrk ja korraldus vastavusse rahvastiku muutustega ja riigi üldiste haridusarenduste suundumustega, et tagada õppijatele kvaliteetse hariduse omandamine ja haridusvõrgu kulutõhusus vallas. • Alusharidust osutab Tõrva vallas kuus lasteasutust: kolm lasteaeda (Hummuli Lasteaed Sipsik, Tõrva Lasteaed Mõmmik, Tõrva Lasteaed Tõrvalill), üks lasteaed-algkool (Ritsu Lasteaed-Algkool) ja kaks lasteaed-põhikooli - Ala Põhikool ja Riidaja Põhikool. Lasteaedades on kokku 243 last kokku 15 rühmas. Lasteaia kohtade arv katab nõudluse ja lastehoiu osutamisel tuleks ka edaspidi lähtuda lähimuspõhimõttest, st võimalikult kodulähedased kohad lasteaias kõigile valla lastele. • Üldhariduse omandamist võimaldab vallas viis haridusasutust: Ritsu Lasteaed-Algkool, Ala Põhikool, Hummuli Põhikool, Riidaja Põhikool ja Tõrva Gümnaasium. Tõrva valla üldhariduskoolides on kokku 596 õpilast, nendest 524 põhikooliastmes (88%) ja 72 gümnaasiumiastmes (12%). Põhikoolis on kooliastmeti laste arv järgmine: I kooliaste 176 õpilast, II kooliaste 178 õpilast ja III kooliaste 170 õpilast. Suurim kool on Tõrva Gümnaasium, kus õpib 73% valla õpilastest (438). Väikseima õpilaste arvuga on Ritsu Lasteaed-Algkool, kus kahes liitklassis õpib kokku 11 last. Mitmete haridusasutuste puhul on probleemiks laste väike arvukus klassides, mistõttu on laialdaselt kasutuses liitklassid. Näiteks Ala Põhikooli juures on liitklassid moodustatud 1. ja 3 klassina ning 2. ja 4. Klassina. Hummuli Põhikoolis on liidetud oli 1. ja 2. klass, 5. ja 6. klass, 8. ja 9. klass. Ala Põhikooli juures on õpilaskodu 16 lapsele. Mõistlik on koolivõrk vaadata üle tervikuna, tehes otsused koolide asukoha, kooliastmete ja juhtimiskorralduse

38

osas. HTM on võtnud seisukoha, et alla 100 õpilasega gümnaasiumiaste ei taga õpilasele minimaalseid valikuvõimalusi, et olla konkurentsis. HTM pakub õpilaste miinimumarvuks gümnaasiumis 250 õpilast, lisaks koostöö piirkonna riigigümnaasiumiga. Tõrva puhul on selleks maakonnas riigigümnaasiumina töötav Valga Gümnaasium. Põhihariduse puhul seada kriteerium: minimaalselt 15 õpilast 1. kooliastmes (vajadusel liitklassid) ning 2. ja 3. kooliastmest minimaalselt 10 õpilast klassis (mitte liitklass). Kriteeriumi seadmisel on otstarbekas lähtuda nelja aasta perspektiivist, et lapsevanemad ja koolipere oleksid võimalikult varakult muudatustest teadlikud ja nendega on lahendused kokku lepitud. • Tõrva valla haridusasutuste võrk on vallakeskne. Teistest kohalikest omavalitsusüksustest õpib Tõrva valla koolides 19 õpilast, nendest 8 Valga vallast, mis moodustab 3% õpilaskonnast. Väljapool Tõrva valda õpib 94 Tõrva valla õpilast, nendest I kooliastmes 11 õpilast (12%), II kooliastmes 11 õpilast (12%), III kooliastmes 17 õpilast (18%) ja gümnaasiumiastmes 55 õpilast (58%). Põhikooliastme õpirändest üle 54% toimub Valga valla koolidesse, järgnevad Tartu linna koolid (13%). Ka gümnaasiumastme õpirändes on esikohal Valga, kuid selle osakaal on pisut väiksem kui põhikooliastmes (34% gümnaasiumiastme õpirändest). Veel omandatakse gümnaasiumiharidust väljapool valda ennekõike Tartu linna koolides ja Nõo Gümnaasiumis. Soovides tagada valla haridusasutuste jätkusuutlikkust on oluline muuta haridusasutused veelgi atraktiivsemaks ennekõike koduvalla lastele, kuid ka väljapoolt valda õppida soovijatele. Gümnaasiumihariduse säilitamiseks Tõrvas on vaja suurendada haridusasutuste vahelist sidusust ja tagada vallasisene koolide toimimine usaldusliku ja tõhusalt töötava koostöövõrgustikuna, mis lähtub elukestva õppe paradigmast ja peab oluliseks kodukohta armastavate õpihimuliste, ettevõtlike, loovate, hoolivate ja toimetulevate ühiskonnaliikmete kasvatamist. • Haridusasutuste võrgu ümberkorralduste tegemisel tuleb lähtuda valla haridusvõrgu terviklikkusest ja võtta arvestada naaberomavalitsuste haridusasutuste võrgu ja –korraldusega seotud muutusi. Kesksel kohal on leppida huvitatud osapoolt vahel kokku valla pikemaajaline haridusstrateegia, mis sisaldab visiooni, eesmärke ja selle täitmiseks vajalikke tegevusi koos ajamäärangu ning ressursside katteallikatega. Vaja on leppida kokku haridusinvesteeringute prioriteetides. • Koos haridusasutuste võrgu korrastamisega ajakohastada õpilastranspordi liinid ja sõidugraafikud, kasutades paindlikke vajaduspõhiseid transpordivõimalusi. • Tõrva valla koolides töötab 80 õpetajat, neist mehi on 11 (14%). Tõrva valla koolide õpetajatest 6% on alla 35-aastased (5 õpetajat), 30% on vanuses 36-50 (24), 51% on vanuses 51-60 (41) ja 13% vanuses 60+ (10). Koolide lõikes on kõige noorema õpetajaskonnaga Riidaja Põhikool ja Ala Põhikool, kus üle 50% õpetajaskonnas on alla 50-aastased. Oluline on tagada õpetajaskonna motiveeritus ja järelkasv. Kuna haridusasutuste lõikes on õpetajatel erinevad töökoormused, siis eelistada töötajatele täiskohaga töö tagamist. Oluline on Luua Tõrva vallavalitsuses haridusspetsialisti ametikoht, kelle ülesandeks on valla haridusvaldkonna igapäevane edendamine, sh koostöövõrgustiku töö korraldamine. • Õppetööd toetavat huvitegevust viiakse läbi kõigis Tõrva valla lasteaedades ja koolides, seda kuues valdkonnas (sport, muusika, üldkultuur, tants, kunst, loodus- ja täppisteadused) ja kokku 48 huviringis. Huviringides osaleb 600 last. Koolides kokku tegutseb 30 ringijuhti, kelle koormused on väga erinevad. Tegutseb Tõrva Avatud Noortekeskus Tõrvas ja kolm noortetuba asukohaga Riidajal, Hummulis ja Ritsul, kus kokku on 14 ringijuhendajat ja huvitegevuses osaleb ca 225 noort. Lisaks pakuvad haridusvõimalusi paljud teised vallas tegutsevad institutsioonid. Oluline on tagada

39

mitmekesine huviharidus ning soodustada üldhariduse, huvihariduse ja noorsootöö lõimumist (mida vanem laps, seda suuremad valikud huvihariduseks). Kuna paljud huviringid on projektipõhisel algatusel, siis oluline on nende jätkusuutlikkuse tagamiseks paindlike rahastamismudelite rakendamine. • Pedagoogide, noorsootöötajate ja ringijuhtide palgatasemetes on suured erinevused ja üldine palgatase on madal. Vaja on kujundada ühtne personalipoliitika ja palgakorraldus, sh vajadusel elamispinna ja sõidukompensatsiooni tagamine tööga seoses. Tagada õpetajale ja koolijuhile töötasu vähemalt Eesti õpetaja/koolijuhi keskmisel tasemel. Üks keskseid teemasid on noorte õpetajate kooli sisseelamise toetamine (Noored Kooli, Tagasi Kooli, ülikoolid). • Erivajadustega laste arvu kasvuga seoses on vaja neile kasvavat tähelepanu. Oluline on õpilaste ja lastevanemate nõustamine, õppijate probleemide varajane märkamine, lahendused eri osapoolte koostööst (õppija, lapsevanem, õpetaja, sotsiaaltöötaja, noorsootöötaja jt). Kaaluda hariduse tugikeskuse moodustamist, eesmärgiga kindlustada täiskohaga spetsialistidele parimad tingimused kompleksete kvaliteetsete tugiteenuste osutamiseks. Tugikeskus ühendaks psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, tervisedendaja jms. Samuti on oluline, et spetsialistid töötaksid koostöös sotsiaalvaldkonna korraldajatega. Vaadata üle töötasustamise süsteem ja lahendada tugispetsialistide nappus. • Oluline on suurendada haridusasutuste võimalusi spetsialiseerumiseks, tagada võimekus pakkuda lisaerialasid ja õppesuundi. Arendada info- ja kommunikatsiooni tugiteenuseid ja e-pädevusi, viia tark- ja riistvara soetamine läbi ühishangetega. • Tõrva vallas töötab seitse raamatukogu, nendest Tõrvas kolm: Tõrva Linnaraamatukogu, Tõrva Lasteraamatukogu ja raamatukogu Tõrva Gümnaasiumis. Veel on Helme raamatukogu Linna külas, Taagepera raamatukogu Ala külas, Hummuli Raamatukogu Hummuli alevikus ja Riidaja raamatukogu Riidajas. Raamatukogud toimivad iseseisvatena, olles ka aktiivsed kogukonnakeskused. Raamatukogud täidavad nii kultuuriasutuse funktsioone (raamatukogus korraldatakse erinevaid üritusi ja näituseid nii lastele kui täiskasvanuile), kui toetavad oma tööde ja tegemistega haridusasutusi (lasteaiad, koolid) ja täiskasvanute elukestvat õpet. Kaaluda raamatukogude viimist ühtse juhtimise alla. Tõsta raamatukogude töötajate palkasid ja viia palgakorraldus ühtsetele alustele. • Tagada haridushoonete kulutõhus majandamine. Viia läbi hoonete funktsioonide kaardistamine, selgitada investeerimisvajadused ja selle tulemustest lähtuvad teha otsused. • Lahendada Tõrva Muusikakooli ruumiprobleemid. • Tagada haridusasutustes lastele sportimisvõimalused, teha korda lasteaedade õuealad. • Kaasajastada haridusasutuste õpikeskkond, suurendada hoonete kasutamise multifunktsionaalsust. • Selgitada Ala õpilaskodu otstarbekus ja Tõrva õpilaskodu ehitamise vajadus. • Suurendada haridusasutuste koostööd lastevanemate ja kogukondadega. • Muuta riiklike haridustoetuste vallasisene kasutamine läbipaistvamaks. • Luua selged reeglid haridusprojektide kaasrahastamiseks vallaeelarve vahenditest. • Kaaluda otstarbekust moodustada Tõrva valla haridusfond, et laiendada sihtotstarbeliselt haridusse ressursside kaasamise võimalusi.

40

Kasutatud materjalid ja andmeallikad

• Ala Põhikooli arengukava aastateks 2017-2025 • Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva valla ühinemisleping • Hummuli Lasteaed Sipsik arengukava 2008-2017 • Hummuli Põhikooli arengukava 2016-2020 • Riidaja Põhikooli arengukava aastateks 2018-2022 • Ritsu Lasteaed-algkooli arengukava 2014-2019 • Tõrva Lasteaed Mõmmik arengukava 2016-2018 • Tõrva Lasteaed Tõrvalill arengukava 2016-2020 • Tõrva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2019-2023 • Tõrva Gümnaasiumi arengukava 2015-2018 • Tõrva vald: https://torva.kovtp.ee/uldinfo • Statistikaamet: https://www.stat.ee/ • Haridussilm: https://www.haridussilm.ee/

41