Indrek Valner : Tarvis Piret Karu: Kino on Vajaduspõhiseid Peab Saama Lahendusi

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Indrek Valner : Tarvis Piret Karu: Kino on Vajaduspõhiseid Peab Saama Lahendusi EESTI REFORMIERAKONNA PIIRKONDLIK VÄLJAANNE � OKTOOBER 2017 TUGEV TÕRVA Kõige tähtsamad on töökohad, sest kui on tööd ja leiba, siis jäävad inimesed kohapeale ja tulevad ka tagasi. (Maido Ruusmann) Foto: Airika Vettik Lubada on lihtne – ära teha tunduvalt keerulisem! Hea tulevane Tõrva valla elanik! lubame, seda suudame ka ellu reguleeritud ja kellelgi ei lasta viia. Näiteks Tõrva linnas on laenata üle oma võimete. See ei Kuigi juba praegu on Tõrva linn, meie kandidaatide eestvedami- ole nii, et linnapea või vallava- Helme, Hummuli ja Põdrala sel viimase 10 aasta jooksul nem lihtsalt otsustab oma suva vallad mõtteliselt ühised, siis- suudetud investeerida linnale järgi palju võlgu võtta, sest need õige pea oleme me kõik üks suur olulistesse valdkondadesse otsused läbivad mitmeetapilise kogukond ka seaduse silmis. Me enam kui 16 miljonit eurot, mille riikiku kontrolli all oleva kada- peame hakkama jagama hetkel tulemusel on rekonstrueeritud lipu. Ja teiseks pole ju laen ka veel eripalgelisi rõõme ja mure- vee- ja kanalisatsioonisüstee- halb, kui see on tehtud õigel sid, veelgi enam seisma üksteise mid, korda on saanud lasteaiad, otstarbel ja kuniks seda jõutakse eest. Oma Reformierakonna rekonstrueeritud on noortekes- tagasi maksta. Tagasimaksmise nimekirja koondunud kandidaa- kus ja politseimaja, linna täna- eelduseks on, et meie omavalit- tidega oleme just seda meelt, et vad on viidud täielikult kõvakatte sus toimetab võimekalt. Selle suurema ja võimekamana on alla, tagasi sai ostetud kinomaja. eelduseks on omakorda see, et meil lihtsam edasi minna, ühes- Linnale kuuluvad katlamajad on teeme omalt poolt investeerin- koos jõuame kaugemale. Kui säästlikud nii raha kui õhusaaste guid avalikku ruumi ja taristusse, vaatate meie nimekirja, siis meil mõttes, parandatud on liikumis- et ka kaugemalt tulevad investo- on tugevaid tegijaid kõikidest ja sportimisvõimalusi, korda on rid sooviksid siia luua nii töö- eelnimetatud omavalitsustest ja saamas linna keskväljak ning kohti kui uusi ja vajalikke teenu- väga erinevatelt elualadelt. Ja see mitmed muud objektid, mis seid. Laen ei ole halb, kuni selle on väga oluline, sest ärgem parandanud tõrvakate heaolu arvelt ei kannata elanike hüved unustagem, et vallanimi Tõrva ei mitmetes valdkondades. Ka ja hetkel ei ole tulnud mitte tähenda seda, et linn hakkab Hummuli ja Põdrala pole istu- ühtegi hüve või teenust investee- veelgi rohkem domineerima - nud käed rüpes, selle aja jooksul ringute arvelt kärpida. Tõrva vallas hakkab elama roh- on seal inimeste heaolu paran- Ja lõppude lõpuks, kem tänaseid vallaelanikke kui damisse suunatud kahasse kas on siis paslik neid, kes Tõrva linnas elupaiga enam kui 3 miljonit eurot, mille muutuda oma- Investeeringuid tehes peame silmas leidnud. tulemusel on korrastatud nii valitsusel raha- pidama, et eelkõige peavad need olema Meie eesmärk ei ole oma Hummuli Põhikooli, mõisaparki, kassaks, mis inimesi ligimeelitava ja olulist uut elukva- tugeva valimisnimekirjaga tõr- puhkeala, korrastatud teid, midagi väja liteeti pakkuva iseloomuga, seejärel juda välja mõni praegune oma- korda tehtud hooldekodu. Välja ei anna ja mugavusinvesteeringud. Maido Ruusmann valitsuse arengus tugevalt kaasa- on vahetatud vee ja kanalisat- hoiab igaks lööv tegija, vaid me märkame sioonisüsteemid, samuti on juhuks tublisid ja edasipüüdlikke ini- täielikult renoveeritud Riidaja hunnikus resverve „mustadeks tihti pildile neid isikuid, kes juhtimisel on tulevase Tõrva investorite ja turistide jaoks mesi ka väljastpoolt meie nime- kool, rajatud Riidajasse kergliik- päevadeks”, aga samal ajal koha- proovivadki vastandumisega valla aladel tehtud viimastel eelistatuim paik maakonnas. kirja. Poliitilise kuuluvuse tõttu lustee. Vee ja kanalisatsioooni- like inimeste jaoks midagi ei populaarsust võita ja teiste tege- aegadel palju ära ja tehakse ka Meil on palju õppida ja me kellegi peale näpuga ei näidata süsteemid on sealjuures uuen- parane? misi maha teha. Nad annavad edaspidi. Sellest annab näiteks oleme valmis seda tegema. Küll ega nende oskuseid sellepärast datud kogu Põdralas, lisaks Kõik investeeringud meie tihtipeale lubadusi, mille puhul tunnistust juba see, et naabrite vigadest, küll naabrite kasutamata jäeta. mitmed teised objektid nii Hum- omavalitsustes on hoolikalt läbi neil pole aimugi protsessist, Tõrva linn oli ainuke Valgamaa edulugudest. Meie kandidaate muli kui Põdrala vallas. Sellest mõeldud ja neid ei ole tehtud kuidas lubatut realiseerida. Ja omavalitsus, kus on rahvaarv valides võite kindlad olla, et Rääkigu kogemused ja rahast on oluline osa nii omava- ilma kõiki negatiivseid aspekte isegi, kui nad, maksku mis mak- viimastel aastatel suurenenud. Tõrva vald jätkab oma edukursil, tehtud teod litsuste endi, riiklikel kui ka vaagimata. Ma isegi ei unista sab, oma utoopilised valimislu- Ka sisseränne on suurem kui kõik käimasolevad projektid Euroopa Liidult saadud vahen- sellest, et iga teostatud idee või badused realiseerivad, siis on väljaränne ja siinkohal pean saavad täiusliku lõpptulemuse ja Meie tulevikueesmärk on leida ditel. plaan leiab ainult poolehoidjaid. see enamasti millegi muu olulise tänama ettevõtjaid ja tublisid ka uutesse ettevõtmistesse suh- optimaalne arenguline balanss Poliitika ongi kompromisside arvelt. inimesi, kelle optimism linna tutakse täie tõsidusega. Ma ei erinevates asulates, külades ja Investeerida tuleb targalt ja kunst, kus teinekord tuleb leida Tuletan meelde, et valimised suhtes ja stabiilne ettevõtlus- pea seda Teile lubama läbi suu- linnas ka investeeringute mõttes kaalutletult kahest halvast parem. Samas ka ei ole mäng ja võistulubamine, keskkond on meelitanud siia rejooneliste valimislubaduste, ning kõige parem võimalus sel- ebapopulaarsete otsuste tege- mis kestab 15. oktoobrini, vaid uusi elanikke ning samuti vahe- vaid saan seda teha tulevase leks on kaasata tiimi tugevaid Kui valimiste tormituules on mine käib läbi kompromisside siis alles algab tugeva omavalit- peal kaugemal hõivatud olnud Tõrva valla elanikuna, kes mär- kohalikke tegijaid. Meie nime- lahti lastud kuuldused, et suured ja nende puhul peab kasusaajate suse loomine ja tarkade otsuste inimesi. Kõik see on Tõrva kin- kab kitsaskohti, mis vajavad kirjas olevatel kandidaatidel on investeeringud Tõrva linna on hulk olema alati märkimis- tegemine. nisvarale hästi mõjunud ja näi- parandamist. nii kogemus, plaan kui teotahe ositi laenude pealt ja see on väärne. Loomulikult võivad teks võrreldes maakonnakesku- Ma saan seda lubada inime- panustada tulevase Tõrva valla kurnanud meie tulevikuvõime- pessimistid kiruda taga praegu- Targad otsused tagavad edu sega, on meil inimeste elamis- sena, kelle jaoks läheb korda, mis arengusse ning pikaajalised kuse, siis nii see kohe mitte pole. seid otsuseid, aga nad kiruksid kogu vallas pinnad väärtuslikumad. Nii- toimub Tõrva piirkonnas täna, kogemused erinevates valdkon- Esiteks on omavalitsuste laenu ka siis, kui neid otsuseid ei teh- moodi jätkates on siht jõuda homme ja kümnete aastate dades on garantiiks, et mida võtmine seadustega karmilt taks. Valimised toovad kahjuks Reformierakonna kandidaatide kannule ka Otepääle, mis on pärast. E-valimised: Eelhääletamine maakonnakeskustes: 5.–8. oktoober 5. oktoober kell 9.00 kuni Eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades: 9.–11. oktoober 11. oktoober kell 18.00 www.valimised.ee Hääletamine kõigis valimisjaoskondades: valimispäeval, 15. oktoobril. 2 TUGEV TÕRVA oktoober 2017 tel 680 8080 | www.reform.ee Foto: Airika Vettik Kogenud Enn Mihailov usaldab alati enda valitud meeskonda Hummuli vallavanem Enn Mihailov on konkreetse jutuga mees, kes ei karda võtta vastu raskeid otsuseid ja seisab vajadusel oma alluvate eest lõpuni välja. Pikaaegne vallajuht Mihailov on ise palju ära teha. „Suures vallas leeme. „Välistada ja täielikult justkui stabiilse kohaliku polii- see ei tööta - jõud ei käi üle, kuna välja juurida on keeruline, see tika musternäide. Tema valijad vaid 24 tundi on kõigil ööpäevas. jääb, kui on tegemist inimsuhe- teavad, et pikka aega võimu Tuleb inimesi usaldada. Hum- tega. Inimesed ikka komistavad juures olnuna teeb ta häid otsu- muli vallas on väga head tööta- ja eksivad, kes teadlikult, kes Enn Mihailov seid. Uudse Tõrva valla puhul on jad ja usaldan neid alati,” räägib kogemata,” räägib Mihailov, et see kindlasti oluline omadus, Mihailov tugeva meeskonna temaga samas nimekirjas kandi- sest tegemist on kõigi jaoks uue vajadusest. deerijate puhul ta seda ohtu ei ja neli lapselast. olukorraga, mille puhul puudub Tänu laiapõhjalisele nimekir- näe. Mehe sõnul muutub riigis Vallavanem on alati toetanud kõigil kogemus. „Pean sellepä- jale saab erakond kokku panna aja jooksul pahatahtlik posit- ja jääb toetama ettevõtlust, mis rast oluliseks seda teadmiste, hea nägemuse kogukonna siooni kasutamine, kui meie on kõige alus hästi toimivas val- Enn Mihailov: oskuste ja elutarkuste kogumit, ootustest ja lootustest. „Juhti- tõekspidamised demokraatiast las. Ülioluliseks peab Mihailov mis on nendel inimestel, kes mine on ju otsuste langetamine. süvenevad ja paika loksuvad. perearsti ja arstiabi kättesaada- Head Helme, Hummuli, Põdrala valla ja Tõrva linna kandideerivad Reformierakonna Hea otsus sünnibki, kui arvesta- „Mõtleme sellele ühiskonnakor- vust. „Tahan Tõrva vallas pöörata elanikud, pärast 15. oktoobril toimuvaid valimisi nimekirjas Tõrva Vallavolikokku. takse erinevate huvigruppide raldusele, mis oli enne taasise- suuremat tähelepanu tervis- ühineva ühise Tõrva valla inimesed! Olen veendunud, et suudetakse arvamust. Reformierakonna seisvumist, ja kuhu oleme liiku- hoiule,”
Recommended publications
  • Põdrala Valla Üldplaneering
    PÕDRALA VALLA ÜLDPLANEERING Töö nr. 07ÜP01 Planeeringu konsultant: Henri Paves Kontakt: [email protected] Põdrala 2007 Sisukord SISSEJUHATUS .........................................................................................................................................................4 1. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................... 5 1.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ...................................................................................................... 5 1.2. MAA -ARHITEKTUURI JA -MAASTIKE UURIMIST JA HOIDMIST KOORDINEERIV ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2010 ................................................................................................................................................................5 1.3. VALGA MAAKONNAPLANEERING ................................................................................................................5 1.4. VALGA MAAKONNA TEEMAPLANEERING "A SUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED " ........................................................................................................................................5 1.5. VALGAMAA ARENGUSTRATEEGIA VALGAMAA 2010+................................................................................6 1.6. LÕUNA -EESTI TURISMI ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2010 ......................................................................6 1.7. VIA HANSEATICA ARENGUSTRATEEGIA .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Põdrala Valla Terviseprofiil 2015 - 2020 2
    PÕDRALA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 Riidaja 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. ÜLDANDMED 5 1.1. Pindala, asukoht 5 1.2. Rahvaarv 6 1.3. Sünnid, surmad ja loomulik iive 7 1.4. Kohaliku omavalitsuse eelarve ja tulumaksu laekumine 9 1.5. Rahvastiku ränne 11 1.6. Rahvastiku terviseseisund 11 1.7. Põdrala valla probleemid üldandmete indikaatorite põhjal 14 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 15 2.1.Tööturu situatsioon 15 2.2. Toimetulek 18 2.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse 24 2.4. Kultuurielus osalemise ja kultuuri tarbimise võimalus 25 2.5. Põdrala valla probleemid sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste indikaatorite taustal 25 3. LASTE NING NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG 26 3.1. Laste arv omavalitsuses 26 3.2. Laste ja noortega tegelevad asutused 27 3.3. Koolilaste tervisekäitumine 28 3.4. Laste ohutu elu- ja õpikeskkond 29 3.5. Terviseteenuste olemasolu koolis/lasteaias 30 3.6. Koolikohustuse täitmine, noorte süüteod 30 3.7. Kohaliku omavalitsuse initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust 31 3.8. Põdrala valla probleemid laste ning noorte turvalise ning tervisliku arengu indikaatorite põhjal 32 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 33 4.1. Huvitegevus ja sport 33 4.2. Transport ja teedevõrk 33 4.3. Keskkonna mõjurid 34 4.4. Kuriteod 34 4.5. Tulekahjud 36 4.6. Alkoholi müüvad kauplused ja omavalitsuse alkoholipoliitika 37 4.7. Tervist edendavad asutused 37 4.8. Tööõnnetused 38 4.9. Kõrgendatud riskiga objektid 38 4.10. Hulkuvad loomad 39 PÕDRALA VALLA TERVISEPROFIIL 2015 - 2020 2 4.11. Põdrala valla probleemid tervisliku-, õpi- ja töökeskkonna indikaatorite põhjal 39 5.
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Lisa 7 Helme Valla, Hummuli Valla, Põdrala Valla Ja Tõrva Linna Ühinemislepingu Juurde
    Lisa 7 Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva linna ühinemislepingu juurde Prioriteetsete investeeringute kava 2016-2020 Orienteeruv Objekt maksumus (eurot) Helme vald Helme katlamaja ja küttetrasside rekonstrueerimine 250 000.- (kaasfinantseerimine) Asulate välisvalgustuse projekteerimine ja ehitus 215 000.- Ritsu lasteaed-algkooli hoone fassaadi rekonstrueerimine ja 100 000.- katuse soojustamine Hummuli vald Hummuli Põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimine ja akende 236 000.- vahetamine. Ehitusprojekt olemas. Hummuli Põhikooli spordihoone, st. saal koos minimaalselt 372 000.- vajalike abiruumidega. Olemas 2007 kehtestatud detailplanee- ring ning eskiisprojekt spordihoone püstitamiseks. Kavas ehitada väiksemas mahus, jättes ära tööõpetuse klassid. Muinsuskaitse eritingimused. Hummuli praeguse vallamaja ümber kujundamine külakeskuseks. 60 000.- Vajab hoone avatud osa kinniehitamist, millega lisandub ca 125 m² siseruumide pinda. Projekteerimine vajalik. Põdrala vald Riidaja mõisapargi rekonstrueerimine ja atraktiivsuse 64 000.- suurendamine (haljastus, välisvalgustus, tiikide puhastamine). Ehitusprojekt olemas. Pikasilla puhkeala haljastus ja valgustusprojekti ellu viimine. 64 000.- Ehitusprojekt olemas. Riidaja Mõisakompleksi rekonstrueerimise jätkamine 270 000.- (välisfassaad, peasissekäik). Muinsuskaitse eritingimused. Tõrva linn Kinohoone rekonstrueerimine multifunktsionaalseks 500 000.- meelelahutus- ja vabaajakeskuseks. Tõrva Gümnaasiumi hoone ja staadioni rekonstrueerimine. 500 000.- Veskijärve puhkeala väljaarendamine.
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2014
    Valgamaa aastaraamat 2014 Valga 2015 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2015 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 160 lk Esikaane foto autor Elmo Saul, Nõuni Purjeklubi. Tagakaas: Valgamaa aasta tegu 2014 – Võidupüha paraad Valgas (Foto: Arvo Meeks) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Tõrva kinomaja taasavamine ja esimene Tõrva Dokfest (Foto: Andra Sööt) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Eesti lipu juubeli üle-eestiline tähistamine Otepääl (Fotod: Monika Otrokova) Raamatu väljaandmist rahastati siseministeeriumi vahenditest. VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 3 Sisukord 1. Eessõna . 6 2. Elu Valgamaal 1914. aastal . 8 3. Valik 2014. aasta tähtsamatest sündmustest . 10 4. Juhtimine ja regionaalhaldus . 16 Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. 16 Maakonna kujunemine. 17 Lipp ja vapp . 18 4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . 19 4.2 Riiklikud institutsioonid. 22 Valga maavalitsus . 22 Kaitseliidu Valgamaa malev . 29 Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. 30 Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . 32 Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . 36 Tartu maakohtu Valga kohtumaja . 36 Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . 36 Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . 37 Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond. 37 Riigiarhiivi Valga osakond . 38 Tarbijakaitseamet . 39 Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . 39 Valgamaa nõustamiskomisjon . 40 4.3 Kohalikud omavalitsused. 41 Kohalike omavalitsuste eelarve. 41 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit . 45 Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused . 47 Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised. 48 Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused .
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2016
    Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valga 2017 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2017 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 170 lk Kaanefotodel on ajaloo- ja kultuurimarsruudi „Elu kahe maailma piiril“ Valgamaal asuvad National Geographicu kollased aknad: Sangaste loss (foto: Chaty Uibopuu, SA Valgamaa Arenguagentuur), Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes (foto: Kristi Palm), vaated läbi Valgas ja Lüllemäel asuvate akende (fotod: Marika Muru, Valga maavalitsus) ning vaade Otepää kirikule (foto: M Studio Grupp OÜ). VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 3 Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja! Valga maavalitsusel on koostöös heade partneritega juba 23. korda võimalik anda ülevaade maakonnas toimunust ja nii ongi valminud „Valgamaa aastaraamat 2016“ trükisõnas. Paneme raamatut kokku aastal 2017, teades, et alates 2018. aastast ootavad Valgamaad ees suured muutused ja sealhulgas toimub ka maakonna pindala vähenemine. Loodan, et sellest kõigest saab lugeda järgmises aastaraamatus. Nii jääbki aasta 2016 meelde eelkõige kui ajaloolisi muutusi ettevalmistav ja seetõttu suuri emotsioone pakkunud aasta. Oli sündmuseid ja otsuseid, mida väga oodati. Samas puutusime kokku muutustega, mida kardeti ja mille vastu võideldi ning millega lõpuks lepiti. Emotsionaalsed kõrghetked saab sel aastal siduda uute võitude ja ehitustega. Aasta alguses sai valmis Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku lasketiir. Ehitus, mille valmimist oodati aastaid ja mille panus kaitseliitlaste ning teiste koostööpartnerite julgeolekualase ettevalmistuse tõhustamisel on hindamatu. Valgamaa hariduspotentsiaali tõstab kindlasti renoveeritud Valga gümnaasium.
    [Show full text]
  • Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia
    Landscape, Law and Justice. Ed. by Tiina Peil and Michael Jones. Oslo 2005, 288–297. IDEOLOGY AND TRADITION IN LANDSCAPE CHANGE: A CASE OF THE HELME PARISH, ESTONIA HANNES PALANG, ANU PRINTSMANN, MARGE KONSA & VALTER LANG This paper traces the territorial structures of power in the Helme Parish in south Estonia. Territorial power structures convey abstract ideology upon a landscape: it shows who makes the decision, who owns the land and how it is celebrated, and how far the influence lingers. These structures involve taxation and administration units as well as property etc., which also determine social behaviour, e.g. which villages get along better with each other. Sometimes it seems that long established social ties in landscape can survive new territorial power structures, i.e. that tradition prevails over ideology. We hypothesise that: a) Changes in power structures find their way through the ideology and new regulations to inscribe new layers in material and immaterial culture, e.g. settlement patterns, and ways in which landscapes are understood; b) These changes could happen only if the ideology of change is supported and carried out by all members of society, not only the elite; and c) Different power levels practise diverse territorial strategies. The study demonstrates that the primary power relations are stable in the landscape. Their location has been constant since the Early Iron Age. Keywords: landscape change, interface, ideology, power in landscape, settlement shift INTRODUCTION This paper takes its point of departure in a viewpoint that landscape forms a set of interfaces (Palang & Fry 2003), i.e. areas where different elements meet and could be integrated for common benefit.
    [Show full text]
  • Valga Tõrva Valga Tõrva
    Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! !
    [Show full text]
  • Valga Maakonna Rahvaraamatukogude 2020
    VALGA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2020. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Valga 2021 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 1.1 Koroonaviiruse mõju ................................................................................................... 4 1.1.1 Esimene laine ......................................................................................................... 1.1.2 Teine laine ............................................................................................................ 5 2 Juhtimine ............................................................................................................................ 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ........................................................... 6 2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 6 2.3 Projektid ....................................................................................................................... 7 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused .......................................................
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • (K.Kannistu) Mitu Mõisa Asus 1908 Aastal Helme Kihelkonnas? Vastus
    1. HELME KIHELKOND (K.Kannistu) Mitu mõisa asus 1908 aastal Helme kihelkonnas? Vastus: Kokku: 14 :1 kirikumõis ja 13 rüütlimõisa Helme kirikumõis, Taagepera, Koorküla, Kärstna, Hummuli, Patküla, Holdre, Lõve, Riidaja, Alamõisa, Helme, Jõgeveste, Roobe ja Leebiku rüütlimõisad Allikas: Mulkide almanahh nr 11. 2001lk 46-47 2. MULGI KEEL (A. Laande) Nii nigu ka eesti keelen om mulgi keelen peris pallu sõnu kate võ kolme tähendusege. Siin üits selline. Anna kaits eestikeelset vastet sõnale (sii om sõna mida kasutets mitmusen) „relli“ . Üits annab üte punkti, kaits vastet kaits punkti Vastus. 1. prillid, 2.trellid. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil? Kirjuta ees- ja perekonnanimi! Vastus: Juhan Aavik (sündinud 29. jaanuaril 1884.a Holstre vallas, surnud 26. novembril 1982 Stockholmis). Eesti helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Tema sulest on pärit hästituntud jõululaul „Läbi sahiseva lume“, mis ilmus esmakordselt noodikirjas 1924. aastal. Allikas: http://www.eestikirik.ee/?p=11869 4. SPORT ( K.Kannistu) Mis aastal ja kus debüteerisid eestlased taliolümpial kelgutamises? Vastus: 1994. aastal Lillehammeris. Helen Novikovi etteaste naiste ühekelgul lõppes 19. kohaga, neli aastat hiljem Naganos oli Tõrva neiu 20. Jaapanis võistles ka Andrus Paul, kuid meeste ühekelgu võistlusel eestlane diskvalifitseeriti, sest oli kogemata kelgule lisanud liiga palju lisaraskust. http://www.epl.ee/news/sport/kelgutamine.d?id=51247841 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Kus millised mulgid kasvasid? Näide: Pilistveres - ubinemulgid Helmes - ………………………………. Hallistes - ……………………………... Karksis - ………………………………. Paistus - ………………………………. Tarvastus - …………………………… Kolm õiget vastust annavad 1 punkti, 5 õiget vastust annavad 2 punkti. Vastus: Helmes – undrukumulgid Hallistes – ubamulgid Karksis – korbimulgid Paistus – kapsamulgid Tarvastus – kamamulgid Allikas: Mulkide almanahh 2; juuni 1993, toimetaja Ene Nobel 6. MUUSIKA (A.Ütsik) See kaunis valss on kirjutatud ühe tõrvaka poolt.
    [Show full text]
  • Põdrala Valla Üldplaneeringu Ülevaatamine
    Põdrala valla üldplaneeringu ülevaatamine Tõrva 2018 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Põdrala valla üldplaneering.................................................................................................4 2. Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.......5 2.1. Elamumaad.......................................................................................................................5 2.2. Tootmis-, karjääri- ja ärimaad..........................................................................................5 2.3. Üldkasutatav maa.............................................................................................................6 2.4. Transpordimaa..................................................................................................................6 2.5. Infrastruktuur....................................................................................................................6 3.Planeeringu elluviimisega ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused...................................................................................................................................7 4. Kehtivad detailplaneeringud...................................................................................................8 5.Planeeringutest ja õigusaktidest
    [Show full text]