Teadus Ja Väärtushinnangud

TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD

Jürgen Mittelstrass Tolkinud˜ Neeme Näripä

0. SISSEJUHATUS Teadmist, ennekõike selle teoreetilisel kujul, peeti kunagi inimese kui mõistusliku olendi põhiolemuseks ja seega inimtegevuse kõrgeimaks avaldumisvormiks. Siit ka Aristotelese Me- tafüüsika kuulus avalause: “Kõik inimesed pürivad loomult teadmise poole” (Met. A1.980a 21). Ja nõnda liigitab Aristoteles ka oma eetikas vaimutöö tegutsemise kõrgeimaks vormiks (Eth. Nic. K7.1177a 12jj), ehkki tuleks meeles pidada, et see on ideaal: tegu pole ei fakti ega millegi tegelikult saavutatavaga. Teadmine sa- mastatakse siin eluviisiga. See omakorda tähendab, et juba päris algusest peale on olemas teadmise seos väärtushinnangute ja eeti- kaga. Teadmine toimib siin nii (teaduslike) väärtushinnangute kandjana kui ka ühiskondlikke väärtushinnanguid õigustava auto- riteedina. Selle näiteks on Platoni Riigi haridusprogramm (vt Mit- telstrass 1997), mille keskmes asuvad teadused. Ja see on ka põhjus, miks samastati teadmist esmalt subjektiga, individuaalse teadlase või uurijaga. Ent see arusaam kuulub üldiselt minevikku. Teadmine on muutunud järjest subjektitumaks ja küsimus, kas teadus kannab endas väärtushinnanguid või on neist vaba, on saanud teaduse ja ühiskonna kontekstis tähtsaks teemaks. Samal ajal nähakse teadmises üha enam toodet, mida tuleb kohandada ta- valiste turuvormidega. Ühiskond, mis peab end teadmispõhiseks,

Science and Values. Ettekanne Tartu ülikooli eetikakeskuse asu- tamise 10. aastapäevale pühendatud konverentsil 7. septembril 2010 Tartu ülikooli aulas. Avaldame autori loal.

3 Teadus ja väärtushinnangud Jürgen Mittelstrass on taibanud, et teadmised on kaup, ning usub tões ja vaimus, vus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine, mis ei määratle et valdab teadmiskontseptsiooni, mis seisab kõigist varasemaist teadust mitte ainult uurimistöö tegemise viisi kaudu (praktilise kõrgemal. uurimistegevuse kujul), vaid ka esitusviisi kaudu (teooria kujul). Järgnevad mõned märkused rubriikidest väärtushinnanguvaba Need standardid või kriteeriumid väljendavad normide raamis- või väärtushinnanguid kandev teadus, teaduse erinevad tähendused tikku, mida võib sõnastada ka väärtushinnangutena. või vaatevinklid, sh teadus eluviisina, teadmise kaubastamine, de- Ratsionaalsus ei ole lihtne mõiste. Ühest küljest määratlevad mokraatlik teadus ning eetika ja usaldusväärsus teaduses ja tea- nüüdisaja ühiskonnad end sellele mõistele tuginedes, teisalt pole dustöös. Mul pole teile pakkuda midagi lõpuni viimistletut, kuid aga selle suhtes selget üksmeelt isegi mitte teaduses. Nõnda sa- mingeid mõtteid see vahest siiski tekitab. tuvad ratsionaalsed kultuurid sageli olukordadesse, mis suudavad vaevu vastu panna ratsionaalsele analüüsile, ning vaidlused tea- dusfilosoofias keerlevad järjest rohkem küsimuse ümber, mis näis 1. VÄÄRTUSHINNANGUVABA TEADUS olevat juba ammu vastatud: mis on (teaduslik) ratsionaalsus? Rat- sionaalsuses peitub omamoodi dialektika, mis viib selle lõpuks “ir- Väärtushinnanguvaba teaduse all peetakse tavaliselt silmas teadus- ratsionaalsetesse” tingimustesse, s.t sellistesse, mis ei suuda vastu teoreetilist seisukohta, mida seostatakse Saksa sotsioloogi Max panna ratsionaalsele analüüsile (nt keskkonnaküsimused); toimub Weberiga ja mille järgi “kõik teadused, eriti ühiskonnateadused, ratsionaalsuse mõiste õõnestamine, mille tulemusena isegi kritee- peaksid hoiduma andmast praktilisi hinnanguid, see tähendab, esi- riumid, mis siiani teaduslikku ratsionaalsust määratlesid, kaotavad tamast hinnangulisi väiteid oma ainese kohta” (Blasche 1996). oma eristusjõu. Näiteks võib tuua tõiga, et viimase aja teadus- Väärtushinnanguvaba teaduse toetuseks on sageli esile toodud li- filosoofias on teadusliku ratsionaalsuse (ühtse) käsituse asemele beraalne postulaat, mis põhineb metodoloogilisel doktriinil, et tulnud käsitus ratsionaalsuse mudelitest. teadus ei tohiks taluda üldise teadusliku tava piiramist, lähtutagu Ma ei hakka teid siin selle käsitusega tüütama; see viiks välja mis tahes normatiivsest seisukohast (vt Albert 1956; Stegmüller sügavatesse vastuoludesse, kus teadusfilosoofiline mõtlemine, 1973: 35jj). Seda sorti piiranguid peetakse dogmaatiliseks, sest mille üle teaduslik mõtlemine üsnagi sageli muigab, on enamasti nad on meelevaldsed, tuues teadustegevusse hinnangud, mis ei ole üksi iseenda seltsis. Mudelite kohta ainult nii palju: mudelid kooskõlas teaduse arusaamaga ratsionaalsusest. Selle eelduseks on teoreetilised kujundid, mis taotlevad lihtsust (keerulistes asja- on veendumus, mis rajaneb Max Weberi teesil, et teaduses, eriti des) ja piltlikkust (abstraktsete struktuuride kohta), olles mõeldud täppis- ja/või empiirilises teaduses teostunud ratsionaalsus ongi tagasi võitma midagi sellist, mis on kaotsi läinud, vähemalt va- kogu ratsionaalsus. Nõnda muutub “praktiline” või normatiivne hetu ligipääsuvõimalusena. Täpselt sama käib ka teadusliku rat- vaatenurk, mis teadustegevust piirab, sobimatuks vaateks, ohus- sionaalsuse mõiste kohta, kui uskuda teadusfilosoofe. Orientee- tades teadustegevust juba ainuüksi definitsiooni järgi (vt Janich, rumisvorm, mis määratleb olemuslikult nüüdisaja maailma tema Kambartel, Mittelstrass 1974: 31). struktuuride ja dünaamikaga, kuid ei suuda end paradoksaalsel Ent ometi pole teadus — ka ratsionaalsuse väljendusena, ja sel- kombel kaitsta omaenda irratsionaalsete mõjude eest, on ise (suu- lena veel eriti — kunagi vaba väärtushinnangutest ega lahus iga- rel määral) orientatsiooni kaotanud. Pean silmas ratsionaalsuse sugusest normatiivsusest. Seda on lihtne mõista, kui panna tähele, paradigmaülest vormi, mis ei allu ratsionaalsuse mudelite palju- et tegelikult järgib teadus alati teatud väärtushinnanguid ning esit- susele. leb neid koguni oma kontseptsiooni alustaladena. Ma pean silmas Tõepoolest on teooriate paljususe kõrval, mis teadusfilosoo- teaduslike ratsionaalsusnõuete kehtivust ja mõju või ratsionaal- fia järgi tekitab teadmiste kasvu — kui Darwiniga vabalt ümber suse kriteeriume, nagu intersubjektiivsus, kontrollitavus, korrata-

4 5 Teadus ja väärtushinnangud Jürgen Mittelstrass käia —, olemas ka paljusus, mis puudutab teaduslikku ratsionaal- titutsionaalsetest tunnustest. Seda võib illustreerida seoses ees- sust. Võib küsida, kas see ise on ratsionaalne või mõistlik. Et pool mainitud ratsionaalsuse kriteeriumidega. Neid kriteeriume aga sellele küsimusele vastamine viib vaidlusteni teadusfilosoo- ei saa kitsendada üksnes metodoloogilisteks aspektideks, vaid nad fias, ei süüvi ma sellesse pikemalt. Piisab sellest, kui märgata, et seovad teadusliku ratsionaalsuse moraalivormiga. Seda moraali- silmas pidades kehtivaid ratsionaalsuse mõisteid, teaduse taotlust vormi arvesse võttes ei ole teadus mitte ainult metoodiliselt val- olla orienteerumisvorm ja niisiis ka eelmainitud väidet teaduse gustatud ratsionaalsus ega abinõu eristamaks ja tasakaalustamaks väärtushinnanguvabadusest, kannatavad need arusaamad ebasel- ühiskondlikku tarbimise ja vajaduste rahuldamise organisatsiooni, guse all, mis peitub juba teaduses eneses. See omakorda võib vaid ka idee, mis on seotud inimese teise loomusega, s.t mis on tuleneda tõigast, et teaduse mõistel on rohkem kui üks tähendus. tema episteemiline või ratsionaalne loomus, või veel täpsemalt, tema eluviis. See kolmas tähendus, mis ületab kõike metodoloogilist ehk 2. TEADUS JAGATUD KOLMEGA teoreetilist ja kõike institutsionaalset, oli kunagi teaduse põhi- tähendus. Kreeka filosoofia, millele oleme teadmise teooria- Teadusest rääkides peame üldiselt silmas üht kindlat liiki tead- vormi eest tänu võlgu, rääkis selge sõnaga bios the¯or¯etikos’est, misloomet, nimelt teadusliku teadmise tootmist. Me peame sil- teoreetilisest, vaimutööga seotud elust,1 mitte aga meie õpikuid mas teooriaid, meetodeid ja spetsiaalseid kriteeriume, millele täitvatest teooriatest meile tuttavas mõttes. The¯oria on Aristo- teooriad ja meetodid peavad vastama. Nende kriteeriumide telese järgi üldine eluga seotud orientatsioon. Teooria on selles hulka arvame, nagu juba öeldud, teadustulemuste ja menetluste tähenduses — mitte meie õpikukontseptsiooni järgi — tegutse- korratavuse ja kontrollitavuse, teadusliku esituse keelelise ja mise kõrgeim vorm, kui meenutada ülaltoodud tsitaati Aristotele- mõistelise selguse, teadustulemuste ja menetluse intersubjektiiv- selt. Kui the¯oria on eluviis, saab eluviisiks ka tõde, mis tähendab, suse ja järeleproovitavuse (jällegi intersubjektiivse arusaadavuse ja tõestatavuse mõttes) ning ka põhjendamismeetodid. Kui niisu- 1“Inimeste elu järgi paistab, et suur hulk, ja just need, kes on gused kriteeriumid tühistada, kaotab teadus võimaluse pretendee- kõige labasemad, peavad hüveks ja õnneks naudingut, ja seda täiesti rida objektiivsusele ja tõele, muutudes eristamatuks arvamusest. põhjendatult. Seetõttu neile meeldibki nautlev elu; elu ongi kolme Kuid see on vaid üks teaduse mõiste tähendus, ehkki teaduslikust liiki: see, millest äsja rääkisime, edasi poliitikaga seotud elu ja kol- vaatevinklist kõige tähtsam. mandaks vaimutööga seotud elu” (Arist. EN. 1095b14–19, tlk Anne Lill). — Anne Lill selgitab oma kommentaaris viidatud teosele nn teo- Teise tähenduse annab teaduse mõistele asjaolu, et teadus on reetilise või vaimutööga seotud elu mõiste tagamaid kreeka filosoofias: ühtlasi ühiskondlik organisatsioon, s.t kindel ühiskondlik vorm, “Kolme liiki elu käsitlus esineb Pythagorasel, kes jaotab inimesed pilt- milles teadus teostub üht erilist liiki teadmisloomena. Siin me likult võttes spordimängudele saabujate järgi: osa tuli kauplema, osa räägime teadusest kui institutsioonist, milleks on näiteks üli- võistlema ja osa vaatama. Viimane, kr the¯or¯etikos, tähendabki seda, kool. Teadust kujundavad kindlad ühiskondlikud tingimused, mis vaatlejat iseloomustab (kr the¯ore¯o ‘vaatlen, jälgin’). Kolmest ela- mille hulka võime arvata ülikooli pedagoogilised ja uurimisala- misviisist räägib ka Platon Riigis (580–583), jagades inimesed kolmeks sed kohustused. Institutsioonina muutub teadus nähtavaks, kui ka põhitüübiks vastavalt eesmärgile elus, mida püütakse saavutada ja millise ainult sümboolselt: meenutagem pühendusi tõele ja voorustele, hingeosa (mõistusliku, tunnetega seostuva või himura) soove rahulda- mis varem ehtisid meie ülikoolide sissepääse. takse: selleks võivad olla teadmine, kuulsus või kasusaamine, inimene on siis vastavalt tarkuse- ja õppimislembene (philosophos, philomath¯es, Teaduse mõiste pole aga ka selle teise, institutsionaalse tähen- 581b6), au ja kuulsuse himustaja (philotimos, philonikos, 581c4–d4) dusega veel täielikult ammendatud. On olemas kolmaski, mis või kasuhimuline (philokerd¯es, 581c5).” Vt Aristoteles, Nikomachose jääb väljapoole selle teoreetilistest ehk metodoloogilistest ja ins- eetika. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 245–246. Tlk.

6 7 Teadus ja väärtushinnangud Jürgen Mittelstrass et minu eristuse järgi ei kuulu see mitte metodoloogilise, vaid mo- või alusuuringute mõiste kaudu, siis nüüdseks on asjad mõnevõrra raalse vormi juurde ja seega teaduse idee juurde. Selles tähenduses keerulisemaks muutunud. Varasem vahetegemine alusuuringu ja on moraalne nii inimese töö oma ratsionaalse loomuse kallal kui rakendusliku uuringu vahel, kus alusuuringut peeti teaduseks, ra- ka tõde. kenduslikku uuringut aga enam-vähem äriks, vastab järjest vähem Niisiis saab teadusest rääkida kolmes tähenduses: kas teadus- teaduse tegelikule olukorrale ühiskonna nüüdisaegsel arenguast- teoreetilises tähenduses (teadus teadmisloome teatud vormina), mel. ühiskondlik-teoreetilises tähenduses (teadus institutsioonina) või See ei tähenda, et alusuuringuid poleks enam olemas. Sel- eetilises tähenduses (teadus ideena). See idee on eetiline (ehk mo- leks võib pidada iga uuringut, mille tulemuste praktilist raken- raalne, väärtushinnanguid kandev), sest tegu on orientatsiooniga, dust pole näha. Tüüpilised seda sorti uurimisvaldkonnad on mis suunab teaduslikku subjekti (kellele pealegi on rajatud kõik kõrgenergiafüüsika ja kosmoloogia, näiteks kõigi mittegravitat- autonoomiataotlused teadusasjus). Ent kui samal ajal tahta, et siooniliste osakeste vastastikmõjude ühendteooria väljatöötamine see edukas oleks, eeldab see tublit annust tõelist institutsioonilist või elementaarosakeste teooria sidumine gravitatsiooniteooriaga. autonoomiat ja loomulikult edukat teadustegevust, mille all ma Neil juhtudel pole mõtet rääkida rakendusest, isegi mitte ennus- pean silmas teostatud teadmisloome vorme. Sellest vaatevinklist tatavast rakendusest (kui ei kavatseta just ulmekirjandusega tege- ei ole teadusele suunatuses, mis näib olevat kummalises vahekor- lema hakata). Niisugune uuring on puhas alusuuring. Mõnevõrra ras eelkäsitletud väärtushinnanguvaba teaduse mõistega, midagi teisiti on lood uuringuliigiga, mida võiksime nimetada rakendu- võõrast ega välist. Pigem kuulub see teaduse sisimasse olemusse, sele orienteeritud alusuuringuteks ja millelt ootame rakendust pi- ja seda kõigis kolmes kõnealuse sõna tähenduses. Küsimus on kemas perspektiivis, kuid mitte sellist, mida saaks otseselt turus- selles: kas teadusel läheb korda kanda see olemus üle ühiskonda, tada või välja töötada tööstusettevõtetele tavapärase planeerimis- andes ühiskonnale edasi oma orientatsiooni? aja jooksul. Rakendusele orienteeritud alusuuringute näiteks on Vastuoksa sellele ei torka tänapäeval silma mitte ainult juba kõrgetemperatuuriline ülijuhtivus, sünergeetika (mittelineaarne mainitud raskused ratsionaalsuse mõiste ja väärtushinnangute termodünaamika) ja informaatika alusuuringud. Neil juhtudel on puudumisega, vaid ka ebakindlus teaduse institutsionaalse ja mo- sihiks rakendus, isegi kui teekond uuringute juurest rakenduseni raalse loomuse suhtes. Täpsemalt, mõtlemine valedes alternatiivi- on selgusetu ja vajab ise põhjalikku uurimist. Kolmandat liiki des — teadusest kui eesmärgist iseeneses või teadusest tootmis- uuringuid võib nimetada tootele või leiutisele orienteeritud uurin- tegurina (mis on eriti iseloomulik poliitilisele ja majanduslikule guteks. Need on uuringud, mis toimuvad kindlat rakendust silmas lähenemisviisile) — on muutnud meile kummalisel moel võõraks pidades või lubavad niisugust rakendust lähitulevikus. Näiteks mõtte, et teadus võiks olla moraalselt või eetiliselt kaalukas auto- võib tuua materjali-, keskkonna- ja meditsiiniuuringud. Sellisel riteet, ja veelgi enam ettekujutuse, et teadus on juba idee poolest juhul on teekond uuringust rakenduseni lühike ning moodustab teatud eluviis. See viib mind kaubastamise teema juurde. olulise osa uurimisprogrammist. Need kolm uuringuliiki toetavad sageli üksteist nii ülikoolisi- sestes kui ka -välistes konkreetsetes uurimisprogrammides; prob- 3. TEADMISE KAUBASTAMINE leemile keskendudes nad põimuvad ja segunevad. Siia hulka kuulub isegi juhtumeid, kus tootele või leiutisele orienteeritud Tänapäeval on teadus kistud rakendustesse ja arendustegevusse uuring mõjutab puhast alusuuringut. Pean silmas uuringuid, ning põhjuseks ei ole mitte ainult poliitiline surve, vaid ka teaduse mida tehes seatakse eesmärgiks konkreetsed tehnoloogilised ra- enda sisemine areng. Kui varem määratles teadus end vastavalt kendused, kusjuures need rakendused on samal ajal osa alusuurin- tõe ja puhta teadmise ideedele peaaegu eranditult elementaarsete gust, isegi puhtast alusuuringust. Tavaliselt kuulub siia uudsete

8 9 Teadus ja väärtushinnangud Jürgen Mittelstrass mõõteriistade ja katsetehnika väljatöötamine. Siinkohal võime valt kasvab uurimisasutustele, sealhulgas ülikoolidele avaldatav viidata näiteks osakeste kiirenditele. Seda sorti aparatuuri aren- surve kaubastuda. Pidev nn teadmiste ülekande nõudmine eeldab damine illustreerib ülimalt uuenduslikku rakendusuuringut, kuid tegelikult, et teadus peaks valmistama teadmisi sellisel kujul, et rakendusvaldkond piirdub täielikult alusuuringuga. Antud juhul nad rahuldaksid otseselt majanduse vajadusi nagu toorikud toot- saab rääkida niisiis alusuuringule orienteeritud rakendusuurin- misliinil. Igaüks, kes söandab rääkida uurimisest alus- ehk fun- gust. See tähendab, et uuringute puhul pole tegu ainult (võrdkülg- damentaaluuringute mõttes, manab otsekohe esile kujutluse ele- se) uuringukolmnurgaga, mille nurkadeks oleks puhas alusuuring, vandiluutornist. Ja kuigi vastab tõele, et viimasel pole tänapäeva rakendusele orienteeritud alusuuring ja tootele või leiutisele orien- maailma arhitektuuris enam kohta, ei ole sel siiski mingit pistmist teeritud uuring, vaid nelinurgaga, mille neljandaks nurgaks on uudsusotsinguil teaduse loomusega ega radadega, mida ta selleni alusuuringule orienteeritud rakenduslik uuring. jõudmiseks käib. Ühtlasi tähendab see kõik, et nüüdisaegne uurimistegevus ja niisiis ka teadus ise on tihedalt seotud ratsionaalsete kultuuride 4. DEMOKRAATLIK TEADUS argieluga. See hõlmab ka majandust. Teadus ei ole mitte lihtsalt iseseisev väärtus, vaid tal on ka majanduslik väärtus. Siiamaani Veel üks arusaamatus võib olla seotud teaduse demokratiseerimi- pole selles midagi halba, kui teadus on tugevalt orienteeritud ra- sega, mida kasutatakse poliitilises diskursuses vastumürgina ras- kendusele või kui teadmine on kaubastatud. Tähtis pole mitte kustele, mis ilmnevad teaduse suhetes ühiskonnaga. Arusaam tea- ainult mõista, kus need võimud eos, mil püsib ilma sisim seos,2 duse demokratiseerimisest peegeldab ettekujutust konsensuslikest vaid ilma ka tegelikult koos hoida. Seda püütakse omakorda teha otsustest ja ähmast ettekujutust teaduse ja ühiskonna sümbioosist. nii tehnilises kui ka majanduslikus mõttes. Nagu nägime, ühendab teadus episteemilisi struktuure — s.t Hoopis teine lugu on aga siis, kui keskendumine teadmiste ra- viisi, kuidas teadus mõistab maailma — (teadusliku) tõega ja ins- kendatavusele muutub teaduse üldiseks keskendumiseks majan- titutsioonilisi struktuure (ühiskondliku) tegelikkusega. Mõlemad dusele. Teadmisest, ka teaduslikust teadmisest, saab sel juhul struktuurid moodustavad teaduse enda sees keeruka terviku, kus kaup, mida kohandatakse tavapärastele turuvormidele, olles kord vahe sisemiste ja väliste elementide vahel kipub hägustuma. Sest kaduv, kord mitte. Ta ei valitse tänapäeva maailma, vaid saab mil- peale selle, et teadus on idee ja eluviis, on ta niihästi üks teadmis- lekski selliseks, mida valitseb meie maailm ja selle turg. On üsna loome vorm kui ka selle teadmisloome institutsiooniline vorm. kummaline, et meie ühiskond, mis nimetab end teadmispõhiseks, Hägustumisoht tuleb ilmsiks, kui mõelda uuesti kriteeriumidele, ei pea end truuks oma teaduslikule ja episteemilisele olemusele, mis teadust suunavad. Raske on üheselt eristada niinimetatud vaid on hoopis avastanud, et teadmine on väärtuslik kaup. Näiteks sisemisi norme, nagu loogiline järjekindlus, kontrollitavus ja in- on teadmiste ja aktsiaturu vahel välja kujunenud intiimne ja ülla- tersubjektiivsus, välistest normidest, nagu asjakohasus, praktiline tav suhe. NASDAQ kui teadmiste kvaliteedi ainus mõõdupuu? rakendatavus ja uuenduslikkus. Ometi ei huvita meid siin mitte Kas asendame tavapärased kehtivuse ja skeptilise uurimise nõuded säärased epistemoloogilised teemad, vaid hoopis küsimus, mil vii- nendega, mille aluseks on ﬁnantsedu ja börsitabelid? sil on episteemilised ja institutsioonilised struktuurid teaduste sees Suurele osale ühiskonnast on teadmised saanud tõepoolest mil- “demokraatlikud”. Sest kui need demokraatlikud seosed on ole- lekski selliseks, millel on ainult majanduslik (või meelelahutus- mas, võivad nad igal juhul abiks olla silla rajamisel teaduste ja lik), mitte episteemiline väärtus. Ühtlasi tähendab see, et pide- ühiskonna vahele. Esimene vastus tuleb lihtsalt. Teadus on (paratamatult) eba- 2Siin viitab autor Goethe Fausti värssidele 782–783, tlk Ants Oras. demokraatlik, sest oma tulemusi hinnates ja otsustades, kuhu tu- Tlk. lemustest lähtudes edasi minna, ei tugine teadus enamuse arva-

10 11 Teadus ja väärtushinnangud Jürgen Mittelstrass musele. Teaduse tõde ei ole enamuse tõde, vaid selline, mille see on püstitatud (me kutsume seda argumendipluralismiks), ega määravad meetod ja kinnitus. See kehtib ühtviisi nii sise- kui (2) ühtki huvi ette seadusetuks tembeldada, mis tähendab jällegi ka välismõjude kohta, sest teadusliku tõe üle otsustamisel ei ole enne, kui seda on kaalutud (me nimetame seda huvide pluralis- määrav, mitu teadlast “usub” teooriasse või peab meetodit “usal- miks). Ja see kehtib ka teaduses, pruugib vaid mõelda teadus- dusväärseks” või on koguni veendunud, et miski on lõplikult tões- like argumentide ja seisukohtade kaitsmisele. Ometi ei lähe see tatud. Loevad ainult tõhusad (transsubjektiivsed) põhjendamis- ja nii kaugele, et saaks öelda, et iga “tõde” on võrdselt maksev, s.t kinnitusprotseduurid. Selles peaaegu triviaalses mõttes ei olnud võrdselt hästi põhjendatud, või et selle vaatenurga saaks ülendada gravitatsiooniseaduse sõnastamine ja (teaduslik) tunnustamine de- põhimõtteks. Selle käigus muudetaks ju teaduslik tõde meelevald- mokraatlik protsess, nagu polnud seda ka Fermat’ teoreemi tõestus seks ja nõnda kaoks selle tegelik tähendus. ega DNA kaksikheeliks-struktuuri avastamine. Ja selles osas on Sellise (teoreetilise) pluralismi vastu teaduse vallas, mis uh- mõttetu rakendada demokraatia mõistet teaduse episteemilisele kustab aeg-ajalt oma demokraatlike ja postmodernistlike ideaa- struktuurile; üleskutse teadused demokratiseerida, nii et ühiskond lidega, saab abi ainult pöördumisest eelmainitud uurimisvaba- asuks ise teaduse kallale, on õigupoolest rumal. duse ja põhjendamisnõude seose poole, millest esimene võimaldab See pole aga kõik, mida me teaduse ja demokraatia suhete vaadelda uurimist demokraatlike põhimõtete valguses. Seda te- kohta öelda saame. Tegelikult me siiski võime rakendada de- hes saame kaitsta teadusliku tõe käsitust mõtlematu “demokraat- mokraatia mõistet teadusele. Teadus on demokraatlik niivõrd, liku” pluralismi eest. Ja see kehtib ka teaduse enda autoritaar- kui tema konstitutsiooni — nii on see ka poliitika vallas — defi- sete ja dogmaatiliste struktuuride kohta. Sest ka siin ei vaja me neerib vabadus, ennekõike vabadus esitada teaduslikke küsimusi, mitte “demokratiseerimist”, vaid kriitikat “konstruktiivse kriitika” valida meetodeid ja teooriaid ning teha oma tulemused teatavaks. tähenduses. Niisugust kriitikat tuleks mõista pigem seoses meie Neid vabadusi teadustes üldiselt austatakse, näiteks ei piira neid põhjendamiskohustuse kui pluralismiga. Säärasel juhul on de- institutsiooni struktuurid ja nad esindavad seda, mida me nime- mokraatia mõiste liiga lihtne, et rakendada seda otse teaduse ja tame uurimisvabaduseks. Teaduse põhialus on demokraatlik ka ühiskonna suhetele, ning seetõttu võib see ka eksitav olla. Nii palju selles mõttes, et see hõlmab olemuslikult niisuguseid põhimõtteid siis demokratiseerimisest kui võimalikust teaduslikust väärtusest nagu võrdsus (kõik teadlased on võrdsed teadusliku tõe ees ja selle ehk millestki sellisest, mis ühendab omavahel teadust ning ühis- tõega ümberkäimisel), kontroll (iga teadlast kontrollivad teised konda. Uurida jääb veel väärtuse mõistet, kui kontekstiks on tea- ja teaduslikku ratsionaalsust kontrollitakse teadusliku ratsionaal- duseetika või eetika teaduses. suse vahenditega), avatus (teadustulemused ja nende saavutamise meetodid on avalikud) ning üldine ligipääs (teaduse vahenditele). Nende põhimõtete järgimine ei vii muidugi otseteed teadusliku 5. EETIKA tõe juurde, kuid nad võimaldavad seda oma töös teostada kõigil teadussubjektidel, olgu üksikisikutel või institutsioonidel. Selles Väärtushinnangud on hindamise tulemus ja nende teooriaks on (fi- mõttes võib tõepoolest öelda, et teadusliku tõe mõiste on “demo- losoofiline) eetika. Teaduses puudutab see alul käsitletud küsimust, kraatlik”. Ent nagu juba ütlesin, pole sel mingit pistmist ühiskonna kas teadus ise peaks olema väärtushinnanguvaba, samuti eetilisi mõjuga teadusele episteemilisis asjus. probleeme teaduse kontekstis. Eristada tuleks kolme liiki probleeme.3 Esiteks on olemas eetilised probleemid, mis tekivad siis, See tuleb ilmsiks ka otseses võrdluses poliitilise demokraa- kui teadustulemusi rakendatakse teadusvälises maailmas. Üheks tia põhimõtetega. Sest (poliitilised) demokraatlikud suhted on näiteks on tuumauuringud ja aatomipomm, mille üle käis elav aru- olemuselt pluralistlikud selle poolest, et demokraatlikus diskursuses ei saa (1) ühtki argumenti ette välistada, s.t enne, kui 3Järgneva kohta vt Mittelstrass 2006. Aut.

12 13 Teadus ja väärtushinnangud Jürgen Mittelstrass telu 1960. ja 1970. aastail. Siin viivad tuumauuringud, mis oma laia tegevusvälja kõikvõimalikele eetilistele probleemidele teadu- teaduslikult olemuselt on alusuuringud, toodeteni, mille valmista- ses ja neid probleeme käsitlevate eetiliste põhimõtete või eetiliste mine ja kasutamine tekitab tõsiseid eetilisi probleeme. Kas teadust väärtushinnangute kehtestamiseks. ja akadeemilist maailma saab pidada nende eest vastutavaks? Tei- Lõpetuseks mõni sõna usaldusväärsuse mõistest teaduses ja seks on olemas eetilised probleemid, mis tekivad teaduses eneses, teadustöös. Siin on meil põhiliselt tegu eetosele orienteeritud kui uuritakse asjade loomust, eriti kui selle uurimisega kaasnevad probleemide ja põhimõtetega, s.t teadlase eetosega. Esiteks on eksperimentaalsed meetodid. Siia kuuluvad tüviraku-uuringud ja teadlasel eriline vastutus, mis tuleneb sellest, et teaduslikku tead- reproduktiivmeditsiin. Neis valdkondades tekivad eetilised prob- mist ei saa kontrollida teadusväline teadmine, ning ka asjaolust, leemid uuringu enda käigus, mitte ainult tulemuste rakendamisel. et tänapäeva ühiskond sõltub teadusmõtte erilisest kompetentsist. Kolmandaks on teaduses nagu muudeski inimtegevuse valdkonda- Vaatamata sellele ei ole niisuguse eriline vastutus tõlgitav erili- des oma koht valel ja pettusel. On palju näiteid nii teaduse ajaloost seks eetikaks. Vaja läheb pigem erilist eetost — midagi sellist, kui tänapäevast, kus meetodite ja tulemustega on manipuleeritud, nagu on arstide ametialane eetos. Kõik reeglid ja normid, mida neid on plagieeritud ja publikatsioone võltsitud. Kui on olemas võidakse teadustegevusele ette kirjutada, et suurendada teaduse selline asi nagu teadlase või teadusliku süsteemi eetos, siis on see ja teadusliku ratsionaalsuse vastutust, muutuvad liigseks, kui on aeg-ajalt korrumpeerunud. olemas teadlase eetos — vähemalt nii kaua, kui seda ka tegelikult Neid eetiliste probleemide liike arvestades peab teaduseeti- järgitakse. Asjaolu, et säärast eetost sageli ei järgita, ei tähenda, ka või eetika teaduses tegelema põhimõtetega, mis reguleerivad et teaduse eetika oleks läbi kukkunud või et seda tuleks täiustada. uuringute ja nende rakenduste suhet, kuuluvad teaduse sisemisse See tähendab ainult, et rikutud on üldise, kodanikueetika norme eetilisse olemusse ning moodustavad teaduse ja tema institutsioo- ja et teadlase eetost on õõnestanud madalad isiklikud huvid. Tea- nide eetose; tänapäeval esitletakse neid põhimõtteid sageli nn duse eetika kohta jääb lisada vähe, võib-olla ehk veel seda, et käitumiskoodeksina. Ja need põhimõtted ja probleemid, millele tulevikus peaks teadus kui institutsioon olema kohustatud suure- neid rakendatakse, on sageli omavahel seotud, sest pole olemas mat tähelepanu pöörama teadlase eetose järgimisele, et saada üle sellist asja nagu teaduse eetika, spetsiaalset eetikat teadlaste jaoks. ka teadusega seotud ja teaduses eneses peituvast usalduskriisist. Eetika on alati kodanikueetika, seda ei saa ühiskondlikke eraldus- jooni mööda kaheks lüüa, s.t teaduslikuks eetikaks, mis oleks teadlaste eetika, ja mitteteaduslikuks eetikaks, mis kehtiks ühiskonna kui terviku eetilise normina. Nii on ka moraaliga tavatähenduses. 6. VIIMANE MÄRKUS Rangelt võttes pole olemas suletud eetilisi ehk moraalseid maa- ilmu, millest igaüht valitseks üksainus eetika või moraalikogum. Kui ﬁlosooﬁa ja teadus olid veel noored ja nende peale paistis Võib ka öelda, et probleemid, millega tegeleb teaduse eetika Ateena päike, ei olnud raske mõelda teadusest ja väärtushinnangu- või eetika teaduses, ning põhimõtted, mis seda eetikat suunavad, test kui millestki ühtsest. Teadmine tasakaalustas levinud väärtus- moodustavad kolmnurga, nn eetika- ehk moraalikolmnurga. Selle hinnanguid, mis omakorda peegeldusid teaduses. Selle mõist- nurkadeks on rakendusele orienteeritud probleemid ja põhimõtted, miseks piisab, kui lugeda Platonit ja Aristotelest. Kuid ajad on uurimisega seotud probleemid ja põhimõtted ning eetosega seotud muutunud. Teaduslikud teadmised on tohutult kasvanud, väär- probleemid ja põhimõtted. Teaduses esinevad või teadusega seo- tushinnangud on muutunud ja selle vältimatu tagajärjena käivad tud eetilised probleemid on kõik sellised, mida võib vaadelda selle teadus ja väärtushinnangud eri radu. Kuid nad peavad jälle kokku kolmnurga sees liikuvate probleemidena — erineva ja muutuva saama, et ratsionaalne ühiskond, mis rajaneb teaduse saavutustel, kaugusega kolmnurga nurkadest. Ja see kolmnurk avab tõepoolest oleks tulevikus inimese nägu.

14 15 Teadus ja väärtushinnangud Jürgen Mittelstrass

Kirjandus Filosooﬁaühingu president. Ta kuulub Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemiasse (Berliin), Teadlaste Akadeemia Leopoldinasse (Halle), Academia Europæa’sse (London, 1994–2000 oli selle asepresident, A l b e r t , H. 1956. Das Werturteilsproblem im Lichte der logischen 2002–2008 president) ja Paavstlikku Teaduste Akadeemiasse (Rooma). Analyse. — Zeitschrift für die gesamte Staatswissenschaft, CXII, 1989 anti talle Saksa Uurimisühingu Leibnizi auhind, 1998 Saksamaa S. 410–439 Loodusuurijate ja Arstide Seltsi Lorenz Okeni medal. B l a s c h e , S. 1996. Wertfreiheit. — Jürgen Mittelstrass (Hrsg.). En- Teoseid: Die Rettung der Phänomene (1962); Neuzeit und Aufklä- zyklopädie Philosophie und Wissenschaftstheorie. Stuttgart: rung (1970); Die Möglichkeit von Wissenschaft (1974); Wissenschaft als J. B. Metzler, S. 666 Lebensform (1982); Der Flug der Eule (1989); Geist, Gehirn, Verhal- Janich, Peter, Friedrich Kambartel, Jürgen Mittelstraß ten (koos M. Carrieriga, 1989; inglise keeles: Mind, Brain, Behavior, 1974. Wissenschaftstheorie als Wissenschaftskritik. Frankfrut am 1991); Leonardo-Welt (1992); Die unzeitgemäße Universität (1994); Main: Aspekte-Verlag Die Häuser des Wissens (1998) ja Wissen und Grenzen (2001). Ta M i t t e l s t r a s s , Jürgen 1997. Die Dialektik und ihre wissenschaftli- on Enzyklopädie Philosophie und Wissenschaftstheorie toimetaja (neli chen Vorübungen (Buch VI 510b–511e und Buch VII 521c–539d). — köidet 1980–1996, 2. väljaanne 2005–). Ottfried Höffe (Hrsg.). Platon, Politeia. Berlin: Akademie Verlag, Akadeemias on temalt varem ilmunud artiklid “Teadmised kui kaup: S. 229–249 Teadusest, haridusest ja teadmiste allutamisest majandusele” (2003, M i t t e l s t r a s s , Jürgen 2006. Credibility in Science and Scholar- nr 12, lk 2634–2647; tlk N. Näripä) ja “Ülikooli tulevik” (2011, nr 1, ship. — Pieter J. D. Drenth, Ludger Honnefelder, Johannes lk 3–14; tlk N. Näripä). J. F. Schroots, Beat Sitter-Liver (eds.). In Search of Common Val- ues in the European Research Area. Proceedings of the Conference on Common Values in the European Research Area in Amsterdam, The Netherlands, 19–20 May, 2005. Amsterdam: ALLEA, pp. 23–27 (www.allea.org/Content/ALLEA/Themes/Science%20Ethics/ Drenth In Search Common.pdf) Stegmüller,W.1973. Probleme und Resultater der Wissenschafts- theorie und Analytischen Philosophie IV (Personelle und Statisti- sche Wahrscheinlichkeit I). Berlin—Heidelberg—New York: Sprin- ger Verlag

JÜRGEN MITTELSTRASS (sünd. 1936) on Saksa filosoof, Konstanzi ülikooli emeriitprofessor. Kuue ülikooli, sh Tartu ülikooli audoktor. Õppis filosoofiat, germanistikat ja protestantlikku teoloogiat Bonnis, Er- langenis, Hamburgis ja Oxfordis; doktorikraad filosoofias 1961, habi- litatsioon 1968, mõlemad Erlangeni ülikoolis. Aastail 1970–2005 oli ta Konstanzi ülikooli filosoofia ja teadusteooria professor ning alates 1990. aastast sealse teadusfilosoofia keskuse direktor. Kuulunud Saksa Teadusnõukogusse (1985–1990), Saksa Uurimisühingu senatisse (1992– 1997) ja Saksamaa liidukantsleri Uurimis-, Tehnoloogia- ja Innovat- siooninõukogusse (1995–1998). Alates 2003. aastast on ta Austria Tea- dusnõukogu liige (alates 2005 esimees). Aastail 1997–1999 oli ta Saksa

16 2 17 VÖÖND

Guillaume Apollinaire Tolkinud˜ Paul-Eerik Rummo

Vanast maailmast tüdimus kallal on sul

Karjatüdruk Eiffeli torn sillad määgivad hommikul

Villand sul elamast kesk kreeka-rooma antiikset rägu

Siin on automobiilidelgi aegunud nägu Usk üksi on uueks jäänud usk üksi on ikka klaar Ja lihtne kui lennuväljal angaar

Vaid sina oo kristlus eristud aegunud asjade reast Paavst Pius X te olete moodsaim eurooplaste seast Kuid sina keda piidlevad aknad häbi ei lase sul Minna kirikuuksest sisse et pihtida sel hommikul Loed katalooge reklaame aﬁsˇseˇ mis lauldes kannavad hoolt Hommikuse poeesia eest proosa see tuleb lehtede poolt Paarikümne santiimiga hulk õnnetusi ja kuritegusid Sadu kõiksugu pealkirju ja suurmeeste nägusid

Täna koidikul nägin üht ilusat tänavat Uut puhast päikese enda fanfaarina säravat Direktorid töölised kaunid masinakirjutajannad

“Zone”. — Paul-Eerik Rummo värsistus Triinu Tamme toortõlke SILVI LIIVA. Talveõhtu (2007) järgi. Tõlkesse on töödeldult kaasatud Jaan Krossi tõlgitud katkeid 1962. aastast.

19 Vöönd Guillaume Apollinaire

Neli korda päevas nädal otsa siit mööda käivad Esi-lennumasinat uudistab ka Tyana Apollonius Kolm korda hommikul üürgab sireen nii et kõrv hell Hooti teevad nad ruumi neile kes kandmas püha euharistiat Lõunati klähvib vihane kell Järjest ülenevaile preestreile hoidvaile pea kohal hostiat Siltide kirjad saavad müürilehtedelt lisa Siis lennuk laskub võtmata tiibade kokkupanemist vaevaks Ja kuulutustega koos teevad papagoikisa Ja miljoneist pääsukestest silmapilk täitub taevas Selle tehaste-tänava võlus mul on olla nii lahe Välgutiivul on kohal rongad pistrikud kakud ja muud See on Pariisis Aumont-Thieville’i´ ja Avenue des Ternes’i vahel Aafrikast saabuvad iibised ﬂamingod marabuud Hiiglaslik Rokh keda luulest ja muinaslugudest tead Näe tänav on noor sa oled laps ja näed teda palgest palgesse Liugleb hoides küüniste vahel Aadama kolpa esimest pead Su ema riietab sind vaid sinisesse ja valgesse Silmapiirilt kotkas valju karjega pilvisse heitub Oled vaga ja ei sinu ei su südamesõbra Rene´ Dalize’i meelest Ning ka Ameerika koolibrikesele ruumi leidub Saa paremat olla kiriku toreduste keelest Hiinast on tulnud sihvakad nõtked pihiid Kell on üheksa õhtul gaasitaht sinetab hiilite magalast välja Kes lendavad paaris sest neil on üksainus tiib Kooli kabelis palvetate hommikuni välja Siin on ka tuvi see vaim mis patust vaba Samas kui lakkamatus ametüstsügavuses Saatjateks paabulind särav ja kannelsaba Kristuse auhiilgus pöörleb oma kiirgavas imelisuses Fööniks tuleriit iseenese sündi kes sooritab See on kaunis liilia meie ühises hooles Üheks hetkeks kõik oma hõõguva tuhaga looritab Leekjuustega tõrvik mis ei kustu tuules Sireenid oma ohtlikest väinadest loobunult Leinava ema poeg kaame ja kuldne Saabuvad kõik kolm koos iseenese laulust joobunult Igikahar puu lehtedeks palved Ja nad kõik rongad fööniks pihiid kotkas oma elaaniga Au ja igavik kui võllas kahesambaline Vennastuvad me võrratu aeroplaaniga Täht kuueharuline Jumal kes reedel sureb pühapäeval taas ellu ärkab Nüüd üksi Pariisis käid keset rahvahulga müha Kristus kellel pilootidest lennukam õhkutõus Omnibusside karjad sind ammudes seiravad üha Ta nimel on kõrguse maailmarekord mis ikka jõus Armastusest su kõris on äng mis rängalt pitsitab seal Pupill silmateravik Kristus Nagu armastada sind keegi ei võiks enam eal Aastasadade kahekümnes pupill hästi terane Kui elaksid vanal ajal sa kloostrisse läheksid samas Linnuks muutub see sajand ja tõuseb kui Jeesus taevasse Teil on ju häbi kui tabate end vahel palvetamas Kuradeil oma taarnais valvsana kerkib koon Sa pilkad end ja su naer särtsub kui põrgutuli Nad ütlevad see on Juudamaa nõia Siimoni epigoon Naeru sädemeist kullahelk su elupõhjale tuli Nad karjuvad kui ta lendab siis on ta üks põgenev suli See on pimedas muuseumis pilt ja tolmukorra alt Kuid näe juba suliseid ingleid ta ümber hõljuma tuli Sa mõnikord vaatamas käid seda ligidalt Kauni õhuakrobaadiga liituvad Ikaros Eenok Eelias

20 21 Vöönd Guillaume Apollinaire

Käid ringi Pariisis naised on verest määrdunud Nüüd Amsterdamis koos piigaga keda ekslikult ilusaks pead Kuis küll ununeks see millest alguse sai ilu väärdumus Ühe Leideni tudengiga ta abielluma peab Seal on ladinakeelsed üüritoad Cubicula locanda Leekide hõõgest Jumalaema mind vaatas Chartres’is Kolm päeva ma veetsin seal ja seejärel tuli Gouda Teie Püha Südame veri mind ujutas üle Montmartre’il Olen haige õndsate sõnade voost neis pühis paigus Sa oled Pariisis vihma lahistab Armastus mille käes piinlen on häbiväärne haigus Kohtu-uurija su kui roimari vahistab Kuid sind vallanud pilt unetuses ja ängis sul aitab ellu jääda Su reisid on toonud sulle valu ja õnne Ta on alati sinu juures see pilt mis läheb mööda Näha valet ja vananemist sa ei osanud enne Nüüd oled sattunud Vahemere randa Nagu kahe- nii kolmegikümneselt sind armastus piinlema paiskas Kus sidrunipuudel on õnn läbi aasta õisi kanda Ma elasin nagu hull kes aega pillab raiskab Sul ja sõpradel paadisõidud on heaks tooniks Oma käsi ei taha sa näha enam kohe vallandub nutt kaua peitu- Neist üks on Nice’ist kaks La Turbie’st ja üks Mentonist nud Sügaval silmame õudseid polüüpe retk üle neist sujub Sinu pärast mu armas kõige pärast millest eales sa oled heitunud Veetaimede vahel kalu Lunastaja võrdkujusid ujub Need vaesed emigrandid toovad sul pisarad silma Oled maakõrtsi aias kusagil Praha kandis Täis kindlat usku nad loevad palveid lastele antakse rinda Läbini õnnelik laual su ees üks roos on vaasis Nende lõhna on täis Saint-Lazare’i vaksali saal Oma jutte sa peaksid kirjutama aga Nad järgivad oma tähte kui targad Hommikumaalt Sa vaatad põrnikat kes roosi südames magab Nad loodavad Argentiinas teenida raha Ja rikkaina naasta maale mis praegu jäänd seljataha Ehmud kui oma näojooni näed Svaty´ V´ıti ahhaatides tärkavat Punast vatitekki üks pere tarib kaasa nagu me kõik oma südant Olid surmani kurb sel päeval kui leidsid end seda märkavat alati Su silmad kui Laatsarusel ei kannata päist päeva Ebatõeline on see tekk ja me unistused niisamuti Juudikvartali kellal käivad osutid vastupäeva Ka siia neid läbirändajaid jääb nad seavad end sisse Ja sina liigud aeglaselt oma elus tagasi Rosiers’ või Ecouffes’i´ tänava urgastesse Kui ronid Hradcanysseˇ või kuulad õhtuti Olen näinud neid õhtuti uste ees värsket õhku võtmas Tsehhideˇ viise lauldamas trahtereis Nagu malenupud nad paigalt liikuma suurt ei tõtta Juudid enamjaolt kelle naised pead parukates Nüüd oled keset arbuusivirnu Marseille’is Surmkaameina istuvad poekeste sügavustes Nüüd oled Koblenzi hotellis Gigant nimeks tal Seisad tsinkleti ääres su ümber on räpane baar Nüüd istud Roomas jaapani astelpihlaka all Lüüasaanute seas jood kohvi mis maksab sou või paar

22 23 Vöönd Guillaume Apollinaire

Oled suures lokaalis on öö tunne ja need otsemaid pähe jäänud värsid on mind nüüdseks pool sajandit saatnud, nagu ka kavatsus vanema kolleegi pooleli jäänud kiirtöö Need naised siin pole halvad eks mured neil südant söö lõpule viia. Paras hetk selleks võikski olla just nüüd, kui algupärandi Oma kallimale eks inetuimgi neist valusaid haavu löö esmailmumisest möödub peagi sada aastat ning uue aastasaja ja -tuhande algusest on möödas just niisama palju aega, kui algupärandi valmimisel oli kestnud 20. sajand. Ta on kordniku tütar Jersey’st ma pole märganud varem Tegemist on ühega kahest poeemist, millega Guillaume Apolli- Et nahk ta kätel on lõhenenud ja kare naire∗ (1880–1918) raamistas oma esimese mahukama luuletuskogu Al- koholid (Alcools: Poèmes 1898–1913; 1913) — “Vöönd” (Zone) juhatab Kohutavalt kahju on mul tema kõhu armidest selle sisse ja mõneti traditsioonilisema ülesehituse ning tooniga “Van- demjäär” (Vendémiaire) tõmbab otsad kokku. Hilisemad modernismi- Nüüd alandan ühe armetuga kel kole naer oma suud uurijad on rõhutanud Apollinaire’ile otsekui ainuomast püüdlust niihästi tabada pöördumatult muutuvate aegade fragmentaarsust kõige selle eru- Oled üksi hommik tuleb tava värskuse ja häiriva labiilsusega kui ka allutada see ikkagi mingile läbivale esteetilisele ja tundetoonilisele printsiibile. Sarnase hoiaku tun- Piimaplekkide kolin käib tänavail neme küll ära ka samaaegses itaalia-, inglise-, saksa- ja venekeelses kultuuriruumis, pealegi tunnistas Apollinaire ise oma noorema kaaslase Sulni metissina öö sinust eemaldub pea Blaise Cendrars’i (1887–1961) poeemi “Lihavõtted New Yorgis” (Les Salalik Ferdine või hoolitsev Lea Pâques àNew York, 1912) suunaandvat tõuget vahetu kaasajaga kokku kõlava luulekeele tekitamiseks — kuid võib-olla tõesti kukkus see just Jood viina kõrvetavat kui elu nagu ei teakski et Apollinaire’il kõige loomulikumalt välja. Oma elu sa jood niisama kui eluvett Alkoholide kohta on teada, et see teos kui tervik ei valminud hõlpsasti — mis pole ka ime, arvestades pikka ajavahemikku, millest Auteuil’ poole kõnnid jala koju minna on hea ta algosad pärinevad ja mis oli ühekorraga nii kiirete ühiskondlike ja meelelaadiliste muutuste kui ka Apollinaire’i kui luuletaja mitmesuu- Magama puuslike seas kel koduks Okeaania või Guinea naliste eneseotsingute aeg. Raamatu võimalike pealkirjavariantide hul- Kristused needki on teised küll kujult ja loomult sootuks gas on olnud näiteks “Tuul Reinilt” (Le Vent du Rhin, pärandina vara- Alamad Kristused kehastamas hämarat lootust semast kõrvalejäänud käsikirjast aastaist 1901–1902, mil autor Saksa- maal koduõpetajana leiba teenides elas läbi pingelise armusuhte ing- lannast töökaaslasega), “Vabariiklik aasta” (L’Année républicaine, pee- Hüvasti Hüvasti geldusena vahepealsest katsest struktureerida kogumik kunagise revo- lutsioonikalendri analoogial, millest lõppvarianti selgesti kandus vaid Päike läbilõigatud kael “Vandemjäär”) ja “Eluvesi” (Eau de vie). Viimasest pole lõpliku noo- divõtmeni enam pikk samm. Raamatut hoiab koos intensiivse tundeelu retooriline lürism “Jood viina kõrvetavat kui elu nagu ei teakski et / Oma elu sa jood niisama kui eluvett” ja arusaam luuletamisest kui rohkeid eri- suguseid elemente kokkusulatavast alkeemiast. Selle suurepärase poeesi esimesed eestikeelsed katked, kokku umbes “Vööndi” ühe vahevariandi pealkirjaks oli “Karje” (Cri), kajastamaks kolmandik täismahust, ilmusid 1962. aastal Jaan Krossi tõlkes Tartu autori just poeemi valmimisaega langevat dramaatilist lahkuminekut ülikooli õppematerjalide sarjas (XIX–XX sajandi väliskirjanikke. 3. vi- hik: Valik luulet. Koostanud Villem Alttoa ja Liidia Kaljuvee). Siin- ∗ kirjutajale andsid need ilmutusliku äratundmise, et elav luule (rõhuga Vt ka Guillaume Apollinaire. “Tõsilood 1911: Valik anekdoote.” mõlemal sõnal) on võimalik ka 20. sajandil ja ehk siis edaspidigi. See Tõlkinud Andres Raudsepp. — Akadeemia 2011, nr 10, lk 1834–1858. Toim.

24 25 Vöönd Guillaume Apollinaire oma elu suurimast armastusest. Tõepoolest pöördubki poeemi lõpptekst valt sõnastatud kohtu-uurija-episoodis pole (“Tu es àParis chez le juge korduvalt tagasi hüljatuse motiivi juurde. Siiski on selle temaatika ja d’instruction / Comme un criminel on te met en état d’arrestation”). pildistik palju mitmekülgsem ning laiahaardelisem ja põhitoon pigem Kaalusin võimalust, et enne vahistamist “uurija ahistab”, aga ahista- reibas. Fin de siècle’i salonglik maailmalõpurutiin, algusest peale vastu- mise tüütu ja kahemõtteline ülekasutatus praeguses eesti keelepruugis meelne, on lõplikult maha raputatud. Fraseeringu aleksandriinipõhisus sundis seda kõrvale jätma. Jääb loota, et 1911. aasta septembris, mil ei takista lähedust argikõnele, riime on väga puhtast väga kaudseni või ebamäärase kodanikustaatusega Apollinaire tõepoolest sattus fabritsee- puuduvad need sootuks, varjamatult isiklik autorihoiak võtab gram- ritud kunstivarguse-kahtlustuse tõttu nädalaks uurimise ja vahi alla, Pa- matiliselt kord ainsuse esimese isiku, kord ainsuse või mitmuse teise riisis ehk juhtuski sadama. isiku kuju. Tore on ühtekokku see poeetiline hoog, millega luuletus jäädvustab vana ja uue maailma ning iginoore religiooni läbipõimitust Paul-Eerik Rummo fundamentaalsete muutuste õhkkonnas, kus segunevad ikka veel kos- tev Révolution fran¸caise’i järelkaja, lõbus vaimustus tehnoloogiahüppest ja eurooplase maailmapildi avardumisest, armastusejanu ja uudishimu- lik eelaimus lähenevatest hiiglaslikest vapustustest, mille täpsemat iseloomu ja järelmeid ei osata veel kujutledagi. * Mõni märge käesoleva tõlke kohta. Olen selle värsistanud Triinu Tamme toortõlke, tema pakutud taustateadmiste ja ühiste arutluste abiga, ilma milleta jäänuks see tõlge veel pooleks sajandiks olemata. Tõlgenduste kaalumiseks, veel enam aga lihtsalt uudishimust olen uurinud mitut kättepuutunud inglise-, vene- ja soomekeelset versiooni, millest ehk lahedaim on ei kellegi muu kui Samuel Becketti oma. Unusta- matu Jaan Krossi pärijate loal, mille eest olen väga tänulik, olen tõlkesse lõiminud tema tõlgitud katked, neid siiski kohati vähem, kohati rohkem ümber tehes või mõnel puhul ka päris uuesti tõlkides, kui see tundus vajalik suurema originaaliläheduse või lõppteksti stiililise pidevuse heaks. Usun, et Jaan ei pahandaks. Huviline leiab tema tõlke algkuju eelviida- tud raamatust. Pealkirjast. Kaalusin ka varianti “Tsoon”, seda enam et mõne viite järgi pidanud autor silmas selliselt (la Zone) nimetatud proletaarlas- või lihtsalt vaestekvartaleid Pariisis, mis tõepoolest on poeemi mitme epi- soodi näitelavaks. Siiski oleks see liialt kitsendanud teose geograafilist, emotsionaalset ja ideoloogilist haaret. Ka on praegusse eesti keelemällu liialt juurdunud tsooni nõukogudeaegne tähendus vangilaagrite suletud alana. Niisiis jäin juba Jaan Krossi valitud vööndi juurde, millele li- gilähedasi leiab ka muukeelseis tõlkeis ja mis ehk poeemi ülesehituse vaimus sugereerib kujutlust ajas ja ruumis küll laialipaisatud fragmen- tidest, mida aga seob ühtseks virtuaalseks vööndiks autori passioon ja mälu. Ja lõpetuseks: igas luuletõlkes on kohti, kus tõlkija on n-ö riimi pärast midagi omalt poolt juurde pannud. Käesolevas on suurimaks omavoliks “vihma lahistab”, millist meteoroloogilist nüanssi algteksti väga kui-

26 27 PLUROOPA DUELL Paljukultuurse ühiskonna võitlus oma elu eest

Martin Kala

The word is about, there’s something evolving, whatever may come, the world keeps revolving. They say the next big thing is here, that the revolution’s near, but to me it seems quite clear that it’s all just a little bit of history repeating. Propellerheads — “History Repeating” (1979)

“Me ei häbene enam seda, et me Rahvusrinde poolt hääletame,” ütleb üks restoranipidaja akaatsiapuudega pikitud väikesel puies- teel Lõuna-Prantsusmaa rannikuäärses linnas. “Nad on nüüd tavaline partei nagu kõik teised.” Prantsuse paremradikaalne partei on nimelt rahvuslase Jean Marie Le Peni pisut leebema tütre Ma- rine Le Peni juhtimisel läbi leinud taassünni.1 Ülejäänud parteid, eeskätt presidendi Nicolas Sarkozy erakond UMP, värisevad hirmust 2012. aasta presidendivalimiste eel. Le Pen on tegelnud ümberkorraldustega, et vabastada partei, mida varem määratlesid eeskätt tema isa karmid väljaütlemised juutide, holokausti ja immigrantide teemal, halvast mainest. Imago normaliseerimiseks on kaugenetud juudivastasusest, partei kujundab positiivset suhtumist majanduse ja sotsiaalpoliitika vallas. Endiselt mängivad nad muidugi islamihirmuga ja levitavad seisukohti, et töökohad ja sotsiaalhoolekanne peaksid olema mõeldud eelkõige prantslastele. Valitud strateegia näib töötavat:

1Rahvusrinne Prantsusmaa Ühtsuse Eest (Front national pour l’unit´e SILVI LIIVA. Põgenemine (2010) fran¸caise) on euroskeptiliste vaadetega erakond, mida on peetud Euroo- pa üheks tugevamaks paremäärmuslikuks parteiks.

29 Pluroopa duell Martin Kala

2011. aasta mais avaldatud uurimuse alusel valiks praegu 36% liht- see on uus grandioosne idee. Võib arvata, et kui see ajajärk venib töölistest Rahvusrinnet ja ainult 15% presidendiparteid, mis on pikale, hakkab veel nii mõnigi Euroopa Liidu tulevikus kahtlema. umbes poole vähem kui nelja aasta eest. Rahvusrinne on edasta- Esmapõhjused peituvad majanduses. Järjestikused rahandus- nud paremparteisid ulatuslikult ka viimaste aastate kohalikel va- kriisid, suured riigivõlad ja Aasia pealetung tekitavad protekt- limistel, eelistades varjamatult karmimat poliitikat. sionismi. Rööpselt taastärkava rahvuslusega on märkimisväärne Valitsuspartei on vastutasuks hakanud tegelema mitmesuguste euroopaliku paljukultuurilisuse allakäik, koos majandusprobleemi- teemadega, mis kuuluvad traditsiooniliselt paremäärmuse tege- dega saab ka immigratsioonist kerge märklaud paremäärmuslikule vusalasse: karmi sisepoliitikaga, tõketega immigratsioonile, aru- retoorikale (Bettiza 2010). Viimastel aastakümnetel propageeri- teludega rahvusidentiteedi ja islami üle. On hakatud rääkima tud mitmekesisus pole Euroopas enam kuigivõrd ahvatlev teema. prantslastest, kes ei tunne end kodus kasvava moslemi kogukonna Paljudele eurooplastele ei tundu mineviku suursaavutused enam tõttu, jne. olulised. Seda on mõistnud muidugi poliitikud, kes on hakanud Brüsselis oma riiklikke huve järjest jõulisemalt esindama. Peami- selt tähendab see keskendumist sisepoliitikas keskmise valija ehk HOMO-, KSENO-, ISLAMO- JA EUROFOOBIA nn üldsuse ja mitte vähemus(t)e huvidele. Euroopa ühiskonda ise- loomustub killustatus ning ebavõrdsus. Kehvasti läheb Euroopa Euroopat ründab üleüldine muutuste laine. Siin koguvad jõudu po- sotsiaalmudelil, kuid enam ei puuduta see üksnes rahulolematuid, pulistlikud, ksenofoobsed ja natsionalistlikud liikumised. Läänes madalate arengunäitajate, kõrge tööpuuduse ja suure immigrantide on need oma sihtmärgiks kuulutanud paljukultuurilisuse, täpsemalt sissevooluga riike Lõuna-Euroopas, vaid ka Skandinaavia riike ja islamiusu. Poliitika taasnatsionaliseerumine pärast ärevat majan- Ida-Euroopa majandustiigreid. duskrahhi, laienemisvalud ja võõraviha on andnud alust väideteks, Uutele arengusuundadele viitab areng Soomes ja Rootsis, et Euroopa Liit liigub järjest lähemale oma lõpule. värskeks erandiks on Taani, kus parempoolne valitsus vahetus Mujal maailmas arvatakse, et põneva projekti ﬁnaal ei tule 2011. aasta septembris vasemkoalitsiooni vastu. Aastakümneid mitte dramaatiline ega äkiline, vaid leiab hoopis aset aeglane esindasid põhjanaabrid sellist ühiskonnamudelit, kus sotsiaalne hääbumine ja tähtsuse järkjärguline kaotamine.2 Venemaa Föde- solidaarsus segunes vabakaubanduse ideega, millest oligi kasva- ratsiooni alaline esindaja Euroopa Liidus Vladimir Tˇsiˇzov nime- nud välja Euroopa ideaal. Rootsi valimised 2010. aasta septemb- tab seda sihtide kriisiks. “Millest kõik algas — ühisturg, ühisraha, ris tegid paradoksaalse ja üllatava pöörde, kui sotsiaalmudeli eest Schengen, laienemine, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika — seisvate parteide asemel valisid tüüned rootslased seekord hoopis need kõik on kvalitatiivsed muutused. Aga mis edasi? Arvata- parempoolseid erakondi. Võõrandumise põhjuseks oli sel korral vasti on see küsimus mingil etapil möödapääsmatu,” rääkis Tˇsiˇzov sealsete valijate meelest nn omatunde hääbumine. Ja Soome par- Brüsselis (Vene diplomaat... 2010). Aastakümneid kestnud euro- lamendivalimistel 2011. aasta aprillis, mille võitis sealne Koond- lõimumine on kogenud tõsiseid raskusi. Viimaste kardinaalsete erakond, olid üllatajaiks euroskeptilised ning sisserändajatesse saavutustega aga, milleks olid suurem laienemine Ida-Euroopasse eitavalt suhtuvad põlissoomlased, saades enneolematult hea vaja Lissaboni lepe, jõudis Euroopa Liit teatud tasandini ning nüüd limistulemuse. Valimistel võimsalt toetajaskonda kasvatanud era- kapitaliseeritakse selle tulemusi. Mida aga Euroopa Liidul ei ole, konna pääs valitsusliitu oleks võinud saada ohuks kogu Euroo- pale, sest siiani ei huvita neid väidetavalt Euroopa Liidu “töine

2 toimimine”. “Põlissoomlaste seisukohad külvavad ebakindlust Ameerika poliitikaeksperdi Charles Kupchani (2010) sõnad, et nii ühisraha stabiilsusele kui ka EL-i edasisele lõimumisele,” Euroopa Liit on surnud, põhjustasid Euroopas palju rahulolematust. Vt ka Bastasin 2010. ütleb politoloog Andres Kasekamp (2011) intervjuus pärast va-

30 31 Pluroopa duell Martin Kala limisi. Põlissoomlased otsustasid aga ise valitsusest välja jääda. linnade kehvemate rahvakihtide esindajad,” kirjutab Iivi Anna Erakonna esimees Timo Soini põhjendas otsust sellega, et Sot- Masso (2011). siaaldemokraatliku Partei ja Koonderakonna teada antud seisu- Euroopasse on jõudnud uue poliitika ajastu. Veel kümmekond koht Euroopa Liidu abiprogrammide kohta põlissoomlastele ei aastat tagasi oli paremäärmusliku poliitikaleeri väljenduseks tä- sobi (Põlissoomlased... 2011). navaprotestid ja laamendamine, kuid nüüd on see võitnud parla- Inimesed ei adu enam, et kuuluvad üksmeelsesse kogukonda, mentaarse jõu ning hakanud mõjutama ka seda, kuidas ülejäänud ja selle tulemusena on Euroopa igas nurgas tunda rahvusliku, re- parteid end väljendavad või käituvad. Hiljuti meie hulgast lahku- gionaalse ja individuaalse egoismi järkjärgulist kasvu. Peatudes nud Inglise ajaloolane Tony Judt (2010) märgib, et sotsiaalse konf- praegusaja kuumal teemal — nn meietundel —, nendib Linnar likti puhul on kandvaks jõuks ebavõrdsuse kasv. Just ebavõrdsus Priimägi (2011), et kahjuks eelistatakse ikka halba “oma” heale enamiku Euroopa riikide, nende piirkondade, rahvaste ja sisse- võõrale. Rahvuslik mitmekesisus, mis Euroopas küll iga aas- tulekute vahel on põhjus, miks eurooplaste mõttesse on sigine- taga suureneb, on sellegipoolest pidev vaidlusküsimus. Oma na- nud kahtlused ning üsna drastilised meelemuutused. Valijad eri bale keskendumine õõnestab kosmopoliitset pinnast. Kukutanud Euroopa nurkades püüavad mõistatada, mida on Euroopa Liidul “Araabia kevade” sündmustes oma diktaatori, ei möödunud palju neile praegustes tingimustes anda, ja küsivad oma esindajatelt, kas aega, kui Egiptuse moslemi äärmuslased ründasid kohalike krist- see pingutus on vaeva väärt. laste vähemust. Põletades kirikuid ja tappes kümneid kaasmaalasi, tõestati taas, et võõrastamine ja viha erinevuste ning erinevate suhtes kerkib pinnale esimesel võimalusel. PAREMPOOLSUSE JA PAREMÄÄRMUSLUSE Kapseldumisele kutsuv uusrahvuslus on oma sõnul asunud TÕUS kaitsma “algupärast Euroopat”, seades end aga vastu just sellele, mis on Euroopast teinud atraktiivse ja mõnusa koha — avatusele Häirekellana kõlab üleeuroopaliste valimistulemuste küllaltki ra- nii kultuurilises, inimlikus kui ka majanduslikus mõttes, inime- dikaalne kaldumine paremale. Moodsa sotsiaaldemokraatia hälli se hindamisele isikuna, taustast sõltumata. “Sulgumisideoloogia ja juba pool sajandit maailma edukaima heaoluriigi tiitlikand- jõhkraima karikatuurina ilmus 2011. aasta suvel areenile terrorist jat Rootsit raputati valimistel topelt, kui paremäärmusliku Rootsi Breivik3, oma sõnades muu hulgas islami vaenlane, kuid nii vaa- Demokraatliku Partei esmakordsele jõudmisele Riksdagi lisandus detelt kui loomulikult ka tegudes pigem alqaedalaste kloon kui kaua võimul olnud sotsiaaldemokraatide kaotus paremparteidele. nende vastand — selle vahega, et tema vihkamise taga ei leidunud Rootsi parempoolne võimuliit tegi ajalugu, enamust parlamen- järjekindlat ideoloogilist veendumust ega fanaatilist julgust oma dis siiski väga napilt saavutamata; sotsiaaldemokraadid kogusid veendumuste eest surma minna. Kuid just siis, kui põhjapoolne aga 30,97% häältest, mis on halvim tulemus pärast 1914. aas- Euroopa oli täies hoos oma ksenofoobsete liikumiste ja laiemalt tat. Erakond kavatses pärast valimisi moodustada erikomisjoni, üldse kõikide parempoolsemate jõudude arvustamisega, et tun- mille ülesandeks oli välja selgitada kaotuse põhjused ja kaaluda nistada neist vihaõhutust, mis võis terroristi inspireerida, puhke- tulevikuga seotud teemasid (Social democrats... 2010; Rootsi... sid Londonis mässud, mille algatajaks olid rahvuskirevate ääre- 2010). Eelarvekärbete ajal mõjus Skandinaavia poliitiline võim üle- 3Anders Behring Breivik sai süüdistuse vähemalt 85 inimese tap- jäänud Euroopaga võrreldes küllaltki tagasihoidliku ning siirana. mises 22. juulil 2011 Norra Töölispartei noortekogu laagris Utøya saarel Naistel on nii ühiskonnas kui poliitikas juba pikemat aega mõjuv ja seitse inimelu nõudnud pommiplahvatuse korraldamises samal päeval roll. Isegi skandinaavialik kapitalism on inimlikum ning kuigi Oslos. M. K. sotsiaalne ebavõrdsus eksisteerib siiski ka seal, on see leebem

32 3 33 Pluroopa duell Martin Kala ja vähem hävitav kui näiteks Lõuna- või Ida-Euroopas. Ka im- lias — on parempoolsed keskparteid ning paremerakonnad olnud migrantidega käiakse Skandinaavias paremini ümber ja nendesse juhtpuldi juures. Pisut keerulisem on olukord Ühendkuningriigis, suhtutakse suurema tunnustusega kui mujal. kus konservatiivid moodustasid koalitsiooni liberaaldemokraati- Paradoksaalne on vahest see, et kuigi eurooplased tunnusta- dega. Kuigi 2010. aastal toimunud seitsmest valimisest on kol- vad neidsamu väärtusi ja hüvesid, mis muudavad Skandinaavia mel korral (Tˇsehhi, Slovakkia ja Rootsi) võidutsenud sotsiaalde- mudeli äratuntavaks, ütlevad nad samas, et see pole nende jaoks. mokraadid, ei ole nad siiski suutnud moodustada ühtegi valitsust. Paljude arvates sobib see mudel külma kliimaga riikidele, kus 1990. aastatel oli suundumus valida vasemparteisid, ja isegi kui elab väiksearvuline, ühtlane rahvas, kes nõustub kurtmata maksma nad on praegu kohati populaarsemad ühes või teises Euroopa rii- kõrgeid makse. Rootsi praegune peaminister Frederik Reinfeld gis, koguvad parempoolsed parteid koos poliitiliste partneritega pani punkti sealsele vasakhegemooniale, kuid ühtlasi paljastas ta rohkem hääli kui vasakpoolsed oma liitlastega. Kindlasti on üks tõsiasja, et moodne Skandinaavia valitsusmudel kannatab vahel põhjus ka paremerakondade nihkumine poliitilise keskme poole, samamoodi drastiliste muudatuste käes (Mo¨ısi 2010). Kahtle- mistõttu rahvas ei pelga enam, et võimule saades hakkavad nood mata on ohtlik idealiseerida ühte mudelit teise ees. Oma poliiti- heaoluriiki lõhkuma. lised probleemid on ka Põhja-Euroopas, näiteks märkimisväärne Euroopa teine uus poliitiline suundumus on paremäärmuslaste ksenofoobne paremäärmuslus Taanis, kus enne äsjaseid valimisi läbimurre. Rootslased peavad pärast valimisi elama ebameel- olid juhtpuldile lähedal kohalikud paremäärmuslased, või Norras, diva rahvusliku identiteedi eest võitleva erakonna taktikepi all, kus aeg-ajalt lööb välja üsna provintslik mentaliteet. Ja võib-olla mis vaatamata kenale nimele — Rootsi Demokraadid — esindab näitavadki praegused Soome ja Rootsi valimised rahva üldist mee- sisserändajate- ja moslemitevastaseid vaateid ning kutsub Rootsit lemuutust pisut suletuma ning karmikäelisema riigi suunas? üles kasvavat sotsiaalkriisi lahendama autoritaarsete abinõudega. Pole saladus, et Euroopa valijad on triivinud aegamisi parem- Või vaadakem üle väina Taani poole, et näha, mis juhtub, kui valit- poolsuse poole. Le Monde’i toimetajaveerg kutsus pärast Rootsi sus aktsepteerib paremäärmuslaste ehk Taani Rahvapartei (Dansk valimisi Euroopa vasakpoolseid “Rootsile appi ruttama” (Les Folkpartei) toetust.4 Eelmistel valimistel 2007. aastal sirgus see le¸cons... 2010). Selles pole süüdi üksnes vasakpoolsete küün- riigi suuruselt kolmandaks poliitiliseks jõuks, mis kogus tollal pea- dimatus oma vaateid levitada, selgitada ja ajakohastada. Ka aegu 14% valijate häältest ja on toetanud valitsuste moodustamist 21. sajandi maailma Zeitgeist on muutunud. Maailm on liikunud juba alates 2001. aastast, võites valijahääli vasemalt tänu sellele, selles suunas, mille eest paljud (välis)poliitikud — Dominique et kopeerib sotsiaaldemokraatlikke lahenduskäike oma manifes- Mo¨ısi, Chris Patten, Joschka Fischer, meie Toomas Hendrik Il- tidesse (MacShane 2010b). Ja selle hinnaks pole midagi muud ves, Siim Kallas jpt — meid möödunud aastakümnendil hoiatasid. kui immigratsioonivastaste abinõude tugevdamine ja riiklik tõrjuv Nad soovitasid üleilmastumisega hoogsalt kaasa minna ja poolda- sid Euroopa veelgi suuremat lõimumist, et välistele muutustele 4Vasaktsentristliku opositsiooni koalitsioon võitis 2011. aastal Taani vastu panna, kohaneda mitmekülgses maailmas uute reeglitega. parlamendivalimised, saades Folketingis 92 kohta 179-st ja napi viieko- Eurooplaste sulgumise ja suletuse esimeseks näitajaks tänapäeval halise enamuse. Senine parempoolne konservatiividest ja rahvaparteist on parteimaastikul langetatud valikud. koosnenud valitsuskoalitsioon sai parlamendis 87 kohta. Vasakpoolne Parempoolsed, kuid ka paremäärmuslased on nüüd võidulainel koalitsioon sai 50,3% häältest ja parempoolsed 49,7. Valimiste suurimad enamikus Euroopa liikmesriikides. Üksnes valimistulemuste ana- kaotajad olid konservatiivid, kelle esindus parlamendis vähenes kümne võrra ja nüüd on neil vaid kaheksa kohta. Parempopulistlikule rahvapar- lüüsist nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil piisab veendumaks, teile läks 22 parlamendikohta, mida on eelmiste valimistega võrreldes et poolehoid parempoolsetele vaadetele on hüppeliselt kasvanud. kolme võrra vähem. Valimisaktiivsus oli 87,7%, mis on viimase 27 aasta Suuremates liikmesriikides — Prantsusmaal, Saksamaal, Itaa- kõrgeim.

34 35 Pluroopa duell Martin Kala suhtumine põgenikesse. (Seekordsetel valimistel puudus immig- oponendi seisukohtade ülevõtmine on sama vana võte kui polii- ratsiooniteema üldsegi.) Euroopas on ka parteisid, nagu näiteks tika ise. Jobbik ehk “Liikumine parema Ungari nimel”, mis on avalikult Sisserändajate suhtes vaenulikud, euroskeptilised ja kseno- juudivastane ja üritab kommunismikuritegudele õigust nõudes ho- foobsed parteid koguvad väljaöeldu põhjal järjest suuremat tun- lokausti osa pisendada (MacShane 2010a). nustust kõikjal Euroopas: Austria rahvuslased võidutsesid Euroopa paremäärmuslik liikumine tõestas juba 1980. aas- 2008. aastal, kui Jörg Haideri Vabaduspartei ning Austria Tule- tate algul oma võimekat ja sihikindlat poliitilist jõudu. Ehkki viku Allianss kogusid 29% häältest. Christoph Blocheri Sveitsiˇ enamikus liikmesriikides on peavooluparteid välistanud koostöö Rahvapartei tegevus oli aga peamine põhjus, et sealne minare- äärmuslastega, on see käitumine muutumas. Viimaseks näiteks tireferendum ja burkakeeld referendumil ennekuulmatu tulemu- on Holland, kus valimised võitnud liberaalidel ei olnud prob- sega heaks kiideti.7 Paremäärmuslased on parlamenti pääsenud leemiks moodustada uut valitsust koos konservatiivide ning pa- või oma osalust tunduvalt suurendanud Ungaris, Hollandis ja remäärmusega, kavala plaani kukutas läbi hoopis osa konserva- viimastel valimistel Soomes ning Rootsis. Belgia Vlaams Be- tiivide kategooriline vastuseis. 2010. aasta juuni algul toimunud langi (tõlkes Flaami Huvi8) nimeline paremäärmuslik partei oli üldvalimiste järel ei saavutanud parlamendis ükski erakond ena- parlamendis juba varem, ja isegi kui viimastel valimistel kaotati must ja Hollandi konservatiivsed liberaalid ning kristlikud demo- kohti, said nad sellegipoolest päris korraliku tulemuse. Viima- kraadid jõudsid vähemusvalitsuse moodustamises kokkuleppele sed valimistulemused näitavad paremäärmuslaste suurt osakaalu: alles oktoobris5. Ka Ungaris on valitsevad konservatiivid teinud 11,9% Prantsusmaal (Le Front National), 8,3% Itaalias (Lega parempopulistlikke avaldusi. Nord), 15,5% Hollandis (Geert Wildersi Partij Voor de Vrij- Laiem probleem on selles, et paremparteid võtavad omaks heid), 28,9% Sveitsisˇ (Schweizerische Volkspartei), 16,7% Un- seni paremäärmuslaste pärusmaaks peetud teemasid. Prantsusmaa garis (Jobbik) ja 22,9% Norras (Fremskrittspartiet ehk Norra mustlaste väljasaatmise taustaks oli väidetavalt teadmine, et Sar- Eduerakond). Üsna tugevad on populistlikud paremparteid ka kozy jahib 2012. presidendivalimistel paremäärmuse valijahäält.6 Lätis, Slovakkias ja Sloveenias. Paljud mainitud erakondadest Koguni Saksamaa sotsiaaldemokraadid, kes on traditsiooniliselt on alates 2000. aastast väga palju toetust võitnud, või polnud vasakpoolne keskerakond, mängivad samasuguste hirmudega ja neid kümmekond aastat tagasi olemaski. Ühendkuningriigist heidavad kantsler Angela Merkelile ette seda, miks ei kiiren- 2009. aasta Euroopa valimistel Euroopa Parlamenti pääsenud po- data Saksamaalgi immigrantide sundassimileerimist. Ka Inglis- liitikud jäid aga koduparlamendis ukse taha. maa uus koalitsioonivalitsus, mis ei ole ei rassistlik ega äärmus- Võib öelda, et pärast kommunismi hävingut pole miski muu ra- lik, on liikunud samas suunas ja kehtestanud limiidi, kui palju putanud nõnda palju Euroopa poliitika alustalasid kui nüüdne pa- välismaalasi tohib Ühendkuningriigis töötada. Asi on taktikas: remäärmuslaste sisenemine rahvusparlamentidesse. Tegemist on erakordse hetkega, sest populistid mitte ainult ei jõua parlamenti, 5Amsterdami päevaleht De Volkskrant märgib, et Wildersi Vaba- vaid õõnestavad ülejäänud poliitiliste jõudude enesekindlust ning duse parteil on suur mõju koalitsioonis. “Wildersil ei ole minist- rikohta, kuid tema vaim viibib toas,” kirjutab päevaleht. Wilders mängib mängu, toetades oma võimupartnerite pingutusi neile olulis- tes küsimustes, nõudes enda poolt burkakeeldu, trahve võõrisikutelt 7Vt lisaks: Walther 2010. isikuttõendava dokumendi puudumisel ning Hollandi kodakondsuse 8Vlaams Belang ehk Flaami Huvi on Belgia ﬂaami kogukonda esin- äravõtmist neilt võõramaalastelt, kes on hakkama saanud tõsisemate dav partei, mis seisab Flandria iseseisvuse eest, soovib kohaldada immig- õigusrikkumistega. Vt Sommer 2010 ratsioonile karme piiranguid ning nõuab sisserändajatelt ﬂaami kultuuri 6Vt lisaks: European far-right. . . 2010. ja keele vaieldamatut omandamist.

36 37 Pluroopa duell Martin Kala mõjutavad ka seda, mida Euroopa traditsioonilised erakonnad oma migratsiooni ning illegaalsete immigrantidega seonduvate prob- valijaile räägivad. leemide üle aru pidamast, kirjutab Marion Van Renterghem (2010). Paremäärmuslased koguvad toetust Euroopa muidu nõnda eri- Immigrandid eeldavad meeletut pingutust lõimepoliitikas, mida neva taustaga riikides, kuid nende retoorika on kokkuvõttes sama. pole seni tehtud. Aga keegi peab selle kinni maksma nii või naa, Seda nimetatakse rahvusluseks, mille esmaeesmärk on kaitsta riik- kas parteid sellest tahavad rääkida või mitte. Kas heaoluühiskond liku huvi ülemvõimu ning rahva ühtsust. Vastukaaluks on pa- on võimeline edasi eksisteerima juhul, kui pühendatakse vähem remäärmuslased väga kriitilised Euroopa Liidu suhtes; nad kri- tähelepanu näiteks traditsioonilistele sotsiaalvaldkondadele, ter- tiseerivad Euroopa arengut, kuid samas kinnitavad, et nemadki vishoiule ja pensionidele ning selle asemel lõimitakse immigrante? seisavad Euroopa ülesehituse eest ja kavatsevad reageerida vali- Euroopa pealinnade piirile on alates 1970. aastatest rajatud jate ootustele, mida kajastavad avaliku arvamuse uuringud. arvukalt eeslinnakuid, mis on pilgeni täis endistest koloniaalmaa- dest pärit ning sotsiaalselt, geograaﬁliselt ja kultuuriliselt kõrvale jäetud inimesi. Lisaks maabub Lõuna-Euroopa randadel vara- MURENEV PALJUKULTUURILISUS semast rohkem paadipõgenikke ja uusi uksele koputajaid on palju mujalgi. Nendega tuleb midagi ette võtta, nende abistamiseks Euroopa vasakpoolsed võinuks Euroopa tagasivallutuse ristiretkel raha leida ja seejärel uued eelarveread maksumaksjale pingeva- ära kasutada mitmeid tegureid ja juhtumeid, sealhulgas mui- balt lahti seletada. Ja nii saab immigratsioonist kerge märklaud dugi majanduskriisi, mis teatud positiivsest arengust hoolimata paremäärmuslikule retoorikale, mis majanduse aeglustumise tõttu on päevakajaline praegugi. Kriisi kuumal hetkel mõistsid Euroo- kasvatab põlgust ja võõraviha. pa sotsiaaldemokraadid paremerakondade neoliberaalse poliitika Siit järgnebki ühele hädale teine: püütakse immigrante küll küll hukka, kuid ei suutnud midagi paremat asemele pakkuda ja lõimida, kes tihti — ja isegi need, keda võiks vahest juba koha- ega nende väljavaated lähiajal uusi valimisi võita — olgu Rootsi likeks pidada — ei suuda hõlpsasti uue ühiskonnaga kohaneda. elavaks näiteks — pole sugugi käegakatsutavad.9 Huvitav on Küsimus on ehk selles, et koloniaalajastul toodi odava töö tege- seegi, et kuigi majanduskriisi peetakse neoliberaalse ideoloogia miseks Euroopasse Kolmandast Maailmast terved külad, säilitades ehk reguleerimata turgude ja laiemalt parempoolse poliitika süüks nende mikrokosmose, millest lääneriigid ise olid ammu välja ra- ning tulemiks, ei ole rahvas seni neid risti löönud, vaid pigem belnud. 1960. aastatel toodi pealinnadesse arvukalt musta töö te- süüdistab kas immigrante või jääb lootma mõne uue parempoolse gijaid, kes on nüüdseks kohalikku ellu sulandunud ja tunnevad end partei tekkimisele (Eriksen, Stjernfelt 2009). Mõnevõrra erinev koduselt, sest elavad endiselt oma kommuunides. (Prantsusmaal on selles valguses ehk Eesti, kus võitis võrreldes eelmiste valimis- tähendab rahvuslik ülesehitus erinevate kultuurigruppide suhteli- tega kõige rohkem mandaate juurde nimelt sotsiaaldemokraatlik selt terviklikku assimileerumist ühtseks rahvuseks, Inglise suun- erakond — peaaegu poole rohkem. dumuseks on aga pigem erinevuste ja lokaalse identiteedi suurem Euroopa ajakirjandus on välja pakkunud vasakpoolsete prob- väärtustamine ning kogukonnastumine.) Teiseks, värsked rah- leemiks selle, et nad ei suuda mõista “siinset tsivilisatsiooni- vastikuaruanded mitmel pool Euroopas — Prantsusmaal, Saksa- list muutust individualismi ja konsumerismi suunas”. Näiteks maal, Ühendkuningriigis — on hakanud rääkima ka sisserändajate veel hiljuti keeldusid Euroopa sotsiaaldemokraadid massilise im- teise ja kolmanda põlvkonna sulandamatusest Euroopa ühiskonda, ütleb Jörg Lau raamatus Moslemid ja dekadentlik Lääs (Muslims 9“Olles peaaegu kogu Euroopas surutud opositisooni, suudavad vasakpoolsed järjest vähem pakkuda tegelikku alternatiivi olukorras, kus ideoloogia kui selline on jõudsalt hääbumas,” väidab Jacek Stawiski (2010).

38 39 Pluroopa duell Martin Kala and the Decadent West).10 Saksa türklased sõidavad Anatooliasse idaeurooplasi on hiljuti rohkelt juurde tulnud ning mõned hindavad pruudijahile ja Lõuna-Aasia britid, kes seadsid inglise külakestes nende arvuks juba 5 miljonit. Berliini endisele rahandusministrile sisse kastiühiskonna, käivad “kodukandis” kaasasid toomas. See ja keskpankurile Thilo Sarrazinile, kes kuulub muide Saksa sotsia- tõestab, et integratsiooni ei taga pelgalt põlvkonna vahetumine, listlikku erakonda, hüpati turja, sest ta kirjutas raamatus Saksamaa nii nagu ei taga eraldatus ühiskondlikust elust edu lõimetööle. hävitab end, et moslemid peaksid omaks võtma oma asukohariigi “Multikulti” surma kuulutavad nii Saksamaa kantsler Angela kombed, et nad on teistest intellektuaalselt mahajäänumad ning et Merkel, Inglise peaminister David Cameron kui ka Prantsuse pre- massiline sisseränne hävitab saksa rahvuse. Teisalt püüavad aga sident Nicolas Sarkozy. 2010. aasta oktoobris pöördus Angela immigratsioonivastased erakonnad tähelepanu võita võimalikult Merkel kõnega Kristlike Demokraatide liidu noortekogu poole, tigedate avaldustega, mis omakorda lõhestavad ühiskonda. Kui milles teatas, et Saksamaa pole immigratsioonimaa ning et “mul- Bundespanki juhatuse liige Sarrazin andis teada, et avaldab raa- tikulti” müüt on surnud. Kantsleri arvates pole küll mingeid matu, mille kohta oli lekkinud infot, et see põrmustab seni kindlana jõumeetmeid vaja rakendada, kuid immigrandid peaks siiski Sak- tundunud “multikulti” dogmat, mobiliseerus meedia ja poliitkar- samaal ka kohaliku keele selgeks õppima, kui tahavad korralikku tell kiirelt rünnakule, et marginaliseerida olukord enne, kui raamat tööd leida. ilmuda jõuab (Buchanan 2010). Nii nagu muu Euroopa on ka Sak- “Selline lähenemine, mille puhul öeldakse, et olgu, rajame liht- samaa närviliseks muutunud. salt multikultuurse ühiskonna, kus elame külg külje kõrval ja tun- Euroopale on mitmekesisus tulnud ainult kasuks. Suhe neme üksteisest rõõmu, on läbi põrunud, täielikult läbi põrunud. läbi aegade siin viibinud võõrastega on mänginud võtmerolli 1960. aastate algul kutsus meie maa välistöölisi Saksamaale ja euroopaliku rahvusidentiteedi otsinguil ja ühiselu kujundamisel. nüüd elavad nad meie maal. Me vedasime end mõnda aega ni- 17.–18. sajandi uurimisreisid, kaubaretked ja Lääne-Euroopast al- napidi. Ütlesime, et ega nad ei jää siia, mõne aja pärast on nad guse saanud koloniaalvallutused, kui avastati tosinaid uusi rahvaid läinud. Kuid see ei ole tegelikkus. Me kõik mõistame nüüd, et ja maid, 19. sajandi imperialism ja 20. sajandi dekolonialisatsioon immigrandid on osa meie maast, kuid nad peavad rääkima meie ning maailmasõjad esitasid Euroopale ridamisi tõsiseid küsimusi, keelt ja saama siinse hariduse. Me ei tohi küll olla ka maa, mis kuidas Teine siinse eluga sobitub. Filosoof Paul Ricœur räägib kas või jätab väljapoole mulje, et need, kes kohe saksa keelt ei ühiskonnas teistsugusele reserveeritud “tühjast ruumist”, mille on räägi või ei ole kasvanud üles saksa keelt rääkides, ei ole siia Euroopa täitnud avastuste käigus teistest kultuuridest pärit rah- oodatud” (Multikulti... 2011). vaga. Multikulti oli ehk omal kohal, kui kasvava tööjõupuuduse la- 2010. aasta sügishooaja esimesed poliitiliselt teravad tee- hendusena oli vaja 1960. aastatel uut tööjõudu Saksamaale kut- mad — Bulgaaria ning Rumeenia päritolu mustlaste väljasaatmise suda. Aga uuringute alusel arvab 30% sakslastest, et nende ko- otsus Prantsusmaalt ning Saksa sotsialisti Thilo Sarrazini is- dumaa on võõraste poolt vallutatud, ja täpselt sama palju usub lamit kritiseeriv raamat — samastusid mõlemad parempoolse sisserändajate saabumise põhjuseks olevat sealse kõrge heaolu, sõnumiga, et Euroopa ei ole enam suuteline immigrantide prob- mille vilju soovivad teisedki nüüd nautida. Merkel pidas silmas leemi lahendama, sest immigrandid suures osas ei küüni või Türgi Gastarbeiter’eid, 1960. aastatel kutsutud külalistöötajaid. soovi lääne ühiskonda integreeruda ning rahva arvates on nad Neid elab Saksamaal nüüdseks umbes 2,5 miljonit. Araablasi ja ka märgatavalt tänamatud oma uue kodumaa vastu sellelt saadud hea eest. Sisserändajate kohalolekus nähakse järjest rohkem ka

10 julgeolekuriski, mis ei aita kindlasti kaasa nende imagole rahva Jörg Lau. “Kein Wille zur Macht. Dekadenz.” Avaldatud seas. Oma osa selles on ka 11. septembril 2001. aastal toimu- kõigepealt saksa keeles ajakirjas Merkur 8–9/2007. Eurozine’i tõlge: Christopher Gilley. nud sündmustel, mis raskusteta diskrediteerisid senise paljukul-

40 41 Pluroopa duell Martin Kala tuurilisuse idee. Mainitud sündmused viitavad sellele, et Euroopa skandaal lääne inimese ärevaks, sest too kartis idast saabuvaid bar- lõimumispingutused ja paljukultuurilisuse mantra on hakanud sa- baarseid masse, kes ohustavad tema heaolu, võtavad kohalikelt töö gedase pruukimise tulemusel tasapisi veenvust kaotama. ja raputavad ettekujutamatul määral teenuste turgu, sest barbarid Kuigi Sarkozy ja Euroopa Liidu sõnasõja tulipunktis olid on ju näljasemad, paindlikumad, kõigele vastuvõtlikud. Kardeti, 2010. aasta septembris moslemite asemel mustlased, näitab see et massid (mida lõpuks jäädigi ootama) ei täida oma maksukohus- kujukalt sisserände ja võõrkultuuri küsimuste nihkumist sise- tust ega tasu üüri, vaid elavad telkides, tööks uulitsail kerjamine. poliitilisse tsentrisse. Thilo Sarrazini raamatu afääri muudab Oodatu asemel saabus vaid käputäis kasitud idaeurooplasi, kes mahlaseks aga asjaolu, et autor on olnud pikki aastaid vasak- käitusid eeskujulikult ja pigem andsid oma osa kohaliku majan- poolse ideoloogia usin esindaja. “Kui säärase raamatu oleks kir- duse arengusse. jutanud paremäärmusliku rahvusdemokraatliku partei ninamees, Selles valguses tõstatasid mõlemad lood, nii mustlaste välja- oleks selle sündmuse uudisväärtus olnud võrreldav tavalise ple- saatmine kui ka eurooplasi valdav hirm sisserändajate ees, oma kimõlkimisega. Sarrazini afääri muudab pikantseks just nimelt kriitilisel hetkel mitmesuguseid küsimusi. Mustlaste väljasaatmise asjaolu, et asjaomane sotsiaaldemokraat on olnud pikki aastaid kava mõisteti Euroopa Liidus otsustavalt hukka. Euroopa justiits- poliitilise koorekihi usin molekul” (Pajula 2010). ning põhi- ja kodanikuõiguste volinik Viviane Reding viitas Prant- Mustlastega seotud sündmustik sai alguse sellest, kui pre- suse siseministeeriumist lekkinud memorandumile ja märkis, sident Nicolas Sarkozy tegi Grenoble’i kõnes ettepaneku võtta et ebaseaduslike mustlaslaagrite lammutamine sarnaneb sellega, “võõramaise päritoluga” Prantsuse kodanikelt kodakondsus, kui kuidas Teise maailmasõja päevil teatud rahvaid koheldi. Noomi- nad tabatakse õigusrikkumiselt, olgu nad siis sisserändajad või tuse tegid Prantsusmaale nii Euroopa Nõukogu kui ka Euroopa nende Prantsuse kodanikest järeltulijad. Ettepanekut kuuldes lük- Parlament oma resolutsiooniga, samuti ÜRO rassilise diskrimi- kas osa “võõramaise päritoluga” mosleminoortest tukid tulle ja neerimise likvideerimise komitee kaudu, ja isegi Vatikan vangu- tormas tänavaile, mille tagajärjel üks nooruk pärast ebaõnnestunud tas pead. Kõik nõudsid väljasaatmiste viivitamatut lõpetamist ja kasiinoröövi politseirelva läbi elu kaotas. Surma sai teises ütlesid, et Prantsusmaa peaks rohkem vaeva nägema ning must- rüseluses ka paar mustlast, kes ei tahtnud nõustuda presidendi lasi hoopis lõimima, majutama ning koolitama, sest nad on samuti algatatud kavaga hakata süsteemselt lammutama ebaseaduslikke Euroopa Liidu kodanikud ja neilgi on õigus liidu piires vabalt ringi ja peamiselt mustlastele kuuluvaid laagreid, et Bulgaariast ja Ru- liikuda. meeniast pärit mustlaskogukonnad riigist välja saata. Autotule- See pole mitte ainult idealistlik, vaid täiesti õige jutt. Ise- kahjude valguses, mis on paraku ilmestanud ta kogu senist ameti- asi on aga see, kuidas rääkida seda prantslasele, kes on veet- aega, sõnas Sarkozy Grenoble’is, et Prantsusmaa maitseb praegu nud oma elu Prantsusmaal makse makstes ja kodanikukohustust viiskümmend aastat ebapiisavalt reguleeritud sisserändepoliitika täites, ühel heal päeval aga avastavad, et raske tööga teenitud kodu- vilju, mille tagajärjel on ka integratsioon läbi kukkunud. Tema maja aianurgast piilub vastu mustlaslaager, mis iga päevaga järjest jutus oli suur annus tõtt. laiemaks paisub (Dejevski 2010). Mida peaks prantslane tundma Idaeurooplastele pole sellised hirmust juhitud ärevad olukor- ja mida ootama nendelt, keda ta end esindama valis? Küsimusi rad võõrad. Mõni aasta tagasi muutis nn plombier polonais’11 on ka laiemale ringile: miks peaks sealne maksumaksja tasuma välismaalaste kooliskäimise kulude, huviringide ja keeleõpingute eest, et neid kohalikele elustandarditele ja arusaamadele lähemale 11Nn Poola torumehe kampaania tekitas lõhe Lääne- ja Ida-Euroopa riikide vahele. Vanades liikmesriikides kardeti, et uued hakkavad teenu- seid pakkuma paremini ja seetõttu takistati Euroopa viiskümmend aastat pakkumisest kui social dumping’ust, hirmutati müütilise “Poola toru- vaid kirjas seisva ühe põhiõiguse elluviimist. Solvavalt räägiti teenuste mehega”. Retoorika alandas uusi liikmesriike.

42 43 Pluroopa duell Martin Kala tuua, kui see neid ei huvita? Kust võtta raha, et teisest liik- rongiplahvatustest on Euroopa avalikkusele selge, et suhtepuntrast mesriigist pärit kodanikke, kes ise siinseid makse ei maksa või järjest arvukama ja iseteadlikuma moslemivähemusega on kuju- kel puudub pidev elukoht, majutada, majanduslikult paremale nemas põhilisi kontinendi tulevikku vormivaid tegureid.12 järjele aidata, ettevõtmistes toetada? Mustlaste puhul on tekki- Peamiselt on praeguses hirmus süüdi retoorika Euroopa kul- nud küsimusi, miks peaks üks Euroopa Liidu liikmesriik tegema tuuripärandi kaitse ja säilitamise puudulikkusest, mis mõjub nii, seda, mille nende päritolumaa on jätnud tegemata? Ja kui neil pole nagu Euroopa ei suudaks edaspidi end islami vastu kaitsta. Näiteks huvi siinse elu ja reeglitega kohaneda, kas mitte neid tõepoolest moslemivastaste äärmuslik grupeering English Defence League, oma emamaale kenasti tagasi juhatada? Samas pole mõtet valimis on eeskujuks paremäärmuslastele kogu Euroopas, kavandas jale silmakirjalikult väita, et nõnda erinevate elustandardite või oma iidoli, Hollandi poliitiku Geert Wildersi toetuseks Amster- -vaadete puhul on siiski äärmiselt lihtne, valutu ning soodne sis- damis suurejoonelise meeleavalduse. “Hollandis hakkavad pu- serändajaid lõimida. Kuniks pole ühiskondlikku konsensust ja huma uued tuuled,” lubas parempopulistlikku Vabadusparteid juh- avalik arvamus põrkub poliitiliste sõnakõlksudega, liiguvad vali- tiv Wilders, kelle sõnul keelatakse Hollandis elavatel moslemi- mistulemused ainult ühte äärmusesse. naistel pealaest jalatallani katva riietuse kandmine; samuti tuleb Kuigi postmodernistliku Euroopa poliitiline eliit, peamiselt vähendada riiki saabuvate immigrantide hulka (Le Roux 2010). vasakpoolne, julgustab lakkamatult sallivusele ja kaitseb isla- Vabaduspartei islamivastasus on viimastel aastatel üha tugevne- miusu edasist arengut, ise teadlikult juudikristlikke väärtusi va- nud, erakond nõuab moslemite sisserännu keeldu ja moˇseede ehi- hel alavääristades, tekib aastatega järjest rohkem ka eurooplasi, tamise lõpetamist. (Wilders, kes võrdles islamit natsismiga, sat- kelle arvates on Euroopa kuulus paljukultuurilisus läinud liiga kau- tus rassismile ärgitamise tõttu 2010. aasta oktoobris Amsterdami gele. Islami hirmuga piirnev ebamugavustunne musta mässitud kohtu ette, teda võib süüdimõistmise korral ähvardada kuni aas- hääletute naisekogude ja üha kõlavamalt üle bulvarite kostvate tane vanglakaristus või 7600 euro suurune rahatrahv. Prokuratuur müezzin’i hõigete ees on juba aastaid olnud Euroopa populist- on palunud Wildersi õigeks mõista, sest tema väljaütlemised on liku paremtiiva parteide toitvaid allikaid (Pajula 2010). Eriti tige- suunatud islami kui usundi, mitte moslemite kui inimeste vastu, daks teeb eurooplasi noorema põlvkonna immigrantide soovima- pealegi pärineb enamus öeldust poliitilistest väitlustest ning tema tus oma uue kodumaa olemuse ja tavadega lõimuda. Just siin pei- seisukohad koraani ja burka keelustamise kohta asuvad lubatavuse tub õhtumaa kummaline ja patoloogiline enesevihkamine: ühest ning hea maitse piiril.13 Pärast Sveitsisˇ 2010. aastal toimunud refe- küljest püütakse avada ust võõrastele väärtustele, ent usaldamine rendumit teatas partei, et ka hollandlased soovivad minarettide üle ja ühtsustunne kahaneb pidevalt. Samuti jääb mulje, et oleme hääletada.14 Iisraeli valitsus aga kiitis heaks vastuolulise eelnõu, jäänud sõltumatute, meid tallavate võõraste jõudude ohvriks. mille järgi peavad uued kodanikud vanduma truudust “demokraat- likule juudiriigile”. Peamiselt puudutab seaduseparandus pales- tiinlasi, kes on abielus iisraellastega ning taotlevad perekondade VASTUSEIS ISLAMILE ühendamiseks kodakondsust. “Iisraeli ühiskonna piirialadel on tunda faˇsismi hõngu,” kommenteeris seda sotsiaalminister Isaac Euroopas toimuvad põhjalikud arutelud identiteedi üle, mis kes- kenduvad küsimusele, mida tuleks kiiremas korras peale hakata 12Vt Taani karikatuuriskandaalist ka: Charim 2006. tempokalt leviva islamiga. Kui 2001. aasta augustis söandanuks 13Wilders mõistetigi õigeks. keegi väita, et kümne aasta pärast saab sellest, mis ärritab või 14Populistide ning Geert Wildersi esiletõus Hollandi poliitikas pani ei ärrita islami kogukonda, Euroopa sisepoliitika võtmeküsimusi, De Groene Amsterdammeri mõtteid mõlgutama nende riigi rahvusvahe- oleks säärast prohvetit peetud kõmuhimuliseks tühikargajaks. Hil- lise imago üle. Ajaleht resümeerib, et “Wilders on muutnud nende riigi jemalt alates Taani karikatuurirahutustest ning Londoni ja Madridi tavapäraseks” (Bergstaatje. . . 2010).

44 45 Pluroopa duell Martin Kala

Herzog (Sherwood 2010). Rabavad sündmused on alarmeerivaks rööbiti sellega, et too on muutunud Euroopa linnapildis näh- tõestuseks inimesi valdavatest tunnetest võõrapärasuse ees. tavamaks.15 Eurooplasi muudab see väline, visuaalne muutus Hirme, stereotüüpe ja eelarvamusi leiab ka Eestist. 2009. aasta närviliseks. See, et islam ka sisuliselt muutub — eeskätt euroo- oktoobris pandi näiteks üles plakatid, mis algasid sõnapaariga “aga palikumaks ja ilmalikumaks —, ei paista eurooplasi liigutavat. kui”: “...sinu poeg tahab abielluda mehega?”, “...sinu majanaab- Islamiusu nähtavus kasvab mitmel moel: paralleelselt moslemi- riks on geipaar?”, “...sinu õde armub oma sõbrannasse?”, “...sinu rahva arvu kiire suurenemisega, mis on osale allikatele toetu- sõbral on moslemist pruut?” Kümme lööklauset keskendusid ho- des väidetavalt enam kui miljon inimest aastas, kerkivad ka usk- mofoobiale ja rassismile ning kampaania välis- ja kodumaiste ra- like ambitsioonid püstitada, omada ja külastada parema kvalitee- hastajate ning tegijate eesmärk oli küsilausete kaudu ühiskonda diga ametlikke pühakodasid, mille eesmärk või vähemalt parata- mõtlema panna ning inimesi suuremale tolerantsusele suunata. matu mõju on kujundada Euroopa olemust. Euroopas on umbes Plakatitel eksponeeritud lähenemisviis toob aga välja teema 6000 moˇseed, mis asuvad enamasti poodides, keldrites, konto- paradoksaalsuse, sest püüdes loosungitega inimesi sallivamaks rites ja garaaˇzides ning vahel lausa üürikortereis. Vajadus uute muuta, võib kampaania hoopis hiilivalt ühiskonda lõhestada. Eesti järele on igati põhjendatud. Aga uued võimsad moˇseeprojektid ˚ ei ole radaril seoses suurte skinhead’ide liikumistega, meil ei ole Kölnis, Marseille’s, Arhusis, Varssavis ja Rotterdamis tekitavad populistlikke erakondi, mis kutsuvad üles pommitama immigrante palju vaidlusi ja pahameelt, ning ka Stockholmi, Milano, C´ordoba täis laevu. Islami integratsioonimurede asemel tegeleme endiselt ja Londoni juba olemasolevate ehitiste ümber on pidevalt lärm postsovetlike lõimumisprobleemidega, ja ülejäänu on meil veel ning segadus. Kuigi Euroopa islamiusulised ja nende toetajad ees. Kui Eestis kuvatakse näiteks homosuhteid, siis need olukor- põhjendavad pühakodade ehitamist enda kui vähemuse õigusega rad ja probleemid on ühiskonnas tõepoolest olemas, nagu ka kee- usuvabadusele, on enamik — kui mitte kõik — Euroopa vastuolu- ruline olukord venelaste ja eestlase läbisaamises. Aga miks juhib listest moˇseeprojektidest sama palju motiveeritud poliitikast kui kampaania tähelepanu moslemitele? Sotsiaalministeerium tege- religioonist. leb paraku nurgaadvokaatlusega: mõtleb välja tulevikuolukordi Minu meelest on tegemist probleemiga. Mõni inimene näeb ja hirme ning sisestab sellise kampaaniaga tegelikult eestlastesse moˇsees tähelepanuavaldust terroristidele ja läheb marru. Mõni veelgi enam mustvalget suhtumist moslemitesse. Probleem on teine märkab selles vastupidi jõulist kaitset meie väärtustele, mida peaegu olematu, mistõttu raha läheb järelikult enamjaolt rents- terroristid innukalt õõnestada püüavad. Kriitikute meelest on lisse (s.t kampaania tegijatele). Kas asi on siis selles, et tülikaid moˇseede püstitamine aga osake Euroopa islamiseerumise stra- teemasid ei taheta (taas) puudutada või soojendatakse Eesti sot- teegiast. Ja tõepoolest, kui jälgida, mida osa moslemitest riigi- siaalministeeriumis endiselt seisukohta, et probleemi Eestis ela- juhte korrutab, saavadki kartused vaid süveneda. Tsiteerin Türgi vate eri rahvuste läbikäimises pole? Või mida rohkem probleemi peaministri Recep Tayyip Erdogani suurustamist: “Moˇseed on puudutada, seda keerulisemaks muutub olukord? Huvitav oleks meie kasarmud, kuplid aga kiivrid ja minarettidest on saanud hinnata kampaania tulemuslikkust juhul, kui matrjoˇskat meenu- täägid. Sõdureiks on aga meie usklikud.” Ühtlasi on Erdogan tava mosleminaisega plakati küsimuseks oleks: “Aga kui sinu poja õhutanud Saksamaal elavaid moslemeid, et “nende assimileeri- sõbranna on venelanna?” Ühendades ühe hirmu teisega, hakkaks mine on inimsusvastane kuritegu”. Hirmul on suured silmad. kampaania kindlasti vaenulikkust õhutama. On igati rumal teha Jälgin — isegi mitte imeks pannes —, kuidas ajakirjandus kor- äärmuslusest tolerantsuse etaloni, ja rusikatõde on see, et eelarva- duvalt oma järeldustes hirmsate euroislami teooriate juurde tagasi muste vastu kliˇseedega võitlemine töötab eesmärgile vastu. jõuab: et aastaks 2050 on Euroopast saanud islami koloonia, Viini Aga sellised visuaalsed märgid tekitavad ja aina süvendavad inimeste hirme. Vastuseis islamile suureneb kõikjal Euroopas 15“Euroopa islamist” ja islamiusust Euroopas vt ka: Roy 2006.

46 47 Pluroopa duell Martin Kala või Berliini puiesteed on kaetud kebabiurgaste ja vesipiibukohvi- võõraid pole, sest kõik ongi võõrad. Aga kui vähemus muu- kutega ning Portost Petserini õpivad silmini looritatud koolilap- tus enamuseks, toimus ühiskonnas pööre. Näiteks mida rohkem sed pähe koraani värsse. Ennustusi toidavad sellised argumen- muutus Ameerika ühiskond pärismaiseks, seda enam hakkasid did nagu eurooplaste madal sündivus, metsik immigratsioon ning algupärased asustajad uusi haigusi ja viirusi seostama uute tuli- lääne enesehävitajalik kultuur. jatega. Nn meietunde kahanemisega, millega on kohanenud ka Vana Maailma tandril jätkub kibe ehitustöö ja minaretitäägid tänapäevane poliitikategemine, taandub samm-sammult paljukul- tõusevad, ning müüt islami vallutustest üha süveneb. Kas islam on tuurilisuse teooria, mõjudes nostalgilise ja pisut piinliku linateo- tõesti oma olemuselt ekspansionistlik ja vallutuslik? Või karda- sena minevikust. Tagamaid on mitu. vad eurooplased hoopis saabuvat, kasvavat, teistmoodi mõtlevat, Esiteks on muutunud paljukultuurilisuse subjektid. Feminis- barbaarset, brutaalset ja ettearvamatut, kividega pilduvat ja enese- tid, kodanikuõiguslased, seksuaalvähemused on ajaga edasi are- taputerrorismi harrastavat äärmuslust? Kokkuvõttes on tolerantne nenud, mõndagi saavutanud, muutudes muutumatuks ja ebahu- lääs muutumas, kuid poliitikud pole veel suutnud leida ühist nime- vitavaks. Usuvähemused on aga oma õiguste taotlemisel muu- tajat, kuidas seda nimetada või mille alusel edasi liikuda. Küll aga tunud ülemäära julgeks ehk muidu teatud piirini tolerantse ta- pillutakse visalt ühiskonna pihta populistlikke instinkte järgides vakodaniku arusaamade jaoks liialt lärmakaks. Poliitikud on primitiivseid loosungeid. jälle mõistnud, et peavad mandaadi võitmiseks pöörama palju Ma arvan, et väär pole mitte ainult arvata, et Euroopa va- vähem tähelepanu vähemustele ja rohkem enamusele, s.t oma jab kiiremas korras kultuurilist kaitset. Vale on isegi eeldada, keskmisele valijale, sest viimastel aastakümnetel propageeritud et kõik eurooplased — erakonnad, riigid, ideoloogiad — ühte- mitmekesisus pole enam ahvatlev teema, mida valimiskampaa- moodi mõtlevad. Paljude arvamuseavaldajate jaoks osutab aga nia argumendina välja käia. Euroopa meedia on juba pommita- see, et näiteks islamivastase raamatu kirjutas üllatavalt sotsiaal- nud süüdistustega Prantsusmaa presidenti Nicolas Sarkozy’d, kes demokraat, et vasakpoolne ideoloogia on praegusel hetkel um- mustlaste “koju saatmisega” väidetavalt häälestab end 2012. aas- mikus. Sarrazini raamatuga tekitati arusaam, et autor vastan- tal toimuvale presidendikampaaniale. Seda tõestab ka areng New dub kardinaalselt vasakpoolsete traditsioonilisele hoiakule nat- Yorgi Ground Zero moˇsee ümber, sest silma on jäänud mitme po- sionalismi ja rassismi vastu ning sallivale, paljukultuurilisele liitiku ja avaliku elu tegelase arvamustes märgatav kaugenemine heaoluühiskonnale, mida nood on üritanud püstitada viimased n-ö põhiseaduslikest põhimõtetest ja lähenemine laiema massi hu- paarkümmend aastat. vide ning hirmude kaitsele. Samuti näitab mainitud meelemuutust Palju on räägitud sellest, kuidas immigratsioonist tulenev rah- laiemas laastus Eesti erakondade retoorika eestivenelaste suhtes vuslik mitmekesisus ohustab lääne heaoluriiki, sest sarnane (või pärast 2007. aasta massilisi korratusi Tallinnas, milles viimased oma) tõmbab sarnast (oma) ligi ja inimesed tunnevad ennast kõige olid kaaskannatajad, sest sellega seoses vähenes enamusrahvuse mugavamalt ikka endasuguste seltskonnas, tõstatades Euroopale usaldus. Teiseks on vasakpoolsete ideoloogiate põhirõhk liikunud ridamisi tõsiseid küsimusi, kuidas Teine siinsesse elusse sobitub. ühiskonna rahakriiside tõttu kodanikuõigustelt majandusteema- Prantsuse ﬁlosoof Paul Ricœur räägib ühiskonnas teistsugusele re- dele. Need, kes räägivad majanduslikust ebavõrdsusest, mõjuvad serveeritud eelpool mainitud “tühjast ruumist”, mille Euroopa on palju värskemalt kui need, kes probleemitsevad endiselt diskrimi- avastuste käigus täitnud teistest kultuuridest pärit rahvaga (Ricœur neerimise pärast. Kolmandaks kaasnes 11. septembri 2001. aasta s.a.). On aga teinegi argument: mida rohkem on erinevaid, seda sündmustega üldine, kuid kohati pime solidaarsus (siia sobib ka vähem kohtab meietunnet. Nagu Rootsi valimised tõestasid, on ka eelnevalt mainitud aprillisündmuste ehmatus Eestis), mis raskus- põhjamaist valijat hakanud kummitama sarnased tunded. Amee- teta diskrediteeris paljukultuurilisuse ideed. rika ühiskond on oma varases nooruses elanud teadmisega, et

48 4 49 Pluroopa duell Martin Kala

Uutmoodi liberalism aga — näiteks Michael Tomasky Ameeri- on lepingute täitmise järelevalvaja, kuid needsamad aluslepingud kas (2006, 2010; lisaks ka Galston et al. 2006) — kasvab peale, mis võimaldavad komisjonil liikmesriigi vastu võidelda vaid keeruliste ei koondu enam mitmekesisuse ega isikuõiguste ümber, vaid pro- ja aeganõudvate kohtuvaidluste kaudu, mitte aga anda väärtustel pageerib “üldsuse huvi”.16 Me oleme kõik osake mingist rahvusli- põhinevaid hinnanguid selle kohta, kas üks või teine liikmesriik kust projektist, peame kõik üheskoos midagi ohverdama ja varem täidab Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi. või hiljem loovutama osa oma kitsast isiklikust huvist laiatarbe See lihtne näide demonstreerib aga küllaltki pessimistlikku heaks. Ainuprobleemide eest võitlemine on paraku ja vähemasti tõsiasja, et lõhe komisjoni ja liikmesriikide vahel on suurene- praegu minevikumuusika, tulevikus domineerivad üldine hüvang nud, kuigi eeldati, et Lissaboni lepinguga erimeelsused vähenevad. ja majanduslik killustumine. Ja siin peitubki paljukultuurilisuse Euroopa Liidu valitsused, umbusaldades komisjoni presidenti ja kirstunael — minevikuga võrreldes kardab rahvas, et riik üldise tema meeskonda, pöörduvad tagasi kahepoolsete tehingute aega, hüvangu eest enam ei seisa. ja jätavad komisjoni pildist välja. Kaitstes agaralt nn ühenduse meetodit (nn community method), mis tähendab institutsioonide- vahelist tasakaalu — otsused sünnivad Euroopa Liidu organite RAHVUSLUS ON TAGASI koostööna ja seega vastastikuse kontrolli all —, ja püüdes seejuures ära hoida valitsustevaheliste kokkulepete (nn intergovern- Iga paari kuu tagant kordub ühes või teises Euroopa riigis ikka mentalism) levikut, teeb Euroopa Komisjon endale pidevalt hoopis ja jälle sama stsenaarium: mõni kuritegevuse ja sisserände karuteeneid. Teiseks on selge seegi, et riigid ja riigijuhid võtavad küsimustele keskenduv parempartei jõuab parlamenti või suu- endale kogu au, kui Euroopa Liit midagi head teeb, kuid samas rendab oma esindatust, mille peale peavoolu erakonnad panevad süüdistavad “Brüsselit”, kui asjad lähevad halvasti. seljad kokku ja kinnitavad, et äärmuslastega koostööd ei tehta, et islam jutlustab rahu ja et üksikud veel esinevad probleemid on Kuidas määratleda rahvuslust, et see hõlmaks kõiki selle eri lahendatavad lõimumispingutuste mitmekordistamisega. tasandeid? Euroopa Liit esindab vastupidisust rahvuskesksele mõtlemisele, mis rõhutab ajalist jätkuvust, rahvuse säilimist ja Sagedasti ja selgemini kui kunagi varem kärbitakse Euroopa järjepidevust. Natsionalisimi mõiste võib luua võrdsuse, kuid väärtusi ning väänatakse tema seadusi siseriiklikest huvidest ainult rahvuse sees. Teatavasti valib natsionalism rahvuslikust lähtudes, olgugi et ühenduse õigusel on mitmes küsimuses kõrgem kontekstist omal äranägemisel mis tahes positiivseid või dramaa- võim. Euroopa mõõdet ei lükata ametlikult kõrvale, kuid peide- tilisi sündmusi, et õigustada oma põhimõtteid, ideaale ja tegevust. takse ja takistatakse erinevate vahenditega (Spinelli 2010). Kui Väga mugav on valimismanifestis kuulutada, et erakond seisab Prantsusmaa teavitas Euroopa partnereid plaanist hakata mustlasi endisaegse hiilguse ja õnneaja taastamise eest, ning suruda selle välja saatma, astusid Brüsselis toimunud ülemkogul mitmed Sar- ettekäändega hiljem läbi diskrimineerivat ja konservatiivset polii- kozy ametivennad tema kaitseks välja. Itaalia peaministrit Silvio tikat. Euroopa olukorda teeb keerulisemaks asjaolu, et enamikus Berlusconit kuuldi ütlemas, et Euroopa Komisjon ärgu esitagu rahvusriikides elab väga palju vähemusrahvusi. Inimesed liigu- tiraadi liikmesriigile sealse avaliku arvamuse üle. Ja ega komis- vad üha rohkem, migratsioon kasvab. Ja vähemuste hulk aina jonil polnud ka midagi suurt vastu vaielda, sest too teab hästi, suureneb. et Euroopa peaministrite klubi vaevalt toetaks komisjoni rünnakut nende tagalasse, s.t nendest ühe pihta. Riigipead moodustavad ins- Valijate pöördumist paremäärmusesse ei saa tänapäeval vaa- tinktiivselt kaitsemüüri ühise vaenlase vastu. Euroopa Komisjon delda enam kui ühele või teisele liikmesriigile ainuomast. Kogu siinne demokraatlik regioon — maailma suurim — tundub olevat 16“Paljukultuurilisuse eest võitlevad lobigrupid promovad kollek- muutunud äärmuspoliitika aretuskeskuseks. Sõjajärgsel Euroopal tiivõigusi, mis on osas lääneriikides avanud ukse pretsedendile, kus usu- oli kunagi üks suur sõber ja üks suur vaenlane, kes aitasid mõlemad õigus on tsiviilõiguse suhtes ülemuslik,” kirjutab Kenan Malik (2008). poliitilistel eesmärkidel Euroopas ühtsustunnet luua. Ja kokku

50 51 Pluroopa duell Martin Kala hoiti isegi siis, kui suuremad erakonnad — kristlikud ja sotsiaalsed peavooluparteid tegema, kui paljud valijad hakkavad toetama demokraadid — omavahel kohtade ja prioriteedi pärast võitlesid. äärmuslikke ideoloogiaid? Mõlemad põhivooluparteid olid ühendatud oma võitluses sovet- Üks võimalus on rääkida ausalt sisserände suurusest ja iseloo- luse ja kommunistlike vasakäärmuslaste vastu, pannes ameerik- must, mitte püüda paljukultuurilisuse tähe all probleemi pisen- laste ühendatud jõuga aluse NATO-le, hoidudes rahvuslusest ja dada. (Sarkozy rääkis sellest ausalt, kuid kaldus oma vastulöögis eemaldudes — vahel ka vägisi — protektsionistlikest harjumus- omakorda paremäärmusesse.) Teiseks võimaluseks on seadusega test avatud turu ja konkureerivate turgude kasuks. vaigistada äärmuspoliitikute vihakõnede ja solvamiste laviini. Ja Praegu pole Euroopal enam ühist vaenlast, vaatamata islamo- veelgi enam: paljud sooviksid isegi ksenofoobe isoleerida, kuid foobsete paremäärmuslaste katsetele kuvada moslemeid võõraste selle puhul võib juhtuda, et valijad tunnevad end petetuna, sest se- sissetungijatena, kelle väidetavatele vallutustele tuleb vastu seista nised poliitikud ei soovi neid kuulda ja seeläbi innustavad veelgi ning nende üle kontrolli saavutada. Ühise vaenlaseta tekitab rohkem äärmuslasi. Ehk on tõepoolest parim lahendus äärmus- Euroopa uusi, ühiskonnale küllaltki kahjulikke uskujaid, kes lasi mitte eirata, vaid Hollandi eeskujul pigem valitsusse kaasata? süüdistavad oma hädades immigrante, moslemeid, juute, turuma- Siin on oma risk — ühelt poolt võib see anda neile telgitagu- jandust, Euroopa Liitu laiemalt, inimeste ja teenuste vaba liiku- sesse võimu, samas kui nad jäävad suurte, valitsuse moodustanud mist selles liidus, ja muud. Euroopa n-ö Gesellschaft ehk ühis- parteide selja taha peitu ja saavad rahulikult tegutseda, oma salli- konnale orienteeritud poliitikat asendab uuel kümnendil Gemein- matuse retoorikat ajada? Teisalt võib aga säärane kaasamine neid schaft ehk kogukondlus. Hetkeaje on identiteedipoliitika — või ka kammitseda. teisisõnu oma nabale keskendumine —, millega kaasneb kõigile Pean nõustuma The Economist’i iroonilise ettepanekuga: tehke küsimustele eituse või pearaputamisega vastamine. Ühiskonna Geert Wildersist Hollandi välisminister, oodake pisut ja vaadake juhtimiseks on aga vaja kompromissivalmidust ja hästi seatud ise — kui kaua saab ta maailmale edasi jutustada, et koraan tuleks prioriteete. Pigem vajab Euroopa Liit praegu raudset kätt, mis ära keelata? (A false prophet... 2010). suudaks ühendada kõik hirmunud kogukonnad taas ühe kindla visiooniga. Sellise visiooniga, mis suudab öelda enamat, aga mitte kõigele resoluutselt vastu olla. Kirjandus Rassiste ja radikaale leiab igast ühiskonnast. Aga kui lähtuk- A f a l s e p r o p h e t : Why Geert Wilders is a problem, not a solution. sime eeldusest, et need, kes tahavad oma häält kuuldavale tuua, on 2010. — The Economist, 7. X võimelised end ka otsustavate probleemidega kurssi viima ja oma B a s t a s i n , Carlo 2010. Not dead yet. — Il Sole-24 Ore, 3. IX seisukohti selleks puhuks pehmendama, piltlikult öeldes puhta B e r g s t a a t j e aan de Noordzee — Het imago van Nederland Alpenpo- pudipõlle ette panema?17 Vastus eeldatule ei seisne mitte sel- pulisme. 2010. — De Groene Amsterdammer 12, 24. III. Ingliskeelne les, kuidas enda eest seista või teisitimõtlejate olemasolu õigus- kokkuvõte: Presseurop.eu. tada. Tähtsam on teada, kuidas enamus äärmuslusele reageerib, B e t t i z a , Enzo 2010. The fear factor. — La Stampa, 21. IX. Tõlge: ja kui enamus on langetanud otsuse, tuleb mõelda, kuidas toe- Eric Rosencrantz, Presseurop.eu. tuse pälvinud radikaale rakendada. Mida peaksid Euroopa seni- B u c h a n a n , Patrick J. 2010. The end of multiculturalism. — Ameri- can Conservative Magazine, 19. X C h a r i m , Isolde 2006. Culture as battleﬁeld. — Eurozine, 13. IV. Avaldatud esmalt saksakeelsena, ingliskeelne tõlge: Simon Garnett. 17Cas Mudde (2010) kirjutab, et uute uuringute järgi väljendab D e j e v s k i , Mary 2010. Sarkozy is right about the Roma. — The paremäärmuslik ideoloogia üldiste väärtuste radikaliseerumist, mis Independent, 3. IX mõjutab suuresti seda, kuidas me tänapäeval populismi mõistame ja E r i k s e n , Jens Martin, Frederik S t j e r n f e l t 2009. Culturalism: sõnastame. Culture as political ideology. — Eurozine, 9. I

52 53 Pluroopa duell Martin Kala

E u r o p e a n f a r - r i g h t defends Sarkozy’s Roma policy. 2010. — S o c i a l d e m o c r a t s to hold extraordinary congress. 2010. — EurActiv, 3. IX TT/The Local, 25. IX Galston, William,JedediahPurdy,RonWalters,AmySulli- S o m m e r , Door Martin 2010. Niks-aan-de-hand-kabinet buigt aan- v a n , Fred S i e g e l 2006. Is the common good good? — The Amer- toonbaar diep voor Wilders. — De Volkskrant, 1. X ican Prospect, June S p i n e l l i , Barbara 2010. Axis of weevils. — La Stampa, 17. IX J u d t , Tony 2010. La social-démocratie comme dernier rempart. — S t a w i s k i , Jacek 2010. How the left lost it. — Polska The Times, Courrier International, 23. IX 22. IX. Tõlge: Presseurop.eu. K a s e k a m p , Andres 2011. Põlissoomlaste pääs valitsusse pole Ees- T o m a s k y , Michael 2006. Party in search of a notion. — The Amer- tile soodne. — Delfi, 18. IV ican Prospect, May K u p c h a n , Charles 2010. The European Union is dying. — The T o m a s k y , Michael 2010. Against despair. — Democracy Journal, Washington Post, 2. IX No. 17 L e R o u x , Mariette 2010. Netherlands to ban the burqa, says anti- W a l t h e r , Rudolf 2010. Swiss self-defeatism. — Blätter für deutsche Islam MPs. — The Associated Press, 30. IX und internationale Politik, Nr. 1. Originaal saksa keeles, Eurozine’i L e s l e ¸co n s du vote suédois pour toute l’Europe. 2010. — Le tõlge: Simon Garnett. Monde, 21. IX V a n R e n t e r g h e m , Marion 2010. Les mutations de l’extrême M a c S h a n e , Denis 2010a. Europe’s new politics of fear. — droite en Europe — La nouvelle droite populiste européenne prospère Newsweek, 16. IV sur la dénonciation de l’islam. — Le Monde, 18. III M a c S h a n e , Denis 2010b. Rise of the right. — Newsweek, 24. IX Vene diplomaat: Euroopa Liit on sihtide kriisis. 2010. — Baltic M a l i k , Kenan 2008. Mistaken identity. — New Humanist, No. 7–8 News Service, 30. IX M a s s o , Iivi Anna 2011. 20 aastat euroopluse poole. — Postimees, 10. IX M o ¨ıs i, Dominique 2010. Europe’s northern lights. — European Voice, MARTIN KALA (sünd. 1977) lõpetas Õigusinstituudi 1999, magister 24. IX tsiviilõiguse alal kirikuküsimustes ja kanoonilises õiguses (2003, Uni- M u d d e , Cas 2010. The populist radical right: A pathological nor- versitéde Paris IV, La Sorbonne / Institut Catholique de Paris / Uni- malcy. — Fronesis, No. 34 versitéde Paris XI du Sud; väitekiri riigi ja kiriku suhete ning usu- M u l t i k u l t i lõpp ehk immigratsiooni müütide ajastu hakkab otsa lahususe poliitteooria teemal), õigusteaduse doktor (2007, Université saama. 2011. — Eesti Päevaleht, 18. II. Tõlge: Heiki Suurkask. P a j u l a , Hardo 2010. Teraapilise riigi patoloogilised kõrvalnähud. — de Paris XI du Sud; väitekiri kiriku rollist rahvusvahelises poliitikas). Postimees, 25. IX Töötanud Euroopa Parlamendis Toomas Hendrik Ilvese välisnõunikuna P r i i m ä g i , Linnar 2011. Leping ja vanne. — Eesti Päevaleht, 3. V ning Katrin Saksa abina; praegu Euroopa Ajalehtede Kirjastajate Liidu P õ l i s s o o m l a s e d jäävad valitsusest kõrvale. 2011. — Äripäev, õigusnõunik. Akadeemias on temalt ilmunud artiklid “Raagus ajalugu. 12. V Tärkav tulevik” (2008, nr 2, lk 258–267); “Euroopa edust uuel sajan- R i c œ u r, Paul s.a. Being a stranger. — Vt tcs.sagepub.com/content/ dil” (2008, nr 6, lk 1211–1227), “Euroopa jõud peitub üleilmastumises” 27/5/37. Tõlge: Alison Scott-Baumann/Theory Culture Society. (2009, nr 10, lk 1841–1857) ja “Mida Euroopa usub?: Ja kuidas islam R o o t s i sotsiaaldemokraadid kogunevad kriisinõupidamisele. 2010. — sellele vaatab” (2010, nr 9, lk 1557–1591). Postimees, 22. IX R o y , Olivier 2006. Islam in Europe: Clash of religions or conver- gence of religiosities? — Conditions of European Solidarity. Vol. II: Religion in the New Europe. Budapest: Central European University Press S h e r w o o d , Harriet 2010. Israel proposes Jewish state loyalty oath for new citizens. — The Guardian, 10. X

54 55 VASTUPIDAV ÜHISKOND VAJAB ISAMAALISUST

Tõnis Lukas

Rahvuslus on praeguses maailmas ühtpidi positiivse, teisalt aga negatiivse varjundiga kategooria. Kindlasti tuleb hoolitseda, et seal, kus rahvuslus on eluliselt loomulik, oleks ka tema kuvand plekkideta ja tema vajalikkus kõigile mõistetav. Seetõttu tuleb esile tuua kõik temaga seotud võimalikud arusaamatused ning hajutada varjud, ka mineviku omad, mis määrivad seda üldjoon- tes konstruktiivset mõistet, mille abil üks rahvas oma elu ehitab. Kindlasti tuleb püüda ära hoida rahvusliku ˇsovinismi ilminguid, mille pärisosaks on ebavõrdne suhtumine teistesse rahvustesse. See määriks puhast rahvuslust kõige rohkem. Eesti rahva ühte- hoidmisele heidavadki kaudset varju suuremate maailmarahvaste mujal toime pandud hirmuteod. Meie endi puhul on need ohud olnud põgusad, sest enamasti oleme kaitsnud oma rahva õigust olemas olla ilma teisi kahjustamata. Oleme lihtsalt küllalt väiksed selleks, et meie õigus loota allesjäämist jääks alati suuremaks kui meie vastutus kogu maailma eluloo eest. Rahvuslust eitada oleks niisama rumal kui eitada ealist arengut või koduarmastust. Rahvuslust peetakse terminina liiga lihtsus- tatuks ja väljapoole tõrjuvaks. Seetõttu oleks positiivse ja sama- laadse mõistena targem kasutada sõna isamaalisus. Oma arhaili- suses on isamaalisus kõnekas, nagu ka näiteks tema paarismõiste emakeelsus. Kui abstraktne rahvuslus kõlab üldmõistena ega te- kita ehk tundeid, siis isamaalisus seob inimese nii oma maaga kui ka eelmiste põlvkondadega ning on seega sisutähenduslikum. Pea- legi ei häiri see sõna kindlasti teiste rahvaste esindajaid. Vähemalt mitte neid, kes aktsepteerivad põlisrahva õigusi oma maale ja aja- loole. Isamaalisus sisaldab põlist väärikust, andes hästi edasi nii SILVI LIIVA. Palve (1996) selle tunde olemust kui väikese rahva puhul ka tunde (mure) suurust. Kartus ennast maailma rahvaste meres lõplikult kaotada pa-

57 Vastupidav ühiskond vajab isamaalisust Tõnis Lukas neb meid liikuma edasi, arenema ka rahvana ja kohanemagi, kui kodanik. “Meie” ja “nende” vahelise piiri määravad kodanikuks tarvis. saamise ametlikud tingimused. Mõnel pool sulab rahvus koda- Rahvusluse seavad ühiskondlikus väitluses esikohale peami- nikkonnaga päriselt kokku, tähendades geograaﬁlist riigistatud selt need rahvad, kes enesemääramise ja omariikluse poole al- asuala, keeleoskust ja ühtekuuluvustunnet. Nii on see Prantsus- les pürivad või kelle riigi ajalugu ei ulatu kaugemale rahvusli- maal, kus prantslased on kõik, kes neile tunnustele vastavad, va- kust ärkamisajast. Linnart Mälli juhtimisel tegutsenud Esinda- nemate rahvuslik kuuluvus arvesse ei tule. mata Rahvaste Organisatsioon seisis selle eest, et nimetuses ise- Kodaniku samastumine oma riigiga valmistab meelehärmi loomustatud rahvad saaksid omale riigi. Põhiliselt riikide esin- okupantidele, kes muidu saaksid erinevate rahvaste rahvustun- dustest koosnev Ühinenud Rahvaste Organisatsioon pelgab rah- del mängides vastupanu hajutada. Kodaniku- ja rahvustunde vaste enesemääramise õigust, sest see võib viia riikide lagune- koosmõju puhul on aga rahvast raskem murda. See on üks põhjus, miseni. Riikliku iseseisvuse ammu saavutanud rahvad teadvus- miks nn internatsionaalse Nõukogude Liidu võimud jahtisid eriti tavadki oma identiteeti mõnevõrra teisiti, seades esikohale riigi just nn kodanlikke natsionaliste, kelle hulka arvati need, keda huvid ja mõjukuse. Meie, eestlased, pole veel üdini riigirahvaks süüdistati rahvuslike traditsioonide au sees hoidmises ja kodani- saanud. Me saame selleks alles aastate pärast — siis, kui tunneme, kuallumatuses. et riik on alati olnud, ja keegi ei küsi enam, “kas me sellist Eestit Rahvustundest täpses tähenduses saab rääkida kõigest viima- tahtsimegi”. Nii nagu näiteks portugallased ei saaks praegu enam sed kakssada aastat. Selle aja jooksul on ta aga omandanud palju aru küsimusest, kas nad sellist Portugali siis tahtsidki. erinevaid vorme ja põhjustanud nii positiivseid kui ka negatiiv- Omariikluse lühike aeg annab meile võimaluse riiki mitte seid tagajärgi. Rahvustunde ajel on kaitstud maad ja kodusid, üle tähtsustada. Ühiskond ei ole pelgalt riik, vaid on sellest kuid ka mõrvatud naabreid. Vähemalt Euroopas (v.a Balkan) tähenduslikum, eriti rahvuse edasikestmise jaoks. Ühiskond peab pole rahvustevaheline vaen viimastel aastakümnetel siiski enam toimima terviklikult, nii et kõik saavad sellest osa võtta. Rahva suurte sõdadeni viinud. Ehk on selle põhjuseks rahvustunde kaasarääkimise võimalus aitab rakendada kogu väikerahva potent- nõrgenemine või teisenemine demokraatlikult individualistliku- siaali, mis omakorda aitab teda koos hoida nii, et ta liikmed üle maks muutuvas maailmajaos? Autoriteedid ei välju kontrolli alt ilma ei hajuks. Ühiskonna tähtsaid väärtusi peavad kaitsma polii- ja laste kasvatamises hoidutakse iidolite ning ainutõdede kummar- tikavälised institutsioonid: seltsid, vabakonnad jms. Eestile sobib damisest. uus konservatism, mis rõhutab kogukonda ja peab seega koda- On alati õpetlik teada, mida meie noored pühaks ja enese- nikuühiskonna olemasolu riigi toimimise eelduseks. ohverdamise vääriliseks peavad. 2004. aastal korraldatud Eesti kooliõpilaste väärtushinnangute uuringu järgi paigutasid kooli- noored väärtuste pingereas (30 nimetust) eestluse 21., isamaa- RAHVUSTUNNE armastuse 24. kohale, rahvuskultuuri 26. kohale (Rüütel, Tiit 2005). See võiks olla tõsirahvuslasele ehmatav tulemus, aga kui Rahvuslus sarnaneb religioosse kategooriaga. Rahvustunde haa- selgub, et kaks kõige olulisemat väärtust on koolinoortele siiski vamatus või haavamine on kõige mõõt. Et seda tunnet mitte kodu ja perekond ning sõbrad, pole lugu tõenäoliselt sugugi halb. kahjustada, peavad riigis kõik otsused olema tehtud rahvuslikke Laste jaoks algabki isamaa just kodust ja perekonnast. Need väärtusi paremas äratundmises arvestades. kaks koos sõprade ja sugulastega moodustavad keskkonna, millega Rahvusluse vastanditeks on kosmopolitism, mis väärtustab kõige suuremad tunded ja vajadused esialgu piirduvad — abstrakt- kõigi inimeste riikideülest ühtekuuluvust ja maailmakodaniku sema isamaatundeni jõutakse alles hiljem. See kogemus tuleb ideed, ning imperialism, mis toetab paljurahvuselisi riike. Rah- aastatega, mis näitab, et ka isamaalise kasvatuse mõju on ilmne. vuslus välistab mõiste maailmakodanik ja vastandab sellele mõiste

58 59 Vastupidav ühiskond vajab isamaalisust Tõnis Lukas

Näiteks on meie meeste kaitsetahe väga otseselt seotud kaitseväes üle. Kui leidub idealistlikku uhkust, pingutatakse ka rohkem ega teenimise kogemusega. Kaitseväeteenistuse läbinutest on valmis lööda tulevikule käega. See teeb ju elu paremaks ja inimesed Eestit kaitsma enamik. Ka isamaalised noorteorganisatsioonid õnnelikumaks. ja metoodiliselt õigesti ülesehitatud isamaaline väärtuskasvatus Rahvuslik idealism on otseselt seotud usu ja usaldusega — kooliprogrammis kannavad kindlasti vilja, sest miski ei sünni ise- usaldatakse oma rahva missiooni ja rahvajuhte. Kui loodetakse, enesest ja rahvustunde tekkimiseks ning kinnistumiseks loovad et poliitikud hoiavad pühasid kokkulepitud väärtusi ja usuvad eelduse nii teadmised kui ka eeskuju. ka ise neisse, on iga vääratus selles raskeks kõlbeliseks kaotu- Ilma süsteemse isamaalise väärtuskasvatuseta perekonnas, las- seks kogu rahvale. Usaldust on kerge kaotada, sest suureks ja teaias, koolis jm ei kasva kodutunne isamaatundeks väga ladusalt üllaks mõeldud rahvuslike väärtuste kandjatena tahetakse näha üle, kuigi on selle tekkimise vajalikuks eelduseks. Kui juba nime- nendeväärilisi, eetiliselt vankumatuid suurkujusid. Kui läheb tei- tatud küsitluse korraldajad otsisid vastust küsimusele, miks paljud siti, on pettumus suur. eesti neiud abielluvad meelsasti välismaalastega ja jätavad kodu- Usun, et praegusajal, kui laialt levitatakse kõige suhtelisust maa, nägid nad selle põhjusena paradoksaalsel moel just vajadust esile toovaid õpetusi ja ka ühiskondlike suhete hindamisel on levi- kogeda kodusoojust ning luua oma pere. Kuna abikaasavaliku mas relativism, hakkavad inimesed järjest rohkem tundma puudust võimalused olla laias maailmas palju avaramad, luuaksegi kodu pi- rahvuslikust idealismist. Kui ühiskonnas on ignorantsete isikute gem Eestist väljaspool. Küsitluse korraldajate arvates võib üheks osakaal suurenenud, märkavad seda ohuna eelkõige tugevama rah- noorte naiste mujale suundumise põhjuseks olla siinne vähesem vustundega kaaskodanikud. Nad aktiveeruvad ja otsivad kinnitust, sotsiaalne turvalisus oma kodu loomiseks. Sellisel kombel võib et nende senistel ideaalidel on ka ühiskonnas tagasilöökidele vaa- kodutunne aga ka olla isamaalisuse suurim konkurent. tamata ikka veel laia kandepinda. Ärevusse sattudes ollakse ka Kuna kodukanditunne on rahvustunde üks olulisi osiseid, näib emotsionaalsemad ja nii loomulikust nähtusest nagu isamaalisus, eestluse ja esivanemate austuse tähtsustamine sellega rohkem seo- millest rahvusliku ärkamisaja järgse “külluse” ajal räägiti vähe, tud maalaste hulgas mõnevõrra levinum kui linnas. Ja selle kodu- hakatakse selle deﬁtsiidi puhul rohkem ning ärevamalt rääkima. kandipatriotismiga käib kaasas ka püüe hoida kohalikku kombes- See omakorda tundub ükskõiksemale osale rahvast liialdusena tikku. Kuigi nii mõnigi eesti keele asjatundja on arvanud, et mur- ja paneb neid selle kui “marurahvusluse” üle muretsema. Võetakse dekeeltele ei peaks rõhku panema ega nende levikut soosima, sest hoiak, et “korralikud inimesed” ei peaks rahvuslusest liiga palju nad vähendavad eesti keele kasutamist, arvan ma vastupidi. Mui- rääkima, sest see polevat “poliitiliselt korrektne”. Nii võivad rah- dugi tuleb toetada piirkonnakeelte õppimist, kasutamist ja aren- vuslikud väärtused äärmusest äärmusesse käivas ühiskondlikus damist, sest inimene, kes armastab oma kodu ja omakandi keele- väitluses kujuneda omamoodi tabuteemaks. Kõikevaldav tolerant- murret, armastab ka oma kodumaad! Tõsisetud, tõsivõrukesed ja suse retoorika süvendab isamaaliste inimeste meelest aga rahvus- tõsikihnlased on ka erakordselt isamaalised eestlased. liku idealismi deﬁtsiiti ja tekitab ebamugavust.

RAHVUSLIK IDEALISM RAHVUSLIKUD VÄÄRTUSED JA RAHVUSRIIK Isamaalisuses võib olla suur annus idealismi, kuid see, et loodame oma väärtuste laiemat levikut tulevikus, on ju loomulik. Rahvuslik Rahvuslikud väärtused on seotud traditsioonide, loomuliku elu- idealism on üks osa lootusrikkast idealismist, milleta ühiskond keskkonna ja põlvkondade järjepidevusega ning järelkasvu kind- oleks tuimem ja inimesed õnnetumad. Inimesed tahavad tunda lustamisega. Kindlasti kuulub nende hulka ka külalislahkus ja uhkust kas kodukandi, oma spordivõistkonna või oma rahvuse ligimesearmastus üldinimlike väärtuste tähenduses. Pseudosal-

60 61 Vastupidav ühiskond vajab isamaalisust Tõnis Lukas livus ehk tegelikult sallivus sallimatuse suhtes selliste väärtuste tuuri säilitamise eeldusena, mitte neist lahus. Näiteks ei oleks hulka ei kuulu, sest kui lastaks vabalt eitada kollektiivseid ja tra- Tartu ülikooli jõudmine maailma saja tuntuima ülikooli hulka rah- ditsioonilisi väärtusi, õõnestaks see kogu ühiskonna jalgealust. vusülikoolina ja eesti õppekeelega ilmselt võimalik. Järelikult ei Rahvusriik ei ole seesama mis üherahvuseline riik, vaid riik, peaks me sellist omaette eesmärki püstitama niikaua, kui keh- mille esmaülesandeks on oma rahvuse identiteedi ja kultuu- tib praegune põhiseadus, mis seab meile eesti keele ja kultuuri ripärandi kaitse. Selle juurde käib praktiline tegevus, mille eden- hoidmise kokkuleppelise kohustuse. Rahvuskeele allakäik õppe- damiseks riik loob eeldused: kaitsetahte tekitamine, isamaalise keelena ja selle väljavahetamine mõne võõrkeele vastu ohustab kasvatuse organiseerimine, rahvusliku kapitali eelistamine, kodu- meie olemasolu kultuurrahvana ega kindlusta ka muude arengu- maiste toiduainete propageerimine, noorte kodumaale jäämiseks eesmärkide saavutamist, sest rahvuskultuuri marginaliseerides ei tingimuste loomine, omakeelse haridus- ja kultuurisüsteemi kind- ole veel ükski riik edu saavutanud. lustamine ning eelisrahastamine eelarvest jm. Väike rahvas peab käima noateral ka majanduslike küsimuste Traditsioonid ei ole head mitte ainult sellepärast, et nad ka- lahendamisel. Tööjõudu on tarvis, aga suure hulga välistööjõu jastavad minevikku, vaid eelkõige sellepärast, et neile ehitatud juurdevoolule majandust rajada ei saa. Sisseränne ei tohi kah- ühiskond on püsikindel ja uuenduslik, võimaldades kiiret arengut, justada varasemate elanike õigusi ja heaolu. Paljude riikide ju- kuid vältides suuri eksimusi (Nutt 2011: 237). hid ei ole viimastel aastakümnetel sellest lähtunud ning see on Rahvusriik ei tähenda erinevaid õigusi eri rahvastele, vaid põhjustanud põliselanike rahulolematust, mis on viinud varem positiivset õigust põlisrahvastele, andes nende keele ja kultuuri konservatiividele antud valijate hääli nii populistidele kui ka mit- arengule täiendavaid tagatisi. Keeleline mitmekesisus ja rahvus- mesugustele äärmusrühmitustele. kultuuride areng on väärtus, mis tugevdab pinnast rahvastevahe- liseks dialoogiks ning hoiab ära imperialistlike türanniate tekkimise. Seepärast tuleb tunnustada inimeste õigust emakeelele RAHVUSLIKUD HUVID ja põlisrahvaste puhul emakeelsele haridusele. Viimastega haa- kub otseselt inimeste õigus nii looduskeskkonna kui ka kultuuri- Kas rahvuslikud huvid on kuidagi teistsugused kui näiteks sama keskkonna säilitamisele, aga samuti oma identiteedi, elulaadi ja piirkonna elanike huvid? Arvan küll, et võivad olla. Kui neis huvi- psühholoogilise keskkonna kaitsele. des on põlisrahva keele ja kultuuri säilitamine, ei rahulda olukord, kus ühe piirkonna elanikel keelekohustust ei ole ja suhe riigiga Rahvusriik ei ole iseenesest immigrantidevaenulik, vaid lähtub tähendab ainult seda, et riik kindlustab sealseile elanikele turvali- neid koheldes eeldusest, et põlisrahval on õigus säilitada oma tra- suse ja sotsiaalse kaitse. Kas näiteks Virumaa venelastel saaksid ditsioonid, Euroopa puhul — euroopalikud ja kristlikud väärtused. olla eraldiseisvad rahvuslikud huvid? Saavad, kui need langevad Enamik tänapäevaseid Euroopa riike on tegelikult rahvusrii- kokku vene rahva rahvuslike huvidega Venemaal — see ei tagaks gid. Küsimus on selles, kas need ka jäävad rahvusriikideks või aga Eesti kui terviku säilimist. Selles olukorras on ainumõeldav mitte (Nutt 2011: 239). Ideaaliks oleks kaasaegne rahvusriik ja tegutseda selle nimel, et iga Eesti piirkonna vähemusrühmade rah- avatud rahvuslus, mis lähtub ühiskonna harmoonilisest arengust ja vuslikud huvid oleksid kooskõlas kõigi Eesti elanike tunnustatud püsikindlusest ning võimaldab kõige paremini vigu vältida. Rah- rahvuslike huvidega: turvalisus, sotsiaalne kaitstus, saastamata vusriik on väärtuspõhine riik. keskkond, riigikeele kasutusvõimalused. Kui äririigi ideaaliks on näiteks viia kõrgharidus üle mõnele Eesti puhul räägiksime pigem ühiskondlikest huvidest, mis maailmas laialdaselt kasutatavale keelele, et olla üleilmastumise langevad rahvuslike huvidega kokku. Järelikult on rahvusli- ajal konkurentsivõimelisem, siis rahvusriigi pooldaja taotleb rah- kud huvid seotud ühiskonna ladusa toimimisega, selle riigi pii- vusvaheliselt konkurentsivõimelist õppekvaliteeti keele ja kul- ridesse kätketud ühiskonnaga. Rahvuslikud huvid saavad eri rah-

62 63 Vastupidav ühiskond vajab isamaalisust Tõnis Lukas vusrühmadel olla ühtsed põlisrahvaga — neis huvides on näiteks gasi ühe ülikooliõppejõu peale, kes avaldas arvamust, et kahesaja rahvusliku jalgpallimeeskonna hea käekäik, aga ka siinse hari- aasta pärast enam eesti keelt ei räägita. Praegu on neid, kes eesti dussüsteemi headus rahvusvahelisel tasemel. Kui see nii on, on keele kadumist aastasadade pärast kategooriliselt eitaksid, kind- harmoonia tagatud. Rahvuslus ei sega kedagi — keegi ei tunne lasti vähem. Seega on vaja eesti keelele veelgi rohkem luua nii ennast diskrimineerituna. Rahvuslikest huvidest lähtuv elukorral- kasutus- kui arenguvõimalusi, tehes seda riigi toel ja selge tege- dus on parem ja püsikindlam lahendus kui selle eitamine, mis teki- vuskava alusel. tab kollektiivse turvalisuse puudumise tunde põlisrahva enamusel. Kaugemale ette mõtlevatel inimestel on kindlasti valus jälgida, Ebakindel elukorraldus poleks ka üksikisiku huvides, sest ei taga kuidas järjest suurem hulk meie noori suundub välismaale. Prae- turvalisust. Rahvuslikud huvid väljenduvad riiklike huvidena ja guseks on ilmselt juba igaühe lähi- või tutvuskonnast keegi kar- seetõttu peab riiklik poliitika looma kogu riigi maa-alal tingimused detavasti alaliselt Eestist lahkunud. Maailm on avatud ja vaba- kokkulepitud rahvuslike huvide kaitseks. Viimaste aastakümnete tahtliku mineku puhul rebitakse juured kiiremini lahti ka isamaa tuntuima Inglise konservatiivse mõtleja Roger Scrutoni järgi muu- vaimsest pinnasest kui sel ajal, mil kodumaalt põgeneti sunniviisil. dab tsentraliseeritud riik patriotismi (või rahvusluse) poliitiliselt Et eestluse võrgustik vähegi säiliks, peame kindlustama eesti keele asendamatuks (2001: 167). Seetõttu ei ole ka ühtsetele väärtustele ja kultuuri viljelemise võimaluse üleilmselt, nii uute tehnoloogiate rajatud rahvusriiki mõtet põhifunktsioonide täitmisel killustada. abil kui ka maailma eri paigus elavaid keeleõppevõimalusi pak- Sama loogika järgi toimib muidugi ka igasugune muu tsentra- kudes. Peamine panus rahva arvukuse tõusuks peaks loomulikult lisatsioon ja kui tahame Eestit rahvusriigina säilitada, ei ole meie tulema Eestist endast. Paraku on väljarände suurus vähendanud rahvuslikes huvides omakorda Euroopa edasine muutumine tsent- meie rahvastikulist edulootust. Nii on sündimuse praegune kasv raliseeritud ühendriigiks, tehtagu seda kas või samm-sammult. Iga peatunud paar aastat varem, kui arvestasid rahvastikuteadlased, Brüsselile äraantud tegeliku otsustusõiguse osake viib meid senise sest võimalikud sünnitajad on lahkunud Eestist juba enne laste il- kokkuleppe vastaselt riikide liidu asemel liitriiki, milles eesti keele maletoomist. Rahvuslikest huvidest lähtudes on eesti ühiskonna ja kultuuri säilitamine ei pruugi enam olla põhieesmärgiks. Neid peaülesandeks praegu peatada noorte inimeste väljavool (mõeldud eesmärke ei määra siis väikerahvana enam meie ise. Eesti riiklik pole õppima minejaid, kes hiljem naasevad). Eesti ei peaks olema poliitika peab ka Euroopa Liidu muutmisel olema alalhoidlik, igal eestlasele elukohana teine valik, vaid ikka esimene. Peale rahvuse juhul mitte rõõmsameelselt muretu. kandepinna vähenemise ähvardab riigi tühjenemine kaasa tuua Inimõigused peavad olema kaitstud, kuid rahulikult saab elada mõistlikust suurema sisserändajate voolu, aga selle majanduslikud ikkagi siis, kui põlisrahvas tunneb ennast turvaliselt, nii füüsiliselt ja sotsiaalsed tagajärjed on mõnekümne aasta pärast ühiskonnale kui ka vaimselt. Vaimsed väärtused on ju paljudele elu ja seega rasked kanda, nagu Lääne-Euroopa praegune kogemus näitab. rahulolu osa. Alles põlisrahvaga koos saavad ennast turvaliselt Üksikisiku õiguste rõhutamine alates Prantsuse revolutsioonist tunda ka kõik hilisemad sisserändajad. on kohati jõudnud liigse lihtsustamiseni kollektiivsete väärtuste, Rahvuslike huvide lähtepunkt on elukorralduse püsimine rah- muu hulgas rahvusluse arvelt. Rõhutatud individualism toob tasa- vusele traditsiooniliselt turvalistes raamides, ilma järskude muu- kaaluks kollektivismi ja ülepingutatud kollektivism tekitab vastu- tusteta. Nii tehnoloogilise arengu kui elanike rändeloogika kii- kaaluks egotsentrismi. Hoolimatus ühisväärtuste vastu, ühiskonna red muutused mõjutavad muidugi ka võimet ette näha tulevikku. sidususe ohverdamine võrdlemisi väikse osa ettevõtlikumate ini- Elu muutub nii kiiresti, et näiteks kahesaja aasta perspektiiv tun- meste edu nimel võib viia ühiskonna võõrdumiseni ja sotsiaalsete dub praegusel ajahetkel palju ebamäärasem kui veel mõni aeg ta- pingete kasvuni, mis omakorda nõrgestab ühiskonna suutlikkust gasi. Isegi küsimusi nii pikast perspektiivist on keeruline esitada, vastu panna välisele survele. Poliitkorrektse ehk vormilise kollek- saati siis neile vastata. Mäletan, et vihastasin veerand sajandit ta- tivismi pealesurumine samaaegse rahvuslike väärtuste eitamisega võib kallutada vastupidiselt oodatule Euroopa taas rahvuslikule

64 5 65 Vastupidav ühiskond vajab isamaalisust sulgumisele ja sotsiaalse egoismi kasvule. Mõõdutundetu multikulti propaganda ja praktiseerimine on taas loomas tugevat en- dassesulgumise ideoloogiat, rassismi ja võõraviha (Altosaar 2011: UUSAASTA 300. LASKURPOLGUS 181). Selline äärmuslikkus omakorda ohustab ühiskondliku keskkonna püsikindlust, mida väike rahvas oma edenemiseks hädasti vajab. Seega ei ole ülepingutustest tingitud rahvuskonﬂiktid kind- Feliks Roose lasti Eesti rahvuslikes huvides. Alalhoidlikkus tähendab keskteed, mitte rapsimist. Allesjää- mise vastutus nõuab meilt rahulikku talupoeglikku asjaajamist, mis tähendab, et rahvuslust ei suuda vastupidavalt esindada mingit [... ] Nüüd veel paarist küsimusest, mis küll ei puutu minu sorti äärmuslased, ei vasak- ega paremradikaalid. töösse, vaid on kõrvalt silma puutunud, milledest aga pean oma kohuseks Teid informeerida. Kirjandus 300. L[askur]p[olgu] korrespondent seers. R. Parve1 oma polgu päevikus 1. jaan. 1944. a. kirjutab järgmist: “Uue•aasta A l t o s a a r , Aimar 2011. Konservatiivne arusaam riigi ja kodaniku vastuvõtt 1. pataljonis kujunes kaunis kurvaks sündmuseks. vahekorrast. — Mitmekülgne konservatism: Konservatiivse maail- Ööl vastu tänast päeva, kell 100 1. miinipildujate roodu ko• mavaate olemusest, ajaloost ja tulevikust. Peatoimetaja Mart Helme. Tallinn: Kunst, lk 167–183 mandör v.ltn. Bõstrov ja 1. laskurroodu ohvitserid ltn. Kostikov, N u t t , Mart 2011. Konservatismi väärtuspõhisus: Põlisus, rahvuslus, ltn. Karmu ja ltn. Ljapsihinˇ tungisid viinastatud olekus kallale eetika. — Mitmekülgne konservatism: Konservatiivse maailmavaate 1. pat[aljoni] komandöri kpt. Juhansoo muldonnile. Kallale• olemusest, ajaloost ja tulevikust. Peatoimetaja Mart Helme. Tallinn: kippujad, pärit Petserimaalt, lasid juba varaõhtul poolviinas• Kunst, lk 236–248 tunud olekus lendu väljendeid nagu: “Eks vaatame — eest• R ü ü t e l , Ingrid, Ene-Margit T i i t 2005. Eesti kooliõpilaste väärtus- lasi!” jne., milledest kõlas vastu ähvardust. V. ltn. Bõstrov hinnanguist ja huvialadest. — Akadeemia, nr 11, lk 2401–2441 käsutas isegi oma miinipilduja roodu lahingukorras välja, S c r u t o n , Roger 2000. The Meaning of Conservatism. Revised 3rd mille aga pataljoni komandöri asetäitja poliitalal, v. ltn. Külm ed. London: St. Augustine’s Press suutis tagasi tõrjuda. Tulistati onni pihta vintpüssidest ja loobiti isegi granaate. Üks muldmaja aknast sisselastud kuul TÕNIS LUKAS (sünd. 1962) on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloolase- tabas onnis viibivat varustusrühma võitlejat rms. Jaan Alek• na 1987, töötanud õpetajana Rõngu 8-klassilises koolis 1987–1989, ol- sandri pg. Sagadi’t, kes sai pähe•tunginud kuulist silmapilk• nud Tartu ülikooli aspirant ja lektor 1989–1992; ajaloomagister 1987. selt surma. Asja kohta alustati juurdlust. Süüalused arretee• Töötanud Eesti Rahva Muuseumi direktorina 1992–1995, olnud Rii- riti. Polgus käis täna sündmuskäiguga tutvumas ka diviisiko• gikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees 1995–1996, Tartu linna- mandöri aset[äitja] poliitalal, alampolkovnik A. Raud2.” pea 1996–1997, Eesti Vabariigi haridusminister 1999–2002, Riigikogu liige 2002–2007, haridus- ja teadusminister 2007–2011. A-st 2011 on ta taas Riigikogu liige, nüüd keskkonnakomisjoni esimees. Akadee- mias avaldanud artiklid “Vaimuliku võimu roll Maapäevade-eelsel Vana- Feliks Roose kiri Nikolai Karotammele 10. I 1944. — Eesti Rii- Liivimaal” (1992, nr 11, lk 2275–2295), “Jüriöö võimalused” (1993, giarhiivi Filiaal, f 1, n 1, s 893, l 13–14. Täname dokumendi vahen- nr 4, lk 691–698) ja “Tartu vaimulike karjääriredelid keskajal” (2001, damise eest Tõnu Tannbergi. nr 9, lk 1850–1874) ning vastanud ringküsitlusele (1990, nr 2, lk 401– 1Ralf Parve (1919–2011), kirjanik. 406). 2Arnold Raud (1901–1962), EK(b)P KK osakonnajuhataja 1940– 1941, Pärnumaa hävituspataljoni komissar 1941, ENSV haridusminis-

66 67 Uusaasta 300. laskurpolgus Uusaasta 300. laskurpolgus

Nagu sündmuse kirjeldusest selgub, on kallaletungi põh• Võis loota, et uutes oludes ning vabanedes kodanlisest justanud rahvuslik vaen, mis viinastunud oleku tõttu ületas mõtlemisviisist kaovad ka kõnesolevad vaenulikud nähted. igasugused piirid ja traagilise sündmuse põhjustas. Aga ometi on nad praegugi veel küllalt teravalt olemas. Sel• See rahvuslik vaen Petserimaalt päritolevate venelaste ja gub, et kohapealsed poliittöölised pole siin siiani õieti mitte eestlaste vahel ei piirdu mitte ainult 300. Laskurpolguga, vaid midagi ette võtnud. Petserimaalt pärinevate venelaste ja eest• ta tuleb esile ka teistes väeosades. Nii näiteks ka 27. laskur• laste vahekorrad tulevad aga täie selgusega esile tõsta ja kõik polgus (korresp[ondendi] p[una]v[äelase] H. Leberecht’i3 and• teha, et siin esinevad negatiivsed nähted kaoks. med). Teiseks. 300. Laskurpolgu komandöri asetäitjal poliit• Vahekord Petserimaalt päritolevate venelastega läks väga alal major Volt’il4 on kujunenud väga teravad lahkhelid oma teravaks juba tööpataljonide päevil. Suurema keeleoskuse poliittöölistega partbüroo ringidest. 18. dets. 1943. a. käis tõttu pääsesid nad brigadiiride kohtadele ning üldse lähemasse selles asjas alampolkvnik A. Raud’i juures polgu agitaator kontakti tööpataljoni juhtkonnaga. Siis rääkisid nad ava• kpt. Roovik5. Oodates Raua juures järjekorda kurtis kpt. Roo• meelselt, et üle 20•ne aasta olete teie eestlased, meiega jupsi• vik mulle, et Voltiga on võimatu töötada. Poliittöölistel on nud — nüüd me teile alles näitame! Ja nad näitasidki. Oma• praegu üheks kesksemaks ülesandeks võitlejate vihavaenu des pataljoni juhtkonna poolehoidu, kindlustasid nad enes• süvendamine saksa okupantide vastu. Parimaks vahendiks on tele igasuguste ametimeeste kohad, alates brigadiiridest kuni siin Eesti ajalugu. Volt aga omalt poolt ei hinda Eesti ajalugu köögiülemate, kirjutajate ja kartsakomandantideni. Töömehi põrmugi, vaid suhtub sellesse isegi avameelselt halvustavalt, otsekoheses mõttes nende hulgas ei olnud või olid ainult mõni et mis ajalugu teil, eestlastel, kah õige on jne. Kpt. Roovik oli harv üksik, kes ei olnud küllalt karm ja nõudlik eestlaste oma tööplaani võtnud ettekanded Eesti ajaloost alates muistse vastu ning degradeeriti puhuti tavaliseks töömeheks. Bri• vabadusvõitlusega, kuid Volt oli arvanud, et mis tühja sest va• gadiiridena kasutasid nad oma võimu selleks, et karistada badusvõitlusest! Algame Aleksander Nevskiga ja siis räägime mehi igal esimesel võimalusel, võttes neilt ära 1/2 normi leiba, meestele Mininist, Bosarskist,ˇ Suvorovist jne. Ja oligi siis tei• mida nad siis kas ise sõid või vahetasid tubaka vastu. Oli nud vastavad parandused Rooviku tööplaani. Vaene Roovik sääraseid brigadiire, kes järjekindlalt iga päev kindlustasid olnud üsna nõutu: kuidas sa kasvatad eestlastes saksa oku• enestele poole teatud arvu meeste leivanormist. Kui ei ol• pantide vihkamist vene rahva ajalooga. nud otsekohest põhjust karistamiseks, siis otsisid nad selle. Edasi kurtis Roovik, et Volt ei loovat mingeid võimalusi Säärasena võiks märkida näitena Karjasmas, Kotlase lähedal kunstilise isetegevuse arendamiseks polgus. Kunstiline isete• asunud töökolonnist brigadiir Duhov’i. gevus aga pole meestele mitte ainult meelelahutuseks, mida Säärased vahekorrad Petserimaa venelaste ja eestlaste va• mehed praegu väga vajavad, vaid ta on ka üheks poliitkas• hel nagu selgub, esinesid väga paljudes töökolonnides. vatustöö vormiks. Kui sel alal aga olude kiuste siiski mi• Väeosadesse jõudmise järele said säärased brigadiirid dagi õnnestunut ära tehakse, siis on Volt’il küll hea meel. meeste käest mõne tubli keretäie. Räägiti, et ka kõnesolev Ka käituvat Volt ohvitseride suhtes taktitult. Nii käratanud Duhov oma osa saanud. 4Peeter Volt, lasi enda 1944. aasta oktoobris Vintri dessandi ajal Sõrves maha, et mitte vangi langeda. ter 1946–1950, EK(b)P KK parteikooli juhataja 1950–1957, seejärel 5Georg Roovik (1907–1981), hiljem major, võeti 1944. aasta oktoob- poliitökonoomia õppejõud TRÜs ja EPAs. ris Vintri dessandi ajal Sõrves sakslaste poolt vangi. Aastail 1948–1968 3Hans Leberecht (1910–1960), kirjanik ja ajakirjanik. Türi Näidissovhoostehnikumi direktor. Eesti NSV teeneline õpetaja.

68 69 Uusaasta 300. laskurpolgus Uusaasta 300. laskurpolgus ta kord ühele ohvitserile teiste juuresolekul ilma suurema hoopis sanitarina Raua tn algkooli ruumides paiknenud sõjaväehaiglas. põhjuseta, et ärge unustage, et Teie olete olnud kodanlise Eesti Ta mobiliseeriti samal kuul ning oli kuni 1942. aasta aprillini briga- armee ohvitser — seda me ei unusta. dir ja tööline tööpataljonis Arhangelski oblastis Solvõtˇsegodski (hilisema nimega Kotlas) rajoonis Karjasmas. Mais jõudis Roose Tˇsebarkuli Hiljem polku külastades näis mulle, et Rooviku seisukohta 6 249. Eesti laskurdiviisi, kus ta määrati punaväelaseks 925. laskurpolku, Volti suhtes jagas ka polgu komsorg v. ltn. F. Pärtelpoeg ja kuid komandeeriti kunstilise isetegevuse alal töötanud isikuna kohe di- partbüroo ruumides elavad seers. R. Parve ja p[una]v[äelane] viisi klubi ülema käsutusse. Novembris kutsuti ta Moskvasse, demo- V. Kapp. Partorg major Gabral7 ei olnud kodus, seepärast biliseeriti nõrga nägemise tõttu ja Nikolai Karotamm määras ta Isa- ei tea tema seisukohtadest käesolevas küsimuses midagi maasõja Ajaloo ENSV Toimkonna volinikuks 8. Eesti laskurkorpuse lähemat öelda. juurde, esmalt Kalinini, seejärel Leningradi rindel. Talle allusid ka väeosade päevikute kirjutajad, kellelt ta nõudis päevikute täitmist nii, Minul isiklikult on jäänud Voltist mulje, et ta on väga ener• et need oleksid kasutatavad ajaloodokumentidena. Selles ametis oli giline inimene, ja et tal ei puudu hea tahe, kuid mõistuse roh• Roose 1944. aasta oktoobri lõpuni, mil ta taas Karotamme käsul kut- kusega ei või ta kiidelda. [... ] suti Tallinna, kus töötas 1945. aasta aprillini EK(b)P KK agitatsiooni ja propaganda osakonna instruktorina. Seejärel oli Roose kuni 1946. a veebruarini Eesti NSV Välisasjade Rahvakomissariaadi poliitosakonna juhataja Aleksander Abeni abi (asendas juhatajat, kui too viibis pike- mal komandeeringul Rootsis Nõukogude Liidu saatkonna juures) ning FELIKS (Felix) ROOSE sündis 1908. aastal Tartus müürsepa ja õmbleja 1947. a alguseni välisminister Hans Kruusi abi. 1943. aastast oli ta pojana. Ta sai alghariduse Tartus, peamiselt 2. algkoolis, ning õppis kommunistliku partei liikmekandidaat (soovitajaks teiste hulgas Hans aastail 1923–1928 Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Sellele järgnesid Kruus), 1945. a sügisest partei liige. 1928–1940 õpingud Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta õppis Pärast Roose väljaheitmist parteist 1947. aasta jaanuaris Välisminis- filosoofiat, psühholoogiat, üldist ja Eesti ning naabermaade ajalugu ja teeriumi partei algorganisatsiooni otsusega vabastati ta ka töölt ministee- pedagoogikat. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Roose Haridusminis- riumis. Tema parteilise karistamise taga oli isiklik arveteõiendus ranguse teeriumi noorsoo ja vabaharidustöö osakonna noortesekretärina 1936– eest oma ametikohal ning ministeeriumi parteisekretäri karjääritaotlus, 1940, avaldades sel ajal ka mõned põhiliselt statistilised ülevaated koo- mida varjati ideoloogilise retoorikaga. Ei aidanud see, et Roose oli tead- lis ja kooli juures tegutsevatest noorsoo-organisatsioonidest. Esimese lik kaasamineja pärast 1940. aasta “juunipööret”, nagu ta vähemalt ise Nõukogude okupatsiooni alul 1940. aastal töötas Roose Hariduse Rah- kinnitas. 1943. a oli ta väeosades võidelnud üsna levinud arvamuse vakomissariaadi poliithariduse osakonna sekretärina ning seejärel sama vastu, “nagu oleks eesti rahval olemas veel mingi kolmas võimalus”. Ta osakonna inspektorina rahvakunsti alal: reorganiseeris rahvamaju, lik- oli olnud agar kaastööline Nõukogude tagalas ajalehe Rahva Hääl Eesti videeris seltse, korraldas õpiringide juhtide kursusi, tegi eeltöid Rahva jaoks väljaantud numbreis ning ajalehes Tasuja ja tollastes raadiosaade- Kunstilise Isetegevuse Keskmaja avamiseks jms. 1940. a lõpul viidi ta tes, kirjutanud 1945/1946. aasta talvel raadiosaateid sarjadesse “Kodu- üle isetegevuse keskmaja vaneminspektoriks, järgmise aasta kevadest maa kutsub” ja “Poliitiline kirjakast”. Välisministeeriumis oli ta enda oli Roose isetegevuse keskmaja juhataja asetäitja. Pärast keskmaja te- sõnul “aktiivselt ja omaalgatuslikult paljastanud rahvavaenlasi”. Ta oli gevuse katkestamist sõja tõttu 1941. a juulis määrati ta ajalooõpetajaks saanud EK(b)P KK ettepanekul medali “Vapra töö eest Suure Isamaasõja Tallinna keskkoolidesse, kuid kuna oli parajasti suvevaheaeg, asus tööle ajal 1941–1945”, samuti aukirja töö eest sõjakahjude kindlakstegemisel ning ENSV välisministri ettepanekul ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 6Feliks Pärtelpoeg (1920), võeti 1944. aasta oktoobris Vintri des- aukirja. Kõigest sellest polnud siiski abi kõikide sõjas kõikide vastu, kuigi Roose astus enda eest täie jõu ja kindlameelsusega välja. sandi ajal Sõrves sakslaste poolt vangi. ELKNÜ Võrumaa komitee I sek- retär 1946–1950, Põlva rajooni Täitevkomitee esimees 1950–1956, par- 1947. aasta novembris kinnitas EK(b)P Keskkomitee büroo partei tei Otepää rajoonikomitee I sekretär 1956–1959, seejärel Võru rajooni Tallinna linnakomitee otsuse heita Feliks Roose kommunistlikust par- Täitevkomitee esimees. teist välja kui sinna juhuslikult sattunud isik. 1936. a võetud ta hari- dusministeeriumi tööle seetõttu, et oli Kaitseliidu ja Fraternitas Estica 7Hans Gabral.

70 71 Uusaasta 300. laskurpolgus Uusaasta 300. laskurpolgus liige; tema ametikoht olnud vastutava töötaja oma, kuigi ta seda eitab end küll süüdi “nõukogudevastases natsionalistlikus tegevuses”, an- ja ameti tähtsust pisendab; tema sulest ilmunud artiklid olevat kodanlik- des tunnistusi ka Nigol Andreseni, Hans Kruusi jt nõukogudevastase natsionalistlikud, jms. Selle otsuse kinnitas ÜK(b)P KK Parteikontrolli tegevuse kohta, kuid need tunnistused ei vastavat tõele, sest “nat- Komisjoni parteikolleegium 1948. aasta mais. sionalistlikke nõukogudevastaseid meeleolusid” tal tegelikult polnud Pärast vabastamist Välisministeeriumist saadeti Feliks Roose tööle ja nõukogudevastast tegevust ta läbi ei viinud; Andreseni ja Kruusi ENSV TA Ajaloo Instituuti, kus ta oli 1947. a veebruarist toimetus- “nõukogudevastastest natsionalistlikest meeleoludest” ei teadvat ta mi- kirjastusnõukogu vastutav sekretär. “Revolutsioon” aga jätkas oma laste dagi, vaid oli neid eeluurimisel laimanud nagu ennastki. Valetunnis- õgimist ning ENSV juhtivate töötajate arreteerimise laine viis kaasa ka tusi olevat Roose eeluurimisel andnud seetõttu, et tahtis vältida selli- Roose — 1950. aasta veebruaris võeti temagi kinni. NSVL Ülemkohtu seid repressioone nagu peksmine ja kartser, millest kambrikaaslane talle sõjakolleegium karistas teda 1952. aasta jaanuaris paragrahvide 58-1a, tihti oli rääkinud. Selle aluseks olnud kartus oma tervise pärast. Vale- 58-10 p 2 ja 58-11 alusel 25-aastase vabadusekaotusega töö- ja paran- tunnistusi andud ta ka kohtus, kartes oma süüasja tagasisaatmist edasi- duslaagris koos vara konﬁskeerimise ning järgneva õiguste piiramisega sele uurimisele. Hans Kruus oli end 1951. a aprillis süüdi tunnistanud viieks aastaks, temalt võeti tagasi ka medal hoolsa töö eest Suure Isa- “nõukogudevastases natsionalistlikus tegevuses”, kuid 1953. a lõpul kor- maasõja ajal. Rooset süüdistati kuulumises Kaitseliitu ja korporatsiooni raldatud täiendaval uurimisel loobunud neist kui väljamõelduist, sest Fraternitas Estica liikmeks olemises; selles, et ta aastail 1936–1940 noor- omaenda väitel oli ta andnud tunnistusi uurija Bolhovitini “füüsilise sootöö vastutava sekretärina kasvatas noortes natsionalismi vaimu ja us- mõju” all, nagu ka Roose, Andreseni jt kohta. 1955. a juunis kin- tavust kodanliku Eesti valitsusele. Aastail 1940–1941 pidurdanud ta nitas veel karistust kandev Nigol Andresen ülekuulamisel, et tal pole isetegevuse keskmajas töötades nõukogude kultuuri arengut Eestis, “sa- Roosega kunagi kuritegelikku sidet olnud ja tema tunnistused selle boteerides” nõukogude laulude ja näidendite kavva võtmist, tegutsedes kohta on välja mõeldud. Ka süüdimõistetu Aleksander Aben muutis nende tõlkimise vastu eesti keelde. Aastail 1941–1942 teinud Roose oma tunnistusi Roose kohta samal kuul: ta ei tea tegelikult midagi tööpataljonis nõukogudevastast agitatsiooni, väljendanud lüüasaamise Kruusi ja Roose poolt “sotsiaalselt võõraste” inimeste tööle võtmisest vaateid ja kutsunud eestlasi üles orienteeruma USA-le. Selle mõjul ol- Välisministeeriumi. Samal ajal kinnitas enne arreteerimist Eesti NSV nud 1941. aasta augustis tööpataljonis mõnede liikmete mäss, kes as- Teaduste Akadeemia ametnikuna töötanud Linda Kilvits, et oma 1951. a tusid välja ühe eestlase vabastamise eest peavahist. Aastail 1942–1944 tunnistusi kuritegelikust sidemest Roose, Kruusi ja Andreseniga eitab ta Eesti laskurkorpuse ajaloo komisjoni liikmena kogunud Roose oma nat- täielikult, sest oli need ütlused andnud tema kallal rakendatud “füüsilise sionalistlike vaadete tõttu materjali tendentslikult ning jätnud teadli- mõjutamise abinõude” tõttu. Sõjaprokurör nentis, et süüdistus Roose kult valgustamata venelaste osa faˇsistlike vägede purustamisel. Aas- “nõukogudevastases natsionalistlikus tegevuses” rajanes ainult tema tail 1946–1947 olevat ta toppinud välisministeeriumi täis “natsionalist- enda tunnistusel ja ENSV juhtivate töötajate “süüasjades” antud tun- likku kaadrit” ega lasknud sinna tööle mitte-eestlasi. Seejärel “surunud” nistustel, kuid needki olid ütelnud tunnistustest lahti kui väljamõelduist ta Teaduste Akadeemias trükki natsionalistliku sisuga käsikirju ja varja- ja uurimisel ebaseaduslikul teel saaduist. Sõjaprokuröri väitel olevat nud elutähtsate teemade teadusliku läbitöötamise täitmata jätmist. Sõja hiljem selgunud, et NSVL MGB eriti tähtsate asjade uurijad kasuta- ajal ja aastail 1948–1949 olevat Roose teinud teinud tuttavate hulgas sid ENSV juhtivate töötajate puhul “füüsilist mõjutamist”. Täiendaval nõukogudevastast agitatsiooni ning hoidnud enda käes nõukogudevastast uurimisel olevat siiski kindlaks tehtud, et Roose oli kuulunud natsio- kirjandust. nalistlikesse noorsoo-organisatsioonidesse (nende all mõeldi Kaitseliitu ja üliõpilaskorporatsiooni) ning Haridusministeeriumis ametis olles pi- 1953. aastal esitas Roose kaebuse, soovides tema kohta langeta- danud natsionalistlikke ettekandeid ja avaldanud artikleid kodanlikes tud kohtuotsust muuta ja “süüasja” uuesti uurida, sest ta olevat süüdi ajalehtedes. Prokurör otsustas küsimuse edastada NSVL Ülemkohtu mõistetud vale uurimismaterjali alusel, mille koostamiseks kasutatud Sõjakolleegiumile, pannes ette muuta ära varasemat otsust, “süüasi” ülekuulamistel “lubamatuid ja ebaseaduslikke uurimismeetodeid”. “Ko- lõpetada ja Roose vabastada. Sõjakolleegium otsustaski 1955. aasta sep- danlik natsionalist” polevat ta kunagi olnud. tembris kahe esimese paragrahvi puhul süüdistuse tühistada ja kolmanda 1955. aasta juulis vaatas sõjaprokurör läbi täiendava uurimise ja puhul kuriteo koosseisu puudumise tõttu asja lõpetada ning Roose kohe varasema “süüasja” materjalid Feliks Roose kohta. Kontrollimise vahi alt vabastada. käigus oli Roose 1955. aasta märtsis kinnitanud, et ta ei ole kurite- gelikult tegutsenud Nõukogude riigi vastu. Uurimisel tunnistanud ta

72 73 Uusaasta 300. laskurpolgus

1956. aastast töötas Feliks Roose ENSV Teaduste Akadeemia Toi- metiste ühiskonnateaduste seeria vanemtoimetajana. 1966. aastal ilmus temalt Leonid Grossmani teose Puˇskin: Elu ja tegevus tõlge. 1959. aas- VARANE VENE ÕIGEUSU MÕJU tal avaldas Roose soovi oma parteilisust taastada; küsimuse kuhugi kalevi alla jäämise tõttu pidi ta 1963. aastal selle uuesti üles võtma. EESTIS JA PETSERIMAAL NLKP KK Parteikontrolli Komitee keeldus Parteikolleegiumi 1948. aastal kinnitatud otsust siiski üle vaatamast. Feliks Roose suri Tallinnas 4. oktoobril 1974. a. Õigeusklikud ja õigeusu pühamud * 11.–17. sajandil 3. märtsil 1944. a polgukomandöri alampolkovnik Ilmar Pauli ja staabiülema major Eduard Seeri allkirjastatud venekeelses aruandes “Erakorralised sündmused 7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurpolgus ajavahemikul 1943. a detsember, 1944. aasta jaanuar ja veebruar” on Fe- Jaanus Plaat liks Roose kirjas Nikolai Karotammele toodud vahejuhtum esitatud järgmiselt: “Ööl vastu 1. jaanuari 1944. a rühm 1. laskurpataljoni ohvitsere eesotsas pataljonikomandöriga jõid end purju ja alustasid kaklust, kasutades tulirelvi, mille tulemusena juhusliku kuuliga tapeti 2. laskurroodu reamees sm. Jaan Aleksandri p SAGADI. Süüasi on üle antud SISSEJUHATUS 7. Eesti laskurdiviisi sõjaprokurörile. Peasüüdlane 1. miinipildujate roodu komandör vanemleitnant R. N. Bõstrov on 7. Eesti laskurdiviisi Artikkel püüab anda ülevaate vene õigeusu ja selle kirikute, kloost- sõjatribunali otsusega saadetud kaheks kuuks trahvipataljoni. 1. laskur- rite ja kabelite (sh setu tsässonate) varasemast ajaloost Eesti ja Pet- pataljoni komandör on kõrvaldatud ametist ja viidud üle teise polku, serimaa (Setumaa) alal. Alustatakse õigeusu teadaolevalt varasei- samuti on teisi märulis osalenud ohvitsere diviisikomandör karistanud mast levimisest Eestis alates 11. sajandist ning seejärel käsitletakse distsiplinaarkorras ja osa neist on üle viidud 7. Eesti laskurdiviisi teis- vene õigeusu sakraalehitiste rajamist praeguse Eesti ja Petserimaa tesse väekoondistesse. Polgus on poliittöötajate ja polgu juhtkonna poolt territooriumile kuni 18. sajandi alguseni, mil Rootsile allutatud läbi viidud selgitustööd ohvitseri auastme väärikuse, ohvitseriau ja tema käitumise kohta.” Eesti ala vallutas Venemaa ning Vene Õigeusu Kirik hakkas siin- setesse linnadesse vabalt oma kirikuid rajama. Kuni Rootsi aja M. O. lõpuni oli Eesti alal valitsevaks kristlikuks konfessiooniks luter- lus ja enne seda roomakatoliiklus. Milline ristiusu vool jõudis aga esimesena ja kui mõjusalt Eesti aladele, sellele loodab käesolev artikkel vastuseid leida. Püütakse uurida ka küsimust, millal võidi rajada esimesed õigeusu kirikud ning kloostrid Eestis ja Petseri- maal ning kui palju puudutas õigeusk eestlasi kuni 19. sajandi keskpaiga massilise õigeusku siirdumiseni Eestis. Ühtlasi vaadeldakse, kuivõrd levis õigeusk käsitletaval perioodil siinsete venelaste, setude ja nn poluvernikute seas. Andmed õigeusu pühakodade rajamise kohta käsitletaval perioodil (kuni 17. sajandini) on lünklikud ja kohati, eeskätt õigeusu kiriku positsioonidelt kirjutavate autorite esituses, kahtlased või vaieldavad (nt andmed õigeusu kirikute rajamisest 11. sajandil

74 75 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

Tartus). Artikli üheks eesmärgiks on pakkuda ka võimalikke ja Artiklis käsitletakse ka õigeusku Setumaal, mis erinevalt muust vaieldavaid varaste pühamute ehitamise daatumeid, et anda ainet Eestist oli sajandeid (kuni Tartu rahuni 1920. aastal) olnud kas edasiseks uurimistööks. osaliselt või täielikult allutatud Venemaale (Pihkvale) ning seega Senised mitteajaloolaste tööd õigeusu varaseimast ajaloost ka õigeusu otseses mõjusfääris. Setude õigeusk ja sakraalehiti- Eestis nõuavad kriitilist käsitlust, samas on koguduste ja kirikute sed (Irboska, Petseri ja Mõla kloostrid, kirikud ja tsässonad) on ajaloo alal teinud tänuväärset tööd õigeusu preestrid Vladimir Be- muu Eesti õigeusuga võrreldes küllaltki iseseisev teema. Siiski on rens ja August Kaljukosk, kelle tööd on aga seni jäänud käsikirja.1 ajaloolise võrdluse ja konteksti huvides ära toodud andmed kõige Varasema perioodi õigeusu kohta kirjutatust tuleb esile tõsta aja- vanematest säilinud sakraalehitistest Setumaal ja Petseri kloostri loolase Anti Selarti publikatsioone, kus käsitletakse keskaegseid mõjudest, mis ulatusid peale Setumaa ka mujale Kagu-Eestisse. õigeusu kirikuid ja kloostreid, ning setude õigeusu ja tsässonate Kuni 17. sajandi lõpuni rajatud, kuid tänapäevaks hävinud puhul Heiki Valgu artikleid (sh koguteoses Setomaa 2) (vt nt Se- või varemetes kirikud-kabelid (sh mõned, mille ehitusaeg ja seos lart 1998a, 1998b, 2006, 2009; Valk 2003; Setomaa 2... 2009). õigeusuga on vaieldav) on tekstis esile toodud rasvases kirjas. 2011. aastal ilmus õigeusu ajaloo kohta kaks mahukat raamatut, Praeguseni säilinud ning tegutsevad õigeusu kirikud ja kabelid üks setu tsässonatest (Setomaa... 2011) ja teine nii Setumaa kui ka 14.–17. sajandist on rasvases kirjas ja allajoonituna, eristamaks kogu Eesti õigeusu ning selle sakraalehitiste kohta (Plaat, Maasik neid nüüdseks hävinud ja hilisematest õigeusu sakraalehitistest, 2011). Alates 17. sajandi lõpust Eestis elanud vene vanausuliste millest samuti võrdluseks juttu tuleb. ehk enne Vene Õigeusu Kiriku patriarhi Nikoni reforme valitsenud vene õigeusu järgijate ajaloost Eestis on ilmunud mitmeid käsitlusi (vt nt Moora 1964; Richter 1976; Plaat 2005, 2011; Ponomarjova, ÕIGEUSK JA ÕIGEUSU PÜHAKOJAD EESTIS Sorˇ 2006). Käesolev kirjutis hõlmab vaid vanausuliste varasei- 11.–16. SAJANDIL mat ajalugu 17. sajandi lõpul. Oma palvemaju ja skeete hakkasid vanausulised Eestis ehitama alates 18. sajandist,2 mis jääb siinse Enne kui praegune Eesti ala langes roomakatoliku kiriku mõju- artikli ajaraamidest välja. Pikemalt tuleb juttu õigeusklikest prae- sfääri, on siin hiljemalt alates 11. sajandist mingil määral levita- gusel Ida-Virumaal alates 16. sajandist (sh nn poluvernikutest). tud kreekakatoliku ehk õigeusku. Lääne pool Peipsi järve elava maarahva esmakontaktid ida poolt levitatud ristiusuga olid arvatavasti seotud vallutusretkedega Venemaalt, kus Kiievi suurvürst Vladimir (Püha) oli 988. aastal vastu võtnud ristiusu. 1 Kogu Eesti õigeusu ajaloo kohta (alates 11. sajandist) ilmunust võib Aastatel 1030 kuni 1061 oli praegune Tartu ala venelaste val- esile tõsta Vene Õigeusu Kiriku patriarhi Aleksius II mahukat monograa- duses (Kiievi-Vene mõjusfääris) ja toonasesse Jurjevisse võidi ra- ﬁat (1999, eesti keeles 2009), kus leidub ka Pravoslavie v Зstonii jada ka õigeusu pühamuid. Viimast võib olemasolevate arheoloo- andmeid õigeusu varasemast ajaloost Eestis. Raamatule on aga jälje 3 jätnud autori kirikupoliitilistest huvidest mõjutatud seisukohad. Kriitili- giliste andmete põhjal siiski vaid oletada. Seetõttu ei saa kin- selt tuleb suhtuda ka artiklis käsitletud ajaperioodi õigeusu kirikute kohta nitada õigeusu kirikuga seotud väljaannetes korduvalt ilmunud käivasse materjali V. Berensi mahukas käsikirjas (1974), samuti A. Kal- väiteid, nagu olnuks sel perioodil Jurjevis kaks õigeusu kirikut jukose ja mõnede teiste õigeusku autorite kirjutatud töödes (Kaljukosk (vt nt Berens 1974: 393; Õigeusu hingekarjased... 2002: 11; Phi- 1998; Raag 1938; Volohonski 2007, jt). das 2002: 267; Volohonski 2007: 22, 58; Aim 2007: 16).4 2Vanausuliste esimene skeet (erakla, klooster) tegutses Räpina mõisa maadel aastatel 1710–1722 ja esimene palvemaja Peipsi järve 3Arheoloog Ain Mäesalu suuline teade (august 2009). läänekaldale rajati arvatavasti 1740. aastatel Kükita (Kikita) külas (vt 4Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) ametlikul ko- Richter 1976: 16; Ponomarjova, Sorˇ 2006: 84–85; Kivistik 2009). dulehel on kirjas: “Püha apostlisarnase suurvürsti Vladimiri poeg, õige-

76 77 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

Samas on õigeusu varasemat mõju Liivimaal uurinud teadlas- tud eestlaste usuõppijaks kuulutamisel. Nii näiteks kirjutas Novgo- test Anti Selart ja Olaf Sild selle võimalikkust kinnitanud. Kiriku- rodi piiskop Nifont (1130–1156) ette alustada tˇsuudide usuõppijaks loolane Sild kirjutas aastatest 1030–1061: “Vististi oli sel ajal siia kuulutamist nelikümmend päeva enne ristimist. Õigeusu levimisele ka mingi kabel või kirik ehitatud” ning ligemad ugalased võisid Lõuna-Eestis aitas kaasa ka Läti Daugava jõe kaldale tekkinud asun- tema arvates tutvuda vene usukommetega, kuid möönab teisal, dus õigeuskliku püsielanikkonnaga, mille hulka ei kuulunud mitte et kuna “kiriku” tähenduses laensõna vene keelest (võimalused: ainult kaupmehed ja sõdalased, vaid ka kohalikud elanikud. (Volo- honski 2007: 8.) hram, cerkovь või pogost kirikuküla tähenduses) eesti keeles puudub, erinevalt mitmest teisest religiooniteemalisest vene lae- Samas ei oleks korrektne tˇsuude üksüheselt “eestlasteks” tõlkida, nust, siis ehk ikka ei jõutud nii vara kiriku rajamiseni. Ka toonasel sest läänemeresoomlased (nn tˇsuudid) elasid ka Peipsi-Pihkva Venemaal toimus äärealadel suurem kirikute rajamine siiski hiljem järve idakaldal. (Sild 1931/32: 106, 112–113) ning küllap olid 11. sajandil Vene- Ometi on tõenäoline, et õigeusku ristituid leidus ka praeguse maa äärealad paljuski veel paganlikud, kuigi valitsejate poolt n-ö Eesti ala mittevene rahvusest inimeste seas. Henriku Liivimaa ristiusustatud. kroonika andmetel olevat Novgorodi ja Pihkva venelased veel Arheoloog Andres Tvauri arvates Tartus 11. sajandi vene asus- 1210. aastal Otepääl mõned kohalikud elanikud ristinud ja luba- tuse ja 13. sajandi keskaegse linna vahelist järjepidevust pole nud saata preestreid ka teiste ristimiseks, ent lubadus jäi täitmata (Tvauri 2001: 212–213, 250–254; vt ka Selart 2009: 283). Nii (Henriku... 1982: 103). et kui kirik(ud) Jurjevis 11. sajandil ka oli(d), siis arvatavasti Seega on 11.–12. sajandil ja 13. sajandi algul esimese ristiusu on pühamu(d) kadunud hiljemalt pärast 1061. aastat ning tegu ei vooluna just Bütsantsi-Vene õigeusk Eesti alal teatud määral le- ole keskaegses Tartus pärast 13. sajandi vallutust tegutsenud kahe vinud. Varastest kokkupuudetest “vene usuga” on jäänud eesti õigeusu kirikuga. keelde mitmed religiooniga seotud laensõnad vanavene keelest Teisalt on 11.–12. sajandi vene allikates mainitud mitmeid (sh “rist”, “ristima”, “papp”, “raamat”, “pagan” jne), mis on tul- “Jurjevi piiskoppe” (ajavahemikus 1072–1198), mis annaks nagu nud läänemeresoome keeltesse enne 13. sajandit ja Saksa vallu- alust oletada, et Jurjevi piirkond jäi ka edaspidi läänesuunalise tust (Setomaa 2... 2009: 166; Sõtˇsov 2004: 14; Tarvel 1987: õigeusu misjoni alaks (Phidas 2002: 267–268), olles ilmselt seo- 18–19; Sild 1931/32: 110). Venepärase kirikliku arhitektuuriga tud venelaste sõjakäikudega toonase Liivimaa aladele 11.–12. sa- on seostatud ilmselt 13. sajandist pärinevaid kreeka risti kujulise jandil. Teisalt võib siin olla segi aetud Liivimaa ja Volõõnia Jurjev. põhiplaaniga Viru-Nigula Maarja kabeli varemeid, mis on teada “Eesti vanima ja ainukese katoliikliku perioodi tsentraalehitisena” Arvatavasti on 11.–12. sajandil vähesel määral kohaliku maa- (Tamm 2001: 21). Oletada selle kabeli õigeusu päritolu võib aga rahva esindajaid ka õigeusku ristitud. Nii kirjutatakse Moskva olla ennatlik, sest hoone ehituslugu arheoloogiliselt uuritud ei ole. Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku albumis: Samas on Villem Raam rõhutanud, et kabeli lahendus sarnaneb On teada, et juba XII sajandi esimesel poolel käibisid Novgorodi Kesk-Venemaal 13. sajandi algul kujunenud väikekiriku tüübiga.5 ja Pihkva piiskopkonnas reeglid, millest tuli kinni pidada vastristi- 5Teatmeteoses Eesti arhitektuur kirjutab Raam: “Viru-Nigula Maar- usuline ja jumalakartlik suurvürst Jaroslav, kes pühas ristimises oli saa- ja kabel (pühitsetud Neitsi Maarjale). Vanim kivist sakraalehitis Vi- nud nimeks Georgi, asutas 1030. aastal Emajõe äärde linna, kuhu rajas rumaal (varemeis), paikneb kihelkonnakiriku vahetus läheduses. Tek- ka oma kulu ja kirjadega Püha Suurmärter Georgiuse kiriku, andes lin- kepõhjused on jäänud selgusetuks. Oletuslikult peetud mälestustähiseks nale nimeks Jurjev.” (http://www.orthodox.ee/indexest.php?d=pyhakud/ lahingule, mis toimus 1268 Liivi ordu ja venelaste vahel Viru-Nigula issidor). Osa autoreid on pakkunud, et isegi Tallinna võidi 1030 kirikuid lähistel. Jäi pärast luterlikku reformatsiooni hoolduseta ja muutus rah- ehitada (Pantelejev jt 2002: 12), mis ei vasta ilmselt tõele. valiku ebausu keskuseks, mis juba 17. s. keskpaiku põhjustas osalise

78 79 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

Allpool käsitleme ka selle kabeli juures toimunud õigeusklike ko- ka 1439. a Firenze unioon (Ida ja Lääne kiriku ühinemine rooma- gunemisi hilisematel sajanditel. katoliikliku õpetuse alusel), millest Moskva suurvürst küll loobus Kuni 13. sajandi alguseni oli Ida-Eestis ilmselt enam kokku- juba 1441. aastal, aga millel võis siiski olla mõju katoliiklike piis- puuteid õigeusu kui katoliiklusega, veel suurem võis õigeusu mõju kopkondade keskustes Tallinnas, Tartus ja Riias (Selart 1998a: olla Läti alal (Selart 1998a: 68). 13. sajandi alguskümnendeil lan- 68). gesid Eesti ja Läti ala aga sajanditeks roomakatoliku kiriku mõju Andmed tol perioodil Liivimaal tegutsenud õigeusu kirikute alla (mille sihikindlam misjon oli Liivi- ja Eestimaal alanud 12. sa- kohta on katkendlikud ja vastukäivad (vrd nt Selart 2009; Be- jandi lõpul, vt nt Staats 1998; Kala 1998; Selart 2002), v.a Setu- rens 1974 ja õigeusu kiriku väljaanded). Venelaste Püha Nikolai maa, mis kuulus erinevalt muust Eestist kuni 1920. aasta Tartu õigeusu kirikut Tallinnas on V. Berensi kogutud andmetel kir- rahuni Pihkva ja Venemaa koosseisu.6 jalikes allikates esimest korda mainitud 1371. aastal, mil see oli Saksa ristisõdijate vallutatud aladel olid järgnevatel sajandi- asunud Oleviste kiriku ja linnamüüri vahel (Kleinenberg 1962: tel oma ajutised või spetsiaalselt ehitatud pühakojad venelastest 242; Berens 1974: 363). Kirik olevat lammutatud 1410–1413 kaupmeestel ja nende peredel, kes tulid peamiselt Novgorodist ja ja 1420. aastaks oli püstitatud uus kirik (Aleksius II 2009: 72). Pihkvast ning elasid Tartus ja Tallinnas oma linnaosades ning kau- Teistel andmetel mainitakse kirjalikes allikates Nikolai Imetegija bahoovides (oma kaubahoov-kirik oli venelastel veel ka Riias7). kirikut aastaist 1421–1422, siis juba oma praeguses asukohas Vene Luba vabalt kaubelda ja liigelda (“vaba tee”) oli iseseisva Novgo- tänava piirkonnas9 (Kangropool, Bruns 1972: 14). Kirik kuulus rodi riigi8 ja Pihkva kaupmeestele ja saadikutele tagatud paljude 15. sajandi allikate järgi Novgorodi kaupmeestele, kes koos koha- lepingutega Novgorodi-Pihkva ja Vana-Liivimaa ning hansalin- liku õigeusu vaimulikuga kannatasid ka linnavõimude tagakiusu. nade vahel alates 12.–13. sajandist kuni Vene-Liivi sõjani (1558– Ajutiselt oli kirik suletud (nt 1493–1514), võimalik, et reformat- 1583), vaatamata rohketele sõdadele Novgorodi-Pihkva ja Liivi- siooni ajal ka maha põlenud (1532) ja seejärel taastatud (Berens maa vahel (vt Selart 1998a: 32–37, 68). Hansa Liitu kuulusid 1974: 363–365). alates 14. sajandist ka Tallinn ja Tartu. Novgorodi ja Pihkva kaup- Keskaegses Nikolai kirikus olid ühe katuse all nii kirikuruumid meestele oma usukommete järgimise lubamisele võis kaasa aidata kui kaupmeeste laoruumid (Selart 2009: 281–282). Nikolai kirik kujutanud aga enesest 15.–16. sajandil linnaavalikkusest rangelt lammutamise ja järgneva lagunemise. Erakordse kavatise välispikkus isoleeritud vene kaupmeeste kabelit (vt Kleinenberg 1962: 241– 16,1 m ja laius 12,25 m. Tsentreeritud kompositsiooniga põhiruum on 257; Selart 1998a: 68). plaanilt võrdhaarse risti kujuline, O-s liitub väiksem 4-nurkne koor. La- Seega on Nikolai kirik eri allikate kohaselt mitmel korral medate ristiharudena eenduvad hooneküljed olid sügavate kaarniˇsˇsidena hävinud ja uuesti üles ehitatud. (Vt Berens 1974: 363–365; Tamm, kaetud silindervõlviga, kuid kvadraatne keskosa ja koor ristvõlviga. La- Liivik 2009: 43; Pantelejev jt 2002: 13–15.) Liivi sõjale järgnenud hendus sarnaneb Kesk-Venemaal Okaa ülemjooksul 13. s. algul kujune- Rootsi aja lõpuks jäi Tallinna Nikolai kirik ainsaks tegutsevaks nud väikekiriku tüübiga.” (Raam 1997: 162–163.) õigeusu kirikuks Eesti alal toonastes Rootsi valdustes. 6Keskaegse Eesti ala (Tartu piiskopkonna) kagupiir ja Setumaa läänepiir püsis enamiku aega ilmselt Võhandu suudme — Mädajõe — Kirjalikud andmed kahest õigeusu kirikust Tartus pärinevad Piusa jõe — Meeksi oja — Pedetsi jõe joonel ja see piir püsis kuni Tartu aastast 1438, mil neid ja väheseid õigeusklikke linnas on teadaole- rahuni välja (Selart 1998a: 55). valt esimest korda mainitud Tartut läbinud Kiievi metropoliit Issi- 7Esimest korda mainitakse vene kirikut 1201. a rajatud Riias 14. sajandi algul seoses selle hävimisega 1297 (Selart 2009: 278). 9Berensi andmetel on puust Nikolai kirik pärast mahapõlemist 8Novgorod allutati Moskva suurvürstiriigile 1471/1478 ja Hansa 1433. aastal hiljemalt 1437. aastaks uues kohas taastatud, umbes prae- Liidu Novgorodi kaubahoov suleti 1487 (Selart 1998a: 35–36). guse Vene tänava Nikolai kiriku juures (Berens 1974: 363).

80 6 81 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat dori reisikaaslase märkmetes: Cerkvi жe hristianskye b+ u 13. sajandi keskel (vt Selart 2009: 283–284). Georgi kirik ole- nih dv+: sv ty Nikola i sv ty Georgi; hristianъ vat asunud praeguse botaanikaaia alal ja Nikolai kirik praeguse жe malo (Õigeusu kirikuid on neil kaks: püha Nikolai ja püha Jaani kiriku lähedal Magasini ja Rüütli tn vahel (Selart 2006: 18– Georgi, kristlasi aga vähe) (Selart 2009: 283; Sõtˇsov 2004: 14; 19). Arheoloogilised andmed ei kinnita siiski kindlalt Tartu kahe Berens 1974: 393). Tartu Püha Nikolai ja Püha Georgi ki- kiriku asukohta, rääkimata ehitusaja dateeringust 13. sajandisse.12 riku10 (esimene pihkvalaste ja teine novgorodlaste tarbeks) ehi- Hiljemalt 15. sajandiks on need kirikud aga Tartus olemas olnud. tusaastad olid aga ilmselt tunduvalt varasemad. MPEÕKi albumi Anti Selarti käsitluse järgi võib arvata, et 15. sajandil kujutas jt õigeusu preestritest autorite järgi olla need kaks kirikut rajatud Tartu Pihkva kaubahoov endast Nikolai kirikut ja sellega seotud Jurjevisse juba 11. sajandil. Tartu vallutamise ajaks ristirüütlite ruume (papi eluase jne). Tartus peatunud vene kaupmehed elasid poolt 1224. aastal saanud Georgi kirik tugevasti kannatada ja aga tavaliselt tartlaste majades. Samas on Tartus ilmselt olnud ka 10 aasta pärast ehitanud suurvürst Svjatoslav selle kokkuleppel alaline vene elanikkond (kalakauplejad, käsitöölised ja töölised) ja linnavõimudega taas üles (Berens 1974: 393; Volohonski 2007: Tartu kaks õigeusu kirikut võisid olla ka linnakodanikele avatud 58; Aim 2007: 18). Ilmselt on nende andmete esitamisel toetu- ning vähemalt ajuti võidi korraldada ka avalikke protsessioone tud Petseri kloostri asutamisest jutustavale allikale (Povestь o (Selart 1998a: 55, 65, 68). naqale i osnovanii Pskovo-Peqerskogo monastyr (Ju- Tartu kahest nn orduajal tegutsenud kirikust ongi rohkem and- tustus Pihkva-Petseri kloostri algusest ja rajamisest)), kus lisaks meid 15. sajandist, mil Tartus tegutses preestrina Joann Sestnik,ˇ Georgi kiriku taastamisele Svjatoslavi poolt 1234. aastal maini- kes tagakiusamise eest Pihkvasse lahkus ja hiljem Petseri kloostri takse Georgi ja Nikolai kiriku rajamist juba 11. sajandil, samuti rajas. Peale Sestnikuˇ on kohalikud Saksa võimud ja katoliku vai- teistele kaudsetele ja hilisematele allikatele (nt Kiievi metropoliit mulikkond ka teisi õigeusklikke taga kiusanud ja vahel isegi tap- Issidori jutustus 15. sajandist) (vt Povest... 1849: 3; Drevnjaja... nud. Nii uputati 1472. aasta talvel Emajõe jäässe raiutud auku 1788: 29; Berens 1974: 393). Ilmselt just need allikad on saa- Sestnikuˇ kaastööline, Tartu Nikolai kiriku preester Issidor ja 72 nudki peamiseks aluseks õigeusuringkondade kinnitustele kahe tema õigeusklikku kaaslast (Õigeusu hingekarjased... 2002: 11– kiriku olemasolust Jurjevis 11. sajandil. Dokumentaalset tõestust 13 11 14; Volohonski 2007: 58). Georgi kirik ilmselt suleti või hävitati kirikute rajamisest pole. pärast Sestnikuˇ lahkumist hiljemalt 15. sajandi lõpukümnendeil.14 Anti Selarti arvates aga võivad novgorodlaste Georgi kiriku Pihkvalaste Nikolai kirik püsis aga 16. sajandini, langedes koos ka- ja selle surnuaia väljakaevamised ja muud arheoloogilised leiud toliku kirikuga reformatsiooniaegse pildirüüste ohvriks 1525. aas- näidata, et vene elanikkond on Tartus olemas olnud hiljemalt tal. Veel 1554–1555 on Tartu linnavõimud lubanud reformatsioo- nijärgselt lagunema hakanud kiriku remontimist (Selart 1998a: 68; 10Pikemalt ka Püha Imetegija Nikolaose (Nikolause) ja Püha Suur- 2009: 285–286; Berens 1974: 393). Liivi sõja ajal venelaste poolt märter Georgiose (Georgiuse, Jüri) kirik. Edaspidi kasutatakse artiklis vallutatud Tartus (alates 1558. aastast kuni 1582) anti kohalike peamiselt venepäraseid pühakunimesid. õigeusklike käsutusse aga hoopis endine katoliku kirik. Seega 11Veel tunduvalt ebausaldusväärsema, Ivan Julmale omistatud sõna- ilmselt Nikolai kirikut tegutseva pühakojana enam ei eksisteeri- dele 16. sajandist toetuva teate põhjal on V. Berens koguni oletanud, et ka Tallinnas olnud 1030. aastal õigeusu kirik (Berens 1974: 351, 363), hoolimata sellest et linnast (rääkimata vene kogukonnast) pole sel ajal 12Arheoloog Heiki Valgu andmetel (2010). praeguse Tallinna kohal ilmselt põhjust rääkida. Kirjalike allikate ja ar- 13Vt ka Õigeusk Eestimaal. — http://www.orthodox.ee/indexest.php heoloogia abil tõestatuna võiks Revalist (Tallinnast) kui püsiasustusega ?d=ajalugu/usk (edaspidi: Õigeusk Eestimaal). linnalisest keskusest rääkida alates taanlaste vallutusest 1219 (Selart 14Teistel andmetel jäi Georgi kirik mingil põhjusel kasutuseta 15.– 2009: 280–281). 16. sajandi vahetuse paiku (Selart 2006: 9).

82 83 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat nud, varemetena püsis see veel aga 17. sajandi algulgi, mil Rootsi nimaid Petserimaa kirikuid korduvalt ümber ehitatud ja renovee- võimud tagastasid varemed Tartusse veel alles jäänud vene kogu- ritud, mistõttu nad on osa oma algsest ilmest kaotanud. konnale, kes aga kirikut taastada ei suutnud (Berens 1974: 393). Nendest Petserimaale rajatud õigeusu kirikutest võidi õigeusku levitada peale venelaste ka kohalike läänemeresoomlaste (setude) VARASEMAD ÕIGEUSU PÜHAMUD SETUMAAL NING seas ja seda juba enne 14. sajandit. Veel enne 14. sajandit ehitatud ja praeguseks hävinud kirikutest on teada 12.–13. sajandil (ehk PETSERI KLOOSTRI MISJON KAGU-EESTIS isegi juba 11. sajandil) olemas olnud kirik Irboska vanal lin- Kui tulla tagasi kunagise Tartu Georgi kiriku preestri Joann namäel (praeguse Nikolai kiriku kohal). Samuti võisid õigeusku Sestnikuˇ juurde, siis pärimuse järgi lahkunud ta Tartust Pihk- setude seas tutvustada 15.–16. sajandil peamiselt vene elanikkon- vasse enne 1472. aastat. Sestnikˇ võttis Pihkvas vastu mun- naga Petserimaa aladele rajatud ja nüüdseks hävinud puukirikud. gatõotuse ning asus koos oma naise ja poegadega elama Petseri Näiteks Kolpino (Kulkna) saarel rajati puukirik juba 1463 (Se- koobaste lähedusse, ehitades püha paiga maine omandanud koo- tomaa 2... 2009: 240). bastesse pühamu. See Jumalaema Uinumise koobaskirik pühitseti Kõigist säilinud õigeusu kirikutest Eestis Tartu rahu pii- 1473. aastal, mida peetakse seetõttu Petseri kloostri asutamisaas- rides on vanim Irboska kivilinnusesse 1340. aastatel ehitatud 16 taks. Sestnikˇ sai seega kloostri esimeseks juhiks Joona nime all Irboska Püha Nikolai peakirik, mille koguduses oli 1930. aas- (Tihhon 2007: 14–15; Volohonski 2007: 58; Setomaa 2... 2009: tateks koos venelastega ka arvukalt setusid ja eestlasi nagu ka 17 210–211). Petseri kloostrist sai peagi suurim õigeusu levitaja se- 16. sajandil ehitatud Mõla ja Kolpino kiriku segakogudustes. tude ja eestlaste aladel, kuid mitte ainus. Seega on nende kirikute puhul tegu vanimate säilinud setu (eesti) Petseri kloostri vanim, hiljem tublisti ümber ehitatud Jumala- õigeusu kirikutega, kus tänapäevaks tegutsevad aga vaid venekeel- ema Uinumise kirik ei ole vanim tänini säilinud õigeusu ki- sed kogudused. rik Petserimaal. Kui vanim säilinud õigeusu kirik muul Eesti 16. sajandi keskpaiku ehitatud Mõla (Malõ) Kristuse Sündi- alal on Kaasani Jumalaema Sündimise kirik Tallinnas (1721), mise kirik valmis koos Mõla kloostriga, mis osa uurijate arvates siis Petserimaale (Setumaale) rajati juba 14.–17. sajandil kaks edendas olulist osa Ida-Setumaa põlisrahva ristiusustamisel (Seto- praegugi püsivat Nikolai kirikut ja Jumalaema Sündimise kirik maa 2... 2009: 240). Praegu on mungaklooster varemetes, kuid Irboskas; Kolpino, Mõla, Senno ja Tailova kirik ning mitmed Petseri kloostri kirikud.15 Kõik nad asuvad tänapäeval Vene- maa Pihkva oblasti Petseri rajoonis. Sajandite vältel on neid va- Umbes samal kohal asuvad ka tänapäeva Püha Usukannataja Varvara kirik (1779. a valminud puukirik) ja 40 Usukannataja kivikirik (valminud 15Nii ehitati juba 16. sajandil kloostriülem Korneliuse ajal Pet- 1817) (Setumaa. . . 1928: 355, 357, 361). seri kloostrisse järgmised tänini säilinud sakraalhooned: 1540. aastal 16See üheapsiidiline, ühe kupli ja nelja piilariga Novgorodi kirikuar- Maarja Kuulutamise kirik, 1541 Blagoveˇstˇsenski kirik, 1565 Püha hitektuurile iseloomulik kivikirik ehitati ilmselt 1340. aastatel. Berensi Värava kohal olev Nikolai Imetegija (Nikolski) kivikirik. 1558–1565 andmeil mainiti Nikolai kirikut esimest korda 1341, mil pühitseti altar ehitati ka kloostri praeguseni säilinud võimas kivimüür, mis tegi kloost- (Berens 1974: 76–77). Hilisema Petserimaa praosti Nikolai Raagi and- rist ühtlasi piirikindluse, ja kloostri kellatorn (Tihhon 2007: 19, 588– meil valmis paekivist kirik 1349 (Raag 1938: 26). Irboska Nikolai kirik 593; Setumaa. . . 1928: 345, 357; Berens 1974: 472–473; Selart 1998b: kuulus kloostrile, mis likvideeriti Katariina II seadusega 1764, mil kirik 19; Setomaa 2. . . 2009: 241). Lisaks lasi iguumen Kornelius ehitada muudeti kogudusekirikuks (Setomaa 2. . . 2009: 329). Petseri asundusse Püha Usukannataja Varvara puitkabeli (1540. aas- 171934. aastaks oli Irboska Nikolai koguduses 341 eestlast-setut ja tal) ning 1741. aastal teisaldati “kloostrihoovi” puidust 40 Usukanna- 5297 venelast, Kolpino koguduses vastavalt 444 ja 988 ning Mõla ko- taja kirik (esialgsel kujul valminud kloostris ilmselt 1526. aastaks). guduses 1055 ja 922 (Raag 1938: 32–33).

84 85 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat renoveeritud on kellatorn.18 Kolpino (Kulkna) Issandamuutmi- valminud Tailova Imetegija Nikolai kiriku koguduses olid setud se kirik on ehitatud hiljemalt 1558.19 ja eestlased veel 1930. aastatelgi selges ülekaalus.23 Paekivist Tai- Teised 16. sajandi kirikud Petserimaal on Senno Georgi kirik20 lova kiriku ehitanud Võmmorski talupoeg Vassili Ivani poeg, kes ja Irboska Nikolai kirik Irboska muinaslinnusel.21 17. sajan- olnud pärimuse järgi setu kaupmees. Ka Tailova kirikut on hiljem dil valmis Irboska Jumalaema sündimise kirik, mis kuulus kuni korduvalt ümber ehitatud, mistõttu hoone ilme on oluliselt muu- 1764. aastani kohapealsele naiskloostrile.22 Kui viimase kolme ki- tunud (Raag 1938: 30; Berens 1974: 349; Setomaa 2... 2009: riku kogudustesse kuulusid peamiselt venelased, siis 1697. aastal 334). Tänapäeva Eesti Vabariigi piiresse jääva Setumaa osa vani- 18Enamiku kloostri hoonetest purustasid 1581 Poola kuninga Ste- mad säilinud sakraalehitised pole aga kirikud, vaid 17. sajandi lõ- fan Batory väed. Hiljem klooster taastati, ent suleti 1764 Katariina II pukümnendil ehitatud setude Mikitamäe ja Uusvada tsässonad reformide käigus (Setomaa 2. . . 2009: 214, 240, 329). 2001. aastal (külakabelid). Tegu on Mandri-Eesti teadaolevalt vanimate anti kloostri varemed ja kirik Petseri kloostri valdusesse. 21. sajandi al- säilinud sakraalsete puitehitistega (saartel on vanim puitehitis gul toimusid ka 16. sajandi kellatorni restaureerimistööd (Tihhon 2007: 1644. aastal rajatud Ruhnu luterlik kirik). Teised Setumaa Eesti 597). poolel säilinud tsässonad on rajatud ilmselt 18. sajandil ja hiljem. 19Hiljem on Kolpino kirikut korduvalt ümber ehitatud, nt ainuüksi 19. sajandil aastatel 1847, 1857, 1874, 1897. Kolpino Issandamuutmise Praeguseks hävinud tsässonaid ehitati Setumaale varemgi, ar- kirik on arvatavasti sama mis Petseri kloostri iguumen Korneliuse poolt vatavasti alates 15.–16. sajandist.24 Hävinud on ka paljud Setu- 16. sajandil Pihkva järve Kolpino saarele rajatud Kristuse sündimise maale alates keskajast ehitatud puukirikud. Nii on teadaolevalt va- kirik. Kiriku kellal olev aastaarv viitab, et 1558 on kirik saarel olemas nimast hävinud puukirikust peamiselt setudega asustatud aladel — olnud (Raag 1938: 27). Värska õigeusu kirikust — teateid juba 16. sajandi lõpust (pea- 20See Pihkva stiilis kirik Irboska juures on Vladimir Sedovi järgi miselt venelastega asustatud Setumaa aladele rajati puukirikuid ehitatud 16. sajandi esimesel poolel (Setomaa 2. . . 2009: 240). Berensi varemgi). Vanim puidust kirik Saatsesse ehitati 1673. aastal.25 andmeil ehitati kirik 1562 ning on oluliselt ümber ehitatud 18.–20. sa- Nimetatud Petserimaa vanimatel kirikutel, kloostritel ja ka jandil (Berens 1974: 335). Nikolai Raagi andmeil on Senno kirik ja kellatorn “arvatavasti ehitatud 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algul” tsässonatel oli tõenäoliselt oma oluline osa õigeusu levitamisel se- (Raag 1938: 26), niisiis oleks sel juhul tegu vanima säilinud õigeusu tude seas. Kõige suurem roll selles oli aga ilmselt Petseri kloostril, kirikuga ajaloolisel Petserimaal. Samasugused lahkarvamused ehitus- mille eestvedamisel rajati õigeusu kirikuid 16. sajandil ka Setu- aastate osas esinevad allikates ja kirjanduses ka paljude teiste Petserimaa maaga piirnevatele Eesti aladele. ja praeguse Eesti ala vanemate kirikute puhul. Käesolevas artiklis on sel juhul enamasti kasutatud kõige põhjalikumaid Berensi andmeid. 21Irboska maalinnusel ehk nn Truvori linnusel kalmistu kõrval paik- nevas kivikirikus asus kuni 1585. aastani iseseisev meesklooster, mis 231934. aastaks oli Tailova koguduses 1733 eestlast-setut ja 1158 läks siis Petseri kloostri alluvusse. Kirik läks 1764 Irboska Jumalaema venelast. Setud ja eestlased olid sellel aastal ülekaalus ka Mõla (1055 ja sündimise koguduse alluvusse (Raag 1938: 27, Setomaa 2. . . 2009: 241). 922) ja Värska segakoguduses (4116 ja 409), ülejäänud segakogudustes 22Kloostri olemasolu Irboska kindluses Jumalaema sündimise kiri- oli ülekaal endiselt venelastel. Lisaks oli Petserimaa praostkonnas sel- kus on teada 16. sajandi viimasest veerandist (säilinud kirikukellal on aga leks ajaks loodud kolm puhtalt eesti (setu) kogudust: Luhamaa, Obinitsa aastaarv 1575). Praegune kivikirik valmis 17. sajandil (Berens 1974: 79). ja Petseri Neitsi Maarja (vt Raag 1938: 32–33). Aastal 1764 klooster suleti ja kirikusse asutati Jumalaema sündimise ko- 24Heiki Valgu hinnangul võib tsässonate algupära ulatuda aga ilmselt gudus. Raag peab selle Pihkva stiilis kiriku ehitusajaks 16. sajandit kiri- vähemalt 16. sajandisse (Setomaa 2. . . 2009: 242). kukella aastaarvu järgi (Raag 1938: 27). Sedovi arvates valmis see kirik 25Saatse kogudust mainitakse aga esmakordselt alles 1763 (Kiristaja aga alles 18. sajandi esimesel poolel (Setomaa 2. . . 2009: 241, 329). 2005: 30; Setomaa 2. . . 2009: 288, 329).

86 87 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

Keeruline on hinnata õigeusu levikut setude seas enne Pet- Jumalaema uinumise pühal 28. augustil (Setomaa 2... 2009: 240, seri kloostri misjonitegevuse algust. Õigeusu misjon võis olla 244). Küllap käisid paljud setud ka üha juurde tekkivates Petseri jõudnud Setumaale juba 11.–12. sajandil, põrkudes ilmselt lääne kloostri kirikutes jumalateenistustel, kuigi enamik neist teenistus- pool kokku roomakatoliku kiriku mõjuga. Roomakatoliikluse tel räägitavast keelebarjääri tõttu aru ei saanud (ja seda enamiku mõju võis Vana-Liivimaa ja Pihkvamaa piiril asuva Vastseliina setude puhul vähemalt kuni 1920. aastateni välja).28 linnusega piirneval Setumaal kuni 15. sajandini ennetada Petseri Õigeusu levitamisel setude seas on erilised teened aastail kloostri misjoni tulemusi.26 Katoliikluse mõjutusi võib täheldada 1529–1570 kloostrit juhtinud iguumen Korneliusel (eluaastad näiteks setude rahvakalendris. Ühe versiooni järgi on kristlus se- 1501–1570, pärimuse järgi suri ta märtrisurma kloostrisse saabu- tude seas enam levima hakanud 15. sajandi lõpul, mil rahvalaulu- nud tsaar Ivan IV (Julma) käe läbi29). MPEÕKi ametliku interneti desse ilmus kristlik temaatika ja hakati kasutama kristlike nimede kodulehe järgi aitas Petseri klooster alates 16. sajandist “oluliselt mugandusi (vt Grichin 2001: 58–59; 2004: 66). Selgemini saab kaasa õigeusu levikule Kagu-Eestis, eriti iguumen Korneliuse ajal. õigeusu edukast levikust setude seas rääkida siiski alates 16. sa- Kloostri usuvägilaste kuulsus tõi paljud Peipsi ranniku elanikud jandist seoses Petseri kloostri tegevusega. kloostrisse. Koju pöördudes jutustasid nad pühast usust, imetegu- Petseri klooster ei kujunenud sajandite vältel mitte ainult Pihk- dest ja erakute rangest askeedielust. Mõned talupojad põgenesid vamaa Petseri piirkonna venelaste, vaid ka sealsete setude üheks oma isandate julmuse ja omavoli eest ning leidsid Petseri munklas peamiseks vaimseks keskuseks. Petseri kloostri ja sellega koos ka varjupaiga, võttes vastu õigeusu ja jäädes kloostri juurde elama.” õigeusu tugevnevast mõjust setude hulgas on põhjust rääkida ala- (Õigeusk Eestimaal.) tes 1520. aastatest, mil Petseri klooster muutus riikliku tähtsusega Kuigi eeltoodud tsitaadis on arvatavasti liialdamist kloostri keskuseks ja saavutas erilise tähenduse palveränduritele, seda pal- mõjuga Peipsi-äärsete eestlaste hulgas, võis kloostri misjonitege- juski tänu kuulsale Petseri Jumalaema ikoonile. Kuuldused ime- vus peale setude tõepoolest ka kaugemale ulatuda. Korneliuse juh- listest tervenemistest ikooni abil (sh eriti palju pimedate nägijaks timisel õigeusku pöördunud kohalike elanike (setude ja eestlaste) saamisest) ei meelitanud Petseri kloostrisse palverändajaid mitte jaoks on pärimuse ja kroonikate järgi Kornelius rajanud õigeusu ainult Venemaa kaugetest paikadest, vaid ka Liivimaalt (Selart kirikuid peale Petserimaa (nt Kristuse Sündimise Kirik Kolpino 1998a: 70). Palverändurite ja tervenejate seas oli alates 16. sa- saarel, olemas olnud hiljemalt 1558) ka praegusele Võrumaale, jandist ilmselt ka eestlasi ja setusid praeguse Setu- ja Võrumaa ajaloolise Setumaa lähedale. aladelt.27 Eriti suured palverännakud toimusid kloostri tähtsaimal teinud halvustavas tähenduses venelased. Eestlaste poolt hiljem tihti ka- 26Vastseliina linnus koos katoliikliku linnusekabeliga valmis Pihk- sutatud nimetus “setuveljed” on ka sageli olnud pilkava varjundiga. Li- vamaa piiri äärde 1342 ja seejärel toimus Vastseliina ning Pihkva vahe- saks on hiljemalt 19. sajandil eestlased kasutanud nimetusi “setukesed” listel aladel (peamiselt setude asualadel) mitmeid konﬂikte Tartu piis- ja “setu rahvas” (Grichin 2001: 63; Truusmann 2002: 179). kopkonna ja Pihkva vahel (vt Selart 1998a: 58–61; Setomaa 2. . . 2009: 28Venekeelsest jumalateenistusest ei pruukinud enamik setusid aru 455; Võrumaa. . . 1926: 411). saada ka Eesti Vabariigi ajal. Indrek Jäätsi andmeil taandus 1920.– 27Kuna setud kandsid 16. sajandil juba venepäraseid õigeusu nime- 1930. aastatel Setumaal “vene mõju kirikus” väga visalt, veel 1920. aas- sid, siis pole vastava (etnilise) täpsustuse puudumisel võimalik setusid tatel oli “valdav osa pappidest veel umbkeelsed venelased” ja alles kirjalikes allikates venelastest eristada. Vanavene allikates nimetatakse 1930. aastatel hakkasid setud tasapisi ristima oma lapsi eesti eesnime- Eestis ja Peipsi-tagustel aladel elanud läänemeresoomlasi “tˇsuudideks”, dega (Jääts 1998: 48). hiliskeskaegsetes allikates aga peamiselt “tˇsuhhonetsiteks” (Setomaa 29Korneliuse hukkamisest (pea maharaiumisest) Ivan Julma poolt 2. . . 2009: 244–245). Hiljemalt 19. sajandil on setusid hakatud kut- on lisaks kloostripärimusele ka setude rahvaluules mitmeid legende (lu- suma “poluvertsõ” (poluvernikud ehk nn pooleusulised). Ilmselt on seda gusid nn Petseri vägimehest vt Muistendid. . . 1963: 315 jj).

88 89 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

Võrumaale rajanud iguumen Kornelius Liivi sõja (1558–1583) Liivi sõjas kannatanud eestlastele ülalpidamispajukit kloostri taga- algupoolel (enne 1570. aastat) Tabina Issanda Sündimise ki- varadest. [---] Seoses Liivi sõja algusega ning sakslastele kuulunud riku ning Hagujärve (Kirikumäe) Kolmainu kiriku (mõlemad Vastseliina kindluse vallutamisega vene vägede poolt suundus siia Vastseliina lähedal). Võimalik, et Kornelius rajas õigeusu kiriku õigeusku kuulutama ka vaga Kornelius, võttes enda peale kiriku ehi- ka Vastseliinasse ning isegi praegusele Valgamaale Aheru järve tamise selles väikeses linnas. [---] Vaatamata sellele, et peale Ve- äärde.30 Neile vast ristitud eestlastele ja setudele rajatud kiri- nemaale õnnetult lõppenud Liivi sõda need kirikud hävitati, hakkas õigeusk veel hiljutiste paganate südametes siiski kinnituma. (Kase kutele taganud Kornelius ka kirikuteenijad, kirikuriistad ja ülal- 1999.) pidamise. Korneliuse soovi levitada õigeusku eestlastest talupoegade seas mainib ka kloostripärimus (Setumaa... 1928: 356–357; Kui Vastseliina õigeusu kiriku rajamine Liivi sõja ajal on Kase 1999; Vene õigeusu... 2007: 58–60; Tihhon 2007: 20; Se- tõenäoline, aga vaieldav (vt Setomaa 2... 2009: 243), siis hili- tomaa 2... 2009: 243). semas Vastseliina kihelkonnas asuvasse Tabinasse ja Kirikumäe Korneliuse ning tema abiliste sellelaadne tegevus Eesti alal on järve (Hagujärve) äärde on kirikud ilmselt juba Liivi sõja algul toimunud ilmselt Liivi sõja ajal, kasutades Vene vägede edasitungi. tõepoolest ehitatud (Selart 1998a: 70). Ikoonid on neist kirikutest Vene väed vallutasid aastal 1558 Vana-Liivimaa peamise piiriäärse Petseri kloostrisse viidud seoses Venemaa kaotusega Liivi sõjas 31 keskuse Vastseliina (venelaste käes kuni 1582. aastani, mil läks (Selart 1998b: 24). Arvatavasti on Tabina ja Hagujärve kirik Poola kätte), mis oli tähtsa palverännukeskusena olnud ka peamine hävinud Rootsi-Poola sõdade lõpuks (Setomaa 2... 2009: 243, katoliikluse levitamise keskus piirkonnas. Selle vallutuse järel sai 455). 1638. aastal mainitakse neid varemeisse langenuina (Selart võimalikuks ka õigeusu kirikute rajamine Vastseliina ümbrusesse. 1998a: 70). Alates 1561. aastast kuulus vallutatud Vastseliina Petseri kloostri maade hulka (tsaar annetas 1561 laialdased maa-alad ÕIGEUSU KIRIKUTE JA KLOOSTRI(TE) RAJAMINE kloostrile) ja arvatavasti rajati ka Vastseliinasse endasse õigeusu kirik (Selart 1998a: 70; Setomaa 2... 2009: 243). Viimast kin- EESTIS LIIVI SÕJA AJAL (1558–1583) nitavad ka õigeusu positsioonidelt kirjutavad autorid, kes kipuvad Korneliuse rolli ja mõju heroiseerima. Nii kirjutatakse ajalehes Peale Vastseliina ümbruse rajati Liivi sõja ajal edasitungivate Õigeusk Eestimaal: venelaste poolt (ajutisi) õigeusu kirikuid ka Eesti linnadesse jt keskustesse. Liivi sõja ajal venelaste vallutatud Eesti aladel asu- Iguumen Kornelius pööras õigeusku paljud Petseri lähedal ja Pihkva tati arvatavasti 1570. aastal Tartu (nn Jurjevi-Viljandi) õigeusu järve kallastel elavad eestlased ja setud. Ta hoolitses nende valgus- piiskopkond32 ning ehitati ka uusi pühamuid. Juba sõja esimesel, tamise ja elukorralduse eest, andes neile maad ning jagades heldelt 1558. aastal ehitasid venelased õigeusu kirikud Narva ja Vasknarva

30 (Selart 1998a: 69–70). Ilmselt rajati vahetult pärast suure osa Mitmete õigeusklike autorite andmetel rajanud Kornelius Kolmainu keskaegse Liivimaa vallutamist õigeusu kirik paljudesse vähegi Kiriku hoopis Aheru järve äärde, kohta nimega Agavere (Kase 1999; Vene õigeusu. . . 2007: 58–60; Tihhon 2007: 20), mida nüüd enam kaar- olulistesse linnadesse ja linnustesse (Setomaa 2... 2009: 243). dil ei eksisteeri. “Ahero kiriku” rajamist Korneliuse poolt Valgamaale “Suure-Ahero järve loode-osas” kinnitab ka 1928. aasta koguteos Setu- 31Ikoonid ja kirikuriistad on Vene vägede taganemisel kaasa viidud maa, mille järgi olnud arvatavasti pärast Liivi sõda hävinud kiriku paik ka teistest Liivi sõja ajal rajatud õigeusu kirikutest. Osa sellest varast kuni 1860. aastateni metsaga kaetud. Siis avastatud metsa ülesjuurimisel jõudis Petseri kloostrisse (Selart 1998b: 24). müürid ja kivist põrandaplaadid, kirikulühtri harud ja kreeka-katoliku 32Esimene piiskop oli Petseri kloostri iguumeni Korneliuse ni- usu rist. Need asjad aga läinud aja jooksul kaduma (Setumaa. . . 1928: mekaim, kellele järgnes veel vähemalt kaks piiskoppi, ilmselt kuni 356–357). 1582. aastani (Selart 2006: 16).

90 91 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

Anti Selarti järgi rajati kirik või vähemalt kabel koguni kõikidesse Narvas on rajatud kaks kirikut (üks Ivangorodi kindlusesse ja Vene tugipunktidesse ja mõnes piiriäärses piirkonnas ka maale teine Narva linna) Ivan IV käsul pärast linna vallutamist venelaste (Selart 2006: 9). Enamasti rajati need kõigepealt sõjaväe ja tee- poolt 1558. aastal. Need kirikud tegutsesid kuni rootslaste vallu- nisaadlike vajadusteks. Patriarh Aleksius II kirjutab, et Rootsi tuseni 1581, millega Ivangorod kaotas oma Venemaa piirikindluse kuningas käskis 1581. aastal oma väepealikel Liivimaa linnade ja rolli ja sai Narva linnaosaks (Ivask, Sinjakova 2005: 10–11). maade vallutamisel halastada vene kirikutele ja kloostritele, mida Varsti pärast Kirde-Eesti vallutamist 1558. aastal ehitasid vene- eriti palju olnud Tartu ümbruskonnas (Aleksius II 2009: 92). lased õigeusu kiriku ka Vasknarva, kus võis samuti eelnevalt ole- Andmeid neist, tihti ilmselt sõjaväe välikirikutest ja ajutistest mas olla õigeusklik venelaste kogukond. Otu (Otto) Liivi uuri- kirikuteks muudetud hoonetest on vähe säilinud. Küll on aga muse järgi ehitati Vasknarva Kolmainu kirik, mis Rootsi ajal teada, et Tartus, mis oli üle kahekümne aasta venelaste võimu veel mõnda aega säilinud (Liiv 1928: 16, 73–74; Moora 1964: 44; all (1558–1582), tegutses tõepoolest Liivi sõja ajal vähemalt üks Selart 1998a: 69–70).34 õigeusu klooster (B. Russowi andmeil aga kloostrid mitmuses Pärast venelaste kaotust Liivi sõjas ja 1582.–1583. aasta vahe- 1578. aasta Rootsi sõjakäigu ajal — Russow 1993: 303) ja mitmed rahusid Poola ja Rootsiga jagati Eesti mandriosa Poola ja Rootsi kirikud. Nimeliselt on teada Tartu Kristuse Ülestõusmise mun- vahel ning enamik venelasi lahkus, rajatud kirikud aga hävitati või gaklooster, mille tõenäoliselt puidust hooned rajati pärast kloostri lagunesid. Kui mujal Eestis lõppes koos Liivi sõjaga ka Petseri rajamist aastate 1558 ja 1570 vahel. Teenistused seati Tartus sisse kloostri misjon, siis Venemaa alla jäänud Setumaal jätkus ka pärast vahetult pärast vallutust “oma kirikus”, ilmselt siis keskajast pärit Liivi sõda Petseri kloostri mõju tugevnemine ja kloostri maaval- ja nüüd uuesti kasutusele võetud Nikolai kirikus, ja kohe alustati duse laienemine. 17. sajandi alguseks kuulus Petseri kloostrile ka uue ehitust. Ilmselt ei jäänud see ainsaks, kuna vene kirikuid juba 320 piirkonna küla (Setomaa 2... 2009: 327–328). ehitati veel Emajõe põhjakaldale, kus tekkis uus vene eeslinn. Ni- meliselt on teada Issandamuutmise kirik. Arvatavasti oli tegu puithoonetega, mis Tartu Poola võimu all olles lammutati ehitus- ÕIGEUSK JA ESIMESED ÕIGEUSU PÜHAKOJAD materjaliks või kütteks pärast Vene vägede ja koos nendega ka IDA-VIRUMAAL KUNI 16. SAJANDINI suurema osa vene elanikkonna lahkumist. 1580. aastatel on veel alles olnud Tartusse Liivi sõja ajal ülejõele rajatud vene kauba- Lisaks Petserimaale ja Liivi sõja ajal Eestimaale rajatud pühakoda- hoovi kaupmeeste kabel (vt Selart 2006: 10–15, 18, 20–21). dele on hiljemalt 16. sajandil kerkinud kirikuid ka Eesti-Venemaa piirialadel ja praegusel Ida-Virumaal. Vene elanikkond praegusel Mitmel pool Liivimaal jäid aga vene kirikud vähemalt mõneks Ida-Virumaal on pika ajalooga, samuti on õigeusk selles Eesti piir- ajaks püsima. Viljandis oli 1599. aastal alles kaks ilmselt Liivi konnas ilmselt varakult levinud. Aliise Moora pakub, et Novgo- sõja ajal ehitatud vene õigeusu kirikut, mida kasutasid luteri rodi ja Pihkva preestrid võisid Alutaguse piirkonna vene-vadja ja katoliku kogudused.33 Vastseliinas on Poola võimu esimesel elanikke õigeusku ristida juba 13. sajandil ning Narva jõgi hakkas kümnendil linnusest vene vaimulikele palkagi makstud (Selart selgema piirina välja kujunema alates 13.–14. sajandist (Moora 2006: 21). 1964: 38). Hiljemalt 16. sajandiks oli Narva jõgi saanud küll piirijõeks 33Poolakate 1599. aastal teostatud revisjoni Viljandi linna käsitlev õigeusu ning katoliku maailma vahel, kuid õigeusklikud vene- osa loetleb linna kirikute seas: “väike puust moskoviitide kirikuke, kus lased (ja ehk osalt ka õigeusku läinud vadjalased) elasid ka praegu peetakse katoliiklikke jumalateenistusi. [---] vene kirik püha Jaani kihelkonnakiriku kõrval turul, kuhu kogunevad luteriusku saksla- 34Selle piirkonna kiriklikest oludest kuni 18. sajandi esimese vee- sed oma jumalateenistusele.” (Viljandi. . . 1999: 114.) randini vt Liiv 1928: 73 jj.

92 93 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat lääne pool jõge. 1492. aastal rajasid venelased ida pool jõge ÕIGEUSU KIRIKUD JA ÕIGEUSK Ivangorodi kindluse, kuhu ehitati novgorodlaste poolt ka õigeusu EESTIS NING PETSERIMAAL 17. SAJANDIL kirik(ud). Jumalaema Uinumise kirik võis ühe hinnangu kohaselt olla kindlusesse rajatud juba 15. sajandi lõpul, teiste hinnan- 35 17. sajandil läks Eesti ala täielikult Rootsi valdusesse ning kuni gute kohaselt 16. sajandil. Rootsi valitsemisaja lõpuni oli õigeusk peale teatud Virumaa ja 16. sajandisse ulatub pärimus Jumalaema ilmumisest Ku- Peipsi-äärsete piirkondade levinud ilmselt vaid Eesti suurematesse remäel ja ilmumiskohast leitud Jumalaema Uinumise imettegevast linnadesse veel alles jäänud venelaste seas. ikoonist. Ühe levinud versiooni järgi olla ilmselt 16. sajandi tei- Arvatavasti oli 17. sajandi lõpuks Rootsi valdusesse kuulunud sel poolel kohalikud vene talumehed rajanud samasse kohta Pühal Eesti alal tegutsemas vaid üks vene õigeusu kirik — Nikolai ki- mäel (sai nimeks Pühtitsa) väikese puukabeli (vt Liiv 1928: 71 rik Tallinnas. See hiljemalt 15. sajandil tegutsema hakanud kirik jj; Pjuhtitskii... 1991: 3). Otu Liiv kahtleb kabeli ehitamises on aastal 1686 saanud uue ikonostaasi37 ja uuesti sisse õnnistatud 16. sajandil eelnevalt ka eestlaste seas pühaks peetud mäele ja 1688. aastal (Pantelejev jt 2002: 19; Berens 1974: 364; Aleksius II esitab mitmeid legendiversioone Jumalaema pühakuju leidmisest 1999: 106–107; Sõtˇsov 2004: 15–16). Samas on seegi kirik tegut- eestlastest talupoegade poolt (Liiv 1929: 71–72). senud Rootsi ajal vaid aeg-ajalt, põhilisteks külastajateks olid vene MPEÕKi metropoliit Kornelius kirjutab sellest sündmusest kaupmehed ja need vähesed õigeusklikud, kes veel Tallinna olid niimoodi: “Saanud taevase anni — imettegeva ikooni, ehitasid jäänud. Kirikuhoone olnud kaasaegsete kirjelduste järgi vägagi vi- Pühtitsa ümbruskonna jumalakartlikud õigeusklikud 16. sajandil letsas seisus, kuid seda remonditi kapitaalselt pärast 1660. aastaid. Püha Jumalasünnitaja Mäel alumisele astangule kabeli, kuhu pai- Sisuliselt oli tegu kiriku ümberehitusega, mis võidi lõpetada 1678. gutasid ka neile ilmunud pühakuju. [---] Rahututel, rasketel aega- Kuni selle ajani oli kirik suletud. Teised õigeusu kirikud (näiteks del, segaduste ja sõdade ajal hoidsid ja kaitsesid kohalikud elani- Tartus) olid 1680. aastateks ilmselt lagunenud (Aleksius II 1999: kud Pühtitsa pühakuju, taastades alati purustatud kabeli.”36 Kabeli 119–120; Pantelejev jt 2002: 16–19; Õigeusk Eestimaal). Tallinna korduvat rikkumist ja taastamist märgib ka patriarh Aleksius oma Nikolai kirik püsis aga kuni 19. sajandi alguseni, mil selleks ajaks monograaﬁas (Aleksius II 1999: 120), pidades silmas ilmselt Ve- juba eluohtlikuks muutunud laguneva kirikuhoone asemele ehitati nemaa kaotusele Liivi sõjas järgnenud nn Rootsi aega, mis kestis aastatel 1822–1827 uus Nikolai kirik (Berens 1974: 363–365). kuni Rootsi kaotuseni Põhjasõjas. Eestlaste seas kahanes 18. sajandi alguseks õigeusu mõju ilm- Oletatavasti on Ida-Virumaal peamiselt venelastest õigeuskli- selt peaaegu olematuks, kui jätta kõrvale setud. Väljaspool Se- kud enne 17. sajandit ka teiste kabelite juures koos käinud, and- tumaad on 16. sajandil Petseri kloostrist iguumen Korneliuse jt meid sellest aga napib. levitatud õigeusu võimalik mõju (ja rajatud pühakojad) ilmselt kiirelt kadunud pärast venelaste kaotust Liivi sõjas. Siiski ei saa välistada, et õigeusk võis pärast Liivi sõda levida piiriäärsete setu kirikute kaudu ka eestlaste seas. Alates 16. sajandist on hakatud 35Pärast Narva Ivangorodi poole kindluse vallutamist rootslaste poolt puukirikuid rajama ka peamiselt setu elanikkonnaga piirkondades. Liivi sõjas 1581 muudeti see kirik luterlikuks kirikuks, ta läks taas õigeusu koguduse valdusesse 1740. aastatel (Ivask, Sinjakova 2005: 9– 37Aastatel 1685–1686 valmis Nikolai kirikus Vene tsaariperekonna 10, 25). Enamasti Vene riigi koosseisu kuulunud Ivangorodi (Jaanilinna) käsul unikaalne ikonostaas, mis on osaliselt säilinud tänapäevani. Hiljem kirikuid käesolevas artiklis pikemalt ei käsitleta (nende kohta vt lähemalt lisandus sinna teisigi ikoone (vt Ikonnikov 1889; Berens 1974: 363–365; Ivask, Sinjakova 2005). Tallinna. . . 2009: 43; Pantelejev jt 2002: 13–15, 28–30; Kormaˇsov 2005: 36http://www.orthodox.ee/indexest.php?d=kuremae/kloos. 430).

94 95 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

Nii on Värska õigeusu puukirikust teateid 16. sajandi lõpust. dele tuumapühäpäävä ehk ollõtuspühä ehk kõllapühäpäävä ehk Saatserinna puukirik ehitati 1673. aastal (Kiristaja 2005: 30; väiko lihavõõdõ tsässon) on dendrokronoloogilise dateerimismee- Setomaa 2... 2009: 288, 329). Tänapäevaks pole 16.–17. sajandi todi järgi ehitatud tõenäoliselt 1694. aastal. Mandri-Eesti tea- Värska ja Saatse puukirikuid säilinud.38 daolevalt vanim puitehitis oli 21. sajandi alguseks hävimisohus ja On ka andmeid uue õigeusu kiriku rajamisest väljaspool Setu- renoveeriti 2009. aastaks.39 Vanuselt teine siiani säilinud puidust maad Rootsi ajal. Nimelt on 1656–1661 Vene-Rootsi sõjas vene- pühakoda Setumaa Eesti osas on Uusvada Nahtsi (Anastassia) lased Vastseliina vallutanud, luterliku kiriku maha põletanud ning tsässon,40 mis dendrodateeringu järgi on ehitatud 1698. aastal linnuse ette õigeusu kiriku ehitanud. See “moskvalaste kõrtsiks” (Läänelaid, Raal, Valk 2005). Teised tänini Setumaa Eesti poo- nimetatud ehitis oli pärast sõja lõppu ka luterlikuks kirikuks (Se- lel säilinud tsässonad on rajatud hiljem (vt lähemalt Setomaa... tomaa 2... 2009: 455). Johan Kõpp kirjutas D. Zimmermanni 2011; Plaat, Maasik 2011: 860–951). poolt luteri kiriku konsistooriumile saadetud kirjale toetudes sel- Setude aladelt eestlaste sekka levinud õigeusu mõju võis 17. sa- lest kirikust järgmist: jandi lõpuks olla siiski väga vähene ja tugevneda alles 18. sajan- Venelased põletavad Vastseliina puukabeli maha ja ehitavadlossiette dist, mil lisaks Setumaale ka muu Eesti hakkas kuuluma Venemaa uue kiriku “vene viisi” järele. Peale venelaste lahkumist lääb see lu- koosseisu. Enam võidi aga õigeusuga kokku puutuda ja ehk ka terliku kiriku käsutusse, kutsutakse “Moskvalaste kõrtsiks”, ilmselt selle mõjutusi saada Peipsi järve lääne- ja põhjakaldal ning mu- seetõttu, et talupojad võtavad luteri õpetaja teenistusele kaasa oma jalgi Virumaa idaosas elavatelt venelastelt, sh vanausulistelt, keda viinad ja “lakuvad jumalateenistuse ajal üksteisega kokku juues.” hakkas sinna saabuma Venemaalt alates 17. sajandi lõpust. Kirik muutub püha talituse ajal nagu laadaplatsiks, kus õpetaja Rootsi võimu ajal on Ida-Virumaal edasi kestnud rahvaroh- hüüetel “vaik, vaik” ei ole mingit mõju, nagu ka tema käes oleval ked kogunemised Pühtitsa (Kuremäe) kabeli juures igal aastal kepil mitte, “karjumine ja lakkumine” kestab edasi. Seda nähtust 15. (28). augustil ehk Jumalaema Uinumise päeval (Liiv 1928: 81; soodustab veel asjaolu, et õpetaja selg on pöördud rahva poole, nii Pjuhtitskii 1991: 3). Arvatavasti on kabeli juures kogunenud et ta ei või näha, mis sünnib “vene kirikus.” [Õigeusu kirikuks ehi- ... tatud hoonel polevat olnud ei altarit ega kantslit ning toole ja pinke.] 39Mikitamäe tsässon lasti nõukogude ajal laguneda ja 1960. aastatel (Kõpp 1959: 97.) teisaldati külasüdamest maantee äärest veidi eemale, silma alt ära (Valk Õigeusuga seotud kombestiku mõjusid võisid Setumaa naab- 2003: 224). Vana tsässon (uus, müügiputkat meenutav tsässon rajati ruses ja Setumaal elavatele eestlastele levitada lisaks 17. sajandil 1998 Mikitamäe vallamaja ette, sest vana ei peetud taastamisvääriliseks) rajatud setu kirikutele ka setude külakabelid ehk tsässonad. Esi- sattus sellega maale, mis sai 1990. aastate maareformi käigus eraoman- mesed teadaolevad tsässonad rajati setude külades hiljemalt 17. sa- diks ning 2008. aastal oli taas päevakorras puitehitise teisaldamine. Mikitamäe vana tsässona päästmiseks eraldati Setumaa riiklikust kul- jandil. J. A. von Brandi 1673. aasta reisikirjas mainitakse Petseri tuuriprogrammist rahasid uue katuse, aluspalkide ja põranda panekuks ja Sagorje vahel maantee ääres nelja tsässonat, neist kolm kivist (teostati 2000–2002, paraku muutus selle käigus ka hoone välisilme) (Brand 1702: 173–175; Setomaa 2... 2009: 242). Vanimad prae- ning hiljem ka pühakodade riiklikust programmist põhjalikumaks taas- guseni Setumaa Eesti poolel säilinud tsässonad rajati 17. sajandi tamiseks esialgsel kujul. 2009. aastal õnnistas EAÕKi metropoliit Ste- lõpukümnendil. Mikitamäe Toomapühapäeva tsässon (setu- fanus restaureeritud (sh uue katuse saanud) ja taas uude kohta viidud tsässona ja sellega taastati ka ehitise pühakoja funktsioon. 38Praegune Värska Püha Jüri (Georgi) kivikirik on valminud 1907. aas- 40Uusvada tsässon on pärimuse järgi Püha Anastassia (setu k Nahtsi) tal samale paigale 1877. aastal rajatud puukiriku asemele. Praegune oma, kuid erandlikult ei tähistata Uusvada külapüha mitte tsässonapühal, Saatse Püha Paraskeva (ka Saatserinna Püha Suurkannataja Paraskeva) vaid piitrepäiväl ehk apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäeval, kivikirik valmis 1801 (Raag 1938: 30–31) ja kiriku kunagist asukohta seetõttu kutsutakse tsässonat vahel ka Piitrepäävä (Piitrepäeva) tsässo- tähistab sammas kiriku surnuaial. naks, mis ei ole ilmselt õige (Ahto Raudoja ja Heiki Valgu teated 2010).

96 7 97 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat ja mitmete Rootsi ajal toimunud rüüstamiste järel kabeli taastanud (Truusmann 2002: 179). Ott Kursi andmeil rändasid õigeusklikud peamiselt kohalikud õigeusklikud venelased ning kabel tegutses venelased sellesse piirkonda juba varem, 13.–16. sajandil, ning kuni 19. sajandini.41 Rootsi ajal ehk 17. sajandil siirdus ilmselt enamik Iisaku kandi Rootsi võimud olla sõdurite abil lõhkunud õigeusu kabeleid venelasi luteri usku ja eestistus seejärel, vaatamata järgnenud Vene ka Vaivaras, Jõhvis ja mujal Virumaal (Aleksius II 1999: 120). tsaarivõimu katsetele neid n-ö (taas)venestada. Venekeelseteks Otu Liiv mainib Jõhvi luterliku pastori kaebust aastast 1652, et jäid vaid järveäärsete külade elanikud (Kurs 2006: 102). Poluver- peale Kuremäe kabeli peavad venelased teenistusi ka Illuka mõisa nikuteks hakkasid neid arvatavasti nimetama õigeusklikud vene- Lähtepää küla vana kabeli ja Viru-Nigula Maarja kabeli juu- lased sellest ajast, kui nad hakkasid käima peamiselt luterlikus res. Iga-aastastest kokkutulemistest Pühtitsa kabeli juures on kirikus ja said luterliku koguduse liikmeteks, samal ajal kui osa kuulda ka 17. sajandi teisest poolest, mil igal aastal toimus Ku- neist järgis edasi paljusid õigeusu kombeid ning kasutas eesti keele remäel suur rahvakogunemine, mille vastu ei aidanud ka koha- kõrval edasi ka vene keelt.43 like pastorite pingutused ja ähvardused ega kubermanguvalitsuse Jelizaveta Richteri ja Aliise Moora andmeil ilmus märkimis- keelud. 1699. aastal teatas Jõhvi pastor, et iga-aastasele suurele väärne vene asustus Peipsi järve läänekaldale 17. sajandi algul, ebausu peole 15. augustil koguneb rahvast mitmest kihelkonnast osa tulijaist eestistus ja osa jäi venelasteks ning õigeusklikeks. ja isegi Venemaalt. Eriti rahvarohketeks muutusid need kogune- Seega elas juba enne vanausuliste saabumist Peipsi läänekaldal mised 18.–19. sajandil ning hiljemalt neil sajanditel on Kuremäe märkimisväärne vene kalurite kogukond (vt Moora 1964: 51–56, (Pühtitsa) kabeli juures koos venelastega ka rohkelt eestlasi kogu- 60; Richter 1976: 13; Plaat 2005: 9–10). Otu Liivi uurimuse järgi nenud,42 ilmselt on nad seda teinud aga varemgi, s.t 16.–17. sa- oli kagupoolne Alutaguse (Vasknarva) kandi venekeelne rahvas, jandil. eriti Narva jõe äärsetes külades, 17. sajandil vaid vormiliselt luter- Samal ajal kui võib oletada osa eestlaste osalemist õigeusklike lik (kuuludes kaugete Narva ja Vaivara luterlike koguduste alla), kogunemistel 17. sajandil, on osa Alutaguse venelastest ja nende kuna kohapeal puudus vene keelt mõistev pastor. Selle kandi rah- järeltulijaist suuremal või vähemal määral eestistunud ja hoopis lu- vas käis hoopis üle Narva jõe õigeusu kirikus või tulid õigeusu terlusse siirdunud. Neid on hakatud kutsuma poluvernikuteks või preestrid üle jõe nende juurde. Arvatavasti peamiselt Alutaguse poluvertsideks (nagu ka setusid venelaste poolt). Tegu on Narva venelaste jaoks asutati luterlik kogudus Vasknarva 1640. aasta jõe ja Peipsi järve põhjakalda vahelisel alal elanud (osalt) eestistu- paiku, luteri jutlustajaist Vasknarvas on O. Liivil andmeid kuni nud venelastega. Jüri Truusmanni hinnangul rändasid venelased 1658. aastani. Pärast seda on iseseisva koguduse tegevus lakanud. ehk poluvernikute esivanemad sinna Venemaalt 16.–17. sajandil Jõhvi pastori Thomas Kniperi andmeil oli 1698. aastaks sealkandis külasid, mis ametlikult ühegi kiriku alla ei kuulunud (nähtavasti 41Väikese puukabeli kõrvale rajati Vasknarva venelastest talupoe- Vasknarva ja Vihtitsa (Jaema) jt külad) ja kus venelastel oli oma gade poolt 1876. aastaks uus puidust kabel, mis 1885. aastal ehitati ümber Jumalaema Uinumise kirikuks ja sai kohaliku samanimelise koguduse 43Jüri Truusmanni 1890. aastal ilmunud artikli andmeil olnud Iisaku kirikuks (Pjuhtitskii. . . 1991: 3–4). kandi poluvernikud solvunud, kui neid venelasteks nimetati, sest nad ise 421738. aasta Jõhvi kirikuvisitatsioonil nimetatakse mh üht vene ka- pidasid end eestlasteks (Truusmann 2002: 179). Sealsete nn poluver- belit, mis on püstitatud ilma kindralkuberneri nõusolekuta ja kus kord nikute kohta vt lähemalt Truusmann 1895; Moora 1964: 67 jj. Rootsi aastas tulevat kohale preester ning palju venelasi, aga ka rohkesti (eest- ajal ametlikult luteri kogudustega liidetud, kuid paljuski õigeusu (ja nn lastest) luterlasi. Viimastel keelatakse seal edaspidi käia (Liiv 1928: paganlikke) kombeid edasikandnud venelaste kohta Alutagusel vt Liiv 81–82). Arvatavasti on tegu kabeliga Kuremäel, mis oli ilmselt koha- 1928: 68 jj. Truusmanni järgi olnud 19. sajandi lõpul Iisaku kandis likule maarahvale püha juba enne 16. sajandi ilmutusi, misjärel ta ka üle 5000 poluverniku, pidades ilmselt silmas Iisaku luterliku koguduse kohalikele venelastele pühaks sai. liikmeid (Truusmann 1895: 1–2).

98 99 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat kabel püstitatud, mille eesotsas oli jõe tagant kohal käiv õigeusu KOKKUVÕTE preester. Sealkandis talitatud 17. sajandi lõpul üsna vabalt õigeusu kommete järgi. Artiklis anti ülevaade õigeusu levikust praegusel Eesti alal ja Iisaku kandi rahvas kuulus aga 17. sajandil Jõhvi luteri kogu- 44 Petserimaal (Setumaal) alates 11. sajandist kuni nn Rootsi aja duse alla ning kohapeal oli luterlik kabel ja köster ning kohali- lõpuni 17. sajandil, keskendudes seejuures vene õigeusu kirikute kud luterlastest venelased pidid mõistma eestikeelset jutlust (Liiv ja kabelite, sh setu tsässonate rajamisele. Esimesed kokkupuu- 1928: 74 jj, 86–87, 124). ted õigeusuga tekkisid kohalikel läänemeresoomlastel praegusel Lisaks õigeusku venelastele võisid Ida-Eesti eestlasi ortodoksi Eesti alal ilmselt 11. sajandil. Kuigi ilmselt juba enne 13. sajandi kiriku kombestikuga tutvustada ka sealsed vanausulised, kes alates saksa ja roomakatoliku kiriku vallutust ristiti kohalikke elanikke 17. ja eriti 18. sajandist rajasid omi asundusi Narva jõe ja Peipsi ka õigeusku, jäi kuni 1840. aastatel Lõuna-Eestis ja 1880. aasta- järve äärsete eesti külade juurde. Varaseim vanausuliste asustus tel Põhja-Eestis toimunud massilise kirikuvahetusliikumiseni (lu- tekkis Alutaguse piirkonnas Narva jõe ääres Mustajõe külas juba terlusest õigeusku siirdumiseni) õigeusk Eestis peamiselt siinsete 17. sajandi lõpupoole. Moora hinnangul oli see varaseim asustus venelaste usuks. Enamik neist elas linnades ja suuremates kes- väiksearvuline, Richteri kogutud andmetel aga küllaltki suur, sest kustes ning Ida-Eestis. Alutagusel leidus alates 17. sajandist ka 1684–1685 olevat liitunud esimese, u 50-inimeselise üle Rootsi venelasi, kes olid ametlikult omaks võtnud luteri usu, kuid järgisid piiri põgenenud vanausuliste kogukonnaga Narva jõe ääres veelgi paljusid õigeusu kombeid (sh osaliselt eestistunud nn poluverni- põgenikke Novgorodi küladest. Kokku võis Narva jõe äärseid kud). Õigeusklike hulka võib liigitada ka alates 17. sajandi lõpust vanausulisi olla 17. sajandi lõpul üle 100 (Liiv 1928: 35–36, 84; Eestisse jõudnud vene vanausulised. Setude eelkäijate kokku- Moora 1964: 49; Richter 1976: 14–16).45 puuted õigeusuga praegusel Petserimaal võisid samuti alata juba 17. sajandi lõpul jõudsid esimesed vanausulised ka Mustvee 11. sajandist, kuid tihenesid eriti alates 16. sajandist seoses Petseri kanti. Peipsi lääneranniku külad olid 17. sajandil siiski veel valda- kloostri tegevusega. valt eestlaste (kaluri)külad. Vaid üks 17. sajandil selles piirkonnas Senises Eesti aja- ja kirikulookirjanduses liig vähest tähele- tekkinud küla — Nina (Nos) küla — kujunes ja jäigi vene ning panu pälvinud faktidest või oletustest (ja arhitektuurimälestistest) õigeusu külaks (Moora 1964: 60). Enamik vanausuliste asundus- võiks esile tõsta järgmisi. Õigeusk on ilmselt vanim praeguse Eesti test tekkis Peipsi läänekaldal siiski 18. sajandil. alale jõudnud kristluse vorm, jõudes Eestisse 11. sajandil. Esime- Kui jätta kõrvale Setumaa ning õigeusu ja vanausu võimalik sed siinse põlisrahva esindajad ristiti õigeusku ilmselt 11.–12. sa- mõju Ida-Eestis, siis mujal Eestis oli õigeusu mõju luterliku Rootsi jandil, seega enne roomakatoliku kiriku ristimisi. Pole välistatud, valitsemisaja lõpuks peaaegu olematu. Samas oli see 11.–17. sa- et esimene kristlik kirik Eestis rajati Vene vallutajate poolt samuti jandini teatud perioodidel ja kohtades olnud võrdlemisi tugev, 11. sajandil Tartusse, kindlasti on vene õigeusu kirikud Tartus ja aidates küllap paiguti ka kujundada muistsest usundist ning ka- Tallinnas olemas olnud hiljemalt 14.–15. sajandil. Vanimad tänini toliiklusest ja luterlusest mõjutatud kohaliku maarahva uskumusi. säilinud õigeusu kirikud asuvad Setumaa Vene poolel, neist vanim setudest ja eestlastest õigeusklikega seotud kirik on ehitatud 1340. aastatel (Irboska Nikolai kirik). Enne 17. sajandi lõppu rajatud, kuid sajandite vältel remontide ja ümberehituste käigus palju 44Ajuti, ajavahemikul 1654–1744 (uuesti aastast 1867) on Iisaku muutunud kivikirikuid seisab Petserimaal praegu kokku 11 (sh kogudus olnud iseseisev kogudus oma pastoriga. Petseri kloostri neli kirikut). Lisaks Petseri kloostrile on kohalike 45Vaivara khk Mustjõe külas asus vanausulisi 1920. aastatelgi, veel mittevenelaste usuelu mõjutanud ka Mõla klooster ja tõenäoliselt 1726. aastal elanud seal aga ainult vanausulised (Liiv 1928: 35–36). ka Irboska kloostrid. Kui viimaste olemasolust teatakse üldiselt

100 101 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat vähe, siis ilmselt veel vähem on teada vähemalt ühe vene õigeusu (väljaspool Setumaad) ja valmistas ette pinda eestlaste esmakord- kloostri eksisteerimisest Tartus Liivi sõja ajal. sele massilisele õigeusku siirdumisele 19. sajandil. Praeguse Eesti Vabariigi mandriosa vanimad puidust sakraalehitised seisavad samuti Setumaal — 17. sajandi viimasel kümnendil ehitatud Mikitamäe ja Uusvada tsässon, mis on seega Kirjandus eakamad ka vanimatest säilinud puidust õigeusukirikutest Eestis A i m 2007 = Am, Aleksandr. Istori Tartuskogo Sv to- (Kaasani kirik Tallinnas, 1721. aastast) ja Setumaal (Püha Varvara Georgievskogo pravoslavnogo prihoda. Tartu, 2007 kirik Petseris, 1779. aastast). Varaseim varemete kujul säilinud Aleksius II 1999 = Patriarh Aleksi II. Pravoslavie v õigeusu kivikabel võib aga olla ilmselt 13. sajandist pärinev kreeka Зstonii. Moskva, 1999 risti kujulise põhiplaaniga Viru-Nigula Maarja kabel, ent seda Aleksius II2009. Õigeusk Eestimaal. Tallinn: Moskva Patriarhaadi siiski kindlalt väita ei saa. Kirjastus; Kirjastus Revelex Setude, alates 17. sajandi lõpust Ida-Eestisse jõudnud vana- B e r e n s 1974 = Istoriko-statistiqeskoe opisanie cerkve usuliste ja eriti praeguse Ida-Virumaa venelaste seast võis õigeusk i prihodov Severo-Zapadnyh eparhi. Qastь 2, Зstonska teatud määral levida ka eestlaste sekka. Seda kinnitavad kas või eparhi . Sostavil Vladimir Berens. Tallin, 1974 (Ma- Pühtitsa kabeli jt õigeusu kabelite juures toimunud rahvakogune- sinkirjas käsikirja koopia TLÜAR Baltika kogus) B r a n d , Johann Arnold 1702. Reysen durch die Marck Brandenburg, mised alates 16. sajandist, millest kõrvuti õigeusklike venelastega Preussen, Churland, Lieﬂand, Plescovien, Gross-Naugardien, Twee- võtsid osa ka luterlastest eestlased. Õigeusku Eesti linnades ja rien und Moscovien. Wesel Ida-Eestis on edendanud ka Vene riigi sõjakäigud ja vallutused, Drevnjaja . . . 1788 = Drevn rossiska vivliofika. Mosk- seda eriti 1558–1583 toimunud Liivi sõja päevil (sh Petseri kloostri va, 1788 abil), kui Eestis rajati kümneid õigeusu kirikuid. Ka venelaste kao- G r i c h i n , Kadi 2001. Setude usuelust enne 20. sajandit. — Ajalooline tusele Liivi sõjas järgnenud perioodil tegutsesid Poola ja Rootsi Ajakiri, nr 4, lk 57–68 võimu ajal mõnda aega edasi venelaste rajatud õigeusu kirikud. G r i c h i n , Kadi 2004. Usuküsimus Setomaal: piiriala ajaloo ja kultuuri Päris täpne pole ka arvamus, et Rootsi aja lõpuks oli Tallinna Niko- sõlmpunkt. — Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute lai kirik Eesti alal (ilma Setumaata) ainus aeg-ajalt toimiv õigeusu keskuse aastaraamat 3. Tartu, lk 63–81 sakraalehitis, kui arvestada Alutaguse õigeusklike kabeleid, mida H e n r i k u Liivimaa kroonika. 1982. Toim. E. Tarvel. Tlk R. Kleis. aga Rootsi võimu ajal on ka lõhutud. Seega oli eestlastel, eriti Tallinn: Eesti Raamat Ikonnikov 1889= M. T. Ikonnikov. Pravoslavna cerkovь Ida-Eestis ja suuremates linnades teatud kokkupuuteid õigeusuga Sv titel i Qudotvorca Nikola Mirlikiskogo v g. Re- olnud juba sajandeid enne Vene riigi koosseisu minekut 18. sajandi vele. Revelь, 1889 algul. I v a s k , Merike, Galina S i n j a k o v a 2005. Narva religioonielu Huvitav näide venelastest õigeusklikest, kes (algul ilmselt vor- ajaloost. — Narva Muuseum. Toimetised, nr 4. Toim. M. Ivask jt. miliselt) läksid üle luterlikku kirikusse ja hiljem suuresti eestis- Narva: Narva Muuseum, lk 9–41 tusid, on Iisaku nn poluvernikud. Küllap algas osa Iisaku kandi J ä ä t s , Indrek 1998. Setude etniline identiteet. Tartu: Tartu Ülikool venelastest õigeusuliste eestistumise protsess luterliku Rootsi ajal K a l a , Tiina 1998. Vana-Liivimaa ja ristiusustamine. — Estland, Lett- ja süvenes õigeuskliku Venemaa võimuperioodil, mil tsaarivõim land und westliches Christentum: Estnisch-Deutsche Beiträge zur tagas 18. sajandil kohalikule luterlikule kirikule tema senise va- Baltischen Kirchengeschichte. Eestimaa, Liivimaa ja Lääne kristlus: Eesti-saksa uurimusi Baltimaade kirikuloost. Toim. S. Rutiku, litseva seisundi maa-elanikkonna seas. Samas algas 18. sajan- R. Staats. Kiel, lk 39–56 dil ka uute õigeusu kirikute ja kabelite rajamine Eestis, mis olu- K a l j u k o s k , August 1998. Eesti Apostlik-Õigeusu koguduste ajaloo- liselt tugevdas õigeusu senist tagasihoidlikku positsiooni Eestis lised andmed. Tallinn (Käsikiri EAÕKi kirikukeskuses)

102 103 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

Kangropool, Rasmus, Dmitri B r u n s 1972. Tallinn sajandeis: Pjuhtitskii . . . 1991 = Phticki Uspenski жenski mo- ehituskunstiline ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat nastyrь: 100 let (1891–1991 gg.). 1991 K a s e , Olga 1999. Petseri klooster. — Õigeusk Eestimaal, nr 10 (Alek- P l a a t , Jaanus 2005. The Identity and Demographic Situation of Rus- sander Nevski katedraali ajaleht). http://www.infonet.ee/∼ettnat/Pet- sian Old Believers in Estonia. (With Regard to the Period of the 18th klo.html to the Early 21st Century.) — Pro Ethnologia, vol. 19, pp. 7–31 K i r i s t a j a , A. 2005. Saatse ümbruse ajaloost muinasajast tänapäeva- P l a a t , Jaanus 2011. Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis 17.– ni. — Saatse muuseum. Koost. M. Aun, toim. I. Tammaru. Tallinn: 21. sajandil. — Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, nr 54. Tartu, Setu Kultuuri Fond, lk 19–44 lk 132–161 K i v i s t i k , Vaike 2009. Vanausuliste pelgupaik Räpinas. — Vene va- P l a a t , Jaanus, Arne M a a s i k 2011. Õigeusu kirikud, kloostrid ja nausuliste jälgedes Räpinas, Beresjes ja Piirissaarel. Räpina, lk 3–10 kabelid Eestis = Pravoslavnye cerkvi, monastyri i qasovni K l e i n e n b e r g , I. 1962. Tallinna vene kaubahoovi ajaloost XV–XVI v Зstonii = Orthodox Churches, Convents and Chapels in Estonia. sajandil. — Eesti NSV TA Toimetised: Ühiskonnateadused, kd 11, Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia lk 241–257 P o n o m a r j o v a , Galina, Tatjana Sˇ o r 2006. Eesti vanausulised: K o r m a ˇso v , Orest 2005. Tallinna Nikolai õigeusu kiriku 17. sa- väike kirikuloo teatmik = Starovery Зstonii: kratki isto- jandi ikonostaas. — Eesti kunsti ajalugu 2: 1520–1770. Tallinn: Eesti riqeski spravoqnik = The Old Believers of Estonia: A Brief His- Kunstiakadeemia, lk 426–433 torical Survey. Koost. P. Varunin. Tartu: Eesti Vanausuliste Kultuuri- K u r s , Ott 2006. Peipsimaa majandusliku ja kultuurilise siirdevööndi- ja Arendusühing na. — Rajamaade rahvaid. Tartu: Ilmamaa, lk 95–109 Povest . . . 1849 = Povestь o naqale i osnovanii Pskovo- K õ p p , Johan 1959. Kirik ja rahvas: sugemeid eesti rahva vaimse palge Peqerskogo pervoklassnogo monastyr , vz ta iz drevnih kujunemise teelt. Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat letopiscev, obretawihs v knigohranitelьnice зtogo L i i v , Otu 1928. Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese monastyr . Pskov, 1849 veerandini: koos asustuse tulunduselu ja usulise seisundi vaatluskat- R a a g , Nikolai 1938. Petserimaa kogudused. — Usuteaduslik Ajakiri, sega päämiselt Rootsi ajal. Tartu: Loodus lk 24–35 L ä ä n e l a i d , A., A. R a a l , H. V a l k 2005. Setomaa tsässonate vanu- R a a m , Villem (üldtoim.) 1997. Eesti arhitektuur.3: Harjumaa. Järva- sest: esialgseid andmeid. — XXVIII Eesti looduseuurijate päev: Se- maa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Koost. E. Tõnisson tomaa loodus. 2.–3. juuli, 2005. Obinitsa. Toim. I. Puura, S. Pihu. jt; toim. T. Masso, A. Lass, S. Laidre. Tallinn: Valgus Tartu, lk 37–46 R i c h t e r 1976 = Elizaveta Vladimirovna Rihter. Russ- Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost: ajaloolis-etno- koe naselenie zapadnogo Priqudь : (oqerki istorii, ma- graaﬁline uurimus Eesti-Vene suhetest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjas- terialьno i duhovno kulьtury). Tallin: Valgus, 1976 tus R u s s o w , Balthasar 1993. Liivimaa kroonika. Tallinn: Hotger M u i s t e n d i d Suurest Tõllust ja teistest: Hiiu- ja vägilasmuistendid. S e l a r t , Anti 1998a. Eesti idapiir keskajal. Tartu: Tartu Ülikooli Kir- 1963. Koost. E. Laugaste, E. Liiv, E. Normann. Tallinn: Eesti Riiklik jastus Kirjastus S e l a r t , Anti 1998b. Petseri klooster ja Liivi sõda. — Ajalooline Aja- Pantelejev jt 2002 = Aleksandr Panteleev, Nikola i kiri, nr 2, lk 19–28 Orest Kormaxovy. Nikolьska cerkovь v Tallinne = Ni- S e l a r t , Anti 2002. Liivimaa ja Vene 13. sajandil: uurimus poliitilisest kolai kirik Tallinnas = St. Nicholas Church in Tallinn. Tallinn: Ave- ajaloost. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus narius, 2002 S e l a r t , Anti 2006. Õigeusu klooster Liivi sõja aegses Tartus. — Vene P h i d a s , Vlasios 2002. The Church of Estonia. — The Autono- aeg Eestis: Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi al- mous Orthodox Church of Estonia = L’Eglise´ autonome orthodoxe guseni. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised; 14 (21).) Koost. T. Tannberg. d’Estonie (approche historique et nomocanonique). Sous la direc- Tartu, lk 9–23 tion de Archim. Grigorios D. Papathomas et R. P. Matthias H. Palli. Ath`enes: Editions´ Epektasis,´ pp. 267–273

104 105 Varane vene õigeusu mõju Eestis ja Petserimaal Jaanus Plaat

S e l a r t , Anti 2009. Orthodox Churches in Medieval Livonia. — The Volohonski, V. jt (toim.) 2007. Pravoslavnye hramy Зsto- Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier. Ed. by A. V. Mur- ni = Eesti õigeusu kirikud = The Orthodox Churches in Estonia. ray. Farnham; Burlington: Ashgate, pp. 273–290 Tallinn: Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Sinod; Moskva: S e t o m a a 2 : Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. 2009. Vene Õigeusu Kiriku Kirjastusnõukogu Koost. ja toim. H. Valk, A. Selart, A. Lillak. Peatoim. M. Aun, V õ r u m a a : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. tegevtoim. M. Lõiv. Tartu: Eesti Rahva Muuseum 1926. Toim. J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski. Tartu: Eesti Setomaa tsässonad. 2011. Koost. A. Raudoja, T. Mäkeläinen; toim. Kirjanduse Selts, 1926 H. Alumäe. Obinitsa: Setu Kultuuri Fond Õigeusk Eestimaal = Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku S e t u m a a : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1928. ajalugu. Õigeusk Eestimaal. http://www.orthodox.ee/indexest.php?d Toim. A. Tammekann, E. Kant, J. V. Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse =ajalugu/usk Selts Õigeusu hingekarjasedEestimaal:Elulood,kirjad,jutlused, S i l d , Olaf 1931/32. Kas hommiku poolt tuli ristiusulisi mõjusid paga- päevikud. 2002. Toim. M. Pau, T. Hirvoja. Tallinn: Püha Issidori nausulistele eestlastele. — Usuteadusline Ajakiri, nr 3/4, lk 101–116 Õigeusu Kirjastusselts S t a a t s , Reinhart 1998. Piibel Liivi- ja Eestimaa ristiusustamise aja- loos. — Estland, Lettland und westliches Christentum: Estnisch- Deutsche Beiträge zur Baltischen Kirchengeschichte = Eestimaa, Lii- vimaa ja Lääne kristlus: Eesti-saksa uurimusi Baltimaade kirikuloost. Toim. S. Rutiku, R. Staats. Kiel, lk 21–38 JAANUS PLAAT (sünd. 1967) lõpetas 1992 TÜ ajaloo osakonna, S õ t ˇso v , Andrei 2004. Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail magistri- (1994) ja doktorikraad (2001) sealsamas. Oli 1994–2004 seal- 1945–1953. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus samas etnoloogia lektor, 1995–2005 Eesti Rahva Muuseumi direktor, T a m m , Egle 2001. Moodsad kirikud: Eesti 1920.–1930. aastate sak- alates 2006 Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloo- raalarhitektuur. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum gia professor. Akadeemias avaldanud varem artikli “Vormsi usk: usulii- T a m m , Egle, O. L i i v i k 2009. Tallinna kirikud: Ajalugu ja restau- kumised Vormsi rootslaste ja eestlaste seas 1740.–1990. aastail” (1999, reerimine. Koost. O. Liivik, B. Dubovik. Tallinn: Tallinna Kultuu- nr 2, lk 277–309). riväärtuste Amet T a r v e l , Enn 1987. Henrik ja tema aeg. — Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis 3. Koost. J. Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 7–32 T i h h o n 2007 = Arhimandrit Tihon (Sekretarev). Vrata nebesnye; Istori Sv to-Uspenskogo Pskovo-Peqerskogo monastyr . Peqory, 2007 Truusmann 1895 = . Trusman. Isaakskie poluvercy v Зstl ndsko gubernii. Revelь, 1895 T r u u s m a n n , Jüri 2002. Petserimaa setud. — Mäetagused, nr 19, lk 176–190 T v a u r i , Andres 2001. Muinas-Tartu: Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. Tartu V a l k , Heiki 2003. Tsässon ja külakalmistu Põhja-Setomaa kultuu- ripildis. — Setumaa kogumik, 1: Uurimusi Setumaa arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost. Tallinn, lk 219–252 V i l j a n d i linn 1599. aastal. 1999. — Viljandi Muuseumi Aastaraamat 1998. Viljandi, lk 114–162. http://www.muuseum.viljandimaa.ee/ ?op=body&id=111

106 107 RAHVUSRÜHMADE ETNOLINGVISTILINE ELUJÕULISUS BALTI RIIKIDES

Martin Ehala

1. SISSEJUHATUS

Mõiste etnolingvistiline vitaalsus ehk etnolingvistiline elujõulisus võeti kasutusele 1970. aastate keskel, et tähistada rühma võimet “käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahe- listes suhetes” (Giles, Bourhis, Taylor 1977: 307). Mida tugevam on rühma elujõulisus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida nõrgem on elujõulisus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed sulanevad teistesse rühmadesse. Seega on elujõulisus oluline tegur, mis mõjutab keele säilimist või keelevahetust. Loomulikult ei ole etnolingvistiline elujõulisus kõige olulisem tegur, mis keele ja rahvuse püsimist mõjutab. Päris kindlasti on etnilise rühma suurus ja keele kõnelejate arv olulisem, samuti kõnelejate osakaal elanikkonnas nende asualal. Mida väiksem on kõnelejaskond ja mida suurem hajutatus, seda tõenäolisem on hääbumine. Etnolingvistiline elujõulisus tuleb olulise mõjutegu- rina kõne alla alles nende põhitegurite järel: kui võtta kaks võrdse suurusega rahvust, kelle hajutatuse näitajad on sarnased, siis see, kelle elujõulisus on tugevam, püsib kauem. Kuigi elujõulisus ei ole keele püsimisel määravaim näitaja, SILVI LIIVA. Õhtu (2006) on see keelehoiu praktika seisukohast kõige tähtsam tegur. Ko- gukonna suurus ja hajutatus on väga raskesti muudetavad, ent

109 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala elujõulisus on mõnevõrra dünaamilisem: asjaolude sobival kokku- 2. TEOREETILINE TAUST sattumisel võib elujõulisus tugevneda mõne aasta jooksul oluliselt ja sellega pidurdada keelevahetusprotsessi. Ühesõnaga: kui rääkida keelevahetuse peatamisest või keele püsimise kind- Etnolingvistilise elujõulisuse teooria põhineb sotsiaalse identi- lustamisest, siis ainuke mõjuv tegur, mida rahvuslik eliit ja teedi teoorial (Tajfel, Turner 1979), mille järgi inimesed püüdlevad keele säilitamise aktivistid suudaks mõjutada, on etnolingvistiline positiivse sotsiaalse identiteedi poole. Sotsiaalne identiteet on elujõulisus. Tugev elujõulisus võib omakorda hakata mõjutama enese tunnetamine mingi sotsiaalse rühma või rühmade liik- positiivselt ka rahvastikulisi ja teisi aeglase dünaamikaga tegu- mena koos sellele liikmeksolekule omistatud väärtusega ning reid. Tugev elujõulisus ei taga iseenesest veel keele püsimist, emotsionaalse sidemega selle rühmaga (Tajfel 1978: 63). Po- eriti kui tegu on väikese kogukonnaga, kuid igal juhul on tugeva sitiivse sotsiaalse identiteedi saavutamine ja hoidmine on ker- elujõulisusega rühma võimalused oma saatust mõjutada suure- gem neile inimestele, kes kuuluvad võimsatesse ja mainekatesse mad kui nõrga elujõulisusega rühmal. Seetõttu on etnolingvis- rühmadesse. Et vähemustel on harva võimu ja prestiiˇzi, siis on tilise elujõulisuse toimemehhanismide mõistmine keele ja etnilise vähemusrahvuste liikmetel keerulisem saavutada positiivset sot- püsimise tagamisel keskse tähtsusega. siaalset identiteeti. Sotsiaalse identiteedi teooria järgi on soov Siinne artikkel keskendub Balti riikide suuremate rahvus- positiivse kollektiivse enesehinnangu järele üks põhitegureid, vähemuste, eeskätt venelaste etnolingvistilisele elujõulisusele, mis ajendab vähemusrühmade liikmeid oma identiteeti vahetama mille kõrval vaadeldakse ka Leedu poolakate ja Läti latgalite ja sulanduma (Hirschman 1970; Tajfel 1975; Ellemers, Wilke, elujõulisust. Võrokeste elujõulisus jääb vaatluse alt välja, sest seda van Knippenberg 1993). ei ole mõõdetud sama metoodika alusel, veidi teist laadi ülevaate Samas tuleb arvestada, et identiteedivahetus on võimalik vaid annab Martin Ehala ja Katrin Niglase (2007) artikkel. Et etnoling- sellises ühiskonnas, kus rahvusrühmade piirid on võrdlemisi poor- vistiline elujõulisus kujuneb välja rahvusrühmade vastasmõjus, sed ja võimaldavad liikuda ühest rühmast teise. Ühiskondades, siis on uuringusse haaratud ka Balti riikide põhirahvused — kus need piirid on jäigad ja läbistamatud, ei ole vähemusrühma eestlased, lätlased ja leedulased. Nende andmed annavad üle- liikmetel võimalik identiteedi- ja keelevahetuse teel oma staatust vaate põhirahvaste hoiakutest vähemuste suhtes, millel on otsene ning enesekuvandit parandada, sest neid ei võeta kõrgema staa- mõju vähemuste elujõulisusele. Tehakse ülevaade etnolingvisti- tusega rühmas omaks. Sellistes ühiskondades ei jää vähemustel lise elujõulisuse teooriast, pearõhuga Ehala (2005, 2009c, 2010a, muud lahendust kui proovida oma rahvuse staatust ühiskonnas 2100b) töödes välja arendatud mudelil. Kolmandas osas esitatakse tõsta rahvusliku ülesehituse ning suuremate õiguste ja tunnustuse artikli aluseks olnud kvantitatiivuuringu metoodika. Uuring kor- nõudmise teel (Tajfel, Turner 1986; Scott 1990; Spears, Jetten, raldati kolmes Balti riigis aastatel 2008–2010 Eesti Teadusfondi Doosje 2001). grandi nr 7350 “Etnolingvistiline vitaalsus ja identiteediloome: Eesti teiste Balti riikide taustal” raames. Neljandas osas on an- Etnolingvistiline elujõulisus kui rahvusrühma võime käituda tud ülevaade Balti vähemuste makronäitajatest: nende arvulisest rahvustevahelistes suhetes aktiivse ja eristuva toimijana põhineb suurusest, asustusmustrist, majanduslikust, hariduslikust ja kul- suurel määral rühmaliikmete jagatud ettekujutusel oma rühma tu- tuuritaustast. Uuringu tulemused on esitatud artikli viiendas osas gevusest ning staatusest. Selline jagatud ettekujutus kujuneb ühelt ning tulemuste tõlgendus kuuendas osas. poolt avalikus ruumis toimuva infovahetuse ning identiteediloome ning teisalt isiklike kogemuste põhjal. Et inimeste elukogemus ja meediakasutus on erinev, ei ole jagatud ettekujutus kunagi kogu rahvusrühmal ühesugune, vaid erineb üsnagi suurel määral eri allrühmades.

110 111 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

Sihikindla kommunikatsiooniga on elujõulisust võimalik mõ- lik, sotsiaalne ja kultuuriline staatus; 2) rahvusrühma rahvasti- jutada mõlemas suunas. See asjaolu on hästi teada poliitiku- kuline tugevus (rahvaarv, iive, väljaränne) ning 3) sotsiaalsete tele ja rahvuslikele aktivistidele, kes oma tegevusega püüavad institutsioonide tugevus (Bourhis, Giles, Rosenthal 1981). See kujundada teatud maailmanägemist, lootes, et see kas tugev- võrdlus lähtub tõsiasjast, et inimene vajab positiivset enesehin- dab või nõrgestab rühma elujõulisust vastavalt nende poliitilis- nangut ja püüab seda saavutada rühmakuuluvuse kaudu (Tajfel, tele eesmärkidele. Loomulikult ei ole kõik sellised katsed edu- Turner 1979). Kui rahvusrühm, millesse inimene kuulub, talle kad, sest jagatud ettekujutusi ei ole kerge muuta, iseäranis kui seda ei võimalda (kui selle sotsiokultuuriline staatus on mõne muutus eeldaks varasemate ettekujutuste põhjalikku ümberhin- teise rühmaga võrreldes madal), siis tekib hoiakuline valmidus damist. Samuti sõltub sellise tegevuse tulemuslikkus nende sot- oma rühmakuuluvust muuta. Kui selline suundumus on liikmete siaalpsühholoogiliste tegurite heast tundmisest, mis etnolingvisti- hulgas valdav, siis vähendab see valmisolekut kollektiivseks te- list elujõulisust kõige suuremal määral mõjutavad. gutsemiseks, s.t kahandab elujõulisust. Positiivne võrdlustulemus Traditsioonilistes elujõulisuse mudelites eeldatakse, et rühma mõjub aga elujõulisusele hästi. elujõulisus tuleneb otseselt rühma tajutud tugevusest, s.t sellest, Seega võiks tajutud rahvustevahelise jõuvahekorra seose elu- kui suureks hindavad rühma liikmed oma rahvusrühma, selle ma- jõulisusega vormistada niimoodi: janduslikku ja kultuurilist võimekust, esindatust meedias ning ühiskondlikku mainet (vt Bourhis, Giles, Rosenthal 1981; Ab- rams, Barker, Giles 2009). Samas on arvukad uuringud näidanud, V = PSD = Smeie − Snemad et rühm ise alahindab enda tegelikku elujõulisust (Yagmur 2011). Ehala (2005, 2010a) väidab, et klassikaliste elujõulisuse mudelite puudused tulenevad sellest, et mõiste ise on ebapiisavalt Kui Smeie väärtus on madalam kui Snemad väärtus, siis V < 0. määratletud ja seetõttu puudub süstemaatiline arusaam elujõulisust See tähendab, et rahvusrühm tajub end oma sotsiaalses keskkonnas mõjutavatest teguritest. Eelkõige tuleb arvestada, et rühma taju- nõrgema liikmena. Selline taju viitab nõrgale elujõulisusele, seda tud tugevuse kõrval on teisigi sotsiaalpsühholoogilisi tegureid, mis enam, mida suurema negatiivse väärtusega on V . Kui V = 0, siis elujõulisust mõjutavad. Sellest lähtudes on Ehala (2009c, 2010b) tajutakse rühmi võrdsena, ja kui V > 0, siis oma rühma teisest tu- välja töötanud täiustatud etnolingvistilise elujõulisuse mudeli, mis gevamana. Kaks viimast olekut väljendavad tugevat elujõulisust. põhineb nelja teguri koosmõjul. Need tegurid on rahvustevaheline jõuvahekord, rahvustevaheline ebakõla, utilitaarsus ning rahvus- 2.2. Tajutud rahvustevaheline ebakõla tevaheline distants. Et käesoleva artikli aluseks olev uuring tehti sellest mudelist lähtudes, on allpool esitatud lühike iseloomustus teguritest ja nende koosmõjust. Tajutud rahvustevaheline ebakõla (D — perceived interethnic discordance) väljendab inimeste hinnangut rahvustevaheliste suhete õiglusele ja usalduslikkusele (Ehala, Zabrodskaja 2011a, 2.1. Tajutud rahvustevaheline jõuvahekord 2011b). Mida õiglasemana tajutakse kahe rahvuse võimusuhteid, s.t võimalikku domineerimist ja vastasmõju, seda väiksem on rah- Tajutud rahvustevaheline jõuvahekord (PSD — perceived strength vustevahelise ebakõla määr. Üldiselt võiks arvata, et kahe su- differential) väljendab rahvusrühma liikmete hinnangut oma rühma veräänse rahvuse suhted tunduvad nende liikmetele õiglasemana, tugevusele (Smeie) võrdluses rühma jaoks olulise teise rühma tu- kui neid ei varjuta territoriaalsed ega muud vaidlused. Ühe riigi gevusega (Snemad). Ettekujutus rahvusrühma tugevusest kuju- piires sõltub enamus- ja vähemusrühmade suhete õiglus sellest, neb kolme suure tegurirühma põhjal: 1) rahvusrühma majandus- kas rühmade õiguste ja privileegide vahekorda tajutakse õiglasena.

112 8 113 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

Peale õigluse mõjutab rahvustevahelist ebakõla ka rahvaste kusest. Enamasti tähendab see suurt avatust uuendustele ja vähest vastastikune usaldus (või umbusaldus), mis kujuneb suuresti aja- tähtsust ajalooliste traditsioonide järgimisele. Kui nõrga elujõuga loolise kogemuse ja kehtivate suhete pinnal. Ka õiglases olu- rahvused on väga utilitaarsed, siis on nad vähem valmis rahvuse korras võib vastastikuse umbusalduse ja lausa vihkamise määr eesmärkide elluviimiseks oma panust andma ja rohkem valmis olla suur minevikus toimunud sündmuste tõttu. Enamasti on oma identiteeti vahetama kui traditsioone väärtustava rahvuse liik- siiski nii, et usalduse ja õigluse taju on omavahel korrelatsioo- med (vt Li 2004). nis — mida usalduslikumad on suhted, seda õiglasemana tajutakse Rühma elujõulisuse seisukohast on eriti oluline traditsionaal- rühmadevahelist suhet (Ehala, Zabrodskaja 2011a, 2011b). sete ja utilitaarsete hoiakute vahekord rahvusrühma liikmete seas. Kõrge rahvustevahelise ebakõla määr tugevdab rühma elujõu- Seda väljendab utilitaarsuse indeks (U — index of utilitarianism), lisust, sest muudab inimeste identiteedivahetuse psühholoogiliselt mis arvutatakse utilitaarsuse ja traditsionaalsuse vahena (U = raskeks. Näiteks on vähemusrühma liikmetel raske sulanduda ena- Ut −Tr). U väärtus on kõrge nendel, kes hindavad puhtpraktilisi muse hulka, kui nad tajuvad endale tehtud ülekohut ega usalda väärtusi, kuid ei pea millekski traditsionaalseid väärtusi. Indeks enamuse liikmeid. Madal ebakõla tase, s.t kui vähemus tajub on madal nendel, kes on väga traditsionaalsed, kuid üldse mitte oma madalamat staatust õiglasena ja suhtub enamusrahvusesse utilitaarsed. Empiirilised uuringud on näidanud, et Ut ja Tr ei ole usalduslikult, soodustab identiteedivahetust. Seega võib D mõju omavahel korrelatsioonis. See tähendab, et ühiskonnas on ka selli- elujõulisusele kujutada nii: seid inimesi, kelle väärtuspildis on utilitaarsed ja traditsionaalsed väärtused tasakaalus. U-indeksi saab võrdusesse lülitada järgmiselt: V =(Smeie − Snemad) + D

Mida kõrgem on D väärtus, seda tugevam on ka elujõulisus V = U((Smeie − Snemad)+ D) ehk V väärtus. Isegi kui tajutud rahvustevaheline jõuvahekord on negatiivne, võib kõrge D muuta V väärtuse positiivseks, mis Käesolevas uuringus on U-indeksi skaala ulatus 0... 2. Kui osutab tugevale elujõulisusele. U väärtus on 0, siis on tegu täiesti traditsionaalse rahvusega, kes ei loobu oma kultuuritraditsioonidest mingi hinna eest. Sel- 2.3. Utilitaarsus line hoiak muudab igasuguse sulandumise tegelikult olematuks, s.t rühm püsib elujõuline tänu oma traditsionaalsusele. Kui kor- Kolmas elujõulisust oluliselt mõjutav tegur väljendab seda, kuivõrd rutada ülejäänud võrduse osad nulliga, siis V = 0, mis tähendabki inimesed väärtustavad oma kultuuri, keelt ja traditsioone ning pea- püsikindlat olekut. Kui U väärtus on 1, siis tähendab see, et ühis- vad oluliseks nende edasiandmist põlvkonnalt põlvkonnale (Ehala konnas on utilitaarsed ja traditsionaalsed väärtused tasakaalus. Et 2009a). On olemas rahvusrühmi, kes oma kultuuri ja keelt pea- ühega korrutamine valemi väärtust ei mõjuta, siis kujuneb V sel vad sedavõrd pühaks, et keelduvad igasugustest uuendustest — juhul teiste tegurite mõjul. Kui U on suurem kui üks, siis hakkab sellised on mitmesugused religioossed kogukonnad, nagu näiteks temaga korrutamine negatiivse V väärtust kahandama. amiˇsid USAs või vene vanausulised. Selliste rühmade traditsionaalsus Tr on kõrge. 2.4. Rahvustevaheline distants Traditsionaalsete hoiakute vastandiks on utilitaarsed hoiakud Ut — puhtpraktilise väärtusmaailmaga inimesed lähtuvad Henri Tajfel ja John C. Turner (1979) väidavad, et rühmakäitumist oma otsuste tegemisel isiklikust majanduslikust kasust ja otstarbe- võib kujutada teljel, mille ühes otsas on sotsiaalne liikuvus ja tei-

114 115 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala ses sotsiaalne muutus. Kui inimesed tajuvad, et neid ümbritsev 2.5. Enamusrühma elujõulisus keskkond on selline, kus neil on head võimalused individuaalselt oma elujärge parandada ja eesmärke saavutada, siis valivad nad Ülalesitatud valem sobib V väärtuse arvutamiseks vähemusrühma sotsiaalse liikuvuse strateegia, s.t üritavad teha karjääri ja tõusta puhul, s.t siis, kui tajutud rahvustevaheline jõuvahekord on ne- ühiskondlikus hierarhias kõrgemale, millega sageli kaasneb su- gatiivne väärtus (PSD < 0). Enamusrühmadel on PSD ena- landumine domineerivasse rühma. masti suurem kui null. Sellisel juhul tuleb valemis U ja R-i ko- Kui aga ühiskond on selline, et sotsiaalne liikuvus on pärsitud had vahetada, et nende mõju V väärtusele oleks kooskõlas nende kas klassi-, kasti-, rassi-, rahvuslike või keelepiiride jäikuse tõttu, mõjuga elujõulisusele. Sisuliselt on nii, et kõrge U vähendab siis jääb ainsaks lootuseks oma elujärge parandada kollektiivne elujõulisust, sest utilitaarsed inimesed lähtuvad rohkem isiklikust tegutsemine. Rahvustevahelise kontakti puhul taandub see valik kasust kui rahvuse üldistest huvidest. Et kõrge U vähendaks posi- küsimusele, kas on kasulikum oma staatuse tõstmiseks vahetada tiivset PSD väärtust, tuleb PSD-d U-ga jagada, mitte korrutada. identiteeti, s.t üritada sulanduda kõrgema staatusega rühma, või Rahvustevahelise distantsiga R on vastupidi: mida kõrgem on R-i võidelda kollektiivselt oma rühma staatuse ja elujärje parandamise väärtus, seda suletuma ja enesekesksema rühmaga on tegu. Seega eest. Hinnang, kas valida individuaalne või kollektiivne taktika, kõrge R suurendab elujõulisust. Kui P DS-i väärtus on nullist sõltub muude tegurite kõrval ka rahvustevahelisest distantsist. suurem, tuleb teda R-i väärtusega korrutada, et kasvav R suurendaks kokkuvõttes V väärtust. Enamusrühma jaoks võtab valem Rahvustevaheline distants R moodustub rassiliste, rahvuslike, järgmise kuju: keeleliste ja kultuurierinevuste summana. Mida suuremad on kahe rühma liikmete vahelised erinevused, seda keerulisem on rakendada sotsiaalse liikuvuse strateegiat oma elujärje parandamiseks, V = R((Smeie − Snemad) + D)/U sest vaatamata pingutustele ei ole võimalik oma päritoluidentiteeti siiski varjata ja see jääb paratamatult identiteedivahetust pärssima. Niisiis, mida suuremana tajub enamusrühm oma rahvuste- Seega, mida suurem on distants, seda suurem on ka kollektiivse vahelist distantsi R, seda kõrgem on tema V väärtus; mida tegutsemise motivatsioon (Ehala 2009c). Kui kahe rahvuse pro- suurem on U, seda madalam on V väärtus. Enamusrühma totüüpe tajutakse pigem sarnase kui erinevana, on ka identiteedi- V väärtusel on otsene mõju rahvustevahelistele suhetele ühiskon- vahetus võrdlemisi kerge, mistõttu inimesed eelistavad pigem sot- nas, samuti mõjutab see oluliselt vähemuste akulturatsiooni. See siaalse liikuvuse strateegiat kui riske, mis kaasnevad kollektiivsete tuleb lähemalt vaatluse alla uurimistulemusi tõlgendavas peatükis. strateegiate rakendamisega. R lisatakse valemisse järgmiselt: Et ülal esitatud elujõulisusemudelis esitatud hüpoteese kontrollida ja et mudelist saaks olla ka mingit praktilist kasu rahvustevahe- V = U((Smeie − Snemad)+ D)/R liste suhete iseloomustamisel, peaksid kõik teoreetilised muutujad olema kuidagi mõõdetavad. See temaatika on kõne all järgmises R väärtus mahub vahemikku 1... 2. Seega vähim distants, peatükis. s.t olukord, kui rühmaidentiteedi vahetamist ei takista mingid kultuurilised, keelelised ega rassilised takistused, ei mõjuta V väär- tust, sest ühega jagamine tulemust ei muuda. Suurima distantsi korral (R = 2) on aga elujõulisus tugevam, sest negatiivse arvu jagamine kahega annab tulemuseks kõrgema V väärtuse.

116 117 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

3. UURINGU METODOLOOGIA subjektiivse elujõulisuse küsimustikuga (Bourhis, Giles, Rosen- thal 1981; Landry, Allard, Henry 1996), milles algupäraselt oli 26 küsimust, kuid millest käesoleva küsimustiku jaoks va- 3.1. Elujõulisuse mõõtmine liti kakskümmend, kümme kummagi muutuja jaoks. Rahvuste- vahelise ebakõla mõõtmiseks koostati algupärane 10 küsimusest Kuigi etnolingvistilise elujõulisuse mõiste on intuitiivselt hästi koosnev küsimusteplokk, millest neli uuris rahvustevaheliste tajutav, ei ole sellealane uurimistöö siiski viinud ühtse ja laialt võimusuhete õiglust ja kuus usalduse määra välisrühma suhtes. tunnustatud tehnika väljatöötamiseni elujõulisuse mõõtmiseks. Selle küsimustiku koostamise ja testimise üksikasjad on esita- Põhiline metodoloogiline ülesanne seisneb selles, millisel viisil tud artiklites Zabrodskaja 2009 ning Ehala ja Zabrodskaja 2011a, uuritavate hoiakuid koguda nii, et seda oleks kerge väljendada üht- 2011b. Utilitaarsuse mõõtmiseks kasutati algupärast, just selle sel üldistatud skaalal ja matemaatilisel kujul, et oleks võimalik ar- uuringu jaoks väljatöötatud ja testitud 10-punktilist küsimustikku, vutada elujõulisuse indeks V . Et mudeli eelduste järgi on keele- ja millest kuus küsimust keskendus utilitaarsusele ja neli traditsio- identiteedivahetus üksikindiviidide individuaalsete käitumisaktide naalsusele. Küsimuste koostamise üksikasjad ja nende kontrol- kuhjuv tulemus, siis oleks oluline saada läbilõige erinevate ühis- limise viis on esitatud põhjalikumalt Ehala (2009a; s.a.) artikli- kondlike allrühmade esindajate hoiakutest. See eeldab kvantita- tes. Rahvustevahelist distantsi mõõdeti 20 küsimusest koosneva tiivset uurimismeetodit. küsimustikuga, mis jagunes kaheks temaatiliseks rühmaks. Esi- Üks parimaid uurimismeetodeid, mis vastab nendele algtin- mene koosnes kümnest küsimusest ja mõõtis vastajate keeleliste gimustele, on valikvastustega küsimustik, mis kasutab vastuste kontaktide võrgustikku (küsimused võeti üle Landry, Allardi ja märkimisel Likerti skaalasid∗ (vt Carrett, Coupland, Williams Henry (1996) mudelist). Keeliste kontaktide võrgustik väljendab 2003). Sama lähenemine on kasutusel ka klassikalistes subjek- inimese keelekasutuslikku paiknemist kahe ükskeelse suhtlemis- tiivse elujõulisuse uuringutes, nagu Bourhisi, Gilesi, Rosenthali viisi (emakeelse ja võõrkeelse) teljel. Teine rühm koosnes samuti (1981) ja Abramsi, Barkeri, Gilesi (2009) töödes. Seetõttu on Li- kümnest küsimusest ning väljendas vastaja enda ja välisrühma kul- kerti skaalasid kasutatud ka käesolevas uuringus. Et vähendada tuuriliste, religioossete, rassiliste ja suhtlusalaste erinevuste taju- üksikküsimuste sõnastuse võimalikku kõrvalmõju, kasutati iga mist. Küsimustik koostati mitme varasema analoogi põhjal (Ba- teguri mõõtmiseks kümnest küsimusest moodustatud temaatilist biker, Cox, Miller 1980; Fukurawa 1997; Chirkov, Lynch, Niwa rühma. Sellise küsimusterühma usaldusväärsust on võimalik sta- 2005; Shenkar 2001). tistiliste vahenditega kontrollida, mis omakorda aitab kontrollida küsimuse aluseks olevate teoreetiliste üldmõistete õigsust. Ühesõnaga, kui kümme küsimust, mis erinevas sõnastuses küsivad 3.2. Valimi koostamine ja uuringu teostus enam-vähem sama asja, näitavad kõrget omavahelist korrelat- siooni, siis võib teatud kindlusega väita, et see korrelatsioon tule- Loomulikult on käesolevas artiklis esitatud elujõulisuse mudel neb asjaolust, et kõik need kümme küsimust väljendavad inimese vaid teoreetiline hüpotees, mis vajab empiirilistes uuringutes kont- hoiakut nende küsimuste aluseks oleva üldisema nähtuse suhtes. rollimist ning vajaduse korral täiendamist ja muutmist. Siiski Mudeli eri osiseid kajastavad küsimusterühmad moodustati võimaldab mudel ka oma praegusel hüpoteetilisel kujul koguda olulist ja hästi võrreldavat materjali vähemusrahvuste kohta eri- järgmiselt. Muutujaid Smeie ja Snemad mõõdeti klassikalise nevates ühiskondades. Hea võimaluse niihästi teoreetilise mu- ∗Likerti skaala puhul hoiakute mõõtmiseks palutakse küsitletavatel deli testimiseks kui ka võrdlusuuringuks pakuvad Balti riigid, iga väidet hinnata 4-pallilisel skaalal: alati, enamasti, mõnikord või mitte sest need on mitme olulise teguri poolest sarnased: kõigis kunagi. Siinses käsitluses on skaalad olnud 6- ja 7-pallilised. Toim. neis on nõukoguliku päritoluga venekeelsed vähemused, mille

118 119 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala vähemusidentiteedi kujunemine algas Nõukogude Liidu lagu- 4. BALTI RIIKIDE RAHVUSRÜHMADE nemise järel (Laitin 1998; Vihalemm 1999, 2005; Vihalemm, ÜLDISELOOMUSTUS Masso 2003). Sarnase ajalookogemuse tõttu on ka nende riikide põhirahvuse identiteet iseseisvuse taastamise järel arene- Elujõulisus on keerukas kogum hoiakutest, mis peegeldavad te- nud rööbiti, kuid rahvuslike iseärasustega (vt Druviete 2000; gelikkust, kuid ei pruugi seda teha objektiivselt. Allpool annan Galbreath 2005). Samas on eri Balti riikide etnilises olukor- väikese ülevaate Balti riikide rahvusrühmade rahvastikulistest, ras ka olulisi iseärasusi, mis kindlasti mõjutavad neid ühiskondi kultuurilistest ja majandusnäitajatest, et luua uuringu tulemuste moodustavate rahvusrühmade elujõulisust — olgu selleks siis tõlgendamisele taustsüsteem. Järgnev on seega hinnang nende vähemusrühmade suhteline suurus või kultuurilised ja usulised rahvuste elujõule objektiivsete tunnussuuruste järgi. iseärasused (vt nt Aarelaid-Tart, Belobrovtseva 2004). Rahvastikunäitajatest toon ära absoluutarvud, osakaalu riigi Samuti on kõigi kolme Balti riigi sotsiokultuuriliste iseärasuste rahvastikust ning populatsiooni hajutatuse. Kultuurilistest näita- ja rahvussuhete eripära kohta olemas niihästi põhjalikke üksik- jatest vaatlen omakeelse hariduse olemasolu ja ulatust, omakeelse uurimusi (Lauristin, Heidmets 2002; Karklins 2000; Hogan- meedia olemasolu ja mitmekesisust ning kohaliku kultuurielu ela- Brun et al. 2009) kui ka kõrvutavaid käsitlusi (Rose 2000; Ve- vust ja üldist taset. Majandusnäitajate all annan hinnangu rah- tik 2002; Laitin 2003; Hogan-Brun 2005). See annab suu- vusrühma liikmete üldisele majanduslikule heaolule, etnilise taus- repärase taustaandmestiku, et kontrollida Ehala (2005, 2009c) taga majanduse tugevusele ning rahvusrühma üldisele poliitilisele esitatud etnolingvistilise mudeli kehtivust. Teisest küljest pakub organiseeritusele. võrdlusuuring seni kasutamata võimalust vaadelda kolme Balti riigi vähemuste identiteedi muutumist, neis toimuvaid sulandu- 4.1. Eesti vaid ja eristuvaid protsesse ühtse uurimismetoodika abil, mis edukaks osutudes annab varasemate uuringutega võrreldes täpsemaid Eestis elas 2010. aastal 1 340 000 inimest. Eesti uuringus on ja süstematiseeritumaid võrdlusandmeid. vaatluse all eestlased ja Eesti venelaskond. Kuigi viimane koos- Andmete kogumiseks korraldati aastatel 2008–2010 ulatuslik neb venelaste kõrval paljude teiste rahvuste esindajatest, pole kvantitatiivne uuring Eestis, Leedus ja Lätis. Eesti valimisse kuu- käesoleva uuringu seisukohast otstarbekas neid täpsemalt eristada. lus 460 vene ja 538 eesti emakeelega isikut vanuses 15–75 aastat. Ülevaatlikkuse huvides on võrdlus esitatud tabeli kujul (vt tabel 1) Valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et erinevatest Eesti kee- ning järgneb ka lühike tekstiline kokkuvõte. lekeskkondadest (Ida-Virumaa linnadest, Tallinnast, teistest Eesti Tabeli kokkuvõtteks võib öelda, et venelaste osakaal Eesti rah- linnadest ja maapiirkondadest) oleks kvantitatiivuuringu jaoks va- vastikus on suur ja nad paiknevad võrdlemisi kompaktselt — vaid jalik hulk mõlema emakeelega vastajaid. Leedus kuulus valimisse 20% on tugevalt hajutatud eestikeelsetes keelekeskkondades. Ida- 230 vene, 270 poola ja 400 leedu emakeelega vastajat, Läti vali- Virumaal, kus venelaste tihedus on suur, elab vaid kolmandik ve- mis oli 406 vene, 419 läti ja 200 latgali emakeelega isikut. Ka nekeelsest elanikkonnast, samas on see piirkond majanduslikult Leedu ja Läti valimi koostamisel arvestati, et esindatud oleks eri- keskmisest nõrgem (RAEE 2010). Kuigi omakeelne haridus on neva keelekeskkonnaga piirkonnad. Andmeid kogusid kolme riigi laiaulatuslik, annab tunda kohaliku omakeelse kultuurielu nõrkus, uuringuﬁrmad. eriti Venemaaga võrreldes. Kokkuvõttes, venelaste rahvastikuli- sed näitajad on head, kuid majanduslik nõrkus ei ole soodustanud kultuurilist ja poliitilist aktiivsust.

120 121 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

Tabel 1 Tabel 2 EESTI SUUREMATE RAHVUSRÜHMADE ÜLDISELOOMUSTUS LÄTI SUUREMATE RAHVUSRÜHMADE ÜLDISELOOMUSTUS

Eestlased Venelased Lätlased Venelased Latgalid (koos latgalitega) Arvukus 922 000 397 000 Arvukus 1335000 818000 150000 Proportsioon 69% 29% Proportsioon59% 36% 7% Hajutatus 2% hajutatult Ida-Virumaa lin- 130 000 ehk 33% kõrge etni- nades, 215 000 ehk 23% lise tihedusega Ida-Virumaa Hajutatus Riias vähemuses (42%), Venelased domineerivad Kuni 60 000 elab Lat- samuti Daugavpilsis Läti kahes suuremas lin- gale piirkonnas (40% segaasustusega Tallinnas, 75% linnades, 185 000 ehk 47% (15%) ja R¯ezeknes (45%),nas: 387 000 ehk 47% sealsest elanikkonnast). kõrge etnilise tihedusega üle- segaasustusega Tallinnas, üle- väiksemates linnades ja elab Riias (55% linna Ülejäänud elavad haju- jäänud Eestis jäänud 20% hajutatult mujal maapiirkondades ülekaa- elanikkonnast), tatult mujal Lätis Eestis lus 88 000 ehk 11% elab Haridus Omakeelne kõrgetasemeline Omakeelne põhiharidus ja osa- Daugavpilsis (85% linna haridus kõigil haridusastmeil line keskharidus. Omakeelne elanikkonnast) ja kõigis valdkondades kõrgharidus vähestel eriala- Haridus Omakeelne kõrgetaseme-Omakeelne põhiharidus Omakeelne haridus pea- del line haridus kõigil hari- ja osaline keskharidus. aegu puudub: latgali keel Meedia Laia valikuga omakeelne Piiratud valikuga kohalik ve- dusastmeil ja kõigis vald- Omakeelne kõrgharidus on õppeainena 7 koolis trüki-, elektrooniline ja nekeelne meedia, lisaks väga kondades paljudel erialadel Latgalias audio-visuaalne meedia laia valikuga heatasemeline Meedia Laia valikuga omakeelne Hea valikuga omakeelne Väga nõrk: oma ajaleht Vene meedia trüki-, elektrooniline ja trüki-, elektrooniline ja ja pool tundi raadiosaa- Kultuurielu Laiaulatuslik ja rikas kultuu- Piiratud valikuga kohalik oma- audiovisuaalne meedia audiovisuaalne meedia. teid nädalas Lisaks Venemaa meedia- rielu keelne kultuurielu kanalid Jõukus Kõrgem sissetulek riigi kesk- Madalam sissetulek riigi kesk- Kultuurielu Laiaulatuslik ja rikas kul- Arvestatav kohalik oma- Toimub üritusi ja juma- misega võrreldes misega võrreldes tuurielu keelne kultuurielu lateenistusi Majandusvõim Tugev esindatus Eesti majan- Nõrk esindatus Eesti majan- Jõukus Keskmine Keskmisest jõukam Alla keskmise duses duses, välja arvatud Majandusvõim Keskmine Arvestatav Alla keskmise Ida-Virumaal Organiseeritus Hästi organiseerunud Hästi organiseerunud Kitsas aktivistide võrgus- Organiseeritus Poliitiliselt tugevasti organi- Poliitiliselt nõrgalt organisee- tik seerunud runud gev rahvusrühm, mis ei jää oma mõjukuselt ja suuruselt palju 4.2. Läti alla lätlastele. Lätlased on küll arvulises ülekaalus, kuid suur osa lätlastest elab maapiirkondades ning on majanduslikult halvemal Lätis elas 2007. aastal 2 281 000 inimest. Läti ülevaates on lätlaste elujärjel kui linliku elulaadiga venelased. Jõujooni aitab tasakaa- andmed esimeses tulbas esitatud koos latgalitega, et võrdlus vene- lustada lätlaste domineerimine Läti riiklikus poliitikas. Latgalid laskonnaga oleks täpne. Latgalite suhtarv on aga arvutatud riigi on üsna väiksearvuline kogukond, mis liiatigi on tugevasti haju- ülejäänud rahvastiku suhtes. Andmed pärinevad allikatest Joma, tatud. Ka oma ajaloolisel asualal on ta vähemuses. Kultuurili- Merˇzs (2008) ning Marten, Suplinska,ˇ Lazdi¸na (2009). selt ja majanduslikult on latgalite kogukond nõrk. Objektiivsete Lätis moodustavad venelased üle kolmandiku Läti elanikkon- näitajate järgi on tegemist tugevasti ohustatud keelega. Latgali nast ja on ülekaalus pealinnas ning suuremates linnades. Peale kultuuriline identiteet on mõnevõrra tugevam, osalt tänu seotusele selle on Läti venelased majanduslikult aktiivsed ja keskmisest pa- katoliiklusega. remal elujärjel. Seda toetab võrdlemisi hea kultuuriline ja poliitiline organiseeritus. Eelnevat arvestades on Läti venelased tu-

122 123 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

Tabel 3 tatud, suurem osa neist elab Vilniuses, kus nad siiski moodus- LEEDU SUUREMATE RAHVUSRÜHMADE ÜLDISELOOMUSTUS tavad vaid 20% elanikkonnast. Kuigi vene meedia on Leedus laialt kättesaadav ja tegutsevad venekeelsed koolid, eelistab ena- Leedulased Venelased Poolakad mik venelasi siiski leedu koole ja kultuurielu. Venelaste poliitiline Arvukus 2835000 267000 233000 organiseeritus on nõrk erinevalt poolakatest, kes on poliitiliselt ja Proportsioon85% 8% 7% kultuuriliselt organiseerunud. Hajutatus Leedulased on suures üle-Umbes 108 000 inimest Üle poole poolakatest kaalus suuremas osas rii- ehk 40% venelastest elab elab maapiirkondades. Seega, kokkuvõttes võib öelda, et põhirahvused on Balti riiki- gist, välja arvatud Kagu- Vilniuses, kus nad moo- Vilniuse ümbruses on des etnolingvistiliselt kestlikud, mõningaid probleeme kultuurilise ja Lõuna-Leedus (alla dustavad 20% elanikkon- poolakate osakaal 61% 40%). Vilniuses on lee- nast. Visaginases elab ja Salˇcininkaiˇ rajoonis ja keelelise domineerimisega on lätlastel. Venekeelsetest kogu- dulaste osakaal 59% umbes 23 000 venelast, 78%. Vilniuses elab um- kondadest suurim asub Lätis ning tal on arvestatav kultuuriline, mis moodustab 75% selle bes 100 000 poolakat, majanduslik ja keeleline mõju riigis. Suuruselt teine venelaste linna elanikkonnast nad moodustavad linna elanikkonnast 19% rühm on Eestis, kuid see on majanduslikult ja poliitiliselt nõrgem Haridus Omakeelne kõrgetaseme-Omakeelne üldharidus ta-Omakeelne üldharidus ta- kui Läti venelased. Samas on tegu geograaﬁliselt üsna kompaktse line haridus kõigil hari- gatud, kuid lapsevanemadgatud. Mõnedel eriala- kogukonnaga, mis toetab nende püsimist. Leedu venelaskond on dusastmeil ja kõigis vald- eelistavad leedu koole del kõrghariduse võima- kondades lus väikseim ja üsna hajutatud, mistõttu ta on palju nõrgem kui Eesti Meedia Laia valikuga omakeelne Omakeelne trükimeedia Omakeelne trükimeedia venelaste kogukond. Arvestades ajaloolisi juuri ja kompaktset trüki-, elektrooniline ja ja raadioprogrammid, Ve-ja raadioprogrammid, asustust Vilniuses ning selle ümbruses, võib poolakaid Leedus pi- audiovisuaalne meedia ne telekanalid laialdaselt Poola telekanalid kätte- kättesaadavad saadavad dada venelastest tugevamaks, kuigi neid on arvuliselt vähem. Seda Kultuurielu Laiaulatuslik ja rikas kul- Piiratud valikuga koha- Piiratud valikuga koha- korvab märgatav poliitiline ja kultuuriline organiseeritus. Nõrgim tuurielu lik omakeelne kultuuri- lik omakeelne kultuuri- Balti riikide siin käsitletud vähemustest on kahtlemata latgali ko- elu elu Jõukus Keskmine Alla keskmise Alla keskmise gukond, mis on väga väike, hajutatud ja täiesti kakskeelne. Seda Majandus- Arvestatav Alla keskmise Alla keskmise võiks tugevuselt võrrelda võrukeelse kogukonnaga Eestis. võim Organisee- Poliitiliselt hästi organi- Poliitiliselt organiseeru- Poliitiliselt organiseeri- ritus seeritud mata tud 5. UURINGU TULEMUSED

4.3. Leedu Käesolevas peatükis on tulemused esitatud kõigepealt teoreetilise mudeli üksiktegurite (PSD, D, U ja R) kaupa, seejärel on esile Leedu rahvaarv on hinnangute järgi 3 336 000 inimest, kuid välja- toodud elujõulisus (V ). Iga teguri juures on lühidalt tutvustatud ka rände tõttu võib olla väiksemgi. Alltoodud andmed pärinevad seda tegurit mõõtvate küsimuste sisu ja statistilisi usaldusväärsuse Wikipediast ja ülevaateteosest Hogan-Brun et al. (2009). näitajaid. Leedu on Balti riikidest rahvuslikult koosseisult kõige selge- malt rahvusriik: põlisrahvuse osakaal on väga suur ning ükski 5.1. Tajutud rahvustevaheline jõuvahekord vähemus ei ületa 10% rahvastikust. Selline üldpilt ei kehti siiski Kagu- ja Lõuna-Leedus, kaasa arvatud pealinnas Vilniuses, mis PSD küsimustik koosnes 20 küsimusest, millest kümme hin- on üsna selgelt mitmerahvuseline. Vilniuse ümbruse maapiirkon- das vastaja siserühma (Smeie) ja kümme välisrühma (Snemad) ta- nad on aga suures osas poolakeelse rahvastikuga. See tähendab, jutud tugevust. Sise- ja välisrühma küsimused olid paralleelse et Leedu poolakad elavad territoriaalselt üsna kompaktselt, mis sõnastusega, näiteks Kui kõrgelt on eesti kultuur ja traditsioo- toetab nende kestlikkust. Venelased seevastu on rohkem haju- nid hinnatud Eesti ühiskonnas? Kui kõrgelt on Eesti venekeel-

124 125 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala sete kultuur ja traditsioonid hinnatud Eesti ühiskonnas?, ja need Tabel 4 olid esitatud vastajatele vaheldumisi. Küsimusi oli kultuuri, HINNANGUD RAHVUSRÜHMADE TUGEVUSELE keele, meedia ja hariduse taseme, ulatuse ja tulevikuväljavaadete Eesti Läti Leedu Eest- Vene- Lät- Vene- Lat- Leedu- Vene- Poola- kohta; rahvusliku kultuuri- ja majanduseliidi arvukuse ja esile- lased lased lased lased galid lased lased kad küündivuse kohta; rahvastiku suuruse ja jõukuse kohta. Läti ja Leedu uuringus, kus vaatluse all oli kolm rahvastikurühma, Smeie 0,72 0,45 0,66 0,51 0,44 0,74 0,49 0,50 Snemad 0,49 0,74 0,55 0,70 0,72 0,54 0,78 0,79 oli selles küsimusplokis 30 küsimust, s.t kümme küsimust veel Snemad2 0,35 0,35 0,54 0,44 0,43 0,50 teise välisrühma (Snemad2) kohta, näiteks latgalite küsimustikus olid küsimused vaheldumisi latgali (Smeie), läti (Snemad) ja vene (Snemad2) tugevuse kohta. Analüüsides rahvusrühmade enesehinnangut (Smeie), võib Küsimusrühmade usaldusväärsuse hindamiseks kasutati Cron- ootuspärasena märkida leedulaste kõrgeimat enesehinnan- bachi alfat, mis näitab, kui kõrge on skaalat moodustavate muu- gut (0,74), millest ei jää palju maha eestlaste enesehinnang (0,72); tujate omavaheline korrelatsioon, nn sisemine ühtsus. Alfa mak- lätlaste hinnang oma rühma tugevusele on aga juba madalam (0,66). simumväärtus on 1, skaala sisemist ühtsus peetakse heaks, kui On raske hinnata, kuivõrd täpselt need enesehinnangud kajasta- alfa väärtus on suurem kui 0,7 (Cronbach 1971). Kõrge sise- vad tegelikku olukorda, s.t kui objektiivsed nad on. Võiks ehk mine ühtsus võimaldab rühma üksikküsimuste tulemuste põhjal arvata, et lätlased tunnevad end nõrgemini, kui selleks on põhjust, arvutada keskmise, millega moodustub vastuste ulatust märkiv kuid eesmärk ei ole anda hinnangut taju objektiivsusele. Vara- skaala. Kõik uuringu aluseks olevad teoreetilised muutujad eel- semad etnolingvistilise elujõulisuse uuringud on sageli toonud davad skaala kasutamist, seetõttu on kõikidel juhtudel mõõdetud esile ühiskondliku taju kõrvalekaldeid objektiivsest (vt Harwood, küsimusteplokkide sisemist ühtsust. Skaala kasutamine on ka Giles, Bourhis 1994) kas siis oma rühma ülehindamise või alahin- põhjuseks, miks alljärgnevalt ei tooda välja tulemusi üksikküsi- damise suunal. Olgu millised tahes, need hinnangud väljendavad muste kohta, vaid kirjeldatakse küsimustiku sisu ning edasises ühiskonnas valitsevaid hoiakuid ja sellisena mõjutavad nad rühma võrdluses kasutatakse vaid küsimusterühma keskmist tulemust. elujõulisust. Rahvustevahelise jõuvahekorra skaalade Cronbachi alfad on Vaatleme nüüd hinnangut välisrühmale (Snemad). Balti rii- üldiselt kõigis osauuringutes väga kõrged: kahekümne kahest kide põhirahvuste küsimustikes on selleks kohalikud venela- skaalast kaheksateistkümne puhul on alfa väärtused üle 0,7. Kaks sed, vähemuste küsimustikes põhirahvus. Võiks eeldada, et skaalat on veidi alla 0,7 (lätlaste hinnang venelaste kohta — 0,679, Läti venelaskond on tugevaim, seejärel tuleks Eesti venelas- latgalite kohta — 0,683) ja vaid kahe on puhul alfa väärtus ma- kond ning nõrgimaks võiks pidada Leedu vene kogukonda. Kui dal (Leedu venelaste hinnang leedulaste tugevuse kohta (0,571) ja vaadata põhirahvaste hinnanguid, siis see on vaid osalt objek- latgalite hinnang venelaste kohta (0,641)). tiivne. Lätlased peavad oma venelaskonda tugevaimaks Balti riiki- Et kõrvalekalded ei olnud suured, siis on kõigi küsimuserüh- des (0,55), mida võib pidada tegelikkusele vastavaks. Samas eest- made puhul arvutatud keskmised. Selleks et arvudest oleks ker- lased peavad Eesti venelaskonda silmapaistvalt nõrgaks (0,49). gem aru saada, on need viidud üle esialgsest skaalast (1 — väga tu- Kui oletada, et eestlastegi hinnang on enam-vähem realistlik, gev ... 7 — väga nõrk) standardsele skaalale (0 — väga nõrk ... siis leedulased hindavad oma venelaskonda ilmselgelt üle (0,54), 1 — väga tugev). Seega siis võiks iga sellist avaldust vaadata s.t peaaegu sama tugevaks kui lätlased oma venelaskonda. Rea- kui protsenti absoluutsest tugevusest (väärtus 1,0). Hinnangud listlikult võiks Leedu venelaskonda hinnata ehk sama tugevaks rühmade tugevusele on esitatud tabelis 4. kui Leedu poolakeelset kogukonda, mida leedulased aga hindavad palju nõrgemaks (0,44).

126 127 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

Tabel 5 Nende andmete puhul on huvitavaim see, et eestlased taju- RAHVUSTEVAHELINE JÕUVAHEKORD vad rahvustevahelist jõuvahekorda kohalike venelastega võrreldes kõige rohkem enda kasuks olevat, samas kui rahvastikuliste Eesti Läti Leedu Eest- Vene- Lät- Vene- Lat- Leedu- Vene- Poola- näitajate järgi peaks leedulastel see näitaja olema kõrgeim. Tule- lased lased lased lased galid lased lased kad mus on ilmselgelt tingitud sellest, et leedulased tajuvad oma vene- PSD 0,23 −0,29 0,11 −0,19 −0,28 0,20 −0,29 −0.29 laskonda üllatavalt tugevana (0,54). Et saada täpsemat ettekuju- PSD2 0,31 0,16 −0,10 0,30 0,06 0,00 tust, millest see tuleb, tuleks pöörduda selles osas üksikküsimuste analüüsi juurde. Leedulaste hinnang oma rahvuse tugevusele eri küsimuste Kui vaadata vähemuste hinnanguid põhirahvustele, siis kõik lõikes kõikus vahemikus 0,96 (Kui palju on leedu keel kasutusel kolm venelaskonda hindavad oma põhirahvust tugevamalt, kui Leedu meedias) kuni 0,58 (Kas leedulaste arvukus kasvab või need on end ise hinnanud: leedulasi hinnatakse tugevaimaks (0,78), kahaneb). Ilmnes, et leedulased hindasid oma rahvust tugevaks eestlasi mõnevõrra nõrgemaks (0,74) ja lätlasi nõrgimaks (0,70). leedu keele kasutuse, kultuuri ja majanduse poolest, aga nõrgemalt Poolakad hindavad leedulasi veelgi kõrgemalt (0,79), ka latgalid selles osas, kuivõrd väärtustatakse Leedus leedu kultuuri, kui ak- hindavad lätlasi tugevamaks (0,72) kui Läti venelased. tiivsed ja jõukad on leedulased ühiskonnas ning kui tugev on Leedu Informatiivsemaks kui rühmade tugevuse hindamine tuleks keel ja kultuur 20–30 aasta pärast. pidada tajutud rahvustevahelist jõuvahekorda (Smeie − Snemad). Venelaste tugevust Leedus hindasid leedulased mõne küsimuse See väljendab rahvusrühma taju oma kollektiivsest tugevusest puhul üsna kõrgelt. Kõige kõrgem hinnang anti vene keele kasu- ja mainest ühiskonnas (esitatud tabelis 5). Et rahvustevaheline tusele meedias (0,65) ja väärtustamisele (0,60) Leedu ühiskonnas, jõuvahekord on arvutatud lahutustehtega (Smeie − Snemad), siis kõige madalamaks hinnati Leedu vene kogukonna tugevust de- võib see kõikuda vahemikus −1 (väga palju nõrgem) ... + 1 (väga mograaﬁliselt (0,43) ja 30 aasta perspektiivis (0,40). Võrdluseks palju tugevam). Skaala nullpunkt tähistab, et rühmi tajutakse tuleks mainida, et eestlased hindasid venekeelse meedia levikut võrdsena. märkimisväärselt madalamalt (0,51) ja vene keele väärtustamist Tulemusi analüüsides torkab silma, et eestlased tajuvad end Eestis iseäranis madalalt (0,42). Lätlased märkisid venekeelese võrreldes venelastega kõige tugevamini (0,23), leedulased mõne- meedia levikut kõrgeimalt (0,70), kuid vene keele väärtustamist võrra nõrgemalt (0,20), eeskätt seetõttu, et nad peavad oma peaaegu sama madalalt kui eestlased (0,44). vene kogukonda küllalt tugevaks, ja lätlaste tulemus on mada- Kokkuvõtvalt võib siis öelda, et leedulaste võrdlemisi madal laim (0,11). Eriti omapärane on aga see, et kõik vähemusko- PSD venelaste suunal tuleneb venekeelse meedia laialdasest levi- gukonnad peale Läti venelaste tajuvad end oma põhirahvusega kust ja kasutusest, samuti vene keele üsna kõrgest väärtustamisest võrreldes sama nõrgalt (ligikaudu −0,29). Läti venelased tajuvad Leedus. See tulemus ei väljenda siis mitte niivõrd Leedu vene- end mõnevõrra tugevamana (−0,19), mis pole üllatav, arvestades laskonna tugevust, vaid Leedu mõningast suuremat Venemaa- et tegu on suurima vähemuskogukonnaga Balti riikides. orientatsiooni võrreldes Läti ja Eestiga. Osalt on see ilmselt tingi-

Tabeli 2 alumine rida (PSD2) näitab tajutud rahvustevahelist tud ka leedulaste väiksemast või puuduvast ohutundest vene keele jõuvahekorda vähemuste vahel. Nii tajuvad Leedu venelased ja ja venelaskonna suhtes. poolakad end enam-vähem võrdsena (0,06 ja 0,00) ning läti venelased ja latgalid, et vene kogukond on tugevam kui latgalid (0,16 ja −0,10). Lätlased tajuvad ennast latgalitest sama palju tugevamana (0,31) kui leedulased poolakatest (0,30).

128 9 129 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

5.2. Tajutud rahvustevaheline ebakõla Tabel 6 ÕIGLUSE JA UMBUSALDUSE TAJU (1 – madal ... 6 – kõrge)

Tajutud rahvustevahelise ebakõla mõõtmiseks koostati 17 väitest Eesti Läti Leedu koosnev küsimustik, milles kaheksa väidet mõõtis rahvustevahe- Eest- Vene- Lät- Vene- Lat- Leedu- Vene- Poola- liste võimusuhete õiglust ja üheksa väidet umbusaldust välisrühma lased lased lased lased galid lased lased kad suhtes. Kõik väited kasutasid vastusteks Likerti skaalasid (1 — Õiglus 4,78 2,78 4,43 2,31 3,36 4,80 3,77 3,90 nõustun täiesti, 2 — nõustun, 3 — pigem nõustun, 4 — pigem Umbusaldus 3,06 3,16 3,29 3,37 2,74 2,76 2,60 3,00 ei nõustu, 5 — ei nõustu, 6 — kindlasti ei nõustu). Küsimustiku Õiglus2 3,43 4,83 Umbusaldus2 2,21 3,32 kehtivust ja usaldusväärsust kontrolliti eeluuringus, milles osa- les 159 Tallinna ülikooli üliõpilast. Selle tulemuste põhjal ilmnes, et ainult neli väidet kaheksast koondusid õiglust väljendavaks Eesti venekeelsed on usaldusväärsed. Kaks väidet väljendasid ne- rühmaks ja kuus väidet üheksast umbusaldust väljendavaks rüh- gatiivsed hinnanguid, näiteks Eesti venekeelsed on agressiivsed. maks (vt Zabrodskaja 2009). Eeluuringu tulemuste põhjal moo- Sisemise ühtsuse testid näitasid, et umbusaldust mõõtvad dustati kümnest väitest koosnev ebakõlaküsimustik, millest neli küsimused olid kõigi osavalimite puhul väga kõrge sisemise üht- väidet puudutas õiglust ja kuus umbusaldust. Seda küsimustikku susega: Cronbachi alfa oli kõigil juhtudel kõrgem kui 0,72, neist kasutati kõigis kolmes uuringus põhirahvuse ja kohalike vene- pooltel juhtudel oli selle väärtus üle 0,80. Õigluse küsimustiku laste ebakõla mõõtmiseks. Poola ja latgali küsimustikus muudeti ühtsus kõikus eri osavalimite puhul rohkem, sest kasutusel oli õiglust puudutavaid väiteid nii, et need väljendaks kõige rohkem kolm erinevat küsimustikuvarianti. Läti ja Eesti uuringus olid päevakorral olevaid õigluse- ja võimuküsimusi nende vähemuste vaid ühe osavalimi Cronbachi alfa väärtus alla 0,7 — Eesti vene- seisukohast. laste valim, milles küsimusterühma alfa oli 0,665. Leedu uuringus Põhirahvuste ja vene küsimustike õiglust puudutavad väited ei olnud ühegi osavalimi puhul õigluse küsimustiku alfa üle 0,7. keskendusid vene keele staatusele riigis ja vene vähemuse õigla- Kolmel juhul oli see kõrgem kui 0,6 ja kõige madalam Leedu vene- sele kohtlemisele. Eesti uuringu väited olid näiteks sellised: Vene laste valimis — vaid 0,578. See näitab, et vene keele kui riigikeel peaks olema Eestis teine riigikeel. Venekeelse kogukonna olu- keele küsimus ei ole Leedus kuigi tihedalt seotud vene vähemuse kord Eestis vastab rahvusvahelistele normidele. Eesti riik järgib kohtlemisega, samuti näitas see, et poola keele kui riigikeele ja venekeelse kogukonna suhtes Euroopa demokraatlikke printsiipe. poola autonoomia küsimused ei ole võrdsel määral seotud õig- Lätis ja Leedus olid väited sama sõnastusega, muudetud oli vaid luse mõistega. Seega tuleks Leedu võrdlusandmetesse suhtuda riigi nimetust. Poola küsimustikus oli poola keele kui teise rii- järgnevas analüüsis veidi ettevaatlikult. gikeele väitele lisaks väide: Vilnius ja seda ümbritsev piirkond Õigluse ja umbusalduse võrdlusandmed on esitatud tabelis 6. peaks olema Poola autonoomne piirkond. Latgali küsimustikus Lätis ja Leedus on põhirahvusel antud kaks tulemust, esimene oli riigikeele asemel väide: Latgali keelel peaks olema regionaal- väljendab muutujaid vene vähemuse suhtes, teised kaks rida teise keele staatus. Lisaks olid veel väited Läti peaks tagama latgali- vähemuse (poola või latgali) suhtes. Skaala ulatus on vahemikus keelse hariduse Latgales ning Latgale peaks saama autonoomse 1... 6. piirkonna staatuse. Õigluse ja usalduse tulemusi analüüsides ilmneb, et Balti rii- Umbusaldust mõõtvad väited olid sama sõnastusega kõigis kide põhirahvused tajuvad olukorda kõige õiglasemana: kõige küsimustiku variantides. Neli väidet väljendas positiivseid oma- kõrgemad õigluse näitajad on leedulastel, eriti poola vähemuse dusi, näiteks Eesti venekeelsed on kaasinimeste suhtes abivalmid. suhtes (4,83), kõige madalamad lätlastel, eriti latgali vähemuse

130 131 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

Tabel 7 mist ka lihtsalt sooviga väljendada ühiskondlikult vastuvõetavaks BALTI RIIKIDE RAHVUSRÜHMADE tunnistatud hoiakuid, osalt kindlasti väljendub selles Balti rii- VASTASTIKUSE EBAKÕLA (D) NÄITAJAD kidele iseloomulik rohujuure tasandi vaenu puudumine eri rahvustest inimeste vahel. Sarnast hoiakut on näiteks Transilvaa- Meie → Nemad D nia mitmerahvuselises keelekeskkonnas täheldanud ja üksikasja- vene → läti 0,15 likult kirjeldanud Rogers Brubaker et al. (2006). Kui umbusal- leedu → poola 0,14 duse näitajatest midagi välja tuua, siis tasuks nimetada leedulaste eesti → vene 0,12 võrdlemisi kõrgeid näitajaid poolakate suhtes (3,32) võrrelduna läti → vene 0,10 poolakate näitajatega leedulaste suhtes (3,0), samuti Läti vene- leedu → vene 0,07 laste (3,37) ja lätlaste (3,29) üsna kõrgeid näitajaid vastastikku. vene → eesti 0,06 Tulemused ilmestavad selgelt Läti rahvustevahelise olukorra kõige latgali → läti −0,04 suuremat pingestatust teiste Balti riikidega võrreldes. poola → leedu −0,06 Et üldistada õigluse ja umbusalduse näitajaid üheks üldi- → − vene leedu 0,09 seks näitajaks — tajutud rahvustevaheliseks ebakõlaks , viidi läti → latgali −0,09 D mõlemad näitajad skaalale 0... 1 ja kombineeriti nii, et neutraalne hoiak (s.t negatiivsete ja positiivsete tunnete puudumine) ühitati suhtes (3,43). Need tulemused ei ole üllatavad, sest eks väljenda skaala nullpunktiga (metoodika kohta vt täpsemalt Ehala, Zab- ju Balti rahvusriiklik korraldus põhirahvuste arusaama oma ühis- rodskaja 2011b). Nende teisenduste tulemusel ulatub D skaala konna olemusest. Suhteliselt madal näitaja latgalite puhul osutab −0,25-st, mis väljendab suurimat positiivset suhtumist, kuni läti vastajate üsna soosivale suhtumisele latgali keele laiemasse +0,75-ni, mis väljendab maksimaalset ebakõla. Nullpunkt, nagu tunnustatusse ja kasutamisse, mis näib olevat isegi mõnevõrra öeldud, väljendab neutraalset suhtumist. Tabelis 7 on toodud vastuolus Läti ametliku keelepoliitika üsna jäiga suhtumisega lat- kõik D väärtused pingerea järjekorras alates kõige kõrgemast kuni gali keele staatuse tõstmisse. kõige madalamani (nool näitab, millise rühma ebakõla millise Võrreldes põhirahvustega on Balti riikide vähemuste suhtu- rühma suhtes D väärtus kajastab). mine rahvustevaheliste võimusuhete õiglusse oma riigis mada- Nagu tabelist ilmneb, tajuvad rahvustevahelist ebakõla kõige lam. Kõige madalam on see Läti venelaste hinnangutes (2,31) ja rohkem Läti venelased lätlaste ja leedulased leedu poolakeelse kõrgeim Leedu vähemuste hinnangutes (venelastel 3,77 ja poola- vähemuse suhtes. Arvestades poolakate kogukonna väiksust ja katel 3,9). Ka latgalite hinnang (3,36) on lähedal neutraalsele hin- sõbralikku suhtumist leedulastesse (−0,06), on see näitaja mõneti nangule skaala keskpunktis (3,5). Seega võib öelda, et väikesed üllatuslik ja kajastab ilmselt leedulaste tundlikkust oma territo- vähemused (poolakad, Leedu venelased) tajuvad rahvustevahe- riaalse terviklikkuse teemal suhetes Poolaga. Mõnevõrra ülla- lisi suhteid oma riigis õiglasena või peaaegu õiglasena (latga- tuslik on ka Eesti venelaste võrdlemisi madal keskmine ebakõla. lid). Suured vene vähemused Eestis ja Lätis aga tajuvad seda Küllaltki ootuspäraseks võib pidada väikeste vähemuste positiiv- märkimisväärselt ebaõiglasena, eelkõige arvates, et vene keel seid hoiakuid enamuse suhtes. Selles väljendub nn välisrühma peaks olema riigis ametlik keel. eelistamine (outgroup favouritism, vt Sachdev, Bourhis 1991; Jost, Analüüsides umbusalduse näitajaid, tuleb märkida, et kõigil Banaji, Nosek 2004; Batalha, Akrami, Ekehammar 2007), mida juhtudel jääb see alla 3,5, mis tähistab neutraalset suhtumist skaa- üldiselt seostatakse sooviga sulanduda. Lätlaste kui enamusrühma lal. Seega iga rahva puhul väljendab keskmine tulemus usaldus- positiivne suhtumine latgalitesse väljendab kindlasti poolehoidu likku suhtumist välisrühma liikmetesse. Osalt võib siin olla tege- latgali keele suuremale tunnustamisele.

132 133 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

5.3. Utilitaarsus Tabel 8 UTILITAARSUS JA TRADITSIONAALSUS Rahvusrühma utilitaarsuse ja traditsionaalsuse hindamiseks koos- BALTI RIIKIDE RAHVUSRÜHMADES tati 14 väitest koosnev küsimustik, milles seitse väidet puudu- Eesti Läti Leedu tasid utilitaarsust ja seitse traditsionaalsust. Küsimustiku üles- Eest- Vene- Lät- Vene- Lat- Leedu- Vene- Poola- ehitus järgib Shalom H. Schwartzi et al. (2001) väärtuste port- lased lased lased lased galid lased lased kad reeküsimustikku (Portrait Values Questionnaire), milles palu- Utili- takse uuringus osalejatel märkida kuueastmelisel Likerti skaalal, taarsus 3,55 3,47 3,48 3,59 3,81 3,86 3,63 3,74 kuivõrd nad sarnanevad väites kujutatud isikuga (1 — täiesti eri- Traditsio- naalsus 4,58 4,26 4,20 3,99 4,53 4,71 4,35 4,45 nev ... 6 — väga sarnane). Utilitaarsust puudutavad väited olid näiteks sellised: Ta on avatud kõigele uuele. Ta leiab, et traditsioonilised eluviisid ja väärtushinnangud ei sobi kaasaegse kiire kuueastmeline (1... 6), kus 1 tähistab utilitaarsuse või traditsio- eluga kokku. Traditsionaalsust puudutavad väited olid näiteks: Ta naalsuse madalaimat taset ja 6 kõrgeimat. peab oluliseks kanda edasi oma esivanemate kultuuri. Talle on Andmete võrdlus näitab, et Eesti ja Läti suuremad rah- tähtis, et tema lapsed väärtustaksid kombeid ja tavasid. vused on võrdlemisi tasakaalustatud utilitaarsusega (keskväärtus Et testida küsimustikku, korraldati kaks eeluuringut Tallinna on lähedane neutraalsele punktile 3,5), latgalid ja Leedu rah- ülikooli üliõpilaste seas. Tulemuste põhjal mõõdeti skaalade usal- vusrühmad aga näitavad üles selget kaldumist utilitaarsusele. dusväärsust ja sisemist faktorstruktuuri. Ilmnes, et väited koon- Nende tulemuste põhjal võiks ennustada, et inimeste väljaränne dusid kahte eraldi mõistelisse rühma, nagu küsimustiku koosta- Leedust puhtpraktilistel põhjustel (näiteks majanduslikel) võiks misel oli kavandatud, samas ei olnud nende vahel olulist korre- olla laiaulatuslikum kui Eestist või Lätist. Statistilised andmed latsiooni. See tähendab, et utilitaarsus ja traditsionaalsus ei moo- kinnitavadki, et sellal kui Leedust on pärast ühinemist Euroopa dusta ühe skaala kaht äärmuspunkti, vaid tegu on kahe eraldi skaa- Liiduga lahkunud 400 000 inimest ehk 12% Leedu rahvastikust, laga, mille vahel seos puudub. Eeluuringu analüüsi põhjal valiti on Eestis sama näitaja vaid 1% (Vistesen, Markkenen 2010) ning esialgsest küsimustikust kümme väidet, millest kuus mõõtis utili- Lätis umbes samas suurusjärgus Eestiga (Rump¯ıte 2010). Tei- taarsust ja neli traditsionaalsust. sest küljest iseloomustab aga leedulasi ka Balti riikide rahvustest Põhiuuringu tulemused kinnitasid mõlema küsimustiku sise- kõige kõrgem traditsionaalsuse määr. Tõenäoliselt tasakaalus- mist ühtsust. Traditsionaalsuse skaalade Cronbachi alfa väärtus tab see kõrget utilitaarsust, võimaldades leedulastel säilitada oma olid kõigil juhtudel 0,7 või kõrgem, utilitaarsuse skaala oli üle 0,7 kultuurilist identiteeti, isegi kui nad pragmaatilistest motiividest Läti ja Eesti rahvusrühmade puhul, Leedu uuringus aga mõnevõrra lähtudes nõrgendavad sidemeid oma kultuurikeskkonnaga. Sa- madalam: leedulaste puhul 0,573, leedu venelastel 0,636 ja poola- mas tuleb märkida, et traditsionaalsuse määr on kõigi Balti riikide katel 0,639. Miks küsimustik Leedus madalamat sisemist ühtsust rahvuste puhul selgelt kõrgem skaala neutraalsest väärtusest 3,5. näitas, vajaks üksikasjalikumat kvalitatiivuuringut. Siiski ei olnud Kõige madalam on see Läti venelaste puhul (3,99). Leedu uuringus alfa väärtused nii madalad, et keskväärtuse arvu- Võrdlemisi kõrged väärtused traditsionaalsuse skaalal ning tamine muutuks mõttetuks. Mõnevõrra tuleks nende tulemuste väiksed erinevused tähendavad seda, et sulandumist ja keelevahe- tõlgendamisel, eriti teise Balti riikidega võrdlemisel, olla siiski tust soosivaid väärtushinnanguid väljendava U-indeksi väärtused ettevaatlik. jäävad kõigil juhtudel selgelt kultuuri ja keelt säilitavale poolele. Utilitaarsuse ja traditsionaalsuse küsimuste rühmade kesk- Nagu peatükis 2.3 selgitatud, väljendab U-indeks utilitaarsuse ja miste väärtuste võrdlusandmed on esitatud tabelis 8. Skaala on traditsionaalsuse vahet. Siin oleme skaalat tõstnud nii, et mak-

134 135 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala simaalse traditsionaalsuse ja täiesti puuduva utilitaarsuse korral 5.4. Rahvustevaheline distants U = 0, nende kahe väärtusrühma tasakaalustatuse korral U = 1 ning suurima utilitaarsuse ja täiesti puuduva traditsionaalsuse pu- Rahvustevahelise distantsi muutuja R jaguneb kaheks osiseks: hul U = 2. Tabelis 9 on toodud kõik U-indeksi väärtused pingerea R , mis väljendab uuringus osaleja keelekasutuslikku kaugust järjekorras alates kõige utilitaarsemast kuni kõige traditsionaalse- 1 mõlemast rühmast, ja R2, mis väljendab vastaja hinnangut oma mani. kultuuridistantsile mõlemast rühmast.

Tabel 9 Keelekasutusliku distantsi R1 mõõtmiseks kasutati Landry, Al- lardi ja Henry (1996) keeleliste kontaktide võrgustiku küsimusti- BALTI RIIKIDE RAHVUSRÜHMADE kust kümmet küsimust, mis keskendusid keelekasutusele perekon- U-INDEKSI NÄITAJAD nas, sõprade ja töökaaslaste seas, ametnike ja teenindajatega su- heldes, meedia- ja kultuurikasutust, näiteks Mis keeles sa suhtled Etnos U oma sõpradega? Vastusevariandid olid antud seitsmeastmelisel Venelased Lätis 0,92 Likerti skaalal: 1 — ainult y keeles, 2 — põhiliselt y keeles, 3 — Venelased Leedus 0,86 Poolakad Leedus 0,86 rohkem y kui x keeles, 4 — y ja x keeles võrdselt, 5 — rohkem x Latgalid 0,86 kui y keeles, 6 — põhiliselt x keeles, 7 — ainult x keeles, lisatud oli Lätlased 0,85 veel üks valik: 8 — mõnes teises keeles. Seejuures oli y keelena Venelased Eestis 0,84 esitatud see keel, millisesse rahvastikurühma vastaja end liigitas, Leedulased 0,83 x keelena aga välisrühma (nemad) keel. Eesti küsimustikus oli Eestlased 0,79 vaid üks skaala (eesti-vene või vene-eesti, olenevalt rahvusest), Läti ja Leedu küsimustikus tuli igal vastajal määratleda oma kee- U-indeksi näitajate võrdlus annab tunnistust, et kõik Balti leline distants kahel skaalal, sest uuringus osalevaid rahvusrühmi riikide rahvused kalduvad traditsionaalsuse poole (U-indeksi oli kolm (läti, vene, latgali; leedu, vene, poola). Kõigil juhtudel väärtused alla 1,0). Kõige kõrgem on näitaja Läti venelaste pu- oli skaala sisemine ühtsus väga kõrge (Cronbachi alfa väärtused hul ja kõige madalam eestlastel. Samas on üllatav see, et üldine kõikjal üle 0,7). variatiivsus U-indeksis on eri rahvuste puhul äärmiselt väike — Kultuurilise kauguse R2 hindamiseks analüüsiti olemasole- kõigest 6% skaala ulatusest, kusjuures enamiku rahvuste puhul on vaid mudeleid (Babiker, Cox, Miller 1980; Fukurawa 1997; Chir- U-indeksi väärtused peaaegu võrdsed. Samas on huvitav märkida, kov, Lynch, Niwa 2005; Shenkar 2001) ja koostati nende alu- et U-indeksi standardhälbed jäid kõigil juhtudel 0,23 ja 0,29 va- sel kümnest küsimusest koosnev plokk, mis keskendus toitumise, hele, mis osutab, et rahvusrühmadesisene U-indeksi kõikuvus on rõivastuse, religiooni, mentaliteedi ning suhtlemistavade erine- oluliselt suurem kui rahvustevaheline erinevus. See tähendab, et vuste tajumisele. Küsimused olid näiteks sellised: Kui erine- kõigis rahvusrühmades on allrühmi, mis on teistest oluliselt utili- vad tunduvad Teile eestlased oma loomu poolest võrreldes Teie taarsemad või traditsionaalsemad. endaga? Kui erinevad tunduvad Teile eestlased oma usuliste tõekspidamiste poolest võrreldes Teie usuliste tõekspidamistega? Kui kerge on Teie hinnangul eestlastega tööalaselt (õpingutes) suhelda? Vastusevariandid olid antud seitsmeastmelisel Likerti skaalal, mis pakkus valikuid suurimast erinevusest või suhtle- misraskusest (1) kuni väikseimani (7). Selle küsimustiku sisemine ühtsus oli väga kõrge: enamikul juhtudel oli Cronbachi alfa

136 137 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala kõrgem kui 0,8, vaid neljal juhul oli see alla 0,8, kuid siiski kõrgem näitab seda, et enamikus suhtlusolukordades kasutavad nad roh- kui 0,75. kem enamuse keelt kui oma emakeelt (väärtus 0,5 vastab mõlema Mõlema R-komponendi kõrge sisemine ühtsus võimaldas ar- keele võrdsele kasutusele, alla selle viitab keelelisele sulandu- vutada indeksid R1 ja R2. Parema ülevaatlikkuse saamiseks viidi misele). Kui vaadata vähemuste vastastikust keelekasutust, siis kõik muutujad kõigepealt skaalale 0 (vähim distants) kuni 1 (suu- latgalid ja venelased vastastikku teineteise keelt ei kasuta, poola- rim distants). Tulemused on esitatud tabelis 10. Tabeli esimesed kad on aga vene keele suunal isegi veidi enam sulandunud (0,40) kaks rida väljendavad distantsi põhirahvusega, põhirahvuse puhul kui leedu keele suunal (0,41). aga venelaskonnaga. Kaks viimast rida annavad edasi põhirahvuse Võrreldes keelelise distantsiga tajutakse kultuuridistantsi Balti ja venekeelse vähemuse distantsi riigi teise vähemuse (latgali, riikide rahvuste vahel tunduvalt väiksemana, see on 0,5 või alla poola) suhtes ning viimaste distantsi põhirahvuse ja venelaste suh- selle. Huvitav on märkida, et Läti ja Eesti tulemused (0,5 lähedal) tes: on siiski Leedu tulemustest (0,4 lähedal) kõrgemad. Ilmselt kajastub siin Eesti ja Läti rahvustevahelise olukorra keerukam iseloom, Tabel 10 mis mõjutab vastajaid erinevusi teravamalt tajuma. Üsna teravalt UTILITAARSUS JA TRADITSIONAALSUS tajuvad oma erinevust lätlastest ka latgalid, mis on ilmselt oluline BALTI RIIKIDE RAHVUSRÜHMADES oma identiteedi eristamiseks läti rahvusidentiteedist, ning üllatus- likul kombel ka leedulased poolakatest (0,44), kuigi võiks eel- Eesti Läti Leedu Eest- Vene- Lät- Vene- Lat- Leedu- Vene- Poola- dada, et usulise sarnasuse tõttu võiks distantsi tajuda väiksemana lased lased lased lased galid lased lased kad kui venelastega. Ilmselt mõjutab siingi tulemust rahvustevahe-

R1 0,86 0,81 0,77 0,75 0,38 0,89 0,61 0,41 line ebakõla, mis leedulastel on poolakate suunal kõrgem kui R2 0,50 0,48 0,51 0,49 0,31 0,42 0,38 0,32 venelaste suunal. Leedu poolakad peavad end aga kultuuriliselt R1b 0,96 0,98 0,93 0,98 0,99 0,40 väga lähedaseks leedulastele (0,32), lähedasemaks kui venelas- R b 0,40 0,49 0,47 0,44 0,42 0,37 2 tele (0,37). Tundub seega, et Leedu poolakate identiteet ja selle dünaamika on üksjagu keerukas: see rahvusrühm on üsna tuge- Kui analüüsida R1 ehk keelekasutuse tulemusi põhirahvuste vasti sulandunud nii leedu kui ka vene keele suunal, tajub end väga puhul, siis ilmneb, et kõige suurem on distants latgali ja poola sarnasena leedulastega, samas kui leedulased ilmselt soovivad end suunal — enamik põhirahvuse esindajaid (vastavalt lätlasi ja lee- sellest sulanduvast rühmast distantseerida. dulasi) ei kasuta oma igapäevaelus neid keeli peaaegu üldse (R1 väärtused 0,96 ja 0,98). Vene keelt kasutavad lätlased, eestlased Et võtta arvesse niihästi keelelist kui ka kultuuridistantsi rah- ja leedulased mõnevõrra rohkem: lätlased enim (R = 0,77) ning vusrühmade vahel, arvutati R väärtus R1 ja R2 aritmeetilise kesk- 1 misena. Tabelis 11 on toodud kõigi rahvusrühmade vahelised leedulased vähim (R1 = 0,89). Venelaste puhul ilmnevad huvi- tavad erinevused: Leedu venelased kasutavad leedu keelt üsna distantsid, noole suund näitab, millise rühma suhtes on R väärtus esitatud. Taas väljendab suurimat distantsi väärtus 1, väikseimat 0. laialdaselt R1 = 0,61), Läti venelased läti keelt mõnevõrra vähem ning kõige vähem kasutavad riigikeelt Eesti venelased (R1 = 0,81). Tabeli 11 lühikokkuvõte on, et väikeste vähemuste suhtes (lat- Need näitajad väljendavad ilmekalt Ida-Viru venelaste isoleeritust, gali, poola) tajuvad teised rahvad suurt distantsi, need aga tajuvad samas kui Läti venelased näivad olevat keeleliselt lätlastega roh- lähedust enamuse suunal, s.t soovivad jagada enamuse keelelist kem lõimitud. Arvestamata ei tohiks jätta asjaolu, et tulemused ka- ja kultuuriidentiteeti. Poolakate puhul näib see kehtivat ka vene jastavad uuringus osalejate hinnangut oma keelekasutusele, mitte keele ja identiteedi suunal. Põhirahva distantsitaju venelaskonnast objektiivselt mõõdetud kasutamist. Keeleliselt enim sulandunud on suurim Eestis (0,68), mis räägib nende rühmade üsnagi suu- on R1 tulemuste põhjal latgalid ja Leedu poolakad, kelle tulemus rest eraldatusest ühiskonnas. Lätlased ja venelased Lätis tajuvad

138 139 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

Tabel 11 Valemit (1) kasutati juhul, kui vastaja PSD, s.t (Smeie − TAJUTUD RAHVUSTEVAHELINE DISTANTS Snemad) oli väiksem kui null. See on iseloomulik vähemusrühma BALTI RIIKIDE RAHVUSRÜHMADE VAHEL liikmetele, kuid mitte alati ja tingimata. Valemit (2) kasutati juhul, kui PSD väärtus oli null või sellest suurem. Selline tulemus on Meie → Nemad R iseloomulik enamusrahvuse liikmetele. vene → latgali 0,74 Skaala astmed ja nende kirjeldused on esitatud tabelis 12. Ar- leedu → poola 0,71 vestada tuleks, et astmed ei ole diskreetsed ehk ei koosne üksiku- vene → poola 0,70 test eraldatud väärtustest, vaid tegu on pidevskaala piirkondadega. latgali → vene 0,70 eesti → vene 0,68 Tabel 12 läti → latgali 0,68 ELUJÕULISUSE SKAALA ASTMED leedu → vene 0,65 läti → vene 0,64 V Kirjeldus vene → eesti 0,64 vene → läti 0,62 ↑ Tugev elujõulisus > 1,5 Äärmuslik rahvuskesksus vene → leedu 0,49 0,6 . . . 1,5 Tugev rahvuskesksus poola → vene 0,38 0,3 . . . 0,6 Keskmine rahvuskesksus poola → leedu 0,37 0,1 . . . 0,3 Nõrk rahvuskesksus latgali → läti 0,34 0 . . . 0,1 Stabiilne 0 . . . −0,1 Stabiilne −0,1 . . . −0,2 Nõrgalt ohustatud teineteist vastastikku veidi lähedasemana (vastavalt 0,64 ja 0,62), −0,2 . . . −0,3 Keskmiselt ohustatud mis viitab tugevamale lõimumisele kui Eestis. Leedus on olu- −0,3 . . . −0,4 Tugevalt ohustatud kord ebasümmeetriline ja sarnaneb väikeste vähemuste malliga: ↓ Nõrk elujõulisus < −0,4 Äärmiselt ohustatud põhirahvus tajub suuremat distantsi kui vähemus. Samas ei ole ebasümmeetria nii suur, s.t leedulased tajuvad distantsi venelas- Arvestada tuleks, et V väärtused on üsna tihedasti seo- test võrdlemisi väikesena. Selline olukord suurendab vähemuse tud rahvuskesksusega, s.t mida kõrgem on V , seda rahvus- sulandumisvõimalust. kesksema rühmaga on tegu. Väga madala V väärtuse korral nihkub rühmaliikmete kollektiivse identiteedi kese enda rah- vusrühmast enamusrühma. Selline hoiak soodustab identiteedi- 5.5. Etnolingvistiline elujõulisus vahetust ja sulandumist. Mõnes mõttes võib siis elujõulisuse skaalat pidada rahvuskesksuse skaalaks, kus negatiivsed väärtused Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus arvutati järgmiste tähistavad negatiivset rahvuskesksust. Negatiivse rahvuskesk- valemite järgi. suse puhul ei ole rahvusrühma liikmete samastumissoov seotud oma rahvusega, vaid võrdluses oleva teise, tugevama rahvusega. Kahtlemata on rahvuskesksus rühma püsimise seisukohast V = U((Smeie − Snemad)+ D)/R (1) oluline, kuigi kõrge rahvuskesksusega kaasneb rida soovimatuid kõrvalnähtusid (vt Ehala 2009c). Tabel 13 esitab Balti riikide siin käsitletavate rahvusrühmade V = R((Smeie − Snemad)+ D)/U (2) elujõulisuse (V ) väärtused, mis on arvutatud vastanute V väärtuste

140 141 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

Tabel 13 mõnevõrra suuremat valmisolekut mainitud rühmaga suhelda ja BALTI RIIKIDE RAHVUSRÜHMADE ELUJÕULISUS koostööd teha. Veelgi madalam on lätlaste rahvuskesksus latgalite suhtes, mis on ka mõistetav, sest neid tajutakse siiski osana Etnos V PSD D U R lätlastest. Madal rahvuskesksus osutab lätlaste valmisolekule tun- leedu → poola 0,91 0,30 0,14 0,83 0,71 nustada latgalite õigust oma keele ja kultuuri tunnustamisele. eesti → vene 0,87 0,23 0,12 0,79 0,68 Läti ja Eesti venelased on uuringu tulemuste järgi püsikindlas leedu → vene 0,65 0,20 0,07 0,83 0,65 olekus. Vähemustena ei ole neil kalduvust sulanduda. Sama ei saa → läti vene 0,55 0,11 0,10 0,85 0,64 öelda latgalite, poolakate ja Leedu venelaste kohta. Nende tule- läti → latgali 0,42 −0,31 −0,09 0,85 0,69 vene → läti 0,06 −0,19 0,15 0,92 0,62 mused osutavad keskmisele ohustatusele, s.t selgelt tajutavale soo- vene → eesti −0,08 −0,29 0,06 0,84 0,64 vile kuuluda enamusrühma hulka. Paraku ei sõltu see ainult neist, latgali → läti −0,20 −0,28 −0,04 0,86 0,34 vaid ka enamusrühma liikmete elujõulisusest/rahvuskesksusest, vene → leedu −0,22 −0,29 −0,09 0,86 0,49 sest need protsessid ei ole üksnes rühmasisesed, vaid ka rüh- poola → leedu −0,24 −0,29 −0,06 0,86 0,37 madevahelised. Uuringu tulemuste tõlgendus ja sellest tulenevad järeldused rahvustevaheliste suhete võimaliku arengu kohta on esitatud järgmises peatükis. keskmisena. Tabelis on ülevaatlikkuse huvides esitatud ka kõigi muutujate (PSD, D, U ja R) keskväärtused, kuid viimaseid ei saa kasutada valemites (1) ja (2), sest V arvutamise valem lähtub iga 6. TULEMUSTE TÕLGENDUS konkreetse vastaja PSD väärtusest, mitte rahvusrühma vastavast keskväärtusest. Käesoleva teoreetilise mudeli mõistes on etnolingvistiline elujõu- Tabelis 13 toodud V väärtusi tuleks tõlgendada tabelis 12 esita- lisus rahvuse liikmete hoiakuline valmisolek kollektiivseks tege- tud skaalast lähtudes. Skaala keskmeks on nullpunkt, mis eristab vuseks oma rahvuse liikmena. See valmisolek ei tähenda tegelikku nõrga elujõulisusega rahvusrühmi (V väärtus alla nulli) tugeva poliitilist aktiivsust, vaid üksnes valmisolekut selleks. Ühesõnaga, elujõulisusega rahvusrühmadest (V suurem kui null). Arvestada mudel lähtub eeldusest, et mida tugevam on elujõulisus, seda ker- tuleks ka seda, et V väärtus väljendab elujõulisust vaid mõõdetud gem on rahvust mobiliseerida, ja mida nõrgem see on, seda enam kahe rühma teljel. Seega tuleb V väärtuse tõlgendamisel alati eelistavad rahvuse liikmed end oma rahvusrühmast ja selle kol- arvestada konteksti, milles ta on arvutatud. Tabelis on kontekst lektiivsest identiteedist distantseerida. väljendatud noolega, mis viitab, millise teise rahvusrühma suhtes Seega on elujõulisus kui hoiakuline valmisolek olemuselt sot- on V arvutatud. siaalpsühholoogiline nähtus, mis põhineb inimeste jagatud ette- Ilmneb, et Balti riikide rahvusrühmadest on kõige elujõulise- kujutustel oma rahvusrühma tugevusest, rahvustevaheliste suhete mad ja seetõttu ka kõige rahvuskesksemad leedulased poolakate iseloomust ühiskonnas ning domineerivast väärtussüsteemist. suhtes ja eestlased venelaste suhtes — määral, mida võiks pidada Samas tuleb arvestada, et elujõulisus kui jagatud ettekujutus tugevaks rahvuskesksuseks. Selline hoiak väljendab üsna jäika rahvustevahelistest suhetest mõjutab vahetult ka neid suhteid en- piiri enda rahvuse ja mainitud vähemuse vahel, selget üleoleku- did, s.t tegelikkust. See tähendab, et võttes arvesse objektiiv- tunnet ning vähest empaatiat mainitud rühma suhtes. set tegelikkust ja ühiskonna rahvusrühmade elujõulisust, peaks Huvitav on märkida, et leedulaste rahvuskesksus vene suu- olema võimalik ennustada selles ühiskonnas aset leidvate rahvus- nal on tunduvalt madalam, samuti on madalam lätlaste rahvustevaheliste protsesside iseloomu. Loomulikult tuleb seejuures ar- kesksus vene suunal. See hoiak väljendab leedulaste ja lätlaste vestada, et elujõulisus kui hoiakuline nähtus on olemuselt üsna

142 143 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala dünaamiline, mis tähendab, et oluline muutus elujõulisuses võib Leedu tulemustes kajastub ka leedulaste üsna väike ebakõla (D) ka neid protsesse oluliselt muuta. venelastega. See on loonud Leedus venelastele üsna soodsa olu- Et jagatud ettekujutused tegelikkusest kujunevad suurelt jaolt korra leedu keele- ja kultuuriruumiga lõimumiseks. kommunikatsiooni tulemusena, siis ei pruugi nad kajastada tege- Lätlaste elujõulisuse taju ja selle osiseid võib ehk pidada kõige likkust objektiivselt. Selle omaduse tõttu võib rahvuse elujõulisus objektiivsemaks. Tulemused näitavad lätlaste ja venelaste üsna olla palju tugevam või nõrgem, kui võiks eeldada rahvustevahe- võrdset tugevust, veidi suuremat ebakõla kui teistes Balti riikides lise suhete objektiivse analüüsi põhjal. Peatume veel kõige olu- ja võrdlemisi suurt rahvustevahelist lähedust. Objektiivne tundub lisematel hälvetel objektiivse ja tajutava tegelikkuse vahel, mida olevat ka lätlaste elujõulisus latgali suunal, mis tuleneb tuntavast uuring esile tõi, ning selle võimalikel põhjustel. Seejärel aga juba üleolekust rühma suuruse ja tugevuse puhul, kuid suhtumine sel- üksikasjalikumalt elujõulisuse võimalikul mõjul rahvustevahelis- lesse vähemusse on väga positiivne. Sellisel hoiakul on latgalite tele suhetele. püsimisele kahesugune mõju, nagu tuleb vaatluse alla järgmises allosas. 6.1. Elujõulisus ja objektiivne tegelikkus Läti venelaste elujõulisusehinnangud on samuti üsnagi koos- kõlas objektiivse tegelikkusega. V väärtus on positiivne, mis osu- Kui vaadata objektiivseid näitajaid, siis on Läti ja Eesti olukord tab Läti venelaskonna püsikindlusele ja tajutavale rahvuskesksu- küllaltki sarnane: kummaski ühiskonnas on suurearvuline vene sele. Selle kõrval on Eesti venelaste elujõulisusehinnangud palju vähemus, Eestis 29%, Lätis 36% kogu rahvastikust. Leedus madalamad: Eesti venelaskond tajub end põhirahvusega võrreldes on põhirahvus väga suures ülekaalus: vene vähemuse osakaal sama nõrgalt kui latgalid, poolakad ja Leedu venelased, mis on te- on 8% ja poola oma 7%. Kui elujõulisus kajastaks tegelikkust gelikkusega võrreldes väga tugevasti alahinnatud. objektiivselt, siis peaks V väärtused olema tugevas korrelatsioo- Kokkuvõttes võib siis öelda, et eestlaste ja Eesti venelaste taju- nis vähemusrühmade kaaluga oma ühiskonnas. Eelmises peatükis tud tegelikkus on mõnevõrra nihkes, jättes mulje eestlaste olulisest esitatud tulemused aga erinevad sellest ennustusest mitmes oluli- üleolekust ja venelaste kõrvalisusest. Leedulastel on teravdatud ses punktis. distants ja ebakõla poolakate suhtes, millele kohalikus poola ko- Kolme riigi võrdluses tõuseb esile eestlaste tugev elujõulisus. gukonnas puudub vaste. Tegu on seega ebasümmeetrilise tajuga, Arvestades, et venelasi on 29% Eesti rahvastikust, võinuks eeldada milles kajastuvad ilmselt leedulaste ajaloolised hoiakud Poola suh- tulemust, mis oleks lähedasem lätlaste elujõulisusele venelaste tes. Samas hindavad leedulased venelaste elujõulisust tugevalt üle suhtes. Sarnaneb see aga pigem leedulaste tulemusega, kuigi Eesti ja selles võib jällegi näha leedulaste üsnagi neutraalsete Venemaa- venelaskond on palju suurem Leedu poolakate hulgast. hoiakute mõju. Üks olulisi kõrvalekaldeid objektiivsest olukorrast ilmneb ka Ülalmainitud hälvete mõju rahvustevahelistele suhetele on leedulaste ja venelaste elujõulisuse puhul. Ilmneb, et leedula- tõenäoline, kuid mõju suund ei ole kõigil puhkudel ühesugune, sed tajuvad oma tugevust venelastega võrreldes madalamana kui vaid sõltub kontekstist. Sellel peatume lähemalt järgmises osas. poolakatega võrreldes, ja ühtlasi madalamalt, kui on eestlaste vas- tav näitaja eesti venelaste suhtes. See on oluline hälve, mis vajab 6.2. Elujõulisuse mõju rahvustevahelistele suhetele seletust. Põhjus on ilmselt selles, et leedulased väärtustavad vene keelt meedias ja kultuuris üsna kõrgelt, eeskätt Venemaa, mitte Elujõulisus väljendab küll rahvusrühma valmisolekut kollektiiv- kohalikule vene meediale ja kultuurile orienteeritult. Seega ei seks tegutsemiseks, kuid tegelikkuses toimuvad protsessid ei olene kajasta tulemused kitsalt venelaste asendit Leedus, vaid ka hoia- üksnes rühmaliikmete jagatud ettekujutusest nendest protsessi- kuid vene keele, kultuuri ja venekeelse meedia suhtes üldisemalt. dest, vaid ka ühiskonna teiste rühmade hoiakutest samade muu-

144 10 145 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala tujate suhtes. Teisisõnu, tegelikud protsessid sõltuvad mõlema migrantkogukondadel Euroopas), on sulandumine keeruline ja rühma elujõulisusest ja selle aluseks olevatest teguritest. vähe tõenäoline. Näiteks selline enamuses olev rahvusrühm, kes tajub end vä- Elujõulisuse ja tema osiste sellised omadused võimaldavad hemusest palju tugevamana, olukorda täiesti õiglasena ja vähe- V väärtust kasutada ühiskonnas toimuvate akulturatsiooni- ja su- must alaväärsena (kõrge PSD ja D), mõjub vähemusele sulan- landumisprotsesside hindamiseks. Järgnevas on aluseks võetud davalt sel juhul, kui see enamusrühm tajub vähemust endasar- John W. Berry (1997) kultuurilise sarnastumisprotsessi mudel, nasena (madal R) ja on oma hoiakutelt utilitaarne ning pragmaa- mis eristab viit tüüpilist akulturatsioonimalli: lõimumine ehk in- tiline (kõrge U). Selline enamus on kindel oma võimsuses, samas tegratsioon, eraldamine ehk segregatsioon, lahknemine ehk se- vajalikul määral avatud, et probleemideta vastu võtta sulanduvaid paratsioon, marginaliseerumine ja sulandumine ehk assimilee- vähemuse liikmeid. rumine. Tabelis 14 on need protsessid määratletud enamus- ja Kui samasuguse võimsusega enamusrühm tajub end vähemu- vähemusrühmade V väärtuste funktsioonina: sest kultuuriliselt erinevana (kõrge R) ning on ühtlasi väga traditsionaalne (madal U), siis mõjub see enamus vähemusele eralda- Tabel 14 valt, sest ei ole valmis võtma vastu sulanduvaid vähemuse liik- AKULTURATSIOONIPROTSESSID KUI ENAMUS- JA meid. Et V väärtus on seda kõrgem, mida suurem on R ja ma- VÄHEMUSRÜHMA ELUJÕULISUSE FUNKTSIOON dalam U, siis on kõrge V väärtusega enamusrühmad vähemuste suhtes eraldavamad kui keskmise või madala V väärtusega ena- Enamusrühm musrühmad. V > 0 V ≈ 0 Kui enamusrühm tajub end vähemusest vaid veidi tugeva- Vähemus V ≈ 0 Eraldamine Lõimumine või mana ja tema ebakõla vähemuse suhtes on madal (väike PSD lahknemine ja D väärtus), siis selline rühm vähemusele sulandavat survet ei avalda. Olenevalt R ja U väärtusest soodustab selline olukord V < 0 Marginaliseerumine Sulandumine kas vähemuste lõimumist või vastupidi, eraldumist. Lõimumine on tulemiks juhul, kui rühmad on kultuurilt ja väärtustelt sarna- Tabeli 14 järgi viib enamusrühma kõrge V vähemuse eral- sed ning enamus on avatud muutustele (madal R ja kõrge U). damise või marginaliseerumiseni sõltuvalt sellest, kas vähemuse Et rühmade tugevuse vahe on väike, siis tihedamate suhetega ei V väärtus on nulli lähedal või sellest palju madalam. Ena- kaasne vähemuse sulandumist, vaid see säilitab oma kultuurilise musrühma võrdlemisi madal V väärtus osutab vähemuse tõenäo- eripära. Kui selline enamusrühm tajub kõrget rahvustevahelist dis- lisele lahknemisele, rühmade lõimumisele või vähemuse sulandu- tantsi ja on samas väga traditsionaalne (kõrge R ja madal U), siis misele, sõltuvalt sellest, kui kõrge on vähemuse V väärtus. ei soovi ta tõenäoliselt tugeva vähemusega segunemist ja eelistab Tõlgendades tabelis 13 esitatud Balti riikide rahvuste elu- viimase eraldumist autonoomiaga kui väiksemat halba. jõulisuse tulemusi tabelis 14 esitatud raamistiku abil, võib teha Vähemuse puhul on V väärtuste mõju üldjoontes samalaadne: mõningaid järeldusi Balti riikide ühiskondades toimuvate rah- mida tugevama elujõulisusega on vähemusrühm, seda tõenäoli- vustevaheliste protsesside kohta. Eestlaste ja kohalike venelaste semalt soovib ta säilitada oma kultuurilist ja keelelist omapära V väärtuste järgi võib hinnata, et põhisuundumus on eraldamine, või saavutada autonoomiat. Madala V väärtuse puhul sõltub mis tõenäoliselt jätkub, kui V väärtustes ei toimu olulisi nih- üsna palju R-i ja U väärtusest: kui kultuurierinevused on suu- keid. Leedulaste ja poolakate suhe näib osutavat marginalisat- red ja traditsionaalsus kõrge (nagu mõnedel islami taustaga im- sioonile, samas kui leedulaste ja venelaste V väärtused osutavad sulandumisele. Lätlaste ja venelaste V näitajad on kõige lähemal

146 147 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala lõimumist või lahknemist ennustavale kombinatsioonile. Tulemus jaoks tundub sulandumine olevat mõlemat poolt rahuldav aren- sõltub tõenäoliselt sellest, kas ebakõla D väärtus tõuseb või lan- gutee. Latgalitel on võimalus oma seisundit parandada, kui neil geb. Esimesel juhul muutuvad rahvustevahelised piirid jäigemaks õnnestuks tõsta oma elujõulisust ja rohkem õigusi nõuda. Leedu ja koostöö kahaneb, mis, arvestades mõlema rühma üsnagi võrdset poolakad jäävad ilmselt marginaliseerituks, kui nad ei ole valmis jõudu, võib viia venelaskonna õiguste ja/või autonoomia suurene- oma identiteeti täiesti maha salgama. miseni Lätis. Latgalite saatus on tõenäoliselt sulandumine või Nagu iga teooria, põhineb ka käesoleva uuringu aluseks olnud parimal juhul lõimumine, kui neil õnnestub hoida oma traditsioo- elujõulisuse mudel mitmel olulisel eeldusel: et mõõdetud hoiakud nilisuse määr ja lätlastest eristumine võrdlemisi kõrgena. väljendavad valimisolekut kollektiivseks tegutsemiseks, et see val- Kui esitatud hinnangud on üldjoontes pädevad ja tõepärased, misolek mõjutab rühma sulandumist või püsimist; et elujõulisus on siis aitab see seletada viimaste kümnendite rahvustevaheliste just mudeliga väljendatud muutujate PSD, D, R ja U funktsioon suhete erinevusi Balti riikides, ühtlasi kinnitab etnolingvisti- ning et mainitud tegurite omavaheline suhe on just selline. Seega lise elujõulisuse kui olulise muutuja tähtsust nende protsesside on artiklis esitatud tõlgendused pädevad vaid siis, kui teooria alu- mõjutegurina. seks olevad eeldused on tõesed. Arvestades venelaskonna suurust Eestis ja Lätis, võiks eel- Samas on teooria eelduste ja uuringu tulemuste suhe vastas- dada, et nendes kahes riigis toimuvad üsnagi ühesugused protses- tikune: sedavõrd kui uuringu tulemused langevad kokku tegelik- sid enamuse ja vähemuse vahel. Ometi on lähiajalugu näidanud kusega, ja sedavõrd, kui protsesside tegelik kulg langeb kokku Läti venelaste märgatavalt suuremat aktiivsust niihästi poliitiliselt ennustatavaga, annavad tulemused materjali teooria seisukohtade kui ka kultuuriliselt. Selles suhtes kajastavad uuringus saadud kinnitamiseks, täpsustamiseks või muutmiseks. V väärtused nende kahe rühma elujõulisust hästi. Miks Eesti Käesoleva uuringu tulemused peegeldavad Balti riikide rah- venelaste elujõulisus on palju nõrgem kui võiks eeldada nende vustevahelisi suhteid üldjoontes nii, nagu neid on kirjeldatud ar- rahvastikuliste näitajate põhjal, ei ole käesoleva uuringu andmete vukates varasemates uuringutes. Ühtlasi on käesolev uuring lisa- alusel võimalik öelda, see vajab põhjalikku kvalitatiivset analüüsi. nud teadaolevale mitmeid üksikasjalikke võrdlusandmeid. Edasi- Uuringu tulemused võimaldavad leida seletuse ka Leedu vene- sed kvalitatiivsed uuringud peaksid aitama neid detaile mõtestada laste üsnagi kiirele sulandumisele: see, et leedulased on üsnagi ja selle kaudu vajaduse korral mudelit täpsustada. Sama mudeli avatud kohalike venelastega suhtlemisele, on teinud vene noorte kasutamine teiste riikide rahvussuhete analüüsimisel võimaldaks sulandumise leedukeelsesse ühiskonda kaunis kergeks. Samas testida mudeli üldisust. takistab leedulaste üsnagi tõrjuv hoiak kohalikke poolakaid assi- Kirjandus mileerumast, mis ilmselt omakorda tõstab poolakate valmisolekut kollektiivseks tegutsemiseks. Aarelaid-Tart, Belobrovtseva 2004= A˘ili Aarela˘id- Tart, Irina Belobrovceva. O (ne)vozmoжnosti russko- зstonskogo dialoga v uslovi h kulьturno˘itravmy Зs- 7. KOKKUVÕTE tonii. — Na perekrestke kulьtur: Russkie v Balti˘iskom regione. Qastь 2. Red. A. P. Klemexev. Kaliningrad: Kaliningradski˘igosudarstvenny˘iuniversitet, s. 149– Oletades, et käesolevas uuringus ilmnenud elujõulisuse väärtused 165 lähiaegadel oluliselt ei muutu, võib eeldada Eesti venelaskonna Abrams, JessicaR.,ValerieBarker,HowardGiles 2009. Anex- lähituleviku arengustsenaariumina jätkuvat eraldamist; Lätis näib amination of the validity of the Subjective Vitality Questionnaire. — olevat mõningane valmisolek lõimumiseks või pingete jätkudes Journal of Multilingual and Multicultural Development, Vol. 30, venelaste mingisuguse autonoomia taotlemiseks; Leedu venelaste No. 1, pp. 59–72

148 149 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

B a b i k e r , I. E., J. L. C o x , P.M. M i l l e r 1980. The measurement of E h a l a , Martin 2009b. Etnolingvistiline jätkusuutlikkus ja seda mõ- cultural distance and its relationship to medical consultations, symp- jutavad tegurid. — Teadusmõte Eestis. V: Humanitaarteadused. tomatology, and examination performance of overseas students at Toim. Jaan Ross, Arvo Krikmann, Helle-Liis Help, Siiri Jakobson Edinburgh University. — Social Psychiatry, Vol. 15, No. 3, pp. 109– ja Galina Varlamova. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, lk 19–34 116 E h a l a , Martin 2009c. An evaluation matrix for ethno-linguistic vita- Batalha, Luisa, Nazar Akrami, Bo Ekehammar 2007. Out- lity. — Rights, Promotion and Integration Issues for Minority Lan- group favoritism: The role of power perception, gender, and conser- guages in Europe. Ed. by Susanna Pertot, Tom M. S. Priestly and vatism. — Current Research in Social Psychology, Vol. 13, No. 4, Colin H. Williams. Basingstoke—New York: Palgrave Macmillan, pp. 38–49 pp. 123–137 B e r r y , John W. 1997. Immigration, acculturation and adaptation. — E h a l a , Martin 2010a. Ethnolinguistic vitality and intergroup proces- Applied Psychology: An Interenational Review, Vol. 46, No. 1, pp. 5– ses. — Multilingua, Vol. 29, No. 2, pp. 203–221 34 E h a l a , Martin 2010b. Refining the notion of ethnolinguistic vitality. — B o u r h i s , Richard Y., Howard G i l e s , Doreen R o s e n t h a l 1981. International Journal of Multilingualism, Vol. 7, No. 4, pp. 363–378 Notes on construction of a “Subjective Vitality Questionnaire” for Ehala, Martin s.a. Cultural values predicting acculturation orienta- ethnolinguistic groups. — Journal of Multilingual and Multicultural tions: Operationalizing a quantitative measure. — Journal of Lan- Development, Vol. 2, No. 2, pp. 145–155 guage, Identity and Education. Brubaker, Rogers, Margit Feischmidt, Jon E. Fox, Liana E h a l a , Martin, Katrin N i g l a s 2007. Empirical evaluation of a mat- G r a n c e a 2006. Nationalist Politics and Everyday Ethnicity in hematical model of ethnolinguistic vitality: The case of Võro. — Jour- a Transylvanian Town. Princeton: Princeton University Press nal of Multilingual and Multicultural Development, Vol. 28, No. 6, Carrett, Peter,NikolasCoupland,AngieWilliams 2003. In- pp. 427–444 vestigating Language Attitudes: Social Meanings of Dialect, Ethnic- E h a l a , Martin, Anastassia Z a b r o d s k a j a 2011a. The impact of ity and Performance. Cardiff: University of Wales Press interethnic discordance on subjective vitality perceptions. — Jour- Chirkov, ValeryI.,MartinLynch,SoraNiwa 2005. Application nal of Multilingual and Multicultural Development, Vol. 32, No. 2, of the scenario questionnaire of horizontal and vertical individualism pp. 121–136 and collectivism to the assessment of cultural distance and cultural E h a l a , Martin, Anastassia Z a b r o d s k a j a 2011b. Interethnic discor- fit. — International Journal of Intercultural Relations, Vol. 29, No. 4, dance and stability in Estonia. — Journal of Baltic Studies, Vol. 42, pp. 469–490 No. 2, pp. 213–237 C r o n b a c h , Lee J. 1971. Test validation. — Educational Measure- Ellemers, Naomi,HenkWilke,Advan Knippenberg 1993. ment. 2. ed. Ed. by Robert L. Thorndike, William H. Angoff, Effects of the legitimacy of low group or individual status on indi- E. F. Lindquist. Washington, D.C.: American Council on Educa- vidual and collective status-enhancement strategies. — Journal of tion, pp. 443–507 Personality and Social Psychology, Vol. 64, No. 5, pp. 766–778 Druviete, Ina2000. Sociolinguistic Situation and Language Policy F u k u r a w a , Toshiaki 1997. Cultural distance and its relationship in the Baltic States. Riga: Latvijas Universitate to psychological adjustment of international exchange students. — E h a l a , Martin 2005. The role of MTE in language maintenance Psychiatry and Clinical Neuroscience, Vol. 51, pp. 87–91 and developing multiple identities. — European Identities in Mother Galbreath, DavidJ.2005. Nation-Building and Minority Politics in Tongue Education: Texts from the EUDORA Intensive Programme Post-Socialist States: Interests, Influences and Identities in Estonia MTE during the Summer School in Tolmin, Slovenia 2004. Dedicated and Latvia. Stuttgart: Ibidem-Verlag to Professor Friedrich Buchberger. Ed. by Siegfried Kiefer, Kari Sal- G i l e s , Howard, Richard Y. B o u r h i s , Donald M. T a y l o r 1977. lamaa and Friedrich Buchberger. Linz: Trauner Verlag, pp. 36–50 Towards a theory of language in ethnic group relations. — Language, E h a l a , Martin 2009a. Connecting the individual cultural level value Ethnicity and Intergroup Relations. Ed. by Howard Giles. London— analysis: The case of utilitarianism vs. traditionalism. — Journal of New York: Academic Press, pp. 307–348 Human Values, Vol. 15, No. 2, pp. 107–118

150 151 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides Martin Ehala

H a r w o o d , Jake, Howard G i l e s , Richard Y. B o u r h i s 1994. The Marten, HeikoF.,Ilga Suplinska,Sanitaˇ Lazdi ¸na 2009. Latga- genesis of vitality theory: Historical patterns and discoursal di- lian: The Latgalian Language in Education in Latvia. Ljouwert/Leeu- mensions. — International Journal of the Sociology of Language, warden: Mercator European Research Centre on Multilingualism and Vol. 108, pp. 167–206 Language Learning H i r s c h m a n , Albert O. 1970. Exit, Voice, and Loyalty: Responses to R A E E 2010. Regionaalse arengu erinevused Eestis aastatel 2004– Decline in Firms, Organizations, and States. Cambridge, MA: Har- 2010. Siseministeerium. Vt www.stat.ee/public/pp/analuusid/2010/ vard University Press Regionaalsed erinevused Eestis 2004-2010.pdf (22.12.2011) H o g a n - B r u n , Gabrielle 2005. The Baltic republics and language R o s e , Richard 2000. New Baltic Barometer IV: A Survey Study. Glas- ideological debates surrounding European Union accession.— Jour- gow: University of Strathclyde nal of Multilingual and Multicultural Development, Vol. 26, No. 5, Rump ¯i t e, Dzidra 2010. Due to the long-term migration Latvia’s pp. 367–377 population reduced by 4700 persons in 2009. — The Baltic Course. Hogan-Brun, Gabrielle,UldisOzolins,MeiluteRamo niene, Vt www.baltic-course.com/eng/analytics/?doc=26287 Mart R a n n u t 2009. Language Politics and Practices in the Baltic S a c h d e v , Itesh, Richard Y. B o u r h i s 1991. Power and status diffe- States. Tallinn: Tallinn University Press rentials in minority and majority group relations. — European Jour- J o m a , Daiga, Ilm¯ars M e r ˇzs 2008. Ethno-demographic characte- nal of Social Psychology, Vol. 21, No. 1, pp. 1–24 ristics of the population of Latvia. — Break-out of Latvian: A Socio- Schwartz, Shalom H., Gila Melech, Arielle Lehmann, Ste- linguistic Study of Situation, Attitudes, Processes, and Tendencies. ven B u r g e s s , Mari H a r r i s , Vicki O w e n s 2001. Extending Ed. by M¯aris Balti¸nˇs, Ina Druviete, Andrejs Veisbergs. R¯ıga: Zin¯atne, the cross-sultural validity of the theory of basic human values with pp. 128–150 a different method of measurement. — Journal of Cross-Cultural J o s t , John T., Mahzarin R. B a n a j i , Brian A. N o s e k 2004. A deca- Psychology, Vol. 32, No. 5, pp. 519–542 de of system justiﬁcation theory: Accumulated evidence of conscious S c o t t , James C. 1990. Domination and the Arts of Resistance. New and unconscious bolstering of the status quo. — Political Psychology, Haven: Yale University Press Vol. 25, No. 6, pp. 881–919 S h e n k a r , Oded 2001. Cultural distance revisited: Towards a more ri- K a r k l i n s , Rasma 2000. Theories of national integration and deve- gorous conceptualization and measurement of cultural differences. — lopments in Latvia. — Integr¯acija un etnopolitika. Ed. by Elmars Journal of International Business Studies, Vol. 32, pp. 519–535 V¯ebers. R¯ıga: Latvijas Universit¯ates Filosoﬁjas un sociologijas ins- Spears, Russell,JolandaJetten,BertjanDoosje 2001.The(il)- tit¯uts, pp. 47–76 legitimacy of ingroup bias: From social reality to social resistance. — L a i t i n , David D. 1998. Identity in Formation: The Russian Speaking The psychology of Legitimacy: Emerging Perspectives on Ideology, Populations in the Near-Abroad. Ithaca: Cornell University Press Justice, and Intergroup Relations. Ed. by John T. Jost and Brenda L a i t i n , David D. 2003. Three models of integration and the Esto- Major. New York: Cambridge University Press, pp. 332–362 nian/Russian reality. — Journal of Baltic Studies, Vol. 34, No. 2, Z a b r o d s k a j a , Anastassia 2009. Diminishing intergroup discor- pp. 197–222 dance through cross-cultural communication courses. — Proceedings L a n d r y , Rodrique, Real A l l a r d , Jacques H e n r y 1996. French in of the Exploratory Workshop Linguistic and Intercultural Education South Louisiana: Towards language loss. — Journal of Multilingual in the Process of Europeanisation of Higher Education. Ed. by Teo- and Multicultural Development, Vol. 17, No. 6, pp. 442–468 dora Popescu and Rodica Pioariu. Alba Iulia, Romania: Aeternitas, Lauristin, Marju,MatiHeidmets (Eds.)2002. The Challenge of pp. 148–166 the Russian Minority: Emerging Multicultural Democracy in Estonia. T a j f e l , Henri 1975. The exit of social mobility and the voice of social Tartu: Tartu University Press change: Notes on the social psychology of intergroup relations. — L i , David C. S. 2004. Between english and esperanto: What does it Social Science Information, Vol. 14, No. 2, pp. 101–118 take to be a world language? — International Journal of Sociology T a j f e l , Henri 1978. Social categorization, social identity, and social of Language, Vol. 164, pp. 33–63 comparison. — Differentiation Between Social Groups: Studies in

152 153 Rahvusrühmade etnolingvistiline elujõulisus Balti riikides

the Social Psychology of Intergroup Relations. Ed. by Henri Tajfel. London—New York: Academic Press, pp. 61–76 T a j f e l , Henri, John C. T u r n e r 1979. An integrative theory of intergroup conflict. — The Social Psychology of Intergroup Rela- tions. Ed. by William G. Austin and Stephen Worchel. Monterey, CA: Brooks/Cole, pp. 33–47 T a j f e l , Henri, John C. T u r n e r 1986. The social identity theory of intergroup behavior. — The Psychology of Intergroup Relations. Ed. by Stephen Worchel and William G. Austin. Chicago: Nelson- Hall, pp. 7–24 V e t i k , Raivo 2002. Conflict prevention in the Baltic States: The OSCE high commissioner on national minorities in Estonia, Latvia and Li- thuania. — Journal of Baltic Studies, Vol. 33, No. 4, pp. 456–459 Vihalemm, Triin1999. Formation of Collective Identity among Rus- sophone Population of Estonia. (Dissertationes de mediis et commu- nicationibus Universitatis Tartuensis 2.) Tartu: Tartu University Press V i h a l e m m , Triin 2005. The strategies of identity re-construction in Post-Soviet Estonia. — Pro Ethnologia, Vol. 19, pp. 59–84 V i h a l e m m , Triin, Anu M a s s o 2003. Identity dynamics of Russian- speakers of Estonia in the transition period. — Journal of Baltic Stu- dies, Vol. 34, No. 1, pp. 92–116 V i s t e s e n , Claus, Aapo M a r k k e n e n 2010. Migration flows and long term economic capacity and sustainability: The Baltic case. — Credit Writedowns. Vt www.creditwritedowns.com/2010/06/ migration-flows-and-economic-sustainability-in-the-baltics.html Y a g m u r , Kutlai 2011. Does ethnolinguistic vitality theory account for the actual vitality of ethnic groups?: A critical evaluation. — Jour- nal of Multilingual and Multicultural Development, Vol. 32, No. 2, pp. 111–120

MARTIN EHALA (sünd. 1963) on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaüli- kooli eesti keele ja kirjanduse erialal 1990, kaitsnud 1992. a magistri- ja 1996. a doktorikraadi Cambridge’i ülikoolis. Oli a-st 1990 Tallinna üli- kooli õppejõud, 1998–2003 emakeele didaktika professor, 2003–2008 üld- ja rakenduslingvistika professor; 2008–2009 Tartu ülikooli ﬁlosoo- ﬁateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele osakonna vanemteadur, a-st 2009 vanemteadur ja erakorraline professor. Akadee- mias varem avaldanud artiklid “Eesti koolinoorte keelehoiakud” (2004, nr 10, lk 2115–2142; koos Katrin Niglasega) ja “Etnolingvistilise arengu ökoloogia: Teesid” (2007, nr 3, lk 511–553). SILVI LIIVA. Unistaja (2007)

154 Thomas Malthus

täisealiseks rohkem kui üks või kaks. Sama tähelepanek on tehtud Hea Lootuse neeme kandi hotentottide kohta. Need tõsiasjad ESSEE RAHVASTIKU tõestavad, et rahvastik on küttivatel rahvastel suurema kasvuväega kui elatusallikad ning et see vägi ilmutab end alati niipea, kui tal PRINTSIIBIST võimaldatakse vabalt toimida. Jääb üle küsida, kas seda väge saab piirata ning selle tulemusi elatusallikatega võrdsena hoida ilma pahe või viletsuseta. Thomas Malthus Kui vaadelda Põhja-Ameerika indiaanlasi rahvana, ei saa neid õigusega nimetada vabadeks ja võrdseteks. Kõigis teadetes, mis Tolkinud˜ Ene-Reet Soovik meil nende kohta ning tegelikult enamiku teiste metslasrahvaste kohta on, kujutatakse naisi meeste poolt tunduvalt enam orjasta- tuna, kui tsiviliseeritud maade vaesed on orjastatud rikaste poolt. Üks pool rahvast tundub teise poole suhtes käituvat helootidena ning viletsus, mis rahvaarvu piires hoiab, langeb, nagu see ikka 3. PEATÜKK paratamatult juhtub, peamiselt selle osa õlgadele, mis asub ühis- kondlikul redelil kõige madalamal pulgal. Inimese lapseiga tema Lühike ülevaade metslus- ehk kütistaadiumist — Karjasestaadium lihtsaimas seisundis nõuab märkimisväärset tähelepanu, kuid seda ehk Rooma impeeriumi üleujutanud barbarite hõimud — Rahvaarvu vajalikku tähelepanu ei saa naised pakkuda, sest nad on mõistetud kasvuväe ülimus elatusvahenditega võrreldes — Suure põhja poolt taluma sagedase kohavahetuse ebamugavust ja raskust ning pide- väljarändamise laine põhjus. vat ja lakkamatut orjatööd, et valmistada kõike oma türanlikele Inimkonna kõige algelisemas seisundis, kus küttimine on pea- isandatele tarbimiseks. Need pingutused, mõnikord raseduse ajal mine tegevus ning ainuke toidu hankimise vahend, elatusvahendid või lapsega seljas, põhjustavad kindlasti sagedasi nurisünnitusi aga on hajutatud üle ulatusliku maa-ala, on rahvastik paratama- ning lubavad täiskasvanuks saada üksnes kõige tugevamatel las- tult võrdlemisi hõre. Öeldakse, et sugudevaheline kirg on Põhja- tel. Lisage raskustele, mida taluvad naised, metslaste seas üha Ameerika indiaanlaste seas vähem tuline kui ükskõik millise teise kestev pidev sõdimine ja paratamatus, mille ohvriks nad tihti pea- inimtõu hulgas. Ent sellele loidusele vaatamata tundub pingutus vad langema oma eakaid ja abituid vanemaid kaitsetuna maha rahvastatuse suunas ka selle rahva puhul alati olevat suurem kui jättes ning seega esmastele loomulikele tunnetele vastu tegutsedes, vahendid inimeste ülalpidamiseks. See tuleb ilmsiks rahvaarvu ja pildilt ei tundu viletsuse häbiplekid sugugi puuduvat. Mets- võrdlemisi kiirest kasvust, mis leiab aset, millal iganes mõni su- lasrahva õnnelikkust hinnates ei tohiks me oma pilku kinnitada guharu juhtub asustama mõnd viljakat kohta ning saama toitu tu- mitte üksnes parimas eas sõdalasele: tema on üks sajast; tema on lusamatest allikatest kui küttimine, ning tihti on täheldatud, et kui härrasmees, edukas inimene, võimalused on olnud talle soodsad mõni indiaani perekond on end sisse seadnud eurooplaste asun- ning palju pingutusi on luhta läinud, enne kui tulemuseks saadi duse lähedal ning omaks võtnud muretuma ja tsiviliseerituma elu- see õnnelik olend, kelle kaitsevaim pidi teda hoidma läbi nende laadi, on see ainus naine üles kasvatanud viis või kuus või isegi arvutute ohtude, mis ümbritsevad teda lapseeast mehepõlve välja. enam last, kuigi metslusseisundis juhtub harva, et peres kasvab Tõeliseks võrdluspunktiks kahe rahva vahel näib olevat kummagi seisus, mis tundub teineteisele kõige paremini vastavat. Ning sellest seisukohast lähtudes peaksin parimas eas sõdalasi võrdlema Algus eelmises numbris.

156 157 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus härrasrahvaga, ning naisi, lapsi ja vanainimesi tsiviliseeritud rii- oma karjale karjamaad hankida, ei tundnud arvatavasti kuigivõrd kide kogukondade alamate klassidega. hirmu oma perekonna ülalpidamise pärast. Need ühendatud te- Kas ei või me siis sellest lühikesest ülevaatest, või pigem gurid tingisid varsti oma loomuliku ning paratamatu tulemusena küttrahvaid puudutavatest aruannetest, millele võib osutada, õigu- rahvaarvu kasvamise. Seejärel muutus vajalikuks sagedasem ja sega järeldada, et nende rahvastik on hõre toidupuuduse tõttu ja kiirem kohavahetus. Järk-järgult võeti enda alla laiem ja ulatusli- et see kasvaks kohe, kui toitu oleks külluslikumalt, ning jättes kum territoorium. Nende ümber laienes lohutum avarus. Puudus pahe metslaste puhul kõne alt välja, on rahvaarvu suurema kas- näpistas ühiskonna vähem õnnelikke liikmeid ja viimaks muu- vuväe peamine piiraja viletsus, mis hoiab tagajärje vastavuses ela- tus sellise hulga üheskoos ülalpidamise võimatus liiga ilmseks, tusvahenditega. Tegelikud vaatlused ning kogemused räägivad et sellele vastu seista. Noored võsud lükati siis vanemate pesast meile, et see piiramine toimib — eranditega vaid vähestes kohta- välja ja neile anti juhiseid, et nad avastaksid värskeid piirkondi des ning harvadel aegadel — pidevalt kõigi metslasrahvaste puhul ning teeniksid enestele mõõgaga õnnelikumaid asualasid. “Neil ∗ ja teooria osutab sellele, et see toimis tõenäoliselt peaaegu sama- maailm valikuteks laius ees.” Rahutud oma hetkekitsikuses, ele- suguse väega ka tuhat aastat tagasi ega tarvitse olla kuigi suurem vil lootusest parematele väljavaadetele ning innustatuna vapra et- ka tuhande aasta pärast. tevõtmise vaimust, muutusid need söakad seiklejad tõenäoliselt Kommete ja tavade osas, mis valitsevad karjakasvatajarah- hirmuäratavaks vastaseks kõigile, kes neile vastu hakkasid. Ra- vaste, inimkonna järgmise staadiumi seas, viibime veelgi suure- humeelsed elanikud maades, kuhu nad sööstsid, ei suutnud kuigi mas teadmatuses kui metslusseisundist. Ent selle kohta, et neilgi kaua vastu panna sedavõrd võimsa pingutuse ajel tegutsevate ini- rahvastel pole pääsu üleüldisest viletsusele määratusest, mis tekib meste energiale. Ja kui nad sattusid omasugustele hõimudele, sai elatusvahendite puudujäägist, annavad tunnistust Euroopa ja kogu võistlemisest võitlus olemasolu eest ning nad võitlesid meeleheit- maailma kauneimad maad. Puudus oli see astel, mis ajas sküüdi liku vaprusega, innustatuna väljapraakimisest, milles lüüasaamise karjused oma kodukandist välja nagu arvutud nälginud saagiotsin- karistus on surm ning võidu hind elu. gul soed. Selle kõikvõimsa põhjuse poolt liikuma aetud barbarite Neis metsikutes jõukatsumistes pühiti paljud hõimud ilm- pilved näisid kokku kogunevat kõigist põhjapoolkera punktidest. selt täiesti minema. Mõned hukkusid arvatavasti raskuste ning Edasi veeremisel värsket tumedust ning õudu omandanud, varju- nälja tõttu. Teistest, kes olid joondunud õnnelikumat suunda tasid kokku kogunenud kehad Itaalia päikese ning uputasid terve näidanud tähe järele, said suured ja võimsad hõimud ning nad ilma üleüldisesse öhe. Selle üüratu mõju, mida maakera kaunei- saatsid omakorda värskeid seiklejaid viljakamaid asualasid ot- mad osad on nii kaua ja nii sügavalt tunda saanud, võib taandada sima. Seda pillavat inimelude raiskamist, mille see pidev võitlus lihtsale põhjusele, rahvaarvu kasvuväe ülimusele elatusvahendite ruumi ja toidu pärast kaasa tõi, toetas enam kui tugevasti rahvas- suhtes. tiku võimas kasvuvägi, mis toimis teatud määral vabastavalt, üks- On hästi teada, et karjatatav maa ei suuda ülal pidada nii palju meelse väljarännuharjumuse kaudu. Hõimud, kes rändasid lõuna elanikke kui haritav maa, kuid see, mis karjakasvatajarahvad nii poole, ehkki nad võitsid need viljakamad piirkonnad kätte pide- hirmuäratavaks muudab, on vägi, mida nad evivad kõik koos liikuvate võitlustega, kasvasid suurenenud elatusvahendite tõttu kiiresti des, ja selle väe paratamatu kasutamine, mida neil tihti esineb, kui nii arvult kui ka väelt. Kuni viimaks oli kogu territoorium Hiina nad oma karjadele uusi söödamaid otsivad. Hõim, millel oli palju piiridest Läänemere kallasteni rahvastatud mitmekesise barbarite kariloomi, koges vahetult toiduküllust. Absoluutse hädavajaduse tõuga, kes olid vaprad, tugevad ja ettevõtlikud, harjunud raskus- korral võidi ära õgida isegi tõuloomad. Naiste elu oli kergem tega ning tundsid rõõmu sõjast. Mõned hõimud säilitasid ise- kui küttidest rahvaste seas. Mehed, kes oma ühendatud jõudude tõttu olid vaprad ning usaldasid oma võimekust kohta vahetades ∗John Milton, Paradise Lost, 12: 646. Tlk.

158 159 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus seisvuse. Teised rivistusid mõne barbaripealiku võitluslipu alla, sist rahvaarvu kasvu hoidis seal ohjes ning tegelikku rahvaarvu kes viis neid võidult võidule ning, mis veelgi tähtsam, piirkon- elatusvahenditega võrdsena viletsus ja pahe. dadesse, kus leidus rikkalikult vilja, veini ja õli, kaua oodatud Sest sõltumatult igasugustest pahelistest kommetest, mis nende lõppeesmärgile ning nende pingutuste suurele tasule. Mõni Ala- seas naiste suhtes võinuks valitseda ning mis alati toimivad rahva- rich, Attila või Tˇsingis-khaan ning neid ümbritsevad pealikud arvu piiravalt, tuleb minu arvates tunnistada, et sõjapidamine on võisid võidelda auhiilguse pärast, laialdaste vallutustega kaasneva pahe ning selle tulemus on viletsus, ja toidunappusest tulenevas kuulsuse pärast, ent tõeliseks põhjuseks, mis pani liikuma suure viletsuses ei saa keegi kahelda. põhjamaise väljarände ja jätkas selle taganttõukamist, kuni see veeres erinevatel ajastutel vastu Hiinat, Pärsiat, Itaaliat ja isegi Egiptust, oli toidunappus, rahvaarv, mis kasvades oli ületanud oma 4. PEATÜKK elatusvahendid. Ükskõik millisel perioodil ei saanud absoluutne rahvaarv Tsiviliseeritud rahvaste staadium — Tõenäosus, et Euroopa rahvaarv territooriumi ulatusega suhestatuna mõnede hõivatud maa-alade on praegu palju suurem kui Julius Caesari ajal — Rahvaarvu parim vähetootliku looduse tõttu ealeski olla suur; ent näib, et toimus kriteerium — Hume’i tõenäoline eksitus ühes kriteeriumidest, mida inimeste ülikiire üksteisele järgnemine, ja niipea, kui sõja või ta pakub toeks rahvaarvu hindamisel — Rahvaarvu aeglane kasv näljahäda vikat mõned maha niitis, tõusid teised kasvava arvuku- enamikus praegustes Euroopa riikides — Kaks peamist rahvaarvu sega nende asemele. Nende vaprate ja ettevaatamatute barbarite piirajat — Esimest ehk ennetavat piiramist vaadeldakse Inglismaa puhul. seas ei piiratud rahvaarvu tõenäoliselt kuigi palju hirmust tulevi- kuraskuste ees nagu moodsates riikides. Valitsev lootus parandada Uurides meie ees seisva küsimusega seoses inimkonna järgmist oma seisukorda asukohta vahetades, pidev rüüstamisootus, isegi staadiumi, karjakasvatuse ja põlluharimise segastaadiumi, milles- võimalus kitsikuse korral oma lapsed orjaks müüa lisatuna bar- se enamik tsiviliseeritud rahvaid peab mingi muutlikkusega suht- baarse iseloomu loomupärasele hoolimatusele töötasid kõik kaasa, arvudes alati jääma, aitab meid meie ülevaates see, mida me iga et kasvatada üles rahvastikku, mida hiljem tuli näljahädal või sõjal päev enda ümber näeme — tegelik kogemus, tõsiasjad, mis tule- kärpida. nevad iga inimese tähelepanekute ulatusest. Kus iganes leidub olukordade ebavõrdsust, ning karjusrahvaste Mõnede vanade ajaloolaste liialdustele vaatamata ei saa ühegi seas tekib see kiiresti, langeb toidukraami nappusest tulenev vilet- mõtleva inimese pähe jääda kahtluseraasugi, et Euroopa peamiste sus kõige rängemalt ühiskonna kõige õnnetumate liikmete kaela. riikide, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, Poola, Seda kitsikust pidid kindlasti sageli tunda saama naised, kes abi- Rootsi ja Taani elanikkond on palju suurem, kui see varasema- kaasade eemal olles jäid juhuslike rüüstajate ees kaitseta ning keda tel aegadel ealeski on olnud. Nende liialduste ilmselge põhjus nende oodatava tagasituleku osas tabasid pidevad pettumused. on see hirmuäratav välisilme, mille paratamatult omandab isegi Kuid teadmata piisavalt nende rahvaste üksikasjalisest ja sisi- väikesearvuline rahvas, kui see kokku koondub ning ühekoos uusi mast ajaloost, selleks et osutada, täpselt millise osa kanda toi- asualasid otsima liigub. Kui sellele näilisele tohutusele lisada rida dupuudusest tingitud viletsus peamiselt langes ja mis ulatuses teatavate vaheaegadega toimuvaid samasuguseid väljarändeid, ei seda üldiselt tunda oli, arvan, et võime kõigi ülevaadete põhjal, üllata meid kuigivõrd, et kartlike lõunamaiste rahvaste hirmud ku- mis meil karjakasvatajarahvastest on, õigusega öelda, et rahvaarv jutasid põhja piirkonnana, mis inimestest tõeliselt kihab. Lähem nende seas vältimatult kasvab, millal iganes elatusvahendid on ning erapooletum pilk sellele teemale praegu võimaldab meil näha, kas väljarännu tõttu või mõnel muul põhjusel kasvanud, ning eda- et see järeldus oli sama jabur nagu see, kui mõni meie maa elanik, kes kohtab maanteel pidevalt Walesi ja Põhja-Inglismaa looma-

160 11 161 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus karju, kohe järeldaks, et need paikkonnad on kuningriigi kõigist dav ning vallaliseks jäid vähesed inimesed, järeldaksin täie kind- osadest kõige tootlikumad. lusega, et rahvaarv tõusis kiiresti, aga sugugi mitte seda, et see oli Põhjus, miks suurem osa Euroopast on nüüd rahvarohkem kui siis tegelikult väga suur; tegelikult pigem vastupidist, et rahvas- endistel aegadel, peitub selles, et elanike usinus on pannud need tik oli siis hõre ning et ruumi ja toitu jätkunuks tegelikult palju maad tootma inimestele suuremal hulgal elatusvahendeid. Sest ma rohkematele. Kui ma aga teisalt avastan, et sel perioodil olid pe- arvan, et võib välja käia seisukohana, mida ei saa kummutada, et rekonnaga kaasnevad raskused väga suured, et selle tagajärjel oli kui võtta piisava ulatusega maa-ala koos sealse välja- ja sisseveoga vähe varajasi abielusid ning et suur hulk mõlema soo esindajatest ning võimaldada teatavat mitmekesisust selles, kas valdavaks on jäi vallaliseks, järeldan täie kindlusega, et rahvaarv püsis muutu- pillavad või vähenõudlikud kombed, on rahvastik pidevalt reeg- matuna ning seda arvatavasti seetõttu, et tegelik rahvaarv oli suhtes lipäraselt suhestatud toiduga, mida see maa tootma pannakse. Kui maaviljakusega väga suur ning rohkematele jätkus vaevalt ruumi iidsete ning nüüdisaegsete rahvaste arvukust puudutavas sõnasõjas ja toitu. Teenrite, toatüdrukute ning teiste nüüdisaegsetes riikides saaks selgelt tuvastada, et kokkuvõttes on kõnealuste maade kesk- vallaliseks jäävate isikute arvukusel laseb Hume esineda pigem mine tootlikkus nüüd suurem kui Julius Caesari aegadel, jõuaks argumendina selle kohta, et nende rahvaarv peaks kasvama. Mina vaidlus otsekohe lõpule. teeksin pigem vastupidise järelduse ja peaksin seda argumendiks Kui meile kinnitatakse, et Hiina on maailma kõige viljakam selle kohta, et need riigid on täis, kuigi see järeldus ei ole kindel, riik, et peaaegu kogu maa on üles haritud ja suurem osa sellest kan- sest on olemas palju hõredasti asustatud riike, mille rahvastiku ar- nab igal aastal kaks saaki, ja edasi, et inimesed elavad väga kokku- vukus püsib siiski muutumatuna. Et õigust kõnelda, võib seetõttu hoidlikult, võime täie kindlusega teha järelduse, et rahvaarv peab ehk öelda, et vallaliste inimeste arv suhestatuna kogu rahvaar- olema ülisuur, ilma et hakkaksime tegelema järelepärimistega ala- vuga, mis erinevatel perioodidel esineb ühes riigis või eri riikides, mate klasside kommete ja harjumuste ning varajaste abielude soo- võimaldab meil otsustada, kas rahvaarv neil perioodidel tõusis, dustamise kohta. Aga need järelepärimised on ülimalt olulised püsis paigal või kahanes, ent see ei moodusta kriteeriumi, mille ning alamklassi hiinlaste kommete üksikasjalisest ajaloost oleks alusel määrata kindlaks tegelikku rahvaarvu. ülimalt palju kasu, et teha kindlaks, millisel kombel toimib edasise On aga üks asjaolu, mida märgitakse ära enamikus aruanne- rahvaarvu kasvu piiramine; millised on pahed ja millised kitsiku- tes, mis meil on Hiina kohta, ning mida paistab olevat raske selle sed, mis takistavad arvukuse kasvu üle piiri, mida maa suudab ülal aruteluga kooskõlla viia. Öeldakse, et väga üldjoontes on kõigist pidada. seisustest hiinlaste seas valdavaks varajased abielud. Ent dr Adam Oma essees iidsete ja nüüdisaegsete rahvaste arvukusest, kus ta Smith oletab, et Hiina rahvaarv on muutumatu. Need kaks asja- segab oma sõnutsi põhjusi puudutavaid küsimusepüstitusi tõsiasju olu ei paista teineteisega kokku sobivat. Kindlasti tundub väga puudutavatega, ei tundu Hume oma tavalise läbinägelikkusega vähetõenäolisena, et Hiina rahvaarv kiiresti kasvaks. Iga aakrit märkavat, kui vähe mõned neist põhjustest, millele ta viitab, maad on haritud nii kaua, et võime vaevu ette kujutada, nagu võimaldaksid tal langetada ükskõik millist otsust iidsete rahvaste oleks keskmisele toodangule mingeid suuri iga-aastasi lisandusi. tegeliku rahvaarvu kohta. Kui neist üldse midagi saab järeldada, Võib-olla pole varajaste abielude üleüldisuse tõik piisavalt kind- peaks see ehk olema otse vastupidine Hume’i järeldusele, kuigi laks tehtud. Kui oletada, et see on tõene, tundub ainsa võimalusena ma peaksin kindlasti kõnelema vägagi tagasihoidlikult, kui jään eri seda küsimust meie praegusi selleteemalisi teadmisi arvesse võttes arvamusele mehega, kes kõigist teistest neil teemadel kirjutanutest ära seletada see, et liigse elanikkonna, mida varajaste abielude val- kõige väiksema tõenäosusega laseb end pealispinnast petta. Kui davus paratamatult kaasa toob, suruvad alla vahetevahel esinevad ma avastan, et mingil iidsel ajalooperioodil soodustati tugevasti näljahädad ning laste kaitsetuna hülgamise tava, mis kitsikusaega- perekonna olemasolu, varajane abiellumine oli seetõttu väga val- del on arvatavasti sagedasem, kui seda eurooplastele eales tunnis-

162 163 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus tatakse. On raske jätta märkimata, et mis puutub sellesse bar- täiesti kindlalt, et kui ta abiellub ning pere loob, on ta kohustatud, baarsesse kombesse, siis ei saa olla tugevamat tõendit kitsikusest, kui ta üleüldse seltskonnas liigub, pidama end samaväärseks taga- mida inimkond on toidu puudumisel tundnud, kui selle tava ole- sihoidlike taluomanike ning madalamast klassist kaupmeestega. masolu, mis käib niivõrd vastu inimsüdame kõige loomulikumale Naine, kelle haritud mees valikut tehes loomupäraselt sihikule põhimõttele. Iidsete rahvaste seas näib see olevat olnud väga sage seaks, oleks üles kasvanud samasuguste maitsete ning meelsustega ning kindlasti on see kaldunud rahvaarvu pigem suurendama. nagu ta ise ning harjunud tuttavliku läbikäimisega seltskonnas, Nüüdis-Euroopa peamisi riike vaadeldes täheldame, et kuigi mis on väga erinev sellest, milleni abielu teda alandab. Kas võib rahvaarv on neis vägagi märkimisväärselt kasvanud alates ajast, mõni mees nõustuda sellega, et asetab oma kiindumuse objekti mil tegu oli karjakasvatajarahvastega, on praegu nende edene- olukorda, mis on tolle maitsete ja kalduvustega sellises ebakõlas? mine siiski üksnes aeglane ja selle asemel, et nende arvukus iga Kahte või kolme sammu ühiskondlikul redelil allapoole, eriti re- kahekümne viie aastaga kahekordistuks, läheb neil selleks vaja deli sellele pulgale, kus lõpeb haridus ning algab rumalus, ei kolme- või neljasada aastat või isegi rohkem. Mõni rahvaarv võib pea suurem osa inimestest mitte kujuteldavaks ja võimatuks, vaid tegelikult olla täiesti muutumatu ja teised isegi vähikäiku teha. tegelikuks ja oluliseks halbuseks. Kui seltskonda pidada ihal- Rahvaarvu sellise aeglase edenemise põhjust ei saa tagasi viia su- dusväärseks, peab see kindlasti olema vaba, võrdne ja vastasti- gudevahelise kire kängumisele. Meil on piisavalt alust arvata, et kune, milles hüvesid niihästi antakse kui saadakse, ja mitte selline, see loomulik kalduvus on ikka veel kahanematu jõulisusega ole- nagu sõltlane leiab soosija juurest või vaesed rikaste juurest. mas. Miks ei avaldu siis selle tagajärjed inimtõu hulga kiire suu- Kahtlemata tõkestavad need kaalutlused suurt hulka sellest elu- renemisena? Lähivaade ükskõik millise Euroopa riigi ühiskonna seisusest inimesi järgimast oma kalduvust end varakult kellegagi seisundisse, mis võib võrdselt hästi kehtida kõigi kohta, lubab meil siduda. Teised, keda juhib kas tugevam kirg või nõrgem otsus- sellele küsimusele vastata ning öelda, et ettenägelikkus perekonna tusvõime, murravad neist tõkestustest läbi ja oleks tõepoolest ränk, üleskasvatamisega kaasnevate raskuste osas toimib ennetava pii- kui niivõrd õndsa kire rahuldamine, nagu seda on vooruslik ar- ramisena ning alamklassi mõnede liikmete tegelik kitsikus, mis ei mastus, mõnikord ei kaaluks kuhjaga üles kogu kaasnevat halba. võimalda neil oma lastele korralikku toitu ja tähelepanu pakkuda, Aga kardetavasti tuleb tunnistada, et selliste abielude laiemad ta- toimib rahvaarvu loomuliku suurenemise tegeliku piiramisena. gajärjed sobivad arukaid eelaimusi pigem õigustama kui neid sum- Inglismaa kui ühe Euroopa kõige õitsvama riigi võib õigusta- mutama. tult näiteks võtta ning tehtud tähelepanekud käivad üksnes väikese Kaupmeeste ning talunike poegi manitsetakse abielu vältima muutlikkusega ükskõik millise teise riigi kohta, kus rahvaarv kas- ning tavaliselt peavad nad vajalikuks sellest nõuandest kinni pi- vab aeglaselt. dada seni, kui nad on end mõnes äris või talus sisse seadnud, mis Ennetav piiramine näib teatud määral toimivat kõigi Inglismaa muudab neil ehk võimalikuks peret ülal pidada. Need sündmused ühiskonnaseisuste puhul. On palju inimesi, isegi kõige kõrgemast ei tarvitse võib-olla aset leida enne, kui neil on juba tükk elu selja seisusest, keda hoiab abiellumast mõte kulutustest, mida nad pea- taga. Talude vähesus on Inglismaal väga levinud kaebus. Ning vad kärpima, ning ihaldatud lõbudest, millest nad peavad end ilma igasuguses äris on konkurents niivõrd suur, et kõigil pole võimalik jätma juhul, kui neil oleks perekond. Need kaalutlused on kind- edu saavutada. lasti tühised, kuid seda sorti ennetaval ettenägelikkusel on ühis- Töömees, kes teenib kaheksateist penni päevas ning elab val- konnas allapoole laskudes tunduvalt kaalukamaid eesmärke, mille lalise mehena mingilgi mugavustasemel, kõhkleb pisut, enne kui üle mõtiskleda. jagab nelja või viiega seda piskut, millest tundub vaevu piisavat Haritud inimene, kelle sissetulekust üksnes hädavaevu piisab, üheleainsale. Ta võtaks vastu kasinama kosti ja raskema töö selle et võimaldada tal seltsida härrasrahva seisusega, tunneb ilmselt nimel, et elada koos naisega, keda armastab, aga pisutki mõeldes

164 165 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus peab ta teadvustama, et kui tal peaks olema suur pere ning teda ta- 5. PEATÜKK baks ükskõik milline ebaõnn, ei saaks tema käte jõu ükski võimalik ponnistus säästa teda südantlõhestavast tundest, kui ta näeb oma Vaadeldakse teist ehk tegelikku rahvaarvu piiramist Inglismaal — lapsi nälgimas või loobub oma sõltumatusest ning jääb hoole- Tõeline põhjus, miks see tohutu summa, mis Inglismaal vaeste heaks kandele võlgu nende ülalpidamise eest. Sõltumatusearmastus on kogutakse, nende olukorda ei paranda — Vaesteseaduste võimas kal- tundmus, mida keegi kindlasti ei sooviks kustutada ühegi ini- duvus omaenda eesmärgile vastupidiselt mõjuda — Ettepanek vaeste mese rinnast, ehkki Inglismaa vaesteseadus, tuleb tunnistada, on viletsuse leevendamiseks — Meie loomuse kinnistunud seadustest süsteem, mis kõigi teiste seast on kõige tõhusamalt mõeldud seda tulenev täielik võimatus, et puuduse surve ühiskonna alamklasside tundmust järk-järgult nõrgendama ning lõpuks täiesti välja juu- seast ealeski täielikult kõrvaldatud saaks — Kõik rahvaarvu vaos rima. hoidvad piirajad võib jagada viletsuseks ja pahedeks. Teenrite puhul, kes elavad härrasmeeste perekondades, on Rahvaarvu tegelik piiramine, mille all mõtlen sellist piiramist, piirangud, millest abielluda söandades tuleb läbi murda, veelgi tu- mis surub maha juba alanud kasvu, piirdub peamiselt, kuid mitte gevamad. Neil on olemas kõik eluks vajalik ning isegi elumõnusid ainuüksi, ühiskonna madalamate kihtidega. peaaegu sama ohtralt kui nende isandatel. Maatööliste klassiga võrreldes on nende töö lihtne ning toit külluslik. Ning nende See piiramine ei ole üldsuse pilgule nii selgesti nähtav kui teine, mida mainisin, ning selle toimimisjõu ja -ulatuse selge- sõltuvustunnet nõrgendab teadvustatud võimalus isandat vahe- jooneliseks tõestamiseks läheks vaja rohkem andmeid, kui meil tada, kui nad tunnevad, et nende vastu on eksitud. Kui neil praegu on selline mugav olukord, siis millised on nende väljavaated abi- olemas on. Kuid ma usun, et need, kes on uurinud andmeid suremuse kohta, on üldjoontes täheldanud, et igal aastal kuulub elludes? Ilma teadmiste või kapitalita, olgu siis äriks või talu- liigagi suur osa nendest lastest, kes surevad, inimestele, kellest pidamiseks, ning olemata harjunud oma ülalpidamist igapäevase töörabamisega ära teenima ning seetõttu seda suutmata tundub võib eeldada, et nad ei suuda oma järeltulijatele korralikku toitu ja tähelepanu pakkuda, kes on langenud ränga viletsuse meelevalda nende ainuke pelgupaik olevat vilets kõrts, mis kindlasti ei paku ning võib-olla mõistetud elama ebatervislikus eluasemes ning ras- kuigi võluvat väljavaadet õnnelikuks eluõhtuks. Seetõttu on üle- ket kehalist tööd tegema. Sellist suremust vaeste laste seas on pi- kaalukalt suurem osa neist, keda heidutab see mitte just kuigi devalt täheldatud kõikides linnades. Kindlasti ei valitse see samal meelitav pilt oma olukorrast tulevikus, rahul võimalusega jääda määral maakohtades, ent see teema ei ole seni piisavat tähelepanu vallalisena sinna, kus nad on. pälvinud, et lubaks ükskõik kellel väita, nagu ei esineks vaeste Kui see visand ühiskonna olukorrast Inglismaal on tõeläheda- inimeste laste seas isegi maal proportsionaalselt rohkem surma- ne — ja ma ei taju, et siin oleks liiale mindud —, mööndagu, sid kui keskmiste ja kõrgemate klasside laste hulgas. Tõepoolest, et meie maal toimib rahvaarvu ennetav piiramine kõigis ühiskon- näib olevat raske eeldada, et maatöölise naine, kel on kuus last naklassides. Sama tähelepanek kehtib kõigi vanade riikide pu- ja leib puudub vahetevahel täiesti, suudaks neile alati pakkuda hul. Neis abielule seatavate piirangute mõju tuleb liigagi ilmsiks toitu ja tähelepanu, mida läheb vaja elu alalhoidmiseks. Talu- sellest tulenevates pahedes, mida kutsutakse esile peaaegu kõigis rahva pojad ja tütred ei osutu tegelikus elus sellisteks rõõsadeks maailma osades, pahedes, mis pidevalt mässivad mõlemat sugu keerubiteks, nagu neid ilukirjanduses kohata võib. Need, kes tihti lahendamatusse viletsusse. maal viibivad, täheldavad paratamatult, et tööinimeste pojad kipuvad kasvus tihti kängu jääma ning küpsuse saavutamine võtab neil kaua aega. Poisid, keda peaksite neljateist-viieteistaastaseks, osu- tuvad küsitlemisel tihti olevat kaheksa- või üheksateistkümnesed. Ning noormeestel, kes atra hoiavad, mis kahtlemata peab olema

166 167 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus tervislik kehaline harjutus, võib jalgadel haruharva sääremarju sil- oleks äärmiselt ebasoodne vahetus, sest on hästi teada, et maa ei mata: olukord, mille võib kirjutada ainult kas korraliku või piisava suudaks siis sama rahvaarvu ülal pidada, ning kui elatusvahendid toiduse puudumise arvele. inimeste arvuga võrreldes napiks jäävad, pole suurt tähtsust sellel, Lihtrahva sagedase kitsikuse hüvitamiseks on Inglismaal keh- kas ühiskonna madalaimatel liikmetel on kaheksateist penni või testatud vaesteseadused; kuid tuleb karta, et ehkki need võivad pi- viis ˇsillingit. Igal juhul tuleb neil harjuda elama kõige kasinama sut olla leevendanud üksikute häda tugevust, on need palju laiemal kosti ja väikseima kogusega. pinnal levitanud üleüldist halba. Teema, mida vestluses sageli üles Öeldakse võib-olla, et ostjate arvu kasv iga toote puhul kan- võetakse ning alati mainitakse kui väga üllatavat, on see, et vaa- nustaks tootvat tööstust takka ning kogu meie saare toodang kas- tamata tohutule rahasummale, mida Inglismaal igal aastal vaeste vaks. See võib teatud määral ka nõnda olla. Kuid kannustus, heaks kogutakse, esineb nende seas siiski nii palju viletust. Mõned mida see kujuteldav rikkus rahvaarvu kasvule annaks, tasakaa- arvavad, et see raha toimetatakse kõrvale, mõned, et eestseisjad lustaks seda enam kui piisavalt ning kasvanud toodangut tuleks ja järelevaatajad pruugivad suurema osa sellest lõunat süües ära. jagada inimeste enam kui proportsionaalselt suurenenud hulga va- Kõik on nõus, et nii või teisiti käiakse sellega ilmselt väga hal- hel. Kogu aeg eeldan ma, et tööd tehtaks sama palju kui ennegi. vasti ümber. Lühidalt annab see, et igal aastal korjatakse vaeste Aga tegelikult see nii ei läheks. Kaheksateistkümne penni asemel hüvanguks peaaegu kolm miljonit ja see siiski ei kõrvalda nende viie ˇsillingi saamine päevas paneks ükskõik millise mehe ette ku- viletsust, pidevalt alust üllatuseks. Kuid inimene, kes näeb pisut jutama, et ta on võrdlemisi rikas ning võib endale lubada mitmeid ka asjade pealispinna alla, oleks palju üllatunum siis, kui asjalood jõudetunde või -päevi. See hakkaks tugevasti ja kohe tõkestama oleksid teisiti, kui neid nähakse olevat, või isegi, kui kaheksateist tootvat tööstust ning veidi aja pärast ei oleks mitte üksnes riik ˇsillingit naela kohta nelja asemel∗ seda tuntavalt muudaks. Esitan vaesem, vaid ka alamklassid ise oleksid tunduvalt suuremas vilet- näite, mis loodetavasti mu mõtet selgitab. suses kui siis, kui nad said ainult kaheksateist penni päevas. Oletagem, et kui rikaste toel tõuseks see kaheksateist penni Rikastelt kaheksateistkümne ˇsillingi kogumisel naela kohta, päevas, mis mehed praegu teenivad, viie ˇsillingini, võiks ehk ette isegi kui seda jagataks laiali kõige mõistlikumal moel, oleks kujutada, et nad saaksid siis muretult ära elada ning iga päev mõneti samasugune toime kui see, mis tuleneb mu äsjasest ole- lõunaks liha süüa. Ent see oleks väga ekslik järeldus. Päevas tusest, ning mitte mingid rikaste panused ega ohverdused, eriti kolme ˇsillingi ja kuue penni juurdeandmine igale töömehele ei mitte rahas, ei saaks mingikski ajaks hoida ära viletsuse taastu- suurendaks lihakogust meie maal. Praegu ei ole seda piisavalt, et mist ühiskonna madalamate liikmete seas, kes nad siis ka oleksid. kõik sellest korraliku osa saaksid. Mis oleks siis selle tagajärg? Tõepoolest, aset võiks leida suuri muudatusi. Rikkad võiksid muu- Konkurents lihaostjate vahel turul tõstaks hinna kiiresti kuuelt või tuda vaesteks, ning mõned vaestest rikasteks, kuid osa ühiskonnast seitsmelt pennilt kahe või kolme ˇsillingini naela kohta ning kaup peab paratamatult elus raskusi tunda saama ning see raskus lan- ei jaguneks kuigi palju rohkemate vahel kui praegu. Kui mingit geks loomulikult kõige õnnetumate liikmete kanda. kaubaartiklit napib ja seda ei saa kõigile jagada, saab omanikuks See võib esmapilgul tunduda kummaline, kuid usun, et on see, kes suudab esitada kõige kehtivama patendi, tähendab siis see, tõsi: raha abil ei saa ma vaest meest kõrgemale ülendada ega kes pakub kõige rohkem raha. Kui saame oletada, et konkurents võimaldada talle varasemast palju paremat elu, surumata proport- lihaostjate seas kestab piisavalt kaua, nii et igal aastal kasvatataks sionaalselt alla teisi sama klassi liikmeid. Kui ma piiran oma üles suurem hulk kariloomi, saab seda teha üksnes vilja arvelt, mis kodus tarbitava toidu hulka ning annan talle selle, mille olen ära kärpinud, toon talle sellega kasu, ilma et rõhuksin kedagi teist ∗S.t kui kogutav summa oleks 90% 20% asemel (1 nael = 20 ˇsillingit, peale enda ning oma pere, kes võib-olla suudaks seda hästi taluda. ning 1 ˇsilling = 12 penni). Toim. Kui ma harin üles tüki seni harimata maad ning annan toodangu

168 169 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus talle, toon seeläbi kasu nii talle kui ka kõigile ühiskonna liikme- jaotumises ühiskonnas ei tule just harva ette ning need on kahtle- tele, sest see, mida ta varem tarbis, suunataks nüüd ühiskatlasse mata põhjuste seas, mis kutsuvad esile pidevaid teisenemisi, mida ning koos sellega arvatavasti ka osa uuest toodangust. Ent kui täheldame toiduainete hinnas. ma annan talle ainult raha, eeldusel et maa toodang jääb samaks, Inglismaa vaesteseadused kalduvad vaeste üldist olukorda hal- annan talle õiguse suuremale osale sellest toodangust kui varem, vendama kahel järgmisel viisil. Nende esimene ilmne suundumus ja seda osa ei saa ta kätte muidu kui teiste osasid kahandades. On on rahvaarvu suurendamine, ilma et suurendataks selle ülalpida- ilmne, et see mõju on üksikjuhtudel kindlasti nii väike, et osu- miseks mõeldud toidukogust. Vaene mees võib abielluda väikese tub täiesti märkamatuks; kuid see on siiski olemas nagu paljud või puuduva väljavaatega peret iseseisvalt elatada. Seetõttu võib teisedki mõjud, mis nagu mõned õhku asustavad putukad meie öelda, et need seadused mingil määral loovad vaeseid, keda ülal rohmakal tajul märkamata jäävad. peavad, ning kui maa toiduaineid tuleb suurenenud rahvaarvu tõttu Eeldades, et toidu kogus ükskõik millisel maal jääb mitmeks igaühele jagada väiksemas proportsioonis, on ilmselge, et nende aastaks samaks, on ilmselge, et seda toitu tuleb jagada vasta- töö eest, keda vaesteabi ei toeta, saab osta väiksema koguse toidu- valt iga inimese patendi väärtusele ehk rahasummale, mille ku- aineid kui varem ning järelikult on suurem osa neist paratamatult lutamist sellele nii üldiselt nõutavale kaubale ta saab endale lu- sunnitud abi paluma. bada.1 Seetõttu on veenev tõde see, et ühe inimseltskonna paten- Teiseks kahandab toiduainete hulk, mida vaestemajades∗ tar- tide väärtust ei saaks suurendada, ilma et kahandataks mõne teise bib see osa ühiskonnast, keda ei saa üldiselt pidada kõige väär- inimseltskonna patentide väärtust. Kui rikkad peaksid siinkohal tuslikumaks, seda jagu, mis muidu kuuluks töökamatele ning toetust pakkuma ning annaksid viiesajale tuhandele inimesele viis väärilisematele liikmetele, ja sunnib nõnda selsamal moel roh- ˇsillingit päevas omaenda toidulauda piiramata, ei saa olla min- kemaid sõltuvaks muutuma. Kui vaesed elaksid vaestemaja- git kahtlust, et kuigi need inimesed elaksid mõistagi muretumalt des paremini kui praegu, oleks see uus ühiskonna raha jaotus ning tarbiksid suuremat hulka toidukraami, oleks ülejäänute va- silmnähtavamalt surutiseks nende olukorrale, kes pole vaestema- hel jagamiseks vähem toitu, ning seega kahaneks iga inimese pa- jades, põhjustades toiduainete hinna tõusu. tent väärtuselt ehk siis sellesama arvu hõberahade eest saaks osta Inglismaale on õnn, et talurahva seas püsib ikka veel sõltuma- väiksema koguse elatusvahendeid. tuse vaim. Vaesteseadused on suuresti mõeldud seda vaimu välja Rahvaarvu kasvamisel toidu proportsionaalse kasvamiseta on juurima. Osalt on neil olnud edu, ent kui need oleksid olnud nii ilmselt sama mõju iga inimese patendi väärtuse allaviimisel. Toitu täielikult edukad, kui võinuks oodata, ei oleks nende hukatuslikud tuleb paratamatult jagada väiksemates kogustes ning selle tulemu- tendentsid nii kauaks varjatuks jäänud. sena saaks päevatöö eest osta väiksema koguse toiduaineid. Toidu- Olgugi et üksikjuhtudena võib abist sõltuv vaesus tunduda ainete hinnatõus tekiks kas seetõttu, et rahvaarv kasvab kiiremini rängana, tuleks seda pidada häbiväärseks. Selline stiimul tun- kui elatusvahendid, või raha teistsuguse jaotumise tõttu ühiskon- dub olevat absoluutselt vajalik, et soodustada inimkonna suure nas. Kaua aega asustatud olnud maa pakutav toit kasvab aeglaselt hulga heaolu, ning iga üldine katse seda stiimulit nõrgendada, ja reeglipäraselt — kui see üldse kasvab — ning seda ei saa sun- ükskõik kui heatahtlik oleks selle näiline eesmärk, toimib ikka dida vastu tulema äkilistele nõudmistele, kuid teisenemisi raha risti vastupidi sellele kavatsusele. Kui inimesi meelitatakse abielluma vaestehoolekandest lähtuvalt, kui nende võimalused pere 1Hr Godwin kutsub rikkust, mida inimene oma esivanematelt saab, iseseisvaks ülalpidamiseks on napid või puuduvad sootuks, ei ah- kopitanud patendiks. Minu arvates võib seda vägagi kohaselt nimetada patendiks, aga mulle ei tundu kuigi kohane kutsuda seda kopitanuks, ∗Ingl k workhouse. Inglismaal ja Walesis alates keskajast koht, kus sest tegu on artikliga, mida nii pidevalt kasutatakse. pakuti tööd ja ulualust neile, kes ei suutnud end ise ülal pidada. Toim.

170 171 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus vatleta neid mitte üksnes ebaõiglaselt iseendale ja lastele õnnetust Mees, keda ei takistaks kõrtsi minemast kaalutlus, et tema ning sõltuvust kaela tooma, vaid neid ahvatletakse ise seda tead- surma või haiguse korral peab ta naise ja perekonna vaestehoo- mata tegema liiga kõigile, kes kuuluvad nendega samasse klassi. lekande toetada jätma, võiks siiski kõhelda oma teenitu nõnda Töömeest, kes abiellub, ilma et suudaks peret ülal pidada, võib mahapriiskamisel, kui ta oleks kindel, et mõlemal juhul jääks ta mõnes mõttes pidada kõigi tema kaastööliste vaenlaseks. perekond nälga või siis juhuslike annetuste ülal pidada. Hiinas, Mul pole mingit kahtlust, et Inglismaa vaesteseadused on aida- kus nii tööjõu tegelik kui ka nominaalhind on väga madal, on pojad nud kaasa toiduainete hinnatõusule ja tööjõu tegeliku hinna ala- seadusega kohustatud oma vanu ja abituid vanemaid ülal pidama. nemisele. Seetõttu on need aidanud kaasa nende inimeste klassi Ma ei teeskle, nagu teeksin kindlaks selle, kas selline seadus oleks vaesumisele, kelle ainuke omand on nende tööjõud. Samuti on meie maal soovitatav. Kuid igatahes tundub olevat äärmiselt ko- raske oletada, nagu poleks need tugevasti kaasa aidanud sellele hatu nõrgestada positiivsete institutsioonide kaudu, mis muudavad hooletusele ja kokkuhoidlikkuse puudumisele, mida vaeste seas abist sõltuva vaesuse nii üldiseks, häbi, mis parimatel ja kõige hu- võib tähele panna ja mis on niivõrd vastupidine hoiakule, mida maansematel põhjustel peaks vaesusega kaasnema. sageli võib täheldada väikekaupmeeste ja väiketalunike hulgas. Õnne üldhulk lihtrahva seas peab paratamatult kahanema, kui Kui labast väljendit kasutada, näivad kehalist tööd tegevad vaesed niimoodi kõrvaldatakse üks kõige tugevamaid tõkkeid laiskusele ja alati elavat peost suhu. Nende hetketarvidused hõivavad kogu laaberdamisele ning kui mehi seega ahvatletakse abielluma juhul, nende tähelepanu ning nad mõtlevad harva tulevikule. Isegi kui te- kui nende väljavaade peret iseseisvalt ülal pidada on väike või kib võimalus säästmiseks, kasutavad nad seda harva, selle asemel puudub. Igasugust takistust teel abiellumisele tuleb kahtlemata läheb kõik, mis ületab nende hetkevajadusi, üldiselt väljendudes pidada õnnetuse liigiks. Et aga meie loomuse seaduste hulgas kõrtsidele. Seega võib öelda, et Inglismaa vaesteseadused ka- peab leiduma midagi rahvaarvu kasvu piiravat, on parem, kui seda handavad lihtrahva hulgas nii suutlikkust kui tahtmist säästa ning piirataks pere eest hoolitsemisega kaasnevaid raskusi ette nähes nõrgendavad nõnda üht kõige tugevamat ajendit kainuseks ja ning abist sõltuvat vaesust peljates, kui et seda soodustataks ainult töökuseks ning järelikult ka heaoluks. selleks, et seda hiljem puuduse ja haigusega alla suruda. Paljude manufaktuuriomanike seas on üldlevinud kaebuseks, Tuleks alati meeles pidada, et on olemuslik erinevus toidu et kõrged palgad rikuvad kõik nende töömehed ära, kuid on raske ja nende valmistatud kaupade vahel, mille toormaterjali leidub ette kujutada, et need mehed ei säästaks osa oma kõrgest palgast külluslikult. Nõudmine viimaste järele loob neid vältimatult nii selleks, et perekonda tulevikus ülal pidada, vaid kulutaksid seda suurel hulgal, kui neid vajatakse. Nõudmisel toidu järele ei ole selle asemel joomisele ja liiderdamisele, kui nad õnnetusjuhtumite sugugi samasugust loovat jõudu. Maal, kus kõik viljakad kohad puhul ei saaks toetuda vaestekassast tulevale abile. Ning see, et on hõivatud, läheb vaja kõrgeid pakkumisi, et õhutada talumeest tööstuses palgatööd tegevad vaesed peavad seda toetust põhjuseks, viima väetist maale, millest tal pole lootust mõned aastad midagi miks nad võivad ära kulutada kogu teenitava palga ning lõbusat kasulikku tagasi saada. Ja enne, kui tuluväljavaade pole piisa- elu elada, kuni see on võimalik, näib üsna ilmsena selle suure valt suur, et seda sorti põllumajanduslikku ettevõtmist soodus- hulga perekondade põhjal, kes ükskõik millise suure manufak- tada, ning seni, kui uus toodang kasvab, võib selle puudumisel tuuri kokku varisedes otsekohe hoolekande toetada jäävad, samas end tunda anda suur kitsikus. Nõudmine elatusvahendite suurema kui ehk palk, mis teeniti selles manufaktuuris, kui see oli veel koguse järele on väheste eranditega muutumatu kõikjal, ent me heal järjel, oli piisavalt kõrgem tavalisest tööjõu hinnast maal, et näeme, kui aeglaselt sellele vastatakse kõigis neis maades, mis on võimaldada neil küllaldaselt säästa enda ülalpidamiseks, kuni nad olnud kaua asustatud. oma usinusele mingi muu rakenduse leiaksid. Inglismaa vaesteseadused kehtestati kahtlemata kõige heataht- likumal eesmärgil, kuid on sügavalt põhjust arvata, et need pole

172 173 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus oma eesmärkidega edukalt toime tulnud. Kindlasti leevendavad tud ning mõistetamatu. Kuid tuleb tunnistada, et seda iseloomus- need mõningaid väga karmi kitsikusejuhtusid, mis võiksid muidu tab ülimal määral kõigi sellesarnaste süsteemide suur ja radikaalne ette tulla, ent hoolekandetoetust saavate vaeste seisund, kui seda viga — see, et kaldutakse suurendama rahvaarvu, suurendamata selle igast küljest kaaluda, jääb väga kaugele viletsuse puudu- samas vahendeid selle ülalpidamiseks ning seega halvendatakse misest. Kuid üks peamisi vastuväiteid neile on see, et selle abi nende olukorda, keda hoolekanne ei toeta, ning tagajärjeks on eest, mida mõned vaesed saavad ja mis juba iseenesest on peaaegu vaeste hulga suurenemine. kaheldava väärtusega õnnistus, allutatakse terve klass Inglismaa Puuduse kõrvaldamine alamklasside seas on tõepoolest vaeva- lihtrahvast mitmetele häirivalt tülikatele ning vägivaldsetele sea- line ülesanne. Tõde on see, et kitsikuse surve sellele kogukonna- dustele, mis pole sugugi kooskõlas põhiseaduse eheda vaimuga. osale on niivõrd sügavalt juurdunud pahe, et selleni ei küüni mitte Kogu sundasustuse korraldus, isegi selle praegusel parandatud mingi inimlik leidlikkus. Kui peaksin välja pakkuma mingi lee- kujul, käib täiesti vastu kõigile vabaduse ideedele. Kogukonna- vendava vahendi, ning leevendavad vahendid on kõik, mida selle poolne vaenamine, mis langeb osaks meestele, kelle perekonnad juhtumi loomus võimaldab, oleks selleks esmajärjekorras kõigi tõenäoliselt hakkavad kulusid põhjustama, ning vaestele naistele, praeguste vaesteseaduste tühistamine. See annaks Inglismaa talu- kellel seisab sünnitus lähedal, on äärmiselt häbiväärne ja tülgastav rahvale vähemalt priiuse ja tegutsemisvabaduse, mille kohta võib türannia. Ning takistused, mida need seadused tööturul pidevalt vaevalt öelda, et neil seda praegu on. Siis oleks neil võimalik põhjustavad, kalduvad pidevalt andma lisa nende inimeste kanta- tõkestamatult elama asuda sinna, kus on väljavaadet rohkemale vatele raskustele, kes rabelevad, et end ilma abita ülal pidada. tööle ning kõrgemale töötasule. Tööjõuturg oleks siis vaba ning Vaesteseadustega kaasnev halb on teatud määral parandamatu. kõrvaldatud oleksid need tõkked, mis asjade praeguse seisu korral Kui mingile inimklassile tuleb jagada abi, tuleb kusagil luua võim tihti pikemat aega takistavad tasu tõusmist nõudlusele vastavaks. selle õigete sihtmärkide eristamiseks ning vajalike institutsioo- Teiseks võiks maksta ergutustasu uue maa ülesharimise eest nide tegevuse haldamiseks, kuid igasugune suur sekkumine teiste ning võimaluse korral pakkuda soodustusi põllumajandusele ma- inimeste asjadesse on omamoodi türannia ning asjade tavalise nufaktuuride ees ja maaharimisele karjakasvatuse ees. Tuleks ka- käigu korral on ootuspärane, et selle võimu täideviimine muutub sutada kõiki jõupingutusi, et nõrgendada ning hävitada kõiki neid häirivaks nende jaoks, kes on sunnitud toetust paluma. Kohtunike, institutsioone, mis on seotud kutseühingutega, õpipoisikohtadega eestseisjate ning järelevaatajate hirmuvalitsus on vaeste inimeste jne, mis põhjustavad põllumajandustööjõule viletsama tasu maks- sage kaebus, kuid viga ei peitu mitte niivõrd neis isikutes, kes enne mist kui tööjõule kaubanduses ja manufaktuurides. Sest üks maa seda, kui nad võimule said, arvatavasti polnud teistest inimestest ei suuda iialgi toota nõuetele vastavat toidukogust, kui see eristus halvemad, vaid kõigi selliste institutsioonide olemuses. jääb soosima käsitöölisi. Sellised soodustused põllumajandusele Tehtud on võib-olla juba liiga palju halba selleks, et seda kalduksid varustama turgu üha suurema koguse tervisliku tööga hüvitada, kuid omaenda mõtisklustes ei kahtle ma kuigivõrd, et kui ning samaaegselt, rohkendades maa toodangut, tõstaksid tööjõu vaesteseadusi poleks ealeski olemas olnud, siis, kuigi oleks võinud suhtelist hinda ja parandaksid maatöölise olukorda. Kui tema tin- esineda veidi rohkem väga karmi kitsikuse juhtumeid, oleks hea- gimused on paremad ja tal puudub väljavaade vaesteabile, oleks olu koguhulk lihtrahva seas olnud tunduvalt suurem, kui on praegu. ta võimelisem ja ka rohkem meelestatud moodustama ühendusi, Hr Pitti vaesteseadust∗ näivad raamistavat heatahtlikud kavat- et kaitsta end iseenese või pere haiguse korral. sused ning selle vastu suunatud kisa oli paljuski valesti adresseeri- Viimaks, äärmise kitsikuse juhtudeks võiks sisse seada krahvkondade vaestemajad, mida toetataks kogu kuningriigi maksudest ∗Vastu võetud veebruaris 1797. William Pitt noorem (1759–1806) ning mis oleksid priid kõigi krahvkondade ja tegelikult kõigi rii- oli Suurbritannia peaminister 1783–1801 ja 1804–1806. Toim. kide inimeste jaoks. Kost oleks kasin ja kõik need, kes suuda-

174 175 Essee rahvastiku printsiibist Thomas Malthus vad, oleksid kohustatud töötama. Oleks soovitav, et neid ei pee- THOMAS ROBERT MALTHUS (1766–1834) oli inglise demograaf ja taks mugavateks varjupaikadeks kõigi raskuste puhul, vaid üks- majandusteadlane, anglikaani vaimulik. Õppis Cambridge’i ülikoolis, nes kohtadeks, kus karm kitsikus võiks mingitki leevendust leida. oli 1805–1834 Ida-India Kompanii (tänapäeval Haileybury) kolledˇzi pro- Osa neist majadest võiks olla eraldi, või teised ehitatud sel üli- fessor, 1818 Kuningliku Seltsi liige. Rajas maltuslusena tuntud rahvasti- malt tulusal eesmärgil, mida üpris tihti on tähele pandud, selleks kuteooria, mille esmaesitus ilmus raamatus, millest on tõlgitud käesolev katkend. Peateosed: An Essay on the Principle of Population (1798; olu- et pakkuda kohta, kus ükskõik milline inimene, olgu siis koha- liselt ümbertöötatud väljaanne 1803) ja Principles of Political Economy lik või võõramaalane, võiks igal ajal teha oma päevatöö ning selle (1820). eest turuhinda saada. Paljud juhtumid jäetaks kahtlemata üksikute heategijate jõupingutuste hooleks. Seda sorti kava, millele ettevalmistavaks sammuks peaks olema kõigi praeguste vaesteseaduste tühistamine, tundub olevat kõige parem, mõeldes koguheaolu suurendamisele Inglismaa lihtrahva seas. Viletsuse taastumise vältimine jääb, oh õnnetust, inimvõimete piiridest välja. Asjatus püüdes saavutada seda, mis juba asjade olemuse tõttu on võimatu, ei too me ohvriks mitte üks- nes võimalikud, vaid ka kindlad hüved. Ütleme lihtrahvale, et kui nad alluvad vägivaldsete määruste koodeksile, ei tunne nad iialgi puudust. Nad alluvad neile määrustele. Nad täidavad oma osa lepingus, kuid meie ei täida, ei saagi täita enda oma ning nõnda ohverdavad vaesed vabaduse hinnalise õnnistuse ega saa vastu midagi, mida võiks võrdväärseks nimetada. Seega arvan ma, et vaatamata vaesteseaduste institutsioonile Inglismaal tuleb eeldada, et arvestades madalamate klasside üldist seisundit nii linnades kui ka maal, peab kitsikus, mille all nad kannatavad korraliku ja piisava toidu puuduse, ränkraske töö ning tervistkahjustavate eluasemete tõttu, ilmselt toimima rahvastiku algava kasvu pideva piirajana. Rahvaarvu kasvu neile kahele suurele piirajale kõigis kaua asustatud olnud maades, mida olen nimetanud ennetavaks ja tegelikuks piiramiseks, võib lisada kõlvatud kombed seoses naistega, suurlinnad, tervistkahjustavad manufaktuurid, luksuse, taudid ja sõja. Kõik need piirajad võib täie õigusega jagada viletsuseks ja pahedeks. Ning selle, et need on kõigi nüüdisaegse Euroopa riikide rahvastikujuurdekasvu aegluse tõelised põhjused, muudab piisavalt ilmseks rahvaarvu võrdlemisi kiire suurenemine, mis muutu- matult on toimunud kõikjal, kus iganes need põhjused on mingilgi arvestataval määral kõrvaldatud.

176 12 177 Arvustus

füüsikalised tingimused muu hulgas kaitsma ka päikeselt lähtuva liiga karmi kiirguse eest. Päike nagu teisedki tähed kiirgab põhimõtteliselt ARVUSTUS üle kogu elektromagnetlainete skaala, röntgenkiirgusest raadiolainete- ni. Maa atmosfäär peab suurema osa sellest kinni, läbi pääseb põhiliselt vaid inimsilmale nähtav optiline kiirgus, veidi infrapunakiirgust ja sellest OSOON JA KIIRGUS: ELU ALLIKAD JA HÄVITAJAD veelgi pikemad raadiolained. Kui elektromagnetkiirgus ja selle lainepikkus ei ole mõne lugeja jaoks ehk väga igapäevased mõisted, võime suurema patuta nende ase- Uno Veismann, Kalju Eerme. Päikese ultraviolettkiirgus ja at- mel öelda ka valgus ja värvus. Vikerkaare ühes servas asub violetne mosfääriosoon. Tartu: Ilmamaa, 2011. 216 lk. värvus, sellest veel lühema lainepikkusega ongi see salapärane ja sala- kaval ultraviolettkiirgus, milleta poleks Maal elu, kuid mis võib ka elu Eestis ilmuvate arvukate eluloo-, eneseabi- ja kokaraamatute virvarris hävitada. Füüsika keeles öeldes on Veismanni ja Eerme raamatus juttu eelkõige kiirgusest lainepikkuste vahemikus 280–400 nm (1 nm = 1 na- võivad vähesed tõsiteaduslikud väljaanded üsna märkamatuks jääda. − Ometi neid ilmub — peale humaniora ja socialia valdkonda kuuluvate nomeeter = 10 9 m), inimsilm näeb aga peamiselt vahemikku 380–770 teoste, mida Akadeemias sagedamini tutvustatakse, ka naturalia ehk loo- nm. dusteaduste vallas. Küllap on kõik tänapäeval vähegi eluga kursis olevad Raamatu kaks esimest peatükki on pühendatud osoonile Maa at- inimesed kuulnud midagi osooniaukudest või ultraviolettkiirguse kah- mosfääris. Küllap on kõigil koolikeemiast meeles, et tavaline hapni- julikust mõjust, kuid tervikpildi mõistmiseni on lihtsalt kuulmisest veel ku molekul, mida me sisse hingame ja tänu millele toimub põlemine, pikk maa. Kõnealune raamat annab meile mõned põhitõed planeeti Maa koosneb kahest aatomist. Kui aga koos on kolm hapniku aatomit, nime- ümbritsevast õhukihist ja pakub mõtlemisainet oma kohast päikese all tatakse vastavat molekuli osooniks (või ka trihapnikuks). Suurem osa selles hapras keskkonnas, mida me nimetame Maa ökosüsteemiks. atmosfääriosoonist paikneb 15–35 kilomeetri kõrgusel maapinnast, at- Taustsüsteemi paikapanekuks olgu öeldud, et raamatu autorid on mosfääri kihis, mida nimetatakse stratosfääriks. Just seal täidab osoon staaˇzikad Tartu Observatooriumi teadlased, kellel on seljataga kogemus oma valvurirolli, püüdes kinni suurema osa Päikese ultraviolettkiirgu- osalemisest Nõukogude Liidu kosmoseprogrammides ja kes 1990. aas- sest. Ent kas teadsite, et osooni tekkimiseks on vaja sedasama ultra- tatel võtsid innukalt käsile enda ja kogu Eesti jaoks uudse teema: at- violettkiirgust? Kui ei, siis on see üks plusspunkt Veismanni ja Eerme mosfääriosoon ja päikese ultraviolettkiirgus. Siinkirjutaja on aga auto- raamatu lugemise kasuks. rite kolleeg, kes on harjunud vaatama hoopis kaugemate tähtede poole Osoonikihi keskmine paksus stratosfääris on muutlik. Selles esi- kui Päike. Seetõttu püüan raamatule vaadata pigem n-ö tavalugeja kui neb aastane tsükkel — näiteks Eesti kohal on osooni koguhulk suurim erialaspetsialisti pilguga. märtsis-aprillis ja vähim oktoobris-novembris —, kuid tuleb ette muu- Sissejuhatuse lõpetuseks sobib hästi tsitaat raamatust endast (lk 10): tusi ka pikemas ajaskaalas. Võimsad vulkaanipursked, nagu olid näiteks “Ammusest ajast on teada, et me elame õhuookeani põhjas, mida alus- El Chichon (1982) ja Mount Pinatubo (1991), võivad osooni koguhulka pinna soojendamise kaudu kütab päike.” Ilmateadlane Ain Kallis on märgatavalt kahandada. Oma osa osoonikihi jaotuses ja liikumises on selle lihtsa tõe kirjeldamiseks kasutanud kujundlikku väljendit “Päike Päikese aktiivsusel. Ent kuidas on siis inimtegevusega? Oleme ju sageli on ilmastikuteatri peanäitejuht”. Tõepoolest, Päikeseta poleks elu, po- kuulnud, et meie külmkappides ja kliimaseadmetes kasutatavad ained leks maakeragi. Aga elu tekkeks ja kestmiseks ei piisa lihtsalt Päikese hävitavad osoonikihti. Tõepoolest, 1930. aastatel avastatud kloroﬂuo- olemasolust. On vaja, et elu kandev planeet asuks oma päikesest sobival rosüsinikud (CFC), mille kohta sageli kasutatakse üldnimetust freoonid, kaugusel: oma maise elu põhjal (aga muud näidet pole meil võtta) teame, tundusid esialgu ideaalsed ühendid külmutusseadmete, aerosoolipudeli- et kaugus ja sellest tulenev keskmine temperatuur peab võimaldama te, vahtplastide jms täiteaineks: värvitud, lõhnatud, mürgivabad, ei põle vedela vee eksisteerimist planeedil. Temperatuur omakorda ei sõltu jne. Kuid loodusel on oma seadused. 1970. aastatel hakkas selguma, et aga ainult päikese kaugusest, vaid ka planeedi atmosfääri omadustest. freoonid ei olegi nii süütud. Atmosfääri õhuringluses osaledes jõuavad Elu alalhoiuks peavad atmosfääri keemiline koostis ja selles valitsevad nad tasapisi välja stratosfääri ja sealse Päikese ultraviolettkiirguse mõjul

178 179 Arvustus Arvustus kaob nende maine püsivus. Freoonid lagunevad, vabanev kloori aatom soojenemisest inimtegevuse mõjul — aga see pole kõnealuse raamatu reageerib osooniga ning tekivad kloori monooksiid ja hapnik. Hullemgi ega ka selle arvustuse teema. veel, kloori aatom võib monooksiidist taas plehku panna ja järgmise Päikesel on ääretult tähtis roll Maa kliimasüsteemi kujundajana ja fo- osoonimolekuli lõhkuda ja nii edasi — nagu seitsmepäine lohe, kellel tosünteesi energiaallikana. Ultraviolettkiirguse kahjulikud (kõrval)mõjud mõni pea tuleb ikka taplusest puhtalt välja. ilmnevad sageli jälle siis, kui püüame loodust üle trumbata või üle kaval- Hakkas selgeks saama, et freoonidega samal viisil jätkates võivad ta- dada. Inimesed on aastasadu ja -tuhandeid olnud enamasti paiksed. Orga- gajärjed osoonikihile (aga sedakaudu võib-olla kogu maisele elule) juba nism on kohastunud oma laiuskraadile vastava päikesekiirguse hulgaga. mõnekümne aasta pärast hukatuslikud olla. 1985. aastal võeti osoonikihi Viimase paarisaja aasta jooksul alanud ja järjest intensiivistuv rahvaste kaitseks vastu Viini konventsioon ja 1987. a Montreali protokoll osooni- rändamine on aga pildi segi löönud. Kahvatud põhjamaalased armasta- kihti kahandavate ainete kohta. Viimasele lisati aastatel 1990–1999 veel vad reisida lõunasse, kus armutu päike nende vähese pigmendisisaldu- neli parandust. Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal, kokku sega naha kergesti punetama võtab. Samas pürivad tumedanahalised ini- on ühinenud riike 196. Peale freoonide puudutab protokoll veel mitmeid mesed ekvaatorist kaugemale, põhja poole — ja mitte ainult turismirei- keemilisi ühendeid, millest raamat annab lühiülevaate. Autorite hinnan- sideks, vaid alaliseks elamiseks. Kuid parasvöötme päikesekiirguse hul- gul on osoonikihti kahjustavate ainete järkjärguline käibelt kõrvaldamine gast ei piisa nende organismile vajaliku D-vitamiini hulga sünteesiks, nad Montreali protokolli alusel osutunud üheks edukaimaks rahvusvaheliselt on harjunud suuremate kiirguskogustega. Huvitava näitena mainitakse koordineeritud tegevuseks elukeskkonna säilitamise nimel. Kardetakse raamatus Tiibeti nomaade, kes on väga intensiivse päikese all elades koguni, et 21. sajandi lõpuks võib osoonikiht liiga paksuks minna: ultra- harjunud oma keha nii hoolikalt katma, et kannatavad ometi D-vitamiini violettkiirguse liigne neeldumine võib samuti ökosüsteemi kahjustada. vaeguse all. Eks sama probleem kimbuta ka islamiusulisi naisi. . . Meie Kuid ka maalähedases õhukihis ehk troposfääris pole liiga palju laiuskraadil võime aga tõsimeeli rääkida “D-vitamiini” talvest, mil or- osooni hea. See võib tekitada hingamishäireid ja silmade kipitust; oht ganism ei saa piisavalt päikesekiirgust. Nii et vähemalt ajavahemikus on eriti suur astmaatikutele ja südamehaigetele. Troposfääri suur osoo- 6. novembrist 19. veebruarini (need kuupäevad ei ole raudkindlad, vaid nisisaldus on üks oluline tegur sudu tekkes suurlinnades. Oma osa võib sõltuvad ka näiteks osoonihulgast stratosfääris) nautigem iga päikeselist ta etendada põllukultuuride saagikuse languses, metsade hävimises jne. hetke ja laskem päikesel oma käsi ja nägu “praadida”. Nii tõestab osooni käitumine taas kord, et looduse seatud piiridest ei Raamatus leidub konkreetseid nõuandeid päevitajatele ja ka selge tasu üle astuda. Eestis tehtud maalähedase osooni mõõtmised on õnneks sõnum, et liialdada ei maksa. Liigse päikesekiirguse ja nahavähi seos on lootustandvad: aasta keskmine jääb üldiselt loodusliku fooni piiresse, ilmne, kuid ka inimese silmad on ultraviolettkiirguse suhtes väga tundli- üksikud “väljalöögid” ei jõua eriti ohtliku piirini. kud. Raamatus tuuakse näiteks USA keskkonnaameti uuring, mille koha- Sõna “ultraviolettkiirgus” kipub kergesti seostuma mingi salaliku selt osoonikihi viieprotsendine hõrenemine Põhja-Ameerika kohal tooks nähtamatu ohuga, mis võib elusorganisme pöördumatult kahjustada. kaasa nahavähki haigestumise sagenemise praeguselt poolelt miljonilt Raamatu järgmises kolmes peatükis antakse põhjalik ja liigsete emot- juhult aastas 12 miljonini. Senise 9300 inimese asemel sureks igal aastal sioonideta ülevaade Päikese ultraviolettkiirgusest Maa atmosfääris ja nahavähki umbes 200000 ameeriklast. Mõtlemapanevad arvud. Selles, maapinnal, selle mõõtmisest ning mõjust elusolenditele ja tehismaterjali- et need arvud hirmutavaks reaalsuseks ei saaks, on suur osa Montreali dele. Tegelikult on ultraviolettkiirgus Maa ja tema ökosüsteemi edukaks protokollil ja selle suhteliselt edukal elluviimisel, eriti võrreldes näiteks toimimiseks hädavajalik ja asendamatu. Päike on Maa suurim energiaal- süsihappegaasi emissiooni reguleeriva Kyoto leppega. Ilma Montrea- likas. Detailidesse laskumata nentigem, et maakera pinna iga ruutmeeter li protokollita oleks mõningatel hinnangutel põhjapoolkera keskmiste saab Päikeselt keskmiselt 240 vatti (W) energiat aastas. Eesti laiuskraadil laiuste osoonikihist 2050. aastaks alles vaid 50% ja lõunapoolkeral vaid on see arv veidi väiksem, kuid see pole praegu oluline. Maa enda sise- 30%! misest soojusest (energiast) jõuab pinnani vaid 0,087 W/m2. Inimese Õhukiht maakera ümber on õhuke — vaevalt sajandik planeedi enda põletatavad kütused annavad sellest omakorda ca 3,5 korda vähem ener- läbimõõdust. Ometi võib õhu kogus inimesele peaaegu lõputuna tundu- giat. Need arvud sunnivad väga ettevaatlikult suhtuma väidetesse kliima da: iga Maa elaniku kohta tuleb umbes kaks miljonit tonni õhku. Selle- gipoolest ei tasu inimesel end muu loodusega võrreldes privilegeerituks

180 181 Arvustus Arvustus pidada ja oma saasteaineid valimatult atmosfääri paisata. Atmosfääri ti vananeda, sest mõõtesüsteeme ju täiustatakse pidevalt. Veidi vähem tasakaal on õrn ja kergesti kõigutatav. Sellest peaks kõnealune raamat tehniline käsitlus võinuks ehk potentsiaalsete lugejate ringi laiendada. meile aimu andma. Iga haritud inimese maailmapilti peaksid kuuluma Tegelikult on selline lühikäsitlus samal teemal isegi olemas: aastal 2007 põhiteadmised meie elukeskkonna toimimisest, Päikese rollist planeedi ilmus keskkonnaministeeriumi väljaandena Uno Veismanni koostatud Maa elus ning Päikese ja Päikesesüsteemi kohast universumis kui ter- suureformaadiline broˇsüür Päike, osoonikiht ja inimene. Kahjuks on se- vikus. Võimalus saada neid teadmisi eesti keeles meie oma teadlaste da raske lugemiseks soovitada, sest väljaandja on tiitellehe pöördele originaalteosest on omaette väärtus. Kui püüda otsida analoogseid raa- lisanud märkuse “Kogumik ei ole müügiks”. matuid samal või lähedasel teemal, siis tuleks kindlasti mainida Eesti Tõepoolest, kõik ei ole müügiks. Teadusele, teadmistele, hariduse- kiirguskliima teatmikku, koostajad samuti Tõraverest — Ain Kallis ja le, haritusele, kultuurile, usule ja muudele vaimsetele nähtustele ei Viivi Russak — ning väljaandjaks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia saa läheneda vaid turumajanduslike põhimõtetega. Tuleb tunnustada Instituut (2003). Ei oska küll öelda, kas seda koguteost praegu kuskilt kirjastuse Ilmamaa missioonitunnet ja riskivalmidust anda välja selli- raamatukauplustest leiab, kuid tõsine huviline saaks loodetavasti koosne tõsine infomahukas raamat nagu Päikese ultraviolettkiirgus ja at- tajate või väljaandjaga kontakteerudes oma murele lahenduse. mosfääriosoon. Suurt majanduslikku tulu see ilmselt ei tõota. Ometi on ta Rubriik “Arvustus” eeldab ka kriitikat käsitletava raamatu kohta. Ega hindamatu väärtusega taimeke meie kultuuri selles aianurgas, kus muu- seda olegi lihtne teha. Raamatu tiitellehelt ega selle pöördelt ei leia me sika, kirjanduse, teatri ja teiste kõrgusesse pürgivate põlispuude varjus toimetaja nime. Ilmselt pole teda olnudki ja ega tema puudumine ka eriti ajavad oma õrnu võrseid matemaatika, füüsika, astronoomia, bioloogia silma hakka. Võib-olla oleks toimetaja aidanud ära hoida mõned üksi- ja muud teadused. kud näpuvead, mida siinkirjutaja märkas: erinevused joonise 2.1–4 all- Laurits Leedjärv kirjas ja telgede tähistuses (lk 57); kvartsist valguskiu ehk ﬁibri läbimõõt 100 mm lk 119 (selline 10-cm-se läbimõõduga “vorst” tekitab füüsikutes tõsist hämmeldust; ilmselt on eksitud tuhat korda ja mm-i asemel peaks olema µm); lk 82 on Montreali protokolliga ühinenud riikide arv 196, kokkuvõttes lk 212 aga 191. Veel hakkas silma, et raamatus käiakse LAURITS LEEDJÄRV (sünd. 1960) on lõpetanud 1983. a Tartu üli- komadega üsna kokkuhoidlikult ringi. Need pisivead loomulikult ei ka- kooli füüsikuna ja kaitsnud 1990. a doktorikraadi Astrofüüsika ja handa raamatu sisulist väärtust, mille üheks ilminguks on seesama lk 212 Atmosfäärifüüsika Instituudis Tõraveres. Aastast 1983 töötab samas algav kokkuvõte: napilt kahel leheküljel on raamatu põhisisu nii tihedalt asutuses (praegu Tartu Observatoorium), on olnud selle teadusdirek- ja arusaadavalt kokku võetud, et tõelises ajapuuduses lugeja saab sealt tor (1998–1999) ja direktor (1999–2010), praegu vanemteadur. Akadee- kõige olulisema kergesti teada. mias on temalt varem ilmunud artiklid “Milleks ja kuidas Eestile kosmos: Siiski jääb veel üks üldisem mure. See, mida ma üle-eelmises lõigus Eesti kosmosepoliitika äärejooni” (2007, nr 12, lk 2583–2613) ja “Ast- nimetasin raamatu tugevuseks (võimalus saada teadmisi eesti keeles), ronoomiast Eesti kultuuris ja ühiskonnas” (2011, nr 9, lk 1634–1679). võib teistpidi osutuda ka nõrkuseks. Eestikeelne (peaaegu) teaduslik raamat — kui elujõuline selline tõug üldse on? Kes on selle sihtrühm? Oleneb muidugi erialast, kuid võib juhtuda, et selliste raamatute puhul mõistavad kõiki detaile ainult mõned lähemad kolleegid, kes oma igapäevase töö kaudu on juba niigi asjaga kursis. Ultraviolettkiirguse ja atmosfääriosooni raamatu kohta tervikuna see kriitika ei käi, kuid seal leidub — vähemalt siinkirjutaja subjektiivsel hinnangul — siiski kohti, mis võiksid olla lühemalt esitatud või üldse kuskil mujal avaldatud. See puudutab peamiselt osasid, mis käsitlevad konkreetseid mõõtesüsteeme ja -meetodeid, näiteks 1.5, 1.6, 3.4–3.9. Seal toodud tehnilised üksikas- jad ilmselt paljudele lugejatele korda ei lähe, samuti võivad need kiires-

182 183 Abstracts

ethics for scientists. Ethics is always an ethics of the citizen. What is needed is rather a special ethos — similar to what ABSTRACTS is exemplified in the professional ethos of physicians. In the future science as an institution should pay more attention to enforcing the scientist’s ethos, in order to overcome a certain crisis of confidence concerning sciences or appearing within JÜRGEN MITTELSTRASS. Science and values them. (Edit.) Science always follows certain values and even presents them as constitutive of its own concept. The author keeps in mind GUILLAUME APOLLINAIRE. Zone the validity and effect of scientific standards of rationality or criteria of rationality like intersubjectivity, testability, repro- MARTIN KALA. Plurope on crossroads: Multicultural so- ducibility, conceptual clarity and absence of contradiction. ciety’s struggle for survival Nowadays, one can speak of science in three senses: either Europe is once again in the throes of a wave of changes. in the scientific-theoretical meaning (science as a particular Populist, xenophobic and nationalist movements are gaining form of knowledge formation), in the social-theoretical mean- strength. In the West, they have declared multiculturalism to ing (science as an institution) or in its ethical meaning (sci- be their target. In Eastern Europe, on the other hand, they ence as an idea). This idea is ethical because it concerns aspire to reproduce the harsh signature of 20th century fascist the guiding orientation of the scientific subject. The question movements. The renationalisation of politics after the anx- is: can science succeed in transmitting this essence to society ious times of the 2008 economic crisis, the EU’s enlargement by imparting its orientation to society? The false alternative pains and xenophobia have given reason for speculation that of considering science an end in itself has alienated us from the European Union is nearing its end. the idea that science could be a morally or ethically relevant The primary reasons have to do with the economy. The re- authority, or the view that it is a form of life by its very idea. cent financial crisis dealt a sharp blow and the major govern- Modern science is close to the everyday life of rational cul- ment debts and the general malaise of European banks augur tures. This also includes the economy. The problem arises if new problems in future. As regards the European Union’s the focus on the applicability of knowledge turns into science influence and role at the world level, its GDP with respect adopting a general focus on the economy. Knowledge, includ- to burgeoning Asian economies will inevitably start shrinking ing scientific knowledge, then becomes a commodity adapted even despite EU enlargement. Living in a multipolar world to the usual market forms, which is sometimes perishable and and amid globalisation in the economy, these developments are sometimes not. perfectly natural. But the problems caused by the said eco- Three kinds of problems are to be distinguished in science. nomic concerns pale in comparison to more serious symptoms Firstly, there are ethical problems which arise when scien- such as the renationalisation of politics in the European Union. tific results are applied in the non-scientific world (nuclear Countries that once gave up a little bit of their sovereignty in research and the atomic bomb). Secondly, there are ethical the name of a collective ideal, in order to have greater oppor- problems arising within research itself when investigating the tunities in the future, now retain a white-knuckled grip on that nature of things, particularly when this investigation includes same sovereignty and put national interests first. experimental techniques. Stem cell research and reproductive Where lie the reasons of this change, this fatigue of multicul- medicine are of this kind. Thirdly, as in other areas of human turalism? First of all, the main emphasis of (mainly left-wing) practice, falsehood and deceit also have their place in science. ideologies has shifted to economic issues, due to the financial Dissecting these problems, Mittelstrass emphasizes that crises faced by society. Those who talk of economic inequality there is no such thing as an ethics of science, which is a special seem far more up-to-date than those who keep on preaching

184 185 Abstracts Abstracts

about discrimination. Secondly, the 9/11 attacks were ac- sential values for school students are home and family, and companied by general but occasionally blind solidarity, which friends, the situation is expectable. If home is important for discredited the noble ideas of multiculturalism. And third, the young people, they will later reach patriotism anyway. Under subjects of multiculturalism have become transformed. Fem- the conditions where the widely spread doctrines underline the inists, civil rights activists, sexual minorities have all devel- relativity of everything, including social relations, people in- oped over time, and achieved much, becoming staid and static. creasingly often feel a deficit of national idealism, both in the Religious minorities, on the other hand, have become overly society as a whole and among its leaders. They want an open bold — too strident for the tastes of otherwise tolerant mi- discussion of problems facing the society, not their hushing up norities. Politicians have understood that they must pay less for the sake of “political correctness”. Pseudotolerance, ac- attention to minorities and more to the majority — the average tually tolerance towards intolerance, is not conducive to the voter — as the diversity promoted for the last decades is no society, as the negation of collective and traditional values longer a tempting topic for courting potential votes. (Auth.) would hinder the functioning of the society as a whole. A nation state is not the same as a monoethnic state, but a TÕNIS LUKAS. Sustainable society needs patriotism state whose priority is the protection of the nation’s identity and cultural heritage. Traditions are good not because they In the present-day world, nationalism is, on the one hand, reflect the past but because the society relying on them is sta- a positive category, on the other, however, it has a negative ble and innovative, which enables rapid development without shade. Definitely, where nationalism continues to be vitally great errors. natural, its image should be spotless. The national feelings The nation state is not hostile to immigrants but is based on of the Estonians as a small nation will not offend those who the precondition that the native people have the right to pre- accept the native people’s rights to their land and history. serve their traditions, European and Christian values. Most The society is a more essential concept than the state, which European states today are de facto nation states. The question is merely a result of a social contract. New conservatism is is whether they will remain nation states or not. (Auth.) appropriate for Estonia, as it strongly supports the community and considers the existence of a civic society a precondition for the functioning of the state. New Year in the 300th Rifle Regiment: Feliks Roose’s letter to Nikolai Karotamm, dated 10 January 1944 The opposites of nationalism are cosmopolitanism, which values the supranational unity of all people, and imperialism, The letter describes a tragic conflict in a subdivision of the 8th which favours multinational states. Nationalism excludes the Estonian Rifle Corps. On the night before 1 January 1944 a concept of the cosmopolitan and emphasizes the concept of group of officers, with the battalion commander at their head, the citizen instead. got drunk and started a fight, using firearms. A private was Citizens’ identification with their state is a factor that killed by a stray bullet. The incident was caused by friction worries the occupiers. This is one of the reasons why the between soldiers of Russian and Estonian descent. The 8th Es- authorities of the allegedly international Soviet Union hunted tonian Rifle Corps, founded in autumn 1942, was an ethnic unit for “bourgeois nationalists” who appreciated national tradi- of the Red Army. It consisted of Estonians forcibly recruited tions. and taken to Russia in 1941, members of the Soviet destruc- Do present-day young people consider nationalism essen- tion battalions formed in Estonia, and officers of the former tial? According to a study conducted in 2004, Estonian school Estonian Defence Forces. In addition to 5000 Estonians re- students placed being Estonian 21st, love for one’s homeland siding in Russia and 30,000 Estonian citizens, the Corps also 24th and national culture 26th in a list of 30 values. This included 900 members of the former Estonian Defence Forces. might be surprising, but if we consider that the two most es- To compensate for the deficiency of Estonians and to prevent

186 187 Abstracts Abstracts

the emergence of an ethnically minded unit, an increasing MARTIN EHALA. Ethnolinguistic vitality of minorities in number of Russians were transferred to the Corps. (Edit.) the Baltic countries Ethnolinguistic vitality is the ability of an ethnos to behave JAANUS PLAAT. Early influence of Russian Orthodoxy in in intergroup relations as a distinct and active collective en- Estonia and in Petseri County: Orthodoxians and Ortho- tity. The article concentrates on the vitality of the Russian dox shrines from the 11th–17th centuries communities in the Baltic countries, the Polish community in The article provides an overview of the early history of Rus- Lithuania and the Latgalian community in Latvia. The study sian Orthodoxy, its churches, convents and chapels (including also involves Estonians, Latvians and Lithuanians as the at- Setu tsässonas) on the territory of present-day Estonia and titudes of majority ethnicities have a direct influence on the the historical Petseri County or Setumaa (currently divided vitality of minorities. The article is based on an extensive between Estonia and Russia by a temporary border line; ac- quantitative study using a questionnaire of 60 questions based cording to Tartu Peace Treaty, 1918, it fully belonged to Es- on Likert scale. The study was conducted in Estonia (N=1000), tonia). First the article deals with the supposedly earliest Lithuania (N=900), and Latvia (N=1025) from 2008–2010. spread of Orthodoxy in Estonia in the 11th century. Then it Ethnolinguistic vitality relies on the joint influence of four describes the construction of various Russian Orthodox sacred factors, which are power relations between the ethnic groups, buildings on the territories of present-day Estonia and Petseri interethnic discord, utilitarity and interethnic distance. The County until the beginning of the 18th century when Russia study observed the joint influence of all the four factors. As conquered Estonia and the Russian Orthodox Church could for power relations between the ethnic groups, all the minority freely build its churches here. Although, until that time, the communities feel weaker than the majority ethnicities of their main Christian confession in Estonia was Lutheranism and countries. The Russian community in Latvia feels stronger before that Roman Catholicism, Orthodoxy was most prob- than Estonian and Lithuanian Russians in their respective ably the first Christian tradition to reach Estonia. The first countries. Surprisingly, the study revealed that Estonian Rus- Orthodox churches in Estonia could have been built as early sians felt nearly as weak as Russians in Lithuania, although as in the 11th century, and the oldest continuously function- the share of Russians in the population of Estonia is several ing Orthodox church in Petseri County (within the borders of times larger than that of the Russian community in Lithuania. Tartu Peace Treaty) is St Nicholas’ Church in Irboska from Perceived interethnic discord expresses distrust in intereth- the 14th century. The article observes how and to what extent nic relations. The study showed that interethnic discord is Orthodoxy spread among the local Russians, Finno-Ugrians not very high in any of the Baltic countries, but the strongest (Setus, Estonians) and so-called poluverniks (people of mixed interethnic discord is felt by Russians in Latvia towards Lat- Estonian-Russian descent). Until the massive conversion from vians and Lithuanians towards the Polish minority in Lithua- Lutheranism to Orthodoxy in South Estonia in the 1840s and nia. Utilitarity expresses the tendency to prefer material val- in North Estonia in the 1880s, Orthodoxy in Estonia remained ues to traditions. The study revealed that all ethnicities of the mainly the religion of local Russians and Setus. The influ- Baltic countries were characterized by relatively low utilitar- ences of early Orthodoxy on the territory of present-day Esto- ity, and differences between the ethnicities were small. nia are still visible in sacred architecture (including the oldest Interethnic distance expresses the cultural and linguistic wooden sacred buildings in mainland Estonia — Mikitamäe differentiation between the minority and the majority. The per- and Uusvada tsässonas in Setumaa) and are partly preserved ception of the distance between the main ethnicity and the Rus- in folklore. (Auth.) sian community is the greatest in Estonia, which speaks about the relative separation of Estonians and Russians. The Lat- vian and Russian communities in Latvia feel somewhat closer, which refers to stronger integration. In Lithuania the intereth-

188 189 Abstracts Abstracts

nic distance between the main ethnicity and Russians is the Their implementation would increase the number of popula- lowest, but it is very high towards the local Poles. tion without giving them the means of livelihood. Thus, the Assessing the joint inﬂuence of all factors, the Russian com- situation of those who are not supported by social care would munities in Latvia and Estonia can be said to have average deteriorate, and as a result, the number of poor people would vitality and their status is stable. As minorities, they have increase. no tendency towards assimilation. The same cannot be said In addition to the two limiters of population growth — pre- about Latgalians, Poles and Lithuanian Russians. The results ventive and positive check — Malthus also mentions indecent about them show average endangerment. The results con- manners towards women, large cities, health hazards in man- cerning the main ethnicities show that the highest vitality and, ufactures, luxury, diseases and war. (Edit.) consequently, the greatest ethnocentricity is felt by Lithuani- ans towards Poles and by Estonians towards Russians. This Review obviously essentially hinders the possibilities of integration of these minorities. (Auth.) LAURITS LEEDJÄRV. Ozone and radiation: Sources and destroyers of life THOMAS MALTHUS. An essay on the principle of popu- Uno Veismann, Kalju Eerme. Päikese ultraviolettkiirgus ja lation. II atmosfääriosoon. [Ultraviolet radiation of the Sun and atmo- spheric ozone.] Tartu: Ilmamaa, 2011. 216 pp. In 1798, during the period of intense industrialization, Malthus wrote an essay where he postulated that if the growth of population is not kept in check, it will increase in geometric progres- sion and means of people’s livelihood in arithmetic progres- AUTHORS sion. The reason for such a claim was the development of the newly founded United States where the means of livelihood, GUILLAUME APOLLINAIRE (1880–1918), French poet, free fertile arable land and pastures had made the population writer and art critic nearly double in 25 years. MARTIN EHALA PhD (b. 1963), extraordinary professor at The population of the major European countries — France, the Institute of Estonian and General Linguistics, University Britain, Germany, Russia, Poland, Sweden and Denmark — of Tartu was also considerably larger in the 18th century than it had ever been. Still, as Malthus wrote, their population was grow- MARTIN KALA PhD (b. 1977), legal adviser to the European ing rather slowly, the doubling time would be hundreds of Newspaper Publishers’ Association years, as these countries applied preventive check. Preventive LAURITS LEEDJÄRV PhD (b. 1960), senior research fellow check is related to foresight in family planning (the late age at Tartu Observatory of marriage), having such a number of children which would enable all of them to get enough food and attention. There SILVI LIIVA (b. 1941), Estonian artist is, however, also positive check of population, which restrains TÕNIS LUKAS MA (b. 1962), a member of the Estonian the growth that has already begun. This, in his opinion, can Parliament mainly be observed in all its severity in the lower social strata. Misery and vice are rife there; people marry early, but their THOMAS ROBERT MALTHUS (1766–1834), English de- lifespan is short and children’s mortality high. mographer and economist When describing the situation of the lower social strata, JÜRGEN MITTELSTRASS PhD (b. 1936), German philoso- Malthus criticizes the poor laws adopted in England in 1797. pher, professor emeritus of the University of Konstanz

190 191 Abstracts

MART ORAV (b. 1958), editor of Akadeemia JAANUS PLAAT PhD (b. 1967), professor of folk art and cultural anthropology at the Estonian Academy of Arts FELIKS ROOSE (1908–1974), historian and editor PAUL-EERIK RUMMO (b. 1942), a member of the Estonian Parliament, Estonian poet

192