Jahipiirkonna Nimi)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VÕ-02 Haanja, JAH1000139 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võrumaa Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80062021 1.3. Aadress Pikk tn 17b, 65604 Võru 1.4. Esindaja nimi Mati Kivistik 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7821929 Faksi number 7821929 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Mati Kivistik Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti nimetus/ Haanja looduspark / jahiulukite lisasöötmine on kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti nimetus/ Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti piirangu valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). kirjeldus 4.3. Objekti Saika väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega püsielupaik, kus nimetus/ inimeste viibimine (sh jahipidamine) on keelatud 15. märtsist kuni 31. augustini. Täpne elupaiga asukoha piirangu avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. kirjeldus 1/2 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Haanja jahipiirkonna piir läheb Ura oja ja Rõuge–Vastseliina maantee ristumiskohast mööda Rõuge–Vastseliina Jahipiirkonna maanteed Võru–Ruusmäe maanteeni, jätkudes mööda Võru–Ruusmäe maanteed Soodi–Jänese–Kõrbjärve teeni; piirikirjeldus teeristist mööda Soodi–Jänese–Kõrbjärve teed Uue-Saaluse–Räpo maanteeni ning mööda maanteed Uue-Saaluseni; sealt mööda Uue-Saaluse–Vastseliina maanteed Kolotsi teeni ning mööda Kolotsi teed Holsta–Mallika teeni; teeristist mööda Holsta–Mallika teed Poksijärveni, jätkudes mööda Kapamäe teed Holdi–Palovere maanteeni ning mööda Holdi–Palovere maanteed Holdi–Kündja maanteeni; teeristist mööda Holdi–Kündja maanteed Piusa jõeni ning mööda Piusa jõge Haanja–Pari maanteeni ja mööda maanteed Parini; sealt mööda Pari–Plaani maanteed Plaanini, jätkudes mööda Võru–Ruusmäe maanteed Plaani–Raagi maanteeni; teeristist mööda Plaani–Raagi maanteed Järve–Peramõtsa–Tallikese teeni ning mööda Järve–Peramõtsa–Tallikese teed Kivila ojani; sealt mööda oja Aabra järveni, jätkudes mööda Haki teed Viitina–Keemani maanteeni; edasi mööda Viitina–Keemani maanteed Kuuramäeni; Kuuramäelt mööda Kuuramäe–Häramäe teed Rõuge–Plaani maanteeni ning mööda maanteed Kivissaare–Udsali teeni; teeristist mööda Kivissaare–Udsali teed Rõuge–Haanja maanteeni ning mööda maanteed Kurgjärve sihini; sealt mööda Kurgjärve sihti Uraojani Märdimäel ning mööda Ura oja Rõuge–Vastseliina maanteeni. 6.2. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000139&mount=view Jahipiirkonna kaart 2/2.
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Koiva-Mustjõe Maastikukaitseala Ja Koiva-Mustjõe Luha Hoiuala
    Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2019 Keskkonnaamet, 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1 Üldosa ...................................................................................................................... 5 1.1 Kaitseala ja hoiuala asend, kirjeldus ja looduslikud tingimused .......................... 5 1.2 Seotud dokumendid ja õigusaktid, kaitseala staatus, kehtivad kaitsenõuded ...... 6 1.3 Kaitse-eesmärgid ................................................................................................ 12 1.4 Koiva-Mustjõe MKA ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala maaomand ..................... 13 2 Kaitseala ja hoiuala väärtused ning neid mõjutavad tegurid.................................. 14 2.1 Elupaigad ............................................................................................................ 14 2.1.1 Jõed ja ojad (3210) ......................................................................................... 14 2.1.2 Poollooduslikud kooslused ............................................................................. 16 2.1.3 Metsad ............................................................................................................ 20 2.2 Elustik ................................................................................................................. 22 2.2.1 Seened, samblad, samblikud ..........................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 10 1.1 ALA ISELOOMUSTUS......................................................................................................................................... 10 1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ...................................................................................... 10 1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 HUVIGRUPID ...................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Maastikuline Tsoneering
    Artes Terrae OÜ Akadeemia tn 4, Tartu tel 07 420 218 http://www.artes.ee HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE TSONEERING Maastikuarhitekt: AGE MERILA MAARIA SEMM Nõustaja: maastikuarhitekt NELE NUTT TARTU 2007 SISUKORD Haanja looduspargi maastikuline iseloomustus _____________________________ 1 Sisukord ____________________________________________________________ 2 Metoodika ___________________________________________________________ 4 Kirjanduse analüüs _________________________________________________ 4 Kaardianalüüs _____________________________________________________ 4 Välitööd __________________________________________________________ 4 Maastikuruumide piiritlemine ________________________________________ 4 Piirangute ja soovituste väljatöötamine ________________________________ 5 Koosolek ja arutelu _________________________________________________ 5 Täiendava töö vajalikkus ____________________________________________ 6 Kirjanduse analüüs ___________________________________________________ 7 Maastiku omapära _________________________________________________ 7 Vaated ___________________________________________________________ 7 Maastikumuster ___________________________________________________ 8 Maakasutus _______________________________________________________ 8 Maareformid _____________________________________________________ 9 Maakasutuse muutused ____________________________________________ 10 Ajalooline asustus _________________________________________________ 11 Hoonestus ________________________________________________________
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
    Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 10 1.1 A LA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................................................ 10 1.1.1 H AANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ..................................................................................... 10 1.1.2 H AANJA LOODUSPARGI KAITSE -EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 H AANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 H AANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 H AANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 M AAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 H UVIGRUPID .................................................................................................................................................... 26 1.4 K AITSEKORD ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitse-Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 72, 1218 Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 28.08.1995 nr 300 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1.Kinnitada: 1) Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2.Kehtestada, et Haanja looduspargi valitsejaks on Haanja Looduspargi direktor. 3.Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekudmaamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1. Siseminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a. määrusega nr. 300 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19.aprilli 1991. a. määrusega nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanjamaastikukaitseala baasil. 2. Looduspargi kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, VabariigiValitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele. 3. Looduspargi kaitse-eeskiri näeb ette Eesti kõrgeimal kuhjeliselsaarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtustekaitse, puhkusevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ningloodusvarade säästlik
    [Show full text]
  • Teadus Ja Väärtushinnangud
    TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD Jürgen Mittelstrass Tolkinud˜ Neeme Näripä 0. SISSEJUHATUS Teadmist, ennekõike selle teoreetilisel kujul, peeti kunagi ini- mese kui mõistusliku olendi põhiolemuseks ja seega inimtege- vuse kõrgeimaks avaldumisvormiks. Siit ka Aristotelese Me- tafüüsika kuulus avalause: “Kõik inimesed pürivad loomult tead- mise poole” (Met. A1.980a 21). Ja nõnda liigitab Aristoteles ka oma eetikas vaimutöö tegutsemise kõrgeimaks vormiks (Eth. Nic. K7.1177a 12jj), ehkki tuleks meeles pidada, et see on ideaal: tegu pole ei fakti ega millegi tegelikult saavutatavaga. Teadmine sa- mastatakse siin eluviisiga. See omakorda tähendab, et juba päris algusest peale on olemas teadmise seos väärtushinnangute ja eeti- kaga. Teadmine toimib siin nii (teaduslike) väärtushinnangute kandjana kui ka ühiskondlikke väärtushinnanguid õigustava auto- riteedina. Selle näiteks on Platoni Riigi haridusprogramm (vt Mit- telstrass 1997), mille keskmes asuvad teadused. Ja see on ka põhjus, miks samastati teadmist esmalt subjektiga, individuaalse teadlase või uurijaga. Ent see arusaam kuulub üldiselt minevikku. Teadmine on muutunud järjest subjektitumaks ja küsimus, kas teadus kannab endas väärtushinnanguid või on neist vaba, on saa- nud teaduse ja ühiskonna kontekstis tähtsaks teemaks. Samal ajal nähakse teadmises üha enam toodet, mida tuleb kohandada ta- valiste turuvormidega. Ühiskond, mis peab end teadmispõhiseks, Science and Values. Ettekanne Tartu ülikooli eetikakeskuse asu- tamise 10. aastapäevale pühendatud konverentsil 7. septembril 2010 Tartu ülikooli aulas. Avaldame autori loal. 3 Teadus ja väärtushinnangud Jürgen Mittelstrass on taibanud, et teadmised on kaup, ning usub tões ja vaimus, vus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine, mis ei määratle et valdab teadmiskontseptsiooni, mis seisab kõigist varasemaist teadust mitte ainult uurimistöö tegemise viisi kaudu (praktilise kõrgemal. uurimistegevuse kujul), vaid ka esitusviisi kaudu (teooria kujul).
    [Show full text]
  • Rõuge Vallavalitsuse Ametnike Kontaktid
    ALLASUTUSTE KONTAKTID RÕUGE VALLAVALITSUSE AMETNIKE KONTAKTID Asutus Nimi Ametinimetus Telefon E-post Ametinimetus Nimi Telefon E-post Lasteaed Vallavanem Mailis Koger 785 9369, 5305 5555 [email protected] Rõuge lasteaed Ene Mõttus Direktor 785 9285 [email protected] Vallakantselei Liivi Zopp Õppealajuhataja 785 9285 [email protected] Vallasekretär Eve Mändmaa 785 9312 [email protected] Ülla Tiks Majandustöötaja 785 9285 [email protected] Vallasekretäri abi Siiri Mõttus 785 9312 [email protected] Koolid Kantselei spetsialist Ailen Paas 5565 0450 [email protected] Haanja kool Urmas Veeroja Direktor 787 8830, 517 4578 [email protected] Arhivaar Karin Meister 5813 3771 [email protected] Misso kool Sirje Pihelgas Direktor 5373 1688 [email protected] Personali- ja andmekaitsespetsialist Annika Paavel 5565 0450 [email protected] Mõniste kool Maarika Niidumaa Direktor 789 0744 [email protected] Haanja teenuskeskuse spetsialist Hille-Reet Sisas 782 9111 [email protected] Rõuge põhikool Toomas Raju Direktor 785 9344, 510 4900 [email protected] Misso teenuskeskuse spetsialist Tiia Kukk 785 6144 [email protected] Varstu kool Ale Sprenk Direktor 521 9034 [email protected] Mõniste teenuskeskuse spetsialist Maigi Niilus 786 4723 [email protected] Noortekeskused Varstu teenuskeskuse spetsialist Malle Vissel 782 1353 [email protected] Haanja noortemaja Egle Kõva Noorsootöötaja 5568 9314 [email protected] Finantsosakond Misso avatud noortekeskus Kristin Tisler Noorsootöötaja 5620
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]