leoier- muusiko -kinо ISSN 0207—6535

IESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HEJLOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI

X *

"Vanemuise" ballettmeister ja solist Mare Tommingas. 4 T. Nooritsa foto / KYNA XIII AASTAKÄIK

PEATOIMETAJA MART KUBO, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tuksamatel, tel 44 54 68 Teatri osakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson ja Saale Siitan, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 44 47 87 Gustav Mahleri pronksbüst Viini Riigiooperi fuajees. Autor Auguste Rodin. 1909. KUJUNDUS: MAI EINER; tel 66 61 62 Vt "Ooperiimpeeriumi imed ja intriigid".

"Küünlad pimeduses". Režissõõr Maximilian Schell. © AS Taska, Kushner Locke Company ja С Teater. Muusika. Kino", 1994 Famüy Channel Production, 1993. A. Iho foto- reorer• muusiko • kino /1994

SISUKORD

TEATER Meelis Kapsias ENNE KUI SAABUVAD REBASED (Rakvere Teater A. D. 1993/94: Rein Kiis, Raivo Trass, Ants Leemets, Arvi May, Toomus Huuman, Marika Vernik, Reeda Toots, Peeter Jakobi, Madis Kalmet, Harri Taliga, Merle Karusoo, Liivi Heitita) '.

TEATRIT HOIAB ELUS LAVASTAJA ijüri Lumiste "Vanemuise" probleemidest)

TEATRIGLOOBUS f Enn Lillemets TERVENEMISE VÄGI. ELO TAMULI VIIMANE OSA <"' Piret Kruuspere KUNINGATÜTRE TEENIJAST GRAND OLD LADY'ni (Urisi Römmer 1903-1993) I MUUSIKA NYYD & PRAEGU (Muusikalisi tulevikuheiastusi - Philip Mead, Stephen Montague, jonn Godfrey* James Poke, Alvin Lucier, Amy Knolcs, Robert lilack) 2'

MUUSIKAMOSAIIK 28, 6; Mart Jaanson VIIN. MUUSIKA OTSIMINE

Madis Kolk OOPERIIMPEERIUMI IMED JA INTRIIGID (Piilurina Viini Riigiooperis) (•' Peeter Karmo TUNDMATU METS (lüulja Paul Metsast) 7.

VASTAB PEEP PUKS Mardi Valgemäe EESTIAINELINE MÄNGUFILM AMEERIKA TV-s (Maximilian Schelli telefilmist "Küünlad pimeduses") Robert Carver PHRI LÕPP (JiH Menzel mõtiskleb oma karjääri ja tšehhi kino üle) Peeter Tooma PERSONA GRATA. DORIAN SUPIN

Maie Raitar ANDRES SÖÖDI JA EDUARD RÜGA KOHTUMINE (Andres Söödi telefilmist "Eduard Rüga") Mart Siiman TMKKULTUURIKOMMENTAAR ' Hi VASTAB PEEP PUKS

Kirjutama oled väga tagasihoidlik, viimase kümne aasta jooksul oled ajalehtedes sõna võtnud vaid kaks korda. Nii vähe? See ei ole minu töö, ma ei oska seda. Oled ju lõpetanud ajakirjanduse. Olen selle ära unustanud. Kui tegime filmi "Jaan Tõnisson 1868-...", sattusin "Pos­ timehe" toimetusse. Vaatasin, kuidas praegu ajakirjanikud töötavad - ma ei oskaks siin mitte midagi teha. Täiesti teine töölaad, teised vahendid, teine stiil, tempo - kõik on absoluutselt teisiti. Teisiti • millega võrreldes? Selle ajaga, kui me õppisime ülikoolis. Sinna on juba kolmkümmend aastat taga­ si. See oli täiesti teine aeg. Ei saaks praegu üldse ajalehes hakkama. Sa töötad lihtsalt aeglaselt? Töötan aeglaselt ja ajalehes käib töö sõnaga. See on omaette elukutse. Oma filmide juures töötad samuti sõnaga, oled teinud filme kirjanikest, sa paned sõna ümber pilti. Jah, aga seal on natukene aega. Kui jooksen mingilt sündmuselt toimetusse ja pean kohe selle kirja panema, tõenäoliselt pole mu suhtumine sõnasse ja kogu ma­ terjali selline, nagu ta on sel juhul, kui teen filme. Sest pean sõnast väga lugu. Minu meelest on sõna tähendus ääretult sügav-lai ning ajakirjanduses seda austust sõna vastu iga kord ei ole. Kahjuks. Tegid kunagi ausa filmi "Juhan Liivi lugu" - see on pildiluule. Kui arutleksid sõna- ja кНОДипси üle; kas on üldse võimalik teha pildiluulet, kas on võimalik luulet üle Йnda pilti. "Juhan Liivi lugu" on Eesti filmi üks märkimisväärseid töid ning tähendus­ lik eesti filmiloos. Sõna on ju võrdlemisi abstraktne ja pilt ääretult konkreetne. Kas saab üldse luuletusest filmi teha? Arvan, et sõnast ja luuletusest ei saa, aga luuletuses peituvast meeleolust, het­ kest, mis seda luuletust kannab, on võimalik teha filmi. Sõna illustreerimist ei kujuta aga ette. "Juhan Liivi loos" püüdsime pildis tabada meeleolu, mitte sõna, mis luules oli. Minu meelest. Ütlesid, et töötad aeglaselt, aga oma filmide arvu järgi oled viljakuselt Eesti kolmas dokumentalist, sind ületavad vaid Semjon Skoinikov ja Mati Põldre. Kui­ das viid kokku aegluse ja viljakuse? Ma olen heas nimekirjas, nagu aru saan. Ega see arv ei tähenda ju midagi, võib­ olla oleks pidanud tegema ainult viis-kuus filmi ja lõpetama. Pole ju tähtis hulk ega kogus, tahan lihtsalt filme teha nii kaua, kui saan. Teen hästi või halvasti, on teine asi. Oled teinud palju filme kirjanikest, miks on nemad sinu loomingus esikohal? Ehk tõesti sellepärast, et olen ülikoolis õppinud eesti keelt ja kirjandust. Aga teistpidi on see ka õnnetus, enamik nendest on paraku olnud surnud kirjanikud. Kui nad oleksid elanud ning nendega oleks saanud suhelda, oleks olnud kergem. Ei tea isegi, miks nii on läinud. Teeksin hea meelega filme ka näiteks arstidest, teadlastest, kuid lihtsalt ei tunne nende tööala. Vahest kirjandusest saan natuke rohkem aru. Mingil moel. Kas on üldse võimalik teha surnud kirjanikust filmi? Siin me olemegi. Alati öeldakse, et miks ei ole seda, teist, kolmandat, neljandat. Muidugi ei ole ja ma annan endale täiesti aru, et ei ole. Tammsaarest on tema eluajal filmitud kaks kaadrit. Suitsust on minu teada üks, Underist samuti paar kaadrit,.Tõ­ nissonist, tundus, et nii tuntud riigitegelane, peaks olema väga palju kroonikat. Üks­ ainus sünkroonlõik õnnestuski tänu Olav Kruusile leida. Kui nüüd kaob ära ringvaadete tegemine ja suures osas dokumentaalfilm, nagu tundub praeguse seisuga, siis paarikümne aasta pärast on täpselt sama seis - jälle

Peep Puks 15. jaanuaril 1994. aastal õrna kodus Lasnamäel. P. Ülevainufoto 3 Peep Puks, August Eelmäe, Reiti Ravell ja Arvo Viiu (seisavad) ning Vaike Mesila, Maret Reismann ja Rein Kotov (istuvad) filmi "Rändaja" võtetel Karjalas 1986. aastal. R. Kotovifoto

»Peep Puks ja Peeter Tooming filmi "Juhan Liivi lugu" võtete ajal 1975. aastal. P. Ülevainufoto

Daniel Palgi ja Peep Puks, filmib Arw Viiu, "Rändaja" võtete aegu 1986. К Kotovifoto

«S&r

"455 küsitakse, miks te neid inimesi ei näita, miks neid seal ja seal ei ole. Lihtsalt sellepä­ rast, et ei ole filmitud. On ju ainult hädaabinõu, et me niimoodi töötame - katame looduspildiga või sümboolsete detailidega, immest ennast lihtsalt ei ole... Miks arvad, et ringvaade ära kaob? Puhtmajanduslikel põhjustel. Kui veel tänasel päeval, jaanuari keskel (vestlus toimus 16. jaan. Toim) ei ole selge, kas ringvaate ja riimide jaoks üldse raha leitakse või mitte, siis on midagi väga tõsiselt paigast ära. Aga kas näiteks "Aktuaalne kaamera" ei asenda ringvaadet? Muidugi, see on üks võimalus. Kuid "Aktuaalne kaamera" ei säilita kõike, mida nad üles võtavad. Väga palju kustutatakse, sest videolinti on vähe. Võetakse sama lindi peale uuesti ja uuesti ning jäädvustused kaovad kihtide kaupa. Minu meelest see on dokumentaalfilmis praegu põhiprobleem, et jääks järjepidevus. Sinu kirjanikufilmid põhinevad väga paljus fotodel, mida oled otsinud, leidnud, sortee­ rinud ja võimendanud. Olid nooruses ka fotograaf, "Stodomi" liigegi? Olin küll, sattusin sinna viimasel veerandil ja tänu Peeter Toomingale. Pildistasi­ me ju väga palju ja tänu fotole, usun, hakkasin üldse mõistma pilti. Tollal sai palju teoretiseeritud, et foto on surnud, film aga on elav pilt jne. Aga foto oli see, mis mind alguses palju aitas. Tulid siis kirjandusinimesena foto läbi filmi? See on tõesti nii. Aga ilmselt poleks ma kunagi hakanud seda tööd tegema, kui ma ei oleks stuudiosse sattunud heäl ajal. Olen mõelnud, et need noored, kes praegu tulevad, neil on mõneti raskem kui meil. Sest stuudios oli - koolkond on võib-olla palju öelda -, aga ikkagi mingi mõttekaaslaste liit. Ja me seisime kõik ühe asja eest, aga tundub, et praegustel noortel sellist ühtset "jõudu" ei ole. Just sellest ühisest tööst õppisin palju. Võib-olla idealiseerin, vahest tundub see kõigile noortele nii­ moodi. El, arvan, et ühiskonnas oli üldse tollal avanemise, lahtimineku ja lahtisulamise pe­ riood, mis läks kinni 1968. aasta järel. Sa oled alati rõhutanud filmirühma liikmete osa­ tähtsust. Oled selles mõttes üks väheseid režissööre, sest minu mulje järgi rõhutavad režissöorid harilikult ennekõike iseennast ja võib-olla, et ainult. Ei, miks nii? Oleme kunagi selle üle vaielnud Peeter Toomingaga. Tema ütleb, et filmi teeb režissöör. Minu meelest ei tee, sellepärast et, kui õnnestub kogu filmirühm panna ühiselt tööle, alates autojuhist ja valgustajast, alles siis midagi saab ja tuleb. Sa võid üksinda välja mõelda mis tahes lahenduse, kui sa ei suuda seda operaatorile selgeks teha või kui operaator ei tule sinuga kaasa - niikuinii on igaühel oma näge­ mine, täpselt ei saagi ta sinuga kaasa tulla -, ei õnnestu midagi. Minu meelest on do­ kumentaalfilmi või ka telesaate tegemine täielikult ühistöö, olen selles siiamaani veendunud. Viimase, Tõnissoni-filmi puhul, polnud me operaator Jüri Suureväljaga varem üldse kokku puutunud, aga minu meelest oskas ta näha terve filmi meeleolu ette ja selles võtmes töötada. Igaijuhul lisas ta enda poolt palju juurde. Õppisin temalt pal­ ju. Või võtame heliloojad, milliste heliloojatega me oleme filme teinud: Tormis, Mar­ guste, Sink, Sumera, Eespere, Valkonen, Tüür, Kõlar. Igaüks on lisanud midagi olu­ list. Telesaate juures on see täpselt samamoodi. Iseasi, et võib-olla võttegrupp televi­ sioonis on mõnikord liiga suur. Kui ikka seitse meest istub esineja vastas, siis mõtlen teinekord, et sama töö saab ära teha kolme mehega. Operaator, helimees, režissöör. Nii et kui Peeter Tooming ütleb, et operaator on vaid nupule vajutaja, siis tuleb selles näha mingit temale omast poleemilist nooti? Ei tea, võib-olla tema usub niimoodi. Palju on näiteks räägitud, kas filmile toime­ tajat on vaja või ei. See oleneb täiesti toimetajast. Kui toimetaja tuleb õigel hetkel, hea on, kui keegi tuleb kõrvalt, siis on sellest kasu. Kahjuks enamikul juhtudel ei ole toi­ metajast olulist kasu. Selleks tuleks tal tunda kogu materjali ja põhjalikult. Televi­ sioonis jälle näed valmis saadet isegi alles siis, kui parandused on praktiliselt võimatud. Seal saab toimetaja montaazis vähem aidata. Õieti peaks toimetaja selleks olema, et looja saaks ennast ise kontrollida; juba see, kui filmilooja suudab küsimuse ja probleemi enda ette selgelt seada, on oluline. Toimetaja võib talle anda ka väära nõu, aga sellisel juhul leiab looja ise õige vastuse. Tagasiside jaoks peab lihtsalt keegi asjatundlik inimene olema. Aga see peaks tõesti olema asjatundlik inimene. Jälle üks näide, et filmitegemine on ühine töö. 5 Kino ja televisioon on mõlemad rühmatööd, on nendel audiovisuaalvaldkondadel min­ gi vahe? Kõige põhilisem vahe on, e< teles on tohutult vähe aega. Seal pead kindlal kuu­ päeval, Idndlal hetkel suutma ennast absoluutselt kontsentreerida, et mitmetunnine materjal, mis sul olemas, suruda kümne-kahekümne-kolmekümne minutiseks saa­ teks. Minema montaaži, ükspuha kuidas end tunned, ja selle töö ära tegema. Muud võimalust ei ole. Selleks tööks on antud neli, viis või kümme tundi ja sa pead hak­ kama saama. Iseenesest on selline kontsentratsioon hea, aga tal on ka miinused. Va­ rem, filmimontaaži ajal, kui töö täna ei istunud, läksid koju ja tulid homme ning tegid ära. Televisioonis sellist võimalust ei ole. See sunnib väga täpselt töötama. Muidugi ei tule kõik niimoodi välja, nagu tahad, sest tagasivõtmise võimalus prak­ tiliselt puudub. Sa ei näe ju, mida teed. Eksid näiteks alguses rütmiga, aga montee­ rid kogu saate ära ja siis alles näed tulemust. See on nonsenss. Aga elu on selline. Huvitav oleks telekogemusega minna uuesti filmi juurde ja vaadata, palju kõik nüüd filmi juures aega võtaks. Ma ei ole ju filmi mitu aastat teinud. Ja vaevalt ma seda enam saangi teha. Aga videofilme vahest küll... Kino on muidugi rohkem looming ja loomise raamid on laiemad, televisioon on profes­ sionaalne käsitöö. Eks ole? Ja kas needsamad töötingimused ei näita ka seda. Nn saab­ ki teha valdavalt käsitööd, ainult et teletegijad peavad olema head käsitöölised. Kui ütlesid, et eksisteerivad kindlad ajad, aega on vähe, kas see ei tähenda hoopis seda, et sotsialismi ajal võis palju lodevam olla? Praegune aeg nõuab inimestelt igal alal head käsitööd, oled sellega nõus? Nõus. See käsitöö peab olema ka väga professionaalne. Sul lihtsail ei ole aega ve­ nitada ja õppida. Sest kaamera on käes neli või kaheksa tundi ja sellega pead ära te- fema, ütleme, pooletunnise saate. Varem võtsime sama pikka dokumentaalfilmi üles aks kuud. Rääkimata ettevalmistusajast. Nüüd tulevad kohe uued saated õtsa. Laa­ dimiseks on aega minimaalselt. Aga loomise rõõm on muidugi ikka. Või kui ütlus on liiga pidulik, siis: tegemise rõõm jääb! Tollele valule vaatamata, sest töötingimu­ sed on ikka väga rängad. Tahaksingi praegu öelda, et minu meelest on teles väga palju noori, kes teevad täiesti toredaid saateid. Aga millegipärast telet kogu aeg rännatakse. Teades neid tingimusi, mis tegelikult on, ütleksin, et mitte iga kord ei ole need rünnakud lõpuni läbi mõeldud. Vaatajat muidugi ei huvita, kui kiiresti tehakse, see on õige. Aga teist­ pidi, ma tean, nõuda nendelt inimestelt rohkem nende tingimuste juures ei saa. Sest kõik töötavad niikuinii täiesti võimete piiril. Muidu jääb saade tegemata. Ja sa tali- tad niimoodi, sest et saade on juba välja kuulutatud. Aga töö on sul veel tegemata, montaaž olemata, - ka see väsitab. Mõtle, missugune vastutus see on. Kaitsen muidugi riigitelevisiooni, sest töötan ise seal. Räägitakse, et riigitelevi­ sioon raiskab maksumaksjate raha. Julgeksin selle peale öelda, et vana-aasta prog­ ramme vaadates, kanaleid vahetades, oli täiesti selge, et kui kõik need kanalid kokku lugeda, siis see on küll maksumaksjate raha raiskamine. Minu arusaamist mööda peaks olema kaks head kanalit ja rohkem polegi neid tarvis. Lõpuks niikuinii jõutakse selleni, õige ruttu võib-olla. Meie võimaluste juures. Samad esinejad jook­ sevad ühest kanalist teise, ma ei saa ütlemata jätta, et nad tulevad veel ühe ja sama lauluga. Kas meil ei ole mõtlemisvõimet rohkem kui kaheks kanaliks või meil ei ole esinejaid rohkem kui kaheks kanaliks?

Operaator Mati Kask filmi "A. H. Tammsaare" võtetel 1970. aastate esimesel poolel. P. Ülevainufoto

6 Pildid Kõrvemaalt filmi "A. H. Tammsaare" võtete aegu 1970. aastate algul. Põhja-Tammsaare ait. P. Puksi fotod

Arvatavasti jõuame tõesti kunagi kahele kanalile, võimalik, et kahele ja poolele. Ma ei taha ühtegi telekanalit rünnata, kõik teevad palju tööd. Igal pool on noo­ red. Samas võib ütelda, et need noored ei saaks muidu katsetamise võimalusi, kui neid kanaleid ei oleks. Kuid kas "Tallinnfilmis" oli kunagi sellist aega, kus mõnele noorele, kes väga hea ideega tuli, öeldi, et ta ei saa teha. Mina ei tea praktiliselt niisugust juhtumit. Jah, kui nüüd jätta välja poliitilised tabud. Koik teadsid neid tabusid. Aga et oleks mõni noor saadetud "Tallinnfilmist" tä­ navale ja öeldud, et ei saa teha, mina sellist korda ei tea. Ja ma arvan, et kui keegi tuleb praegu telesse väga hea ideega, ei saada keegi teda minema. Tule ja proovi! Nii et selles mõttes ei saa väita, et just need paljud kanalid võimaldavad kõigile noortele tööd. Täpselt samamoodi lubaksid seda ka kaks kanalit. Ainult et lõppkok­ kuvõttes oleks parem kvaliteet. Meid on ikkagi nii vähe ja arvan, et praegune olu­ kord on jõudude killustamine. Kui esimesed noored kineastid lõpetavad kinokooli, siis televisioonis nad tööd leiak­ sid? Igaüks on teles huvitatud headest tegijatest. Ka EVTV on võtnud tööle väga palju noori inimesi. Nad ei ole üldse professionaalid, aga suur hulk noori, kes himu ja entusiasmiga midagi toimetab, on iseenesest suur po­ tentsiaal. Kui vaataksid tagasi oma filmidele: on sinu filmide laad ajaga ka muutunud? Arvan, et ma ise olen muutunud, küllap siis ka laad. Kuigi öeldakse, et videofilm ei ole film, on ta minu jaoks ikkagi üks ja sama töö. Tõnissoni-filmi tehes sain aru, kuidas me oleme ilma jäetud oma ajaloost. Saab ju öelda, et võisid ise otsida raamatuid, kusagil need ikkagi liikusid. Aga Tõnissoni- filmi ajal sain sellest esmakordselt nii sügavalt aru. Täpselt samamoodi leidsin enda jaoks, kui läksin telesse, tegelikult väliseesti kir­ janduse. Kui tegime saateid, lugesin kirjanike kaupa raamatuid ja nüüd mul on tea­ tav ettekujutus väliseesti kirjandusest olemas. Oled käinud paljudes fotoarhiivides, kas meil on erinevatest ajastutest head fotomater­ jali, dokumente? Eesti ajal ilmus näiteks ajakiri "Nädal Pildis", väga hea pildikroonika. Kas sotsialismiajast on ka võimalik leida iseloomustavamaid pilte või on need kõik roh­ kem paraadpildid? Ma ei ole sotsialismiaja pilte arhiivides eriti uurinud, mul pole neid tarvis olnud. Kuid näiteks enne neljakümnendat aastat tehtud fotosid on küll, annaks jumal vaid aega, et saaks neid läbi töötada. Ei ole ju aega, me tormame pidevalt. Ühe asja lõpe­ tad, kohe järgmise peale, lõpetad selle, jälle järgmise peale. Me ei süvene. Ütlesid, et telesaate tegemiseks ja montaažiks on aeg väga piiratud. Aga millega saab seda korvata? Ainult ettevalmistusega. Täpselt samamoodi, nagu jääb vähe aega võtteks ja montaažiks, jääb vähe aega ka saate ettevalmistuseks enne võttele minekut. 7 "Eesti merikotkas", 1989. Kaader filmist.

Kui lähen kirjaniku juurde, saab ta ju kohe aru, kui ma ei tunne tema raamatuid. Kui teen filmi või saadet kirjanikust, siis olen kõik tema teosed läbi lugenud ja püüdnud läbi lugeda ka kriitika tema kohta. See kõik võtab aega. Kui pikad su tööpäevad on? Mui ei ole viis-kuus kuud järjest olnud ühtegi vaba nädalavahetust. Paari aasta jooksul puhkasin viimati läinud aastal, olin nädala maal. Aga mis tähendab töö? Minu töö praegusel hetkel teles on suures osas lugemine, loetust väga väikese osa kasutamine saates. Olid varem kirjand ussaadetes, selle aasta algusest töötad aga haridussaadetes. Miks va­ hetasid töökohta? Mulle tundub, et televisioonis peaksid režissöörid - vahest on see subjektiivne ar­ vamus - vahetama teatud aja järel oma ainevaldkonda. Kui seitse-kaheksa-kümme aastat sama asja raiud, esinejad ja kohad ja lähenemisnurgad on küll erinevad, hak­ kad paratamatult ennast kordama. Sellepärast oligi "Tallinnfilmis" huvitav filme teha, et tegime neid kõigist: sport­ lastest, arstidest, teadlastest, põllumeestest jt. Võib öelda, et see on pealiskaudsus. Vahest ongi, aga põhjalikult süveneda pole kellelgi aega. See eeldaks juba tõsist tea­ dustööd. Oled palju tundnud huvi spordi vastu, sul on üpris mitu spordifilmi" Miks? Sport on eneseandmine ühel kindlal, teinekord väga lühikesel hetkel. See kont­ sentreerumine tõmbab kaasa. Tundeid ei varjata. Me oleme nende sünni ja surma juures. Saame neid jälgida ning fikseerida. Enamiku spordi film? oled leinud koos Hans Roosipuuga... Tavaliselt olen teatava aja jooksul töötanud koos ühe ja sama operaatoriga, siis on jälle uus mees tulnud. Kuidagi on niimoodi kujunenud. Mati Kasega juhtus õnnetus, see on muidugi saatus. Peeter Toomingaga ning Hans Roosipuuga töötasin koos, siis Toivo Kuzmini, Nikolai Sarubini, Arvo Viluga, Harry Rehega. Teles muidugi alati nii ei saa. Kuigi ka seal on olnud võimalus võttele minna kindlate operaatoritega, keda tunned ja tead. Teatud hetkel tekib ilmselt mõlemapoolne vajadus proovida mõne teise kolleegi­ ga. Kusjuures see ei tähenda, et me omavahel tülis oleme. Arvan, et ma ei ole kelle­ gagi tülli läinud. Mõne aja möödudes jätkad jälle varasemate operaatoritega. Peeter Tooming, kellega alustasin, on öelnud hiljem, et teeme koos, ma tulen operaatoriks. Kuid ma ei saa, see on mulle raske. Koik endised operaatorid on nüüd ise režissöörid, ma ei suudaks lahti saada tundest, et kui koos töötaksime, mõtleksid nad ikkagi nagu režissöörid: "Mina teeksin seda filmi hoopis niimoodi, miks peaksin tegema teisiti!" 8 Sa arvad, et nad mõtlevad igal juhul kui iseseisvad režissöörid ja nende teisitinägemine segaks sind? Mitte et nad sekkuksid, aga filmi tehes mõtleksin, et Peeter teeks seda teistmoo­ di, miks ta peaks ennast allutama minu lähenemisele. Oma filmitöö algul olite Toomingaga mõnigi kord kaasrežissõörid? Olime. Ilmselt otsisime mõlemad oma laadi, oma lähenemist. Õppisin Peetrilt väga palju ja me saame siiani väga hästi läbi. Kuid me nägime elu ja inimesi erine­ valt. Oli täiesti loomulik, et hakkasime filme erinevalt tegema. Mil määral on üldse dokumentaalfilmis võimalik maailma näha ja seda ka pildis näida­ ta isikupäraselt? Kui võtame Fellini filmi ja vaatame viis minutit, saame Kohe aru, et see on Fellini. Kuid see on mängufilm, lavastatud elu. Dokumentaalfilmid on üldiselt ju mingi probleemi nägemine ja kirjeldamine. Kuidas avaldub dokumentaalfilmis auto­ ri isikupära? Elu on ju hajuv, objektiivne, laialivalg JV, eklektiline? See hakkab valikust. Teema valikust, inimestest, keda igaüks meist valib filmiks või ka saateks. Ma ei oskaks kunagi teemale niimoodi Ugi minna nagu näiteks Mark Soosaar või Andres Sööt. Ma tean seda ja ei üritagi. Kuid kindlasti on nemad, nagu ka Ülo Tambek mind mõjutanud maailma mõistmises. Ülo Tambeki tehistsivilisat- sioonifilmi "Eldoraado" esialgse materjali vaatamine, mille oli üles võtnud Mati Kask, oli nagu terve maailma avastamine. Aga kuipalju peab dokumentaalfilmis autori isiksus üldse esiiie tulema? Kas režissöor ei moonuta selle abil hoopis materjali ehtsust ja tõde? Koik on ju moonutatud. Juba sellest hetkest, kui lähed võtteplatsile ja valid kel­ laaja, võttepäeva, aastaaja, objektiivi. Sa valid. Puhast elu üles võtta ei saa. Alati toi­ mub valik, täiesti objektiivset pilti ei saa olla. Sa valmistud filmiks põhjalikult ette, aga elav elu tihti ei arvesta sellega. Millises vahe­ korras on sul ettevalmistus ja improvisatsioon? Niikuinii kõik muutub ja eriti veel töös inimestega, kellelt võtame sünkroonin- tervjuu. Aga kui hakkan tegema filmi ja ei tea, mis on põhisuund, siis ma ei saa alus­ tada. Kui ei suuda filmi motet kokku võtta mõnesse lausesse, siis ei saa alustada. Oma ettevalmistustöös püüdled absoluutse tõe poole? Jah, kuid tean, et ei jõua kunagi isegi läveni. Mida tähendab dokumentaalfilmi juures stsenaarium? Minu jaoks on see skeem, mitte kirjutatud tekst. Sellel saan ära märkida põhilise, episoodid ja kuidas nad on omavahel seotud. Kirjanduslikku stsenaariumi doku­ mentaalfilmi juures minu arvates ei ole vaja. Elu hakkab seda niikuinii muutma.

"Põhjavaim", 1982. Kaader Mart Saare elu ja loomingut käsitlevast filmist.

9 Peep Puks ja Aune Kuulbuschi skulptuur Gustav Ernesaks filmis "Helin", 1985. Kaader kunstnik Tiit Pääsukesest filmi "Visioon" võtete filmist. ajal 1983. aastal. N. Šarubinifoto

"Juhan Liivi lugu", 1975. Rupsi Oja talu elutuba. Akna all Juhan Liivi töölaud. Kaader filmist.

Kõige suurem, raskus tekib monteerimisel. Teinekord hakkab materjal, mille oled kätte saanud, segama algset mõtet. Siis püüad kangekaelselt elust saadu ikka veel suruda algsesse skeemi. Nii võid rikkuda nii algse kavatsuse kui võetud materjali. Kui palju aga dokumentaalfilm on dokument? Mingis mõttes ta ikkagi on, sest me ise kõik elame omas ajas, kanname selle aja märke, tõekspidamisi. Aga lõppkokkuvõttes ikkagi subjektiivne dokument. Miks sa dokumenteerisid kotkaid? Oled teinud kaks loodusfilmi: "Pesapaik" ja "Eesti merikotkas", miks just kotkastest? Esiteks on kotkas suur, ilus ja võimas lind. Ehk aga ennekõike, et õppisin kesk­ koolis koos Tiit Randlaga, kes on väheseid kotkaste uurijaid Eestis. Käisime samal ajal ülikoolis, kuigi tema õppis bioloogiat. Mõlemal korral tuli tõuge temalt. Kuid 10 sama hästi oleks võinud ka must toonekurg olla. Iga loom ja lind väärib jälgimist ning filmi tegemist. Aga filmid kirurgidest "Ärge laske mul surra" ja "Lõikus" on seotud sinu isikliku eluga? Seda küll, siis sain järsku aru, mis õieti tähendab usaldada, usaldada arsti. Nägin lähedalt väga haigeid inimesi ja väga häid arste. Sain aru, et kui preestrit ei ole, siis võib seda osa täita teinekord ka arst. Väga head arstid on mulle väga palju tähenda­ nud. Nägime filmi tehes ka ligi kümme tundi kestnud operatsiooni, mille jooksul ars­ tid andsid endast kogu oskuse ja jõu, mis neil oli. Nad päästsid inimese. Üks neist kirurgidest, doktor Põder, on praeguseks juba ise südamega läinud. See töö maksab ka nendele väga palju. Hindan eriti kõrgelt kahte elukutset: arst ja õpetaja. Ja mul on hea meel, et mu tütar õppis arstiks. Sinu abikaasa on õpetaja? Jah, ma tean väga lähedalt, mida tähendab õpetaja elukutse. Nii nagu kõik arva­ vad, et nad teavad kõike televisioonist, nii arvavad ka kõik, et teavad kõike õpetajate ja kooli kohta. Olen näinud aastate kaupa, mida tähendab laste ette minek iga päev. Ma ei tea ühtegi tundi, kuhu abikaasa oleks läinud ette valmistamata, ta õpetab eesti keelt ja kirjandust. Sa oled teinud filme paljude operaatoritega, miks, selgitasid äsja, aga abikaasa on sul kogu aeg sama? Jah, kas see on viga või voorus, seda ma ei tea, pigem voorus. Tuntuimad eesti tõsielufilmide režissöörid on ise operaatorid, oled põhjalikult tegelnud fotograafiaga, kas sa ise operaatoritööd ei ole tahtnud proovida? Mui on suur aukartus selle elukutse ees ja ma tean, et ei suudaks ennast niimoo­ di kaheks jagada. Ma ei jaksaks mitut tööd korraga teha, ei ole kunagi ka tõemeeli proovinud. Ma läheksin ka liiga hasarti, võin filmiläbi lasta meetrite kaupa, elu kaa­ mera ees kogu aeg muutub. Kord spordivõistlustel proovisin seda. Hans Roosipuu ütles: lõpeta ometi ära ja anna kaamera tagasi! Lint jookseb! Kas sa fotograafiaga veel tegeled? Ei. 1977. aastal jäin kord haigeks ja sellest hetkest kadus igasugune tahtmine apa­ raati kätte võtta. Sul pidi kunagi ka fotoalbum ilmuma? Jah, ja jäi ilmumata. Leiti, et ei ole ikka õiged pildid. Millest mul on aga tõsiselt kahju: tegime Peeter Toominga ja Teet Kallasega une Tallinna albumi, mida solgutati edasi ja tagasi. Siis oleks see nuvitavgi olnud, nüüd enam mitte. Mulle ikkagi meeldib filmitöö, tuleb ta hästi välja või mitte. Mik»? Mõelge, kui paljude inimestega ma olen kokku puutunud, suhelnud nendega, keda ma muidu mitte kunagi poleks kohanud. Ja kui palju need inimesed kõik on andnud. Annan endale muidugi täielikult aru, et igast inimesest, tema olemusest, kellega filme või nüüd saateid tehes kokku puutusin või puutun, ei jõua vaatajateni peaaegu mitte midagi. Ma muidugi püüan, aga kõik, mis nendelt inimestelt ise saan, seda, on võrratult rohkem, kui see, mis pärast ekraanile jõuab. Ükskõik mis eluala inimesed nad on. Kas või taluinimesed Suislepast "Kuuviker- kaares". Ma ei ole kunagi osanud maainimest eriti mõista, aga kui huvitav oli nen­ dega koos olla! Või elada koos Olev Antoniga maainimeste keskel. Sa oled ise linnapoiss? Jah, mulle meeldib maal olla, aga viimasel ajal saan sinna järjest vähem. Missugune sinu linnalapsepõlv oli? Meil olijuttu fotodest. Algtõuke fotoga tegelemiseks sain ma kodust. Pärast tõu­ kas Peeter Tooming edasi. Ema on eluaeg töötanud retušeerijana ja olen ema käte vahel pisikesest peale näi­ nud tuhandeid pilte. Lugemise huvi on tulnud jälle isalt. Ta luges palju. Isa mõju mulle oli üldse suur, ta tähendab mulle väga palju. Kuidas mõjutab sinu arvates inimest kodu? Arvan, et väga. Kunagine elu mõistmine, maailmavaade, perekonna ühtehoid­ mine, mis tuli maalt ja maakodudest, aitas kindlasti kergemini edasi minna kui prae- 11 gu. Praegu lagunevad perekonnad kergesti ja kiiresti. Kui sama palju kui praegu räägitakse prostitutsioonist, muretsetaks noorte perekondade pärast, oleksime tule­ vikus tugevamad. Aga see maksab. Hooradest tuleb kohe tulu katte Milline on nen­ de järelpõlv? Kuidas sul on õnnestunud varasematel aastatel poliitikast eemale jääda? See kõlab nüüd jälle väga päevakajaliselt, ma olen tõepoolest püüdnud end po­ liitikast eemale hoida. Mõned poliitilised filmid mul siiski on. Olen ise tagantjärele mõelnud, et needki filmid on ajadokument. Ja lõppkokkuvõttes ikkagi vajalikud. Inimesed, kes neis esinevad, räägivad elust nii, nagu nemad sellest aru said, oma tõest. Harald Haberman filmis "Aastatega läbi Toompea lossi"? Sel hetkel tundus mulle, et ta räägib tõtt, et inimene kaamera ees ei valeta. Teadlikult vassida? • seda on mul raske uskuda. Vilunud valetaja võib seda küll teha, Haberman oli vilunud valetaja. Kas sa said "Tallinnfilmis" teemasid ise valida? Sain küll. Mina ei tea "Tallinfilmis" juhtumit, et oleks öeldud: sa pead selle filmi tegema. Kui sa ütlesid, et ei taha, siis ikka ei pidanud ka. See oligi nii. "Tallinnfilm" pidi tegema ka otseselt poliitilisi filme, aga stuudios oli kül­ lalt palju filmilitse, kes neid teemasid heäl meelel tegid. Kuna nemad täitsid sundsorti- mendi hea meelega, siis oli sul tõesti valikuvõimalus. Ja mitte mul üksinda. Ei surunud keegi Andres Söödile, Mark Soosaarele, Peeter Toomingale või teistele midagi peale, igauks tegi seda, mida ta leidis, et on tarvis sel­ lel hetkel teha. Nüüd on aga stuudio lagunemas, alles on baar ja "Kass", hõbedane. Kui meie filme näiteks saadeti festivalile, siis olid nad nagu mingis ringis sees, neid arvestati ja meid teati. Kui stuudio ära kaob ja filmid enam festivalidele ei satu, sest ikkagi stuudio koordineeris neid osavõtte, siis langeme sellest suhtlusringist välja ning meid unustatakse. Nendel festivalidel, kus olen olnud, olen näinud, kui hästi võeti vastu näiteks Peeter Toominga või Rein Marani filme - need on täiesti Euroopa tasemel filmid. Oleme muidugi jäänud liigselt individualistideks. Kuid praegune tormamise ja rabele­ mise aeg kaob kunagi. Eks kinoinimesed õppinud ka Moskva kinokoolis ja nad olid juba sealtkaudu kolleegid: teati, kes andekas, kes mitte. Andres Sööt oli näiteiks oma Kolleegide hulgas väga hinnatud. Kas sa ise Moskvasse kinoinstituuti ei tahtnud min­ na? Tahtsin, tulin tagasi. Tartu ülikooli lõpetanuid on peale sinu ainult Ülo Tambek, Peeter Tooming, hiljem Leo Ilves, Mart Taevere, Heikki Aasaru, Tiit Mesila. Nüüd neid juba ои, aga esimene põlv­ kond tuli põhiliselt Moskva koolist.

Filmi "Betti Alveriga" (1990) viimaseid kaadreid. Poetessi elutuba, mida praegu enam sellisena ei ole. Mina proovisin Moskvasse minna kohe, kui keskkooli lõpetasin. Silvia Truu oli meie kooli, Tallinna 10. keskkooli kirjandusringiga seotud ja tema soovitas minna Moskvasse stsenaristiks õppima. Kirjutasin ühe Männiku novelli kino jaoks lahti, see läks Eestis läbi ja sõitsin Moskvasse. Istusin seal eksamilaua taha, panin sõnasti­ ku lauale, tollal võis seda kasutada, ja kõrvalt üks daam naeratas, see oli Õie Orav. Me olime kahekesi Eestist, tema sai sisse, mina tulin esimese eksami järel tagasi. Kui olin töö ära andnud, võtsjn paberid välja, sest sain aru, et vene keelt ma ei oska. Siis töötasin aasta "Ohtulehes", käisin sõjaväes, läksin ülikooli. "Ohtulehes" uudiste osakonnas tutvusin Peedu Ojamaaga ja kui ma 1964 ülikooli lõpetasin, kut­ sus ta mind 1966. aastal "Tallinnfilmi" ringvaadete toimetusse tööle. Tol ajal olime küll toimetajad, aga käisime kogu aeg võtetel kaasas. Esimesena lubas mul ringvaa­ det teha Vladimir Parvel. Kahekesi tegime, koos ka monteerisime. Kaks pala oli, ühes tantsisid Tiiu Randviir ja Ago-Endrik Kerge, teine näitas jääpurjekate sõitu Tal­ linna lahel. Praegu on teles väga head monteerijad, kuid ei ole seda aega, mis filmi juures, et paned kaadriku kaupa kõik paika. Alati öeldakse, et mis see üks kaadrik ka on, kuid üks kaadrik on tõesti tähtis. Seepärast olen ma viimasel ajal kasutanud palju ülesu- lamist, aga ka teisi tehnilisi võimalusi, mis stuudios praktiliselt puudusid. Me rääkisime meeskonnast dokumentaalfilmi tegemisel, monteerija on filmigru- pi juures täpselt samasugune looja kui teised. Tema osa on tähtis ja kui paljude tore­ date monteerijatega olen ma koos töötanud! Kui lugeda Ameerika filmide tiitreid, siis seal on valdavalt monteerijaiks mehed. Mida arvad, miks meil seda tööd teevad eelkõige naised? Ei tea, kuigi ega seal vahet ei ole, kas naine või mees. Tähtis on, et nad tunnevad oma tööd. Sa oled haruldaselt hea iseloomuga, sinuga ei ole ilmselt keegi tülli läinud, oskad nii­ moodi olukordi seada. Ma olen lihtsalt arg inimene ega julge kakelda. Püüan inimestega normaalselt läbi saada. Ega meie töö kellelgi grupis kerge ole. Sinu headust on ka kuritarvitatud. Kui läksid toimetajana ringvaate jaoks võttele kaasa puhtast huvist, siis üks naisoperaator, kes pidi iseseisvalt selle pala ära filmima, hakkas üha enam sinule naalduma ja sinult korraldusi ootama. Ilmselt oli sul autoriteeti, kuid daam muutus kohe mugavaks. Ma ei mäleta seda. Ja kui Vladimir Parvel andis sulle võimaluse filmi teha, siis võib öelda, et ta usaldas noori, kuid teisest küljest sa tegid tema eest küllalt palju tööd ära. Ta oli professionaal, töötas juba enne sõda. Ta ikkagi tundis oma ala, minul ei ol­ nud temale midagi pakkuda. Ainult õppida oli. Mui ei olnud kinoharidust, mis oli tegelikult suur puudus.

Peep Puksi viimase filmi "Jaan Tõnisson 1868 -..." peategelane. Kaader filmist.

13 Moskva kinoinstituudi sisseastumistööd tegid Männiku novelli järgi. Kas sa mängufil­ mi hiljem ei ole tahtnud teha? Olen kirjutanud ühe mängufilmistsenaariumi Tuglase "Felix Ormussoni" järgi. Olen seda isegi peaaegu tegema saanud hakata. Poole tunni jooksul, nagu "Tallinn- filmis" need asjad toimusid, öeldi, et kohe hakkad seda tegema, ja samas teatati, et unusta see ära. Vähemalt huvitav oli seda stsenaariumi kirjutada, ja ei tea, oleksin saanud sellega hakkama või mitte. See oli millalgi kaheksakümnendate algul. Saaksid teha mängu-ja dokumentaalfilmi segu? Videos võiks seda tõesti proovida, mõne näitlejaga, oleks huvitav Aga see nõuab ettevalmistust ja aega. Üks teine eesti režissöõr, kes valmistas kõik väga põhjalikult ette, oli Grigori Kroma- nov... Kui rääkida veel mõjudest, siis Grigori Kromanovi - Mati Põldre "Meie Artur" oli tolle aja kohta ikka väga mõjuv film. Nagu Mark Soosaaregi filmid. Soosaar on üdini kinokunstnik. Ilmekas on Jaak Ellingu tehtud pilt ühelt suurelt rahvasündmuselt Linnahallis, kus Soo­ saar ja Sööt mõlemad filmivad korraga, kuid asuvad teineteise poole seljaga ja filmivad erinevais suundades erinevaid asju. Tõepoolest, nad on nii erinevad ja muidugi on mõlemad samal ajal väga kõvad filmitegijad. Arvan, et kõige tähtsam on ikkagi see, et sattusime stuudiosse hetkel, kui oli säärane vahva otsimiste aeg - räägitagu praegu selle kohta, mida tahes. See oli ilus lihtsameelne aeg, keegi ei mõelnud siis veel looduse reostamisest ja ökoloo­ gilisest katastroofist. Aga miks sa oled valinud just elavate hulgast lahkunud kirjani­ kud oma filmide tegelasteks? Ilmselt on see juhus olnud. Ent puutusin nende filmide juures kokku kirjanike loomingu väga heade tundjatega. Tammsaare-filmi puhul Leenu Siimiskeriga, "Ju­ han Liivi loo juures Hando Runneliga, Tuglase "Rändaja" võtetel August Eelmäega, Underi-filmi ajal Sirje Kiiniga - nad on nii palju andnud, õpetanud. Kirjandussaateid tehes kohtusin aga nii mõnegi kirjanikuga, keda meie jaolss seni polnud kogu oma loominguga olemaski. Bernard Kangro, Ilmar Talve, Arvo Mägi, Hilja Rüütli. Kalju Lepikust tegid ka filmi: "Kodupinnale tulek. Kalju Lepik 70". See oli meeldejääv töö. Niisugusel hetkel juures olla. Teadsime, et kirjanik tuleb oma lapsepõlvekoju Koeru. Muide, see on omaette teema, millest peaks rääkima: kus võid juures olla ja kus mitte. Näiteks Kalju Lepiku esimesel kohtumisel emaga, arvan, me ei olekski tohtinud juures olla. Filmi seisukohalt küll väga oluline, kuid siiski liiga isiklik hetk. Kui Kalju Lepik aga tuli oma kunagisse klassi ja emotsioonid said võitu, seal juba võis filmida. See oli teine olukord. On niisugused hetked, kus kaamera ei tohi minu arvates juures olla - eetiliselt. Muidugi on iga filmija puhul see mõõdupuu eri­ nev. Näiteks, kas või sünnituse juures, kas olla seal või mitte? Ma ei ole näinud oma elus ilusamaid silmi, kui pärast sünnitust üht noort naist filmides. Ma ei ole näinud õnnelikumat inimest kui see noor ema. Selliste hetkede pärast me teeme oma tööd. Või naiskirurgi silmad! Kirurgi silmad on üks asi, aga just naiskirargi silmad, kui kõik muu näost on kaetud. Millised silmad, kui ta opereeris! Olete näinud seda? Kuid praegu on kõik filmitegijad omaette ja üksinda? Tundub, et meil kõigil on ääretult kahju, et kinoga on niimoodi läinud. Stuudio laguneb. Ka Kinoliit ei ole suutnud olla jõud, mis võtaks meid kokku, et ühiselt vas- tulüüa. Oleme vaikselt leppinud olukorraga, laiali läinud ja igaüks on püüdnud en­ dale ise tööd leida. See, mis meid kuuekümnendatel ühendas, ei ühenda meid enam praegu Eesti Vabariigis. Oleme kuidagi kõik nagu üksikud, või vahest tundub mulle nii. Me pole enam üldse ühe asja eest võitlejad, või on see ehk vale sõna. Ma ei tea. Kunstniku roll on muutunud. Vanasti oli ta see vähene rahva südametunnistus. Siis, kui eesti rahvas võis korraldada ainult saunapidusid, teha tikuvõileibu või arutada "Sirbis", kas nimetada "grapefruit'!" jõmmelgaks. Hiljem ei saanud sedagi enam teha, kuna või­ leivale polnud midagi panna. Praegu on kunstniku roll muutunud, kuigi raamatuid näi­ teks ei ilmu vähem kui varem. Kino lihtsalt maksab palju ja see on üks põhjus. See maksab ka kätte. Mina raiun raudselt, et ringvaade ei tohi kuhugi kaduda. Täna ei mõtle keegi sellele, et paarikümne aasta pärast küsitakse, miks see asi nii läks. Miks midagi ette ei võetud? On arvatud, et just videolint ei säili lõpmatuseni.

14 August Eelmäe ja Peep Puks filmi "Rändaja" võtetel 1986. aastal. R. Kotovifoto

Seda me ei tea, kui kaua säilib videomaterjal. Johannes Pääsukese kroonikad, mida me tihti kasutame, pärinevad aga juba 1912. aastast. Need on säilinud kahek­ sakümmend aastat. Selles mõttes on kriitikud praegu õnnelikumas olukorras. Inimesed käivad kinos harva, kuid lehti loevad. Ja ajalehed on filmidest huvitatud. Kas sa kriitikat loed? Enam ei loe. Esiteks ei jaksa ma kõiki lehti jälgida - see kõlab imelikult, aga nii ta on. Ja kriitika lugemise isu võttis ära filmi "Betti Alveriga" kriitika. See, ausalt öel­ da, tappis. Kui teeksin nii, nagu tahavad erinevad kriitikud, siis tean, et ei saagi filmi teha. Kõiki arvestada on võimatu. Me teeme ju filmiks vaid ühe võimaluse paljudest. Muidugi, kindlate, teatavate inimeste arvamust ma arvestan. Aga arvan, et iga tegija taipdfe pärast filmi valmissaamist ise, mis on valesti. See selgub küll alles pä­ rast', sest viimase hetkeni vöid filmi ara rikkuda, Kahjuks on »ee nii. Kas sul uue filmi kavatsust ka praegu on? Teen praegu telesaateid. Ka Jaan Tõnissoni film sai alguse telesaate mõttest. Ingo Normet ütles, et Jaan Tõnissoni tütar Lagle Põlde tuleks tingimata üles otsida...Ar­ van, et nii palju, kui võimalik tulebki praegu koguda inimeste mälestusi sünkroon- helis. Tõlgendused, sügavad isikupärased nägemused võivad tulla hiljem. Ka Alveri-film sai alguse sellest, et Aivo Lõhmus ja Hando Runnel kutsusid meid Tartusse, et jäädvustada, kuidas nägi välja Betti Alveri korter. Koik kanti hiljem laia­ li. Fotode kõrval on filmikaadrid praegu ainsad, mis seda karterit visuaalselt mee­ nutavad. Jõudsime õigel hetkel, tavaliselt jääme hiljaks. Kas mustvalge või värvifilm? Steven Spielberg tegi näiteks oma viimase filmi ajaloo- truuduse rõhutamiseks mustvalgena. Vahest video mõjust on praegu kõik värvis, samas viime teinekord terve episoo­ di mustvalgesse, toneerime. Ka videosaates. Koik sõltub ülesandest ja meeleolust. Sa töötad praegu televisioonis. Nüüd vaatame ka filme juba kodus videokassettidelt, te­ leviisorist. Kas kino ja televisioon ongi nii erinevad või on tegemist suure, ühise ja hõl- mamatu audiovisuaalgalaktikaga? Tegelikult on ikkagi kino kadumisest kahju. Kui vaatad televiisorit, see on nagu vaatad montaažilaua väikest ekraani. Tuled aga kinno, saal läheb pimedaks, suur ekraan läheb täis pilti, ruumi, heli! See on teine tunne! Aga enamik inimesi vaatab filmegi kahe askelduse vahel kodus teleekraanilt! Vestelnud JAAN RUUS ja SULEV TEINEMAA 15 MARDI VALGEMÄE

EESTIAINELINE MÄNGUFILM AMEERIKA TV-S

"KÜÜNLAD PIMEDUSES'. ("Candles in the Daik"). Režissöör Maximilian Schell, stsenarist Nicholas Nkiphor, operaator-lavasiaja Roberto Forges Davanzati, kunstnik-lavastaja Ronald Kolmann, origi­ naalmuusika: Richard Bowers, kostüümikunstnik Mare Raidma, grimm: Iii Kärner, D Unit: Arvo Iho ja Aare Tilk, Unit Productbn Manager Erika Laansalu, produtsent Ilmar Taska. Osades: Alyssa Milano (Sylvia Velliste), Chad Löwe (Jaan Toome), Günther Maria Helmer (pastor Hanna), Natascha Andreic- henko (Marta), Maximilian Schell (kolonel Arkush), Aleksei Pefrenko, Helena Merzin, Hendrik Toom­ pere, Salme Reek, Gita Rink, Lembit Ulfsak, Andres Puustusmaa, Elle Kull, Maria Avdjuško, Anna Levandi, Jüri Järvet, Salme Poopuu, Mart Sander, Jüri Arrak, Edith Sepp, Dajan Ahmetov jt. 90 minu­ tit, värviline. © AS Taska, Kuskner Locke Campani/ ja Family Channel Production, 1993.

Režissöör Maximilian Schell mängib Mõnel Arkushi Hollywoodi ja Eesti koostööna valminud ielefümis "Küünlad pimeduses", 1993.

Ühendriikide televisioonis on kujunenud ammu kaotanud värskuse. Tänu hiljutisele tavaks näidata tähtsamate kirikupühade eel ajaloo teljepöördele osutub nüüd võimali­ filme, milles suure ja laia, ent õela Rooma kuks koostada hoopis ajakohasemaid Taaveti impeeriumi vastu astub välja käputäis õil­ ja Koljati stsenaariume. Nii esietendusid 3. said kristlasi. Kui kaua aga suvatseme või­ detsembril 1993 Family Channel'i kaablivõr­ delda ikka ja jälle muistsete paganatega? gus Hollywoodi ja Eesti koostööna Tallinnas Pealegi on sellised ekraniseeringud juba vändat telefilm "Küünlad pimeduses" (Cand-

16 lea in the Dark), milles usklikud Maarjamaa järgi ära tunda, mängivad väiksemates osa­ dissidendid löövad jõuluõhtul 1988 otsusta­ des kaasa Jüri Järvet, Jüri Arrak, Maria Avd- va mõra Nõukogude impeeriumi alusmüüri. juško, Lembit Ulfsak ja Salme Reek. Family Channel ehk "Perekonnakanal" Arvestades aktsenti, peaks rida teisigi osa­ kuulub USA põhikaabeljaamade hulka, ta on täitjaid olema eestlased. (Tiitrid ei selgita tegutsenud üle 16 aasta, on vaadatav kõiki­ kahjuks, kes on kes.) Selline osade jaotus, des osariikides nii päeval kui öösel ning kus näitlemine varieerub keskmisest enam­ jõuab 55 miljonisse kodusse. Detsembrikuu vähem korralikuni, kutsub esile mõningaid jooksul on Family Channel võtnud "Küünlad tähelepanekuid. pimeduses" kavva neljal korral. Nende rida­ Tundub kuidagi ebaloogiline, et ko­ de kirjutamise ajal olid olemas andmed vaid dueestlased, kohati isegi ameeriklase mängit esietenduse kohta, mida vaatas üle Ameerika Toome, räägivad aktsendiga, aga Ameerikast enam kül 569 000 leibkonda. külla sõitnud noor hääldab emakeelt perfekt­ "Küünlad pimeduses" produtsent Ilmar selt. Tegelikult peaks see ju olema ümber­ Taska, režissöör Maximilian Schell ning stse­ pöördult, ent kuna filmis kasutatakse inglise narist Nicholas Niciphor on tootnud kiirelt keelt, ei saa loomulikult mitmelt maalt pärit liikuva tegevusega, ent liigagi kiirete hinge­ näitlejaid panna aktsendivabalt kõnelema. liste üleminekutega mängufilmi meie vaba­ Eriti häirib eestlase kõrva Marta kõva vene dusvõitlusest, mille taustal areneb aktsent, mis vahetevahel dialoogi peaaegu

"Küünlad pimeduses". Võitlusstseen Raekoja platsu.

Ameerikast tädi Martale külla sõitnud Sylvia arusaamatuks teeb. Pisut võõrastav on ka Velliste karske armulugu Jaan Toomega. see, et küllaltki harras stseen kivimurrus (Eestlastele võiks Toome ja Velliste nimede metsavendade haual lõpeb Vladimir Võs- kasutamine sümboolset poliitilist tähendust sotski venekeelse lauluga. Ebatäpsusi ja se­ omada.) Nende liignimedega noori mängi­ gaseid hetki esineb veel siin ja seal. Näiteks vad ameeriklased. Marta rollis esineb režis- viitab Jaan Toome pärast Tallinna raadiojaa­ sööri venelannast abikaasa. Austerlane ma vallutamist 48-aastasele kommunistliku­ Schell ise kehastab kohalikku Moskva või­ le okupatsioonile. Rokk-kontserdil aga mukandjat. Eestlastest, keda on võimalik näo räägib Jüri Arraku näoga osaline 50-st aas- 17 les protsessis, nagu võib liialdusteks pidada kirikuõpetaja surnukspeksmist KGB ülekuu­ lamisel, tõsiseid lööminguid dissidentide ja Nõukogude sõjajõudude vahel ning usklike juhtivat osa vabadusvõitluses. Ent filmis esi­ nevaid punatuusade repliike, milles väide­ takse, et eestlased tuleb peatada siin ja praegu, sest muidu laguneb Nõukogude Liit, võib pidada põhiliselt õigustatuks. Ja see, et tankid mängu tuuakse, oleks ju tõesti juhtu­ da võinud. Erga televaataja alateadvusse peaks jää­ ma pusima ka visuaalne järelkuma Tallinna keskaja arhitektuurist. Film algab merelt "Küünlad pimeduses". Freddie Unger episoodili­nähtud linna panoraamiga. Sellele järgneb ses osas. rida lähivõtteid imposantseist ehitisist, kaasa

Peaosatäitjad Alussa Milano (Sylvia Väliste) ja Chad Löwe (Jaan Toome) ning produtsent Ilmar Taska (keskel) telefilmi "Küünlad pimeduses" võtete aegu 1993. aasta varasügisel. tast. Siis kellele kuuluvad need ilusad lapsed arvat Oleviste kirikust. Ja kuna enamik väli- Marta luksuslikult suures korteris? Ja kuidas võtteid on tehtud Raekoja platsil või selle sai Jüri Järvet nii kiiresti Moskvast Tallinna? ümbruses (hilisgooti raekojast on aga süžee Tavalisele publikule ei ole muidugi selli­ nõudel saanud toomkirik), võiks isegi väita, sed pisiasjad olulised. Jõulueelne ameerika et "Küünlad pimeduses" peategelaseks on te­ vaataja mäletab pigem seda, et Punaarmee gelikult Tallinna vanalinn ohvitser, nagu mõni Rooma leegioni tsentuu- {Raadw "Vaba Euroopa") rio, tunnistab end kristlaseks ning valib õige tee. Selline televaataja säilitab loodetavasti ka teadmuse, et kommunistliku impeeriumi varisemine algas Baltikumist. "Küünlad pi­ meduses" liialdab pisut Eesti osatähtsust sel- 18 ÕNNITLEME!

4. märts ZELIA AUMERE viiuldaja ja pedagoog - 75 5. märts KRISTJAN TOROP rahvatantsujuht - 60 9. märts REIN ROOVÄU kauaaegne Saaremaa Rahvateatri juht - 60 13. märts LIDIA GOLOVATAJA Vene Draamateatri näitleja - 50 "Küünlad pimeduses". Hendrik Toompere leitnant Hendrika rollis. 17. märts A. Iho fotod LEHTE MARK kauaaegne "Vanemuise" ooperi- ja operetisolist - 70 19. märts ELONNA SPRIIT "Estonia" ja Filharmoonia endine solist ja tantsupedagoog - 60 23. märts GEENI RAUDSEPP-UULI "Estonia" endine balletisolist - 80 29. märts RAIVO KORGEMAGI pedagoog ja helilooja - 50 NYYD & praegu MUUSIKALISI TULEVIKUHEIASTUSI

Robert Black: "Mui on raske oma mõtet ' ainult 12-heli muusikat. Kuuekümnendatel sõnadesse vormida, aga see, mida te meie oli avangardiplahvatus, mis vabastas paljud kontserdil kuulsite, ongi laias laastus meie meist 12-heli muusikast. Seitsmekümnenda­ tulevikuvisioon." tel ja kaheksakümnendatel võeti omaks pal­ Amy Knoles: "Üks, mida ootan mina, jud uued muusika kirjutamise meetodid. kompuutritega tegeleja, sarnaneb tulemuse­ Sellepärast ongi 1990-ndad suurepärane aeg ga Todd Winkleri teoses "Things That Don't et võid teha kõike, mis pähe tuleb. Ja kui Belong In Houses", kus kompuuter kuulab teed seda hästi, siis seda aktsepteeritakse... meid ja reageerib meie tegevusele, selle ase­ noh, ütleme, et teatud hulga inimeste poolt. mel et meie kuulaksime masinat ja mängiksi­ Ma arvan, et järgmise aastatuhande alguse me talle kaasa. Aga see on vaid detail. muusika on äärmiselt mitmetahuline. Palju Olulisem on muusika ise. Meid huvitab iga­ erinevaid inimesi tegemas paljusid erinevaid sugune uus. Raske on küll täpselt selgitada, asju muusikas. Arvatavasti hääbuvad selli­ mis see on, aga põhjus, miks me üldse muu­ sed ideed, mida kultiveerib Pierre Boulez, sikat mängime, on fakt, et see on pidevalt kes püüab esile manada post-webernlikke erinev. Tüütu on pidevalt esitada samu Bachi ideid. Praegu on Philip Glass väga tonaalse ja Beethoveni teoseid. See väsitab. Meile on ja kergesti omandatava muusikaga ning pal­ iga uus teos uus väljakutse, nii tehnoloogili­ ju heliloojaid, kes jäävad kuhugi Glassi ja selt kui mõnikord ka tehniliselt. Just see Boulezi vahele ja kasutavad nii "musti" kui hoiab muusika meie jaoks värske ja huvita­ ka tonaalseid harmooniaid. va. Me ise muutume samuti. Ma ei oska öel­ Kindlasti hakatakse järgmise paarikümne da, milline üldine muutus on toimumas, ja aasta jooksul muusikas senisest enam kasu­ üsna sageli olen sunnitud tõdema, et ma ei tama uut tehnoloogiat, kompuutreid ja teisi teagi, mida ma tulevikult ootan." elektroonilisi abivahendeid. Ja seda kõrvuti John Godfrey ("Icebreaker"): "Mui ei ole traditsiooniliste pillidega. Koik see avardab kindlat visiooni. Ootan põnevusega, mis muusikalist horisonti ja muusikalise koge­ hakkab juhtuma." muse haaret. Sellised asjad mulle meeldivad. Stephen Montague: "Arvatavasti jätkub Meeldib näiteks keelpillikvartett koos live- sama suund, milles muusika praegu liigub. elektroonikaga, et kokku saaks nn super- Helilooja jaoks on XX sajand suurepärane keelpillikvartett." aeg, sest kõik on võimalik. Minu kasvueas, James Poke ("Icebreaker"): "Tulevik on 50. aastatel, võis tõsine helilooja kirjutada muusikute päralt, kes on üles kasvanud klas-

James Poke ("Icebreaker") kukalvaates. H. Rospufoto

20 sikalise traditsiooni õhkkonnas, aga veetnud suure osa oma elust rocki mõju all. "Icebrea- keri" puhul on see nii ning see fakt mõjutab meie mängustiili. Me pole üles kasvanud, kuulates ainult Pierre Boulezi või George Benjamini muusikat. Usun, et me liigume olukorra poole, kus on jälle üks tugev muu­ sikaline traditsioon. Ma ei näe erilist mõtet teadlikul barjääride murdmisel, mida varem on püütud teha. Parem, kui niisugune asi juhtuks loomulikult. Sellel tuleb lasta toimu­ da ja anda aega areneda. Las imbuvad klas­ sikalisse traditsiooni ideed rockmuusikast, las rockmuusikud harjuvad teisest suunast pärit mõtetega. Küll siis kujuneb ehk välja olukord, kus tekib universaalne muusikaline keel, mis on teatud määrani mõistetav mõle­ mal pool. Ilmselt jäävad alles erinevad vald­ konnad selle terviku sees, aga ma loodan, et muusika on tulevikus üks, mitte teravalt eristunud "klassikaline" ja "mitteklassikaline" muusika nagu praegu." Philip Mead: "Sooviksin näha nüüdis­ muusika juurde tulemas rohkem inimesi. Mulle teeb väga muret, et suurem osa esita­ tavast muusikast, eriti Inglismaal, on vana. See on minu arvates väga halb. Kõige täht­ sam muusika peaks olema praegu kirjutatud muusika. Peab olema, sest kogu aeg see oli nii. Ma ei väida, et uus muusika on parem, ma ütlen, et see muusika on olulisem. Mee­ leldi näeksin rohkem selliseid suurepäraseid festivale nagu see siin. Hea õhkkond, saal oli täis ja publik vastuvõtlik. Kaugeltki kõikjal pole see nii. Paljudel nüüdismuusika festiva­ lidel on publikut vaid paar-kolmkümmend inimest." Alvin Lucien "Kui mõtlen tulevikule, siis eksin ma alati. Varem arvasin, et publikut hakkab üha rohkem huvitama keeruline muusika, aga vähemalt Ameerikas pole see tõsi. Popmuusika on seal nii esiplaanil, et osa klassikalise muusika heliloojaid, nagu Philip Glass, on selle mõjul loonud kergesti oman­ datavat, väga konsonantset, popmuusikast pärit helimaterjali kasutavat muusikat. Tu­ gev on praegu ka teiste kultuuuride muusika mõju, "maailmamuusika" - Indiast, Jäävalt, Aafrikast. Eriti torkab see silma Ameerikas, Euroopas veidi vähem. Ma ei teagi, kuidas seda kommenteerida. Arvatavasti on põhju­ sed sotsiaalsed ja demograafilised. Arenenud lääneriikidesse on tulnud väga palju immig­ rante, inimestel on raadio ja televisiooni abil juurdepääs kõigele maailmas. Ehkki ma ise etnilist muusikat oma loomingus ei kasuta, on see arengutendents minu arvates praegu üks positiivsemaid."

•

BASSO JA BONGO

"Mis? "Basso Bongo"? Ei-ei-ei... Mis lugu? pe, improviseerinud jne. Paar aastat tagasi Oh, ma ei saa..." Näib, et elavaloomuline tellis "Californian E.A.R. UNIT", uue muusi­ ameeriklanna Amy Knoles on esimest korda ka grupp, millega Amy Knoles kõige sageda­ põgusa jutuajamise vältel kimbatuses. Ta mini esineb, Erkki-Sven Tüürilt teose "Arhi­ võib sundimatu hooga rääkida kõigest, aga tektoonika", mille kohta löokpillirnängija üt­ duost koos kontrabassist Robert Blackiga ei leb "väga ilus". Aga aitab katsetest rõhutada saa kohe mitte kuidagi. nende kahe olulisust uues muusikas. "Kohtusime Alaska helilooja Luther "Meile meeldib, kui inimestele meeldib, Adamsi ühe teose esitusel," võtab jutuotsa mida me laval teeme," räägib Robert, kes ei enda kätte üleni mustas pikajuukseline Ro­ pea kuulajale meeldimist patuks. "Üks XX bert. "See oli huvitav kohtumine, nagu alati, sajandi uue muusika hädasid on kontakti kui kellegagi mõtted hämmastaval moel üh­ kaotamine publikuga. Tal on meelelahutuse, tivad. Järgnes kontsert New Yorgis, mille mõnutunde ja kõige meeldivaga seotud süü- ühes pooles pidin esinema mina ja teises kompleks. Ei maksa aga unustada, et see on Amy. Otsustasime, et proovime ka midagi olnud rockisajand." koos, ning see koos tuli paremini välja kui Robert on optimist, kes poolikut veeklaa­ kummalgi eraldi. Sellest algaski koostöö." si vaadates ilmselt kunagi ei ütle, et see on "Basso Bongo" mällusööbiv kontsert oli pooltühi. Ta usub, et "Basso Bongo" võimu­ üks "NYYD 93-e" mitmest kõrghetkest. Löök- ses on pelglikku ja võõrdunud publikut pillimängija ja bassist kerkisid kõrgele üle ta­ muusikale lähemale tuua. "Me kasutame kõi­ vapärase saatjarolli ning mängisid kui väike ki elemente, mida tavaliselt seostatakse orkester, pakkudes säravat, ergast ja jõulist muusikaga: meloodiat, rütmi, harmooniat ja esitust, /fue-elektroonikat ja akustilisi helisid kõla. Ka kõige erinevama kuulamiskogemu­ põimivaid teoseid ameerika uue laine heli­ sega inimesed võivad meie kontsertidest lei­ loojate põlvkonnalt, huvitavalt vaheldusrik­ da midagi, millega kontakti saada." kal kõlamaastikul toimunud rütmilisi Amy näeb siin veel üht tahku: "Tänased liikumisi, fantaasiatantse ajukäärude vahel. heliloojad on hästi kursis klassikaliste heli­ Esitamiseks valitud muusika oli parimas loomingu tehnikatega, aga nad ei häbene ega mõttes tänapäevane, see ei tõrjunud kuulajat karda ka oma rockitausta. Just neid kahte ega teinud meeldimise nimel järeleandmisi. mõju kuulete nende muusikas kõige enam." Väljapaistev virtuooside duo - mõlemad, Black noogutab: "Ühinen Amy arvamu­ nii Amy kui ka Robert, kuuluvad uue sega. Koik heliloojad, kelle teoseid me siin muusika tippinstrumentalistide hulka maa­ festivalil esitasime - David Lang, Michael ilmas - esitas oma põlvkonna muusikat, üle Gordon, Kristen Vogelsang, Eve Beglarian, kolmekümneste postminimalistide, MIDI- Todd Winkler ja Jeffrey Rona -, on saanud fännide, piiride ületajate ja multimeedia koolituse konservatooriumis. Nad tunnevad harrastajate heliloomingut. Ehkki festivali- klassikalist muusikaliteratuuri, Bachi, Beet­ buklett püüdis mõlema muusiku saavutusi hovenit ja teisi, aga nad on piisavalt noored, ja tegevust näidata parimas valguses, polnud et olla kasvueas kuulanud ka rock- ja pop­ seal neid pisinüansse, millest rääkis Amy, muusikat. Kokku saab sellest huvitav kombi­ kui loetles kuulsusi, kellega tal on olnud ju­ natsioon. Nad loovad midagi uut, mis pole ei hust koostööd teha: John Cage, Steve Reich, klassikaline ega popmuusika, pigem sild Morton Feldman, Elliott Carter... Peäle selle nende vahel." on ta mänginud popmuusikat Toni Childsi "Mina põen haigust nimega "tehnokirg"," turneebändis, saatnud tantsu- ja teatritrup- tunnistab muigav daam, kes juba laval andis märku, et peab elektrooniliste protsessorite elektriskeeme ja digitaalseid filtreid läbinud heli imeliseks, "ning ma ei suuda ennast kui- Basso ja Bongo, löokpillirnängija. 23 dagi vaos hoida, et kontrollida, kui palju kuulaja muutub järjest haritumaks, vajades elektroonikat ma kasutan. Argikeskkonnas üha intelligentsemat muusikat. Ma vähemalt on tehnoloogia ju tavaline. Masinad ja kom­ loodan, et see on nii." puutrid ümbritsevad meid kõikjal, ka kodus. Me kõik loodame. Publik ja muusika arenevad koos. Keskmine IMMO MIHKELSON

SOOLOKONTSERT KAHELE

Stephen Montague ja Philip Mead. Võrratu duo! J. Heinlafoto

Üks mees laval, teine - helilooja - helipuldis. Tänu Briti Nõukogu Tallinna-poolsele toetusele sai "NYYD-il" teoks inglase PHILIP MEADi ja ameeriklase STEPHEN MONTAGUE suurepärane kontsert.

Philip Mead: "Ajavahemikul 1966-1970 South Bankas, kus mul oli vaja vaikset teost õppisin Londoni Kuninglikus Muusikaaka­ kava lõppu, esitamiseks pärast Stockhauseni deemias klaverit: Beethovenit, Schumaimi, kümnendat klaveripala. Teadsin heliloojat Haydnit - kõige normaalsemat klaverireper- nimega Stephen Montague. Helistasin talle ja tuaari. Pärast lõpetamist orienteerusin aga küsisin, ega tal pole juhuslikult midagi sobi­ rohkem tänapäevasele muusikale. Osaliselt vat. "Jah," vastas tema, "mul on teos pealkir­ sellepärast, et tollal olin ma ise ka veidi heli­ jaga "Strumming"" - Tallinna kontserdi teine looja. Tegin selle asjaga küll üsna varsti lõpp­ lugu. Mulle oli see täiesti uudne kogemus, arve, aga ei kaotanud huvi nüüdismuusika sest kogu tegevus leiab aset klaveri sisemu­ vastu. Tajusin üht huvitavat asja: mulle näis, ses, klahve ei puudutatagi. Nii olin sunnitud et uut muusikat nautis publik nähkem kui omandama uue esitustehnika. Innustusin "vanemat" muusikat. Mitte et mulle endale klaveri sees mängimisest väga. Sain sellel klassika poleks meeldinud, aga mind köitis alal enesetäienduseks isegi stipendiumi. tihedam kontakt kuulajatega. Pealegi meel­ Pideva) koostööd Stepheniga alustasin dis nüüdismuusika mulle endale rohkem. 1983. aastal. Minu esimene kontsert ainult Nii hakkasingi esitama Stockhausenit (ma tema muusikaga, mida publik üpris hästi olen temaga mõned korrad koos töötanud) vastu võttis, toimus Londoni Almeida teatris. ning ma mäletan üht soolokontserti Londoni Panin tähele, et kui ma esitasin kontserdil 24 erinevate heliloojate teoseid ning autorid Tänapäeval on muusika hargnenud mit­ käisid ise helipuldis, tuli alatasa ette viperu­ messe suunda. Haydni ja Mozarti aegadel si, mis kippusid kontserti nurjama. Seepärast liikus muusika ühes suunas. Aga nüüd on hakkasimegi Stepheniga esinema duona, Steve Reich ja minimalism, on complex music, nagu klaver või viiul. Kui on tegemist elekt­ Stepheni omamoodi minimalistlik-romantili- rooniliste taustadega, esinen alati koos tema­ ne muusika, inglise muusika - igav muusika. ga. Paljud heliloojad on kirjutanud muusikat Inglise muusika on igav. Mitte-eksperimen- meid kahte silmas pidades. Mulle tundub, et teeriv ja konservatiivne. Meie Stepheniga meie asjad lähevad hästi. oleme erand. Teeme ka metsikuna tunduvaid Tänapäeva muusika on täna kirjutatud asju, nii et paljud inglased peavad meid hul­ muusika, aga stiilid võivad sellel olla väga luks. Ha-ha-haa..."

Nüüdismuusika späsialist Philip Mead. ]. Heiniä foto Stephen Montague: "Erinevatel aegadel on paljude heliloojate muusika sisaldanud erinevad. Tegelikult mängin ka mina palju­ erisugust huumorit. Beethoveni ja isegi Wag- des stiilides. Stephenit huvitab eelkõige pub­ neri loomingus võite leida kohati huumorit. liku köitmine. Kontsert, mis publikuga Mina pean huumorit väga oluliseks elu kontakti ei leia, on tema arvates nurjunud. osaks ja sellel on tähtis koht ka minu muusi­ Minu vaatenurk on veidi teistsugune. Mina kas. Mõnes mu teoses on huumori elemen­ esitan ka sellist muusikat, mis publiku kõr­ did päris ilmsed. See on ala, mida paljud vale on väga keeruline ja raske. See on vaja­ heliloojad tegelikult ei uuri. Mind aga huvi­ lik mulle endale. tab see ala väga." 25 MURDUVA JAA MUUSIKA

"Icebreakeri" muusikalise juhi John Godf­ viimasel paarikümnel aastal minetanud täht­ rey naeratus ja veenev selgitus pühivad mi­ suse, mis tal oli varem. Muusika tänapäeva­ nema kõik kahtlused. Tema ja ta mõtte- ning sena kirjeldamiseks ei piisa minu arvates eakaaslastest bänd ei taha rünnata ega mur­ faktist, et see muusika on loodud praegu. da, nii et jää ragiseb; nende nime alltekst ole­ Luua võib ju ka eebenipuust tornis istudes, vat üdini positiivne ning vihjavat rohkem omamata mingit hoomatavat sidet tänasega. uue muusika ja selle publiku vaheliste suhe­ Olen kuulnud, et Louis Andriessen huvitus te soojendamisele. "Sellest võib välja lugeda kunagi gamelanimuusikast, ning kuulates "Hoketuslt", tundus mulle, et ma kuulen seal­ ka meie deklaratiivset mittenõustumist suu­ gi seda mõju. Olete ka teie kokku puutunud re osaga XX sajandi muusika vormidest, mis game lani muusikaga? on meie arvates igavad ega väljenda midagi. John Godfrey: Millest jutt? Mina neid Üks andestamatumaid asju muusikas on sarnasusi ei kuule. Ma tean, et paljud amee­ luua midagi igavat. rika heliloojad, nende hulgas ka Philip Glass John Godfrey ja "Icebreakeri" kunstiline ja Terry Rüey, kes hiljem said tuntuks mini­ juht James Poke õppisid Yorgi ülikoolis, malistidena, huvitusid 60-ndatel etnilise nagu ka suurem osa ülejäänud bändist. Huvi muusika erinevatest tahkudest. Nad võtsid postminimalismi vastu ja soov esitada hol­ üle aafrika, india ning gamelanimuusika rüt­ landi heliloojate Louis Andriesseni ja Diderik me, kohaldades neid oma mõtteviisiga. Paar­ Wagenaari teoseid ning ameerika noorte rüt- kümmend aastat hiljem mõjutas nende miheliloojate Michael Gordoni, David Langi looming uut heliloojate põlvkonda, sealhul­ ja Michael Torke'i muusikat, kannustas neid gas ka Andriessenit ning meid. Me oleme pä­ 1989. aastal asutama ebahariliku pillikoossei­ rinud etniliste rütmide läänestatud kujutise. suga ansamblit. Praegu võib juba täiesti "Hoketusel" on kaks väga läänelikku kindlalt öelda, et "Icebreakeri" näol on tege­ mõju. Üks on keskaegne hoketi-tehnika, kus mist väljapaistva omapärase rühmitusega, meloodia jagatakse ära mitme üht nooti laul­ mis imetlusväärse järjekindlusega esitab rüt­ va hääle vahel. Teine on Igor Stravinski, ta milist, valju, elujõulist ja peenekoelist sün­ teesivat nüüdismuusikat. Usk, et tulevik on rock- ja kunstmuusikat liitvate helide päralt, John Godfrey ("Icebreaker"). annab neile jõudu hoida selga sirgena ka aeg-ajalt ette tuleva kriitikarahe all. Aasta­ aastalt on nende maine kasvanud ning se­ da, mille tunnistajaks oli siinne publik "NYYD-il", võis vastavalt saalisolija muusi­ kamaitsele pidada kas lihtsalt huvitavaks ko­ gemuseks ühest võimalusest muusikas või tervendavaks osoonisõõmuks. Ehkki ma ise nautisin viimast, arvan mõistvat ka teisi, kes veidi ärritusid. Üks võtmesõna "Icebreakeri" puhul näib kindlalt olevat "rock". James Poke: Mina pean rocki tänapäeva muusikaks. Klassikalise muusika traditsioon on eksinud oma teelt, ja välja arvatud mõned erandid, näiteks sellised vanema põlvkonna heliloojad nagu Ligeti ja Xenakis, muutunud suures osas ebaoluliseks. Aga põhiliselt on klassikalise muusika traditsioon, eriti just 26 Es-- — - ^^

тшт i L •» 4 "ТТрпт IrfT "8

R

о с -с

а.

&а

•g uс

27 oli esimene tähtsam helilooja, kes uuris oma muusikas detailsemalt rütmi. Andriessen väidab, et teda mõjutasid kõige rohkem Bach ja Stravinski. Ma arvan, et ta ise usub väljen­ MUUSIKAMOSAIIK duse täpsusse ja puhtusse. Seepärast ongi tema rütmiprotsess nii lihtne ja otsene. Võib­ olla tõesti mõjutas teda osaliselt ka gamelan, aga ilmselt mitte palju. Pigem tuleneb see Ei ole kultuurini port ainult Eesti probleem. talle eelnenud heliloojatelt laenatust. Mainisite muusika uut lainet ja heliloojate Võrdluseks võiks võtta Saksamaa, kus 1992. aas­ uut põlvkonda. Mis on kõige olulisemad tal oli 63 protsenti riigis ostetud kassettidest ja neid ühendavad jooned? plaatidest nn rahvusvahelise päritoluga, st välis­ maistelt esitajatelt; üle poole vähem, 28 protsenti JG: Põlvkonda, kellega meie tihedalt oli kohalike muusikute panus muusikakonservi- kokku puutume, näiteks ameeriklasi Michael de turule; ning 9 protsenti mahtus määratluse alla "klassikaline muusika". Gordonit, Michael Torke'i ja David Langi, inglast Steve Martlandi, hollandlast Louis Rootslaste autorikaitse organisatsiooni STIM'i Andriessenit ja paljusid teisi ühendab selgelt paberitest selgub, et 62 miljonist sealsest kroo­ nist, mis laekus rootsi muusika esitamise eest väljendunud huvi rütmi kui uue komposit­ välismaal (kasv eelmise aastaga võrreldes oli mui­ sioonilise vahendi vastu. See tähendab laien­ de soliidne - 19 protsenti), langes lõviosa ehk 55 datud rütmikeelt ning suutlikkust selle abil miljonit krooni ettearvatult kahele suurele, kel­ leks on "ABBA" ja "Roxette". väljendada ideid väga täpselt ja selgelt, mitte langedes sellistesse helikõrguse kavalatesse Gigantplaadifirma BMG, mis on vaieldamatult lõksudesse nagu näiteks Pierre Boulez. Lää­ üks maailma suurimaid, ei varjanud 1993. finants­ aasta kokkuvõtete järel rõõmu. Käive suurenes ne muusika on olnud kuni viimase ajani ligi 20 protsenti ja küündis 3 miljardi Ameerika väga harmoonia- ja helikõrguse keskne. Al­ dollarini. Maailma turust hõlmab BMG nüüd les sellel sajandil hakkasid heliloojad rohkem mulluse 12 protsendi asemel 14 protsenti, kusjuu­ res väljaspool Ameerika Ühendriike on tema tu­ huvituma rütmide liitmisest ja nende kombi­ ruosa koguni 17,2 protsenti. Suuresti oli selles neerimisest. Enam kui tõenäoselt tuleb siingi edus "süüdi" Whitney Houston, kelle kaasosalu- põhjust otsida maailma etnomuusikatest. sega albumit "Bodyguard" on praeguseks müü­ dud juba üle 21 miljoni eksemplari. Kas teate mõnda teist "Icebreakerile" samase kontseptsiooni ja ligilähedase hoiakuga an­ Suurfirmad Sony, Time Warner ja MCA on aval­ samblit või bändi? danud tõrksust uue muusikalevi võimaluse üle, mida pakuvad BAI/ ja Blockbuster Entertainment. JG: Tegelikult ei. On mõningaid, mis vei­ Jutt on seadmesüsteemidest, mis võidakse paigu­ di sarnanevad meiega. Näiteks bänd nimega tada suurematesse plaadikauplustesse juba 1994. aasta suvel ning mis võimaldavad ülikiiret juur­ "Bang On The Can All Stars", mille New Yor­ depääsu tohutu hulga helialbumite digitaalsele gis toimuva "Bang On The Can" esinejatest infobaasile. Tarbijale tähendaks see seda, et um­ panid kokku Michael Gordon ja David Lang. bes kuue minuti jooksul valmiks tema silme all kaupluses nii soovitud laserplaat, selle ümbris Gordonil endal on orkester "Michael Gordon kui ka kõik muu juurdekuuluv. Võib tunduda Philharmonic". Inglismaal on "Steve Mart- peaaegu fantastilisena, aga ometi peavad paljud land Band", Ameerikas "Scundfresher" ja plaadikaupmehed sellist plaadi elektroonilist kohaletoimetamist" juba praegu kõige perspek­ "Californian E. A. R. UNIT". Aga kui kuulata tiivsemaks uuenduseks, mis nende arvates võib nende muusikat, siis ilmneb, et "Icebreaker" muusi katurgu oluliselt turgutada. ei sarnane ühegagi neist. "Icebreakeri" muu­ Legendaarsele kanada džässipianistile Oscar Pe­ sika kõlab nagu "Icebreakeri" muusika. tersonile (tuletage meelde, sama mees, kes 1974. Me usume, et muusika, mida mängime, aastal mängis Estonia Kontserdisaalis) anti "Glenn Gould Prize". Seda autasu antakse välja on võimas, tähenduslik ja väljenduslik. Kui iga kolme aasta tagant ning sellega kaasneb ka publik meiega ei nõustu, siis on meil kahju, tagasihoidlik 50 000 Ameerika dollari suurune aga me ei võta midagi ette, et rohkem kuula­ rahasumma. Varem on "eriti väljapaistva panuse eest muusikasse" saanud "Glenn Gould Prize'i" ja meele järele olla, ehkki sageli me oleme omanikuks helilooja R. Murray Schäfer (1987) ja seda olnud. Kergesti mõistetavus pole meie viiulivirtuoos Yehudi Menuhin (1990). Tähelepa­ nuväärset autasu vastu võttes tegi Peterson süga­ esmaeesmärk. va kummarduse lahkunud Glenn Gouldi poole, nimetades teda klassikalise muusika maailma tippude tipuks.

28 ENNE KUI SAABUVAD REBASED RAKVERE TEATER A. D. 1993/94

A. H. Tammsaare - 1. Mõttuse "Nirraki nirrak" Rakvere Teatris (lavastaja R. Trass). Tiina - Marika Vernik, Vana Kaas - Märt Meos.

"Ei ole üksi ükski maa" on teise aja lugu. Eelmiseks aastakümneks on saanud 1987, mil Virumaa fosforiidikaevanduste eitus kasvas rahvusliku meie-olemise enneolematuks jaatu­ seks. Vaimu-võimu vastasseisu igikorduvas näitemängus on osatäitjad vahetunud. Uue tegela­ sena on mängu toodud "maksumaksjad". Endiselt nõuab abivajajate rida anonüümset "riigi raha", keeldumisel aga räägitakse "maksumaksj ate, st meie kõigi rahast". Põhjendus on mõjuv: kui palju nendestki, kes kultuuri kaitsel seismise eest palka saavad, on nõus seda omast taskust toetama? Kunagi kuulutati Virumaa ja Rakvere Teater rahvuse eksistentsi viimaseks eelpostiks. Nüüd on Rakvere Teatri ümber toimuv toonud oraatorite esinemistesse üldistava vihje eesti kultuuri perspektiivile: kellele lüüakse hingekella? Kostmas hääli, et Rakvere Teatri variant kordub "Vanemuises"... Kahju, kui aastatuhande vahetuseks jääks eesti teatri kantsiks vaid Tallinn. Kas üleüldises vaesuses, kui hinge vaagub kogu kultuur, on paratamatu Joosep Tootsi ja õpetaja Lauri dilemma: kas toetada kõiki ühtviisi viletsalt või teeme kultuuri poole vähem (toetame parimaid, edukamaid!), aga hästi!? 1992. aastal paiskas ajakirjandus elavamalt kui kunagi varem avalikkuse ette meie teatrite kulissidetaguse. Aasta algul pakkus sensatsioonivõimalust näitlejate koondamine Eesti Draa­ mateatris. Sügisesed kordusmängud Noorsooteatris ei mõjunudki enam nii "kuumalt". Teat­ riaasta 1993 rabas palgalisa taotlevate estoonlaste streigiähvardusega ning vanemuislaste lõhenemisega sõjakäigus superintendandiga. Kurbmäng kulmineeris Rakveres -see teater jäi maja ja juhita. Kui Rakvere teatrimaja saab ka korda, püsib küsimus: mida teha Rakvere TEATRIGA? Miks on teiste väikelinnadega - Viljandi ja Pärnuga - võrreldes publiku huvipuuduse prob­ leemid teravad just Rakveres? Kas kunstiline madalseis on vaid majandusliku tagajärg või on "teater oma vaatajat väärt, vaataja oma teatrit väärt" - ning mõttetu vaielda, mis esmane. Märgatavat elavnemist, mõttekaaslust tõi see, kui 1961., 1980. ja 1984. aastal suunati teatrisse suuremad rühmad lavakunstikateedri lõpetanuid. Praeguseks on enamik neist paremate võimaluste avanedes Rakverest lahkunud. Aga tänavu lõpetab järjekordne lend. Kahe aasta pärast järgmine. Suunamist enam pole. Kas oleks lahenduseks soodusmajandustingimuste loomine Rakvere Teatrile? Või ongi Rakvere Teater määratud ringreisiteatriks, teatrimaja balli majaks või väljasõid uhooneks küla listru ppidele? Kas vastust teab vaid aeg? Ent aastaid, aastakümneid Rakvere Teatris tööd teinud näitlejad väärivad mingitki selgust, lahendust. Seisuga jaanuar 1994, kui see TMK number hakkas just trükki minema, saigi üks asi selgemaks: teatrijuhi koha võttis vastu Peeterjalakas, olles lubanud tööle hakata maikuust. Lahendused on siiski vist kaugemal. Ka uue juhi olemasolu ei tee veel paljusid probleeme olematuks, millest siin järgnevalt juttu tuleb. MEELIS KAPSTAS

29 EI OLE UKSI ÜKSKI TEATER? Intervjuud on tehtud oktoobrist detsembrini 1993. TMK-d ei huvitanud niivõrd see, kes saab uueks juhiks, kui see, missugused on Rakvere Teatri probleemid.

REIN KIIS, Kultuuri- ja Haridusminis­ tidega, on võtnud teatri nüüd tõesti oma südameas­ teeriumi haldusreformi-nõunik veebruarist jaks. Raha on saadud sponsorlusest, annetuste näol. Teatri tuluks korraldatud ball Haljalas, mis palju 1992, Rakvere Teatri halduskogu liige: vastakaid arvamusi esile kutsus, tõi sisse 320 000. Kuni viimase ajani oli Rakvere Teater väga üksi Ministeeriumi kontseptsioonist seoses Rakvere jäetud. Kui teater ja rahvas, kogu üldsus hakkab Teatri probleemide sisulise poolega, pole mul õigust tunnetama, et abi on tulnud, peaks seegi kaasa aita­ ministeeriumi nimel rääkida. Küll on mul oma sei­ ma. sukoht Rakvere Teatri halduskogu liikmena. Kui nüüd veel leiaks inimese, kes võtaks teatri Kümmekonna aasta jooksul on mitmed asja­ otsese juhtimise südameasjaks, oleks selleks ka või­ olud ühte langenud. Teatrihoone kapitaalremondi meline... Kui Raivo Trass andis vahepeal nõusoleku, edasilükkamine. Tants uue hoone ehitamise ümber. tundus, et seegi küsimus on lahendatud. Kuna ta Majandamisprobleemid mõjutavad teatri kunstilist aga ümber mõtles, hakkas kogu tants otsast peale. taset ja valitsevat meelsust. Raivo Trassi lahkumise­ Et remont käib, pole juhi puudumine ehk nii mää­ ga peanäitejuhi kohalt 1985. aastal algas langus, rav. Aga mida aeg edasi, seda rohkem trupp lagu­ teater on praegu tõesti madalseisus. Sellest on mi neb. Hetkel oleks lahendus seegi, kui leiduks noor palju räägitud, et see on omakorda tõrke tekitanud. mänedžer, Jüri Makarovi masti mees, kellel on taht­ Fakt, et edasiminekut on vaja. Nii palju teatreid mist ja haaret. Praegu on vabu näitlejaid Eestis juba Eestis ka ei ole, et arutada, kas Rakvere Teatrit on palju, neid oleks võimalik lepingutega Rakverre vaja. Väljaspool Tallinna võiks neid isegi rohkem kutsuda. MikkMikivergi on andnud põhimõttelise olla. Tallinnas on tohutu kultuurikontsentratsioon. nõusoleku vahel Rakveres lavastada. Lavastamist Elaksime paremini, kui kultuur oleks rohkem haju­ jätkab Raivo Trass. tatud üle Eesti. Ka pole õige, et kõik teatrid alluvad õtse minis­ teeriumile. Osa neist, ka Tallinnas, tuleks anda kas RAIVO TRASS, Rakvere teatri peanäitejuht linnade või maakondade haldusse, jätta riiklikuks 1977-1984, praegu RT lavastaja: kaks-kolm esindusteatrit. Ministeeriumis on mõned lihtsustatud arvamusel: anname Rakvere Teatri lin­ Kas üldse on midagi peale Tallinna ja Emajõe nale, vaadaku ise, mis saab. Seegi oleks vale! kallaste vaja?! Pärnu lahte ka suviti?... Kui üks Tal­ Üleandmine ei tohiks tähendada, et riik pühib käed linna teater pool aastat ei mängiks, on ikka midagi puhtaks. 250 000 elanikuga Kieli teatreid doteerib vaadata-kuulata-käia. Väikelinnas ei tähenda teater linn 43%, liidumaa 41 % ulatuses - iga teater ise peab mitte ainult näitemängu tegemist, vaid kõiki teatra­ teenima ülejäänud 16 %. Nii peaks meilgi olema, liseeritud esinemisi. Ka balle, miks mitte, peab keegi vastasel korral suretame teatrid tõesti välja. tegema - seegi on tõsine asi, teisel tasandil meelela­ Riigipoolse dotatsiooni säilitamisega saab riik hutus. leida võimalusi eriolukordade lahendamiseks. Tunnistan, olen segaduses. Niisugusel kujul ei Praegu on Rakvere Teater kõige raskemas olukorras ole tõesti teatrit Rakverre vaja. Nad teevad maja ning oleks tõesti õige anda just sinna rohkem. Kuigi korda: tuled säravad, puhveteid rohkem... Kui aga kahtlen, kas see on reaalne sel aastal. pole ideed, proffe, jääb vaid väljasõidumaja, kuhu Muutusteks on kõik võimalused. Põhjast üles teised teatrid sõidavad oma lavastusi mängima. Pal­ liikuda on lihtsam kui keskelt midagi muuta. April­ jude nägemuses kaldubki kõik selle poole. Või kut­ lis peaks teatrimaja taas avatama. Põlengus tekita­ sutakse aeg-ajalt mõnest teatrilinnast lavastaja ja tud kahju suurus on väiksem, kui alguses pakutud näitlejad, makstakse neile päevaraha, hotell. Miki­ 300 000. Umbes 100 000-150 000, polegi vaja enam ver lubas tulla, tuua näitlejad kaasa ja teha "Othello". täpselt välja rehkendada: ehitusfirma, Rakvere Res- Kohalikud näitlejad vaatavad pealt, kuidas proove taureerimisvalitsus, on süüd tunnistanud ja luba­ tehakse, või on statistid. Või kutsub Von Krabli nud kahju hüvitada. Teater vennasteatri Hollandist või Inglismaalt, Tean, mis olukorras on "Vanemuise" haldusko­ "üürib" neile Rakveres tasuta maja harjutamiseks- gu, Rakveres on see tõesti kenasti tööle hakanud, elamiseks. Lootuses, et pärast välisajakirjandus tea­ tänu aktiivsele esimehele, maavanem Ants Leemet­ tab ilmale: on niisugune väike linn, kus tehti valmis sale õnnestub ehk raha juurdegi saada, et kas või see lavastus. Kuuldavasti käivad läbirääkimised palka rohkem maksta. Mina ei tea, kas Ants Leemets Peeter Jalakaga. Võib ju teha Rakverre Von Krabli on oma meelsust poliitilistel eesmärkidel muut­ Teatri filiaali... nud... Praegu on ta tõesti nagu kaitseingel, teeb Rakverre oleks vaja niisugust hullu, nooremat teatri heaks väga palju. Vahel võib-olla natuke liiga meest, kel jaksu ja mõtteid, kelle järele tullakse ja kes bürokraatlikult, aga hetkel on see isegi vajalik. Maa­ suudaks organiseerida praktilist teatritegemist ko­ valitsus ja linnapea Tiit Kullerkupp, kes on samuti hapeal. Ja arvestaks kõiki sealse publiku kihte. Ka halduskogu liige koos kohalike jõnkate firmadejuh- Rakveres on siiski oma haritlaskond, on ka vürts- 30 poodnikkond, nagu igas linnas, kes hindab teistsu­ sid. Neile kõigile peab korterid andma. See aeg on gust teatrit. veel kaugel, et näitleja müüks oma korteri mujal, et Kui kaalusin järele nüüdset pakkumist, teadsin Rakverre tööle minna. - ma ei taha Rakvere Teatri juhi kohta. Mina ei ole On teatri sisemine viga, et katsuti kaua omade­ enam noor. Olen korra Rakvere Teatrit juhtinud, ga läbi ajada. Väga on uut verd vaja. Kaua ei ole mulle on 1977. aastast antud lubadusi, mida pole Rakverre suudetud kutsuda ühtegi noort näitlejat täidetud. Nüüdki lubatakse. Aga siis, kui mul oli lavakunstikateedrist. Ka trupisisesed pinged teki­ enda arvates parim aeg selleks ametiks, läks kõik vad siis, kui kunstiliselt midagi käriseb, kui häda­ lörri, jäi pettumus. Ka pole ma turumajaduseks val­ olukorras hakkavad näitlejad lavastama... Lavastaja mis. Teatri juhtimine on hulga keerulisem, kui küm­ tuleb leida, kas või Uus-Meremaalt! me, kakskümmend aastat tagasi. Tahaksin teha Ka Viljandis oli teater kunagi madalseisus, aga seda, mida ma kindlalt oskan: näidelda ja lavastada, leidusid juhid. Praegu on "Ugalal" parim teatrimaja. mida õigeks pean. Kui Rakveres teha edasi profes­ Ega Pärnuski tingimused halvad ole. Rakveres on sionaalset teatrit, teatrikunsti avaras mõistes, hõl­ õnnetud töötingimused aastakümneid kestnud: mates kõige erinevamaid žanreid ja stiile, pole vaid saal ja lava, mida püüti oma jõududega viima­ küsimus niivõrd majandusjuhis, kuivõrd ideede ge­ se ajani üleval hoida. Muidugi, ka linn ise on väik­ neraatoris. sem - Pärnu kolm, Viljandi poolteist korda suu­ Olemasolevatest lavastajatest sobiks Rakvere rem -, aga isegi Võrust ja Kuressaarest sõideti kuna­ Teatri juhiks kindlasti Merle Karusoo. Nüüd val­ gi bussidega vaatama just Rakvere Teatri kindlat mistub ta Piibli-aineliseks festivaliks Soomes. Sa­ lavastust. Publiku enamiku moodustasid lähemalt mas on üheks tema aateks olnud rahva kultuur selle või kaugemalt kohalesõitnud. aluseni - koolide ja isetegevuslavadeni välja. Rakve­ Mitmed omaaegsed Rakvere ümbruskonna jõu­ res oleks tal võimalus oma ideid oma teatris teos­ kate majandite juhid toetasid ka teatrit, aga see oli tada. Ilmselt tehti viga läbirääkimistes, et ta ära siiski pisku. Ehitati välja oma majandite keskusi, ütles... keegi ei arvestanud, et tuleb eesti aeg. Koik mõtlesid Mina sain küll aru nii, et teatri halduskogul nagu omaette popsid, parunid ümber Rakvere lin­ eesotsas maavanemaga on tagataskus küllalt palju na. Külad ehitati üles - kena! Aga vaja olnuks ka väärt pakkumisi elamistingimuste osas, raha, mis midagi suuremat. Tookord mõtlesin: saaks osagi käiakse välja, kui inimene on kindel. Teisiti polegi sellest rahast, et ehitada Rakverre kultuurimaja või võimalik, et uued inimesed jälle kord sinna lähek­ siis vähemalt remontida teatrimaja. Linn oli nagu

/. Jäigi -1. Mõttuse "Kaarnakivi ehk Barbie ja kollid" (lavastaja R. Trass). Koll Urdu - Märt Meos, koli [uria - Volli Käro. magala. Enamik majandijuhte elas Rakveres, auto­ Rakvere Teater on 1940. aastast, oma tegutsemi­ dega sõideti maale tööle. Aga ka teatrisse sõideti se algusest üle elanud langusi ja tõuse. Võib-olla ta linna... Nüüd on see aeg ümber, nii maa kui linn polegi kõige vaiksem, aga on alati kõige väiksemaks upakil. Rakvere kultuurimaja jäi ehitamata. Nüüd tehtud. "Ugala" uus hoone ehk tõstab selle teatri on nii vanas mõisahoones paiknev kultuurimaja kui kõrgemale, aga Viljandi ei ole oluliselt suurem linn, ka selle kõrvale 1940. aasta veebruaris valminud Lääne-Viru maakonnas elab isegi rohkem inimesi. teater kokku varisemas. Teatri väiksus tuleneb järelikult temast endast. Kas Ammune mõte oli ehitada teatri väikeseks saa­ maakond ja lian on läbi aegade Viljandis ja Pärnus liks vanad mõisatallid, mida kasutati laohoonetena. teatrit rohkem toetanud, et Rakvere Teater on aega­ Võimsad hooned, kuhu saaks ehitada ka seni puu­ de jooksul alla jäänud - ei oska öelda. Fakt on: duvad töökojad, kabinetid ja kohviku. Nüüd pole ei praegu jääb. Viimastel aegadel on Rakveres lähtu­ suurt ega väikest. Niisugust rändteatrit pole minu tud väärast taktikast. Tegeldi uue hoone ehitamise meelest tarvis. Toetatuna riigi ja maakonna poolt plaanidega ja unustati vana. Otsustati ehitada uus peaks teatril olema siiski elupaik, kus süvenedes kultuurimaja, kus võiks mängida ka teater - saaks teha häid lavastusi. Nii suur kui ka väike saal - kaks suurepärast saali. Esimene variant - ehitada võimalus teha midagi suurt ja hunnitut ning ka kiriku kõrvale - langes ära. Väidetavasti oleks maja midagi miniatuurset ja tasast. varjutanud kiriku. Järgmine koht, praeguse teatri ja Poolteist aastat olen nüüd jälle Rakveres lavas­ kultuurimaja kõrval, oli reaalne ja õige. Krundilt tanud. Kohalik kirjasaatja Rein Sikk, samuti AK tulid aga välja varemed, mida muinsuskaitse ei lu­ uudised on üldsusele loonud mulje, et Rakvere banud puutuda. Jõuti kolmanda ideeni: teeme endi­ Teatris midagi ei toimu. Midagi vist etendatakse, sest viinalaost teatrile väikese saali, pärast seda aga allapoole igasugust arvestust. Põhiliselt tegel­ hakkame vana remontima. See oli kahtlemata viga. dakse hädaldamise ja teatri remondiga. Niisugune Ei hakka ükski normaalne inimene ehitama uut kohalike kirjasaatjate ja ka laiemalt kultuuriajakirja­ maja, kui vanal katus läbi jooksma hakkab. nike võetud hoiak on nagu Jugoslaavia sõda, mille kohta kõik püüavad oma sõna sekka öelda: haletse- Siis muutus riigikord. Selgus, et väikese teatri takse, aga ei süveneta. Keegi ei suudagi seda prob- ehituse lõpetamiseks raha pole, kulutatud oli aga leemipundart kõrvalt lahendada. Unustatakse, et juba miljoneid rublasid ja sadu tuhandeid kroone. Rakvere Teatris tehakse olemasolevate võimaluste Finantseerisime valdadega ehitust 50 000 krooni kitsastes piirides ometi tööd. Teatris on andekaid ulatuses kuu:, kuni 1993. aasta alguses eelarve seda inimesi, vaatamata sellele, et paremad või julgemad enam ei võimaldanud: riigi teater ikkagi kultuurimi­ on lennanud lõunamaale. Jäänud on tubateatri vor­ nisteeriumi objekt! Nii selgitasimegi. Puhkes paani­ mid. Sundseisus oleme toonud enamiku lavastus­ ka. Siis esitasime küsimuse, mis seisukorras test välja kultuurimaja kõmavas saalis, neid teatrihoone tegelikult on • kõik rääkisid, et halvas, dekoratsioone on mujale üle kanda raske. Toomas aga polnud ühtegi ekspertiisiakti, korralikku pabe­ Suuman lavastas muuseumisaalis monoetenduse rit kinnitamaxs, mis konkreetselt viga on. Tellisime "Pime armastus". Arvi Mägi "Tulge minu juurde" akti, mille maksime kinni teatriga kahasse. Keva­ nii, et see sobib peaaegu igasse ruumi. Töö käib! deks oli selge, et maja on varisemisohus. Mängimi­ Teatril on omanäolist repertuaarigi, mida keegi ei ne lõpetati. ole suuteline järele tegema. Kas või "Jumalaga, Var­ Remondi alustamisega läksime minu meelest gamäe", etendus, mille atmosfäär mängib ainult õigele teele: kõigepealt tuleb põhimaja korda teha. Vargamäel ja ainult nende näitlejatega. Või Visna­ Uue väikese teatri väljaehitamine on vana remonti­ puu "Meie küla poisid", mida me mängime Altjal. misest kulukam, see läheks maksma vähemalt 3,5 Kiidan ka ennast, harva ma seda teen, aga tohutult miljonit. Suure maja remondile oleme praegu kulu­ tähtis teatripoliitikas on seegi, kuidas teater end ise tanud 1,3 miljonit, veel on raha 1,8 miljonit. Kok­ tähtsaks teeb. ku läheb remont maksma ca 2,5 miljonit. Puuduv 500 000 tuleb meil leida. Kui algul räägiti vaid katu­ se kordategemisest, siis nüüd on teater kapitaalre­ ANTS LEEMETS, Lääne-Viru maavanem, mondis. Ümber on tehtud keskküte, tehakse elektri- RT halduskogu esimees: ja valgustussüsteeme. Usun, et statsionaaris saab hakata mängima aprillikuul. Küsitav, kas teater väi­ Maakonnal on teatrit hädasti vaja. Julgen öelda: kest maja vajabki. Kõrval on ju kultuurimaja oma huvipuudusel olevaga tõsine. Eile vaatasin kultuu­ saali ja ruum idega. Me ei võta meelega halduskogus rimajas Toomas Suumani lavastust "Teod pahupi­ väikese maja küsimust enne otsustada, kui suure di" - saali 60 kohta olid välja müüdud. Enamik remont pole lõpetatud. Tähelepanu killustamine inimesi oli alla keskea. Vahepealne kriis eesti teatris mitmete asjade vahel käiks üle jõu. oli üldine. Hakkab lõppema aeg, kus majandusli­ Halduskogu esmane eesmärk on olemasolev kud olud sundisid inimesi teatrist eemale. Nüüd maja korda teha. Halduskogu moodustati, kuna sõltub juba teatrist, kas ta suudab täita oma kohta. kultuuriministeerium ei tulnud teatri haldamisega Tallinna teatrid on edukalt tõestanud, et asjad lähe­ toime. Pakkusime raha ja juhtimisalast abi. Kui tea­ vad ülesmäge. ter on edukas, põie halduskogu vaja. 32 Teine ülesanne on loomingulise potentsiaali tõstmine. Seda loodame teatrijuhilt, sest haldusko­ gu eesmärgiks pole juhtida Rakvere Teatrit, vaid leppida temaga kokku arengu põhisuunad. Vaja on tõsta nii lavastajate kui ka näitlejate taset. Ei taha Rakvere näitlejate kohta midagi halba öelda, teevad tõsiselt oma tööd. Ent ka näitlejad tunnistavad muu­ datuste vajalikkust. Külalislavastajate ja -näitlejate kutsumine mõjub tervistavalt. Kunagi mängis "Sca- pini kelmustes" Andrus Vaarik... Kui Rakveres hakkavad tööle parimad näitle­ jad, tulevad kõne alla ka parimad palgad. Praegu vist nii ei ole. Aga vabakutseliste näitlejate osatäht­ sus üha suureneb. Läänes elavad ju inimesed seal, kus on tööd. Meil seal, kus elukoht. Mina arvan, et ka Eestis hakkab üha enam kehtima reegel, et min­ nakse sinna, kus on tööd. See toob ka Rakverre piisavalt näitlejaid, meil ei ole vaja muretseda kor­ terite pärast. Kui Rakveres lavastab üle Eesti tun­ nustatud lavastaja, miks ei võiks tahta endine Rakvere Teatri näitleja Aarne Üksküla siin mängi­ da!? See, kus ta elab, on tema probleem. Rakveres on valmis "Wesenberghi" hotell. Või sugulaste-tut- tavate juures... Muidugi, kui teater saab rikkaks, võib ta ka oma hotelli ehitada. See on unistuste maa. Töötasin aastaid ettevõtte juhina. Vanasti pidi töötajale tagama korteri, et ta tööle jääks. Maavalit­ suses olen 1990. aastast, ja me ei tegele enam korte­ ritega. Enamik kortereid erastatakse 1994. aastal. Ma ei usu, et linn hakkab ehitama näitlejatele korte­ reid. Läänes ei tee seda keegi. Töö eest tuleb maksta palka, sellega rahuldatakse vajadused. Rakvere Teatris on praegu palgal 14 näitlejat. "Kaarnakivi ehk Barbie ja kollid". Annu - Ülle Trupp eriti väiksemaks jääda ei saa. Külalisesine­ Lichtfeld, Barbie - Kalev Lilleorg. jad, näiteks lepinguga üheks hooajaks, oleksid pi­ gem erand kui reegel. Põhitrupp jääb ja teeb põhitöö. Ka ei pea ma õigeks, et Rakvere Teater jääks ringreisiteatriks. Õigem oleks, et inimesed tulevad linna teatrimajja. Seegi on teatripoliitika viga, et publiku puuduses ollakse sunnitud rändama. Kol­ mas punkt halduskogu töös on: tõhustada teatri- propagandat. Kui nimetus "Rakvere Teater" seos tub paljudele ainult laguneva maja, mitte lavastuste ega näitlejatega, võiks teater oma etendusi televisiooni­ le tasuta salvestamiseks anda, kui vaja - isegi peale maksta. Kui teatrile luuakse normaalne image, tul­ lakse siia ka kaugemalt. Neljas punkt näeb ette uue vaataja kasvatamist. Peab kindlasti tegema lastela­ vastusi, et Virumaa lapsed harjuksid varakult teat­ ris käima. Konkurss Rakvere Teatri juhi kohale tõi olulise elavnemise. Ajakirjanikud tunnevad huvi. Haldus­ kogu ei kinnitanud küll ühtegi kolmest kandidaa­ dist, kes oktoobris esimestena oma programmiga "Nirraki nirrak". Laia Viiu - Reeda Toots, Vana kogu ette astusid. Need polnud halvad, aga ei usu­ Lai - Erik Ruus, Juuli - Ülle Lichtfeldt. tud, et ükski neist isikuist suudaks teatri reaalselt kriisist välja viia. Mitu avalduse esitanut on sead­ nud tingimuseks, et ei taha avalikult konkureerida. Ebamäärasus ei tohi kesta liiga kaua. Pigem võime

33 teha natuke viletsama valiku, kui üldse mitte teha. ideaalid kenasti maha lihvinud, väga praktiliseks Keegi tuleb sellele kohale kinnitada niikuinii. muutnud. Suurte sõnade tegemisel pole mingit mõ­ tet. Millest see viimaste aastate hirmus kisa ajakir­ janduses? Mis lahti on? Eriti nüüd, kui maja tehakse ARVI MÄGI, RT näitleja 1972. aastast, korda. Kas me usume ja loodame, et saali tuleb igal peanäitejuht 1989-1993: õhtul 500 inimest? Absurd! Rakvere kultuurivaja- dus ei saa kunagi olla nii suur. Kas see, et mängime Peanäitejuhi ameti panin maha. Mulle meeldib kolmandiksaalidele, tähendab, et teatrit ei ole tar­ teha tööd inimestega, kes mind usaldavad. Minus vis? - Jälle absurd! Lihtsalt hetkel on maakonna endas tekkis konflikt. Ka lavastamisega pean nüüd publiku teatrivajadus just selline, nagu on. Teatri tükk aega pausi. Olen nõus siin teatris veel lavasta­ sulgemine pole lahendus. Rakvere Teater on kogu ma ainult sel juhul, kui mulle endale see materjal Virumaa ainukeprofessionaalne kultuuri kollektiiv. meeldib ja lepin eelnevalt kokku seltskonnaga, kel­ Valitsusel puudub kultuuripoliitika - seegi on lega ma tööd teen. Meeldiks selline paariinimese- ammu välja öeldud. Elu üle Rakveres otsustatakse tükk. Praegu olen näitleja, lõpuks tahaks ka ise Tallinna-keskselt. Peab elama mõnda aega väikelin­ mängida. nas, et kujutada ette, mismoodi võksid mõelda või­ Mis teha? Ei oska öelda. Olen kohusetundest malikud teatrikülastajad siin. olnud siin 22 aastat, neli viimast teatrijuht. Mina lõin Massimeediumides on loodud meie teatrist vale käega. Ja ikkagi tunnen südametunnistuse piina, pilt, nagu midagi oleks põhjalikult sassis. Mida muret, kes siia tuleb... Nägin neid kolme, kes ok­ päästa!? Oleme olnud väga oodatud teater maakoh­ toobris esimestena teatrijuhi kohale kandideerisid - tades, ka Tallinnas. Me TÖÖTAME, toome uusi täielik absurd! Ei kujuta ka ette, et keegi tuleks siia lavastusi välja. Tingimustes, mida keegi ei oska ette väljastpoolt Rakveret! Suure vaevaga sain teatrile kujutada ega uneski näha. Austan Rakvere Teatri hankida ja remontida ü hetoalise korteri - sinna saab näitlejat. elama panna lavastaja. Kuhu panna elama tippnäit- Mõtleme: kaks venda - Juhan Lii v, keda me kõik lejad, keda Rakverre loodetakse? teame, ja Jakob Liiv. Paljukest teatakse temast? Väi­ Viimati tulid noored siia lavakunstikateedrist kese maakonna kodu-kasvatatud intelligent, kelle 1984. aastal. Kui mina viisin kateedrisse kirja palve­ kultuuritöö oli ometi tohutult oluline. Kelleta po­ ga, kas keegi lõpetajaist ei tahaks Rakveresse tulla, leks ka teatrimaja Rakveres. Väikelinna näitleja, ei soovinud keegi. Kurb tõde. See on üks põhjusi, nagu ka õpetaja, muuseumitöötaja, omab palju laie­ miks ma loobusin. mat kõlapinda. Teatri kapitaalremondist on räägitud kaksküm­ Äkki kunagi jõutakse selleni, et enam ei võeta mend aastat. Nüüd sadas "äkki" õnnetus kaela, kui malli Tallinnast, vaid püütakse olla ise - Lääne-Viru komisjon otsustas, et siin majas enam tööd teha ei maakond. Teadvustades teisteski: seda, mis siin, ei saa. Võitlesin algusest peale väikese maja eest, et leia te kusagilt mujalt Eestist. Tore, kui siis on ka oleks võimalused tööks, kui suur maja peaks mine­ teater, mis areneb koos maakonna ja linnaga. Viga, ma kapitaalremonti. Iga kuu käisin maakonnavalit­ mida oleme aastate jooksul teinud - oleme tahtnud suses tõestamas, et selle väljaehitamiseks on vaja olla midagi muud kui RAKVERE teater. Oleme raha. Ise mõtlesin: kas ükskord see tõesti selgeks ei saa? Minu suureks hämmastuseks hääletas ka teatri selle maakonna teater - mis ei tähenda lati üldkoosolekul suurem osa seltskonnast, enamasti allalaskmist! tehnilise poole töötajad, väikese maja lõpetamise Nii väikeses riigis võiks professionaalne kul­ vastu. Kummaline oli see, et hiljem tulid mitmed tuur olla kättesaadav Värskast Loksani. näitlejad mulle ütlema, et polnud selle otsusega nõus: "Kuule, Arvi, peaks ikka selle väikese saali MARIKA VERNIK, näitleja, välja ehitama!" Rakveres 1980. aastast: Aastaid on räägitud, et "ääremaade teatreid võiks subsideerida", maksta rohkem palka... Siinne Rakveres on paarkümmend tuhat elanikku. Va- tööaeg pole võrreldav Draamateatriga. Väljasõidu- nureid-imikuid arvestamata jääb 5000 võimalikku teater, nagu meil praegu on: kaks tundi proovijärg- teatrikülastajat. Palju on nende seas neid, kel kül- set vaheaega ja väljasõit, poolest ööst koju, tuurivajadus, kes ei kujuta ette oma elu teatrita? hommikul jälle proovi... ja jälle väljasõit... Rakvere Teatril on olnud valdavalt ringreisi publik, Olen ka mõelnud, mis me punnitame - teeme selles linnas ei ole teatril kandepinda. Võiks ju siia iga kuu balli ja kõik. Peter Brooki lahti lasta - tulemus oleks täpselt sama! Minul on läinud kolmteist aastat, et natukenegi taibata, mis see väikelinn on. Siin ei saagi olla eli­ TOOMAS SUUMAN, näitleja ja lavastaja, taarset kultuuri - kõrgel tasemel teadust, haridust, Rakveres 1980. aastast: kunsti. Aga palju meist, kes me siin Rakveres teatrit teeme, on väikelinna tagapõhjaga? Enamik on tul­ Pärast kaht aastat "Vanemuises" olen pidevalt nud Tallinnast, suurest linnast, teise kultuurikesk- olnud Rakvere Teatris. Kolmteist aastat siin on konda ega kohane. Võin teatrit ju ideaalis ette

34 kujutada, aga äkki see siinset publikut üldse ei hu­ kaudu arusaadav, väiksese saali vahetu kontakt ja vita!? kolmandaks - teatav võõritus, mitte sügav realism, Kalju Saaber kirjutas fosforiidi-tüki "Koduvõõ- näitleja on pisut-pisut rolli fookusest väljas. Nagu rad" ja rahvas tõusis finaalilaulu ajal püsti: "Viru­ Trassi lavastatud "Nirraki nirrak". Niisugune Rak­ maa ja Pandivere, sulle pandin oma vere!" See vere Teatri tulevik mulle meeldiks! polnud teatrihuvist. Teater täitis siis Rakvereski Loomulikult tooks uued mõtted, ka uue publi­ muud funktsiooni kui see, milleks ta minu meelest ku taas kord suurem rühm lavakunstikateedrist. on kutsutud ja seatud. Teater ei pea olema ä la Neil on ühist arusaamist, oma ettekujutust teatrist Karusoo sotsiaalne uurimus ühiskonnas toimuva­ koos kergem realiseerida, ühel-kahel kaob see teat­ test protsessidest, seda teeb sotsioloogia palju pare­ risse sattudes kuskile ära... Aga jurist Leemets ütleb: mini. Sõnumit "inimesed, kommunism on paha" "Mis korterid!? Korterid lähevad ju erakätesse, on võib lugeda ka ajalehest. Minu meelest räägib teater igaühe isiklik asi, kus ta elab. Küll tööpuudus jõuab ideaalis vaatajale midagi temast endast, emotsio­ ka näitlejate hulka..." Valearvestus! Iialgi ei tule üks­ naalsel tasandil, et tajuksin: laval on inimene oma ki näitleja Tallinna võimalustejuurest Rakvere Teat­ mõtete ja probleemidega. Tohutult turvalineon saa­ risse, korterita, näljapalgale! Kui tal ka teatris tööd lis kogeda, et ma pole üksi, minu siu polegi nii pole, jääb televisioon, reklaam või kas või öötöö lootusetult absurdne, on teisi samasuguseid. kusagil baaris. Mui ei ole siin peale selle teatri kus­ Kui maja korda saab, peaks rakverelasel olema kile minna, ka vabal õhtul. Nüüd remonditi kiriku ka esindushoone, kus pidulikus meeleolus aega orel, tehakse kontserte. Muuseum teeb kolmanda veeta, tuttavatega kohtuda, ennast näidata ja teisi ešeloni kunstnike näitusi - OK, vähemalt midagi! vaadata. Et ka laval midagi toimub, on suurele osale Aga miks on Rakvere Teater tore teater?! Kõi­ vaid ettekääne. Rakvere teatrivajaduse kataks saja­ gile on nii kuradima ükskõik, mida me siin teeme. kohaline saal. Pooltühi suur saal peletab, täissaali- Tähendab, saame siin teha, mis just meile meeldib! tundes kogeb kergemini, miks teater hea on. See toob võib-olla tõesti inimesi teine ja kolmas kord tagasi. REEDA TOOTS, Rakvere Teatri näitleja Minu meelest on Suumani "Teod pahupidi" aastast 1984: suund, kuhu perspektiivikas liikuda. Trass on eesti algupärandeid, Tammsaare instseneeringuid kogu Koik räägivad professionaalsusest teatris, aga aeg teinud. Eesti dramaturgia, mis on vaatajale vere millega seda mõõta? Koik teatrid, näitlejad täiesti

Kiiri Tamm. ühesugused? Nii vaadatakse mööda sellest häist, MADIS KALMET, Rakveres 1980-1989, mis just selles teatris on. All stars- teatris mängivad- peanäitejuht 1985-1989: mõjuvad näitlejad paratamatult rohkem enda nimel - neid on kena vaadata. Samas on meie teatris tehtud Rakvere Teatrist on räägitud meeletult palju, lavastusi, mis eeldavad trupihingust - "Jumalaga, üle dramatiseerides. Teater on Rakveres loomise Vargamäe", "Nirraki nirrak"... Ja las ollagi nii, üks hetkest peale püsinud problemaatilises seisus. Sa­ pole teisest parem. mas on olnud väga elavaidki perioode - Kulno Sü­ Nii palju on soiutud, et see on tehtud Rakvere valepa ajal, ka 1960-ndatel oli Rakvere Teater teatri image'iks. Etendustele tullakse eelhoiakuga, respekteeritud. Raivo Trassi ajal oli teater samuti näitlejatele jääks nagu külge, et maja on korrast ära orbiidis. Rakvere Teatris on alati tehtud tööd raskes - nagu me ise oleksime pesemata. Me ei kanna en­ kultuurisituatsioonis • maakonna suhteliselt madal daga luksuslikku imagšit, ei osale "Salmonites" - kultuurihuvi, publiku vähesus. järelikult pole midagi väärt... Praegu tahetakse väga Maja amortiseerumine pole ainus probleem, luksust näha. Kui kriitik meist kirjutabki, siis mõnu­ mis praeguse kriisi on maksimaalseks kruvinud. leb ta pool artiklit maja-ja rahajutu otsas, haletseb. Kõikidel aegadel on maja olnud vilets. Probleem on Imetlusväärne oli image, mis "Ugala" "Kirsiaiale" eeskätt ikkagi tegijates, konkreetses koosseisus ja loodi, lavastus reklaamiti juba ette teatrisündmu­ liidris-nendesuutlikkuses või suutmatuses. Arvan, seks. Ometi oli minu meelest Rakvere Teatri et mul on õigus seda rääkida, kuna olen ise sama omaaegne "Kirsiaed" ehk paremgi. Samuti "Kui täh­ kadalipu läbi käinud. tis on olla tõsine" pole meil halvem... Just sisemiselt lagunenud teatris hakatakse igas Ei taha soiguda näitleja palgast. Narr on narril suunas süüdistama: maakond kultuurivaenulik, tahta kuninga hermeliinmantlit. Ei saa olla kahel linn vaene, ministeerium selja pööranud, kriitikud toolil korraga - joosta mobiiliga ringi ja sekka küsi­ ei käi ega respekteeri teatri probleeme... Kui ikka ei da: "Hei, kas minu repliik juba tuleb?" ole parasjagu, mida respekteerida, ei saa seda nõu­ Kui meie XI lennust Rakverre tulime, alustas da. Madis Kalmet peanäitejuhina, kutsudes enda kõr­ Siis otsitakse abistajaid, N-kohtadest uut juhti - vale kõige erinevamaid külalislavastajaid - aeg, mil­ kedagi, kes peaks tulema valgel ratsul ja päästma. lest võib ka praegu unistada. Roman Baskini "Liilia", Kas on ikka vaja otsida väljast päästerõngast? Võib­ Mikiveri "Libahunt", Vilimaa "Amadeus", Volkons- olla teater elab läbi loomulikku ümbersündi, kuni ki "Kroonu onu", Urbla "Surmatants" on nende pa- ilmub jälle tegelikke tegijaid, kujuneb taas loomin­ rimaid lavastusi. Võib-olla mõjus just guliselt terve seltskond. provlntsiteatri pingevabam olemine, valmidus Taassündi eksportida pole võimalik. Tuleb läh­ koostegemlseks. tuda reaalsetest võimalustest, mis kohapeal olemas. Halduskogu otsib kunstilist juhti, pigem peaks Iga paikkond on igal ajal oma kultuuri väärt ja nad otsima majandusdirektorit. Kunstiinimesed tu­ vastupidi. Ei maksaks eeldada, et Rakveres peaks levad siis ise meelsasti majanduslikult hästi korral­ olema rohkem, kui hetke olukord välja kannab. datud majja. Suur teatrimaja on uhke ja tore • usun Põhjamaades, eriti Soomes töötavad väikelinnades küll, et siis on ka lavastajatel siia huvitav tulla. poolprofessionaalsed teatrid. Ehkei ole praegu Rak- Korras majja tuleb ka publik, kasvõi uudishimust - vereski mõtet hoida iga hinna eest palgal suurt nagu käidi "Ugalas" mitu aastat. koosseisu ning pingutada teha hooajal kümneid uuslavastusi? Võib-olla piisab, et teater eksisteerib poolharrasttslikult. Loominguline juht ja majan­ PEETER JAKOBI, näitleja, Rakveres 1973. dusjuht, kolm-neli paremat näitlejat, kolm-neli teh­ aastast: nilist töötajat on palgal. Ülejäänud lepinguliselt või teevad kaasa harrastajatena - soovist, entusiasmist. Rakvere Teater tuleb jälle uuesti teha. Kui kahe Praegu jalutab teatris palju N-stuudiotest, tänavalt aasta pärast lõpetavad lavakunstikateedri noored tulnud inimesi ja pretendeerib professionaali palga­ lavastajad, peab ühe nendest siia meelitama ja ta le. teeb siin oma teatri, raputab kõik tardumusest üles. Meile on see ideaalvariant. Muidugi on oht, et noor RakvereTeaterelab väga kõrges kunstilises am­ inimene võib tahta nii oma teha, et teatrit polegi bitsioonikuses. Maakonna ja linna kultuuritarbe ra- enam... Mõned neist võiksid juba praegu, teisel kur­ huldaks ka väiksem repertuaar: hooajal üks susel, tulla siia oma kursusetöid tegema. Saaksime muusikaline lavastus - kutsutud staariga, üks laste­ üksteist "nuusutada", ja äkki keegi on nõus jääma. tükk ja üks eesti algupärand või komöödia. Tagasi­ teeks jõukohane. Kui sisemine areng viib selleni, et Meie töös ei saa öelda, et kõik ümberringi on koguneb elujõulisem seltskond ja kujuneb liider, halb, iseolen hea. Paratamatult mandud ka ise. Olen kes toob Rakverre noored töötahtelised ja kooliga siin majas palju näinud. Ikka on nii, et kui teater näitlejad, võib tegevust jälle laiendada. hakkab lagunema, lähevad selles kaoses ka eetika, elukombed allamäge. Eriti noortel. Kui tunned, et Kui meie IX lennust suurema seltskonnaga Rak­ ükski normaalne inimene ei teeks siin tööd, aga sina verre läksime, ei tundunudki see nii väga Siberisse teed... Kõige naljakam, et see ei vabanda. asumisele saatmisena - teater toimis arvestataval 36 tasemel, rahvas käis. Trass oli loonud Rakvere Teat­ rile nooruslikuma imagefi. Nägime võimalust enda katsetamiseks, suuremaid võimalusi tööks. Oletame, et õnnestub suuremale pundile järg­ misest lennust auk pähe rääkida. Aga see eeldab neilt tohutult tööd, sukeldumist võitlusse reaalsuse­ ga. Kui endal pole fanaatilist teotahet, ei muutu midagi. Raivo Trass tegi meeletut tööd publiku eelistuste murdmisel. Enne vohasid vodevillid ja komöödiad, siis hakati hindama eesti klassikat, al­ gupärandeid. Tegime trenni, väljaspool repertuaari katsetusi iseenda jaoks. Ilmselt on paratamatu, et võimaluse avanedes Rakverest ka minnakse, ja nendes, kes olude sunnil või elusaatuse tulemusena paigale jäävad, tekitab see kibestumist. Väikelinna teater võtab vaimselt kiiresti läbi -jõu maht, millega tuleb Rakveres teatrit teha, on suurem, kui soodsamates tingimustes Tal­ linnas või mujal. Missioonitundest oldi Rakvere Teatris fosforiidisõja aegu. Siis oli kogu Eesti kul- tuuriüldsuse tähelepanu Rakverel, linn muutus märgiks: idapiiri viimane kultuurikants. See toetas. Aga ainult missioonitundest ei püsi. Kui teatris on huvitav tööd teha, põnev kunstilises mõttes, talu­ takse ka provintsielu vaevasid. Põlistele rakvereteatrilastele võib minu arva­ mus julmana tunduda: pühkis selle linna tolmu jalgadelt ja nüüd ütleb, et aidaku end ise... Usun, et õigem on siiski tunnistada objektiivset tõde, kui väljastpoolt lahendust oodata. Tean, et rohkem kui tookord andsin, ma ei os­ kaks. Ja ka selle, mis Rakvere Teatrilt saada, olen kätte saanud. H. Ibseni "Rosmersholm" (rühmatöö). Rebekka West - Kiiri Tamm, maadam Helseth - Viive HARRI TALIGA, Kultuuri- ja Aamisepp. Haridusministeeriumi kunstide ja kultuuripoliitika osakonna juhataja märtsist 1993:

Rakvere Teatri probleemid on tekkinud pika aja vältel nagu kõikide meie kultuuriasutuste problee­ mid. Lahendada saab neid järk-järgult. Pakilisim ülesanne on leida teatrile juht. Halduskogu "Vane­ muises" ja Rakvere Teatris moodustati eesmärgiga, et lahendusi leitaks kohapeal. Seoses haldusreformiga vajavad korrastamist kultuuriasutuste kuuluvuse ja finantseerimise küsi­ mused. Tuleb täpselt määratleda ka Rakvere Teatri omanik. Möödapääsmatu on mõne teatri osaline munitsipaliseerimine. Aga seda ei tohiks teha oota­ matult, nagu kultuurimajadele teatati järgmise aas­ ta riigieelarve arutamisel, et taha võetakse ära - munitsipaliseerige. Omavalitsused peavad jõudma teha vajalikud arvutused. Eeltingimuseks on koha­ like omavalitsuste finantsbaasi laienemine - kui riik J. Krossi "Tulge minu juurde" (lavastaja suurendab üksikisiku tulumaksudest õtse kohalik­ A. Mägi). Johann Köler - Erik Ruus. ku eelarvesse laekuvat osa. A. Seidelbergi fotod Ka siis tuleb leida koosfinantseerimise võima­ lus: kohalik omavalitsus katab osa kuludest, riik ülejäänud. Praegu kulub üle poole riigilt teatritele 37 eraldatud rahast palkade maksmiseks ja sotsiaal­ See on meie endi viga: narri publikut üks kord... maksu tasumiseks: 1994. aastal 32 miljonit krooni Üle kümne aasta tagasi võtsid teatrid seisukoha: ei eraldatud 40 miljonist. Üks võimalusi oleks, et ko­ peagi välja sõitma - inimestel on autod, kui tahavad, halik omavalitsus maksaks teatrile palka, tasuks tulevad ise. Väljasõidukulutusi peeti suureks. Rabi­ teatri sotsiaalmaksud ning riik toetaks sama sum­ nal tehtud vigu ei silu nii kergesti. Kuni oma teater maga, mis omavalitsus kulutas palkade maksmisele kosub, peaks vahendama teisi truppe-etteaterkuni möödunud aastal, teatri ülejäänud tegevust. Tekiks piirini idas toimiks. Peab olema järjekindel, et haka­ omavalitsusepoolne huvitatus, paraneks oluliselt taks uuesti teatrit usaldama. teatrite finantsseis. Või otsustatakse käivitada riigi­ Teatrites puudub praegu kirjandusala-töö, pole poolse toetusena hoopis tugiprogrammid - näiteks enam repertuaariportfelli. Samuti administraatorite algupärandite toetuseks jne. töö, reklaam. Etendusi on alati tutvustatud. Isekü­ Kõikvõimalike osapoolte vahel tuleb kokku lep­ simus - kuidas, mille kaudu? Pole selleks etteval­ pida vastastikused kohustused ja garantiid, need mistatud inimesi, kes kindlustaksid etenduste seaduslikult fikseerida. Tegeleme üldise teatrisea­ "ekspluatatsiooni". Nemad peaksid olema ringkait­ duse väljatöötamisega. Initsiatiiv t JIL teatrijuhtidelt, se nende ümber, kes lavastusi teevad. Kõrvalt vaa­ kes tegid oma ettepanekud, ministeeriumis töötati dates jätab see päris rumala mulje: lavastus tuuakse välja oma seisukohad. Moodustamisel on töörühm, välja, aga mängida saab nii harva, et see sureb välja kes hakkaks tegelema seaduseelnõu ettevalmista­ enne küpsust märkivat kümnendat mängukorda. misega. Ei arva, et teatriseadus lahendaks kõik Kaks viimast hooaega näivad teatrijuhid arvavat: probleemid, rahamured jäävad alati, aga see looks mida rohkem uuslavastusi, seda paremini teater vähemalt selge, korrektse aluse, millised teatrid jää­ elab. Püütakse kinni hoida väikest inimrühma, kes vad täielikult riigi ülalpidamisele ja kuidas riik toe­ käib tutvumas iga uue lavastusega, aga laiema pub­ tab teiste teatrite tegevust - kas eelarveliselt või liku kõlapind kaob. fikseeritud tugiprogrammidega. Dopingut on Rakvere Teatrile vaja, aga usun, et Praegu on probleeme raha liikumisel: see kas ainult suuremad palgad poleks lahendus. See teki­ laekub riigieelarvesse hilinemisega või tekivad teh­ taks teiste teatrite "kõvemates" näitlejates tahes- nilised viivitused ülekandmisel. See, kuidas raha tahtmata vastuseisu. Uusi inimesi on vaja! Kuid laekub riigi eelarvesse pole meie käsutada ega juh­ Rakveres vajavad lahendamist olmeprobleemid. tida. Loodan, et tehnilised probleemid ülekannetel Ühiskonnas valitsenud sunnismaisus - kui kuhugi leiavad lahenduse. tööle suunati, virelesid ühiselamus, kuni said korte­ ri - on viinud selleni, et hoitakse kinni korterist. See muudab näitlejate võimaliku liikumise linnade va­ hel raskeks. Rakvere Teater vajaks ametikortereid, MERLE KARUSOO, üks neist, kellele on et kutsuda näitlejaid rolli-ja hooajalepingutele, ilma pakutud Rakvere Teatri juhtimist: et see sun niks oma elu mujal pooleli jätma. Enamasti ei tea ju, kuidas tööd jätkub ja kust pakkumisi võib Vist juba terve aastakümme on Rakvere Teater tulla. Pean õigeks, et pakkudes näitlejale lepingut, praeguses seisus, mingis mõttes ei olegi nagu teater. pakutakse talle ka normaalseid elamistingimusi. Et Eraldi võetuna - näitlejad, lavastused - ei ole olu­ näitleja endale ise elamise otsiks, peaks Rakvere kord hull. Koik kokku on ebakindel. Madis Kalmeti Teater pakkuma kõige huvitavamat tööd üle Eesti. tööl Rakveres oli potentsiaali, kõik oleks võinud Praegu pole Rakveres selliseid lavastajaid, kirjan- veel taastuda. Et eelmine riik ainukesel Tallinnast dusalajuhatajat. Ka pole keegi meist praegu nii ri­ ida pool asuval teatril külmavereliselt koolda laskis, kas, et üürida (teist) korterit. võib veel aru saada. Aga et me tänagi selle meie Väga oleks tarvis, et olemasolevad teatrid jääk­ pisima tähtsust ei mõista, peaks olema karistatav sid. Linna, maakonna toetuse arvel ei tohiks ära rumalus. langeda riiklik dotatsioon. Praegu pole vist selge, Teatril pole kandepinda oma keskkonnas - Rak­ kas ja milleks riik teatrit vajab. Tundub, et riigi vere linnas publikut. Probleem on tuttav teisteski suhtumine on: olge pealegi, aga saage ise hakkama! väikelinnateatrites: on häid lavastusi, mille publik Riik peab t a h t m a, et teater toimiks. Öeldakse, et asub tegelikult mujal. Väikelinna teater saab end meil on teatrite arv rahvaarvu suhtes suur. Kuid see oma linnale kõige paremini reklaamida Tallinna ja on meie ühtehoidmise viis! Meil ei maksa kõiges Tartu publiku toetuse kaudu. Ja kui teater seda ei malli võtta Euroopast. On terve rida kultuuri- ja taipa ega leia konkreetse lavastuse publikut üles, ei haridusküsimusi, mille lahendamisel Lääne-Euroo- hakkagi see kodulaval mängima Raidi "Lõikuspeo pa võiks vaadata pigem meie poole. Oleks rumal tantsud" "Endlas" on näide selles', et ka Pärnus pole kõndida nende järel, et jõuda ringiga tagasi selleni, mõnele lavastusele õiget publikut. Kahtlen, kas mida me ise ammu teame. "Täieline Eesti Vabariik" oleks Pärnus nii populaar­ "Vanemuise" halduskogus olen aru saanud, et ne, kui me poleks teinud Tallinna ja Tartu etendusi kui teatrijuht sõlmib kellegagi lepingu, on see tuul­ ning edu saavutanud. Oli Rakvere Teatrilgi aeg, kui de kirjutatud. Koik sõltub sellest, kas riik teatrile teiste linnade täissaalid andsid head tagasisidet Vi­ lubatud dotatsiooni annab, ja õigel ajal annab. Sel- rumaale. 38 lest tulenevalt on teatrijuht hüpiknukk. Ma ei saa LIIVI HEINLA, Rakvere Keskkooli eesti keele hakata teatrit juhtima, kui ma tegelikult ei valitse ja kirjanduse õpetaja: raha üle, pole kortereid, kui mul üldse mitte midagi ei ole. Härra Leemets kiirustas. Tundus, et olulisem 1970. aastatel, kui mina teatris käima hakkasin, oli halduskogul teatada, et Karusooga peetakse lä­ oli Rakvere Teatril rohkem publikut. Kas õnnestub birääkimisi, kui Karusood Rakverre saada. Täh­ taastada kunagine hea maine, poleainult teatri,vaid tis oli kuulutada ajakirjanduses, et halduskogu ka maakonna mure. Muidugi on repertuaariküsi- töötab. mused väikelinna teatris raskemad lahendada. Peab Teatrijuhi ametijuhend puudub. Igaüks loob arvestama, et suurem osa publikust eelistab nalja, ametisse astudes ise endale ülesanded. Pean teatri­ kergemat žanrit, tõsisem dramaturgia peletab. Nii juhi esmaseks kohuseks tagada töötegemise võima­ jälle kaob intelligentsem publik, kes leiab siis pigem lus teistele, meeskonna loomist. Selles erines minu võimaluse Tallinna sõita. Alati pole küsimus ka nägemus halduskogu omast. Seal arvati, et kui hak­ repertuaaris, vaid tasemes. Vahepeal ei usaldanud- kan Rakveres lavastusi tegema, lähevad asjad liiku­ ki enam Rakvere Teatrisse minna, sest mitu lavas­ ma. Juhi ametisei jõuaks ma kaks aastat lavastuseni. tust järjest polnud kutselise teatri väärilised. Trassi Selle aja ja energiaga, millega ühe lavastuse teeksin, Tammsaare-lavastust "Abielu ja õnn" vaadates suudaksin võib-olla organiseerida kolm-neli lavas­ tundsin, et olen jälle teatris. Kirjandusõpetaja seisu­ tust, mida teised lavastajad teeksid teiste näitlejate­ kohalt on tore, et praegugi on teatri repertuaaris ga- kirjandusklassikat. Iseasi, kas emakeeleõpetajad on Et kontakt publikuga taastuks, peaks elustuma teinud kõik, et lastest saaksid oma teatri külasta­ eesti dramaturgia. Olukord, milles elame viimased jad. Tegeldakse rohkem organiseerimist nõudvate viis aastat, on kogu maailmas unikaalne - dramaa­ ühiskülastustega teistesse teatritesse, eeldades, et tilist materjali peaks jätkuma. Aga kellelgi pole aega Rakvere Teatris käiakse pere ja sõpradega niikui­ ega raha jätta kõik muud tegemised ja sellele kes­ nii... kenduda. Iga teater peaks otsima ja doteerima ini­ Austust väärivad teatri püüded jätkata ka ma­ mesi, kes võiksid kirjutada. Kui me ainult jata. Olen paarkümmend aastat Rakvere Teatris käi­ pseudovärki lavastame, võib tõepoolest jäädagi te­ nud ja loodan nüüd lõpuks näha korras, ilusat lekast vaatama "Miami Vice'i" ja pärast viadukti all teatrimaja. Ja et kui tuled süttivad, poleks viide ritta seda ise mängida... mahtunud publiku seas näitlejate ees piinlik.

39 TEATRIT HOIAB ELUS LAVASTAJA

Läinud aasta jõulukuul räägiti ülikooli vanas kohvikus "Vanemuise" teatrist. Teatriteaduse üliõpilased, valdavalt noored neiud, kelle hulgas siiski ka mõni noorhärra, ning lisaks osa tegutsevaid teatrikriitikuid Tartust, Vüjandist ja Tallinnast, kohtusid "Vanemuise" draamajuhi JÜRI LUMISTEGA. Asjaolu, et initsiatiiv kohtumiseks Iuli noortelt, mõjub lootusrikkalt. Teatri käekäigust ei hooli mitte ainult kurjad kriitikud, vaid ka akadeemiline noorus, see igavesti Tartu publikut elustanud vaataja. Tollest kohtumisest, millest on sündinud ka järgnev kirjutis, jäi enim meelde nooruslik ja eluterve janu värske, lootustandva, uue järele "Vanemuise" teatris. "Vanemuise" kriis, mis on küpsenud juba aastaid, näib olevat jõudnud piirini, kust võib juba tasahilju, rahuliku tegutsemise toel väljuma hakata, läinud hooaja lõpul lahkusid teatri halduskogu nõudmisel oma kohalt direktor Enn Tonka ja kunstiline juht-intendant Linnar Priimägi. Õnneks jätkub "Vanemuisesse", erinevalt Rakvere Teatrist, veel inimesi, kes püüavad suurt teatrilaeva kursil hoida. Jüri Lumiste hoiakus ilmnes tahe teatrit aidata. Vähem deklareerida, rohkem teha.

Jüri Lumiste: Praegune "Vanemuine" an­ teater, kus on draama-, ooperi- ja balletirupp, nab palju arutlusainet, ka esiletõstmisväärt koor ja orkester. on uht-teist. Ent mõttekam oleks suunata Mida mina tahaksin-saaksin selle teatriga pilk tulevikku. Milline võiks "Vanemuine" teha? olla - Tartu linnas, Tartu maakonnas, Lõuna- Draamajuhi ametit olen pidanud 1993. Eestis, Eestis, Balti regioonis, Euroopas jne? aasta märtsikuust ning alates septembrist Mida teha "Vanemuisega"? Eriti nüüd, pärast olen draama osas ainuvastutaja. Aga ma ei viimast kohtumist Jaak Villeriga, keda looda­ taha olla ainuvalitseja või -liider. Eeskätt hu­ me "Vanemuises" näha direktorina kevadel, vitab mind seltskond - trupp, kellega koos on meie mõtted ja pilgud suunatud tulevik­ tegutseda. Selles mõttes pean ma oluliseks, ku. Leppisime kokku, et hakkame tegelema et meil on praegu teatris Jaan Tooming. Aga eeskätt järgmise hooajaga. Seega liigub "Va­ vakantne lavastajakoht tuleb ikkagi kiiresti nemuine" praegu suuresti inertsist. Kahtle­ täita. On kaks võimalust. Esimesel juhul mata kannab ta endaga kaasas osa ema võiks leida inimese, kes tuleb Tartusse tööle, minevikust - selle varje ja jooni. teisel juhul tuleks kasutada lepingulisi lavas­ Aga on olemas tänane reaalsus ja selle tajaid. reeglid, millest peame oma igapäevases töös lähtuma: andma 385 etendust ja välja tooma Margot Visnap: Kas sellisena, nagu hr 12 uuslavastust - 7 draamalavastusi 2 ballet­ Priimägi "Vanemuise" endast maha jättis, ti, 2 ooperit ja ühe muusikali See on mudel, vajab miski selles teatris muutmist või lausa mida kasutame mõttes planeerimisel ja mis reformimist? on seotud kohustusega anda ministeeriumile J.L.: Praegusaja teatris on tegelik teatrit aru maksumaksjate raha "raiskamise" pärast. käivitav, elus hoidev mootor lavastaja. Kas Kasutada on meil kolm saali - suur, väike ja see on hea või halb, see on omaette küsimus. kontserdisaal. Draamatrupis on praegu 27 Selles mõttes vajaks praegu "Vanemuises" näitlejat, lavastajaid 1,5 - täie koormusega eeskätt muutmist see, et teatris peaks olema Jaan Tooming ja poole koormusega mina ise võimalikult palju oma maja tugevaid la­ draamajuhi ameti kõrvalt, seega on tegeli­ vastajaid ja kui neid pole, siis tuleks võimali­ kult üks lavastajakoht vakantne. kult palju külalisi kutsuda. Sest ei Leppisime ka Jaak Villeriga kokku, et kä­ draamajunt, kunstiline juht ega direktor saa sitleme "Vanemuist" sellise teatrina, nagu ta teatrit üksi teha. Võib välja mõelda küll min- aastakümnete jooksul on välja kujunenud, isuguse esteetilise programmi, võib unista- õigemini Kaarel Irdi poolt kujundatud. See­ f a ilusatest asjadest, kuid reaalselt sõltub ga - "Vanemuine" haldab kahte maja ja on kõik ikkagi lavastajatest. Teatris tuleb tekita- 40 da viljakas režissööride seltskond, see oleks­ reklaam. Raske on publikut enda poole või­ ki olemuslikult olulisim muutus. ta. Aga kui ta on siiski teatrile võidetud ja Muidugi, palju on "Vanemuises" vaja re­ teda seejärel kas petetud, narritud, solvatud, formida, eriti majandusosa, reklaamiosakon­ on teda juba väga raske teatrisse tagasi tuua. na, administraatorite jne tööd. Tegelikult Kahjuks on lähiminevikus seda juhtunud, et sõltub iga üksiku lüli töö teiste lülide tööst - publik o n petta saanud. tervikus on kõik omavahel seotud. Nii et kui Tanel Tomson: Väitsite, et te minevikku toimub muutus ühes üksuses, peegeldub see ei vaata, las teater liigub edasi vanast inert­ kohe ka teistes. sist. Oskate siiski prognoosida, millal jõuak­ Kindlasti on oluline ka dramaturgi töö, sid muutused sellisesse faasi, et ka publik tema otsib tükke, nõustab lavastajat, hangib seda märkab? materjali. Kirjandusosakond peaks olema ti­ J.L.: Meenub sõber, kellega kunagi Saksa­ hedas ja viljakas koostöös nendesamade la­ maal teatrit tegime ja kes mulle üllatuseks vastajatega. Sama oluline on kunstnike roll, sai sügisel konkursiga Hamburgi suurde praegu on meil teatris palgal kaks kunstnik­ draamateatrisse koha peale. Seal moodustati ku -Meeri Sare ja Esti Kütus, üks koht on täiesti uus meeskond. Ja siis pandi teater ka­ vakantne. Peakunstnikku pole meil ka, nüüd heksaks kuuks seisma, kõik vanad lavastu­ vist juba poolteist aastat. Jälle üks prob­ sed lõpetati ära... leem! T.T.: Miks ei tee seda Jüri Lumiste? Seega on olulisim ülesanne, kuidas koon­ J.L.: Jah...(Muigab.) dada kokku oma "Vanemuise" kunstiline Ü.T.: Seda on tehtud siin lähedal, Leedu juhtgrupp - lavastajad, kunstnikud, drama­ Noorsooteatris paar aastat tagasi. turgid) -, sest näitlejate üle ma "Vanemuise" Andres Lepik, ("Vanemuise" järgmine teatris ei kurda. Pealegi on näitlejaturg Eesti­ külalislavastaja): Kui me siin Eestis praegu maal juba tekkinud, näitlejate pakkumine niisuguseid radikaalseid samme ette võtaksi­ seega täiesti reaalne asi. Näitlejaid on pisut me, näiteks sulgeksime "Vanemuise", siis üle produtseeritud, mis on isegi hea. mina julgeksin küll küsida: kas seda teatrit Kui me mõtleme "Vanemuise" kuldsete aasta pärast üldse on? Või kes on see hea ini­ aastate peale, millest mina tean küll põhili­ mene, kes maksab oma taskust raha, et seda selt teiste mälestuste ja loetu põhjal, siis "Va­ teatrit ülal pidada siis, kui ta on kaheksa nemuise" hiilgeajad tähendasid ikkagi ju kuud seisnud? Riigiteater ju! Kui korraks on seda, et Ird kutsus siia või andis võimaluse loobutud rahast, mis niigi kitsilt kätte saa­ erinevatele isiksustele, nii dramaturgide kui dud, siis ei saa seda mitte kunagi tagasi! lavastajatena. Kunagi istus kirjandustoas ise­ Kriitikud läbisegi: Ei pea ju loobuma gi Lennart Meri. Aastaid hiljem Paul-Eerik sellest rahast... Sisemiselt teater töötaks, val­ Rummo, Mati Unt; lavastajad Evald Herma- mistaks uusi lavastusi... küla ja Jaan Tooming, näitlejad Tõnu Tepan- T.T.: Kui "Vanemuine" inertsist 3-5 kuud di, Vaino Uibo. See seltskond tekitas olulise samamoodi kestab, siis ta sureb ikkagi välja. nihke, energiavoo, mis teatri tegelikult tippu Draama poole pealt vähemalt küll... kandis. J.L.: Mis on inerts? Keha võime püsida Ülo Tõnts: Kuidas on teater rahul oma paigalseisus või liikumises. Peab tekkima tei­ reklaamiseisuga ja milliseks hindab oma su­ ne jõud, mis viib keha uuele orbiidile. Inert­ het avalikkusega? Suhe publikuga on küllalt sist ei tasu üldse hoolida. Tuleb seda uut pingeline - negatiivses mõttes; vähemalt jõudu, energiat koguda, ja siis liikuma haka­ minu mulje on selline, et siin on mingid ta. probleemid. T.T.: Aga kui publik jõuab "Vanemuise" J.L.: See probleem on tõsine. Oleme nn vahepeal maha matta? ootuse faasis. Direktorikonkursil oli üks kan­ J.L.: Ei ta jõua... Publiku vähesuse üle ei didaatidest Tartu Ülikooli prantsuse filoloo­ saa "Vanemuine" kurta, võtke või jätke. gia lõpetanud Peeter Riba ning halduskogu Enn Siimer. Kas tõesti? Mina näiteks os­ tegi pärast tema programmiga tutvumist et­ kan võrrelda "Vanemuist" ja "Ugalat" ja pilt tepaneku kasutada teda teatris administra­ on siiski kardinaalselt erinev - Wanemuise" tiivsel tööl. Tal oli mitmeid üsna kahjuks. teravmeelseid mõtteid teatri juhtimisest. Te­ T.T.: Ega publiku poole pealt midagi gime talle ettepaneku asuda katseajaga enam kaotada polegi - kui pidada silmas peaadministraatori kohale. Loodame tema seda ideed, et korraks teater kinni panna. Sa­ peale küll. geli ju 20-30 inimest saalis. Kahte tükki Aga suhe publikuga... Siin on kaks olulist ainult korralikult vaatamas käiaksegi, "Oi, asja. Esiteks peab publik olema piisavalt in­ Johnnyt!" ja "Emajõe Ööbikut". formeeritud, mille üle ma praegu ei kurda. J.L.: "Vanemuise" kõige täituvam tükk on Omaette küsimus on, kas meie lavastusi on praegu "Hulkur Rasmus^ aga, jah, lapsi on hästi reklaamitud. Aga mis veel olulisem: lihtne teatrisse tuua. Ei vaidle vastu, meil on inimene, kes tuleb teatrisse, ei tohiks lahku­ tükke, mis publikut teatrisse ei too. "Vane­ da teatrist pettumuse, kibestumise, nördimu­ muise" suurt saali on raske täita ja ma ei pea­ se jms emotsiooniga. Publikut ei tohi petta, gi normaalseks, et saal oleks igal õhtul täis. narrida - minu arvates on see olulisem kui Need ajad on möödas. Samas ei pea ma nor- 41 maalseks ka seda, et "Armastuse nelinurk" eripära peaks seisnema sisulisest küljest ja on suhteliselt hästi minev tükk. Ma tahaksin draamajuhi seisukohast vaadatuna? seda ammu repertuaarist maha võtta. Admi­ J.L.: See on natuke delikaatne teema, ise­ nistraatorid paluvad, ära võta, tellimuste jär­ gi üsna intiimne. Mui on "Vanemuisega" jekord on pikk! väga isiklikud suhted. Oma nooruse, parima M.V.: "Vanemuine" on oma headel ja keh- osa elust olen siia teatrisse pannud. Mingi et­ vadelgi aegadel ikka olnud seotud selle pub- tekujutus, mis on pigem intuitiivne, kaemus­ likuosaga/lces sammaste vahelt välja astub. lik, on mul endisest "Vanemuisest" jäänud. Milliseks hindad vahekorda üliõpilastega? Mäletan seda lõhna veel siiamaani ja huvita­ Jääd rahule? val kombel olen viimasel ajal paaril harval J.L.: Täpselt vastata ei julge, pole sellist töisel juhul seda lõhna justkui jälle haistnud, publiku-uurimust, et teaksin öelda, kes meil rohkem küll väikeses majas. Eriline lõhn, eri­ kui palju teatris käib. Julgen väita, et õppe­ line aine. Kui mina siia teatrisse tulin, tööta­ jõud meid külastavad, vastavalt rahakoti sid täies jõus ja täie energiaga Jaan Tooming võimalustele. Teine asi on tudengitega, ne­ vanameistrid Käidu, Koppel, Ird, Merzin. mad käivad teatrist mööda. Aga ega vägisi Koik need vanahärrad - Aleksander Laar, Ar­ neid teatrisse ka ei too. Väljakutse peaks ik­ nold Kasuk, Benno Mikkal, Elmar Kivilo, kagi tulema teatrilt, lavastajatelt: teema, laad, Paul Maivel, Voldemar Paavel, Helend Peep. suhtumine, mis tudengeid huvitaks. Ma ei Tundus, et siin oli päris vana eestiaegse teatri arva, et sellega peaks n-ö eraldi tegelema, hõngu. Oli mingi hoomamatu õhkkond, püüan leida võimalikult sundimatut, loomu­ mida on sõnades raske seletada. likku teed tudengites huvi äratamiseks. I.B.: Pidasin silmas Priimäe ideed, et "Va­ T.T.: Markantne näide" oli "Otto" teatri nemuine" peab olema Tartu publikut kasva­ etendused üliõpilaspäevadel. Ma ei ütle, et tavas, valgustaja rollis. Siit hargneb minu see oli mingi tase, aga see võeti vastu kiljuva meelest laiem teema. Priimägi leidis, et "Va­ vaimustusega, sest ta pakkus mingitki alter­ nemuine" on üks kolmest suurest vaalast, natiivi "Vanemuisele". Ikka ootaksin vastust millel Tartu püsib - ülikool, "Postimees" ja küsimusele: millal hakkab paistma valgus­ "Vanemuine"... Kuidas teie sellisesse käsitus­ kiir tunneli lõpus? se suhtute? Ü.T.: Tegelikult käib Tartus teatris võrdle­ J.L.: Minu meelest on see üsna ohtlik misi noor publik. Mind on hoopis rohkem mõtteviis. "Vanemuisel" on mingi roll, ta täi­ pannud mõtlema asjaolu, et vanemad inime­ dab rasket ja erilist ülesannet. Oluline on sed on publiku hulgast ära kadunud. On tegu ja tulemus, mitte enesele mingi rolli need noored just tudengid, ma ei tea, aga va­ idealiseerimine: kujundan Tartu maitset! nuse poolest ei ole publikuseis üldsegi halb. Minu meelest sellist eesmärki ei saagi nii Ja kui Irdi aega meelde tuletada, need suhted püstitada. Saab teha, nii hästi-halvasti, kui ülikooliga... sellest on ju räägitud ja kirjuta­ oskad. tud, aga mingi osa sellest räägitust oli alati I.B.: Siit võiks edasi mõtiskleda - miks natuke spekulatiivne. Nii hirmus eriline see üliõpilased siiski ei käi teatris? Üks põhjus tudeng kah ei ole, et talle ei kõlbaks minna on Priimäe teesi tõlgendamises, seda eriti ei vaatama head traditsioonilist teatrit. kannatata - kui teater tahab olla kirjandus­ J.L.: Seda ma tahaksin küll ja seda ma õpetaja rollis. Ja omavahelistes vestlustes on teen, et "Vanemuine" oleks avatud kõikvõi­ välja öeldud, et "Vanemuisel" oleks siiski malikele ideedele, projektidele, katsetustele. vaja nn "Kolme apelsini" laadset lavastust, "Vanemuine" pole mingi väga kindel, sule­ mitte tükkida õpetama, kujundama. tud nähtus. J.L: Jõuan jälle tagasi vana teema juurde - M.V.: Mis tähendab olla avatud? lavastaja peaks saama teha, mida ta tahab. Ja J.L.: Eeskätt huvitab mind sisemise struk­ lavastaja mõtte kaudu - ta on ju üks inimene tuuri ja tööga seotu. Kuidas need inime­ meie hulgast - peab teater jõudma publikuni, sed, kes siin on, siia tulevad, tooksid midagi olgu vaataja noor või vana. Nüganen ju ka uut, kasulikku. Mis looks eeldused selleks, ei teinud oma lavastust kaine kaalutlusega: et tekiks SÜNDMUS, nii trupile kui publiku­ teeme niisuguse tüki niisuguse publiku jaoks le? niisuguse tulemusega. Ikka tulemus hakkas Veebruaris-märtsis töötab teatris oma toimima nii, et see osutus populaarseks just projektiga Andres Lepik, teeb Shakespeare'i noorte hulgas. Teadlikult publikut ei püüa. tekstidel põhinevat lavastust. Kevade poole Sven Karja: Kuidas sinu maitse kajastub tuleb Mati Unt. Järgmise hooaja alguseks on teatri repertuaari kujundamisel? Laseksid re­ eelkokkulepe Merle Karusooga. Mis sellest pertuaari ka midagi sellist, mis on sulle abso­ kõik välja tuleb, ei tea, kuid me püüame luua luutselt vastuvõetamatu? võimalused. Püüame tekitada LIIKUMISE. J. L.: Ma olen väga tolerantne inimene... Igor Baturin: Juulikuus "Postimehele' Jah, seda julgen küll väita, et kui Aivar Tom- antud intervjuus te mainite, et "Vanemuise" mingas tahaks veel kord lavastada "Armas­ teater ei peaks muutuma üheks teatriks Eesti tuse nelinurka", siis ma arvan, et astuksin teatrite hulgas. Kas lisaks sellele, et ta on sel­ vahele. line kolme zanri teater, on selle väitega ka si­ Ü.T.: Paistab silma, et paaril viimasel suliselt midagi silmas peetud? Milles see hooajal on "Vanemuise" olukord kujunenud 42 "Vanemuise" draamajuht Jüri Lumiste, külalislavastajana teatris tegutsev Andres Lepik ja Tiit Lilleorg kohtumisel noorte kriitikutega Tartus. Detsember 1993. teistsuguseks kui näiteks "Ugalal" või Draa­ J.L.: Nõus. Ole kallis, tee ettepane­ mateatril - tehakse küll nägu, et mingit erilist kuid.- probleemi ei ole, kõik on nii nagu vanasti, Ü.T.: Su jutus oli selline koht, et lavastaja publik tuleb teatrisse tagasi ja kõik läheb roll jääb endiseks, nii nagu ta oli 10-20 aastat korda. Aga see seis on ikkagi erinev. Jääb tagasi, mil lavastaja valis repertuaari oma mulje, et neil o n, mida mängida. Aga teie maitse järgi, kujundas repertuaari. Kas prae­ probleem on selles, et repertuaar, see, mida guses olukorras see mall töötab edasi, või tõesti saab pakkuda, on väike. Kas teatrirah­ peaks seda korrigeerima? vas i s e tunnetab, et aeg nõuaks hoiakute J.L: Kujutan ette, et ma ei sekku reper- muutumist? tuaaripoliitikasse rohkem, kui et proovin A.L.: Kui see struktuur, mis siin häbene­ "Vanemuisesse" kaasata isiksusi, kes tooksid da, on olnud haige, siis on tarvis siit välja oma repertuaari endaga kaasa. Ird ütles ku­ tulla rahulikult, tasapisi, väga targalt. Minu nagi: ma ei tea, mida teha, ei tea kui­ meelest on see poliitika, mida Juri praegu das teha, aga ma tean, mida ei tohi ajab, absoluutselt õige. Tasapisi, kõik võtab teha. Katsun vältida lollusi, mitte teha vigu, aega. aga mitte ka dikteerida. Loomulikult jälgin J.L.: Mis siiski häirib meie lavastustes? tasakaalu - et repertuaari üldpilt ei läheks lii­ T.T.: Ebaprofessionaalsus. ga tõsiseks või kergeks. Siin lähtun oma mõ­ J.L.: Olen nõus, et "Vanemuise" üldmai- tetes rohkem trupi vajadustest. ne on läinud alla. Tegelikult on ju võimalik M.V.: Ütlesid, et Eestimaal on näitlejate ka keskpärast asja müüa väga heas soustis, üleproduktsioon ja see on hea. Aga "Vane­ kus kõigil jääb mulje: ohoo...! Aga ainult sel­ muise" juurde on alati kuulunua stuudio, lisel juhul, kui teatri maine on hea. Hea mai­ mis on tekitanud heas mõttes vaimset kihe­ ne inerts võib ka pikalt kesta - lavastused on lust teatri ümber, ka ülikooli ringkondades keskpärased, aga publik ütleb, et see on hea on stuudio tegevust enamasti suure tähele­ teater. panuga jälgitud. Kas olukorras, kus pakku­ A.L.: Mind huvitab ka see teema, et hoi­ mine ületab nõudmise, oled siiski ka takse repertuaaris keskpärast lavastust ja mõelnud, et äkki võiks teatris oma stuudio kriitika kujundab selle veel heaks... käima panna? E.S.: Mispärast ainult kriitika? Kui teatri J.L.: Vaatan sellele mõttele hästi. Aga üldine maine on piisavalt kõrge, siis võib praegu pole... Jõuame jälle lavastaja teema seal sees olla küllalt suuri kõikumisi, aga juurde: teatris peab olema lavastaja, kes hak­ maine püsib. Ent sinna on vaja pidevalt juur­ kab selleks mootoriks. Pean kooli teatri juu­ de süstida, hooajal peab olema kaks-kolm res väga vajalikuks. tükki, mis hoiavad mainet üleval. E.S.: Mulle tundub su jutt sümpaatne, et A.L.: See on normaalne. Aga ma mõtlen, kogu teater algab režissuurist ja et plaanite kui kriitika teeb kehvast lavastusest asja, siia kutsuda mehi, kellest võiks tulevikus neid ilminguid ma praegu näen... saada teatrisse püsivat täiendust. Algas ju M.V.: Too üks.näide! kõik režissuurist ka tol ajal, kui "Vanemuine" A.L.: Ei too. (Üldine naer.) kerkis, mina ei näe teist võimalust. Aga kas Neiu noorte kriitikute hulgast; Siiski kaks teatrimaja ei ole Tartu jaoks palju? Igal võiks valida tükke, milles oleks jumalik säde õhtul peaks ju kolm saali täis olema, et süs­ või suur tõde, mis paneks inimese edasi mõt­ teem funktsioneeriks. Muidu pole mitme lema. Et lavastuses oleks veel üks tasapind. saali pidamisel mõtet. 43 J.L.: See on tõsine probleem. Teatrisaalid on meil praegu käigus, aga küsimus on kont­ serdisaalis, mis on teatri jaoks tänamatu ruum. Probleem on keeruline. Millist struk­ tuuri Tartu vajaks, mis on optimaalne? Ole­ me Villeriga seisukohal, et see objekt, millest Järgmised Jüri Lumiste mõtted on pärit räägime, on ikkagi kolme žanri teater. kuu aega hiljem toimunud vestlusest, kus E.S.: Kaks maja on ka kunsti küsimus, ta meenutasime ka toonast kohtumist. muutub selleks siis, kui on vaja täita tühja saali; täis ja tühi saal on kunstiraktor. 1993. aasta kevadel vajas teater nn draama- Ü.T.: Praegu oleneb kõikjal nii palju teat- juhti. Olin teatud mõttes puhver - kunstilise juhi rivälistest asjadest. "Vanemuine" on ju edu­ Priimäe ja draamatrupi vahel. Diplomaatiline va­ kalt kahe majaga töötanud, see pole midagi hendaja Tajun seda ka ise praegu, et inimlik kon­ võimatut Tartu või Eesti jaoks. Aea kui meile takt kipub nõrgaks jaama Nõuab pingutust, et surutakse pikaks aiaks peale selline majan­ kontakti säilitada. Vajan infot - inimeste mõtete, duslik olukord, miaa saab siis keegi teha? tunnete, soovide, salajaste hirmudeni välja. Ar­ vasin tol ajal, et teater vaiab sellist ametikohta. Olin valmis seda tegema. Ei usu, et olen ideaalne variant. Üllatav oli küll, kui Unnar mulle seda kohta pakkus. Ega keegi osanud ka minu rolli täpselt sõnastada, otsad jäid lahtiseks. Unnar delegeeris minule küsimused draama repertuaarist kuni koosseisuni välja, aga otsustamine jäi ikkagi tema kätte. Olin pigem nõunik. Praegu on mu roll pisut muutunud - vastu­ tus on suurem, minu otsustest sõltub rohkem kui tookord. Aga siis oli teater pingeid täis, eeskätt draamatrupp. Ajapikku selgus, et pinged on põhi­ mõttelised ja sügavad. Tundub, et pingete neutra­ liseerimine oli kõige olulisem ülesanne tollal.

Jüri Lumiste: "Teater on elus asi. Istutad taimekese ja siis püüad teda arendada."

44 Kahtlemata on "Vanemuine" haige teater. Diagnoosi ei riskigi panna, see võtab aega. Tun­ dub, et praegu haigus ei progresseeru. On õnnes­ TEATRIGLOOBUS tunud see lokaliseerida. Ja mul on olemas nägemus tulevikust, kuidas haigusest välja tulla. Tervete kudede suurendamisega saab haiguse mõju kogu organismile vähendada. "Vanemuine" UUS MUUSIKAL BROADWAYL on suur organism, isegi väikeste muudatuste te­ gemine võtab aega. Inerts on niivõrd võimas, et Broadwayle jõudis Willy Russell! muusikal "Blood Brothers" (Verevennad). Broadway ver­ pööre saab toimuda väga aeglaselt. Saaks võib­ sioon põhineb täielikult kümme aastat tagasi Lon­ olla ka kiiremini, äkilisemalt, ent see tekitaks donis lavastatul. Peale selle lavastab muusikali omakorda stressi ja ärevust. Ma pole küll paran­ üks kõige viljakamaid inglise teatriimpressaa- damatu optimist, ehkki pessimistina polekski mõ- rioid, Bill Kenwright (koos ameerika lavastaja tet siin rabelda, aga ma näen küll kaugä kuma, Bob Tomsoniga). valgust tunneli lõpus. Viljakas sobib öelda ka Willy Russelli kohta, kel­ le loomingust meie publik teab "Rita koolitust". W. Russell elab endiselt oma sünnilinnas Liver­ Mis mulle väljamaal selgeks sai ja miks ma poolis. Liverpooli eriline õhkkond iseloomustab lõpuks ka Saksamaalt ära tulin? Väljamaal on kogu tema loomingut. Muusikal "Blood Brothers" vahva küll, huvitavad tööd, raha rohkem, reisid. oli esialgselt vaid rändava koolitrupi jaoks kirju­ Aga korraga lõi mulle pähe: mis asja ma seal tatud ühe lauluga näidend. West End'i produtsent teen? Võõras keeles võõraid asju. Aga see ei ole ju Bob Swash nägi lavastust ja see meeldis talle. Ta minu, meie asi! Olen täielikult veendunud, et soovis siiski, et Russell täiendaks partituuri. Kir­ kõik saab alguse ikkagi meie enda dramaturgiast - janik otsustas proovida. Muusikalide kui kollek­ see on teatri mõõt ja algus. tiivse töö puhul juhtub harva, et üks mees kirj utab sõnalise osa ja loob ka muusika. Manchesteris lavastas muusikali just Bill Kenwright, kes nüüd Näen oma mõtet ikkagi selles, et katsuda siis kutsuti lavastama Broadwayle. värskeid tuuli siit teatrist läbi lasta. Teha kõik, et "Verevennad" räägib kaksikvendadest, kes sündi­ tekiks loominguline kooslus - nn meeskonna mõt­ misel lahutatakse. Üks kasvab üles vaesuses koos tes -, ja luua sellele siis võimalikult soodsad tin­ bioloogilise emaga, teine adopteeritakse rikkasse gimused. Mitte programm, et me peaksime perekonda. Saatus viib nad täiskasvanuina jälle liikuma sinna, vaid kes meil on ja kes on kokku. Muusikal ongi sellest, kuidas inglispära­ valmis midagi tegema. Ja uurida, õppida ne "kastijaotus" mõjutab inimpsüühikat. tundma oma publikut. Lühendatult ajakirjast "Theater Week" 1993, 19. aprill. Minu meelest kõige suurem probleem "Vane­ muises" - eneseharimine, valmisoleku probleem NEIL SIMONIST UUS ARTHUR MILLER? nii filosoofiliselt kui ka füüsiliselt, näitlejameis• terlikkuselt. Ja suhtumine sellese valmisolekusse - Neil Simonit on võrreldud nii Feydeau kui ka see on väga söötis. Seda murda on küllalt ränk. Eugene O'Neilliga. Nüüd ähvardab Simonist saa­ Ikkagi peaks olema meeskond, kelle ideed ja tege­ da uus Arthur Miller. Tema viimane näidend "Ja­ vus saavutavad sellise resonantsi, mis haarab ke's Women" (Jake'i naised) on nagu uurimisreis kaasa ka trupi. Vägisi ei saa eneseharimist peale nüüdisaegse kirjaniku vaevatud psüühikasse.See suruda. on omamoodi ekspressionistlik komöödia, mis toob kõige rohkem meelde Milleri näidendi "Proovi reisija surm" (De a th of a Salesman). Ekspe­ Teater on protsess, elus asi. Istutad taimekese ditsioon inimese siseelu paradoksaalsusse. Deli­ ja siis püüad teda arendada, soodsad kasvutingi­ kaatne ja valuline. Jake'i probleem tundub olevat mused luua. selles, et kirjanikuna on ta harjunud manipuleeri­ ma oma tegelastega ja ta viib selle ka tegelikku MARGOT VISNAP ellu. (Samasugust teemat käsitleb ka Alan Ayck- bourni "Woman in Mind".) Jake'i surnud esimene naine, häirunud teine, tütar, psühhiaater ja Jake'i õde saavad tegelasteks Jake i lavastatud elunäi­ dendis. Näidendi lõpus saavutab kirjanik siiski katarsise ja saab parimate kristlike traditsioonide kohaselt lunastuse. Lühendatult ajakirjast "Theater Week" 1993, 17. mai.

45 TERVENEMISE VAGI. ELO TAMULI VIIMANE OSA

Jakob Mändmetsa - Osvald Toominga - Joan Toominga "Maarahvas ehk Kui valgus tiuli" Esietendus "Vanemuises" 22. mail 1992. aastal (Proovid algasid sama aasta veebruaris.) Viimane etendus 19. jaanuaril 1993. aastal.

* * * Esimene vaatus. Kolmas püt. Maarohtudeja sõnadega ravitseja - nõid Ingel. Taudist laastatud kuast toob ema oma haige tütre viimases hädas tema juurde metsa. "Mis mejanditame. Ega sellest minu tegemisest ikka midagi välja ei tule," on Elo Tamul esimeses proovis tõrksalt kahtlev. Vanaja haigusest vaevatud näitleja, tokiga. Lavastaja Jaan Tooming üritab pisut kohmetult julgustada.

EloTamuli kuuekümnes teatriaasta. Tema lavaosade rida on pikk ja värvikas. Nii mõndagi neist tuletatakse meelde erilise soojusega, nende sära on juba legendiks saanud. Proua Alving Ibseni "Kummitustes". Bernard Kangro, "Vanemuise" sõjaaegne dramaturg, on aastakümneid hiljem kirjutanud: Helene Alvingut mängima valisime muidugi Elo Tamuli - keda siis veel, kui mitte teda? [—] Elo Tamul oli laval alati tugeva seesmise pinge all, nii et ta vahel õtse värises. Tõenäoliselt mängis ta niiviisi ka hili­ sematel kordusetendustel. Karl Adra lavastusest vähem tähelepanuväärne polnud Heikki Haravee lavastus kakskümmend aastat hiljem, milles Elo Tamul mängis sama osa. Carmen. Unustamatu ja parim paljudele, kes seda nägid. V e i к a - e i t Lutsu-Irdi "Tagahoovis". - Kui erinevad elud! 46 • » » Ingel hakkab kõnelema: sügav ja kumisev-soe hääl, vaiksenagi kandev ja si- senduslik. Põlvitab haige tüdruku (Liina-Riin Olmaru) juurde. Kraabib oma sõlest hõbedat rohule, lõikab tüki maakamarat lahti ja surub selle vastu tüdruku kaela. "Maa toidab meid, maa annab teadjale elu, annab jõudu, annab tervist." Ingli silmad: pilk on koondunud, põhjani nägev, väge täis. Ingel: Mis sa tunned? T ü d r u k: Ei midagi... valu ei karista enam mu kaela. Ingel: Nii-nii, või valu ei karista enam. Kergendus. Ühtviisis osalisile ja manulisile. Äkitselt kehasse valguv. (Ja nii igas proovis ja igal etendusel.) * » * "Ütle, Jaan, ometi midagi. Kas asi on nii hull, et polegi midagi ütelda," nõuab Elo Tamul lavastajalt. Ja tõesti: ei olegi midagi ütelda - kõik on olemas ja ei midagi liiga. Suur kergendus. Terveks tegev vägi. Silmad ja hääl.

Etenduse lõpp. Hingedeaeg. Lava pöörleb aeglaselt. Koik hinged ühes sellega, igaüks endamisi oma leivatükki nosides. Domine Jesu Cyrillus Kreegi "Reekviemist", võimas ja kirgastav. Elo Tamul istub ain­ sana kõrval, puupakul. Sööb oma leiba ja jälgib oma tervendava pilguga. Koik osalised, pea­ aegu kogu "Vanemuise" teatri draamakoosseis on ta silme ees - väga palju erinevaid elusid. Taipav hing on olnud Elo Tamuli parim lavastaja - ta on olnud nende väheste hulgast. ENN LILLEMETS 47 MAIE RAITAR

ANDRES SÖÖDI JA EDUARD RÜGA KOHTUMINE

Eduard Rüga on oma kirjades mõtiskle­ "EDUARD RÜGA". Režii ja kaamera: Andres Sööt, nud: Eduard Rügaga vestles Jaak Lõhmus, operaatori Möödunud vdheaastad sisaldavad üpris oma­ assistent Hennk Laaniärv, muusikaline kujundus: Jaak Elling, režissöön assistent Külli Austrin, vi- pärase panoraami, mida rännuaastad on kudu­ deomontaaž: Kalle Käärik. "Beta SP", 27 min 53 sek, nud su enda elulehekülgedeks. Pole mõtet värviline. Film valmis "Eesti Telefilmi" ning Kultuu­ igapäevaste sündmuste kihutamine sellest perioo­ ri-ja Haridusministeeriumi koostööna, 1993. dist, vaid olulisem on siiski see, et need aastad aitasid tohutult kaasa mu vaimsele kujunemisele, täienemisele. Haarasin kõike, mis on uudne, oma­ pärane ja mida polnud võimalik varem näha ko­ dumaises. Seisin rahatuna uue ilmutise ees. Kui On kahju, et mullu 22. augustil esilinas­ nägin Münchenis esmakordselt prantsuse laia­ tunud Andres Söödi telefilmi "Eduard Rüga" ulatuslikku moodsat kunstinäitust, siis esma­ pealkirjaks ei saanud enam olla "Külaskäik", kordselt hakkasin taipama koloriidi nüansirikkust sest oma filmi kunstikogujast Johannes Mik­ ja lihtsusest hõõguvat mõju. See vangistas mind kelist oli ta nii juba nimetanud. Ja nagu Enn niivõrd, et graafika, mu eriala, jäi tagaplaanile ja Lillemetsa vastukajast Rüga-filmile selgub, ei andusin kogu meeltega maalimisele, vahetevahel käidud Eduard Rügaga juttu ajamas, sugugi olen uuristanud mõnedki värvilised lehed ja neis selleks, et temast omaette filmi teha' Pigem püüdlen omapära. Need on nagu väikesed, värvi• oli see filmi "Põgenemine" töörühma põgus küllused maalid. Maalides ei huvita mind palju kõrvalepõige oma põhiprogrammist kasuta­ see maailm, mida näeme silmaga, vaid hoopis maks Ameerika mandnl käimist kodumaal vaimne siserikkus. Mu lõuendid on äärmiselt paraku vähe mäletatud-tuntud eaka, kuid värviküllas sümbolite kõnekoor. Otsin järele jät• endiselt loomisergu vanameistri jäädvusta­ mata visadusega uusi ideid ja väljendusvõimalu• miseks. si. Iga uue maali lahendan ise värvigammas. Keda siis kohati? Seega tuleb igas uues teoses lahendada probleem. "Muuda elupäevad rõõmuks, siis süda­ (14. juunil 1966) messe hoovab õnn," kirjutas 79-aastane "ameeriklane" Eduard Rüga 1982. aastal Ju­ * * * han Raudsepale kodumaale. Midagi ühtset, See ammune tõde, et tuleb minna, pole vaeva­ kadestamisväärt kaunist on selles sajandi al­ nud mind kunagi, sest olen elanud elu põhimõt­ gusaastatel sündinud põlvkonnas: vaid pelk tel: mul on ainult üks elu ja teist pole pangas kokkusattumus see vist pole, et aasta eest oli hoiul. Kunstki on mulle loomupärane sund, mitte professor Aleksander Vardi nädalapäevad koormus [—] Mida ootad homselt? Unistused on enne oma 80. sünnipäeva võtnud usutlejale mulle jäänud võõraks, nagu kunagised sõbradki. kokku oma elu Juhtmõtte: "Rõõm peab ene­ Maailma valulik visklemine pole uudne, see vana ses ikka olema." haigus on krooniline nähe inimsoo müüdist ala­ tes. [—] Kas peaksin otsima südamele tröösti ko- Eesti pagulaste teemal tundub olevat nii dukaskede maalijate killast? Kaevukoogud, mõnigi kord vaid kaks tahku, kaks poolust: õlgkatustega onnid, Kivisild ja muu selline kraam traagika ja kurbus ning, ka Rüga-filmi kõrg­ kuulub tärnile ja andevaeste rõõmukarikasse. hetkeks peetud, "vanapaari elegantsest sõi­ (13. oktoobril 1967) dust" kodust galeriisse sugenenud "tõeline elamus ameerikalikust elust, toimetulekust ja Mida teadsin ma varem Kleest, Mirost, Bau- õnnestunud eluõhtust". Märksa vähem on mebteristja paljudest teistest? Kuigi ei ole kõige­ siit vaatajad osanud väärtustada mitmelegi ga päri, siis vähemalt aimad, mida püütakse natuurile olulisimat - maailma avanemist, lahendada, mida püütakse avastada, millega mõ­ avardumist. juda, kuidas öelda. Mõttetiine ei saa olla Kunagi endale orjaks, kuigi ta läbi kannatuste loob. Ük• sinduse triiphoones kasvab ideevorm ja vormide Enn Lillemets. Film värvilise puugravüüri lüürika, ehk raskepärasem trummipõrin su enda meistrist. "Hommikuleht" 14. IX 1993, nr 209. Maie R a i t a r. Rõõm peab eneses ikka olema Eduard Rüga Juhan Raudsepale. KM КО. "Edasi" 4. IX 1981, nr 204. Tsitaadid kirjadest on toodud kursiivis. Kirjaviis on Juta Kivimäe. TV-kommentaar. "Siro" 10. IX muutmata, parandet vaid mõned ilmsed trükivead 1993, nr 36. (kirjad on masinakirjas).

48 vaimu erksusest, tunnetusvõime avarusest ja os­ kõik mis Söödil "toorikust" võtta vääris. Pi­ kuse rakendamisest. (16. jaanuaril 1968) gem on siin tegu taotlusega näidata avameel­ Usutavasti oli filmi toormaterjal ilma selt just seda, mis tegelikult toimus; see on omaette terviku loomise sihiseadeta parata­ tõesti vaid väisamine kõige sellest johtuva matult vaid esmakordselt kohtunud selts­ põgususe, teatud hüplevuse, visandlikkuse konna lävimise kirjeldus, Andres Soodi ning ajanappusega. Võimalik, et mõnigi väl­ kogemusi ja meistrikätt arvestades aga võis jajäänud vestluskatke oleks olnud sidusam, pakkuda edasiseks töötlemiseks/montaažiks informatiivsem, aga Sööt oskab oma terviku küllaldaselt seaduspärasusi. Vaevalt on see nimel loobuda. Ta on kujundanud elegantse

P^fb

Eduard Rüga. Taud, 1962. Värviline linoollõige. 49 Eduard Rüga. Palgiparvetajad, 1942-43, Värviline puugravüür. Mapist "Lõuna-Eesti inimene ja loodus"

^Ё»'г5аЭ^£=

Ш& L

^^^' "^5 Eduard Rüga. ^/je%wB5* Öö mägedes. 1979. j?~45 Värviline linoollõige.

50 «»W-TV. тШЩ

Eduard Rüga. Altja neem, 1938. ;. | Г:ИШ\ к. Värviline §.1 $ШЩ Ж puugravüür. H. Rospu fotod ja dünaamilise vaba vestluse, mida seistes ju­ sest kostmas ingliskeelne vestlus ja ameeri­ nto nonagintaHe lähenev maestro ning kus ei kalik meeleolumuusika. Ning pärast pikka, aeta visa järjekindlusega taga valmismõel- täpselt välja peetud pausi ilmuvad ekraanile dud skeemi tõestust või illustratsiooni, nagu kodumaised põlluhlled ning pilvealuste, pahatihti telesaadetes või -filmides kohata kuid avaravaateliste Urvaste maastike rida, võib. mis mõjub oma naturaalsusest /reaalsusest Jaak Lõhmusele ette heidetud rabedust, hoolimata endasse vaataja, 45 aastat kodu­ kiirustamist või pealiskaudsust võib käsita­ maast eemal olnu mälupiltidena. Vaatajal da ka noorema, asjast natuke vähe teadva, omandavad aga tagantjärele mingi uue tä­ seetõttu rabeda inimese mõnevõrra abitu, henduse Rüga sõjaaegse Lõuna-Eesti graafi- aga lugupidava suhtumisena eakasse vest- kamapi maastike mõnikord samasuguse luskaaslasse, mis võiks ju vahel olla ka in­ kompositsiooniga lehed, millega Sööt on tervjueerija teadlikult omaks võetud roll, peenelt pikkinud kogu filmi. Koduhõllan- kuigi seekord vist mitte. Loomulikult oleks dusliku lisatähenduse, peale abstraktse tahtnud mõnikord kuulda veidi kompetent­ kunsti võimaluste avaruse, saab ka äsjane semat küsimust, liiga üldsõnaline ja ähmane lõolaulu maalimise teema. Rüga on kirjuta­ oli huvi Rüga ja Ameerika suhete vastu. nud: Kas mesilane ei tilistä kurekatelt aianur­ Kurb muidugi ka, et Lõhmus jättis mõnikord gas? Midagi tiliseb, mk võiks see muu olla?! Ava märkamata, kuidas usutletava tekst peaaegu süda ja astu jõhkrast tänapäeva loomaaiast, mida õtse ütles ette järgmise küsimuse. kutsutakse ühisbnnaks, viivukski suurde sõbra­ Eriti võluvalt mõjus filmis isikuloo üles­ likku templisse vaikuse aariaid kuulama. [--•] Ka ehitamine meie dokumentaalia üsna sage­ oma loomingus olen sama vaba, eesmärgitu ilu- dast konventsiooni eirates: Rüga ilmub ek­ teenija, nagu suur looduse tempel. (26. juunil raanile esmalt fotodel toimeka keskeas bo­ 1970) Vabadust kehastab filmi puändis ehk heemliku hoiakuga mehena pagulasaastate hobune, kes on ka Rüga mitmete piltide mo­ algusest, millele järgneb võrratus roosas üli­ dell, ning ühes kirjas on ta oma kodumaale konnas "etteaste" maali juures "Pallaslane tervitusi viivat mõtteratsut nimetanud Loo­ Ameerikas", mis juhatabki sisse "Pallase" ja tuseks. kunstiõpingute teema. Kulunud või kohus­ Mainitud raami on Andres Sööt paiguta­ tuslik, sageli läägelt lüüriline (ka visuaalselt) nud portree, mis. võiks mõneti sarnaneda ise­ lapsepõlvelugu ja põlvnemismeenutused loomustusega Ühendriikides 1989 ilmunud (ä la karm isa, hell ema ja vaene lapsepõlv) lühiartiklist, kus Rüga loomingus nähakse ekspositsioonina puuduvad. Kargetoonili- poeetilist kvaliteeti, mis kajastavat sügavat sed, napisõnalised meenutused on paiguta­ sisemist heitlust armastatud kodumaast lah­ tud hoopis filmi lõppu, mille järel jääb kumise tunnete ja võõramaisesse kultuuri as­ üksilduse auraga ümbritsetud vana mees simileerumise vahel. Heitlusest pole filmis omanimelises restorangaleriis oma mõtetega küll juttu, vaid loomingust, ikka ja enamasti laua taha istuma, kusagilt hämarast kaugu- loomingust, enda ja teiste omast, kunstni- 51 kuks saamisest ja olemisest, kunstikaaslasist. kord vastupidi, lähenedes, kaugenedes, "ja­ Põgusad põiked põgenemisse, ning mingil lutades" mööda pildipinda. Vaiksema kuns- moel aimub kõneainetestki hoiak, muie Rüga tilugemise kogemusega vaatajale on ta ise on sõnastanud 1968: Kuldne vanadus ajab niiviisi märkamatuks teejuhiks, asjatundliku­ juba sirbi viimaste eluaastate vilja. Ma ei armasta male silmale annab pilti kirjeldades vaba­ veel ohata möödunud nooruse järele, vaid kaisu- duse ja küllalt aega oma arvamuse ku­ tan olevpäevi tulise südamega. Mille üle peaksin jundamiseks. Kuna Rüga maalid olid ena­ virisema? [—] Hää on nüüd mõelda, et see on ol­ masti seintel, siis kasutas Sööt ära ka võima­ nud mu elu. Sellest katsetusetulest karastatuna luse näidata teoste suurust, suhtestada neid avardus süda nägema eluprobleeme ja neid ohjel­ omavahel ning inimestega, võimalus, mille dama. [—] Elu pole kunagi olnud hall, rusuv, ki­ kaudu film (adekvaatsete värvide puhul) reta juba seepärast, et kõikjal leian maaki, mida saab oskusliku tegija vahendusel anda ainu­ sulatada enesetäienduse varuks. (16. jaanuaril laadse aimuse kunstiteoste puhul sugugi 1968) Sõna, ka poeetilis-lüürilise-naljatleva mitte väheolulisest - mõõtmetest. Kahju siis­ valdajana ütles sirgeselgne, sihiteadlik ja fi­ ki, et mõnikord jäi ebaselgeks, millisest pil­ losoofiline maestro ka filmis kõike, mis tal dist oli jutt, või vist jäi moni jutuks olnud ja öelda oli, lühidalt, veidi järsult, selgelt ja liht­ huvi äratanud töö koguni näitamata. (Näi­ salt nagu ikka, kui kõigest on nii kaua teks oleks loogiliselt võinud järgmine kaader mõeldud, kuni kõik liigne on maha pudene­ näidata pilti loolaulust, kui jutt oli selle mõ­ nud. just. Aga vahest oli seegi taotluslik kui Rüga Lisaks Rüga tekstile markeerib Sööt fil­ ütles, et lindu polnud ennast nähagi, aga mis vaid mõnede fotode, Lõuna-Eesti mapi mõjus, siis Sööt pilti ennast ei näita, aga piltide, Ameerikas maalitud Räpina vaate, meejde jäi, et selline pilt on olemas?) autoportree "Pallaslasena Ameerikas" ning Üpris ülekohtuselt, ja eriti Söödi filmide­ Visnapuu-aineliste "Maarjamaa lauludega ga seoses, on jäänud tavaliselt eraldi märka­ mineviku ja oleviku kaasahelisemist, une mata Jaak Ellingu helikujundus, kuigi Elling väga kaua kestnud viljaka elu kontrapunkti. ehtsa helimehena on vahest seisukohal, et Kui peale selle meenutada veel kord ka lõpp- kui muusikatausta märgatakse, on see halb kaadreid, on ilma nostalgilise härduseta (kui töö. Söödile on Elling kongeniaalne partner. lihtsalt, vahest uhkeltki ütleb Rüga, et on Peale filmi meeleolu, ajale ja kohale iseloo­ viimne nii oma vendade kui 1939 "Pallase* muliku tabamise vajaduse seob filmi visuaal­ lõpetanute hulgast), ehtfilmilike vahenditega sust ning muusikat eriliselt ühte rütm. Kõike loodud kodumaine võrkkude, mis põimub seda suurepäraselt tajuv Elling on loonudki suurlinna, suurriigi hingusega. Nii on Harry Söödi filmipildiga muusikaliselt täiusliku Musta kogu näitamine ja intervjuu temaga kooskõla. Rüga-filmis piltide näitamist/vaa­ vahest lõdveimalt seotud filmi tervikusse, tamist saatev mahe, voolav saksofonisoolo kuid selle kogu pompoossuses tundub ole­ meenutab pidevalt sõnadetagi, kuhu mand­ vat puht-ameerikalikku laia joont. Kui kõr­ rile ja riiki me kandunud oleme, tõuseb imp­ vutada New Yorgi vaadet Urvaste roviseerides partneriks Rüga mõtisklustele Uhtjärvega, siis (rääkimata kaadrikomposit- muusika ja abstraktse kunsti lähisuhetest sioonide teatavast sarnasusest) ei mõju ning filmi lõpuosas, restoranistseenides, as­ kumbki juba kõlanud mõttevahetuse taustal tub maale "kommenteerides" dialoogi resto­ lihtsalt kohana, vaid küll erineva semantika- ranis intervjuukaadrite taustas summutatult a sümbolina, ometi ühtviisi kauge ning kõlava restorani oma muusikaga. Ellingu he- taunina: üks lootusetult kaugenenud noo­ likujunduste täpne valik ja vastavus filmi vi­ rusmaa, teine kunagi koos ärevate lootustega suaalsele küljele tõstab muusika pelgast merest kasvanud suuett, praeguseks samuti taustkujundist kui mitte üheks osatäitjaks, "kõik, mis kunagi oli". siis kommentaatoriks küll, mis lisab visuaal­ Ei mäleta, et eraldi oleks tähelepanu juhi­ sele kujundile kas või varjundi võrra süga­ tud Söödi kunsti/kunstnikufilmide puhul vust või tähendusrikkust. tema ainulaadsele oskusele näidata pilti/pil­ Mihhail Lotman jättis Andres Söödi te (kunsti). Rüga-filmis, mis keskendub isik­ kunstilist maailmamudelit eritledes tema fil­ susele, võis aga näha ka väga erinevaid mide "tehnilise külje" kõrvale, põhjendades maalide filmimise viise. Loomulikult on võt­ seda muu hulgas ka nii: "Näib siiski, et Sööt teid piiratud arv, nende kombineerimine on neid kunstnikke, kellele see, mida ta üt­ pole lõputu, kuid Sööt oskab kiiresti analüü­ leb, on tähtsam sellest, kuidas ta seda sida pildi kompositsiooni, selle osade vahe­ teeb, ja seetõttu kutsuvad analüüsima esma= korda, ja intuitiivselt valida pildi õiget joones tema loomingu sisulised aspektid." eksponeerimise viisi, tehes seda nii, et kaa­ meratöö, rakendudes pildi avamise teenis­ tusse, tundub olevat iga pildi puhul sama Mihhail Lotman. Märkmeid Andres Söödi kunstilise maailmamudeli kohta. TMK1987, nr 3, lk ainuline kui kunstiteos ise. Peale selle Sööt 32. nagu imiteeriks piltide vaatamist ruumis ning selle jäljendamise kaudu kirjeldab peale pildi (kompositsiooni, faktuuri) ka vaatamise Järg lk 96 käiku - kord tervikkompositsioonilt detailile, 52 TMK KULTUURIKOMMENTA AR

Esimene elevus, mis kaasnes võimalusega valida mitme emakeelse (sh emakeel­ de tõlgitud) teleprogrammi vahel, hakkab asenduma asjalikuma ning ka kriitilisema suhtumisega. Teatri-, majandus-, kunsti-, muusika- ja filmikriitika kõrvale ongi tek­ kimas televisioonikriitika. Mitte juhuslikud hinnangud ühe või teise saate ja telestaa­ ri kohta printsiibil "meeldis - ei meeldinud" ajalehtede kirjade rubriigis, vaid professionaalsele analüüsile toetuv käsitlus. Miks just TV-kriitika, aga mitte raadio- kriitika, miks hoiavad kõik päeva- ja nädalalehed teraselt silma peäl telesaadetel, kolleegide, kirjutavate ajakirjanike looming paelub analüüsi ja hinnangulist tähele­ panu aga hoopis harvem, on omaette mõtisklust vääriv küsimus. Antud juhul on oluline, et viimase aja arvustused on nii ETV kui ka enamiku uute kanalite kohta ol­ nud kriitilised, mõne uue telejaama suhtes aga lausa armutud. On ilmselge, et Eesti on liiga väike ja vaene maa nii materiaalsete kui ka vaimse­ te (loominguliste) võimaluste poolest, et nelja-viit telekanalit (s.o kaks korda rohkem kui Soomes) talutaval tasemel üleval pidada. Kuna riik ei suuda vajalikul määral fi­ nantseerida Eesti Televisiooni, siis on viimane sunnitud kommertskanalitega konku­ reerides reklaamist lisa hankima. Konkureerides reklaamist elatuvate TV-jaamadega, kommertsialiseerub ETV ise, ärikanalid kaotavad aga osa turust ning pole suuteli­ sed korralikku programmi tagama. Käib halastamatu võidujooks põhimõttel: kui on rohkem vaatajaid, on ka roh­ kem reklaami tellijaid; kui on rohkem reklaami tellijaid, on ka rohkem raha. Millis­ tele saadetele kuulub masside sümpaatia? Praegu on seebiooperite aeg. Nii me vaatamegi "E-tänavat", "Santa Barbarat", "Metsikut roosi" jne. Maailma teleturg on odavate "seebikatega" üle ujutatud. Kui mujalt tulev kaup ära tüütab, teeme ise. See on küll soliidseid väljaminekuid ja head organiseerimist nõudev ettevõtmine, mis praegu Eestis jõukohane vaid paarile TV-firmale, kuid lõppkokkuvõttes tasub end majanduslikult ikkagi ära. Miks aga teha telefilme, telelavastusi, kirjandus-, kunsti- ja muusikasarju, tunne­ tuslikke ja harivaid saateid, mis iialgi ei too seebiooperite massiauditooriumi ega reklaamirahasid? (Vastupidi, nende korralik tootmine nõuab ise üsna suuri kulutu­ si.) Niikaua kuni riigil puudub meediumipoliitika, kui valitsus või riigikogu ei vae­ vu endale esitama küsimust (rääkimata vastusest), missugust televisiooni me vajame, jätkub uute keskpäraste ja alla-keskpäraste TV-jaamade teke, jätkuvad kom­ mertskanalitel ja ETV-s seebiooperid ning jätkub üldine televisiooni taseme allakäik (tahtsin kirjutada televisioonikultuuri, kuid ehmusin - "mis see on?"). Küsimusele, millist TV-d me vajame, on arvatavasti võimalik mitut moodi vastata, ka Mart Siiman H. Maasikmetsa foto nii: Eestile sobiks üks avalik-õiguslik, mitme­ kesist programmi tootev, reklaamist prii maksumaksjate ning osaliselt kommertska­ nalite rahast finantseeritav Eesti Televisioon ning selle kõrval ja sellega seotud üks-kaks emakeelset rahvuskultuuri toetavat ja maail­ makultuurist paremat pakkuvat kommerts­ televisiooni. Nii mõnelgi praegu juba tegutseval rek- laamikanalil on eeldusi selleks saada. Loo­ mulikult võib eespool toodud küsimusele ka hoopis teisiti vastata. Halvim nii televaataja­ tele kui ka -tegijatele on aga see, kui küsimuse televisiooni tulevikust Eestis jäta­ vad otsustajad üldse püstitamata. MART SIIMAN 53 MART JAANSON

VIIN. MUUSIKA OTSIMINE

1992. aasta kevadel vähendati mulle pak­ sest, külastatud kontsertidelt, kõigest, mida kumine Austria Vabariigist: võimalus taotle­ pakutakse õppeasutustes epiteediga "muusi­ da 1992/93. õppeaastaks stipendiumi, mida ka" ja mujal - tekstidest muusika kohta, auto­ igal aastal jagab Austria Teaduste ja Uurin­ riteetide analüüsist, õppejõudude räägitust gute Ministeerium (Bundesministerium für jne. Olin siia-sinna rabeldes püüdnud tabada Wissenschaft und Forschung). Et olin eelnenud muusika valemit nagu alkeemik kulla val­ elus päris kaua muusikat õppinud ja kartsin mistamise retsepti. Mind ümbritsevad inime­ muuga tegeldes kohe tekkivat keeleproblee­ sed ei öelnud mulle, mida soovisin. Võib ka mi, kirjutasin ankeeti soovitava õpingute olla, et ma ei mõistnud neid. Mis vahe on paigana Austria pealinna tähtsaima muusi- muusikul ja mittemuusikul? Kui muusik te­ kaõppeasutuse. Septembri lõpuks oli asjaaja­ geleb muusikaga, millega ta siis tegeleb? mine jõudnud nii kaugele, et olin täitnud Milline osa on muusikal ühiskonnas? Ja nii stipendiumi saamise tingimuse, sooritanud edasi. Ma teadsin küll, mis on musitseerimi­ sisseastumiseksamid Viini Muusikaakadee­ ne, aga olin veendunud, et professionaalse miasse (Hochschule für Musik und darstdlende pillimänguoskuseta, võimeta perfektselt esi­ Kunst). Kuid muret ja inimeste tülitamist tada kogu kirjapandud ja -pandavat muusi­ raha kättesaamise ja taskukohase elamispin­ kat, ei jõua ma muusikani. Pillimehena na leidmise pärast jätkus veel detsembrikuu­ muusikale pühendumast takistas mind aga ni. Lõpuks, kui tundsin, et asja organisat­ kasin valikuvõimalus, tahtmatus "süüa seda siooniline pool hakkab laabuma, oli aega suppi", mida heliloojad olid "keetnud", ja mõelda tegevusplaanile. Mida ikkagi teha, improviseerimast selle kunsti ilmne puudu­ kui oled tulnud Viini, et siin "elada ja ringi likkus kirjapandud teosega võrreldes. Ning vaadata" ja koguni materiaalsed vahendid palju muidki kõhklusi ja kahtlusi sundis selleks on olemas, mis sest, et "kohustusega mind pidevalt mõistatama, mis on nende koolis käia"? põhjuseks. Kui siis selliste mõtete konsek­ Mõned inimesed, kellega Viinis lähema ventsina näha minu "Viini-avantüüri", ei kontaktini jõudsin, küsisid, hoomates mu leiagi ma teistsugust põhjendust, kui et saa­ "vale-tudengi" hoiakut, mida ma siin õigu­ tus püüdis mu küsimustele vastata. poolest teen. Vastasin peaaegu alati, et see oleks liiga pikk jutt ja mu keeleoskus küün­ KURT SCHWERTSIK dimatu, et kellegi aega julmalt raiskamata lõ­ puni jõuda. Ise aga ei teadnudki täpselt; Kui saal sin oma andmed Viini Muusi­ mida ma oleksin öelnud, kui soovijaid siiski kaakadeemia vastuvõtukomisjoni, pidin sin» leidunuks; kord tundus mulle kõneväärse na muu hulgas märkima soovitava kompo- põhjusena üks, kord teine asi. Praegu aga, sitsiooniõppejõu nime. Viie professori hul­ põhjaks sellele kirjatööle, valisin ühe olulise­ gast valisin üsna huupi Kurt Schwertsiku matest: muusika otsimise. (teadsin vaid, et ta on õppinud Karlheinz Stockhauseni juures). Ehkki kohapeal selgus, KÜSIMUSED et ma ei saagi kohe tema juures õppida - kompositsioon õppeainena algab alles 5. se­ Pärast Tallinna Konservatooriumi kom­ mestrist -, ei takistanud miski, kõige vähem positsiooniosakonna lõpetamist mõtlesin ma Schwertsik ise, mul tema tunde külastamast. imelikke mõtteid. Nimelt kahtlesin, kas on 1. 10. 1992. "Kohtusin hommikul Herr olemas, vähemalt minu jaoks, sellist nähtust Prof. Kurt Schwertsikuga. Ta osutus kergelt nagu muusika. Veider kahtlemine muusikali­ boheemlase välimusega väikeseks käbedaks se kõrgharidusega inimese puhul, samane habemikuks. Mingi pedant ta ei ole. Armas­ tolle anekdoodiga maailmakuulsa orkestri tab kitši, lühikesi lugusid, vihkab igavat kontsertmeistrist, kes muusikat ei armasta­ muusikat. Ei armasta Beethovenit, suhtub nud. Mõtlesin, kust ma seda viimaste aastate kriitiliselt avangardismi. Räägib muusikalisi jooksul leida olin püüdnud: komponeerimi­ anekdoote, ei põlga ka endast rääkida."

54 Märkasin hiljem, et õpilaste vastu kena rain", "Ensemble Modern", "Klangforum olla on akadeemia professoritel üldiselt kom­ Wien", "die reihe", "Arnold Schönberg-Chor", beks (populaarsusest sõltub ehk nende sisse­ "London Sinfonietta", "ASKO Ensemble", tulek). Siiski hindan ma väga seda "Trio Le Cercle" jt. Koostöös Viini Staatsope/i • •- poolehoidu, mis härra Schwertsik alati minu ja Kammeroper1'iga toodi lavale Henze ooper vastu üles näitas. Tema ilmset tahtmatust "Inglise kass" ("Englische Katze") ning koos oma õpilastele kompositsiooni õpetada kom­ Viini Muusikaakadeemiaga korraldati Iannis penseeris materiaalne ja psühholoogiline Xenakise elektroonilisele muusikale pühen­ toetus, mis ma temalt kogu võõrasse kesk­ datud seminar. Esmakordselt oli kavas las­ konda sisseelamise kestel sain. Professori teprogramm Henze, Schwertsiku ja Kühri tunnid olid peamiselt ühise kokkusaamise ja teostest. Festival kestis rohkem kui kuu ja (seetõttu sageli liiga pinnapealse) jutu, ent ka ma külastasin selle aja jooksul 38 kontserti muusika kuulamise tarbeks. (lisaks Henze ooper, seminarid ja kohtumi­ Minuga alustas ta aga tegelikult õigest sed heliloojatega). otsast: küsimusest, mida ma tahan. Ja oli see­ 30.10. "Õhtul lähen Henze juttu kuulama juures nõus mind mu vigase keele ja segaste ja kontserdile... Ikkagi mõnus on siin Viinis mõtete kiuste alati ära kuulama. Pingutus niimoodi olla: päeval ajad oma asju ja õhtul end võõras keeles väljendada sundis mind lähed kontserdile, väga heale kontserdile. neid mõtteid lihtsate, täpselt formuleeritud Siis jalutad koju ja tunned, kuidas sa oled lausetena lõpuni mõtlema - võimalus, mis peaaegu juba viinlane: võid minna ja olla ja vähemalt komponeerimise metoodika vallas astuda, kuhu tahad. See ongi vist see vaba polnud mulle varem igapäevane. Väitluses inimese tunne! Inimese, kel on võimalik temaga selgus mulle üks lihtne, kuid edaspi­ osa saada mitte ainult elust, vaid ka kultuu­ dise jaoks oluline tõde: helilooja on muusik, rist." kes tegeleb matemaatikaga. [Matemaatika - 31.10. "...Üldse hakkab tekkima tunne, et teadus hulkade ja kujundite struktuurist kui seal Eestis pürgidagi Euroopa poole, siis ning nende vastastikustest seostest. (Ulo selle tasemeni küll kunagi ei jõua. Tuleb, Kaasik. Matemaatikaleksikon, Tln 1992.)] nagu Taagepera ütles, kohe mööda pürgi­ Schwertsiku enda kui heliloojaga tegin da!... Kell 6 nägin Xenakise ära! Tal on vasak esmakordselt tutvust rahvusvahelisel muusi­ näopool halvatud, nii et see sümpaatne mul­ kafestivalil "Wien modern '92", kus ta oli üks je, mis temast pildi pealt on jäänud, sai veidi neljast põhikava heliloojast ja kuhu ta mulle klobida." kui vaesele eestlasele (erudeeritud inimesena 2.11. "Õhtul oli siis Schwertsiku kontsert. õppis ta üsna ruttu ära, et ma olen Eestist, Mõistatuslik mees on see Schwertsik! Esime­ mitte Lätist ega Leedust) priiabonemendi ses pooles oli hästi tehtud kitši maik ja stra- muretses. vinskilikult neoklassitsistlik lõhn. Aga väga hästi tehtud! Teises pooles varane "Musik vom Mutterland Mu" - rabavalt teistsugune "WIEN MODERN"

on XX sajandi muusika festival, mis 1992. Kurt Schwertsik. aasta sügisel toimus viiendat korda. Seda or­ Ch. Krumpeli foto ganiseeris Viini linna kultuuriosakond koos Viini Muusikasõprade Ühingu (Gesellschaft der Musikfreunde) ja Kontserdimaja Ühinguga (Konzerthausgesellschaft), kunstiline juht oli Claudio Abbado. Festivali põhiheliloojad olid peale Kurt Schwertsiku veel Luigi Dalla- piccola, Iannis Xenakis ja Hans Werner Hen- ze, lisaks mõni rumeenia (näiteks Stefan Niculescu) ja austria (Gerd Kühr) helilooja. Lähemate aastate tõusva tähena oli valitud ka Emmanuel Nunes. Ja lõpuks muidugi paljud teised kuulsused: Messiaen, Cage, Li- geti, Stockhausen, Rihm, Cerha jt. Esitajateks Austria raadio (ORF) sümfooniaorkester, "Gustav Mahler-Jugendorchester" (Abbado), Viini Sümfoonikud, Stuttgardi raadio süm­ fooniaorkester, "Ensemble InterContempo- ja sügav lugu. Ja lõpus jälle puhas kitš, aga 18. 11. "Huvitav oli see UPIC-süsteemi nüüd juba täiesti tõsiselt võetav. Mingi juma­ tutvustus. Vahva asi! lik vaim hõljus õhus. See mees ikkagi teab UPIC on Xenakise leiutatud ja juurutatud vist, mida teeb!" kompuutersüsteem, mis võimaldab heliloo­ Tegelikult teab Schwertsik (s 1935) juba jal projitseerida muusikalised parameetrid 1962. aastast, mida teeb. 1955-1962 võttis ta graafilise pildina kuvarile ja tulemust kohe osa Darmstadti suvekursustest ja asutas koos ka kuulata." Friedrich Cerhaga ansambli "die reihe". Aga 19. 11. "...Ja siis see Schwertsik, "Die ir- siis muutis meelt, hakkas kultiveerima salon- dische Klänge!" Oh jumal küll, tund aega givaimu ja -muusikat, ta helikeel muutus täiesti mõttetut muusikat, ja halba seejuures! lihtsaks ja on seda tänapäevani. Ning ehkki Oli küll timpanisoolo ja puha. Aga igav! Nii 1989. aastast õpetab ta Viini Muusikaakadee­ igav, et lõpuks hakkas nalja tegema... Ja siiski mias kompositsiooni, peab ta oma muusika on ta vaimukas mees, ainult nii edev, et ei "ülemäärase primitiivsuse" pärast austria kontrolli enam, mida teeb. Ja kujutleda, lõ­ muusika üsna isikupäratus avangardismi puni kohale jäänud rahvas karjus "braavo"! kontekstis alati teatavat surutust taluma. Siis ma küll mõtlesin, et sülitan selle Viini 4. 11. "...Gerd Kühri ansambel (tegelikult peale..." "Klangforum Wien") mängis Henzet ja teda 22. 11. "...Friedrich Cerha oli selline väike ennast. Ja tõesti, mina ei tea, mida need viin- mehike ja üldse mitte staar. Veidi kortsus üli­ lased mõtlevad! See Kühri teine lugu ("Mun- konnaga, plekk siilu peäl, dirigeeris ta Ivesi, do perdido") oli nii abitu, et minagi Xenakise ja oma lugusid..." häbeneksin sellist. Aga plaksutati nagu ikka. 25. 11. "Õhtune kontsert oli üsna vastik Võib-olla dirigendile?" Heiner Goebbels ("Ensemble Modern"]. Min­ 8. 11. "...Xenakis! Soolo- ja väikesed an­ gi saksa vasakradikaalide muusika. Õudne! samblipalad. Vaat see muusika puhastab ja Ja pealegi igav. Paar ideed oli, aga neid edasi tundub tõena! Tekitas palju mõtteid ja tegi ei arendatud." tuju heaks..." 27. 11. "...Õhtune kontsert: suurejooneline Xenakise muusika kuulamine nii suurel punkt kogu festivalile! Tõesti, selline muusi­ hulgal (1/3 kogu loomingust) pani mind kaelu vorm veenis mind täiesti: terve õhtu - seda meest veelgi rohkem hindama. Tema 19.00-24.00 - head muusikat, väga head isikupärane meetod tööd teha - jõuda arhi­ muusikat, ennekuulmatut muusikat! Cage, tektoonilisest visioonist loodusteaduslike Xenakis, Nunes kogu Konzerthaus''is, ruu- mudelite kaudu akustilisi parameetreid hõl­ miefektidega. Nunesi "Quodlibet" oli minu mavate dünaamiliste protsessideni - tundus jaoks tipp. Suures saalis käisid ringi oma 20 mulle tookord tulevikumuusika võimaluse­ solisti ja kaks dirigenti ja mängisid-dirigeeri- na. sid tunni aja vältel. Pluss orkester laval. 10. 11. "..."InterContemporain"! Vaat see Pluss väga hea muusika. Pluss selge drama­ on täpne ansambel, tippude tipp! Viini omad turgiline pulss - kaks kuvarit, millel jooksid on ka head, aga mingi klaaspärlimängu sekundid, ja pillimehed mängisid selie järgi. vaim on puudu." Vaat kuhu on muusikakultuur jõudnud! 13. 11. "Täna oli Schwensiku laulude Täiuslikem etendus!" õhtu koos lauljast (näitlejast!) abikaasaga "Wien modern" veenis mind, et kõrgtase­ (autor ise saatis klaveril). Ja see puudutas mel muusikaelu on olemas ja elujõuline. mu hingekeeli... Nii tekstid kui muusika. Esi­ mene kontsert oli ka kena - Emmanuel Nu- nes. Aga see, kindlasti väga hea helilooja muusika, kuidagi ei erutanud." HOCHSCHULE FÜR MUSIK UND 15. 11. "Eriti efektne oli Hertze topeltkont- DARSTELLENDE KUNST IN WIEN'i sert harfile ja oboele, kus Heinz Holliger ju­ hatas orkestrit, mängis samal ajal oboed ja ajalugu algab 1812. aastal "Austria Keisri­ tema abikaasa mängis harfi. See oli küll vir­ riigi Muusikasõprade Ühingu" (Gesellschaft tuoosne kapellmeistritrikk, pealegi sellise der Musikfreunde des Österreichischen Kaiser- muusikaga... Teises pooles oli Messiaeni staates) asutamisega. 1909. aastast riigi allu­ "Quatuor pour la fin du temps". Kartsin, et vusse võetud muusika- ja lavakunstikõrg- jään jälle magama, aga püüdsin hästi muga­ kool on praegu üks maailma suurimaid ja va poosi võtta ja kõigega leppida, ja siis tun­ selle õpilaskond koosneb suures osas välis­ dus see väga mõjuva loona. Mõtlesin, et see maalastest. Akadeemias on üheksa osakon­ on üks kõige sobivamaid leinamuusikaid, da: 1) kompositsioon, muusikateooria ja diri­ mida kuulnud olen..." geerimine, 2) klahvpillid, 3) keelpillid, 4) 56 puhk- ja löökpillid, 5) muusikapedagoogika, tasu: tudengitele õpetatu Pärnu nüüdismuu­ 6) kirikumuusika, 7) soololaul ja muusika­ sika päevadel räägitust küll üle ei käi. teater, 8) näitekunst ja režii, 9) film ja televi­ Nagu vist mujalgi, jagunevad siinsed õp­ sioon. Akadeemia juurde kuulub 12 insti­ pejõud kolme põhitüüpi: need, kelle aine on tuuti, 16 spetsiaal- ja 21 ettevalmistuskursust huvitav või vajalik, aga loengud ei rahulda; ja 138 000-köiteline raamatu(noodi)kogu. Jär­ need, kelle lugemine rahuldab, aga aine pole jest paisuv institutsioon paikneb hajutatult huvitav ega vajalik; ja need (kõige harvemini üheksateistkümnes Viini hoones, ent siiski esinevad), kelle aine on huvitav ja vajalik kummitab juba teise sõja lõpust ruuminap­ ning ka lugemine rahuldab." pus^ Mulle võimaldati taotletud õppeaja-lü- Õppeteatmikku uurides kohtasin kõiki hendus ja Tallinna Konservatooriumi diplom aineid, mida mõistete "muusika" ja "muusik" arvestati esimese astme diplomieksami vää­ definitsioonist tuletada võib. Kui kohustada riliseks. Olin end õppejõududele näidanud ja normaalse musikaalsusega inimest, kes on sain nüüd vabamalt oma asjadega tegelda. sisse saanud näiteks esimesse osakonda, Külastasin siiski ka edaspidi sporaadiliselt kuue aasta jooksul õppima kuus semestrit mõnda loengut ja et kevadel end õppejõudu­ harmooniat, kontrapunkti ja ühte orkest- de nõusolekul ka kuuendale semestrile insk- riinstrumenti, kaheksa semestrit vormiana­ ribeerida, täitsin veel mõned ülesanded. lüüsi, solfedžot ja klaverit, lisaks (elektro)- Loomulikult käisin vahel ka prof Schwertsi- akustikat, praktilist instrumentatsiooni, kut vaatamas ja kasutasin hoolega võimalust muusikaajalugu, hääleseadet, elektroonilist akadeemia raamatukogust noote laenutada muusikat, partituurimängu, dirigeerimist, ning fonoteegis muusikat kuulata (ehkki nii löökpille, õigusteaduse aluseid (!) ja loomuli­ üks kui teine on märksa jäigema ja algelise­ kult kogu õppeaja vältel eriala ning võimal­ ma süsteemiga kui näiteks Sibeliuse Akadee­ dada talle hulgaliselt valikaineid nüüdis­ mias). Muidu aga hakkas mu huvi selle kooli muusika notatsioonist muusikaesteetikani - vastu järjest jahenema, pealegi oli ju algusest võib eeldada, et temast saab muusik, kellele saati mu eesmärgiks "ringivaatamine", aluse seda olla pole mitte ainult hobi, vaid ka kut­ otsimine iseseisvale tööle, muusika otsimine. se ja kes suudab end vähemalt mõelda muu­ sikaelu kõikvõimalikesse rollidesse. Niisiis on austria muusikaharidus endale aastasa­ ISESEISEV TÖÖ dade vältel "meisterdanud" kõik vajalikud õppetoolid. Aga ka selle muusikamaa õppe­ Niisiis tundsin, et olen peaaegu valmis asutuste tegeliku taseme määravad inime­ iseseisvalt töötama. Aga mille kallal? Tead­ sed, kes neil toolidel asuvad. sin, mis mind varem oli huvitanud: tekstid, 3. 11. "Kell 13.00 käisin esimeses (esimese partituurid, vähemal määral helisalvestised. astme) loengus. Herr Gattermayer rääkis Aga kartsin, et seesugune materjali kogumi­ instrumendiõpetusest. Õigemini rääkis ta ne viib mind jälle kaugemale mu ähmasest kõigest muust, aga ajas naerma ka. Tegeli­ eesmärgist, milleni olin eredate elamuste kult oli ta jutt omast kohast loogiline ja mõjul Viini "muusikakatlas" hetkiti küündi­ õige... Siin Viinis tundub kõikjal lehvivat nud. Valisin siiski välja seitse enda arvates Muusa. Muusika suure algustähega! Mitte et olulisemat selle sajandi teise poole heliloojat, sel on ajalugu ja teooria ja kaasaeg, vaid et et nende loominguga lähemalt tutvuda. on nüansirikas ja kaunis muusika." 5. 12. "Kui elad läbi mingi olulisena tun­ 11. 11. "Käisin ka Herr Goertzi ooperi- ja duva (õnne?)hetke, on äärmiselt kahju, et oratooriumitundmise loengus. Väga süm­ sellest tundeseisundist jääb vaid üsna tühine paatne mulje jäi: inimene teab, tunneb ja ar­ mälestus. Refleksioon laotab kõige üle mingi mastab seda, millest räägib ja mida klaveril skepsisevarju ä la "seda ei tasuks nii tõsiselt ette mängib. Jälle kord pean tõdema: muusi­ võtta, midagi erilist ju tegelikult polnudki". ka on siin midagi defineerimatut, eeterlikku, Käisin täna kontserdil: viie tunni jooksul mozarti-haydni-beethoveni-schuberti-brahrrv kuulasin poolt Mozarti viiuli-klaveriteostest. silikku, mida võetakse iseenesestmõisteta­ Esitasid Viini Muusikaakadeemia tudengid. valt." Mõtlesin selle viie tunni jooksul palju mõt­ 27. 11. "Hommikul sattusin Peter Reversi teid: kas visuaalne kaemus on elava muusika teise astme teoreetikute ühte põhiainesse: juures oluline, kas kontserti elavdab ka esi­ muusikateooria ajalukku. Ja see tegi mind nejate vahetumine, kes siiski mängivad ühe õnnelikuks, sest parasjagu tegeldi Adorno helilooja ühele koosseisule loodud teoseid, järgi Bergi Klaverisonaadi ja Florosi järgi jne. Millalgi teise "raundi" lõpupoole kahtle­ "Lüürilise süidiga". Nägin, et häbeneda ei sin, kas viitsin kolmandale jääda. Jäin, sest

57 Tuleb selgeks teha, mis meeldib - see ära ana­ lüüsida ja kujundada kogu loo esteetika." Pärast seda "avastust" hakkas kõik tasa­ pisi paika minema. See, mis teeb muusikast muusika, on ilu üks väljendusvorme, akusti­ line kogemus, helisuhete esteetilis-emotsio- naalne toime. Nii ei ole selles mõttes muusikat olemas ilma, et ta kõlaks, et teda esitataks. Muusika kuulamine ilmutab meile vahel ilu, kui me seda otsime. Selle kohta, mis meile meeldib, saame aga kõige kindla­ maid teateid pilli mängides, sest siis ei sõltu me nii palju väliskeskkonnast. Kui me aga soovime tegelda loominguga, kunstmuusi­ kaga, tuleb meil seda ilu analüüsida, näha selles matemaatilist hulka, et seda siis allu­ tada ratsionaalsele kompositsiooniprotses- sile." Harjutasin flööti ja tinistasin kitarri. Kui iganes kuulsin midagi, mis mind erutas ja Iannis Xenakis. mulle meeldis - kas ise mängides, kontserdil või helisalvestiselt, püüdsin seda analüüsida, et seda "enda teenistusse" rakendada. Nii sai olin kontserdi eest maksnud. Ja kõige viima­ selgemaks, mida suudan ja tahan muusikaga ne paar, kaks poissi - sakslasest viiuldaja Da­ peale hakata. Siitpeale tegelesin rohkem me­ niel Sepec ja austerlasest pianist Bernhard toodiliste küsimustega. Ent Viini elu oli veel Hickel - panid puändi! Ei oskagi seda hästi mõne kuu jagu ees. kirja panna, sest distants võtab tõesti olulisel määral pinget maha. Segamini lähevad usk ja loogika. Mäletan, et uskusin siis: ma olen KARLHEINZ STOCKHAUSEN seda hetke kaua oodanud, nagu Uskumatu Toomas. Ja nüüd näen, et rõõm muusikast on 13. septembrist 1992 kuni 30. juunini ikkagi olemas. Aga see ei sõltu millestki loo­ 1993 toimus Duisburgis juba traditsiooniline gika abil eeldatavast, ei, see on asjaolude festival "Arnold Schönberg ja uus muusika kokkusattumine! Ma olen 5-6 aasta jooksul Saksamaal, Austrias ja Šveitsis" (varem on käinud teab kui paljudel kontsertidel ja teab keskseteks heliloojateks olnud Bartõk, Šosta- kui palju neist maha maganud. Aga praegu kovitš, Ives, Hartmann ja Prokofjev). Festival küll ei mäleta, et oleks olnud tunnet: nüüd oli organiseeritud Schönbergile (Uus-Viini mängige, poisid, andku jumal teile sõrmevä- koolkonnale) ja erinevatele saksa, austria või ledust, ärge niipea katki jätke, ma elan teile šveitsi heliloojatele pühendatud kontserdi- kõigest hingest kaasa, Mozart on need klave­ tsüklite kaupa (lisaks ooperid, balletid, näi­ ri- ja viiulisonaadid kirjutanud teie jaoks; tused, filmid). Ühtlasi peeti Duisburgis mina, teie ja Mozart, suletud energiavoolu 24.-28. veebruarini Rahvusvahelise Schön- ring!" bergi Ühingu kolmas teaduslik kongress. Ja siis, kord partituuri taga istudes tuli Aprilli keskpaiku võtsin ette Saksamaa mulle hiilgav mõte. reisi, mille keskne eesmärk oli Duisburgj fes­ 30.12. "Ma ei oska seda täpselt formulee­ tivali Karlheinz Stockhausenile (s 1928) pü­ rida, aga see andis mulle võtme muusika hendatud viiepäevane kontserdisari. Et olin juurde, igasuguse muusika juurde, ka selle teinud üpris hoolega "eeltööd" - kuulanud juurde, mida veel ei ole. See tähendab, et ka läbi ja uurinud tema (mitmetunniseid!) teo­ mina võin muusikat luua... Kõige aluseks on seid ning nende üle mõtisklenud -, ootasin musikaalsus, rõõm muusikast, meeldivus. huviga võimalikke "elavas ettekandes" vas­ Tähtis on muusika, mis on sulle omane, tuseid oma küsimustele. Ja ma ei pidanud mida sa meeleldi mängid-laulad, see, mis pettuma. sind õnnelikuks teeb... Siiani ma ei teadnud, 15. 04. "Ma ei suuda sellega ikka veertiar- kuidas seda kunstmuusikaga siduda. Kuidas juda, et olen Saksamaa kuulsates paikades - komponeerida; kas vormi, rütmi, meloodiat, Reini- ja Ruhrimaal... Täna kuulasin, kuidas harmooniat? Ei, tuleb komponeerida just mitme kiriku kellad koos löövad. Omapära­ seda, mis on esteetiliselt sulle vastuvõetav. ne teos!... Minu päralt on hubane toake, 58 akendega kenale tänavale. Maja taga on pü­ gatud muruga kirikuaed. Idüll!... Ja kui siis õhtul kontserdile läksin, tundus küll imeli­ kuna, et see kõik juhtub minuga. Stockhau- seni "Zyklus", "Klavierstück X", "Refrain" ja "Kontakte" väga heas ettekandes (Andreas Boettger, Bernhard Wambach, Fred Rensch), tema ise heli ja valgust keeramas ja laval kummardamas! Kui teda nägin, heldis süda rohkem kui Xenakist vaadates. Ei tea miks?... Veider, õnnelik olemine!" 16. 04. "Ja siis see Stockhauseni kontsert: "Zungenspitzentanz", "Oberlippentanz", "Ave" ja "Tierkreis" (trio-versioon). Saadud elamus ja üldse võimalus Stockhausenit ela­ vas ettekandes kuulata-vaadata tekitabki sel­ le kummalise tunde: kuidas mina siia sattusin? Sest täna istusin Stockhausenist 2-3 meetri kaugusel ja vaatasin vargsi, kuidas ta nuppe keerab. Seesama põleva silmaga pro­ fiil! Ta näeb 65-aastaselt väga hea välja... La­ M. Melzeri fotod val tema muusika parimad esitajad Suzanne Stephens, Marcus Stockhausen ja Kathinka Pasveer. Mui hakkas lausa kade meel, kui dest. Ainulaadne kogemus, ent raske talu­ ilusaid inimesi ta enda ümber on kogunud ja da!" "produtseerinud". Tõepoolest, see inimene 19. 04. "Kell 11.00 algas ettekanne "Die on ellu viinud ja elu andnud millelegi uuele. Kunst, zu hören" (kiametüoo "In Freundsch- Küsisin endalt korraks, kas ta muretses en­ aft" analüüs). Teda saatis muusikanäidetega dale poja selleks, et head trompetimängijat Suzanne Stephens. Nii et peaaegu täismäng! saada, või kirjutab trompetile sellepärast, et Ja pärast seda ettekannet tundsin end nagu ta poeg on virtuoos." pärast eksamit. See eksam oli kogu Stock­ 17. 04. "Jah, Stockhausen rabab mind hauseni tsükkel, mis algas tegelikult juba Vii­ oma image'i ja inimestega, keda ta kasutab! nis tema muusikat kuulates. Olin nagu Kaunitarist tütar Majella ja fotomodelli-nae- mingi suure lahenduse kütkeis, natuke õnne­ ratusega jänki Nicholas Isherwood mängisid lik, aga põhiliselt väsinud. Mida ma siis sealt ja laulsid kahekesi "Luzifers Traumi". Kogu teada sain? Seda, et Stockhausen mõtleb just nähtu on veider ning... paindlik, leidlik ja nimelt nii, nagu ma olin arvanud. Ta teab, et ühtne. Ideaal? Ei, mitte nii leidlik. Või siiski? ainuke võimalus on kõike liigendada, aga ka Kui ideaal, siis mitte õnnelikuks tegeva seda, et "tuul puhub, kust ta tahab" - ilu on muusika, vaid ideede sünteesi pärast. Üle­ seletamatu. "In Freundschaft" ongi nii kom­ jäänud lood - "Traum-Formel" ja "Kathinkas poneeritud, nagu ma umbes arvasin. Aga Gesang" - kinnitasid seda arvamust. Ja siis kui Suzanne Stephens lõpuks terviku ette ma äkki taipasin, et kaugemale minna enam mängis, oli mul üsna igav. Miks Stockhau­ ei saa. Stockhausen on just see super-liigen- sen, teades, et ilu on subjektiivne, sellist daja! Koik on läbi mõeldud ja töötab. Tema muusikat ikkagi teeb, jääb mulle mõistatu­ kunst on liigenduskunst, seda saab vist seks. Võib-olla sellepärast, et ta on sakslane." mõista ainult liigenduste kaudu ja ta ise teeb kõik, et seda seletada. Aga ma ei tea, kas sel­ OOPER JA STEVE REICH lel on hinge!" 18. 04. "Kölnis jäi linna jaoks tund aega. Mais-juunis toimusid järjekordsed "Viini Vana hansalinn, aga vist sõja ajal täiesti pidunädalad" ja nende raames 26. "Interna­ maha põletatud - nagu ka Ruhri piirkonna tionale Musikfest". Külastasin mõnda kont- linnad. Siiski on nad kõike taastada püüd­ serti-etendust minagi Keskseks sündmuseks nud ja teinud seda suurejooneliselt. Rikas, kujunes Steve Reieni (s 1936) video-ooperi luksuslik linn!... Selle mõtte jätkuks oli Stock­ "The Cave" (koostöös videokunstniku Beryl hauseni kontsert. Võimas kuju! Mängib ini­ Korotiga) esmalavastus. See kogemus sum- meste närvidel, kusjuures tal on õigus seda meeris minu varasemad aimused, et leidub teha, sest ta läheb lõpuni ja on aus. Põhiliselt veel üks muusika(kultuuri) aspekt, ja või­ koosnes kontsert tema ooperi "Licht" stseeni- maldas ühtlasi veidi teise pilguga vaadata 59 ühele Viini kultuurielu olulisele (ehk olulisi- Koroti koostöö algas 1989, mil asuti teostama malegi) tahule: ooperile. ideed uuest, videotehnika abil salvestatud Olin ju detsembrist juunini külastanud dokumentaalsel materjalil põhinevast muu­ umbes kolmekümmend ooperietendust, pea­ sikateatri vormist. Ooperi ideeks on tradit­ miselt Staatsoper"is, aga ka Volksope/is. Olin sioon ja järjepidevus kui inimühiskonna kuulnud-näinud ooperiliteratuuri kullafon­ eksistentsi alus, esitatuna juutluse juurte di: Mozarti, Verdi, Wagneri, Puccini, Richard teadvustamise kaudu. "Tegevuskohaks" on Straussi jt oopereid - maailma parimate solis­ nii juutide kui moslemite jaoks olulise reli­ tide ja "Viini Filharmoonikutega". Vaielda­ gioosse tähendusega Makpela koobas, pat­ matu kõrgtase! Ent muljeid sorteerides või riarhide hauakamber Hebroni linnas, kuhu kellegagi ooperist rääkides tundsin end alati Piibli järgi on maetud Saara, Aabraham ja ebamugavalt. Meenutasin, kui palju higi ja nende järglased, müstilise pärimuse järgi aga vaeva nõudis mult mõne etenduse lõpuni ka Aadam ja Eeva. Koik väljendusvahendid vaatamine (muidugi ka seetõttu, et seisin (tekst, videopilt ehk "tegelaskond" ja muusi­ peaaegu alati püsti) või kui külmaks jättis ka) on tuletatud tänapäeva erinevaid kultuu­ mind mõni kuulus bei canto ooper. Sellepä­ re esindavate inimeste - iisraellaste, rast mõtlesin ja ütlesin sageli, et ma ei mõista palestiinlaste ja ameeriklaste - vastustest ooperit. Arvasin, et sarnaselt muusika mõist­ autorite küsimustele: kes on Aabraham, Saa­ misega on ka ooperit mõista püüdes tarvis ra, Haagar, Ismael, Iisak? tunda selle paljusid komponente (enam kui Muusika oli kompositsioon kõigest, mil­ "puhta" muusika puhul): tausta, teksti, muu­ lest Reichi stiil koosneb, domineeris "Diffe­ sikat, lavastamistraditsioone, ajalugu jne. rent Trainsi" idee, mis mulle muusikaliselt ei Ooper paistis mulle omaette seisva maailma­ meeldi (see kõnemeloodiatega mängimine na, kuhu pinnapealse sisu teadmise ja eten­ on siiski liiga labane). Aga mida rohkem ja duse ühekordse vaatamisega küll sisse ei järjekindlamalt see minu ette asetus, seda pääse. Aga tihti polnud selleks muusika ilm­ rohkem mulle tundus, et tal on õigus. Sest se "ebaisuäratavuse" tõttu tahtmistki. Siiski mingi paradigma peab ju aluseks olema ning olin vahel, eriti pärast talviseid "avastusi", ka Reichi valitu on väga inimlik, kommunika­ lihtsalt niisama, ainult sisu teades, ooperisse tiivne ja ooperi jaoks hästi sobiv. Pealegi või­ minnes eredaid elamusi saanud, sest mulle maldab video teha ooperi tegelaseks tundus, et laval mõeldakse minu jaoks olu­ "inimese tänavalt" või ükskõik kelle. Tõesti, listest asjadest. Reich on otsingute kaudu jõudnud tulemu­ 16. 05. "Ja siis ma läksingi seda "Cave'i" seni, mis lubab tal rääkida väga olulistest as­ vaatama, mida olin erutusega oodanud. jadest. Ja see ongi vist kunstniku ülim Ning ma ei pettunud. Steve Reichi ja Beryl eesmärk!" Tundub lausa seaduspärasusena, et an­ dekas kunstnik jõuab oma otsingutest täide­ Emmanud Nuncs. tud vabas loojaelus punkti, kus ta püüab väljakujunenud stiili ja omandatud kogemu­ sed rakendada millegi üldinimliku teenistus­ se. Esmalt on selleks ooper, veelgi hiljem aga võib-olla askeetlik esimesel pilgul igasuguse ligitõmbava iluta vokaal-instrumentaalmuu- sika.

VANASÕNAD

...Üks loll jõuab rohkem küsida, kui üheksa tarka vastata... Aga vaevalt ma oma elu jooksul 9+n targa tarkust tunda saan. Vahel mulle siiski tundub, et pärast neid Viini-kuid tean ma veidi rohkem, vähemalt seda, kuidas rumal olla. Otsi­ des ja oodates.

...Ilu tuleb pika pilli peale... 60 Steve Reichi ja Beryl Koroti video-ooper "The Cave".

61 Ilu on lihtsalt rabav kontrast mitte-iluga. Siiski ei maksa arvata, et meie inetus maailmas on sellepärast palju ilusat. Võib-olla kõigi jaoks kokku on, aga iga inimese jaoks eraldi küll väga MUUSIKAMOSAIIK vähe. Seda vähest nimetatakse lemmikuteks. Kel pole lemmikuid, ei armasta (ilu).

...Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armas­ tus... Omal ajal kirjutas Erik Satie musique d'ameuble- menti - "mööblimuusikat", mille leiutajaks ta en­ Pole ükskõik, kui kaua ja kus seda teha. Ma a nast pidas. Nüüd on üks Londoni firma tulnud lagedale muuslkamööbliga. Iga snoob, kes seda tea (veel), kas Viinist "tulnud armastus" on ter­ soovib, võib tellida endale elutuppa tsellokujuli- venemine või haigusevastane rahvameditsiin, se kohvilaua või imposantse tiibklaveri, millel mille järele tuleb iga kord uuesti kõrtsi juurde kahj uks või õnneks ei saa küll mängida muusikat, minna. aga see-eest võib ladustada selle avarasse sise­ musse, tolmu eest varjule päris suurel hulgal klas­ sikalise (või pop-) muusika CD-sid. Vaid veidi ...Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka Viinist vähem kui 2000 naelsterlingit ning... abi... Mööbel ja muusika on omavahel seotud, sel­ lele leiab igaüks kinnitust, kui loeb ajakirja Ja mida teevad need, kellel pole Viini, vaid "Gramophonei", kus Julie Ann Sadie kirjeldab ainult...? värvikalt Maurice Raveli majamuuseumi sisus­ *»* tust. Hoone asub Montfort L'Amaury linnakeses, kus helilooja veetis viimased viisteist ja pool aas­ tat oma elust. Seos interjööri, mööbli ja Raveli muusika vahel olevat enam kül ilmne. Kuna Ravel oli väga välkest kasvu mees, on ka majas kõik otsekui miniatuurne; värvidest domineerivad Moodne muusika vajab Viinis kindlat kätt. F. ooker, must, valge ja hall; sisustuse eklektilisus Waciki karikatuur "Järgmire Schönbergi on eksootiline, art deco mööblile lisanduvad jaa­ pani, kreeka ja türgi elemendid, mis on kombi­ muusika kontsert" aastast 1913, ilmus pärast neeritud äärmiselt täpselt. Muusikatuba, mis on Arnold Schönbergi dirigeeritud kontserti vaevu nii suur, et mahutada "Erard'i" tiibklaverit Weberni, von Zemhnsky, Bergi ja ta enda teostest ja kirjutuslauda, on dekoreeritud põhiliselt musta Muusikaühingu Kuldses saalis, kus publiku naer ja sinisega. Maja sisemuse kujundas Ravel ise. ja vile sundisid Schönbergi kontserti katkestama ja pöörduma abipalvega politsei poole. Muusikatööstus ei seisa palgal, vald rühib kind­ lalt edasi. Vähe sellest, et kuulajat üllatatakse pi­ devalt uudistega aina arenevatest tehnilistest võimalustest muusika tarbimisel-tähelepanuta ei jäeta ka erisoovidega vähemushuvigruppe, kelles on vastava esitluse korral võimalik nn ühe kui teise asja vastu uudishimu äratada. Salaloosungi all "Kolk tarbija parimaks teenindamiseks!" on ilmunud plaadilettidele homoseksuaalsete kal­ duvustega muusikanautlejatele mõeldud klassi­ kalise muusika spetsplaadid. EMI poolt mullu juunis välja antud kogumik "Tshatkovsky Pas­ sion" eksponeerib ümbrisel kaht kirglikult ühte- väändunud alasti mehekeha. Plaadi saatetekst David Cutlerilt annab samuti selgelt mõista, mil­ lega tegu. Samasse kategooriasse võib paigutada ka 1990. aastal AIDS-i surnud helilooja Andrew Worton-Stewarti reekviemiga albumi, mille tulud annetatakse AIDS-iga seotud heategevuseks.

62 MADIS KOLK

OOPERIIMPEERIUMI IMED JA INTRIIGID PIILUR1NA VIINI RIIGIOOPERIS

Midi enam kui aasta tagasi oli kirjutajal õnnelik võimalus lähemalt tundma õppida unikaal­ set kunstitemplit - Viini Riigiooperit (Wiener Staatsoper,). Euroopa Nõukogu ning Austria Haridus-ja Kunstiministeeriumi korraldatud rahvusvaheliste kultuurimdnedieride kursuste raames sain Ugi paar nädalat viibida etendustel ja proovides, jälgida direktsiooni, müügiosa• konna, peakassa jt eesriidetagune teenistuste tööd. Lahked dr Hans-Jürgen Caida ja Ursula Brandweiner selgitasid eriti põhjalikult marketingi- ja pressiosakonna majapidamist. Ooperikunstis suhteliselt valge lehena ringi uidates ja muljeid registreerides mattis aupaklik hämmastus peaaegu igasuguse juurdlemise. Hunnitu kogemus tekitas aga ka tänini püsiva soovi Riigiooperi käekäigust edaspidigi midagi teada ning kogunenud infckildudest on haka­ nud joonistuma taustad ja mustrid, mis lavatagusies koridorides end ei näidanud.

Viini Riigooper. Arhitektid Eduard van der Nüli ja August Siccard von Siccardsburg. 1865-1869.

63 Lõvikollane arkaadidest ümbritsetud ko­ Varady, Renato Bruson, Piero Cappucilli, loss tundub nii majesteetlik kui ka mõõdu­ Peter Dvorsky, Simon Estes, Nikolai Gjaurov, kas. Afiššidel raamib juba rohkem kui sajand Dmitri Hvorostovski, Siegfried Jerusalem, Riigiooperist märku andev klassikaline Alfredo Kraus, Jevgeni Nesterenko, Samuel meanderornament hooaja 1993/94 reper­ Ramey, Jaakko Ryhänen, Matti Salminen ja tuaari ja osalejate nimesid. Loend, millele kümned teised suurepärased kapellmeistrid maamunal raske võrdset leida: dirigendid ja hääled. Claudio Abbado, Zubin Mehta, Riccardo Siinsamas õhtukassas on näha piletihin­ Muti, Colin Davis, Carlos Kleiber; lauljad nad, mis mitte vähem imposantsed kui esi- Pläcido Domingo, Luciano Pavarotti, Jose nejakoosseisud. Viini Riigiooper, La Seäla, Carreras, Ruggero Raimondi, Hermann Prey, Metropolitan Opera - kolm kalleimat ooperi- Agnes Baltsa, Cedlia Bartoli, Edita Grubero- statsionaari maailmas. Kohad Riigiooperi va, Raina Kabaivanska, Marjana Lipovšek, parematele etendustele maksavad kogu par­ Eva Marton, Karita Mattila, Waltraud Meier, teris ja loožide esiridades ühtviisi 2200 kroo­ Anne Sophie von Otter, Cheryl Studer, Julia ni. (TEADAANNE LUGEJALE: ARTIKLI

Vaade Riigiooperi (tollal Hofoper) lavale. Postkaart. 1915.

64 KOIK RAHAARVUD ON ANTUD EESTI Herbert von Karajan, Rodini käega voolitud KROONIDES). Odavaima istekoha saab Mahler. 100 ja seisukoha 17-22 krooni eest. Kui Oma esimesel poolsajandil oli Riigioope­ saab. ri nimi Keiserlik-Kuninglik Õukonnaooper Kui tulemas esietendus või mõni lem­ (die Kaiserlich-Königliche Hofoper). Keisrikoja mikstaar, okupeerib teatriesise väljaku sada­ juures alustati ooperietendustega juba Mon­ kond kogenud ootajat, et veeta siin ligi- teverdi aegu. Tundub, et rohkem kui ühegi võetud magamiskottide, kohvitermoste ja teise kultuurimetropoliga on Viiniga seotud malelaudadega 70-80 tundi ühtejärge. Vähe­ enamik ooperikunsti edasi viinud heliloo­ sed on melomaanid, enamik müüb pileti kes­ jaid, lauljaid ja dirigente, eriti tihedalt Mo­ keltläbi tuhandese vaheltkasuga edasi han­ zart, Rossini ja Wagner. geldajale, reisibüroole või noobelhotellile, Hofoper avati 25. mail 1869 Mozarti "Don kus lõpuks võib 2 200-kroonine pilet ostjale Giovanniga" ja oli oma aja kohta vägev ehitis maksma minna kuni 13 000. Riigiooper ja - maksumuseks 6 miljonit kuldnat, publiku- politsei ei ole seni leiutanud tõhusat vastu­ mahuks 2300 kohta (mis varsti tõsteti 3100 abinõu. kohani), põhjustades linlaste proteste liialda­ Majja uudishimu rahuldama pääseb väga mises raskel ajal. Arhitektid ei näinudki enda lihtsalt - mõnekümne krooni eest, ühinedes loodut: enne kui harjuti hoone eklektilisevõi- järgmise ringkäigurühmaga. Nelisada tuhat tu välisilmega ja taibati, et Hofoper on nn ekskursanti aastas toob Riigiooperile sisse Ringstrasse stiili (uue toredusbulvari järgi, sama palju kui mitu täissaali. Ringkäik an­ mille ääres asub ka ooperimaja) tähtsamaid nab igale lunapargile silmad ette. Hetkeks esindajaid, viis kriitikatuli juba loomult kur­ viiakse tohutule, kaheksakorruselise maja vameelse Eduard van der Nulli enesetapuni, kõrguse portaaliga pealavale. Treenitud si­ mõni nädal hiljem suri ka August Siccard pelgapesana käib õhtuks dekoratsioonide von Siccardsburg, operatsiooni järel, aga ülesehitamine - kuni terved lavatäied on val­ kuuldavasti samuti masendusest. mis kolmest küljest kogu kupatusega ratastel ette nihkuma. Neljas tõuseb põranda alt. Ne­ Loendamatute Hofoper"\ seinte vahelt likümmend kolm tonni kaaluv pöördlava muusikalukku läinud esietenduste ja hiilge­ ootab pooleksvolditult lae all. Põrandaalus- rollide seast küünib erilise haripunktina esile telt rõdudelt paistavad kaugel all treilerid, meie sajandi algukümnend, kui direktoriks mis sõidavad õtse siia sügavikku, tuues de­ oli Gustav Mahler. Fanaatiline reformaator koratsioone üle linna laiali pillatud töökoda­ püüdis teostada Gesamtkunstwerk"i ideed, ra­ dest ja ladudest. Hüdraulika torutihniku kendades ooperi teenistusse kõiki moodsaid ning juhtimispuldi retrodisain meenutab sõ­ kunste (omaette nähtuseks said Wiener Sezes- jajärgset ulmefilmi. Lavamaastikku liiguta­ sion'x liikme Alfred Rolleri visionaarsed lava- vad masinad on paigaldatud aastal 1955, kujundused) - kroonuooper suutis tõusta töötavat seniajani laitmatult. Siiski pannakse müütilise kuldajastu "Viin 1900" üheks eest­ tänavu uus süsteem, väikese närvivõbina vedajaks. saatel - kahe aasta eest langes Müncheni Esimene maailmasõda lõpetas Habsbur- ooperiteatris 260 miljonit krooni maksma läi­ gide valitsemise ja muutis Hofoper"\ mõneks nud remondi järel rivist välja Euroopa ajaks Operntheate/iks, kuni leiti nimi, mis moodsaim hüdraulika. Tavapärase õli ase­ kestab tänini - Staatsoper. mele valitud keskkonnasõbralikum vedelik Riigiooperi teiseks legendide ajastuks ku­ "Quintolubric" osutus nii bakterisõbralikuks, junes aastakümme 1945-1955 Viini sõsaroo- et mehhanismid täielikult ummistusid ja tea­ peri, Volksope/i katuse all. (Kuni taastati oma ter tuli ligi aastaks taas sulgeda. maja pärast hävitavat põlengut sõja lõpul.) Viini Riigiooperi suurimaks kapitaliks on Dirigendid Josef Krips ja Karl Böhm ning so­ ta traditsioonid ja ajalugu. Uimaseimgi turist listide püsiansambel, kuhu kuulusid Irm­ peaks midagi mõikama, kui laseb pilgul ek­ gard Seefried, Elisabeth Schwarzkopf, Maria selda kuldsete stukk-kaunistuste ja peeglite­ Cebotari, Anton Dermota, jääb paljude asja­ ga rõdusaalis, kus Moritz von Schwindi tundjate hinnangul läbi aegade ületamatuks freskod vaatavad alla maja direktorite port­ kollektiivseks interpreediks, eriti Mozarti reebüstidele: Richard Strauss, Karl Böhm, ooperite alal. 65 Üks muusikalooline suurus on praegugi tust, müüb igaks õhtuks 6000 kohta, annab Riigiooperi nimbuse asendamatuks lähteks - tööd 3000 inimesele. ühelgi teisel ooperimajal maailmas ei ole nii­ Riigiteatrite Ühenduse aastaeelarve üle­ sugust orkestrit. Kuigi väljaspool Austriat ei tab kolm miljardit krooni, ühenduse iga aas­ tea enamasti ka muusikainimesed, et maail­ taaruanne läbib parlamenti omaette päeva­ makuulus kontsertorkester "Viini Filharmoo- korrapunktina, fraktsioonide tuliste vaidlus­ nikud" on tegelikult Riigiooperi orkestri "üli­ te saatel. Iga uus eelarve kinnitatakse eraldi mina". seadlusega. "Filharmoonikud" on sõltumatu erafirma. Ka Riigiooperi tegevus eraldi neelab hir­ Loodud 150 aastat tagasi dirigent Otto Nico­ muäratavaid rahajõgesid. Ühe etenduse pea­ lai algatusel, osalisteks Riigiooperi orkestri le kulutab teater keskmiselt kuus kuni valitud liikmed (praegu 140), kes haldavad kaheksa miljonit krooni, millest 1,7 miljonit ning majandavad end ise, kummalise utoo­ maksavad kinni piletiostjad. Riigilt sai Rii­ piana keset ametnike ja ametiühingute poolt giooper (eelmisel aastal) 1,05 miljardit kroo­ viimseni reglementeeritud kunstiasutusi. Ise ni, 392 miljonit teenis ise juurde (208 miljonit otsustatakse ka loomingu küsimused. Uusi tõid üksikpiletid, 69 miljonit - abonemen­ liikmeid võetakse vastu anonüümse ette­ did, kaheksa miljonit - trükised, kaheksa mil­ mängimise põhjal - eesriie lahutamas kandi­ jonit - ekskursioonid). Eelarvet paisutab daati (kellelt nõutakse vähemalt kolme­ (viiendiku võrra) asjaolu, et Riigiooper mak­ aastast staaži Riigiooperi orkestris) ja "Filhar- sab ise oma tõotajatele pensioni. moonikute" üldkoosoleku poolt valitud Lähemal vaatamisel väga kõnekas on žüriid. Üldkoosolek valib ka halduskomitee minu meelest Riigiooperi mõne põhinäitaja ja paneb paika iga hooaja dirigendid ja re­ võrdlus teiste juhtivate ooperite omadega pertuaari. "Filharmoonikud" ei taotle riigilt (andmed pärinevad 80. aastate lõpust): dotatsiooni, olles niigi õitsval järjel. Et osta nende abonement, peab ootama oma järje­ * etendusi aastas: (Viini) Riigiooperis - korda 12-15 aastat. Nad on Salzburgis festi- 307, Müncheni Ooperis - 292, La Scalds - valiorkestriks selle eliitürituse algusest peale. 125; "Filharmoonikute" traditsiooniline uusaasta- * aastaeelarve (miljonites kroonides): kontsert Viini Muusikaühingu Kuldses saalis Mef'il (Metropolitan Opera'1) - 1240, Riigioo­ on saavutamas poolemiljardilist telepubli- peril -1040, Grand Opera'1 - 832; kut. * keskmine ühe etenduse maksumus (miljonites kroonides): La Seälas - 6,4; Met'is Igapäevases ooperipraktikas täiuslikult - 5,4; Riigiooperis - vaid 3,4; kokku mänginud orkestrit iseloomustab üks­ * riigi dotatsiooni osa aastaeelarves: Roo­ teise kuulamine nagu kammermuusikas; ma Ooperis - 92%; Riigiooperis - 76%; Met'is inimhäältega põimudes kujunenud peaaegu - 2%(!). Loomulikult saab Met võrreldama­ rääkiv või laulev fraseerimiskunst; ainukord­ tult suurema osa oma eelarvest kui Euroopa ne, sametiselt ümar ja sügav Wiener Klang ooperimajad piletite müügiga - 67% (Rooma (mis tuleneb kohalikust keelpillikoolist, aga Ooper näiteks vaid 7%) ja sponsoritelt - 31% ka vanaaegsete nn viini como'de ja viini (nii Rooma Ooper, Grand Opera kui Riigioo­ oboede kasutamisest). per-1%). Suur küll, on Riigiooper kui institutsioon osa veelgi suuremast struktuurist. Austria Lisan Estonia Teatri samad arvud aastast Riigiteatrite Ühendus (Österreichischer Bun- 1993: destheaterverband) asutati 1991 ja hõlmab Rii­ * etendusi aastas 254; giooperit, Volksoper"ü ning kõneteatreid * aastaeelarve 11,8 miljonit (sellest 72% Burgtheater ja Akademietheater. Neljal teatril riigi dotatsioonist, 14% piletite müügist); on üldjuht (peasekretär Georg Springer), * etenduse maksumus 46,6 tuhat krooni. ühised haldus-, finants-, personali- ja õigus- Niisiis kulutaks La Seäla Estonia Teatri aas­ osakond, dekoratsiooni- ja kostüümitööko- tase rahakoti kahe etendusega. Muidugi elu­ jad, peakassa ja piletilevi. Seitsmemiljonilise keskkond ei ole konverteeritav. Austria maksumaksjad peavad oma pealin­ nas ülal maailma suurimat teatrimasinaväi- Esialgu ei ole Riigiooperil muret saalide ki, mis hoiab püsirepertuaaris 240(!) lavas­ täitmisega. Turistide voo kõrval on tal ebata- 66 Viini Filharmoonikud. Max Oppenheimeri triptühhon. 1935-1940. Dirigent on Gustav Mahler, ka paljud teised muusikud on antud tabavate portreedena. väliselt truu oma publik. Ühel etendusel ne tõmbenumber ambitsioonikate firmade näidati mulle daami, kes on käinud Riigioo­ seas, mis avaldavad sellega muljet oma äri- peris ligi 2900 korda (sh "Roosikavaleri" vaa­ sõpradele. tamas 107 korda). Igal etendusel on 800 Iga-aastane traditsiooniline suuratrakt- kohta abonentide päralt. Abonement sisal­ sioon Riigiooperi hooajas on Ooperiball - dab viis etendust (teosed ja kuupäevad ei ole võib-olla kuulsaim kõrgseltskonna sündmus ostmishetkel veel teäda, teater vaid tagab, et maailmas. Kaheksakümnendate aastate kes­ sama teos ei kordu samas abonemendis enne kel muutus Ooperiball tihti vägivaldsete viit aastat), annab 25% hinnasoodustust (tei­ protestidemonstratsioonide objektiks, lenda­ salt, abonentide poolt ette makstud raha tee­ sid kivid ning süütepudelid ja hõljusid loo­ nib Riigiooperile vahepeal lisa, 1,2% tema sungid "Õgi rikkaid!". Tõepoolest, ühe looži aastatulust) ja kujutab endast tegelikult le­ hind ballil ulatub 25 000 kroonini. Balliks va­ pingut teatri ja külastaja vahel: kui kumbki jalikud ümberehitused sooritatakse lahin- pool ei teata hooaja lõpul lepingu katkesta­ guoperatsiooni kiiruse ja täpsusega. Toolid misest, pikeneb see automaatselt - enamasti vaatesaalist välja, asemele lavaga samal ta­ aastakümneid järjest. Nõnda vabanevad abo­ sandil parkett, ka lavakarbi seintele montee­ nemendid peamiselt pärast omaniku surma, ritakse loožid - nii tekib saali, lava ja kui pärijad ei soovi seda omalaadset kinnis­ tagalava hõlmav hiidballisaal. Vaid eelneva vara endale. Tähendab, soovijad peavad õhtu etendus jääb vahele, ballist järgmisel ootama pikki aastaid ootenimekirjas. õhtul on taas tavaetendus. Austria president ja kultuuriminister on 1990. aastal tõi ball Riigiooperile rekord- ainsad isikud väljastpoolt maja, kellel Rii­ tulu, üle 12 miljoni krooni. Ooperiballi kaud- giooperis ametikohad, kuhu aga neil tuleb tuluks Viini ja kogu Austria majandusele osta piletid ja teatada tulekust päev varem - arvestatakse ca 200 miljonit krooni - ballirah- muidu lähevad kohad üldmüüki. va lisakulutused lennusõidule, suveniiridele, Ostes piletid endisse keisrilooži, võib juuksuritele, riietusele; väljaminekud hotelli­ maksta veel 20 000 krooni ja saab pool tundi des, restoranides jne. enne etenduse algust enda käsutusse loožita- Millised ka ei oleks Riigiooperi eelised guse kuldse puhketoa, nn Teesalongi. Tõeli­ konkurentide ees, kasutab ta ka turu liidrina 67 Viini Filharmoonikute suurim iga-aastane publik - ligi pool miljardit televaatajat naudib traditsioonilist uusaastakontserti Viini Muusikaühingu Kuldsest saalist. aktiivselt kõikvõimalikke moodsaid reklaa­ kopintsaku põuetasku mõõdus). Prospektid mi, infolevi, marketingi meetodeid. Puutusin valmistatakse kloorivabalt pleegitatud pabe­ just selle valdkonnaga kõige tihedamalt kok­ rist. Peaproovile kutsutakse varjupaigast ku, päris põnev oli jälgida, kuidas nii soliid­ 100 orbu (põhimõte "tee head ja räägi sel­ ne kultuurikants püüab kohaneda info- lest"). hüsteeria ajastuga. Lennukompaniide alustatud moodne Kuu mänguplaani saadetakse regulaar­ müügipraktika tõestab, et külastaja jumal­ selt 8000 paika (sh lõbustuskohad, restora­ dab seda, kui saab koos piletiga (näiliselt) ta­ nid, hotellid, aga ka kõigi parlamendi­ suta veel midagi - lisateenuseid, privileege. saadikute kodud). Ammendamatuks töösuu­ Kutsekaardi mängitavat teost esitlevale loen­ naks on koolid; näiteks korraldati "Boriss gule. Klaasi sampus! (mille veinipood annab Godunovi" ühiskülastus, seejärel teemakoha­ reklaami eest tasuta). Loteriipileti. Võimalu­ sed ajaloo-, laulmis- ja kunstitumid, kusjuu­ se kohtuda lavastuse režissööriga. Pileti eks­ res parimate joonistuste näitus oli ka teatris kursioonile dekoratstoonitöökotta. Talonge, üleval. mis annavad õigise hinnasoodustustele Läbimõeldult hoitakse ülal maja avalikku ooperipoes või ostes õtse kirjastusest ooperi- aurat ja firmastiili {image, corporate design). teemalisi raamatuid või millega (laps) saab Kõigil Riigiooperi infotrükistel on nii ühtne tasuta kringli kavavihikus reklaamitud kon- kujundus kui ka formaat {Wiener Format - sa- diitripoodide ketist. 68 Järjest tähtsamaks muutub põhjalik info ti tulemas, muul puhul tulgu pilet kohale - klientuuri kohta. Riigiooperi marketingiosa- kas või üle seitsme mere. Sest juhtivad oope­ kond kurtis, et häid kultuuripubliku analüü­ rimajad konkureerivad üle kõigi mandrite ja se napib kogu Euroopas. Küll leidub põh­ isegi nõudlik klient, nii tõestavad uuringud, jalikke demograafilisi ja mitmesuguste tarbi­ valib vähem etenduse taseme kui mugavuse jaskondade uuringuid, kust leiab hinnalist järgi - kui varakult jõuab kohale info, kas on teavet ka kultuurikorraldaja. Riigiooperil en­ lihtne piletit tellida (näiteks krediitkaardiga dal on kõigi oma abonentide isikuandmete telefoni teel). kataloog. Analüüsiti, tuldi järeldusele, et Hoolikalt uuritakse ooperis käimise mo­ abonente iseloomustab kaks peatunnust: nad tiivide arengujooni. Traditsioonilise eesmär­ on kas jõukad või elavad lähedal (80% - Vii­ gi, eneseharimise osatähtsus järjest väheneb. nis). Tulemusena sõlmiti kokkulepe mitme Aina tähtsamaks tõukejõuks on prestiiž. See bussifirmaga: need saavad veidi odavamalt tähendab külastajale ühtlasi mitmekordseid rühmapileteid ja müüvad neid ise teistes lin­ väljaminekuid: juuksur, õhtusöök. Järeldu­ nades kultuurireisidena, mille sees sõit, sed? Niisugune kuulaja on näiteks nördinud, ooperiõhtu ja tihti ka pidulik õhtusöök. kui satub kõrvuti ülbe kampsunis nooruki­ Lääne-Euroopa kultuuriasutused valmis­ ga. Ja Riigiooper enam ei müügi tudengipile- tuvad olelusvõitluse teravnemiseks. Kuigi teid (odavad piletid kõigile välja ostmata kultuurisfääri osatähtsus kogu regiooni ma­ kohtadele pool tundi enne algust) loožide janduses suureneb (ennekõike spordi arvel), esiridadesse. Kulutuste tegijat on tulus lausa lisandub veelgi kiiremini konkurente. Ellu isiklikult kummardada - kas mitte korralda­ jääb, edukas on see kultuurimüüja, kes teis­ da abonementide kätteandmine kuldsete test samm varem taipab, kuidas on praegus- kaartidena pidulikul vastuvõtul, peadirekto­ hetke inimene muutumas, millised on tema ri käepigistusega. avalikud ja salajased soovid, mis juhivad Kõige kiiremini levivaks motiiviks on ta käitumist ja otsustamist. Mis sunniks teda meelelahutus. Tarbija mõttelaiskus süveneb, näiteks märkama ooperiteatri reklaami ta tahaks end liigutada, milleski kaasa teha. nende 1200 reklaamiimpulsi keskelt, mis Siit ka suurimad lootused publiku juurde­ ründavad keskmist lääneeurooplast iga kasvule. Nii leiutataksegi ka ooperiteatris päev? ajaviiteid vaheaegadeks: näitused, müügile­ Küsitlused tõestavad, et ülioluline on tid, laste mängutoad, luksuspuhvetid. La võimalus oma spontaanset soovi rahuldada. Scala's Giorgio Strehleri lavastatud "Faustis" Siis, kui tuju. Sappa tormatakse, kui Pavarot- kestab peavaheaeg poolteist tundi, lisatasu

Ooperiball Viini Riigiooperis. 69 eest pakutakse gurmaanilõunat sama laua Ideaaliks ilmselt sõjajärgne võrratu solistide taga osatäitjatega. Salzburgi festivalil on pi­ koosseis, kust ka Waechter ise oma maailma- kemate etenduste vaheajaks ettetellitav tu­ karjääri alustas, asetab praegu tuleproovi lä­ handekroonine rikkalik suupiste. biv programm rõhu Riigiooperi püsian­ Mida veel võtavad ooperiteatrid ette tu­ sambli taastamisele ja kohaliku vokaalkunsti levikus? Kindlasti lisatakse vaheldusrikkust. arendamisele. (Traditsioonid, mis Viinis levi­ Muusikavideos on kaadrimuutus iga kahek­ nud veendumuse kohaselt hävisid Kärajani sa sekundi järel, "Padaemandas" aga püsib direktoriajal 1956-1962.) Selleks püütakse si­ üks ja sama lavapilt 105 minutit - juba füüsi­ duda häid noori lauljaid pikaajaliste lepingu­ liselt raske vastu pidada. Võimalik et haka­ tega, katsuda ka nimekaid soliste ja dirigente takse mängima töötlusi, lühivariante, põi­ rohkem kohal hoida; tervendada põhireper- mikuid mitmest teosest korraga. Menukaid tuaari ja tõsta argietenduste taset, mis tähen­ näiteid juba on. Tuuakse majja uusi žanre. dab ka esietenduste arvu mõningast piira­ Ka Riigiooper korraldab mitmendat suve jär­ mist. Uuslavastused on praegu üldse üleliig­ jest festivali "Jazz ooperis". sed. Pigem tuua lavale seni Viinis esitamata Riigiooperi auhiilguse paistel näib algul oopereid ja leppida olemasolevate aastaküm- päris mõistetamatu, kui teravad debatid netevanuste lavastustega, kui lüüa kogu ooperimaja teemal tekivad alatasa Viini aja­ maja rütmist välja mõne ekstsentrilise režis- kirjanduses. Sagedamini kui teosed ja tõlgit- sööri järjekordse uue päheturgatuse katseta­ susstiilid on pihtide vahel teatri juhtimise ja miseks - ütleb Holender. Tuleb teha etendusi majandamise üksikasjad, ja vaat et kõik küsi­ Riigiooperi publikule, mitte üleharitud kriiti­ tavused ja pinged keerlevad teatri direktori kutele. isiku, vaadete ja tegude ümber. Ajalookirjel- Euroopa kvaliteetlehtede ja -ajakirjade dusi lugedes tekib sama püt - Riigiooper kui kultuurilehekülgedelt sajabki Holenderile et­ tallermaa, kus direktorid kõrguvad üle kõi­ teheiteid lavalise kvaliteedi unarusse jätmi­ gest muust ja nagu "Nibelungide sõrmuse" ses, uudisrepertuaari eiramises ja kogu Riigi­ Wõtan & Co sammuvad üle vikerkaaresilla ooperi kiires provintslikuks ning keskpära­ oma unistuste lossi, hukule vastu. Teatrijuh­ seks muutumises. Viini retsensendid ründa­ tide hulgas on olnud kuulsaid dirigente, vad vastu: teotajaiks on saksa modernistliku režissööre ja lauljaid, samuti kutselisi amet­ ooperirežissuuri apologeedid, kadedad ja nikke ja mänedžere, ühed on pälvinud hirmul, et Riigiooper on ometi lõpuks vali­ triumfe, teised ei, kuid peaaegu kõik on lah­ nud omaenda, sõltumatu tee ja hakkab täie­ kunud vastu tahtmist, pressi mõnituste likumalt kasutama oma ainulaadset solistide (nagu Gustav Mahler) või isegi publiku vile­ varasalve. koori saatel (nagu samuti suured dirigendid Peab ütlema, et tõepoolest veidi kaheldav Clemens Krauss ja Karl Böhm), mitmed kao­ näib see lootus elustada klassikalist ansamb­ tades elugi (nagu Egon Hubert teenistusau- li- või repertuaariteatrit internatsionaalses tos teel ooperimajja ametit üle andma). ooperimajas ajal, mil kõik teised tippambit- Kusjuures - nagu argikriitikaski - peaaegu sioonidega teatrid kalduvad seeria- ehk kunagi ei ole katastroofi otseseks põhjuseks stagione-printsiibi poole. Kas ei ole see sund­ või ettekäändeks olnud loomingulised küsi­ valik? Et igal keerulisemal lavastusel on mused. Pigem ikka kas direktori isiku popu­ omaette kindel koosseis ja prooviperiood laarsuse järsk langus publiku ja ajakir­ ning ka etendused toimuvad ühtse perioodi­ janduse silmis või direktori ja ta ülemuste na, näib tingivat kõikjale jõudvate tähtsolisti- vägikaikavedu finantsmajanduse nüansside de kohustuslik nomenklatuur, pressi maa­ ümber. Viimati mainitud põhjus võttis kahe ilmalaiune võrdlemisveski, meediumiajastu aasta eest direktoriameti ka kõige värskemalt nõuded ooperi kontseptuaalsele ja visuaalse­ kukutatult, saksa režissöörilt Claus Helmut le küljele ning näitlemiskunstile. Dreselt. Aga kui idee taastada Mahleri-aegne või Praegu on Riigiooperi direktoriks loan sõjajärgne hiilgus olekski vaid romantiline Holender, varasem menukas lauljate agen­ utoopialumm - Riigiooperil võib leiduda tuuri juht, jätkates oma mõttekaaslase, vaid isegi siis piisavalt toetuspunkte unelm teoks seitsmekuulise direktoriaja järel infarkti saa­ teha: ajalugu, hoone, traditsioon, "Filhar- nud Eberhard Waechteri alustatud reforme. moonikud", riigi kõikumatu toetus, publik. 70 •'••_ •••• .• %

^r\^i

Oskar Kokoschka. Viini Riigiooper. 1956.

Kuidas hinnatakse praeguse juhtkonna Skovhus valmistus oma Riigiooperi debüü­ voetud suuna edenemist? diks Wolfram von Eschenbachi rollis Wagne- Eelmise hooaja suurülesandeks oli "Nibe- ri "Tannhäuseris". "Lauljate sõja" stseenis oli lungide sõrmuse" uuslavastus (35 aastat pä­ prooviruumi paisutava meeshäälte sära kõr­ rast eelmist!). Euroopa arvustused kiitsid val eriliseks elamuseks Skovhusi kaunitämb- lauljaid (eriti Pläcido Domingot tema parima riline, vabalt ja rõõmsalt voolav bariton. Wagneri-rolli eest), Viini lehed samuti. La­ Samas oli näha, kui väheseks jäi talle režiias- vastusse (Adolf Dresen) ja kunstnikutöösse sistendi näidatud skemaatilisest liikumisest. suhtusid aga konservatiivsuse poolest tun­ Repertuaariteatri tüüpiline puudus: kroonili­ tud viinlased muust maailmast erinevalt - ne proovivaegus. järsu eitusega, võttes tetraloogia kõigil neljal Riigiooperi kulud on vähenenud, publi­ esietendusel lavastaja ja kunstniku kummar­ kut juurde tulnud, siiski paistab, et Waechte- dused vastu kurja bu/i'tamisega. ri/Holenderi reformid ei ole loonud veel Hooaja 1993/94 esimeseks uuslavastu­ midagi püsivat. seks oli "Trubaduur" kuulsa Ungari filmi- Austerlaste üks enesemääratlusi: väike režissööri Istvan Szabõ lavastuses. Deko­ rahvas, kes suudab kanda maailma uhkei­ ratsioonid jäljendavad Riigiooperi sõjaaegse mat ooperiteatrit. Nagu meiegi, peavad nad põlemise järel lavale varisenud laekonstrukt- kultuuri enda omapära säilitajaks ja ellujää- sioone. Esietendusele andis lisavärvi kaklus mistoeks. Mis minu meelest Riigiooperi fe­ kehvas vormis diiva Cheryl Studeri poolda­ nomenis järelemõtlemist väärt: ei staaridel jate ja vastaste vahel. Arvustustest on raske ega niiditõmbajatel ole kriitikavabu troone, välja lugeda vaimustust. mingeid eluaegseid garantiisid. Avalikkuse Noori talente on lisandunud, aga homo­ maitse, moe, kaja kontroll on läbitungiv ja jä­ geensema ansambli tekkeks ja argietenduste relejätmatu. Ajatuul, mis kõrvetab tegijate lavastusliku halluse peitmiseks neist veel ei saatusi, kuid lihvib kunsti. Intriigid võivad piisa. Enim kiidusõnu on kuulda bulgaarian­ sünnitada imesid. ne Vesselinä Kassarova ja taanlase Boje Skov- Tallinn, jaanuar 1993 husi kohta. Sattusin seadeproovi, kus Schuberti meeleolus 71 ROBERT CARVER

PIIRI LOPP

Jiri Menzel, filmi "Rongid range järele• valve all" ("Qstre sledovane vlaky", 1966) kõrgelt tunnustatud režissöör ja Praha fil­ mikooli juht, mõtiskleb oma karjääri, oma kodumaa lagunemise ja tšehhi kino üle. Praha all-linn päikesepaistelisel õhtu­ poolikul. Üle väljaku, mööda gooti kirikust logistavad trammid auklikel teedel. Fin-de- siecle'i ehitised on räämas, neilt koorub veel Teise maailmasõja eelne värv. Vaid kuulu- tustetulba järgi võib otsustada, et see ei ole Harry Lime'i Viin. Ühes suvalises kontorihoones istub kõhn hallipäine mees, polosviitris, ees kuldraami­ dega prillid, segab suhkrut oma espresso- kohvis ja jälgib mind pika arvustava pilguga. Mikrofon meie vahel on kui tunni­ mees; kasseti Unt täidab tunnistaja rolli. See on Jifi Menzel (1938), kelle juba klas­ sikasse kuului> film armastusest ja reetmi­ sest Teise maailmasõja ajal, "Rongid range järelevalve all", võitis "Oscari" 1967. aas­ tal. Koos oma eakaaslase Miloš Formaniga on Menzel tšehhi 1960. aastate filmi renes­ sansi sümbol. Torman siirdus USA-sse ja ]ir( Menzel. pälvis rahvusvahelise tunnustuse; Menzel jäi aga Prahasse ning vaatamata poliitilis­ tele probleemidele saavutas edu nii kriitiku­ te kui ka laia vaatajaskonna hulgas Ida-Euroopas, samas aga ei omanud mõju lää• nele, kui välja arvata "Lõokesed traadil" ("Skrivänci na niti", 1969, ekraanil alles 1990). "Praha kevade" mahasurumine purustas tšehhi uue laine ja Menzel sai koos teistega kannatada. Kuid ta ei vaikinud, pigem õppis ta rääkima teises dialektis, mis läänes oli arusaamatu.

Robert Carver Kommunistid on läinud, liitilised manöövrid ei mõjuta seda ala. Mul­ kuid uus vabadus on kaasa toonud uusi le on alati meeldinud töötada Slovakkia pea­ probleeme Tšehhi filmitööstusele. Mis te ar­ linnas Bratislavas - neil on väga head vate oma maa jagunemisest ja mida see tä­ stuudiod. Ma ei usu, et kunstiinimesed sel­ hendab filmitööstusele? lest lollusest end häirida lasevad. Me jätka­ Jiri Menzel: Ma olen väga õnnetu selle me koos töötamist. Üleüldse, ma eelistan lõhestamise pärast. Ma olen alati pidanud slovaki filme tšehhi omadele ja töötan slova­ ennast tšehhoslovakiks, mitte tšehhiks, ja ol­ ki näitlejatega igal võimalikul juhul. Reakt­ nud kõige paremates suhetes slovakkidega, siooniks sellisele poliitilisele rumalusele on kes on mu kaasmaalased. See rahvuste lahu­ toimunud Tšehhi kunstitoodangu enneole­ tamine on meile peale sunnitud ebaausate ja matu populaarsuse kasv Slovakkias ja vastu­ omakasupüüdlike poliitikute poolt ja rahva pidi. seas sellel poolehoidu ei ole. Mis aga puutub RC: Praegusel hetkel olete FAMU, Praha filmitööstusesse, siis ma loodan, et need po­ filmikooli eesotsas, töötades sealjuures ak- 72 "Rongid range järelevalve all", 1966

"Rongid range järelevalve all". Waclav Neckar (Müoš Hrtna) ja Jitka Bendovä (konduktor MaSa).

tiivselt nii teatri- kui filmirežissööriria. Te ise tase oli sel ajal väga hea, sest seal töötasid olete vist samuti FAMU-s õppinud? poole kohaga maa parimad filmimehed ning JM: Ma alustasin õpinguid 1957. aastal ja täiskohaga väga head õpetajad. FAMU on lõ­ lõpetasin 1961. petanud paljud tuntud mitte-tšehhi režissöö- RC: Kas Miloš Forman oli seal samal rid nagu näiteks Emir Kusturica, Agnieszka ajal? Holland ja teised. See kool lõi tänapäeva JM: Ta lõpetas sellel aastal, kui mina sisse Tšehhi filmitööstuse baasi ja kõik režissöörid astusin - ta on minust veidi vanem. on sealt läbi käinud, kui välja arvata kohe RC: Missugune oli traditsioon teie ajal pärast sõda tööle hakanud mehed. FAMU-s, kas see oli eksperimentaalne? RC: Kas te hakkasite kohe pärast lõpeta­ JM: See oli väga range ja konventsionaal­ mist mängufilme tegema? ne. Oli palju häid õpetajaid, saksa ja ameeri­ JM: Ma töötasin lühikest aega filmiuu- ka filmi analüütikuid. Milan Kundera andis distes, siis tuli kohustuslik sõjaväeteenistus. meile võrdlevat kirjandusteadust. FAMU Kohe pärast seda alustasin ma tööd oma esi-

73 mese mängufilmiga, "Rongid range järeleval­ ve all". RC: Miloš Forman eelistas emigreerida. Mis sundis teid kodumaale jääma parast sel­ list edu filmiga "Rongid range järelevalve all" ja missugused probleemia sellega kaas­ nesid? JM: Kohe pärast seda, kui "Rongid range järelevalve all" võitis "Oscari", pakuti mulle tööd USA-s. Kuid samal ajal määrati mulle tšehhi film nimega "Lõokesed traadil". Pärast Vene tankide tulekut sain ma edasi töötada, kuid kui film valmis sai, ta keelustati ja piir sulgus minu ees. Kogu minu põlvkond, mit­ te ainult filmirežissöörid, vaid ka kirjanikud ja kunstnikud, olid mitmeid aastaid ilma töö/ ta. Seda aega nimetati normaliseerimiseks. Lõppkokkuvõttes on mul hea meel, et ma siia jäin, minust ei oleks saanud edukat rah­ vusvahelist režissööri. Miloš Forman teab, kuidas tehakse filme kogu maailmale, ja ta teeb seda väga hästi. Kuid ma ei ole kindel, ]iri Menzel (Kolenat0 oma filmis "Muinas­ kas ma saaksin sellega hakkama. Eelistan jutuliselt edukad mehed vändaga", 1978. töötada tšehhi publiku heaks. RC: Te filmisite "Rongid range järeleval­ ve all" poliitilise tsensuuri oludes, kus oli lu­ batud ka teatud kunstiline vabadus ja garanteeritud riigi kõrged subsiidiumid. Nüüd ei ole tsensuuri, see on asendunud tu- rujõu türanniaga. JM: Kuuekümnendate aastate keskpaik oli väga õnnelik aeg lootus ja optimism lõid laineid enne repressioone ja pettumusi. Tele­ visioonil ei olnud nii suurt tähtsust, ei olnud mingit võistlust välismaiste filmidega, puu­ dus video, satelliit. Ka majanduslikus mõttes oli see ideaalne aeg sest ükski produtsent ei vastutanud filmi finantseerimise eest. See oli tootmismasin, nagu vorstivabrik või autote­ has. Kõike tehti produktiivsusele tähelepanu pööramata, selle pärast muutus meie maa üha vaesemaks ja vaesemaks. Me tegime umbes 50 filmi aastas, mõni nendest ei kõlba kuhugi. Tootjapoolse mate­ riaalse vastutuse puudumine andis võimalu­ se noortele režissööridele tööd teha - minu "Kuritegu ööklubis' 1968. ]it( Grossman ja Jifi puhul ei küsinud keegi: "Mida te filmikoolis Suchy. tegite?" Selle asemel küsis minu kolleeg pro­ dutsendilt: "Härra Menzel oskab ka lavasta­ da, laseks tal mingi filmi teha?" See kõik oli tõesti nii lihtne, ma sain raha ja asusin tööle. Kuldne aeg võib öelda, ja kadunud igave­ seks. Meil oli vabadus, teatud piirides, vastu­ pidiselt tänapäevale, kus kõue on lubatud, kuid keegi ei tea, mida teha. Neil päevil me teadsime, kes on vaenlane. RC: Kas te arvate, et repressiivsete režiimide ajal lööb film õitsele, sest režissöö- rid peavad leidma uue filmikeele, et viia sõ­ num läbi tsensuuri? JM: Täpselt nii. Filmi tegija tugevus tu­ leneb sisemisest moraalist, tema teadmi­ sest, mis on õige ja mis on väär, ning selle kajastamisest. Kõigepealt pead sa teadma, "Lõokesed traadil", 1969/90. Väclav (Pavel) ja Ferdinand Krftta. miks sa filmi teed ja missugused on piiran­ gud. 74 RC: Kommunistlik maailm on pikka aega JM: Ma loodan, et see on puhkus, kuigi elanud vaenlast teadvustades. Algul natsid, inimestele jäävad halvad kombed kergesti siis kapitalism, siis stalinism. Kas te saate külge. Ma mäletan oma esimest reisi välis­ elada ka ilma patuoinata? maale, Pariisi, kui ma olin 30-aastane. Minu JM: Meil on siiani üks vaenlane - meie jaoks oli Pariis helendav kultuuri tuletorn, ise. Me peame võitlema hullumeelsuse vastu kuid see, mis ma nägin sealsetes kinodes, šo­ ja terve mõistuse eest. See on meie kohus. keeris mind. Õudusfilmid, odav rämps, sel­ Alates 1970. aastatest on parimad Lääne fil­ list jäma ei olnud siin kunagi näidatud tänu mitegijad, eriti saksa ja prantsuse režissöörid tsensuurile. Mõned filmid olid loomulikult muutunud üha egoistlikumaks, isekamaks. keelustatud, kuid meid vähemalt säästeti sel­ Nad ei tee enam filme rahvale, vaid oma kõr­ le saasta eest. Tänu sellele oli Tšehhi publik ge kunstivaimu väljendamiseks. Ma olen sel­ väga haritud - paradoksaalne tsensuuri taga- le suuna äge vastane. Televisioon on täiesti Nüüd on see aeg möödas. Lääne kriiti- amoraalne, kirikut ignoreeritakse. Kellel on aid on oma olemuselt kergeusklikud, nad kõige suurem mõju inimeste hingele, noorte­ võivad tundide kaupa rääkida tõsimeelselt le? Filmitegijatel. See on meie kohus. Me filmidest, millel ei ole mingit sisu. See on näi­ peame jääma kui mitte moralistideks, siis vä­ de, kuidas halb maitse levib, nüüd kahjuks hemalt eetilisteks juhtideks. ka siin. RC: Praha ekraanidel jooksis praegu vaid RC: Missuguseid Lääne filmitegijaid te üks Tšehhi film, kõik muu on kas Ameerika tunnistate? või Lääne eksport, mida kommunismi ajal siin kindlasti näidatud ei oleks. Kas see on JM: Mulle meeldivad Francois Truffaut' puhkus sotsialismist või on see Tšehhi filmi­ tööd - vastand Jean-Luc Godard'ile. Praegu­ tööstuse lõpp? sel hetkel ei ole, ausalt öeldes, ühtegi rezis-

"Lõokesed traadil". 75 RC: "Rongid range järelevalve all" oli teie esimene mängufilm. Missuguseid filme te olite näinud selleks hetkeks, mis eeldatavasti mõjutasid teid ? Itaalia neorealistid? JM: Ma olin näinud väga vähe Itaalia fil­ me - De Sicat ja üht Rosseliini oma,"Rooma - lahtine linn" ("Roma, cittä aperte", 1945). Ameerikas nägid nad minu filmis John Fordi mõju, kuid olen näinud vaid ühte John Fordi filmi, mis mulle meeldis - "Postitõld" ("Stage­ coach", 1939). Filmikoolis oli mul võimalus vaadata häid filme, kuid neid ei olnud palju, mõned Renoiri teosed, Rene Clair, Chaplin. Nendes filmides, mis mulle meeldisid, oli lä­ bivaks teemaks humanism. RC: Kas ma võiksin väita, et teid on mõ­ jutanud mänguline, irooniline tsehhi-bcjömi kirjanduslik traditsioon - "Vahva sõduri Svej- ki juhtumiste"vtraditsioon? JM: Mitte Svejk, kuid kindlasti muu tšeh­ hi kirjandus - Karel Capek, Jan Neruda. Mind inspireeris ka tšehhi satiiriline teater, mis oli sellal väga tugev. RC: Missugusena te näete Tšehhi filmi­ tööstuse .tulevikku täna? JM: Üks meie väärtustest on traditsioon. Filmide tootmine algas siin juba sajandivahe­ tusel ja on jätkunua katkematult siiani, pide­ valt kogemusi edasi kandes. Kui ma võrdlen Saksamaa ja Prantsusmaa, Venemaa ja Unga­ ri filmitööstust meie omaga, siis näen eeli- seid eelkõige meie tehniliste töötajate või­ metes. Riigi toetuse kaotamises näen ma suurt ohtu. Kui turu arenemise tõttu Tšehhi filmitööstus kokku variseb, siis tulevikku näen ma eelkõige koostööfilmides, kus käsi­ kirjad ja raha tuleb välismaalt. See tuleb küll kasuks meie tehnilisele personalile, kuid kahjuks tšehhi filmile n-ö suures plaa­ nis. RC: Praegu te olete FAMU juht. Kas teie noor lõpetanu saab teha sellist filmi nagu "Rongid range järelevalve all"? JM: Ei. Niisuguseid tingimusi ei tule enam kunagi. Oleks võimalik teha tööd tele-

" Endist e aegade lõpp", 1989. ]iri Abraham ja ]iri Adamira.

"Lumikälukeste pidu", 1983. Rudolf Hrušfnski/. sööri, keda ma imetleksin. Truffaut mõtles vaatajate peale. RC: Kas me võiksime nüüd rääkida filmi "Rongid range järelevalve all" tegemisest? JM: See oli eriline aeg. Inimestele maksti palka nädala eest, mitte tehtud töö eest. Võ­ teteks oli meil küllaldaselt aega, umbes 12 nädalat, erinevalt tänapäeva situatsioonist. Mustvalge lint oli väga odav, nii et me võisi­ me filmida kasutatava metraaži vahekorras 9 või 10:1, samal ajal kui praegu oleks see 5:1. Tingimused olid nii erinevad See kõik tun­ dub täna unenäona.

76 visiooniga, leida välismaalt koostööpartner, võibolla. RC: Kuid koostööd tähendavad tihti vä- liskäsikirja ja võtete ettemääratust välispart- neri poolt - teie tehnikameistrid valmistavad sellest lihtsalt europudru. JM: See on õige, tulemuseks on ebard. On olemas veel üks koostöövorm - teha tšeh­ hi film välisrahaga ja kasutada kahte või kol­ me välisnäitlejat, kuid on väga raske leida näitlejaid, kes suudaksid panna oma mängu tšehhi hinge. RC: Kas Miloš Formani "Amadeus" (1984), mida filmiti Prahas, on teie arvates tšehhi või välisfilm? JM: Ma imetlen Formanit. Vaatamata Ameerika rahale ja näitlejatele suutis ta teha filmi kogu maailma jaoks, pannes sinna sisse tšehhi vaimu, nagu ta tegi ka filmis "Lendas "Mu armas väike küla", 1985. Keskel Rudolf üle käopesa" ("One Flew Over the Cuckoo's Hruš(nsk

TUNDMATU METS

Küsitakse, kes oli PAUL METS? Olles selle jutukese läbi lugenud, leiate ehk teiegi oma uudishimu rippumas küsimärgikonksu kõveriku otsas. Kuidas võis juhtuda, et 1930. aastate alguse eesti levimuusika vaieldamatult produktiivsemat lauljat ümbritseb müstiline teadmatuse loor ja keegi ei tea temast õieti midagi.

Wiimased uudised 1 Ilmusid müügile Eesti parima baritoni Paul MVitVa hõige uuemad lööh- l>ci!ad ainult HOIflOCOrd grammo- foniplaatidel: Kõigist naisisl' ot'sam oled sa — tango Ecsii madrus — morss Hea sõber — fokstrotl Siis, kui õrnalt hoiawad hellad — slov-

Aro hüsi, mihs on see nii — Ing'ise vols» Ei usnlda ühtki noort naist — Inglise vales Kord ütles Marabu — tango Mihs sub n«riu, mi hurwad on silmad — [tango Suu punane hui õitsew roos — tango Onn, õilis legend Unistus — ln;gtise valss |ün ja Man pulmad — popurrii Eesti [viisest Sigri-Migri 1931 ja paliu teisi lööhpa'asid wiimaseist helifilmest ia Sahsa, Soome ning Wene plaate suures walihus alati saadawai P e a I a d u KL Son Tallinn. Estonia puieit. 2/, teief. 26-69. Osakonnad: Tartus. Raekoja 2, trlef. 8-94. Rakweres Tailiana t. 13

Selles tagasihoidlikus ülevaates tahaksin sest baritonist Paul Metsast. Hämmastav, aga juttu teha kõige produktiivsemast lööklaulu­ peale muusikaäride heliplaadireklaami tol­ de esitajast selle sajandi kolmekümnendate leaegses ajakirjanduses ei leidu tema kohta aastate alguse Eesti neliplaaditurul, tenoraal- mingit teavet. Kui teised "tähed" - nimeta- 79 gem kas või Aleksander Ardent, Benno Han­ "ILUS NAINE KUUL (W. Schmidt-Gentner), senit, Alfred Säilikut või Aarne Viisimaad - inglise valss olid tuntud-teatud lauljad "Estonia" teatrist PREILI, PARDON! (W. Meisel), tango "MIILI JA MINU MANDOLIIN (K. May), fob ja nende eluloolisi andmeid ning muudki in­ ME PÜHAPÄEVAL PURJETAME MERELE formatsiooni leiame küllaldasel määral isegi (A. Profes), foks tänapäeva teatmeteostest, siis Paul Metsa isb "MUL ON NÜÜD KALLIKE!, reinlender kuandmete hulk on praktiliselt nulliläheda­ KUI OLID LAPS, SIIS SIND LIIG KUUMALT ne. Liigub mitmesuguseid arvamusi, mille PESTI, foks usaldusväärsuse eest ei julge kuidagi pead "NÜÜD TULE JA LEPIME JÄLLE (H. Krome), valss pandiks anda. Alustades sellest, et ta oli laul­ JOO, JOO, VENNAKE, JOO (W. Lindemann), ja kuskil Tallinna restoranis (seda ei kinnita valss aga A. Mutsu piisavalt põhjalik uurimus tol­ "VANAISA POLKA AH, POLEKS HAL NÄINUD SIND! lastest tantsuorkestritest) kuni selleni, et "SÜDAMESEPP (C. Peter), marss Georg Metsalu mäletamist mööda peitus MIAU! MIAU! (H. Jüngst), naljalaul Paul Metsa varjunime taga Keila villavabri­ "NUKUPULMAD (N. H. Brown), foks ku vene rahvusest direktor Zahharov, kes BLOND INGEL, foks olevat olnud entusiastlikult muusikalembe­ "KAKS MUSTA SILMA VÕLUVAT (O. Strock), ne inimene. Pseudonüümi kasutas ta aga äri- tango listel kaalutlustel, kuna oli põhjust eeldada, ÜKSKORD ÖELDAKSE "ADIEU" et vene nimega lauljal on Eesti plaaditurul (W. Schmidt-Gentner), inglise valss raskem läbi lüüa. Sellel oletusel võib isegi tõepõhi all olla, sest P. Metsa eesti keelel on Järgmised palad (30 laulu viieteistküm­ tõesti märgata kerget võõrast aktsenti. nel šellakplaadil) laulis P. Mets sisse 1930. aasta suvel. Kõige populaarsemaks plaadiks Ilmselt on käesolev kirjatükk esimene, osutus VANAPIIGA POLKA / LILLE POL­ milles käsitletakse Paul Metsa. See on kirju­ KA. Selles on oma teene kindlasti ka "Esto­ tatud lootuses, et vahest mäletab keegi te­ nia" teatri kauaaegsel näitlejal Aleksander mast midagi rohkemat, omab vähimatki Trilljärvel (19. 04. 1871 - 30. 09. 1944), kes kir­ materjali (näit fotot), teab ehk ta sünni- või jutas lauludele üpris humoorikad sõnad. surmaaega või muudki, mis nende kahe daa­ Trilljärv oli oma põnitõö kõrvalt tolle aja kõi­ tumi vahele mahuks. Oleksin tänulik pisima­ ge viljakam laulutekstide kirjutaja. Ta alustas gi infokillukese eest! juba tsaariajal, tõlkides operetilibretosid. Seega Paul Metsast rääkides tuleb juttu Peale peaaegu kõigi P. Metsa laulude sõnade eelkõige tema plaatidest ja sellest, mis neil (enamasti tõlked saksa keelest) tegi ta tekste kuulda. P. Metsa repertuaari kuulusid põhili­ ka oma kolleegidele teatrist - Arderile, Säili­ selt välismaa kerge muusika loojate värsked kule, Hansenile jt. lööklood, kaasa arvatud laulud filmidest ja operettidest. Kui teised grammofoniomanike "POISS, SA ARMASTAD, foks poolt armastatud kohalikud lauljad tõid ILUS ALVA, foks plaatidele rahvalikke ringmängu- ja külalau­ "MIS TEAD SIIS SA?, boston le reinlendri-, polka- ja valsirütmis, siis P ILUS GIGOLO (L. Casucci), tango Metsa esituses kõlasid valdavalt just foks, "KUS ON SEE LAUL (I. Berlin), valss tango, aeglane foks ja inglise valss, moodsad KAKS SÜDANT JA 3/4 TAKT (R. Stolz), valss suure maailma rütmid, millest kriitikud läk­ "PALUN, KAS MA SAAN TEILT sid tollal nina kirtsutades mööda kui mada­ TANGOKS LUBA? (W. Rosen), tango last massikultuurist. KUI SA MINUST LAHKUD, foks Umbes aasta jooksul (ajavahemikus 1930.-1931. aastal) heliplaadistas P. Mets tea­ Aleksander Trilljärv. da olevalt 79 laulu, millest osa sai küllaltki populaarseks. Selline hulk laule suhteliselt lühikese ajaga võiks ehk tänapäevalgi vääri­ da kohta Guinnessi rekordiraamatus! Esimesed kaheksa heliplaati salvestas P. Mets 1930. aasta algul Saksamaal. Need ja ka kõik järgnevad on ta teinud Saksa plaadifir­ male HOMOCORD. Sama firma orkester oli ka tema saateansambliks. Esimestest salves­ tustest leidub Rahvusraamatukogus pisitrü- kis laulutekstidega, samuti avaldab Päeva­ leht" 1930. aasta aprillis reklaami, et on saa­ bunud müügile uued eestikeelsed heliplaa­ did P. Metsa esituses. Ja kõik!

80 "MIL NÄEN MA OMA MAGDALEENA fob HÄRRA KÄGU, SU ARMUKADE NAINE ON HAAPSALUS, fob Ainult "ÜTLE SEDA HELIDES (J. Sylvain), inglise valss HEAD ÖÖD! (W. Rollins), tango "DOONAUL KUUVALGEL ÖÖL (B. Gay), valss LILLEMÜÜJANNA (M. Lindemann), valss "TÄIS TULD ON MINU RIND (F. Lehär), tango plaatide! KEVADE RÕÕM (R. Stolz), valss OOBER, PEAD KOIK KLAASID TÄITMA VEEL! esimesed (W. Ostermann),joogilaul KIRGLISED NAISED, LÕBUS LAUL JA VIIN eestikeelsed (W. Ostermann),joogilaul "KADRI POLKA lööklaulud OH SÜÜTA NOORUS, polka "VANAPIIGA POLKA parim bariton LILLE POLKA (P. Lincke) "TANTSUHOOS, valss аи TOHVRI TOOMAS, polka Р Шп1 "VÜRST JA TALUMEES, gruusia rahvalaul ARMAS NEIU, SA ÕITSED KUI ROOS Piaad iCüjffcsfujtfHl Ш. (W. Meisel), tango *00, VANA BURSCHI TOREDUS KUI ON TUDENG REISU PEÄL (R. Schäffer, sõnad К. A. Hermann) (bühC i (.U:U.>) , p "EILE KODUS ÜKSINDA Jartus, RuHvtrA NÜÜD JOOGE SÕBRAD I

Viimane seeria P. Metsa heliplaate on sal­ зртж&г^ vestatud 1931. aasta alguses. Nende hulgas on ka kaks eesti algupärandit: A. Läte - A. SIGRI-MIGRI1931II osa, popurrii Reinvaldi "Kuldrannake" ja R. T. Hanseni - L. "SA OLID MU ÕNNE ÕRN INGEL (R. Stolz), Koidula "Ema süda", samuti popurrii eesti inglise valss viisidest "Jüri ja Mari pulmad" kahes jaos. SUU PUNANE KUI ÕITSEV ROOS (R. Tauber), Kahjuks puuduvad mitmel etiketil andmed tango autorite kohta - võib ju olla, et nende hulgas "ÕRN-ÕILIS LEGEND (R. Stolz) leidub veelgi mõni eesti laul. Millegipärast VALGE AKAATSIA (A. Sorin) on R. Stolzi "Õrn-õilis legend" paigutatud "UNISTUS, inglise valss kahele plaadile, kord koos vene romansiga EESTI KAUNITAR, tango "JÜRI JA MARI PULMAD I osa, popurrii "Valge akaatsia", kord itaalia igihalja lauluga JÜRI JA MARI PULMAD II osa, Dopurrii "Mererannal" ("Mind ära unusta"). "KORD ELAS ÜKS PEREMEES PUHJAS, labajalavalss "NOOR PREILI LISBETH ELAB ALL, foks ANTS JA LIISI, polka KÕIGIST NAISIST ÕILSAM OLED SA, tango "KULDRANNAKE (A. Läte) "ARGENTIINA, paso doble MUSTAD SILMAD (A. Sorin) EESTI MADRUS, marss "ÕRN-ÕILIS LEGEND (R. Stolz) "ERIKA, tango MERERANNAL (E. de Curtis) HEA SOBER, fob "EMA SÜDA (R. Hansen) "ILUSAL PÜHAJÄRVEL, foks SINIMERI SIIS KUI ÕRNALT KÕLAVAD KELLAD (B. Heagney), slow-loks Ja sellega oligi lõppenud Paul Metsa lühi­ * ADJÖÖ, MU VÄIKE KAITSEVÄE HUSAAR ke tähelend heliplaaditural. Lõpu põhjust (R. Stolz) võib ainult oletada. Ülemaailmne majan­ ÄRA KÜSI, MIKS ON SEE NII (R. Stolz), duskriis ei jätnud puudutamata ka meie inglise valss "KORD SAABUB KEVADE, MIL SIND EI OLEGI noort vabariiki, rahval jäi vähem raha heli­ (B. Kaper), slow-foks plaatide, ostmiseks ja äri ei tasunud ennast EI USALDA ÜHTKI NOORT NAIST (R. Tauber), enam ära. Lõpetasia ju eestikeelsete plaatide inglise valss tootmise pärast 1931. aastat ka ODEON, "SUN ÕITSVAS AIAS (F. Stafford), inglise valss PARLOPHON ja COLUMBIA ning HIS MAS- KORD ÜTLES MARABU (A. Egen - F. German), fER'S VOICE'ki tegi 1931-1936 sisse pikema tango vaheaja. "NAISED MU ÜMBER KUI SÄÄSED (F. Hollander), inglise valss Oletused oletusteks, püsima jääb ikkagi MIKS SUL, NEIU, NII KURVAD ON SILMAD põhiküsimus - (W. Kõllo), tango KES IKKAGI OLI PAUL METS? aSIGRI-MIGRI 1931 I osa, popurrii

Markus: Kaks viimast tärniga tähistatud plaati on üliõpilaslaulud ja neis on peale P. Metsa ja Ho/nocorrf-orkestri kaastegev ka meeskvartett.

81 PIRET KRUUSPERE

KUNINGATÜTRE TEENIJAST GRAND OLD LADYNI LENSI RÖMMER (1903-1993)

Eesti pagulasleateron ajajooksul paratamatult määratud hääbuma, tõdes siinsegi ajakirja veergudel väljapaistvamaid väliseesti näite- kirjanikke Ilmar Külvet. Seda protsessi ei suuda ilmselt täielikult pidurdada ka need praegu tegutsevad entusiastlikud asjaarmastajad, kelle tänase päeva näoga on kodueesti publikul paari viimase aasta jooksul olnud võimalik tutvuda - pean silmas nii Stockholmi ja Göteborgi Eesti Teatrit kui ka noortetruppi Stockholmi Eesti Kabaree Teater. Kuid tänaste teatritegijate kõrval väärivad ehk enamgi tähelepanu just need loovisikud, kes on nüüdseks vanuse tõttu aktiivsest teatritööst kõrvale tõmbunud, paljud paraku juba ka jäädavalt lahkunud. Olid ju nemad oma professionaalse pagasiga toona eesti eksiilteatrile aluse panijad. Tunnistagem, et me sellest eesti teatriloo perioodist, mil e algus ulatub põgenikelaagreisse nii Saksamaal kui Rootsis, kuigi palju ei tea. Rohket faktimaterjali pakub küll A. Järve ülevaateteos "Väliseestlaste teater ja draama" (Tartu, 1991), ka "Teater. Muusika. Kino" on avaldanud intervjuu Signe Pinnaga (1989, nr 9) ja teatriinimeste (muu hulgas ka Lensi Römmer!) mälestusi põgenemispäevilt (1989, nr 11), ometi on see minevikku libisev maailm meile paljuski vaid aimamisi tajutav. Teater sünnib siin ja praegu. Milline oli ta seal ja siis? Oma osa vastusest sellele küsimusele kannab endas iga pagulasteatri näitleja või lavastaja elu-ja lavasaatus.

Rootsis koondus Eestist põgenenud teat­ rirahvas Saltsjöbadeni lähedal Neglinges asunud laagrisse, kus pandi peagi alus näi­ tetrupile. Levinuim žanr oli algselt sõnalis- muusikalisec, nn kirevad kavad (neid oli Eestis rohkesti viljeldud Saksa okupatsiooni ajal), millega tehti ringreise ka teistesse pa- gulaslaagritesse. 3. aprillil 1945. aastal eten­ dati juba Stockholmi Eesti Seltsi Näiteringi Töölisteatri näitleja Lcnsi Römmer 1938. a. nime all E. Vilde "Pisuhända", lavastajaks Hanno Kompus. Osalistena astusid üles Jussi Romot (Vestmann), Lensi Römmer (Matilde), Marje Parikas (Laura), Edmar Kuus (Sander), Rein Andre (Piibeleht) ja Valve Andre (teeni-

82 ja Liina). Ka selle lavastusega käidi ringreisil. Nõnda sündiski 1946. aastal harrastuslik Eesti Pagulasteater Rootsis, mis aga kaks aastat hiljem kolmeks trupiks lagunes, vii­ mased tegutsesid edasi mitme erineva nime all. 1954. aastal loodi Stockholmi Eesti Teater (SET), 1969 sündis Signe Pinna initsiatiivil teater nimega Pinna Stuudio. Need kaks vii­ mati mainitud truppi, mille tegevuses osales rohkesti omaaegseid kutselisi teatriinimesi, ongi pikka aega määranud eesti eksiilteatri palgejooned Stockholmis. SET tegutseb täna­ seni ja selle produktiivseim lavastaja oli pa­ guluses "Pisuhänna" Matildena alustanud Lensi Römmer. Endine Tallinna Töölisteatri näitleja lõi lavastajatöö kõrval võõrsil üle 30 rolli ning väärib väliseesti teatri üldtaustal tähelepanu ka viljakaima dramatiseerijana.

LENSI RÖMMER (toonase nimega Hele­ ne Kristine Rackfeldt, perekonnanime Röm­ mer sai ta abiellumisel 1921. a, alates 1942. a kodanikunimi Kuus) oli sündinud 18. det­ sembril 1903. aastal Tallinnas, tema isa oli ametilt puusepp ning ema kangur. Pealinnas algas ka tüdruku koolitee. Esimestest teatri- elamustest on Lensi Römmer meenutanud Preili Helene Rackfeldt, kes on otsustanud pü• umbes 10-12 aastasena "Estonias" nähtud henduda teatrile. A. Kitzbergi lastenäidendit "Kuri kuningatü­ tar", millest sündinud ka üks lapsepõlve- unistusi, lisaks soovile omada valget spits- 1923. aastal viis elutee L. Römmeri Draa­ koera ja jaapani päevavarju. See oli - pääseda mateatrist Pärnusse siirdnud A. Teetsovi kut­ kord ise lavale, kas või kuningatütre teenija sel lühikeseks ajaks "Endlasse". Ootamatu rollis... kopsuhaigus sundis seejärel hoopis maale Juba Tallinna Õpetajate Seminaris õppi­ elama asuma, kuid sealgi ei suutnud ta päris des osales tütarlaps koolipidudel etendatud ilma teatritegevuseta läbi saada, tehes kaasa näidendeis. 1919. aastal asutatud Ülemaalise Tõstamaa haridusseltsis. Eemalejäämine kut­ Eesti Noorsooühenduse Tallinna osakonna selisest teatrist mõjus ometi muserdavalt, (ÜENUTO) ettevõtmistega läks ta agaralt L. Römmeri mälestuste järgi olevat ta kollee­ kaasa, tegutses ju sealgi näitering. 1919. aas­ gide mängitud komöödia ajal saalis nutnud - ta sügisel korraldati tolleaegses Saksa Teatris kahjutundest, et tal enesel polnud võimalik esimene nn eesti õhtu, mille kavas oli muu laval olla. Tulnud tagasi Tallinna, mängis hulgas O. Lutsu ühevaatuseline naljamäng L. Römmer A. Tuurandi ja R. Kleini korral­ "Arusaamatu lugu". 15-aastane Helene Rack­ datud lasteetendustel, tegi kaasa Rändteatris feldt astus seal üles peretütre osas. Lavastaja ning P Pinna asutatud ja juhitud Rahvateat­ Karl Jungholzi julgustussõnad teatri alal jät­ ris. kamiseks andsid neiule vaieldamatult innus­ Paul Sepa kutse U. Sinclairi näidendi tust, kuid esialgu veel õpingud seminaris ei "Mob" peaossa 1929. aastal viis L. Römmeri katkenud. H. Rackfeldt osales enamikus Tallinna Töölisteatrisse, kus ta töötas kuni ÜENUTO raames teoks saanud lavastustes kodumaalt lahkumiseni 1944. aastal. Töölis­ (noorim tütar A. Kitzbergi "Püve talus", Ma­ teatris mängitud rollidest on ta ise südame­ tilde A. Bachmanni lavastatud E. Vilde "Pisu­ lähedasemana nimetanud Taalit A. Mälgu - hännas" 1920. a). Mõni aeg hiljem sattus ta A. Särevi dramatiseeringus "Õitsev meri" koos Priit Põldroosiga Draamateatrisse sta­ (1936). Näitleja toonast ampluaad iseloomus­ tistiks ning alates 1920. aastast kuulus juba tabki esialgu peamiselt elurõõmsate tütarlas­ teatri koosseisu, saades esialgu tasu vaid te galerii, tema esimese lavajuubeli (1935) osadelt, 1921. aasta algusest aga juba kindla puhul märgib kriitika tunnustavalt, et ka kuupalgalisena. neile paljuski dekoratiivsetele osadele on

83 L. Römmer suutnud enamasti elu sisse pu­ Koondis. Raamatupidajana eestikeelses huda (L. Soonpää). Selleks ajaks on näiteljan- keskkonnas töötades ei omandanud L. Röm­ na saavutanud teatris optimaalse rakenda- mer küll nii kiiresti rootsi keelt, kuid nimeta­ tuse, tehes kaasa peaaegu kõigis lavastustes. tud amet jättis talle suhteliselt rohkem aega Kriitika hinnangud kõlavad: "vilgas ja vap­ ning võimalusi tegelda teatritööga. Erakirjas per nagu tavalisesti" (Ä. Adson), "sarmikas ja märgib näitlejanna: ""Leivateenimis" mured loomulik nagu alati" (V. Mettus), "omal ko­ võttis mu abikaasa kartmatult üksi oma õl­ hal". Enim pääses L. Römmeri korduvalt kii­ gadele ja niimoodi saime teostada oma ülima detud "sundimatu ja loomulik mängustiil" eesmärgi: hoida elus eesti teater paguluses." (V. Mettus) ilmselt maksvusele Töölisteatri Teatritöö võõrsil algas Matilde rolliga repertuaarile omastes rahvalikes tükkides eespool mainitud "Pisuhännas". Järgnesid (Miili "Kosjasõidus", Anni "Parvepoistes", osatäitmised Rein Andre lavastustes - läti Mizzi Töröki-Emödi "Tütarlapses tänaval", autori Martin Zivertsi näidendis "Mülkasoo" Tiiu "Vedelvorstis" jt). Arvustajad on õnnes­ (1945) ja ungarlase J. v. Bokay komöödias tunuks pidanud ka mitmeid psühholoogilisi "Abikaasa" (1946). 1947. aasta tähistab ja karakterkujusid (Laura "Pisuhännas", Liisa L. Römmeri esimest lavastust paguluses. Sel­ M. Metsanurga "Umbrohu juurtes", pr Lücke leks oli sõjaeelses Eestiski populaarsuse saa­ "Vaikses nurgakeses", Tanja V Katajevi "Lil­ vutanud soomlase Agapetuse (Yrjö Soini) lede tees", Huntaugu Miina "Mahtra sõjas", jant "Patuoinas", milles lavastaja ise astus Miili "Kauka jumalas"). Kolmes Lutsu-dra- üles (juba varem Töölisteatris mängitud) matiseeringus ("Tootsi pulm", "Äripäev", proua Arona. Edaspidi üha rohkem lavasta­ "Sügis") 1930. aastate lõpul oli L. Römmer misele keskendudes esines L. Römmer aeg­ Teele, saades eriti kiita "Äripäevas". 1940. ajalt siiski ka näitlejana, enamasti omaenda aastate alguses mängis näitlejanna ka Tamm­ lavastustes. saare tegelasi - Maiat "Põrgupõhja uues Va­ napaganas" ja Katku Villu ema "Kõrboja ET MÕISTA PAREMINI Lensi Römmeri peremehes". Tüdrukute rollid asenduvadki osa pagulasteatri arenguloos, tuleks taustana ajapikku ema kujudega (Anna Junek W. Wer­ põgusalt peatuda Stockholmis kui ühes eesti neri näidendis "Inimesed ajujääl"), näitleja- pagulasteatri keskuses tegutsenud truppide biograafiasse lisandub värvikaid kõrval- n-ö loomingulisel aruandel. Alates 1945. aas­ tüüpe (Zapolska näidendis "Preili Mali- tast on antud sadakond esietendust, valda­ czewska", Kiedrzynski komöödias "Tagasi valt on tegemist draamatükkidega, kuid patu juurde"). Tunnustust pälvib L. Römmer algaastail toodi lavale ka kümmekond muu­ nii mitmetes komöödiarollides (Wuolijoe sikalavastust (operetid, isegi kaks G. Puccini "Vastumürgis", Helwigi "Mesinädalates) kui ooperit - "Tõsea" ja "Madame Butterfly"). La­ ka haigestunud L. Reiali asendajana Desde- vastajana on Stockholmi eesti teatritruppides mona osas (esialgu oli ta "Othello" lavastuses tegutsenud 20 inimest, neist viljakaim on Bianca). Töölisteatris sündis ka L. Römmeri Lensi Römmer 33 lavastusega aastatel 1947- esimene (ja kodumaal ainsaks jäänud) lavas­ 1987 (21 lavastust on valminud SET-is, paaril tus - A. Kivi "Kihlad". 1937. aastal sai viimasel tegevusaastal tulid mõned tükid L. Römmer Töölisteatri II liigi teenetemärgi. välja Eesti Kultuuri Koondise egiidi all). La­ Saksa okupatsiooni ajal dramatiseeris ta vastuste arvuga järgnevad talle Signe Pinna sketše sõduritele mõeldud segaeeskavadega (10 lavastust aastail 1969-1981), Valentin õhtute, nn Bunter Abend'ite jaoks. Lind (9 lavastust, 1953-1966), Agnes Lepp- Kaasik (8 lavastust, 1948-1981); mainima ROOTSIMAA PINNALE, Gotlandile, peab veel Marie Kalbekit, Aarne Viisimaad, jõudsid Lensi Römmer ja tema näitlejast abi­ Hanno Kompust, Boris Peensaart. kaasa Edmar Kuus 1944. aasta 23. septemb­ ril. Põgenikelaagri aeg kestis umbes üks PAGULASTEATRI TEGEVUSE ESIME­ aasta, seejärel leiti korter Stockholmi eeslin­ SEL KÜMNENDIL (1945-1953) olid reper­ nas Hägerstenis, mis jäigi nende ühiseks ko­ tuaaris võrdselt esindatud nii muusika- kui duks kuni L. Römmeri äsjase lahkumiseni. draamalavastused ning üsna sageli mängiti Paljud eesti haritlased (August Mälk, Rein sõjaeelsest mängukavast tuttavaid teoseid Andre) leidsid esialgse töökoha teatriarhiivi- (autoreiks näiteks Agapetus, M. Pagnol jt). des ja -raamatukogudes. Drottningholmi Mida aeg edasi, seda enam pääses dominee­ teatri arhiiv sai tööpaigaks E. Kuusile, rima sõnalavastus ja seda suuremaks muu­ L. Römmer tegi aga esialgu läbi juurdelõika- tus üldpildis eesti algupärase näidendi miskursused. Tema pikaajaliseks ning ain­ osatähtsus, nii klassika kui ka paguluses kir­ saks töökohaks Rootsis oli Eesti. Kultuuri jutatu näol; samuti kasvas dramatiseeringute

84 hulk. (Tendents eesti aine eelistamisele ilm­ naadist" on ka L. Römmer lava jaoks sead­ nes eriti selgelt Rootsis ja Austraalias tegut­ nud novelli "Seeba kuninganna" (1975), Karl senud truppide repertuaaris.) Alates 1954. Ristikivi romaani "Õige mehe koda" I osa aastast tänaseni Stockholmis esietendunud jõudis L. Römmeri dramatiseeringuna lavale umbes 70 lavastusest moodustab eesti auto­ 1983. aastal. See fakt iseenesest annaks alust rite looming - nii näidendid kui dramatisee­ mõtiskleda teemal: Ristikivi loomingu - ees­ ringud - ligi 80 protsenti. Korduvalt on kätt Tallinna-triloogia - võimalikkusest eesti lavale toodud näiteks Hugo Raudsepa näi­ teatrilaval, võrrelduna näiteks Tammsaare- dendeid (Raudsepp oli paguluses üldse väga traditsiooniga. Juhan Jäigi jutustuste kogust hinnatud autor, võrdluseks tasub meenutada "Kuldne elu" dramatiseeris L. Römmer 1979. vastava traditsiooni katkendlikkust resp kat­ aastal kolm pala pealkirja all "Üks noormees kemist samal ajal kodumaal). Pagulaskirjani- otsib pruuti". Pagulaskirjanike teostest on ta kest on Stockholmi eesti teatrites olnud draamavormi seadnud ja lavale toonud veel populaarseim Arvo Mägi (9 lavastatud näi­ Aino Thoeni "Igaviku veskid" (1955), Arvo dendiga), soositud on ka August Mälgu ja Il­ Mägi "Paradiisi väravad" (1960) ning Ilmar mar Külveti draamalooming - see peegeldab Talve "Juhansoni reiside" I, Soome sõja sünd­ väliseesti teatri eelistusi üldisemaski plaanis. musi kujutava osa (1973). Erilist sümpaatiat Lisaks eelmainituile on Stockholmis mängi­ August Mälgu loomingu vastu reedavad tud veel kümne eksiilautori teoseid. eespool mainitud näidendi "Valgus sinu Ka Lensi Römmeri lavastajabiograafias käes" lavastuse kõrval dramatiseeringud ro­ märkame eeltoodud repertuaaripildile ise­ maanidest "Taeva palge all" (1953) ja "Õitsev loomulikku seesmist proportsionaalset jao­ meri" (1976) ning novellidest "Tson Lemberi tust. Tema 33 lavastuse hulgas on vaid kuus uus elu" (1970) ja "Projekt Victoria" (1981). L. tõlketeost, neist enamik langeb 1950. aastais­ Römmeri tegevusega dramatiseerijana liitub se. Tegemist on valdavalt komöödiažanriga: veel tema sulest pärit, L. Koidula elu käsitle- eespool mainitud Agapetuse "Patuoinas" vaile materjalidele toetuv teatrilugu "Koidu­ (1947), O. Wilde'i "Ideaalne abielumees" lauliku jälgedes" (1985; olgu see nimetatud (1950), M. Waltari "Teine noorus" (1956), Gar- muu hulgas täiendusena K. Süvalepa "Ema­ son Kanini "Eilesündinu" (1959), E. O'Neilli jõe Ööbiku" "Vanemuise" kavalehel esitatud "Oi noorus" (1962). Pikema vaheaja järel la­ Koidula-näidendite loetelule). vastas L. Römmer 1987. aastal H. v. Kleisti "Lõhutud kruusi", mis jäi ka tema viimaseks lavastuseks. Tallinna Töölisteatris 1932. aas­ LISAKS EELMAINITUD LAVASTUSTE­ tal mängitud Eve'i rollist oli näitlejanna LE kuulub L. Römmeri aastatepikkuse teatri­ jõudnud emand Brigitte ossa... töö hulka tegevus Stockholmi Eesti Algkooli kooliteatri juhina aastail 1956-1967, mida tä­ histab üle 20 lastenäidendi lavastuse, neist PAGULASKIRJANIKE NÄIDENDEIST mitmed tema enese sulest ("Metsas jõuluööl", on L. Römmer lavale toonud järgmised teo­ "Miks sa nutad, jänkumemm", "Päkapiku sed: Gert Helbemäe "Viibinud vastus" (1948), hambavalu", "Jänkupere pühade munad" jt). Bernard Kangro "Linnuaiad" (1952) ja "Üle Mainimata ei saa jätta L. Römmeri muret ja jõe" (1970), Agnes Vesilo "Mudane põhi" hoolt järelkasvu koolitamisel eesti pagulas- (1957), Ilmar Külveti "Lamp ei tohi kududa" teatrile ning uute väljendusvormide otsin­ (1968), Arvo Mägi "Rahu maa peäl" (1971) ja guid teatri eksistentsi jätkamiseks "Agamemnoni kojutulek" (1980), August paratamatult muutunud oludes (kammer-, Mälgu "Valgus sinu käes" (1972), Voldemar tuba- ja nn kohvi- kteater). Ta on vajaduse Õuna "Teisel pool tõusu" (1974), Karl Eerme korral mõne näidendi ka ise tõlkinud (G. Ka­ "Kuid kõik läks teisiti" (1974) ja Karin Saarse- runi "Eilesündinu", August Mälgu "Valgus ni "Merehunt" (1986). sinu käes" rootsikeelsest kuuldemänguva- Klassikast on lavastatud E. Vilde "Pisu­ riandist), koostanud segaeeskavu, lavasta­ händ" (1965), klassika dramatiseeringuist L. nud kuuldemänge (A. Lepp-Kaasiku "Kui Koidula - Kaarel Söödori "Ojamölder ja tema õhtu läheneb", 1987), salvestanud eesti auto­ minia" (1947) ja A. H. Tammsaare - A. Särevi rite teoseid helikassettidele. Pikka aega oli L. "Elu ja armastus" (1970). Eesti lava-tammsaa- Römmer Eesti Kül- tuuri Koondise teatri- reistikasse liituvad L. Römmeri enese drama­ toimkonna juht ja on saanud 1983. aastal ka tiseeringud "Karin ja Indrek" (1978) ja nimetatud koondise auhinna. Kauaaegse "Armastuse tähistel" ("Ma armastasin saks­ teatritegevuse eest pälvis ta järgmisel, 1984. last", 1982). Paguluses dramatiseerijate silmis aastal koos Signe Pinnaga Rootsi Eestlaste eriti populaarsest A. Gailiti "Toomas Niper- Esinduse kultuuri- auhinna.

85 PAGULUSES ON IGA LAVASTAJA ena­ masti kandnud märgatavalt suuremat lisa­ koormust ja -vastutust, seda eeskätt stabiilse teatritrupi ja -organisatsiooni puudumise tõttu. Ehk nagu on öelnud Arvo Mägi nimelt Lensd Römmerile viidates: "Kui jumal tahab inimest paguluses karistada, siis paneb ta /. von Bokay "Abikaasa", 1946. a. Rootsis tema lavastajaks." On ju ka teatri funktsioo- (lavastaja Rein Andre). Vasakult Valve Andre, Edmar Kuus, Lensi Römmer, Marje Parikas ja Jussi Romot. nid olnud sootuks teistsugused, võrreldes Mägi üht isikupärasemat näidendit "Rahu kodu-eesti oludega. Rahvuskultuuri ühe fe­ maa peäl" L. Römmeri interpretatsioonis, nomenina oli teatril seal täita siduv, ühendav mispuhul kriitika kiitis peategelase Tobiase roll olla n-ö "kodutunde ja kunstiloomingu kuju leebe humaansuse kaudu teosele lisan­ süntees", nagu seisab kirjas ühel kavalehel. dunud filosoofilist sügavust. Teatri sotsiaalpsühholoogilisest funktsioonist Kultuuriloolisest ainest lähtuvad G. Hel­ pagulustingimustes johtub aga paradoksaal­ bemäe "Viibinud vastus", helilooja J. Kappeli ne vastuolu, millele osutab teatrikriitik ja lihtsa talutüdruku romantilise armastuse Eduard Reining: teatrikunst teiseneb kunsti­ lugu, ja L. Römmeri enese kirjapanduna loomingust tarbekunstiks. "fakte ja fantaasiat" L. Koidula elust pealkirja Selle väite taustal kõlavad tähenduslikult all "Koidulauliku jälgedes". Viimaseski on kaks väljavõtet L. Römmeri intervjuudest: rõhk asetatud armastussuhetele. Teatud tun­ "eelistan draamat komöödiale" (1976) ja deline laad näib teatrilaval üldse olevat "esialgu pean ikka hoidma rohkem komöö­ oodatud ja aktsepteeritud. Nimetatagu L. dia poole" (1983). Sõltuvus publiku maitsest Römmeri töödest selles kontekstis veel näi­ ja eelistustest on pagulasteatrite repertuaari teks A. Vesilo melodramaatilise näidendi toonud ülekaalukalt kergema žanri - seda "Mudane põhi" lavastust. Isegi tema Tamm- mitte üksnes Stockholmis ja Rootsis. Teisalt saare-dramatiseeringuis ("Karin ja Indrek", mängib oma osa ka rahvusliku identiteedi "Armastuse tähistel") on domineeriv just säilitamise ja rõhutamise vajadus algupärase abielu- ja armastussuhete tasand, neist tõl­ näidendi ning klassikalavastuste kaudu, gendustest esimest määratleb E. Reining kui mispuhul on vahel tehtud teatud mööndusi abieludraamat par excellence. Teatud määral paraku kunstilises osas. Üheks valiku kritee­ võivad sellised interpretatsiooniaspektid olla riumiks repertuaari kujundamisel on samuti põhjustatud ka kammerliku esituslaadi eelis­ sõltuvus reaaloludest (sobivate osaliste ole­ tamisest, ei võimalda ju juba puhttehnilised masolu, ringreisitingimustega arvestamine). tingimused pagulaslaval üldjuhul pano- raamseid lavaseadeid. Psühholoogilis-realistlik suund leiab RAHVAVALGUSTUSLIK VÕI SOT­ L. Römmeri lavastajaloomingus väljenduse SIAALPEDAGOOGILINE VÄRVING sobib selliste algupärandite lavastustes nagu kõige paremas mõttes iseloomustama ka B. Kangro ja A. Mälgu sulest pärit isikudraa­ L. .Römmeri lavastaja- ning dramatiseerijate- mad ("Linnuaiad", "Valgus sinu käes") ning gevust. Nagu eespool esitatud loetelust näh­ rahvuspoliitilise mündiga, seejuures tihti ar­ tub, on tõlkenäidendite puhul tegemist mastus- või põnevusdraama elemente sün­ eranditult komöödialavastustega, nendele li­ teesivad näidendid, autoreiks I. Külvet, sanduvad eesti näitekirjandusest E. Vilde K. Eerme, K. Saarsen ("Lamp ei tohi kustu­ "Pisuhänd", A. Mägi täna- päeva oludesse da", "Kuid kõik läks teisiti", "Merehunt"). Sa­ ning komöödiavormi transformeeritud mas laadis väärivad mainimist A. Thoeni ja "Agamemnoni kojutulek" ja V. Õuna kaheini- A. Mägi romaanide dramatiseeringud. Esile- mesetükk "Teisel pool tõusu", mis kujutab küündivaimana tuleb nimetada "Lamp ei humoorikalt kahe vananeva inimese kontak- tohi kustuda" lavastust, seda esmajoones tiotsinguid. Omaaegse Töölisteatri traditsioo­ tänu tugevale dramaturgilisele alusmaterjali­ ni edasi kandva L. Römmeri käe all püsib le. (I. Külveti mõju näitekirjanduse arengule pagulasteatriski elujõulisena rahvaliku teatri paguluses on vaieldamatu, ka eelmainitud suund, mille algust tema lavastajabiograafias K. Eerme ja K. Saarseni näidendeis võib ses tähistab L. Koidula "Ojamöldri..." lavastus suhtes teatud epigonismi täheldada.) (Kaarel Söödori tekstitöötlust on peetud üheks esimeseks eksiilis loodud dramatisee­ L. RÖMMERI LAVASTAJATÖÖ TUGE­ ringuks). Seda rida jätkavad A_. Mälgu ro­ VAKS KÜLJEKS näib olevat ansambli kujun­ maanide "Taeva palge all" ja "Õitsev meri" damine üsna eritasemelistest osatäitjatest, lavaversioonid, nende puhul hakkab kaa­ samuti töö noorte resp algajate näitekunsti- saegsest kriitikast silma määratlus: "tükike huvilistega. Tema pedagoogitalendist annab kodumaad teatrilaval". K. Ristikiviga on ar­ tunnistust mitme noore areng silmapaistvaks vustajana põhjendatult osutanud publiku näitlejaisiksuseks, näiteks Epp Lohk (ühe nostalgilisele suhtumisele kujutatavasse. tema õnnestunud rollina fikseerib kriitika Rahvaliku teatri näidetena tuleb nimetada Maret Vaa "Seeba kuningannas"), Väino Kon- veel A. Mälgu novelli "Tson Lemberi uus ga (Jakob Kadarik "Õige mehe kojas"), Siiri elu", A. Gailiti, I. Talve ja J. Jäigi teoste dra­ Kriisa (Erika, Koidula) jt. Veel 1983. aastal matiseeringuid ja nende lavastusi. Samuti A. hellitas pagulasteatri perspektiivi pärast sü-

87 dant valutav L. Römmer mõtet noorteteatri les ta end olevat eelistanud karakterosi, neis loomisest. leidub ka rohkem õnnestumisi Paguluses Lavastajana on talle tunnustust toonud mängitust väärivad märkimist vanaema eelkõige komöödia ja rahvatükk - lemmikau­ "Igaviku veskites", tädi Greete ("Valgus sinu toritena nimetab L. Römmer ise küll E. Vil­ käes"), ema "Õitsvas meres", naisadvokaat det, kelle "Pisuhännas" ta on muide kehas­ ("Teisel pool tõusu"). Tema osalahenduste tanud kõiki naisrolle, ja E. 0'Neilli. Üldjuhul puhul on arvustuse märksõnadeks sageli kalduvad tema lavastused kammerlikkusele, "inimlikkus, soojus, südamlikkus". "Lensi mis iseenesest ei välista õnnestumisi ka laia­ Römmer-Kuusi lavakujud on olnud inimli­ haardelisemates kompositsioo- nides ("Ju- kult lähedased, tal on olnud oma kunstiline hansoni reisid", "Õige mehe koda"). 80. aas­ palg, milles on puudunud raskepärane traa­ tatel on märgata uuemate lavaliste väljen­ gika ja kõrgele kruvitud dramaatika," kirju­ dusvahendite otsinguid, näiteks elava muu­ tab Ö. Lillendal 1973. aastal. Tunnustust on sika kasutamine (koor "Agamemnoni koju­ toonud ka osatäitmised komöödiates ("Pa­ tulekus"; "Lõhutud kruus"), samuti efektse­ tuoinas", M. Kalbeki lavastatud M. Waltari mate lavalis-tehniliste lahenduste rakenda­ "Oma rahas" 1962). mise näol ("Projekt Victoria"). Nii lavastaja kui näitlejana on L. Römme- KUI L. RÖMMERI LAVASTUSTE JA ri loomingus domineerinud realistlik laad. OSATÄITMISTE RETSEPTSIOONI PUHUL Siinkohal väärib näiteks tähelepanu K. Risti­ on põhiliselt võimalik toetuda vaid perioodi­ kivi osutus B. Kangro lürismi ja sümbolismi kas avaldatud kriitikale, siis dramatiseerin­ sugemetega näidendi "Linnuaiad" kahesu­ gutest on siin kirjutajalgi olnud kasutada gusele võimalikule tõlgendusele, millest kõigi lavastuste tekstide käsikirjad, millise L. Römmer eelistas just realistlikumat lahen­ võimaluse eest olen L. Römmerile ja E. Kuu­ dust. Teatud dissonants ilmnes sama kirjani­ sile siiralt tänulik. Pöördumise dramatisee­ ku lühinäidendi "Üle jõe" lavastuses, seda ringute poole võis ühelt poolt tingida ees­ teose sümbolistliku põhitooni ja pagulasnäit- pool tsiteeritud soov lavastada draamat lejate harjumuspäraselt realistliku mängu­ (kindlasti ei saa eitada ka Töölisteatri-aeg- laadi vahel. seid kontakte eesti toonase produktiivseima dramatiseerija A. Säreviga), teisalt on NÄITLEJANA on L. Römmer Eestis ja L. Römmer just dramatiseeringute puhul rõ­ Rootsis kokku loonud üle saja rolli. Ikka üt­ hutanud oma eesmärgina noorema publiku

O. Lutsu - A. Särevi "Tootsi pulm", Töölisteater, 1937. Teele Lena/ (Lensi) Römmer, Toots - Johannes (Jussi) Romot. E. O'Neilli "Oi, noorus!" 1962 (lavastaja L. Römmer). Lensi Römmer ja Niini Loona.

O. Lutsu - A. Särevi "Vaikne nurgake", Töölisteater, 1935. Prõua Lücke - Lencu (Lensi) Römmer ja Härra Lücke - Ruts Bauman.

L. Koidula - K. Söödori "Ojamölder ja tema minia" (lavastaja L. Römmer), 1947. Ojamölder - Edmar Kuus.

HR • VJ|I

w-L - •%\ Щ 1 Ш taj9 . ^B 1 !•*.№§

89 toomist teatrisse ja talle kodumaa olustiku suurema lavaKsuse - näiteks "Igaviku veski­ (A. Mälgu looming) või eesti kirjanduse täht­ tes"; ka A. Mälgu ulmelisest novellist "Pro­ teoste ja -autorite (A. H. Tammsaare, K Ris­ jekt Victoria" on L. Römmeri tõlgenduses tikivi) tutvustamist. J. Jäigi teoste lavavormi saanud dramaatiliselt pingestatud lühinäi­ seadmisel on L. Römmer rõhutanud vaja­ dend. Vajadus uuemate teatrivormide järele dust osutada tähelepanu suhteliselt unusta­ on muutnud ka materjali valiku ja kompo­ tud kirjanikule. Sellist suundumust võib ilm­ neerimise lähtekohti. Nõnda sündis intiimse selt õigustatult ja häbenematult rahvavalgus­ nn kohvikteatri väikelava tarbeks komposit­ tuslikuks nimetada. sioon J. Jäigi jutustustest "Üks noormees ot­ Põhimõtteliselt jätkab L. Römmer A. Sä­ sib pruuti", mispuhul L. Römmer näitab end rev iie omast olustikulis-realistlikku dramati- meisterliku dialoogikujundajana läbinisti seerimislaadi, järgides alusteoste sündmusti- monoloogilise struktuuriga tekstidest, luues kulis-süžeelist arengut. Erinevalt Särevast juurde ka omapoolseid tegelasi (Külaeit, iseloomustab teda aga äärmiselt alalhoidlik Kingsepa abiline). Leidlik tekstikomposit- suhtumine iga konkreetse kirjaniku keeleka­ sioon ongi L. Römmeri dramatiseeringutele sutusse (ses suhtes võib paralleele tõmmata enti iseloomulik. V. Pansoga). "Autoritruudus" sellisel kujul A. Mälgu rannaromaanide dramatisee- (näiteks kirjaniku teksti järgimine isegi vä­ ringuis on L. Römmer taotluslikult esiplaani­ hestes remarkides) võib aga olla kammitsev- le tõstnud miljöö ja tüübistiku, mistõttu gi. Liigsele pieteedile on osutanud K. Risti­ kompositsiooniliselt kujutavad need endast kivi "Seeba kuninganna" puhul, sama pigem üksikpiltide rida. "Taeva palge all" tõl­ tendentsi - tarbetut klammerdumist autori­ genduses on panus muuhulgas tehtud Tursa teksti - tõdes kriitika seoses "Paradiisi vära­ Simmu värvikale karakterile. "Õitsva mere" vatega". Julgem oma kontseptsioonile toetu­ dramatiseeringusse on L. Römmer sulatanud mine on taganud mõnele dramatiseeringule teksti ka teistest Mälgu teostest. Hinnates

V. Õuna "Teisel pool tõusu". L. Römmeri juubelietendus 1974. a. Lensi Römmer ja Edmar Kuus. 90 JAAN TATT E, Noorsooteatri näitleja, kellele Lensi Römmer-Kuusi ja Edmar Kuusi asutatud nende-nimeline sihtkapital eesti näitekunsti huvides on määranud esimese stipendiumi. Üleandmine toimus kadunud Lensi Römmer! sünnipäeval 18. detsembril Noorsooteatris pärast etendust "Kes kardab Virginia Woolfi?". H. Rospufoio

Mälgu elavat, rahvapärast dialoogi, on L. Jakob Kadariku tõusu Abneri kaubamaja et­ Römmer - erinevalt A. Särevist - püüdnud teotsa - ja lõpeb Jakobi tõdemusega, et ees­ seda kaasata dramaturgilisse teksti võimali­ märk on saavutatud: "Viimaks ometi!" ohkab kult palju. ta lõppstseenis Abneri kabinetis kirjutuslaua A. H. Tammsaare romaanide tõlgendus­ taha istudes. Siingi on L. Römmer kasutanud tes on L. Römmer, nagu juba öeldud, teinud paindlikult autori või tegelaste sisekõnet panuse abielu- ja armastusprobleemidele dramatiseeringu kõnestruktuuri loomisel. ning jätnud ühiskondliku tausta vaid tege­ Lavastust iseloomustas ühtne ansambli­ laskõnes avalduvate vihjete tasandile. "Karin mäng. ja Indrek" on omas laadis aga psühholoogili­ selt usutavalt ja kompositsioonikindlalt välja LENSI RÖMMERI ROLLINIMESTIKKU peetud. Lavastuse õnnestumisele aitasid JÄLGIDES torkab silma, et nii nooremas kui vaieldamatult kaasa peaosaliste Heljo Män- ka küpsemas eas on ta üllatavalt sageli ke­ geli ja Ecmar Kuusi veenvad osalahendused. hastanud teenijaid Kas ei peitu siin üks või­ "Armastuse tähistel" dramatiseeringut ja la­ malikke kujundeid tema teatritöö vastust kannab romantilis-poeetiline tunde­ põhisuundumuse iseloomustamiseks? Sest toon, keskendumine Oskari ja Erika armas­ teenimisest on võimalik kõnelda pühendu­ tusloole. Lavastuses tõusis värvikana esile mise tähenduses ja see peaks olema Lensi majaproua ja -härra tegelaspaar, keda arvus­ Römmeri puhul igati õigustatud sõnakasu­ tus võrdles isegi kooriga vanakreeka tragöö­ tus. diais. Küsitavusi tekitas tegevuse koonda­ mine ühte realistlikku tegevuspaika, R. Kolk arvas näiteks, et pagulasteatriski oleks aeg Järelmärkus. See kirjatöö, mis oli mõeldud pöörduda tinglikuma lavaruumi poole. märkima pagulastcatri kauaaegse eestvedaja Saavutuseks tuleb pidada K. Ristikivi 90. sünnipäeva mõödnud aasta jõulukuul, muu­ "Oige mehe koja" teatrilahendust, mida siin tus saatuse tahtel siiski mälcstuskirjutiseks... Pä• kirjutajal on õnnestunud näha videos. See rast pikka haigust, 20. novembril 1993. aastal kujutab romaani esimese osa tegevustikku - Lensi Römmer suri. 91

PERSONA GRATA DORIAN SUPIN

Ilmale tuli Vassili saarel Leningradis 25. teinud kummalise koosseisuga ansambel (kla­ septembril 1948 juudi perekonnas, mis tähendas, ver, viiul, karmoška jt), peaks idee selge olema. et aasta hiljem pandi igaks juhuks kompsud Hoolimata ansambli "piiratud" võimalustest ja kokku ja tuldi Eestisse. ümbritsevast aplusest, üritasid interpreedid suu­ Täiskasvanuks saamiseni jõudis elada re kodumaa segaseid seltskondi Mozarti ja muu kolmes paigas - Koidula, Luise ja Koidu tänavas. heamaitselise klassikaga harida. Et kogu melu Viisteist täis, läks Laevaremonditehasesse n-ö kätte saada, tuli abi otsida varjatud kaamerast ja elukooli. Õppimist siiski ei jätnud ja tegi Keva­ see võttis ülesvõtja üsna võhmale. Laiemal pub­ de tänava kaugõppes kaks aastat korraga. likul on film nägemata, kuid autori kodus töö­ Nõukogude patriotismist jäi suh­ laua all on see kindlalt tallel (nagu kõigi teistegi teliselt puutumata, sest köösnerist isa ja ham­ filmide koopiad). baarstist ema kuulasid piisavalt "hääli". Kui aga Koduks on (praegu) 3-toaline korter Musta­ vanemad Moskvas vallandunud uue antisemiiti mäel. Jagab seda kassi, koera, arvuti, ämma, 5. liku kiusu pelguses 1972. aastal Iisraeli sõitsid, klassis õppiva Maria ning ETV-s töötava abikaa­ otsustasid Dorian ja õde Nora ometi paigale jää­ sa Reedaga. Süüa ei tee, pesu ei pese. Muude da. töödega saab hakkama. Igavene tudeng pole soovinud olla (kui Lähedasi on siin ja ka kaugel: ema Iisraelis, see kõrvalistele ka nii paistis). TPI kanalisatsioo­ õde ja öe pere Saksamaal, poeg Jevgeni esime­ ni- ja veevarustusestuudiumis pidas vastu ühe sest abielust käib Tallinna Bakalaureuse Koolis. aasta, kosmonautide nimedega pärjatud Lenin­ Noorpõlve "kambaga" Luise-Koidu ristmikust gradi Sideinstituudis mõnevõrra kauem (kuni käib läbi siiani. Nende saatuste põhjal on tehtud välja visati). Kuid siis, püüdnud Neevalinnas tema viimane autorifilm "Unenäod kodumaast" veel tulutult näitekooligi astuda ning maitsnud ("Eesti Telefilm", 1994). Kopli sadamas aastakese joonestaja leiba, üritas Filmograafia (eelnimetatud kahe vahele pääseda Leningradi Põllumajandusinstituut!, ja mahub üle kolmekümne nimetuse) on avaldatud ennäe imet, lõpetaski selle 4,5 aastase stuudiumi TMK-s 1992, nr 8. Peaaegu kõik filmid on valmi­ järel taimekaitse erialal. nud Eesti Televisioonis. Kui aastane äraolek Kaamera vastu hakkas huvi tundma põllu- ("Tallinnfilmis") välja jätta, siis töötanud seal koolis, kus muud köitvat (kuigi bioloogia siiani 1975. aastast tänaseni. "Ära" ehk vallandatud tuli armas), ei osanud ümbritsevast leida. Olnud suu­ olla aga seepärast, et ei teadnud oma kohta ja jul­ natuna väheke erialasel tööl Tallinna kaubasada­ ges juudina nõuda viisat turismireisiks Bul­ ma karantiinis, hakkas ajastule iseloomulik gaariasse. rahvusest tulenev tööpuudus kummitama tedagi. Mõistmist peab küsimuste küsimuseks. Ka Et pakkumised käisid Arhangelskist Vorkutani, kinos. Milleks muidu kas või selline monstrum tegi kannapöörde ja võttis vastu lapsepõlvesõbra nagu režissöör-operaator? Ikka seepärast, et ini­ kutse tulla Endla tn trükikotta fotograafiks. mesed ei suuda end üksteisele arusaadavaks Kahe aastaga oli läbi objektiivi vaatamine nii ve­ teha, teist täielikult mõista... Kui möödarääki- res, et kui õemees Arvo Part lubas "Eesti Telefil­ miste objektiks juhtub olema aga ajalugu, riigi­ mi" teed juhatada, oli asi otsustatud. piirid? Siis võib õilsamastki õiglusejanust Televisiooni võeti kaadriosakonna valv­ sündida košmaar. suse tõttu tööle kolmekuulise katseajaga. Sig­ Dokumentaalfilm endises Ida-blokis naali kompetentselt tasandilt paraku ei olevat olnud Läänes pakutavast tüki etem. Pide­ järgnenud ja mõneks ajaks unus operaatori kol­ vas poliitilises tsensuuris karastunud filmitegi­ manda kategooria assistendi päritolu kogunisti. jad valitsevat küll nüüdki kujundeid ja Sai nõnda esimesed nõudlikud vitsad Räimi alltekstiga poeesiat oma Lääne kolleegidest pare­ Töntsi käe all. Siis proovis multit, üritas kärmelt mini, kuid... paraku olevat maksujõuline ost­ end "kitsast laia süüa", pakkus tosinate kaupa ja/tellija nüüd samuti üksnes sealtmailt. Lääne stsenaarseid plaane (et päris oma filmi teha). Lõ­ praktikas tähendab see eell.õige aga sirgjoonelist puks väsiti ja soostuti. Nagu proovitöö ikka, pidi infotulva, ründavat faktiräga, tapvat loogikat, see olema "kitsas", üheosaline ja n-ö rahata teh­ halastamatu tempoga pildirida. Et teha nii nagu tud. kästakse (makstakse), tuleb paljugi õppida. Ja E s i k f i 1 m (tiitreis on valmimisaastaks 1980 ja paljustki loobuda. tegija tiitliks režissöör-operaator) kandis nime Pingerida oma filmidest ei soostu tegema. "Kontsert orkestriga restoranile". Neile, kellele Turumajanduse küünil istele nõuetele viidates meenub kunagi Balti jaama söögisaalis furoori tunneb head meelt, et mitmed ideed, nagu "Siis sai õhtu ja sai hommik" või "Kann allikal", veel oma suva järgi valmis sai teha. Põhimõtteliselt ei vaidle vastu sõprade arvamusele, et ta tugevama­ teks külgedeks on siiani olnud portreed (Part, Dorian Supin jaanuaris 1994. Dolores Hoffmann) ja muusikafilmid. H. Rospu foto Peeter Tooma 93 "eorer-

THEATRE. MUSIC. CINEMA. MARCH 1994 ESTONIAN CULTURAL MAGAZINE. PUBLISHED BY "PERIOODIKA". EDITOR-IN-CHIEF: MÄRT KUBO. THEATRE EDITORS: REET NEIMAR, MARCOT VISNAP. MUSIC EDITORS: IMMO MIHKELSON, SAALE SIITAN. CINEMA EDITORS: SULEV TEINEMAA, JAAN RUUS. ART DIRECTOR: MAI EINER. NARVA MNT. 5, PK 3200, TALLINN EE0090, ESTONIA

THEATRE MUSIC M. KAPSTAS. Before the foxes arrive. The Rakve­ NYYD and now (20) re Theatre in A.D. 1993 (29) A series of short interviews with the NYYD 1993 The Rakvere Theatre which is situated in a small contemporary music festival participants Philip town of Rakvere has been undergoing a prolonged Mead, Stephen Montague, John Godfrey and James crisis. It is Estonia's smallest professional theatre. Poke ("Icebreaker"), Amy Knoles and Robert Black The theatre house has been dilapidating for vears ("Basso Bongo") and, having finally been acknowledged asbefng in dangerous-to-life condition, is now under thorough M. JAANSON. Vienna. In search of music (54) repairs. The artistic level of the prelormances has Mart Jaanson, a young composer and music expert, within the recent years been modest leaving much a former Republic of Austria's grant aided harmony to be desired. From the beginning of this season the student of the Vienna Music Academy provides an theatre has been functioning without a true leader. overview of Vienna'stnusic life in 1992/1993. At the same time, it is the only professional com­ pany in the entire Northern and North-Eastern Es­ M. KOLK. Miracles and intrigues of the opera tonia. The latter is the very last Estonian-speaking empire. A peeper in the Vienna State Opera (63) spot standing face-to-face with the almost comple­ Madis Kolk, combining in him a music expert and tely Russian Nort-East Estonia and, one may say, manager of culture introduces the Estonian reader the Russian border in general. From the cultural-po­ to the Vienna State Opera, its present problems, litical point of view it would be unjustified to liqui­ background as well as thebehind-the-curtain servi­ date the theatre altogether. Rakvere Theatre's ces. actors, former leaders, country administrators and representatives from the Ministry of Culturediscuss the situation the theatre currently finds itself in and CINEMA the town of Rakvere as a cultural centre. PEEP PUKS answers (3) M. VISNAP. It is the director who helps to keep The director of documentary films Peep Puks (b the theatre alive (40) 1940) started his career in Tallinnfilm in 1966 as an Last Cristmas month Tartu University theatre stu­ editor. In 1969 he produced his first documentary dents and Jüri Lumiste, drama director of the Vane­ the total number of which has by now reached over muine theatre arranged a get-together. The 50. His films depicting the life and creation of fa­ discussions concentrated on the current crisis of mous writers, among them "A. H. Tammsaare" (I- creation, the theatre's present and the future. After IV) (1971-1978). "The Story of Juhan Liiv" (1975), the resignation of the general manager and the ar­ "Wanderer" (1986), "Together with Betti Alver" tistic director in the autumn of 1993, the leading (1990), "Returning to homeland. Kalju Lepik 79" positions were taken by new men determined to (1990) and "Christened by song" (1992) have deser­ keep the large theatre (drama, opera, ballet) close to ved special recognition. Over the recent years he has the fixed course. Jüri Lumiste seeks to overcome the been involved in the Estonian TV literature and crisis by calm and balanced behavious abiding by education programmes. In the article, Peep Puks the principle: deeds, not words. discusses his career, principles guiding him in his creative work, and differences between motion pic­ P. KRUUSPERE. From princess's maid to grand tures and video films. old lady (82) Lensi Römmer (1903-1993) was within 1929-1944 an M. VALGEMÄE. An Estonia-subject feature film actress of the Tallinn Labour Theatre, having emig­ on U.S. television (16) rated to Sweden in 1944 she formed there from December 3rd, 1993 marks the date when "Family among Estonian expatriots a company of players Channel" cable TV showed for the first time a joint which she led over 40 years being a director, actress Estonian-Hollywood production "Candles in the as well dramatizer of novels. Piret Kruuspere, a Dark", a telefilm shot in Tallinn. The film is about a oung scholar of literature, has thoroughly studied decisive crack in the foundation of the Soviet Empi­ rensi Römmeras artistic creation. re initiated by Estonian believing dissidents on Cristmas Eve in the year 1988. The film's director is 94 Maximilian Schell and producer Ilmar Taska. The lefilm" whose filmography includes over 30produc- film critic Mardi Valgemäe is convinced that alt­ tions. TV channels of many a country have shown hough being a bit exaggerated and lacking logic, his film-portrait of the composer Arvo Part called these features remain unnoticed by the common "And then came evening which turned into mor­ American viewerwho is clearly told that the collap­ ning". se of the communist empire started in the Baltic States which, as we know, is true. MISCELLANEOUS R. CARVER. The end of the limit (72) In a lengthy translated interview the well-known M. RAITAR. Andres Soot's and Eduard Ruga's Czech film director and actor, and head of the Pra­ meeting (48,96) gue Film School Jiri Menzel (b 1938) dwells on his Thescholar of literature Maie Raitar offers an analy­ film career and reflects upon the desintegration of sis of the new documentary film by the director his homeland, and the Czech film. His films, in Andres Sööt (script by Jaak Lõhmus) dealing with particular "Trains under strict supervision" (1966) the life of Eduard Rüga, the artist who pursued his and "A lark on the line" (1969, shown for the first art studies in Tartu-based "Pallas" and is currently time in 1990) have been praised highly by the critics residing in the U.S.A. The author of the article focu­ and have drawn big audiences. ses her attention on the problem to what extent the film corresponds to the artist's vision of the world Persona Grata. DORIAN SUPIN (93) comparing it with his reminiscences and letters in A short portrait of Dorian Supin (b 1948), the the basis of which she points out the strenghts and scriptwriter, director and camera-man of "Eesti Te­ weaknesses of the film.

TOIMETUSE KOLLEEGIUM

JAAK ALLIK AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE ARNE MIKK MARK SOOSAAR PRIIT PEDAJAS LINNAR PRIIMÄGI ÜLO VILIMAA

Toimetus: EE0090 Tallinn, pk 3200. Narva mnt 5. Kirjastus "Perioodika", EE0001 Tallinn, Pärnu mnt 8. Trükkida antud 15. 02. 1993. Formaat 70X100/16. Ofsetpaber nr 1. Ofsettrükk. Trükipoognaid 6,0. Ting- trükipoognaid 7,6. Arvestuspoognaid 14.2. Tellimuse nr 604. "Printall", EE0090 Tallinn, Pärnu mnt 67-a.

95 Algus lk 48

M. Lotaani käsitlus on mõistetav: tema vali­ te või pigem oletuste rea, mis lõpeb kolme tud meetodil rajanev analüüs eeldabki teata­ punktiga. vate piirangute tegemist. Olen veendunud Kuna Sööt, hoolimata oma rõhutatud aga vastupidises: Söödi juba loomuldasa vaatleja-, jälgijahoiakust (muide, ka Stendhal ühtses, terviklikus, läbitunnetatud ja har­ nimetas endvaatlejaks), oma "mina" taanda- moonilises maailmapildis on ka "tehnilisel mispüüdest, on siiski tunnistanud, et "doku­ küljel" võrdselt oluline ja eriline tähendus; mentaalfilm on ühe konkreetse inimese "kuidas" pole valutult surutav tähtsam-vä- vaimse töö tulemus" ning "tegija nägu", kaht­ hemtähtsam-tähtsusetu skaalale. Kui vaba­ leb aga selles, kuivõrd dokumentaalfilm on neda suuresti elututeks jäävaist aprioorseist kunst, võiks talle siin vastata Fjodor Dosto­ abstraktsioonest ja meenutada kas või Rüga- jevski "arbitraažiga": "Tõepoolest, vaadelge filmi mis tahes mahus detaile, märkab kohe, mõnd pealtnäha mitte kuigi eredat tegeliku et iga oim, detail või motiiv oleks nagu pee­ elu nähtust - ja kui te olete selleks võimeline ne ruumilise võrgustiku sõlm, mis on ühen- ja kui teil on silma, siis leiate sealt sügavuse, det kõigi teiste detailidega; kusjuures iga mida pole Shakespeare'Ugi. Kuid see'p see selletaoline seos lisab detailile mõne uue tä­ küsimus ongi: kellel on silma ja henduse või modaalsuse. Sööt on läbimõel­ kes on võimeline! Sest mitte ainult dult täpse ja sisutiheda kompositsiooni selleks, et teoseid luua või kirjutada, vaid ka võrratu meister. Sel teel edasi arutledes ker­ selleks, et nähtust üldse tähelegi panna, on kib "mis" ja "kuidas" külje siiski üsna vähe­ samuti omamoodi kunstnikku vaja." produktiivseks jääva eristamise asemele uus, märksa hõlmavam küsimus -miks? Suure Fjodor Dostojevski. Inimene on saladus. kunstniku puhul võib enamasti leida vastus­ Tallinn, 1981, lk 107.

Eduard Rüga. Rukkilõikus, 1942-43. Värviline puugravüür. Mapist "Lõuna-Eesti inimene ja loodus". H. Rospufoto

96 Eduard Rüga. See, kes patuta, visaku esimene kivi. 1965. Segatehnika.

Eduard Rüga oma maali taustal 1990. aastal. Eduard Rüga. Autoportree. Õli. J. Lõhmuse fotod Eduaid Rüga. Kalad. 1982. Õli. H. Rospu foto