f N ч

Sõjaväe OÜ. SYSTEMA Majandusühisus Tallinn, Lai 9. 430-09. 430-09. Juhatus ja peakauplus TOIMETUS: Soome ainuesindused: Tallinn, Vene t. 5, telef. 429-42 Tallinnas Kaaru t. 8, kaitseliidu pea­ staabi ruumes. Fiskars, Vastutav toimetaja kolonel J. Maide, noakaup, vedruteras j. n. e. telefon 451-94 Tegev toimetaja leitn. A. Treufeld t, Billnäs, Osakonnad: telefon ametis 451-89, kirved, käsi- ning põllutöö­ kodus 465-01. riistad. Tallinn, Kopli 21 Toimetaja kõnetunnid kella 10—12. Högfors, Väljaandja: Kaitseliidu Peastaap. email, supelvannid, kausid „ S. Juhkentali 23 Kaastöö arvatakse tasu alla, kui sellele j n e. tasunõudmine on peale kirjutatud. Tarvi­ Grundström, , Küüni 3, telef. 11-16 tamata ja tagasisaatmiseks märkimata rahakapid, soomusuksed Võru, Jüri 24, telef 1-29 käsikirju alal ei hoita. j.n.e. Rakvere, Lai 17, telef. 79 * Väribon, kirjutusmasina lindid, vär­ Pärnu, Rüütli 27, telef. 2-97 TALITUS; vid Narva, Malmi 1, telef. 1-43 Tallinnas Kaarli t. 8. Hermetic, Talitus on avatud iga päev kella 9-3. tuubid ja kapslid. Telefon 451-89. Tellimishind aastas 6 krooni, V2 a. 3 kr., Teised ainuesindused: V* a. Kr. 1.50, kuus 50 senti. Brunsviga, Rätsepa- ja kingsepa- Kuulutuste hinnad: ä Uks lehekulg teksti ees 50 kr, tekstis 80 kr., teksti arvutusmasinad. töökojad jürel 40 kr. Väline kaas 80 kr., sise­ Burroughs, mised 60 kr. arvutus- ning raamatupida- mismasinad. Tallinn, Lai 23—2, telef. 469-96 Remington, kirjutus- nins raamatupida- Nr. 2 mismasinad. Spetsiaalsete vormi­ Roneo, ja säärsaabaste töö­ 1934 paljundusaparaadid ja -tar­ koda kaitseliitlas­ bed. tele ja kaitseväele SISUKORD: Roto-Debego, paljundusaparaadid ja -tar­ Kindr. J. Roska: Põhiseaduse muut­ bed. Alates 1. I 1934 mise puhul. Adrema, adresseerimismasinad ja on rätsepatöökoja E. Maddison: Põhiseadus ja riigivanem. K. J. S.: Kangelased Kuperjanovid. -tarbed. uueks meistriks se­ — Prof. Juhan Aavik 50-aastane. Crusader, nine Vig. Sõjam. R.: Laul kaitseliidus. kirjutusmasina tarbed. Ühingu meister hra E. Mälgi: Põhjala laul. Pacent, J. Polikarpus • A. P.: Kaitseliidu laskemeistervõistluste helifilmiaparatuurid. ümberkorraldamisest. Pikkand, Joter: Kui Gothad ja Berthad pommi­ tasid Pariisi. kartoteegid. — Odavad hinnad — T. Braks: Uus elu. Jutt. j n. e.

34 — aitfedibu targemate üfeeanbete on feabu6tite wõimube awitamine <£ed' tie maUwa põpifeabuäfifu riigiforra ja fobanife jufgeofefu faitemifef. &eba taitfetiibu organifatfiooni fanbwat mõtet ja fuurt ning fügawat aabet on faitfefiit oma tegewufee alati tõfxfelt ja teabfifuft wõtnub ja feffeft wanfumata finni pibanub, miffega ta on pälwinub meie rafjwa üfbife ra0ufofemife. Cäinub aaeta oftooörie muutie eeeti rafjwae oma taßtef feni matš* nub põfjifeabufe, et ajaga faafa fammubee, oma riigietlu ja forba tuua aaetate jooffuf tarwififefd ofutunub uuenbufi ja wärefenbufi. Uue põfyifeabue fjaffaö mafema 24. jaanuaril f. a. @et päewat uuenbame mõtteis toit oma faitfeliittafe püßafiffu tõo* tuft ja о feme wafmie famafe aufufega, otfefoßefufega ja fübibufega uue põfyU feabufe alufef täitma waßataf)tfifuft enbife wõetuib tobutaitfe tõrgeib üfee* anbeib nagu ofeme feba teinub waremini. @ef6 to0u6taß meib meie tobu, tobutaitfe õifie fi0t ja mõte ja meie tõigi parem tufewif. Taffinnaö, 17. jaanuarit 1934, a.

tinbtakmajov, faitfedibu üfem.

— 35 — Põhiseaduse vahetusel

Ülal: Riigivanema kt. K. PÄTS kirjutab alla esimesele käskkirjale. Keskel: Patarei kuulutab Harjuvärava mäelt 21 pauguga uue põhiseaduse maksma- hakkamise silmapilku. Rahvamurd Har­ juvärava mäel. All: Vabariigi valitsus Toompea lossi ees kaitseväe, kaitseliidu ja tuletõrje tõrvik- rongikäiku jälgimas. EUGEN MADDISON PÕHISEADUS JA RIIGIVANEM

Rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse muuda­ seisvalt, üksinda — isegi sel alal, mis jäetud rahvaesin­ tused astusid jõusse, olgugi et pisut varem kui seda duse — riigikogu — hooleks. Riigivanem on uues ehi­ näeb ette põhiseaduse muutmise seadus (II osa) ja kui tuses peategur: temale on koondatud rahva usal­ seda võimaldab riigikogu valimise, rahvahääletamise ja dus, tema kätte on antud ka võim — mida nähtavasti rahvaalgatamise seadus, kuid nii otsustas riigikohus, peavad ka väljendama sõnad „Rahva esindajana teos­ kellelt nõuti seletust, ja seda arvestasid teised põhisea­ tab riigi kõrgemat valitsemisvõimu Riigivanem" (põh. duslikud võimud. Põhiseaduse muudatused astusid § 57). Riigikogu annab küll „seadusi, määrab riigi sis­ jõusse 24. jaanuaril, ja selle tagajärjel muutus samal setulekute ja väljaminekute eelarve" ning „otsustab päeval õige tunduvalt ka meie vialdtsemise kord, võib laenude tegemise ja muid asju Põhiseaduse alusel" ütelda — nii tunduvalt, et mõnel pool kõneldakse isegi (põh. § 53), kuid kogu ta tegevuse tulemus oleneb sel­ „teise vabariigi" loomisest või „uue põhiseaduse" maks­ lest, kuidas sellele suhtub rahva usaldusmees — riigi­ mapanemisest. vanem, kellele kuulub absoluutse ja suspensiivse veto õigus, kes esineb põhiseaduse hoidjana Jättes siin küsimuse, kas senine põhiseadus oli halb ametisse astumisel riigikogu ees antava pühaliku tõo­ või hea, konstateerin ainult seda, et tal puudus rahva tuse alusel, kes, teostades kontrolli endise ainuesinda- silmis tarviline autoriteet, mis oli selle tagajärg, et ta ja — riigikogu — tegevuse üle võib lühendada ta elu­ oli pandud maksma rahva kinnituseta — rahvahääle­ päevi, määrates „riiklikkudel kaalutlustel" uued riigi­ tuseta. Olukord oleks olnud sootu teine, kui Asutava kogu valimised, mis peavad toimuma hiljemalt kuue Kogu poolt vastuvõetud põhiseadus oleks pandud rah­ (loe kuue) kuu jooksul, võib lõpetada „riiklikkudel kaa­ vahääletusele, nagu seda alul ka kavatseti, ja see oleks lutlustel" ta korralise istungjärgu enne põhiseaduses leidnud kinnitamist rahva poolt. Autoriteedi puuduse määratud aega (kuus kuud), võib määrata ta erakorra­ tõttu jäi põhiseadus üldiselt tundmatuks ja võõraks lise istungjärgu kestuse, seejuures ka juhtudel, kui rahvale, mis omalt poolt võimaldas säärase valitsemise riigikogu ei ole kutsutud kokku erakorraliseks istung­ korra tekkimise, mille aluseks ei olnud niivõrd Asutava järguks tema — riigivanema — nõudmisel. On juhud, Kogu poolt vastuvõetud põhiseadus, kuivõrd aja jooksul kus riigikogu on ainult „elav laip", nimelt juhud, kus kujunenud kirjutamata põhiseadus, millele ka laskus riigikogu kokkukutsumine erakorraliseks istungjär­ möödunud aastal kogu oma raskusega rahvahääletuse guks oleneb täiesti riigivanemast (vaheajal, riigikogu protestilaine. See kirjutamata põhiseadus pühiti ära, nelja-aastase kestuse möödumisest või riigivanema kuid ühtlasi hävis ka kirjutatud põhiseaduse stiilne poolt riigikogu uute valimiste määramisest kuni rii­ ehitus, muutudes stiilselt kirjuks. Vaevalt aga keegi gikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamiseni). hakkaks selle vastu protestima, sest säärane on Pealegi on riigikogu kogu tegevuse algatus riigivanema rahva, riigivõimu kõrgeima teostaja;, otsus, millele on käes (põh. § 60 j. t.). Võiakse tulla isegi mõttele, et raske mitte alistuda. See tõendab, et kuivõrd kellelegi ka riigivanem on seaduste algatamises ei meeldiks lihtsam ja painduvam põhiseaduse andmise monopolist, kui mitte arvestada rahva algatamise ja muutmise kord, näit. seadusandluskogu kaudu, ta õigust, sest põhiseadus otseselt ei maini, et säärane õi­ peaks, arvestades rahva möödunud aasta võimsat ot­ gus kuulub, nagu seda teevad teised põhiseadused, ka sust, tunnistama, et ainult põhiseadusel, mis on leidnud seadusandluskogule — riigikogule. Riigivanem valit­ kinnitamist rahva poolt, on autoriteet ja tarviline sta­ seb isiklikult, personaalselt, kuigi ta juures on riigi biilsus. valitsemiseks vabariigi valitsus, kes aga tegutseb ise­ seisvalt väga kitsastes piirides (riigivanema otsuste Põhiseadus senisel kujul oli monistlik ehitus, nüüd teostamine põhiseaduse alusel, asjade arutamine ja ot­ on ta dualistlik, kuigi tal ei puudu ka monistlikud or­ sustamine, mis temale antud seaduste alusel, muud kü­ namendid. Rahvaesinduse — riigikogu, senise ainu- simused riigi valitsemise alal, mis põhiseadusega või esindaja — kõrvale on loodud teine, palju võimsam ja seadustega ei ole jäetud riigivanemale, võd mõnele mi­ silmapaistvam esindaja — aktiivne, tegutsev riigiva­ nistrile ministeeriumi juhina või mõnele alluvale asutu­ nem — president. Selle uue esindaja tegutsemiseks on sele, põh. § 65). Riigivanem tegutseb iseseisvalt mitte ühtlasi loodud säärane olukord, et ta, kantud rahva ainult juhtumeil, kus ta otsused, et olla maksvad, ei usaldusest — mille eelduseks on juba see asjaolu, et ta vaja peaministri või asjaomase ministri vastutavat all- on valitud rahva enamuse poolt — võib tegutseda ise­

— 37 — kirja (vabariigi valitsuse või selle üksiku liikme ame­ tema — riigivanema — täieline usaldus; teiste sõna­ tisse kutsumine ja vabastamine, enne nelja aasta möö­ dega, riigivanem sel juhtumil ei ole kutsutud ohverda­ dumist uute riigikogu valimiste määramine, riigikogu ma oma usaldusmehi, — isegi rohkem, nende korraliste istungjärkude lõpetamine, riigikogu erakor­ kaitseks on antud temale vastav abinõu — uute riigi­ raliste istungjärkude kestuse kindlaksmääramine ja kogu valimiste määramine, mille tarvitusele võtmine ei riigikohtunike ning kohtunike ametisse kinnitamine), ole piiratud ühegi eeskirjaga, kuid mille kirjutamata vaid ka juhtumeil, kus ta tegutseb vabariigi valitsuse tingimuseks on rahva usaldus. Seepärast seni, kaudu, s. t. juhtumeil, kus ta otsused peavad olema kir­ kuni riigivanemal on rahva usaldus, saab ta olema alati jutatud alla ka peaministri või asjaomase ministri poolt, võitja võitluses riigikoguga. kes võtab endale sellega vastutuse otsuse eest riigi­ Riigivanem on poliitiliselt vastutamatu; tema te­ kogu ees. Seda tuleb järeldada sellest, et vabariigi gevuse ainsaks polditiliseiks tagajärjeks võib olla see, et valitsusel peab olema riigivanema ametiaja (5 aasta) möödumisel teda ei valita uuesti usaldus (põh. § 63), mida näit. ei ole vaja parla­ riigivanemaks. On tal aga rahva usaldus, võib ta mentaarses riigis, kus riigipea etendab valitsemises ai­ muutuda tegelikult eluaegseks riigipeaks. nult passiivset osa ja valitseb parlamendi usal­ dusega varustatud valitsus — ministrite kabinett — Olles poliitiliselt vastutamatu, võib ta isik osutuda või kus, nagu tähendas Thiers, „le roi regne, mais ne teataval määral ka puutumatuks — põhiseaduse § 67 gouverne pas". järgi riigivanemat võib võtta kohtulikule vastutusele On õige, et ka meil võib kujuneda sama olukord — üksnes riigikogu sellekohase otsuse põhjal. Kui nüüd see saab peaasjaliselt olenema isikust, kes on riigiva­ arvestada seda, et riigivanemal on õigus määrata uued nem, ja poliitiliste jõudude vahekorrast, kuid põhisea­ riigikogu valimised, on õigus lõpetada korralist istung- dus uuel kujul on välja, ehitatud sääraselt, et sedla ei järku, on teatavail juhtumeil ainuõigus riigikogu kok­ peaks juhtuma. Parlamentarism on sel ehitusel kukutsumisel erakorraliseks istungjärguks, on õigus teataval määral ainult ornament, mis jääb püsima, kui määrata eraikorralise istungjärgu kestust,, siis võib seda tahab rahvas, kes on otsustajaks võimali­ vaevalt leiduda soodsat silmapilku riigikogu selleko­ kes võitlustes võimu eest riigikogu ja riigivanema va­ hase otsuse tegemiseks. On kahtlematu, et säärase hel. Et parlamentarism uues ehituses on rohkem or­ puutumatuse võimalust kasutaks kas usurpaator või nament kui selle alus või vähemalt ilmtingimatu osa, isik, kel on tõesti rahva usaldus, ning viimane sel juh­ see selgub põhiseaduse § 63, kus on öeldud: „Vabariigi tumil, kui süüdistus ta vastu on tõstetud poliitilistel Valitsusel peab olema Riigikogu ja Riigivanema usal­ motiividel. dus. Nii vaadeldes kõiki neid riigivanemasse puutuvaid Vabariigi Valitsus või tema üksikud liikmed lahku­ eeskirju peame tulema otsusele, et riigivanema võimu vad 'ametist, kui Riigikogu avaldab neile otsest umb­ kasutamise võimalus ja selle küllus saab in concreto usaldust ja Riigivanem selle peale ei pea tarviliseks olenema riigivanema isiku populaarsusest ja rahva määrata uusi riigikogu valimisi". usalduse ulatusest: põhiseaduse eeskirjad üksi ei aita. Selle paragraafi järgi vabariigi valitsuse või ta Riigivanema instituut ühes kõigi õigustega on ehita­ üksiku liikme ametis püsimine või sellest lahkumine ei tud üles rahva usaldusele, on otseselt rajatud eeldusele, olene niivõrd riigikogu usaldusest või riigikogu poolt et riigivanemal о n rahva usaldus, kuid tegelikult võib avaldatud umbusaldusest, kuivõrd sellest, kas vabariigi see mõnel riigivanemal puududa. Kui nüüd säärane valitsusel ja ta üksikuil liikmeil on riigivanema riigivanem hakkaks talitama kui rahva täde usaldusega! usaldus. Kui vabariigi valitsus või ta üksik liige varustatud riigivanem, siis õnnestuks see tal ainult juh­ on kaotanud riigikogu ja riigivanema usalduse, on pä­ tumil, kui rahvas osutub organiseerimatuks; vastasel ris loomulik, et riigivanem teeb vabastamise otsuse; korral, #s. t. siis, kui rahvas on vähegi organiseeritud, samuti talitaks või peaks talitama riigivanem ka juh­ ta tegevus leiaks rahva poolt hukkamõistmist ja rah­ tumil, kui vabariigi valitsus või ta üksik liige on kao­ vas kingiks oma usalduse riigikogule, kelle vastu va­ tanud tema — riigivanema — usalduse, kuigi valit­ litseks harilikult rahva tagasihoidlik umbusaldus. On susel või ta üksikul liikmel on riigikogu usaldus. Kuid aga riigivanem populaarne ja ta toetub rahva usaldu­ riigivanem ei ole kutsutud talitama samal viisil, kui sele, siis on ta persona grata, on teada, kes alati võitja, riigikogu poollt avaldaittud otseste umbusalduse osaliseks isegi võitluses „rahakoti" pärast, — see on riigivanem, saanud vabariigi valitsusel või ta üksikul liikmel on rahva tõeline usaldusmees.

— 38 — Kuperjanovite kodu KANGELASED KUPERJANOVID Vabadussõja kangelase leitnant Julius Kuperjanovi 15. surmapäeva puhul

Enam kui 15 a. on mööda aegadest, mis mõrasta- 1863) Jüri Reebeni vanima tütre Liisaga (sünd. 17./ sid. jalgealuse võimsail maailmariikidel, luues silma­ 29. jaan. 1863) ja rajas endale Ljohovo metsamaale pilgu väikerahvaste ammuse ilusaima unistuse — ise­ iseseisva majapidamise. 1900. aastail, millal Danieli lapsed said kooliealis- ­­­­­­­­ — eest väljaastumise võimalusteks. Nood teks, kerkis päevakorrale koolitamise küsimus. Kuna olid ajad, mis hiirena lõivi nina alla paiskasid pisirah­ Venemaal puudus eesti kool isegi eesti asunduses (Ljo- vad, millal meie vaba-aateliste esiisade verest võrsu­ hovos) ja oli silmanähtav, et vene kool iga eestlase- nud isamaa pojad said aru, et sel silmapilgul tuleb magi eestlase paratamatult venestab, seisis Daniel Ku­ perjanov tõsise probleemi ees. Et Daniel К. siht oli vaekausile eesti rahva vabaduse saatus. Siis astusid oma lastele võimaldada haridust, ja soov sealjuures, et esile mehed, kes keset seda lootusetut asjatusetunnet ta lapsed jääksid ilmtingimata e e s tl a s i к s ja ka­ ja keset vaenlase vägivaldset surutist ning pealetungi sulikuks oma isamaa aatepõllule, ei jäänud teist teed hakkasid kõige jõuga korraldama kodukaitset, Eesti kui jätta maha kogu elutöö ja asuda tagasi — Ees­ tisse. 1904. a. kevadel Daniel К. ostis PJestis Vana- sõjaväge; sest oli selge, et Eesti aadete eest võis kõ­ Kuuste vallas asetseva „Lalli" talu ja asus siia elama. nelda ainult tääkide ning tulega. Üks niisuguseist kan- Venemaalt ta tuli 7-hingelise perega. (Lapsed: Emilie, gelaslikemaist ja ennastsalgavailmaiist organisaaitoreast sünd. 29. juun./ll. juulil 1886; August, sünd. 12./24. oli leitnant Julius Kuperjanov, kelle 15. surmapäeva aug. 1891; Julius, sünd. 29. sept./ll. okt. 1894; Eduard, sünd. 9./22. nov. 1900, ja Oskar, sünd. 28. apr./11. тай mälestame 2. veebruaril s. a. 1903). Eestisse jõudnud, asus Daniel К. kohe oma mõ­ tete teostamisele. Sügisel 1904. a. saadeti Vana-Kuuste Julius Kuperjanovi isa poolt eisivanemad põlvene- „Sipe" ministeeriumikooli August ja Julius. Õppimine vad Võrumaalt, Räpina mõisast, kust nad mõisahär­ edenes suurema vaevata ja vaba aega kasutas Julius raga tekkinud vastolude tagajärjel olid sunnitud 1870. К. lugemiseks. Muu kirjanduse hulgas said talle arm- aastal Venemaale rändama. Ema poolt vanemad põl- saimaiks sõjakangelaste elulood. Suvorov oli ta lem­ venevad Vana-Kuuste vallast (perek. Jüri Reeben, mikuks ja unistuseks. Noil ajul Julius tuli tihti isa „Küti" mõisa ikarjamees). Nad asusid Venemaale 1871. juure palvega, et isa võimaldaks tal kord astuda sõ­ aastal. Venemaal elati alul rendikohfci pidades. Hiljem jakooli. 1909. a. kevadel lõpetas Julius К. min.-kooli. osteti Pihkva kubermangus Novorževi kreisis Duh- Selle järele tal tuli üheks aastaks jääda koju, sest ta novo vallas asetseva Belavina mõisa Ljohovo metsa­ oli otsustanud edasi õppida Tartu õp. seminaris, kuhu aga maast taludeks rajatavad krundid. 16S4. a. asus Ljoho- õpilasi alla 16 a. vastu ei võetud. Selle aasta saatis vosse Jüri Reeben — esimesena, ja järgmisel aastal Julius К. mööda enesetäiiendlaimise tahe all nii vaimses Karl Kuperjanov teisena. Hiljem omandas süt talud kui ka füüsilises suhtes. Aja kokkuhoiu mõttes ta käis veel üle tosina eesti perekonna ja raske rajava töö jä­ 1909. a. sügisel 15-aastasena leieriskd ära. Kodus; ta rele kerkis Belavina mõisa metsamaale jõukas Ljohovo oli abiks vanematele ja kuldseks sõbraks oma ümber küla — eesti asundus. 1885. aastal abiellus Karl Ku­ koondunud kodünurga noormeestele, kes teda hellita­ perjanovi vanim poeg Daniel (sünd. 4./16. märtsil des hüüdsid aunimega „K u 1 d".

— 39 -- „Vennad, щ soovin teile võitlust ja võitu, Soovin teile kõrgemat ajaloosõitu! Edasi! Edasi murdke ja püüdke, Võidule jõudke!" Sõjaka venestusvastase frondi kõrval esineb aja­ kirjas tugev suund rahvusliku iseteadvuse poole. Aja­ kirja ümber koondusid kaasõpilased. Toimetusse kuu­ lusid peale J. K. veel Johannes Schwalbe (praegu Joh. Silvet, H. Treffneri gümn. õpetaja) ja Gustav Tooming (praegune Mustvee Eesti H. S. II astme alg- ja täienduskooli juhataja). Nii näeme Julius Ku- perjanovis juba seminariaegse võitluse eestvõtjana ja põrandaaluse ajakirja hingena tulevast rahvuskan­ gelast. Seminari lõpetas J. K. 1914. a. kevadel ja sama aasta sügisel asus kodukihelkonna kooliõpeta­ jaks. Siin ta suutis juba nelja kuu jooksul liita oma õpilased ühiseks üksteist mõistvaks pereks, jäädes ise nende isaks, parimaks sõbraks ning nõuandjaks. Siit pidi võrsuma noorus, kes kinddaibe sihtide ning selgete üleulatuvate pilkudega oleks võimeline kord astuma välja isamaa kaunimate aadete eest. Pedagoogiliste kutsekohustuste kõrval täiendas J. K. end mitmes alas, iseäranis prantsuse keeles, kuna ta saksa, soome ja vene keelt valitses täieliselt. Kuid kaua ei saanud ta tegutseda oma armasta­ tud alal. Tuli saatus ja tegi temast sõjamehe — surus talle peale ta lapsepõlve unistuse. Veebruari­ kuu mobilisatsioon 1915. a. viis kaasa J. Kuperjanovi. Olles mees, kelle eesmärk on igas olukorras saavutada parimat, näeme teda pärast kolmekuulist reateenistuse lõppu Novgorodist siirduvat Peterburgi lipnike kooli. Selle lÕpetaimise järele, augustis 1915. a., ta määrati teenima 5. Kiievi grenadeeride rügemendi ja saadeti väerinnale, tegevteenistusse sakslaste ja austerlaste Leitnant JULIUS KUPERJANOV vabadussõjas vastu Siin ta teenis esiteks nooremohvitserina, siis luurekomandos ja maist 1917. a. peale kompaniiülema­ 1910. a. sügisel astus Julius К. seminari ja andeka na. Luureteenistuses osutas J. K. erilist edu ja ande­ õpilasena sai kooli kroonu kulul. Seminari astudes sat­ kust. Oma hulljulgete Tuurekäikude eest sai ta seitsme tus J. K. hoopis uude õhkkonda. iKuna ta seni oli va­ kõrgema aumärgi ja aukõrgenduse osaliseks ja selle­ balt võinud mõtelda ja tegutseda oma parimate ära- aegseis käskkirjades jagati talle rohkesti kiitust. Oma tundmiste järgi, ootas teda seminaris äge venestuse alamaid armastas J. K. nagu vendi, ja iga kord, kui tuli surutis. Seminaris vaibus J. K. lapsepõlve unistus saa­ J. K-ga jutt vene väeülemate suhtumisest alluvalle, da kord .suureks sõjameheks. — Kuidas võis temast saatis tema veendunud hukkamõistu põlastav virven­ saada kaitsja sellele ringile, mis nii sihikindla ülbu­ dus ta näol. 19 juulil/1, aug. 1917 sai J. K. mõlemast sega mõnitas ja maha surus eesti rahvast ia rahvus­ jalast šraipnellikildudega haavata, ühtlasi ka põrutada, tunnet! Ei. See polnud J. K-le vastuvõetav ja temas ja saadeti Moskva Aleksei haiglasse ravimisele. valmisid uued teed ning uued sihid; õieti — ta jäi Vaevalt väljunud haiglast, J. K. ruttas kodumaale, nende juure, mutest ta tahtis tormata mööda vastu^ sõ­ sest siin oli hõõgumas see, mis J. K. hinges leegitses jamehe kutsele. Ta otsustas saada rahvavalgustajaks juba seminari päevilt peale. 18. juunil peetud E. sõja­ ja äratajaks iseseisvuse suure silmapilgu jaoks. Seda väelaste üldkongressil oli otsustatud Eesti väeosade tööd ta algas juba seminaristina. Kuna seminaris oli formeerimine, ja kui maapäev 1. juulil valitsuse enese keeldud eesti ajalehtedegi lugemine, tuli neid salaja kattes võttis, oli tal hädasti tarvis relvastatud selja­ läbi akna linnast tuua; tuli nad lõikuda tükkideks ja tagust. Tarvis oli isaimaalasi, mehi, kes kogu oma jõu lugeda väikeste osade kaupa, et vältida raskemat sis­ ning mõistusega oleksid valmis pühenduma isamaa sekukkumist, mis vastuvaidlematult oleks esile kutsu­ vabaduse hoone alusmüüride ehitamisele. Seda mõistis nud suurema karistuse. Asja eestvõtjaks oli Julius K. J. K., ja olles keppide najal, ruttas ta tööle ammuigat- Ühe aasta ta kannatas seminari „vangistust", siis tal setud põllule. Kui 6. dets. 1917. a. pandi alus 1. Eesti õnnestus luba saada oma erakorterd pidamiseks linnas, diviisile, astus J. K. Tartu Eesti tagavarapataljoni, kuna seminari pansion arvestati ümber ja makseti ra­ olles siin kuni saksa okupatsioonini (25. veebr. 1918) has välja. Nii oli J. K. jõudnud seisukohale, mida ta suuremaid tegelasi ning organiseerijaid. Pataljoniüle­ oli. ihaldanud. Temast sai kontaktipidaja „vangista­ ma abina tuli tal palju võidelda enamlastega, kes veeb­ tud" seminari õpilaste ja eestimeelse välismaailma ruari alul 1918. a. olid diviisi juhtimise enda kätte mõttesuundade ja eluavalduste vahel. Oma aadete kind­ võtnud. Suure rahvuslasena J. K. sattus tihti tera- lamaks keskuseks ta asutas omavahelise põrandaaluse vaisse vastuoludesse kommunistide ninameestega, kuid ajakirja „M e ie ka elame!..." Juba ses isetead­ kummaline isikuomane mõju, mis J. Kuperjanovit kõik­ vas tiitlis kajastub sõjakus,'ja see sõjakus oli teravalt jal kaunistas aukartuse oreooliga, kaitses teda ka sihitud venestaj/aist õpetajate ning kogu venestuse idee kommunistliku terrori ieest. Kui enamlaste taganemise vastu. Juba paarist J. K. tsitaadist võime lugeda välja ja sakslaste tuleku järele (24. ja 25. veebr.) Eesti väe­ tema selgepiirilisi sihte („Meie ka elame!..." 9. apr. osad demobiliseeriti (märtsi lõpul), saadeti J. K. ühes 1912» a. J. Lalli nime all): teiste Eesti ohvitseridega teele Riia vangilaagrisse; kuid juba Valgas õnnestus J. K-l sakslaste valve alt , „Me nõuame harddust, nõuame teadust, pääsedal põgenema ja pöörduda tagasi koju. (Osa okupat-f Me vihikaane valitsust, põlgame seadust!" siooni suve saatis J. K. mööda põllutöölisena äia talus, kuid käis siit tihti Tartus salajast kontakti loomas Ja teisal (lõppsalm luuletusest „Soov"): nende meestega, kes suures saladuses formeerisid põ-

— 40 — randa all edasi oma katsel Eesti väeosi. Päraist süda- Lohusoo sihis väljasaadetud 2. jal. polgu osad, sest suve J. K. siirdus ise ika Tartu, kus ta andus põranda­ jõud oli väike,, umbes 40 meest. Vaenlane rõhus edasi alusele organiseerimistööle, kogudes enese ümber kõige Laiuse—Jõgeva—Põltsamaa sibis, ähvardades kiiluna ustavaimaid kodumaa poegi, kes tarbekorral oleksid sisse murda ja ühendust Tartu ja Tallinna vahel ära valmis astuma välja. Tuli tegutseda äärmiselt salaja, lõigata,. Kuna 2. polgu roodud, peale kahe, mis asusid sest pea kohal lasus saksa okupatsiooni raudne rööv- Tartus, kõik olid frondil, ja Tartus asuv 6. ja 7. rood rusikas: käsk, keeld, ähvardus — surmanuhtlus, kommunistide kihutusel 20. diets, tõstsid mässu, oli sunnitöö... See salajane põrandaalune organi­ kindel, et peab Tartust lahkuma. 21./22. dets. jäetigi seerimine kestis kuni okupatsioonivõimude lahkumiseni. Tartu maha. 11. nov. 1918. a. hakkasid okupatsiooniväed valit­ J. K. taganes käputäie kaitseliitlastega mõnekümne susvõimu üle andma Eesti Ajutisele Valitsusele, kuu­ Treffneri gümn. õpilasega, kelle hulgas oli ka ta vend lutati välja kaitseliidu asutamine ja J. K. võis põranda Eduard, Puurmani mõisa. Siin pani J. K. truuksjäänud alt jälle ilmuda päevavalgele. Ta võttis oma organisee­ meeste nimel aluse oma partisanide isalgale, ja algas rimise, korraldamise ja juhtimise alla Tartumaa kaitse­ jalamaid väeosa formeerimist. Mobilisatsioon tuli läbi liidu. Reservi ei tohtinud jääda ükski mees. Isegi oma viia kindlal otsustaval käel, sest paljud, pidades suu­ kehva tervisega kooliõpetajast vennale Augustile andis reks mõttetuseks kogu Eesti iseseisvuse ideed, tõrkusid Julius kohustused, seades tema kodu- ja naabervaldade iseg'i veoloomi andmast. Väeossa tuli mehi koguda (Vana-Kuuste, , Kammeri) kaitseliidu korral­ koguni vaenlase selja tagant salajase mobilisatsiooni dajaks. Vend Eduard oli juba sama aasta kevadel teel. J. K. korraldusel õnnestus kõik. Samal ajal ko­ (1918) H. Treffneri gümn. III klassist astunud Jul. guti kokku 2. polgu osad ja ühendati nendega Põltsa­ К. poolt korraldatud Tartu kaitseliitu, mille ülesanne maale taganenud kaitseliidu jäänused. August Kuper­ oli ära hoida okup.-vägede eest taganevate vene väe­ janov, tervisliselt täiesti valgepaesimees, jäi 2. polku osade riisumisi. 16. nov. 1918. a. kuulutati välja kaitse­ vabatahtlikuna voorivanema kohale. 23. dets. varahom­ jõudude loomiseks vabatahtlik mobilisatsioon. Kuid miku! polk võttis seisukohad Tapiku—(Lahavere— Aidu kahjuks see ei annud tagajärgi. Olukord muutus veel liinil. Oma kokkukogutud väesalgaga J. K. oskas aren­ masendavamaks, kui lahkuvate okupatsioonivägede dada partisanisõda selle ideaalseimale taktikale vasta­ kannul vene enamlased Anveldiga eesotsas Narva ning valt, korraldades vaenlasele täiesti uskumatuid ja oo­ Pihkva frondilt Eestisse hakkasid tungima. Tol ras­ tamatuid hulljulgeid kallaletunge otse frondi südames kel silmapilgul, siis leidus ometi mehi, kes julgust ei ja selja taga. Noil ajul said ^kommunistide ridades kaotanud, vaid ka kõige kriitilisemail silmapilkudel ..K u p e r j a n о v i kuradid" kardetum'aiiks kiatku- selge pea ning külma mõistusega suutsid olukorrast tõvest, sest nad tulid kui välk selgest taevast ja ka­ vaadata üle, astuda samme ja teha korraldusi, millele dusid samuti; amult masendavad jäljed1 andsid tunnis­ järgnes edu ning õnn. Üks sellaseid oli ka leitnant tust möödunud ,,m ü r g 1 i s t" ja iga punaväelase süda Julius Kuperjanov. Otse päraist enamlaste tõmbus kokku hirmu pärast „K uperjanovi kura­ pealetungi algust kuulutati välja sunduslik mobilisat­ dite" küünte vahele sattuda. Need uhkesti õnnestunud sioon. J. K. tegi kõik mis võis, et korraldada Tartu lendkäigud aga ka/svatesid partisanide vaimu ja usku kaitset. Tuli võidelda võrratult suurte raskustega, ku­ iseendisse ja oma juhisse; juh%se. keda jumald'as iga na Tartust alles lahkumisel olevad saksa võimud kõik­ partisan ja kelle käsku, ka kõige kardetavamat, tõtati sugu võimatul! ja võimalikel viisidel Eesti edule kai­ rõõmuga täitma, sest teati ning oldi kindel, et halbu kaid kodarasse loopisid. Samal ajal J. K. saatis kaitse­ plaane ei tee J. K. Niisugused üksikud sõjakäigud liidu osasid vastu sissetungivale punasele laviinile. ulatusid otsaga Tartu lähedale, ja koguni Kudinale. Vend Augusti oma salgaga saatis ta Tõrva—Mustvee— Jõulisem tegevus enamlaste vastu algas uuel aastal. Lohusoo liinile appi kohalikule kaitseliidule. Kuid enam­ 4. jaan. võitis 2. j. polk 3 päeva kestnud Aidu lahingu laste rõhuvale ülekaalule ei jõutud vastu panna. ­ ja õhtul vallutas 4. rood tormijooksuga Kose küla. 5. soo oli juba enamlaste käes, Mustvee langes 14. dets. jaan. lõid partisanid vaenlase väed Saduküla mõisast Vastu ei suutnud seista ka 15. diets. Tartust Torma.— välja. 9. I vabastas 2. j. polk Jõgeva. 11. ja 12. jaan.

Kuperjanovite pere

EMILIE JULIUS rahvakooliõpetajana OSKAR

— 41 — O.-Ü. „EMBAG" S. ROOSIKRANTSI Т. NR. 4, KRT.1. KÕNETRAAT 464-54

Tehnilised ja optilised abinõud sõja- ja kaubalae­ vadele, pikksilmad, signaalaparaadid ja nautilised instrumendid, helgiheitjad ja spetsiaalaparaadid.

J. K., olles kuulda saanud enamlaste poolt korraldatud kaugel Aardla luha kohal ja parajas kaares Igevere Tartu terrorist, ed viivitanud enam, vaid astus välja küla kaudu kooldub .. . samasse, kus seisab vaenlase Puurmannist. 12. jaan. vabastati Mõisamaa ja Koogi patarei — paraja laskemaa kaugusel metsaservast... mõisad ja 13. jaan. homm., väikese kokkupõrke järele kõige enam kümme meest... paaniliselt põgeneb pa­ vaenlase eelpostidega,, asuti Visusti mõisa. Saima päeva tarei ... Suurtükid vaikivad; ootamatu haarang pais­ õhtul, olles teateid saanud soomusrongide ligiduses vii­ kab tasakaalust vaenlaste leegioni... Ja see on bimisest, ruttas J. K. Kaarepere jaama, et nendega eesti meeste võit. — Kuid see peab sündima veel sidet. Mõisamaa mõisa kohal laaditi rongile 150- täna! Korraga pistis kuu oma kahvatu palge meheline partisanide salk ja ühiselt jätkati pealetun­ pilve tagant välja ja kahkjas valgus ta vanadest sil­ gimist Tartu sihis. Tartu saatuse tegelikult otsustasid madest langes aeglaselt üle talvise looduse. J. K. Voldi, Ä к s i ja Kärkna lahingud ööl vastu 14. jaa­ tõstis varruka ja vaatas kella, tõmbus siis ligidalole- nuari, millal ägedal tulevahetusel purustati suuremad vate õlerõukude varju ja vajus uuesti mõttessej. • • enamlaste väeosad. Läks õnneks rikkumatuna saada Hiljemalt kahe tunni jooksul pidi ita olema Tartus, et kätte Jänese sild. 14. jaan. hommikul löödi lahing Õigel ajal anda üle oma kavatsused ja ettepanekud Tähtvere väljadel ja sama! päeval kell 2 p. 1. oli T а г - eelolevaks lahingupäevaks. Kuid luurekäik oli jäänud t u vabastatud kommun'stidest, kelle elajalikust, õn­ hiljaks ja jala polnud enam mõtet kahe tunniga käia neks poolelijäänud, terrorist tunnistust andsid auravad1 maha 19 km. Kust saada hobust? — Kui õige minna vereojad Tartu krediitkassa^ keldris. _^ i___> isakoju?... Saaks ka teada, kuidas käib isa käsi; arvatavasti ta muidugi magab juba õndsate karjas, Tartus tegi J. K. pisikese peatuse, et teha ette­ sest kindel on, et ta esimesel lahingupäeval lan­ valmistusi ja korraldusi lõunarinde vallutamiseks. Oma ges vangi salakuulajana. Nii siis koju? — Kuid ees abiks määras ta Reola-Võru suunas ründavate väeosa­ võib iseista tihe vaenlaste väerind; Rebasel näiteks . . . de informeerijana Taavet Petulai, kui hea ko­ Kuid kuhu siis? — Ei-ei! Õigem tee on ikkagi hapealsete olude tundja. Kui J. K. ööl vastu 17. jaan. koju... koju . . . koju! Kui aga Della on veel alles sai teate, et Tallinna kaitsepataljon on kaotanud Reo- tallis ja pole punaste poolt rekvireeritud — Della... 1 a lahingu, ruttas ta jalamaid salaluurele, et teha kind­ Della... Temaga võib kodu ja Tartu vahe, 23 km, laks vaenlase vägede jõudu ja asukohti. See oli üks tüü­ katta vabalt tunni ja veerandiga. Seda teab ta kooli- bilisemaid luurekäike, missuguseid J. K. sooritas aru- poisi-päevilt. . . Oi, noid ilusaid sõiibefi mis siis . . . tihti. Vahe seisab ainult selles, et käesolev sai olude Samal hetkel kuuldus maanteelt hobusekapjade rapsi- sunnil teatavaks üldsusele, kuna tavaliselt J. K. teised mist rabedas lumes. Kuuvalgel võis otsustada, et jättis enese teada. Teda nähti öösel väeosas olevat sõitja on taluinimene, naisterahvas. J. K. peatas puudu. Keegi ei teadnud, kus ta oli või mis ta toime­ hobuse. — „Kes oled, kuhu lähed?" „Olen Mõrasooit. . . tas. Siis ilmus ta jälle, harilikult ikka enne koitu; ja lähen linna..." — „Tuleliinilt läbi julged sõita! Lahin- edasi arenes igapäevane sõjategevus. Tol ajal omasid guseisukord kõikjal!" „Pole kuulnud midagi... Olen enamlased Tartu ees tugeva kolmekordse frondi. I: Mõrasooit..." — „Noh, katsume siis!" J. K. viskus Nõo raudteejaama, Reola mõisa, Tooraste mõisa, Ig- rekke pikali, mässis enese tekkide ja heinte sisse ja nassi mõisa ja Vooremäe liinil. II: Unipiha mõisa, käskis enesest patrullidele seletada kui haigest vennast, Tatra vesiveski ja Vana-Kuuste mõisa liinil ja kes on teel linna arsti juure .. . Esimesed patrullid röö­ III: Luke mõisa, Väikse- ja Suure-Kambja mõisa, Nuti visid reest toidukompsud ja lasksid linnaminejad läbi; talu ja mõisa liinil. Hommikööks jõudis J. K. teiste patrullide juures Tooraste mõisa all ehmatas erk oma luurekäiguga vaenlase frondi südamesse — Vana- hobune suitsevat supikatelc nähes ja pistis hirmsa ajuga Kuuste mõisa, kus seisid vaenlase pealöögijõud ühes alla sohu. Lasti küll tagant; reepära raksus kuulide patareiga. Laskunud oma vilunud luuraja pilgul käes, kuid sõitjad jäid terveks. hindavalt libiseda üle vaenlase vägede seisukorrast, oli J. K.-l korraga selge, miks Tallinna kaitsepataljon ei J. K. jõudis õigel ajal Tartu ja tema ettepaneku suutnud vastu panna Reola mõisas: enamlaste vägede kohaselt saadeti 2. jal. polgu 2:. pataljon pahemalt tii­ ülekaal oli vähemalt n e I i - v i i s korda suurem Eesti valt Reola mõisa peale, kiina üks rühm siirdus metsa­ vägede koosseisust. Seepärast oli kindel, et enam­ teed Vana-Kuuste mõisas asuva patarei kallale. Juba laste tagasitõrjumiseks tuli avitada Tall. Kaitsepatal- esimesed lasud tabasid surmavalt patarei ülemat. Ka­ jonL J. K. seisatas ja katsus arvestada. Ta veendus, hurvägi vaikis; ta põgenes. Ja punased', arvestades et kõige parema tahtmisegi juures ei suudeta vaenla­ suurejoonelist piiramist, tõmbusid' Reolast välja välgu­ sele vastu saata meest mehe jaoks. J. K.-le oli selge, kiirusel. et tuleb appi võtta partisani taktika... Vaen­ Tartust astus J. K. välja Valga suunas, arendades lase patarei seisab siinsamas suure allee juures; sa­ hoogsat pealetungi ning korraldades julgeid ümber- masse ligidusse ulatub põline Ignassi mets, mis algab haaramisi. Liiguti edasi, kontakti pidades soomusron-

— 42 — gidega. Partisanide ala oli peamiselt paremal (s. ö. Seepärast tuli tal hiljem, ülikooli-päevil, palju võidelda Virtsjärve) pool Tartu-Valga raudteed. 16. jaan. löödi oma võitmatu vaenlase — tiisikusega. Ainult nen­ Võika silla juures ja Vapra/mäel taganema enamlaste dele, kellele oli tuntud Ed. K. kangelaslik elutahe, on väed. 17. jaan. vabastati Unipiha mõis. Samal päeval mõistetav asjaolu, kuidas Ed. K. nii kaua suutis vastu jätsid enamlased Elva maha, kuid meie soomusrongid panna surmahaigusele. Ta ei rääkinud kunagi oma jõudsid lõhutud tee tõttu sinna alles 20. jaan. 20. ja 21. surmast ega surmavõimalusest — peale ühe korra; ja jaan. kestis ja 22. jaan. löödi otsustav lahing U d e r n a see oli ta surivoodil, kui arst talle pakkus hapnikku. mõisa pärast. 23. jaan. tungiti edasi Kdrepi, Siis ta vastas: „Tänan, härra doktor! . . Suren selle­ ja Palupera mõisa peale. Suurejooneliselt kaasa lõid tagi —" ja ta suri sealsamas; see oli 6. okt. 1931. a. Kuperjanovi partisanid ägeda Pritsu lahingu ja torma­ 10. okt. ta maeti korporatsioonikaaslaste auavalduste sid selle järele Puka mõisa alla, kus 26. jaan. lühi­ saatel Nõo surnuaiale. — — kese võitluse järele purustasid kuulsa 6. Tukkumi Toonud oma kolm poega ohvriks isamaa polgu, kes, varustust maha jättes, põgenes. J. K. äär­ altarile, annud isamaale oma parima, mis tal oli, mise külmaveresuse ja vahvuse tõenduseks võiks Puka varises mõõtmatu murekoorma all Manalasse ka nen­ lahingust tuua kujuka näite. 'Lahingumöllus oli J. K. de kangelaste isa. Ta isuri 15. okt. 1932. a. sattunud vaenlase kahurite ja kuulipildujate ägeda rist­ Praegu elab tollest oma ajal Venemaalt isade maale tule alla. Kuid selle asemel, et mõtelda põgenemi­ rännanud arvukast Kuperjanovite perest ainult kolm: sele, kihutas J. K. otseteed mõisa sisse ja vana ema oma noorima ja vanima lapsega, Oskari ja vallutas seal töötava punaste raske- Emiliega. — — — patarei. — Kui soomusrongid jõudsid 28, jaan. jaama, saadi käsk Valga vallutamiseks. Seda ope­ Võib ütelda, et Kuperjanovi nimi on üks ratsiooni kavatseti teostada mitmete väeosade ühisel populaarsemaid Eesti rahva peres; ja seda ees­ haarangul, kuid tegelikult otsustas Valga saatuse Paju kätt Julius К. legendaarsete kangelastegude tõttu. lahing. 30. jaan. jõudis J. K. oma partisanidega Kuid koht vabadussõja ajaloos on к о g u Kuperjanov'ite Paju mõisani, kuhu enamlased oma väed olid koondanud viimseks otsustavaks vastuhakkamiseks. 30. jaan. perekonnal, sest tema oli üks neid väheseid perekondi, sõdisid partisanid vahelduva õnnega. Kuid 31. jaa­ kes täies koosseisus täie teadvuse ja nuaril algas otsustav pealetung partisanide poolt. jõuga oli töös iseseisva Eesti koja NagUj ikka ja alati, tormas Julius Kuperjanov ka siin rajamise algpäevil. Isa Daniel ja noorim omameeste ees lahingusse. Ta tormas energiaga, mis näitas jõudu veel sadadeks eelseisvaiks lahinguiks. poeg Oskar kaitseliitlasena ja ühes Emiliega — Kuid .saatus tahtis, et Pajulahing pidi jääma Julius spioonidena; viimane ühes vana emaga ka ainelise Kuperjanov'ile viimiseks. Raskesti haavatuna toodi ta varustuse muretsemise alal noil päevil, kui vaese veel samal päeval Tartu ja paigutati Faure haiglasse, algava riigi oma polkude loomise raskel algusel selts­ kus ta, pärast seda, kui talle ta viimsele küsimusele Valga langemise asjus oli toodud jaatav vastus, püha­ konna käsi nid tähtsalt pidi aitama kaasa. Kahjuks päeval, 2. veebr., kell pool 6 homm., rahulikult uinus pole siin kohal aega ja ruumi sel ainel peatuda pike­ igavesele puhkusele. — 6. veebr, maeti takogu linna malt. Kuperjanovi meelsuse elavaks sümboolika on osavõtul; kogu linn oli surmasängi saatmas teda, nende kadunud poeg ja vend Julius, kelle teeneid isamaa kes ta oli toonud elu ja vabadust tuhandeile. kasuks on E. V. V. hinnanud talle annetatud I liigi Pärast Juliuse surma astus oma vaesest tervisest hoolimata, vabatahtlikult tuleliinile ka vend II järgu, II liigi II järgu ja II liigi III järgu vabadus­ August, kes seni oli teeninud 2. jal. polgus majandus­ ristidega ja tema väeosa nimetamisega: Kuperja­ alal. Kuid tuli, mida oodata võis! Augusti tervis ei nov 'i partisanide rügemendiks. Tema suutnud vastu panna frondikoledustele. Ta haigestus 31. a. sünni päevaks püstitati ta hauale Tartu linna- ja tüüfusse ja saadeti Võrru ravimisele. Olles juba nii­ võrd paranenud, et ta võis sõita koju, ta saadeti teele; maakonna-elanike poolt unustamatu tänu- ja austuse- kuid hilineti rongile. Tulnud haigemajja tagasi, ta hai­ täheks mälestussammas. gestus sõidul saadud põrutuste tagajärjel uuesti ja suri Sääraseid poegi, nagu oli Julius Kuperja­ 4. juulil 1919. a.; samal päeval, mil ta isa oli jõudnud Võrru — poega koju tooma... nov, kes oma isamaad nii palavalt armastas, et oma kallimat, oma elu, ei pidanud kalliks talle ohvriks tuua, Vend Eduard, kes kõik lahingud Puurmani välja­ delt kuni Landeswehri viimse hingetõmbuseni läbi tei­ sääraseid poegi vajab meie isamaa ka tule­ nud, sageli ägedamaidki võitlusi oma venna Juliuse ad­ vikus. Olgu meile eeskujuks Julius jutandi leitnant Piibu seltsis püstijalu kaasa lüües, Kuperjanov'i isamaa-arm astus ja к an­ tuli vabadussõja lahinguväljadelt tagasi küll väliselt gel as meel ! ! ! tervena, kuid sõjakannatuste kaasabil salajane surma- idu oli suutnud pesa teha noore koolipoisi organismi. К. J. S.

— 43 — Prof. Juhan Aavik 50~aastane

tusel trompetimängijana oli tegev olnud. Tartu asu­ des sai Aavik pea „Vanemuise" muusika-osakonna se­ gakoori juhatajaks. Tema juhatusel esines koor suu­ remate töödega, nagu Cherubini „Requiem", Haydni „Loomine" j. t. Samal ajal töötas ta mitmes koolis muusikaõpetajana. Vabadussõjast võttis ta vabataht­ likuna osa, olles 8. jalaväe polgu kapellmeistriks. 1919. a. ta astus Tartu õpetajate seminaari muusikaõpeta­ jaks ja sama aasta sügisest sai ta uuesti asutatud Eesti Helikunsti Seltsi esimeheks ja seltsi kõrgema muusikakooli direktoriks, kelleks ta jäi ka pärast mai­ nitud kooli ühinemist A. Nieländeri muusikakooliga ja pärast kooli ümbernimetamist Tartu konservatooriu­ miks. 1925. a. ta astus „" muusikadirektori kohale, olles enne seda sama teaatri muusikajuhiks ja sümfooniakontsertide juhatajaks. Tallinna konserva­ tooriumis ta on vanemaks õpetajaiks spetsiaalinistru- mentatsiooni ja keskkoolide laulu- ja muusikaõpeta­ jate ettevalmistamise alal 1925. a. peale, professor sealsamas 1928. a. ja direktor 1933. a. alates. Heliloojana on Aavik kirjutanud koorilaule sega-, mees-, nais- ja lastekoorile, pealeselle soololaule, kan­ taadi „Kodumaa" baritonisoolole, koorile ja orkestrile; siis veel keelpillikvarteti palasid. Trükis on ilmunud segakoori laulude kogu „Kodurajalt", soololaulud „Lu­ me sees", „Laulik", 5 laulu segakoorile ühe rahvaviisi põhjal ja klaverisonaat. Muusikakirjanikuna ta on ol­ nud tegev veel Eesti Lauljate Liidu „Muusikalehe", „Postimehe" ja „Päevalehe" muusikaarvustajana. Pea­ leselle on temalt trükis ilmunud „Muusikalised kirjad". Juhan Aavikul on väga laiaulatuselised ja mitmeke­ sised teened Eesti muusika alal. Eriti suur ja otse põhjapanev on ta töö „Vanemuise" sümfooniaorkestri kunstilise tasapinna tõstmisel ja Eesti laulupidude 29. jaanuaril s. a. pühitses oma 50-dat sünnipäeva juhtimisel. Ta on juhtinud Tartu laulupidu 1926. a. meie helikunstnik ja muusikategelane, Tallinna Kon­ ja 1930. a., Sakalamaa laulupidu Viljandis 1927. a. servatooriumi direktor ja Eesti Lauljate Liidu esimees ja 1929. a., ja segakoore IX üldlaulupeol 1928. a. ja professor Juhan Aavik. X üldlaulupeol 1933. a. Tallinnas. Juhan Aavik sündis Viljandi maakonnas Holstre Tulisehingelise eestlasena on ta tuntuim kuju Ees­ vallas, kus ta isa oli Pulleritsu kooli õpetajaks. Pä­ ti helikunsti arendajate peres ja seltskondlikes orga­ rast Viljandi linnakooli lõpetamist astus Aavik 1901. a. nisatsioones. Hinnates ta teeneid on kaitseliidu kotka­ Peterburi konservatooriumi, kus ta professor J. Tam­ me soovitusel võeti vastu professor Wurm'i cornet a risti nõukogu annetanud talle 3. järgu kotkaristi. pistoni ja trompetiklassi, mille lõpetas 1907. a., oman­ Oma poolt soovime suurele töömehele õnne ta 50- dades ühtlasi vabakunstniku kutse. Õppis veel edasi dal sünnipäeval. Jätkugu tal jõudu ja ärgu kustugu konservatooriumis spetsiaalteooria ja kompositsiooni ta rinnus iialgi see jumalik säde — laul, mis on aida­ alal kuni 1911. a., millal kutsuti „Vanemuise" suvise sümfooniaorkestri juhiks, pärast seda kui ta juba nud meidki — kodukaitsjaid — üle paljudest raskus­ 1908.—1911. a. nimetatud orkestris S. Lindpere juha- test ja viinud üksteisele lähemale. Laul Kaitseliidus

Kogu maailma kaitseüksustel on nende tegevuses, Väeosa marssi mängitakse väeosa või temasse mille eesmärgiks on oma isamaa pinna puutumatuse kuulujate tähissilmapilkudel. Tema kõlal — oma rü­ ja kuulsuse eest seista pandiks, rida sümboole, mis gemendi helilise sümbooli saatel — läheb väeosa pa- välispoole tunnistavad ja oma ridades kinnitavad nende raadmarsile riigipea vaate eest mööda, temaga tervi­ kandjate võitlusvalmsust. Kõige tuntum esemeline tatakse vannet annud reamehi, teda mängitakse sel tun­ sümbool on väeosa lipp. Selle kõrval on aga veel ter­ nil, kui väeosa maa kaitsejõudude mobiliseerimise kor­ ve rida sümboole esemeina, talitusviisidena (tseremoo­ ral oma rahuaegsest kodust — kasarmuist — astub niad), aga ka helilisi — väeosade omapäraste signaa­ välja, pealelaadimiseks ešeloonile. lide, trummide mängu, marsi või ka marsilaulu näol. Niisama ilus tähendus on ka lauludel, kui nad

— 44 — kasvavad kokku üksusega, selle väljaõppe- ja kujune- seas on ka inimesi loova sädemekesega, et nende meel misajastuga, selle rünnakutega ja — peaks saatusest saaks luua lühikese marsiviisi. Nii ei ole siis sugugi määratuna juhtuma — selle lahingutööga. Üks viis, võimatu üksustel saada päris oma marsilaulu. koduseks saanud ja kokkukasvatav — nii selle lauljaid Toome allpool Väike-Maarja mvk. sidepealiku E d. omavahel kui ka üksikut meest oma väeosa ja selle vai­ M ä 1 g i loodud marsilaulu. Mõni üksus, kellele see muga — omab määratu moraalse tähenduse. tekst kõige otsemalt sobib ja viis tundub meeldivana, Sellepärast viimane üleriiklik malevate propagan­ võiks siit kohe selle võtta omaks. Helilooja on ta loo­ dapealikute koosolek tunnistas väga tarviliseks, et meie nud kaitseliidu jaoks ja loobub lahkelt kõigist autori­ kaitseliidus kujuneksid üksuste tra­ õiguse edaspidistest küsimustest samaks ilusaks ots­ ditsioonilised marsilaulud. tarbeks. Nad võiksid olla üldisamaalise sisuga ja valitud Üksuste pealikud, eriti aga propagandaplk., võtku juba meie olemasolevate marsiviiside salvest. Aga oma üksuse kasvatamise nimel siit oma hoole järje­ väga väärtuslik oleks, kui nad tekiksid tekstidele, mis kordne ülesanne — üksusele traditsioonilise marsilaulu loodud kohalikest oludest. See suur mõte, mis kõigil hankimine! meil on ühiseks märgusõnaks — isamaa — olgu seal Loodame, et kord kaitseliidu suure­ sees, aga selles olustikulises ja looduslikus raamistu­ mal kogunemisel — k.-l.-p äevadel, m a- ses, milles just antud üksusel isamaa on silme ees. nöövreil jne. — mitte ainult meeste Õnnelikum peale selle on see üksus, kes saab oma mar­ hulk, vaid marssivates kolonnides ka silaulule veel ka a'lgupäralse viisi, mida enne seda keegi erinevad üksuste marsilaulud tõenda­ ei teadnud. Meil on viimasel ajal muusikaline haridus vad, et välja on tulnud mehi joomest olnud kaunis kättesaadav, nii et eriettevalmistusega ja Saares t", kõik ühe mõtte õhutusel. muusikuid võiks leiduda igal pool. On arvata, et nende R. torijott'**'. (iönirJ Aea Жав jäiaZ&J- £ /yjrf/gl

//•• ЛолХал bun-MdUtn-wd maaettue*maad.*** tcct-jox.ßccx-jax. 1/айг,-и*ла.i/aca-vv-nu, touselииыж*, ке-hx.~v--с* ^ue-ta vco^ юил Я.Z. Жал tunnedMoadtunned maad,J к,илк,ил те-Ъme-ъ VAkufadtomkutadeA UoumaitVolmuW tnu4vi--st&tnuf» - S€( —у k,ui 3. Мал -tunMdtnciad Ku4to0mfel õie-eJi-feA õnnel va&n- cta-v*/, kuti V. Wat -fafintd f7iaacft /иол *iaJi Ш еш/nutunftf he-Je-daS-t,- £&-<**£,tuut > S-fc / Je %\ » уj I\ Щ j 1 t% 1 —l ± 1 ЩгШ 2 1/cL-ßet/ Ьяттmmthifxjcv«—4 J щü —кхял^аиг^j00$ v- } f %сб valv-t/лл г£а& anwliSortja t/ded' ка-Сил ка-ва-ъ'кмхл} Пбота- иеаЛ >сил /сен* ~ si к, kaha/гьси'пл teotan - se& huh te -t<4h-hi£ °^С ha-h.a.- £ехЛ> • kui A* -heol iatvaiweJkif-jen- cfa. - tea 'ctu Voos', rtfi ; с i с jJ Ш i uu m ja $au£oUi htttmt t/'t-tcarf исг&&> 4eo£? Jee maea£? -и- -*--*- — » — — » —- {/«J, õhtut гЛ* ß

1. Mõnd ümberkorraldamise eelloost. sugune kui praegu. Tolleaegsete võistluste programm tehti laskureile „jõukohane". Juba 1933. a. kaitseliidu üleriiklikel laskemeister- Tänapäev on lasketasapind ja laskerelvad ning las­ võistlustel selgus lõplikult, et meistervõistluste senist kemoon sedavõrd arenenud, et 1928. a. «programm tun­ kuju tuleb muuta, kui need võistlused! tahavad täita dub liig ikergena ja meistervõistlused ei oma enam va- oma eesmärki. jalist tüsedust ning sisu, mispärast huvi nende vastu Küsimus kerkis üles isegi „Kaitse Kodu!" veergu­ ei ole küllaldane ja nendest ei saa täit kasu, mida tu­ del ja laskurite peres on selle küsimuse vastu tõusnud leks oodata nii tähtsatelt võistlustelt nagu seda on suur huvi. meistervõistlused. Küsimuse lahenemises tekkis teatav seisak ja just põhjusel, et tulid ettepanekud ning kavatsused võist- b) Vahepeal on kutsutud ellu Eesti Laskurliit, mis luslaskmiste süsteemi ühtlustamiseks üle riigi kõigis tahab olla laskesportlaste ipõhiorganisatsiooniks kogu laskesporti harrastavais organisatsioones (Eesti Laskur­ riigis. Laskurliidu (poolt on välja kuulutatud ka oma il it, kaitseväe, kaitseliidu, piirivalve ja politsei laske­ meistervõistlused. sporti harrastavad organisatsioonid jne.). Et kaitseliidu laskespordi klubid kuuluvad ka oma­ Seni on meil tegelikult olemas kahed laskemeister- ette ringkonnana Laskurliidu liikmeiks, siis kergib üles võistlused: küsimus: kas võtta omaks Laskurliidu meistervõistluste 1) Eesti Laskurliidu meistervõistlused ja programm või oma (programmi võimaluse järgi koos­ 2) kaitseliidul meistervõistlused. kõlastada Laskurliidu omaga. Laskurliidu meistervõistluised on võtnud omaks c) Kaitseliidu meistervõistlusi ei tule võtta min­ kaitseväe, piirivalve ja politsei laskesportiikud organi­ gisuguste täiesti eraldi seisvate võistlustena, vaid nad satsioonid. 'Kaitseliidu laskesportlased võtavad nendest peavad moodustama teatava lüli kaitseliidu laskevõist- osa vabatahtlikul alusel. luste sarjas ja nad peavad olema sedavõrd seotud Kaitseliidu meistervõistlustest võtavad osa ainult teiste tähtsaimate laskevõistlustega (rahvusvahelised ja kaitseliitu kuuluvad laskurid. võistlused teiste organisatsioonidega), et nad soodus­ Eesti Laskurliidu meistervõistlused on avalikult taksid ettevalmistust viimaseile. välja kuulutatud 1932. a. „Eesti Laskurliidu võistlus- Praeguste meistervõistluste programm on sedavõrd ja fclassikatsete määrustes" ja nendega on juba tehtud erinev meie suurvõistluste omadest, et meistervõistlus­ algust. test ei ole nimetamisväärset kasu ettevalmistusel suur­ Nüüd, (kus on üles tõstetud küsimus kõikides laske­ võistlustele. sporti harrastavates koondustes meistervõistluste pro­ d) Kaitseliidu meistervõistlused jälgivad ipeale üld- grammi ühtlustamiseks, kergib enne asja lahendamist laskesportlike eesmärkide veel oma erieesmärke, mille­ üles rida küsimusi, milledele tarvis saada vastused. dest tähtsaim on: suuremate hulkade kaasatõmbamine Kaitseliidu suhtes oleksid need küsimused järgmised: sportlikule laskmisele ja eriti just noorte jõudude leid­ 1) kas on tarvis kaitseliidu meistervõ istlusi üldse mine ja tööle rakendamine. muuta; Praegune kaitseliidu meistervõistluste programm ei 2) kas võib kaitseliit võtta omaks Eesti Laskur­ ole ülalloeteldud ülesande lahendamiseiks küllalt soodus. liidu meistervõistluste programmi ja e) Kaitseliidu ja malevate meistervõistluste tingi­ 3) kas võib kaitseliit võtta .omaks kaitseväe meis­ mused on ühesugused. See nähtus ei ole otstarbekohane tervõistluste programmi, kui see saab erinev ega ka õiglane. Kogemused tõendavad kõige paremini, Eesti Laskurliidu omast või Ikui tehakse Las­ et senine programm on üleriiklike võistluste tarvis liig kurliidu programmis kaitseväe nõudeile vasta­ nõrk ja malevate võistluste tarvis liig raske. vaid muudatusi. Kui malevate imeistervõistlused peavad just olema Katsume neile küsimusile anda vastuseid alljärgne­ kohtadeks, kus noori laskureid üles leitakse, ja kohta­ vates peatükkides: deks, kuhu laskurid hulgaliselt võistlusele tulevad, siis nende ülesannete täitmiseks tuleks malevate meister­ 2. Kas on tarvis kaitseliidu meistervõietlusi üldse võistluste programmi vastavalt ümber kohendada. muuta?

Et neid võistlusi on tarvis muuta, selles ei ole Ülalloeteldud motiivid on 'küllalt kaaluvad selleks, kahtlust, ja nimelt alijärgnevail .põhjusil: et (kaitseliidu ja malevate meistervõistluste senine kor­ a) Kaitseliidu meistervõistlused kutsuti ellu 1928. raldamine võtta põhjalikule revideerimisele ja asja kor­ aastal, millal oli laske asjanduslik seisukord hoopis teis­ raldada ümber vastavalt elu nõudeile.

— 46 — 3. Kas võib kaitseliit võtta omaks Laskurliidu meister­ Neid võistlusi peetakse kahes grupis: võistluste programmi? 1) üleriiklikud meistervõistlused ja Esiteks tutvume üldjoontes Laskurliidu meister- 2) ringkondade meistervõiistlused. võistlustega. Võistlusalad ja tingimused on järgmised:

Liidu meistervõistlustel Ringkondade meistervõistlustel

1. Vaba püssi meistervõistlus 300 m; 120 lasku kolmest asen­ 300 m; 60 lasku kolmest asen­ dist, ä 40 lasku dist, ä 20 lasku 2. Sõjaväepüssi meistervõistlus 300 m; 60 lasku kolmest asen­ 300 m ; 30 lasku kolmest asen­ (Lubatud täpsuspüsside kasutamine) dist, ä 20 lasku dist, ä 10 lasku 3. Vaba käe meistervõistlus 200 m; 30 lasku püsti vabalt 200 m; 15 lasku püsti vabalt (Kasutatakse vabu ja sõjaväepüsse). käelt käelt 4. Väikekaliibrilise püssi meistervõistlus 50 m; 120 lasku kolmest asen­ 50 m; 60 lasku kolmest asen­ dist, ä 40 lasku dist, ä 20 lasku 5. Vaba püstoli meistervõistlus 50 m; 60 lasku püsti käelt 50 m; 30 lasku püsti käelt 6. Sõjaväepüstoli meistervõistlus • • • • 25 m; 30 lasku püsti käelt 25 m ; 15 lasku püsti käelt 7. Hirve meistervõistlus 100 m; hirve kuju liigub 4— 100 m; hirve kuju liigub 4— 4,5 sek. vältel 23 m üksiklas- 4,5 sek. vältel 23 m üksiklas- kudega 3 seeriat ä 10 lasku ja kudega 3 seeriat ä 10 lasku ja kaksiklaskudega 2 seeriat ä 10 kaksiklaskudega 2 seeriat ä 10 dopeltlasku dopeltlasku 8. Liikuva kuju meistervõistlus 100 m; 2x10 lasku 100 m; 2X10 lasku 9. „Kahevõitluse" meistervõistlus • • • • 30 m; 30 lasku 30 m; 30 lasku 10. Noorte meistervõistlus 50 m; 30 lasku kolmest asen­ (Lastakse väikekaliibriliste püssidega) dist, ä 10 lasku

Peale ülalloeteldute korraldatakse veel vanameeste Nagu ülal nimetasime, ei sobi Laskurliidu meis­ meistervõistlusi vabast püssist, sõjaväepüssist, sõjaväe- tervõistluste tabel täies ulatuses kaitseliidule. Kui Las­ püstolist ja väikekaliibrilisest püssist laskmises, kusjuu­ kurliidus osavõtt meistervõistlustest on vabatahtlik, s, o. res Üle 50 a. vanadel võetakse paremuse selgitamisel mees võib nendest osa võtta ja võib ka mitte osa võtta, arvesse ka nende vanus. siis kaitseliidus maksab meistervõistlustest osavõtus teatav kohustuslikkuse joon. Iga üksus esineb igal alal teatava arvu võistlejatega (gruppidega), et suuremaid Heites pilku Laskurliidu meistervõistluste tabelile hulki tõmmata kaasa. Võisteldakse mitte üksi isikliku, näeme, et see täies ulatuses kaitseliidule ei sobi, ja see­ vaid ka meeskondade paremuse peale. Seniste koge­ pärast ei või olla juttugi liidu meistervõistluste tabeli muste tulemused tõendavad, et just meeskondade pare­ kodeerimisest. muse peale võistlemine moodustab kaitseliidu meister- Laskurliit ja kaitseliit taotelles meistervõistluste võistluiste kandvaima ja ipinevaima osa. korraldamisega laslkeosavuse arendamisel ühiseid sihte Loomulikult ei saa niisuguses olukorras Laskur­ ei saa minna asjia teostamisel täpselt üht rada. Laskur­ liidu meistervõistlusi täies ulatuses üle võtta, sest nende liidu meistervõistlused kujutavad enesest teatavail rel- täieulatuseline korraldamine kogu kaitseliidule ja siis vaaladel parimate omavahelist võistlust. Siia tulevad veel kõigile malevaile on praegustes tingimustes puht­ välja peamiselt parimad parimaist ja suur laskurite tehniliselt võimatu. hulk jääb nendest võistlustest kõrvale. Seepärast tuleb sealt võtta ainult tähtsaim ja meile Kaitseliit näeb aga oma meistervõistlustes abinõud kohaseim osa. suuremate hulkade võistlusele kaasatõmbamiseks. Meis­ tervõistlused on kaitseliidu laskurite peres läbi löönud, Kaitseliidu seisukohalt oleks tarvis kaasa teha järg­ nad on ipopulaarsed ja osavõtt nendest on elav. Välja mised tähtsamad alad, milledest osavõtt on ka täieula­ minnes kaitseliidu laskeasjanduslike huvide seisukohalt tuseline: ei tobiks meistervõistlustel (piirduda üksi parimate 1) sõjaväepüssi meistervõistlus,, väljatoomisega, vaid kaasa tuleb tõmmata ka noori las­ 2) väikekaliibrilise püssi meistervõistlus ja kureid, kelledest võivad välja kujuneda suurmeistrid. 3) sõjaväepüstoli meistervõistluis. Sellega kaitseliidu meisteirvõistlused ei ole üksi liidu Teistel äiadel (vaba püssi, vaba käe, vaba püstoli, meistervõistlused — ühekordne jõukatsumine tipp­ hirve, liikuva kuju jne. meistervõistlused) on osavõtt meeste vahel — vaid on võistluse kooliks, kus järkjär­ tunduvalt vähemaulatuseline, nii et kaitseliidule neid gult hargnevate võistluste kaudu koolitatakse välja eriliselt korraldada ei oleks tarvis ja soovijad võivad tippmehi. esineda vastavail Laskurliidu meistervõistlustel. Kaitseliidul peab olema oma kindel võistluste süs­ teem, mis üksi ei selgita meeste (paremust, vaid annab 4. Kas saab kaitseliit võtta omaks kaitseväe kätte ka kindla arendamise tee. Laskesipoirtlike võist­ laskesportlike koonduste meistervõistluste programmi? luste selgrooks ja tuumaks oleksid kaitseliidus ema meistervõistlused. Kaitseväe laskesportlikud koondused! toimetavad Loomulikult tuleb kaitseliidu meistervõistlusi seda­ seni oma meistervõistlusi Laskurliidu programmi järgi. võrd ühtlustada Laskurliidu omadega, kuivõrd seda lu­ Kui eriti radikaalseid muudatusi ette ei tule senistes bab kaitseliidu olukord. laskeasjanduslikes seisukohtades,, siis jääb ika edaspidi Laskurliidu programm kaitseväe lasikesportliike koon-

_. 47 _ duste omaks. Selle juures on täiesti võimalik, et Las­ valmistusel (rahvusvahelised ja võistlused teiste orga­ kurliidu meistervõistlusi muudetakse liidu enese poolt, nisatsioonidega). vastavalt kaitseväe laskesportlike koonduste vajadustele ja soovidele. Laskurite meistervõistlus toimuks ainult harilike Kaitseväe laskeasjandusliku tegevuse juhtivad jõud sõjaväepüssidega. Sellest saavad osa võtta laiemad on avaldanud ontia kindla seisukoha, et täie- ja väike- hulgad, kes veel tippsaavutusteni välja jõudnud ei ole, kaliibriliste püsside võistluste selgrooks jäävad kolme kuid selle poole rühivad. Ka neile meestele tuleb kor­ asendi võistlused. raldada suurvõistlusi, et anda neile võistluskogemusi. See on punkt, millega kaitseliit täies ulatuses ei saa kaasa minna. Kaitseliit näeb oma meistervõistlusi Pidades silmas, et kaitseliidu laskurklassid lasevad pea­ laiemaulatuselistena, lisades meistervõistluste põhiees­ miselt lamamisasendist, oleks kõige sobivam võistlus- märkidele oma erieesmärgid, eriti just lamamisasendist programmiks võtta lamamisasend küttide meistervõist- võistluste lisamisega. lustelt, s. o. 300 m lamades käelt 20 lasu andmine. Sellega on paratamatu teatav lahkuminek kaitseväe laskesportlike koonduste meistervõistluste programmist Kui ka tulevikus ühtlustuse tõttu kaitseväe õppe­ ja kaitseliidul tuleb mõnel alal minna oma rada. laskmise kooliga kaitseliidus küttide ja lasikurklasside liigitus kaob, peaks ettepandud sisuline laskurite meis­ 5. Millisteks peaksid kujunema kaitseliidu laske- tervõistlus ikkagi jääma. See võistlus on hädavajaline meistervõistlused ? selleks, et suuremaid hulki tõmmata kaasa ja ka mitte- Nagu juba eelpool toonitatud, peab kaitseliit oma „tippmeestele" võimaldada Oisavõttu suurvõistlusest. meistervõistlusi korraldama võimalikult suuremal mää­ ral ühistel tingimustel Laskurliidu omadega. Kuid selle Et asja broneerida igasuguste tuleviku muudatuste juures ta ei tohi loobuda oma erinõudeist, millised on: vastu, võib nimetada küttide meistervõistlusi — täpsus- 1) Kaitseliidu meistervõistlused peavad võimaldama püssi mei&tervõistlusteks ja laekurite meistervõistlusi — laiaulatuselist osavõttu laskurite pere poolt. hariliku sõjaväepüssi meistervõistlu&teks. 2) Meistervõistlusi tuleb võimaldada ka harilike relvadega, mis kaitseliidus tarvitusel. Seega tuleks kaitseliidul kaiks sõjaväepüssi meister­ 3) Meistervõistlused peavad olema järkjärguliselt võistlust Laskurliidu ühe vastu: arendavad ja nendest osavõtt peab olema võimaldatud 1) täpsuspüssi (küti) meistervõistlus, mis on ühine ka nooremaile laskureile, kes ei ole veel jõudnud eri- Laskurliidu sõjaväepüssi meistervõistlusega, ja relvade tippsaavutusteni. Neist seisukohtadest välja minnes oleksid kaitse­ 2) hariliku sõjaväepüssi meistervõistlus eritingi­ liidule vastuvõetavad järgmised meistervõistlused: muste järgi. Säärane süsteem on hädavajaline selleks, et noori A. Sõjaväepüssi meistervõistlused. jõude suuremal määral tõmmata kaasa ja neile anda võistluskogemusi. Laskurliidu kava järgi on ainult üks sõjaväepüssi võistlus, mil võib esineda nii hariliku kui ka täpsus- Senise 6 võistlusklassi asemel võttes ainult 2 püssiga, kusjuures harilikule püssile antakse lisasilmi vÕistlusala tuleks muuta ka meistergruippide su arust. juure. Elukogemused aga näitavad, et vaatamata hari­ likule püssile antavatele lisasilmadele hariliku püssi Kolme asemel tuleks neid suurendada vähemalt viiele. mees ei tule täpsuspüssi-mehe kõrvale võistlema. Seega Asja edukuse mõttes oleks kasulik kaitseliidu meibter- on hariliku püssiga mees nagu sõjaväepüssi meistervõist- võistlustel laskurite (hariliku sõjaväepüssi) meister­ lustest välja lülitud. võistluste meeskondade koosseisu suurendada isegi 10 mehe peale. .Säärane olukord ei ole õige ning tõmbab asja arene­ misele kriipsu ette. Kui meistervõistluste eesmärgiiks Malevate sõjaväepüssi (meistervõistlusi korraldatakse on laskeosavuse üldine arendamine, siis tuleb kõik asjale samuti kahel alal: juure lasta, oldagu varustatud hariliku või täpsuis- 1) täpsuspüssi (küttide) 'meistervõistlus ja püssiga. 2) muutmata püssi (laskurite) meistervõistlus. Et mõlemad püssid ei sobi ühte patta, on õige. Küttide võistlusel antakse 30 lasku kolmest asen­ Kuid ei ole ka midagi katki, kui teha kaks võistlust; dist ä 10 lasku ja laskurite võistlusel antakse lamades kummagi püssiliigi meestele oma erivõistlus. käelt 10 lasku. Erivõistluste korraldamist soodustab ka kaitseliidu õppelaskmise kool. Nimelt jagunevad kaitseliidu lasku­ B. Väikekaliibrilise püssi meistervõistlused. rid kahte suure gruppi: laskurid ja kütid. Kütid on Laskurliidu väikekaliibrilise püssi meistervõistlusi laskureist edasiarenenum osa ja nad on enamuses va­ sooritatakse vaba relvaga. Samale põhimõttele olid seni rustatud ka täpsuspüssidega. rajatud ka kaitseliidu meistervõistlused. Kaitseliidu kohaselt võiks siis olla kaks sõjaväepüssi Elukogemused näitavad, et selles suunas edasiminek meistervõistlust: küttide meistervõistlus ja laskurite on võimatu, kui ei taheta sellele alale teha kahju. meistervõistlus. Nimelt on osa parimaist väikekaliibrilise püssi las­ Küttide imeistervõistlus oleks täpselt ühesugune kureist varustatud eri püssidega, 'mis on harilikest ras­ Laskurliidu sõjaväepüssi meistervõistlusega: 300 m kemad, jämedama rauaga, varustatud õla- ja käeliige- kolmest asendist 60 lasku. Võistluse põhirelv on — tega, kiirpäästimisega jne. täpisuspüss, kuid võib kasutada ka harilikke sõjaväe- Rõhuval enamusel väikekaliibrilise püssi laskureist püsse, andes neile 'lisasilmi juure. on aga keskmised ja kerged püssid, mil puuduvad soo­ See võistlus rahuldaks täiel tmääral tipplaskureid ja dustused, millised loetud „raskete" püsside juures. oleks ühtlasi heaks (kooliks meie suurvõistlustele ette­ Kui mitmesuguste püssidega mehed võistlevad se-

— 48 — Päeva- sündmusi Läti välisministri SALNAISE külas­ käik Tallinna. Pildil: vasakul minister V. SALNAIS, paremal minister J. SEL­ JAMAA, ja keskel saadik R. LIE- PINSCH.

Eesti korvpalli rahvusmeeskond, kes võitis maavõistlusel Läti. Osa Monte-Carlo tähesõidust osa­ võtjaid Tallinnas. gamini, isiis raske püssi mehed on sedavõrd soodustatud antakse 30 lasku ja hariliku püssi võistlustel — 15 olukorras, et ainult ime läbi võib teise püssiga mees ka lasku. tulla kohale. Niisugune olukord võtab „mitte-stützeri" meestel C. Sõjaväepüstoli meistervõistlused. tuju ära ja nad ei tule meistervõistlustele. Seega jääks Sõjaväepüstoli laskmise lõippeesmärk on iahingkuju rõhuv enamus väikekaliibrilise ipüssi laskureist tähtsai- tabamine. Teisest küljest on teada, et seda suudavad mast võistlusest eemale. täita ainult kindlad püstoli laskurid. Nii oleks töö Asja parandamiseks on tarvis ka siin tuua sisse järjekord: enne välja (koolitada kindel puniktilaskur ja kaks võistlust: pärast viimistella ta osavust lahingkujude tabamiseks. 1) väikekaliibrilise eripüssi meistervõistlus ja Vastavalt neile põhimõtteile tuleksid korraldada püs- 2) .väikekaliibrilise püssi meistervõistlus. tolilaskmise meistervõistlused kaitseliidus. Eripüssi võistlusel võib tarvitada vabu rolvi, kuna ,Malevate meistervõistluste isisuks tuleb võtta punkti- väike-kaliibrilise püsisi võistlusel võib kasutada püsse, laskmine ja sobivaiks oleksid siin Laskurliidu sõjaväe­ mille kaal on alla 4 ikg ja mil puuduvad: kiirtpäästmine, püstoli ringkondade meistervõistluste tingimused: õla- ja käetoed1 ja raua jämedus ei ületa 6 mm. 25 meetrilt 15 lasku püsti käelt. Kaitseliidu meistervõistlustel tuleks lasta eripüssist Kaitseliidu sõjaväepüstoli meistervõistluse sisuks 50 m pealt 60 lasku kolmest asendist. Soovitavam oleks oleks soovitav võtta Laskurliidu „kahevõitluse" meis­ võtta Laskurliidu tiingimused — 120 lasku kolmest asen­ tervõistlus, 'kus lastakse 30 m kauguselt 3 sekundiks dist — kuid aja vähesuse ja laskekohtade kitsikuse tõttu ilmuva rpüstikuju pihta 30 lasku seitsmesekundillste vahe­ peab piirduma Laskurliidu ringkondade meistervõistluse aegadega laskude vahel. tingimustega. Hariliku (kerge ja keskmise) püssiga laskmisel 6. üldkokkuvõte. oleks kaitseliidu meistervõistlustel laskude arv — 30. Kaitseliidu ja malevate meistervõistluste süsteem Malevate meistervõistlustel tuleb läbi viia sama­ oleks meie olukorras kõige otstarbekohasem ja läbiviida­ sugune relvade liigitus, kusjuures eripüssi võistlustel vani järgmiselt:

Kaitseliidu võistluse Malevate võistluste Võistlusala nimetus tingimused tingimused

1. „Küttide" (täpsuspüssi) meistervõistlus • • • Kolmest asendist 60 lasku Kolmest asendist 30 lasku 2. „Laskurite" (harilike sõjaväepüsside) meister­ võistlus Lamades käelt 20 lasku Lamades käelt 10 lasku 3. Väikekaliibrilise eripüssi meistervõistlus • • Kolmest asendist 60 lasku Kolmest asendist 30 lasku 4. Väikekaliibrilise püssi meistervõistlus • • • • Kolmest asendist 30 lasku Kolmest asendist 15 lasku 5. Sõjaväepüstoli meistervõistlus „Duelli"-laskmine 30 lasuga Punkti laskmine püsti käelt 15 lasuga

Seega oleksid kaitseliidu meistervõistlustel järgmi­ Kaitseliidu osavõtt teistest Laskurliidu meister- sed alad ühised Laskurliidu meistervõistluste omadega: võistlustest (vaba ipüssi, vaba käe, vaba püstoli, hirve ja 1) kaitseliidu „küttide" meistervõistlus - — ühine liikuva kuju meistervõistlused) on sedavõrd väike, et Laskurliidu sõjaväepüssi meistervõistlusega; selleks ei ole tarvis korraldada eri võistlusi, sest soo­ 2) malevate „küttide" meistervõistlus — ühine Las­ vijad võivad nendel aladel esineda Laskurliidu meister­ kurliidu ringkondade sõjaväepüssi meistervõistlusega; võistlustel. 3) kaitseliidu väikekaliibrilise eripüssi võistlus — ühine Laskurliidu väikekaliibrilise püssi ringkondade meistervõistlusega ; Ettepandud kujul kaitseliidu meistervõistlused moo­ 4) kaitseliidu sõjaväepüstoli meistervõistlus — ühi­ dustavad kaitseliidu laskesportlaste laskevõistluste selg­ ne Laskurliidu „kahevõitluse" imeistervõistlusega, ja roo ja oleksid vundamendiks, millele võib .püstitada vaja­ 5) malevate sõjaväepüstoli meistervõistlus — ühine duse järgi ükskõik missuguseid liisavõistlusi. Pidades Laskurliidu ringkondade sõjaväepüstoli meistervõistlu­ silmas kaitseväe laskesüsteexni muutmise suunda võib sega. ette näha veel ühe kaugemaa võistluse. •Seega on kümnest kaitseliidu ja malevate imeisteir- Võttes meistervõistilusi kaitseliidu laskesiportlaste võistlusest tervelt viis ühesuguste tingimustega Laskur­ raudvarana, nagu „karikavõistlused" selleks on masside liidu omadega. laskmisel, on loodud kindel ja püsiv alus, millele võib Viie ülejäänud võistluse erinevus Laskurliidu oma­ dest on tingitud kaitseliidu eri olukorrast, kus meister- vajaduse järgi üht ja teist lisada. võistlustega kui kaitseliidu sportliku laskmise põhivõist­ Sellega on võimalik meistervõistlusi uuendatud ku­ lustega tahetakse taotella ka oma eri eesmärke, milli­ jul juba praegu panna maksma ega ole tarvis üht aastat seid on dikteerinud ette elunõuded. poolkasutult lasita mööda. A. P.

- 50 - Ühe prantsuse tsensori mälestusist

1918. a. 8. märtsi õhtu. Olin parajasti väljumas mängima heroismi. Ja kui siis korraga sinna kukub metro (maa-aluse raudtee) „Börse" jaamast, kui hak­ pomm . . . kas undama tuletõrjesireen. See on lihtsalt väljakannatamatu! Pole isegi tööd, — Hm! Tulevad jälle. See muutub juba välja­ mis võimaldaks mõtteid juhtida teisale. Ajalehed ei kannatamatuks. Pole enam ainustki rahulikku ööd. saabu. Ratturid on pugenud varju. See algas viie nädala eest (30. jaanuaril) öise „vala­ — Hästi teevad, — ütleb üks kaasteenija. misega" (15 gothat), mis oma ulatuselt ja tagajärge­ — Võib-olla on nad surnud! — tähendab teine. delt ületas kõik eelmised . . . Õnneks pole telefon lakanud töötamast. Pariisi Meie ukse juures pöördun küsimusega telefonistide garnisoni ülema juurest helistatakse peagu vahetpida­ kaprali poole, kes alati on hästi asjade kursis. matult; imestustäratava kiirusega antakse sealt meile — Neli gruppi lennukeid. Nii teatati meile õhu= edasi teateid tabamispunktide kohta. kaitsest. Nad on lennanud üle Gompiegne'i. Korraga ilmub üks kaasteenija „rahanduse" alalt; (See on nende harilik tee.) ta on äärmiselt kahvatu: — Tähendab, tulevad? — Nägin kõuekärgatust! Olin Richelieu tänaval. — Ongi juba kohal! Seal saabub viimaks mjr. Nusillard (peatsensor) Jääme kuulatama. Meaux poolt kostavad kõrvu ja lausub naerdes: — Minule see meeldib, kõik need suurtükip augud. vahejuhtumid! See tuletab meele, et meil on sõda... Avan ukse ühissaali. Kaasteenijad on oma kohta­ ainuke õiglustus meie ametile! del. Käskjalad on eeskirjade kohaselt teinud juba Üks pomm kukub „Le Gaulois" ette, kriimustades „vajalise" (nad on juba vilunud ja see hakkab neil kildudega maja seina ja purustades toimetuse aknad. minema kiiresti), mis seisab laelampide ja W. C. val­ Peatoimetaja helistab ja palub luba sellest oma luge­ gustuste kustutamise ja Pariisi-ipooilseile akendele pak­ jaile jutustada. sude eesriiete ettetõmbamises. Olles suures ja häma­ — Kas ta hulluks on läinud! — hüüab Nusillard. ras ruumis jäetud ainult oma individuaallampide val­ Ta teab ometi, et on kategooriliselt keeldud mainida gusele sarnaneme salasepitsejaile, kes on töötamas tabamispunkte. Ja see ongi ka ainuke asi, kus meie mingi õudse plaani kallal . . . oma tööd tõesti saame õiglustada! Pumm! Kukkus esimene pomm. Kohe selle jä­ Esimene pommitamine hakkas juba raugema, kui rele teine, kolmas! Ja mitte kaugel. Vaatame üks­ kell 2230 Õhukaitsest saabus teade, et Compiegne'ist teisele otsa, ilme igaühel „pooleldi viigimari, pooleldi on lennanud üle uus eskadrill. Poole tunni pärast on rosin". nad Pariisi kohal. — Asi muutub juba tõsiseks. Kõik kordub sama rütmi järgi. Ainult nüüd on Ma usun! Tõmban taskust kella ja hakkan pom­ ajalehed saabunud ja tsensorid on süvenenud oma töös­ mide kukkumisi „kronometreerima". Kella 2115-st kuni se. Kellelgi pole aega peadki tõsta. Alles siis, kui 2120-ni saan neid kaheksa, õhukaitse suurtükid tee­ üks pomm lõhkeb üsna ligidal, lausub 'keegi, nagu oma­ vad põrgulikku müra, kuid nende poolt tekitatav rahe ette: sajab kaugele . . . — Kas nad tõesti meid peaksid tahtma tabada? Ühe kaasteenija naine on läinud teaatrisse. Mees Väljast tuleb sõber Young, inglasest tsensor, ja on mures, kas on publik sealt häire ajaks saadetud kaebab, et teda olevat autost väljumisel hakatud mul­ keldreisse või jätkab mõni kangekaelne näitleja la­ juma. val oma tiraadi, kiskudes kogu saali enesega — Öeldakse, et inglased olevat oma õhurünnaku-

— 51 — tega Frankfurdile ja teistele Reiniäärseile linnadele Teadaande vastuvõtmine pole veel lõpnud, kui juba „boche'id" (sakslased) äritanud vihale. Pariisi pom­ helisevad teised aparaadid: „Paris-Midi" ja „Le Petit mitamine olevat nüüd viimaseilt kättemaksuks. Parisien" küsivad plahvatuste põhjusi. — Rumalad! Kuidas võidakse teada, kes oli al­ — Pole teada. Kohe selgitame! gaja pool? Ohvitserid tsensuuris vahetavad küsivaid pilke. Pommide sadu kestab, kuid juba kukuvad nad kau­ — Võib-olla on ehk prefektuuril mingeid andmeid? gemale, linna ääre ja eeslinnadele. Mitte vähimaidki! Sealt vastatakse: „Jah, meile — Üks pomm olevat kukkunud just metro jaama saabus teateid plahvatusist mitmetes punktides." pihta . . . Kell 0900! Jälle üks! Esialgu teatatakse aga ainult „rohketest ohvritest Teatame ajalehtedele, et „plahvatuste põhjused on Ida eeslinnas". veel teadmata": Samal ajal helistatakse „Excelsior'i" toimetusest — Kuini täielikumate teadete saamiseni võib kirju­ ja öeldakse, et vabariigi president ning Clemenceau ole­ tada 'Couirneiujve'i jututreis tarvitusele võetud „abinõu­ vat sõitnud õnnetuse kohale. Küsitakse tsensuuri nõus­ dest" (!) *) olekut selle teate avaldamiseks. Kell 0910 teatatakse Invaliididest**), et seal ole­ Nusillard vastab kategoorilise „ei-ga". vat otsustatud anda häireks signaal nr. 2 (lennukid). Järgmisel päeval kõvendatakse mitmelt poolt keel­ Nii on siis selge, et tegemist on ikkagi lennuki­ du kirjutada tabamispunktidest. tega! Vaatame taeva poole, kuid midagi pole näha! „Paris-Midi" esitas tsensuuri arvulisi andmeid ja Nad on „kõrgel". Üks ameeriklasest tsensor võtab muid üksikasju. abiks kiikri. Ikka ei midagi! Järjest aga kukub uusi — Sealt nägime, ütleb mälestuste autor, esmakord­ pomme. Helistatakse „Le Temps'i" toimetusest. Ärri­ selt . . . Jah, tõesti! seal on see metro jaama lugu, tatud hääl! Üks trükitööline näinud veidi aja eest, Bolivari katastroof! kuidas Ida jaama juures ajalehtede kiosk ümber pai­ Milles seisis siis asi? satud; olnud kõik kaetud verega ... ja peaajutükki- Sajad inimesed olid läinud varju Bolivari nime­ dega . . . lisse maa-aluse raudtee jaama. Üks jaama otsesesse .Sellest imomendist peale algab telefonogrammide lähedusse kukkunud pomm oli tekitanud rahvamassis sadu. Me ei tea enam, mis vastata, pealegi, kus kella paanika. . . Jaama juures olid aga tol ajal käimas 0940 alates hakkas maksma kategooriline ettekirjutus: tööd . . . Nõrk laudadest plank ümbritses 30 mtr sü­ „Absoluutselt sõnagi äsja kukkunud pommide kohta." gavat auku, mis oli nähtud ette lifti ehitamiseks! Au­ (Neid enam ei kuku. See on mööda!) gu suunas tekkinud massi rõhumine muljunud maha Vabandust! Kell 0950, pumm! Ja tabamispunk- plangu. Ja õudsete karjumistega kukkunud põhjatusse surmakaevu ikka uued ja uued read kabuhirmust val­ tid: rue Charles V, boulevard de Strasbourg, rue Cha- lutatud inimmassist. teau-Landon, rue Manin (juba hakkas kujunema ku­ rikuulus „lasketelg"). „Gothasid" pole ikka veel kus­ Pariisis üleelatud viimaste sündmuste järele antud ki näha! Mõned meie Spad'd tiirlevad õhus, nähta­ kõrgemalt poolt tsensuurile uued direktiivid: „Min­ vasti mitte millestki aru saades. Imelik! Kell 1030 geid väljaastumisi inglaste vastu nende reidide puhul, kukkunud pomm olevat purustanud kahekordse maja mis mõnede arvamisel sakslasile annud põhjuse vastu­ Legouve' tänaval. Kaks majakorda, see pole ju midagi abinõuna pommitada Pariisi. Mitte vähimatki elanike nii kõrgelt kukkuvale pommile! Pariisist väljavoolamise kohta. Mingeid üksikasju, mis võiksid anda mulje pariislaste paanikasse sattumisest. Viimaks, täpselt kell 1100 (uus mürsk) ilmub Läbi võib lasta ainult manitsusi ettevaatusele ja tungi communique sõjaliste teadete büroost, ja see commu­ kindlustusseltsidesse . . . nique teeb lõpu kõigile kahevahelolemistele: „Mõnedel * vaenlase masinail, mis lendasid õige suurel kõrgusel, õnnestus ... Meie hävitajad olid silmapilkselt nende Laupäeval, 22. märtsil, umbes kella 8 paiku, jäi kannul. . . On mõned ohvrid ... Ligema communi- korrapidaja ohvitser, kes parajasti „L'Echo de Pa- que'ga tehakse teatavaks reidi teostamise ja selle tule­ ris'st" luges üht Clemenceau rahustavat teadaannet, muste üksikasjad." kuulatama: väljast kostis üks neist „tumedaist plah- Selle järele kestis pommide kukkumine edasi, ikka vatusist", mis vajas otsekohest selgitamist . . . Häiret oma teatud väikeste vaheaegadega (imestustäratav re­ ei järgnenud. Taevas oli selge. Polnud näha vähi­ gulaarsus !). maidki jälgi „gothadest". Pärastlõunane vahetus, asudes kell 1300 tööle, Veel üks „plahvatus"! Veel üks! Imeline regu­ kuuleb, et vabariigi president ja peaminister on laarsus: Mürtsud kostavad umbes kümneminutiliste vaheaegade järele. Kell 0830 (esimene ülestähendus sõitnud kohtadele, kuhu on kukkunud pommid. Nad kaustikus) teatatakse telefoniteel Pariisi garnisoni üle­ läinud vaatama ka üht kooli, kus keldrisse varjule vii­ ma juurest, et tuletõrje sapööride rügemendi ülemale dud lapsed neid võtnud vastu Marseillaise'i laulmisega olevat 10. kompaniist saabunud telegramm, milles tea­ (vaesed mudilased!). tatud ühe pommi kukkumisest Seine'i kaile, maja nr. 15 rajooni. Plahvatusel purunenud kaks veetoru; tekki­ *) Mõeldud on õhukaitse abinõud. nud tulekahju olnud enne sapööride päralejõudmist **) Invaliidide palee — Pariisi garnisoni ülema kustutatud. büroo asukoht.

— 62 — Ristsõna nr. £ 5 |6 Lahendused saata hil­ Õigete lahenduste jemalt 10. märtsiks s. a. saatjate vahel loosi­ 10 11 „Kaitse Kodu!" toime­ takse välja Vz aasta­ 12 14 15 tusse, Kaarli 8, märgu­ käiku „Kaitse Kodu!" 13 16 17 118 19 20 21 22 2a sõna all -Ristsõnad".

24 26 27

29 30 31 32 33 34 35

136 37 38 39 40 l~ T 44 HM 45 40 47 48 49 IM" Iй IM52 53 54 55 56 57 158 58a

5» 60 61 62

63 64 65 82 HM 170

Põikread: 1. Naiskodukaitse juhte, 7. kordniku relv, 9. veanõu, 10. saksakeelne määrsõna, H. pere­ konnapea, 13. noot, 15. koht, 17. . . . Angeles, 19. naispoliitik, 22. jook, 24. maakiht, 26. keemiatehas Tal­ linnas, 27. kirjandusliku teose kirjutaja, 29. . . . koda, kaalukoda, 30. kella hääl, 32. kaubanduslik lühend, 33. mineviku vorm tegusõnast, 34. kuum, 42. film Martha Eggerthiga, 43. eestipärane naisnimi, 44. purjeka osa, 45. särav, 46. rahaüksus, 47. loss Virumaal, 49. pinna mõõtüksus, 52. kodulind, 54. surnud Eesti nais- klFJäBik, 55. õnnetut surma saanud eesti kaitseväelane, 57. kannatus, 58. terasköis, 59. vankri osa, 6O mitte terve, 62. puhkus, 63. noot. 64. ühe Norra laskemoonatehase kauba märk, 65. saksakeelne määrsõna, 67. kri­ minalist — rahvapäraselt, 69. muusikaline ettekanne, 70. R. Janno teos, 71. esimeste järgmised. Püstread: 1. eesti kirjanik, 2. saksakeelne määrsõna, 3. ühe kuulsa naise eesnimi, 4. aja mõõtüksus — lüh., 5. tegusõna, 6. tekib talvel tuulega, 7. küsimus, 8. egoistlik väljendus, 12. ülemlaul, 14. poisi nimi, 15. õhk — võõrkeeles, 16. Noa poeg, 17. käsk tegevusele, 18. oskussõna tennismängus, 20. malevkond Tallinnas, 21. appihüüd, 22. eesti näitlejanna, 23. . . . taimed, 24. kelle käsi peab olema kindel, 25. koht Harjumaal, kus avati möödunud suvel mälestussammas, 27. ebameeldiv maks, 28. Rooma linna asutajaid, 29. eesti näitleja, 31. pealik merekaitseliidus, 33. filmidiiva, 35. naisnimi, 36. planeet, 37. autode firma, 38. vaata, 39. silma­ haigus, 40. endine eesti ajakiri, 41. vanaaegne relv, 48. kaunvili, 49. ustav, 50. linn Prantsusmaal, 51. kuuli­ pilduja osa, 53. vanadekodu, 54. ese, 56. jalgpallimees „Kalevis", 57. jõgi Itaalias, 58a. sugulane, 60. pääse- täht, 61- tormilised tunded, 63. meesnimi, 66. küsimus, 68. valmisriiete äri Tallinnas, 69. liikumiseks määra­ tud maa-ala.

(Hiljem teatavaks saanud üksikasi: Just tähenda­ ded katki rebitud ja nägu verine. Haavatud ... Mür- tud kooli külastamise momendil tehakse Clemenceau'le sust? Ei! Ta seletab lõõtsutades, et möödaminejad teatavaks Pariisi laboratooriumi juhataja hra Kling'i olevat ta peagu lintsinud, kui ta Börsi juures ametlikku poolt avaldatud hüpotees. Kling, uurides ühe pommi comimunique'd läinud üles panema. („Le Teimps", kes kilde, öelnud nimelt: ,,See on suurtükk!" Vana Tiiger selle communique esimesena jõudis avaldada, teatas ka lausunud ironiseerivalt: „Charentonis!" (Charentoni oma poolt, et rahvamass lihtsalt möirgavat ta akende linn asub Pariisist kilomeetrit 2—3 kagu pool). all, nii et ta olnud sunnitud raudruloo ette laskma). Möödus veel kaiks tundi pakitsuses ootamist ja Sellest momendist peale kuni õhtuni, ja ka kogu mitte millestki arusaamist, kui korraga saabus jalust­ öö läbi, pole muud kui üks järelepärimiste sadu pro­ rabav uus communique: „Üks kaugelaske suurtükk..., vintsi tsensuuridest. Neile vastatakse, et „Pariis pole jne." Kõikide näod muutusid tõsiseiks. kunagi oilnud! rahulikum ja pealinna tänavad pole ku­ — Nii siis, seal ta on! nagi olnud elavamad". See mõjub hästi! Ja see peagu — Sakslased on läbi murdnud! vastab ka tõele, sest uudishimu on kõik meelitanud tä­ navaile. Büroosse tormab surnukahvatu käskjalg; tal on rii­ Joter.

— 53 — I. „Sinna tahmunud tarre, kus võetakse sogasest jõest Õhtune hämarus puges ähmastunud aknast mööbli- joogivett ja õues patseerivad sead?" küsiteli Elli nina lagedasse tuppa. Nurgas asetses jõulukuusk, hale ja kirtsutades. „Sa, papi, ei räägi seda ometi tõsiselt?" raagus. Okkaid nagu kuivi rohelisi nõelu sadas põ­ „Ma räägin seda tõsiselt. Uue aastaga algab meil randale. uus elu." Mees ja naine istusid viivu vaikides. Kuski sise­ Ema ja tütar naersid ühest suust: „Tore elu!" ruumides kolistati. Herbert tõukas keelega sigareti vasemasse suunurka „See on Maret," ütles naine. „Ta pakib oma asju. ja sõnas: „Ja mis see irvitamine õige tähendab? Kui Ma ütlesin talle teenistuskoha üles." teist teed ei ole, siis tuleb minna tallu. Ära sa, vana, „Ütlesid üles?" küsis mees üllatusega hääles. muretse midagi: kuhu lähed sina, sinna siirdub ka Naine tegi kärsitu viipe. „Kas imestad? Ma ei tea, Herbert Suigupuu. Mina olen oma isa poeg." mis peame veel tegema teenijaga. Pealegi tahtis ta Vana Suigupuu oli liigutatud. „Teadsin seda, ise minna. Nurises, et pole saanud jõulukinki ega poeg. Sina tunned olukorda. Aga, naispere, mis on siis midagi." teie viimne sõna?" Nüüd mees käis mõne ringi lagedas toas. „Tõsi küll, need olid näruseimad jõulud, mis ma linnas üldse veetnud. Ma rõhutan — linnas, sest, sa tead, naine, et oleme linnas lõplikult läbi." „Aga, Peeter, meil on ju talukoht veel maal? Ma üldse imestasin, et sa lasksid siin kõik haamri alla minna, see koht, „Rähnijaagu" või mis ta nimi õieti ongi, maksab ju ka midagi." „Oo, see maksab paljugi, Betti! „Rähnijaagu" on varjusadam, kuhu purjetab puhkusele marus vintsuta­ tud kapten. Me asume uueks aastaks „Rähnijaagule" elama." Naine jäi seisma avasui. „Rähnijaagule elama? Sa tahad siirduda maale ? " „Teist teed ei ole, naine." ,ySee on vast nali! Ja sa ei võta vaevakski küsida, mis ütlen selle kohta mina. Mis ütlevad lapsed? Su tütar, kes kulutas seni enda ehtimisega päevas roh­ kem kui teeb su talukoht sisse aastas. Su poeg, kelle taskuraha on suurem kui härja või hobuse hind." „Neil pole midagi ütlemist, Betti." „Eks näeme. Küsime kohe!" Ta avas ukse kõr­ valtuppa ja hõikas: „Lapsed! Elli ja Herbert! Ruttu siia!" Elli lendas vanemate ette nagu vilgas pääsuke, nägu rõõsk ja küüned punased. Herbert lonkis tagant järele, käed kõvasti püksitaskus ja sigarett suus. „Mis on, mammi?" küsis Elli. Mammi osutas pa­ pile. „Küsi temalt. Mu süda ei kanna seda uue-aasta evangeeliumi kuulutada!" „Ei ja tuhat korda ei!" vastasid ema ja tütar „Asi on järgmine," algas nüüd perekonnapea, ühest suust. ^Seltskonnadaamid talutares, seda võib „nagu käesoleva aasta lõpp näitas, lendasin ma kõigi juhtuda romaanides, aga mitte tegelikus elus. Herbert oma äridega ja ettevõtetega heade sõprade armust võib sul ju sabas tolkneda, ta ei oska midagi peale ha­ pankrotti. Mammi näeks, et ma kasutaksin enda kata, meie Elliga tuleme juba toime!" uuesti jaluleajamiseks „Rähnijaagut", ma olen aga Maret ilmus erutatult. „Tulin saksu jumalaga veendunud, et see enam meid linnas ei päästaks. See jätma," seletas ta. „Ehk härra kirjutab mulle tun­ mõnisada tuhat, mis koha eest saaksime, sulaks siin nistuse." lühikese ajaga kokku, ja mis hakkame peale siis ? Tar­ Majahärra pöördus teenijale: ,Дав te oleksite gem on panna kolid kokku ja kolida maale." valmis teenima maal? Ma mõtlen talutüdrukuna?"

— 54 — „Teeniksin küll, kui oleks koht teada. Eks ma Hakatigi õnne valama. Mehed küürutasid kolde maalt ole ju tulnudki. Kas härra ehk teab mulle ees tulekumas, Maret ootas pinevusega valamis- mõnd kohta soovitada?" tulemusi. „Ega tea kah. Enne aga ütlen teile, Maret, et Juba särtsatas esimene pannitäis tina vette. Her­ härrat pole nüüd enam olemaski. On vaid „Rähnijaa- bert õngitses ämbrist välja sik-sakilise kahmaka. Ma­ gu" Peeter ja see — mees, kes seisab siin — kauplebki ret seletas: „Kas sa näe imet: see on ju saan ja hobune teid. Las' aga asjad olla pakitud, me sõidame siit kohe ees! Proua ja preili sõidavad tingimata siia." minema." II. III. Proua ja preili aga ei saabunud nii ruttu. Neil Sõitsidki minema. Peeter, Herbert ja Maret. Enne oli lõpmata palju ilusaid plaane ja kavatsusi. Kõige­ lahkumist oli aga naistega tüli ja transvaali. Peeter pealt proua Suigupuu ütles tütrele: „Nüüd, Elli, on oli isegi sunnitud panema kuulutuse lehte, et „Mina, kätte jõudnud aeg, et Ruts peab kinnitama oma armas­ Peeter, Suigupuu, ei vastuta oma naise võlgade ja te­ tust tegudega. Meil on vaja kõige enne korralik kor­ gude eest." Elukoha vahetus näis tähendavat ka abi­ ter sobiva mööbliga, sest siia lagedaks tehtud kasarmu elulahutust, sest proua Suigupuu tõotas kõikide pü­ me uueks aastaks enam ei saa jääda. Sa mine kohe hade nimel, et tema ja ta haritud tütar ei taha iialgi Rutsi jutule!" tegemist teha ühe talumatsiga. Elli läks, aga tuli varsti tagasi kohutava teatega: Vana Peeter muigas ja ütles endamisi: „No eks „Ruts ei hooli enam Ellist, tal nüüd pangadirektori me näe! Küllap see Betti oma papikese varsti üles tütar Miili." otsib." ,ySee poisinäru!" siunas proua Suigupuu. „Mingu Mehed olid nüüd, vana-aasta viimsel päeval, „Räh- ta oma Miiliga kus pagan, meil pole tema abi vaja. nijaagul". Rentnik kolis oma perega sauna. Maret Ma lähen teen linnas mõne tuuri. Meie laias tutvus­ kukkus koristama elamut. Pühkis ja pesi. Tare oli ringis leiab küllaltki inimesi, kes laenavad meile paar­ kuumaks köetud nagu saun. ,^See palavus on päris sada krooni raha." kontimööda," rõõmutses Herbert, „ela nagu kuurordis!" Proua Suigupuu tuurid läksid tühja. Ta otse jah­ Maret aga arvas, et ega siin ole vedelemist mi­ matas nähes, kuidas olid inimesed muutunud. Temaga dagi, võtku aga perepoeg kaelkoogud õlale ja toogu ei tahtnud enam keegi teha tegemist, teda ei tuntudki. jõest vett. Herbert läks ja tuli tagasi, lakk-kingad lob­ Paljud härrad ja prouad, kes varem mitugi korda istu­ jakat täis. Ämbrite põhjas aga loksus paar toopi nud Suigupuude rikkalikult kaetud laua ääres, läksid vett. nüüd mühinal mööda. Ei keegi võtnud vaevaks te- „Tont võtku seda virtsahvti!" kirus noormees. retadagi. »Kui ma nüüd nohu ei saa, siis pole enam õigust maa­ Ema ja tütar istusid nõutult külmas toas ja maja­ ilmas." omanik käis veel peale, et tehku aga nad korter uueks „Kisu aga villased kabjused jalga," õpetas Maret. aastaks tühjaks või maksku jalamaid ära võlguolev »Ega siin ole härrat mängida midagi!" üür. Proua Suigupuu veeretas randme ümbert kuldkäe- Vana Peeter mühistas rehe all, poolkasuk heina- võru, võttis tütrelt briljantsõrmusegi ja läks pandi­ pepri ja kolkaid täis. Polnud asja irisemiseks. Kari majja. Sai aarete eest naeruväärt väikese summa. õli korras, hobune hästi söödetud. Sellega võib teha Uue korteri otsimisega oli aga raskusi. toredat saanisõitu. »Suigupuu? Ah, ma tean: olete selle pankrotti Õhtul rentnik tõi ämbritäie vahutavat õlut. Tõi lennanud ärimehe perekonnaliikmeid? Ei. Eelistan tuppa kolm vihku õlgi. „Mis uue-aasta vastuvõtmine korralikke maksjaid." see muidu on, kui pole toas nääriõlgi," seletas rentnik, Nii rääkisid majaomanikud. Kuski linna serval kes oli madal mehenäss nagu pakk. Viskas sirgeid õlgi said nad siiski kahetoalise korteri. Oli vaja hädavaja- siuh ja säuh tare lakke, ise rõõmutsedes: „Pole viga, lisi mööbleid, oli vaja osta toitu. Aarete eest saadud tuleb hea viljakasv: vaadake, kui palju kõrsi jäi raha sulas kiiresti kokku. lakke!" Mis sa, hing, oskad peale hakata, mine kas või Edasi see nohiseja mehenäss tõi tuppa uue köie. hädaabitööle! Tööotsmiiskatsed luhtusid, seisukord Tõmbas köie kahekordselt ühest lõsnapuust teise, üt­ muutus väljakannatamatuks. Siis ühel õhtul ütles les: „Ehk noorhärra lustib köiel pöörata?" Elli: „Mammi, ega meil jää muud üle kui siirduda Miks noorhärra ei lusti, aga tal pole aimugi, kui­ maale. Saada papile kiri ja palu andeks." das see pööramine peab teostuma. Rentnik siis de­ „Mis kirja siin vaja, ega vanamees meid täna­ monstreeris. Ronis köiele. Üks köieharu ühe ja teine vale ikkagi viska," rääkis ema. „Mul ei mahu aga see teise jala all. Ronis edasi ja pööras koomilisi võnke kuidagi hinge, et pean Peetrile alla vanduma. Me või­ tehes tagasi. „No köietantsija kunsti sihuke pööra­ me sinna ju minna, aga ärgu ta lootku, et mina oma mine küll ei nõua," arvas Herbert ja asus omakord sõrme ses nõgistunud hütis liigutan. Ja sul, tütar, ei köitele. Pöörangul langes aga jõmmdi nääriõlgedele. tarvitse ka midagi teha. Töötegemiseks on maal Naeru oli laialt. Siis järgnes rammukatsumine. matse ja moonakaid küllalt." Vana Peeter sundis vägisi, Herbert löögu rentnikuga jalga. Mehed heitsid kõrvuti, ühe pea, teise IV. Rentnik ajas jala püsti nagu kõvera kännu, selle taha Kord hilisel õhtutunnil peatus siis omnibus „Räh- lõi Herbert oma saleda koiva. Vupsti lendas Herbert nijaagu" väravas ja proua ning preili astusid sõidu­ üle pea. Peeter põristas naerda, Maretki muigas. Her- kist välja. Peeter tuli vastu ja ütles pühalikult: „Olge bertil oli natuke piinlik. Rentniku lahkudes siunas ta: tervitatud meie uues kodus!" „See käkk tegi mulle tuule alla!" Proua pistis teravalt: „Tore kodu! Käsi parem „Pole viga," lohutas isa, „kui aasta pärast jälle meie pakid sisse viia." Läks puhvadi-puhvadi tare si­ katsute, siis lendab rentnik." his, Elli ta kannul. Kui siis joodi õlut ja Maret tõstis lauale tüseda Peremees aga hüüdis järele: „Pea nüüd, Betti! Ma talutoidu, arvas Herbert: „Ega see elamine siin nii võtan ühe paki, tule ja too sa ise teine, ega siin toa­ hull olegi. Ema ja Elli tegid lollisti, et ei tulnud põl­ tüdrukuid ja teenijaid ole." lumehe seisusesse." Proua puhkis vihast. „Kas mina hakkan pakke Hilistunnil tõi rentniku pisike poeg tüki tina ja kandma?" sulatispanni. Isa saatnud, et ehk pererahvas tahab „Kui ei taha, jäägu pakk tee ääre," vastas Peeter õnne valada. rahulikult.

— 55 — Naine võttis paki. Tarre jõudnud, ütles Elli: Proua Suigupuu ilmus kambri ukse vahele ja tegi „Papa, juhata mind mu tuppa. Olen väsinud. Ja vann kurja häält. Herbert, habemekontsud lõual ja käed käsi kohe valmis teha." tahmased, kergitas mütsi. „Guten morgen, mammi! Peeter naeris. „Ei siin ole omaette tuba ega luk- Kuidas suvatsesid magada? Ei maksa erutuda: Meie, susvanne. Asuge elama kambrisse. Mareti säng ongi mehed, sõidame metsa heinte järele." juba seal." Sõitsidki õuest varsti regede krigisedes välja. „Mis!?" lõkatas proua Suigupuu, „meie peame Proua ja preili tegid kenakese koiduune. Ärgates hak­ elama ühes ruumis teenijaga?" kasid hõikama Maretit. „Aga miks siis mitte? Herbert, näe, magab „Kas kohvi juba saab ?" praegu sulase kõigus, pole häda midagi." „Siis lase keeta vähemalt kuuma teed." „Ei ma tea sest asjast ühtigi," vastas tüdruk üle „Veeämber on ahju ees ja tuli koldes, keeda ise. õla. „Mul loomad toimetada, kui tahate, eks keetke!" Maret läks meiereisse piima viima ja pole jõudnud Kadus rehe alla, raske toober liksa-loksa süles. veel tagasi." Nüüd veendus proua Suigupuu, et ta polnud enam Proua ja preili laskusid kambris sängi veerele ja proua. Ta ronis sängist välja ja asus ahju ette kohvi vaatasid ringi. Kitsas ruumis oli palju kolu, laes keetma. Tuli tarre Elligi, nina kirtsus. ämblikuvõrke ja ahjumüüril manööverdas prussakate „Kas siin kuski nägu kah pesta peaks saama?" pataljon. „Kas siin kuski nägu ka pesta peaks saama?" „Ma ei mõista, kuhu paigutan siin oma tualett- Maret tuli rehe alt ja rähmas: „Silmapesukapp on laua?" muretses Elli. Ema heitis käega. lõukal ja narts nurgas." Nad otsustasid heita puhkama. Proua Suigupuu Elli heitis hetkel pilgu määrdunud käterätikule ja — ta pidas end ikka veel prouaks — hüüdis kambri sogasele veele kapas. Siis virutas ta kapa jalaga üm­ ukse vahelt mehele: „Hommikul kell üheksa las' Maret ber ja kukkus kilama: „Hüppan jõkke! Uputan end, toob meile kohvi voodisse!" aga siin ei ela. Mitte ei ela!" Peremees naeris. Aga elati siiski. Elatakse praegugi. Ja kui saab Kell polnud hommikul veel viiski, kui tares läks jällegi uus aasta, siis „Rähnijaagul" kindlasti uus elugi lahti mürin ja kolin. Sulane lõi hobustele rokka, Ma­ on võtnud rahulikuma ilme. ret sõelus ühest uksest sisse, teisest välja, peremees ta­ Sest talutarest see Eesti elu õieti selle õige otsa gus heinahangu varre otsa. ja alguse saabki. Malevlane Lendjoon vastlapeol.

Tallinna Eesti Kiri.-Ühis. trükikoda. Pikk tän. '2. 1934.