f N ч Sõjaväe OÜ. SYSTEMA Majandusühisus Tallinn, Lai 9. 430-09. 430-09. Juhatus ja peakauplus TOIMETUS: Soome ainuesindused: Tallinn, Vene t. 5, telef. 429-42 Tallinnas Kaaru t. 8, kaitseliidu pea­ staabi ruumes. Fiskars, Vastutav toimetaja kolonel J. Maide, noakaup, vedruteras j. n. e. telefon 451-94 Tegev toimetaja leitn. A. Treufeld t, Billnäs, Osakonnad: telefon ametis 451-89, kirved, käsi- ning põllutöö­ kodus 465-01. riistad. Tallinn, Kopli 21 Toimetaja kõnetunnid kella 10—12. Högfors, Väljaandja: Kaitseliidu Peastaap. email, supelvannid, kausid „ S. Juhkentali 23 Kaastöö arvatakse tasu alla, kui sellele j n e. tasunõudmine on peale kirjutatud. Tarvi­ Grundström, Tartu, Küüni 3, telef. 11-16 tamata ja tagasisaatmiseks märkimata rahakapid, soomusuksed Võru, Jüri 24, telef 1-29 käsikirju alal ei hoita. j.n.e. Rakvere, Lai 17, telef. 79 * Väribon, kirjutusmasina lindid, vär­ Pärnu, Rüütli 27, telef. 2-97 TALITUS; vid Narva, Malmi 1, telef. 1-43 Tallinnas Kaarli t. 8. Hermetic, Talitus on avatud iga päev kella 9-3. tuubid ja kapslid. Telefon 451-89. Tellimishind aastas 6 krooni, V2 a. 3 kr., Teised ainuesindused: V* a. Kr. 1.50, kuus 50 senti. Brunsviga, Rätsepa- ja kingsepa- Kuulutuste hinnad: ä Uks lehekulg teksti ees 50 kr, tekstis 80 kr., teksti arvutusmasinad. töökojad jürel 40 kr. Väline kaas 80 kr., sise­ Burroughs, mised 60 kr. arvutus- ning raamatupida- mismasinad. Tallinn, Lai 23—2, telef. 469-96 Remington, kirjutus- nins raamatupida- Nr. 2 mismasinad. Spetsiaalsete vormi­ Roneo, ja säärsaabaste töö­ 1934 paljundusaparaadid ja -tar­ koda kaitseliitlas­ bed. tele ja kaitseväele SISUKORD: Roto-Debego, paljundusaparaadid ja -tar­ Kindr. J. Roska: Põhiseaduse muut­ bed. Alates 1. I 1934 mise puhul. Adrema, adresseerimismasinad ja on rätsepatöökoja E. Maddison: Põhiseadus ja riigivanem. K. J. S.: Kangelased Kuperjanovid. -tarbed. uueks meistriks se­ — Prof. Juhan Aavik 50-aastane. Crusader, nine Vig. Sõjam. R.: Laul kaitseliidus. kirjutusmasina tarbed. Ühingu meister hra E. Mälgi: Põhjala laul. Pacent, J. Polikarpus • A. P.: Kaitseliidu laskemeistervõistluste helifilmiaparatuurid. ümberkorraldamisest. Pikkand, Joter: Kui Gothad ja Berthad pommi­ tasid Pariisi. kartoteegid. — Odavad hinnad — T. Braks: Uus elu. Jutt. j n. e. 34 — aitfedibu targemate üfeeanbete on feabu6tite wõimube awitamine <£ed' tie maUwa põpifeabuäfifu riigiforra ja fobanife jufgeofefu faitemifef. &eba taitfetiibu organifatfiooni fanbwat mõtet ja fuurt ning fügawat aabet on faitfefiit oma tegewufee alati tõfxfelt ja teabfifuft wõtnub ja feffeft wanfumata finni pibanub, miffega ta on pälwinub meie rafjwa üfbife ra0ufofemife. Cäinub aaeta oftooörie muutie eeeti rafjwae oma taßtef feni matš* nub põfjifeabufe, et ajaga faafa fammubee, oma riigietlu ja forba tuua aaetate jooffuf tarwififefd ofutunub uuenbufi ja wärefenbufi. Uue põfyifeabue fjaffaö mafema 24. jaanuaril f. a. @et päewat uuenbame mõtteis toit oma faitfeliittafe püßafiffu tõo* tuft ja о feme wafmie famafe aufufega, otfefoßefufega ja fübibufega uue põfyU feabufe alufef täitma waßataf)tfifuft enbife wõetuib tobutaitfe tõrgeib üfee* anbeib nagu ofeme feba teinub waremini. @ef6 to0u6taß meib meie tobu, tobutaitfe õifie fi0t ja mõte ja meie tõigi parem tufewif. Taffinnaö, 17. jaanuarit 1934, a. tinbtakmajov, faitfedibu üfem. — 35 — Põhiseaduse vahetusel Ülal: Riigivanema kt. K. PÄTS kirjutab alla esimesele käskkirjale. Keskel: Patarei kuulutab Harjuvärava mäelt 21 pauguga uue põhiseaduse maksma- hakkamise silmapilku. Rahvamurd Har­ juvärava mäel. All: Vabariigi valitsus Toompea lossi ees kaitseväe, kaitseliidu ja tuletõrje tõrvik- rongikäiku jälgimas. EUGEN MADDISON PÕHISEADUS JA RIIGIVANEM Rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse muuda­ seisvalt, üksinda — isegi sel alal, mis jäetud rahvaesin­ tused astusid jõusse, olgugi et pisut varem kui seda duse — riigikogu — hooleks. Riigivanem on uues ehi­ näeb ette põhiseaduse muutmise seadus (II osa) ja kui tuses peategur: temale on koondatud rahva usal­ seda võimaldab riigikogu valimise, rahvahääletamise ja dus, tema kätte on antud ka võim — mida nähtavasti rahvaalgatamise seadus, kuid nii otsustas riigikohus, peavad ka väljendama sõnad „Rahva esindajana teos­ kellelt nõuti seletust, ja seda arvestasid teised põhisea­ tab riigi kõrgemat valitsemisvõimu Riigivanem" (põh. duslikud võimud. Põhiseaduse muudatused astusid § 57). Riigikogu annab küll „seadusi, määrab riigi sis­ jõusse 24. jaanuaril, ja selle tagajärjel muutus samal setulekute ja väljaminekute eelarve" ning „otsustab päeval õige tunduvalt ka meie vialdtsemise kord, võib laenude tegemise ja muid asju Põhiseaduse alusel" ütelda — nii tunduvalt, et mõnel pool kõneldakse isegi (põh. § 53), kuid kogu ta tegevuse tulemus oleneb sel­ „teise vabariigi" loomisest või „uue põhiseaduse" maks­ lest, kuidas sellele suhtub rahva usaldusmees — riigi­ mapanemisest. vanem, kellele kuulub absoluutse ja suspensiivse veto õigus, kes esineb põhiseaduse hoidjana Jättes siin küsimuse, kas senine põhiseadus oli halb ametisse astumisel riigikogu ees antava pühaliku tõo­ või hea, konstateerin ainult seda, et tal puudus rahva tuse alusel, kes, teostades kontrolli endise ainuesinda- silmis tarviline autoriteet, mis oli selle tagajärg, et ta ja — riigikogu — tegevuse üle võib lühendada ta elu­ oli pandud maksma rahva kinnituseta — rahvahääle­ päevi, määrates „riiklikkudel kaalutlustel" uued riigi­ tuseta. Olukord oleks olnud sootu teine, kui Asutava kogu valimised, mis peavad toimuma hiljemalt kuue Kogu poolt vastuvõetud põhiseadus oleks pandud rah­ (loe kuue) kuu jooksul, võib lõpetada „riiklikkudel kaa­ vahääletusele, nagu seda alul ka kavatseti, ja see oleks lutlustel" ta korralise istungjärgu enne põhiseaduses leidnud kinnitamist rahva poolt. Autoriteedi puuduse määratud aega (kuus kuud), võib määrata ta erakorra­ tõttu jäi põhiseadus üldiselt tundmatuks ja võõraks lise istungjärgu kestuse, seejuures ka juhtudel, kui rahvale, mis omalt poolt võimaldas säärase valitsemise riigikogu ei ole kutsutud kokku erakorraliseks istung­ korra tekkimise, mille aluseks ei olnud niivõrd Asutava järguks tema — riigivanema — nõudmisel. On juhud, Kogu poolt vastuvõetud põhiseadus, kuivõrd aja jooksul kus riigikogu on ainult „elav laip", nimelt juhud, kus kujunenud kirjutamata põhiseadus, millele ka laskus riigikogu kokkukutsumine erakorraliseks istungjär­ möödunud aastal kogu oma raskusega rahvahääletuse guks oleneb täiesti riigivanemast (vaheajal, riigikogu protestilaine. See kirjutamata põhiseadus pühiti ära, nelja-aastase kestuse möödumisest või riigivanema kuid ühtlasi hävis ka kirjutatud põhiseaduse stiilne poolt riigikogu uute valimiste määramisest kuni rii­ ehitus, muutudes stiilselt kirjuks. Vaevalt aga keegi gikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamiseni). hakkaks selle vastu protestima, sest säärane on Pealegi on riigikogu kogu tegevuse algatus riigivanema rahva, riigivõimu kõrgeima teostaja;, otsus, millele on käes (põh. § 60 j. t.). Võiakse tulla isegi mõttele, et raske mitte alistuda. See tõendab, et kuivõrd kellelegi ka riigivanem on seaduste algatamises ei meeldiks lihtsam ja painduvam põhiseaduse andmise monopolist, kui mitte arvestada rahva algatamise ja muutmise kord, näit. seadusandluskogu kaudu, ta õigust, sest põhiseadus otseselt ei maini, et säärane õi­ peaks, arvestades rahva möödunud aasta võimsat ot­ gus kuulub, nagu seda teevad teised põhiseadused, ka sust, tunnistama, et ainult põhiseadusel, mis on leidnud seadusandluskogule — riigikogule. Riigivanem valit­ kinnitamist rahva poolt, on autoriteet ja tarviline sta­ seb isiklikult, personaalselt, kuigi ta juures on riigi biilsus. valitsemiseks vabariigi valitsus, kes aga tegutseb ise­ seisvalt väga kitsastes piirides (riigivanema otsuste Põhiseadus senisel kujul oli monistlik ehitus, nüüd teostamine põhiseaduse alusel, asjade arutamine ja ot­ on ta dualistlik, kuigi tal ei puudu ka monistlikud or­ sustamine, mis temale antud seaduste alusel, muud kü­ namendid. Rahvaesinduse — riigikogu, senise ainu- simused riigi valitsemise alal, mis põhiseadusega või esindaja — kõrvale on loodud teine, palju võimsam ja seadustega ei ole jäetud riigivanemale, võd mõnele mi­ silmapaistvam esindaja — aktiivne, tegutsev riigiva­ nistrile ministeeriumi juhina või mõnele alluvale asutu­ nem — president. Selle uue esindaja tegutsemiseks on sele, põh. § 65). Riigivanem tegutseb iseseisvalt mitte ühtlasi loodud säärane olukord, et ta, kantud rahva ainult juhtumeil, kus ta otsused, et olla maksvad, ei usaldusest — mille eelduseks on juba see asjaolu, et ta vaja peaministri või asjaomase ministri vastutavat all- on valitud rahva enamuse poolt — võib tegutseda ise­ — 37 — kirja (vabariigi valitsuse või selle üksiku liikme ame­ tema — riigivanema — täieline usaldus; teiste sõna­ tisse kutsumine ja vabastamine, enne nelja aasta möö­ dega, riigivanem sel juhtumil ei ole kutsutud ohverda­ dumist uute riigikogu valimiste määramine, riigikogu ma oma usaldusmehi, — isegi rohkem, nende korraliste istungjärkude lõpetamine, riigikogu erakor­ kaitseks on antud temale vastav abinõu — uute riigi­ raliste istungjärkude kestuse kindlaksmääramine ja kogu valimiste määramine, mille tarvitusele võtmine ei riigikohtunike ning kohtunike ametisse kinnitamine), ole piiratud ühegi eeskirjaga, kuid mille kirjutamata vaid ka juhtumeil, kus ta tegutseb vabariigi valitsuse tingimuseks on rahva usaldus. Seepärast seni, kaudu, s. t. juhtumeil, kus ta otsused peavad olema kir­ kuni riigivanemal on rahva usaldus, saab ta olema alati jutatud alla ka peaministri või asjaomase ministri poolt, võitja võitluses riigikoguga.