DOCSLIB.ORG

Tarbus Ringtee 25 51013 Tartu Tel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tarbus Ringtee 25 51013 Tartu Tel HIND 2 KROONI TARBUS RINGTEE 25 51013 TARTU TEL. 07 362 290 FAX 07 362 802 [email protected] www.tarbus.ee AS Tarbus omab reisijate veol autobussidega kvaliteedi sertifikaati vastavalt ISO 9001:2000 nõuetele. TARTU - ROIU - LOOTVINA, - AARDLA - UNIKÜLA 916 918 914 992 910 914 911 991 915 915 913 917 910 910 916 913 913 913 916 SELGITUSED E-R E-R L E-R TR E-L kool vahe E-R E-R E-R L E-R v.a.L P E-R P TARTU 5:50 7:00 8:00 9:10 11:00 11:40 14:00 14:00 15:00 15:30 16:10 17:00 17:30 17:40 18:00 18:30 18:40 AARDLAPALU 6:06 7:13 8:17 9:26 11:17 11:54 14:17 14:17 15:45 16:26 17:16 17:50 17:57 19:00 KUREPALU 6:13 8:26 9:34 11:26 14:25 14:25 16:34 17:24 17:58 19:08 kool ROIU 6:18 8:31 8:20 9:38 11:30 13:19 14:30 14:30 16:38 17:28 18:02 19:12 liiklus toimub LANGE 7:21 12:01 15:52 18:07 koolipäevadel VANA-KUUSTE 7:44 12:09 16:00 VILLEMI 7:51 13:35 16:07 18:22 UNIKULA 6:27 7:59 8:38 8:44 9:45 11:37 13:26 14:37 14:37 16:14 17:35 18:17 19:27 vahe KULPNA 6:30 8:02 8:42 8:40 11:41 14:41 14:41 16:26 18:14 19:24 liiklus toimub LOOTVINA 9:55 17:45 kooli vaheaegadel REBASE 15:30 18:27 18:27 ja suvel VOOREKÜLA 18:37 18:37 V-KUUSTE 19:25 MELLISTE 14:55 14:55 LUUNJA KOOL 15:10 VÕNNU 8:55 11:50 VÖÖPSTE 9:12 |Märkus: Tartu linnas väljudes nõudepeatused KALMISTU, AARDLA, SEPA, MUSTA. LOOTVINA - ROIU - TARTU, VILLEMI - AARDLA - TARTU, VOOREKÜLA - AARDLA - T 916 913 918 992 910 911 991 923 923 913 915 910 917 910 916 913 913 916 E-R E-R E-R L TR E-L kool E-R E-R E-R E-R L E-R v.a.L PP vahe LOOTVINA 10.00 17.50 MELLISTE 15:35 KULPNA 6:30 8:02 8:40 15:50 16:26 18:14 19:24 UNIKÜLA 6:27 8:14 8:44 10:10 15:55 16:29 18:00 18:17 19:27 VILLEMI 8:21 13:45 16:36 18:25 V.-KUUSTE 6:30 VOOREKÜLA 6:45 18:37 REBASE 6:55 15:30 18:47 VANA-KUUSTE 6:58 8:28 12:09 15:41 14:57 16:43 18:50 LANGE 7:06 8:36 16:01 16:50 18:39 18:58 ROIU 6:42 8:52 10:17 14:03 16:02 16:40 18:07 18:24 19:34 KUREPALU 6:47 10:21 12:26 16:07 16:46 18:11 18:28 19:38 AARDLAPALU 6:54 7:15 8:44 10:29 12:34 16:09 15:22 16:15 16:54 16:58 18:19 18:35 18:47 19:06 19:45 TARTU 7:15 7:30 9:00 10:45 12:50 16:25 15:35 16:00 16:35 17:10 17:15 18:35 18:50 19:00 19:20 20:00 Märkus: Tartu linnas saabudes nõudepeatused MUSTA, SEPA, AARDLA, KALMISTU, RIIAMÄGI. TARTU - KAMBJA - PANGODI - OTEPÄÄ, - LÄTIKÜLA - KAMMERI OTEPÄÄ - KAMBJA - TARTU, KAMMERI - LÄTI KÜLA - TARTU, VOOREKÜLA - TARTU 907 004 004 907 909 907 909 905 003 003 923 923 908 907 907 907 907 909 909 906 003 003 923 923 004 004 004 905 905 907 E-R T EKN TR EKN TR E R E-R E-R E-R EKN EKN TR TR E R E-R R E-N T E-L P E-R kool vahe kool kool kool kool vahe kool kool vahe kool vahe kool kool kool vahe kool kool vahe TARTU 6:00 6:30 7:40 7:50 7:50 9:00 9:50 12:15 14:00 14:00 15:20 16:50 OTEPÄÄ 10:30 16:45 16:45 ÜLENURME 6:11 6:43 7:53 8:03 8:03 9:13 10:04 12:29 14:12 14:12 15:32 17:03 NEERUTI 10:42 ÜHTI 6:15 6:47 7:57 8:08 8:08 9:17 10:09 12:33 15:37 17:08 KAMMERI 10:45 13:05 15:02 17:23 17:36 AARIKE 9:27 15:47 PANGODI 6:32 8:50 8:29 8:50 8:29 11:02 13:14 15:11 17:14 17:32 17:45 LÄTIKÜLA 14:18 14:18 KAMMERI 6:41 9:00 8:40 8:59 8:38 UNIPIHA 7:01 8:11 14:28 14:28 KAMBJA 7:05 9:17 8:57 9:17 8:56 11:03 13:29 15:25 14:40 17:28 17:45 18:01 KAMBJA 8:16 8:16 10:19 12:42 14:38 14:38 17:18 VOOREKÜLA KAMMERI 8:40 8:40 10:40 13:00 17:36 VANA-KUUSTE 15:41 14:57 PÄNGÜDT 6:32 8:29 8:29 8:49 8:49 9:40 14:53 16:01 17:45 UNIPIHA 9:26 9:05 15:59 16:49 16:49 KAMMERI 6:41 8:38 8:38 15:02 LÄTIKÜLA 9:35 9:15 NEERUTI 16:22 ÜHTI 7:14 9:25 9:05 11:23 11:12 13:38 16:13 17:03 17:03 17:37 17:54 18:11 OTEPÄÄ 10:10 16:35 ÜLENURME 7:19 9:29 9:09 9:41 9:21 11:28 11:17 13:43 16:18 17:08 17:08 17:42 17:58 18:16 TARTU 7:35 9:45 9:25 9:55 9:35 11:40 11:30 14:00 16:35 17:25 17:25 17:55 18:10 18:30 Märkus: Tartu linnas väljudes nõudepeatused KALMISTU, AARDLA, SEPA, MUSTA. Märkus: Tartu linna saabudes nõudepeatused MUSTA, SEPA, AARDLA, KALMISTU, RIIAMÄGI. TARTU - TÕRVANDI - LENNUJAAM - ÜHTI 912 919 919 912 912 912 912 912 912 919 919 912 912 912 912 919 912 912 912 919 912 912 E-R E-R E-L E-R E-R TARTU 6:00 6:10 6:50 7:20 8:15 9:00 10:45 11:45 12:15 13:00 14:20 14:50 15:30 16:00 16:30 17:00 17:30 18:00 18:30 19:30 20:30 21:30 TÕRVANDI 6:26 7:07 7:38 8:33 9:18 11:03 12:03 12:33 13:18 14:36 15:08 15:48 16:18 16:48 17:16 17:48 18:18 18:48 19:48 20:48 21:48 ÜLENURME 6:11 6:30 7:11 7:41 8:36 9:22 11:06 12:07 12:37 13:22 14:40 15:12 15:51 16:21 16:51 17:20 17:51 18:21 18:51 19:52 20:52 21:51 LENNUJAAM 6:15 7:45 8:40 11:10 13:26 14:44 15:55 16:25 16:55 17:55 18:25 18:55 19:57 21:55 ÜHTI 6:35 7:18 13:35 14:52 17:25 20:06 Märkus: Tartu linnas väljudes nõudepeatused RIIAMÄE, KASTANI, KALMISTU, AARDLA, SEPA, MUSTA. ÜHTI - LENNUJAAM - TÕRVANDI - TARTU 912 919 912 919 912 912 912 912 912 912 919 919 912 912 912 912 919 912 912 912 919 912 912 E-R E-R E-R E-L E-R E-R ÜHTI 6:40 7:25 13:40 14:55 17:30 20:10 LENNUJAAM 6:20 7:10 7:35 7:50 8:45 11:15 13:50 16:00 16:30 17:00 18:00 18:30 19:00 21:55 ÜLENURME 6:24 6:45 7:14 7:39 7:54 8:49 9:25 11:19 12:10 12:40 13:54 15:00 15:15 16:04 16:34 17:04 17:35 18:04 18:34 19:04 20:15 20:55 21:59 TÕRVANDI 6:30 6:50 7:20 7:45 8:00 8:55 9:30 11:25 12:15 12:45 14:00 15:08 15:20 16:10 16:40 17:10 17:40 18:10 18:40 19:10 20:20 21:00 22:02 TARTU 6:50 7:10 7:40 8:05 8:20 9:15 9:50 11:45 12:35 13:05 14:20 15:25 15:40 16:30 17:00 17:30 18:00 18:30 19:00 19:30 20:35 21:20 22:20 Märkus: Tartu linnas saabudes nõudepeatused MUSTA, SEPA, AARDLA, KALMISTU, KASTANI, RIIAMÄE TARTU - LAEVA - SINIKÜLA - PÕLTSAMAA, TARTU - ILMATSALU BUSSIINFO (07) 331 277 949 959 959 956 949 959 957 949 949 956 959 957 949 949 959 949 957 949 959 959 949 E-R kool kool E-R LP E-L E-R v.a.L E-R LP E-R E-R E-R E-R E-R E-L TARTU 6:30 6:40 7:00 7:35 8:00 9:00 9:35 11:30 11:30 11:50 13:00 13:30 14:00 15:30 15:45 17:40 17:45 18:00 19:15 20:30 ILMATSALU 6:55 8:00 10:00 11:55 13:55 14:25 16:10 18:10 20:55 VORBUSE 6:55 8:12 12:02 15:44 18:14 19:29 KÄRNISE 15:54 KÄREVERE 6:15 7:19 9:24 11:57 13:24 18:05 LAEVA 6:30 7:32 9:38 12:14 13:38 18:18 SINIKÜLA 7:37 9:43 12:19 13:43 18:22 PUURMANI 7:50 12:33 PÕLTSAMAA 13:10 Märkused: 1.
Load more

Recommended publications
  • Turundusmaterjalide Roll Lõuna-Eesti Turismisihtkoha Kujundamisel
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel Merli Ilves Juhendaja: MSc Janika Raun Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Annotatsioon Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised on Lõuna-Eesti turismi tuumikalad turundusmaterjalide ja välisturistide külastuste põhjal. Turundusmaterjalidest kuulusid uurimise alla SA Lõuna-Eesti Turismi välja antud trükised ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostatud veebimarsruudid. Empiirilises analüüsis uuriti, millised Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja atraktsioonid on turundusmaterjalides enim esindatud. Lisaks kasutati passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Lõuna-Eestisse ajavahemikus 2011–2016. Uurimistöö teema on oluline turismiasutuste turundustegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks. Märksõnad: turismigeograafia, turism, Lõuna-Eesti, sihtkoht, turundus CERCS kood: S230 Sotsiaalne geograafia Annotation The role of promotional materials in forming South-Estonian tourism destination. Current thesis studies what are the tourism core areas in South-Estonian tourism destination according to promotional materials and foreign visitors’ data. Data from promotional materials was collected from brochures published by Foundation South-Estonian Tourism and self-guided tours from website www.visitestonia.com published
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11 Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 TARTU ÜLIKOOLI TEENISTUJATE SOTSIAALNE MOBIILSUS 1802–1918 LEA LEPPIK Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna nõu- kogu otsusega 21.03.2006. Juhendaja: Professor Aadu Must Oponendid: Prof Dr iur Marju Luts (TÜ), ajalookandidaat Väino Sirk (Ajaloo Instituut) Kaitsmine toimub 21.04.2006 kell 16.15 Tartu Ülikooli Nõukogu saalis ISSN 1406–443X ISBN 9949–11–292–3 (trükis) ISBN 9949–11–293–1 (PDF) Autoriõigus Lea Leppik, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 199 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 1.1. Ühiskond, teadus ja ülikoolid 19. sajandi Euroopas ja Venemaal .... 8 1.2. Küsimusepüstitus .............................................................................. 13 1.3. Metoodika, struktuur ja mõisted........................................................ 15 2. UURIMISSEIS JA ALLIKAD................................................................. 19 2.1. Uurimisseis ....................................................................................... 19 2.2. Allikad .............................................................................................. 34 3. ÜHISKONNA ÜLDINE KORRALDUS — SEISUSED, TEENISTUSASTMED, MAKSUSTAMINE .............................................. 42 3.1. Seisused Vene impeeriumis ja selle Läänemerekubermangudes ..... 42 3.1.1. Aadel ....................................................................................
    [Show full text]
  • Kambja Valla Arengukava 2019-2022 Kambja Valla Eelarvestrateegia 2019-2022
    LISA Kambja Vallavolikogu 16.10.2018 määrusele nr 41 Kambja valla arengukava 2019-2022 Kambja valla eelarvestrateegia 2019-2022 Kambja valla arengukava ja eelarvestrateegia Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 1. Kambja valla hetkeolukorra analüüs ...................................................................................... 4 1.1 Rahvastik ja paiknemine ................................................................................................... 4 1.2 Haridus, huviharidus ja noorsootöö .................................................................................. 9 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg ............................................................................................... 20 1.4 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus ................................................................... 30 1.5 Ettevõtlus, põllumajandus ja turism ............................................................................... 34 1.6 Taristu ja keskkond ......................................................................................................... 38 1.7 Valla juhtimine ............................................................................................................... 43 2. Kambja valla SWOT analüüs, visioon, missioon ja arengueesmärgid ................................ 45 3. Kambja valla visioon 2025 ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere
    [Show full text]
  • Kambja Valla Arengukava 2020-2030
    Kambja valla arengukava 2020-2030 2019 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ja protsessi kirjeldus ...................................................................................................................... 3 I Kambja valla hetkeolukord ............................................................................................................................... 5 1.1 Ühinenud vald ........................................................................................................................................... 5 1.2 Rahvastik ................................................................................................................................................... 6 1.3 Kambja valla väljakutsed ja suundumused ............................................................................................... 8 II Visioon 2030 .................................................................................................................................................. 10 III Kambja valla arengustrateegia eesmärgid ja tegevused .............................................................................. 11 3.1 Haridus ja noorsootöö - Kambja vallas väärtustatakse head haridust ................................................... 11 3.2 Tervis ja heaolu ......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
    Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates.
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]
  • Kammeri Kooli Haldusjärelevalve Õiendi Kinnitamine
    MAAVANEMA KORRALDUS 07.04.2017 nr 1-1/411 Kammeri Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 84 lõike 1 alusel kinnitada haldusjärelevalve õiend Kammeri Kooli järelevalve tulemuste kohta (juurde lisatud 37 lehel). Käesolevat korraldust võib vaidlustada vaide esitamisega vastavalt haldusmenetluse seadusele või Tartu Halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. allkirjastatud digitaalselt Reno Laidre maavanem KAMMERI KOOLI HALDUSJÄRELEVALVE ÕIEND 1. SISSEJUHATUS 1.1. Haldusjärelevalve läbiviimise aluseks Kammeri Koolis oli Tartu maavanema 05.09.2016 korraldus nr 1-1/515 „Järelevalve läbiviimine Tartumaa õppeasutustes 2016/2017. õppeaastal“. 1.2. Haldusjärelevalve Kammeri Koolis kestis 20.02.–03.03.2017 ja selle viis läbi Tartu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Luule Kapp. 1.3. Üldandmed Kammeri Kooli (edaspidi kool ) kohta: 1) kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav eesti õppekeelega riigikool hariduslike erivajadustega õpilastele; 2) kool tegutseb põhikoolina; 3) koolil on õpilaskodu, mis on selle õppeasutuse struktuuriüksus; 4) kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Kambja vald Tartu maakonnas postiaadressiga Kammeri küla, sihtnumber 62007, Kambja vald, Tartu maakond. Kontakt tel 7460549, e-postiaadress [email protected], http://www.kammerikool.ee/ 5) koolis õppis seisuga 20.02.2017 kokku 81 õpilast ja töötas 47isikut, sh 26 pedagoogi. 1.4. Haldusjärelevalve teostati kooli tegevuse seaduslikkuse
    [Show full text]
  • Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue Date: 2020-12-03 2 the Study Region – Vooremaa in East Estonia
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 2 The study region – Vooremaa in East Estonia Vooremaa is situated in the Eastern part of Estonia. The region measures 55 km from south to north and 25 km from west to east, with a total surface cover of almost 1000 km2. The highest point of the region is the top of the Laiuse drumlin at 144 m above sea level (Arold 2005, 205). The region includes the counties of Jõgevamaa and Tartumaa. Drumlin fields are rhythmic landscapes, which are comprised by parallel oblong moraine elevations with low swampy basins or lakes in between. The land use is “composed” on this rhythmic structure as well. Agricultural lands are situated on the slopes of the drumlins, and wet forest lands in the basins. Altogether there are around 1000 drumlins in Estonia, of which Vooremaa region is the most outstanding. In geology and geography the landscape region of Vooremaa has also been addressed as the Saadjärve drumlin field (Rõuk 1974; Rattas 2004). The drumlin field functions as a watershed between the basin of Lake Peipsi and the Central Estonian Plain. The drumlins are oriented in NW – SE direction, reflecting the course followed by the glaciers during the Late Weichselian (Rattas 2004, 15). The word drumlin (1833, diminutive of drum (1725)) in English comes from the Gaelic druim, meaning “back or ridge”, “ridge or long, narrow hill”, often separating two parallel valleys (OED: drumlin).
    [Show full text]