Riigikohtu Otsused

„Õiguse" lisa. 1923. aasta Riigikohtu otsused „Õiguse" väljaanne Tartus 1924 a. kjlJOV Trükikoda Ed. Bergmann, Tartus. I Nr. 1. ÜLDKOGU. 15. jaanuaril 1923. а. X. kaebus Kohtupalati üldkoosoleku otsuse peale 27. IIL 1922. a. X. kaebuse asjas vannutatud advokaadi seisusse mittevastuvõtmise pärast. Eesistuja esimees K. Parts, ettekandja riigikohtunik J. Arro, Riigikohtu prokurör R. Rägo. 25. mail 1921. a, andis endise Varssavi Kohtupalati ringkonna vannutatud advokaat X. Vannutatud Advokaatide Nõukogule palve, teda E. V. vannutatud advokaa tide nimestikku üles võtta. — 5. augustil samal aastal saatis Nõukogu X. järelepäri mise, milles temale muu seas ette pandi teatada, kas on Vene ajal keegi tema klientidest tema vastu nõudmise avaldanud ühe obligatsiooni pärast; kes on see klient ja kus ta elab; kui tähendatud nõudmine avaldati, siis millega lõppes see kohtuasi; ühtlasi Nõukogule ette panna kohtuotsuse ärakiri; kas ei olnud kohtuuurija juures nimetatud obligatsiooni pärast tema, X. vastu toimetust? kui oli, siis missuguse kohtuuurija juures ja mis aastal. ? Nende küsimuste peale vastas hra X. kirjaga 9. augustist 1921. a., et küsi muses kirjeldatud obligatsiooni asja temal ees pole olnud; küll on temal ta pika tegevuse ajal mitmedki asjad ees olnud, aga et küsimusest mitte näha pole, missu gune asi nimelt Nõukogu huvitab, siis palus asja täpsamalt ära tähendada. Ärakirju endise Riia Ringkonnakohtu aktidest pole võimalik saada, sest et teadmata on, kus see kohus ehk tema aktid praegu võiksid olla. Süü'listuseasja kohtuuurija juures pole olnud. — Selle järele teatasid Nõukogule järelepärimise peale TallinnaHaapsalu Rahukogu tsiviiljaoskond, Riigikohtu administratiivosakond ja TallinnaHaapsalu I. jaoskonna rahukohtunik, et X. on neis kohtutes vannutatud advokaadina võõraid asju ajanud. Lõpuks seletas hr. X kirjas 7. oktoobrist 1921. a. Nõukogu poolt ette pandud küsimuste peale, et tema Vabariigi kohtuis on kohtuasju ajanud; küsimuse peäle aga, kas tema mõnda oma volitaja nõudmist oma abikaasale on edasi annud, Vaatas eitavalt. - 4 - 9. jaanuaril 1922. a. otsustas Vannutatud Advokaatide Nõukogu X. palve vannutatud advokaadiks vastuvõtmise asjus tagajärjeta jätta, põhjendades otsuse sellega: 1) et X. palus ennast vannutatud advokaadiks vastu võtta ja sellega teadis, et temal Eesti Vabriigis vannutatud advokaadi õigusi ei ole, missugused õigused tal ka olla ei võinud, sest et Eesti Vabariigis avalikud õigused kohaliste asutuste ja seaduse läbi omandatakse; 2) et Eestis oli olemas Vannutatud Advokaatide Nõukogu, kelle alla kuulub vannutatud advokaadiks vastuvõtmine; 3) et sellest hoolimata X., peale palve avaldamist vannutatud advokaadiks vastuvõtmise üle, omandas enesele vannutatud advokaadi nime ja teostas vannutatud advokaadi õigusi, ajades võõraid asju kui vannutatud advokaat, mille juures ta teadis, et see teguviis ilma seaduse aluseta on; 4) et X. ei soovinud seletusi anda asja kohta, mis tal oli Riia Ringkonna kohtus, kus temalt kahjutasu nõuti oma voliandja nõudmise edasiandmise eest sugu lastele, mispärast nende andmetega, mis selles asjas toimetuses olemas, tuleb rehken dada kui tõeoludega. Sellest otsusest teatas Nõukogu esimees X. kirjaga И. jaanuarist 1922. a. nr. 32 all järgmiselt: „Teie palvekirja peale 25. maist 1921.a. teatan sellega, et Nõukogu otsuse põhjal 9. jaanuarist s. a. on Teie palve vannutatud advokaadiks vastuvõtmise asjus tagajärjeta jäetud, 1) sellepärast et Teie enne vastuvõtmist Nõukogu poolt ennast vannutatud advokaadiks olete tunnistanud ja Eesti Vabariigi kohtutes kui vannutatud advokaat võõraid asju ajanud, sellega omale õigusi omandades, mida Teil seaduse järele ei olnud, ja 2) sellepärast, et Teie oma usaldaja õigusi nõudmise asjus edasi olete annud oma abikaasale ja isale ja selles asjas on kohus Teid kahjutasu maksmisele mõistnud." Nõukogu otsuse peale andis X. Kohtupalatile kaebuse, milles seletas, et tema on 1912. a. peale, 1864. a. Kohtuseaduste alusel, vannutatud advokaatide seisuses, ei ole K. As. S. § 368. p. 4. ettenähtud korras seisusest välja heidetud ega ise sel lest lahkunud. Sellepärast leiab endal õiguse olevat nimetada ennast vannutatud advokaadiks ja säärasena võõraid asju ajada ka Eesti Vabariigi Rahukogudes, sest et need teotsevad 1864. a. Kohtuseaduste alusel. — Usaldaja õiguste edasiandmise küsi muses on kaebaja Nõkogule teatanud, et see mitte õige pole, lubades üksikasjalisi seletusi anda, kui asi teatavaks tehtud. — Palub K. A. S. § 376. põhjal Kohtupalatit, Nõukogu otsus 9. jaanuarist s. a. ära muuta ja tema palve 25. maist 1921. a. rahuldada. Kohtupalat arutas asja 27. märtsil 1922. a. ja leidis, et Vannutatud Advo kaatide Nõukogu on X. palve tagasi lükanud mittevormilistel põhjustel; seesugusel korrapadvokaatide seisusse vastuvõtmisest keeldumine on Nõukogu diskretsiooniline õigus, mille tarvitamise üle seadus ei luba edasi kaevata, Sellepärast määras Kohtu palat X. kaebuse läbi vaatamata jätta. Kohtupalati määruse peale on X. annud Riigikohtule kassatsioonikaebuse, milles palub kaevatud otsuse K. As. S. § 376. rikkumise pärast ära muuta ja asja - 5- uuesti otsustamiseks tagasi saata, seletades, et Nõukogu võivat teha kahesuguseid otsuseid: ilma motiveerimata ja motiveerituid. Esimeste peale kaevata ei saa, teiste, s. o. motiveeritud otsuste peale on võimalik edasi kaevata K. As. 3- § 376. põhjal. Kui siis eelseisvas asjas Nõukogu tarvilikuks olevat arvanud oma otsuse motiveerida ja sellega kassaatorile tahtnud lahti jätta edasi !caebamis-tee, siis ei olevat Kohtu• palatil mitte õigust olnud kaebust läbi vaatamata jätta. Prokuröri arvamise kuulanud, leiab Riigikohus, et käesolev asi Kohtuasut. Sead. § 249., 2491. ja 1191. järele, ühtlasi ka analoogiliselt sama seaduse § 119A ettenähtud asjade alluvuskonda silmas pidades, allub Riigikohtu Seaduse § 20. põhjal Riigikohtu üldkogule ja käib K. As. S. § 151. p 3. põhjal arutusele kohtu korral• daval istungil. • — Kaebust sisulisele arutusele võttes on tähendada, et K. As. S. § 380. järele vaaatab Vannutatud Advokaatide Nõukogu vannutatud advokaadiks vastuvõtmise palve arutusel läbi ettepandud dokumendid ja otsustab, arvesse võttes kõiki teateid, mida ta tarvilikuks arvab, kas võtta vastu paluja vannutatud advo• kaadiks või tema palve tagasi lükata. Nõukogu otsuse põhistamisest räägitakse seadusandlik*s] motiivides § 367. juurde, et pole põhjust kohustada Nõukogu põhis- tama oma otsust palve tagasilükkamisel; palve läbiarutusel tuleb arvesse võtta mitte ainult ettepandud dokumendid, vaid koguda teateid paluja kõlbliste omaduste üle ; kui palve tagasi lükatakse sellepärast, et viimased pole rahuldavad, siis on paluja isiku huvides parem mitteteatavaks teha tagasilükkamise põhjusi. Nõnda ei sisalda seadus ega selle motiivid otsekohest määrust, et Nõukogu peab äraütleva otsuse põhistamata jätma; äraütlemise puhul kõlblustel põhjustel tähendatakse iseäraldi, et põhistamine pole paluja isiku huvides soovitav. Vene Senati praktika on viimases sihis kaugemale läinud ja põhistamise ülepea ära keelanud, isegi sellekohase kae• buse peale ära muutnud Nõukogu otsuse ainult sellepärast, et see põhistatud oli (Vene Senati üldkogu ots. 1880. a. nr. 16). Käesolevas asjas ei tarvitse Riigikohus selle küsimuse juures peatuda, kas see õige on või mitte, kuna X. Nõukogu otsuse muutmist on nõudnud mitte selle põhistamise pärast ja põhistamise suhtes, vaid sisulistel põhjustel nõudes, et Kohtupalat need sisulised põhjused uuesti läbi vaataks, ümber hindaks, tema poolt antud ja veel antavaid seletusi arvesse võttes ja ta palve vann. adv. vastuvõtmise kohta rahuldaks. — Edasikaebamise korra kohta Nõukogu äraütleva otsuse peale ei leidu määrust vannutatud advokaate ja nende nõukogusid käsitlevates seaduseparagrahvides (K. A. S. § 353—406) peale § 375. äratähendatud üldmääruse, et kõikide Nõukogu otsuste peale, välja arvatud ainelt need, milles määratakse noomitus ehk laitus, võib kaevata Kohtupalatisse kahe nädala jooksul. —Vene Senat (üldotsus 1879. a. nr. 14) on hidnud, et 'see üldmäärus pole mitte kohaldatav Nõukogu äraütlevate otsuste suhtes vannutatud advokaadiks vastuvõtmise palvete asjus, vaid siin tuleb pöörata Ts. Kp. S § 9. mõtte järele seaduse poole 25. maist 1874. a. (Ts. Kp. S. § 4061—40619). Selles hilisemas seaduses, mille loomisel võeti arvesse K. As. S. § 353—406, on täpsalt ära tähendatud, kunas on lubatud edasi kaevata kõrgemasse kohtusse alama kohtu otsuse peale eraadvo- kadiks vastuvõtmise palve tagasilükkamise pärast, nimelt Ts. Kp. S. § 406u põhjal on kaebus lubatud sel korral, kui (K. As. S. § 4065 ja Ts. Kp. S. § 246) palve tagasi lükati seaduses ettenähtud vormiliste nõuete puudusel, mitte aga sel korral, kui tagaslükkamine põhjeneb kohtu järeldusel paluja kõlbliste omaduste kohta. Seda seadust tuleb analoogia järele kohaldada ka vannutatud advokaadiks vastu• võtmise palvete arutamisel. — 6 - Põhjenedes nendele Vene Senati seletustele vannutatud advokaatide sei• susse vastuvõtmise J palvete kohta käivate äraütlevate otsuste suhtes tõsitab Riigikohus, et K. As. S. § 4067 ja 40614 analoogia järele võib Vannutatud Advo• kaatide Nõukogu vannutatud advokaadiks vastuvõtmise palve tagasi lükata : 1) vor• milistel põhjustel, kui paluja ei vasta K. As. S. § 354. ja 355. nõuetele; sel kor• ral võib paluja Nõukogu otsuse peale kaebust tõsta kahe nädala jooksul Kohtu• palatisse, või 2) mittevormilistel põhjustel, paluja isiku kohta saadud teadete alusel; sel korral edasikaebust ülepea pole, ei Kohtupalatisse (Senati ots. 1879. a. nr. 14.) ega kassatsiooni korras Riigikohtusse (Sen. ots. 1881. a. nr. 33). Nõnda

Load more