DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÄ- 28 Vana-Varbla, JAH1000121 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pärnumaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073875 1.3. Aadress Suur-Kuke 5, 80018 Pärnu 1.4. Esindaja nimi Jaan Liivson 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4430199 Faksi number 4430199 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jaan Liivson Ametinimetus Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Varbla laidude maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 90 § 5 lg 1 p 4, § 9 lg 1, 3, § 10 lg 1 p 4, 4 nimetus/ lähtuvad piirangud: a)Laidude sihtkaitsevööndis on lubatud inimestel viibida 01.07 kuni 14.04. b)Laidude piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis on lubatud jahipidamine ainult mingile, rebasele, kährikule ja nugisele. c)Sihtkaitsevööndis on keelatud mootorsõidukitega sõitmine. d)Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine. e)Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. 4.2. Objekti Ännikse looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 08.03.2007 määruse nr 73 § 6 lg 1, 2, 5, § 7 lg 1 p 4, lg 2 p 5 lähtuvad nimetus/ piirangud: a)Kääbaste sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15.02 kuni 31.07. b)Kaitsealal on lubatud piirangu kirjeldus jahipidamine 01.08 kuni 14.02. c)On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja parklaid. d)Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine. e)Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. 4.3. Objekti Paadremaa looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 07.01.2003 määrusest nr 4 § 5. Lubatud tegevus (4)Kaitsealal on lubatud nimetus/ jahipidamine välja arvatud Annepselja sihkaitsevööndis käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatud ajal. § 6. Keelatud piirangu kirjeldus tegevus (5) Annepselja sihtkaitsevööndis on inimeste viibimmine keelatud 15. veebruarist 31.juulini.aa looduskaitseala 4.4. Objekti Nehatu looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 24.01.2001 määrusest nr 39 lähtuvad piirangud: § 4. Lubatud tegevus (5) nimetus/ Kaitsealal on lubatud jahipidamine mingi, rebase, hundi, metssea, põdra ja kähriku arvukuse reguleerimise eesmärgil 10. piirangu kirjeldus septembrist 31. jaanuarini. 1/2 4.5. Objekti Metsisemängud Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, muudetud nimetus/ 08.10.2007 nr 56. § 4. Kaitsekord (5) Metsise püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine, jahipidamine on lubatud piirangu kirjeldus 01.septembrist 31.jaanuarini. 4.6. Objekti Kaitsealune linnuliik. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2005 (RT I 2004,38,258), muudetud 18.12.2008 (RT I nimetus/ 2009,3,15). § 50. Püsielupaikade kaitse. (5) Kalju- ja merikotka püsielupaigas on inimestel keelatud viibimine piirangu kirjeldus 15.veebruarist 31.juulini, väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15.märtsist 31.augustini. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Vana -Varbla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus piirikirjeldus (1) Vana-Varbla jahipiirkonna pindala on 16 530 hektarit. (2) Vana-Varbla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Vana-Varbla jahipiirkonna piir läheb Liivi lahe rannajoone ja Sepa–Piva tee ristumiskohast mööda Sepa–Piva teed Hanila–Hõbesalu maanteeni, jätkudes mööda Hanila–Hõbesalu maanteed Rame–Paatsalu maanteeni; teeristist mööda Rame–Paatsalu maanteed Kuuendiku kraavini ning mööda Kuuendiku kraavi Nurmsi–Tõstamaa maantee ja Vana-Koru kraavi ristumiskohta; sealt mööda Vana-Koru kraavi Kadaka kraavini, jätkudes mööda Kadaka kraavi Paadrema jõeni ning mööda Paadrema jõge Põldaru kinnistu edelanurgani; edasi mööda Põldaru kinnistu lääne- ja põhjapiiri Hanepselja sihini; siitpeale mööda Hanepselja sihti Uue-Koru kraavini, jätkudes mööda Uue-Koru kraavi Paadrema soo sihini; sealt üle Paadrema soo mõttelise sirgjoonena Enksi kraavini Enksi -Villemi ja Enksi-Madise kinnistute piiril, jätkudes mööda Enksi kraavi Hallivanni–Risti maanteeni; edasi mööda Hallivanni–Risti maanteed Karuse–Kalli maanteeni ning mööda Karuse–Kalli maanteed Mõrde sihini; seejärel mööda Mõrde sihti Pärnu ja Lääne maakonna vahelise piirisihini, jätkudes mööda Pärnu ja Lääne maakonna vahelist piirisihti Vändra metskonna kvartali VR001 edelanurgani; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VR001 lõunasihti Väänja kraavini; sealt mööda Väänja kraavi Väänja talu teeni ning mööda Väänja talu teed Karuse–Kalli maanteeni; teeristist mööda Karuse–Kalli maanteed Vändra metskonna kvartali VR009 loodenurgani, jätkudes mööda metsateed Paadrema jõeni; siitpeale mööda Paadrema jõge Mulgu kraavini; seejärel mööda Mulgu kraavi Kanamardi–Kidise–Mõtsu teeni; edasi mööda Kanamardi–Kidise–Mõtsu teed Sepa–Põdra teeni; teeristist mööda Sepa–Põdra teed Vändra metskonna kvartali VR096 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartalite VR096, VR095, VR094, VR093 ja VR092 põhjasihti kvartali VR078 kagunurgani; sealt mööda Vändra metskonna kvartali VR078 lõunasihti Tamme teeni, jätkudes mööda Tamme teed Väänja–Varbla maanteeni; siis mööda Väänja–Varbla maanteed Elu teeni; teeristist mööda Elu teed Ännikse–Matu teeni ning mööda Ännikse–Matu teed Rammuka–Kilgi–Varbla maanteeni, jätkudes mööda Rammuka–Kilgi–Varbla maanteed Tõstamaa–Nurmsi maanteeni; siitpeale mööda Tõstamaa–Nurmsi maanteed Vanaküla–Rannaküla teeni ning mööda Vanaküla–Rannaküla teed Metsa peakraavini; seejärel mööda Metsa peakraavi selle suudmeni Liivi lahes, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Sepa–Piva teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest). (3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Varbla laiud, Oosäär ja Hassalaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare ja laiu rannajoonest. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000121&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Varbla Valla Arengukava 2012-2022 Muutmine“ Lisa
    Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa VARBLA VALLA ARENGUKAVA 2012-2022 Varbla 2016 Varbla valla arengukava 2012-2022 Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Hetkeseisu analüüs .............................................................................................................. 4 2.1. Territoriaalne asend ..................................................................................................... 4 2.1.1. Varbla valla ajaloolis-administratiivne kujunemine ............................................ 5 2.1.2. Varbla valla külade paiknemine ....................................................................................... 6 2.2. Rahvastikuprotsessid ................................................................................................... 7 2.3. Asustus, maakasutus ja ruumiline planeerimine.......................................................... 9 2.4. Teedevõrk ja ühistransport ........................................................................................ 10 2.5. Tehnilised infrastruktuurid ja kommunaalmajandus ................................................. 11 2.6. Heakord, miljööväärtus ja looduskeskkond ............................................................... 12 2.6.1. Kalmistud ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • 62-2 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    62-2 buss sõiduplaan & liini kaart 62-2 Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Vaata Veebilehe Režiimis Pivarootsi - Virtsu 62-2 buss liinil (Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Pivarootsi - Virtsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 10:15 (2) Virtsu Sadam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 62-2 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 62-2 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 62-2 buss sõiduplaan 62 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Virtsu Sadam 1 Tallinna Maantee, Estonia kolmapäev 10:15 Virtsu neljapäev Ei sõida Tallinna mnt, Estonia reede 10:15 Sillukse laupäev Ei sõida Hanila pühapäev Ei sõida Hanilaristi Rame 62-2 buss info Pivarootsi Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 62 Muriste Reisi kestus: 127 min Liini kokkuvõte: Virtsu Sadam, Virtsu, Sillukse, Hõbesalu Hanila, Hanilaristi, Rame, Pivarootsi, Muriste, Hõbesalu, Paatsalu, Vapri, Laine, Tamba, Surina, Nõmme, Varbla Kirik, Helmküla, Varbla, Raheste, Paatsalu Aruküla, Liivamäe, Õhu, Saulepi, Matsi Tee, Saare Sild, Vaiste, Seimani, Kastna, Ranniku, Leetsaare, Vapri Nurmiste, Nooruse, Tõstamaa, Tõstamaa Kool, Metsniku, Ermistu, Lepaspää, Harjase, Alu Tee, Laine Soomra, Roogoja, Kivimäe, Sanga-Tõnise, Kaelepa, Eassalu, Kihlepa, Kihlepa Tee, Põldeotsa, Uruste, Tamba Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Surina Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Nõmme Varbla Kirik Helmküla Varbla Raheste
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • KUUSE AIAND Tallinna Mnt 117 • E–R 9–18 • L 9–15 • Tel 446 4233
    • Köögimööbel • Liuguksed & garderoobid • Aknakatted (rulood, voldikkardinad, ribakardinad, lamellid jne) Head hinnad ja lai materjalide valik! Nr 886 Kolmapäev, 21. märts 2018 Uued tööstuskinnistud Uulu Tehnopargis (Pärnust 10 minƵƟŬĂƵŐƵƐĞůͿ KUUSE AIAND Tallinna mnt 117 • E–R 9–18 • L 9–15 • tel 446 4233 • Lai valik köögiviljaseemneid • Ettekasvatus- Lõngad ja • Väetised (1–40 kg kotid) tarvikud käsitöötarvikud Tel 443 7400, 518 5201 • Lillemullad, kasvuturbad • Tippsibulad Riia mnt 48, Pärnu • Kasvuhoonekiled, • Lilleseemned Ringi 9, Pärnu kattekangad • Lillesibulad E-R 10.00-17.30 • L 10.00-15.00 [email protected] Matusetalituse KORTER- AUTOKLAASIDAUTOKLAASID )ªOEFM0¦ ELAMUTE MÜÜK JA PAIGALDUS läbiviimine, lugeja, KOMISJONIPOOD-PANDIMAJA RIIA MNT 21 KORRASHOID KASKO KLAASIKAHJUDE KÄSITLUS muusikaline kujundus SOODSALT MÜÜGIL: • haldamine MAURI Info tel 55 29 209 ja 56 76 14 54 t MOBIILTELEFONID • raamatupidamine TEHNOPARK [email protected] t ARVUTID-LISASEADMED 3BFL¿MBT www.matuseteenused.com t AUDIO-VIDEOTEHNIKA • heakord REMIT AUTO t TÖÖRIISTAD Airen Matuseteenused /&45&UBOLMBL»SWBM Helfer Kinnisvarahalduse OÜ RemitRit Auto OÜ t EHTED ja palju muud! Audru vald, Pärnumaa 4BBSF Rüütli 2, Pärnu tel 444 3180, GSM 5648 1742 E–R 10–18 tL 10–15 tel 442 5450, [email protected] www.remitauto.ee, [email protected] Tel 442 5444 twww.laenugrupp.ee &o3o -ot5FM UKSESALONG SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŖIUKSED, TREPIKOJAUKSED, Kogu kaup LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED Pakume ka transporti ja paigaldust. Avatud T–R 10–18
    [Show full text]
  • Lily Kocins 90
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 6 (40) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 6 (40) 2021 1 Vaade Läänerannale Foto: Vaiko Noor Lily Kocins 90 ily Kocins (lapsena Liili Raad) on Kes on Lily Kocins? Mulle jäi see pilt nii mällu, et võiksin L endise Hanila valla aukodanik ja kasvõi praegu seda uuesti joonistada... Hanila Muuseumi Seltsi auliige. Jah, ta on endise Hanila valla aukoda- nik, valla hariduse ja kultuuri toetaja, Hiljem koorus sellest peenest Tema annetustest on loodud neli fondi, Hanila kiriku lahke annetaja – seda daamist välja tõeliselt südamlik, lahke et toetada Hanila, oma lapsepõlve- loetelu võiks veel pikalt jätkata. ja helde inimene, kellele oli oluline paiga kultuuri- ja hariduselu – üks sünnipaiga hea käekäik – eelkõige isa, teine Kebina talu naiste ja kolmas rüüstatud Hanila kiriku taasta- tädi mälestuseks. „Neljas fond on veel, mine. minu nime peal, ja raha on seal juba sees, aga välja sealt enne midagi Tänu tema toetusele ja Juhan Kilu- ei maksta, kui ma surnud olen.” metsa Rändmeistri töömeeste kuld- Selle kiire asjaga on Lily Kocin- setele kätele on Hanila kirikust sil aega küll. saanud aastate jooksul uuesti korrastatud ja renoveeritud Lääneranna Vallavalit- kirik Lääne-Eestis. Ja mul on suse toetatud ja Lily Ko- olnud õnn ja au olla kaasa- cinsi 90. sünnipäeva- aitaja. le pühendatud pidu- Tarmula Arvo Lily Kocins Hanila kirikus / Foto: Fotol Olen alati imetlenud Lily lik kontsert toimub 10. nooruslikkust, tema ajaga juulil kell 19.00 Hanila kaasaskäimise võimet. Pauluse kirikus. Esineb Ta on huvitatud kõigest, kammerkoor Head Ööd, temaga on huvitav rääkida Vend kavaga „Mõtisklu- nii poliitikast kui igapäe- sed”. Dirigent Pärt Uus- vaelust.
    [Show full text]
  • Varbla Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Varbla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 14, 196 Varbla Rahvaraamatukogu põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 28.05.1999 nr 23 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12,200; 19, 340; 72, 1263; 84,1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739;40, 773; 48, 942;89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10,155; 27, 392; 29, 401)paragrahvi 35 lõikest 2 ja rahvaraamatukogu seaduse (RT 1992, 17,250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180; 1996, 49,953; 1998, 103, 1696) paragrahvi 6 lõikest 1, Varbla Vallavolikogumäärab: 1. Kinnitada Varbla Rahvaraamatukogu põhimäärus(lisatud). Volikogu esimees MarikaSABIIN Lisa Varbla Vallavolikogu 28. mai 1999. amääruse nr 23juurde Varbla Rahvaraamatukogu põhimäärus Üldsätted 1. Varbla Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on VarblaVallavalitsuse haldusalas tegutsev Varbla vallaasutus. 2. Raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu. 3. Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldadesteeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaiderinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid. 4. Raamatukogu asub aadressil Helmküla küla, Varbla vald. 5. Raamatukogul on oma nimega pitsat. 6. Raamatukogul on õigus omada arvelduskontot. 7. Varbla Rahvaraamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad: Allika, Aruküla, Haapsi, Helmküla, Hõbesalu, Kadaka, Kanamardi,Kidise, Kilgi, Koeri, Korju, Kulli, Käru, Maade,Matsi, Mereäärse, Muriste, Mäliküla, Mõtsu, Nõmme,Paadrema, Paatsalu, Piha, Raespa, Raheste, Rannaküla,Rauksi, Rädi, Saare, Saulepi, Selja, Sookalda, Tamba, Tiilima, Täpsi, Tõusi,Vaiste, Varbla, Ännikse ja Õhu küla. 8. Raamatukogu põhimääruse ja selle muudatusedkinnitab Varbla Vallavolikogu. 9. Raamatukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatestõigusaktidest, sealhulgas rahvaraamatukoguseadusest, vallavolikogu määrustest ja otsustest ning vallavalitsusemäärustest ja korraldustest, samuti käesolevastpõhimäärusest.
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Sündmusturismi Arendamine Maapiirkonnas Varbla Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Taivi Kaljura SÜNDMUSTURISMI ARENDAMINE MAAPIIRKONNAS VARBLA VALLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: PhD, Heli Tooman Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................. 3 1. Sündmusturismi teoreetilised käsitlused ............................................................ 6 1.1. Sündmusturismi areng ja suundumused ....................................................... 6 1.2. Sündmusturismi arendamine maapiirkonnas ............................................. 14 1.3. Maapiirkonna sündmuste külastajate reisimotiivid, ootused ja vajadused 16 2. Varbla valla sündmusturismi potentsiaali uuring ............................................. 20 2.1. Varbla valla turismi lühiülevaade............................................................... 20 2.2. Uuringu kirjeldus ........................................................................................ 23 2.3. Uuringu tulemused ja järeldused ................................................................ 25 3.Ettepanekud sündmusturismi arendamiseks Varbla vallas ................................ 37 Kokkuvõte ............................................................................................................. 43 Viidatud allikad ..................................................................................................... 46 Lisad .....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Saulepi Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Varbla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 14, 195 Saulepi Rahvaraamatukogu põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 28.05.1999 nr 22 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12,200; 19, 340; 72, 1263; 84,1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739;40, 773; 48, 942;89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10,155; 27, 392; 29, 401)paragrahvi 35 lõikest 2 ja rahvaraamatukogu seaduse (RT 1992, 17,250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180; 1996, 49,953; 1998, 103, 1696) paragrahvi 6 lõikest 1, Varbla Vallavolikogumäärab: 1. Kinnitada Saulepi Rahvaraamatukogu põhimäärus(lisatud). Volikogu esimees MarikaSABIIN Lisa Varbla Vallavolikogu 28. mai 1999. amääruse nr 22juurde Saulepi Rahvaraamatukogu põhimäärus Üldsätted 1. Saulepi Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on VarblaVallavalitsuse haldusalas tegutsev Varbla vallaasutus. 2. Raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu. 3. Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldadesteeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaiderinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid. 4. Raamatukogu asub aadressil Kulli küla, Varbla vald. 5. Raamatukogul on oma nimega pitsat. 6. Raamatukogul on õigus omada arvelduskontot. 7. Saulepi rahvaraamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad: Allika, Aruküla, Haapsi, Helmküla, Hõbesalu, Kadaka, Kanamardi,Kidise, Kilgi, Koeri, Korju, Kulli, Käru, Maade,Matsi, Mereäärse, Muriste, Mäliküla, Mõtsu, Nõmme,Paadrema, Paatsalu, Piha, Raespa, Raheste, Rannaküla,Rauksi, Rädi, Saare, Saulepi, Selja, Sookalda, Tamba, Tiilima, Täpsi, Tõusi,Vaiste, Varbla, Ännikse ja Õhu küla. 8. Raamatukogu põhimääruse ja selle muudatusedkinnitab Varbla Vallavolikogu. 9. Raamatukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatestõigusaktidest, sealhulgas rahvaraamatukoguseadusest, vallavolikogu määrustest ja otsustest ning vallavalitsusemäärustest ja korraldustest, samuti käesolevastpõhimäärusest.
    [Show full text]
  • RANNIKU MATKARADA LÄTIS / EESTIS 1200 Km 8
    RANNIKU MATKARADA LÄTIS / EESTIS 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Eesti 6 5 2 4 Läti 1 3 MATK LÄÄNEMERE ÄÄRES MÖÖDA RANNIKU MATKARADA Umbes 1200 km, Euroopa kaugmatkaraja E9 osa 8 lõiku, matkamiseks võib valida ükskõik millise matkaraja lõigu 60 päeva, keskmiselt 20 km päevas JŪRTAKA (LÄTIS) Nida – Liepāja – Ventspils – Kolka – Jūrmala – Riia – Saulkrasti – Heinaste 1 DIŽJŪRA (ÜRGMERI) 270 km päevad 1–15 2 MAZJŪRA (VÄIKE MERI) 115 km päevad 16–20 3 JŪRMALA JA RIIA 84 km päevad 21–24 4 VIDZEME RANNIK 112 km päevad 25–30 RANNIKU MATKARADA (EESTIS) Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinn 5 PÄRNU JA KALURIKÜLAD 228 km päevad 31–41 6 MATSALU RAHVUSPARK JA LÄÄNE-EESTI SAARED 100 km päevad 42–46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSI KÜLAD 136 km päevad 47–52 LOODE-EESTI 8 PANKRANNIK JA JOAD 158 km päevad 53–60 Teave, teejuht, kaardid: WWW.COASTALHIKING.EU LÄTIS DIŽJŪRA (ÜRGMERI) LÄÄNEMERE KURAMAA RANNIK Nida – Kolka: 270 km. Päevad: 1–15 Dižjūraks ehk ürgmereks nimetatakse Lätis Kuramaal asuvat Läänemere läänerannikut. Ranniku matkaraja alguses, Läti ja Leedu piirist kuni Kolka ninani, on mererand enamasti liivane. Ürgmere lõik on Läti ranniku kõige vähem asustatud osa, samas asub siin Läti suuruselt kolmas linn Liepāja. Pāvilosta ja Sārnate vahel asub pankrannik. Külad on hõreda asustusega, suurem osa elanikest veedab siin ainult suve. Slītere rahvuspargis kulgeb matkarada mööda põllu- ja metsateid läbi ajalooliste liivi kalurikülade. Mazirbes ja Kolkas käivad kohalikud kalamehed endiselt merel ning müüvad omasuitsutatud kala. Ürgmere lõik lõppeb Kolka nina juures, mis eraldab Läänemerd Riia lahest. ÜRGMERE LUGU – „ROHELINE KIIR“ Mõnikord suve jooksul saab mere kaldal jälgida päikeseloojangu ajal loodusnäh- tust, mida nimetatakse roheliseks kiireks.
    [Show full text]