Lisa Salme Vallavolikogu 12. Juuni 2007 Määrusele Nr 14 SALME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2007-2019

Lisa Salme Vallavolikogu 12. juuni 2007 määrusele nr 14

SALME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2007-2019

OLUKORRA KIRJELDUS

1. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 1.1 Õiguslik baas Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest: o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, vastu võetud 10.02.1999 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 24.05.2002 määrus nr 13 «Salme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise korra ja selle kasutamise eeskirja kinnitamine» o Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994 Veeseaduse alusel kehtestatud määrused: - Keskkonnaministri 30.01.1997 määrus nr 8 «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimine ja likvideerimise korra kehtestamine» - Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr 75 «Nõuete kehtestamine ühis- kanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» - Keskkonnaministri 26.03.2002 määrus nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» - Vabariigi Valitsuse 8.05.2001 määrus nr 160 «Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist» - Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» - Sotsiaalministri 21.12.2001 määrus nr 152 «Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord» - Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» - Keskkonnaministri 06.12.1999 määrus nr 99 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» - Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 «Kanalisatsiooniehitiste vee- kaitsenõuded» o Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002 Ehitusseaduse alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 13.08.2003 määrus nr 21 «Salme valla ehitusmäärus» - Salme Vallavolikogu 29.01.2003 määrus nr 3 «Ehitusseadusest ja planeerimis- seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste delegeerimine» o Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 o Kemikaaliseadus, vastu võetud 06.05.1998 o Planeerimisseadus, vastu võetud 13.11.2002 o Saastetasu seadus, vastu võetud 10.02.1999 o Päästeseadus, vastu võetud 23.03.1994 Päästeseaduse alusel kehtestatud määrus: - Siseministri 13.09.2000 määrus nr 58 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» • Salme Vallavolikogu 30.04.2001 määrus nr.8 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri.» • Salme Vallavolikogu19.03.2001 määrus nr 7 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinna kehtestamine» 1 o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 02.06.1993 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 20.09.2004 määrus nr 19 «Salme valla arengukava vastu- võtmine»

1.2 Omavalitsuse arengukava Salme valla arengukava kinnitati aastateks 2004-2010. Salme valla arengukava koosneb viiest peatükist, milles antakse ülevaade valla sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest olukorrast ning pakutakse välja erinevaid arengusuundi. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud põhiprobleemidena tuuakse välja amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikku joogivee madalat kvaliteeti, asulates puudulik ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

1.3 Planeeringud Salme valla alal kehtivad: Saare maakonnaplaneeringu II osa “Saare maakond täna ja aastal 2015”, kehtestatud maavanema 27.05.1999.a. korraldusega nr 873. Salme valla rannaalade osaüldplaneering aastani 2012, kehtestatud volikogu 22.09.2003.a. määrusega nr 16. Salme aleviku üldplaneering, kehtestatud volikogu 11.09.1996.a. määrusega.

1.4 Muud andmed 1.4.1 Põhjaveevarud Andmed kogu Salme valla põhjaveevarude kohta puuduvad. Koostatud on hüdrogeoloog Rein Perensi poolt uuring “Saare maakonna Salme alevikule joogivee tootmiseks kasutada kavatsetava põhjavee otsingud ja uuringud.”

1.4.2 Tehnovõrkude joonised «Salme –Läätsa reoveepuhasti välisvõrkude teostusjoonised» AS Maamõõtja; «Salme-Läätsa reoveepuhasti tehniline projekt.›› PIC Eesti AS;

1.4.3 Omavalitsustevaheline ühistegevus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel. Koostöös Kaarma vallaga on projekteeritud ja väljaehitatud Nasva-Salme kanalisatsioonitrass kogu nimetatud Saaremaa rannikupiirkonna reovee täielikuks käitle- miseks. «Vee erikasutusloa taotlus (projekt-ettepanek)», kooskõlastatud Salme vallavanema poolt 15.12.2003.a.

1.4.4 Vee erikasutusluba Tabel 1. Vee erikasutusluba Vee erikasutusloa väljastaja: Salme SVK OÜ Saaremaa Keskkonnateenistus Vee erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev:

Nr L.VV.SA-22428, 01.01.2004 Vee erikasutusloa kehtivuse kuupäev 30.06.2008

2 VEEVÕTT Veehaarde Põhjaveekihi Lubatud Tegelikult Vee nimetus, nimetus kogus võetav erikasutustasu puurkaevude m3/aastas kogus kr/aastas arv m3/aastas (arvutatud) SALME asula S 34400 17885 ~12877 puurkaev Läätsa küla S 5200 3450 ~2484 puurkaev Salme farmi S 5600 0 ~0 puurkaev Tehumardi S Ei ole veel 0 0 puurauk kasutuses KOKKU: 45200 21335 15361

HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti Reostusnäitajad Lubatud Tegelik Saastekahju- nimetus, reostuskoormus reostuskoormus hüvitis suubla t/aastas t/aastas kr/aastas nimetus

Salme-Läätsa BHT7 1,75 0.340 9887,15 reoveepuhasti, Hõljuvaine 2,45 0250 1076,10 Liivi laht üldP 0,14 0.109 16433,45 üldN vee 0.428 6813,10 erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse KOKKU 0.644 34209,80

1.4.5 Kokkuvõte Tabel 2. Hinnang olemasoleva lähteandmestiku kohta Lähteandmestik Hinnang Vajadus lähteandmestiku olemasoleva täiendamiseks või lähteandmestiku koostamiseks kohta (orienteeruv aasta) 1.Veemajandus- Olemas Täiendamine 2007 a. kava 2.Planeerimise ja Olemas ehitamise määrus 3.Ühisveevärgi ja Olemas -kanalisatsiooni eeskiri 4.Omavalitsuse Olemas arengukava 5.Põhjaveevarude Andmed- Salme kinnitamine aleviku ja selle ümbruse kohta 6.Tehnovõrkude Andmed joonised puudulikud Lähteandmed on puudulikud, kuid arengukava on võimalik koostada. 3

2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD

2.1 Keskkond 2.1.1 Lühiülevaade Salme vald asub Saaremaa lääneosas Sõrve poolsaare kaelal. Valla keskus – Salme alevik, asub Kuressaarest 19 km kaugusel. Salme vald on oma pindalalt – 115,1 km2, Saare maakonna väiksemaid valdu. Salme vald piirneb idas Liivi lahega ja läänes Läänemerega. Merepiiri läänes ilmestavad Lahetaguse ja Möldri laht, Kriimi ja Ooslamaa saar ning mitmed väiksemad poolsaared ja saarekesed. Suurim voolu- veekogu on Salme jõgi, mis ühendab Suure-Katla ja Ariste lahe. Aasta keskmine sademete hulk on 597 mm, neist külmale aastaajale langeb 220 mm ja soojale perioodile 377 mm. Keskmine aurumine maapinnalt on 450 mm aastas. Sademete ülekaal aurumise üle, eriti sügisel ja talvel, loob valla põhjaosas, Lääne- Saaremaa kõrgustiku lõunanõlval soodsad tingimused põhjavee toitumiseks. Ka kevadised lumesulamisveed lähevad praktiliselt tervenisti pinna- ja põhjavee toit- miseks. Suvised sademed ei oma aurumise tõttu põhjaveevarude täitmisel nimetamis- väärset tähtsust.

Piirkonna geoloogiline ehitus Salme ja Läätsa veehaarded paiknevad Ülem-Siluri ladestiku avamusalal. Piirkonna tänapäevane reljeef on tasane ja väikeste absoluutsete kõrgustega, valdavalt 3-10 m üle merepinna. Geoloogilise läbilõike ülemise osa moodustavad Kvaternaari setted. Nende paksus on väga muutlik, kõikudes mõnekümnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Kvaternaari setetest on noorimad Lineamere liiv ja kruus (mIV lm). Iseloomulik on kruusa ja veeristiku rohke esinemine läbilõikes. Võib arvata, et jämepurdmaterjal ei ole algselt olnud ainult merelise päritoluga, vaid tekkinud ka kunagise liustikujõe poolt mahajäetud materjalist.

Piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused

Kvaternaari veekompleks Valdav osa uuritava piirkonna madalatest salvkaevudest toitub mereliivadega seotud pinnaseveest. Veetase salvkaevudes on enamasti 1-3 m maapinnast. Kaevud on madalad, mistõttu suvisel kuival ajal jäävad veevaeseks või päris kuivaks. Deebit 0,05- 0,1 l/s rahuldab tavaliselt individuaalmaja veetarviduse. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3 –Ca-tüüpi, mineraalainete sisaldusega 0,6-0,8 g/l. Maapinna läheduse ja kaitsva kattekihi puudumise tõttu on mereliivade vesi kergesti reostatav isegi oma majapidamise heimetega. Põhjavee esinemist ja kvaliteeti merelistes setetes ja moreenisisestes glatsioflu- viaalsetes kruusades-liivades ei ole spetsiaalselt uuritud, kuid arvestades nende paksust ja isoleeritust, ei tohiks seal esineva põhjavee varu olla nimetamisväärne.

Siluri veekompleks See põhjaveekompleks on Salme-Läätsa piirkonnas esindatud põhiliselt Ülem-Siluri Kuressaare ja Paadla lademete karbonaatsetes kivimites paiknevate veekihtidega. Viimaste veerikkus sõltub eelkõige vettsisaldavate lõhede esinemisest. Puuraukude deebit on muutlik, varieerudes enamasti 0,1-1.0 l/sm piires. Saaremaa geoloogilistes kaardistamispuuraukudes tehtud vooluhulga-karotaaži tule- mused näitavad, et veesooned paiknevad kõige sagedamini erineva litoloogilise koostisega kivimite kontaktil (Perens jt., 1994). Peaaegu kõikjal on osutunud vee- rikkaks Kaugatuma lademe Äigu kihtide ja Kuressaare lademe Kudjape kihtide kontakt. Uuritavast alast kümme kilomeetrit põhja pool asuvas Nasva asulas on erakordselt veerikkad (puuraukude erideebit mitukümmend liitrit sekundis) Kuressaare lademe Uduvere kihtide muguljad lubjakivimid ja domeriidid. Väga veerikas on ka Paadla ja Rootsiküla lademe kontaktiosa. Kaardistamispuuraugus 4 (katastri nr.12659) on vahemikus 50-58 m registreeritud puurimise ajal veetaseme hüppeline muutus. Samuti näitab vooluhulga-karotaaž nimetatud intervallist põhja- vee juurdevoolu. Kahjuks ei ava ükski Salme alevikus puuritud puurkaev nimetatud intervalli. Paksu moreenikatte tõttu on põhjavee kohalik toitumine raskendatud. Regionaalne põhjavee juurdevool toimub Lääne-Saaremaa kõrgustikult. Tingituna ümbritsevast merest on põhjavesi keemiliselt koostiselt enamasti soolakas, Cl-Na-Mg-tüüpi, mineraalainete sisaldusega (kuivjäägiga) üle 1 g/l (Perens, 1993). Lämmastikuühendid puuduvad või esinevad vähesel hulgal. Paiknemine mattunud vagumuse kohal ning pinnakatte suhteliselt suur paksus ja savikas koostis loovad head eeldused Siluri veekompleksi põhjavee looduslikuks kaitstuseks. Valdaval osal piirkonnast on põhjavesi paksu moreenkatte tõttu (>20 m) suhteliselt kaitstud. Ainult ala kaguosas Kaugatuma piirkonnas, kus pinnakatte paksus on väiksem, on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Ühisveevärk on välja ehitatud Salme alevikus, väiksemad süsteemid ka Läätsa ja Tiirimetsa külas. Salme aleviku ühisveevärk koosneb kahest puurkaevust ning veejaotusvõrgust. Mõlemad puurkaevud on juba ületanud normaalse ekspluatat- siooniperioodi, kuigi vee kvaliteet Salme aleviku ühisveevärgis vastab EV Standardi 665:1995 Joogivesi nõuetele. Kohati on probleemiks liigne soolsus (kloriidid) ning rauasisaldus ja veidi halvenenud organoleptilised näitajad veejaotussüsteemis.

Ühiskanalisatsioon funktsioneerib Salme alevikus ja Läätsa külas. Kanalisatsiooni- võrguga on ühendatud Salme aleviku ja Läätsa küla kortermajad, ühiskondlikud- ja ärihooned. Eramajade piirkonnas aleviku lääneosas ei ole ühiskanalisatsiooni välja ehitatud, reovesi suunatakse seal kogumis/imbkaevudesse. Sadeveekanalisatsioon alevikus puudub. Salme - Läätsa reoveepuhasti töö käivitus 1998. aasta jaanuaris.

Korraldatud jäätmevedu Salme alevikus ja Läätsa külas toimib vastavalt OÜ-ga Prügimees sõlmitud lepingutele. Klaas-, metall- ja plasttaarat võetakse vastu Salmel asuvas taarapunktis. Ohtlike jäätmete kogumispunkt vallas puudub.

Valla piirides on neli kaitseala, neist kaks on kinnitatud kaitse-eeskirjaga: Viieristi looduskaitseala (osaliselt Torgu vallas) ja Kaugatoma - Lõu maastikukaitseala ning kaks kinnitamata kaitse-eeskirjaga: Järve maastikukaitseala (osaliselt Kaarma vallas) ja Ooslamaa looduskaitseala. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on üks - Sepa Suurkivi Lahetaguse külas.

Tarbepuurkaevudel puudub nõuetekohane sanitaarkaitsetsoon, mis võib põhjustada vee kvaliteedi halvenemist puurkaevust. Põhjavee peatüki koostamisel on kasutatud tööd «Salme alevikule joogivee tootmiseks kasutada kavatsetava põhjavee otsingud ja uuringud», mis on koostatud hüdrogeoloog R. Perensi poolt.

Tabel 3. Puurkaevude alandus ja deebit Puurkaevu Alandus Põhjaveekiht Deebit Asukoht passi number m l/s 4100 17,5 S 5 Salme alevik Kastani tänav A-346-B 5,5 S 4,2 Salme farmid 3306 12,9 S 1.16 Läätsa küla 587 SL 3,4 S 10 Tehumardi küla (uus puurkaev Salme ja Läätsa küla veevarustuseks)

Koostatud puurkaevu passide ja arvestuskaartide alusel 5 Tabel 4. Põhjavee näitajad Näitaja Mõõtühik Keskm. Min-Max Keemilise valdav sisaldused kvaliteedinäitaja sisaldus piirsisaldus* 1 Lõhn 2 Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta 2 Maitse 0 Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta 3 Värvus ~8 5-18 Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta 4 Hägusus NTU <7,9 5-14 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 5 Kuivjääk mg/l ~ 6 Üldkaredus mg-ekv/l 6,0

7 Perman.hapendumus O2 mg/l ~4,8 < 8 Bikarbonaadid mg/l 9 Kloriidid mg/l ~270 260-400 250 10 Sulfaadid mg/l ~97 250 11 Fluoriidid mg/l 1,42 0.9-1,5 1.5 12 Nitraadid mg/l <0,2 <0.15- 50 <0,3 13 Nitritid mg/l <0.01 <0.01 0.50 Tabel 4 järg 14 Ammoonium mg/l ~0.20 016-0.25 0.50 15 Kaltsium mg/l 50,4 16 Magneesium mg/l 42,5 17 Raud Fg/l ~1650 669- 200 18 Mangaan mg/l 15 15 50 19 Seleen mg/l <2,0 20 Termot.colilaadsetebakterite pesa/100 0 arv ml 21 Coli-laadsete bakterite arv pesa/100 0 0 0 ml 22 Naftaproduktid mg/l 0

*Sotsiaalministri määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid»

6 2.1.2 Pinnavesi Salme valla territooriumilt voolab läbi Salme jõgi, Möldri oja ja Tehumardi peakraav. Salme jõgi läbib Salme alevikku, samuti läbib Salme jõgi ka aktiivsemalt kasutatavaid maid, mis suurendab vee reostusohtu. Veekogude probleemiks on põllumajandusliku päritoluga reostus, mis kiirendab veekogude eutrofeerumist. Reoveepuhastist väljuvast heitveest võetud proovides on ette tulnud vee erikasutusloas toodud lubatud saasteainete koguste ületamist (fosfor lämmastik). Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» täitmine. Vee erikasutajal on erikasutusloa järgi kohustus võtta heitveeproovi 1 kord kvartalis vastavalt vee erikasutusloas ära toodud proovivõtu kohas.

2.1.3 Tehiskeskkond Karjäärid: o Tehumardi karjäär - suletud Prügi- ja jäätmehoidlad puuduvad. Potentsiaalne reostusallikas on POÜ Salme sõnnikuhoidla Salme puurkaevu lähedal. Suurimaks ohuks põhjaveele on mittekorras reovee kogumiskaevud eramukruntidel. Peamised reostusallikad: o Suurfarmid – sõnnikuhoidlad ei vasta keskkonnanõuetele POÜ Salme suurfarm Salmel Sõnnikuhoidlate seisukord ja mõju vajab eraldi uuringut, hindamaks, kas täidetakse Vabariigi Valituse 28.08.2001.a määruses nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded» toodud nõudeid.

2.1.4 Kokkuvõte Vajalik on parandada Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» täitmist. Puurkaevude ümber sanitaarkaitsealal järgida «Veeseadus» § 28. Joogiveel on suur raua sisaldus. Salvkaevude vee kvaliteet vajab uurimist.

2.2 Elanikkond Tabel 5. Elanike arv Salme valla külades (seisuga 01.01.2006. a) Asula Elanike Neist Asustustihedus arv korterelamutes (in/km2) Salme 565 290 353,0 Läätsa 157 76 209,1 Rahuste 48 0 5,0 Anseküla 48 0 7,4 Tehumardi 67 0 7,1 Tiirimetsa 64 0 12,8 Lõmala 54 0 5,0 Lahetaguse 44 0 11,3

Salme vallas elab 2007. aasta seisuga 1265 inimest, mis moodustab u 6 % Saaremaa rahvastikust. Salme valla asustustihedus on 11,5 in/km2. Valla suuremateks asulateks on Salme alevik (587 elanikku) ja Läätsa küla (165 elanikku), ülejäänud külades on elanike arv alla 100 inimese. (Tabel 5). Valla rahvastikku iseloomustab võrdne sooline jagunemine. Valla rahvastikust u 20 % on nooremad kui 16 aastat, u 69 % on tööealised ja u 10 % tööeast vanemad. Viimastel aastatel on iive Salme vallas olnud negatiivne, selle põhjuseks on sündide 7 arvu langus, samal ajal kui surmade arv on jäänud stabiilseks. Ajavahemikul 1995- 2004 on valla rahvastik vähenenud 50 inimese võrra (Tabel 6).

Tabel 6. Elanikkonna arvu muutustest lähiminevikus (ca 10 a) 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 1345 1354 1374 1399 1365 1356 1361 1367 1350 1298

Tabel 7. Elanikkonna arvu muutustest tuleviku nägemuses (ca 10 a.) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 1296 1265 1260 1255 1250 1245 1240 1230 1220 1220

Tabel 8. Rände põhisuunad aastatel 2000-2004 a. Suund saabus lahkus saldo Tallinn 33 88 -55 Tartu 5 10 -5 Kuressaare 42 43 -1 Saare maa- 50 37 13 kond Muud m.k-d 32 32 0 Välismaa 2 0 2 Kokku 164 210 -46

2000. aastaks oli rände saldo muutunud negatiivseks ja halvenes 2004. aastal veelgi. Peamisteks rände põhjusteks on töö, õppima asumisega ja perekonnaga seotud põhjused. Väljaränne toimub peamiselt Tallinna suunal, samas tuntav sisseränne mujalt Saare maakonnast.

2.2.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad Veevõrguga ühendatud tarbijate arv: o Salme alevik – 515 (elanikud, asutused) o Läätsa küla – 115 (elanikud, asutused) Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv: o Salme alevik – 270 (elanikud, asutused) o Läätsa küla – 80 (elanikud, asutused) Vee eratarbijate arvu suurt kasvu pole lähitulevikus ette näha. Kanalisatsiooniga liitujate arv kasvab vastavalt kanalisatsioonitrasside rajamisele Liiva, Kastani ja Kasekese tänavas. Samuti sõltub kanalisatsooniga liitujate arv Nasva-Salme kanalisatsioonitrassiga ühinevate majapidamiste arvust. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühinejate arv ei ulatu Salme vallas kunagi 100%-ni. Osa eramuvaldajaid eelistab jääda oma lokaalse veevarustuse (kanalisatsiooni) süsteemide peale ja osa ei ole võimelised tasuma liitumismaksu.

2.2.2 Leibkonna sissetulek ja maksevõime 2004. aastal oli Eesti Vabariigis leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 3029 krooni. Salme valla elanikest oli 2004. a. töötajaid kokku 750, tööealistest elanikest on töötajaid u 70 %. Salme valla kuu keskmiseks sissetulekuks leibkonnaliikmel oli 2269 krooni.

2.2.3 Tööpuuduse faktor Tööpuudus umbes10%, mis mõjutab mõneti ka arvete laekumist. 2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitavate arvete laekumine

8 Arvete laekumine: o OÜ Salme SVK – arvete laekumine 85% Mittelaekumise põhiprobleem on inimeste vastutustundetus, mitte niivõrd vaesus.

Tabel 8. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Asula Teenus Hind 2006/2007 Hind 2007/2008 Salme alevik veevarustus 6.02 kr/ m3 6.80 kr/m3

kanalisatsioon 5.93 kr/m3 8.82 kr/m3 Läätsa küla veevarustus 6.02 kr/m3 6.80 kr/m3 kanalisatsioon 5.93 kr/m3 8.82 kr/m3

Tariifide kujundamise võimalused Salme vallas EL Konsult poolt prognoositavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste omahinnad peegel- davad kulusid, mis on vaja täielikult katta. Kuna Salme vald on AS Kuressaare Veevärk aktsionär, eeldatakse, et Kuressaare Veevärk haldab ka Salme valla vee- süsteemi ja peab tagama oma tegevuse kasumlikkuse. Äriplaanis arvestatud tariif kujuneb omahinnale 15%-lise juurdehindluse lisamise kaudu e vastavalt aktsionäride lepingus sätestatud põhimõtetele, tagades ettevõttele käiberentaabluse 13%. Vastavad tariifid on esitatud kahe teenuse lõikes, elanikele ja asutustele/ettevõtetele, järgmises tabelis.

Tabel 9. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid, Salme vald Veekasutaja ja teenus 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Elanikud, Veeteenus - - 37,16 37,19 37,08 37,4 37,82 Elanikud, Kanalisatsioon - - 38,93 39,07 39,11 39,61 40,29 Asutused/ettevõtted Veeteenus - - 40,88 40,91 40,79 41,14 41,6 Asutused/ettevõtted Kanalisatsioon - - 42,82 42,98 43,02 43,57 44,32 Allikas: Konsultandi arvutused 2.2.5 Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veekadu. Veearvesti puudumisel määratakse veetarve vallavolikogu poolt kinnitatud vee kasutamise hindade järgi tarbija kohta (vt. tabel 9). Alates 1. jaanuarist 2003. a peab klientidele antav vesi olema mõõdetud Salme Vallavolikogu määrus nr 13 «Salme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise korra ja selle eeskirja kinnitamine» alusel. Kogu valla veevarustuse kohta hinnanguliselt andmed puuduvad, kuid vee-ettevõtja sõnul on veekaod torustikes suured. OÜ Salme SVK andmetel olid 2005. aastal veekaod hinnanguliselt 2500 m3, mis on 13% kogu aasta veetarbimisest. Veekaod sõltuvad torustikel olevatest avariide hulgast, omavolilistest veeühendustest, tuletõrje veevõtust, vee-ettevõtte omatarbest jms.

2.2.6 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond Ühisveevärgiga ühendamata elanikkond tarbib vett oma lokaalsetest salvkaevudest ja juhib reovee kogumiskaevudesse. Kuival suveperioodil on iseloomulik veepinna märgatav alanemine kaevudes kuni kuivamiseni, mis tekitab täiendavaid probleeme individuaalelamute veega varustamisel. Otsest ohtu lokaalsele veevarustusele kuju- tavad lekkivad reovee kogumiskaevud ühiskanalisatsiooniga ühendamata elamu- kruntidel.

9 2.2.7 Teenindava infrastruktuuri ja ettevõtete/asutuste iseloomustus Salme vallas on 2006. aasta seisuga registreeritud 29 ettevõtjat, neist 9 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 20 äriühingut (valla andmetel). Vald on nii ettevõtete arvu kui ettevõtlusalase aktiivsuse alusel üks maakonna keskmistest.

Tegutsevate äriühingute tegevus põhitegevusalade kaupa: • Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 2 • Töötlev tööstus 4 • Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus 1 • Kalapüük 2 • Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite jm remont 2 • Veondus, laondus, side 1 • Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 7 • Teede korrashoid 1

Enamus äriühinguid on väikese töötajate arvuga, üksnes ühel on suurem kui 50 inimest (AS Läätsa Kalatööstus). Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul on tegemist suures osas talupidajatega, tegeletakse peamiselt lamba- ja piimakarjakasvatusega. Jäätmekäitluse aspektist võib pidada olulisemateks ettevõteteks puitu töötlevad OÜ Salme Saeveski, Saare Pinus OÜ ja kommunaalmajandusega tegelev OÜ Salme SVK. Pakendijäätmete käitluse korraldamise seisukohalt omavad tähtsust vallas tegutsevad müügikohad. Vallas on kauplused Salmel (2 poodi), Rahustel, käsitöö müügikoht ja taara vastuvõtu punkt.

2.2.8 Kokkuvõte Kokkuvõte elanikkonna iseloomustavate näitajate kohta on toodud tabelis 10.

Tabel 10. Elanikkonda iseloomustavad näitajad Indikaator Ühik Arvnäitaja 1. Elanike arv (2006) 1265 2. Töötuse määr % ~10 elanikkonnast 3. Leibkonna liikme keskmine kr/kuus 2269 netosissetulek (2006) Tabel 10 järg 4. Tööealiste elanike arv (2006) % 69 elanikkonnast 5. Veearvete laekumine % ~88 elanikkonnast 6. Ühisveevärgi ja – % ~50 vesi kanalisatsiooniteenuste tarbijate elanikkonnast ~28 arv kanal. 7. Summaarne veetarbimine m3/a 21000

2.3 Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 2.3.1 Iseloomustus Salme Vallavalitsuse töö on korraldatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. Kohalik omavalitsus kinnitab valla veemajandust reguleerivad õigusaktid ja arengukavad.

10 Vallavalitsus on viieliikmeline ja kinnitatakse vallavanema ettepanekul volikogu poolt. Vallavolikogu on 9-liikmeline ja valitakse neljaks aastaks hääleõiguslike kodanike poolt. Volikogus töötavad mitmed komisjonid. Vee- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine Salme vallas: Salmel ja Läätsa külas – OÜ Salme SVK

2.3.2 Eelarve (tulud ja kulud) Salme valla 2006. aasta eelarve koosneb eelarve tuludest summas 15 772 994 krooni ja kuludest summas 19 046 062 krooni. Kulude ja tulude jaotused on toodud tabelis 11 ja 12.

Tabel 11. Salme valla eelarve tulude jaotus Näitaja Protsent Tulud varadelt 1,2 Maksud 36,6 Laekumine majandustegevusest 3,0 Kulude katteks suunatud jäägid 2,2 Pikaajaline pangalaen 15,0 Muu 0,2 Riigitoetus 41,8

Tabel 12. Salme valla eelarve kulude jaotus Näitaja Protsent Keskkonnakaitse 2,9 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,8 Sotsiaalne kaitse 3,1 Valitsemine 9.1 Majandus 8,9 Kultuur 7,4 Haridus 67,8 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimiseks või võrgu laiendamiseks välislaene võetud ei ole.

2.3.3 Normatiivaktid - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasu kehtestamine. 13.08.2003, Salme Vallavolikogu määrus nr 18 - Salme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise korra ja selle kasutamise eeskirja kinnitamine. 24.05.2002, Salme Vallavolikogu määrus nr 13

2.3.4 Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel

Tabel 13. Tegevorganid ja volikogu Näitaja Ühik Arvnäitaja Märkused 1. Tegevorgani töötajate arv 5 2. Veemajandusega otseselt 1 tegelevate isikute arv 3. Ühisveevärgi ja – kr/a 479 000 Nasva-Salme kanalisatsiooni doteerimine kanalisatsioonitrass

11 4. Laenud veemajanduse kr/a 250 000 KIK rajatiste investeeringuks 5. Volikogu liikmete arv 9 6. Eelarve maht kr/a 19 046 062 Tegevorgani ja volikogu põhinäitajad Salme Vallavalitsus on AS Kuressaare Veevärgi aktsionär (veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste projekteerimine, ehitus, teenindus, rekonstrueerimine, remont)

3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID 3.1 Ühisveevärgi objektid 3.1.1 Puurkaevud Vallas on 15 töötavat puurkaevu. Tsentraalne veevarustus on Salme alevikus (4 puurkaevu, neist üks on eravalduses) ja Läätsa külas (1 veevarustuse puurkaev).

Tabel 14. Tsentraalse veevarustuse süsteemis töötavate puurkaevude andmed

Kaevu nimi Vee- Valmimis- Sanitaar- Puurkaevu Hinnang tehnilise seisukorra tarbijate aasta kaitseala passi nr kohta arv Salme 515 1975 Olemas 4100 reostusallikad puuduvad, (Kaali) 25 m olukord rahuldav elamutsooni korras puurkaev aiaga piiritletud Läätsa küla 115 1972 Puudub 3306 Olukord ebarahuldav puurkaev

Üldine hinnang puurkaevudele on rahuldav. Salme valla ühisveevärgi puurkaev- pumplatesse tuleb paigaldada uued hüdrofoorid, pumbad ja elektriseadmed. Puur- kaevude juurde, kust tuleb rauarikas vesi, on vaja paigaldada rauaärastusfiltrid. Renoveerimist vajavad pealisehitused. Amortiseerunud ja kasutuseta seisvad puurkaevud või puuraugud tuleb põhjavee reostumise vältimiseks likvideerida tampoonimise teel. Veevajaduse vähenemise või puurkaevu omaniku (valdaja) tegevuse lõppemise tõttu kasutuseta jäänud puurkaevud tuleb konserveerida. Selleks tuleb puurkaevude suudmed kinni keevitada.

3.1.2 Veetorustikud Veetorustiku hinnanguline pikkus: o Salme ~3500 m Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest Ø50…40 mm, malmtorudest Ø100 mm ja plasttorudest Ø50…25 mm. 70% veetorustikust on 25-30 aastat vana ja vajab renoveerimist koos armatuuri ja hüdrantidega. Salme aleviku ja Läätsa küla vee- võrgud tuleb ühendada ühte süsteemi, mis tagab parema vee kvaliteedi Läätsa külas kuna kohalikust puurkaevust ei ole võimalik saada kvaliteetset joogivett. o Läätsa ~700 m Veetorustik koosneb valdavalt metalltorudest Ø50…25 mm ja malmtorudest Ø50 mm.

Kokkuvõte Enamuses on veetorustikud üle dimensioneeritud ning veevahetus torustikes on aeglane. Torustik on aastaid olnud läbipesemata ning (rooste)setteid täis, mis ei võimalda tarbijale anda nõutava kvaliteediga joogivett. Veevõrgud on rajatud peamiselt tupikvõrkudena, kus vee kvaliteedi halvenemise oht on suurem. Veekvaliteedi parandamiseks peab veetorustikud renoveerima. Renoveerimisel oleks soovitav kasutada plasttorusid, mis mahuvad olemasolevate malm- ja metalltorude sisse. Veekvaliteeti torustikus parandab tarbijate arvu suurendamine ühe puurkaevu 12 kohta. Nii kiireneb veevahetus torustikus. Veetorustikele praegu läbipesu ei tehta, mis on suuresti tingitud torustike amortisatsiooniastmest. Peale renoveerimist tuleb torustikke regulaarselt läbi pesta, see hoiab neid settest puhtana. Torustike renoveerimise kõrval tuleb ühisveevärki ka laiendada (mis ei tähenda, et ühisveevärgi jaotusvõrk peab laienema kõigi eramajapidamisteni) ja veevõrgu tupikliine ringistada.

3.1.3 Hüdrandid Salme Alevikus on kaks hüdranti, mis ei ole töökorras. Rajatud on tuletõrje veehoidla. Tuleviks tuleb hüdrandid likvideerida, kuna torustike läbimõõt ei taga piisavat veekogust ning rajada täiendavad tuletõrje veehoidlad ja veevõtu kohad.

Läätsa Hüdrant puudub, tulevikus ette näha tuletõrje veehoidla või korralik veevõtu koht.

3.1.4 Veepuhastus- või veetöötlemisjaamad Veepuhastusjaamu ei ole. Pikemas perspektiivis peab Salme valla puurkaevule, kui ilmneb liigne rauasisaldus, paigaldama rauaärastusfiltrid.

3.1.5 Kokkuvõte Salme ja Läätsa küla majadele on veemõõtjad paigaldatud 80%-l.

Tabel 15. Kokkuvõte Objekti nimetus Tööde Tööde maksumus Planeeritav ajavahemik maht 2005 a. hindades tööde teostamiseks Veetorustiku ~4,1 ~4 600 000 kuni 2015 renoveerimine km Tuletõrje veevõtu koht ~1* tk ~1 500 000 kuni 2013 või veehoidla Rauaärastusfiltrid ~2** tk ~500 000 kuni 2017 *Maht on 50 m3, tegelik mahu vajadus või muu lahendus selgub projekteerimise käigus ** Võivad olla mittevajalikud, kuna praegu on eeldatud, et tabelis 14 toodud töötavates puurkaevude vees on liigselt raudiooni ning on selle eemaldamiseks on vaja kasutada rauaärastusfiltrit. Uues Tehumardi puuraugus oli vee rauasisaldus proovipumpamise ajal normikohane.

3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid 3.2.1 Lokaalsed puhastusseadmed Lokaalseid puhastusseadmeid ei ole.

3.2.2 Kanalisatsioonitorustikud Kanalisatsioonitorustiku hinnanguline pikkus: o Salmel ~3400 m o Läätsal ~740 m

Salmel on rajatud torustik Ø150 mm malmtorust. Läätsal on ~540 m rajatud Ø160 mm plasttorust UPONAL tüüp T8. Salmel on ~155 m rajatud Ø75…160 mm plasttorust. Ülejäänud isevoolsete torustike juures on kasutatud nii keraamilisi Ø100…250 mm, metallist Ø100mm kui ka malmist Ø200 mm torusid. Surve- torustikud on ehitatud malm-, teras-, kui plastmasstorudest läbimõõduga Ø100 mm. Torustik on vana, ca 80% kollektoreist on rajatud 25-35 aastat tagasi. Osa kanalisatsioonitorustikust lekib, tugevate vihmade ning lume sulamisel jääb osa kanalisatsioonikaevusid lompidesse ja vihmavesi tungib luukide vahelt sisse. Selle

13 vältimiseks, peab kaevude ümbruses maapinda tõstma ning kaevuluukide ümbrus tuleb teha veetihedaks. Valla edasise arengu, keskkonna seisukorra parenemise ja elanikkonna elustandardi tõusu tagamiseks tuleb lähiaastatel ette näha ühiskanalisatsiooni laiendamine. See võimaldab vähendada keskkonnareostust elamupiirkondades ning ohtu põhjaveele, mis tuleneb reovee kogumiskaevudest kruntidel. Ühiskanalisatsioonisüsteemi laiendamine on ühtlasi eeldus ühisveevarustuse sisse- viimiseks elamutesse. Seetõttu on otstarbekas kanalisatsioonitorustike rajamist ka- vandada samaaegselt uue veetorustiku rajamisega. Samas peab kanalisatsiooni- süsteemi juures arvestama laienemise reaalseid piire, mis tähendaks sisuliselt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemist kaugemal ja hajusalt asuvate eramute juurde omapuhastite rajamist. Elanikkonna arvu märkimisväärset suurenemist tulevikus (ca 10 a) pole ette näha.

3.2.3 Reoveepuhastusseadmed Salme valla hallata on 1 reovee puhastusseade. Salme Salme asula reoveepuhasti Puhasti valdaja: Salme Vallavalitsus Seadme tüüp: Kestusõhustusega aktiivmudapuhasti Puhasti valmimise aasta: 1998 Järelpuhastus: biotiigid Seisukord: töötab Projektis esitatud põhiandmed: projekteeritud PIC Eesti AS poolt ja ehitatud AS Saare KEK poolt Puhasti hüdrauliline jõudlus:800 m3/d Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi : 170 kg BHT7/d

Tabel 16. Saasteainete kogused Vee erikasutusluba Salme -Läätsa ringkanal Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Hõljuvaine (mg/l) 35

BHT7 (mg/l) 20 25 Üld N (mg/l) 12 Üld P (mg/l) 1,6 2

Puhasti on vaja rekonstrueerida. Samuti on vaja rekonstrueerida eel- ja järelpuhastid (võrekaevud, settekaevud ja biotiigid, mis tuleb settest puhastada).

Tabel 17. Salme valla reoveepuhasti Asukoht Hinnang tehnilise seisukorra kohta Salme-Läätsa Võimaldab Salme ja Läätsa küla reovee reoveepuhasti puhastamise. Nasva-Salme kanalisatsioonitrassi käivitumise järel tuleb biopuhasti rekonstrueerida.

3.2.4 Reoveepumplad Salme aleviku reovesi pumbatakse reovee puhastusseadmetesse kahe reoveepumpla kaudu, Läätsa külas asub üks reoveepumpla.

Reoveepumpla nr 1 Ülepumpamisjaam nr 1 paikneb Salme alevikus Kooli teel, haldab OÜ Salme SVK. Enam kui 25 aastat tagasi rajatud pumpla nr 1 on amortiseerunud ja halvas seisukorras. Pumpla nr 1 tuleb rekonstrueerida. 14 Reoveepumpla nr 2 Reoveepumpla nr 2 paikneb Salme alevikus Rannapargi tänavas, haldab OÜ Salme SVK. Reoveepumpla nr 3 paikneb Läätsa külas Salme-Läätsa reoveepuhasti juures, haldab OÜ Salme SVK

3.2.5 Suublad Läätsa küla:Liivi laht, kood 340601

3.2.6 Purgimissõlmed Salme vallas transporditakse kogumiskaevudest kogutud reovesi puhasti juures olevasse purgimissõlme.

3.2.7 Drenaaži- ja sajuvesi Drenaaživee kohta andmed puuduvad. Sajuvesi juhitakse teedelt ja asfalteeritud pindadelt mööda teed ja maapinna kallet kraavidesse ja pinnasesse. Vooluhulga suurenemine kanalisatsioonisüsteemis lume sulamis- ja sajuperioodidel on tingitud pinnasevee kõrgest tasemest, kanalisatsioonitorustike ja kaevude ebatihedusest ja kanalisatsioonikaevude luukide halvast seisu- korrast. Vastupidine protsess – reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põua- perioodil, kui pinnasevee tase langeb allapoole kanalisatsioonitorustike paigaldus- sügavust ja seal, kus torustiku seisukord on halb.

3.2.8 Kokkuvõte Tabel 18. Kokkuvõte Objekti nimetus Tööde Tööde maksumus Planeeritav ajavahemik maht 2005 a. hindades tööde teostamiseks Kanalisatsioonitorustiku ~2.2 5 760 000 kuni 2017 renoveerimine km Reoveepuhasti 1 tk 3 200 000 kuni 2008 rekonstrueerimine

3.3 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted Salme vallas teenindab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme OÜ Salme SVK. Otstarbekas oleks ÜF projekti CCI 2004 “Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni- süsteem Saare maakonnas” realiseerumist ja Nasva-Salme kanalisatsioonitrassi käiku andmist anda üle kogu valla veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem hallata AS Kuressaare Veevärk.

Probleemid o Joogivee suur rauasisaldus o Veetorustikud üledimensioneeritud, amortiseerunud o Torustikus vee vahetus aeglane o Osadel majadel puuduvad veemõõtjad o Puhastusseadmed vajavad rekonstrueerimist, puudub mudakäitlus o Kanalisatsioonitorustikud on osaliselt amortiseerunud o Puuduvad rauaärastusseadmed o Hüdrofoorid, pumbad ning elektrisüsteemid pumbamajades on halvas seisukorras

4 INVESTEERINGUPROJEKTID 4.1 Salme valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute vajaduste ja realiseerimise alternatiivide määratlemise alused Salme valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide auditeerimisel, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:

15 Insener-tehniliste aspektidega o vee ja kanalisatsiooni (VK) rajatiste hetkeseisund ja nende ekspluatatsiooni- tingimused; o puudulikud andmed vee- ja kanalisatsioonivõrgu seisukorra, objektide kaardistamise täpsuse ning geodeetiliste andmete kohta; o ebapiisav informatsioon VK-süsteemides varasematel aegadel ehitus-ja remonttööde käigus kasutatud seadmete, materjalide ja mõõtparameetrite kohta; o hajali asustusest tingituna suhteliselt pikad trassid; o tarbevee kulu mõõtmise osaline puudulikkus; o kaasaegsete veekäitlemise tehnoloogiates automatiseeritud juhtimissüsteemide in- tensiivne rakendamine. Keskkonnamõjudega o vee- ja kanalisatsioonivõrgud on lõpuni välja arendamata; o olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud; o sadevesi juhitakse otse veekogudesse ja pinnasesse puudub puhastus; o loomakasvatusest pärinev potentsiaalne reostus on koondunud farmidesse; o põhjavee kõrge rauasisaldus; o enamikel individuaalelamutel puudub ühendus ühiskanalisatsioonivõrguga. Majanduslike aspektidega o osutatav VK-alane teenus peab olema tagatud tarbijatele ööpäevaringselt püsivalt nõutava kvaliteediga; o olmelise tarbevee kvaliteedinäitajate parandamise nõude pöördumatus elukvaliteedi tagamiseks maapiirkonnas; o investeeringute rahastamise vahendite olemasolu ja vahendite piisavus projektide realiseerimiseks. Kohaliku omavalitsuse poolt VK-teenuste osutamise optimaalse teeninduspiirkonna määratlemisel tuleb lähtuda: o elanikkonna huvist kasutada ühiskanalisatsiooni ja -veevarustuse teenust; o sellest, et pinnaseveekaevude vee kvaliteet ei ole teada; o Salme valla keskkonnaseisundist ja VK-süsteemide keskkonnamõjudest; o praeguse ja perspektiivse vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijate arvust; o eelnevast tulenevalt teeninduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamise tasuvusest; o sellest, et kaasaegse kvaliteediga teenuste pakkumine eeldab informatsioonikanalite tõhusat tööd. Lähtudes eelpoolloetletust, käsitletava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava peab arvestama kõiki neid aspekte probleemide ja eesmärkide püstitamise, investeeringuprojektide ja alternatiivsete variantide kavandamisel nende edukaks realiseerimiseks.

4.2 Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda VK-süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: o lühiajalises programmis peab olema tagatud kõigile tarbijatele veemõõtjad; o pikaajalises arengukavas, aastatel 2008-2012 peab olema vajaduse korral puurkaevu paigaldatud rauaäratusseadmed; o veekvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti Vabariigi Sotsiaalministri 31.07.2001.a määrusele nr 82 «Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid»; o vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi ehk kahte ööpäeva o suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a mää- rusele nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord»

16 Tabel 19. Eelhinnang investeeringute kohta Projekti nimetus Projekti Investeeringud maksumus Tehtud kuni Kuni kokku EEK-i 2006 2007 2008 2013 2018 1 2 3 4 5 6 7 Salme reoveepuhasti 3 260 000 60 000 1 200 000 2 000 000 rekonstrueerimine Nasva-Salme kanalisatsioonitrassi 11 551 300 11 551 300 ehitus Tehumardi küla ühendamine 4 850 000 4 850 000 ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassiga Järve küla osaline ühendamine Nasva- 3 500 000 3 500 000 Salme kanalisatsiooni-trassiga Salme reoveepumpla ja 7 000 000 7 000 000 kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Salme ülepumpla nr 2 150 000 75 000 75 000 rekonstrueerimine Vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku 500 000 200 000 300 000 digitaliseerimine Rauaärastusseadmed 500 000 250 000 250 000 puurkaevudesse) Puurkaevus välja vahetada pump, 480 000 240 000 240 000 hüdrofoor ja elektriseadmed Tuletõrje veevõtukohad, uute 500 000 50 000 200 000 250 000 ehitamine ja vanade veehoidlate rekonstrueerimine Veemõõtjate paigaldus kortermajadele 30 000 10 000 10 000 10 000 Rekonstrueeritav veetorustik Salme 4 100 000 2 000 000 2 100 000

17 alevikus Rekonstrueeritav vee- ja 900 000 500 000 400 000 kanalisatsioonitorustik Läätsa külas Läätsa küla merepoolsele osale 400 000 reoveepumpla ja 400 000 kanalisatsioonisurvetrassi ehitus Salme farmide ühendamine aleviku 400 000 400 000 kanali-satsiooniga Elanikelt laekuvate rahade arvelt pole võimalik suuremaid investeeringuid teha. Vahendeid tuleb taotleda KIK-ilt ja teistel fondidelt.

Koostatud Salme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ei ole lõplik - arengukava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega.

KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Geoloogiakeskus, Saare maakonna Salme alevikule joogivee tootmiseks kasutada kavatsetava põhjavee otsingud ja uuringud II etapp (Rein Perens, Mati Lelgus) 2005 Vee erikasutusluba nr L.VV.SA-22428. Vastu võetud keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» isa 1 OÜ Vetepere, Tasuvusuuring Nasva-Salme kanalisatsioonitorustiku rajamiseks kogu nimetatud Saaremaa rannikupiirkonna reovee täielikuks käitlemiseks, Pudisoo 2005