DOCSLIB.ORG

Lisa Salme Vallavolikogu 12. Juuni 2007 Määrusele Nr 14 SALME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2007-2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lisa Salme Vallavolikogu 12. Juuni 2007 Määrusele Nr 14 SALME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2007-2019 Lisa Salme Vallavolikogu 12. juuni 2007 määrusele nr 14 SALME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2007-2019 OLUKORRA KIRJELDUS 1. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 1.1 Õiguslik baas Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest: o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, vastu võetud 10.02.1999 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 24.05.2002 määrus nr 13 «Salme valla ühisveevärgi ja -ka- nalisatsiooniga liitumise korra ja selle kasutamise eeskirja kinnitamine» o Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994 Veeseaduse alusel kehtestatud määrused: - Keskkonnaministri 30.01.1997 määrus nr 8 «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimine ja likvideerimise korra kehtestamine» - Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr 75 «Nõuete kehtestamine ühis- kanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» - Keskkonnaministri 26.03.2002 määrus nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» - Vabariigi Valitsuse 8.05.2001 määrus nr 160 «Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist» - Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» - Sotsiaalministri 21.12.2001 määrus nr 152 «Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord» - Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» - Keskkonnaministri 06.12.1999 määrus nr 99 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» - Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 «Kanalisatsiooniehitiste vee- kaitsenõuded» o Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002 Ehitusseaduse alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 13.08.2003 määrus nr 21 «Salme valla ehitusmäärus» - Salme Vallavolikogu 29.01.2003 määrus nr 3 «Ehitusseadusest ja planeerimis- seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste delegeerimine» o Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 o Kemikaaliseadus, vastu võetud 06.05.1998 o Planeerimisseadus, vastu võetud 13.11.2002 o Saastetasu seadus, vastu võetud 10.02.1999 o Päästeseadus, vastu võetud 23.03.1994 Päästeseaduse alusel kehtestatud määrus: - Siseministri 13.09.2000 määrus nr 58 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» • Salme Vallavolikogu 30.04.2001 määrus nr.8 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri.» • Salme Vallavolikogu19.03.2001 määrus nr 7 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinna kehtestamine» 1 o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 02.06.1993 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 20.09.2004 määrus nr 19 «Salme valla arengukava vastu- võtmine» 1.2 Omavalitsuse arengukava Salme valla arengukava kinnitati aastateks 2004-2010. Salme valla arengukava koosneb viiest peatükist, milles antakse ülevaade valla sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest olukorrast ning pakutakse välja erinevaid arengusuundi. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud põhiprobleemidena tuuakse välja amorti- seerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikku joogivee madalat kvaliteeti, asulates puudulik ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 1.3 Planeeringud Salme valla alal kehtivad: Saare maakonnaplaneeringu II osa “Saare maakond täna ja aastal 2015”, kehtestatud maavanema 27.05.1999.a. korraldusega nr 873. Salme valla rannaalade osaüldplaneering aastani 2012, kehtestatud volikogu 22.09.2003.a. määrusega nr 16. Salme aleviku üldplaneering, kehtestatud volikogu 11.09.1996.a. määrusega. 1.4 Muud andmed 1.4.1 Põhjaveevarud Andmed kogu Salme valla põhjaveevarude kohta puuduvad. Koostatud on hüdrogeoloog Rein Perensi poolt uuring “Saare maakonna Salme alevikule joogivee tootmiseks kasutada kavatsetava põhjavee otsingud ja uuringud.” 1.4.2 Tehnovõrkude joonised «Salme –Läätsa reoveepuhasti välisvõrkude teostusjoonised» AS Maamõõtja; «Salme-Läätsa reoveepuhasti tehniline projekt.›› PIC Eesti AS; 1.4.3 Omavalitsustevaheline ühistegevus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel. Koostöös Kaarma vallaga on projekteeritud ja väljaehitatud Nasva-Salme kanali- satsioonitrass kogu nimetatud Saaremaa rannikupiirkonna reovee täielikuks käitle- miseks. «Vee erikasutusloa taotlus (projekt-ettepanek)», kooskõlastatud Salme vallavanema poolt 15.12.2003.a. 1.4.4 Vee erikasutusluba Tabel 1. Vee erikasutusluba Vee erikasutusloa väljastaja: Salme SVK OÜ Saaremaa Keskkonnateenistus Vee erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev: Nr L.VV.SA-22428, 01.01.2004 Vee erikasutusloa kehtivuse kuupäev 30.06.2008 2 VEEVÕTT Veehaarde Põhjaveekihi Lubatud Tegelikult Vee nimetus, nimetus kogus võetav erikasutustasu puurkaevude m3/aastas kogus kr/aastas arv m3/aastas (arvutatud) SALME asula S 34400 17885 ~12877 puurkaev Läätsa küla S 5200 3450 ~2484 puurkaev Salme farmi S 5600 0 ~0 puurkaev Tehumardi S Ei ole veel 0 0 puurauk kasutuses KOKKU: 45200 21335 15361 HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti Reostusnäitajad Lubatud Tegelik Saastekahju- nimetus, reostuskoormus reostuskoormus hüvitis suubla t/aastas t/aastas kr/aastas nimetus Salme-Läätsa BHT7 1,75 0.340 9887,15 reoveepuhasti, Hõljuvaine 2,45 0250 1076,10 Liivi laht üldP 0,14 0.109 16433,45 üldN vee 0.428 6813,10 erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse KOKKU 0.644 34209,80 1.4.5 Kokkuvõte Tabel 2. Hinnang olemasoleva lähteandmestiku kohta Lähteandmestik Hinnang Vajadus lähteandmestiku olemasoleva täiendamiseks või lähteandmestiku koostamiseks kohta (orienteeruv aasta) 1.Veemajandus- Olemas Täiendamine 2007 a. kava 2.Planeerimise ja Olemas ehitamise määrus 3.Ühisveevärgi ja Olemas -kanalisatsiooni eeskiri 4.Omavalitsuse Olemas arengukava 5.Põhjaveevarude Andmed- Salme kinnitamine aleviku ja selle ümbruse kohta 6.Tehnovõrkude Andmed joonised puudulikud Lähteandmed on puudulikud, kuid arengukava on võimalik koostada. 3 2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD 2.1 Keskkond 2.1.1 Lühiülevaade Salme vald asub Saaremaa lääneosas Sõrve poolsaare kaelal. Valla keskus – Salme alevik, asub Kuressaarest 19 km kaugusel. Salme vald on oma pindalalt – 115,1 km2, Saare maakonna väiksemaid valdu. Salme vald piirneb idas Liivi lahega ja läänes Läänemerega. Merepiiri läänes ilmestavad Lahetaguse ja Möldri laht, Kriimi ja Ooslamaa saar ning mitmed väiksemad poolsaared ja saarekesed. Suurim voolu- veekogu on Salme jõgi, mis ühendab Suure-Katla ja Ariste lahe. Aasta keskmine sademete hulk on 597 mm, neist külmale aastaajale langeb 220 mm ja soojale perioodile 377 mm. Keskmine aurumine maapinnalt on 450 mm aastas. Sademete ülekaal aurumise üle, eriti sügisel ja talvel, loob valla põhjaosas, Lääne- Saaremaa kõrgustiku lõunanõlval soodsad tingimused põhjavee toitumiseks. Ka kevadised lumesulamisveed lähevad praktiliselt tervenisti pinna- ja põhjavee toit- miseks. Suvised sademed ei oma aurumise tõttu põhjaveevarude täitmisel nimetamis- väärset tähtsust. Piirkonna geoloogiline ehitus Salme ja Läätsa veehaarded paiknevad Ülem-Siluri ladestiku avamusalal. Piirkonna tänapäevane reljeef on tasane ja väikeste absoluutsete kõrgustega, valdavalt 3-10 m üle merepinna. Geoloogilise läbilõike ülemise osa moodustavad Kvaternaari setted. Nende paksus on väga muutlik, kõikudes mõnekümnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Kvaternaari setetest on noorimad Lineamere liiv ja kruus (mIV lm). Iseloomulik on kruusa ja veeristiku rohke esinemine läbilõikes. Võib arvata, et jämepurdmaterjal ei ole algselt olnud ainult merelise päritoluga, vaid tekkinud ka kunagise liustikujõe poolt mahajäetud materjalist. Piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused Kvaternaari veekompleks Valdav osa uuritava piirkonna madalatest salvkaevudest toitub mereliivadega seotud pinnaseveest. Veetase salvkaevudes on enamasti 1-3 m maapinnast. Kaevud on madalad, mistõttu suvisel kuival ajal jäävad veevaeseks või päris kuivaks. Deebit 0,05- 0,1 l/s rahuldab tavaliselt individuaalmaja veetarviduse. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3 –Ca-tüüpi, mineraalainete sisaldusega 0,6-0,8 g/l. Maapinna läheduse ja kaitsva kattekihi puudumise tõttu on mereliivade vesi kergesti reostatav isegi oma majapidamise heimetega. Põhjavee esinemist ja kvaliteeti merelistes setetes ja moreenisisestes glatsioflu- viaalsetes kruusades-liivades ei ole spetsiaalselt uuritud, kuid arvestades nende paksust ja isoleeritust, ei tohiks seal esineva põhjavee varu olla nimetamisväärne. Siluri veekompleks See põhjaveekompleks on Salme-Läätsa piirkonnas esindatud põhiliselt Ülem-Siluri Kuressaare ja Paadla lademete karbonaatsetes kivimites paiknevate veekihtidega. Viimaste veerikkus sõltub eelkõige vettsisaldavate lõhede esinemisest. Puuraukude deebit on muutlik, varieerudes enamasti 0,1-1.0 l/sm piires. Saaremaa geoloogilistes kaardistamispuuraukudes tehtud vooluhulga-karotaaži tule- mused näitavad, et veesooned paiknevad kõige sagedamini erineva litoloogilise koostisega kivimite kontaktil (Perens jt., 1994). Peaaegu kõikjal on osutunud vee- rikkaks Kaugatuma lademe Äigu kihtide ja Kuressaare lademe Kudjape kihtide kontakt. Uuritavast alast kümme kilomeetrit põhja pool asuvas Nasva asulas on erakordselt veerikkad (puuraukude erideebit mitukümmend liitrit sekundis) Kuressaare lademe Uduvere kihtide muguljad lubjakivimid ja domeriidid. Väga veerikas
Load more

Recommended publications
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • 10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020—2031
    10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020—2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 4 2.1 Üldandmed ............................................................................................................... 4 2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ........................................................ 4 2.3 Põhjavee kaitstus ..................................................................................................... 6 2.4 ÜVK vee erikasutusload ........................................................................................... 7 2.5 Reovee kogumisalad ................................................................................................ 8 2.6 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ..................................................... 8 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 10 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 10 3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...................................................................................... 10 3.2 Sademeveekanalisatsioon .....................................................................................
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Saare Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Töö number 2015-0212 Tellija Saare Maavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 9.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. HEAKSKIIDETUD 28.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Versioon 3 [Heakskiidetud] Kuupäev 9.11.2016 Koostanud: Veronika Verš, Kristiina Ehapalu, Raimo Pajula, Esta Rahno Kontrollinud: Saare Maavalitsus Projekti nr 2015-0212 Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ (Lalli küla, Muhu vald, juuni 2016) SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 63 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Sisukord 1. ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ............................................................................. 4 2. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 9 3. SAARE MAAKONNA RUUMILISE ARENGU EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED .............. 10 4. HINNANG EELDATAVA MÕJU KOHTA ............................................................... 11 4.1. Maakonnaplaneeringu ülesanded, mõjuala suurus ja kirjeldus .................................. 11 4.2. Maakonnaplaneeringu seos teiste strateegliste planeerimisdokumentidega ................ 11 4.3. Hindamise aluseks olevad nõuded ja põhimõtted .................................................... 11 4.4.
    [Show full text]
  • Lümanda Majas Käivad Hoogsalt Sisetööd
    Saaremaa Teataja Nr 6 II aastakäik Neljapäev, 4. aprill 2019 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarve teeb Prügi põletamine Huviharidus- head ideed kiirelt teoks saastab sinu aiaviljad konverentsil anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 5 Avaneb projekti- toetuste taotlusvoor Lümanda Majas Mittetulundustegevuse toetamise projekti- toetuste 2019. aasta taotlusvoor on avatud 1. aprillist kuni 18. aprillini kell 16.00. Toetust antakse kogukonna ja valla arengule suunatud tegevuste/ürituste toetamiseks ning samuti käivad hoogsalt teiste rahastamisallikate kaudu esitatavate pro- jektide omafinantseeringu katmise toetamiseks. Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- vad toimuma valla haldusterritooriumil, olema suunatud valla elanikele ja/või esindama valda laiemale üldsusele väljaspool valla halduster- sisetööd ritooriumi. Maksimaalne toetussumma taotluse kohta on 3000 eurot. Ürituste läbiviimist toetatakse 85% projekti eelarvest ja kaasrahastatava omafinant- seeringu toetamise korral 85% minimaalsest omafinantseeringust. Enne toetuse esitamist tehtud kulutused ei ole toetuskõlblikud. Projektitoetust antakse järgmistes valdkondades: kultuur; harrastus- ja võistlussport; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, siseturvalisuse ja rahvatervise ennetustöö; Pille Mägi rõõmustab tulevases haridus- ja teadustegevus; külaelu arendami- kodumajandusklassis, et ehitustööd ne; füüsilise elukeskkonna parendamine (sh korteriühistute-, keskkonnakaitse- ja muin- kulgevad majas plaanipäraselt. Foto: Valmar Voolaid suskaitsealane
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]
  • Eesti Kaubamärgileht
    ISSN 2228-3587 EESTI VABARIIK EESTI KAUBAMÄRGILEHT 6/2020 JUUNI TALLINN PATENDIAMETI AMETLIK VÄLJAANNE XXVIII aastakäik Käesolevas numbris esitatud andmed loetakse avaldatuks 1. juunil 2020. a Eesti Kaubamärgilehte antakse välja kaubamärgiseaduse paragrahvi 40 ja geograafilise tähise kaitse seaduse paragrahv 22 lõike 3 alusel. The Estonian Trade Mark Gazette is the official publication of the Estonian Patent Office published under § 40 of the Trade Marks Act and under § 22(3) of the Geographical Indications Protection Act of the Republic of Estonia. The data presented in this issue is deemed to be published on 1 June 2020 Patendiameti kvaliteedijuhtimissüsteem vastab ISO 9001:2015 standardile. The Estonian Patent Office implements a Quality Management System according to ISO 9001:2015 standard. Patendiameti The Registry Department registriosakond of the Estonian Patent Office Toompuiestee 7 Toompuiestee 7 15041 Tallinn 15041 Tallinn, ESTONIA Tel 627 7908 Phone +372 627 7908 E-post [email protected] E-mail [email protected] © Patendiamet, 2020 EESTI KAUBAMÄRGILEHT 6/2020 3 SISUKORD CONTENTS Andmete identifitseerimise rahvusvahelised numberkoodid (INID-koodid)...............................................................5 Internationally Agreed Numbers for the Identification of Data (INID Codes) Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koodid...................................................................6 List of Codes of States, Other Entities and Intergovernmental Organizations I. KAUBAMÄRGI REGISTREERIMISE OTSUSE TEATED......................................................................................7
    [Show full text]
  • SAARE COUNTY Natural Values of SAARE COUNTY 2 3
    Natural Values of SAARE COUNTY Natural Values of SAARE COUNTY 2 3 CONTENTS PROTECTED AREAS .................... 8 Odalätsi Landscape Protection Area ...... 27 Vilsandi National Park ................. 9 Panga Landscape Protection Area ........ 27 Abruka Nature Reserve ............... 10 Üügu Landscape Protection Area ........ 28 Laidevahe Nature Reserve ............. 11 LIMITED CONSERVATION AREAS .......... 30 Liiva-Putla Nature Reserve ............. 12 Karala-Pilguse Limited Conservation Area .. 31 Lake Linnulaht ..................... 13 Karujärve Limited Conservation Area ..... 31 Loode Oak Forest ................... 14 Väike Väin Strait Limited Conservation Area 33 Rahuste Nature Reserve .............. 15 Viidumäe Nature Reserve ............. 16 PROTECTED PARKS ................... 34 Viieristi Nature Reserve ............... 17 Kuressaare Castle Park ............... 34 Järve Dunes Landscape Protection Area ... 20 Mihkel Rand’s Dendrological Park ........ 34 Kaali Landscape Protection Area ......... 20 Mõntu Park ....................... 35 Kaugatoma-Lõo Landscape Protection Area . 21 Pädaste Park ...................... 35 Map ............................ 22 INDIVIDUAL OBJECTS .................. 36 ADMINISTRATIVE AUTHORITY OF Kesselaiu Landscape Protection Area ..... 25 Primeval trees ..................... 36 PROTECTED NATURAL OBJECTS Koigi Landscape Protection Area ......... 25 Erratic boulders .................... 40 Environmental Board Hiiu-Lääne-Saare Region 22 Tallinna Str., 93819 Kuressaare Phone +372 452 7777 [email protected]
    [Show full text]
  • COMMISSION DECISION of 12 December 2008 Adopting, Pursuant
    13.2.2009 EN Official Journal of the European Union L 43/245 COMMISSION DECISION of 12 December 2008 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a second updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document number C(2008) 8046) (2009/94/EC) THE COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES, (5) On the one hand, the second update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region is necessary in order to include additional sites that Having regard to the Treaty establishing the European Commu- have been proposed since 2006 by the Member States as nity, sites of Community importance for the Boreal biogeogra- phical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. The obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC are applicable as soon as Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 possible and within six years at most from the adoption of on the conservation of natural habitats and of wild fauna and the second updated list of sites of Community importance flora (1) and in particular the third subparagraph of Article 4(2) for the Boreal biogeographical region. thereof, Whereas: (6) On the other hand, the second update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region is necessary in order to reflect any changes in site related information submitted by the Member States (1) The Boreal biogeographical region referred to in Arti- following the adoption of the initial and the first updated cle 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Community lists.
    [Show full text]