Lisa Salme Vallavolikogu 12. juuni 2007 määrusele nr 14 SALME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2007-2019 OLUKORRA KIRJELDUS 1. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 1.1 Õiguslik baas Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest: o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, vastu võetud 10.02.1999 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 24.05.2002 määrus nr 13 «Salme valla ühisveevärgi ja -ka- nalisatsiooniga liitumise korra ja selle kasutamise eeskirja kinnitamine» o Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994 Veeseaduse alusel kehtestatud määrused: - Keskkonnaministri 30.01.1997 määrus nr 8 «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimine ja likvideerimise korra kehtestamine» - Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr 75 «Nõuete kehtestamine ühis- kanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» - Keskkonnaministri 26.03.2002 määrus nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» - Vabariigi Valitsuse 8.05.2001 määrus nr 160 «Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist» - Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» - Sotsiaalministri 21.12.2001 määrus nr 152 «Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord» - Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» - Keskkonnaministri 06.12.1999 määrus nr 99 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» - Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 «Kanalisatsiooniehitiste vee- kaitsenõuded» o Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002 Ehitusseaduse alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 13.08.2003 määrus nr 21 «Salme valla ehitusmäärus» - Salme Vallavolikogu 29.01.2003 määrus nr 3 «Ehitusseadusest ja planeerimis- seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste delegeerimine» o Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 o Kemikaaliseadus, vastu võetud 06.05.1998 o Planeerimisseadus, vastu võetud 13.11.2002 o Saastetasu seadus, vastu võetud 10.02.1999 o Päästeseadus, vastu võetud 23.03.1994 Päästeseaduse alusel kehtestatud määrus: - Siseministri 13.09.2000 määrus nr 58 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» • Salme Vallavolikogu 30.04.2001 määrus nr.8 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri.» • Salme Vallavolikogu19.03.2001 määrus nr 7 «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinna kehtestamine» 1 o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 02.06.1993 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus alusel kehtestatud määrus: - Salme Vallavolikogu 20.09.2004 määrus nr 19 «Salme valla arengukava vastu- võtmine» 1.2 Omavalitsuse arengukava Salme valla arengukava kinnitati aastateks 2004-2010. Salme valla arengukava koosneb viiest peatükist, milles antakse ülevaade valla sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest olukorrast ning pakutakse välja erinevaid arengusuundi. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud põhiprobleemidena tuuakse välja amorti- seerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikku joogivee madalat kvaliteeti, asulates puudulik ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 1.3 Planeeringud Salme valla alal kehtivad: Saare maakonnaplaneeringu II osa “Saare maakond täna ja aastal 2015”, kehtestatud maavanema 27.05.1999.a. korraldusega nr 873. Salme valla rannaalade osaüldplaneering aastani 2012, kehtestatud volikogu 22.09.2003.a. määrusega nr 16. Salme aleviku üldplaneering, kehtestatud volikogu 11.09.1996.a. määrusega. 1.4 Muud andmed 1.4.1 Põhjaveevarud Andmed kogu Salme valla põhjaveevarude kohta puuduvad. Koostatud on hüdrogeoloog Rein Perensi poolt uuring “Saare maakonna Salme alevikule joogivee tootmiseks kasutada kavatsetava põhjavee otsingud ja uuringud.” 1.4.2 Tehnovõrkude joonised «Salme –Läätsa reoveepuhasti välisvõrkude teostusjoonised» AS Maamõõtja; «Salme-Läätsa reoveepuhasti tehniline projekt.›› PIC Eesti AS; 1.4.3 Omavalitsustevaheline ühistegevus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel. Koostöös Kaarma vallaga on projekteeritud ja väljaehitatud Nasva-Salme kanali- satsioonitrass kogu nimetatud Saaremaa rannikupiirkonna reovee täielikuks käitle- miseks. «Vee erikasutusloa taotlus (projekt-ettepanek)», kooskõlastatud Salme vallavanema poolt 15.12.2003.a. 1.4.4 Vee erikasutusluba Tabel 1. Vee erikasutusluba Vee erikasutusloa väljastaja: Salme SVK OÜ Saaremaa Keskkonnateenistus Vee erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev: Nr L.VV.SA-22428, 01.01.2004 Vee erikasutusloa kehtivuse kuupäev 30.06.2008 2 VEEVÕTT Veehaarde Põhjaveekihi Lubatud Tegelikult Vee nimetus, nimetus kogus võetav erikasutustasu puurkaevude m3/aastas kogus kr/aastas arv m3/aastas (arvutatud) SALME asula S 34400 17885 ~12877 puurkaev Läätsa küla S 5200 3450 ~2484 puurkaev Salme farmi S 5600 0 ~0 puurkaev Tehumardi S Ei ole veel 0 0 puurauk kasutuses KOKKU: 45200 21335 15361 HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti Reostusnäitajad Lubatud Tegelik Saastekahju- nimetus, reostuskoormus reostuskoormus hüvitis suubla t/aastas t/aastas kr/aastas nimetus Salme-Läätsa BHT7 1,75 0.340 9887,15 reoveepuhasti, Hõljuvaine 2,45 0250 1076,10 Liivi laht üldP 0,14 0.109 16433,45 üldN vee 0.428 6813,10 erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse KOKKU 0.644 34209,80 1.4.5 Kokkuvõte Tabel 2. Hinnang olemasoleva lähteandmestiku kohta Lähteandmestik Hinnang Vajadus lähteandmestiku olemasoleva täiendamiseks või lähteandmestiku koostamiseks kohta (orienteeruv aasta) 1.Veemajandus- Olemas Täiendamine 2007 a. kava 2.Planeerimise ja Olemas ehitamise määrus 3.Ühisveevärgi ja Olemas -kanalisatsiooni eeskiri 4.Omavalitsuse Olemas arengukava 5.Põhjaveevarude Andmed- Salme kinnitamine aleviku ja selle ümbruse kohta 6.Tehnovõrkude Andmed joonised puudulikud Lähteandmed on puudulikud, kuid arengukava on võimalik koostada. 3 2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD 2.1 Keskkond 2.1.1 Lühiülevaade Salme vald asub Saaremaa lääneosas Sõrve poolsaare kaelal. Valla keskus – Salme alevik, asub Kuressaarest 19 km kaugusel. Salme vald on oma pindalalt – 115,1 km2, Saare maakonna väiksemaid valdu. Salme vald piirneb idas Liivi lahega ja läänes Läänemerega. Merepiiri läänes ilmestavad Lahetaguse ja Möldri laht, Kriimi ja Ooslamaa saar ning mitmed väiksemad poolsaared ja saarekesed. Suurim voolu- veekogu on Salme jõgi, mis ühendab Suure-Katla ja Ariste lahe. Aasta keskmine sademete hulk on 597 mm, neist külmale aastaajale langeb 220 mm ja soojale perioodile 377 mm. Keskmine aurumine maapinnalt on 450 mm aastas. Sademete ülekaal aurumise üle, eriti sügisel ja talvel, loob valla põhjaosas, Lääne- Saaremaa kõrgustiku lõunanõlval soodsad tingimused põhjavee toitumiseks. Ka kevadised lumesulamisveed lähevad praktiliselt tervenisti pinna- ja põhjavee toit- miseks. Suvised sademed ei oma aurumise tõttu põhjaveevarude täitmisel nimetamis- väärset tähtsust. Piirkonna geoloogiline ehitus Salme ja Läätsa veehaarded paiknevad Ülem-Siluri ladestiku avamusalal. Piirkonna tänapäevane reljeef on tasane ja väikeste absoluutsete kõrgustega, valdavalt 3-10 m üle merepinna. Geoloogilise läbilõike ülemise osa moodustavad Kvaternaari setted. Nende paksus on väga muutlik, kõikudes mõnekümnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Kvaternaari setetest on noorimad Lineamere liiv ja kruus (mIV lm). Iseloomulik on kruusa ja veeristiku rohke esinemine läbilõikes. Võib arvata, et jämepurdmaterjal ei ole algselt olnud ainult merelise päritoluga, vaid tekkinud ka kunagise liustikujõe poolt mahajäetud materjalist. Piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused Kvaternaari veekompleks Valdav osa uuritava piirkonna madalatest salvkaevudest toitub mereliivadega seotud pinnaseveest. Veetase salvkaevudes on enamasti 1-3 m maapinnast. Kaevud on madalad, mistõttu suvisel kuival ajal jäävad veevaeseks või päris kuivaks. Deebit 0,05- 0,1 l/s rahuldab tavaliselt individuaalmaja veetarviduse. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3 –Ca-tüüpi, mineraalainete sisaldusega 0,6-0,8 g/l. Maapinna läheduse ja kaitsva kattekihi puudumise tõttu on mereliivade vesi kergesti reostatav isegi oma majapidamise heimetega. Põhjavee esinemist ja kvaliteeti merelistes setetes ja moreenisisestes glatsioflu- viaalsetes kruusades-liivades ei ole spetsiaalselt uuritud, kuid arvestades nende paksust ja isoleeritust, ei tohiks seal esineva põhjavee varu olla nimetamisväärne. Siluri veekompleks See põhjaveekompleks on Salme-Läätsa piirkonnas esindatud põhiliselt Ülem-Siluri Kuressaare ja Paadla lademete karbonaatsetes kivimites paiknevate veekihtidega. Viimaste veerikkus sõltub eelkõige vettsisaldavate lõhede esinemisest. Puuraukude deebit on muutlik, varieerudes enamasti 0,1-1.0 l/sm piires. Saaremaa geoloogilistes kaardistamispuuraukudes tehtud vooluhulga-karotaaži tule- mused näitavad, et veesooned paiknevad kõige sagedamini erineva litoloogilise koostisega kivimite kontaktil (Perens jt., 1994). Peaaegu kõikjal on osutunud vee- rikkaks Kaugatuma lademe Äigu kihtide ja Kuressaare lademe Kudjape kihtide kontakt. Uuritavast alast kümme kilomeetrit põhja pool asuvas Nasva asulas on erakordselt veerikkad (puuraukude erideebit mitukümmend liitrit sekundis) Kuressaare lademe Uduvere kihtide muguljad lubjakivimid ja domeriidid. Väga veerikas