Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu PROTOKOLL

Toimumiseaeg: 02.07.2020 kell 16.00 Toimumiskoht: Alutaguse Vallavalitsus (Tartu mnt 56, alevik)

Osavõtjad: registreeritud eraldi lehel

Tauno Võhmar: Teeb sissejuhatuse Teele Nigola (Kobras AS): Teeb üldplaneeringu tutvustuse ja ettekande. Tiit Toos (Rahandusministeerium): Kas tehti rohevõrgustiku raames muudatusi? Vaja on seletuskirjas lahti kirjutada kui tegemist on teie hinnangul olulise muudatusega. Teele Nigola: Rohevõrgustikku on üldplaneeringuga täpsustatud. Võtame kommentaari arvesse.

Tiit Toos: Kas tuulepargi ala sees on potentsiaalne ühendus võrguga? Kui ala pannakse tuulikuid täis ja kui liin läheb võrguni siis see saab olema osa tuulepargist. Teele Nigola: Sellega teemaga peab tegelema arendusest huvitatud isik. Varustuse võimekus ja võimalus võib muutuda. Tiit Toos: Kui peab minema üle mitmete kruntide 110kW liiniga siis võidakse sellele olla vastu. Seda tuleks täpsustada. Ala märgitakse ära aga võib olla, et inimesed ei ole sellega nõus ning liini väljaehitamine võib minna kallimaks. Lisaks võivad inimesed olla vastu, et liin üle nende kinnistute läheb. Toiteliin peaks katma seda sama ala. Liina Talistu: Kui läheb arendamiseks siis Aidu maa-ala puhul toimub see ilmselt koostöös Lüganuse vallaga. Alutaguse valla territooriumile jääv ala on väga väike ning sellele alale on praeguseks esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus. Tiit Toos: Hea oleks kui on seletuskirjas ära toodud, et tegemist on ainult osaga moodustavast alast. Teele Nigola: Kuna meil järgneb tuulepargi arendamisele detailplaneering siis on koostöö omanikega kohustuslik ning võrgu paiknemine tuleb ära lahendada. Tiit Toos: Trassi olukord on üldplaneeringus võimalik kahe lausega lahti kirjutada. Ei ole mõtet kajastada teemat, mida ei ole võimalik ellu viia. Tauno Võhmar: Teema on põhjalikult läbi kaalutud, seetõttu sai pandud ainult nii väike ala. Koridor, kuhu kompensatsiooniradari rajamisega tuuleparke rajada saaks on päris lai. Küsitud on ka teisi kohti aga need on ära elimineeritud. Tiit Toos: Sama asi päikeseparkidega. Võid püsti panna aga kui ei ole kusagile toodangut panna siis ei ole mõtet. Teele Nigola: Konkreetseid päikeseparkide alasid ei ole ka seetõttu üldplaneeringuga määratud. Tiit Toos: Oleks vaja kohe ebamugavad küsimused ära lahendada enne väljapanekut.

Liina Talistu: Tutvustab saabunud ettepanekuid ja seisukohti ettepanekute osas.

Tiit Toos: Kui ettepanek on osaliselt arvestatud. Kas sealt on tagasisidena nõusolek, et ettepaneku esitanu on arvestanud sellega. See ei ole otseselt vaie aga teema on üleval ning siis oleks vaja inimeselt tagasisidet, et kohaliku omavalitsuse vastus on inimesele vastuvõetav. Liina Talistu: Me edastame kõikidele ettepanekute esitajatele vallavalitsuse seisukohad ja avaliku väljapaneku ning arutelu tulemused peale avalike arutelude toimumist. Tiit Toos: Enne järelevalvesse saatmist, peaks olema inimeste kinnitus, selle kohta, et asi on lahendatud. Väljasaadetud kirjas peaks olema palve ka vastata. Tauno Võhmar: Me mõne seisukohaga ei ole nõustutud, saadame ettepanekutele vastused aga ega me ei saa protsessi seisma jätta. Tiit Toos: Peab olema väga kaalutletud seisukoht ja vastus, et miks te ei saanud arvesse võtta. Tauno Võhmar: Sellega me oleme arvestanud ja teeme seda. Tiit Toos: Järelevalves tulevad kindlasti need küsimused kohaliku omavalitsuse vastuste osas. Liina Talistu: Me ei saa ju kõikide ettepanekutega arvestada sellepärast, et järelevalvest tulevaid küsimusi vältida. 1

Tiit Toos: Kõigile küsimustele peab lihtsalt olema ammendav vastus. Teele Nigola: Need mis jäävad vaidena üles lähevad siis Rahandusministeeriumi? Tiit Toos: Tuleks eelistada, et ei läheks vaidena Rahandusministeeriumisse. Hea oleks kui osaliselt arvesse võetud ettepanekud ei jääks üles vaidena. Teele Nigola: Kui inimene ei kirjuta ise vastuseks aktsepteerivat kirja, kas siis jääb kohe vaie üles? Tiit Toos: On vaja rääkida ettepaneku esitajaga, ei pruugi jääda vaie. Vaja on rääkida, kus inimese nõudeid on seadusest tulenevalt rikutud. Kus on planeeringulahendus rikkunud seadust? Hea oleks kui läheb järelevalvesse nii, et igale küsimusele on vastus. Vaie jääb ainult siis kui on seadust rikutud. Keith-Neal Saluveer: Kas on üleval suuri probleeme, mida me teame ja nii, et protsess jääb venima? Liina Talistu: Hetkel ei ole ühtegi sellist suuremat probleemi õhus.

Liina Talistu: Jätkab saabunud ettepanekute tutvustamist, mis on osaliselt arvesse võetud. Kuru külas tehti ettepanek määrata Sideri kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks keskuse maa. Ettepanek on osaliselt arvesse võetud. Maakasutuse juhtotstarbe piiriks määrata 100 meetrine ehituskeeluvöönd ja selleks, et vältida elamukruntide vahele ärihoonete rajamist, määrata kinnistu idapoolne osa elamumaaks ning läänepoolne osa keskuse maaks. Et vaadelda piirkonda tervikuna, teeme ettepaneku korrigeerida ka naaberkinnistute maakasutuse juhtotstarbeid kompaktse asustusega ala piires ning korrigeerida ka kompaktse asustusega ala piiri.

Liina Talistu: Katase külas ja Alajõe külas tehti ettepanekud Rebase, Lille, Valge, Kadaku, Kaare, Kastiku ja Laine kinnistute maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks keskuse maaks. Ettepanek on osaliselt arvesse võetud. Valge, Kaare ja Laine maaüksused asuvad tervikuna ehituskeeluvööndis, kus vastavalt looduskaitseseadusele on ehitamine keelatud. Seetõttu ei ole võimalik ilma ehituskeeluvööndit vähendamata neid maaüksuseid keskuse maana kasutada ning jätta maakasutuse juhtotstarbeks maatulundusmaa.

Liina Talistu: külas tehti ettepanek Veskimäe kinnistul asuva Ruuben Kesleri poolt istutatud männiku kohaliku kaitse alla võtmiseks. Ettepanek on osaliselt arvesse võetud. Üldplaneeringuga ei tehta kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekut, kuid seatakse väärtustavad tingimused männiku säilitamiseks. Täpsustame üldplaneeringuga Kurtna- väärtusliku maastiku piiri, et Veskimäe kinnistul asuv männik jääks väärtuslikule maastikule ning seame tingimused männiku kasutamiseks ja säilitamiseks.

Sõrenetsi tee Koidu Simson (RMK): Küsimus Sõrenetsi tee kohta. Kas seda on võimalik kohalikku kasutusse määrata? Täna tekkis probleem et maaomanik ei luba RMK-l teed kasutada. Teada oli, et tegemist on kohaliku teega aga tuleb välja, et enam ei ole. Tiit Toos: Teel käib patrullimas ka PPA ja nemad peavad saama liikuma. Koidu Simson: Maaomanik ei luba enam sealt edasi liikuda, kogu see tee on erakinnistute peal. Kuskilt mujalt struugale ligi ei pääse. Tiit Toos: Maakonnaplaneeringus on toodud juurdepääs ja antud tee peab olema kasutatav avaliku väljapääsuna. Juhul kui juhtub Sillamäe sadamas midagi ja Tallinn-Narva maantee suletakse, on Narva ja Narva-Jõesuu elanikud lukus. Maakonnaplaneeringus on ettepanek, et tee tuleb vajadusel erandkorras lahti teha. Tegemist peaks olema avariiväljapääsuga. Tee peaks olema näidatud ära eriolukorras avaliku teena. Liina Talistu: Jutt ei ole hetkel sellest teest, mis viib Narva-Jõesuusse vaid tegemist on ainult Struugadele juurdepääsuga külas. Olukorda on võimalik lahendada, kui seada kinnistule isiklik kasutusõigus RMK kasuks struugade hoolduseks, see ei pea olema määratud avaliku kasutusega teeks. Koidu Simson: Seda ei ole võimalik üldplaneeringuga lahendada? Liina Talistu: Seda on võimalik aga RMK on samasugune maaomanik nagu eraomanikud. Tegemist on struugade juurdepääsuteega ja huvi on RMK-l, avalik huvi sellel puudub. Me peaksime kõiki kohtlema võrdselt, kõiki juurdepääsuteid me ei ole määranud kohalikeks teedeks. Koidu Simson: Aga ka struugadest eelmine eraomanik ei saa ligi. Liina Talistu: Samuti peaks siis ka eelmine omanik taotlema isiklikku kasutusõigust, et teed kasutada. Tauno Võhmar: Ka teistel on probleeme igal pool, kokkuleppeid ei ole sõlmitud. 2

Teele Nigola: Võimalik ka kohtu kaudu taotleda ligipääsu kui kokkulepet ei saavutata. Tiit Toos: Üldplaneeringuga on võimalik planeerida aga siis peab kohalik omavalitsus sõlmima maaomanikega kokkulepped, kas sundvalduse seadma või sõlmima isikliku kasutusõiguse. Tauno Võhmar: See laheneb ükskord riigi poolt, sest piiri raja väljaehitamine on ju plaanis. Tiit Toos: Kohalik maakorraldaja peab hoidma silma peal, kui midagi erastatakse, et ei jääks juurdepääsuta. Tauno Võhmar: Endiste valdade ajal tehtud otsuseid on keeruline tagant järgi lahendada. Hetkel on tehtud korralikult.

Liina Talistu: Tutvustab vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekut päikeseparkide rajamise tingimuste täpsustamiseks Peipsi järve äärsetel aladel.

Päikeseparkide rajamine: Tiit Toos: Naaberomavalitsustega on olnud piikide murdmine, kui kohalik omavalitsus vaatab kõrvalt kui arendaja soovib maatulundusmaale rajada päikesepaneele. Millegipärast kohalik omavalitsus seda väga tolereerib. Seda tuleks reguleerida, vaja on üldplaneeringus lahti kirjutada, mida saab ja mida peab detailplaneeringuga tegema. Liina Talistu: Me olemegi püüdnud seda teha ja üldplaneeringus on võimalikult palju reguleeritud. Pigem võtta kasutusele vähem väärtuslikke maastikke ja välistada parkide rajamine rohevõrgustiku alale ja väärtuslikele põllumajandusmaadele. Enamus tänaseks esitatud päikeseparkide soovidest on olnud sellistes asukohtades, mida ei ole võimalik lubada. Tiit Toos: Naaberomavalitsuses on olnud olukord, kus päikesepark pandi maatulundusmaale eesmärgiga tagada hiljem ehitatavate hoonete elektrivarustus, sest maatulundusmaale oma tarbeks on pargi rajamine lubatud. Kuniks maju ei ole, müüakse elektrit võrku. Kohalik omavalitsus jääb seda uskuma, park pannakse püsti ja majad jäävad ehitamata. Park jääbki tootmisobjektina tulu teenima. Sellepärast ongi oluline see üldplaneeringus paika panna. Rahandusministeerium on pidanud sellistes olukordades vaidlustama. Teele Nigola: Teeb ülevaate, kuidas on päikeseenergia lahendatud üldplaneeringus. Tiit Toos: Üldplaneeringut saab muuta detailplaneeringuga ehk kui muudab tootmismaaks detailplaneeringuga, kas siis selleks et peale päikesepargi rajamist maakasutuse sihtotstarvet tagasi muuta, tuleb uuesti detailplaneering teha? Või pannakse detailplaneeringusse sisse ajamäär, millal muudatus on kehtiv. Teele Nigola: Hetkel on tingimus selline, et kui elektrienergiat enam ei toodeta, siis üldplaneering ütleb, et tuleb taastada eelnev otstarve. Tiit Toos: Kui ütlete, et tuleb taastada siis kas peab uuesti hakkama detailplaneeringut tegema? Teele Nigola: Üldplaneeringut pole muuta vaja, sest see on öeldud, et see on üldplaneeringuga kooskõlas. Liina Talistu: Pole muuta vaja kui rajamine toimub nendel tingimustel, mis on üldplaneeringuga seatud, näiteks kui ei ole väärtuslikul põllumajandusmaal jne. See ei ole siis üldplaneeringuga vastuolus. Tiit Toos: Kuidas te ei muuda kui maakatastriseadusega on öeldud, mida maatulundusmaal teha tohib? Päikesepark on tootmise eesmärgiga ja see on vastuolus maakatastriseadusega. Maakatastriseaduses pole öeldud, et maatulundusmaal võib rajada päikeseparke. Ja kui nüüd vaja tootmismaaks muuta, tuleb teha detailplaneering, muuta sihtotstarvet ja näidata, kuidas toimub liitumine põhivõrguga, sest seal võib tekkida huvide konflikt. Üldplaneeringus tuleks öelda, et kui muudetakse siis peale tootmise lõppu automaatselt taastub endine sihtotstarve. Teele Nigola: Automaatset muutmist ei saa olla, see peab olema läbi maakorraldusliku toimingu ikkagi. Tiit Toos: Maakorralduslikult jah aga ei ole enam vajalik koostada detailplaneeringut uuesti muutmiseks. Teele Nigola: Saame üldplaneeringu seletuskirja täiendada, et kui energiatootmine on lõpetatud siis läbi maakorraldusliku toimingu tuleb taastada eelnev sihtotstarve. Tiit Toos: Ja tuleb viia vastav muudatus üldplaneeringusse sisse, kaart peab näitama aktuaalset olukorda. Teele Nigola: Tootmismaa sihtotstarbe määramisel päikesepargi rajamisel ning projekteerimistingimuste väljastamine peab käima läbi avatud menetluse, see on tingimusena sees. Üldplaneeringus toodud tingimustega arvestamisel ei loeta seda üldplaneeringu muutmiseks. Tiit Toos: Projekteerimistingimuste andmisel tuleb lähtuda kehtivast üldplaneeringust. Kui kehtivas üldplaneeringus on maatulundusmaa siis ei saa anda välja projekteerimistingimustega. Sama ütleb 3 maaeluministeerium väärtuslike põllumajandusmaadega seoses. Probleem tekib massiivsete tootmistega kasusaamise eesmärgil. Kui on tootmine müügi eesmärgil siis tuleks teha läbi detailplaneeringu koostamise. See on väga tähtis, sest päikesepaneelide rajamine lähevad aktiivseks. Oluline, et see oleks reguleeritud.

Liina Talistu: Tutvustab vallavalitsuse poolt tehtud Vasknarva supelranna maadega ning sadama laiendusega seoses tehtud korrektuure.

Vasknarva kraav: Tiit Toos: Vasknarva küla taga läheb üks Eesti ajal tehtud suur kraav ja see on tänaseks kinni kasvanud. Inimesed kurdavad, et majad upuvad. Koidu Simson: See on juba puhastatud ja kuivendatud. Tahtsid ka teed teha aga see ei õnnestunud.

Liina Talistu: Jätkab vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekute tutvustamist Peipsi järve avalike randapääsude, Katase, , külades ja Mäetaguse alevikus tehtud ettepanekute osas

Elamukrundi miinimum suurus: Liina Talistu: Ettepanek on lisada kruntide miinimumsuuruste juurde tingimus, et enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud hoonestamata elamukruntidele, mille pindala jääb alla üldplaneeringuga määratud miinimumkrundi suurust, saab kaalutleda ehitusõiguse andmist, kui on lahendatud tehnovõrkude varustus, juurdepääsud, tuleohutuskujad ja muud nõuded. Tiit Toos: Hajaasustuses on krundi suurus mitte vähem kui 1 ha. Kui inimene tahab väiksemat krunti siis kas see on üldplaneeringu muutmine? Liina Talistu: Jah, see on üldplaneeringu muutmine.

Alajõe piirkonna vee ja kanalisatsiooni projekt: Tiit Toos: Kümneid aastaid tagasi on tehtud Alajõel vee ja kanalisatsiooni projekt. Igas planeeringus jätkuvalt viidatakse sellele. Mõttekas oleks ära öelda, et see ei realiseeru kunagi ja sellele ei ole mõtet viidata. Liina Talistu: Alutaguse valla ajal koostatud detailplaneeringutes kindlasti enam sellele ei viidata, vanu planeeringuid me muuta ei saa. Nüüd on juba uus Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava tehtud.

Kompaktse asustusega ala piiri korrigeerimine Katase külas: Liina Talistu: Hetkel on koostamisel Vahtra kinnistu detailplaneering, mis vastab kehtivale Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringule. Planeering kehtestatakse selle aasta jooksul. Seetõttu tuleks korrigeerida ka juba üldplaneeringu lahenduses kompaktse asustusega ala piiri ja hõlmata Vahtra planeeringuga moodustatavad elamukrundid ka kompaktse asustusega ala sisse. Tauno Võhmar: Piiri tuleks siis korrigeerida vastavalt looduslikule situatsiooniga ja endistest suvilakoperatiivide juures ühildada tee joonega.

Kuru oja: Tiit Toos: Kas Kuru oja toimimise eesmärgil on ka midagi ette võetud? Kunagi olnud korralik jõgi, praeguseks on kohati ära kuivanud. Kas enam ei ole veehaaret taga? Koidu Simson: See on ära kuivanud, seal ei ole kuivendust ei ole enam taga.

Hooajaliste elamute ümberehitamine: Tiit Toos: Täna on Peipsi ääres väga tõsine surve ehitada hooajalised elamud ümber elamuteks. Kas on üldplaneeringus mingisuguseid piiranguid või ettepanekuid ka, kuidas ehitatakse hooajalisi elamuid välja? Liina Talistu: Hooajalisteks on määratud näiteks endised suvilakooperatiivid ning selgitanud ära, milliseid teenuseid ei saa antud aladel kohalikult omavalitsuselt oodata. Inimene peab teadma, millega seal elades tuleb arvestada. Tiit Toos: Kui suvilakooperatiivi alal neli suvilat ehitatakse valla nõusolekul ümber elamuks siis siis neil 4 on õigus nõuda vastavaid teenuseid – prügivedu jne. Liina Talistu: Prügivedu peab ka suvilal olema. Üldplaneeringus on välja toodud, et antud aladel kohalik omavalitsus teenuseid ei paku (nt koolibuss, lumelükkamine jne). Inimene võib seda teha, ta peab lihtsalt arvestama. Tiit Toos: Kui on suvilakooperatiivi maa siis peab kooperatiiv kogu ala terviklikult välja ehitama, mitte üksikisik ühe kinnistu kaupa. Arendada tuleb kompaktselt ja ühiselt kooperatiivi poolt. Kui seda ei suudeta siis jääb kõik tegemata, teistpidi ei tohiks lubada. Liina Talistu: Juba praeguseks on endised suvilakoperatiivid jagad eraldi kinnistuteks. Seal ei toimi enam ühtset ühistut. Tiit Toos: Seal ei ole ju eraldi kinnistuid, kui tehakse eraldi kinnistud siis nõuab igaüks vett ja kanalisatsioon. Päästeamet peab juurde pääsema. Vald ei saa võtta endale seda kohustust. Liina Talistu: Kinnistud on juba ammu moodustatud, enam ei saa kinnistute moodustamist ju tagasi võtta. Teele Nigola: Täna on näidatud hooajaline kasutus üldplaneeringus, põhimõtteliselt on see siis üldplaneeringus vastuolus oleva tegevusega. Tiit Toos: Suvilate ümberehitamine peab olema väga tõsiselt kaalutud. Liina Talistu: Kui tahetakse ümber ehitada siis see on üldplaneeringu muutmine ja see peab tõesti olema väga läbikaalutud. Detailplaneeringu algatamine peab olema läbi kaalutud aga pean olema alus, midagi korraldada.

Jäätmehoidla maa Iisaku lähedal: Pille Nagel: Mis on jäätmehoidlamaal Iisaku lähedal? Piia Kirsimäe: Tegemist on mäetööstusmaaga, see on Karlepi liivakarjäär.

Edasine protsess: Keith-Neal Saluveer: Kuidas protsess läheb edasi ja millal on oodata kehtestamist? Liina Talistu: Peale arutelude toimumist korrigeerime planeeringulahendust. Kõik ettepanekud on olnud lokaalse mõjuga ning planeeringu põhilahendus ei ole avalikustamise tulemusel muutunud. Teavitame puudutatud isikuid ja asutusi avalikustamise tulemustest ning uue kooskõlastamisringi vajadust ei ole. Teele Nigola: Augustis on eesmärk esitada järelvalvesse ja aasta lõpus loodame jõuda kehtestamiseni. Liina Talistu: Esitame kehtestamiseks esimesel võimalusel kui saame heakskiidu. Tiit Toos: Rahandusministeeriumi ülesanne on järgida, et oleks menetletud seaduslikult koostatud.

Teele Nigola: Kas on veel küsimusi või tähelepanekuid? Kui ei siis aitäh, et tulite.

Arutelu lõpp kell 17.30.

Protokolli koostas: Piia Kirsimäe (Kobras AS) Liina Talistu (Alutaguse Vallavalitsus)

5