Alutaguse Valla Üldplaneeringu Ja KSH Aruande Avaliku Väljapaneku Tulemuste Avaliku Arutelu PROTOKOLL
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu PROTOKOLL Toimumiseaeg: 02.07.2020 kell 16.00 Toimumiskoht: Alutaguse Vallavalitsus (Tartu mnt 56, Iisaku alevik) Osavõtjad: registreeritud eraldi lehel Tauno Võhmar: Teeb sissejuhatuse Teele Nigola (Kobras AS): Teeb üldplaneeringu tutvustuse ja ettekande. Tiit Toos (Rahandusministeerium): Kas tehti rohevõrgustiku raames muudatusi? Vaja on seletuskirjas lahti kirjutada kui tegemist on teie hinnangul olulise muudatusega. Teele Nigola: Rohevõrgustikku on üldplaneeringuga täpsustatud. Võtame kommentaari arvesse. Tiit Toos: Kas tuulepargi ala sees on potentsiaalne ühendus võrguga? Kui ala pannakse tuulikuid täis ja kui liin läheb võrguni siis see saab olema osa tuulepargist. Teele Nigola: Sellega teemaga peab tegelema arendusest huvitatud isik. Varustuse võimekus ja võimalus võib muutuda. Tiit Toos: Kui peab minema üle mitmete kruntide 110kW liiniga siis võidakse sellele olla vastu. Seda tuleks täpsustada. Ala märgitakse ära aga võib olla, et inimesed ei ole sellega nõus ning liini väljaehitamine võib minna kallimaks. Lisaks võivad inimesed olla vastu, et liin üle nende kinnistute läheb. Toiteliin peaks katma seda sama ala. Liina Talistu: Kui läheb arendamiseks siis Aidu maa-ala puhul toimub see ilmselt koostöös Lüganuse vallaga. Alutaguse valla territooriumile jääv ala on väga väike ning sellele alale on praeguseks esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus. Tiit Toos: Hea oleks kui on seletuskirjas ära toodud, et tegemist on ainult osaga moodustavast alast. Teele Nigola: Kuna meil järgneb tuulepargi arendamisele detailplaneering siis on koostöö omanikega kohustuslik ning võrgu paiknemine tuleb ära lahendada. Tiit Toos: Trassi olukord on üldplaneeringus võimalik kahe lausega lahti kirjutada. Ei ole mõtet kajastada teemat, mida ei ole võimalik ellu viia. Tauno Võhmar: Teema on põhjalikult läbi kaalutud, seetõttu sai pandud ainult nii väike ala. Koridor, kuhu kompensatsiooniradari rajamisega tuuleparke rajada saaks on päris lai. Küsitud on ka teisi kohti aga need on ära elimineeritud. Tiit Toos: Sama asi päikeseparkidega. Võid püsti panna aga kui ei ole kusagile toodangut panna siis ei ole mõtet. Teele Nigola: Konkreetseid päikeseparkide alasid ei ole ka seetõttu üldplaneeringuga määratud. Tiit Toos: Oleks vaja kohe ebamugavad küsimused ära lahendada enne väljapanekut. Liina Talistu: Tutvustab saabunud ettepanekuid ja seisukohti ettepanekute osas. Tiit Toos: Kui ettepanek on osaliselt arvestatud. Kas sealt on tagasisidena nõusolek, et ettepaneku esitanu on arvestanud sellega. See ei ole otseselt vaie aga teema on üleval ning siis oleks vaja inimeselt tagasisidet, et kohaliku omavalitsuse vastus on inimesele vastuvõetav. Liina Talistu: Me edastame kõikidele ettepanekute esitajatele vallavalitsuse seisukohad ja avaliku väljapaneku ning arutelu tulemused peale avalike arutelude toimumist. Tiit Toos: Enne järelevalvesse saatmist, peaks olema inimeste kinnitus, selle kohta, et asi on lahendatud. Väljasaadetud kirjas peaks olema palve ka vastata. Tauno Võhmar: Me mõne seisukohaga ei ole nõustutud, saadame ettepanekutele vastused aga ega me ei saa protsessi seisma jätta. Tiit Toos: Peab olema väga kaalutletud seisukoht ja vastus, et miks te ei saanud arvesse võtta. Tauno Võhmar: Sellega me oleme arvestanud ja teeme seda. Tiit Toos: Järelevalves tulevad kindlasti need küsimused kohaliku omavalitsuse vastuste osas. Liina Talistu: Me ei saa ju kõikide ettepanekutega arvestada sellepärast, et järelevalvest tulevaid küsimusi vältida. 1 Tiit Toos: Kõigile küsimustele peab lihtsalt olema ammendav vastus. Teele Nigola: Need mis jäävad vaidena üles lähevad siis Rahandusministeeriumi? Tiit Toos: Tuleks eelistada, et ei läheks vaidena Rahandusministeeriumisse. Hea oleks kui osaliselt arvesse võetud ettepanekud ei jääks üles vaidena. Teele Nigola: Kui inimene ei kirjuta ise vastuseks aktsepteerivat kirja, kas siis jääb kohe vaie üles? Tiit Toos: On vaja rääkida ettepaneku esitajaga, ei pruugi jääda vaie. Vaja on rääkida, kus inimese nõudeid on seadusest tulenevalt rikutud. Kus on planeeringulahendus rikkunud seadust? Hea oleks kui läheb järelevalvesse nii, et igale küsimusele on vastus. Vaie jääb ainult siis kui on seadust rikutud. Keith-Neal Saluveer: Kas on üleval suuri probleeme, mida me teame ja nii, et protsess jääb venima? Liina Talistu: Hetkel ei ole ühtegi sellist suuremat probleemi õhus. Liina Talistu: Jätkab saabunud ettepanekute tutvustamist, mis on osaliselt arvesse võetud. Kuru külas tehti ettepanek määrata Sideri kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks keskuse maa. Ettepanek on osaliselt arvesse võetud. Maakasutuse juhtotstarbe piiriks määrata 100 meetrine ehituskeeluvöönd ja selleks, et vältida elamukruntide vahele ärihoonete rajamist, määrata kinnistu idapoolne osa elamumaaks ning läänepoolne osa keskuse maaks. Et vaadelda piirkonda tervikuna, teeme ettepaneku korrigeerida ka naaberkinnistute maakasutuse juhtotstarbeid kompaktse asustusega ala piires ning korrigeerida ka kompaktse asustusega ala piiri. Liina Talistu: Katase külas ja Alajõe külas tehti ettepanekud Rebase, Lille, Valge, Kadaku, Kaare, Kastiku ja Laine kinnistute maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks keskuse maaks. Ettepanek on osaliselt arvesse võetud. Valge, Kaare ja Laine maaüksused asuvad tervikuna ehituskeeluvööndis, kus vastavalt looduskaitseseadusele on ehitamine keelatud. Seetõttu ei ole võimalik ilma ehituskeeluvööndit vähendamata neid maaüksuseid keskuse maana kasutada ning jätta maakasutuse juhtotstarbeks maatulundusmaa. Liina Talistu: Vasavere külas tehti ettepanek Veskimäe kinnistul asuva Ruuben Kesleri poolt istutatud männiku kohaliku kaitse alla võtmiseks. Ettepanek on osaliselt arvesse võetud. Üldplaneeringuga ei tehta kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekut, kuid seatakse väärtustavad tingimused männiku säilitamiseks. Täpsustame üldplaneeringuga Kurtna-Illuka väärtusliku maastiku piiri, et Veskimäe kinnistul asuv männik jääks väärtuslikule maastikule ning seame tingimused männiku kasutamiseks ja säilitamiseks. Sõrenetsi tee Koidu Simson (RMK): Küsimus Sõrenetsi tee kohta. Kas seda on võimalik kohalikku kasutusse määrata? Täna tekkis probleem et maaomanik ei luba RMK-l teed kasutada. Teada oli, et tegemist on kohaliku teega aga tuleb välja, et enam ei ole. Tiit Toos: Teel käib patrullimas ka PPA ja nemad peavad saama liikuma. Koidu Simson: Maaomanik ei luba enam sealt edasi liikuda, kogu see tee on erakinnistute peal. Kuskilt mujalt struugale ligi ei pääse. Tiit Toos: Maakonnaplaneeringus on toodud juurdepääs ja antud tee peab olema kasutatav avaliku väljapääsuna. Juhul kui juhtub Sillamäe sadamas midagi ja Tallinn-Narva maantee suletakse, on Narva ja Narva-Jõesuu elanikud lukus. Maakonnaplaneeringus on ettepanek, et tee tuleb vajadusel erandkorras lahti teha. Tegemist peaks olema avariiväljapääsuga. Tee peaks olema näidatud ära eriolukorras avaliku teena. Liina Talistu: Jutt ei ole hetkel sellest teest, mis viib Narva-Jõesuusse vaid tegemist on ainult Struugadele juurdepääsuga Vasknarva külas. Olukorda on võimalik lahendada, kui seada kinnistule isiklik kasutusõigus RMK kasuks struugade hoolduseks, see ei pea olema määratud avaliku kasutusega teeks. Koidu Simson: Seda ei ole võimalik üldplaneeringuga lahendada? Liina Talistu: Seda on võimalik aga RMK on samasugune maaomanik nagu eraomanikud. Tegemist on struugade juurdepääsuteega ja huvi on RMK-l, avalik huvi sellel puudub. Me peaksime kõiki kohtlema võrdselt, kõiki juurdepääsuteid me ei ole määranud kohalikeks teedeks. Koidu Simson: Aga ka struugadest eelmine eraomanik ei saa ligi. Liina Talistu: Samuti peaks siis ka eelmine omanik taotlema isiklikku kasutusõigust, et teed kasutada. Tauno Võhmar: Ka teistel on probleeme igal pool, kokkuleppeid ei ole sõlmitud. 2 Teele Nigola: Võimalik ka kohtu kaudu taotleda ligipääsu kui kokkulepet ei saavutata. Tiit Toos: Üldplaneeringuga on võimalik planeerida aga siis peab kohalik omavalitsus sõlmima maaomanikega kokkulepped, kas sundvalduse seadma või sõlmima isikliku kasutusõiguse. Tauno Võhmar: See laheneb ükskord riigi poolt, sest piiri raja väljaehitamine on ju plaanis. Tiit Toos: Kohalik maakorraldaja peab hoidma silma peal, kui midagi erastatakse, et ei jääks juurdepääsuta. Tauno Võhmar: Endiste valdade ajal tehtud otsuseid on keeruline tagant järgi lahendada. Hetkel on tehtud korralikult. Liina Talistu: Tutvustab vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekut päikeseparkide rajamise tingimuste täpsustamiseks Peipsi järve äärsetel aladel. Päikeseparkide rajamine: Tiit Toos: Naaberomavalitsustega on olnud piikide murdmine, kui kohalik omavalitsus vaatab kõrvalt kui arendaja soovib maatulundusmaale rajada päikesepaneele. Millegipärast kohalik omavalitsus seda väga tolereerib. Seda tuleks reguleerida, vaja on üldplaneeringus lahti kirjutada, mida saab ja mida peab detailplaneeringuga tegema. Liina Talistu: Me olemegi püüdnud seda teha ja üldplaneeringus on võimalikult palju reguleeritud. Pigem võtta kasutusele vähem väärtuslikke maastikke ja välistada parkide rajamine rohevõrgustiku alale ja väärtuslikele põllumajandusmaadele. Enamus tänaseks esitatud päikeseparkide soovidest on olnud sellistes asukohtades, mida ei ole võimalik lubada. Tiit Toos: Naaberomavalitsuses on olnud olukord, kus päikesepark pandi maatulundusmaale eesmärgiga tagada hiljem ehitatavate hoonete elektrivarustus, sest maatulundusmaale oma tarbeks on pargi rajamine lubatud. Kuniks maju ei ole, müüakse elektrit võrku. Kohalik omavalitsus jääb seda uskuma, park pannakse püsti ja majad jäävad ehitamata. Park