DOCSLIB.ORG

Vaivara Sissejuhatus.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA XII 1 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL ESTONUM CARMINA POPULARIA XII EKM TEADUSKIRJASTUS TARTU 2018 2 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL XII VAIVARA JA NARVA REGILAULUD KOOSTAJAD RUTH MIROV, KANNI LABI, INGRID RÜÜTEL EKM TEADUSKIRJASTUS TARTU 2018 3 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi kogudest. Toimetajad: Kanni Labi, Janika Oras Keeletoimetaja (inglise keel): Jennifer Runner Korrektuur: Kadri Tamm Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Pille Niin (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhtein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud: Haridus- ja Teadusministeerium (uurimisteema IUT 22-4 “Folkloor kultuurilise kom- munikatsiooni protsessis: ideoloogiad ja kogukonnad” ning riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu” projekt EKKM14-327 “Eesti regilaulude andmebaas ja akadeemilised publikatsioonid”) Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) Rahvakultuuri Keskus (Virumaa pärimuskultuuri programm) SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (EV100 sünnipäevakingituste 2017. aasta taotlus- vooru projekt EV100-KI17) Eesti Kultuurkapital (rahvakultuuri sihtkapital, Ida-Virumaa ekspertgrupp) Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) Eesti Kirjandusmuuseum ISBN 978-9949-586-79-0 ISSN 1406-2267 Trükk: Pakett 4 EESSÕNA Teatavasti pärineb mõte avaldada vanu, regivärsilisi rahvalaule geograafilisel printsii- bil, kihelkondade kaupa meie rahvuslikult suurmehelt Jakob Hurdalt. Sel kombel tuleb hästi esile laulutraditsiooni lokaalne iseloom. Regilaulude aktiivsel kasutusajal olid ju inimeste liikumisvõimalused üsna piiratud ning see avaldas mõju nii kohaliku keele kui ka laulutraditsiooni kujunemisele. Ja rahvalaul oli tollal nagu igapäevaelu peegel – lauldi kõigest ja kõikjal, laulu abil elati välja oma muresid ja rõõme. Pealkirjaga “Vana Kannel” avaldas Jakob Hurt 1875. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi toimetuste sarjas esimese vihiku oma kodukihelkonna Põlva regilaule. Tervikuna ilmusid nii “Vana Kannel” I (Põlva laulud) kui ka “Vana Kannel” II (Kolga-Jaani laulud) 1886. aastal. Seega on praeguseks kahe esimese, Jakob Hurda koostatud regilaulukogumiku ilmumisest möödas üle 130 aasta. Meie väga väärtusliku vaimse pärandi – regivärsiliste rahvalaulude – teaduslik pub- litseerimine kihelkondlikul printsiibil seerianimetusega “Vana Kannel” on jätkunud läbi sajandite, aga edenenud kaunis visalt, osalt ajaloo keerdkäikude tõttu. Eesti Vabariigis enne sõda ilmus kaks köidet – “Vana Kannel” III (Kuusalu, 1938) ja “Vana Kannel” IV (Karksi, 1941), mõlema koostajaks oli Herbert Tampere. Pärast pikka vahet ilmusid 1985. aastal V osa (Mustjala) ja 1989. aastal VI osa (Haljala, kahes köites). Järgmised köited ilmusid juba taas Eesti Vabariigi ajal: VII (Kihnu, 1. köide 1997 ja 2. köide 2003), VIII (Jõhvi ja Iisaku, 1999), IX (Lüganuse, 2009), X (Paide ja Anna, 2012), XI (Kodavere, 2014). Kuna on lisandunud ka rahvapäraste viiside osa, on igal köitel vähemasti kaks koostajat, lisaks rahvaluuleteadlasele ka rahvamuusika spetsialist. Samuti sisaldab iga köide kihelkonna ajaloo ja murdekeele ülevaateid, need on samuti kirjutanud vastava ala asjatundjad. Aja jooksul on lisandunud registreid ning täienenud vähetuntud sõnade ja murdesõnade sõnastik. Nii saadakse vanast, traditsioonilisest laulutavast rohkem informatsiooni. Mitmes uuemas köites on ka laulude sisu ingliskeelsed kokkuvõtted. See kõik on tegijate ringi laiendanud. Kuid väljaande põhiprintsiip on sama mis Jakob Hurda ajal – esitatakse kõik regilaulud, mis vastavast kihelkonnast on kirja pandud, ka fragmendid. Laulutekstile lisatakse allikaviide, ja kui vastavat teavet on, siis ka kirjapanija ja lauliku isikuandmed. Jakob Hurda järgmine teaduslik rahvalaulude publikatsioon oli Soome Kirjanduse Seltsi poolt välja antud “Setukeste laulud. Pihkva eestlaste vanad rahvalaulud, ühes 5 Räpinä ja Vastseliina lauludega” I–III (Helsingi, 1904–1907), mille viimane köide ilmus postuumselt pärast Jakob Hurda ootamatut surma 13. jaanuaril 1907. aastal. “Setukeste laulude” puhul võttis Hurt kasutusele teaduslike rahvaluulepublikatsioonide ühisnimetuse “Monumenta Estoniae Antiquae”. Hiljem on see kinnistunud nii, et regilaulusarja “Vana Kannel” raamatud kuuluvad “Monumenta Estoniae Antiquae” I seeriasse, muinasjutud, muistendid, vanasõnad jt järgnevatesse seeriatesse. Setu lauludega koos pidas Hurt ots- tarbekaks välja anda ka Räpina ja Vastseliina kihelkonna laulud, seega siis ajalooliselt ja keeleliselt lähedase suurema piirkonna lauluvara. On teada, et järgnevalt oleks Hurt pühendunud Virumaa lauludele, mis kahjuks jäi teostumata. Lähedase keele tõttu pak- kusid Virumaa regilaulud suurt huvi ka Soome teadlastele. Eriti aitas Hurda töödele ja tegemistele ning kogu Eesti folkloristika arengule kaasa Helsingi ülikooli rahvaluule- professor Kaarle Krohn. Tema eestvõttel ja Soome Kirjanduse Seltsi rahalisel toel lähetati Virumaale ka mõned kogujad. Jakob Hurda ideest on hiljem siiski midagi teoks saanud: ilmunud on Virumaa kõige läänepoolsema kihelkonna – Haljala – regilaulud ning idapoolsete kihelkondade Lüga- nuse, Jõhvi ja Iisaku regilaulud. Nüüdne köide sisaldab kõige idapoolsema kihelkonna – Vaivara – regilaule. Koos maapiirkonnast kogutud lauludega on köites ka Narva linnas tehtud kirjapanekuid. Kahtlemata on väga tähtis, et tänapäeval haldusüksusena Ida-Virumaa nimetust kandva piirkonna vanad rahvalaulud, meie üliväärtuslik kultuuripärand, saavad trükituna jäädvus- tatud. Tööstuspiirkonnana ja nõukogudeaegse rahvuspoliitika tulemusena on Ida-Virumaa rahvastiku koosseis täiesti muutunud. Narva linn hävis II maailmasõjas täielikult ning veel kaua aega pärast sõda ei lubatud paljudel endistel elanikel linna tagasi pöörduda. Sõjaaegse lahingutegevuse tõttu sai kõvasti kannatada ka Vaivara maa-asustus, teatavasti toimusid II maailmasõja lõpul, 1944. aasta juulis ja augustis, eriti rängad lahingud Sini- mägedes. Kõige selle taustal saab regilaulude väljaande seerianimi “Monumenta Estoniae Antiquae” just selles paikkonnas väga erilise tähenduse. Vaivara kihelkond oli küll ka 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algupoolel, kui toimus enamiku regilaulude kirjalik jäädvustamine, mõneti segaasustusega piirkond. Suur osa oli siis just teistel läänemeresoome rahvastel – vadjalastel, vepslastel ja ingerlastel (soomlastel). See ilmneb ka kohalikus murdekeeles, mis üldjoontes kuulub Kirde-Eesti rannikumurde alasse. Nagu öeldud, on üldpõhimõtted “Vana Kandle” koostamisel jäänud samadeks läbi aastakümnete, kuid iga köite vormistuses tuleb siiski ette väikseid erinevusi. Tavapära- selt on ka Vaivara köites laulud rühmitatud temaatilis-funktsionaalselt, mis tähendab, et lisaks teemale on liigitusalusena arvestatud ka laulude otstarvet ja esitamissituatsiooni (nt kalendritähtpäevade laulud, pulmalaulud, kiigelaulud, loitsud, osa lastele suunatud laule jt). Mingil määral on arvestatud ka žanri – tavaliselt alustab köidet lüroeepiliste laulude peatükk, kõike muud esindab aga üldnimetus “Lüürilised laulud”. Kuid (lüro) eepika ja lüürika piirjoon on regilaulude puhul kaunis hajuv. Nii on lüroeepika peatükki paigutatud ka suhteliselt hilise tekkega ja laadilt ebamäärased nekrutilaulud. Lüürika 6 peatükki on paigutatud aga ka need laulud, mille puhul on arvestatud funktsiooni. Sel- line on laulude üldliigitus teisteski Ida-Virumaa köidetes. Ka laulutekstide järjestamisel ja numereerimisel on Vaivara kihelkonna köite puhul võetud eeskujuks Jõhvi-Iisaku ja Lüganuse kihelkondade köited, mis tundus otstarbekas juba selletõttu, et tegu on sama piirkonna lauludega. Seega on nii tüübinumbrid kui ka tekstinumbrid (nn marginaali- numbrid) jooksvad läbi terve köite. Laulutüüpi moodustavate variantide numeratsioon on samuti jooksev, aga ainult ühe laulutüübi piirides. Sarnaselt Lüganuse köites tehtuga on ka Vaivara köites laulutekste moodustavad tüpoloogilised üksused (laulutüübid, mo- tiivid) esile toodud ja loetletud kohe teksti ees. Sellega on tahetud selgemini nähtavale tuua suuliselt ajast aega edasi kantud regilaulude loomise üht omapära – mälus säilinud tekstiühikute (värsside, motiivide) liitumist ja põimumist uuteks tekstitervikuteks, sageli hoopis uutes temaatilistes seostes. Vaivara kihelkonna regilaulumaterjali kokkupanekul selgus, et päris palju on regi- laule üles kirjutatud Narva linnast. Neid on aga siiski liiga vähe, et moodustada omaette köidet, ja nii otsustati need lisada Vaivara lauludele. Narva üleskirjutuste puhul ei saa alati teada, kust on pärit laulu esitaja, sest linna tööle siirdus inimesi ka kaugemalt kui lähikihelkondadest, laulude kirjapanijad on aga tihtipeale päritoluandmed märkimata jätnud. Ka teadaolevalt on Vaivara kihelkonnast ja Narva linnast kirjapandud regilaulude esitajate hulgas mujalt Eestimaalt pärinevaid inimesi, kõige enam neid, kes on kuidagi seotud naabermaakonna Järvamaaga, seal sündinud või mingi aja elanud. Et oleks mingi selgem piiritlus, siis on käeolevasse köitesse lisaks kõigile Virumaalt pärit lauludele sisse võetud ka need regilaulud, mille esitajatel on seos selliste Järvamaa kihelkondadega, millest “Vana Kandle” köidet praegu ei ole ega ole ka lähemal ajal tulemas. Laulutekstile lisatud viites on vastavate teadete olemasolul alati kirjas, kui laulu esitaja on mõnes muus paigas sündinud või elanud. Samuti on lauluteksti juures ära märgitud, kui see on varem mõnes
Recommended publications
  • Järva-Jaani Valla Terviseprofiil

    Järva-Jaani Valla Terviseprofiil

    Järva-Jaani valla terviseprofiil Lisa: Järva-Jaani Vallavolikogu 29. 04.2010 määrusele nr 11 „Järva-Jaani valla terviseprofiili kinnitamine” Järva-Jaani Vallavalitsus JÄRVA - JAANI VALLA TERVISEPROFIIL Järva-Jaani 2010 Järva-Jaani valla terviseprofiil Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 Terviseprofiili ülesanded ................................................................................................................ 5 Terviseprofiili väärtused ................................................................................................................. 5 Ülevaade terviseprofiili koostamisest............................................................................................. 6 1 Üldandmed.............................................................................................................................. 7 1.1 Järva-Jaani valla asend ja pindala..................................................................................... 7 1.2 Rahvastik .......................................................................................................................... 8 1.3 Järva-Jaani valla eelarve ................................................................................................. 17 2.Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ................................................................................

  • Nõmme Kohtla- Järve

    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
  • Arhiivinimistu

    Arhiivinimistu

    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
  • ESTONIAN DISCUSSIONS on ECONOMIC POLICY Topical Issues in the EU Member States ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK A

    ESTONIAN DISCUSSIONS on ECONOMIC POLICY Topical Issues in the EU Member States ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK A

    ESTONIAN DISCUSSIONS ON ECONOMIC POLICY Topical issues in the EU Member States Articles (CD-ROM) * Summaries * Chronicle ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Aktuelle Fragen in der EU-Mitgliedstaaten Beiträge (CD-ROM) * Zusammenfassungen * Chronik EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Aktuaalsed küsimused Euroopa Liidu riikides Artiklid (CD-ROM) * Kokkuvõtted * Kroonika 24th year of issue * 24. Jahrgang * 24. aastakäik 1/2016 Estonian Discussions on Economic Policy: Topical issues in the EU Member States / Estnische Gespräche über Wirtschaftspolitik: Aktuelle Fragen in der EU-Mitglied- staaten / Eesti majanduspoliitilised väitlused: Aktuaalsed küsimused Euroopa Liidu riikides Asutatud aastal 1984 / Gegründet im Jahre 1984 / Established in 1984 TOIMETUSKOLLEEGIUM / REDAKTIONSKOLLEGIUM / EDITORIAL BOARD Peter Friedrich (University of Federal Armed Forces Munich, University of Tartu) Enno Langfeldt (Fachhochschule Kiel, University of Applied Sciences of Kiel) Stefan Okruch (Andrassy Gyula Deutschsprachige Universität Budapest) Armin Rohde (Ernst-Moritz-Arndt Universität Greifswald; University of Greifswald) Klaus Schrader (Kieli Maailmamajanduse Instituut; Kiel Institute of the World Economy) Mart Sõrg (Tartu Ülikool; University of Tartu) TOIMETAJAD / REDAKTEURE / EDITORS: Manfred O. E. Hennies (Fachhochschule Kiel; University of Applied Sciences of Kiel) Sulev Mäeltsemees (Tallinna Tehnikaülikool; Tallinn University of Technology) Matti Raudjärv (Tartu Ülikool; University of Tartu) Janno Reiljan (Tartu Ülikool; University of Tartu)
  • Alajõe Valla Arengukava 2015 – 2022

    Alajõe Valla Arengukava 2015 – 2022

    Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 14.10.2014. a määrusega nr 18 Muudetud 07.10.2015 määrusega nr 12 ALAJÕE VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2022 2014 Alajõe valla arengukava 2015 - 2022 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Alajõe valla olukorra analüüs ............................................................................................. 5 Piirkonna ajalugu ja kultuuripärand ....................................................................................... 5 Geograafiline asend ................................................................................................................ 6 Elanikkond .............................................................................................................................. 8 Rahvaarvu prognoos ........................................................................................................ 11 Sotsiaalne infrastruktuur ...................................................................................................... 12 Sotsiaaltoetused ja teenused ........................................................................................... 12 Tervishoiuteenus .............................................................................................................. 13 Haridus ............................................................................................................................. 14 Kultuur ja vabaaeg ...........................................................................................................
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring

    Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring

    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
  • Järvamaa Aastaraamat 2015

    Järvamaa Aastaraamat 2015

    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2016 Paide 2017 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja! ................................................................................................................ 4 Järvamaa .......................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2016 ..................................................................................................... 8 Järvamaa omavalitsused ................................................................................................................ 22 Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevus 2016. aastal ................................................................. 22 Paide linn ................................................................................................................................... 27 Albu vald ................................................................................................................................... 38 Ambla vald ................................................................................................................................ 41 Imavere vald .............................................................................................................................. 42 Järva-Jaani vald ......................................................................................................................... 47 Kareda vald ..............................................................................................................................
  • Alutaguse Valla Üldplaneering

    Alutaguse Valla Üldplaneering

    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
  • Saagem Tuttavaks – Nemad on ALUTAGUSE TALENDID!

    Saagem Tuttavaks – Nemad on ALUTAGUSE TALENDID!

    ALUTAGUSE Soovime Alutaguse valla rahvale ilusat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva! nr 2, veebruar 2018 PALJU ÕNNE EESTILE! TASUTA PALJU ÕNNE MEILE KÕIGILE! www.alutagusevald.ee Alutaguse Vallavolikogu ja valla leht Alutaguse Vallavalitsus Saagem tuttavaks – KODULÄVELT MEIE RADA ALGAB Ükski meist ei kasva kodumaata, kodumaata pole ükski mees. Ta kui ema peab meid kõikjal saatma, olema me põues, silme ees. nemad on Kohavad ta kaldad valges vahus, kiigub tuultes ruuge nurmenõlv. ALUTAGUSE TALENDID! Külmad väljad lume karges kahus, laiub põhjamaine taevavõlv. Foto: Kaja Tina Kodulävelt, sealt me rada algab, sealt ta läheb, kaugusesse viib. Pille Nagel „Tu sei“ (Lisette Nagel, Marleen Loik Iisakust), tublid! Muidugi oli üritus ka hästi korraldatud Need me järved, jõed ja merekaldad, Alutaguse talendikonkursi projektijuht „Laevuke läks merele“ (Liisi Kauber Mäetagu- ja kõik sujus ladusalt!“ Kulno Malva: „Tõesti üle lainte tormilinnu tiib. selt), „Jonn“ (Kerto Vinkler Illukalt). Publiku andekad ja mitmekülgsed osalejad, kummar- / M. Kesamaa/ lemmiku tiitli pälvis Marten Nurgamaa Iisakust, dus!“ Piret Päär: „See on väärt üritus, andes 4. veebruaril toimus Iisaku Rahvamajas Alu- kelle etteaste kandis pealkirja „Minu anded“. lastele avaliku esinemise kogemuse ja veel vald- taguse talendikonkurss, mis sai eelmisel aastal Tuhat tänu Iisaku Gümnaasiumi õpilase- konnas, milles nad tunnevad end hästi. Olgu see Õnne Eesti 100! algatatud viie toonase valla – Alajõe, Avinurme, sindusele, kes leidis pingelisel olümpiaadide ja tegevuse valik sündinud kuis tahes, kas õpetaja Kaitsetahet kaitseliitlastele, Iisaku, Illuka ja Tudulinna – koostööprojektina. gümnaasiumi püsimise eest võitlemise perioo- või vanema soovitusel või noore inimese enda rahu, õnne ja edu kodudesse. Seoses valdade liitumisega oli tänavu osavõtjate dil jõudu ja jaksu talendikonkursi korraldami- äratundmisel. Tulla kokku, esineda, tunda ram- ring laiem.
  • Kommunikatsioonikorrald

    Kommunikatsioonikorrald

    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo õppetool Janari Rajas KOMMUNIKATSIOONIKORRALDUS IISAKU VALLAS AASTATEL 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Enn Küng Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. AJALOOLINE ÜLDPILT IISAKUST ....................................................................... 6 2. POST JA SIDETEENUSED ....................................................................................... 9 2.1. Noore Eesti riigi posti ja sideteenused ................................................................. 9 2.2. Postiteenistus Iisaku vallas ................................................................................ 10 2.3. Ajalehed ............................................................................................................ 20 2.4. Telefoni kõnepunktid ........................................................................................ 22 3. TEEDEMAJANDUS................................................................................................ 24 3.1. Olukord Eesti Vabariigi algusaegadel ................................................................ 24 3.2. Teede olukord Iisaku vallas 1918-1940 ............................................................. 25 3.3. Kruus ................................................................................................................ 32 3.4. Sildade remont .................................................................................................