DOCSLIB.ORG

Seletuskirja Alus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Seletuskirja Alus Projekteerimine – EEP001085 Projekteerimine – FPR000184 Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine – EPE000324 Ehitiste ekspertiiside tegemine – EEK000394 Ehitusjuhtimine – EEJ001255 Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud - EEG000114 Elektritööd - TEL000717 Omanikujärelevalve – EEO001272 Töö nr 19240-0038 Tellija Loksa Linnavalitsus Tallinna tn 45, Loksa linn, Harju maakond 74806 46202 Lääne-Virumaa Töö nimetus Loksa linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Objekti asukoht Loksa linn Staadium Arengukava Projektijuhi nimi ja allkiri Sven Otsmaa Kuupäev 11.11.2019 ..bb Töö nr: 19240-0038 Töö: Loksa linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 11.11..2019 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................... 5 1.1 ÜLDIST ............................................................................................................ 5 1.2 ÜVKA KOOSTAJA ........................................................................................... 7 1.3 ARENGUKAVA TELLIJA ESINDAJAD ............................................................ 7 1.4 LOKSA LINNA ASUKOHT ............................................................................... 7 2 ÕIGUSLIK ALUS ................................................................................................... 8 2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS ............................................. 8 2.1.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................. 11 2.1.2 Harjumaa maakonnaplaneering .............................................................. 14 2.1.3 Loksa linna üldplaneering ........................................................................ 16 2.1.4 Loksa linna arengukava .......................................................................... 16 2.1.5 Loksa linna kohalikud õigusaktid ............................................................. 17 2.1.6 Vee erikasutusload .................................................................................. 18 2.1.7 Loksa linna ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid ............................... 18 2.1.8 Veekvaliteedi kontrollikavad .................................................................... 18 2.1.9 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisalast ................................................ 19 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS............................................. 20 3.1 ÜLDÜLEVAADE. LOKSA LINNA PAIKNEMINE ............................................ 20 3.2 RAHVASTIK................................................................................................... 20 3.3 ETTEVÕTLUS ............................................................................................... 21 3.4 LINNA JUHTIMINE JA EELARVE .................................................................. 22 3.5 VEE-ETTEVÕTJA .......................................................................................... 22 4 LOKSA LINNA KESKKONNASEISUND .............................................................. 24 4.1 PINNAVORMID, HÜDROGEOLOOGIA, PÕHJAVEESESUND ..................... 24 4.1.1 Maastik, pinnavormid .............................................................................. 24 4.1.2 Geoloogia, hüdrogeoloogia ..................................................................... 24 4.2 PINNAVEEKOGUD JA NENDE SEISUND .................................................... 25 4.2.1 Valgejõgi ................................................................................................. 25 4.2.2 Hara lahe rannikuvesi .............................................................................. 26 4.3 LOODUSKAITSE ........................................................................................... 26 4.3.1 Looduskaitsealad .................................................................................... 26 4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE ................................................... 26 4.5 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD ..................................................... 27 5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND ..................................................................... 28 5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD .................................................... 28 5.2 VEETARBIJAD, VEEVARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK .................................... 28 5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus ....................................................... 28 5.2.2 Põhjaveevarud ........................................................................................ 28 5.2.3 Ülevaade Loksa linna veekasutusest ...................................................... 28 5.3 LOKSA LINNA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED . 29 5.4 LOKSA LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ....... 31 5.4.1 Loksa linna puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ............................... 31 5.4.2 Loksa linna veeallika ja joogiveekvaliteet ................................................ 41 5.4.3 Loksa linna veevõrk ja selle seisund ....................................................... 45 5.4.4 Loksa linna tuletõrjeveevarustus ............................................................. 46 5.5 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID LOKSA LINNAS ............ 46 6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND ....................................................... 48 6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD ....... 48 2 Töö nr: 19240-0038 Töö: Loksa linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Staadium: AK Kuupäev: 11.11..2019 6.2 ÜHISKANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD ........................................... 48 6.2.1 Ühiskanalisatsiooniteenusega varustatus ............................................... 48 6.3 LOKSA LINNA ÜHISKANALISATSIOON ....................................................... 48 6.3.1 Loksa kanalisatsioonivõrk ....................................................................... 48 6.3.2 Loksa reoveepumplad ............................................................................. 49 6.3.3 Loksa reoveepuhasti ............................................................................... 55 6.3.4 Loksa sademeveekanalisatsioon............................................................. 62 6.4 KOKKUVÕTE LOKSA LINNA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST .................................................................................................. 63 7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ............................................................................................................. 64 7.1 EESMÄRGID ................................................................................................. 64 7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ............................................................. 65 7.2.1 Elanikkonna tervis ................................................................................... 65 7.2.2 Loodushoiualad ....................................................................................... 65 7.2.3 Õigusaktide ja ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ... 65 7.2.4 Taskukohasus ......................................................................................... 65 7.3 ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS JA TÖÖDE KAVANDAMINE ....................... 65 8 INVESTEERINGUPROGRAMM .......................................................................... 66 8.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA ........................................................................................................... 66 8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika .... 66 8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika 67 8.2 LOKSA VEETÖÖTLUSJAAMADE JA VEEPUMPLATE REKONSTRUEERIMINE......................................................................................... 67 8.3 LOKSA REOVEEPUMPLATE REKONSTRUEERIMINE JA RAJAMINE ....... 68 8.3.1 Reoveepumplate rekonstrueerimine lühiajalises programmis ................. 68 8.3.2 Reoveepumplate rajamine pikaajalises programmis ............................... 69 8.3.3 Loksa reoveepuhasti rekonstrueerimine lühiajalises programmis ........... 69 8.4 KOKKUVÕTE LOKSA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST ....................... 70 9 LOKSA LINNA ÜVKA FINANTSANALÜÜS ja HINNAPROGNOOS VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSELE loksa haljastus oü TEENINDUSPIIRKONNAS ..... 76 9.1 METOODIKA ................................................................................................. 76 9.2 L IITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE .................................................. 77 9.3 TEENUSETARIIFID ....................................................................................... 77 9.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED ................................................... 78 9.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD .................................... 81 9.5.1 Muutuvkulud ............................................................................................ 81 9.5.2 Püsikulud ................................................................................................. 81 9.6 INVESTEERINGUD ....................................................................................... 87 9.7 FINANTS – MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .................................................. 88 9.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS ..........................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • 151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • 101 Biographies
    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Loksa Linna Arengukava Aastani 2023“
    L I S A KINNITATUD Loksa Linnavolikogu 26. september 2018 määrus nr 5 „Loksa linna arengukava aastani 2022“ MUUDETUD Loksa Linnavolikogu 09. oktoober 2019 määrus nr 11 „Loksa linna arengukava aastani 2023“ MUUDETUD Loksa Linnavolikogu 12. märts 2020 määrus nr 8 „Loksa linna arengukava aastani 2023 muutmine“ Loksa linna arengukava aastani 2023 Loksa 2019 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 I AJALOOLINE ÜLEVAADE ........................................................................................................ 6 II HALDUSÜKSUSE SENINE ARENG, EESMÄRGID, ÜLESANDED .................................... 9 1. Linna asend, territoorium, asustus ............................................................................................... 9 2. Rahvastik ................................................................................................................................... 11 3. Elukeskkond ja kohalik ressursipotentsiaal ............................................................................... 13 3.1 Maafond .................................................................................................................................. 13 3.2 Haljastus .................................................................................................................................. 13 3.3 Veeressursid ............................................................................................................................
    [Show full text]
  • 153 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    153 buss sõiduplaan & liini kaart 153 Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 153 buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 16:03 (2) Loksa: 14:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 153 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 153 buss saabub. Suund: Balti Jaam 153 buss sõiduplaan 50 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:03 teisipäev 16:03 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 16:03 Lõuna neljapäev 16:03 Vanaveski reede 16:03 laupäev Ei sõida Kotka pühapäev Ei sõida Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 153 buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 50 Reisi kestus: 110 min Kolga Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Kolga, 1 Mõisa Allee, Estonia Männiku, Mustametsa, Kahala Kauplus, Kalamäe, Kahala Küla, Kahala-Liiva, Sõitme, Leesi Teerist, Käli, Männiku Kuusalu Küla, Kuusalu Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Mustametsa Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Lagedi Tee, Kahala Kauplus Väo, Pikamägi, Kuuli, Gaasi, Vesse, Suur-Paala, Pae, Sossimägi, Bussijaam, Keskturg, Hobujaama, Kalamäe Linnahall, Balti Jaam Kahala Küla Kahala-Liiva Sõitme Leesi Teerist Käli Kuusalu Küla Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava
    HARJU MAAKONNA PIIRKONNA KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMISE TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE PRIORITEETSUS Harjumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise ja PKT meetme valdkondlike TULENEVALT MAAKONNA prioriteetide määratlemise aluseks on olnud Siseministeeriumi poolt väljatöötatud juhendmaterjal ning ARENGUKAVAST „Harju maakonna arengustrateegiast 2025“ (koos lisadega) ja piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadest tulenevad majanduse, tööhõive ja töökohtade lisandväärtuse kasvu ning liikuvuse ja (põhjendada, miks on maakonna ühistranspordi kitsaskohad maakonnas. Harju maakonna arengustrateegia uuendamise aluseks olevatele jaoks üks tegevus prioriteetsem analüüsidele tuginedes saab järeldada, et prioriteediks maakonnas ei ole niivõrd uute töökohtade loomine, vaid olemasolevate töökohtade säilitamine, teenuste ja töökohtadele juurdepääsu parandamine ning töö- ja kui teine) pereelu parem ühildamine. Kohalike omavalitsuste panus ettevõtluskeskkonna parandamisse saab toimuda läbi planeerimistegevuse ning avalike teenuste ja avaliku kasutusega infrastruktuuri arendamise. Tulenevalt Harju maakonna arengustrateegia lisast 3 „Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava prioritiseerimise alused 2014 – 2020“, on meetme sihtala kohalike omavalitsuste vahel kokku lepitud järgnevas: 1. Seada esimeseks prioriteediks meetme alafookus keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ja kergliiklusteed) arendamine. See valik on tehtud kaalutledes Tallinna kui maakonna ja riigitasandi keskuse mõju Harjumaa tööhõivele. Tallinna kui peamise
    [Show full text]
  • The Execution of Government-Initiated Mergers
    The Execution of Government-Initiated Mergers KAIE KÜNGAS Ministry of Finance According to the Administrative Reform Act, the councils of all munici­ palities with fewer than 5,000 residents were required to submit an application to the relevant county governors by 1 January 2017 for the alteration of administrative­territorial organisation (that is, for a merger). Thereafter, by 15 February, the Government of the Republic was to initiate mergers of those municipalities that still had fewer than 5,000 residents – the minimum size of a municipality provided for in the Act and referred to below as the minimum size criterion – in order to ensure compliance with the criterion. 269 The aim of government­initiated mergers was to ensure the com­ pletion of the reform if municipal councils failed to agree on mergers required by the Act. This also set a clear deadline for municipal council­ initiated mergers, allowing enough time for their completion, so that by the local elections in October 2017, the new administrative­territorial organisation would be in place and mergers initiated by municipal coun­ cils would not be held up by potential court disputes. After the first stage of mergers, initiated by municipal councils, the government was to make merger proposals to all municipalities with fewer than 5,000 residents. It could also make a merger proposal to municipalities with more than 5,000 residents if this was necessary for merging some of its neighbouring municipalities that fell short of the minimum size criterion. The Act only provided for a few possible exemptions for the government when it did not have to initiate a merger.
    [Show full text]
  • Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia
    European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.
    [Show full text]
  • Traditsioon, Mis Ei Katke
    LOKSA KANDI AJALEHT mai 2020 Traditsioon, mis ei katke Helle Lootsmann SA Loksa Kultuur juhatuse liige Loksa Linnavolikogu aseesimees See aasta, 2020 aasta algas meie kõigi jaoks teisiti. Meid Palju õnne rünnati. Ei, mitte Toompead ei rünnatud – nähtamatu koroona viirus ründas, põhjustades COVID – 19 haigust sünnipäevaks! üle maailma. Tänaseks on ehk suur rünnak tagasi tõrjutud, kas lõplikult, ei tea ka kõige targemad viroloogid. Pärast APRILL rangeid piiranguid oleme asumas oma igapäevaste Salme Kiis 92 toimetuste juurde, sest majandus nõuab arengut ja elu Valentina Shirjaeva 91 elamist, olgu tegemist suurte või väikeste asjadega. Aastaid on Loksa Kultuurikeskus kutsunud igal aastal emade- ja isadepäeval Evgeny Stoma 88 vastsed linnakodanikud meie majja pidulikule vastuvõtule. Aastaid on Marta Koppelmann 87 toimunud emmedele, beebidele ja nende peredele tervituskontsert, söödud Tiit Kivila 86 pidupäevatorti ja joodud morssi. Sellel aastal nõudis paha koroona viirus Antonina Zõbo 86 teisiti tegutsemist. Seekord viisid volikogu aseesimees Helle Lootsmann ja abilinnapea Hilleri Treisalt kõigile värsketele linnakodanikele lilled, Raisa Smirnova 86 beebipaki, hõbedast hambalusika ja nimetunnistuse koos heade soovidega Elvi Jaanson 85 koju kätte. Seekord siis teisiti aga rõõmu jagus kõigile. Alvina Vjazovskaja 84 Eelmisest isadepäevast kuni selle aasta emadepäevani sündis kuus uut Galina Ermakova 83 loksalast - kolm tüdrukut ja kolm poissi. Enamuses olid nad pere esimesed lapsed, kuid ühes peres tunti rõõmu juba neljanda lapsest. Siiras rõõm
    [Show full text]
  • Estonian Yacht Harbours
    Estonian yacht harbours A comparative study by AARE OLL Ministry of Transport and Communications Tallinn 2001 LIST OF CONTENTS Introduction Estonia and its people ..................................................................................... 1 Legislative framework .................................................................................... 2 Navigational safety in Estonian waters ........................................................... 3 Estonian ports by ownership ........................................................................... 4 Estonian ports by activities ............................................................................. 6 Yachting in Estonia ......................................................................................... 7 Estonian and foreign pleasure boats ............................................................... 9 Travel conditions in Western Estonia Archipelago ........................................ 10 Customs regulations ........................................................................................ 11 Official regulations ......................................................................................... 14 Sources of information .................................................................................... 15 Map of Estonian yacht harbours……………………………………………...16 Ports and harbours Dirhami ........................................................................................................... 17 Haapsalu .........................................................................................................
    [Show full text]