LOKSA KANDI AJALEHT juuni 2017

Palju õnne sünnipäevaks! JUUNI

Maria Popova 90 Erla Vaino 87 Aleksandra Ananieva 86 Mihhail Nikolajev 85 Eerik Kaarend 84 Galina Smirnova 82 Valentina Seroštanova 81 Svetlana Tšikarina 81 Vladimir Barzak 80 Nelli Smirnova 75 Valentina Tabakajeva 75 Eele Treimann 75 Elena Novikova 75 Tiina Iordan 70 Tiiu Gurevitš 70

Loksa linna uued ilmakodanikud

tütar Maribel Tompel

tütar Miroslava Mesevrja

tütar Nelly Karyshkov

Palju õnne vanematele! 2 AKTUAALNE

Loksa Loksa linn toetab kangelaste mälestamist Teise ilmasõja traagilised sündmused jäävad meist üha kaugemale. Meie mälust ega meie laste mälust ei tohi aga kaduda teadmised Haridustempel – 150 toimunust. On ajalooline kohustus väärikalt mälestada tollaseid kangelasi. 1941. aasta juulis toimunud dramaatiliste sündmuste Kui Jakob Janter 150 aastat käigus Järvi järvede ääres Kuusalu vallas, jätsid oma elu noored tagasi alustas Loksal 20-le Eesti sõjaväelendurid, kelle sooviks oli ainult ja üksnes teenida lapsele hariduse andmist, ei Eest Vabariiki. osanud koolipapa kindlasti Enam kui kakskümmend aastat on Järvi järvede juures langenute arvata, et Tema külvatud mälestuseks 1942. a paigaldatud ja 1994. a taaspaigaldatud seemnest ilus taim kasvab, mälestuskivi juures Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõtmisel mis aastate pärast vägeva langenuid mälestatud ja toimunut läbi omaste mälestuste rannamännina Hara lahe meenuatud. Mälestuspäeva korraldavad ja viivad koostöös läbi Kuusalu Muinsuskaitse Selts, Eesti Õhuvägi ja Sõjaaegsete Eesti kaldal seisab ja uute sitkete rannamändide Lennuväelaste Ühendus. jaoks oma seemneid külvab. Korraldajad panustavad isamaalise mälestuspäeva läbiviimisse palju vabatahtlikku tööd. Kui Kuusalu vald aga 2016 a teadmata Tänast Loksa Gümnaasiumi võib uhkusega põhjustel ei pidanud võimalikuks rohkem kui kahekümneaastase nimetada meie Haridustempliks. Loksal traditsiooniga üritust 100 euroga rahaliselt toetada, pöördus Laurentsiuse Selts palvega Loksa linnavalitsuse poole, tagamaks on antud haridust juba 150 aastat. 1867. mälestusürituse jätkuv korraldamine Järvi järvede juures. Loksa aastal rajatud Loksa külakool kasvas Loksa linn toetas mälestuspäeva korraldamist 2016. aastal 250 euroga. Keskkooliks 1951. aastal, kui avati esimesed Traditsioonilise ajaloolise mälestuspäeva korraldamiseks 2017.a keskkooliklassid. 2010. aastal ühinesid leidis Kuusalu vallavalitsus võimaluse eraldada Laurentsiuse toonane Loksa I Keskkool ja 1988. aastal Seltsile rahalisi vahendeid 67,50 eurot. Ilmselgelt on seda vähe, et asutatud Loksa Vene Gümnaasium tänaseks ka kõige tagasihoidlikumalt mälestuspäeva läbi viia. Loksa Gümnaasiumiks. Arvestades Laurentsiuse Seltsi soovi, eraldas Loksa linn ka 2017. a täiendavalt 100 eurot, et korraldajad saaksid väärikalt kangelasi Loksa Gümnaasiumil on keskne, märkimis- mälestada. Hoidkem oma ajalugu. väärne, kaalukas ja kindel roll kohaliku Hilleri Treisalt haridus- ja kultuurielu korraldamisel. Loksa abilinnapea, Meie koolis on professionaalne, rikka Kuusalu valla elanik kogemustepagasiga, stabiilne õpetajaskond. Loksa koolist saadav gümnaasiumiharidus Loksa Linnavalitsus kuulutab välja Loksa Gümnaasiumi on konkurentsivõimeline. Meie kooli õpi- konkursi lased on alati silma paistnud heade ja väga NOORSOOTÖÖTAJA (0,5 koormusega) tööpakkumised heade tulemustega erinevatel haridus- ja teadusalastel jõukatsumistel. Loksa Koolist leidmiseks Suve Avatud Noortekeskusesse. Loksa Gümnaasium kuulutab välja konkursi järgmiste on sirgunud tugevaid isiksusi kõikidele ametikohtade täitmiseks: elualadele. Loksa Gümnaasiumist on saanud Suve ANK töötab perioodil 24.07.-20.08.2017 parim näide tegelikust integratsioonist erine- Töökoht: Loksa rand 1. Eripedagoog 0,5 ametikohta (eesti osa) ja vate rahvusgruppide vahel. Tööaeg: 4 tundi päevas 5 päeva nädalas. eripedagoog 0,5 ametikohta (vene osa). 2. Põhikooli õpetaja 0,5 ametikohale - õpetatavaks Tugev kool ja seal pakutav hea haridus on Avaldus ja CV saata [email protected] hiljemalt 10.07.2017. Info tel 603 1253. aineks matemaatika põhikoolis eesti osas, lisaks mitte ainul selle piirkonna, vaid kogu meie võimalus anda matemaatika õpiabi tunde põhikoolis. riigi arengu võti. On kahju, et meie riigi Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa 3. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja 1,0 ametikohale viimased valitsused on hariduses näinud Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus. - õpetatavateks aineteks ajalugu ja ühiskonnaõpetus prioriteetidena üksnes formaalseid reforme, Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud põhikoolis ja gümnaasiumis. mitte hariduspõllu harimist selliselt, et sealt ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte 4. Haridustehnoloogi 0,5 ametikohale (vaata alt ka tulevikus veel head saaki saaks korjata. lisainfot). Ka majanduslikult keerukal ajal peab suutma kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames. Lisainfo haridustehnoloogi 0,5 ametikohale: teha otsuseid, mis ei lähtuks ajutise kasu Kandidaadilt ootame positiivset suhtumist saamisest, vaid iga piirkonna ja riigi tervikuna infotehnoloogiasse ja selle kasutamisse õppetöös. arenguvajadustest ja tulevikuvisioonist. Haridustehnoloogi tööülesanneteks on: Loksa Linnavolikogu ja Loksa Linnavalitsus - kooli e-õppe käivitamine ja korraldamine näevad Loksa Kooli kohta ka tulevikus kogu - e-õppe kohta käiva informatsiooni kogumine, Loksa regiooni haridustemplina. haldamine ja vahendamine õpetajatele - e-õppe võimaluste tutvustamine õpetajatele, Ilusat sünnipäevapidu kõigile Loksa Kooli töötajatele ja õpilastele, vastavasisuliste koolituste õpilastele, õpetajatele ja töötajatele läbi korraldamine aegade! - IKT-alaste koostöö- ja arendusprojektide algatamine ja koordineerimine Austusega - õpetajate nõustamine ja tehnilise toe pakkumine tundide läbiviimisel ja e-kursuste koostamisel Värner Lootsmann Loksa linnapea Omalt poolt pakume: Loksa Keskkooli IX lennu vilistlane - võimalust kujundada kooli e-õppe keskkond - võimalust rääkida kaasa kooli infotehnoloogilise arengu kujundamisel - võimalust osaleda erialasel täienduskoolitusel - võimalust juhendada huviringe - võimalust anda arvutiõpetuse tunde Loksa Kandi Ajaleht LOKSA ELU tiraaž 4400 Nõutav vastavus HTM-i kehtestatud väljaandja: Loksa Linnavalitsus kvalifikatsiooninõuetele. aadress: Tallinna tn 45, 74806 Loksa linn telefon: 603 1253 Avaldus, CV, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide e-post: [email protected] koopiad saata 23.08.2017 [email protected], koduleht: www.loksalinn.ee info tel 622 1422 Valvi Joaväli. AKTUAALNE 3 Emadepäev – hingele pai!

On saanud traditsiooniks, et emadepäeval antakse Loksa uutele ilmakodanikele üle Õnnetriinu lapsed ning Loksa Muusikakooli õpilased – loeti luuletusi, lauldi ja kõlas pillimäng. nimetunnistused ja nimelised hõbelusikad. Uusi loksalasi oli isadepäevast kuni emadepäevani Linnapoolsed head soovid andis lastele ja vanematele edasi Loksa Linnavolikogu esimees sündinud kuus - kolm poissi ja kolm tüdrukut. Väikese kontserdiga esinesid Loksa Lasteaia äRein Heina. Kas kibestunud munitsipaalpoliitiku hirm tuleviku pärast?

Postimehe 15. mai arvamusküljel – Loksa linna liitumine Kuusalu omavalitsuse üksuste võimekust Haldusreformi seadusega on mandaatide arv Loksa linnavolikogu ilmunud pateetilise pealkirjaga vallaga on vältimatu! Pole raske loova abinõuga ehk reformiga valitsusele antud omavalitsuste valimistel on olnud läbi aegade artiklis „Kas põhimõtetest saab aru saada, et nagu suurele laevale ühtlustatakse tegelikkuses kohaliku ühendamisel kaalutlusruum, mille kasin, mehe ambitsioonid aga suured poliitiline peenraha? Loksa linna soovitakse sügavat vett kiilu alla, omavalitsuse üksuste võimekust. põhiliseks kriteeriumiks saab olla ja ego nõus vaid juhiametiga, jäid näitel“ hurjutab konjukturist nii loodab Kaarmanngi parandada Sellest tuleneval märkis Luik, et vaid omavalitsusüksuse toimetulek koalitsioonid teiste erakondadega Kaarmann kohalikke loksalasi, oma positsiooni karjääriredelil valitsusel on seaduse alusel õigus ehk tõelise haldusreformi eesmärgi enamasti tegemata. Loksa linna- kes ikka veel julgevad kahelda haldusreformiga seotud muudatuste teha erandeid omavalitsustele, mille saavutamine. Seetõttu ei saa ega volikogu lihtliikme Andres Kaar- käimasoleva haldusreformi õnnes- käigus. Kaarmann ei varjagi, et tema elanike arv ei vasta miinimumsuuruse tohigi valitsus suhtuda linnade manni istungite külastused jäid tumises ja on öelnud „ei“ ka Vabariigi unistust naasta kodukanti juhtima, kriteeriumile, kuid on siiski või- ja valdade sundühendamisse for- harvaks... Pole Keskerakond süüdi, Valitsuse sundühendamise kavale. segavad keskerakondlased. Nende melised täitma kvaliteetselt kõiki maalselt, nagu seda soovitab „riigi- et nii on läinud! Loksa volikogu ja rahva vastuseis oma teelt tõrjumiseks on ta päri ka omavalitsuse ülesandeid. mehelikult“ keskharidusega „jurist“ ühinemisele ning külajutud, mida vildaka haldusreformiga. Liideti Andres Kaarmann. Kui 2005. aastal linna tagamaa, Kaarmann, kõrv kikkis on kuulnud, 2005. aastal tema õnnistusel Kuusalu Riigikohtunik Indrek Koolmeister Kahju kohe olupoliitikust turistist endine Loksa vald, Andres Kaarmanni on teinud mitmetest erinevatest külge linna tagamaa Loksa vald, märgib, et on raske leida argumente, Andres Kaarmannist! Kurb ju, kaasabil Lahemaa metsade ja Hara omavalitsustest üle Eestimaa juhtivat las siis läheb sama teed ka Loksa mis kinnitaksid või lükkaksid kui nii pädeva inimese püüdlusi, soo taga asuva Kuusalu valla külge kohta otsinud Andres Kaarmanni linn! Lühidalt – läks trumm, mingu ümber omavalitsusüksuste mii- põhimõtteid ja töövõite kodukandis nihverdati, võinuks mees mõelda, murelikuks. Mitte Eestimaa, vaid ka pulgad! Seda enam, et vastutust nimumsuuruse kriteeriumi millekski ei peeta! Kui Andres mis see tulevikus kaasa toob. Aga ikka enda tuleviku pärast. Kaarmanni saab jagada erakonnakaaslasest põhjendatust. Samas on selline aastal 1999. aasta sügisel Eesti ei – respublikaanist „riigimees“ eiras karglemised teenivad aga vaid ühte endise Loksa vallavanem Madis arvuline kriteerium aga vaadeldava Keskerakonna nimekirjas kandi- innukalt rahva enamuse tahet. eesmärki – meenutada rahvale, et Praksiga, kes Kuusalu ja Loksa valla haldusreformi olulisim alustala. deerides Loksa linnavolikokku tema kui „võimekas poliitik“ on alati ühinemise 10. aastapäeval kinnitas, Koolmeister leidis, et omavalitsuste pääses, terendas ees lootusrikas Möödunud aasta varakevadel oli „saadaval“! Ehk valijad märkavad et elu olevat paremaks muutunud, ühinemise ja ühendamise põhili- tulevik. Nüüd, loetleb Andres aga kohalikele tundmatu olupoliitik ja oktoobrikuistel valimistel lähebki elu olevat lõbusamaks muutunud! ne mõõdupuu ehk elanike arvu IRLi kodulehel tagasihoidlikult Kaarmann juba aktsioonis õnneks taas mõnes vallas või linnas Seega saab ees terendada vaid kriteerium võib kaasa tuua ter- oma ameteid. No päris alguses oli linnas, kui IRL vahetas kanda kinnitada. ühinemine! Vist? ritoriaalselt ja funktsionaalselt jama – AS Loksa Mere, kus noor koalitsioonipartnereid, kes olid koos Nagu „põhimõttekindlal“ Kaar- ebaotstarbekate üksuste tekke. mees oma töömeheteed alustas oma rahvaga vastu 20 000 elanikuga mannil kombeks, jätab ta igaks Oma kirjatükis toetub Andres „Haldusreformi seadus kahjuks ja nõukogu liikmena nõu andis, suurvalla moodustamisele. Kas juhuks „tagaukse lahti“, kui väi- Kaarmann riigikohtu kolleegiumi ei näe omavalitsusüksuste ühen- läks sajandivahetusel pankrotti... nüüd, kus valimised ukse ees, on dab, et Loksa linn ei täida v i s t 20.12.2016 lahendi resolutsioonile, damisel või ühinemisel ette Aga edasi –erakonna toel puha äkki oht kaotada hästi tasustatud ühtegi haldusreformi põhilisemat et sundliitmine on igati õiguspärane. funktsionaalse rajoneerimise põhi- juhtivad kohad! Ikka esimees, Saue abilinnapea amet ja Loksa ning kriteeriumit. Samas peaks tal kui Samas ei pidanud ta vajalikuks mõtte või kriteeriumi rakendamist. tegevjuht, linnapea, arendusjuht, Kuusalu kandi rahvalt pole samuti üheksa kuud Loksa linna juhtinud mainida fakti, et viieliikmelise(5) Omavalitsusüksuste kokkuleppelisele erakonnakaaslasest kahekordse erilist toetus loota? linnapeal ja volikogu liikmel kohtu otsuse kohta esitas üks ühinemisele järgneva sundliitmise ministri abi, vallavanem, abi- linnas toimuvast ometi selgem riigikohtunik eriarvamuse ja kaks staadiumis ei ole võimalik kõrval- vallavanem... Millest siis selline See pole ka ime, sest ütleb ülevaade olema. Eks see „vist“ kohtunikku konkureeriva arvamuse. dada eelneva ühinemisega tekitatud kibestumine? Seda enam Loksa vanasõnagi – nagu sina külale, nii ole otsustamist vältiva Kaarmanni ebakõlasid. aadressil, kus ta mitmed aastad küla sulle! poolt pandud teksti ikka põhjusel, Näiteks peab riigikohtunik Sellisena on ka reformi ühe vahelduva eduga poliitikas osales et keegi tulevikus talle tõe salgamist Jaak Luik eluliselt usutavaks, eesmärgina vaadeldav piirkondlike ja isegi tervelt üheksa kuud Rein Heina ette ei saaks heita? See „vist“ et haldusreformiga seatud siht arengueeliste kasutamine üksnes linnavalitsust juhtis. Tõsi küll, kui Loksa linnavolikogu esimees aga ei takista Andres Kaarmannil ja tegelik eesmärk ei kattu – soov, mille täitumine pole kindel,“ nüüd meenutada, oli mees platsis vaid tegemast „riigimehelikku“ järeldust seadusandja kavandatud kohaliku ütleb Koolmeister. siis, kui ametipostile sai. Kuna IRLi

Loksa linna Tallinna tn 36 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise teade Loksa Linnavalitsuse 31. mai 2017 korraldusega nr 59 kehtestati Tallinna tn 36 kinnistu 4 p 11) tulenev erisus, mille kohaselt tiheasustusalal ei laiene ehituskeeluvöönd varem (42401:005:0013) detailplaneering. välja kujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise Loksa Linnavalitsuse 21.04.2016 korraldusega nr 43 algatati Tallinna tn 36 kinnistu püstitamisel. (42401:005:0013) detailplaneering ja kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu tellija on Käesolev detailplaneering ei näe ette keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide Harju Tarbijate Ühistu ja koostaja on Osaühing Stuudio Beeta (töö nr. 09B-2015, 26. veebruar rajamist ning sellest tulenevalt puudub kavandatavate tegevustega negatiivne mõju 2017). Planeeritava ala suurus on ca 3408m². Kinnistul Tallinna tn 36 kehtiv detailplaneering keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole puudub. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on hoonestusala ja ehitusõiguse muutmine, ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet ja liikluskorralduse, parkimise, tehnovõrkude ja haljastuse fikseerimine kaupluse laopindade seega eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. laiendamise eesmärgil. Detailplaneering on vastu võetud Loksa Linnavalitsuse 2. märtsi 2017 a korraldusega nr 28. Planeeritaval alal paiknev kauplus ei soovi laiendada müügipinda vaid laopinda, mis ei too Loksa Linnavalitsus korraldas ajavahemikul 24.04.2017 kuni 24.05.2017 Tallinna tn 36 kaasa klientide ega töötajate arvu kasvu. Seega ei vajata täiendavaid parkimiskohti. kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku, mille tulemusena ei kaasnenud märkusi ja Nimetatud maa-alal planeeritakse ehitustegevus kinnistusiseselt nii, et kaupluse laiendus jääb ettepanekuid detailplaneeringu korrigeerimiseks ega muutmiseks. ca 95% olemasolevale asfaltkattega alale, samuti selle teenindamiseks vajalik ala. Kalvi Voolaid Keskkonnaameti hinnangul rakendub detailplaneeringualal looduskaitseseaduse § 38 lg Loksa Linnavalitsuse linnaarhitekt-ehitusnõunik 4 elu

MARSALIS ON LAEVATEHASE TÖÖLE PANNUD Loksal esimene laev valmis Veel värvi järgi lõhnav pargas jala nii-öelda ukse vahele saanud,” hakkas mehhanismide jõul oma ei varjagi direktor rahulolu. kohalt suures tootmistsehhis liikuma tasapisi Hara lahe Tööliste otsingul poole. Alguses vaevaliselt, Laevaehitus oma spetsiifilisusega sentimeetrihaaval, siis natuke nõuab vastava koolituse saanud kiiremini. Nagu oleksid need insenere ja oskustöölisi. Kust tulevad esimesed meetrid need kõige tehasesse nemad? raskemad. Lõpuks oli sildkraana “Eks me ole selle oskaja kaadri, kes abiga laev meres. neis tsehhides kunagi töötas, jälle kokku kogunud. Ja konkurentide 27. mail läinud aastal käivitus juurest on mõned meile üle tulnud,” üle seitsme aasta taas Loksa muigab direktor kavalalt. Kes need Laevaremonditehas, mille oli ost- konkurendid on, seda direktor ei avalda. nud Marsalis Metall OÜ. Siis “Eks kaadriprobleem meil see alustati betoonplokkide tootmisega kõige tõsisem mure ole. Napib peamiselt Rootsi, aga ka Eesti oskustöölisi, keevitajaid. Oleme ehitusettevõtete tarvis. Töö käis kutsunud tööle inimesi Ukrainast, esialgu ühes tsehhis, paralleelselt Lätist, Leedust, meile käiakse tööle koliti aga Tallinnast Hiiult ümber Narvast, Tallinnast, Maardust. Kes metallkonstruktsioonide tootmist. soovib ja kel oskusi, see tööd saab,” Siis, aasta tagasi, töötas ettevõttes ütleb Marek Tobi. sadakond töölist ja töö käis peamiselt Tallinnast ja Narvast tuuakse ühes tsehhis, mõnel tuhandel ruut- inimesed tööle oma bussiga. meetril, kus valati vormidesse “Loksal pole vaba elamispinda, muu betoonplokke. Ülejäänud Loksa 160 tonni kaaluv pargas kail, taristu on olemas – koolid, lasteaiad, laevaremonditehase viis hiigelsuurt vettetõstmiseks valmis. perearstikeskus. Inimesed tuleksid tsehhi seisid tühjalt, lausa karjusid Hilleri Treisalt Narvast peredena siia, aga pole, kus töö ja tööliste järele. elada,” teab direktor. “Meil on plaanis tootmist arendada Töökeeleks selles rahvusvahelises 37 000 ruutmeetrile, võtta tööle kuni Kuldkiivris mees – kätt pihku pistmast. kollektiivis on vene keel – seda keelt 300 töötajat. Eelistame loomulikult Marsalis Tehase kohal hõljub kiirustamisest räägivad emakeelena 99% töölistest. kohalikke, aga oleme mõelnud Metall direktor Marek hoolimata meeskonnavaim. Äri aetakse inglise keeles ja tehase ka tehasebussi käimapanemisele Tobi värvimistsehhis “Hakkame esimest laeva vette omanikud suhtlevad omavahel eesti Tallinnast,” kõneles Marsalis Metall päev enne pargase laskma,” ütleb kuldselt särava kiivriga keeles. mees, Marek Tobi, tehase direktor. juhatuse liige Erich Reimets toona vettelaskmist. Pargas, mis hommikul värvimis- “Lisaks Rootsile, meie endisele (vt Harju Elu “Loksa Laevatehase Ülo Russak tsehhist mere poole teed alustas, on teine elu”, 3. juuni 2016). põhiturule on aastaga juurde tulnud vette saanud. Direktor Marek Tobi Belgia, Holland, Norra, tunduvalt ohkab kergendatult. Nüüd ootab Tsehhides käib töö oleme laiendanud eksporti Soome pargast teekond Norra fjordidesse. Kas on mehed suutnud sõna pidada, ja Venemaale,” kõneleb Marek “Oleme asjad saanud sedamoodi tootmist arendada? Tobi tootmise laienemisest alates käima, nagu aasta tagasi tahtsime; Veel aasta tagasi tühjalt seisnud oktoobrist, mil tehas Tallinnast küll kordades raskemalt, aga nad suurtes tsehhides käib vilgas töö. lõpuks Loksale jõudis. käivad. Alla pole me andnud,” ütleb Keevitatakse, lõigatakse, kopsitakse Suurematest töödest on parasjagu direktor. ja jälle keevitatakse. Pisemas tsehhis käsil kaks jäälõhkujat Vene ette- värvitakse. Kõigil on rutt jalus ja võtetele ja kaks pargast norralastele. Ülo Russak kiirus kätes. Aga ükski tõsistest “Jäälõhkujatele valmistame ainult [email protected] valgetes kiivrites metallimeestest ei kereplaate, pargased teeme aga otsast unusta möödudes kuldkiivris mehele lõpuni valmis. Oleme laevaehituses Medaliga lõpetab kooli tänavu 42 Harjumaa noort Sel kolmapäeval (7. juuni 2017 – LE toim) tunnustas Harju maavanem Ülle Rajasalu Rahvusooper talveaias kuld- ja hõbemedaliste ning üleriigiliste aineolümpiaadide Harjumaa voorude võitjaid. Tänavu saab kuldmedali 19 ja hõbemedali 23 Harjumaa noort. Kuldmedali saavad sel aastal viis Saku gümnaasiumi abiturienti, neli kooli abiturienti, kolm Saue gümnaasiumi abiturienti, kaks ühisgümnaasiumi ja Viimsi keskkooli abiturienti. Ühe kuldmedaliga lõpetajad on Kiili gümnaasiumis, Loksa gümnaa- siumis ja gümnaasiumis. Koos medalisaajatega tunnustas maa- Hõbemedaliga lõpetajad vanem ka aineolümpiaadide Harjumaa Tänavused kuldmedalistid Jane Gridassov voorude võitjaid. Harju Elu Värner Lootsmann pälvis kiriku kõrge autasu Läinud laupäeval (27.05.2017 - toim.) kogunesid Tartusse Harjumaa endine maavanem, Loksa linnapea Värner vaimulikud, kirikumuusikud ja koguduste liikmete Lootsmann pälvis 3. järgu teeneteristi. lähedased, et tähistada 100 aasta möödumist Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku esimesest kongressist ning 500 “Arvan, et see teenetemärk kuulub rohkem kogu Loksa aasta möödumist reformatsiooni algusest. linnavalitsusele – oleme uuendanud kiriku katuse, Tähtsa sündmuse puhul jagas kirik ka teenetemärke ja muid renoveerinud seinu, hiljaaegu sai kirik uue valgustuse,” autasusid. sõnas Lootsmann Harju Elule.

Kõrgeima teenetemärgi, EELK I järgu teeneteristi pälvis Harju Elu endine linnapea ja vabariigi peaminister Andrus Ansip Tartu Pauluse kiriku restaureerimisel osutatud abi eest. 2. EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Värner Lootsmann. järgu teeneterist omistati ekspeaminister Mart Laarile. Erakogu - NOORED 5

Loksa, Kuusalu ja Vihula Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 asuvad looma ühiseid ja uusi Laste Vabariik toob EV100 sünnipäevapeo noorsootöövõimalusi igasse Eesti maakonda PRESSITEADE Laste ja noorte kultuuriaasta elamustuur 07.06.2017 Laste Vabariik sõidab suvel mööda Eestit ning tähistab koos lastega peagi saabuvat „Eesti Noorsootöö Keskus viib ellu üle-eestilist tegevussuunda, mis toetab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Laste naabervaldade noorsootööalast koostööd noortele pakutavate tegevuste ja Vabariik teeb esimese peatuse 25. mail teenuste mitmekesistamiseks ning rohkemate noorte kaasamiseks.“ Tegevus Põltsamaal ning tuur lõppeb 8. septembril suunal on need kaks peamist eesmärki. Savernas. Viie kuu jooksul jõuab Laste Alates sügisest 2016 on Loksa, Kuusalu ja Vihula noorsootöö tegijad ja oma- Vabariik enam kui viiekümnesse paika valitsusjuhid regulaarselt kohtunud ja koostanud ühise tegevuskava kaheks üle Eesti. järgnevaks aastaks noorsootöö arendamisel. Tegevuskava loomisel on seatud visiooniks, et meie piirkonna noor on algatusvõimeline, ettevõtlik, julgeb Elamustuur Laste Vabariik liigub ringi võtta vastutust, on kogukonnas kaasarääkiv ja väärtustatud. Seatud eesmärgi ratastel ning ühendab endas teatri, saavutamiseks on ühiselt kokku lepitud erinevad tegevused: uute huviring- mängu ja töötoad. Igas peatuspaigas ide teke kõikidesse koostöögrupi piirkondadesse, noorteaktiivide töö aren- saab näha just Laste Vabariigi jaoks damine, ühisüritused, noorte tunnustamine, koolitused, uute noorte huvite- valminud etendust, avastada Eestit gevuseks vajalike vahendite soetamine ja palju muud. omanäolisel labürint-mängualal ning Praegu on kahe valla ja Loksa linna 2149-st 7-26-aastasest noorest noor- proovida oma käte osavust ja mõtte sootöötegevustega hõivatud 50%. 2017-2018 aasta tegevuste jooksul on ka- erksust töötubades. Laste Vabariigi Laste Vabariik sündis Lastekirjanduse anname, on väärtuslik panus Eesti vas saavutada eesmärk, kus noorsootöös on hõivatud vähemalt 65% noortest ainulaadsel autolaval astuvad kõikjal Keskuse ja Riigikantselei EV100 kultuuri ja omariikluse tagatiseks. Laste ning loodud on 44 uut tegevusvõimalust. üles ka kohalikud lapsed ja noored. Laste korraldustoimkonna koostöös eesmär- Vabariik kannab seda ideed hästi. Just Kolme KOV-i koostöö koordinaator on Loksa linn. Plaanitud tegevuskava on Vabariigi pass annab tavalisest soodsama giga võimaldada lastele ja nende peredele lapsed ja noored on ka tulevikus Eesti väga hea algus ühisele noorsootööle omavalitsuste vahelises üldises koostöö sissepääsu paljudesse muuseumitesse väärtuspõhist kultuurikogemust. „EV100 kultuuri ja identiteedi kandjad,” ütles edendamises. ja elamuskeskustesse üle Eesti. Laste üks suuremaid ettevõtmisi Laste Vabariik Indrek Saar. Loksa abilinnapea Hilleri Treisalt: „Kuusalu vallaga oleme noorsootööalast Vabariigi sihtkohad leiab siit. viib killukese Eesti kultuuri paljudesse koostööd teinud ka varem, siis küll rohkem noorsootöötajate tasemel. Vihula Eesti paikadesse ning loob sel moel Aasta 2017 on laste ja noorte vallaga oleme teinud projektikoostööd koolide tasemel. Usume, et koostöö „Laste Vabariik on Eesti laste ja perede sadade laste ühise kultuurikogemuse. kultuuriaasta, mis väärtustab last ja noort saab olema viljakas ning kõige olulisem, et meie piirkonn noored tunnevad, ühine pidu, mis kestab kogu suve. Kuna Peame väga oluliseks, et lapsed sel nii looja kui ka publikuna. Teema-aasta et nad on olulised ja et nende soovidega arvestatakse ning et neil on võimalik tähistame koos Eesti sünnipäeva, siis mängulisel ja lõbusal moel Eesti on ellu kutsunud kultuuriministeerium leida rakendust ja huvipakkuvaid tegevusi just oma kodukohas. peame oluliseks lastele Eestist rääkida, Vabariigi sünnipäevast osa saavad,“ ning selle läbiviimist koordineerib Eesti Noorte koostöö sai avalöögi 26. mail Vihula vallamajas, kus head soovid sidudes omavahel kirjandust, teatrit, ütles EV100 programmijuht Maarja- Lastekirjanduse Keskus. edasiseks koostööks andsid edasi Agne Adler ENTK-st, Vihula, Kuusalu ja muusikat, kunsti, aga ka loodust ja Liisa Soe. Loksa olulised otsustajad ja suunajad. Kuusalu valla, Vihula valla ja Loksa teadust,“ rääkis Laste Vabariigi idee Laste ja noorte kultuuriaasta linna aktiivgrupi noored said Võsul üksteisega tuttavaks, et nüüd juba ühes- autor, Eesti Lastekirjanduse Keskuse Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on koduleht: http://minaka.ee/ koos edasi tegutseda. direktor Triin Soone. „Oleme Laste märgiline, et Eesti omariikluse tähtpäeva EV100 koduleht: www.ev100.ee Samuti on Loksa noored juba asunud parandama Loksal sportimistingimusi Vabariigi ettevalmistustesse kaasanud tähistamine saab alguse just laste ja Laste Vabariik Facebook: – korda on tehtud võrkpalliplatsid rannas ja korrastama on asutud ka tervise- oma ala parimad, et programm saaks noorte kultuuriaastal. „Need lood ja www.facebook.com/lastevabariik rada Nõmme pargis. omanäoline ja heatasemeline ning et see laulud, traditsioonid ja sümbolid, mida Esimene ühine suurüritus „Osalusfoorum“ leiab aset 2. septembril Võsul. lastele tõesti ka meeldiks,“ lisas ta. täna oma noorele põlvkonnale edasi Koostööprogrammi toetus on piirkonnale kaheks aastaks 81 088 EUR. Koos- töös toimuvat noorsootöö arendamist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava Euroopa Sot- Kevad on toonud tänavatele palju jalgrattureid, seega on aeg siaalfondi kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames. meenutada põhilisi ohutusreegleid Kes ja kus võib jalgrattaga sõita Jalgratturi varustus Selleks, et jalgrattasõit oleks turvaline, peab jalgrattur tundma Kuni 16-aastane jalgrattur peab kandma korralikult kinnitatud liiklusreegleid ja nendest kinni pidama. jalgratturi kiivrit. Siinkohal tuletan meelde, et kiiver kaitseb ka 16 Alla 10 aastane jalgrattur tohib sõita kõnniteel, jalgrattateel ja õuealal. aastast ja vanemat jalgratturit ja on igati soovitatav elu ja tervise 10 kuni 15-aastastel jalgratturitel, kes sõidavad sõiduteel peab kaasas kaitseks. olema jalgratturi juhiluba. Jalgratturile on soovitatav ergas riietus, mis teeks teda hästi nähtavaks. Jalgratta võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult Jalgrattal peab olema töökorras pidur ja signaalkell, ees valge ja taga sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud juhul, kui jalgrattur sõites punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge sõiduteel kavatseb teha vasak- või tagasipööret, siis ta peab aegsasti helkur. suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret Jalgrattal peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ees valge ja taga punane tuli. ettenähtud sõidurajale. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat. Kuni 13-aastane jalgrattur ja tema kuni 2 täiskasvanud saatjat võivad sõita kõnniteel, kuid kindlasti peab kõnniteel sõites arvestama jalakäijatega. Kõnniteel tohib sõita ka last jalgrattatoolis sõidutav jalgrattur. Kalduks teemast natuke kõrvale ja tuletaks meelde mopeedijuhtidele, et könnitee või jalgratta ja kõnnitee ei ole nende jaoks. Mopeed on mootorsõiduk ja sellega võib sõita sõiduteel, jalgrattarajal või jalgrattateel.

Sellise märgiga tähistatud teel võib sõita mopeediga. Sõidutee ületamine jalgrattaga Loksa linnavalitsus kuulutab Loksa Linnavalitsus kuulutab välja konkursi Soovides ületada sõiduteed ristmikevahelisel teelõigul paikneval välja konkursi TEHNIKARINGI „Vanast uus“ JUHENDAJA reguleerimata ülekäigurajal sõites, arvesta, et sul pole sõiduteel TIKKIMISRINGI JUHENDAJA leidmiseks. liiklevate juhtide suhtes eesõigust. Kui mõni sõidukijuht viisakusest leidmiseks. - peatub sulle tee andmiseks, ole ettevaatlik ja tähelepanelik, sest naaberrajal sõitva sõiduki juht ei pruugi selleks valmis olla. Ohutuse Nõuded: huvi ja oskus tehnikahuvilisi noori Nõudmised: oskus huvides on õigem rattalt maha tulla ja ületada sõidutee jalakäijana. juhendada. Kasuks tuleb vastav haridus tehnika kasutad kõrgtehnoloogilisi tikkimismasinaid ja juhendada valdkonnas. Ring alustab tööd sügisel 2017 ning toimub Selliste märkidega tähistatud teedel ja kõnniteel mopeediga noori. sõitmine on keelatud! Ring alustab tööd sügisel 2017 1 kord kuus.Ringi eesmärk on noorte tehniliste ja hakkab toimuma 1 kord ja käeliste oskuste arendamine, vanade asjade nädalas. taaskasutusse võtmine (jalgrattad, väikesed Avaldus ja CV saata kodumasinad jms). [email protected] või tuua paberkandjal Loksa Avaldus ja CV saata [email protected] või tuua Linnavalitsusse või saata: Loksa paberkandjal Loksa Linnavalitsusse või saata: Linnavalitsus, Tallinna tn 45, Loksa Linnavalitsus, Tallinna tn 45, 74806 Loksa, 74806 Loksa, hiljemalt 10.07.2017. hiljemalt 10.07.2017. Info tel 603 1253. Sõiduteed kasutades tuleb jalgratturil täita samu Liiklusseaduse Turvalist liiklemist soovides Teile ja Teie lähedastele Info tel 603 1253. reegleid, mis, mis mootorsõidukijuhtidel. Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat. Juhan Jevonen Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed patrullitalituse juht Keskus. Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö ületavat jalakäijat. Jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada Ida-Harju politseijaoskond Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames. jalakäija tavakiirusega. 6 NOORED

Loksa Gümnaasium Projekt “Keskkonnateadlik 2016/2017 õ.a klassikursuse Loksa Gümnaasium” kiituskirjaga lõpetajad Mais toimusid „KIK-i poolt rahastatud meid. Alguses oli ilm päikeseline, siis seda koristama. Kõige kogu õppeaastat hõlmanud projekti aga hakkas sadama lund ja ilm muutus huvitavam oli matkarajal „Keskkonnateadlik Loksa Gümnaasium” üsna jahedaks. Kuid see ei rikkunud jalutamine ning giidi Triinu-Liis Aug 1.a viimased õppekäigud. Seekord külastati meie tuju. Sellised väljasõidud annavad kuulamine. Giid oli väga Puhta Vee Teemaparki ja Sagadi meile võimaluse üksteist rohkem sõbralik, rääkis huvitavalt Lisete-Marleen Kivi 1.a Metsakeskust. Alljärgnevalt õpilaste tundma õppida, olema mitte lihtsalt ja vastas kõikidele küsi- Kirke Külmsaar 1.a muljeid: üks klass, vaid ka ühist ülesannet täites mustele. Sain teada, üks meeskond. Ma arvan, et kõigile oli et kopra saba koosneb Andres Aleksander Neljapäeval 11. mail käis 8b klass see reis meeldejääv ja meeldiv. See oli peamiselt rasvast ning nad Soosaar 1.a koos 6b klassiga KIK projekti raames unustamatu matk kõigi jaoks. plaksutavad sabaga vastu Järsis Puhta Vee Teemapargis. Teekond 8b klass vett, kui tahavad ohu eest Zakhar Boldyrev 1.b moodustas 1,5 tundi sinna ja 1,5 tundi teisi hoiatada. Oli vahva tagasi. Kohapeal ootasid meid 2 giidi, Reedel, 12. mail olid 7.a ja 8.a klass päev!“ Elza Jakobson 1.b kes tutvustasid meile teemapargi Sagadi Metsakeskuses, et rohkem aru Anna Kozhikhova 1.b territooriumit. Pärast seda suundusime saada inimese füsioloogiast ning matkata 16. mail külastasid Loksa me kõik vigvami, mille koldes põles juba koprarajal. Eliisabeth võttis õppekäigu Gümnaasiumi 10. ja Roman Krjutšenko 1.b lõke. Meile anti mitmesuguseks matka ja kokku nii: „Matkaraja alguses jagati 11.klassi õpilased Puhta Anastasia Maiberg 1.b supi valmistamise jaoks vajalikud asjad. meid nelja rühma. Iga rühm sai erineva Vee Teemaparki. Ilm Sihtkohta jõudes jaotati meid kolme ülesande: vaja oli mõõta pH-taset, ei soosinud meeldivat Ilja Maiberg 1.b rühma. Esimene õühm pidi lõhkuma südame pulsi sagedust, temperatuuri jalutuskäiku, aga vaatamata Maksim Sivagin 1.b puid lõkke jaoks, teine rühm süütas ja liikudes põletatavate kalorite hulka. sellele mindi üheskoos õue lõkke ja kolmas rühm vastutas supi Meie rühm pidi mõõtma pulssi, kui me loodust nautima. Õpilastele Hendrik Hang 2.a valmistamise eest. Supi valmistamine on istusime, tegime kükke ja jooksime. ja õpetajatele tutvustati vastutusrikas, et see saaks maitsev. Suppi Kui katsed tehtud, jalutasime mööda Varangu looduskaitseala. Kevin-Julius Kiviberg 2.a valmistati kõigi reeglite järgi. Supp koprarada ning giidi juhendamisel saime Näidati vana kriiditehast Sandra Oru 2.a lõhnas isuäratavalt. Kui supp valmis väga palju uut teada. Pärast mõnetunnist ja kriidijärve, mille sai, siis kasteti sellesse halg, mis andis õppekäiku värskes õhus sõitsime tagasi vahemaad mingi aja jooksul, teine oli kohal lendasid sookured. Noortel oli Adelina Proskurina 2.a supile eriliselt pikantsed noodid. Kõik Sagadi loodusklassi, kus lõpetasime andmekoguja, mida me alguses kasutada võimalus mõõta kriidijärve vee pH- Kevin Aiaotsa 2.b hakkasid suppi taldrikutesse valama. rühmatööd, kujundasime tulemuste ei osanud. Teerajal jäi mulle meelde taset ja temperatuuri. Ajapikku muutus Iga looduse rüpes valmistatud roog on põhjal plakati ning tutvustasime oma see, millest rääkisime: kui raske on ilm ilusaks ja matkajad läksid kauneid Bogdan Dubina 2.b väga maitsev ja meie valmistatud supp tööd teistele rühmadele. Mulle meeldis kopraid püüda, kui kallis on nende liha. siniallikaid vaatama. Matkalt saadi Darina Košljakova 2.b oli topelt maitsev. Kõik said oma tööga kõige rohkem vaade, mis avanes mäe Sain teada ka, et kuskil Põhja-Eestis on erakordne looduselamus. hästi hakkama, kuna töötasime kõik otsast jõeäärsele koprarajale – see oli nii salajane jõgi, kus leidub ebapärli karpe. Anastasia Vandysh 10. klass Jessika Jõesaar 3.a koos, sõbralikult. Meile õpetati seda, kena! Tore ja õpetlik päev oli.“ Kokkuvõttes oli tore päev – ma sain väga kuidas metsa mitte ära eksida, kuidas palju huvitavat teada.“ Kokku sõideti koolist välja 19-l korral. Carmen Kaljumäe 3.a leida ilmakaari ilma kompassita, kasutati Mihkel meenutas: „Mulle jäid meelde Projektiga külastati 10 looduskeskust, Alisa Kask 3.a ka kompasse. Meile jutustati kuidas on aparaadid, millega tööd tegime, ning Aleks-Gregor lisas: „Mulle meeldis pH- osaleti 16-s erinevas õppeprogrammis. vaja õigesti panna oksi onnile, et vihm koprarada, mida mööda käisime. taseme mõõtmise aparaadiga tööd teha. Johanna Süda 3.a ei tungiks sisse. Poisid õppisid kasutama Selliseid aparaate ei olnud ma varem Kõige meeldejäävam oli aga see, kuidas Riina Paartalu Katariina Ulpus 3.a kirveid – raiusid puid. Vihm üllatas näinud. Üks aparaat mõõtis kiirust ja mul kali pükstele voolas ja ma pidin projekti koordinaator Semjon Han 3.b Projektist „Harjumaa- minu kodu“ Ksenia Kozhikhova 3.b Projektist „Kaitse End Saveliy Nikolaev 3.b ja Aita Teisi“ Viktoria Galina 3.b 30. mail lõppes Harjumaa kuuendate klasside projekt Kaitse End ja Aita Teisi (KEAT) mitmevõistlusega Sisekaitse Akadeemia territooriumil. Loksa Kooli esindas Laura Lindemann 4.a 2 kaheksaliikmelist võistkonda (6a - Eliisa Gusseva, Liisa-Riin Linno, Elly Sirtse, Gert Soll 4.a Isabell-Marii Uotila, Karl Kivistu, Romet Viisitamm, Paul Paesüld, Uku Aasrand ja 6b - Anna Kuznetsova, Artur Sankin, Anna Jefimova, Kristina Makarova, Aleksei Alina Goršanova 4.b Zrelov, Nikita Poljakov, Mark Perman, Viktoria Utyuganova) Eelnevalt olid toimunud klassidele päästeameti, raudteeohutuse, esmaabi, Kira Nefjodova 4.b noorsoopolitsei ja kaitseliidu koolitused Loksal. Kogu klass tegi enne ja pärast Polina Voloshchak 4.b koolituspäevi elektroonilised teadmiste testid. Võistluspäeval oli 12 kontrollpunkti, kus tuli meeskonnal näidata õpitud teadmisi ja oskusi, kuid sai ka praktilisi kogemusi Andrei Štšepelin 4.b erinevatel simulaatoritel. Oluline oli meeskonnatöö. Siinkohal ühe osaleja muljed: Liisa Laur 5.a KEAT-i võistlustele minnes valdas mind hirm, sest ma ei teadnud mis meid ees ootab. Elena Viktoria Vaas 5.a Ma pelgasin, et ma vean klassi alt, kui ma ebaõnnestun. Kõik läks hästi. Esimene ülesanne oli politseialane, mis juhatas meil võistluse sisse. Kõik ülesanded Danila Jašin 5.b olid huvitavad ja hästi korraldatud. Minule meeldis kõige rohkem liiklusõnnetuste ning päästeameti osa. Liiklusõnnetuste osast meeldis mulle keerlev auto. See oli väga vajalik Aleksandr Levin 5.b ja õpetlik kogemus. Me kogesime kui hirmsad on avariid väiksel kiirusel. Rääkimata veel siis mis suurtel kiirustel juhtunud avariidega kaasneb. Päästeameti juures meeldis 28. aprill – 1. mai toimus Loksal õpilastega. Kuna osalejate seas oli palju Uku Aasrand 6.a mulle see, kuidas käituda, kui tuba on täitunud suitsuga. Me pidime oma teadmisi noortekohtumise Harjumaa – minu venelasi, siis üritasin võimalikult palju kasutama, et olukorda lahendada. Viimases ülesandes sattusin ma segadusse ning ei Liisa Riin Linno 6.a kodu II etapp, mille raames projektis neist aru saada ning samuti arendasin lahendanud ülesannet korrektselt. Mul on tiimi ees sellepärast väga kahju. osalevad noored Loksa ja Kadrioru Saksa suhtlemisoskust. Aleksandra Ma sain selles projektis katsetada ning teada palju uut. Tiimina saime me päris hästi Gümnaasiumist tutvusid ja tutvustasid Meie reis osutus väga huvitavaks ja hakkama ning olen uhke meie soorituste üle. Mulle meeldis see päev ja kogu KEAT-i Ida-Harjumaad. Tutvustamine toimus lõbusaks. Osalejad said ise giidid Kortšenova 6.b koolitus väga. Meil vedas võistluspäeval ilmaga ning üritus oli väga kaasahaarava. osaleja jaoks võõrkeeles (eesti noored olla ja oma töö ise ette valmistada. Artur Sankin 6.b tegid seda vene keeles ja vene noored Kõik said oma ülesandega hakkama, Isabell-Marii Uotila, VI a klass eesti keeles). kuigi mõned ei viitsinud selleks eriti Lilli Ann Linno 7.a õppida. Meie marsruut oli väga hästi Dana Gulyakova 7.b Loksa Gümnaasiumi 6a klassi õpilane planeeritud; me ei pidanud olema kaua Liisa Riin Linno kokkuvõtlikud mõtted. bussis ega kaua õues. Päeva jooksul Andrei Levin 7.b „Kõige väärtuslikum oskus, mida ma sain ma teada mitmest huvitavast õppisin on kindlasti see, et arendasin oma objektist: näiteks jugadest ja joastikest Daniella Myallo 7.b giiditöö oskusi. Kõige olulisem kogemus Lahemaal, Palmsest, külast, Annemari Adler 8.a on see, et sain ise giidi rollis olla ja pidin Pärispea poolsaarest jpm. Päeva selleks ise informatsiooni otsima. jooksul arendasin oma giiditöö oskusi, Martin Ilves 10. klass Meie väikese reisi ettevalmistamine sain esinemiseks palju julgemaks ning oli suhteliselt raske ja võttis kaua õppisin seda, et sõbralik paaristöö Maria Nikitina 10. klass aega. Meil kulus pool päeva selleks, muudab kõik palju rõõmsamaks ja see Regina et teha marsruut ning õhtu poole on väga oluline. valmistusid kõik ise giidiks olemiseks. Ma olen peale seda projekti kindlasti Novikova 10. klass Ettevalmistuste tegemisel sai ka nalja palju julgem ja arvestan teistega. ning kokkuvõttes oli see väga tore päev. Selliseid projekte võiks kindlasti veel olla Anna Zaharjaš 10. klass Reisi ettevalmistamisel sain ma teada ning ma soovin ka järgnevates osaleda. uusi ja huvitavaid kodukandis olevaid Ma olen noortekohtumistel saanud Kõik osalejad said kogeda auto nn ülekatuse käimisest, mis oli noorte jaoks ka Anastasia vaatamisväärsusi ning nüüd oskan neid nii palju uusi sõpru ja saanud osa nii päeva suurim elamus. Testiti turvavöö kasulikkust / vajalikkust kiirusel 10 km/h ja ka kaardilt leida. Päeva käigus õppisin toredatest sündmustest. Kõige toredam Vandysh 10. klass palju muud. ma tegema mitmest variandist kokkuvõtet on see, et saame nendes ise tegutseda, Maie Itse, KEAT projekti koordinaator Loksa Gümnaasiumis 2016/2017 ning grupitööd teist keelt rääkivate olla nii õppija kui õpetaja rollis.“ NOORED/SPORT 7

Loksa Muusikakooli lõpetajad Loksa ujumisvõistlused kevad 2017 VII klass Loksa kevadised ujumisvõistlused tõid taas ujulasse rohkelt emotsioone ja German Gulyakov – klaver võistlemisrõõmu. Ike Kaugerand – kitarr, lõpetas kiitusega Tulemused seekord sellised: Vera-Nika Podoljan – klaver 50 m vabalt P 6 - 9 klass IV klass T 6 - 9 klass 1. Anton Vitulev 35.69 Uku aasrand – saksofon 2. Pjotr Sankin 39.03 Eliisa Gusseva – kitarr – l 1. Elis-Jelizaveta Tsehmister 3. Artur Sankin 42.47 õpetas kiitusega 42.47 Ann Mirt Korman – plokkflööt, P 6 - 9 klass T 4 - 5 klass lõpetas kiitusega. 1. Anton Vitulev 30.55 1. Grete Tuur 47.72 2. Pjotr Sankin 32.08 2. Anna Elisa Mänd 47.72 Aleksandra Kortšenova – klaver 3. Artur Sankin 35.27 3. Lena Gubenkova 51.71 Ethel Malkus – plokkflööt T 4 - 5 klass P 4 - 5 klass Loviisa Sillajõe - akordion 1. Grete Tuur 42.46 1. Kuldar Süda 45.55 2. Anna Elisa Mänd 45.56 2. Ranel Liivamägi 48.13 Loksa Muusiakooli kiituskirjaga 3. Lena Gubenkova 45.69 3. German Jakovlev 51.92 klassikursuse lõpetajad P 4 - 5 klass T 2-3 klass 1. Kuldar Süda 34.31 1. Johanna Süda 46.05 I klass 2. Ranel Liivamägi 39.53 2. Katariina Ulpus 53.39 Loona Mirt Sarv 3. German Jakovlev 42.50 3. Saskia Tuur 54.46 T 2 - 3 klass P 2 - 3 klass II klass Alina Goršanova V klass 1. Johanna Süda 38.45 1. Uku Trolla 48.71 Jessika Jõesaar Saveliy Nikolaev Liisa Riin Linno 2. Linda Trolla 42.94 2. Hendrik Hang 56.23 LauraLindemann Adelina Proskurina Dana Gulyakova 3. Alisa Kask 51.43 3. Semjon Han 58.89 Johanna Süda III klass VI klass P 2 - 3 klass T 1 klass Linda Trolla Anna Eliisabet Mänd Annemari Adler 1. Uku Trolla 44.05 1. Anni Mai Katvel 58.09 Uku Trolla Anna Jefimova Sandra Vilumaa 2. Hendrik Hang 49.64 2. Roosi Mänd 58.91 3. Karl Kustav Terras 54.83 3. Kirke Külmsaar 1.08,41 T 1 klass 1. Anni Mai Katvel 58.44 Mehed Pildid näituselt 2. Kirke Külmsaar 1.02,19 1. Ago Katvel 49.76 3. Roosi Mänd 1.02,21 2. Rein Kane 55.10 Mehed 3. Tarmo Amer 56.64 1. Ago Katvel 37.38 25 m selili 2. Rein Kane 44.54 P - lasteaia lapsed 3. Tarmo Amer 51.86 1. Kaur Rosen 35.15 2. Oliver Siirus 37.52 25 m vabalt 3. Karel Peetermann 39.25 P- lasteaia lapsed T- lasteaia lapsed 1. Karel Peetermann 38.76 1. Grete Oru 28.85 2. Oliver Siirus 39.72 3. Kaur Rosen 40.55 Suur tänu kõikidele osavõtjatele ja T- lasteaia lapsed loomulikult ka pealtvaatajatele ja Kontsert toimus koostöös Pille Lille Henri Sibo ja Mikko Langeproone on 1. Grete Oru 32.97 kaasaelajatele. Muusikute Fondi, Loksa Kultuurikeskuse, virtuoossed muusikud, telekonkursi Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti „Klassikatähed 2014“ laureaadid. 50 m selili Ilusat suve ja kohtumiseni sügisel! Kultuurkapitali toetusel. Viktor Hartmanni pildid olid efektselt T 6 - 9 klass esile toodud ja värvitud akordionite 1. Elis-Jelizaveta Tsehmister Võistluste organisaatorid Pildid näituselt! helidega, mis kõlasid kord nagu orel, 49.75 5. mail toimus Loksa Kultuurikeskuse kord nagu kirikukell, siis nagu vaene saalis akordionimängijate dueti Henri või rikas heebrealane või kummituslikud Sibo ja Mikko Langeproone kontsert, kaugenevad sammud Pariisi kata- mis kandis nimetust „Pildid näituselt“ kombides. Imeline kontsert. Ühisettevõtmine „Kas hundil on pojad – vene helilooja Modest Mussorgski või kutsikad?“ ja klaveripalade tsükkel (süit). Teos on Täname muusikuid! Täname saali kirjutatud aastal 1874 sõbra, arhitekti välisreisidelt kaasa toodud visandeid. kujundamise eest Lauri Metust ja Raidi „Koos oleme tugevamad“ ja kunstniku Viktor Hartmanni mä- Näituse külastamine sai Mussorgskile Andret. Täname Helle Lootsmanni Eesti lestuseks. tõukeks muusikalise „jalutuskäigu“ Kultuurikapitalile kirjutatud projektide Eesti Vabariik 100. sün- loomiseks vaimusilmas kuvanduval eest ja koostöö eest Pille Lille Muusikute nipäevale mõeldes tuli Ajalooline märkus: 1874 aasta näitusel. Tulemuseks oli muusikaliste Fondiga. Tänu sellele toimuvad meie Saue noortekeskusel veebruaris ja märtsis korraldati näitus piltide seeria. Meid kontserdiga linnas, Loksal sellised suurepärased idee viia noored noor- Viktor Hartmanni poolt 15 aasta jooksul külastanud noortele muusikutele sai kontserdid. tekate seinte vahelt loodud ligi 400-st teosest. Joonistused, suureks üllatuseks meie saali kujundus. välja matkama. Saja akvarellid, arhitektuuri projektid, teatri Muusikakool eksponeeris laval Viktor Maria Kudrjakova noortekeskuse noored dekoratsioonide ja kostüümide eskiisid, Hartmanni teoste reproduktsioone, mis SA Loksa Kultuur juhatuse liige üle Eesti läbivad 2017. kunstiesemete eskiisid. Näitusel oli palju andis kontserdile erilise atmosfääri. aasta kevadest sügiseni Eesti kaks pikka RMK matkarada ühisette- võtmises „Kas hundil on Lastekaitsepäev Loksa linnas pojad või kutsikad?“ Kokku peaks kilomeet- reid Oandust Iklasse ja Perakülast Ähijärvele eri- nevate etappide läbijatel tulema üle 1000. Eesmärk on katta mõlema matkaraja kõik kilomeetrid ning pärast läbimist kannavad noortekeskused oma etapid virtuaalsele kaardile, mis avalikustatakse sügisel, kui mõlemad rajad on otsast lõpuni läbitud. Enne matkarajale asumist toimusid kontrollmatkad noortekeskuste ümbruses, et testida oma võimekust. Loksa noored tegid oma kontrollmatka 12. mail Hara poole liikudes. Matka pikkuseks kujunes 6,97 kilomeetrit ning selles osalesid Liisa, Katja, Artjom, Kregor ja Mattias koos Tarmo ja Margitiga. RMK matkarajale suundusime 20. mail, et alustada Peterburi maantee äärest ning eesmärk oli jõuda Jussi telkimisalale, et kohtuda seal Saue noortekeskuse matkasellidega. Sauekad alustasid oma etappi Aegviidust ning neil on see juba paari aastane traditsioon, et maikuu ühel laupäeval matkavad nad Leppojale nautima saunamõnusid ja ka ööbivad seal. Ilm oli soe ja matkamiseks ideaalne. Saime imetleda kauneid rabavaateid, õppida kevadlilli ning ronida künklikul maastikul üles ja alla. Kokku tuli distantsi pikkuseks 18,50 kilomeetrit ning see sai käidud 4 tunniga. Jõudes ööbimiskohta oli tore näha noorte meeldivat üllatust ja kommentaari, et „Nii ilus, siin võiks kohe elada!” Ise nimetasime, et olime jõudnud paradiisi. 1. juunil kell 13.00 toimus Loksa Kultuurikeskuses laste joonistusvõistlus. Traditsiooniliselt joonistasid lapsed sellel Loksa noored Liisa, Helina, Kregor, Martti, Alex, Andrei, Siim Aksel ja Märt koos päeval Rohuaia tänava kõnniteele, kuid looduse armu või pigem põlu tõttu otsustasime konkursi üle viia Loksa Margiti ja Tarmoga said Leppojal tõeliselt mõnusat kevadõhtut nautida tänu projketile Kultuurikeskuse kunstistuudio ruumidesse. Lapsed joonistasid teemal „Olen õnnelik“. Konkursil osales 15 last. „Koos oleme tugevamad”, mis kirjutati mõeldes „hundikutsikate” projekti paremale Kõige noorem kunstnik Marilin on kõigest kahe aastane. Kõik lapsed said osavõtu eest meeneid ja komme. Parimad läbiviimisele Eesti Noorsootöö Keskuse läbi avatud noortekeskuste projektikonkursile teosed olid žürii hinnangul Elena Gebenkoval 11 a – 1. koht, Regina Kostjukevitšil 11 a – 2. koht ja Anastassia ning saadi ka rahastus peale. Selle projekti üheks koostööpartneriks sai ka Loksa Noortekeskus. Super nädalavahetus eriti toredate inimestega! Holodil 9 a – 3. koht. Uhke on mõelda, et ka meie olema sügisel avaldatava kaardi peal oma panusega Aitäh kõigile osalemise eest! sellesse vahvasse projekti! Maria Kudrjakova, SA Loksa Kultuur juhatuse liige Margit Amer, Loksa Noortekeskuse juhataja 8 NOORED

Loksa Lasteaia Õnnetriinu lõpetajad: Päevakoerad: Sipelgad: Head aega, lasteaed! Olga Kookmaa Kassiya Simakova 27. mail toimus Loksa Lasteaias Aleks Stepanov Mikhail Kholod Õnnetriinu Päevakoerte rühma pidulik Oskar Leok Nikolai Levin lasteaia lõpuaktus. Peo läbivaks Kretta-Marie Part Lev Karyshkov teemaks olid laste õigused. „Siis, kui Kristjan Taavi Sillaots Sofia Kosjakova olen nõnda suur, et kooligi võin minna, Samuel Gilin Aleksandra Lisina on mul kahtlemata õigus kohe minna William Brand Aleksi Pavlussenko sinna!“ Kooli minevad lapsed olid Sofie Tiffin Elisaveta Jefimova selgeks õppinud erinevad laste õigused, mis omakorda põimiti erinevate laulude Oskar Tiffin Uljana Jermolajeva ja tantsudega. Laura Luht Aleksandra Kabilova „Et mul koolitarkus seisaks paremini Kelli Kask Margarita Ševtšenko meeles, on mul õigus õppida just oma Greete Oru Kamilla Dadašova emakeeles!“ Kooliteed alustavad 16 Katarina Ternovskaja Tatjana Gerassimtšuk noort inimest, kes on valmis avastama Hele-Riin Aug uut maailma. Peale pidulikku aktust Helen Leet rõõmustas lapsi Pipi, kellega koos Kiur Kaugerand istutati lasteaia õuele õunapuu ja mängiti mänge. Pidu rõõmustas nii väikeseid kui suuri. Suur aitäh kõigile, kes andsid oma Loksa Lasteaia Õnnetriinu panuse. Margret Latt ja Pille Paesüld, tegemised Päevakoerte rühma õpetajad Alles see oli, kui alustasime uut algavat õppeaastat 1. septembril aktusega Esimene lõpupidu lapse elus – see on lasteaia saalis. Septembrist juunini – see tundub väga pikk aeg, kuid tegutsedes tõsine ja samas erutav sündmus! 27. mail on see nii kiirelt mööduv... Läbi aasta tegutsedes, toimetades oleme läbi viinud saatsime uude, täiskasvanud ellu meie erinevaid üritusi – õpetajate päev, ühised advendihommikud, traditsiooniline sipelgad. Pidu toimus meeltliigutavas ja pidulikus miljöös! Lasteaed, kuhu jõululaat ja jõulupeod, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine piduliku lapsed tulid alles mudilastena, sai kontsert-aktusega, (ema)keelepäeva tähistamine, Kolme Põrsakese ja nende jaoks teiseks koduks … Kuid Hundiga koos tähistasime naljapäeva, emadepäeva ja isadepäeva kontserdid kuidagi märkamatult on lapsed saanud nii lasteaias kui kultuurikeskuses. Mai lõpus lõpetasid vanemate rühmade suuremaks ja saabus aeg hüvasti lapsed oma lasteaiatee ja asuvad jätta lasteaiaga. Õnnitlema tuli lapsi 1. septembril kooliteele - palju edu neile kõigile! piduliku sündmuse puhul palju külalisi. Õnnitlustega, heade soovidega ja 1. juunil lastekaitsepäeva raames toimus lastekaitsepäeva laulu- ja tantsupidu, kingitustega esines lasteaia Õnnetriinu spordipäev linnastaadionil. Meid on külastanud mitmed teatrid – Lepatriinu, direktor Kaire Kotkas, abilinnapea Sõber, Tuuleveski jne, suur aitäh Loksa Gümnaasiumi rahvatantsijatele, kes Hilleri Treisalt ja linnavolikogu aseesimees Helle Lootsmann. Lõpetajate Eesti Vabariigi aastapäeval meile „jalga keerutasid“. Nii nagu ka varasemalt, vanemad väljendasid samuti oma oli ka sellel õppeaastal võimalik osaleda projektis – seekord kandis projekt tänulikkust kogu lasteaia meeskonnale, nime „Mina ja Keskkond“. Projekti rahastas Keskkonna Investeeringute andsid üle kingitused ja lilled. Pärast Keskus (KIK). Projekti raames said lapsed palju uusi keskkonnaalaseid pidulikku osa läksid kõik koos lasteaia teadmisi õppeprogrammide ja väljasõitude näol. õuele, et istutada vanemate poolt Ja juba õigepea on meid ootamas puhkus. Lasteaed alustab peale suvepuhkust kingitud õunapuu. Seejärel ootasid 1. augustil valverühmadega. lapsi rühmas juba maitsev tort ja kaks Täna on juba mitmed tegemised planeeritud augusti kuusse: osaleme projektis lõbusat kolli! Veetsime lõbusalt aega! Laste Vabariik, mis toimub 3. augustil Loksa linnaväljakul, traditsiooniliselt Hüvasti jätta oli natuke kurb, aga lastel heiskame riigilipu Loksa linna päeval linnaväljakul. on ees uus, huvitav sündmusterikas elu LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD! ja me soovime kogu hingest neile kerget Suur aitäh kõigile meie pöidlahoidjatele, kaasaelajatele, kontsertide teekonda! külalistele ja esinejatele, toetajatele. LOKSA LASTEAIAS ÕNNETRIINU ON Kindlasti on ees ootamas toredaid ettevõtmisi ja tegemise meie igasse KOLLEKTIIVPUHKUS 03.07.-31.07.2017 Larissa Nefjodova, Jelena Kandrušina lasteaiapäeva, kuid seda siis juba uuel õppeaastal. VALVERÜHM TÖÖTAB 01.08.-04.08 JA 07.08.-11.08. Sipelgate rühma õpetajad

Kaire Kotkas Loksa Lasteaed Õnnetriinu direktor Loksa MTÜ Loksa Arengukeskus toob linnale Kultuurikeskuse uued Euroopa abirahad Kurnivõistlused Loksal projektitöö MTÜ Loksa Arengukeskus esitas konkursile kaks projektitaotlust programmi LEADER raames, mida rahastab Maaelu Arengu Euroopa 13.-14. Mail toimusid Loksal kurnivõistlused. Osalesid Eesti parimad Loksa Kultuurikeskus esitas konkursile Põllumajandusfond ja mille arvelt toetatakse suurt tegevuste loendit, alates kurnimängijad. Kokku tuli võistlema 10 sportlast. projekti-taotluse mööbli uuendamiseks ettevõtlusest ja lõpetades külaelu arendamisega. Mõlemad projektid said huviringide ruumides ja abiruumi kõrge hinnangu MTÜ Arenduskoda hindamiskomisjoni kontrolli tulemusel 1 grupp (kuni 70 a) ja kinnitati Eesti Põllumajandusministeeriumi poolt. Eurokurn klassika vene kurn Soomekurn Kokku remontimiseks Maaelu Arengu Mihhail Jefremov 21 25 18 I Euroopa Põllumajandusfondi poolt Valeri Sizarov Loksa 27 32 18 II rahastatava programmi LEADER 1. Loksa noorte meedialaager. Kaks vahetust 2017. aasta juulis ja kaks Vladimir Bõstrov Loksa 30 30 18 III raames. Projektitaotlus kiideti heaks vahetust 2018. aasta juulis. See on päevane linnalaager kooliealistele lastele. Aleksandr Tšubukov Läti, Riia 39 38 38 IV MTÜ Arenduskoda hindamiskomisjoni Tööpäeviti viiakse läbi põnev, õpetlik ja arendav programm. Programmi poolt ja sai kõrge hinnangu. Eesti põhiteemaks on meedia, samuti sport, konkursid, käsitöö, ekskursioonid. Iga 2 grupp ( 70 a ja vanem) Põllumajandusministeerium kinnitas päev on lõuna ja õhtuoode. Noorte uudiste reportaažid. projekti rahastamise. Projekti üldine Projekti üldine eelarve moodustab 11767,94 eurot. Maaelu Arengu Euroopa Evald Stranberg Loksa 100 114 27 I eelarve on 17711,40 eurot, Maaelu Põllumajandusfond rahastab programmi LEADER raames projekti summaga Aleksandr Timtšenko Loksa 98 103 30 II Arengu Euroopa Põllumajandusfondi 9982 eurot. Projekti omarahastamine summas 1785,94 eurot kaetakse Pavel Ivanov 64 108 29 III toetus moodustab 14044,00 eurot, meedialaagis osalejate poolt. Taivo Teder Viljandi 105 94 27 IV Villu Ojasalu Põltsamaa - 57 40 V kaasrahastamise summas 3667,40 katab Vladimir Gorbatšjov Loksa 70 80 - VI Loksa linna omavalitsus. 2. Uus Loksa skatepark. Taotlus esitati uute atraktsioonide ostmiseks ja ehitamiseks Loksa skatepargi jaoks, kuna olemasolevad ehitised on juba Võistkondliku mängud Loksa Kultuurikeskuses on remonditud üsna halvas seisus. See ekstreemspordialadega tegelemise koht on meie Loksa RSK I koht abiruum, paigaldatud arhiivikapid ja noorte seas väga populaarne. Projekti üldine eelarve moodustab 56815,26 Sakala Viljandi II koht riiulid inventari ja helitehnika hoid- eurot. Euroopa fondi toetus moodustab 45440. Omarahastamine summas miseks. Kunstistuudios ja käsitöö 11375,20 kaetakse Loksa linna poolt. Uue skatepargi ehitamiseks viib MTÜ Juri Grill stuudios uuendatakse kogu mööbel, Loksa Arengukeskus ehitamiseks läbi riigihanke ja ei ole mägede taga Loksa Loksa RSK juhatuse esimees samuti tantsuringide, luuleklubi ja garde- uue skatepargi avamine. roobi ruumis. Loksa Kultuurikeskus viib läbi riigihanke mööbli ostmiseks ja me Maria Kudrjakova, projektijuht Loksa Linnaraamatukogu loodame, et juba sellel sügisel alustavad MTÜ Loksa Arengukeskus, juhatuse esimees on suletud 3. juuli-31. juuli 2017. huviringid oma tööd uuendatud Avame 1. augustil. ruumides.

Lähim interneti kasutamise võimalus Loksa Maria Kudrjakova, Linnavalitsuses.Telefon 6031253 projektijuht ILUSaT SUVE KÕIGILE! SA Loksa Kultuur, juhatuse liige LINNAVARA MÜÜK OÜ Djuk pakub Loksa Linnavalitsus müüb avalikul suulisel enampakkumisel sõbralike hindadega alljärgneva linnavara: kvaliteetset 1. Endise laboratooriumihoone kinnistu aadressil Kalurite tn 2b Loksa linn, pindalaga 7195 m², digitelevisiooni ja sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe kiiret internetti. muutmine), enampakkumise alghind 21600 eurot. Kinnistu asub looduslike tiikide põhjakaldal, mereni Informatsiooni saab (Hara laht) umbes 250 m. Valmidus tehnovõrkudega telefonilt 611 7111. liitumiseks olemas.

2. Kinnistu aadressil Kalurite tn 2c Loksa linn, pin- KORSTNAPÜHKIJA - dalaga 2317 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik Teie teenistuses, maa sihtotstarbe muutmine), enampakkumise Teie kodu heaks! alghind 4650 eurot. Mereni umbes 300 m. Valmidus Küsi varajase tellija tehnovõrkudega liitumiseks olemas. soodustust! 3. Kinnistu aadressil Nooruse tn 6 Loksa linn, pin- Tel 555 38 506, dalaga 3232 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine [email protected] kaheks eramu krundiks), enampakkumise alghind 32 320 eurot. MÜÜA Kinnistu asub Loksa linna keskosas. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. SÕELUTUD MULDA 4. Loksa linn võõrandab suulisel enampakkumisel info@sõelutudmuld.ee Loksa linna omandis olev kinnistu aadressil 505 4150 Tallinna tn 41 Loksa linn, katastritunnusega Pakume ka 42401:001:0051, pindalaga 1424m², sihtotstarve transporditeenust, ärimaa, alghind 21 360 eurot. liiva, killustikku, jt puistematerjale. 5. Jõekalda kinnistu Loksa linnas, pindalaga 14414 m², sihtotstarve elamumaa, võimalik maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine. Korstnapühkimise Enampakkumise alghind 59960 eurot. Kinnistu asub looduskaunis kohas Valgejõe kaldal, piirneb teenus! OÜ Dolmax korstnapühkijad (litsents nr mereäärse parkmetsaga, mereni (Hara laht) umbes 075620) 300 m. teevad puhtaks teie majade Tehnovõrkudega liitumise võimalus. korstnad ja lõõrid. Sel alal on meil üle Osavõtu tingimused: 20-aastane kogemus – see Osavõtutasu 100 eurot tasuda enne enampakkumist Loksa Linnavalit- on puhtus ja kvaliteet. suse arvele 10002025531005 SEB panka. Hind on taskukohane, Osalemisel esitada maksedokument. Registreeruda saab kohapeal pensionäridele enne oksjonit. Notarikulud tasub ostja. 10% allahindlust. Enampakkumine toimub 29.06.2017.Loksa Linnavalitsuse saalis Tal- Tel.: 508 8941 või linna tn 45 Loksa linn. 6031263 E-post: Info telefonidel 509 4088, 603 1252. [email protected]

Maga vaikselt, puhka rahus – Tunneme kaasa kallile südamed on Sinuga... Maiele abikaasa Mälestuste päiksekullas PAAVO LOUSTARI jääd sa ikka meiega. surma puhul. Südamlik kaastunne Hauapiirete ja lähedastele Marge ja Marianne hauakividevalmistamine, ILLE PIIBEMANNI peredega. müük ja paigaldus kalmistutel üle Eesti. kaotuse puhul. Hauakiri on TASUTA. Loksa Linnavalitsus Avatud E-R 10-18, L 10-15 Punane 68, Tallinn.Tel 558 7276 Hauapiirded OÜ * www.hauapiirded.info

OÜ Loksa Haljastus kuulutab välja konkursi LUKKSEPP-HEAKORRATÖÖTAJA leidmiseks. Nõuded kandidaadile: • B-kategooria juhiluba • T-kategooria juhiluba • trimmeriga töötamise oskus • suuline eesti ja vene keele oskus • vastutustunne, täpsus

Kasuks tuleb varasem traktori remondi oskus.

Tööandja pakub: Tööle ja oskustele vastavat töötasu.

Kandideerijatel esitada: • avaldus konkursil osalemiseks • oskust tõendavate dokumentide koopia Aktused Loksa Gümnaasiumis • CV hiljemalt 10 . juulil 2017. a e-posti teel aadressile [email protected] või saata postiga aadressil OÜ Loksa Põhikooli lõpuaktus Haljastus, Tallinna tn 45, 74806 Loksa linn või tuua OÜ Loksa Haljastus kontorisse 20.06.2017 kell 18.00 aadressil Tallinna tn 45 (II korrus), Loksa linn. Gümnaasiumi lõpuaktus Infot saab haljastus @loksa.ee või tel 55512096. 21.06.2017 kell 17.00