Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Aruanne

Tellija: OÜ Vidruka Golf

Töö koostaja: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee

Vastutavad täitjad: Tanel Esperk

Elar Põldvere

Tartu 2008 - 2009

2 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Sisukord

Sissejuhatus ...... 5 1. Üldosa...... 7 1.1. Detailplaneeringu eesmärk...... 7 1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ning seos teiste kehtivate planeeringutega...... 8 1.2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega ...... 8 1.2.2. Seos Taebla valla arengudokumentidega...... 9 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus...... 12 2.1. Teostatud uuringud ...... 12 2.2. Detailplaneeringu mõjuala kirjeldus...... 12 2.3. Ala maastikuline, geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ...... 14 2.4. Klimaatilised tingimused ...... 17 2.5. Koosluste iseloomustus, kaitsealad ja kaitstavad liigid ...... 18 2.6. Sotsiaal-majandusliku keskkonna iseloomustus...... 19 2.7. Ala kultuurilis-ajalooline iseloomustus, sh olemasolev olukord ...... 20 3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus21 3.1. Alternatiiv I – detailplaneeringu elluviimine (kavandatav tegevus)...... 21 3.2. Alternatiiv II...... 22 3.3. Null-alternatiiv...... 23 4. Detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneva keskkonnamõju analüüs ning leevendavad meetmed...... 24 4.1. Metoodika ...... 24 4.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ...... 24 4.3. Mõju õhukvaliteedile ...... 35 4.4. Mõju elustikule ja ökosüsteemidele (loomastik, taimestik, rohevõrgustik) 38 4.5. Mõju maastikuilmele ja maakasutusele (sh pinnasele)...... 42 4.5.1. Maastikuilme...... 42 4.5.2. Maakasutus ...... 44 4.6. Mõju inimeste heaolule ja tervisele ...... 47 4.7. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (sh jäätmeteke) ...... 52 5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik...... 59 6. Vajalik keskkonnaseire ...... 63 7. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel ning avalikkuse kaasamine keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi ...... 64 8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte...... 65 8.1. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist...... 65 8.2. Detailplaneeringuala keskkonna ülevaade...... 65 8.3. Mõjude hindamise kokkuvõte, leevendavad meetmed ...... 67 8.4. Alternatiivide võrdlemine ...... 80

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3 Aruanne. OÜ ALKRANEL

8.5. Vajalik keskkonnaseire ...... 80 Kasutatud materjalid...... 82

LISAD Lisa 1. KSH algatamisotsus Lisa 2. KSH programm ja selle avalikustamisega seotud dokumendid Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Mõju hindamise aluseks oleva detailplaneeringu eskiis ja KSH tulemusi arvestav detailplaneeringu eskiis Lisa 5. Taebla jõe ja kuivenduskraavi mõõdistamise ning veeproovide tulemused Lisa 6. Metsanduslik-dendroloogiline ja keskkonnakaitseline hinnang Vidruka Golfi objekti metsade kohta Lisa 7. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumentatsioon Lisa 8. KSH aruande heakskiitmise otsus

4 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Läänemaal Taebla vallas Vidruka külas asuva Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneering. Maa-ala koosneb seitsmest maaüksusest (katastri numbrid 77601:003:0212, 77601:003:0213, 77601:003:1105, 77601:003:0238, 77601:003:0193, 77601:003:0149, AT 0605080019). Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Taebla Vallavolikogu 16.11.2006. a otsusega nr 68 (lisa 1).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87).

Detailplaneeringu koostajaks on OÜ Casa Projekt ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapooleks OÜ Vidruka Golf. Detailplaneeringu kehtestajaks on Taebla Vallavolikogu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi teostab OÜ Alkranel ning järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Hiiu – Lääne - Saare regioon. Huvitatud osapoolteks on: ñ OÜ Vidruka Golf (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, arendaja) ñ Taebla Vallavalitsus ñ Taebla Vallavolikogu ñ Keskkonnaameti Hiiu – Lääne – Saare regioon (järelvalve korraldaja; Keskkonnaministeeriumi allüksus) ñ Lääne Maavalitsus ñ Läänemaa Tervisekaitsetalitus ñ Sotsiaalministeerium ñ Kultuuriministeerium (Muinsuskaitseamet) ñ Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused ñ Naaberkinnistute omanikud ñ Kohalikud elanikud, kes on huvitatud piirkonna arengust

KSH programm, selle avaliku arutelu protokoll ning programmile esitatud ettepanekute ja küsimuste vastused on toodud lisas 2. KSH programm on heaks kiidetud Läänemaa Keskkonnateenistuse (alates 01.02.2009.a Keskkonnaameti Hiiu – Lääne - Saare regioon) 30.10.2008. a kirjaga nr 35-11-4/40500-6 (lisa 3). KSH avalikustamisprotsessi ülevaade on toodud ptk 8.

Käesoleva KSH koostamise käigus teostati järgmised uuringud: ñ Metsanduslik-dendroloogiline ja keskkonnakaitseline hinnang Vidruka Golfi objekti metsade kohta. Metsabüroo OÜ, 2008 (lisa 6); ñ Veeproovide võtmine ja vooluhulga mõõtmine Taebla jõel ja sellesse suubuval kuivenduskraavil. Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2008 (lisa 5).

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5 Aruanne. OÜ ALKRANEL

KSH viis läbi OÜ Alkranel töörühm koosseisus: ñ Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert, litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0098); ñ Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0118); ñ Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – projektijuht ja keskkonnaspetsialist; ñ Annika Veske (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist.

KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Hiiu – Lääne – Saare regiooni 28.07.2009 kirjaga nr 6-8/1562-4 (lisa 8).

6 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

1. Üldosa 1.1. Detailplaneeringu eesmärk

Käesoleva KSH objektiks on Läänemaal Taebla vallas Vidruka küla territooriumil (joonis 1.1) asuva Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneering.

Joonis 1.1. Detailplaneeringu asukoht (märgitud punase ringiga) Lääne maakonnas (allikas: Regio kaardiatlas, 2007).

Detailplaneeringu maa-ala, mis on ca 91 ha suurune, koosneb seitsmest maaüksusest: ñ Pargimetsa, katastritunnus 77601:003:0212. Kinnistu üldpind on 10,75 ha ning ala sihtotstarve maatulundusmaa. ñ Pargimäe, katastritunnus 77601:003:0213. Kinnistu üldpindala on 38,32 ha ning ala sihtotstarve maatulundusmaa. ñ (nimetu maaüksus), katastritunnus 77601:003:1105. Kinnistu üldpindala on 13,12 ha ning ala sihtotstarve maatulundusmaa. ñ Aidapõllu, katastritunnus 77601:003:0238. Kinnistu üldpindala on 17,68 ha ning ala sihtotstarve maatulundusmaa. ñ Uue – Aida, katastritunnus 77601:003:0193. Kinnistu üldpindala on 0,3 ha ning ala sihtotstarve elamumaa. ñ Uusi-Põllu, katastritunnus 77601:003:0149. Kinnistu üldpindala on 5,32 ha ning ala sihtotstarve maatulundusmaa. ñ Reformimata riigimaa AT 0605080019, üldpindala 4,8 ha.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 7 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Detailplaneeringu lähteülesandest tulenevalt on detailplaneeringu eesmärgiks ~91 ha suuruse ala planeerimine golfiväljakuks ja ühe osa jagamine väikeelamu kruntideks. Detailplaneeringu koostamise käigus eesmärke täpsustati, mille tulemusel lisati eesmärkide nimekirja puhkemajade ja SPA-hotelli rajamine. Planeeritavate kruntide suurused määratakse planeerimisprotsessi käigus, võttes arvesse piirkonna looduslikku omapära, kehtivaid piiranguid ja koormustaluvust.

1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ning seos teiste kehtivate planeeringutega

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Taebla Vallavolikogu 16.11.2006. a otsusega nr 68 (lisa 1). KSH algatamist ja sellega seotud temaatikat on täpsemalt kajastatud KSH programmi lisas 1 (vt KSH lisa 3).

1.2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega Läänemaa maakonnaplaneering (kehtestatud 1998. a) Taebla vallas Vidruka külas paiknevale detailplaneeringualale piiranguid ei sea.

Lääne maakonna arengustrateegia 2007 – 2013 (kehtestatud 2007. a) kohaselt on maakonna peamisteks arengusuundadeks kvaliteetse elukeskkonna tagamine ja puhkealade kompleksne arendamine.

Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2005. a) kohaselt paikneb suurem osa detailplaneeringualast piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialal (tuumala) T3. Teemaplaneeringus on toodud järgmised asjakohased rohevõrgustiku üldised kasutustingimused: ñ Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes tuleb hinnata selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. ñ Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. ñ Rohelise võrgustiku tugialade (tuumalade) terviklikkus tuleb säilitada (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm). ñ Rohelise võrgustiku tugialadel vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. ñ Infrastruktuuri objektide ja uute kompaktse hoonestusega alade kavandamisel peab vältima rohelise võrgustiku tugialade killustamist.

Detailplaneeringuala ei asu väärtuslikul maastikul ega selle vahetus läheduses. Alljärgneval joonisel 1.2 on toodud detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses paiknevad Lääne maakonna teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused toodud rohevõrgustiku elemendid.

8 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Joonis 1.2. Väljavõte Lääne maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2005. a) koondkaardist.

Kokkuvõtvalt on detailplaneeringuga kavandatav kooskõlas kõrgemate strateegiliste dokumentidega, kui: ñ arvestatakse Lääne maakonna teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused toodud rohelise võrgustiku kasutustingimustega ning ei häirita rohelise võrgustiku funktsioneerimist. Samas on Taebla valla üldplaneeringu eelnõuga (hetkel veel kehtestamata) muudetud rohevõrgustiku struktuuride paiknemist planeeringualal (vt ptk 1.2.2).

1.2.2. Seos Taebla valla arengudokumentidega Taebla valla üldplaneeringu eelnõu (seisuga november 2008. a) kohaselt paikneb detailplaneeringuala täielikult puhkealal P3, mis on üldplaneeringu kohaselt reserveeritud golfiväljaku ning selleks vajaliku infrastruktuuri alaks (joonis 1.3). Nimetatud alal on lubatud maakasutuse sihtotstarbeks lisaks puhkealale ka ärimaa, puhke- ja spordibaaside maa, transpordimaa, üldmaa ning metsamaa. Üldplaneeringu kohaselt on puhkealaks reserveeritud ala detailplaneeringualaga võrreldes suurem, kuid käesolevas KSH-s lähtutakse detailplaneeringuala piirist.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 9 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Joonis 1.3. Väljavõte Taebla valla üldplaneeringu eelnõu (seisuga november 2008) kaardist.

Valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on muudetud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud rohevõrgustiku piire, sh puudutab muudatus detailplaneeringu maa-ala vahetus läheduses paiknevaid võrgustiku struktuure. Maakonna teemaplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringuala suures osas piirkondliku tähtsusega tugialal, kuid Taebla valla üldplaneeringu eelnõuga on antud kohta kavandatud rohekoridor K6 (kohalik tähtsus – käsitletav pigem kompensatsioonialana kui ökoloogiliselt toimiva rohelise koridorina), mis kattub detailplaneeringualaga vaid ca 50 m ulatuses ala lääneservas. Kuna Taebla valla üldplaneeringu eelnõuga on muudetud tugiala rohekoridoriks, siis on järgnevalt toodud ka üldplaneeringu eelnõus toodud täpsustavad asjakohased tingimused: ñ Rohekoridori alal ja puhveralal: tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise (tähtsusest lähtuvalt). Uusehitisi lubada erandlikult, vastavalt igakordsele mõjude hindamisele. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms). Rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti.

Käesoleval hetkel on Taebla valla üldplaneering kehtestamata, mistõttu tuleb majandustegevuse läbi viimisel rohevõrgustiku elementidel lähtuda kuni

10 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

üldplaneeringu kehtestamiseni Lääne maakonna teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.

Taebla valla arengukavas aastateks 2007 – 2013 (kehtestatud 2007. a) on eesmärkidena teiste seas välja toodud elamispindade juurdeloomine ning valla puhke- majandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine. Detailplaneeringualale lähim (ca 5 km) puhkepiirkond soovitakse arengukava kohaselt välja arendada Paliveres. Tegemist on puhke- ja spordipiirkonnaga, kuhu kuuluvad Pikajalamägi, Kulise aas, Marimetsa raba ja Palivere jaam. Täpseid võimalikke pakutavaid teenuseid hetkel teada ei ole.

Taebla valla ehitusmäärusega (Taebla Vallavolikogu 20.03.2003. a määrus nr 12) kehtestatakse valla või selle osade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded ning ehitiste arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.

Taebla valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud 2005. a) määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Taebla valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehooldust Taebla vallas korraldab Taebla Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik.

Taebla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2004–2016 (kehtestatud 2004. a) käsitleb Taebla valla piirkondi, kus on olemas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrk. Nendeks on Taebla ja Palivere alevikud ning Nigula küla, st Vidruka küla ÜVK piirkonnaks määratud ei ole.

Kokkuvõtvalt on detailplaneeringuga kavandatav Taebla vallas kehtestatud või kehtestamisele minevate õigusaktidega kooskõlas, kui: ñ Taebla valla üldplaneeringu eelnõusse viiakse sisse muudatus, et üldplaneeringu eelnõuga reserveeritud golfiväljaku puhkemaa (P3) sihtotstarbele lisaks on ala näol tegemist ka elamumaaga, kusjuures elamuala moodustab uue tiheasustusala. ñ Kui detailplaneeringu kehtestamise ajaks on Taebla valla üldplaneering kehtestatud senise eelnõu kujul, tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku säilimist tagavate tingimustega või taotleda üldplaneeringu muutmist (vt ptk 4.4).

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 11 Aruanne. OÜ ALKRANEL

2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus

2.1. Teostatud uuringud

KSH koostamise käigus viidi detailplaneeringualal läbi järgmised uuringud: ñ Veeproovide võtmine ja vooluhulga mõõtmine Taebla jõel ja sellesse suubuval kuivenduskraavil. Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2008 (lisa 5); ñ Metsanduslik-dendroloogiline ja keskkonnakaitseline hinnang Vidruka Golfi objekti metsade kohta. Metsabüroo OÜ, 2008 (lisa 6).

Teised KSH–s kasutatud dokumendid on toodud kasutatud kirjanduse peatükis.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus viidi läbi maaüksuste visuaalne ülevaatus 27.08.2008. a, mil tutvuti piirkonna keskkonnatingimustega.

2.2. Detailplaneeringu mõjuala kirjeldus

Detailplaneeringuala asub Läänemaal Taebla vallas Vidruka külas. Ligi 91 ha suurune maa-ala koosneb seitsmest maaüksusest (joonis 2.1).

Joonis 2.1. Detailplaneeringuala (allikas: Maa-ameti kaardiserver, 2008).

12 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Joonisel toodud detailplaneeringuala maaüksuste tähistus on järgmine: 1 Pargimetsa, katastri nr 77601:003:0212 2 Pargimäe, katastri nr 77601:003:0213 3 (nimetu maaüksus), katastri nr 77601:003:1105 4 Aidapõllu, katastri nr 77601:003:0238 5 Uusi-Põllu, katastri nr 77601:003:0149 6 Reformimata riigimaa, AT 0605080019 7 Uue – Aida, katastri nr 77601:003:0193

Detailplaneeringuala ja selle lähiümbruse näol on tegemist hajaasustuspiirkonnaga. Lähim elamu paikneb Aidapõllu maaüksuse keskel asuval Uue-Aida maaüksusel (katastri nr. 77601:003:0193). Samuti on eluasemekohtade maa selle kõrval paiknev Aida (kat. nr. 77601:003:0237, ei kuulu detailplaneeringu koosseisu) maaüksus, millel paiknevad kõrvalkinnistu elamu kõrvalhooned. Teised lähimad elamud paiknevad planeeringualast ca 50 m kaugusel idas, 200 m kaugusel lõunas ja 250 m kaugusel põhjas. Detailplaneeringualast 220 m kaugusel idas Rästi maaüksusel (kat. nr 77601:003:0089) paikneb endise veiselauda hoone.

Suur osa planeeringualast (ca 50%, täpsemalt ala põhja- ja keskosas asuvad Pargimetsa ja Pargimäe maaüksused ning osaliselt Aidapõllu ja nimeta maaüksus) on peaaegu tervenisti kaetud metsaga. Ülejäänud ala näol on peamiselt tegemist rohumaaga (joonis 2.2).

Joonis 2.2. Vaated detailplaneeringualale (fotod: OÜ Alkranel, 27.08.2008. a). Ülemisel vasakpoolsel fotol on Pargimetsa ja Pargimäe maaüksuste vahel kulgev Liivaristi tee, parempoolsel vaade Pargimäe maaüksusele. Alumisel vasakpoolsel

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 13 Aruanne. OÜ ALKRANEL fotol on näha detailplaneeringuala lõunaservas kulgev tee ning parempoolsel vaade ala lõunaosas paiknevale rohumaale.

2.3. Ala maastikuline, geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Detailplaneeringuala kuulub Lääne-Eesti madaliku maastikurajooni. Mandrijää sulamisel jäid siia maha pinnakattena valdavalt kruus, liiv ja savi. Jää ja selle sulavete poolt tekitatud pinnavorme kujundas hiljem mere tegevus. Paigastike tüübilt on piirkonnas peamiselt tegemist karbonaatse kattega (viirsavised) jääjärvetasandikega. Maapinna reljeef on suhteliselt tasane (absoluutkõrgused jäävad 20 m piiresse) ning langeb lääne suunas, ala kagunurk on ümbritsevast alast veidi kõrgem (maapinna kõrgus ca 25 m).

Vidruka küla aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe lõheline lubjakivi, mis asub maapinnast 5 – 8 m sügavusel (absoluutkõrgusel 13 – 15 m). Aluspõhja katavad kuni 6 m paksuse kihina saviliivmoreenist liustikusetted. Moreeni peal lasub jääjärvesetete kompleks, mille moodustavad tolmliiva vahekihtidega liivakivi ja liivsavi. Pindmise ligikaudu poole meetri paksuse kihi moodustab muld (Eesti Maaparandusprojekt, 1989).

Mullastik Detailplaneeringuala läänepoolses osas levivad peamiselt leostunud gleimullad (Go), lisaks leidub ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ja leetjaid gleimuldi (GI). Ala kirdeservas leidub sügavat siirdesoo mulda (S’’’), sügavat madalsoomulda (M’’’) ning veidi ka nõrgalt leetunud huumuslikku leedemulda (L(k)I), kaguservas esinevad rähksed mullad - gleistunud rähkmuld (Kg) ning gleistunud koreserikas rähkmuld (Krg). Gleimullad viitavad ajutisele, soomullad aga pidevale liigniiskusele. Detailplaneeringuala mullastiku ülevaade on toodud joonisel 2.3. Tulenevalt suurest pinnase niiskuse sisaldusest on eelmainitud muldade looduslik viljakus madal.

14 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Joonis 2.3. Detailplaneeringualal (märgitud punase joonega) levivad mullad (allikas: Maa-ameti kaardiserver, 2008).

Radoon Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (Eesti Geoloogiakeskus, 2004. 1:200 000) alusel on detailplaneeringualal tegemist normaalse radooniriskiga alaga, millel levivad normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid, aga nimetatud ala kohta ei ole täiendavaid uuringuid läbi viidud. Piirkonnas levivad kohati ka savikad setted. Ehkki pinnase looduskiirguse sisaldus võib savikates kohtades olla sageli kõrge, loetakse neid alasid normaalse looduskiirgusega aladeks, kuna savide halvad aeratsiooniomadused raskendavad pinnasest migreeruva radooni jõudmist majade siseõhku.

Hüdrogeoloogia Piirkonna esimene aluspõhjaline veekiht on Ordoviitsiumi veekompleks, mis levib Pirgu lademe lõhelises lubjakivis. Vee liikumise suund on läänes paikneva Haapsalu lahe suunas. Detailplaneeringuala läheduses paiknevate puurkaevude andmeil asub veekompleks keskmiselt 10 – 40 m sügavusel. Taebla valla ÜVK kohaselt ei vasta 1/5 vallas kasutatavast O, S ja O-Cm põhjaveest raua-, kohati ka boori-, kloori- ja fluorisisalduse poolest joogiveele kehtestatud normidele. Vidruka küla põhjavee kvaliteedi kohta täiendavad uuringud puuduvad.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000, Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) alusel (joonis 2.4) jääb terve planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 15 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Joonis 2.4. Väljavõte OÜ Eesti Geoloogiakeskuse (2001) „Eesti põhjavee kaitstuse kaardist“ detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses. Detailplaneeringuala jääb Harjumaa intensiivse põhjaveetarbimisega alale, kus kasutatakse Kambriumi veekihi põhjavett.

Pinnasevesi liigub savimoreenis, saviliivas ja turbamullas. Vesi on vabapinnaline. Kevadise lumesulamise ja sügiseste vihmade aegu tõuseb pinnasevee tase kohati maapinnani (v.a maaparandussüsteemidega kaetud alal). Vee pindmist äravoolu raskendab tasane reljeef, infiltreerumist aga pinnaste savikas iseloom.

Pinnaveekogud Detailplaneeringualale lähim vooluveekogu on 440 m kaugusel lõunasuunas voolav 32 km pikkune Taebla jõgi, mis on vastavalt Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 24 on reostustundlik suubla. Detailplaneeringuala on Taebla jõega seotud läbi maaparandussüsteemide. Taebla jõkke suubub ka lisajõgi Uugla, mis paikneb detailplaneeringualast rohkem kui 800 m kaugusel läänesuunas. Seisuveekogusid detailplaneeringualal ega selle läheduses ei asu.

KSH käigus telliti Taebla jõe ja sellesse suubuva kuivenduskraavi veeproovide võtmine ja voolhulga mõõtmine (Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2008, lisa 5). Võetud veeproovides määrati O2 sisaldus, elektrijuhtivus, pH, BHT7 ning ammooniumi, üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus. Kuigi tegu on üksikproovidega, võrreldi veeproovide tulemusi määruses Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord esitatud väärtustega (§ 3). Võrdlustulemuste alusel jäävad nii Taebla jõgi kui sellesse suubuv kraav kõigi kvaliteedinäitajate osas veekvaliteedi klassi „väga hea“. Läänemaa Keskkonnateenistuse andmeil võeti 2008. a veebruaris veeproovid ka planeeringualast mööda Taebla jõge 8 km kaugusel allavoolu paikneva Taebla Kodu AS-ile kuuluv heitvee väljalaskme juurest (kood LÄ022) 400 m ülesvoolu ning 600 m allavoolu. Nimetatud veeproovide alusel jääb Taebla jõgi halvima kvaliteedinäitaja (üldlämmastik) osas veekvaliteedi klassi „hea“.

16 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Kuna detailplaneeringualal on suuremalt jaolt tegemist niiskete muldadega, asub alal ja selle vahetus läheduses mitmeid kuivendusalasid (joonis 2.5). Seejuures toimib detailplaneeringuala läbiv kraav kuivendusalade eesvooluna.

Joonis 2.5. Alal ja selle vahetus läheduses asuvad kuivendusalad (allikas: Lääne Maaparandusbüroo, 2008).

2.4. Klimaatilised tingimused

Detailplaneeringuala paikneb klimaatiliselt Lääne-Eesti regioonis. Kliimat mõjutab mere lähedus, mille tõttu on kevad pikk ja jahe, sügis aga läheb sujuvalt üle talveks. Piirkonda iseloomustavad meteoroloogilised näitajad on saadud Lääne-Nigula Meteoroloogiajaama pikaajaliste (1964-1990) vaatluste alusel ning need on järgmised:

Temperatuur Palju-aastane keskmine temperatuur 5,2 0C Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur 16,3 0C Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur - 5,5 0C

Tuul Keskmine aastane tuulekiirus 3,9 m/s Kõige väiksem ühe kuu (juuli) keskmine 3,1 m/s Kõige suurem ühe kuu (jaanuar) keskmine 4,5 m/s Maksimaalne tuulekiirus 34 m/s Valdavad tuulesuunad lääne ja edela

Sademed Aasta keskmine sademete hulk 666 mm

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 17 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Kuu keskmine sademete hulk: maksimaalne (august ja september) 82 mm minimaalne (veebruar) 28 mm

2.5. Koosluste iseloomustus, kaitsealad ja kaitstavad liigid

Vidruka Golfi maa-alast on ca 50% kaetud metsaga, ülejäänud ala katab peamiselt rohumaa. Kõik puistud on loodusliku tekkega, peapuuliigi järgi on enam kaasikuid. Alal kasvavad eranditult kodumaised puuliigid, alusmetsas esineb paakspuud, paju, sarapuud ja toomingat, lagedal alal ka mõned kadakad. Haruldasi ja piiratud levikuga loodusliku tekkega metsakooslusi alal ei paikne (Metsabüroo OÜ, 2008).

EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: KeM Info- ja Tehnokeskus) andmeil jääb detailplaneeringualast läände ca 30 meetri kaugusele III kaitsekategooriasse kuuluvate suure käopõllu, (Listera ovata), hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) kasvukoht. Planeeringualast ca 600 m kaugusel põhjas kasvavad suur käopõll (Listera ovata), soo-neiuvaip (Epipactis balustris) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea). II kategooriasse kuuluvatest taimedest kasvab detailplaneeringuala läheduses (ca 30 m kaugusel läänes) aas-nelk (Dianthus superbus).

Kaitsealuseid loomaliike detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses ei elutse, lähim kaitsealune lind, II kaitsekategooriasse kuuluv metsis (Tetrao urogallus) pesitseb alast 2,7 km kaugusel ida-kirdesuunas. Planeeringuala läheduses paikneb kaks vääriselupaika, neist üks ca 70 m kaugusel põhjasuunas ning teine ca 800 m kaugusel loodesuunas.

Detailplaneeringualale lähim kaitseala on 1,8 km kagusuunas paiknev Palivere mõisa park. 600 m kirdesuunas paikneb Eesti Ürglooduse Raamatu objekt (Eesti Ürglooduse Raamatu näol on tegemist üleriigilise geoloogiliste loodusmälestiste andmebaasiga), milleks on Vidruka-Pärna rahn.

Lähimad Natura 2000 loodus- ja linnualad asuvad ca 3,2 km kaugusel põhja-loodes (Suursoo-Leidisoo linnuala) ja 4,2 km kaugusel kagus (Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala). Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt teostatud inventuuri alusel paikneb detailplaneeringu koosseisu kuuluvatel Pargimetsa ja Pargimäe maaüksustel Vidruka soovikumets, lisaks piirneb planeeringuala läänest Vidruka - Tagavere vahelise puisniiduga. Vidruka soovikumetsa näol on tegemist 1995. aastal inventeeritud elupaigatüübiga „soostuvad ja soo-lehtmetsad“ (9080), mis on Eestis üsna laialt levinud. Keskkonnaministeeriumi andmetel ei ole Vidruka leiukohale kõrgeid väärtushinnanguid antud, mistõttu ei ole seda ala Natura 2000 alade võrgustikku valitud. Seega kokkuvõttes ala kasutusele piiranguid seatud ei ole.

18 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

2.6. Sotsiaal-majandusliku keskkonna iseloomustus

Detailplaneeringualale lähimad tõmbekeskused, kus alale elama asuvad inimesed potentsiaalselt tööl käia võiksid, asuvad alast linnulennult järgmistel kaugustel: Palivere alevik 3,3 km, Taebla alevik 5,5 km ning Haapsalu linn 15,5 km. Pealinn Tallinn paikneb detailplaneeringualast ca 70 km kaugusel.

Seisuga 01.07.2008. a elab Taebla vallas 2684 inimest, Vidruka külas elab neist 121. Vanuseliselt jaguneb valla rahvastik sarnaselt Eesti Vabariigi keskmisele selliselt, et alaealiste ja pensioniealiste osakaal on ühiskonnas peaaegu võrdne. Suurima grupi valla elanikest moodustavad tööealised inimesed, seejärel vanaduspensionärid ning lapsed. Tööealisest elanikkonnast käib täis- või osalise ajaga tööl ca 90%. Peamisteks probleemideks on elanikkonna vananemine ning rahvastiku vähenemine nii läbi negatiivse iibe kui ka üliõpilaste ja noorema tööealise elanikkonna väljarände. Samas valla arengukava kohaselt Vidruka küla rahvaarv vähesel määral suureneb.

Valla peamised tõmbekeskused, milleks on Palivere ja Taebla alevikud, asuvad detailplaneeringualast vastavalt 5 ja 10 km kaugusel. Koolidest asuvad vallas Taebla Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Vidruka kool, lisaks paikneb valla kahes alevikus ka kaks lasteaeda. Taeblasse ja Paliveresse on koondunud ka peamine osa valla kultuuri- ja spordiobjektidest. Maakonnakeskus Haapsalu paikneb Vidruka külast aga 20 km kaugusel. Majutusteenust pakub Taebla vallas ainsana Palivere mõis. Toitlustusasutustest on vallas Palivere söögituba ja Võntküla hamburgeri kiosk, ettetellimisel toitlustab Palivere mõis.

Juurdepääs detailplaneeringualale on tagatud 1 km kaugusel lõunas paikneva Tagavere – Vidruka kõrvalmaantee (tee nr 16105, kruusakattega, aasta keskmine liiklussagedus 100 autot/d) kaudu, mis viib Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla põhimaanteele (tee nr 9, asfaltkattega, aasta keskmine liiklussagedus 3228 autot/d). Detailplaneeringuala piirneb idast ja lõunast vallateedega, Pargimetsa ja Pargimäe kinnistute vahel kulgeb Liivaristi tee. Nimetatud kruusakattega juurdepääsuteed on keskmises seisukorras. Detailplaneeringualale viiv teedevõrgustik on toodud joonisel 2.6.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 19 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Joonis 2.6. Detailplaneeringuala vahetus läheduses paiknev teedevõrgustik.

2.7. Ala kultuurilis-ajalooline iseloomustus, sh olemasolev olukord

Vidruka Golfiväljaku detailplaneeringu koosseisu kuuluval Pargimetsa maaüksuse (katastri nr 77601:003:0212) lõunaosa heinamaal paikneb kolm kivikalmet, mis on arheoloogiamälestised. Pargimetsa ja Pargimäe maaüksuste vahel jooksev tee on pärandkultuuriobjekt, põline metsatee ehk Liivaristi tee, mis oli kunagiste Vidruka ja Jalukse mõisate ühendustee. Tee on säilinud 50-90% ulatuses. Lisaks paikneb detailplaneeringuala lähiümbruses ka mitmeid põliseid talukohti – planeeringualast 200 m kaugusel idas asub Metsaääre talu, 170 m kaugusel kirdes Laane talu, põhjas 120 m kaugusel Kasemetsa talu ja 250 m kaugusel Liivaristi talu.

50 % detailplaneeringualast on kaetud metsaga, mida majandamiseks ei kasutata. Ülejäänud ala katab rohumaa, mida osaliselt kasutatakse heina tegemiseks. Detailplaneeringualal hooneid ei asu, kuid alaga ümbritsetakse kahte elamukrunti. Ajalooliselt on Vidruka Golfi maa-ala näol tegemist endise Vidruka mõisa omandisse kuulunud maadega.

20 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

Alternatiivide valikul lähtuti peamiselt piirkonna senisest maakasutusest, asustusstruktuurist, arendaja poolsetest kavadest ning valla üldplaneeringu eelnõust. Samuti arvestati KSH programmi avalikustamisprotsessil laekunud ettepanekuid ning KSH programmi (lisa 2).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm kiideti heaks Läänemaa Keskkonnateenistuse (alates 01.02.2009. a Keskkonnaameti Hiiu – Lääne - Saare regioon) 30.10.2008. a kirjaga nr 35-11-4/40500-6 (lisa 3). KSH programm sisaldas järgnevaid alternatiive: ñ Planeeritavale alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering ehk alternatiiv I); ñ Ala planeerimine vastavalt Taebla valla üldplaneeringu eelnõule (alternatiiv II); ñ Säilib praegune olukord (null – alternatiiv).

KSH programmis toodud alternatiiv I kirjeldus on mõnevõrra erinev KSH aruandes reaalselt hinnatud alternatiiviga I kavandatavast, kuna detailplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus tehtud olemasoleva olukorra analüüsi tulemusena peeti vajalikuks ala arendamisel laiendada pakutavate teenuste ringi ning suurendada polüfunktsionaalset maakasutust. Samuti muutusid arendaja soovid golfiväljaku suuruse osas (KSH aruandes käsitletakse alternatiivis I 9-rajalise golfiväljaku rajamist). KSH aruandes toodud alternatiiv I puhul on võrreldes KSH programmis toodud lahendusega hinnatavate kavandatavate tegevuste hulk suurem, seega sisuliselt on hinnatud nö maksimummõjusid. Täismõõtmetes golfiväljaku (18-rajaline) rajamisega seotud mõjusid on hinnatud alternatiiv II raames.

3.1. Alternatiiv I – detailplaneeringu elluviimine (kavandatav tegevus)

Alternatiiv I rakendumisel viiakse ellu detailplaneering, mille kohaselt rajatakse ca 91 ha suurusele maa-alale 9-rajaline golfiväljak ja SPA-hotell, ülejäänud ala jagatakse väikeelamu- ja puhkemaja kruntideks. Lisaks on detailplaneeringuga ette nähtud vajalikud kommunikatsioonid jms. Detailplaneeringu eskiisjoonis on toodud KSH aruande lisas 4. Arendustegevust detailplaneeringuala kagunurgas paiknevatele Uusi- Põllu maaüksusele (kat nr 77601:003:0149) ja reformimata riigimaale (AT 0605080019) planeeritud ei ole. Samuti ei nähta käesoleva detailplaneeringuga ette arendustegevust Uue-Aida (kat. nr 77601:003:0193) kinnistule. Mainitud aladel säilib olemasolev olukord.

9-rajaline golfiväljak, mille suurus on hinnanguliselt 15 ha, on planeeritud detailplaneeringuala kaguservas paiknevale Aidapõllu maaüksusele (kat. nr. 77601:003:0238). Ala kirdenurka on ette nähtud ka väljaku teenindamiseks vajalik golfihoone (varustuse laenutamine, registreerimine).

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 21 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Pargimetsa maaüksusele (kat. nr. 77601:003:0212) rajatakse 2,5-korruseline SPA- tüüpi hotell ca 50 voodikohaga. Kompleksi kuuluvad ka 100-kohaline konverentsisaal ning samal arvul külastajatele mõeldud söögikoht.

Detailplaneeringu kohaselt on alale planeeritud 48 üksikelamukrunti. Neist 43 paiknevad detailplaneeringuala edelaservas asuval nimetul maaüksusel (kat. nr. 77601:003:1105), 5 krunti Aidapõllu maaüksuse (kat. nr. 77601:003:0238) põhjaservas. Elamukruntide suurus on keskmiselt 2200 m2.

Ala lääne-loodeosas paiknevale metsaga kaetud Pargimäe maaüksusele (kat. nr. 77601:003:0213) nähakse ette puhkemajade ala, kokku 105 majaga. Seejuures on ca 75 puhkemaja puhul arvestatud aastaringse kasutusega. Planeeringuga nähakse ette ka maa-ala haljastuse ja heakorra üldised lahendused. Detailplaneeringuala veevarustuse tagamiseks rajatakse kaks puurkaevu. Kuna hetkel planeeritaval maa-alal veevärk puudub, rajatakse ka uus veevärgitorustik. Puurkaevudele on ette nähtud 50 m sanitaarkaitsetsoon.

Reoveekäitluseks on ette nähtud reoveepuhasti, mille väljavool toimub maa-ala läbiva kuivenduskraavi abil Taebla jõkke. Reovee kokku kogumiseks rajatakse planeeringualale kanalisatsioonitorustik.

Juurdepääs detailplaneeringualale tagatakse mööda olemasolevaid teid.

Elanike autode parkimine on ette nähtud krundisiseselt, siseteede ääres parkimine ei ole lubatud. SPA-hotelli ja golfiväljaku juurde on ette nähtud üldkasutatavad parklad. Vajalike parkimiskohtade arv selgitatakse välja detailplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus.

Elamute, puhkemajade ja golfiväljaku teenindushoone soojavarustus lahendatakse lokaalkütte baasil, SPA-hotellile rajatakse katlamaja.

Jäätmekäitlus toimub vastavalt kohalikus omavalitsuses kehtivale korrale. Detailplaneeringus on ette nähtud tekkinud jäätmete konteinerisse kogumine omal krundil, biolagunevaid jäätmeid võib komposteerida. Iga krundi valdaja peab tagama prügi regulaarse äraveo, milleks sõlmitakse leping vastava teenuse pakkujaga.

3.2. Alternatiiv II

Käesoleva KSH alternatiiv II näeb ette Taebla valla üldplaneeringu eelnõus toodu elluviimist. Valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Vidruka Golfi maa-ala reserveeritud puhkealaks P3, kuhu rajatakse täismõõtmetes (ca 30 ha) golfiväljak ning selleks vajalik infrastruktuur. Kuna nimetatud alal on lubatud maakasutuse sihtotstarbeks lisaks puhkealale ka ärimaa, puhke- ja spordibaaside maa, transpordimaa, üldmaa ning metsamaa, rajatakse alale ka SPA-hotell. Detailplaneeringuala piir on alternatiivide lõikes sama.

Alternatiiv I-ga võrreldes ei näe alternatiiv II ette elamute ja puhkemajade rajamist. Täismõõtmetes golfiväljak asub alternatiivis I toodud golfiväljakualal ja sellest lääne

22 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL poole jääval alternatiivis I kavandatud elamumaa alal. SPA-hotelli ja golfihoone (varustuse rentimine, registreerimine) asukoht on samad, mis alternatiiv I korral. Kuna arendustegevus puudutab peamiselt lagedat ala, siis suuremal osal alast säilib praegune olukord.

3.3. Null-alternatiiv

Null-alternatiivi rakendumine tähendab praeguse olukorra jätkumist. Käesoleval hetkel puudub planeeringualal aktiivne inimtegevus ning ala on hoonestamata. Alal paiknevat metsa majandamiseks ei kasutata, rohumaad kasutatakse vähesel määral heina tegemiseks. Kui ala ei niideta, on ette näha selle võsastumist.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 23 Aruanne. OÜ ALKRANEL

4. Detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneva keskkonnamõju analüüs ning leevendavad meetmed

Käesolevas peatükis analüüsitakse detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid mõjuvaldkondade kaupa. Detailplaneeringu lahenduse täiendamiseks mõeldud leevendavad meetmed märgitud allajoonitult. Lisaks on kursiivkirjas toodud leevendavad meetmed, mis vajalikud detailplaneeringuga määratud tegevuse reaalse ellu viimise käigus. Viimati mainitud meetmed ja nende rakendamise nõudmine ning teostatav järelvalve on peamiselt vastavate lubade (ehitus-, tegevus-, keskkonnaload jms) väljaandjate pädevuses, lähtuvalt kehtivast õiguskorrast.

4.1. Metoodika

Detailplaneeringu ja selle alternatiivide võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaala meetodit. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 4.1 toodud skaala alusel.

Tabel 4.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala Soovitatud meetmetega vähendatav 0 mõju puudub ( ) või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju - 1 väheoluline negatiivne mõju + 1 väheoluline positiivne mõju - 2 nõrgalt oluline negatiivne mõju + 2 nõrgalt oluline positiivne mõju - 3 mõõdukalt oluline negatiivne mõju + 3 mõõdukalt oluline positiivne mõju - 4 oluline negatiivne mõju + 4 oluline positiivne mõju - 5 väga oluline negatiivne mõju + 5 väga oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. Tegevuse alternatiivide võrdlemise tulemused on toodud ptk 5.

4.2. Mõju põhja- ja pinnaveele

Peamised mõjud veekeskkonnale kaasnevad seoses detailplaneeringu elluviimise järgse veevarustuse (sh joogivesi ja golfikompleksi kastmine) tagamise, reoveekäitluse, sademevee ärajuhtimise ja maaparandussüsteemi säilitamise ning golfiväljaku väetamisega.

24 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Alternatiiv I Veevarustuse tagamine Maa-ala joogiveevarustuse tagamiseks on detailplaneeringualale ette nähtud 50 m sanitaarkaitsealaga kahe puurkaevu rajamine.

Detailplaneeringu kohaselt on alale planeeritud rajada 153 eluhoonet, millest 48 on alaliselt kasutatavad elumajad ning 105 hooajaliselt väljarenditavad puhkemajad. Kui arvestada, et keskmise Eesti pere suurus on ca 2,5 inimest, suureneb piirkonna alaliste elanike arv ligikaudu 120 inimese võrra. Ühe inimese keskmine veekulu ööpäevas on 100 l. Sellele lisandub puhkemajades tarbitav vesi. Puhkemajades on kohti arvestuslikult kokku 315 (3-kohalised puhkemajad). Kuna nende esialgne aktiivne kasutusperiood, mil veekulu inimese kohta ööpäevas on hinnanguliselt 130 l, on ligikaudu pool aastat ning teine pool aastast hoonete kasutus praktiliselt puudub, on käesolevas töös puhkemajade aastaringseks keskmiseks veekuluks arvestatud 65 l/d inimese kohta. Samas on maksimaalse vajamineva veekoguse hulga arvutamisel arvestatud asjaoluga, et ca 75 puhkemaja on perspektiivselt aktiivses kasutuses aastaringselt.

Lisaks eluhoonetele rajatakse alale 50-kohaline SPA-hotell, mille juurde kuuluvad 100-kohaline konverentsisaal ning samale arvule külastajatele mõeldud söögikoht. Detailplaneeringuala koosseisu kuuluvatesse teenindusasutustesse (SPA-hotell, golfiväljak, konverentsisaal, kohvik) asub tööle maksimaalselt 40 inimest.

Alljärgnevalt on toodud tabel 4.2, mis iseloomustab detailplaneeringualal vajaminevat maksimaalset ööpäevast joogivee kogust. Veekoguste arvestamiseks on kasutatud A. Kuusiku raamatut „Reovee väikepuhastid Eestis“ (Tallinn, 1995).

Tabel 4.2. Detailplaneeringuala maksimaalne ööpäevane joogiveevajadus Veevajadus Tarbijate/ tarbija/koha Veekulu kohtade arv kohta [l/d] [m3/d] eluhooned 120 100 12 puhkemajad, mis aastaringses kasutuses 225 100 22,5 Puhkemajad, mis kasutuses ca 6 kuud 90 65 5,85 SPA-hotell 50 300 15 saunad 40 100 4 konverentsisaal 100 15 1,5 kohvik 100 30 3 töötajad 40 15 0,6 KOKKU 64,45

Arvutustulemustele toetudes on detailplaneeringuala joogiveekulu kokku 64,45 m3/d. Väljatoodud ööpäevane veetarve on arvestuslikult maksimaalne ning võib teataval määral reaalsest olukorrast erineda. Reaalse veekulu erinevus arvutuslikust maksimaalsest ööpäevasest veekulust on tingitud SPA-hotelli ja puhkemajade

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 25 Aruanne. OÜ ALKRANEL kasutamise aktiivsusest (maksimaalne veekulu esineb peamiselt 5 kuul aastas ja nädalavahetustel).

Lisaks joogiveevajadusele kaasneb veekulu ka golfiväljaku kastmisega. Golfiväljakutel kastetakse vaid muruga kaetud maa-ala, mis 9-rajalise väljaku puhul on hinnanguliselt 3 km * 35 m = 10,5 ha. Ülejäänud osa moodustavad tiigid, liivadüünid, kõrghaljastus jms. Täpsed kastetavate alade suurused määratakse vastavates projektides.

Muru kastmissagedus sõltub taimede arengufaasist, mulla füüsikalistest omadustest (saviliiv, liivsavi mullad), kliimast ja muru liigilisest koostisest. Suure veevajadusega on noored arenevad taimed, väljakujunenud tihedat murukamarat tuleb kasta harvemini ja kuiva ilmaga rohkem. Eesti tingimustes on 9-rajalise golfiväljaku kastmiseks kuluv aastane veehulk ca 10 000 m3 (andmed Otepää Golf AS-lt). Kastmisperiood on ca 5 kuud ning seejuures toimub kastmine keskmiselt 5 korda nädalas. Seega on päevane kastmiseks tarbitav veekogus ca 100 m3.

Põhjavee ressursside säästmiseks soovitab KSH koostaja golfiväljaku kastmiseks põhjavee asemel kasutada pinnavett. Selle ammutamiseks sobivad nii detailplaneeringuala vahetus läheduses paiknev Taebla jõgi, golfiväljakule rajatavad pinnasevee tiigid kui ka kuivenduskraavid. Pinnavee kasutamine võib osutuda probleemiks põuasel ajal, mistõttu tuleb eeldatavalt antud perioodil kasutada kastmiseks lisaks ka puurkaevu vett.

Leevendavad meetmed: ñ Golfiväljaku kastmiseks on põhjaveevarude säästmiseks soovitatav kasutada pinnavett (Taebla jõgi, kuivenduskraavid ja golfiväljakule rajatavad pinnasevee tiigid). ñ Golfiväljaku kastmiseks vajaminevate veekoguste vähendamiseks on võimalik näiteks evaporatsiooni vähendamiseks teostada kastmist öösiti ning viia läbi kastmissüsteemi regulaarne inspekteerimine lekete avastamiseks.

Esimene aluspõhjaline veekiht detailplaneeringualal on vastavalt Eesti Hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400 000, Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 1998) Ordoviitsiumi veekompleks, mille puurkaevude erideebit jääb vahemikku 0,5 – 2,0 l/s*m. Planeeringualast ca 400 m kaugusele põhja poole jäävate Ordoviitsiumi veekihti kasutavate puurkaevude (kat nr 1598 ja 16800) erideebitid on vastavalt 1,39 ja 0,01 l/s*m, mõnevõrra kaugemal detailplaneeringualast lõuna pool (ca 1 km kaugusel) paiknevate puurkaevude (kat. nr 17472 ja 15635) erideebitid on vastavalt 0,05 ja 0,11 l/s*m. Seega on piirkonna puurkaevude veeandvus varieeruv, kuid eeldatav jääb minimaalne erideebit siiski ca 0,1 l/s*m juurde.

Detailplaneeringu elluviimise järgne maksimaalne joogiveetarve on hinnanguliselt 65,45 m3/d, mille rahuldamiseks on tarvis puurkaevu tootlikkusega 0,76 l/s, mis tekitab erideebitit 0,1 l/s*m arvestades 7,6 m alanduse. Seega on piirkonna Ordoviitsiumi veekihti rajatava puurkaevu eeldatav tootlikkus piisav joogivee vajaduse rahuldamiseks ka väiksemate sügavuste (20 - 40 m) juures. Kuna lühiajaliselt võib põuasel ajal (ca 1,5 kuud aastas) osutuda vajalikuks kasutada puurkaevu vett ka golfiväljaku kastmiseks, tuleb puurkaev puurida sügavam kui

26 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL eeltoodud 20 - 40 m. Kokkuvõtvalt oleks lahenduseks rajada kas 1) kaks Ordoviitsiumi veekihist toituvat puurkaevu, millest üks oleks kasutusel peamiselt kastmisperioodil ja võimaliku põhipuurkaevu rikke korral või 2) üks Ordoviitsiumi veekihist madalamal paiknevatest veekihtidest (Silur, Ordoviitsium-Kambrium) vett ammutav puurkaev, millest kastmisvee võtmine toimuks vaid põuasel ajal.

Kuna detailplaneeringu elluviimise järgselt võetakse põhjavett (sh joogivesi) rohkem kui 5 m3/ööpäevas, tuleb golfiväljaku haldajal vastavalt Veeseadusele (RT I 1994, 40, 655) taotleda vee-erikasutusluba. Vee-erikasutusluba tuleb taotleda ka juhul, kui vett võetakse pinnaveekogust enam kui 30 m3/ööpäevas.

Keskkonnaministri 06. aprill 2006. a käskkirja nr 410 Lääne maakonna põhjaveevarude kinnitamine kohaselt on Taebla valla kinnitatud põhjaveevaru Ordoviitsiumi kihis 1600 m3/d, Ordoviitsiumi–Kambriumi ühendatud põhjaveekogumist samuti 1600 m3/d. Keskkonnaministeeriumi Keskkonnalubade Infosüsteemi alusel on Taebla vallas väljastatud 5 põhjavee tarbimist reguleerivat vee- erikasutusluba (Ordoviitisumi, Siluri ja Ordoviitsium–Kambriumi veekihtidest). Vee- erikasutuslubade alusel on hetkel Taebla valla veetarve 622,3 m3/ööp. Samas on Taebla vallas veel 76 põhjavett ammutavat puurkaevu, millest veevõtt jääb alla 5 m3/ööp. Antud hetkel ei ole teada, kui paljud puurkaevud (76-st) reaalselt töötavad. Siiski, eelnevat arvestades ei ole olulist mõju kinnitatud põhjaveevarudele ka detailplaneeringu elluviimise järgse veetarbimise lisandumisega ette näha.

Viimasel ajal on mitmel pool nii Euroopas, Ameerikas kui ka Austraalias paiknevate golfiväljakute kastmiseks hakatud järjest rohkem kasutama puhastatud heitvett. Kuna reoveepuhastist väljuv heitvesi on reoainetest nõuetekohaselt puhastatud ning ohtlikke aineid ei sisalda, on puhastatud heitvee kasutamisel enamasti ainsaks probleemiks vaid reoveepuhasti kaugus golfiväljakust. Käesoleva KSH aluseks oleva detailplaneeringu puhul paikneb rajatav reoveepuhasti aga vahetult golfiväljaku kõrval. Seega oleks võimalik põuasel perioodil kastmiseks kasutada lisaks puurkaevu veele ka puhastatud heitvett. Nii viiakse põhjaveeressursside tarbimine miinimumini.

Puhastatud heitvee kogumiseks on otstarbekas rajada puhasti lähedale planeeringuala lõunaossa maaparanduskraavi laiendusena läbivooluga tiik. Tiiki jõuaksid planeeringualalt ja selle lähiümbrusest kraavi valguvad sademe- ja pinnaseveed ning reoveepuhasti väljavool. Arvestades tekkiva heitvee maksimaalset hulka ning kuivenduskraavi looduslikku veekogust, võiks kavandatava tiigi maht olla ca 230 m3 ning sügavus kraavi põhjast ca 1,5 meetrit. Oluline on tiigi põhja katmine membraaniga. Tiigi põhja katmine membraaniga on vajalik, vältimaks seguneva vee (loodusliku valgalal vesi ja reoveepuhasti heitvesi) imbumist pinnasesse, st tiigi tühjenemist.

Leevendavad meetmed: ñ Põhja- ja pinnavee ressursside kasutuse vähendamiseks on otstarbekas kasutada golfikompleksi kastmiseks planeeringualal tekkivat puhastatud heitvett. Puhastatud heitvee kogumiseks on soovitatav kavandada planeeringuala lõunaossa maaparanduskraavi laiendusena läbivooluga tiik, mis on maapinnast eraldatud membraaniga.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 27 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Detailplaneeringuala veevarustuse tagamisega piirkonna põhja- ja pinnaveele olulist mõju ette näha ei ole, seda nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis.

Reoveekäitluse lahendamine Detailplaneeringualal tekkiva reovee kogus on võrdne tarbitava maksimaalse veehulgaga, milleks on 65,45 m3/d (tabel 4.2). Reaalse veekulu erinevus arvutuslikust maksimaalsest ööpäevasest veekulust on tingitud SPA-hotelli ja puhkemajade kasutamise aktiivsusest (maksimaalne veekulu esineb peamiselt 5 kuul aastas ja nädalavahetustel).

Detailplaneeringualal tekkiv maksimaalne ööpäevane reostuskoormus, millega tuleb arvestada reoveekäitluse lahendamisel, on toodud tabelis 4.3. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on võetud 1 inimekvivalent (60 g/BHT7; 60 g heljuvainet (HA); 2 g üldfosforit (Püld); 12 g üldlämmastikku (Nüld)), juhul kui on tegemist piirkonna püsielanikuga.

Tabel 4.3. Detailplaneeringuala arvutuslik maksimaalne ööpäevane reostuskoormus Reostus Reostus- Tarbijate tarbija koormus arv kohta (ie/d) (ie) eluhooned 120 1,00 120,00 puhkemajad, mis aastaringselt kasutusel 225 1,00 225,00 puhkemajad, mis kasutusel ca 6 kuud 90 0,65 58,50 SPA-hotell 50 1,00 50,00 saunad 40 1,00 40,00 konverentsisaal 100 0,15 15,00 kohvik 100 0,30 30,00 töötajad 40 0,15 6,00 KOKKU 544,5

Tabelist 4.3 on näha, et kogu planeeringuala arvutuslik maksimaalne ööpäevane reostuskoormus on 544.5 ie ehk 32,7 kg BHT7/d, 32,7 kg HA/d, 1,1 kg Püld/d ja 6,5 kg Nüld/d. Samas tuleb arvestada, et tegemist on arvutuslike andmetega, mis võivad perspektiivis mõnevõrra reaalsest olukorrast erineda. Lisaks on reostuskoormus planeeritavatest funktsioonidest tulenevalt kõikuv.

Puhastatud heitvesi peab vastama nõuetele, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1 (RT I 2001, 69, 424): ñ Biokeemiline hapnikutarve – 15 mg/l; ñ Keemiline hapnikutarve – 125 mg/l; ñ Heljum – 25 mg/l; ñ Üldfosfor – tagatud peab olema fosforiärastus (reostustundlik suubla, vt ptk 2.3 Pinnaveekogud).

28 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Reoveekäitluse peamised lahendusvariandid on liitumine ühiskanalisatsiooniga, kogumismahutite kasutamine ning oma-reoveepuhasti rajamine. Vidruka külale lähim ühiskanalisatsiooniga asula (Palivere alevik) jääb detailplaneeringualast ca 5,5 km kaugusele ning trassi rajamine alevikuni oleks majanduslikult ebaotstarbekas. Kogumismahutite kasutamise probleem seisneb selles, et tulenevalt nende suurest hulgast (48 elumaja, 105 puhkemaja, SPA-hotell) on mahutite tühjendamise korrapärasuse ja nõuetele vastavuse järelevalvet keeruline tagada, mistõttu on oht, et suurte halduskulude ja järelevalve keerukuse tõttu ei täideta reovee kogumise ja käitluse nõudeid ning seetõttu ohustatakse piirkonna pinna- ja põhjavett. Samuti võidakse üle koormata koos teiste sarnast lahendust kasutavate aladega lähim purgimise koht, milleks on Haapsalu reoveepuhasti.

Eelnevast tulenevalt on detailplaneeringuala reoveekäitluse lahendamiseks vajalik rajada oma-reoveepuhasti, kujaga 50...100 m. Reoveepuhasti asukohaks on kavandatud planeeringuala keskosa maa-ala. Asukoht on sobilik, kuna reoveepuhasti ala paikneb kaugel planeeringus kavandatud puurkaevudest, mis on oluline põhjavee reostumise vältimise seisukohast. Oluline on veel ka asjaolu, et planeeringuala keskosas asub kraav, mida on võimalik kasutada heitvee suublana. Kraav suubub Taebla jõkke.

KSH käigus telliti Taebla jõe ja sellesse suubuva detailplaneeringuala läbiva kuivenduskraavi veeproovide võtmine ning voolhulga mõõtmine (vt lisa 5). Kuigi tegu on üksikproovidega, võrreldi veeproovide tulemusi määruses Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (RTL, 03.07.2001, 81, 1108) esitatud väärtustega (§ 3). Võrdlustulemuste alusel jäävad nii Taebla jõgi antud lõigus kui sellesse suubuv kraav kõigi kvaliteedinäitajate osas veekvaliteedi klassi „väga hea“ (vt ka ptk 2.3).

Eelmises lõigus viidatud Taebla jõe uuringu alusel oli 27. augustil 2008. a detailplaneeringualast 1 km ülesvoolu asuvas maanteetruubis jõe vooluhulk 367 l/s ehk 31 700 m3/d. Aastaringsed vooluhulgad võivad aasta-ajast tulenevalt olla mõõtmishetkel esinenud vooluhulgast erinevad. Raamatu „Eesti jõed“ andmeil on Taebla jõe keskmine vooluhulk ülemjooksul 50 l/s ning alamjooksul 500 l/s (mõõdetud 1997. a juulis). Seejuures jääb detailplaneeringuala jõe keskjooksu lähedale. Siiski võib eeldada, et planeeringualal tekkiv ja puhastatav heitvesi ei moodusta Taebla jõe vooluhulgast rohkem kui 0,5 %. Sellest tulenevalt võib öelda, et kõnealuse detailplaneeringu ja kavandatud reoveekäitluse nõuetekohasel realiseerimisel Taebla jõe reostusohtu ega ka veeklassi halvenemist ette näha ei ole.

Jõkke suubuva detailplaneeringuala läbiva kuivenduskraavi vooluhulgaks (mõõdetud sademete rikkal perioodil) mõõdeti 27. augustil 2008. a 0,732 l/s ehk 63,2 m3/d. Detailplaneeringu elluviimise järgse maksimaalse ööpäevase veetarbe korral võib suureneda kuivenduskraavi veetase hinnanguliselt maksimaalselt ca kaks korda. Samas on tegemist kuni 2 m sügavuse kraaviga, milles veetase vooluhulga mõõtmise ajal oli ca 7 cm, seega on kraavi sügavus piisav ka veekihi paksuse kahekordse suurenemise korral.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 29 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Leevendavad meetmed: ñ Olemasoleva kuivenduskraavi kasutamisel puhastatud heitvee järelvooluna tuleb tagada kraavi võsast puhastamine mahus, millega oleks tagatud vee vaba vool. Täielik võsast puhastamine ei ole soovitatav.

Detailplaneeringu elluviimise järgse reoveehulga käitlemiseks on tabelis 4.4 välja pakutud kahe võimaliku reoveepuhastustehnoloogia majanduslike, keskkonnakaitseliste ja tehniliste aspektide võrdlus. Seejuures on arvestatud, et puhasti peab tagama üldlämmastiku (tagamaks suubla senise veeklassi säilimise) ja üldfosfori ärastuse. Maksumuse hinnad on arvutatud tulenevalt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavades aluseks võetavatest väärtustest. Joonisel 4.1 on toodud reoveepuhasti võimalik paiknemine detailplaneeringualal.

Joonis 4.1. Detailplaneeringualale kavandatava reoveepuhasti (sinine ruut) asukoht koos järelpuhastiga (pinnasfilter, helesinine ristkülik, 100 m kuja (sinine joon)). Lai lilla joon – puhasti väljavooluks kasutatav olemasolev kraav.

30 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Tabel 4.4. Planeeringuala reovee puhastamiseks väljapakutud tehnoloogiate majanduslik, tehniline ning keskkonnakaitseline võrdlus Variant I, kombineeritud Variant II, aktiivmudapuhastus kompaktpuhasti tehnoloogial tehnoloogial põhinev põhinev reoveepuhasti reoveepuhasti Puhasti maksumus kokku, EEK 4 543 395 4 355 620 30 aasta ekspluatatsioonikulu kokku* 18 130 394 20 708 505 Projekti tehnilised, Puhasti hooldamine nõuab Puhastusprotsessis tekib keskkonnakaitselised vähem tööjõukulu kui sisuliselt poole rohkem ja majanduslikud aktiivmuda puhasti aktiivmuda kui kombineeritud lisaaspektid opereerimine. kompaktpuhasti tehnoloogia Puhastusprotsessis tekib poole korral. Muda töötlemine vähem muda kui Haapsalu linna reoveepuhasti aktiivmudapuhastis, mistõttu juures - äravedude ja muda muda vedamise peale käitlemise kulud suuremad kui kulutatakse vähem raha ja kompaktpuhasti korral. energiat. Puhasti opereerimine on Puhasti opereerimine ei ole tunduvalt paindlikum kui eriti paindlik ning kombineeritud kompaktpuhasti reostuskoormuse kõikumised korral. Eeldab aga kindlasti võivad puhasti väljavoolus väljaõppe saanud inimese poolt kajastuda, mistõttu tuleb opereerimist. Kuna puhastile on rajada järelpuhasti planeeritud bioloogiline (pinnasfilter). Tehnilisest ja fosforiärastus, siis keemiliseks ehituslikust aspektist on fosforiärastuseks kulub vähem kompaktpuhastit lihtsam kemikaali kui kompaktpuhasti paigaldada kui variant II töötamisel. Kasutada tuleb toodud puhastit rajada. samuti järelpuhastit.

Reoveepuhasti rajamiseks Reoveepuhasti rajamiseks vajamineva maa-ala (puhasti vajamineva maa-ala (puhasti koos teenindava maa-alaga) koos teenindava maa-alaga) pindala ca 300 m2. pindala ca 400 m2. Pinnasfiltri (järelpuhasti) kuja on 100 meetrit, mille tõttu puhasti planeerimisel (joonis 4.1) tuleb antud kohas loobuda vähemalt 3...4 planeeritavast elamust ning ühest puhkemajast. Pinnasfiltri rajamiseks vajaminev pindala ca 1100 m2 (kogu vajaminev pindala (puhasti + järelpuhasti) ca 1500 m2). Järelpuhasti rajamise maksumust ei ole eeltoodud puhasti maksumuses arvestatud.

* 30 aasta ekspluatatsioonikuludes on arvestatud lisaks hoolduskuludele veel alginvesteeringuga

Tabelis 4.4 toodud andmetest selgub, et 30 aasta ekspluatatsioonikulusid arvesse võttest tuleb ligikaudu 2,6 miljonit krooni odavam rajada ja opereerida kombineeritud

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 31 Aruanne. OÜ ALKRANEL kompaktpuhasti. Seejuures tuleb mõlema puhasti tüübi korral arvestada järelpuhasti (pinnasfilter) rajamisega, mis on vajalik, tagamaks puhastatud heitvee normidele vastavust ka suure vooluhulga ja reostuskoormuse kõikumise juures. Järelpuhasti rajamisega viiakse võimaliku keskkonnareostuse oht minimaalseks.

Täpne reoveepuhasti tüübi valik ja tehnilised tingimused tuleb lahendada reoveekäitluse eel- ja põhiprojekti käigus. Seejuures on detailplaneeringualale omapuhasti projekteerimisel äärmiselt oluline arvestada asjaoluga, et rajatavad SPA-hotell ja puhkemajad on hooajalise kasutusega (kõige intensiivsem kasutusperiood on suvi ning nädalavahetused, mil veetarve on maksimaalne), mistõttu esineb reovee vooluhulga kõikumisi nii kuude kui ka päevade lõikes. Lisaks ei ole käesolevaks hetkeks teada täpne ala väljaarendamise graafik, mille koostamine arendaja poolt on aga vajalik reoveepuhasti täpseks dimensioneerimiseks.

Reoveekäitluse lahenduse kavandamine (sh dimensioneerimine) ja rajamine peab toimuma kanalisatsiooniehitistele seatud nõuete kohaselt (Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (RT I 2001, 47, 261)), sel juhul kaasneb puhasti kasutamisega pikaajaliselt väheoluline positiivne mõju põhja- ja pinnaveele, kuna reovee puhastamise läbi vähendatakse riski põhja- ja pinnavee reostumiseks. Tagada tuleb pidev puhasti hooldus ja järelevalve. Lühiajaline väheoluline negatiivne mõju kaasneb puhasti rajamistöödega seonduvalt.

Sademevee ärajuhtimine ja maaparandussüsteemide säilimine Peamised sademeveed tekivad juurdepääsuteedelt, hoonete katustelt ning SPA-hotelli ja golfiväljaku juurde kavandatavatest kõvakattega parklatest. Teistele hoonestus- aladele (nii elu- kui puhkemajade juurde) parklaid kavandatud ei ole, autode parkimine toimub krundisiseselt.

Parklates tekkiv sademevesi, mis võib olla reostunud, tuleb drenaaži abil kokku koguda ja suunata läbi õlipüüduri olemasolevasse detailplaneeringuala keskosa läbivasse kuivenduskraavi. Läbi õlipüüduri suunamine aitab vähendada võimalikku pinna- ja põhjaveereostuse ohtu (tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga).

Detailplaneeringuala lõunapoolse osa (Aidapõllu ja nimetu maaüksus) näol on tegemist kuivendatud alaga, millel asub ka maaparanduse eesvool. Nimetatud alale on planeeritud osaliselt väikeelamute maa ning golfiväljaku rajamine. Seejuures tuleb jälgida, et oleks tagatud olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine.

Leevendavad meetmed: ñ Detailplaneeringus tuleb lahendada sademevee kogumine parklaaladelt ja ärajuhtimine detailplaneeringuala keskosa läbivasse kuivenduskraavi. Seejuures tuleb kokku kogutud sademevesi enne kraavi juhtimist suunata läbi õlipüüduri. ñ Tagada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. ñ Golfiväljaku juurde kavandatavas parklas tuleks vähemalt osaliselt kattematerjalina kasutada murukivi.

32 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Kokkuvõttes sademevee kogumise ja maaparandussüsteemide säilitamisega seotult lühiajaline mõju puudub. Pikaajaline mõju on nõrgalt negatiivne, kui ei lahendata sademeveekäitlust ja ei korrastata kraave. Leevendavate meetmete elluviimisel pikaajaline mõju veekeskkonnale puudub.

Golfiväljaku väetamine Golfimuru hooldamiseks tuleb seda väetada. Tasakaaluka väetise peamised komponendid on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K). Kuna lämmastik on golfiväljakute väetamise kõige tähtsam komponent, arvutatakse väetise kogust enamasti vajamineva lämmastiku hulga järgi. See aga sõltub suures osas pinnase ja murutaimede omadustest, kliimast ning ka kastmisvee koostisest.

Pealtväetamine mineraalväetisega peab toimuma süstemaatiliselt vegetatsiooni- perioodi jooksul. Keskmiselt väetatakse golfiväljakuid kord nädalas. Golfiväljakul eristatakse peamiselt järgmisi piirkondi (ametlikud eesti keelsed vasted puuduvad): „fairway“, „greens“ ja „tees“. Tulenevalt nende alade erinevast kasutusaktiivsusest (greens´e ja tees´e kasutatakse aktiivselt mängimiseks), on igale alale ette nähtud erineva koostisega väetis. Selleks, et toitained jõuaksid taimede juurteni, tuleb peale väetamist ala kasta.

Et vältida golfiväljakute väetamisest tingitud võimaliku reostuse jõudmist pinna- ja põhjavette (detailplaneeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, vt ptk 2.3), tuleb vajalikke aineid doseerida sellises koguses, et murutaimed maksimaalses ulatuses need ära kasutaksid. Täpse väetisekoguse doseerimisega tagatakse, et peamine osa väetisest jääb huumusesse, kus toimub aktiivne taimede kasv. Golfiväljaku muruga kaetud osa on reeglina vähemalt osaliselt dreenitud (käesoleval hetkel asub maa-alal juba olemasolev maaparandussüsteem, vt ptk 2.3), mis tagab alal tekkiva liigvee kokku kogumise ning ühtlasi vähendab võimalust väetise kandumiseks põhjavette. Kokku kogutud liigvesi juhitakse olemasolevasse kuivenduskraavi, kus see seguneb kraavis voolava loodusliku veega (kraav toitub lisaks planeeringualale jäävale maaparandussüsteemile ka teistest kuivendusaladest) ning kavandatavast reoveepuhastist väljuva puhastatud heitveega. Seega toimub kraavis vee segunemine. Vaatamata võimalikule segunemisele, võib üleväetamisega kaasneda väheoluline negatiivne mõju detailplaneeringualast ca 440 m kaugusel voolava Taebla jõe veekvaliteedile, mistõttu tuleb üleväetamist vältida.

Leevendavad meetmed: ñ Golfiväljaku väetamisel tuleb vajalikud ained doseerida selliselt, et saasteained ei reostaks veekeskkonda.

Kokkuvõttes golfiväljaku väetamisest tulenevad lühiajalised mõjud puuduvad. Pikaajaliselt kaasneb veekeskkonnale väheoluline negatiivne mõju, leevendavate meetmete rakendamisel aga mõju puudub.

Alternatiiv II Alternatiiv II näeb ette täismahus golfiväljaku rajamise koos seda teenindava golfihoonega (varustuse laenutamine, registreerimine). Samuti näeb alternatiiv II ette SPA-hotelli rajamise. Pinna- ja põhjavett mõjutavad tegevused on samad, mis alternatiiv I puhul ehk veevarustuse (sh kastmine) tagamine, reoveekäitlus,

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 33 Aruanne. OÜ ALKRANEL golfiväljaku väetamine ning sademevee ärajuhtimine ja maaparandussüsteemi säilitamine. Seejuures on sademevee ärajuhtimise ja maaparandussüsteemi säilitamisega seotud mõju sarnased alternatiiv I vastavate mõjudega. Golfiväljaku väetamisega seotud mõju on mõnevõrra suurem kui alternatiiv I puhul, tulenevalt suuremast väetatavast alast. Samas ei ole alternatiiv I juures toodud leevendavaid meetmeid arvestades ka alternatiiv II korral olulist mõju ette näha.

Veevarustuse tagamine ja reoveekäitluse lahendamine Veekulu erinevus on tingitud asjaolust, et alternatiiv II realiseerumisel alale eluhooneid ja puhkemaju ei rajata, mis tähendab üle poole väiksemat maksimaalset (tarbitav veekogus 24,1 m3/d) ning teataval määral ka ühtlasemalt jaotuvat joogiveekulu. Samas suureneb võrreldes alternatiiviga I golfikompleksi ala ca kaks korda ning ühes sellega ka kastmiseks vajamineva vee kogus (vajaminev veekogus kastmisperioodil ööpäevas ca 200 m3). Seejuures tuleb vihmavaesel ajal võtta kastmiseks vett lisaks pinnaveekogudest ka puurkaevust. Eelnevat arvestades suureneb võrreldes alternatiiviga I puurkaevust võetava vee hulk põuasel perioodil ca kaks korda. Seega tuleb veevarustuse tagamiseks eeldatavalt rajada igal juhul kaks puurkaevu, milledest üks on kasutuses vaid vihmavaesel ajal.

Kuna alternatiiviga II püsiasustust (elamuid) piirkonda ei kavandata, tuleb reoveekäitluse lahendamisel arvestada ainult SPA-hotelli kompleksis tekkiva reovee kogusega (maksimaalne arvutuslikult 24,1 m3/d). Kuigi võrreldes alternatiiviga I on tekkiva reoveekogus üle poole võrra väiksem, ei soovita KSH koostaja ka antud alternatiivi puhul kasutada kogumismahuteid. Põhjus on seotud eelkõige asjaoluga, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga ning reovee kohapeal käitlemine on nii majanduslikke kui ka keskkonnaaspekte arvestades käesoleval juhul ikkagi otstarbekam. SPA-hotelli kasutusaktiivsus on maksimaalne eeldatavalt vaid ca 5 kuul aastas. Seega tuleb ka alternatiiv II korral detailplaneeringualale rajada reoveepuhasti, mille projekteerimisel tuleb arvestada vooluhulga kõikumisega kuude ja päevade lõikes. Koondmõjud reoveekäitluse lahendamisel on samad alternatiiv I vastavate mõjudega, kuna puhastatud heitvee koguste vähenemine ei oma nii suurt mõju.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi veetarve on alternatiiv II puhul suurem kui alternatiiv I korral, ei ole ka alternatiiv II elluviimisel näha olulist lühi- kui ka pikaajalist mõju piirkonna põhjaveevarudele ega ka põhja- ning pinnavee seisundile. Alternatiiv II elluviimise korral tuleb arvestada alternatiiv I vastavate alapeatükkide juures välja toodud leevendavaid meetmeid.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Ehitus- ja arendustegevuse puudumisel olulist mõju veekeskkonnale ette näha ei ole. Samas võib arendustegevuse puudumisest tulenevalt halveneda olemasoleva maaparandussüsteemi olukord, mis võib pikaajalises perspektiivis kaasa tuua naaberkinnistute liigniiskuse ja liigveeprobleemid.

Leevendavad meetmed: ñ Tagada tuleb kinnistute korrashoid ning olemasolevate kraavide hooldus.

34 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Kokkuvõte Alternatiivide I ja II puhul on mõjud põhjaveele seotud eeskätt piirkonna veetarbimise suurenemisega. Samas piirkonna põhjaveevarusid arvestades ei ole tegemist olulise mõjuga. Pinnaveele olulisi mõjusid ette näha ei ole, kui planeeringuala reoveekäitlus lahendatakse nõuete kohaselt, golfialale tagatakse optimaalne väetise kogus, toimub sademevee kokku kogumine ja puhastamine ning tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide säilimine ja hooldus. 0-alternatiivi jätkumise korral olulisi mõjusid ette näha ei ole, kui tagatakse olemasoleva maaparandussüsteemi hooldus. Alternatiivide mõju olulisus põhja- ja pinnaveele on toodud tabelis 4.5.

Tabel 4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele Mõju olulisus Mõju valdkond Alternatiiv I Alternatiiv II 0-alternatiiv LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) LA PA (PA) Veevarustuse tagamine 0 0 -1 0 0 0 -2 0 Reoveekäitluse lahendamine -1 +1 -1 +1 Sademevee ärajuhtimine ja maaparandus-süsteemide säilimine 0 -2 0 0 -2 0 Golfiväljaku väetamine 0 -1 0 0 -2 0 Olemasoleva olukorra jätkumine 0 -1 0 Koondhinne -1 0 -1 0 -1 0 -2 0 0 -1 0 * LA – lühiajaline mõju; (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

4.3. Mõju õhukvaliteedile

Peamised õhukvaliteeti puudutavad mõjud tulenevad detailplaneeringualale rajatavate hoonete kütmisest ning lisanduvate autode hulgast. Muid õhukvaliteedi mõjusid (müra, tolm, valgus) käsitletakse peatükis 4.5 Mõju inimeste heaolule ja tervisele.

Alternatiiv I Hoonete kütmine Detailplaneeringu kohaselt lahendatakse elumajade soojavarustus lokaalkütte baasil. SPA-hotelli tarvis rajatakse katlamaja, renditavate puhkemajade kütmiseks on ette nähtud elektri- ja lokaalküte. Kütmiseks võib kasutada kas puitu, gaasikütet või maa/õhksoojuspumpa, samuti võib küttelahendusi omavahel kombineerida. Puiduga kütmisel eraldub vähesel määral raskemetalle, kuid detailplaneeringuga kavandatud hoonete hulga juures on see siiski marginaalne.

Puhkemajad on detailplaneeringu kohaselt planeeritud rajada Pargimäe maaüksusele, SPA-hotell aga selle kõrval paiknevale Pargimetsa maaüksusele. Mõlemad maaüksused on kaetud metsaga, mistõttu võib mõningal määral tekitada probleeme väheolulise õhusaaste hajumine. Detailplaneeringualal teostatud dendroloogilise uuringu põhjal on Pargimäe maaüksusel soovituslik ca 1/3 metsast hõrendada ning 1/3 osas lagedaks raiuda. Toodud meede aitab hajumistingimusi parandada.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 35 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Detailplaneeringuala ülejäänud osa näol on aga tegemist avatud maastikuga, mis tagab piisava hajumise. Seetõttu ei ole hajumistingimustest tulenevat olulist negatiivset mõju ette näha.

Kokkuvõttes õhusaaste osas lühiajaline mõju puudub. Pikaajaliselt kaasneb piirkonna õhukvaliteedile väheoluline negatiivne mõju, tulenevalt asjaolust, et tegemist on hetkel hõredalt asustatud piirkonnaga.

Transpordivahendite heitgaasid Detailplaneeringuala arendamisel suureneb piirkonna liiklussagedus tunduvalt. Lisanduvate autode täpset hulka ja ajalist jaotumist on keeruline hinnata, kuna nii golfiväljaku, SPA-hotelli kui ka puhkemajade kasutamine on hooajaline. Lisanduvate transpordivahendite juures tuleb arvestada ka uute elanike ja puhkajate liikumisega teistesse tõmbe- ja huvikeskustesse ning piirkonna kohalike elanike liiklemisega. Käesolevas töös toome välja maksimaalsed võimalikud transpordivahendite hulgad.

Detailplaneeringu kohaselt on alale reserveeritud 48 väikeelamumaad. Kui arvestada, et igas peres on keskmiselt 1,5 autot, lisandub elamute rajamisest tulenevalt piirkonda 72 autot. Puhkemajadest (nende maksimaalse täituvuse korral – 105 puhkemaja, hinnanguliselt 3-kohalised) tingituna lisandub piirkonda omakorda 105 autot, sh aastaringselt ca 75 autot. SPA-hotellis on kohti 50, selle juurde kuuluvates konverentsikeskuses ja kohvikus aga 100. Kui ühe auto kohta arvestada keskmiselt 1,5 inimest, on SPA-hotelli kompleksi maksimaalse kasutuse korral (arvestatud on 100 inimesega) lisanduvaks autode hulgaks 66, kui ei kasutata tellitud busse.

Kõige raskem on prognoosida golfiväljaku kasutamisest tulenevat liiklussageduse kasvu. Üks võimalus selleks on kasutada väljaku prognoositavat aastast külastatavust, samas ei saaks selle alusel hinnata väljakut korraga kasutavate inimeste arvu. Teine ja reaalsem võimalus lisanduvate autode hulga leidmiseks on arvestada, kui palju inimesi rajatavat golfiväljakut päevas reaalselt kasutada saab. Tuginedes golfiharrastajate suulistele andmetele, lastakse väljakule 3–4st inimesest koosnevaid gruppe iga 10–15 minuti järel. Sellise arvestuse kohaselt saab väljakut tunnis kasutada maksimaalselt 24 inimest. Kuna golfiväljakuid üldjuhul ei valgustata, toimub mängimine valgel ajal (Eestis asuvad golfiväljakud on enamasti avatud 9:00 – 19:00). Üks mäng kestab keskmiselt 3 h, seega saab viimane seltskond väljakule minna kell 16:00. Seega kokkuvõttes võib arvestada, et ööpäevas saab rajatavat golfiväljakut kasutada 7h * 24 in = 168 inimest. Sellest tulenevalt suureneb golfiväljaku kasutamisest tulenevalt piirkonna ööpäevane liiklussagedus maksimaalselt ca 112 auto võrra (keskmiselt 1,5 inimest autos).

Detailplaneeringu kohaselt on üldkasutatavad parklad planeeritud SPA-hotelli ja golfiväljaku juurde, puhke- ja elumajade kasutajate autode parkimine toimub krundisiseselt. Toetudes eespool toodud arvutusele, on SPA-hotelli ja golfiväljaku maksimaalse kasutuse/täituvuse korral lisanduvate autode hulk ööpäevas 66 + 112 = 178. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et osad (ca 1/3) golfimängijad kasutab ka SPA- ja hotelliteenuseid. Seega võib ööpäevas SPA-hotelli ja golfiväljaku maksimaalse kasutamise/täitumise korral lisanduvate autode hulgaks lugeda ca 119 autot. Detailplaneeringulahenduses tuleb seega SPA-hotelli ja golfiväljaku parkimiskohtade planeerimisel arvestada kokku minimaalselt 120 kohaga.

36 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Arvutustulemustest tulenevalt suureneb piirkonna ööpäevane liiklussagedus detailplaneeringuala (elamud, puhkemajad, SPA-hotell, golfiväljak) maksimaalse külastatavuse/täituvuse korral 72 + 105 + 119 = 296 auto võrra. Siinkohal tuleb aga arvestada, et tegemist on olukorraga, mida võib ette tulla vaid ala aktiivseimal kasutusperioodil ehk suvise aja nädalalõppudel. Lisaks liigub mainitud autode hulk piirkonnas ajaliselt hajutatult. Liiklussageduse kasvust tingitud müra ja tolmuga seotud mõjusid on käsitletud peatükis 4.6 Mõju inimeste heaolule ja tervisele.

Kokkuvõttes võib öelda, et lisanduvad autod lühiajaliselt olulist piirkonna õhukvaliteedi halvenemist ei põhjusta, pikaajalises skaalas on tegemist väheolulise negatiivse mõjuga, kuna võrreldes praeguse olukorraga suureneb sõidukite arv.

Alternatiiv II Hoonete kütmine Kuna II alternatiivi realiseerumisel eluhooneid ja puhkemajasid ei rajata, on hoonete kütmisest tulenevad õhuheitmed võrreldes alternatiiviga I väiksemad. Seetõttu võib eeldada, et mõju õhukvaliteedile lühi- ja pikaajalises skaalas puudub.

Transpordivahendite heitgaasid Elu- ja puhkemajade puudumisest tulenevalt on alternatiiv II realiseerumisel lisanduvate autode hulk võrreldes alternatiiviga I ligi poole võrra väiksem. Samas tuleb arvestada, alternatiiv II korral rajatakse alale täismõõdus golfiväljak, mis on eeldatavasti suurema kasutatavusega kui alternatiiv I rajatav 9-rajaline nö harjutusväljak, kuna täismõõdus väljakul saab muuhulgas korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi. Samas on ka täismõõtmelise väljaku kasutamine hooajaline, tipp-perioodiga suvel ja nädalavahetustel. Seega kokkuvõttes on liiklussageduse kasvust tingitud mõjud õhukvaliteedile võrreldavad alternatiiviga I ehk pikaajaliselt on tegemist väheolulise negatiivse mõjuga, lühiajaline mõju aga puudub.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Olemasoleva olukorra jätkumine detailplaneeringualal õhukvaliteedi muutust kaasa ei too, kuna ala ei ole aktiivses kasutuses.

Kokkuvõte Alternatiividega kaasnevate mõjude olulisust käsitleb tabel 4.6.

Tabel 4.6. Mõju õhukvaliteedile Mõju olulisus Mõju valdkond Alternatiiv I Alternatiiv II 0-alternatiiv LA PA LA PA LA PA Hoonete kütmine 0 -1 0 0 Transpordivahendite heitgaasid 0 -1 0 -1 Olemasoleva olukorra jätkumine 0 0 Koondhinne 0 -1 0 -1 0 0 * LA – lühiajaline mõju; PA – pikaajaline mõju, X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 37 Aruanne. OÜ ALKRANEL

4.4. Mõju elustikule ja ökosüsteemidele (loomastik, taimestik, rohevõrgustik)

Piirkonna taimestikku ja loomastikku mõjutavad detailplaneeringuala väljaarendamisel eelkõige senise maakasutusmustri muutusest tulenev olemasolevate elupaikade kadumine ja muutumine ning piirkonna aktiivse kasutuselevõtuga kaasnevad häiringud nagu valgus ja müra.

Alternatiiv I Hoonestuse rajamine ja kasutamine Tulenevalt EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: KeM Info- ja Tehnokeskus) andmetest, detailplaneeringu koosseisu kuuluvatel maaüksustel kaitstavaid loodusobjekte, liike, kivistisi ega mineraale ei esine. Samuti ei jää ala ühegi kaitseala, hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku territooriumile. Lähim kaitsealuste taimeliikide (II ja III kategooria) kasvukoht jääb detailplaneeringualast ca 30 m kaugusele läände. Mainitud kasvukohale detailplaneeringu elluviimisest tulenevat olulist mõju ette näha ei ole.

Käesoleval hetkel on detailplaneeringuala näol tegemist alaga, mida osaliselt (ca 50%) katab mets ning osaliselt rohumaa. Elamud ja golfiväljaku hoone rajatakse detailplaneeringu kohaselt praegusele rohumaale, teised hooned (puhkemajad ning SPA-hotell) aga metsa-alale. Hoonete rajamiseks eemaldatakse hoonestusaladelt (ja ka parklaks reserveeritult alalt ning teemaalt) pinnas. Sellest tulenevalt toob piirkonna arendamine kaasa kohaliku tähtsusega loomastiku ja taimestiku mõjutamise nii lühi- kui pikaajaliselt, kuna osaliselt kaovad nende senised looduslikud elu- ja kasvupaigad. Metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 42 tulenevalt tuleb detailplaneeringuala metsaga kaetud osale koostada metsamajandamiskava. KSH käigus telliti Metsabüroo OÜ-lt detailplaneeringuala puudutav metsanduslik-dendroloogiline ja keskkonnakaitseline hinnang (vt lisa 6), milles toodi välja piirkonnad, kus on tulenevalt puistu olukorrast soovitatav kas lageraie, hõrendamine või kõrghaljastuse säilitamine (joonis 4.2). Uuringus toodi välja ka järgmised soovitused/leevendavad meetmed: ñ Puittaimestikku tuleb maksimaalselt võimalikul määral säilitada; ñ Esteetiliselt väärtuslikud puud, mis otseselt ei takista ala sihtotstarbelist kasutamist, tuleb säilitada; ñ Teeäärses osas raiete läbiviimisel tuleb arvestada, et võiks säilida teeäärse vööndi kõrghaljastus; ñ Säilivates ja rajatavates kõrghaljastusega kohtades on soovitav taotleda puude ja põõsaste täiendusistutusega vertikaalse rindelisuse moodustumine; ñ Mida rohkem suudetakse säilitada olemasolevat taimestikku, seda tervislikum on elukeskkond nii inimestele ning alal levinud liikidele.

38 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Joonis 4.2. Detailplaneeringuala soovituste plaan, OÜ Metsabüroo uuringu põhjal.

Detailplaneeringulahenduse väljatöötamisel on arvestatud dendroloogilises uuringus toodud soovitustega selliselt, et hoonestusalad on planeeritud lageraie ja puurinde hõrendamiseks ette nähtud aladele. Võimalikku negatiivset mõju aitab leevendada detailplaneeringu kohaselt kavandatud kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine ning täiendava haljastuse juurde rajamine. Kuna ehitustegevust teostatakse järk-järgult, ei avaldu tekkiv mõju järsku ja suuremahuliselt, vaid loomadel ja taimedel on uute tingimustega võimalik aegamööda kohaneda.

Maa-ala arendamine toob kaasa piirkonna suurema valgustatuse, eelkõige SPA-hotelli juures. Samuti suureneb vähesel määral lisanduvatest autodest tingitult müra ja õhku paisatavate heitgaaside hulk. Piirkonna aktiivse kasutuselevõtuga kaasnevad häiringud võivad loomastikule negatiivselt mõjuda.

Leevendavad meetmed: ñ Vältida tuleks suuri valgusreklaame ning intensiivset ja laiaulatuslikku tänavavalgustust.

Kokkuvõttes avaldab elamute ja muu hoonestuse rajamine elustikule ja ökosüsteemidele lühiajaliselt nõrgalt negatiivset ning pikaajaliselt väheoluliselt negatiivset mõju. Leevendavate meetmete rakendamine aitab nii lühi- kui pikaajalisi mõjusid vähendada.

Golfiväljaku rajamine ja väetamine Golfiväljak rajatakse käesoleval hetkel rohumaana kasutusel olevale maa-alale. Kuna väljaku murukatte paigaldamiseks ja niisutussüsteemi rajamiseks tuleb suurelt osalt väljakuks reserveeritud alalt (arvestuslikult maksimaalselt 10,5 ha ulatuses) eemaldada kogu pinnakate (10 – 20 cm sügavuselt), hävib seda kattev olemasolev

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 39 Aruanne. OÜ ALKRANEL taimestik täielikult. Samas ei ole tegemist väärtusliku taimestikuga (st alale ei jää kaitsealuseid liike). Hävitatud ökosüsteemi asemele luuakse aga uus, kuna golfiväljakud on muruväljakud, kus lisaks esineb metsatukkasid, liivadüüne, tiike jms. Seetõttu võib öelda, et golfiväljakud on küllaltki liigirikkad kooslused, pakkudes õige majandamise korral loomadele ja taimedele väärtuslikke elupaiku.

Selleks, et golfiväljaku muru oleks vastupidav, tuleb seda väetada. Kui golfiala väetamisel doseeritakse aineid liialt suures koguses selliselt, et murutaimed neid täielikult ära ei kasuta, võib väetis jõuda pinnasesse ja selle kaudu ka Taebla jõkke. Väetamiseks kasutatavad ained võivad loodusesse sattudes hävitada elukeskkonna (sh kalad), panna vetikad ja taimestiku vohama ning jõuda ka põhjavette. Ainus võimalus seda vältida on doseerida kemikaale nii täpselt, et taimed kasutavad maksimaalses koguses ained ära. Vastavad leevendavad meetmed on toodud ka ptk Mõju põhja- ja pinnaveele.

Kokkuvõttes kaasneb golfiväljaku rajamise ja väetamisega lühiajaliselt negatiivne mõju elustikule ja ökosüsteemidele seoses taimestiku ja ökosüsteemi hävitamisega. Pikaajalised mõjud väljaku nõuetekohase majandamise ja leevendavate meetmete rakendamise korral puuduvad.

Rohevõrgustiku toimimise tagamine Detailplaneeringuala põhjapoolne osa (täpsemalt Pargimetsa ja Pargimäe maaüksused) asub Läänemaa teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohaselt rohevõrgustiku tuumalal T3. Taebla valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on nimetatud rohevõrgustiku piire korrigeeritud selliselt, et rohevõrgustik kattub detailplaneeringualaga vaid ca 50 m ulatuses ala lääneservas (vt ptk 1.2.2). Kuna Taebla valla üldplaneering on käesoleval hetkel kehtestamata, on järgnevalt analüüsitud detailplaneeringuga kavandatava mõju maakonna teemaplaneeringus toodud rohevõrgustiku piiridest lähtuvalt.

Maakonna teemaplaneeringu kohaselt jäävad detailplaneeringuga kavandatavatest objektidest rohevõrgustiku alale Pargimäe maaüksusele kavandatavad 105 puhkemaja, Pargimetsa maaüksusele kavandatav SPA-hotell. Nimetatud hoonete rajamine võib rohevõrgustiku toimimist ehitustegevusest tulenevalt lühiajaliselt häirida. Seejuures tuleb arvestada, et eelmainitud objektid tuumala läbi ei lõika, vaid mõjutavad seda ca 700 m ulatuses (tuumala laius antud kohas on ca 2,3 km). Taebla valla ja selle põhjanaabri Oru valla üldplaneeringud Vidruka Golfi maa-alast põhjapool paiknevale rohevõrgustiku tuumalale täiendavat arendustegevust ette ei näe. Lisaks tuleb arvestada, et puhkemajad rajatakse suhteliselt suurele alale ja grupeeritult (tagab rohevööndite säilimise hoonegruppide vahel) ning detailplaneeringu kohaselt säilitatakse võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Kuna tegemist on puhkemajadega, ei ole rajatavate kruntide tarastamist ette nähtud. Pargimäe maaüksus, millele rajatakse SPA-hotell, jääb suures osas metsastatuks.

Eelnevast lähtuvalt ja arvestades Taebla valla üldplaneeringu eelnõus toodud korrigeeritud rohevõrgustiku piire, teeb KSH koostaja ettepaneku arvata detailplaneeringuala rohevõrgustiku aladest välja, st valla üldplaneeringu eelnõuga määratud rohekoridori piir tuleks panna kattuma detailplaneeringuala läänepiiriga, kuna vastasel juhul ei saa maa sihtotskarbeks olla muu kui

40 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL maatulundusmaa või üldmaa. Detailplaneeringuala rohevõrgustikust välja arvamisega ei vähene ka oluliselt Taebla valla üldplaneeringu eelnõuga määratud rohekoridori laius (üldplaneeringu eelnõus toodud koridori laius on ca 790 m, detailplaneeringuala rohevõrgustikust väljaarvamise järgne koridori laius on ca 740 m) ja seega selle funktsioonid ning toimimine.

Kokkuvõttes elamu- ja puhkepiirkonna väljaehitamine rohevõrgustiku toimimist pikaajaliselt negatiivselt ei mõjuta. Lühiajaliselt võib tulenevalt ehitustegevusest kaasneda väheoluline ja kaudne negatiivne mõju.

Alternatiiv II Hoonete rajamine ja kasutamine Detailplaneeringuga võrreldes alternatiiv II elamute ja puhkemajade rajamist ette ei näe. SPA-hotell ja golfihoone on planeeritud samadesse kohtadesse nagu alternatiiv I korral. Seetõttu on hoonestusest tuleneva mõju näol tegemist ehitusaegse lühiajalise mõjuga, mis on väheoluliselt negatiivne. Pikaajaline mõju elustikule ja ökosüsteemidele puudub. Alternatiiv II juures tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega, mis on toodud alternatiiv I juures. Detailplaneeringuala metsaga kaetud osale tuleb koostada metsamajandamiskava.

Golfiväljaku rajamine ja väetamine Alternatiiv II näeb ette täismõõdus golfiväljaku rajamise, mis on planeeritud detailplaneeringuala lõunaosas olevale rohumaale. Kuna võrreldes alternatiiviga I on tegemist kaks korda suurema alaga, tuleb väljaku rajamiseks eemaldada pinnast suuremal hulgal. Samas ei ole eemaldatav pinnas substraadiks väärtuslikele liikidele (kaitsealaustele liikidele). Sellest tulenevalt on elustiku ja ökosüsteemide seisukohast tegemist nõrgalt negatiivse mõjuga, pikaajalised mõjud aga väljaku nõuetekohase majandamise ja leevendavate meetmete rakendamise korral puuduvad. Alternatiiv II rakendumisel tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega, mis on toodud alternatiiv I juures.

Rohevõrgustiku toimimise tagamine Pargimäe maaüksus, millele rajatakse SPA-hotell, jääb suures osas metsastatuks ning teisi hooneid rohevõrgustiku aladele ei kavandata, mistõttu olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ette näha ei ole.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Olemasoleva olukorra jätkumine elustikule ja ökosüsteemidele muudatusi kaasa ei too. Arendustegevuse puudumisel kasutatakse ala tõenäoliselt väikesemahuliselt heina tegemiseks edasi. Seejuures võib pikemas perspektiivis probleeme tekkida ala võsastumisega. Detailplaneeringuala metsaga kaetud osale tuleb koostada metsa- majandamiskava.

Kokkuvõte Alternatiividega kaasnevate mõjude olulisust käsitleb tabel 4.7.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 41 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Tabel 4.7. Mõju elustikule ja ökosüsteemidele Mõju olulisus 0- Mõju valdkond Alternatiiv I Alternatiiv II alternatiiv LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) LA PA Hoonete rajamine ja kasutamine -2 -1 -1 0 -1 -1 -1 0 Golfiväljaku rajamine ja väetamine -1 -1 0 -2 -2 0 Rohevõrgustiku toimimise tagamine -1 0 0 0 Olemasoleva olukorra jätkumine 0 0 Koondhinne -2 -1 -1 0 -2 -1 -2 0 0 0 * LA – lühiajaline mõju; (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

4.5. Mõju maastikuilmele ja maakasutusele (sh pinnasele)

4.5.1. Maastikuilme Maastikuilmele avaldavad mõju nii hoonestuse (elamud, puhkemajad, SPA-hotell) kui ka golfiväljaku rajamine.

Alternatiiv I Elamud Detailplaneeringu kohaselt on elamud planeeritud käesoleval hetkel lagedale maa- alale – nimeta maaüksusele ning Aidapõllu maaüksuse põhjaserva. Nimeta maaüksus paikneb detailplaneeringuala edelanurgas ning jääb lähimast üldkasutatavast teest (ja pärandkultuuriobjektide nimistusse kuuluvast Pargimetsa ja Pargimäe maaüksuste vahel kulgevast Liivaristi teest) ca 400 m kaugusele. Nimetatud väikeelamuala, kuhu on planeeritud 43 elamut, jääb teest lahutama rajatav golfiväljak ning metsaga kaetud Pargimäe maaüksus, mistõttu võib eeldada, et planeeritud elamud mainitud teelt oluliselt näha ei jää. Seevastu paiknevad Aidapõllu maaüksuse põhjaserva planeeritud 5 elamumaad vahetult Liivaristi tee kõrval. Neist teisel pool teed asuval detailplaneeringu koosseisu mittekuuluval maaüksusel asub olemasolev elumaja. Vahetus läheduses asub nimetatud vallatee ääres veel paar elumaja. Seega jäävad Aidapõllu maaüksusele rajatavad elamud nii kohalikel teel liiklejate kui elanike vaatevälja. Siiski tuleb arvestada, et tegemist on 5 elamumaaga, mille krundisuurused on 2600 – 3800 m2, mistõttu olulist negatiivset maastikuilme muutust ette näha ei ole.

Leevendavad meetmed: ñ Rajatavad hooned peavad sobima piirkonna üldise miljöö ja arhitektuuriga.

Kokkuvõttes elamute rajamine maastikuilmele olulist mõju ei avalda, kui rakendatakse leevendavat meedet.

42 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Puhkemajad Väljarenditavad puhkemajad, kokku 105 hoonet, on planeeritud metsaga kaetud Pargimäe maaüksusele. Hoonestuse rajamiseks viiakse alal osaliselt läbi lageraie, osaliselt puu- ja põõsarinde hõrendamine. Seejuures on Metsabüroo OÜ poolt 2008. a koostatud dendroloogilise uuringu kohaselt soovitatav võimalikult suures mahus olemasolevat kõrghaljastust säilitada. Alles jäetakse ka kaunimad metsatukad, sh Liivaristi tee ääres paiknev kõrghaljastus. Sellest tulenevalt puhkemajade kompleks maastikuilme seisukohast domineerima ei jää. Pigem on pikaajaliselt tegemist positiivse mõjuga, kuna maastikupilt muutub ala hooldamise tulemusel korrastatumaks.

Kuna piirkond on hajaasustatud ning inimeste liikumine antud alal ning selle vahetus läheduses on minimaalne, ei ole puhkemajade rajamisest tingitud maastikuilme muutusega olulist mõju ette näha.

SPA-hotell SPA-hotell rajatakse metsaga hõredalt kaetud Pargimetsa maaüksusele Liivaristi tee äärde. Planeeringuga nähakse SPA-hotelli tarvis hoonestusealuseks pinnaks ette 2500 m2, millelt hoonestuse rajamiseks eemaldatakse mets (lähtutakse KSH käigus tellitud dendroloogilisest uuringust), kuid ülejäänud alal kõrghaljastus enamasti säilib. Seetõttu jääb hotell nähtavale vaid Liivaristi teel liiklejatele.

Leevendavad meetmed: ñ Hoone projekteerimisel tuleb tagada hoone sobimine antud piirkonda.

SPA-hotelli rajamisega kaasneb lühiajaliselt väheoluline negatiivne mõju, mis on tingitud ehitustegevusest. Pikaajalist olulist negatiivset mõju ette näha ei ole, kui tagatakse rajatava hoone sobivus antud maastikku.

Golfiväljak Golfiväljak rajatakse detailplaneeringuala edelaserva käesoleval hetkel maa-ameti andmeil maatulundusmaana määratletud Aidapõllu maaüksusele. Maa-ala on valdavalt lage, vaid 1,2 ha ulatuses asub maaüksuse keskosas metsaga kaetud ala. Golfiväljaku rajamisel olemasolev olukord maastikuilme seisukohast põhimõtteliselt säilib, alale rajatakse vaid golfiväljakut teenindav golfihoone koos parklaga. Golfiväljak on olemuselt hoolitsetud ja avatud maastik, kus paiknevad lisaks murule ka metsatukad, tiigid, künkad, liivaväljakud jms. Seega muutub maastikupilt mitmekesisemaks. Lisaks aitab piirkonna hooldamine vähendada võimalikku võsastumist.

Kokkuvõttes võib öelda, et maastikuilme seisukohast on golfiväljak antud asukohta sobilik ning pikaajalises skaalas avaldub golfiväljaku rajamisega nõrgalt positiivne mõju. Lühiajaliselt kaasneb väheoluline negatiivne mõju, mis on seotud ehitustegevusega.

Alternatiiv II Planeeritud täismõõdus golfiväljak rajatakse valdavas osas lagedale alale, seega maastikuilmele olulist negatiivset muutust ei kaasne. Pigem kaasneb pikas perspektiivis positiivne mõju, arvestades, et golfiväljaku puhul on tegemist

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 43 Aruanne. OÜ ALKRANEL mitmekesise ja korrastatud maastikuga. SPA-hotelli rajamisega kaasnevad mõjud on sarnased alternatiiv I vastavate mõjudega. Seejuures tuleb arvestada ka sama leevendava meetmega. Elamuid ja puhkemaju alale ette ei nähta, mistõttu säilib Pargimäe kinnistul olemasolev mets. Seejuures on oluline tagada mainitud metsa hooldus.

Kokkuvõttes kaasneb seoses ala korrastamise ja hooldamisega alternatiiv II ellu- viimisel maastikuilmele pikas perspektiivis mõõdukalt positiivne mõju. Lühiajaliselt kaasneb väheoluline negatiivne mõju seoses ehitustegevusega.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Kuna 0-alternatiivi rakendumine ala arendamist kaasa ei too, siis olemasoleva olukorra jätkumisega lühiajaliselt maastikuilme muutusi ei kaasne. Kuna planeeringualale jääval rohumaal toimub niitmine vaid osaliselt, võib olemasoleva olukorra jätkumisel eeldada piirkonna osalist võsastumist, mistõttu pikaajaliselt kaasneb väheoluline negatiivne mõju.

Leevendavad meetmed: ñ Tagada tuleb kinnistute hooldamine (võsast puhastamine).

4.5.2. Maakasutus Alternatiiv I Hoonestuse (elamud, puhkemajad ja SPA-hotell ) rajamine Käesoleval hetkel on maa-ameti andmeil detailplaneeringuga elamumaaks reserveeritud ala (nimetu maaüksus, katastri nr 77601:003:1105) näol tegemist 13,12 ha suuruse maatulundusmaaga. Nimetatud alale 43 elamumaakrundi rajamine muudab senist maakasutust, samas ei ole antud maaüksus (ega ka teised detailplaneeringu koosseisu kuuluvad maaüksused) valla üldplaneeringu eelnõu ega maakonna teemaplaneeringuga määratud väärtuslikuks põllumaaks. Planeeritud väikeelamumaa annab võimalikule võsastuvale alale aktiivse maakasutuse ning on sidus muu kompleksiga, mistõttu kaasneb elamute rajamisega pikaajalises skaalas väheoluline positiivne mõju.

Maa-ameti andmeil paikneb detailplaneeringuala idaservas Pargimetsa maaüksusel kolm kivikalmet, mis on muinsuskaitsealused kinnismälestised. Kivikalmetele ehitustegevust planeeritud ei ole, kuid nende vahetusse lähedusse on reserveeritud 5 väikeelamumaa krunti, millest üks (nr 13) asub osaliselt kinnismälestise kaitsevööndis (kaitsevööndi ulatus on 50 m). Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 2 kohaselt on Muinsuskaitseameti loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud järgmised tegevused: maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja ehitustööd ning puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Detailplaneeringuga on antud elamukrundi ehitusala paigutamisel arvestatud kinnismälestise kaitsevööndiga. Samas tuleb krundisisesed võimalikud maastikku muutvad tööd (nt puude ja põõsaste istutamine, maaharimine) kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

44 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Leevendavad meetmed: ñ Hoonete rajamisel ja maastikku muutvate tööde kavandamisel Aidapõllu maaüksusele detailplaneeringuga kavandataval elamukrundil (nr 13) tuleb arvestada kõrvalkinnistul paiknevate kivikalmete kaitsevööndiga ning lähtuma Muinsuskaitseseaduse § 25 toodud nõuetest. Kuna Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on ca ¼-l elamukrundi nr 13 alast arendustegevus piiratud, on soovituslik detailplaneeringus nimetatud krundist üldse loobuda.

Puhkemajad rajatakse metsaga kaetud Pargimäe maaüksusele, mis maa-ameti andmeil on maatulundusmaa, mis on senini aktiivsest kasutusest kõrvale jäänud. Puhkemajade rajamisega kaasneb ala aktiivsem kasutus, samas säilitatakse hoonestuse rajamisel võimalikult suurel määral kõrghaljastust ning tagatakse ala korrashoid. Seetõttu kaasneb puhkemajade rajamisega pikaajaliselt väheoluline positiivne mõju.

Kuna Pargimäe maaüksuse näol on tegemist niiske alaga (vt ptk 2.3), tuleb puhkemajade ja nendeni viivate teede rajamiseks ala vähemalt osaliselt täita. Siinkohal on täitmiseks soovitatav kasutada golfiväljaku rajamisel eemaldatavat pinnast.

Leevendavad meetmed: ñ Pargimäe kinnistule puhkemajade rajamisel on soovitatava pinnase täitmiseks kasutada golfiväljaku rajamisel eemaldatavat pinnast.

SPA-hotell rajatakse samuti käesoleval hetkel metsaga kaetud alale. Selle tarbeks on kokku reserveeritud maad ca 12 000 m2, sellest 2500 m2 on hoonestusala. Hoonestuse juurde on ette nähtud parkla. Maakasutuse muutus ei ole negatiivne, kuna ülejäänud osal 10,75 ha suurusest maaüksusest säilib senine maakasutus. Pigem kaasneb SPA rajamisega nõrk positiivne mõju, kuna soodustab puhkekompleksi kui terviku kasutust.

Golfiväljak Golfiväljak koos seda teenindava golfihoone ja parklaga on planeeritud Aidapõllu maaüksusele, mida maa-ameti andmeil katab rohumaa/heinamaa. Valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt detailplaneeringuala väärtuslikuks põllumaaks (viljakusega üle 40 hindepunkti) määratud ei ole, seega golfiväljaku rajamisega pikemas perspektiivis olulist negatiivset mõju tulenevalt maakasutuse muutusest ette näha ei ole. Pigem on pikaajalises skaalas maakasutusele ette näha mõõdukat positiivset mõju, kuna tagatakse ala hooldus ja aktiivne kasutus.

Golfikompleksi rajamisega eemaldatakse pinnas muru rajamiseks mõeldud alalt, mida on ca 10,5 ha. Seejuures on eemaldatava kihi paksus 10–20 cm. Detailplaneeringualal pole tegemist radooniohtliku pinnasega, samuti pole eemaldatav pinnas substraadiks väärtuslikele taimeliikidele. Seetõttu pinnase eemaldamisega olulist negatiivset mõju ette näha ei ole. Eemaldatavat pinnast saab aga kasutada golfiväljaku reljeefi kujundamisel või pinnase täitmiseks. Kui golfiväljaku ja elamu- või puhkemajade piirkonna väljaehitamine toimub samaaegselt, saab golfiväljakult eemaldatud pinnast koheselt vajadusel vastavates kohtades pinnase täitmiseks kasutada. Juhul kui eemaldatavat pinnast ei kasutata koheselt golfiväljaku reljeefi kujundamiseks või pinnase täitmiseks, tuleb leida koht selle hoiustamiseks.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 45 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Leevendavad meetmed: ñ Golfiväljaku rajamisel eemaldatavat pinnast tuleks vajadusel kasutada golfiväljaku reljeefi kujundamisel ja/või puhkemajade jm hoonestuse rajamiseks vajaminevatel täitmistöödel. Juhul kui eemaldatavat pinnast ei kasutata koheselt eelmainitud viisidel, tuleb leida koht selle hoiustamiseks.

Alternatiiv II Mõjud on võrreldavad detailplaneeringu (alternatiiv I) rakendumisel tekkivate mõjudega. Alternatiiv II realiseerumisel tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega, mis on toodud alternatiiv I juures.

Võrreldes alternatiiviga I on alale ette nähtud täismõõdus golfiväljak, mille rajamine eeldab suuremas mahus pinnase eemaldamist. Samas ei kasva eemaldataval pinnasel kaitsealuseid ega muidu väärtuslikke taimeliike. Seega ei ole pinnase eemaldamisega negatiivseid mõjusid ette näha, seda nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas. Pinnast saab kasutada golfiväljaku rajamisel ning kuna elamualade ja puhkehoonete rajamist ei kavandata, siis puudub eelduslikult vajadus ka lisapinnase juurdeveoks.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Maakasutuse muutusi ette näha ei ole. Toimub ala osaline niitmine, kuid kuna kogu ala ei niideta, võib see viia võsastumiseni. Lühiajaline mõju puudub, pikaajaliselt on tegemist väheolulise negatiivse mõjuga, mida on võimalik leevendada.

Leevendavad meetmed: ñ Tagada tuleb kinnistute hooldamine (võsast puhastamine).

Kokkuvõte Alternatiividega kaasnevate mõjude olulisust käsitleb tabel 4.8.

46 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Tabel 4.8. Mõju maastikuilmele ja maakasutusele Mõju olulisus Alternatiiv I Alternatiiv II 0-alternatiiv Mõju valdkond Mõju liik LA PA (PA) LA PA (PA) LA PA (PA) Maastikuilmele 0 -1 0 Elamud Maakasutusele 0 +1 +1 Maastikuilmele 0 0 Puhkemajad Maakasutusele 0 +1 +1 Maastikuilmele -1 -1 0 -1 -1 0 SPA-hotell Maakasutusele 0 +2 0 +2 Maastikuilmele -1 +2 -1 +2 Golfiväljak Maakasutusele 0 +3 +3 0 +3 +3 Olemasoleva olukorra Maastikuilmele 0 -1 0 jätkumine Maakasutusele 0 -1 0 Maastikuilmele -1 +1 0** -1 +1 0** 0 -1 0 Koondhinne Maakasutusele 0 +2 +3 0 +2 +3 0 -1 0 * LA – lühiajaline mõju, PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata. ** leevendatakse SPA-hotelli (ja elamute) rajamisest tuleneda võivat negatiivset mõju; positiivset mõju ei leevendata.

4.6. Mõju inimeste heaolule ja tervisele

Inimeste heaolu ja tervise seisukohast on olulisteks teemadeks õhu- ja joogivee kvaliteet, piirkonnas elamise turvalisus ning golfikompleksi rajamisega kaasnevad lisaväärtused.

Alternatiiv I Õhukvaliteet Peamised õhukvaliteedi muutused tulenevad liiklussageduse suurenemisest tingitud mürast ja tolmust. Eristada võib ala ehitus- ning kasutusaegset müra ja tolmutaseme suurenemist. Kuna elu- ja puhkepiirkonna rajamine on ajaliselt hajutatud, võib eeldada, et müra ja tolmutaseme tõus on olulisem ala kasutusperioodil.

Kavandatava elamupiirkonna siseteedel olulist negatiivset mürast lähtuvat mõju ette näha ei ole, küll aga võib detailplaneeringualale viivatel teedel suurenevast liiklussagedusest tulenev müra negatiivselt mõjuda piirkonna elanikele.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt hakkavad inimesed alale liikuma eeldatavalt mööda vallateed, mis viib lõunasuunas 1 km kaugusel paikevale Tagavere – Vidruka kõrvalmaanteele. Mainitud vallatee on kaetud kruusakattega ning keskmises seisukorras. Detailplaneeringualale saab läheneda ka põhjasuunast piki vallateed, mis viib 2,5 km kaugusel paiknevale Palivere – Keedika kõrvalmaanteele. Samas on mainitud teelõigu olukord halb (kitsas, ebarahuldav seisukord), mistõttu mainitud teelõigu aktiivset kasutamist ette näha ei ole. Seega langeb põhiline liikluskoormus detailplaneeringualale lõuna poolt (Tagavere – Vidruka maanteelt) tulevale vallateele. Mainitud tee ääres paikneb kuni lähima riigimaanteeni, milleks on Tagavere –

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 47 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Vidruka kõrvalmaantee nr 16105, hinnanguliselt 7 majapidamist (kuni lähima asfalteeritud maanteeni, milleks on Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla maantee, paikneb veel lisaks 3 majapidamist).

Käesoleval hetkel on liiklussagedus planeeringualalt Tagavere – Vidruka maanteeni viival vallateel minimaalne (kasutavad peamiselt vaid Vidruka küla elanikud). Tagavere – Vidruka kõrvalmaantee liiklussagedus jääb Maanteeameti andmetel alla 100 auto/ööpäevas. Detailplaneeringuala maksimaalse täituvuse korral lisandub piirkonda elanike ning SPA-hotelli, puhkemajade ja golfiväljaku kasutajate näol maksimaalselt ca 296 autot ööpäevas (vt ptk 4.3. Mõju õhukvaliteedile). Kuna rajatavate teenindusasutuste külastamine sõltub aastaajast, on ka liiklussageduse kõikumine hooajaline (aktiivsem kasutusperiood on suvine aeg ja nädalalõpud). Kuigi detailplaneeringu elluviimise järgselt piirkonna teedel autode hulk võrreldes praegusega suureneb, ei ole olulist piirkonna mürataseme tõusu siiski ette näha.

Käesoleval hetkel on planeeringualale viivad teed kruusakattega, mistõttu piirkonna arendustegevuse tagajärjel suureneb teedelt pärineva tolmu tase. Tolmutaseme suurenemist aitab vähendada/vältida teede asfalteerimine, mida detailplaneeringu kohaselt perspektiivis ka kavandatakse (praegusel hetkel on vallapoolne seisukoht, et 5 a perspektiivis peab seda tegema tegevuse arendaja). Tolmutaset aitab vähendada ka kruusakattega teede niisutamine.

Leevendavad meetmed: ñ Detailplaneeringuala-sisesed teed tuleb asfalteerida (v.a puhkemajade alal). Samuti tuleb asfalteerida detailplaneeringualalt lõuna suunas viiv vallatee kuni lähima kõvakattega teeni, milleks on Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla põhimaantee (kogupikkus kuni DP välispiirini 2,5 km). Kuna aktiivseima kasutusega on golfiväljak ja SPA-hotell, peavad teed olema asfalteeritud enne nimetatud objektide kasutusele võtmist. ñ Kui teid täies ulatuses ei asfalteerita, tuleb kruusakattega teid suvisel ajal niisutada vähemalt nädalavahetustel, kuna see on puhkepiirkonna aktiivseim kasutusperiood. Samuti tuleb teid niisutada aktiivse ehitusperioodi jooksul. ñ Vältimaks ümberkaudsete väikeste teede võimalikku kasutamist tuleb golfikompleksi jõudmiseks üles panna teeviidad. Seejuures tuleb ligipääs korraldada Tagavere – Vidruka maantee ja Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla maantee ristmiku kaudu (vastava ristmiku peal peab olema teeviit).

Detailplaneeringualast idas asuval Rästi lauda maaüksusel (77601:003:0089) paikneb endise veiselauda hoone. Aidapõllu maaüksusele planeeritavatest elamutest asub nimetatud laut minimaalselt 220 m kaugusel. Enamasti määratakse planeerimise heast tavast lähtuvalt farmidele lõhnaprobleemide vältimiseks 300 m kaitsevöönd, kuhu elamuehitus soovitatav ei ole. Käesoleval hetkel laut kasutuses ei ole, samuti ei ole nimetatud ala määratud Taebla valla üldplaneeringu kohaselt perspektiivseks tootmismaaks. Samas lauda omanik (Palivere Piimaühistu) lauda perspektiivset kasutusele võtmist ei välistanud. Kuna laut antud kohas on käesoleval hetkel olemas ning eksisteerib võimalus, et see võetakse tulevikus kasutusele, siis võimalike lõhnaprobleemide vältimiseks teeb KSH koostaja ettepaneku detailplaneeringuga Rästi lauda maaüksusele lähemal kui 300 m kavandatud elamukruntidest (joonis 4.3, elamukrundid nr 14, 15, 16 ja 17) loobuda. 300 m tsoon on arvestatud Rästi lauda

48 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL maaüksuse edelapiirist, mitte olemasolevast laudahoonest, tulenevalt asjaolust, et lauda võimaliku kasutuselevõtmise korral võib kinnistule lisanduda võimalikke uusi objekte (vedelsõnnikuhoidla jms), mille asukoht ei ole hetkel teada.

Joonis 4.3. Rästi lauda maaüksusel (77601:003:0089) asuva laudahoone (lilla ala) ja selle 300 m tsooni (kinnistu edelapiirist) paiknemine detailplaneeringualale kavandatud elamukruntide suhtes.

Leevendavad meetmed: ñ Vältimaks võimalikke lõhnaprobleeme, mis võivad kaasneda Rästi lauda võimaliku perspektiivse kasutusele võtmisega, on soovituslik detailplaneeringuga laudale lähemale kui 300 m kavandatud elamukruntidest loobuda.

Kokkuvõttes on detailplaneeringuala arendamisest tingitud mõjud inimeste heaolule ja tervisele õhukvaliteedi valdkonnas pikaajaliselt nõrgalt negatiivsed, mida on võimalik vähendada leevendavate meetmete rakendamisega. Lühiajalist kaasneb väheoluline negatiivne mõju, mis on seotud ehitustegevusega.

Joogivee kvaliteet Taebla valla põhjaveekihte iseloomustab ülenormatiivne rauasisaldus ning kohati ka teiste ainete kõrge sisaldus (vt ptk 2.3), mistõttu on eeldavalt vajalik paigaldada puurkaevu(de) vee puhastamiseks vähemalt rauaärastusfilter. Täpsed veepuhastusvajadused selgitatakse välja puurkaevu(de) puurimise järgselt puurkaevu(de) veest võetava proovi analüüsi tulemusi arvestades.

Leevendavad meetmed: ñ Puurkaevu(de) puurimise järgselt tuleb läbi viia veeproovide võtmine atesteeritud veeproovivõtja poolt ja nende analüüsimine selleks akrediteeritud laboratooriumis. Pärast analüüsi läbiviimist projekteerida analüüsist lähtuv veetöötlus, et kasutatav joogivesi vastaks määruses Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) toodud

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 49 Aruanne. OÜ ALKRANEL

nõuetele (olemasolevate andmete põhjal on vajalik vähemalt rauaärastusfiltri kasutamine).

Detailplaneeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Põhjavee kvaliteeti võib mõjutada golfiväljaku võimalik üleväetamine. Samas arvestades maapinna reljeefi ja asjaolu, et golfiväljaku muruga kaetud osa on reeglina vähemalt osaliselt dreenitud (käesoleval hetkel asub maa-alal juba olemasolev maaparandussüsteem), siis toimub liigvee liikumine detailplaneeringuala läbiva kuivenduskraavi golfiväljakust lääne poole jääva lõigu suunas. Seega võimalikust üleväetamisest tuleneva reostuse kandumist golfiväljakust ida- ja põhjapoole jäävate olemasolevate majapidamiste salvkaevudesse ette näha ei ole. Vaatamata eelnevale, tuleb põhjaveereostuse vältimiseks väetiseaineid doseerida selliselt, et murutaimed kõik ained maksimaalses ulatuses ära kasutaksid.

Leevendavad meetmed: ñ Golfiväljaku väetamisel tuleb vajalikud ained doseerida selliselt, et saasteained ei reostaks veekeskkonda.

Kokkuvõttes kaasneb joogivee kvaliteedi seisukohast inimeste heaolule ja tervisele piirkonna rauarikkast põhjaveest tulenevalt pikaajaliselt väheoluline negatiivne mõju, mida on võimalik leevendada. Lühiajalist olulist mõju ette näha ei ole.

Turvalisus Detailplaneeringuala asub hajaasustuspiirkonnas. Elamu- ja puhkeala rajamisest tingitud uute elanike ning ala külastavate puhkajate lisandumine võib kaasa tuua seniste piirkonna elanike turvatunde ja heaolu vähenemise. Siiski võib eeldada, et turvatunde vähenemine on vaid lühiajaline ning pikemas perspektiivis võib seoses piirkonna arendamisega elanike turvatunne hoopis suureneda, seda nt läbi naabrivalve.

Vidruka Golfi maa-ala arendamise tulemusel suureneb piirkonna valgustatus. Antud meede on inimeste heaolu ja tervise seisukohast positiivne, kuna tõstab piirkonna turvalisust ja ohutust.

Väikeelamute kompleks rajatakse detailplaneeringuala edelanurka. Puhkemajade piirkond jääb planeeritud elamumaast ca 50 m kaugusele põhjasuunda, kuid on elamualast hoonete väikse tiheduse (38 ha suurusele alale on ette nähtud 105 puhkemaja) tõttu siiski küllaltki eraldatud. Seetõttu võib eeldada, et puhkemajade kasutajad kohalikke elanikke segama (ja vastupidi) ei hakka.

Leevendavad meetmed: ñ Suurendamaks tulevaste elanike ja puhkajate privaatsust, on elamu- ja puhkemajade vahel paiknevat olemasolevat kõrghaljastust soovitatav maksimaalselt säilitada.

Kokkuvõttes on detailplaneeringuala arendamise mõju elanike turvalisusele lühiajaliselt väheoluliselt negatiivne, pikemas perspektiivis kaasneb väheoluline positiivne mõju.

50 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Lisaväärtused Detailplaneeringuala arendamisega luuakse aktiivne puhkepiirkond, mida saavad kasutada lisaks turistidele ka kohalikud elanikud. Piirkonna kvaliteeti tõstavad rohelisus, turvalisus, heakorrastatus. Peale selle on tegemist aktiivsest inimtegevusest seni eemale jäänud looduskauni kohaga.

Leevendavad meetmed: ñ Detailplaneeringuga võiks Pargimetsa maaüksusele kavandada lisaks SPA- hotellile ka metsaradasid jm sportlikke ajaveetmise võimalusi pakkuvaid atraktsioone nagu terviserajad, suusa-rulluisurajad jms. ñ Kuna rajatakse elamupiirkond, tuleks alale planeerida ka laste mänguväljaku(d).

Lisaväärtuseks on seegi, et detailplaneeringuga kavandatakse piirkonda ühisvee ja – kanalisatsioonivõrk, millega on võimalik liituda ka detailplaneeringualale lähimatel majapidamistel.

Kokkuvõttes on detailplaneeringu realiseerumisel pakutavate lisaväärtuste mõju inimeste heaolule ja tervisele pikaajaliselt nõrgalt positiivse iseloomuga. Lühiajalist mõju ette näha ei ole.

Alternatiiv II Inimeste heaolu ja tervist puudutavad mõjud on samad, mis alternatiiv I puhul. Seejuures on joogivee kvaliteedi, turvalisuse (valgustusega seotud osa) ja lisaväärtustega seotud mõjud sarnased alternatiiv I vastavate mõjudega. Alternatiiv II realiseerumisel tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega (v.a elamu- ja puhkemajade kohta käivad meetmed), mis on toodud alternatiiv I juures.

Õhukvaliteet Kuna elamuid ja puhkemajasid planeeringualale ette ei nähta, on igapäevane lisanduvate autode hulk alternatiiv II puhul väiksem. Samas tuleb arvestada, et täismõõdus golfiväljaku külastatavus on tõenäoliselt suurem kui 9-rajalisel väljakul, kuna radasid on rohkem. Samuti saab sellisel golfiväljakul korraldada rahvusvahelisi võistlusi, mistõttu võib eeldada, et vähemalt võistluste aegselt on liiklussageduse tõus ning sellega kaasnev müra ja tolmutase võrreldes alternatiiv I-ga suurem. Samas korraldatakse rahvusvahelisi võistlusi eeldatavalt harva, mistõttu keskmiselt on liiklussageduse kasv sarnane alternatiiv I ellu viimise järgse liiklussageduse kasvuga.

Leevendavad meetmed: ñ Detailplaneeringuala-sisene tee (SPA-hotelli ja golfikompleksi vaheline lõik) tuleb asfalteerida. Samuti tuleb asfalteerida detailplaneeringualalt lõuna suunas viiv vallatee kuni lähima kõvakattega teeni, milleks on Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla põhimaantee (kogupikkus kuni DP välispiirini 2,5 km). Seejuures peavad teed olema asfalteeritud enne SPA-hotelli ja golfikompleksi kasutusele võtmist. ñ Kui teid täies ulatuses ei asfalteerita, tuleb kruusakattega teid suvisel ajal niisutada vähemalt nädalavahetustel, kuna see on puhkepiirkonna aktiivseim kasutusperiood.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 51 Aruanne. OÜ ALKRANEL

ñ Vältimaks ümberkaudsete väikeste teede võimalikku kasutamist tuleb golfikompleksi jõudmiseks üles panna teeviidad. Seejuures tuleb ligipääs korraldada Tagavere – Vidruka maantee ja Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla maantee ristmiku kaudu (vastava ristmiku peal peab olema teeviit).

SPA-hotelli asukoht on kavandatud selliselt, et see asub Rästi laudast rohkem kui 300 m kaugusel, mistõttu lauda kasutuselevõtmisel lõhnaprobleemi tekkimist ette näha ei ole. Kokkuvõttes on õhukvaliteedi seisukohalt inimeste heaolule ja tervisele pikaajaliselt tegemist nõrgalt negatiivse mõjuga, lühiajaline mõju on tulenevalt ehitustegevusest samuti väheoluliselt negatiivne.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Olemasoleva olukorra jätkumisel piirkonna liiklussageduse kasvu ette näha ei ole (puudub informatsioon teiste läheduses paiknevate aladel arendustegevuse kavandamise kohta). Arendustegevuse puudumise tulemusena ei ole lähiaastatel ette näha ka planeeringualani viivate teede asfalteerimist, mis tõstaks piirkonna elanike heaolu. Samas on praegune liiklussagedus mainitud teedel minimaalne, mistõttu olulist mõju nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas 0-alternatiivi jätkumisel ette näha ei ole.

Kokkuvõte Alternatiividega kaasnevate mõjude olulisust käsitleb tabel 4.9.

Tabel 4.9. Mõju inimeste heaolule ja tervisele Mõju olulisus 0- Mõju valdkond Alternatiiv I Alternatiiv II alternatiiv LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) LA PA Õhukvaliteet -1 0 -2 0 -1 0 -2 0 Joogivee kvaliteet 0 -1 0 0 -1 0 Turvalisus -1 +1 +1 -1 +1 +1 Lisaväärtused 0 +2 +3 0 +2 +3 Olemasoleva olukorra jätkumine 0 0 Koondhinne -1 0 +1 +2 -1 0 +1 +2 0 0 * LA – lühiajaline mõju; (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

4.7. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (sh jäätmeteke)

Antud peatükis käsitletakse sotsiaal-majandusliku keskkonna mõjusid, kuhu kuuluvad ka tuleohutuse ja jäätmekäitluse temaatika. Detailplaneeringuga olulist piirkonna liikluskorralduse muutmist ette ei nähta, mistõttu käsitletakse liiklusest

52 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

(liiklussageduse kasvust) tingitud mõjusid peatükis 4.6 Mõju inimeste heaolule ja tervisele.

Alternatiiv I Sotsiaalne keskkond Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb piirkonna aktiivne arendamine, mille tulemusel rajatakse Taebla valda täiendavad elukohad ning kaasaegne puhkekeskus. Uue elamupiirkonna rajamisel lisandub omavalitsusse uute elanike näol maksumaksjaid, mis omakorda elavdab sotsiaalsfääri. Taebla valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt Vidruka Golfi maa-ala vahetusse lähedusse teisi elamualasid planeeritud ei ole. Taebla valla edasises arendustegevuses tuleb aga arvestada, et kuna valda iga-aastaselt lisanduvate elanike arv on väike, muudab Vidruka Golfi maa-ala detailplaneering ka teiste valda planeeritavate elamualade realiseerimist, tõmmates potentsiaalseid elanikke teistelt kavandatavatelt elamualadelt tõenäoliselt ära. Eeltoodu ei kehti ilmselt suuremate asulate ümbrusesse üldplaneeringu eelnõuga kavandatud elamumaade kohta.

Sotsiaalse keskkonna seisukohast on oluline koolide, lasteaedade, kaupluste ja meelelahutuskohtade kaugus detailplaneeringualast. Valla peamised tõmbekeskused, milleks on Palivere ja Taebla alevikud, asuvad detailplaneeringualast vastavalt 5 ja 10 km kaugusel. Koolidest asuvad vallas Taebla Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Vidruka kool, lisaks paikneb valla kahes alevikus ka kaks lasteaeda. Taeblasse ja Paliveresse on koondunud ka peamine osa valla kultuuri- ja spordiobjektidest. Maakonnakeskus Haapsalu paikneb Vidruka külast aga 20 km kaugusel. Arvestades, et detailplaneeringuala asub hajaasustuspiirkonnas, paiknevad haridusasutused detailplaneeringuga kavandatavatele elamumaadele suhteliselt lähedal. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse lisaks elamutele ka puhkekompleks, soosib mainitud asjaolu kodu lähedal puhkamisvõimaluste kasutamist.

Rajatava puhkeala sihtgrupiks on eestlaste kõrval ka välismaalased. Kuna Eesti suurim lennujaam ja reisisadam asuvad Tallinnas, on siinkohal välja toodud ka detailplaneeringuala kaugus pealinnast Tallinnast, mis on ca 90 km. Ligipääsetavus alale on hea – lähim kõrvalmaantee Tagevere – Vidruka asub detailplaneeringualast 1,5 km kaugusel, Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla põhimaantee aga 3 km kaugusel. Planeeringualale viivad teed on kruusakattega ja keskmises seisukorras. Nimetatud teed tuleb KSH koostaja seisukohast asfalteerida (vt ka ptk 4.6 Mõju inimeste heaolule ja tervisele).

Golf, mille alged pärinevad XV sajandi Šotimaalt, on viimasel ajal muutumas Eestis üha populaarsemaks spordialaks. Käesoleval hetkel asub Eestis 8 golfiväljakut. Golfimängijate ja –asjatundjate hinnangul on Eesti suuruses riigis ruumi ja potentsiaali/turgu kokku 15 golfiväljakule. Alljärgnevalt on toodud Eesti golfiväljakuid kajastav tabel 4.10, milles on kirjas nende asukohad, kaugus käesoleva KSH aluseks olevast detailplaneeringualast ning üldine info radade ja pakutavate lisaväärtuste kohta.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 53 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Tabel 4.10. Eesti golfirajad Kaugus DP Info radade Ööbimis- Nimetus Asukoht alast (linnu- Lisateenused kohta võimalus lennult) 9 rajaga Pay & Pärnu Audru Play tüüpi maakond, 70 km Golfiõpetus. Ei. Golfiklubi väljak. 18 rada Audru vald planeerimisel. 18 rajaga Estonian Golfiõpetus, Harju Championship- Jah, 2 Golf & klubihoone maakond, 90 km tüüpi väljak golfivillat Country (nõupidamisruum, Jõelähtme ning 9 rajaga (16 kohta). Club saun, restoran). harjutusväljak Klubihoone 9 rajaga Pay & (restoran, saun). Ei. Aga Play tüüpi Perspektiivis tulevikus Lääne väljak Haapsalu rajatakse kuulub maakond, 25 km (ehitusjärgus). Golfikeskus spordikompleks kompleksi Martna vald Perspektiivis (ujumine, tennis, 113 rajatakse juurde piljard, suusatamine, elamukrunti. 18 rada. uisutamine) Golfiõpetus, klubihoone Valga Otepää Golf 18 rajaga (seminariruum, maakond, 190 km Ei. Club mänguväljak. mängutuba, Otepää vald massaaž, simulaator). Golfiõpetus, klubihoone Ei, aga väljak Saare 18 rajaga (riietusruumid, asub Saare Golf maakond, 115 km Championship- saunad, golfipood, Kuressaare Kuressaare tüüpi väljak restoran, külje all. seminariruum). Golfiõpetus, klubihoone Harju Suuresta 18 rajaga park- (koosoleku- ja maakond, 75 km Ei. Golfiklubi tüüpi väljak. nõupidamis-ruumid, Rae vald saun, golfipood), grillmaja. 18 rajaga park- Tallinna Harju tüüpi väljak, Golfiõpetus, Golfiklubi maakond, 45 km sealhulgas 6 Ei. restoran. Niitvälja Keila vald rada Pay & Play stiilis. Pärnu 18 rajaga väljak Golfiõpetus, Valgeranna Jah, Villa maakond, 75 km koos harjutus- perspektiivis Golf Andropoff. Audru vald väljakuga. klubihoone ehitus. SPA-hotell Jah, Lääne (sh saunad, bassein puhkemajad Vidruka 9-rajaline maakond, jms), (105 tk) ja Golf harjutusväljak Taebla vald konverentsisaal, 50-kohaline kohvik. SPA-hotell.

54 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Tabelist lähtub, et mitmed olemasolevad golfiväljakud asuvad Vidruka Golfi maa- alale lähedal, nt lähim golfikeskus (Haapsalu Golfikeskus) asub linnulennult ca 25 km kaugusel Martna vallas. Planeeritava Vidruka Golfiväljaku teeb atraktiivseks aga asjaolu, et ala asub hajaasustuspiirkonnas aktiivsest inimtegevusest eemale jäänud looduskaunis kohas. Lisaks sellele pakub rajatav kompleks erinevalt teistest golfiväljakutest majutusteenust ja terviseprotseduure puhkemajade ja SPA-hotelli näol. Lähima golfikompleksi (Haapsalu Golfikeskus) ees võib detailplaneeringuga kavandatava kompleksi juures eeliseks pidada Tallinnale ja Harjumaale lähedamal paiknemist.

Golfiväljakut ja SPA-hotelli sisaldava puhkekompleksi rajamise tagajärjel suureneb eeldatavalt ka kogu piirkonna (Vidruka küla ja Taebla valla) turismipotentsiaal. Lisaks sellele tekib kohalikel elanikel võimalus uutele elanikele ja ka puhkajatele oma teenuseid (nt ratsutamine, paadimatkad vms) pakkuda. Taebla valla arengukava kohaselt kavandatakse detailplaneeringuala lähedal paiknevasse Palivere alevikku puhke- ja turismipiirkond. Detailplaneeringualale golfikompleksi loomine lisab nimetatud Palivere puhkepiirkonnale väärtust, kuna suurendab piirkonnas pakutavate puhketeenuste mitmekesisust.

Kokkuvõttes võib öelda, et detailplaneeringu koosseisu kuuluvate golfiväljaku, SPA- hotelli, elamute ja puhkemajade rajamise mõju sotsiaalsele sfäärile on pikaajaliselt nõrgalt positiivne. Positiivne mõju on suhteliselt tagasihoidlik tulenevalt asjaolust, et läheduses paikneb ka teisi golfiteenuseid pakkuvaid piirkondi. Lühiajalist olulist mõju ette näha ei ole.

Majanduslik keskkond Elamu- ja puhkepiirkonna väljaehitamine on lühiajaliselt positiivse iseloomuga, kuna tööd saavad ehitusfirmad.

Käesoleval hetkel valitseb olukord, kus 2706 elanikuga Taebla vallas on tööealisi inimesi ca 57 % ning töötuse protsent on 9,4 (seisuga 1.10.2008. a). Suur enamus valla elanikest käib tööl naabervaldades ning maakonna tõmbekeskustes. Detailplaneeringuala arendamisega luuakse piirkonda juurde kuni 40 uut töökohta, aidates elavdada valla majandussfääri. Samas tuleb märkida, et ala arendamisel lisanduvate uute elanike arvuga (arvestuslikult 120 inimest) võrreldes on lisanduvate töökohtade arv küllaltki väike, mistõttu peavad uued elanikud vähemalt osaliselt hakkama tööl käima ka naabervaldades.

Kokkuvõttes kaasneb detailplaneeringuala arendamisega majanduskeskkonnale lühiajaliselt väheoluline positiivne mõju. Pikaajaline mõju on tulenevalt töökohtade lisandumisest ning majandussfääri elavdamisest samuti väheoluliselt positiivne.

Jäätmed Elamu- ja puhkepiirkonna ehitusperioodil tekib erinevaid ehitusjäätmeid (puitmaterjal, pakkimisvahendid, ehitusmaterjalide jäägid jms).

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 55 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Leevendavad meetmed: ñ Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sorteerida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

Olmejäätmete tekkimine kaasneb arenduspiirkonna kasutusperioodil. Jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ka teenindusasutustes. Detailplaneeringu kohaselt toimub tekkinud jäätmete konteinerisse kogumine omal krundil, seejuures peab iga krundi valdaja tagama prügi regulaarse äraveo. Taebla valla Jäätmekava (2005. a) kohaselt peavad kõik vallas paiknevad ettevõtted, elamud ning suvilad liituma organiseeritud jäätmeveoga. Taebla vald moodustab jäätmekava kohaselt ühe veopiirkonna, kus korraldatud jäätmevedu toimub minimaalselt kord kvartalis.

Omaette jäätmevaldkond on golfiväljaku kasutamisel tekkivad jäätmed. Golfiväljaku muru hooldamiseks tuleb seda regulaarselt niita, mille tagajärjel tekivad murujäätmed. Seal kus võimalik, on murujäätmed soovitatav tekkekohale (st maha) jätta. Radadelt tuleb murujäätmed siiski kokku koguda ning leida lahendus nende käitlemiseks. Käitlemise võimalusteks on kohapeal kompostimine, murujäätmete üleandmine kompostimiseks kohalikele talunikele või jäätmete üleandmine vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et Taebla valla üldplaneeringu kohaselt vallas orgaaniliste jäätmete kompostimisväljakut ei asu.

Leevendavad meetmed: ñ Lahendada tuleb tekkivate ning kokku kogutavate murujäätmete käitlemine (nt kohapeal kompostimine, kohalikele talunikele kompostimiseks andmine või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale üleandmine).

Teiseks golfiväljakul tekkivaks jäätmeliigiks on mängimise käigus kaduma läinud ja purunenud golfipallid. Need aga inim- ja looduskeskkonna seisukohast ohtu ei kujuta, kuna on valmistatud inertsetest materjalidest. Kasutusest välja jäänud golfipallid kuuluvad olmejäätmete hulka.

Kui eeldada, et inimesed käituvad vastavalt kehtestatud jäätmekogumiseeskirjadele ning lahendatakse murujäätmete käitlemine, siis oluline mõju jäätmetekkest lähtuvalt sotsiaal-majanduslikule keskkonnale pikaajaliselt puudub. Lühiajaliselt (ehitusetapis) on tegemist väheolulise negatiivse mõjuga, mida aitab leevendada väljapakutud leevendava meetme rakendamine.

Tuleohutus Detailplaneeringu kohaselt võivad rajatavad hooned kuuluda tulepüsivusklassi TP3. Tulekustutusvesi on kavandatud mahutite baasil (täpsemad mahutite suurused määratakse detailplaneeringuga). Tulekustutusautode ligipääs alale on tagatud rajatavate juurdepääsuteede kaudu. Lisaks saab tule kustutamiseks vajadusel lühiajaliselt kasutada golfiväljakule kavandatavate tiikide vett.

Kokkuvõttes tuleohust tingitud negatiivne mõju puudub. Piirkonna tuleohutuse tõstmine on ümberkaudsete elanike jaoks pikemas perspektiivis pigem positiivse mõjuga.

56 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Alternatiiv II Sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avaldavad mõju samad valdkonnad, mis detailplaneeringu (alternatiiv I) puhul. Seejuures on mõjud sarnased majandusliku keskkonna, jäätmetekke ja tuleohutuse osas. Alternatiiv II puhul tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega, mis on välja pakutud alternatiiv I vastavate tegevuste juures.

Sotsiaalne keskkond Alternatiiv II elluviimise järgselt püsiasustust piirkonda juurde ei tule, seega ei kaasne võrreldes alternatiiviga I valda ka võimalikke uusi maksumaksjaid. Samas rajatakse täismõõdus golfiväljak, millega eeldatavalt kaasneb ka suurem külastatavus. Kuna on võimalik korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi, suureneb ka piirkonda külastavate välismaalaste osakaal. Mainitud asjaoluga kaasneb ka valla suurem turismipotentsiaal ning avarduvad võimalused ka kohalikel elanikel oma teenuseid (nt ratsutamine, paadimatkad, ööbimine vms) pakkuda. Viimane kehtib ka majutusteenuse kohta, kuna alternatiiv II elluviimise järgselt puhkemaju ei rajata.

Täismõõtmetes golfiväljaku rajamisega tuleb arvestada aga asjaoluga, et enamus Eestis olemasolevatest ja/või rajamisel olevatest golfiväljakutest on juba praegu (või kavandatakse perspektiivselt) täismõõtmelised ehk 18-rajalised (tabel 4.10), mistõttu on oluline antud golfikompleksi atraktiivsuse tõstmiseks luua täiendavaid lisaväärtusi (nt puhkemajad).

Kokkuvõttes võib öelda, et alternatiiv II elluviimisel rajatav täismõõdus golfiväljak eeldatavalt suurendab ala külastatavust võrreldes alternatiiv I elluviimisega. Samas on alternatiiv II puhul vähem lisaväärtusi (puuduvad puhkemajad, elamud), mistõttu on alternatiiv II elluviimisega kaasnev koondmõju sotsiaalsele sfäärile võrreldav alternatiiv I vastava mõjuga (nõrgalt positiivne). Positiivne mõju on suhteliselt tagasihoidlik tulenevalt asjaolust, et läheduses paikneb ka teisi golfi- ja puhketeenuseid pakkuvaid piirkondi. Lühiajalist olulist mõju ette näha ei ole.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Arendustegevuse puudumisest tulenevalt 0-alternatiivi rakendumise korral sotsiaal- majanduslikku keskkonda oluliselt ei mõjutata. Ala kasutatakse osaliselt edasi heina tegemiseks.

Kokkuvõte Alternatiividega kaasnevate mõjude olulisust käsitleb tabel 4.11.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 57 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Tabel 4.11. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Mõju olulisus 0- Mõju valdkond Alternatiiv I Alternatiiv II alternatiiv LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) LA PA Sotsiaalne keskkond 0 +2 0 +2 Majanduslik keskkond +1 +1 +1 +1 Jäätmed -1 0 -1 0 -1 0 -1 0 Tuleohutus 0 +1 0 +1 Olemasoleva olukorra jätkumine 0 0 Koondhinne +1 0** +2 0** +1 0** +2 0** 0 0 * LA – lühiajaline mõju; (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata. ** antud hinne kajastab vaid jäätmekäitlust puudutavat leevendatavat mõju; positiivseid mõjusid ei leevendata.

58 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

5. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik

KSH käigus hinnati järgmiseid alternatiive: ñ Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering). Alternatiiv I tähendab detailplaneeringu elluviimist, mille kohaselt nähakse 91 ha suurusele maa-alale ette väikeelamud, puhkemajad, SPA-hotell ja golfiväljak koos golfihoonega (varustuse rentimine, registreerimine). Muuhulgas lahendatakse detailplaneeringuga ala teenindav infrastruktuur (sh veevarustus ja kanalisatsioon) ning antakse haljastuse ja heakorra üldised põhimõtted; ñ Alternatiiv II - Taebla valla üldplaneeringu eelnõu rakendamine. Taebla valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on detailplaneeringuala reserveeritud golfiväljaku ning selleks vajaliku infrastruktuuri alaks. Vidruka Golfi maa-ala detailplaneeringu KSH alternatiiv II näeb alale ette üldplaneeringuga kavandatu elluviimist ehk täies mahus golfiväljaku rajamist. Üldplaneeringu kohaselt on nimetatud alal lubatud maakasutuse sihtotstarbeks lisaks puhkealale ka ärimaa, puhke- ja spordibaaside maa, transpordimaa, üldmaa ning metsamaa. Seega rajatakse alternatiiv II elluviimisel lisaks golfikompleksile ka SPA-hotell ja golfihoone; ñ Null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiive I ja II ellu ei viida. Ala kasutatakse väikses mahus heina tegemiseks. Aktiivsest inimtegevuse puudumisest tulenevalt jätkub maa-ala osaline võsastumine.

Alternatiivid on täpsemalt lahti kirjutatud peatükis 3.

Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaala meetodit. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 5.1 toodud skaala alusel.

Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala 0 mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 väheoluline negatiivne mõju +1 väheoluline positiivne mõju -2 nõrgalt oluline negatiivne mõju +2 nõrgalt oluline positiivne mõju -3 mõõdukalt oluline negatiivne mõju +3 mõõdukalt oluline positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 59 Aruanne. OÜ ALKRANEL

KSH aruandes analüüsiti ptk-s 3 kirjeldatud alternatiive, käsitleti nende mõjusid ning leevendavaid meetmeid. Alternatiivide võrdlemisel arvestatud keskkonnamõju kriteeriumitele leitud kaalud, kaalkriteeriumite hindepallid ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus on esitatud tabelis 5.2.

Tabel 5.2. Alternatiivide võrdlemine ALTERNATIIV I Alamkri- Mõjukriteerium Kaal LA (LA) PA (PA) teerium HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Põhja- ja pinnaveele 0,197 -1 -0,20 0 0 -1 -0,20 0 0 Õhukvaliteedile 0,085 0 0,00 -1 -0,09 Elustikule ja ökosüsteemidele 0,155 -2 -0,31 -1 -0,16 -1 -0,16 0 0 Maastikuilmele ja ilme 0,107 -1 -0,11 +1 +0,11 0 0 maakasutusele kasutus 0,151 0 0,00 +2 +0,30 +3 +0,45 Inimeste heaolule ja tervisele 0,131 -1 -0,13 0 0 +1 +0,13 +2 +0,26 Sotsiaal-majanduslikud mõjud 0,173 +1 +0,17 0 0 +2 +0,35 0 0 KOKKU 1 -0,57 -0,16 +0,45 +0,72 ALTERNATIIV II Alamkri- Mõjukriteerium Kaal teerium LA (LA) PA (PA) HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Põhja- ja pinnaveele 0,197 -1 -0,20 0 0 -2 -0,39 0 0 Õhukvaliteedile 0,085 0 0,00 -1 -0,09 Elustikule ja ökosüsteemidele 0,155 -2 -0,31 -1 -0,16 -2 -0,31 0 0 Maastikuilmele ja ilme 0,107 -1 -0,11 +1 +0,11 0 0 maakasutusele kasutus 0,151 0 0,00 +2 +0,30 +3 +0,45 Inimeste heaolule ja tervisele 0,131 -1 -0,13 0 0 +1 +0,13 +2 +0,26 Sotsiaal-majanduslikud mõjud 0,173 +1 +0,17 0 0 +2 +0,35 0 0 KOKKU 1 -0,57 -0,16 +0,10 +0,72 0-ALTERNATIIV Alamkri- Mõjukriteerium Kaal LA (LA) PA (PA) teerium HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Põhja- ja pinnaveele 0,197 0 0 -1 -0,20 0 0 Õhukvaliteedile 0,085 0 0 0 0,00 Elustikule ja ökosüsteemidele 0,155 0 0 0 0,00 Maastikuilmele ja ilme 0,107 0 0 -1 -0,11 0 0 maakasutusele kasutus 0,151 0 0 -1 -0,15 0 0 Inimeste heaolule ja tervisele 0,131 0 0 0 0 Sotsiaal-majanduslikud mõjud 0,173 0 0 0 0 KOKKU 1 0 0 -0,46 0 * LA – lühiajaline mõju; (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju; (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; HP – hindepall; KHP – kaalutud hindepall; X – nimetatud valdkonnas leevendavaid meetmeid ei olnud

Alternatiivi I ehk detailplaneeringu puhul suureneb piirkonna veetarve nii joogivee kui golfiväljaku kastmiseks vajamineva veehulga näol. Õhukvaliteeti mõjutab pikaajalises skaalas rajatava hoonestuse kütmine ja liiklussageduse kasvust tingitud transpordivahendite heitgaasid. Arendustegevuse suure mahu tõttu on elustiku ja ökosüsteemide seisukohast samuti tegemist negatiivse mõjuga, mida KSHs toodud meetmed leevendada aitavad. Kuna detailplaneeringu elluviimise järgselt ala korrastatakse ning luuakse hoolitsetud ja kompaktne elu- ja puhkepiirkond, on nii maastikuilme kui maakasutuse seisukohast pikaajalises perspektiivis tegemist positiivse mõjuga. Tulenevalt piirkonna arendamisest on inimeste heaolu ja tervise

60 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL seisukohast esialgu tegemist väheolulise negatiivse mõjuga, mis pikemas perspektiivis asendub positiivsega. Positiivne mõju kaasneb ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Kokkuvõttes avaldub alternatiiv I elluviimisel keskkonnale lühiajaliselt negatiivne (kaalutud hindepall –0,57) mõju, mida KSHs välja pakutud meetmed aitavad viia tasemele –0,16. Pikaajaline mõju on positiivne (kaalutud hindepall +0,45), kusjuures leevendavate meetmete rakendamisel on positiivset mõju võimalik suurendada (kaalutud hindepall +0,72).

Alternatiiv II realiseerumisel on mõjud enamasti võrreldavad alternatiiv I vastavate mõjudega. Alternatiivide-vahelised erinevused esinevad suuremast veetarbest, mis avaldab mõju põhja- ja pinnaveele. Kuna võrreldes alternatiiviga I on tegemist kaks korda suurema golfiväljaku alaga, tuleb väljaku rajamiseks eemaldada pinnast suuremal hulgal ning toimub ka suurema ala väetamine, mistõttu mõjutatakse ka elustiku ja ökosüsteeme rohkem. Kokkuvõttes on alternatiiv II elluviimise lühiajalised kaalutud hindepallid võrdsed alternatiiv I vastavate mõjudega, st kaalutud hindepall on –0,57, mis leevendavate meetmete rakendamisel on –0,16. Pikaajaline mõju on positiivne (kaalutud hindepall +0,1), kuid mõnevõrra väiksem alternatiiv I vastavast koondmõjust, leevendavate meetmete rakendamisel on tegemist sama hindepalliga kui alternatiiv I juures ehk +0,72.

0-alternatiivi realiseerumisel jääb ala intensiivsest inimtegevusest puutumata. Kuna alal paiknevat metsa majandamiseks ei kasutata ning rohumaad kasutatakse vaid vähesel määral heina tegemiseks, on ette näha piirkonna võsastumist. Seetõttu kaasneb pikemas perspektiivis maastikuilme ja maakasutuse seisukohast negatiivne mõju. Kui detailplaneeringuala ei hooldata, võivad kinni kasvada seal paiknevad kuivenduskraavid, mis võib pikaajalises perspektiivis kaasa tuua liigniiskuse ja liigveeprobleemid naaberkinnistutel. Kokkuvõttes on 0-alternatiiviga kaasnev lühiajaline kaalutud hinne 0, pikaajaline kaalutud hinne aga –0,46. KSHs toodud leevendavate meetmete rakendamisel oleks pikaajaline kaalutud keskkonnamõju 0.

OLULISEMAD JÄRELDUSED Alternatiivide hindamisel osutus parimaks alternatiiv I ehk detailplaneeringu elluviimine, mille puhul kaasneb pikaajalises skaalas positiivne mõju. Seejuures on kaalutud hindepallid alternatiiv I ja alternatiiv II lõikes peaaegu samad, erinedes vaid pikaajalises perspektiivis (ilma leevendavaid meetmeid rakendamata). Realiseerida võib nii I kui II alternatiivi. I alternatiivi juures tuleb juhinduda järgmistest KSH koostaja poolt toodud soovitustest: ñ Detailplaneeringualal tekkiva reovee käitlemiseks tuleb rajada oma- reoveepuhasti. Seejuures tuleb arvestada järelpuhasti ehk pinnasfiltri rajamisega, mille kuja on 100 meetrit. Seetõttu tuleb puhasti planeerimisel antud kohas loobuda vähemalt 3...4 planeeritavast elamust ning ühest puhkemajast. ñ Aidapõllu maaüksusele kavandatud elamukrunt nr 13 (vt lisa 4, 1. joonis) asub osaliselt kõrvalkinnistul paikneva kivikalme kaitsevööndis. Kuna Muinsuskaitse-seadusest tulenevalt on ca ¼-l elamukrundi nr 13 alast arendustegevus piiratud, on soovituslik detailplaneeringus nimetatud krundist üldse loobuda.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 61 Aruanne. OÜ ALKRANEL

ñ Detailplaneeringualast idas asuval Rästi lauda maaüksusel (77601:003:0089) paikneb endise veiselauda hoone, mis asub Aidapõllu maaüksusele planeeritavatest elamutest minimaalselt 220 m kaugusel. Enamasti määratakse farmidele lõhnaprobleemide vältimiseks 300 m kaitsevöönd, kuhu elamuehitus soovitatav ei ole. Vältimaks võimalikke lõhnaprobleeme, mis võivad kaasneda Rästi lauda võimaliku perspektiivse kasutusele võtmisega, on soovituslik detailplaneeringuga laudale lähemale kui 300 m kavandatud elamukruntidest (elamukrundid nr 14, 15, 16 ja 17) loobuda.

62 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

6. Vajalik keskkonnaseire

Keskkonnaseire seaduse kohaselt teostab ettevõtja (arendaja) keskkonnaseiret oma kulul tema tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas kas ettevõtja enda soovil oma tarbeks või siis seaduse alusel antava keskkonnaloaga määratud mahus ja korras. Keskkonnaseire korraldamine on vajalik, et ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele. Alljärgnevalt on esitatud olulisemad meetmed seire teostamiseks alternatiiv I või II rakendumise korral: ñ Kuna taotleda tuleb vee-erikasutusluba (nii põhja- kui ka pinnavee kasutamiseks), kaasnevad sellega ka vastavad seiremeetmed joogi- ja reovee kohta: o Joogivee kvaliteedi üldanalüüs tuleb läbi viia kord aastas, atesteeritud joogiveeproovi võtja poolt; o Reovee proove tuleb atesteeritud proovivõtja poolt võtta kord kvartalis. Võetud proovidest tuleb analüüsida järgnevaid parameetreid: pH, BHT7, heljum, Nüld, NH4 ja Püld. ñ Golfiväljaku kasutusele võtmise järgselt tuleb viie aasta jooksul teha veekvaliteedi seiret planeeringualalt lähtuva kuivenduskraavi Taebla jõkke suubumiskohast Taebla jõel ühes punktis alla- ja ülesvoolu. Veeproov tuleb võtta kord aastas ning analüüsi näitajate ja proovi võtmise orienteeruva aja valikul lähtuda käesoleva töö raames läbiviidud Taebla jõe ja sellesse suubuva kuivenduskraavi veeproovide analüüsist (lisa 5). Kui mainitud perioodi jooksul ei ilmne võimalikust üleväetamisest tingitud veekvaliteedi halvenemist võib veeproovide võtmise lõpetada. Võimaliku veekvaliteedi halvenemise korral tuleb kindlaks teha ega halvenemine ei ole põhjustatud sama kraavi suublana kasutava planeeringualal paikneva reoveepuhasti ebaefektiivsest tööst (aluseks proovid puhasti väljavoolust).

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 63 Aruanne. OÜ ALKRANEL

7. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel ning avalikkuse kaasamine keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi

Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei ilmnenud. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos arendaja ja planeerijaga.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Taebla Vallavolikogu 16.11.2006. a otsusega nr 68 (lisa 1). Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ja sellega seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtivas Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I, 24.03.2005, 15, 87) sätestatud nõuetele.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi osas küsiti seisukohti Taebla Vallavalitsuselt, Läänemaa Keskkonnateenistuselt, Lääne Maavalitsuselt, Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonilt, Sotsiaalministeeriumilt ning Muinsuskaitseametilt. Vastavad saabunud seisukohad on esitatud lisas 2.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamisest teatati 07.10.2008. a ajalehes Lääne Elu ja 06.10.2008. a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Programmi avalikustamise teated saadeti KSH programmis toodud huvitatud isikutele.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 22.10.2008. a kell 16 Taebla Vallavolikogu ruumis. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm kiideti heaks Läänemaa Keskkonnateenistuse (alates 01.02.2009. a Keskkonnaameti Hiiu – Lääne - Saare regioon) 30.10.2008. a kirjaga nr 35-11- 4/40500-6. KSH programm, avaliku arutelu protokoll ja avalikul arutelul esitatud ettepanekutega arvestamine on esitatud aruande lisas 2 ning programmi heakskiitmise otsus lisas 3.

KSH aruande avalikustamisest teatati 06.01.2009. a ajalehes Lääne Elu ning Ametlikes Teadaannetes (06.01.2009). Aruande avalikustamise teated saadeti ka KSH programmis toodud huvitatud isikutele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimus 28.01.2009. a kell 15 Taebla Vallavolikogu ruumis. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumentatsioon on toodud lisas 7.

KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Hiiu – Lääne – Saare regiooni 28.07.2009 kirjaga nr 6-8/1562-4 (lisa 8).

64 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte 8.1. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Taebla Vallavolikogu 16.11.2006. a otsusega nr 68.

Detailplaneeringu koostajaks on OÜ Casa Projekt ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapooleks OÜ Vidruka Golf. Detailplaneeringu kehtestajaks on Taebla Vallavolikogu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi teostab OÜ Alkranel ning järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Hiiu – Lääne - Saare regioon.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87).

KSH programmi avalik arutelu toimus 22.10.2008. a kell 16:00 Taebla Vallavolikogu saalis. KSH programm on heaks kiidetud Läänemaa Keskkonnateenistuse (alates 01.02.2009. a Keskkonnaameti Hiiu – Lääne - Saare regioon) 30.10.2008. a kirjaga nr 35-11-4/40500-6. KSH algatamist ja programmi puudutav dokumentatsioon on toodud aruande lisades 1-3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimus 28.01.2009. a kell 15 Taebla Vallavolikogu ruumis. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumentatsioon on toodud lisas 7. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Hiiu – Lääne – Saare regiooni 28.07.2009 kirjaga nr 6-8/1562- 4 (lisa 8).

8.2. Detailplaneeringuala keskkonna ülevaade

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Läänemaal Taebla vallas asuva Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneering. Ligi 91 ha suurune planeeringuala koosneb seitsmest maaüksusest, millest kolmele detailplaneeringuala ida- ja kagunurgas paiknevatele maaüksustele (Uue – Aida (kat. nr 77601:003:0193), Uusi- Põllu maaüksusele (kat nr 77601:003:0149) ja reformimata riigimaale (AT 0605080019)) arendustegevust planeeritud ei ole, st mainitud aladel säilib olemasolev olukord.

Detailplaneeringuala kuulub Lääne-Eesti madaliku maastikurajooni. Maapinna reljeef on suhteliselt tasane (abs. kõrgus 20 – 25 m). Piirkonna aluspõhja moodustab Ülem- Ordoviitsiumi Pirgu lademe lõheline lubjakivi, mida katavad saviliivmoreenist liustikusetted. Pindmise, ligikaudu poole meetri paksuse kihi moodustavad gleimullad, mis viitavad ajutisele liigniiskusele. Tulenevalt niisketest muldadest

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 65 Aruanne. OÜ ALKRANEL kuulub osa detailplaneeringualast kuivendusala koosseisu. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse (2004) koostatud Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi alusel on detailplaneeringualal tegemist normaalse radooniriskiga alaga, millel levivad normaalse looduskiirgusega pinnased.

Piirkonnas paiknevate puurkaevude arvestuskaartide põhjal kasutatakse piirkonnas peamiselt Ordoviitsiumi põhjaveekogumi vett. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse (2001) koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Veekogudest on planeeringualale lähimaks jõeks 440 m kaugusel lõunasuunas voolav Taebla jõgi, mis on vastavalt Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 24 on reostustundlik suubla. Detailplaneeringuala piirilt voolab Taebla jõkke kuivenduskraav. KSH käigus telliti Taebla jõe ja sellesse suubuva kraavi veeproovide võtmine (ja voolhulga mõõtmine), mille alusel jäävad mõlemad veekogud kõigi kvaliteedinäitajate osas veekvaliteedi klassi „väga hea“. Samas tuleb arvestada, et tegemist on ühekordse prooviga. Vastavalt endiselt Läänemaa Keskkonnateenistuselt saadud andmetele jääb Taebla jõe veekvaliteet ca 8 km detailplaneeringualast alla voolu veekvaliteedi klassi „hea“.

Detailplaneeringuala ja selle lähiümbruse näol on tegemist hajaasustuspiirkonnaga. Lähim elamu paikneb Aidapõllu maaüksuse keskel asuval Uue-Aida maaüksusel (katastri nr 77601:003:0193). Detailplaneeringuala idaosas paikneb kolm kivikalmet, mis on arheoloogiamälestised.

Vidruka Golfi maa-alast ca 50% on kaetud metsaga, ülejäänud ala katab peamiselt rohumaa. Kõik puistud on loodusliku tekkega, peapuuliigi järgi on enam kaasikuid. Alal kasvavad eranditult kodumaised puuliigid, alusmetsas esineb paakspuud, paju, sarapuud ja toomingat, lagedal alal ka mõned kadakad. Haruldasi ja piiratud levikuga loodusliku tekkega metsakooslusi alal ei paikne. Alal paiknevat metsa majandamiseks ei kasutata, ülejäänud ala katvat rohumaad kasutatakse osaliselt heina tegemiseks.

Detailplaneeringu koosseisu kuuluvatel maaüksustel kaitsealuseid liike, kivistisi ega mineraale registreeritud ei ole, samuti ei jää ala ühegi kaitseala, hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku territooriumile. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetele asub detailplaneeringualast ca 30 m kaugusel läänes III kaitsekategooriasse kuuluvate suure käopõllu, (Listera ovata), hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) kasvukoht. Planeeringuala läheduses paikneb kaks vääriselupaika, neist üks ca 70 m kaugusel põhjasuunas ning teine ca 800 m kaugusel loodesuunas. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt teostatud inventuuri alusel paikneb detailplaneeringu koosseisu kuuluvatel Pargimetsa ja Pargimäe maaüksustel Vidruka soovikumets, lisaks piirneb planeeringuala läänest Vidruka - Tagavere vahelise puisniiduga. Vidruka soovikumetsa näol on tegemist 1995. aastal inventeeritud elupaigatüübiga „soostuvad ja soo-lehtmetsad“ (9080), mis on Eestis üsna laialt levinud. Keskkonnaministeeriumi andmetel ei ole Vidruka leiukohale kõrgeid väärtushinnanguid antud, mistõttu ei ole seda ala Natura 2000 alade võrgustikku valitud. Seega kokkuvõttes ala kasutusele piiranguid seatud ei ole.

Tulenevalt Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused paikneb suurem osa detailplaneeringualast piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialal (tuumalal) T3. Taebla valla

66 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

üldplaneeringu eelnõuga (seisuga november 2008) on piirkonna rohevõrgustiku struktuure täpsustatud nii, et detailplaneeringuala lääneosa jääb vaid ca 50 m ulatuses rohekoridori (mitte maakonnaplaneeringus toodud tugiala) alale ning ülejäänud osa detailplaneeringualast jääb rohevõrgustikust välja. Väärtuslikke maastikke detailplaneeringuala vahetusse lähedusse ei jää.

Taebla valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt paikneb detailplaneeringuala täielikult puhkealal P3, mis on üldplaneeringu kohaselt reserveeritud golfiväljaku ning selleks vajaliku infrastruktuuri alaks. Samas kavandatakse detailplaneeringuga ka elamute rajamist, mistõttu tuleb Taebla valla üldplaneeringu eelnõusse detailplaneeringu senisel kujul kehtestamise korral sisse viia muudatus, et üldplaneeringu eelnõuga reserveeritud golfiväljaku puhkemaa (P3) sihtotstarbele lisaks on ala näol tegemist ka elamumaaga, seejuures rajatakse elamuala tiheasustusena.

8.3. Mõjude hindamise kokkuvõte, leevendavad meetmed

KSH käigus hinnati järgmiseid alternatiive: ñ Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering). Alternatiiv I tähendab detailplaneeringu elluviimist, mille kohaselt nähakse ca 91 ha suurusele maa-alale ette 9-rajalise golfiväljaku (ca 15 ha), väikeelamute, puhkemajade ja SPA-hotelli rajamine. Detailplaneeringuga lahendatakse ka vajalik infrastruktuur (sh veevarustus ja kanalisatsioon) ning antakse haljastuse ja heakorra üldised põhimõtted; ñ Alternatiiv II – Taebla valla üldplaneeringu rakendamine. Taebla valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Vidruka Golfi maa-ala reserveeritud täismõõtmetes (ca 30 ha) golfiväljaku ning selleks vajaliku infrastruktuuri alaks. Kuna nimetatud alal on lubatud maakasutuse sihtotstarbeks lisaks puhkealale ka ärimaa, puhke- ja spordibaaside maa, transpordimaa, üldmaa ning metsamaa, rajatakse alale ka SPA-hotell; ñ Null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiive I ja II ellu ei viida. Ala kasutatakse väikses mahus heina tegemiseks. Aktiivsest inimtegevuse puudumisest tulenevalt jätkub maa-ala osaline võsastumine.

Järgnevalt on toodud tähtsamad KSH käigus tehtud järeldused ja vajalikud detailplaneeringu lahenduse täiendamiseks mõeldud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Leevendavad meetmed on eristatud muust tekstist allajoonitult. Lisaks on kursiivkirjas toodud leevendavad meetmed, mis vajalikud detailplaneeringuga määratud tegevuse reaalse ellu viimise käigus. Viimati mainitud meetmed ja nende rakendamise nõudmine ning teostatav järelvalve on peamiselt vastavate lubade (ehitus-, tegevus-, keskkonnaload jms) väljaandjate pädevuses, lähtuvalt kehtivast õiguskorrast.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 67 Aruanne. OÜ ALKRANEL

1. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Alternatiiv I Veevarustuse tagamine Detailplaneeringu elluviimisel rajatavate eluhoonete, puhkemajade ja SPA-hotelli veekulu kompleksi maksimaalse täituvuse korral on 64,45 m3/ööpäevas. Reaalne veekulu võib arvutuslikust maksimaalsest ööpäevasest veekulust erineda tulenevalt SPA-hotelli ja puhkemajade kasutamise aktiivsusest (maksimaalne veekulu esineb peamiselt 5 kuul aastas ja nädalavahetustel). Lisaks joogiveevajadusele kaasneb veekulu ka golfiväljaku kastmisega, mis on ca 100 m3 ööpäevas. Golfiväljaku kastmiseks on põhjaveevarude säästmiseks soovitatav kasutada pinnavett (Taebla jõgi, kuivenduskraavid ja golfiväljakule rajatavad pinnasevee tiigid). Golfiväljaku kastmiseks vajaminevate veekoguste vähendamiseks on võimalik näiteks evaporatsiooni vältimiseks kastmine teostada öösiti ning viia läbi kastmissüsteemi regulaarne inspekteerimine lekete avastamiseks.

Kuigi Ordoviitsiumi veekihti rajatava puurkaevu eeldatav tootlikkus on detailplaneeringuala joogiveevajaduse rahuldamiseks piisav, võib põuasel ajal osutuda vajalikuks kasutada puurkaevu vett ka golfiväljaku kastmiseks. Seetõttu on DP ala veevarustuse lahenduseks rajada kas 1) kaks Ordoviitsiumi veekihist toituvat puurkaevu, millest üks oleks kasutusel peamiselt kastmisperioodil ja võimaliku põhipuurkaevu rikke korral või 2) üks Ordoviitsiumi veekihist madalamal paiknevatest veekihtidest (Silur, Ordoviitsium-Kambrium) vett ammutav puurkaev, millest kastmisvee võtmine toimuks vaid põuasel ajal.

Kuna detailplaneeringu elluviimise järgselt võetakse põhjavett (sh joogivesi) rohkem kui 5 m3/ööpäevas, tuleb golfiväljaku haldajal vastavalt Veeseadusele (RT I 1994, 40, 655) taotleda vee-erikasutusluba. Vee-erikasutusluba tuleb taotleda ka juhul, kui vett võetakse pinnaveekogust enam kui 30 m3/ööpäevas.

Viimasel ajal on mitmel pool nii Euroopas, Ameerikas kui ka Austraalias paiknevate golfiväljakute kastmiseks hakatud järjest rohkem kasutama puhastatud heitvett. Seetõttu soovitab KSH koostaja golfiväljaku kastmiseks kasutada planeeringualal tekkivat puhastatud heitvett. Puhastatud heitvee kogumiseks on soovitatav kavandada planeeringuala lõunaossa maaparanduskraavi laiendusena läbivooluga tiik, mis on maapinnast eraldatud membraaniga.

Reoveekäitluse lahendamine Detailplaneeringualal tekkiva reovee käitlemiseks on vajalik rajada reoveepuhasti, milleks sobivad kas kombineeritud kompaktpuhasti või aktiivmudapuhastuse tehnoloogial põhinev reoveepuhasti. Võttes arvesse kummagi puhasti 30 aasta ekspluatatsioonikulusid, on kombineeritud kompaktpuhasti rajamine ja opereerimine ligikaudu 2,6 miljonit krooni aktiivmudapuhastist odavam. Seejuures tuleb mõlema puhasti tüübi korral arvestada järelpuhasti (pinnasfilter) rajamisega, mis on vajalik, tagamaks puhastatud heitvee normidele vastavust ka suure vooluhulga ja reostuskoormuse kõikumise juures. Järelpuhasti rajamisega viiakse võimaliku keskkonnareostuse oht minimaalseks. Pinnasfiltri kuja on 100 meetrit, mistõttu tuleb puhasti planeerimisel antud kohas loobuda vähemalt 3...4 planeeritavast elamust ning ühest puhkemajast.

68 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Täpne reoveepuhasti tüübi valik ja tehnilised tingimused tuleb lahendada reoveekäitluse eel- ja põhiprojekti käigus. Seejuures on detailplaneeringualale omapuhasti projekteerimisel äärmiselt oluline arvestada asjaoluga, et rajatavad SPA-hotell ja puhkemajad on hooajalise kasutusega (kõige intensiivsem kasutusperiood on suvi ning nädalavahetused, mil veetarve on maksimaalne), mistõttu esineb reovee vooluhulga kõikumisi nii kuude kui ka päevade lõikes. Lisaks ei ole käesolevaks hetkeks teada täpne ala väljaarendamise graafik, mille koostamine arendaja poolt on aga vajalik reoveepuhasti täpseks dimensioneerimiseks.

Reoveepuhasti asukohaks on kavandatud planeeringuala keskosa maa-ala (vt lisa 4, 1. joonis). Asukoht on sobilik, kuna see paikneb kavandatud puurkaevudest kaugel, mis on oluline põhjavee reostumise vältimise seisukohast. Oluline on veel ka asjaolu, et planeeringuala keskosas asub Taebla jõkke suubuv kraav, mida on võimalik kasutada heitvee suublana. Olemasoleva kuivenduskraavi kasutamisel puhastatud heitvee järelvooluna tuleb tagada kraavi võsast puhastamine mahus, millega oleks tagatud vee vaba vool. Täielik võsast puhastamine ei ole soovitatav. Taebla jõe suurest vooluhulgast tulenevalt kavandatud reoveekäitluse nõuetekohasel realiseerimisel Taebla jõe reostusohtu ega ka veeklassi halvenemist ette näha ei ole, kuna jõkke suunatav puhastatud heitvesi ei moodusta jõe vooluhulgast rohkem kui 0,5%.

Sademevee ärajuhtimine ja maaparandussüsteemide säilimine Peamised sademeveed tekivad juurdepääsuteedelt, hoonete katustelt ning SPA-hotelli ja golfiväljaku juurde kavandatavatest kõvakattega parklatest. Detailplaneeringus tuleb lahendada sademevee kogumine parklaaladelt ja ärajuhtimine detailplaneeringuala keskosa läbivasse kuivenduskraavi. Seejuures tuleb kokku kogutud sademevesi enne kraavi juhtimist suunata läbi õlipüüduri. Golfiväljaku juurde kavandatavas parklas tuleks vähemalt osaliselt kattematerjalina kasutada murukivi.

Detailplaneeringuala lõunapoolse osa näol on tegemist kuivendatud alaga, millel asub ka maaparanduse eesvool. Nimetatud alale golfiväljaku ja elamute rajamisel tuleb tagada olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine.

Golfiväljaku väetamine Golfiväljaku muru pealtväetamine mineraalväetisega toimub keskmiselt kord nädalas. Et vältida väetamisest tingitud võimaliku reostuse jõudmist pinna- ja põhjavette, tuleb vajalikke aineid doseerida selliselt, et saasteained ei reostaks veekeskkonda (st selliselt, et taimed kasutavad kõik ära). Golfiväljaku muruga kaetud osa on reeglina vähemalt osaliselt dreenitud. Kokku kogutud liigvesi juhitakse olemasolevasse kuivenduskraavi, kus see seguneb kraavis voolava loodusliku veega ning kavandatavast reoveepuhastist väljuva puhastatud heitveega.

Alternatiiv II Pinna- ja põhjavett mõjutavad tegevused on samad, mis alternatiiv I puhul, seejuures on sademevee ärajuhtimise ja maaparandussüsteemi säilitamisega seotud mõju

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 69 Aruanne. OÜ ALKRANEL sarnased alternatiiv I vastavate mõjudega. Golfiväljaku väetamisega seotud mõju on mõnevõrra suurem kui alternatiiv I puhul, tulenevalt suuremast väetatavast alast.

Veevarustuse tagamine ja reoveekäitluse lahendamine Kuna alternatiiv II eluhooneid ja puhkemaju detailplaneeringualale ette ei näe, on joogiveekulu alternatiiviga I võrreldes arvestuslikult vähemalt 2 korda väiksem. Samas tuleb arvestada, et tulenevalt poole suuremast golfiväljakust on väljaku kastmiseks vajamineva vee kogus vähemalt poole suurem, mistõttu tuleb vihmavaesel ajal võtta kastmiseks vett ka puurkaevust. Seega tuleb veevarustuse tagamiseks eeldatavalt rajada kaks puurkaevu, milledest üks on kasutuses vaid vihmavaesel ajal.

Tulenevalt väiksemast joogiveetarbest on väiksem ka detailplaneeringualal tekkiv reoveekogus. Reovee käitlemiseks tuleb sarnaselt alternatiiviga I rajada reoveepuhasti. Alternatiiv II elluviimise korral tuleb arvestada alternatiiv I vastavate alapeatükkide juures välja toodud leevendavaid meetmeid.

0-alternatiiv Olulist mõju veekeskkonnale ette näha ei ole. Selleks, et arendustegevuse puudumisest tulenevalt ei halveneks olemasoleva maaparandussüsteemi olukord, tuleb tagada kinnistute korrashoid ning olemasoleva kraavivõrgustiku hooldus.

Kokkuvõte Alternatiivide I ja II puhul on mõjud põhjaveele seotud eeskätt piirkonna veetarbimise suurenemisega. Samas piirkonna põhjaveevarusid arvestades ei ole tegemist olulise mõjuga. Pinnaveele olulisi mõjusid ette näha ei ole, kui planeeringuala reoveekäitlus lahendatakse nõuetekohaselt, golfialale tagatakse optimaalne väetise kogus, toimub sademevee kokku kogumine ja puhastamine ning tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide säilimine ja hooldus. 0-alternatiivi jätkumise korral olulisi mõjusid ette näha ei ole, kui tagatakse olemasoleva maaparandussüsteemi hooldus.

2. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE

Alternatiiv I Hoonete kütmine Elumajade soojavarustus lahendatakse lokaalkütte baasil, SPA-hotelli tarvis rajatakse katlamaja, renditavate puhkemajade kütmiseks on ette nähtud elektri- ja lokaalküte. Kokkuvõttes õhusaaste osas lühiajaline mõju puudub. Pikaajaliselt kaasneb piirkonna õhukvaliteedile väheoluline negatiivne mõju, tulenevalt asjaolust, et tegemist on hetkel hõredalt asustatud piirkonnaga.

Transpordivahendite heitgaasid Detailplaneeringuala arendamisel suureneb piirkonna liiklussagedus tunduvalt, kuna arvestuslikult lisandub detailplaneeringuala maksimaalse täituvuse korral 296 autot. Siinkohal on oluline välja tuua, et tegemist on olukorraga, mida võib ette tulla vaid ala aktiivseimal kasutusperioodil ehk suvise aja nädalalõppudel. Lisaks liigub mainitud autode hulk piirkonnas ajaliselt hajutatult. Arvutustulemustest tulenevalt tuleb detailplaneeringulahenduses SPA-hotelli ja golfiväljaku parkimiskohtade planeerimisel arvestada kokku minimaalselt 120 kohaga.

70 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Alternatiiv II Hoonete kütmine Kuna II alternatiivi realiseerumisel eluhooneid ja puhkemajasid ei rajata (rajatakse vaid SPA-hotell), ei ole olulist mõju õhukvaliteedile lühi- ja pikaajalises skaalas ette näha.

Transpordivahendite heitgaasid Elu- ja puhkemajade puudumisest tulenevalt on lisanduvate autode hulk võrreldes alternatiiviga I ligi poole võrra väiksem. Samas tuleb arvestada, et täismõõdus golfiväljak on eeldatavasti suurema kasutatavusega kui alternatiiv I rajatav 9-rajaline nö harjutusväljak, kuna täismõõdus väljakul saab muuhulgas korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi. 0-alternatiiv Õhukvaliteedi muutust ette näha ei ole.

Kokkuvõte Hoonete kütmisest tulenevad mõjud alternatiiv I ja II puhul on marginaalsed. Detailplaneeringuala arendamisel suureneb piirkonna liiklussagedus, kuid mõlema alternatiivi puhul on kompleksi kasutamine hooajaline, mistõttu lühiajaliselt olulist piirkonna õhukvaliteedi halvenemist ei kaasne, pikaajalises skaalas on tegemist väheolulise negatiivse mõjuga. 0-alternatiivi korral mõjud puuduvad.

3. MÕJU ELUSTIKULE JA ÖKOSÜSTEEMIDELE (LOOMASTIK, TAIMESTIK, ROHEVÕRGUSTIK)

Alternatiiv I Hoonestuse rajamine ja kasutamine Detailplaneeringu koosseisu kuuluvatel maaüksustel kaitstavaid loodusobjekte, liike, kivistisi ega mineraale ei esine. Samuti ei jää ala ühegi kaitseala, hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku territooriumile. Lähim kaitsealuste taimeliikide (II ja III kategooria) kasvukoht jääb detailplaneeringualast 30 m kaugusele läände. Mainitud kasvukohale detailplaneeringu elluviimisest tulenevat olulist mõju ette näha ei ole.

Hoonestuse rajamisel on loomastiku ja taimestiku häirimise seisukohast lühiajaliselt tegemist negatiivse mõjuga, kuna käesoleval hetkel on detailplaneeringuala inimtegevusest puutumata. Hoonestusalad on planeeritud lageraie ja puurinde hõrendamiseks ette nähtud aladele. Võimalikku negatiivset mõju aitab leevendada detailplaneeringu kohaselt kavandatud kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine ning täiendava haljastuse juurde rajamine. Kuna ehitustegevust teostatakse järk-järgult, ei avaldu tekkiv mõju järsku ja suuremahuliselt, vaid loomadel ja taimedel on uute tingimustega võimalik aegamööda kohaneda. Vältida tuleks suuri valgusreklaame ning intensiivset ja laiaulatuslikku tänavavalgustust.

Metsaseaduse (RT I 2006, 30, 232) § 42 tulenevalt tuleb detailplaneeringuala metsaga kaetud osale koostada metsa-majandamiskava. KSH käigus telliti Metsabüroo OÜ’lt detailplaneeringuala puudutav metsanduslik-dendroloogiline ja

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 71 Aruanne. OÜ ALKRANEL keskkonnakaitseline hinnang, milles toodi välja ka järgmised soovitused/ leevendavad meetmed: ñ Puittaimestikku tuleb maksimaalselt võimalikul määral säilitada; ñ Esteetiliselt väärtuslikud puud, mis otseselt ei takista ala sihtotstarbelist kasutamist, tuleb säilitada; ñ Teeäärses osas raiete läbiviimisel tuleb arvestada, et võiks säilida teeäärse vööndi kõrghaljastus; ñ Säilivates ja rajatavates kõrghaljastusega kohtades on soovitav taotleda puude ja põõsaste täiendusistutusega vertikaalse rindelisuse moodustumine; ñ Mida rohkem suudetakse säilitada olemasolevat taimestikku, seda tervislikum on elukeskkond nii inimestele kui teistele alal levinud liikidele.

Golfiväljaku rajamine ja väetamine Kuna golfiväljaku murukatte paigaldamiseks ja niisutussüsteemi rajamiseks tuleb maksimaalselt 10,5 ha suuruselt alalt eemaldada kogu pinnakate, hävib seda kattev olemasolev taimestik täielikult. Hävitatud ökosüsteemi asemele luuakse aga uus, kuna golfiväljakud on muruväljakud, kus lisaks esineb metsatukkasid, liivadüüne, tiike jms, mistõttu on golfiväljakud küllaltki liigirikkad kooslused, pakkudes õige majandamise korral loomadele ja taimedele väärtuslikke elupaiku.

Selleks, et väetamiseks kasutatavad ained ei reostaks looduskeskkonda, tuleb kemikaale doseerida nii täpselt, et taimed kasutavad maksimaalses koguses ained ära.

Rohevõrgustiku toimimise tagamine Detailplaneeringuala põhjapoolne osa, kuhu on kavandatud 105 puhkemaja ja SPA- hotell, asub Läänemaa teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohaselt rohevõrgustiku tugialal T3. Hoonestuse rajamine võib rohevõrgustiku toimimist ehitustegevusest tulenevalt lühiajaliselt häirida. Detailplaneeringuala tuumala läbi ei lõika, vaid mõjutab seda ca 700 m ulatuses (tuumala laius antud kohas on ca 2,3 km). Lisaks rajatakse puhkemajad suhteliselt suurele alale grupeeritult ja tarastamata, säilitades võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Pargimäe maaüksus, millele rajatakse SPA-hotell, jääb suures osas metsastatuks.

Taebla valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on nimetatud rohevõrgustiku piire korrigeeritud selliselt, et rohevõrgustik kattub detailplaneeringualaga vaid ca 50 m ulatuses ala lääneservas. KSH koostaja teeb ettepaneku arvata detailplaneeringu- ala rohevõrgustiku aladest välja, st valla üldplaneeringu eelnõuga määratud rohekoridori piir tuleks panna kattuma detailplaneeringuala läänepiiriga, kuna vastasel juhul ei saa maa sihtotskarbeks olla muu kui maatulundusmaa või üldmaa. Seda tehes määratud rohekoridori laius oluliselt ei vähene ning seega selle funktsioonid ja toimimine säilivad.

Alternatiiv II Hoonestuse rajamine ja kasutamine Hoonestusest tuleneva mõju näol on tegemist ehitusaegse lühiajalise negatiivse mõjuga, pikaajaline mõju aga puudub. Alternatiiv II juures tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega, mis on toodud alternatiiv I juures. Detailplaneeringuala metsaga kaetud osale tuleb koostada metsamajandamiskava.

72 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

Golfiväljaku rajamine ja väetamine Kuna võrreldes alternatiiviga I on tegemist kaks korda suurema alaga, tuleb väljaku rajamiseks eemaldada pinnast suuremal hulgal. Sellest tulenevalt on elustiku ja ökosüsteemide seisukohast tegemist nõrgalt negatiivse mõjuga, pikaajalised mõjud aga väljaku nõuetekohase majandamise ja leevendavate meetmete rakendamise korral puuduvad.

Rohevõrgustiku toimimise tagamine Pargimäe maaüksus, millele rajatakse SPA-hotell, jääb suures osas metsastatuks ning teisi hooneid rohevõrgustiku aladele ei kavandata, mistõttu olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ette näha ei ole. 0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine elustikule ja ökosüsteemidele muudatusi kaasa ei too. Pikemas perspektiivis võib tekkida probleeme ala võsastumisega. DP ala metsaga kaetud osale tuleb koostada metsamajandamiskava.

Kokkuvõte Alternatiiv I ja II korral avaldab hoonestuse rajamine elustikule ja ökosüsteemidele lühi- ja pikaajaliselt negatiivset mõju, mida on võimalik leevendada. Golfiväljaku rajamise mõju on alternatiiv II puhul tulenevalt eemaldatava pinnase suuremast mahust veidi negatiivsem, kuid pikaajalised mõjud väljaku nõuetekohase majandamise ja leevendavate meetmete rakendamise korral puuduvad nii alternatiiv I kui II realiseerumisel. Detailplaneeringuala arendamine rohevõrgustiku toimimist pikaajaliselt negatiivselt ei mõjuta, lühiajaliselt võib tulenevalt ehitustegevusest kaasneda väheoluline ja kaudne negatiivne mõju. 0-alternatiiv peale ala võsastumise olulisi muudatusi kaasa ei too.

4. MÕJU MAASTIKUILMELE JA MAAKASUTUSELE

MAASTIKUILME Alternatiiv I Elamud Enamus elamutest on kavandatud rohumaale, mida DP alale lähimast teest eraldab rajatav golfiväljak ning metsaga kaetud Pargimäe maaüksus. Seetõttu võib eeldada, et planeeritud elamud maastikuilme seisukohast domineerima ei jää. Aidapõllu maaüksuse põhjaserva planeeritud 5 elamumaad paiknevad aga vahetult Liivaristi tee ääres, jäädes nii kohalikel teel liiklejate kui elanike vaatevälja. Kuna nimetatud 5 elamukrunti on suhteliselt suured, siis olulist negatiivset maastikuilme muutust ette näha ei ole. Rajatavad hooned peavad sobima piirkonna üldise miljöö ja arhitektuuriga.

Puhkemajad Puhkemajad on planeeritud metsaga kaetud alale, kus osaliselt viiakse läbi lageraie ning osaliselt puu- ja põõsarinde hõrendamine. Kuna olemasolevat kõrghaljastust on võimalikult suures mahus soovitatav säilitada, siis puhkemajade kompleks maastikuilme seisukohast domineerima ei jää. Pigem on pikaajaliselt tegemist

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 73 Aruanne. OÜ ALKRANEL positiivse mõjuga, kuna maastikupilt muutub ala hooldamise tulemusel korrastatumaks.

SPA-hotell 2,5-kordne SPA-hotell rajatakse metsaga hõredalt kaetud Pargimetsa maaüksusele Liivaristi tee äärde. Hoonestuse rajamiseks eemaldatakse selleks reserveeritud maa- alalt mets, kuid ülejäänud alal kõrghaljastus enamasti säilib. Seetõttu jääb hotell nähtavale vaid Liivaristi teel liiklejatele. Hoone projekteerimisel tuleb tagada hoone sobimine antud piirkonda.

Golfiväljak Golfiväljaku rajamisel olemasolev olukord maastikuilme seisukohast põhimõtteliselt säilib, alale rajatakse vaid golfiväljakut teenindav hoone koos parklaga. Golfiväljak on olemuselt hoolitsetud ja avatud maastik, kus paiknevad lisaks murule ka metsatukad, tiigid, künkad, liivaväljakud jms. Seega muutub maastikupilt mitmekesisemaks. Lisaks aitab piirkonna hooldamine vähendada võimalikku võsastumist.

Alternatiiv II Planeeritud täismõõdus golfiväljak rajatakse valdavas osas lagedale alale, seega kaasneb pikas perspektiivis positiivne mõju, kuna golfiväljaku puhul on tegemist mitmekesise ja korrastatud maastikuga. SPA-hotelli rajamisega kaasnevad mõjud on sarnased alternatiiv I vastavate mõjudega. Elamuid ja puhkemaju alale ette ei nähta, mistõttu säilib Pargimäe kinnistul olemasolev mets. Seejuures on oluline tagada mainitud metsa hooldus.

0-alternatiiv Arendustegevuse puudumine lühiajaliselt maastikuilme muutusi kaasa ei too. Võsastumise vältimiseks tuleb tagada kinnistute hooldamine (võsast puhastamine).

Kokkuvõte Nii alternatiiv I kui II korral hoonestuse rajamine olulist mõju ei avalda. Maastikuilme seisukohast on golfiväljak antud asukohta sobilik ning pikaajalises skaalas avaldub selle rajamisega positiivne mõju. 0-alternatiivi realiseerumisega võib kaasneda ala osaline võsastumine.

MAAKASUTUS Alternatiiv I Hoonestuse (elamud, puhkemajad, golfihoone, SPA-hotell) rajamine Detailplaneeringuala koosseisu kuuluvate maaüksuste näol ei ole tegemist väärtusliku põllumaaga. Planeeritud väikeelamumaa annab võimalikule võsastuvale alale aktiivse maakasutuse ning on sidus muu kompleksiga, mistõttu kaasneb elamute rajamisega pikaajalises skaalas väheoluline positiivne mõju.

Maa-ameti andmeil paikneb detailplaneeringuala idaservas Pargimetsa maaüksusel kolm kivikalmet, mis on muinsuskaitsealused kinnismälestised. Kivikalmetele ehitustegevust planeeritud ei ole, kuid nende vahetusse lähedusse on reserveeritud 5 väikeelamumaa krunti, millest üks (nr 13) asub osaliselt kinnismälestise 50 m kaitsevööndis. Kuna Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on ca ¼-l elamukrundi nr

74 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

13 (vt lisa 4, 1. joonis) alast arendustegevus piiratud, on soovituslik detailplaneeringus nimetatud krundist üldse loobuda.

Puhkemajade rajamisega kaasneb ala aktiivsem kasutus, samas säilitatakse hoonestuse rajamisel võimalikult suurel määral kõrghaljastust ning tagatakse ala korrashoid. Seetõttu kaasneb puhkemajade rajamisega pikaajaliselt väheoluline positiivne mõju. Puhkemajade ja nendeni viivate teede rajamiseks on vajalik pinnase täitmine, milleks on soovitatav kasutada golfiväljaku rajamisel eemaldatavat pinnast.

SPA-hotelli ja selle juurde kuuluva parkla rajamise mõju maakasutusele ei ole negatiivne, kuna ülejäänud osal 10,75 ha suurusest maaüksusest säilib senine maakasutus. Pigem kaasneb SPA rajamisega nõrk positiivne mõju, kuna soodustab puhkekompleksi kui terviku kasutust.

Golfiväljak Golfiväljaku rajamisega pikemas perspektiivis olulist negatiivset mõju tulenevalt maakasutuse muutusest ette näha ei ole. Pigem on pikaajalises skaalas maakasutusele ette näha mõõdukat positiivset mõju, kuna tagatakse ala hooldus ja aktiivne kasutus.

Golfikompleksi rajamisel eemaldatakse muru rajamiseks mõeldud alalt 10 – 20 cm paksuselt kogu pinnas. Detailplaneeringualal pole tegemist radooniohtliku pinnasega, samuti pole eemaldatav pinnas substraadiks väärtuslikele taimeliikidele, mistõttu pinnase eemaldamisega olulist negatiivset mõju ette näha ei ole. Golfiväljaku rajamiseks eemaldatavat pinnast tuleks kasutada vajadusel golfiväljaku reljeefi kujundamisel ja/või puhkemajade jm hoonestuse rajamiseks vajaminevatel täitmistöödel. Juhul kui eemaldatavat pinnast ei kasutata koheselt (elamu- ja puhkemajade aluse osa täitmiseks), tuleb leida koht eemaldatud pinnase hoiustamiseks.

Alternatiiv II Mõjud on võrreldavad detailplaneeringu (alternatiiv I) rakendumisel tekkivate mõjudega. Alternatiiv II realiseerumisel tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega, mis on toodud alternatiiv I juures.

0-alternatiiv Maakasutuse muutusi ette näha ei ole. Toimub ala osaline niitmine. Pikaajalises perspektiivis tuleneda võiva võsastumise vältimiseks tuleb tagada kinnistute hooldamine (võsast puhastamine).

Kokkuvõte Alternatiiv I ja II korral lühiajalised mõjud maakasutusele puuduvad, pikaajaliselt on tulenevalt piirkonna korrastamisest ja hooldamisest tegemist mõõdukalt positiivse mõjuga. 0-alternatiiviga kaasnev võsastumine on väheoluliselt negatiivne, mistõttu on vajalik ala hooldamine.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 75 Aruanne. OÜ ALKRANEL

5. MÕJU INIMESTE HEAOLULE JA TERVISELE

Alternatiiv I Õhukvaliteet Kavandatava elamupiirkonna siseteedel olulist negatiivset mürast lähtuvat mõju ette näha ei ole, küll aga võib detailplaneeringualale viivatel teedel suurenevast liiklussagedusest tulenev müra negatiivselt mõjuda piirkonna elanikele. Detailplaneeringuala maksimaalse täituvuse korral lisandub piirkonda maksimaalselt ca 296 autot ööpäevas. Kuna rajatavate teenindusasutuste külastamine sõltub aastaajast, on ka liiklussageduse kõikumine hooajaline (aktiivsem kasutusperiood on suvine aeg ja nädalalõpud). Kuigi autode hulk võrreldes praegusega suureneb, ei ole olulist piirkonna mürataseme tõusu siiski ette näha.

Käesoleval hetkel on planeeringualale viivad teed kruusakattega, mistõttu suureneb teedelt pärineva tolmu tase. Tolmutaseme suurenemise vältimiseks tuleb detailplaneeringuala-sisesed teed asfalteerida (v.a puhkemajade alal). Samuti tuleb asfalteerida detailplaneeringualalt lõuna suunas viiv vallatee kuni lähima kõvakattega teeni, milleks on Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla põhimaantee (kogupikkus kuni DP välispiirini 2,5 km). Kuna aktiivseima kasutusega on golfiväljak ja SPA-hotell, peavad teed olema asfalteeritud enne nimetatud objektide kasutusele võtmist. Kui teid täies ulatuses ei asfalteerita, tuleb kruusakattega teid suvisel ajal niisutada vähemalt nädalavahetustel, kuna see on puhkepiirkonna aktiivseim kasutusperiood. Samuti tuleb teid niisutada aktiivse ehitusperioodi jooksul. Vältimaks ümberkaudsete väikeste teede võimalikku kasutamist tuleb golfikompleksi jõudmiseks üles panna teeviidad. Seejuures tuleb ligipääs korraldada Tagavere – Vidruka maantee ja Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla maantee ristmiku kaudu (vastava ristmiku peal peab olema teeviit).

Detailplaneeringualast idas paikneb endise veiselauda hoone, olles Aidapõllu maaüksusele planeeritavatest elamutest minimaalselt 220 m kaugusel. Lõhnaprobleemide vältimiseks määratakse farmidele enamasti 300 m kaitsevöönd, kuhu elamuehitus soovitatav ei ole. Käesoleval hetkel laut kasutuses ei ole, kuid kuna eksisteerib võimalus, et see võetakse tulevikus kasutusele, siis võimalike lõhnaprobleemide vältimiseks teeb KSH koostaja ettepaneku detailplaneeringuga Rästi lauda maaüksusele lähemal kui 300 m kavandatud elamukruntidest (elamukrundid nr 14, 15, 16 ja 17) loobuda.

Joogivee kvaliteet Taebla valla põhjaveekihte iseloomustab ülenormatiivne rauasisaldus ning kohati ka teiste ainete kõrge sisaldus. Puurkaevu(de) puurimise järgselt tuleb läbi viia veeproovide võtmine atesteeritud veeproovivõtja poolt ja nende analüüsimine selleks akrediteeritud laboratooriumis. Pärast analüüsi läbiviimist projekteerida analüüsist lähtuv veetöötlus, et kasutatav joogivesi vastaks määruses Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) toodud nõuetele (olemasolevate andmete põhjal on vajalik vähemalt rauaärastusfiltri kasutamine).

Põhjavee kvaliteeti võib mõjutada golfiväljaku võimalik üleväetamine. Samas ei ole võimalikust üleväetamisest tuleneva reostuse kandumist majapidamiste

76 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL salvkaevudesse ette näha. Vaatamata eelnevale, tuleb golfiväljaku väetamisel vajalikud ained doseerida selliselt, et saasteained ei reostaks veekeskkonda.

Turvalisus Detailplaneeringuala asub hajaasustuspiirkonnas, mistõttu võib ala arendamine kaasa tuua seniste piirkonna elanike turvatunde ja heaolu vähenemise. Siiski võib eeldada, et turvatunde vähenemine on vaid lühiajaline ning pikemas perspektiivis võib turvatunne hoopis suureneda, seda nt läbi naabrivalve. Turvalisust aitab tõsta ka piirkonna valgustatuse kasv.

Puhkemajade kompleks rajatakse kõrvuti väikeelamute alaga, kuid on hoonete väikse tiheduse tõttu sellest siiski küllaltki eraldatud. Suurendamaks tulevaste elanike ja puhkajate privaatsust, on elamu- ja puhkemajade vahel paiknevat olemasolevat kõrghaljastust soovitatav maksimaalselt säilitada.

Lisaväärtused Detailplaneeringuala arendamisega luuakse aktiivne puhkepiirkond, mida saavad kasutada lisaks turistidele ka kohalikud elanikud. Detailplaneeringuga kavandatakse piirkonda ühisvee ja –kanalisatsioonivõrk, millega on võimalik liituda ka detailplaneeringualale lähimatel majapidamistel. KSH käigus on välja pakutud järgmised leevendavad meetmed: ñ Detailplaneeringuga võiks Pargimetsa maaüksusele kavandada lisaks SPA- hotellile ka metsaradasid jm sportlikke ajaveetmise võimalusi pakkuvaid atraktsioone nagu terviserajad, suusa-rulluisurajad jms. ñ Kuna rajatakse elamupiirkond, tuleks alale planeerida ka laste mänguväljaku(d).

Alternatiiv II Inimeste heaolu ja tervist puudutavad mõjud on samad, mis alternatiiv I puhul, seejuures on joogivee kvaliteedi, turvalisuse ja lisaväärtustega seotud mõjud sarnased alternatiiv I vastavate mõjudega. Alternatiiv II realiseerumisel tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega, mis on toodud alternatiiv I vastavate mõjude juures.

Õhukvaliteet Kuna elamuid ja puhkemajasid planeeringualale ette ei nähta, on igapäevane lisanduvate autode hulk alternatiiv II puhul väiksem. Samas on täismõõdus golfiväljaku (võimalik korraldada rahvusvahelisi võistlusi) külastatavus tõenäoliselt suurem kui 9-rajalisel väljakul, mistõttu on liiklussageduse tõus ning sellega kaasnev müra ja tolmutase võrreldes alternatiiv I-ga veidi suurem. KSH käigus toodi välja järgmised leevendavad meetmed: ñ Detailplaneeringuala sisene tee (SPA-hotelli ja golfikompleksi vaheline lõik) tuleb asfalteerida. Samuti tuleb asfalteerida detailplaneeringualalt lõuna suunas viiv vallatee kuni lähima kõvakattega teeni, milleks on Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla põhimaantee (kogupikkus kuni DP välispiirini 2,5 km). Seejuures peavad teed olema asfalteeritud enne SPA-hotelli ja golfikompleksi kasutusele võtmist. ñ Kui teid täies ulatuses ei asfalteerita, tuleb kruusakattega teid suvisel ajal niisutada vähemalt nädalavahetustel, kuna see on puhkepiirkonna aktiivseim kasutusperiood.

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 77 Aruanne. OÜ ALKRANEL

ñ Vältimaks ümberkaudsete väikeste teede võimalikku kasutamist tuleb golfikompleksi jõudmiseks üles panna teeviidad. Seejuures tuleb ligipääs korraldada Tagavere – Vidruka maantee ja Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla maantee risti kaudu (vastava ristmiku peal peab olema teeviit).

0-alternatiiv Piirkonna liiklussageduse kasvu praeguse olukorraga võrreldes ette näha ei ole. Arendustegevuse puudumise tulemusena ei ole lähiaastatel ette näha ka planeeringualani viivate teede asfalteerimist, mis tõstaks piirkonna elanike heaolu. Samas on praegune liiklussagedus mainitud teedel minimaalne, mistõttu olulist mõju nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas ette näha ei ole.

Kokkuvõte Inimeste heaolu ja tervisele avalduvad mõjud on alternatiiv I ja II korral võrreldavad. Tulenevalt õhukvaliteedi halvenemisest (seotud ehitustegevusega) ja turvalisuse vähenemisest on lühiajaliselt ette näha väheoluliselt negatiivset mõju, mis on toodud meetmete rakendamisel leevendatav. Pikaajalised mõjud on tänu turvalisuse suurenemisele ja loodavatele lisaväärtustele nõrgalt positiivsed. Piirkonna arendamine toob kaasa liiklussageduse suurenemise, kuid sellest tingitud mõju on võimalik leevendada teede asfalteerimisega. 0-alternatiivi korral mõjud puuduvad.

6. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD MÕJUD

Alternatiiv I Sotsiaalne kvaliteet Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb piirkonna aktiivne arendamine, mille tulemusel rajatakse Taebla valda täiendavad elukohad ning kaasaegne puhkekeskus. Uue elamupiirkonna rajamisel lisandub omavalitsusse uute elanike näol maksumaksjaid, mis omakorda elavdab sotsiaalsfääri.

Detailplaneeringualale lähimad tõmbekeskused, Pailvere ja Taebla alevikud, asuvad vastavalt 5 ja 10 km kaugusel. Ligipääsetavus alale on hea. Eesti suurim lennujaam ja reisisadam, mille kaudu tulevad rajatavale puhkealale välismaalastest kliendid, paikneb detailplaneeringualast ca 90 km kaugusel. Planeeringualale viivad kruusakattega teed tuleb asfalteerida.

Käesoleval hetkel asub Eestis 8 golfiväljakut, kuid golfimängijate ja –asjatundjate hinnangul on Eesti suuruses riigis ruumi ja turgu kokku 15 golfiväljakule. Mitmed olemasolevad golfiväljakud asuvad Vidruka Golfi maa-ala lähedal. Planeeritava Vidruka Golfiväljaku teeb võrreldes teiste sarnaste puhkekompleksidega atraktiivseks aga asjaolu, et ala asub hajaasustuspiirkonnas aktiivsest inimtegevusest eemale jäänud looduskaunis kohas. Lisaks sellele pakub rajatav kompleks erinevalt teistest golfiväljakutest majutusteenust ja terviseprotseduure puhkemajade ja SPA-hotelli näol.

Golfiväljakut ja SPA-hotelli sisaldava puhkekompleksi rajamise tagajärjel suureneb eeldatavalt ka kogu piirkonna turismipotentsiaal. Lisaks sellele tekib kohalikel elanikel võimalus uutele elanikele ja ka puhkajatele oma teenuseid (nt ratsutamine,

78 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL paadimatkad vms) pakkuda. Taebla valla arengukava kohaselt kavandatakse detailplaneeringuala lähedal paiknevasse Palivere alevikku puhke- ja turismipiirkond, millele detailplaneeringuala arendamine lisab väärtust, kuna suurendab piirkonnas pakutavate puhketeenuste mitmekesisust.

Majanduslik keskkond Elamu- ja puhkepiirkonna väljaehitamine on lühiajaliselt positiivse iseloomuga, kuna tööd saavad ehitusfirmad. Detailplaneeringuala arendamisega luuakse piirkonda juurde kuni 40 uut töökohta, aidates elavdada valla majandussfääri. Samas tuleb märkida, et ala arendamisel lisanduvate uute elanike arvuga (arvestuslikult 120 inimest) võrreldes on lisanduvate töökohtade arv küllaltki väike, mistõttu peavad uued elanikud vähemalt osaliselt hakkama tööl käima ka naabervaldades.

Jäätmed Elamu- ja puhkepiirkonna ehitusperioodil tekib erinevaid ehitusjäätmeid (puitmaterjal, pakkimisvahendid, ehitusmaterjalide jäägid jms), mis tuleb kohapeal sorteerida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

Olmejäätmete (sh golfi mängimise käigus kaduma läiud ja purunenud golfipallid) tekkimine kaasneb arenduspiirkonna kasutusperioodil. Tekkinud jäätmete konteinerisse kogumine toimub omal krundil, seejuures peab iga krundi valdaja tagama prügi regulaarse äraveo. Taebla valla Jäätmekava (2005. a) kohaselt peavad kõik vallas paiknevad ettevõtted, elamud ning suvilad liituma organiseeritud jäätmeveoga.

Golfiväljaku muru hooldamiseks tuleb seda regulaarselt niita, mille tagajärjel tekivad murujäätmed. Seal kus võimalik, on murujäätmed soovitatav tekkekohale (st maha) jätta. Radadelt tuleb murujäätmed siiski kokku koguda ning lahendada nende käitlemine (nt kohapeal kompostimine, kohalikele talunikele kompostimiseks andmine või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale üleandmine).

Tuleohutus Detailplaneeringuala arendamisel tõuseb piirkonna tuleohutus, kuna rajatakse tulekustutusvee mahutid ning vajalikud juurdepääsuteed. Lisaks saab tule kustutamiseks vajadusel lühiajaliselt kasutada golfiväljakule võimalike kavandatavate tiikide vett.

Alternatiiv II Sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avaldavad mõju samad valdkonnad, mis detailplaneeringu (alternatiiv I) puhul. Seejuures on mõjud sarnased majandusliku keskkonna, jäätmetekke ja tuleohutuse osas. Alternatiiv II puhul tuleb arvestada samade leevendavate meetmetega, mis on välja pakutud alternatiiv I vastavate tegevuste juures.

Sotsiaalne keskkond Alternatiiv II elluviimise järgselt püsiasustust piirkonda juurde ei tule, seega ei kaasne ka võimalikke uusi maksumaksjaid. Samas rajatakse täismõõdus golfiväljak, millega eeldatavalt kaasneb ka suurem külastatavus ja valla suurem turismipotentsiaal. Kuna

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 79 Aruanne. OÜ ALKRANEL enamus Eestis olemasolevatest ja/või rajamisel olevatest golfiväljakutest on täismõõtmelised ehk 18-rajalised, on oluline antud golfikompleksi atraktiivsuse tõstmiseks luua täiendavaid lisaväärtusi (nt puhkemajad).

0-alternatiiv Tulenevalt arendustegevuse puudumisest sotsiaal-majanduslikku keskkonda oluliselt ei mõjutata. Ala kasutatakse osaliselt edasi heina tegemiseks.

Kokkuvõte Sotsiaal-majanduslikus valdkonnas on alternatiiv I ja II korral hindepallid võrdsed. Lühiajaliselt olulist mõju ei kaasne, kui ehitusjäätmeid käideldakse nõuetekohaselt. Pikaajaliselt on tulenevalt valla sotsiaalsfääri aktiviseerimisest, töökohtade rajamisest ja tuleohutuse tõstmisest ette näha nõrgalt positiivne mõju. 0-alternatiivi realiseerumisel mõjud puuduvad.

8.4. Alternatiivide võrdlemine

Alternatiivide hindamisel osutus parimaks alternatiiv I ehk detailplaneeringu elluviimine, mille puhul kaasneb pikaajalises skaalas positiivne mõju. Seejuures on kaalutud hindepallid alternatiiv I ja alternatiiv II lõikes peaaegu samad, erinedes vaid pikaajalises perspektiivis (ilma leevendavaid meetmeid rakendamata). Seetõttu võib realiseerida nii I kui II alternatiivi. I alternatiivi juures tuleb juhinduda järgmistest aspektidest: ñ Detailplaneeringualal tekkiva reovee käitlemiseks tuleb rajada oma- reoveepuhasti. Seejuures tuleb arvestada järelpuhasti ehk pinnasfiltri rajamisega, mille kuja on 100 meetrit. Seetõttu tuleb puhasti planeerimisel antud kohas loobuda vähemalt 3...4 planeeritavast elamust ning ühest puhkemajast. ñ Aidapõllu maaüksusele kavandatud elamukrunt nr 13 (vt lisa 4, 1. joonis) asub osaliselt kõrvalkinnistul paikneva kivikalme kaitsevööndis. Kuna Muinsuskaitse-seadusest tulenevalt on ca ¼-l elamukrundi nr 13 alast arendustegevus piiratud, on soovituslik detailplaneeringus nimetatud krundist üldse loobuda. ñ Detailplaneeringualast idas asuval Rästi lauda maaüksusel (77601:003:0089) paikneb endise veiselauda hoone, mis asub Aidapõllu maaüksusele planeeritavatest elamutest minimaalselt 220 m kaugusel. Enamasti määratakse farmidele lõhnaprobleemide vältimiseks 300 m kaitsevöönd, kuhu elamuehitus soovitatav ei ole. Vältimaks võimalikke lõhnaprobleeme, mis võivad kaasneda Rästi lauda võimaliku perspektiivse kasutusele võtmisega, on soovituslik detailplaneeringuga laudale lähemale kui 300 m kavandatud elamukruntidest (elamukrundid nr 14, 15, 16 ja 17) loobuda.

8.5. Vajalik keskkonnaseire

Alljärgnevalt on esitatud olulisemad meetmed seire teostamiseks alternatiiv I või II rakendumise korral:

80 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL

ñ Kuna taotleda tuleb vee-erikasutusluba (nii põhja- kui ka pinnavee kasutamiseks), kaasnevad sellega ka vastavad seiremeetmed joogi- ja reovee kohta: o Joogivee kvaliteedi üldanalüüs tuleb läbi viia kord aastas, atesteeritud joogiveeproovi võtja poolt; o Reovee proove tuleb atesteeritud proovivõtja poolt võtta kord kvartalis. Võetud proovidest tuleb analüüsida järgnevaid parameetreid: pH, BHT7, heljum, Nüld, NH4 ja Püld.

ñ Golfiväljaku kasutusele võtmise järgselt tuleb viie aasta jooksul teha veekvaliteedi seiret planeeringualalt lähtuva kuivenduskraavi Taebla jõkke suubumiskohast Taebla jõel ühes punktis alla- ja ülesvoolu. Veeproov tuleb võtta kord aastas ning analüüsi näitajate ja proovi võtmise orienteeruva aja valikul lähtuda käesoleva töö raames läbiviidud Taebla jõe ja sellesse suubuva kuivenduskraavi veeproovide analüüsist (lisa 5). Kui mainitud perioodi jooksul ei ilmne võimalikust üleväetamisest tingitud veekvaliteedi halvenemist võib veeproovide võtmise lõpetada. Võimaliku veekvaliteedi halvenemise korral tuleb kindlaks teha ega halvenemine ei ole põhjustatud sama kraavi suublana kasutava planeeringualal paikneva reoveepuhasti ebaefektiivsest tööst (aluseks proovid puhasti väljavoolust).

Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 81 Aruanne. OÜ ALKRANEL

Kasutatud materjalid

ñ EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskus, 2008 ñ Eesti Hüdrogeoloogiline kaart 1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1998 ñ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi interneti kodulehekülg (www.emhi.ee) ñ Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001 ñ Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart 1:200 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2004 ñ Keskkonnaministri 06. aprill 2006. a käskkiri nr 410 Lääne maakonna põhjaveevarude kinnitamine ñ Keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrus nr 33 Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord ñ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) ñ Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154) ñ Linnamäe kolhoosi Keedika kuivendussüsteemi ehituse ehitusgeoloogiline aruanne. Eesti Maaparandusprojekt, 1989 ñ Lääne maakonna arengustrateegia 2007-2013, Lääne maavalitsus 2007 ñ Läänemaa maakonnaplaneering, Lääne maavalitsus 1998 ñ Läänemaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, Lääne maavalitsus 2005 ñ Maa-ameti kaardiserver, 2008 (http://www.maaamet.ee) ñ Metsanduslik-dendroloogiline ja keskkonnakaitseline hinnang Vidruka Golfi objekti metsade kohta. Metsabüroo OÜ, 2008 ñ Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232) ñ Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153) ñ Regio kaardiserver, 2008 (www.regio.ee) ñ Reovee väikepuhastid Eestis. A. Kuusik, Tallinn 1995 ñ Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369). ñ Taebla valla arengukava 2007–2013, Taebla Vallavolikogu 2007 ñ Taebla valla ehitusmäärus, Taebla Vallavolikogu 2003 ñ Taebla valla jäätmehoolduseeskiri, Taebla Vallavolikogu 2005 ñ Taebla valla ühisveevärgi– ja kanalisatsiooni arengukava 2004-2016, Taebla Vallavolikogu 2004 ñ Taebla valla üldplaneeringu eelnõu, seisuga november 2008 ñ Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (RT I 2001, 47, 261) ñ Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (RT I 2001, 69, 424) ñ Veeproovide võtmine ja vooluhulga mõõtmine Taebla jõel. Kesklabor, 2008 ñ Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)

82 Vidruka Golfiväljaku maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ ALKRANEL