9725.3 Cover fall 2005 2/3/06 11:07 AM Page 3 ALL AUTOMNE UKIAKSAAQ F

wkw5 xgc5b6ym/q8i4 scsyc3i6 • GIVING VOICE TO THE EXPERIENCE srx4~6 w L’EXPRESSION DE L’EXPÉRIENCE INUITE • INUIT ATUQATTAQSIMAJANGINNIK UQAUSIQARNIQ 0505Inuktitut

WoEctŒ8iz5 ∫4fNi cspm0Jt5 x7ml srs6b6g6

The interplay between technology and the North

L’entrecroisement entre la technologie et le Nord

Piliriqatigiinningat taakkunani qaujimajjutit ammalu ukiuqtaqtuq

n6rb6 • ISSUE • NUMÉRO • SAQQITAQ 98 $6.25 9725.3 Cover fall 2005 2/3/06 11:08 AM Page 4 9725.3_Front end.qxd 2/3/06 11:11 AM Page I

xxxxxxxxxxx ❘ XXXXXXX ❘ XXXXXXXXXX ❘ XXXXXXXX 24 ALL AUTOMNE UKIAKSAAQ F ■ Ns÷5: x3?Zh1i6 kNos2 ckwoziEc5b6ym/z

srx4~6 w ■ Repulse Bay: Hunting the Bowhead Whale A community history

■ Repulse Bay : La chasse à la baleine boréale Une histoire communautaire

■ Naujaat: arvagasungniq 0505Inuktitut Nunaliup qanuilinganiriqattaqsimajanga 14 ■ xu6√ctc3i6 wo6fygc3u4, xu6√ctc3i6 cspm0Jti4 wkw5 Wsyq5 ck6 xgo3ic3mΩb s9luso6gu kN3JxE/5t8i

■ Sharing Tradition, Sharing Technology 35 How Inuit customs meet the contemporary world

■ wo8ix6†5 yfoEi3j5 ■ Partager les traditions, partager la technologie vNbu\uxoZ3i m4f4g5 kN3Jx2 srs6b6gqtÅ6g5 Comment les coutumes inuites font face au monde contemporain ■ Students on Ice North American youth make the circumpolar scene ■ Amiqqaaqatiqarniq iliqqusituqarmik,

amiqqaaqatiqarniq qaujimajjutinik ■ Students on Ice Inuit piusingit qanuq atulirniqarmangaata ullumiuliqtumi Des jeunes nord-américains sur la scène circumpolaire nunarjuarijattinni ■ Ilinniaqtiit sikulirinirmut Kanatami/Mialigarni makkuktut nunarjuap ukiuqtaqtungitiguuqtut

çz•5g5 x0pos6bsymJ6 ßjz Ws3 biZ8\m3Î4 hD¥4 kNF7u whm6h3lt4 W8ax6©4 dFxh9lt4 Cover photo by Pierre Dunnigan/Two children in Nunavik enjoy a carefree moment of play Photo couverture par Pierre Dunnigan/Deux enfants de Nunavik s’amusent ALL 2005

Qaanganiittut ajjiliuqtausimajuq uumunga Pierre Dunnigan/marruuk surusiik Nunavimmi isumaqsurlutik pinnguaqtuuk quviasullutik F INUKTITUT wk4tg5 i n6rb6 • ISSUE • NUMÉRO • SAQQITAQ 98 9725.3_Front end.qxd 2/3/06 11:11 AM Page II w ■ ≈6r4hwps2 ~z8i5: wq3CiE/sJi5, xiAw0JtQ/symJ5, h9lxl7j5 WJmiE/symJ5 — 05 Inuktitut x7ml ÙW eg3zs/6¡ ...... 1 ■ From the Editor’s Desk: xsM5tp ≈6r4hwp Managing Editor Of Voyages, Milestones, Pipedreams — and Barbie! ..... 1 y†?8 Bx8gE Stephen Hendrie ■ Rubrique du rédacteur : ≈6r4hwps9li NvtEp Co-ordinating Editor Voyages, jalons, projets chimériques — et Barbie! ...... 1 În BwsE{-≈5l Rosa Harris-Adler ■ Aaqqiksuijiup saangannit: Contributing Editor giy9li NvtEp Ingirranirijaujunit, aniguijjutigijausimajut, sullualummut ∆n 9/ Mosha Folger pijumanirijausimajut - ammalu Barbie qiturngaujaq! .... 2 bs5gzi4 ≈6r4hwp Designer Lucy Shepard ¬y yxS5 ■ tt6v5 Editorial and ...... 3 n6rtEJ5 Publishing Services ■ Letters ...... 3 x// ttC6†5 gn6t5tπ9l Ayaya Marketing & ■ Communications Lettres ...... 3 wk4t©o6tEp ■ Titiqqat ...... 3 πi v5n4 Inuktitut Translation kxm8 ®Nw8N6 w5gx5 Jeannie Katsak Norman Keenainak, Ittuat ■ wvJ3ic6ymJ5 ...... 4 swÏt©o6tEp Translations ¬y Mµ8t8, ≈6r4hwi3j5 vmpsJ6 ■ Contributors ...... 4 French Translation ■ Collaborateurs ...... 4 is3Dt4noEp5 Lucie Lamontagne, L & A Ws9 m√4i, ˆtx rf8, bwF5 Fkx5 Organization Extraordinaire ■ Ikajurniqaqsimajut ...... 4 Advertising Sales wk4tg5 scoµZ6, wkw5 W6fyq8i4, scsyq8i4 Bill McConkey, Nadia Ciccone w˚yq8i[l ttCsyc6ymJ6, tnmw6Li x3ÇAu ■ Nwˆ6ymJ5 ...... 6 n6rbs?4g6 wkw5 bW‰5 vNbu, gÇD∫ Inuktitut magazine, dedicated to Inuit ■ In Brief ...... 6 . culture, language and life, is published 170 Laurier Ave West, Suite 510, ■ Ottawa, ON K1P 5V5, Canada. four times a year by Inuit Tapiriit En bref ...... 6 sc¬∫: (613) 238-8181. Kanatami, 170 Laurier Ave. West, ■ Suite 510, Ottawa, ON K1P 5V5, Nainaaqsimajut ...... 6 h4vJ4f5: (613) 234-1991. tt6v5 ≈6r4hwpj5 Canada. Phone: (613) 238-8181. sKz ttCD8N6g5: [email protected] Fax: (613) 234-1991. Letters to the editor: [email protected] ■ xiAw0JbsymJ5 ...... 32 ttC6gk5 moZ4nw5 WJmAFQ5 sKz ■ cspQxD8N6gt5 www.itk.ca. To download a copy of our Milestones ...... 32 freelancers' guidelines, go to ■ www.itk.ca. Points saillants...... 32 ISSN 0705-8527 ■ Copyright 2005, Inuit Tapiriit Aniguijjutausimajut ...... 32 ISSN 0705-8527 Kanatami. Copyright 2005, Inuit Tapiriit Kanatami. gnsm/4noEp5 ■ h9lxlo7j5 WNhx6bsJmymJ6 dFxNq5gk5 W9MEsJk5 ~0Jtc6S6...... 41 x// ttC†5 gnt5tπ9l Advertising: ■ Pipedream faces harsh realities ...... 41 Building 157 Ayaya Marketing & ■ P.O. Box 8 Communications Un rêve se heurte à la réalité ...... 43 Iqaluit NU X0A 0H0 Building 157 ■ Sullualulimmut pinasuaqtaujumasimajuq sc¬∫: (867) 979-1484 P.O. Box 8 h4vJ4f5: (867) 979-7841 Iqaluit NU X0A 0H0 quvianangittunut pillariujunut saajjutiqaqpuq...... 43 [email protected] Phone: (867) 979-1484 Fax: (867) 979-7841 x// ttC†5 gnt5tπ9l [email protected] ■ WA8N3yymJ5...... 47 16 Concourse Gate Ayaya Marketing & ■ Rising Stars ...... 47 Suite 100 Communications ■ Des étoiles filantes ...... 47 Ottawa ON K2E 7S8 16 Concourse Gate sc¬∫: (613) 224-7677 ext. 117 Suite 100 ■ Pigunnarsisimajut...... 47 sc¬∫: xrc`Q5g6 800-263-1452 Ottawa ON K2E 7S8 h4vJ4f5 xrc`Q5g6 800-461-4179 Phone: (613) 224-7677 ext. 117 [email protected] Phone (toll-free): 800-263-1452 ■ bwm: "eg8zs/6 ÙW" n8œ9ot8iE/z ...... 49 Fax (toll-free):800-461-4179 [email protected] ■ Taima: Barbie dilutes our heritage ...... 48 ■ Taima: « Barbie » dilue notre patrimoine ...... 49 n6rbsJ5 g9f xu˙o6tEpk5, ■ Taima: “Barbie” sanngiillitinnirijanga ≈g¿, ≈8tsEs Printed by Dollco Printing, nakinngaaqsimanirijattinnik ...... 49 Ottawa, Ontario.

PUBLICATIONS MAIL AGREEMENT NO. 40068998 RETURN UNDELIVERABLE CANADIAN ADDRESSES TO: AYAYA MARKETING & COMMUNICATIONS 100-16 CONCOURSE GATE OTTAWA ON K2E 7S8 AUTOMNE 2005 II INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Front end.qxd 2/3/06 11:11 AM Page 1

≈6r4hwps2 ~z8i5 ❘ FROM THE EDITOR’S DESK ❘ RUBRIQUE DU RÉDACTEUR ❘ AAQQIKSUIJIUP SAANGANNIT

wq3CiE/sJi5, xiAw0JtQ/symJ5, h9lxl7j5 WJmiE/symJ5 — x7ml ÙW eg3zs/6¡ 0p8ax5 si4√6gxu4 scsyc5txD8N3i3nsiq8k5 tt6vi9o, si4√oxEym/K5 xbmgmi srx4~u x0p8axtA5 si4√os3isK6 wo6fygc6 ck6 vtc3mΩ5 s9luso6gu kN3Jxj5. xs/4f5 wq3Cis?1izk5. m3Î4 ttC6tsÔ4 - ∆n 9/ x7ml bwFt JxNy- WoEx4ncMs3mt4 srs6b6©2 bEszkxD0/so6ym9lt4. ∆n si4√os6g6 Ns÷3usoµ5 ck6 wMscbsMs3i3mΩb x0psq5g6 x3?Zh1isJu4, bwFt ttCsyc6t9lA wo8ix6†5 yfoEi3j5 cspNhx6ymiq8k5 xw{M8u, xfr5g5 Pierre Dunnigan ■ xa5 bf4nsK5 Wa3u — kNzi x7ml wclw5 bys/3Jxzi. m4f4g5 kN3Jxoµu wMscbsMs6g5 Wa 3l stj5 bf4nsic6S6 eu3DiE/z5 xqi6Ùu4: s9luj5 xqJu4 W0Jt4nsiz yMs2 xy0p6X9oxiz. tsE B≈o¿4{ scsyc6g6 moZC˜5 x7ml Z?moEisJ6 x[FxDtsymiq8k5 ■ A man reflects on a ∫8N wlxq0Jtso6ymJ6 sxoi3us5 h9lxlz5 x3ÇAZnsJk5. x7ml b6Co4 ÙgE0 mountain — and the Of Voyages, mountain reflects back Milestones, WoExc6t9lA wkw5 wo6fygczA5 eg8zs/oEi3u4, x0psq5gu4 bsgZc3iz W6fygc4f5 xg6bsizk5 scsycMs3m5 eg8zs/6 xbJ6ym9li u6fo7u4 ■ Un homme médite sur Pipedreams — yic6g6. une montagne — et la x7ml, w6vsmN6g6 kN8axu NlNw6y0Jbsi ckwosEx8z3iE/symJ6 montagne est réfléchie en and Barbie! ˜XgxEu sz?Ex6ymJ6 kN∫3i3j5 xqctŒAtz5 vJytbsobw8NMs3m5 vNbs2 retour ecause photos frequently tell a story better than words, vtmF3Jxzi. Bour cover story this fall is a photo essay on how tradition eu3DxZ6 xoxNwQix6X5 ■ Angut takuksauvut meets the modern world. pingurmi — pingurlu Summer is travel time. Two writers—Mosha Folger and utimut takuksauniqaqpuq y†?8 Bx8gE David Joanasie—had assignments that brought them to xsM5tp ≈6r4hwp seas. Mosha reports on how the entire Repulse Bay community participated in the rare Bowhead Whale hunt, while David writes of the Students on Ice expedition to Iceland, Greenland and Frobisher Bay. A major focus of the young people from around the word who participated: the great contemporary issue of climate change. Terry Halifax deconstructs the regulatory and political Voyages, stumbling blocks that still plague the Mackenzie Valley jalons, pipeline after all these years. And Taqralik Partridge tackles Inuit Legends Barbie, providing a unique perspective projets chimériques — on cultural appropriation wrapped up in a doll in a fur-lined et Barbie! dress. uisque les photos valent souvent mille mots, notre article As well, we have a commemorative map to mark the Pvedette, cet automne, est un collage photographique de la historic moment when the Labrador Comprehensive Land manière dont la tradition fait face au monde moderne. Claim agreement was finally ratified by Parliament. L’été, nous voyageons. Deux écrivains, soit Mosha Folger I hope you enjoy the magazine. et David Joanasie, avaient tous deux des affectations qui les ont menés aux eaux de l’Arctique. Mosha nous raconte Stephen Hendrie Managing Editor UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 1 9725.3_Front end.qxd 2/3/06 11:11 AM Page 2 w comment toute la collectivité de Ingirranirijaujunit, Repulse Bay participe à la chasse à 05 Inuktitut la baleine boréale, et David nous aniguijjutigijausi- Directeur-rédacteur en chef Aulattiji Aaqqiksuiji parle de l’expédition de Students Stephen Hendrie Stephen Hendrie majut, sullualummut on Ice en Islande, au Groenland et Responsable de la Aaqqiksuijiulluni nakatiriji coordination éditoriale Rosa Harris-Adler à Frobisher Bay. Un des grands pijumanirijausimajut - Rosa Harris-Adler Tunisilluni nakatiriji sujets d’intérêt pour les jeunes du Conseillère de rédaction Mosha Folger ammalu Barbie Mosha Folger monde entier qui y ont participé : Tauktunganik aaqqiksuiji Conception Lucy Shepard la question contemporaine du qiturngaujaq! Lucy Shepard Aaqqitirijut changement climatique. jjinnguat unikkaaqtuamik uqausiqattiarun- Services de rédaction Ayaya Tititrartiit Tusartittijiillu et de publication Terry Halifax décrit les obstacles Anarnirsauninginnut titiqqanilli, unikka- Ayaya Marketing & Inuktituuliqtiriji Communications Jeannie Katsak réglementaires et politiques auxquels aliarisimajavut tamatumani ukiaksaami ajjin- Norman Keenainak, Ittuat Traduction Inuktitut Translations se heurte toujours le pipeline de la nguatigut unikkaaliurniuvuq iliqqusituqaq qanuq Jeannie Katsak Norman Keenainak, Ittuat Uiviitituuliqtiriji vallée du Mackenzie. Taqralik katiqarmangaat ullumiuliqtumi nunarjuamut. Translations Lucie Lamontagne, L & A Organization Extraordinaire Partridge affronte la Barbie des Aujakkut ingirraniuvangninganut. Marruuk Traduction française Lucie Lamontagne, L & A Niurrutiksalirijit légendes inuites et fournit une titiraqtiujuuk - Mosha Folger ammalu David Organisation Extraordinaire Bill McConkey, Nadia Ciccone perspective unique de l’affectation Joansie - piliriaksaqalaurmatik ukiuqtaqtuup Ventes de publicité Inuktitut uqalimaagaq, Inuit Bill McConkey, Nadia Ciccone piqqusinginnik, uqausinginnik culturelle que représente une tariunganuarujjauliqsimallutik. Mosha unikkaal- inuusinginniglu titirausiqaqsimajuq, Le magazine Inuktitut, axé sur la tisamaiq&uni arraagumi poupée vêtue d’une robe bordée iuqtuq Naujaarmiulimaat qanuq ilauqataulau- culture, la langue et la vie des , saqqitauvaktuq Inuit Tapiriit Kanatami, est publié quatre fois par année par 170 Laurier Ave. West, Suite 510, de fourrure. rnirmangaata ajjiungittuq arvagasungniujumik, Inuit Tapiriit Kanatami, 170, ave Ottawa, ON K1P 5V5, Canada. Laurier ouest, bureau 510, Ottawa Uqaluutaa: (613) 238-8181. David titirausiqaqtillugu ilinniaqtiit sikulirinir- (ON) K1P 5V5, Canada. Sukkajukkut: (613) 234-1991. Nous avons également une Téléphone : (613) 238-8181. Titiqqat aaqqiksuijimut uvunga mut qaujinasuaqsimaninginnut Icelandmi, Télécopieur : (613) 234-1991. Lettres titirarunnaqtut: [email protected] carte commémorative qui vient au rédacteur : [email protected] Titiraqtunut maligaksait pijumaguvigit souligner la ratification de l’Accord Akukittut Nunangani ammalu Iqaluit tasiujar- Pour télécharger un exemplaire de nos uvunga qaujigiarunnaqtutit lignes directrices à l’intention des www.itk.ca. définitif des revendications juangani. Makkuktut nunarjualimaami ilauqata- pigistes, visiter le www.itk.ca. ISSN 0705-8527 territoriales du Labrador. ulauqtut qimirrunirijangat anginiqpaamik: ISSN 0705-8527 Copyright 2005, Inuit Tapiriit Droit d’auteur 2005, Inuit Tapiriit Kanatami. J’ose espérer que ce numéro ullumimut angijumik pijjutiksauninga silaup Kanatami. Tusaumajaksalirijit saura vous plaire. asijjiqpallianinga. Publicité : Ayaya Tititrartiit Tusartittijiillu Ayaya Marketing & Building 157 Terry Halifax uqausiqaqtuq maligaralaat Communications P.O. Box 8 Édifice 157 Iqaluit NU X0A 0H0 Stephen Hendrie ammalu gavamaliriniujuq agviarutiusimaninginnut Boîte postale 8 Uqaluutaa: (867) 979-1484 Iqaluit () X0A 0H0 Sukkajukkut: (867) 979-7841 Directeur-rédacteur en chef taanna iluangijjutiuliqsimajuq ualinirmiut sullu- Téléphone : (867) 979-1484 [email protected] Télécopieur : (867) 979-7841 alungat arraagugasaujunut. Ammalu Taqralik [email protected] Ayaya Tititrartiit Tusartittijiillu 16 Concourse Gate Partridge piliriaqaqtillugu Inuit iliqqusituqan- Ayaya Marketing & Suite 100 Communications Ottawa ON K2E 7S8 gagut qitunngaujalirinirmik, ajjiungittumik tau- 16, Concourse Gate Uqaluutaa: (613) 224-7677 ext. pièce 100 117 tugaqarninga piqqusituqakkut atuqtauninganut Ottawa (Ontario) K2E 7S8 Uqaluutaa: Akiqanngittuq Téléphone : (613) 224-7677 800-263-1452 uqausiqalaurmat qitunngaujaq atajuqsimalluni poste 117 Sukkajukkut Akiqanngittuq: Téléphone (sans-frais) : 800-461-4179 miqqulimmik siniqaqtuq. 800-263-1452 [email protected] Télécopieur (sans-frais) : [email protected] Ammalu, iqqaumanaqtuq nunannguami 800-461-4179 [email protected] nalunaiqsijjutauni qanuiliurianngarnirijausimajuq Saqqitaujut Dollco Printing, Labradorimi ungavariaqsimajuq nunataarnirmut Ottawa, Ontario angiqatigiigutingat kajusititaulitainnalaurmat Imprimé par Dollco Printing, Ottawa (Ontario). Kanataup katimavirjuangani. Qimirruagaq alianaiginiaqpat

Stephen Hendrie

2005 Aulattiji aaqqiksuiji srx4~6 2 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Front end.qxd 2/3/06 11:11 AM Page 3

tt6v5 ❘ LETTERS ❘ LETTRES ❘ TITIQQAT

g8zh4t5ti6 WhMs6gk5 Salute to the Walkers xJ8qi6 w6vNw/6tsJ5 g8zh4t5tJmK5 ~M5 cmi6-mwn8u4 x7ml ˆ8y ~8g, WhMs6g5 SEt{ The Ajunnginiq Centre staff would like to salute Charlotte Qamaniq- vM7Wxu5 ≈8tsEsj5 s0pDho6t5tJm9lt4 kNc6√6ymJ5 kNoQ/5t8i w7u•c5b6gk5 dx6~3N6gu4 Mason and Nancy Saunders, who trekked from BC to Ontario to raise x4gw/symiq8k5. awareness about the devastating effects of suicide on our Aboriginal sWAh4SA5 wvJ6hwiE/K5 bf4nst5g8NC5tA5 x7ml vt8zs6gi5 wMQ/sJ8N3lb ra9o6Ù5 communities. b9om5 r˜ubk5, x7ml mJo6t9lQ5 vNbs2 vtmF3Jxzb mJCstq5tA5. We were honoured to show our support and join the group for the last xJ8qi6 who5tMs3mb wkgcw5 eu3Dpq8i4 vNbs2 wkw5 kNoqb xF4g6ymix•5gi, five kilometres, and as they climbed the steps to Parliament Hill. gnD8NMs3mb wkw5 wo6fygc4f5 xJ8qbcD8N6yymiq8k5 xJ3NDtsJk5 x7ml x4hD8NDtsJk5. The Ajunnginiq Centre completed Elders’ focus groups in Canada’s wkgcw5 s?5t8k5 scs0pJ8NMs3mb W7mEsQ/sJi4 x7ml s4WE/sJi4 ˙3l xy0p6bD8N3i3u4, Inuit regions, to hear how Inuit traditionally coped with difficulties and nWo6bwomJ8N3i3u4, x7ml n8qicw8ND8N3i3u4 W7mEs9lt4 xJ8qbcChx3i3j5 xJq8isiq8i4. hardships. Elders told us that values and beliefs like resilience, determi- ~M5 x7ml ˆ8y, Wh1iE/zA5, ß4gCMs3mt4 ∫4fkz W7mEsQ/sJk5 hoix3iCDtc6ymi3uk5. nation and endurance were important coping skills. Charlotte and Nancy, xu˙i3nw5 m4f4g5 wkw5 wvJExc3mb s0pDyo6t5ti3u4 w7u•c5b3i3j5, si4√6gxctŒ9lt4 with their walk, demonstrated their commitment to these values. iEs8icD8N3i3u4, x7ml bwmw9lxctQ/uk5 wvJDmNhx3lt4. ~M5 x7ml ˆ8y wn4ymK5 w˚y3j5, More Inuit youth need to help bring attention to suicide, sharing their x7ml w0JxDuN5tx6©9lt4 m4f4goµk5. sWQ?5tQ5¡ stories of hope, and offering support to their peers. Charlotte and Nancy

w6vNw/6ti5 xJ8qi3u embrace life, and are shining examples to all youth. Congratulations! vNbu kNc6√6ymJ5 ≈8ixc3Nq5goEi3j5 vg0pctŒ4fq5 Staff of the Ajunnginiq Centre ≈g¿ National Aboriginal Health Organization Ottawa

Hommage aux marcheurs Tunngasuktittiniq pisulauqtunut Le personnel du Ajunnginiq Centre souhaite rendre hommage à Charlotte Ajunnginiq iqqanaijaqtiujut tunngasuktittijumavut Charlotte Qamaniq- Qamaniq-Mason et Nancy Saunders, qui ont marché de la C.-B. à Masonmik ammalu Nancy Saunders, pisulauqtut British Columbiamit l’Ontario pour sensibiliser les gens aux effets dévastateurs du suicide Ontariomut ujjirusuliqtittijumallutik Nunaqaqqaaqsimajut nunaligijattinni dans les collectivités autochtones. imminiiqattaqtunut quaqsaarnaqtumik aktuijausimaninginnut Nous avons eu grand plaisir à démontrer notre appui en accompagnant Upigusukpugut ikajuqsuinirijavut takuksautittunnarattigut ammalu le groupe durant les cinq derniers kilomètres et lorsqu’il a gravi les katinngauqtunit ilagijaujunnarluta kingulliqpaat tallimat kilaamitanut, marches de la Colline parlementaire. ammalu majuliqtillugit Kanataup katimavirjuangata majurautingittigut. Le Ajunnginiq Centre a complété des groupes de discussion d’aînés Ajunnginiq isulittilaurmata inutuqait qimirrujinginnik Kanataup Inuit dans les régions inuites du Canada afin de connaître comment les Inuits nunalingita aviktuqsimanianiittuni, tusarunnalaurmata Inuit iliqqusi- supportent les difficultés. Les aînés nous ont dit que les valeurs et tuqakkut ajunngitaqarunnaqsisimaninginnut ajurnarutiujunut ammalu croyances, telles que la fortitude, la détermination et l’endurance aksunnarutiujunut. Inutuqait uvattinnut uqaujjijunnalaurmata pimmari- étaient des qualités très importantes pour surmonter les difficultés. ugijaujunik ammalu ukpirijaujunik suurlu asijjiqtarunnarnirmik, sapiliq- Charlotte et Nancy, par leur marche, ont démontré leur engagement tailimajunnarnirmik, ammalu sannginiqainnarunnarnirmik pimmariullutik à ces valeurs. ajunngitaqarasuarnirmut ajunginniuninginnik. Charlotte ammalu Nancy, Un plus grand nombre de jeunes inuits doivent attirer l’attention sur pisungnirijangagut, uukturalaurmatik taakkununga pimmariugijaujunut le suicide, partager leurs histoires d’espoir et offrir leur appui à leurs suliniarnirarutiqaqsimanirminut. pairs. Charlotte et Nancy ont choisi la vie et sont des exemples pour Amisuunirsait makkuktut Inuit ikajuriaqarmata ujjirusiliqtittinirmik tous les jeunes. Félicitations! imminiiqattarnirmut, unikkaaqtuaqatigiillutik niriunniqarunnarnirmik,

Le personnel du Ajunnginiq Centre ammalu taimailluaqatigijaminut ikajurumanasuarlutik. Charlotte Association nationale de la santé autochtone ammalu Nancy isaksimavut inuusirmut, ammalu ijjuaruminattiaqtuullutik Ottawa makkuktulimaanut. Upigivattigit!

Iqqanaijaqtinit Ajunnginirmi Kanatami Nunaqaqqaaqsimajut Aanniaqarnangittulirinirmut Katujjiqatigiikkungit Ottawa ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 3 9725.3_Front end.qxd 2/3/06 11:11 AM Page 4

wvJ3ic6ymJ5 ❘ CONTRIBUTORS ❘ COLLABORATEURS ❘ IKAJURNIQAQSIMAJUT

tsE Bxo¿4{ w˚F7usb6 x0posEp, g~/4n4f8k5 b6Co4 ÙgE0 ƒ0Jx6, kNF7u, fXw4 b3Czi WDif. µ8N ≈6r4hwpsJ6 x7ml wMQ/sJ6 w˚F4 bs8fq8k5 gnsmc5bstoEi3j5 xsM5tpsJ6 x?b6 W6fyoEp4f8k5 m8gExu. rry Halifax

Te vtmpq8i. ttCsyc6ymo6g6 sxoi3us5 s6hxlzk5 WNhx6bsJu4 b9om5 x3ÇÅo6gk5. Taqralik Partridge grew up in Kujjuaq, Nunavik, Northern Quebec. She is currently Communications Courtesy Westfest Ottawa Courtesy Westfest Terry Halifax is an Inuvik photographer, Director at Avataq Cultural Institute in Montreal. editor of Tusaayaksat and a member of Inuvik Town Council. He has been writing Taqralik Partridge a grandi à Kujjuaq, au Nunavik, about the Mackenzie Gas Project for Nord du Québec. Elle occupe actuellement le poste five years. de directrice des communications auprès du Avataq Cultural Institute, à Montréal. Terry Halifax est un photographe d’Inuvik, le rédacteur de Tusaayaksat et Taqralik Partridge Kujjuaq, Nunavimmi, Quebec un membre du conseil municipal tarrangani piruniku. Maanna tusaumaqattautilirinirmut d’Inuvik. Il écrit à propos du projet de aulattijiujuq Avataq piqqusilirijikkunnut Montrealmi. gaz Mackenzie depuis cinq ans.

Terry Halifax Inuvimmiutaq ajjiliuriji, Tusaayaksatkkunnut aaqqiksuijiujuq ammalu ilagijaujuq Inuvik taunkunginnut katimajinginni. Titirausiqaqsimaliqtuq N1ui6 w6vNw÷o4 ttC/s6tsi3j5 x7ml bf4nsJtA5 ttCs/6t xotx Ualinirmiut uqsualunganut pinasuaq- x3Nd6-XEs9, who5tC∫3if ysEb8 yM5g6n3F7u5, µ8N xq3Czi taujumik tallimat arraaguuliqtunut. kNco3uJ6 wcl1i. wMsoiccbs7uJ6 b3E÷4nos3i3u4. Alethea Arnaquq-Baril Freelance illustrator and visual artist Alethea Arnaquq-Baril, a recent graduate of Sheridan College, is now living back home in Iqaluit. She is also currently involved in filmmaking. ≈6r4hwpscbsJ6 ∆n 9/ gnsmc5bstoEi3j5

Ed Folger vmpsJ6 wkw5 bW‰4f8i vNbu Illustratrice pigiste et visualiste, Alethea Arnaquq- Baril, une nouvelle graduée du Collège Sheridan, Contributing editor Mosha Folger is a vit maintenant à la maison à Iqaluit. Elle est communications officer with Inuit présentement impliquée dans le tournage d’un film. Tapiriit Kanatami Nangminiq iqqanaijaalik titirajauqtiunirmut ammalu Le rédacteur collaborateur, Mosha takuksaujutigut titiraujaqti Alethea Arnaquq-Baril, Folger est agent aux communications isulittirataarniku Sheridan silattuqsarvimmit, maanna auprès d’Inuit Tapiriit Kanatami. angirrangani nunaqalirmijuq Iqalungni. Ilauliniqa- qataummijuq tarrijaaksaliurnirmik. Aaqqiksuijiuqataujuq Mosha Folger tusaumaqattautilirinirmut kamajiujuq Inuit Tapiriikkunni Kanatami

bwFt JxNy gryQxDt4nk5 vmpsJ6 wkw5 bW‰4f8i vNbu

S. Hendrie/ITK David Joanasie is an Information Officer with Inuit Tapiriit Kanatami

David Joanasie est un agent à l’information auprès d’Inuit Tapiriit Kanatami

David Joanasie David Joanasie tukisigiarutiksanut kamajiujuq Inuit Tapiriikkunni ÉTÉ 2005 4 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Front end.qxd 2/3/06 11:11 AM Page 5

k∫5 w6vNw/6†5, k∫u4 ≈6r4ymico6g6, k∫u4 grjx4tbsic6g6 — µ8N Xw2Ùkx6tbs?o6S6 tnmw6h3lA x3ÇAu¡ New Staff, New Design, New Direction — now printed 4 times a year! Nouvelle équipe, nouvelle mise en page, nouvelle direction — maintenant imprimé 4 fois par année! Nutaaq iqqanaijaqtiit, nutaamik aaqqiksimaniqaliqtuq, nutaamik tukimuaktitauniqaqtuq — maanna paippaanuaqtitauvaliqpuq tisamaiqsarluqu arraagumi!

x3ÇAbµ5 eu3DxZ∫c5b3i6 G$ n6rbs?4g5H: vNbu: $25 vNbs2 ®Ns/q5tA5 uxoZ3i: $35 uxoZw5 ®Ns/q5tA5 kNo3JxaJi: $40 uxoZw5 ®Ns/q5tA5 Gwk4tg5 eu3DxZ6 wk1kx6t6bsc5b6S6 LL AUTOMNE UKIAKSAAQ

FA xrcq5©9lA vNboµuH

wkw5 xgc5b6ym/q8i4 scsyc3i6 • GIVING VOICE TO THE INUIT EXPERIENCE L’EXPRESSION DE L’EXPÉRIENCE INUITE • INUIT ATUQATTAQSIMAJANGINNIK UQAUSIQARNIQ

srx4~6 w Yearly subscription (4 issues): Canada: $25 CAD US: $35 USD 05Inuktitut International: $40 USD (Inuktitut magazine is delivered free of charge to Inuit households across Canada) Abonnement annuel (4 numéros) : Canada : 25 $ CAD États-Unis : 35 $ USD International : 40 $ USD (La version inuktitut du magazine est livrée sans frais aux foyers inuits partout au Canada)

WoEctŒ8iz5 ∫4fNi Arraagutamaat qimirruagataaqattarniq cspm0Jt5 x7ml srs6b6g6

The interplay between (4 saqqitauvaktut) technology and the North Kanatami: $25 kanataup kiinaujangittigut L’entrecroisement entre la technologie et le Nord Mialigarni: $35 mialigait kiinaujangittigut Piliriqatigiinningat taakkunani qaujimajjutit ammalu ukiuqtaqtuq Nunalirjuangujuni: $40 mialigait kiinaujangittigut (Inuktitut qimirruagaq inungnuaqtiqtauqattaqpuq akiqangittuullugu Kanatalimaami) n6rb6 • ISSUE • NUMÉRO • SAQQITAQ 98 $6.25

tt6v4fF4f5 s=?¬8•5 h4vJf5 eu3DxZu4 try/sJ8N6g5 sKz: Name: Mail or fax subscription orders to: Poster ou télécopier vos commandes Mailing Address: pour abonnement à : Titiqqakkuvikkut uvvaluunniit sukkajukut qimirruagamik tikisijaujunnaqtut uvunga: City: Province: Postal Code: Inuktitut c/o Inuit Tapiriit Kanatami Country: 170 Laurier Ave. W. Suite 510 Ottawa, ON K1P 5V5 ❒ ❒ Fax: 613-234-1991 VISA MASTERCARD

Card Number: ✂

Expiry Date: Signature on Card:

s9lu g4yCMsE5¡ Subscribe today! Abonnez-vous dès aujourd’hui! Ullumi tuksiralaurit! www.itk.ca 9725.3_In Brief.qxd 2/3/06 11:13 AM Page 6

w Nwˆ6ymJ6 ❘ IN BRIEF ❘ EN BREF ❘ NAINAAQSIMAJUT 05 Inuktitut

❘ ttC6g6 În BwsE{-≈5l ❘ By Rosa Harris-Adler ❘ Par Rosa Harris-Adler ❘ Titiraqtuuk Rosa Harris-Adler

Stephen Hendrie/ITK

w7u•6bwomt5ti3j5 WhAtsMs6g6 vJyic5tx6ymK6 #) wyZs/w5 xg6bs/ExcMs6g5 bm8N WoExad9lA. m3Î4 m4f4©4 wMQ/sJ8NMs3mt4, ~M5 cmi6-mwn8 x7m ˆ8y ~8g{, wMQ/sMs6©4 ∫4fNi xiAwic5tx6ymJ5 &^-s9lk5 $<*))-r˜ubk5 Wh4ym9lt4 SEt{ vM7Wxu5 ≈g¿j5 WzJQo6bzi5 x3ÇAzi vNboµu kNc6√6ymJ5 w7u•6bwomt5ti3j5 WhAtc6t9lQ5. Wh[FQ/zA5, wMscbsymJ5 si4√c5bMs3mb x7ml gn6X9M5bsc5bMs6g6 bm8N dx6~3N6g6 W0Jt4n6. ≈g¿j5 trstt9lQ5 Ôi !&-ao6t9lA, x9Mw5 vtDlw/3iE/zi si4√D8N6tbsMs3uJ5 x7ml wMQ/scbs9lt4 vNboµu kNc6√6ymJ5 N9os8i3ysDtQ/q8i Ôi @!-at9lA. vNboµu wkw5 m4f4g5 vtmp3Jxq5 ∫4fkz vu8axC˜i4 giyMs3uJ5 xiAwic5tx3iE/q8k5.

Suicide Prevention

Walk a Success nsuzi5 bo6Wzk5, gkx•5g5: wMw{ ˙-÷8 µg, Ek gE7S9, It took 30 pairs of shoes to do it. But two young Inuit women, ~M5 cmi6-mwn8, ˆ8y ~8g{, wmo swox7{; ~z•5g5: lw ÔyW, v8C5 hx8, Charlotte Qammaniq-Mason and Nancy Saunders, were F8n85 Kx5{ ≈6r4hwp, ∫is9 fD5f, x8pM ?w8 among those who made a successful 76-day 4,800-kilometre trek from British Columbia to Ottawa for the third annual Left to right, back row: Elyse Sue-zanne Mather, Reno Trimble, Charlotte Qamaniq-Mason, Nancy Saunders, Emily Williams; Front row: Louis Joseph, Conrad Swan, National Aboriginal Suicide Prevention Walk. Along the Vincent Watts organizer, Darnell Krutko, Angela Vane way, participants gave presentations and drew much-needed

attention to this alarming health issue. After arriving in De gauche à droite, rangée arrière : Elyse Sue-zanne Mather, Reno Trimble, Charlotte Qamaniq-Mason, Ottawa on June 17, they were honoured guests at a Nancy Saunders, Emily Williams; Rangée avant : Louis Joseph, Conrad Swan, pow-wow and joined in National Aboriginal Day festivities Vincent Watts organisateur, Darnell Krutko, Angela Vane on June 21. The National Inuit Youth Council presented Sauminganit taliqpinganut, tunuaniittut: Elyse Sue-zanne Mather, Reno Trimble, Charlotte Qamaniq-Mason, them with mini-kamiks for their accomplishment.

2005 Nancy Saunders, Emily Williams; saanganiittut: Louis Joseph, Conrad Swan, Vincent Watts aaqqiksuiji, Darnell Krutko, Angela Vane srx4~6 6 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_In Brief.qxd 2/3/06 11:14 AM Page 7

Nwˆ6ymJ6 ❘ IN BRIEF ❘ EN BREF ❘ NAINAAQSIMAJUT

Stephen Hendrie/ITK Imminiiqtailimatittinirmut Suicide pisugutiulauqtuq Le marchethon kajusiniqattiaqsimavuq pour la prévention 30 isigaujait atuqtaujariaqalauqtut tamanna du suicide : une réussite pilirianguqullugu. Marruuk makkuktuit ilagijau- Il aura fallu 30 paires de chaussures pour le junnalaurmata, Charlotte Qamaniq-Mason amma faire. Mais deux jeunes femmes inuites, soit Nancy Saunders, ilagijaulauqtut taakkunani Charlotte Qammaniq-Mason et Nancy Saunders, aniguniqattiaqsimajut 76-ullunut 4,800-kilaami- étaient parmi les marcheurs qui ont participé au tanut pisuksimallutik British Columbiamit troisième marchethon national annuel pour la Ottawamut pingajugiliqtanganit arraagungani prévention du suicide chez les Autochtones et, Kanatalimaami nunaqaqqaaqsimajut imminiiq- pendant 76 jours, ont couvert 4 800 kilomètres tailimatittinirmut pisugutiqaqtillugit. Pisugvigi- entre la Colombie-Britannique et Ottawa. En jangagut, ilauqatausimajut unikkaaqattalaurmata cours de route, les participants ont fait des ammalu titusaqpallattauqattalauqtuq tamanna présentations et attiré l’attention sur ce grave ˆ8y ~8g{ x7m ~M5 cmi6-mwn8 N9os8i3ysctc6©4 ≈g¿j5 tr8iE/zk5 quaqsaarnaqtuq pijjutiksaq. Ottawamut tikiutit- wkw5 bW‰5 vNbu xzJ6√zi4 Ôy fhZ3u4 problème de santé. Une fois arrivés à Ottawa, illugit June 17-nguliqtillugu, allait katirului- le 17 juin, ils ont été les invités d’honneur d’un jarnirijangani unikkaarunnaqtitaulaurmijut ammalu Nancy Saunders and Charlotte Qamaniq-Mason celebrate their pow-wow et participé aux festivités de la ilagijauqataullutik Kanatalimaami Nunaqa- arrival in Ottawa with ITK president Jose Kusugak Journée nationale des Autochtones du 21 juin. qqaaqsimajut nalliunnirsiutirutigijanginni June Le Conseil national jeunesse Inuit leur a remis Nancy Saunders et Charlotte Qamaniq-Mason célèbrent leur 21-ngutillugu. Kanatalimaami Inuit Makkuktut des mini-kamiks pour marquer leur exploit. arrivée à Ottawa avec le président d’ITK, Jose Kusugak Katimajirjuangit taakkununga kaminnguaralaanik tunisilaurmijut aniguiniqattiarnirijanginnut. Nancy Saunders amma Charlotte Qamaniq-Mason nalliunnirsiuqatiqaqtuuk Ottawamut tikinnirijanganut Inuit Tapiriit Kanatami angajuqqaanganik Jose Kusugak

eu3DxZu4 eu3Di6: Book review: wkw5 Eskimos bEs2 xrxi in Europe Ei Ùkps2 si4√oxE5tx6ym÷lz wkw5 yK9o6Ùu vtctcEs3iq5 bEs2 René Bonnerjea‘s vivid account of Inuit first contact with Europeans, and of their xrxi8Ω6ymJi5, x7ml WQx6ym9li "S˜Exc5bo6ymiq5" kNosJj5 subsequent “visits” to the continent from the time of the Vikings to the early 20th c9lNspzJ5 ?wr8aiC6bsJ5 tr9lA @)-Qo6bzi Bx8NMw5 x3ÇAw5 Century, describes how they were often regarded with wonder and awe. “Few people WQxo~3iE/zk5, NlNw/w9li scsysZJc5b6ymiq8k5 whmN3izk5 x7ml know anything about Inuit in Europe,” says Bonnerjea, a linguistic scholar, “and vmN6©izk5. "xu˙lxq5g5 wkw5 cspm1mb wkw5 bEs2 xrxkxc5b6ymiq8k5," fewer still about the invaluable contributions they have made to Arctic exploration sc6g6 Ùkp, scsyoEp, "x7ml xu˙lxq5g5 ho x©tc6gu4 g8i6ftc6ym9lt4 and to our knowledge of the North.” $50. ISBN 963 9289 884. To order, srs6b6gj5 cspnEx6ymt9lQ5 x7ml cspmiE/5t8k5 srs6b6gu4," ¢%) write Bonnerjea at 175 Rosendale Road, London, SE21 8LW UK or e-mail him at ISBN 963 9289 884. trnwJmAF5, ttC3FQJ8N6bw5 Ùkp sKz 175 [email protected]. Rosendale Road, London, SE21 8LW UK cCns/4f5 ttC3FQlA sKz [email protected]. ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 7 9725.3_In Brief.qxd 2/3/06 11:14 AM Page 8

w Nwˆ6ymJ6 ❘ IN BRIEF ❘ EN BREF ❘ NAINAAQSIMAJUT 05 Inuktitut

À lire : Eskimos in Europe La description imagée des premiers contacts des Inuits avec les Européens, de René Bonnerjea, et de leurs « visites » ultérieures sur le continent depuis les Vikings jusqu’au début du 20e siècle, montre comment on les percevait avec émerveillement. « Peu de gens connaissent l’Europe des Inuits, » mentionne Bonnerjea, un spécialiste de la linguistique, « et moins encore sa contribution inestimable à l’exploration de l’Arctique et à nos connaissances du Grand Nord. » 50 $. ISBN 963 9289 884. Pour commander, écrivez à Bonnerjea au 175 Rosendale Road, London, SE21 8LW UK ou par courriel à [email protected].

Qimirruagamik qimirruniq: Eskimos in Europe Rene Bonnerjeaup unikkaaliarittiaqsimajaalunga Inuit sivulliqpaami katiqatiqariurningit tariup akianinngaaqsimajunit, ammalu pigiaqsimalluni “pulaariaqattaliqsimaningit” nunal- iujumut qallunaujingajut Vikingnguniraqtaujut tikillugu 20-giliqtangani hannalait arraaguit pigialisaarnirijanganut, nalunaijailluni uqausiugajuqattaqsimaninginnut isuma- narninganut ammalu kamanaqtuuninganut. “Amisuuluangittut inuit qaujimangmata Inuit tariup akianuaqattaqsimaninginnut,” uqaqtuq Bonnerjea, uqausiliriji, “ammalu amisuuluangittut suli atuutiqaqtumik tunniqqutiqaqsimallutik ukiuqtaqtumut qaujisariaqsimatillugit ammalu qaujimanirijattinnut ukiuq- taqtumik,” $50 ISBN 963 9289 884. Tikisaijumaguvit, titirarvigijunnaqtait Bonnerjea uvunga 175 Rosendale Road, London, SE21 8LW UK qarasaujakkut titirarvigilugu uvunga [email protected]. AUTOMNE 2005 8 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_In Brief.qxd 2/3/06 11:14 AM Page 9

Nwˆ6ymJ6 ❘ IN BRIEF ❘ EN BREF ❘ NAINAAQSIMAJUT

Mosha Folger

xrgJ5 Expensive i´5 whmQlQ5 food for thought xvsq5gDlw/3u4 hoK6 i´5 xrgi3nsiq8k5 It’s a frustrating fact that food srs6b6©2 sx1Nzi, ∫8N x0p8ax6 costs more in the Arctic, as these NlNw6yt9lA. xrz @ øb w7j4 wcl1i: photos indicate. A typical price ¢&.)) - ¢#-v8isJk5 xrgi3ns9li for two litres of milk in Iqaluit: x0p5bw8NzA5 xqic6t9lA kNosJi ˙3l $7.00—nearly three dollars more ≈g¿u s=?¬8•5 rs9AEu. wmw7m5, ˆn6goEp4f5 than the price for the same vNbu si4√osMs6g5 wMŒaJ5 /lNw=u quantity in places such as Ottawa ®Ns/k5 xg6X4g5 ¢!,)))-v8isi3nsJk5 or Calgary. In fact, Statistics x3ÇAbµ5 iek5 ∫4fN8z9o x0p5bw8NzA5 wkw5 Canada reports that a family in wMŒ5 xu˙iq5tA5 gÇ8gu s=?¬8•5 Bxo¿4{u. Yellowknife spends about $1,000 i´5 xrgJ7mEsiq8k5, xu˙lxq5g5 wkw5 more per year on food than does isFD8Nc5b3mb iE/sZJlx6Xq5gi4 c9lˆi the same size family in Toronto or dFxQ/sJ8N6X4gi5 iEi3j5 W0Jtc5t9lA. Í6 Halifax. With staple foods costing rx8br xe[Qq5 srs6b6©2 sx1Nzi xrc6S6 so much, few people can afford ¢$$-k5. the little luxuries southerners occasionally enjoy when it comes to meals. A bucket of Kentucky Fried Réflexion Chicken in the Arctic costs $44. coûteuse C’est frustrant! Comme le démontre ces photos, la nourriture coûte plus cher dans l’Arctique. Un contenant de lait de deux litres coûte sept dollars à Iqaluit, presque trois Akitujut dollars de plus que dans des villes niqiit telles qu’Ottawa ou Calgary. isumagilugit Statistique Canada rapporte qu’une Akaungitturuluijarmik sulivuq niqiit famille de Yellowknife dépense akitunirsauninginnut ukiuqtaqtuup annuellement 1 000 dollars de plus uangnangani, taanna ajjinnguaq en nourriture qu’une famille nalunaiqsitillugu. Akinga 2 litre équivalente de Toronto ou de immuk Iqalungni: $7.00 - $3-kanni- Halifax. Comme les aliments de i´5 isF6bs/Exc9lxb6X4g5 srs6b6gu xrgJ7mEx¬K5 ujunut akitunirsaulluni ajjittain- base coûtent aussi cher, peu de Shopping for basic groceries in the Arctic is a costly undertaking nangagut anginiqaqtillugu nunaliu- Acheter les aliments essentiels est une entreprise coûteuse dans l’Arctique gens peuvent se permettre des juni suurlu Ottawami uvvaluunniit Niqiit niuviqtaujariaqalluataqpaktut ukiuqtaqtumi akitujummarialuuvut gâteries occasionnelles. Un sceau de poulet frit à la Kentucky coûte 44 dollars dans l’Arctique. UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 9 9725.3_In Brief.qxd 2/3/06 11:14 AM Page 10

w Nwˆ6ymJ6 ❘ IN BRIEF ❘ EN BREF ❘ NAINAAQSIMAJUT 05 Inuktitut

Courtesy Musée national des beaux arts du Québec

Calgarymi. Imaimmat, naasaqtuliri- jikkut Kanatami unikkaaliulauqtut ilagiingujut Yellowknifemi kiinau- janut atuqpaktut $1,000-kanniunir- saujunut arraagutamaat niqinut taakkunanngalli ajjittainnangagut Inuit ilagiit amisuuningittigut Torontomi uvvaluunniit Halifaxmi. Niqiit akitujummariuninginnut, amisuuluangittut inuit niuvirun- naqattarmata nirijaugajuluaqpan- gittunik Qallunaani quviagijaujun- naqpaktunit nirinirmut pijjutiqattil- lugu. Puuq Kentucky Fried Chicken aqiggingit ukiuqtaqtuup uangnan- gani akiqaqpuq $44-nut.

fXw4 ß7m6ftoEp4f5 Hydro-Quebec wkw5 nN8axZq8i4 isF6S5 Buys Inuit Art fXw4 ß7m6ftoEp4f5 xqDtcMs3mb ¢% uox8k5 ∑SDat9lA Hydro-Quebec pledged $5 million in April to buy a rare x0psq5gi4 nN8ax6bsymJi4 wkw5 nN8axZq8i4 collection of Inuit art, consisting of more than 2,500 pieces isFDµ3ix6ym9lt4, @<%)) sztx•5gi4 nN8axZw5, xuxZw5 of sculpture, paintings and other works. While the move x7ml xyq5 nN/symJ5. WoExENhx6bz5 xvs8qosDbs- was controversial, former Hydro chairman André Bourbeau ymZlx6t9lA, ß7m6ftoEp4f5 xzJ6√EMs6ym/z5 ≈8gCw SxÍ said the utility’s board of directors unanimously approved scMs3m5 ß7m6ftoEp4f5 xsM5tpqb vtmpq5 the purchase to keep the works in Quebec. At present, this xqctŒ4gw8NMs6g5 isF3i3j5 WoExaix6g6 fXw7¨q8N3li. definitive collection is housed in a private museum in µ8NsJu, kxbsymJ5 N1uidtQ/sJ6 bf/Zc3Fz•tbsJ5 fXw4 Quebec City. But the corporation plans to move it to the ytu. ryxi fxS‰n4f5 X3NAtc6ym1mb ˚8ix3li0J4 fXw4 Hydro-Quebec room of the provincial capital’s Musée ß7m6ftoEp4f5 w[lDyzi xF4g6ymixb xzJ6√c3Fxb national des beaux arts du Quebec, where it will be on bf/Zc3Fzi Musée national des beaux arts du exhibit as of June 2006. Quebec, bf/ZE/six3lt4 WQx3li Ôi @))^-u. 2005 srx4~6 10 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_In Brief.qxd 2/3/06 11:14 AM Page 11

Nwˆ6ymJ6 ❘ IN BRIEF ❘ EN BREF ❘ NAINAAQSIMAJUT

Hydro Québec achète Quebec uummaqqutilirijikkut de l’art inuit Inuit sanannguaganginnik En avril dernier, la société Hydro niuviqput Québec s’est engagée à verser une Quebec uummaqqutilirijikkut aingirutiqalaurmata

somme de cinq millions de dollars $5 million Aprilngutillugu ajjiungittunik sanan- scsyoEi3u vuyN kNK5 • Ukaktiit Kamisinanga Nunavumi pour acquérir une collection rare nguaqtausimajunik Inuit sanannguaganginnik Commissaire aux langues du Nunavut • Languages Commissioner of Nunavut d’art inuit qui comporte plus de niuvirumaarniaqsimallutik, 2,500 ungatianiittunik /+ i fhZ6 • Johnny Kusugak 2500 sculptures, peintures et autres sanannguagait, amiagait ammalu asingit sana- m8N wo8ix6tyQxco6gA5+ hDy5t8i4,+ wo5tymix6lt4 œuvres d’art. Bien que cette jausimajut. Piliriarinasuaqtangat akaunngiliuru- w8Ntg5, x7m WoEcbsix6lt4. scsy6 s?5t8i4 acquisition ait soulevé une contro- tausimagaluaqtillugu, uummaqqutilirijikkut vJy8N6t5tix6g6+ ! scctQtA5 ttC3F5ti sc9MsyEJ8N6bK5 scsyoEi3u W0JbsJ5, gryQx6tbslt5, verse, l’ancien président de Hydro, angajuqqaarilauqsimajangat Andre Bourbeau x7m whmoDt4ni4 gnExv8i6t5tlt5. ttC3F4S5 Monsieur André Bourbeau, a précisé uqalaurmat uummaqqutilirijikkut aulattijingita mgwzw8N6g6 wo1k5. que le conseil d’administration katimajingit angiqatigiiktuinnalauqtut niuvirnir- Ublumi ilihaknakhiyuk nutakaptinik, ilihaklugit iniknitut ovalo ilaukataulikluni. Ukauhivut pihimainaniaktaatigut. avait approuvé l’acquisition à mut pilirianguniaqtuq Quebecmiinginnarluni. Takuvakluta titigakviptini ukagumaguvit ukauhiit ihu- l’unanimité afin de conserver ces Maannaujumi, nuatausimajut nangminiqutigi- magiyanik, tuhagumaguvit ovalo ilaukatauyumaguvit ihumagiyainik. Ukuakut angmaumainaktut. œuvres au Québec. À l’heure jaujuq takujagaqarvinganiititaujut Quebec actuelle, cette collection se trouve Citymi. Kisiani kuapuriisakkut parnagutiqaqsi- Le moment est venu de sensibiliser nos enfants, de par- faire nos connaissances comme adultes et de faire notre dans un musée privé de la ville mangmata nuunniarlunijjuk Quebec uum- part. La langue est notre force! Communiquez sans de Québec. La société compte maqqutilirijikkut iglurusingani aviktuqsimaniata hésiter avec notre bureau pour toute question liée aux langues, pour obtenir de l'information ou simplement cependant déménager la collection angajuqqaaqarviata takujagaqarvingani Musée pour échanger des idées. Notre porte vous est toujours à la salle Hydro Québec du Musée national des beaux arts du Quebec, takujagari- ouverte. national des beaux arts du Québec, jauniarlutik pigiarluni June 2006-mi Now is the time to teach our children, to learn as adults, and to get involved. Language will sustain us! Please con- où elle sera exposée à compter du tact our office to discuss language issues, to get informa- mois de juin 2006. tion, and to share ideas. Our door is always open.

Courtesy Musée national des beaux arts du Québec

ß7m6ftoEp4f5 fXw4u k∫5 W∫Eym/q5 wk1k5 nN8ax6bsc5b6ymJ5 ˚5bsix6g5 fXw4 bf/Zc3Fzk5 sKz Musée national des beaux arts du Québec

Hydro-Quebec’s newly acquired Inuit art collection will move to the Musée national des beaux arts du Québec

La nouvelle collection d’art inuit d’Hydro- Québec sera déménagée au Musée national

des beaux arts du Québec ttC4fF4 309, wclw5, kNK5 X0A 0H0 Box/C.P. 309, Iqaluit, Nunavut X0A 0H0 (867) 975-5125 Uummaqqutilirijikkut Quebecmi nutaat (867) 979-8623 pitaarisimajangit Inungnut sanannguaqtauqat- [email protected] taqsimajut nuuttauniaqtut Quebec xrc1Q5g6/Toll-free/Sans-frais/Akiitukkut Nunavunmi 1-877-836-2280 http://www.langcom.nu.ca takujagaqarvinganut uvunga Musée national des beaux arts du Québec ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 11 9725.3_In Brief.qxd 2/3/06 11:14 AM Page 12

veryone at First Air is dedicated to giving you the best service possible. Across our network, our employees continually Eupgrade their knowledge and skills to ensure you arrive at your destination safe, on time, and delighted with your in-flight experience. Now you can find useful and convenient travel information virtually at your fingertips with the introduction of our dynamic, easy-to-use online booking system at www.firstair.ca. At our ticket counters, cargo offices, in the air, and now online, we invite you to experience the very best in air travel. Welcome onboard First Air — The Airline of the North. Profile

Betty Ann Eaton joined First Air in 1986 as a flight attendant. Her desire to learn and her motivation kept advancing her career, and today she is the Sales Manager – Eastern Arctic. Betty Ann is a shining example of First Air’s commitment to our communities, and we’re proud to have her on our team.

Wxt x8 ∑b8 {5 ws4f8k5 wMQ/soMs6ym1m5 !(*^-at9lA czb˙4ƒ6gi4 Wp5tC6ts9li. wo5gmiE/zk5 x7ml WJ4y3izk5 {5 ws4f8i d=?Ex6X9ox0JtMs6bz, x7ml s9luso6g6 is3Dtc3isJk5 xzJ6√ao6g6 – vN1Ns2 srs6b6gzi. Wxt x8 w0JxDuN6g7mEx¬K6 {5 ws4f8i hoix3iCDtQy/q8i4 kNoQ/5t8k5, x7ml W4fAh5tx6SA5 wMQ/sJ8N3m5 WoEctŒ8iE/5t8i.

Betty Ann Eaton s’est jointe à First Air en 1986 à titre d’agente de bord. Son désir d’apprendre et sa motivation lui ont valu de progresser chez First Air, et elle est aujourd’hui directrice des ventes – Arctique de l’Est. Betty Ann est un exemple éloquent de l’engagement de First Air envers les communautés qu’elle dessert et nous sommes fiers de la compter au sein de notre équipe.

Betty Ann Eaton Sales Manager Eastern Arctic 9725.3_In Brief.qxd 2/3/06 11:14 AM Page 13

Pita Aatami / „b ≈bu Bob Davis / Ù2 bwF{ President, Makivik Corporation & Chairman, First Air President and C.E.O. First Air xzJ6√6, mrF4 fxS‰nzk5 x7m w4y?sb6, {5 wsf8k5 xzJ6√6 x7ml xzJ6√ai3n6 xsM5tp {5 wsf8k5 Président, Corporation Makivik et président du conseil, First Air Président et chef de la direction First Air

?Aoµ6 {5 ws4f8i w7ui4 g8i6ftQymKA5 Wsi6ÙtA5 wo1k5 ous tous de First Air mettons tout en œuvre pour vous offrir le meilleur sWp5tCD8N3ix3lb. WoEpk5 gnsmc5bstctŒAt5tA5, w6vNw/6tK5 service possible. Dans l’ensemble de notre réseau, nos employés perfec- cspmiE/u1i4 x7ml xJq8iE/q8i4 Wsy¿9o6t5tNhxq8N6ymK5 Ntionnent leurs connaissances et leurs aptitudes pour garantir que vous tr=FQNhx6b3k5 trstJ8N5txd9lt5, ˆ7mˆEi4f5, x7ml dFxhd9lt5 arriviez à destination en toute sécurité, à temps et entièrement satisfaits de czbt9lt5. x©tc5tx6gi4 x7ml xvsˆ3N6g5 wq3Cc5b3i3j5 gryQxDt4ni4 votre expérience de vol. Vous pouvez maintenant trouver, à portée de la main, wo1k5 xgw8NsvstQJi4 NiyJ8N6yQKt5 s0pE/st5tym9lb W9lE8ic6gu4, de l’information de voyage utile et pratique grâce au système dynamique et xgZ3i6gu4 cCns/4f5 wi4nosE0Jt s?i www.firstair.ca. facile à utiliser que nous venons de mettre en place à www.firstair.ca. À notre cz5bsyoE=F5t8i, wyo6hwF5b x[M=Fzi, czbt9lt5, x7ml µ8Nso6gu billetterie, comme à nos bureaux de fret, en vol et maintenant en ligne, nous cCns/4f5 bf/Zc3FzA5, wo1i4 g8zh4t5tKA5 Wsi6ÙtA5 czbd9lt5. vous invitons à vivre ce qui se fait de mieux en matière d’expérience de voyage g8zhQ5 wrt9lt5 {5 ws4ftA5 – czb˙oEp4f5 srs6b6gu. aérien. Bienvenue à bord de First Air – la ligne aérienne du Nord. Online booking at your fingertips.

Twenty-four hours a day, seven days a @$ wv3Ck5 s9loµj5, Wz˙J6g5 xbsy3l Vingt-quatre heures sur vingt-quatre, sept week, the best at First Air is now even bet- s9lk5 WNhxDy3u, Wsi6ÙE/z5 {5 ws4f5 jours par semaine, First Air se surpasse ter. Save with our regular web specials, µ8N WsyQx9M4v8i6ymo6S6. ®Ns/k5 xgl- aujourd’hui plus que jamais en matière view First Air’s schedule, and check the xq8i3nsJ8N6St5 cCns/4ƒ6ymJ5 xrr9oQx6y- d'excellence. Faites des économies en status of your flight with “Flight Tracker” mJdt5t8i4, eu3DNA8N3lA {5 ws4f5 czb- profitant de nos aubaines courantes sur le … all online. Explore the ease of our new iE?4bq8k5 wi4nos6ymJ5, xgD8N3lA Web, consultez l’horaire des vols de First user-friendly site to register for First In "czbizk5 cspns5 Nj8z6X9oxizk5" Air et utilisez notre service « Flight Tracker » Line to receive advance news about cspNhx3lA ckwozozix3mΩ5 czbi- pour avoir l’heure juste sur votre vol... upcoming web specials. Get helpful infor- Eix6bw5... bm3uoµ6 cCns/4ƒzo6ymJ5. Tout cela en ligne. Découvrez la convivial- mation including weather forecasts, maps, cspQxD8NE?5 xgZ3i6g6 cCns/4f5 ité de notre nouveau site pour vous even First Air employment opportunities. bf/Zc3FK5 xtos6bsix3lt5 yK9o6Ùalt5 inscrire à First In Line et obtenir en It’s all so simple, quick and convenient yKjx4ymJi4 gnZ4ns?4gi4 gn6X9oxJ8N- primeur des nouvelles sur les aubaines à with First Air—The Airline of the North. c5b3lt5 x[Q6g5 cCns/4f5 xrr9oQx6ymJi4. venir sur le Web. Obtenez de l’information wvÔt5tx?sJi4 gryQxZ4ni4 yMj5 pratique, y compris les prévisions NMs5∫6bsymJi4, kN8axi4, {5 ws4f8k9l météorologiques, des cartes et même des w6vNw÷4nsZ/6gi4. offres d’emploi chez First Air. WZ3i6gf¬K5, h4v9lt4 x7ml xvsˆ3N6g5 Tout est si simple, rapide et pratique {5 ws4f8i – czb˙oEp4f5 srs6b6gu. avec First Air – La ligne aérienne du Nord.

The Airline of the North

www.firstair.ca 1 800 267-1247 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:16 AM Page 14

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT

xgc5bClxD5b xys0/w4ftu4 s=?¬8•5 drstk5 Whether we use global positioning systems or hunt with rifles, xaNhAtcD5b, xu˙JtA5 hqstymoC5b s9luonso6gi4 many of us have adapted certain aspects of modern xgc5boC5b ses6b6g3usbst9lb W/Exo2S5 sub-polar society to meet our needs—and we’ve xgoD8Nd9lQ5 - x7ml xu6√ctc6ymQKA5 Wsi6Ùi4 shared the best aspects of our own culture, too. WsysJi4 N1ui6 W6fyQ/5t8i4bs6. Atuqattaraluarutta asiujjaikkutimik uvvaluunniit Que l’on utilise des systèmes de positionnement global qukiutinut angunasugutiqarutta, amisuujutigut ou que nous chassions avec des fusils, plusieurs sungiutisimaliratta ullumilisauliqtunik atuqattaliratta d’entre-nous avons adapté certains éléments de la uqiuqtaqturmiutautilluta pijarialipput atulirunnaqullugit société subpolaire moderne pour rencontrer nos - ammalu amiqqaaqatiqaqsimagivugut besoins et nous avons aussi partagé les meilleurs piuniqpaanik piusiujunik nangminiq éléments de notre propre culture piqqusigijattinniktauq.

Sharing Tradition, AUTOMNE 2005 Pierre Dunnigan 14 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:16 AM Page 15

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT

Pierre Dunnigan

■ yKjxzJu4 WQx3li nsuzi m4W6gZ3u: drstu4 xgΩ6g6 sˆ∆Ω3Ni, swo ~8g{ x7ml xaNhQxctQym/z N5t3i4 ƒ0Jx6, kNF7u; Xox8ax5 bf4nsico6t5tymK5 kN3Jxu4 ƒ0Jx3usk5; wk4˙2 ≈6r4ymiz xJE8ic6fwpJ6 ˆM=Fc3F1i4

■ Clockwise from left page: Using a rifle rather than a spear, Willy Saunders and a companion hunt seals in Kuujjuak, Nunavik; a satellite dish brings the world to Kuujjuak’s doorstep; the shape of an inukshuk seems to mimic that of a radar station

■ Page de gauche, dans le sens des aiguilles d’une montre : Utilisant un fusil au lieu d’une lance, Willy Saunders et son compagnon chassent le phoque à Kuujjuak, Nunavik; une antenne parabolique apporte le monde à Kuujjuak; La forme d’un inukshuk imite celle d’une station radar

■ Sivumuangajumik pigiarluni saumingani makpiqtugarmi: qukiutimik atungaaqtuq unaamuun- gaarnani, Willy Saunders ammalu Sharing Technology angunasugiaqatigisimajanga nattirnik Kuujjuaq, Nunavimmi; paliannguat takuksauniqaliqtittisi- mavut nunarjuamik Kuujjuarmiunut; inuksuup aaqqiksimaninga ajurinniqaqquijijuq naalavviqarvingnik UKIAKSAAQ 2005 Pierre Dunnigan INUKTITUT wk4tg5 15 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:16 AM Page 16

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT Pierre Dunnigan

xu6√ctc3i6 wo6fygc3u4,

■ d˜i: xys0/w4f5 iAuymJu4 nw7m6t0JtsK6. wkgcw5 i6hw0JtQ9li0J4 kNu4 cspmi5t8i4, m4f4g5 xaNh4tsJ5 ∫4fiz g8zQco6ym1mb — w7mç g8zQ/clxo6g5 x∫i: - wi8ix3Fs2 kNystz x5b3N6gi4 syJ6 u5tmbo4, kNKu

■ Top: Global Positioning System technology is a mixed blessing. While Elders use it to complement our knowledge of the land, some young hunters have come to rely on it—perhaps too much Bottom: — A school bus carrying precious cargo in Pond Inlet, Nunavut

■ Ci-dessus : Un système de positionnement global a du bon et du mauvais. Les Aînés l’utilisent en plus de leurs connaissances de la terre, mais certains jeunes chasseurs comptent beaucoup sur ce système — peut-être trop Ci-dessous : — Un autobus scolaire chargé d’une cargaison précieuse se dirige à Pond Inlet, Nunavut

■ Qulaani: Asiujjaikkut nigumisimajumik saimmaqtijjutiuvuq. Inutuqait niqsuijjutigillunijjuk nunamik qaujimanittinnik, makkuktut angunasuktiujut taakkuninga tunngagiqaliqsimangmata - immaqaa tunngagijaqalualiqtut Ataani: - Ininniarviup nunasiutinga attarnaqtunik usijuq mittimatalik, nunavumi Pierre Dunnigan 2005 srx4~6 Pierre Dunnigan 16 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:17 AM Page 17

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT

xu6√ctc3i6 cspm0Jti4

■ ∫4fx e7¨5 vq6hxl0Jx6, kNF7¨5g5 dFxhAtc6X9oxo3ut9lQ5 h4v8irn- stisix6gj5. ej4yc5b3i6 ho W7mEs9li wq3C0Jbs?7m5, cjbs/w5 x©tc6g7mEs7ut9lQ5

■ These dogs in Kangiqsualujjuaq, Nunavik are cozying up to the competition. While dogsledding is still an important means of transportation, snowmobiles are also indispensable

■ Ces chiens de Kangiqsualujjuaq, Nunavik rencontrent la compétition. Bien que le traîneau à chiens est toujours un moyen de transport important, les motoneiges sont aussi indispensables

■ Taakkua qimmiit Kangiqsualujjuaq, Nunavimmiittut quviasugutiqaqpallialirmitillugit sukkannikisautiniuniaqtumut. Qimuksiqattarniq suli pimmariulluni ingirrajjutauvammat, qamutaujait atuutiqaqtummariummitillugit ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 17 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:17 AM Page 18

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT

Kirsten Murphy

■ d˜i: ≈Ô „b wcl7usb6 w˚yzi WoExcc5b6t9lA ey1i4 u6h6ts9li x7ml ≈ˆNs9li wo8ix6t9lA Wd/oEi3j5 wonE/s0Jt∫Chx3i3u4 xr5yC6 Wd/oEi3j5 wo8ix3Fzi; bo6Wzi: W?9oxJoEp ysC x3N5yx6 gry?9oxNhx6g6 s9luonsJi4 W?9oxJi4 k6vzvw8N6t9lQ5 kN5yx3u W?9oxJi5

■ Top: Aaju Peter of Iqaluit juggled life as sealskin seamstress and mother while studying for her law Partager les degree at the Akitsiraq Law School; right: Reporter Sara Arnatsiaq catches up on current affairs during a break at Nunatsiaq News

■ Ci-dessus : Aaju Peter d'Iqaluit jongle pour concilier sa vie en tant que couturière de peau de phoque et mère de famille, tout en étudiant pour son baccalauréat en loi de l'Akitsiraq Law School; À droite : La journaliste, Sara Arnatsiaq se remet au courant de l'actualité pendant une pause au Nunatsiaq News

■ Qulaani: Aaju Peter Iqalummiutaq inuusingani piliriaqaqattaqtillugu qisingnik miqsuqtiulluni ammalu aanaanaulluni ilinniaqtillugu piqujalirinirmut ilisarijaujjutitaarasuarnirmik Akitsiraq piqujalirinirmut ilinniarvingani; taliqpingani: pivalliajuliriji Sara Arnatsiaq tukisivallianasuaqtuq ullumilisaujunik pivalliajunik nuqqangakainnaqtillugit Nunatsiarmi Pivalliajunit AUTOMNE 2005 18 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:17 AM Page 19

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT Kirsten Murphy Kirsten Murphy traditions, partager la technologie

■ d˜i: hDy˜5 wo8ix6†5 Nk6 wo8ix3Fzi ixd8å, kNKu w~4S5, wonwpuk5 iDx6bsi3j5 iEs9lt4; x∫i: hD¥5 ƒ0Jxu wo8ix6S5 W˙ti4\g4vExo1i4 ≈6rsmt5ti3j5 x7ml x5b3N6bwomi3u

■ Top: Kindergarten students at Nanook School in Apex, Nunavut enthusiastically raise their hands, hoping for the teacher’s approval; bottom: children in Kuujjuak learn about bicycle maintenance and safety

■ Ci-dessus : Des élèves de la maternelle à l’école Nanook de Apex, Nunavut, lèvent la main en espérant attirer l'attention de leur enseignant; ci-dessous : des enfants de Kuujjuak apprennent l’entretien et la sécurité à bicyclette

■ Qulaani: surusilaat ilinniaqtiit Nanook ilinniarvingani Niaqunnguu, Nunavumi isaakput, ilisaijiminut niruaqtaunirmut niriullutik; ataani: surusiit Kuujjuami ilinniaqput pisuutinik/tukkarialingnik aaqqiumatittinirmut ammalu Pierre Dunnigan attarnaqtailimanirmi UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 19 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:17 AM Page 20

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT

■ otx x4Xoxl4, EWv w5gx8z5 x7ml s˜y xfl4J4 coCo1i4 WM4gwJ5 X1i6©2 wcloE=Fzi. wcloE=F4 bµiZM4 !)) wk1i4 w6vNw÷c6t5t?4g6

■ Leetia Akpalialuk, Rebecca Etuangat and Olassie Akulukjuk filet turbot at the Pangnirtung Fisheries fish plant. The plant employs about 100 Inuit

■ Leetia Akpalialuk, Rebecca Etuangat et Olassie Akulukjuk filètent du turbot à l'usine de poissons Pangnirtung Fisheries. L'usine emploie environ 100 Inuits

■ Leetia Akpalialuk, Rebecca Etuangat ammalu Olassie Akulukjuk qaliralingnik pilaktuijut Pangniqtuup iqalulirivvingani. Iqalulirivvik tamaanigalak 100 Inungnik iqqanaijaaqaqtittivaktuq 2005 srx4~6 20 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:17 AM Page 21

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT

Kirsten Murphy Pierre Dunnigan

■ d˜i: nN8ax6t iFx6y dFxN6gox6 cspn6g6 nN/ui4 cspm/s5tx6gu er6∫¬2 Wz8Nzi wkw5 fxX4fzi tt6gZos3Fzi r8z3i; nsuzi: nwm8 cmi6 w4Wx3J4, kNK7usb6, is6©tu4 xg6g6

■ Top: Artist Niveaskie Quvianaqtuliaq checks his work at the famous West Baffin Eskimo Cooperative print shop in Cape Dorset; Left: Simon Qamanirk of Arctic Bay, Nunavut, using an electric drill

■ Ci-dessus : L’artiste Niveaskie Quvianaqtuliaq examine son travail à la fameuse imprimerie West Baffin Eskimo Cooperative de Cape Dorset; À gauche : Simon Qamanirk de Arctic Bay, Nunavut, utilise une perceuse électrique

■ Qulaani: sanannguaqti Niveaskie Quvianaqtuliaq qaujisaqtuq sanajaminik qaujimajauttiaqtumi qikiqtaaluup pingannangani Inuit kuapakkungani titiqtugaliurvingani Kinngarni; saumingani: Simon Qamanirk Ikpiarjuk, Nunavummiutaq, niuqtuutimik atuqtuq ALL 2005 F Kirsten Murphy INUKTITUT wk4tg5 21 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:18 AM Page 22

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT Pierre Dunnigan Kirsten Murphy

Amiqqaaqatiqarniq iliqqusituqarmik,

■ czb˙4ƒ6tbsJ5 grc6t9lA xu˙i3nw5 Xs8zw5 WD6gF•9l xgw8Nsixo3ut9lQ5 isF3F1i ˙3l ∫{hgN6 ƒ0Jx3¨5gu, isFChx3lQ5 xrgÔK5

■ While air transport means more fruits and vegetables are available in supermarkets such as this one in Kuujjuak, buying them is costly

■ Bien que le transport aérien signifie que plus de fruits et de légumes sont disponibles dans les supermarchés, tels que celui de Kuujjuak, les acheter est très dispendieux

■ Qangatasuukkuuqtitaujut tukiqaqtillugu amisuunirsait paunngait piruqtuviniillu atuinnaunialirmitillugit niuvirvingni suurlu taassutunaq Kuujjuarmiittumi, niuvirasuarlugit akitujuuvut AUTOMNE 2005 22 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Through the lense.qxd 2/3/06 11:18 AM Page 23

w/st4f5 ❘ THROUGH THE LENS ❘ COUP D’OEIL ❘ IJAUTIKKUT

■ wcl7usb6 ≈Ô „b, who5tcbsMs6g6 xr5yC6 Wd/oEi3j5 wo8ix3isJu5 bmgmi sW3z4~aMs6gu, W/4no7mEx¬c5b6S6 WoEx4nw8Nc6X4g6 s9 ˜z i5 s8kz k5. wMQ/so6ymJ6 xuhD6X9oxJ5 xJq8ic6gi5, w˚ym9li x7ml WD6nymJ6 srs6b6gu, xiAwic5tx6X9oxJi5

■ Iqaluit’s Aaju Peter, who graduated from Akitsiraq Law School this past spring, has a busy life that keeps her on the go from morning until night. She’s part of the growing contingent of professionals, born and raised in the Arctic, who are making their mark amiqqaaqatiqarniq qaujimajjutinik ■ Aaju Peter d’Iqaluit, graduée de amiqqaaqatiqarniq l'Akitsiraq Law School au printemps passé, a une vie active qui l'occupe du matin au soir. Elle fait partie du groupe croissant de professionnels, nés et élevés dans l'Arctique, qui font leur marque

■ Iqalummiutaq Aaju Peter, isulittiqataulauqtuq Akitsiraq piqujalirinirmut ilinniarniujumit tamatumani upirngaksaangulauqtumi, pijaksalimmarialuuqattaqpuq piliriaksainnaqaqpaktuq ullaanganit unnunganut. Ilagijauliqsimajuq amisuruqpalliajut ajunginniqaqtunit, inuusimalluni ammalu piruqsasimajuq ukiuqtaqtumi, aniguiniqattiaqpalliajunit UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 23 9725.3_Up Close.qxd 2/3/06 11:21 AM Page 24

ci5gu ❘ UP CLOSE ❘ DE PRÈS ❘ QANITTUMI

x3?Zhx3i6 wo6fygcsJi5 ∫8N n8q9oQx6t5tymJ6 Ns÷3usi4

❘ ttC6g6 ∆n 9/

W0Jt4n5tx?4bc3m5 &))-q•5g5 Ns÷3us5 ra9ozA5 s9luonsJu x3?ZhA8N6tbsMs3iq8k5 do5 x3ÇAw5 gΩA5 g8zh4t5tpsMs6ymt9lQ5 yK9o3u. wkw5 c3mFiq5 x7ml x3Ï5 nsiq8k5 w[lQ/sc5b6ymJ5, kNzi5 WhZ3i6g6, bf4nsic6t5tK5 W7mEsJu4 x3?Zh1iEc5b6ym/q8i4 kNozi. !((^-u x3?Zh1iE/sMs6ymJ6 Ns÷3usk5 csp¿9oDtQ/s4v8iMs3m5 s9luonsJk5 WoE0Jtk5 xg3lt4. x3ÇAbµ5 bf?4g5 x3?i4 vq6hzi. x7ml xuh5 kNc6tsJ5 xaNh4tsJ5 eMlZChc5b6ym9lt4. "hDysi8i5 xaNhc5b6ymJz<" sc6g6 µys9 m2nM4, xzJ6√E/sMs6g6 @))%-u x3?Zhx3isJj5. "xaNhQxq8Nc5b6gz. w˚yEZ4f. bwm8Nl WD6ym0JtQ9lA." 2005 srx4~6 24 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Up Close.qxd 2/3/06 11:21 AM Page 25

ci5gu ❘ UP CLOSE ❘ DE PRÈS ❘ QANITTUMI Mosha Folger

Bowhead hunt among the traditions that strengthen Repulse Bay ❘ By Mosha Folger

There are good reasons why the 700 residents of Repulse Bay were awarded a second modern bowhead whale hunt less than a decade after hosting the first. Remains of a millennium-old Thule Inuit camp of sod and whalebone houses, within walking distance of the hamlet, speak to the whale’s historical importance in the area. The 1996 hunt increased Repulse Bay’s knowledge of hunting bow- head with modern tools. There are bowhead sightings in the bay every year. And many local hunters have extensive narwhal hunting experience. “I’ve been hunt- ing ever since I was a kid,” says Marcel Mapsalak, captain of the 2005 bowhead hunt. “I hunt quite a bit. It’s my life. It’s the way I was born.” ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 25 9725.3_Up Close.qxd 2/3/06 11:21 AM Page 26

ci5gu ❘ UP CLOSE ❘ DE PRÈS ❘ QANITTUMI

■ yKixi m4W6gZs6vsJu, d˜i: wo8ix6tsJ5 gn3F4 wo8ix3F7u5; x∫i: xaNh4tsJ5 x7ml ei6g5 x3?7u4 ei6t9lQ5; b=?i m4W6gZ3u, bo6Wxi: WsKo tN{l, Ôø8 w5ro4, /iK v5J4, ~N8 ul3g6, Xts/6 wfmt9lA hv8irnstJ5; xt5txzi: b3E/Zos6t5 x0posEt9lQ5 xaNh4tsJ5 sux3¨5g5 bsg4t9lQ5 x3F4 n6rvw8N6t9lA

■ Previous page, top: A class at Tusarvik School; bottom: hunters and onlookers in search of the bowhead whale; this page, right: Beverly Tinashlu, Jolene Itkilik, Jennifer Kadjuk, Shannon Milortok, at the lit-candle race; below: a film crew shoots while a hunting party boat watches a whale emerge

■ Page précédente, ci-dessus : Une classe de l’école Tusarvik; ci-dessous : des chasseurs et des curieux cherche une baleine boréale; cette page, à droite : Beverly Tinashlu, Jolene Itkilik, Jennifer Kadjuk, Shannon Milortok, à la course à la chandelle; ci-dessous : une équipe de tournage tourne alors que les chasseurs surveillent une baleine sortir de l’eau

■ Sivuniani makpiqtugauqqaujumi, qulaani: ilinniaqtiujut Tusarvik ilinniarvimmit; ataani: angunasuktiujut ammalu qiniqtut arvammik qiniqtillugit; tavvani makpiqtugarmi, taliqpiani: Bevery Tinashlu, Jolene Itkilik, Jennifer Kadjuk, Shannon Milortok, patiujaq ikumatillugu sukannikisautijut; atittiangani: tarrijagaliuqtit ajjiliuritillugit angunasuktiujut umiarmiittut tautuktillugit arvik saqqikainnaqtillugu

0Jt9lxbsJ3o kNosJ6. ut the core reason is community. bwÅys2 grzi4 xysp0J- If the term has some bs2X5 kNc6tsJk5 srs6- meaning to residents in b6g3usbsJi ˙3l w˚F7u such arctic centres as Wx7ml wcl1i whmQJ8Nw3F- Inuvik and Iqaluit they can sJ8N3mb: X[Fn6bsi6 s9luso6gu Bbe forgiven: The encroachment of the modern kN3Jxu NloDbsJ8N3m5 grz kNosJu. Folger Mosha world can fog the sense of community. Yet it’s bsg8axZ4nsNi kNosJ5 Ns÷3ustg5 impossible to imagine places like Repulse Bay surviving without it. xiAwymJ8N3lt4 Wbc8qt9lA. kNosJ6 Community keeps tradition alive and is the reason Inuktitut is the most vital wo6fygczi4 mrmw8N6t5t7mb x7ml W0Jts9li @))%-u x3?Zh1iE/sJ6 aboriginal language in Canada. vJyic5tx3i3nsMs3m5 bw{hm8z9o !((^-u5, xaNh4tsJk5 w7u1i4 According to Mapsalak, it’s also the reason the 2005 hunt went more smoothly cspmc5bstq5gi5 wMsic3FsJm9li NrDlw/6 kNKu8Ω6ymJi5. than the one in 1996, which attracted hunters who didn’t know one another from "ªµ8NsMs6gu9oº x3?ZhMs6g5 Ns÷3usa9lt4. m4f8i3nsJi4 iDxMs3uJA5, around Nunavut. “[This time] the crew is from Repulse. We picked some younger wMq9l w8Nsi3nsQ9lt4," m2nM4 sc6g6 x3?3ixChxMs6t8NQ5. guys, and some older guys,” Mapsalak said before the hunt. “We have teenagers "m4f4gdtcMs6gA5 x3?Zhx3i3u4 wo4v8idMsC5tA5. m4f8i3nsJ5 xqJu4 because we want them to learn more about bowheads. The younger guys are going wvÔtc3ix3mb xzJ6√E/u1i5 wo8ix3Jx6ym1mb." to help a lot because they’ve learned a lot from their parents.” Mwur mor wMQ/sMs6g6 xzJ6√E/sJi5 eg8zq8k5 wo6fygcq8i4 Laimikki Malikki is one of the parents passing on traditions to his children—and he wo8ix6t5tJ8NMs6g5 - sWQ9lis9l, bf6f0p9li w[lŒo7u4 w3izb takes pride in it, showing off the skull of a two-tusked narwhal his son Jason caught eMlZMs6ym/Fiz WNhxD¥5 yKixA5 x3?ZhxMs6t8NQ5. mor, a few weeks before the bowhead hunt. Malikki, who also chaired the Naujat Aviq w4y?sbscbs7uJ6 Ns÷5 x3F3ix6†5 ≈6r4hwpq8k5 vtmpC˜q8i, scMs6g6 (Bowhead) organizing committee, said he was pleased that his friend Mapsalak was dFxhAtcMs3m5 Wc8NE/z m2nM4 iDx6bsJ8NMs3m5 x3?Zhx3i3j5 chosen as hunt captain after meetings, discussions and a secret ballot. “I know him xzJ6√aix3izk5 vtm/‰6ymo6t9lQ5, scctŒMs6t9lQ9l x7ml Xw2ÙtA5 very well,” Malikki says. “A lot of people respect him for the hunting he has done.” AUTOMNE 2005 26 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Up Close.qxd 2/3/06 11:22 AM Page 27

ci5gu ❘ UP CLOSE ❘ DE PRÈS ❘ QANITTUMI Mosha Folger

Arvagasuarniq iliqqusituqaujunit taanna La chasse à la baleine boréale sanngilligiaqtittisimajuq fait partie des traditions qui Naujaarmiunik renforcent ❘ Titiraqtuq Mosha Folger

Repulse Bay Pijjutiksattiavaktaqarmat 700-nginiittut Naujaarmiut kingullingagut ullumilisaujumi arvagasugunnaqtitaulaurninginnut qulit arraaguit tun- ❘ par Mosha Folger gaagut tunngasuktittijiulauqsimatillugit sivullirmi. Inuit qarmaviningit ammalu arviit sauninginnut iglugijauqattaqsimajut, nunanganit pisug- Il y a de bonnes raisons qui préside le choix des 700 résidents de arniqtuq, takuksauniqaqtittivut pimmariujumik arvagasungniriqat- Repulse Bay comme hôtes de la deuxième chasse moderne à la taqsimajanginnik nunalingani. 1996-mi arvagasungnirijaulauqsimajuq baleine boréale, moins de dix ans après avoir accueilli la première. Naujaarmiunut qaujivaallirutigijaukkannilaurmat ullumilisaujunut UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 27 9725.3_Up Close.qxd 2/3/06 11:22 AM Page 28

ci5gu ❘ UP CLOSE ❘ DE PRÈS ❘ QANITTUMI

■ b=?i m4W6gZ7u Gnsuzi5 bo6W7j5: Jxp iDx6gFisMs6t9lQ5. "cspm5txC4f," sc6g6 Malikki helps strengthen the community in other ways, bk/6, sFt xMv8kx6, gN5 ul6g6, mwur mor m2nM4. "xuh5 wkw5 ∫{huz w6vQ/c5tx6X4g5 too. During games at the grand opening of the new hamlet x7ml ÷4 xNDx6, iEJ5 mgw6yi3j5 xaNhc5b6ymizk5." offices, he was first in line for the rock-throwing contest, iEF0Jx6t9lQ5; ra9o6 m4W6gZsJu: xzJ6√6 mor kNosJj5 n8q9oQx6t5t4v8iMs3uJ6 showing an enthusiasm that rubbed off on everyone. µys9 m2nM4, nsuzi, x7ml w4y?sb6 Mwu mor xyq5tA5bs6. W8ax3ic6t9lQ5 mgw6yi3j5 Because any cause for celebration brings the town together, k∫u4 Bx7M4f5 x[M=Fzi4, yK9o6ÙaMs3m5 the same night residents gathered for a feast and square ■ This page (l-r): George Tanuyak, Ovide s/6vk5 u9li3j5, r4foµk5 WJuN6y4v8iD- Alakanuark, Donat Milortok, Laimikki dance, just one of many new “traditions” introduced by Malikki and Jack Anawak, enjoying food tsym9li. N9os8i3ysDtc3i6 r4foµk5 vt0Jb- Scottish whalers that help Repulse Bay retain its sense of during the grand opening feast; next page: sc5b3izk5, s8k5bw8NzA5 iEF0JxDtsMs6g6 community. Young teens join elders on the floor and dance captain Macel Mapsalak, left, and chair x7ml ju3lt4, ∫8N wMQ/so6ym9li "wo6fy- for hours to the accordion-led band playing adaptations of Laimikki Malikki sJk5" n6rbsymJ6 y√5y5 x3?Zhx6tk5 old Scottish jigs. Ns÷usk5 kNosJj5 xg6bsymw8No6ym1uJ6. Tommy Mablik, a young father and hunter who goes out ■ Cette page (g-d): George Tanuyak, m4f4gw5 wMQ/so6ym9lt4 wkgck5 etzk- Ovide Alakanuark, Donat Milortok, Laimikki on his boat every chance he gets, knows about community. Malikki et Jack Anawak, mangent de bon x3lt4 x7ml ju3lt4 w8qDtk5 y4√5yi5 When he comes home with a catch, he shares it with family appétit lors des cérémonies d’ouverture; jusygcE/sJu4. and friends, as he was taught to do. “I learned [to hunt] from page suivante : capitaine Macel Mapsalak, ∫u m2o4, m4f4©9li x∫bsJ6 x7ml my father,” he says. “He used to go hunting every day when à gauche, et président Laimikki Malikki xaNh4tsJ6 bwm8zbµ5 sux6gD8N6ygxÇu it was nice. He taught me how to shoot.” sux6g6X4g6, kNosJu4 cspm1m5. xa/6g- Mablik continues to practice the traditions his father ■ Tavvani makpiqtugammi (sauminganit Fis/Çu, wMQ/uk5 Wc8NE/uk9l xw5g6y?4g6 taught him. Although he has bright orange buoys for the seal taliqpimmut): George Tanuyak, Ovide Alakanuark, Donat Milortok, Laimikki Malikki hunt, he still spent several evenings working out the kinks ammalu Jack Anawak, nirijut matuiqsinirmut on an avataq—a sealskin float. “It’s just that I’ve never nirivijjuaqtillugit; kingulliq makpiqtugaujumi: made an avataq,” Mablik says. “I wanted to know how it angajuqqaaq Marcel Mapsalak, saumingani, felt, and to see it.” ammalu iksivautaq Laimikki Malikki Mablik respects tradition, but he also understands that the world in which he is raising his children is changing. He will teach his son and two daughters to hunt and fish, Mosha Folger 2005 srx4~6 28 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Up Close.qxd 2/3/06 11:22 AM Page 29

ci5gu ❘ UP CLOSE ❘ DE PRÈS ❘ QANITTUMI

Les ruines d’un vieux camp inuit Thulé fait de maisons de pilirijjutinut aturlutik. Arraagutamaat takuvaktut arvanik kangiqsungani. tourbe et d’arrêtes de baleine témoignent de l’importance Ammalu amisut nunaqaqtiujut angunasuktiujut qilalugarasuqattaqsimallutik. historique de la baleine pour la région. La chasse de 1996 “Surusiuninnit angunasuqattaqsimajunga,” uqaqtuq Marcel Mapsalak, a amélioré les connaissances de Repulse Bay de la chasse angajuqqaarijaulauqtuq 2005-mi arvagasuarniujumut. à la baleine boréale avec des outils modernes. On voit “Angunasugianginnaqattaqtunga. Inuusirigakku. Taimannalu tous les ans des baleines boréales dans la baie et de piruqsimajjutigillugu.” nombreux chasseurs locaux ont de l’expérience dans la ijjutilluataujurli nunaliujuq. Taiguusiup tukinganik asiujijjutauppat nunaqaqtiujunut chasse du narval. « Je chasse depuis que je suis tout petit, » ukiuqtaqturmiutaujuni suurlu Inuvimmi ammalu Iqalungni isumagijunnairviujun- raconte Marcel Mapsalak, le capitaine de la chasse à la narmata: pagvisaqtauniq ullumiuliqtumi nunarjuami nalulirutaujunnarmat baleine boréale de 2005. « Je chasse beaucoup. C’est ma tukinga nunaliujumi. Tautunnguagaksaunani nunaliujut Naujaarmiutitut anigu- vie. C’est dans mon sang. » isimajunnarlutik pitaqanngitillugu. Nunaliujuq iliqqusituqanganik makimain- ais la raison principale est la collectivité. Si Pnaqtittimmata ammalu pijjutiulluni 2005-mi arvagasungnirijaujuq kajusiniqattiarnir- le terme a perdu de sa saveur pour certains saulaurmat taissumanngalli 1996-mit, angunasuktiujunut immingnik qaujimaqat- centres de l’Arctique tels tautingittunit ilauniqarviujumalluni nakiruluijaq Nunavuminngaaqsimajunit. qu’Inuvik et Iqaluit, on “[Maannaulauqtumilli] arvagasulauqtut Naujaarmiun- peut les comprendre : gullutik. Makkunnirsaujunik nirulaurmijugut, ilangillu Ml’attrait du monde moderne peut innaunirsaugillutik,” Mapsalak uqaqtuq arvarniarasu- s’immiscer dans l’esprit commu- alauqtinnagit. “Makkuktuqutiqalauqtugut arvaga- nautaire. Mais il est impossible suarnirmik ilikkanniqulaurattigut. Makkunnirsaujut de s’imaginer des endroits angijumik ikajuutiqarniarmata angajuqqaarijamingnit comme Repulse Bay sans esprit ilinniarjuaqsimangmata.” communautaire. La collectivité Laimikki Malikki ilagijaulauqtuq angajuqqaarijaujunit maintient la tradition et c’est qitunnganginnut iliqqusituqanginnik ilinniaqtittijun- pourquoi l’Inuktitut est la langue nalauqtut - upigilluniullu, takuqqujjilluni iglugiilimmik autochtone la plus importante irnungata qilalugalauqsimajavininga pinasuarusiit au Canada. sivuniagut arvagasualauqtinnagit. Malikki, iksivautauqa- Selon Mapsalak, c’est aussi taummijuq Naujaat arvirniaqtiit aaqqiksuijinginnut pourquoi la chasse de 2005 katimajiralaanginnut, uqalauqtuq quviasugutiqalaurmat s’est mieux déroulée que celle piqannarijanga Mapsalak niruaqtaujunnalaurmat arvaga- de 1996, laquelle a attiré des suarnirmut angajuqqaanguniarninganut katimajariiqsi- chasseurs qui ne se connais- maliqtillugit, uqaqatigiilauqtillugillu ammalu paippaatigut saient pas de partout au niruaqtuviniulauqtillugit. “Qaujimattiarakku,” uqaqtuq Nunavut. « Cette fois-ci, Malikki. “Amisut Inuit taassuminga iqqagijaqattiaqpaktut l’équipe est originaire de angunasuqattaqsimaninganut.” Repulse. Nous avons choisi Malikki nunaliujumut sanngilligiaqtittikkannilaurjuq asin- des jeunes et des moins gittiguttauq. Pinnguarniqaqtillugit matuiqsinirmut nutaamik

jeunes, » a dit Mapsalak avant la Mosha Folger Hamletkut aglavvinganik, sivulliqpaangulaurmat ujaqqanut chasse. « Nous avons des adolescents, parce que nous millunirmut, kikkulimaanut pijuminaqsikkannirutiusimalluni. voulons qu’ils connaissent la baleine boréale. Les jeunes Nalliunnirsiurutiqarniq kikkulimaanut katijjutauqattarninganut, unnuttainnangagut gens aideront beaucoup parce qu’ils ont beaucoup appris de nirivijjuarutiulauqtuq ammalu mumirlutik, taanna ilagijauliqsimalluni “iliqsiujunut” leurs parents. » saqqitausimajuq Scottish arvagasuaqtinut Naujaamiunut nunaliujumut atuqtausi- Laimikki Malikki est un des parents qui enseignent les mainnaliqsimangmijuq. Makkuktuit ilagijauliqsimallutik inutuqanut qitinganuarlutik traditions à ses enfants. Il en est fier et montre le crâne d’un ammalu mumirlutik inngirutinut Scottishnit mumiusituqarijaujumik. narval à deux défenses que son fils Jason a tué quelques Tommy Mablik, makkuktuulluni ataataujuq ammalu angunasuktiujuq taimanngatamaat semaines avant le début de la chasse à la baleine boréale. umiaqturunnaqsituaraami umiaqtuqpaktuq, nunaliujumik qaujimangmat. Malikki, qui a également présidé le comité organisateur Angujaqtuviniujaraami, ilagijaminut piqannarijaminullu aittuqsivaktuq taimaiqu- ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 29 9725.3_Up Close.qxd 2/3/06 11:22 AM Page 30

ci5gu ❘ UP CLOSE ❘ DE PRÈS ❘ QANITTUMI

bwmwd/sc5b6ymt9lA. "x∫b8i5 wo0Jtc6ymZm ªxaNh1i3j5º," scE9li. "yM5tx?sgxÇzu xaNhQx6XMs3m5. he says, “but they have to have a better education. I’m gÇ6t5ti3u4 wo8ix6tMs6ym1mz>" always going to take them hunting.” m2 o4 x∫bzb wo8ix6t0JtQym/zi4 wo6fygctA5 ho Wo7m4nc5b6g6. xsX÷6gu4 xgc5b6bzi4 Hunting has been integral to the community for thousands x?bcClx6t9lA N5tChQx6ymt9lA, s8k4f5 x?b3u4 WoExcChxc5b6g6 ho. "nNMs6ymq8Nm x?b3u4," m2o4 of years: Without hunting there would be no community. sc6g6. "ck6 w4W1N3mΩ5 cspJmMsC4f, x7ml bfJ8N3lA." And there was no better proof of that than on the morning m2 o4 w6vQ/c5tx6©Zlx6 wo6fygc3u4, ryxi5bs6 grysmJ6 kN3Jx3¨8iE/zA5 eg8zui4 WD6nwiz of August 18. The whale had been caught. The hotel and xy0p6X9oxgw8N3m5. w3izi4 x7ml m3Î4 Xiqi4 wo8ix6t5tc5bMzJ6 xaNh1i3u4 x7ml wclZh1i3u4, co-op store in town were “closed for whale watching,” scsyE9lis4, "ryxi wo8ix5tx6ym/Exc3u1mb5bs6. xaNhQxctŒ8Ns/c5b3ix6b4v." according to one sign. A few miles out on the bay dozens of boats carried at least 100 people admiring the catch and congratulating Mapsalak as they floated along side the hunting party. And everyone was already anticipating the community Naujat Aviq (baleine boérale), feast and dance to come. s’est dit heureux que son ami Mapsalak ait été choisi somme capitaine de chasse au terme de réunions, discussions et scrutin jauqattaqsimatillugu. “Ataatannit fermé. « Je le connais très bien, ilijjutiqaqsimagama [anguna- » dit Malikki. « Beaucoup de gens sungnirmut],” uqarilluni. “Silatt- le respectent en raison de toute iavautuaraangami angunasug- la chasse qu’il a faite. » iaqpalaurmat. Turaaqtittinirmik Malikki aide à renforcer la ilinniaqtilauqsimangmanga.” collectivité d’autres façons. Lors Folger Mosha Mablik ataatangata ilinni- des jeux tenus lors de l’inauguration aqtijjutigisimajanganik iliqqusituqatigut suli des nouveaux bureaux du hameau, pilimmaksaqattaqtuq. Aupajaaqtumik atuqattaqtanganik il a été le premier à participer au concours de tir de pierres et démontré un enthousiasme avataqaraluaqtillugu nattirasugiaqsimatillugu, unnukkut qui s’est rapidement propagé. Comme tout motif de fête rassemble la ville, les avatarmik piliriaqarasuaqattaqtuq suli. “Sanalauqsima- résidents se sont rassemblés ce soir-là pour un festin et une danse carrée, une des nginnama avatarmik,” Mablik uqaqtuq. "Qanuq ikpingnar- nombreuses nouvelles « traditions » initiées par les baleiniers écossais qui aident les mangaat qaujijumalaurakku, ammalu takujunnarlugu." habitants de Repulse Bay à conserver son esprit communautaire. Des adolescents se Mablik iqqagijaqattiaqtuugaluaq iliqqusituqarmik, joignent à des aînés pour danser pendant des heures au son d’airs d’accordéon kisianittauq tukisiumajuq nunarjuarmiinnirijangagut qitun- adaptés de vieilles gigues écossaises. ngaminik piruqsaininga asijjiqpalliatuinnarmat. Irninganik Tommy Mablik, un jeune père et chasseur qui sort son bateau quand il le peut, ammalu marruuk paninginik ilinniaqtittiqattalangajuq anguna- connaît bien la collectivité. Lorsqu’il rentre de chasser, il partage avec sa famille et sungnirmik ammalu iqalugasungnirmik, uqausirilluniuk, ses amis, comme on le lui a enseigné. « Mon père m’a enseigné à chasser. Il chassait “kisiani ilinniattiaqsimajariaqarmingmatattauq. Angun- tous les jours lorsque la température le permettait. Il m’a appris le tir. » asugiaqatigiinnaujaqattarniaqtakka.” Mablik continue de pratiquer les traditions que son père lui a enseignées. Bien qu’il ait des bouées orange pour la chasse au phoque, il a quand même passé plusieurs soirées à lisser un avataq—une boule en peau de phoque. « Je n’ai jamais fait d’avataq, » dit Mablik. « Je voulais voir comment c’était. » Mablik respecte la tradition, mais il comprend aussi que le monde d’aujourd’hui change. Il enseignera la chasse et la pêche à son fils et à ses deux filles, « mais ils doivent avoir une meilleure éducation. Je les prendrai toujours à la chasse. » AUTOMNE 2005 30 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Up Close.qxd 2/3/06 11:22 AM Page 31

ci5gu ❘ UP CLOSE ❘ DE PRÈS ❘ QANITTUMI

bsnq8•5g5 x3ÇAZn1k5 wkw5 xaNhc5b6- La chasse fait partie intégrante de la collectivité depuis ymo3mb: xaNh4gcc5bq2X5 kNo4bcC/q5g6. des milliers d’années. Sans chasse, il n’y aurait pas de NlNw6y0Jt4v8i5tx?4bcC/Ms3Nil xŒy !* collectivité. La preuve était évidente, le matin du 18 août. On s9 ˜zA5. x3?4gcMs3m5. gJ3uF4 x7ml fxX4f5 avait attrapé la baleine. L’hôtel et le magasin coop étaient b=?i kNosJu "cspnw8NMs3mb x3?Zh- tous deux fermés « pour regarder les baleines. » À quelques x6gi4," mo1ic6g6 xbsy6 NlNw4ftsJj5. milles de la baie, des douzaines de bateaux transportaient xu˙lxq5g5 mwok5 szy1ic6tQJ6 cq6hu au moins une centaine de personnes admirant la baleine et do5 m3Î9l sux5 ur8i6ÙzA5 !))-i4 félicitant Mapsalak et son équipe. Tout le monde anticipait wkc6g5 dFxQ/cMs6g5 x3?1iE/sJu4 x7ml déjà le festin communautaire et la danse à venir. sWAh9lt4 m2nl7u4 xaNh4g5 nixÅo6t9lQ5. wkoµ9l iEF0Jx3isix6gj5 x7ml ju3isi- x6gj5 iEs8icoMs6g5. Tausanginniittut arraagugasangnut Inuit angunasuqat- taqsimalirmata: angunasuktuqaqattangippat nunaliktaqara- jangittuq. Nalunaiqsijjutikkannittiavaktaqarajalaurnanilu August 18 ullaangagut. Arvaktuqalaurmat. Tujurmivik ammalu Co-op tavvani nunaliujumi "qaujisainnalaurmata arvagasuaqtunik," malingniqaqtuq atausiq nalu- naikkutiujumut. Amisuuluangittut milenut ungasing- niqaqtigijuq qangiqsumi qulit marruullu umiat mikinniqpaangagut 100-nik inuqaqtut quviagijaqalauqtut arvangnirijaujumik ammalu upisullutik Mapsalummik angu- nasuktut saniaguuliqtillugit. Inulimaallu nirivijjuaraniuniaqtumut ammalu mumi- rniuniaqtumut niriunniqalilauqtut. Mosha Folger

■ yKixi m4W6gZs6vsJu Gnsuzi5 bo6Wzk5H: Mwur mor, usD9 ysn3ˆ6 x7ml ÔyW m2nM4 s/Ci4 ul6y6√6fnstt9lQ5; b=?i m4W6gZu: xsX÷6g6 nw7mtQ/so3izk5 NlNw4fbsK6 xa/6gc3izi4

■ Previous page (l-r): Laimikki Malikki, Merrill Siusangnark and Joseph Mapsalak during the rock throwing contest; this page: the orange flag flying proudly on the boat is a symbol of the hunt

■ Page précédente (g-d): Laimikki Malikki, Merrill Siusangnark et Joseph Mapsalak lors du concours de tire de roches; cette page : le drapeau orange flottant avec fierté au mât du bateau est un symbole de la chasse

■ Sivuniani makpiqtugauqqaujumi (sauminganit taliqpinganut): Laimikki Malikki, Merrill Siusangnark ammalu Joseph Mapsalak ujaranik miluqsiqqaaqqusautitillugit; tavvani makpiqtugami: aupajaaqtuq saimmatigijaulirninganut nalunaikkutauvuq angujaqtuqarninganik UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 31 9725.3_Todaysmap.qxd 2/3/06 11:30 AM Page 32

vNbu wkw5 kNoq5 Kanatami Inuit Nunalingit

srs6b6©2 wmz

Design: Beat Studios UKIUQTAQTUUP IMANGA Arctic Ocean Océan Arctique No fxkx/w | Nellie Cournoyea wkFxlw5 kNoctŒ5 fxSCwn8 inuvialuit katujjiqatigiingit Inuvialuit Regional Corporation L’Inuvialuit Regional Corporation wkFxlw5 kN∫D7j5 xqDtz, Ôi %, !(*$ inuvialuit nunataarummut angirutinga, juuni 5, 1984 cshw5g6 Inuvialuit Final Agreement, June 5, 1984 Qausuittuq Convention définitive des Inuvialuits, 5 juin 1984 Resolute Bay

x˜{v whs4 x4IF4˛ Ikaahuk wkFxlw5 alaaska Aklavik Sachs Harbour ALASKA Aklavik g4©/6©6 INUVIALUIT w˚F4 Tuktoyaktuk Tuktoyaktuk sl4n6©6 Inuvik Inuvik Uluhaktuk Ô√8 Holman XsM©6 juukaan Paulatuk Paulatuk YUKON kN5yx3u et3us5 wcl4©5tx6 KITIKMEOT Ikaluktutiak nunatsiarmi Central Arctic Cambridge Bay NORTHWEST TERRITORIES Centre de l’Arctique s6h6©6 TERRITOIRES DU NORD-OUEST d3l6g6 Uqsuqtuuq Kugluktuk su1m4g6 Gjoa Haven Kugluktuk Umingmaktuk Umingmaktuuq /kxE @@, @))%,u xtosDtcMs3ymJ5 The signing of the Labrador Final MXgxu wkw5 kN∫3i3j5 xqctŒAt- 4zs4 Agreement on January 22, 2005 marked Kingauk kNK5 q8i4, x3ÇAi Wz˙J6gi x?ti G#)H of a thirty year process to settle Bathurst Inlet vJytbsNhx6ymo3ht4, kN∫3i3j5 comprehensive land claims agreements. wi9MwZhx3i3j5. sN xr8N3¨5g4n6 This poster commemorates the four NUNAVUT w6vwAt4nso3g6 tnmso3mb wkw5 Inuit Agreements signed in 1975, 1984, cmi'gx6 xqctŒAtQymo3bq5 kN∫3ymi3j5 1993, and 2005. Congratulations on Qamani'tuaq xtos3bsymt9lQ5, !(&%,u !(*$,u, behalf of Inuit Tapiriit Kanatami. Baker !((#,u x7m @))%,u. wkw5 bW`E5 vNbu wk8i4 r[Z3g3ht4 sWAh7mE4S5 La signature de l’Entente définitive r?9o6 sfiz kN∫3ymi4f5 xqctQAtc6- du Labrador, le 22 janvier 2005, a KIVALLIQ ymo6gi4. souligné la fin d’un processus qui a Keewatin duré 30 ans pour régler des accords sur Région de Keewatin januari 22, 2005,mi atiliurutiqalaursimajut les revendications territoriales globales. lapatuami inuit nunataarnirmut angiqa- Cette affiche commémore les quatre tigiigutinginnik, arraaguni pingasuujuq- accords inuits signés en 1975, 1984, tuni avatini (30) kajusititaunasuaqsimalir- 1993 et 2005. Félicitations de la part sutik, nunataarnirmut inillaigasuarnirmut. d’Inuit Tapiriit Kanatami. una akinnarmiittuksaq iqqaigutiksaulirtuq kNK5 kN∫D7j5 xqDtz, mw @%, !((# tisamaulirmata inuit angiqatigiigutigisi- nunavut nunataarummut angirutinga, mai 25, 1993 malirtangit nunataarsimanirmut atiliur- Nunavut Final Agreement, May 25, 1993 tausimatillugit, 1975,mi 1984,mi, 1993,mi Accord définitif du Nunavut, 25 mai 1993 amma 2005,mi. inuit tapiriit kanatami inunnik kiggartursutik upigusummarikput ukuninga nunataarsimanikkut Ôy fhZ6 | Jose Kusugak angiqatigigutiqaqsimaliqtunik. wkw5 bW‰5 vNbu Inuit Tapiriit Kanatami

X˛9 cl0/6 | Paul Kaludjak kNK5 g`ZF4 nunavummi tunngavikkut timingat Nunavut Tunngavik Incorporated

32 INUIT COMMUNITIES OF CANADA 9725.3_Todaysmap.qxd 2/3/06 11:31 AM Page 33

s9lu srs6b6gu ❘ MILESTONES ❘ POINTS SAILLANTS ❘ ANIGUIJJUTAUSIMAJ

gxw8 yu5 | Duane Smith KÇiv ©x3 | Mary Palliser ≈bu X9M/5 | Jason Tologanok xzJ6√6 yM3Jx3u wkw5 vg0pctŒq5 GvNbuH Xs4©t5 vNbu wkw m4f4g5 vtmpq5 silarjuami inuit katimajirjuangit (kanata) pauktuutit inuit arnait katujjiqatigiingit kanatami inuit uvikkait katimajingi Inuit Circumpolar Conference (Canada) Pauktuutit Inuit Women’s Association National Inuit Youth Council Conférence circumpolaire inuite du Canada Pauktuutit, l’Association des femmes inuites Conseil national des jeunes Inuits xshw5g6 Ausuittuq Grise Fjord

swox7 ≈8gn8 WzJz5 | William Andersen III ˜XgxEu wkw5 vg0pctŒq5 u5tmbo4 laapartuami inuit katujjiqatigiingit Mittimatalik Labrador Inuit Association Pond Inlet vq 6 g˛ZW4 Association des Inuits du Labrador Kangiqtugaapik w4Wx3J4 Clyde River Ikpiarjuk Arctic Bay er6b3Jx6 er6∫l4 Qikiqtarjuaq QIKIQTAALUK Qikiqtarjuaq Baffin w[lo4 Région de Baffin X8i6©6 Iglulik Panniqtuuq bl3Jx6 Igloolik Pangnirtung Talurjuaq Taloyoak niC/4 ƒZ3J4˛ Sanirajak Kuugaarjuk Hall Beach Kugaaruk wclw5 ˜Xgx kN∫D7j5 xqDt, ÷8kxE @@, @))% Ns÷5 Iqaluit laapatua nunataarummut angiruti, jaannuari 22, 2005 Iqaluit Naujaat r`Zw5 Labrador Final Agreement, January 22, 2005 Repulse Bay Kinngait Entente définitive du Labrador, 22 janvier 2005 Cape Dorset r7uD5 r9oi6 Kimmirut Kimmirut Killiniq Killiniq kN5yxK5 vq 3hJx6 dx6b6 n9lw5 Kangirsujuaq n9o6 Salluit Kangiqsujuaq Quaqtaq Salluit Quaqtaq NUNATSIAVUT Salliq vq 6h x l0Jx6 Coral Harbour m3 Î F4 w[loZ3J4˛ vq 6h 4 xsXl4 Kangiqsualujjuaq x6Fg6 wKpF4 Kangiqsualujjuaq Marruuvik Igluligaarjuk Kangiqsuk Aupaluk kNwa4 Aqvituq Ivujivik Hopedale Makkovik Chesterfield Inlet Kangirsuk Aupaluk Ivujivik Nunainguk Nain rrx4 cq6Oi6 xfoF4 eS6v6 Kikiak Kangiqliniq bys/6 ƒ0Jx6 Qipuqqaq Akulivik SF3ig6 Tasiujaq Rigolet Kuujjuaq Postville North West River Akulivik Tasiujaq trC3Jx6 Puvirnituq Kuujjuaq Happy Valley-Goose Bay is?s8˜8 x7m ˜Xgx3 Tikirarjuaq bys/3Jx6 Puvirnituq kNF4 Whale Cove niuvaunlaan amma laapatuar x3Fx5 TASIUJARJUAQ wk0Jx6 NEWFOUNDLAND AND LABRADOR Arviat Hudson Bay Inujjuaq NUNAVIK TERRE-NEUVE ET LABRADOR Arviat Baie d’Hudson Inukjuaq sus/6 Umiujaq Umiujaq

nirlx6 ƒ0JxÇW4 Sanikiluaq Kuujjuaraapik Sanikiluaq Kuujjuaraapik

y~yW fXw4 Chisasibi Chisasibi kupaik QUÉBEC

„b ≈bu | Pita Aatami /w7{ Xw x7ml kNF1us5 xqDtz, kFWE !!, !(&% mrF5 makivik kuapuriisan jaims pai ammalu nunavingmiut angirutinga, nuvipiri 11, 1975 Makivik Corporation James Bay and Northern Quebec Agreement, November 11, 1975 Société Makivik Convention de la Baie James et du Nord québécois, 11 novembre 1975

LES COLLECTIVITÉS INUITES AU CANADA 33 9725.3_Todaysstudents.qxd 2/3/06 11:33 AM Page 34

s9lu srs6b6gu ❘ TODAY’S ARCTIC ❘ L’ARCTIQUE D’AUJOURD’HUI ❘ ULLUMI UKIUQTAQTUMI

Students on Ice opens eyes and minds to endless possibilities Worldly CLASSROOM ❘ By David Joanasie AUTOMNE 2005 34 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Todaysstudents.qxd 2/3/06 11:33 AM Page 35

s9lu srs6b6gu ❘ TODAY’S ARCTIC ❘ L’ARCTIQUE D’AUJOURD’HUI ❘ ULLUMI UKIUQTAQTUMI David Joanasie

wo8ix6†5 yfoEi3j5 bf¿9o4v8iDtsJ8NMs3m5 x7ml whmosDbsli whcq5gk5 WF4nsZ/6gk5 csp¿9oDtQ/symJ6csp¿9oDtQ/symJ6 won3F4

❘ ttC6g6 bwFt JxNy UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 35 9725.3_Todaysstudents.qxd 2/3/06 11:33 AM Page 36

s9lu srs6b6gu ❘ TODAY’S ARCTIC ❘ L’ARCTIQUE D’AUJOURD’HUI ❘ ULLUMI UKIUQTAQTUMI David Joanasie David Joanasie

■ yKixi m4W6gZs6vsJu: ≈{o b={, ∆yy x3l4©, mwZ8 Wh-MwJ9 x7ml EWv n7j3g6 wq3Cyt9lQ5; b=?i m4W6gZzi, nsuzi: ∆yy x3l4©, KE5{ fxk, sux6gcbsJdtQMs6bK5: wo8ix6†5, mo4g5, Our crew: students, chaperones, educators, mwZ8 Wh-MwJ9 w[M6g5; bo6Wzi: w4{SlxD wo8ix6t5yπ5, x7ml cspn6†5. wq3C=FQ/K5 and researchers. Our transport: the Explorer. srs6b6g4ƒ6g6 w4{SlxD. wq3CiE/K5: czb˙4ƒ3lb xw{M8j5, Our route: fly to Iceland, board the ship and sux3Jxjx3lbl x7ml wq3C9lb er6bs2 sail along the west side of the island, through ■ Previous page: Ashley Tufts, Mosesie Wz8N6XyxA5, tx8µ4 wrCnzA5, xfr5gw5 kNzb the Denmark Strait, along Greenland’s Arlooktoo, Megan Pizzo-Lyall and Rebecca iQ6Xyxb y0/6XyzA5, x7ml er6∫¬2 Sammurtok set sail; this page, left: Mosesie southwest coast, and across the Davis Strait Arlooktoo, Fritz Koerner, Megan Pizzo-Lyall xfr5gw9l kNzb wrCnzA5. xfisiE/K5: m3Î4 to South Baffin. Our time: two weeks. enjoy a laugh; right: The Explorer glides WNhxDy1k5. rNsi5t8i4: wo8ix6†5 yfoEi3j5 Who we are: The Students on Ice Arctic through the Arctic srs6b6gu cspn3i6 @))%-u Expedition of 2005 MQ/sJ8NMsCm sux6g6gi5 wo8ix6†5 yfoEi3j5 was lucky to be part of the crew of a ■ Page précédente : Ashley Tufts, Mosesie cspn3isJi5 - WNhxZ4n6 m4f4gk5 m3Î4 WNhxDy1k5 Students On Ice expedition—a program in Arlooktoo, Megan Pizzo-Lyall et Rebecca kN3Jxu szy4g6 sx1Nzk5 s=?¬8•5 szy4g6 which young people spend two weeks Sammurtok mettent la voile; cette page, à gauche : Mosesie Arlooktoo, Fritz Koerner, iQzk5 cspnDbsJ8N3li. yK9o6Ù5txj5 exploring the far north or the far south of wsux3Jx3usbsi6 x0psq5gu4 gry¿9oDtQJ8NMsC4f Megan Pizzo-Lyall s’amusent; à droite : Le the world. Living on a boat as I did for the navire Explorer flotte à travers l’Arctique x0psq5g6 srs6b6gu kNzi4. Ifirst time in my life offered me a different wkw5 s?8i4 wq3CctcsMs6g5 Nr8ΩDlw/6ymMs6g5 perspective of the unique nature of the Arctic. ■ Sivuniani makpiqtugauqqaujumi: kN3Jxu. Nr8Ω6ymi3ui4 wo=FQ9lQ5, ckwosc5b3iq8i4 The people who shared this journey with me Ashley Tufts, Mosesie Arlooktoo, x7ml bsgZQ/q5 kN3Jxu4 x/s6y6gDtsMs6S6. xuh5 came from around the world. Learning about Meghan Pizzo-Lyall ammalu Rebecca xy0πJmym9lt4 Wsi6nj5 ckwos3iqtA5. wq3CiE/K5 Sammurtok ingirrasitillugit; tavvani their backgrounds, what they do and their makpiqtugangani, saumingani: Mosesie s?5t8k5 bfJ8NDtsMs3m5 x7ml kN3Jx2 srsb6gzi8Ω6ymJi4 views of the world was encouraging. Many Arlooktoo, Fritz Koerner, Meghan Pizzo-Lyall vt0JbsJ8N3li x7ml ck6 w˚yc3mΩb, s?5t8koµ6 expressed the desire to change things for the iglaqtut; taliqpingani: ikspuluaru gry¿9oDtsJ8NMs6g6. better through their own actions. Because our ukiuqtaqtukkuuqtuq yMs2 xy0p6X9oxiz x7ml kN3Jxoµ2 x4gxzctŒ8iz adventure allowed us to see and meet other whmQDlw/oMs6bC. ryxi NlNwDt4n6 wk1i5 kN3Jx6 circumpolar cultures and ways of life, it was s6ƒytbs?9oxymizk5 vmN3i3n7mEsMs6S6 srs6b6gu. enlightening for all of us. wlxq0Jt bm8N hC4t6bsiz ≈6rQxCh9lA s?5t8koµ6 Climate change and the way the whole globe x4hD8NDtsMs6S6. is interconnected lingered in my thoughts. But wµ•9lb kNs2 x∫i8Ω6gu4 ßN6g6, Sw˜6gi4 bsg9lb, the evidence that humans have contributed to sfJxl7j5 mJ3lb x7ml y3uo1i4 eu3D9lb ∫4fxoµ6 global warming is more striking in the Arctic. csp0JtQ/EsDtQixChQMs6ym8qbClx4v. The problem of how to undo the damage is a xw{M8j5 wq3CiE/K5, wo0JtQMs6bC kNo3Jx2 W6fyzi4 challenge for us all. x7ml N¨8iz kN3Jxu: vmN6g7mExl4, bEs2 xrxi xwyxul¡ Bathing in the natural hot springs of the Blue

2005 xw{M8u x7ml vNbs2\uxoZ3us5 x7ml bEs2 xrxi wmFzb Lagoons, watching geysers explode, climbing etz•9lx5tx3m5 kN3Jx2 xyxk5 S˜Ex3N6fwpMs6g6. up a volcano and seeing a glacier are all things kNw8Nsiz x7ml kNz yKi4nsix6gu4 bs5gc3li, ryxi

srx4~6 I never imagined I’d ever experience. 36 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Todaysstudents.qxd 2/3/06 11:33 AM Page 37

s9lu srs6b6gu ❘ TODAY’S ARCTIC ❘ L’ARCTIQUE D’AUJOURD’HUI ❘ ULLUMI UKIUQTAQTUMI

UNE SALLE DE Qaujivaallirutigijausimajuq CLASSE d’envergure ILISARVIK Ilinniaqtiit sikulirinirmut takuvaallikkannirutiujunnalaur- mondiale Students on Ice mat ammalu isumaliurutauluni isuqangittunut ouvre les yeux et les esprits piviksaugajaqtunut à d’innombrables possibilités ❘ Titiraqtuq David Joanasie ❘ par David Joanasie Umiaqtuqataujuqutigilauqtavut: ilinniaqtiit, maliktut, ilinniaqtitsijiit, Notre équipe : des étudiants, chaperons, enseignants et chercheurs. ammalu qaujisaqtiit. Ingirravvigijavut Explorer. Ingirranirijavut: Notre mode de transport : le navire Explorer. Notre trajet : prendre qangatasuukkuurluta Icelandmut, umiarjuamuarlutalu ammalu ingir- l’avion jusqu’en Islande, monter à bord du navire et naviguer le long ralluta qikiqtaup pingannaqpasiagut, Denmark ikirasangagut, akukit- du littoral ouest de l’île, en passant par le détroit du Danemark le tuit nunangata nigiqpasiata sijjaqpasingagut, ammalu qikiqtaaluup long de la côte sud-ouest du Groenland et à travers le détroit de akukittuillu nunangata ikirasangagut. Akuniunirijavut: marruuk Davis jusqu’à South Baffin. Notre durée : deux semaines. Qui sommes pinasuarusingnut. Kinaunittinnik: ilinniaqtiit sikulirinirmut nous? L’expédition arctique Students on Ice de 2005 ukiuqtaqtumi qaujisarniq 2005-mi ’ai eu beaucoup de chance de pouvoir participer à une expédition lagijaujunnalaurama umiaqtuqtunit ilinniaqtiit sikulirinirmut qaujis- Students On Ice, un programme qui permet à des jeunes gens arniujunit - pinasuagaksaq makkuktunut marruuk pinasuarusingnut d’explorer le pôle nord ou le pôle sud, pendant deux semaines. À nunarjuami ungasiktuq uangnanganut uvvaluunniit ungasiktuq nigin- bord d’un navire pour la première fois de ma vie, j’ai pu observer ganut qaujisarutaujunnarluni. sivulliqpaattiamut umiarjuarmiutauniq une nouvelle dimension de l’Arctique. ajjiungittumik tukisivaallirutigijunnalaurakku ajjiungittuq ukiuqtaqtumi JMes coéquipiers venaient de partout dans le monde. C’était Inunanganik. encourageant de découvrir leurs antécédents, ce qu’ils font et ce qu’ils Inuit uvannik ingirraqatiqaulauqtut nakinngaaruluijaqsimalauqtut pensent du monde. Bon nombre d’entre eux souhaitent améliorer leur nunarjuami. Nakinngaaqsimanirminik ilivvigillugit, qanuiliuqattarninginnik environnement par leurs actions. Comme notre aventure nous a permis ammalu tautugagijangit nunarjuamik ajauqsiqturutiulauqpuq. Amisut de voir et de rencontrer d’autres cultures et modes de vie circumpolaires, asijjiijumasimallutik piuniqsamut qanuiliurningitigut. Ingirranirijavut nous avons tous fait des découvertes. uvattinnut takujunnarutiulaurmat ammalu nunarjuap ukiutaqtunganin- Mes pensées se sont tournées vers le changement climatique et la ngaaqsimajunik katijjutaujunnarluni ammalu qanuq inuusiqarmangaata, manière dont la planète est interreliée. Mais la preuve que les humains uvattinnulimaaq tukisivaallirutiujunnalauqtuq. ont contribué au réchauffement de la planète est particulièrement Silaup asijjiqpallianinga ammalu nunarjualimaap aktuangaqatigiinninga évidente dans l’Arctique. Parvenir à résoudre ce problème est un défi de isumagiruluijalilauqtara. Kisiani nalunairutiksaq inungnit nunarjuaq taille pour nous tous. uqquusititauvalliasimaninganut kamanarnirsammariulauqpuq ukiuqtaqtumi. Me baigner dans les sources thermales naturelles des Blue Lagoons, Iluangijjuti tamanna suraitittiniq aaqqigiarasullugu uvattinnulimaaq regarder des geysers exploser, escalader un volcan et voir un glacier aksurunnarutiulauqpuq. sont autant de phénomènes que jamais je n’aurais pensé pouvoir Imaaniilluta nunaup ataaninngaaqtumik uunaqtuq, puilaaqtunik expérimenter. tautulluta, ukujualummut majurluta ammalu sirmilingnik qimirrulluta En Islande, j’ai été sensibilisé à la culture nationale et à son position- taakkualimaaq qaujijjutigijariurutiginiarasugilauqsimanngitaraluak. nement dans le monde. Ce pays se trouve au centre des plaques du Icelandmut ingirranirijavut, ilijjutigilauqtara nunalirjuap piqqusinganik nord-est atlantique et eurasienne! C’était comme visiter une autre ammalu namiinninga nunarjuami: kamanaqtummarialuk, tariup akiani planète. Le terrain et le panorama ont une allure futuriste, mais ils se aisiamilu! Icelandmi ammalu Kanataup/Mialigarmiut ammalu tariup prêtent bien à l’architecture particulière de certaines demeures et autres akiani imavingata qitinganiilluattiarmat nunarjuap asianut pulaariar- structures. Je suis toujours incapable d’expliquer ce que goûte un puffin. naqquijilauqtuq. Nunainnauninga ammalu nunanga sivuniksauniaqtumik Je devrai donc y retourner pour refaire l’expérience. Islande : takk fyrir. tauttuqarluni, kisiani ilaliutisimalluni ajjiungittunik sanajausimallutik ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 37 9725.3_Todaysstudents.qxd 2/3/06 11:33 AM Page 38

s9lu srs6b6gu ❘ TODAY’S ARCTIC ❘ L’ARCTIQUE D’AUJOURD’HUI ❘ ULLUMI UKIUQTAQTUMI

wMostym9li x0psq5gi4 nN/sym9lt4 w[lQ/sJ5 x7ml xyq5 ≈6r4h6ymJ5. ho On the Icelandic leg of the journey, I learned about the country’s NlNwD8N9ME8qb swM8z6 ck6 mm6tQ7mΩ5 - ryxi ∫8N stDm4v8iC/3i3j5 W0JtQZ/6bC. culture and its place in the world: remarkably, it’s dead centre between xw{M8, takk fyrir. the Northeast Atlantic and Eurasian plates! Iceland was like visiting wq3CiEMs6bK5 xw{M8u5 xfr5g5 kNzk5 m3Î4 s9¬8k5 xfisicMs6g6, dFxNDlw/6gu4 another planet. The terrain and landscape had a futuristic look, but still x7ml gnC8ˆ6tbs9lb si4√aJi4 x7ml wo8xi6tbs9lb kNozi eMlZk5 blended well with the funky architecture of some of the homes and other sMFn6bs8qgxÇz5b. bfC8iEi6ÙEMs6bK5 x3F6 ixd3l1in6 eg3zzl - bfuN6g7mExl4¡ structures. I still don’t know what Puffin tastes like—but that gives me x3Ï5 ixd3l1inw5 xqi6Ùacbs7mb kN3Jxu. d/8N¨4 x3Ï5, x7ml d/8N¨4 tx8µ4 wrCnz, an excuse to return back for another visit. Iceland, takk fyrir. dFxNDlw/Ms3izk5. Our voyage from Iceland to Greenland took two days, which we spent xfr5g5 kNz bfuN5txMs6g6, xqJ7mExlw5 y3uoq5 bEszi bf9lQ5 W7mEsMsEK5. in fascinating and entertaining lectures and workshops when we SMC=FQMs3u/K5 c9lN3/w5 ?wr1 WgcFiq5 BxNMk5 x3ÇAc6g5 x7ml raixA9l weren’t being interrupted by the local whales. The most exciting ones wm6y4v8iE9lb ßN6gu - wm6 kNs2 x∫i8Ω6ymJ6 ßN6yymJ6 ßN6g5 s/6vi5. S˜Ex3iE/k5 we spotted were a Great Blue mother and her calf—absolutely amazing! Nk3bo7j5 x7ml x3h7j5 s0pE0JtQ5txMs6bC wkdtK5 wMcsiq8k5. xgi xvsicyN6©9li Great Blues are among the largest creatures on the planet. Thank you x7ml dFxN6©9li wMQ/K5 scctQJ8N3lQ5 - x7ml g8zh4t5t9lt4 iEF0Jx6t5tMs6g5 whales, and thank you Denmark Strait, for the thrill. s?5t8i4. ra9o6Ùu5, xfr5g5 emo6t9ltA5, bsgA8NMs3uZ5b x3Fi4 s?A5 nixÅ6t9lQ5. Greenland’s nature was riveting. Seeing a massive glacier jutting out d/N6hx6Sy5 v˜ous5. of the ocean was a defining moment. We visited a centuries-old Viking ruin and followed that up with a dip in Uunaqtoq—a hot natural spring. Community visits to Nanortalik and Arsuk made me sharply aware of how closely related our people are. It was both comforting and delightful Le trajet de l’Islande au Groenland a pris deux jours. Nous avons alors to have a chance to communicate with our brothers—and the terrific participé à des conférences et à des ateliers fascinants et fort intéres- sants, lorsque nous n’étions pas interrompus par les baleines locales. Les plus extraordinaires étaient une grande baleine bleue et son petit! Les grandes baleines bleues sont parmi les plus grosses créatures de la iglugijaujut ammalu asingit aaqqiksuqsimajut. Suli nalunairunnallarinngita planète. Merci mesdames les baleines et merci détroit du Danemark uilanngaq qanuq mamaqtigimmangaat - kisiani taanna utirumakkannira- pour l’expérience enlevante! jarnirmut pijjutigigajaqtara. Iceland, takk fyrir. La nature du Groenland est spectaculaire. Voir un glacier émerger de Ingirranirilauqtavut Icelandmit Akukittut Nunanganut marruuk ulluunnut l’océan est saisissant. Nous avons visité des ruines viking et avons akuniuniqalauqtuq, quvianaruluijaqtumik ammalu tusarannaaqtitaulluta ensuite plongé dans un Uunaqtoq—une source thermale naturelle. En unikkaangujunik ammalu ilinaniqtitaulluta nunalingani qilaluganut ulav- visitant les collectivités de Nanortalik et d’Arsuk, j’ai réalisé combien isaqtaunngituaraangatta. Takuranniriniqpaarilauqtavut arviq niaqurlung- nos peuples sont proches. Il était à la fois réconfortant et intéressant de nisaq qiturngangalu - takuminaqtummarialuk! Arviit niaqurlungnisait pouvoir communiquer avec nos frères. Quel festin on nous a préparé! En anginiqpaanguqataummata nunarjuami. Qujannamiik arviit, ammalu quittant le Groenland, nous avons eu la chance de voir des rorquals à qujannamiik Denmark ikirasanga, quvianaruluijalaurninganut. bosse. Qujanaqsuaqpusit Kalaallimiut. Akukittut nunanga takuminattialauqtuq, angijummarialuit sirmilingit La traversée paisible du détroit de Davis nous a fait devancer notre tariungani takullugit pimmarilaurivut. Pularavvigilaurmijavut qallunarjait horaire. À bord, nous avons discuté des opportunités pour les jeunes qui Viking pituqaviningit hanalanut arraaguqaqtut ammalu kinguniagullu s’intéressent à l’Arctique, écouté des histoires et parlé de faire une imaqsikkannirilluta Uunaqtaqmi - imaq nunaup ataaninngaaqsimajuq différence à l’échelle locale tout en pensant globalement. Nous avons uunaqsisimajuq uunaqtut ujaqqanit. Pulaariarnirijanut Nanortalimmut aussi regardé un documentaire intitulé Being Caribou. Je me suis ammalu Arsummut ujjirijjutigittialauqtara inuqutivut ilaqauninginnut. demandé si les animaux pensent à devenir des humains. Atuni akauniqasinaqtuulluni ammalu quvianaqtuulluni ilagijavut La dernière partie de notre voyage s’est déroulée rapidement. Une uqaqatigijunnarlugit - ammalu tunngasuktittillutik nirivijjuaqtittilauqtut escale à Qikiqtan (Kerkerten) a été agréable et nous avons tous apprécié uvattinnik. Kingulliqpaamit, Akukittut qimaliqtillutigut, tautugunnalaur- l’accueil chaleureux de Panniqtuuq. Un petit groupe a fait de l’escalade migatta arvinik uvagut saniaguuqtillugit. Qujanaqsuaqpusit Kalaalimiut. jusqu’au « Cercle polaire » et nous avons constaté que ce n’était pas Sailinaqtukkut ingirranirijavut qikiqtaaluup ammalu akukittut nunangata réellement le « Cercle polaire. » Nous avons vu des ours polaires et ikirasangagut sivumuapaallirutigilauqtavut ingirranirijattinni. des morses en nous rendant à Iqaluit. Nunavut, Qujannamiik- Umiarjuarmiiliqtilluta, uqausiqalauqtugut makkuktuit piviqarvigijunnara- Nakurmiimarialu. jaqtinginnik ukiuqtaqtuup miksaanut qaujijumaniqaqtunik, unikkaaqtu- aqtaujunik naalallutik, ammalu uqausiqarlutik asijjiqtittijunnarnirmik AUTOMNE 2005 38 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Todaysstudents.qxd 2/3/06 11:33 AM Page 39

s9lu srs6b6gu ❘ TODAY’S ARCTIC ❘ L’ARCTIQUE D’AUJOURD’HUI ❘ ULLUMI UKIUQTAQTUMI

nwoN6g4f5 wq3CiE/K5 er6∫¬2 x7ml welcoming feast they prepared for xfr5g5 kNzb wrCnzA5 yKjxÙ9oDtQMs6bK5 us was deliciously filling. Finally, David Joanasie wq3CiE/5t8i. sux3Jx3¨o6t9lb, scsycM- leaving Greenland, we were lucky s6gA5 m4f4gw5 WFc3FQJ8NC/6tq8i4 srs6- enough to view some stubbly b6©2 u4~k5 cspJmJi4, si4√6gx6bsJi4 skinned Humpback whales as they ˆM9lt4, x7ml scsyc3lt4 xy0p6t5tJ8N3i3u4 passed us by. Qujanaqsuaqpusit kNzi kN3Jxu4 whmic6t9lQ5. x7ml Kalaallimiut. b3E/Ms3uJA5. g4©li. whm0JtQMs6bC i3J†5 Our calm voyage across Davis whmMs6ym1mΩb ckw5©7mΩ5 wkD3li. Strait put us ahead of schedule. On ra9o6Ù6 wq3CiE/5t8i h4vi3nsMs6g6. board, we discussed opportunities er6bkx6t9lb dFxN5txMs6g6 d/o5tx- for youth with an interest in Ms6SA5 X8i6©2 g8zh4t5tx3iE/zk5. the Arctic, listened to some xuhZMs9lb WhMs6gA5 "srs6b6©2 storytelling, and talked about r[oc3iE/zk5" s0pEobw8N3ltA5 srs6b6©2 making a difference locally while r[oc3iE9ME8qbz. ra9o6Ù6 wcl1kx3iE- thinking globally. As well, we

■ wo8ix6†5 wm6yvw8N6g5 ßN6g6 wm6yFs?4gu xfr5g5 kNzb iQ6Xyxi, wq3CFQ/q5tA5 k6v3FQym/z5

■ Des sources thermales, des geysers, des nunangani nunarjuamik isumaniqaqtillugit. Students take pleasure in a relaxing swim in Uunorqtoq Hotspring in southern volcans, des puffins, des phoques, des glaciers, Ammalu tarrijalaurmijugut, Being Caribou. Greenland, one of the stops along their way des grandes baleines bleues et d’autres types Isumajjutigilauqtara nirjutiit isumalauqsimang-

de baleines, des ruines viking, d’autres sources mangaata qanuittuummangaat inururluni. ■ Les étudiants ont du plaisir à se baigner thermales, icebergs, d’autres baleines, les Kingulliqpaaq ingirranirijattinni sukkanir- dans la source thermale de Uunorqtoq dans montagnes majestueuses du Qikiqtan, le Cercle saulauqtuq. Qikiqtanuaqtilluta quvianattialauqtuq le Groenland méridional, un des arrêts sur polaire, des ours polaires, des morses…ce qujalittialauqpugut Panniqtuup tunngasuktit- leur chemin sont là certaines des nombreuses merveilles tiarnirijanganut. Amisugalaulluta pisulauqtugut ■ Ilinniaqtiit imaqsikainnaqtut Uunorqtoq que mes compagnons et moi avons vues lors de “ukiuqtaqtuup kigliqarnirijanganut” ujjirilitain- imaqsiviuvaktumi Akukittut Nunangata notre voyage. Je crois fermement que nous narlutigut ukiuqtaqtuup kigliqarnirillarinngitanga. nigiqpasiani, ingirravigijangittigut avons tous ressenti quelque chose en notre Kingulliqpaaq iqalungnuarnirijattinnut taku- nuqqarvigisimajangat fors intérieur et que nous avons tous été lauqpugut nanurnik ammalu aivirnik, Nunavut, touchés par ces merveilles. Quelle expérience qujannamiik-nakurmiimarialu. extraordinaire et unique! Imaqsiviuqattaqtut uunaqtut, puilaaqtut, Cette expérience a créé des souvenirs qui ukujualuit, uilanngaat, nattiit, sirmiliit, arviit vivront longtemps dans ma mémoire. Le niaqurlungnisat asingillu arviit, Viking piqutivi- milieu d’apprentissage était fantastique. Pour ningit, uunaqtukkanniit, piqalujait, qilalugakkaniit, beaucoup d’entre nous, ce voyage a été très innaarualuit Qikiqtani, ukiuqtaqtuup kigliqar- révélateur. Il nous a aidé à comprendre que la nirijanga, nanuit, aiviit... taakkua ilagijaujut nature et les animaux sont tout aussi amisut kamanaqtunit umiarjuarmiiqatigilauq- importants que nous le sommes dans notre tannit uvangalu takujunnaqattalauqtavut ingir- monde, et que nous devrions tous le réaliser. ranirijattinni. Ukpirusullarikpunga uvagulimaaq ikpigusullarilaurnittinnik ammalu aulajjaijausi- malluta takunittinnut taakkuninga kamanaqtu- nik sattigut. kamanaqtummarialuulauqtuq ammalu piujummarialuullutik! UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 39 9725.3_Todaysstudents.qxd 2/3/06 11:33 AM Page 40

s9lu srs6b6gu ❘ TODAY’S ARCTIC ❘ L’ARCTIQUE D’AUJOURD’HUI ❘ ULLUMI UKIUQTAQTUMI David Joanasie David Joanasie

■ sM={F4 xw{M8u GnsuziH WsJ7mExl7u4 kN5tx?o7mEx¬K6, kNjxDtj5 wrmJ5 sux3Jxu8Ω3lt4 xw{M8u Gbo6WziH /5t8k5 bfMs6SA5 Nk3i4 x7ml xwF3i4, kNK5, d/8N¨4- watched a documentary, Being Caribou. It made me wonder Nf3¨mExl. if animals ever think of being human. ■ Olafsvik in Iceland (left) offered wm6yFsc5b6g5 ßN6g5, Sw˜6g5, sfJxlw5, swM8Ω5, N5†5, spectacular scenery; riding a Zodiac The final part of our journey went by quickly. A landing at from ship to land in Iceland (right) y3uø5, x3Ï5 ixd3l1in5 xyq9l x3Ï5, ?wr1 WdtFiq5, Qikiqtan (Kerkerten) was enjoyable and we all appreciated ßN6g4v8•5, Wcl/w5, eMlZ4v•5, w8ˆDxlw5 er6bi, Panniqtuuq’s warm hospitality. A group of us hiked up to the ■ Olafsvik en Islande (gauche) présente srs6b6©2 r[oc3iE/z, Nkw5, xwÏ5... ∫4fx wMQ/sJ5 xuh5 “Arctic Circle” only to realize that it wasn’t really the Arctic des scènes spectaculaires; le trajet en vmN6gi5 sux3Jx3¨ctQMs6b8i5 s?zl bfJ8Nc5bMs6bK5 Circle. The last stretch to Iqaluit saw polar bears and canot pneumatique du bateau à la terre wq3CiE/5t8i. s4WDh9ME4Sz s?Aoµ6 w4WAh9MEMs3i5t8i4 walruses. Nunavut, Qujannamiik-Nakurmiimarialu. de l’Islande (droite) x7ml xsM0/w/sym9lb bfi5t8k5 ∫4fiz vmN6gi4 n5tA5. Hot springs, geysers, volcanoes, puffins, seals, glaciers, vmN6g7mEx¬Ms6g6 x7ml WsJ7mEx¬9lt4¡ ■ Olafsvik Icelandmi (saumingani) Great Blues and other kinds of whales, Viking ruins, more piujummarialummik nunattiavalimmarialuuvuq, csp0JtQy/K5 w˚yoµ5t8k5 w6vsmw8Ns/3ix6bK5. hot springs, icebergs, more whales, the massive mountains nunamuarutimut ikimajut umiarjuamin- wo8ix3i6 x?tu4 WsJx¬Ms6g6. wq3CiE/sJ3l xuhk5 of Qikiqtan, the Arctic Circle, polar bears, walruses…these ngaarlutik Icelandmi (taliqpingani) csp0Jbs/EsE9li, s?5t8k5 gry¿9oDts4v8iMs3m5 kN x7ml were just some of the many marvels my shipmates and I i3J†5 W7mEscbsiq8k5 kN3Jxj5 s?5ttg5 - s?Aoµ3l bm8N witnessed on our trip. I truly believe that we all felt s0pE/Exc6bK5. something deep inside and were enormously influenced by seeing these great natural wonders right in front of our eyes. It was amazing and awesome! This experience instilled memories to last a lifetime. The learning environment was wonderful. The trip for many was a revelation, helping us understand that nature and animals are as important a part of the world as we are—and we all should be aware of that.

Qaujijjutigisijavut inuusilimaattinnut iqqaumainnaujarni- aqtavut. Ilinniarniq avatimik piujualuulauqtuq. Ingirra- nirijaujurlu amisunut qaujijjutaujariurilluni, uvattinnut tuki- sivaallirutiukkannilaurmat nuna ammalu nirjutiit pimmari- uqatauninginnut nunarjuamut uvattititut - uvagulimaarlu tamanna ujjirijariaqaqtavut. 2005 srx4~6 40 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 1

wkw5 s9lu INUIT TODAY

srx4~6 FALL AUTOMNE UKIAKSAAQ 2005, Nwns∫ VOLUME NAISAUTAA 13, # 4

xqctŒAbsNhx3ymJ6 xtos6bsJ6 wk1i5 x7ml vNbs2 Z?m4fq8i5 Historic accord signed between Inuit and Canadian government Accord historique signé entre les Inuits et le gouvernement du Canada Angiqatigiigutaunasuarsimajuq atiliuqtaujuq Inungnit ammalu Kanataup gavamakkunginnit

DIAND WF0Jxa9li tt6vdts9li, bf4nsi- The Partnership Accord is viewed by c6t5tJ6 k∫DEx6ymJu4 WoEctŒ1i4 both Parties as a living document, x7ml n8q9oQx6tymJ6 WoEctŒ8iE/z5 reflecting a renewed relationship and ∫4fNi vNbs2 Z?m4fq8i5 x7ml wkw5 strengthened partnership between the bW‰5 vNbu. Government of Canada and the Inuit Tapiriit Kanatami. - vg0pctŒ8i3j5 xqctŒAbsNhx6ymJ6 ∫4fN8z5 — Partnership Accord between the wkw5 vNbu x7ml fw8 Inuit of Canada and Her Majesty the r[Z6g6tq8k5 vNbu, @))% Queen in Right of Canada, 2005

Les deux parties perçoivent l’Accord de Katujjiqatigiingnikkut angiqatigiigutau- partenariat comme étant un document nasuksimajuq qimirrujauniqarmat atuni vNbs2 Z?m4fq8k5 ui{b wkoEpgc4f8k5 ≈8t y√5 x7ml wkw5 bW‰5 vNbu xzJ6√z5 Ôy fhZ6 vivant qui reflète une relation renouvelée katujjiqatigiingujunit pivijjuangulluni tÅtÔ4 xqctŒAtQ/sNhx6g6 vJytbsizb NlNw6bsizk5 et un partenariat renforcé entre le titiqqaqutiulluni, takuksauniqaqtittijuq gouvernement du Canada et Inuit nutaaruriaqsimajumik piliriqatigiingnik Federal Minister of Indian and Northern Affairs Andy Scott and ITK president Jose Tapiriit Kanatami ammalu sanngilligiaqtisimajuq piliriqat- Kusugak shake hands to mark the passing of the accord igiinnirijangat taakkunani Kanataup — Accord de partenariat entre gavamakkunginnit ammalu Inuit Tapiriit Le Ministre fédéral des Affaires indiennes et du Nord canadien Andy Scott et le les Inuits du Canada et Sa Majesté Kanatami. président d’ITK, Jose Kusugak se serrent la main pour marquer l’adoption de l’Accord du chef du Canada, 2005

— Katujjiqatigiinnirmut angiqatigi- Kanataup gavamakkunginnut minista inulirijituqakkunnut Andy Scott ammalu igutaunasuaqsimajuq taakkunanngat Inuit Tapiriit Kanatami angajuqqaangat Jose Kusugak tiguutijuuk Inuit Kanatami ammalu Queen Kiggaqtuqtinginnut Kanatami, 2005 angiqatigiigutigijaunasuaqtuq kajusititauningata nalunaiqtauninganut

1 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 2

wkw5 s9lu INUIT TODAY

x3ÇAZn1k5 w˜8i4f5 x4hD8N6gu4 ≈πct- After years of sometimes hard negotia- Après plusieurs années de négociations Arraagugasangnut ilaannikkut aksu- Œ4ym9lt4, vNbs2 wkq5, r[Z6g6bs9lt4 tions, Canada’s Inuit, represented by parfois difficiles, les Inuits du Canada, runnaqtumik aajiiqatigiiksimallutik, wkw5 bW‰4f8i5 vNbu, xtosctcMs3mb Inuit Tapiriit Kanatami, signed a tels que représentés par Inuit Tapiriit Kanataup inungit, kiggaqtuqtaullutik vg0pctŒ1i4f5 xqctŒAtu4 vNb4f8i4 mw Partnership Accord with Canada on May Kanatami, ont signé un Accord de Inuit Tapiriikkunnit, atiliuqatiqalaurmata #!, @))%-at9lA. xtosoMs6g5 xgx- 31, 2005. The signing came at the end partenariat avec le Canada le 31 mai katujjiqatigiingnikkut angiqatigiigutimik ZoEi3j5 vtvtŒ4v8iMs6ymt9lQ5 vNbs2 of a policy retreat meeting with Prime 2005. L’accord a été signé au terme Kanatakkunnik May 31, 2005-ngutillugu. xzJ6√3Jxzi4 Ù9 µt8u4, vNbs2 Minister Paul Martin, federal ministers, d’une réunion de réflexion à laquelle Atiliulilauqtut atuagalirinirmut katikatigi- Z?m4fq8i ui{bq8i4, r[Z6gwpsJ5 wkw5 representatives from ITK, and represen- ont participé le Premier ministre Paul ikkannilauqsimatillugit Kanataup anga- bW‰4f8i4 vNbu, x7ml r[Z6gwpsJ5 ybm5 tatives from the four other national Martin, des ministres fédéraux, des juqqaarjuanganik Paul Martinmik, xyq8i vNboµu kNc6√6ymJ5 vg0pc- aboriginal organizations. représentants d’ITK, ainsi que des Kanataup gavamakkunginni ministangin- tŒ4fq8i5. The day started with an ITK board représentants des quatre autres nik, kiggaqtuijiujut Inuit Tapiriikkunnik, s9lzA5 WQxDtcMs6g5 wkw5 bW‰5 meeting, during which ITK president organisations autochtones nationales. ammalu kiggaqtuijiujut sitamat asingin- vNbu vtmpq5 vtm9lt4, wkw5 bW‰4f5 Jose Kusugak invited ITK’s board to sign La journée a débuté par une réunion ni Kanatalimaami Nunaqaqqaaqsimajut xzJ6√z5 Ôy fhZ6 cwdpMs6g6 wkw5 the agreement in advance of the meeting du conseil d’administration d’ITK, lors katujjiqatigiikkunginnit. bW‰4f5 vtmpq8i4 xtosElt4 xqc- later in the day. The seven groups de laquelle le président d’ITK, Jose Ullungagut pigiarutiqalauqtut Inuit tŒAtu4 vtmis2 yKixA5 s8kn4v8izA5. whose presidents signed the accord are Kusugak, a invité les administrateurs à Tapiriit Kanatami katimajingit katimal- Wz˙J6g5 xbsy3l vt8zs6g5 xzJ6√- the Inuvialuit Regional Corporation, signer l’accord avant la rencontre de la lutik, Inuit Tapiriikkut angajuqqaangat E/qb xqctŒAtu4 xtosMs6g5 sf- Nunavut Tunngavik Incorporated, journée. Les sept groupes signataires, Jose Kusugak qaiqujilauqtuq Inuit xaK5 w˚Fxlw5 fxS‰n4f5, kNK5 g8zF4 Makivik Corporation, the Labrador Inuit représentés par leurs présidents, sont la Tapiriikkut katimajinginnik atiliurilutik tuz5, mrF4 fxS‰n4f5, ˜XgxEu wkw5 Association, Pauktuutit, Inuit Inuvialuit Regional Corporation, Nunavut angiqatigiigutimik katimaniup sivuni- vg0pctŒ4fq5, Xs4©t4f5, wkw5 yM3Jxoµu Circumpolar Conference Canada, and the Tunngavik Incorporated, la Société agut unnusakkanningagut. Pingasu- vtmp3Jxq5 vNbu, x7ml vNboµu wkw5 National Inuit Youth Council. Makivik, l’Association des Inuit du ujuqtut atausirlu katinngauqtut anga- m4f4g5 vtmp3Jxq5. The anticipation of the events to Labrador, Pauktuutit, la Conférence juqqaarijangita angiqatigiigutimik atili- ckwos3ix3iE/sJ5 NlNMsq5g6 come was palpable at the board meeting, circumpolaire des Inuit du Canada et le ulauqtut ukuanguvut Inuvialuit Corpor- vtmπ5 vtmiE/zi, r4foµ5 cspmMs3mb as everyone knew they were taking part Conseil national jeunesse Inuit. ationkut, Nunavut Tunngavik timingat, wMQ/scbsi3ui4 yK9o6Ù5tx3j5 ckwo- in an historic act. The board reviewed Un climat d’anticipation régnait à Makivik Corporationkut, Labradormi s3isJu. vtmπ5 eu3DMs6g5 scsy4nE/- the speech Jose Kusugak was to make la réunion du conseil en regard des Inuit katujjiqatigiikkungit, Pauktu- sMzJ6 Ôy fhZ3j5 s8kzA5, x7ml that evening, and there was a sense événements à venir, puisque les partici- utikkut, Inuit silarjualimaami katimajir- gryNMs3uJ6 wkw5-vNbu s=?t8k5 xiA- that a turning point in Inuit-Canada pants savaient qu’ils prenaient part à un juangit Kanatami, ammalu Kanatalim- w0JbsJ8N3ix3izk5. relations was upon us. geste historique. Le conseil a passé en aami Inuit makkuktut katimajirjuangit. xgZoEi3j5 vtmiE/zi, vq6Oi3u- At the policy retreat meeting, revue le discours que Jose Kusugak Qanuiliurniarnirijaujut nalunalaun- sb6 wkgc6 usExk xsW˜3J4 sc9M5t- Rankin Inlet elder Mariano Aupilarjuk devait prononcer en soirée et on pouvait gittuq katimajiit katimanirijangani, x6g7mEx¬Ms6g6 vtmisJu mgw6y- spoke movingly at the opening of the sentir que les relations Inuit-Canada kikkulimaat qaujimalaurmata ilagi- ic6t9lQ5 wkw5 xu˙i6ni4 x7ml Ws- session of the need for more and better étaient à un point tournant. jauqataunirminik sivulliqpaattiarmut i6ni4 w[l∫4v8iExc3iq8i4 - w[loEi6 housing for Inuit—housing that Lors de la réunion de réflexion, qanuiliurniujumi. Katimajiit qimirru- ∫8N xgo6t5tymJ6 cspmigcE/sJi4. incorporates traditional knowledge. l’aîné de Rankin Inlet, Mariano lauqtut uqausiksarijaulangajuq Jose fhZ6 scsy4ncMs6g6 wkw5 Kusugak brought the pressing Inuit Aupilarjuk, a parlé avec ardeur de la Kusugarmut unnungagut, ammalu tuk- W0Jtc6g6, w[loEi3u4, wk1k5 wo8i- concerns regarding housing, Inuktitut nécessité d’offrir de meilleurs logements isinalaurmijuq Inuit-Kanatami uvvatin- x6goEi3u4, x7ml xgo6bs/Exc3iz education, and the incorporation of aux Inuits, des logements qui intègrent nut aniguijjutaujunnarniarninganut. wkw5 cspm/gcq5 r4foµ5 ≈8ixc3- Inuit Qaujimajatuqangit in public le savoir traditionnel. Atugalirinirmut katimanirijangani, Nq5goEizA5 s0pE/soExc3izi4 health services to the attention of the Kusugak a porté les grands besoins kangiqinirmiutaq inutuqaq Moriano vNbs2 xzJ6√3Jxzk5 x7ml xyq8k5 prime minister and other officials. des Inuits en matière de logement, Aupilarjuk uqallattiaqtummarialuulauqtuq xzJ6vstsJk5. IRC president Nellie Cournoyea d’éducation en langue inuktitut et de katimaniujumi matuiqsiniqaqtillugit spoke on the Mackenzie Valley pipeline, l’intégration du Qaujimajatuqangit inuit Inuit amisuuniqsanik ammalu piu- and the need to work out a deal so the dans les services de santé publique à niqsanik iglutaakkanniriaqarninginnik - Inuvialuit could benefit from the project. igluliriniq taanna atuliqtittisimajuq Makivik president Pita Aatami touched qaujimanituqarijaujunik.

2 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 3

DIAND xtosMs6t9lQ5, ui{b ≈8t y√5, wkw5 bW‰5 vNbu xzJ6√z5 Ôy fhZ6 x7ml vNbs2 xzJ6√3Jxz5 Ù9 µt8 NlNw6yK5 yK9o6ÙE/sJj5 xqctŒAbs/EsDtsJj5

After the signing, minister Andy Scott, ITK president Jose Kusugak and Prime Minister Paul Martin acknowledge the historic agreement

Après les signatures, le ministre Andy Scott, le président d’ITK Jose Kusugak et le Premier ministre Paul Martin ont donné acte à cette entente historique

Atiliulauqtillugit, minista Andy Scott, Inuit Tapiriit Kanatami angajuqqaangat Jose Kusugak ammalu Kanataup angajuqqaarjuangat Paul Martin nalunaiqsivut sivulliqpaarijaujumut angiqatigiigutaujariurutiujumut

w˚Fxlw5 fxS‰n4fq8k5 xzJ6√6 on the housing issue, the desire for l’attention du Premier ministre et des Kusugak uqausiksaqalauqtuq Inuit No fxkwp scsycMs6g6 sxoi3us5 economic opportunity, and the need to autres représentants. isumaaluutigijanginnik pijjutiqaqtuq, h9lxlzi4, x7ml xqctŒQxc6gc3izk5 right the wrongs done to Inuit by the La présidente de l’IRC, Nellie iglulirinikmi, Inungnut ilinniaqtulirinir- w˚Flw5 WNhx6bsMzJu5 wvÔyx- slaughter of sled-dogs and at residential Cournoyea, a parlé du pipeline de la vallée mik, ammalu atuliqtauja|riaqarninga D8Nd9lQ5. mrF4f5 xzJ6√z5 „b ≈bu schools. du Mackenzie, et de la nécessité de Inuit qaujimajatuqangit kikkulimaat scsycMs3uJ6 w[loEi3j5 W0Jt4nu4, LIA president William Andersen III négocier une entente pour que les aanniaqarnangittuliriningagut ujjiri- mrm0Jt4nsZ/6gi4 WJmiq8k5, x7ml reminded the ministers of the Labrador Inuvialuit puissent bénéficier de ce projet. jauliriaqarninganik Kanataup anga- ≈6rQx6bs/Exc3iz b7m6gu4 WoExa- Inuit land claim agreement that was, at Le président de la Société Makivik, Pita juqqaarjuanganut ammalu asinginnut ymJ6 wk1k5 e7¨/6bsym9lt4 x7ml the time, waiting for passage by the Aatami, a parlé du logement, du besoin angajuqqautiujunut. wo8ix3FQ/sc5b6ymJFi3i. House of Commons. He urged the feder- de possibilités économiques et de la Inuvialuit Corporationkunginnut ˜XgxEu wkw5 vg0pctŒ4fqb xz- al government to live up to their nécessité de compenser les Inuits pour angajuqqaaq Nellie Cournoyea uqaus- J6√z5 swox7 ≈8gn8 !!! w6vw- responsibilities. Andersen’s words left le carnage des chiens de traîneau et iqalauqtuq ualinirmiut sullualunganik, t5tQx4v8iMs3uJ6 ui{bsJi4 ˜XgxEu an impression, as the land claim was ce qui s’est passé dans les écoles ammalu angiqatigiigiaqaqtuqarninganut wkw5 kN∫3i3j5 xqctŒAtzi4, bw{h- subsequently passed unanimously by résidentielles. Inuviluit pinasuaqtaulangajumit ikajuu- mist9lA, sb6r/s9li vJyix3izk5 both the House and Senate: it became Le président de l’AIL, William siarunnaqullugit. Makivikkut anga- vNbs2 vtmp3Jxqb vtmFzi. x/s6g- law on June 23, 2005. Andersen III, a rappelé aux ministres juqqaangat Pita Aatami uqausiqalaurmi- wE9li vNbs2 Z?m4fq5 vmQ/4nE/q8i4 After the policy retreat meeting, l’accord des revendications territoriales juq iglulirinirmut pijjutiksamik, maki- WoExcc5bExc3iq8i4. ≈8gn8 scsyq5 the signing of the partnership accords, du Labrador qui, à ce moment-là, majjutiksaugajaqtunik pijumaninginnut, w4W1NDtsMs6g5, kN∫Chx3i6 xqctŒ4g- and a photo-op, Jose Kusugak joined attendait d’être ratifié à la Chambre des ammalu aaqqigiaqtaujariaqarninga tam- wNs9lt4 vJytbst9lA xgi vtmFxl7u communes. Il a incité le gouvernement maqtumik piliriangusimajuq Inungnut x7ml vNbu moZoE/sJi4 cspn6ti5: fédéral à assumer ses responsabilités. qimmiijaqtausimallutik ammalu ilin- Wd/8aMs3m5 Ôi @#, @))%-at9lA. niarvigijauqattaqsimajuvinirni. xgxZoEi3j5 vtm/6g6ym/‰6ymo6- Labradorimi Inuit katujjiqatigi- t9lQ5, xtos3i3j5 vg0pctŒ1i3j5 xqc- ikkungita angajuqqaangat William tŒAtsJi4, x7ml x0pos6bsMs6t9lQ5, Andersen 111 iqqaitittigiakkannilaurmi- juq ministaujunik Labradorimi Inuit

3 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 4

wkw5 s9lu INUIT TODAY

Stephen Hendrie/ITK Xs4©t4f8k5 xzJ6√6 usE Ùoh xtos6g6 vg0pctŒ1i3j5 nunataarnirmut angiqatigiigutinganik, xqctŒAtu4 taissumaniutillugu, utaqqijaulluni kaju- siniarninganut kanataup katimajirjuangita Pauktuutit president Mary Palliser signs the partnership katimavingani. Ajauqtuirilluni kanataup accord gavamakkungit kamagijaksarijanginnik piliriaqaqattariaqarninginnik. Andersen La président de Pauktuutit, Mary Palliser signe l’Accord de uqausingit ikpingnarutiulauqtut, partenariat nunataarasuarniq angiqatigiiktuinaullutik kajusititautillugu atuni katimavialummi Pauktuutikkunnut angajuqqaaq Mary Palliser atiliuqtuq ammalu Kanatami maligalirijaujunik katujjiqatigiingnirmut angiqatigiigutimik qaujisaqtinit: piqujanngulaurmat June 23, 2005-ngutillugu. Atuagalirinirmut katimajaqtuqsima- jariiqsimaliqtillugit, atiliurnirmut katu- jjiqatigiingnirmut angiqatigiigutiujunik, ammalu ajjiliuqtaulauqtillugit, Jose Kusugak ilagijauqataulilauqtuq anga- juqqaangujunit ammalu asinginnit Ôy fhZ6 wMQ/scbsoMs6g6 xzJ6√- the presidents of the other national Les paroles d’Andersen ont fait bonne Kanatami Nunaqaqqaaqsimajut katu- aJi5 x7ml xyq8i5 vNbu kNc6√6ymJ5 aboriginal organizations for dinner with impression, puisque les revendications jjiqatigiingujunit niriqatiqarlutik Kanataup vg0pctŒaJi5 iEctc3lt4 vNbs2 xz- Prime Minister Martin and the ministers. territoriales ont subséquemment été angajuqqaarjuanganik Paul Martinmik J6√3Jxzi4 Ù9 µt8u4 x7ml ui{bsJi4. The Partnership Accord, among adoptées à l’unanimité par la Chambre ammalu ministaujunik. vg0pctŒ1i3j5 xqctŒAt, xyq8i5, other things, acknowledges the Inuit et le Sénat, le 23 juin 2005. Katujjiqatigiingnirmut angiqatigi- NlNw6y0JbsK6 wkw5 WoEctŒ8izb Relations Secretariat as central to the Après la réunion de réflexion, la iguti, asinginnit, nalunaiqsijjutauvuq x[M=Fz5 W9lxbso6ymizk5 k∫DE- renewed relationship between Inuit and signature des accords de partenariat et Inuit piliriqatigiinningata aglavvingat x6ymJu4 WoEctŒo6ymiq8k5 ∫4fx wkw5 the Government of Canada. It also calls la photo, Jose Kusugak et les présidents pilluatauliqsimaninganut nutaaruriaqsi- x7ml vNbs2 Z?m4fq5. W?9ox- for the development of “Inuit Specific des autres organisations autochtones majumik piliriqatigiiliqsimaninginnut t5tdpym1uJ6 "wk1˚zJu4 xgxZi4, policies, programs and services” in the nationales ont dîné avec le Premier taakkua Inuit ammalu Kanataup gava- WNhx6bsJi4 x7ml Wp5tCDti4" vNbs2 government of Canada; the negotiation ministre Martin et les ministres. makkungit. Pivalliatittiqujisimangmijuq Z?m4fq8i; ≈πctŒAbsiz "vNbs2 of a “Government of Canada-Inuit L’Accord de partenariat reconnaît, “Inungnuungajumik atuaganik, pina- Z?m4fq5-wkw5 ckwos3ix3i3j5 X3NAt"; Action Plan”; and for an annual meeting entre autres choses, le Secrétariat des suaqtaujunik ammalu pijittirarutinik” x7ml x3ÇAbµ5 vtctŒc5b3ix3lt4 ui{b between the Minister of Indian and relations inuites comme étant essentiel Kanataup gavamakkunginni; aajiiqatigi- wkoEpgc4f8k5 wMQ/sli xzJ6√6 Northern Affairs along with the president au renouvellement des relations entre igutauninga "Kanataup gavamakkungit- wkw5 bW‰4f5 vNbu scsyc3ix6t9lQ5 of ITK to discuss the plan’s progress. les Inuits et le gouvernement du Inuit qanuiliurniarnirmut parnaguti"; X3NAts2 W?9oxiE/zi4. Canada. Il prévoit également l’élaboration ammalu arraagutamaat katiqatigiiqat- de « politiques, programmes et services tarniarlutik minista Inulirijituqakkunnut propres aux Inuits » au sein de l’admin- ilagijauluni angajuqqaaq Inuit Tapiriikkut istration fédérale; la négociation d’un uqausiqarniaqtillugit parnagutiup pival- « plan d’action gouvernement du lianirijanganik. Canada-Inuit » et une rencontre annuelle entre le ministre des Affaires indiennes et du Nord et le président d’ITK pour discuter de l’évolution du plan.

4 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 5

Nwius5 g8zh4t5tpsMs6S5 wkw5 bW‰5 vNbu x3ÇAbµ5 r4foµk5 vtmF0Jx6tt9lQ5 Nain Hosts ITK Annual General Meeting Nain accueille l’assemblée générale annuelle d’ITK Nainimiut tunngasuktittijiulauqput Inuit Tapiriit Kanatami arpaagutamaat kikkulimaanut katimavijjuaqtitillugit

kN5yxK5 xF4g6ymix g8zh4t5tp- The Nunatsiavut region hosted the 2005 La région du Nunatsiavut a été le site Nunatsiavut aviktuqsimania tunnga- sMs6S6 @))%-u wkw5 bW‰5 vNbu ITK Annual General Meeting in Nain on de l’assemblée générale annuelle 2005 suktittijiulauqpuq 2005-mi Inuit Tapiriit x3ÇAbµ6ysti4 r4foµ6t5t9lt4 vtmF0J- June 10 following an ITK board meeting d’ITK à Nain, le 10 juin, juste après une Kanatami arraagutamaaqsiutinik x3iE/zk5 Nwiu Ôi !)-at9lA wkw5 there on June 9. The meetings, attended réunion du conseil d’administration kikkulimaaqtittillutik katimavijjuarniri- bW‰5 vNbu vtmpq5 vtmicMs6t9lQ5 by Inuit leaders and representatives d’ITK tenue le 9 juin. Les réunions, aux- janganut Nainimi June 10-ngutillugu bwvi Ôi (-at9lA. vtmiE/sJ6, from Nunatsiavut, Nunavik (northern quelles ont participé des leaders inuits Inuit Tapiriit Kanatami katimajingit wMs=Fsym9li wkw5 yKo6tsJi5 x7ml Quebec), Nunavut, and the Inuvialuit et des représentants du Nunatsiavut, du katimaniqalauqtillugit taikani June 9- r[Z6g6tsJi5 kN5yxKu, kNF7u GfXw4 Settlement Region, took place at the Nunavik (Nord du Québec), du Nunavut ngutillugu. Katimanirijaujuq, ilauvviusi- b3CziH, kNKu, x7ml w˚Fxlw5 Labrador Inuit Association head office. et de la région désignée des Inuvialuit, malluni Inuit sivuliqtiujunit ammalu xF4g6ymixi8Ω6ymJi5, vtmicMs3mb The group took time to acknowledge se sont déroulées au siège social de kiggaqtuqtiujunit Nunatsiavumi, Nuna- ˜XgxEu wkw5 vg0pctŒ4f5 xzJ6√- and honour the historic signing of the l’Association des Inuit du Labrador. Le vimmi (Quebec tarrangani), Nunavumi, Labrador Final Agreement. groupe a pris le temps de reconnaître et ammalu Inuvialuit aviktuqsimanianin-

nsuzi5 bo6Wzk5, ¥6fzJ5: ∫jy xo6vg6g6, ∑SD ≈8gn8, Íy v2lN. Nq6g5: ∫N rns8, wxt tM8, /wn8 glZ3ˆ6, ≈bu X9M÷5, „b ≈bu, mrF, Ôy fhZ6, ©i ≈8gn8, usE Ùoh, Ù9 cl0/6, gw8 yu5

Left to right, kneeling: Thomasie Alikatuktuk, April Andersen, Percy Kabloona. Standing: Donna Kisoun, Eddie Dillon, Jason Tologanak, Adamie Padlayat, Pita Aatami, Makivi, Jose Kusugak, Tony Anderson, Mary Palliser, Paul Kaludjak, Duane Smith

De gauche à droite, à genoux : Thomasie Alikatuktuk, April Andersen, Percy Kabloona. Debout : Donna Kisoun, Eddie Dillon, Jason Tologanak, Adamie Padlayat, Pita Aatami, Makivi, Jose Kusugak, Tony Anderson, Mary Palliser, Paul Kaludjak, Duane Smith

Sauminganit taliqpinganut, siiqqungajut: Thomasie Alikatuktuk, April Andersen, Percy Kabloona. nangiqtut: Donna Kisoun, Eddie Dillon, Jason Tologanak, Adamie Padlayat, Pita Aatami, Makivi, Jose Kusugak, Tony Andersen, Mary Palliser, Paul Kaludjak, Stephen Hendrie/ITK Duane Smith

5 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 6

wkw5 s9lu INUIT TODAY

c3Fxb x[M=Fzi. vg0pctŒaJ5 gxFM- Priority issues included the Inuit de souligner la ratification historique de ngaaqsimajunit, katimaniqalaurmata sq5g5 NlNw6yi3j5 W4fQ/c3i3j9l yK9- housing crisis and the restructuring of l’Accord définitif du Labrador. Labradorimi inuit katujjiqatigiikkut o6Ù5txj5 xtos6t9lQ5 ˜XgxEu ra9- working relations between Inuit Tapiriit Les questions prioritaires compre- angajuqqaaqarviata aglavvingani. Kat- o6Ù6ys5 xqctŒAtu4. Kanatami and the National Inuit Youth naient la crise du logement inuit et la ujjiqatigiingujut tuavilaungittut nalu- yK9os0/s/Exø5 W0Jt4nsJ5 wMcM- Council. restructuration des relations de travail naiqsinirmut pikkugijaqarnirmullu sivul- s6g5 wkw5 w[loEiqb x5b3N6g¨8iz entre Inuit Tapiriit Kanatami et le liqpaattiamut atiliuqtillugit Labradorimi x7ml ≈6rQx6bs4v8iQxc3iz WoEi3j5 ITK Board of Directors Conseil national jeunesse Inuit. kingulliqpaaqsiut angiqatigiigutimik. WoEctŒ8iE/z5 ∫4fNi wkw5 bW‰5 Meeting, June 9, 2005 Sivulliujjaujarialiit pijjutiksaujut vNbu x7ml vNboµu wkw5 m4f4g5 Réunion du conseil ilaqalauqtut Inuit igluliriningita attar- vtmp3Jxq5. The Members of the ITK Board in atten- d’administration naqtumiinninga ammalu aaqqigiaq- dance for the meeting were: taukkannigiaqarninga pilirinirmut piliri- wkw5 bW‰5 vNbu d’ITK du 9 juin 2005 qatigiinnirijangat taakkunani Inuit Jose Kusugak Les membres suivants du conseil d’ad- Tapiriit Kanatami ammalu Kana- xsM5tπ5 vtmpqb ITK President ministration d’ITK étaient présents à la talimaami Inuit makkuktut katimajir- vtmiz5, Ôi Duane Smith 9, 2005 réunion : juangit. ITK Vice-President wkw5 bW‰5 vNbu vtmpq8k5 wMQ/sJ5 ICC (Canada) President wMscbsMs6g5 vtmJi sfxaK5; Jose Kusugak Inuit Tapiriit Kanatami Tony Andersen président d’ITK Labrador Inuit Association aulattijiit katimajingita Ôy fhZ6 Vice-President Duane Smith wkw5 bW‰5 vNbu xzJ6√z5 vice-président d’ITK katimaningat, Pita Aatami gw8 yu5 président d’ICC (Canada) Makivik Corporation June 9, 2005 wkw5 bW‰5 vNbu xzJ6√2 g[oz, President Tony Andersen wkw5 yM3Jxoµu vtmp3Jxq8k5 vice-président de l’Association Inuit Tapiriit Kanatami katimajinginnut GvNbuH xzJ6√6 Paul Kaludjak des Inuit du Labrador ilagijaujut ilauqataulauqtut katimajuni Nunavut Tunngavik Incorporated gi ≈8gn8 ukuanguvut; President Pita Aatami ˜XgxEu wkw5 vg0pctŒ4fq5 présidente de la Société Makivik xzJ6√2 g[oz Jose Kusugak Paul Kaludjak Inuit Tapiriit Kanatami „b ≈bu président de Nunavut Tunngavik angajuqqaangat mrF4 fxS‰n4f5 xzJ6√z5 Incorporated David Smith Inuit Tapiriit Kanatami angajuqqaap tuglinga, Inuit Silarjualimaami Katimajirjuanginnut (Kanatami) Stephen Hendrie/ITK angajuqqaaq wkw5 bW‰5 vNbu xzJ6√z5 Ôy fhZ6 giyJ6 Tony Andersen N9os8i3ysDtstk5 yMÙ3u4 ˜XgxEu wkw5 vg0pctŒ4f5 Labradorimi Inuit Katujjiqatigiikkungit, xzJ6√zb g[ozk5 wkw5 bW‰4f5 x3ÇAbµ6ys5 r4foµi4 angajuqqaap tuglinga vtmF0Jx6t5tiE/zi Pita Aatami Makivik Corporationkut ITK president Jose Kusugak delivers a ceremonial angajuqqaangat silapak to LIA vice-president Tony Andersen at Paul Kaludjak ITK’s annual general meeting Nunavut Tunngavikkut timingata angajuqqaangat Le président d’ITK, Jose Kusugak remet un silapak Nellie Courneyea cérémonial au vice-président de l’AIL, Tony Andersen, Inuvialuit Corporationkut iksivautangat à l’Assemblée générale annuelle de l’ITK ammalu angajuqqaangunirsaq aulatji (uqaalautikkuulauqtuq) Inuit Tapiriit Kanatami angajuqqaangat Jose Jason Tologanak angajuq Kanatami Inuit makkuktut Kusugak tunisijuq nalliunnirsiurutiutinut silapaarmik katimajirjuangit (piliriarijaujunik Labradorimi Inuit katujjiqatigiikkut angajuqqaangata asianik sannginiqaqtuq) tuglinganut Inuit Tapiriikkut arraagutamaaqsiut Mary Palliser kikkulimaanik katimavijjuaqtittinirijangani angajuqqaaq Pauktuutikkunnut (piliri- arijaujunik asianik sannginiqaqtuq)

6 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 7

Ù9 cl0/6 Nellie Cournoyea Nellie Cournoyea Atuliqtitaujuksani kajusititaulauqtut kNK5 g8zF4f5 tuzb xzJ6√z5 Inuvialuit Regional Corporation Chair présidente et PDG du Inuvialuit ukuanguvut: No fxkwp and CEO (via telephone) Regional Corporation (par téléphone) • Ikajuqsuiniq Inuit iglulirininganut. w˚Fxlw5 fxS‰n4f5 w4y?sbz5 x7ml Jason Tologanak Jason Tologanak Inuit Tapiriikkut gavamakkunginnik xzJ6√ai3n6 xsM5tp GsçMst4ƒMs6g6H President National Inuit Youth Council président du Conseil national jeunesse ajauqtuirijuarniaqput ilisaqsiqujilutik (ex-officio) Inuit (ex-officio) /wn8 glZˆ6 kamagijaksarialinginnik naammaktu- xzJ6 vNbu wkw5 m4f4g5 vtmp3Jxq5 Mary Palliser Mary Palliser nik igluqaqtitauqullugit Inuit, am- GWoExE/sJi4 xyxi4 n8qic6g6H President Pauktuutit (ex-officio) présidente de Pauktuutit (ex-officio) malu Kanataup gavamakkungit kiinau- usE Ùoh janik ilisilutik Kanatami Inuit xzJ6√6 Xs4©t4f8k5 GWoExE/sJi4 Among the resolutions passed were the Parmi les résolutions adoptées : xyxi4 n8qic6g6H iglulirinirmut pinasuaqtanginnik uvv- following: • Intervention pour les logements inuits. aluunniit atuagalirinirijanginnik. • Advocacy for Inuit housing. ITK will ITK encouragera le gouvernement • Inuit Tapiriikkut aturniqautingat xgo6tbsJ4ni vJytbsMs6g5 sfxaK5: strongly urge the federal government fédéral à reconnaître sa responsabilité uqausiqarnirmut iglulirinirmut attar- • wvJ6hwi6 wkw5 w[loEizk5. wkw5 to recognize its fiduciary responsibility fiduciaire de fournir des logements naqtumiinninga. Inuit Tapiriit bW‰4f5 vNbs2 Z?m4fq8i4 x/s6g- to provide adequate housing for Inuit, adéquats aux Inuits et d’investir dans Kanatami Kanataup gavamakkungin- wEJx3ix6S5 won6ydplt4 vmQ/4nE- and that the government of Canada un programme ou politique nationale nik kiinaujaqaqtittinasuarniaqput xoq8i4 ˆ7m4gi4 w[lc6tbsd9lQ5 invests in a National Inuit housing de logement pour les Inuits. tukimuaktitauqullugu, pilirititaujun- wkw5, x7ml vNbs2 Z?m4fq5 ®Ns/i4 program or policy. • Rôle d’ITK dans la crise du logement. naqullugu ammalu ikajuqsuqtauqul- woylt4 vNbu wkw5 w[loEi3j5 • ITK’s role in addressing housing crisis. ITK demandera un financement lugu iglulirinirmut pijjutiksaujut, WNhx6bq8i4 s=?¬8•5 xgxZoE- ITK will pursue federal funding to fédéral pour coordonner, animer et ammalu saqqiilutik Kanatami Inuit iE/q8i4. coordinate, facilitate and advocate on préconiser les questions de logement iglulirinirmut uqaujjuilirmut pilirijinik • wkw5 bW‰4f5 vNbu xg3icstz5 housing issues, and to create a ainsi que créer un groupe de travail akausivaalliqtitauqullugu maannal- scsyc3i3j5 w[loEi3j5 x5b3N6g¨8iz. National Inuit Housing Advisory working consultatif national du logement pour isaujuq Inuit igluliriningita attarnaq- wkw5 bW‰5 vNbu vNbs2 Z?m4fq8i4 group to alleviate the current Inuit les Inuits afin de régler la crise du tumiinninga. ®Ns/c6t5tNhx3ix6S5 grjx4tbs- housing crisis. logement inuit. • Kanatami Inuit makkuktut katimajir- d9lA, WoEtbsJ8Nd9lA x7ml • National Inuit Youth Council resolution • Résolution du Conseil national juangit atuliqujusimaningit piqqus- wvJ6h6bsd9lA w[loEi3j5 W0Jt4nsJ5, on culture and language. ITK will jeunesse Inuit sur la culture et la ilirinirmut ammalu uqausilirinirmut. x7ml n6®lt4 vNbu wkw5 w[loEi3j5 lobby the federal government for langue. ITK demandera un financement Inuit Tapiriit Kanatami angiqatigiik- scs0Jwi3j5 WoEpi4 xvsy¿9o6t- adequate funding for Inuit-specific au gouvernement fédéral pour instaurer tittinasuarniaqput Kanataup gava- bsd9lA µ8NonsJ6 wkw5 w[loEiqb initiatives that promote and preserve des initiatives inuites venant promou- makkungit naammaktunik kiinau- x5b3N6g¨8iz. Inuit culture and language. ITK and voir et préserver la culture et la jaqaqtittiqullugit inungnuungajunik • vNbu wkw5 m4f4g5 vtmp3Jxq5 the National Inuit Youth Council langue inuites. ITK et le Conseil pigiaqtittiqullugit taanna Inuit xgodJymiq5 W6fyoEi3j5 x7ml (NIYC) will build a partnership to national jeunesse Inuit (CNJI) piqqusinganik ammalu uqausinganik scsyoEi3j5. wkw5 bW‰5 vNbu strengthen lobbying efforts on culture créeront un partenariat pour renforcer quvvariaqtittigajaqtuq ammalu asiuj- xqctŒ4t5tNhx3ix6S5 vNbs2 Z?m4- and language. les efforts de promotion de la culture jaiqsijunnarluni. Inuit Tapiriit Kana- fq5 ˆ7m4gi4 ®Ns/c6t5td9lQ5 • Strengthening relations between ITK et de la langue. tami ammalu Kanatami Inuit makkuk- wk1˚zJi4 WQx6t5td9lQ5 ∫8N wkw5 and NIYC. ITK is committed to • Renforcer les relations entre ITK et le tut katimajingit katujjiqatigiinnirmut W6fyzi4 x7ml scsyzi4 d=?E- strengthening the relationship with CNJI. ITK s’engage à renforcer ses piruqtittiniaqtut angiqatigiiktittina- x6t5tZ/6g6 x7ml xys0/w6yJ8N3li. NIYC by negotiating and signing by liens avec le CNJI en signant, d’ici le suarniq sanngilligiaqtitauqullugu piq- wkw5 bW‰5 vNbu x7ml vNbu wkw5 January 31, 2006 formal Terms of 31 janvier 2006, un cadre de référence qusilirinirmut ammalu uqausilirinir- m4f4g5 vtmpq5 vg0pctŒ8i3j5 Reference and/or a Memorandum of et/ou un protocole d’entente formel mut. WD6t5tix6g5 xqctŒ4t5tNhx3i6 Understanding that would govern the régissant les relations entre ITK et • Sanngillitittiniq piliriqatigiinnirijau- n8q9oQx6tbsd9lA W6fyoEi3j5 x7ml relationship between NIYC and ITK. le CNJI. junik taakkunani Inuit Tapiriit scsyoEi3j5. • Creation of an ITK Endowment Fund. A • Creation d’un fonds de dotation ITK. Kanatami ammalu Kanatami Inuit • n8q9ot5ti6 WoEctŒ8iE/sJi4 ∫4f- resolution was passed providing ITK Une résolution a été adoptée suivant makkuktut katimajinginnik. Inuit Ni wkw5 bW‰5 vNbu x7ml vNbu with a mandate to make presentations laquelle ITK a été mandaté pour Tapiriit Kanatami suliniarniraru- wkw5 m4f4g5 vtmpq8i4. wkw5 bW‰5 to the respective regional Inuit pressentir les associations inuites tiqaqsimavut sanngillitittinasuarlutik vNbu hoix3iCDtc6ymK5 n8q9ot5- associations to begin a process régionales pour amorcer un processus piliriqatigiinnirijaujuq Kanatami Inuit tNhx3lt4 WoEctŒ8iE/sJ6 vNbu towards the creation of an ITK de création d’un fonds de dotation makkuktut katimajinginnik aajiiqa- Endowment Fund. ITK.

7 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 8

skw5 s9lu INUIT TODAY

wkw5 m4f4g5 vtmpq8i4 ≈πctc3i4f5 • Location of the 2006 Inuit Arctic • Emplacement de la Tournée de tiqarnikkut ammalu atiliurlutik x7ml xtos3lt4 ÷kxE #!, @))^- Tour: Nunavik. The previous Inuit l’Arctique inuite 2006 : Nunavik. Les January 31, 2006-nguliqpat ilisari- ao6X5 wonE/symJtA5 WoEx4nw5 Arctic Tours were held in tournées antérieures de l’Arctique jausimajutigut piliriaksait nalunaiq- NlNw6bsymJi4 x7ml\s=?¬8•5 WNh- Nunavik/Nunavut in 2003, Inuvialuit inuit se sont déroulées au tausimajunik ammalu/uvvaluunniit xctŒ8i3u4 grysmc5bsti3j5 xqDtu4 Settlement Region in 2004, and Nunavik/Nunavut en 2003, dans la pinasuaqatigiinnirmik tukisiumaqat- ∫8N xsM5ticC/6g6 WoEctŒ8- Nunatsiavut in 2005. région désignée des Inuvialuit en tautinirmut angirutimik taanna aulat- iE/sJ6 ∫4fNi vNbu wkw5 m4f4g5 • Nuclear Fuel Waste. ITK and the four 2004 et au Nunatsiavut en 2005. tiniqarajaqtuq piliriqatigiinnirijaujuq vtmpq8i5 x7ml wkw5 bW‰5 vNbu. Arctic regions are in complete opposi- • Déchets de combustibles nucléaires. taakkunani Kanatami Inuit makkuktut • n6r5ti6 wkw5 bW‰4f5 vNbu tion to the storage, disposal and ITK et les quatre régions de l’Arctique katimajinginnit ammalu Inuit Tapiriit g8i6ftk5 ®Ns/5. xgo6tbsJ4n6 transport of nuclear fuel waste in the s’opposent carrément à l’entreposage, Kanatami. vJytbsMs3m5 wkw5 bW‰4f5 WoEx4- Canadian Arctic. ITK supports research à l’élimination et au transport des • Saqqittiniq Inuit Tapiriikkut tun- nc3lt4 g8i6ftcc5b3i3j5 xF4g6y- into alternative energy sources. ITK déchets de combustibles nucléaires niqqutinut kiinaujat. Atuliqtitaujuksaq mixi wkw5 vg0pctŒ4fq8k5 n6r5t- seeks that government of Canada take dans l’Arctique canadien. ITK appuie kajusititaulaurmat Inuit Tapiriikkut ?9oxNhxo3ix3lt4 wkw5 bW‰4f5 the necessary steps to restrict the les recherches en matière de sources piliriaksaqarlutik tunniqqutiqaqat- g8i6ft4nq8k5 ®Ns/i4. transportation of nuclear fuel waste d’énergie de substitution. ITK tarnirmut aviktuqsimaniani Inuit • wiQix6bz @))^-u wk1k5 across international boundaries. souhaite que le gouvernement du katujjiqatigiikkunginnut saqqittival- srs6b6gu SMC8i3j5: kNF4: yKixi Nuclear fuel waste should continue to Canada prenne les mesures néces- lianasualirniarlutik Inuit Tapiriikkut wk1k5 srs6b6gu SMC8iEym/z5 be stored at the existing reactor sites saires pour restreindre le transport tunniqqutiksanginnut kiinaujanik. kNF4\kNK5 @))#-at9lA, w˚Fxl1k5 until a way is found to safely dispose transfrontalier des déchets de com- • Iniginiaqtanga 2006-mi Inungnut @))$-at9lA, x7ml kN5yxK5 @))%- of this waste without endangering the bustibles nucléaires. Ces déchets ukiuqtaqtumi pularannirmut: Nunavik: at9lA. environment, human health and safety devraient continuer d’être entreposés sivuniani Inungnut ukiuqtaqtumi • kaJw5g6 s6hxlF•5. wkw5 bW‰4f5 of all Canadians. sur les sites des réacteurs existants pularannirisimajangat Nunavik/ Nunavut vNbu x7ml ybmsJ5 srs6b6g3u • National Native Addictions Prevention jusqu’à ce qu’on ait trouvé des moyens 2003-ngutillugu, Inuuvialungnut xF4g6ymix•5g5 xrC6g3ic6S5 g6f6- Program. The National Inuit committee sûrs de s’en défaire sans mettre en péril 2004-ngutillugu, ammalu Nunatsiavut gwi3j5, wQ5ti3j5 x7ml ˚t5ti3j5 on health has developed nine position l’environnement, la santé et la sécurité 2005-ngutillugu. kaJw5g6 s6hxlFi3i4 vNbs2 srs6- statements regarding a proposed de tous les Canadiens. • Nungujuittuq uqsualuviniit. Inuit b6gzk5. wkw5 bW‰4f5 wvJ6hwK5 • Programme national de prévention de Tapiriikkut ammalu sitamaujut ukiuq- cspn3i3u4 NøÇDt4nsli xsMJ8Nstk5 la toxicomanie chez les Autochtones. taqturmi aviktuqsimanianiittut aki- wvJDt4ni4. wkw5 bW‰4f5 vNbu Le comité national sur la santé des raqturniqaqput tuqquqtuinirmut, igit- g4yCDtc6S5 vNbs2 Z?m4fq5 ˚t5t- tinirmut ammalu nuutittinirmut nun- gujuittuq uqsualuvinirnik Kanataup ukiuqtaqtunganut. Inuit Tapiriikkut Stephen Hendrie/ITK wMscbsJ5 wkw5 bW‰4f5 x3ÇAbµ6ys5 ikajuqsuivut qaujisarnirmik naliiraaru- r4foµi4 vtmF0Jx3iE/zi tiksauluni aulajunnautinut ikajurutik- WoExcyQx6X9oxt9lQ5 ˜XgxEu wkw5 sanik. Inuit Tapiriikkut tuksiraru- vg0pctŒ4f5 vtmFzi tiqaqput Kanataup gavamakkungit nuutittijunnaillitittilutik nungujuit- tuq uqsualuvinirnik nunalirjuap Participants at the ITK AGM buckled kigliqarnirijalimaangagut. Nungu- down to work in the Labrador Inuit juittuq uqsualuviniit tuqquqtaungin- Association board room naqattarlutik saqqijaaqpariiqtumi nungujuittulirivviujunit kisiani nani- Les participants à l’Assemblée générale sijunnaqsippata attarnangittukkut annuelle de l’ITK s’attèlent au boulot tamakkuninga sunirnik igittivviujun- dans une salle de conférence de naqattalirajaqtumik nungujjairunnaq- l’Association des Inuit du Labrador ullugu avati, Inuit qanuingittiaqul- lugit ammalu attarnaqtumiiqunagit Ilauqataujut Inuit Tapiriikkut Kanatamiulimaat. arraagutamaaqsiut kikkulimaanik • Kanatalimaami Nunaqaqqaaqsimaj- katimavijjuarnirijangani piliriaqasigiaq- unik uiritittitailimanirmut pinasuaq- palliatillugit Labradorimi Inuit taujuq. Kanatami Inuit katimaji- katujjiqatigiikkut katimavingani

8 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 9

J8Nw9ot5tlt4 kaJw5g6 s6hxlFi3i4 review of the National Native Inuits a élaboré neuf déclarations de ralaangit aanniaqarnangittulirinirmut kNo3Jx2 r[oc3iE/oµzA5. kaJw5g6 Addictions Prevention Program. The principe relativement à un projet de saqqittilaurmata quliunngisungaqtu- s6hxlF•5 g6f6bsq8Nc5b3lt4 n6r- ITK Board endorsed the Inuit position révision du programme national de nik iqqanaijaaksanut nalunairutinik ÷6X‰6gu kaJw5goE=FsJi5 ryxi statements as presented and support- prévention de la toxicomanie chez les pijjutiqaqtuq tuksirautausimajuq NiyJ8N6y2Xb x5b3Nq5g4f5 bm4fiz ed the development of an advocacy Autochtones. Le conseil d’administra- qimirrunirmut Kanatami Nunaqaq- hi3i4 wQ5t=FsJ8Nc5boC/6gu4 ka0/- plan for an Inuit-specific review of tion d’ITK a appuyé les déclarations qaaqsimajunik uiritittitailimanirmut wD8Nd9lA x?t, wkw5 ckwq5t- the program, which includes all addic- de principe des Inuits telles qu’elles pinasuaqtaujumik. Inuit Tapiriit xd9lQ5 x7ml x5b3N6g¨dNQ5 vNbu- tions. ITK will also begin discussions ont été présentées et l’élaboration Kanatami katimajingit atuliqujijjutik- soµ5. with the alcohol industry for support d’un plan d’intervention pour la révision saliulaurmata Inuit iqqanaijaak- • vNboµu kNc6√6ymJi4 swEt5tbwo- in addressing abuse issues. du programme des Inuits en ce qui a sanginnut nalunaijaqsimajunik saqqi- mi3j5 WNhx6bsJ6. vNbu wkw5 • Aboriginal health reporting framework. trait à la toxicomanie. ITK amorcera tautillugu ammalu ikajuqsuillutik vtmpC˜q5 ≈8ixc3Nq5goEi3j5 n6r5- Gail Turner of the Labrador Inuit des discussions avec l’industrie des pivalliatittinirmut ikajurutiksanut tMs3mb dos8qhz6gi4 w6vNw÷4nk5 Health Council was appointed to the boissons alcoolisées afin d’obtenir parnagutinik Inungnuungajunut pina- NlNwDti4 W0Jtc6g6 g4yCsbsymJ6 Aboriginal Health Reporting Framework leur appui pour résoudre les abus. suaqtaujunik qimirrunirmut, ilaqaqtuq eu3Di3j5 vNbu kNc6√6ymJi4 swE- Task Force. • Rapport sur la santé des Autochtones. uirijjutauvaktulimaanik. Inuit Tapiriit t5tbwomi3j5 WNhx6bsJu4. wkw5 Gail Turner du Conseil de la santé des Kanatami uqaqatiqaqpallialirniarmijut bW‰5 vNbu vtmpq5 xgodp0J- ITK Annual General Inuit du Labrador a été nommée au imialuliurviuvaktunut pilirivviuvaktu- t4nosMs3mb wkw5 w6vNw÷4nq8k5 Meeting, June 10, 2005 groupe de travail du rapport sur la nik ikajuqsuqtauqullugit uqausiqar- NlNw/6ymJi4 n6rbst9lA x7ml santé des Autochtones. nirmut aturnirlunnirmut pijjutiksanut. wvJ6hw9lt4 W?9oxt5ti3j5 wvJDt4nk5 Eleven resolutions were passed at the • Nunaqaqqaaqsimajut aanniaqarnan- X3NAti4 wk1˚zJk5 WNhx6bsJi4 ITK Annual General Meeting. Routine Assemblée générale gittulirininganut unikkaaliurnirmut eu3Di3j5, wMc6g6 swE0Jbs?4goµi4. business included the approval of the annuelle d’ITK, aaqqiksimaninga. Gail Turner Labra- wkw5 bW‰5 vNbu scct- agenda, minutes of the previous AGM, dorimi Inuit aanniaqarnangittuliri- c6X9oxo3ix3uJ5 wuxlos3Fs?4gk5 appointment of auditors, approval of le 10 juin 2005 jikkungita katimajinginninngaaqsima- WoE=Fs?4gi4 wvJ6h6bsd9lQ5 scs- audited statements for the fiscal year Onze résolutions ont été adoptées lors juq tikkuaqtaulauqtuq Nunaqaq- yc3i3j5 xg3i3l8i3j5 W0Jt4nk5. April 1, 2004-March 31, 2005, confir- de l’assemblée générale annuelle d’ITK. qaaqsimajunut aanniaqarnangittuliri- • kNc6√6ymJ5 ≈8ixc3Nq5goEizk5 mation of the ITK board members and L’ordre du jour, le procès-verbal de l’AGA nirmut unikkaaliurnirmut aaqqiksi- si4√os3i3j5 ≈6r4ymiz. Zws9 ©k approval of the president’s report. précédente, la nomination des vérifica- maninganik kamajinut. ˜XgxEu wkw5 ≈8ixc3Nq5goEp4fqb As well, the meeting received teurs, les états financiers de l’exercice vtmpq8i8Ω6ymJ6 t4fx6bsMs6g6 regional reports from Nunatsiavut, allant du 1er avril 2004 au 31 mars 2005, Inuit Tapiriit Kanatami kNc6√6ymJk5 ≈8ixc3Nq5goEi3j5 Nunavik, Nunavut, and the Inuvialuit la confirmation du conseil d’administra- arraagutamaaqsiutinut si4√os3i3j5 ≈6r4ymizi4 vmpk5. Settlement Region. tion d’ITK et le rapport du président ont kikkulimaaqtittinirmut Martha Flaherty made a presentation tous été approuvés. wkw5 bW‰5 vNbu to the ITK AGM on behalf of the Des rapports régionaux ont égale- katimaningat, x3ÇAbµ6ystk5 Aboriginal Healing Foundation and a ment été présentés par le Nunatsiavut, June 10, 2005 resolution was passed supporting the le Nunavik, le Nunavut et la région r4foµ6t5ti3j5 vtmiz5, Qulit atausirlu atuliqujijjutiksat kajusi- foundation’s efforts to seek renewed désignée des Inuvialuit. Ôi 10, 2005 titaulauqtut Inuit Tapiriikkut arraaguta- funding. On the residential school issue, Martha Flaherty a fait une présen- maaqsiutinginni kikkulimaaqtittillutik do5 xbsy3l xgodp0Jt4n5 vJytbsMs6g5 ITK resolved to work in collaboration tation au nom de la Fondation pour la katimanirijangani. Sivuniani arraaguta- wkw5 bW‰4f5 vNbu x3ÇAbµ6ystq8i with Pauktuutit on the issue of residen- guérison des Autochtones lors de l’AGA maaqsiutinginni kikkulimaaqtittinirmut r4foµ6t5t9lt4 vtmiE/zi. yKixi tial schools, and to conduct a review of d’ITK et une résolution a été adoptée katimanirijangani katimajjutiviniit, x3ÇAbµ6ystq8i r4foµ6t5ti3j5 vtmi- current initiatives with the intention of en vue d’appuyer les efforts de la fon- tikkuaqsiniq kiinaujanut qaujisaqtinik, E/zi vtm0JtF•5, t4fx6yi6 ®Ns/k5 reporting back to the ITK board of dation de renouveler son financement. kajusitittinirmut kiinaujait qaujisaq- cspn6ti4, vJyt5ti3j5 ®Ns/w5 cspn6b- directors at a future time. En ce qui a trait aux écoles résiden- tauninginnut nalunaijaqsimajut kiinau- siq8k5 NlNw/6ymJ5 ®Ns/oEi3j5 tielles, ITK s’est engagé à collaborer jalirinirmut arraagungani April 1, 2004- x3ÇAzi ∑SD !< @))$-µp #!, @))%, avec Pauktuutit à cet égard et à passer March 31, 2005, nalunaiqsiniq Inuit NlNw6yi6 wkw5 bW‰5 vNbu vtmpq8k5 en revue les initiatives en cours dans le Tapiriit Kanatami katimajinginnut ilagi- wMQ/sJi4 x7ml vJyt5ti3j5 xzJ6√2 but de rendre compte au conseil d’ad- si4√oxzi4. ministration d’ITK à une date ultérieure. wMQ/sMs3uJ6, vtmi3u W?9oxM- La prochaine AGA d’ITK aura lieu en s3uJ5 xF4g6ymixi si4√oxi4 kN5yx- octobre 2006 dans la région désignée des, Inuvialuit. Le mandat actuel

9 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 10

skw5 s9lu INUIT TODAY

Ku5, kNF7u5, kNK7u5, x7ml w˚Fxlw5 The next ITK AGM will be held in du président d’ITK expirera à ce jaujunik ammalu kajusitittinirmut anga- kN∫6ymiE/zi. October, 2006, in the Inuvialuit moment-là. juqqaap unikkaalianganik. µb ?MsCt si4√Ms3uJ6 wkw5 Settlement region. The current term for Ilagijaulaurmijuq, katimanirmi piv- bW‰4f5 x3ÇAbµ6ystk5 vtmF0Jx3iE/zi the ITK president expires at that time. Les membres et délégués d’ITK qui allialaurmijut aviktuqsimaniani unikka- r[Z6gw9li kNc6√6ymJ5 munwpi4 x7ml étaient présents à l’AGA : alianik Nunatsiavumit, Nunavimmit, xgo6tbsJ4n6 vJytbs9li munwpk5 The ITK Members and Delegates in Nunavummit, ammalu Inuvialuit nuna- wvJ6hwic6g6 eiChx3i3j5 k∫DE- attendance for the AGM were: Jose Kusugak taaqsimanirijangani. x6ymJu4 ®Ns/c6tbsi3j5. wo8ixExc5- président d’ITK Martha Flaherty unikkaalaurmijuq b6ymJFi3k5 W0Jt4nzA5, wkw5 bW‰5 Jose Kusugak Duane Smith Inuit Tapiriikkut arraagutamaaqsiutinut vNbu ≈6rQx6yMs6g5 Xs4©t4f8i4 ITK President vice-président d’ITK et katimavijjuarnirijangani kiggaqtuilluni président d’ICC (Canada) WoEctc3ix3lt4 wo8ixEx3Fsc5b6y- Duane Smith nunaqaqqaaqsimajut mamisaijinik am- mJFi3k5 W0Jt4ni4, x7ml eu3Dlt4 ITK Vice-President malu atuliqtitaujuksaq kajusititaulluni ICC (Canada) President WQx6tbso~3ymJi4 wkw5 bW‰4f5 vNbu Nunavik mamisaijinut ikajuqsuiniqaqtuq qinira- xsM5tpqb vtmpq8k5 si4√oxaJ4ns- Pita Aatami suarnirmut nutaaruriaqsimajumik kiin- bs9li yKi4nu. Nunavik présidente de Makivik aujaqaqtitaunirmut. Ilinniariaqattaqsi- ra9o6 wkw5 bW‰4f5 vNbu Pita Aatami Adamie Alaku majuvinirnut pijjutiksangagut, Inuit x3ÇAbµ6ys5 r4foµ6t5ti3j5 vtmic6t5- Makivik President vice-président de Makivik Tapiriit Kanatami aaqqigiaqsilauqtut t˜6g5 x4©X, @))^-ao6X5, w˚Fxlw5 Adamie Alaku Adamie Padlayat Pauktuutikkunnik piliriqatiqarniarlutik kN∫Eym/zi. µ8NsJu xfisiE/z Makivik Vice-President agent de liaison de la jeunesse ilinniariarviuqattaqsimajuvinirnut pijju- wkw5 bW‰4f8k5 xzJ6√aiz who=F4- Adamie Padlayat de Makivik tiksanik, ammalu qimirrulutik pigiaqti- nc6g6 bwhmiso6X5. Makivik Youth Liason Officer taulisaarsimajunik Inuit Tapiriikkut Nunatsiavut aulattijingita katimajinginnut unikka- wkw5 bW‰4f8k5 vNbu wMQ/sJ5 x7ml Nunatsiavut Tony Anderson aliangujuksautaulluni sivuniksami. vtm/6gcbsymMs6g5 wMsMs6g5 x3ÇA- Tony Anderson vice-président de l’AIL Kingulliq Inuit Tapiriikkut arra- bµ6ystq8i r4foµ6tt9lQ5 vtmiE/zi LIA Vice-President Gus A. Dicker agutamaaqsiut kikkulimaaqtittinirmut sfxaMs6S5: Gus A. Dicker vice-président, Finances et Ressources katimaniqaqtittilaaqtut October, 2006- LIA Vice-President, humaines de l’AIL nguliqpat, Inuvialuit nunataarisimajan- Ôy fhZ6 Finance and Human Resources April Andersen gani. Maannaujumi akuniunirijanga wkw5 bW‰4f8k5 xzJ6√6 April Andersen coordonnatrice de la jeunesse de l’AIL Inuit Tapiriikkunnut angajuqqaangun- gw8 yu5 LIA Youth Coordinator inga isulivviksaqaqtuq taisumaniuliq- wkw5 bW‰4f8k5 vNbu xzJ6√2 g[oz, pat. wkw5 yM3Jxoµu vtmp3Jxq8k5 GvNbuH Nunavut xzJ6√6 Nunavut Paul Kaludjak Inuit Tapiriikkunnut ilagijaujut ammalu katimajaqtuqatausimalauqtut Paul Kaludjak président du NTI ilaulauqtut arraagutamaaqsiutinginni kNF4 NTI President Thomasie Alikatuktuk kikkulimaaqtitillugit katimanirijangani Thomasie Alikatuktuk président de la Qikigtani „b ≈bu Inuit Association ukuangulauqput: mrF4f8k5 xzJ6√6 President Qikigtani Inuit Association Percy Kabloona Percy Kabloona ≈bu xMf Jose Kusugak Board Member, Kivalliq Inuit administrateur de la Kivalliq mrF4f8k5 xzJ6√2 g[oz Inuit Tapiriikkunnut angajuqqaaq Association Inuit Association ≈bu Ù5M÷5 Duane Smith mrF4f8k5 m4f4gk5 r[oyix6t Inuit Tapiriikkunnut angajuqqaap tuglinga, Inuit silarjualimaami katima- jirjuanginnut (Kanatami) angajuqqaaq

Nunavik Pita Aatami Makivikkunnut angajuqqaaq Adamie Alaku Makikkunnut angajuqqaap tuglinga Adamie Padlayat Makivikkunnut makkuktunut kiglisiniaqti

10 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 11

kN5yxK5 Inuvialuit Inuvialuit Nunatsiavut ©i ≈8gn8 Donna Kisoun Donna Kisoun Tony Andersen ˜XgxEu wkw5 vg0pctŒ4fq8k5 xzJ6√2 Inuvialuit Self-government coordonnatrice du gouvernement Labradorimi Inuit katujjiqatigiikkunginnut g[oz Coordinator autonome des Inuvialuit angajuqqaap tuglinga Z{ tf Eddie Dillon Eddie Dillon Gus A. Dicker ˜XgxEu wkw5 vg0pctŒ4fq8k5 xzJ6√2 IRC First Vice-Chair premier vice-président d’IRC Labradorimi Inuit katujjiqatigiikkunginnut g[oz, ®Ns/oEi3j5 x7ml Vince Teddy Vince Teddy angajuqqaap tuglinga, kiinaujalirinirmut w6vNw/6goEi3j5 Inuvialuit Self-government négociateur du gouvernement ammalu iqqanaijaqtulirinirmut ∑S ≈8gn8 Negotiator autonome des Inuvialuit April Andersen ˜XgxEu wkw5 vg0pctŒ4f5 m4f4gk5 Labradorimi Inuit katujjiqatigiikkut grjx4t5tpz5 makkuktunut tukimuaktittijingat Youth Youth

kNK5 Jason Tologanak Jason Tologanak President NIYC président du CNJI Nunavut Ù9 cl0/6 (ex-officio) (ex-officio) Paul Kaludjak kNK5 g8zF4f5 tuz8k5 Nunavut Tunngavikkut timingannut xzJ6√6 angajuqqaaq Women Women ∫jy xo6vg6g6 Thomasie Alikatuktuk xzJ6√6 er6bi4 wkw5 Mary Palliser Mary Palliser angajuqqaaq Qikiqtani Inuit vg0pctŒ4fq8k5 President Pauktuutit présidente de Pauktuutit katujjiqatigiikkunginnut (ex-officio) (ex-officio) Íy v2¬N Percy Kabloona vtmp, r?9o6 wkw5 katimaji, Kivalliq Inuit vg0pctŒ4fq8k5 katujjiqatigiikkunginnut

w˚Fxlw5 Stephen Hendrie/ITK Inuvialuit ∫N r˙8 Donnna Kisoun wkw5 N1ui6 Z?m4fq8k5 Inuvialiut nangminiq grjx4t5tp gavamakkunginnut tukimuaktittiji wxt tM8 Eddie Dillon w˚Fxlw5 fxS‰n4f5 yK9o6 Inuvialiut kuapuriisakkut sivulliq w4y?sbs2 gqoz iksivautaup tungilinga F8{ txt Vince Teddy w˚Fxlw5 N1ui6 Z?mzk5 Inuvialiut nangminiq ≈π6t5tp gavamanganut aajiiqtittiji

Makkuktut Jason Tologanak angajuqqaaq Kanatami (piliriarijaujunik asianik sannginiqaqtuq)

˜XgxEu wkw5 vg0pctŒ4f8i g8zh4t5tpsJ6 Z{ tf GnsuziH x7ml xzJ6√2 g[oz ©i ≈8gn8 Arnait w[M6g5 x3ÇAbµ6ys5 r4foµk5 vtmF0Jx3isJu Mary Palliser angajuqqaaq Pauktuutikkunnut LIA hosts Gus Dicker (left) and vice-president Tony Andersen enjoy a (piliriarijaujunik asianik laugh at the AGM sannginiqaqtuq)

L’hôte de la AIL, Gus Dicker (à gauche) et le vice-président Tony Andersen s’amuse lors de l’Assemblée générale annuelle

Labradorimi Inuit katujjiqatigiikkunni tunngasuktittijiujuq Gus Dicker (saumingani) ammalu angajuqqaap tuglinga Tony Andersen iglaqtut arraagutamaaqsiut kikkulimaanut katimavijjuarniujumi

11 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 12

skw5 s9lu INUIT TODAY

KCwh w4Wx3J1k5 S˜Ex6S6 Fraser visits Arctic Bay Fraser visite la baie de l’Arctique Fraser Ikpiarjungnut pulaariaqpuq

vNbs2 ®Ns/k5 cspn6tz ¥M KCwh Canada’s auditor general Sheila Fraser Le vérificateur général du Canada, Kanataup kiinaujanut qaujisaqtinga Sheila d5t4g3usk5 w4Wx3J1k5 S˜ExMs3m5 JMw visited the High Arctic community of Sheila Fraser, a visité la collectivité de Fraser quttikturmiunut Ikpiarjungnut ^-u5 (-j5. wkw5 bW‰5 vNbu Arctic Bay from July 6 to 9. ITK president l’Arctique de la baie de l’Arctique du 6 pulaarialaurmat July 6-mit 9-mut. Inuit xzJ6√z5 ∫{huz wMcMs6g6. Jose Kusugak accompanied her. au 9 juillet. Le président d’ITK, Jose Tapiriit Kanatami angajuqqaangat xs9M3iEMs6bz5 &))-i4 wkc6g6 The trip to the 700-person commu- Kusugak, l’accompagnait. taassuminga ilaqalauqtuq. kNosJ6, WQx6tbsym9li KCw˙2 nity, initiated by Fraser’s office, allowed La visite de la collectivité de 700 Aullarnirilauqtangat 700-nik inuqaq- x[M=Fzi5, ®Ns/k5 cspn6tj5 the auditor general to visit with daycare personnes, qui avait été organisée par tuq nunaliujuq, pigiaqtitausimalluni Fraser S˜ExDbsJ8NMs3m5 XwEF1k5, wo8ix3F1i workers, school officials, community le cabinet de madame Fraser, a permis à aglavvinganit, kiinaujanut qaujisaqtimut xzJ6vstq8k5, kNos2 xsM5tpq8k5 administrators and elders—and to get a la vérificatrice générale de rencontrer pulaariarutaujunnalaurmat pairivingnut, x7ml wkgck5 - srs6b6©2 iQxi better picture of life in the Arctic than des travailleurs de centres de jour, des ilinniarvingni angajuqqautinginnut, ckwoziE/zi4 bf5tx4v8i6Ù9oDtQJ8N3l- she would have had she gone on a représentants scolaires, des administra- nunaliup aulattijinginnut ammalu is4 ∫4fN8z9o xyq8i5 S˜Ex3FQZ/M- whirlwind tour of other communities. teurs communautaires et des aînés. Elle inutuqanut - ukiuqtaqtuup nigiani s6bClxq8k5. There was a feast held outdoors, a pu ainsi mieux apprécier la vie dans qanuilinganirijanganik takuttiakkanniq- yMu iEctŒMs6g5, vt8zsDlw/6g5 where the group enjoyed traditional and l’Arctique, que si elle avait fait une paallirutigijunnarluniuk taakkunanngalli ie 9M∫q8i4 x7ml iegw8N3i9l iEMs6- non-traditional food and had a chance tournée éclair d’autres collectivités. asinginnit pulaariarvigigajalauqtaralu- g5 x7ml kNc6tsJi4 sc9MctcD8N3li. to speak with community members. Une fête a été organisée en plein anginnut. S˜Ex6ymJ5 N1ui6 iEix6bq8i4 The visitors also cooked some of their air, lors de laquelle le groupe a pu Silami niriqatigiilauqtut, katinngau- ieosMs3uJ5, x7ml u{ KCwh kNos2 own meals, and Ms. Fraser shopped at goûter des plats traditionnels et autres, ruluijaqtut niqillataanginnik ammalu fxX4fq8k5 x7ml isF6t4f8k5 isFExM- the local co-op and Northern store. en plus de pouvoir converser avec des niqituinnarnillu nirilauqtut ammalu s3uJ6, µ8No cspmo3uJ6 wMŒaJ5 Because she buys groceries for her family membres de la collectivité. nunaqaqtiujunik uqallaqatiqarunnarluni. w4Wx3J7us5 xrø4v8i3i3nsc5b3iq8k5 ie- in Ottawa, she now knows how much Les visiteurs ont cuisiné certains de Pulaariaqsimajut nangminiq nirini- i4 x7ml xyq8i4 W/Exc6X4bu1i4. more a family in Arctic Bay pays for leurs repas et Mme Fraser a fait ses aqtanginnik niqiliulaurmijut, ammalu xs9M3iE/sJ6 u{ KCwhj5 gry¿9o4- food and other necessities. emplettes à la coop locale et au magasin Ms. Fraser nunaliup kuapakkunginnut v8iDtQJ8NMs6bz x0psq5g5 W0Jt4nw5 The trip provided Ms. Fraser with a du Nord. Comme elle achète ses ammalu niuviqtikkunnut nivirialaurmijuq, ~0Jbsiq8i4 kNosJ6 w4Wx3J8i. xg3ic- clearer understanding of the unique épiceries à Ottawa, elle sait maintenant maannali qaujimalirmijuq ilagiingujut stQ/z vNbus5 ∫4¥/w/6X4g5 W0JtQ9lQ5 issues facing communities in the Arctic. combien une famille de la baie de Ikpiarjummiut akiliikkannirnirsauqat- Wp5tC6bs5tx4v8ioD8N3ix3lt4 w4Wx3J1k5 Her role in protecting Canadian tax l’Arctique doit dépenser pour acheter de tarninginnut niqinik ammalu asinginnik is3DiE/zA5. payer’s interests will be well served by la nourriture et d’autres nécessités. pijariaqaqpaktamingnik. her trip to Arctic Bay. Grâce à ce voyage, Mme Fraser a pu Aullarnirijaujuq Ms. Frasermut tuki- prendre connaissance des enjeux partic- sivaallikkannirutigijunnalauqtanga ajji- uliers des collectivités de l’Arctique. Son ungittut pijjutiksait saajjutauninginnik voyage à la baie de l’Arctique viendra nunaliujuq Ikpiarjunni. Aturniqautigijanga renforcer son rôle de protection des Kanatamiut taaksiijaijaqpaktut pijjutig- intérêts des contribuables canadiens. illugit pijittiraqtauttiakkannilirunnarniar- lutik Ikpiarjungnut niurrunirijangagut.

12 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 13

Ronnie Campbell Ronnie Campbell

®Ns/i4 cspn6t7mE4 ¥M KCwh sc9Mctc6g6 ≈gE cmi3u4 Ôy fhZ6 xw2XcMs6g6 ¥M KCwhu4 w4Wx3J1k5 S˜Ex6t9lQ5

Auditor General Sheila Fraser chats with Audrey Qamaniq Jose Kusugak accompanied Sheila Fraser on her Arctic Bay visit

La vérificatrice générale Sheila Fraser bavarde avec Audrey Qamaniq. Jose Kusugak accompagne Sheila Fraser lors de sa visite à Arctic Bay

Kiinaujanik qaujisaqtimmarik Sheila Fraser uqallaqatiqaqtuq Audrey Qamanirmik. Jose Kusugak aippaqalauqtuq Sheila Frasermik Ikpiarjungnut pulaariaqtillugit

wkw5 bW‰5 vNbu xzJ6√2 g[oz gw8 yu5 giyJ6 y4ru4 ¢%,))) wvJ6hw0JbsJ6 srs6b6gu W8ax3isJk5 W8ax6goEi3j5 vg0pctŒ4fqb w4y?sbzk5 Kw wXN3j5 w˚F7u

ITK vice-president Duane Smith presents a cheque for $5,000 in support of the Northern Games to Games Society chair Roy Ipana in Inuvik

Le vice-président de l’ITK, Duane Smith remet un chèque de 5 000 $, au président de la Société des jeux, Roy Ipana, pour appuyer les Jeux d’été du Nord à Inuvik

Inuit Tapiriit Kanatami angajuqqaap tuglinga Duane Smith tunisijuq sikkimik

Duane Smith $5,000 ikajuqsuijjutaujuq ukiuqtaqtumi pinnguarniujunut pinnguaqtulirinir- mut katujjiqatigiikkungita iksivautanganut Roy Ipanarmut Inuuvimmi

13 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 14

skw5 s9lu INUIT TODAY

vNboµu kNc6√6ymJ5 s9lz WsQ/s5txMs6S6 National Aboriginal Day a Hit La Journée nationale des Autochtones : une réussite Kanatalimaami nunaqaqqaaqsimajut ullunga piugijauttialauqpuq

wkw5 bW‰5 vNbu sWAhMs6S5 g8zh4- Inuit Tapiriit Kanatami (ITK) was t5tpsJ8NMs3mb Nr8ΩDlw/6ymJ5 wk1i4 honoured to host people from all walks N9os8i3ysDtc6t9lQ5 Ôi @!-u w6vs- of life to festivities on June 21 mi3j5 vNboµu kNc6√6ymJ5 s9lzi4 commemorating National Aboriginal Day ≈g¿u. in Ottawa. BxNMq8•lx6g5 wo8ix6tsJ5 yM- Hundreds of students on field trips, ∫k5 wo8ixDtcEx6g6ymJ5, wMQ/s9lt4 along with many others, sat in awe at xuh4v8isJ5, w4y¿Ms3mb Ws4n6g7mEs- the Canadian Museum of Civilization o6ym9lt4 vNbus5 wk1i4 bf/Zc3Fxi (CMC) in Gatineau, Quebec, as a First Ûtk, fXw4u, kNc6√6ymJ5 eMs0/6t9lQ5 Nations group drummed and sang while x7ml w8qsy3ui4 w8q6t9lQ5 Wzh5 three elders, First Nations, Métis, and wkgcw5, kNc6√6ymJ5, x9MzJw5, x7ml Inuit, took the stage behind a colourful wkw5, d8qx6bsF7¨t9lQ5 bfC8i6g7mE- pair of First Nations dancers. Each elder xlw5 kNc6√6ymJ5 ju6†5 gkx•t9lQ5. opened the celebrations in the tradition xgi wkgcw5 N9os8i3ysDtsJu4 wkdt- of their people. qb wo6fygczA5 mgw6y0JtcMs6g5. After short speeches from Nancy Nw5gu4 sc9MMs6t9lQ4 ˆ8y cEb6- Karetak-Lindell, Member of Parliament o8ts9, vNbs2 moZos6tz kNKj5, x7ml for Nunavut, and Franco Sheatiapik-

Inuit Tapiriit Kanatami (ITK) a eu grand Inuit Tapiriit Kanatami upigusulauqput plaisir à accueillir une foule de gens tunngasuktittijiujunnalaurmata nakin- divers lors des festivités du 21 juin qui ngaaruluijaqsimajut Inungnik nalliun- venaient souligner la Journée nationale nirsiurutiqaqtillugit June 21-mi iqqau- des Autochtones à Ottawa. manirmut Kanatalimaami nunaqaqqaa- Des centaines d’étudiants en qsimajut ullunganik Ottawami. excursion scolaire et bien d’autres Hanalanginniiluaqtut ilinniaqtiujut participants en ont eu plein la vue au silataanut ilinniarutiqariaqtuqsimajut, Musée canadien des civilisations (MCC) ilagijaullutik amisukkanniujut, iksivaalau- de Gatineau (Québec), lorsqu’ils ont rmata piuksaqtummariuliqsimallutik écouté un groupe des Premières Nations Kanatamiut inungnik takujagaqarviani Mosha Folger/ITK jouer des tambours et chanter, alors que Gatineau, Quebecmi, nunaqaqqaaqsimajut trois aînés des Premières Nations, Métis qilaujjaqtillugit ammalu inngiusirminik xwN ~f9 d9o3u4 wf7mwJ6 NlNw6y0Jbs9li vNboµu kN6√6ymJ5 s9lzk5 et Inuit se produisaient derrière un inngiqtillugit pingasut inutuqait, couple de danseurs des Premières Nunaqaqqaaqsimajut, Allangajuit, ammalu Ina Zakal lights the qulliq to mark National Aboriginal Day Nations. Chacun des aînés a inauguré Inuit, qunngiaqtauvimmiitillugit taku- les célébrations selon les traditions de ranniqtummarialuit Nunaqaqqaaqsimajut Ina Zakal allume le qulliq pour marquer la Journée nationale des Autochtones son peuple. mumiqtiit tunuaniitillugit. Atuni inutuqait nalliunnirsiurutiujumik inuqutingita Ina Zakal qullirmik ikummaijuq nalunaiqsijjutaulluni Kanatalimaami iliqqusituqangagut matuiqsijjutiqalauqtut. Nunaqqaaqsimajut ullunganut Naittumik uqallalauqtillugik Nancy Karetak-Lindell, Kanataup maligali- uqtinga Nunavumut, ammalu Franco

14 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 15

KCw8f ystxW4-Snu wkw5 bW‰4f8i4 Buscemi on behalf of ITK, the audience Après quelques courtes élocutions Sheatiapik-Buscomi Inuit Tapiriikkunnik vNbu r[Z6gw9li, d8qxEx6ymJ5 gnC8- was treated to a throat-singing and de la part de Nancy Karetak-Lindell, Kanatami kiggaqtuilluni, qunngiariaqsi- ˆ6tbsoMs3uJ5 vb0/6gi5 x7ml eMs0- drum dancing show from the group députée du Nunavut, et de Franco majut tusarannaaqtitaulilaurmijut kata- /6gi5 yeis2 eMs∫i8Ω6ymJi5, hDyi4 Siqiniup Qilauta, who also engaged the Sheatiapik-Buscemi au nom d’ITK, jjaqtunit ammalu qilaujjaqtunit Siqiniup vb0/3i3j5 wo8ix6t5tMs3uJ5. kN6√c6y- children in an impromptu throat- l’auditoire a pu entendre des chants Qilautaaninngaaqsimajunit, surusinik mJ5 x7ml x9MzJw5 wkQxi4 rW8aw/- singing lesson. First Nations and Métis gutturaux et regarder des danses du katajjarnirmut ilinniaqtittilaurmijut. wMs3uJ5 vNbus5 wk1i4 bf/Zc3Fxb groups also entertained the crowd tambour exécutés par le groupe Siqiniup Nunaqqaaqaqsimajut ammalu allangajuit wlxi. inside the CMC. Qilauta, qui a également montré aux inugianik kipinnguijailaurmijut Kanata- vNbus5 wk1i4 bf/Zc3Fxb yM∫i Outside the CMC tents were setup enfants à faire du chant guttural. Des miut inungnik takujagaqarviata iluani. gW3i4 g2X4nwymMs3uJ5 W6fygcztÅ6gu4 for cultural demonstrations by First groupes des Premières Nations et Métis Kanatamiut inungnik takuja- bf4nst5t9lt4 kNc6√6ymJ5, x9MzJw5 Nations, Métis and Inuit, and a tent ont aussi diverti des auditoires à gaqarviata silataani tupirnik tuppak- x7ml wkw5, g„5 bf4nst5t9lt4 wMq8i4 also showcased some great aboriginal l’intérieur du MCC. saisimalaurmijut piqqusituqangatiguuq- kNc6√6ymJ5 ub8axDlw/6X4gi4 x7ml comedians and musicians. À l’extérieur du Musée, Les tumik takuksautittillutik Nunaqa- i0/sy/6t5tx¿l1i4. The evening festivities, held on Premières Nations, Métis et Inuits ont qqaaqsimajut, Allangajuit ammalu Inuit, s8k4f5 N9os8i3ysDbsJ5, F4gxEx Victoria Island, were a smashing success. présenté leurs cultures, et une tente tupiit takuksautittillutik ilanginnik er6bzi (Victoria Island), vJyic5tx6- Traditional Inuit foods like char, caribou avait été réservée à des comédiens et nunaqaqqaaqsimajut mitannguarului- g7mEx¬Ms6S6. wkw5 ie9M5∫q5 ˙3l and beluga, were served with a First musiciens autochtones. jaqpaktunik ammalu nijjausijaqtitti- wcl4, g4g x7ml m4∫6, iE/4nst- Nations wild-rice dish, and some Les festivités de la soirée, organisées avaalungnik. bsJ8NMs3mb wMc3lt4 kNc6√6ymJ5 x˜y- non-traditional fare. à l’île Victoria, ont connu un grand succès. Unnukkut nalliunnirsiurutaujut, gcq8i4, x7ml wMcsE9lt4 iegw8N3i4. An open-air stage invited guests to Des mets traditionnels inuits ont été Victoria qikiqtangani, kajusiniqattiaq- d8qx6bsFz•5g6 d8qxEx6ymJi4 get up-close and personal with the servis, notamment de l’omble, du caribou tummarialuulauqpuq. Inuit niqillattaangit c9oQx4v8idpMs6g6 x7ml W8ax6tsJk5 performers from earlier in the day—acts et du bélouga, accompagnés d’un plat suurlu iqaluk, tuktu ammalu maktaaq, wMQost5tx4v8i3lt4 s9l4v8ixA5 - like comedian Derek Starlight and de riz sauvage des Premières Nations nirijaksautitaujunnalaurmata ilaqarlutik W8ax6bsJi5 ˙3l ubDlw/6t tsE4 Saskatchewan hip-hop artist Eekwol. tout comme des plats non traditionnels. Nunaqaqqaaqsimajut alaasituqanginnik, y∫Mw5 x7ml n{√gx8usb6 s9luso6gu Inuit artists were well represented, as Une scène en plein air invitait les ammalu ilaqaurillutik niqillattaarijaun- i0/sy/3iE/s?o6gtA5 i0/sy/6t ∑4Kx9. Elisapie Isaac and her group Taima participants à rencontrer les artistes de gittunik. wkw5 i0/sy/6tsJ5 b4fnstbs5txMsEK5, literally rocked the crowd with their la journée, notamment le comédien Qunngiaqtauvinganiittuq qunngia- wonW xwn4 x7ml i0/sy/6tsctQ/q5 unique blend of Inuktitut, English, and riaqsimajunik qalligiakkanniqujilauqtuq wkQxi4 gn3ˆC6t5tx6t9lQ5 x0psq5gu4 ammalu pinnguaqtiujunut ilagiliutitti- iAuymJi4 wk4tg5, c9lˆtg5, x7ml

nsuzi5 bo6Wzk5: iƒ9 w†t6, wonW xwnr x7ml yb?i ƒ© vNboµu kN6√6ymJ5 ckwos3iE/q8•t9lQ5

Left to right: Nicole Etitiq, Elisapie Isaac and Stephanie Kootoo during National Aboriginal Day activities

De gauche à droite : Nicole Etitiq, Elisapie Isaac et Stephanie Kootoo lors des activités de la Journée nationale des Autochtones

Sauminganit taliqpinganut: Nicole Etitiq, Elisapie Isaac ammalu Stephanie Kootoo Kanatalimaami Nunaqqaaqsimajut qanuiliurnirijanginniitillugit

Tooneejoulee Kootoo

15 9725.3_ITK insert 2/3/06 11:35 AM Page 16

wkw5 s9lu INUIT TODAY

Mosha Folger/ITK swÏtg5 w8q3lt4, s9luso6gu, m4f4gi5 French lyrics, and modern, rock-influ- gn3iE/s?4gi5 i0/sy/3lt4. enced instrumentals. wkw5 bW‰4f5 vNbu d/8N¨Dm5tx6S5 ITK wishes to specially thank Paani Ùi Mvs75u4, ®Ns/k5 WD6nwpQMs6- Lecompte, who was our Fundraising / bK5\eu3DxZc3F7u4 grjx4t5tps9li, yK- Library Coordinator, for taking the lead o6tsMs3m5 s9lzi ckwos3isJj5 ≈6- in organizing the day’s events, and r4hwMs3izk5, x7ml r4foµ5 dFxQ/c5t- ensuring a good time was had by all. xMsDlx3mΩb. Ùi wkw5 bW‰4f8i4 vNbu Paani has left ITK to pursue other goals. k6voMs3m5 xyq8i4 Woxcv8iChxo6y- Thank you and good luck Paani! mizk5. d/8N¨4 x7ml ckwq5txd?5tQ5 Ù•¡

Derek Starlight et le chanteur hip-hop akkannirlutik ullukkanniagut - pinnguaq- John Cheechoo/ITK de la Saskatchewan, Eekwol. Les artistes taujunit suurlu mitaruluijaqti Derek inuits étaient également bien représentés, Starlight ammalu Saskatchewanmiutaq lorsque Elisapie Isaac et son groupe ullumiuliqtumi nijjausijarnirijauvaliqtu- Taima a ravi la foule avec ses chansons tigut nijjausijaqti Eekwol. Inuit nij- uniques en Inuktitut, anglais et jausijaqtiujut takkusautitauttialaurivut, français, et sa musique rock moderne. Elisapie Issac ammalu nijjausi- ITK souhaite remercier Paani jaqtiuqatigijangit inugianik tusar- Lecompte, qui était notre coordonnatrice naaraqtittiaqtillugit ajjiungittumik des levée de fonds et de la bibliothèque, nigumisimajunik Inuktitut, Qallunaatitut, qui a organisé les événements de la ammalu Uiviititut inngirlutik, ullumi- journée et en a assuré la réussite. Paani uliqtumi, makkuktunit tusarnirijauvaktunit a quitté ITK afin de poursuivre d’autres nijjausijarlutik. d˜i: rx8gC bA3ˆ x7ml wmo fts6, bm3u4 yeis2 eMsbq8i8Ω6ymÔ4, vb0/3©4 vNboµu intérêts. Merci et bonne chance dans Inuit Tapiriikkut qujannamiirumat- kNc6√6ymJ5 N9os8i3ys3iE/zi: x∫i wkw5 bW‰4f8i8Ω6ymJ6 ∆n 9/ iei4 gis6vwJ6 tes nouvelles entreprises, Paani! tiaqput Paani Lecomptemik, kiinaujanut F4gxEx er6bzi N9os8i3ys3ic6t9lQ5 piruqsaijigilauqtavut/qimirruagaqarvim- mik tukimuaktittijiulluni, sivuliqtiulaurmat Top: Kendra Tagoonar and Emily Kotierk, both of Siqiniup Qilauta, throat singing ullungani qanuiliurniujumut aaqqik- during National Aboriginal Day ceremonies; bottom ITK’s Mosha Folger serves food on suilaurninganut, ammalu kikkulimaat Victoria Island during the festivities quviagijaqattialauruluarmangaata. Paani Inuit Tapiriikkunnik nuqqalilaurmat Ci-dessus : Kendra Tagoonar et Emily Kotierk, de Siqiniup Qilauta, chantent des chants asinginnik piliaqakannirasualiqsimanin- gutturaux pendant les cérémonies de la Journée nationale des Autochtones; ci-dessous : ganut. Qujannamiik ammalu qanuingit- Mosha Folger d’ITK sert de la nourriture durant les festivités de l’Île Victoria tiaquvattigit Paanii! Qulaani: Kendra Tagoona ammalu Emily Kotierk, tamarmik Siqiniup Qilautanginninngaaqsimajuuk, katajjartuuk Kanatalimaami Nunaqaqqaaqsimajut nalliunnirsiurnirijangani: ataani Inuit Tapiriikkunninngaaqsimajuq Mosha Folger niqinik tuniuqqaijuq Victoria qikiqtangani nalliunnirsiurniqaqtillugit

Inuit Tapiriit Kanatami 170 Laurier Ave. W., Suite 510 Ottawa ON Canada K1P 5V5 Phone: 613-238-8181 1-866-262-8181 Fax: 613-234-1991 Email: [email protected] www.itk.ca

16 9725.3_Isumanaqtuq.qxd 2/3/06 11:38 AM Page 41

whmN6g6 ❘ ISUMANAQTUQ rry Halifax Te

h9lxlo7j5 Pipedream WNhx6bsJmymJ6 dFxNq5gk5 faces harsh W9MEsJk5 ~0Jtc6S6 realities

❘ ttC6g6 tsE Bxo¿4{ ❘ by Terry Halifax

w˚Fxlw5 wkq5 r[oz•o3mb WJmiE/symJu4 Inuvialuit people are on the brink of realizing a dream s0pDho6X9oxi3j5 ∫8N #) x3ÇAk5 WoExaymJ6. ryxi that’s been 30 years in the making. But despite uox8q8•5gk5 ®Ns/gClx6t9lA, bsnq8•5g5 moZC˜k5 millions of dollars, thousands of regulatory pages m4W6gZos6ymic3li x7ml BxNMq8•5gk5 and hundreds of good intentions, that dream WsJj5WNhxDbsymZlx6t9lA, ∫8N WJmiE/symJ6 is still far from reality. ho szy4©K6 W9MEso3ix3li. UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 41 9725.3_Isumanaqtuq.qxd 2/3/06 11:38 AM Page 42

whmN6g6 ❘ ISUMANAQTUQ

■ yKixi m4W6gZs6vsJu: w4Bws9 s6hxloE=Fzi8Ω6ymJ6 KE5{ √X8g; b=?i 4yCbsymJ6 sxoi3us5 s6hxl7j5 h9lo4 bric3m5 kN5yx3u WQx3li w˚F7u5 tr9lA Terry Halifax m4W6gZzi: xF4g6ymix Wzh5 uox8k5 wyZ4 ws9Íbs2 sx1Nzk5 x7ml s6hxl7u4 sux3Jx4ƒ6t5tc5bC/6g6 w˚Fxlw5 kNzi5, ß4©tQlA wlgizA5 S9M4 s6hxlo4 ryxi xgw8Nst5tJ8N6yymq5g5 is3Dtc3i4f5 iQxk5 Aw5y8, ~g x7ml bw f, x7ml x9Mk5 kNc6√6ymJ5 kNzk5. WNhx6bsMzJ6 xqi6ÙacbsK6 WNhx6bsymJi5 - x7ml ~0Jtc6X9ox7m5 moZC˜k5, mrm0Jtk5 x7ml he proposed Mackenzie Valley ■ gZ?moEi3j5 wlxq0JtsJi4 xqJu4. Previous page: Ikhil Gas Plant’s Fritz natural gas pipeline spans Carpenter; this page: The region has kNc6√6ymJ5 vg0pctŒaJ5 x4gw/symJ5 scsy4nclxMsq5g5 ckwoiE/zi WNhx6bsJ6 the Northwest Territories trillions of cubic feet of natural gas but yK9o6Ùu5 g4yCsbso6t9lA !(&)-q8i, ryxi vNbs2 Z?m4fq5 tosEymo6t9lQ5 from Inuvik to northern no way yet to get it to market w6v6gwF3Jx4f5 w6v6gwpzi4 ∫m{ ÍJ W0Jt4nsJj5 ckwo/sd/so6t9lA !(&$-u. m3Î4 x3ÇÅ4 Alberta and would ship raixA5 x7ml !,))) sztx•5g5 cspymJ5, xgodpMs6g6 !)-x3ÇAk5 ra?Ex6ymtbsvw8N3li ■ Page précédente : L’usine à gaz Fritz Tgas from Inuvialuit lands, south Carpenter de Ikhil; cette page : La région a WNhx6bsMzJ6, who8ic3li kNc6√6ymJ5 vg0pctŒaJ5 WFcExc3iq8k5 xqctc3i3j5 through Gwich’in, Sahtu and Deh des billions de pieds cubes de gaz naturel, kN∫Chx3i3j5 x7ml WD6t5ti3j5 WoE=FdtsJi4. Cho, and Dene Tha First Nations’ mais elle ne peut les rendre sur les marchés Wzh5 dø5 x3ÇAw5 raixA5, Wz˙J5 ybmsJi5 kNc6√6ymJ5 vg0pctŒaJ5 h9lx¬2 land. The project is one of wizÅ6ymJ5 xqctc6ymo6S5 k1uic3iCisJk5 x7ml bm3uoµ6 n6r5tym9lt4 WoE=FsJi4 x7ml the largest of its kind ever ■ Sivuniani makpiqtugauqqaujumi: Ikhil W?9oxJoEi3j5 fxS‰nsJi4. µ8Nu9o, scctc6ymo6g5, vtmic6ym9lt4 @)))-u, n6®ymJ5 conceived—and it’s facing regula- uqsualulirivvinganinngaaqsimajuq Fritz kNc6√6ymJ5 h9lxlEizk5 vg0pctŒaJi4 xqctŒAtcMs6t9lQ5 h9lxl4 N1uiE/so3ix3li Carpenter; tavvani makpiqtugangani: tory, economic and political hurdles w7WsEs9 s6hxloEp4f8i5, ys9f8k5, vNfFo2{, wx4~8jWs9 x7ml vg0pctŒ4g5 kNc6√6ymJ5 aviktuqsimania trillionnut isigak uuktuutigilugu equally as large. ilutuningagut pullak uqsualulik kisiani atuin- vg0pctŒq5 wMsic6g5. x0psq5g6 ≈6r4ymiE/zi, kNc6√6ymJ5 h9lxoEizk5 The aboriginal groups affected nautittijunnaqsisimangittut niurrutiqarnikkut vg0pctŒaJk5 N1uiccbsJ5 xFctcC/3mb N1uic3i3j5 ## Sn8ttA5 h9lxl7u4, NlNw6bsym- had little say in its outcome li cktQ h9lxl4 xgi vg0pctŒ5 xF4g6ymix•8iE/zA5. xgi vg0pctŒaJ5 xg6gxC/3mb when the project was first N1uiccbsi3j5 ®Ns/i4 ®Ns/4fF1i. WsJ8•6ym9li, h9lxlos6ymJ5, wq3CJoEp4f5 vNbu, proposed in the 1970s, until the ®Ns/c6t5tZ/3lt4 kNc6√6ymJ5 h9lxlEizk5 vg0pctŒaJ5 wMzk5. federal government assigned h9lxlo4 xJ6nD8•6t5tZ/3m5 vJ¥8Nd9lA xtccbsJ5 w˚Fxlw5 ra9o6Ù6ys5 xqctŒAtu Supreme Court Justice Thomas ra¿E/sJk5. ryxi vtoµ3lA !^ W[A0ppsJ5 vmQ/c6g5 WNhx6bsJu4, ra9o6 Berger to rule on the matter in d=?y1izkxCh1ix3li x4hD8N3ix3m5. WNhx6bsJ6 yK9o3u n6®/Exc3m5 xgw8NcD8N3i3j5 1974. After two years and more xqctŒAti4 kNj5, moQxc3i3j5 xgi vg0pctŒaJ5 moZC˜tA5 tudtq8i4 x7ml than 1,000 witnesses, he imposed ˆ7 mAhA8N6tbslt4 xF4g6ymixi x7ml vNbs2 Z?m4fq8i moZos6tsJi5. a ten-year moratorium on the NlNq5g6 WoExaJ6 NlNw6y7m5 v2Wxˆet5tJu4, ∫4fkz¬8•5 w7WsEs9 s6hxloEp4f8k5, project, concluding that aboriginal 2005 vNbs2 xqi6Ùz5 s6hxl7u4 n6rtE?9oxpz5 x7ml yKo6ts9lt4 v7XisJ5 WNhx6bsJj5. groups needed time to settle land n6r5tMs6t9lQ5 (,)))-q8•5gi4 m4W6gZo8i4 x?ts2 x4gw/sgw8NExcC/3izk5 claims and build business capacity. srx4~6 42 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Isumanaqtuq.qxd 2/3/06 11:38 AM Page 43

whmN6g6 ❘ ISUMANAQTUQ

NlNw/6ymJi4, v7Xi4f5 WZ/3mb BxNMq8•5gi4 si3lAbs4v8i6ymJi4 gryQxDt4nj5. ∫8N, wMc6g6 g4yÇE/sJ5 kNc6√6ymJ5 vg0pctŒq8i5 Un rêve wvÔyx3i3j5 n6rt5tpsJ5 sc5tx6ym9lt4 bsgZE/s9li vNbs2 x7ml se heurte à la réalité xF4g6ymix•5g5 Z?m4f8i5, n6rt5tpsJi5 xW6ftQ/so6ym9li WNhx6bsJj5 mrm0Jt4nk5. ∑SD k8aXlxi, w7WsEsf5 gn6t5tMs3mb k6v6t5tymizi4 ❘ par Terry Halifax ttCs/3i3j x7ml xyq8i4 kNu WoExaZ/6gi4 ryxi W?9oxico6X5. ®Ns/oEi3j5 cspn6t7mE4 ¥M KCwh mux8icMs6g6. "s4WDh4v5b Les habitants du Inuvialuit sont sur le point de réaliser un rêve vieux de 30 ans. wkoEpgc4f5 vNbu ˆ7mq5gi4 xsM5tic3mb vmQ/4nq8i4... vJyt5tym9lt4 En dépit de millions de dollars, de milliers de pages de réglementation et de W?9oxt5ti3j5 WD4v8iD8Nq5gi4 kN5yx3u," ttCMs6bz si4√oxu n6rym9lis4 centaines de bonnes intentions, ce rêve est encore long de se concrétiser. w7WsEsf5 gn6t5t˜o6t9lQ5. moZC˜j5 Wi3l8isymJ6 WQx3ic3m5 kN∫6ymJ5 whµ¬tc3iq8k5 vNbs2 e projet de gazoduc de la Vallée du Mackenzie traverse les Territoires du Z?m4fq5 ˆ7m4gi4 wvJ6hwic6gi4 Wbc6t5tymq8iq8k5 scsysd9lA Nord-Ouest depuis Inuvik jusqu’au nord de l’Alberta et transporterait du gaz à WNhx6bsÔ2 wk1k5 x4gw/s0JtQym/q8k5 x7ml Wsy¿9o6tbsli wlox xuh5 partir de territoires inuvialuits vers le sud, en passant par Gwich’in, Sahtu et Deh kNosJi5 WoExcD8Nd9lQ5 NlN6gi4 moZC˜oEi3j5 W0Jt4nsJi4. x7ml Cho, ainsi que le territoire des Premières Nations de Dene Tha. Ce projet est un vNbs2 Z?m4fq5 Wox8q8•5gi4 ®Ns/osDtcw8N3ix3lt4 h9lxl7j5 des plus grands jamais conçus et il se heurte à des obstacles réglementaires, ∫4¥/w/DbsJi4 x7ml xgZc3i3j5 xrosti4, ®Ns/os3i3j5 xu6√ctc3i3j5 Léconomiques et politiques tout aussi importants. xqctŒAti4 kN5yx3usk5 n6r÷6gcq5g6. ryxi ra9o6Ù6y- sDtos6gcMs6t9lA, kNc6√6ymJ5 vg0pctŒq5 ho8ix3iCFsJmymJ5 vNbs2 Z?m4fq5 ®Ns/osC/3lt4 nNi3j5 x7ml k∫DEx6t5ti3j5 munwF1i4, hDy˜k5 wo8ix6t5ti3u4 x7ml xyq8k5 wk1k5 WNhx6bsZ/6gi4. s9luj5, oSD4f5 Z?m4fq5 scsygw8N4f5 hoix3iCDtcgw8N6ymJ5. W?9oxi3nsix6g5 - W9MEsJu4 hoix3iCDtc6ymlt4 xu6√3i3u4 xgZc3i3j5 Sullualulimmut xrostQ/sJi4 x7ml k∫DEx6tbsli moZC˜os6X9oxi6. bm8N h9lxl7j5 WJmiE/symJ6 W9ME8aD8N6y0÷q7m5, xysp3JxDtsZ/6g6 pinasuaqtaujumasimajuq quvianangittunut w˚Fxl7usk5, kN5yx3j5 x7ml vNbj5. pillariujunut saajjutiqaqpuq

❘ Titiraqtuq Terry Halifax

Three decades later, three of the four aboriginal groups Inuvialuit inungit kiglinganiilirmata pijumanirijausimajumik ujjirusuliqpallianirmut along the pipeline route have settled claims and all have taanna 30 arraagunut piliriangusimajuq. Kisiani miliannginniittunut kiinaujatu- established business and development corporations. This raluaqtillugu, taisanginniittut maligaralaanut makpiqtugaliuqsimaniqarluni time, they initiated talks. Meeting in 2000, they formed the ammalu hanalanginniittunut piujumut pinasuarutausimagaluaqtillugu, taanna Aboriginal Pipeline Group (APG) after reaching agreement pijumanirijausimajuq suli ungasiktuuvuq pillariulirniarluni. that the pipeline would be owned by Imperial Oil, Shell, ConocoPhillips, ExxonMobil and a consortium of the uksiratausimajuq Ualinirmiut uqsualummut sullulik takiniqarmat Nunatsiarmi aboriginal groups involved. Under this unique arrangement, pigiarluni Inuvimmit tikillugu Albertaup uangnanganut ammalu uqsualummik APG shareholders would split ownership of 33 per cent of umiarjuakkuuqtittiqattarajaqtuq Inuvialuit nunanganit, nigianut Gwich’in, Sahtu the pipeline, determined by how much pipeline was on each ammalu Deh Cho, ammalu Allanut Nunaqaqqaaqsimajut nunanganut. group’s territory. Each group would borrow its ownership Pinasuaqtaulangajuq anginiqpaanguqatauvuq pinasuaqtausimajunit - ammalu share from banks. Failing that, the pipeline builder, Tsaajjutiqaqpalliammat maligaralaanut, makimajjutinut ammalu gavamalirinirmut TransCanada Ltd., would fund the APG portion. iluangijjutiujunik angijumik. The pipeline could deliver a legacy of wealth to sustain Nunaqaqqaaqsimajut katujjiqatigiingujut aktuijausimajut uqausiksaqalualaungittut beneficiaries of the Inuvialuit Final Agreement for generations. qanuilinirijangani pinasuaqtaujuq sivulliqpaamit tuksirautauliqtillugu 1970-nginni, But with a total of 16 agencies overseeing the project, kisiani Kanataup gavamakkungit tiliurisimaliqtillugit iqqaqtuivirjuakkut iqqaqtuijinganik moving to the next step is a challenge. The project must first Thomas Berger pijjutiksaujumut qanuilijauqujauliqtillugu 1974-mi. Marruuk arraaguuk establish access agreements to land, comply with each kinguniagut ammalu 1,000 ungatianiittut qaujisimajut, atuliqujilauqtuq 10-arraagunut ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 43 9725.3_Isumanaqtuq.qxd 2/3/06 11:38 AM Page 44

whmN6g6 ❘ ISUMANAQTUQ

Les groupes autochtones touchés ont eu peu group’s regulatory bodies and satisfy territorial and federal à dire lorsque le projet a été proposé durant regulators. les années 1970, et ce jusqu’à ce que le No wonder the task has proven daunting, even for gouvernement fédéral ait nommé le Juge de Imperial Oil, the country’s largest oil producer and the lead la Cour suprême, Thomas Berger, pour company on the project. After issuing a 9,000-page statuer sur la question en 1974. Après deux environment impact statement, the company received ans et plus de 1 000 témoins, il a imposé un hundreds of additional appeals for information. That, moratoire sur le projet en concluant que les coupled with requests from aboriginal groups for benefits groupes autochtones avaient besoin that producers rightly say are the purview of federal de temps pour régler les revendications and territorial governments, have left the producers territoriales et bâtir une capacité questioning the economics of the project. In late April, commerciale. Imperial announced it was halting engineering and other

Terry Halifax Trois décennies plus tard, trois des on-the-ground work until headway was made. quatre groupes autochtones vivant le long Auditor general Sheila Fraser sympathizes. “We believe du tracé du pipeline ont réglé leurs revendications territoriales that Indian and Northern Affairs Canada is not et établi des entreprises commerciales et de développement. adequately managing its responsibilities…for approving

■ douÅo4 czbJ6 NlN6gu4, Cette fois-ci, ils ont amorcé les discussions. Suite à une the development of non-renewable resources in the sb6r6fwpJ6 cspZ/3i3ui4 rencontre de l’an 2000, ils ont créé le Aboriginal Pipeline Northwest Territories,” she wrote in a report she issued h9lxls2 yKi4nz Group (APG) après avoir réussi à conclure que le pipeline prior to Imperial’s announcement. ckwozo3ix3mΩ5 appartiendrait à Imperial Oil, Shell, ConocoPhillips, The regulatory quagmire stems from land claimants’ ExxonMobil et un consortium des groupes autochtones visés. concerns that the federal government hasn’t provided ■ A helicopter hovers Aux termes de cet arrangement unique, les actionnaires adequate support to address the project’s social impact and uncertainly, as if waiting d’APG se partageraient 33 pour cent du pipeline, selon combien to improve the capacity of many communities to deal to learn of the pipeline’s fate le pipeline traverserait leur territoire respectif. Chacun des with complex regulatory issues. And while the federal groupes emprunterait sa quote-part auprès de banques. Si government stands to earn billions in pipeline taxes and ■ Un hélicoptère en cela était impossible, le promoteur du pipeline, TransCanada royalties, no revenue sharing agreement exists with the sustentation, comme s’il Ltd., financerait la partie d’APG. Northwest Territories. Until one is finalized, aboriginal attendait de connaître Le pipeline pourrait fournir de la richesse pour subvenir groups want a commitment that the feds will invest in l’avis de sort de la pipeline aux besoins des bénéficiaires de l’Accord définitif des building and upgrading treatment centres, in early childhood

■ Qulimiguulik qangatajuq Inuvialuit pendant plusieurs générations. Mais comme 16 education and in other social programs. nalunaqtumik, utaqqiqquiji- agences surveillent le projet, il est difficile de passer à So far, the Liberal government has made only verbal juq qaujigajarnirminik l’étape suivante. Le projet doit d’abord établir des ententes commitments. It will take more—a concrete pledge to share sullualuup sivuniksanga d’accès territoriales, se conformer aux organes régulateurs in royalties and streamline the regulatory process. qanuilingalirniarmangaat de chacun des groupes et satisfaire les organismes de Otherwise this pipedream will never be realized, which réglementation territoriaux et fédéraux. would be a great loss to Inuvialuit, the Northwest Territories Il ne faut pas s’étonner de ce que cette tâche se soit and Canada. révélée difficile, même pour un géant tel qu’Imperial Oil, la plus importante pétrolière du pays et chef de file du projet. Après avoir émis une étude d’impact environnementale de 9 000 pages, la société a reçu des centaines de demandes de kinguvariaqsimatitaukainnarluni pinasuaqtaulangajuq, renseignements supplémentaires. Ce fait et les demandes isulinniqarluni nunaqaqqaaqsimajut katujjiqatigiingujut de groupes autochtones exigeant des avantages que les piviqariaqarninginnut angiqatiqarnirmut nunataarasuarnirmut producteurs disent, et avec raison, qu’ils appartiennent aux ammalu piruqtittinirmut pilirivviqutiujunik. gouvernements fédéral et territoriaux, font en sorte que les Pingasut quliit arraaguit kinguniagut, pingasuujut promoteurs remettent en question la rentabilité du projet. À sitamaujunit nunaqaqqaaqsimajut katujjiqatigiingujut la fin du mois d’avril, Imperial a annoncé qu’il interrompait sullualuup iningaguuqsimajut angiqatiqaqsimaliqput AUTOMNE 2005 44 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Isumanaqtuq.qxd 2/3/06 11:38 AM Page 45

whmN6g6 ❘ ISUMANAQTUQ

les travaux techniques et autres sur le terrain nungminiqarniraniujunut ammalu tamarmilimaaq saqqittisimallutik pilirivviujunik ammalu pivalli- jusqu’à ce que des progrès soient réalisés. ajulirinirmut kuapuriisaujunik. Maannamilli, uqaqatiqaqsimaliqtut, katimaniqaqsimallutik 2000-mi, La vérificatrice générale, Sheila Fraser, saqqiisimajut nunaqaqqaaqsimajut sullualurininganut katujjiqatigiingujunik angiqatigiigu- est d’accord. « Nous croyons qu’Affaires indiennes tiqalauqtillugit sullualuk nangminirijaulirniarluni Imperial uqsualulirijikkunnit, Shellkunnut, et du Nord Canada ne gèrent pas convenablement ConocoPhillips, ExxonMobil ammalu katujjiqatigiiktut nunaqaqqaaqsimajut katujjiqatigiingit ses responsabilités…en ce qui a trait à l’appro- ilauniqaqtut. Ajjiungittuq aaqqiksimanirijangani, nunaqaqqaaqsimajut sullualirininganut bation des ressources non renouvelables des katujjiqatigiingujunut nangminiqaqataujut aviqatiqarajarmata nangminiqarnirmut 33 pusantitigut Territoires du Nord-Ouest, » a-t-elle écrit dans sullualummik, nalunaiqtausimaluni qanutigi sullualuk atuni katujjiqatigiit aviktuqsimanianiinniri- un rapport émis avant l’annonce d’Imperial. jangagut. Atuni katujjiqatigiingujut atuqtuarajarmata nangminiqaqataunirmut kiinaujanik kiinau- L’engorgement réglementaire découle des jakkuvingni. Piujunniiqsimalluni, sullualuliuqsimajut, ingirrajulirijikkut Kanatami, kiinaujaqaqtitti- préoccupations des revendications territoriales gajarlutik nunaqaqqaaqsimajut sullualurininganut katujjiqatigiingujut ilanganut. qui disent que le gouvernement fédéral n’a pas Sullualulik ajuqsarunniiqtittigajarmat kajusiinnaqullugu atiqaqataujut Inuvialuit kingulliqpaaqsiut fourni d’appui adéquat pour résoudre l’impact angiqatigiigutimi kinguvaarijaujunut. Kisiani katilimaarlugu 16 piggujjijiujut kamagijaqaqtut social du projet et améliorer la capacité des pinasuaqtaujumik, kingulliq quvvasingninganuarasungniarluni aksurunnarniarmat. Pinasuaqtaujuq nombreuses collectivités de traiter les nom- sivullirmi saqqiijariaqarmat atuinnaqarunnarnirmut angiqatigiigutinik nunamut, maligiaqarnirmut breux enjeux réglementaires complexes. Bien atuni katujjiqatigiingujut maligalaatigut timiqutinginnik ammalu naammagusugunnaqtitaulutik que le Fédéral puisse éventuellement obtenir aviktuqsimaniani ammalu Kanataup gavamakkunginni maligaliuqtiujunit. des milliards de dollars sous forme d’impôts et Nalunangittuq piliriangujuq nalunaiqsimmat kappianaaqitittijumik, taakkunungaluunniit de royautés du pipeline, il n’existe pas d’accord Imperial uqsualulirijikkunnut, Kanataup anginiqpaangat uqsualummik saqqitirivalliajingat ammalu de partage des revenus avec les Territoires sivuliqtiullutik kampaniujut pinasuaqtaujumut. Saqqittilauqtillugit 9,000-nginniittunik makpiqtu- du Nord-Ouest. Jusqu’à ce qu’il en existe, galinnik avatiup aktuijautuinnariaqarajarninganut nalunaijaqsimajunik, kampanikkut pigajarmata les groupes autochtones veulent que le hanalanginniittunik unirlugutaukkanniqsimajunik tukisigiarutiksamut. Taanna, ilaqaqtuq tuksiraar- gouvernement fédéral s’engage à ériger ijaujut nunaqaqqaaqsimajut katujjiqatigiinginnit ikajuusiarnirmut saqqitittijiujut uqattiaqsimallutik

The Nunavut Wildlife kNK5u s> mJoEp3Jx5 Management vtmpq5 Gs> mJoEp3Jx5H Board (NWMB) would like to gn3t5yAmK5 m8NDl4> t4fx3bsizi4 announce the recent appointment of J< tA9MZ6, w5y?sbsi3j5 Joe Tigullaraq, as Chairperson of smJoEp3Jxi.> u{b tA9MZ6 the NWMB. Mr. Tigullaraq brings, to b[K8zwK6 smJoEp3Jxk5,> the NWMB, many years of experience xuhi4 x[CAi4` vmQ/c3if9li] as both a Wildlife Officer and Wildlife bm4r8i smJoEps9li> x7ml Director for the Government of Nunavut, smJoEi3j5> grjx3t5yps9li Z?m8f8i Dept. of the Environment. The Board looks forward to working kNK5u, x?toEpi. vtmp5> iEs2S5 WoEctc3ix3i3u4 u{b with Mr. Tigullaraq in the coming four years as much work still tA9MZ3u4 x[Q3gi tnmi x[CAi` wM4~ WoEx5nv8i5~ ho Wbc3mb remains in implementation of many new xgo3tZhx3gQ5 kb5] xbA5] kNK5u items under the Nunavut Land kNdtb3i3j5] xqctQA` t5.` Claims Agreement. UKIAKSAAQ 2005 INUKTITUT wk4tg5 45 9725.3_Isumanaqtuq.qxd 2/3/06 11:38 AM Page 46

whmN6g6 ❘ ISUMANAQTUQ

et améliorer les centres de tautugarijaulluni Kanataup ammalu aviktuqsimanianiittut gavamakkunnit, saqqitittijiujunit apiqqutigijauliqsi- traitement, les programmes de malluni pinasuaqtaujumut makimajjutiksanut. April nunngupaluani, Imperialkut tusaqtittilaurmata nuqqaqtit- la petite enfance et autres tisimaninganik titirajarnirmu ammalu asinginnik nunami piliriangugajaqtunik kisiani pivallianiqaliqpat. programmes sociaux. Kiinaujalirinirmut qaujisaqtimmarik Sheila Fraser mamianniqalauqtuq. "Ukpirusukkatta inulirijituqakkut Jusqu’à présent, le gouvernement Kanatami naammangittunik aulattiniqarmata kamagijaksanginnik... kajusitittisimallutik pivalliatittinirmut libéral n’a fait que des promesses pirukkannirunnangittunik Nunatsiarmi," titiralauqtanga unikkaaliami saqqisimalluniuk Imperialkut tusaqtitti- verbales. Il faudra bien davantage, laaliqtillugit. notamment une volonté de partager Maligaralaamut pinirlunniusimajuq pigiarniqarmat nunataaqsimajut isumaaluutiqarninginnut Kanataup les redevances et de moderniser gavamakkungit naammaktunik ikajuqsuiniqaqtunik pitaqaqtittisimanginninginnut uqausiuqullugu pinasuaqtaujuup l’appareil réglementaire. inungnut aktuijaujjutigisimajanginnut ammalu piusivaalliqtitauluni ilulia amisut nunaliujunit piliriaqarunnaqullugit Autrement, ce pipeline continuera nalunaqtunik maligaralaalirinirmut pijjutiksaujunik. Ammalu kanataup gavamakkungit piliannginniittunik d’être un rêve, ce qui serait kiinaujaliurutiqainnarniarlutik sullualummut taaksiijaijarutaujunik ammalu atugaqarnirmut akiliutinik, malheureux pour les Inuvialuit, les kiinaujaliurnirmut amiqqaaqatiqarnirmut angiqatigiigutinik Nunatsiarmiunut saqqijaaqtuqangittuq. Kisiani Territoires du Nord-Ouest et le kingulliqpaaqsiurutiliuqtuqalauqtillugu, nunaqaqqaaqsimajut katujjiqatigiingit sulinniarniraviujusimajut Canada. kanataup gavamakkungit kiinaujaliurajarlutik sananirmut ammalu nutaaruriaqtittinirmut mamisaivingnik, surusilaanut ilinniaqtittinirmik ammalu asinginnut inungnut pinasuaqtaugajaqtunik. Maannajut, Liberalkut gavamakkungit uqausituinnakkut suliniarnirarutiqatuinnaqsimajut. Pivallianir- sauniaqtut - pillariujumik suliniarnirarutiqaqsimalutik amiqqaarnirmik atugaqarnirmut akiliutigijaujunik ammalu nutaaruriaqtitauluni maligaralaaliuqpallianiq. Tamanna sullualummut pijumanirijausimajuq pillarinngurunnaqsijjaangimmat, asiujirjuarutiugajaqtuq Inuvialummiunut, Nunatsiarmut ammalu Kanatamut.

kNK5 wcl1ix3i3j5 Wo7m4nwi6 cg0pctQ+ 5 wkw5 wo8ix6tbsAt4 WoEJ8N6y5txD8N6g5 vJy5txD8N6ix3mb kNK7u W?9oxt5tlt4 kw5tlt4 wmF1u wclZh1i6

kNK5 wcl1ix3i3j5 Wo7m4nwi6 cg0pctQ+ 5 sfx w6vNw/6g- oEp4f8i kN6v6v+ 6ymJk5 WoEJ8NoD8N6iq5 x7ml w6vNw/6goEi3j5 WNhxctQ+ 4gk5 WoEt5t0JbsJ6

xfisJ4f5 gC+ 6bsJ6: sk6yt9lQ5 wvJ+ tJ5 kNK5 W?9oxtbsizi wcloEi3j5 kNK7usk5: b+ 4f8Nz5 Wqxon+ 6gk5 wcloE=F1u nNpsi6 bm4f8kzl sux6 c+ zi nNp b+ 4fxl ckwosE- xc6goEJ5 x7ml xsM5yp5 w6vNw/+ 4nw5.

x[Q6g5 wo8ixDt4n5: +vM Xwf wmF1jxMs6t8NQ5 suxoEi6\wmi+ • WoEx4nk5 xsM5yp gxD6N6goEi3u W/4n5\w+mi k+b5 sc+lt: G*^&H (&(-&*%* +x8i6g6yst5 h4vJ4f5: G*^&H (&(-#)^* • wcloEi3u cspn6t bwF5 xo4+n8g • w+vDt5 cspm/s/ExcDtq5 gnsmpQ/sJ6 nNp • wmF1u ra4ysDt sux3Jx3u nNpsi6 sc+lt: G*^&H (&(-#)&! • wcl1ix6t xJq+M6 $ h4vJ4f5: G*^&H (&(-#)^* 2005 srx4~6 46 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Isumanaqtuq.qxd 2/3/06 11:38 AM Page 47

WA8N3yymJ5 ❘ RISING STARS ❘ DES ÉTOILES FILANTES ❘ PIGUNNARSISIMAJUT

2 3 4 5 6 7

1 9 10 8

15 11 14 12 13

■ Ôiu who5tMs6g5 wo8ix6†5 kNK5 Michel Albert srs6b6gu yM5g6n3Fzi xr5yC6 Wd/oEi3j5 wo8ix3isJu wkw5 moZoEpsJ5 kNKu xu˙iq5 gkx•5g5 / Back row / Rangée arrière / Tunuaniittut xuhDMs3mb !@-ao3lt4. 1 yKo6t Ù9 svo6, xzJ6√6 / Premier , president / Premier Paul Okalik, président / Sivuliqti Paul Okalik, angajuqqaaq ■ The June graduating class 2 bwFt B. ©W8 / David H. Turpin of Nunavut Arctic College’s Akitsiraq 3 xzJ6√6 ÷8 C{b8 ns9 / His Excellency John Ralston Saul / Law School increased the number Son Excellence John Ralston Saul / Angajuqqaaq John Ralston Saul of Inuit lawyers in Nunavut to 12. 4 BxkE ƒm8 / Henry Coman 5 isu Fs9m8 / Naomi Wilman ■ En juin, le nombre d’avocats inuits 6 c÷6 ÇW8n8 / Qajaq Robinson du Nunavut est passé à 12 suite à 7 xzJ6√6 Çk5 ¬-Sw / Chancellor Ronald Lou-Poy / Chancelier Ronald Lou-Poy / Angajuqqaaq Ronald Lou-Poy la remise des diplômes du Akitsiraq Law School du Nunavut Arctic etz•5g5 / Middle Row / Rangée du centre / Qitinganiittut College. 8 √8{b8{ u6f~6 / Constance Merkosak 9 fw8 r[Z6g6tz xwgEx8 v˜4n8 / Her Excellency the Right Honrourable Adrienne Clarkson ■ Junemi isulittilauqtut ilinniaqtiit Son Excellence la très honorable Adrienne Clarkson / Kuin Kiggaqtuqtinga Adrienne Clarkson Nunavut ukiuqtaqtumi silattuqsarvin- 10 oox8 x[¬v6 / Lillian Aglukark gani Akitsiraq piqujalirinirmut ilin- niarniujumi Inuit maligalirijiujut ~z•5g5 / Front Row / Rangée avant / Saanganiittut Nunavumi amisuuningit amisurulaur- 11 ~8gC su4 / Sandra Omik mata 12-ngulirlutik. 12 X9l6 ˙n8 wkxC6 / Palluq Susan Enuaraq 13 ≈Ô „b / Aaju Peter 14 n¿8 x3N5yx6-∆F / Siobhan Arnatsiaq-Murphy 15 ~8gC fk4 w˚t6 / Sandra Kunuk Inutiq ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 47 9725.3_Taima.qxd 2/3/06 11:41 AM Page 48

bwm ❘ TAIMA

Barbie dilutes our heritage Courtesy Nunatsiaq News

❘ by Taqralik Partridge

Barbie’s at it again. Mattel Canada’s Inuit Legends Barbie—a recently released limited edition doll—was designed by Ryerson University student Christy Marcus, whose Nunavik grandmother was half Inuk. Marcus won a competition called “What Will Barbie Wear in 2005?”

The question is: which Inuit legend does the doll embody?

ike many Inuit living in the south, my sense of “Inuk-ness” is sharpened. I turn up the radio or the TV whenever I hear Lmention of Inuktitut or Inuit. I scan the Internet and the papers for all references to Inuk, Eskimos, the Arctic or Nunavik. I watch for Inuit wherever I go. I look for little cues—clothing, stride, appearance. That last word—appearance—is the operative one. You can’t assume that Inuit only look a certain way. So many of us—myself included—are of mixed heritage, yet we still identify as Inuit. But it’s not the physical assimilation that’s a threat to Inuit families living in the south. It’s an assimila- tion of the mind. Without culturally relevant education and ■ WsJ7mExl4 — ryxi life experiences, our children become strangers to their own Wsi6Ùu4 bs5gc6Ù wk9MEsi3j5V rich heritage. Our will to survive as Inuit remains strong. But if we don’t ■ She’s glamorous — give our children tools to understand their heritage, their but is she the best image family ties, their living culture, we risk becoming facsimiles of Inuit? of Inuit, defined by corporate branding and a vague sense of what our grandparents were like. ■ Elle est éclatante — The alarming aspect is not that Mattel made kitsch out of mais est-ce qu’elle représente les Inuits! culture, but that Windsor-born Marcus was so removed from her Inuit heritage that she approached it as an outsider. ■ Piujummarialuk — kisiani piuniqpaamik tauttuqaqpaa inullariunirmut? 2005 srx4~6 48 INUKTITUT wk4tg5 9725.3_Taima.qxd 2/3/06 11:41 AM Page 49

bwm ❘ TAIMA

eg8zs/6 ÙW dilue n8 œ 9ot8iE/z Barbie notre patrimoine Nr8Ω6ymiE/5t8i4 ❘ par Taqralik Partridge ❘ ttC6g6 b6Co4 ÙgE0 Barbie fait de nouveau des siennes. ÙW WoExc4v8io3u1m5 mts9 vNbu wkw5 La Barbie des légendes inuites de Mattel Canada, wo6fygcztÅ6g6 ÙW - n6rbsC∫6ymJ6 une poupée à tirage limité, a été eg8zs/6 - n6rbsymJ6 CwJn8 wo8ix3F0Jx7mE7u conçue par Christy Marcus, une étudiante wo8ix6tj5 fE{t µv{, xˆN5txz kNF7usb6 du Ryerson University, dont la grand-mère wk1u4 xzJ6√c6gFi6. µv{ ~McMs3m5 ~McChxDbsymJu4 du Nunavik était mi-inuite. Marcus a remporté bw/s9li "ÙW rhu4 xg3ixo6X @))%-uV" un concours intitulé « Que portera Barbie en 2005? »

xW6ftsJ3o: N9ox4 wkw5 wo6fygcz5 eg8zs/s2 La question est quelle légende inuite n8q9ot8ix6Xs4V la poupée représente-t-elle?

uh5 wkw5 kNc6gtg5 c9lˆi, grysmiE/C w˚iCwi8i4 NlNw6y0Jts4v8i6S6. ˆMst5 omme bon nombre d’Inuit qui habitent le sud, mon sens de ce qui est s=?¬8•5 bMFn iW6f6gyQx4v8ic5b6b4v wk4tg5 s=?¬8•5 wkw5 scsysgxÇzb. inuit est « aiguisé. » Je monte le volume de la radio ou de la télévision xcCns/4f5 eic5b3uJz x7ml Xw2Ù5 W0Jtc6goµ5 wk1u4, wk1i4, srs6b6gu4 s=?¬8•5 Clorsque j’entends le mot Inuktitut ou Inuit. Je parcours Internet et les kNF7u4. wk1i4 bfZ/3i8i4 s0p6nc5b3uJz Nj8zs/Çzm. NlNwDt4ni4 bfNhxc5b3lz - journaux en quête de nouvelles inuites ou esquimaudes, sur l’Arctique ou x8kÇi4, Wh4gi4, bs5gzi4. ra9o6Ù6 scsy6 - bs5gz - xg3i6Ùa9li. whmZ/q8NF5 wkw5 x0psq5gu4 bs5gAyc6ggxaiq8i4. xu˙9lb - N1ui4 Wcyst9lz - iAlu5gu4 yKocC5b, ho w˚iC6X4gA5. ryxi tu4f5 xy0p6X9oxisq7m5 ∫8N slExNDtsq5g6 wMŒ5 wk1k5 kNc6g5 c9lˆi. whms2 Barbie xy0p6bs?9oxizs7m5. W6fytA5 wo8ix6tbsymq8i6 x7ml w˚y4f5 xg6ymq9lA. whmj5 xy0p6X9ox0JtsK6. W6fygc4f5 wo8ix6tbsymq8i4 x7ml w˚y4f5 xg6ymq9lA, hDydtK5 N1ui6 sanngiillitinnirijanga Nr8Ω6ymiE/u8i4 x9Msoc5b6g5. nakinngaaqsimanirijattinnik w˚iEJm/K5 n8qicw8N6S6. ryxi hDydt5t8k5 WoE0Jti4 giyixq4f5b Nr8Ω6ymi3ui4 gryoD8Nd9lQ5, wMŒ8iE/q8i4, w˚yq5, x5b3N6g4ƒ6t5tKA5 wk7mEsi3u4 NlNw6bsym9li ❘ Titiraqtuq Taqralik Partridge tudtsJi5 NlNw6bsiq8i4 x7ml grysmlxCt4 x∫b5txK5\xˆN5tx4fK9l ckw5©9MEsM- Barbie piliriaqakkannilirmingmat s3mΩb. Mattel Kanatami Inuit iliqqusituqangatiguuqtuq dx6~3N6©iz mts9 isFx4n4nsgw8No6t5tymiq8˚q5g6 W6fygc3u8Ω6gu5, ryxio Barbie - saqqitaurataaqsimajuq qitunngaujaq - Kw8hu-w˚if µv{ w˚i3ui5 xKAto6ym1m5 sXZEMs3mA ≈9MsJtg5. saqqitausimajuq Ryerson ilinniarvijjuammarimmi ilinniaqtimut Christy Marcus, anaanattianga Nunavimmiutaq Inungmik angajuqqaaqaqtuviniq. Marcus saalaqalaurmat saalaqarasuarutausimajumik taijaulluni “Barbie kisumik aturnialiqpa 2005-mi?”

Apiqqutiujurli: nalliak Inuit iliqqusituqangat qitunngaujaup sanngillitinniaqpauk?

isut Inuit nunaqaqtutitut Qallunaani, tukisiumanirijara Inuuniraininnik nalunaiqsijjutiukkanniqpuq. Naalautit uvvaluunniit talavisa Mnipiqquqtusigiakkanniqattaqtakka Inuktitut uvvaluunniit Inuit uqau- siutuaraangata. Qarasaujakkut qiniqattarmijunga ammalu paippaat ALL 2005 F INUKTITUT wk4tg5 49 9725.3_Taima.qxd 2/3/06 11:41 AM Page 50

bwm ❘ TAIMA

le Nunavik. Je recherche l’Inuit partout où je vais. pijjutiqaqtulimaat Inungmik, Inungnik, ukiuqtaqtumik uvvaluunniit Nunavimmik. Je cherche de petits indices : les vêtements, l’allure, Inungnik takugajarninnik ujjiqsaqattarmijunga namunngaujaraangama. le comportement. Nalunairutiksanik takunasuaqattarlunga - annuraanik, pisuktunik, tauttunganik. L’allure est importante ici. On ne peut présumer que les Kingulliqpaaq uqausiq - tauttunga - aturniqpaangulluni. Isumagajanginnavit Inuit Inuits ont tous la même allure. Bon nombre d’entre nous, ajjiungittumik tauttugusiqaqtutuanguninginnik. Amisuulluta - nangminik piqasiutillunga moi aussi, sommes de patrimoine mixte, et pourtant nous - nigulumittumik sivuliqaratta, suli Inuuniraqpaktugut. Kisiani timikkut asijjiqpalliani- nous disons Inuit. Mais ce n’est pas l’assimilation physique ungimmat taanna ulurianarutiungittuq ilagiit Inungnut nunaqaqtut Qallunaani. qui menace les familles inuites du sud. C’est l’assimilation Isumaup asijjiqtauvallianingaummat. Piqqusitigut ilinniaqtitausimanginnik ammalu intellectuelle. Sans éducation et expériences de vie inuusikkut atuqsimangillugu. Isumamut asijjiqpalliajjutiuvuq. Piqqusituqakkut ilinni- pertinentes, nos enfants ignoreront leur propre patrimoine aqtitausimanginnik ammalu Inuusikkut atuqsimangillugu, surusiqutivut nangminiq riche. nakinngaaqsimanirijaminnik allauliqattaqtut. Notre volonté de survie comme Inuit demeure forte. Mais Inuunirijumajavut sannginiqainnaqpuq. Kisiani surusiqutittinnut pilirijjutinik si nous ne donnons pas à nos enfants les outils nécessaires tunisiniangikkutta nakinngaaqsimanirminik tukisilirunnaqullugit, ilagiinnirijanginnik, pour comprendre leur patrimoine, leurs liens familiaux, leur Inuusingit, attarnaqtukkuuqtittivugut Inummariunirmik nalunaiqtausimalluni timiqutiujunit culture vivante, nous risquons de devenir des faux-Inuits, nalunaiqtauninginnik ammalu tukisiumaluaratik ataatattiavut/anaanattiakkuvullu tels que façonnés par des sociétés et une vague image de qanuittuullariulaurmangaata. ce que nos grands-parents étaient réellement. Quaqsaarnaqtuuninga Mattel niuviaksaksautuinnaliqtittisimaninginnuungittuq L’aspect alarmant n’est pas que Mattel a fait fi de notre piqqusituqarminngaaqtumit, kisianili Windsormi-inuuniku Marcus Inuunirminit culture, mais que Marcus, qui est originaire de Windsor, est avugutiliqsimangmat upagarilaurmagu aallaujutitut. tellement loin de son patrimoine inuit qu’elle l’a présenté comme une « étrangère. »

Nunavut Fisheries Training Consortium Inuit Learning Valuable Skills To Succeed in Nunavut’s Developing Offshore Fishery

NFTC is a HRSDC Aboriginal Skills and Employment Partnership (ASEP) program Long Term Goal: Maximize the benefits of Nunavut’s developing fishery for Nunavummiut: From entry level factory workers to deckhands to technical and managerial positions.

Upcoming Courses: Carla Baker • Pre Sea Trawler/ Marine Project Manager Emergency Duties/Marine Tel: (867) 979-7858 Advanced First Aid Fax: (867) 979-3068 • Fisheries Observer David Alexander • Bridgewatch Liaison Officer • Offshore Shrimp Vessel Worker Tel: (867) 979-3071 • Fishing Master IV Fax: (867) 979-3068 AUTOMNE 2005 50 INUKTITUT wk4tg5 9725.3 Cover fall 2005 2/3/06 11:08 AM Page 5

Cambridge Bay wcl4]g5tx6 Ikaluktuttiaq Iqaluit wclw5 Iqaluit Rankin Inlet vq6Oi6 Kangiqhiniq

1st Vice-President and President 2nd Vice-President Vice-President Finance Chief Executive Officer Finance Lands & Resources Business & Economic Development Human Resources OFFICE LOCATIONS yK9o6 xqJc3j5] goE/6] Communications Wildlife xzJc3j5] g[o6, rNs/k5] Implementation g[o6 xzJc6] ttC3=q5b wiq5 kNw5 kNusbw9l Legal Services rNs/oEp4f5] Social & Cultural Development wcNw/6toEp4f5 Tuglia Angiyuqqap xqJc6] smJoEp4f5] AFISIIT HUMIINNIT Tuglinga Maniliqiyi wcNw/6tk5 xqJc6] Nunaliriyit Nunamiutailiryillu N7uic6g5 rNs0/4n=4nw9l] Angiyuqqap Tuglikkanninga W?9oxiq Maniliqiyit P.O. Box 1269 gnsmc5bstoEi6 Havaktuliriyit Cambridge Bay, NU X0B 0C0 Umayuliriyit NTI 2 colour logo xgo6tE?9oxi6 PMS 541 Blue PMS 124 Yellow moZoE=4 888-388-8028 wkyoEi6] wodyoEi3l P.O. Box 280, Y 867-983-2517 Rankin Inlet, NU X0C 0G0 • 867-983-2723 Angiyuqqaq Atanguyaq/Tuglialu 888-236-5400 Tuhaumatittiyit Y 867-645-5400 Ottawa xg]? Atuva Hivumuriyit • 867-645-3451 Maligaliuqtit Legal Services Inuliriyit moZoEp5] P.O. Box 638 Maligaliriyit Iqaluit, NU X0A 0H0

75 Albert Street, Suite 1002 888-646-0006 Ottawa, ON K1P 5E7 Y 867-975-4900 • 867-975-4949 800-465-3232 Y 613-238-1096 • 613-238-4131 www.tunngavik.comwww.tunngavik.com 9725.3 Cover fall 2005 2/3/06 11:07 AM Page 2