Statistiline Ülevaade Tartu 2015

STATISTILINE ÜLEVAADE TARTU 2015

TARTU LINNAVALITSUS 2016 Tartu linna 2015. aasta statistika on kokku pandud Tartu Linnavalitsuse töörühma poolt, kuhu kuulusid Andres Aint, Kaspar Alev, Rein Haak, Sirje Kree, Tiina Kruuse, Imbi Lang, Tiina Ligi, Alo Lilles, Lilian Lukka, Viivi Maremäe, Katrin Parv, Riho Sulp ja Piret Talur ning mida juhtis abilinnapea Jarno Laur. Töörühma poolt koondatud materjali kujundasid Tiiu Kelviste ja Johanna Victoria Lepp.

Erinevate valdkondade statistika kogumisele aitasid kaasa alljärgnevad struktuuriüksused:

Linnamajanduse osakond Asend ja keskkond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Maakasutus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Arhitektuuri ja ehituse osakond Planeerimine ja ehitus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Rahvastik Ettevõtluse osakond Ettevõtluse osakond Ettevõtlus ja tööturg Avalike suhete osakond Linnavarade osakond Linnavara Rahandusosakond Haridus Haridusosakond Tervishoid ja hoolekanne Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Kultuur, sport ja noorsootöö Kultuuriosakond Turvalisus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Linnaeelarve Rahandusosakond Tartu linna juhtimine Avalike suhete osakond Tartu linna arenguseire näitajad Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

Märkide seletus: … andmeid ei ole saadud .. mõiste pole rakendatav - nähtust ei esinenud 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust – pdf dokumendile lisatud andmetabel. Avamiseks ja salvestamiseks tuleb fail eelnevat alla laadida (Mac OS kasutajatel tuleks pdf failide avamise programmiks eelnevalt määrata Adobe Reader või Adobe Acrobat). Topeltklõps ikoonil võimaldab seejärel tabeleid avada/alla laadida ilma võrguühenduseta. Ava / Lae alla andmetabel – andmetabeli veebilink, kasutamiseks vajalik võrguühendus.

Tartu Linnavalitsus Raekoda Tartu 50089 Tel 736 1111, faks 736 1106 e-post: [email protected] www.tartu.ee SISUKORD EESSÕNA 4 ASEND JA KESKKOND 5 Asend 5 Haljastus 7 Õhk 7 Jäätmemajandus 8 Vee kasutamine ja kaitse 10 MAAKASUTUS 11 Maabilanss 11 Maamaks 13 PLANEERIMINE JA EHITUS 16 Planeerimistegevus 16 Ehitustegevus 17 RAHVASTIK 20 Rahvaarv ja koosseis 20 Rahvastiku liikumine 26 Sünnid ja surmad 29 ETTEVÕTLUS JA TÖÖTURG 30 Ettevõtlus 30 Ettevõtluskonkurss „Parim ettevõtja 2014” 35 Majutus 35 Tööturg 40 LINNAVARA 42 HARIDUS 46 Koolieelsed lasteasutused 46 Üldhariduskoolid 48 Kutseõppeasutused 51 Munitsipaalharidusasutuste pedagoogid 52 Kõrgemad õppeasutused 53 TERVISHOID 54 HOOLEKANNE 58 KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ 65 Kultuur 65 Sport 68 Noorsootöö 70 Huvitegevus 71 TURVALISUS 74 LINNAEELARVE 76 Linnaeelarve täitmine 76 Investeeringud 78 Reservfond 82 TARTU LINNA JUHTIMINE 83 Linnavalitsuse ja linnavolikogu tegevus 83 Juhtimisskeem 88 TARTU LINNA ARENGUSEIRE NÄITAJAD 89 EESSÕNA

Hea statistikahuviline! Käesolevasse, juba kaheksateistkümnendat aastat koostatavasse kogumikku on koondatud hulgaliselt statistilist materjali, mis iseloomustab Tartu linnaelu valdkondi aastal 2015. Lisaks arvukatele numbrilistele näitajatele tahaks 2015. aasta sündmustest ära märkida Tartu vastuvõtmist UNESCO loovlinnade võrgustikku rahvusvahelise kirjanduslinna kategoorias. Kuulumine loovlinnade võrgustikku loob meile võimaluse tõsta esile oma linna kultuurilist väärtust, tähtsustada loovuse rolli linna sotsiaalses ja majanduslikus arengus ning vahetada kogemusi teiste loovlinnadega. 2015. aastal loodi Tartu Filmifond, mida haldab Tartu Loomemajanduskeskus. Fondi eesmärk on edendada professionaalsete filmide loomist ja neile tootmis- ning järeltootmisteenuse osutamist Tartu linnapiirkonnas, et tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut ja Tartu linnapiirkonda Eestis ja välismaal. Esimest korda toimus eelmisel aastal Tartus haridusfestival, mille teemaks oli „Uus lähenemine – uus koolikultuur“. Kolme päeva jooksul said koolijuhid, õpetajad, õpilased, lapsevanemad ja teised huvilised osa õpitubadest, vestlusringidest, harivatest ringkäikudest, etendustest ja kontsertidest. Esmakordselt korraldati ka Tartu toidufestivali, mille eesmärk oli tutvustada ja pakkuda kohalike väikeettevõtete toodetud toitu ja hooajalisi aiasaadusi ning kohalikust toorainest valmistatud hõrgutisi. Linnaplaneerimise valdkonnas tuleks esile tõsta viieaastase töö tulemusena valminud Tartu kesklinna üldplaneeringu vastuvõtmist ja avalikustamisele suunamist linnavolikogu poolt. Planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning senisest aktiivsema inimtegevusega linna- ja regioonikeskusest. Investeeringutest tahaks ära märkida Ihaste silla ja idaringtee teise ehitusala avamist, kümme aastat kestnud Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimise lõpulejõudmist ning 1998. aastal pooleli jäänud Eesti Vabadussõjas langenute memoriaali rajamise lõpetamist Tartu Pauluse kalmistul. Loodan, et andmete kasutaja leiab nii käesolevast kui varasematest kogumikest piisavalt huvitavat teavet erinevate linnaelu valdkondade ja nende arengu kohta. Ühtlasi tänan kõiki, kes andsid oma panuse kogumiku valmimisse.

Jarno Laur abilinnapea, töörühma juht Asend ja keskkond ASEND JA KESKKOND ASEND Tartu linn asub Suur-Emajõe keskjooksul 38,97 km2 suurusel maa-alal. Raekoja platsil asuva Tartu linna teede nullpunkti tähise keskpunkti geodeetilised koordinaadid WGS84 süsteemis on 58° 22’ 48,52682’’ põhjalaiust ja 26° 43’ 20,87703’’ idapikkust, geodeetiline kõrgus on 57,236 m (mõõdistaja: Eesti Põllumajandusülikooli maamõõduinstituut). Jõgi jaotab linna suuremaks parem- (u 2/3 linnast) ja väiksemaks vasakkaldaosaks. Tartul on ühine piir nelja vallaga: põhjas Tartu, idas Luunja, lõunas Ülenurme ja läänes Tähtvere vallaga. Tartus on 17 linnaosa: 12 Emajõe paremal kaldal (Supilinna, Tähtvere, Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Vaksali, Kesklinna, Karlova, Variku, Ropka, Ropka tööstuse) ja 5 vasakul kaldal (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinna, Ihaste). Kaardil märgitud linnaosad on piiritletud järgmiselt:

Näituse tn – Tartu-Tallinna raudtee – linna piir – Emajõgi – Tähtvere puhkepargi Tähtvere (1) tagune ala – Tähtvere tn – Jakobi tn – Veski tn Linna piir – Tartu-Tallinna raudtee – Näituse tn – L. Puusepa tn – Tervishoiu tn – Veeriku (2) N. Lunini tn – Ülase tn – Tulbi tn – Kullerkupu tn – Ravila tn – Viljandi mnt Linna piir – Viljandi mnt – Ravila tn – Kullerkupu tn – Tulbi tn – Ülase tn – Maarjamõisa (3) N. Lunini tn – Tervishoiu tn – L. Puusepa tn – Riia tn – Ringtee tn Tammelinna (4) Ringtee tn – Riia tn – L. Puusepa tn – Tervishoiu tn – Tartu-Valga raudtee Ränilinna (5) Linna piir – Ringtee tn – Tartu-Valga raudtee Näituse tn – Kastani tn – Riia tn – Filosoofi tn – Võru tn – sadama raudtee – Vaksali (6) Tartu-Valga raudtee – Tervishoiu tn – L. Puusepa tn Veski tn – Jakobi tn – Kroonuaia tn – Emajõgi – Aida tn – Kalevi tn – Pargi tn – Kesklinna (7) Tähe tn – Väike-Tähe tn – Võru tn – Filosoofi tn – Riia tn – Kastani tn – Näituse tn Võru tn – Väike-Tähe tn – Tähe tn – Pargi tn – Kalevi tn – Aida tn – Emajõgi – Karlova (8) sadama raudtee Variku (9) Tartu-Valga raudtee – Tartu-Petseri raudtee – linna piir Tartu-Petseri raudtee – sadama raudtee – Turu tn – Ropka tee – Aardla tn – Ropka (10) Tähe tn – Sirbi tn – Vasara tn – Sepa tn – Jalaka tn – Sepikoja tn – Võru tn Linna piir – Võru tn – Sepikoja tn – Jalaka tn – Sepa tn – Vasara tn – Sirbi tn – Ropka tööstuse (11) Tähe tn – Aardla tn – Ropka tee – Turu tn – sadama raudtee – Emajõgi Raadi-Kruusamäe (12) Pärna tn pikendus – Puiestee tn – linna piir – Narva mnt – linna piir Supilinna (13) Tähtvere tn – Tähtvere puhkepargi tagune ala – Emajõgi – Kroonuaia tn Ülejõe (14) Emajõgi – linna piir – Aruküla tee – Puiestee tn – Paju tn Jaamamõisa (15) Pärna tn pikendus – Puiestee tn – Jaama tn – linna piir Annelinna (16) Paju tn – Jaama tn – linna piir – Nõlvaku tn pikendus – Ihaste tee – Emajõgi Ihaste (17) Ihaste tee – Nõlvaku tn pikendus – linna piir – Emajõgi

5 Linnaosad (Allikas: Tartu linna üldplaneering)

Tähtvere vald

Ujula-Kvissentali

A Tartu vald

e 14 e

Asend ja keskkond P u t i n F e Kruusamäe . s m R te e a . v K r a r e N 12 u t z w 1 Raadi a 13 l d i P e u n ie e st e F. V ee as R. l Kre N g ut a u zw r a V 15 T ld ai v se Luunja vald F. i L a a tu b m aa a R d n Ülejõe u t a s un t Jaama i Toometaguse e Fortu n Veeriku Vanalinna s o p p o st et tööstuse P e Ilma B ik s N tsalu tee 7 u t k r Kesk-Annelinna s õ Il p p lv R m a Uueturu õ ts e a i al a Ees- S k n u i s i a u g 6 R n t Annelinna e T u e Riiamäe u a ru K L Kald R . a t a 2 P e v e ila u e u ah s av e is t p Ees-Karlova Mõ mn a Vana- di an R 16 Taga- ilj a Tammelinna Kastani-Filosoofi V v i la Annelinna

3 V Taga-Karlova

R t õ

n i r m n a i ii u and g R 8 lj t Vi e e Kesk- Tammelinna Uus-Ihaste 4 10 Ropkamõisa

Uus-Tammelinna T u

r Jalaka u R i u n r Vana-Ihaste t g õ n 5 t V e e m 17 a ii 9 R 11

Ringtee

u 0 500 1500 Ülenurme vald

1 – Tähtvere 10 – Ropka 2 – Veeriku 11 – Ropka tööstuse 3 – Maarjamõisa 12 – Raadi-Kruusamäe 4 – Tammelinna 13 – Supilinna 5 – Ränilinna 14 – Ülejõe 6 – Vaksali 15 – Jaamamõisa 7 – Kesklinna 16 – Annelinna 8 – Karlova 17 – Ihaste 9 – Variku

6 Asend ja keskkond HALJASTUS 2015. aastal hooldas Tartu linn aastaringselt ca 338 hektarit parke ja haljasalasid ning 74 hektarit metsi. Vastavalt hoolduse intensiivsusele jagunevad haljastud neljaks hooldusklassiks, millest kõige intensiivsema hooldusega on kesklinna haljastud ja avalikud mänguväljakud. Supelrandadega piirnevaid alasid hooldati 2015. aastal kokku 12,9 hektari ulatuses ning puude raideks esitati 376 avaldust.

Haljastute jagunemine hooldusintensiivsuse järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Alleed 12,7 ha (3,7%) Metsad 73,9 ha I hooldusklass 7,4 ha (2,2%)

21,8% IV hooldusklass 79,1 ha 23,4% 17,2%

31,7% II hooldusklass 58,3 ha

III hooldusklass 107,3 ha 2015. aastal said mitmed mänguväljakud uusi mänguvahendeid. Näiteks rajati Annemõisas asuval mänguväljakul turvaala ning püstitati mängulinnak ning Anne kanali mänguväljak sai pesakiige. Jaamamõisa 9b mänguväljakule paigaldati jooksuratas ning lauatennise laud. Anne kanali rannaalal valmis mitmeotstarbeline tervisespordikompleks eri tüüpi spordivahenditega. Värskendati Marja 26b asuvat mänguväljakut ning Saaretiigi park sai uued pingid ja jooksurattad. Neli uut kiikpinki paigaldati ka Emajõe tänava alleele ning koostöös Tartu Ülikooliga soetati viis „Heade mõtete“ pinki Toomemäele. Uuenduskuuri läbisid Vanemuise park, Saaretiigi haljasala ja Peeter Põllu park ning linna toel remonditi ka Õpetaja tänaval asuv „Joona“ mänguväljak. ÕHK Tartu linna õhukvaliteedi hindamiseks on alates 1996. aastast mõõdetud linna erinevates piirkondades difusioontorudega lämmastikdioksiidi kontsentratsioone. 2015. aastal mõõtis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus õhu kvaliteeti 16 proovivõtukohas ja tulemused on huvilistele kättesaadavad Tartu veebilehel uurimistööde rubriigis. Uuringu tulemused näitavad, et suurima reostuskoormusega on Võru – Aardla, Narva mnt – Puiestee, Riia – Vabaduse, Riia – Kastani ja Kroonuaia – Jakobi ristmikud. Puhtama õhuga on aga Botaanikaaed ja Raja tn piirkond.

Paiksetest saasteallikatest aastatel 2012–2014 välisõhku paisatud saasteainete kogused kg (Allikas: Keskkonnateabe Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

Saasteaine 2012 2013 2014 Tahked osad 39 152 30 414 25 035 Vääveldioksiid (SO2) 5640 4805 3947 Süsinikoksiid (CO) 417 009 410 215 327 638 Süsinikdioksiid (CO2) 32 402 434 28 269 062 24 553 116 Lämmastikdioksiid (NO2) 82 644 67245 58 998 Lenduvad orgaanilised ühendid 105 840 107390 108 288

7 Difusioontorudega mõõdetud NO2 kontsentratsioonid (µg/m3) Tartus 2015. aastal (Allikas: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

60 I kvartal III kvartal SPV II kvartal IV kvartal 50

µg/m³ 30 Asend ja keskkond 20

0 Raja tn 29 Kaunase pst Näituse tn 28 Botaanikaaed Maaliinide bussijaam Tamme Gümnaasium Tamme Pikk tn – Pärna ristmik Võru tn – Aardla tn ristmik Võru tn – Riia tn – Kastani ristmik Turu tn – Tehase tn ristmik Tehase tn – Turu Riia tn – Vabaduse pst ristmik Riia tn – Vabaduse Laia tn – Vabaduse pst ristmik Laia tn – Vabaduse Aardla tn – Raudtee ristmik* Kaubanduskeskuse Eeden ees Narva mnt – Puiestee tn ristmik Kroonuaia tn – Jakobi ristmik

* Aardla-Raudtee ristmikule üles pandud difusioontorud olid ristmiku rekonstrueerimise ajaks likvideeritud JÄÄTMEMAJANDUS Olmejäätmeid sai üle anda Tartu linnale kuuluvas Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses, kust need veeti valdavalt edasi Iru jäätmepõletustehasesse. Ehitusjäätmeid ja pinnast ladestati Turu tänava pinnase täitekohas (haldajad Karimek OÜ ja AS Eesti Keskkonnateenused).

Aardlapalu prügilas käideldud jäätmed t (Allikas: AS Eesti Keskkonnateenused) Ava / Lae alla andmetabel

2011 2012 2013 2014 2015 38 148 28 958 28 260 21 781 23 038

Taaskasutatavate jäätmete üleandmiseks olid elanikel järgmised võimalused: • Turu 49 jäätmejaamas, mida 2015. aastal külastas 11 663 inimest, võeti elanikelt vastu suurjäätmeid, vanapaberit, klaasi, metalli, puitu, biolagunevaid jäätmeid, ohtlikke jäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmeid (haldaja AS Epler & Lorenz); • Jaama 72C jäätmejaamas, mida 2015. aastal külastas 13 897 inimest, võeti elanikkonnalt vastu suurjäätmeid, vanapaberit, klaasi, metalli, ohtlikke ja biolagunevaid jäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning autorehve (haldaja AS Eesti Keskkonnateenused); • Pakendeid oli võimalik viia kas avalikesse (86 kogumiskohta) või kortermajade juurde paigutatud konteinereisse. Eramajade omanikud said kasutada pakendikotiteenust; • Vanapaberit oli lisaks jäätmejaamadele võimalik viia Tartu linna poolt tellitud avalikesse paberikonteineritesse või CRONIMET Eesti Metall OÜ-sse (Jalaka 60B); Majapidamises mittevajalikke kasutuskõlblikke esemeid sai ära anda Korduvkasutuskeskuses Jaamamõisa 30, Taaskasutuskeskuses Puiestee 114 ning Uuskasutuskeskuses Riia 11.

8 Asend ja keskkond Kogumispunktidesse toodud jäätmete kogused (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Vanaõlide ja akude konteinerid Patareikastid Aasta Kogumiskohtade arv Kogus kg Kogumiskohtade arv Kogus kg

2013 12 6317 100 1914 2014 12 6114 87 2611 2015 12 7689 92 3092

Ohtlikke jäätmeid said elanikud üle anda Turu 49 ja Jaama 72C jäätmejaamades. Kasutatud akusid võeti vastu bensiinijaamades ning tarbitud patareid sai viia patareide kogumiskastidesse, mida oli linnas kokku 92. Igasuguseid ohtlikke jäätmeid võttis vastu ka ohtlike jäätmete käitlusfirma AS Epler & Lorenz (Ravila 75A).

Tartu linnas eraisikutelt kogutud ohtlikud jäätmed 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond)

Ava / Lae alla andmetabel

Jäätmejaam Jaama 72C

37,8% Jäätmejaam Turu 49

46,5% 10,4% Tanklad

Käitlusfirma (1,0%) Patareikastid (4,2 %)

Eraisikutelt kogutud ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogused liigiti (Allikas: AS Epler & Lorenz) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Jäätmeliik kg % kg % kg % Akud 5571 3,6 2359 1,9 ...... Õlijäätmed 5205 3,4 5521 4,4 6488 3,3 Värvijäätmed 40 492 26,4 39 340 31,1 48 619 25,1 Õlifiltrid ja saastunud pakend 5568 3,6 6381 5,0 6702 3,5 Päevavalguslambid ja elavhõbedajäätmed 1305 0,9 1528 1,2 1495 0,8 Vanad patareid 2842 1,9 4402 3,5 5032 2,6 Ravimijäätmed 573 0,4 763 0,6 455 0,2 Olmekeemia 1699 1,1 2023 1,6 3397 1,8 Muud kemikaalid 479 0,3 591 0,5 1158 0,6 Pestitsiidid 646 0,4 532 0,4 196 0,1 Vanad rehvid* 89 000 58,0 63 000 49,8 120 000 62,0 Kokku 153 380 100,0 126 440 100,0 193 542 100,0

*Jäätmejaama toodud rehvid

9 VEE KASUTAMINE JA KAITSE Tartu linna ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Puurkaevud kuuluvad AS-le Tartu Veevärk. Põhjavett võetakse linna all lasuvatest kvaternaari, devoni, pärnu-siluri ja kambrium-ordoviitsiumi veekihtidest. Olenevalt kasutatavast veekihist on kaevude sügavused 20 kuni 400 meetrit. Umbes 2/3 veest kasutatakse olme-, ülejäänud tööstusvajadusteks.

ASi Tartu Veevärk võetud vee kogused Tartu linnas (Allikas: AS Tartu Veevärk)

Ava / Lae alla andmetabel

Asend ja keskkond 2013 2014 2015 Veekiht tuh m3 tuh m3 tuh m3 tuh m3 tuh m3 tuh m3 aastas ööpäevas aastas ööpäevas aastas ööpäevas Kvaternaar 2280 6,25 2388 6,54 2081 5,70 Devon 385 1,05 322 0,88 428 1,17 Pärnu-silur 1641 4,50 1626 4,46 1778 4,87 Kambrium-ordoviitsium 639 1,75 501 1,37 550 1,51 Kokku 4945 13,55 4837 13,25 4837 13,25

Tartu linna reostuskoormus reoveepuhastist Emajõele (Allikas: AS Tartu Veevärk)

Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Heitvee vooluhulk tuh m3 7136,0 6149,0 7487,0 BHT7 t 47,0 25,0 27,0 Heljum t 53,0 39,0 46,0 Üldlämmastik t 113,0 78,0 64,0 Üldfosfor t 5,2 2,6 2,9

Vee- ja kanalisatsioonivõrk (Allikas: AS Tartu Veevärk)

Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Veevärgi pikkus km 328 330 335 Kanalisatsioonivõrgu pikkus km 356 358 362 Sademevee torustiku pikkus km 89 94 102

10 Maakasutus 11 Asutuste krundid* (7,8%) Tootmismaa Ärimaa (7,3%) Tööstus- ja äriettevõtete krundid Ühiskondlike ehitiste maa (7,6%) Elamumaa Elamukrundid Kalmistud, pühakojad ja põllumaad*** kokku (2,3%) 9,3% 15,3% Üldkasutatav maa 30,3% Teede-, tänavatealune maa Teede-, 28,6%

19,6% 16,3% 10,3% 18,3% 11,2% Ava / Lae alla andmetabel Ava Ava / Lae alla / andmetabel Ava MAABILANSS MAAKASUTUS Maabilanss maa kasutuse järgi Maabilanss maa kasutuse Maabilanss maa sihtotstarbe järgi Maabilanss maa sihtotstarbe Veekogud (2,4%) Veekogud Transpordimaa Pargid, haljasalad Veekogude maa (2,4%) Veekogude Sihtotstarbeta maa* (2,6%) Riigikaitse, jäätme- hoidla, kaitsealune ja maatulundusmaa kokku (2,6%) Raudteealune maa (1,4%) Soised ja võsastunud alad** Reservmaad**** ja ülejäänud linna territoorium (4,4%) (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond, andmed seisuga 31.12.2015) osakond, linnaplaneerimise ja maakorralduse Linnavalitsuse (Allikas: Tartu vormistatud. Reeglina on vormistatud. nendel kruntidel üld-või detailplaneeringu järgi maaolemas, sihtotstarve mis näitab, kuidas neid krunte saab tulevikus kasutusele võtta. Näitekskuuluvad siia munitsipaal-või riigiomandis olevad hoonestamata krundid. olevad maareservis ja riigi krundid ehitusõigusega ***Linna ***Linna piiri ääres asuvad kasutatakse siiani suured või on krundid, kunagi sihtotstarbena maa ega kasutatud põllumaana maakasutust põllumaana. ette näe mis ei üldplaneering Seetõttu linna Kuna maatulundusmaa. on sihtotstarbeks reeglina juba varasemast ajast jäävad määratud nende nii maade linna maatulundusmaad, siis kui tulevikus ka võetakse need valdade maad elamu- territooriumile. kasutusele ja linna Neid arenguks tootmismaana). vajalike Seega sihtotstarvetena (näiteks edaspidi maatulundusmaaga. ehituspotentsiaaliga väheneb selle maa kasutuse osatähtsus. Tegemist on ****Hoonestamata krundid, nõndanimetatud mida ei ole reaalselt veel kasutusele võetud ja enamikul juhtudel pole ka omandisse krundid. haiglate koolide, *Lasteaedade, **Suured hoonestamata ilma rohumaadega, mis on kõrghaljastuseta osaliselt võsastunud ja kohati lagedad soised.Peamiselt asuvadTartu linnas ala). ja Emajõe vaheline tee Aruküla Ülejõe linnaosas luht, sellised maa-alad. (Ropka-Ihaste ääres maa-alad Emajõe Tegemist on pigem hooldamata looduslike hulka hulka linna territooriumil paiknev lage või võsastunud jäätmaa, maa sihtotstarve. toodud tabelis muu mõni määratud kuhu pole tehtud detailplaneeringut või millele on *Sihtotstarbeta *Sihtotstarbeta maa hulka kuulub ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või Näiteks otstarbekas reserv- määrata ja sihtotstarvet. tagavaramaa, mis on detailplaneeringuta ja ei ole kasutuses. Samuti arvatakse sihtotstarbeta maa 12 Maakasutus linnaosas. määratlemata ka (kruntimata)maakasutusega pindalale maad pindalaga kruntide konkreetsessenise lisaks **Sisaldab *Senise maakasutuse staatusega krundid, milleomandisse vormistamise toimingud eioleveel lõpetatud. alad, mida eiolemomendil taotletud riigi- või linna omandisse. krunti moodustatud, ning muud täpselt määratlemata maa-alad. Viimaste hulka kuuluvad ka need soised ja võsastunud pole või sees krundi kantud elamu **Veekogudest paikne ei vabaplaneeringuga elurajoonides, haljasalad mis samuti Emajõgi, krunt pole vormistamisel eraomandisse et tähendab, See kinnistusraamatusse või riigi- jamunitsipaalmaa vormistamisel vormistatud. pole üksus registreeritud maakatastris. lõplikult veel jne) erastamine maa maareformitagastamine,vormistamiseole (maa käigusomandisse toimingudei ostueesõigusega osas *Krundid,mille Kokku Ülejõe Veeriku Variku Vaksali Tähtvere Tammelinna Supilinna Ränilinna Ropka tööstuse Raadi-Kruusamäe Ropka Maarjamõisa Karlova Kesklinna Jaamamõisa Ihaste Annelinna Linnaosa senine maakasutus*(0,3%) Omandisse vormistamata Kruntide 12 458 arv Riigimaad (4,7%) 1040 2115 1207 1412 Eramaad 851 468 372 600 312 139 265 952 863 211 679 175 797 Maabilanss maaomandivormi järgi linnaosadekaupa Pindala 2057,8 Munitsipaalmaad 186,8 120,7 225,6 220,3 128,2 159,6 203,7 136,9 186,1 ha 45,9 41,6 32,8 73,0 81,7 89,3 93,9 31,7 Maabilanss maaomandivormi järgi Kruntide Munitsipaalmaad arv 1713 173 168 132 127 164 166 205 92 38 37 70 46 19 80 79 29 88 Ava andmetabel /Laealla Ava andmetabel /Laealla Ülejäänud linnaterritoorium**(4,2%) Pindala 1479,5 109,4 127,9 129,2 202,6 337,6 ha 80,5 63,0 20,7 18,9 72,6 10,6 15,2 52,7 21,4 59,4 73,4 84,4 38,0% Kruntide arv Riigimaad 52,8% 126 11 13 20 12 5 9 4 4 6 7 8 4 4 3 5 7 4 Pindala 183,8 ha 12,7 14,2 11,6 11,1 23,9 23,7 32,1 22,4 2,1 8,7 0,9 2,8 4,4 2,3 1,4 4,9 4,6 Eramaad (kinnistatud) Kruntide Senine maakasutus arv* linnaosa pind ja ülejäänud 285 40 19 10 29 17 33 13 21 23 15 14 21 4 9 8 0 9 Pindala ha** 175,8 33,3 18,5 13,3 12,9 43,9

1,7 1,3 8,3 1,7 3,7 9,9 1,9 7,2 0,0 9,6 7,8 0,8 Kruntide 14 582 arv 1258 2327 1118 1362 1599 1027 971 520 442 693 378 170 358 954 243 878 284 Kokku Pindala 3896,9 302,0 281,0 250,0 311,0 122,0 364,3 283,0 146,0 113,0 230,0 180,0 149,0 423,8 540,8 ha 77,0 76,0 48,0 Maakasutus 13 0,3 2,7 1,1 0,7 1,4 0,4 20,3 18,0 10,4 55,3 17,7 507,9 183,0 418,0 8322 1126,2 1473,4 3726,2 34 225 12 915 78 315 74 022 67 370 32 988 15 600 23 966 35 272 41 368 75 599 31 997 73 205 üldpindalast 191 680 101 364 157 562 Protsent linna Protsent 1 055 770 Pindala ha 866 946 631 100 3157 2496 1043 3105 1754 9165 1765 10 946 482 035 325 559 226 563 14 361 Aastamaks* eurodes Aastamaks* 1 055 770 eurodes Aastamaks* Aastamaks* Kruntide arv Kruntide 50,8 46,4 63,0 93,2 89,5 87,8 90,2 33,9 206,0 181,4 155,9 156,1 165,9 141,1 220,1 246,9 127,6 2155,8 12,0 42,7 27,2 53,4 15,2 104,1 700,9 407,1 793,2 2155,8 Pindala hektarites Pindala hektarites Pindala 8 5 23 15 61 7345 2353 1356 1422 384 475 868 804 188 679 211 873 969 267 144 326 609 1042 1395 1215 2139 12 588 arv 12 588 MAAMAKS Ava / Lae alla andmetabel Ava Ava / Lae alla andmetabel Ava / Lae alla andmetabel Ava Kruntide Kruntide Maksustatud krundid Maksustatud Kruntide arv Kruntide Maksustatud krundid linnaosade kaupa Maksustatud Maaomandi tekkimine maakorralduslike toimingute kaupa toimingute maakorralduslike tekkimine Maaomandi Raadi-Kruusamäe tööstuse Ropka Ränilinna Supilinna Tammelinna Tähtvere Vaksali Variku Veeriku Ülejõe Kokku Linnaosa Annelinna Ihaste Jaamamõisa Kesklinna Karlova Maarjamõisa Ropka *Aastamaks 2015. aastal oli 1 protsent maa maksustamishinnast, toodud ilma toodud maa maksustamishinnast, oli 1 protsent 2015. aastal *Aastamaks maksusoodustuseta. Maa munitsipaalomandisse andmine Maa munitsipaalomandisse omandisse jätmiseks andmine maa riigi Nõusoleku erastamiseks enampakkumisega andmine riigimaa Nõusoleku Kokku Maakorralduslik toiming Maakorralduslik Maa tagastamine erastamine Maa ostueesõigusega seadmine Korteriomandi Kokku Asutuste ja ettevõtete krundid ja ettevõtete Asutuste maa Raudteealune ja kõnniteed tänavad olevad Eraomandis Haljasalad alad Võsastunud Põllumaad Krundi liik Krundi Individuaalkrundid krundid ja ridaelamute Korter- krundid Garaažide *Aastamaks 2015. aastal oli üks protsent maa maksustamishinnast, toodud ilma maksusoodustuseta. toodud maa maksustamishinnast, protsent oli üks 2015. aastal *Aastamaks 14 Maakasutus Võrreldes 2014.aastaga onmaksustatud kruntide pindala5,9ha võrra suurenenud. pärast kinnistusraamatusse kandmist. kinnistusraamatusseveel kantud.Eravaldusesse minevathoonestamata maksustatakse krunti alles vormistatud ole maareformiole ei ettenähtud seadusega ei või mis omandisse korras Maa-alad, 2. ja kirikute sihtotstarbega maad. kalmistute, maksuvabad: maad ühiskondlikeolevad üldkasutatavaomandis sihtotstarbegaehitiste ning maa riigi maad maad, maa osad alused on tee arvatud ja veekogu avaliku väljaSamuti maad. järgi koormatudkasutusvaldusega munitsipaalmaad, või hoonestusõigusega asuvad 1 haldusalal omavalitsuse lg maad, pühakodade 4 koguduste § Maamaksuseaduse 1. 1741,1 hektarit ehk44,7%linnaterritooriumist eiolemitmelpõhjuselmaksustatud. Maarjamõisa Ränilinna Linnaosade maksustatud krundidpindalajaaastamaksu võrdluses Veeriku Tammelinna Tähtvere Vaksali Variku Ülejõe Ropka Kesklinna Supilinna Ropka tööstuse Karlova Kruusamäe Raadi- Jaamamõisa Annelinna 200 000

Aastamaks eurodes 0 Ihaste 50 Kruntide pindalaha > 100000 100 150 >10 000 200 250 Maakasutus 15 1,1 0,1 2,4 8,5 2,5 4,1 0,1 15,9 10,0 44,7 Protsent linna üldpindalast Protsent 5,8 4,8 43,7 92,8 95,5 619,7 388,7 332,2 157,9 1741,1 Pindala hektarites Ava / Lae alla andmetabel Ava Maksuvabad ja maksustamata maa-alad või krundid või maa-alad ja maksustamata Maksuvabad Reservmaad maad* Muud maksuvabad linna territoorium** Ülejäänud maksustamata Kokku Kalmistute maa Kalmistute maa Pühakodade Raadi järv) (Emajõgi, Anne kanal, Veekogud ei ole eraomandis mis kõnniteed, Tänavad, haljasalad parkmetsad, Pargid, alad (jäätmaad) Võsastunud Maa kasutus olevate lasteaedade ja koolide krundid. ja koolide lasteaedade olevate laiendusribad, tänavate (perspektiivis määratleda täpselt praegu võimalik ole ei mida maa-alad, **Kruntimata mida ei ole momendil arvestatud eelnevates tabelites toodud tänavate ja kõnniteede pindalas; haljasalad maa-alad). taolised sees; muud krundi elamu mis ei paikne elurajoonides, vabaplaneeringuga *Maksuvabad *Maksuvabad maad, mis ei kuulu tabelis toodud teiste liikide (kasutuste) alla, näiteks munitsipaalomandis 16 Planeerimine ja ehitus * Linnavalitsuse kinnitatud detailplaneeringute lähteülesandeid. Taotletud projekteerimistingimusi rajatistele Registreeritud geoaluseid jateostusmõõdistusi Antud nõusolekkruntide riigiomandissejätmiseks Antud krunte munitsipaalomandisse Seatud korteriomandeid Erastatud ostueesõigusega krunte Tagastatud kruntide pindalaha Kehtestatud üldplaneeringuid Algatatud üldplaneeringuid Kehtestatud detailplaneeringuid Algatatud detailplaneeringuid* Planeerimisega seotudtoimingud riigi omandissejäetud kruntide pindalaha munitsipaalomandisse antud kruntide pindalaha seatud korteriomandite pindalaha erastatud ostueesõigusega kruntide pindalaha sh linnavalitsuse tellituid sh linnavalitsuse tellituid Aastatel 2011–2015algatatud jakehtestatud detailplaneeringud (Allikas: Tartu(Allikas: Linnavalitsuse jamaakorralduse linnaplaneerimise osakond) 10 15 20 25 30 0 5 PLANEERIMINE JA EHITUS 11 Algatatud detailplaneeringud 2011 15 PLANEERIMISTEGEVUS Planeerimise korraldamine 20 2012 Ava andmetabel /Laealla Ava andmetabel /Laealla 18 2011 20 2013 1178 18,9 23,7 0,1 2,1 0,3 20 23 10 15 11 74 11 1 2 - - - Kehtestatud detailplaneeringud 2012 27 2014 833 0,3 1,7 0,2 16 72 73 41 18 20 83 16 0 1 1 3 - - 2013 14 2015 877 4,7 0,3 0,2 11 18 31 11 20 95 25 7 0 1 - - - - 2014 1057 119 0,8 3,7 0,5 10 17 28 16 27 0 0 3 1 1 1 - 2015 1130 122 0,6 2,6 0,2 1,7 13 69 25 14 5 3 0 1 1 - - Planeerimine ja ehitus 17 ...... 42 35 25 67 35 55 75 28 88 10 24 20 22 18 49 156 116 306 524 325 199 122 214 272 30 780 2015 - - 8 ...... 21 27 12 69 80 65 13 17 10 36 52 87 18 33 165 313 526 314 212 169 252 22 466 2014 - - 17 19 14 73 22 19 14 18 27 51 19 81 48 29 224 198 346 565 301 264 125 422 4849 12 276 10 571 14 222 2013 - - 9 18 22 21 68 19 27 15 26 59 26 91 93 25 208 119 343 542 329 213 180 327 4889 6458 30 870 23 474 2012 - - 9 20 20 16 43 22 20 20 29 63 38 77 80 16 211 184 295 455 262 193 136 395 4556 4524 25 887 22 380 2011 Ava / Lae alla andmetabel Ava EHITUSTEGEVUS Projekteerimise ja ehitamise korraldamine ja ehitamise Projekteerimise (Allikas: Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond) Linnavalitsuse (Allikas: Tartu neis eluruumide pinda m2 m2 netopinda neis suletud neis eluruumide pinda m2 laiendatud elamutele* laiendatud mitteelamutele* ja laiendatud ümberehitatud uutele kahe ja enama korteriga elamutele ja enama korteriga kahe uutele mitteelamutele uutele ja laiendatud ümberehitatud ühe korteriga elamutele* ja ümberehitatud ja enama korteriga kahe uutele ühe korteriga elamutele ühe korteriga uutele ümberehitamiseks ja laiendamiseks* ja ümberehitamiseks ja ümberehitamiseks mitteelamute laiendamiseks* lammutamiseks ehitiste uute ühe korteriga elamute ehitamiseks elamute korteriga ühe uute elamute ja enama korteriga kahe uute ehitamiseks ehitamiseks mitteelamute uute ja ümberehitamiseks elamute ühe korteriga laiendamiseks* elamute ja enama korteriga kahe sh hoonetele* sh hoonetele* rajatistele* rajatistele* Projekteerimise ja ehitusega seotud toimingud ja ehitusega Projekteerimise hoonetele projekteerimistingimusi Taotletud ehituslubasid* Väljastatud Esitatud ehitusteatisi* Esitatud kasutusteatisi* Esitatud Väljastatud kirjalikke nõusolekuid* kirjalikke Väljastatud Väljastatud kasutuslubasid* Väljastatud Toetatud restaureeritud/renoveeritud objekte restaureeritud/renoveeritud Toetatud Makstud restaureerimistoetusi eurodes restaureerimistoetusi Makstud arvud Alates ei seaduse aastatega. ole jõustumisest varasemate ei enam võrreldavad väljastata kirjalikke nõusolekuid, kasutusteatisi. ja ehitus- esitama hakati kuid * 01.07.2015 jõustus uus ehitusseadustik ning muutus ehitus- kasutuslubadeja väljastamise mistõttu kord, lubade 18 Planeerimine ja ehitus 05 asa oae ahtkur j eiue skn jrmse rietuiõslse tingimuste arhitektuurivõistluste järgmiste osakond väljatöötamises jakorraldamises: ehituse ja arhitektuuri osales aastal 2015. infotahvli valmimist, etapi monumendi ideevõistluse ettevalmistamist. II monumendi Vabadussõja kalmistu Paulusepaigaldamist Raadi kalmistu juudi ja moslemi matusepaikade tähistamiseks ka ning Koidula ja Jannseni tõsta tuleb Esile platsile Raekoja Tartu paigaldati tähistamiseks jääskulptuur „7kitsetalle“, alguse millevalmistasid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid. kalendriaasta idamaa Traditsioonilise 25 tn Jakobi alagrupis korterelamuteelamu. uute ehitatud piirkonnas ajaloolises ning 8) tn Puusepa L. ja 6 tn Puusepa (L. haiglahooned Kliinikumi TartuÜlikooli alagrupis hoonete muude laiendatud ja alagrupis Kalevi tn 11 korterelamu, uute üksikelamute alagrupis Herne tn 64 elamu, ümberehitatud laiendatud ja ümberehitatud kortermaja, 68 korterelamuteümberehitatudelamu, Raatuse49 alagrupis tn laiendatudja ajalooliste puitelamute tn võitjaiks Raatuse Konkursi alagrupis ehitised. kortermajade uute parimad osutusid aasta välja selgitati järjest aastat Kaheksateistkümnendat ehitusaegsete detailide restaureerimiseks ja taastamiseks. Toetati 36 objekti kokku 32 arhitektuursete ehitiste hoonestusalade miljööväärtusega andmist restaureerimistoetuste Jätkati lõpetati Restaureerimistööd kirikule. Pauluse I Maailmasõjaajalvalminud haiglahoones(L.Puusepatn6). ja 10) tn (Jaama tööstushoonele endisele 16), tn (J. Kuperjanovi hoonele „Ugala“ korporatsiooni paigaldamine tähise kultuurimälestise Korraldati ja muinsuskaitseala 213 seisukorda. mälestise 120 ja kontrolliti luba alustamise muinsuskaitsealast tööde 77 Anti uuringut. kokku kooskõlastas komisjon ja eritingimust muinsuskaitse projekti ning ja mälestiste hõlmavat planeeringut muinsuskaitsekaitsevööndite ala linna osas Tartu ajaloomälestiste teenistus. ja arhitektuuri- kultuuriväärtuste osakonna ehituse ja arhitektuuri arheoloogia-, kohustusi riiklikke muinsuskaitsealaseid täidab asuvate haldusterritooriumil linna Tartu Ülikooli Tartu ja 6) tn Puusepa TäiskasvanuteKliinikumi Maarjamõisameditsiinilinnaku (L. laiendus(L.Puusepa tn8). Tartu hooldushaigla ja ümberehitatud Gümnaasium 9), Tamme tn Tartu (Nooruse laiendatudGümnaasium ja ümberehitatud 56), tn (Turu 2015. aastal väljastati kasutuslubasid mitmetele olulistele ühiskondlikele hoonetele: Tartu avavangla elamuid kokku 6807ningkahe jamitmekorteriga elamuid2001. Riikliku ehitisregistri ( 10 20 30 40 50 0 3. 2. 1. Pikk 47korterelamu jaäripinnad. Vallikraavi 3/5akorterelamu-ärihoone; Lutsu 12külaliskorteritega ärihoone; 2011 Aastatel 2011–2015väljastatud elamute ehitus-jakasutusload 2012 www.ehr.ee 2013 ) andmetel oli 2016. aasta alguse seisuga Tartu linnas ühe korteriga Ava andmetabel /Laealla 2014 2015 elamute ehitamiseks ehitusluba uuteühekorteriga elamute ehitamiseks ehitusluba uutekahejaenamakorteriga kasutusluba uuteleühekorterigaelamutele korteriga elamutele kasutusluba uutelekahejaenama 000 euroga.

Planeerimine ja ehitus 19 väljapanek Poe tänava infostendidel. infostendidel. tänava Poe väljapanek Toomemäe pargi Alustatud korraldada. edaspidi korrastamiseks korrastamist ruumi avaliku moodustatud Toomemäe alusel mille arengudokument, töögrupi tegevuse tulemusena kaardid). (sildid, viidad, loomist infograafika ning ühtse uuendamist on väliinventari valmis ühtne Tartu Tartu 2014. aasta kaasava eelarve üks võiduideedest oli Emajõe kaldapiirete uuendamine. 2015. aastal valmis arhitektuuri ja ehituse paigaldatud osakonna piire eskiisi on osa alusel laiemast piirde linnakujunduslike väikevormide ehitusprojekt. tänavainventari. ja miljööpiirkondade kontseptsioonist, kesklinna uuendatakse mille Aasta alusel lõpus avalik üldplaneeringu kesklinna korraldati osakonnaga maakorralduse ja linnaplaneerimise Koostöös Jätkati Roosi tänava linnakujundusliku lahenduse väljatöötamist, et leida parim lahendus Kaarsillast Kaarsillast lahendus parim leida et väljatöötamist, lahenduse linnakujundusliku tänava Roosi Jätkati luuakse tulemusel mille projekteerimine, väljaku esise vaksalihoone ka Jätkus teeni. Muuseumi kuni linnaväljak. haljastatud ja kergliiklejasõbralik asemele kaasaegne ristmiku RAHVASTIK (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna registriteenistus) RAHVAARV JA KOOSSEIS Rahvastik Elanike arv 2011.–2015. aasta lõpus Ava / Lae alla andmetabel

100 000

80 000

60 000

40 000

20 000

0 2011 2012 2013 2014 2015

Mehed Naised Kokku

Tartu rahvastikupüramiid seisuga 31.12.2015 Ava / Lae alla andmetabel

Vanus Mehed 2 100–104 12 76 Naised 21 95–99 142 90–94 505 439 85–89 1271 777 80–84 1917 1201 75–79 2540 1406 70–74 2576 1696 65–69 2723 1983 60–64 2832 2259 55–59 2973 2500 50–54 2999 2871 45–49 3277 2934 40–44 3642 3180 35–39 3757 3581 30–34 4425 3900 25–29 4420 2923 20–24 3055 2274 15–19 2263 2542 10–14 2479 3288 5–9 3235 3247 0–4 3010 5000 4000 3000 2000 1000 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 Inimeste arv

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis seisuga 31.12.2015 Ava / Lae alla andmetabel

20 Rahvastik Tartu linnaosade elanikkonna sooline koosseis Ava / Lae alla andmetabel

4982

3780

14 951

2405 Raadi- 2029 1746 Kruusamäe 1388 10 940 Supilinna 1097 918 1818 1398 Tähtvere Ülejõe Jaamamõisa 3698 2779

3006 1695 2405 1334 Kesklinna

Veeriku 4743 Annelinna Vaksali 3913

Maarjamõisa Karlova

176 209 4435 3760 Tammelinna 2791 1205 1337 2170

690 930 1321 1003 Variku Ihaste 850 950 Ränilinna Ropka Ropka tööstuse

Mehed

Elanike arv Naised

21 745 826 208 472 290 5907 1284 3331 9060 8762 4301 12 343 58 446 17 304 97 153 Kokku 381 404 880 106 229 168 Rahvastik 3317 1370 4414 6083 4982 1873 31 870 11 620 53 987 Naised 364 422 404 102 243 122 2590 1961 4646 6260 5684 3780 2428 26 576 43 166 Mehed TARTU TÄPSUSEGA TARTU KOKKU LINN Linnaosa/ vanus ÜLEJÕE 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku 278 392 594 318 491 423 167 239 361 590 663 928 1870 1797 1033 3230 3134 3029 1800 5411 Kokku 74 130 177 391 139 259 287 120 530 226 285 326 619 950 1048 1010 1776 1746 1695 3006 Naised 93 148 215 822 203 179 232 787 136 119 503 135 305 337 309 850 1454 1388 1334 2405 Mehed vanus Linnaosa/ TÄHTVERE 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku VAKSALI 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku VARIKU 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku VEERIKU 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku 196 285 519 131 158 896 435 267 398 177 849 1324 1173 1277 4684 1385 2324 1620 2015 8195 Kokku 98 70 80 147 742 334 495 285 132 199 654 112 407 633 858 930 2537 1321 1097 4435 Naised 98 61 78 65 138 582 185 401 150 135 199 519 442 644 527 690 918 2147 1003 3760 Mehed Ava / Lae alla andmetabel Ava Linnaosa/ vanus TÖÖSTUSE ROPKA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku RÄNILINNA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku SUPILINNA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku TAMMELINNA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku 47 68 46 945 224 486 617 352 551 888 385 1094 5374 1243 2801 1057 2643 8656 4961 4434 Linnaosade elanikkonna soolis-vanuseline jaotus soolis-vanuseline Linnaosade elanikkonna Kokku 28 32 29 466 518 830 120 236 298 687 167 260 574 209 2929 1570 1404 4743 2791 2405 Naised 19 36 17 479 576 413 104 250 319 370 185 291 314 176 2445 1231 1239 3913 2170 2029 Mehed vanus Linnaosa/ KARLOVA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku MAARJAMÕISA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku ROPKA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku RAADI-KRUUSAMÄE 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku 237 463 286 304 412 584 663 854 2277 3083 5655 1556 1916 3811 1149 2542 3216 6477 14 876 25 891 Kokku 117 239 806 175 144 204 407 330 429 797 1104 1529 8357 3961 1063 2142 1337 1818 3698 14 951 Naised 120 224 750 111 160 208 853 177 333 425 352 1173 1554 6519 1694 1669 1205 1398 2779 10 940 Mehed Linnaosa/ vanus ANNELINNA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku IHASTE 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku JAAMAMÕISA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku KESKLINNA 0–6 7–18 19–64 65+ Kokku 22 Rahvastik Asustustihedus linnaositi in/km2 Ava / Lae alla andmetabel

Osatähtsus Pindala Asustustihedus Linnaosa Mehed Naised Kokku % km2 in/km2 Annelinna 10 940 14 951 25 891 26,65 5,4 4795 Ülejõe 3780 4982 8762 9,02 3,02 2901 Karlova 3913 4743 8656 8,91 2,3 3763 Tammelinna 3760 4435 8195 8,44 3,11 2635 Kesklinna 2779 3698 6477 6,67 1,8 3598 Veeriku 2405 3006 5411 5,57 2,81 1926 Ropka 2170 2791 4961 5,11 1,44 3445 Raadi-Kruusamäe 2029 2405 4434 4,56 2,83 1567 Jaamamõisa 1398 1818 3216 3,31 1,5 2144 Tähtvere 1388 1746 3134 3,22 2,5 1254 Vaksali 1334 1695 3029 3,12 0,76 3986 Ihaste 1205 1337 2542 2,62 4,24 600 Ropka tööstuse 1003 1321 2324 2,39 3,64 638 Supilinna 918 1097 2015 2,07 0,48 4198 Variku 850 950 1800 1,85 0,77 2338 Ränilinna 690 930 1620 1,67 1,22 1328 Maarjamõisa 176 209 385 0,39 1,13 341 Tartu täpsusega 2428 1873 4301 4,43 Kokku 43 166 53 987 97 153 100,00 38,95 2494

Asustustihedus linnaositi in/km2

üle 4000 in/km²

3000 - 4000

2000 - 2999

1000 - 1999

alla 1000 in/km² Tähtvere Raadi- Kruusamäe Supilinna Ülejõe Jaamamõisa

Veeriku Vaksali Kesklinna Annelinna

Maarjamõisa Karlova

Tammelinna Ropka

Räni- Ihaste linna Variku Ropka tööstuse

23 Tartu elanikkonna rahvuslik koosseis Ava / Lae alla andmetabel

Eestlased Rahvastik 71,7%

8,3% 13,5% Rahvus teadmata Venelased

Muud rahvused (3,6%) Soomlased (1,2%)

Sakslased (0,7%) Ukrainlased (1,0%)

Tartu elanikkonna rahvuslik koosseis Ava / Lae alla andmetabel

Rahvus Arv Rahvus Arv Eestlased 69 700 Taanlased 32 Venelased 13 065 Hiinlased 30 Soomlased 1202 Norralased 27 Ukrainlased 970 Moldovlased 26 Sakslased 650 Pärslased 23 Valgevenelased 385 Austerlased 21 Itaallased 273 Mordvalased 21 Lätlased 264 Šveitslased 19 Poolakad 242 Udmurdid 19 Leedulased 214 Kreeklased 18 Prantslased 181 Mehhiklased 17 Hispaanlased 150 Pakistanlased 17 Tšehhid 120 Flaamid 15 Ungarlased 115 Türklased 14 Armeenlased 106 Brasiillased 13 Inglased 100 Araablased 12 Juudid 88 Jaapanlased 12 Mustlased 72 Nepaallased 12 Grusiinlased 67 Karjalased 11 Hollandlased 61 Sloveenid 11 Hindud 57 Tšuvašid 11 Tatarlased 57 Kanadalased 9 Bulgaarlased 52 Korealased 9 Slovakid 50 Lesgid 8 Rootslased 45 Iirlased 7 USA ameeriklased 45 Islandlased 7 Rumeenlased 40 Singalid 7 Marid 37 Valloonid 7 Portugallased 33 Muud rahvused 136 Aserbaidžaanid 32 Andmed puuduvad 8109 Kokku 97 153

24 Rahvastik Tartu elanikkonna kodakondsus Ava / Lae alla andmetabel

Eesti

90,6%

Venemaa (2,6%) Muu kodakondsus (3,1%) Määratlemata (2,1%) Saksamaa (0,7%) Soome (0,9%)

Tartu elanikkonna kodakondsus Ava / Lae alla andmetabel

Kodakondsus Arv Kodakondsus Arv Eesti 87 997 Valgevene 35 Venemaa 2541 Norra 30 Määratlemata 2079 Hiina 29 Soome 849 Austria 28 Saksamaa 658 Iraan 26 Läti 302 Šveits 23 Itaalia 292 Pakistan 18 Ukraina 251 Mehhiko 17 Leedu 217 Iisrael 16 Prantsusmaa 191 Brasiilia 15 Hispaania 165 Jaapan 14 Poola 161 Kasahstan 14 Tšehhi 125 Nepaal 14 Suurbritannia 118 Türgi 13 Ungari 100 Aserbaidžaan 11 Holland 71 Sloveenia 11 India 63 Iirimaa 10 Belgia 61 Küpros 10 Ameerika Ühendriigid 58 Kreeka 9 Slovakkia 58 Nigeeria 9 Bulgaaria 53 Sri Lanka 9 Rootsi 49 Island 8 Taani 45 Palestiina 8 Portugal 42 Horvaatia 7 Armeenia 41 Süüria 7 Gruusia 41 Muud kodakondsused 97 Rumeenia 37 Kokku 97 153

25 RAHVASTIKU LIIKUMINE 2015. aastal Tartusse kolinute eelmine elukoht Ava / Lae alla andmetabel

Tartusse kolinud või elukohana Tartu registreerinud Arv Rahvastik Tartumaalt 988 sh Ülenurme vallast 164 Tartu vallast 160 Luunja vallast 140 Tähtvere vallast 69 Elva linnast 66 Nõo vallast 65 Kambja vallast 57 Mäksa vallast 36 Vara vallast 35 Puhja vallast 34 Haaslava vallast 32 Rõngu vallast 25 Laeva vallast 16 Peipsiääre vallast 15 Alatskivi vallast 14 Kallaste linnast 12 Meeksi vallast 12 Rannu vallast 11 Konguta vallast 10 Võnnu vallast 10 Piirissaare vallast 5 Harjumaalt 423 sh Tallinnast 319 Põlvamaalt 210 Jõgevamaalt 164 Võrumaalt 154 Valgamaalt 140 Viljandimaalt 121 Lääne-Virumaalt 116 Pärnumaalt 91 Ida-Virumaalt 87 Järvamaalt 58 Saaremaalt 45 Läänemaalt 29 Raplamaalt 26 Hiiumaalt 13 Välisriigist 1140 Enne elukoht registreerimata 54 Kokku 3859 Sünnid 1123 Kokku 4982

26 Rahvastik 2015. aastal Tartust lahkunute uus elukoht Ava / Lae alla andmetabel

Kuhu Tartust ära koliti Arv Tartumaale 1485 sh Ülenurme valda 359 Tartu valda 303 Luunja valda 220 Tähtvere valda 93 Nõo valda 80 Elva linna 77 Kambja valda 70 Haaslava valda 66 Võnnu valda 50 Mäksa valda 28 Rõngu valda 22 Puhja valda 21 Vara valda 19 Konguta valda 15 Laeva valda 14 Peipsiääre valda 13 Rannu valda 13 Alatskivi valda 12 Meeksi valda 8 Kallaste linna 1 Piirissaare valda 1 Harjumaale 981 sh Tallinna 848 Jõgevamaale 128 Põlvamaale 128 Võrumaale 84 Viljandimaale 81 Valgamaale 76 Pärnumaale 61 Lääne-Virumaale 52 Ida-Virumaale 48 Järvamaale 28 Saaremaale 27 Läänemaale 12 Hiiumaale 8 Raplamaale 7 Välismaale 580 Aadressita 57 Kokku 3843 Surnud 947 Kokku 4790

27 Tartu linna migratsioonisaldo Eesti suhtes 2015. aastal

a a j u m a r Lääne-Virumaa H Ida-Virumaa Rahvastik

Raplamaa Järvamaa Hiiumaa Läänemaa

Jõgevamaa

a m a Pärnumaa r e a Viljandimaa a Tartumaa S

Põlvamaa Valgamaa sisserändeiive 81–100 Võrumaa 41–80 21–40 väljarändeiive 0–20 inimest kuni -560 inimest

Tartu linna migratsioonisaldo Tartumaal 2015. aastal

KALLASTE

Alatskivi

Peipsi- Vara ääre

Tartu Laeva

Piirissaare Tähtvere Luunja TARTU Puhja Mäksa Võnnu Ülenurme Haaslava Meeksi Konguta Nõo Rannu

ELVA Kambja väljarändeiive -81–-200 -41–-80 sisserändeiive Rõngu -21–-40 11–20 -1–-20 inimest 0–10 inimest

28 Rahvastik SÜNNID JA SURMAD Sünnid, surmad ja loomulik iive 2011–2015 Ava / Lae alla andmetabel 1500

1200

900

600

300

0 2011 2012 2013 2014 2015

Sünd Surm Loomulik iive

Sünnid ja surmad kuude lõikes 2014–2015 Ava / Lae alla andmetabel

2014 2015 Kuu Sünd Surm Iive Sünd Surm Iive Jaanuar 89 91 -2 88 85 3 Veebruar 93 80 13 84 90 -6 Märts 88 104 -16 95 95 0 Aprill 86 80 6 81 82 -1 Mai 106 77 29 102 69 33 Juuni 114 79 35 95 66 29 Juuli 117 93 24 112 75 37 August 89 92 -3 87 65 22 September 104 88 16 111 90 21 Oktoober 97 87 10 110 79 31 November 74 91 -17 89 72 17 Detsember 96 89 7 69 79 -10 Kokku 1153 1051 102 1123 947 176

2015. aastal olid populaarsemad poistenimed Rasmus, Joosep, Robin ja Oskar ning tüdrukutenimed Liisa, Emily, Laura ja Lenna.

29 ETTEVÕTLUS JA TÖÖTURG ETTEVÕTLUS Ettevõtjate jagunemine ettevõtlusvormi alusel (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

Aktsiaselts (1,9%)

Osaühing Täisühing, usaldusühistu, tulundusühistu (5,1%) 79,4%

Ettevõtlus ja tööturg Ettevõtlus 13,5% Füüsilisest isikust ettevõtja

Välisfirma filiaal (0,1%)

Äriregistrisse kantud ettevõtjad seisuga 31.12.2015 (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

Ettevõtlusvorm Arv Osatähtsus % Osaühing 11 850 79,4 Aktsiaselts 277 1,9 Täisühing, usaldusühistu, tulundusühistu 757 5,1 Füüsilisest isikust ettevõtja 2013 13,5 Välisfirma filiaal 17 0,1 Kokku 14 914 100,0

Äriregistrisse kantud ettevõtjatest on välisosalusega ettevõtjaid 352. Enim on välisosalusega ettevõtjaid hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (128), järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (64), kinnisvaraalane tegevus (60) ning info- ja sidealane tegevus (42).

Ettevõtjate arv 2005.–2015. aasta lõpus (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

20 000

16 000 14 914 14 221 12 962 12 375 11 557 12 000 10 738 10 047 8118 8561 7340 8000 6492

4000

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Tartu linnas on registreeritud ettevõtjate arv aastate jooksul stabiilselt kasvanud.

30 Ettevõtlus ja tööturg Ettevõtlusaktiivsus aastatel 2005–2015 (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel 2037

2000 1848 1898 1465 1800 1745 1653 1545 1535 1600 1465 1363 1363 1294 1321 1535 1400 1257 1229 1200 1422 1127 1325 1200 1254 1021 1173 1000 874 869 1089 786 1012 800 714 854 823 747 600 650 400 Tallinn Eesti 200 Tartu 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 a013 2014 2015 Ettevõtlusaktiivsus näitab registreeritud ettevõtjate arvu aasta lõpu seisuga 10 000 elaniku kohta. Vaatamata sellele, et ettevõtlusaktiivsus on Tartus aastatega pidevalt kasvanud, jääb see siiski Eesti keskmisele tasemele.

Äriregistris registreeritud ettevõtjate arv põhitegevusala järgi (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

3000 2015 2014 2642 2634

2500 2013 2306 2271 2082 2069 2000 1898 1864 1819 1650 1602 1544

1500 1442 1398 1366

1273 1155 1066 1000 865 844 693 589 579 510 554 534 510 482

500 453 390 338 340 333 324 329 306 307 284 220 65 57 60 19 19 11 1 0 0 0 Ehitus remont Haridus Mäetööstus ja kalapüük veevarustus isikuteenindus Töötlev tööstus Töötlev Põllumajandus, metsamajandus Kutse-, ja teadus- Loome-, kunsti- ja Hulgi- ja jaemüük;Hulgi- Majutus ja toitlustus Muu sotsiaal ja riigi-, Energeetika, gaasi- ja meelelahutustegevus tehnikaalane tegevus Veondus, laondus, side laondus, Veondus, Tervishoid ja sotsiaaltöö Tervishoid Kinnisvaraalane tegevus Avalik haldus ja riigikaitse; Avalik Finantsteenuste osutamine Finantsteenuste kohustuslik sotsiaalkindlustus

Aastatel 2013–2015 on ettevõtjate arv erinevates sektorites püsinud suhteliselt stabiilsena. Oluline suurenemine on võrreldes 2013. aastaga toimunud kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse

31 valdkonnas, hulgi- ja jaemüügi või remondi sektoris ning kinnisvaraalase tegevuse sektoris. Märkimisväärselt on kasvanud ka ehitussektoris ja veonduse, laonduse või side valdkonnas tegutsevate ettevõtjate arv. Äriregistrisse esmakantud ja registrist kustutatud ettevõtjad (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

300 250 200 150 100 50 0 50 100 150 200 250 300 Põllumajandus, 27 46 metsamajandus 15 59 2013 ja kalapüük 27 73 2014 1 3 Mäetööstus 1 4 2015 0 1 Ettevõtlus ja tööturg Ettevõtlus 23 58 Töötlev tööstus 14 93 41 77

Energeetika, gaasi- ja 2 2 1 5 veevarustus 2 5

132 97 Ehitus 34 131 101 133

Hulgi- ja jaemüük; 163 210 63 193 remont 145 200

24 33 Majutus ja toitlustus 6 31 20 35

107 179 Veondus, laondus, side 68 205 132 211

Finantsteenuste 17 61 6 52 osutamine 22 87

40 99 Kinnisvaraalane tegevus 28 102 50 122

Kutse-, teadus- ja 68 181 tehnikaalane 43 206 tegevus 68 233

Avalik haldus ja riigikaitse; 0 0 kohustuslik 0 0 sotsiaalkindlustus 1 0

4 19 Haridus 7 30 17 41

11 27 Tervishoid ja sotsiaaltöö 8 32 6 25

19 42 Loome-, kunsti- ja 8 65 meelelahutustegevus 29 72

149 283 Muu riigi-, sotsiaal ja 40 175 isikuteenindus 108 156

kustutatud esmakantud 2015. aastal registreeriti 1471 uut ettevõtjat, mis on 88 võrra enam kui aasta varem. Enim uustulnukaid asus tegutsema kutse-, teadus- või tehnikaalase tegevuse valdkonnas. Äriregistrist kustutati 769 ettevõtjat, mis on 55% enam kui 2014. aastal. Tegevuse lõpetajaid oli kõige rohkem hulgi- ja jaemüügi või remondi sektoris.

32 Ettevõtlus ja tööturg Suurimad tööandjad ettevõtluses aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Töötajate arv Ettevõte 2014 2015 Kodumaja AS (kontsern) 470 532 OÜ Playtech Estonia* 468 519 Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv 354 429 AS HANZA Mechanics Tartu 420 394 Selver AS (Tartu) 354 373 Rimi Eesti Food AS (Tartu) 276 341 AS A. Le Coq 315 321 AS Palmako* 286 317 MAXIMA Eesti OÜ (Tartu) 330 310 Metec Grupp 241 247 AS Kroonpress 252 246 AS Sangar 215 206 BIGBANK AS* 132 199 Kaubamaja AS (Tartu) 188 192 AS TMB Element 183 181 AS SEBE 172 179 Saint-Gobain Glass Estonia SE 153 156 OÜ KYYRIX 147 152 BACKOFFICE SERVICES ESTONIA OÜ 139 148 AS Estiko Plastar 138 140 AS Salvest 137 137 OÜ Tarbus 114 129 AS Samelin 149 125 OÜ ALPTER GRUPP 114 120 Nortal AS 125 115 BD Design AS 118 103 Tarmeko LPD OÜ 94 96 AS Tarmeko Spoon 96 94 OÜ Dorpat 95 94 AS Tartu Veevärk 88 89 AS ARENS-MÖÖBEL 82 88 OÜ Greif 82 81 AS Decora 69 78 AS KÜTE JA EHITUS* 68 75 AS Giga 73 71 Rain Transport AS 82 70 AS Maag Grupp 69 70 Tarmeko Pehmemööbel OÜ 68 68 Reach-U AS (endine Regio AS) 86 68 Erakliinik Dentes AS 68 68 * Esitatud on töötajate koguarv, mitte Tartus töötavate inimeste arv

33 Suurimad tööandjad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste hulgas aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Töötajate arv Asutus 2014 2015 Tartu Ülikooli Kliinikum* 3945 4082 Tartu Ülikool 3294 3087 Eesti Maaülikool 868 834 Tartu Vangla 453 485 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused** 381 398 Teater Vanemuine 373 361 Tartu Kutsehariduskeskus 341 337 Politsei- ja Piirivalveameti 334 354 Ettevõtlus ja tööturg Ettevõtlus Tartu Linnavalitsus 296 317 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 275 365 Haridus- ja Teadusministeerium 234 248 Riigikohus 118 114 Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus 116 115 O. Lutsu nim Tartu Linnaraamatukogu 100 99 * Sh arst -residente 2014. aastal 173, 2015. aastal 184 ** Sh 2014. aastal oli õppurkoosseisus 183 õppijat, 2015. aastal 307

Majandustegevuse registri registreeringud Tartu linnas seisuga 31.12.2015* (Allikas: Majandustegevuse register) Ava / Lae alla andmetabel Jaekaubandus 177 ettevõtet

36,5%

56,1% 7,4% Hulgikaubandus 36 ettevõtet Toitlustamine 272 ettevõtet

* MTR-is registreeritud alkoholi ja tubakaga kauplevad ettevõtjad. Tulenevalt seadusemuudatusest ei kajastu registris teiste kaupade ja teenustega kauplejad.

Suurimad kaubanduskeskused Tartu linnas seisuga 31.12.2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Nimetus Aadress Kaubanduspind m2 Lõunakeskus Ringtee 75 55 000 Tartu Kaubamaja Riia 1 16 000 Jõe Keskus Sõbra 58 15 987 Eedeni Keskus Kalda tee 1C 13 625 Tasku Keskus Turu 2 13 250 Sepa Keskus Sepa 21 / Turu 45b 11 686 Annelinna Prisma Nõlvaku 2 8412 Sõbrakeskus Võru 55F 7012 Annelinna Keskus Kalda tee 43 5558 Sisustuse E-Kaubamaja Tehase 16 4900 Zeppelini Kaubanduskeskus Turu 14 4688 Tartu Rimi hüpermarket Rebase 10 3840 Kesklinna Keskus Küüni 7 2600 Raatuse Kaubamaja Raatuse 20 2195 Sõpruse Keskus Kalda tee 32 2135 Kivilinna Kaubakeskus Jaama 173 1957

34 Ettevõtlus ja tööturg ETTEVÕTLUSKONKURSS „PARIM ETTEVÕTJA 2014” Alates 1998. aastast korraldab Tartu Linnavalitsus konkurssi Tartu linna edukate ettevõtjate väljaselgitamiseks ja tunnustamiseks. Ettevõtjad grupeeritakse töötajate arvu järgi kolme alagruppi: 1‑9, 10-49 ja üle 50 töötajaga ettevõtjad. Ettevõtete hindamisel arvestatakse järgmisi näitajaid: müügitulu kasv, rentaablus, müügitulu ühe töötaja kohta ja investeeringute suurus, suurim eksportija. 2015. aastal toimunud konkursil märgiti täiendavalt ära ka suurimad investeerijad, enim töökohti loonud ettevõtjad, suurimad eksportijad, Tartu Kutsehariduskeskuse parim koostööpartner, edukaim alustaja Tartu Ärinõuandla toel, edukaim alustaja sihtasutuses Tartu Loomemajanduskeskus ja edukaim meditsiini- ja eluteaduste valdkonna ettevõtja. Ettevõtluskonkursi parimad alagruppide lõikes: • Töötajate arv kuni 9: I koht Deckol Ehitus OÜ. • Töötajate arv 10-49: I koht AS Ehitustrust. • Töötajate arv 50 ja enam: I koht Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ. Enim töökohti loonud ettevõtja: HANZA Alfaram Tartu OÜ, kes lõi 2014. aastal Tartusse 21 uut töökohta. Suurim ekspordi kasvataja: AS Eesti Viljasalv, kes kasvatas 2014. aastal eksporti üle 10 miljoni euro. Suurim investeerija: AS Tartu Keskkatlamaja, kes investeeris 2014. aastal Tartu linna kokku 5,4 miljonit eurot. Edukaim alustaja sihtasutuse Tartu Ärinõuandla toel: Elektrimasinad OÜ. Edukaim alustaja sihtasutuses Tartu Loomemajanduskeskus: Taiga Film OÜ. Tartu Kutsehariduskeskuse parim koostööpartner: AS A. Le Coq. Edukaim meditsiini ja eluteaduste valdkonna ettevõtja: OÜ TBD-Biodiscovery.

MAJUTUS Tartu linna majutusettevõtted seisuga 31.12.2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Tubade Kohtade Nr Majutusettevõte Asukoht arv arv Ettevõtja 1. Aleksandri Hotell Aleksandri 42 38 83 OÜ Ekopuit 2. Hansahotell Aleksandri 46 22 41 OÜ Hansahotell-Tartu 3. Hotell Antonius Ülikooli 15 18 35 OÜ Ammende Grupp 4. Hotell Barclay Ülikooli 8 49 89 AS Barclay Hotell 5. Hotell Dorpat Soola 6 205 410 OÜ Dorpat 6. Hotell Draakon Raekoja plats 2 40 73 AS Tony 7. Hotell London Rüütli 9 60 119 OÜ Hotell London 8. Hotell Pallas Riia 4 61 120 OÜ Hotell Pallas 9. Hotell Starest Mõisavahe 21 29 51 OÜ Starest 10. Hotell Tartu Soola 3 56 122 OÜ Ammende Grupp 11. Hotell Villa Margaretha Tähe 11/13 18 40 OÜ Aadlipreili 12. Park Hotell Vallikraavi 23 19 31 OÜ Visiit Park 13. Tartu Kutsehariduskeskuse hotell Kopli 1 21 42 Tartu Kutsehariduskeskus 14. Hostel Tähe 116 20 33 AS Lasita 15. Hostel Looming Kastani 38 5 19 MTÜ Pohlad

35 Tubade Kohtade Nr Majutusettevõte Asukoht arv arv Ettevõtja 16. Hostel Narva mnt 27 Narva mnt 27 3 6 OÜ Tartu Üliõpilasküla Hostel 17. Hostel Pepleri Pepleri 14 40 77 OÜ Tartu Üliõpilasküla Hostel 18. Hostel Raatuse Raatuse 22 12 24 OÜ Tartu Üliõpilasküla Hostel 19. Hostel Starest Mõisavahe 21 7 15 OÜ Starest 20. Hostel Tartu Soola 3 korpus 2 6 18 OÜ Ammende Grupp 21. Hostel Tähtvere Laulupeo pst 19 5 8 Eesti Spordiselts Põhjakotkas 22. Hostel Vaksali 4 Vaksali 4 28 30 J.T. Marine OÜ 23. Tamme hostel Tamme pst 1 14 45 SA Tartu Sport 24. Torni Hostel Kreutzwaldi 52 13 25 OÜ Torni Hostel 25. Külalistemaja Carolina Kreutzwaldi 15 12 30 OÜ Carolina Grupp 26. Külalistemaja Rändur J. Kuperjanovi 66 9 16 OÜ Rändur KE

Ettevõtlus ja tööturg Ettevõtlus 27. Külalistemaja Tampere Maja Jaani 4 6 18 SA Tampere Maja 28. Vikerkaare külalistemaja Vikerkaare 40 11 19 Vikerkaare Külalistemaja OÜ 29. AABA Apartment külaliskorter Gildi 9–4 1 2 OÜ Aab Kinnisvaraturg Raekoja plats 30. Carolina külaliskorterid 4 6 OÜ Intertrade 11–3, 5 Raekoja plats 1 / Ülikooli 7 krt 2, 3, 31. Domus Dorpatensis külaliskorterid 10 24 SA Domus Dorpatensis 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 32. Elegant House Apartment A. Haava 24-2 1 2 OÜ Elegant House 33. Gildi House Gildi 7 24 58 OÜ Gildi House 34. Külaliskorter Tähe 28–16 3 3 OÜ Intertrade 35. Külaliskorter Vaksali 21–50 2 2 OÜ Intertrade 36. Külaliskorter Feim Gildi 9-3 2 2 OÜ Feim 37. Külaliskorter HILFSVEREIN Lossi 34–14 1 2 OÜ Slavjan 38. Külaliskorter Ottomar Magasini 12a–5 1 2 OÜ Ottomar 39. Külaliskorter Wilde II Ülikooli 3–4 1 2 OÜ Wilde Hotellid Eesti Looduseuurijate Selts Eesti 40. LUS külaliskorter W. Struve 2 1 2 Teaduste Akadeemia juures 41. Päikesemaja külaliskorter Tähtvere 6 3 6 OÜ Autoreklaam 42. Raatuse 47 külaliskorter Raatuse 47-2 3 3 OÜ Intertrade 43. Savi tn külaliskorterid Savi 6–19, 20 5 7 Eha Suija 44. Staresti külaliskorterid Võru 2–1, 2, 3, 4 4 8 OÜ Realtor 45. Tartu Restauraatori korterid Kompanii 6 2 5 OÜ Tartu Restauraator Ujula 2a–9, 17, 46. Ujula külaliskorterid 4 4 Academus Hostel OÜ 24, 32 47. Wilde külaliskorterid Ülikooli 6–5, 6 2 4 OÜ TK ja TM 48. Eha Suija kodumajutus Tamme pst 73A 7 15 Eha Suija 49. Gretchen kodumajutus Tamme põik 7A 4 5 OÜ Gretchen Kodumajutus 50. Herne kodumajutus Herne 59 4 8 OÜ Herne Kodumajutus 51. Hiie kodumajutus Hiie 10 4 8 OÜ Hiie Maja 52. Iivi Oja kodumajutus Vaikne 20 5 10 OÜ Iivimaja 53. Kastani kodumajutus Kastani 3 3 6 OÜ Seremi 54. Liiva kodumajutus Liiva 38 1 2 Valentina Babi 55. Riia Villa kodumajutus Riia 117A 6 15 Merteks Grupp OÜ 56. Terviseks kodumajutus Raekoja plats 10 4 10 OÜ Ööäär 57. Veeriku Villa kodumajutus Arhitekti 32 5 10 Veeriku Villa OÜ 58. Viive Koni kodumajutus Õuna 32 4 6 Viive Koni SA Tartu Vaimse Tervise Hoolde- 59. Rehabilitatsiooni majutusüksus Staadioni 52 5 10 keskus 60. Salemi Kiriku öömaja Kalevi 76 3 15 Tartu Salemi Babtisti kogudus Kokku 956 1903

36 t n

m rg K tu al Vana-Jaani a U a m v ju rj ist la a u kalmistu r a ja a M b P u e Su N L etr rn i a ua i v i t ii a is L R T uule

ja Or Jä b av n u a es L e e ä M

O S P a R ta ee a ad tri E nn U io m a a ju n i a te v la i s j e ii u o õ g i g L P o i in u R u n K ie o Ettevõtlus ja tööturg A l s rm llik e te a a M e s Em a a K Pe a jõ J e rj e U aa tri a j e m M u n a li O a la u a e t n Tartu linna majutusettevõtete paikneminer V u a a La K S ul e L up ä ee eo T M te p ä s ht t ve re P Jaam la H ik a g e e k n r r u ä n i ä M L e a iv T a L õ e s is p rv i K i . a i s õ K pi k E U o e o ir u o i M i m i i R d H K a P Mõisap u i a l i uieste l o j k e a g e i õ N a r o M g k a h a s i g a n e t a a V P u r L i u e a i g r e m d a P s r n a v tu e Ä p 38 l R b i a s a l u u o v a ü i i U a R T a H n a a V . o ü m K u a K J i d s a a ik r J n r e a t r H s J l u n i a a ä rk i ko K a i P ein A p K P õ b s a n i u n s t a t i a n s i o ik M r V e t a m e r a n a u g Ä36 k h o L un P u i Ä M p s m 27 M p õ u r a j b Ä s i a e k k 29 o di Ä n a P k H Gil 33 i g t . V J i ü a A a is

e Ä J . k 45 t K l i el N i . o r

s Ä nsen K 7 i a m an b Ä m J.V.J R . 3

. t k i Ku u E tri A C ü r V n i . Kü na n t u il v u m ja ort n o e Ä lu Vilja V m 56 ts F e l e V n pla e õ a Ä ja a a 6 o P k V B ek s h v T Ra

T i a Ä a i ke r a 30 U l e Ü a i rk a ar si l ju u Ilm a Raadi a r os ik e a s l a i L oÄ o l N p 31 P P i u K at re järv s o n ur ru a t Ä li n M us ri 37 Ä39 a am Ä V äe K 52 e m a üü m k Ä ru A s 4 n u n r r a V se i t V P u u l ah itu vi e ä t u i i ä a Lii u i i N N j J. U ke e ra avi -T s i K kra Ä47 Ü u d lli li a K r t K V a a l u e a a V ko o a lm i a s o l P e t Ä40 o u U is a R t S ri a i a tu a itsas li k ju j m K K m k Ä25 la b A n da o u i a . i i H o a Ä n v R L 59 ii la S i a l L i o o a Ä o P u 8 o e brik v S Ä54 et Va a b r W i i J ä .S t a e n oli e v P s e e Ko e t A E U ii etu ä s P is ru e n m j L i et e i e v n u S ä ri M ig p e e a la t N i Ti muA a k O jõ a i n le e ka ii a g a s so n d a i di o is i r a e R T n Ä on L o õn v i V e u a 50 T o A Ä i e R J. n ja m ao l r l 46 h P a ta ia ille L ek u E i o u rj e L s n eL l ie e p a m lo n a s p Õ n e U e .PJa t u d a L a O a ju V am e K r j Ä a M rj a n u a e .K a i õ 24 u a la ue J e l u n le g up M a ä s i e e H S M e ä v s o Tä e p i ä i R p h r a as L gi la F s t n i o ii K a A t e a g . R Ä ve a o vi T id 21 i O a v . . A K r R k t T H u i u r e K V sa s l T e n iu e V s a t ä a . . u o o ä s p d a T t N Ä a h 16 a I v F L zw o sh i u e a Ä 51 i t k n e . a r M v ak a ä K V i V a r s j P m i ld K a o e a e i i ie k L r T i R U a a h rg i T o e i oa iv u he Pa m Ä k n l õ r 41 v ä a i n r i T k b K a s e- H a d a J i a ä P e E äik s a Ä Ä e r u a k 18 42 a P t V a r o a r a a a l e b r J u in p a i i m a m L a u a s n K d j m õ r t a a a õ

n V . n du e d u P i M R oi r a E l ä K nnseni e s t p nn J.V.Ja u m . a A i e r s v R n a e S

H e uu n F t M e o t L k r e R . ü Fo n P t pa i ja a

J l a H n e e a i ü u o l p i j s a m l Ä d 28 . U i i t s s im m a k a

V B s l u o s l s A a s u e

n o i P p a a i i o a . a L t s a h

o k a f a E k

v j m d K e i G

o s T K p su e ü rta e h a t r a u P a õ

a ü i a s l M J i T e l n a i õ li b ü nÄ5 i K R k K u e B i n u L Ü .L k r s t i u e a V li N u Ann e ot k e e A Ä53 s e Ä20 it p m Lo t s o b m . a o N A õ i H K k la m Ta o n i Ä li no e t st 12 . K l a o Ä b S Ä i 10 o 32 L L s Ilm a am ne a .T a e o novi u L V s L t v p K sa s li rja k t lu u a upe n a t .K A . n e i J P a i P an e i l i s ä e i en ha base T s k e N ki al E R p R s u u An K a Õnne L gi l a r ne R a e ii e K n u Eu a s n ebase eriku h T r a d a e R Ve o i ri ms ii u u K Ä Ä l u 34 17 e d p la e e a a ik s v a R t õ r Ä i T i e i 26 Kk R n u Ä a pj e 44 e e T m ä id õ n u e Ka i V V n h A a g lda n i lb a te k i ä V V e i A e So g Ä e ik 22 i n oju e a arg se t s k P na ne te e e k s Ä Ä11 Li Ä1 e a a 15 k e F i a l an A t i Ä is n i l Ä I 9 r o 2 h r a m s al Valguse tee h Ä M di o a 19 e i o e s h t n s e a e i a f tu õ v ilj L tu i o J t a k lg i e s V . b Lo lstoi i t e N Ä P 35 o õ i N m K .T t M . e a L e L u L Ä60 u s a e e nt u ta Eh Rebas n s ia R n Õnne se m i i Reba i n e R a i d i p u Ä57 n K a a d ne a K E j R lv n e e il V t Õ R V a E e s a r ä a e K k ik v e l s e i T a S u k u u i N r V v a e n a a u t la o ba T i e n o g Vaba õ k ä e N l r a a v a u h to a Sõ a L r b e a o Ä23 ra bra m r S Sõ i a m u V lv a i m A a E l l e e m p u i s v ise u ra i r i rv r e Te o m n u o Ä ä k S N ä 55 K id t R e e s es e p m Purde k a e l m m k g i a t m a n Teh r R S T ase a a u T aj T u eh e a r K a E.Wiiralti lb S u se o r R o k Te Palla M ia aja i V gu se pst i S n a äs Kabeli ri R t a a t a ri i s r k f s u T v uri p p t Teg o i Ä e e ä k 58 r e h e R R ta H

t e o . m o I .S M d pk h P a p A u L m e a a g

s u k l a o a s l s e a a a a to h T k t s t Ä u k R Ra e s k 43 s o h t e p u e v L ä n t p se i a Ä e d 49 e ä l e s a u t ll g m P e i t Ä48 K Näsi Pa i e a m Tihase opka tee niine r e k R T i a .

r t

s a K N

i S a i a e i l g d a V Aar m Sirbi l e u r L K M M m i t i u rs a ä et l i ä s k H nn ha le n i ld ä h m j T a v a e e e l i t ä V e s t l u T p a h t s l i a r e j a Ü e a u o p T m P s te a d a e m e m r r a u V a Aianduse ä a m e k s i i r o d m a r ke V l -S a m p a ep o epa a e a V S a s p k t o a m i t o a k o m v j i a R s i j i a e R l h a P J a õ ä i ä r n a u v P m K l l g iku a a e Rist T a a g t p k s e Ä13 ä u ii e a a e h H K e S ob r Kopli e us e s

K K a H

e e A e la K s s s i k

a a i esa K p Sep L õ avä õ i lja k Voolu k k e Hipodroomi tu Ä a le 14 k ja ka na t n ps Ra na ee Ran Ringt T

a Kanarbiku

Majutatud turistid Tartus 2011–2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond)

Ava / Lae alla andmetabel

200 000 186 749 188 015 188 730 179 923 164 336 160 000

120 000

80 000

40 000

0 2011 2012 2013 2014 2015

Siseturistid Välisturistid Elukohariigid kokku

37 Majutus Tartus kuude lõikes 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond)

Ava / Lae alla andmetabel

15 731 16 000 14 419 14 000 11 982 12 000 10 469 10 000 9041 8704 8536 8573 7934 7405 7663 8000 6967 7248 7180 6992 6157 7059 6929 5330 6000 6568 4769

Ettevõtlus ja tööturg Ettevõtlus 4000 4710 4551 3813 Välisturistid 2000 Siseturistid 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Välisturistide majutuse edetabel elukohariigi järgi 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond)

Ava / Lae alla andmetabel

Soome 33 263 Läti 13 087 Venemaa 11 230 Saksamaa 10 370 Leedu 4830 Rootsi 3341

Suurbritannia 2320 Prantsusmaa 1627

0 5000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000

Tartu majutusasutuste tubade täitumus 2011–2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond)

Ava / Lae alla andmetabel 100

60 %

50,0 55,0 54,0 54,0 53,0 20

0 2011 2012 2013 2014 2015

38 Ettevõtlus ja tööturg Majutusettevõtete sissetulek majutusteenuse müügist eurodes ja lahtioleku päevad 2011–2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Aasta 2011 2012 2013 2014 2015 Sissetulek majutusteenuste müügist 7 419 624 8 394 886 9 456 436 9 612 252 10 286 927 Lahtioleku päevad 14 983 15 330 15 711 15 519 16 136 Sissetulek lahtioleku päeva kohta 495 548 602 619 638

Eesti elanike ja väliskülastajate majutamine reisi põhjuse lõikes 2011–2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

60 000 Eesti elanike puhkusereis Väliskülastajate puhkusereis 50 000 Eesti elanike tööreis

40 000 Väliskülastajate tööreis Eesti elanike osavõtt konverentsist 30 000 Väliskülastajate osavõtt konverentsist Eesti elanike muu reis 20 000 Väliskülastajate muu reis

10 000

0 2011 2012 2013 2014 2015

Eesti elanike ja väliskülastajate keskmine veedetud ööde arv reisi põhjuste lõikes 2011–2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

3,0 Eesti elanike puhkusereis Väliskülastajate puhkusereis 2,5 Eesti elanike tööreis Väliskülastajate tööreis Eesti elanike osavõtt konverentsist 2,0 Väliskülastajate osavõtt konverentsist Eesti elanike muu reis

1,5 Väliskülastajate muu reis

1,0 2011 2012 2013 2014 2015

39 TÖÖTURG Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu* 2006–2014 eurodes (Allikas: Maksu- ja Tolliamet)

Ava / Lae alla andmetabel 1200

1038 985 1000 969 928 939 893 875 954 859 847 859 837 821 900 789 802 799 800 844 735 806 798 771 767 Ettevõtlus ja tööturg Ettevõtlus 658 705 606 600 Tallinn 582 Tartu Eesti 400 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

*Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni vormil näidatud sotsiaalmaksuga maksustatav rahaline tasu; samuti stipendium, toetus ja pension, mida makstakse töö- või teenistussuhte puhul jm. Töötuse määr protsentides 2006–2015 (Allikas: Statistikaamet)

Ava / Lae alla andmetabel

20 Tartu 17,3 18 Eesti 16,9 16 13,8 14 12,5 12 10,2 11,7 10,6 10 8,6 7,4 8 5,9 6,2 5,5 7,8 6 4,7 5,8 4 4,6 4,1 4,2 2 3,1 3,2

0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Töötuse määr on viimase viie aasta jooksul pidevalt vähenenud nii Tartus kui Eestis tervikuna, kusjuures Tartus on töötuse määr jäänud madalamaks Eesti keskmisest.

Registreeritud töötute jagunemine vanuse järgi 2013–2015 (Allikas: Eesti Töötukassa) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Vanus Arv Osatähtsus % Arv Osatähtsus % Arv Osatähtsus % 16–24 943 18,1 1151 21,1 1118 21,5 25–54 3733 71,4 3739 68,5 3491 67,3 55 kuni pensioniiga 549 10,5 571 10,4 583 11,2 Kokku 5225 100,0 5461 100,0 5192 100,0

40 Ettevõtlus ja tööturg Tartlastest tööturutoetuse saajad ettevõtluse alustamiseks 2015. aastal (Allikas: Eesti Töötukassa) Ava / Lae alla andmetabel

Toetuse saajate Loodud Eraldatud summa Tegevusala arv töökohti eurodes Töötlev tööstus 7 8 31 317 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste 7 9 31 172 remont Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 12 13 48 300 Kunst, meelelahtus ja vaba aeg 3 11 13 422 Muud teenindavad tegevused 3 3 12 697 Muud tegevusalad 13 21 56 510 Kokku 45 65 193 418

Ettevõtluse alustamise toetust sai 2015. aastal 45 taotlejat, mis on nelja võrra vähem kui 2014. aastal. Toetuste abil loodi 65 uut töökohta. Töötukassa vahendatud tööpakkumised ametialade järgi 2015. aastal (Allikas: Eesti Töötukassa) Ava / Lae alla andmetabel

Keskastme spetsialistid ja tehnikud (6,4%)

Tippspetsialistid (5,1%) Kontoritöötajad ja ametnikud

Kõrgemad ametnikud ja 8,5% juhid / Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised kokku 1,9%) 21,4% 31,6% Teenindus- ja müügitöötajad Lihttöölised 10,7% 14,4% Seadme- ja masinaoperaatorid Oskus- ja käsitöölised

*Tööpakkumine võib sisaldada rohkem kui üht töökohta. Näiteks üks ettevõte pakub tööd kolmele inimesele.

Vabade ametikohtade arv Tartu linnas 2015. aasta jooksul (Allikas: Eesti Töötukassa) Ava / Lae alla andmetabel

Vabade Valdkond ametikohtade arv Kaubandus, klienditeenindus 732 Puhastusteenindus, majapidamine jms 526 Toitlustus, majutus, ürituste korraldus 486 Ehitus 314 Sõidukijuhtimine, tõstukijuhtimine 270 Muu teenindus 193 Turundus, avalikud suhted, müügikonsultatsioon 173 Sotsiaaltöö, hooldus, lastehoid 163 Liigitamata lihttöö 151 Tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus 144 Metalli- ja masinatööstus 109 Iluteenindus 106 Muu tööstus, tootmine 102 Logistika, varustamine, laondus (va sõiduki- ja tõstukijuhtimine) 86 Sõiduki või masina mehhaanik, lukksepp vms 68 Muud valdkonnad 475 Kokku 4098

41 LINNAVARA Tartu linnale kuuluvad mitteeluhooned ja -ruumid seisuga 31.12.2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond) Ava / Lae alla andmetabel Linnavara Hoonete Linnavalitsuse struktuuriüksus arv Pind m² Kasutusotstarve Haridusosakond 2 9047 Herbert Masingu Kool ja Mart Reiniku Kool Linnamajanduse osakond 23 2264 Asutus Kalmistu, loomade varjupaik Linnavalitsuse haldushooned, kultuuriasutused, Linnavarde osakond 219 371 407 spordihooned, üürihooned, sotsiaalabiasutused, sotsiaalmajad ja -korterid Kokku 244 382 718

2015. aastal lammutati Raadi linnaosas 8 endist sõjaväehoonet. Täielikult renoveeritud hoones Nooruse 9 avati Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium. Aadressil Ranna tee 3 võeti kasutusele sõudekeskuse uus paadikuur. Äriruumide üürimine aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Sõlmitud kasutuslepingute arv 197 191 177 sh üürilepinguid (tasulisi) 151 140 139 tasuta kasutamise lepinguid 46 51 38 Lepingute alusel kasutusse antav pind m² 84 018 79 196 78 501 sh üüripind (tasuline) 43 174 35 109 40 788 tasuta kasutusse antav pind 40 843 44 087 37 713 Lepingutega katmata, vabad üüripinnad m² 1116 713 4458 Tartu Linnavalitsuse kasutuses olevad pinnad m² 33 188 38 901 33 677 Aastas laekunud üüritulu eurodes 1 087 219 1 100 442 1 023 443

Tartu linnale kuuluvad eluruumid aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Eluruume kokku 581 574 567 Keskmine üldpind m² 32,9 32,21 33,46 Aasta jooksul sõlmitud üürilepinguid 358 366 301 sh esmakordseid üürilepinguid 62 73 60 üürilepingu pikendamisi 296 293 241

Võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal nii linnale kuuluvate äriruumide kui ka eluruumide kasutamiseks sõlmitud üürilepingute arv.

42 Linnavara Tartu linnale kuuluvad monumendid ja dekoratiivskulptuurid (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Jrk Nimetus Asukoht Aasta Autor Skulptuurigrupp “Vjatško ja Meelis Tartu 1. Oru tn 1956 O. Männi kaitsel” 2. Armeenia ja eesti rahva sõpruse monument Vabaduse puiestik 1978 A. Dživanjan 3. F. G. W. Struve monument Toomemägi 1969 O. Männi, U. Ivask 4. M. Saare monument Kooli 13 kõrval 1982 A. Kulbusch 5. I Eesti Õpetajate Seminari mälestuskivi Forseliuse park u 1930 6. Mälestuskivi Eesti I üldlaulupeole Laulupeo pst 25, laululava taga 1959 O. Ehelaid 7. Mälestuskivi Eesti I üldlaulupeole Narva mnt – Puiestee tn nurk 1994 M. Karmin Toomeorus Vallikraavi tn – 8. Rahvaste monument 1806 J. W. Krause K. E. von Baeri tn nurk 9. K. E. von Baeri monument Toomemägi 1886 A. Opekušin V. Demut-Malinovski, 10. M. A. Barclay de Tolly monument Barclay plats 1849 A. Štšedrin 11. II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks Raadi park 1975 A. Mölder, R. Luup 12. E. von Bergmanni monument Toomemägi 1913 A. Hildebrandt 13. F. R. Faehlmanni monument Toomemägi 1930 V. Mellik J. Hirv, M. Saks, 14. F. R. Kreutzwaldi monument Vabaduse puiestik 1952 A. Karro, A. Mellik, M. Port 15. J. K. S. Morgensterni mälestussammas Toomemägi 1851 K. Tool J. Raudsepp, 16. N. Pirogovi monument Ülikooli tn – Lossi tn nurk 1952 M.Mölder, P. Tarvas, A. Volberg 17. H. A. A. Schmidti monument Kassitoome 1982 Ü. Õun, I. Volkov 18. K. J. Petersoni monument Toomemägi 1983 J. Soans, A. Murdmaa 19. M. Härma monument J. Tõnissoni 3, 1984 J. Eskel 100 000. tartlase sündi tähistav skulpturaalne Kaarsilla otsa juures Emajõe 20. 1977 M. Mikof kompositsioon vasakkaldal 21. Mälestuskivi J. Liivile J. Liivi 4 ja 8 vahel 1964 A. Starkopf 22. F. Tuglase monument Ülejõe park 1986 E. Viies, A. Mänd 23. Mälestuskivi õpetajale Salme 1a 1988 E. Taniloo, A. Taniloo 24. O. Lutsu monument Vabaduse puiestik 1987 A. Rimm, A. Murdmaa 25. Soome–N. Vene rahulepingu mälestuskivi J. Tõnissoni 1 1990 A. Seppet 26. Stalinismiohvrite monument “Rukkilill” Pepleri 27 1990 P. Saar Jakobi 6 maa-alal, Jakobi 5 27. Teadlaste aumüüri kivitähis 1968 vastas 28. J. Hurda monument Vanemuise park 1994 J. Soans, R. Tomingas M. Karmin, 29. A. Matteuse hauamonument Raadi kalmistu 1997 T. Trummal M. Karmin, 30. H. H. F. Treffneri monument Ülejõe park 1997 T. Trummal Purskkaev skulptuurigrupiga „Suudlevad M. Karmin, 31. Raekoja plats 1998 tudengid” T. Trummal M. Karmin, 32. Vabadussõja monument Pauluse kalmistu 1998 T. Trummal 33. O. Wilde´i ja E. Vilde skulptuurmonument Vallikraavi 4 1999 T. Kirsipuu M. Karmin, 34. J. Tõnissoni monument Gildi 2a 2001 T. Trummal 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas mõrvatute 35. Pauluse kalmistu 2001 H. Ajango mälestusmärk 36. Dekoratiivskulptuur „Naine vaasiga” Oru 1 1960 E. Kirs 37. Dekoratiivskulptuur „Bravuur” Tähe 127 (eksponeerimata) 1990 A. Seppet 38. Dekoratiivskulptuur „Ema ja laps” Oru 3 1979 E. Taniloo 39. Dekoratiivskulptuur „Karu” Vaksali park 1957 O. Ehelaid 40. Dekoratiivskulptuur „Õppiv tütarlaps” Vallikraavi 19/21 1959 J. Paberit

43 Jrk Nimetus Asukoht Aasta Autor 41. Dekoratiivskulptuur „Metskits imetab talle” Võru 80 1977 A. Vomm 42. Skulptuur-kompositsioon „Tüdruk linnuga” Botaanikaaed 1987 T. Kirsipuu 43. Kindralmajor E. J. Põdderi bareljeef Ülikooli 8 fuajee 2002 A. Taniloo 44. Piiskop Platoni bareljeef Kompanii 3 (välisseinal) 2003 T. Paberit Linnavara 45. Tartu vabadussammas Vabaduse puiestik 2003 E. Väli 46. Kindralmajor A. H. Traksmaa bareljeef Ülikooli 8 fuajee 2004 A. Taniloo 47. Kindralmajor J. Kruusi bareljeef Ülikooli 8 fuajee 2004 A. Taniloo 48. Kindralleitnant N. Reegi bareljeef Ülikooli 8 fuajee 2004 A. Taniloo 49. Kaksikskulptuur „Isa ja poeg” Küüni tn 2004 Ü. Õun 50. W. Reimani monument Toomemägi 2004 M. Varik Kaarsilla otsa juures Emajõe 51. Kivisilla makett ja infotahvel 2004 T. Kirsipuu paremkaldal 52. K. A. Hermanni hauatähis (bareljeef) Uus-Jaani kalmistu 2005 M. Karmin A. Vahtrapuu, V. Valk, 53. E. Tubina monument Vanemuise 6 ees 2005 L. Dandrel 54. Tartu vabastamise lahingu mälestussammas Tähtvere park 2006 T. Kallas 55. Gaudeamuse mälestuskivi Kassitoome 2006 K. Hansson 56. J. Skytte monument Toomemägi 2007 T. Kirsipuu 57. P. Põllu monument Vabaduse pst 8 2008 E. Väli, A. Rööpson M. Mikof, K. Süda, 58. J. Poska bareljeef Vanemuise 35 (välisseinal) 2010 M. Kinks

2015. aastal võõrandatud linnale kuulunud kinnisvara (Allikas: Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Objekt Laekumine eurodes Tehnika 12 176 000 Tehnika 10 135 000 Klaasi 12 105 490 Tehnika 6 73 000 Tähe T133 58 902 Piiri 6-1,2,5 60 000 Veski 28 56 430 Uus 45-6 34 000 Lääne 4-73 33 190 Oa 8-2 27 990 Kastani 97/99/101 22 222 Piiri 6-8 20 100 Peetri 10-2 8110 Fortuuna 7a 7440 Turu T25 6960 Tähtvere T39 3036 Tähe 38/38a 1201 Kokku 829 071

2015. aastal elavnes linna kinnisvara võõrandamine. Võõrandatud objektide arv kahekordistus võrreldes 2014. aastaga ning linnale laekus kinnisvara müügist tulu ligi 830 000 eurot.

44 Linnavara Kinnisvara võõrandamisest aastatel 2011–2015 linnale laekunud tulu eurodes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond) Ava / Lae alla andmetabel 1 000 000

800 000

600 000

400 000

200 000

0 2011 2012 2013 2014 2015

Tartu linna osalus äriühingutes seisuga 31.12.2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Aktsia- / Äriühing Tegevusala Nimiväärtus Aktsiate / osakapital Osalus eurodes osade arv tk eurodes % Aktsiad 6 828 780,8 Veevarustuse ja AS Tartu Veevärk kanalisatsioonialaste teenuste 6,4 1 002 997 6 419 180,8 100 osutamine Turuteenuste osutamine, AS Tartu Turg kaubandusinventari 6,4 60 000 384 000 100 laenutamine Elamute valitsemine, Tartu Elamuhalduse AS haldamine ja hooldamine, 64 400 25 600 100 kinnisvara haldamine Osad 103 538 OÜ Anne Saun Saunateenused, ruumide rent ... 1 98 424 100 Spordi- ja muude vaba aja OÜ Tartu Veekeskus ... 1 2557 100 veetmise teenuste osutamine Ambulatoorse eriarstiabi OÜ Tartu Linna Polikliinik ... 1 2557 100 osutamine

45 HARIDUS (Allikas: Tartu Linnavalitsuse haridusosakond)

Haridus KOOLIEELSED LASTEASUTUSED Laste arv koolieelsetes munitsipaallasteasutustes Ava / Lae alla andmetabel

Sõimes kuni Aias 3–7 a Kokku Teistest omavalitsustest Asutus Õppekeel 3 a 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 Kesklinna Lastekeskus* eesti - - 105 86 105 86 2 3 Lasteaaed Annike* vene 48 46 164 167 212 213 5 5 Lasteaed Helika eesti 16 16 116 113 132 129 1 5 Lasteaed Hellik eesti 14 31 255 219 269 250 17 13 Lasteaed Kannike* eesti 13 42 270 237 283 279 16 16 Lasteaed Karoliine eesti - - 85 124 85 124 2 3 Lasteaed Kelluke* eesti, vene 44 44 212 213 256 257 5 4 Lasteaed Kivike eesti - 32 271 231 271 263 9 5 Lasteaed Klaabu* eesti - - 133 134 133 134 6 7 Lasteaed Krõll eesti 31 - 228 244 259 244 7 4 Lasteaed Lotte* eesti - - 137 134 137 134 1 2 Lasteaed Meelespea* eesti 14 16 144 141 158 157 8 6 Lasteaed Midrimaa eesti - - 135 132 135 132 1 5 Lasteaed Mõmmik eesti, vene 25 26 184 177 209 203 8 9 Lasteaed Naerumaa eesti 59 58 56 60 115 118 1 3 Lasteaed Nukitsamees* eesti - - 28 29 28 29 1 2 Lasteaed Piilupesa* eesti, vene 29 28 269 265 298 293 13 15 Lasteaed Ploomike eesti - - 79 77 79 77 - - Lasteaed Poku* eesti 15 - 192 219 207 219 8 13 Lasteaed Pääsupesa* eesti - - 192 194 192 194 2 4 Lasteaed Ristikhein* eesti 28 39 232 205 260 244 10 12 Lasteaed Rukkilill eesti 16 16 109 112 125 128 4 4 Lasteaed Sass* eesti - 32 232 195 232 227 9 9 Lasteaed Sipsik* eesti 16 - 117 123 133 123 4 3 Lasteaed Sirel eesti - 14 54 36 54 50 - - Lasteaed Triinu ja Taavi eesti 43 30 224 244 267 274 7 8 Lasteaed Tõruke eesti - - 89 89 89 89 - 1 Lasteaed Tähtvere eesti 27 28 251 237 278 265 15 12 Maarjamõisa Lasteaed* eesti 13 14 271 273 284 287 3 11 Maarja Kool* eesti - - 8 6 8 6 3 1 Kokku 451 512 4842 4716 5293 5228 168 (3,0%) 185 (3,5%) *Erirühmad hariduslike erivajadustega lastele.

Aastal 2015 tegutses Tartus 29 koolieelset munitsipaallasteasutust ja üksteist eralasteaeda. Lisaks olid avatud erivajadustega laste rühmad Tartu Maarja Kooli juures. Eesti keel on õppekeeleks 25 munitsipaallasteaias ja Maarja kooli juures tegutsevas aiarühmas ning eralasteaedades. Kahes munitsipaallasteaias on õppekeeleks vene keel ning kahes lasteaias on paralleelselt kasutusel eesti ja vene keel.

46 Haridus Laste arv eralasteaedades Ava / Lae alla andmetabel

Eralasteaed 2014 2015 Lasteaed Väike Pauline 48 50 Anni Lasteaed 25 26 Eralasteaed Rüblik 23 27 Eralasteaed Puhhi 36 35 Eralasteaed Terake 97 107 Eralasteaed Õnnetriinu 50 49 Karu Lasteaed 98 76 Tartu Katoliku Lasteaed 66 65 Tartu Luterlik Peetri Kool 72 91 Waldorflasteaed Meie Mängurühm 30 28 Tupsiku eralasteaed 32 31 Kokku 577 585

Laste arv munitsipaallapsehoius Ava / Lae alla andmetabel

Munitsipaallapsehoid 2014 2015* Lasteaed Karoliine lapsehoid - 56 Lasteaed Lotte lapsehoid 18 18 Lasteaed Meelespea lapsehoid - 42 Lasteaed Midrimaa lapsehoid 15 14 Lasteaed Rukkilille lapsehoid - 82 Kokku 33 212

*Andmed seisuga 15.10.2015.

Alates septembrist 2014. Alustasid Tartus tegevust munitsipaallapsehoiud. Munitsipaallapsehoid on Tartu koolieelse munitsipaallasteaia pakutav lapsehoiuteenus. Kui 2014. Aastal alustati teenuse osutamist kahe lasteaia juures, siis jaanuaris 2015 alustasid tegevust kolm uut munitsipaallapsehoiu rühma Tartu Lasteaed Meelespea, Tartu Lasteaed Karoliine ja Tartu Lasteaed Rukkilill juures ning laste arv munitsipaallapsehoius kasvas 33-lt 212-ni.

Eralapsehoiuteenuse osutajad ja laste arv eralapsehoius Ava / Lae alla andmetabel

Eralapsehoid 2012 2013 2014 2015* Lapsehoiuteenuse osutajaid 55 57 53 52 Lapsehoius lapsi 540 617 507 494 *Andmed seisuga 15.10.2015.

Täiendavalt toetatakse linnaeelarvest lapsehoiuteenuse osutajaid, kellel on lapsehoidja kutsetunnistus ja maavalitsusest väljastatud tegevusluba. Teenuse saajaks on laps, kelle enda ja vanema elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tartu linn. Toetust ei maksta vanemahüvitist saava vanema lapse hoidmise eest.

47 ÜLDHARIDUSKOOLID Üldhariduskoolid Tartu linnas Ava / Lae alla andmetabel Haridus Õpilaste Koolis õpilasi arvu Õhtupoolses Õpilasi teistest Kool muutus vahetuses omavalitsustest 2014 2015 2014 2015 2014 2015 339 187 1900 1876 Munitsipaalkoolid kokku Klassid 11 680 11 518 -162 (3%) (1,6%) (16%) (16%) 298 112 1782 1747 Üldhariduskoolid kokku, sh 11 214 11 034 -180 (2,7%) (1%) (16%) (16%) Aleksander Puškini Kool* 1.–9. 520 485 -35 - - 57 45 Annelinna Gümnaasium* 1.–12. 948 970 22 - - 78 73 Descartes’i Kool 1.–9. 454 433 -21 - - 48 52 Forseliuse Kool 1.–9. 335 346 11 - - 16 22 Hansa Kool 1.–9. 667 683 16 - - 53 57 Hugo Treffneri Gümnaasium 10.–12. 551 555 4 - - 196 202 Jaan Poska Gümnaasium 10.–12. 436 467 31 - - 178 193 Karlova Kool 1.–9. 602 624 22 - - 55 61 Kesklinna Kool 1.–9. 447 465 18 - - 35 41 Kivilinna Kool 1.–9. 957 951 -6 - - 110 124 Kristjan Jaak Petersoni 10.–12. 718 646 -72 - - 241 227 Gümnaasium Mart Reiniku Kool 1.–9. 805 836 31 - - 93 107 Miina Härma Gümnaasium 1.–12. 804 817 13 109 112 146 143 Raatuse Kool 1.–9. 483 475 -8 - - 37 33 Tamme Kool 1.–9. 1089 785 -304 189 - 167 57 Täiskasvanute Gümnaasium** 8.–12. 443 483 40 - - 198 227 Variku Kool 1.–9. 476 467 -9 - - 17 27 Veeriku Kool 1.–9. 479 546 67 - - 57 56 Koolid hariduslike erivajadust- 118 129 ega lastele kokku, sh 466 484 18 41 75 (25%) (27%) Herbert Masingu Kool 1.–12. 263 300 37 41 75 64 72 Kroonuaia Kool** 1.–9. 133 117 -16 - - 30 34 Maarja Kool 1.–9. 70 67 -3 - - 24 23 Erakoolid kokku, sh 1023 1126 103 Erakool 1.–9. 277 313 36 Katoliku Hariduskeskus 1.–9. 396 425 29 Kristlik Põhikool 1.–9. 52 49 -3 Luterlik Peetri Kool 1.–2. 18 34 16 Rahvusvaheline Kool 1.–9. 30 29 -1 Waldorfgümnaasium 1.–12. 250 276 26 Riigikoolid kokku, sh 391 757 366 Emajõe Kool 1.–13. 49 58 9 Hiie Kool 1.–12. 342 313 -29 Tamme Gümnaasium 10.–12. 0 386 386 Tartu linnas kokku 13 094 13 401 307 *Vene õppekeelega koolid. **Eesti ja vene õppekeelega koolid.

1. augustis 2015. aastal läks Tartu Tamme Gümnaasium Tartu linna alluvusest riigi alluvusse ning kolis uude majja Nooruse 9. Senisest põhikooliosast loodi Tartu Tamme Kool, mis jätkas tegevust vanas asukohas Tamme pst 24a.

48 Haridus Tartu linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2007–2015 Ava / Lae alla andmetabel

14 000 12 266 11 861 11 910 12 000 11 729 11 535 11 614 11 585 11 495 11 589

10 000

8000

6000

4000

2000 1584 1547 1555 1525 1514 1509 1503 1505 1493

0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eesti õppekeel Vene õppekeel

Pikapäevarühmades käivate laste arv 2011–2015 Ava / Lae alla andmetabel

2011 2012 2013 2014 2015 Pikapäevarühmades käivate laste arv 1114 1174 1133 925 1172

Tartu lapsed teiste omavalitsuste haridusasutustes Ava / Lae alla andmetabel

1000 üldhariduskoolis käivate laste arv lasteaias käivate laste arv 800

590 572 593 600

400 335 305 281

200

0 2013 2014 2015

Teiste omavalitsuste lapsed Tartu munitsipaalharidusasutustes Ava / Lae alla andmetabel

2500 üldhariduskoolis käivate laste arv lasteaias käivate laste arv

2000 2018 1900 1870

1500

1000

500 161 168 185

0 2013 2014 2015 49 Medaliga lõpetanute arv gümnaasiumides Ava / Lae alla andmetabel

Kuldmedal Hõbemedal

Haridus Kool 2014 2015 2014 2015 Annelinna Gümnaasium 4 8 4 6 Descartes’i Lütseum 1 - - - Hugo Treffneri Gümnaasium 17 18 15 12 Jaan Poska Gümnaasium 2 1 5 5 Karlova Gümnaasium 1 - - - Kivilinna Gümnaasium 2 - - - Kommertsgümnaasium - - 5 - Kristjan Jaan Petersoni Gümnaasium - 2 - 6 Miina Härma Gümnaasium 1 5 8 7 Tamme Gümnaasium 5 1 8 2 Täiskasvanute Gümnaasium 1 2 - 3 Vene Lütseum 5 - 1 - Waldorfgümnaasium - - - 1 Kokku 39 37 46 42

Gümnaasiumides* õppijad alalise elukoha järgi Ava / Lae alla andmetabel

2000 1792

1606

1500 1275

1060 982 1000 874

500 Väljaspool Tartu linna Tartu linnas

0 2013/14 2014/15 2015/16 * Ilma Täiskasvanute Gümnaasiumita

Gümnaasiumi lõpetanute edasiõppimine 2015 Ava / Lae alla andmetabel

2015 73 9 18

2014 70 11 19

2013 77 11 12

0 20 40 60 80 100 %

Kõrgkoolis Kutseõppeasutuses Õpingud lõpetanud

50 Haridus Gümnaasiumi lõpetanute edasiõppimine koolide lõikes Ava / Lae alla andmetabel

Lõpetajate Õpinguid jätkas arv Kõrgkoolis Kutseõppeasutuses Kool 2014 2015 2014 2015 2014 2015 arv % arv % arv % arv % Annelinna Gümnaasium 51 85 38 74,5 58 68,2 5 9,8 11 12,9 Descartes’i Lütseum 43 - 18 41,9 - - 9 20,9 - - Herbert Masingu Kool 11 14 3 27,3 5 35,7 4 36,4 8 57,1 Hugo Treffneri Gümnaasium 179 176 162 90,5 147 83,5 1 0,6 3 1,7 Jaan Poska Gümnaasium 146 121 101 69,2 86 71,1 11 7,5 5 4,1 Karlova Gümnaasium 51 - 28 54,9 - - 8 15,7 - - Kivilinna Gümnaasium 121 - 77 63,6 - - 21 17,4 - - Kommertsgümnaasium 59 - 41 69,5 - - 10 16,9 - - Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium - 247 - - 157 63,6 - - 40 16,2 Kunstigümnaasium 45 - 24 53,3 - - 12 26,7 - - Miina Härma Gümnaasium 110 93 85 77,3 81 87,1 4 3,6 2 2,2 Tamme Gümnaasium 92 110 68 73,9 80 72,7 10 10,9 11 10,0 Vene Lütseum 33 - 15 45,5 - - 7 21,2 - - Kokku 941 846 660 70,1 614 72,6 102 10,8 80 9,5

KUTSEÕPPEASUTUSED Õpilaste arv Tartu Kutsehariduskeskuses Ava / Lae alla andmetabel

Kutseõppe tase 2013/14 2014/15 2015/16 Kutseõpe keskhariduse baasil 1386 1425 1426 Kutsekeskharidusõpe 1966 1822 1521 Kutseõpe põhihariduse baasil 94 98 112 Kutseõpe põhihariduse nõudeta 76 84 40 Kokku 3522 3429 3099

Tartu Kutsehariduskeskuse õppurid elukoha järgi Ava / Lae alla andmetabel

Tartu Kutsehariduskeskuse õppurite 2013/14 2014/15 2015/16 alaline elukoht Tartu linn 1245 1166 1059 Väljaspool Tartu linna 2277 2263 2040 Kokku 3522 3429 3099

51 Õpilaste arv riiklikes kutseõppeasutustes Ava / Lae alla andmetabel

Õpilaste arv Õppeasutus Haridus 2013/14 2014/15 2015/16 Eesti Mereakadeemia 33 39 29 Merekooli Tartu filiaal* Tartu Kunstikool 145 170 209 sh põhihariduse baasil 91 101 119 keskhariduse baasil 54 69 90 Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 358 350 357 sh põhihariduse baasil 85 78 86 keskhariduse baasil 46 51 51 noorteosakonna õppurid 227 221 220 Kokku 536 559 595 *Eesti Mereakadeemias toimub õpe keskhariduse baasil.

MUNITSIPAALHARIDUSASUTUSTE PEDAGOOGID Pedagoogide jaotus haridustaseme järgi Ava / Lae alla andmetabel

Üldhariduskoolid Kutsekoolid Lasteaiad Haridustase Arv % Arv % Arv % Doktorikraad 5 0,5 2 0,8 0 0,0 Magistrikraad 253 23,9 42 17,6 57 8,4 Bakalaureusekraad 655 62,0 104 43,7 300 44,4 Rakenduslik kõrgharidus 81 7,7 34 14,3 135 20,0 Keskeri haridus 33 3,1 52 21,9 150 22,2 Keskharidus 30 2,8 4 1,7 33 5,0 Kokku 1057 100 238 100 675 100

Pedagoogide jaotus vanuse järgi Ava / Lae alla andmetabel

Üldhariduskoolid Kutsekoolid Lasteaiad Vanus Arv % Arv % Arv % Alla 30 135 13 34 14 95 14 30–39 225 21 53 22 168 25 40–49 269 25 52 22 187 28 50–59 274 26 66 28 151 22 60+ 154 15 33 14 74 11 Kokku 1057 100 238 100 675 100

52 Haridus KÕRGEMAD ÕPPEASUTUSED Kõrgemad õppeasutused 2015/2016 (Allikas: EHIS) Ava / Lae alla andmetabel

Õppeasutus Kokku üliõpilasi Kokku sh välisüliõpilasi Rakendus kõrgharidus Bakalaureuseõpe Integreeritud ja bakalaureuse- magistriõpe Magistriõpe Doktoriõpe

Avalik-õiguslikud ülikoolid Tartu Ülikool* 11 451 687 306 4901 1401 3554 1289 Eesti Maaülikool 3599 202 140 1748 628 859 224 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal 2 - - 2 - - - Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž 305 - - 305 - - - Riigi rakenduslikud kõrgkoolid Eesti Lennuakadeemia 256 - 256 - - - - Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused - - 172 - - 21 - Tartu Kõrgem Kunstikool 304 1 304 - - - - Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1057 - 1057 - - - - Rakenduslikud erakõrgkoolid EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar 39 - 39 - - - - Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Tartu õppekeskus 259 - 259 - - - - Kokku 17 272 890 2533 6956 2029 4434 1513 *Välja arvatud väljaspool Tartut asuvad kolledžid

53 TERVISHOID Arstide ja õendustöötajate arv aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, Tervise Arengu Instituut) Ava / Lae alla andmetabel

Tervishoid 2012 2013 2014 Arste kokku 990 1044 959 sh hambaarste 141 136 110 Õendustöötajaid 1385 1535 1362

Ambulatoorne arstiabi (Allikas: Tervise Arengu Instituut) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Perearsti ambulatoorsed vastuvõtud 412 480 416 442 438 426 neist lapsed 80 108 79 881 82 780 Perearsti koduvisiidid 3565 2901 2564 neist lapsed 1163 973 726 Eriarsti ambulatoorsed vastuvõtud 632 742 631 332 641 005 neist lapsed 69 967 72 610 70 580 Hambaarsti ambulatoorsed vastuvõtud 220 997 221 613 224 111 neist lapsed 53 664 55 709 54 985

Tartu Kiirabi väljasõidud Tartu linna ja maakonda (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, SA Tartu Kiirabi) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Visiitide arv 29 485 30 431 30 680 Abi saanud isikuid 28 220 29 277 28 889 sh täiskasvanud 24 225 25 463 24 896 lapsed 3995 3814 3993

Tartu Kiirabi väljasõidud põhjuse järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, SA Tartu Kiirabi) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Haigestumine 23 962 24 097 24 633 Õnnetusjuhtumid 4113 3919 3630 (trauma+ mürgitus) Sünnitajate vedu 145 100 131 Konstateeriti surma 429 496 484 Hospitaliseeriti 10 171 10 173 9932

SA Tartu Kiirabi moodustavad 26 kiirabibrigaadi asukohaga Tartu linnas, Alatskivil, Elvas, Mustvees, Otepääl, Põlvas, Räpinas, Viljandis, Suure-Jaanis, Abja-Paluojas, Türil, Paides, Põltsamaal ja Jõgeval. Tartu linna ja maakonda teenindab ööpäevaringselt kolm intensiiv- ehk reanimobiilibrigaadi, kaks arstibrigaadi ning kuus õebrigaadi.

54 Tervishoid SA Tartu Ülikooli Kliinikum põhinäitajad (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, SA Tartu Ülikooli Kliinikum) Ava / Lae alla andmetabel

Näitaja 2013 2014 2015 Keskmine voodite arv aastas 971 968 965 Ravitud haigete arv 42 804 42 329 42 546 13 586 13 230 13 350 sh Tartu linnast (32%) (31%) (31%) Voodipäevade arv 261 822 259 379 258 247 Keskmine ravi kestus päevades 6,1 6,1 6,1 sh akuutravil 5,1 5,1 5,2 Keskmine hooldusravi kestus 26,4 25,5 25,7 Ambulatoorsete vastuvõttude arv 539 154 557 930 572 325 sh eriarsti vastuvõtud 464 709 483 157 498 680 neist Tartu elanikele 203 856 205 341 207 451 hambaarsti vastuvõtud 74 445 74 773 73 645 neist Tartu elanikele 54 717 55 032 54 645

Tartu linna elanike ravikulud 2013–2015 eurodes (Allikas: Eesti Haigekassa) Ava / Lae alla andmetabel

Kulu liik 2013 2014 2015 Perearstiabi 6 133 364 6 629 800 7 238 653 Eriarsti ambulatoorne vastuvõtt 12 806 087 14 453 695 15 717 939 Statsionaarne eriarstiabi 18 395 237 19 482 934 21 176 494 Statsionaarne hooldusravi 952 710 1 233 506 1 273 826 Koduõendus (sh vähihaigete 307 542 331 785 371 765 kodune ravi) Hambaravi (sh täiskasvanute 1 499 053 1 618 755 1 813 204 vältimatu abi)

Tartu linna eelarvest rahastatud terviseteenused 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Kodustele voodihaigetele hooldus- ja põetusvahendid Toetus koduõendusteenusele (4,9%)

Toetus esmatasandi tervishoiule (sh koolitervishoid) (1,6%) 6,9% Ravikindlustusega hõlmamata elanike ravikulud (1,7%) Toetus statsionaarsele hooldusravile 59,7% 7,0% Toetus perearstidele laste ja eakate tervisekontrolliks 20–23aastaste noorte tervisekontroll (2,7%) 9,1% Laste vältimatu abi visiiditasu (6,4%)

Tervist edendavad tegevused

55 Tartu linna eelarvest rahastatud terviseteenused 2013–2015 eurodes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Kulu liik 2013 2014 2015 Toetus statsionaarsele hooldusravile 237 300 260 783 193 088 Tervishoid Kodustele voodihaigetele hooldus- ja põetusvahendid 22 400 22 369 22 369 Toetus koduõendusteenusele 15 000 15 000 16 000 Toetus esmatasandi tervishoiule (sh koolitervishoid) 5100 5113 5114 Ravikindlustusega hõlmamata elanike ravikulud 8300 5926 5548 Toetus perearstidele laste ja eakate tervisekontrolliks 22 600 22 625 22 625 20–23aastaste noorte tervisekontroll 7200 9406 8632 Laste vältimatu abi visiiditasu 13 200 24 078 20 815 Tervist edendavad tegevused 30 300 29 712 29 420

Tartu linna elanike olulisemad tervisenäitajad (Allikas: Tervise Arengu Instituut) Ava / Lae alla andmetabel

2012 2013 2014 Esmashaigestumus valitud haigustesse, juhtude arv Vereringeelundite haigused 14 861 14 580 14 234 Vigastused, välispõhjused, mürgistused 66 094 67 151 68 235 Suremus valitud põhjustesse, juhtude arv Vereringeelundite haigused 560 517 562 Vigastused, välispõhjused, mürgistused 54 56 60 Pahaloomulised kasvajad 276 226 254

Tartu linna teismeliste seksuaaltervis, vanuskordaja 1000 elaniku kohta (Allikas: Tervise Arengu Instituut) Ava / Lae alla andmetabel

2012 2013 2014 15–17aastaste rasedused 23,4 16,0 14,8 15–17aastaste sünnitused 7,3 6,1 3,1 15–17aastaste abordid 16,1 9,9 11,8

Lisaks haigekassale finantseerib Tartu linn oma eelarvest iseseisvat statsionaarset õendusabi, mistõttu Tartu linna elanikele on statsionaarne õendusabi SAs Tartu Ülikooli Kliinikum omaosaluseta. Alates 1998. aastast eraldatakse linna eelarvest sihtotstarbeliselt raha kodustele voodihaigetele hooldus- ja põetusvahendite ostmiseks. Ravikindlustusega hõlmamata elanike vältimatu abi kulud rahastab riik, plaanilise arstiabi kulud peavad ravikindlustuseta elanikud ise tasuma. Tartu linn on igal aastal linna eelarvest rahastanud kindlustamata isikutele osutatud ambulatoorset ja statsionaarset ravikulu vastavalt raviasutuste poolt esitatud arvetele. Lisaks haigekassale finantseerib Tartu linn 2005. aastast oma eelarvest sihtotstarbeliselt perearstide tegevust, et aktiivselt kontrollida eelkooliealiste laste ja üle 65aastaste elanike tervist. Alates 2005. aastast rahastab Tartu linn 20─23aastaste sporti harrastavate Tartu linna noorte tervisekontrolli SA TÜ Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus, aastast 2007 laste vältimatu abi visiiditasu SAs TÜ Kliinikum. Tervist edendava tegevuse eesmärgiks on tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine ja elanike terviseteadlikkuse tõstmine. Prioriteetsed valdkonnad tervist edendavate tegevuste rahastamisel on elanike terviseteavitus, eri earühmi haaravad terviseüritused ning sugulisel teel levivate haiguste, sõltuvushaiguste, vigastuste ja vaimse tervise probleemide ennetustegevused. 56 Tervishoid 2015. aastal valiti Tartu aasta terviseedendajaks Jaan Reinson. Aasta terviseedendaja tiitli on pälvinud veel Aino Paal (2009), Anu Pärnpuu (2010), Tiina Oras (2011), Camilla Meister (2012), Sirje Eomõis (2013) ja Indrek Kelk (2014).

57 HOOLEKANNE

Hoolekandeasutused 2015* (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Kohtade Klientide Ametikohtade Hoolekanne Asutus arv arv arv Laste hoolekanne SA Tartu Perekodu Käopesa 54 53 48,5 MTÜ Vahtramägi lastekodu Mäe-kodu 28 24 15,25 MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu 50 45 16 Tartu Laste Turvakodu** 20 14 13 MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus 15 5 7 Täiskasvanute hoolekanne Tartu Hooldekodu** 177 163 108,5 Varjupaik** 70 19 22 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 53 454 74,5 Päevakeskus Kalda** .. 327 53 Päevakeskus Tähtvere** .. 960 10 Ropka-Karlova Päevakeskus .. 383 6,5 * Tabelis on toodud aastakeskmised arvud. **Tartu linna ametiasutuse hallatav asutus.

Tähtvere Avatud Naistekeskus osutab koostöös MTÜ Naiste Varjupaigaga naiste ja laste varjupaigateenust. Pensionikindlustus seisuga 31.12.2015 (Allikas: Sotsiaalkindlustusamet) Ava / Lae alla andmetabel

Pension väljateenitud aastate eest ja pensionid teiste seaduste alusel Vanaduspension kokku (0,8%)

Rahvapension (1,5%) 69,9% Toitjakaotuspension (1,5%)

26,3%

Töövõimetuspension

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saajate arv aastatel 2013–2015 (Allikas: Sotsiaalkindlustusamet) Ava / Lae alla andmetabel

Toetuse liik 2013 2014 2015 Puudega lapse toetus 821 948 1050 16-aastase ja vanema puudega inimese toetus 13 018 12 914 12 791 Puudega vanema toetus 129 121 140 Õppetoetus 2 5 3 Rehabilitatsioonitoetus - 614 536 Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest ...... 29 Täiendkoolitustoetus ... 4 14 Töötamistoetus ... 4 4

58 Hoolekanne Peretoetused seisuga 31.12.2015 (Allikas: Sotsiaalkindlustusamet) Ava / Lae alla andmetabel

Toetust saavate Toetuse liik perede arv Lastetoetused 12 671 sh 1 lapsega 6340 2 lapsega 4824 3 ja enama lapsega 1507 Üksikvanema lapse toetus 1087 Eeskostetava või hooldatava lapse toetus 55 Sünnitoetus (aastas kokku) 1119 sh 1 lapse eest 500 2 lapse eest 583 3 või enama lapse eest 36 Elluastumistoetus (aastas kokku) 1 Ajateenija lapse toetus (aastas kokku) 4

Üksikvanema lapse toetust sai 1087 peret 1294 lapse eest. Eestkostetava või hooldatava lapse toetust sai 55 peret 67 lapse eest. Tartu linna täiendav lapsetoetus 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toetuse Summa Toetuse osad Taotlejad suurus kokku eurodes eurodes 2015. a sündinud lapsed 849 64 54 336 2015. a sündinud 3. ja järgmine laps 207 112 23 184 I osa kokku 1056 77 520 2014. a sündinud lapsed 972 128 124 416 2014. a sündinud 3. ja järgmine laps 217 176 38 192 II osa kokku 1189 162 608 2013. a sündinud lapsed 1032 320 330 240 2013. a sündinud 3. ja järgmine laps 202 352 71 104 III osa kokku 1234 401 344 Kokku 3479 641 472

Toimetulekutoetuse maksmine 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toimetulekutoetus 2015 Toimetulekutoetuse väljamakse summa eurodes 1 164 602 Taotluste arv aastas kokku 5522 Keskmine toetuse väljamakse kuus ühe taotluse kohta eurodes 210 Toetust saanud perede arv aastas 841 sh töötuga peresid 337 lastega peresid 362 ühe täiskasvanuga peresid 243 Leibkonnaliikmeid aastas 1697 sh lapsi 665 töötuid 350 pensionäre 314

Toimetulekupiiriks oli 2015. aastal esimese pereliikme ja kõikide alaealiste laste kohta 90 eurot ning

59 iga järgneva pereliikme kohta 72 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toimetulekutoetuse taotluste arv 2006–2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel 8000 7307

Hoolekanne 7173 7000 6517 6495 6386

6000 5522

5000 4194 3893 4000

3000 2632

2000 2093 1000

0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Toimetulekupiiriks oli 2015. aastal esimese pereliikme ja kõikide alaealiste laste kohta 90 eurot ning iga järgneva pereliikme kohta 72 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Täiendavad sotsiaaltoetused linna eelarvest erakorraliste juhtumite puhul 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Taotluste Summa Keskmine toetus Toetuse liik arv eurodes eurodes

Aabitsatoetus 38 6840 180 Kolimistoetus 99 20 586 208 Erakorraline toetus 321 15 321 48 Küttetoetus 466 78 429 168 Eluruumi sisustamise toetus 120 14 285 119 Ravitoetus 451 20 566 46 Remonditoetus 65 6665 103 Dokumenditoetus 14 468 33 Lapse toimetuleku tagamise toetus 709 75 114 106 Abivahendi toetus 142 12 263 86 Transporditoetus 16 1534 96 Tšernobõli veterani toetus 103 9270 90 Eakate (alates 100. eluaastast) toetus 10 1300 130 Rahuldatud toetused kokku 2554 262 641 103

Eakate ja puuetega inimeste hooldusega seotud näitajad aastatel 2013–2015 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toimingud 2013 2014 2015 Hooldajatoetuse saajaid 2481 2413 2215 Hooldusel olevaid inimesi 2308 2481 2288 Hooldekodusse suunatud isikuid 71 43 43

60 Hoolekanne Teenused eakatele ja puuetega inimestele 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Teenus Klientide arv kokku Eakate hooldekoduteenus 287 Psühhogeriaatriline hooldekoduteenus 50 Psühhogeriaatriline päevakeskus 59 Psühhogeriaatriline koduhooldus 51 Invatakso teenus 980 Viipekeele tõlketeenus 146 Isikliku abistaja teenus 41 Sooja toidu koduvedu eakatele 50 Tartu linn täisealise eestkostja ülesannetes* 96 * Piiratud teovõimega isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve kaitseb Tartu Linnavalitsus, kuna eestkostjaks ei olnud kohtul võimalik määrata füüsilist või muud juriidilist isikut.

Lisaks osutati järgmisi teenuseid: • eakate päevakeskuse teenus; • nõustamisteenus; • intervallhooldus (ühekuune hooldus hooldekodus) eakatele Tartu hooldekodus ja Nõlvaku Hooldekeskuses; • häirenupp üksielavale eakale; • eakate transport kodust Tartu Hooldekodu sauna, abistamine pesemisel; • intellektipuudega isikute tugiisikuteenus; • kogemusnõustamine (osutaja MTÜ Händikäpp). Seisuga 31.12.2015 oli Päevakeskus Kalda koduhooldusel 339 klienti, kellest 313 olid puudega. Teenus oli klientidele tasuta. 2015. aasta jooksul osutati teenuseid 752le erinevale kliendile (sh koduteenuse saajad). Päevakeskus Kalda osutab ka tasulist koduhooldusteenust. Eluruumide kohandamise toetust maksti 2015. aastal üheksale puudega isikule kokku 13 990 eurot. Tartu linn osales alljärgnevate organisatsioonide tegevuskulude katmisel: • MTÜ Eakate Nõukoda-majandamiskulud, teabepäevade korraldamine; • 24 puuetega inimeste organisatsiooni tegevuskulude katmine; • MTÜ Iseseisev Elu – vaimse tervise probleemidega isikute igapäevaelu toetamise teenus 65 isikule; • SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus – vaimse tervise probleemidega isikute igapäevaelu toetamise teenus 125 isikule; • MTÜ Maarja Tugikeskus – vaimse tervise probleemidega isikute igapäevaelu toetamise teenus 8 isikule; • MTÜ Abistu projekt „Puhke- ja tegevuslaager kroonilise psüühikahäirega isikutele”; • MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuse projekt „Tugiisiku teenus intellekti- ja/või liitpuudega täiskasvanutele”.

Laste hoolekanne 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toiming Isikute arv Alaealise varaliste õiguste kaitse 30 Eestkostel olevad lapsed 42 Perehoolduslepinguid 15 Hooldajatoetuse saajaid puudega lapse hooldamise eest 64

Hooldajatoetust maksti 2015. aastal 64-le isikule 71 puudega lapse hooldamise eest.

61 Vanemliku hoolitsuseta lapsed 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toiming 2015 Arvele võetud ja hoolekandele suunatud lapsed kokku 22 sh kuni 3aastased lapsed 5 Hoolekanne Lapsed, kes suunati a) asenduskoduteenusele 12 sh kuni 3aastased lapsed 3 b) perekondadesse 10 sh kuni 3aastased lapsed -

Laste õiguste kaitse 2015. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toiming Laste arv Laste arv, kelle vanema(te)lt on kohus isikuhooldusõiguse täielikult ära võtnud 11 Laste arv, kelle vanema(te)l on kohus isikuhooldusõiguse piiranud või peatanud 6 Laste arv, kelle puhul on rakendatud esialgset õiguskaitset 9 Laste arv, kelle osas kohus on lahendanud vaidluse 80 sh hooldusõiguse üle 42 lapsega suhtlemise õiguse üle 23 lapse suhtes otsustusõiguse üle 15 Laste arv, kelle osas kohalik omavalitsus on osalenud juhtumi menetlemisel 505 sh lapse elukoha üle 19 hooldusõiguse üle 34 lapsega suhtlemise õiguse üle 150 lapse ülalpidamiskohustuse täitmise üle 20 koolikohustuse mittetäitmise üle 82 koolikiusamise küsimuses 18 väärkohtlemise küsimuses 29 alaealiste komisjoni mõjutusvahendi kohaldamisel 124 kriminaalmenetluse toimingutes 29

2015. aastal toetati vähekindlustatud perede laste toitlustamist ja kohamaksu tasumist 199 455 euroga. Lasteaiatoidu- ja kohamaksu toetust maksti 282 lapse eest ja koolitoidu toetust 43 lapse eest. Perioodiliste toetustega kaetakse vähekindlustatud perede (sissetulek pereliikme kohta oli alla 177,50 euro kuus) kulud kohamaksule ja toitlustamisele lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis ning kutseõppeasutuses. 2015. aastal rahastati linnaeelarvest lastele, sh erivajadustega lastele järgmisi teenuseid: • laste päevakeskuse teenus – pakutakse õpiabi, sooja lõunasööki ja vaba aja sisuka veetmise võimalust; teenus tagatakse 90le vähekindlustatud pere lapsele; • laste nõustamisteenus – individuaal- ja perenõustamine, individuaal- ja pereteraapia; keskmiselt 50le lapsele ja/või lastega perele kuus; • leinanõustamisteenus – lähedase pereliikme kaotanud lastele ja nende vanematele pakutav teenus, mille eesmärgiks on leinareaktsioonide normaliseerimine, teenust kasutas 16 last ja 9 lapsevanemat; • asenduskoduteenus – Tartu linna vanemliku hoolitsuseta lastele, kes ei vasta riiklikule hoolekandele paigutamise tingimustele; aastas oli teenusel keskmiselt 11 last kuus, aasta lõpu seisuga oli teenusel 10 last; • perekülastusteenus – toetatakse väikelastega riskiperesid vanemlike oskuste arendamisel; teenust kasutas 40 peret kuus, aastas kokku 67 erinevat peret, kus oli 122 last; • tugiisikuteenus – raske või sügava puudega lapsele tema toimetuleku parandamiseks pakutav teenus, aastas kasutas teenust 77 erinevat last;

62 Hoolekanne • sotsiaaltransporditeenus – teenus raske või sügava puudega lapsele kooli või lasteaeda ja pärast päeva lõppu koju sõiduks, teenust kasutas keskmiselt 43 last kuus. Tartu linn osales alljärgnevate laste ja noortega tegelevate organisatsioonide tegevuskulude katmisel: • Tartu maakonna alaealiste komisjon – Tartu linna laste poolt toime pandud õigusrikkumiste arutelud (toimus 124 arutelu); • MTÜ Hea Algus – perenõustamine alaealistele vanematele (osales 15 peret); • MTÜ Noorte Abistamiskeskus Carpe Diem – psüühilise erivajadusega lapsevanema toetamine (osales 7 peret); • MTÜ Noorte Abistamiskeskus Carpe Diem – perelepitusteenuse käivitamine ja tutvustamine avalikkusele, teenust pakutakse lahuselavatele lapsevanematele; • Tervise Arengu Instituudi projekti „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine” – rahastati projekti piloteerimist Tartu linnas.

Sotsiaaleluasemeteenuse taotluste menetlemine 2013–2015, taotluste arv (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Eluasemekomisjoni otsus 2013 2014 2015 Sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmine 67 51 56 Sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmisest keeldumine 15 14 2 Sotsiaalüürilepingu alusel eluruumi esmakordne üürile andmine 53 56 50 Sotsiaalüürilepingu sõlmimine (pikendamine) 256 226 197 Sotsiaalüürilepingu sõlmimisest keeldumine 4 4 2 Arvelt kustutamine 3 3 2 Eluruumist keeldumine 3 6 2 Menetletud taotlusi kokku 401 360 311

Esmakordsed sotsiaaleluasemeteenuse taotlejad saabumiskoha järgi 2013–2015, taotluste arv (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Sotsiaaleluasemeteenuse taotlejad 2013 2014 2015 Asenduskodust 8 - Varjupaigast (öömajateenuselt, sotsiaalmajutusteenuselt) 10 22 15 Kinnipidamiskohast 2 2 1 Erihoolekandeteenuselt 2 1 - Mujalt (eraelamispinnalt, üüripinnalt sh tagastatud majade 70 85 86 üürnikud, mitteeluruumist jm) naasnud isikud Kokku 84 118 102

2015. aastal rahastati Tartu linna eelarvest järgmisi riskirühmadele mõeldud teenuseid: • Naiste ja laste varjupaigateenusega pakutakse lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele ja nende lastele turvalist öömaja ning esmast psühholoogilist ja juriidilist abi. Teenust osutas hankelepingu alusel MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus ja MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus. Varjupaigateenust osutati 2015. aastal 23 naisele ja 14 lapsele. Keskmine varjupaigas viibimise periood oli 54 päeva. Nõustamisteenuse saamiseks pöördud Naiste Varjupaiga poole 2015. aastal 338 naist, kellele osutati sotsiaalnõustamist, psühholoogilist nõustamist ja juriidilist abi. • Vältimatu sotsiaalabi teenusega kindlustatakse sissetulekuteta inimesed toidu ja riietega. Teenuse osutajaks 2015. aastal EELK Tartu Pauluse Kogudus. Suppi väljastati kokku 4282 portsjonit (keskmiselt 62 inimesele kuus), kuivtoitu 1973 pakki, rõivaabi anti aastas 3954 euro ulatuses (keskmiselt 25 inimesele kuus) ning korraldati jõululõuna 1000 inimesele. Sotsiaalabi osakond suunas vältimatule abile keskmiselt 11 inimest kuus. Teenusele kulus 48 433 eurot.

63 • Nõustamisteenus sisaldab psühholoogilist nõustamist vähekindlustatud elanikele ja riskirühmadele, usaldustelefoni ja kriisinõustamist. Teenust osutas MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus. Igal kuul nõustati keskmiselt 49 inimest ning Usaldustelefoniteenust kasutas keskmiselt 69 inimest kuus. Teenusele kulus 44 810 eurot. • Tugiisikuteenusega toimetulekuraskustes sotsiaaleluasemeteenuse saajaid toetatakse iseseisva toimetuleku parandamisel, võlgade likvideerimisel ja makseraskustesse sattumise

Hoolekanne vältimisel, õpetatakse planeerima kulusid ja motiveeritakse osalema aktiivselt tööjõuturul. Teenust osutasid OÜ Koduhooldus ja OÜ ESTE. 2015. aastal sai teenust 61 üksielavat isikut ja 42 perekonda. Teenusele kulus kokku 24 000 eurot. • Sotsiaalmajutusteenust osutab Tartu linna asutus Varjupaik toimetulekuraskustes Tartu linna elanikele, kellel puudub eluruumi kasutamise võimalus ja kes vajavad enda toimetuleku parandamiseks individuaalset nõustamist ja juhendamist ning toimetulekut soodustavaid tugiteenuseid. Sotsiaalmajutuslepinguga antakse teenuse saaja kasutusse kuni üheks aastaks voodikoht koos abiruumide ja asjade kasutamise õigusega ning teenuse saaja toimetuleku parandamiseks koostatakse lepingu kehtivuse ajaks isikule kohustuslikuks täitmiseks individuaalne tegevuskava. Teenust kasutas 2015. aastal kokku 49 isikut, neist 14 naist ja 35 meest. Teenuse hind kasutajale oli 2015. aastal 1,15 eurot ööpäev, keskmiselt 34,50 eurot kuus. • Avalik töö on töötuna arvel olevatele isikutele suunatud ajutine erialaseid- ning ametialaseid oskuseid mittenõudev tasustatud töö. Avalikku tööd reguleerib tööturuteenuste ja –toetuste seadus ning selle korraldamiseks on Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna ning töötukassa vahel sõlmitud leping. Töö sisuks oli peamiselt hooajaline töö (lumekoristus ja puulehtede riisumine) ning muu ajutise loomuga abitöö (puude lõhkumine ja ladustamine). Tööd pakkusid SA Tartu Sport ja Tartu linna asutus Kalmistu. Avalikel töödel osales 2015. aastal 29 inimest ning tööd tehti kokku 1202 tundi. Tunnitasu töö eest oli 2,34 eurot. • 2015. aastal osaleti partnerina Sotsiaalkindlustusameti projektis „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu”. Teenust korraldas Sotsiaalkindlustusamet ja projekti käigus pakuti Lõuna-Eesti inimestele tugiisikuteenust, psühholoogilist nõustamist ja võlanõustamist. Tartu linna roll projektis oli klientide teenusele suunamine ning kliendi ja juhtumikorraldaja esmase kohtumise korraldamine. 2015. aastal osales teenustel 133 Tartu linna elanikku. Projekti raames osutati tugiisikuteenust 296 tundi 18 inimesele, võlanõustamist 254 tundi 39 inimesele, individuaalset psühholoogilist nõustamist 628 tundi 70 inimesele ja perenõustamist 145 tundi 25 inimesele.

64 Kultuur, sport ja noorsootöö KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ KULTUUR (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond)

Tartu raamatukogud 2015. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Raamatukogud Kogud Lugejad Külastused Laenutused Munitsipaalraamatukogud kokku 598 495 35 899 533 949 1 155 098 Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu keskkogu 486 576 35 899 344 235 796 799 Annelinna harukogu 45 277 9026 92 325 140 355 Karlova-Ropka harukogu 36 393 5930 33 336 132 762 Tammelinna harukogu 30 249 7005 64 053 85 182 Eriala- ja teadusraamatukogud kokku 5 908 881 63 251 422 458 711 787 Tartu Ülikooli raamatukogu 4 001 551 50 630 34 5584 628 055 Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu 1 062 853 2361 2400 12 500 Eesti Maaülikooli raamatukogu 297 245 7217 40 643 33 976 Eesti Rahvusarhiivi ajalooarhiivi raamatukogu 212 904 82 992 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu 14 528 1328 20 202 16 501 Balti Kaitsekolledži raamatukogu 15 682 517 1260 10 092 Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu 17 052 561 9179 6324 Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu 37 260 250 2500 2165 Eesti Spordimuuseumi raamatukogu 22 425 31 186 257 Tartu Kunstimuuseumi raamatukogu 64 117 73 73 83 Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogu 163 264 201 431 842 Kooliraamatukogud kokku* 330 671 19 375 201 351 239 741 *2014/2015 õppeaastal

Tartu O. Lutsu nimelises Linnaraamatukogus oli 2015. aastal ligi 35 900 lugejat, mis moodustab 37% Tartu elanikest. Munitsipaalraamatukogusid külastati aasta jooksul ligi 533 950 korda, mis teeb 15 külastust lugeja kohta. Linnaraamatukogu lugejatest 22% moodustasid lapsed vanuses kuni 16 eluaastat ning laste külastused moodustasid viiendiku linnaraamatukogu ja selle filiaalide külastustest. Linnaraamatukogu korraldab igal aastal nii oma ruumides kui väljaspool erinevaid üritusi, samuti toimuvad teiste organisatsioonide üritused linnaraamatukogu ruumides. 2015. aastal toimus selliseid üritusi 565 ning neil osales 15 190 inimest.

Tartu teatrid 2015. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Lavastuste arv Etenduste arv Külastajate arv -

Teater kokku kokku Tartus lavastusi Külastajaid Külastajaid Külastajaid Uuslavastusi Uuslavastusi Sõnalavastusi Etendusi kokku Etendusi Muusika-, tant Muusika-, Etendusi Tartus Etendusi Lavastusi kokku Lavastusi su- ja mitmeliigi- Vanemuine 18 51 26 25 496 451 157 815 120 560 Karlova Teater 3 6 6 57 54 6283 6138 Tartu Uus Teater 6 15 7 8 134 78 9717 6115 Tartu Üliõpilasteater 2 3 3 28 26 Vilde Teater 4 5 6 44 33 1688 980 Must Kast 7 7 6 1 63 43 3340 1895 Kokku 40 87 54 34 822 685 178 843 135 688

65 Tartu teatrite repertuaaris oli 2015. aastal 87 lavastust, millest 62% moodustasid sõnalavastused. Lisaks sõnalavastustele oli Vanemuise teatri repertuaaris 14 muusika‑, 7 tantsu‑ ja 4 mitmeliigilavastust. Tartu Uus Teater mängis lisaks sõnalavastustele ühte tantsulavastust ja 7 mitmeliigilavastust ning teatris Must Kast etendati ühte mitmeliigilavastust. Tartus toimus aasta jooksul kokku 685 etendust, mida külastas ca 135 700 inimest. Lisaks andsid Tartu teatrid 137 etendust väljaspool Tartut, kus osales kokku üle 43 100 inimese. Tartu kunstigaleriid 2015. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Ekspositsiooni Näituste Külastuste Galerii Haldaja pind m2 arv arv Tartu Kunstimaja (3 galeriipinda) MTÜ Tartu Kunstnike Liit 282 30 31 342 Y galerii MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 400 9 3400 Tampere maja galerii SA Tampere Maja 50 11 500 Galerii Noorus Tartu Kõrgem Kunstikool 348 23 22 089 Jakobi galerii Tartu Lastekunstikool 119 9 900

Tartu kinod 2015. aastal Kultuur, sport ja noorsootöö Ava / Lae alla andmetabel

Kino Filmide Seansside Külastuste Saale Kohtade arv arv arv arv Cinamon Tartu 210 10 070 411 991 5 693 Kino Ekraan 229 3505 109 532 2 218 Ahhaa 4D elamuskino* 6 6525 57 596 1 15 Tartu Elektriteater 256 339 19 464 2 191 Kokku 701 20 439 598 583 10 1117

*Linastuvad vaid lühifilmid

Eesti Kontsert korraldas 2015. aastal Tartus 47 kontserti, millest 38 toimus Vanemuise kontserdimajas, kaks Tartu Ülikooli aulas, kolm Jaani kirikus, kolm Pauluse kirikus ja üks H. Elleri nim Muusikakooli Tubina saalis. Kontserte külastas kokku ca 13 250 inimest. Vanemuise kontserdimaja korraldas aasta jooksul 128 üritust, millel osales 69 840 inimest. Vanemuise kontserdimaja oli kaaskorraldaja Tartu lauluväljakul toimunud üritustel nagu Poistekooride laulupidu, Popkooripidu ja Vaimulik laulupidu. Tartu muuseume (sh botaanikaaeda) külastati 2015. aastal kokku ligi 612 000 korda, millest 37% moodustasid tasuta külastused. Tasuta külastustest omakorda kolmveerandi moodustasid botaanikaaia väliala külastused. 2015. aasta mais ühinesid Eesti Trükimuuseum ja Paberimuuseum, mis tegutsevad edasi Eesti Trüki- ja Paberimuuseumina. 2015. aastal oli remondi tõttu suletud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi püsiekspositsioon. Tartu Kunstimuuseumil püsiekspositsioon puudub, korraldatakse ajutisi näitusi. Püsiekspositsiooni muudeti või täiendati 2015. aastal KGB Kongide Muuseumis, Eesti Trüki- ja Paberimuuseumis, A. Le Coq Õllemuuseumis, teaduskeskuses Ahhaa ja botaanikaaias.

66 Kultuur, sport ja noorsootöö Tartu muuseumid 2015. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Külastuste Ajutised näitused koguarv Muuseumi Sisse- koostatud Koostöös toodud Piletiga Tasuta Muuseum Museaalide arv Mujal Mujal ruumides ruumides ruumides Ekspositsioonipind m² Ekspositsioonipind Muuseumi Muuseumi Muuseumi

Munitsipaalmuuseumid Tartu Mänguasjamuuseum 826 24 427 16 3 5 1 2 52 017 4128 Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum* 256 155 726 3 7 1 2 4643 4488 Tartu Laulupeomuuseum 198 ... - 7 1 2 4 5018 7407 19. saj Tartu linnakodaniku 74 ... - - - - 1 1808 1616 muuseum Oskar Lutsu majamuuseum 79 5499 1 - 1 - 3 2275 510 KGB Kongide Muuseum 84,4 ... 1 - - - 3 4659 2301 Riigimuuseumid Eesti Rahva Muuseum** Eesti Rahva Muuseum 842 1 025 099 18 15 - - - 21 481 28 272 ERMi Postimuuseum 157 126 692 5 1 - - - 3438 1018 Eesti Spordimuuseum** 587 138 470 9 20 - - - 4301 7573 Tartu Kunstimuuseum 848 39 487 20 2 - - - 16 176 3920 Avalik-õiguslikud muuseumid Tartu Ülikooli muuseumid Tartu Ülikooli muuseum 1536 73 723 1 3 - - 1 19 616 14 614 (Toomkirik) Tartu Tähetorn 350 ... 1 1 - - - 8707 6657 Toomkiriku tornid ...... 7042 3150 Tartu Ülikooli kunstimuuseum 292 30 307 3 - - - 2 12 905 5623 Tartu Ülikooli loodusmuuseum 1310 1 151 494 3 2 - 1 - 2331 9539 700 siseruu- Tartu Ülikooli botaanikaaed mides ja ... 9 - - - 4 20 443 101 977 30 000 väliala Eramuuseumid Eesti Trüki- ja Paberimuuseum 350 1064 9 8 - 3 - 984 1487 A. Le Coq Õllemuuseum 720 2230 - - - - - 5316 788 Teaduskeskused SA Teaduskeskus Ahhaa 2500 140 1 1 - 1 3 192 538 21 161 *Tartu Linnamuuseumi tasuta külastuste arv sisaldab projekti “Üle Jõe” üritustel osalejate arvu. Projekti üritused toimusid suures osas väljaspool muuseumi ruume. **Ei sisalda väljaspool Tartu linna asuvate filiaalide (ERMi Heimtali muuseumi ja Eesti Spordimuuseumi Otepää talispordimuuseum) andmeid.

67 SPORT Võimalused spordi harrastamiseks 2015. aastal (Allikas: Eesti spordiregister) Ava / Lae alla andmetabel

Sportimispaigad Arv Võimla, spordihall, spordisaal 50 Siseujula 7 Sisetiir 2 Jäähall, siseliuväli 1 Muu hoones asuv spordiobjekt 7 Spordi abihoone 6 Staadion 10 Välispalliväljak 31 Tenniseplats 4 Muu spordiplats 8 Sportliku liikumise püsirada 5 Ratsaspordi rajatis 1 Kultuur, sport ja noorsootöö Muu vabas õhus asuv spordiobjekt 8 Spordi abirajatis 2 Muu sportimiseks kasutatav objekt 1 Kokku 143

2015. aastal renoveeriti Annemõisa kunstmurukattega jalgpalliväljak, uuendati Anne kanali jõulinnakud, Tähtvere dendropargi 1,5 km pikkune terviserada sai uue aluskatte ning valmis Katoliku kooli võimla. Spordiklubid ja harrastajad 2013–2015 (Allikas: Eesti spordiregister) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 Spordiklubide arv 146 150 169 sh toetust saavad noortespordiklubid* 58 58 55 Harrastajaid spordiklubides 16 984 17 881 16 420 sh mehed (20 a ja vanemad) 3914 4017 3022 naised (20 a ja vanemad) 3206 3339 2555 poisid (kuni 19 a) 5593 6031 6325 tüdrukud (kuni 19 a) 4271 4494 4518 Linnalt toetust saavate noorte arv* 5398 5482 5676

*Tartu Linnavalitsuse sporditeenistuse andmetel.

68 Kultuur, sport ja noorsootöö Harrastajad spordiklubides 2009–2015 (Allikas: Eesti spordiregister) Ava / Lae alla andmetabel

17 881 18 000 17 380 16 427 16 984 16 420 15 000 14 116

14 097 12 000

9000

5398 5676 6000 5068 5482 4600 4600 4600

3000

0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Harrastajaid kokku Linnalt toetust saavate noorte arv*

Tartu linnalt toetuse saajate jagunemine spordialade lõikes

Ava / Lae alla andmetabel

Võimlemine Jalgpall

14,0% 13,6%13,6% Ujumine 12,4% 37,5% Muud spordialad kokku 10,0% Kergejõustik

Sulgpall (6,5%) Korvpall (6,0%)

69 Tartu linnalt 2015. aastal toetust saanud laste ja noorte arv spordialade lõikes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toetuse saajate Klubide Spordiala arv Osatähtsus % arv Aerutamine 40 0,7 2 Iluuisutamine 123 2,2 2 Invasport 3 0,1 1 Jalgpall 770 13,6 6 Jalgrattasport 73 1,3 4 Judo 274 4,8 3 Jäähoki 53 0,9 1 Karate 174 3,1 2 Kergejõustik 569 10,0 2 Kickboxing 86 1,5 2 Korvpall 343 6,0 4 Käsipall 9 0,2 1 Lauatennis 57 1,0 2

Kultuur, sport ja noorsootöö Maadlus 64 1,0 3 Male 13 0,3 1 Moodne viievõistlus 0 0,0 0 Orienteerumine 9 0,2 2 Poks 24 0,4 2 Purjetamine 21 0,4 2 Ratsutamine 128 2,3 3 Saalihoki 67 1,2 1 Sulgpall 367 6,5 3 Suusatamine 96 1,7 2 Sõudmine 61 1,1 2 Taekwondo 15 0,3 1 Tennis 200 3,5 3 Tõstmine 31 0,5 2 Ujumine 702 12,4 2 Veemotosport 7 0,1 1 Vehklemine 116 2,0 2 Võimlemine 796 14,0 7 Võistlustants 179 3,1 3 Võrkpall 206 3,6 2 Kokku 5676 100,0 76

NOORSOOTÖÖ (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond)

Tartu tegutseb neli noortekeskust: munitsipaalkeskused Anne Noortekeskus ja Lille Maja ning mittetulundusühingute hallatavad Tähe Noorteklubi ja Tartu skatehall. Mittetulundusühingute hallatavate noortekeskustega on linnavalitsus sõlminud kolmeaastased halduslepingud.

70 Kultuur, sport ja noorsootöö Tartu noortekeskused 2011–2015 Ava / Lae alla andmetabel

25 000 23 105 21 140 21 356 20 180 20 000

15 000 15 740

10 000

5000 3178 2453 2634 2077 2552

0 2011 2012 2013 2014 2015

Osalejaid sündmustel väljaspool noortekeskusi Külastajaid

Mobiilne noorsootöö 2015. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Töö vorm Noorte arv Tänavatöö 7599 Juhtumitöö 89 Kogukonnatöö 286 Grupitöö 904

Mobiilset noorsootööd korraldab Tartus aastatel 2015–2017 MTÜ Tähe Noorteklubi Tartu Linnavalitsusega sõlmitud hankelepingu raames. Teenuse sisuks on riskikäitumisega noorte ja noortegruppidega usaldusliku kontakti loomine avalikus ruumis (parkides, kaubanduskeskustes jne) ehk tänavatöö, millele järgneb noortele individuaalse toe pakkumine ehk juhtumitöö, noorte toimetulekut soodustavate sotsiaalsete oskuste omandamine grupis ehk grupitöö ja võimaluste loomine noorte ning kogukonna omavaheliseks paremaks suhestumiseks (nt vabatahtliku töö vormis) ehk kogukonnatöö.

HUVITEGEVUS Huvikoolide õppurid kooli tüübi lõikes 2015/2016 õppeaastal (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

Muusika- ja kunstikool

Spordikool 61,7% 11,0%

15,2% Muu 12,1%

Tehnika-, loodus-, loome- ja huvimaja või -keskus

71 Huvikoolide õppurid vanuse lõikes 2015/2016 õppeaastal (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

Vanusegrupp Õppureid 0–6 1841 7–11 5345 12–18 4553 19–26 952 27–29 22 30 ja vanemad 104 Kokku 12 817

Huvikoolide õppurid valdkonna lõikes õppeaastatel 2008/09 – 2015/16 (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

14 000 12 817 Loodus 12 202 11 974

Kultuur, sport ja noorsootöö 12 000 Muusika ja kunst 9972 Sport 10 000 Tehnika 8550 Üldkultuur 7442 8000 6663 Harrastajaid kokku 5908 6000

4000

2000

0 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16

Huvikoolide õppurid kooli omandivormi lõikes õppeaastatel 2008/09 – 2015/16 (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

12 000 11 576 10 973

10 000 10 793 9102

7657 8000 6595 5755 6000 5020

4000

2000 1229 1181 1241 888 908 847 893 870

0 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16

Õppureid munitsipaal-huvikoolides Õppureid erahuvi-koolides

72 Kultuur, sport ja noorsootöö Huvikoolide õppurid soo ja valdkonna lõikes 2015/16 õppeaastal (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

Naised Loodus 47,6 52,4 Mehed Muusika ja kunst 27,7 72,3

Sport 55,8 44,2

Tehnika 76,2 23,8

Üldkultuur 34,5 65,5

0 20 40 60 80 100

Linna poolt 2015. aastal toetatud huvitegevus rahvakultuuri valdkonnas (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Huviala Harrastajate arv Huviringide arv Koorilaul 374 26 Rahvatants 169 10 Folkloorirühm 105 6 Puhkpillimuusika 57 7 Harrastusteater 45 6 Rahvamuusika 86 5 Käsitöö 46 2 Kokku 882 62

Linna poolt 2015. aastal toetatud noorte huvitegevus valdkondade lõikes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Valdkond Osalejate arv Osatähtsus % Tants 343 21,2 Muusika 313 19,3 Kunst ja käsitöö 194 12,0 Sport 449 27,7 Fotograafia, meedia 11 0,7 Tehnika 113 7,0 Teater 22 1,4 Muu 173 10,7 Kokku 1618 100,0

73 TURVALISUS Lõuna-Eestis (sh Tartu linnas) teeb ja korraldab päästetöid, päästealast ennetustööd, kriisireguleerimist ning riiklikku tuleohutusjärelevalvet Lõuna-Eesti Päästekeskus. Ühtlasi nõustab päästekeskus Tartu linnavalitsust kriisireguleerimis- ja päästealastes küsimustes. Allolev tabel kajastab sündmuse

Turvalisus liikide järgi juhtumeid Tartu linnas, mille lahendamisel osalesid päästeteenistujad (sh Lõuna-Eesti pommigrupist). Päästeala ennetustöö tegevused, tulekahjudes hukkunud ja vigastatud ning pääste väljasõidud aastatel 2013–2015 (Allikas: Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakond, ennetustöö osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Sündmuse liik 2013 2014 2015 Ennetusalased infopäevad 14 17 18 Päästeala ennetuskampaaniad 2 2 2 Tulekahju 303 273 216 sellest kulu põlemine 24 34 21 Tulekahjude tõttu hukkunud 0 5 0 vigastatud 4 2 4 Pommiähvardus 1 2 4 Liiklusõnnetus 53 68 90 Õnnetus veekogul 15 31 17 Gaasiavarii 32 37 36 Kommunaalavarii 12 5 27 Elektrivõrkude avarii 17 10 18 Naftasaadustega saastumine 40 57 51 Kemikaalidega saastumine 1 4 1 Loodusõnnetuste tagajärg 28 33 36 Lõhkekeha plahvatus - 1 - Loomade ja lindude päästmine 47 49 99 Pommikahtlus 4 12 10 Lõhkekeha 28 25 38 Abi osutamine kiirabile 64 117 140 Tulekahjualarm 592 647 540

Kuriteod ja nende avastamine Tartu linnas aastatel 2013–2015 (Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur, menetlusinfosüsteem (MIS/ALIS)) Ava / Lae alla andmetabel

Registreeritud Avastatud Kuriteo liik 2013 2014 2015 2013 2014 2015 Eluvastased süüteod 5 3 2 5 3 1 Raske tervisekahjustuse tekitamine 2 4 4 2 3 4 Kehaline väärkohtlemine 206 258 154 181 192 138 Avaliku korra raske rikkumine 42 37 132 30 26 69 Seksuaalkuriteod 13 13 18 6 7 15 sh vägistamine 4 11 12 3 6 8 Narkokuriteod 130 114 169 111 99 140 Vargus 973 974 753 507 500 449 Röövimine 12 18 19 11 11 13 Kelmus 262 133 112 192 164 99 Asja (sh sõiduki) omavoliline kasutamine 13 8 18 10 10 16 Intellektuaalse omandi vastased süüteod 3 1 1 1 Ametialased süüteod 7 15 59 7 49 Majandusalased süüteod 13 23 3 5 19 1

74 Turvalisus Kolme viimase aasta jooksul on kuritegude koguarv Tartus pidevalt vähenenud. Võrreldes 2014. aastaga on märkimisväärselt vähenenud varguste ja väärkohtlemiste arv. Oluliselt rohkem registreeriti aga avaliku korra raskeid rikkumisi ja narkokuritegusid. Aastatega on pidevalt kasvanud ka ametialaste süütegude arv.

Politseis registreeritud liiklusõnnetused Tartu linnas 2013–2015 (Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur, menetlusinfosüsteem (MIS/ALIS)) Ava / Lae alla andmetabel

Õnnetuse liik 2013 2014 2015 Inimvigastusega liiklusõnnetusi 133 123 83 neis hukkus 2 3 4 neis sai vigastada 151 137 84 neist rasked tervisekahjustused 13 2 neist kerged kehavigastused, esmaabi 135 137 82 Inimkannatanuga õnnetusi joobes juhi süül 6 6 6 neis hukkus 1 neis sai vigastada 8 7 8 Jalgratturiga liiklusõnnetusi 32 32 31 neis hukkus 1 neist jalgrattur süüdi 16 15 9 Jalakäijaga liiklusõnnetusi 37 32 23 neis hukkus 2 3 neis jalakäija süüdi 5 8 4 Varakahjuga liiklusõnnetusi 115 165 237 neist joobes juhi süül 30 41 29 Politseis registreeritud liiklusõnnetusi kokku 245 288 320

Liiklusõnnetuste arvu kasv kolme viimase aasta jooksul on tingitud peamiselt varakahjuga liiklusõnnetuste arvu kasvust. Inimvigastustega liiklusõnnetuste arv on samal perioodil pidevalt vähenenud.

75 LINNAEELARVE (Allikas: Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond) LINNAEELARVE TÄITMINE 2015. aasta linnaeelarve tulud ja kulud eurodes Ava / Lae alla andmetabel Linnaeelarve

Kokku Likviidsed vahendid aasta alguseks 8 273 830 Üksikisiku tulumaks 61 264 504 Maamaks 697 665 Kohalikud maksud 1 186 614 Kaupade ja teenuste müük 16 407 018 Tulu varadelt 841 878 Saadud toetused tegevuskuludeks 11 054 276 Saadud toetused põhivara soetuseks 9 836 224 Saadud mittesihtotstarbelised toetused 26 113 629 Muud tulud 751 330 Finantseerimistegevus 10 885 000 Kokku tulud 139 038 138 Üldvalitsemine 8 653 460 Avalik kord 403 228 Majandus 22 170 421 Keskkonnakaitse 5 432 125 Elamu- ja kommunaalmajandus 2 732 162 Tervishoid 352 743 Vaba aeg, kultuur 10 936 214 Haridus 73 664 120 Sotsiaalne kaitse 9 537 099 Finantseerimistegevus 7 941 380 Kokku kulud 141 822 952 Likviidsed vahendid aasta lõpuks 5 489 016

Tartu linna eelarvesse laekus 2015. aastal 139 038 138 eurot, mis moodustas 97,8% kavandatust. Koos aasta alguse vabade vahenditega oli vahendeid kokku 147 311 968 eurot. Olulisim alalaekumine (25,4%) esines linnale antavate toetuste osas – vähem toetusi saadi põhivara soetamiseks seoses rahastajate pikkade maksetähtaegadega ning kavandatud Ida ringtee ehitamise III etapi algus lükkus 2016. aastasse. 2014. aastaga võrreldes suurenes tulude laekumine 5,8% ehk 2 919 649 eurot, sh olulisemad muutused: • 6 140 474 eurot vähem laekus toetusi investeeringuteks seoses Tartu idapoolse ringtee ehituse mahtude olulise vähenemisega; • 3 864 581 eurot ehk 6,7% enam laekus üksikisiku tulumaksu, mille kasv tulenes palgataseme tõusust. Hõive kasvas - keskmine maksumaksjate arv ületas eelmist aastat ca 400 maksumaksjaga. • 3 146 642 eurot e 9,2% kasvasid toetused tegevuskuludeks ja seda põhiliselt Vabariigi Valitsuse tasandus- ja toetusfondist ning Kutsehariduskeskuse koolitustellimuse täitmiseks saadud toetuste arvel. Linna kulude eelarve täideti 94,4% ulatuses nagu ka 2014. aastal, sh põhitegevuse kulude osas 95,6% ning investeerimis- ja finantseerimistegevuse kulude osas 90,8%. Väljamakseid tehti kokku 141 822 952 euro ulatuses, mis on 6,6% enam kui 2014. aastal. 2015. aastal investeeriti 25 964 345 eurot, mis on 1 302 898 eurot enam kui 2014. aastal.

76 Linnaeelarve Suurimad investeerimisobjektid olid: • 7 437 120 eurot – koolihoone (Nooruse 9) rekonstrueerimine gümnaasiumihooneks; • 4 533 150 eurot – Tartu idapoolse ringtee ehitus; • 563 762 eurot – Kesklinna Lastekeskuse (Akadeemia 2) rekonstrueerimine; • 556 412 eurot – Forseliuse Kool (Tähe 103) rekonstrueerimine. 31. detsembri 2015. aasta seisuga oli linna raha jääk 5 489 016 eurot. Tartu laenukohustused olid kokku 55 127 990 eurot, moodustades põhitegevuse tuludest 46,9%.

Tulud linnaeelarves 2015. aastal (Kogumaht 147 311 968 eurot) Ava / Lae alla andmetabel

Muud tulud Maamaks 0,5% Kohalikud maksud 0,5% Üksikisiku tulumaks 0,8% Tulu varadelt 0,6%

Toetused põhivara soetuseks 6,7% 41,6% Toetused tegevuskuludeks 7,5% 13,0% 17,7% 11,1% Finantseerimistehingud Mittesihtotstarbelised toetused

Kaupade ja teenuste müük

Tulud linnaeelarves elaniku kohta aastatel 2013–2015 eurodes (Elanike arv 2013. aastal 97 847, 2014. aastal 97 079, 2015. aastal 97 153) Ava / Lae alla andmetabel

543 Üksikisiku tulumaks 591 631 7 Maamaks 7 7 8 Kohalikud maksud 9 12 150 Kaupade ja teenuste müük 161 169 12 Tulu varadelt 7 9 106 Toetused tegevuskuludeks 33 114 252 Toetused põhivara soetuseks 165 101 239 Mittesihtotstarbelised toetused 317 269 202 2013 Finantseerimistehingud 104 197 2014 3 Muud tulud 7 2015 8

0 100 200 300 400 500 600 700

77 Kulud linnaeelarves 2015. aastal (Kogumaht 141 822 952 eurot) Ava / Lae alla andmetabel Avalik kord, elamu- ja kommunaalmajandus, tervishoid kokku (2,5%) Haridus Keskkonnakaitse (3,8%) Linnaeelarve Üldvalitsemine (6,1%) 51,9% Sotsiaalne kaitse (6,7%) 7,7% Vabaaeg, kultuur 15,6%

Finantseerimistehingud (5,6%) Majandus

Kulud linnaeelarves elaniku kohta aastatel 2013–2015 eurodes (Elanike arv 2013. aastal 97 847, 2014. aastal 97 079, 2015. aastal 97 153 ) Ava / Lae alla andmetabel

78 Üldvalitsemine 84 2013 89 2014 3 Avalik kord 3 2015 4 394 Majandus 302 228 52 Keskkonnakaitse 47 56 27 Elamu- ja kommunaalmajandus 25 28 4 Tervishoid 4 4 108 Vaba aeg, kultuur 100 113 609 Haridus 620 758 86 Sotsiaalne kaitse 93 98 162 Finantseerimistehingud 91 82 0 100 200 300 400 500 600 700 800

INVESTEERINGUD Investeerimiskulud 2015. aastal linnaeelarves objektide lõikes eurodes Ava / Lae alla andmetabel

sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Investeerimiskulud kokku, sh 25 964 345 11 677 651 Üldised valitsussektori teenused 827 240 0 Valitsussektori võla teenindamine 639 102 Linnavalitsuse ametiruumide remont 117 484 Linnavalitsuse IT vahendite soetamine 70 654 Avalik kord 5500 0 Toetus Lõuna Prefektuurile turvakaamera ostuks 5500 78 Linnaeelarve

sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Majandus 10 141 990 5 002 417 Toetus SA-le Tartu Teaduspark infrastruktuuri arendamiseks 85 000 Korteriühistute remondifond 82 474 Vaksali 14 remont 58 865 Ettekirjutuste täitmine linna hoonetes 45 899 Vabaduse pst 4 WC 10 456 Toetus MTÜ-le Tartu Rebase paadisadama piirete ehitamiseks 3700 Toetus Antoniuse õue karusselli taastamiseks 3300 Sõpruse silla paadisadama lõppmakse 2790 Linna teed, tänavad, sillad 9 417 187 4 694 883 Tartu idapoolse ringtee ehitamine 4 533 150 3 934 341 Roosi tn koos kergliiklusteedega (Muuseumi tee- Jänese) 477 649 Nooruse, Teaduse, Sanatooriumi tn rekonstrueerimine koos kergliiklustee ehi- 399 259 tusega Turu tn sõidutee ehitus 365 754 277 519 Kesk-Kaare tn rekonstrueerimine 304 780 Aardla-Raudtee-Soinaste ristmiku ehitus 293 710 Savi tn ehitus ja järelvalve 226 599 Sadevee liitumistasu 220 984 Pargi tn rekonstrueerimine 160 859 Tamme pst rekonstrueerimine vahemikus Aardla-Pirni 95 686 Tähe-Lootuse-Pargi tn ristmiku rekonstrueerimine 53 599 Riia-Pepleri-Väike-Tähe ristmiku valgusfoori rekonstrueerimine 49 890 Rekonstrueerimise projekteerimised 35 460 Turu tänavale 2 ohutussaare ehitamine 28 422 Lunini tn parendused 25 000 Vaksali esise väljaku koos parkla ning kergliiklusteedega projekteerimine ja ehitus 23 249 Aardla tn FI bussipeatuse juures busside ümberpöörde koha rajamine 6300 Tänavate ülekatted ja pindamised, sh: 663 288 Riia (Ülikooli-Pepleri) 198 530 Võru tn (Aardla-linna piir) 101 748 Kaunase pst 80 674 Mõisavahe (Kalda tee-Anne jalakäijate kiir) 79 079 Lammi tn 53 221 Sõpruse silla peale-ja mahasõitude taastusremont 47 943 Roopa tn 43 968 Ropka tee (Tähe ring-Turu) 37 357 Vabriku tn 19 568 Soinaste tn (Riia-Aardla) 1200 Jalg- ja jalgrattateede ehitamine, sh: 1 064 896 483 023 Hipodroomi tn kergliiklustee 364 197 202 843 Turu tn kergliiklustee projekteerimine ja ehitamine 189 203 138 961 P. Põllu pargi teede ja valgustuse remont, pinkide paigaldamine 89 867 15 000 projekteerimised 86 412 Kreutzwaldi tn kergliiklustee projekteerimine ja ehitamine 85 812 72 940 Suur-Kaar tn (Raudteetn-Tamme kool) kergliiklustee 84 516 kõnniteede äärekivide kõrguste korrigeerimine (kaasav eelarve) 69 565 Riia tn kergliiklustee (politseimaja vastas) Raja tn-Riia ringini 62 681 53 279 Rõõmu tee kergliiklustee ehitamine 24 750 Atlantise ujuvkai puitosa remont 7893 Infrastruktuuri arenduste kompensatsioonid, sh: 93 907 Oksa ja Ladva tänavad 93 907 Koostöö võrguarendajatega, sh: 226 025

79 sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Turu tn (Riia-Soola) 43 648 Õnne tn 42 140 Soola-Kalevi ristmiku, Soola lõigus Kalev-Turu ja Kalevi tn ehitiste 27 146 omanikujärelvalve Tamme pst 25 660 Jaama tn 24 554 Linnaeelarve Vikerkaare tn 21 902 Kabeli tn 18 173 Lunini, Ümera, Ehitajate tn 17 102 Elva tn 5700 Kruusakattega tänavate asfalteerimine, sh: 68 721 Ujula 35 715 Elulõnga 21 099 Koidutähe 9507 Marja 1200 Kodukolde 1200 Liikluskorraldus 7557 0 Parkimisautomaatide rahakastid 7557 Transpordikorraldus 424 762 307 534 Projekt “Avaliku bussiliinivedu teostatavates bussides reaalaja infosüsteem” 416 883 307 534 Busside depoo elektriliitumise osamaks 7879 Keskkonnakaitse 676 477 147 552 Vanemuise pargi korrastamine 124 653 70 000 Jaamamõisa linnaosa mänguväljakud 117 057 Sadeveetorustiku ja hüdrantide rajamine 112 000 Emajõe kaldapiirete uuendamine (kaasav eelarve) 111 210 Saare tn pargiala korrastamine 69 719 69 719 Emajõe kallaste elavdamine 47 621 Välitrenažöörid spordiradadele 30 000 Sügavkogumismahutite soetamine 25 644 Marja tn mänguväljaku korrastamine 10 601 Toomemäe pingid 9576 Raadi dendropargi rekonstrueerimise projekt 8136 7833 Riia 12 purskkaevu, treppide ja tugimüüri remont 6720 Haljasalade arendamise projekteerimine 3540 Elamu- ja kommunaalmajandus 531 927 233 062 Projekt “ Efektiivne ja keskkonnasõbralik tänavavalgustus” 259 770 233 062 Linnale kuuluvate korterite remont 96 298 Linnale kuuluvate elamute remont 91 091 Ohtlike tänavavalgustusmastide vahetus 28 320 Kalmistute hoonete, piirdeaedade remonttööd 19 661 Ropkapargi mängu-ja disgolfiväljaku valgustuse korrastamine 12 060 Mäe tn treppide valgustamine 9024 Rüütli tn kaablite rekonstrueerimine 5880 Tänavavalgustuse haldusprogrammi väljavahetamine 3580 Puiduhakkuri soetus asutusele Kalmistu 3576 Vaba-Tähe ja Sõbra-Tähe ülekäiguradade valgustamine 2667 Vabaaeg ja kultuur 1 397 852 52 000 Annelinna kunstmuruväljak 431 091 Memoriaali rajamine Pauluse kalmistule 167 510 Toetus SAle Tartu Pauluse Kirik 128 000 Toetus SA-le Tartu Sport spordiinventari, traktori soetamiseks ja hoonete remon- 112 312 50 000 diks Toetus SA-le Tähtvere Puhkepark dendropargi arenduseks, ratas- ja rajatraktorite 83 796 soetamiseks 80 Linnaeelarve

sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Anne Noortekeskus (uus 56) akende vahetus 81 511 EMÜ spordihoone ehitamise toetus 48 000 TÜ spordihoone renoveerimise toetus 48 000 Toetus Tartu Juudi kogukonnale kalmistu piirdeaia paranduseks 40 000 II Muusikakool (Kaunase pst 23) 35 535 Turu 8 spordihoone veetorustiku rekonstrueerimine 32 530 Toetus Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule 30 000 O.Lutsu nim.Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) lugejaala laiendamine 29 992 Restaureerimise toetused 23 987 Toetus EELK Tartu Peetri Kogudusele 17 000 Pillide soetus 16 635 Toetus SAle Jaani Kirik peaportaali ehisviilu rekonstrueerimine 15 000 MTÜ-le Spordiklubi Rahinge Tartu Skatehall halli sisu (rularamp’id) korrashoiuks/ 10 000 uuendamiseks Toetus OÜle Emajõe Suveteater Karlova teatrimaja renoveerimiseks 10 000 Kalevi 13 fassaadi viimistlus 9000 Toetus MTÜle Jalgpallikool Tammeka Tartu Sepa staadioni renoveerimiseks 5000 Toetus SAle Tartu Maarja Kirik hoone rekonstrueerimistööde projekteerimiseks 5000 Toetus Tartu Salemi Baptistikoguduse kiriku fassaadi remondiks 5000 Sõudebaasi juurdeehituse toetus 4953 Toetus MTÜle Rütmika võimlemisvaiba soetuseks 4300 Telleri kabeli rekonstrueerimise projekteerimine 3700 2000 Haridus 11 837 455 6 239 152 Kesklinna Lastekeskus (Akadeemia 2) 563 762 Lasteaedade rajamine 146 695 Lasteaed Hellik (Aardla 13) 119 040 Lasteaed Sass (Aleksandri 10) 117 516 28 760 Lasteaed Rukkilill (Sepa 18) 99 606 Lasteaed Triinu ja Taavi (Kaunase pst 67) 94 294 15 000 Lasteaed Kivike (Kivi 44) 90 101 Lasteaed Mõmmik (Mõisavahe 32) 83 742 Lasteaedade sisekliima tagamine 71 403 Lasteaedade köökide sisustamine 55 212 Lasteaed Krõll (Anne 67) 46 305 37 000 Lasteaed Midrimaa (Vanemuise 28) 41 135 Lasteaed Pääsupesa (Sõpruse pst 12) õueala rekonstrueerimine 35 072 10 000 Lasteaedade mänguväljakute korrashoid 16 722 Remonditud rühmaruumide sisustamine 16 062 Lasteaed Karoliine (Kesk 6) 14 371 Forseliuse Kool (Tähe 103) 556 412 4743 Hansa Kool (Anne 63) 359 450 Tamme Kool (Tamme pst 24a) 305 868 Karlova Kool (Lina 2) 157 063 Kesklinna Kool (Kroonuaia 7) 66 207 Koolihoone Nooruse 9 7 437 120 5 728 565 Annelinna Gümnaasium ja parkla (Kaunase pst 68) 108 205 Masingu Kool (Vanemuise 33) 37 671 Remonditud klassiruumide sisustamine 24 376 K. J. Petersoni Gümnaasium (Kaunase pst 70) 10 007 Toetus Tartu Waldorfkoolile piirdeaia ehituseks 9000 Kutsehariduskeskusele masinate ja seadmete soetus 142 919 142 919 Kutsehariduskeskus (Põllu 11) parkla ja platside rajamine 203 366 203 366 Kutsehariduskeskus hoonete renoveerimine 134 704 52 799 Ettekirjutuste täitmine haridusasutustes 421 318 Haridusasutuste rekonstrueerimistööde projekteerimised 95 336 Haridusobjektide territooriumide korrastamine 93 828

81 sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Rattaparklate rajamine koolidele 34 955 Projekti “Tuluke” raames IT- ja õppevahendite soetus 18 027 16 000 Koolide spordiväljakute remont 10 585 Sotsiaalne kaitse 545 904 3468 Toetus OÜ-le Anne Saun sotsiaalabikeskuse rajamiseks (Anne 44) 440 000

Linnaeelarve Mäe kodu (Mäe 33) 41 378 Laste Turvakodu (Tiigi 55) 36 465 3468 Hooldekodule majandus- ja hooldusinventari soetus 11 868 Hooldekodule väikebussi soetuse 9389 Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse (Nõlvaku 12) II etapi ehituse eskiisprojekt 6804 *Põhivara soetamiseks saadi toetust 9 836 224 eurot. Täiendavalt avati kasutamiseks 2014. aastal saadud, kuid kasutamata investeerimise ja ka põhitegevuse vahendeid 1 055 142 eurot. Aasta jooksul kulus investeeringute sildfinantseerimiseks 786 285 eurot.

RESERVFOND Eraldised reservfondist valdkondade lõikes aastatel 2013–2015 Ava / Lae alla andmetabel

96 552 Üldvalitsemine 70 189 118 953 81 963 Majandus 88 848 41 122 14 828 Elamu- ja kommunaalmajandus 7513 3750 218 972 Vaba aeg, kultuur 263 223 235 705 122 229 Haridus 86 193 59 245 23 326 Sotsiaalne kaitse 19 310 2013 14 186 2014 40 416 Muud 10 070 2015 19 494 0 50 000 100 000 150 000 200 000 250 000 300 000

Linna reservfondi suuruseks oli 500 000 eurot, millest suunati linnavalitsuse korralduste alusel kulude katteks 492 455 eurot ja sellest omakorda projektide oma- ja/või kaasfinantseerimise katteks 7545 eurot. Reservfondist eraldati: 1) põhitegevuskuludeks 412 952 eurot, millest: • 258 451 eurot on antud toetust erinevatele projektide ja üritustele. Suurim toetus (20 000 eurot) anti Eesti Linnade Liidu suvekooli korralduskuludeks; • 70 716 eurot majandamiskuludeks (sh suurim kulu 29 361eurot on hoonete, ruumide ülalpidamiseks ja rajatiste korrashoiuks seoses avarii- ja investeeringutega kaasnevate jooksevremontidega); • 61 035 eurot personalikuludeks (hüvitiste maksmine seoses töösuhte lõppemisega); • 22 750 eurot preemiateks, stipendiumiteks, sh 20 300 eurot linna gümnaasiumide ja Kutsehariduskeskuse silmapaistvate õppetulemustega lõpetajate stipendiumiteks. 2) investeeringuteks 79 503 eurot, sh 36 335 eurot investeerimiskulude katteks antav toetus. Suurimad kulud (19 339 eurot) olid seotud Pauluse kalmistu memoriaali ehitamisega, valgustuse ostu ja paigaldamisega ning Turu 8 spordihoone dušširuumide remondiga. Andmed reservfondist tehtud eraldamiste kohta on esitatud linna veebilehel www.tartu.ee.

82 Tartu linna juhtimine TARTU LINNA JUHTIMINE LINNAVALITSUSE JA LINNAVOLIKOGU TEGEVUS 2015. aastal jätkas Tartus tööd linnavolikogu kaheksas koosseis, mis valiti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 20. oktoobril 2013. Koalitsiooni moodustasid Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, opositsioonis olid Isamaa ja Res Publica Liit ning valimisliidud Vabakund ja Isamaaline Tartu Kodanik. Volikogu esimees oli kuni 30. märtsini 2015 Aadu Must (Keskerakond), kes siirdus riigikokku. Aadu Musta asemel valiti 16. aprillil 2015 volikogu esimeheks senine sotsiaalvaldkonna abilinnapea Vladimir Šokman (Keskerakond). Volikogu aseesimees oli Triin Anette Kaasik (Reformierakond). Uueks sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks sai 16. aprillil 2015 Artjom Suvorov (Keskerakond). Volikogus tegutses kaheksa alalist komisjoni: arengu- ja planeerimiskomisjon, hariduskomisjon, kultuurikomisjon, linnamajanduskomisjon, linnavarakomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaalkomisjon. Veebruaris lõpetas oma tegevuse kaasava linnajuhtimise ajutine komisjon, kes esitas oma tegevuse lõppdokumendina ettepanekud kaasava linnajuhtimise korraldamiseks. 2015. aastal toimus 11 volikogu istungit. Vastu võeti 49 määrust ja 133 otsust. Otsustest olid 51 seotud planeeringutega, 25 riigihangetega ning 15 volikogu ja linnavalitsuse töökorraldusega. Linnavalitsus pidas 2015. aastal 92 istungit, neist 22 elektroonilist, võttis vastu 23 määrust ja 1387 korraldust. Osakondade töö paremaks korraldamiseks moodustas linnavalitsus sotsiaalabi osakonna ja tervishoiuosakonna baasil sotsiaal- ja tervishoiuosakonna ning kaotas avalike suhete osakonna koosseisust ära teenistused. Muudatused hakkasid kehtima 1. jaanuarist 2016. Linnaplaneerimise valdkonna suurima väljakutsena võttis volikogu vastu ja saatis avalikustamisele Tartu kesklinna üldplaneeringu. 2010. aastal algatatud üldplaneeringu peamine eesmärk on tuua kesklinna rohkem elanikke, ärisid ja avalikke funktsioone ning kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest. Tulemuseks on senisest märkimisväärselt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüda. Kesklinna üldplaneering oli avalikul väljapanekul 19. oktoobrist kuni 19. novembrini ning tekitas tartlastes elavat vastukaja. Avalikus debatis kujunes põhiküsimuseks kesklinna parkide säilimise teema. Volikogu võttis vastu Tartu linna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2015–2020. Tartu linn liitus 2014. aastal Euroopa Liidu linnapeade paktiga, milles kutsutakse üles vähendama

CO2 heitkoguseid 2020. aastaks vähemalt 20 protsenti. Säästva energiamajanduse tegevuskavas kirjeldatakse planeeritavaid energiavaldkonnaga seotud tegevusi Tartu linnas ning nende oodatavat mõju energia tarbimisele ning sellest tulenevale CO2 emissioonile. Volikogu kinnitas linnajuhtimise alusdokumendina arengustrateegia Tartu 2030 uue redaktsiooni. Arengustrateegias on esitatud Tartu linna visioon aastani 2030 ning püstitatud strateegilised eesmärgid ja üldised tegevussuunad selle saavutamiseks. Linna arengustrateegia vaadatakse üle iga nelja aasta järel volikogu valimistele järgneval aastal. Ülevaatamise käigus hinnati visiooni ja allvisioonide ning strateegiliste eesmärkide ja tegevussuundade ajakohasust, täiendati strateegia elluviimise seire ja arengutaseme näitajate osa. Volikogu kinnitas kaks lisaeelarvet: esimese lisaeelarve kogumaht oli 9 156 199 eurot ja teise 1 284 809 eurot. Tartu linna 2016. aasta eelarve kogumahuks kinnitas volikogu 149 022 014 eurot. Tartu jätkas kaasava eelarve korraldamist. Kaasava eelarve ideede kogumisega alustati aprillis, kui esitati 57 ideed. Järgnesid arutelud, ideede sõelumine ning nende tutvustamine. Oktoobris toimunud hääletusele jõudis 24 ideed. Hääletusel osales senisest tunduvalt rohkem tartlasi – 3772 hääletajat, kes andsid 6929 häält. Rahva tahtel osutusid valituks ideed „Arena Tartu eskiisprojekt”

83 ja „Elleri amfiteater Toomemäe nõlval“. 2015. aasta lõpuks viidi ellu ka aasta varem kaasava eelarve hääletuse võitnud ideed, mille tulemusena sai Emajõgi Kaarsilla ja Võidu silla vahel turvalise ja valgustatud kaldapiirde ning 47 asukohas üle linna tehti kõnniteeservad madalamaks, et oleks mugav liigelda nii jalgratta, ratastooli kui ka lapsevankriga. 2. veebruaril avati pidulikult Ihaste sild ja idaringtee teine ehitusala. 400 meetri pikkune Ihaste sild on osa Tartu idapoolsest ümbersõidust, mis suunab transiitliikluse kesklinnast eemale, ühendades Ropka tööstuspiirkonda ja Tartu suurima elanike arvuga Annelinna linnaosa. Idaringtee esimese ja teise etapi kogupikkus on 5 kilomeetrit ning selle maksumus ligi 45 miljonit eurot. 37,7 miljoni euro ulatuses rahastas ehitust Eesti riik Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel. Positiivse vastuvõtu märgina valisid tartlased Ihaste silla ja idaringtee teise etapi ka Tartu aasta teoks. Eesti Kommunaalmajanduse Ühing tunnistas idaringtee teise etapi aasta parimaks kommunaalrajatiseks ning Eesti Betooniühing Ihaste silla aasta betoonehitiseks. Aasta lõpus küsis linnavalitsus volikogult Tartu linna juhtimine luba osaleda ka Tartu idapoolse ringtee kolmanda ehitusala projektis. Kavandatav ehitusala on 1,5 kilomeetrit pikk ning ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteel oleva liiklusringiga. Alates 1. septembrist 2015 võeti Tartu linnaliinibussides kasutusele elektrooniline piletisüsteem. Kasutusele tulid kontaktivaba kiibiga bussikaardid ja kleebised, mida tuli hakata bussi sisenedes viipama bussiuste juurde paigaldatud seadme ehk tuvasti juures. Uue bussikaardi kasutamine muutus kohustuslikuks kõigile reisijatele, v.a ühistranspordiseaduse alusel tasuta sõitjatele. Bussikaardi tutvustamiseks korraldati ulatuslik teavituskampaania ning uue süsteemiga harjumiseks anti pikk üleminekuaeg – täielikult mindi uuele süsteemile üle 1. aprillist 2016. Tartu bussikaardina leidsid rakendust ka uued õpilaspiletid ja enamik ISIC-kaarte, lisaks hakkas kehtima ristkasutus mitmete linnade ja maakondade bussikaartidega. Volikogu andis linnavalitsusele loa korraldada riigihange Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse pakkuja leidmiseks kümneks aastaks alates 1. juulist 2017 kuni 20. juunini 2027. 2010. aastast kehtinud liiniveoleping ASiga SEBE lõpeb 2017. aasta suvel ja uus hange sooviti korraldada varakult, et anda võimalikule uuele vedajale piisavalt aega ettevalmistusteks ja hanketingimustele vastava bussipargi soetamiseks. Uute hanketingimuste väljatöötamisega tegeleti kogu 2015. aasta. Tähelepanu keskmes olid teenuse kvaliteedi ja sõidumugavusega seotud küsimused. Riigihanke tehniliste ja kvaliteeditingimuste väljatöötamisel osales ühistranspordi töörühm, kuhu kuulusid paljude huvirühmade esindajad. Mitmed muudatused toimusid parkimiskorralduses. Alates 2015. aasta oktoobrist muutus parkimisõiguse tõendamine lihtsamaks – enam ei pidanud paberpiletit autos nähtavale kohale välja panema, vaid oli võimalik osta konkreetse sõidukiga seotud elektrooniline parkimispilet. Üles pandi ka uued kaardimaksevõimalusega parkimisautomaadid. Alates 1. septembrist ei osta Tartu linn tasulise parkimise teenust enam erafirmalt, vaid korraldab seda ise – parkimisjärelevalvega tegelevad linnavalitsuse ametnikud. Volikogu laiendas ka tasulise parkimise ala, mis hakkab kehtima 2016. aasta juunist. Muudatuste eesmärk on kesklinnast pikaajalise parkimise väljaviimine ja parkimisala piiril parkimissurve vähendamine. Volikogu kinnitas uue koerte ja kasside pidamise eeskirja, mis kohustab koeraomanikke oma lemmikloomi kiibistama ja registrisse kandma. Uue eeskirja järgi tuleb Tartus peetav koer märgistada mikrokiibiga ning kanda Eesti Väikeloomaarstide Seltsi registrisse. Sügisel lõppes ka suure liikluskoormusega Aardla-Soinaste-Raudtee ringristmiku ehk n-ö viie tee ristmiku rekonstrueerimine. Liiklejatele palju peavalu valmistanud ebaselgete liikumistrajektooridega ristmik sai tunduvalt mugavamaks ja turvalisemaks. 2015. aastal said uue näo mitmed Tartu linna pargid: Vanemuise park, Saaretiigi ümbrus ja haridus- ja teadusministeeriumi ees asuv park, mis hakkas tartlaste soovil kandma Peeter Põllu nime. Koos uuenduskuuriga tehti seal algust ka nimeliste pinkide traditsiooniga. Esimesed nimelised pingid said korporatsioon Filiae Patriae vilistlane Lucia Rohtlaan, eesti kirjanik ja ühiskonnategelane Helmi Mäelo, Tartu raamatukoguhoidja ja kultuuriloolane Elle Tarik ning Eesti Haridustöötajate Liit.

84 Tartu linna juhtimine Tartu linn jätkas viimastel aastatel välja kujunenud traditsiooni kinkida igal lastekaitsepäeval väikestele tartlastele uus mängu- või sportimiskoht. Selle aasta 1. juunil avati uus spordiväljak Jaamamõisa linnaosas, kus seni oli avalikke sportimise ja mänguvõimalusi kasinalt. Ümbruskonna korteriühistud ja piirkonna rahvas lõid aktiivselt kaasa spordiväljaku projekteerimisprotsessis toimunud aruteludel. Linnavalitsus hakkas senisest aktiivsemalt tegutsema selle nimel, et Emajõe ääres oleks rohkem elu ja inimesi. Kevadel kuulutati välja avalik konkurss, et leida ettevõtjaid, kes pakuksid suviti toitlustust Emajõe paremkaldal, Kaarsilla ja Võidu silla vahelisel promenaadil. Omalt poolt pakkus linn kohvikupidajatele maa tasuta kasutamist viieks aastaks ning vee- ja elektriühendust. 12. septembril taaspühitseti Tartu Pauluse kirik. Avakontserdil tuli ettekandele Rudolf Tobiase oratoorium „Joonase lähetamine“. Pauluse kiriku saal rõdude, omanäolise ristikäigu ja altari paigutusega mahutab 1100 külalist ning kirikus on Lõuna-Eesti suurim 56 registriga kontsertorel, mis teeb Pauluse kirikust suurepärase kontserdisaali suurvormide esitamiseks. Ettevalmistusi Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimiseks alustati 2005. aastal, kui Tartu linn ja EELK Tartu Pauluse kogudus lõid sihtasutuse kiriku rekonstrueerimistööde elluviimiseks ning rahastusallikate leidmiseks. Aastatel 2005–2015 rekonstrueeriti armastatud soome arhitekti Eliel Saarineni kavandite järgi loodud Pauluse kirik täies ulatuses. Ehitati välja kiriku all asuvad ruumid – krüpt, kolumbaarium ning abiruumid. Rekonstrueeriti tiibhoone ja täies ulatuses kirikusaal, samuti said uue kuue kirikuaed ja haljastus ning kiriku kõrval asuv parkla. 10. oktoobri keskpäeval avati pidulike aupaukudega Eesti Vabadussõjas langenute memoriaal Tartu Pauluse kalmistul. Pidulikul tseremoonial võtsid sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem ning Tartu aukodanik ja kirjanik Lehte Hainsalu. Esines Eesti Kaitseväe orkester. Mälestusmärgi pühitsesid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku piiskop Eelija. Monumendi rajamine jäi poolikuks 1998. aastal, mil ei suudetud valmis ehitada kogu planeeritud kompleksi ja memoriaal avati vaid koos Mati Karmini skulptuuriga „Kalev ja Linda”. Nüüd rajati Mati Karmini ja Tiit Trummali projekti alusel valminud tseremoniaalväljakule ka graniitalus, mis jäädvustas 270 langenu nimed. Memoriaali ehitamist toetas kaitseministeerium. Suvel avati Anne 44 hoonesuus sotsiaalabikeskus, kuhu kolisid seni Annelinnas tegutsenud Nõlvaku ja Annelinna piirkonnakeskused. Uutesse ruumidesse kolides ühendati kaks seni Annelinnas tegutsenud piirkonnakeskust. Lisaks sotsiaaltöötajatele asusid uude keskusesse ka võlanõustaja, eestkoste- ja lastekaitsespetsialistid. Uued piirkonnakeskuse ruumid on Anne sauna hoone esimesel korrusel, ühtekokku on keskuse kasutuses ligi 500 ruutmeetrit pinda. Volikogu otsustas Tamme gümnaasiumi pidamise riigile üle anda. Nooruse 9 koolimaja renoveerimiseks saadi 6 miljonit eurot toetust EASi gümnaasiumivõrgu korrastamise meetmest, omafinantseeringu (ligikaudu 1,1 miljonit eurot) tasus riik. Hoones hakkas tegutsema ka Tartu Täiskasvanute gümnaasium, mille ruumide remondikulud kandis Tartu linn. Tamme gümnaasium alustas uutes ruumides õppetööd 1. septembril 2015. Tamme gümnaasiumi endises hoones Tamme puiesteel jätkas põhikoolina tegevust Tamme kool. Esimest korda toimus 2015. aastal Tartus haridusfestival „Uus lähenemine – uus koolikultuur“, millest oodati osa saama nii õpetajaid, õpilasi, koolijuhte, lapsevanemaid kui ka teisi huvilisi. Kolme päeva jooksul toimusid õpitoad, vestlusringid, ringkäigud, etendused, kontserdid ning palju muud harivat. Toidukultuuri elavdamiseks ja restoranide tutvustamiseks korraldati Tartus restoranikuu „Maitsev Tartu”, mille käigus pakkusid üksteist Tartu restorani uusi maitseelamusi. Toidunautijad said hinnata söögikohtade pingutusi, selgitades välja parima erimenüü pakkuja. „Maitsev Tartu“ toimus esmakordselt, jätkates Tartus varem korraldatud rahvusköökide päevade traditsioone. Kesksuvel toimus Tartu kesklinnas ka esimene Tartu toidufestival. Raekoja platsil ja Küüni tänaval oli ligi 70 toidutootjat, 11 toitlustajat, arvukalt esinejaid ning tehti katse püstitada maailma kõrgeim pannkoogitorn. Toidufestivali eesmärk oli tutvustada ja pakkuda kohalike väikeettevõtete toodetud

85 toitu ja hooajalisi aiasaadusi ning Tartu söögikohtades kohalikust toorainest valmistatud suupisteid ja roogi. Tartus koorimuusika konverentsil püüti kaardistada koorimuusika hetkeseisu ja küsiti, missugused on koorilaulu väljavaated järgmiseks kümneks aastaks. Konverentsile oodati kõiki koorimuusikahuvilisi üle Eesti, et koos valdkonna suunajate, vedajate ja vastutajatega arutada dirigenditöö murekohti, kooriliikumise rahastamist ja tulevikuväljavaateid. Aasta lõpus saabus positiivne uudis UNESCO peadirektoraadist, et Tartu võeti vastu UNESCO loovlinnade võrgustikku ja sai rahvusvahelise kirjanduslinna tiitli. Juba mitme aasta eest käisid kirjandusringkonnad Tartule välja idee kandideerida UNESCO loovlinnade võrgustikku ning taotleda linnale kirjanduslinna tiitel. Ametliku taotluse esitas Tartu linn 2015. aasta suvel, millele eelnes aktiivne töö Tartu kirjanduslike eesmärkide ja tegevussuundade sõnastamisel. Peamisteks Tartu linna juhtimine tegevussuundadeks olid lugemisharjumuse edendamine, professionaalse kirjanduselu arendamine ja rahvusvahelise koostöö suurendamine, kirjandusõppe, tõlketegevuse ja loovkirjutamise arengu soodustamine, sõna- ja loomevabaduse kaitsmine avatud kodanikuühiskonna edendamiseks ning kirjanduskultuurilise mitmekesisuse toetamine. Ühe ideena käidi UNESCO kirjanduslinna taotluses välja mõte luua lastekirjanduse auhind. Volikogu otsusel asutatigi Tartu linna kirjanduspreemia, mis antakse kord aastas laste- või noortekirjanduse valdkonda kuuluva teose autorile. Lastekirjanduse auhinda rahastab Tartu linn oma eelarvest ning selle väljaandmist korraldab Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu koostöös Tartu Mänguasjamuuseumiga. Auhinna suurus on 2000 eurot. Auhind antakse välja raamatu ja roosi päeval 23. aprillil. Esimese auhinna võitis Kairi Look raamatuga „Peeter, sõpradele Peetrike“. Volikogu otsustas luua Tartu filmifondi, millest saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus. Filmifondi toetusega soovitakse edendada filmide tegemist ja neile tootmis- ja järeltootmisteenuse osutamist Tartu linna piirkonnas eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal. Filmifondi suurus on kuni 150 000 eurot aastas ning toetusega kaetakse kuni 20 protsenti filmiprojekti tarbeks Tartu linna piirkonnas tehtud kulutustest. Fondi haldab Tartu Loomemajanduskeskus. Tartu filmifondi rahvusvaheline tutvustusüritus toimus 2015. aasta mais Cannes’i filmifestivalil, kus linastus koguperemängufilm „Supilinna Salaselts”, mis sai rahalist tuge ka Tartu linnalt. Seikluslik koguperefilm, mille tegevus toimub Tartus ja Supilinnas, esilinastus 2015. aasta mais ning sai suure publikumenu osaliseks. Novembris avati põhjalikult renoveeritud Annelinna kunstmuruväljak, mis vastab nüüdsest kõigile rahvusvahelistele nõuetele ja võimaldab väljakul pidada ka Eesti meistrivõistluste mänge. Annelinna jalgpalliväljaku rekonstrueerimise käigus eemaldati vana kunstmurukate ning selle all olevad täitekihid, profileeriti olemasolev aluspinnas ning paigaldati uued täitekihid. Väljak on kaetud kõige uuema põlvkonna kunstmurukattega, mis vastab FIFA 2 Star standardi nõuetele. Paigaldati uus piirdeaed ja rajati välisvalgustus, mis võimaldab teha ka teleülekandeid. Annelinna kunstmuruväljak vastab Eesti Jalgpalli Liidu poolt kehtestatud Eesti meistriliiga pidamise nõuetele. Volikogu andis jalgpalliklubile Tammeka 30 aastaks hoonestusõiguse Sepa tn 15a kinnistule, et rajada seal asuvale Sepa staadionile laste ja noorte jalgpallitreeningute korraldamiseks treeningkompleks. Novembris algatati Sepa jalgpallikeskuse toetamiseks edukas ühisrahastuskampaania, millega koguti enam kui 3000 toetaja abil 150 000 eurot Tartu staadionipõua leevendamiseks ning Sepa staadioni renoveerimiseks. Tartu linn toetas staadioni renoveerimist ühisrahastuskampaania käigus 15 000 euroga. Tartu linna päeval avati Tartu raekoja infokeskuses koostöös Smart City Labi ja teaduskeskusega AHHAA targa linna demokeskus, mille eesmärgiks on selgitada ja näitlikustada, kuidas infotehnoloogia kasutamine aitab linna efektiivsemalt toimima panna. Volikogu määras mitmetele uutele tänavatele nimed: Ropka tööstuspargis said uutele tänavatele nimeks Kaupmehe, Inseneri ja Meistri, Ujula-Kvissentali asumis Ranna tee ja Lubja tänava piirkonnas Ujula põik ning Kvissentali elurajoonis Talmani. 86 Tartu linna juhtimine Linnavolikogu otsusel said Tartu aukodaniku tiitli TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu, Tartu Ülikooli professor Peeter Tulviste ning sporditöö organisaator Rein Kamarik. Teenetemärgi Tartu Täht pälvisid ASi Kodumaja juhatuse esimees Lembit Lump, restaureerimisprojektide juht ja Tartu kultuurielu edendaja Jüri Kulasalu ning kauaaegne lasteaia Helika õpetaja Merike Lillo. Tiitlid ja aumärgid anti üle 23. veebruaril 2015 Vanemuise kontserdimajas. Kahel viimasel aastal valitud aukodanikud istutasid sügisel Tartu tammikusse ka oma tammed. Omanimelised puud said tammikusse Peeter Saari, Ain Kaalep, Nora Kutti, Rein Kamarik, Andres Metspalu ja Peeter Tulviste. Lisaks istutas tamme ka linnapea Urmas Klaas. Aprillis külastas Tartut sõpruslinna Tampere delegatsioon. Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tampere linnapea Anna-Kaisa Ikonen allkirjastasid kahe linna vahelise koostööprotokolli aastateks 2015–2016. Juunis viibis Tartus sõpruslinna Lüneburgi delegatsioon eesotsas linnapea Ulrich Mädgega. 2015. aastal toimusid vastastikused visiidid Tartu ja Hiina vahel. Juunis viibis Tartu linna delegatsioon Hiina Rahvavabariigis Ningbos, kus toimusid Kesk- ja Ida-Euroopa ning Hiina suhete teemaline majandusfoorum ja näitus China-CEEC Expo. Tartu delegatsiooni kuulusid ka Tartu ülikoolide esindajad ning ettevõtjad. Oktoobris võttis Tartu linnapea Urmas Klaas raekojas vastu Hiina Rahvavabariigi asekultuuriministri Ding Wei ja teda saatva delegatsiooni. 2015. aastal võõrustas Tartu Linnavalitsus veel külalisi Ukrainast, Rootsist, Lätist, Prantsusmaalt, Soomest, Sloveeniast, Ungarist, Hollandist, Leedust, Valgevenest, Rumeeniast.

87 88 Tartu linna juhtimine LINNAVOLIKOGU LINNAVALITSUS Vladimir Šokman Valvo Semilarski Artjom SuvorovArtjom Linnavolikogu Kajar LemberKajar linnasekretär Urmas Klaas abilinnapea Jarno Laur Tiia Teppan abilinnapea abilinnapea Jüri Mölder abilinnapea abilinnapea linnapea esimees JUHTIMISSKEEM Arhitektuuri ja ehituseosakond Linnamajanduse osakond maakorralduse osakond Linnavolikogu kantselei Avalike suhete osakond Linnavarade osakond Linnaplaneerimise ja Linnaplaneerimise Ettevõtluse osakond Sotsiaalabiosakond (seisuga 31.12.2015) Tervishoiuosakond Rahandusosakond Kultuuriosakond Haridusosakond Linnakantselei Üldplaneeringu- ja arenguteenistusÜldplaneeringu- Välissuhete japrotokolliteenistus Haljastus- japuhastusteenistus Arhitektuuri- jalinnakujundus- Detailplaneeringuteenistus Lubade- jaregistriteenistusLubade- Kultuuriväärtuste teenistus Kultuuriväärtuste Eakate japuuetega isikuteEakate Raamatupidamisteenistus Maine- jaturismiteenistus Maine- Infotehnoloogia teenistus Liikluskorraldusteenistus Välisprojektide teenistus Maakorraldusteenistus Sisekontrolliteenistus Majandamisteenistus Eluruumide teenistus hoolekandeteenistus Sotsiaaltööteenistus Lastekaitseteenistus Järelevalveteenistus Keskkonnateenistus Asjaajamisteenistus Geodeesiateenistus Menetlusteenistus Personaliteenistus Noorsooteenistus Inseneriteenistus Kultuuriteenistus Teedeteenistus Registriteenistus Eelarveteenistus Sporditeenistus Ehitusteenistus Teabeteenistus Õigusteenistus teenistus Arenguseire näitajad TARTU LINNA ARENGUSEIRE NÄITAJAD Tartu linna arenguseire näitajad koos soovitud sihtnäitudega aastaks 2030 töötati välja arengustrateegia Tartu 2030 ülevaatamise protsessis aastatel 2014–2015. Näitajate alusel saame üldise ülevaate, kas ja kui kiiresti me erinevates valdkondades püstitatud eesmärkide suunas liigume. Tabelitest puuduvad need andmed 2015. aasta kohta, mis ei olnud aruandluse ajaks erinevatel põhjustel kättesaadavad (nt mõned andmed saame aastase nihkega, küsitlustulemustel põhinevaid andmeid saame 5-aastase intervalliga ja elukeskkonna ühe näitaja väärtused põhinevad rahvaloenduse andmetel). Kuigi lähtenäiduks on üldjuhul võetud 2014. aasta andmed, siis analüüsi osas on mõne valdkonna puhul trendide väljatoomiseks kasutatud ka varasemate aastate andmeid. Üldised rahvastikunäitajad Ava / Lae alla andmetabel

Sihtnäit Näitaja Ühik 2014 2015 2030 Rahvaarv arv 97 080 97 153 110 000 Loomulik iive arv 102 176 positiivne Rändesaldo, Eesti sisene ja välisriikidega arv -643 16 positiivne Noorte (7-26-aastaste) osakaal % 23,3 23,2 ≥23 Tööturusurve indeks arv 0,99 1,02 >1

Üldjoontes võib rahvastikunäitajate osas aasta jooksul toimunud muutusi pidada positiivseks, kuid mitte piisavaks, et aastaks 2030 püstitatud sihti rahvaarvu osas saavutada. Rahvaarv, mis aastatel 2010–2014 pidevalt vähenes, on tänu loomuliku iibe näitaja suurenemisele ning väljarände pidurdumisele taas kasvamas. Et aga tartlaste arv aastaks 2030 kasvaks 110 000‑ni, peaks rahvaarv suurenema aastas keskmiselt 860 elaniku võrra. Positiivne on, et üldise rahvastiku vananemise tendentsi valguses pole Tartus noorte osatähtsus märkimisväärselt langenud ning on ühtlasi jätkuvalt suurem Eesti keskmisest. Demograafiline tööturusurve indeks näitab eelseisval kümnendil tööturule jõudvate noorte (kes on praegu vanuses 5–14) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (kes on praegu vanuses 55–64) suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis jõuab järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Aastatel 2012–2014 oli indeksi väärtus Tartus alla ühe, kuid eelmisel aastal tõusis see taas ühest suuremaks ning on kooskõlas püstitatud eesmärgiga. Hariduse valdkonna näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Sihtnäit Näitaja Ühik 2014 2015 2030 arv 6195 6135 6330 Koolieelsete lasteasutuste kohtade arv ja täituvus % 94,8 94,8 98 Põhikoolist väljalangenud õpilaste osakaal % 0,07 0,08 0 Õpingutega jätkajate osakaal peale põhikooli lõpetamist % 96,8 98,1 100 Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal alus- ja üldhariduses % 88 89 95 Gümnaasiumis õppijate arv ja õppurite osakaal, kes ei ela alaliselt arv 2666 2257 2600 Tartus % 32,8 43,5 30 Kõrgkoolis õpingute jätkajate osakaal gümnaasiumi lõpetajate % 70 72,6 80 hulgas Tartu Kutsehariduskeskuses õppijate arv ja õppurite osakaal, kes ei arv 3429 3099 4000 ela alaliselt Tartus % 66 65,8 60 Kasvav Tartu kõrgkoolides õppivate välisüliõpilaste osakaal % 4 5,1 trend Elanike rahulolu haridus- ja õppimisvõimalustega Tartus* % 75,5 ... ≥80,0

* Algnäit 2013. aasta kohta

89 Võrreldes kahe viimase aasta näitajaid, võib hariduse valdkonnas nelja näitaja osas täheldada väikest positiivset muutust ning nelja näitaja puhul väikest negatiivset muutust. Kuna viimane arengunäitaja põhineb elanike rahulolu-uuringul, siis võrdlusandmed elanike rahulolu kohta õppimisvõimalustega Tartus saab peale järgmist küsitlust, mis toimub 2018. a. Koolieelsete lasteasutuste (munitsipaal- ja eralasteaiad) kohtade arvu vähenemine eelmisel aastal tulenes eelkõige rühmaliikide muutusest (nt. kui aiarühm muutub sobitusrühmaks, sõltub kohtade arv hariduslike erivajadustega laste arvust). Lisaks sõltub kohtade arv ka sellest, kas lasteaia hoolekogu on lubanud kohtade arvu rühmades suurendada või mitte. Põhikoolist väljalangejate osakaalu eelmisel aastal vähendada ei õnnestunud, kuid positiivne on, et suurenes põhikooli lõpetajate osakaal, kes oma haridusteed jätkasid. Samas aga vähenes õpilaste arv nii Tartu gümnaasiumides kui Tartu Kutsehariduskeskuses ja suurenes märkimisväärselt Arenguseire näitajad Arenguseire Tartu gümnaasiumides õppivate mittetartlaste osakaal, mis võib kaudselt viidata sellele, et paljud tartlastest põhikoolilõpetajad jätkavad oma haridusteed väljaspool Tartut. Kasvutrendis on ka Tartu kõrgkoolides õppivate välisüliõpilaste osakaal. Ettevõtluse ja tööhõive valdkonna näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Näitaja Ühik 2014 2015 Sihtnäit 2030 Tartu sisemajanduse koguprodukti (SKP) osatähtsus riigi % 7,7 7,8 Kasvav trend SKPst* Eesti: 63,0 Eesti: 65,2 Tööhõive määr võrreldes Eesti keskmisega (vanuses 15-74) % Üle Eesti keskmise Tartu: 65,9 Tartu: 69,9 Registreeritud noorte töötute (vanuses 16-24) osakaal % 21 18,2 Kahanev trend registreeritud töötute hulgas Sekundaarsektoris II: 25,3 II: 29,0 Hõivatute jaotus sekundaar- (II) ja tertsiaarsektoris (III) % hõivatute osakaalu III: 73,8 III: 70,0 suurenemine Tartu keskmise brutopalga suhe Eesti keskmisesse* % 101,6 101,7 105 Ettevõtlusaktiivsus (ettevõtjate arv 10 000 elaniku kohta) arv 1465 1535 Kasvav trend Majutuskohtade arv* arv 2057 2296 Kasvav trend Konverentsituristide osakaal Tartus majutatute arvust % 3,1 4,1 8 tuh Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel* 24,6 26,3 >45 eurot * Algnäit 2013. aasta kohta ja 2015. aasta veerus 2014. aasta näitaja, kuna andmed saame aastase nihkega

Kokkuvõtvalt võib ettevõtluse valdkonna näitajate eelmise aasta muutusi hinnata positiivseks. Arengunäitajana on välja toodud Tartu SKP osatähtsus riigi SKP-s, mida soovime suurendada. Viie viimase aasta jooksul on see näitaja kõikunud vahemikus 7,5%–7,8%. Kui võrrelda aga SKP väärtuseid elaniku kohta, siis kolmel viimasel aastal on Tartu näitaja ületanud Eesti keskmist. Tartu tööhõive näitajad on muutunud positiivses suunas. Tööhõive määr on aastatel 2010–2015 nii Eestis tervikuna, kui Tartus pidevalt tõusnud ja alates 2013. aastast ületab Tartu näitaja Eesti keskmist. Noorte töötus on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ning viimasel viiel aastal on pidevalt suurenenud ettevõtlusaktiivsus. Üheks eesmärgiks on tootmissektori töötajate osakaalu mõõdukas kasv suuremat lisandväärtust loovate ja eksportivate ettevõtete arvu suurenemise arvelt. Ka selle näitaja osas on muutused Tartus olnud positiivsed – viimase viie aasta jooksul on hõivatute osakaal sekundaarsektoris pidevalt suurenenud. Kuigi tartlaste brutotulu on viimastel aastatel ületanud Eesti keskmist, on see erinevus siiski tasapisi vähenenud ning sama trend jätkus ka eelmisel aastal. Tööviljakus on samal ajal olnud pidevas tõusutrendis, kasvades viimase viie aasta jooksul 6000 euro võrra.

90 Arenguseire näitajad Mõlemad turismi valdkonda iseloomustavad näitajad on samuti olnud kooskõlas püstitatud eesmärgiga. Majutuskohtade all on mõeldud voodikohtade arvu, mis viimase viie aastaga on suurenenud 250 võrra. Konverentsituristide osakaal hakkas küll aastatel 2010–2014 langema, kuid 2015. aasta andmed näitavad taas konverentsituristide osakaalu kasvu. Elukeskkonna näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Sihtnäit Näitaja Ühik 2014 2015 2030 inimest/ Rahvastiku tihedus 2490 2493 2850 km² kohta Elamispinna suurus elaniku kohta** m2 28,4 ... 30 Aasta jooksul kasutusloa saanud uute elamute eluruumide pind m2 11 312 20 924 >26 000 Parkide ja haljasalade pindala elaniku kohta m2 39,9 41,2 ≥38 Jalgsi- ja jalgrattaga liiklejate osakaal* % 29,8 ... 45 Ühistranspordi kasutajate osakaal* % 16,6 ... 30 Rahvusvaheliste lendude arv nädalas arv 5 7 14 Kahanev Isikuvastaste kuritegude arv arv 296 188 trend Elanike rahulolu Tartu kui elukohaga* % 91,9 ... ≥92,0 * Algnäit 2013. aasta kohta ** Algnäit 2011. aasta kohta

Elukeskkonna näitajatest põhinevad kolm näitajat elanikeküsitluse tulemustel ja üks näitaja rahvaloenduse andmetel, mistõttu võrdlusandmed nende näitajate kohta saab peale järgmist küsitlust ja rahvaloendust. Ülejäänud näitajate osas on 2015. aastal toimunud positiivsed muutused. Vaatamata elanike arvu kasvule on suurenenud parkide ja haljasalade pindala elaniku kohta, mis tähendab seda, et suurenenud on ka haljasalade pindala tervikuna. Eraldi võiks esile tõsta 2015. aasta jooksul lisandunud eluruumide pinda, mida oli peaaegu poole võrra rohkem kui 2014. aastal. Sellest aga ei piisa püstitatud sihtnäitude saavutamiseks. Kui säilitada senist taset (28 m2 elaniku kohta) 110 000 elanikuga arvestades, siis oleks juurde vaja vähemalt 26 tuhat m2 aastas. Kui pidada silmas ka seda, et me soovime elamispinna suurust elaniku kohta suurendada, siis peaks aastane juurdekasv olema veelgi suurem. Kuritegude arvu vähenemine annab tunnistust turvalisuse suurenemisest Tartus. Isikuvastaste kuritegude arv vähenes võrreldes 2014. aastaga 108 võrra. Hoolekande ja tervishoiu valdkonna ning kodanikuühiskonna arengu näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Sihtnäit Näitaja Ühik 2014 2015 2030 Kahanev Toimetulekutoetust saavate perede arv arv 6386 5522 trend Eakatele ja puuetega inimestele mõeldud teenuste saajate arv / arv 1781 1787 2000 osakaal Tartu eakatest ja puuetega elanikest % 9 9 ≤ 9,0 Tööealistele mõeldud teenuste saajate arv / osakaal Tartu arv 1376 1341 1650 tööealistest elanikest % 2 2 ≤ 2,0 Lastega peredele mõeldud teenuste saajate arv arv 331 335 400 Elanike tervise enesehinnang, hea ja väga hea tervisega elanike Eesti: 54,9 Eesti: 54,3 Parem Eesti % osakaal võrreldes Eesti keskmisega Tartu: 57,8 Tartu: 62,9 keskmisest Aktiivse kehalise liikumisega regulaarselt tegelevate inimeste % 48,8 ... >50,0 osakaal* Elanike rahulolu osalemisvõimalustega linnaarengu ja -planeeri- % 15,3 ... >30,0 mise küsimuste üle otsustamisel* Elanike rahulolu linnavalitsuse tööga* % 26,4 ... >50,0 Kandidaatide arv ühele volikogu liikme kohale kohaliku omavalit- Kasvav arv 8,9 ... suse volikogu valimistel* trend * Algnäit 2013. aasta kohta 91 Hoolekande valdkonnas võib viimase aasta jooksul täheldada positiivset muutust tartlaste toimetulekut iseloomustava näitaja osas. Toimetulekutoetust vajanud perede arv on langenud enam kui 860 võrra. Teised sotsiaaltoetuste ja -teenuste vajadust iseloomustavad näitajad on püsinud 2014. aasta tasemel. Tartlaste tervise enesehinnang on võrreldes 2014. aastaga paranenud 5% võrra ning on ühtlasi märkimisväärselt parem Eesti keskmisest. Ülejäänud elanike kehalist aktiivsust ja kodanikuaktiivsust puudutavate näitajate osas saame võrdlusandmed 2018. aasta elanikeküsitluse tulemuste põhjal ja viimase näitaja muutusi saame hinnata peale kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aastal. Kodanikuaktiivsust iseloomustab lisaks ka kultuurivaldkonna üks näitajatest, mis puudutab

Arenguseire näitajad Arenguseire kaasava eelarve hääletamisel osalemist ja mis näitab osalejate arvu kahekordistumist võrreldes 2014. aastaga. Kultuuri, spordi ja noorsootöö näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Sihtnäit Näitaja Ühik 2014 2015 2030 arv 9591 10 202 11 540 Huvikoolide õpilaste arv / osakaal 7-19-aastaste seas % 73,8 76,8 80 Elanike rahulolu Tartu kui laste- ja noortesõbraliku linnaga* % 69,2 ... >75,0 Säilitada Raamatukogude külastuste arv** arv 870 950 879 533 sama taset Kasvav Muuseumide ja galeriide külastuste arv arv 696 610 665 670 trend Sportimispaikade arv arv 130 143 145 Harrastajate arv spordiklubides arv 17 880 16 420 >23 000 arv 1938 3772 Kasvav Tartu kaasava eelarve hääletamisel osalenute arv / osakaal trend 16-aastaste ja vanemate tartlaste hulgas % 2,5 4,7 Rahulolu Elanike rahulolu kultuurivaldkonnaga* % 67 ... kasv Rahulolu Elanike rahulolu vaba aja sisustamise võimalustega* % 41,4 ... kasv * Algnäit 2013. aasta kohta ** O. Lutsu nim Linnaraamatukogu (koos filiaalidega) ja Tartu Ülikooli raamatukogu külastuste arv

Kultuuri ja noorsootöö valdkonna näitajatest põhinevad kolm tartlaste küsitluse tulemustel, mistõttu 2015. aasta kohta võrdlusandmed puuduvad. Ülejäänud näitajatest võib eelmise aastaga võrreldes 4 näitaja osas täheldada positiivset muutust ning kahe näitaja puhul sihtnäidust kaugenemist. Positiivne on see, et noored tegelevad üha aktiivsemalt oma huvialade arendamisega. Huvikoolides osalevate noorte arv näitab tõusutrendi juba aastaid ning on aastatel 2010–2015 kasvanud peaaegu 42% võrra. Elanike aktiivset kultuurihuvi iseloomustavad raamatukogude ja muuseumide külastuste arvud. Kui raamatukogude külastatavus on võrreldes 2014. aastaga pisut suurenenud (mullu oli külastusi peaaegu 8600 võrra enam), siis muuseumide ja galeriide külastatavus on eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt vähenenud (31 tuhande külastuse võrra). Positiivne on, et võrreldes 2014. aastaga on sportimispaikade (nii spordihooned kui välisrajatised) arv Tartus kasvanud 13 võrra. Negatiivse poole pealt tuleb esile tuua spordiklubide külastajate arvu vähenemist. Kuigi eesmärgiks oli seatud spordiklubides osalejate arvu kasv ca 300 inimese võrra aastas, siis tegelikult 2014. aastaga võrreldes spordiklubides osalejate arv hoopis vähenes 1460 võrra. Positiivsena saab esile tõsta aga elanike kodanikuaktiivsust iseloomustava näitaja tulemusi. Kaasava eelarve hääletamisel osalenute arv oli võrreldes 2014. aastaga kahekordistunud. 92