Lühiülevaade Tartu 2000
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
TARTU LINNAVALITSUS LÜHIÜLEVAADE TARTU 2000 TARTU 2001 0 SISUKORD EESSÕNA .............................................................................................................................. 2 ASEND JA KESKKOND ......................................................................................................... 3 MAAKASUTUS ..................................................................................................................... 12 LINNAEHITUSLIKUD TOIMINGUD ........................................................................................ 16 RAHVASTIK......................................................................................................................... 17 ETTEVÕTLUS ...................................................................................................................... 23 TÖÖTURG............................................................................................................................ 28 HARIDUS ............................................................................................................................. 30 ARSTIABI KORRALDUS ...................................................................................................... 38 HOOLEKANNE..................................................................................................................... 42 KULTUUR ............................................................................................................................ 45 KODANIKUKAITSE.............................................................................................................. 47 KORRAKAITSE.................................................................................................................... 48 EELARVE............................................................................................................................. 49 TARTU LINNA JUHTIMINE ................................................................................................... 54 LISAD .................................................................................................................................. 56 1 EESSÕNA Kolmandat aastat ilmuv Tartu linna iseloomustav statistiline lühiülevaade on saanud harjumuspäraseks abimaterjaliks, mis tutvustab Tartu erinevaid eluvaldkondi meie külalistele ja kolleegidele. Tegemist on materjaliga kõigile, kellele pakub huvi jälgida, millised muudatused on aastaga Tartu linnas toimunud. Nende kogumike väärtus kasvab aastatega. Oluline on märkida, et oleme saavutamas rutiini selle sõna parimas tähenduses. Statistilise ülevaate koostamine on saanud loomulikuks osaks meie igapäevatöös. Koostajate nimel loodan, et heatahtlik lugeja leiab siit endale piisavalt informatiivset materjali, et olla kursis linna arengus toimuvate muutustega. Lühiülevaate “Tartu 2000” materjalid on koondanud ja trükiks ette valmistanud Malle Blumenau, Katriin Fisch, Sirje Kree, Tiina Kruuse, Tiina Ligi, Anne Lindström, Tiina Margus, Viivi Maremäe, Riho Sulp, Elvi Tani ja Krista Vahter linnavalitsusest, Eeri Rebane Tartumaa Päästeteenistusest ja Väino Kiuru Tartu Politseiprefektuurist. Suur tänu kõigile, kelle töö viljana käesolev trükis on ilmunud. Ilona Merzin Abilinnapea, töörühma juht 2 ASEND JA KESKKOND Asend Tartu linn asub Suur-Emajõe keskjooksul 38,8 km2 suurusel maa-alal. Raekoja platsil asuva Tartu linna teede nullpunkti tähise keskpunkti geodeetilised koordinaadid WGS84 süsteemis on 580 22’ 48,52682’’ põhjalaiust ja 260 43’ 20,87703’’ idapikkust, geodeetiline kõrgus on 57,236 m (Mõõdistaja: Eesti Põllumajandusülikooli Maamõõduinstituut). Jõgi jaotab linna suuremaks parem- 2 (u /3 linnast) ja väiksemaks vasakkaldaosaks (Ülejõeks). Tartul on ühine piir nelja vallaga: põhjas Tartu, idas Luunja, lõunas Ülenurme ja läänes Tähtvere vallaga. Tartus on 17 linnaosa: 12 Emajõe paremal kaldal (Supilinn, Tähtvere, Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn, Vaksali, Kesklinn, Karlova, Variku, Ropka, Ropka tööstusrajoon) ja 5 vasakul kaldal (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinn, Ihaste). Haljastus 1999. aastal oli Tartus aastaringse hoolduse all 157,9 hektarit parke ja haljasalasid ning 56,1 hektarit metsi. Haljastud on jagatud nelja hooldusklassi. Igale klassile on vastavalt hoolduse intensiivsusele kehtestatud kindlad nõuded (I klass on kõige intensiivsema hooldusega). Haljasaladel, mida hooldab Tartu linn, oli kokku 760 m2 suvelillepeenraid ja lillekaste. Haljastute jagunemine hooldusintensiivsuse järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajandusosakond) IV kl I kl 13% 4% II kl III kl 47% 36% 3 Linnaosad 1. Tähtvere 10. Ropka 2. Veeriku 11. Ropka tööstusrajoon 3. Maarjamõisa 12. Raadi Kruusamäe 4. Tammelinn 13. Supilinn 5. Ränilinn 14. Ülejõe 6. Vaksali 15. Jaamamõisa 7. Kesklinn 16. Annelinn 8. Karlova 17. Ihaste 9. Variku 4 Õhk Tartu linna õhukvaliteedi hindamiseks on OÜ Tartu Keskkonnauuringud mõõtnud alates 1996. aastast vastavalt lepingule Tartu Linnavalitsuse linnamajandusosakonnaga linna erinevates piirkondades difusioontorudega lämmastikdioksiidi kontsentratsioone. 2000. aastal toimusid mõõtmised kolme kvartali jooksul kahenädalaste tsüklitena. Uuringud näitasid, et Tartu enamsaastatud kohad on suurema liiklusintensiivsusega tänavalõigud: Turu-Riia ristmik ja Riia tänava lõik Turu ning Raudtee tänava vahel. Difusioontorudega mõõdetud NO2 kontsentratsioonid Tartu linna välisõhus (Allikas: OÜ Tartu Keskkonnauuringud) / µgm 3 70 60 50 40 30 20 10 0 Raja 29 Põhja pst Tamme Marja-Herne Turu-Riia Riia-Kastani ringtee Gümnaasium ristmik ristmik ristmik 17 26.06.00 25.09.00 30.11.00 SPVa SPVa on NO2 kalendriaasta keskmine välisõhu saastetaseme piirväärtus Eestis (keskkonnaministri 25. jaanuari 1999. aasta määrus nr 5 “Välisõhu saastetaseme piirväärtuste kehtestamine”). 14. novembrist 12. detsembrini 2000. aastal mõõtis Eesti Keskkonnauuringute Keskus liikuva mõõtelaboriga MOBAIR Tartus atmosfääriõhu kvaliteeti. Mõõtmiskohad valiti nii, et oleks esindatud erineva liiklustihedusega ja saastekoormusega kohad (Riia mägi, Tähtvere, Anne linnaosad ja Kesklinn). Igas kohas mõõdeti ühe nädala jooksul. Mõõdetavad saasteained olid vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOX), lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiid (CO), osoon (O3), summaarsed süsivesinikud (THC) ja peentolm (PM10). Lisaks määrati tuule suund ja kiirus ning õhuniiskus ja temperatuur. Mõõdeti tsükli jooksul pidevalt, tulemused salvestati arvuti andmebaasi. Võrreldes erinevate mõõtmiskohtade saasteainete perioodi keskmisi väärtusi, võib teha järgmised järeldused: ?? saasteainete päeva- ja tunnikeskmised kontsentratsioonid jäävad kõik alla lubatud piirväärtusi (päevakeskmised kontsentratsioonid on toodud järgnevas tabelis); ?? saasteainete suuremad kontsentratsioonid mõõdeti tiheda liiklusega Riia mäe mõõtekohas; ?? tolmu ja osooni tasemed on teiste saasteainetega võrreldes palju lähemal lubatud piirväärtustele; ?? süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide maksimaalsed keskmised kontsentratsioonid mõõdeti Riia mäel; ?? süsivesinike kontsentratsioonid jäid tunduvalt alla piirnormi. Mõõtmised võimaldavad jälgida saasteainete kontsentratsioonide muutust ööpäeva ja nädala jooksul ning neist võib järeldada, et 5 ?? saasteainete muutustes on näha sõltuvus aktiivsest inimtegevusest, kõige suuremad kontsentratsioonid mõõdeti päeva teisel poolel ja miinimumid öösel (vt lisatud graafikuid); ?? tolmu suurem sisaldus välisõhus on tingitud liiklusest. Tolmu sisaldus sõltub ka õhuniiskusest. Nii suurenes tolmu hulk 27.-29. novembril, kui ilm oli külmem ja kuivem; ?? lämmastikoksiidid on enamasti pärit autode heitgaasidest, mida näitab ka nende suurem sisaldus õhus päevasel ajal tihedama liikluse korral. Väiksema liiklusega eramute rajoonis Vikerkaare tänaval on NO2 ja NO kontsentratsioonid tunduvalt madalamad võrreldes Riia tänava piirkonnaga. Antud mõõtmised annavad pildi teatud lühiperioodi kohta. Ammendava ülevaate saamiseks võimalikust saasteainete levikust oleks vaja teostada mõõtmisi erinevates mõõtekohtades erinevate l aastaaegadel. Saasteainete päevakeskmised kontsentratsioonid Tartus (Allikas: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus) (siia tuleb saastetabel.xls ja 4 joongraafikut ohuseire_graafikud.xls) Jäätmemajandus Olmejäätmete veoga tegelesid 2000. aastal AS SAB, Ragn-Sells Eesti AS ja OÜ Kaivo. Olmejäätmeid ladestati põhiliselt Aardlapalu prügilas (haldaja AS SAB) ning ehitusjäätmeid Turu tänava pinnase täiteluhas (haldaja AS TREF). Aardlapalu prügilasse ladestatud jäätmed (Allikas: AS SAB) Ettevõte 1998 1999 2000 t % t % t % AS SAB 23 210 53 25 188 56 22 095 50 AS RAGN-SELLS 11 591 26 11 492 26 13 696 31 Ettevõtted ise 9 383 21 7 421 16 7 377 17 Eraisikud ise … 926 2 597 2 Kokku 44 184 100 45 027 100 43 765 100 Taaskasutatavate jäätmete üleandmiseks olid elanikel järgmised võimalused: 1. keskkonnajaamas (Tähe 108) võeti elanikkonnalt vastu suurjäätmeid, vanapaberit, klaasi ja ohtlikke jäätmeid; 2. Ragn-Sells Eesti AS keskkonnajaamas (Sepa 26) oli võimalik üle anda vanapaberit, klaaspudeleid, plastikpudeleid ja kaltsu; 3. vanaklaasi oli võimalik viia vanaklaasikonteineritesse; 4. vanapaberit oli võimalik viia vanapaberikonteineritesse või AS Sekto Tartu filiaali (Ringtee 18); 5. suuremõõtmeliste esemete kogumiseks korraldati kogumisreid. Kogumispunktidesse toodud jäätmete kogused (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond) 1999 2000 Konteinerite Kogus Konteinerite Kogus arv kg arv kg Klaasikonteinerid 20 2 900 25 78 090 Vanapaberikonteinerid 20 40 000 9 72 500 Vanaõlide ja akude konteinerid 12 33 553 12 33 396 Patareikastid