Lühiülevaade Tartu 2000

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lühiülevaade Tartu 2000 TARTU LINNAVALITSUS LÜHIÜLEVAADE TARTU 2000 TARTU 2001 0 SISUKORD EESSÕNA .............................................................................................................................. 2 ASEND JA KESKKOND ......................................................................................................... 3 MAAKASUTUS ..................................................................................................................... 12 LINNAEHITUSLIKUD TOIMINGUD ........................................................................................ 16 RAHVASTIK......................................................................................................................... 17 ETTEVÕTLUS ...................................................................................................................... 23 TÖÖTURG............................................................................................................................ 28 HARIDUS ............................................................................................................................. 30 ARSTIABI KORRALDUS ...................................................................................................... 38 HOOLEKANNE..................................................................................................................... 42 KULTUUR ............................................................................................................................ 45 KODANIKUKAITSE.............................................................................................................. 47 KORRAKAITSE.................................................................................................................... 48 EELARVE............................................................................................................................. 49 TARTU LINNA JUHTIMINE ................................................................................................... 54 LISAD .................................................................................................................................. 56 1 EESSÕNA Kolmandat aastat ilmuv Tartu linna iseloomustav statistiline lühiülevaade on saanud harjumuspäraseks abimaterjaliks, mis tutvustab Tartu erinevaid eluvaldkondi meie külalistele ja kolleegidele. Tegemist on materjaliga kõigile, kellele pakub huvi jälgida, millised muudatused on aastaga Tartu linnas toimunud. Nende kogumike väärtus kasvab aastatega. Oluline on märkida, et oleme saavutamas rutiini selle sõna parimas tähenduses. Statistilise ülevaate koostamine on saanud loomulikuks osaks meie igapäevatöös. Koostajate nimel loodan, et heatahtlik lugeja leiab siit endale piisavalt informatiivset materjali, et olla kursis linna arengus toimuvate muutustega. Lühiülevaate “Tartu 2000” materjalid on koondanud ja trükiks ette valmistanud Malle Blumenau, Katriin Fisch, Sirje Kree, Tiina Kruuse, Tiina Ligi, Anne Lindström, Tiina Margus, Viivi Maremäe, Riho Sulp, Elvi Tani ja Krista Vahter linnavalitsusest, Eeri Rebane Tartumaa Päästeteenistusest ja Väino Kiuru Tartu Politseiprefektuurist. Suur tänu kõigile, kelle töö viljana käesolev trükis on ilmunud. Ilona Merzin Abilinnapea, töörühma juht 2 ASEND JA KESKKOND Asend Tartu linn asub Suur-Emajõe keskjooksul 38,8 km2 suurusel maa-alal. Raekoja platsil asuva Tartu linna teede nullpunkti tähise keskpunkti geodeetilised koordinaadid WGS84 süsteemis on 580 22’ 48,52682’’ põhjalaiust ja 260 43’ 20,87703’’ idapikkust, geodeetiline kõrgus on 57,236 m (Mõõdistaja: Eesti Põllumajandusülikooli Maamõõduinstituut). Jõgi jaotab linna suuremaks parem- 2 (u /3 linnast) ja väiksemaks vasakkaldaosaks (Ülejõeks). Tartul on ühine piir nelja vallaga: põhjas Tartu, idas Luunja, lõunas Ülenurme ja läänes Tähtvere vallaga. Tartus on 17 linnaosa: 12 Emajõe paremal kaldal (Supilinn, Tähtvere, Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn, Vaksali, Kesklinn, Karlova, Variku, Ropka, Ropka tööstusrajoon) ja 5 vasakul kaldal (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinn, Ihaste). Haljastus 1999. aastal oli Tartus aastaringse hoolduse all 157,9 hektarit parke ja haljasalasid ning 56,1 hektarit metsi. Haljastud on jagatud nelja hooldusklassi. Igale klassile on vastavalt hoolduse intensiivsusele kehtestatud kindlad nõuded (I klass on kõige intensiivsema hooldusega). Haljasaladel, mida hooldab Tartu linn, oli kokku 760 m2 suvelillepeenraid ja lillekaste. Haljastute jagunemine hooldusintensiivsuse järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajandusosakond) IV kl I kl 13% 4% II kl III kl 47% 36% 3 Linnaosad 1. Tähtvere 10. Ropka 2. Veeriku 11. Ropka tööstusrajoon 3. Maarjamõisa 12. Raadi Kruusamäe 4. Tammelinn 13. Supilinn 5. Ränilinn 14. Ülejõe 6. Vaksali 15. Jaamamõisa 7. Kesklinn 16. Annelinn 8. Karlova 17. Ihaste 9. Variku 4 Õhk Tartu linna õhukvaliteedi hindamiseks on OÜ Tartu Keskkonnauuringud mõõtnud alates 1996. aastast vastavalt lepingule Tartu Linnavalitsuse linnamajandusosakonnaga linna erinevates piirkondades difusioontorudega lämmastikdioksiidi kontsentratsioone. 2000. aastal toimusid mõõtmised kolme kvartali jooksul kahenädalaste tsüklitena. Uuringud näitasid, et Tartu enamsaastatud kohad on suurema liiklusintensiivsusega tänavalõigud: Turu-Riia ristmik ja Riia tänava lõik Turu ning Raudtee tänava vahel. Difusioontorudega mõõdetud NO2 kontsentratsioonid Tartu linna välisõhus (Allikas: OÜ Tartu Keskkonnauuringud) / µgm 3 70 60 50 40 30 20 10 0 Raja 29 Põhja pst Tamme Marja-Herne Turu-Riia Riia-Kastani ringtee Gümnaasium ristmik ristmik ristmik 17 26.06.00 25.09.00 30.11.00 SPVa SPVa on NO2 kalendriaasta keskmine välisõhu saastetaseme piirväärtus Eestis (keskkonnaministri 25. jaanuari 1999. aasta määrus nr 5 “Välisõhu saastetaseme piirväärtuste kehtestamine”). 14. novembrist 12. detsembrini 2000. aastal mõõtis Eesti Keskkonnauuringute Keskus liikuva mõõtelaboriga MOBAIR Tartus atmosfääriõhu kvaliteeti. Mõõtmiskohad valiti nii, et oleks esindatud erineva liiklustihedusega ja saastekoormusega kohad (Riia mägi, Tähtvere, Anne linnaosad ja Kesklinn). Igas kohas mõõdeti ühe nädala jooksul. Mõõdetavad saasteained olid vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOX), lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiid (CO), osoon (O3), summaarsed süsivesinikud (THC) ja peentolm (PM10). Lisaks määrati tuule suund ja kiirus ning õhuniiskus ja temperatuur. Mõõdeti tsükli jooksul pidevalt, tulemused salvestati arvuti andmebaasi. Võrreldes erinevate mõõtmiskohtade saasteainete perioodi keskmisi väärtusi, võib teha järgmised järeldused: ?? saasteainete päeva- ja tunnikeskmised kontsentratsioonid jäävad kõik alla lubatud piirväärtusi (päevakeskmised kontsentratsioonid on toodud järgnevas tabelis); ?? saasteainete suuremad kontsentratsioonid mõõdeti tiheda liiklusega Riia mäe mõõtekohas; ?? tolmu ja osooni tasemed on teiste saasteainetega võrreldes palju lähemal lubatud piirväärtustele; ?? süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide maksimaalsed keskmised kontsentratsioonid mõõdeti Riia mäel; ?? süsivesinike kontsentratsioonid jäid tunduvalt alla piirnormi. Mõõtmised võimaldavad jälgida saasteainete kontsentratsioonide muutust ööpäeva ja nädala jooksul ning neist võib järeldada, et 5 ?? saasteainete muutustes on näha sõltuvus aktiivsest inimtegevusest, kõige suuremad kontsentratsioonid mõõdeti päeva teisel poolel ja miinimumid öösel (vt lisatud graafikuid); ?? tolmu suurem sisaldus välisõhus on tingitud liiklusest. Tolmu sisaldus sõltub ka õhuniiskusest. Nii suurenes tolmu hulk 27.-29. novembril, kui ilm oli külmem ja kuivem; ?? lämmastikoksiidid on enamasti pärit autode heitgaasidest, mida näitab ka nende suurem sisaldus õhus päevasel ajal tihedama liikluse korral. Väiksema liiklusega eramute rajoonis Vikerkaare tänaval on NO2 ja NO kontsentratsioonid tunduvalt madalamad võrreldes Riia tänava piirkonnaga. Antud mõõtmised annavad pildi teatud lühiperioodi kohta. Ammendava ülevaate saamiseks võimalikust saasteainete levikust oleks vaja teostada mõõtmisi erinevates mõõtekohtades erinevate l aastaaegadel. Saasteainete päevakeskmised kontsentratsioonid Tartus (Allikas: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus) (siia tuleb saastetabel.xls ja 4 joongraafikut ohuseire_graafikud.xls) Jäätmemajandus Olmejäätmete veoga tegelesid 2000. aastal AS SAB, Ragn-Sells Eesti AS ja OÜ Kaivo. Olmejäätmeid ladestati põhiliselt Aardlapalu prügilas (haldaja AS SAB) ning ehitusjäätmeid Turu tänava pinnase täiteluhas (haldaja AS TREF). Aardlapalu prügilasse ladestatud jäätmed (Allikas: AS SAB) Ettevõte 1998 1999 2000 t % t % t % AS SAB 23 210 53 25 188 56 22 095 50 AS RAGN-SELLS 11 591 26 11 492 26 13 696 31 Ettevõtted ise 9 383 21 7 421 16 7 377 17 Eraisikud ise … 926 2 597 2 Kokku 44 184 100 45 027 100 43 765 100 Taaskasutatavate jäätmete üleandmiseks olid elanikel järgmised võimalused: 1. keskkonnajaamas (Tähe 108) võeti elanikkonnalt vastu suurjäätmeid, vanapaberit, klaasi ja ohtlikke jäätmeid; 2. Ragn-Sells Eesti AS keskkonnajaamas (Sepa 26) oli võimalik üle anda vanapaberit, klaaspudeleid, plastikpudeleid ja kaltsu; 3. vanaklaasi oli võimalik viia vanaklaasikonteineritesse; 4. vanapaberit oli võimalik viia vanapaberikonteineritesse või AS Sekto Tartu filiaali (Ringtee 18); 5. suuremõõtmeliste esemete kogumiseks korraldati kogumisreid. Kogumispunktidesse toodud jäätmete kogused (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond) 1999 2000 Konteinerite Kogus Konteinerite Kogus arv kg arv kg Klaasikonteinerid 20 2 900 25 78 090 Vanapaberikonteinerid 20 40 000 9 72 500 Vanaõlide ja akude konteinerid 12 33 553 12 33 396 Patareikastid
Recommended publications
  • Soviet Housing Construction in Tartu: the Era of Mass Construction (1960 - 1991)
    University of Tartu Faculty of Science and Technology Institute of Ecology and Earth Sciences Department of Geography Master thesis in human geography Soviet Housing Construction in Tartu: The Era of Mass Construction (1960 - 1991) Sille Sommer Supervisors: Michael Gentile, PhD Kadri Leetmaa, PhD Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: /allkiri, kuupäev/ Juhendaja: /allkiri, kuupäev/ Osakonna juhataja: /allkiri, kuupäev/ Tartu 2012 Contents Introduction ......................................................................................................................................... 3 Literature review ................................................................................................................................. 5 Housing development in the socialist states .................................................................................... 5 From World War I until the 1950s .............................................................................................. 5 From the 1950s until the collapse of the Soviet Union ............................................................... 6 Socio-economic differentiations in the socialist residential areas ................................................... 8 Different types of housing ......................................................................................................... 11 The housing estates in the socialist city .................................................................................... 13 Industrial control and priority sectors ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Tartu Linna Säästva Elamumajanduse Ja Energeetika Programm
    TARTU REGIOONI ENERGIAAGENTUUR Tartu linna Säästva Elamumajanduse ja Energeetika Programm Tellija:Tartu Linnavarade Osakond Direktor: Marek Muiste Koostas: Kalle Virkus Sustainable Energy and Dwelling Management Program (SEDMP) Deliverable nr. 4.6 TARTU 2011 Säästva Elamumajanduse ja Energeetika Programm Tartu Regiooni Energiaagentuur SISU Summary in english .................................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus .................................................................................................................................................................................... 4 Kokkuvõte ....................................................................................................................................................................................... 4 Kehtivad teised arengukavad ja direktiivid ................................................................................................................. 5 Hoonete energiatõhususe direktiiv 92/2002 ja selle muutused – Vajadus hakata arvestama „madala energiavajaduse“ nõudmistega hoonete renoveerimisel .................................................................................. 5 Euroopa Energiasäästu Roheline Raamat ja üldine energiasäästupoliitika .............................................. 6 Eesti Eluasemevaldkonna arengukava 2009-2013.............................................................................................
    [Show full text]
  • Landscape Urbanism and Green Infrastructure. 2019.Pdf
    Landscape Urbanism and Green Infrastructure Edited by Thomas Panagopoulos Printed Edition of the Special Issue Published in Land www.mdpi.com/journal/land Landscape Urbanism and Green Infrastructure Landscape Urbanism and Green Infrastructure Special Issue Editor Thomas Panagopoulos MDPI • Basel • Beijing • Wuhan • Barcelona • Belgrade Special Issue Editor Thomas Panagopoulos University of Algarve Portugal Editorial Office MDPI St. Alban-Anlage 66 4052 Basel, Switzerland This is a reprint of articles from the Special Issue published online in the open access journal Land (ISSN 2073-445X) from 2018 to 2019 (available at: https://www.mdpi.com/journal/land/special issues/greeninfrastructure) For citation purposes, cite each article independently as indicated on the article page online and as indicated below: LastName, A.A.; LastName, B.B.; LastName, C.C. Article Title. Journal Name Year, Article Number, Page Range. ISBN 978-3-03921-369-6 (Pbk) ISBN 978-3-03921-370-2 (PDF) Cover image courtesy of Thomas Panagopoulos. c 2019 by the authors. Articles in this book are Open Access and distributed under the Creative Commons Attribution (CC BY) license, which allows users to download, copy and build upon published articles, as long as the author and publisher are properly credited, which ensures maximum dissemination and a wider impact of our publications. The book as a whole is distributed by MDPI under the terms and conditions of the Creative Commons license CC BY-NC-ND. Contents About the Special Issue Editor ...................................... vii Thomas Panagopoulos Special Issue: Landscape Urbanism and Green Infrastructure Reprinted from: Land 2019, 8, 112, doi:10.3390/land8070112 ...................... 1 Jon Bryan Burley The Emergence of Landscape Urbanism: A Chronological Criticism Essay Reprinted from: Land 2018, 7, 147, doi:10.3390/land7040147 .....................
    [Show full text]
  • Network Connections and Neighbourhood Perception
    Architecture and Urban Planning doi: 10.1515/aup-2017-0010 2017 / 13 Network Connections and Neighbourhood Perception: Using Social Media Postings to Capture Attitudes among Twitter Users in Estonia Daniel Baldwin Hess, University at Buffalo, State University of New York Evan Iacobucci, Rutgers, The State University of New Jersey Annika Väiko, University of Tartu Abstract ‒ The residential landscape of a city is key to its economic, so- control [5] and, with increasing wealth, those who can afford to cial, and cultural functioning. Following the collapse of communist rule in do so often seek alternatives to apartment blocks developed under the countries of Central and Eastern Europe (CEE) in the late 1980s and state socialism [6], [7]. For the first time in more than a half cen- early 1990s, urban residential dynamics and household mobility have been critical to urban change under new economies and political systems. This tury, consumer choice is a key dimension of the housing market article explores neighbourhood perception, which is a link in the chain to (in the Soviet Union, housing was allocated and administratively better explanation of socio-spatial processes (and their interruption by assigned) and people may now freely express their preferences the socialist system). We use a novel data set ‒ opinions expressed on one in housing type and housing location. Consequently, views and of social media (Twitter), and a novel empirical method ‒ neural network analysis, to explore people’s current attitudes and perceptions about the perceptions about apartment buildings, neighbourhoods, and neighbourhoods and districts in Tartu, Estonia. The findings suggest that districts play a role in shaping the attractiveness of places across Twitter comments about urban neighbourhoods display attitudinal and metropolitan space [8].
    [Show full text]
  • Tartu Linna Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2012-2025
    Tartu Linnavolikogu Tartu Linnavalitsus TARTU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2012-2025 Tartu 2012 Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................4 Kasutatavad mõisted..................................................................................6 1. Tartu linna veemajanduse üldkirjeldus.......................................................8 1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala looduslike tingimuste lühiiseloomustus....................................................................................8 1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala seosed Peipsi alamvesikonna veemajanduskava põhiseisukohtadega ja keskkonnakasutust reguleerivate dokumentidega......................................................................................9 1.3 Tartu arengu tulevikuväljavaated ja selle mõju ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamisele.................................................................12 2. Tartu linna vee-ettevõtja. Teetähised, kliendid, teenused ja areng...............22 2.1 Vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk........................................................22 2.2 ASi Tartu Veevärk olulised teetähised.................................................23 2.3 ASi Tartu Veevärk kliendid................................................................25 2.4 ASi Tartu Veevärk teenused ja nende kasutamine................................26 2.5 ASi
    [Show full text]
  • Tartlane Ja Keskkond 2011 Aruanne.Pdf
    OÜ Cumulus Consulting Küsitluse “Tartlane ja keskkond 2011” aruanne Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................3 1. Valim ja küsitluse metoodika.........................................................................4 2. Tartlaste üldiseloomustus..............................................................................6 2.1 Tartlased endast..........................................................................................................................................6 2.2 Keskkonna mõju tartlaste tervisele.....................................................................................................7 2.3 Keskkonna mõju elukohavahetustele.................................................................................................8 2.4 Turvalisus ja naabrusvalve.....................................................................................................................9 3. Keskkonnaalane informatsioon...................................................................12 3.1 Keskkonnaalase info kättesaadavus................................................................................................ 12 3.2 Keskkonnaalaste teemade käsitlused ajakirjanduses ja Tartu linnavalitsuses............ 15 3.3 Kaitstavate loodusobjektide tundmine........................................................................................... 16 3.4 Arusaamad säästvast arengust.........................................................................................................
    [Show full text]
  • Urban Energy Planning in Tartu [PLEEC Report D4.2 / Tartu] Große, Juliane; Groth, Niels Boje; Fertner, Christian; Tamm, Jaanus; Alev, Kaspar
    Urban energy planning in Tartu [PLEEC Report D4.2 / Tartu] Große, Juliane; Groth, Niels Boje; Fertner, Christian; Tamm, Jaanus; Alev, Kaspar Publication date: 2015 Document version Publisher's PDF, also known as Version of record Citation for published version (APA): Große, J., Groth, N. B., Fertner, C., Tamm, J., & Alev, K. (2015). Urban energy planning in Tartu: [PLEEC Report D4.2 / Tartu]. EU-FP7 project PLEEC. http://pleecproject.eu/results/documents/viewdownload/131-work- package-4/579-d4-2-urban-energy-planning-in-tartu.html Download date: 29. Sep. 2021 Deliverable 4.2 / Tartu Urban energy planning in Tartu 20 January 2015 Juliane Große (UCPH) Niels Boje Groth (UCPH) Christian Fertner (UCPH) Jaanus Tamm (City of Tartu) Kaspar Alev (City of Tartu) Abstract Main aim of report The purpose of Deliverable 4.2 is to give an overview of urban en‐ ergy planning in the 6 PLEEC partner cities. The 6 reports il‐ lustrate how cities deal with dif‐ ferent challenges of the urban energy transformation from a structural perspective including issues of urban governance and spatial planning. The 6 reports will provide input for the follow‐ WP4 location in PLEEC project ing cross‐thematic report (D4.3). Target group The main addressee is the WP4‐team (universities and cities) who will work on the cross‐ thematic report (D4.3). The reports will also support a learning process between the cities. Further, they are relevant for a wider group of PLEEC partners to discuss the relationship between the three pillars (technology, structure, behaviour) in each of the cities. Main findings/conclusions The Estonian planning system allots the main responsibilities for planning activities to the local level, whereas the regional level (county) is rather weak.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Liikumine
    Tartu linna 2017. aasta statistika on kokku pandud Tartu Linnavalitsuse töörühma poolt, kuhu kuulusid Andres Aint, Kaspar Alev, Rein Haak, Tiina Kruuse, Imbi Lang, Tiina Ligi, Alo Lilles, Lilian Lukka, Viivi Maremäe, Katrin Parv, Lennart Puksa, Riho Sulp ja Piret Väljaots ning mida juhtis abilinnapea Reno Laidre. Töörühma poolt koondatud materjali kujundasid veebisõbralikuks Tiiu Kelviste ja Johanna Victoria Lepp. Kaanefoto autor: Tarmo Haud Erinevate valdkondade statistika kogumisele aitasid kaasa alljärgnevad struktuuriüksused: Linnamajanduse osakond Asend ja keskkond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Maakasutus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Arhitektuuri ja ehituse osakond Planeerimine ja ehitus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Rahvastik Linnakantselei Ettevõtluse osakond Ettevõtlus ja tööturg Avalike suhete osakond Linnavarade osakond Linnavara Rahandusosakond Haridus Haridusosakond Tervishoid ja hoolekanne Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Kultuur, sport ja noorsootöö Kultuuriosakond Turvalisus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Linnaeelarve Rahandusosakond Tartu linna juhtimine Avalike suhete osakond Tartu linna arenguseire näitajad Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Märkide seletus: … andmeid ei ole saadud .. mõiste pole rakendatav - nähtust ei esinenud 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust – pdf dokumendile lisatud andmetabel. Avamiseks ja salvestamiseks tuleb fail eelnevat alla laadida (Mac OS kasutajatel tuleks pdf failide avamise programmiks eelnevalt määrata Adobe
    [Show full text]
  • Füüsilised Ja Sotsiaalsed Muutused Jaamamõisa Naabruskonnas 1996-2013
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimistöö õppeaines Linnaplaneerimine ja -keskkond Füüsilised ja sotsiaalsed muutused Jaamamõisa naabruskonnas 1996-2013 Kerli Plato (Kertu Anni, Pilleriine Kamenjuk) Juhendaja: Anneli Kährik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Teooria ............................................................................................................................... 5 1.1 Jaamamõisa naabruskonda mõjutavad trendid. ................................................................ 5 1.2. Linnapoliitikad ................................................................................................................ 7 1.3 Linnapoliitikad Jaamamõisa linnaosas ........................................................................... 10 2. Metoodika ............................................................................................................................. 13 2.1. Poolstruktureeritud intervjuud ....................................................................................... 13 2.2. Meedia- ja kinnisvaraanalüüs ........................................................................................ 14 3. Uuringu piirkond .................................................................................................................. 16 3.1. Paiknemine ja kujunemine ...........................................................................................
    [Show full text]
  • Statistiline Ülevaade Tartu 2015
    STATISTILINE ÜLEVAADE TARTU 2015 TARTU LINNAVALITSUS 2016 Tartu linna 2015. aasta statistika on kokku pandud Tartu Linnavalitsuse töörühma poolt, kuhu kuulusid Andres Aint, Kaspar Alev, Rein Haak, Sirje Kree, Tiina Kruuse, Imbi Lang, Tiina Ligi, Alo Lilles, Lilian Lukka, Viivi Maremäe, Katrin Parv, Riho Sulp ja Piret Talur ning mida juhtis abilinnapea Jarno Laur. Töörühma poolt koondatud materjali kujundasid Tiiu Kelviste ja Johanna Victoria Lepp. Erinevate valdkondade statistika kogumisele aitasid kaasa alljärgnevad struktuuriüksused: Linnamajanduse osakond Asend ja keskkond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Maakasutus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Arhitektuuri ja ehituse osakond Planeerimine ja ehitus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Rahvastik Ettevõtluse osakond Ettevõtluse osakond Ettevõtlus ja tööturg Avalike suhete osakond Linnavarade osakond Linnavara Rahandusosakond Haridus Haridusosakond Tervishoid ja hoolekanne Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Kultuur, sport ja noorsootöö Kultuuriosakond Turvalisus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Linnaeelarve Rahandusosakond Tartu linna juhtimine Avalike suhete osakond Tartu linna arenguseire näitajad Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Märkide seletus: … andmeid ei ole saadud .. mõiste pole rakendatav - nähtust ei esinenud 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust – pdf dokumendile lisatud andmetabel. Avamiseks ja salvestamiseks tuleb fail eelnevat alla laadida (Mac OS kasutajatel tuleks pdf failide avamise programmiks eelnevalt
    [Show full text]
  • Preservation by Neglect in Soviet-Era Town Planning in Tartu, Estonia
    Article Journal of Planning History 2014, Vol. 13(1) 24-49 ª 2013 The Author(s) Preservation by Neglect in Reprints and permission: sagepub.com/journalsPermissions.nav Soviet-Era Town Planning in DOI: 10.1177/1538513213512254 jph.sagepub.com Tartu, Estonia Daniel Baldwin Hess1 and Mart Hiob2 Abstract In the former Soviet Union, traditional urban districts with pre–World War II housing were con- sidered obsolete and the aim was to demolish them, but in practice they were frequently ignored, because efforts were focused on new housing production in order to address acute housing shortages. Inertial forces stymied plan implementation for older districts during a rich period of plan making while new residential districts were built at a fast pace on virgin land. This research analyzes more than a dozen written planning documents from various periods during the twentieth century for Tartu, Estonia, where, had mid-twentieth century town plans been implemented, entire districts of nineteenth-century and early twentieth-century wooden houses and apartment buildings would have been demolished. Findings suggest that several factors acted in concert to set the conditions for both neglect and preservation of such districts during the second half of the twentieth century that resulted in continuous occupancy of the dwellings and preserved the built form (and the social struc- ture) of the district. These factors include a focus on building new housing and new districts rather than renovating older districts; a lack of resources to renovate older districts; and a lack of resources to implement plans. This synthesis of town planning in Estonia demonstrates how planning ideas have evolved throughout the twentieth century parallel to—but temporally delayed compared to—Western Europe and North America.
    [Show full text]
  • Procedure for Certification of Tartu City Guides 1. General Rules 1.1 To
    Procedure for certification of Tartu city guides 1. General rules 1.1 To become a certified guide in Tartu city, you need to pass official certification organized by the City of Tartu and the Tartu County Tourism Foundation in cooperation with professional societies of guides. The certification committee consists of representatives of the Tartu County Tourism Foundation, the City of Tartu, the University of Tartu, the Estonian Travel and Tourism Association (ETFL), the Tartu Tourist Guides Association and the Estonian Professional Guides Association. 1.2 Certification is open to all applicants who are at least 18 years old and have acquired secondary education. In the case of first-time certification, the candidate must submit the proof of passing at least 20 hours of supervised guide practice, a certificate for completion of professional training or a confirmation from the employer regarding previous guide work. 1.3 When registering for the certification exam, the candidate must submit a document photo (in digital form) to the Tartu County Tourism Foundation, which will be used on the guide certificate and on the sub-page of certified guides at www.visittartu.com. 1.4 From 2018, the first-time certification takes place in every other year in October. Re- certification and certification of themed tours takes place every year in October. Details of the current year certification are published at least one month before the certification takes place on the website of the Tartu County Tourism Foundation www.visittartu.com. 1.5 The first-time certification process consists of a theoretical and a practical guide exam, the re-certification process consists of a practical exam, and the certification of themed tours consists of a prepared route plan, a written mini-test and a practical exam.
    [Show full text]