Tartu linna 2017. aasta statistika on kokku pandud Linnavalitsuse töörühma poolt, kuhu kuulusid Andres Aint, Kaspar Alev, Rein Haak, Tiina Kruuse, Imbi Lang, Tiina Ligi, Alo Lilles, Lilian Lukka, Viivi Maremäe, Katrin Parv, Lennart Puksa, Riho Sulp ja Piret Väljaots ning mida juhtis abilinnapea Reno Laidre. Töörühma poolt koondatud materjali kujundasid veebisõbralikuks Tiiu Kelviste ja Johanna Victoria Lepp. Kaanefoto autor: Tarmo Haud Erinevate valdkondade statistika kogumisele aitasid kaasa alljärgnevad struktuuriüksused:

Linnamajanduse osakond Asend ja keskkond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Maakasutus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Arhitektuuri ja ehituse osakond Planeerimine ja ehitus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Rahvastik Linnakantselei Ettevõtluse osakond Ettevõtlus ja tööturg Avalike suhete osakond Linnavarade osakond Linnavara Rahandusosakond Haridus Haridusosakond Tervishoid ja hoolekanne Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Kultuur, sport ja noorsootöö Kultuuriosakond Turvalisus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Linnaeelarve Rahandusosakond Tartu linna juhtimine Avalike suhete osakond Tartu linna arenguseire näitajad Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

Märkide seletus: … andmeid ei ole saadud .. mõiste pole rakendatav - nähtust ei esinenud 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust – pdf dokumendile lisatud andmetabel. Avamiseks ja salvestamiseks tuleb fail eelnevat alla laadida (Mac OS kasutajatel tuleks pdf failide avamise programmiks eelnevalt määrata Adobe Reader või Adobe Acrobat). Topeltklõps ikoonil võimaldab seejärel tabeleid avada/alla laadida ilma internetiühenduseta. Ava / Lae alla andmetabel – andmetabeli veebilink, kasutamiseks vajalik internetiühendus.

Tartu Linnavalitsus Raekoda Tartu 50089 Tel 736 1111, faks 736 1106 e-post: [email protected] www.tartu.ee SISUKORD EESSÕNA 4 ASEND JA KESKKOND 5 Asend 5 Haljastus 7 Õhk 7 Jäätmemajandus 8 Vee kasutamine ja kaitse 9 MAAKASUTUS 11 Maabilanss 11 Maamaks 13 PLANEERIMINE JA EHITUS 15 Planeerimistegevus 15 Ehitustegevus 16 RAHVASTIK 18 Rahvaarv ja koosseis 18 Rahvastiku liikumine 23 Sünnid ja surmad 26 ETTEVÕTLUS JA TÖÖTURG 27 Ettevõtlus 27 Majutus 32 Tööturg 34 LINNAVARA 37 HARIDUS 39 Koolieelsed lasteasutused 39 Üldhariduskoolid 41 Kutseõppeasutused 44 Munitsipaalharidusasutuste pedagoogid 45 Kõrgemad õppeasutused 45 TERVISHOID JA HOOLEKANNE 46 Tervishoid 46 Hoolekanne 49 KULTUUR 54 Kultuur 54 Sport 57 Noortekeskused 59 Huvitegevus 60 TURVALISUS 63 LINNAEELARVE 65 Linnaeelarve täitmine 65 Investeeringud 67 Reservfond 71 LINNA JUHTIMINE 72 Juhtimisskeem 78 LINNA ARENGUSEIRE 79 Arenguseire näitajad 79 EESSÕNA Hea lugeja! Loodan, et leiad käesolevast, juba kahekümnendat aastat koostatavast kogumikust vajalikku ja huvitavat Tartu linna kirjeldavat informatsiooni. 2017. aasta oli Tartu linna jaoks oluliste sündmuste aasta. Valmisid kaks linna arengut suunavat dokumenti – uus Tartu linna üldplaneering ja Tartu linna arengukava 2018–2025. Üldplaneering kui ruumilise arengu peamine alusdokument tõstab Tartut esile kui avatud ja rahvusvahelist „tarkade“ töökohtadega ülikoolilinna. Arengukavas on määratletud linnaelu valdkondade eesmärgid ja olulisemad tegevused nende saavutamiseks. Üleriigilise haldusreformi käigus liideti Tartu linnaga Tähtvere vald, mille tulemusena Tartu linna territoorium suurenes 115 km² võrra ning tartlasteks said enam kui 2600 Tähtvere valla elanikku. 2017. aastal jõudis lõpule vaksalihoone esise väljaku rajamine, millega muudeti raudteejaama ümbrus liiklejale ohutumaks ja mugavamaks. Valminud terviklahendus kordab kaasaegses võtmes ajaloolist 19. sajandist pärit lahendust, mil jaamahoone ees asus kompaktne pargiala. Sügisel avati tartlastele taas renoveeritud Kaarsild, mis on võrreldes vana sillaga kahe meetri võrra laiem ning selle peale- ja mahasõidud on sujuvamad. Sillale paigaldati nüüdisaegsed heli- ja valgustussüsteemid, mille muudab innovaatiliseks internetiühendusega juhtimissüsteem. Avardusid ka tervislike eluviiside harrastamise võimalused. Neist võiks esile tõsta Emajõe ääres avatud esimest linnasisest tähistatud terviserada „Emajõe ring“, mis on 9 km pikk ja kulgeb piki Emajõe mõlemat kallast, ühendades omavahel kaks olulist spordirajatist – Annelinna spordihoone ja Tähtvere spordipargi. Ettevõtluse elavdamisele avaldas kindlasti positiivset mõju Tartus toimunud Baltimaade suurim ärifestival sTARTUp Day, mis tõi kokku üle 2500 osaleja 27 riigist. Teist korda toimunud festival keskendus teemale „From Zero to Hero“ ehk kuidas end nullist kangelaseks töötada. 2017. aastal paranesid paljude väikeste tartlaste lastehoiu tingimused. Septembris alustas vastvalminud hoones tööd Lasteaed Naerumaa ja endise Kesklinna Lastekeskuse renoveeritud ruumides Lasteaed Rõõmupesa. Vastavalt koolide renoveerimise kavale alustati Tartu Raatuse Kooli renoveerimise ja Tartu Kesklinna Kooli laiendamisega. Realiseerusid 2016. aasta kaasava eelarve võiduideed – uue katuse sai Tartu ratsakooli tsaariaegne tallihoone ning Aparaaditehase sisehoovis avati taskupark. Tartu võttis vastu otsuse taotleda linnale 2024. aastaks Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Euroopa suurimas kultuuriprojektis osalemine tõstab Tartu tuntust ning mõjutab positiivselt linna tulevikku ja elukeskkonda laiemalt. Sellega seoses alustati ka Tartu pikaajalise kultuuristrateegia koostamisega. Linnamuuseumi ja linnavalitsuse koostöös sai alguse loengute ja linnaretkede sari „Peaga linn ja linna pead“, mille eesmärgiks on tuua kokku linnajuhid ja linnakodanikud, et vahetada mõtteid Tartu minevikust, olevikust ja tulevikust.

Põnevat avastamist! Reno Laidre abilinnapea

Abilinnapea Reno Laidre eessõna ASEND JA KESKKOND Linnamajanduse osakond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

ASEND Tartu linn asub Emajõe keskjooksul 153,99 km² suurusel maa-alal. Raekoja platsil asuva Tartu linna teede nullpunkti tähise keskpunkti geodeetilised koordinaadid WGS84 süsteemis on 58°22'48,52682'' põhjalaiust ja 26°43'20,87703'' idapikkust, geodeetiline kõrgus Euroopa kõrgussüsteemi ümber arvutatuna on 57,411 m (algandmed Balti 1977. a kõrgussüsteemis mõõtis Eesti Põllumajandusülikooli maamõõduinstituut). Jõgi jaotab linna suuremaks parem- ja väiksemaks vasakkaldaosaks (Ülejõeks). Tartul on ühine piir viie vallaga: põhjas Tartu, idas Luunja, lõunas Nõo ja Kambja vallaga ning läänes Elva vallaga. Alates 1. novembrist 2017 liitus Tähtvere vald Tartu linnaga, mille tulemusena linna pindala suurenes lääne suunas 115,03 km² võrra. Seega on Tartu linna haldusterritooriumil nüüd 13 asustusüksust: Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Märja alevik, Haage küla, Ilmatsalu küla, Kandiküla, Kardla küla, Pihva küla, Rahinge küla, Rõhu küla, Tähtvere küla, Tüki küla ja küla. Tartu linn jaguneb omakorda 17 linnaosaks: 12 Emajõe paremal kaldal (Supilinna, Tähtvere, , Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, , Kesklinna, Karlova, Variku, ja Ropka tööstuse linnaosa) ning viis vasakul kaldal (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinna ja linnaosa). Tartu linna haldusjaotus alates 1. novembrist 2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond)

Kardla küla Vorbuse küla Tartu vald

Ilmatsalu küla Tüki küla Tähtvere küla

Luunja Ilmatsalu vald Elva vald alevik Rahinge küla Kandiküla

Tartu linn

Haage küla

Märja alevik Pihva küla Rõhu küla

Kambja vald

0 1 3 5km Kastre vald Nõo vald

5 Linnaosad (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond)

Ujula-Kvissentali

A Tartu vald

r

u

k

ü

l

a

t

e 14 e

P t u n F ie Kruusamäe . s m R te e a . v K r a r e N 12 u t z w 1 13 Raadi a l d i P e u n ie e st e F. V ee as R. l Kre N g ut a u zw r a V 15 T ld ai v se Luunja vald F. i L a a tu b m aa a R d n Ülejõe u t a s un t Jaama i Toometaguse e Fortu n Veeriku Vanalinna s o p p o st et tööstuse P e Ilm B ik s N atsalu tee 7 u t k r Kesk-Annelinna s õ Il p p lv R m Uueturu a õ ts e a i al a Ees- S k n u i s i a u g 6 R n t Annelinna e u T a e Riiamäe u ru K L Kald R . a t a 2 P e v e ila u e u ah s av e is t p Ees-Karlova Mõ mn a Vana- di an R 16 Taga- ilj a Tammelinna Kastani-Filosoofi V v i la Annelinna

3 V Taga-Karlova

R t õ

n i r m n a i ii u and g R 8 lj t Vi e e Kesk- Tammelinna Uus-Ihaste 4 10 Ropkamõisa

Uus-Tammelinna T u

r Jalaka u R i u n r Vana-Ihaste t g õ n 5 t V e e m 17 a ii 9 R 11

Ringtee

V

õ

r

u 0 500 1500 Kambja vald

1 – Tähtvere 10 – Ropka 2 – Veeriku 11 – Ropka tööstuse 3 – Maarjamõisa 12 – Raadi-Kruusamäe 4 – Tammelinna 13 – Supilinna 5 – Ränilinna 14 – Ülejõe 6 – Vaksali 15 – Jaamamõisa 7 – Kesklinna 16 – Annelinna 8 – Karlova 17 – Ihaste 9 – Variku

6 HALJASTUS 2017. aastal hooldas Tartu linn aastaringselt ca 342,6 hektarit parke ja haljasalasid, 79 hektarit metsi ja 9,7 ha rannaalasid. Vastavalt hoolduse intensiivsusele jagunevad haljastud neljaks hooldusklassiks. Kõige intensiivsema hooldusega on kesklinna I hooldusklassi haljastud ja avalikud mänguväljakud. Puude raieks esitati 390 avaldust. Linna haljasaladel hooldati 768 m² lillepeenraid ja 430 m² nendega kaasnevaid murupindasid. Haljastute jagunemine hooldusintensiivsuse järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Metsad 79,0 ha Alleed 9,7 ha (3%) Mänguväljakud 73,9 ha (1%) I hooldusklass 4,1 ha (1%) 23% IV hooldusklass 47,2 ha 14% 15%

43% II hooldusklass 53,1 ha protsent III hooldusklass 146,6 ha

2017. aastal rajati aadressile Tähe 98a Forseliuse mänguväljak, kuhu paigaldati erinevaid mänguatraktsioone ning pargiinventari. Üheks suuremaks tööks oli ka Peetrituru haljasalale (Peetri 80) välitreeninguala ehitamine. Lisaks uuendati mitmed teisi mänguväljakuid. Näiteks Jalaka 48 mänguväljakule paigaldati mängulinnak, Kivilinna I mänguväljakule (Anne 90a) ronila, Toomemäe väikelaste mänguväljak sai karusselli, tegeluspaneeli ning uued vedrukiiged. Märkimisväärse uuenduskuuri läbis Pirogovi plats, kus rekonstrueeriti teed, trepid ja välisvalgustus, paigaldati uus pargiinventar ning rajati haljastus. Tähtvere parki rajati koerte jalutusplats. ÕHK Tartu linna õhukvaliteedi hindamiseks on alates 1996. aastast mõõdetud linna erinevates piirkondades difusioontorudega lämmastikdioksiidi kontsentratsioone. 2017. aastal mõõtis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus õhu kvaliteeti 16 proovivõtukohas ja tulemused on huvilistele kättesaadavad Tartu veebilehel uurimistööde rubriigis. Uuringu tulemused näitavad, et suurima reostuskoormusega on Narva mnt – Puiestee, Riia – Vabaduse, Riia – Kastani ja Võru – Aardla ristmikud. Puhtama õhuga on aga Raja tänav, botaanikaaed ja Tartu Tamme Kooli ümbrus. Alates 2008. aastast alustas Tartus Kalevi tänaval tööd välisõhu seirejaam, mis võimaldab mõõta paiksetest saasteallikatest välisõhku paisatud saasteainete koguseid.

Paiksetest saasteallikatest välisõhku paisatud saasteainete kogused kg (Allikas: Keskkonnaagentuur) Ava / Lae alla andmetabel

Saasteaine 2012 2013 2014 2015 2016 Tahked osad 39 152 30 414 25 035 16 770 14 250 Vääveldioksiid (SO2) 5640 4805 3947 780 1495 Süsinikoksiid (CO) 417 009 410 215 327 638 51 820 43 367 Süsinikdioksiid (CO2) 32 402 434 28 269 062 24 553 116 18 534 457 23 111 872 Lämmastikdioksiid (NO2) 82 644 67 245 58 998 40 263 49 079 Lenduvad orgaanilised ühendid 105 840 107 390 108 288 106 064 105 533

7 Difusioontorudega mõõdetud NO2 kontsentratsioonid (µg/m³) Tartus 2017. aastal (Allikas: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus)

Ava / Lae alla andmetabel

70 I kvartal III kvartal SPV II kvartal IV kvartal 60

50

40

µg/m³ 30

20

10

0 Raja tn 29 Kaunase pst Näituse tn 28 Botaanikaaed Maaliinide bussijaam Tamme Gümnaasium Tamme Pikk tn – Pärna ristmik Võru tn – Aardla tn ristmik Võru tn – Riia tn – Kastani ristmik Turu tn – Tehase tn ristmik Tehase tn – Turu Riia tn – Vabaduse pst ristmik Riia tn – Vabaduse Laia tn – Vabaduse pst ristmik Laia tn – Vabaduse Aardla tn – Raudtee ristmik Kaubanduskeskuse Eeden ees Narva mnt – Puiestee tn ristmik Kroonuaia tn – Jakobi ristmik

JÄÄTMEMAJANDUS Olmejäätmeid sai üle anda Tartu linnale kuuluvas Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses, kust need veeti valdavalt edasi Iru jäätmepõletustehasesse ja Väätsa prügilasse. Ehitusjäätmeid ja pinnast ladestati Turu tänava pinnase täitekohas (haldaja AS Eesti Keskkonnateenused). Taaskasutatavate jäätmete üleandmiseks olid elanikel järgmised võimalused: • Turu 49 jäätmejaamas, mida 2017. aastal külastas 18 667 inimest, võeti elanikelt vastu suurjäätmeid, vanapaberit, klaasi, metalli, puitu, biolagunevaid jäätmeid, ohtlikke jäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmeid (haldaja AS Epler & Lorenz); • Jaama 72c jäätmejaamas, mida 2017. aastal külastas 41 229 inimest, võeti elanikelt vastu suurjäätmeid, vanapaberit, klaasi, metalli, ohtlikke ja biolagunevaid jäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning autorehve (haldaja AS Eesti Keskkonnateenused); • Pakendeid oli võimalik viia kas avalikesse (90 kogumiskohta) või kortermajade juurde paigutatud konteinereisse. Eramajade omanikud said kasutada pakendikotiteenust; • Vanapaberit oli lisaks jäätmejaamadele võimalik viia Tartu linna poolt tellitud avalikesse paberikonteineritesse või CRONIMET Eesti Metall OÜ-sse (Jalaka 60b); • Majapidamises mittevajalikke kasutuskõlblikke esemeid sai ära anda Korduvkasutuskeskuses Jaamamõisa 30, Taaskasutuskeskuses Tuglase 2 ning Uuskasutuskeskuses Riia 11. Ohtlikke jäätmeid said elanikud üle anda Turu 49 ja Jaama 72c jäätmejaamades. Kasutatud akusid võeti vastu bensiinijaamades ning tarbitud patareid sai viia patareide kogumiskastidesse, mida oli linnas kokku 87. Igasuguseid ohtlikke jäätmeid võttis vastu ka ohtlike jäätmete käitlusfirma AS Epler & Lorenz (Ravila 75a).

8 Tartu linnas eraisikutelt 2017. aastal kogutud ohtlikud jäätmed (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Jäätmejaam Jaama 72C

33,9% Jäätmejaam Turu 49 6,9% Tanklad 49,6% 8,2% Käitlusfirma

Patareikastid (1,4%)

Eraisikutelt kogutud ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogused liigiti (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

2015 2016 2017 Jäätmeliik kg % kg % kg % Akud … … 11 603 5,36 3547 1,25 Õlijäätmed 6488 3,3 5783 2,67 7273 2,56 Värvijäätmed 48 619 25,1 60 761 28,07 102 047 35,97 Õlifiltrid ja saastunud pakend 6702 3,5 8453 3,91 9939 3,50 Päevavalguslambid ja elavhõbedajäätmed 1495 0,8 1698 0,78 1700 0,60 Vanad patareid 5032 2,6 3622 1,67 3280 1,16 Ravimijäätmed 455 0,2 829 0,38 1130 0,40 Olmekeemia 3397 1,8 501 0,23 1135 0,40 Muud kemikaalid 1158 0,6 569 0,26 329 0,12 Pestitsiidid 196 0,1 9 0,01 14 0,01 Jäätmejaama toodud rehvid 120 000 62,0 122 640 56,66 153 280 54,03 Kokku 193 542 100,0 216 468 100,00 283 674 100,00

VEE KASUTAMINE JA KAITSE Tartu linna ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Puurkaevud kuuluvad ASile Tartu Veevärk. Põhjavett võetakse linna all lasuvatest kvaternaari, devoni , pärnu-siluri ja kambrium-ordoviitsiumi veekihtidest. Olenevalt kasutatavast veekihist on kaevude sügavused 20 kuni 400 meetrit. Umbes 2/3 veest kasutatakse olme-, ülejäänud tööstusvajadusteks.

ASi Tartu Veevärk võetud vee kogused Tartu linnas (Allikas: AS Tartu Veevärk) Ava / Lae alla andmetabel

Veekiht 2015 2016 2017 tuh m³ tuh m³ tuh m³ tuh m³ tuh m³ tuh m³ aastas ööpäevas aastas ööpäevas aastas ööpäevas Kvaternaar 2081 5,70 2155 5,90 2244 6,15 Devon 428 1,17 351 0,96 383 1,05 Pärnu-silur 1778 4,87 1800 4,93 1827 5,01 Kambrium-ordoviitsium 550 1,51 634 1,74 626 1,72 Kokku 4837 13,25 4940 13,53 5080 13,93

Alates Tartu reoveepuhasti käivitamisest 1998. aastast kuni 2014. aastani kasutati reoveemuda käitlemiseks aunkomposteerimist. 2014. aastast alustas tööd biogaasijaam. Biogaasi tootmisel väheneb reoveemudas bioloogilise osa hulk enam kui poole võrra ning kogu muda hulk väheneb

9 kuni 35%. Kääritatud muda koos tugiainega (turvas) aunastatakse. Settekäitlustulemusena saadi 2017. aastal 8250 tonni komposti, mida kasutati haljastuses ja varustati väiketarbijad põllumajanduses.

Tartu linna reostuskoormus reoveepuhastist Emajõele (Allikas: AS Tartu Veevärk)

Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 2016 2017 Heitvee vooluhulk tuh m³ 7136,0 6149,0 7487,0 9160,2 9482,5 BHT7 t 47,0 25,0 27,0 32,2 25,0 Heljum t 53,0 39,0 46,0 55,0 45,0 Üldlämmastik t 113,0 78,0 64,0 65,3 76,7 Üldfosfor t 5,2 2,6 2,9 3,2 2,7

Vee- ja kanalisatsioonivõrk (Allikas: AS Tartu Veevärk) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 2016 2017 Veevärgi pikkus km 328 330 335 344 351 Kanalisatsioonivõrgu pikkus km 356 358 362 372 383 Sademevee torustiku pikkus km 89 94 102 114 123

10 MAAKASUTUS

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

Käesolevasse alajaotusse on koondatud Tartu linna maakasutust ja strukturaalset jaotust iseloomustav statistika. Samuti on siin kajastatud maa maksustamisega seotud info. Andmed on esitatud 2017. aasta lõpu seisuga ainult Tartu linna asustusüksuse osas ja neis ei sisaldu veel endise Tähtvere valla andmeid.

MAABILANSS Maabilanss maa sihtotstarbe järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Elamumaa

Sihtotstarbeta maa* (2,7%)

Riigikaitse, jäätme- 30,6% hoidla, kaitsealune ja maa- Ärimaa (7,6%) tulundusmaa kokku (2,6%) 18,9% 9,2% Transpordimaa 18,4% Tootmismaa

Veekogude maa (2,3%) Ühiskondlike ehitiste maa (7,7%) Üldkasutatav maa

*Sihtotstarbeta maa hulka kuulub ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata. Näiteks reserv- ja tagavaramaa, mis on detailplaneeringuta ja ei ole kasutuses. Samuti arvatakse sihtotstarbeta maa hulka linna territooriumil paiknev lage või võsastunud jäätmaa, kuhu pole tehtud detailplaneeringut või millele on määratud mõni muu maa sihtotstarve.

Maabilanss maa kasutuse järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Elamukrundid Reservmaad**** ja ülejäänud linna territoorium (4,4%)

29,0% Soised ja võsastunud alad** Tööstus- ja äriettevõtete krundid 10,8% 15,6% 9,4% Asutuste krundid* (7,9%) 16,9% Kalmistud, pühakojad ja Pargid, haljasalad põllumaad*** kokku (2,3%) Raudteealune maa (1,4%) Veekogud (2,3%) Teede-, tänavatealune maa

*Lasteaedade, koolide, haiglate krundid. **Suured hoonestamata ilma kõrghaljastuseta lagedad maa-alad. Tegemist on pigem hooldamata looduslike rohumaadega, mis on osaliselt võsastunud ja kohati soised. Peamiselt asuvad sellised maa-alad Emajõe ääres (Ropka-Ihaste luht, Ülejõe linnaosas Aruküla tee ja Emajõe vaheline ala). ***Linna piiri ääres asuvad suured krundid, mis reeglina jäävad nii linna kui ka valdade territooriumile. Neid kasutatakse või on kunagi kasutatud põllumaana. Seetõttu on juba varasemast ajast määratud nende maade sihtotstarbeks maatulundusmaa. Kuna linna üldplaneering ei näe ette maakasutust põllumaana ega maa sihtotstarbena maatulundusmaad, siis tulevikus võetakse need maad kasutusele linna arenguks vajalike sihtotstarvetena (näiteks elamu- ja tootmismaana). Seega edaspidi väheneb selle maa kasutuse osatähtsus. Tegemist on nõndanimetatud ehituspotentsiaaliga maatulundusmaaga.

11 ****Hoonestamata krundid, mida ei ole reaalselt veel kasutusele võetud ja enamikul juhtudel pole ka omandisse vormistatud. Reeglina on nendel kruntidel üld- või detailplaneeringu järgi maa sihtotstarve olemas, mis näitab, kuidas neid krunte saab tulevikus kasutusele võtta. Näiteks kuuluvad siia munitsipaal- või riigiomandis olevad hoonestamata ehitusõigusega krundid ja riigi maareservis olevad krundid. Maabilanss maa omandivormi järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond)

Senine maakasutus ja ülejäänud linnaosa pind (3,9%) Eramaad (kinnistatud) Riigimaad (4,4%)

53,2%

38,6%

Munitsipaalmaad

*Krundid, mille osas ei ole maareformi käigus omandisse vormistamise toimingud (maa tagastamine, ostueesõigusega maa erastamine jne) veel lõplikult vormistatud. See tähendab, et eraomandisse vormistamisel pole krunt kantud kinnistusraamatusse või riigi- ja munitsipaalmaa vormistamisel pole üksus registreeritud maakatastris. **Veekogudest Emajõgi, samuti haljasalad vabaplaneeringuga elurajoonides, mis ei paikne elamu krundi sees või pole krunti moodustatud, ning muud täpselt määratlemata maa-alad. Viimaste hulka kuuluvad ka need soised ja võsastunud alad, mida ei ole momendil taotletud riigi- või linna omandisse.

Maabilanss maa omandivormi järgi linnaosade kaupa (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Senine maakasu- Linnaosa Eramaad Munitsipaalmaad Riigimaad tus ja ülejäänud Kokku linnaosa pind Kruntide Pindala Kruntide Pindala Kruntide Pindala Kruntide Pindala Kruntide Pindala arv ha arv ha arv ha arv* ha** arv ha Annelinna 799 133,9 229 342,2 5 26,7 15 40,5 1048 543,3 Ihaste 1415 196,0 170 210,4 9 4,6 9 12,4 1603 423,4 Jaamamõisa 179 32,3 88 84,2 12 32,2 8 1,3 287 150,0 Kesklinna 698 94,7 167 73,9 18 4,0 8 7,3 891 179,9 Karlova 1225 160,1 126 58,7 3 1,2 13 9,3 1367 229,3 Maarjamõisa 212 89,1 29 21,5 4 2,7 0 0,0 245 113,3 Ropka 865 82,0 83 53,0 5 5,3 5 3,9 958 144,2 Raadi-Kruusamäe 958 128,4 137 129,9 12 23,9 15 0,5 1122 282,7 Ropka tööstuse 274 220,2 90 129,0 3 2,1 8 12,6 375 363,9 Ränilinna 142 90,6 25 21,4 6 9,1 2 1,1 175 122,2 Supilinna 333 34,1 41 9,7 7 0,8 4 3,7 385 48,3 Tammelinna 2151 225,7 170 72,4 10 18,0 25 2,1 2356 318,2 Tähtvere 621 120,2 76 111,0 6 12,5 11 6,3 714 250,0 Vaksali 378 41,6 38 18,5 4 5,2 25 1,2 445 66,5 Variku 478 46,1 41 21,8 4 7,6 8 0,6 531 76,1 Veeriku 860 189,8 87 61,3 8 13,0 15 18,1 970 282,2 Ülejõe 1049 187,8 173 84,6 6 1,2 30 29,8 1258 303,4 Kokku 12 637 2072,6 1770 1503,5 122 170,1 201 150,7 14 730 3896,9 *Senise maakasutuse staatusega krundid, mille omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõpetatud. **Sisaldab lisaks senise maakasutusega kruntide pindalale ka määratlemata (kruntimata) pindalaga maad konkreetses linnaosas.

12 MAAMAKS

2017. aasta 31. oktoobri seisuga moodustasid maksustatud krundid 55,4% Tartu linna territooriumist. Maksustatud krundid linnaosade kaupa (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond)

Ava / Lae alla andmetabel

Linnaosa Kruntide arv Pindala hektarites Aastamaks* eurodes Annelinna 807 146,8 69 203 Ihaste 1399 156,2 33 041 Jaamamõisa 191 63,6 15 756 Kesklinna 696 94,2 191 859 Karlova 1226 166,3 101 822 Maarjamõisa 212 89,4 23 962 Ropka 873 87,7 35 358 Raadi-Kruusamäe 973 141,6 41 537 Ropka tööstuse 278 224,0 77 059 Ränilinna 146 88,6 35 378 Supilinna 341 34,9 8547 Tammelinna 2167 246,8 157 683 Tähtvere 628 127,9 76 848 Vaksali 389 51,0 34 383 Variku 484 46,5 12 917 Veeriku 873 209,5 78 538 Ülejõe 1049 182,1 74 366 Kokku 12 732 2157,1 1 068 257 *Aastamaks 2017. aastal oli üks protsent maa maksustamishinnast. Andmed on esitatud ilma maksusoodustuseta.

Linnaosade maksustatud krundid pindala ja aastamaksu võrdluses Kesklinna Supilinna Tammelinna Variku Jaamamõisa 2 00 0 15 00 0 0 Maarjamõisa Karlova 00 10 0 0 89,4 00 5 0 0 0 Veeriku 0 156,2 Ihaste

Vaksali Ropka tööstuse 87,7 Tähtvere Ropka

Ülejõe

Annelinna Ränilinna

Krundite pindala linnaosas (ha) Raadi-Kruusamäe Aastamaks * (€)

13 1739,8 hektarit ehk 44,6% linna territooriumist ei ole erinevatel põhjusel maksustatud. Maamaksuseaduse § 4 lg 1 järgi on maksuvabad: • kalmistute, kirikute ja koguduste pühakodade maad, omavalitsuse haldusalal asuvad munitsipaalmaad (välja arvatud hoonestusõigusega või kasutusvaldusega koormatud maad), avaliku veekogu ja tee alused maad, riigi omandis olevate ühiskondlike ehitiste maad ning üldkasutatavad maad; • maa-alad, mis ei ole vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras omandisse või ei ole veel kinnistusraamatusse kantud. Eravaldusesse minevat hoonestamata krunti maksustatakse alles pärast kinnistusraamatusse kandmist. Maksuvabad ja maksustamata maa-alad või krundid (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

2016 2017 Maa kasutus Pindala Protsent linna Pindala Protsent linna hektarites üldpindalast hektarites üldpindalast Kalmistute maa 43,7 1,1 43,7 1,1 Pühakodade maa 5,2 0,1 5,2 0,1 Veekogud (Emajõgi, Anne kanal, Raadi järv) 92,8 2,4 91,4 2,4 Tänavad, kõnniteed, mis ei ole eraomandis 626,3 16,1 644,5 16,5 Pargid, parkmetsad, haljasalad 384,7 9,9 361,8 9,3 Võsastunud alad (jäätmaad) 326,8 8,4 333,1 8,6 Reservmaad 89,2 2,3 91,3 2,3 Muud maksuvabad maad* 165,4 4,2 164,3 4,2 Ülejäänud maksustamata linna territoorium** 4,3 0,1 4,5 0,1 Kokku 1738,4 44,6 1739,8 44,6 *Maksuvabad maad, mis ei kuulu tabelis toodud teiste liikide (kasutuste) alla, näiteks munitsipaalomandis olevate lasteaedade ja koolide krundid. **Kruntimata maa-alad, mida ei ole võimalik praegu täpselt määratleda (perspektiivis tänavate laiendusribad, midaei ole momendil arvestatud eelnevates tabelites toodud tänavate ja kõnniteede pindalas; haljasalad vabaplaneeringuga elurajoonides, mis ei paikne elamu krundi sees; muud taolised maa-alad).

14 PLANEERIMINE JA EHITUS Arhitektuuri ja ehituse osakond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Planeerimise peatükki on koondatud planeerimise, projekteerimise ja ehitusega seotud statistika. Samuti leiab siit huvitavat infot restaureerimiste, parimate ehitiste ja aasta jooksul toimunud arhitektuurikonkursside kohta.

PLANEERIMISTEGEVUS

Planeerimise korraldamine (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Planeerimisega seotud toimingud 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Algatatud detailplaneeringuid* 20 21 27 13 13 9 sh linnavalitsuse tellituid 3 - 1 1 3 1 Kehtestatud detailplaneeringuid 18 11 16 28 24 21 sh linnavalitsuse tellituid 1 1 1 1 - 4 Algatatud üldplaneeringuid 1 - 1 - - - Kehtestatud üldplaneeringuid - - 3 - 1 1 * Linnavalitsuse kinnitatud detailplaneeringute lähteülesandeid.

Aastatel 2013–2017 algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud

(Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond)

30 28 27

25 24 21 21 20 16

15 13 13 11 9 10

5

0 2013 2014 2015 2016 2017 Algatatud detailplaneeringud Kehtestatud detailplaneeringud

15 EHITUSTEGEVUS Projekteerimise ja ehitamise korraldamine (Allikas: Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Projekteerimise ja ehitusega seotud toimingud 2013 2014 2015 2016 2017 Taotletud projekteerimistingimusi hoonetele 346 313 306 221 69 Väljastatud ehituslubasid* 565 526 524 394 387 sh hoonetele* 301 314 325 249 223 uute ühe korteriga elamute ehitamiseks 17 21 42 37 42 uute kahe ja enama korteriga elamute ehitamiseks 19 27 35 40 42 uute mitteelamute ehitamiseks 14 12 25 41 38 ehitiste lammutamiseks 29 33 28 20 34 rajatistele* 264 212 199 145 164 Esitatud ehitusteatisi* .. .. 225 465 703 sh hoonetele* .. .. 156 292 455 rajatistele* .. .. 69 173 248 Esitatud kasutusteatisi* .. .. 88 217 256 sh hoonetele* .. .. 53 128 111 rajatistele* .. .. 35 89 145 Väljastatud kasutuslubasid* 422 252 272 272 197 sh hoonetele* 224 165 156 150 125 uutele ühe korteriga elamutele 22 8 10 21 20 uutele kahe ja enama korteriga elamutele 19 13 24 22 20 uutele mitteelamutele 14 17 20 22 33 rajatistele* 198 87 116 122 72 Toetatud restaureeritud/renoveeritud objekte 19 18 35 28 23 Makstud restaureerimistoetusi eurodes 14 222 22 466 30 780 29 676 21 309 * 01.01.2015 jõustus uus ehitusseadustik ning muutus ehitus- ja kasutuslubade väljastamise kord, mistõttu arvud ei ole enam võrreldavad varasemate aastatega. Alates seaduse jõustumisest ei väljastata enam kirjalikke nõusolekuid, kuid hakati esitama ehitus- ja kasutusteatisi.

Aastatel 2013–2017 elamutele väljastatud ehitus- ja kasutusload (Allikas: Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond)

50

kasutusluba uutele kahe ja enama 40 korteriga elamutele kasutusluba uutele ühe korteriga elamutele

30 ehitusluba uute kahe ja enama korteriga elamute ehitamiseks ehitusluba uute ühe korteriga 20 elamute ehitamiseks

10

0 2013 2014 2015 2016 2017

16 2017. aastal väljastati kasutusload järgmistele olulistele ühiskondlikele hoonetele: spordi- ja ärihoone (Näituse tn 33), lasteaed Naerumaa (Pepleri tn 1a), tagurpidimaja (Roosi tn 86), Lõunakeskuse laiendus (Ringtee tn 75), Tartu hotelli laiendus (Soola tn 3) ja ümberehitatud turuhoone (Vabaduse pst 1). Tartu linna muinsuskaitse komisjon kooskõlastas 2017. aastal 202 muinsuskaitseala ja mälestiste kaitsevööndite ala hõlmavat planeeringut ja projekti ning muinsuskaitse eritingimust. Muinsuskaitse all olevatele hoonetele paigaldati 8 kultuurimälestise tähist. Restaureeriti arhitekt V. Schröteri poolt 1881. aastal raudteede üleminsener P. von Goette`le projekteeritud villa Veski 6. Jätkati restaureerimistoetuste andmist miljööväärtusega hoonestusalade ehitiste arhitektuursete ehitusaegsete detailide restaureerimiseks ja taastamiseks. Toetati 23 objekti kokku 21309 euroga. Kahekümnendat aastat järjest selgitati välja aasta parimad ehitised. Konkursi võitjaiks osutusid uute korterelamute alagrupis Kitsas tn 5 elamu, uute terviklike hooneansamblite alagrupis Pikk tn 43 // Pikk tn 45 // Pikk tn 47 elamud, ümberehitatud ja laiendatud korterelamute alagrupis Staadioni tn 63 elamu, uute üksikelamute alagrupis Elulõnga tn 25 elamu, ümberehitatud ja laiendatud üksikelamute alagrupis Päeva tn 21 elamu, uute ühiskondlike hoonete alagrupis lasteaed Naerumaa (Pepleri tn 1a), uute ärihoonete alagrupis Turu tn 34 ärihoone, ümberehitatud ja laiendatud äri- ja ühiskondlike hoonete alagrupis Lõunakeskus (Ringtee tn 75) ning restaureeritud kultuurimälestiste alagrupis Veski tn 6 elamu. Esmakordselt korraldati rahvahääletus parimate ehitiste osas, mille võitis Veski tn6 restaureeritud hoone. Toimusid järgnevad arhitektuurikonkursid: • Linna viidasüsteem (konkurss ja tööde teostamise I etapp); • Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide korterelamud ning pargiala; • Küütri 5 (uus aadress Rüütli 7) ärihoone; • Raekoja plats 16/Küüni 9 ärihoone; • Kastani 105 // 109 krundi moodul-majutushoone; • Paju tn 2 kõrghoone; • Riia-Vaksali jalakäijate tunnel ja sild; • Matteuse skväär; • Holmi kvartali ideevõistlus; • Turu tn 21 ärihoone; • Uueturu pargi võistlus; • Lina tn kvartal.

17 RAHVASTIK Linnakantselei

Rahvastiku peatükki on koondatud statistiline materjal Tartu linna elanike arvu, koosseisu, rahvastiku liikumise ning sündide ja surmade kohta. Haldusreformi elluviimise tulemusena said alates 2017. aasta 1. novembrist tartlasteks ka 2638 Tähtvere valla elanikku.

RAHVAARV JA KOOSSEIS Elanike arv aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus)

Ava / Lae alla andmetabel

100 000

80 000

60 000

40 000

20 000

0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Mehed Naised Kokku

Tartu rahvastikupüramiid seisuga 31.12.2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus) Ava / Lae alla andmetabel

Vanus Mehed 0 105– 100–104 Naised 95–99 90–94 85–89 80–84 75–79 70–74 65–69 60–64 55–59 50–54 45–49 40–44 35–39 30–34 25–29 20–24 15–19 10–14 5–9 0–4 5000 4000 3000 2000 1000 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 Inimeste arv

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis seisuga 31.12.2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus)

Ava / Lae alla andmetabel

18 Tartu linnaosade ja endise Tähtvere valla elanikkonna sooline koosseis

4011

3216

14 457

2453 Raadi- 2050 Kruusamäe 1717 1381 10 500 Supilinna 1130 937 1813 1384 Tähtvere Ülejõe Jaamamõisa 3695 2741 2991 1695 2380 1327 Kesklinna

Veeriku 4616 Annelinna Vaksali 3770

Maarjamõisa Karlova

176 227 4497 3772 Tammelinna 2683 1351 2116 1265

679 909 1271 965 Variku Ihaste 952 Ränilinna 842 Ropka Ropka tööstuse

Mehed

Elanike arv Naised

55 066

44 335

1334 1304

Endine Tähtvere vald Tartu linn

19 Tartu linnaosade ja endise Tähtvere valla elanikkonna soolis-vanuseline jaotus (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus) Ava / Lae alla andmetabel

Asustustihedus piirkondade lõikes in/km² (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus) Ava / Lae alla andmetabel

Linnaosa Mehed Naised Kokku Osatähtsus % Pindala km² Asustustihedus in/km² Annelinna 10 500 14 457 24 957 25,11 5,4 4622 Ülejõe 3770 4616 8386 8,44 2,28 3678 Karlova 3772 4497 8269 8,32 3,17 2609 Tammelinna 3216 4011 7227 7,27 3,02 2393 Kesklinna 2741 3695 6436 6,47 1,79 3596 Veeriku 2380 2991 5371 5,4 2,81 1911 Ropka 2116 2683 4799 4,83 1,43 3356 Raadi- Kruusamäe 2050 2453 4503 4,53 2,81 1602 Tähtvere 1384 1813 3197 3,22 1,49 2146 Jaamamõisa 1381 1717 3098 3,12 2,49 1244 Vaksali 1327 1695 3022 3,04 0,66 4579 Ihaste 1265 1351 2616 2,63 4,21 621 Ropka tööstuse 965 1271 2236 2,25 3,62 618 Supilinna 937 1130 2067 2,08 0,48 4306 Variku 842 952 1794 1,8 0,76 2361 Ränilinna 679 909 1588 1,6 1,22 1302 Maarjamõisa 176 227 403 0,41 1,13 357 Endine Tähtvere vald 1334 1304 2638 2,65 114,44 23 Tartu täpsusega 3500 3294 6794 6,83 Kokku 44 335 55 066 99 401 100 153,21 649

Asustustihedus piirkondade lõikes in/km2

üle 4000 in/km²

3000 - 4000

2000 - 2999

1000 - 1999

100 - 999

alla 100 in/km²

Endine Tähtvere vald

TähtvereTähtvere Raadi-Raadi- KruusamäeKruusamäe SupilinnaSupilinna ÜlejõeÜlejõe JaamamõisaJaamamõisa e

VeerikuVeeriku VaksaliVaksali KesklinnaKesklinna AnnelinnaAnnelinna

MaarjamõisaMaarjamõisa KarlovaKarlova

TammelinnaTammelinna RopkaRopka

Räni-Räni- IhasteIhaste linnalinna Variku RopkaRopka tööstuse

20 Tartu elanikkonna rahvuslik koosseis Ava / Lae alla andmetabel

Eestlased 71,5%

12,8% 8,4% Venelased Rahvus teadmata Soomlased (1,3%) Muud rahvused (4,2%) Sakslased (0,8%) Ukrainlased (0,9%)

Tartu elanikkonna rahvuslik koosseis Ava / Lae alla andmetabel

Rahvus Arv Rahvus Arv Eestlased 71 076 Araablased 26 Venelased 12 721 Šveitslased 25 Soomlased 1314 Flaamid 22 Ukrainlased 937 Assüürlased 22 Sakslased 820 Mordvalased 21 Valgevenelased 378 Kreeklased 20 Itaallased 365 Sloveenid 18 Lätlased 316 Udmurdid 17 Poolakad 267 Mehhiklased 17 Prantslased 251 Tšuvašid 14 Leedulased 242 Karjalased 12 Hispaanlased 197 Valloonid 12 Tšehhid 178 Horvaadid 11 Inglased 125 Jorubad 11 Ungarlased 122 Bengalid 10 Armeenlased 106 Jaapanlased 9 Hollandlased 84 Nepaallased 9 Slovakid 82 Kanadalased 9 Grusiinlased 79 Iirlased 9 Juudid 78 Vietnamlased 9 Hindud 70 Islandlased 8 Mustlased 68 Kasahhid 8 Bulgaarlased 56 Korealased 7 Tatarlased 53 Austraallased (ingliskeelsed) 7 Aserbaidžaanid 52 Venezuelalased 7 Rootslased 51 Lesgid 6 Rumeenlased 46 Ingerisoomlased 6 USA ameeriklased 43 Komid 6 Portugallased 43 Singalid 5 Taanlased 38 Albaanlased 5 Marid 36 Argentiinlased 5 Austerlased 35 Baškiirid 5 Moldovlased 33 Colombialased 5 Hiinlased 32 Makedoonlased 5 Türklased 32 Tadžikid 5 Pakistanlased 31 Tšetšeenid 5 Norralased 30 Usbekid 5 Pärslased 29 Muud rahvused 89 Brasiillased 26 Andmed puuduvad 8367 Kokku 99 401

21 Tartu elanikkonna kodakondsus (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus)

Ava / Lae alla andmetabel

Eesti

89,8%

Venemaa (2,4%) Muu kodakondsus (4,0%)

Saksamaa (0,8%) Määratlemata (2,0%) Soome (1,0%)

Tartu elanikkonna kodakondsus (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus) Ava / Lae alla andmetabel

Kodakondsus Arv Kodakondsus Arv Eesti 89 245 Türgi 33 Venemaa 2419 Süüria 30 Määratlemata 1940 Šveits 30 Soome 985 Brasiilia 27 Saksamaa 874 Hiina 27 Itaalia 411 Iisrael 23 Läti 379 Mehhiko 18 Prantsusmaa 286 Sloveenia 18 Ukraina 276 Nigeeria 17 Leedu 244 Kreeka 16 Hispaania 221 Horvaatia 15 Poola 196 Nepal 12 Tšehhi 188 Filipiinid 11 Suurbritannia 142 Küpros 11 Ungari 117 Palestiina 11 Holland 100 Bangladesh 10 Slovakkia 94 Iirimaa 10 Belgia 77 Kasahstan 10 India 69 Vietnam 10 Ameerika Ühendriigid 62 Jaapan 9 Bulgaaria 57 Austraalia 8 Rootsi 55 Island 8 Gruusia 54 Kanada 8 Portugal 53 Iraak 7 Taani 49 Venezuela 7 Austria 44 Colombia 6 Rumeenia 44 Ghana 5 Norra 43 Jordaania 5 Valgevene 43 Makedoonia 5 Armeenia 42 Moldova 5 Iraan 36 Sri Lanka 5 Aserbaidžaan 34 Muud Kodakondsused 71 Pakistan 34 Kokku 99 401

22 RAHVASTIKU LIIKUMINE 2017. aastal Tartusse kolinute eelmine elukoht (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus) Ava / Lae alla andmetabel

Tartusse kolinud või elukohana Tartu registreerinud Arv Tartumaalt 896 sh Ülenurme vallast 155 Tartu vallast 183 Luunja vallast 98 Tähtvere vallast 34 Elva linnast 55 Nõo vallast 41 Kambja vallast 76 Mäksa vallast 26 Vara vallast 21 Puhja vallast 20 Haaslava vallast 54 Rõngu vallast 14 Laeva vallast 15 Peipsiääre vallast 16 Alatskivi vallast 7 Kallaste linnast 8 Meeksi vallast 4 Rannu vallast 11 Konguta vallast 7 Võnnu vallast 16 Piirissaare vallast 1 Kastre vallast 9 Elva vallast 25 Harjumaalt 471 sh Tallinnast 365 Põlvamaalt 174 Jõgevamaalt 153 Võrumaalt 122 Valgamaalt 140 Viljandimaalt 110 Lääne-Virumaalt 71 Pärnumaalt 90 Ida-Virumaalt 94 Järvamaalt 69 Saaremaalt 36 Läänemaalt 16 Raplamaalt 22 Hiiumaalt 6 Välisriigist 1180 Enne elukoht registreerimata 53 2017. a oktoobris saabunud* 303 Kokku 4006 Sünnid 1096 Kokku 5102

* Seoses valdade ühinemise ja aadresside muutumisega on oktoobris saabunute kohta teada vaid üldarv.

23 2017. aastal Tartust lahkunute uus elukoht (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus) Ava / Lae alla andmetabel

Kuhu Tartust ära koliti Arv Tartumaale 1550 sh Ülenurme valda 365 Tartu valda 324 Luunja valda 246 Tähtvere valda 68 Nõo valda 111 Elva linna 40 Kambja valda 113 Haaslava valda 61 Võnnu valda 18 Mäksa valda 36 Rõngu valda 14 Puhja valda 29 Vara valda 9 Konguta valda 8 Laeva valda 9 Peipsiääre valda 11 Rannu valda 24 Alatskivi valda 8 Meeksi valda 3 Kallaste linna 2 Piirissaare valda 0 Kastre valda 20 Elva valda 31 Harjumaale 956 sh Tallinna 806 Jõgevamaale 117 Põlvamaale 140 Võrumaale 88 Viljandimaale 54 Valgamaale 79 Pärnumaale 50 Lääne-Virumaale 53 Ida-Virumaale 65 Järvamaale 22 Saaremaale 22 Läänemaale 7 Hiiumaale 15 Raplamaale 12 Välismaale 411 Aadressita 223 2017. a oktoobris lahkunud* 418 Kokku mujale kolinuid 4282 Surnud 961 Kokku Tartust lahkunuid 5243

* Seoses valdade ühinemise ja aadresside muutumisega on oktoobris lahkunute kohta teada vaid üldarv.

24 Tartu linna migratsioonisaldo Eesti suhtes 2017. aastal

a a j u m a r Lääne-Virumaa H Ida-Virumaa

Raplamaa Järvamaa Hiiumaa Läänemaa

Jõgevamaa

a m a Pärnumaa r e Tartumaa a Viljandimaa a S

Põlvamaa

sisserändeiive Valgamaa 81–100 41–80 väljarändeiive Võrumaa 21–40 -101–-850 0–20 inimest -1–-100 inimest

Tartu linna migratsioonisaldo Tartumaal 2017. aastal

KALLASTE

Alatskivi

Peipsi- Vara ääre

Tartu Laeva

Piirissaare Tähtvere Luunja TARTU Puhja Mäksa Võnnu Ülenurme Haaslava Meeksi Konguta Nõo Rannu

ELVA Kambja väljarändeiive -81–-200 -41–-80 sisserändeiive Rõngu -21–-40 11–20 -1–-20 inimest 0–10 inimest

25 SÜNNID JA SURMAD Sünnid, surmad ja loomulik iive 2011–2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnakantselei rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistus)

Ava / Lae alla andmetabel

1500

1200

900

600

300

0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Sünd Surm Loomulik iive

2017. aastal olid populaarsemad poistenimed Hugo, Kristofer, Kaspar ja Daniel ning tüdrukutenimed Saara, Elisabeth ja Mia.

26 ETTEVÕTLUS JA TÖÖTURG Ettevõtluse osakond Avalike suhete osakond Peatükist leiab Tartu ettevõtlust ja tööturgu iseloomustava statistika. Välja on toodud ka suurimad tööandjad ning suurimad kaubanduskeskused Tartus. Samuti saab siit teavet Tartu majutusasutuste ning Tartut külastanud turistide kohta.

ETTEVÕTLUS Äriregistrisse kantud ettevõtjad aasta lõpu seisuga (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

Ettevõtlusvorm Arv Osatähtsus % Osaühing 12 886 80,83 Aktsiaselts 261 1,64 Täisühing, usaldusühistu, tulundusühistu 847 5,31 Füüsilisest isikust ettevõtja 1929 12,1 Välisfirma filiaal 20 0,13 Kokku 15 943 100

Ettevõtjate jagunemine ettevõtlusvormi alusel (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus)

Osaühing Aktsiaselts (1,6%)

80,8% Täisühing, usaldusühistu, tulundusühistu (5,3%)

12,1% Füüsilisest isikust ettevõtja Välisfirma filiaal (0,1%)

Ettevõtjate arv aastatel 2008–2017 (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

20 000

15 509 15 943 14 914 16 000 14 221 12 962 12 375 11 557 12 000 10 738 10 047 8561

8000

4000

0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tartu linnas on registreeritud ettevõtjate arv aastate jooksul stabiilselt kasvanud. Võrreldes 2016. aastaga kasvas ettevõtjate arv 434 võrra.

27 Ettevõtlusaktiivsus aastatel 2008–2017 (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel 3000

2500 2301 2212 2037 1898 2000 1848 1792 1745 1653 1645 1545 1605 1465 1535 1500 1363 1363 1608 1257 1535 1600 1127 1200 1422 1325 1021 1254 869 1173 1000 1089 1012 854 Tallinn 500 Eesti Tartu 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Ettevõtlusaktiivsus näitab registreeritud ettevõtjate arvu aasta lõpu seisuga 10 000 elaniku kohta. Ettevõtlusaktiivsus on Tartus aastatega pidevalt kasvanud ja ületas 2017. aastal Eesti keskmist taset. Äriregistris registreeritud ettevõtjate arv põhitegevusala järgi (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel

3000

2017 2656 2016 2684 2634

2500 2015 2446 2350

2271 2004 2000 1961 1898 1765 1694

1650

1572

1541

1493 1484

1500 1442 1366

1000 883 884 844 806 777 640 612 589 579

554 439

500 417 395 354

364

360 364 362 338 340 333 57 53 53 1 1 0 19 19 0 18 Ehitus remont Haridus Mäetööstus ja kalapüük veevarustus isikuteenindus Töötlev tööstus Töötlev Põllumajandus, metsamajandus Kutse-, ja teadus- Loome-, kunsti- ja Hulgi- ja jaemüük;Hulgi- Majutus ja toitlustus Muu sotsiaal ja riigi-, Energeetika, gaasi- ja meelelahutustegevus tehnikaalane tegevus Veondus, laondus, side laondus, Veondus, Tervishoid ja sotsiaaltöö Tervishoid Kinnisvaraalane tegevus Avalik haldus ja riigikaitse; Avalik Finantsteenuste osutamine Finantsteenuste kohustuslik sotsiaalkindlustus

Aastatel 2015–2017 on ettevõtjate arv erinevates sektorites püsinud suhteliselt stabiilsena. Oluline suurenemine on võrreldes 2015. aastaga toimunud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi sektoris, kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas. Kõige rohkem on vähenenud finantsteenuseid osutavate ettevõtjate arv.

28 Äriregistrisse esmakantud ja registrist kustutatud ettevõtjad (Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus) Ava / Lae alla andmetabel 300 250 200 150 100 50 0 50 100 150 200 250 300 Põllumajandus, metsamajandus 2015 ja kalapüük 27 73 30 53 2016 11 41 2017 Mäetööstus 0 1 0 0 1 0 Töötlev tööstus 41 77 33 71 62 72 Energeetika, gaasi- ja veevarustus 2 5 13 3 1 2 Ehitus 101 133 77 128 12 143 Hulgi- ja jaemüük; remont 145 200 132 176 32 190 Majutus ja toitlustus 20 35 20 45 6 30 Veondus, laondus, side 132 211 134 206 67 184 Finantsteenuste osutamine 22 87 18 47 19 29 Kinnisvaraalane tegevus 50 122 35 114 Kutse-, teadus- ja 25 113 tehnikaalane tegevus 68 233 94 196 Avalik haldus ja riigikaitse; 36 181 kohustuslik sotsiaalkindlustus 1 0 0 0 0 0 Haridus 17 41 8 33 5 37 Tervishoid ja sotsiaaltöö 6 25 14 27 11 26 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus 29 72 20 67 9 70 Muu riigi-, sotsiaal ja isikuteenindus 108 156 116 227 60 189 kustutatud esmakantud

2017. aastal registreeriti 1307 uut ettevõtjat, mis on 86 võrra vähem kui aasta varem. Enim uustulnukaid asus tegutsema hulgi- ja jaemüügi ning remondi sektoris. Äriregistrist kustutati 357 ettevõtjat, mis on võrreldes 2016. aastaga enam kui poole võrra vähem. Tegevuse lõpetajaid oli kõige rohkem veonduse, laonduse ja side valdkonna ettevõtete hulgas.

29 Suurimad tööandjad ettevõtluses aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Ettevõte Töötajate arv Olerex AS 618 Kodumaja AS (kontsern) 549 OÜ Playtech 548 AS GoBus 427 AS HANZA Mechanics Tartu 411 Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv 404 Selver AS (Tartu)* 391 AS A. Le Coq 338 AS Palmako 324 Rimi Eesti Food AS (Tartu)* 273 MAXIMA Eesti OÜ (Tartu)* 259 AS Kroonpress 247 Metec Grupp 218 AS TMB Element 188 Tartu Kaubamaja 176 AS Sangar 175 BACKOFFICE SERVICES ESTONIA OÜ 151 OÜ KYYRIX 150 Lasita Maja Production 146 Saint-Gobain Glass Estonia SE* 145 AS Estiko Plastar 138 OÜ ALPTER GRUPP 121 Rain Transport AS 113 BD Design AS 106 AS Samelin 105 OÜ Dorpat 100 AS ARENS-MÖÖBEL 96 AS Tarmeko Spoon 88 AS Tartu Veevärk 88 OÜ SAVEKATE 87 AS TREF 85 Eesti Buss OÜ 81 AS Pinest 80 AS ASTRI GRILL 78 AS KE INFRA 78 OÜ GREIF 78 AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG 77 OÜ AUTOSÕIT 75 Tarmeko LPD OÜ 74 AS Imprest 74 AS Bohlen 73 Zeroturnaround AS 73 AS Epler & Lorenz 70 OÜ HAINE PAELAVABRIK 68 Ettevõtete kõik töökohad ei pruugi asuda Tartus *Andmed 2017. aasta lõpuga. Muudel juhtudel andmed 2016. aasta majandusaruandest.

30 Suurimad tööandjad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste hulgas aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Töötajate Asutus arv Tartu Ülikooli Kliinikum* 4226 Tartu Ülikool 3062 Eesti Maaülikool 820 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused** 387 Politsei- ja Piirivalveameti 376 Tartu Vangla 372 Teater Vanemuine 360 Tartu Linnavalitsus 330 Tartu Kutsehariduskeskus 329 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 256 Haridus- ja Teadusministeerium*** 151 Riigikohus 118 Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus 115 O. Lutsu nim Tartu Linnaraamatukogu 100 * Koos arst -residentidega ** Koos tegevväelastega ***alates 01.04.2017 anti 66 töötajat üle Riigi Tugiteenuste Keskusele asukohaga Tartus

Suurimad kaubanduskeskused Tartu linnas aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Nimetus Aadress Kaubanduspind m² Lõunakeskus Ringtee 75 55 000 Kvartal Riia 2 50 700 Tartu Kaubamaja Riia 1 16 600 Jõe Keskus Sõbra 58 15 987 Eedeni Keskus Kalda tee 1C 13 625 Tasku Keskus Turu 2 13 250 Sepa Keskus Sepa 21/Turu 45b 11 686 Annelinna Prisma Nõlvaku 2 8412 Sõbrakeskus Võru 55F 7012 Annelinna Keskus Kalda tee 43 5558 Sisustuse E-Kaubamaja Tehase 16 4900 Zeppelini Kaubanduskeskus Turu 14 4688 Tartu Rimi hüpermarket Rebase 10 3840 Kesklinna Keskus Küüni 7 2600 Raatuse Kaubamaja Raatuse 20 2195 Sõpruse Keskus Kalda tee 32 2135 Kivilinna Kaubakeskus Jaama 173 1957

31 MAJUTUS Tartus oli 2017. aasta lõpus 25 hotelli ja hostelit ning hulgaliselt apartemente, külaliskortereid ja kodumajutusi, mis pakkusid ööbimisvõimalust ligi 3200-le külalisele. Voodikohtade arv Tartu linna majutusasutustes suurenes 2017. aastal 454 võrra. Lisandus Hotell Sophia 144 voodikohaga ning arvukalt apartemente ja külaliskortereid. Tartu linna majutusettevõtted aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Majutatud turistid Tartus 2013–2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond)

Ava / Lae alla andmetabel

283 895 200 000

160 000 208 303

120 000 186 749 188 015 188 730

80 000

40 000

0 2013 2014 2015 2016 2017

Siseturistid Välisturistid Elukohariigid kokku Tartut külastanud turistide arv on kasvutrendis. Võrreldes 2016. aastaga ööbis mullu Tartus ligi 75 600 turisti rohkem ja üle mitme aasta ületas siseturistide arv välisturistide arvu. Majutus Tartus kuude lõikes 2017. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond)

Ava / Lae alla andmetabel

20 816 19 592 20 000

18 000 15 928 16 000 15 147 14 333 13 782 13 596 14 000 13 292 13 326 12 751 12 364 13 098 12 000 11 103 11 388 11 493 10 000 10 989 10 284 8000

6000 Välisturistid Siseturistid 4000 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

32 Välisturistide majutuse edetabel elukohariigi järgi 2017. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond)

Ava / Lae alla andmetabel

Soome 41 440 Läti 24 725 Venemaa 13 640 Saksamaa 10 288 Leedu Aasia riigid Rootsi Suurbritannia Prantsusmaa Holland 0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000

Majutusettevõtete sissetulek majutusteenuse müügist eurodes ja lahtioleku päevad 2013–2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 Sissetulek majutusteenuste müügist 9 456 436 9 612 252 10 286 927 11 883 819 16 410 934 Lahtioleku päevad 15 711 15 519 16 136 15 682 17 248 Sissetulek lahtioleku päeva kohta 602 619 638 758 951

Tartu külastajate majutamine reisi põhjuse lõikes 2013–2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel 3,0

Eesti elanike puhkusereis 2,5 Väliskülastajate puhkusereis Eesti elanike tööreis 2,0 Väliskülastajate tööreis Eesti elanike osavõtt konverentsist Väliskülastajate osavõtt konverentsist 1,5 Eesti elanike muu reis Väliskülastajate muu reis

1,0 2013 2014 2015 2016 2017

33 Tartu külastajate keskmine Tartus veedetud ööde arv reisi põhjuste lõikes 2013–2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond) Ava / Lae alla andmetabel

80 000

70 000

60 000 Eesti elanike puhkusereis 50 000 Väliskülastajate puhkusereis Eesti elanike tööreis 40 000 Väliskülastajate tööreis Eesti elanike osavõtt konverentsist 30 000 Väliskülastajate osavõtt konverentsist Eesti elanike muu reis 20 000 Väliskülastajate muu reis

10 000

0 2013 2014 2015 2016 2017

TÖÖTURG Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu* 2007–2016 eurodes (Allikas: Maksu- ja Tolliamet)

Ava / Lae alla andmetabel

1200 1166 1099 1089 1038 1031 1073 985 969 1000 1013 928 916 893 875 954 859 847 859 837 821 900 789 802 799 800 844 735 806 798 771 767 705 600 Tallinn Tartu Eesti 400 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 *Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni vormil näidatud sotsiaalmaksuga maksustatav rahaline tasu; samuti stipendium, toetus ja pension, mida makstakse töö- või teenistussuhte puhul jm.

Töötuse määr on alates 2011. aastast pidevalt vähenenud nii Tartus kui Eestis tervikuna. 2016. aastal töötuse näitaja küll pisut suurenes, kuid 2017. aastal langes see taas. Tartus on töötuse määr olnud Eesti keskmisega võrreldes oluliselt madalam.

34 Töötuse määr protsentides 2008–2017 (Allikas: Statistikaamet)

Ava / Lae alla andmetabel 20 Tartu 17,3 18 Eesti 16,9 16 13,8 14 12,5 12 11,7 10,2 10 10,6 8,6 7,4 8 6,8 7,8 6,2 5,8 5,5 6 5,8 4 4,6 3,4 3,1 4,2 3,2 2

0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Registreeritud töötute jagunemine vanuse järgi 2015–2017 (Allikas: Eesti Töötukassa) Ava / Lae alla andmetabel

2015 2016 2017 Vanus Arv Osatähtsus % Arv Osatähtsus % Arv Osatähtsus % 16–24 1118 21,53 1020 20,2 938 16,6 25–54 3491 67,24 3415 67,6 3800 67,1 55 kuni pensioniiga 583 11,23 618 12,2 927 16,4 Kokku 5192 100 5053 100 5665 100

Töötukassa vahendatud tööpakkumised ametialade järgi 2017. aastal* (Allikas: Eesti Töötukassa) Ava / Lae alla andmetabel

Keskastme spetsialistid ja tehnikud (6%)

Tippspetsialistid (5,5%) Kontoritöötajad ja ametnikud (4,6%)

Kõrgemad ametnikud ja juhid (1,4%) Teenindus- ja müügitöötajad 22,6% 34,7% Lihttöölised

12,5% 12,6% Seadme- ja masinaoperaatorid Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (0,1%)

Oskus- ja käsitöölised

*Tööpakkumine võib sisaldada rohkem kui üht töökohta. Näiteks üks ettevõte pakub tööd kolmele inimesele.

35 Vabade ametikohtade arv Tartu linnas 2017. aasta jooksul (Allikas: Eesti Töötukassa) Ava / Lae alla andmetabel Vabade Valdkond ametikohtade arv Kaubandus, klienditeenindus 904 Toitlustus, majutus, ürituste korraldus 754 Puhastusteenindus, majapidamine jms 658 Ehitus 355 Sõidukijuhtimine, tõstukijuhtimine 330 Sotsiaaltöö, hooldus, lastehoid 264 Tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus 252 Turundus, avalikud suhted, müügikonsultatsioon 163 Metalli- ja masinatööstus 139 Muu tööstus, tootmine 125 Liigitamata lihttöö 117 Iluteenindus 100 Logistika, varustamine, laondus (va sõiduki- ja tõstukijuhtimine) 81 Sõiduki või masina mehhaanik, lukksepp vms 79 Muu teenindus 74 Muud valdkonnad 611 Kokku 5006

36 LINNAVARA Linnavarade osakond Rahandusosakond Linnavarade peatükki on koondatud statistika, mis iseloomustab Tartu linnale kuuluvaid elu- ja mitteeluhooneid ning nendega seonduvaid tegevusi.

Tartu linnale kuuluvad mitteeluhooned ja -ruumid seisuga 31.12.2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Hoonete Linnavalitsuse struktuuriüksus arv Pind m² Kasutusotstarve Haridusosakond 2 9047 Herbert Masingu Kool ja Mart Reiniku Kool Linnamajanduse osakond 17 1770 Asutus Kalmistu Linnavalitsuse haldushooned, kultuuriasutused, Linnavarde osakond 224 365 956 spordihooned, üürihooned, sotsiaalabiasutused, sotsiaalmajad ja -korterid Kokku 243 376 773

2017. aastal valmisid Kesklinna Lastekeskuse juurdeehitus, Lasteaed Naerumaa uus hoone ja staadionihoone aadressil Riia 25. Tähtvere valla liitumisel Tartu linnaga lisandus linnale 7390 m² kinnisvara. Äriruumide üürimine aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 2016 2017 Sõlmitud kasutuslepingute arv 197 191 177 176 178 sh üürilepinguid (tasulisi) 151 140 139 137 132 tasuta kasutamise lepinguid 46 51 38 39 46 Lepingute alusel kasutusse antav pind m² 84 018 79 196 78 501 81 602 79 788 sh üüripind (tasuline) 43 174 35 109 40 788 39 516 34 349 tasuta kasutusse antav pind 40 843 44 087 37 713 42 086 45 439 Lepingutega katmata, vabad üüripinnad m² 1116 713 4458 481 29 Tartu Linnavalitsuse kasutuses olevad pinnad m² 33 188 38 901 33 677 25 900 27 721 Aastas laekunud üüritulu eurodes 1 087 219 1 100 442 1 023 443 1 029 697 1 074 000

Tartu linnale kuuluvad eluruumid aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 2016 2017 Eluruume kokku 581 574 567 556 551 Keskmine üldpind m² 32,9 32,2 33,5 33,4 34 Aasta jooksul sõlmitud üürilepinguid 358 366 301 315 324 sh esmakordseid üürilepinguid 62 73 60 59 50 üürilepingu pikendamisi 296 293 241 256 274

2017. aastal kasvas tulu linnavara võõrandamisest võrreldes 2016. aasta laekumisega 131%.

37 Kinnisvara võõrandamisest aastatel 2011–2017 linnale laekunud tulu eurodes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond) Ava / Lae alla andmetabel

2 500 000

2 000 000

1 500 000

1 000 000

500 000

0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

38 HARIDUS Haridusosakond

Hariduse peatükki on koondatud statistika Tartus paiknevate lasteaedade, lastehoidude, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ning kõrgkoolide kohta.

KOOLIEELSED LASTEASUTUSED Laste arv koolieelsetes munitsipaallasteasutustes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse haridusosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Sõimes kuni Aias 3–7 a Kokku Teistest omavalitsustest Asutus Õppekeel 3 a 2016 2017 2016 2017 2016 2017 2016 2017 Lasteaaed Annike vene 43 48 168 166 211 214 11 13 Lasteaed Helika eesti 16 16 110 108 126 124 8 8 Lasteaed Hellik eesti 45 45 186 181 231 226 8 12 Lasteaed Kannike eesti 39 51 218 207 257 258 17 26 Lasteaed Karoliine eesti - - 129 122 129 122 8 6 Lasteaed Kelluke eesti, vene 44 44 211 210 255 254 2 6 Lasteaed Kivike eesti 32 46 217 191 249 237 3 9 Lasteaed Klaabu eesti - - 133 128 133 128 5 9 Lasteaed Krõll eesti - 14 237 204 237 218 7 13 Lasteaed Lotte eesti - - 129 121 129 121 6 5 Lasteaed Meelespea eesti 16 16 129 123 145 139 7 9 Lasteaed Midrimaa eesti - - 132 128 132 128 4 9 Lasteaed Mõmmik eesti, vene 32 27 177 185 209 212 17 35 Lasteaed Naerumaa eesti 62 57 60 175 122 232 7 Lasteaed Piilupesa eesti, vene 39 42 237 232 276 274 12 10 Lasteaed Ploomike eesti - - 75 71 75 71 2 5 Lasteaed Poku eesti 32 40 183 158 215 198 7 9 Lasteaed Pääsupesa eesti - - 174 176 174 176 4 5 Lasteaed Ristikhein eesti 39 38 201 185 240 223 9 10 Lasteaed Rukkilill eesti 16 16 106 102 122 118 3 3 Lasteaed Rõõmupesa* eesti 14 - 70 125 84 125 5 10 Lasteaed Sass eesti 31 16 185 209 216 225 6 8 Lasteaed Sipsik eesti - 15 123 93 123 108 3 8 Lasteaed Sirel eesti 13 14 38 36 51 50 3 4 Lasteaed Triinu ja Taavi eesti 42 45 214 207 256 252 10 10 Lasteaed Tõruke eesti - - 86 86 86 86 1 Lasteaed Tähtvere eesti 28 41 231 191 259 232 12 17 Maarjamõisa Lasteaed eesti 30 42 251 208 281 250 15 15 Maarja Kool eesti - - 4 7 4 7 2 Kokku 613 673 4414 4335 5027 5008 194(3,9 %) 284(5,7%) * Kuni 01.08.2017 Kesklinna Lastekeskus

Aastal 2017 tegutses Tartus 29 koolieelset munitsipaallasteasutust ja 13 eralasteaeda. Lisaks olid avatud erivajadustega laste rühmad Tartu Maarja Kooli juures. Eesti keel on õppekeeleks 25 munitsipaallasteaias ja Maarja kooli juures tegutsevas aiarühmas ning eralasteaedades. Ühes munitsipaallasteaias on õppekeeleks vene keel ning kolmes lasteaias on paralleelselt kasutusel eesti ja vene keel.

39 Laste arv eralasteaedades Ava / Lae alla andmetabel

Eralasteaed 2014 2015 2016 2017 Lasteaed Väike Pauline 48 50 51 50 Anni Lasteaed 25 26 27 25 Eralasteaed Rüblik 23 27 33 33 Eralasteaed Puhhi 36 35 36 36 Eralasteaed Terake 97 107 104 106 Eralasteaed Õnnetriinu 50 49 31 suletud Eralasteaed Õnnepärl - - - 22 Karu Lasteaed* 98 76 suletud - KENE lasteaed - - - 13 Tartu Rahvusvaheline Lasteaed - - - 18 Tartu Katoliku Lasteaed 66 65 67 63 Tartu Luterlik Peetri Kool 72 91 92 92 Tupsiku eralasteaed 32 31 32 32 Waldorflasteaed Meie Mängurühm 30 28 30 29 Väike Päike Lasteaed - - - 42 Kokku 577 585 503 561 *Karu Lasteaed suleti 2016

Laste arv munitsipaallapsehoius Ava / Lae alla andmetabel

Munitsipaallapsehoid 2014 2015 2016 2017 Lasteaed Karoliine lapsehoid 56 60 26 Lasteaed Lotte lapsehoid 18 18 18 15 Lasteaed Meelespea lapsehoid 42 43 24 Lasteaed Midrimaa lapsehoid 15 14 15 14 Lasteaed Rukkilille lapsehoid 82 110 40 Lasteaed Piilupesa lapsehoid - - 107 - Kokku 33 212 353 119

Alates septembrist 2014 alustasid Tartus tegevust munitsipaallapsehoiud. Munitsipaal- lapsehoid on Tartu koolieelse munitsipaallasteaia pakutav lapsehoiuteenus. Kui 2014. aastal alustati teenuse osuta­mist kahe lasteaia juures ja lapsi munitsipaallapsehoius oli 33, siis 2017. aastal oli munitsipaallastehoius lapsi 119. Lisaks munitsipaalastehoidudele tegutsevad Tartus alates 2012. aastast ka eralapsehoiuteenuse osutajad. Võrreldes 2016. aastaga on vähenenud laste arv munitsipaallasteaedades ja -hoidudes ning suurenenud laste arv eralasteaedades ja -hoidudes. Eralapsehoiuteenuse osutajad ja laste arv eralapsehoius Ava / Lae alla andmetabel

Eralapsehoid 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Lapsehoiuteenuse osutajaid 55 57 53 52 42 37 Lapsehoius lapsi 540 617 507 494 469 498

40 ÜLDHARIDUSKOOLID Üldhariduskoolid Tartu linnas Ava / Lae alla andmetabel

Koolis õpilasi Õpilaste Õhtupoolses Õpilasi teistest Kool arvu vahetuses omavalitsustest 2016 2017 muutus 2016 2017 2016 2017 Klassid 196 254 1901 1994 Munitsipaalkoolid kokku 11 818 12 089 271 (1,7%) (2,1%) (16%) (16,5%) 133 202 1785 1879 Üldhariduskoolid kokku, sh 11 345 11 610 265 (1%) (1,7%) (16%) (16,1%) Aleksander Puškini Kool* 1.–9. 455 431 -24 43 46 Annelinna Gümnaasium* 1.–12. 1004 1016 12 81 96 Descartes’i Kool 1.–9. 441 447 6 56 57 Forseliuse Kool 1.–9. 383 421 38 14 32 Hansa Kool 1.–9. 723 741 18 55 57 Hugo Treffneri Gümnaasium 10.–12. 555 542 -13 204 187 Jaan Poska Gümnaasium 10.–12. 500 529 29 215 220 Karlova Kool 1.–9. 660 688 28 63 66 Kesklinna Kool 1.–9. 492 510 18 22 72 41 51 Kivilinna Kool 1.–9. 942 932 -10 114 114 Kristjan Jaak Petersoni 10.-12. 600 583 -17 222 229 Gümnaasium Mart Reiniku Kool 1.–9. 872 921 49 100 97 Miina Härma Gümnaasium 1.–12. 824 840 16 111 104 126 140 Raatuse Kool 1.–9. 457 449 -8 33 35 Tamme Kool 1.–9. 843 874 31 26 66 69 Täiskasvanute Gümnaasium** 8.–12. 505 505 0 268 278 Variku Kool 1.–9. 470 491 21 22 26 Veeriku Kool 1.–9. 619 690 71 62 79 Koolid hariduslike erivajadustega lastele 116 115 kokku, sh 473 479 6 (25%) (24%) Herbert Masingu Kool 1.–12. 299 294 -5 63 52 71 69 Kroonuaia Kool 1.–9. 109 121 12 22 26 Maarja Kool 1.–9. 65 64 23 20 Erakoolid kokku, sh 1218 1309 91 Erakool 1.–9. 356 419 63 Katoliku Hariduskeskus 1.–9. 430 428 -2 Kristlik Põhikool 1.–9. 43 52 9 Luterlik Peetri Kool 1.–5. 52 70 18 Rahvusvaheline Kool 1.–9. 35 32 -3 Waldorfgümnaasium 1.–12. 302 308 6 Riigikoolid kokku, sh 801 826 25 Emajõe Kool 1.–13. 53 43 -10 Hiie Kool 1.–12. 313 302 -11 Tamme Gümnaasium 10.-12. 435 481 46 Riigi-, era- ja munitsipaalkoolid kokku 13 837 14 224 387 *Vene õppekeelega koolid. **Eesti ja vene õppekeelega koolid.

Koolivõrgu ümberkorraldamise tulemusena on alates 1. septembrist 2015 Tartus 20 põhiharidust andvat kooli (sh 14 munitsipaalkooli, 5 erakooli ja 1 riigikool), 6 põhi- ja üldkeskharidust andvat kooli ( sh 4 munitsipaalkooli, 1 erakool ja 1 riigikool) ning 4 üldkeskharidust andvat kooli (sh 3 munitsipaalkooli ja 1 riigikool).

41 Tartu linna üldhariduskoolide õpilaste arv 2008–2017 Ava / Lae alla andmetabel

14 000 12 744 11 910 12 352 11 861 11 729 11 535 11 614 11 585 11 589 12 000 11 495

10 000

8000

6000

4000

2000 1547 1555 1525 1514 1509 1503 1505 1493 1485 1480

0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti õppekeel Vene õppekeel

Tartu lapsed teiste omavalitsuste haridusasutustes Ava / Lae alla andmetabel

1000 üldhariduskoolis käivate laste arv lasteaias käivate laste arv

800

590 572 593 582 600 529

400 335 305 281 270 233

200

0 2013 2014 2015 2016 2017 Teiste omavalitsuste lapsed Tartu munitsipaalharidusasutustes Ava / Lae alla andmetabel

2500 üldhariduskoolis käivate laste arv lasteaias käivate laste arv

2000 2018 1994 1900 1870 1901 1500

1000

500 284 161 168 185 196

0 2013 2014 2015 2016 2017

42 Medaliga lõpetanute arv gümnaasiumides Ava / Lae alla andmetabel

Kuldmedal Hõbemedal Kool 2015 2016 2017 2015 2016 2017 Annelinna Gümnaasium 8 6 8 6 - 2 Hugo Treffneri Gümnaasium 18 24 16 12 17 25 Jaan Poska Gümnaasium 1 5 1 5 5 4 Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium 2 6 3 6 7 8 Miina Härma Gümnaasium 5 5 8 7 6 7 Tamme Gümnaasium 1 2 6 2 5 4 Täiskasvanute Gümnaasium 2 - 1 3 - 2 Waldorfgümnaasium - - 1 1 - 2 Kokku 37 48 44 42 40 54

Gümnaasiumides* õppijad elukoha järgi Ava / Lae alla andmetabel

2500 2356

2009 2000 1828 1718 1697

1500

1060 982 1028 987 1000 874

500 Väljaspool Tartu linna Tartu linnas 0 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 * Ilma Täiskasvanute Gümnaasiumita

Gümnaasiumi lõpetanute edasiõppimine Ava / Lae alla andmetabel

2017 68 7 25

2016 69 8 23

2015 73 9 18

0 20 40 60 80 100 %

Kõrgkoolis Kutseõppeasutuses Õpingud lõpetanud

43 Gümnaasiumi lõpetanute edasiõppimine koolide lõikes Ava / Lae alla andmetabel

Lõpetajaid kokku Kõrgkoolis jätkas Kutseõppeasutuses jätkas Kool 2016 2017 2016 2017 2016 2017 arv % arv % arv % arv % Annelinna Gümnaasium 71 68 39 54,9 43 63,2 12 16,9 21 30,9 Herbert Masingu Kool 7 9 4 57,1 5 55,6 2 28,6 1 11,1 Hugo Treffneri Gümnaasium 180 187 153 85 149 79,7 4 2,2 2 1,1 Jaan Poska Gümnaasium 128 142 94 73,4 97 68,3 5 3,9 5 3,5 Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium 231 183 117 50,7 107 58,5 38 16,5 14 7,7 Miina Härma Gümnaasium 100 107 78 78 90 84,1 5 5 0 0 Tamme Gümnaasium 108 107 79 73,2 58 54,2 2 1,6 11 10,3 Kokku 825 803 564 68,4 549 68,4 68 8,2 54 6,7

KUTSEÕPPEASUTUSED Õpilaste arv Tartu Kutsehariduskeskuses Ava / Lae alla andmetabel

Kutseõppe tase 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 Kutseõpe keskhariduse baasil 1386 1425 1426 1369 1267 Kutsekeskharidusõpe 1966 1822 1521 1404 1453 Kutseõpe põhihariduse baasil 94 98 112 67 8 Kutseõpe põhihariduse nõudeta 76 84 40 39 20 Kokku 3522 3429 3099 2879 2748

Tartu Kutsehariduskeskuse õppurid elukoha järgi Ava / Lae alla andmetabel

Tartu Kutsehariduskeskuse õppurite alaline elukoht 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 Tartu linn 1245 1166 1059 1054 1048 Väljaspool Tartu linna 2277 2263 2040 1825 1700 Kokku 3522 3429 3099 2879 2748

Õpilaste arv riiklikes kutseõppeasutustes Ava / Lae alla andmetabel

Õpilaste arv Õppeasutus 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu filiaal* 33 39 29 33 35 Tartu Kunstikool 145 170 209 255 268 sh põhihariduse baasil 91 101 119 149 140 keskhariduse baasil 54 69 90 106 128 Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 358 350 357 354 385 sh põhihariduse baasil 85 78 86 73 80 keskhariduse baasil 46 51 51 61 68 noorteosakonna õppurid 227 221 220 220 237 Kokku 536 559 595 642 688 *Eesti Mereakadeemias toimub õpe keskhariduse baasil.

44 MUNITSIPAALHARIDUSASUTUSTE PEDAGOOGID Pedagoogide jaotus haridustaseme järgi Ava / Lae alla andmetabel

Üldhariduskoolid Kutsekoolid Lasteaiad Haridustase Arv % Arv % Arv % Keskharidus või vastav kvalifikatsioon 48 4,6 39 19,4 80 13,1 Kesk- ja kõrghariduse vaheline kvalifikatsioon 13 1,2 8 4 62 10,1 Rakenduskõrgharidus, bakalaureusekraad või nendele vastav 221 21,1 48 23,9 324 52,9 kvalifikatsioon Magistrikraad või vastav kvalifikatsioon 702 67,1 99 49,3 144 23,5 Magistri- ja doktorikraadi vaheline kvalifikatsioon 53 5,1 5 2,5 2 0,3 Doktorikraad 9 0,9 2 1 - - Kokku 1046 100 201 100 612 100

Pedagoogide jaotus vanuse järgi Ava / Lae alla andmetabel

Üldhariduskoolid Kutsekoolid Lasteaiad Vanus Arv % Arv % Arv % Alla 30 123 12 19 9,4 95 15,5 30–39 214 20 39 19,4 138 22,5 40–49 252 24 45 22,4 156 25,5 50–59 281 27 55 27,4 148 24,2 60+ 176 17 43 21,4 75 12,3 Kokku 1046 100 201 100 612 100

KÕRGEMAD ÕPPEASUTUSED Kõrgemad õppeasutused 2016/2017 (Allikas: EHIS) Ava / Lae alla andmetabel

2016/17 2017/18

Õppeasutus Kokku üliõpilasi Kokku üliõpilasi Kokku Sh välisüliõpilasi Sh välisüliõpilasi

Avalik-õiguslikud ülikoolid Tartu Ülikool* 10 811 825 11 235 908 Eesti Maaülikool 3232 219 2993 218 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž 321 318 Riigi rakenduslikud kõrgkoolid Eesti Lennuakadeemia 251 232 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 143 187 Tartu Kõrgem Kunstikool 313 1 297 3 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1022 971 1 Rakenduslikud erakõrgkoolid EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar 47 1 55 1 Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Tartu õppekeskus 267 259 Kokku 16 407 1046 16 547 1131 *Välja arvatud väljaspool Tartut asuvad kolledžid.

45 TERVISHOID JA HOOLEKANNE Sotsiaal- ja tervishoiuosakond

Käesolevasse alalõiku on koondatud Tartu tervishoiu valdkonda iseloomustav statistika. Muuhulgas on siin kajastatud ka Tartu linna eelarvest rahastatud terviseteenused ja tervist edendavad tegevused ning välja on toodud tartlaste olulisemad tervisenäitajad.

TERVISHOID Ambulatoorne arstiabi (Allikas: Tervise Arengu Instituut) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 2016 Perearsti ambulatoorsed vastuvõtud 412 480 416 442 438 426 350 937 neist lapsed 80 108 79 881 82 780 80 878 Perearsti koduvisiidid 3565 2901 2564 1583 neist lapsed 1163 973 726 565 Eriarsti ambulatoorsed vastuvõtud 632 742 631 332 641 005 724 332 neist lapsed 69 967 72 610 70 580 71 255 Hambaarsti ambulatoorsed vastuvõtud 220 997 221 613 224 111 228 449 neist lapsed 53 664 55 709 54 985 57 261

Tartu Kiirabi väljasõidud Tartu linna ja maakonda (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, SA Tartu Kiirabi) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 2016 2017 Visiitide arv 29 485 30 431 30 680 31 913 30 657 Abi saanud isikuid 28 220 29 277 28 889 29 970 28 785 sh täiskasvanud 24 225 25 463 24 896 25 456 24 582 lapsed 3995 3814 3993 4514 4203 SA Tartu Kiirabi moodustavad 26 kiirabibrigaadi asukohaga Tartu linnas (kaks brigaadi Annelinnas), Alatskivil, Elvas, Mustvees, Otepääl, Põlvas, Räpinas, Viljandis, Suure-Jaanis, Abja-Paluojas, Türil, Paides, Põltsamaal ja Jõgeval. SA Tartu Ülikooli Kliinikum põhinäitajad (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, SA Tartu Ülikooli Kliinikum) Ava / Lae alla andmetabel

Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017 Keskmine voodite arv aastas 971 968 965 937 943 Ravitud haigete arv 42 804 42 329 42 546 41 035 41 008 sh Tartu linnast 13 586 (32%) 13 230 (31%) 13 350 (31%) 12 873 (31%) 13 380 (33%) Voodipäevade arv 261 822 259 379 258 247 258 618 255 572 Keskmine ravi kestus päevades 6,1 6,1 6,1 6,3 6,2 sh akuutravil 5,1 5,1 5,2 5,2 5,2 Keskmine hooldusravi kestus 26,4 25,5 25,7 24,3 18,9 Ambulatoorsete vastuvõttude arv 539 154 557 930 572 325 582 471 576 135 sh eriarsti vastuvõtud 464 709 483 157 498 680 506 844 503 194 neist Tartu elanikele 203 856 205 341 207 451 187 740 202 668 hambaarsti vastuvõtud 74 445 74 773 73 645 75 627 72 941 neist Tartu elanikele 54 717 55 032 54 645 55 964 5456

46 Arstide ja õendustöötajate arv aasta lõpu seisuga (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, Tervise Arengu Instituut) Ava / Lae alla andmetabel

2012 2013 2014 2015 2016 Arste kokku 990 1044 959 931 911 sh hambaarste 141 136 110 142 138 Õendustöötajaid 1385 1535 1362 1 524 1550

Tartu linna elanike ravikulud eurodes (Allikas: Eesti Haigekassa) Ava / Lae alla andmetabel

Kulu liik 2013 2014 2015 2016 Perearstiabi 6 133 364 6 629 800 7 238 653 8 180 927 Eriarsti ambulatoorne vastuvõtt 12 806 087 14 453 695 15 717 939 18 051 918 Statsionaarne eriarstiabi 18 395 237 19 482 934 21 176 494 22 188 782 Statsionaarne hooldusravi 952 710 1 233 506 1 273 826 1 754 397 Koduõendus (sh vähihaigete kodune ravi) 307 542 331 785 371 765 437 896 Hambaravi (sh täiskasvanute vältimatu abi) 1 499 053 1 618 755 1 813 204 1 853 906

Tartu linna eelarvest 2017. aastal rahastatud terviseteenused (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond)

Kodustele voodihaigetele hooldus- ja põetusvahendid Toetus koduõendusteenusele (4,9%) Toetus esmatasandi tervishoiule (sh koolitervishoid) (1,8%)

6,9% Ravikindlustusega hõlmamata elanike ravikulud (1,3%)

Toetus perearstidele laste ja eakate tervisekontrolliks ja Toetus statsionaarsele hooldusravile 62,6% 7,6% 20–23 aastaste noorte tervisekontroll (3,9%) 10,5% Laste vältimatu abi visiiditasu

Tervist edendavad tegevused

Tartu linna eelarvest rahastatud terviseteenused eurodes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Kulu liik 2014 2015 2016 2017 Toetus statsionaarsele hooldusravile 260 783 193 088 259 427 204 202 Kodustele voodihaigetele hooldus- ja põetusvahendid 22 369 22 369 22 369 22 370 Toetus koduõendusteenusele 15 000 16 000 16 000 16 000 Toetus esmatasandi tervishoiule (sh koolitervishoid) 5113 5114 6170 5745 Ravikindlustusega hõlmamata elanike ravikulud 5926 5548 4761 4385 Toetus perearstidele laste ja eakate tervisekontrolliks 22 625 22 625 22 625 185 20-23aastaste noorte tervisekontroll 9406 8632 6730 12 324 Laste vältimatu abi visiiditasu 24 078 20 815 24 450 24 760 Tervist edendavad tegevused 29 712 29 420 34 063 34 289

Lisaks haigekassale finantseerib Tartu linn oma eelarvest iseseisvat statsionaarset õendusabi, tänu millele on statsionaarne õendusabi SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu linna elanikele omaosaluseta. 2016. aasta lõpus käivitus statsionaarse õendusabi osakonna baasil uue teenusena integreeritud hooldus-põetusabiteenus, millele suunab sotsiaaltöötaja ning mis tänu Tartu linna rahastusele on Tartu linna elanikele tasuta.

47 Alates 1998. aastast eraldatakse linna eelarvest sihtotstarbeliselt raha kodustele voodihaigetele hooldus- ja põetusvahendite ostmiseks. Ravikindlustusega hõlmamata elanike vältimatu abi kulud rahastatakse riigi poolt, plaanilise arstiabi kulud peavad ravikindlustuseta elanikud ise tasuma. Tartu linn rahastab kindlustamata isikutele osutatud ambulatoorset ravikulu vastavalt raviasutuste poolt esitatud arvetele. Lisaks haigekassale finantseerib Tartu linn 2005. aastast sihtotstarbeliselt perearstide tegevust, et aktiivselt kontrollida eelkooliealiste laste ja üle 65aastaste elanike tervist. 2017. aastast muutus toetuse andmise kord, mille järgi perearst taotleb toetust reaalselt toimunud visiitidele. Kuna uut korda pole veel omaks võetud, siis jäi 2017. aastal linnaeelarves toetuseks ettenähtud summa praktiliselt kasutamata. Alates 2005. aastast rahastab Tartu linn 20─23aastaste sporti harrastavate Tartu linna noorte tervisekontrolli SA TÜ Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus ning aastast 2007 laste vältimatu abi visiiditasu SAs TÜ Kliinikum. Tervist edendava tegevuse eesmärgiks on tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine ja elanike terviseteadlikkuse tõstmine. Prioriteetsed valdkonnad tervist edendavate tegevuste rahastamisel on elanike terviseteavitus, eri earühmi haaravad terviseürituse ning sugulisel teel levivate haiguste, sõltuvushaiguste, vigastuste ja vaimse tervise probleemide ennetustegevused. 2017. aastal valiti Tartu aasta terviseedendajaks teater MTÜ Must Kast. Aasta terviseedendaja tiitli on eelnevatel aastatel pälvinud Aino Paal (2009), Anu Pärnpuu (2010), Tiina Oras (2011), Camilla Meister (2012), Sirje Eomõis (2013), Indrek Kelk (2014), Jaan Reinson (2015) ja Vahur Teppan (2016).

Tartu linna elanike olulisemad tervisenäitajad (Allikas: Tartu linna terviseprofiil, Tervise Arengu Instituut) Ava / Lae alla andmetabel

Tervisenäitaja 2012 2013 2014 2015 2016 Esmashaigestumus valitud haigustesse, juhtude arv Vereringeelundite haigused 14 861 14 580 14 234 26 743 26 634 Vigastused, välispõhjused, mürgistused 66 094 67 151 68 235 28 209 28 970 Suremus valitud põhjustesse, juhtude arv Vereringeelundite haigused 560 517 562 478 500 Vigastused, välispõhjused, mürgistused 54 56 60 50 34 Pahaloomulised kasvajad 276 226 254 250 245

Tartu linna teismeliste seksuaaltervis (vanuskordaja 1000 elaniku kohta) (Allikas: Tartu linna terviseprofiil, Tervise Arengu Instituut) Ava / Lae alla andmetabel

30 rasedused abordid 25 23,4 sünnitused

20 16,1 16,0 14,8 15 11,4 9,9 9,6 10 12,1 9,3 6,1 7,3 5 6,1 3,2 5,3 4,8

0 2012 2013 2014 2015 2016

48 HOOLEKANNE

Hoolekandeasutused 2017* (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Asutus Kohtade arv Klientide arv Ametikohtade arv Laste hoolekanne SA Tartu Perekodu Käopesa 54 43 40 MTÜ Vahtramägi lastekodu Mäe-kodu 28 17 14 MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu 48 43 18 Tartu Laste Turvakodu** 20 14,3 13 Tartu Naiste Varjupaik 15 10 11 Täiskasvanute hoolekanne Tartu Hooldekodu** 174 164 108,5 Varjupaik** 70 22 24 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 48 288 64 Päevakeskus Kalda** 243 54 Päevakeskus Tähtvere** 208 10 Ropka-Karlova Päevakeskus 424 3 * Aastakeskmised arvud. **Tartu linna ametiasutuse hallatav asutus. Pensionikindlustus seisuga 31.12.2017 (Allikas: Sotsiaalkindlustusamet) Ava / Lae alla andmetabel Vanaduspension

78,6

17,5 Töövõimetuspension

Pension väljateenitud aastate eest Rahvapension (1,3%) ja pensionid teiste seaduste alusel kokku (1,1%) Toitjakaotuspension (1,5%)

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saajate arv (Allikas: Sotsiaalkindlustusamet) Ava / Lae alla andmetabel

Toetuse liik 2013 2014 2015 2016 2017 16-aastase ja vanema puudega inimese toetus 13 018 12 914 12 791 12 825 13 069 Puudega lapse toetus 821 948 1050 1153 1311 Puudega vanema toetus 129 121 140 144 143 Õppetoetus 2 5 3 2 2 Rehabilitatsioonitoetus 614 536 0 0 Täiendkoolitustoetus 4 14 1 8 Töötamistoetus 4 4 0 0 Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest 29 32 31

49 Peretoetust saanud perede arv (Allikas: Sotsiaalkindlustusamet) Ava / Lae alla andmetabel

Toetuse liik 2015 2016 2017 Lastetoetused 12 671 12 603 12 392 sh 1 lapsega 6340 6196 6190 2 lapsega 4824 4859 4646 3 ja enama lapsega 1507 1548 1556 Üksikvanema lapse toetus 1087 1034 779 Eeskostetava või hooldatava lapse toetus 55 58 38 Sünnitoetus (aastas kokku) 1119 1140 652 sh 1 lapse eest 500 475 263 2 lapse eest 583 630 383 3 või enama lapse eest 36 35 6 Elluastumistoetus (aastas kokku) 1 - 4 Ajateenija lapse toetus (aastas kokku) 4 3 -

Tartu linna täiendav lapsetoetus 2017. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toetuse osad Taotlejad Toetuse suurus Summa kokku 2017. a sündinud lapsed 732 64 46 848 2017. a sündinud 3. ja järgmine laps 242 112 27 104 I osa kokku 974 .. 73 952 2016. a sündinud lapsed 910 128 116 480 2016. a sündinud 3. ja järgmine laps 226 176 39 776 II osa kokku 1136 .. 156 256 2015. a sündinud lapsed 963 320 308 160 2015. a sündinud 3. ja järgmine laps 203 352 71 456 III osa kokku 1166 .. 379 616 Kokku 3276 .. 609 824

Toimetulekutoetuse maksmine (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Toimetulekutoetus 2015 2016 2017 Toimetulekutoetuse väljamakse summa eurodes 1 164 602 1 572 113 1 376 391 Taotluste arv aastas kokku 5522 5890 5309 Keskmine toetuse väljamakse ühe taotluse kohta eurodes 210 267 259 Toetust saanud perede arv aastas 841 836 791 sh töötuga peresid 337 293 302 lastega peresid 362 349 330 ühe täiskasvanuga peresid 243 230 221 Leibkonnaliikmeid aastas 1697 1668 1573 sh lapsi 665 639 613 töötuid 350 307 313 pensionäre 314 373 358

50 Toimetulekutoetuse taotluste arv (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel 8000 7307 7173 6517 7000 6495 6386 5890 6000 5522 5309

5000 4194 4000

3000

2000 2093 1000

0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Puuduses olevate perede toetamiseks tõsteti toimetulekupiiri 2016. aastal 130 euroni üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir tõusis 104 euroni. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot. Täiendavad sotsiaaltoetused linna eelarvest erakorraliste juhtumite puhul 2017. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Keskmine toetus Toetuse liik Taotluste arv Summa eurodes eurodes Aabitsatoetus 38 9880 260 Kolimistoetus 130 28 151 217 Erakorraline toetus 376 52 201 139 Küttetoetus 386 71 988 187 Eluruumi sisustamise toetus 185 33 309 180 Ravitoetus 487 25 112 52 Remonditoetus 54 8966 166 Dokumenditoetus 21 490 23 Lapse toimetuleku tagamise toetus 606 91 695 151 Abivahendi toetus 212 21 931 103 Transporditoetus 31 2984 96 Tšernobõli veterani toetus 95 12 350 130 Eakate (alates 100. eluaastast) toetus 11 2860 260 Rahuldatud toetused kokku 2632 361 917 138

51 Teenused tööealistele tartlastele 2017. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond)

Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 2016 2017 Vältimatu sotsiaalabi (EELK Tartu Pauluse kogudus) abisaajate keskmine arv kuus 70 49 62 65 85 riideabi saanute keskmine arv kuus 32 23 25 33 39 vältimatule abile suunamiste keskmine arv kuus 22 10 11 5 4 Psühholoogiline nõustamisteenus (Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus MTÜ) usaldustelefoni kasutajate keskmine arv kuus 81 73 69 62 54 nõustamisteenust saanud isikute keskmine arv kuus 42 53 48 55 54 Naiste ja laste varjupaigateenus (Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ ja Tähtvere Avatud Naistekeskus MTÜ) teenusel viibinud naiste keskmine arv kuus 6 4 4 5 10 teenusel viibinud laste keskmine arv kuus 5 4 2 4 2 Tugiisikuteenust saanud perekondade arv aastas 86 103 101 41 Sotsiaalmajutusteenusel viibinud isikute arv aastas 46 49 48 53 Sotsiaalkindlustusameti projektis “Integreeritud teenuste osutamine 162 133 13 48 toimetulekuraskustes inimestele” osalejate arv aastas Avalikel töödel osalejate arv aastas 32 30 18 30

Teenused eakatele ja puuetega inimestele 2017. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Klientide arv kokku Teenus keskmiselt kuus Eakate üldhooldekoduteenus 95 Psühhogeriaatriline hooldekoduteenus 31 Psühhogeriaatriline päevakeskus 58 Psühhogeriaatriline koduhooldus 45 Sotsiaaltransporditeenus 934 Viipekeele tõlketeenus 141 Isikliku abistaja teenus 47 Sooja toidu koduvedu eakatele 44 Hooldajatoetuse saajaid 1943 Hooldusel olevaid inimesi 2074 Koduteenus 357 Tartu linn täisealise eestkostja ülesannetes* 147 * Piiratud teovõimega isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve kaitseb Tartu Linnavalitsus, kuna eestkostjaks ei olnud kohtul võimalik määrata füüsilist või muud juriidilist isikut.

Teenused lastele, sh puuetega lastele 2017. aastal (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Teenus Teenuse sisu Klientide arv Õpiabi, soe lõunasöök, vaba aja sisukas veetmine, sotsiaalsete oskuste Laste päevakeskuse teenus 90 arendamine Laste nõustamisteenus Lastele ja peredele pakutav individuaal- ja pereteraapia 224 Teenus lähedase kaotanud lastele ja nende vanematele, mille Leinanõustamisteenus 31 eesmärgiks on leinareaktsioonide normaliseerimine Tartu linna vanemliku hoolitsuseta lastele turvalise ja arengut toetava Asenduskoduteenus 98 elukeskkonna loomine Perekülastusteenus, perede arv Väikelastega riskiperede toetamine vanemlike oskuste arendamisel 53 Raske või sügava puudega lapsele tema toimetuleku parandamiseks Tugiisikuteenus 96 pakutav teenus Teenus raske või sügava puudega lapsele kodust kooli või lasteaeda ja Sotsiaaltransporditeenus 67 tagasi ning raviasutusse sõitmiseks

52 Lisaks osales Tartu linn 2017. aastal alljärgnevate laste ja noortega tegelevate organisatsioonide tegevuskulude katmisel: • Tartu Maakonna alaealiste komisjon – Tartu linna laste poolt toime pandud õigusrikkumiste arutelud (toimus 187 arutelu); • MTÜ Noorte Abistamiskeskus Carpe Diem – psüühilise erivajadusega lapsevanema toetamine (toetati 11 peret) ja perelepitusteenuse osutamine lahutavatele või lahuselavatele peredele (kasutas 23 peret); • Vanemlusprogramm „Imelised Aastad“ – tõenduspõhine koolitussüsteem lapsevanematele laste käitumisprobleemide ja arenguküsimuste ennetamiseks ning toimetuleku parandamiseks (osales 32 lapsevanemat).

Sotsiaaleluasemeteenuse taotluste menetlemine, taotluste arv (Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Eluasemekomisjoni otsus 2013 2014 2015 2016 2017 Sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmine 67 51 56 50 52 Sotsiaalüürilepingu sõlmimine (pikendamine) 256 226 197 216 207 Menetletud taotlusi kokku 323 277 253 266 259

53 KULTUUR Kultuuriosakond

Käesolev peatükk sisaldab andmeid Tartu linnas paiknevate kultuuriasutuste kohta, sh kajastab nende külastatavust. Spordi valdkonna andmed kirjeldavad Tartu sportimisvõimalusi ning erinevate spordialadega tegelejaid, muuhulgas on välja toodud Tartu linna poolt toetatud laste ja noorte arvud. Noortekeskuste lõigus antakse ülevaade noortekeskuste külastajatest ja mobiilses kontaktnoorsoo­töös osalejatest.

KULTUUR (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond)

Tartu raamatukogud 2017. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Raamatukogud Kogud Lugejad Külastused Laenutused Munitsipaalraamatukogud kokku 590 691 36 648 534 683 1 124 260 Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu keskkogu* 479 344 … 325 054 769 193 Annelinna harukogu 43 704 9043 83 024 134 224 Karlova-Ropka harukogu 38 058 6031 50 896 86 290 Tammelinna harukogu 29 585 7712 75 709 134 553 Eriala- ja teadusraamatukogud kokku 3 726 705 68 902 85 498 442 685 Tartu Ülikooli raamatukogu … 56 608 15 437 371 801 Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu 1 096 596 2421 4004 10 500 Eesti Maaülikooli raamatukogu 229 974 6548 35 804 26 355 Eesti Rahvusarhiivi ajalooarhiivi raamatukogu* 2 106 026 84 … 1178 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu 15 036 1417 18 381 14 766 Balti Kaitsekolledži raamatukogu 14 051 310 889 6178 Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu 17 112 1109 6531 9062 Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu 37 951 252 4000 1996 Eesti Spordimuuseumi raamatukogu 22 529 31 172 455 Tartu Kunstimuuseumi raamatukogu** 28 283 24 53 45 Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogu 159 147 98 227 350 Kooliraamatukogud kokku*** 316 013 20 639 198 130 259 074 * Linnaraamatukogu peamaja lugejate ja ajalooarhiivi raamatukogu külastuste kohta arvestust ei peetud. ** Suleti kolimise tõttu 2017. a kevadel. ***2017/2018 õppeaastal.

Tartu O. Lutsu nimelises linnaraamatukogus oli 2017. aastal 36 648 lugejat, mis on võrreldes 2016. aastaga enam kui 800 lugeja võrra rohkem. Seoses sellega on suurenenud külastuste ja laenutuste arv. 2200 inimese võrra on suurenenud ka eriala- ja teadusraamatukogude lugejate arv. Kooliraamatukogude lugejate arv on aga võrreldes eelmise õppeaastaga pisut vähenenud. Tartu teatrite repertuaaris oli 2017. aastal 88 lavastust, millest 54% moodustasid sõnalavastused. Kokku andsid Tartu teatrid 850 etendust, millest 85% toimus Tartus. Külastajaid oli etendustel kokku ca 186 600, millest 78% moodustasid Tartus toimunud etenduste külastajad. Võrreldes 2016. aastaga vähenes 8 võrra lavastuste arv ning 100 võrra etenduste arv, millega kaasnes külastajate arvu vähenemine 3% võrra.

54 Tartu teatrid 2017. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Lavastuste arv Etenduste arv Külastajate arv -

Teatrid Kokku sh uuslavastusi Sõnalavastusi tantsu- Muusika-, ja mitmeliigilavas tusi Kokku sh Tartus Kokku sh Tartus Vanemuine 52 15 25 27 503 471 152 150 120 847 Karlova Teater 9 3 7 2 85 66 11 878 8381 Tartu Uus Teater 12 5 7 5 128 114 11 604 10 511 Tartu Üliõpilasteater 3 3 1 2 29 26 1790 1530 Vilde Teater 4 1 4 0 18 4 802 154 Must Kast 8 4 4 4 87 43 8375 3724 Kokku 88 31 48 40 850 724 186 599 145 147

2017. aastal tegutses Tartus 5 galeriid, kus korraldati aasta jooksul kokku 96 erinevat väljapanekut. Võrreldes 2016. aastaga näituste arv küll pisut vähenes, kuid külastuste arv kasvas sellele vaatamata ligi 4%. Tartu kunstigaleriid 2017. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Ekspositsiooni Näituste Külastuste Galerii Haldaja pind m² arv arv Tartu Kunstimaja (3 galeriipinda) MTÜ Kunstnike Liit 282 33 35 634 Tampere maja galerii SA Tampere Maja 50 12 500 Galerii Noorus Tartu Kõrgem Kunstikool 418 27 31 043 Jakobi galerii Tartu Lastekunstikool 119 9 900 Rõdugalerii Eesti Trükimuuseum 60 15 2127 Kokku 929 96 70 204

2017. aasta aprillis avati uus kino Apollo, millega lisandus Tartusse ligi 950 uut kino istekohta. Viies Tartu kinos linastus 2017. aastal kokku 850 filmi, mis on 104 filmi võrra rohkem kui aasta varem ning ligi 46 800 võrra suurenes ka kinokülastuste arv. Tartu kinod 2017. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Kino Filmide arv Seansside arv Külastuste arv Saale Kohtade arv Cinamon Tartu * 284 9040 301 364 5 693 Apollo** 146 7442 211 045 6 947 Kino Ekraan 231 3620 84 155 2 218 Ahhaa 4D elamuskino*** 6 5070 30 270 1 15 Tartu Elektriteater 183 378 20 472 2 191 Kokku 850 25 550 647 306 16 2064

** Alates novembrist 2017 toimus saalide renoveerimine. ** Kino avati 29.04.2017. *** Linastuvad vaid lühifilmid.

Eesti Kontsert korraldas 2017. aastal Tartus 45 kontserti, millest 34 toimus Vanemuise kontserdimajas, 5 Tartu Pauluse kirikus, kolm Tartu Jaani kirikus ja kolm H. Elleri nim Muusikakooli Tubina saalis. Kokku osales Eesti Kontserdi korraldatud Tartu üritustel ligi 14 400 inimest. Võrreldes 2016. Aastaga suurenes 3 võrra kontsertide arv ja seoses sellega pisut ka osalejate arv. Vanemuise kontserdimaja korraldas aasta jooksul 113 üritust, millel osales 63 930 inimest. Võrreldes

55 2016. aastaga vähenes ürituste arv 14 võrra ja neil osalejate arv 10 840 võrra. Tartu muuseumid 2017. aastal Ava / Lae alla andmetabel

Ajutised näitused Külastuste koguarv

Muuseum Muuseumi Mujal Piletiga Tasuta pind m² ruumides ­ Ekspositsiooni Museaalide arv

Munitsipaalmuuseumid Tartu Mänguasjamuuseum 826 25 201 14 1 44 762 5412 Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum 288,6 171 349 4 7 4237 1986 Tartu Laulupeomuuseum 258,3 4 2 8020 1858 19. saj Tartu linnakodaniku muuseum 74 2 2024 819 Oskar Lutsu majamuuseum 79 2 4 531 2300 KGB Kongide Muuseum 127,6 3 4382 2100 Riigimuuseumid Eesti Rahva Muuseum 5912 1 174 367 21 5 255 944 17 426 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 669 138 625 12 17 7162 1294 Tartu Kunstimuuseum 582,4 24 000 13 0 9768 3376 Avalik-õiguslikud muuseumid Tartu Ülikooli muuseum kokku 2095* 111 114 14 8 52 992 4947 Tartu Ülikooli muuseum (Toomkirik) 1469 8 2 20 561 2808 Tartu Tähetorn** 350 1 13 100 779 Toomkiriku tornid Tartu Ülikooli kunstimuuseum 276 5 5 19 331 1360 TÜ loodusmuuseum ja bootaanikaaed Tartu Ülikooli loodusmuuseum 1310 1 207 874 7 7 23 449 15 909 700 siseruumides ja Tartu Ülikooli botaaniaaed 7 0 16 384 89 000 lisaks 30 000 väliala Eramuuseumid Eesti Trüki- ja Paberimuuseum 388 3439 15 16 3953 6734 A. Le Coq Õllemuuseum 720 2300 0 0 5444 482 Teaduskeskused SA Teaduskeskus Ahhaa 2750 192 7 0 173 656 22 555 * Koos valge saaliga on pinda kokku 2286 m². ** Ei ole arvestatud rändnäitusi koolides.

Tartu muuseume ja botaanikaaeda külastati 2017. aastal kokku ligi 789 tuhat korda, millest 22% moodustasid tasuta külastused. Peaaegu 35% külastustest moodustasid ERMi ja 25% Ahhaa külastused. Võrreldes 2016. aastaga suurenes külastuskordade arv rohkem kui 136 tuhande võrra.

56 SPORT Võimalused spordi harrastamiseks Tartus (Allikas: Eesti spordiregister) Ava / Lae alla andmetabel

2015 2016 2017 Sportimispaigad Arv Arv Arv Võimla, spordihall, spordisaal 50 53 55 Siseujula 7 7 7 Sisetiir 2 3 3 Jäähall, siseliuväli 1 2 2 Maneež 1 2 Muu hoones asuv spordiobjekt 7 7 7 Spordi abihoone 6 6 7 Staadion 10 10 10 Välispalliväljak 31 32 33 Tenniseplats 4 5 6 Muu spordiplats 8 9 9 Sportliku liikumise püsirada 5 5 5 Ratsaspordi rajatis 1 1 2 Muu vabas õhus asuv spordiobjekt 8 10 11 Spordi abirajatis 2 2 2 Muu sportimiseks kasutatav objekt 1 1 1 Kokku 143 154 162

Spordiklubid ja harrastajad (Allikad: Eesti spordiregister, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond) Ava / Lae alla andmetabel

2013 2014 2015 2016 2017 Spordiklubide arv 146 150 169 180 188 sh toetust saavad noortespordiklubid 58 58 55 58 62 Harrastajaid spordiklubides 16 984 17 881 16 420 16 237 17 956 sh mehed (20 a ja vanemad) 3914 4017 3022 2869 3433 naised (20 a ja vanemad) 3206 3339 2555 2367 2775 poisid (kuni 19 a) 5593 6031 6325 6354 6888 tüdrukud (kuni 19 a) 4271 4494 4518 4647 4860 Linnalt toetust saavate noorte arv 5398 5482 5676 5882 6288

Harrastajad spordiklubides (Allikad: Eesti spordiregister, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond)

Ava / Lae alla andmetabel

17 881 17 956 17 380 18 000 16 427 16 984 16 420 15 000 16 237 14116 14 097 12 000

9000 6288 5676 5882 5068 5398 5482 6000 4600 4600 4600

3000 Harrastajaid kokku Linnalt toetust saavate noorte arv* 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

57 Tartu linnalt toetuse saajate jagunemine spordialade lõikes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond)

Võimlemine Jalgpall

14,8% 14,9% Ujumine

12,8% 37,2% Muud spordialad kokku 8,5% Kergejõustik

Sulgpall (6,8%) Korvpall (5%)

Tartu linnalt 2017. aastal toetust saanud laste ja noorte arv spordialade lõikes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Spordiala Toetuse saajate arv Osatähtsus % Klubide arv Aerutamine 91 1,4 3 Iluuisutamine 108 1,7 2 Invasport 2 0,03 1 Jalgpall 932 14,9 6 Jalgrattasport 76 1,2 4 Judo 261 4,1 3 Jäähoki 49 0,8 1 Karate 139 2,2 2 Kergejõustik 540 8,6 3 Kickboxing 125 2 2 Korvpall 316 5 5 Käsipall 29 0,5 1 Laskesport 2 0,03 1 Lauatennis 49 0,8 2 Maadlus 60 1 3 Male 21 0,3 1 Orienteerumine 36 0,6 3 Poks 46 0,7 2 Purjetamine 26 0,4 2 Ratsutamine 192 3,1 3 Saalihoki 65 1 1 Sulgpall 425 6,8 3 Suusatamine 88 1,4 2 Sõudmine 87 1,4 3 Taekwondo 14 0,2 1 Tennis 238 3,8 3 Tõstmine 44 0,7 2 Ujumine 809 12,8 2 Veemotosport 6 0,1 1 Vehklemine 96 1,5 2 Võimlemine 928 14,8 7 Võistlustants 160 2,5 3 Võrkpall 228 3,6 2 Kokku 6288 100 82

Erinevaid sportimispaikasid oli 2017. aastal Tartus 162, millest 34% moodustasid võimlad, spordihallid ja spordisaalid ning 20% välispalliväljakud. Võrreldes 2016. aastaga suurenes sportimispaikade arv 8 võrra. 58 Spordiklubisid on aastatega pidevalt juurde tulnud ja võrreldes 2016. aastaga on spordiklubide arv Tartus kasvanud 8 võrra. Tartu linn toetas 2017. aastal 62 noortespordiklubi ja 6288 noorsportlast. Arvukamalt oli toetusesaajaid jalgpalli, ujumise ja võimlemisega tegelevate noorte hulgas.

NOORTEKESKUSED (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond)

Tartus tegutses 2017. aastal linnavalitsuse rahastamisel kolm noortekeskust: munitsipaalkeskused Anne Noortekeskus ja Lille Maja ning mittetulundusühingu hallatav Tähe Noorteklubi. Mobiilset noorsootööd korraldas Tartus aastatel 2015–2017 MTÜ Tähe Noorteklubi Tartu Linnavalitsusega sõlmitud hankelepingu raames. Teenuse sisuks on riskikäitumisega noorte ja noortegruppidega usaldusliku kontakti loomine avalikus ruumis (parkides, kaubanduskeskustes jne) ehk tänavatöö, millele järgneb noortele individuaalse toe pakkumine ehk juhtumitöö, noorte toimetulekut soodustavate sotsiaalsete oskuste omandamine grupis ehk grupitöö ja võimaluste loomine noorte ning kogukonna omavaheliseks paremaks suhestumiseks (nt vabatahtliku töö vormis) ehk kogukonnatöö.

Tartu noortekeskuste külastajad Ava / Lae alla andmetabel

25 000 23 105 21 140 21 356

20 000

15 000 15 740

12 353 10 000 11 254

5000 2634 2552 2907 2453 2077 1801

0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Osalejaid sündmustel väljaspool noortekeskusi Külastajaid

Mobiilses noorsootöös osalenud noorte arv Ava / Lae alla andmetabel

Töö vorm 2015 2016 2017 Tänavatöö 7599 10 939 11 814 Juhtumitöö 89 106 347 Kogukonnatöö 286 478 488 Grupitöö 904 1890 1681

59 HUVITEGEVUS Tartus tegutses 2017. aastal kolm munitsipaalhuvikooli: Tartu I Muusikakool, Tartu II Muusikakool ja Tartu Lastekunstikool ning 52 erahuvikooli. Huvikoolide õppureid oli kokku 14 065 ning neist 90% moodustasid erahuvikoolide õppurid. Võrreldes 2016. aastaga on õppurite arv huvikoolides kasvanud 1200 võrra. Huvikoolide õppurid kooli tüübi lõikes 2017/2018 õppeaastal (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

Spordikool

Muusika- ja kunstikool 63,6% 11,1% 14,7% 10,6% Muu

Tehnika-, loodus-, loome- ja huvimaja või -keskus

Huvikoolide õppurid vanuse lõikes (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

Vanusegrupp 2015/16 2016/17 2017/18 0-6 1841 2088 1759 7-11 5345 5179 5883 12-18 4553 4400 5203 19-26 951 1123 1086 27-29 22 16 31 30 ja vanemad 104 57 103 Kokku 12 816 12 863 14 065

Huvikoolide õppurid valdkondade lõikes (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

14 065 14 000 Loodus 12 863 12 817 Muusika ja kunst 12 202 11 974 12 000 Sport 9972 Tehnika 10 000 Üldkultuur Harrastajaid kokku 8000

6000

4000

2000

0 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18

60 Huvikoolide õppurid kooli omandivormi lõikes (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

11 575 11 631 12 731 12 000 10 973

10 793 10 000 9102

8000

6000

4000

2000 1229 1181 1241 1232 1334 870

0 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 Õppureid munitsipaal-huvikoolides Õppureid era-huvikoolides

Huvikoolide õppurid soo ja valdkonna lõikes 2017/18 õppeaastal (Allikas: HaridusSILM) Ava / Lae alla andmetabel

Loodus Naised Mehed Muusika ja kunst

Sport

Tehnika

Üldkultuur

0 20 40 60 80 100

Linna poolt toetatud huvitegevus rahvakultuuri valdkonnas (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond) Ava / Lae alla andmetabel

2015 2016 2017 Huviala Harrastajate Huviringide Harrastajate Huviringide Harrastajate Huviringide arv arv arv arv arv arv Koorilaul 374 26 318 24 342 24 Rahvatants 169 10 188 12 166 11 Folkloorirühm 105 6 131 8 131 8 Puhkpillimuusika 57 7 48 7 44 7 Harrastusteater 45 6 8 3 28 5 Rahvamuusika 86 5 86 8 55 6 Käsitöö 46 2 2 1 6 2 Kokku 882 62 781 63 772 63

61 Linna poolt toetatud huvitegevus valdkondade lõikes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond) Ava / Lae alla andmetabel

2015 2016 2017 Valdkond Osalejate arv % Osalejate arv % Osalejate arv % Tants 343 21,2 317 20,7 283 17,5 Muusika 313 19,3 429 28,1 407 25,1 Kunst ja käsitöö 194 12,0 176 11,6 170 10,5 Sportlik tegevus 449 27,7 318 20,8 366 22,6 Fotograafia, meedia 11 0,7 5 0,3 9 0,6 Tehnika 113 7,0 68 4,4 82 5,1 Teater 22 1,4 3 0,2 11 0,7 Muu 173 10,7 213 13,9 289 17,9 Kokku 1618 100,0 1529 100,0 1617 100,0

62 TURVALISUS

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

Turvalisuse rubriiki on koondatud statistika, mis kajastab päästeala ennetustööd ja pääste väljasõite Tartu linnas toimunud sündmustele ning andmeid Tartus toimunud kuritegude ja inimkannatanutega liiklusõnnetuste kohta.

Lõuna-Eestis (sh Tartu linnas) teeb ja korraldab päästetöid, päästealast ennetustööd, kriisireguleerimist ning riiklikku tuleohutusjärelevalvet Lõuna Päästekeskus. Ühtlasi nõustab päästekeskus Tartu linnavalitsust kriisireguleerimis- ja päästealastes küsimustes. Allolev tabel kajastab sündmuse liikide järgi juhtumeid Tartu linnas, mille lahendamisel osalesid päästeteenistujad. Päästeala ennetustegevused ja pääste väljasõidud (Allikas: Päästeameti arendusosakond, ennetustöö osakond) Ava / Lae alla andmetabel

Sündmuse liik 2014 2015 2016 2017* Ennetusalased infopäevad 17 18 15 27 Päästeala ennetuskampaaniad 2 2 2 2 Tulekahju 273 216 242 232 sellest kulu põlemine 34 21 23 17 Tulekahju tõttu hukkunud 5 2 2 Tulekahju tõttu vigastatud 2 4 5 6 Pommiähvardus** 2 4 6 0 Liiklusõnnetus 68 90 149 114 Õnnetus veekogul 31 17 16 20 Gaasiavarii/gaasiline reostumine 37 36 40 43 Kommunaalavarii** 5 27 37 13 Elektrivõrkude avarii** 10 18 22 2 Radioaktiivne saastumine/reostumine 2 Naftasaadustega saastumine/reostumine 57 51 49 47 Kemikaalidega saastumine/reostumine 4 1 4 4 Loodusõnnetuste tagajärg/ohu likvideerimine 33 36 89 41 Lõhkekeha plahvatus 1 1 1 Loomade ja lindude päästmine 49 99 78 118 Pommikahtlus 12 10 11 7 Lõhkekeha 25 38 24 29 Abi osutamine ( sh kiirabile, PPA-le jt) 117 140 169 148 Tulekahjualarm 647 540 540 412 * 2017. aasta veerg sisaldab haldusreformijärgseid andmeid (Tartu linn+Tähtvere vald) ** Arvestusmetoodika muutumise tõttu ei ole need tüüpjuhtumid peale 23.05.2017 enam eristatavad ja sellised sündmused on liigitatud ohu likvideerimise alla.

Peaaegu poole 2017. aastal registreeritud kuritegudest moodustasid vargused ja vägivallakuriteod. Neile järgnesid kehaline väärkohtlemine ja liikluskuriteod. Võrreldes 2016. aastaga on märkimisväärselt vähenenud avaliku korra raskete rikkumiste arv, kuid oluliselt on suurenenud kehaliste väärkohtlemiste arv.

63 Kuriteod ja nende avastamine Tartu linnas (Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur, menetlusinfosüsteem (MIS)) Ava / Lae alla andmetabel

Kuriteo liik 2014 2015 2016 2017 Registreeritud kuriteod 2603 2384 1815 1937 Avastatud kuriteod 1916 1936 1290 1117 Registreeritud vägivallakuriteod 404 352 327 368 Eluvastased süüteod (koos katsetega) 5 1 1 3 Kehaline väärkohtlemine 230 141 130 235 Raske tervisekahjustuse tekitamine 3 5 1 4 Vägistamine 7 12 4 5 Avaliku korra raske rikkumine 38 117 134 75 Narkokuriteod 109 167 146 151 Vargus 951 741 583 553 Röövimine 18 18 17 8 Kelmus 166 158 160 124 Sõiduki vargus või omavoliline kasutamine 41 36 19 40 Korruptsioonikuriteod 23 57 35 22 Küberkuriteod 7 13 13 9 Liikluskuriteod 232 271 179 186

Politseis registreeritud inimkannatanuga liiklusõnnetused Tartu linnas (Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur, menetlusinfosüsteem (MIS)) Ava / Lae alla andmetabel

Õnnetuse liik 2014 2015 2016 2017 Inimkannatanuga liiklusõnnetusi 123 88 74 70 neis hukkus 3 4 - 1 neis sai vigastada 137 89 87 74 Liiklusõnnetused alkoholijoobes juhi süül või osalusel 44 39 32 37 neis sai vigastada 5 7 5 1 Liiklusõnnetused jalakäija osalusel 30 34 22 29 neis hukkus 2 3 - 1 Liiklusõnnetused jalgratturi osalusel 32 23 18 18

Inimkannatustega liiklusõnnetuste arv Tartus on aastatel 2014–2017 pidevalt vähenenud ja vähenenud on ka neis viga saanud inimeste arv.

64 LINNAEELARVE

Rahandusosakond

Siia alalõiku on koondatud Tartu linnaeelarve täitmist iseloomustav info, muuhulgas on välja toodud investeeringud valdkondade lõikes ning reservfondi eraldised.

LINNAEELARVE TÄITMINE 2016. aasta linnaeelarve tulud ja kulud eurodes (Allikas: Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond) Ava / Lae alla andmetabel

Likviidsed vahendid aasta alguseks 7 575 718 Üksikisiku tulumaks 69 261 691 Maamaks 711 898 Kohalikud maksud 1 407 071 Kaupade ja teenuste müük 17 990 726 Tulu varadelt 2 551 748 Saadud toetused tegevuskuludeks 3 142 671 Saadud toetused põhivara soetuseks 11 441 396 Saadud mittesihtotstarbelised toetused 36 987 912 Muud tulud 4 641 192 Finantseerimistegevus 13 490 000 Tulud kokku 161 626 305 Üldvalitsemine 9 939 749 Avalik kord 573 304 Majandus 29 934 780 Keskkonnakaitse 6 833 131 Elamu- ja kommunaalmajandus 3 161 393 Tervishoid 340 040 Vaba aeg, kultuur 9 041 095 Haridus 81 898 069 Sotsiaalne kaitse 10 139 258 Finantseerimistegevus 7 490 946 Kulud kokku 159 351 765 Likviidsed vahendid aasta lõpuks 9 850 258

Tartu linna eelarvesse laekus tulu 2017. aastal 161 626 305 eurot, mis moodustas 97,5% kavandatust. Koos aasta alguse vabade vahendite ja võetud laenudega oli vahendeid kokku 169 202 023 eurot. Linna eelarvega võrreldes esines olulisim alalaekumine (5 569 326 eurot e 9,7%) linnale antavate toetuste osas, millest omakorda saadi kavandatust vähem toetusi 5 146 023 eurot põhivara soetamiseks seoses rahastajate pikkade lepinguliste maksetähtaegadega ja ka investeerimisobjektide ehitustööde lükkumisega 2018. aastasse. 2016. aastaga võrreldes suurenes linna tulubaas 13% ehk 18 579 705 eurot, sh oli määravaks saadud toetus põhivara soetamiseks (kasv 7 522 207 eurot) ja üksikisiku tulumaksu laekumise kasv 4 136 777 euro e 6,4% võrra. Linna kulude eelarve täideti 92,2%, sh põhitegevuse kulude osas 96,3% ja investeerimistegevuse (koos finantseerimistegevusega) kulude osas 81,2%. Väljamakseid tehti kokku 159 351 765 euro ulatuses, mis on 13% enam kui 2016. aastal. 2017. aastal investeeriti 30 875 190 eurot, mis on 12 271 025 eurot rohkem kui 2016. aastal. Juurdekasv

65 moodustab 66% 2016. a investeeringute kogumahust. Suurimad investeerimisobjektid 2017. a olid: • 4 358 440 eurot – Tartu idapoolse ringtee ehitamine; • 2 467 253 eurot – uue lasteaia ehitamine (Pepleri 1a); • 2 018 375 eurot – Kesklinna Lastekeskuse (Akadeemia 2) juurdeehitus; • 1 711 507 eurot– kergliiklustee vahemikus Turu jalakäijate sild- -Nõlvaku; • 1 649 873 eurot – Raatuse Kooli (Raatuse 88a) rekonstrueerimine; • 969 014 eurot – Soinaste tn rekonstrueerimine vahemikus Raudtee-Riia; • 924 475 eurot– Raudtee-Laseri-Aardla kergliiklustee rajamine; • 871 774 eurot – Riia-Kase põik-Ülenurme kergliiklustee rajamine; • 851 624 eurot – M. Reiniku Kooli staadioni ja staadionihoone ehitamine; • 793 312 eurot – Kesklinna Kooli (Kroonuaia 7) algklasside õpperuumide ehitamine. 2017. aasta 31. detsembri seisuga oli linna raha jääk 9 850 258 eurot. Tartu võlakohustused olid kokku 67 564 346 eurot, moodustades põhitegevuse tuludest 52%.

Tulud linnaeelarves 2017. aastal (Kogumaht koos aasta alguse jäägiga 169 202 023 eurot) Ava / Lae alla andmetabel

Kohalikud maksud (0,8%) Maamaks (0,4%) Muud tulud (2,7%) Üksikisiku tulumaks Tulu varadelt (1,5%)

Toetused põhivara soetuseks (6,8%) 40,9%

Toetused tegevuskuludeks (1,9%) 12,5% 21,9% Finantseerimistehingud 10,6%

Mittesihtotstarbelised toetused Kaupade ja teenuste müük

Tulud linnaeelarves elaniku kohta eurodes (Elanike arv 2015. aastal 97 153, 2016. aastal 96 904, 2017. aastal 96 763 ilma endise Tähtvere valla elaniketa) Ava / Lae alla andmetabel

631 Üksikisiku tulumaks 672 716 7 Maamaks 7 7 12 Kohalikud maksud 14 15 169 Kaupade ja teenuste müük 180 186 9 Tulu varadelt 14 26 114 Toetused tegevuskuludeks 42 32 101 Toetused põhivara soetuseks 40 118 269 Mittesihtotstarbelised toetused 360 382 197 Finantseerimistehingud 177 2015 218 2016 8 Muud tulud 26 2017 48

0 100 200 300 400 500 600 700

66 Kulud linnaeelarves 2017. aastal (Kogumaht 159 351 765 eurot) Ava / Lae alla andmetabel

Avalik kord, elamu- ja kommunaal- majandus, tervishoid kokku (2,6%) Haridus Keskkonnakaitse (4,3%)

Üldvalitsemine (6,2%) 51,4% Sotsiaalne kaitse 6,4% 5,7% Vabaaeg, kultuur 18,8%

Finantseerimistehingud (4,7%) Majandus

Kulud linnaeelarves elaniku kohta eurodes (Elanike arv 2015. aastal 97 153, 2016. aastal 96 904, 2017. aastal 96 763 ilma endise Tähtvere valla elaniketa) Ava / Lae alla andmetabel

89 95 Üldvalitsemine 103 4 5 Avalik kord 6 228 211 Majandus 309 56 58 Keskkonnakaitse 71 28 29 Elamu- ja kommunaalmajandus 33 4 4 Tervishoid 4 113 123 Vaba aeg, kultuur 93 758 741 Haridus 846 98 102 2015 Sotsiaalne kaitse 105 82 2016 86 Finantseerimistehingud 77 2017

0 100 200 300 400 500 600 700 800

INVESTEERINGUD Investeerimiskulud linnaeelarves objektide lõikes eurodes Ava / Lae alla andmetabel

sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Investeerimiskulud kokku, sh 30 875 190 11 268 966 Üldised valitsussektori teenused 817 965 0 Linna laenude teenindamine 397 163 Liisinglepingutega kaasnevate intresside tasumine 98 836 Elektriautode väljaost 11 700 IT vahendite soetamine ja tarkvara arendused 308 022 Raekoja plats 14 remont 2244 Avalik kord 12 000 0 Toetus Lõuna Prefektuurile videovalve laiendamiseks 12 000 Majandus 15 596 664 7 299 270 Maa ost Lai tn 39c kinnistu omandamiseks 1000

67 sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Tänavate rekonstrueerimine ja ehitus 9 622 645 4 600 192 Tartu idapoolse ringtee ehitamine 4 358 440 3 527 657 Vaksali tn väljak, parklad, kergliiklusteed 1 420 818 1 072 535 Soinaste tn (Raudtee-Riia) 969 014 Roosi tn 597 136 Kaarsilla remont 428 955 Kreuttzwaldi tn kergliiklus- ja sõidutee 373 475 Adra, Künni, Vao 323 765 Projekteerimised 286 949 Kummeli tn 215 354 Kaupmehe tn pikendus 196 333 Anne 67A parkla 166 980 Nõlvaku tn parkla 71 251 Kasesalu tn (Talutare-Pääsusilma) 45 776 Kapsa tn 45 068 Marja tn trepp 42 719 Kastani ja Tiigi tn 42 424 Emajõe kaldakindlustuse remont (Kaarsild-Atlantis) 26 355 Koostööprojektid arendajatega 11 833 Kruusakattega tänavate asfalteerimine 93 866 Ülekatted ja pindamised 1 016 969 Jalg- ja jalgrattateed 4 024 017 2 618 186 Turu jalakäijate sild-Annelinn-Nõlvaku 1 711 507 1 045 071 Raudtee-Laseri-Aardla kergliiklustee 924 475 724 938 Riia-Kase põik-Ülenurme kergliiklustee 871 774 711 834 Baeri-Näituse-Ilmatsalu kergliiklustee 63 593 43 931 Arukülatee kergliiklustee 124 907 92 412 Sadama tn kõnnitee projekteerimine ja ehitus 108 593 Toomemäe jalgteed 84 910 Tähe tn (Pargi-Vaba) 52 242 Rahu tn kõnnitee 45 190 Lootuse tn kõnnitee 18 626 Kreutzwaldi tn (Carolina-linna piir) 18 200 Koostöö võrguarendajatega 276 055 Liikluskorraldus 140 576 0 Kaunase pst fooridega ülekäiguraja rajamine 118 004 Fooriristmike rekonstrueerimine 22 572 Üldmajanduslikud arendusprojektid 421 536 80 892 Toetus SA-le Tartu Teaduspark infrastruktuuri arendamiseks 85 000 Toetus SA-le Tartu Loomemajanduskeskus Kalevi 17 restaureerimise laenu 10 000 katteks Roosi 83 viilhalli katuse remont 99 219 Investeeringud korteriühistute projekti Smart EnCity raames 80 892 80 892 Korteriühistute remondifond 57 930 Ettekirjutuste täitmine linna hoonetes 51 641 L. Koidula ja J.V. Jannseni skulptuuri ala projekteerimine 36 854 Keskkonnakaitse 1 128 651 100 493 Jäätmejaamale autokaalu soetamine 20 712 17 736 Pirogovi platsi rekonstrueerimine 682 357 Uue mänguväljaku projekteerimine ja rajamine Forseliuse parki 98 136 Pirogovi platsi nõlva kindlustamine 93 045 82 757 Mänguväljakute rekonstrueerimine ja välidrenažööride uuendamine 65 143 spordiradadel Lahkvoolse sademeveetorustiku rajamine 63 600

68 sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Tähtvere linnaosas koerte jalutusväljaku rajamine 36 944 Tähetorni lipuväljaku ja trepi projekteerimine 27 088 Projekteerimised 16 700 Keskkonnaalaste andmebaaside ja rakenduste arendamine ja tarkvara 12 926 lisamooduli soetamine Toetus hüdrantide rajamiseks 12 000 Elamu- ja kommunaalmajandus 910 357 0 Linnale kuuluvate korterite remont 340 487 Linna elamute rekonstrueerimine ja projekteerimine Kredexi toetusega 161 613 Linnale kuuluvate elamute remont 69 675 Rahumäe kalmistu abihoone rekonstrueerimine 40 844 Raadi kalmistu hoonete rekonstrueerimine 39 251 Kalmistu infosüsteemi arendamine, kalmistute heakorra ja valgustuse 10 380 projekteerimine Tänavavalgustus 248 107 Smart EnCity omafinantseering tänavavalgustuse uuendamisse 89 441 Amortiseerunud mastide, kaablite ja kiibikontrollerite väljavahetamine, 34 943 kesklinna püsivoolupunktide rajamine Valgustusliinide rekonstrueerimine Veeriku linnaosas 39 854 Ropka tee valgustus koostöös Eesti Energiaga 36 460 Ülekäiguradade täiendav valgustus 22 329 VALGIS arendustööd 15 000 Kivi tn treppide valgustamine 7800 Emajõe kaldavalgustuse renoveerimine 2280 Vabaaeg ja kultuur 1 475 081 13 432 Spordibaasid 492 009 0 Toetus MTÜle MK Tenniseklubi 112 200 Tartu Ratsakooli (Jänese 23) hoone katuse rekonstrueerimine 74 086 Annemõisa spordikeskuse remont 60 970 EMÜ spordihoone ehituse toetamine 50 000 TÜ Spordihoone renoveerimise toetamine 50 000 Toetus Osaühingule Sepa Jalgpallikeskus 45 000 Spordihoone (Turu 8) remont 29 268 A.LeCoq spordihoone (Ihaste tee 7) remont 23 760 Toetus Veski baasis laste väliujula ujumiskai paigaldamiseks 17 000 Toetus spordiklubidele spordiinventari soetamiseks 13 778 Visa halli (Ravila 80) remont 5887 SA Tartu Sport kunstmuru hooldamise traktori rendimakseteks 5060 Sõudmise ja Aerutamise Klubi paadikuuri remont 5000 Puhkepargid 277 900 Toetus ABC Kinnisvarateenuste OÜ-le Aparaaditehase hoovi 75 000 heakorrastamiseks Toetus SA-le Tähtvere Puhkepark, sh: 202 900 BMX keskuse stardimäe varikatuse ehitamiseks 58 000 tehnika rendimakseteks 39 600 laulukaare katusetööd 35 800 dendro-ja spordipargi arendus- ja hooldustöödeks 33 000 Tartu terviserajade märgistus 15 000 lastepargi atraktsioonide lisamine, laudtee vahetamine 13 000 ronimisseina paigaldmiseks 8500 Muud kultuuriobjektid 705 172 13 432 Toetus SA-le Tartu Pauluse Kirik kiriku rekonstrueerimistööde laenu tasumiseks 127 823 Linnamuuseumi (Narva mnt 177) ruumide remont 126 135

69 sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* O. Lutsu nim. Linnaraamatukogu akendeja laetalade vahetamine ning katuse 120 698 avariiremont (Kompanii3/5) Toetus MTÜ-le Uus Teater hoone ostuks ja tuletõkketsoonide ehitamiseks 63 000 Lodjakoja töökojahoone projekteerimine 48 405 Linnaraamatukogu Wifi võrgu rekonstrueerimine 34 426 Toetus Eesti Apostlik Õigeusu kirikule fassaadi restaureerimiseks 30 000 Raadi kalmistu Telleri ja telliskabeli restaureerimise projekteerimine ja 27 725 13 432 renoveerimistööd Arena Tartu eskiisprojekti koostamine 27 600 Restaureerimistoetused 21 993 Rahvariiete soetamine kultuuriühingutele ja üldhariduskoolide tantsuringidele 20 225 Toetus EELK Tartu Peetri Kogudusele kiriku remonditöödeks 18 000 Toetus Eesti kirjanike Liidu Tartu osakonnale Kirjanduse Maja küttesüsteemi 15 000 rekonstrueerimiseks Toetus MTÜ-le Tartu Suveteatri Selts Karlova Teatrimaja ventilatsioonisüsteemi 10 000 ehitamiseks Mänguasjamuuseumi (Lutsu 8) korstnate, katuse, vihmaveesüsteemi ja õueala 9142 kivikatendite remont Toetus Tartu Juudi Kogukonnale Vana-Juudi kalmistu mausoleumi 5000 renoveerimiseks Haridus 10 665 719 3 706 329 Lasteaiad 5 521 180 2 680 041 Naerumaa (Pepleri 1a) 2 467 253 2 083 486 Kesklinna Lastekeskus (Akadeemia 2) 2 018 375 593 355 Lasteaedade rühmade remondid 621 101 Lasteaedade mänguväljakute ja paviljonide korrashoid 99 411 Lasteaedade tehnosüsteemide korrastamine 79 999 Lasteaed Maarjamõisa (Puusepa 10) remont 64 852 Lasteaedade köökide remont ja köögiseadmete ost 57 210 Lasteaed Rukkilill (Sepa 18) remont 56 252 Lasteaed Karoliine (Kesk 6) remont 51 011 Lasteaed Helika (Kalevi 52a) ja Lasteaed Krõll (Anne 67) 5716 3200 Koolid 3 499 041 900 774 Raatuse Kooli (Raatuse 88a) rekonstrueerimine 1 649 873 900 774 Kesklinna Kooli (Kroonuaia 7) algklasside õpperuumide ehitamine 793 312 Kutsehariduskeskuse Põllu 11a ja Kopli 1 hoonete rekonstrueerimine 402 411 Tamme Kooli (Tamme pst 24a) käsitööruumide remont 194 560 Raatuse Kooli asenduspindade remont 140 534 M. Härma Gümnaasiumi (Tõnissoni 3) tualettruumide rekonstrueerimine 120 552 Kutsehariduskeskuse õppeotstarbeliste seadmete soetamine 97 626 Variku Kooli (Aianduse 4) rekonstrueerimise projekteerimine 50 280 Forseliuse Kooli (Tähe 101) tööõpetuse ruumide projekteerimine 30 050 Kroonuaia Kooli (Puiestee 62) riietus- ja pesuruumide rekonstrueerimine 19 843 Huviasutused 263 932 0 Noortekeskus (Lille 9) rekonstrueerimine 219 364 Anne Noortekeskuse (Uus 56) elektrisüsteemi rekonstrueerimine 29 761 Tartu I Muusikakooli (Tähe 5) keldrikorruse ventilatsioonitööd 14 807 Muud hariduse investeeringud 1 381 566 125 514 M. Reiniku Kooli staadioni ja staadionihoone ehitamine 851 624 125 514 Ettekirjutuste täitmine haridusasutustes 232 060 Haridusasutuste territooriumide korrashoid 197 139 Haridusasutuste rekonstrueerimistööde projekteerimised 100 743 Sotsiaalne kaitse 268 753 149 442 Maarja Tugikeskuse peremajade projekteerimine 171 548 136 442 Laste Turvakodu õueala inventari soetamine 16 000 13 000

70 sh saadud toetuste Investeerimisobjekt Täitmine arvelt* Rahu 15 piirkonnakeskuse ruumide remont 74 112 Trepitõstukite soetus 7093 *Põhivara soetamiseks saadi toetust 11 441 396 eurot, millest 511 716 eurot 2016. a sildfinantseerimise korras tehtud investeerimiskulude katteks. Saadud toetuste arvel tehti kulusid 11 268 966 eurot, sh tehti sildfinantseerimist 969 064 euro ulatuses. RESERVFOND Eraldised reservfondist valdkondade lõikes eurodes Ava / Lae alla andmetabel

118 953 Üldvalitsemine 86 382 91 462 41 122 Majandus 62 951 94 300 235 705 Vaba aeg, kultuur 165 250 179 645 59 245 Haridus 68 505 70 016 14 186 Sotsiaalne kaitse 44 120 14 022 14 377 Keskkonnakaitse 23 272 2015 35 399 8867 2016 Muud 17 570 2017

0 50 000 100 000 150 000 200 000 250 000

Linna reservfondi suuruseks oli 500 000 eurot, millest suunati linnavalitsuse korralduste alusel kulude katteks 489 184 eurot. Reservfondist eraldati: 1) põhitegevuskuludeks 440 864 eurot, millest: • 258 075 eurot on antud toetust erinevatele projektide ja üritustele. Suurimad toetused anti tublidele koolilõpetajatele (23 900 eurot), Korteriühistule Näituse 22B kütteõli reostuse likvideerimiseks ja andekate noorsportlaste toetusfondi täiendamiseks (10 000 eurot); • 121 837 eurot majandamiskuludeks (sh suurimad kulud: 20 000 eurot Põhja pst 30 kinnistu korrastamiseks, 29 436 eurot on hoonete, ruumide avariiliste olukordade likvideerimiseks, 22 961 eurot erinevate linna kultuuriürituste korraldamiseks, 12 000 eurot Ugala teatri tribüünide teisaldamiseks Tartusse Roosi 83 lennukiangaari); • 60 952 eurot personalikuludeks (hüvitiste maksmine seoses töösuhte lõppemisega). 2) investeeringuteks 48 320 eurot, sh: • 26 000 eurot anti toetust Sihtasutusele Tähtvere Puhkepark laululava kaare katuse remont­ töödeks; • 22 320 eurot osaliselt sihtfinantseeringutega kaetud investeerimisobjektide eelarvete täienda­ miseks – Laste Turvakodu mänguväljaku rajamine, Raadi kalmistu Telleri kabeli restaureerimine, koostöös Sihtasutusega Eesti Kontsert Roosi 83 lennukiangaari korrastamine. Andmed reservfondist tehtud eraldamiste kohta on esitatud linna veebilehel www.tartu.ee.

71 JUHTIMINE Avalike suhete osakond

2017. aasta novembrini jätkas tööd linnavolikogu kaheksas koosseis, mis valiti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 20. oktoobril 2013. Koalitsiooni moodustasid Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, opositsioonis olid Isamaa ja Res Publica Liit ning valimisliidud Vabakund ja Isamaaline Tartu Kodanik. Volikogu esimees oli Vladimir Šokman (Keskerakond), aseesimees Triin Anette Kaasik (Reformierakond). 15. oktoobril 2017 toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Tartu linna valimiskomisjon registreeris uued linnavolikogu liikmed 31. oktoobril ning üheksanda koosseisu volitused algasid 1. novembril 2017. Uude volikokku pääsesid viie erakonna ja kahe valimisliidu esindajad. Reformierakond sai volikokku 20, Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaheksa, Keskerakond seitse, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kuus ning Isamaa ja Res Publica Liit kolm kohta. Valimisliidul Tartu Heaks on kolm ja valimisliidul Tartu Eest kaks esindajat. Koalitsioonilepingu sõlmisid 29. oktoobril 2017 Reformierakond ja Keskerakond. Ühtlasi sõlmiti koostööprotokoll valimisliiduga Tartu Eest. Linnavolikogu esimeheks valiti 27 poolthäälega Aadu Must (Keskerakond) ja aseesimeheks 28 poolthäälega Ene Ergma (Reformierakond). Aadu Must on olnud Tartu volikogu esimees ka ajavahemikel november 2001 kuni märts 2007, oktoober 2009 kuni aprill 2011 ning oktoober 2013 kuni märts 2015. Volikogu valis üheksanda koosseisu teisel istungil 32 volikogu liikme toetusel Tartu linnapeaks Urmas Klaasi. Abilinnapeadena kinnitati ametisse Reno Laidre, Madis Lepajõe, Monica Rand, Raimond Tamm ja Tiia Teppan. Volikogus moodustati neli fraktsiooni. Kuna fraktsiooni suuruse alampiiriks on linna põhimääruses seatud viis liiget, ei ole fraktsioone Isamaa ja Res Publica Liidu ning kahe valimisliidu esindajatel. Volikogus loodi kaheksa alatist komisjoni: arengu- ja planeerimiskomisjon, hariduskomisjon, kultuurikomisjon, linnavarakomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaalkomisjon. 2017. aastal toimus 13 volikogu istungit. Vastu võeti 37 määrust ja 116 otsust. 33 otsust olid seotud üld- ja detailplaneeringutega, 29 riigihangetega ning 18 volikogu ja linnavalitsuse töökorraldusega. Linnavalitsus pidas 2017. aastal 102 istungit, neist 37 elektroonilist, võttis vastu 20 määrust ja 1363 korraldust. 2017. aastal valmis üks olulisemaid linna arengut suunavaid dokumente – Tartu linna üldplaneering, mis kujundab linna arengut lähemal paarikümnel aastal. Linna ruumilise arengu alusdokument tõstab Tartut esile kui avatud ja rahvusvahelist tarkade töökohtadega ülikoolilinna, mis on koos naabervaldadega kujunenud ühtseks ja sidusaks linnaregiooniks. Üldplaneering rõhutab kesklinna eelisarendamist, Maarjamõisa ja Raadi piirkonna arengut, ettevõtluse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel. Üldplaneering käsitleb mitmeid põhimõttelisi valikuid näiteks linnaliikluse ja ühistranspordi korraldamisel, säästliku energiamajanduse arendamisel ning rohevõrgustiku kujundamisel. Põhjalikult on kirjeldatud spordi-, kultuuri-, haridus- ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste paiknemist linnas. Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud kõik miljööväärtuslikud hoonestusalad ning tehtud ettepanekud osadel aladel piiride muutmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks. Tartu uude üldplaneeringusse on muutmata kujul üle võetud hiljuti kehtestatud Kesklinna, Ränilinna ja Supilinna planeeringud. 72 Linn alustas üldplaneeringu ülevaatamist juba 2013. aastal, kuid vastu võeti jaavalikustamisele suunati planeering 2017. aasta märtsis. Kuu aega toimunud avalikustamine möödus tartlaste väga aktiivsel osavõtul. Linnaosades toimusid rahvarohked koosolekud ning mõtteid sai esitada ka esmakordselt kasutusele võetud ideekorjekaardil. Valmis teinegi oluline Tartu linna arengut suunav dokument – Tartu linna arengukava aastateks 2018–2025. Arengukava koostamise protsessis osalesid paljud erinevate eluvaldkondade eksperdid, vabaühenduste esindajad ning Tartu arengust huvitatud linlased. Arengukavas on seatud kõige olulisemateks eesmärkideks parandada linlaste elukvaliteeti ja muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele. Arengukava osana võeti vastu ka eelarvestrateegia aastateks 2018–2021, kus on määratud prioriteetideks investeeringud haridusse, eelkõige koolihoonetesse, elamumajandusse ning liiklemisvõimaluste parandamisse. Volikogu kehtestas ka mitmeid olulise tähendusega detailplaneeringuid. Magistri ja Gildi tänava ning Vabaduse puiestee vahelise ala detailplaneeringu eesmärk on ehitada kesklinna vähemalt 200 kohaga parkimismaja ja vähendada parkimist vanalinna tänavatel. L. Puusepa tn 2, 4, 6, 8 krundi ja lähiala detailplaneering annab võimaluse kliinikumi hoonete laiendamiseks ja parkimismaja rajamiseks ligi 11 hektari suurusel alal. Tegemist on Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku kolmanda ehitusjärguga, mille käigus ehitatakse uus lastekliinik, kõrvakliinik ja päevakirurgiakeskus. Kehtestati Ravila tn 14a, 14b, 14c krundi detailplaneering. Maarjamõisa linnaosas asuval ligi 20 hektari suurusel krundil paiknevad Tartu Ülikooli füüsika, keemia ning bio- ja siirdemeditsiini instituudid, suuremas osas on ala hoonestamata. Planeeringu eesmärk on ala edasine arendamine kampuse põhimõttel ülikoolile vajalike hoonete, haljasalade ning teenindavate teede ja parklatega. Seoses üleriigilise haldusreformiga tegi Vabariigi Valitsus ettepaneku Tartu linna, Luunja valla ja Tähtvere valla ühinemiseks. Tartu Linnavolikogu nõustus riigi poolt Tartu linnale ning Luunja ja Tähtvere vallale tehtud ühinemisettepanekuga tingimusel, et vallad liituvad linnaga ning Tartu linna õiguslik järjepidevus säilib. Hiljem otsustati Luunja vald siiski iseseisvana säilitada. 1. novembril 2017 jõustusid haldusterritoriaalse korralduse muudatused Tartu linna ja Tähtvere valla osas ning sellest alates on senine Tähtvere vald osa Tartu linnast. 2017. aasta linnaeelarveks oli volikogu eelmise aasta lõpus kinnitanud 159 660 753 eurot. Eelarve keskendus eelkõige elukeskkonna parandamisele ja haridusele. Aasta jooksul kinnitati ka kaks lisaeelarvet: esimese lisaeelarve suurus oli 10,7 miljonit eurot ja teise lisaeelarve suurus 1,1 miljonit eurot. Lisaeelarved suunati peamiselt hariduse ja linnamajanduse valdkonda. 2018. aasta eelarve suurusega 174 688 708 eurot kinnitas volikogu 2017. aasta lõpus. Eelarve keskmes on tartlastele parema elukeskkonna loomine, haridus, kultuuri väärtustamine ja tegevused 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel, targa linna arendused, Tartu tuntuse suurendamine ning Tähtvere integreerimine. Eelarvesse kavandati ka haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgatõus. Tartu jätkas kaasava eelarve korraldamist. Kaasava eelarve ideede kogumisega alustati aprillis, kui laekus 56 ideed. Järgnes ekspertide töö, avalikud arutelud ja ideede tutvustamine. Oktoobris toimunud hääletusele jõudis 20 ideed. Tehti senine hääletusrekord osavõtjate arvu poolest – 4635 hääletajat andis 9090 häält. Rahva soovil osutusid võitjateks ideed „Liikumisrajad Emajõe kaldal ja Tähtvere dendropargis“ ja „Liikuma kutsuv hoov“ (Mart Reiniku kooli siseõue arendamine). 2017. aastal viidi ellu ka kaks 2016. aasta hääletusel võitnud ideed: Aparaaditehasesse rajati taskupark ning Raadil asuv ajalooline ratsatall sai uue katuse. Tartu linna eelarvestrateegia näeb ette kõigi koolihoonete korrastamise tosina aasta jooksul, milleks linn investeerib igal aastal keskmiselt 6,6 miljonit eurot. Suvel 2017 alustati Raatuse kooli rekonstrueerimisega, mille tulemusel saab sellest 2018. aasta 1. septembriks Tartu üks kaasaegsemaid põhikoole. Järgmisena on remondijärjekorras Variku kooli hoone. Jõudsalt on paranenud ka koolieelsete lasteasutuste olukord. Suvel avas kesklinnas Pepleri tänaval uksed lasteaed Naerumaa, milles on kohti 144 lapsele. Lasteaed projekteeriti liginullenergia hoonena,

73 maja katusele paigaldati päikesepaneelid ja sinna pandi kasvama muru. Septembris oli avamispidu ka teises kesklinna lasteaias – Rõõmupesa lasteaed (endine Kesklinna lastekeskus) avas rekonstrueeritud hoone ja uuendatud juurdeehituse, milles on ruumi 70 lapsele. Kuigi lasteaiakohtade puudust Tartus viimastel aastatel enam ei ole, on kohad kesklinna lasteaedades endiselt väga nõutud. Tartu Linnavolikogu otsustas 2017. aastal taotleda Tartule 2024. aastaks Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tartul on tiitli saamiseks häid eeldusi – Tartu on UNESCO loovlinnade võrgustikku kuuluv kirjanduslinn, kus on palju kultuuri-, teadus- ja haridusasutusi ning elujõulisi ja pikaajalisi kultuuritraditsioone. Abiks on ka Tartu eelnevad kogemused 2011. aasta kultuuripealinnaks kandideerimisel. Kultuuripealinna teemat silmas pidades algatas volikogu ka Tartu pikaajalise kultuuristrateegia koostamise. 2017. aastal toimus sadakond kohtumist erinevate valdkondade esindajatega, et kaardistada Tartu suured väljakutsed ja mõelda, kuidas kultuuripealinna kandidatuuriprotsess võiks nende lahendamisele kaasa aidata. Aasta alguses anti raekoja saalis pidulikult üle linnakirjaniku stipendiumTartu esimesele linnakirjanikule Kristiina Ehinile. Stipendiumi väljaandmine on üks Tartu tegevustest UNESCO rahvusvahelise kirjanduslinnana. Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitali koostöös välja antava stipendiumi saamiseks esitati kuus taotlust. Linnakirjanikku valis kirjandusorganisatsioonide esindajatest koosnev ekspertkomisjon. 2017. aastal oli linnakirjaniku stipendiumi suurus 10 320 eurot. Septembris toimus Tartus esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival, mis pakkus kirjanduslikke konkursse, kohtumisi kirjanikega, kirjanduslikke retki ning mitmesuguseid muid sündmusi. Raamatuhuvi ja lugemisharjumuse süvendamine laste ja noorte seas on üks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna keskseid eesmärke. Lapsi ja noori kaasa haarava raamatu- ja lugemiskeskse õhkkonna loomine ning laste- ja noortekirjanduse esiletõstmine uue festivali algatamisega oli kirjanduslinna tegevustes oluline samm. Seda enam, et sellist kirjandusfestivali Eestis veel polnud. Sügisel alustas Tartu linn ka õpilastele raamatu kinkimise traditsiooni, et kasvatada noorte seas raamatute ja lugemise populaarsust. Kingitava raamatu autor on samal aastal Lapsepõlve auhinna pälvinud laste- või noortekirjanik. 2017. aastal sai auhinna Reeli Reinaus oma teosega „Kuidas mu isa endale uue naise sai“. Selle raamatu said kõik Tartu linna neljandate klasside õpilased. Traditsiooniliselt avatakse Tartus iga aasta lastekaitsepäeval uus mänguväljak. 2017. aastal avati Tähe tänaval Forseliuse mängu- ja spordiväljak. Uuel mängu- ja spordiväljakul on mängulinnak, seiklusrada, neljakohaline kiik, karussell, liivakastid ja sillutiskividest laotud pinnamängud. Väike spordiväljak avati eelmisel aastal korrastatud Peetrituru tiigi kaldal. Jätkati koerte jalutusväljakute rajamist. Tähtvere pargis valmis 1548 ruutmeetri suurune koerte jalutuspark, mis on üsna sarnane aasta varem Anne kanali ja Eedeni vahelisel rohealal avatud väljakule. Jalutusväljakute rajamist jätkatakse ka teistesse linna piirkondadesse, väljakute asukohad lisati linna üldplaneeringusse. Oktoobris avati uuendatud Kaarsild, mis läbis poole aasta jooksul põhjaliku remondi. 50ndate lõpul ehitatud jalakäijate sillal remonditi kõik põhikonstruktsioonid ja silda laiendati mõlemalt poolt meetri võrra. Ehitati uued peale- ja mahatulekud ning kesklinna-poolses osas kaldapromenaade ühendav sillaalune kergliiklustee. Kaarsillale paigaldati ka uued valgustus-, heli- ja elektrisüsteemid. Kaarsilla valisid tartlased ülekaalukalt Tartu aasta teoks 2017. 2017. aastal läbis põhjaliku uuenduskuuri ka vaksalihoone ees asuv väljak ja Vaksali tänav. Nüüd on jaamahoone ees esinduslik ja hubane linnaväljak, kus rongile mineja või rongilt tulija saab mugavamalt aega veeta. Vaksali tänaval on välja ehitatud kergliiklusteed, jalgrataste parkimiseks on rajatud varjualused ja nutiparklad ning ehitati mitu autoparklat. Detsembri keskel avati liikluseks Tartuidapoolse ümbersõidu kolmas ehitusala. See on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Idaringtee ehitust on nimetatud Tartu viimaste aastate tee-ehituse sajandiprojektiks. Valmiv teelõik ühendab omavahel kaks riigimaanteed ja vähendab sellega linnasisest transiitliiklust. Objekti valmimistähtaeg on 2018. aasta suvel, kuid ilmastikuolud võimaldasid 2017. aasta lõpus tee liikluseks avada. Viimased viimistlustööd jäävad 2018. aasta kevadesse.

74 Autovabal nädalal tähistati Annelinna kergliiklustee valmimist. Tartu suurim linnaosa sai pilkupüüdva 3,3 kilomeetri pikkuse kergliiklustee, mis valmis tihedas koostöös Annelinna rahvaga –inimsõbraliku avaliku ruumi kujundamiseks koguti ideid võistluselt, kogukondlikelt aruteludelt ja töötubadest. Kogu linnaosa läbiv kergliiklustee kulgeb Sõpruse puiestee ja Annelinna jalakäijatekaare kaudu Mõisavahe tänavale. Kogu jalgratta- ja jalgtee trajektoori on kujundatud ühtseks tervikuks, kuhu jagub erineva iseloomuga puhke- ja ajaveetmiskohti. Suurematest kergliiklusteedest said lõpliku viimistluse kesklinnast, Jakobi mäe jalamilt Ilmatsalu ringini kulgev 3,1 kilomeetri pikkune kergliiklustee ning kesklinna ja Aruküla teed ühendav 2,5 kilomeetri pikkune kergliiklustee. Mõlemale poole raudteed algusega Riia maanteest ehitati uued kergliiklusteed. Piki raudtee äärt kuni Võru tänava Postimaja liiklussõlmeni kulgev kergliiklustee on kolme kilomeetri pikkune ning teisel pool raudteed, Ülenurme poole suunduv tee on 2,9 kilomeetri pikkune. Legendaarne Pirogovi plats sai uue ilme: uuendati kõnniteed, platsid, trepid ja tugimüürid ning ehitati sajuveekanalisatsioon. Rajati pargivalgustus ning paigaldati uued pingid ja prügikastid. Plats sai juurde uut kõrghaljastust, püsikute ja põõsaste istutusalasid ning taastati ka roosipeenar. Tööde käigus looditi sirgeks platsil asuva Pirogovi monumendi vundament ning korrastati Tähetorni juurde viivate treppide mademed. Sügisel taasavati rahvarohkete pidustustega 80. sünnipäeva tähistav turuhoone. Muinsuskaitse all olevas hoones tehti kolme kuuga põhjalik remont. Remondi käigus kaasajastati põhjalikult turuhoone kommunikatsioonisüsteeme, uuendati siseviimistlust ja ehitati täielikult välja hoone kelder, mille tulemusena paranesid oluliselt töötajate olmetingimused: keldrikorrusele ehitati puhke-, pesu- ja riietusruumid ning keldrisse koliti täielikult ka kauba käitlemine ja säilitamine. Rekonstrueeritud turuhoonesse tuli kohvik, maitseelamusi pakkuv esitlusköök, Emajõe pruulikoda ja mitmed uued kauplejad. Tartu on olnud aastaid eesrindlik kvaliteetse arhitektuuri loomisel. Üks olulisi vahendeid selle saavutamiseks on korraldada suurte arenduste puhul arhitektuurivõistlused. Lisaks sellele panustab Tartu üha enam inimliku ja mitmekesise avaliku ruumi arendamisse, korraldades konkursse nii parkide, jõekallaste kui ka tänavate kujundamiseks. Positiivne tunnustus kvaliteetse linnaruumi loomise eest saabus Tartule 2017. aasta Eesti arhitektuuripreemiate jagamisel, kus enamik preemiaid tuli Tartusse. 2017. aastal tähistati legendaarse Tartu linnaarhitekti Arnold Matteuse 120. sünniaastapäeva. Tema loomingu väärtustamiseks otsustati kunagise linnaarhitekti mälestus linnaruumis jäädvustada ning kuulutati välja Arnold Matteuse skvääri projekteerimise ideekonkurss. Võitjaks tunnistati maastikuarhitektuuribüroo TajuRuum OÜ töö märgusõnaga „Kooskõla“. Riia ja Vaksali tänava ristmikule ehitatava kergliiklussilla ja -tunneli arhitektuurivõistluse võitis töö märgusõnaga „Sindlinahk“ (autoriks arhitektuuribüroo Part OÜ), mis pakkus ümbritsevasse keskkonda sobiva lahenduse – raudbetoonist silla ja avara sissepääsuga tunnel, mis on kaetud sindlitega. Tartu kesklinnas Ülejõel asuvale Holmi kvartalile parima planeeringulahenduse leidmiseks korraldatud ideevõistluse võitis võistlustöö nimega „Emajõgi”, mille autorid on AB Ansambel OÜ arhitektid. Võidutööd tuleb kohandada ja edasise planeerimise käigus arvestada kesklinna üldplaneeringus võetud seisukohtadega – markeerida ajaloolise Holmi tänava joon ning taastada see kergliiklustänavana. Uueturu pargi ideevõistluse võitsid märgusõna „Kant“ all esinenud OÜ AB Ansambel arhitektid. Koostöös Vanemuise teatriga korraldatud ideevõistlus otsis häid ideid Tartu kaubamaja ning Vanemuise teatri vahele jääva ala terviklikuks uuendamiseks ja sellele tänapäevase linnaruumi lahenduse leidmiseks. Sadama kvartali põhjapoolse osa planeeringuvõistluse esimese etapi tulemusena valiti välja kolm võistlustööd. Koostöös autoritega jätkatakse planeeringulahenduste edasiarendamist. Võistlusala asub Tartu kesklinnas Emajõe paremkaldal ja on piiritletud Emajõe ning Väike-Turu tänavaga. Tegemist on linnale väga olulise piirkonnaga, mis vajab aktiivse ja tervikliku linnakeskkonna väljaarendamiseks häid ideid. Tartu sai kaks uut tänavanime. Päeva pargi alale rajatavale uuele kvartalisisesele tänavale määras volikogu nimeks Öö tänav. Päeva ja Pargi tänavat ühendama hakkav Öö tänav rajatakse vastavalt

75 detailplaneeringule, mis lubab ehitada Karlova linnapoolsesse serva kolmteist uut kortermaja ning määrab avalikult kasutatava pargiala ja selle kujunduspõhimõtted. Samuti määras volikogu Ropka tööstuse linnaosas asuvale tänavale nimeks Lõõtsa tänav. Lõõtsa tänava nimi jätkab piirkonnas sepatöö- teemaliste nimede rida, kuivõrd läheduses asuvad Sepikoja, Alasi, Ääsi ja Vasara tänav. Linnavalitsus avas aasta lõpus toetusmeetme, kuhu oodati lennundusettevõtteid esitama taotlusi toetuse saamiseks uute lennuliinide avamiseks Tartust. Tartu linn oli valmis rahaliselt toetama kas Helsingi, Stockholmi, Riia või Kopenhaageni suunalisi lende. Reaalne koostöö sündis lennufirmaga Finnair, kes soostus alates aprilli lõpust 2018 nihutama lennuaegu ning lendama Tartust Helsingisse varahommikul, mis võimaldab Helsingist edasi lennata n-ö esimeses laines. Esialgu otsustati sõlmida leping 2018. aastaks ning aasta jooksul maksab Tartu lennufirmale toetust 69 000 eurot. Tartu linn lõi uue toetusliigi, millega toetab konverentsikorraldajaid. Toetuse peaeesmärk on suurendada Tartu kui konverentsilinna ja selle kaudu laiemalt kui turismisihtkoha tuntust. Konverentsitoetust võivad taotleda era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning ühe konverentsi maksimaalne toetussumma on viis tuhat eurot. Otsustati jätkata 2016. aasta detsembris eduka stardi teinud rahvusvahelise ärifestivali sTARTUpDay korraldamist. Selleks et võimaldada suuremat kaasarääkimisvõimalust Tartu üheks tähtsündmuseks kujunevas ettevõtmises ja tagada järjepidevus, otsustas volikogu osaleda liikmena MTÜ-ssTARTUpDay . Teine ärifestival toimus 2017. aasta detsembris Ahhaa keskuses. Ürituse peateema „From Zero To Hero” („Nullist kangelaseks”) koondas ettekandeid ja seminare rahvusvaheliste idufirmade juhtidelt, kes on ise väheste vahenditega kasvatanud edukaid ettevõtteid. Tartu osaleb jätkuvalt kogu Euroopas ainulaadses suurprojektis SmartEnCity, mille käigus kujuneb 50–60ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa. Projekti üks peamisi tegevusi on nõukogudeaegsete kortermajade renoveerimine liginullenergia hooneteks. Projektiga ühines 2017. aastal üle 20 korteriühistu, ehitusega alustatakse 2018. aastal. Lisaks elamute renoveerimisele ning targa kodu lahendustele pakub projekt uuenduslikke lahendusi kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises ja teadlikkuse suurendamises. Projekti esimesed tegevused on juba ellu viidud. Nii sai 2016. aastal Tartus valmis Baltimaade esimene kaugjahutusjaam ja sellele paigaldati projekti toel päikesepaneelid. Kesklinnas asuval pilootalal vahetati 2017. aastal välja 320 naatriumvalgustit energiasäästlike leedvalgustite vastu. Alustati ka ettevalmistustega rattaringluse rajamiseks Tartusse. Rattaringluse rajamiseks loodi linnavalitsuse koosseisu rattaringluse projektijuhi ametikoht. Rattaringluse planeerimisse kaasati ka linlasi, kellelt küsiti, kus võiksid Tartus paikneda rattaringluse rendipunktid ning millised ootused on linlastel tulevasele rattaringlusele. Küsitlusele vastas ligi 247 inimest ja kaardile märgiti 2386 rattapunkti asukohta. Oktoobris avaldati rahvusvahelise hanke eelteade, mis kutsus huvitatud organisatsioone oma pakutavaid tooteid ja teenuseid kirjeldama. Rattaringluse hange kuulutatakse välja 2018. aastal. Aasta alguses võeti kasutusele Tartu uus koduleht, mis uuenes nii disaini, ülesehituse, funktsionaal- suse kui ka sisu poolest. Võrreldes senise Tartu kodulehega pöörati uuel lehel enam tähelepanu info leitavusele. Sügisel sai nüüdisaegse sisu ja välimuse ka Kultuuriakna veebileht, mis koondab infot Tartus toimuvate sündmuste ja huvitegevuste kohta. Uuel veebilehel pandi senisest palju enam rõhku kasutusmugavusele. Aasta lõpus valmis kauaoodatud kalmistute kaardirakendus, mis jagab infot erinevate Tartu kalmistute ning neisse maetute kohta. Kaardirakenduses tutvustatakse ka Tartu kalmistute ajalugu ning saab vaadata kalmistute ja ajalooliste kalmistuosade paiknemist kaardil. Linnavolikogu otsusel said Tartu aukodaniku tiitli kauaaegne linnajuht Väino Kull, veemotospordi arendaja Üllar Põvvat ning teadlane ja ühiskonnategelane Rein Taagepera. Teenetemärgi Tartu Täht pälvisid ettevõtja Jüri Külvik, kodanikuühiskonna arendaja Anne Schotter ja Vanemuise teatri balletijuht Mare Tommingas. Tartu linna medalid sai 2017. aastal kultuurikorraldaja Liidia Konsa, keemiaõpetaja Tatjana Ojavere,

76 koormeister Ene Peiker, Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart ja Tartu Biotehnoloogia Pargi juhataja Andrus Tasa. Ka välissuhete osas oli Tartul aktiivne aasta. Jaanuaris külastas Tartu delegatsioon sõpruslinna Ferrarat, et tutvuda sealse immigratsioonikorraldusega. Märtsis tähistasid Tartu ja Tampere oma partnerluse 25. aastapäeva Tamperes, linnapead allkirjastasid uue ettevõtlust ja kultuurivahetust toetava koostööprotokolli aastateks 2017–2018. Aprillis allkirjastasid Tartu ja Uppsala linnapead Uppsalas uue koostööprotokolli aastateks 2017–2018, milles on nimetatud peamisteks koostöövaldkondadeks innovatiivne ettevõtlus ning koostöö linnade ja kõrgkoolide vahel. Tartu linnapea Urmas Klaas ja linnasekretär Jüri Mölder külastasid mais Frankfurdi linna, et tutvustada Tartu ja Eesti e-lahendusi. Tartu kultuuridelegatsioon visiteeris Kaunast, et arutada koostööd Euroopa kultuuripealinna projekti raames. Partnerlinna Kutaisi delegatsioon Gruusiast külastas Tartut, et allkirjastada linnadevaheline koostöömemorandum, tutvuda Tartu linna e-valitsemise kogemusega ja arutada koostöövõimalusi linnade kõrgkoolide vahel. Juuni alguses osales Tartu delegatsioon Põhjamaade sõpruslinnade kokkutulekul Hafnarfjörduris Islandil. Samal kuul viibisid tartlased Peterburis, et tutvuda ettevõtlusinkubaatorite ja -klastrite tööga ning Tartu jagas oma kogemusi jäätmemajanduse korraldamise, elanike kaasamise ja säästliku majandamise valdkondades Pihkva turismiettevõtjate ja Ukraina kohalike omavalitsuste esindajatega. Juulis osales Tartu noorsportlaste delegatsioon Kaunases toimunud rahvusvahelistel noortemängudel. Augustis korraldas Tartu Kõrgem Kunstikool galeriis Noorus näituse sõpruslinna Lüneburgi kunstnike töödest. Linnamajanduse ja linnavarade osakonna esindus külastas detsembris Pihkvat ja osales XI Peipsi foorumil, mis oli pühendatud keskkonnakaitsele ning ühiste loodusvarade arukale kasutamisele Eesti, Läti ja Venemaa piiriäärsetel aladel. Juulist detsembrini korraldati Tartus Eesti Euroopa Nõukogu eesistumisega seoses üle kümne erineva valdkonna konverentsi ja kohtumise. Septembris oli Tartul au avada Euroopa Spordinädal ja võõrustada avamisele kokkutulnud külalisi. 2017. aastal võõrustas Tartu Linnavalitsus külalisi Soomest, Saksamaalt, Valgevenest, Gruusiast, Venemaalt, Ukrainast, Ungarist, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest, Rootsist, Taanist ja Tšiilist.

77 LINNAVOLIKOGU JUHTIMISSKEEM (seisuga 31.12.2016)

Aadu Must Linnavolikogu Linnavolikogu kantselei esimees

LINNAVALITSUS

Urmas Klaas Avalike suhete osakond linnapea

Jüri Mölder Asjaajamisteenistus linnasekretär Linnakantselei Infotehnoloogia teenistus Menetlusteenistus Personaliteenistus Rahvastiku- ja perekonna- seisutoimingute teenistus Sisekontrolliteenistus Välisprojektide teenistus Õigusteenistus

Monica Rand Rahandusosakond Eelarveteenistus abilinnapea Raamatupidamisteenistus

Ehitusteenistus Linnavarade osakond Eluruumide teenistus Majandamisteenistus

Madis Lepajõe Haridusosakond abilinnapea

Kultuuriosakond Kultuuriteenistus Noorsooteenistus Sporditeenistus

Tiia Teppan Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Arendus- ja haldusteenistus abilinnapea Eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistus Lastekaitseteenistus Sotsiaaltööteenistus Tervishoiuteenistus

Linnaplaneerimise ja Reno Laidre Üldplaneeringu- ja arenguteenistus maakorralduse osakond abilinnapea Detailplaneeringuteenistus Geodeesiateenistus Inseneriteenistus Maakorraldusteenistus

Arhitektuuri ja ehituse osakond Arhitektuuri- ja linnakujundus- teenistus Järelevalveteenistus Kultuuriväärtuste teenistus Lubade- ja registriteenistus

Haljastus- ja puhastusteenistus Raimond Tamm Linnamajanduse osakond abilinnapea Keskkonnateenistus Liikluskorraldusteenistus Teedeteenistus Ettevõtluse osakond

78 LINNA ARENGUSEIRE Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

TARTU LINNA ARENGUSEIRE NÄITAJAD Tartu linna arenguseire näitajad koos soovitud sihtnäitudega aastaks 2030 töötati välja arengustrateegia Tartu 2030 ülevaatamise protsessis aastatel 2014–2015. Näitajad annavad üldise ülevaate sellest, kas ja kui kiiresti me püstitatud eesmärkide suunas liigume. Kuna kõikide näitajate andmed 2017. a kohta ei ole aruandluse ajaks erinevatel põhjustel kättesaadavad (nt mõned andmed saame aastase nihkega, küsitlustulemustel põhinevaid andmeid saame 5-aastase intervalliga ja elamispinna suurust iseloomustava näitaja väärtused põhinevad rahvaloenduse andmetel), siis on 2017. a andmete veerus nende andmete kohta esitatud värskeim saadaolev väärtus. Kuigi lähtenäiduks on üldjuhul võetud 2014. a andmed, siis analüüsi osas on mõne valdkonna puhul trendide väljatoomiseks kasutatud ka varasemate aastate andmeid. Üldised rahvastikunäitajad Ava / Lae alla andmetabel

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 Sihtnäit 2030 Rahvaarv arv 97 153 96 904 99 401 110 000 Loomulik iive arv 176 150 135 positiivne Rändesaldo, Eesti sisene ja arv 16 -414 -276 positiivne välisriikidega Noorte (7-26-aastaste) osakaal % 23,2 23,2 23,2 >=23 Tööturusurve indeks arv 1,02 1,16 1,14 >1

Tartu linna elanike arvu märkimisväärne tõus 2017. a lõpuks on tingitud asjaolust, et Tartu linnaga liitus alates 01.11. 2017 Tähtvere vald. Kuigi loomulik iive oli ka 2017. a-l jätkuvalt positiivne, jäi rändesaldo negatiivseks ning elanike arv vähenes aastaga 141 inimese võrra. Et tartlaste arv aastaks 2030 kasvaks 110 000 ni, peaks rahvaarv järgnevatel aastatel suurenema keskmiselt 880 elaniku võrra aastas. Positiivne on, et üldise rahvastiku vananemise tendentsi valguses pole Tartus noorte osatähtsus märkimisväärselt langenud ja püsib püstitatud eesmärgi piirides, olles jätkuvalt suurem Eesti keskmisest (seisuga 01.01.2017 oli Eesti keskmine 21,2 %). Demograafiline tööturusurve indeks näitab eelseisval kümnendil tööturule jõudvate noorte (kes on praegu vanuses 5–14) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (kes on praegu vanuses 55–64) suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis jõuab järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Kui aastatel 2012–2014 oli indeksi väärtus Tartus alla ühe, siis alates 2015. a-st tõusis see taas ühest suuremaks ning on kooskõlas püstitatud eesmärgiga.

79 Hariduse valdkonna näitajad (õppeaastate lõikes) Ava / Lae alla andmetabel

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 Sihtnäit 2030 arv 6135 6085 6011 6330 Koolieelsete lasteasutuste kohtade arv ja täituvus % 94,8 94,8 94,6 98 Põhikoolist väljalangenud õpilaste osakaal % 0,08 0,08 0,09 0 Õpingutega jätkajate osakaal peale põhikooli lõpetamist % 98,1 98,7 98,6 100 Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal alus- ja üldhariduses % 89 90 89 95 Gümnaasiumis õppijate arv ja õppurite osakaal, kes ei ela alaliselt arv 2643 2701 2815 2600 Tartus % 35,8 36,2 35,1 30 Kõrgkoolis õpingute jätkajate osakaal gümnaasiumi lõpetajate % 72,6 68 68 80 hulgas Tartu Kutsehariduskeskuses õppijate arv ja õppurite osakaal, kes ei arv 3099 2879 2748 4000 ela alaliselt Tartus % 65,8 63,4 62 60 Tartu kõrgkoolides õppivate välisüliõpilaste osakaal % 5,1 6,4 6,8 Kasvav trend Elanike rahulolu haridus- ja õppimisvõimalustega Tartus* % … … … >=80,0

* 2013. a elanikeküsitluse andmed.

Võrreldes lähtenäiduga on positiivset muutust märgata kolme näitaja osas – tõusnud on kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal alus- ja üldharidusasutustes, õpingutega jätkajate osakaal pärast põhikooli lõpetamist ning jätkuvalt on kasvutrendis Tartu kõrgkoolides õppivate välisüliõpilaste osakaal. Koolieelsete lasteasutuste (munitsipaal- ja eralasteaiad) kohtade arvu vähenemine tulenes eelkõige rühmaliikide muutusest (nt. kui aiarühm muutub sobitusrühmaks, sõltub kohtade arv hariduslike erivajadustega laste arvust). Kohtade arv sõltub ka sellest, kas lasteaia hoolekogu on lubanud kohtade arvu rühmades suurendada või mitte. Kuna viimane arengunäitaja põhineb elanike rahulolu-uuringul, siis võrdlusandmed elanike rahulolu kohta õppimisvõimalustega Tartus saab peale 2018. a küsitlust. Viimase küsitluse andmetel oli enam kui kolmveerand küsitletuist hariduse omandamise võimalustega Tartus rahul, mida võib lugeda heaks näitajaks. Ettevõtluse ja tööhõive valdkonna näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 Sihtnäit 2030 Tartu sisemajanduse koguprodukti (SKP) osatähtsus % 7,8 8,1 8,2 Kasvav trend riigi SKPst* Tööhõive määr võrreldes Eesti keskmisega (vanuses Eesti: 65,2 Eesti: 65,6 Eesti: 65,5 % Üle Eesti keskmise 15-74) Tartu: 69,9 Tartu: 70,3 Tartu: 72,0 Registreeritud noorte töötute (vanuses 16-24) % 18,2 17,2 13,3 Kahanev trend osakaal registreeritud töötute hulgas

Sekundaarsektoris Hõivatute jaotus sekundaar- (II) ja tertsiaarsektoris II: 29,0 II: 24,7 II: 22,7 % hõivatute osakaalu (III) suurenemine III: 70,0 III: 73,4 III: 75,6 Tartu keskmise brutopalga suhe Eesti keskmisesse* % 101,7 101,8 101,5 105 tuh Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel* 26,3 26,8 28,4 >45 eurot Ettevõtlusaktiivsus (ettevõtjate arv 10 000 elaniku arv 1535 1600 1645 Kasvav trend kohta) Majutuskohtade arv* arv 2296 2098 2579 Kasvav trend Konverentsituristide osakaal Tartus majutatute arvust % 4,1 3,8 2,2 8 * Näitajad saame aastase nihkega, st algnäit 2013. a.

Kokkuvõtvalt võib ettevõtluse valdkonna näitajate muutusi hinnata valdavalt positiivseks. Arengunäitajana on välja toodud Tartu SKP osatähtsus riigi SKP-s, mida soovime suurendada. Nelja

80 viimase aasta jooksul on see näitaja olnud kasvutrendis. Ka SKP väärtused elaniku kohta Tartus on viimastel aastatel ületanud Eesti keskmist näitajat. Ettevõtlusaktiivsus on Tartus samuti kasvutrendis. Tartu tööhõive näitajad on muutunud positiivses suunas. Tööhõive määr on aastatel 2010–2017 nii Eestis tervikuna, kui Tartus pidevalt tõusnud ja alates 2013. a-st ületab Tartu näitaja Eesti keskmist. Noorte töötus Tartus on viimastel aastatel pidevalt kahanenud. Üheks eesmärgiks on tootmissektori töötajate osakaalu mõõdukas suurenemine suuremat lisandväärtust loovate ja eksportivate ettevõtete arvu kasvu arvelt. Kui eelneva viie aasta jooksul on hõivatute osakaal sekundaarsektoris pidevalt suurenenud, siis kahel viimasel aastal on toimunud väike tagasilangus. Tartlaste brutotulu on viimasel viiel aastal ületanud Eesti keskmist, moodustades 2016. a-l 101,5% Eesti keskmisest. Tööviljakus on samal ajal olnud pidevas tõusutrendis, kasvades 21 500-lt eurolt (2011. a) 28 400 euroni (2016. a). Majutuskohtade all on mõeldud voodikohtade arvu, mis on võrreldes lähteaastaga suurenenud enam kui 500 võrra. Konverentsituristide osakaal, mis aastatel 2015 ja 2016 oli tõusutrendis, langes aga 2017. a viie viimase aasta madalaimale tasemele. Elukeskkonna näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 Sihtnäit 2030 inimest/km² Rahvastiku tihedus*** 2493 2487 2483 2850 kohta Elamispinna suurus elaniku kohta** m² 30 Aasta jooksul kasutusloa saanud uute elamute eluruumide pind m² 20 924 17 577 23 840 >26 000 Parkide ja haljasalade pindala elaniku kohta*** m² 41,2 40,1 37,7 >=38 Jalgsi- ja jalgrattaga liiklejate osakaal* % 45 Ühistranspordi kasutajate osakaal* % 30 Rahvusvaheliste lendude arv nädalas arv 7 7 7 14 Kahanev Isikuvastaste kuritegude arv arv 188 153 255 trend Elanike rahulolu Tartu kui elukohaga* % >=92,0 * 2013. a elanikeküsitluse andmed ** 2011. a rahvaloenduse andmed *** Andmed seisuga 31.10.2017

Varasemate aastatega võrreldavuse säilitamiseks on rahvastiku tiheduse ja haljasalade pinna arvutamisel võetud aluseks andmed 2017. a 31. oktoobri seisuga (enne Tähtvere valla ühinemist Tartu linnaga). Elukeskkonna näitajatest põhinevad kolm näitajat elanikeküsitluse tulemustel ja üks näitaja rahvaloenduse andmetel, mistõttu võrdlusandmed nende näitajate kohta saab peale järgmist küsitlust ja rahvaloendust. Ülejäänud näitajate osas on 2017. a-l toimunud lähteaastaga võrreldes positiivsed muutused, välja arvatud parkide ja haljasalade pindala elaniku kohta, mis langes ka soovitud piirmäärast madalamale. Võrreldes kolme eelmise aastaga lisandus 2017. aastal oluliselt rohkem uusi eluruume, mis lõi võimalused elanike elukvaliteedi parandamiseks. Isikuvastaste kuritegude arv on võrreldes lähtenäiduga küll väiksem, kuid võrreldes kahe eelneva aastaga on see siiski suurenenud. Kui analüüsida isikuvastaseid kuritegusid liigiti, siis võrreldes 2016. a-ga on märkimisväärselt kasvanud kehalise väärkohtlemise juhtude arv ja vähenenud röövimiste arv. Linlaste rahulolu Tartu kui elukohaga on juba aastaid olnud üle 90%. Tähtis on ka tulevikus seda taset säilitada.

81 Hoolekande ja tervishoiu valdkonna ning kodanikuühiskonna arengu näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 Sihtnäit 2030 Kahanev Toimetulekutoetust saavate perede arv arv 5522 5890 5309 trend Eakatele ja puuetega inimestele mõeldud teenuste arv 1787 1641 1821 2000 saajate arv/osakaal Tartu eakatest ja puuetega elanikest % 9 8 5,9 <= 9,0 Tööealistele mõeldud teenuste saajate arv/osakaal arv 1341 1246 1278 1650 Tartu tööealistest elanikest % 2 2 2 <= 2,0 Lastega peredele mõeldud teenuste saajate arv arv 335 543 423 400 Elanike tervise enesehinnang, hea ja väga hea Eesti: 54,3 Eesti: 55,7 Eesti: 55,0 Parem Eesti % tervisega elanike osakaal võrreldes Eesti keskmisega Tartu: 62,9 Tartu: 63,6 Tartu: 64,8 keskmisest Aktiivse kehalise liikumisega regulaarselt tegelevate % >50,0 inimeste osakaal* Elanike rahulolu osalemisvõimalustega linnaarengu % >30,0 ja -planeerimise küsimuste üle otsustamisel* Elanike rahulolu linnavalitsuse tööga* % >50,0 Kandidaatide arv ühele volikogu liikme kohale Kasvav arv 7,4 kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel* trend * 2013. a elanikeküsitluse andmed.

Võrreldes 2014. a-ga on vähenenud toimetulekutoetust vajavate perede arv ja tööealistele mõeldud teenuste vajajate arv. Eakatele ja puuetega inimestele mõeldud teenuste saajate arv on küll suurenenud, kuid teenuse saajate osakaal sihtgrupis vähenenud, mis viitab eakate ja puuetega inimeste üldarvu suurenemisele. Lastega peredele mõeldud teenuste saajate arv on võrreldes lähteaastaga küll oluliselt kasvanud, kuid võrreldes 2016. aastaga siiski vähenenud.. Tartlaste tervise enesehinnang on võrreldes 2014. a-ga paranenud 7% võrra ning on jätkuvalt märkimisväärselt kõrgem Eesti keskmisest. Ülejäänud elanike kehalist aktiivsust ja kodanikuaktiivsust puudutavate näitajate osas saame võrdlusandmed 2018. a elanikeküsitluse tulemuste põhjal. Kodanikuaktiivsust iseloomustav näitaja, mis puudutab kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, jäi aga loodetust madalamaks. Kultuuri, spordi ja noorsootöö näitajad Ava / Lae alla andmetabel

Sihtnäit Näitaja Ühik 2015 2016 2017 2030 arv 10202 9872 11351 11540 Huvikoolide õpilaste arv/osakaal 7-19-aastaste seas % 76,8 73,2 80,2 80 Elanike rahulolu Tartu kui laste- ja noortesõbraliku % >75,0 linnaga* Säilitada Raamatukogude külastuste arv** arv 879533 781565 550120 sama taset Kasvav Muuseumide ja galeriide külastuste arv arv 665670 652740 859110 trend Sportimispaikade arv arv 143 154 162 145 Harrastajate arv spordiklubides arv 16420 16237 17956 >23000 arv 3772 4029 4635 Kasvav Tartu kaasava eelarve hääletamisel osalenute arv/osakaal trend 16-aastaste ja vanemate tartlaste hulgas % 4,7 5,2 5,9 Rahulolu Elanike rahulolu kultuurivaldkonnaga* % kasv Rahulolu Elanike rahulolu vaba aja sisustamise võimalustega* % kasv * 2013. a elanikeküsitluse andmed. ** O. Lutsu nim Linnaraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu külastused

82 Kultuuri ja noorsootöö valdkonna näitajatest põhinevad kolm tartlaste küsitluse tulemustel, mistõttu võrdlusandmed nende näitajate kohta saab peale järgmist küsitlust. Ülejäänud näitajatest võib 2014. a-ga võrreldes viie näitaja osas täheldada positiivset muutust ning ühe näitaja puhul sihtnäidust kaugenemist. Positiivne on see, et noored tegelevad üha aktiivsemalt oma huvide arendamisega. Huvikoolides osalevate noorte arv näitab tõusutrendi juba aastaid ning kasvas aastatel 2010–2015 peaaegu 42% võrra. Ka aastatel 2016 ja 2017 suurenes huvikoolides osalevate noorte arv ning nende osakaal 7-19a-ste seas ületas eesmärgiks seatud 80% piiri. Elanike aktiivset kultuurihuvi iseloomustavad raamatukogude ja muuseumide külastused. Võrreldes 2014. a-ga on kunstigaleriide ja muuseumikülastuste arv märkimisväärselt suurenenud tänu Eesti Rahva Muuseumi (ERM) valmimisele. Peaaegu kolmandiku galeriide ja muuseumide külastustest moodustasid 2017. a-l ERM-i külastused. Raamatukogude külastuste arvu on aga märkimisväärselt vähenenud. Selle üheks peamiseks põhjuseks võib pidada Tartu Ülikooli raamatukogu remonti. Positiivne on, et võrreldes 2014. a-ga on sportimispaikade arv 32 võrra kasvanud ja ületanud juba soovitud sihtnäidu. Sportimispaikade all mõtleme nii hooneid (spordisaal, võimla, siseujula, lasketiir jne) kui välisrajatisi (staadionid, palliplatsid jne). Enam on suurenenud spordisaalide ja välispalliväljakute arv. Ka spordiklubide külastajate arv on võrreldes 2014. a-ga pisut kasvanud, kuid mitte nii palju, kui eeldati. Kavandatud kasvu eeldusteks oli elanike arvu kasv, nende elanike osakaal, kes pole end veel ühegi spordiklubiga sidunud ning elanike terviseteadlikkuse tõus. Positiivsena saab esile tõsta aga elanike aktiivsust iseloomustava näitaja tulemusi. Kaasava eelarve hääletamisel osalenute arv oli võrreldes 2014. a-ga peaaegu 2,5 korda suurem.

83