Rahvastiku Liikumine
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Tartu linna 2017. aasta statistika on kokku pandud Tartu Linnavalitsuse töörühma poolt, kuhu kuulusid Andres Aint, Kaspar Alev, Rein Haak, Tiina Kruuse, Imbi Lang, Tiina Ligi, Alo Lilles, Lilian Lukka, Viivi Maremäe, Katrin Parv, Lennart Puksa, Riho Sulp ja Piret Väljaots ning mida juhtis abilinnapea Reno Laidre. Töörühma poolt koondatud materjali kujundasid veebisõbralikuks Tiiu Kelviste ja Johanna Victoria Lepp. Kaanefoto autor: Tarmo Haud Erinevate valdkondade statistika kogumisele aitasid kaasa alljärgnevad struktuuriüksused: Linnamajanduse osakond Asend ja keskkond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Maakasutus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Arhitektuuri ja ehituse osakond Planeerimine ja ehitus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Rahvastik Linnakantselei Ettevõtluse osakond Ettevõtlus ja tööturg Avalike suhete osakond Linnavarade osakond Linnavara Rahandusosakond Haridus Haridusosakond Tervishoid ja hoolekanne Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Kultuur, sport ja noorsootöö Kultuuriosakond Turvalisus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Linnaeelarve Rahandusosakond Tartu linna juhtimine Avalike suhete osakond Tartu linna arenguseire näitajad Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Märkide seletus: … andmeid ei ole saadud .. mõiste pole rakendatav - nähtust ei esinenud 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust – pdf dokumendile lisatud andmetabel. Avamiseks ja salvestamiseks tuleb fail eelnevat alla laadida (Mac OS kasutajatel tuleks pdf failide avamise programmiks eelnevalt määrata Adobe Reader või Adobe Acrobat). Topeltklõps ikoonil võimaldab seejärel tabeleid avada/alla laadida ilma internetiühenduseta. Ava / Lae alla andmetabel – andmetabeli veebilink, kasutamiseks vajalik internetiühendus. Tartu Linnavalitsus Raekoda Tartu 50089 Tel 736 1111, faks 736 1106 e-post: [email protected] www.tartu.ee SISUKORD EESSÕNA 4 ASEND JA KESKKOND 5 Asend 5 Haljastus 7 Õhk 7 Jäätmemajandus 8 Vee kasutamine ja kaitse 9 MAAKASUTUS 11 Maabilanss 11 Maamaks 13 PLANEERIMINE JA EHITUS 15 Planeerimistegevus 15 Ehitustegevus 16 RAHVASTIK 18 Rahvaarv ja koosseis 18 Rahvastiku liikumine 23 Sünnid ja surmad 26 ETTEVÕTLUS JA TÖÖTURG 27 Ettevõtlus 27 Majutus 32 Tööturg 34 LINNAVARA 37 HARIDUS 39 Koolieelsed lasteasutused 39 Üldhariduskoolid 41 Kutseõppeasutused 44 Munitsipaalharidusasutuste pedagoogid 45 Kõrgemad õppeasutused 45 TERVISHOID JA HOOLEKANNE 46 Tervishoid 46 Hoolekanne 49 KULTUUR 54 Kultuur 54 Sport 57 Noortekeskused 59 Huvitegevus 60 TURVALISUS 63 LINNAEELARVE 65 Linnaeelarve täitmine 65 Investeeringud 67 Reservfond 71 LINNA JUHTIMINE 72 Juhtimisskeem 78 LINNA ARENGUSEIRE 79 Arenguseire näitajad 79 EESSÕNA Hea lugeja! Loodan, et leiad käesolevast, juba kahekümnendat aastat koostatavast kogumikust vajalikku ja huvitavat Tartu linna kirjeldavat informatsiooni. 2017. aasta oli Tartu linna jaoks oluliste sündmuste aasta. Valmisid kaks linna arengut suunavat dokumenti – uus Tartu linna üldplaneering ja Tartu linna arengukava 2018–2025. Üldplaneering kui ruumilise arengu peamine alusdokument tõstab Tartut esile kui avatud ja rahvusvahelist „tarkade“ töökohtadega ülikoolilinna. Arengukavas on määratletud linnaelu valdkondade eesmärgid ja olulisemad tegevused nende saavutamiseks. Üleriigilise haldusreformi käigus liideti Tartu linnaga Tähtvere vald, mille tulemusena Tartu linna territoorium suurenes 115 km² võrra ning tartlasteks said enam kui 2600 Tähtvere valla elanikku. 2017. aastal jõudis lõpule vaksalihoone esise väljaku rajamine, millega muudeti raudteejaama ümbrus liiklejale ohutumaks ja mugavamaks. Valminud terviklahendus kordab kaasaegses võtmes ajaloolist 19. sajandist pärit lahendust, mil jaamahoone ees asus kompaktne pargiala. Sügisel avati tartlastele taas renoveeritud Kaarsild, mis on võrreldes vana sillaga kahe meetri võrra laiem ning selle peale- ja mahasõidud on sujuvamad. Sillale paigaldati nüüdisaegsed heli- ja valgustussüsteemid, mille muudab innovaatiliseks internetiühendusega juhtimissüsteem. Avardusid ka tervislike eluviiside harrastamise võimalused. Neist võiks esile tõsta Emajõe ääres avatud esimest linnasisest tähistatud terviserada „Emajõe ring“, mis on 9 km pikk ja kulgeb piki Emajõe mõlemat kallast, ühendades omavahel kaks olulist spordirajatist – Annelinna spordihoone ja Tähtvere spordipargi. Ettevõtluse elavdamisele avaldas kindlasti positiivset mõju Tartus toimunud Baltimaade suurim ärifestival sTARTUp Day, mis tõi kokku üle 2500 osaleja 27 riigist. Teist korda toimunud festival keskendus teemale „From Zero to Hero“ ehk kuidas end nullist kangelaseks töötada. 2017. aastal paranesid paljude väikeste tartlaste lastehoiu tingimused. Septembris alustas vastvalminud hoones tööd Lasteaed Naerumaa ja endise Kesklinna Lastekeskuse renoveeritud ruumides Lasteaed Rõõmupesa. Vastavalt koolide renoveerimise kavale alustati Tartu Raatuse Kooli renoveerimise ja Tartu Kesklinna Kooli laiendamisega. Realiseerusid 2016. aasta kaasava eelarve võiduideed – uue katuse sai Tartu ratsakooli tsaariaegne tallihoone ning Aparaaditehase sisehoovis avati taskupark. Tartu võttis vastu otsuse taotleda linnale 2024. aastaks Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Euroopa suurimas kultuuriprojektis osalemine tõstab Tartu tuntust ning mõjutab positiivselt linna tulevikku ja elukeskkonda laiemalt. Sellega seoses alustati ka Tartu pikaajalise kultuuristrateegia koostamisega. Linnamuuseumi ja linnavalitsuse koostöös sai alguse loengute ja linnaretkede sari „Peaga linn ja linna pead“, mille eesmärgiks on tuua kokku linnajuhid ja linnakodanikud, et vahetada mõtteid Tartu minevikust, olevikust ja tulevikust. Põnevat avastamist! Reno Laidre abilinnapea Abilinnapea Reno Laidre eessõna ASEND JA KESKKOND Linnamajanduse osakond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond ASEND Tartu linn asub Emajõe keskjooksul 153,99 km² suurusel maa-alal. Raekoja platsil asuva Tartu linna teede nullpunkti tähise keskpunkti geodeetilised koordinaadid WGS84 süsteemis on 58°22'48,52682'' põhjalaiust ja 26°43'20,87703'' idapikkust, geodeetiline kõrgus Euroopa kõrgussüsteemi ümber arvutatuna on 57,411 m (algandmed Balti 1977. a kõrgussüsteemis mõõtis Eesti Põllumajandusülikooli maamõõduinstituut). Jõgi jaotab linna suuremaks parem- ja väiksemaks vasakkaldaosaks (Ülejõeks). Tartul on ühine piir viie vallaga: põhjas Tartu, idas Luunja, lõunas Nõo ja Kambja vallaga ning läänes Elva vallaga. Alates 1. novembrist 2017 liitus Tähtvere vald Tartu linnaga, mille tulemusena linna pindala suurenes lääne suunas 115,03 km² võrra. Seega on Tartu linna haldusterritooriumil nüüd 13 asustusüksust: Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Märja alevik, Haage küla, Ilmatsalu küla, Kandiküla, Kardla küla, Pihva küla, Rahinge küla, Rõhu küla, Tähtvere küla, Tüki küla ja Vorbuse küla. Tartu linn jaguneb omakorda 17 linnaosaks: 12 Emajõe paremal kaldal (Supilinna, Tähtvere, Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Vaksali, Kesklinna, Karlova, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosa) ning viis vasakul kaldal (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinna ja Ihaste linnaosa). Tartu linna haldusjaotus alates 1. novembrist 2017 (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Kardla küla Vorbuse küla Tartu vald Ilmatsalu küla Tüki küla Tähtvere küla Luunja Ilmatsalu vald Elva vald alevik Rahinge küla Kandiküla Tartu linn Haage küla Märja alevik Pihva küla Rõhu küla Kambja vald 0 1 3 5km Kastre vald Nõo vald 5 Linnaosad (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond) Ujula-Kvissentali A Tartu vald r u k ü l a t e 14 e P t u n F ie Kruusamäe . s m R te e a . v K r a r e N 12 u t z w 1 13 Raadi a l d i P e u n ie e ste se F. V e a R. l Kre N g ut a u zw r a V 15 T ld ai v se Luunja vald F. i L a a tu b m aa a R d n Ülejõe u t a s un t Jaama i Toometaguse e Fortu n Veeriku Vanalinna s o p p o st et tööstuse P e Ilm B ik s N atsalu tee 7 u t k r Kesk-Annelinna s õ Il p p lv R m Uueturu a õ ts e a i al a Ees- S k n u i s i a u g 6 R n t Annelinna e u T a e Riiamäe u ru K L Kald R . a t a 2 P e v e ila u e u ah s av e is t p Ees-Karlova Mõ mn a Vana- di an R 16 Taga- ilj a Tammelinna Kastani-Filosoofi V v i la Annelinna 3 V Taga-Karlova R t õ n i r m n a i ii u and g R 8 lj t Vi e e Kesk- Tammelinna Uus-Ihaste 4 10 Ropkamõisa Uus-Tammelinna T u r Jalaka u R i u n r Vana-Ihaste t g õ n 5 t V e e m 17 a ii 9 R 11 Ringtee V õ r u 0 500 1500 Kambja vald 1 – Tähtvere 10 – Ropka 2 – Veeriku 11 – Ropka tööstuse 3 – Maarjamõisa 12 – Raadi-Kruusamäe 4 – Tammelinna 13 – Supilinna 5 – Ränilinna 14 – Ülejõe 6 – Vaksali 15 – Jaamamõisa 7 – Kesklinna 16 – Annelinna 8 – Karlova 17 – Ihaste 9 – Variku 6 HALJASTUS 2017. aastal hooldas Tartu linn aastaringselt ca 342,6 hektarit parke ja haljasalasid, 79 hektarit metsi ja 9,7 ha rannaalasid. Vastavalt hoolduse intensiivsusele jagunevad haljastud neljaks hooldusklassiks. Kõige intensiivsema hooldusega on kesklinna I hooldusklassi haljastud ja avalikud mänguväljakud. Puude raieks esitati 390 avaldust. Linna haljasaladel hooldati 768 m² lillepeenraid ja 430 m² nendega kaasnevaid murupindasid. Haljastute jagunemine hooldusintensiivsuse järgi (Allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond) Ava / Lae alla andmetabel Metsad 79,0 ha Alleed 9,7 ha (3%) Mänguväljakud 73,9 ha (1%) I hooldusklass 4,1 ha (1%) 23% IV hooldusklass 47,2 ha 14% 15% 43% II hooldusklass 53,1 ha protsent III hooldusklass 146,6 ha 2017. aastal rajati aadressile Tähe 98a Forseliuse mänguväljak, kuhu paigaldati erinevaid mänguatraktsioone ning pargiinventari. Üheks suuremaks tööks oli ka Peetrituru haljasalale (Peetri