Foto: Suur-rabakiil, Arne Ader Arne Suur-rabakiil, Foto: Rakko Aimar polder, Ropka-Ihaste Foto:

elustik väga liigirikas. väga elustik

jõed-järved – olemasolu tõttu on Ropka-Ihaste kaitseala kaitseala Ropka-Ihaste on tõttu olemasolu – jõed-järved

elupaikade – luhaniit, luhasoo, roostik, Emajõe kaldavallid, kaldavallid, Emajõe roostik, luhasoo, luhaniit, – elupaikade

kudepaigaks kaladele ja kahepaiksetele. Erinevate märgade märgade Erinevate kahepaiksetele. ja kaladele kudepaigaks

alal väiksemad veesilmad ja Emajõe soodid, mis on heaks heaks on mis soodid, Emajõe ja veesilmad väiksemad alal

- kaitse asuvad Lisaks kallastel. suudmeala Savijõe ja Porijõe

Ropka-Ihaste luhaalad asuvad Emajõe, Aardla järve ning ning järve Aardla Emajõe, asuvad luhaalad Ropka-Ihaste

ka tammed ja künnapuud. ja tammed ka

erinevad pajuliigid, sookased, sanglepad, toomingad, kohati kohati toomingad, sanglepad, sookased, pajuliigid, erinevad

mulla viljakaks. Põhilised lamminiitudel kasvavad puud on on puud kasvavad lamminiitudel Põhilised viljakaks. mulla

veega uhutakse lammile hulganisti toitaineid, mis muudavad muudavad mis toitaineid, hulganisti lammile uhutakse veega

suur- Kevadise lamminiitusid. ja soid – alasid liigniiskeid

Emajõe kallastel asub peaaegu terve jõe ulatuses rohkesti rohkesti ulatuses jõe terve peaaegu asub kallastel Emajõe

lustik E

täpikhuigud, sinikaelpardid, luitsnokkpardid ja põldlõokesed. ja luitsnokkpardid sinikaelpardid, täpikhuigud,

mustviired, naerukajakad, on arvukaimad nendest

Foto: Tutkad poldril, Mati Kose Mati poldril, Tutkad Foto:

liiki; 30 ligikaudu on pesitsejaid tüüpilisi Luhaniitudele

tähtsusega linnualaks ehk IBA-ks (International Bird Area) Bird (International IBA-ks ehk linnualaks tähtsusega

alal. pesitsevad liiki 100 ca neist linnuliikidest, reeritud

erinevaid linnuliike, on see ala nimetatud rahvusvahelise rahvusvahelise nimetatud ala see on linnuliike, erinevaid

- regist Eestis (222) kolmandikku kaks ca leitud on kogudel

hulk suur väga esineb alal väikesel üsna ja rändlindudele

vee- ja roostikes luhaaladel, metsasiiludes, Ropka-Ihaste

pakub Ropka-Ihaste luhamaastik suurepärast kosutuspaika kosutuspaika suurepärast luhamaastik Ropka-Ihaste pakub

oligi põhjuseks, et 2000. aastal otsustati kaitseala laiendada. kaitseala otsustati aastal 2000. et põhjuseks, oligi rändeajal Kuna 2000. Natura võrgustikku kaitsealade

ala sobis nii pesitsejatele kui ka läbirändavatele linnuliikidele, linnuliikidele, läbirändavatele ka kui pesitsejatele nii sobis ala Ropka-Ihaste looduskaitseala kuulub üleeuroopalisse üleeuroopalisse kuulub looduskaitseala Ropka-Ihaste

hästi kevadiste pulmamängude ja pesitsuse jaoks. See, et et See, jaoks. pesitsuse ja pulmamängude kevadiste hästi

niidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. ja soostuvad ning niidud

sobivad heinamaad niidetud kellele – jt tikutajad kiivitajad,

- lammi järvikud, ja järved huumustoitelised on kaitstakse,

jalgadega lindudele – rukkiräägud, rohunepid, tutkad, tutkad, rohunepid, rukkiräägud, – lindudele jalgadega

mida elupaigatüübid, Loodusdirektiivi kaitse. paikade

lühikeste mitmetele pesitsuspaigaks heaks on Lamminiidud

- pesitsus ja rände- lindude ning kaitse liikide ohustatud ja

part, soopart, lauk, kiivitaja, väikekajakas jt. väikekajakas kiivitaja, lauk, soopart, part, säilimise tagamine, liigirikkuse säilitamine, sh haruldaste haruldaste sh säilitamine, liigirikkuse tagamine, säilimise

- luitsnokk tuttpütt, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle, tähtsusega looduslike ja poollooduslike elupaigatüüpide elupaigatüüpide poollooduslike ja looduslike tähtsusega

sugustele hanelistele. Läbirändajatest on tähtsamad liigid liigid tähtsamad on Läbirändajatest hanelistele. sugustele Kaitseala loomise eesmärk on erinevate üleeuroopalise üleeuroopalise erinevate on eesmärk loomise Kaitseala

- mitme sobiv ala see on aega pikemat seda vesi, on kõrgem

sihtkaitsevööndiks ning kolmeks piiranguvööndiks. kolmeks ning sihtkaitsevööndiks

pesitsusaladele. Mida kauem üleujutus kestab ning mida mida ning kestab üleujutus kauem Mida pesitsusaladele.

Kaitseala jaguneb vastavalt piirangute rangusele kolmeks kolmeks rangusele piirangute vastavalt jaguneb Kaitseala

oluline peatuskoht enne pikka rännakut põhjapoolsetele põhjapoolsetele rännakut pikka enne peatuskoht oluline

Tartumaal. Selle kaitse-eeskiri kinnitati 17. oktoobril 2014.a. 2014.a. oktoobril 17. kinnitati kaitse-eeskiri Selle Tartumaal. ala sobivuse maaspesitsevatele lindudele. maaspesitsevatele sobivuse ala

lindude (eriti mitmesuguste veelindude ja kurvitsaliste) kurvitsaliste) ja veelindude mitmesuguste (eriti lindude

Ropka-Ihaste looduskaitseala on üks uuemaid kaitsealasid kaitsealasid uuemaid üks on looduskaitseala Ropka-Ihaste käigushoidmine võimaldab ala pidevalt niita ning see tagab tagab see ning niita pidevalt ala võimaldab käigushoidmine

- ränd kujunenud on poldrialast üleujutatud Kevaditi

mine on kallis, kuid praegusel ajal töötab polder jälle. Poldri Poldri jälle. polder töötab ajal praegusel kuid kallis, on mine aitsekord K

veepumpa- sest kasutatud, ei poldrit madalseisuaastatel

Foto: Suur-laukhaned ja rabahaned, Arne Ader Arne rabahaned, ja Suur-laukhaned Foto:

heina söödaväärtus on harilikult üsna väike. Põllumajanduse Põllumajanduse väike. üsna harilikult on söödaväärtus heina

- luha kuid aastas, korda kolm niita heina võimalik on Poldrilt

valla territooriumil ja selle pindala on 790,6 ha. 790,6 on pindala selle ja territooriumil valla

Poldrialale jääb ka Tartu linna teenindav prügila. teenindav linna Tartu ka jääb Poldrialale

maadel. Kaitseala asub Tartu linna, Ülenurme ja Haaslava Haaslava ja Ülenurme linna, Tartu asub Kaitseala maadel.

pumpade abil. Aardla poldri kogupindala on 1271 hektarit. hektarit. 1271 on kogupindala poldri Aardla abil. pumpade

Emajõe mõlemal kaldal endistel üleujutatavatel heina- üleujutatavatel endistel kaldal mõlemal Emajõe

ümbritsetud kuivendatud maa-ala, millelt vesi juhitakse ära ära juhitakse vesi millelt maa-ala, kuivendatud ümbritsetud

kaitseala pindala oli 132 ha. Praegune kaitseala asub asub kaitseala Praegune ha. 132 oli pindala kaitseala

Seetõttu otsustati 1968. aastal rajada polder – tammidega tammidega – polder rajada aastal 1968. otsustati Seetõttu

Esialgse poldriala. kasutatavat intensiivselt ja suurt keset

võimalik masinatega niita, tekkis vajadus luht kuivendada. kuivendada. luht vajadus tekkis niita, masinatega võimalik

leks, et alles hoida tükikest ehedat looduslikku maastikku maastikku looduslikku ehedat tükikest hoida alles et leks,

veeseisu ajal olid luhad pikalt üleujutatud ning heina ei olnud olnud ei heina ning üleujutatud pikalt luhad olid ajal veeseisu

- sel a 1991. loodi mis kaitseala, botaanilis-ornitoloogiline

kõrg- Emajõe Kuna varumiseks. talveheina loomadele

järve Aardla oli eelkäija looduskaitseala Ropka-Ihaste

Kolhooside kõrgajal oli oluline leida järjest uusi võimalusi võimalusi uusi järjest leida oluline oli kõrgajal Kolhooside

aitseala maakasutus aitseala K A L A SE T I A LOODUSK E T S HA I A- K P O R

Võrrelduna teiste poollooduslike kooslustega on lammi- niitude taimestik lopsakas, kuid suhteliselt liigivaene. Külastaja meelespea Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste • Enne kaitseala külastamist tutvu ala kaitse-eeskirjaga (leitav koostoimel on lamminiitudel välja kujunenud omapärased www.riigiteataja.ee). taime- ja loomakooslused. Siinsetel luhtadel on iga-aastaste Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. üleujutuste ja niitmise tõttu tänini säilinud tüüpilised luha- • kooslused. • Lubatud on harrastuslik kalapüük. Ropka-Ihaste luhtadel kasvab ligi 70 liiki rohttaimi. • Jalgratta ning mootorsõidukiga võib sõita vaid selleks ette- Tüüpilised luhataimed on varsakabi, soopihl, ojamõõl, nähtud teedel ja parkida ainult tähistatud parklasse. angervaks, seahernes, soo-pajulill, jõgiputk, soomadar, Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga, ubaleht, soo-lõosilm, maavits, vesimünt, aas-jürilill, • v.a. Aardla järve sihtkaitsevööndis 20. märtsist 15. juulini. oblikad, ussitatar, rebasesaba, tarnaliigid, pilliroog, part- Mootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita Emajõel ning hein ja erinevad hundinuiad. Haruldasematest taimedest Porijõel Emajõeni ja tagasi pääsemise eesmärgil. on esindatud pehme koeratubakas, sinine iiris ehk siberi võhumõõk, värv-paskhein, vesitarn ja mitmed käpalised. • Telkida ja lõket teha võib ainult selleks ettevalmistatud ja Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis tähistatud kohas. Õuemaal on telkimine ja lõkke tegemine võsastuvad need kiiresti ning kaob luhtadele iseloomulik lubatud omaniku loal. ESIKAANE avatus. See toob kaasa lamminiitudele tüüpiliste koosluste • Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks tuleb luba küsida hävimise ja liikide kadumise ning tulemuseks vaesestub nii omanikult. maastik kui ka elustik. Lammi- ehk luhaniidu hooldamiseks FOTO on vaja seda igal aastal niita, kuid seda ei tohi teha enne • Eramaal liikudes tuleb järgida head tava ning mitte 1. juulit, et linnupojad jõuaksid lennuvõimestuda. kahjustada omaniku vara ega häirida tema kodurahu. • Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks tuleb Külastusobjektid ja -rajatised kirjalik luba saada kaitseala valitsejalt. Ainus külastusobjekt on Aardla järve kagunurka rajatud Hädaabi number 112 linnuvaatlustorn, mis võimaldab heita pilku järvele ja suurele osale luhast. Kuna kaitseala asub liigniiskel alal, mis olene- Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313 valt aastast on nii kevadel kui ka sügisel üleujutatud, ei ole siia rajatud ühtegi telkimis- ega lõkkekohta. Lindude rände- ja Kaitseala külastuse Kaitseala valitseja pesitsusrahu tagamiseks ei ole alale neid ka kavandatud. korraldaja Keskkonnaamet Kaitsealal ei ole RMK Elistvere teabepunkt Jõgeva-Tartu regioon matkarada, kuid nii Tel: 676 7030; 5346 5030 Tel: 730 2240 jalgsi kui ka rattaga www.rmk.ee www.keskkonnaamet.ee Vinni-PajustiRopka-Ihaste on võimalik liikuda kõikidel poldriteedel. Trükise koostajad: Maris Paju, Piret Valge Matkamiseks sobi- Esikaane foto: Ropka-Ihaste luht, Arne Ader maastikukaitsealalooduskaitseala vad ka Emajõe Kaart: AS Regio kaldavallid. Ihaste Kujundus: Areal Disain OÜ luhakraavidele on Küljendus: AS Regio VinniÜlenurme vald, vald, Lääne-Virumaa Tartumaa rajatud sillad, mis Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus võimaldavad läbida © Keskkonnaamet 2015 Emajõe kallasrada kuni Ida-Ringtee sillani. Ja Ringtee sillalt avaneb pikk vaade üle luhaalade Tartu linnale. Foto: Linnuvaatlustorn, Aimar Rakko ,

,

,

, ,

,

, , ,

, , , , , , ,

,

, , , , ,

, , ,

Emajõgi , ,

Kalda tee , Väike-Anne kanal , Lohkva ,

, , park ,

park Riia mnt Sõpruse sild ,

,

, ,

, , Mõisavahe , ,

TARTU

Tamme , , , ,

staadion , , Võru ,

, , Anne pv. Anne , lka

Turu ,

, ,

, ,

, ,

,     ,

,     , , ,     Ó , , Ó

kalmistu Ó ,

    , , Ó ,

,

    , ,, , ,

    ,

, ,     ,    

Emajõgi     Ihaste skv. ,

,

, , ,

, , , ,

, , ,

, ,

,

, , , , ,

Turu

, , Ihaste linnaosa ,

, ,

Ropka-Ihaste, , ,

looduskaitseala , ,  , Veibri

,  , 

, ,

, ,

, , , Emajõgi ,

Ringtee ,

,

, , , , , Porijõgi

Ropka skv. Võru

Porijõgi

Mõra jõgi , ,

, ,

, , ,

,

,

Ropka skv. ,, liivakarjäär ,

,

, , ,

, , , ,

, , , , , Savijõgi

Ropka skv.

, , Aardlapalu pv. , , ,

, , Aardlapalu

,

,

, , Aardla poldri veehoidla

,

,

,

,

,

,

, ,

, , ,

, , ,

,

,

, , Poldri pv. ,

, , , Haaslava

,

, , ,

, , , , ,

, ,

, ,

,

, , ,

,

,

,

,

,

, , , , ,

, ,

, , , , ,

, ,

,

,

, , , ,

Porijõgi

Ülenurme , , Legend

,

,

,

, , , , , ,

, , Aardla järv Looduskaitseala piir

, park

, , , ,

, , ujuvvahendiga sõitmise keeld

, , , , 20.03 - 15.07 , , Aardla Piiranguvöönd (pv.)

Sihtkaitsevöönd (skv.) ,

Aardla järve skv. ,

Tee, raudtee , , , , Konsu soo Rada; metsasiht Vooluvesi (jõgi; oja; kraav)   Nõlv; kalmistu Märgala

Linnuvaatlustorn ,

, , , Aluskaart: Eesti põhikaart, Maa-amet 2015

, , , ,

, ,

1cm - 200 m Aardla poldri järv , 0 200 400 600 800 m

,   ,

Porijõgi ,

, ,  

, , ,

,

, ,

,  

, , , , , , ,  

1:20 000 ,

, © 2015 ,

, ,

,