DOCSLIB.ORG

Ropka-Ihaste Looduskaitseala Kuulub Üleeuroopalisse Üleeuroopalisse Kuulub Looduskaitseala Ropka-Ihaste

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ropka-Ihaste Looduskaitseala Kuulub Üleeuroopalisse Üleeuroopalisse Kuulub Looduskaitseala Ropka-Ihaste Foto: Suur-rabakiil, Arne Ader Arne Suur-rabakiil, Foto: Rakko Aimar polder, Ropka-Ihaste Foto: elustik väga liigirikas. väga elustik jõed-järved – olemasolu tõttu on Ropka-Ihaste kaitseala kaitseala Ropka-Ihaste on tõttu olemasolu – jõed-järved elupaikade – luhaniit, luhasoo, roostik, Emajõe kaldavallid, kaldavallid, Emajõe roostik, luhasoo, luhaniit, – elupaikade kudepaigaks kaladele ja kahepaiksetele. Erinevate märgade märgade Erinevate kahepaiksetele. ja kaladele kudepaigaks alal väiksemad veesilmad ja Emajõe soodid, mis on heaks heaks on mis soodid, Emajõe ja veesilmad väiksemad alal - kaitse asuvad Lisaks kallastel. suudmeala Savijõe ja Porijõe Ropka-Ihaste luhaalad asuvad Emajõe, Aardla järve ning ning järve Aardla Emajõe, asuvad luhaalad Ropka-Ihaste ka tammed ja künnapuud. ja tammed ka erinevad pajuliigid, sookased, sanglepad, toomingad, kohati kohati toomingad, sanglepad, sookased, pajuliigid, erinevad mulla viljakaks. Põhilised lamminiitudel kasvavad puud on on puud kasvavad lamminiitudel Põhilised viljakaks. mulla veega uhutakse lammile hulganisti toitaineid, mis muudavad muudavad mis toitaineid, hulganisti lammile uhutakse veega suur- Kevadise lamminiitusid. ja soid – alasid liigniiskeid Emajõe kallastel asub peaaegu terve jõe ulatuses rohkesti rohkesti ulatuses jõe terve peaaegu asub kallastel Emajõe lustik E täpikhuigud, sinikaelpardid, luitsnokkpardid ja põldlõokesed. ja luitsnokkpardid sinikaelpardid, täpikhuigud, nendest arvukaimad on naerukajakad, mustviired, mustviired, naerukajakad, on arvukaimad nendest Foto: Tutkad poldril, Mati Kose Mati poldril, Tutkad Foto: Luhaniitudele tüüpilisi pesitsejaid on ligikaudu 30 liiki; liiki; 30 ligikaudu on pesitsejaid tüüpilisi Luhaniitudele tähtsusega linnualaks ehk IBA-ks (International Bird Area) Bird (International IBA-ks ehk linnualaks tähtsusega reeritud linnuliikidest, neist ca 100 liiki pesitsevad alal. alal. pesitsevad liiki 100 ca neist linnuliikidest, reeritud erinevaid linnuliike, on see ala nimetatud rahvusvahelise rahvusvahelise nimetatud ala see on linnuliike, erinevaid - regist Eestis (222) kolmandikku kaks ca leitud on kogudel rändlindudele ja üsna väikesel alal esineb väga suur hulk hulk suur väga esineb alal väikesel üsna ja rändlindudele vee- ja roostikes luhaaladel, metsasiiludes, Ropka-Ihaste pakub Ropka-Ihaste luhamaastik suurepärast kosutuspaika kosutuspaika suurepärast luhamaastik Ropka-Ihaste pakub oligi põhjuseks, et 2000. aastal otsustati kaitseala laiendada. kaitseala otsustati aastal 2000. et põhjuseks, oligi kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Kuna rändeajal rändeajal Kuna 2000. Natura võrgustikku kaitsealade ala sobis nii pesitsejatele kui ka läbirändavatele linnuliikidele, linnuliikidele, läbirändavatele ka kui pesitsejatele nii sobis ala Ropka-Ihaste looduskaitseala kuulub üleeuroopalisse üleeuroopalisse kuulub looduskaitseala Ropka-Ihaste hästi kevadiste pulmamängude ja pesitsuse jaoks. See, et et See, jaoks. pesitsuse ja pulmamängude kevadiste hästi niidud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. ja soostuvad ning niidud kiivitajad, tikutajad jt – kellele niidetud heinamaad sobivad sobivad heinamaad niidetud kellele – jt tikutajad kiivitajad, - lammi järvikud, ja järved huumustoitelised on kaitstakse, jalgadega lindudele – rukkiräägud, rohunepid, tutkad, tutkad, rohunepid, rukkiräägud, – lindudele jalgadega paikade kaitse. Loodusdirektiivi elupaigatüübid, mida mida elupaigatüübid, Loodusdirektiivi kaitse. paikade Lamminiidud on heaks pesitsuspaigaks mitmetele lühikeste lühikeste mitmetele pesitsuspaigaks heaks on Lamminiidud - pesitsus ja rände- lindude ning kaitse liikide ohustatud ja part, soopart, lauk, kiivitaja, väikekajakas jt. väikekajakas kiivitaja, lauk, soopart, part, säilimise tagamine, liigirikkuse säilitamine, sh haruldaste haruldaste sh säilitamine, liigirikkuse tagamine, säilimise - luitsnokk tuttpütt, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle, tähtsusega looduslike ja poollooduslike elupaigatüüpide elupaigatüüpide poollooduslike ja looduslike tähtsusega sugustele hanelistele. Läbirändajatest on tähtsamad liigid liigid tähtsamad on Läbirändajatest hanelistele. sugustele Kaitseala loomise eesmärk on erinevate üleeuroopalise üleeuroopalise erinevate on eesmärk loomise Kaitseala - mitme sobiv ala see on aega pikemat seda vesi, on kõrgem sihtkaitsevööndiks ning kolmeks piiranguvööndiks. kolmeks ning sihtkaitsevööndiks pesitsusaladele. Mida kauem üleujutus kestab ning mida mida ning kestab üleujutus kauem Mida pesitsusaladele. Kaitseala jaguneb vastavalt piirangute rangusele kolmeks kolmeks rangusele piirangute vastavalt jaguneb Kaitseala oluline peatuskoht enne pikka rännakut põhjapoolsetele põhjapoolsetele rännakut pikka enne peatuskoht oluline Tartumaal. Selle kaitse-eeskiri kinnitati 17. oktoobril 2014.a. 2014.a. oktoobril 17. kinnitati kaitse-eeskiri Selle Tartumaal. ala sobivuse maaspesitsevatele lindudele. maaspesitsevatele sobivuse ala lindude (eriti mitmesuguste veelindude ja kurvitsaliste) kurvitsaliste) ja veelindude mitmesuguste (eriti lindude Ropka-Ihaste looduskaitseala on üks uuemaid kaitsealasid kaitsealasid uuemaid üks on looduskaitseala Ropka-Ihaste käigushoidmine võimaldab ala pidevalt niita ning see tagab tagab see ning niita pidevalt ala võimaldab käigushoidmine - ränd kujunenud on poldrialast üleujutatud Kevaditi mine on kallis, kuid praegusel ajal töötab polder jälle. Poldri Poldri jälle. polder töötab ajal praegusel kuid kallis, on mine aitsekord K veepumpa- sest kasutatud, ei poldrit madalseisuaastatel Foto: Suur-laukhaned ja rabahaned, Arne Ader Arne rabahaned, ja Suur-laukhaned Foto: heina söödaväärtus on harilikult üsna väike. Põllumajanduse Põllumajanduse väike. üsna harilikult on söödaväärtus heina - luha kuid aastas, korda kolm niita heina võimalik on Poldrilt valla territooriumil ja selle pindala on 790,6 ha. 790,6 on pindala selle ja territooriumil valla Poldrialale jääb ka Tartu linna teenindav prügila. teenindav linna Tartu ka jääb Poldrialale maadel. Kaitseala asub Tartu linna, Ülenurme ja Haaslava Haaslava ja Ülenurme linna, Tartu asub Kaitseala maadel. pumpade abil. Aardla poldri kogupindala on 1271 hektarit. hektarit. 1271 on kogupindala poldri Aardla abil. pumpade Emajõe mõlemal kaldal endistel üleujutatavatel heina- üleujutatavatel endistel kaldal mõlemal Emajõe ümbritsetud kuivendatud maa-ala, millelt vesi juhitakse ära ära juhitakse vesi millelt maa-ala, kuivendatud ümbritsetud kaitseala pindala oli 132 ha. Praegune kaitseala asub asub kaitseala Praegune ha. 132 oli pindala kaitseala Seetõttu otsustati 1968. aastal rajada polder – tammidega tammidega – polder rajada aastal 1968. otsustati Seetõttu keset suurt ja intensiivselt kasutatavat poldriala. Esialgse Esialgse poldriala. kasutatavat intensiivselt ja suurt keset võimalik masinatega niita, tekkis vajadus luht kuivendada. kuivendada. luht vajadus tekkis niita, masinatega võimalik leks, et alles hoida tükikest ehedat looduslikku maastikku maastikku looduslikku ehedat tükikest hoida alles et leks, veeseisu ajal olid luhad pikalt üleujutatud ning heina ei olnud olnud ei heina ning üleujutatud pikalt luhad olid ajal veeseisu - sel a 1991. loodi mis kaitseala, botaanilis-ornitoloogiline kõrg- Emajõe Kuna varumiseks. talveheina loomadele Ropka-Ihaste looduskaitseala eelkäija oli Aardla järve järve Aardla oli eelkäija looduskaitseala Ropka-Ihaste Kolhooside kõrgajal oli oluline leida järjest uusi võimalusi võimalusi uusi järjest leida oluline oli kõrgajal Kolhooside aitseala maakasutus aitseala K A L A SE T I A LOODUSK E T S HA I A- K P O R Võrrelduna teiste poollooduslike kooslustega on lammi- niitude taimestik lopsakas, kuid suhteliselt liigivaene. Külastaja meelespea Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste • Enne kaitseala külastamist tutvu ala kaitse-eeskirjaga (leitav koostoimel on lamminiitudel välja kujunenud omapärased www.riigiteataja.ee). taime- ja loomakooslused. Siinsetel luhtadel on iga-aastaste Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. üleujutuste ja niitmise tõttu tänini säilinud tüüpilised luha- • kooslused. • Lubatud on harrastuslik kalapüük. Ropka-Ihaste luhtadel kasvab ligi 70 liiki rohttaimi. • Jalgratta ning mootorsõidukiga võib sõita vaid selleks ette- Tüüpilised luhataimed on varsakabi, soopihl, ojamõõl, nähtud teedel ja parkida ainult tähistatud parklasse. angervaks, seahernes, soo-pajulill, jõgiputk, soomadar, Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga, ubaleht, soo-lõosilm, maavits, vesimünt, aas-jürilill, • v.a. Aardla järve sihtkaitsevööndis 20. märtsist 15. juulini. oblikad, ussitatar, rebasesaba, tarnaliigid, pilliroog, part- Mootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita Emajõel ning hein ja erinevad hundinuiad. Haruldasematest taimedest Porijõel Emajõeni ja tagasi pääsemise eesmärgil. on esindatud pehme koeratubakas, sinine iiris ehk siberi võhumõõk, värv-paskhein, vesitarn ja mitmed käpalised. • Telkida ja lõket teha võib ainult selleks ettevalmistatud ja Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis tähistatud kohas. Õuemaal on telkimine ja lõkke tegemine võsastuvad need kiiresti ning kaob luhtadele iseloomulik lubatud omaniku loal. ESIKAANE avatus. See toob kaasa lamminiitudele tüüpiliste koosluste • Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks tuleb luba küsida hävimise ja liikide kadumise ning tulemuseks vaesestub nii omanikult. maastik kui ka elustik. Lammi- ehk luhaniidu hooldamiseks FOTO on vaja seda igal aastal niita, kuid seda ei tohi teha enne • Eramaal liikudes tuleb järgida head tava ning mitte 1. juulit, et linnupojad jõuaksid lennuvõimestuda. kahjustada
Load more

Recommended publications
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
    [Show full text]
  • Landscape Urbanism and Green Infrastructure. 2019.Pdf
    Landscape Urbanism and Green Infrastructure Edited by Thomas Panagopoulos Printed Edition of the Special Issue Published in Land www.mdpi.com/journal/land Landscape Urbanism and Green Infrastructure Landscape Urbanism and Green Infrastructure Special Issue Editor Thomas Panagopoulos MDPI • Basel • Beijing • Wuhan • Barcelona • Belgrade Special Issue Editor Thomas Panagopoulos University of Algarve Portugal Editorial Office MDPI St. Alban-Anlage 66 4052 Basel, Switzerland This is a reprint of articles from the Special Issue published online in the open access journal Land (ISSN 2073-445X) from 2018 to 2019 (available at: https://www.mdpi.com/journal/land/special issues/greeninfrastructure) For citation purposes, cite each article independently as indicated on the article page online and as indicated below: LastName, A.A.; LastName, B.B.; LastName, C.C. Article Title. Journal Name Year, Article Number, Page Range. ISBN 978-3-03921-369-6 (Pbk) ISBN 978-3-03921-370-2 (PDF) Cover image courtesy of Thomas Panagopoulos. c 2019 by the authors. Articles in this book are Open Access and distributed under the Creative Commons Attribution (CC BY) license, which allows users to download, copy and build upon published articles, as long as the author and publisher are properly credited, which ensures maximum dissemination and a wider impact of our publications. The book as a whole is distributed by MDPI under the terms and conditions of the Creative Commons license CC BY-NC-ND. Contents About the Special Issue Editor ...................................... vii Thomas Panagopoulos Special Issue: Landscape Urbanism and Green Infrastructure Reprinted from: Land 2019, 8, 112, doi:10.3390/land8070112 ...................... 1 Jon Bryan Burley The Emergence of Landscape Urbanism: A Chronological Criticism Essay Reprinted from: Land 2018, 7, 147, doi:10.3390/land7040147 .....................
    [Show full text]
  • Network Connections and Neighbourhood Perception
    Architecture and Urban Planning doi: 10.1515/aup-2017-0010 2017 / 13 Network Connections and Neighbourhood Perception: Using Social Media Postings to Capture Attitudes among Twitter Users in Estonia Daniel Baldwin Hess, University at Buffalo, State University of New York Evan Iacobucci, Rutgers, The State University of New Jersey Annika Väiko, University of Tartu Abstract ‒ The residential landscape of a city is key to its economic, so- control [5] and, with increasing wealth, those who can afford to cial, and cultural functioning. Following the collapse of communist rule in do so often seek alternatives to apartment blocks developed under the countries of Central and Eastern Europe (CEE) in the late 1980s and state socialism [6], [7]. For the first time in more than a half cen- early 1990s, urban residential dynamics and household mobility have been critical to urban change under new economies and political systems. This tury, consumer choice is a key dimension of the housing market article explores neighbourhood perception, which is a link in the chain to (in the Soviet Union, housing was allocated and administratively better explanation of socio-spatial processes (and their interruption by assigned) and people may now freely express their preferences the socialist system). We use a novel data set ‒ opinions expressed on one in housing type and housing location. Consequently, views and of social media (Twitter), and a novel empirical method ‒ neural network analysis, to explore people’s current attitudes and perceptions about the perceptions about apartment buildings, neighbourhoods, and neighbourhoods and districts in Tartu, Estonia. The findings suggest that districts play a role in shaping the attractiveness of places across Twitter comments about urban neighbourhoods display attitudinal and metropolitan space [8].
    [Show full text]
  • Urban Energy Planning in Tartu [PLEEC Report D4.2 / Tartu] Große, Juliane; Groth, Niels Boje; Fertner, Christian; Tamm, Jaanus; Alev, Kaspar
    Urban energy planning in Tartu [PLEEC Report D4.2 / Tartu] Große, Juliane; Groth, Niels Boje; Fertner, Christian; Tamm, Jaanus; Alev, Kaspar Publication date: 2015 Document version Publisher's PDF, also known as Version of record Citation for published version (APA): Große, J., Groth, N. B., Fertner, C., Tamm, J., & Alev, K. (2015). Urban energy planning in Tartu: [PLEEC Report D4.2 / Tartu]. EU-FP7 project PLEEC. http://pleecproject.eu/results/documents/viewdownload/131-work- package-4/579-d4-2-urban-energy-planning-in-tartu.html Download date: 29. Sep. 2021 Deliverable 4.2 / Tartu Urban energy planning in Tartu 20 January 2015 Juliane Große (UCPH) Niels Boje Groth (UCPH) Christian Fertner (UCPH) Jaanus Tamm (City of Tartu) Kaspar Alev (City of Tartu) Abstract Main aim of report The purpose of Deliverable 4.2 is to give an overview of urban en‐ ergy planning in the 6 PLEEC partner cities. The 6 reports il‐ lustrate how cities deal with dif‐ ferent challenges of the urban energy transformation from a structural perspective including issues of urban governance and spatial planning. The 6 reports will provide input for the follow‐ WP4 location in PLEEC project ing cross‐thematic report (D4.3). Target group The main addressee is the WP4‐team (universities and cities) who will work on the cross‐ thematic report (D4.3). The reports will also support a learning process between the cities. Further, they are relevant for a wider group of PLEEC partners to discuss the relationship between the three pillars (technology, structure, behaviour) in each of the cities. Main findings/conclusions The Estonian planning system allots the main responsibilities for planning activities to the local level, whereas the regional level (county) is rather weak.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Liikumine
    Tartu linna 2017. aasta statistika on kokku pandud Tartu Linnavalitsuse töörühma poolt, kuhu kuulusid Andres Aint, Kaspar Alev, Rein Haak, Tiina Kruuse, Imbi Lang, Tiina Ligi, Alo Lilles, Lilian Lukka, Viivi Maremäe, Katrin Parv, Lennart Puksa, Riho Sulp ja Piret Väljaots ning mida juhtis abilinnapea Reno Laidre. Töörühma poolt koondatud materjali kujundasid veebisõbralikuks Tiiu Kelviste ja Johanna Victoria Lepp. Kaanefoto autor: Tarmo Haud Erinevate valdkondade statistika kogumisele aitasid kaasa alljärgnevad struktuuriüksused: Linnamajanduse osakond Asend ja keskkond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Maakasutus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Arhitektuuri ja ehituse osakond Planeerimine ja ehitus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Rahvastik Linnakantselei Ettevõtluse osakond Ettevõtlus ja tööturg Avalike suhete osakond Linnavarade osakond Linnavara Rahandusosakond Haridus Haridusosakond Tervishoid ja hoolekanne Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Kultuur, sport ja noorsootöö Kultuuriosakond Turvalisus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Linnaeelarve Rahandusosakond Tartu linna juhtimine Avalike suhete osakond Tartu linna arenguseire näitajad Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Märkide seletus: … andmeid ei ole saadud .. mõiste pole rakendatav - nähtust ei esinenud 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust – pdf dokumendile lisatud andmetabel. Avamiseks ja salvestamiseks tuleb fail eelnevat alla laadida (Mac OS kasutajatel tuleks pdf failide avamise programmiks eelnevalt määrata Adobe
    [Show full text]
  • Füüsilised Ja Sotsiaalsed Muutused Jaamamõisa Naabruskonnas 1996-2013
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimistöö õppeaines Linnaplaneerimine ja -keskkond Füüsilised ja sotsiaalsed muutused Jaamamõisa naabruskonnas 1996-2013 Kerli Plato (Kertu Anni, Pilleriine Kamenjuk) Juhendaja: Anneli Kährik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Teooria ............................................................................................................................... 5 1.1 Jaamamõisa naabruskonda mõjutavad trendid. ................................................................ 5 1.2. Linnapoliitikad ................................................................................................................ 7 1.3 Linnapoliitikad Jaamamõisa linnaosas ........................................................................... 10 2. Metoodika ............................................................................................................................. 13 2.1. Poolstruktureeritud intervjuud ....................................................................................... 13 2.2. Meedia- ja kinnisvaraanalüüs ........................................................................................ 14 3. Uuringu piirkond .................................................................................................................. 16 3.1. Paiknemine ja kujunemine ...........................................................................................
    [Show full text]
  • Statistiline Ülevaade Tartu 2015
    STATISTILINE ÜLEVAADE TARTU 2015 TARTU LINNAVALITSUS 2016 Tartu linna 2015. aasta statistika on kokku pandud Tartu Linnavalitsuse töörühma poolt, kuhu kuulusid Andres Aint, Kaspar Alev, Rein Haak, Sirje Kree, Tiina Kruuse, Imbi Lang, Tiina Ligi, Alo Lilles, Lilian Lukka, Viivi Maremäe, Katrin Parv, Riho Sulp ja Piret Talur ning mida juhtis abilinnapea Jarno Laur. Töörühma poolt koondatud materjali kujundasid Tiiu Kelviste ja Johanna Victoria Lepp. Erinevate valdkondade statistika kogumisele aitasid kaasa alljärgnevad struktuuriüksused: Linnamajanduse osakond Asend ja keskkond Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Maakasutus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Arhitektuuri ja ehituse osakond Planeerimine ja ehitus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Rahvastik Ettevõtluse osakond Ettevõtluse osakond Ettevõtlus ja tööturg Avalike suhete osakond Linnavarade osakond Linnavara Rahandusosakond Haridus Haridusosakond Tervishoid ja hoolekanne Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Kultuur, sport ja noorsootöö Kultuuriosakond Turvalisus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Linnaeelarve Rahandusosakond Tartu linna juhtimine Avalike suhete osakond Tartu linna arenguseire näitajad Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Märkide seletus: … andmeid ei ole saadud .. mõiste pole rakendatav - nähtust ei esinenud 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust – pdf dokumendile lisatud andmetabel. Avamiseks ja salvestamiseks tuleb fail eelnevat alla laadida (Mac OS kasutajatel tuleks pdf failide avamise programmiks eelnevalt
    [Show full text]
  • Mahajäetud Hooned Tartus
    HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM HELEN TERA 12.A KLASS MAHAJÄETUD HOONED TARTUS Juhendaja: Liisa Tepp Sissejuhatus Linnastumise hoogustumine toob iga päevaga linnadesse uusi elanikke. Märkamatult kaasneb sellega vajadus ehitada uusi elumaju, kontorihooneid jne. Tihti ei pane aga inimesed tähele, et samal ajal kui linnaruumi kerkivad uued kaasaegsed ehitised, jäävad paljud vanemad hooned hoopiski unarusse. Ma valisin selle teema, kuna mahajäetud hooned on minus alati põnevust tekitanud. Nende olemasolu linnas on vältimatu ning nende arvukus märkimisväärne, kuid inimesed ei kipu neile tähelepanu pöörama. See tekitaski minus küsimuse, kui palju on tegelikult Tartus mahajäetud hooneid. Samuti olen teemaga palju kokku puutunud, organiseerides võistkondlikke seiklusmänge, mille läbiviimise kohaks on tihti mahajäetud hooned. Töö põhiliseks eesmärgiks on välja selgitada, kui palju on Tartus mahajäetud ehitisi. Kuigi selleteemalisi artikleid ja kaarte võib internetis leida päris rohkelt, puudub terviklik loend, mis sisaldaks kõiki Tartus leiduvaid mahajäetud maju. Selle põhjuseks võib olla andmete väga kiire muutumine, kuna mahajäetud hooneid asendatakse pidevalt uutega, kuid ka üldine huvi puudumine antud teema vastu. Samuti huvitas mind, kuidas on jagunenud mahajäetud hooned erinevate linnaosade vahel. Uurimistöö aitab ka välja selgitada, kuidas mahajäetud hooneid kasutatakse ning kellele nad kasulikud on. Peamised uurimisküsimused on: Kui palju on Tartus mahajäetud hooneid? Kuidas jaotuvad mahajäetud hooned Tartu linnaosade vahel? Kuidas kasutatakse mahajäetud hooneid? Uurimisküsimustele vastamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid, kuid suur osa hoonetest on oma silmaga üles leitud ning üle vaadatud. Samuti tutvusin töö tegemise käigus mitmete kaardimootoritega ning kasutasin eelnevalt läbiviidud uuringuid. Uurimistöö alguses annan ülevaate metoodikast, kus kirjutan sellest, kuidas ma saadud tulemusteni jõudsin. Sellele järgnevad üldised tulemused ning ka üksikasjalikumad tulemused linnaosade kaupa.
    [Show full text]
  • Tartu Linnatransport
    Mõisatorni Mõisajärve Vahi Sinepi Melissi Pärna Kvissentali Kaupmehe Mõisapargi Mõisavärava Kvissentali tee Sinepi Melissi Pärna Mõisapargi Mõisavärava Tartu linnatransport Kummeli Raadimõisa Kummeli Raadimõisa põik Kanarbiku Välja Nurme Künni Välja Tavaliin Regular Route Ühistranspordi liinivõrk Skemaatiliselt lihtsustatud Muru Vilja Mõisavärava Välja Leesika Mõisapargi Public Transit Network liin Schematically simplified route Liini lõpp Route End A Vao A Muru Liin peatub mõlemal suunal 5 min jalutuskäigu raadius Adra Bussipeatus Bus Stop Salvest Kruusamäe Põllu Vainu Route stops on both directions 5 min walking radius Põllu A Kruusakuru Killustiku Salvest Muru Rattaringluse jaam Laane Aasa Kruusamäe Kruusavälja Liin peatub ühel suunal Põllu Sambla Bike Share Station Vaikne Rohu LiivamäeKillustiku ERM Route stops at one direction Aasa Estonian National Museum Raadi Aru Rohu A Muru Raadi Raeplats Roheline park Niidu ERM Poe RAADI-KRUUSAMÄENõmme Võidu sild Ülik Vabaduse A puiestee Puiestee ooli Vabaduse pst ERM Roheline põik Aiandi Nurme Bussijaam Turusild Peetri K Coach Station üüni Kalmistu aavi Riia Turu UueturuKesklinn A allikr Metsamaja MaarjaturgLubja A V Kesklinn Surnuaia A Nurme Soola Klaasi IV Zoomeedikum Risti Risti Jänese Kesklinn Staadioni KESKLINN V Soola Zoomeedikum sas A Kit Kesklinn Peetri Orava Tuule Jänese Liiva III dama Risti Sa VI Orava iigi Kesklinn Soola I Metsamaja A T A Roosi Peetri Soola II A kirik Mäe Vanemuise Kesklinn II Väike-Turu
    [Show full text]
  • Download PDF Document
    Urban energy planning in Tartu [PLEEC Report D4.2 / Tartu] Große, Juliane; Groth, Niels Boje; Fertner, Christian; Tamm, Jaanus; Alev, Kaspar Publication date: 2015 Document version Publisher's PDF, also known as Version of record Citation for published version (APA): Große, J., Groth, N. B., Fertner, C., Tamm, J., & Alev, K. (2015). Urban energy planning in Tartu: [PLEEC Report D4.2 / Tartu]. EU-FP7 project PLEEC. Download date: 14. Oct. 2020 Deliverable 4.2 / Tartu Urban energy planning in Tartu 20 January 2015 Juliane Große (UCPH) Niels Boje Groth (UCPH) Christian Fertner (UCPH) Jaanus Tamm (City of Tartu) Kaspar Alev (City of Tartu) Abstract Main aim of report The purpose of Deliverable 4.2 is to give an overview of urban en‐ ergy planning in the 6 PLEEC partner cities. The 6 reports il‐ lustrate how cities deal with dif‐ ferent challenges of the urban energy transformation from a structural perspective including issues of urban governance and WP4 location in PLEEC project spatial planning. The 6 reports will provide input for the follow‐ ing cross‐thematic report (D4.3). Target group The main addressee is the WP4‐team (universities and cities) who will work on the cross‐ thematic report (D4.3). The reports will also support a learning process between the cities. Further, they are relevant for a wider group of PLEEC partners to discuss the relationship between the three pillars (technology, structure, behaviour) in each of the cities. Main findings/conclusions The Estonian planning system allots the main responsibilities for planning activities to the local level, whereas the regional level (county) is rather weak.
    [Show full text]
  • Network Connections and Neighborhood Perceptions JAUP
    Architecture and Urban Planning doi: 10.1515/aup-2017-0010 2017 / 13 Network Connections and Neighbourhood Perception: Using Social Media Postings to Capture Attitudes among Twitter Users in Estonia Daniel Baldwin Hess, University at Buffalo, State University of New York Evan Iacobucci, Rutgers, The State University of New Jersey Annika Väiko, University of Tartu Abstract ‒ The residential landscape of a city is key to its economic, so- control [5] and, with increasing wealth, those who can afford to cial, and cultural functioning. Following the collapse of communist rule in do so often seek alternatives to apartment blocks developed under the countries of Central and Eastern Europe (CEE) in the late 1980s and state socialism [6], [7]. For the first time in more than a half cen- early 1990s, urban residential dynamics and household mobility have been critical to urban change under new economies and political systems. This tury, consumer choice is a key dimension of the housing market article explores neighbourhood perception, which is a link in the chain to (in the Soviet Union, housing was allocated and administratively better explanation of socio-spatial processes (and their interruption by assigned) and people may now freely express their preferences the socialist system). We use a novel data set ‒ opinions expressed on one in housing type and housing location. Consequently, views and of social media (Twitter), and a novel empirical method ‒ neural network analysis, to explore people’s current attitudes and perceptions about the perceptions about apartment buildings, neighbourhoods, and neighbourhoods and districts in Tartu, Estonia. The findings suggest that districts play a role in shaping the attractiveness of places across Twitter comments about urban neighbourhoods display attitudinal and metropolitan space [8].
    [Show full text]
  • Tartu-Bussiliinid-Oige Moot.Cdr
    Ravila Tööstuspark Logistikakeskus Kvissentali 11 3 Kaubabaas 20 16a 16 6 8 7 10 Kvissentali tee R A A D I - K R U U S A M Ä E Tartu Maja Zoomeedikum Carolina Vahi Salvest Tartu näitused Põllu Kummeli BETOONI Maaülikool Laululava LAULUVÄLJAK 4 Aiandi TARTU LINNA Visa Hall Tartu Maja Betooni Tuglase Kreutzwaldi Piiri Muru Mõisapargi S U P I L I N N 5 Hurda Herne Kannikese LKV Kroonuaia TÜ SPORDIHOONE Nurme Kruusamäe T Ä H T V E R E KROONUAIA Kloostri KROONUAIA SILD A L I Hiie Risti Killustiku V Lõuna J.V.Jannseni Taara pst. Meltsiveski Raadi 24 Nisu A Palmihoone Peetri kirik R 16a VABADUSSILD NARVA MNT. Orava Tervishoiu V E E R I K U Näituse LAI E Eerika Arhitekti Ravila Vaksali Lai Palmihoone m V Jänese V A K S A L I A a Peetri kirik BUSSILIINIDE Maarjamõisa B jõ P A U EESTI RAHVA MUUSEUM 18 Eerika Tulbi g Vene Viljandi mnt. D I 01.02.2013 i Narvamäe E U Raeplats Haigla POLIKLIINIK Kuperjanovi RAEKODA S Maarjamõisa S T MAARJAMÕISA Silmakliinik E Vene E LÕUNAKESKUS Tehnoloogiainstituut TURUHOONE E seisuga HAIGLA Polikliiniku Kaubajaam P Raeplats Raudteejaam K E S K L I N N S 2 Lõunakeskus T Pepleri . Kasarmu NooruseM A A R J A M Õ I S A Kaare RAUDTEEJAAM Atlantis Lembitu Pauluse RIIA Riiamäe Kaubamaja Kesklinn Vabaduse pst. VÕIDU SILD Kivi Optika RIIA Ü L E J Õ E SKEEM 6 Riia ring Soinaste Raatuse Teaduspark Raja Puiestee Soinaste Kaare Kaare Jaama Fi Soinaste Kaare Riia Riiamäe Hansakeskus BUSSIJAAM 1 Soola Raatuse Paju A T n 2 U 13 18 Aura veekeskus Turu n Pikk R e U Külmhoone Lootuse k 7 a n Tamme gümnaasium E Eha Karlova AVATURG Televisiooni a Kanali S R Gümnaasium l O A 26 Aida SÕPRUSE SILD Sõpruse pst.
    [Show full text]