Miiduranna Sadama Maa-Ala Ja Kinnistute Laineoru Tee 5, Pagari, Madise Tee 9 Ja 12 Ning Osaliselt Miidu Ühismaa Detailplaneeringu

Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 30-9, Tallinn

Keskkonnaekspert Heikki Kalle (litsents KMH0039)

......

Tartu 2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 2 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

SISUKORD

1. KOKKUVÕTE ...... 4 2. SISSEJUHATUS...... 12 3. ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUST ...... 14 3.1 ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD ...... 14 3.2 DETAILPLANEERINGU EESMÄRK ...... 15 3.3 PLANEERINGU SISU JA LAHENDUS ...... 15 3.4 SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 17 3.4.1 RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID ...... 17 3.4.2 HARJU MAAKONNAPLANEERING ...... 19 3.4.3 VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERING ...... 21 3.4.4 VIIMSI VALLA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „V IIMSI VALLA ÜLDISTE EHITUSTINGIMUSTE MÄÄRAMINE . ELAMUEHITUSE PÕHIMÕTTED .“...... 21 3.4.5 VIIMSI VALLA HAABNEEME ALEVIKU JA LÄHIALA ÜLDPLANEERING ...... 22 3.4.6 VIIMSI VALLA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „L APSESÕBRALIK VIIMSI “...... 22 3.4.7 VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „M ILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK “ ...... 23 3.4.8 VIIMSI VALLA ARENGUKAVA ...... 23 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...... 25 4.1 LOODUSKESKKOND ...... 25 4.1.1 Geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja maastikulised tingimused ...... 25 4.1.2 Kliima ...... 28 4.1.3 Pinnavesi ...... 30 4.1.4 Taimkate ...... 31 4.1.5 Loomastik ...... 32 4.1.6 Kaitstavad loodusobjektid ...... 33 4.1.7 Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud ...... 33 4.2 TEHISKESKKOND ...... 33 4.2.1 Maakasutus, infrastruktuur ja hoonestus ...... 33 4.2.2 Veekasutus ...... 34 4.2.3 Jääkreostus ...... 34 4.3 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK JA KULTUURILINE KESKKOND ...... 35 4.3.1 Elanikkond ja teeninduskeskused ...... 35 4.3.2 Pealinna vahetu lähedus, valglinnastumine ...... 36 4.3.3 Muinsuskaitse ...... 36 5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD...... 37 5.1 MÕJUDE HINDAMISEL KASUTATUD MEETODID ...... 37 5.2 PLANEERINGULAHENDUSE SISULINE SOBIVUS PIIRKONDA ...... 38 5.2.1 Detailplaneeringu mõju maastikule, ruumimustrile ja piirkonna iseloomule, sh visuaalne mõju ...... 38 5.2.2 Arenduse mõju piirkonna maakasutusele ja piirkonna maa väärtusele ...... 41 5.2.3 Detailplaneeringu elluviimise mõju piirkonna liikluskoormusele. Liiklusmõjud...... 42 5.3 PLANEERINGULAHENDUSE MÕJU PIIRKONNAS ELAVALE (TÖÖTAVALE ) INIMESELE , SH INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ; SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU ...... 44 5.3.1 Detailplaneeringu naaberalade elanike arvamus ...... 44 5.3.2 Lisanduv elanikkond ...... 47 5.3.3 Sotsiaalne infrastruktuur ...... 48 5.3.4 Planeeritava üldkasutatava maa osakaal ja haljastuse piisavus planeeritaval alal ....53 5.3.5 Autoliiklusest põhjustatud mõju ...... 56 5.3.6 Sadamas tegutsevate veesõidukite liiklusest tulenev mõju ...... 61 5.3.7 Tuulekoridorid ...... 62 5.3.8 Radoonirisk ...... 63 5.4 MÕJU OLEMASOLEVALE LOODUSKESKKONNALE ...... 64 5.4.1 Hoonete rajamisega kaasnevad mõjud pinnasele, pinna- ja põhjaveele ...... 64

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 3 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.4.2 Arenduse mõju rannajoonele (rannaprotsessidele) ja merele ...... 65 5.5 PLANEERINGULAHENDUSE TEHNILISED ASPEKTID ...... 65 5.5.1 Jääkreostus ...... 65 5.5.2 Planeeringualal paiknev külmhoone ...... 66 5.5.3 Veevarustuse, sademevee ja reovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise lahenduse poolt põhjustatud mõjud ...... 68 5.5.4 Jäätmeteke ja meetmed selle vähendamiseks detailplaneeringu rakendamisel ...... 69 5.5.5 Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapiga seotud mõjud ...... 70 5.6 RISKID ...... 71 5.7 PIIRIÜLENE MÕJU ...... 74 5.8 KUMULATIIVNE MÕJU ...... 74 6. LEEVENDAVAD MEETMED ...... 75 7. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ...... 79 7.1 VÕRRELDAVATE ARENGUSTSENAARIUMITE VALIK ...... 79 7.2 ARENGUSTSENAARIUMITE VÕRDLUS ...... 80 8. KSH PROTSESS JA TAGASISIDE ERINEVATELT OSAPOOLTELT ...... 85 8.1 KSH KORRALDUS JA PROTSESS ...... 85 8.2 TAGASISIDE KSH OSAPOOLTELT ...... 87 KSH programmi avalik väljapanek ja arutelu ...... 87 KSH käigus saadud tagasiside erinevatelt osapooltelt ...... 87 KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu ...... 88 8.3 KSH KÄIGUS ILMNENUD RASKUSED ...... 88 9. SEIRE JA TÄIENDAVAD UURINGUD ...... 90 10. JÄRELDUSED ...... 92 LISAD...... 93 LISA 1. KSH PROGRAMM KOOS PROGRAMMI LISADEGA JA PROGRAMMI HEAKSKIITMISKIRI...... 94 LISA 2. DETAILPLANEERINGU TUGIPLAAN JA KONTAKTVÖÖNDI JOONIS ...... 95 LISA 3. VÄLJAVÕTE AS GEOTEHNIKA INSENERIBÜROO 2007 AASTAL LÄBI VIIDUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE ARUANDEST...... 96 LISA 4. MÜRAKAARDID ...... 97 LISA 5. KSH KÄIGUS SAADUD KIRJALIK TAGASISIDE...... 98 LISA 6. KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISKUULUTUSED...... 102 LISA 7. KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISE AJAL ESITATUD ETTEPANEKUD, VASTUVÄITED JA KÜSIMUSED NING VASTUSED NENDELE ...... 103 LISA 8. KSH ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA HELISALVESTIS ...... 104 LISA 9. KIRI KESKKONNAMINISTEERIUMILT ETTEPANEKUGA PEATADA DP JA KSH JA VIIMSI VALLAVALITSUSE SAADETUD VASTUS...... 108 LISA 10. MIIDURANNA SADAMAALAL PAIKNEVA AS MIIDURANNA KÜLMLADU, AMMONIAAGI KÄITLEMISEST TULENEVATE PIIRANGUTE EKSPERTHINNANG.....112

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 4 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

1. KOKKUVÕTE

Sissejuhatus

Käesoleva aruande koostamisel on aluseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ja selle alusel koostatud ja heaks kiidetud KSH programm (lisa 1). Käesolev aruanne on osaks strateegilisest planeerimisdokumendist- Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneering. KSH toimus samaaegselt detailplaneeringu koostamise protsessiga, planeeringu koostajate ja KSH töögrupi vahel toimus pidev infovahetus.

Keskkonnamõju hindamise viis läbi töörühm järgmises koosseisus: Heikki Kalle, keskkonnaekspert (KMH0039) Tiit Oidjärv, sotsiaalse mõju hindamise ekspert Laura Uibopuu, planeerimisspetsialist, mõju ruumimustrile Jaak Järvekülg, keskkonnaspetsialist, KSH protseduurilised küsimused Veiko Kärbla, keskkonnaspetsialist, müra ja õhusaaste Märt Öövel, keskkonnaspetsialist, pinnase- ja veeküsimused

Töö teostamisel kasutati arendaja poolt esitatud tehnilisi andmeid, andmebaasidest ning erinevatest ametiasutustest ning organisatsioonidest kogutud lähteinfot, koostatava detailplaneeringu eskiise, avalikult kasutatavaid materjale, Hendrikson & Ko valduses olevat infot ning tutvuti olukorraga planeeringualal kohapeal. Lisaks viidi KSH käigus läbi arvamusuuring piirkonna elanike seas.

Olemasolev olukord ja planeeringuga kavandatav

Planeeritav maa-ala asub Harjumaal Viimsi poolsaarel, Tallinna lahe ääres, Tallinna linna piirist ca 0,5 km väljas (vt joonis 1). Planeeritava maa-ala suurus on ~16 ha. Tegu on tiheasustusalaga Viimsi vallas, Miiduranna külas. Kirdepoolne naaber on Viimsi kütusebaas, kagus ja põhja/loode pool asuvad elamualad. Edela ja lääne poole jääb meri.

Käesolevas aruandes (peatükis 4) on toodud ka detailsem keskkonna (sh looduskeskkonna) kirjeldus, kirjelduse all on käsitletud eraldi järgmisi valdkondi: geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja maastikulised tingimused, radoonirisk, kliima, pinnavesi, taimkate, loomastik, kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud, muinsuskaitse, maakasutus, infrastruktuur ja hoonestus, veekasutus, jääkreostus, elanikkond ja teeninduskeskused, pealinna vahetu lähedus, valglinnastumine.

Planeeringualal asub hetkel Miiduranna sadam (vt joonis 2). Peamiselt asuvad alal tootmis- ja ärihooned. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeritava maa-ala juhtfunktsiooni muutmine tootmismaast polüfunktsionaalseks äri-,

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 5 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

teenindus-, büroo-, sotsiaal- ning eluhoonete maa-alaks, sadamarajatiste renoveerimine reisi- ja huvialajahtide sadamaks, kruntide ehitusõiguse määramine, samuti teede, rohealade ja puhke-/ spordialade rajamine.

Planeeringulahendus esitatakse kahes etapis (joonis 3): • I etapp - Miiduranna sadama maa-ala; • II etapp – Laineoru tee 5, Pargi, Madise tee 9 ja Madise tee 12 ning osaliselt Miidu ühismaa.

Käeolevaks hetkeks (KSH koostamise ajaks) on ette nähtud ja menetletud lahendus I etapi jaoks, seega kehtib käesoleva keskkonnamõju hindamise aruande sisu I etapi kohta. II etapp lahendatakse planeeringu edasises protsessis ning menetletakse eraldi. Praeguste plaanide järgi ei nähta II etapi käigus arendaja andmetel ette olemasolevast olukorrast põhimõtteliselt erinevat lahendust. Kui see eeldus reaalsuses kehtib, ei ole II etapi käigus põhjust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju, mida ei saaks hästi teostatud planeerimise tulemusena ja kaasamisprotsessi abil vältida või leevendada. Vajaduse üle hinnata II etapi mõjusid (eraldi) KSH protsessi käigus peab otsuse langetama kohalik omavalitsus.

Planeeringuga on kavandatud ümber kruntida olemasolevad krundid ning moodustatud kruntidele määrata ehitusõigus kuni 1-8 korruseliste elu- ja ärihoonete ning ühe kuni 60-korruselise elu- ja ärihoone ehitamiseks. Polüfunktsionaalsuse hoidmiseks piirkonnas kavandatakse alale nii äri- kui eluhooneid. Ärihooneteks on kavandatud ka lasteaed, väikelastehoid. Vaate säilitamiseks kavandatavatest hoonetest merele ja vanalinnale on hooned kavandatud merelt suunaga kirdesse madalamast kõrgemaks. Planeeringuga nähakse ette ka arhitektuurinõuded.

Liiklus toimub perimetraalselt ümber kvartali kahesuunalisena. Planeeringuala keskelt suubub ühesuunaline tee olemasoleva muulini.

Detailsemalt on planeeringu lahendust kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirjas ja planeeringu joonistel.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse täielikul realiseerimisel on ohutuse tagamise oluliseks eeltingimuseks praeguse toimiva kaubasadama ja alal toimuva muu tootmistegevuse lõpetamine kavandatud uute funktsioonide toimimist võimaldavas mahus. Eeldatakse, et lõpetatakse planeeringuala kõrval asuva AS Milstrandi kütuseterminaliga ja planeeringualal asuva külmhoonega seotud keskkonnaohtlikud tegevused (või likvideeritakse vastavad ohud leevendusmeetmetega) ning sadamas paikneva naftakai ja planeeringuala äärest kulgeva naftatorustiku kasutamine lõpetatakse, kai saab uued funktsioonid. Lisaks eeldatakse, et planeeringu realiseerimisele eelnevalt kõrvaldatakse nimetatud objektidega seotud jääkreostuse ohud.

Käesolev planeering lähtub mitmetest üldisematest strateegilistest planeerimisdokumentidest, KSH aruandes on käsitletud planeeringu seoseid järgmiste dokumentidega: Harju maakonnaplaneering, Viimsi valla mandriosa üldplaneering, Viimsi valla üldplaneeringu

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 6 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“, Viimsi valla Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering, Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“, Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, Viimsi valla arengukava, Viimsi valla riskianalüüs.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

DP elluviimisega eeldatavalt kaasnevate mõjude kirjeldamisel on aruandes jagatud need valdkondadesse, võttes aluseks heaks kiidetud KSH programmis esitatud nimekiri. Seda on vajadusel modifitseeritud vastavalt töö tulemustele. Järgnevalt on toodud lühikokkuvõtted käsitletud valdkondadest, täiendav kirjeldus ja hinnang koos kontekstiga sisaldub aruande peatükis 5.

Mõju maastikule, ruumimustrile ja piirkonna iseloomule, visuaalne mõju

Mõju ruumimustrile ja piirkonna iseloomule on oluline nii regionaalsel, piirkonna-, kui ka lokaalsel tasandil, kuna piirkonda lisandub olemasoleva sadama ja tööstusalaga võrreldes aga ka piirkonna aedlinna struktuuri ja visuaalset identiteeti arvestades teistsuguse mustriga hoonestusala.

Mõju piirkonna maakasutusele ja piirkonna maa väärtusele

Planeeringuga kavandatav maakasutus on üldjuhul kooskõlas piirkonnas koostamisel olevate planeeringutega – vastavalt valla arenguplaanidele nähakse praeguse tööstusfunktsiooniga kinnise ala asemel ette avatud linnakeskkond äri ja elamufunktsiooniga. Kavandatava tegevuse elluviimise mõju naaberalade kinnisvara väärtusele ei ole konkreetselt ja üheselt võimalik hinnata, aruandes on välja toodud võimalikku mõju omavad tegurid.

Detailplaneeringu elluviimise mõju piirkonna liikluskoormusele

Planeeringuala välja arendamisel äri- ja elamumaaks suureneb oluliselt piirkonna liikluskoormus, seda eriti arvestades planeeringu mahtusid. Liikluskoormuse suurenemine toob paratamatult kaasa ka suuremaid probleeme liiklusummikutega piirkonnas. Planeeringu realiseerimise üheks eelduseks on Muuli tee laienduse väljaehitamine, millega paraneb oluliselt pääs planeeritavale alale ning side piirkonna suuremate magistraalidega. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad märkimisväärsed mõjud liikluse võimaliku kasvu läbi ka Tallinna linna Pirita linnaosale.

Lisanduv elanikkond

Arendaja hinnangul ehitatakse kavandatud tegevuse elluviimisel alale kuni 1000 korterit. Võttes aluseks eeldatavat leibkonna suurust, võib arvestuslikult oletada ligikaudu 2700 elaniku lisandumist alale.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Sotsiaalne infrastruktuur

Detailplaneeringu elluviimisega kavandatud mahus kaasneb vajadus vähemalt 170 kuni 240 eelkooliealise lasteasutuse koha järele. Lastehoiuteenus on vähemalt osaliselt võimalik lahendada n-ö paindlike teenuste alusel – päevahoid, vanematele laste kodus hooldamise hüvitamine vms. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb vajadus arvestuslikult kuni ligikaudu 520 koolikoha järele.

Planeeritava üldkasutatava maa osakaal ja haljastuse piisavus planeeritaval alal

Detailplaneeringuga kavandatu omab vaba aja veetmise võimaluste osas nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Ühelt poolt luuakse juurde vaba aja veetmise võimalusi piirkonnas, teiselt poolt suureneb elanikkond, mis vajab üldkasutatavat maad ja haljastatud alasid. Rohealade vajaduste rahuldamine ei ole võimalik ainult antud planeeringuala tingimustes ja tuleb lahendada valla üldisemas kontekstis. Eestis puudub konkreetne norm elanike piisava puhkealadega varustamise kohta.

Autoliiklusest põhjustatud müra

Mürataseme suurenemine on märgatavam Muuli tee planeeringuala poolses lõigus. Mürataseme tõus võib olla kuni 4-5 dB, mis on reaalselt tajutav mürataseme suurenemine. Vastava mürasituatsiooni muutuse (vähem kui 5 dB) võib antud juhul linnalises keskkonnas lugeda aktsepteeritavaks. Naaberplaneeringutest või liiklussageduste üldisest kiiremast kasvust tuleneva liiklusprognoosi märgatava ületamise korral võib tekkida vajadus mürakaitsemeetmete rakendamiseks.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ulatuvad suurenevate liiklusmõjude (sh. müra) näol ka Tallinna linna Pirita linnaosa territooriumile.

Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste

Planeeringu realiseerimisega kaasnevad liikluskoormused eeldatavas mahus ei põhjusta ülenormatiivseid õhusaaste tasemeid Muuli teega külgnevatel aladel.

Õhusaaste foonitase on kõrge eelkõige Viimsi-Randvere tee ääres. Kõige laiema olulise mõju alaga on summaarsete tahkete osakeste levik. Summaarsete tahkete osakeste piirväärtuse ületamine võib esineda Ranna teel tee-alal ning kuni paarikümne meetri ulatuses teest, tõenäoliselt jäävad ületamised aastas lubatud 35 päeva piiresse.

Sadamas tegutsevate veesõidukite liiklusest tulenev mõju

Sadamas tegutsevate veesõidukite liiklusest tulenevat mõju on praegusel hetkel täpselt võimatu hinnata, kuna ei eksisteeri mingit konkreetset infot sadama perspektiivse veeliikluse intensiivsuse ja kasutatavate sõidukite

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 8 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

tüübi kohta. Aruandes on antud tingimused, millele kavandatav tegevus peab vastama ning soovitused leevendavateks meetmeteks.

Tuulekoridorid

Esineb võimalus, et planeeringu realiseerimisel võib planeeringuala keskel ilmneda tuulekoridori efekt. Võimaliku tuulekoridori olulisust vähendab mõnevõrra asjaolu, et tegu on mereäärse piirkonnaga, kus tuuled on ka tavaolukorras keskmisest tugevamad kui sisemaal ja ala kasutajatel (elanikel) tuleks sellega arvestada.

Radoonirisk

Planeeringuala paikneb kõrge radoonisisaldusega piirkonnas, tulenevalt sellest tuleks planeeringualal elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad radooniriski uuringud ja rakendada vajalikke leevendavaid meetmeid.

Hoonete rajamisega kaasnevad mõjud pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Leevendavate meetmete rakendamisel ei oma planeeringuga kavandatav tegevus olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.

Arenduse mõju rannajoonele (rannaprotsessidele) ja merele

Kui edasiste etappide käigus plaanid täpsustuvad, võib tekkida vajadus täiendava keskkonnamõju hindamise järele, mille üle peab otsustama kohalik omavalitsus. Kui plaanide täpsustumisel peaks tekkima plaan sadama akvatooriumit täita mahuga üle 10 000 kuupmeetri, on keskkonnamõju hindamise läbi viimine kohustuslik tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest .

Jääkreostus

Eelnevalt läbiviidud uuringute põhjal esineb planeeringualal ülenormatiivset jääkreostuse taset. Seega tuleb edasistes staadiumites teostada täpsemad uuringud täpsustamaks ülenormatiivselt reostunud pinnaste levikut kogu planeeringualal ning leidmaks optimaalsemaid meetmeid ala saneerimiseks.

Veevarustuse, sademevee ja reovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise lahenduse poolt põhjustatud mõjud

Vastavate lahenduste mõju keskkonna seisundile on minimaalne, planeeringu elluviimine ei oma otsest mõju piirkonna põhjavee varule.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 9 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäätmeteke ja meetmed selle vähendamiseks detailplaneeringu rakendamisel

Planeeringus on toodud tingimused, millest lähtudes on planeeringulahenduse kasutusetapis võimalik jäätmekäitlusest tingitud mõjud lahendada optimaalselt.

Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapiga seotud mõjud

Planeeringu realiseerimise ehitusetapil võib esineda mitmeid ohte ja häiringuid nii ümbritsevale elukeskkonnale kui ka looduskeskkonnale. Seetõttu on oluline kasutada leevendus- ja kaitsemeetmeid, et sellest tulenevat olulist mõju vältida ja häiringuid minimeerida.

Riskid

Võimalikke keskkonnariske ja muid erinevaid riske keskkonnamõju avaldumisel on käsitletud käesolevas aruandes läbivalt igasse valdkonda integreeritult, st iga teema analüüsi on kaasatud ka võimalike riskide (ja nende olulisuse) hindamine. Eraldi on aruandes käsitletud Viimsi vallas 2007 aastal läbi viidud terviklikku Viimsi valla riskianalüüsi.

Juhul kui planeeringu elluviimist alustatakse enne alal paikneva külmhoone tegevuse lõpetamist, tuleb ohtude likvideerimiseks rakendada leevendavaid meetmeid, mis on detailselt toodud peatükis 5.5.2 „Planeeringualal paiknev külmhoone“.

Piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud arendustel otsene piiriülene mõju puudub.

Kumulatiivne mõju

Kumulatiivse mõjuga on arvestatud iga teema juures integreeritult tavapärase hindamise loogilise osana.

Leevendavad meetmed

Detailplaneeringu lahendus sisaldab ka meetmeid negatiivse mõju vältimiseks ja parema lahenduse saavutamiseks. Suur osa neist tuleneb planeerimisprotsessi loogikast ning sisaldub juba ka planeeringu seletuskirjas. Neid ei hakata käesolevas KSH aruandes kordama.

KSH tulemusena on aga lisaks toodud soovitatavad leevendavad meetmed. Leevendavad meetmed on loetletud peatükis 6. Käesoleva KSH aruande järeldused kehtivad juhul, kui leevendavaid meetmeid rakendatakse.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 10 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus

Käesolevas aruandes võrreldakse järgmisi põhivariante: • 0 variant ehk detailplaneeringu rakendamisest loobumine ja planeeringualal olemasoleva olukorra säilimine. • 0+ variant, ehk senise maakasutuse säilimine, aga ala korrastamine. • Arendaja poolt kavandatava tegevuse (detailplaneeringu lahenduse) elluviimine. • Planeeringuala korrastamine avaliku kasutamise eesmärgil. • Planeeringuala arendamine pere-elamute alana, koos mõnede avalike funktsioonidega.

Alternatiivsete arenguteede võrdlemisel kasutatakse semikvantitatiivsete võrdlusmaatriksite meetodit.

Arengustsenaariumite võrdlust kokku võtvalt võib järeldada, et keskkonnamõjude osas selgelt eelistatuim arengustsenaarium on planeeringuala korrastamine avaliku kasutamise eesmärgil. Paremuselt järgmiseks variandiks võib hinnata planeeringuala arendamist pere- elamute alana, koos mõnede avalike funktsioonidega. Planeeringulahenduse võimalikkuse ja otstarbekuse üle peab langetama kaalutlusotsuse kohalik omavalitsus. Seejuures tuleb arvestada ka piirkonna arenguplaane laiemalt, et vältida käesolevas KSH-s toodud ohte. Nii keskkonnamõjudest kui ka piirkonna arenguplaanidest lähtudes on selge, et olemasoleva olukorra säilimisele tuleks eelistada kõiki ülejäänuid vaadeldud arenguvariante.

KSH protsess ja tagasiside erinevatelt osapooltelt

KSH protsess viidi läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele , muudele avalikku menetlust puudutavatele seadustele ( Haldusmenetluse seadus ) ning vastavalt Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 27.08.2008 heaks kiidetud keskkonnamõju hindamise programmile. Heakskiidetud programm on toodud aruande lisas 1.

KSH programmi avalik arutelu toimus 19. juunil 2008 koos detailplaneeringu eskiisi avaliku aruteluga. Avaliku arutelu protokoll on lisatud lisas 1 programmi lisade hulgas. Avaliku väljapaneku jooksul ja avalikul arutelul KSH programmi sisu osas ettepanekuid ja täiendusi ei tehtud.

KSH raames viidi läbi uuring planeeringu lähialade elanike hulgas. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja detailplaneeringu lähiala elanike arvamus kavandatava tegevuse suhtes ning argumendid ja hoiakud, mis on arvamuste taga. Kokku viidi läbi kaheksa intervjuud kokku neljateistkümne inimesega kestvusega igaüks 30-60 minutit. Intervjuud viidi läbi septembris ja oktoobris 2008. Täpsemalt on uuringut ja selle tulemusi kirjeldatud peatükis 5.3.1.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 11 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisaks võtsid mõned huvitatud isikud ka ise ühendust KSH läbiviijatega, et esitada küsimusi ja kommentaare (neid on käsitletud täpsemalt peatükis 8.2).

KSH aruande avalik väljapanek toimus 29.12.2008–19.01.2009. Avaliku väljapaneku lõpuks saadeti Viimsi Vallavalitsusele ja KSH läbiviijatele kokku 3 kirja KSH-d puudutavate ettepanekute, kommentaaride ja vastuväidetega. Koopiad kirjadest koos neile saadetud vastustega ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise kohta on lisatud lisas 7. KSH aruande avalik arutelu toimus 19. jaanuaril 2009. Avaliku arutelu protokoll ja helisalvestus avalikust arutelust on lisatud lisas 8, kus on toodud ka aruande sisu osas esitatud ettepanekud ning vastused, milles välja toodud ettepanekutega arvestamise või mitte arvestamise põhjendused.

Seire ja täiendavad uuringud

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena nähakse vajadust ka seiremeetmete ja täiendavate uuringute järele. Vastavad meetmed ja uuringud on toodud peatükis 9. Seire kava tuleks kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja Keskkonnaametiga (Keskkonnaministeeriumiga merele ulatuvate mõjude korral).

Järeldused

KSH tulemusena selgelt eelistatuim arengustsenaarium on planeeringuala korrastamine avaliku kasutamise eesmärgil. Paremuselt järgmiseks variandiks võib hinnata planeeringuala arendamist pere-elamute alana, koos mõnede avalike funktsioonidega. Planeeringulahenduse (mis toob kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid) võimalikkuse ja otstarbekuse üle peab langetama kaalutlusotsuse kohalik omavalitsus. Seejuures tuleb arvestada ka piirkonna arenguplaane laiemalt, et vältida käesolevas KSH-s toodud ohte (näit sotsiaalse infrastruktuuri ja liiklusega seotud probleemid).

Nii keskkonnamõjudest kui ka piirkonna arenguplaanidest lähtudes on selge, et olemasoleva olukorra säilimisele tuleks eelistada kõiki ülejäänuid vaadeldud arenguvariante, seda tingimusel, et järgitakse käesolevas aruandes välja toodud leevendavaid meetmeid ja viiakse läbi vajalikud lisauuringud.

Lisaks tuleb välja tuua, et käesolevas KSH aruandes teostatud hinnangud ja leitud järeldused kehtivad juhul, kui jäävad kehtima töö aluseks võetud eeldused – planeeringu ja seletuskirja sisus ei tehta olulisi muudatusi KSH-s käsitletud aspektide osas võrreldes planeeringu vastuvõtmise kuupäeva, 09.12.2008 seisuga (ainukeseks muutuseks on Positsioonide 12b ja 13b krundid, mille lahendust on hiljem muudetud). Lisaks eeldatakse aruandes toodud järeldusi tehes, et välistatakse ka piirkonnas asuvast tööstustegevusest (Milstrandi kütuseterminal, planeeringualal paiknev külmhoone) tulenevad ohud.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 12 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2. SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi lühendina ka KSH) eesmärgiks on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule: a) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, b) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning c) edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks , kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Käesoleva aruande koostamisel on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ja selle alusel koostatud ja heaks kiidetud KSH programm (lisa 1). Samuti tuginetakse keskkonnamõju hindamise heale tavale ja Hendrikson & Ko senistele kogemustele.

Käesolev aruanne on osaks strateegilisest planeerimisdokumendist- Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneering. KSH toimus samaaegselt detailplaneeringu koostamise protsessiga, planeeringu koostajate ja KSH töögrupi vahel toimus pidev infovahetus.

Detailplaneeringu koostajaks oli AS K-projekt (projektijuhiks Liina Soobard) ning planeeringulahenduse sisulise kontseptsiooni töötas välja Inseneribüroo KPME K&A DISAIN (projektijuhiks Kalle Rannula). Detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnevate mõjude hindamisel tehti lisaks detailplaneeringut koostavatele K-projekti spetsialistidele koostööd ka Viimsi Vallavalitsusega. Käesoleva töö objektiks on detailplaneeringu eskiis ja planeeringu seletuskiri seisuga 09.12.2008 (lisaks pärastine täiendav muudatus Positsioonide 12b ja 13b kruntide osas, vt ptk 5.4.2). Planeeringulahendus esitatakse kahes etapis: • I etapp - Miiduranna sadama maa-ala • II etapp – Laineoru tee 5, Pargi, Madise tee 9 ja Madise tee 12 ning osaliselt Miidu ühismaa.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 13 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Käesoleva KSH koostamise ajaks on töötatud välja (ja menetletud) planeeringu lahendus nendest vaid I etapi jaoks, II etapp lahendatakse edasises protsessis ning menetletakse eraldi.

II etapi käigus ei nähta arendaja andmetel ette olemasolevast olukorrast põhimõtteliselt erinevat lahendust. Kui see eeldus reaalsuses kehtib, ei ole põhjust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju, mida ei saaks hästi teostatud planeerimise tulemusena ja kaasamisprotsessi abil vältida või leevendada. Vajaduse üle hinnata II etapi mõjusid (eraldi) KSH protsessi käigus peab otsuse langetama kohalik omavalitsus.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 14 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

3. ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUST

3.1 Asukoht ja olemasolev olukord

Planeeringualal asub hetkel Miiduranna sadam (vt joonis 2). Peamiselt asuvad alal tootmis- ja ärihooned. Lähipiirkond on hoonestatud peamiselt üksikelamutega. Planeeringualast kirdesse jäävad aiaga piiratud tsisternid. Muuli tee ääres asub raudtee, millele on seatud kaitsevöönd 30 meetrit ning mis ulatub planeeringualale. Planeeringu kontaktvööndi detailsem joonis on lisatud lisas 2.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht Tallinna lahe äärsete asumite kontekstis

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 15 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonis 2. Objektid planeeringuga hõlmataval alal ja selle lähinaabruses.

3.2 Detailplaneeringu eesmärk

Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeritava maa-ala juhtfunktsiooni muutmine tootmismaast polüfunktsionaalseks äri-, teenindus-, büroo-, sotsiaal- ning eluhoonete maa-alaks, sadamarajatiste renoveerimine reisi- ja huvialajahtide sadamaks, kruntide ehitusõiguse määramine, samuti teede, rohealade ja puhke-/ spordialade rajamine.

3.3 Planeeringu sisu ja lahendus

Käesoleva töö objektiks on detailplaneeringu joonised (põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan) ja seletuskiri seisuga 09.12.2008. Seletuskirjast võib olulisemana välja tuua järgmist:

Planeeringulahendus esitatakse kahes etapis (joonis 3): • I etapp - Miiduranna sadama maa-ala (Tuulekivi tee 1a, Tuulekivi tee 1, Kesksurvetrass Merivälja-Haabneeme maatükk 2, Miiduranna tee 46, Miiduranna tee 51, Miiduranna tee 49, Kroonu, Miiduranna

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 16 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

tee 45, Miiduranna tee 44, Miiduranna tee 43, Miiduranna tee 53, Miiduranna tee 55, Sadama, Kaiotsa, Tuulekivi tee 11, Tuulekivi tee 7, Tuulekivi tee 5, Miiduranna tee 41 kinnistud) – suurem ala joonisel 3. • II etapp – Laineoru tee 5, Pargi, Madise tee 9 ja Madise tee 12 ning osaliselt Miidu ühismaa (89001:023:0110, 89001:023:0180, Pagari, Miiduranna elamurajoon, krunt nr 20 kinnistud) – väiksem ala joonisel 3.

Käeolevaks hetkeks KSH koostamise ajaks on ette nähtud lahendus I etapi jaoks (seega alljärgnev kirjeldus kehtib I etapi kohta). II etapp lahendatakse planeeringu edasises protsessis.

Joonis 3. Planeeringulahenduse etapid.

Planeeringuga on kavandatud ümber kruntida olemasolevad krundid ning moodustatud kruntidele määrata ehitusõigus kuni 1 - 8-korruseliste elu- ja ärihoonete ning ühe kuni 60-korruselise elu- ja ärihoone ehitamiseks.

Polüfunktsionaalsuse hoidmiseks piirkonnas kavandatakse alale nii äri- kui eluhooneid. Ärihooneteks on kavandatud ka lasteaed, väikelastehoid.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 17 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kruntidele on planeeritud mitme sihtotstarbelised hooned, nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Ka parklate otstarbeka kasutamise huvides on elu ja töökohad soodne planeerida lähestikku, sest erineva kasutusrežiimi tõttu võimalik parkimiskohtade ristkasutamine vähendab kokkuvõttes parkimiskohtade vajadust.

Vaate säilitamiseks kavandatavatest hoonetest merele ja vanalinnale on hooned kavandatud merelt suunaga kirdesse madalamast kõrgemaks. Olulisemate arhitektuurinõuetena nähakse ette järgmist: • Hoonestusviis: vahelduv • Välisviimistluse nõuded: materjalideks on klaas, puit, betoon ja metall. Hoonete arhitektuurse lahenduse koostamisel tuleb arvestada maapinna reljeefiga – hooned peavad järkjärgulise tõusuga mere äärest Muuli tee suunas. • Eluhoonete vahelised alad peavad olema haljastatud (rajada mänguväljakuid).

Liiklus toimub perimetraalselt ümber kvartali kahesuunalisena. Planeeringuala keskelt suubub ühesuunaline tee olemasoleva muulini. Parkimine lahendatakse peamiselt Muuli tee ääres maa-aluses parklas, kuna selle ehitamist soodustab olemasolev pinnasereljeef. Samuti nähakse ette täiendavad parkimiskohad kavandatavate hoonete alla.

Detailsemalt on planeeringu lahendust kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirjas ja planeeringu joonistel.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse täielikul realiseerimisel on ohutuse tagamise oluliseks eeltingimuseks praeguse toimiva kaubasadama ja alal toimuva muu tootmistegevuse lõpetamine kavandatud uute funktsioonide toimimist võimaldavas mahus. See tähendab, et eeldatakse, et lõpetatakse planeeringuala kõrval asuva AS Milstrandi kütuseterminaliga ja planeeringualal asuva külmhoonega seotud keskkonnaohtlikud tegevused (või likvideeritakse vastavad ohud leevendusmeetmetega) ning kasutusest jäävad välja sadamas paiknev naftakai ja planeeringuala äärest kulgev naftatorustik. Lisaks eeldatakse, et planeeringu realiseerimisele eelnevalt kõrvaldatakse nimetatud objektidega seotud jääkreostuse ohud.

3.4 Seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Alljärgnevalt on käsitletud olulisemaid detailplaneeringuga seotud strateegilisi arengu- ja planeerimisdokumente.

3.4.1 Riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid

Riiklikul tasandil seatakse keskkonna-alased eesmärgid riikliku strateegiaga „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. Alljärgnevalt (vt tabel 1) on välja toodud need Eesti keskkonnastrateegias esitatud

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 18 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

eesmärgid, mis on olulised seoses käesoleva detailplaneeringuga, ning hinnang, kuidas planeering vastavate eesmärkidega arvestab.

Tabel 1. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgid ja nendega planeeringus arvestamine Eesmärk (baastasemeks Selgitus käesoleva DP kontekstis aasta 2005) Aastal 2030 on tekkivate DP toetab eesmärki, kuna tootmistegevuse asemel jäätmete ladestamine nähakse ette äri-, teenindus- ja elutegevus. Sellega vähenenud 30% ning vähendatakse tekkivate jäätmete ohtlikkust. Ühtlasi oluliselt on on uue arenduse puhul võimalik ette näha efektiivne vähendatud tekkivate jäätmete liigiti kogumine. jäätmete ohtlikkust. Saavutada pinnavee (sh DP toetab eesmärki, kui elluviimisel järgitakse kõiki rannikuvee) ja põhjavee vajalikke ohutusabinõusid ja tagatakse olemasoleva hea seisund ning hoida jääkreostuse mitte sattumine pinnasest vette. veekogusid, Positiivne efekt avaldub eelkõige tootmistegevuse mille seisund juba on hea lõpetamises ning jääkreostuse likvideerimises, mille või väga hea. läbi väheneb rannikuvee (ja laiemalt merekeskkonna) reostuse oht. Tagada DP ei ole eesmärgiga vastuolus, pigem vähesel kalapopulatsioonide hea määral toetab eesmärki, seda läbi merekeskkonnale seisund ning kalaliikide põhjustatava reostusohu vähendamise (vt eelmine mitmekesisus ja vältida eesmärk). kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Loodus- ja Eesmärk ei käsitle küll tihedalt asustatud kultuurmaastike toimivus linnakeskkonda, aga mõningal määral DP pigem ja säästlik kasutamine. toetab ühte osa toodud eesmärgist: Tootmise ja kasutamisega rikutud maastikud korrastatakse ning neile antakse mitmekesised (sh elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonid. Energiatarbimise kasvu DP on eesmärgi suhtes neutraalne. DP lahenduses ei aeglustamine ja ole ette nähtud konkreetselt energiatarbimist stabiliseerimine, tagades optimeerivaid meetmeid, aga samas DP ka ei välista samas inimeste vastavate meetmete rakendamist. vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Kõrvaldada järk-järgult nii DP toetab eesmärki. Likvideeritakse osaliselt tööstusest kui ka deformeerunud tööstusala ning seeläbi vähendatakse kodumajapidamistest keskkonnaohtlike kemikaalide lendumise ohtu (nt. osoonikihti ammoniaak). kahandavad tehisained.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 19 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Arendada välja efektiivne, Tallinna linna ja lähiümbruse tasandil DP ei toeta keskkonnasõbralik ja eesmärki. Ala arendamine suurte mahtudega äri– ja mugav elamumaaks ei tekita ilmtingimata küll ühistranspordisüsteem, sund pendelliiklust, aga suurendab pendelliiklust DP ohutu ala ja Tallinna vahel sellegipoolest. Samas ei olegi kergliiklus (muuta auto regionaalseid transpordiprobleeme võimalik alternatiivid mugavamaks) lahendada kitsalt DP raames. Samuti tuleb ka mugav ning sundpendelliiklust ja ühistranspordisüsteem välja arendada üldisema maanteevedusid taseme planeeringute ja kavadega. vähendav asustus- ja tootmisstruktuur Lokaalsel tasandil on DP eesmärgiga kooskõlas – alal (vähendada nähakse ette nii elu- kui ärifunktsiooni, mis transpordivajadust). põhimõtteliselt võimaldab elada ja töötada samas piirkonnas, mis vähendab liiklemise vajadust. Tervist säästev ja toetav Osa DP tagajärgi on eesmärgiga kooskõlas väliskeskkond. (tootmistegevusest tuleneva väliskeskkonna reostusohu likvideerimine, jääkreostuse likvideerimine, suurõnnetusohu vähenemine), osa tagajärgi ei ole eesmärgiga kooskõlas (autoliikluse suurenemine, liiklusest tuleneva õhusaaste ja müra suurenemine). Inimese tervisele ohutu ja DP on eesmärgiga üldjuhul kooskõlas, seda juhul, kui tervise säilimist soodustav rakendatakse soovitatud leevendavaid meetmeid siseruum. (näit. radoonikaitsemeetmed, ehitiste heliisolatsiooni nõue). Joogi- ja suplusvesi on DP on eesmärgiga kooskõlas tingimusel, et joogivee inimese tervisele ohutu. kvaliteet tagatakse ala veega varustaja poolt. Rangelt võttes ei vasta põhjavesi Viimsi valla territooriumil joogivee kvaliteedinõuetele, aga seda ei saa DP piires mõjutada. Aastaks 2030 on DP on eesmärgiga kooskõlas, kuna planeeringu likvideeritud kõik täna elluviimisel tuleb likvideerida alal esinev jääkreostus. teadaolevad jääkreostuskolded. Tagada elanike turvalisus DP on eesmärgiga kooskõlas eeldusel, et DP ning kaitse nende elluviimisega koos likvideeritakse piirkonnast julgeolekut ohustavate keskkonna- (ja õnnetusjuhtumi korral tervisele) riskide eest. ohtlikud tööstusobjektid. Juhul, kui planeeringuala jääks endiselt ohtlike objektide ohualasse, on DP selgelt eesmärgiga vastuolus.

3.4.2 Harju maakonnaplaneering

Harju maakonnaplaneeringus sõnastatud visiooni järgi on Harju maakond aastaks 2010 terviklikult ja tasakaalustatult arenev, keskkonnasõbralik, kultuuripärandit hoidev, väljaarenenud sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga, perspektiivikas ja atraktiivne ning turismi- ja puhkevõimalusi pakkuv maakond. Maakonnaplaneeringus on ära toodud maakonna arengu strateegilised eesmärgid valdkondade lõikes:

Maakonna üldeesmärgid - Rahvusvahelisse koostöösse integreeritud ja EL nõudeid sobivalt arvestav maakond - Terviklikult ja tasakaalukalt arenev maakond.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 20 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Sotsiaalse infrastruktuuri arengu peaeesmärgid - Haritud ja tööjõuturul konkurentsivõimelised elanikud. - Rahvuskultuuritraditsioone, ajalugu ja kultuuripärandit tundvad ning väärtustavad elanikud. - Noorte enesealgatust ja positiivset ellusuhtumist toetav koostööaldis Harjumaa. - Tervist väärtustavad, sportliku tegevusega haaratud elanikud. - Sotsiaalselt kaitstud elanikud. - Hea tervisega elanikud - haiguste ennetamise, tervise edendamise ning kvaliteetse, efektiivse ja kättesaadava arstiabi kaudu. - Turvalise elukeskkonnaga maakond.

Tehnilise infrastruktuuri arengu peaeesmärgid - Kaasaaegne kogu maakonda hõlmav infosüsteem. Kõigile kättesaadav tõepärane teave. - Kogu maakonda hõlmav, hästi toimiv ja keskkonnasõbralik transpordisüsteem. - Majanduslikult põhjendatud kulutuste ja säästlikult kasutatud ressursside baasil ökonoomselt elektri- ja soojusenergiaga varustatud asumid. - Elekter- ja postiside teenuste kiire kättesaadavus maakonna igas asustatud punktis. - Kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur. Efektiivselt rakendatud sadamad, teed, lennuväljad.

Keskkonnaalased peaeesmärgid - Puhas, nõutava kvaliteediga vesi. - Keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele vastav jäätmemajandus. - Puhas ja ehe looduskeskkond ning loodussõbralikud puhketingimused. - Loodusressursside ratsionaalsel ja säästlikul kasutamisel põhinev majandus.

Majanduse arengu peaeesmärgid - Tervislik elukeskkond ja säästlikult arenev asustus. - Soodne investeerimiskliima ja arenev ettevõtlus. Rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliste kaupade tootmine ja teenuste pakkumine maksimaalse lisaväärtuse loomisega kohapeal. - Metsa- ja põllumajandusliku maa optimaalne kasutamine nii, et säiliks Eestile iseloomulik maastik ja maakodud. Efektiivselt toodetud kvaliteetsed ja tervislikud eestimaised toiduaineid. Maaelu kui elustiil.

Üldiselt võib öelda, et maakonnaplaneeringus toodud strateegiliste eesmärkidega on käesoleva detailplaneering kooskõlas. Enim tähelepanu planeeringuala arendamisel tuleks pöörata sotsiaalse infrastruktuuri tasakaalustatud arengu põhimõttele. Sotsiaalse infrastruktuuri arengu ning maakasutuse põhimõtted määratlevad valla kontekstis Viimsi valla ja selle osade üldplaneeringud.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 21 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

3.4.3 Viimsi valla mandriosa üldplaneering

Hetkel ametlikult kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000.a. otsusega nr. 1. Juba aastal 2000 kehtestatud planeeringud on ette nähtud, et Haabneeme- Miiduranna-Viimsi piirkond ("ühtesulatatult") peaks kujunema perspektiivseks suuremaks keskuseks Viimsi vallas. Tiheasustusalana on ette nähtud kogu poolsaare lääne- ja edelarannik. Miiduranna sadama ala on üldplaneeringus ette nähtud tootmismaana ning sadamaäärsed elualad väikeelamute maana.

Tiheasustusaladel on vastavalt üldplaneeringule soovitatav muuhulgas: • Säilitada ning vajadusel rajada üldkasutatavad rekreatiivalad ja neid ühendavad haljaskoridorid. • Rannikualade planeerimisel lähtuda 22.10.1996.a. Põhjamaade ministrite poolt heaks kiidetud VASAB 2010 dokumendist “Soovitused Läänemere rannikualade planeerimiseks” • Uute väikeelamute piirkondade rajamisel eelistada madalat hoonestust (kuni 2 korrust). Korterelamute rajamisel on soovitatav mitte ehitada kõrgemaid maju, kui 5 korrust.

Reaalselt ei järgi Viimsi valla areng enam aastast 2000 pärit üldplaneeringut, vaid piirkonnas on koostamisel uued üldplaneeringud.

Käesolev detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3.4.4 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“

Üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005 määrusega nr. 32. Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli elamuehitusreeglite ajakohastamine Viimsi vallas.

Teemaplaneering toob küll välja perspektiivse plaani polüfunktsionaalse vallakeskuse väljaehitamiseks Viimsi-Haabneeme-Miiduranna kolmnurgas, aga tingimuste seadmisel arvestab Miiduranna sadama-alaga, kui tööstuspiirkonnaga - st teemaplaneeringus võetakse aluseks eeldused, et sadamas toimub kütuste laadimine ja tegutseb ka planeeringualal paiknev ammoniaagil baseeruva tehnoloogiaga külmhoone.

Käeolev detailplaneering näeb ette maa sihtotstarve muutmist ja eeldab mainitud tööstustegevuse lõpetamist ja vastavate ohtude kõrvaldamist, mistõttu teemaplaneeringus Miiduranna piirkonna jaoks seatud tingimused kehtivad planeeringuala ümbruses arendatava elamuehituse jaoks küll olemasolevas olukorras, aga sisuliselt mitte detailplaneeringu lahenduse jaoks.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 22 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Käesolev detailplaneering peab järgima teemaplaneeringus toodud üldisi nõudeid elamuehitusele. Nõuetele vastavuse tagamine on osa planeerimistegevusest ning vastavus peab käesoleva detailplaneeringu lahendusega olema tagatud.

Elamuehitusele rakendatavate piirangute hulgas käsitletakse teemaplaneeringus olemasolevate ohtlike objektide ohualasse ehitamist järgmiselt: Ohualasse ehitamine ei ole keelatud, kuid ohualasse ehitaja on kohustatud tutvuma Harjumaa riskianalüüsis ja Viimsi riskianalüüsis toodud ohualadel olevate riskidega, et olla kursis, kuidas käituda avariiolukorras ja suuta hinnata ohutsoonis paiknemisega seotud riske. Ohualas elamisega võib näiteks kaasneda sundevakueerimine, vara osaline või täielik hävimine, vigastused, surm vms. Ohualasse rajatavate hoonete puhul võivad eeltoodud põhjustel olla tavapärasest kallimad ka kindlustusmaksed jms väljaminekud.

3.4.5 Viimsi valla Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering

Tegemist on koostamisel oleva üldplaneeringuga, eskiisi avalikustamisring on läbitud, koostatakse planeerimisettepanekut. Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu lahendus näeb planeeringualal ette pooles mahus korterelamute ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa segafunktsiooni ning pooles mahus keskuse maad (elamu- üldkasutatav hoone, äri- ja büroohoonete maa segafunktsioon). Põhilahenduse osas ühtib käesoleva DP lahendus üldplaneeringu lahendusega, mõningane vastuolu esineb üldkasutatavate hoonete osas (detailplaneeringuga ei nähta ette ühiskondlikke hooneid alal) .

3.4.6 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“

Tegemist on koostamisel oleva üldplaneeringu teemaplaneeringuga, planeerimisettepanek on valmis ja minemas kooskõlastamisringile. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata valla ruumilised arengusuunad lastega seotud hoonete ja rajatiste osas ning määrata nende ligikaudsed võimalikud paiknemiskohad arvestades nii kehtivaid planeeringuid kui asukohtade potentsiaali.

Teemaplaneeringuga nähakse ette teemavaldkonnaga seotud arenduspõhimõtted piirkonnas (lasteaedade paiknemise lahendamine komplekselt koos uue loodava uusasumiga, uusasumite ärifunktsioonide sidumine noortega, vajadus sotsiaalmaa ning selle tervikliku arendamise järgi uusasumites, vajadus säilitada Haabneeme väikeasula omapära jne). Mainitud küsimustega tegeletakse detailsemalt käesoleva aruande mõju hindamise peatükis.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 23 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisaks viitab teemaplaneering vajadusele planeerida Miiduranna sadamasse purjespordikool. Purjespordiga tegelemist Miiduranna sadama alal toetab ka käesoleva detailplaneeringu lahendus.

3.4.7 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

Üldplaneeringu teemaplaneering “Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad” on vastu võetud ja avalikule väljapanekule suunatud Viimsi Vallavolikogu 11.03.2008 otsusega, käesoleva KSH koostamise ajaks planeering veel kehtestatud pole (Viimsi vallavalitsuse kodulehe andmetel).

Teemaplaneeringu eesmärgiks on täpsustada ja korrigeerida Harju maakonna teemaplaneeringut “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Viimsi valla kontekstis ja üldplaneeringu täpsusastmes, määratleda valla rohestruktuurid ja miljöölised väärtused, määratleda kohalikul tasandil kaitstavad loodusobjektid ning luua tingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.

Vastavalt teemaplaneeringule jäävad käesoleva DP ala ümbrusesse mõningad haljastud, kus on seatud tingimused ja piirangud arendustegevuseks - Miiduranna küla rand, Muuli tee äärne haljasala Haabneeme alevikus ja Viimsi pargiga piirnev haljasala Miiduranna külas. Muuli tee äärne haljasala moodustab ka puhvri Miiduranna sadama alale. Otseselt käesoleva DP ala jaoks teemaplaneeringuga tingimusi ei seata.

3.4.8 Viimsi valla arengukava

Viimsi valla arengukava uus variant on koostamisel. Viimsi valla arengukava, strateegia aastani 2038, investeeringute kava 2008-2013 projekt näeb olulisemate detailplaneeringuga haakuvate teemadena ette järgmist:

Positiivne on algatatud protsess, mille tulemusena keskkonnaohtlikud AS Milstrand kütuseterminal ning Miiduranna tööstussadam kujundatakse ümber äri- ja elamukvartaliteks ning sadam ise reisi- ja jahisadamaks. Ühtlasi näeb arengukava projekt ette avada tulevikus Miiduranna sadam reisiliikluseks ja muuta merele avanev vaade valla visiitkaardiks. Valla elanikkonna kiire kasvu, vallakeskuse väljaehitamise kava ja elukeskkonna kvaliteedi tagamise seisukohalt on otstarbekas toetada Miiduranna sadamasse reisilaevade kai ja selle juurde kuuluva reisiterminali ning äri- ja elukeskkonna rajamist.

Miiduranna sadama võimalik ümberprofileerimine annab märkimisväärse tõuke Viimsi vallas kinnisvara arenduseks, seega ka vallakeskuse tekkimiseks. Jätkatakse võimaluste selgitamist trammiühenduse loomiseks Tallinnaga ning laevaliikluse sisseseadmiseks Miiduranna ja Tallinna

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 24 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

kesklinna vahel. Selgelt tuuakse välja Miiduranna sadama ala oht (nii keskkonnaoht, kui ka oht tervisele) seoses jääkreostusega.

Viimsi valla arengukava projektiga on käesoleva detailplaneeringu lahendus üldjoontes kooskõlas. Siiski tuleks pöörata tähelepanu detailplaneeringu puhul tasakaalustatud lahenduse leidmise vajadusele – lahendus peab ühest küljest toetama valla arengut (sh. kinnisvaraarendust) aga peab piisavas mahus rahuldama ka sotsiaalseid vajadusi (teenused, avalik ruum, rekreatiivalad).

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 25 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Looduskeskkond

4.1.1 Geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja maastikulised tingimused

Geoloogilised tingimused

Miiduranna sadam paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Viimsi poolsaare kohal on rannikumadaliku laius 12 km ümber. Lõunas piirneb rannikumadalik Põhja-Eesti lavamaaga (lubjakiviplatooga). Selle järsk põhjaserv - Põhja-Eesti paekallas ehk klint - on katkendliku lookleva astanguna jälgitav kogu põhjarannikul.

Viimsi poolsaare klindiesisel alal moodustavad aluspõhja Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid, paekalda jalamil kohati ka Alam-Ordoviitsiumi oobulusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid. Kambriumi sinisavi jääb planeeringuala kirde osas uuringupuuraukude andmetel maapinnast 10,79 m sügavusele.

Aluspõhjakivimitel lasuvad pinnakatte setetena heledavärvilised hallikad moreenid, mis enamasti sisaldavad rohkelt varieeruva suurusega tardkivimeid (kruusast rahnudeni). Pinnavormidest ja pinnakattest on Viimsi poolsaare lääne- ja keskosas valdavalt abradeeritud moreentasandikud moreeni ja rohkete kivikülvide ning rändrahnudega. Soome lahe rannikumadalikule on iseloomulikud väga mitmekesised rannavööndid – liivarannad lahe soppides ja külgedel, rahnude rohked moreenrannad poolsaarelistel eenditel.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 26 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonis 4. Viimsi poolsaare pinnakate

Planeeringualale jääb Merivälja-Miiduranna moreenkünnis, mille moodustavad karbonaadivaesed hallikad savimöllmoreenid, mis sügavamal on väga tihedad, maapinnale lähemal pehmemad ning sitkemad. Pinnakattes on levinud veel savimöll, möllsavi, esineb mölli sisaldusega peenliiva. Kohati esineb moreeni ja teiste savikate setete peal rohkelt kruusa ja veeriseid sisaldav kiht. Planeeringualaks oleva sadama akvatooriumi osa jääb mattunud ürgoru nõlvale, kus moreeni peal lasuvad voolavad savisetted, mereliiv ja liivmuda. Pinnakatte paksus on Viimsi poolsaarel enamasti 20-50 m, planeeringuala piirkonnas kuni 10 m. Sadamaala on täidetud mitmesuguse täitepinnasega (muld, killustik) kohati kuni 3 meetri ulatuses ja suures osas kaetud asfaltkattega.

Põhja-Eesti rannikumadalik on üldilmelt rahuliku pinnamoega, madal ja tasane, siiski on tegemist tihedalt liigestatud ja oluliste kõrgusvahedega alaga. Absoluutsed kõrgused on enamasti vahemikus 0-20 m, rannikumadaliku lõunaserval kohati kuni 30 m.

Viimsi poolsaarel tööstuslikke maavarasid ei leidu, kuid maavaradest on esindatud liiv, kruus ja turvas.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 27 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Radoonirisk

Eestis on peamiseks siseõhu radooni allikaks maja ümbritsevatest pinnasekihtidest pinnaseõhuga hoonesse transporditav radoon. Suurenenud raadiumikontsentratsioone (raadiumi lagunemisel eraldub radoon) Eestis toodetud ehitusmaterjalides ei ole täheldatud. Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi poolt korraldatud üleriigilise uuringu andmetel (Pahapill, et al, 2003) saadud kõrgeimad mõõtmistulemused esinesid peamiselt Eesti põhjaosas ning seonduvad uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakiviga, mida esineb nii aluspõhja kivimites kui ka fragmentidena setetes ja mullas. Uuringust selgub, et diktüoneemakilda, glaukoniitliivakivi ja karsti esinemise piirkonnad on Eestis radooniriski aladeks. Eelpoolnimetatud uuringus Viimsi valla kohta andmed puuduvad, aga naabervallas Jõelähtmes on radoonisisaldus olnud kõrge >200...250 Bq/m³.

Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi andmetel (Eesti Geoloogiakeskus 2004) jääb planeeringuala kõrge radooniriskiga piirkonda, kus avanevad uraani rikkad diktüoneemakilt, fosforiit- ja oobolusliivakivi ning pinnastes esineb rohkesti nende kivimite fragmente. Radoonisisaldus majade siseõhus on sageli kõrge.

Radooniohu ulatuse kindlakstegemiseks Viimsi vallas on Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud 2004. aastal Viimsi valla radooniuuring (Viimsi valla mandriosa territooriumi pinnase radooniohtlikkuse hinnangu aruanne ). Uuringu lisas toodud kaardilt võib välja lugeda, et käesolev planeeringuala paikneb kõrge radooni sisaldusega alal ning vahetult planeeringuala kõrval on registreeritud kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-100 kBq/m³).

Hüdrogeoloogilised tingimused

Peamiseks veevarustusallikaks on Põhja-Eestis Kambrium-vendi veekompleks, millest veevõtt on kõige intensiivsem just Tallinna lähiümbruses. Viimsi poolsaare kinnitatud põhjaveevaru on 5500 m3/d kambrium–vendi veekompleksist. Tsentraalses veevarustuses tarbitakse põhiliselt sinisavialust põhjavett, mis on reostuse eest hästi kaitstud.

Miiduranna sadama ümbruses on tegemist väga hästi kaitstud põhjaveega alaga, kus pinnakatte moodustab üle 10 m paksune savirikka moreeni kiht.

Maastikulised tingimused

Planeeringuala on arvestatava reljeefiga. Kaidest kuni Muuli teeni on kõrguste vahe ca 15 meetrit.

Mullastik

Viimsi poolsaar jääb mitmesuguste väheviljakate muldade valdkonna vahe-Eesti ja klindiesise ala allvaldkonda (Kask, 1996). Mullad on madala

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 28 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

viljakusega, häid põllumaid pole. Levinud on pinnakattest tingitud liivaste muldade suur osakaal, vähem leidub raskema lõimisega muldi (liivsavid, gleimullad). Raskema lõimisega muldadele on iseloomulik suur kivisus.

Viimsi poolsaare rannalähedastel aladel on levinud leetunud mullad ja gleistunud leetunud mullad. Poolsaare keskosas on valdavad leetunud ja leede gleimullad, samuti laik madalsoomuldi. Poolsaare kaela osas levivad leostunud leetjad ja küllastunud gleimullad, samuti rähk- ja gleistunud rähkmullad .

Joonis 5. Viimsi poolsaare mullastik.

4.1.2 Kliima

Meteoroloogilised tingimused on keskkonnamõju hindamisel olulised eelkõige sajuvete ärajuhtimissüsteemide kavandamisel (sademed) ja õhusaaste ning müra hajumise ja leviku hindamisel (tuuled). Käesoleval juhul on kliimast olulisel määral tingitud ka jääolud merel.

Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas, s.t. üleminekuvööndis mereliselt kliimalt mandrilisele. Seetõttu erineb rannikualade kliima sisemaa omast oluliselt. Kevad saabub Soome lahe väikesaartele ja rannikule paar nädalat hiljem ning sügis on pikem kui mandri Eestis (http://www.estonica.ee)

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 29 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) veebilehe (http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,236) andmetel Tallinna piirkonnas esinevat sademete hulka iseloomustab joonis 6.

Joonis 6. Sademete hulgad kuude lõikes Tallinnas

Saasteainete hajumise seisukohast tuleb märkida, et piirkonnas on mere lähedusest tingitud võrdlemisi tuuline kliima, valdavad edelatuuled ja tuule suuremad kiirused päevasel ajal. Seetõttu on klimatoloogiliselt tegemist kohaga, kus saasteainete hajumine on valdavalt kiire. Harju maakonna tuulteroos on näidatud joonisel 7.

Joonis 7. Harju maakonna tuulteroos

Miiduranna sadama regionaalne tuulterežiim sarnaneb Tallinna lahe piirkonna kui terviku režiimiga, mille järgi domineerivad lääne- ja lõunakaarte tuuled. Pikaajalise statistika kohaselt esinevad keskmisest rohkem suunad: SW (20,1%), S (19,3%), W (12,7%), keskmisest vähem esineb tuuli SE (11,1%), NE (9,6%), N (9,2%), NW (8,3%) ja E (6,8%)

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 30 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

suundadest. Keskmist tuule tugevust ranna lähedal võib hinnata 6 m/s-le, kuid sellekohased otsesed instrumentaalsed mõõtmised puuduvad. Üldiselt Miiduranna sadam ei asu valitsevate ja statistiliselt võimalike tugevamate tuulte suhtes sama soodsalt, kui lahe lõuna- ja läänerannal asuvad Tallinna sadamad. Maismaa varjutav mõju on suhteliselt nõrk lääne- ja põhjatuulte korral ning tõhusam lõuna- ja idakaartest puhuvate tuulte korral, mis statistiliselt niikuinii ei kuulu rohkem sagedate ega ka tugevamate võimalike tuule suundade hulka.

4.1.3 Pinnavesi

Viimsi poolsaarel moodustavad vooluvete võrgustiku kuivenduskraavid. Pirita jõe suue jääb ca 4 km kaugusele lõuna poole. Seisuveekogudeks on tiigid ja teised tehisveekogud, järvesid ei ole. Lähim siseveekogu on Pärnamäe veehoidla, mis on ca 2 km kaugusel.

Tallinna laht

Planeeringuala asub Tallinna lahe ääres. Tallinna laht on osa Soome lahest, mille pindala on 29000 km ja keskmine sügavus 38 m. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m.

Kuna Soome laht lõikub sügavale mandrisse ning on suhteliselt mageda veega, esineb selle idaosas talviti jääkatet, mis võib takistada laevasõitu. Eesti looderannikul, kus asub ka planeeringuala, on jääperiood kuu aega lühem kui Narva lahes, soojadel talvedel jääkatet ei kujunegi. Jää tekkimist takistab alumistest kihtidest segunemisega või naaberpiirkonnast külghoovustega juurde kantav soojus. Soome lahes tulevad soojemad avamere veed lahte sisse piki Eesti rannikut ning takistavad siin jäätumist võrreldes Soome rannikuga (joonis 8).

Joonis 8. Suurim jääkatte ulatus Soome lahes erineva karmusega talvedel (Jaan Elken „Merefüüsika ja hüdrobioloogia“)

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 31 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tallinna lahe veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Lahe veetasemete absoluutne muutumise ulatus on Eesti rannikumere taustsüsteemis suhteliselt väike, ulatudes umbes 220 cm-ni. Perioodi 1950-1995 Tallinna lahe madalaim registreeritud veetase oli 90 cm alla pikaajalist keskmist, mis esines märtsikuus. Sama perioodi kõrgeim oli 125 cm, kuid see väärtus ületati 15. novembri 2001.a. tormi ajal (135 cm).

Aastal 2003 teostatud vaatluste põhjal võib väita, et piirkonna põhjataimestik on suhteliselt liigivaene, kokku määrati vaadeldud transektilt kuus makrovetikaliiki. Piirkonnas esinevateks liikideks olid rohevetikatest Cladophora glomerata, Enteromorpha intestinalis , pruunvetikatest Fucus vesiculosus (põisadru), Pilayella littoralis ning punavetikatest Ceramium tenuicorne ja Polysiphonia nigrescens . 2003 aastal läbiviidud uuringute käigus leiti piirkonnast kokku 11 põhjaloomastiku liiki. Lisaks esines põhjaloomastiku koosseisus väheharjasusse ja putukate larve, keda liigini ei määratud.

Tallinna lahe kalasaakides on registreeritud ühtekokku kaks liiki sõõrsuusi (jõe- ja ojasilm) ning 36 kalaliiki, millest 24 liiki omavad töönduslikku tähtsust. Ülejäänud on nn. mittetöönduslikud kalaliigid. Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas esinevateks peamisteks merekaladeks on räim, kilu, lest, meritint ja ogalik. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, emakala, merivarblane, meripühvel jt. Siirde ja poolsiirdekaladest leidub lahes enam järgmisi liike: meritint, lõhe, meriforell, merisiig, angerjas, vimb; ning mageveekaladest järgmisi liike: haug, särg, ahven, koha, latikas. Tallinna lahel, nagu ka naaberlahtedes, on iseloomulik aktiivne kalapüük nn. rannaelanike poolt, eelkõige nakkevõrkudega ja mõrdadega. Ulatuslik on ka sportlik kalapüük, kuid selle kohta püügistatistika praktiliselt puudub.

Veeimetajate ning linnustiku esinemise kohta vaatlusaluses piirkonnas (kirjalikud) andmed puuduvad. Võimalik on veeimetajate (hülgeliste) juhukülastus sadama piirkonda. Lindudest leidub planeeringualal ja selle läheduses tüüpilisi meie rannikumaastikku asustavaid liike: kajakad, kormoranid, tiirud, pardid. Mõju veelinnustikule on oodata minimaalne kuna mõjutatav piirkond on juba intensiivse inimkasutusega ala ning hetkeolukorrast suurenema intensiivsusega häirimist ette näha ei ole.

Kasutatud andmeid allikast: „Miiduranna sadam kai nr. 10 rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine aruanne“ TÜ Eesti Mereinstituut, 2004.

4.1.4 Taimkate

Tegemist on tugeva inimmõjuga alaga ning ka taimestik on tugevate inimmõjutustega. Haljastuse hinnang ning välitööd teostati planeeringu koostamise käigus dendroloog Aino Aaspõllu poolt juulis 2007. a. Töö

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 32 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

käigus identifitseeriti ala piiridesse jäävad puud ja põõsad vastavalt geodeetilisele alusplaanile.

Välitööde käigus määrati puittaime liik ja võimaluse korral sellest madalam taksonoomiline ühik (alamliik, teisend, vorm või kultivar). Puudele anti väärtushinnang, mis sõltub puittaime liigist, mõõtmetest, vanusest, sanitaarsest ja esteetilisest seisukorrast ning kasvukohast. Puud jaotati vastavalt väärtushinnangutele 4 kategooriasse: väärtuslikud, olulised, väheväärtuslikud ja likvideeritavad puud.

Planeeritaval alal kasvab 221 puud ja 17 kõrgemat põõsagruppi. Väärtuslikumad puud on suurelehised pärnad.

Detailplaneering haarab kaks täiesti erinevat osa: 1. põhiosa – Miiduranna sadama territoorium koos hästi hooldatud haljasaladega. Sadama territooriumi vanimad istutatud puud on ilusad pärnad. Vanematest istutatud puudest leidub siin veel 60 - 70ndatel aastatel istutatud hariliku jugapuu ja mägimänni elujõulisi gruppe. Planeeritaval alal kasvavatele siberi lehistele ja tatari vahtratele olemasolevad kasvukohad ei sobi ning puud on seetõttu igerikud. Viimase 15 jooksul on alale istutatud hulganisti põhiliselt praegu moes olevaid põõsaid nagu põõsasmaranad ja enelad. Käesolevas töös on hinnatud ainult tähelepanu väärivaid kõrgemaid põõsagruppe. Puudest leidub alal veel kadakaid, torkava kuuse vorme, üksikud pihlaka sorte, korea nulge ja serbia kuuski. Harilikud saared on isetekkelised ja osaliselt täis kuivanud oksi. 2. Sadama kõrval olev tühermaa loodusliku taimestikuga, kus leidub üksikult kodumaiste liikide looduslikku uuendust koos siin naturaliseeritud liikidega nagu astelpaju.

Haljastuse hinnangu töö terviktekst asub detailplaneeringu materjalide koosseisus (seletuskirja lisas punkt 3.5.23).

4.1.5 Loomastik

Tegemist on tiheasustusalaga ja ulukite esinemine planeeringualal on väga vähetõenäoline. Kuna aga naabruses asub Viimsi kütusebaas, mille territooriumit katab suures osas mets, siis ei ole välistatud meie metsade tavalisemate ulukite, metskitsede ja jäneste juhuslik sattumine planeeringualale. Võimalik on ka veeimetajate (hülgeliste) juhukülastus sadama piirkonda.

Lindudest leidub planeeringualal ja selle läheduses tüüpilisi meie rannikumaastikku asustavaid liike: kajakad, kormoranid, tiirud, pardid. Mõju veelinnustikule on oodata minimaalne kuna mõjutatav piirkond on juba intensiivse inimkasutusega ala ning hetkeolukorrast suurenema intensiivsusega häirimist ette näha ei ole.

Tallinna lahe loomastikust (kalastikust) on antud ülevaade eespool Tallinna lahe kirjelduse juures.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 33 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.1.6 Kaitstavad loodusobjektid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus) andmebaasi andmetel ei asu planeeritaval alal ja selle vahetus läheduses kaitsealuseid loodusobjekte ega kaitsealuseid liike.

Umbes 0,5 km kaugusel, teisel pool Viimsi kütusebaasi, asub 13,3 ha suurune Viimsi mõisa park, mis on looduskaitse all. Ca 1 km kaugusel põhja pool Haabneeme alevikus paikneb Viimsi sanglepik, mis on kaitse all maastikukaitsealana. 3,57 ha suurune puistu kuulub Jaanus Paali „Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi ranniku lodumetsa kasvukoha alltüübi – (ranniku) lodusanglepiku alla. Kasvukohatüüp on Eestis haruldane, seda esineb vaid paiguti põhjarannikul.

4.1.7 Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" järgi paikneb lähim rohevõrgustiku tuumala Viimsi poolsaare keskosas, planeeringualast ca 3 km kaugusel. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaardi „Väärtuslikud maastikud” järgi planeeringuala vahetus läheduses maastikuliselt väärtuslikke objekte ei asu – lähim välja toodud piirkond on 0,5 km kaugusel asuv looduskaitse alune Viimsi mõisapark.

Maakonna teemaplaneeringus ette nähtut täpsustatakse üldplaneeringu teemaplaneeringuga “Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad”, mis on vastu võetud ja avalikule väljapanekule suunatud, aga käesoleva KSH koostamise ajaks pole veel kehtestatud (Viimsi valla kodulehe andmetel).

Vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringule jäävad käesoleva DP ala ümbrusesse mõningad haljastud, kus on seatud tingimused ja piirangud arendustegevuseks - Miiduranna küla rand, Muuli tee äärne haljasala Haabneeme alevikus ja Viimsi pargiga piirnev haljasala Miiduranna külas. Muuli tee äärne haljasala moodustab ka puhvri Miiduranna sadama alale. Otseselt käesoleva DP ala jaoks teemaplaneeringuga tingimusi ei seata.

4.2 Tehiskeskkond

4.2.1 Maakasutus, infrastruktuur ja hoonestus

Tallinna vahetus naabruses, eriti Viimsi poolsaarel levib võrdlemisi tihe, rohkete tootmisettevõtetega asustus. Miiduranna sadama ala on senini kasutuses olnud tööstuslikul eesmärgil. Sadamast kirdesse jääb samuti seni tööstuslik maakasutus – Milstrandi naftaterminal. Alast kagusse ja loodesse jääb elamumaa, mis on hoonestatud peamiselt üksikelamutega. Tegu on kahe geograafiliselt eraldiseisva kooskonnaga – küla kaguosas,

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 34 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tallinna linnaga külgnevas külaosas levib vanem hoonestus ning küla loodeosas sajandivahetusel rajatud hoonestus.

Planeeringualal asub hetkel Miiduranna sadamat teenindav infrastruktuur - laohooned, kaid, sadamarajatised. Peamiselt asuvad alal tootmis- ja ärihooned, alalt jooksevad läbi Miiduranna sadama kõrval paikneva transiidifirma AS Milstrand teenindavad kütusetorud, planeeringualal asub ka hetkel kasutuses olev külmhoone. Planeeringualast kirdesse jäävad aiaga piiratud tsisternid. Muuli tee ääres asub raudtee, millele on seatud kaitsevöönd 30 meetrit ning mis ulatub planeeringualale. Planeeringu tugiplaan (kuhu on kantud olemasolev olukord) ja kontaktvööndi joonis on toodud lisas 2.

4.2.2 Veekasutus

Olemasolevate objektide teenindamine toimub 2 olemasoleva puurkaevu abil, mis on detailplaneeringu lahendusega ette nähtud sulgeda/ tamponeerida.

4.2.3 Jääkreostus

Planeeringualal esinevat jääkreostust on käsitletud AS Geotehnika Inseneribüroo 2007 aastal läbi viidud geotehnika aruandes. Järgnevalt on toodud uuringu käigus saadud tulemused.

Maismaa ala pinnaste seisund

Uuringu käigus puuriti kooskõlastatult tellijaga sadama maismaa alale kuus puurauku (PA1...6, puuraukude ülevaatlik joonis on lisatud lisas 3) pinnaste keskkonnaseisundi hindamiseks. Puuraukudest võeti reostusproovid täitepinnasest 0,8...1,5 meetri sügavusel maapinnast. Proovidest määrati laboris raskemetallide Cd, Cu, Hg, Pb ja Zn ning naftaproduktide sisaldused. • Uuringupunktides PA3 ja PA6 on pinnaste keskkonna seisund hea, ohtlike ainete sisaldus proovides oli alla sihtarvu. • Uuringupunktides PA4 ja PA5 on pinnaste seisund rahuldav- sihtarvu ületas pinnase naftaproduktide sisaldus, seejuures puuraugus PA 4 ületas sihtarvu ka Zn sisaldus. • Uuringupunktides PA1 ja PA2 on pinnased reostunud kas naftaproduktidega või raskete metallidega. Puuraugu PA 1 piirkonnas oli pinnase naftaproduktide sisaldus 300 mg/kg, mis ületab sihtarvu 3 korda. Puuraugus PA2 oli naftaproduktide sisaldus 773 mg/kg, mis ületab juhtarvu elutsoonis (500 mg/kg), kuid ei ületa juhtarvu tööstustsoonis (1000 mg/kg). Samas puuraugus oli pinnas reostunud ka raskete metallidega Cu ja Zn, mille sisaldused pinnases ületasid juhtarve elutsoonis, kuid ei ületanud juhtarve tööstustsoonis. Täitepinnase reostus paikneb ülalpool pinnasevee taset.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 35 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Akvatooriumi põhja pinnaste seisund

Ülal mainitud uuringu käigus akvatooriumi põhjasetetest reostusproove ei võetud. Akvatooriumi kohal on reostusuuringud teinud RAS REI (EGF- 27653) ja OÜ REI Geotehnika (EGF-30020) vastavalt 1995 ja 1998 aastal. Uuringupunktides PA3-20020 ja PA12-30020 oli akvatooriumi põhjasetete seisund rahuldav- põhjasetetes esines naftaprodukte, kuid nende sisaldus ei ületanud juhtarvu elutsoonis. Ühes uuringupunktis (PA8-27653) oli põhjasetetes kõrgenenud Ni sisaldus, mis siiski ei ületanud juhtarve elutsoonis. Uuringupunktis PA9-30020 oli põhjasetete seisund halb- pinnas oli reostunud naftaproduktidega. Naftaproduktide sisaldus pinnases oli 598 mg/kg, mis ületab juhtarvu elutsoonis. (eeltoodud aruande lisas esitatud varasemate tööde reostusanalüüside protokollidest selgub, et 1995 a. uuringus tuvastati ühes puuraugus (PA-1) ka elutsooni piirarvu ületav niklisisaldus, kuid aruande lisas oleval kaardil seda puurauku ei ole märgitud). Lisaks käsitletud AS Geotehnika Inseneribüroo poolt 2007. aastal läbi viidud uuringule on 1993. aastal AS Maves poolt läbi viidud ka üldisem piirkonda käsitlev uuring „Viimsi keskkonnaohtlike objektide inventariseerimine ja ökoloogilise seisukorra hindamine“, mille käigus koostati naftaproduktide jääkreostuse leviku kaart koos iga reostunud objekti kirjeldusega. Samuti viidi läbi uuringud akvatooriumis ning maa- alustes kütusemahutites. Kõnealusele uuringule järgnesid jätkuprojektid. Mainitud projektid aga käsitlesid eelkõige Milstrandi kütuseterminali ala.

4.3 Sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline keskkond

4.3.1 Elanikkond ja teeninduskeskused

Tänane Viimsi on jõudsalt arenev piirkond, kus elanike arv viimaste aastate jooksul on pidevalt kasvanud ja mis on Harjumaa 19 valla hulgas üks rahvarohkemaid. 30. juuni 2008 seisuga on oma elukoha Viimsi vallas registreerinud 15 154 inimest. Suvehooajal kasvab elanike arv mitme tuhande võrra. Suuremad keskused on Haabneeme ja Viimsi alevikud, kus elab ligi pool valla rahvastikust. Haabneeme alevikus on registreeritud 4384 elanikku, Viimsi alevikus 2359 elanikku.

Haabneeme ja Viimsi alevikud moodustavad ühtlasi Viimsi valla funktsionaalse keskuse. Siin paiknevad avalikud ja kaubanduslikud teenused (kauplused, tanklad, majutus-, spordi- ja vaba aja teenused, huviharidus, postkontor, raamatukogu), mida tarbivad ka ülejäänud vallaelanikud, Viimsi alevikus paikneb valla administratiivkeskus. Ka ülejäänud olulisemad piirkonna asutused ja teeninduskeskused on koondunud keskuse lähedale või asuvad sellesse suunduvatel telgedel. Planeeringuala – Miiduranna sadam asub vallakeskuse lähipiirkonnas, olles ühtmoodi lähedal nii Viimsi kui Haabneeme alevikule.

Konkreetsemalt on elanikkonda ja (sotsiaalset) infrastruktuuri kirjeldatud ja analüüsitud koos mõju hindamisega peatükis 5.3.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 36 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.3.2 Pealinna vahetu lähedus, valglinnastumine

Rahvastiku ja majandustegevuse jätkuvat koondumist suurematesse keskustesse ja nende tagamaadele soodustavad erinevused regionaalsetes heaolunäitajates ja ettevõtlustingimustes. Valglinnastumine väljendub nii rahvastiku ümberpaiknemises linnalisest keskusest lähitagamaale kui ka tootmis- ja kaubandusüksuste poolt kasutatavate alade juurdekasvus linnalähistel rohealadel. See võib endaga kaasa tuua planeerimatu maakasutuse, kohalike avalike teenuste osutamiseks vajalike infrastruktuuride ülekoormatuse, linnalähiste avalike puhkealade ülekoormuse ning transpordiprobleemide kiire kasvu. (http://www.struktuurifondid.ee )

Planeeringuala asub Tallinna linna vahetus läheduses (kesklinnas ca 10 km) ja sisuliselt võib piirkonda lugeda Tallinna eeslinnaks/äärelinnaks. Piirkond on Tallinnaga tihedalt seotud. Samal ajal on piirkonnas säilinud siiani veel piisavalt arendustegevusest puutumata (haljas) alasid, mistõttu on piirkond olnud ka atraktiivne ning kiiresti arenev ja laienev.

Selline inimeste elamaasumine linna äärealadele ja samal ajal Tallinna kui keskuse olulise rolli säilimine põhjustab planeeringu piirkonda ja Tallinna kesklinna ühendavatel teedel suurt liiklussagedust ning sellest tulenevaid probleeme.

4.3.3 Muinsuskaitse

Kultuuriministeeriumi andmetel (Kultuuriministeeriumi poolt 24.04.2008 programmi sisu osas saadetud kiri) ei asu planeeringualal riiklike kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid. Samas tuuakse välja, et planeeritava ala kontaktvööndisse jääb kaks riiklikku kultuurimälestist: Miiduranna tähtkantsi varemed (reg nr 8896) ja Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 13 (reg nr 8897), millele on vaja tagada avalik juurdepääs. Käesoleva planeeringuga vastavat juurdepääsu ei mõjutata (st käesolev planeering ei halvenda ega paranda seda juurdepääsu).

Maa-ameti avaliku kaardirakenduse (http://xgis.maaamet.ee/) andmetel asub planeeringuala läheduses veel registreeritud pärandkultuuri objekt - Nõukogude sõjaväe kütuselaod, aga see jääb otsesest mõjupiirkonnast välja, teisel pool Muuli teed asuvat ala käsitleva detailplaneeringu (Viimsi kütusebaasi ja raudtee kinnistute ning lähiala detailplaneering) koosseisu.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 37 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Planeeringulahendus esitatakse kahes etapis: • I etapp - Miiduranna sadama maa-ala; • II etapp – Laineoru tee 5, Pargi, Madise tee 9 ja Madise tee 12 ning osaliselt Miidu ühismaa (vt joonis 3 ja ptk. 3.3). Käesoleva KSH koostamise ajaks on töötatud välja planeeringu eskiis nendest vaid I etapi jaoks, II etapp lahendatakse edasises protsessis.

Seega saab ka käesolev KSH käsitleda detailselt vaid I etapist tingitud mõjusid. Samas on selge, et olulisema potentsiaalse keskkonnamõjuga kahest etapist on just nimelt planeeringu I etapp – sellega muudetakse oluliselt ala praegust maakasutust ning nähakse ette täiesti uue iseloomuga ruum. Ka esineb eelkõige I etapi alal jääkreostust tulenevalt senisest tööstuslikust tegevusest.

5.1 Mõjude hindamisel kasutatud meetodid

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel kasutati mõjude hindamise üldlevinud metoodikat ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valiti sobivad spetsiifilised hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Põhiliselt kasutati primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandmete analüüsi, kaardikihtide võrdlemise meetodit, eksperthinnangut ning mainitud meetodite omavahel kombineerimist. Piirkonna elanike arvamusuuringu läbiviimisel kasutati poolstruktureeritud intervjuu meetodit. Müra ja õhusaaste mõju hindamisel kasutatud metoodikaid on detailselt kirjeldatud peatükis 5.2.3. KSH protsessis avalike arutelude läbi viimisel modereeritud diskussiooni meetodit. Vajadusel on iga konkreetse teemakäsitluse juures kasutatud metoodikat täpsustatud.

Käesolevas peatükis on analüüsitavate mõjude alateemadesse jaotamisel aluseks võetud heaks kiidetud KSH programmis esitatud nimekiri, seda on vajadusel modifitseeritud vastavalt töö tulemustele. Teemad on loogilise ülevaate loomiseks jagatud gruppidesse.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 38 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.2 Planeeringulahenduse sisuline sobivus piirkonda

5.2.1 Detailplaneeringu mõju maastikule, ruumimustrile ja piirkonna iseloomule, sh visuaalne mõju

Mõju maastikule ja ruumimustrile hindab kavandatava hoonestuse ning funktsioonide sobivust ümbritsevasse keskkonda. Mõju hindamise käigus analüüsitakse mahulist sobivust, ala hoonestustihedust, hoonestusmustrit, funktsioonide jaotumist ning tekkiva linnaruumi üldist iseloomu. Eraldi hinnatakse kavandatava planeeringu elluviimisega kaasnevat visuaalset mõju, sh mõju piirkonna siluetile. Erinevate mõju aspektide analüüsimisel ja hindamisel on vaatlusaluse alana käsitletud detailplaneeringuala koos seda vahetult ümbritsevate piirkondadega.

Tabel 2. Olemasoleva olukorra ja planeeritava olukorra võrdlev analüüs Olemasolev olukord Planeeritav olukord Mahud Detailplaneeringu alal asuvad Planeeritavad mahud on valdavalt 2- tööstus- ja administratiivhooned on 3-korruselised, Muuli tee ääres ka 3- kuni 4-korruselised, ümbritsevad 8 korruselised, lisaks keskne 60- rannaalad on hoonestatud kuni 2- korruseline kõrghoone. korruseliste eramutega. Merest Planeeringuala naabrusse jäävad kaugemal asuvad raudtee ja Viimsi valdavalt 2-korruselised eramualad. kütusebaasi maa-alad, kus hooned ja rajatised paiknevad hajusalt ning ei ületa mahult sadamapiirkonna omasid. Edasi poolsaare siseosa suunas jätkub ala metsaga. Hoonestus- Madaltihe ning hajus hoonestus. Tihe hoonestusala kahe madaltiheda tihedus hoonestusega ala vahel. Hoonestus- Väikestest mahtudest koosnev Kinniehitatud tänavafrontidega, muster liigendatud muster elamualadel, suurte omavahel plokistatud suuremahuline hajus hoonestus mahtudega muster tööstusaladel. detailplaneeringualal, väikeste mahtudega liigendatud hoonestusmuster ümbritsevatel aladel. Funktsioonide Tsoneeritud monofunktsionaalsed Äri- ja elamufunktsiooniga ala. jaotumine alad: tööstusalad, elamualad, Ärifunktsiooniga hooned on mõeldud looduslikud alad. eelkõige spordi- ja vaba-aja tarvete, (näiteks merega seotud tegevusteks) müügi- ja rendiettevõtetele, toitlustus- ja vaba aja veetmise teenust osutavatele ettevõtetele aga ka büroopindadeks. Tööstusfunktsioon kaob ära.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 39 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Linnaruumi Äärelinnale iseloomulik linnaruum Äripargile iseloomulik tihe, üldine iseloom rohke haljastuse, tupiktänavate struktureeritud linnaruum. ning madaltiheda hoonestusega. Ühiskondliku sihtotstarbega Ühiskondlikud hooned ja (sotsiaalmaa) krunte ja alasid teenindusasutused puuduvad; kavandatud ei ole. Avalikku avalikus kasutuses on mererand, kasutusse antakse osa seni suletud välja arvatud sadama territooriumil mereranna lõigust. Avaneb läbipääs – läbipääs piki mereranda puudub. alalt mereranna suunal. Elamu- ja tööstusalad ei haaku Detailplaneeringuala lahendus ei omavahel. haaku ümbritsevate elamualade hoonestusstruktuuriga, küll aga arvestab oluliste liikumissuundade ja ühendustega. Planeeringuala seostub tihedamalt pigem uue Haabneeme ja Viimsi keskuse struktuuriga (Keskuse maa-ala DP on kehtestatud) Piirkonna siluett Vaade Miiduranna sadama Kujunev siluett on järskude Kõnesoleva ala piirkonnale on metsane, eramualad üleminekutega metsastelt madala puhul tõstab jäävad valdavalt puude varju. hoonestusega eramupiirkondadelt visuaalse mõju Tööstusliku ilmega sadam paistab intensiivse hoonestusega sadama- olulisust ala sadama-alale tüüpiliselt silma alale. Piirkonda on maamärgina ja avatus merele, haljastuse vähesuse ning visuaalse dominandina (meremärgi mis võimaldab suuremate hoonemahtude tõttu. kuvand) kavandatud 225 m kõrgune pikki avatud Maamärgid ja visuaalsed hoone. (joonis 10) vaateid dominandid puuduvad. (joonis 9) piirkonnale Tallinna linnast.

Joonis 9. Vaade Miiduranna sadamale ning Viimsi poolsaarele Tallinna lahe poolt

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 40 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonis 10. Vaade planeeringualale- kavandatava hoonestuse visualiseering

Joonis 11. Detailplaneeringuala (piiratud punase joonega) ning ümbritsevate eramualade hoonestusmuster.

Mõju regionaalsel tasandil – mõju Tallinna linnale ja selle lähiümbrusele on oluline, eriti visuaalsest aspektist (kaugvaated). Tallinna kesklinna kõrghoonete kõrguseks on määratud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” (vastu võetud, kuid kehtestamata) 124m maapinnast (H abs=130m). Sellise kõrguse aluseks on vajadus säilitada Tallinna vanalinna domineerimine Tallinna siluetis. Detailplaneeringu elluviimisel Viimsi poolsaarele rajatava visuaalse dominandi mastaabid seostuvad aga Tallinna linna Sitsi (Paljassaare) piirkonda kavandatava kõrghoonega, mis markeeriks Põhja- Tallinna keskust aga ka Tallinna lahte ja mille absoluutkõrguseks on määratud 210m. Detailplaneeringu alale kavandatava kõrghoone kõrguseks on 225m, see tähistab maamärgina mitte lihtsalt piirkondlikku keskust, vaid saab detailplaneeringu arhitektuurse visiooni kohaselt olema Tallinna lahe nn „väravate” teiseks postiks.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 41 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Mõju piirkonna tasandil – mõju Viimsi poolsaare ruumimustrile on oluline, kuna piirkonda lisandub olemasoleva sadama ja tööstusalaga võrreldes aga ka piirkonna aedlinna struktuuri ja visuaalset identiteeti arvestades teistsuguse mustriga hoonestusala. Planeeringuala orgaaniliselt seotud: • Haabneeme asula tekkiva keskusega moodustades kavandatavate arendustega struktuurse terviku. • Mereäärsele alale, mis piirkonna senise arenguloogika kohaselt on olnud madaltiheda asustuse ning madala kasutusaktiivsusega eramualade päralt, tekib iseloomult teistsugune ja oluliselt intensiivsem keskkond. Mõju ruumimustrile lokaalsel tasandil – on oluline seoses ala struktuuri olulise tihenemisega, visuaalne mõjulokaalsel tasandil on oluline seoses korrastamata tööstusala kujundamisega kaasaegseks äri- ja elukeskkonnaks.

Insolatsioon

Vastavalt DP seletuskirjale on heale ehitustavale vastava insolatsiooni kestvuse tagamiseks hooned kavandatud langusega põhjast lõunasse. Lisaks on detailplaneeringu käigus läbi viidud ka insolatsiooniuuringud, millega tagatakse vastavus kehtivatele nõuetele.

5.2.2 Arenduse mõju piirkonna maakasutusele ja piirkonna maa väärtusele

Planeeringuga kavandatav maakasutus on üldjuhul kooskõlas piirkonnas koostamisel olevate planeeringutega – vastavalt valla arenguplaanidele nähakse praeguse tööstusfunktsiooniga kinnise ala asemel ette avatud linnakeskkond äri ja elamufunktsiooniga. Seega planeeringuala ulatuses võib planeeringu mõju maakasutusele pidada positiivseks.

Mõnevõrra mõjutab planeeringuga kavandatav maakasutust ka ümbritseval ala, seda rohkem, mida olulisemalt erineb planeeringuga kavandatav ümbritsevatel aladel hetkel olevast maakasutusest. Kui planeeringuga nähakse ette piirkonna üldisest foonist kõrgemate hoonete rajamist ja selleläbi linnaliku keskkonna loomist, tekitab see samasuguse surve ka ümbritsevatele aladele.

Kavandatava tegevuse elluviimise mõju naaberalade kinnisvara väärtusele ei ole konkreetselt ja üheselt võimalik hinnata. Lisaks detailplaneeringuga kavandatule sõltub kinnisvara hind väga mitmetest teguritest (inimeste käitumine kinnisvaratehingutes linnalähialadel, Viimsi valla avalike teenuste areng, ühistranspordi arendamine Tallinna linnas jne), mille olulisust kinnisvara väärtuses ei ole võimalik määratleda. Seega saab vaid välja tuua tegurid, mis võivad potentsiaalselt kavandatava tegevuse juures naaberalade kinnisvara väärtust muuta (ja vastava muutuse suuna): - Planeeringuga on kavandatud maakasutuse funktsioonide märkimisväärne teisenemine, muutes praeguse tööstusala elamu-

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 42 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

ja ärikasutusega piirkonnaks ning avades seeläbi praeguse funktsionaalselt ja osaliselt füüsiliselt suletud ala. Tulenevalt funktsiooni muutusest ning paremast sobitumisest naaberalade maakasutusega võib eeldada, et teatud määral tõuseb kavandatud tegevuse elluviimisel kinnisvara väärtus kogu Miiduranna küla territooriumil. - Vahetult alaga külgnevate kinnistute väärtust võib mõjutada hoonestuse kõrguste erinevus detailplaneeringualal ning külgnevatel kruntidel. Võiks kaaluda detailplaneeringus hoonestuse kõrguse vähendamist ka kagu ja loode suunaliselt selliselt, et hooned sulanduksid paremini olemasolevasse keskkonda. - Kogu Miiduranna väljakujunenud külastruktuuri tasandil võib kavandatav tegevus vähendada privaatsuse tunnet. Ala muutub tajutavalt linnalikumaks ning kavandatud kõrghoone mõjub dominandina kogu küla territooriumil.

Väljaspool lähialasid detailplaneeringuga kavandatu kinnisvara väärtust oluliselt ei mõjuta.

5.2.3 Detailplaneeringu elluviimise mõju piirkonna liikluskoormusele. Liiklusmõjud.

Täpset liiklusprognoosi, kui palju detailplaneeringu tulemusena liiklus suureneb, ei ole võimalik hetkeseisuga käesoleva info alusel teha. Planeeringuga on ette nähtud parkimiskohtade arv (09.12.2008 seletuskirja seisuga) 3089 ning käesoleva info alusel on planeeringualale ette nähtud ligikaudu 1000 korterit. Eelnevat arvesse võttes võib teha ligikaudse hinnangu, et detailplaneeringu lahendus tekitab liikluse suurenemise suurusjärgus ~3000-10000 sõiduki võrra päevas. Selline suurusjärk võtab arvesse ka planeeringuga kaasnevaid aga antud hetkel üldisema lahendusega võimalusi (näiteks võimalik kruiisisadama rajamine). Liikluse suurenemise määra mõjutab oluliselt alal arendatava ärifunktsiooni iseloom (kui palju väljapoolt külastajaid äridel päevas on, kas ala elanikud töötavad osaliselt sealsamas või sõidavad tööle Tallinnasse), mille kohta ei ole praeguses staadiumis aga täpsemat informatsiooni. Prognoosi aluseks võetud liikluse kasvu hinnang on koostatud eeldusel, et valdav liiklus toimub Tallinna-Miiduranna suunal.

Tallinna linnaga hakkab planeeringuala olema seotud eelkõige Muuli tee ja sealt edasi Ranna tee kaudu. Muuli tee liiklussagedus 2008 aastal jäi vahemikku 150-256 sõidukit õhtusel tipptunnil, mille põhjal tuletatud aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) küündib kuni 2300 sõidukini (tipptunnitegur 0,9). Ranna tee liiklussagedus planeeringuala poolses lõigus on vahemikus 2200-3200 sõidukit tipptunnis ehk kuni 30 000 sõidukit ööpäevas. Seega võttes analüüsi aluseks eelpool eeldatud lisanduva 3000-10000 sõidukit päevas (ja eeldades ühtlasi, et valdav

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 43 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

enamus neist liikleb Tallinna suunal), suureneb liiklussagedus Muuli teel 2-5 korda ja Ranna teel 10-35% võrra võrreldes olemasolevaga. Seega ulatuvad detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad märkimisväärsed mõjud liikluse võimaliku kasvu läbi ka Tallinna linna Pirita linnaosale. Ranna teelt jätkub põhiline liiklussuund Tallinna kesklinna suunas mööda Merivälja teed ja seejärel mööda Pirita teed. Kuigi kesklinna poole jõudes konkreetselt käesoleva DP lahenduse mõju kindlasti väheneb (liiklus hajub), ulatub mõningane mõju ka viimatinimetatud magistraalteede ümbrusesse. Suureneva liikluskoormusega kaasnevaid mõjusid käsitletakse täpsemalt peatükis 5.3.5.

Kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu elluviimisel arvestada suureneva liikluskoormusega. Soovitatav on lahendada piirkonna liiklus (sh liiklus Viimsi ja Tallinna kesklinna vahel) kogu piirkonda hõlmavate planeeringute (näit. vastava valdkonna teemaplaneering) käigus, arvestades ka teisi piirkonnas toimuvaid arenguid. Vastava teema lahendamine piirkondlikul tasandil on eriti oluline, et vältida liiklusest tingitud negatiivsete mõjude (müra, ummikud) suurenemist. Seda mõju on võimalik osaliselt leevendada ka ühistranspordi kvaliteedi ja intensiivsuse tõstmisega ning meretranspordiühenduse rajamisega Miiduranna sadama ja Tallinna kesklinna sadama(te) vahel.

Planeeringu realiseerimise üheks eelduseks on Muuli tee laienduse väljaehitamine, millega paraneb oluliselt pääs planeeritavale alale ning side piirkonna suuremate magistraalidega. Võib välja tuua, et perspektiivne 2+2 sõiduradadega Muuli tee (mille projekt sisaldab ka liiklussõlme Ranna teega) võimaldab tegelikkuses teenindada oluliselt suuremaid liiklusmahtusid kui käesoleva detailplaneeringu poolt eeldatavalt põhjustatud võimalik liiklus. Sellisel juhul aga tekivad (ja suurenevad olemasolevad) ummikud järgmistes sõlmedes Tallinna suunal.

Vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale lahendatakse parkimine peamiselt Muuli tee äärde maa-aluse parkla rajamisega, nimetatud lahendust soodustab olemasolev pinnasereljeef. Lisaks nähakse ette parkimiskohad kavandatavate hoonete alla ning tänavamaale. Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv äripindadele vastab Eesti Standard EVS 843:2003 normidele. Eluruumidele on arvestatud vastavalt „Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringus: Üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ määratud normile – 1,5 parkimiskohta korterile ning viie korteri kohta lisaks 1 parkimiskoht külalistele. Lisaks nähakse ette ka avalikke parklaid.

Piisava arvu parkimiskohtade (sh piisava arvu avalike parkimiskohtade) tagamine on planeeringu üheks ülesandeks, planeerija hinnangul on detailplaneeringus ette nähtud parkimiskohtade arv piisav. Kuna sageli jääb aga aktiivse külastatavusega äripiirkondades avalikke parkimiskohti siiski väheks, on soovitatav sellele tähelepanu pöörata ning tagada avaliku parkimise võimalus võimalikult paljudel planeeringuala parkimiskohtadel.

Liikluses (sh suureneva liikluse) põhjustatud müra mõju käsitletakse peatükis 5.3.5.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 44 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.3 Planeeringulahenduse mõju piirkonnas elavale (töötavale) inimesele, sh inimese tervisele ja heaolule; sotsiaalmajanduslik mõju

5.3.1 Detailplaneeringu naaberalade elanike arvamus

Miiduranna sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi raames viidi läbi uuring planeeringu lähialade elanike hulgas. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja detailplaneeringu lähiala elanike arvamus kavandatava tegevuse suhtes ning argumendid ja hoiakud, mis on arvamuste taga. Uuringuga selgitati ka olemasolevaid elanike jaoks olulisi väärtusi nende elukeskkonnas. Uuring oli iseloomult kvalitatiivne – ülesandeks ei seatud esindusliku valimi moodustamine või teatud arvamusel olevate inimeste osakaalu välja selgitamine kogu küla elanikkonna hulgast, vaid argumentide ja hoiakute välja selgitamine, mis võivad peituda arendustegevuse suhtes soosivate või tõrjuvate arvamuste taga. Kasutatav meetod oli poolstruktureeritud intervjuu – respondentidele esitati vastusevariantideta küsimus, juhul kui vastamise käigus liikus respondent mõne järgmise küsimuse juurde, jätkati sellega. Olulisemate hinnangute või arvamuste kohta paluti respondendil esitada põhjendus või arvatav seletus. Täiendavate küsimuste või asjaolude tõstatumisel käsitleti intervjuu käigus ka neid. Intervjuu käigus tutvustati respondendile detailplaneeringu eskiislahendust (septembri 2008 seisuga).

Uuringu populatsiooni moodustasid kaks geograafiliselt eraldiseisvat kooskonda – küla kaguosa, Tallinna linnaga külgneva külaosa vanema hoonestuse elanikkond ning küla loodeosa, sajandivahetusel rajatud hoonestuse elanikkond. Elanike hoiakute kaardistamiseks viidi läbi intervjuud Miiduranna küla elanikega. Osalt oli tegemist ka eelnevas detailplaneeringu protsessis osalenud inimestega, kellel oli huvi oma arvamuse avaldamiseks. Intervjueeritavate ringi laiendati n-ö lumepallimeetodil, paludes respondentidel soovitada täiendavaid kontakte oma naabrite hulgast. Respondentidega viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud respondentidele sobivas kohas. Kokku viidi läbi kaheksa intervjuud kokku neljateistkümne inimesega kestvusega igaüks 30-60 minutit. Intervjuud viidi läbi septembris ja oktoobris 2008.

Järgnevalt on esitatud peamised seisukohad ja teemad, mis intervjuude tulemusena üles kerkisid. - Esitati nii planeeringu poolt- kui vastuargumente. o Positiivseks pidasid mitmed vastanud seda, et praegune tööstusala asendub elamu- ja äripiirkonnaga. Selline muutus võib tõsta ka naaberkinnistute väärtust. o Negatiivseks peeti, et detailplaneeringu realiseerimisel kerkib alale sisuliselt linn, mis ei sobi ümbritsevasse madala hoonestusega külakeskkonda. Praegu on õhtusel ajal, mil autoliiklust vähem, piirkonnas vaikus, justnagu maakohas. Strateegiline küsimus seega on, kas säilitada külale iseloomulik asustusstruktuur või mitte.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 45 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

o Esitati arvamus, et naaberalade elanike jaoks ei suuda võimalikud positiivsed kaasnevad mõjud (teenuste ringi laienemine, ala funktsionaalne avamine) üles kaaluda negatiivseid mõjusid o Ala tuleb lahendada selliselt, et uus arendus ei häiri praeguste hoonestusalade elukeskkonda. - Detailplaneeringu lahendust kommenteerides märgiti o Detailplaneeringus näivad tekkivat olulised tuulekoridorid, mistõttu alal ei ole hea viibida. Kas tornehitis võib mõjutada ka naaberalade tuulisust? o Kavandatud hoonestuse kõrgus peaks langema ka naaberalade suunas (kirde ja edela suunal), mis võimaldaks uutel hoonetel sulanduda olemasolevate elamutega. Teine võimalus on vallal lubada korruselisuse tõstmist ala naaberkinnistutel, vältimaks suuri kontraste asustusmustris. o Kuidas on lahendatud alal autode parkimine? Kui kavandatud on 1000 korterit, siis tuleb vähemalt 1500 autot, tõenäoliselt rohkem. o Millega on põhjendatud hoone planeerimine Läänemere ehituskeeluvööndisse? (Planeeringu teine etapp) o Planeeringuala hoonestuse korruselisus võiks olla madalam, sarnane naaberaladega. Läbi aastate on valla tasandil väga täpselt järgitud Miiduranna küla hoonete kõrgusi, juhul kui nüüd seda põhimõtet mingil põhjusel muudetakse, peaks ka mujal külas lubama suuremaid kõrgusi. o Mingit põhjendust ei ole kõrghoone rajamisele sellisesse keskkonda. Isegi Tallinna kesklinnas ei ole sellise kõrgusega hoonestust, põhjendatud ei ole sellise kõrguse rajamine Viimsisse. o Lisaks elamutele peaksid alal paiknema vaba õhu puhkealad. Kas spordiplatse ja parke on piisavalt? Hajaasustuse korral, nagu naaberaladel, ei ole vajalik park ja roheala, kuna igaüks saab puhata oma aias, ei pea välja minema. Sellise kõrge tiheduse puhul on vaja piisavalt haljastust, et inimestel oleks, kus olla. o Eskiisilt paistab, nagu oleks planeeringualalt ette nähtud viis väljasõitu – see on selgelt liiga tihedalt. o Sadamaala tuleks kindlasti lahendada koos külgneva kütuseterminaliga, kuna koos seal ette nähtud tegevusega tuleb lahendada ka sadamaala (ohutsoonid, lisanduv elanikearv tervikuna, ühine teenuste kavandamine, kergliiklejate liiklemine sadamaala ja Haabneeme keskuse vahel). Hindamisel tuleb välja selgitada, mis kütuseterminali alal reaalselt edasi toimub. Sellest tuleneb ohutsoon, mis seab piirangud tegevusele ning näiteks see, mis tehakse kütusetoruga, mis detailplaneeringuala läbib – kuidas tagatakse kütusetoru naabruses nõuetele vastav ohutus? o Osa hooneid ja tänav detailplaneeringu esimeses etapis on kavandatud Ühistu Miidule kuuluva puurkaevu sanitaarkaitsevööndisse. Mis põhjendusel on sanitaarkaitsevööndit eiratud?

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 46 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

- Transport o Kõik vastanud rõhutasid, et liiklus Pirita teel on problemaatiline juba praegusel hetkel ning autode arv ja ummikud suurenevad kindlasti täiendava hoonestuse korral. Planeering peab andma lahendused liikluskorraldusele, et olukord ei läheks hullemaks. o Konkreetselt naaberalade puhul rõhutati, et liiklus ei tohi hakata käima piki Miiduranna teed, mis ei ole piisavalt lai suure koormuse jaoks. Miiduranna tee võiks alaga olla ühendatud kergliiklusteega o Detailplaneeringu teise etapi realiseerimisel suureneb liikluskoormus kindlasti Madise teel, st Miiduranna küla uue osa sees. o Ümber tuleb korraldada ühistranspordi liinid (näiteks praegune buss nr 1 peaks sõitma piki Muuli teed või lisatama uued liinid, samuti peab sellisel juhul tõusma sagedus) o Transpordi lahendamisel ei saa arvestada ainult selle detailplaneeringuga lisanduva koormusega, arvestada tuleb, et kütuseterminali arendamisel võib lisanduda samasugune koormus. Lahendus tuleb anda selline, et see oleks kooskõlas ka kütuseterminali arengutega. - Teenused o Mitmed vastanud pidasid peamiseks detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaks probleemiks lisanduvate elanikega kaasnevat täiendavat vajadust avalike teenuste järele. Vallal on juba praegusel hetkel raskusi avalike teenuste pakkumisel, vald peab teadustama, et temal lasub kohustus ka lisandunud elanikkonnale teenuseid pakkuda. Avalikke teenuseid peab detailplaneeringuga valda tekkima juurde samas proportsioonis nagu lisandub elanikke proportsionaalselt valla elanikearvuga. o Kaubanduslike teenuste tarbimise osas erinesid vastanute seisukohad. Osad käivad juba praegusel hetkel kaupluses Haabneemes, teiste jaoks on peamiseks sihtkohaks kaupluste puhul siiski Tallinn. Arvati ka, et kaubanduslike teenuste arendamise tasuvus võib Haabneeme ja Miiduranna piirkonnas hakata langema, kuna kaubandust on juba piisavalt. o Alal tekkivate töökohtade arvu puhul tuleks hinnata, milline on suhe lisanduva elanikkonna ja tekkivate töökohtade arvu vahel - Pikemas perspektiivis kaasneb planeeringu elluviimisega ilmselt see, et ka naaberaladel tahetakse hoonestuse kõrgust tõsta ning pikemas perspektiivis muutub hoonestus järk-järgult linnalikumaks - Suureneb ilmselt liiklusmüra Muuli teelt külgnevatele hoonetele. Samuti on ilmselt arvestatav ehitusaegne müra. - Sageneb ilmselt rannaala kasutus vana külaosa läheduses. Tundub, et piisavalt ruumi seal aga ei ole (promenaad vmt jaoks) - Detailplaneeringu realiseerimisel tuleks lähtuda sellest, et kuidas saaks edendada ülejäänud küla elu, mida saaks nende elukeskkonna parandamiseks teha - Välja tuleb selgitada, kas kruiisilaevade liiklus hakkab toimuma või mitte. Kui hakkab, siis on vajalik teenindavatele bussidele parkla koos

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 47 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

juurdepääsuteega ning vajalikke hooneid kruiisilaevade teenindamiseks. Kas planeeringus on sellega arvestatud? - Hindamisel tuleb käsitleda, kas planeeringus on olemas kõik vajalik jahisadama toimimiseks – kuidas toimub näiteks pilsivee käitlus selliselt, et see ei reostaks vett ja keskkonda. Kindlasti vaja näha ette piisav arv parkimiskohti jahtide omanikele – kas selleks on planeeringus piisavalt ruumi ette nähtud? - Ei oldud nõus, et nn planeeringu teise etapi raames on kavandatud kortermajad. Vastavalt alal praegu kehtivale detailplaneeringule on ette nähtud eramud ning ei olda nõus, et hoonestuse iseloomu muudetakse. - Tunti muret, kas on tagatud põhjavee piisavus arenduse realiseerumisel. Kuna vald paikneb poolsaarel, ei taastu põhjavesi nii hästi kui mujal. Kuidas tagatakse piisav põhjaveeressurss – kas ala liidetakse Tallinna Veega?

5.3.2 Lisanduv elanikkond

Vastavalt KSH programmi avaliku arutelu protokollile (esitatud KSH programmi lisana käesoleva aruande lisas 1) ehitatakse arendaja hinnangul kavandatud tegevuse elluviimisel alale ligikaudu 1000 korterit. Võttes aluseks eeldatavat leibkonna suurust, võib arvestuslikult oletada ligikaudu 2700 elaniku lisandumist alale (vt allolev tabel).

Tabel 3. Leibkondade keskmine suurus Viimsis, Harjumaal ja kogu Eestis. Alus Leibkonnaliikmete arv Viimsi valla keskmine leibkond aastal 2000 rahvaloenduse andmetel 2,7 (Eesti Statistikaamet http://pub.stat.ee) Harju maakonna keskmine leibkond aastal 2006 2,6 (Eesti Statistikaamet, andmepäring oktoober 2007) Keskmine leibkond Tallinna tagamaa uusasumi mitmepereelamus 2,7 (Ahas, Silm 2006 1) Keskmine Eesti leibkond aastal 2006 2,4 (Eesti Statistikaamet, andmepäring oktoober 2007)

Teadvustades uue elukeskkonna tõenäolist tekkimisloogikat – elukoha soetavad pigem ostujõulised kodu rajavad või elamistingimusi parandavad inimesed – tuleb eeldada, et lisanduva elanikkonna vanuskoostumus erineb mõnevõrra kogu Eesti rahvastiku omast ning kõrgem on nooremaealiste ning laste osakaal kogu populatsioonis 2. Samal ajal ei tuleks arendatavat ala lugeda n-ö harilikuks Tallinna lähiala uusasumiks – monofunktsionaalseks eramupiirkonnaks olemasolevast avalikest ja kaubanduslikest teenustest eemal. Kavandatav tegevus on tulenevalt asukohast tihedalt seotud juba välja kujunenud asustusstruktuuriga ning tulenevalt planeeringu lähteülesandest (vt Lisa 1) on tegemist polüfunktsionaalse asumiga, kus paiknevad nii elu- ja töökohad kui

1 Ahas, R.; Silm, S. Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. Tartu Ülikool, Geograafia Instituut, Tartu 2006. 2 Nooremaealiste ja laste suuremat osakaalu kinnitab ka Tallinna lähiala uusasumite elanike positsioneerimisuuring, vt ibid

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 48 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

avalikud teenused. Seega tuleb arvestada, et lisanduv linlik ruum on sobivaks elukohaks ka vanemaealistele, kuna teenuste tarbimiseks vajalikud läbitavad vahemaad on eeldatavasti väikesed.

5.3.3 Sotsiaalne infrastruktuur

Maakasutuse seisukohast on oluline eelkõige lisanduva laste ja noorte hulga määratlemine, kuna nende lisandumisel kaasneb omavalitsusele otsene kohustus kooli- ja lasteaiakohtade võimaldamiseks. Uusasumites on laste ja nooremaealiste (vanuses 0-19) osakaal keskmiselt 32% koguelanikkonnast 3, samas kui kogu Eesti rahvastikust moodustab sama vanusgrupp 22% (aasta 2008 jaanuari seisuga 4). Võttes arvesse kavandatud tegevuse iseloomu, võib eeldada, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel jääb noorte ja laste osakaal kogu lisanduvast elanikkonnast vahemikku 22-32%, seega vahemikku ligikaudu 600 kuni 860 last ja noort vahemikus 0-19 aastat.

Harjumaa 21 44 35

Kogu Eesti 22 43 35

Uusasum 32 55 13

0 20 40 60 80 100

0-19 20-49 50+

Joonis 12. Rahvastiku vanuseline koostumus. (Vanusgrupid Ahas & Silm 2006 uuringu alusel) Allikad: Eesti Statistikaamet http://pub.stat.ee (Eesti, Harjumaa aastal 2008); Ahas & Silm 2006 5 (Harjumaa uusasum, 2006)

Lasteaiakohtade vajadus

Lisanduva elanikkonna vanuskoostumuse täpsemate prognooside tegemine, sealhulgas laste ja noorte osakaalu täpsem määratlemine, on problemaatiline. Ebaselge on kavandatud tegevuse ellu viimise aeg; riiklikul tasandil on hetkel prognoosimatu, kuivõrd on eestlaste sündivust mõjutanud lähimineviku sündmused nagu aprillirahutused, lastetoetustega seotud seadusemuudatused seoses riigieelarve kärpimisega või maailmamajanduses toimuvad protsessid. Täpsemate arvestuste aluseks

3 ibid 4 Eesti Statistikaamet http://pub.stat.ee 5 Ahas, R.; Silm, S. Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. Tartu Ülikool, Geograafia Instituut, Tartu 2006.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 49 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

tuleb seetõttu võtta praeguse Eesti koguelanikkonna vanusstruktuur käesoleval hetkel ning esitada selle alusel arvatav lasteaiakohtade ning koolikohtade vajadus planeeringualal lisanduva elanikkonna jaoks.

Tabel 4. Vanusrühmade „1 kuni 6 aastat“ ning „7 kuni 18 aastat“ osatähtsus kogu Eesti rahvastikus aastal 2008 (1. jaanuari seisuga). Andmed: Eesti Statistikaamet http://pub.stat.ee Vanusrühm Arv Kokku Osakaal 1-aastased 14805 2-aastased 14262 3-aastased 13888 See on 28% kuni 19- 81284 4-aastased 12929 aastaste vanusgrupist 5-aastased 12899 6-aastased 12501 7-aastased 12908 8-aastased 12027 9-aastased 11734 10-aastased 12059 11-aastased 12656 12-aastased 12806 See on 60% kuni 19- 177140 13-aastased 13268 aastaste vanusgrupist 14-aastased 14248 15-aastased 16690 16-aastased 17438 17-aastased 19872 18-aastased 21434 Eestis kokku See on 22% lapsi vanuses 295996 kogurahvastikust 0 kuni 19 Eesti 1340935 kogurahvastik

Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seaduse §10 lg 1 tagab kohalik omavalitsus koha lasteasutuses kõigile vallas elavatele lastele vanuses 1 kuni 6 aastat. Arvestades detailplaneeringu elluviimisel lisanduva elanikkonna tõenäolist vanuskoostumust, tekib kavandatud tegevuse elluviimisel vajadus arvestuslikult 170 kuni 240 lasteaiakoha järele (28% arvatavalt lisanduvast elanikkonnast vanuses 0-19 aastat), olenevalt reaalselt alale lisanduva elanikkonna vanuskoostumusest.

Sotsiaalministri määrusega vastu võetud nõuete alusel koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise kohta (sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrus nr 64) on võimalik esitada, millistele üldistele nõuetele peab vastama lasteasutuse hoone (vastavalt nõude punktile 5, maa-ala): - Lasteasutusel peab olema omaette maa-ala. Lasteasutuse maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 50 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

tekitada müra, saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Lasteasutuse maa-alaga piirnevad teed ja tänavad peavad olema tolmuvaba kõvakattega. - Maa-ala suurus, kaasa arvatud hoonete aluse osa pindala, peab olema vähemalt 40 m² ühe lapse kohta. - Maa-ala piiratakse piirdeaiaga. - Vähemalt 40% maa-alast peab olema haljastatud. Kui lasteasutus asub metsa või pargi vahetus läheduses, võib haljastatav pind olla väiksem. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi.

Võttes aluseks eeltoodud arvatava koolieelse lasteasutuse teenuseid vajava laste arvu, kaasneb detailplaneeringu realiseerimisel vajadus lasteasutuste maa välja arendamiseks vähemalt maaalal suurusega 6800 kuni 9600 m² (so kuni 6,1% ala kogupindalast) , võttes arvesse ala haljastuse nõuet, on vajamineva maa pindala ilmselt mõnevõrra suurem.

Teadvustades, et planeeringu realiseerumise aja teadmatusest tuleneb märkimisväärne määramatus konkreetse ajahetke situatsioonist rahvastiku vanusstruktuuris ning kohaliku omavalitsuse selleks ajaks ellu viidud parendustest lastehoiu korralduses, on võimalik vähemalt osaliselt lastehoid rahuldada ka paindlike teenuste alusel või omavalitsuse muude lasteaedade toel. Paindlike teenuste arendamist juba olemasoleva puuduse leevendamiseks – päevahoid, kodus hoidmise hüvitamine omavalitsuse poolt – on soovitatud ka aastal 2007 koostatud uuringus lastehoiu võimalustest Harjumaal 6.

Detailplaneeringu lähteülesandes (esitatud KSH programmi lisana käesoleva aruande lisas 1) on ette nähtud planeeritava maaala käsitlemine polüfunktsionaalse uusasumina ning ehitusõiguste määramine äri-, büroo-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks (punktis 10.6), samuti planeeringus vajalike lasteaia- ja koolikohtade vajaduse kajastamine ning lahenduste nende rahuldamiseks lahenduste kavandamine arvestusega, et igas perekonnas on vähemalt üks laps, kes vajab kas lasteaia- või koolikohta. Kuigi lähteülesandes nõutu on mõnevõrra suurem arvestuslikust vajadusest, võib reaalne situatsioon osutuda arvestuslikust suuremaks, nii et kõrgendatud tingimuste esitamine on põhjendatud, tagamaks omavalitsusele võimaluse neile esitatud nõuete täitmiseks.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb täiendav vajadus lasteaiakohtade järele vallas. Detailplaneeringu lahenduses ning selle seletuskirjas (seisuga 09.12.2008) ei ole üheselt näidatud lahendusi lastehoiuvajaduse rahuldamiseks. Seletuskirjas on seatud nõuded ehitusprojektile, mille hulgas on toodud tingimus „Täpsustada sobivaimad asukohad lastehoidude rajamiseks projekteeritavatesse hoonetesse“.

Tagamaks piisava koolieelse lasteasutuse kohtade jaoks maa olemasolu planeeringualal, tuleks üldiselt detailplaneeringus reserveerida piisav maa avalike teenuste pakkumiseks. Detailplaneeringu elluviimine ilma täiendava lasteaiakohtade vajaduse rahuldamiseta koormaks oluliselt valla

6 „Lastehoiu vajadused ning võimalused Harjumaal aastani 2012“ Kask, R.; Tint, S.; Viljasaar, R. MTÜ Urban Positive. Harju Maavalitsus Tallinn 2007

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 51 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

olemasolevat lasteaedade struktuuri ning raskendaks vallapoolset avalike teenuste pakkumist, samuti ei ole see kooskõlas detailplaneeringu lähteülesandega. Juhul, kui lastehoid nõutud mahus on kavas täielikult rahuldada n-ö paindlike lastehoiuteenuste alusel või olemasoleva lasteaedade struktuuri toel, tuleb lahendus kajastada ka detailplaneeringus ning Viimsi vallavalitsusel ning –volikogul tuleb tagada kasvavate teenusemahtude rahuldamine.

Järeldus, leevendavad meetmed - Detailplaneeringu elluviimisega kavandatud mahus kaasneb vajadus vähemalt 170 kuni 240 eelkooliealise lasteasutuse koha järele. - Detailplaneeringu elluviimine ilma täiendavate lasteaiakohtade loomiseta omaks olulist negatiivset mõju valla ülekoormatud lasteaedadevõrgule, suurendades vajadust avalike teenuste järele, pakkumata lähendusi nende rahuldamiseks. - Lastehoiuteenus on vähemalt osaliselt võimalik lahendada n-ö paindlike teenuste alusel – päevahoid, vanematele laste kodus hooldamise hüvitamine vms. Sellisel juhul tuleb Viimsi vallavalitsusel ja –volikogul tuleb planeeringu elluviimisel tagada kasvavate teenusemahtude rahuldamine. Planeeringu seletuskirja on sisse viidud vastav tingimus, et „Lasteaiakohad on ette nähtud päevahoidudena planeeritavates hoonetes“.

Koolikohtade vajadus

Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse §8 lg2 algab koolikohustus Eestis lapse seitsmeaastaseks saamisega. Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §17 lg2 peavad riik ja kohalik omavalitsus tagama soovijatele võimaluse ka keskhariduse omandamiseks, seega võib kooliealiseks lapseks/nooreks lugeda elanikud vanuses 7 kuni 18 eluaastat.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel võib eeldada ligikaudu 360 kuni 520 elaniku vanuses 7-18 eluaastat lisandumist valda (arvutusel aluseks olnud rahvaarvuprognoosi ning arvutuskäike näeb eelmistes peatükkides).

Vastavalt aastal 2006 koostatud „Viimsi valla kooli- ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arendamise kavale“ 7 valitses vallas aastal 2006 koolikohtade defitsiit, mille oli põhjustanud eelkõige rahvaarvu hoogne kasv eelnevatel aastatel.

7 Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED Viimsi 2006

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 52 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

koolikohta. Kuigi lähteülesandes nõutu on mõnevõrra suurem arvestuslikust vajadusest, võib reaalne situatsioon osutuda arvestuslikust suuremaks, nii et kõrgendatud tingimuste esitamine on põhjendatud, tagamaks omavalitsusele võimaluse neile esitatud nõuete täitmiseks.

Detailplaneeringu lahenduses ja seletuskirjas (seisuga 09.12.2008) ei ole näidatud lahendusi planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevate lisanduvate koolikohtade arvu tagamiseks. Teadvustades, et kogu vallas jätkub tendents koolieelikute arvu suurenemiseks, samuti käib järjest suurenev hulk Viimsi kooli lapsi ja noori koolis Tallinnas, mis suurendab tegelikku vajadust koolikohtade arvu järgi veelgi 8, tuleb detailplaneeringu elluviimise mõju Viimsi koolivõrgule lugeda negatiivseks. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel lisandub kooliealiste lastearvule kuni neljandik (aastal 2008 oli vallas kooliealisi lapsi ja noori ligikaudu 2000), samal ajal kui puudus koolikohtade järele valitseb vallas juba käesoleval hetkel ning detailplaneeringuga täiendavaid koolikohti ette ei nähta.

Detailplaneeringus tuleks üldiselt näidata lahendused täiendavatele koolikohtadele. Ala lähedus Haabneeme alevikule ning seal juba olemas olevale koolile võimaldab koolikohtade pakkumist korraldada paindlikult, koondades näiteks teatud kooliastmed detailplaneeringualale loodavasse haridusasutusse ning keskendudes Haabneeme aleviku koolis teistele astmetele, nõudmata selleks tingimata täiendavat koolitransporti 9.

Samas on Vallavalitsusest pärineva suulise info alusel kavandatud piisava hulga täiendavate koolikohtade rajamine planeeringuala läheduses paikneva Ladina kvartali DP alale.

Järeldus - Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb vajadus arvestuslikult kuni ligikaudu 520 koolikoha järele. - Detailplaneeringus ei ole kajastatud lahendust koolikohtade rahuldamiseks. Juhul, kui detailplaneering viiakse ellu ilma täiendavate koolikohtadeta, võib see oluliselt suurendada praegust koolikohtade defitsiiti vallas. - DP elluviimisel tuleks Vallavalitsusel tagada, et piirkonnas piisavad koolikohad ette nähtaks.

8 „Viimsi valla kooli- ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arendamise kava“ alusel. Kavas ei ole arvestatud migratsiooni mõju laste arvule, vaid pelgalt olemasolevat situatsiooni aastal 2006. Kuna kavandatava tegevuse näol on ilmselt osalt tegemist valda sisserändega, suurendab see kavas kajastatud koolikohtade defitsiiti. 9 Vastavalt sotsiaalministri määrusele Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele (sotsiaalministri 27.03.2001. a määrus nr 36) §7 lg1 ei tohi koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee olla pikem kui 3 km. Detailplaneeringuala ja Viimsi kooli vahemaa on linnulennult ligikaudu 1,3 km, jalgsikäigul kuni 2,3 km.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 53 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.3.4 Planeeritava üldkasutatava maa osakaal ja haljastuse piisavus planeeritaval alal

Detailplaneeringuga kavandatu

Detailplaneeringuga kavandatu näol on tegemist uue elamispiirkonna loomisega praeguse tööstusala territooriumile. Kavandatav hoonestus moodustab kõrge tihedusega, linnaliku keskkonna.

Detailplaneeringu lahenduses (seisuga 09.12.2008) on esitatud maakasutuse kavandatavate funktsioonidena elamumaa, ärimaa ning teede ja tänavate maa. Eraldiseisvat puhkerajatiste või parkide ja haljasalade maad ette nähtud ei ole. Ligi kõigi kruntide koosseisu kuulub teatud osa hoonestamata maad (hoonestamata pinna suurus on ligikaudsena arvutatav lahutades kogu krundi pinnast maapealse hoonealuse pinna), mis toimivad eelkõige poolavalike krundi hoonete juurde kuuluvate õuealadena. Mõnevõrra on erandiks mereäärsed kavandatud krundid, kus hoonealuse pinna suhe krundi suurusse on väiksem.

Detailplaneeringuga kavandatu eeldatav mõju

Hästitoimivaid avalikke puhkealasid on erinevates raamdokumentides ning akadeemilistes käsitlustes peetud oluliseks nii kogukonnatunde tekkimise, turvalisuse tagamise kui inimeste vaimse heaolu edendamise seisukohalt.

Viimsi valla tasandil on aastal 2008 koostatud ka valdkonna arengut suunav arengukava 10 , milles (ptk 4.1.3) rõhutatakse nii lähiliikumisalade olemasolu tähtsust eelkõige laste, aga ka kogu elanikkonna heaolu jaoks kui vajadust sisespordirajatiste loomiseks sobivas ja tasuvas asukohas. Arengukava tegevuskava punktid 10.2 kuni 10.6 toovad muuhulgas välja järgmised vajalikud tegevused püstitatud eesmärkide saavutamiseks liikumisharrastuse edendamiseks: - Kergliiklusteede, liikumisradade võrgustiku väljaarendamine - Elukohajärgsete lihtsamate mänguväljakute väljaehitamine - Lokaalsete liikumisharrastuse rajatiste loomine - Väiksemate võimlemis- (aeroobika)- ja jõusaalide rajamine - Merelisteks tegevusteks (purjetamine, surf, veesuusatamine, paadisõit) valla rannajoone olukorra kaardistamine ja võimalike kohtade väljaarendamine Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ on seatud tingimused avalike haljasalade jaoks: Üle 10 krundiga elamualal tuleb tagada vähemalt 1 keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala. Iga järgneva elamukrundi kohta tuleb planeeritaval alal tagada täiendav 10% suurune avalik haljasala. Käesolevas detailplaneeringus otseselt avaliku funktsiooniga haljasalakrunte ette nähtud ei ole, küll aga kuulub peaaegu kõigi kruntide koosseisu teatud osa hoonestamata maad, mis toimib poolavaliku (haljas)alana. Lisaks sellele on kavandatud linnaliku pargina

10 Viimsi valla liikumisharrastuse ja spordi arengukava 2008-2013. Viimsi 2008. Vastu võetud Viimsi Vallavolikogu 19.08.2008 määrusega nr 17.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 54 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

kaarjas promenaad jalakäijate juurdepääsuks sadama- ja rannaalale, mis on samuti avalikkusele suunatud ärifunktsiooni ja kasutusega.

Eestis puudub üldine norm elanike piisava puhkealadega varustamise kohta, samuti pole välja kujunenud head tava vajaliku puhkeala suuruse arvutamiseks. Puhkealade vajadust on võimalik hinnata näiteks Soomes ruumilisel planeerimisel kasutatavate soovituslike normide 11 alusel ning võttes arvesse Euroopa Liidu tasandil antud soovituslikke suuniseid 12 elanike puhkealadega varustamiseks.

Euroopa Komisjoni juhendmaterjal toob välja kaks põhilist kriteeriumit puhkealade määratlemiseks: - puhkeala suurus peab olema vähemalt 5000 m² - maksimaalne soovituslik kaugus puhkealast on 300 meetrit, ligikaudu 15 minuti jalgsikõnni tee

Soomes kasutatav soovituslik norm näeb ette piisava hulga puhkealasid kõigile elanikele. Puhkealad on määratletud kolmel tasandil – park, lähiliikumisala ning matkaala. Esitatud on nii ruutmeetrite vajadus elaniku kohta kui ligipääsetavus. Andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 5: Soovituslikud puhkealade kaugused ja suurused elaniku kohta. Allikas: Valtion virkistyskomitean mietintö 1973:143 Tüüp Maksimaalne kaugus elukohast Pindala elaniku kohta (m²/ el) Park 5 minutit 40 Lähiliikumisala 15-20 minutit 80 Matkaala 1,5 h 250

Lokaalne tasand – loodav asum

Detailplaneeringuga on kavas luua elukeskkond ligikaudu 2700-le inimesele (arvatava elanikearvu arvutuskäik on toodud peatükis 5.3.2), kellele lisaks külastavad ala jahisadama külastajad ning alal töötavad inimesed (alal igapäevaselt töötavate inimeste arv sõltub konkreetselt aset leidvast tegevusest). Kuna tegemist on loodava elukeskkonnaga, on oluline tagada keskkonna kõrge kvaliteet muuhulgas läbi piisava maaressursi reserveerimise vabas õhus viibimiseks ning sportlike harrastustega tegelemiseks.

Alale osaliselt antav ärifunktsioon võimaldab kavandatud tegevuse realiseerumisel tõenäoliselt välja arendada teatud määral sisespordirajatisi, seega võib eeldada, et tekkiv vajadus enamkülastatavate sisespordirajatiste järgi on võimalik planeeringulahenduse alusel katta. Tänu perspektiivsele väikesadama

11 Valtion virkistyskomitean mietintö 1973:143. Vaatamata sellele, et soovituslikud normid on nüüdseks enam kui 30 aastat vanad, kasutatakse neid ka kaasajal alusena puhkealade kättesaadavuse hindamiseks. Vt nt Espoo üldplaneering. 12 12 European Common Indicators 2003. Euroopa Komisjoni keskkonna üksuse koostatud metoodika keskkonna jätkusuutlikkuse seireks sisaldab vahendeid ja soovitusi muuhulgas avalike haljasalade ja teenuste ning kohalike liikumisvõimaluste ja maakasutuse hindamiseks. Eesti keeles kasutatud tõlget „Euroopa ühtsed indikaatorid“.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 55 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

funktsioonile lisanduvad võimalused veega seotud spordi ja vaba- ajategevuste harrastamiseks. Planeeringu elluviimisel on soovitav kohalikul omavalitsusel reguleerida lepinguliselt alal vaba liikumise tingimused.

Detailplaneeringus ei ole näidatud ühiskondliku sihtotstarbega maad lisanduva elanikkonna esmase vabas õhus viibimise vajaduse rahuldamiseks. Eestis puuduvad nii ranged kui ka soovituslikud vaba õhu puhkealade planeerimiseks. Võttes aluseks lisanduva elanikkonna ja Soomes kasutusel olevad soovitused vaba õhu puhkealade arvestamiseks, peaks lisanduva elanikkonna teenindamiseks rajama ligi 11 hektarit pargiala (elamiskoha vahetus läheduses, kuni 5 minuti jalgsikõnni raadiuses), lisaks sellele n-ö lähiliikumisala täiendavalt enam kui 20 hektari ulatuses. Arvestades detailplaneeringus ette nähtud ala ruumilist struktuuri ja planeeringuala paiknemist vahetult rannapiirkonnas ei ole nimetatud vajaduste rahuldamine võimalik ainult antud planeeringuala tingimustes ja tuleb lahendada üldisemas kontekstis.

Piirkondlik tasand – lähialad

Detailplaneeringuga kavandatu suurendab tõenäoliselt külastatavust eelkõige lähemate looduslikult väärtuslikes piirkondades – rannaribal Haabneeme alevikus ning teatud määral ka Miiduranna külas, samuti Haabneeme aleviku keskuse ning sadamaala vahele jääval looduslikul alal juhul, kui ala säilib looduslikuna. Samavõrra on tõenäoline ka naaberalade elanike külastuskoormuse lisandumine detailplaneeringuga käsitletavale alale, eriti lisanduvate avalike funktsioonide tingimustes.

Otseselt naaberalade elamufunktsiooni toimimist lisanduva elanikkonna liikumine lähedalasuvatele puhkealadele ei mõjuta, seda eeldusel, et lisaks alal kavandatud kergliiklusteede võrgustikule ühendatakse detailplaneeringuala funktsionaalselt kogu valla kergliiklusteede võrgustikku. Rannaala aktiivsemast kasutusest tulenev sagedam liikumine võib enim mõjutada merega vahetult külgnevate kinnistute elanikke, kuid kuna detailplaneeringuga ei ole nähtud ette rannapromenaadi rajamist väljapoole detailplaneeringuala, ei saa sagedat inimeste liikumist piki rannaala Pirita suunal pidada tõenäoliseks.

Regionaalne tasand

Kogu Viimsi valla ning Tallinna linna Pirita linnaosa põhjaosa jaoks omab detailplaneeringuga kavandatu vaba aja veetmise võimaluste osas nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Detailplaneeringuga on ette nähtud jahisadama rajamine, mis laiendab vaba aja veetmise võimalusi piirkonnas ning aitab kaasa Viimsi valla liikumisharrastuse ja spordi arengukavas sätestatud eesmärgi saavutamisele merel puhkamise võimaluste arendamiseks.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 56 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Samal ajal teravustab elanikkonna lisandumine piisava nii sise- kui välispordirajatiste (matkaalad, liikumisrajad) puudumise probleemi, mida on kajastatud ka nimetatud arengukavas. Tulenevalt asukohast, ala suurusest ja iseloomust ei ole otstarbekas suurt maaressurssi nõudvate spordi-ja vabaajarajatiste loomine alale.

5.3.5 Autoliiklusest põhjustatud mõju

Planeeringu realiseerimisega naaberaladele kaasnevatest mõjudest üks olulisemaid on planeeritavalt alalt lähtuvast autotranspordist tulenev liiklussageduste kasv tänavavõrgul. Negatiivne mõju avaldub eelkõige läbi liikluse poolt põhjustatud müra. Lisaks mürale põhjustab liiklus ka õhusaaste teket.

Autoliiklusest põhjustatud müra

Euroopa Komisjoni hinnangul on müra keskkonnategur, mis mõjutab kõige suuremat hulka eurooplastest. Peamiste terviseriskidena müra puhul on märgitud pidevat ärritusseisundit ja sellest tulenevat stressi, sotsiaalse käitumise ning kommunikatsioonihäireid, unehäireid ning sellest tulenevaid tagajärgi, mõjusid südame-veresoonkonna tegevusele ning hormonaalseid häireid. Enamus toodud häiretest ilmnevad pigem vanematel inimestel, samas peetakse hingamisteede häireid ja migreene oluliseks riskiteguriks just laste puhul. Raseda viibimine väga kõrge müratasemega alal võib kahjustada loote kuulmisorganite arengut ning põhjustada hilisemas elus kuulmishäireid.

Müra võib avaldada tervisele mõju nii üksiku valju mürasündmuse kui ka pidevalt müraga kokkupuutel kujuneva kumuleeruva mõju kaudu. Müra negatiivne mõju võib avalduda otsese kuulmiskahjustuse ja valuaistingu näol, kuid tavapäraselt vaadeldakse keskkonnamüra siiski kui segavat faktorit muude tegevuste nagu magamine, vestlemine, töötamine, puhkamine taustal. Varjatud mürast tingitud negatiivne efekt võib väljenduda stressi näol.

Müra mõju olulisuse hindamiseks kasutatakse Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud müra normtasemeid, millele reaalne müraolukord peaks vastama, et see ei põhjustaks negatiivset mõju inimese tervisele. Hinnang saadakse ennustatava müraolukorra võrdlemisel normtasemetega.

Planeeringu realiseerimise üheks eelduseks on Muuli tee laienduse väljaehitamine, millest lähtutakse ka võimaliku mürahäiringu hindamisel. Muuli tee liiklussagedus 2008 aastal jäi vahemikku 150-256 (Ranna tee poolses lõigus) sõidukit õhtusel tipptunnil, mille põhjal tuletatud aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) küündib kuni 2300 sõidukini

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 57 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

(tipptunnitegur 0,9), raskeliikluse osakaaluks on võetud 10%. Lähialasse jääva ning mürahinnangusse kaasatud Ranna tee/ Viimsi-Randvere tee liiklussagedus vaadeldavas lõigus on vahemikus 2200-3200 sõidukit tipptunnis ehk kuni 30 000 sõidukit ööpäevas, raskeliikluse osakaal jääb Maanteeameti hinnangule tuginedes 20-30 % vahemikku. Kehtestatud kiiruspiirang on 50 km/h.

Perspektiivse Muuli tee laienduse kohta ei ole kasutada detailset liiklusprognoosi, mistõttu müraprognoosis lähtutakse lisanduda võiva liikluse kohta jämedast hinnangust ehk ca 5000 sõidukist ööpäevas, mis teeb Muuli tee perspektiivseks liiklussageduseks ca 7000 sõidukit ööpäevas. Olenevalt naaberalade arengust võivad perspektiivsed liikluskoormused ka suuremaks kujuneda.

Muuli tee laiendus rajatakse likvideeritavasse raudteekoridori ja osaliselt ka olemasolevasse teekoridori. Reaalselt jääb uus tee olemasolevatest elamutest kaugemale kui tee selle praeguses asukohas, kuid tulenevalt märgatavalt suurenevast liiklussagedusest võib eeldada ka mürahäiringu suurenemist teeäärsetel elamualadel.

Mürasituatsiooni hinnatakse päeval (7-23) ja öösel (23-7). Päeva tunnikeskmine liiklussagedus moodustab aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest ca 6 %, sh õhtune vahemik (19-23) ca 4%, öö tunnikeskmiseks liiklussageduseks on võetud 0,8 % aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Müratasemed ja müra levik on arvutatud spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 6.5 , kasutades Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni 2002) toodud soovituslik arvutusmeetod liikmesriikidele. Mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast, hindamaks müra mõju peamiselt väikeelamutele ja hoonete õuealadele.

Ala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõuetest. Vaadeldavad müratundlikud alad võib lugeda olemasolevateks II kategooria elamualadeks, mille puhul müra hindamisel lähtutakse piirtaseme nõuetest 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel on lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Planeeritava ala puhul on tegemist III kategooria segaalaga, millele vastavad piirtaseme väärtused on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, hoonete teepoolsel küljel vastavalt 70 dB päeval ja 60 dB öösel.

Müra modelleerimisel saadud mürakaardid on toodud aruande lisas 4.

Olemasolevas olukorras võib ekvivalentne müratase päevasel ajal (mürakaart 1) Muuli teele lähimate eluhoonete teepoolsel fassaadil küündida 60 dB ligi, keskmiselt jääb teele lähima hoonestusrea müratase vahemikku 55-60 dB. Öisel ajal (mürakaart 2) jääb Muuli tee äärsetele elamualadel müratase vahemikku 45-50 dB, Ranna tee poolses teelõigus

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 58 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

kuni 55 dB. Vahetult Ranna tee äärsetel elamualadel küündib müratase päevasel ajal üle 65 dB, kohati ka üle 70 dB.

Muuli teelaienduse väljaehitamisel ja planeeringu realiseerimisel kujuneda võiv mürasituatsioon on toodud mürakaartidel 3 ja 4. Päevasel ajavahemikul võib teele lähima hoonestusrea prognoositav müratase ületada 60 dB, kuid jääb eeldatavalt madalamaks kui 65 dB.

Mürataseme suurenemine on märgatavam Muuli tee planeeringuala poolses lõigus, kuna seal jääb teelaiendus hoonetest sama kaugele kui tee asukoht praeguses situatsioonis (20-30 m teest). Mürataseme tõus võib olla kuni 4-5 dB, mis on reaalselt tajutav mürataseme suurenemine (vähem kui 2-3 dB erinevust inimkõrv üldiselt ei taju). Ranna teega ristumisele lähenedes kaugeneb perspektiivne tee olemasolevatest hoonestusaladest (vahemaa ca 50-70 m) ning mürataseme tõus on väiksem jäädes mõne dB piiridesse, mis ei ole oluline mõju ega reaalselt tajutav vahe.

Planeeritavate äri- ja eluhoonete teepoolsel fassaadil võib prognoositav müratase ületada 65 dB. Vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest , on 60-70 dB müratsoonis asuvate eluruumide puhul teepoolse välispiirde heliisolatsiooni nõue 40-45 dB bürooruumide puhul vastavalt 30-35 dB.

Kirjeldatud mürasituatsiooni ja mürasituatsiooni muutuse (vähem kui 5 dB) võib linnakeskkonnas lugeda aktsepteeritavaks, kuid arvestades detailse liiklusprognoosi puudumist tuleb käsitleda ka teisi stsenaariume. Siinkohal tehtud järeldused kehtivad liikluskoormuste suurenemisel kuni 5000-6000 sõidukit ööpäevas (ehk summaarse Muuli tee liiklussageduse korral kuni 8000 sõidukit ööpäevas). Naaberplaneeringutest või liiklussageduste üldisest kiiremast kasvust tuleneva liiklusprognoosi märgatava ületamise korral võib tekkida vajadus mürakaitsemeetmete rakendamiseks (olemasolevate hoonete heliisolatsiooni parandamine, mürabarjääride rajamine).

Perspektiivne 2+2 sõiduradadega Muuli tee võimaldab teenindada oluliselt suuremaid liiklusmahtusid kui mürahinnangus käsitletud koormused. Siinkohal käsitletud liiklussagedustest 2 korda kõrgema liiklusprognoosi realiseerumisel (AKÖL ca 14 000 sõidukit kahes suunas kokku) kujuneb Muuli tee äärsetel elamualadel 3 dB kõrgem müratase kui joonistel 3-4 ehk päevasel ajal ligi 65 dB kogu esimese teepoolse hoonestusrea alal. Vastaval juhul tuleks rakendada täiendavaid mürakaitsemeetmeid. 1-2 korruseliste pereelamute puhul on sobiv lahendus müratõkkeseinte rajamine. Muuli tee liikluskoormuste ja seega ka mürafooni tõusu piiravaks teguriks saab ilmselt ristumine Rannu teega, mille liikluskoormused on juba praegu sujuva liikluse tagamiseks kriitilisel tasemel.

Lisaks Muuli teele suureneb planeeringulahenduse täielikul realiseerimisel liiklus ka Tallinna kesklinna poole viivatel magistraalteedel (näit. Ranna teel orienteeruvalt 10-35% võrra võrreldes olemasolevaga, vt peatükk

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 59 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.2.3). Seega ulatuvad detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud suurenevate liiklusmõjude (sh. müra) näol ka Tallinna linna Pirita linnaosa territooriumile. Kuni 35%-line liikluskoormuste suurenemine Ranna teel tooks kaasa ekvivalentse mürataseme tõusu vähem kui 1 dB võrra, mis ei ole küll reaalselt tajutav vahe, aga tegemist oleks siiski mürasituatsiooni halvenemisega. Ranna teelt jätkub liikumise põhiliselt Tallinna kesklinna suunas mööda Merivälja teed ja seejärel mööda Pirita teed. Kuigi kesklinna poole jõudes konkreetselt käesoleva DP lahenduse mõju väheneb (liiklus hajub, lisandub liiklusvahendeid uutest suundadest), ulatub mõningane mõju ka viimatinimetatud magistraalteede ümbrusesse. Magistraalteedel (Ranna tee, Merivälja tee, Pirita tee) on müra (aga ka muude liiklusmõjude, sh. õhureostus, tolm) suurenemine proportsionaalselt väiksem kui Muuli teel.

Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste

Õhusaaste hinnangul analüüsitavad olulisemad saasteained on vingugaas

(CO), lämmastikoksiidid (NO 2) ja peened tahked osakesed. Viimasel ajal peetakse eriti ohtlikuks inimese hingamisteedesse sisenevaid ülipeeneid osakesi (suurusega alla 2,5 µm). Õhusaastega kaasnevad tervisehädad avalduvad peamiselt hingamisteede haiguste näol, pidevalt kõrge saastefooni tingimustes viibimine soodustab selleks eelsoodumust omavatel inimestel astma avaldumist.

Planeeringu realiseerimisega kaasnevad liikluskoormused eeldatavas mahus ei põhjusta ülenormatiivseid õhusaaste tasemeid Muuli teega külgnevatel aladel. Õhusaaste foonitase on kõrge eelkõige Viimsi- Randvere tee (Ranna tee) ääres.

Antud juhul võib piirkonna olulisima õhusaaste allika ehk Viimsi-Randvere tee mõju kokku võtta järgnevalt: sarnase (ca 3000 sõidukit tunnis) ja ka pisut suurema (4000-5000 sõidukit/h) liikluskoormusega magistraalteede

ääres võivad esineda norme ületavad saastatuse taseme väärtused NO 2 maksimaalse tunnikeskmise (piirväärtus 200 µg/m 3) ning summaarsete tahkete osakeste maksimaalse ööpäeva keskmise (piirväärtus 50 µg/m 3) kontsentratsiooni puhul. Ületamist võib eeldada eelkõige teealal ja vahetult tee ääres.

Vingugaas (CO)

Vaadeldavate liikluskoormuste tingimustes ei ulatu vingugaasi (CO) maksimaalsed kontsentratsioonid piirväärtuseni (8 tunni keskmine piirväärtus 10 000 µg/m 3) ka tee-alal, mistõttu piirväärtuste lähedased kontsentratsioonid ei ole planeeringualal reaalsed ka ebasoodsates hajumistingimustes. Samuti ei põhjusta kavandatava tegevusega lisanduv liiklus CO saastatuse taseme piirväärtuse ületamisi väljaspool tee-ala ning tõenäoliselt mitte ka tee-alal.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 60 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lämmastikoksiidid (NO2)

NO 2 piirväärtuse ületamine on ebasoodsates hajumistingimustes reaalne tee-alal ning vahetult tee ääres, maksimaalselt 5-10 m kaugusel teest. Seega võib ebasoodsate hajumistingimuste korral Ranna teele lähimate hoonete alal esineda piirväärtuse lähedasi NO 2 kontsentratsioone, samas on piirkond tuultele hästi avatud ning halbade hajumistingimuste kokkusattumised on vähetõenäolised (tuulevaikus, inversioon on harvad) ning reaalselt ei ole NO 2 piirväärtuse ületamisi ette näha ka prognoositavate liikluskoormuste realiseerumise korral.

Tahked osakesed (PM 10, PM 25)

Summaarsete tahkete osakeste piirväärtuse ületamine võib samuti esineda ainult Ranna teel tee-alal ning kuni paarikümne meetri ulatuses teest, ehk tegemist on antud juhul kõige laiema mõjualaga saasteainega. Piirväärtusest kõrgemad tahkete osakeste kontsentratsioonid võivad tekkida ainult varakevadise “tolmumaksimumi” korral (ja „tolmumaksimumide“ kokkulangemisel halbade hajumistingimustega). Arvestades piirkonna meteoroloogilisi tingimusi (tuultele avatud head hajumistingimused) on tõenäoline, et kui perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumisel esineb väljaspool teeala tahkete osakeste piirväärtuse ületamisi, jäävad ületamised aastas lubatud 35 päeva piiresse. Muuli tee alal ei ole prognoositavate liikluskoormuste korral tahkete osakeste saastatuse taseme piirväärtuse ületamisi ette näha ka ebasoodsates hajumistingimustes.

Käesolevas peatükis vastavaid hinnanguid andes on lähtutud Hendrikson & Ko poolt eelnevalt läbi viidud sarnaste liiklussagedustega teede õhusaaste modelleerimiste tulemustest ning iga-aastase Eesti (sh Tallinna) välisõhu kvaliteeti käsitleva välisõhu seire aruande (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2008) tulemustest. Teiste projektide käigus läbi viidud modelleerimistena võib välja tuua näiteks hiljuti teostatud Tallinn-Pärnu-Ikla mnt ja Juuliku–Tabasalu ühendustee ristmiku õhusaaste modelleerimise, kus osades lõikudes (Pärnu mnt Tallinna poolses lõigus) on prognoositav liiklussagedus kuni 61 000 sõidukit päevas ehk 1,5-2 korda rohkem, kui prognoositav liiklus Ranna teel. Modelleerimine andis tulemuseks, et piirväärtuste ületamisi võib esineda summaarsete tahkete osakeste (PM10) puhul ainult tee läheduses (20-30 m teest) ja seda ka ainult varakevadise “tolmumaksimumi” ja halbade hajumistingimuste kokkulangemisel. Reaalsetes tingimustes jääb piirväärtuse ületamine väljaspool teeala aastas lubatud 35 päeva piiresse.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 61 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.3.6 Sadamas tegutsevate veesõidukite liiklusest tulenev mõju

Sadamas tegutsevate veesõidukite liiklusest tulenevat mõju võib kõige tõenäolisemalt avaldud mürahäiringute näol ümberkaudsetele elamutele ja puhkealadele. Vastavat on praegusel hetkel täpselt võimatu hinnata, kuna ei eksisteeri mingit konkreetset infot sadama perspektiivse veeliikluse intensiivsuse ja kasutatavate sõidukite tüübi kohta. Siiski saab anda teatud tingimused negatiivse mõju vältimiseks, kui planeeringualal peaks tulevikus kasutatama müratekitavaid sõidukeid.

Sadamaalas liikuvate veesõidukite poolt tekitatava võimaliku mürahäiringut hindamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivis 2003/44/EÜ (16. juuni 2003, millega muudeti direktiivi 94/25/EMÜ lõbusõidulaevu käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) toodud veesõidukite mürataseme piirväärtustest.

Vastavalt nimetatud direktiivile tuleb pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteerida, ehitada ja monteerida nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele ei ületa mõõdetud müra (25 m kaugusel veesõidukist) tabelis 6 toodud piirväärtusi:

Tabel 6. Veesõidukite jaoks kehtivad müra piirväärtused

Ühe mootori võimsus Helirõhu piirnorm = L pASmax kilovattides detsibellides

PN ≤ 10 67

10 < PN ≤ 40 72 PN > 40 75 kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja L pASma x = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukitele on lubatud 3 dB-line erinevus normidest.

Lähtudes kehtestatud piirväärtustest saab arvutada mootorsõiduki poolt tekitatava müra tugevuse erinevatel kaugustel müra tekkekohast. Punktmüraallika (mootorpaat) poolt tekitatav müra väheneb 6 dB distantsi kahekordistumisel, seega kujuneb 2 mootoriga veesõiduki puhul 50 m kaugusel maksimaalseks müratasemeks 72 dB, 100 m kaugusel 66 dB, 150 m kaugusel 62,5 dB, 200 m kaugusel 60 dB jne.

Lähimad olemasolevad elamud jäävad paadisadamast ca 150 m kaugusele, kavandatavad ärihooned asuvad ka lähemal. Kuigi päeva keskmiste normväärtuste ületamine on vähetõenäoline tuleks võimalike häiringute minimiseerimiseks ja vältimiseks kaaluda alljärgnevate soovituste järgimist: − Ainult direktiivi 2003/44/EÜ nõuetele vastavate veesõidukite lubamine; − Ajalised piirangud veesõidukitega liiklemisele (üldiselt mitte lubada öiseid tegevusi);

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 62 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

− Kiiruspiirangud kaldalähedases tsoonis liikumisel.

Lisaks veesõidukite mürale tuleb arvestada ka sadama kasutamisest tingitud liiklusega. Kuigi praeguses etapis ei ole sadama väljaarendamiseks paika pandud konkreetseid plaane, on detailplaneeringu seletuskirjas mainitud võimalikku kruiisisadama arendamist. Kruiisisadama poolt tekitatava võimaliku liiklusmahuga on arvestatud ka peatükis 5.2.3 võimaliku täiendava liiklusmahu (3000- 10000 sõidukit päevas) hinnangut andes. Mõnevõrra leevendava faktorina võib välja tuua asjaolu, et võimalik kruiisisadama tegevus on hooajalise iseloomuga ja aktiivsem eelkõige suveperioodil, mil autoliiklus linnas (ja sellest tulenevad probleemid) üldiselt vähem aktiivne.

Sellegi poolest on kruiisisadama välja arendamisel ja töö korraldamisel liiklusest tulenevate mõjude vähendamiseks soovitatav vältida liikluskoormuse suurenemist järgmiste meetmete abil: • Kruiisisadama teenindamiseks (reisijate veoks maal sadamast mujale) kasutada võimalikult suurel määral bussiliiklust. • Võimalusel ette näha reisijatevedu planeeringualalt linna mööda vett.

5.3.7 Tuulekoridorid

Piirkonnas on domineerivaks lääne- ja lõunakaarte tuuled, keskmist tuule tugevust ranna lähedal võib hinnata 6 m/s-le. Üldiselt ei asu Miiduranna sadam valitsevate ja statistiliselt võimalike tugevamate tuulte suhtes soodsalt, maismaa varjutav mõju tuulte suhtes on võrdlemisi nõrk.

Planeeringulahendusega kavandatava hoonestuse paiknemist analüüsides võib välja tuua võimaliku tuulekoridori teket soodustavad asjaolud: • Planeeringuala on piirkonnas valdavatele tuultele võrdlemisi avatud, levinumate tuulte suunast (lõuna- ja läänetuuled) piirneb planeeringuala merega. • Planeeringuga kavandatava hoonestusega tekitatakse planeeringuala keskele edela-kirde suunaline (enamlevinud tuulte suunas paiknev) kanjon, mille kirdepoolses otsas on avaus planeeritud kõrghoone all. Loode suunas hoonete kõrgused vähenevad, aga ulatuvad siiski 4-8 korruseni.

Eelpool toodud aspekte arvestades võib välja tuua võimaluse, et kirjeldatud kanjonis võib planeeringu realiseerimisel ilmneda tuulekoridori efekt.

Võimaliku tuulekoridori olulisust vähendab mõnevõrra asjaolu, et tegu on mereäärse piirkonnaga, kus tuuled on ka tavaolukorras keskmisest tugevamad millega ala kasutajatel (elanikel) tuleks arvestada.

Olukorras, kus koridori sulgemine või lõhkumine hoonestusstruktuuri muutmise teel pole muudel asjaoludel otstarbekas, on nimetatud mõju

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 63 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

kõige efektiivsemaks leevendavaks meetmeks näiteks inimese tegutsemiskõrgusel sobivalt paigutatud kaitsehaljastuse rajamine. Nimetatud asjaoludega tuleb arvestada projekteerimisfaasis.

5.3.8 Radoonirisk

Käeolevas peatükis toodud info on suures osas pärit Keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee) avaldatud Radooniseminari materjalidest.

Radoon (Rn) on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas peamiselt uraani lagunemisel. Radoon on suitsetamise kõrval olulisemaid kopsuvähi põhjustajaid. Eriti ohtlik on Rn ja suitsetamise koosmõju. Erinevate Euroopa maade ja USA teadlaste poolt on selgitatud, et kopsuvähki haigestumistest on 10-30 % põhjustatud kõrgest, üle 150–200 Bq/m 3, Rn sisaldusest siseõhus, see % võib suureneda suitsetamise koosmõju arvel. Kirjanduse andmetel on Rn negatiivne mõju inimese tervisele märgatav juba 100 Bq/m 3, suitsetajatel alates 50 Bq/m 3 korral. Rn mõju vähendamiseks inimeste tervisele on kehtestatud eluruumide siseõhus Rn sisalduse lubatud piirsisaldused USA-s 150 Bq/m 3 ja enamuses Euroopa maadest s.h. ka Eestis 200 Bq/m 3.

Toetudes Eesti Geoloogiakeskuse andmetele ( Radoonist Eestimaa pinnases , Radooniseminari ettekanne, Valter Petersell, 12.02.2008) võib sellistel pinnastel lubatust kõrgem (>200 Bq/m3) Rn sisaldus majade siseõhus kujuneda kuni 50% majades, kui Rn vastaseid meetmeid pole kasutatud. U (Ra) sisaldus jääb neis pinnastes vahemikku <3,5–4 kuni 15–20 mg/kg.

Tulenevalt eelnevast tuleks planeeringualal elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad Rn riski uuringud. Kõrge Rn sisalduse korral maja asukoha pinnases võimaldavad detailsemad andmed rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse meetmeid (nõuded sõltuvad konkreetsest Rn sisaldusest pinnaseõhus). Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3). Kõrge radoonisisaldusega pinnasega asukohtades on hoonete projektid soovitatav kooskõlastada ehitusel Rn kaasnevate probleemide minimeerimisega tegelevate kompetentsete spetsialistidega.

Tulenevalt Rootsi ja Venemaa kogemustest, on soovitatav lülitada kõrge Rn sisaldusega aladel valminud majade vastuvõtukomisjoni koosseisu

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 64 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

radooniala spetsialist, kes kontrollib Rn sisaldust majade siseõhus. Kui Rn sisaldus ületab maja esimese korruse siseõhus lubatud piiri, peab ehitaja enne maja vastuvõttu Rn ohu likvideerima.

Tulenevalt Rn terviseohtlikkusest informeerida maja (korteri) tulevasi omanikke, kui konkreetne maja (korter) asub kõrge Rn-riski alal (tutvustada Rn faktilist sisaldust pinnases ja pinnase looduskiirguse taset).

Aladel, kus Rn sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) on soovitatav kontrollida Rn sisaldust majade siseõhus ka regulaarselt teatud ajavahemike tagant peale hoonete valmimist.

Radooni kogunemist takistavate preventiivsete meetmete soovitused on lisaks toodud Eesti Kiirguskeskuse kodulehel www.kiirguskeskus.ee ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee avaldatud materjalide hulgas.

5.4 Mõju olemasolevale looduskeskkonnale

5.4.1 Hoonete rajamisega kaasnevad mõjud pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Tegemist on lauge alaga, mille üldine langus on mere poole. Kvaternaari veelade toitub sademetest, vee äravool toimub mööda moreeni pinda Tallinna lahte.

Vastavalt ehitusgeoloogia uuringule („Miiduranna sadama ala Viimsi vallas“, AS Geotehnika Inseneribüroo) on võimalik antud alale rajada enamik ehitisi madalvundamendiga, mis tähendab, et ehitustegevus ei ulatu väga sügavale. Sama uuringu kohaselt jääb pinnaseveetase sajurohkemal perioodil 0,7 kuni 2,6 m sügavusele maapinnast. Sajuvaesematel perioodidel jääb pinnaseveetase veelgi madalamale. Olenevalt asukohast, võib olla vajalik veetaseme ajutine alandamine ehitusperioodiks, sest vundamendi kaevikud tuleb hoida kuivana, kuna moreenpinnase leondumisel väheneb tema kandevõime oluliselt. Pinnaseveetaset on võimalik hoida vajalikul madalal kõrgusel ka kuivenduskraavide rajamisega. Kuna tegemist on mereäärse alaga, mõjutab pinnasevee taset ka mereveetaseme kõikumine. Kõrgeim mõõdetud veetase Tallinna lahes on 152 cm üle Kroonlinna nulli (09.01.2005.a).

Põhjaveele ei avalda ehitustegevus planeeringualal mõju, kuna tegemist on väga hästi kaitstud põhjaveega alaga ning pinnasetugevus on piisav madalvundamendiga hoonete rajamiseks. Peamiselt tarbitakse Kambrium- Vendi veekompleksi põhjavett, mis jääb paksu pinnakattekihi ja sinisavi alla. Sinisavi lasuvussügavus on puuraukude andmeil 10,79 meetrit. Seal, kus täitekihi paksus ületab vundamendi rajamissügavuse, tuleb täitepinnas välja kaevata ja asendada tihendatud tehisalusega. Samuti

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 65 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

võib sel juhul kasutada vaiu, mis tuleb süvitada kõva moreenini, kuid ka sellel juhul ei ulatu ehitustegevus põhjaveeni.

Detailplaneeringu elluviimise käigus on vaja likvideerida pinnasest ka jääkreostus. Seda tehes tuleb tagada, et olemasolev jääkreostus ei satuks täiendavalt pinnasest vette, seetõttu tuleb ehitustegevuse puhul erilist tähelepanu pöörata olemasolevatele reostuskolletele. Soovitatav on kaasata kaevetöödele keskkonnaspetsialiste. Jääkreostusega seotut on käsitletud detailsemalt peatükis 5.5.1.

5.4.2 Arenduse mõju rannajoonele (rannaprotsessidele) ja merele

Positsiooni 12b krundile on ette nähtud kuni 4 korruselise ärihoone rajamine, positsiooni 13b krunt on transpordimaa – juurdepääsutee. 09.12.2008 seisuga nägi planeeringulahendus ette nende kruntide täitmist kogu ulatuses merre. 25. juuni 2009 seisuga planeeringulahendus kruntide täitmist merre ette ei näe. Planeeringuga luuakse nende kruntide osas pind, mis rajatakse olemasoleva sadambasseini kohale ilma merd täitmata. Kirjeldatud konstruktsioonide rajamine on võimalik ilma merele ja rannajoonele olulist mõju avaldamata.

Üldiselt võib aga planeeritava tegevuse mõju merele pidada positiivseks just eelkõige reostuse riski vähendamise ja jääkreostuse kõrvaldamise läbi. Seda juhul, kui järgitakse peatükis 5.5.1 toodud tingimusi.

5.5 Planeeringulahenduse tehnilised aspektid

5.5.1 Jääkreostus

Planeeringualal esinevat jääkreostust on käsitletud Geotehnika Inseneribüroo (GIB) AS 2007 aastal läbi viidud geoloogiliste uuringute aruandes. Uuringu tulemusi on kirjeldatud peatükis 4.2.3.

Eelnimetatud uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et planeeringuala lõunaosas esineb lausaliselt pinnase sihtarvu ületav reostatus naftaproduktidega. Selline reostatuse tase iseenesest ei nõua pinnase tervendamist, kuid tähelepanu tuleb sellele siiski pöörata. Planeeringuala keskosa poolsetes puuraukude piirkonnas esineb pinnases elutsooni piirarvu ületavat nafta- ja raskmetallide (Cu ja Zn) sisaldust (vastavalt PA

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 66 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2 ja PA 1), mis eeldab ala arendamisel elamutsoonina pinnase seisundi parandamist. Uuringus on keskendutud eelkõige planeeritava ala lõunaosale, põhjapoolsemas osas olevatest puuraukudest võetud reostusanalüüside kohta aruandes andmed puuduvad, samuti ei ole märkeid ala põhjapoolsemas osas paikneva kütusetrassi läheduses teostatud reostusanalüüside kohta. Kahjuks puuduvad ka täpsemad andmed reostuse allikate kohta, st kas on tegemist kohalike punktallikatega või kõrvalolevatelt aladelt kandunud reostusega. Seega tuleb edasistes staadiumites teostada täpsemad uuringud täpsustamaks ülenormatiivselt reostunud pinnaste levikut kogu planeeringualal ning leidmaks optimaalsemaid meetmeid ala saneerimiseks. Uuringute käigus tuleb saada info ka ülal mainitud puuduva info osas. Lisaks tuleb käsitleda olemasolevate objektide (kütusetrass põhjaosas) likvideerimise tehnilisi aspekte, et välistada reostuse levik ehitustööde käigus.

Vastavalt eelpool viidatud G.I.B. AS tööle paikneb täitepinnase reostus suhteliselt maapinna lähedal ülalpool pinnasevee taset. Puuraugu 2 piirkonnas, kus seniste uuringutega tuvastati elutsooni piirarvu ületav naftaproduktide tase, on ilmselt võimalik reostust likvideerida ka kohapeal ilma seda välja kaevamata. Puuraugu 1 piirkonnas, kus esineb elutsooni piirarvu ületav raskmetallide sisaldus pinnases, tuleb pinnas pigem välja vahetada. Rakendatavad pinnase tervendamise meetmed sõltuvad muu hulgas ka tööde teostamise vajalikust kiirusest – pinnase kohapealne puhastamine kestab ajaliselt kauem kui selle välja vahetamine. Kuna olemasolevate andmete alusel puudub tööstustsooni piirarve ületav reostatus, saaks pinnast kasutada mitmesugustel tööstusobjektidel või tee-ehitusel täitematerjaliks (sh. prügilate kattematerjalina).

Akvatooriumi põhjasetete reostatuse uuringud on viidud läbi u 10 aastat tagasi, mille käigus ühes asukohas tuvastati elutsooni piirarvu ületav naftaproduktide sisaldus. Ka teistel juhtudel esines normide ületamist eelkõige naftaproduktide sisalduse osas, ühes punktis ka ülenormatiivse niklisisalduse osas. Võib eeldada, et uuringust möödunud 10 aasta jooksul on pinnase seisund looduslike protsesside tulemusel paranenud (juhul kui vahepeal ei ole juhtunud uusi reostusjuhtumeid), siiski tuleb ettevaatuse printsiibist lähtudes teostada järgmistes etappides ka avatooriumi põhjasetete reostatuse kontrollanalüüsid. Eelkõige tuleb analüüsida asukohta, kus varasemate uuringute käigus tuvastati elutsooni piirarvu ületav naftaproduktide sisaldus ning tuvastati sette kõrgendatud niklisisaldus.

5.5.2 Planeeringualal paiknev külmhoone

Planeeringualal paikneb OÜ Esmar Kinnisvara külmhoone. Kuna planeeringuga kavandatakse ala juhtfunktsiooni muutmist tootmismaast polüfunktsionaalseks äri-, teenindus-, büroo-, sotsiaal- ning eluhoonete maa-alaks ning vastav muutus läheb kokku ka koostatava Viimsi valla Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringuga ning valla arenguplaanidega, on soovitatav perspektiivselt ette näha külmhoone tegevuse lõpetamine planeeringualal. Külmhoone ja sellest tuleneva

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 67 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

tööstusfunktsiooni säilimine ei sobi pikas perspektiivis kokku planeeringualal kavandatavaga. Taktikaliselt on võimalik külmhoone paiknemine kavandatava tegevuse naabruses tingimustel, mis on loetletud allpool.

Planeeringualal paikneva AS Miiduranna külmlao toob ühe ohuobjektina välja ka 2007 aastal Viimsi vallas läbi viidud terviklik Viimsi valla riskianalüüs (kättesaadav Viimsi valla kodulehel). Külmlao ammoniaagimahuti purunemisel vabaneb ohtlikult mürgine gaasipilv (vt peatükk 5.6. Riskid).

Külmhoonet on võimalik likvideerida ka negatiivset keskkonnamõju tekitamata, see tuleb tagada sobivate tehniliste lahenduste kasutamisega. Seejuures on lisaks tavapärastele tööstusliku objekti lammutamisega seotud mõjudele (näit. võimalik müra, vibratsioon, lammutuse käigus ilmnevad reostuskolded, tolm jne) peamiseks ohuks külmhoone lammutamise käigus keskkonnaohtliku kemikaali aurude pihkumise oht (väiksema lekke korral elanikke ärritav lõhn). Seda annab vältida vastavaid ohutusmeetmeid rakendades.

Täpsem projekt külmhoone likvideerimiseks tuleb koostada planeeritud tegevuse elluviimise järgmistes etappides, arvestades nii eelpoolmainitud tavapäraseid lammutustegevuse mõjusid kui ka ammoniaagist tulenevat ohtu. Seejuures tuleb kindlasti teha koostööd ohtlikke jäätmeid käsitleva ettevõttega ja tagada, et lammutustööde käigus kõrvaldatakse keskkonnaohtlik kemikaal külmhoonest ilma lekkeid tekitamata.

OÜ Esmar Kinnisvara esindaja on KSH jooksul avaldanud seisukohta, et kinnistu omanikuna ei nähta lähema 10 aasta jooksul ette külmhoone lammutamist ning kinnistule uute hoonete ehitamist (vt Lisa 5 ja 7). Seega juhul kui planeeringu elluviimist alustatakse lähima 10 aasta jooksul (ehk enne külmhoone tegevuse lõpetamist) tuleb välistada külmhoonest põhjustatud ohud. Vastaval eesmärgil on koostatud „Miiduranna sadamaalal paikneva AS Miiduranna Külmladu, ammoniaagi käitlemisest tulenevate piirangute eksperthinnang“ (Risk Management OÜ 2009). Eksperthinnangu järeldusena tuuakse välja, et ei ole põhjendatud seada piiranguid, mis välistaksid detailplaneeringu järgse arendustegevuse planeeringualal või seaksid sellele olulisi kitsendusi. Küll aga tuleks rakendada täiendavaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, eksperthinnangu terviktekst on toodud aruande lisas 10.

Vastavad leevendavad meetmed, mida tuleks rakendada juhul, kui planeeringu elluviimist alustatakse enne külmhoone tegevuse lõpetamist , on toodud alljärgnevalt:

1) Ohualasse jäävate inimeste vigastamise ja/või hukkumise võimaluse vähendamiseks tuleb planeeritavale alale ehitiste projekteerimisel rajada kinnistu piirile, külmhoone vastu, sobiva kõrgusega (eeldatavasti 8-10 meetri kõrgune) kaitsetarind (müür, tihe kergkonstruktsioon vm), mis avarii korral takistaks ammoniaagipilve liikumist arendustegevusega hõlmatud alale ning ühtlasi suunaks seda üles. Kaitsetarind tuleks

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 68 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

varustada gaasianalüsaatoritega ja pihustatud vee andmise süsteemiga, mis projekteeritaks koos tuletõrje veevarustusega. Gaasianalüsaatori(te)lt saadav signaal käivitaks teatud häirenivoole vastava ammoniaagi kontsentratsiooni ületamisel automaatselt veekardinate ja/või kindlalt suunatud pihustatud vee andmise süsteemi, mis juba avarii algstaadiumis seoks pihkunud ammoniaagi, vähendades oluliselt ohtlike kontsentratsioonide tekke ja leviku võimalusi. Vajalikud tõrjevee kogused tuleks arvestada halvimale lähedase õnnetusstsenaariumi järgi. Vee andmise kestvus peaks olema tagatud kogu ammoniaagi vabanemise ajaks. Soovitav oleks korraldada tekkinud ammoniaagivee kokkukogumise ja utiliseerimise võimalus. Märkus: Edasised tegevused avariipaigas korraldab eeldatavasti kohale saabunud Põhja- Eesti Päästeksekuse väljasõidumeeskond.

2) Planeeritavale alale ei tohi kavandada suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke ettevõtteid ja samuti tule- ja plahvatusohtlikke tehnoloogiaid kasutavaid ning suuri põlevmaterjalide koguseid käitlevaid ettevõtteid. Käesoleva planeeringulahendusega selliseid ettevõtteid ka ette ei nähta.

3) Planeeritaval alal tegutsevatele inimestele tuleb korraldada nende esimesel võimalusel teavitamine (suur)õnnetuse ohu korral, mis võimaldab neil õigeaegselt varjuda või lahkuda (evakueeruda). Selleks oleks soovitav teha koostööd Miiduranna Külmladu OÜga, mis omab teavitamiseks sireeni. Vajadusel võiks kaaluda dubleeriva sireeni paigaldamist, mida oleks võimalik sadama(ala) valvepersonalil käivitada eelmainitud gaasianalüsaatoritest laekuva signaali korral või mis käivituks sellise signaali korral automaatselt.

4) Kõiki planeeritaval alal tulevikus tegutsevad ettevõtted ja organisatsioonid peavad korraldama oma töötajatele hädaolukorraks valmisoleku alase koolituse ning elanikud peavad olema varustatud teabematerjalidega, kus on öeldud, kuidas käituda külmhoone sireeni käivitumise korral.

5) Vajalik on regulaarne teabevahetus asjaomaste isikute ja institutsioonide vahel ning võimaluste piires omavahel õnnetuste ja hädaolukordadele reageerimise plaanide kooskõlastamine.

6) Planeeritaval alal tegutsema asuvad organisatsioonid peavad oma töökeskkonna riskianalüüsis ja tegevuskavas arvestama ka naabri(te) poolt põhjustatavate võimalike ohtudega ning nendeks valmisolekuga.

5.5.3 Veevarustuse, sademevee ja reovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise lahenduse poolt põhjustatud mõjud

Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil vastavalt AS Viimsi Veelt saadud tingimustele.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 69 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Peamiseks veeallikaks Viimsi poolsaarel on Kambrium-Vendi (Cm-V) veekompleks. Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavesi ei vasta Viimsi valla territooriumil joogivee kvaliteedinõuetele üldjuhul kloriidide, raua, mangaani, ammooniumi ja radionukliidide sisalduse osas, mistõttu vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Vastavalt 2004- 2005.a. põhjavee radioloogiliste näitajate uuringute andmetele, vastas Viimsi valla 19 puurkaevust, mille radioloogilisi näitajaid uuriti, oodatava efektiivdoosi poolest normile ainult ühe puurkaevu vesi.

Vastavalt sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” pidi üle 2000 veetarbijaga piirkondades rajama ühisveevärki juhitavale veele vastavad veetöötlusseadmed 31. detsembriks 2007. Kui veetöötlust ei ole rakendatud, peab tulenevalt Veeseaduse §131 olema joogivee käitlejal kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks luba. AS Viimsi Veele on Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna poolt väljastatud vastavad load, sh ka Miiduranna piirkonna jaoks (kehtiv kuni 22.11.2009).

Vastavalt planeeringu käigus AS Viimsi Veelt saadud tehnilistele tingimustele on taotletavat veekogust ca 650 m 3/ööpäevas võimalik tagada peale seda, kui on valminud planeeritav Viimsi valla veetöötlusjaam. Liitudes olemasoleva võrguga peab alal kasutatava joogivee kvaliteedi nõuetele vastavuse (sh ka peale kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümise loa kehtivuse lõppemist) tagama AS Viimsi Vesi.

Samuti peab AS Viimsi vesi tagama ka alalt juhitava reovee nõuetekohase puhastamise.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamine olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil on muude lahendustega võrreldes (kohapealne veevõtt ja käitlus) keskkonna seisundile väikseima mõjuga, kuna planeeritav ala asub olemasolevate asulate vahetus naabruses ning tsentraliseeritud reoveekäitlus on üldjuhul kulutõhusam ja keskkonnakaitse seisukohalt efektiivsem. Planeeringu elluviimine ei oma otsest mõju piirkonna põhjavee varule.

Ühtlasi antakse Viimsi Vesi AS poolt tehnilised tingimused sajuvee ärajuhtimise lahendusele, mida tuleb järgida.

5.5.4 Jäätmeteke ja meetmed selle vähendamiseks detailplaneeringu rakendamisel

Detailplaneeringu seletuskiri seisuga 09.12.2008 sisaldab jäätmetekke kohta järgmiseid tingimusi:

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 70 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Viimsi valla haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustuslikult kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele Viimsi Vallavolikogu 19.03.1996 määrusega nr 6 vastu võetud „Viimsi valla jäätmekäitluseeskiri“.

Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb olmejäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse selleks ette nähtud kohtades, mis asuvad oma krundil. Sorteeritud jäätmete kogumine lahendatakse hoonete mahus.

Nimetatud tingimustest lähtudes on planeeringulahenduse kasutusetapis võimalik jäätmekäitlusest tingitud mõjud lahendada optimaalselt.

Lisaks on vallavalitsusel ja tellijal ehitushangete korraldamisel soovitatav tähelepanu pöörata jäätmemajanduse korraldamisele ehitamise perioodil seades ehitajale konkreetse vastutuse jäätmekäitluse ja üldise heakorra osas.

5.5.5 Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapiga seotud mõjud

Planeeringu realiseerimise ehitusetapil võib esineda mitmeid ohte ja häiringuid nii ümbritsevale elukeskkonnale (arvestades, et planeeringuala ümbritsevad osaliselt elualad) kui ka looduskeskkonnale (meri). Seetõttu on oluline kasutada leevendus- ja kaitsemeetmeid, et sellest tulenevat olulist mõju vältida ja häiringuid minimeerida. Alljärgnevalt on loetletud selleks olulisemad soovitused planeeringu realiseerimisetapiks (ehitusetapiks):

• Töövõtja tagab keskkonnakaitsekava olemasolu, mis on soovitatav kooskõlastada kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga. • Töövõtja nimetab kellegi personaliliikmete seast vastutavaks keskkonnakaitse järelevalvajana. Järelevalvaja on vastutav keskkonnakaitse meetmete rakendamise eest.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 71 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Kütuseid ja õlisid (ning muid keskkonnaohtlikke aineid) käsitsetakse nii, et täiendavad saasteained ei kandu pinnasesse ega vette (pinnasevesi, meri), seda ka vihma ajal. • Lõigatud pinnas ja eemaldatud materjal tuleb viia selleks ette nähtud alale, kus tuleb tagada kaitse erosiooni eest. Samuti tuleb erosiooni eest kaitsta mereäärset pinnast.

• Ehituse käigus tekkivad jäätmete hulka tuleb minimeerida ning tekkinud jäätmed käidelda seadusega määratud korras. • Juhul kui esineb arheoloogilisi väljakaevamisi tuleb kaevetööd lõpetada ning sellest teavitada vastavat asutust.

5.6 Riskid

Viimsi vallas on 2007 aastal läbi viidud terviklik Viimsi valla riskianalüüs (kättesaadav Viimsi valla kodulehel). Käesolevas peatükis antakse ülevaade riskianalüüsis toodud teemadest ja järeldustest, mis on sisuliselt (asukohaspetsiifiliselt) seotud käesoleva detailplaneeringuga, tuuakse välja seosed käesoleva planeeringu ja riskianalüüsis käsitletud riskide vahel. Detailsemalt võib riskide käsitlusega tutvuda riskianalüüsis.

Sotsiaalvaldkond

Sotsiaalvaldkonna riske peetakse riskianalüüsis kõige suuremaks ohuks Viimsi vallas. Põhiseks hädaolukorra ohuga riskiallikateks selles valdkonnas on lähema 15-20 aasata jooksul elanikkonna plahvatuslik suurenemine ja elanikkonna järsk noorenemine. On reaalne oht, et ebasoodsate tegurite kokkulangemisel ei suuda Viimsi valla elu- ja looduskeskkond elanike arvu piiramata suurenemisel sellega suurenevaid koormusi välja kannatada ning ei ole välistatud hädaolukorra ohuga sotsiaalsed kriisid.

Käsitletud sotsiaalvaldkonna riskid on asjakohased ka seoses käesoleva planeeringuga – sarnaselt piirkonnas toimuvale muule arendustegevusele, soodustab ka planeeringulahendus piirkonna elanikkonna kasvu. On selge, et vastavaid riske ei ole võimalik lahendada ainult ühe DP raames, vaid teema vajab laiemat käsitlust. Sotsiaalvaldkonna riskid tuleks leevendada kohaliku omavalitsuse eestvedamisel piirkonna üldisemat arengut (ja arenguplaane) arvestades.

Sotsiaalvaldkonna riskide leevendamiseks riskianalüüsis konkreetseid meetmeid välja ei pakuta. Tuuakse välja, et valdkonna riskide põhjalikumaks hindamiseks ja kriisi ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamiseks on vaja täpsemaid andmeid, milleks on otstarbekas

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 72 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

võimalikult kiiresti käivitada Viimsi valla sotsiaalvaldkonna täpsema riskianalüüsi koostamine, kaasates selle valdkonna erialaspetsialiste.

Raudteetransport ja autotransport

Vastavalt riskianalüüsile võib üheks hädaolukorra ohuga suurõnnetuseks ebasoodsate tegurite kokkulangemisel olla raskeveoki kokkupõrge kütust vedava rongiga raudteeülesõidukohal. Kõige ohtlikumad on Ranna tee ja Randvere tee raudteeülesõidukohad. Lisaks tuuakse riskianalüüsis välja, et olemasolevate asumite laienemine ja uute rajamine ohtlikke kemikaalide autovedude jaoks kasutatavate teede ääres võivad tulevikus suurendada oluliselt autotranspordi riske.

Mainitud Ranna tee raudteeülesõidukoht jääb käesoleva DP ala lähipiirkonda, samuti toimub seni piirkonnas kütusevedu. Seetõttu on käesoleva planeeringu elluviimisel ohutuse tagamise eelduseks kirjeldatud tööstustegevuse lõpetamine või vastavate ohtude kõrvaldamine.

Meretransport

Riskianalüüsis tuuakse välja ulatusliku merereostuse oht Miiduranna sadamas. Kuna käesolev DP näeb ette sadamaala korrastamist ja eeldab tööstusliku tegevuse lõpetamist, võib välja tuua pigem positiivse mõju.

Miiduranna sadam

Käsitletud riskianalüüsis vaadeldakse Miiduranna sadama riske tulenevalt olemasolevast olukorrast ja kasutusfunktsioonist.

Miiduranna sadama ohulasse jäävad praegu Muuli teel liikuvad autod, AS NAFTAAL tankla, AS MIIDURANNA KÜLMLAO ammoniaagiladu, osa Viimsi asumi hoonetest ning ja igapäevases elus ohualas liikuvad inimesed. Sadama riske suurendavad tulevikus kütusterminalide vahetusse lähedusse planeeritud elamute ehitamine.

AS MIIDURANNA KÜLMLADU ammoniaagimahuti purunemisel vabaneb ohtlikult mürgine gaasipilv, mille pihkumise tagajärjed sõltuvad tuule suunast. Kõige ohtlikum on loodetuul kiirusega 1m/sek. Külmlao väga ohtliku ala välispiiri raadiuseks on määratud 550m ja keskmiselt ohtliku ala välispiiri raadiuseks 1000m (joonis 13)

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 73 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonis 13. AS Miiduranna külmladu maksimaalsete ohualade skeem (Viimsi valla riskianalüüs, 2007)

Ulatusliku merereostuse korra Miiduranna sadamas kaasneb tõenäoliselt väga ohtlik keskkonna saaste Tallinna lahel. Viimsi valla territooriumil reostatakse sel juhul suhteliselt kitsas valla rannaala, mida ei saa kasutada koristustööde lõpuni. Selline ranna reostus ei ohusta otseselt elanikke, kuid võivad takistada nende teatud tegevust (nt kalapüük) ja tekitada ebamugavusi (nt puhkamine mererannal).

Eeltoodust lähtuvalt on selge, et sadama praegune kasutus kujutab endast olulist riski ümbritsevale keskkonnale. Seetõttu on ka käesoleva planeeringu elluviimisel ohutuse tagamise rangeks eelduseks kirjeldatud tööstustegevuse lõpetamine või vastavate ohtude kõrvaldamine.

Juhul kui planeeringu elluviimist alustatakse enne külmhoone tegevuse lõpetamist, tuleb ohtude likvideerimiseks rakendada leevendavaid meetmeid, mis on detailselt toodud peatükis 5.5.2 „Planeeringualal paiknev külmhoone“.

Kommunaalsüsteemide riskid

Viimsi valla kommunaalsüsteemide põhilisteks riskideks on elektrivõrkude ja ÜVK ohtlik ülekoormamine seoses valla elanikkonna suurenemise ja uute ettevõtete rajamisega. Riskide maandamiseks on vaja: • uute asumite detailplaneeringute kinnitamisel koostöös ettevõtetega FORTUM ELEKTER AS ja AS VIIMSI VESI hinnata detailplaneeringust tulenevat elektrivõrkude ja ÜVK koormuse suurenemise tagajärgede mõju Viimsi valla elu- ja tootmiskeskkonnale. • olemasolevate elektrivõrkude ja ÜVK süsteemide renoveerimise ja uute väljaarendamise projektide koostamisel võtta arvesse Viimsi valla elanikkonna suurenemise ja uute ettevõtete rajamise pikaajalist prognoosi. Vastavad tingimused kehtivad ka käesoleva detailplaneeringu puhul.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 74 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.7 Piiriülene mõju

Käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud arendustel otsene piiriülene mõju puudub. Keskkonnamõjude seisukohalt ebaolulise ja kaudse mõjuna võiks mainida vaid võimalikku visuaalset aspekti – kõrghoone näol tekib piirkonda hea nähtavuse korral ka territoriaalvetest jälgitav maamärk.

5.8 Kumulatiivne mõju

Mõju hindamisel pöörati tähelepanu ka mõju erinevale avaldumisviisile – kumulatiivsusele, sünergilisusele ja ajalisele dimensioonile. Tuleb aga tunnistada, et koosmõjude hindamise metoodika (ja pealegi kompleksele strateegilisele dokumendile – antud juhul Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringule - ei ole maailmas kaugeltki nii hästi välja töötatud kui nn tavaline mõju hindamine. Ka Eestis on sellekohane teemakäsitlus suhteliselt uus ja kindlasti ka jätkuvalt täiendamist vajav kõigis keskkonnakorraldusega tegelevates sektorites (näiteks vastavasisuliste metoodiliste materjalide väljatöötamine Keskkonnaministeeriumi kureerimisel jms).

Erialakirjanduses käsitletakse kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning koosmõju teemat järjest aktiivsemalt ja tähelepanu vajavana. Siiski on teema alles arenemas ning näiteks ka definitsioone on ohtralt- seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud (sarnaselt ka Eesti praktikas, näiteks Haapsalu ÜP KSH 2006). Sisuliselt on selline lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele.

Kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes avalduv/tekkiv mõju (mis ei pruugi olla erinevate mõjude „aritmeetiline summa”).

Kumulatiivse mõju aspekt on Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu puhul tähelepanuväärne järgmistes valdkondades: • Jääkreostuse mõjud avalduvad olemasolevas olukorras mõju pinna ja põhjaveele, eriti olukorras, kus sadeveekäitlus on puudulik ja veevarustus baseerub kohalikel puurkaevudel. • Liiklusmõjude, sotsiaalse infrastruktuuri piisavuse ja visuaalsete mõjude osas oleneb summaarne mõju naaberalade (eriti Milstrandi ala) planeeringulahendusest, millel võib olla nimetatud valdkonnas võimendav efekt.

Mainitu ja ka muu eelolevates peatükkides käsitletu keskkonnamõjude hindamisel on kumulatiivsust arvestatud iga teema juures integreeritult tavapärase hindamise loogilise osana.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 75 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

6. LEEVENDAVAD MEETMED

KSH tulemusena võib aga lisaks tuua järgnevad soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks. Allpool loetletud leevendavad meetmed on sisulisemalt lahti kirjutatud (ja kontekst antud) vastavate teemade juures mõju hindamise peatükis.

Senisest tööstustegevusest tulenevate ohtude välistamine

Detailplaneeringu puhul eeldatakse, et planeeringu realiseerimise ajaks on lõpetatud planeeringuala kõrval asuv Milstrandi kütuseterminaliga seotud keskkonnaohtlik tegevus – kasutusest jäävad välja sadamas paiknev naftakai ja planeeringuala äärest kulgev naftatorustik ning kõrvaldatakse nendest tulenevad ohud. Lisaks tuleb välistada planeeringualal praegu tegutsevast külmhoonest tulenev oht planeeritud elamualale.

Vastavad eeldused peavad olema tagatud, et planeeringu elluviimisel oleks välistatud suure negatiivse tagajärjega ohuolukorrad.

Täpsem projekt külmhoone likvideerimiseks tuleb koostada planeeritud tegevuse elluviimise järgmistes etappides, arvestades nii tavapäraseid lammutustegevuse mõjusid (näit. võimalik müra, vibratsioon, lammutuse käigus ilmnevad reostuskolded, tolm jne) kui ka ammoniaagist tulenevat ohtu. Seejuures tuleb kindlasti teha koostööd ohtlikke jäätmeid käsitleva ettevõttega ja tagada, et lammutustööde käigus kõrvaldatakse keskkonnaohtlik kemikaal külmhoonest ilma lekkeid tekitamata.

Detailplaneeringu sobivus keskkonda

Detailplaneeringu ala äärtes tekib kohatine hoonestuse kõrguste erinevus detailplaneeringualal ning külgnevatel kruntidel. Kui see on võimalik, on soovitatav hoonestusalade olemusliku erinevuse mõju vähendamiseks kaaluda detailplaneeringus hoonestuse kõrguse vähendamist ka kagu ja loode suunaliselt selliselt, et hooned sulanduksid paremini olemasolevasse keskkonda või naaberkinnistute ja planeeritavate hoonete vahelise ala haljastamist selliselt, et tekiks puhvertsoon.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 76 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lasteaiakohtade vajadus

Detailplaneeringu elluviimine ilma täiendavate lasteaiakohtade loomiseta omaks olulist negatiivset mõju valla ülekoormatud lasteaedadevõrgule, suurendades vajadust avalike teenuste järele, pakkumata lähendusi nende rahuldamiseks. Lastehoiuteenus on vähemalt osaliselt võimalik lahendada n-ö paindlike teenuste alusel – päevahoid, vanematele laste kodus hooldamise hüvitamine vms. Sellisel juhul aga tuleb Viimsi vallavalitsusel ja –volikogul planeeringu elluviimisel tagada võimalike kasvavate teenusemahtude rahuldamine.

Koolikohtade vajadus

Juhul, kui detailplaneering viiakse ellu ilma täiendavate koolikohtadeta, võib see oluliselt suurendada praegust koolikohtade defitsiiti vallas. Vallavalitsusest pärineva suulise info alusel on kavandatud piisava hulga täiendavate koolikohtade rajamine planeeringuala läheduses paikneva Ladina kvartali DP alale. DP elluviimisel tuleks Vallavalitsusel tagada, et piirkonnas piisavad koolikohad ette nähtaks.

Autoliiklusest tingitud müra

Avalike parkimiskohtade piisavus

Veesõidukite liiklusest tingitud müra

Kuigi sadamas planeeritava veesõidukite liikluse puhul on päeva keskmiste normväärtuste ületamine vähetõenäoline tuleks võimalike häiringute minimiseerimiseks ja vältimiseks kaaluda alljärgnevate soovituste järgimist: − Ainult direktiivi 2003/44/EÜ nõuetele vastavate veesõidukite lubamine; − Ajalised piirangud veesõidukitega liiklemisele (üldiselt mitte lubada öiseid müra tekitavaid tegevusi); − Kiiruspiirangud kaldalähedases tsoonis liikumisel.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 77 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Radooniohu vältimine

Kõrge Rn sisalduse korral elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel rakendada ehitamisel radoonikaitse meetmeid.

Kõrge radoonisisaldusega pinnasega asukohtades on hoonete projektid soovitatav kooskõlastada ehitusel Rn kaasnevate probleemide minimeerimisega tegelevate kompetentsete spetsialistidega.

Tulenevalt Rootsi ja Venemaa kogemustest, on soovitatav lülitada kõrge Rn sisaldusega aladel valminud majade vastuvõtukomisjoni koosseisu radooniala spetsialist, kes kontrollib Rn sisaldust majade siseõhus. Kui Rn sisaldus ületab maja esimese korruse siseõhus lubatud piiri, peab ehitaja enne maja vastuvõttu Rn ohu likvideerima.

Tuulekoridorid

Arvestades ala avatusega ning edela-kirdesuunalise kanjoni kujunemisega hoonestatud mahtude vahele on võimalik tuulekoridori efekti ilmnemine nimetatud piirkonnas. Olukorras, kus koridori sulgemine või lõhkumine hoonestusstruktuuri muutmise teel pole muudel asjaoludel otstarbekas, on nimetatud mõju kõige efektiivsemaks leevendavaks meetmeks näiteks inimese tegutsemiskõrgusel sobivalt paigutatud kaitsehaljastuse rajamine. Nimetatud asjaoludega tuleb arvestada projekteerimisfaasis.

Jäätmeteke

Lisaks planeeringus toodud jäätmekorralduslikele meetmetele on vallavalitsusel ja tellijal ehitushangete korraldamisel soovitatav tähelepanu pöörata jäätmemajanduse korraldamisele ehitamise perioodil seades ehitajale konkreetse vastutuse jäätmekäitluse ja üldise heakorra osas.

Kommunaalsüsteemide riskid

Viimsi valla kommunaalsüsteemide põhilisteks riskideks on elektrivõrkude ja ÜVK ohtlik ülekoormamine seoses valla elanikkonna suurenemise ja uute ettevõtete rajamisega. Riskide maandamiseks on vaja: • detailplaneeringu kinnitamisel koostöös ettevõtetega FORTUM ELEKTER AS ja AS VIIMSI VESI hinnata detailplaneeringust tulenevat elektrivõrkude ja ÜVK koormuse suurenemise tagajärgede mõju Viimsi valla elu- ja tootmiskeskkonnale. • Olemasolevate Elektrivõrkude ja ÜVK süsteemide renoveerimise ja uute väljaarendamise projektide koostamisel võtta arvesse Viimsi valla elanikkonna suurenemise ja uute ettevõtete rajamise pikaajalist prognoosi, sh arvestada käesoleva detailplaneeringuga.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 78 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapiga seotud mõjud

• Raskevarustuse mobilisatsioon ja demobilisatsioon toimub kõige vähema liiklusega ajal. Raskevarustusega töötamine peab olema öösel (22.00 kuni 06.00) keelatud. • Sõidukid ning muu motoriseeritud varustus peab vastama asjakohastele Eesti või rahvusvahelistele standarditele müra ja emissioonide standarditele. Ehituse käigus tuleb tagada, et ehitusestegevusest põhjustatud vibratsioon ei mõjutaks naaberalasid. • Tööde läbiviimise käigus tuleb vältida tolmusaastet. Kemikaale selleks otstarbeks mitte kasutada. • Töö käigus välistatakse kütuste ja õlide vabanemine ja levik olemasolevatest reostuskolletest. • Kütuseid ja õlisid (ning muid keskkonnaohtlikke aineid) käsitsetakse nii, et täiendavad saasteained ei kandu pinnasesse ega vette (pinnasevesi, meri), seda ka vihma ajal. • Lõigatud pinnas ja eemaldatud materjal tuleb viia selleks ette nähtud alale, kus tuleb tagada kaitse erosiooni eest. Samuti tuleb erosiooni eest kaitsta mereäärset pinnast.

Sadamaga seotud maismaaliiklus

Kruiisisadama välja arendamisel ja töö korraldamisel on liiklusest tulenevate mõjude vähendamiseks soovitatav vältida liikluskoormuse suurenemist järgmiste meetmete abil: • Kruiisisadama teenindamiseks (reisijate veoks maal sadamast mujale) kasutada võimalikult suurel määral bussiliiklust. • Võimalusel ette näha reisijatevedu planeeringualalt linna mööda vett.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 79 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

7. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

7.1 Võrreldavate arengustsenaariumite valik

Alternatiivsetest arenguteedest on vaatluse all järgmised põhivariandid: • 0 variant ehk detailplaneeringu rakendamisest loobumine ja planeeringualal olemasoleva olukorra säilimine. • 0+ variant, ehk senise maakasutuse säilimine, aga ala korrastamine. • Arendaja poolt kavandatava tegevuse (detailplaneeringu lahenduse) elluviimine. • Planeeringuala korrastamine avaliku kasutamise eesmärgil. • Planeeringuala arendamine pere-elamute alana, koos mõnede avalike funktsioonidega.

Lisaks käesoleva töö mõjuhindamise osas sisuliselt enim analüüsitud arenguvariantidele (0 variant ja planeeringu lahendus) tuuakse käeolevas peatükis võrdlusesse sisse lisaks kolm täiendavat arenguteed (0+ variant, planeeringuala korrastamine avaliku kasutamise eesmärgil ja planeeringuala arendamine pere-elamute alana), et anda paremat ülevaadet erinevate arengustsenaariumite korral kujunevast.

Esimest kahte varianti ülaltoodud loetelus analüüsitakse tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ning KSH läbiviimise heast praktikast. 0 variandina käsitletakse siinkohal varianti, kus alal ei viida läbi mingisugust arendus- ja korrastustegevust, säilib olemasoleva olukord, sh hoonete ja rajatiste senine tehniline korrasolek ja jääkreostus. 0+ puhul säiliks küll olemasolev maakasutus (tööstusmaa), aga ala korrastataks ja nähtaks ette tehnoloogiliselt kaasaegne (seetõttu ka väiksema keskkonnariskiga) ja efektiivne tööstustegevus.

KSH programmi menetlemise ajal tehti Sotsiaalministeeriumi poolt ettepanek käsitleda ühe variandina ka planeeringuala korrastamist avaliku kasutamise eesmärgil (näit. rannaala pargiks kujundamine). See arengutee on kaasatud ka käesolevas peatükis teostatud võrdlusesse. Mainitud variant võimaldaks luua positiivseid lisaväärtusi suurema väärtusliku avaliku ruumi näol.

KSH aruande avaliku arutelu käigus tehti lisaks ettepanek kaaluda ühe variandina planeeringulahendusest loobumist ja planeeringualale pere- elamute rajamist, koos mõnede avalike funktsioonidega (ettepanekus ei täpsustatud, milliseid avalikke funktsioone silmas peeti), sarnase sisuga ettepanek sisaldus ja Jüri Lassilt avalikustamisperioodi jooksul saadud kirjas (vt ptk 8.2 ja lisa 7). Pakutud variant väldiks piirkonnas seni paiknevast hoonestusest kõrgema hoonestuse rajamist ning ühtlasi väldiks ka ärifunktsiooni planeeringualal.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 80 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Erinevate arengustsenaariumite võimalikkust arutati ka planeeringu ja KSH läbiviimise käigus. Aga kuna planeeringuala arendamise jaoks (näit avaliku kasutamise eesmärgil) vallal vahendeid ei ole ning maa kuulub eravaldusesse, määravad selle arengutee realistlikkuse peamiselt majanduslikud põhjused. Arendaja hinnangul ei oleks arendustegevuse ellu viimine alal vähemas mahus kui planeeringulahendusega kavandatud majanduslikult piisavalt jätkusuutlik. Planeeringulahenduse näol on juba tegemist kompromissiga kohaliku omavalitsuse ja arendaja huvide vahel.

7.2 Arengustsenaariumite võrdlus

Alternatiivsete arenguteede võrdlemisel kasutatakse semikvantitatiivsete võrdlusmaatriksite meetodit. Võrdluse sisu on esitatud tabelis 7, kus on toodud olulisemat mõju omavad aspektid ning nende võrdlev hinnang. Pikemalt on võrdluse aluseks toodud hinnangud lahti kirjutatud peatükis 5 „Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud“.

Tabeli/võrdluse kokkuvõte

Tabelis toodud hinnanguid kokku võtvalt võib järeldada, et keskkonnamõjude osas selgelt eelistatuim arengustsenaarium on planeeringuala korrastamine avaliku kasutamise eesmärgil. Paremuselt järgmiseks variandiks võib hinnata planeeringuala arendamist pere- elamute alana, koos mõnede avalike funktsioonidega. Planeeringulahenduse (mis toob kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid) võimalikkuse ja otstarbekuse üle peab langetama kaalutlusotsuse kohalik omavalitsus. Seejuures tuleb arvestada ka piirkonna arenguplaane laiemalt, et vältida käesolevas KSH-s toodud ohte (näit sotsiaalse infrastruktuuri ja liiklusega seotud probleemid).

Nii keskkonnamõjudest kui ka piirkonna arenguplaanidest lähtudes on selge, et olemasoleva olukorra säilimisele tuleks eelistada kõiki ülejäänuid vaadeldud arenguvariante.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 81 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tabel 7. Arengustsenaariumite võrdlev analüüs Mõju Mõju suund ja hinnang valdkond + / ++ positiivne mõju, vähene/tugev - / -- Negatiivne mõju, vähene/tugev 0 mõju puudub (-) / (+) oht negatiivseks mõjuks/ võimalus positiivseks mõjuks (0) leevendusmeetmete kasutamisel mõju minimaalne 0 variant 0+ variant Detailplaneeringu DP ala korrastamine DP ala arendamine lahendus avaliku kasutamise pere-elamute alana, eesmärgil koos mõnede võimalike avalike funktsioonidega Mõju - Ebasoodne, kuna -/+ Sõltuvalt -/+ Ala on + Ala korrastamine + Mõju on positiivne, ruumimustrile korrastamata hoonestuse naaberaladest erineva avalikuks kasutamiseks kuna planeeringualale ja maastikule, tööstusliku paiknemisest võib ka struktuuriga (lokaalses on põhimõtteliselt rajataks hoonestus, visuaalne mõju iseloomuga ala on uus kavandatav mastaabis) ja võimalik arvestades mis oma identiteedilt, naaberaladest tööstus olla moodustab uue piirkonna visuaalse ruumiliselt struktuurilt erineva ruumilise struktuurilt sarnane visuaalse dominandi. identiteediga, ja mahtudelt sobib struktuuriga aga ka naaberaladega ka Summaarne mõju on tõenäoliselt paraneb ala piirkonnas seni visuaalselt visuaalselt atraktiivne. tasakaalustatud ala sobivus keskkonda. olemasoleva ebaatraktiivne. korrastamisest tuleneva hoonestusega. mõjuga. Mõju - - Maa säilib - Maa säilib suletud + Alal nähakse ette ++ Ala võetakse + Alal nähakse ette maakasutusele praeguse suletud tööstusmaana, mis ei arendustegevus kasutusse avalikel arendustegevus ja maa tööstusmaana, mis ei sobi kokku piirkonna vastavalt piirkonna eesmärkidel ja hakkab vastavalt ümbruses väärtusele sobi kokku piirkonna arenguplaanidega, arenguplaanidele. täitma avalikku seni olemasolevale arenguplaanidega. aga ala korrastatakse. Planeeringuala saab funktsiooni (sh maakasutusele. Selline maakasutus Selline maakasutus oluliseks osaks rekreatsioon). Aitab Suletud tõenäoliselt takistab tõenäoliselt takistab ümbritsevast valla oluliselt kaasa maa tööstusfunktsiooniga oluliselt piirkonna mõningal määral keskusest. väärtuse tõusmisele sadama likvideerimine maa väärtuse piirkonna maa Planeeringualal piirkonnas. tõenäoliselt mõjub kiiremat tõusu. väärtuse kiiremat tõenäoliselt maa väärtus positiivselt maa tõusu. tõuseb. väärtusele.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 82 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Mõju Viimsi 0 Alal säilib senine - Alal arendatav - - Alal arendatav 0 (-) Ala korrastamine - (0) Alal arendatav valla kasutus ning tööstustegevus võib suurte mahtudega elu- avaliku kasutamise elamufunktsiooni liikluskoormuse liikluskoormusele tõenäoliselt ja äritegevus suurendab eesmärgil võib lisandumine suurendab le ja liiklusest mõju ei avaldu. suurendada piirkonna liikluskoormust tõenäoliselt suurendada mõningal määral tulenevad liikluskoormust mingil piirkonnas ja toob ala külastatavust ning liikluskoormust negatiivsed määral ning kaasa tõenäoliselt kaasa sellest tingitud piirkonnas ja toob mõjud tuua häiringute kasvu. sellest tulenevad liikluskoormust (ja tõenäoliselt kaasa (ummikud, häiringud häiringuid), aga kuna sellest tulenevad müra levik naaberaladele. ala oleks kasutatav häiringud. Tulenevalt elualadele) peamiselt kohalike mahtudest ei ole elanike poolt, siis mitte vastavad muutused oluliselt. suured. Sotsiaalne - Korrastamata -/+ Ala korrastamisel - Alale lisandub rohkelt +/(0) Puhkeala mõju on - (0) Alale lisandub mõju, mõju tööstusala on tööstusalana on uusi elanikke, uusi elanikele positiivne, kui uusi elanikke, uusi sotsiaalsele naaberalade korrektse lahenduse maksumaksjaid, mis arvestatakse maksumaksjaid, mis infra- elanikele ebameeldiv, korral (hea samas aga koormab puhkealade rajamisega samas aga koormab struktuurile samuti on suletud arhitektuurne kohalikke sotsiaalselt seotud sotsiaalsete kohalikke sotsiaalselt ligipääs randa. lahendus, infrastruktuuri, nt. riskide leevendamise infrastruktuuri, nt. keskkonnamõjude ja lisanduvad vallale meetmetega (sh. lisanduvad vallale häiringute kohutused lasteaia- ja kuritegevust ennetavad kohutused lasteaia- ja minimeerimine) koolikohtade näol. meetmed). koolikohtade näol. võimalik tööstusala Lisanduvate elanike rekonstrueerida hulk ei ole suur. elanikkonnale vastuvõetavalt, eriti kui lisandub töökohti ja kui avatakse ligipääs merele.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 83 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Üldkasutatava 0 Olemasolev 0 Olemasolev -/+ Planeeringuala + Planeeringuala -/+ Planeeringuala maa ja tööstusterritoorium tööstusterritoorium arendamisega luuakse arendatakse avaliku arendamisega luuakse rohealade jääb jääb juurde elukohti, aga ei kasutamise eesmärgil. juurde elukohti ning kättesaadavus elamufunktsioonile elamufunktsioonile nähta ette sellele See loob täiendavat osaliselt ka avalikke elualadel suletuks – ei lisandu suletuks – ei lisandu mahule vastavas avalikku ruumi ja funktsioone elupindu ega elupindu ega ulatuses üldkasutatavat rekreatsiooniala (võimalikud näiteks üldkasutatavat maad üldkasutatavat maad maad ja rohealasid. piirkonna olemasolevate väiksemad pargialad), ja rohealasid. ja rohealasid. Samas on alal võimalik elanike jaoks. samas on raskendatud ette näha avaliku funktsiooniga rekreatsioonifunktsiooni sadama rajamine ga avalik sadam ja väike-elamupiirkonnas. sellega seotud avalik ruum. Sadamas 0 Säilib olemasolev - Alal arendatav + (-) Puhkeotstarbega + (-) Puhkeotstarbega + (-) Puhkeotstarbega tegutsevate olukord. tööstustegevus võib sadamas randuvad sadamas randuvad sadamas randuvad veesõidukite tõenäoliselt veesõidukid häirivad veesõidukid häirivad veesõidukid häirivad liiklusest suurendada tõenäoliselt vähem tõenäoliselt vähem tõenäoliselt vähem tulenev mõju veesõidukite piirkonna elualasid. Kui piirkonna elualasid. Kui piirkonna elualasid. Kui (tööstusliku veo) ei arvestata kehtivate ei arvestata kehtivate ei arvestata kehtivate hulka ning sellest standardite ja näit standardite ja näit standardite ja näit tulenevat koormust öörahu hoidmisega, öörahu hoidmisega, öörahu hoidmisega, sadamas esineb ka mõningase esineb ka mõningase esineb ka mõningase negatiivse mõju oht. negatiivse mõju oht. negatiivse mõju oht. Mõjud - Alal säilib senine + Ala korrastatakse, + Ala korrastatakse, + Ala korrastatakse, + Ala korrastatakse, pinnasele, suures osas uute arenduste käigus uute arenduste käigus uute arenduste käigus uute arenduste käigus pinna- ja deformeerunud võimalik negatiivset võimalik negatiivset võimalik negatiivset võimalik negatiivset põhjaveele infrastruktuur ja mõju pinnasele ja mõju pinnasele ja veele mõju pinnasele ja veele mõju pinnasele ja jääkreostus. Esineb veele vältida. vältida. vältida. veele vältida. jätkuv pinnase ja vee reostumise oht.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 84 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Mõju - Alal säilib senine + (-) Ala + (-) Ala korrastatakse, + (-) Ala korrastatakse, + (-) Ala rannajoonele suures osas korrastatakse, mis mis omab positiivset mis omab positiivset korrastatakse, mis (rannaprotsessi deformeerunud omab positiivset mõju mõju merele. Kui mõju merele. Kui omab positiivset mõju dele) ja merele infrastruktuur ja merele. Kui arenduse arenduse käigus arenduse käigus merele. Kui arenduse jääkreostus, mis käigus muudetakse muudetakse muudetakse käigus muudetakse kujutab rannajoont/ rannajoont/ rannajoont/ rannajoont/ (reostus)ohtu ka akvatooriumit, tuleb akvatooriumit, tuleb akvatooriumit, tuleb akvatooriumit, tuleb merele. selle mõju eraldi selle mõju eraldi selle mõju eraldi selle mõju eraldi hinnata, vastasel hinnata, vastasel juhul hinnata, vastasel juhul hinnata, vastasel juhul juhul esineb esineb negatiivse mõju esineb negatiivse mõju esineb negatiivse mõju negatiivse mõju oht. oht. oht. oht. Jääkreostusega - Alal säilib senine + Alalt kõrvaldatakse + (-) Alalt + (-) Alalt + (-) Alalt seotud mõjud jääkreostus. jääkreostus. kõrvaldatakse kõrvaldatakse kõrvaldatakse jääkreostus. Juhul, kui jääkreostus. Juhul, kui jääkreostus. Juhul, kui säilib mõni säilib mõni säilib mõni jääkreostuskolle, võib jääkreostuskolle, võib jääkreostuskolle, võib see omada negatiivset see omada negatiivset nimetatud variandi mõju inimese tervisele. mõju inimese tervisele. realiseerimisel ilmneda negatiivset mõju inimese tervisele. Jäätmeteke ja - Alal säilib senine - (+) Täiendav - (+) Ehitustegevus - (++) Ehitustegevus - (+) Ehitustegevus ja sellest tööstustegevus, mille ehitustegevus ühest ühest küljest suurendab ühest küljest suurendab lammutustegevus tulenevad käigus tekitatakse küljest suurendab jäätmeteket, teisest jäätmeteket, teisest suurendab mõjud tööstusjäätmeid. jäätmeteket, teisest küljest muutub küljest võetakse maa arendusperioodil Tehnoloogiad on küljest uuemate maakasutuse funktsioon kasutusse avalikul jäätmeteket, vanad. tehnoloogiate ja edaspidi tekitakse (rekreatiivsel) eesmärgil kujundatava elamuala kasutuselevõtt olmejäätmeid (mis ja jäätmeteke väheneb jäätmemajanduse vähendab. Tekitatakse kogutakse liigiti). oluliselt. iseloom sarnaneb tööstusjäätmeid. naaberalade jäätmemajandusega

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 85 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

8. KSH PROTSESS JA TAGASISIDE ERINEVATELT OSAPOOLTELT

8.1 KSH korraldus ja protsess

KSH protsess viidi läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, muudele avalikku menetlust puudutavatele seadustele ( Haldusmenetluse seadus ) ning vastavalt Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 27.08.2008 heaks kiidetud (kiri nr 13-3-1/31733-2) keskkonnamõju hindamise programmile. Heakskiidetud programm on toodud aruande lisas 1, programmi lisadest leiab ka planeeringu ja KSH algatamisdokumentatsiooni.

Keskkonnamõju hindamise protsessist koos avalikkuse kaasamisega on toodud ülevaade alljärgnevas tabelis 8. Tuleb märkida, et alates käesoleva KSH aruande avalikustamisest edasi on ajakava näol tegemist prognoositava/soovitatava ajakavaga, milles ei saa välistada muutusi.

Tabel 8. KSH ja planeeringu protsessi ajagraafik Strateegilise Detailplaneeringu Aeg keskkonnamõju hindamise koostamise etapp etapp DP algatamine 13.11.2007 KSH algatamine DP eskiisi koostamine 15.02.2008 KSH programmi koostamine Aprill 2008 Seisukoha küsimine KSH Aprill 2008 programmi sisu osas KSH programmi avalik arutelu DP eskiisi avalik arutelu avalik väljapanek - 5.–19. ja selle eelnev avalik juuni; avalik arutelu - väljapanek (vähemalt 14 19. Juuni 2008 päeva). KSH programmi heakskiitmine DP planeerimisettepaneku 27. August 2008 Harjumaa Keskkonnateenistuse koostamine, poolt detailplaneeringu KSH aruande koostamine täiendamine/parandamine Juuli - Oktoober 2008 vastavalt KSH tulemustele DP kooskõlastamine Oktoober - Detsember 2008 KSH aruande avalik arutelu ja DP vastuvõtmine, avalik Detsember - Jaanuar 2009 sellele eelnev avalik väljapanek väljapanek ning sellele (vähemalt 21 päeva) järgnev avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu KSH aruande heakskiitmine DP kooskõlastamine Jaanuar-Veebruar 2009 Harjumaa Keskkonnateenistuse Keskkonnaministeeriumis poolt ja järelvalve Harju maavanema juures DP kehtestamine Märts 2009 DP kehtestamisest Märts 2009 teavitamine Viimsi Vallavalitsuse poolt vastavalt KeHJS § 44.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 86 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tabelis 9 on välja toodud isikud ja asutused, keda detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu.

Tabel 9. KSH ja DP osapooled Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga vastavalt* Viimsi Vallavolikogu ja Kohaliku arengu edendaja ja Kirjaga eraldi ei teavitatud Viimsi Vallavalitsus tasakaalustatud avalike (kuna oli protsessiga kursis huvide kaitsja. ning kaasatud Volikogu kui DP algataja ja tööprotsessi). kehtestaja , Vallavalitsus kui DP koostamise korraldaja. Eesti Vabariik Arengu edendaja ja Teavitati kirjaga, küsiti (Keskkonnaministeerium, tasakaalustatud avalike seisukohta KSH programmi Sotsiaalministeerium, huvide kaitsja. sisu osas. Kultuuriministeerium) Maaomanikud On huvitatud maa Kirjaga teavitati väärtuslikust kasutamisest. planeeringuala naabermaaomanikke. Piirkonna elanikud On huvitatud maksimaalselt Kirja ga ei teavitatud kõrge kvaliteediga (teavitati ajalehes ja elukeskkonnast. Ametlikes Teadaannetes). Valitsusvälised Keskkonnaalaste või muude E-kirjaga teavitati Eesti organisatsioonid ja organisatsiooni suunitlusest Keskkonnaühenduste kodanikeühendused tulenevate väärtuste Koda. arvestamise tagamine Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja Kirjaga ei teavitatud huvid. (teavitati ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes). Keskkonnaministeerium KSH järelvalvaja huvi ja Teavitati kirjaga, küsiti funktsioon on tagada KSH seisukohta KSH programmi protsessi seadusejärgsus ja sisu osas. üldiste keskkonna-alaste huvide tasakaalustatud arvestamine. Tallinna Kohaliku tervisekaitsetalituse Teavitati kirjaga tervisekaitsetalitus huviks on inimeste tervise kaitsmine. Arendaja – Miiduranna Huvi arendada kinnistut Kirjaga eraldi ei teavitatud Tehas AS (kuna on protsessiga kursis ning kaasatud tööprotsessi). Detailplaneeringu koostaja Huvi koostada kõiki osapooli Kirjaga eraldi ei teavitatud – K-Projekt AS rahuldav detailplaneering (kuna on protsessiga kursis ja kaasatud tööprotsessi).

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 87 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

8.2 Tagasiside KSH osapooltelt

KSH programmi avalik väljapanek ja arutelu

Avalikul arutelul anti planeerijale ja keskkonnamõju hindajale üle kiri Elamu- ja tehnovõrkude ühistult „Miidu“ küsimuste ja ettepanekutega seoses DP eskiisi ja KSH programmiga. Kiri ei sisaldanud ettepanekuid KSH programmi sisu osas, ega ka küsimusi konkreetselt KSH programmi kohta. Kiri ja KSH läbiviijate poolt antud vastu sellele on lisatud lisas 1 programmi lisade hulgas.

Programmi avaliku arutelu protokoll on samuti toodud lisas 1 programmi lisade hulgas.

KSH käigus saadud tagasiside erinevatelt osapooltelt

Lisaks võtsid mõned huvitatud isikud ka ise ühendust KSH läbiviijatega, et esitada küsimusi ja kommentaare. Protsessi alguses kontakteerus KSH läbiviijatega planeeringuala piirkonna elanik Priit Pärn (Madise tee 10). Tema esitatud kommentaarid puudutasid peamiselt planeeringu II etappi ning küsimused olid sisuliselt suunatud planeerijale ja arendajale, käesolevat KSH-d puudutavaid sisulisi ettepanekuid ei tehtud. Küsimustele vastati. Kirjavahetuse tekst on lisatud aruandele lisas 5.

KSH protsessi lõpus said KSH läbiviijad kirja planeeringualal paikneva külmhoone kinnistu omaniku esindajalt (Raigo Roosimäe, AS ESMAR, esindusõiguse juriidiline alus teadmata). Kirjas toodi välja, et omanikel on soov kasutada külmhoone kinnistut (ja külmhoonet) senisel sihtotstarbel vähemalt 10 järgneva aasta jooksul. Ühtlasi rõhutati külmhoone poolt põhjustatud ohtu ümbritsevale keskkonnale. Kirja täpne tekst on lisatud käesolevale aruandele lisas 5. Vastavas küsimuses tuleb leida kõiki osapooli kaasates lahendus, otsustusõigus arengu suunamise küsimustes on kohalikul omavalitsusel. Käesoleva planeeringulahenduse ja KSH puhul on ohutuse tagamise eelduseks, et planeeringualale elukeskkonda rajades välistatakse ohud piirkonnas paiknevast tööstustegevusest ning seega käsitletud seisukoht otseselt käesoleva KSH järeldusi ei mõjuta.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 88 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu

KSH aruande avalik väljapanek toimus 29.12.2008–19.01.2009. Avaliku väljapaneku lõpuks saadeti Viimsi Vallavalitsusele ja KSH läbiviijatele kokku 3 kirja KSH-d puudutavate ettepanekute, kommentaaride ja vastuväidetega. Kirjad saadi järgmistelt isikutelt: Viimsi Vallavolikogu fraktsioon Parem Viimsi liikmed (8 isikut), Jüri Lass, Toomas Tool (OÜ Esmar Kinnisvara). Koopiad kirjadest koos neile saadetud vastustega ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise kohta on lisatud lisas 7.

KSH aruande avalik arutelu toimus 19. jaanuaril 2009. Avalikul arutelul tehti samuti ettepanekuid KSH aruande täiendamiseks. Avaliku arutelu protokoll ja helisalvestis avalikust arutelust on lisatud lisas 8. Protokollis on toodud KSH aruande sisu osas esitatud ettepanekud ning vastused, milles välja toodud ettepanekutega arvestamise või mitte arvestamise põhjendused. KSH aruannet täiendati vastavalt lisades 7 ja 8 käsitletule.

Lisaks saadeti Keskkonnaministeeriumi poolt 04.02.2009 Viimsi Vallavolikogule kiri, milles tehti ettepanek peatada Miiduranna sadama detailplaneering ja Miiduranna sadama detailplaneeringu KSH kuni Haabneeme aleviku ja selle lähiala üldplaneeringu ning Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu KSH valmimiseni. Viimsi Vallavalitsus vastas kirjale. Kirja ja vastuse koopia on lisatud Lisas 9.

8.3 KSH käigus ilmnenud raskused

Keskkonnamõjude hindamised põhinevad paljuski olemasolevatel andmetel, mis on kogutud erinevatest ametlikest allikatest ning avalikkuselt. Sellisena võib informatsioon olla täpne ja õige, kuid tõenäoliselt mitte kõikehõlmav. Mõningates teemavaldkondades võis kohata olemasolevat olukorda kirjeldava detailsema info puudumist registreeritud/ametlikes/kirjalikes/ allikates (näidetena võib siinkohal mainida infot jääkreostuse osas). Siiski, käesoleva hindamise läbi viinud keskkonnaekspertide arvates ei ohusta see hindamise järeldusi ja soovitusi ning samuti ei häirinud oluliselt see praeguste ning tulevaste keskkonnamõjude hindamist.

Tunduvalt olulisema takistusena käesoleva mõjude hindamise juures võib välja tuua planeeringuga kavandatava tegevuse ebakonkreetsuse mitmes valdkonnas. Mitmes küsimuses jäetakse olulised aspektid planeeringus (planeeringu praeguses etapis) lahtiseks, sõltuvalt tulevastest arengutest ning nendega kaasnevat võimalikku mõju ei olnud võimalik hinnata. Näitena võib tuua rannajoonega seotud küsimused, planeeringu teine etapp, kavandatava äritegevuse iseloom, sotsiaalset infrastruktuuri puudutav temaatika. See toob kaasa vajaduse hinnata vastavaid mõjusid edasise arenduse käigus (ning sõltuvalt kavandatava iseloomust võib vajalikuks osutuda ka uue KMH või KSH läbiviimine).

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 89 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Käesolevas KSH aruandes teostatud hinnangud ja leitud järeldused kehtivad juhul, kui jäävad kehtima töö aluseks võetud eeldused – planeeringu ja seletuskirja sisus ei tehta olulisi muudatusi KSH-s käsitletud aspektide osas võrreldes planeeringu vastuvõtmise kuupäeva, 09.12.2008 seisuga (ainukeseks muutuseks on Positsioonide 12b ja 13b krundid, mille lahendust on hiljem muudetud). Käeoleva aruande kirjutamise ajal ei saa täielikult välistada ohtu, et planeeringulahenduses tehakse veel muudatusi.

Lisaks tuleb välja tuua, et olulisemad ohud piirkonnas arendatavale tegevusele ei ole põhjustatud mitte käesoleva planeeringu lahenduse poolt, vaid planeeringualal ja seda ümbritseval alal seni paiknevast tööstustegevusest (Milstrandi kütuseterminal, planeeringualal paiknev külmhoone). Käesoleva planeeringu elluviimine eeldab vastavate ohtude kõrvaldamist, kuid ei saa nimetatud ohtude vältimist täielikult tagada.

Enamus hinnanguid peegeldavad eksperdi arvamust, mis tuleneb vastava ala haridusest, keskkonnategevuse tulemustest, eelmiste projektide kogemusest ning sarnaste keskkonnatingimuste tundmisest. Harva esindavad hindamised teaduslikke fakte, pigem visiooni tõenäolisest arengust.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 90 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

9. SEIRE JA TÄIENDAVAD UURINGUD

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena nähakse vajadust allpool loetletud seiremeetmete ja täiendavate uuringute jaoks. Seire kava tuleks kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja Keskkonnaametiga (Keskkonnaministeeriumiga merele ulatuvate mõjude korral).

Jääkreostus

Arendustegevuse edasistes staadiumites tuleb teostada täpsemad uuringud täpsustamaks ülenormatiivselt reostunud pinnaste levikut (ja reostust akvatooriumi põhjasetetes) ning leidmaks optimaalsemaid meetmeid ala saneerimiseks. Soovitused selleks on detailsemalt toodud peatükis 5.5.1.

Sotsiaalvaldkonna riskid

Sotsiaalvaldkonna riske peetakse Viimsi valla riskianalüüsis kõige suuremaks ohuks Viimsi vallas.

Sotsiaalvaldkonna riske ei ole võimalik välistada vaid käesoleva planeeringu raames. Sotsiaalvaldkonna riskid tuleks leevendada kohaliku omavalitsuse eestvedamisel piirkonna üldisemat arengut (ja arenguplaane) arvestades. Riskide põhjalikumaks hindamiseks ja kriisi ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamiseks on vaja täpsemaid andmeid, milleks on otstarbekas võimalikult kiiresti käivitada Viimsi valla sotsiaalvaldkonna täpsema riskianalüüsi koostamine, kaasates selle valdkonna erialaspetsialiste.

Liikluse kasv piirkonnas

Hinnanguliselt suureneb detailplaneeringu täielikul realiseerimisel liiklussagedus Muuli teel 2-5 korda ja Ranna teel 10-35% võrra võrreldes olemasolevaga, mõju ulatub ka Tallinna kesklinna poole suunduvate magistraalteede (Merivälja tee, Pirita tee) ümbrusesse.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 91 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Autoliiklusest tingitud müra

Käesolevas aruandes tehtud järeldused liiklusmüra kohta kehtivad liikluskoormuste suurenemisel kuni 5000-6000 sõidukit ööpäevas (ehk summaarse Muuli tee liiklussageduse korral kuni 8000 sõidukit ööpäevas). Naaberplaneeringutest või liiklussageduste üldisest kiiremast kasvust tuleneva liiklusprognoosi märgatava ületamise korral võib tekkida vajadus mürakaitsemeetmete rakendamiseks (olemasolevate hoonete heliisolatsiooni parandamine, mürabarjääride rajamine). Sellisel juhul tuleb olukord uuesti üle hinnata.

Radooniohu vältimine

Kuna planeeringuala asub kõrge radooniriskiga piirkonnas, tuleks planeeringualal elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad Rn riski uuringud.

Mõjud rannajoonele ja merele

Positsiooni 12b krundile on ette nähtud kuni 4 korruselise ärihoone rajamine, positsioon on ette nähtud rajada olemasoleva sadambasseini kohale. Kirjeldatud konstruktsioonide rajamine on võimalik ilma merele ja rannajoonele olulist mõju avaldamata.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 92 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

10. JÄRELDUSED

Käeoleva KSH käigus analüüsiti Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneeringu I etapiga seotud keskkonnaaspekte ja hinnati eeldatavalt kaasnevaid mõjusid.

Alternatiivsete arengustsenaariumite võrdluse tulemusena võib öelda, et keskkonnamõjude osas selgelt eelistatuim arengustsenaarium on planeeringuala korrastamine avaliku kasutamise eesmärgil. Paremuselt järgmiseks variandiks võib hinnata planeeringuala arendamist pere- elamute alana, koos mõnede avalike funktsioonidega. Planeeringulahenduse (mis toob kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid) võimalikkuse ja otstarbekuse üle peab langetama kaalutlusotsuse kohalik omavalitsus. Seejuures tuleb arvestada ka piirkonna arenguplaane laiemalt, et vältida käesolevas KSH-s toodud ohte (näit sotsiaalse infrastruktuuri ja liiklusega seotud probleemid).

Lisaks tuleb välja tuua, et käesolevas KSH aruandes teostatud hinnangud ja leitud järeldused kehtivad juhul, kui jäävad kehtima töö aluseks võetud eeldused – planeeringu ja seletuskirja sisus ei tehta olulisi muudatusi KSH-s käsitletud aspektide osas võrreldes planeeringu vastuvõtmise kuupäeva, 09.12.2008 seisuga (ainukeseks muutuseks on Positsioonide 12b ja 13b krundid, mille lahendust on hiljem muudetud, vt ptk 5.4.2). Lisaks eeldatakse aruandes toodud järeldusi tehes, et välistatakse ka piirkonnas asuvast tööstustegevusest (Milstrandi kütuseterminal, planeeringualal paiknev külmhoone) tulenevad ohud.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 93 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisad

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 94 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 1. KSH programm koos programmi lisadega ja programmi heakskiitmiskiri

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 95 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 2. Detailplaneeringu tugiplaan ja kontaktvööndi joonis

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 96 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 3. Väljavõte AS Geotehnika Inseneribüroo 2007 aastal läbi viidud geoloogiliste uuringute aruandest

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 97 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 4. Mürakaardid

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 98 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 5. KSH käigus saadud kirjalik tagasiside (Enne KSH aruande valmimist ja avalikustamist)

1. PRIIT PÄRN

From: Priit [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, June 24, 2008 7:18 PM To: [email protected] Subject: Miiduranna sadam jne.

Lugupeetud hr. Jaak Järvekülg,

Seoses Miiduranna sadama ma-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneeringuga on mul Teile mõned konkreetsed küsimused.

1. "Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu maakasutuse eskiis koos perspektiivse hoonestusega", 24.03.2008. Kas jäme punane joon, mille selgitus puudub tingmärkides, on planeeritava ala piir?

2.Kui jah, siis miks erineb see "Detailplaneeringu tugiplaani joonisel"(14.03.2008) kujutatud planeeritava ala piirist Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 osas?

3. Miks "Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu maakasutuse eskiis koos perspektiivse hoonestusega" on Uus- Miiduranna külas ca 20-st olemasolevast hoonest kujutatud ainult 3 ?

4. Väljavõte Viimsi Vallavalitsuse kirjast 03.06.2008: "Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut ning planeeringu eesmärk on maa-ala kasutamise muutmine tootmismaast polüfunktsionaalseks äri-, teenendus-, büroo-, sotsiaal- ning eluhoonete maa- alaks..." Miks on nimekirjas elamumaa Madise tee 9 ja Madise tee 12?

5. Madise tee 12 asub peaaegu täielikult Läänemere ehituskeeluvööndis(vt. Detailplaneeringu tugiplaani joonis). Millest lähtudes on sinna planeeritud "perspektiivne hoone"?

Lugupidamisega Priit Pärn, Eesti Kunstiaksdeemia professor, Madise tee 10 omanik

From: Jaak Järvekülg [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, June 25, 2008 4:05 PM To: 'Priit' Subject: RE: Miiduranna sadam jne.

Tere. Aitäh küsimuste eest. Kahjuks pean tõdema, et isiklikult ei saa anda Teile konkreetseid vastuseid, kuna olen kontaktisikuks Miiduranna sadama ma-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneeringu (edaspidi siin nimetatud „Miiduranna sadama DP“) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE juures.

• Kuna Teie küsimused 1-3 puudutavad Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringut (mis on eraldi protsess käesolevast Miiduranna sadama DP-st) edastasin need

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 99 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Haabneeme aleviku ja lähiala planeeringu koostajatele. (Kontaktisikuks seal: Pille Metspalu [email protected]) • Kuna Teie küsimused 4-5 puudutavad eelkõige Miiduranna sadama DP planeeringut ja selle lahendust, mitte otseselt keskkonnamõju hindamist, siis edastasin need planeeringu eestvedajale (Kontaktisikuks seal: Jaanus Aavik [email protected] ).

Sellele, kui maja on planeeritud mere ehituskeeluvööndi, pöörame muidugi tähelepanu ka KSH raames.

Lugupidamisega, Jaak Järvekülg 55 674 693

From: Priit [mailto:[email protected]] Sent: Friday, June 27, 2008 12:36 PM To: Jaak Järvekülg Subject: Miiduranna sadama dp

Lp. hr. Järvekülg, mulle tundub, et minu järjekordse küsimused peaksid kuuluma KSH kompetentsi 1. Ehituskeelu vööndi piir Miiduranna sadama DP eskiisil(vt. attachment) on võrreldes Detailplaneeringu tugiplaani joonisega(14.03.2008) nihkunud kõvasti mere suunas - selle merepoolne piir on suisa meres.Kas on võimalik - vajaduse korral muidugi - nihutada ehituskeelu vöönd täielikult merre? Hulk probleeme oleks lahendatud. 2. Kuidas hindab KSH #-korruseliste kortermajade, mis täidavad täielikult olemasolevad krundid - näit. Madise tee 9 ja 12 - sobivust Uus- Miiduranna küla KESKKONDA?

Lugupidamisega Priit Pärn

----- Original Message ----- From: Jaak Järvekülg To: 'Priit' Sent: Monday, June 30, 2008 2:13 PM Subject: RE: Miiduranna sadama dp

Lp. hr. Priit Pärn,

Üritan vastata Teie küsimustele.

1. Arutasin ehituskeelu vööndi piiriga seonduvat ka planeerijaga. Ehituskeelu vööndit mõõdetakse ikka alati kaldast ja merre (ega kuhugi mujale) seda nihutada ei saa. See, et piir eskiisjoonisel paistab olevat meres, tuleb sellest, et piir on kantud joonisele vastavalt ametlikele katastriandmetele (ja nii see jääb ka planeeringulahenduses – lähtutakse ametlikest andmetest), aga joonise taust on vastavalt reaalsele teostatud geodeesiale. See tähendab, et tegu on tehnilise veaga - erinevatest allikatest pärit ruumiandmed on veidi erinevad, ametlikes andmebaasides kehtestatud piirid ei vasta reaalsele maastikule, mis käesoleva planeeringu käigus mõõdetud.

Üldjuhul võib planeeringuga hoonestust ette näha ka osaliselt ehituskeeluvööndisse, kui KSH- s jõutakse järelduseni, et sel pole negatiivset mõju merele, selle peavad kooskõlastama kohalik omavalitsus ja Keskkonnaministeerium. Konkreetselt positsioonidesse 1-3 (madise tee ümbrus) puutuva kohta võib veel öelda, et selles osas pole hoonestus sugugi lõplikult paigas ja hoonestus ei pruugi jääda ehituskeeluvööndisse.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 100 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2. Sellele küsimusele otsime vastust KSH käigus ning arvestada tuleb sellega kahtlemata. Kuna praegu pole veel jõutud reaalse mõjuhindamisega põhjalikumalt tegeleda, vaid käib alles KSH programmi menetlemine, siis oleks praegu sellele küsimusele rutakas vastust anda.

Lugupidamisega, Jaak Järvekülg

From: Priit [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, July 09, 2008 1:18 PM To: Jaak Järvekülg Subject: Re: Miiduranna sadama dp

Lugupeetud hr.Jaak Järvekülg,

Teie vastusest esimesele küsimusele: "tegu on tehnilise veaga" - mulle on selge, et on pandud kokku erinevad lähteandmed. Kuid mis on "viga"?Kas see, et tegelikkus erineb paberil kujutatust - või vastupidi? Reaalselt asub Madise tee 12 sedavõrd ehituskeeluvööndis, et sinna saaks ehitada ainult näiteks telefoniputka. Või midagi põhiplaani poolest analoogset. Olen kursis, mida ja millistel tingimustel vastavalt Looduskaitseseadusele võib ehitada ehituskeeluvööndisse. Ükski nendest tingimustest ei päde Madise tee 12 kohta.Ei näe samuti põhjust miks minister peaks nimetatud krundil kitsendama ehituskeeluvööndit või Vabariigi Valitsus andma ehitamiseks loa? Kuidas tundub Teile?

Ikka parimate soovidega Priit Pärn

From: Jaak Järvekülg [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, July 09, 2008 3:37 PM To: 'Priit' Subject: RE: Miiduranna sadama dp

Tere.

„Tehniliseks veaks“ nimetasin loomulikult ikka seda, et „ametlikes andmebaasides kehtestatud piirid ei vasta reaalsele maastikule“, st tähendab Teie väljenduses, et „paberil kujutatu erineb tegelikkusest“. Ning nagu olen aru saanud, on see niimoodi seetõttu, et riigi ametlikes registrites on sellised andmed. Sisuliselt see lahendust mõjutada ei tohiks.

Kuna ei ole jõudnud veel sisuliselt keskkonnamõju hinnata ning isiklikult ei ole ka veel kursis tagamaadega, miks on eskiisil ehituskeeluvööndisse planeeritud hoone, siis ei oska ka mina praegusega näha põhjust, miks peaks minister ehituskeelu vööndi vähendamist lubama.

Teie kommentaarid on edastatud ka planeerijale.

Tervitades, Jaak Järvekülg

From: Priit [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, July 09, 2008 4:00 PM To: Jaak Järvekülg Subject: Re: Miiduranna sadama dp

Suur tänu kiire ja asjaliku vastuse eest.

Parimat,

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 101 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Priit Pärn 2. AS ESMAR

HENDRIKSON & KO OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu 08.12.2008 nr

Avaldus

Seoses Viimsi Vallas Miiduranna küla, Miiduranna sadama maa-ala ja lähikinnistute detailplaneeringuga anname teada, et:

1. Soovime tagada vähemalt järgmise 10 aasta jooksul kinnistu 89001:010:5350 senise sihtotstarbe kohase maakasutuse jätkamise. Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 1 koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Kuna 10 aastat on pikem perspektiiv, kui lähiaastad, ei ole meie huvides muuta oma kinnistu senist sihtotsarvet ja hoone kasutamise võimalusi . 2. Naaberala arendamisel võtab ala arendaja enda kanda kogu riski (sh majandusliku vastutuse kahjude kandmiseks uute elanike ees ja uute elanike teavitamise kohustuse letaalse riskiga alale elama asumisest), mis tekkib suurõnnetuse riskiga objektide (meile kuuluv külmhoone, AS Milstrand naftaterminal, laadimisestakaad ja torujuhe ning laevade laadimiskoht kai ääres ) naabrusse elamute ehitamisest ja seal elanike tervise ning elu ohtu sattumisest. 3. Juhul, kui kinnistu 89001:010:5350 soovitakse muuta varem, siis tuleb Viimsi Vallavalitsusel meiega kokku leppida külmhoone ja hetkel tootmismaana katastrisse kantud maa senise kasutamise võimatuks muutmise kohene ja õiglane hüvitamine . St palume planeeringu menetluse jätkamisel Viimsi Vallavalitsusel (vajadusel koostöös arendajaga) tagada saamata jääva äritulu kompenseerimine, lepingu trahvide maksmine ning maaväärtuse muutmisest tekkiva ning hoone väärtusteuks muutmisest tuleneva kahju katmine arvestades maa ja hoone reaalset turuhinda.

Lugupidamisega,

Raigo Roosimäe AS ESMAR Arendus ja haldusjuht, Kinnistu 89001:010:5350 omaniku esindaja

Koopia: Viimsi Vallavalitsus, Nelgi tee 1, 74001 Viimsi

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 102 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 6. KSH aruande avalikustamiskuulutused

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 103 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 7. KSH aruande avalikustamise ajal esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 104 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 8. KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja helisalvestis

Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneering

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik arutelu

PROTOKOLL

Viimsi vallamajas, 19. jaanuaril 2009.a. kell 15.00 Osalejad: nimekiri lisatud protokolli lõpus eraldi lehel

Eleri Riks (Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaameti juhataja, KSH koostamise korraldaja esindaja) juhatas koosoleku sisse, tutvustas koosoleku eesmärki ja päevakava.

Jaak Järvekülg (keskkonnamõju strateegilise hindamise projektijuht, Hendrikson & Ko) andis ülevaate KSH aruande sisust, järgmiste olulisemate teemavaldkondade kaupa: Kavandatava tegevuse eesmärk ja situatsiooni kirjeldus; Detailplaneeringu etappideks jaotamine; KSH protsess ja ajakava; KSH aruandes käsitletud mõjud (koos ülevaatlike hinnangutega); Alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus ja selle tulemus; Soovitatav seire ja täiendavad uuringud.

Järgnesid arutelul osalenute küsimused, kommentaarid ja ettepanekud. KSH-d puudutavatele küsimustele ja ettepanekutele vastasid: Eleri Riks; Jaak Järvekülg; Heikki Kalle (KSH juhtiv ekspert, Hendrikson & Ko); Jaanus Aavik (arendaja esindaja).

Käesolevas protokollis on protokollitud KSH aruannet puudutavad küsimused, kommentaarid ja ettepanekud.

Madis Saretok (Viimsi Vallavolikogu liige): DP avalikustamine lõppes reedel, KSH avalikustamine lõppeb täna kell 5. Märkused või ettepanekud , kunas neid arutatakse? Eleri Riks, Jaak Järvekülg: KSH osas kõigile kirjalikult tulnud ettepanekutele vastatakse kirjalikult. Arutelul suuliselt esitatud ettepanekutele vastatakse suuliselt. Eraldi koosolekut KSH osas tulnud ettepanekute tutvustamiseks ette nähtud pole, vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega reguleeritud KSH protsessile. DP sisu osas tulnud küsimustele vastatakse vastavalt planeeringu menetlusprotsessile.

Ülle Rajasalu (Tallinna linnavolikogu liige ja Pirita halduskogu liige): Viimsis on algatatud ja menetlemisel ka teised suured (detail)planeeringud. Tark planeerija vaatab seda kõike terviklikult. Seda teie ei ole teinud. Eleri Riks, Jaak Järvekülg : Käesolev KSH tehakse käesolevale detailplaneeringule. Selle planeeringuala laiendamine sellisel määral (et hõlmaks kõiki DP-sid) ei ole võimalik. Kogu piirkonnaga terviklikult peaks tegelema teised, eraldi projektid, üldisema taseme planeeringud. Ja neid on ka algatatud juba. Aga käesoleva KSH käigus arvestatakse ka teiste lähipiirkonna teadaolevate arengutega koosmõju analüüsides ja vastavaid soovitusi andes.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 105 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Ülle Rajasalu, Robert Vile (Merivälja Aedlinna Selts): Miks ei ole eraldi teavitatud planeeringust Pirita linnaosa ja sealseid elanikke? Eleri Riks, Jaak Järvekülg : Teavitatud on vastavalt seaduse nõuetele. Info on kindlasti jõudnud ka Tallinna linnale. Jaanus Aavik : Päris planeeringu alguses andis rahvusvaheline žürii oma soovitused ideekavandi osas ja seal istus esindaja ka Tallinna linnast. Nii et ei saa kindlasti öelda, et infot poleks olnud.

Ülle Rajasalu : Viimsilane kasutab väljapääsuteed läbi Pirita. Rääkisite KSH-s Muuli teest aga ei rääkinud Ranna teest. Peaks selgemalt välja tooma mõju ka Pirita linnaosale. Jaak Järvekülg, Heikki Kalle : Arvestame märkusega ja toome KSH aruandes selgemalt välja, et lisanduva liikluse mõningane mõju ulatub ka Pirita teele.

(Jüri Lass esitas kommentaarid sisu osas. Kommentaarid ühtisid ka tema poolt kirjalikult saadetud kommentaaridega, millele vastatakse ka kirjalikult. Järgnevalt on protokollitud põhilised avalikul arutelul esitatud ettepanekud.)

Jüri Lass : Minu hinnangul on DP lahendusega kaasnevad mõjud piisavalt suured, et need peaks välistama praeguse DP lahenduse. Heikki Kalle : KSH ei pea välistama. KSH ülesanne ei ole otsustajale otsust ette öelda. KSH peab erapooletult välja tooma kõik mõjud ja nende suuruse ning seda pragune KSH aruanne ka teeb. Otsus tuleb langetada kohalikul omavalitsuses kaalutlusotsuse tulemusena. Eleri Riks : KSH-s on ka välja toodud, et keskkonnamõjude poolest ei oleks praegune planeeringulahendus eelistatuim variant. Erik Vest (Mähe Aedlinna Selts): Kas KSH aruandes ei võiks olla selgemalt rõhutatud, et tegu on negatiivsete mõjudega ja selline planeering sinna piirkonda ei sobi? Jaanus Aavik : Aga sellisel juhul oleks KSH juba ju kallutatud. Vastupidi, KSH peab andma erapooletu kirjelduse ja selle põhjal saab vallavalitsus teha otsuse.

Jüri Lass : KSH-s tuuakse välja, et DP tekstis mainitakse võimalikku kruiisisadama rajamist, aga selle mõju ei analüüsita. Kruiisisadama oluline mõju avaldub ka sellest tuleneva liikluse läbi. Heikki Kalle : Võimaliku kruiisisadamaga on arvestatud nii palju, kui praeguste plaanide detailsuse juures võimalik. Kui tulevikus plaanid täpsustuvad, tuleb konkreetset tegevust eraldi hinnata. Sadama akvatooriumi täitmisel kehtib nagunii eraldi KMH nõue. Kruiisisadamast tuleneva võimaliku liiklusega on KSH-s antud liikluse kasvu prognoosis arvestatud. Oleme nõus kommentaariga, et selle võiks selgemalt välja tuua. Täiendame aruannet.

Tiina Nigul (Tallinna Linnaplaneerimise Amet): DP-ga suurendatakse Tallinna naabervalla rahvaarvu, mis ei ole millegagi põhjendatud. Seetõttu tekitab DP probleeme, need on välja toodud ka KSH aruandes. Planeeringu puhul tuleks seda oluliselt arvestada. Teen ettepaneku käsitleda KSH-s ka sellist arenguvarianti, vastavalt millele nähtaks ette pereelamuala koos mõnede avalike funktsioonidega . (Selle ettepanekuga ühtisid ka teised koosolekul osalejad.) Heikki Kalle : Sellist varianti ei ole kaalutud seni selletõttu, et KSH käigus ei ole tehtud ühtegi vastavat ettepanekut (sh mitte ka KSH programmi menetlemise käigus, kus Sotsiaalministeeriumi poolt pakuti uus variant välja) ja ka ei ole selline lahendus välja loetav piirkonna üldisema taseme planeeringutest. Aga oleme ettepanekuga nõus ja lisame KSH aruandesse ka sellise arenguvariandi võrdluse.

Küsimus : Kuidas käsitleb KSH aruanne planeeringualal paikneva Esmari külmhoone edasist tegevust? Heikki Kalle : KSH aruanne eeldab, et külmhoonest tulenev oht on likvideeritud.

Küsimus : Kas KSH aruandes on käsitletud ka liiklusest tulenevat õhureostust? Hekki Kalle : Õhureostus sõltub otseselt liiklussagedusest ja on üldiselt korrelatsioonis müratasemetega. Aruandes on seda teemat puudutatud ja välja toodud, et selliste sageduste juures ei põhjusta liiklus ülenormatiivset õhusaaste taset.

Erik Vest : Ala arendamine on arendaja huvi. Samas piirkonna inimestele sobiks teistmoodi lahendus võibolla paremini. Kas selle planeeringu puhul on arendaja poolt määratud minimaalne arendusmaht, mida on võimalik/otstarbekas veel arendada? Heikki Kalle : KSH läbiviijatele ei ole mitut erinevat varianti/mahtu antud, on vaid planeeringulahendus.

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 106 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jaanus Aavik : Meil ei olnud eelnevalt valmis selget arendusplaani. Parim lahendus leitaksegi planeerimisprotsessi käigus. DP-le eelnes ideekonkurss. Kui Viimsi vald oleks andnud selge nägemuse, oleks saanud kasutada seda. Praegu toimus ideekonkurss ja konkursi komisjonis oli ka vähemalt kaks vallavalitsuse esindajat. Seeläbi jõuti planeeringulahenduseni.

Marina Luks (Tare tee 2): Viimsi vald ei suuda sellise inimeste arvuga toime tulla juba praegu, see planeering suurendab inimeste arvu veel, sellega peaks planeeringu elluviimisel arvestada. Heikki Kalle, Jaak Järvekülg : Seda riski (sotsiaalvaldkonna riske) on KSH aruandes käsitletud ja on selgelt välja toodud, et vallavalitsus peab nende riskidega kindlasti arvestama piirkonda arendades.

Koosolek lõpetati 17.10

Protokollis: Jaak Järvekülg

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 107 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 108 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 9. Kiri Keskkonnaministeeriumilt ettepanekuga peatada DP ja KSH ja Viimsi Vallavalitsuse saadetud vastus

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 109 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 110 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Hr Jaanus Tamkivi Minister Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a Teie 04.02.2009 nr 13-3- 1/6825 15172 Tallinn Meie 01.04.2009 nr 15-3/441-1

Hr Taimar Ala Peadirektori asetäitja kt Keskkonnaamet Narva mnt 7a Teie 13.03.2009 nr 6-8/4713-2 15172 Tallinn Meie 01.04.2009 nr 15-3/441-1

Vastus ettepanekule detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise peatamiseks

Märgite oma 04.02.2009 kirjas nr 13-3-1/6825 ja 13.03.2009 kirjas nr 6-8/4713-2, et Viimsi Vallavalitsus menetleb Miiduranna sadama maa-ala ja lähikinnistute detailplaneeringut (K-Projekti töö nr 07247), millele teostas keskkonnamõju strateegilise hindamise Hendrikson & Ko OÜ (töö nr 1060/08) ning et olete tutvunud nii eelnimetatud tööde kui ka Keskkonnaministeeriumisse laekunud antud teemat käsitlevate kirjadega. Teete ettepaneku peatada Miiduranna sadama detailplaneering ning selle KSH kuni Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise valmimiseni.

Planeerimisseadus (PlanS) reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Seejuures on selleks ette nähtud kindel menetluskord – planeeringu algatamine, kooskõlastamine, vastu võtmine, avalikustamine (avalik väljapane ja arutelu), vajadusel järelevalve teostamine ning kehtestamine. Siinkohal juhime Teie tähelepanu asjaolule, et PlanS ei sisalda sätteid ühe alternatiivse võimaliku menetlustoiminguna planeeringu menetlus peatada.

Vastavalt PlanS § 4 lg 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama muu hulgas huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise. Viimane on planeeringu kehtestamise oluliseks eelduseks.

Viimsi Vallavolikogu kaalutlusotsuse alusel peeti võimalikuks vastu võtta 13.11.2007 otsus nr 105 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine: Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa“. Seejuures arvestati Viimsi Vallavolikogu 10.01.2006 otsusega nr 5 „Üldplaneeringu algatamine: Viimsi vallas, Haabneeme alevik ja lähiala“ ja 15.08.2006 otsusega nr 77 „Viimsi Vallavolikogu 10.01.2006. a otsuse nr 5 „Üldplaneeringu algatamine: Viimsi vallas, Haabneeme alevik ja lähiala“ muutmine“. Kõnealuse detailplaneeringu algatamise hetkeks oli Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringu eskiisis välja töötatud Miiduranna sadama piirkonnas uus maakasutuse juhtfunktsioon.

PlanS kohaselt § 9 lg 1 ja lg 7 kohaselt detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta ning see võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kõnealuse detailplaneeringu algatamise otsus sisaldas ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1) näeb Miiduranna sadama piirkonnas ette maakasutuse juhtfunktsioonina tootmismaa. Detailplaneeringuga kavandatakse Miiduranna sadama-ala juhtfunktsiooni muutmist tootmismaast polüfunktsionaalseks äri-, teenindus-, büroo-, sotsiaal- ning eluhoonete maa-alaks ning seeläbi parandatakse ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti, kuna

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 111 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

tiheasustuspiirkonnast viiakse välja tolmu, müra ja lõhnareostust tekitav tööstusala, sh suurõnnetusohuga ettevõtted. Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras, mille § 2 lg 2 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Keskkonnaameti 13.03.2009 kirjas nr 6-8/4713-2 välja toodud märkused keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande puudulikkuse osas on edastatud ekspertidele ülevaatamiseks ning aruande täpsustamiseks/täiendamiseks.

Viimsi Vallavolikogu võttis 09.12.2008 vastu otsusega nr 97 „detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine: Miiduranna küla, Miiduranna sadama maa-ala ja lähikinnistud“. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 02.01.2009 - 16.01.2009. Vastavalt PlanS § 20 lg 2 planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Oleme ettepanekute ja vastuväidete esitajaid informeerinud vahekirjadega, milles pikendasime seaduses ette nähtud tähtaega. Seadus ei näe ette võimalust jätta planeeringu avaliku väljapaneku ajal saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele vastamata.

PlanS § 4 lg 1 kohaselt planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses. PlanS § 23 lg 3 täpsustatakse järelevalve teostaja pädevust. Nimelt § 23 lg 3 p 1, 3, 5 kohaselt selleks on: planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine; nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel ning planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. PlanS § 23 lg 5 kohaselt järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab Siseministeerium.

Meie soov on käituda vastavalt PlanS-st tulenevatele menetlusnormidele. Kuna PlanS ei sisalda sätteid kohaliku omavalitsuse poolt planeeringu menetlus peatamiseks, siis peame vajalikuks planeerimisprotsessi käigu õiguspärasuse huvides edastada lahendamata jäänud eriarvamused koos Teie ettepanekuga, planeering ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus peatada, seisukoha võtmiseks planeeringu järelevalve teostajale. Peale maavanema seisukohtade ärakuulamist saab kohalik omavalitsus antud küsimuses võtta vastu kaalutlusotsuse.

Lugupidamisega

Haldo Oravas Vallavanem

Töö nr: 1060/08 25.06.2009 Miiduranna sadama maa-ala detailplaneeringu 112 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lisa 10. Miiduranna sadamaalal paikneva AS Miiduranna Külmladu, ammoniaagi käitlemisest tulenevate piirangute eksperthinnang

Töö nr: 1060/08 25.06.2009