Videoredaktori Kdenlive Lühike Kasutamisjuhend

Arvo Mägi

Videoredaktori Kdenlive lühike kasutamisjuhend

Tallinn, 2009 Saateks

Videokaamerate hinnad on langenud ja turisti käes näeb videokaamerat juba peaaegu sama tihti kui digifotokaamerat. Videoredaktor on seetõttu tänapäeval muutumas sama tähtsaks rakendusprogrammiks kui fotoredaktor.

Linuxi jaoks on mitmeid videoredaktoreid (Kino, Cinerella, LiVES jt), kuid seni on nende kvaliteet ja/või kasutamismugavus jätnud soovida. Üheks paremaks Linuxi videoredaktoriks on kujunemas Kdenlive. Kdenlive on koostatud KDE 4.x töölaua jaoks, kuid seda võib edukalt kasutada ka Ubuntu GNOME töölauaga. Kdenlive 0.7.6 versioon ilmus 08.10.09. Vanemaid versioone enam ei toetata. Kiire arendustöö tõttu ei ole korralikku dokumentatsiooni veel jõutud koostada, vähene olemas olev on enamasti vananenud. Kdenlive on mittelineaarne (non-linear) videoredaktor, st selle abil saab videot redigeerida alates suvalisest kaadrist. Üldine töö põhimõte on järgmine. Kaamera kõvakettalt või mälukaardilt laetakse vajalikud failid arvuti kõvakettale. Sealt laetakse käesoleva projekti jaoks vajalikud videofailid projektiakna failinimistusse. Lisaks videofailidele saab projektis kasutada ka üksikslaide (fotosid) ja slaidikomplekte (slaidiesitusi), tekstiga tiitelslaide ja helifaile (nt taustamuusika). Projektiaknas pukseeritakse vajalikud failid ajatelje (timeline) paralleelsetele radadele - nt rajale 0 tiitelslaid, mis peab algama ajatelje nullpunktist; radadele 1 ja 2 üks või mitu videoklippi; radadele 3 ja 4 helifailid (need rajad on vaikimisi ette nähtud helifailide jaoks). Vajaduse korral võib radade arvu suurendada. Erinevatel ajatelje radadel paiknevate videoklippide ühendamiseks võib kasutada mitmesuguseid üleminekuefekte. Selleks peavad klipid radadel paiknema ülekattega, st järgmine klipp peab algama veidi enne eelmise lõppu. Videoklippide asukohta ja järjestust saab ajateljel muuta (neid ühest kohast teise tõsta), üleliigseid osasid saab välja jätta jne. Üksikuid videoklippe või kogu projekti saab projektiaknas mängida. Kui redigeerimine on lõpetatud, konverteeritakse kogu projekt valitud vormingusse ja salvestatakse kõvakettale ühe failina. DVD-plaadil paikneb iga projekti väljundfail kas eraldi rajal või moodustab sama raja ühe peatüki. Reisivideote puhul on tüüpiline, et ühel plaadi rajal on mitmest peatükist koosnev video, teisel fotodest koosnev sĺaidiesitus. Samal põhimõttel töötavad ka kommertsprogrammid Apple iMovie, Sony Vegas jt. Käesolevat juhendit on testitud Ubuntu 9.04 ja 9.10 keskkonnas ainult PAL DVD (720x576) projektide tegemisel. Juhend on põhiliselt orienteeritud reisivideote tegijale. Kdenlive on kasutatav ka kõrgtihedusega HD (1920x1080i/p) video redigeerimiseks, kuid autorid hoiatavad sel puhul võimalike vigade eest. HD video näidet vt siit ja siit. Nendes näidisvideotes on kasutatud üleminekuefekte ja tiitelslaide.

2 Järgneva mõistmiseks on vaja kokku leppida terminoloogias. Videoklipp – filmilõik, mille kaamera salvestab pärast salvestusnupule vajutamist kuni salvestamise katkestamiseni uue nupuvajutusega. Tüüpiliselt on staatilise videoklipi pikkus umbes 5-8 sekundit, panoraamvõtted ja dünaamilised stseenid võivad olla pikemad, kuid tavaliselt jääb nende pikkus alla ühe minuti. Iga videoklipp salvestatakse kaamera kõvakettale või mälukaardile failina. Enamasti paiknevad samal kuupäeval salvestatud failid ühes kataloogis. Kaamera kõvakettalt või mälukaardilt saab failid arvutisse laadida operatsioonisüsteemi failihalduri abil. Kaamera ühendatakse arvutiga USB kaabli abil, mälukaardi võib pista sobivat tüüpi lugejasse. Magnetlinti kasutavad kaamerad, mis ühendatakse arvutiga Firewire kaabli abil, on tänapäeval juba minevik, nende kasutamist siin ei vaadelda, kuigi Kdenlive, Kino ja LiVES neid toetavad. Projekt – rida videoklippe, fotosid, tekstislaide ja helifaile, mis pärast töötlemist ühendatakse üheks pikemaks videofailiks. Projektide põhjal koostatud videofailid kantakse hiljem DVD või Blu ray plaadile, kus igaüks neist moodustab raja ühe peatüki (chapter). Tavalisel turismireisil on umbes viis aktiivset võttepäeva (ülejäänud päevad kuluvad sõidule). Reisivideo sobiv pikkus on 40-50 minutit, pikemat ei viitsi hiljem keegi vaadata. Seega jaotub reisi jooksul filmitud materjal umbes kolmeks veerandtunniseks projektiks, igas projektis sadakond videoklippi. Reisivideo – DVD või Blu ray plaadile salvestatud ja menüüga varustatud videofailide komplekt. Plaat jaguneb radadeks (track), rajad peatükkideks (chapter). Ühel rajal võib olla mitmest peatükist koosnev reisivideo, teisel rajal reisil tehtud fotodest koosnev slaidiesitus, kolmandal mingi telerist salvestatud, reisisihtkohta tutvustav lisamaterjal. Kdenlive võimaldab töödelda DVD-kvaliteediga kaamerate MPEG-2, MPEG-4 ja h264 AVCHD videofaile, VOB faile, HD-kvaliteediga ja profikaamerate faile. Ühes projektis võib kasutada erinevaid failitüüpe, neid eelnevalt ümber konverteerimata. Väljundfaile võib konverteerida erinevatesse vormingutesse, sh DVD-plaatidel kasutatavasse VOB või MPEG-2 vormingusse (failinime laiendid vob ja mpg).

Kdenlive paigaldamine

Ubuntu varamutes on Kdenlive vana, 0.7.5 versioon, mille kasutamine pole soovitatav. Uusima 0.7.6 versiooni paigaldamiseks tuleb tarkvaraallikate nimistusse, korraldustega Arvuti, Administreerimine, Tarkvaraallikad avaneva akna lehele Kolmandate osapoolte tarkvara, lisada rida deb http://ppa.launchpad.net/sunab/ppa/ubuntu karmic main ja hankida failide kontrollimiseks kasutatav võti terminaliakna käsuga sudo apt-key adv --recv-keys --keyserver keyserver.ubuntu.com B5115B98AA836CA8 Pärast seda saab Kdenlive paigaldada terminaliakna käsuga sudo apt-get update && sudo apt-get install kdenlive Koos videoredaktoriga paigaldatakse hulk KDE teeke ja muid vajalikke faile. Programmi nimi Kdenlive lisatakse menüü Rakendused alammenüüsse Audio ja video.

3 Kdenlive projektiaken

Esimesel Kdenlive käivitamisel avaneb aken, kus küsitakse milliseid projekte kavatsete tavaliselt teha, nt DV/DVD PAL (küljesuhtega 4:3) või DV/DVD Widescreen PAL (küljesuhtega 16:9), ja kus kataloogis hoida valmis faile. Küljesuhe tuleb valida vaatamiseks kasutatava teleri järgi - vanemate tavakineskoobiga telerite korral 4:3, laiekraankineskoobi korral 16:9, uuemate LCD-telerite jaoks 16:9. Filmimisel tuleb valida samasugune küljesuhe. Iga projekti jaoks võib vaikimisi kasutatava väljundi asemel valida mõne muu, sobivate parameetritega väljundi. Pärast Kdenlive käivitamist avaneb tühi projektiaken.

Vaikimisi on akna ülemises pooles neli paani, alumises pooles on ajatelje rajad. Üleval vasakult esimene on projektipaan. Sellel on kolm lehte: Project Tree (projekti failipuu), Effeckt Stack (rakendatavate efektide pakk) ja Transition (üleminek). Projektipuu on projektis kasutatavate failide nimistu (videofailid, fotod, värvi- ja tekstislaidid jm). Efektide pakk näitab milliseid efekte antud klipi jaoks ja mis järjekorras kasutatakse. Üleminek näitab, kuidas toimub ühelt klipilt teisele üleminek. Võimalikke variante on palju, nt Push, PIP, Crossfade, Wipe, Dissolve jt. Mõnede üleminekute tutvustust vt siit. Üleval vasakult teisel paanil on võimalike efektide loetelu, mida saab klippides kasutada, nt värvide asemel halltoonid (Greyscale), heli summutamine (Mute) jt. Et efekte on väga palju, siis tuleks nendega iseseisvalt tutvuda, nagu ka võimalike üleminekutega. Üleval vasakult kolmas paan on videomängija ekraan, millel saab vaadata üksikut videoklippi (Clip Monitor), projekti tervikuna (Project Monitor) või salvestatavat videot (Record Monitor). Üleval neljas, kõige parempoolne paan on tegevuste ajalugu (Undo History), kus on kirjas iga kasutaja tegevus, nt klipi lisamine, ning tegevuste tühistamised.

4 Projekti failide loetelust tuleb videoklipid vajalikus järjekorras ajatelje radadele pukseerida. Ajateljelt on näha, millal mingi klipp käivitatakse. Kui soovitakse ühelt videoklipilt teisele üleminekul kasutada mingit üleminekuefekti, nt sulandada ühe pildi sujuvalt teise, siis peavad vastavad klipid paiknema ajatelje eri radadel ülekattega, st järgmine klipp peab algama veidi enne eelmise lõppu. Iga klipi kohta võib valida ühe või mitu efekti, nt muuta selle must-valgeks või alustada mustast ekraanist kuhu sujuvalt tekib videopilt (Fade from Black). Efektide ja üleminekute kasutamisega ei tohiks liialdada, küll aga tasuks need endale selgeks teha. Kdenlive tööga on otstarbekas iseseisvalt tutvuda näidete varal. Selleks peab arvuti kõvakettal olema mingi arv videofaile, nt mpg-vormingus faile. Esialgu võiks poovida 3-4 failiga, mille kogupikkus on alla minuti.

Esimene katsetus

Käivitage Kdenlive. Avaneb tühi projektiaken. Valige menüü Project korraldus Project Settings, mis avab samanimelise akna. Sellest näete, millist profiili (milliseid lähtefaile) antud projektis kasutatakse.

Erinevaid parameetreid saab valida välja Profile loetelust. Kui kasutate programmi paigaldamisel määratud profiili, pole seda akent vaja avada. Kui filmisite DVD-kvaliteediga kaameraga, siis tuleb sõltuvalt filmimisel kasutatud küljesuhtest (mis peab vastama vaatamiseks kasutatavale teleri ekraani küljesuhtele) profiiliks valida kas DV/DVD PAL (4:3) või DV/DVD PAL Widescreen (16:9). Edasi tuleks failipuusse lisada mõned videoklipid. Need võib ükshaaval või grupina pukseerida failipuusse Linuxi failihalduri aknast. Selleks võib kasutada ka menüü Project korraldusi Add Clip (videoklippide lisamiseks), Add Title Clip (võimaldab koostada ja lisada tekstiga tiitelslaidi), Add Slideshow Clip (võimaldab lisada ühe foto või mitmest fotost koosneva slaidiesituse). Iga projekt võiks alata kas tiitelslaidi või mõne fotoga, millele on lisatud sobiv tekst. Foto peaks olema samasuguse küljesuhtega nagu projektis kasutatavad videoklipid, st DV/DVD PAL korral 4:3. Tiitelslaidi või fotot näidatakse vaikimisi 5 sekundi jooksul. Tiitelslaidid lisatakse failipuu lõppu, helifailid selle algusesse. Failide järjestust failipuus hiljem muuta ei saa, küll saab aga faile sealt ajateljele pukseerida suvalises järjestuses, nt kõigepealt tiitelslaid. Esimene fail peab algama ajatelje nullpunktist, muidu väljastatakse projekti väljundfaili konverteerimisel veateade.

5 Valige menüüst Project korraldus Add Title Clip. Avaneb aken tiitelslaidi koostamiseks.

Teksti sisestamiseks klõpsake akna tööriistariba T-tähega ikoonil, valige kirjatüüp ja suurus, klõpsake slaidi sobival kohal ning tippige slaidile paigutatav tekst, nt Kdenlive. Klõpsake slaidi tühjal kohal ja pukseerige tekst hiirega sobivale kohale. Teksti tsentreerimiseks võib kasutada akna paremal küljel olevaid nuppe. Läbipaistva taustaga tiitelslaide saab kasutada subtiitrite lisamiseks.

Teksti ja tausta värve saab valida klõpsuga vastavatel väljadel avanevast värvipaleti aknast. Välja Background all oleva liuguriga saab muuta taustavärvi intensiivsust. Subtiitrite jaoks tuleb liugur nihutada vasakpoolsesse äärmisesse asendisse. Lõpetamiseks klõpsake nupul OK. Tiitelslaid lisatakse projekti failipuusse. Sellele omistatakse automaatselt järjekorranumber. Lisage projekti failipuusse mõned kõvakettal olevad videofailid. Edasi pukseerige failipuust ajatelje raja 0 alguspunkti tiitelslaid, rajale 1 videoklipid, mida näidatakse üksteise järel ilma üleminekuta, rajale 2 videoklipp, mille näitamist alustatakse üleminekuga. Ülemineku kasutamine eeldab, et järgmise faili näitamist alustatakse enne, kui eelmine on lõppenud. Tehke paremklõps eelviimase videoklipi ülekattega osal, valige hüpikmenüüst korraldus Add Transition ja edasi mingi ülemineku tüüp, nt Dissolve (eelmine pilt lahustub järgmises). Klippide kattuva osa kohale ilmub kollane kastike ülemineku nimega.

6 Nihutage ajatelje kursor (vertikaalkriips) ajatelje algusesse ja mängige Project Monitori aknas kogu projekt maha. Seal näete, kuidas valitud üleminek toimib. Proovige ka teisi ülemineku tüüpe. Kui kõik on korras, klõpsake tööriistariba nupul Render. Avanevast aknast Render valige välja Destination loetelust DVD, edasi tippige väljundfaili nimi, valige formaat PAL 4:3 VOB või PAL 4:3 VOB 2 pass. Klõpsake akna nupul Render to File. Kdenlive konverteerib valitud parameetritega VOB väljundfaili (kaader vastavalt DVD PAL standardile 720x576 pikslit), kasutades selleks programmi ffmpeg. Selleks kuluv aeg sõltub projekti suurusest ja arvuti võimsusest. Kui konverteerimine on lõppenud, võite tulemusena saadud VOB faili vaadata videomängijaga Totem. Salvestage projekt menüü File korraldusega Save. Esimene kogemus on käes! Kasutage oma esimest projekti, et valida sobivad kodeerimisparameetrid, tutvuda erinevate ülemineku tüüpide ja videoklippides kasutatavate efektidega, õppida klippide järjekorda muutma ja klippe kärpima. Alles siis, kui need algteadmised on omandatud, tasub minna suuremate projektide kallale. Selle osa kohta vt videot My Basic Tutorial.

7 Videoklippide järjekorra ja pikkuse muutmine

Reisil olles salvestatakse klipid ajalises järjestuses. Kui puhkate ühes hotellis, kust sooritate mitmesuguseid väljasõite, siis liigute ja filmite oma põhiasukohas erinevatel päevadel. Vabalt võib juhtuda, et viimasel päeval filmitud hotelli fassaad tuleks paigutada varasemate videoklippide ette. Projektipuus paiknevad videoklipid tuleks eelnevalt Clip Monitori aknas maha mängida ja siis pukseerida ükshaaval ajateljele sobivas järjekorras. Esimesena tiitelslaid, siis esimene videoklipp, mida tuleb vajaduse korral kärpida, edasi sellele loogiliselt järgnev videoklipp jne. Hiljem võib järjekorda muuta – pukseerida mõned klipid ajatelje teisele rajale, nihutada esimesel rajal klippe ja siis pukseerida vahepeal teisel rajal asunud klipid tagasi sobivale tühjale kohale. Tihti on filmitud klipp liiga pikk, kuna filmimist on venitatud, et salvestada giidi juttu. Vahel on kaamera alla lastud enne salvestamise peatamist, mille tulemusel on filmitud tänavakive jne. Läbi liikuva bussi akna filmitud klipid on nigela kvaliteediga ja tavaliselt liiga pikad. Igast videoklipist tuleb vajaduse korral märgistada sobiv osa(d) ja see/need ajateljele pukseerida. Nigela kvaliteediga või sisutud klipid tuleb failipuust kustutada. Kui klippi mängitakse Clip Monitor aknas, saab aknas olevate nuppude abil mängimise vajalikul kohal peatada ja pilti kaaderhaaval edasi või tagasi kerida. Nuppudega Set Zone Start ( [ ) ja Set Zone End ( ] ), saab videoklipist märgistada selle osa, mida soovite kasutada. Seda tähistab roheline riba akna all. Klõpsake aknas pildil ja pukseerige märgistatud osa ajateljele.

Videoklipi lõpp jäetakse ajateljele kandmata

Kui soovite välja jätta mingi(d) osa(d) klipi keskelt, siis märgistage sobiv osa klipi alguses ja pukseerige see ajateljele, seejärel märgistage sobiv osa klipi lõpust ja pukseerige see ajateljele. Seda tehnikat võib kasutada pikemate klippide korral, nt läbi bussiakna filmitud klipid. Klippe saab kärpida ka otse ajateljel. Selleks tuleb klipi algust või lõppu pukseerida keskpaiga poole. Clip Monitori aknas saab kärpimist täpsemini (kuni kaadri täpsusega) kontrollida. Klippe saab tükeldada tööristaga Razor tool. Klõpsake akna alaservas oleval kääride kujutisega nupul ja siis ajateljel sellel kohal, kus tahate klipi tükeldada. Klipp tükeldatakse kaheks. Et lõigata klipi keskelt mingi tükk välja, klõpsake käärikujulise kursoriga väljalõigatava koha alguses ja siis selle lõpus. Klipp on jaotatud kolmeks. Muutke kursor uuesti noolekujuliseks klõpsuga nupul Selection tool. Klõpsake klipi keskmisel osal ja vajutage klahvi Del. Keskmine osa eemaldatakse. Kui tahate eemaldatud osa taastada, klõpsake paanil Undo History kustamiskäsule eelneval real.

8 Üleminekud

Kui projekti mängimisel üks ajateljel paiknev videoklipp lõpeb, alustatakse vaikimisi kohe järgmise mängimist. Klippide vahetudes on võimalik kasutada 31 erinevat üleminekut. Järgmises näites on kasutatud kolme klippi - kaht talvist soomaastikku ja üht roheliste puudega soosaart. Nende asemel kasutage katsetamisel oma klippe.

Soomaastikud on ajatelje rajal 0, puudega klipp rajal 1. Tehke paremklõps esimese (ülemise) klipi sellel osal, mis on all oleva klipi kohal, valige hüpikmenüüst korraldus Transition ja edasi pikast üleminekute nimistust see, mida tahate katsetada, nt Dissolve. Videoklippide kattuva osa kohale ilmub kollakas kastike, mis näitab, millistele klippidele üleminek rakendub. Kastikeseses on ka üleminekutüübi nimi. Korrake sama kolmanda videoklipiga. Viige ajatelje kursor (vertikaaljoon) pildil näidatud kohale ja käivitage mängimine Project Monitori aknas. Selle asemel võib ajatelje kursori hiirega aeglaselt üle vajaliku koha pukseerida ja vaadata pilti Project Monitori aknas. Sel juhul ei toimu üleminek küll päris õige kiirusega. Klõps kollasel kastikesel avab failipuu lehe Transition, kust välja Type nimistust võib üleminekutüüpi vahetada ja vajadusel selle parameetreid muuta, nt ülemineku AffineComposite korral. Kui tahate ülemineku eemaldada, tehke kollasel kastikesel paremklõps ja valige hüpikmenüüst korraldus Delete Selected Item. Leidke aega ja poovige kõik üleminekutüübid ära. Mõned videoklipile rakendatavad efektid annavad üleminekule sarnase tulemuse. Efekt Fade Form Black alustab mustast ekraanist, millele aegamisi ilmub pilt. See sobib, kui klipile eelneb musta taustaga tiitelslaid. Efekt Fade to Black muudab klipi lõpus ekraani mustaks. Sobib, kui viimasele klipile järgneb musta põhjaga tiitelklipp, mis võib olla ka järgmise projekti alguses.

9 Efektid

Kdenlive pakub laialdast efektide valikut, mida võib kasutada videoklippide „kaunistamiseks“. Neid on lihtsam pildilt vaadata kui seletada. Normaalne pilt

Automask Kuvab märgistatud ristküliku ruuduliselt (pixelated). Objekti liikumise korral jälgib märgistatud ristkülik seda. Kasutatakse vahel nägude või intiimsete kehaosade varjamiseks.

Box Blur Muudab ähmaseks, horisontaalselt/vertikaalselt reguleeritav

Brightness Muudab heledust (keyframable image brighness)

10 Cartoon (frei0r) Vähendab värvide arvu (simplify image colors)

Charcoal Kõrgreljeefi efekt (sort of emboss effect)

Chroma Hold Asendab kõik värvid, üks välja arvatud, halltoonidega

Contrastor (frei0r) Reguleerib kontrastsust

Distortor (frei0r) Venitab pilti (distort image)

11 Dust Lisab pildile liikuva rämpsu (add moving dusts to image)

Equalizor (frei0r) Ühtlustab värvid (color equalizing)

Flippo (frei0r) Peegelpilt (flip image horizontally or vertically)

Gamma Muudab värvigammat (adjust image gamma)

Glow (frei0r) Õhetamisefekt (glow effect)

12 Grain Lisab teralisuse (add grain to image)

Greyscale Eemaldab värvid (remove colors)

Hueshiftor (frei0r) Muudab värvi (change image hue)

Invert

Muudab värvid vastupidiseks (invert colors). Pildi mustad servad on valgeks muudetud.

Lens Correction (frei0r) Moonutab kujutist (distort image)

13 Mirror Lisab peegelpildi (mirror image in several directions)

Pixelizor (frei0r) Muudab pildi ruuduliseks (pixelate image)

RGB Parade (frei0r) Värvimäng (hard to describe...)

Saturator (frei0r) Küllastab värvid (saturate colors)

Scanlinor (frei0r) Lisab skaneerimisjooned (add scanlines)

14 Scratch Lines Lisab liikuvad vertikaalsed kriimustused (add moving scratch lines over the image)

Sepia Muudab seepiapruuniks (sepia effect)

Sobel (frei0r) (...)

Square Blur (frei0r) Muudab uduseks (blur image)

Technicolor Küllastab värvid (saturate colors)

15 Tehroxxor (frei0r) Muudab veidraks (bizarre effect)

Threshold Muudab must-valgeks (adjustable threshold, makes image black and white)

Vignette Muudab kaadri servasid (add nice gradient around image). Sisse suumides võib tekitada läbi pikksilma vaatamise tunde.

Wave Lisab lained (distort image with little waves)

Peale siin esitatute, on mitmeid efekte, mida piltidel näidata ei saa, nt Fade from Black ja Fade to Black - alustatakse või lõpetatakse musta kaadriga. Lisaks videoefektidele on ka heliefektid. Mute summutab filmimisel salvestatud heli (selle asemel võib mängida taustamuusikat). Volume (keframable), võimaldab helitugevust näidatud kaadrite ulatuses vähendada. Selle efekti korral tuleb määrata helitugevuse väärtus, nt vaikimisi kasutatava 100 asemel 50, 20 või koguni 0. Efektidega ei tasu liialdada. Reisivideotel kasutage videoefekte pigem erandkorras. Multifilmide või muusikavideote korral on nad oma kohal, vt siit ja siit.

16 Slaidiesitusprojekt

Tõenäoliselt toote reisilt lisaks videole kaasa sadu digifotosid. Nendest võib koostada slaidiesituse ja paigutada selle reisivideo DVD-plaadi teisele rajale. Plaadi menüüst saate siis valida, kas näidata videot või slaidiesitust. Reisivideo soovitatav pikkus on mitte üle 50 minuti, slaidiesituse pikkuseks võiks olla kuni 10 minutit. Et igat slaidi näidatakse vaikimisi 5 sekundit, siis on slaidiesituse soovituslik maksimaalne slaidide arv 120. Valige oma fotode hulgast välja parimad, soovitatavalt horisontaalsed (landscape) pildid, ja kopeerige need töötlemiseks eraldi kataloogi. Keerake vajaduse korral pildil horisont õigeks või korrigeerige perspektiivi. Seejärel kärpige pilti, st lõigake servadest üleliigne maha, säilitades vajaliku küljesuhte, nt 4:3. Vajaduse korral lisage mõne foto peale selgitav tekst (selle asemel võib kasutada ka subtiitrit). Neid operatsioone saab teha GNOME fotoredaktoriga GIMP või KDE fotohalduriga digiKam.

Fotole on lisatud tekst, et kasutada seda reisivideo ja/või slaidiesituse avakaadrina

Selle töö tulemusel on teil kataloog ca 120 esituseks sobiva fotoga. Käivitage Kdenlive. Tehke tühjal failipuul paremklõps ja valige hüpikmenüüst korraldus Add Slideshow Clip. Avaneb aken, kust saab valida kataloogi, milles asuvad esituse failid, iga foto näitamise kestvuse (Frame Duration), slaidivahetustüübi (nt Dissolve) ja anda slaidiesitusklipile nime. Klõpsake nupul OK. Slaidiesitusklipp lisatakse Kdenlive projektipuusse. Pukseerige see ajateljele ja mängige slaidiesitus maha aknas Project Monitor, vt pilti järgmisel lehel. Soovi korral võite slaidiesituse ette lisada tekstiga tiitelslaidi ja slaidiesituse taustaks ühe või mitu muusikafaili, nt mp3- või ogg-vormingus faili, vt Tarja Turuneni slaidisesitust ja Eda-Ines Etti slaidiesitust. Klõpsake nupul Render ja konverteerige slaidiesitusprojekt VOB failiks. Fotode suurus muudetakse automaatselt vastavaks valitud projekti kaadrile, nt 720x576. Arvutis saab väljundfaili mängida videomängijaga Totem. Soovitatav on teha mõned katsetused ja kontrollida slaidiesitust teleri ekraanil, sh kuidas näeb välja slaidile lisatud tekst. Võimalik, et tuleks valida teistsugune teksti suurus, värv või paigutus. Slaidiesituse faili võite korduvkirjutatavale DVD-plaadile kirjutada.

17 Soovi korral võite mitme reisi piltidest tehtud slaidiesitused koondada ühele DVD-plaadile. Plaadi menüüst saab valida, millist parasjagu vaadata. Sellised slaidiesitused tagavad kineskoopkuvariga teleril vaadates märksa parema pildi kvaliteedi, kui plaadilt jpg-faile vaadates, sest igat pilti värskendatakse sagedusega 25 kaadrit sekundis.

Slaidiesitusprojekt. Helitaustaks on ajatelje rajale 3 lisatud muusikafail

Slaide näidatakse selles järjestuses, nagu failid esituse aluseks valitud kataloogis paiknevad. Järjestuse muutmiseks, tuleb muuta kataloogis olevate failide numeratsiooni. Slaidiesituse fotod võib ka failihalduri aknast grupina projektipuusse pukseerida, siis tekib sinna kuni 120 faili, mis tuleb ükshaaval või gruppidena, sobivas järjestuses, ajateljele pukseerida. Üleminekud ja efektid tuleb sel juhul ükshaaval käsitsi paika panna. Võtab rohkem aega, kuid tagab suurema loominguvabaduse. Slaidiesitustes võib kasutada ka sobivaid kaadreid videofailidest. Neid saab salvestada videomängija Totem klahvikombinatsiooniga Ctrl+S. Kuna suurema resolutsiooniga fotod konverteeritakse videokaardi resolutsioonile 720x576, siis hiljem esitust telerist vaadates olulist kvaliteedi vahet märgata ei ole. Soovitatv on slaididele lisada subtiitreid, nt siis kui muutub pildistamiskoht (uus riik või linn), või on vaja ära märkida mõne tähtsa objekti (ehitis, järv, mägi vm) nimetus.

18 Muusika lisamine

Taustamuusika võib lisada nii slaidiesitustele kui videoklippidele. Kujutage ette Norra slaidiesitust või fjordide videot Griegi muusika saatel või Viini videot Straussi valsside saatel. Põhiprobleemiks on sobiva muusika leidmine, valimine ja pildiga sobitamine. Muusikat võib heliplaatidelt ogg- või mp3-vormingusse rippida, Youtubest või internetiraadiotest salvestada. Internetiraadiote kuulamiseks ja salvestamiseks võib kasutada Ubuntu varamutes olevat programmi Streamtuner. Seda programmi küll praegu enam ei arendata, kuid oma töö teeb ta ära. Griegi või Straussi muusika hankimisega probleeme ei ole, sobiva heliplaadi võib osta igast suuremast plaadipoest, aga katsuge leida rahvuslikku muusikat Maroko, Egiptuse või Türgi reisi jaoks. Kui olete reisilt ettenägelikult kaasa toonud paar heliplaati kohaliku muusikaga, siis võite neid kasutada. Kõige lihtsam on muusikat hankida Youtube saidist, kus on paljude solistide ja ansamblite muusikavideoid ja rahvamuusikat. Laadige meeldima hakanud video alla, vt How to download videos from Youtube ja salvestage selle heli mp3-failina. Programmi Elltube abil võib Youtube'st mugavalt alla laadida kas terve videofaili või ainult selle heli. Mistahes videofailist saab heli eraldada ja salvestada mp3 vormingus helifailina terminali käsuga: ffmpeg -i my_video_file.mpg extracted_audio.mp3

Selle käsuga võite ka mõne oma videoklipi heli salvestada helifailina, et seda hiljem vajalikul kohal kasutada. Näiteks võite salvestada giidi jutu või mõne intervjuu ja kasutada seda koos sobivate videoklippidega. Kui olete salvestanud lainetemüha või metsakohina (neid leiate samuti Youtube'st), võite neid helifaile hiljem kasutada, kui tuulemüra on moonutanud video taustaheli (vaevalt teil eraldi mikrofon reisil kaasas on, pealegi ei saa seda kasutada koos odavate videokaameratega). Kui sobivad helifailid on arvuti kõvakettal, saab neid Kdenlive projektides kasutada. Muusikat võib kasutada filmimisel salvestatud heli asemel, kui kaamera mikrofon on ülemäära palju tuulekohinat kinni püüdnud või ka juhul, kui üksteisele järgneb palju lühikesi videoklippe, mille taustaheli on väga erinev. Seda kasutavad tihti profid, nt Aktuaalses Kaameras. Soovi korral võib filmimisel salvestatud heli üldse või kohati välja lülitada või vaiksemaks muuta. Lisaks muusikale võib kasutada hiljem peale loetud ja helifailidena salvestatud kommentaare. Vaatleme järgnevalt helitausta lisamist slaidiesitusele. Kui soovite, et muusika kõlaks kogu esituse ajal, läheb vaja ca 10 min muusikat, st mitut muusikapala, või tuleb leppida sama pala kordamisega. Lisage projektipuu failide nimistusse vajalik(ud) helifail(id). Pukseerige need ajatelje rajale 3, mis on ette nähtud helifailide jaoks, vt eelmist joonist. Kui pala kestab kauem kui slaidiesitus, võib selle pikkust lühendada, pukseerides hiirega helifaili lõpujoone ajateljel samale kohale, kus lõpeb slaidiesitus. Lisage helifailile sisenemis- ja väljumisefektid (Fade In ja Fade Out), mis muudavad sujuvalt heli tugevust slaidiesituse alguses ja lõpus. Katsetage ka teisi heliefekte. Kontrollige tulemust aknas Project Monitor. Kui kõik on korras, klõpsake nupul Render. Tehnilises mõttes on asi lihtne, kunstilises mõttes keeruline. Muusika peab sobima ekraanil näidatavaga nii žanri, rütmi, tempo kui ka keele poolest. Ingliskeelne laul ei sobi muid keeli kasutavates riikides filmituga. Vastunäidustatud on see näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia korral, kus kiivalt oma keelt eelistatakse. Kogemused tekivad katsetades.

19 Subtiitrid

Subtiitrid on Kdenlive nõrk koht. Arvukate efektide hulgas ei ole subtiitrite koostamist, mis võimaldaks neid mugavalt videoklipile lisada. Ainus võimalus on teha läbipaistva taustaga tiitelslaid ja ühendada see videoklipiga. Tekst kuvatakse siis klipi peal. Iga subtiitri jaoks tekib sel juhul projekti failipuusse png-laiendiga pildifail. Mugav see ei ole, aga ajab asja ära. Igatahes saab järjekordse katedraali või lossi klipi peale kirjutada, millega tegemist on. Subtiitri lisamiseks tehke Kdenlive projektipuul paremklõps ja valige hüpikmenüüst korraldus Add Title Clip. Valige subtiitri teksti kirjatüüp, suurus ja värv (nt valge, kollane või must), klõpsake aknas vajalikul kohal ja tippige subtiitri tekst. Nihutage see aknas sobivale kohale. Teksti saab tsentreerida akna vastava nupu abil. Ekraani alaservast sobiva kõrguse määramisel on abiks aknas olev ruudustik. Kirja suuruse 40 korral on tekstikasti alaserva paras kõrgus 1,5 ruudu kaugusel akna alumisest servast. Klõpsake tiitelslaidi akna nupul OK. Subtiitriga tiitelslaid lisatakse projektipuu lõppu. Pukseerige see ajateljele, otse selle klipi kohale, millele tahate subtiitri lisada. Slaidi ajateljel nihutades saab muuta subtiitri näitamise algust, selle lõpujoont hiirega pukseerides saab muuta näitamise kestvust.

Subtiitriga tiitelslaid on on esimese videoklipi kohal, ajatelje 0-rajal. Tulemus on näha Project Monitori aknas

Sama reisivideo kõigi projektide jaoks tuleks kasutada ühesuguse kirjatüübi, suuruse, värvi ja paigutusega subtiitreid. Subtiitrite png-laiendiga pildifailid nummerdatakse automaatselt ja paigutatakse failipuu lõppu. Subtiitreid või lisada ka pärast seda, kui kõik videoklipid on lõigatud ja ajateljele paigutatud. Kui teete failipuus subtiitri failil paremklõpsu ja valite hüpikmenüüst korralduse Clip Properties, avaneb sama abiaken, kus saate vajatuse korral parandusi teha.

20 Reisivideo

Kui olete eelneva iseseisvalt läbi katsetanud, võite hakata esimest reisivideot tegema. Eelduseks on, et selleks vajalikud videoklipid on videokaamerast kõvakettale kantud, iga päeva jooksul filmitud klipid oma kataloogis. Kõvakettal olev materjal tuleks videomängijaga Totem läbi vaadata ja ebaõnnestunud klipid kustutada. Vaatleme näitena autori Madeira reisi videot. Peatusime pealinna Funchal hotellis, külastasime kuulsaid troopika-, botaanika- ja orhideeaedu ning käisime mitmel ühepäevasel saareretkel. Lisaks videole tõime reisilt kaasa mitusada fotot. Jagasin oma reisivideo DVD-plaadi kolmeks loogiliseks peatükiks – Funchal, aiad ja saareretked. Need paigutasin plaadi esimesele rajale. Teisele rajale paigutasin fotodest koosneva slaidiesituse. Seega tuli Kdenlive'ga koostada neli projekti, üks iga video peatüki kohta (peatükk umbes 15 min, kogupikkus 45-50 min) ja üks slaidiesitus (pikkusega kuni 10 min). Tegin kõvakettale neli uut kataloogi. Esimesse nihutasin kõik Funchalis eri päevadel filmitud videoklipid (141 klippi), teise aedades filmitud videoklipid (64 klippi) ja kolmandasse saareretkedel filmitud videoklipid (107 klippi). Neljandasse kataloogi kopeerisin slaidiesituseks kasutatavad fotod (maksimaalselt kuni 120, soovitatavalt horisontaalsed). Neid tuli vajaduse korral kärpida, st lõigata välja keskmine osa, jättes servadelt üleliigse ära. Kärbitav osa peab olema küljesuhtega 4:3, kui tehakse selle küljesuhtega DVD projekt. Kuna autori fotokaamera salvestas pildid õige küljesuhtega (2048x1536), siis oli kärpimist vaja vaid kunstilistel kaalutlustel, osa pilte võis jätta kärpimata. Edasi tuli otsustada, kuidas igat peatükki alustada, st millist tiitelslaidi kasutada. Võib valida tekstiga tiitelslaidid, mille mustal või värvilisel taustal on järgnevat iseloomustav tekst – reisi aeg ja koht, marsruut või muu asjakohane info. Kuna peatükke vaadatakse tavaliselt katkematu reana, siis võib esimese peatüki ette paigutada kaks tiitelslaidi – esimene reisi nimetuse ja toimumise ajaga, teise esimese peatüki kohta, meie näites Funchal. Viimase peatüki lõppu võib paigutada lõpuslaidi, millel on video koostaja nimi, selle tegemise aeg ja koht. Tekstiga slaide pole vaja eraldi ette valmistada, neid saab teha vastava projekti käigus, küll aga võiks kirja panna neile kantava teksti. Eelnevalt tuleks ka otsustada, kuidas toimub üleminek tiitelslaidilt videole või vastupidi. Kui viimase peatüki lõpus on musta põhjaga lõpuslaid, siis võiks sellele üle minna, kasutades viimase videoklipi jaoks efekti Fade to Black. See tagab sujuva reisivideo lõpu. Näidisvideo jaoks kasutasin tekstiga tiitelslaidide asemel tekstiga pilte. Kdenlive terminoloogia kohaselt on need ühest slaidist koosnev Slideshow Clip.

Valisin slaidiesituse fotode hulgast välja sobivad, kärpisin need, säilitades küljesuhte 4:3 ja kandsin neile programmiga GIMP sobiva teksti. Pildina võib kasutada ka mingit kaadrit videost. Totem võimaldab videost üksikaadreid salvestada klahvikombinatsiooniga Ctrl+S. Selle asemel, et iga aia ja iga saareretke jaoks eraldi tekstiga pilt teha, kasutasin projekti käigus videoklipile paigutatavaid subtiitreid. Iga subtiitri jaoks tuleb teha tekstiga tiitelslaid ja see videoklipile lisada. Seega tekib iga subtiitri jaoks projekti failipuusse üks png-fail. Pole midagi parata, subtiitrid on Kdenlive nõrk koht.

21 Subtiitrid võivad asendada tekstiga tiitelslaide Kui pildiga tiitelslaidid on koostatud ja tekstiga tiitelslaidide tekst kirja pandud, võib asuda reisivideo esimest projekti koostama. Esialgu võib taustamuusikat või pealelugemist mitte kasutada ja jätta helitaustaks filmimise ajal salvestatu. Tiitelslaidile võiks siiski alati taustamuusika lisada, siis on hiljem videot vaadates kohe selge, et mängimine on alanud. Avasin Kdenlive projektiakna, pukseerisin selle faililoetellu kõik Funchalis filmitud videoklipid ja lisasin neile esimese Slideshow Clipi. Selle pukseerisin projektipuust rajale 0, ajatelje alguspunkti. Rajale 1 pukseerisin üksteise järgi klipid, mida polnud vaja kärpida. Kärpimist vajava klipi korral märgistasin enne Clip Monitori aknas kasutatava osa, siis pukseerisin selle klipi osa Clip Monitori aknast ajateljele. Klippe saab kärpida ka otse ajateljel. Et tehtud töö kogemata kaduma ei läheks, salvestame projekti faili pärast iga paari klipi lisamist kõvakettale. Ärge seda unustage, sest Kdenlive kipub vahel iseenesest sulguma. Salvestatud töö taastatakse programmi järgmisel käivitamisel. Mugav on opereerida 10-15 minuti pikkuste projektidega. Esimese videoklipina paigutasin ajatelje rajale 1 Funchali hotelli vaate, järgmistena vaated hotelli aknast. Esimesele klipile lisasin subtiitri (seda võib ka hiljem teha) – Meie hotell. Hotelli nimi on videolt näha. Subtiitri lisamiseks teeme projektipuul paremklõpsu ja valime korralduse Add Title Clip. Tipime avanenud abiaknasse vajaliku teksti. Kirjatüübiks valisin Arial, Bold, suuruseks 40, värviks valge (igaüks valib need vastavalt oma maitsele). Nihutame teksti akna alumisest servast sobivale kõrgusele (selle juures abistab aknas olev ruudustik, paras on nihutada tekstikasti alumine serv 1,5 ruudu kaugusele akna alumisest servast) ja tsentreerime teksti vastava nupu abil. Klõpsame akna nupul OK. Failipuu lõppu lisandub subtiitrit sisaldav pildifail, laiendiga png. Kui teeme sellel paremklõpsu ja valime hüpikmenüüst korralduse Clip Properties, avaneb sama abiaken, kus saab vajaduse korral parandusi teha. Subtiitri pukseerime ajatelje rajale 0 või 1, selle klipi kohale, kus subtiitrit kasutatakse, vt pilti. Kui soovime klipi mõlemas otsas kasutada üleminekut ja klipile paigutada 5 sekundi pikkuse subtiitri, siis peaks klipi pikkus olema vähemalt 5+1+1=7 sekundit, parem 8-9 sekundit, et üleminekuid ja subtiitrit oleks mugav paika sättida. Subtiiter peab algama alles pärast seda, kui üleminek on lõppenud.

Rajal 2 oleva klipi mõlemas otsas on 1 s pikkune üleminek Klipile on lisatud 5 s pikkune subtiiter Kontrollime Project Monitori aknas, et kõik toimib. Salvestame projekti. Kui mõned subtiitrid on lisatud, tasuks neid kontrollida. Selleks tuleks projekti algus konverteerida VOB failiks ja seda Totemiga (veel parem DVD-mängijaga teleris) mängida. Kui subtiitrite paigutus ja suurus meeldivad, võib edaspidi julgelt samas stiilis jätkata.

22 Kanname järgmise videoklipi ajatelje rajale 1 või 2. Sujuva ülemineku tagamiseks võib klipid kanda nendele radadele vaheldumisi, ülekattega umbes üks sekund, sõltuvalt ülemineku tüübist. Ülemineku tüübiks võib vaikimisi valida Dissolve, mis tagab eelmise klipi pildi „lahustumise“ järgmises. Kuna Funchalis on samu kohti filmitud erinevatel päevadel, siis polnud klippide järjekorra valimisel abi nende numbritest ega salvestusajast. Valik tuli teha sisu alusel, jälgides, et mõnd klippi mitu korda ajateljele ei kantaks. Vajadusel tuleb klippi enne ajateljele kandmist või otse ajateljel kärpida, jälgides, et seisvat pilti (mõnd maja või kirikut) ei näidataks üle 5 sekundi, pluss üleminekuteks vajalik aeg. Kui filmimisel on sisse- ja siis tagasi välja suumitud, võiks ära lõigata väljasuumimise. Kui panoraami filmides on kaamerat liigutatud vasakult paremale ja siis tagasi, siis võiks tagasi tuleku ära jätta jne. Bussiaknast filmitud pikematest klippidest tuleks alles jätta ainult huvitavamad kohad. Igat üleminekut ja subtiitrit tuleb hoolikalt kontrollida Project Monitori aknas. Vajadusel saab seda teha ühe kaadri kaupa. Helitausta sujuvaks üleminekuks võib klippides kasutada heliefekte Fade In ja Fade Out, mis suurendavad/vähendavad sujuvalt heli tugevust. Nende pikkus on vaikimisi 3 s.

Projekti Funchal algus Lisatud on tiitelslaid, subtiitrid ja neli Dissolve üleminekut

Et videoklippe on palju, on nende ajateljele sättimine, lõikamine, üleminekute, efektide ja subtiitrite lisamine ning kontrollimine kannatust ja aega nõudev töö. Iga projekti jaoks võib kuluda tunde, eriti siis, kui failid on salvestatud juhuslikus järjekorras. Paari tunni pärast märkate, et töö hakkab sujuma, subtiitrite ja üleminekute lisamine on lihtne. Usutavasti avastate rea kasulikke nippe. Igat klippi võib kärpida otse ajateljel, selle algust või lõppu hiirega klipi keskpaiga poole nihutades. Klipi pikkus sekundites kuvatakse, kui hoiate kursori klipi lõpujoonel. Üleminekut saab kontrollida ajatelje kursorit aeglaselt üle vajaliku koha pukseerides. Kui mikrofon on mererannal või mägedes

23 kinni püüdnud häirivalt palju tuulekohinat, siis võib klipi helitausta üldse välja lülitada, rakendades klipile heliefekti Mute, või helitugevust vähendada, rakendades efekti Volume (keyframable). Viimasel juhul tuleb määrata tugevuse parameeter, nt 100 asemel 50, 20 või koguni 0 ja kaadrite vahemik, mille ulatuses heli tugevust vähendatakse. Näiteks võib ära jätta mõne reisikaaslase kogemata salvestatud kommentaari. Kui soovite kogu ajatelje raja ulatuses salvestatud heli välja lülitada, klõpsake raja ees oleval nupul Mute track. Vaikseks muudetud raja ulatuses võib kasutada taustamuusikat või oma teksti sisaldavat helifaili, mis tuleb lisada ajatelje helirajale. Muusika või pealeloetud tekst võivad kohati olla ka filmimisel salvestatud heli peal, kui viimane liiga tugev ei ole. Klippide vahel sujuva heli ülemineku tagamiseks võib kasutada heliefekte Fade out ja Fade In. Kui kõik projekti jaoks vajalik on paigas, mängige projekt maha aknas Project Monitor. Parandage avastatud vead. Kui olete tehtuga rahul, klõpsake projektiakna nupul Render, valige sihtkoht DVD ja faili tüüp PAL 4:3 VOB või PAL 4:3 VOB 2 pass ja oodake, kuni Kdenlive saab valmis VOB vormingus väljundfaili. Funchali projekti pikkuseks kujunes 19:37, subtiitreid lisandus 43, helifaile 3, tiitelslaide 1. Projekti konverteerimiseks Inteli 2,66GHz E8200 Core 2 Duo protsessori ja 2GB mäluga arvutil kulus aega 17:22, ehk veidi vähem kui minut iga väljundvideo minuti kohta. Mõlema protsessori koormus oli 100%. PAL 4:3 VOB 2 pass korral kulus aega kaks korda rohkem. Väljundfaili pikkus oli mõlemal juhul 743,6 MB. Kahekäiguline konverteerimine peaks tagama maksimaalse pildi kvaliteedi, kuid seda on raske hinnata, kuna korraga saab mängida vaid üht faili. Väljundfaili saab mängida Totemi või VLC aknas. Kui midagi on vaja parandada, tuleb projektist uus väljundfail teha. Seetõttu oleks parem, kui projekti pikkus ei ületaks 15 minutit. Pikemad projektid võib pooleks jagada. Kvaliteeti on võimalik õigesti hinnata alles VOB failidest tehtud DVD-plaati teleri ekraanil vaadates. Katsetamiseks võib kasutada korduvkirjutatavaid DVD-plaate. Edasi tuleb kõike seda korrata reisivideo järgmiste projektidega. Aedade projektis kasutasin kõigi klippide vahel üleminekut Dissolve. Et orhideeaiast oli rohkem fotosid kui videot, lisasin videoklippide vahele fotodest Slideshow Clipi. Orhideeaia jaoks lisasin ajateljele kaks videorada, millel keelasin filmimisel salvestatud heli kasutamise nupuga Mute track (orhideeaias häiris lähedal töötanud suruõhuvasara müra). Kõikide aedade videoklippidele lisasin rahuliku instrumentaalse taustamuusika, mille laadisin alla Youtube'st. Projekti pikkus oli 12:30, konverteerimisaeg 11:54, väljundfaili suurus 443,7 MB. Kolmanda projekti Retked tegemine läks märksa kiiremalt, tänu eelmiste projektidega omandatud kogemustele. Siin tuli rannas tuulemüra eemaldamiseks korduvalt kasutada eelnevalt Youtube'st salvestatud ookeanilainete kohinat. Mägede vaadetele lisasin paaniflöödi muusika. Projekti pikkus oli 20:52, väljundfaili suurus 788,8 MB. Reisivideo kogupikkuseks kujunes 54:08, mis on veidi optimaalsest pikem. Videofailide kogusuurus oli 1576,1 MB. Üleminekud ja taustamuusika parandasid oluliselt reisivideo kvaliteeti. Slaidiesituse jaoks vajalikud fotod paigutasin eraldi kataloogi. Valisin välja parimad fotod, lisasin neile mõned fotod internetist ja mõned kaadrid oma videotest. Vajaduse korral töötlesin valitud fotosid. Fotod pukseerisin projekti Fotod failipuusse, sealt ükshaaval või gruppidena ajateljele. See võimaldas neid ajateljele paigutada sobivas järjekorras, tiitelslaid esimesena. Slaidiesitusele lisasin helitausta. Slaidiesitusest tehakse VOB fail, mille kaadri suurus on PAL 4:3 VOB projektide korral 720x576. Selle reisivideo monteerimisel saadud kogemused olid nii positiivsed, et kasutasin videoredaktorit Kdenlive ka oma varem tehtud reisivideote üleredigeerimiseks. Selleks kirjutasin DVD-plaadil olevad VOB failid kõvakettale. Igast VOB failist tegin eraldi projekti (Kdenlive faililoetellu võib ka VOB faile pukseerida). Tükeldasin VOB faili sobivatest kohtadest, lisasin üleminekud ja subtiitrid, kui neid varem polnud, tiitel- ja lõpuslaidi ning mis peamine - helitausta ja slaidiesituse. Konverteerisin muudetud VOB failid uuesti VOB-vormingusse ja kirjutasin need seejärel DVD plaadile. Tulemus erines varasemast nagu öö ja päev.

24 DVD-plaadi tegemine

Kui kõik plaadi koostamiseks vajalikud VOB failid on kõvakettal, võib alustada plaadi tegemist Kdenlive projektiakna menüü File korraldusega DVD Wizard. DVD Wizard on graafiline liides käsurea korraldustega töötavale programmile DVDAuthor (ver 0.6.14). Avaneb aken DVD plaadi vormingu ja plaadile kantavate failide valimiseks.

DVD-plaadi vorminguks valime PAL 4:3. Akna põhiosasse tuleb nupuga Add movie file ükshaaval lisada need VOB vormingus failid, millest soovime plaadi koostada (MPEG-2 vormingus failidega DVD Wizard hakkama ei saa). Loetelu all oleval ribal näidatakse palju nad plaadil ruumi võtavad. Soovi korral võib aknas failide järjekorda noolenuppudega muuta. Nupuga Save saab DVD-projekti salvestada, nupuga Load varem salvestatud projekti avada. Klõpsame akna nupul Next. Järgmisest aknast saab defineerida plaadi peatükid. Edasi avaneb aken, kus saab koostada lihtsa menüü - ühevärviline taust või oma taustapilt, millel nupud, kuhu saab panna oma teksti. Iga nupuga tuleb siduda VOB fail, mida sellele klõpsates näitama hakatakse. Nupu Kõik jaoks tuleb kontrollkast Back to menu jätta märgistamata, kõigi ülejäänud nuppude jaoks märgistada.

25 Nende valikute alusel koostab programm DVDAuthor plaaditõmmise (ISO-faili), mis paigutatakse kasutaja kodukataloogi. Kahjuks pole DVD koostamise aknas infot selle kohta, kuidas protsess edeneb ja millal see lõpeb. DVDAuthor tegi VOB failidest plaaditõmmise lausa hämmastava kiirusega. Selleks kulus vaid 4 minutit, vt ka järgmist õpetust - Kdenlive - create a DVD. DVD-plaatide koostamiseks võib GNOME keskkonnas kasutada programmi DeVeDe, mis saab hakkama ka MPEG-2 vormingus failidega. Selle programmi käivitamisel ilmub aken, kust tuleb valida plaadi tüüp Video DVD. Võimalik on teha ka DivX fail, mis sobib arvutil ja DivX-toega plaadimängijatel mängimiseks. DVD Wizard seda ei võimalda.

DivX fail on tugevasti kokku pakitud ja mahub ühele CD-plaadile. Kindel on aga see, et kuigi kokku pakkides pildi kvaliteet väidetavalt oluliselt ei halvene, siis paremaks minna ta ka ei saa, mistõttu võiks unikaalse reisivideo jaoks eelistada kvaliteetset DVD-plaati. Järgmisest aknast tuleb valida plaadi radade (Titles) arv ja millised VOB failid igale rajale kantakse.

26 Radade nimesid saab muuta, klõpsates paani Titles all nupule Omadused. Menüü koostamiseks klõpsake nupule Menu options. Lihtsas ühetasemelises menüüs kuvatakse ainult plaadi pealkiri ja radade nimed, mis on reisivideo jaoks sobiv. Võib kasutada programmiga kaasas olevaid taustapilte või mõnd oma pilti. Järgneval pildil on vaikimisi pakutav taustapilt ja nupud. Nupud võivad paikneda ka menüü alaservas. Nende taustavärvi ja läbipaistvust saab muuta, suurust aga muuta ei saa.

Nupp Fotod käivitab slaidiesituse. Plaadi sisu koostamise akna väljalt Advanced options saab valida

27 ISO-faili konverteerimise, failidesse peatükimärgiste lisamise (vaikimisi iga 5 min tagant) ja mitme protsessori toe. Plaaditõmmise tegemine on sama kiire kui DVD Wizardi korral, kui iga VOB faili jaoks märgistada kontrollkast Repack audio and video widhout reencoding (Advanced options, lehel Misc). Vaikimisi peatub pilt iga VOB faili lõpus mõneks hetkeks. Seda ei pane tähele, kui faili lõppu lisada videoefekt Fade to Black. Plaaditõmmise ISO-faili võib arvutis mängida VLC- mängijaga. Plaadile saab selle kõrvetada programmidega Brasero või K3b. Nagu eelnevast selgus, paigutab DVD Wizard kõik VOB failid plaadi ühele rajale. Kui mängimist alustatakse nupust, mille kontrollkast Back to menu on märgistatud, siis mängitakse ainult valitud fail, nupu Kõik korral ainult esimene VOB fail. Kui selle nupu kontrollkast märgistamata jätta, siis mängitakse kõik failid, sh ka slaidiesitus. Mängimisel failide vahel märgatavat pausi ei teki. DeVeDe võimaldab kasutada mitut rada, kuid ei võimalda teha radade jaoks alammenüüsid, st mängida saab kas kogu reisivideo, mille peatükkide vahel on väike paus, või slaidiesituse. Plaati DVD-mängijal mängides saate tehtud tööst esimest korda täieliku ülevaate. Tõenäoliselt avastate veel puudusi, mida võiks kõrvaldada. Võib olla olete liialdanud efektidega, kasutanud liiga palju üleminekuid või pole mõned üleminekud päris sujuvad. Kuna plaat jääb teie reisi meenutama kümneteks aastateks, siis ei tasuks parima tulemuse nimel vaeva peljata. Kõrvaldage vead, konverteerige vajalikud projektid uuesti, valides seekord maksimaalse kvaliteedi tagamiseks võimaluse PAL 4:3 VOB 2 pass, ja koostage uus DVD-plaat.

28 Lõpetuseks

Programmidega Kdenlive, DVD Author ja DeVeDe saab (K)Ubuntu 9.10 keskkonnas edukalt videot töödelda ja DVD-plaate teha. Kiire arendustöö tõttu pole Kdenlive 0.7.6 veel päris stabiilne ja võib vahel ootamatult töö lõpetada (korra tegi arvuti koguni uue alglaadimise), mistõttu tasub projekti tihti salvestada. Iga uue versiooniga muutub see laialdaste võimalustega programm üha paremaks, kuid on praegugi täiesti kasutatav, seejuures avatud lähtekoodiga ja tasuta. Enam pole video töötlemiseks tarvis kasutada Windowsi keskkonnas töötavaid kalleid kommertsprogramme. Üleminekute ja helifiltrite kasutamine tagab sujuva pildi ja heli. Võimalik on pildile lisada efekte, taustamuusikat ja subtiitreid. Subtiitrite teksti suurust, paigutust ja värvi saab ise valida. Reisivideote korral pole mõtet eraldi subtiitrite faili kasutada. Pildile lisatud subtiitrid töötavad hästi ka DivX failide korral. Lõpptulemus sõltub kasutaja oskustest ja andest. Kui filmimisel pole olnud kindalt kätt ja silma õigete kaadrite tabamiseks, ei aita ükski videoredaktor. Käesolev juhend ei käsitle kaugeltki mitte kõiki Kdenlive võimalusi, nt pole vaadeldud HD videote töötlemist, videote Youtube vormingusse konverteerimist jm. Põhjalikum juhend oleks sadu lehekülgi pikk ja eeldaks aparatuuri ning teadmisi, mida seni ainult DVD reisivideotega tegelenud autoril ei ole. Loodetavasti ilmuvad kunagi Kdenlive kodulehele põhjalikud juhendid, mis praegu on alles koostamisjärgus. Tasuks aeg-ajalt külastada Youtube saiti ja vaadata sinna pandud Kdenlive näidisvideoid ning õpetusi, mida pidevalt lisandub. Reisivideo on parim suveniir, mille reisilt kaasa tuua saate. Selle koostamine on loominguline tegevus, mis pakub omaette naudingut. Need mõned päevad, mis reisivideo tegemiseks kuluvad, tasuvad ennast hiljem mitmekordselt ära. Aastate möödudes on reisimuljeid võimalik ikka ja jälle läbi elada. Öeldakse, et üks pilt on väärt tuhandet sõna. Sama hästi võiks öelda, et üks video on väärt tuhandeid pilte.

29 Kirjandus

Kdenlive koduleht Kdenlive : A Video Editor in the Spotlight | Linux Magazine KDEnLive: Most Promising But Not Quite There Yet Basic video editing with FFmpeg on Linux Exporting With KDEnLive HOWTO: StreamTuner + StreamRipper Studio DV, Open Octave, And More 19 ffmpeg commands for all needs Ubuntu: How to Extract Audio From YouTube Video How to download videos from Youtube Download and convert Youtube videos with Elltube

YouTube videod

My Basick Tutorial Text Overlay & Transitions - Kdenlive 0.7 - Ubuntu 8.10 Kdenlive Linux Video Editor Test Test of Kdenlive KDEnlive Experiment video Import, Cut, Undo - Kdenlive 0.7 - Ubuntu 8.10 How to make HD Videos Kdenlive test HD opload Tarja Turunen - Ave Maria