DOCSLIB.ORG

Videoredaktori Kdenlive Lühike Kasutamisjuhend

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Videoredaktori Kdenlive Lühike Kasutamisjuhend Arvo Mägi Videoredaktori Kdenlive lühike kasutamisjuhend Tallinn, 2009 Saateks Videokaamerate hinnad on langenud ja turisti käes näeb videokaamerat juba peaaegu sama tihti kui digifotokaamerat. Videoredaktor on seetõttu tänapäeval muutumas sama tähtsaks rakendusprogrammiks kui fotoredaktor. Linuxi jaoks on mitmeid videoredaktoreid (Kino, Cinerella, LiVES jt), kuid seni on nende kvaliteet ja/või kasutamismugavus jätnud soovida. Üheks paremaks Linuxi videoredaktoriks on kujunemas Kdenlive. Kdenlive on koostatud KDE 4.x töölaua jaoks, kuid seda võib edukalt kasutada ka Ubuntu GNOME töölauaga. Kdenlive 0.7.6 versioon ilmus 08.10.09. Vanemaid versioone enam ei toetata. Kiire arendustöö tõttu ei ole korralikku dokumentatsiooni veel jõutud koostada, vähene olemas olev on enamasti vananenud. Kdenlive on mittelineaarne (non-linear) videoredaktor, st selle abil saab videot redigeerida alates suvalisest kaadrist. Üldine töö põhimõte on järgmine. Kaamera kõvakettalt või mälukaardilt laetakse vajalikud failid arvuti kõvakettale. Sealt laetakse käesoleva projekti jaoks vajalikud videofailid projektiakna failinimistusse. Lisaks videofailidele saab projektis kasutada ka üksikslaide (fotosid) ja slaidikomplekte (slaidiesitusi), tekstiga tiitelslaide ja helifaile (nt taustamuusika). Projektiaknas pukseeritakse vajalikud failid ajatelje (timeline) paralleelsetele radadele - nt rajale 0 tiitelslaid, mis peab algama ajatelje nullpunktist; radadele 1 ja 2 üks või mitu videoklippi; radadele 3 ja 4 helifailid (need rajad on vaikimisi ette nähtud helifailide jaoks). Vajaduse korral võib radade arvu suurendada. Erinevatel ajatelje radadel paiknevate videoklippide ühendamiseks võib kasutada mitmesuguseid üleminekuefekte. Selleks peavad klipid radadel paiknema ülekattega, st järgmine klipp peab algama veidi enne eelmise lõppu. Videoklippide asukohta ja järjestust saab ajateljel muuta (neid ühest kohast teise tõsta), üleliigseid osasid saab välja jätta jne. Üksikuid videoklippe või kogu projekti saab projektiaknas mängida. Kui redigeerimine on lõpetatud, konverteeritakse kogu projekt valitud vormingusse ja salvestatakse kõvakettale ühe failina. DVD-plaadil paikneb iga projekti väljundfail kas eraldi rajal või moodustab sama raja ühe peatüki. Reisivideote puhul on tüüpiline, et ühel plaadi rajal on mitmest peatükist koosnev video, teisel fotodest koosnev sĺaidiesitus. Samal põhimõttel töötavad ka kommertsprogrammid Apple iMovie, Sony Vegas jt. Käesolevat juhendit on testitud Ubuntu 9.04 ja 9.10 keskkonnas ainult PAL DVD (720x576) projektide tegemisel. Juhend on põhiliselt orienteeritud reisivideote tegijale. Kdenlive on kasutatav ka kõrgtihedusega HD (1920x1080i/p) video redigeerimiseks, kuid autorid hoiatavad sel puhul võimalike vigade eest. HD video näidet vt siit ja siit. Nendes näidisvideotes on kasutatud üleminekuefekte ja tiitelslaide. 2 Järgneva mõistmiseks on vaja kokku leppida terminoloogias. Videoklipp – filmilõik, mille kaamera salvestab pärast salvestusnupule vajutamist kuni salvestamise katkestamiseni uue nupuvajutusega. Tüüpiliselt on staatilise videoklipi pikkus umbes 5-8 sekundit, panoraamvõtted ja dünaamilised stseenid võivad olla pikemad, kuid tavaliselt jääb nende pikkus alla ühe minuti. Iga videoklipp salvestatakse kaamera kõvakettale või mälukaardile failina. Enamasti paiknevad samal kuupäeval salvestatud failid ühes kataloogis. Kaamera kõvakettalt või mälukaardilt saab failid arvutisse laadida operatsioonisüsteemi failihalduri abil. Kaamera ühendatakse arvutiga USB kaabli abil, mälukaardi võib pista sobivat tüüpi lugejasse. Magnetlinti kasutavad kaamerad, mis ühendatakse arvutiga Firewire kaabli abil, on tänapäeval juba minevik, nende kasutamist siin ei vaadelda, kuigi Kdenlive, Kino ja LiVES neid toetavad. Projekt – rida videoklippe, fotosid, tekstislaide ja helifaile, mis pärast töötlemist ühendatakse üheks pikemaks videofailiks. Projektide põhjal koostatud videofailid kantakse hiljem DVD või Blu ray plaadile, kus igaüks neist moodustab raja ühe peatüki (chapter). Tavalisel turismireisil on umbes viis aktiivset võttepäeva (ülejäänud päevad kuluvad sõidule). Reisivideo sobiv pikkus on 40-50 minutit, pikemat ei viitsi hiljem keegi vaadata. Seega jaotub reisi jooksul filmitud materjal umbes kolmeks veerandtunniseks projektiks, igas projektis sadakond videoklippi. Reisivideo – DVD või Blu ray plaadile salvestatud ja menüüga varustatud videofailide komplekt. Plaat jaguneb radadeks (track), rajad peatükkideks (chapter). Ühel rajal võib olla mitmest peatükist koosnev reisivideo, teisel rajal reisil tehtud fotodest koosnev slaidiesitus, kolmandal mingi telerist salvestatud, reisisihtkohta tutvustav lisamaterjal. Kdenlive võimaldab töödelda DVD-kvaliteediga kaamerate MPEG-2, MPEG-4 ja h264 AVCHD videofaile, VOB faile, HD-kvaliteediga ja profikaamerate faile. Ühes projektis võib kasutada erinevaid failitüüpe, neid eelnevalt ümber konverteerimata. Väljundfaile võib konverteerida erinevatesse vormingutesse, sh DVD-plaatidel kasutatavasse VOB või MPEG-2 vormingusse (failinime laiendid vob ja mpg). Kdenlive paigaldamine Ubuntu varamutes on Kdenlive vana, 0.7.5 versioon, mille kasutamine pole soovitatav. Uusima 0.7.6 versiooni paigaldamiseks tuleb tarkvaraallikate nimistusse, korraldustega Arvuti, Administreerimine, Tarkvaraallikad avaneva akna lehele Kolmandate osapoolte tarkvara, lisada rida deb http://ppa.launchpad.net/sunab/ppa/ubuntu karmic main ja hankida failide kontrollimiseks kasutatav võti terminaliakna käsuga sudo apt-key adv --recv-keys --keyserver keyserver.ubuntu.com B5115B98AA836CA8 Pärast seda saab Kdenlive paigaldada terminaliakna käsuga sudo apt-get update && sudo apt-get install kdenlive Koos videoredaktoriga paigaldatakse hulk KDE teeke ja muid vajalikke faile. Programmi nimi Kdenlive lisatakse menüü Rakendused alammenüüsse Audio ja video. 3 Kdenlive projektiaken Esimesel Kdenlive käivitamisel avaneb aken, kus küsitakse milliseid projekte kavatsete tavaliselt teha, nt DV/DVD PAL (küljesuhtega 4:3) või DV/DVD Widescreen PAL (küljesuhtega 16:9), ja kus kataloogis hoida valmis faile. Küljesuhe tuleb valida vaatamiseks kasutatava teleri järgi - vanemate tavakineskoobiga telerite korral 4:3, laiekraankineskoobi korral 16:9, uuemate LCD-telerite jaoks 16:9. Filmimisel tuleb valida samasugune küljesuhe. Iga projekti jaoks võib vaikimisi kasutatava väljundi asemel valida mõne muu, sobivate parameetritega väljundi. Pärast Kdenlive käivitamist avaneb tühi projektiaken. Vaikimisi on akna ülemises pooles neli paani, alumises pooles on ajatelje rajad. Üleval vasakult esimene on projektipaan. Sellel on kolm lehte: Project Tree (projekti failipuu), Effeckt Stack (rakendatavate efektide pakk) ja Transition (üleminek). Projektipuu on projektis kasutatavate failide nimistu (videofailid, fotod, värvi- ja tekstislaidid jm). Efektide pakk näitab milliseid efekte antud klipi jaoks ja mis järjekorras kasutatakse. Üleminek näitab, kuidas toimub ühelt klipilt teisele üleminek. Võimalikke variante on palju, nt Push, PIP, Crossfade, Wipe, Dissolve jt. Mõnede üleminekute tutvustust vt siit. Üleval vasakult teisel paanil on võimalike efektide loetelu, mida saab klippides kasutada, nt värvide asemel halltoonid (Greyscale), heli summutamine (Mute) jt. Et efekte on väga palju, siis tuleks nendega iseseisvalt tutvuda, nagu ka võimalike üleminekutega. Üleval vasakult kolmas paan on videomängija ekraan, millel saab vaadata üksikut videoklippi (Clip Monitor), projekti tervikuna (Project Monitor) või salvestatavat videot (Record Monitor). Üleval neljas, kõige parempoolne paan on tegevuste ajalugu (Undo History), kus on kirjas iga kasutaja tegevus, nt klipi lisamine, ning tegevuste tühistamised. 4 Projekti failide loetelust tuleb videoklipid vajalikus järjekorras ajatelje radadele pukseerida. Ajateljelt on näha, millal mingi klipp käivitatakse. Kui soovitakse ühelt videoklipilt teisele üleminekul kasutada mingit üleminekuefekti, nt sulandada ühe pildi sujuvalt teise, siis peavad vastavad klipid paiknema ajatelje eri radadel ülekattega, st järgmine klipp peab algama veidi enne eelmise lõppu. Iga klipi kohta võib valida ühe või mitu efekti, nt muuta selle must-valgeks või alustada mustast ekraanist kuhu sujuvalt tekib videopilt (Fade from Black). Efektide ja üleminekute kasutamisega ei tohiks liialdada, küll aga tasuks need endale selgeks teha. Kdenlive tööga on otstarbekas iseseisvalt tutvuda näidete varal. Selleks peab arvuti kõvakettal olema mingi arv videofaile, nt mpg-vormingus faile. Esialgu võiks poovida 3-4 failiga, mille kogupikkus on alla minuti. Esimene katsetus Käivitage Kdenlive. Avaneb tühi projektiaken. Valige menüü Project korraldus Project Settings, mis avab samanimelise akna. Sellest näete, millist profiili (milliseid lähtefaile) antud projektis kasutatakse. Erinevaid parameetreid saab valida välja Profile loetelust. Kui kasutate programmi paigaldamisel määratud profiili, pole seda akent vaja avada. Kui filmisite DVD-kvaliteediga kaameraga, siis tuleb sõltuvalt filmimisel kasutatud küljesuhtest (mis peab vastama vaatamiseks kasutatavale teleri ekraani küljesuhtele) profiiliks valida kas DV/DVD PAL (4:3) või DV/DVD PAL Widescreen (16:9). Edasi tuleks failipuusse lisada mõned videoklipid. Need võib ükshaaval või grupina pukseerida failipuusse Linuxi failihalduri aknast. Selleks võib kasutada ka menüü Project korraldusi Add Clip (videoklippide lisamiseks), Add Title Clip (võimaldab koostada ja lisada tekstiga tiitelslaidi), Add Slideshow Clip (võimaldab lisada ühe foto või mitmest fotost koosneva slaidiesituse). Iga projekt võiks alata kas tiitelslaidi
Load more

Recommended publications
  • Working with Digital Video
    Working with digital video By admin Published: 10/04/2007 - 08:35 Peter Westenberg , October 2007 Working with digital video is part of many artistic disciplines. Besides single screen narratives, video productions can range from animation, multiple screen installation to interactive work. Still, many aspects of digital video can be traced back to the history of film. The interface of a timeline editing software such as Cinelerra [1] shows a multitrack timeline, a viewing monitor, a bin for clips; echoing the setup of a flatbed table for editing celluloid. A dual head set up Cinelerra work station The physical materiality of film and video are fundamentaly different: celluloid versus pixels, chemicals versus algorhytms, but the relationship between film and video has mutually matured. As outlined by Matt Hanson [1b] , video expands cinematographic traditions in new directions, filmmakers can benefit from digitisation by reclaiming the central position of creativity in the film process, as pointed out by Samira Makhmalbaf. [1c] 1 / 28 An 'Old Delft Cinemonta' 16mm editing table in use at the Filmwerkplaats in Rotterdam Digital video also roots in artistic practices of the sixties and seventies. [1a] Artists started using video to capture temporary performances (Joan Jonas [2] , Vito Acconci [3] ), they integrated video monitors in installations (Nam June Paik [4] ), experimented with filters and mixing in video paintings (Peter Campus [5] ). Compared to film cameras, video cameras had a strong feature: it became possible connect a monitor and view directly what the camera recorded. Today, artists can use softwares such as Lives [5] , Jahshaka [6] , Zone Minder [7] or Pure Data [8] and Linux distributions aimed at audio and visual creation such as Dyne:bolic [9] Apodio [10] and Ubuntu Studio [11] to further explore the possibilities of real time video, multiple camera input and live interaction.
    [Show full text]
  • Introducción
    Introducción En esta primera parte pondré todos las librerías y programas que suelo instalar en Fedora 30, en la segunda parte haré una configuración del entorno de trabajo (fstab, crontab, .ssh, etc) • RPMFusion • Librerias basicas • Compilación • Compresión • Codecs • DVD’s • Programas basicos • HP • Insync • Pandoc y Latex • Spotify • Atom • Visual Studio Code • Skype • Teamviewer • Dropbox • Gitkraken • Pycharm • Telegram • Eclipse • Docker y Docker-Compose • Google Chrome • Google Music • system-config-samba • Drivers Nvidia • Peek • Sublime Text 3 y Sublime Merge • OpenRazer y Polychromatic Importante Primero tenemos que instalar los drivers de nvidia que están en la sección Drivers nvidia Actualización inicial Lo primero que hay que hacer es actualizar el sistema y lo reiniciamos, posiblemente haya una gran cantidad de paquetes a actualizar, junto con la actualización del kernel por lo que después es bueno hacer un reinicio del sistema. sudo dnf update reboot Eliminar programas no necesarios sudo dnf remove dragon calligra-core Añadir repositorio RPMFusion Este repositorio es necesario para varios paquetes que instalaremos después (contiene programas importantes y paquetes nonfree). sudo dnf -y install https://download1.rpmfusion.org/free/fedora/rpmfusion-free-release-$(rpm -E %fedora).noarch.rpm Paquetes y librerías que mas uso Conjunto de librerías y utilidades básicas, traducciones de programas a español, corrector ortográficos, etc. 1 sudo dnf -y install kde-i18n-Spanish mythes-es hyphen-es autocorr-es hunspell-es langpacks-es
    [Show full text]
  • 2015 Open Source Yearbook
    Opensource.com/yearbook . ........ OPENSOURCE.COM ................... Opensource.com publishes stories about creating, adopting, and sharing open source solutions. Visit Opensource.com to learn more about how the open source way is improving technologies, education, business, government, health, law, entertainment, humanitarian efforts, and more. Submit a story idea: https://opensource.com/story Email us: [email protected] Chat with us in Freenode IRC: #opensource.com Twitter @opensourceway: https://twitter.com/opensourceway Google+: https://plus.google.com/+opensourceway Facebook: https://www.facebook.com/opensourceway Instagram: https://www.instagram.com/opensourceway FROM THE EDITOR ............................. Dear Open Source Yearbook reader, The “open source” label was created back in 1998, not long after I got my start in tech publishing [1]. Fast forward to late 2014, when I was thinking about how much open source technologies, commu- nities, and business models have changed since 1998. I realized that there was no easy way—like a yearbook—to thumb through tech history to get a feel for open source. Sure, you can flip through the virtual pages of a Google search and read the “Best of” lists collected by a variety of technical publications and writers, much like you can thumb through newspapers from the 1980s to see the how big we wore our shoulder pads, neon clothing, and hair back then. But neither research method is particularly efficient, nor do they provide snapshots that show diversity within communities and moments of time. The idea behind the Open Source Yearbook is to collaborate with open source communities to collect a diverse range of stories from the year.
    [Show full text]
  • Openshot Video Editor Manual – V1.4 Weiter
    OpenShot Video Editor Manual – v1.4 Weiter 02 Einführung 05 Erste Schritte 06 Beherrschen Sie OpenShot in fünf Minuten! 09 Hauptfenster 16 Keyboard Shortcuts 17 Projekte - Erstellen, Öffnen und Speichern 21 Dateien importieren - Audio, Video und Bilder 23 Bildsequenzen 27 Verwalte Dateien & Ordner 29 Dateien zur Zeitleiste hinzufügen 32 Bewegen & Zuschneiden von Ausschnitte auf der Zeitleiste 34 Audio von Video trennen 35 Clip duplizieren 36 Clip-Eigenschaften 43 Schlüsselbild 46 Bildausschnitt-Effekt 47 Rotationseffekt 49 Titelbearbeitung 53 Bearbeitung für Titelanimationen 55 Übergänge 58 Liste der Transitionen. 62 Effekte 65 Effekt-Listen 69 Video exportieren 72 Video hochladen 74 Export to XML 75 Projekttyp / Profile 76 Einstellungen 77 Dependencies 79 Become an OpenShot Developer 82 Über OpenShot Weiter OpenShot Video Editor Manual – v1.4 1 OpenShot Video Editor Manual – v1.4 » Einführung Zurück Weiter OpenShot Video Editor ist ein Programm, das entwickelt wurde, um unter Linux Videos erstellen und schneiden zu können. Man kann auf einfache Weise Video-Clips, Audio-Dateien und Fotos zu einem Projekt verbinden und anschließend in viele gebräuchliche Video-Formate exportieren. OpenShot ist eine nicht lineare Schnittsoftware, was heißt, dass man zu jeder Zeit zu jedem Frame im Video springen kann, und dennoch Ebenen angelegt, Clips gemischt und sehr kreativ zusammengestellt werden können. Alle Veränderungen sind nondestruktiv, das zugrundeliegende Videomaterial wird also zu keinem Zeitpunkt verändert. Man kann OpenShot benutzen um Dia-Shows zu erstellen, Home-Videos zu schneiden, Fernsehwerbung und Online-Filme zu erstellen und auch sonst für alles andere, was man sich nur vorstellen kann. Feature Übersicht: Screenshot Feature Übersicht: 1. Unterstützung vieler Video-, Audio- und Bildformate (basierend auf FFmpeg) 2.
    [Show full text]
  • Ffmpeg - the Universal Multimedia Toolkit
    Introduction Resume Resources FFmpeg - the universal multimedia toolkit Appendix Stefano Sabatini mailto:[email protected] Video Vortex #9 Video Vortex #9 - 1 March, 2013 1 / 13 Description Introduction Resume Resources multiplatform software project (Linux, Mac, Windows, Appendix Android, etc...) Comprises several command line tools: ffmpeg, ffplay, ffprobe, ffserver Comprises C libraries to handle multimedia at several levels Free Software / FLOSS: LGPL/GPL 2 / 13 Objective Introduction Resume Provide universal and complete support to multimedia Resources content access and processing. Appendix decoding/encoding muxing/demuxing streaming filtering metadata handling 3 / 13 History Introduction 2000: Fabrice Bellard starts the project with the initial Resume aim to implement an MPEG encoding/decoding library. Resources The resulting project is integrated as multimedia engine Appendix in MPlayer, which also hosts the project. 2003: Fabrice Bellard leaves the project, Michael Niedermayer acts as project maintainer since then. March 2009: release version 0.5, first official release January 2011: a group of discontented developers takes control over the FFmpeg web server and creates an alternative Git repo, a few months later a proper fork is created (Libav). 4 / 13 Development model Source code is handled through Git, tickets (feature requests, bugs) handled by Trac Introduction Resume Patches are discussed and approved on mailing-list, Resources and directly pushed or merged from external repos, Appendix trivial patches or hot fixes can be pushed directly with no review. Every contributor/maintainer reviews patches in his/her own area of expertise/interest, review is done on a best effort basis by a (hopefully) competent developer. Formal releases are delivered every 6 months or so.
    [Show full text]
  • Volume 2 – Vidéo Sous Linux
    Volume 2 – Vidéo sous linux Installation des outils vidéo V6.3 du 20 mars 2020 Par Olivier Hoarau ([email protected]) Vidéo sous linux Volume 1 - Installation des outils vidéo Volume 2 - Tutoriel Kdenlive Volume 3 - Tutoriel cinelerra Volume 4 - Tutoriel OpenShot Video Editor Volume 5 - Tutoriel LiVES Table des matières 1 HISTORIQUE DU DOCUMENT................................................................................................................................4 2 PRÉAMBULE ET LICENCE......................................................................................................................................4 3 PRÉSENTATION ET AVERTISSEMENT................................................................................................................5 4 DÉFINITIONS ET AUTRES NOTIONS VIDÉO......................................................................................................6 4.1 CONTENEUR................................................................................................................................................................6 4.2 CODEC.......................................................................................................................................................................6 5 LES OUTILS DE BASE POUR LA VIDÉO...............................................................................................................7 5.1 PRÉSENTATION.............................................................................................................................................................7
    [Show full text]
  • Lives Video Editor
    GABRIEL FINCH LiVES: LiVES is a Video Editing System RECIFE-PE – JULHO/2013. UNIVERSIDADE FEDERAL RURAL DE PERNAMBUCO PRÓ-REITORIA DE PESQUISA E PÓS-GRADUAÇÃO PROGRAMA DE PÓS-GRADUAÇÃO EM INFORMÁTICA APLICADA LiVES: LiVES is a Video Editing System Dissertação apresentada ao Programa de Pós-Graduação em Informática Aplicada como exigência parcial à obtenção do título de Mestre. Área de Concentração: Engenharia de Software Orientador: Prof. Dr. Giordano Ribeiro Eulalio Cabral RECIFE-PE – JULHO/2013. Ficha Catalográfica F492L Finch, Gabriel LiVES: LiVES is a video editing system / Gabriel Finch. -- Recife, 2013. 132 f. Orientador (a): Giordano Cabral. Dissertação (Mestrado em Informática Aplicada) – Universidade Federal Rural de Pernambuco, Departamento de Estatísticas e Informática, Recife, 2013. Inclui referências e apêndice. 1. Software - Desenvolvimento 2. Prototipagem 3. Multimídia 4. Usuários de computador 5. Vídeo digital I. Cabral, Giordano, orientador II. Título CDD 005.1 ACKNOWLEDGEMENTS The author would like to thank: The staff and students at UFRPE. All the LiVES users and contributors. My family. and the following, who have helped along the way: Niels Elburg, Denis "Jaromil" Rojo, Tom Schouten, Andraz Tori, Silvano "Kysucix" Galliani, Kentaro Fukuchi, Dr. Jun Iio, Oyvind Kolas, Carlo Prelz, Yves Degoyon, Lady Xname, timesup.org, LinuxFund, VJ Pixel, estudiolivre, mediasana, Felipe Machado, elphel.com. RESUMO Relativamente pouca pesquisa científica tem sido executado até à data atinente aos requisitos dos usuários de aplicativos de processamento de vídeo. Nesta dissertação, apresentamos um novo termo "Experimental VJ", e examinamos os requisitos de software para essa classe de usuário, derivados de uma variedade de fontes. Por meios desses requisitos, definimos os atributos que seria necessário um programa criado para satisfazer essas demandas possuir.
    [Show full text]
  • The Current State of Linux Video Production Software and Its Developer Community
    The Current State of Linux Video Production Software and its Developer Community Richard Spindler Schönau 75 6323, Bad Häring, Austria [email protected] Abstract At the time it was started, there were two potential applications available that could have According to Linux and Open Source/Free been used instead of starting a new project. Those Software thought leaders, the current situation in 1 2 Linux video editing and production software still two options were Cinelerra and Kino which were leaves a lot to be desired. Here we give an accurate already quite mature and widely used at that time. overview of the software that is already being However for the needs of the author, Kino was too developed for Linux video editing, or that is simple to support the kind of workflow that he currently being worked on. We will introduce the anticipated, and Cinelerra was too complex to developers or/and the development communities teach quickly to his collaborators. They were not that are behind these projects, and how the only choices, as new editing applications collaboration between projects works. We will emerged, likely because other Free Software mention interesting events and places where Linux enthusiasts were finding themselves in a similar video developers meet, and what groups might be dilemma. Those however, were also very much at interested in our work, or ought to be involved into a starting point of development, and far from being specific aspects of our work. We will outline mature enough for general use. where projects are still lacking to support specific use cases, and why they matter.
    [Show full text]
  • Open Source Software Zur Multimedialen
    Open Source Software Einsatz zur multimedialen Produktion im Unterricht eEducationeEducation FachtagungFachtagung 2017,2017, SalzburgSalzburg Benedikt Völker, MA; 2017 Bild: Johannes Spielhagen, Bamberg, Germany - Provided as files by the author to be published by OSBF e.V. under an open license. CC BY-SA 3.0 https://en.wikipedia.org/wiki/Open-source_model#/media/File:121212_2_OpenSwissKnife.png Open Source Software (OSS) ● Wikipedia: „Als Open Source (aus englisch open source, wörtlich offene Quelle) wird Software bezeichnet, deren Quelltext öffentlich und von Dritten eingesehen, geändert und genutzt werden kann.“ (Quelle:https://de.wikipedia.org/wiki/Open_Source; CC BY-SA 3.0) ● Ursprung: Free Software Movement ● GNU-Projekt (1983) (Bild: Aurelio A. Heckert - gnu.org; CC BY-SA 2.0) ● Free Software Foundation (FSF, 1985) (Bild: Free Software Foundation; CC BY-SA 3.0) ● Open Source Initiative (OSI, 1998) (Bild: Open Source Initiative; CC BY 2.5) (F)OSS - Prominente Beispiele ● GNU/Linux → Android, (Web-)Server, „Supercomputer“, Internet of Things, Firmware, Desktop,… ● Mozilla Firefox ● VideoLan Client (VLC) ● LibreOffice/OpenOffice ● WordPress ● Microsoft TrueType Core Fonts ● Darwin (OSX Kernel) ● Programmiersprachen → WebKit/Javascript, PHP, Python, .NET Core,... Quellen für Open Source Software (F)OSS kann einfach an vielen Stellen im Internet gefunden werden. Beispiele: ● Sourceforge (https://sourceforge.net/) ● FSF Free Software Directory (https://directory.fsf.org/wiki/Main_Page) ● Wikipedia (https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_and_open-
    [Show full text]
  • Linux Applications for Internet Broadcasters
    Linux Applications For Internet Broadcasters Written By David Childers www.ScenicRadio.Com Relaxing Entertainment for the World www.BroadcastingWorld.Com Global Broadcast Information Portal Creative Common License This body of work is released under the Attribution-ShareAlike version 3.0, Creative Common License. The work may be freely distributed or modified for commercial or non commercial purposes. If this work is modified, compliance with the Attribution-ShareAlike version 3.0, Creative Common License is required. These requirements include: - Any derivatives of this work must be attributed to David Childers. - Any derivatives of this work must reference any additional sources that may be used. - Alterations, transforming, or building upon this work requires distributing the resulting work only under the same, similar or a compatible license. For the complete legal code, please refer here: www.creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/legalcode Cover graphic – Server Linux Box. www.clker.com/clipart-1907.html Cover graphic – Penguin. www.clker.com/clipart-penguin-14.html Foreword graphic - Still Life with a Skull and a Writing Quill. en.m.wikipedia.org/wiki/File:Pieter_Claeszoon_-_Still_Life_with_a_Skull_and_a_Writing_Quill.JPG About The Author David Childers is the Content Manager for the Global Broadcasting portal www.BroadcastingWorld.com. He is very active in the Internet broadcast industry and has written numerous guides and a book about this growing technological field. He is also the webmaster of www.ScenicRadio.com, the global
    [Show full text]
  • Apache-Ivy Wordgrinder Nethogs Qtfm Fcgi Enblend-Enfuse
    eric Ted fsvs kegs ht tome wmii ttcp ess stgit nut heyu lshw 0th tiger ecl r+e vcp glfw trf sage p6f aris gq dstat vice glpk kvirc scite lyx yagf cim fdm atop slock fann G8$ fmit tkcvs pev bip vym fbida fyre yate yturl ogre owfs aide sdcv ncdu srm ack .eex ddd exim .wm ibam siege eagle xlt xclip gts .pilot atool xskat faust qucs gcal nrpe gavl tintin ruff wdfs spin wink vde+ ldns xpad qxkb kile ent gocr uae rssh gpac p0v qpdf pudb mew cc e afuse igal+ naim lurc xsel fcgi qtfm sphinx vmpk libsmi aterm lxsplit cgit librcd fuseiso squi gnugo spotify verilog kasumi pattern liboop latrace quassel gaupol firehol hydra emoc fi mo brlcad bashdb nginx d en+ xvnkb snappy gemrb bigloo sqlite+ shorten tcludp stardict rss-glx astyle yespl hatari loopy amrwb wally id3tool 3proxy d.ango cvsps cbmfs ledger beaver bsddb3 pptpd comgt x.obs abook gauche lxinput povray peg-e icecat toilet curtain gtypist hping3 clam wmdl splint fribid rope ssmtp grisbi crystal logpp ggobi ccrypt snes>x snack culmus libtirpc loemu herrie iripdb dosbox 8yro0 unhide tclvfs dtach varnish knock tracker kforth gbdfed tvtime netatop 8y,wt blake+ qmmp cgoban nexui kdesvn xrestop ifstatus xforms gtklife gmrun pwgen httrack prelink trrnt ip qlipper audiere ssdeep biew waon catdoc icecast uif+iso mirage epdfview tools meld subtle parcellite fusesmb gp+fasta alsa-tools pekwm viewnior mailman memuse hylafax= pydblite sloccount cdwrite uemacs hddtemp wxGT) adom .ulius qrencode usbmon openscap irssi!otr rss-guard psftools anacron mongodb nero-aac gem+tg gambas3 rsnapshot file-roller schedtool
    [Show full text]
  • Digital Artists' Handbook
    Digital Artists' Handbook By admin Published: 09/26/2007 - 13:35 The Digital Artists Handbook is an accessible source of information that introduces you to different tools, resources and ways of working related to digital art. The goal of the Handbook is to be a signpost, a source of practical information and content that bridges the gap between new users and the platforms and resources that are available, but not always very accessible. The Handbook is filled with articles written by invited artists and specialists, talking about their tools and ways of working. Some articles are introductions to tools, others are descriptions of methodologies, concepts and technologies. All articles were written and published between 2007 and 2009. When discussing software, the focus of this Handbook is on Free/Libre Open Source Software. The Handbook aims to give artists information about the available tools but also about the practicalities related to Free Software and Open Content, such as collaborative development and licenses. All this to facilitate exchange between artists, to take away some of the fears when it comes to open content licenses, sharing code, and to give a perspective on various ways of working and collaborating. - Graphics - Working with sound 1 / 228 - Working with others - Publishing your work - Working with digital video - Software art - Developing your own hardware Graphics › 2 / 228 Graphics By admin Published: 10/04/2007 - 08:26 Jon Phillips , December 2007 Image reigns supreme. From the thousands of films churned out each year from Nollywood, to the persistent recording of images by security cameras in London to the scaling of windows on your desktop computer, you are already a pixel pusher.
    [Show full text]