Arvo Mägi Videoredaktori Kdenlive lühike kasutamisjuhend Tallinn, 2009 Saateks Videokaamerate hinnad on langenud ja turisti käes näeb videokaamerat juba peaaegu sama tihti kui digifotokaamerat. Videoredaktor on seetõttu tänapäeval muutumas sama tähtsaks rakendusprogrammiks kui fotoredaktor. Linuxi jaoks on mitmeid videoredaktoreid (Kino, Cinerella, LiVES jt), kuid seni on nende kvaliteet ja/või kasutamismugavus jätnud soovida. Üheks paremaks Linuxi videoredaktoriks on kujunemas Kdenlive. Kdenlive on koostatud KDE 4.x töölaua jaoks, kuid seda võib edukalt kasutada ka Ubuntu GNOME töölauaga. Kdenlive 0.7.6 versioon ilmus 08.10.09. Vanemaid versioone enam ei toetata. Kiire arendustöö tõttu ei ole korralikku dokumentatsiooni veel jõutud koostada, vähene olemas olev on enamasti vananenud. Kdenlive on mittelineaarne (non-linear) videoredaktor, st selle abil saab videot redigeerida alates suvalisest kaadrist. Üldine töö põhimõte on järgmine. Kaamera kõvakettalt või mälukaardilt laetakse vajalikud failid arvuti kõvakettale. Sealt laetakse käesoleva projekti jaoks vajalikud videofailid projektiakna failinimistusse. Lisaks videofailidele saab projektis kasutada ka üksikslaide (fotosid) ja slaidikomplekte (slaidiesitusi), tekstiga tiitelslaide ja helifaile (nt taustamuusika). Projektiaknas pukseeritakse vajalikud failid ajatelje (timeline) paralleelsetele radadele - nt rajale 0 tiitelslaid, mis peab algama ajatelje nullpunktist; radadele 1 ja 2 üks või mitu videoklippi; radadele 3 ja 4 helifailid (need rajad on vaikimisi ette nähtud helifailide jaoks). Vajaduse korral võib radade arvu suurendada. Erinevatel ajatelje radadel paiknevate videoklippide ühendamiseks võib kasutada mitmesuguseid üleminekuefekte. Selleks peavad klipid radadel paiknema ülekattega, st järgmine klipp peab algama veidi enne eelmise lõppu. Videoklippide asukohta ja järjestust saab ajateljel muuta (neid ühest kohast teise tõsta), üleliigseid osasid saab välja jätta jne. Üksikuid videoklippe või kogu projekti saab projektiaknas mängida. Kui redigeerimine on lõpetatud, konverteeritakse kogu projekt valitud vormingusse ja salvestatakse kõvakettale ühe failina. DVD-plaadil paikneb iga projekti väljundfail kas eraldi rajal või moodustab sama raja ühe peatüki. Reisivideote puhul on tüüpiline, et ühel plaadi rajal on mitmest peatükist koosnev video, teisel fotodest koosnev sĺaidiesitus. Samal põhimõttel töötavad ka kommertsprogrammid Apple iMovie, Sony Vegas jt. Käesolevat juhendit on testitud Ubuntu 9.04 ja 9.10 keskkonnas ainult PAL DVD (720x576) projektide tegemisel. Juhend on põhiliselt orienteeritud reisivideote tegijale. Kdenlive on kasutatav ka kõrgtihedusega HD (1920x1080i/p) video redigeerimiseks, kuid autorid hoiatavad sel puhul võimalike vigade eest. HD video näidet vt siit ja siit. Nendes näidisvideotes on kasutatud üleminekuefekte ja tiitelslaide. 2 Järgneva mõistmiseks on vaja kokku leppida terminoloogias. Videoklipp – filmilõik, mille kaamera salvestab pärast salvestusnupule vajutamist kuni salvestamise katkestamiseni uue nupuvajutusega. Tüüpiliselt on staatilise videoklipi pikkus umbes 5-8 sekundit, panoraamvõtted ja dünaamilised stseenid võivad olla pikemad, kuid tavaliselt jääb nende pikkus alla ühe minuti. Iga videoklipp salvestatakse kaamera kõvakettale või mälukaardile failina. Enamasti paiknevad samal kuupäeval salvestatud failid ühes kataloogis. Kaamera kõvakettalt või mälukaardilt saab failid arvutisse laadida operatsioonisüsteemi failihalduri abil. Kaamera ühendatakse arvutiga USB kaabli abil, mälukaardi võib pista sobivat tüüpi lugejasse. Magnetlinti kasutavad kaamerad, mis ühendatakse arvutiga Firewire kaabli abil, on tänapäeval juba minevik, nende kasutamist siin ei vaadelda, kuigi Kdenlive, Kino ja LiVES neid toetavad. Projekt – rida videoklippe, fotosid, tekstislaide ja helifaile, mis pärast töötlemist ühendatakse üheks pikemaks videofailiks. Projektide põhjal koostatud videofailid kantakse hiljem DVD või Blu ray plaadile, kus igaüks neist moodustab raja ühe peatüki (chapter). Tavalisel turismireisil on umbes viis aktiivset võttepäeva (ülejäänud päevad kuluvad sõidule). Reisivideo sobiv pikkus on 40-50 minutit, pikemat ei viitsi hiljem keegi vaadata. Seega jaotub reisi jooksul filmitud materjal umbes kolmeks veerandtunniseks projektiks, igas projektis sadakond videoklippi. Reisivideo – DVD või Blu ray plaadile salvestatud ja menüüga varustatud videofailide komplekt. Plaat jaguneb radadeks (track), rajad peatükkideks (chapter). Ühel rajal võib olla mitmest peatükist koosnev reisivideo, teisel rajal reisil tehtud fotodest koosnev slaidiesitus, kolmandal mingi telerist salvestatud, reisisihtkohta tutvustav lisamaterjal. Kdenlive võimaldab töödelda DVD-kvaliteediga kaamerate MPEG-2, MPEG-4 ja h264 AVCHD videofaile, VOB faile, HD-kvaliteediga ja profikaamerate faile. Ühes projektis võib kasutada erinevaid failitüüpe, neid eelnevalt ümber konverteerimata. Väljundfaile võib konverteerida erinevatesse vormingutesse, sh DVD-plaatidel kasutatavasse VOB või MPEG-2 vormingusse (failinime laiendid vob ja mpg). Kdenlive paigaldamine Ubuntu varamutes on Kdenlive vana, 0.7.5 versioon, mille kasutamine pole soovitatav. Uusima 0.7.6 versiooni paigaldamiseks tuleb tarkvaraallikate nimistusse, korraldustega Arvuti, Administreerimine, Tarkvaraallikad avaneva akna lehele Kolmandate osapoolte tarkvara, lisada rida deb http://ppa.launchpad.net/sunab/ppa/ubuntu karmic main ja hankida failide kontrollimiseks kasutatav võti terminaliakna käsuga sudo apt-key adv --recv-keys --keyserver keyserver.ubuntu.com B5115B98AA836CA8 Pärast seda saab Kdenlive paigaldada terminaliakna käsuga sudo apt-get update && sudo apt-get install kdenlive Koos videoredaktoriga paigaldatakse hulk KDE teeke ja muid vajalikke faile. Programmi nimi Kdenlive lisatakse menüü Rakendused alammenüüsse Audio ja video. 3 Kdenlive projektiaken Esimesel Kdenlive käivitamisel avaneb aken, kus küsitakse milliseid projekte kavatsete tavaliselt teha, nt DV/DVD PAL (küljesuhtega 4:3) või DV/DVD Widescreen PAL (küljesuhtega 16:9), ja kus kataloogis hoida valmis faile. Küljesuhe tuleb valida vaatamiseks kasutatava teleri järgi - vanemate tavakineskoobiga telerite korral 4:3, laiekraankineskoobi korral 16:9, uuemate LCD-telerite jaoks 16:9. Filmimisel tuleb valida samasugune küljesuhe. Iga projekti jaoks võib vaikimisi kasutatava väljundi asemel valida mõne muu, sobivate parameetritega väljundi. Pärast Kdenlive käivitamist avaneb tühi projektiaken. Vaikimisi on akna ülemises pooles neli paani, alumises pooles on ajatelje rajad. Üleval vasakult esimene on projektipaan. Sellel on kolm lehte: Project Tree (projekti failipuu), Effeckt Stack (rakendatavate efektide pakk) ja Transition (üleminek). Projektipuu on projektis kasutatavate failide nimistu (videofailid, fotod, värvi- ja tekstislaidid jm). Efektide pakk näitab milliseid efekte antud klipi jaoks ja mis järjekorras kasutatakse. Üleminek näitab, kuidas toimub ühelt klipilt teisele üleminek. Võimalikke variante on palju, nt Push, PIP, Crossfade, Wipe, Dissolve jt. Mõnede üleminekute tutvustust vt siit. Üleval vasakult teisel paanil on võimalike efektide loetelu, mida saab klippides kasutada, nt värvide asemel halltoonid (Greyscale), heli summutamine (Mute) jt. Et efekte on väga palju, siis tuleks nendega iseseisvalt tutvuda, nagu ka võimalike üleminekutega. Üleval vasakult kolmas paan on videomängija ekraan, millel saab vaadata üksikut videoklippi (Clip Monitor), projekti tervikuna (Project Monitor) või salvestatavat videot (Record Monitor). Üleval neljas, kõige parempoolne paan on tegevuste ajalugu (Undo History), kus on kirjas iga kasutaja tegevus, nt klipi lisamine, ning tegevuste tühistamised. 4 Projekti failide loetelust tuleb videoklipid vajalikus järjekorras ajatelje radadele pukseerida. Ajateljelt on näha, millal mingi klipp käivitatakse. Kui soovitakse ühelt videoklipilt teisele üleminekul kasutada mingit üleminekuefekti, nt sulandada ühe pildi sujuvalt teise, siis peavad vastavad klipid paiknema ajatelje eri radadel ülekattega, st järgmine klipp peab algama veidi enne eelmise lõppu. Iga klipi kohta võib valida ühe või mitu efekti, nt muuta selle must-valgeks või alustada mustast ekraanist kuhu sujuvalt tekib videopilt (Fade from Black). Efektide ja üleminekute kasutamisega ei tohiks liialdada, küll aga tasuks need endale selgeks teha. Kdenlive tööga on otstarbekas iseseisvalt tutvuda näidete varal. Selleks peab arvuti kõvakettal olema mingi arv videofaile, nt mpg-vormingus faile. Esialgu võiks poovida 3-4 failiga, mille kogupikkus on alla minuti. Esimene katsetus Käivitage Kdenlive. Avaneb tühi projektiaken. Valige menüü Project korraldus Project Settings, mis avab samanimelise akna. Sellest näete, millist profiili (milliseid lähtefaile) antud projektis kasutatakse. Erinevaid parameetreid saab valida välja Profile loetelust. Kui kasutate programmi paigaldamisel määratud profiili, pole seda akent vaja avada. Kui filmisite DVD-kvaliteediga kaameraga, siis tuleb sõltuvalt filmimisel kasutatud küljesuhtest (mis peab vastama vaatamiseks kasutatavale teleri ekraani küljesuhtele) profiiliks valida kas DV/DVD PAL (4:3) või DV/DVD PAL Widescreen (16:9). Edasi tuleks failipuusse lisada mõned videoklipid. Need võib ükshaaval või grupina pukseerida failipuusse Linuxi failihalduri aknast. Selleks võib kasutada ka menüü Project korraldusi Add Clip (videoklippide lisamiseks), Add Title Clip (võimaldab koostada ja lisada tekstiga tiitelslaidi), Add Slideshow Clip (võimaldab lisada ühe foto või mitmest fotost koosneva slaidiesituse). Iga projekt võiks alata kas tiitelslaidi