Pirjo Jonas Ja Tunnete Salasopid

VANEMUISE HOOAJAKIRI 2021 SÜGIS

Ooperiprimadonna Pirjo Jonas ja tunnete salasopid

Karl Laumets, Galilei ja mõistus Mozartisse armunud Elmo Nüganen Risto Joost Vanemuise hiidkärgperes Petr Zuska kaasaegne „Luikede järv“ Repertuaariülevaade Hea Vanemuise sõber!

Meil on käes Vanemuise 152. hooaega tutvustav ajakiri RAMP. Kas teile tundub ka, et teatri 151. hooaeg oleks justkui vahele jäänud? Mulle küll. Just äsja alustasime väärikat ja suure- joonelist juubelihooaega ning siis saabus teadagi mis. Nii jäid peod pidamata ja avame- sulgeme-avame-sulgeme rütmis kulges ka suur osa järgmisest hooajast. Kummaline aeg, kuid lõpuks kindlasti millekski ka hea. Meie ei ole siiski uinunud, vaid oleme oma teatrimajades hooga tööd edasi teinud, et saaksime teid esimesel võimalusel parimate teatrielamustega varustada. Nii valmisid kevadel 152. hooaeg draamalavastused „Terror“ ja „Inspektor tuleb“, kolme noore koreograafi lühiballettidest koosnev balletiõhtu „Metamorfoosid“ ja imeilus ooper „Linda di Chamounix“ – kõik on esitamisküpsed ja valmis esimesel võimalusel teie ette astuma. Meie draamatrupiga on liitunud mitu säravat noort näitlejat, tantsutrupis alustavad sügisest nii mõnedki värsked tantsijad ja ka muusikaosakond ei ole uuendustest puutumata. Seekordne RAMP pakub siin teile mõned tutvumisvõimalused. Uus hooaeg pakub avastamisrõõmu väga erinevale publikule. Igas žanris jõuab lavale klassikat, aga ka sulesooja näitekirjandust, tantsu ja muusikat; rõõmsat äratundmist lastele, aga ka emadele-isadele ning kindlasti midagi ka vanaemade-vanaisade hinge- keeltele – „Vendadest Lõvisüdametest“ ja „Luikede järvest“ „Põrgupõhja uue Vana- paganani“. Vanemuise suur soov on olla vajalik ja oluline eelkõige kogukonnale, kus me tegutseme – tartlastele lähemalt ja kaugemalt. Seepärast avame Vanemuise 152. hooaja uudse avafestivaliga linna südames Raekoja platsil, mille raames on planeeritud nii intiim- seid ootamatuid kultuurilisi kohtumisi kui ka suurejoonelisi galakontserte. Aitäh, et olete jätkuvalt meiega! Teater ilma publikuta ei ole mingi teater. Püüame endast iga päev anda parima, et pakkuda oma vaatajatele rõõmsaid teatrielamusi, inspiratsiooni, meelerahu ja miks mitte ka hingekosutust, mida me kõik vajame nii segastel kui selgematel aegadel.

Kohtumiseni Vanemuises!

Kristiina Alliksaar teatrijuht

RAMP 2021 SÜGIS — 1 4 Pirjo Jonas sukeldub tunnete salasoppidesse 14 Kaie – kolme isanda teener 20 Laumets ja Galilei usuvad inimeste mõistusesse 24 Elmo Nüganen, Mozartisse armunud 28 Rufina Noor täitis oma lapsepõlveunistuse 38 Risto Joost tegutseb hoogsalt teatri hiidkärgperes 46 Petr Zuska värske pilk „Luikede järvele“ 60 Draamanoorte kevadine piknik 56 Noortetöö 60 Draamarepertuaar Teater Vanemuine Vanemuise 6, 51003 Tartu Piletid: 744 0165, [email protected] 86 Muusikarepertuaar Piletimaailm, Piletilevi vanemuine.ee 104 Tantsurepertuaar facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Rasmus Kull 112 Lastelavastused Kujundus: Aide Eendra

ISSN 2228-1177 Rambi ees

Ooperi- primadonna Pirjo Jonas sukeldub laval tunnete salasoppidesse

Tekst Liis Seljamaa – Fotod Maris Savik, Vanemuine

Ooperisolistil Pirjo Jonasel algab sügisel Vanemuise teatris kaheteistkümnes hooaeg. See toob haprale koloratuursopranile mitu uut rolli, lisaks jätkab lavateed väga menukas „Sweeney Todd“. Kevadel lavaküpseks saanud „Linda di Chamounix“ esietendub samuti septembris, nimitegelase roll on Pirjole väga oluline.

RAMP 2021 SÜGIS — 6 „Linda di Chamounix“ (2021) di Chamounix“ (2021) „Linda Rambi ees

Vokaalse poole pealt võivad muusikalid ooperilauljate jaoks olla keerulised, sest vahel tuleb laulda hoopis teistmoodi – nagu me vahel ütleme, fööni- või söögihäälega.

koloratuursopranist. Kõrvalseisja võib mõelda, tekitas. Vokaalse poole pealt võivad muusikalid et mis vahet seal siis nii väga on, kas lüüriline ooperilauljate jaoks olla keerulised, sest vahel või dramaatiline koloratuursopran, üks sopran tuleb laulda hoopis teistmoodi – nagu me vahel ju kõik! Laulja hääleaparaadile on vahe tuntav ütleme, fööni- või söögihäälega. Mitme eri laulu- ning rolli vastu võtmisel tuleb mõelda, kas see stiili ühildamine, näiteks kui sul on vaja ühel ka laulja häälele sobilik on. Vale valik võib häält õhtul muusikali ja järgmisel õhtul ooperi peaosa püsivalt kahjustada ja laulja karjäärile saatusli- laulda, võib olla väga keeruline ja isegi häälele kuks saada. Samas aga muutub ja areneb hääl kahjulik. Johanna roll aga sobis mulle kenasti ka vanusega ja see võimaldab teatud piires uusi ning see tegi kogu protsessi muretumaks ja väljakutseid leida. Donna Anna rolli teevadki juba mõnusamaks. Draamanäitlejadki on muusikalide „Linda di Chamounix“ (2021). Pirjo Jonas, Raimonds Bramanis veidi küpsemad lauljad. „Loodan, et donna Anna suhtes tihti skeptilised, aga mulle näib, et sellest on minu jaoks praegu õige valik. Tema karakter koostööst jäi kogu trupile soe ja hea tunne, vaimus- on üsna erinev Zerlinast: kurvameelsem, välja- tus muusikast ja lavastusest on ühine.“ peetum. Temas on sügavust ja mitmekihilisust, Muusikali tõlkijaks ei sattunud Pirjo mui- mis mind sütitab – tunnen, et mul on ka rolli- dugi tühja koha pealt: selle aluseks on inglise Õieti pidi „Linda di Chamounix“ esieten- Aga novembris esietenduva „Don Giovanni“ loomes aeg astuda rõõmsameelsest tütarlapsest keele õpingud Tartu Ülikoolis veel enne, kui duma juba märtsis, ent teatrite uksed avanesid donna Anna on jällegi roll, mis paneb lauljanna edasi ja kaevuda sügavamale. Tajusin eriti selgelt sai astutud muusikaakadeemiasse. Kahasse publikule alles mai lõpus ning teater otsustas südame kiiremini põksuma. „Ega ma algul pol- just „Linda” proovide ajal, kuidas võimalus otsida Taneliga tõlgiti esimese näitemänguna Ken esietenduse lükata sügisesse. Kevad jääb ilmselt nudki sellest ooperist väga vaimustuses, arvasin, endas valu ja nõrkuse allikaid avardab ka vokaal- Ludwigi komöödia „Mäng on alanud“, mis esi- kõigile meelde peamiselt teadmatusest tingitud et kui minu jaoks on seal Zerlina osa, ei paku see seid võimeid. Tunnen, et julgus olla haavatav etendus mõni hooaeg tagasi Ugalas. Eelmisel ebakindla ajana, ent Pirjo tundis ennast ikkagi mulle praegu pinget. Zerlina roll on väga armas, annab mulle jõudu.” kevadel tõlkisid nad koos Ray Cooney komöödia hästi. „Peaosa „Lindas“ on väga äge! Muidu on ju ent olen päris pikalt juba sarnaseid rolle laulnud Ooperilauljad tegelevad rolliloome ja partiide „Võrku püütud“. Vanemuise mängukavva kah- ainult üks suur muretsemine ja lavapaus. Selle ja vokaalselt istub see minu jaoks pigem madalal. harjutamisega tükk aega enne, kui seadeproovid juks mitte jõudnud muusikali „Produtsendid“ skaala teises otsas ongi Linda, sest olen selle rolliga Selge see, et ma olen sobiva välimusega – lavaliselt algavad. Pirjol on muusikalidega igasuguseid tõlkis Pirjo koos ooperisolisti Rasmus Kulliga. nii palju kasvanud. Ma ei tea, kuidas see kõrvalt liikuv, kepsakas ning nääpsukene ja õigema rolli kogemusi, millest „Sweeney Todd“ on õnneks Libreto tõlkimisel saab Pirjo enda sõnul ühen- paistab, aga ise tunnen ennast küll küpsema ja puudumisel võin laulda ka subreti partiid. See väga positiivne. „Minu jaoks on see väga eriline dada parimad oskused ehk laulja teadmised, võimekamana. Elukogemust on juurde tulnud, on selline lauljate stereotüüp – inimese kasv ja töö – olin muusikali tõlkija ja mu abikaasa Tanel kuidas on mugav ja hea laulda, kuidas see lavalt julgen sukelduda sügavamale oma tunnete kehaehitus määravad sageli ära ka hääleliigi ja siis Jonas lavastaja. Õnneliku juhuse tõttu viisid suupäraselt kosta võiks ning oma filoloogi- varjulistesse soppidesse ja need laval välja tuua, võib juhtuda, et muudkui teedki ühtmoodi rolle. Tanel ja dirigent Martin Sildos selle plaani paar oskused. „Sweeney Toddis“ oli see maru kasulik, vähemalt enda jaoks. Lisandub mõnu vokaalsest Kolleeg Karmen Puis soovitas aga vaadata hoopis aastat tagasi ellu ja pärast proovitöö esitamist lei- et ma ka laval kaasa tegin – tavaliselt tõlkija vormist ja teadmine, et ma suudan rohkemat kui donna Anna rolli poole ja nii käisingi mõtte Risto dis Tanel, et mina võiksingi seda tõlkida. Ja kuna proovide ajal saalis ei viibi, aga minu käest viis või kümme aastat tagasi.“ Joostile (Vanemuise muusikajuht – toim.) välja.“ minu täita on Johanna roll, lisandus tõlkimisele sai kohe küsida või ettepanekuid teha, kuidas Uusi rolle pidi esialgu olema rohkemgi, ent Donna Anna on dramaatiliste koloratuur- ka tore lavastaja ja näitleja koostöö. Lugu on täiesti midagi teisiti sõnastada. suures edasilükkumise hoos nihkuvad kaugemale sopranite roll. Pirjo tunnistab, et on viimasel teistsugune kui tavaline laupäevane muusikal, Ooper „Põrgupõhja uus Vanapagan“ on ka ooperite esietendused. Nii saab „Põrgupõhja ajal näiteks kontsertidel laulnud päris palju võib-olla sellepärast meeldib see ka kogu trupile – algupärand ja Vanemuise lavale jõudmiseks tõl- uus Vanapagan“ valmis alles tulevaks kevadeks, „Öökuninganna aariat“ ja ka roll ooperis „Linda mina nautisin nii tõlkija kui artistina musta get ei vaja, ent Ardo Ran Varres on teinud palju järgmisesse hooaega lükkub „Cyrano de Bergerac“. di Chamounix“ on sammuke kaugemale kergest huumorit ja õõva, mida raputava süžeega lavastus selleks, et lauljatel võimalikult hea laulda oleks,

6 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 7 Rambi ees

uurides solistide hääleulatust ja koordineerides Algselt kirjutas Ardo Ran lauljad paistsid vaimustuvat sellisest lähenemi- Pirjo abikaasa, näitleja ja Ugala teatri nüansse, millega heliloojal endal on raske arves- sest ja Pepeljajevi atribuutikalembusest. Minu kunstiline juht Tanel Jonas tada. Selline koostöö on vajalik, sest muidu võib mulle kolmanda oktavi „re“ üks kihvtimaid trikke oli suure ratta sees kiiku- Tutvusin Pirjoga tõesti „Haldjakuninganna” juhtuda, et helilooja kirjutab partii valmis, aga des näitlejatele korviga püüdmiseks pehmeid proovide ajal. Mängisime tülitsevat abielupaari seejärel on keeruline leida tema või lavastaja ette- peale sõnad „kips-kõps“, aga luukerepäid loopida. Publik aplodeeris iga kord, ja samm-sammult jõudsimegi pärisabieluni kujutustele vastavat lauljat, kes partii ära laulaks see on juba üsna klaaside kui mul õnnestus kõik pallid täpselt visata. Keset välja… üleminek teatrimaailmast pärismaailma ja lisaks laval ka veenva rolli looks. Donizetti, aariat! See oli päris korralik koordinatsiooni- oli muidugi piisavalt pikk, nii et teatriabielu Mozart ja teised vanemate põlvkondade heliloojad purustamise kõrguses ja ülesanne: laulad keerulisi passaaže, hoiad end otseselt asja juures mingit rolli ei mänginud, kirjutasid partiid ikka algselt konkreetsetele laul- selliseid sõnu ei õnnestu seal kontsadega ratta kodarate küljes kinni, et maha ei mingisuguse märgiga on see kokkusaamine jatele ning lauljad said kaasa rääkida, mis sobib pudeneks, samal ajal jälgid silmanurgast korviga vast ainult meie endi jaoks. nende häälele ja mis mitte, mis on ebamugav või välja piiksuda. tüüpe, keegi veel liigutab sind ja viska siis neid Ega meie erialal ilma andekuseta väga palju ei suisa ilmvõimatu. „Näiteks Maia roll on küll väike, palle!“ Ühtlasi tutvus Pirjo selle lavastuse ajal saavuta, Pirjo on aga lisaks sellele väga töökas, ainult üks stseen, aga loo jutustamise mõttes on oma tulevase abikaasaga, kellega läks esimeses nõudlik nii iseenda kui teiste vastu. See valem see oluline. Algselt kirjutas Ardo Ran mulle kol- tantsuproovis „korralikuks saltotamiseks“. „Meie kipub teatris töötama, kui püüad saavutada manda oktavi „re“ peale sõnad „kips-kõps“, aga midagi väga tähendusrikast või midagi sellist, tantsunumber „Haldjakuninganna“ lõpus oli väga parimat ja ei rahuldu keskpärasega. Kui olen see on juba üsna klaaside purustamise kõrguses mida on raske lahtise suuga hääldada.“ äge: viskasin spagaati, kõik see rokkimine sobis mõne lavastusega valmis saanud, siis Pirjolt saan üldiselt alati ausat tagasisidet. Need on ja selliseid sõnu ei õnnestu seal välja piiksuda. Tagasivaatavalt leiab Pirjo, et Vanemuises mulle ning inspireeris ka teisi näitlejaid. Taolisi särtsakad hetked, segatud väikese hirmuga, Pakkusin välja hoopis „jalad-jalad“, kuna kontekstis on tal aastate jooksul olnud mitmeid toredaid põnevaid kolme žanri ühendavaid projekte võiks et kuidas nüüd seekord, mis talle meeldis või oli juttu mullastest jalgadest ja seda on võimalik rolle, näiteks Titania Saša Pepeljajevi lavastuses Vanemuises rohkem olla: saaksime oma teatri ei meeldinud. Mina olen palju leebem ja hea- juba laulda nii, et noot ka järele jääb. Teatud „Haldjakuninganna“. „Äsja teatris alustanule erakordseid võimalusi paremini ära kasutada ja tahtlikum vaataja ja ikka mõne rosina leian. oli see täielik JESS! lavastus, ma ei olnud varem kõrgusest alates ei ole sõnast nagunii aru saada – luua sünergiat kogu trupis.“ Küllap ma olen lähedastega leebem ka, mõnda kokku puutunud niisuguse teatriga. Ka teised siis tuleb lihtsalt jälgida, et ei kirjutaks sinna Soojalt meenutab Pirjo ka lastetükke, eriti võõrast vaadates võin olla kriitilisem. Tauno Aintsi „Guugelmuugelpunktkommi“ Jutat. Samas näiteks „Sweeney Toddi“ lavastamise „„Guugelmuugeli“ väärtus oli eeskätt selles, et „Haldjakuninganna“ (2011). Pirjo Jonas, Tanel Jonas ajal pani keegi trupist tähele, et olen Pirjoga see meeldis lastele väga, täitis täielikult lastele palju rangem kui teistega. Ju ma olin ka, ooperižanri tutvustamise eesmärki. Mänguline, mõtlesin kuidagi nii, et lavastaja ei tohiks oma kõnedialoogiga, naljakate tegelastega. Selliseid abikaasale mingit erilist tähelepanu pöörata. tükke peaks rohkem olema, et kasvatada uut Kohati on naljakas anda lavastajana juhiseid ooperipublikut“. Lotte-lugudest meeldib Pirjole näitlejale, kellega mõni tund hiljem koos koju „Lotte unenäomaailmas“, mis tema sõnul on sõites arutame hoopis seda, kas täna osta „parim kombinatsioon nutikast lastelavastusest hakkliha või pelmeene või kumb koeraga välja ja selle žanri kohta maksimaalsest muusika või- läheb. Koos töötamist on koos elamisest nagu- maluste kasutamisest“. „Helilooja Priit Pajusaar nii keeruline lahutada, tuleb ette, et ise ei taha kirjutas minu Kaelkirjakule kaks sellist kolora- kodus tööst üldse rääkida, aga näha on, et tuursoprani aariat, et ma hüüdsin käed taeva teisele on seda jälle parasjagu vaja. poole: „Halleluuja!“ Suurepärane võimalus tut- Mul on hästi hea meel, et Pirjo on saanud nüüd vustada lapsele, mida on võimalik oma häälega teatris selliseid väljakutseid, mis on täpselt teha, ilma et see oleks „paks-tädi-laulab-igav“. sobivad tema hääleliigile ja näitlejatüpaažile. Paljudele oli Kaelkirjaku naeruaaria lemmiknum- See on igale artistile väga vajalik ja ta on elevil, ber. Minu jaoks oli see muidugi paras väljakutse, südame ja hingega asja juures. sest vokaalsele keerukusele lisaks oli kostüüm kohutavalt raske, koosnedes suurest keha ümbrit- sevast karkassist ja pikast kaelast, mis toetus mu õlgadele. Selle alumisest otsast võis siis publik näha minu nägu. Päris keeruline oli sealt midagi läbi kuulda ja hoida oma rühti niiviisi, et suudak- sin aariat ilma end ära nikastamata laulda. Aga lavastaja suutis kogu truppi motiveerida ja tegu oli toreda lastelavastusega, milles oli hea meel osaleda.“

8 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 9 Rambi ees

Kolleeg ja sõber Rasmus Kull Sopranid on üks eriskummaline tõug. Vahel tekib tunne, et nad on lisaks muule ka inimesed, aga selle tunde suudavad nad kiiresti vaigistada. Minu ja Pirjo professionaalne suhe Vanemuises on erakordselt tähtis – Pirjo täidab meie ooperitrupis kõrge naishääle vastutus- rikast ülesannet ja minule on saatus andnud raske ülesande teda kahe jalaga maa peal hoida. Kui me olime „Nukitsamehe“ lavastuses õde ja vend, siis ma kiitsin alati, kui hästi ta Iti rolli laulab, aga pidin talle meelde tuletama, kui vana ta selle rolli jaoks on. Kui Pirjo mängis „Sweeney Toddi“ lavastuses mu tütart (mis võib tunduda omamoodi naljakas, sest Pirjo on minust vist umbes 13 aastat vanem), oli mul võimalus talle avaldada kiitust, kui hea tõlke ta tegi, aga samal ajal noomida, et ta enda abikaasa juhendamist tõsisemalt ei võta. Kui me mängi- me mõnes lavastuses armastajaid, saan ma talle öelda, kui ilus ta on, aga samal ajal meelde tuletada, et paadunud feministina ei tohiks ta ennast nii kergesti kihevile ajada. Minu töö on olla see pulk, mida Pirjo teatritöö köielkõnnil kasutada saab, et mitte meeleheite sügavus- tesse või meeleliigutuse kõrgustesse kukkuda. Ja samamoodi nagu Pirjo tasakaalus hoidmine on vajalik talle endale, on see vajalik mulle, sest kõrged hääled peavad üksteist hoidma, kuna ainult meie teame, kui tänamatu töö see on. Pluss see, et ilma temata oleks väga igav.

„Guugelmuugelpunktkomm“ (2017)

Ooperilauljatel on Eestis karjääriks mõne- Estonias. Lisaks vokaalse võimekuse arendami- Üksikuid erandeid muidugi leidub, aga kahjuks võrra piiratud võimalused, ooperirepertuaari sele on minu jaoks väga oluline ka areng näitle- on ooperimaailm naislauljate vastu karm. Meeste mängivad vaid Vanemuine ja Estonia. Ja kuivõrd jana. Lauljate näitlemisoskusi ei peeta sageli eriti vanuse suhtes ollakse tolerantsemad, kuid küpset kolmežanriteatris tuleb lavaruumi jagada draama- heaks ja seetõttu pean sellega eriti kõvasti vaeva naist on nooriku osas palju raskem põhjendada – tükkidega, võiks Estonia olla lauljate jaoks nägema. Ooper on ikkagi lavateos, muusikaline see on ilmselt seotud ka ühiskondliku stereo- eelistatum, sest lavastusi ja rolle on ju rohkem. ja visuaalne kunstiline tervik, mistõttu on näit- tüübiga, kus vanem mees koos noore naisega on Lühike vastus on „jah”, kuid siis selgitab Pirjo, lemisoskus ka lauljale väga tähtis. Vanemuise heakskiidetud nähtus, kuid vanem naine noore- et Vanemuiselgi on omad plussid. „Esmalt meie teatris töötades on mul olnud võimalus kõrvalt ma mehega tekitab jätkuvalt palju kisa-kära.“ trupp: kõik inimesed, kellega töötan, on mulle jälgida draamanäitlejate tööd rollidega ja teha Naise „parim enne“ saab hulga kiiremini mööda.“ väga kallid. Teiseks, ehkki soov kaasa teha mas- nendega koostööd. Me õpime ju ka partneritelt, Kõlab karmilt. „Elu on selline,“ tõdeb Pirjo. „Selge siivsetes ooperilavastustes on suur, on kõik mu nii et iga muusikal ja draamatükk, milles olen see, et iga rolli jaoks on oma vanus ja see võib olla rollid mind arendanud, teinud minust sellise osalenud, on mulle midagi juurde andnud.“ individuaalne. Ooperireaalsus ei olegi sama, mis artisti, kes täna olen. Võib-olla poleks ma selles Ooperilaulja lavatee ei ole reeglina väga pikk. päriselu. 25-aastane algaja laulja ei ole tavaliselt kohas, kus täna, kui minu karjäär oleks kulgenud „60-aastaselt on 90% naissolistide karjäär läbi. veel valmis paljusid kandvaid rolle kehastama –

10 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 11 Rambi ees

Pirjo õpetaja Nadia Kurem ta võib oma hääle lihtsalt ära laulda ja sellest Pirjo oli minu õpilane muusikaakadeemias, igaveseks ilma jääda. Ka 30 on alles noor, aga 55 minu käe all sai ta nii bakalaureuse- kui on juba vana, nii et karjääri mõttes on naislaulja magistrikraadi. Algusest peale oli selge, et tegu viljakas vahemik üsna kitsas.” Hilisemas vanuses on musikaalse, tõsiselt tööka, sihikindla, hästi toimuvad ealised muutused nii hääles kui füüsi- toreda noore inimesega. Ka ettevalmistus oli ses ja kuna vanematele naistele, eriti kõrgetele hea, kusjuures Elleri koolis õppimise ajal oman- sopranitele, rolle praktiliselt polegi, tuleb mingis das ta ju eriala ka Tartu Ülikoolis. See oli muljet- vanuses endale uus eriala leida – vastavalt avaldav. Ja meie saime tema ettevalmistuse vokaalsele stereotüübile on vanemat põlvkonda pealt ilusasti edasi töötada. Pirjol on väga ilus esindavad rollid kirjutatud pigem madalamatele kõrge register ja briljantne, erilise kõlaga hääl, häältele ja sageli on needki väikesed kõrvalosad, mis on samas väga habras nagu ta isegi. sest ooperite peaosades on peaaegu eranditult Ma ei mäleta, et tema õpingute ajal oleks min- noored armastajad. „Eks see hirm vaikselt poeb geid raskusi või takistusi ette tulnud, ainult sisse, ma pole ju enam esimeses nooruses. Praegu taastumine kurgumandlite operatsioonist tuleb veel ei kleebita silti otsaette, kolleegidki lohuta- meelde. Mulle meeldib ka, kui õpilane ennast vad, et „sa näed nii nooruslik välja“, aga võib-olla kuidagi täiendab, see kõik tuleb ju lauljale 10 aasta pärast ei suuda inimesed selle ooperi- kasuks. Tema õpingud Inglismaal kahjuks ei reaalsusega enam leppida. Mäletan mõne aasta saanud teoks, aga mina usun saatusesse, ju siis tagust koolitust Saksamaal, kus mulle öeldi otse pidi nii minema, et tol hetkel võimaluste puu- välja, et olen maailmalavadel läbilöögiks liiga dus ei lasknud sellel sündida. Kooli ülesanne on üles ehitada baas, edasine on juba õpilase vana. Aga see ei tähenda, et peaksin alla andma enda teha. Peab olema oskust, tahet ja ikka ja armastatud tööst loobuma! Ma olen ju oma natukene õnne ka. Samas on tõsi see, et suured karjääri üles ehitanud ja kuna näen ka noor välja, staarid on tihtipeale üksikud, kogu nende elu, siis šanssi veel on!“ oskused, jõud ja tervis on pühendatud karjäärile, Laval on Pirjo Jonas väga särav ja naeratav, mugavat pereelu ei saa nad endale lubada. aga laval näeme teadagi rolli. „Olen emotsio- Vaadates, kuhu Pirjo on täna jõudnud, olen naalne ja minu emotsioonid on näost hästi loeta- mina õpetajana päris rahul, tal on Vanemuises vad. Minu rõõm on kõikjale kuulda, aga kui olen ilus karjäär. Peamine on, et laulja saab töötada mures või tige, märkavad seda samuti paljud. oma õpitud elukutsel ja laulda ilusat muusikat. Mõnikord tekitab see inimestes segadust – Kõiki Pirjo rolle ma kahjuks näinud ei ole, ent näiteks hiljuti küsis kolleeg Raimonds Bramanis ta on laval alati meeldiv, sellise karakteriga, „Linda“ proovi ajal, miks ma kuri olen. Olen väga mis paneb ennast jälgima. tänulik, et ta nii otsekoheselt minu käest seda küsima tuli, sest olen aegade jooksul kuulnud ini- mestelt, kes mind eriti ei tunne, et olen kõrk. See on mind kurvastanud, sest ma ei taha sugugi kellelegi liiga teha. Tol hetkel olin hoopis murelik, mõtlesin oma sooritusele ja üritasin keskenduda. Raimondsi käest sain teada, et minu murelik nägu näeb välja kuri. See andis vastuse päris kaua peavalu valmistanud küsimusele. Aga niipea, kui kontrolletendus sai läbi, valdas mind ülevoolav rõõm – ja ma arvan, et see emotsioon ei saanud küll kellelegi mitmeti mõistetav olla. Minu elus on olnud perioode, mil oleks põhjust objektiivselt rõõmustada ja olen olnud väga õnnetu. Praegu võiks paljude asjade üle nuriseda, ent tunnen ennast hästi. Ja see on väärt tunne!“

„Sweeney Todd“ (2018) 12 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 13 Rambi taga

Kõige raskem on lavale tekitada organiseeritud segadust, leiab Vanemuise staažikaim rekvisiitor Peavarahoidja Kaie Uustal. Sõna „rekvisiit“ on paljudele meist termin, mis käib kokku eelkõige pangandusega. Kes aga rohkem teatri- või filmimaailma köögipoolega Kaie ehk kolme kodus, peaks teadma, et kõige lihtsamalt öeldes tähendavad rekvisiidid teatris esemeid, mida näitlejad laval kasutavad. Veel täpsemalt öeldes: kogu see laval nähtav kraam, mis jääb lavakujunduse ja näitleja kostüümi vahele. Jalutuskepid, isanda teener lillevaasid, aiakärud, pildiraamid, relvad, mapi- kaaned, tuhatoosid, telefonid, põrandaharjad, toalilled... ja nii edasi ja nii edasi. Inimene, kes selle ala eest teatrites vastutab, Tekst Sven Karja – Fotod Maris Savik kannab ametinimetust rekvisiitor, ja tema töö- põld laiub korraga laval (enne ja pärast eesriide avanemist), lava kõrval (etenduse ajal) ning rek- visiidiladudes (muul ajal). Eemalt vaadates võib see tunduda küllalt lihtne amet: tuled aga õhtul kohale, laotad vajalikud potid-pannid-vidinad oma kohtadele, pärast etendust korjad kokku. Ent see mulje on sama petlik nagu palju muudki, mis teatris sünnib – graatsiliste baleriinide hõlju- mine, efektne monoloog või soprani sillerdav ariooso: välise kerguse varjus peituvad pikad tööpäevad täis katsetamist, lahenduste otsimist, aga ka tuimavõitu treeningut. Kõik ikka perfektse lõpptulemuse nimel. Kas rekvisiitori töös on ruumi ka loomingule? „Igas töös on loomingut,“ arvab Kaie Uustal, kes Vanemuise kuuest rekvisiitorist kõige pikaaeg- sema kogemusega. „Oleneb sellest, kas oled selle lavastusega kaasas. Kas mõtled kaasa, pakud välja omi lahendusi.“

14 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 15 Rambi taga

Pole suuremat kahtlust, et Kaie on kaasa- mõtlevate rekvisiitorite tüüpi. Prooviperioodil, Minul on kolm isandat. mille viimane ots enne esietendust võib kujuneda Lavastaja, kunstnik ja üpris närviliseks, oskab ta haldjalikult õhku haih- tuda ning välja ilmuda täpselt siis, kui parasjagu näitleja. Mina pean vaja. Isikliku mälupildina mäletan üht proovi, leidma lahenduse, mis kus välislavastaja tuli mõttele panna peatege- lastele jalga sinised kilesussid, ja veel enne, kui neile kõigile sobib. ta oma lause lõpetas, ilmus Kaie kärmelt sussi- kotiga lavale. „Vaat sellepärast ma armastangi Vanemuise teatrit!“ ei olnud too naaberriigi lavastaja tunnustusega kitsi. „Minul on kolm isandat. Lavastaja, kunstnik jumestajate, valgustajate, heli- ja lavameist- ja näitleja. Mina pean leidma lahenduse, mis ritega vastutavad etenduse veatu kulgemise neile kõigile sobib,“ ütleb Kaie. Seega läbib eest. Enamikes Eesti teatrites on inspitsiendi iga lavale minev ese kolmekordse kontrolli. ja rekvisiitori ametid ühendatud. Vanemuises Kui lavastaja ja kunstnik hindavad asja välist nii ei saaks, mahukamate lavastuste puhul on sobivust, siis arvestama peab ka sellega, et mõlemad täisrakkes, ja on ka nii esemeterohkeid näitlejal oleks seda ohutu ja mugav käsitseda, tükke, kus vajatakse kaht rekvisiitorit. Viimastest et see oleks piisavalt töö- ja purunemiskindel. aastatest on Kaie kõige mahukamaid lavastusi Rekvisiidiosakonna hallata on ka kogu laval „Meister ja Margarita“, mis tähendas tihedat manustatav söögikraam, mis Kaie sõnul on 8-tunnist tööpäeva. „omaette teadus“. Siin tuleb ilmsiks huvitav Kaie jõudis selle ametini Viljandi Kultuuri- trend: kui üldjuhul on lavakujundused kaasajal kooli, tänase TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muutunud napimaks ja pigem soovivad kunstni- kaudu. Algpunkt oli teatrihuvi, sest teater tundus kud tuua lavale üksikuid valitud detaile, siis laval nõukogude ajal reaalsem kui pärismaailm, kus oli söödava kogused muudkui kasvavad. Pea enne nii palju võltsi. „Teatris tundus, et inimesed tea- igat etendust peab rekvisiitor tegema suurema vad, mida nad teevad ja neid asju tehakse kirega.“ treti toidupoodi ning keetma suppi ja küpsetama Samas võib Kaie, käsi südamel, vanduda, et pole saiakesi. Täiesti spetsiifiline valdkond on näiteks iial tundnud soovi ise lavale minna. Viljandis ooperilavastustes joodavad joogid, siin tuleb läbi klubitööd õppides sigines hinge kahtlus, et ka katsetada kümneid variante, et leida see, mis mõne kultuurimaja juhataja ametipost, kuhu solisti häält kuidagi ei halvaks. Enamasti ongi igal selle eriala inimesed enamasti suundusid, pole solistil isiklik eelistus. Aga mida teha, kui lavas- ikka „päris see“. Valgustuslikuks sai aga käik taja soovib näha kanakoiba näsivat tegelast, aga Ugala tagaruumidesse. Kaie toonane õppejõud tegu on vegan-näitlejaga? Või kui laval tuleb süüa Merle Karusoo tegi seal parajasti (aastal 1983) mulda või liiva? Mullaga, selgub, läks lihtsalt, lavastust ja viis oma õpilased appi lavatagust elu lahenduseks oli tumepruun suhkur, muud asjad korraldama. Seal kohtus Kaie Ugala legendaarse nõudsid aga pikemat nuputamist. inspitsiendi Ene Nirgiga, kes suutis oma ameti Kas nende kolme isanda absoluutselt kõik eriliselt ahvatlevaks teha. Kas „Armastust kolme nägemused ja tahtmised on mõeldud rekvisiito- apelsini vastu“ mäletate? Aga hiidnaine Creontat? rile vastuvaidlematuks allaneelamiseks? „Ei, kus- Noh, siis teate ka Ene Nirgit. kil tuleb ikka piir ette,“ leiab Kaie. Kui ta näeb, et Teades täpselt, et tema kutsumuseks on ei tegutseta enam lavastuse kui terviku huvides, olla inspitsient, asus Kaie uurima, milline Eesti vaid elatakse ennast lihtsalt välja, siis tuleb ka teater sellist inimest vajab. Kuna ta elas tol het- ennast kehtestada. Kasvõi juba oma ametivääri- kel Võsul, oli loogiline pöörduda Rakvere teatri kuse hoidmise huvides. poole. Pealegi oli Kaie lapsena Rakvere teatri üm- Rekvisiitoriks teatavasti üheski Eestimaa ber jalutades mõelnud: just selles majas ma tahak- koolis õppida ei saa, pole kunagi saanud. Samuti sin töötada! Selgus, et seal vajatigi tööjõudu... ka inspitsiendiks – see on etenduse juht, veel riietajaks. Paar aastat tassiski õbluke Kaie ras- üks lavatagune inimene, kes koos riietajate, keid kostüüme edasi-tagasi, nii et käed verised.

16 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 17 Rambi taga

Mõnikord ütlevad sõbrannad sünnipäevakingitust üle andes: „Lepime palun kokku, et SEDA kingitust sa teatrisse ei vii!”

on ka midagi oma kodusest kraamist lavale viinud. „laiemat pilti“, mis hõlmab endas ka kõige pise- „Muidugi olen! Mõnikord ütlevad sõbrannad maid detaile. Näiteks seda, kas tikutoosi pole sünnipäevakingitust üle andes: „Lepime palun jäänud põlenud tikke. Miskipärast satub just kokku, et SEDA kingitust sa teatrisse ei vii!““ põlenud tikk olema see, mis esimesena toosist Kuhu laval mingi asi käib ja mis temaga eten- haaratakse. Aga kujutage vaid ette parajasti siga- duse ajal juhtub, pannakse ka täpselt kirja, kuigi retti või küünalt süütava näitleja sisetunnet, kui Kaie ütleb, et „paberi järgi“ tema oma tööd teha ei ta kordi ja kordi söestunud tikku vastu toosi krap- oskaks, esemete koht ja liikumine kulub proovide sib ja saalist kahjurõõmsat itsitamist kuuleb! käigus pähe. Etenduse ajal toimetab rekvisiitor Mida teeb aga rekvisiitor vabal päeval? omas rütmis: üks asi läheb tagasi riiulisse, teine Sarnaselt paljude teatriinimestega tõmbab Kaiet asi lavale, kolmas tuleb puhtaks pesta, neljas loodusse, metsa ja mere äärde uitama, aga ka vajab parandamist. Samal ajal tuleb arvestada Lääne-Virumaa koju peenraid kõpitsema. Läinud ka ootamatustega, mille eest teater kui elav suvel sai Kaie kui „laia profiiliga“ lavatagune töö- organism pole kunagi kaitstud. Midagi võib puru- taja, kes suudab teha nii inspitsiendi, riietaja kui neda, koost rebeneda, ära kaduda. Valmis tuleb rekvisiitori tööd, pakkumise „vedada“ Luunjas olla ka näitlejate vigastusteks. Omaette ooper mängitud suurt suveprojekti Henrik Visnapuu on laval kasutatavate relvadega: noad, mõõgad, näidendi „Keisri hull“ põhjal. Selle, ja muidugi vibud, ka tulirelvad. Viimane tähendab seda, et Vanemuises tehtud töö eest, esitasid kolleegid just rekvisiitor on see, kelle vajutus stardipüstoli Kaie sel aastal Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja Seejärel liikus edasi inspitsient-rekvisiitori ameti- Lihtsamad asjad teeb rekvisiitor ise valmis. Kui päästikule toob kuuldavale saali võpatama paneva preemia nominendiks. kohale. 1993. aastal maandus Kaie Vanemuise lavale soovitakse tekitada mingit kindlat ajas- kärgatuse. Mõnel päris vabal õhtul läheb Kaie ka teat- teatri rekvisiidiosakonnas, mis pärast koduselt tut, tuleb kaevuda taustamaterjalidesse, näiteks Võib arvata, et lugematute teatrianekdootide risse, aga publikupoolele. Tal on paar kindlat pisikest Rakveret mõjus tõelise šokina. „Käisin tuleb endale selgeks teha, millised nägid välja aines – hetked, kui lavamaailmas kõlama pidav lavastajat, kelle töid ta peab vajalikuks vaadata, nagu pioneer ringi, üritasin kõigile „Tere!“ pudelisildid või raamatuseljad 20. sajandi alguse püssipauk mingi tõrke tõttu tulemata jääb, on aga oma delikaatsuses ta nende nimesid siia kirja ütelda.“ Esialgu oligi eesmärgiks siin aasta vastu Inglismaal. Kuidas töötab vanaaegne auru- näitlejale elu piinarikkamad, publiku seas aga panna ei luba. Kui tükk ei juhtu ülearu paeluv pidada, et siis Pärnu teatrisse siirduda. Aga läks triikraud? Lihtsamate asjade (näiteks prillid, suurima mõnuga oodatud. Kui palun Kaiel oma olema, ilmutab end teinekord ka rekvisiitori „pro- teisiti. käekotid) puhul tulevad appi teatri mahukad töiseid apse meenutada, tuleb välja, et kõik need fessionaalne kretinism“, mis tõmbab pilgu sellele, Mida see töö siis endast ikkagi täpsemalt rekvisiidilaod, kus kõik on eeskujulikult karpi- on sedalaadi, mida publik vaevalt tähelegi paneb. kuidas rekvisiit on lavale paigutatud. „Kõige ras- kujutab? Nagu näitleja, loeb rekvisiitorgi kõige- desse paigutatud. Selgub, et ka rekvisiitide hulgas Kord esitas Aivar Kallaste oma flöödisoolo kuju- kem on lavale tekitada organiseeritud segadust. pealt uue tüki läbi. Et saada aimu, mis lugu see on omad „staarid“. Kuigi teatris on sadu prilli- teldaval pillil, kusjuures instrumendi puudumist Näiteks sassis kirjutuslauda on väga keeruline on, mis ajastus toimub, milliseid esemeid vajab. paare, valivad kunstnikud järjekindlalt välja ei registreerinud mitte keegi, ka mitte saalis istuv kujutada nii, et see paistaks loomulik. Tunned, et Siis saabub kunstnikult vajaminevate rekvisiitide ühtesid ja samu eksemplare. Kui aga lavale on lavastaja. Kord jäi veinipudelis olev vesi must- mingi punane täpp on vales kohas.“ Jah, loomu- nimekiri ja algab kõige loomingulisem osa tööst: vaja midagi väga erilist, antakse rahvale teada sõstramahlaga punaseks toonimata, mis siiski likult ei märka vale nurga alla paigutatud tuha- asjade kokkuotsimine, vajadusel ka valmistamine ja palutakse abi. Või laenatakse mõnest teisest õnnestus välkkiirelt ümber vahetada. Kui tegu toosi tavaline teatrikülastaja, ja pole võimatu, et ja ümbertegemine. Oluline on ka, milline on selle teatrist. Viimati näiteks aitas Rakvere teater vaja- on esemega, mille puudumine halvaks kogu tüki isegi mitte sinna tuhka raputav näitleja. Aga rek- eseme „roll“, kas teda loobitakse, kukutatakse liku tšellokastiga. Kuna teinekord on vaja lavale tegevuse – oletame näiteks, et luua seljas lahku- visiitor registreerib selle apsuna, mida järgmisel põrandale või lüüakse kildudeks. Esemed, mis tekitada kola- või rämpsuhunnik, siis teatri rekvi- val nõial puudub luud! – siis selle kontrollib näit- etendusel ei tohi enam juhtuda. Ametiväärikuse tuleb eraldi valmistada, on butafooride töölõik. siitorid naljalt midagi ära ei viska. Uurin, kas Kaie leja tavaliselt ise üle. Rekvisiitor peab aga nägema huvides. Kõigi rekvisiitorite ametiau nimel.

18 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 19 Tulekul

Sel sügisel esietendub Vanemuise suures majas nimeka saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti üks põnevamaid näidendeid, Usk renessansiaegsest itaalia teadlasest Galileo Galileist rääkiv „Galilei elu”, mille lavastab Karl Laumets, lavastuse nimiosas on Hannes Kaljujärv. Näidend esietendus esmakordselt 1947. aastal, Eestis on seda seni lavastatud inimese vaid ühel korral, 1961. aastal tõi August Sanga meisterlikus tõlkes „Galilei elu“ Vanemuises lavale Kaarel Ird. Galileo Galilei väitis oma kuulsa eelkäija Mikołaj Koperniku eeskujul, et universum mõistusesse on heliotsentriline ehk teadaoleva maailma keskpunkt ei olegi planeet Maa, vaid hoopis Päike. See väide läks aga 17. sajandil teravalt vastuollu roomakatoliku kiriku tõekspida- mistega, paisates Galilei ebasoosingusse ning tehes talle palju halba. Näidendis põimuvad võimu ja vaimu vastuolud, erinevad usulised, poliitilised Põnev uuslavastus ja ärilised huvid ning mitmed eetilised probleemid, takistades teadusel teenimast oma põhieesmärki, mis Brechti käsitluses on eelkõige töö inimkonna hüvanguks. draamalaval: Päikesesüsteemi toimimise põhimõtete üle peeti halastamatut lahingut, ühes leeris olid uskumused ning nende vastas teadmised ja „Galilei elu” mõistus.

Tekst Anu Tonts – Foto Maris Savik

20 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 21 Tulekul

Me vaatame tagasi ja saame aru, et paljuski oli aeg, mil Galilei elas, ebainimlik ja jabur. Meie teame ju juba ammu, et Maa keerleb ümber Päikese, see ei ole meie jaoks enam probleem.

ta saab tegelikult sisimas aru, et see, missuguseks jaoks vajalik küpsus. Ka Galileil, keda Hannes maailm muutub, ei olene ainult temast, vaid min- kehastab, on suur elukogemus. gis mõttes ikka meist kõigist, tervest inimkonnast, Hannese kirjeldamiseks on raske neid päris aga selleks võib kuluda aega. õigeid sõnu leida. Ta on lihtsalt suurepärane näit- Me vaatame tagasi ja saame aru, et paljuski leja ja ta on ka kõige paremas mõttes inimeste ini- oli aeg, mil Galilei elas, ebainimlik ja jabur. mene, mis sobib väga hästi Galilei tegelaskujuga. Meie teame ju juba ammu, et Maa keerleb ümber Päikese, see ei ole meie jaoks enam probleem. Aga ometi on väga palju asju, mis tänapäeval korduvad peaaegu täpselt samamoodi.

Vastab lavastaja Karl Laumets Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles ühes meediausutluses Kas „Galilei elu“ on kaasaegne näidend? ühiskonnas on olemas ka need inimesed, kelle 2021. aasta kevadel, et „targem ei tohi enam Miks peaks publik tulema teatrisaali vaata- käes on võim ning raha. Aga lisaks kõigele toimib järele anda“. ma ühe 17. sajandil elanud teadlase lugu? see lugu ka laiemalt ehk müüditasandil, küsides, See ütlemine sobib „Galilei elu“ temaatikaga Ma arvan, et see näidend on väga kaasaegne, mis on inimeste koht ja ülesanne selles maa- väga hästi kokku. Muidugi ei tohi anda, muidugi! õigemini on ta täiesti aegumatu. Seda sel samal ilmas, selles universumis. Milline on meie elu Galilei loo teeb keeruliseks see, et mängus on ink- lihtsal põhjusel, et inimesed ei muutu. Sellised, mõte? On väga oluline, et me pidevalt areneksime visitsioon, piinamise võimalikkus. Sind võidakse nagu inimesed olid 17. sajandil, on nad ka praegu. ja teeksime uusi avastusi. su ideede eest surma saata ja see on äärmuslik. Galilei oli inimene, kes soovis teada saada, kuidas Aga Soomere väitega olen väga nõus. Me elame see maailm toimib, kuidas see on ehitatud: need Inimlikult on keeruline asuda tõe eest sõtta, materialistlikus maailmas, kus ei ole enam just- küsimused on inimkonda ajast aega saatnud. kui ühel kaalukausil on laiem, ühiskonnale kui mingeid kehtivaid tõdesid – see on see tõe- „Galilei elu“ on tänapäeval väga kõnetav vajalik tõde ja teisel sinu isiklik elu ja saatus. järgne ajastu. Me ei usalda enam kedagi, arvame lugu. Mõelgem hetkeks avastusele, mille Galilei See on nagu heas klassikalises muinasjutus: tihti, et oleme ise kõige targemad. Meil kõigil on teeb: selgub, et Maa keerleb ümber Päikese, lähed paremale, siis kaotad elu, lähed vasa- võimalus elada oma maailmas ja luua oma tõde. mitte Päike ümber Maa ja et me ei asugi univer- kule – saad surma. Aga selle loo peategelane Galilei ütleb ka, et ta sumi keskpunktis! Muutus, mis selle avastuse Kas minna oma tõdede eest surma? Siinkohal usub inimeste mõistusesse. Muutused algavad tõttu inimeste arusaamades peab toimuma, on tuleb mängu see ülim elu pühaduse seadus, mida ikkagi meist endist. väga suur! Ja oluline on, et see arusaam peab Galilei siiski ei riku. Kõige selle juures, mida ta minema massidesse. „Galilei elus“ näeme, kuidas oma teadmishimus ja tõejanus teeb, teab ta siiski Miks valisid nimiossa Hannes Kaljujärve? inimesed pole selleks teadmiseks veel valmis ja väga täpselt, et ta on elav inimene. Galilei satub Hannes Kaljujärv on näitleja, kes tajub väga hästi teadlase tõed viiakse n-ö laadaplatsile, nende väljapääsmatusse olukorda, sest ta pannakse elu pühadust või pühalikkust. Hanneses on tohu- vastu hakatakse mässama. Selliseid olukordi vaa- sellise valiku ette, mida ükski inimene normaal- tult näitlejatarkust ja ma arvan, et temas on see deldes ei saa kunagi ka unustada, et alati ja igas ses olukorras ei peaks kunagi tegema. Arvan, et saladuslik „miski“. Temas on olemas ka selle rolli Hannes Kaljujärv

22 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 23 Tulekul

Elmo Nüganen, Mozartisse armunud

Tekst Harry Liivrand – Foto Mark Raidpere

Ajaloost on teada, et „Don Giovanni“ esita- läti kunstnikuni. Lavakujunduse teeb Katrīna mise traditsioon on Eestis üle kahesaja aasta Neiburga, stsenograaf ja kaasaaegne etendus- pikk. See on üks kahest Wolfgang Amadeus kunstnik, temaga on mul esimene töö, ja kostüü- Mozarti ooperist – teine oli „Võluflööt“ – , mid Kristīne Pasternaka, Läti Rahvusooperi mida Tallinna Kanuti gildi saalis „Don kostüümikunstnik, kellega koos olen teinud Juani“ nime all juba 1795. aastal mängis mitmeid töid. Saksamaalt saabunud madam Tilly näite- Alustasime sellest, et rääkisime ooperist trupp ning ühtlasi ka üks varasemaid kordi, üldse, mis selle žanri juures meid täna häirib ja kui seda Mozarti ooperit esitati väljaspool mis meeldib. Ja loomulikult „Don Giovannist“. Habsburgide dünastia valdusi. Estonias tuli Jõudsime selleni, et enamus eestlasi ei tea, et ooper „Don Giovanni“ esimest korda lavale don Giovanni on seesama don Juan. Saanud seda 1929. aastal, Vanemuises 1990. aastal. teada, on neil aga ettekujutus, et don Juan on Ma ei teadnud seda, väga huvitav. mõõga ja mantli komöödia kangelane, lõbus seelikukütt. Umbes nagu „Don Juan Tallinnas“. Don Juani lugu oli keskaegses Hispaanias Aga Mozarti don Juan ehk don Giovanni tapab moralistlik agitatsioonilugu õiglasest esimeses stseenis inimese! Mozarti ,,Don Giovanni“ kohtumõistmisest, mis aga Itaaliasse jõudes avamängu esimesed taktid kõlavad kui saatuse kaotas sealsete komödiantide jaoks oma löögid! usulise tähenduse, asendudes don Giovanni Mind hakkas huvitama, kuidas ja mis tun- kirgede ümber keerleva vaatemänguga. dega elab edasi inimene, kes reaalselt, mitte Milline saab olema teie lähenemine aastal ooperilaval, on tapnud inimese. Sisuliselt on ta 2021 Vanemuises? mõrtsukas. Katrīna omalt poolt pakkus välja, et Räägin kohe ka sellest, aga alustaksin kaugemalt. lavastuses võiks olla esindatud ka don Giovanni Ma ei ole ooperi stamm-vaataja, kuigi lavastajana poolt hüljatud ja vägisi võetud naiste vaatenurk. olen kogu aeg tundnud selle kummalise, täna- Kuidas seda kõike edasi anda vaatajale, kellest päeva mõistes „ajast ja arust“ žanri poole mingit enamik ei valda itaalia keelt ega tunne ooperi- seletamatut tõmmet. Üks kokkupuude ooperiga literatuuri? Ja teha seda nii, et ta ei peaks kogu on mul siiski olnud: olen lavastanud Mozarti aeg lugema subtiitreid ja et see poleks ka tüütu „Figaro pulma“. moraalilugemine ja et selles kõiges säiliks ka Igaljuhul tuli jah-sõna Ristole (Vanemuise huumor… Selline võimatu missioon. Seda muusikajuht Risto Joost – toim.) üsna ruttu. tahakski saavutada. Seejärel hakkasin kohe kunstnike peale mõtlema. Me ei taha Ristoga teha ooperit ainult gur- Panin tööle oma loogika, tutvused ja intuitsiooni maanidele, vaid soovime, et seda naudiks ka ning mul on väga hea meel, et jõudsin kahe tavaline inimene – et ta mõistaks tegelaste

24 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 25 Tulekul

sest olid vaesed ajad. Oli hea vanamoodne põhjus, miks Mozarti isa oma poja abielu Aga Komtuur? Lähtudes Mozarti eluloost Don Giovanni käitub psühholoogiline lavastus. Samas mängi- kunagi heaks ei kiitnud. Weberite perekonna ja pereelust, võiks teda võtta Leopold kohati nagu Dostojevski takse ooperiklassikat juba üle poole sajandi preilidel oli selline kuulsus, mida Leopold Mozartina, tõsise isakujuna. Raskolnikov, mõeldes, väga kaasaegses võtmes, viies tegevuskoha Mozart oma pojaga siduda ei soovinud. Tean, et lavastajad alustavadki tihti Komtuuri algsest paigast väga kaugele ning tegelaste Minu kontseptsiooniga sobib see väga hästi. kuju määratlemisest ja mõtestamisest: mis või et ega ma mõni ussike ole, omavahelised suhted tehakse totaalselt kes ta on? Meil on ta lahendatud väga teravmeel- ümber. Näiteks Peter Sellars tõi „Don Teisalt aga määratles Mozart selle ooperi selt! Komtuuri kuju jälitab don Giovannit läbi et Jumalat pelgama pean. Giovanni“ 1980. aastate lõpus narkokaup- kui opera buffa, libretist da Ponte aga kui etenduse, kuid ei sega tema „veini ja viina voo- Ise tean, mis teen. meeste maailma, nimiosaline ja Leporello dramma giocoso ehk siis mõlemad nimeta- laku jõena“ elustiili. olid muudetud verepilastusliku venna- vad „Don Giovannit“ koomiliseks ooperiks. armastusega kaksikuteks, 2002. aastal viis Kuidas teile tundub, on see koomiline või Kuulus saksa lavastaja Joachim Herz, kes ka Martin Kušej Salzburgis tegevuse osaliselt hoopis tõsine ooper? Vanemuises on lavastanud, on kirjutanud, bordelli ning Herbert Fritsch tegi 2014. aastal Ma ütleksin, et see on tõsine teema, aga püüame et tema eesmärk on „Don Giovannit“ lavasta- Berliini Koomilises Ooperis sellest ooperist seda siiski mängida mitte nagu moraliteed. des rääkida asjast, mitte instseneerida selle commedia dell’arteliku itaalia-hispaania sisemaailma ja selle peegeldust muusikas. Selles tüki või helilooja nimbust või kultust – tähtis segastiilis lavastuse, milles don Giovannile ooperis on koduvägivalla ja ahistamise teema, Sellel ooperil on teatavasti kaks finaali: on lavastada teost. anti kuradi- ja klounivahelise tegelase kuju. kõrkuse ja jumalapõlguse teema. Don Giovanni Praha ja Viini oma, kumma redaktsiooni See on hästi öeldud. Kui üldse midagi lisada, siis Mis sajandisse või aega teie oma lavastuse käitub kohati nagu Dostojevski Raskolnikov, teie valisite? seda, et tahame nende teemade üle vaatajaga paigutate? mõeldes, et ega ma mõni ussike ole, et Jumalat Ikka selle, mille Mozart pärast juurde kirjutas: arutleda teatripärasel moel. Tahame, et vaataja Me ei tahtnud asetada tegevust mingisse kind- pelgama pean. Ise tean, mis teen. See aga on juba Viini oma. hakkaks mõtlema, et ooperis olev teema on lasse aega või ruumi. Tahame, et vaataja oleks väga suur teema. aktuaalne ka tänapäeval. ooperi ja selle tegelastega kaasas, samal ajal tea- Solistidega ei ole ma veel kohtunud (inter- Nii et publikule moraali ei loeta. Muide, Vanemuisel on plaanis lavale tuua ka des kogu aeg, et ta on teatris. Et etendus toimub vjuu toimus juunikuus – toim.), seega ei saa veel „Don Giovanni“ eestikeelne versioon. praeguses hetkes, mitte 16. või 18. sajandil. Eks näis! Igal juhul vaatasime kupüürid üle, öelda, milliseks lõplikult kujuneb see või teine kuid lukku pole veel midagi löödud. tegelane. See sõltub konkreetse solisti hääle- Korraks ajalukku: „Don Giovanni“ esieten- On see siis nn teater teater-teatris-efekt? tämbrist, inimlikust temperamendist jne. Kuigi dusel, mis toimus 1787. aastal Prahas, esitas Ütlesite Kristel Pappelile tema reportaaž- lavakujunduse idee on olemas, ei sõida ma oma Ei, mitte päris nii, tegelased pole ajaloolistes nimiosalist 22-aastane koomiliste rollide arvustuses 1994. aasta Teater. Muusika. kontseptsiooniga kellestki üle. Tahaksin, et kostüümides, osad kooriliikmed on nagu näitleja ja laulja, mitte bariton, ning orkester Kinos, et muusikateatris on muusika kõige lavastus mõjuks loomulikult. inimesed tänavalt, osad teatraliseeritud. koosnes vaid 12st keelpillimängijast. alus. Kirjutan sellele kahe käega alla, ehkki paljusid tänapäeva lavastusi vaadates näeb Pole muret, Vanemuisel on välja käia korralik Kuulsin, et toote mängu ühe uue tegelase: Miks Mozart? Kas see oli teatripoolne tihti, et kõige tähtsam pole mitte muusika, bariton ja suur orkester. Meil on lisaks mitu koos- Constanze’i, Mozarti abikaasa. pakkumine? vaid mingi lavastaja enesekeskne tahe väl- seisu, laename abijõude ka Läti Rahvusooperist. Nii see oligi, Risto Joosti pakkumine. Kui Risto Jah, tegelane teatri poolt. Tema on ajaloolises jendada maniakaalselt hoopis midagi muud, Joost tegi mulle telefonivestluses selle ooperi kostüümis, 18. sajandi negližees. mis pole ei ooperi algidee ega muusikaga Milliseid „Don Giovanni“ lavastusi olete lavastamiseks ettepaneku, siis ütlesin talle meie üldse seotud. näinud? See toob meelde, et 1994. aastal tõite te pika kõneluse lõpus jah. Olen ülimalt tänulik, et Täpselt. Aga õnneks ei ole mina nii kõva lavastaja Näinud pole väga palju, elavas ettekandes ühte, „Figaro pulma“ lavastusse Reinut Tepi isikus mu esimene kokkupuude ooperi lavastamisega ja mul ei ole sellist ambitsiooni. Samamoodi suh- ülejäänuid ülesvõetuna. Ja eriti huvitavad on Mozarti tegelaskuju, kes istus klavessiini oli just Mozart ja „Figaro pulm“, sest see on kõige tun ma ka sõnateatrisse. olnud erinevate kolleegide jutustused ja kirjeldu- dramaturgilisem libreto, mis baseerub tugevasti taga. Kas Constanze on analoogne tegelane? sed nende poolt nähtud või kuuldud lavastusest. Beaumarchais’ näidendil. Selle tööga armusin Constanze’il on rohkem õigusi. Ta saab lavastu- Minu jaoks on selles ooperis kolm väga Miks? Sest see paneb mu kujutluspildi tööle. Kui Mozartisse ja mõtlesin, et kui peaksin kunagi sele juurde anda natuke mängulisust, et asi ei harmoonilises ühenduses elementi: luule, minu käest küsida, kas film või romaan, vastan: veel ooperit lavastama, oleks tore, kui see oleks läheks liiga süngeks või moraliseerivaks. Tema dramaturgia ja muusika. Samas on ooperis „Romaan!“ Kirjutatu käivitab kujutlusvõime. Mozart. üldine hoiak on, et see on tema mehe teos ja teil ka tegelasi, kelle motiividest ei saa väga aru, Samal põhjusel väldin teiste lavastajate ver- pole siin midagi kobiseda, kui mõni asi ei meeldi. näiteks donna Anna. Tema on selle libreto sioonide vaatamist, sest tean, et sellel võivad olla Oma esimese ooperilavastuse, 1994. aastal suur mõistatus. oma miinused. Selline ma olen. Ooperi alapealkiri ongi ju „Liiderdaja karis- Pärnu projektiooperis etendunud Mozarti Ei saa vastu vaielda. Donna Anna on üks neist „Figaro pulma“ tõite lavale traditsioonilises tus“. Selles mõttes on Constanze’i tegelas- vastuolulistest tegelaskujudest, kes sõltub stilistikas: tegevus viidud 18. sajandisse, kuju sissetoomine omamoodi põhjendatud, tugevasti lavastaja ja laulja interpreteeringust. kostüümid ja rekvisiidid olid kunstnik sest tegelik Constanze oli ambivalentne Kustav-Agu Püümani poolt kokkuklapitatud, naine. Ta oli väga liiderlik ja see oli peamine

26 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 27 Intervjuu Rufina Noor naine, kelle lapsepõlve- unistus täitus

Tekst Anu Tonts – Fotod Maris Savik, Vanemuine, erakogu

Kauaaegne balletisolist ja repetiitor Rufina Noor on Vanemuises töötanud alates 1969. aastast – üle 50 aasta! Sündinud on Rufina Venemaal Permi oblastis. 1969. aastal lõpetas ta Tallinna Koreograafiakooli, aastatel 1969– 1992 oli Vanemuise balletisolist ning alates aastast 1991 on teatris repetiitor ja lavastaja assistent. Talle on omistatud erinevaid au- nimetusi: ENSV teeneline kunstnik, ENSV rahvakunstnik, 1989. aastal sai ta Maria osa eest balletis „Maria Stuart“ Eesti Teatriliidu balletiauhinna.

28 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 29 Intervjuu

Oled sündinud Eestist päris kaugel? küsi liiga palju, Rufake, muidu satume terve Norilskis balletikooli polnud Ma sündisin Venemaal, Permi oblastis. Mu isa perega sinna okastraatide taha!“ sattus II maailmasõja ajal sakslaste kätte sõja- Minu ema, kes oli tütarlapsena liikuv ja väga ja kuna ballett oli minu vangi ning kui ameeriklased vangid vabastasid, kauni lauluhäälega, lasi kord lapsena laulu lõõri- viidi nad Ameerikasse kosuma ja paranema. tades kelguga mäest alla ning ootamatult astus suur armastus, hakkasin Pärastpoole küsiti isa käest, kas ta soovib jääda tema juurde üks väga hästi riides ja kena naine, vanemaid paluma, et nad Ameerikasse või tahab minna tagasi koju. Isa kes küsis, kas ta ei tahaks õppida balletti ja laul- tahtis tagasi koju oma vanemate juure – ta oli siis mist. Emale meeldisid mõlemad väga ja loomuli- mind Eestisse saadaksid. veel päris noor – aga Venemaale jõudes pandi ta kult tahtis ta õppida! Minu toona 10-aastane ema uuesti vangi. Pärast vanglast vabanemist ei toh- sõitis salaja Permi, sooritas eksamid ja võeti kooli tinud ta ikka veel oma koju minna, vaid suunati vastu. Siis aga selgus, et koolis õppimiseks peab Permi oblastisse – seal nad mu emaga tutvusidki. olema ka vanemate luba. Mu kaht last kasvatav et lapsed õpivad siis vene keelt. Nende peretütar- Kui olin kaheaastane, lubati isal lõpuks naasta vanaema oli aga äsja leseks jäänud ja tal polnud dega kasvasime koos nagu õed, see side kestab oma kodukohta Vologdasse. Paraku polnud tol võimalust oma tütrele sellist haridust anda. Nii siiamaani. ajal maakohtades üldse tööd ja kui keegi isale jäigi ema unistus ainult unistuseks. Mida see loo- Esimene aasta kodust kaugel oli väga raske. Norilskisse minekut soovitas (Norilsk on linn bumine emale tegelikult tähendas, teadis lõpuni Tädi Armilde (majaperenaine) tuletas ikka Kaug-Põhjas, Taimõri poolsaarel – A.T.), siis võt- ainult tema ise, aga selle naise nimi, kes ema meelde, kuidas ta öösiti mu nuttu kuulis. Aga tis ta sellest pakkumisest kinni. Esialgu läks isa annet märkas, oli Rufina ning temale mõeldes koolis oli huvitav. Esimene õpetaja oli üks vana- sinna ainult aastaks raha teenima, aga siis kutsus pani ema ka mulle nimeks Rufina. Esimesed varvaskingad vana tantsija, ta oli hästi lahke, kutsus meid pere järele. Mu ema koos kolme lapsega, kellest Kui me Norilskisse elama asusime, nägin kõiki lillenimedega. Kannike, roosike … ta ei tõstnud kunagi häält! Kui ta pensionile läks, tuli hakkasin käima balletiringis, mida juhendas üks kunagine Odessa teatri tantsija – krimmitatar- Perepilt aastast lanna ja endine vang. Tema abikaasa oli aga eest- 1962. Pildil on lane, pärit Viljandist, samuti vang. Neli aastat hil- Rufina koos ema, jem said nad passid tagasi ja sõitsid ära Eestisse. isa ja kahe vennaga Ema ja minu balletiõpetaja jäid aga teineteisele kirjutama. Vahel, kui olin üksi kodus, võtsin kasti meie perekonnafotodega ja vaatasin neid – see oli tore tegevus. Ühel korral kallasin jälle kasti tüh- jaks ja leidsin fotode alt väiksed Tallinna pildiga ümbrikud. Kui sain aru, et need on minu balleti- õpetaja kirjad, otsustasin midagi paha mõtlemata neid lugeda. Suure üllatusega sain teada, et õpe- taja Margarita kutsus mind Eestisse balletikooli, aga ema polnud mulle sellest midagi rääkinud! Norilskis balletikooli polnud ja kuna ballett oli minu suur armastus, hakkasin vanemaid paluma, Rufina (paremal) aastal 1960 koos õpetaja Margaritaga et nad mind Eestisse saadaksid. Ema ei olnud Tallinnas selle mõttega algul sugugi nõus. Isa kuulas meie juttu vaikides ja ütles lõpuks emale: „Tuleta teine õpetaja, kes oli väga range ja karm. Temast meelde oma unistust, mis ei täitunud. Võib-olla mul liiga palju häid mälestusi pole, tegime seal saame meie Rufa (Rufina Noort kutsutakse Rufaks tunnis hirmuga lausa võimatuid asju. Tallinna üks oli imik, võttis ette pika reisi ... Ema ja isa jäid kohalikus klubis kahte filmi, mille peaosas oli ka teatris – A.T.) unistuse täita?“ Nii see läkski. Koreograafiakooli lõpetasin 20-aastaselt. Seejärel Norilskisse elama kuni pensionieani. Galina Ulanova (G. Ulanova (1919–1998) oli vene Aasta oli 1960, ma olin siis 11-aastane. Tulin suunati meid teatritesse, mind Vanemuisesse. Norilskist räägiti Nõukogude Liidus kui kom- baleriin, keda sageli nimetatakse ka üheks 20. Eestisse, mind võeti balletikooli vastu. Elukoha Estonia peaballettmeister Enn Suve küsis mult somoli löökehitusest, aga tegelikult … Esimene, sajandi suurimaks baleriiniks – A.T.). Üks neist leidmine ei olnud lihtne, eesti peres, kuhu lõpuks tasakesi, kas tahaksin jääda Estoniasse. Mina ei mida sissesõidul meie tulevasse elupaika nägin, oli „Luikede järv“. Millised kleidid! Varvastel üheksaks aastaks elama jäin, oli kaks tütart, üks suutnud otsustada ega osanud vastata. Aga pärast oli okastraadiga piiratud ala, kus ehitati elumaju. tantsimine! Kui ma aga „Giselle’i“ nägin, vapus- neist minust ainult 15 päeva vanem. Perenaine klassikalise tantsu riigieksamit läksin koos Alla Kord küsisin isa käest: „Miks raadios valetatakse, tasid mind nii muusika, loo sisu ning ka see, et ei tahtnud mind esialgu võtta, aga noorem tütar Udovenkoga (Alla Lilleorg – A.T.) alla garderoobi- et linna ehitavad komsomolid? Ehitajad on ju sõnadeta, vaid tantsuga, võib rääkida. Minus tek- palus teda väga. Lõpuks ema nõustus, mõttega, desse ning meile jooksis järele Ülo Vilimaa, kes vangid.“ Selle peale vastas isa väga vaikselt: „Ära kis suur soov seda kunsti õppida. Kuueaastaselt

30 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 31 Intervjuu

suhelda nii kodus kui ka väljaspool kodu. Kooli Olen palju tantsinud klassikalistes balletti- Valisin Vanemuise – puhtalt pärast polnud eesti keelt vaja, sest balletikoolis des, aga mulle meeldis tantsida ka Ülo Vilimaa Giselle’i pärast. See oli ju mu sai vene keelega hästi hakkama. Aga kuidas ma lavastustes „Surmatants“ (1969), „Merineitsi“ ja ei õpi rääkima, kui elan siin? Nalja sai selle eesti „Kontrastid“ (1967). Suur lemmik oli „Inimene ja lapsepõlveunistus! keelega muidugi ka. Tädi Armildel oli sõbranna, öö“ (1977). Lavastuse esimene osa oli lavastatud Eesti-aegne vanaproua, kes käis ka tol ajal väga mulle. See on suurepärane tunne, kui lavasta- peenelt riides, kübaraga ja puha. Tüdrukud takse koos sinuga ja sinust lähtudes. Minu osa ütles: „Tüdrukud, tulge Vanemuisesse! Mul on nimetasid teda omavahel rääkides vanamutiks ja oli 15 minutit pikk – jah, see oli väga raske, sest plaanis lavastada „Giselle“!“ Ta lubas mulle mina mõtlesin, et see ongi tema nimi. Ükskord tavaline klassikaline variatsioon kestab kõige Giselle’i rolli ja Allale Myrthat. Vahepeal oli veel juhtus nii, et uksekell helises ja tädi Armilde hõi- rohkem kolm minutit, siis tõmbad hinge, seal meie karaktertantsuõpetajast Iraida Generalovast kas mulle, et ma ukse avaksin. Avasin ukse, vana- tuli tantsida 15 minutit puhkamata … Aga see saanud Vilniuse uue ooperi- ja balletiteatri pea- proua teretas mind ja Armilde hõikas: „Kes seal oli nii huvitav, andis justkui uue hingamise! Üks ballettmeister ning tema kutsus meid hoopis on?“ Mina hüüdsin rõõmsalt: „Vanamutt tuli!“ väga tore osatäitmine oli mul ka Estonias Tiit sinna tööle. Mul oli sel hetkel lausa kolm valikut. Oleks te selle vanadaami nägu näinud! Ta ütles Härmi lavastatud balletis „Pihtimus“ (1984), Valisin Vanemuise – puhtalt Giselle’i pärast. mulle: „Sa oled siin nii vähe aega elanud ja räägid kus tantsisin Armastatu ja Kõrtsineiu kaksik- See oli ju mu lapsepõlveunistus! minuga juba nii ebaviisakalt!“ Minu silmad läk- rolli. Huvitavaid peaosi kogunes aastate jooksul sid suureks: „Kas see siis polegi teie nimi?“ Väga päris palju: Swanilda, Piret, Giselle, Maša, Bianca, Räägid väga head eesti keelt, kuidas ja piinlik oli! Sulamit, Kaunisokas, Faline, Mari, Maria Stuart … millal sa keele omandasid? Elasin ju eesti peres. Seal rääkisin küll vene keelt, Koreograafiakooli järel tulid siis Tartusse, Lemmikroll? sest tüdrukutel oli vaja seda õppida ja selline oli Vanemuisesse? Mari. Kindlasti Mari Lydia Austeri balletis „Tiina“. kokkulepe. Aga tädi Armilde ei osanud üldse 1969. aastal tulin Vanemuisesse. Meie kursuselt „Pihtimus“ (1984). Rufina Noor, Tiit Härm Helilooja Lydia Auster käis võimalusel alati eten- vene keelt, ka tüdrukute isa oskas seda minimaal- tuli Tartusse viis tüdrukut ja neli poissi. dust vaatamas ja saatis mulle iga kord lilli, täna- selt. Mina aga tahtsin eesti keelest aru saada ja Tantsisin balletirühmas, tegin kaasa ooperites des selle eest, kuidas mina Marit kujutasin. Ta ja operettides. Esimene lavastus, kus osalesin, kirjutas: „Tänu teile hakkasin ma Marit armastama oli Ida Urbeli lavastatud „Doktor Ai-ai-ai“ (1968), selle lavastuse ahvikarja moodustasid meie „Pähklipureja“ (1979). Rufina Kozlova (Noor) ja Anatoli Avilotšev lennu lõpetajad. Esimene suur roll oli Printsess „Tiina“ (1984). Rufina Noor, Aleksander Kikinov „Puuprintsis“ (1969, lav Ü. Vilimaa). Seda rolli tantsisid muidu Elena Poznjak ja Regina Tõško, aga Regina vigastas jalga ja Ülo Vilimaa palus mul rolli nädalaga ära õppida. Mäletan, et see oli päris pingeline, sest lavaproove oli ainult üks. Saabus etenduse õhtu. Tuleb meelde, kuidas seisin enne etteastet laval kulisside vahel ja haigutasin suurest ärevusest. Järsku kuulsin üht tantsijat teisele ütlevat: „Sa vaata seda külma närviga plikat: seisab ja haigutab!“ Aga Leonid Pankin oli hea partner, tundsin ennast temaga väga kindlalt. Järgmisena tuli Lise roll „Asjatus ette- vaatuses“ (1970, lav V. Zaitseva), jälle koos Leonid Pankiniga. Leonid Pankin oli minu partner ka lavastustes „Merineitsi“ (1974, lav Ü. Vilimaa) ja „Don Juan“ (1970, lav T. Vitina). Ja siis tuli „Giselle“ (1972, lav A.Šelest). Esimeses koosseisus tantsis Giselle’i Elena Poznjak, mina olin teises koosseisus. Tantsisin ka vilide hulgas solistirolli. See lavastus oli mõningate vaheaegadega mängu- kavas nii pikalt, et sain Giselle’i tantsida pensionile minekuni. Selle aja jooksul olid mul partneri- teks 15 erinevat Albertit ning seitse Hansu.

32 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 33 Intervjuu

kogu selle koreograafia. Tänapäeval on olemas Kauaaegne kolleeg Aivar Kallaste: video, see on muutunud meie töös asendamatuks Rufinaga koos töötatud teatriajastut võiks abivahendiks. Vanasti seda ei olnud ja siis pidi mõtteliselt jagada kaheks. kõike tõesti peast teadma. Nüüd saavad tantsijad Aastaid tantsisime koos mitmetes lavas- mingi osa ettevalmistavast tööst juba ise teha: tustes ja mõnes neist lausa partneritena. Rufinat vaatavad videolt ja teavad, millises järjekorras kui baleriini iseloomustab tantsulisus, musikaal- on tantsud ja millised on sammud. Aga lisaks sus, kõrge hüpe ja hea pöörete tehnika. Artistina sammudele on ju ka roll, rolli karakter. Näiteks oli ta alati oma näitlejatöödes süvitsi minev ja oli meil mängukavas ballett „Onegin“ (2007, lav köitvaid karaktereid loov. Suurima väljakutse V. Medvedjev), Onegini osatäitja läks teatrist ära meie partnerlusele esitas Vassili Medvedjevi ja lavastusse tuli sisse õpetada uus. Tantsija küsis: lavastatud ballett „Ärkamine“, aga õnneks aitas „Miks sa tahad, et ma laval nii suuri žeste teeksin? Rufina ülalmainitud omaduste ja oskustega mind See ei ole ju loomulik!“ Mina vastasin: „Esiteks, probleemkohtadest üle. Lisaks tema just-just kui sa teed loomuliku žesti, siis viimasesse emakssaamiselt naasmine! Kaarel Irdilt väljendit ritta see kindlasti ei paista. Teiseks tuleb silmas laenates: pelgalt „raamid“ olid alles – nii saingi ta pidada ka ajastut: 19. sajandil olid žestid moes. „kergekäeliselt“ üles sirgetele kätele, tõstesse. Kolmandaks: ballett ei olegi loomulik, tänaval ei Ajapikku meie staatused muutusid – käidagi varvastel. Tantsija väljendab end tantsu Rufinast kujunes repetiitor ja nii aitas ta küm- abil. Ja neljandaks tuleb silmas pidada ka muusi- netel minu vastutusrikastel rollidel lavaküpseks kat: kui orkester mängib ning muusika kõlab saada. Etenduseelsetes proovides oli tal alati varuks nii vajalikke rollisisulisi kui tantsutehni- võimsalt ja laval on samal ajal üks tagasihoidlik lisi soovitusi, ka pärast etendusi ei olnud ta „ussike“, siis ei jõua su sõnum vaatajani. Keha on kiitusega kitsi. Kord juhtus, et ta lahkas ja ana- sinu väljendusvahend!“ lüüsis toimunut ka pärast viimast esituskorda! Ma armastan oma tööd. Tantsimine ja tant- Viimane etendus polnud mitte lõpp, vaid lihtsalt suga tegelemine on minu kutsumus. Olen teinud tasandimuutus. õige valiku. Lapsena, 5–6 aastaselt, tahtsin saada Lõpetuseks üks tunnustav vahejuhtum. ka madruseks ja minna merele, aga pärast lapse- „Maria Stuart“ (1989). Rufina Noor ja Oleg Titov See leidis aset toonase Tartu 21. juuni tänaval põlves nähtud filmi Ulanovaga peaosas pole mul asunudkaugekõnede keskjaamas, kus paljud muid unistusi olnud. püüdsid kõrvalkabiinis olijat üle karjuda. ja temast aru saama.“ Ülo Vilimaa „Tiina“ oli väga olin tol hetkel Vanemuises nii repetiitor kui ka Nii sattus meie tookordne solist ja lavastaja õnnestunud lavastus, Maril oli seal tantsida kolm tantsija. Sel hetkel tantsisin küll veel ainult neid Tulid lapsena Eestisse ja jäid siia, sinu vane- V. Medvedjev pahaaimamatult „pealtkuulajaks“. soolot ja pulmaduett, kõik tantsud väga erinevad osi, mis olid varasemast repertuaaris, olin otsus- mad ja vennad jäid aga kaugele, ühel hetkel Keegi Leningradist külla sõitnud seltsimees ja huvitava koreograafiaga, mis andis võimaluse tanud, et uusi rolle ma enam ei õpi. Ülo Vilimaa elasite kahes erinevas riigis. naine jagas oma elamust eelmise õhtu „Giselle’i“ avada Mari iseloomu, luua Mari tegelaskujust rolli. lõpetas umbes sel ajal oma peaballettmeistri töö, Jah, see erinevates riikides elamine oli raske, sest etendusest, kuhu ta paljunäinuna oli läinud Peaosaliste kolmik – Margus (Aleksander Kikinov), klassikat tol hetkel ei lavastatud, trupp oli väike vahepeal oli üle piiri suhtlemine päris keeruline. suure eelarvamusega. Nimiosaline oli teda aga vapustanud hingepõhjani – eriti hullumis- Tiina (Elena Poznjak) ja Mari (Rufina Noor või Heli … selline keerukas üleminekuaeg. Tantsimise Siis läksid ema-isa pensionile ja lahkusid Kaug- stseeni tohutu usutavus. Mingis väikelinnas Kohv) – kasvas kuidagi omavahel kokku, igaüks lõpetamise põhjuseks oli ka veendumus, et Põhjast, läksid Siberisse. Mu vennad läksid ka on nii erakordne tantsijannast näitleja! andis laval partnerile impulsi, mille toel teine oma lõpetada tuleb pigem varem kui hiljem. Jätkasin Siberisse, üks neist elab Novosibirski lähedal. rolli teha ja arendada sai. Tegime igat etendust Vanemuise teatris repetiitorina. Praegu suhtlen ühe vennaga Skype’i abil ja teise suure andumusega. vennaga samuti internetikanalite kaudu. Viimati Tegelikult on ju kõik osad olulised, mõned Sageli inimesed ei tea, mis tööd see käisin neil külas 2016. aastal, kui ema veel elas. aga eriti hingelähedased ja üks selliseid on repetiitor teeb … Kui ma balletikoolis õppimise ajal suviti Tantsija ei näe ennast kõrvalt. Ta näeb niipalju, minu jaoks kahtlemata ka Maria Stuart. Napi Norilskis käisin, tundsin ühel hetkel, et kõik kui ta peeglist otsevaates näha saab. Repetiitor koreograafiaga, aga psühholoogiliselt väga huvi- sealne on mulle kuidagi võõraks jäänud. Algul oli on õpetaja ja treener. Ta aitab tantsijal üles leida tav. Mäletan, et kui ma aastaid hiljem Londoni muidugi vastupidi ja siin kõik väga võõras. Vahe tema vead, selgitab näiteks, miks ei tule üks või Toweris käisin, siis oli küll kuidagi eriti põnev ja on selles, et Norilskis suhtlesid kõik inimesed teine kombinatsioon, samm või piruett välja. kummaline mõelda, et kõnnin mööda sedasama omavahel nii, nagu oleksid nad omavahel tutta- Repetiitor näeb kõrvalt, millised lihased töötavad sillutist, kus temagi kunagi käis. vad, karm elu ühendas neid. Kõik olid tohutult valesti ning õpetab, kuidas on õige, aitab otsida Tantsimise lõpetasin 1992. aastal. Mingil abivalmid. Näiteks lapsepõlves oli nii: vanemad sobivaid lahendusi. Kui uuele lavastusele luuakse hetkel tuli selline seadus, et inimesel ei tohi ühes töötasid järjest kolm aastat ja said siis peaaegu asutuses olla kahte erinevat ametikohta. Mina koreograafiat, on repetiitor proovides ja omandab

34 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 35 Intervjuu

pooleaastase puhkuse. Sõitsime perega Taimõri Küsisin siis teistelt, kes kõrval Mõne aja pärast tuli sööklasse pikk noormees, Aga hobid … teatritöö sellisteks asjadeks palju poolsaarelt nn suurele maale puhkama. Üks isa kes rääkis lavastajaga vene keeles sellise Moskva aega ei jäta. Vanasti, kui meie poeg oli väike, tööta- töökaaslane, teades, et vanemate palk ei ole suur, olid, et kes meil seal laval maneeriga, a-tähte rõhutades. Väga kõva häälega sin korraga hästi mitmes kohas. Palk oli ju tilluke, küsis temalt: „Ivan, sa lähed puhkusele. Sul on rääkis, mina veel mõtlesin, et phähh, mingi oli vaja lisa teenida. Olen andnud moekoolis kolm last. On sul raha vaja?“ Isa vastas, et tal on nii hästi laulab ja kuulsin, moskvalane poosetab … Pärast selgus, et see modellidele liikumistunde, lasteaias tantse lavas- pisut kõrvale pandud. Töökaaslane ütles: „Mul on et see on Taisto. Taisto? siis oligi Taisto … Meie garderoobid olid teatris tanud, koolis tantsutunde teinud, ka võistlus- raha, ma annan sulle! Meil on siin nii kombeks, samal korrusel ja sattusime tihti istuma korruse tantsijate ja iluvõimlejatega tegelesin, Vanemuise et kui lähed puhkusele, siis sind aidatakse.“ Või Mis kummaline nimi! puhkenurgas. Seal puhkenurgas saimegi lõpuks Tantsu- ja Balletikoolis õpetasin … Mingil ajal, teine näide: naabrinaine sõitis samuti puhkusele Taistoga tuttavaks. Ükskord kurtis ta, et tema kui riideid polnud poest saada, õmblesin, olen ja ühel hetkel saatis meile telegrammi: „Raha äratuskell on katki läinud ja uuris, kas keegi isegi jopesid õmmelnud: lapsele, endale, Taistole otsas. Saatke nii ja nii palju!“ Meile ei tulnud isegi oskab parandajat soovitada. Mina ütlesin, et mul … Loomulikult kudusin, heegeldasin. Ka eel- pähe, et ta võiks meid ninapidi vedada. Ja kui mind küll juba varem: ta oli Riias sõjaväeteenis- on Tartu teenindusmajas tuttav meister ja ma misel kevadel (2020), kui meie trupi Tarasina kaobki koos rahaga … no mis siis teha! Inimene tuses, aga oli korraks Eestisse pääsenud ja tuli võin selle kella tema kätte viia, ta remondib selle (Balletiartist Tarasina Masi – A.T.) oli lapseootel, on hädas, tuleb aidata! Inimesed räägivad seal- teatrist läbi – ta teadis, et tuleb pärast sõjaväge kiiresti ära. Järjekorrad olid ju sel ajal igal pool kudusin tema tulevasele lapsele väikse tekikese ja kandis sinuga nii tänaval kui bussis – igal pool. Vanemuisesse. Ta on rääkinud, et nägi mind, kui väga pikad! Viisingi kella remonti. Aga järgmisel heegeldasin papud. Kui olin paar aastat Eestis elanud, siis hakkasin tulin teatri seinal olevat tööplaani vaatama ja oli õhtul juhtus minuga väike õnnetus: õpetasin sellist käitumist võõrastama. Mu vanemad kaalu- siis Aivar Kallaste käest uurinud, kes see on. Mina „Pähklipurejasse“ sisse uut partnerit, aeg oli Oled nüüdseks üle 50 aasta Vanemuises ja sid pensionile minnes korra, et tulevad minu teda tookord ei märganud, minu esimene mäles- hiline, kõik olid väsinud ja ühe minu hüppe ajal näinud siin väga erinevaid aegu. Sa ise näed juurde elama, aga isa tunnistas siis, et tema ei tus on hetkest, kui Vanemuise laval olid ooperi astus partner sammu taha, nii et minu jalg läks välja küll täpselt sama sale ja graatsiline, suudaks siin elada – kõik on nii võõras. „Jenůfa“ (1979, lav F. Preisler) proovid, mina olin valesti ja vigastasin oma hüppeliigest. Poisid kui Giselle’i tantsides, tundub, et kilogi pole Minu kodu ja perekond on aga Eestis. tegelaste puhvetis ja kuulsin äkki krapist, et … nii viisid mind garderoobi, kutsuti kiirabi. Aga Taisto lisandunud! Abikaasa Taistoga (Ooperisolist ja lavastaja ilus hääl! Küsisin siis teistelt, kes kõrval olid, et oli samal õhtul varem küsinud, kas ta tohib mind Pole tõsi, olen siiski juurde võtnud! Kui veel tantsi- Taisto Noor – A.T.) kohtusime, kui Taisto tuli kes meil seal laval nii hästi laulab ja kuulsin, et koju saata … No ei õnnestunud! Minu jalg pandi sin, kaalusin 42 kilo, praegu aga pigem 45,5 kilo, Vanemuisesse tööle. Väidetavalt nägi tema see on Taisto. Taisto? Mis kummaline nimi! kipsi, saatsin korterikaaslase Alla Udovenkoga vahepeal isegi 47! Mingit trenni ma aga praegusel ajal enam ei tee. Mis aga Vanemuisesse puutub, siis siinsel „Giselle“ (1982) Nüüdseks võin küll öelda, balletiteatril on alati olnud oma nägu. Klassika kõrval on aga alati olnud mängukavas ka modern- et Eesti on minu kodu ja semad tantsulavastused, näiteks Ülo Vilimaa siinne kultuuriruum on või Mare Tomminga omanäoline ja teistsugune looming. Ka praegu on Vanemuise balletil head minu kultuuriruum. ajad, sest Mare Tommingas on tark juht: ta leiab truppi huvitavaid tantsijaid, ta juhib balletitruppi hästi ja valib repertuaari põnevaid asju. Näiteks Taistole kirja, et tema kell saab valmis siis ja siis Petr Zuska „Romeo ja Julia“ – nii hea leid meie ja et mingu ise sellele järele. Nojah, aga tema tuli repertuaari jaoks! Või hiljuti kavas olnud lavas- mind koju vaatama. Tuli korra, tuli teise … ja nii tused „Casanova“, „Don Juan“, „La Dolce Vita“. see läks. On mida tantsida ja mille abil areneda! Mul on teatris endiselt väga huvitav, koju jäämise soovi Mida sa teatritöö kõrvalt veel teinud oled? pole mingisugust! Olen õnnelik, et saan endiselt Kas hobideks on ka aega jäänud? teha tööd, mida armastan. Tagasi vaadata on ka Juba lapsepõlves Norilskis õppisin pere vanima tore. Suhtlen vahel Facebookis tantsijatega, kes lapsena tegema kõiki koduseid töid: koristama, on kunagi Vanemuises tantsinud. Nad uurivad, süüa tegema. Kuueaastaselt hakkasin naabritüd- kuidas Vanemuisel läheb ja mina omakorda olen ruku toel lugema ja hiljem lugesin väiksematele kursis nende eluga. Kes on abiellunud, kes milli- vendadele raamatuid ette. Loen siiani palju, algul ses maailma nurgas parasjagu töötab; ühel paaril, lugesin vene keeles, praegu teen seda enamasti kes siin tuttavaks said ja kes vahepeal Aafrikas eesti keeles. Nüüdseks võin küll öelda, et Eesti töötasid, sündis hiljuti laps … Tundub, et oleme on minu kodu ja siinne kultuuriruum on minu nagu üks suur perekond. Vahva! kultuuriruum.

36 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 37 Intervjuu

Risto Joost – värske liige Vanemuise hiidkärgperes

Tekst Anne Aavik – Fotod Maris Savik, Tarmo Haud

Ta ei olnud veel isegi 20-aastane, orkestriaugus käinudki! Ausalt öeldes olingi enne kui asutas oma esimese koori. sellele ametikohale astumist juhatanud vaid Vanemuise orkestrit ja sedagi kümnekonna aasta Risto Joosti särav karjäär on tii- eest juunikuus Tartu Uue Muusika päevadel. Nii relnud orbiidil Tallinn–Holland– et eelmise aasta augustis Vanemuise muusika- Saksamaa–Skandinaavia. Nii juhina tööle asudes oli mul küll orkestriga tööta- misest väga hea mälestus, aga ühtegi etendust Madalmaade Kammerkoori, polnud ma Vanemuises juhatanud. Samas olen Leipzigi Raadiokoori kui Tallinna teiste orkestrite kaudu paljude Vanemuise Kammerorkestri muusikalisele muusikutega kokku puutunud, tundsin ka lauljaid, mitmetega neist olen muusikaakadeemias juhtimisele lisaks on tema lennu- koos õppinud, seega päris pea ees vette ma ei kaid muusikateatriideid saanud hüpanud. Ja juba esimene sissejuhatav kuu kogeda Tallinna Filharmoonia muutis minu arusaamu sellest, missugune on Vanemuine ja missugune Tartu. kontsertidel ja Birgitta festivalil. Missugusena siis teater kaugelt vaadates Enne Pariisi tuleb ikka Nuustakul ära käia, paistis? aga sina pole vanasõna järgi talitanud: Mulle näib, et paljud ei teadvusta endale, et Lääne-Euroopas oled tihemini juhatanud Vanemuine on tõepoolest kolmežanriteater. Või et kui Emajõe Ateenas. mida see tegelikult tähendab. See logistiline pool See on suhteliselt harv juhus, et peadirigendiks on üks asi, samas istuda laua taga kolme kunsti- saab muusik, kes pole varem selle teatri lise juhiga on juba omaette erakordne mõõde.

38 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 39 Intervjuu

on kontserdid. Vanemuise teater on fantastiline ikka 150 ümber. Muusikaosakonna kontekstis on Ma leian, et peadirigendi keskkond ja koosneb silmapaistvalt oma valdkon- numbrid enam-vähem samad. Olgugi, et rahvus- ametit on mõtet pidada ainult nale pühendunud inimestest. Muusikaosakonna ooperis on suurem töötajate arv, on Vanemuine võimekus riigisiseselt ja rahvusvaheliselt oma ikkagi tegelikult kõige suurem teater – draama- siis, kui tahad panustada, kvaliteediga tähelepanu pälvida on suurem kui osakond on juures ja see muudab kogu süsteemi kuhugi koos liikuda – püsti- välja paistab. kordades keerukamaks. Teatril on ju nii suur maja Kui ma esimestel tööleasumise kuudel süve- kui väike maja – tõeline arhitektuuripärl, kus juba tada eesmärke ja neid nesin muusikaosakonna tegemistesse, selgus proovi teha on omaette elamus. huvitav nüanss – muusikalavastuste väljatoomi- ka realiseerida. ne pole arvuliselt üldse nii palju seotud raha kui Taevani kiidetakse ju seda akustikat! hoopis muude praktiliste küsimustega. Kuna kõik See on hästi orkestrisõbralik. Lauljasõbralik mitte kolm žanri peavad saama oma võimaluse kunsti- nii väga, aga tervikuna kõlab väga hästi! Teatavad liseks väljundiks, siis tehniline ja lavaressurss on teosed sobivad sinna erakordselt hästi, näiteks piiratud. Osakondade repertuaarivalik mõjutab Kusjuures kõik juhid on võrdsed. Oleme koos Vanemuise kontekstis on küll tunne, et Elmo Nüganeni lavastuses peatselt esietenduv väga lavastusala tegevust, kostüümiosakond ja tulevikku planeerinud mitmeid ühistegevusi. muusikaosakonnal on oluline koht Tartu teatri- Mozarti ooper „Don Giovanni“. Ja siis on ju veel dekoratsiooniala teevad vahetpidamata kõike Vanemuise majad ja teatriliigid – see on kõik elus, aga ta võiks olla suurem osaline ka muusika- Sadamateater, väiksemaid lavastusi tehakse ka kolme maja jaoks. Kui võrrelda draamalavastust kokku kui üks hiidkärgpere! elus kui sellises. Ehk siis – kontserttegevus võiks Teatri Kodus – sinna ma pole muide veel jõud- ja ooperit, siis enamjaolt viimase puhul kostüü- laialdasem olla. nudki, tahtsin just „Sööbikut ja Pisikut“ vaatama mide arv mitmekordistub, sest seal on teatavasti Mis sind Tartu juures üllatanud on? minna, kui teatrid varakevadel suleti. koor. Ballett läheb ooperiga samasse kategoo- Just nende majade tõttu on Vanemuine Sellisel kujul, nagu ma olin varem Tartus käinud – Kas orkester suudaks seda – oma koormuse riasse. Ja kui väljastpoolt vaadates võib tunduda, üllatavalt suur teater – kõigis võib paralleelselt sõidad bussiga kohale, teed proovi, käid korra juures? et miks muusikaosakonnas nii vähe uuslavas- midagi toimuda. Vanemuise draamatrupp on söömas, annad kontserdi ja koju tagasi – võib No just. Seal see piir tulebki sageli ette. Aga tusi välja tuleb, siis kogu teatri kontekstis on mitmekülgne, väga võimekas ja tugeva juhtimise jääda sellest linnast täiesti vale mulje. Tartu on mitte alati – näiteks kui meil oli eelmisel sügisel tegelikult kogu aeg mõni esietendus, lihtsalt all, suurepäraste näitlejatega. Kõik lavastused, elukeskkonnana üks Eesti parimaid linnu, kind- muusikali „Nunnad hoos“ esietendus, siis selle eri žanrites. Mul endal on kahjuks jäänud mitu mida olen näinud, on väga kütkestavad. lasti parem kui Tallinn! See inimsõbralikkus – orkestratsioonist lähtuvalt võis keelpilliorkester esietendust vahele, kuna pidin samal ajal proovi siin on hulganisti kauneid parke, samas parimas anda samal õhtul kammerkontserdi ja publikut tegema. Vanemuises toimub nii palju korraga, Kui kahe aasta eest sai Estonia muusika- mõttes urbanistlikku keskkonda. Linnaosad on oli väga palju! Sellised võimalused tuleb igal juhul et isegi kui sa tahad, pole seda võimalik jälgida. juhiks Arvo Volmer, siis oli mul õnn temaga üksteise järel korda tehtud, silm puhkab arhitek- ära kasutada. Hästi oluline oleks toimima saada See on üüratu masinavärk! Võrreldes rahvus- Sirbi veergudel vestelda. Volmer arvas, tuuripärlitel, enam ei näe kesklinnas laokil puu- Vanemuise orkestri sümfoonilise muusika sari, ooperiga – seal töötab küll palju inimesi, aga et muusikal kui žanr võiks pigem jääda lobudikke. Ka Vanemuise tänav on nüüd korras. mis ei piirduks ainult hooaja ava- ja lõppkont- põhilavale lisaks on vaid kammersaal, mis pole Vanemuise lavale. Kuidas sulle tundub – Ja ka vaimulinna nimetus, mis varem võis näida serdiga. Aga muidugi tulevad ajalised piirangud ka igapäevases kasutuses. kas olete valmis võtma oma õlule kogu Eesti pealinlasele kohati klišeelik, on sada protsenti ette – prooviaeg saab otsa ja ka etendused vajavad muusikalipubliku? tõsi, seda võimendab ülikooli osakondade kohal- kvaliteetset ettevalmistamist. Igatahes mingi Oled ka rahvusooperis koosseisuline diri- Tervitan siinkohal Arvot! Kui vaadata Vanemuise olek pea igas linnaosas. kammermuusika ja sümfoonilise muusika vorm gent – kuidas teatrite õhkkondi võrdleksid? lisaks muusikateatrile peaks kindlasti olema. Ja algavat hooaega, siis pole meil küll kavas ühtki Vanemuises on hästi soe ja kokkuhoidev kollek- Kas selle aastaga pole tekkinud isu üldse seetõttu olengi algatanud sarja „Vanemuise kolm uut muusikali, see-eest tuleb aga taas lavale menu- tiiv. Estonias on ka, aga teistmoodi. Eks Tartu päriselt Tartusse kolida? orkestrit“ – koos löökpillidega saame neid isegi kas „Sweeney Todd“. Püüame lihtsalt žanrite- on ikka Tartu ja Tallinn on Tallinn. Pealinnas on vahelist tasakaalu paremini paika loksutada. See on ahvatlev küll! Kindlasti pean oma olemise kolm ja pool! lihtsalt teistsugune vaim. Tartus on suur mõju- Kindlasti ei ole Vanemuise teater muusikaliteater. Tartus üle vaatama, siiani olen veetnud ööd taja ka see, et meil on majas draamatrupp, see Muusikal on üks osa muusikateatrist ja Tartus külalistemajas või hotellis, aga perega koos on see Mul on jäänud mulje, et kuhu iganes tööle loob teistsuguse dünaamika. Inimesed on siin suurte traditsioonidega. Aga kogu tegevust peab keeruline. Mida konkreetsemaks lähevad lapse lähed, võtad inimestest viimase – kas erakordselt soojad ja muusikale pühendunud. ühendama tasakaalustatud ja mitmekesine loome- (Risto peres kasvab kaheaastane Elly – A.A) tege- Vanemuise kollektiiv sinu maksimalismi Nad on valmis tegema tööd ja saavad aru, mis keskkond, kus kõikidel teistel klassikalise muusika vused, seda parem on seda algusest peale siduda ei peljanud? on kvaliteet. Estonia ja Vanemuine on nagu kaks žanritel on oma oluline osa. konkreetse linnaga. Seda kõike tuleb hoolikalt Ma leian, et peadirigendi ametit on mõtet pidada erinevat last peres – mõlemal on oma iseloom ja Eelmise jutu juurde tagasi tulles – et koor ja kaaluda. ainult siis, kui tahad panustada, kuhugi koos mõlemad on ühtmoodi armsad! orkester saaksid olla rohkem angažeeritud, siis liikuda – püstitada eesmärke ja neid ka realisee- tuleb neid rakendada koos. Koostöös balletiosa- Kas midagi on Tartus puudu ka? rida. Ja kui sa ka enne küsisid, kas Vanemuise Vanemuine on vist seni ka suurim kollektiiv, konnaga tulevad välja Tšaikovski „Luikede järv“, teater paistis kaugelt teistsugune – ka mina olin Otseselt mitte. Minu arvates on siin kõik põhiline mida muusikaliselt juhtinud oled? Stravinski ballett „Tulilind“ ja Rimski-Korsakovi ju elanud teadmisega, et Vanemuises tehakse olemas, ainult Muhumaa, kus meie pere maa- Ametlikult küll. Leipzigi kooris oli 73 lauljat, aga „Šahrazad“. palju muusikale ja vähe ooperit ning mõnikord kodu on, jääb veidi kaugele. tavaliselt olime laval koos orkestriga, seega oli neid

40 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 41 Intervjuu

Kas Estonia ja Vanemuine on konkurendid Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert (2021). või tasuks kunstilistel juhtidel ka omavahel Raimonds Bramanis, Mirjam Mesak, Risto Joost, Uku Toots aru pidada, mis teoksil – et kavva ei satuks samad lavateosed ja publikul ikka rohkem valikuvõimalust oleks? Muidugi, me olemegi Arvoga tulevikuplaanidest rääkinud. Sajaprotsendiliselt pole küll võima- lik kattumist vältida, näiteks tahtsin tuua välja Eesti ühe silmapaistvama ooperi, Eino Tambergi „Cyrano de Bergeraci“, mis on Estonias kavas juba aastaid, sealne lavastus pärineb juba eelmisest sajandist. Samas: kui Estonia tahab teha „Jevgeni Oneginit“, ega nad siis selle pärast ei pea loobuma, et meil see kavas on. Tobe oleks pigem see, kui sama teos tuleb mõlemas teatris uuslavastu- sena välja ühe hooaja jooksul. Teisest küljest – kui teosed seda väärivad ja trupile sobivad, siis see ongi muusikajuhi jaoks argument. Ka lauljatele tuleb leida neid arendavaid tükke, näiteks on meil „Cyrano“ jaoks olemas suurepärane Roxane Pirjo Jonase näol. Ka Mozarti „Don Giovanni“ on trupi seisukohast väga oluline valik. Kuna trupp on meil väike, aga tubli, tuleb leida hea tasakaal külaliste ja oma lauljate vahel. Tartu asukoht on väga hea, sest Tartu on Riiale lähemal kui Riia Tallinnale. Juba praegu ja kindlasti ka edas- pidi saab Vanemuises regulaarselt kuulda Läti Rahvusooperi esilauljaid. Ja samas – konkurents peabki olema, see viib edasi!

Missuguseid uuslavastusi plaanid muusikaosakonnas veel välja tuua? Tulevikku vaadates on meil kindlasti kavas Henry Purcelli „Kuningas Arthur“ – see on just Vanemuisele sobiv teos, sest selles osalevad nii draamanäitlejad, balletitantsijad kui ooperilauljad.

Sellest on möödas üle 10 aasta, kui Vanemuises esietendus Purcelli „Haldja- kuninganna“. Barokkooperit on Eestis alati liiga vähe! Jah, seda on tõesti vähe. Rahvusooper on küll teinud, aga seal olid Händeli teosed. Purcell on veelgi varajasem, lausa ooperi algusaegadest, fantastilise muusikaga ja lisaks lauljatele on seal kümme draamarolli, nii et tegemist on tõelise semiooperiga.

42 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 43 Intervjuu

Kas võib loota, et sinu suurepärane panustama, vaid saaks eeskätt hakkama valgus- kontratenor täiendab mõnel sobival juhul kujunduse ja muude vahenditega. Algaval hoo- Ma olen muusik, aga ka Vanemuise truppi? Kontratenorit ju ajal esietendub meil selles formaadis „Tristan ja muusikateatrit pole ilma palgal pole. Isolde“ – esimest korda 150 aasta jooksul Wagneri Laulmisega tegelen pigem hobi korras ja heal ooper Vanemuise laval! Nimiosades muidugi teatrita. Draama võlu on juhul kord aastas. Vanemuises las laulavad meie suurepärane Mati Turi ja Läti Rahvusooperi vääramatu! ikka täiskohaga lauljad. Küll aga näiteks Ivo noorema põlvkonna Wagneri-laulja Liene Kinča. Posti või Martin Karu, minu endine lauluõpi- See on märgiline teos ka Wagneri ooperite hulgas, lane, kes nüüd õpib Guildhalli Muusika- ja pöördeline ooper – peale „Tristanit ja Isoldet“ Draamakoolis Londonis, oleks tulevikus head polnud miski enam seesama! Tonaalsuse piire valikud. Tulevikku silmas pidades on meil regu- kompav revolutsioon oli sündinud ja sai ees- laarselt plaanis kutsuda säravaid külalissoliste kujuks paljudele heliloojatele nii ooperi- kui ka Vanemuise lavadele! Loodan väga, et saame kontserdirepertuaaris. tervitada Annely Peebot „Carmeni“ nimiosas. Ja operett vajaks ka värsket lähenemist. Ja mul on väga hea meel, et möödunud jaanuaris Meil on kogu aeg kavas samad teosed – nii rahvus- ja veebruaris kuulsime samas rollis Stockholmi ooperis kui Tartus. Äkki on midagi alternatiiv- Kuninglikus Ooperis töötavat Dara Savinovat, kes sest repertuaarist, mis võiks publikule köitev Tartut ootab ka kultuuripealinn 2024 tiitel – teatris NO99, kuni see eksisteeris, Linnateatris on pärit Tallinnast, aga Eestis veel vähe tuntud. olla? Selleski valdkonnas võiks progressiivsemalt kas selle raames võiks sündida ka mõni uus vähem. Vanemuises aga tehakse nii palju, et mõelda. Millal esietendus viimane algupärand? eesti ooper? praegu saan siin oma teatrinälja rahuldatud. Aga klassikaline ooper? Juba varasemalt on plaanitud sellesse aastasse Mulle endale on väga südamelähedane slaavi Eelmisel sajandil vist! Margo Kõlari „Libahunt“. Ise olen algatanud Vahel peab ju ometi ka teatrist väljaspool muusika, nii vene kui tšehhi ooper. Samuti Algupärandite kontekstis tundub, et muusikali kaks tellimust – aastaks 2025 kirjutab Ülo Krigul akusid laadima? verism. Repertuaarihuvisid on tegelikult palju – panustatakse Eestis rohkem kui nii-öelda kerge- täispikka ooperit ja Valter Soosalul on käsil uus Muhumaa maakodu ja seal töötegemine on minu pigem on küsimus, millisesse ajaformaati need masse ooperisse. muusikal. Lõpuks saab esiettekande juba varem jaoks tasakaalustav jõud. Puude langetamine, ära mahuvad! valminud Tõnis Kaumanni „Kaubamaja“, millele labidatööd ja kõik see toob mind heas mõttes Žanripiiride tõmbamine on ka keerukas. nüüd on lisandunud ka proloog. Ideid on mui- maa peale ja puhastab mõtteid. Kogu keskkond Kas pigem Leoš Janáček või Antonín Dvořák? Siiani ju vaieldakse, et kas „Rehepapp“ oli dugi rohkemgi, aga neid ei julge veel välja käia. Muhumaal ja saared üldse on mulle väga süm- Mõlemad! Janáčeki „Kaval rebane“ on ju fantasti- ooper või mitte. Vanemuise muusikaosakond vaatab tuleviku paatsed… Aga muusika kõrvalt armastan veel line teos. Olen Tšehhis viimasel ajal rohkem juha- Kaasaegses muusikateatrimaailmas pole see suunas suure inspiratsiooni ja ootusärevusega. väga sportida ja lugeda. Ja kunagi pole piisavalt tanud, nende muusikateatripärand on erakordne. tegelikult nii tähtis, aga mina usun, et tulevik aega, sest erialast kirjandust on alati suur virn ees Ka Dvořáki „Näkineid“ on mu peast läbi käinud … on crossoveri, mitut žanri korraga katvate teoste Lastega publik ei pea ka kartma, et neid ootamas. Aga mu korvpallikirg pole ka raugenud, Samas olen põhjalikumalt uurinud ka Benjamin päralt. Helilooja Ülo Kriguliga rääkisime kunagi, unustatakse, selle eest hoolitseb ehk sinu jälgin ikka NBA mänge. Viimati käisime Priit Britteni maailma. „Peter Grimes“ võiks ju sobida et võiks olla selline žanr nagu progressiivne tütreke Elly, kes eelmisel hooajal vaatas juba Volmeriga viit miinust mängimas. Elame teine- kontsertlavastuse formaati. Ja itaallastest rääkides kammerooper. kahte etendust – hoolimata sellest, et suu- teisest vaid kilomeetri kaugusel ja meie lähedal on minu suur lemmik Giacomo Puccini. Õnneks rema osa tema elust on teatrid olnud sootuks Kangrus on suurepärane korvpalliplats. on tema looming Eesti publikule väga hingelähe- Vanemuine pole ju kunagi unarusse suletud. dane ja muusika oma pideva muutumisega üllata- jätnud ka kodumaist ooperit. Hooaja lõpus Jaa, selles mõttes läks hästi! Vanemuises vaatas On sul veel mõni kaugeleulatuv Tartuga valt kaasaegne. Algupärandid ja kaasaegne rahvus- saame ehk viimaks näha kauaoodatud ta „Lotte“ muusikali ja Estonias „Pipit“. Siis oli ta seotud unistus? vaheline uudislooming on olulisel kohal. Ardo Ran Varrese uudisteost „Põrgupõhja pooleteistaastane, aga talle meeldis tõesti väga – Tahaks taastada vana kultuuritee Riia–Tartu– uus Vanapagan“. pärast ta muust ei rääkinudki. Mul on ka laste- Peterburi! Sooviks seda liini uurida koos meie On sul ka nägemus, missugusele žanrile See on juba kaks korda lükkunud, aga parem lavastuste osas mitmeid mõtteid, aga praegu ei orkestri, koori ja solistidega ning leida sealtkaudu peaks Vanemuises kõige rohkem tähelepanu on siiski teha seda ajal, kui on lootust, et publik julge neid veel välja käia. avanevaid uusi võimalusi. Dirigendi jaoks on pöörama? tuleb ka saali. Plaanime igal aastal tuua välja ühe ääretult oluline käia ringi, näha erinevaid kol- Muusikateater tervikuna on väga lai ja pole uue eesti muusikateatriteose või siis taaselustada Aga mida ise teed ajal, kui sa ei juhata para- lektiive ning avardada oma maailmavaadet läbi mõtet keskenduda ainult ühele žanrile. Üks mõne vana. Sel sügisel osaleb Vanemuise orkester jasti etendust või proovi? Vabu õhtuid vist erinevate kultuuride. formaat, mille tahaks käima lükata, ja et see Eesti Kontserdi festivalil „Eduard Tubin ja tema palju pole? muutuks iga-aastaseks – algul nimetasime selle aeg“, mida kunstiliselt juhib Mihhail Gerts. Kohe Mulle meeldivad draamalavastused – väga. Ma kontsertlavastuseks, aga tegelikult on see pigem peale seda toome taas lavale mõjuva Tubina olen muusik, aga muusikateatrit pole ilma teat- ökonoomne muusikalavastus. Et ei peaks liiga ooperi „Reigi õpetaja“. Head eesti klassikat rita. Draama võlu on vääramatu! Olen varasemalt palju finantse kostüümidesse ja lavakujundusse mängida on kindlasti üks meie ülesanne. olnud tihe külaline Draamateatris, käisin ka

44 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 45 Tulekul

„Kas oled jõudnud ka Tartu õhtuse „Luikede järv“ on oma põneva temaatika ja meluga tutvust teha? Emajõe ääres Tšaikovski suurepärase muusikaga tõepoolest üks balletimaailma tippteoseid. Mare ootas aga on soojade ilmadega justkui festi- midagi erilist, mitte klassikalist versiooni. Selleks val!“ küsin entusiastlikult Tšehhist oli ka praktiline põhjus: Vanemuise balletitrupp ei Lindu ole piisavalt suur. Teine põhjus tulenes „Romeost Tartusse tulnud lavastajalt ja koreograafilt Petr Zuskalt, kui ja Juliast“, sest peale seda sai Mare aru, et olen võimeline väga erilisteks töödeks. Minu versioon jalutame läbi Vanemuise kontori- on seega tõesti teistsugune, samas ei ole ma esi- poole (Vestlus toimus maikuises mene, kes selle kuulsa balletiga eksperimentee- Tartus, mil ilmad juba suviselt rib, näiteks Mats Ek, John Neumeier või Matthew soojad – toim.). Petr Zuska tuli Bourne on samuti loonud oma tõlgendused. „Luikede järv“ ei ole puutumatu, see on avatud Vanemuisesse, et lavastada uut igasugustele lähenemistele. Ma ei ole esimene, balletti, mis esietendub sügisel – kes proovib oma nägemust ellu viia ja loodeta- värske ja põnev tõlgendus vasti ka mitte viimane! armumine Olen alati olnud sedasorti kunstnik, kes peab „Luikede järvest“, mis räägib töös põhiliseks oma visioonide elluviimist, kuid loo meie sees oleva valguse ja kui ma võtan ette maailmakuulsaid materjale, pimedusega leppimisest. „Oh ei, püüan alati austada heliloojaid ja geeniusi, kes pärast pikki proovipäevi istun on need teosed loonud, samas tahan anda midagi Shakespeare’i kohviku terrassile, uut ja värsket ka enda poolt. Tahan kaevuda origi- naallugude sügavustesse, et leida see miski, mis joon kaks õlut ja lähen koju mind kõnetab, leida see müstika nendes lugudes. magama,“ vastab ta esialgu ette- Oluline on tuua need kuulsad lood tänapäevase vaatlikult, kuid siis juba naerdes. vaataja jaoks lähemale, et suhestuda nendega nii ratsionaalselt kui emotsionaalselt. Klassikaliste ei ole versioonide puhul võib see vahel olla keeruline. Oled Vanemuises lavastamas teist korda – Mul ei ole huvi lavastada „Luikede järve“ nii, esimene kohtumine Vanemuise balletitru- nagu seda 140 aastat tagasi tehti, sest ma ei ole piga oli aastal 2018, kui esietendus lavastus oma lavastajatüübilt taastaja või rekonstrueerija. „Romeo ja Julia“. Mis sind Vanemuise ja Tartu puhul köitis, et otsustasid siia tagasi Samas ei ole mul otseselt midagi ka kuulsate tulla? ballettide traditsioonilise lavastamise vastu – 90% oma karjäärist olen tantsinud ja loonud Tõesti, minu esimene kogemus siin oli „Romeo koreograafiat klassikalistes balletitruppides. ja Juliaga“, aga see ei olnud päris uus lavastus, Traditsiooniline taust on oluline ja selle esteetika vaid oli juba 2013. aastal esietendunud Tšehhi on kaunis, aga mulle kui loojale mõjuvad tradit- Rahvusballetis Prahas, mil töötasin seal kunstilise sioonilised versioonid liiga lõpetatuna. Vaadates juhina. Viis aastat hiljem tuli Vanemuise balleti- usutav kuulsa kunstniku maali, hindan kõrgelt tema juht Mare Tommingas Prahasse seda balletti tehtud tööd, aga kui hakkaksin ise maalima, ei vaatama ja kutsus mind Tartusse, et Vanemuise üritaks ma teda kopeerida. Iga kunstnik on siiski trupiga seda siin taaslavastada. Vanemuise tantsi- isiksus. jad tegid väga head tööd, sain äärmiselt positiivse kogemuse ning ka Mare oli väga toetav. Mul tekkis Millised olid klassikalise versiooni peamised Vanemuise suhtes hea tunne ja nii otsustasingi Petr Zuska värske pilk „Luikede järvele“ probleemid, mis ajendasid sind teost ümber Mare seekordse pakkumise vastu võtta, et tuua kirjutama? Tartus lavale uue versiooni „Luikede järvest“. Tekst Karmel Helena Kokk – Fotod Maris Savik, Silas Stubbs „Luikede järv“ on tõenäoliselt maailma tuntuim ja olulisim ballett, aga 21. sajand on paratama- Miks otsustasid nii tuntud balletti lavastada tult hoopis teistsugune võrreldes ajaga, mil uues versioonis? Miks mitte klassikaline Tšaikovski oma muusikat kirjutas või Petipa oma „Luikede järv“?

46 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 47 Tulekul

koreograafia lõi. Kunst, ühiskond ja eluviisid on aluseks. Mõned eksperdid ja ajaloolased ütlesid totaalselt teistsugused. Teater on elav organism, Peterburis, et kui Petipa näeks seda, mida meie mitte muuseum, ja seetõttu peab teater kaasas praegu kutsume klassikaliseks versiooniks, ei käima ka ühiskondlike arengutega. Teater ei ole tunneks ta sellest suurt midagi ära. Mida sellisel museaalne kivistis, vähemalt ei tohiks olla. juhul „klassikaline versioon“ üldse tähendab? Seda öeldes ei arva ma siiski, et minu „Luikede järv“ ja klassikaline versioon oleksid Kust leidsid inspiratsiooni oma vaenlased. Me teame, et inimestele meeldib klas- „Luikede järve“ versiooniks? sikaline ballett, pileteid müüakse neile etendus- Pandeemia ajal tühistati enamik minu lavastuste tele ju palju. Kui lavastuste põhjaks olevad lood esietendustest. Mul oli väga palju aega lugemi- on tänapäeval jätkuvalt loogilised, siis võime neid seks ja mõtlemiseks, kasutasingi seda, et valmis- ju edasi lavastada. Mulle tundub aga naljakas, et tuda oma tulevasteks töödeks. „Luikede järv“ oli traditsioonilises „Luikede järves“ on 24 tüllseeli- suur kivi mu südamel, oli raske leida oma lugu. kutes naist, kes peaksid olema luiged ja prints Inspiratsiooniks pöördusin erinevate allikate poo- lihtsalt armub ühte lindu… See ei ole veenev ja le, näiteks lugesin sarnase temaatikaga muinas- seetõttu tahtsin leida viisi, kuidas jääda mõnes jutte. Kuulus tšehhi muinasjutukirjanik Božena Proovisaalis mõttes truuks klassikalisele versioonile, ent teha Němcová kirjutas 19. sajandil imelise jutu noo- seda usutavamal viisil. rest nägusast mehest, kes muutus luigeks. Sellel prints ema tundma oma isa, kuninga kaudu ja lavastusega küsimusi ja jätan lahtiseid otsi. Minu lool on „Luikede järvega“ võrreldes vastupidine Milline oli „Luikede järve“ kaasajastamise kuna prints ei ole ema armastust maises maa- versioon on absoluutselt seotud klassikalise sündmuste käik ja see hakkas mind huvitama. protsess? ilmas tundnud, otsib ta seda nüüd oma unenägu- „Luikede järvega“, kuid erineb sellest nii mitmelgi Minu jaoks oli oluline mõista ka „Luikede järve“ dest. Siin toimubki üleminek müstilisse spiri- moel. Kui publik tuleb minu tõlgendusega kaasa, Üks osa sellest oli liikumiskeelega tegelemine, pärimust, selleks töötasin läbi erinevaid legende tuaalsesse maailma, kus on ka kuninganna hing. võib lavastus neid erutada ja puudutada. teine osa aga oma loo välja töötamine. Olen oma ja rahvajutte, mis puudutasid linde. Selgus, et lin- Need otsingud õpetavad printsi uuesti armas- töös väga paindlik, võin lavastada klassikalises nud sümboliseerivad silda maise ja spirituaalse tama. Seda lugu võib muidugi vaadata mitmeti – stiilis, võin töötada isegi draamanäitlejatega, aga Kui lähed ise teatrisse balletti või tantsueten- maailma vahel. Samuti see, et luik ise on armas- on see printsi lugu või hoopis kuninga oma? peamiselt kasutan ikka kaasaegset liikumiskeelt, dust vaatama, siis millised on sinu ootused? tuse sümbol. Mind ei huvitanud Odette’i ja Rothbarti ehk Mis sind balletis või tantsuteatris huvitab? mille aluseks on klassikalise balleti tehnikad. Panin kirja erinevaid mõtteid: üks idee oli hea ja kurja võitlus. Pigem on oluline, et luik Mõned aastad tagasi lavastasin puhtalt klassi- Ma jumaldan – heas mõttes – kadeduse tunnet, spirituaalse maailma kujutamiseks kasutada sümboliseerib armastust ja armastusel on alati kalise „Pähklipureja“, aga Vanemuise „Romeo et keegi on lavale toonud midagi, milleks mina peegleid, teine idee sai inspiratsiooni hoopis kaks poolt: ekstaas ja rõõm ning kurbus ja valu. ja Julia“ oli jälle midagi vahepealset. „Luikede ei ole võimeline. See on parim tunne, kuigi seda Anna Pavlovalt! Kui Pavlova Londonis elas, oli See ongi see moment, mil valgest luigest saab järves“ on klassikalisemaid ja kaasaegsemaid osi. ei juhtu tihti. Olen kogenud seda nii sõna-, muu- tal oma park, kus elas tema luik, kelle nimi oli must luik. Mulle meeldib nende kahe stiiliga mängida ja sika- kui tantsuteatris. Ballett ja ooper kuuluvad vist Patrick või Steven või midagi sellist (Luige neid segada, sest see loob huvitava dünaamika. teatrikunsti hulka sama palju kui sõnateater ja nimi oli Jack – toim.). Korraks mõtlesingi, et mis Püüan vältida pinnapealseid muudatusi. Kas oled lavastamise käigus ka oma visioonis hoolimata väljendusvahenditest peame me püüd- oleks, kui jutustaks Anna Pavlova lugu Tšaikovski Muidugi võib „Hamletit“ lavastada näiteks mootor- kahelnud? lema ainult parima teatri poole. muusika taustal! Kuid sain peagi aru, et kuritarvi- ratastega ja mõnikord see isegi õnnestub, aga see Küsin endalt jätkuvalt, kas ma olen kindel, et Kõige olulisem on aga ilmselt kunstnikuna taksin sedasi kahe fantastilise inimese elu ja loo- ei ole sisuline muudatus. Suvalised asjad on põh- tean, millest räägin. Enamasti tean! Aga siiski ausaks jäämine. Ma naudin ratsionaalsuse, hin- mingut enda soovide teostamiseks ning seda ma jendamatult välja visatud ja see mulle ei sobi. pean veenduma, et olen enda vastu aus. Ma gestatuse ja julguse tasakaalu. Olen näinud palju kindlasti ei tahtnud. Pidin keskenduma ikkagi usaldan oma tööprotsessi 100%, tihti teadmata huvitavaid lavastusi, kus tantsivad professionaal- sellele, mis oli minu jaoks oluline – spirituaalne 21. sajandil otsib teater üha enam uusi täpselt, miks. Ilmselt on see instinkt. sed tantsijad, näitlevad imelised näitlejad ja kus maailm ja armastus. Sealt jõudsin mõtteni, et kus väljendusvahendeid ja ideede sümbioose, on lavale toodud nii palju põnevaid ideid, ent on armastus, seal on ka surm ja sellele taandub et kõnetada tänapäevast inimest. Kas täna- Kuidas publik ennast lavastuse vaatamiseks lavastus tervikuna on sisutu. See tekitab ka minus tegelikult kogu kunsti olemus. See idee hakkas päeval on üldse vaja klassikalist balletti? häälestada võiks? Millist emotsiooni võib kui vaatajas tühja tunde. mu peas idanema ja segunes varasemalt loetuga. Mõned aastad tagasi kutsus Boris Eifman mind publik oodata? Olen nii lavastaja kui vaatajana üsna paindlik, ja teisi koreograafe Peterburi ümarlauale, et Seda lavastust tulevad tõenäoliselt vaatama kuid tantsuteatrit vaadates kipun vältima klassi- arutleda teemal „Klassikaline ballett – teater Mis on sinu „Luikede järve“ kesksed ideed? inimesed, kellel tekivad „Luikede järve“ peal- kalisi versioone, näiteks ballett „Uinuv kaunitar“ või muuseum?“. Arutelud kestsid kaks päeva ja Mind kõnetab opositsioonide ja kontrastide kirja nähes teatud ootused. Kui nad neid ootusi on mul täiesti peas ja selle uuesti vaatamine ei tulemusteni ei jõutudki! Ühest küljest on see arhetüüp, see tuleb mu töödes ikka ja jälle esile. kõrvale ei jäta, lähevad nad pettununa koju. Ma anna mulle kui inimesele midagi uut juurde. tõesti muuseum, aga selles on ka teatud ilu. Analüüsisin prints Siegfriedi ja otsustasin alus- ei too lavale mustvalget sõnumit eeldusega, et Kuna ma pole aga poolteist aastat teatris käia Kindlasti ei peaks me klassikalise balleti lavastada oma lugu tema sündimisest, mille käigus publik võtab selle omaks täpselt nii, nagu mina saanud, läheksin praegu rõõmuga ka „Uinuvat tamisest loobuma, see on ju kogu meie esteetika sureb tema ema, kuninganna. Elu jooksul õpib seda oma peas ette kujutan. Pigem tõstatan kaunitari“ vaatama!

48 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 49 Köögis

Möödunud hooaja alguses täienes Eine Vanemuise draamatrupp kuue uue noore näitlejaga, kellest enamiku jaoks oli see esimene ametlik töö- kevadisel koht teatris. Kui palusime neil oma esimest hooaega Vanemuises ise- loomustada, oli see kirjeldus tänu viirusest tingitud olukorra tõttu murul kõike muud kui tavaline. Ent ometigi kasutasid noored draamanäitlejad ka sõnu „uus“, „huvitav“ ja „äge“! Tekst Kertu Tombak – Fotod Jaanus Tepomees Lisaks koroonapandeemiast kantud hooajal tööleasumisele on noortel ühiseid jooni veelgi – toidulaual eelistavad nad taimetoitu! Ei, nad ei armasta end nimetada taimetoitlas- teks või veganiteks, vaid teadlikeks tarbijateks! Rambi toidurubriigis jagavadki nad retsepte mõnusatest lihavabadest roogadest ning et väli- tingimustes söömine on „uuel ajastul“ eriti soositud, on road ka pikniku- kõlbulikud! Toidukõrvaseks aeti mõnusat jutuvada …

Piknikulaua katsid Saara Nüganen, Maarja Johanna Mägi, Oskar Seeman, Ken Rüütel, Lena Barbara Luhse ja Kaarel Pogga.

50 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 51 Köögis

Teie esimene teatrihooaeg olnud puudu kogu tänavusest teatrihooajast. Olen koroonaajal teatrimajas käinud ainult oma proovideks möödus koos koroona- ja seetõttu pole erilist aimu ülejäänud inimestest, kes piirangutega… teatris töötavad. Saara: Kõige hullem on see, et kõik kannavad ju maske! Maarja: Me ei teagi, milline oli teater enne koroonat. Enamikke inimesi ma ilma maskita näinud ei olegi. Oskar: Meil oli hea ettekujutus, aga sellegipoolest… Maarja: Kui teatrisse tulin, siis soovisin mõttes, et saak- Meie kursus läks kriisile vastu värskete ja kohanemis- sin töötada erinevate lavastajatega ja tahaksin koos võimelistena. Meil oli vist päris tore, võrreldes nendega, mängida kõigi trupi liikmetega! Juba esimesel hooajal kes olid näiteks juba ühe aasta töötanud nn vanas sain laval olla väga paljude erinevate trupikaaslastega, süsteemis ja sellega harjunud. ainus, kellega ma koos mängida ei saanud, on Reimo Sagor. Ja juba tean, et ma ei saa temaga koos mängida Ja siit saab ju ainult ülespoole minna! Selline Kaarel: ka järgmisel hooajal! on lihtsalt meie tee algus. Saara: Mina lahkusin Endla teatrist nii, et ei mänginud Minule on ületulek Pärnu Endlast Vanemui- Saara: kordagi laval koos Priit Loogiga! Lihtsalt ei juhtunud nii! sesse kuidagi poolikuks jäänud, kuna pool elu on mul veel ikka Pärnus. Tööd on Vanemuises tehtud, mis on Maarja: Mina tegin lihatoidult taimetoidule hästi aegla- tore, aga mingi osa teatrielust on puudu. Ma olen seda se ülemineku ja see oli päris ammu. Vähendasin aasta „vana“ teatrielu kogenud ja see oli väga lahe! Tartu on…

jooksul oma lihakogust ning lõpuks oli mul nii palju jul- Maarja: Ma ei olnud sellele eriti ette mõelnud, et lähen Ken: Minu meelest ülilahe! Kuna ma olen muidu elanud gust, et ka vanaemale öelda, et rohkem ma liha ei söö. teatrisse tööle ja seal on trupp, kes on nii tore ja sõbra- Põhja-Tallinnas, siis näiteks üleeile öösel oli taevas suur Aga teise vanaema juures söön ma siiski vahel ka liha. lik ja võtab meid omaks. See on nii lahe! Vastuvõtt on valge kuu ja Supilinnas, kus ma elan, huikas öökull! olnud hästi soe. Saara: Mina söön ühe vanaema juures kala. Inimene Olekski nagu metsas. sai 90 – no mis ma ikka hakkan jonnima! Tegelikult Oskar: Kolleegide silmist oli ka näha, et nad olid meie Lena: Kodu! Imelik on nüüd isegi Tallinnasse minna. ei meeldi mulle üldse sellel teemal liiga palju rääkida. tulekust elevil. Jälle uus punt noori! Marian Heinat ütles kord väga õigesti, et mis asja sa Tundub selline suur ja kõle linn. Kuidas jõudsite taime- Maarja: Vahepeal tundus mulle isegi, et tänu koroonale vaatad kogu aeg teise inimese taldrikusse! Kaarel: Tartu on inimsõbralik linn. Siin on õues hea olla. oleme trupiga rohkem midagi koos teinud, sest ainu- Linn mõtleb selle peale, et inimene viibib palju linna- toitluseni? Oskar: Just-just! Igasugune äärmus on paha, nagu ka kesed inimesed, kellega koos tegutseda võis, olidki ruumis ja tal oleks väljaspool kodu hea olla. Tähtvere Ken: Olin kaitseväes, kui esimest korda elus lõpeta- veganluse ülehaipimine inimestele, kes söövad liha või trupikaaslased. spordipargis on näiteks jõulinnak, mida ma pole kuskil sin liha ja kala söömise. Mind rõhus, et kõik peavad piimatooteid. Samamoodi vaadatakse teise taldrikusse. Lena: Sügisel oli seda läbikäimist rohkem. Vanemad mujal Eestis näinud. Distantsid on väiksemad ja inime- tegema samu asju, hingama ja mõtlema samamoodi. Kaarel: See on pigem just noorte teema. Seltskonda- vanemuislased tundsid ise meie vastu huvi ja tulid sed liiguvad rohkem jala või rattaga. Tundsin, et see hakkab ajudele, ja mõtlesin, kuidas des räägitakse nendel teemadel, jagatakse infot, ja nii rääkima. Ma vist ise ei oleks julgenud minna, aga olen saaks kõike rütmist natuke välja viia. Ühel nädala- Maarja: Mina olen Tartust pärit. Vahel kuulen oma tut- oled teemaga kursis. väga õnnelik, et nad seda tegid. vahetusel vaatasin filmi „Avatar“ ja sealt tekkis idee tavaid kritiseerimas Tartu rattataristut, aga olles elanud taimetoitlusest. Hakkasin seda praktiseerima, aga see Oskar: Olin enne meeletu lihasõber, aga kuna mu Saara: Mina tahaksin saada tuttavaks ka inimestega ka Tallinnas, ütlen, et seda ei anna võrreldagi! Läksin hakkas muidugi vaikselt mõjuma kehale, sest metsas elukaaslane on taimetoitlane, siis olen koguseid pea väljaspool draamatruppi! Ma ei tunne tegelikult mitte Mustamäelt rattaga Toompeale kooli ja olin kuidagi olid kaasas ainult kuivtoidupakid, mis põhimõtteliselt poole võrra vähendanud. Seesama päiksekuivatatud kedagi. Aga kuna teen uuel hooajal kaasa ooperis harjunud, et pean sellistel teedel sõitma, aga kui ma koosnesid ainult lihast. Sain süüa ainult leiba ja müslit. tomatitest pesto (Retsept tagapool – toim.) on hea näi- „Don Giovanni“, siis saan näha ka teatri muusikapoolt: seda Tartuga võrdlen, on uskumatu mõelda – Tallinnas Kirjutasin kaitseväe kõrgematele organisatsioonidele, de, kuidas ka ilma lihata saab jube maitsvat toitu teha. lauljaid, koori, orkestrit, dirigenti! Draamatrupp on takistatakse rattaga liikumist pea igal pool! Tuleb liht- kuidas peaksin hakkama saama, kui olen taimetoitlane. Retsept on elukaaslase emalt (tervitan Piretit!). muusikalavastustega harva seotud. salt seadust rikkuda, muidu rattaga liigeldud ei saa. Peakaplan andis siis teada, et väeosas on mingi taime- Ken: Muide, mul käib praegu Karol Kuntseliga projekt. Maarja: Võiks olla rohkem võimalusi teha žanriüleseid Oskar: Tartus on Eesti parim burger – Ossu Burger! mees, kes kardab, et ei jää metsas ellu. Lõpuks hakati Ta tuli ise minu juurde ja küsis, et mida ma söön ja kui- asju. Me oleme ju ainuke teater Eestis, kellel on see mulle eraldi süüa tooma. Kaarel: Gümnaasiumi ajal käisin päris palju Tartus oma das see käib. Kuna ma ise peaaegu süüa ei tee, siis oli võimalus. üliõpilastest sõpradel külas ja see mööda lokaale käi- Saara: See, et haiglates, koolides ja mujal ei pakuta mul raske vastata, aga mu elukaaslane kirjutas Karolile Ken: Tegime kevadel oma garderoobis natuke remonti mine kuidagi defineeris Tartut. Nii, lähme nüüd Rüütli taimetoitu, on päris kaua olnud laiem teema. Ma ise 5–6 retsepti. Saatsin need talle ja olen nüüd aeg-ajalt (toon selle sujuvalt siia juttu sisse) ja seetõttu oleme tänavale ja sealt edasi – kes teab! Ja siis käidki kõik olen juba päris kaua olnud vegan, umbes lavakooli uurinud, kuidas tal sellega läheb. pikki päevi olnud Vanemuise suures majas, hänginud kohad läbi, lõpetad ikka Genis, kuskil mingi disko veel 2.–3. kursusest alates. Sõin liha sellepärast, et tava- Saara: Minu retsepti järgi kokkas ta ka ükspäev, aga ja teinud tööd. Nägime vahepeal majas ka inimesi ja käib… Seda olukorda tõesti tahaks! liselt ju süüakse. Aga ma ei tunne sellest üldse puu- pani tšillit vähem kui retseptis, et saaks kogu perega saime teiste alade töötajatega kokku – see pool on dust. süüa.

52 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 53 Köögis

Klassikaline kartulisalat SAARA NÜGANENILT

Vaja läheb: Pesto päikesekuivatatud — Keedetud kartuleid tomatitega Naadi-juustumuffinid — Paprikat MAARJA JOHANNA MÄGILT — Konservherneid (rohkelt!) OSKAR SEEMANILT Retsept pärit Nami-Nami lehelt, väikeste muuda- — Kurki (värsket, ei mingit hapukurki minu tustega salatites!) Vaja läheb: — Köögikombaini — Tilli Vaja läheb: — Peterselli — 1 purk päiksekuivatatud tomateid õlis — 1 pakk Forte juustu (laastudena või — Kaks suurt peotäit varakevadist naati — Punast sibulat — 180 g nisujahu — Veganmajoneesi riivituna) — 2 küüslauguküünt — 2 tl küpsetuspulbrit — Sojajogurtit — Noaotsaga soola — Sinepit — Pähkleid või päevalilleseemneid — Röstsaia — 2 muna — 150 g hapukoort Tee nii: — Õli — Soola — 50 g õli Vahel hakin sojaviinereid või õuna ka sisse, — 150 g kõva riivjuustu aga ilma on ka hea, mõnele ei meeldi üldse õun — Pipart salatis. Kastmeks teen segu veganmajoneesist Tee nii: ja sojajogurtist, maitseks natuke sinepit. Tee nii: Pane köögikombaini 1 purk päiksekuivatatud Kalla naadilehtedele keev vesi, lase paar Soovitus: parima viisi kartulisalati söömiseks minutit seista. Nõruta naat ja haki peeneks. olen õppinud oma emalt: mitte kahvliga tomateid õlis (pool õlist välja kurnata), 1 pakk Forte juustu, küüslauk, pähklid (mina kasutan Seejärel sega kausis jahu, küpsetuspulber ja taldrikust, vaid leiva peal. Röstitud musta sool. Teises kausis sega kergelt klopitud munad, leivaga salativõileib – taldriku pealt ei maitse päevalilleseemneid) ja purusta segu. Liiga kaua ei tohi blenderdada, tükilisena on pesto kõige hapukoor ja õli. Sega kokku ja lisa juurde hakitud see salat kunagi nii hästi! naat ning riivitud juust. parem. Seejärel pane röstsai ahjuplaadile, lisa veidi õli, soola, pipart ja pista ahju, kuniks sai on Sega tainas õrnalt läbi ja tõsta muffini- saanud kuldpruuni jume. Siis määri peale pesto vormidesse. Küpseta 200-kraadises ahjus Porgandi-suvikõrvitsa-kikerherne- 15 minutit, kuni muffinid on kenasti kuldsed. Mooni-martsipanirullid kotletid ning kaunistuseks veidi basiilikut või tüümiani! LENA BARBARA LUHSELT KAAREL POGGALT Retsepti autor on Anni Arro Vaja läheb: Küslaleivasalat KEN RÜÜTLILT Vaja läheb: — 400 g porgandeid — 1 kg lehttainast — 400 g suvikõrvitsat — 150 g mooniseemneid — 400 g kikerherneid Vaja läheb: — 150 g küüslauguleibu — 0,5 klaasi brändit või konjakit — 2 sibulat — 1 suur õun — 3 spl vett — Umbes 80 g jahu — 1 purk konservmaisi — 2 (kuhjaga) spl fariinsuhkrut — Kurkumit — 1 purk punaseid konservube — 1 spl võid — Köömneid — 1 pikk kurk — 2 Kalevi martsipani-rummibatooni — Soola — 80 g veganmajoneesi * mina kasutasin tavalist martsipanimassi — Pipart — 100 ml kaerakoort — 1 muna — Soovi korral tšillipulbrit — Soola (südametunnistuse järgi) — Soovi korral peotäis rohelist (petersell, till) Tee nii: Tee nii: Kuumuta ahi 200 kraadini. Pane potti seemned, Esmalt riivi porgandid ja suvikõrvits, seejärel lisa brändi ja vesi. Lisa või ja suhkur. Kuumuta, kuni hakitud sibulad, puruks tambitud kikerherned ja Tee nii: Tegemist on ideaalse salatiga nii enne pidu, peol pool vedelikust on kadunud ja tekstuur on jahu. Lisa maitseained (kurkumit peaks olema või ka pärast pidu.Kõigepealt haki kuubikuteks siirupilaadne. Võta tulelt ja jahuta veidi. Rulli kõige rohkem ja köömneid kõige vähem, tšilli pole õun ja kurk ja pane kaussi, seejärel lisa mais, oad tainas lahti ja kalla segu peale. Puista tükeldatud kohustuslik). ja küüslauguleivad. Sega eraldi kausis kokku martsipan tainale. Rulli kokku ja lõika 1,5–2 cm Sega kõik kätega ühtlaseks tainaks (kui tainas majonees ja kaerakoor ning vala kõige peale. tükkideks. Pintselda rulle munaga ja seejärel jääb liiga vedel, saab jahu juurde lisada). Puista ka soola ja lisa rohelist. Seejärel sega kõik pane 15–20 minutiks ahju. Saiakeste pind peab Kuumuta pann tuliseks ja prae kotletid rohkes kokku ja pane külmkappi. Soovitatav on lasta olema kuldne ja krõbe. Kokku peaks tulema õlis pruunikaks. salatil pool tundi seista ja alles siis alustada umbes 16 mooni-martsipanirulli. Serveeri riisi, meelepärase kastme ja rohelisega! manustamist, sest selle ajaga jõuab ka küslaleib pehmeneda. Antud kogused ei ole kivist, võib oma äranägemise järgi hullata!

54 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 55 Noortetöö

Muusikatund Muusikatund Hariduslikud „Appi! Ooper!?“ I osa „Appi! Ooper!? Eesti Nooremale ja keskmisele lavamuusika“ II osa lavastused vanuseastmele Nooremale ja keskmisele Kooli muusikatunnis oleme kõik vanuseastmele kunagi olnud – ikka klass, klaver ja Juba hästi tuntud ooperitunni õpetaja. Teatri muusikatunnis on õpetajad Merle Jalakas ja Jaan Draamatund kõik justkui samamoodi, aga päriselt Willem Sibul tutvustavad selles pole ka. Õpetajateks on Vanemuise õppetükis eesti lavamuusika aja- „Valmisolek on kõik!“ ooperisolistid Merle Jalakas ja lugu. Kontsertmeister on Ele Sonn. Keskmisele ja vanemale Jaan Willem Sibul, klaverit mängib Kuuleme tõelisi hitte eesti ooperi-, Kollased kassid kooliastmele kontsertmeister Ele Sonn. Tunnis opereti- ja muusikalilavastustest. Draamatunnis räägime näitlejatööst. saame teada, mis ooper üldse on Lisaks uutele teadmistele muusika- Vanemuise noored näitlejad alusta- ning mille poolest ta erineb teistest loost saame aimu ka teatrigrimmi roolivad Vanemuise vad tundi soojendusharjutustega, lavažanritest. Õpetajate esituses tegemise nippidest, õpime nõiajooki mille abil ka tunnis osalejad saavad kuuleme maailmakuulsaid aariaid segama ning mängime kaasa virgutada nii keha kui vaimu. Tunni erinevate ajastute ooperitest ning kollibändis. noortetööd käigus meenutame teatrikunsti üllatuslikult võib selguda, et mõnda Esitamisele tuleb vaid eesti muusika: ajalugu, näeme paari hõrku stseeni ooperimeloodiat oskame ka ise kaa- K. A. Hermanni „Uku ja Vanemuine“, näitekunsti klassikast, saame teada, sa laulda. Ooperi juurde kuuluvad E. Aava „Vikerlased“, G. Ernesaksa mis on nulltekstiga etüüd ning tunni lahutamatult ka uhked kostüümid „Tormide rand“, E. Arro ja L. Normeti ja hulk rekvisiite, ka neid saab lähe- Juba pikemat aega liigub mööda teatri koridore nõtkel lõpus sünnivad improvisatsioonid „Rummu Jüri“, E. Tambergi „Cyrano malt uurida. Kõlavad katkendid järg- de Bergerac“, O. Ehala „Nukitsa- sammul Kollane Kass. Tal on salavõime – oskus vaimus- publiku poolt samal hetkel pakutud ideedele. Valmisolek on kõik! mistest ooperitest: Bizet’ „Carmen“, mees“. tuda ja imestada! Teda paelub nii igapäevane töö, mis Mozarti „Võluflööt“, Humperdincki jääb teatripubliku silmaulatusest välja, kui ka kõik see, „Hansuke ja Greteke“, Lortzingi mis sünnib laval. Ja üle kõige soovib Kollane Kass jagada „Salakütt“, Nielseni „Maskeraad“ ja oma teadmisi laste ja noortega, kohtudes nendega Händeli „Xerxes“. etendustel ja teatritundides. Kollase Kassi eesmärk on teatri haridusprogram- mide kaudu lastes ja noortes teatrihuvi tekitamine ja süvendamine. Tegutsedes koos väikeste lastega on Kollane Kass mänguline ja uudishimulik, suunates neid märkama teatri erinevaid tahke. Ta oskab teatris toimuva kohta rääkida palju huvitavat ning selgitada Teatritundide kõike lihtsalt ja arusaadavalt. „Miks balletis ei räägita?“, ettetellimine „Mis tööd teeb butafoor?“ või „Kuidas lava sisse orkestriauk tekib?“ – Kollane Kass teab! ja lähem info Keskmise ja vanema kooliastme haridusprog- telefonil rammid annavad lisateadmisi koolis õpitavale. Neid 744 0189 programme viivad läbi nii noortetöö juhendajad kui Vanemuise erinevate alade spetsialistid. Tunnid on või aadressil interaktiivsed – osalejad saavad mõelda, rääkida ja kollanekass@ kaasa teha. Läbi erinevate teatritundide täiendatakse vanemuine.ee noorte teadmisi igapäevasest teatritööst ja Vanemuise erilisest kohast Eesti teatriloos.

56 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 57 Noortetöö

Tantsutund Kollase Kassi tutvutakse teatributafooriaga: näe- me, millised on lavasigaretid ja lava- „Tants läbi aegade“ teatritund relvad, samuti õpitakse lavavõitluse Nooremale ja keskmisele Lasteaiaealistele elemente ning tehakse haavagrimmi kooliastmele Mis koht see teater on? Mis siin abil sinikaid ja arme. Teatritunni käi- Tunnis näitame, mida balletikoolis teistmoodi on kui kodus või laste- gus ei saa keegi haiget ning kellegi õpetatakse, saame teada, millal ja aias? Kuidas selles majas käituma tervist ei kahjustada. kust ballett on alguse saanud, kui peab? Miks see tädi mu jope vastu mugavad on varvaskingad jpm. Kau- sellise veidra numbriga asja andis? Butafoorse koogi neid ja mitmekesiseid tantsunumb- Miks need toolid sellised imelikud, reid tantsuajaloo erinevatest etappi- klapiga on? Ja kommi ei tohigi töötuba dest toovad teie ette Vanemuise süüa? Nendele ja paljudele teistele Keskmisele ja vanemale Tantsu- ja Balletikooli õpilased Elena küsimustele leiame koos Kollaste kooliastmele Poznjak-Kõlari juhendamisel. Erine- Kassidega vastused Vanemuise väi- Töö käigus õpitakse lähemalt tund- vate ajastute ja tantsustiilide kõrval keses majas toimuvas teatritunnis. ma kunstnik-butafoori tööd ning näete katkendeid P. Tšaikovski bal- Koos õpime tundma teatri etiketti, seda, kuidas käiakse teatrilaval lettidest „Uinuv kaunitar“ ja „Pähkli- võimalusel astume oma jalaga lavale ümber toiduga. Töötoas valmib pureja“ ning Vanemuise repertuaaris ja piilume ka lava taha. hõrgu välimusega koogilõik, mille olevatest tantsulavastustest. iga valmistaja saab endaga koju Teatritund kaasa võtta. Koolipäev teatris „Kostüümimäng“ Teatriekskursioon Vanemale kooliastmele Nooremale kooliastmele Anname ülevaate Eesti vanima Koolipäev Vanemuise teatris sisal- Kostüüm on teatri lahutamatu osa. teatri ajaloost, lavastuse valmimise dab kolme ainetundi ja väikest eks- Teatritunnis saavad lapsed teada, protsessist ja võimalusel saame Mängult või päriselt Lasteprogramm kursiooni teatrimajas: miks kostüüme on vaja, millest Koostöö- aimu ka sellest, mis tunne on lavalt Vanemuise teatri ja Tartu Ülikooli „Pöörane pööripäev“ Kirjandus – Kirjanduse tunnis kuu- kostüüm koosneb, kes kostüümi saali vaadata. loodusmuuseumi koostööprojekt Vanemuise teatri ja Tartu Ülikooli lete huvitavaid fakte Vanemuise välja mõtleb ja kes valmis teeb. programmid lasteaiaealistele loodusmuuseumi koostööprojekt teatri ajaloost. Kui vana on Vane- Tunni käigus proovitakse omal Vahel ei olegi nii lihtne teha vahet, lasteaiaealistele ja nooremale muise teater ja kuidas kõik alguse nahal, mis tunne on kanda lava- mis on mängult ning mis päriselt. kooliastmele sai? Räägime ajast ja inimestest, kostüümi. Valmivad väikesed lavas- Teatritundide Teatris mängitakse iga päev ja nii neist, kes on teatri sünnile kaasa ai- tused, kus kostüümi saavad selga Talv ja suvi, öö ja päev – kõik muu- nagu mänguski, on ka teatris omad danud, seda loonud ja kujundanud. kõik teatritunnis osalejad. Mis lugu- ettetellimine tub pöörase kiirusega ja on meeldi- reeglid. Teatritunnis õpime koos sid siis kuulda ja näha saab, selgub valt pöörane. Kehaline kasvatus – Õpime ja lähem info Kollaste Kassidega, kuidas on kom- teatritunnis. Tartu Ülikooli loodusmuuseumis tundma klassikalise balleti põhi- beks teatris käituda, tutvume saali- telefonil uurime loomade erinevaid käitumisi positsioone, saame teadmisi balletiga, astume lavale ja piilume ka lava ja kohastumusi erinevatel aasta- ajaloost ja tänapäevast. Kehalise Teatritund 744 0189 taha. Lapsed saavad teada, kuidas aegadel. Külla tulevad Kollased kasvatuse tunniks palume võtta „Lastele keelatud“ mängida kassi ja võluda lendu kaasa vaba liikumist võimaldavad või aadressil Kassid Vanemuise teatrist, kellega Keskmisele ja vanemale mänguliblikad. (spordi)riided. kollanekass@ koos saab tunda rõõmu nii mängust kooliastmele Aga kuidas on päriselt? Seda kui mängimisest. Füüsika – Teemaks on optika: Suitsetamine, alkoholi tarbimine, vanemuine.ee läheme vaatame koos loodusmuu- valguskiir, valguse murdumine, kaklemine või plahvatuse korralda- seumis! Loodusmuuseumi tunnis värvusspektrid ja muu läbi teatritöö mine on ohtlik, ebatervislik, võiks uurime päris loomariiki. Vaatame, prisma. Tundi viib läbi füüsikaõpe- öelda – absoluutselt KEELATUD! millised loomad kõnnivad nagu taja Enn Ööpik, tehnikat liigutavad Teatris aga on mõnikord vaja laval baleriinid või kuidas näeb välja Vanemuise heli- ja valgusmeister. peegeldada ka ohtlikke olukordi. Eesti looduses elav „kollane kass“. Füüsikatunni lõpus toimub oma Kuidas seda teha turvaliselt, nii et Püüame luustiku põhjal ette kuju- täies ilus lavatehnika demonstrat- keegi kahju ei saa, sellest saavadki tada, milline näeb välja kääbusvaal sioon. Saatelooks on „Kiigelaul“ tunnis osalejad aimu. Teatritunnis ning jälgime elavnurgas eksootilisi ansamblilt Etnosfäär. lemmikloomi.

58 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 59 60 —RAMP 2021 SÜGIS Draama Tere, kallis! Naiste kool Kalevipoeg Beatrice Peer Gynt Pangarööv Mitte midagi Marvini tütred Kaalud inimesed Head Ulmlejad Niskamäe naised Tõrksa taltsutus Armuleivasööja Kõik minuemast elu Galilei Soomusrong nr7 Inspektor tuleb Terror

RAMP2021 SÜGIS—61 Draamajuht Tiit Palu Tiit Draamajuht Draamalavastused

Terror Inspektor tuleb Soomusrong Galilei elu An Inspector Calls Das Leben des Galilei Kohtuistung ühe vaheajaga nr 7 Klassikaline draama Draama kahes vaatuses Autor Ferdinand von Schirach Tragikomöödia Tõlkija Piret Pääsuke Autor John B. Priestley Autor Bertolt Brecht Lavastaja, kunstnik ja muusika- Tõlkija Anne Lange Autor, lavastaja ja muusikaline Tõlkija August Sang line kujundaja Andres Noormets Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu Lavastaja Karl Laumets (Ugala) kujundaja Jaanus Rohumaa Kunstnik Jaanus Laagriküll Kunstnik Kristjan Suits Kostüümikunstnik Maarja Viiding Kunstnik ja valguskunstnik Valguskunstnik Imbi Mälk Valguskunstnik Rene Liivamägi Valguskujundaja Imbi Mälk Kristjan Suits Osades Saara Nüganen, Sepo Muusikaline kujundaja Ann Osades Merle Jääger, Reimo Osades Aivar Tommingas, Piret Seeman, Reimo Sagor, Merle Reimann Sagor, Margus Jaanovits, Laurimaa, Saara Nüganen, Jaanus Jääger, Lena Barbara Luhse, Osades Hannes Kaljujärv, Külliki Maria Annus, Riho Kütsar, Tepomees, Veiko Porkanen, Maarja Margus Jaanovits, Andres Mähar, Saldre, Piret Laurimaa, Marika Lena Barbara Luhse, Liisa Jurtom Johanna Mägi, Hannes Kaljujärv Ken Rüütel Barabanštšikova, Maarja Johanna Mägi, Aivar Tommingas, Riho Lennul number LH 2047 Berliin- Euroopa on peale eelviimast sajandi- Ühel päeval saabub vallavalitsusse Kütsar, Karol Kuntsel, Jüri Lumiste, München on 164 reisijat. Lennuk vahetust jõudnud oma kuldaega. ingelinvestor, kes tunneb huvi Veiko Porkanen, Robert Annus, kaaperdatakse ning terrorist Teadus ja tehnika elavad üle tormi- asustamata ääremaade vastu. Priit Strandberg, Oskar Seeman, nõuab, et õhulaev maanduks jalg- lisi arenguid. Inimene võib lennata Koos vallavanemaga minnakse Kaarel Pogga palliväljakule, kus parasjagu käib õhus ja sõita ümber maailma. piirkonda üle vaatama, et leppida 70 000 fänni silme all oluline matš Kunstis, muusikas ja kirjanduses kokku müügitingimustes. „Mina usun inimesse, see tähen- Saksamaa ja Inglismaa vahel. Major valmivad uued meistritööd. Inim- Sada aastat varem, vabadussõja dab – ma usun tema mõistusesse! Lars Koch, Saksa õhujõudude suhetes valitseb harmoonia ja ägedate lõpulahingute aegu ei Ilma selle usuta ei oleks mul jõudu hävitaja piloot, peab sündmustele kõigil on selge ettekujutus sellest, pandud tähelegi, et uusim soomus- hommikul voodist üles tõusta.“ Nii kiiresti reageerima ning võtma kuidas maailm toimib. rong ei jõudnud kunagi rindele. hüüab kuulsa saksa näitekirjaniku vastu otsuse. Seda ta teebki ning Aga ühel päeval juhtub midagi Vabadussõda lõppes ja see soomus- Bertolt Brechti näidendi peatege- vaid nädal pärast ühiskonda vapus- sellist, mida keegi meist ei osanud rong ununes täiesti. Nüüd juba lane Galileo Galilei, kuulus renes- tanud sündmust antakse ta kohtu oodata. Ühel päeval seisab ukse sada aastat on soomusrong nr 7 sansiaegne itaalia teadlane, kes alla. Etenduse lõpus langetab pub- taga Inspektor. seisnud metsasel kõrvalteel ning ehitab esimese teleskoobi ja püüab lik otsuse, kas major Kochi käitu- sellel teenivad mehed ja naised ei maailma veenda, et vastupidiselt BIRLING: Teate, selles loos ei ole mine oli õige või vale, on ta süüdi ole unustanud oma vannet ja senistele uskumustele ei keerle midagi hämarat või skandaalset, või süütu. missiooni. Siin on naiskomandör, kõik universumis ümber Maa, vaid vähemalt mis minusse puutub. Soome vabatahtlik, baltisaksa hoopis ümber Päikese. Tõde helio- Ferdinand von Schirach (s 1964) on Asi on absoluutselt selge, ja et see aadlik, koolipoiss ja tema ema. tsentrilisest maailmasüsteemist saksa jurist ja kirjanik. Oma esime- juhtus juba rohkem kui poolteist Siin kehtib endiselt sõjaseisukord läheb talle kalliks maksma. sed lühijutud avaldas ta trükis alles aastat tagasi, siis ei ole sel tõenäo- ning hoitakse ideaale ja moraali. 45-aastaselt ning tõusis seejärel liselt mitte mingisugust pistmist Klassika on just sellepärast klas- üsna kiiresti Saksamaa menuka- tolle õnnetu tüdruku enesetapuga. Varem või hiljem peab ajakapsel sika, et tal on igale ajastule oma mate ja edukamate autorite hulka. Või kuidas, inspektor? avanema. Täna see juhtub ning aru sõnum. Brechti „Galilei elu“ oleks Näidend „Terror“ esietendus Berlii- tuleb anda mõlemal poolel. Kahtle- justkui kirjutatud selles teadmises, INSPEKTOR: Ei, söör. Ma ei saa nis 2015. aastal ning on nüüdseks mata saab põhiküsimuseks, mis, et kord tulevad aastad, mil kogu teiega nõustuda. jõudnud lavale paljudes maailma miks ja kuidas kõik on vahepeal inimkond vaidleb kirglikult teadus- riikides. juhtunud. Kas me elame ikka samas liku tõe ja libatõe üle, teadlased on Esietendus 23. septembril 2021 maailmas? tõusnud tähelepanu keskpunkti Esietendus 18. septembril 2021 Vanemuise väikeses majas ning eneselegi ootamatult aduvad nii poliitikud kui laiad rahvamassid, Sadamateatris Esietendus 23. oktoobril 2021 et nende haritud ja tarkade inimeste Vanemuise väikeses majas teadmistest ja oskustest sõltub maailma saatus.

Uuslavastused Esietendus 6. novembril 2021 Sadamateatris

62 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 63 Uuslavastused Draamalavastused

„Kõik minu emast“ räägib armas- Turgenevi „Armuleivasööja” on Siis aga saabub Paduasse noor- Kõik minu tusest, valust ja ka lootusest, mida Armuleivasööja ühe pere lugu. Lugu, mis on aasta- Tõrksa mees Petruchio, kelle plaan on me kõik – kes me ka poleks – kümnete jooksul olnud perele selge: leida endale rikas naine. emast tunneme ühtmoodi. endale teadmata. Teadmatus on taltsutus Katharina näib talle sobivat ning All About My Mother Ivan Turgenevi draama ühele õnnistuseks ja teisele kanna- naise tuntud tõrksus meest ei hei- Almodóvari film „Kõik minu emast“ Autor Mike Poultoni töötlus (Todo sobre mi madre, 1999) tuseks ning seetõttu muudab tõe Komöödia kahes vaatuses duta: „...ta alistub/sest olen karm, Draama Ivan Tugenevi näidendist ilmsikstulek peresuhteid tundma- ei kosi ma kui laps.“ See avab ka võitis 1999. aastal auhindu pea- Tõlkija Kalle Hein Autor William Shakespeare Autor Samuel Adamsoni lava- aegu kõigil maailma nimekamatel tuseni. Tõlkija Georg Meri Bianca soosijatele võimaluse teda Lavastaja Robert Annus siiski kosida. Kui kaugele võib aga versioon Pedro Almodóvari filmifestivalidel: parima lavastaja Stsenograaf Liina Tepand – Robert Annus, lavastaja Lavastaja ja muusikaline filmistsenaariumist preemia Cannes’is, mitmed Hipaa- kujundaja Priit Strandberg inimene oma tahtmise saavuta- Kostüümikunstnik Gerly Tinn miseks minna? Kui inimesele on Tõlkija Martin Algus nia filmiauhinnad, Golden Globe’i Valguskunstnik Margus Vaigur Esietendus 9. aprillil 2022 Stsenograaf Maarja Meeru Lavastaja Ain Mäeots auhinnad, BAFTA auhinnad ning ka Vanemuise väikeses majas Kostüümikunstnik Gerly Tinn antud võim mägesid liigutada, siis (Endla) millal ja kuidas oma andi kasutada, Kunstnik Iir Hermeliin võõrkeelse filmi Oscari. Osades Aivar Tommingas, Lena Liikumisjuht Marika Aidla Videokunstnik Martin Salundi Muusikajuht Ele Sonn et kannatama ei peaks teised? Barbara Luhse, Külliki Saldre, Keda tõsta kuningaks, keda alan- Valguskunstnik Rene Liivamägi Esietendus 29. jaanuaril 2022 Valguskunstnik Margus Vaigur Reimo Sagor, Margus Jaanovits, dada orjaks? Kuidas eristada tõelist Osades Maria Annus, Saara Vanemuise väikeses majas (Endla) Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, näilisest? Nüganen, Piret Laurimaa, Ragne Jüri Lumiste, Martin Tikk Osades Saara Nüganen, Maarja Pekarev, Marika Barabanštšikova, Johanna Mägi, Maria Annus, Lena Barbara Luhse, Merle Jääger, Turgenevi näidendi tegevuspaik on Veiko Porkanen, Oskar Seeman, Esietendus 23. aprillil 2022 Robert Annus, Reimo Sagor, omane paljudele vene klassikateos- Ken Rüütel, Kristjan Üksküla, Vanemuise suures majas Karl Kristjan Puusepp tele: kõrvalises kohas paiknev, õige Andres Mähar, Hannes Kaljujärv, peremeheta jäänud ja vaikselt alla Janek Joost, Karol Kuntsel, Priit Pedro Almodóvari filmil põhinev käiv maamõis. Provintsliku oleskelu Strandberg, Markus Habakukk näidend on justkui hümn emadusele katkestab noore pärijanna ja tema (Kuressaare Teater) ja Jakobi Mäe ja emaarmastusele, mis on tuge- abikaasa saabumine, kel on kindel Teatristuudio õpilased vam kui miski muu siin maailmas. soov elu mõisas käima panna. Manuela poeg Esteban, 17-aastane Ootamatult selgub, et majas on William Shakespeare’i 1594. aastal nooruk, hukkub ema silmade all, pikki aastaid elanud keegi härra kirjutatud komöödia viib meid ajas kui püüab pärast sünnipäevaõhtul Kuzovkin, kelle seos suguvõsaga 400 aastat tagasi, mil Itaalia kuul- nähtud etendust saada autogrammi on esialgu üpris selgusetu. Turge- sas ülikoolilinnas Paduas hakkavad lavastuse staarilt. Poja märkmikust nev küsib, kas asjalik-materiaalne hargnema iseäralikud sündmused. leiab Manuela viimase sissekande, „uus ajastu” hoolib veel sellistest Ühes väga rikkas peres elavad kaks Estebani pihtimuse, kuidas tead- väärtustest nagu väärikus, enese- tütart, kellest vanem, Katharina, matus oma isast tekitab temas ohverdus ja isaarmastus. „... on linnas kurja keele pärast kuulus“, kuid nooremat, Biancat, tühjuse ja ebatäiuslikkuse tunde. Näidend on 1848. aastal kirjutatud tuntakse tolle vooruslikkuse tõttu. Piiritus leinas Manuela siirdub kuulsale vene näitlejale Mihhail Kui viimasel on palju kosilasi, siis tagasi Barcelonasse, et leida üles Štšepkinile. Paraku keelustati teos tõrksat Katharinat ei taha mitte oma noorusarmastus ning sõlmida kui aadliseisust solvav ning lubati keegi. Tütarde isa otsus on aga mineviku ja olevikuga rahu. See on lavale alles aastal 1862, aasta enne kindel: nooremat ei anna ta mehele retk ootamatusi täis maailma, kus näitleja surma. kohtuvad näitlejad, nunnad, prosti- enne, kui ka vanem on endale kaasa Eestis on seda näidendit varem tuudid ja transvestiidid – teine- leidnud. See jätab Bianca kosilased lavastatud aastal 1958 Vanemuises, teisest väga erinevad naised. pika ninaga ning armastajad on mil peaosades olid Helend Peep lootust kaotamas. ja Velda Otsus. Nüüdne tekstiver- sioon on tehtud 2013. aastal Mike Poultoni poolt Old Vici teatri lavastuse tarbeks.

64 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 65 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

„Beatrice” on vaatemänguline ar- Beatrice mastuslugu, mille tegevus toimub lähitulevikus. Lavastuse tegevus Tulevikuromanss armastusest leiab aset mõnekümne aasta pä- ja igavesest elust rast, kuid loo tegelased ei ole leiu- tajad ega superkangelased, nad ei Autor Siret Campbell reisi seni avastamata planeetidele Lavastaja Ain Mäeots ega oma laserrelvi. Tom ja Kristi on Kunstnik Maarja Meeru tavalised inimesed, kes püüavad Videokunstnik ja visuaal- elada oma elu ja teineteist armas- elektrooniliste lahenduste tada. Hetkel, kui nad kaotavad autor Emer Värk kõik, avaneb ootamatu lahendus, Originaalmuusika ja helikujunduse mille abil oma maailm tagasi saada. autor Ardo Ran Varres Kaotus jääb, kuid elu võib jätkuda. Valguskunstnik Meelis Lusmägi See elu on aga midagi väga enne- Liikumisjuht Britt Kõrsmaa olematut. Osades Priit Strandberg, Kärt Tammjärv, Marian Heinat (Eesti Lavastus uurib mitmeid tulevikuga Draamateater), Veiko Porkanen, seotud küsimusi. Kui tehnoloogi- Saara Nüganen, Liina Tennosaar, line areng jätkub samas või veelgi Karol Kuntsel, Silver Kaljula kiiremas tempos, siis millisest (TEMUFI), Brigita Joosing, Nora maailmast me end peatselt leiame? Ann Lunge või Elise Mustkivi Mida oleme me juurde saanud ja millest ilma jäänud? Millega oleme harjunud? Kuidas muutuvad uutes oludes meie olemus, unistused ja vajadused? Igavese elu soov on tõenäoliselt alles ka tulevikuinimestel. Mõte surematusest on ju paeluv ja püüd seda saavutada veelgi ihaldusväär- sem. Tänapäeval püüdleb mõni meist igavese elu poole oma hinge eest hoolitsedes ja lootuses jätkata surmajärgset eksistentsi mõnes paremas paigas. Teise religiooniks on toitumine või eluviis, et lükata sel moel oma bioloogilise lõpu saabumist võimalikult kaugesse tulevikku. Teadusele ja tuleviku- tehnoloogiatele vaadatakse igavese elu kontekstis aina suuremate ootusega. Ühte sellist võimalust uurib ka „Beatrice“.

Näidend pälvis 2017. aasta Eesti Esietendus 21. oktoobril 2017 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali Vanemuise suures majas näitekirjanduse auhinna. Marian Heinat pälvis 2017. aastal Kristi rolli eest lavastuses „Beatrice” Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia.

66 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 67 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

Osades Külliki Saldre, Maarja See on lugu tugevatest naistest Niskamäe Johanna Mägi, Ragne Pekarev, ja hingelistest meestest, samuti Priit Strandberg, Riho Kütsar, traditsioonide jõust ja maa väest. naised Merle Jääger, Saara Nüganen, Niskamäe põlistalu valitseb vana- Andres Mähar, Kaarel Pogga, perenaine, kelle järglaseks peab Perekonnasaaga Karol Kuntsel, Oskar Seeman, saama tema poeg. Poeg armub aga Autor Hella Wuolijoki Ken Rüütel, Mirjam Aavakivi, ülepeakaela haritud linnatüdrukus- Tõlkija Linda Viiding Saara Kaljujärv, Trine Uusen, se, kes näeb oma pere tulevikku Lavastaja, dramaturg ja Gabriele Eensoo, Veronika Maide, hoopis teisiti kui vanaperenaine laulusõnade autor Tiit Palu Anabel Ainso, Eliise Virumäe, seda sooviks. Kunstnik Lilja Blumenfeld Merilyn Elge, Lisanna Lajal, Algab võitlus kaasaja nõuete ja va- Koreograaf Mare Tommingas Anette Pärn, Kert Krüsban nade kommete, unistuste ja kohus- Muusikajuht Ele Sonn tuste, vere- ja armusidemete vahel. See suur eepiline draama kujutab neid valikuid, mille ees seisab inimene alati, ajastust hoolimata. Siin on nii vanatestamentlikku vanku- matust kui põhjamaa lühikese suve hullutavaid ihasööste, nii pisiasja- likke intriige tagatubades kui sala- duslikke suusaretki metsades. Lavastust saadab elav muusika. Tangod, polkad ja jenkad tulvavad armastusest ja igatsusest. Vana- perenaine võitleb lõpuni ega anna armu ei endale ega teistele, sest mängus on Niskamäe tulevik. Hella Wuolijoki ehk Hella Murrik on Eesti päritolu Soome kirjanduse klassik, kelle loomingus on sageli esil võimsad naised. Vanemuise „Niskamäe naiste“ dramatiseering põhineb kahel Wuolijoe viiest näidendist koosneval tsüklil: näidenditel „Niskamäe naised“ ja „Niskamäe leib“.

Esietendus 13. veebruaril 2021 Vanemuise suures majas

68 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 69 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

maailma eest oma koju varjunud, Tere, kallis! saabuvad ootamatud külalised. Kohe saab selgeks, et rahulik ja Lüüriline komöödia vaikne nädalavahetus on põhjali- kult rikutud. Külalisteks on Viktori Autor ja lavastaja Tiit Palu kaksikõde Mari ja tema värske Kunstnik Eugen Tamberg peigmees Peeter, kes on äsja Valguskujundaja Imbi Mälk saabunud ümbermaailmareisilt. Osades Maria Annus, Katrin Pärn, Selgub, et maailm on suur ja Robert Annus, Karol Kuntsel huvitav ja armastus siiski olemas. Pille ja Viktor on väga korralikud Elu võib olla raske ja kerge, igav inimesed. Nad teevad kõvasti tööd ja huvitav, ilus ja kole. Igaüks saab ja peavad lugu puhkusest. Nad on teha oma valiku. Hea, kui keegi teineteisega harjunud ega mäletagi annab õigel hetkel vajaliku müksu. enam hästi, mis neid kokku sundis. Kas selleks võis olla armastus? Esietendus 21. septembril 2019 Ühel reede õhtul, mil nad on Vanemuise väikeses majas

70 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 71 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

Marvini tütred

Peredraama Autor Scott McPherson Tõlkija Kalle Hein Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu Kunstnik Eugen Tamberg Valguskunstnik Imbi Mälk Videokujundaja Juho Porila Osades Piret Laurimaa, Maria Annus, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Saara Nüganen, Ken Rüütel, Oskar Seeman, Tiit Palu

„Marvini tütred“ on kurbnaljakas draama peresidemetest ja eluvõit- lusest. Bessie on kange iseloomuga naine, kes on kaua hooldanud oma voodi- haiget isa ja ekstsentrilist tädi Ruthi. Kui ta ise leukeemiasse hai- gestub, tuleb tal pöörduda oma õe Lee poole, et uurida temalt luuüdi siirdamise võimalust. Õed on elanud aastakümneid teineteisest puudust tundmata. Taaskohtumine on esialgu ebamugav. Koos õega saabuvad Bessiele külla ka isepäise Lee kasvatamatud pojad. Nüüd tuleb selgeks rääkida kogu senine elu ja perekondlik kokkukuuluvus. Elu võib olla mõnikord nii pööraselt kiire, et norutamiseks aega ei jäägi. Ameerika näitekirjaniku Scott McPhersoni näidend pakub psühho- loogiliselt meisterlikku sissevaadet oma eluvõitlust pidavate inimeste muredesse ja lootustesse.

Esietendus 9. detsembril 2020 Vanemuise väikeses majas

72 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 73 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

Laval rullub lahti regivärss ja paja- ja õrnemaid kohti meie vaimus. Kalevipoeg tab meile loo vana Kalevi ja tedre- Naiste kool Ajatu sisu ja ajatu huumor. munast sündinud Linda noorimast Eesti rahvuseepos lapsest Kalevipojast, kes pikima Komöödia kahes vaatuses Esietendus 27. aprillil 2019 kiviheitega saab riigi valitsejaks. Sadamateatris Autor Friedrich Reinhold Mis valu ja rahutus on selles võim- Autor Molière Kreutzwald sas kangelases, kes alatasa käib Lavastaja ja muusikaline Lavastaja ja dramatiseeringu isa haual nõu küsimas? Mis ajab kujundaja Priit Strandberg autor Karl Laumets ühe mehe maailma äärt otsima? Tõlkija August Sang Kunstnik ning video- ja valgus- On temas midagi ürg-eestlaslikku, Stsenograaf Maarja Meeru kujunduse autor Kristjan Suits äratuntavat, meile kõigile omast – Kostüümikunstnik Gerly Tinn Helilooja Robert Jürjendal oleme ehk tõesti kõik Kalevite Liikumisjuht Marika Aidla Liikumiskonsultant Marika Aidla järeltulijad? Valguskujundaja Andres Sarv Osades Karl Laumets, Anu Lamp Osades Marian Heinat (Eesti (Tallinna Linnateater), Piret Rahvuseepos „Kalevipoeg“ on meie Draamateater), Linda Kolde või Laurimaa, Marika Barabanštšikova, kultuuripärandis nagu paekivi Eesti Saara Nüganen, Karol Kuntsel, Piret Krumm või Saara Nüganen, kaldapealsel – igiomane, igiammune, Tanel Jonas (Ugala) või Andres Riho Kütsar, Ott Aardam (Theat- tuntud ja tundmatu üheaegselt. Mähar, Karl Laumets, Jaanus rum) või Tanel Jonas (Ugala), See eesti rahva jaoks erilise tähen- Tepomees, Viktor Lukawski või Karol Kuntsel dusega teos, mis on tihedalt seotud Priit Strandberg meie rahvusliku identiteedi, keele Laena mulle kannelt, Vanemuine! ja kodutundega, jõudis Eesti Vaba- Arnolphe on hea ja rikas kaupmees, Kaunis lugu mõlgub meeles. riigi 100. sünnipäeval Vanemuise kelle väärikusest saab vääritus, Muistse põlve pärandusest lavale. aust autus, tarkusest kõrkus ja Ihkan laulu ilmutada. armastusest armukadedus. Nimelt Esietendus 10. märtsil 2018 on lõbus härra Arnolphe väsinud Sadamateatris eputamisest, tühistest vaimukustest ja tõvena levivast kombelõtvusest naiste seas, kes massiliselt oma mehi petavad. Hea Arnolphe on juba ammu abielueas, kuid ei leia endale naist, kelle truudusele ta kindel võiks olla. Nii otsustabki ta kosida oma kasvandiku, kes juba nelja-aas- tasena saatuse tahtel talle hooldada jäi. Kuna ta on tüdrukul lasknud üles kasvada kloostris, eemal edevast ja hukutavast haridusest, peaks just tema naiivsus ning headus, ilu ja armastus hoidma Arnolphe’i pealae sarvedest puhtana. „Miks võtta õppind naist, niisugust kaunishinge/ kes päevad otsa käib mööda haritud ringe …”. Kuid nagu siin ilmas ikka, nõuab ka saatus meie eludest oma ning kõik hoolikad ja läbimõeldud kavatsused võivad sekundiga liiva joosta. Molière olevat armastanud tragöö- diaid, kuid ometi on kõik meieni jõudnud Molière’i näidendid ko- Lavastus pälvis 2018. aastal möödiad. See vastuolu on teatrile Arnolphe’i rolli eest sai Eesti Teatriliidu parima väga sobilik – läbi naeru ja kerguse Karol Kuntsel Eesti Teatriliidu sõnalavastuse aastapreemia. puudutab Molière kõige olulisemaid parima meespeaosa preemia.

74 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 75 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

Kaalud

Öö kahes osas Autor Jevgeni Griškovets Tõlkija Sven Karja Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu Kunstnik Maarja Meeru Valguskujundaja Andres Sarv Osades Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Riho Kütsar, Hannes Kaljujärv, Reimo Sagor

Neli eri vanuses meest istuvad haigla sünnitusosakonna oote- ruumis ja räägivad. Elust, tööst, naistest, õnnest, tähtkujudest. Kolm neist on mitmekordsed isad, üks aga esmakordselt isaks saamas. See, et kõik nad valmis- tuvad hetkel uue ilmakodaniku sündimise imeks, muudab mehed tavalisest emotsionaalsemaks, kirglikumaks ja haavatavamaks. See on läbinisti helge lugu, mis tuletab meelde, et valdav enamik inimestest on ilusad ja head. Kaasaja Venemaal superstaariks tõusnud dramaturg, romaanikirja- nik, näitleja ja stsenarist Jevgeni Griškovets alustas kunagi oma era- kordse siirusega mängitud auto- biograafiliste ühemehetükkidega („Kuidas ma koera sõin”), mida mängiti hilisõhtuti teatri puhvetis. Tänapäeval koguvad tema mono- lavastused ja sooloõhtud publikut mitmetuhandelistes kontserdisaa- lides. Õige sageli ka Eestis, kus viimaste aastate jooksul on lavale jõudnud mitu tema näidendit. „Kaalud” on üks tema uuemaid teoseid, mis jõudis Moskva Kunsti- teatris publiku ette 2017. aastal.

Esietendus 28. augustil 2020 Sadamateatris

76 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 77 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

Pangarööv The Comedy About a Bank Robbery

Komöödia Autorid Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields Tõlkija Martin Algus Lavastaja Ain Mäeots Stsenograaf Jaanus Laagriküll Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater) Lavatrikkide konsultant Enar Tarmo Liikumisjuht Marika Aidla Muusikaline kujundaja Ele Sonn Lavastaja assistent Anu Tonts Osades Jaanus Tepomees, Karl Robert Saaremäe, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Karol Kuntsel, Veiko Porkanen, Karl Kristjan Puusepp, Jürgen Gansen (Kuressaare Teater)

1958. aasta suvi. Minneapolise linnapanga seifi on hoiule usalda- tud hindamatu teemant. Vanglast põgenenud kurjategijal on kinnis- idee see oma opaka paarimehe ning triksterist tüdruksõbra abil sisse vehkida. Valeidentiteetidest, armastuskolmnurkadest ja sala- jastest ülesannetest kubisevas maailmas ei saa usaldada mitte kedagi. Linnas, kus kõik on kelmid, on lahendamata vaid üks suur ja oluline küsimus: kes saab kalliskivi endale? Näidend oli 2017. aastal Suur- britannias Laurence Olivier’ nimelise parima uue komöödia auhinna nominent ning sai 2018. aastal parima komöödia auhinna Prantsusmaal.

Esietendus 3. septembril 2020 Vanemuise suures majas

78 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 79 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

Aasta 1983. Rahvaluule Peavalitsu- Mitte midagi Head inimesed se peadirektori kohusetäitjal Teet Holteril veab. Ta kuuleb selgelt- Kasvuvaludraama Tragi komöödia elumuutvatest nägijalt, et seitsme aasta pärast valikutest variseb Nõukogude Liit kokku. Teet Autor Janne Teller usub tulevikku ja loobub oleviku Dramatiseerija, tõlkija ja Autor Mart Kadastik hüvedest. Risk õigustab ennast: lavastaja Johan Elm Lavastaja ja muusikaline vabas Eestis tõuseb ta võimuredeli Kunstnik Eugen Tamberg kujundaja Ain Mäeots tippu. Ent ka edukad üheksaküm- Muusikaline kujundaja Kirill Kunstnik ja valguskunstnik nendad ei lepita Teetu oleviku ega Havanski (Paide Teater) Kristjan Suits iseendaga. Tuleviku nimel tuleb Valguskunstnik Madis Fuchs Lavastusdramaturg Ott Kilusk jätkuvalt ohverdada ning posit- Osades Lena Barbara Luhse, Muusikalise kujundaja sioon ühiskonnas ei jäta puutumata Maarja Johanna Mägi, Jaanus assistent Indrek Asukül ka Teedu eraelu – valikud pööravad Tepomees, Oskar Seeman, Valguskujundaja assistent kogu ta elu pea peale. Ken Rüütel, Kaarel Pogga Jaanus Moor Osades Karol Kuntsel, Marika „Head inimesed“ käsitleb inimese Barabanštšikova, Andres Mähar või muutumist murrangulistel aegadel. Robert Annus, Jüri Lumiste, Külliki Sõnad varieeruvad, seisukohad Saldre, Lena Barbara Luhse, Ragne teisenevad, isegi armastus vahetab Pekarev, Margus Jaanovits, Maarja vajadusel värvi, aga küsimus, mille Johanna Mägi nimel me tegelikult elame, jääb. Kui me ei ole tegelikult need, kelleks end räägime, kes me siis oleme? Valikute ette, millest sõltub inimese elukäik, võib sattuda igal ajal ja igaüks.

Esietendus 21. novembril 2020 Sadamateatris

Väikeses Taani linnas algab uus Kui ma annan endast kõik, siis kas kooliaasta. Esimesel koolipäeval see ongi kõik? Või pole see mitte teatab üks poistest, et mitte millelgi midagi? pole tähtsust ega mõtet, ronib „Me oleksime pidanud ära lõpeta- ploomipuu otsa ega tule sealt ma, enne kui see nii kaugele läks. enam alla, terroriseerides klassi- Sest järgmisel hetkel oli millegi- kaaslasi oma uue maailmavaatega. pärast liiga hilja. Hetk, hetkem, Neil ei jää muud üle, kui tõestada kõige hetkem. Sedasama ütlesime talle, et on asju, mis on tähtsad. me õpetajatele, vanematele, politsei- Et elul on siiski tähendus. le ja kõigile, kes muudkui küsisid – Taani kaasaegse kirjaniku Janne miks? Ja kuigi me vandusime Telleri paljudesse keeltesse tõlgi- üksteisele, et me ei muutu kunagi tud noorteromaan räägib kasvu- sellisteks nagu nemad, läks ikkagi valudest, indentiteedist ja väärtus- nii. Me polnud veel isegi viisteist.” te lahkamisest. Kirest hoida kinni Soovitatav alates 14. eluaastast rõõmudest ja sõprusest ning vihast selle vastu, kes neid keelab. See on jaht tähendusele, unustades, et jaht Esietendus 3. oktoobril 2020 lõppeb üldjuhul jahitava surmaga. Sadamateatris

80 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 81 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

Lavastuses „Peer Gynt” on norra Ibseni värvikat ja fantaasiaküllast Peer Gynt muinasjutumaailm ja Ibseni pillav „Peer Gynti“ võime vaadelda kui fantaasia ühendatud tänapäeva katset vastata filosoof Immanuel Dramaatiline poeem folklooriga. Sellest kooslusest sün- Kanti küsimusele „Was soll ich nib sürrealistlik kabaree. Peer Gynt tun?“ – mida peaks inimene maa- Autor Henrik Ibsen on meie aja kangelane. Ta on noor, ilmas tegema, kuidas toimima, nii et Lavastaja ja dramaturg ilus ja andekas! Küsimusele: „Olla see oleks õige ja hea. Karl Laumets või mitte olla?“ vastab Peer Gynt: Lavastus on pühendatud Ida Urbeli Kunstnik Kristjan Suits „Olla ise!“ Muusikaline kujundaja Vaiko Eplik 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel Valguskunstnik Rene Liivamägi „Peer Gynt“ on norra näitekirjaniku oli ballettmeister ja lavastaja, kelle Koreograaf Rauno Zubko Henrik Ibseni kõige helgem teos. loometee algas Ugala teatris ja Tõlkijad Riina Hanso, Paul-Eerik Autori esialgne kavatsus oli oma saavutas meisterlikkuse legen- Rummo rahvaga põhjalikult arved õiendada, daarsete lavastustega Vanemuises, Osades Martin Mill (Ugala), kirjeldades norralast, kes ei soovi millest üks märkimisväärsemaid oli Luule Komissarov (Ugala), Aarne kübetki ohverdada ja põgeneb elu „Peer Gynt“. Soro (Ugala), Janek Vadi (Ugala), tõsiduse eest. Peategelase eesku- „Peer Gynt” valmis Vanemuise ja Riho Kütsar, Külli Reinkubjas, Walter juks valis ta norra muinasjuttude Ugala teatrite ning Tartu Ülikooli Stuart Isaacson, TÜ VKA teatri- ühe väljapaistvaima tegelase – Viljandi Kultuuriakadeemia koos- kunsti 14. lennu tudengid Liisbeth päevavargast unistaja Tuhkapoisi. töös. Kala, Pirte Laura Lember, Luisa Töö käigus aga kaldus poeetiline Lõhmus, Saamuel Pilpak, Anumai värssdraama esialgselt kursilt pisut kõrvale ja sai hoopis avarama Esietendus 7. novembril 2020 Raska, Erko Sild, Theodor Tabor, Ugala Teatris Germo Toonikus, Johanna Vaiksoo, mõõtme. Ibseni Peer ei ole mitte ainult unistaja ja tühjatoimetaja, ja 12. novembril 2020 Maria Valk ning Christopher Meier, Vanemuise väikeses majas Marko Reitalu ja Sebastian Talmar vaid ka luuletaja, suurelt mõtleja ja (TÜ VKA 3. ja 2. kursuse tantsu- visionäär. kunsti tudengid)

82 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 83 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Draamalavastused

Unistamine on muutumas millekski, Sügise hakul alustas kuus inimest Ulmlejad mis on vanamoodne ning tabu, Vanemuise proovisaalis oma tee- või millekski, mis on naeruväärne. konda, kaardistamaks unistamise Retk unistustesse Natuke isegi keelatud, sest milleks kaduvat kunsti. Alustati igapäevas- unistada, kui töö vajab tegemist, test hetkedest, mil mõte uitama Autorid Reimo Sagor, Oliver Issak, laenud ja liisingud maksmist ning satub; räägiti unistuste häbenemi- Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, pere toitmist. See on reaalsus sest ja nende maailmapäästvast Jaanus Nuutre ja reaalsusega on vaja tegeleda, potentsiaalist; küsitleti tuttavaid ja Lavastaja Reimo Sagor mitte unistada. Unistavad need, võõraid, ajuteadlasi ja meditatsiooni- Lavastusdramaturg Oliver Issak kes reaalsusega hakkama ei saa. eksperte; süveneti oma mõtete Kunstnik Fey Piir Nõrgad. Saamatud. Läbikukkujad. keerdkäikudesse ning igapäevas- Muusikalised kujundajad Milleks ja kellele on vaja näidata tesse unelustesse. Kolmekuulise Indrek Asukül, Reimo Sagor oma nõrkusi? Milleks ja kellele on teekonna lõpuks jõuti välja Sadama- Valguskunstnik Andres Sarv vaja unistamist? teatrisse, kus loetud õhtutel kõigist Osades Reimo Sagor, Jaanus – Reimo Sagor, lavastaja leidudest, tähelepanekutest ning Tepomees, Veiko Porkanen, mõtetest vormub etendus. Jaanus Nuutre Esietendus 28. jaanuaril 2021 Sadamateatris

84 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 85 86 —RAMP 2021 SÜGIS Muusika Sweeney Todd Nunnad hoos Operetisektsioon Õhtu Leháriga Reigi õpetaja Jevgeni Onegin Carmen Põrgupõhja uusVanapagan Tristan jaIsolde GiovanniDon Linda diChamounix

RAMP2021 SÜGIS—87 Muusikajuht ja peadirigent Risto Joost Risto peadirigent ja Muusikajuht Muusikalavastused

Itaalia helilooja Gaetano Donizetti See sajandeid vana lugu vahetab Linda di (1797–1848) on Giuseppe Verdi Don Giovanni mõõga telefoni ja mantli lateksi ja Richard Wagneri kaasaegne vastu, et igivana antikangelane Chamounix ning oli 19. sajandi publiku jaoks Ooper kahes vaatuses taas lavalaudadel oma tegude eest armastatud autor. 1950. aastatel vastutuse võtaks. Gaetano Donizetti ooper taasavastati tema kuulsaimad Helilooja Wolfgang Amadeus Mozart „Don Giovannit“ on Vanemuise kahes vaatuses teosed „Lucia di Lammermoor“, teatris varem lavastatud vaid korra, „Armujook“ ja „Don Pasquale“ ning Libretto autor Lorenzo da Ponte Libreto Gaetano Rossi aastal 1990. Seekordse versiooni hakati jälle hindama tema teoste Muusikajuht ja dirigent Muusikajuht ja dirigent Risto Joost toob lavale draamalavastaja Elmo Risto Joost vaimukust ja emotsionaalsust. Nüganen, kellele on see esimene Ooper „Linda di Chamounix“ jõuab Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos Dirigent Martin Sildos, Taavi Kull kokkupuude Vanemuisega, kuid Eesti teatrilavale esmakordselt. Lavastaja Elmo Nüganen Lavastaja ja stsenograaf Kunstnik ja videokunstnik mitte Mozartiga: 1994. aastal tõi ta Robert Annus Ooper on minu jaoks eelkõige Katrīna Neiburga (Läti) Pärnu Ooperis välja „Figaro pulma“. Kostüümikunstnik Gerly Tinn emotsionaalne kunstivorm. Emot- Kostüümikunstnik Kristīne Valguskunstnik Margus Vaigur sioone on heas ooperis palju ja Pasternaka (Läti Rahvusooper) Esituskeel: itaalia (Endla Teater) nende eesmärgiks näib olevat anda Valguskunstnik Kristjan Suits Tablool: eesti, inglise Valguskunstniku assistent aimu inimese sees tormlevast ooke- Osades Jānis Apeinis (Läti RO) või Imbi Mälk anist. Eriti hea ooperi puhul raugeb Tamar Nugis (RO Estonia), Raiko Esietendus 27. novembril 2021 Videokunstnik Alyona Movko lõpuks stiihia ning võib tunda Raalik (RO Estonia) või Tambet Vanemuise väikses majas Koreograaf Janek Savolainen kodusadama kohalolu. Nii ka Kikas, Simo Breede, Märt Jakobson, Osades Pirjo Jonas või Elena Donizetti „Linda di Chamounix“ Juhan Tralla või Rasmus Kull, Bražnik või Maria Listra, Raimonds puhul, mille läbinisti kaunis muusika Karmen Puis, Pirjo Jonas, Maria Bramanis (Läti Rahvusooper) või võtab relvad pimeduselt ning Listra või Grete Oolberg, Saara Mati Turi, Dara Savinova (Rootsi ulatab need valgusele. Nüganen jt. Vanemuise sümfoonia- Kuninglik Ooper) või Helen – Robert Annus, lavastaja orkester ja Vanemuise ooperikoor Lepalaan, Tamar Nugis (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Simo Breede, Esituskeel: itaalia Tirso de Molina 1630. aastal aval- Märt Jakobson, Karmen Puis, Tablool: eesti, inglise datud näidendi „Sevilla pilkaja ja Rasmus Kull või Oliver Timmusk jt. kivist külaline“ ning selle pea- Tartu Poistekoor, Vanemuise Esietendus 11. septembril 2021 tegelase Don Juani alusel kirjutas ooperikoor ja sümfooniaorkester Vanemuise väikeses majas Mozart ooperi „Don Giovanni“. Esietendudes 1787 Praha Rahvus- Külaühiskond, pattu langemine, teatris, jäi ooper esialgu 18. sajandi noore naise otsustusõigus, ära- publikule pisut mõistatuseks. Ent tundmine ja petta saamine – juba mõned aastakümned hiljem humoorika, romantilise ja senti- kandis teos ajaloo suurima ooperi mentaalse ooperi tegevus leiab tiitlit. aset 18. sajandi keskpaigas väike- Liiderlik naistemees Don Giovanni ses Alpide orus asuvas Chamounix’ ja tema ustav teener Leporello on külas ja tormilises Pariisis. kahekesi seigelnud üle maailma, Rahalistes raskustes talupoeg jättes endast maha tuhandeid mur- Antonio ja tema naine Maddalena tud südameid. Kõik naised aga sel- loodavad markii de Boisfleury’ lega ei lepi ja nii otsustavad Donna eestkostele, et maaomanik neid Elviira, Donna Anna ja Zerlina paljaks ei kooriks. Ent markii nõuab mehe tõelise olemuse paljastada. vastuteenet – kaunist peretütart Don Giovanni avantüüre saadavad Lindat. Elurõõmus Linda aga säutsud, laigid ja libauudised, ent markiiga ühte heita ei taha, sest oma risti peab pilkaja lõpuks ikka tema süda tuksub hoopis vaesele ise kandma. kunstnikule Carlole … Uuslavastused

88 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 89 Uuslavastused Muusikalavastused

karikasse mürgi asemel armujooki Helilooja Ardo Ran Varres: Tristan ja ja nii on Tristan ja Isolde nüüdsest Põrgupõhja „Tammsaare vaatleb oma tegelasi ühendatud armastusega, mis on mõruda huumoriga. Tundub, nagu Isolde tugevam kui surm. uus Vanapagan oleks autor pea kõigi inimlike Vastamata armastuse käes vaevle- omaduste suhtes sarkastiline, välja Muusikadraama kolmes va Wagneri ooper, keda inspireeris Ooper kahes vaatuses arvatud armastus. Romaan mõjub vaatuses Arthur Schopenhaueri pessimismi A. H. Tammsaare samanimelise päev-päevalt üha aktuaalsemana, see näitab, kuidas ühiskonnas toi- Helilooja ja libretist filosoofia, esietendus esmakordselt teose põhjal Richard Wagner 1865. aastal Münchenis. Ooperi- Libreto Kristi Klopets muvad protsessid on korduva iseloomuga. Täna tahaks tõesti hüüda: Muusikajuht ja dirigent lavastaja Liis Kolle debüteeris Helilooja Ardo Ran Varres Risto Joost Vanemuise teatris aastal 2002 Muusikajuht ja dirigent „Maailm on hulluks läinud!““ Lavastaja Liis Kolle ning naaseb nüüd, et esmakordselt Risto Joost Mis on jääv? Valgus- ja lavakunstnik Vanemuise ajaloos tuua lavale Dirigent Martin Sildos, Taavi Kull Kindlasti armastus. Ja huumor. Rene Jõhve täispikk Wagneri teos. Lavastaja Vilppu Kiljunen (Soome) Kostüümikunstnik Lilja Blumenfeld Armujookide ja keskaegsete rüüt- Kunstnik Iir Hermeliin Esituskeel: eesti Videokunstnik Käti Jägel lite maailm võib tunduda kaugena, Valguskunstnik Anton Kulagin Tablool: eesti, inglise Osades Mati Turi, Liene Kinča, üldse mitte meisse puutuvana, kuid Videokujundaja Juho Porila Karmen Puis, Atlan Karp, Simo kas me pole tänapäevalgi nõus Osades Koit Soasepp (Soome RO) Esietendus 7. mail 2022 Breede, Taavi Tampuu, Oliver Tristani kombel loobuma armas- või Priit Volmer (RO Estonia), Vanemuise väikses majas Kuusik, Rasmus Kull jt. Vanemuise tusest au, kohusetunde või kellegi Rasmus Kull, Karmen Puis, ooperikoor ja sümfooniaorkester teise hüvede nimel siirast soovist Annaliisa Pillak, Jaan Willem Sibul, head teha, ent välja tuleb... Alles Simo Breede, Pirjo Jonas, Merle Keskaegsetest legendidest pärit uskudes, et on nõiutud ega saa Jalakas, Atlan Karp jt Euroopa tuntumaid armastajapaare enam sündmuste käiku peatada, Tristan ja Isolde on inspireerinud anduvad Isolde ja Tristan oma Ühel päeval kolib Põrgupõhja tallu kirjanikke, kunstnikke, teatri- ja armastusele. Kas aga selleks on Jürka koos naise Lisetega. Ta on filmiloojaid juba pea tuhat aastat. alati vaja võlujooki? veider mees, kellel pole saabudes Iiri printsess Isolde ja kangelaslik – Liis Kolle, lavastaja kaasa võtta ei loomi, tööriistu ega rüütel Tristan tunnevad teineteise justkui täpset arusaamistki, kuidas vastu maagilist külgetõmmet, kuid Esituskeel: saksa talumehe elu käib, ent see-eest on nende kohtumine toimub olukorras, Tablool: eesti, inglise tal kindel siht: tema soovib saada kus Tristan on aidanud oma kasu- õndsaks. Ta väidab kaljukindlalt, isal, Cornwalli kuningal Markel alis- Esietendus 12. veebruaril 2022 et on Vanapagan ja Peetrus saatis tada Isolde kodumaa ning tapnud Vanemuise suures majas ta maa peale. Siinkohal pöörab naise kihlatu, olles ise selle käigus kirjanik Tammsaare eesti uuemast saanud ränga haava. Tristan laseb mütoloogiast tuntud Kaval-Antsu end varjunime all Isolde juurde viia, ja Vanapagana loo tagurpidi ning kuid Isolde tunneb ta ikkagi ära alguse saab allegooriline ja mitme- ning üritab vaenlast tappa, ent loo- tasandiline lugu lihtsameelsest, bub kiiresti, sest armub mehesse. kuid müstilis-salapärasest Jürkast, Tänuks paranemise eest vannub keda riukaid täis ning alatu suur- Tristan talle igavest truudust. talu peremees Kaval-Ants omaarust Tristan ei tunne end Isolde väärili- ninapidi veab. sena ja läheb teda kosima hoopis Tammsaare ise kommenteeris oma kuningas Markele, nii saaks Isoldest romaani nii: „Jah, võib-olla esiotsa Cornwalli ja Iirimaa ühendatud riigi teile tundub, et selle raamatu autor kuninganna. Isolde näeb seda aga on hull, kuid edasi lugedes te jõuate reetmisena ja nad otsustavad koos veendumusele, et selle lugeja on Tristaniga mürki juua. Plaanist hull. Ja kui te veel edasi loete, siis kohutatud teenija Brangäne valab peaks teile selge olema, et terve maailm on hull.”

90 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 91 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Muusikalavastused

Vanemuise uus „Carmen“ on oma Maarja Meeru pälvis kunstnikutöö Kogu lavastus on stiilipuhas: Eesti Teatriliidu muusikalavastuste Carmen välise mastaapsuse juures ühtviisi eest 2016. aastal Eesti Teatriliidu Jevgeni muusikaline materjal on säilitanud auhind 2014 – Vanemuise teatri edukalt lüüriline, dramaatiline ja Natalie Mei nimelise auhinna. kõiges oma eheduse, autori remar- lavastusmeeskonnale, orkestrile Georges Bizet’ ooper sensuaalne; see hoidub targalt mo- Onegin kidest on peaaegu alati nüansi- ja trupile – Pjotr Tšaikovski ooperi raalsetest hinnangutest, teenides peensusteni kinni peetud ja lava „Jevgeni Onegin“ kunstiliselt nau- Muusikajuht ja dirigent mitte eetikat, vaid lugu ning andes Pjotr Tšaikovski ooper visuaalne külg kostüümidest kuni ditava tulemuse eest. Risto Joost vastuse asemel publikule etendu- kahes vaatuses äärmiselt lakoonilise, kuid meele- Dirigendid Martin Sildos, Taavi Kull selt koduteele kaasa küsimuse: olusid toetava pildilise vormistu- Esituskeel: vene Lavastaja-koreograaf Muusikajuht ja dirigent kas Carmen on ohver või kahjur Risto Joost seni viib meid kaasa Puškini aega. Tablool: eesti, inglise Giorgio Madia (Itaalia) või koguni mõlemat? /…/ Vanemuise „Jevgeni Onegini” Kunstnik Maarja Meeru Dirigent Taavi Kull – Alvar Loog, ajaleht Postimees Lavastaja Dmitri Bertman lavastus vääriks salvestust Mezzo Esietendus 6. aprillil 2013 Videokunstnik Mikk-Mait Kivi kanali tarbeks – et väärt teostus Vanemuise väikeses majas (Von Krahli Teater) (Ooperiteater Helikon, Moskva) Kunstnik Igor Nežnõi saaks nähtavaks laiale ringile! Lavastuse algne muusikajuht Olen uhke ja õnnelik, et saan (Ooperiteater Helikon, Moskva) – Tiiu Levald, Sirp Paul Mägi Vanemuises niisugust „Carmenit“ Kostüümikunstnik Tatjana Osades Dara Savinova (Rootsi vaadata. See on esimene „Carmen“ Tulubjeva (Ooperiteater Helikon, Kuninglik Ooper) või Annely Peebo mu elus, mida ma sellise naudingu- Moskva) (Viini RO), Luc Robert või Raimonds ga olen vaadanud. Millised koorid, Valguskujundajad Andres Sarv, Bramanis (Läti RO), Jānis Apeinis milline täpsus! /…/ Ma oleksin seda Imbi Mälk (Läti RO), Kadri Kõrvek või Sigrid „Carmenit“ nautinud liikumise ja Lavastuse algne muusikajuht Mutso, Märt Jakobson, Karmen visuaalse külje pärast ka siis, kui ei Paul Mägi Puis, Pirjo Jonas, Taavi Tampuu, oleks olnud muusikapiuksugi. Ja Osades Karmen Puis, Jānis Apeinis Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan millised meisterlikud lauljad! Minu (Läti RO), Annaliisa Pillak, Helen Willem Sibul, Arianna Marchiori jt. meelest ületab lavastuse tase nii Lepalaan, Mati Turi, Aule Urb, Vanemuise sümfooniaorkester, kujunduse kui ka häälte poolest Märt Jakobson, Rasmus Kull, ooperikoor, balletitrupp ja Balleti- kõvasti seda, mis Mezzo kanalis Simo Breede, Jaan Willem Sibul, kooli õpilased ning poistekoor näha on. Artur Nagel või Uku Markus – Evald Kampus, Vanemuise Simmermann. Vanemuise Ooper valmis 1875. aastal ja põhi- selts neb Prosper Mérimée samanime- sümfooniaorkester ja ooperikoor lisel jutustusel. Esietendusel vilis- tati ooper välja ja kriitikud andsid Esituskeel: prantsuse Konstantin Stanislavski 1922. aasta sellele ühiselt hävitava hinnangu. Tablool: inglise, eesti lavastuse redaktsioon. Taastatud Tänaseks on „Carmenist“ saanud arhiivimaterjalide põhjal. Georges Bizet’ tuntuim teos ja see Aleksandr Puškini samanimelisele Esietendus 22. aprillil 2015 värssromaanile loodud ooper kuulub maailmas enim lavastatud Vanemuise suures majas. ooperite hulka. „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana Liivakarva toonides amfiteater armub elupõletajast Oneginisse, õhkub Sevilla kuumust, meelas kuid mees suhtub neiu tunnetesse mustlaskaunitar keerleb asuur- üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad siniste flamenkokleitide hiigel- nad uuesti ja Onegin näeb noort sleppide keskel, don José hääle naist hoopis teise pilguga… saatel võiks surra. – Anne Prommik, ajaleht Sirp

92 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 93 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Muusikalavastused

Osades Tanja Mihhailova-Saar, Hoogne gospelmuusika, tempokad Selle muusikali lavastamine on 1992. aasta hittfilm on aluseks kloostrisse saabudes leiavad esialgu Nunnad hoos Merle Jalakas, Rasmus Kull, Kalle sündmused ja südamlik lugu inim- minu jaoks ühe unistuse täitumine maailma suurimate teatrite lavad umbusklikud nunnad läbi laulu taas Sepp (ETA Revüüteater „Starlight likkusest! Touchstone Picturesi ja ning mulle teeb rõõmu, et saan vallutanud muusikalile, mille kelmi- enda sees pakitseva kire ja armas- Muusikal Cabaret”), Kärt Anton, Karin stsenarist Joseph Howardi muusi- seda teha Eestis ja Vanemuises. kad rütmid on loonud kaheksa- tuse oma elutöö ning muusika Tammaru (Endla Teater), Milvi kalise komöödia „Sister Act” Hindan ja armastan väga sama- kordne Oscari-võitja helilooja vastu. Kirikulauludele veidi vunki Helilooja Alan Menken Luik, Silver Laas, Norman Salumäe, ainetel. nimelist mängufilmi Whoopi Alan Menken. See heatujumuusikal andes tehakse tema eestvõttel Lavastaja Samuel Harjanne Germán Gholami, Simo Breede, Goldbergiga peaosas ja olen üsna nomineeriti viiele Tony auhinnale, pühakoda suuremaks kui Vegas (Soome) „Nunnad hoos” on suurepärane Egon Laanesoo, Alo Kurvits, Risto kindel, et meie versioon tuleb sealhulgas parima muusikali tiitlile. ning ehitatakse heliredelid taevani! Kunstnik Karmo Mende muusikaline komöödia! Menkeni Orav, Oliver Timmusk, Ele Millistfer, vähemalt sama lustakas ja ener- Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull sädelevad meloodiad täidavad „Nunnad hoos“ paelub publikut Muusikali „Nunnad hoos“ esitatakse Linda Kanter, Katrin Kapinus, Siiri giast pakatav tänu suurepärasele Dirigent Ele Sonn energiaga teatriõhtuid ja -publikut värvikate karakterite ja südamliku koostöös MUSIC THEATRE Koodres, Eve Kivisaar, Kaja Ilmjärv, meeskonnale. Mul on väga hea Kontsertmeistrid Ele Sonn, – kirikuskäimine pole iial olnud nii looga, mis paljastab nunnade ran- INTERNATIONALiga (Europe), Luule Veziko, Helen Hansberg, meel, et minu lavastatud muusikal Katrin Nuume lõbus! Võib vist öelda küll, et ge pealisrüü all oleva inimlikkuse kellele esitatav materjal ka kuulub. Inge Õunapuu, Merle Aunpuu, „Hüljatud“ sai sooja vastuvõtu ja Koreograaf Gunilla Olsson (Rootsi) „Nunnad hoos” lööb „pühapäeva- ja soojuse. Peategelasteks on Carine Jessica Kostla, Andra Aus, nüüd on mul au, vastutus ning suur Valguskujundaja Märt Sell hommikuse palaviku” lakke! pealtnäha vaoshoitud ja oma elu Esituskeel: eesti Matthew James Jordan. tahtmine panna end proovile muusi- (Rakvere Teater) jumala teenimisele pühendanud Tablool: inglise, soome Vanemuise sümfooniaorkester kalise komöödiaga – ootan väga Tõlge eesti keelde Aapo Ilves ja nunnad, kes on aastatega kloostris ja bänd esietendust! kaotanud oma lauluhääle. Muusika- Mario Pulver Esietendus 28. novembril 2020 – Samuel Harjanne, lavastaja maailmas kuulsuse poole pürgiva Helirežissöör Toomas Paidra Vanemuise suures majas elunautlejast Deloris van Cartier’

94 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 95 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Muusikalavastused

on maksta kätte tema kannatused Eesti Teatriliidu muusikaauhind 2018: Sweeney Todd põhjustanud kohtunik Turpinile Rasmus Kull – Sweeney Toddi ning tolle ustavale käsilasele muusikaliselt nõudliku rolli eest Muusikal Beadle Bamfordile. lavastuses „Sweeney Todd“. Helilooja ja laulusõnade autor „Sweeney Todd: Fleet Streeti põrgu- Stephen Sondheim lik pardur“ on ohjeldamatult iseära- Näidendi autor Patrick Quentin lik ja sünge muusikaline põnevik Tõlge eesti keelde Pirjo Jonas aastast 1979, millele on muusika Lavastaja Tanel Jonas (Ugala) ja laulusõnad kirjutanud Stephen Muusikajuht ja dirigent Sondheim. Martin Sildos Dirigent Taavi Kull Muusikali „Sweeney Todd“ Kunstnik Iir Hermeliin litsents kuulub Music Theatre Valguskunstnik Margus Vaigur Internationalile (MTI). (Endla Teater) Videokunstnik Taavi Varm Koreograaf Janek Savolainen Esituskeel: eesti Osades Rasmus Kull või Priit Volmer Tablool: inglise, soome (RO Estonia), Maria Annus või Hele Kõrve (Tallinna Linnateater), Pirjo Esietendus 2. juunil 2018 Jonas või Maria Listra, Jaanus Vanemuise suures majas Tepomees või Kalle Sepp (ETA Revüüteater „Starlight Cabaret”), Sepo Seeman või Lauri Saatpalu, Priit Strandberg või Kaarel Targo (Must Kast), Lauri Liiv või Peeter Veltmann, Valter Soosalu, Laura Kalle (Ugala Teater) või Merili Johanson, Simo Breede, Artur Nagel ja Oliver Timmusk. Ooperikoor ja balletirühm

„Sweeney Todd“ ei ole nunnu lugu lihapirukatest. „Sweeney Todd“ on lugu taevani kisendavast ebaõiglusest ja sellele järgnevast kättemaksust. Algul küll õiglane ja ilus, mürgitab kättemaks lõpuks mõistuse ja inimesed, kes sellega kokku puutuvad, mattuvad lõpuks vere, hulluse ja laipade alla. Aga siis laibad kaovad ja proua Lovetti poest hakkab tulema meeldivat pirukalõhna… Habemeajaja Benjamin Barkeril olid armastav naine ja kena tütar. Kuni päevani, mil ta mõisteti süüdi kuriteos, mida mees polnud toime pannud, ning pagendati igaveseks. 15 aastat hiljem naaseb ta Londo- nisse Sweeney Toddi, meisterliku pardurina, kelle suurimaks sooviks

96 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 97 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Muusikalavastused

Hea publik, meid innustas seda Õhtu Leháriga õhtut looma muusika universaalne ilu. Soovime, et XX sajandi alguse Operetiõhtu kaunite meloodiate õrna võlujõudu nautides unustate mõneks ajaks Muusikajuht ja dirigent argimured. Tulge koos meiega Endel Nõgene kaasa elama tulistele tunnetele, Dirigent Martin Sildos, Taavi Kull meeliköitvatele meloodiatele ja Lavastaja-koreograaf sümfooniaorkestri vahetule ja Fabrice Gibert värvikale esitusele, sest valss on Kunstnik Maarja Meeru loodud täitma hinge naeru, rõõmu Valguskujundaja Imbi Mälk ning magusa hurmaga… Solistid Pirjo Jonas, Merle Jalakas, Karmen Puis, Rasmus Kull, – Endel Nõgene ja Fabrice Gibert Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Märt Jakobson Esituskeel: eesti Viiulisolist Vlad Campean või Tablool: eesti Kadri Palu Vanemuise ooperikoor ja Esietendus 21. augustil 2020 sümfooniaorkester Vanemuise väikeses majas

Franz Lehári 150. sünniaastapäevale pühendatud operetiõhtu. La Belle Époque’iks nimetatakse meeliülendavat ajajärku Euroopa ajaloos, mil valitses rahu, majan- duslik heaolu ning õitsesid kaunid kunstid. Iseäranis kuldsena tunne- tati seda vahetult järgnenud I maailmasõja koleduste taustal, kuid toona loodud ilu pole vähimalgi määral tuhmunud tänagi. Just On aasta 1970. Riiklik Akadeemiline selles ajas sündis Franz Lehári Opereti- Teater Vanemuine valmistub tähis- oivaline ning sütitav muusika oma sektsioon tama oma sajandat aastapäeva. imeliste meloodiate, ideederikkuse Kombinaatteatri operetisektsiooni ja värskusega. rakuke koguneb erakorralisele Dramaturg Sven Karja tootmiskoosolekule, kus tuleb Lavastaja Jaan Willem Sibul kinnitada, millised nõukogude Kunstnik Maarja Meeru operetiklassika teosed võiksid sobida Kontsertmeister Ele Sonn väärika juubeli tähistamiseks. Liikumisjuht Aivar Kallaste Lisaks kunagi ülimenukate, kuid Osalevad Merle Jalakas, Rasmus nüüdseks unustuse hõlma vajunud Kull, Jaan Willem Sibul, Ele Sonn meloodiatele kuulamisele pakub salongiõhtu tänuväärt võimaluse kiigata poole sajandi taguse teatrielu köögipoolele.

Esietendus 19. jaanuaril 2020

98 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 99 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Muusikalavastused

„Reigi õpetaja“ tegevus toimub Helilooja Eduard Tubin töötas ala- Paavali Lempeliuse tegelaskuju Reigi õpetaja 1642. aastal Hiiumaal Reigi külas tes 1930. aastast Vanemuises diri- kõrgetasemelise vokaalse ja lava- ning Tallinnas. Peategelasteks on gendina ning põgenes 1944. aastal lise teostuse eest Tubina ooperis Eduard Tubina ooper Reigi kirikuõpetaja Paavali Lempelius Rootsi. aastal põgenes sõja eest „Reigi õpetaja“ pälvis Jassi kahes vaatuses ja tema noor naine Catharina, kes Rootsi. 1971. aastal valmis pagulu- Zahharov 2015. aastal Eesti armub Stockholmist saabunud ses oleval heliloojal ooper „Reigi Teatriliidu Aasta muusikaauhinna. Muusikajuht ja dirigent diakon Jonas Kempesse. Külas õpetaja“ ning teose esmaettekanne Risto Joost levivad jutud, et Kempe on Stock- toimus Vanemuises 1979. aastal. Lavastaja Roman Baskin holmist pagendatud seepärast, et Kunstnik Iir Hermeliin pani sealse pastori naise nõiduse Koreograaf Janek Savolainen Esituskeel: eesti abil endasse armuma. Lempelius Tablool: eesti, inglise Kostüümikunstnik süüdistab Kempet taas mustas Kristel Maamägi maagias. Armunud põgenevad, aga Esietendus 4. aprillil 2014 Videokunstnik Janek Savolainen tabatakse ning hukatakse Tallinna Vanemuise väikeses majas Valguskunstnik Margus Vaigur linnaväljakul, süüdistatuna abielu- (Endla Teater) rikkumises. Lavastuse algne muusikajuht Paul Mägi Osades Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis, Mati Turi, Pirjo Jonas, Annaliisa Pillak, Eve Kivisaar, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Jüri Lumiste, Ruudo Vaher, Artur Nagel jt. Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor

100 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 101 Vanemuise Vanemuise Memory 2022 Tulevikumuusikute Sümfooniaorkestri Sümfooniaorkester galakontsert MEELEOLUKA MUUSIKALIKONTSERDI hooaja avakontsert festivalil „Eduard KÜMNES JA VIIMANE AASTA! VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTRI 7. jaanuaril kell 19 KOOSTÖÖPROJEKT ELLERI MUUSIKA- Tubin ja tema aeg“ Vanemuise suures majas KOOLIGA R. Wagner. Avamäng ooperile „Nürnbergi meisterlauljad“ 8. jaanuaril kell 19 21. aprillil kell 19 G. Mahler. Rückerti laulud ja 7. oktoobril kell 19 Vanemuise suures majas Vanemuise kontserdimajas H. Eller. Sümfooniline skertso sümfoonia nr 2 9. jaanuaril kell 16 Elleri Muusikakooli solistid, S. Prokofjev. „Sinfonia concertante“ Viljandi Ugalas Elleri Muusikakooli orkester ja Solistid Annely Peebo ja E. Tubin. Sümfoonia nr 3 Katrin Targo 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise sümfooniaorkester Solist Indrek Leivategija Tartu ülikooli kammerkoor ja kam- Paide Muusika- ja Teatrimajas Dirigent Lilyan Kaiv merkoor Voces Tallinn, Vanemuise 10. oktoobril kell 19 13. jaanuaril kell 19 Koostöös Eesti Kontserdiga ooperikoor ja sümfooniaorkester E. Oja. „Ilupoeem“ Tallinnas Estonia kontserdisaalis Dirigent Risto Joost E. Tubin. Sümfoonia nr 4 16. jaanuaril kell 16 Viimsi Haridus- ja 3. septembril kell 19 Vanemuise sümfooniaorkester Jõhvi kontserdimajas Dirigent Mihhail Gerts Vanemuise sümfooniaorkestri ja 18. jaanuaril kell 19 Kultuurikeskuse Vanemuise kontserdimaja hooaja Kontserdid toimuvad Vanemuise Pärnu kontserdimajas Artium avakontsert avakontsert Vanemuise kontserdi- kontserdimajas majas. Koostöös Eesti Kontserdiga Solistid Nele-Liis Vaiksoo, Kalle Vanemuise teatri ja Sepp (ETA revüüteater „Starlight 8. ja 9. aprillil Eesti Kontserdi koostööprojekt Cabaret“), Koit Toome, Rasmus Artiumi kontserdisaalis Ooperigala Kull, stepptantsija Allar Valge ja 4. septembril kell 19 Britt Kõrsmaa Vanemuise sümfooniaorkestri ja Konferansjee Hannes Võrno Vanemuise Jõhvi kontserdimaja hooaja 10. detsembril kell 19 Vanemuise suures majas Vanemuise sümfooniaorkester Sümfooniaorkestri avakontsert. ja bänd Vanemuise teatri ja Aariad ooperitest „Linda di Dirigent Martin Sildos ja Vanemuise Eesti Kontserdi koostööprojekt Chamounix“, „Don Giovanni“, „Carmen“ jt Kontserdimaja hoo- 5. septembril kell 17 Vanemuise Vanemuise sümfooniaorkestri Vanemuise sümfooniaorkester aja lõppkontsert hooaja avakontsert Estonia Dirigent Risto Joost Sümfooniaorkestri kontserdisaalis kontsert H. Eller. „Pidulik avamäng“ D-duur Advendikontsert A. Pärt. „Tabula rasa“ Vanemuise P. Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 Kontserdi A. Maskats. „Tango“ h-moll op. 74 „Pateetiline“ - A. R. Varres. Klarnetikontsert – kolm orkestrit 19. detsembril kell 17 Vanemuise sümfooniaorkester Pauluse kirikus esiettekanne! N. Rimski-Korsakov. „Šahrazad“ Dirigent Risto Joost KONTSERDISARI G. Puccini. „Messa di Gloria“ Koostöös Eesti Kontserdiga Solist Signe Sõmer (klarnet) Ooperikoori solistide kontsert Raimonds Bramanis Solistid Vanemuise sümfooniaorkester 13. mail kell 19 3. oktoobril kell 16 (Läti Rahvusooper), Dirigent Mārtiņš Ozoliņš Vanemuise sümfooniaorkestri ja Simo Breede, Kulvo Tamra jt Keelpillirühma kammerkontsert Koostöös Eesti Kontserdiga Vanemuise kontserdimaja hooaja „Serenaad“ Tartu ülikooli kammerkoor ja lõppkontsert Vanemuise kontserdi- 21. oktoobril kell 19 Vanemuise ooperikoor 4. märts kell 19 majas Dirigent Taavi Kull Vanemuise kontserdimajas Ooperisolistide, vaskpuhkpillide ja 14. mail kell 19 löökpillide kammerkontsert 6. märts kell 17 Vanemuise sümfooniaorkestri 3. novembril kell 19 Estonia kontserdisaalis hooaja lõppkontsert Estonia Vanemuise ooperikoor ja ooperi- kontserdisaalis solistid, Vanemuise kammerorkester Kontserdid toimuvad Heino Elleri hooaeg Täpsem info Vanemuise kodulehelt. Muusikakooli Tubina saalis

102 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 103 104 —RAMP2021104 SÜGIS Ballett Naksitrallid rotid 2: ründavad Tilda jatolmuingel Neid olikolm õde Tulilind /Šahrazad Luikede järv Metamorfoosid

RAMP2021 SÜGIS—105 Balletijuht Mare Tommingas Mare Balletijuht Metamorfoosid Nähtamatud Metamorfoosid / küünised / Metamorphoses Balletiõhtu kolmes osas Oleme me siin ja praegu omal vali- Little Claws Koregraaf-lavastaja ja kunstnik kul või on see ettemääratus? Miks Jevgeni Grib (RO Estonia)

me kõik nii erinevad oleme? Oleme Koreograaf-lavastaja Videokunstnik Alyona Movko Jack Traylen (Austraalia) me üldse oma valikutes vabad? Kas Valguskunstnik Rasmus Rembel küsimused, mis meid siin ja praegu Kostüümi- ja lavakujunduse (RO Estonia) Jack Traylen painavad, on saatnud inimkonda ideede autor Helikujundaja Maksim Adel Tõnis Järs aegade algusest saadik või muutu- Valguskunstnik Osades Benjamin Kyprianos, Yukiko Gus Upchurch, William vad need ajas? Üks on kindel: Osades Yanagi, Gus Upchurch, Willem Halton, Joo Ho Lee, Alexander inimese otsiv vaim ei väsi küsimast Houck, Emily Ward, Joo Ho Lee, Germain Drew, Gerardo Avelar, igavikulisi küsimusi ka tänapäeva Alexandra Foyen, Alain Divoux, Willem Houck, Alain Divoux, järjest enam lõhestuvas maailmas. Hayley Blackburn, Silas Stubbs, Arianna Marchiori, Sayaka Alexander Germain Drew, William Balletiõhtu „Metamorfoosid“ koon- Nagahiro, Yukiko Yanagi, Halton, Raminta Rudzionyte-Jordan, dab endasse kolme andeka noore Georgia Toni Hyrkäs, Alexandra Arianna Marchiori, Olivia Lenssens, koreograafi eriilmelised mõtte- Heidi Foyen, Emily Ward, Maria Mirell Sork, Sayaka Nagahiro maailmad. See on nagu näituse Engel, Mirell Sork, Laura Quin külastus, kus ühel korrusel näeme Esietendus 15. oktoobril 2021 popkunsti, teisel kaasaegset ja Vanemuise suures majas kolmandal hoopis klassikalist kunsti. Rütm & Sära / Vaataja otsustada on, mis talle rohkem meeldib. Rhythm & Flair 2018. aastal Vanemuise teatri korraldatud noorte koreograafide Koreograaf-lavastaja Matthew konkursi võitnud Jack Traylen, James Jordan (Vanemuine) stepptantsust inspireeritud Kostüümi- ja lavakujunduse ideede Matthew James Jordan ning Eesti autor Matthew James Jordan Teatriauhindade mitmekordne Videokunstnik Janek Savolainen laureaat Jevgeni Grib otsivad vas- Valguskunstnik Tõnis Järs tuseid läbi neile omase kehakeele. Flamenkotantsija ja -koreograaf Kalli Pikas (Tantsustuudio Duende) Osades Matthew James Jordan, Giorgi Koridze, Alain Divoux, Olivia Lenssens või Arianna Marchiori, Gus Upchurch, Benjamin Kyprianos, Josef Jagger, Silas Stubbs, William Halton, Matteo Giulio Tonolo, Alexander Germain Drew, Gerardo Avelar, Georgia Toni Hyrkäs, Alexandra Foyen, Emily Ward, Laura Quin, Mirell Sork, Sayaka Nagahiro, Külli Reinkubjas Uuslavastused

106 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 107 Kuningas kingib prints Siegfriedile Šahrazad Luikede järv 18. sünnipäevaks maali tema Tulilind / Iidse Pärsia sultan Šahrijar kahtlus- kadunud emast, kelle armastust tab, et tema naine, ilus ja võrratu Ballett noormees kunagi tunda ei saanud. Šahrazad jutuvestja Šahrazad, ei ole talle Maise maailma ja unenägude truu. Sultan lavastab jahiretke. Helilooja Pjotr Tšaikovski kuningriigi piirimail asub prints Balletiõhtu kahes osas Kui ta on läinud, toimub haaremis Lavastaja ja koreograaf otsima oma juuri ning seisab Heliloojad Igor Stravinski ja pidu – vabastatakse orjad ja iga Petr Zuska (Tšehhi) silmitsi nii armastuse soojuse viimne kui sultani naine ning naudi- Muusikajuht ja dirigent Nikolai Rimski-Korsakov kui ka kaotusvaluga. Muusikajuht ja dirigent takse palee mõnusid. Ootamatult Risto Joost naaseb Šahrijar ning jagab viha- Dirigendid Martin Sildos, See on oma päritolu ja saatusega Risto Joost leppimise lugu, milles prints Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos hoos tapmiskäske, tõstab käe isegi Taavi Kull Šahrazadi suunas, kuid naisesse Kunstnik Daniel Dvořák (Tšehhi) Siegfriedil tuleb mõista, et tema Lavastaja ja koreograaf sees olevast valgusest ja pimedu- Ricardo Amarante (Brasiilia) armunud eunuhh päästab Šahrazadi Kostüümikunstnik Pavel Knolle ning annab talle võimaluse oma (Tšehhi) sest, Valgest ja Mustast Luigest, Dramaturg Edson Artur Machado peab saama tervik, sest ainult siis Junior (Brasiilia) muinasjuttude salve lisada veel ühe Valguskunstnik Kees Tjebbes fantastilise loo. (Holland) on ta võimeline oma südant uuesti Kunstnik René Salazar David Valguskunstniku assistent kellelegi kinkima. (Brasiilia) Brasiilia koreograafi ja lavastaja Kaspar Aus Petr Zuska, kelle lavastust „Romeo Videokunstnik Alyona Movko Ricardo Amarante neoklassikalises Osalevad Gus Upchurch või ja Julia“ on alates 2018. aastast Valguskunstnik Tõnis Järs stiilis balletiõhtu toetub heliloojate Willem Houck, Arianna Marchiori Vanemuises menukalt etendatud, Osades Vanemuise balletitrupp originaalmuusikale, kuid toob või Tarasina Masi või Sayaka on rikkaliku ja mitmekesise loomin- ja Vanemuise sümfooniaorkester vaatajateni tuntud muinasjuttude Nagahiro, Alain Divoux või Joo gulise arsenaliga, segades meister- uued tõlgendused. Ho Lee või Alexander Germain likult modernse tantsukunsti Igor Stravinski vene rahvajuttudest Drew, Silas Stubbs või Alexander võimalusi. Zuska looming on täis inspireeritud maailmakuulus ballett Esietendus 26. märtsil 2022 Germain Drew, Hayley Blackburn sümboleid ja arhetüüpe, vaimseid „Tulilind“ esietendus esmakordselt Vanemuise suures majas või Emily Ward või Laura Denise püüdlusi ja küsimusetõstatusi. aastal 1910 Pariisis kuulsa Sergei Quin, Gerardo Avelar või Benjamin Tšaikovski muusika oli minu jaoks Djagilevi Les Ballets Russes’ ette- Kyprianos, Yukiko Yanagi või Olivia ainuke sügav põhjus, miks „Luikede kandes, Nikolai Rimski-Korsakovi Lenssens, Vanemuise balletitrupp järve“ Vanemuises teha. Kui jätta orkestrisüit „Šahrazad“ aga 1888. ja Vanemuise sümfooniaorkester kõrvale klassikalise balleti estee- aastal Peterburis, kus esmaette- tika, ilu ja paatos ning avada oma kannet dirigeeris helilooja ise. Maailmakuulus ballett „Luikede meeled selle teose muusikale, Ilmeilusa muusikaga teoseid esita- järv“ tuleb Vanemuise balleti aja- avaldub midagi palju enamat kui takse tihti nii kontserdi- kui teatriloos lavale esmakordselt ja seda 32 fueteed või „Väikeste luikede lavadel, lugude muinasjutuline sisu kohe ka uuenduslikus vormis – tants“. Petr Zuska on lavastaja, leiab aga igas lavastuses uusi tšehhi koreograaf ja lavastaja Petr kes läheb selle loo ja muusika tähendusvälju ja vorme. Zuska loob neoklassikalise origi- dramaturgias sügavuti, toetudes naalkoreograafia Tšaikovski muu- Tšaikovski helikeele erakordsetele Tulilind sikale, lavalugu kõneleb katkisest värvidele ja energiale. Maad on tabanud katastroof ning perekonnast ja uuesti armastama – balletijuht Mare Tommingas Agomi-nimelisel teadlasel on õppimisest. Rikkalik ja emotsio- õnnestunud luua tilluke kogukond naalne muusika, klassikaline balleti- piiratud maa-alal, kus elavad välja- keel segatuna rustikaal-modern- Esietendus 2. oktoobril 2021 valitud inimesed, kõik ülejäänud on sega: „Luikede järve“ ajalooline Vanemuise suures majas jäetud laia hävinud ilma saatuse essents jõuab lavale tänapäevases hooleks. Flora ja Baso aga sellise teatrikeeles läbi tugeva visuaalse ebaõiglusega ei lepi ning astuvad sümbolistika. vastu Agomi upsakusele ja ahnu- sele. Algab võitlus, milles Agom ja Flora muutuvad võimsateks tule- olenditeks. Võita saab vaid üllaim süda.

108 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 109 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Tantsu- ja balletilavastused

Kas seda unelmate Moskvat, kuhu Neid oli kolm hing kisub, ongi üldse olemas? õde Mehele ei minda ju armastusest, vaid selleks, et täita oma kohust. Mina vähemalt mõtlen nõnda ja Ballett Anton Tšehhovi mina küll läheks ilma armastuseta. näidendi „Kolm õde” ainetel Ükskõik, kes kosja tuleks, ikka Stsenaarium Helena Merzin, läheks, kui ta ainult oleks korralik Marika Aidla inimene. Isegi vanale mehele Lavastaja-koreograaf läheks … / Olga Marika Aidla Ma armastan, armastan … Ma Näitejuht Helena Merzin armastan seda meest … Te nägite Kunstnik Maarja Meeru teda just praegu … / Maša Kostüümikunstnik Gerly Tinn Kui ma täna ärkasin, üles tõusin ja Muusikaline kujundus Ele Sonn, ennast pesin, siis valdas mind äkit- Marika Aidla selt selline tunne, et mulle on kõik Videokujundaja Janek Savolainen maailmas selge ja ma tean, kuidas Valguskujundaja Imbi Mälk tuleb elada. / Irina Muusika Igor Korneljuk, Philip Glass, Ludovico Einaudi, Olafur Tšehhovi tegelased on isiksused Arnalds, Max Richter kõige hea ja halvaga. Elu pakub Osades Maria Engel, Raminta võimalusi valida tegevuse ja tege- Rudžionyte-Jordan, Laura Quin, vusetuse vahel. Tunnete ja tunde- Hayley Jean Blackburn, Yukiko tuse vahel. Täiuse ja tühjuse vahel. Yanagi, Olivia Lenssens, Silas Millise tee aga valib iga tegelane Stubbs, Gerardo Avelar, Georgia selles ajatus teoses? See meid Toni Hyrkäs, Arianna Marchiori, huvitabki! Julia Kaškovskaja, Janek Savolainen, Joo Ho Lee, Gus Upchurch, Alain Esietendus 1. veebruaril 2020 Divoux, Alexander Germain Drew, Vanemuise väikeses majas Matthew James Jordan, Benjamin Kyprianos, Endro Roosimäe, Yuta Irikura, Colby Catton jt. Romansse esitavad Matthew James Jordan ja Benjamin Kyprianos

110 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 111 Punamütsike Naksitrallid 2: rotid ründavad Vennad Lõvisüdamed Viks ja Koba Sööbik ja Pisik Tilda ja tolmuingel Naksitrallid Klaabu Laste- lavastused

112 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 113 Lastelavastused

Naksitrallid 2: Vennad Uuesti laval! rotid ründavad Lõvisüdamed Tantsulavastus lastele Muinasjutt Punamütsike Eno Raua raamatu põhjal Autor Astrid Lindgren Lavastajad, koreograafid, Dramatiseerija Staffan Götestam Vendade Grimmide muinasjutt stsenaariumi ning lava- ja Tõlkija Vladimir Beekman kostüümikujunduse autorid Lavastaja Tiit Palu Lavastaja ja dramatiseeringu Katrin Pärn ja Janek Savolainen Kunstnik Maarja Meeru autor Veikko Täär Videokujundajad Argo Valdmaa Muusika ja heliefektide autor Kunstnik Marge Martin (Endla Teater) ja Janek Savolainen Ardo Ran Varres Muusikaline kujundaja Valguskunstnik Tõnis Järs Laulusõnade autor Aapo Ilves Toomas Lunge Osades Silas Stubbs, Benjamin Videokunstnik Juho Porila Laulusõnade ja -viiside autor Kyprianos, Giorgi Koridze, Julia Valguskunstnik Tõnis Järs Aapo Ilves Kaškovskaja, Aivar Kallaste, Liikumisjuht Impeerium Onassis Valguskujundaja Tauri Kötsi Gerardo Avelar, Külli Reinkubjas, Osades Oskar Seeman, Kaarel Osades Maarja Johanna Mägi, Josef Jagger, Janek Savolainen. Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Kaarel Pogga, Ragne Pekarev, Rottidena astuvad üles Vanemuise Strandberg, Jaanus Tepomees, Külliki Saldre, Aivar Kallaste Tantsu- ja Balletikooli õpilased Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing Lugu punase mütsiga väikesest Äraoleval ilmel silmitses Kingpool tüdrukust, kes läks haigele vana- ümbrust. Äkki peatus ta pilk tee- „Nüüd ma jutustan oma vennast. emale kooki viima, pole ilmselt vaja Minu vend on Joonatan Lõvisüda – äärsel aasal. „Vaadake!“ sosistas ta kellelegi tutvustada. Tegemist on ning sirutas käe välja. Ühekorraga temast tahangi ma jutustada. Minu meelest tundub see kõik olevat tõesti ühe maailma tuntuima muinas- vaatasid Muhv ja Sammalhabe jutuga, mis – nagu muinasjutud sinnapoole, kuhu Kingpool osutas. peaaegu muinasjutt ja natuke tondi- lugu ka, aga ometi on see algusest enamasti – sai alguse rahvajutust „Need on ju....Need on ju...“ Erutuse lõpuni tõsi. Ehkki seda ei tea keegi vähemalt tuhat aastat tagasi ning tõttu ei suutnud Muhv edasi rääki- peale minu ja Joonatani.“ millel on loendamatuid erinevaid da. Tal muutusid jalad nõrgaks ja ta teisendeid ja variante. istus kraavipervele maha. „Need on Nende sõnadega algab Astrid Esmakordselt 2014. aastal Teatri ju rotid,“ ütles Sammalhabe. Rotid Lindgreni üks paljudest mitmete Kodus esietendunud lavastus need olidki. põlvkondade lemmikraamatutest. See 1973. aastal ilmunud suurejoone- puhkas paar aastat jalga ja Naksitrallide teises osas seiklevad line fantaasiamuinasjutt kuulub „Pipi”, ootas, millal uued saalitäied lapsi taas kolm sõpra, kes võitlevad „Karlssoni” ja „Hulkur Rasmusega” sünnivad ja suureks kasvavad. headuse eest ja taastavad looduse juba maailmakuulsuse saavutanud Samal ajal kasvasid suureks ja tasakaalu. lastekirjaniku küpsemasse loomingu- tulid teatrise ka mitmed uued perioodi, mil tema teostesse oli näitlejad, seega kohtuvad laval Esietendus 14. jaanuaril 2022 lisaks seikluslikkusele ja huumorile vana hea muinasjutt, uus Hunt, Sadamateatris lisandunud üksjagu melanhoolsust uus Punamütsike ja uued lapsed ja tõsidust. Seetõttu on „Vennad teatrisaalis. Lõvisüdamed” ehk üks Lindgreni kõige „eatuma” adressaadiga teoseid. Taasesietendus 18. septembril Noorem teatrisõber saab kaasa 2021 Teatri Kodus elada Nangijaalas toimuvale värvi- kale põnevusloole Kibuvitsaoru vabastamisest kurja türanni Tengili rõhumise alt, vanem vaataja aga mõtiskleda sõprusest, vendlusest, Uuslavastused üllusest ning inimelu kaduvusest.

Esietendus 5. veebruaril 2022 Vanemuise suures majas

114 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 115 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Lastelavastused

„Sööbik ja Pisik” on Norra lasteraa- Kui nüüd heita pilk Teater Vane- Viks ja Koba Sööbik ja Pisik mat, mille peategelasteks on hamba- muise mängukavva, võib märgata, trollid Sööbik ja Pisik, kes elavad et „Sööbiku ja Pisiku” etendused Autor, lavastaja ja kunstnik Urmas Sisaski lastemuusikal Jussi-nimelise poisi hambaauku- on tihti välja müüdud. See rõõmu Sandra Lange Thorbjørn Egneri raamatu des. Neil on väga hea elu, kuna tekitav huvi lavastuse vastu lubab Osades Birgit Landberg (Must ainetel Juss sööb siirupiga saia ja ei pese ehk loota ka seda, et eesti laste Kast), Laura Niils (Must Kast), pärast seda hambaid. Lõpuks peab hammaste olukord hakkab vähe- Anu Laanesaar Laulusõnade autor Lemme Krimm talle appi tulema hambaarst. haaval parenemise märke ilmutama. Libreto autor ja lavastaja Humoorikate piltide ja tähtsa – Mihkel Truman, ERR Lugu kahest koolilapsest, kes õpi- Jaan Willem Sibul sõnumiga „Sööbik ja Pisik” on saavad üksteisega võistlemise asemel Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull nud lastekirjanduse klassikaks juba Esietendus 7. veebruaril 2015 hoopis üksteise erinevusi austama. Kunstnik Maarja Meeru paljude põlvkondade laste jaoks nii Teatri Kodus Viks on tubli. Koba on koperdis. Koreograaf Marika Aidla Skandinaavias kui mujal. Viks on tuliusin. Koba jälle pika tai- Valguskujundaja Tauri Kötsi buga. Viks teab, kuidas asjad olema Kontsertmeister Ele Sonn Eesti keeles on „Sööbik ja Pisik” peavad. Koba jälle seda, kuidas Osades Rasmus Kull, Simo Breede, ilmunud Arvo Alase tõlkes nalja saab. Peeter Volkonski, Kristel Oja 1972. aastal. Tänane matemaatika kontrolltöö kujuneb seikluseks, kus ülesanded väljuvad lehekülgedelt ja numbri- test saavad tegelased. Viks ja Koba seisavad silmitsi tehetega, kus võrdselt on vaja nii ühe taipu kui teise loomingulisust. Lugu jõuab publikuni füüsilise komöödia ja objektiteatri võtmes.

Esietendus 3. märtsil 2018 Teatri Kodus

116 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 117 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Lastelavastused

Kulgevad sündmused on kohati Tilda ja jaburad, naljakad, kurvad, senti- mentaalsed, aga alati on seal murde- tolmuingel punkt, kus me näeme tegelaste sisemist avanemist, unustusse Lasteballett vajunud mälestuse (oma mina) Alusteose autor Andrus Kivirähk leidmist. Irina Šabarova illust- ratsioonid raamatule ja Kivirähki Lavastaja-koreograaf, libreto ja värvikas tekst annavad lavastus- lavakujunduse idee autor meeskonnale võimaluse lahendus- Mare Tommingas te otsinguil avada mitmeid uksi. Helilooja ja heliefektide autor On ka uksi, mille taga meie endi Vaiko Eplik mälestused luku taga on olnud Lava- ja kostüümikunstnik ja nüüd lavastamise käigus sealt Takinada välja tahavad tulla… Ja Vaiko Eplik Videograafik-animaator näiteks avastab tantsumaailmale Taavi Varm muusika loomisel tihti üllatavaid ja ootamatuid asju ning Taavi Varmi Valguskunstnik Priidu Adlas fantaasiarikkad videoinstallat- (Eesti Draamateater) sioonid annavad lavastusele oma Osades Miina Eliise Luts või Jette lisaväärtuse. Pruulmann, Gerardo Avelar või Gus – Mare Tommingas, lavastaja Upchurch, Vanemuise balletiartistid ning Vanemuise Tantsu- ja Balleti- kooli õpilased Esietendus 24. oktoobril 2020 Tilda isa on surnud ja emal pole aega Vanemuise väikeses majas ega tahtmistki lustakaid ja rõõmsaid asju teha. Nii sünnibki pööningu- tolmust maagiline olend, kes lendab sisse Tilda aknast. Vahel lihtsalt juhtub, et me unustame muretsedes tähtsaid asju, selliseid, mida igal juhul mäletama peaks. Tolm ja väikesed tolmuinglid on aga alati olemas olnud ja mäletavad kõike!

118 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 119 Eelmistest hooaegadest repertuaaris Lastelavastused

Naksitrallid Klaabu

Tantsulavastus lastele Tantsulavastus lastele Eno Raua raamatu põhjal Jaan Rannapi ja Avo Paistiku raamatu põhjal Lavastaja-libretist, kunstnik Katrin Pärn Libretist, lavastaja, kunstnik Lavastaja-koreograaf, kunstnik, Katrin Pärn videokujundaja Janek Savolainen Lavastaja-koreograaf, Videokujundaja Argo Valdmaa kunstnik Janek Savolainen (Endla Teater) Videokujundaja Janek Savolainen Valguskujundaja Tõnis Järs Valguskujundaja Tauri Kötsi Osades Silas Stubbs, Benjamin Osades Vanemuise Tantsu- ja Kyprianos, Janek Savolainen, Balletikooli õpilased Janika Suurmets, Aivar Kallaste, Külli Reinkubjas, Julia Kaškovskaja, Klaabu on muinasjutuline olend, Gerardo Avelar, Josef Jagger kes sündis pisitillukesest vihma- piisast. Klaabu eriliseks omaduseks Kes meist ei teaks kolme vahvat on oskus oma kuju iga olukorra reisiselli Edgar Valteri illustreeritud jaoks sobivaks muuta ning tänu ja Eno Raua kirjutatud raamatust, sellele saab ta üle paljudest raskus- kes… Ah ei teagi? Ah nii. Naksitrallid test. Ükskõik kuhu Klaabu ka läheb on kolm naljakat vennikest, kes ja mida ta teeb, ikka on ta sealjuures jutustavad meile sõprusest, vapru- rõõmsameelne, abivalmis, heataht- sest ja leidlikkusest. Nendega koos lik ja uudishimulik ning toob ka saab seigelda ja maailma päästa. teiste jaoks kaasa hea tuju! Nad on südamlikud ja tähelepane- likud ning hoolivad üksteisest, Esietendus 12. jaanuaril 2019 inimestest ja loodusest. Ahjaa – Teatri Kodus ja mõned äpardused juhtuvad neil ikka ka! Meie lavastuses Naksitrallid sõnu ei kasuta, need peab kodus ise raamatust juurde lugema.

Esietendus 2. septembril 2017 Sadamateatris

Eesti Teatri aastaauhind 2020 – Katrin Pärn ja Janek Savolainen – Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind meisterliku lastelt lastele tantsulavastuse „Klaabu“ eest.

120 — RAMP 2021 SÜGIS RAMP 2021 SÜGIS — 121 RÕÕM ElMuTeT TALLINKIL ON SUUR RÕÕM OLLA TEATER VANEMUINE SUURTOETAJA vanemuine.ee