73 : Z-Generatsioon #73

SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : APRILL2018 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NÜÜDISKULTUURI #73 : Z-GENERATSIOON #73

HIND 2€ 2 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON TOIMETUS

LUMEHELBEKE JA KAERAHELBEKE KÄSIKÄES

Mõned aastad tagasi käis Müürilehe veergudel pikk arutelu selle üle, mil- Pikka aega vindunud põlvkondlik vas- Tamm Patrik Foto: line on laulva revolutsiooni põlvkonna pale. Marju Lauristin võrdles siis tasseis leidis seni väljenduse üksikutes postmodernset inimest surfajaga, kellel on vaja sisemist tasakaalutunnet, vihastes turtsatustes avalikus ruumis. et ennast kogu aeg õigesti positsioneerida ja liikuda lainelt lainesse viisil, Nüüdseks on selge, et käimas on glo- mis aitab laual püsida. Laineteks võivad olla uued tööpakkumised, õppe- baalne lumehelbekeste ja kaerahelbe- võimalused, vabatahtlikud tegevused, eneseotsimisreisid, praktikakohad. keste vaheline väärtuskonflikt, mille Killustatud projektipõhise eluga harjutakse juba varajases lapsepõlves, tulemusena on vahepeal alanud Suur- kui vanemad panevad oma järeltulijad neile parimate karjäärivõimaluste britannia exit Euroopa Liidust, Ungaris

JUHTKIRI garanteerimiseks korraga trenni, kunstiringi, orkestrisse ja väitlusklu- tõkestatakse ülikoolide tegevust, Poo- bisse. Paljud lapsed elavad seetõttu konstantses ajakriisis, st neil napib las piiratakse naiste kehalise enesemää- igasugustest kohustustest vaba aega. Aega, et igavleda ja lollusi teha. ramise õigust. Eestis on debatt kesken- Aega, et armuda. WHO ülemaailmse statistika järgi on noorukite seas dunud seni õnneks mitu kaalukategooriat kergematele teemadele, nagu langenud nii alkoholi kui ka tubaka tarbimine, samuti on ajaliselt edasi Rakvere jõulukuusk, Haapsalu filmifestival või Eesti hümni koht aasta- lükkunud esimene seksuaalvahekord. Sellises kriisis võiksid ju noored vahetuse programmis. Alati ei jookse piir nendes vaidlustes muidugi sün- tahta elada küll? niaastaid pidi. Ka EKREl on noortekogu ja 3D- ning geikristlaste kogu- Aja tihenemine kandub edasi ka tulevikku, mille kureerimine võib olla konnal on ees nooruslik nägu. Aga kaudselt seda siiski nii tajutakse, mil- detailideni paigas: keskkooli lõpetamise järel peab järgmise kümne aasta lest annab tunnistust kas või minu põlvkonna enfant terrible’i Mikk Pär- sisse mahtuma kaks ülikoolidiplomit (soovitatavalt vähemalt üks välis- nitsa hiljutine seisukohavõtt Virginia Woolfi Facebooki grupis selle koh- maal), #yolo vaheaasta kuskil Aasias reisimiseks ja silmaringi avardami- ta, et vanem generatsioon, kes liberaalseid väärtusi ei jaga, võiks eest seks, sh boonusena veidi vabatahtlikku tööd tehes, tudengiorganisatsioo- ära surra. Küll siis oleks hea võrdsemat ühiskonda üles ehitama hakata! nis kaasalöömine, täpselt on teada juba praktikaks sobilikud ettevõtted, Pärnitsa kurvastuseks tuleb öelda, et me elame vananevas ühiskonnas, kuskile tuleb vahele pressida ka mõni arenguprogramm ja loominguline mis on paraku järjest enam vanuseliselt segmenteeritud. Kui paljudel eneseteostus. Enesetäiustamise projekt ei ole kunagi määratud lõplikult meist on sõpru, kes on meist kolm korda vanemad? Vanasti olid selliseks valmima, sest kuskilt kõrgemalt on pähe istutatud arusaam elukestvast generatsioonide sulatusahjuks kogudused, mis sekulariseeruvas maail- õppest ja paindlikust ideaaltöötajast. Statistika järgi on Z-generatsioon mas meeletu tempoga tühjenevad. Seejärel täitis sama rolli töökollektiiv, selle omaks võtnud, nähes oma karjäärimudeli ideaalina Hollywoodile tüü- kuid mitmekesisuse oma lipukirjaks seadnud start-up-maailm – Z-gene- pilist projektide vahel žongleerimist. ratsiooni tööalane ideaalmaastik – diskrimineerib ennekõike vanuseli- Paraku näitab seesama statistika, et lainete vahel surfatakse ilma sise- selt. Loomulikult on veel perekonnad, kuid nende toimimist analüüsis mise tasakaalutundeta. Kuidas muidu seletada seda, et depressiivseid hiljuti blogis Poliitika.guru meie hoolekandesüsteemi näitel tabavalt And- episoode esineb kooliõpilaste seas järjest enam? Või seda, et kolmandik reas Kaju, öeldes, et oleme jõudnud punkti, kus eakamate lähedaste õpilastest on ennast elu jooksul tahtlikult vigastanud? Arenenud lääne- eest hoolitsemist nähakse järjest enam riigi ülesandena. Tsiteerin: „Meil riikides on tõusutrendis ka enesetapunäitajad nooremas vanusegrupis. on ühiskonnana raske põlvkondadevahelist sillapead teravates väärtus- Sellest, et vaimne tervis on noorte jaoks oluline ja lahendamist vajav prob- debattides ehitada, kui seda pole enam elu praktilistes küsimustes – pere- leem, annab märku ka asjaolu, et viimastel aastatel on tekkinud noorte kondade kokkuhoidmine ja üksteise toetamine siis, kui seda on vaja.” endi initsiatiivil mitu antud valdkonnaga tegelevat algatust: Eesti Noorte Sillapea, generatsioonideülene ühiskondlik kude, on purunenud killus- Vaimse Tervise Liikumine, Mure Pooleks, Lahendus.net. Määramatus tunud mina-projektide teostamise käigus. Selles lõputus lainelt lainesse võib olla ühe jaoks vabastav ja võimestav (see käib eriti naiste kohta, kelle viskumises. Ma tahaks uskuda, et sisemise tasakaalupunkti otsimine ise- ees on ühtäkki valla uksed, mis olid sajandeid kindlalt suletud), ometi ek- endas on ummiktee, et vastus peitub mina asemel meies, et stabiilsel töö- sivad paljud noored lõputus võimaluste virvarris lihtsalt ära, sest puudu- kollektiivil on oma väärtus nagu ka tuumikperel ja (usu)kogukonnal. vad töötavad mustrid, mille najale toetuda. Stiilis „Kinder, Küche, Kirche” Z-generatsiooni üheks olulisimaks ülesandeks jääb oma isiklike ambit- aja tagasipööramise ettepanekud külvatakse õigustatult üle oksekaktus- sioonide lepitamine ühiskondlikku sidusust tagavate institutsioonide säi- tega. Samas kui noorte endi väljapakutud hipisaarte utoopia naeruvää- litamise ja uute loomisega. ristamiseks moodustab vehm (valge eesti heteromees – toim.) avalikkuses ühisrinde. Henri Kõiv, Müürilehe tegev- ja sotsiaaliatoimetaja

Esikaane illustratsioon: Andrei Kedrin

TOIMETUS

SAADA MEILE Uudiseid ja pressiteateid: [email protected] Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Kirju, heliplaate, raamatuid ja muid väljaandeid Müürilehe Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] aadressile Voorimehe 9, 10146 Tallinn Mariliis Mõttus elustiili- ja muusikatoimetaja [email protected] Müürilehele pakke saates palume märkida adressaadiks kindlasti „Müürileht”. Piret Karro keskkonna- ja kultuuritoimetaja [email protected] Maia Tammjärv kirjandus- ja uudistetoimetaja [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] KAASAUTORLUSEST Kertu Viira müügi- ja reklaamijuht [email protected] Müürileht ootab kaastöid, milles on ajakohased ideed ja nende veenvad põhjendused; mis on kirjutatud loetavas eesti, vene või inglise keeles; milles ei leidu arutut idiootsust, vaid troonib silmapaistev mõtteselgus. Palavalt Makett/kujundus Madis Katz oodatud on artiklid ühiskonna, kultuuri, teaduse ja laiemalt elu kohta. Illustraatorid Andrei Kedrin, Ann Pajuväli, Lilian Hiob, Vahram Muradyan Toimetus jätab endale – iseenesest mõista – õiguse valida, millised tekstid Fotograafid Aleksander Kelpman, Priit Mürk, Renee Altrov, avaldatakse. Aga kuna määrav ei ole ainult tekst, on tervitatud ka illustrat- sioonid, fotod, koomiksid, plakatid ja muud ajaleheformaati sobivad väljen- Tõnu Tunnel, Janis Kokk dusvormid! Kaastööga seoses võta ühendust mõne meie toimetajaga.

TOETA MÜÜRILEHE VÄLJAANDMIST KOLLEEGIUM: GUSTAV KALM, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, AHTO KÜLVET, Telli Müürileht püsilepinguga 1.80 € eest kuus: tellimine.ee/myyrileht ELLEN MACKAY, SILLE PIHLAK, BERK VAHER, KEIU VIRRO Reklaami Müürilehes: muurileht.ee/reklaam VÄLJAANDJA: SA KULTUURILEHT TOETAJAD: KULTUURIMINISTEERIUM, TARTU LINN JÄLGI MEID TRÜKK: PRINTALL ∙ TIRAAŽ: 4500 @Muurileht SISUKORD / LUULE APRILL 2018 : 3

Maarja Mäemets SISUKORD

Z-GENERATSIOON

ARVAMUS Z-generatsioon kui müüt – Helo Liis Soodla [6] lükkan päevi kaks- hommikust kümmend õhtusse kuus PERSOON kas ma täna millal Eesti youtuber’id – Maia Tammjärv [8–10] olin see tubli juhtus Maarja Mäemets (snd Eesti noored keskkonnaaktivistid – kas ma millal 1991) on luuletav klaasi- ja Piret Karro [22–23] pingutasin kadus fotokunstnik. Tulevikus Holy Motors – Mariliis Mõttus [32–33] kas ma noorus ehk ka professionaalne püüdsin millal vabasukelduja. lootsin tekkis POLIITIKA liigutasin vastutus Eliidivastasusest – Andreas Palm [14–15] oma kogu Noorte kaasamisest – Mai Beilmann [15] käsi maailma jalgu kogu EKRE vastu – Laura Jefimov [16] küünarnukke maailma EKRE poolt – Henrika Näägo [17] kas ma ees tööd millal ma otsisin siis KÜBERILM kas ma nautisin Meemidest – Daniel Tamm [11] rõõmustasin hetkeks nutsin üldse Inimsöömisest digidžunglis – vihastasin midagi Mari Laaniste [12–13] kas ma kasvõi Küberkiusamisest – Triin Toomesaar [18–19] hingasin imevähe Sotsiaalmeedia mõjust vaimsele tervisele – sisse millal ma Kristiina Ojamets [20 –21] ja noor hingasin olin Säuts 16-aastasele iseendale [39] välja millal ma või kasvama PROOSA hoidsin pidin hinge ja Tagasivaade aastast 2036 – kinni kus Rosemary Pree [24] püüdmata olen ma lootmata nüüd proovimata ei noor ARVUSTUSED tundmata ega ka Kelly Turk „Rakenduslik teoloog” – oma piisavalt Maia Tammjärv [27] kehaosi vana Eve Kask „2+2=…” – oma Aleksander Zahharov [29] võimalusi vaheala tundmata Lê Bình Giang „Kfc” – Ralf Sauter [30] rõõmu Monika Siimets „Seltsimees laps” – tundmata Olivia Tammisto [31] enam Uued plaadid [34–35] kurbustki või viha John Carroll Lynch „Lucky” – Aleksander Tsapov [39] **

SKEENE Retsept – Kaur Riismaa [23] Kiirkohting: Liis Nimik [26] Uus eesti disain: Katrin Aasma [26] DJ-ankeet: Markus Robam [34] Uus eesti biit: Katariin Raska [34] Uus Tartu kunst: Keiu Maasik [37]

MAAILM Saudi Araabi kaks palet – Mihkel Märtens [38]

Illustratsioon: Ann Pajuväli heade mõtete kultuur

Foto: Kätlyn Metsmaa

ulmeline tulevik

kirjandus ja tehnoloogia

ajatud väärtused

2018 tu

unistuste Tartu

tulevikutuuled 2118

unustatud unistused

tulevikumuusika EV 200 KULTUURIKALENDER APRILL 2018 : 5 02.–08.04. 13.04. 23.–29.04. SOLIIDNE JUUBILAR TMW „PUUDUTADA KUUD” RAKVERES NÄDAL TANTSU VILJANDIS

Tallinn Music Week kutsub 2.–8. aprillil muusika- ja Järgmine „Sajandi loo” lavastus ilmub meie ette Rak- Tantsuentusiastidel on jälle pidu, sest Viljandis saab Foto: Kätlyn Metsmaa linnakultuurifestivalile juubeldama. Kava keskmes on vere Teatris, mis toob koostöös Fine5 Tantsuteatriga 23.–29. aprillini nädal aega tantsida, tantsust mõel- kahepäevane ettevõtluskonverents „Creative Impact” vaatajateni noorte tantsuloo „Puudutada kuud”. See da, tantsu vaadata ja tantsu propageerida. Harivaid Kultuurikatlas ning 5.–7. aprillini ligi 20 Tallinna kont- on noorusest, 90ndatest ja alevielust. Ja kaugetest loenguid ja etendusi, performance’eid, töötubasid, serdipaigas toimuv muusikafestival enam kui 200 artis- unistustest. Kaugetest nagu kuu. Lavastaja Peeter tantsupiktogramme, pidu ja pillerkaari jätkub kõigile, tiga kõikjalt maailmast. Esindatud on kõikvõimalikud Raudsepp, koreograafid Rene Nõmmik ja Tiina Ollesk. väikelastest akadeemikuteni. Põhjalikku kava vaata muusikastiilid põrandaalustest tulevikunimedest ole- Esietendus 13. aprillil kell 19 Rakvere Teatris. Vaata siit: tantsunadal.ee viku tabelitähtedeni, folgist elektroonikani, bluusist veel: rakvereteater.ee, fine5.ee metal’ini. Muu hulgas pakub muusikafestival ka laia- haardelist klassikalise ja nüüdismuusika programmi. Lisaks näitused, filmid, toit, disain jne. Vt põhjalikku kava: tmw.ee 18.–20.04. 26.04. JA BANAANID TULID TOIDUURBANISMI KONVERENTS TARTUS Näitus „Banaane ei ole. Ajareis nõukogude argipäeva” on pilguheit ajaperioodi, mille üle saame praegu va- 06.04./07.04. Ingliskeelsele toiduurbanismi konverentsile Athena balt muiata. Need, kes mäletavad, võivad meenutada DOKFOTOD SILMAST SILMA keskuses tulevad 18.–20. aprillini kokku spetsialistid, toonast absurdsust ja saavad rääkida sellest lastelegi. akadeemikud ja aktivistid Euroopast ning Eestist, et Väljapanek keskendub perioodile 1970–1980. See oli Tallinnas Dokfoto Keskuses (Telliskivi 60a) avatakse jagada teadmisi ning kogemusi kohaliku toidu ja jätku- aeg täis paradokse ja defitsiiti, absurdi ja standardi- 6. aprillil kell 17 Annika Haasi kureeritud fotonäitus suutliku planeerimise vallas. Ehkki rendipeenramaad, seerimist. Aga mitte banaane. Kohe kindlasti oli see „Silmast silma”. Tegemist on soome dokumentaalfo- rohelised linnaaiad ning looduslikud niidud-jõekaldad aga ka periood, millele saab kõige muu kõrval nos- tograafi Hannamari Shakya Eestis aasta vältel toimu- on enamikus Eesti linnades veel loomulik nähtus, tu- talgiaga tagasi vaadata! Näitus on Teletorni tunnelis nud kursuse kokkuvõttega, kus erinevad fotograafid leks sotsiaalse ja keskkondliku väärtuse säilitamisele avatud 28.04.–01.10. Vaata lähemalt: teletorn.ee jutustavad visuaalseid lugusid. Näitusel on esindatud mõelda juba nüüd. Arutatakse muu hulgas looduslä- Hannamari Shakya, Annela Samuel, Iris Kivisalu, Liis hedase linnakeskkonna ja kohaliku toidu kasvatamise Mäesalu, Mailiis Ollino, Silvia Pärmann, Keili Tees, edendamise küsimusi. Kava ja piletiinfo: foodurbanism. Helen Ree, Liis Treimann. 7. aprillil kell 17.30 toimub wixsite.com/foodurbanismtartu sealsamas Hannamari Shakya ingliskeelne loeng doku- mentaalfotograafia praegustest trendidest. Täiendav teave: dokfoto.ee

Foto: Andres Raudjalg

Foto: Maari Soekov 26.–29.04. SUPILINNA LEGENDAARSED PÄEVAD

19., 21. ja 22.04. Seekord tõstavad Supilinna päevad kilbile kontrakul- MINA-MINA-MINATSIRKUS tuuri ja Mülleri Sassi legendaarse isiku. Aga avatakse muidugi ka hoove ja südameid, otsitakse aardeid, 19., 21. ja 22. aprillil näidatakse OMAsaalis (Kopli 25, loetakse Emajõe 12 hoovis – nagu igal aastal – luulet, Tallinn) veel kolm korda detsembris esietendunud püütakse kala koos Olavi Ruitlasega, jutustatakse lu- OMAtsirkuse lavastust „Mina! Mina! Mina!”. Laval on gusid ja mälestusi. Platsipäeval ehk laupäeval, 28.04. „The Siblings” / „Õve”. Foto: Iris Kivisalu 13 noort artisti, 13 „mina”, kes tõusevad maast, part- astub „pärast kõiki neid aastaid” Supilinnas üles an- neri õlgadelt ja trapetsipulkadelt teistest kõrgemale- sambel Vennaskond, aga kuulda saab ka Saaremaa kaugemale-kiiremini-paremini. Kuigi lavastuse tempo punki ja kõikvõimalikku bluusi. Lisainfo: supilinn.ee/ on tohutult kiire, lubavad tegijad publikule ka koreo- supilinna-paevad grafeeritud puhkepause. Lavastajad Kädi Metsoja ja 09.–29.04. Kristin Made. Teave: omatsirkus.ee SAKSA KEVAD

Programmi „Saksa kevad” korraldavad Goethe Ins- tituut Eestis ja Tallinna Saksa saatkond ning selleaas- 27.–29.04. taseks partnerliidumaaks on Hamburg. Muu hulgas 20.–29.04. ÕUDUSED MUDAPEALINNAS avab Goethe Instituut Tallinnas kaks „raamatu(külm) kappi” ja alates 9. aprillist seisavadki raamatutega täi- JAZZKAARE ALL Taaskord kutsub HÕFF 27.–29. aprillil friike, veidrik- detud külmikud Eesti Rahvusraamatukogu ja Telliskivi ke ja muid õudusentusiaste Haapsalu kultuurikesku- loomelinnaku ees, kus igaüks saab raamatuid laenu- 20.–29. aprillil on Jazzkaarel plaanis tervelt 60 kont- sesse pööraseid žanrifilme nautima! Selle aasta tada või vahetada. 21. ja 22. aprillil saab aga kesklin- serti, peaesinejateks briti laulja Laura Mvula ning USA HÕFFi fookuses on flaami kino, näiteks näeme sel- Eesti Loodusmuuseumis nas näha ja kogeda saksa etenduskunstniku Stephanie džässitipud hammondivirtuoos-laulja Cory Henry les eriprogrammis teost „Maniakaalsed haiglaõed (Lai 29a, Tallinn) saab veel Felberi ja eesti teatritegija Barbara Lehtna ühistööna ansambliga The Funk Apostles, saksofonilegend Bill satuvad ekstaasi” (rež Léon Paul De Bruyn, 1990). kuni septembri lõpuni näha tekkivat programmi „Coram Publico”. Kogu hoopis Evans kvartetiga Petite Blonde II ning Ameerika esi- Festivali avateos on Slamdance’il parimaks mängufil- publikurekordeid löönud põhjalikuma kavaga tutvu siin: saksakevad.ee trompetist Ambrose Akinmusire. Eesti Vabariigi 100. miks nimetatud värske „Märulikool” (rež Trevor Ste- sadade miljonite aastate sünnipäeva tähistatakse festivali avapäeval erakordse vens, 2018) ning friikidele on loomulikult nähtud ette taha vaatavat näitust kontsertetendusega „Saja lugu” (Erki Pärnoja, Kaupo veel eriliselt friik alaprogramm, maksimaalset eks- „Müstiline ürgmeri”. Vaata Kikkas ja Jaak Prints) Noblessneri sadamalinnakus. treemsust tõotab aga Véréna Paraveli ja Lucien Cas- lisaks: loodusmuuseum.ee Kava ja piletid: jazzkaar.ee taing-Taylori „Caniba” (2017). Vaata veel: 2018.hoff.ee 6 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON ARVAMUS

KARVASEID JA SULELISI A-ST Z-INI

Müüdis Z-generatsioonist on peategelasteks meemid, Instagram, supertarbimine ja tööpõlgus. Kuigi 21. sajandi stereotüübid on kirjutatud just sellele põlvkonnale otsaette, elab Z-maailma reeglite järgi suurem osa inimkonnast.

Kirjutas Helo Liis Soodla, illustreeris Vahram Muradyan

Tervist, siin uhke Z-generatsiooni esindaja! Vist. Z-gene- tiivi, suuresti keegi teine, kel isiklikku suhet tegelastega sellisena nii põlvkonda kui ka Z-noorte kasvukeskkon- ratsiooni definitsioonis valitseb segadus. Mõni leiab, pole, kellele meeldivad numbrid ja kõlavad nimed. „Z” da. Selle üle, kuidas mõjub müüt selles möllavatele et esimene Z-beebi sündis aastal 2000 ja viimane neli viitab sellele, et oleme järjekorras viimased ja hapupii- kangelastele ja pahalastele endale, võib üksnes spe- aastat tagasi. Teised on määratluses liberaalsemad ja mased – Z-generatsioon ehk degeneratsioon. Müüt kuleerida, sest enesetunnetuse muutus ja sisemine lubavad ka 90ndate keskel ilmavalgust näinutel enda- räägib demoniseerimisest ja vastandumisest, sellest, dünaamika on varjatud. Arvan, et on liiga kõrgelen- le sellise toreda sildi külge riputada. Nii meedia, neti- kuidas noorus on hukas ja vanadus veel kusagil ko- nuline väita, et müüdiloome sotsiaalne vastukaja või koha- kommentaatorid, vanaemad-vanaisad kui ka häiritud ledamas kohas. Müüdi taga olev sotsiaalne grupp ei nemismehhanism on tarvilik muu- õpetajad tõttavad hurjutama – Z-generatsioon, see jaga ühist hukkamõistu, me olemegi kamp karvaseid tuvas maailmas hakkamasaami- on see rööprähklejate ja hüperaktiivikute seltskond, ja sulelisi, kes juhtumisi sündisid üsna samal ajal. Meid seks, kuid tuleb tunnistada, et Z-ge- Kui kolime muudkui maalt linna ja kes on muudkui ninapidi iPadis, snap’ivad ja gram’ivad. ühendab keskkond, milles üles kasva(si)me, ning see, neratsiooni müüt elavdab masse linnast internetti, siis muutuvad ka Üldistustes on kindlasti midagi tõest, sest kui kolime et maailm muutub, on paratamatu. Oletame, et ekspe- ja pakub seltskonnas jutuainet. muudkui maalt linna ja linnast internetti, siis muutuvad riment on tõestanud, et mida noorem inimene, seda Mida siis selle viimase põlvkon- lapsed. ka lapsed. Meie ei mänginud enam käbide ja kividega, suurem on tema päevane arvutikasutamise aeg – mitte na rahvaga peale hakata ja mida vaid möllasime Mängukoopas ja Club Penguinis. Info noorus ise ei põhjusta nutiihalust, vaid 21. sajand kogu me ise saaksime teha? Esmalt tu- virvarr, mis võib tekitada uues digiinimeses nutistressi, oma hiilguses ja viletsuses on tekitanud lastes infonälja leb ümber lükata Z-generatsiooni müüdid* – valed ja on meie jaoks igapäevane, tuttavlik ja turvaline. Siin ja toitnud samas sõltuvust. väärarusaamad. Selle põlvkonna liikmete hulk ei ühti võib olla rahus anonüümne, varjuda avataride taha Grupisisene määratlus ja generatsiooni ühise üks ühele netisõltlaste grupiga. Z-noored ei ole alati ja demonstreerida sama rahulikult sotsiaalekshibitsio- vaimsuse otsimine on igati teretulnud, kust-tuul-sealt-meel-mõttelaadiga. Me pole ei nistlikke kalduvusi. Ometi on tõetera kõrval terve aga nüüd tuleks võtta kategooria- rahulolematud tööpõlgurid ega nälja- hulk arusaamu, mis on pookinud end külge just selle- te loomise aluseks analüüs sed supertarbijad. Just nagu on le põlvkonnale, aga Z-maailmas ei ela ainult väiksed ja refleksioon, mitte Z-generatsioonis neid, kes „tsetid”, vaid ka kogu ülejäänud inimkond. Põlvkonna stereotüübid ja peavad kõigile sot- kvalitatiivse sarnasuse idee põhineb üldistusel. Z-ge- müüdiloo- siaalmeedias neratsioon – nagu ka nn Millennial’ite ja beebibuu- ja ütlema, merite põlvkond – on müüt, ei midagi rohkemat ega et vähemat. SÜDA LÖÖB RÜTMIST VÄLJA Müüdistaatus ei tähenda, et tegu oleks väljamõeldise või alatu valega.1 Müüti* saab käsitleda mythos’e üle- kantud tähendusena – ratsionaalselt põhjendama- ta petliku kujutelmana (siin ja edaspidi tärniga). Siin tekstis käsitletav müüt on aga kollektiivse alateadvu- se väljendus, mis materialiseerub lugudes, kõnes ja jutus, see on küll piiritlematu, kuid reaalselt eksis- teeriv. Z-generatsiooni müüt kõnetab inimesi, annab mingile nähtusele päris oma hinge, tahte ja iseloomu. Nii kujuneb abstraktsest sotsiaalteaduslikust termi- nist tegelane, kes arvab ja mõtleb, kellele meeldivad ühed asjad ja kes vihkab teisi. Müüt aitab seletada seda, mis muidu näib ebaloomulik – et leidub teatud hulk noori, kelle teatud arusaamad erinevad teatud hulga inimeste teatud arusaamadest. Seda, et eri põlvkonnad võivadki mõista erinevalt, milline on ideaalne töökeskkond, milline kõnepruuk on viisakas ja millised valdkonnad on ühiskonnale väärtuslikud, „tun- on müüdi abiga lihtne seletada. üksikud nevad end Tegelikult lööb Z-generatsiooni süda rütmist välja. kokkupuuted põnevil”, või jaga- Me ei tõmba kõik ühel ajal hinge ja meie mõtted ei UYOdega (unknown ma meeme ja lemmik- pruugi alati harmoneeruda. Filosoof Philip Pettit2 young object). Miks mitte youtuber’ite videoid, on ka rääkis institutsionaalsetest inimestest ja grupivai- uurida, kuidas ma defineerin end keskealisi, kes postitavad pilte kepi-

must, sellest, et a1 + a2 + ... + an on midagi rohke- mingi vanusegrupi liikmena. Z-generat- kõnniretkedest ja jagavad lemmikretsep- mat kui kõikide a-de summa, et see on tundmatu X. siooni esindajana julgen iseloomustada oma te. On keskealisi logelejaid ja on lapslaiskureid. Z-generatsioon ei ole teaduslikus käsitluses tundma- eakaaslasi elujõuliste ja kohanemisvõimelistena, me Kumbki nähtus ei ole iseeneses hukkamõistu väärt ja tu X, ta on just nimelt üksikinimeste summa, mis on oleme kõigusoojased, kelle paindlikkust võib tõlgen- see, kas tegu on X-, Y- või Z-põlvkonna esindajaga, ei lihtsalt piiritletav kohe, kui suudame jõuda kokkulep- dada nii kahepalgelisuse kui ka hea õppimisvõimena. tohiks ennatlikult tema tegudele pitserit panna. Ühel pele aastaarvudes. Selles põlvkonnas on sotsiaalse Vältides enda seatud stereotüüpimise-üldistamise lõk- on õppida teiselt ja teisel esimeselt, mõlemad peavad õiguse sõdalasi3, on umbkeelseid ja -meelseid video- su langemist, peab määratlus jääma üldsõnaliseks. On hoolikalt oma tegusid aeg-ajalt revideerima. Ja isegi kui mängureid ja lebotajaid ning on palju vahepealseid. paratamatu, et Z-generatsiooni globaalne seltskond Z-noor vahib koolitunnis tühja pilguga õpetajat ning on Z-generatsiooni sildi on peale kleepinud keegi väline ei mahu ühte ruumi ega isegi ühte chatroom’i ja seega mõtteis hoopis ühel kaugel müütilisel maal ja südames (pseudo)teadlane, kes katalogiseerib ja koostab tak- ei saa selgeks vaielda, millise kirjelduse, definitsiooni kusagil mujal, ei tähenda see, et mõistus poleks peas sonoomiat. See määratlus ei ütle midagi selle kohta, või iseloomustusega üksmeelselt nõus oleme. Tuleb ja süda õiges kohas. Helo Liis Soodla (snd 1997) kes on iga üksik Z-põlvkondlane. Tegu on müüdiga, üksnes nentida, et sellise sisemise selguse kontsept- õpib Tartu Ülikoolis filosoo- mille loojad ise usuvad selle reaalsusesse, taastooda- sioon on teoorias hoomatav ja ehk väiksemas mahus, 1 Siin ja edaspidi toetun müüdikäsitluses Peeter Espaki, fiat ja natuke psühholoogiat. vad müüdiõhkkonda ja kannavad müüdilisi ideid. sõprusringis, klassikollektiivis või ülikoolikursuse lõi- Loone Otsa (2015. aastal ilmunud „Müüt ja kirjandus”) Mõtleb sellest, mida loeb, ja kes, reaalselt teostatav. ning Enn Kasaku („Müüdist” 1999. aasta Akadeemias) kirjutab sellest, mida mõtleb. KÕIGUSOOJANE GENERATSIOON Enn Kasaku järgi on müüdid isikulised ja nende sisu kirjutistele. Tõlgib tekste nii eesti keelest Mis on andnud aluse sellise põneva müüdi kokkuklop- tõetingimused määravad inimene ning tema antavad 2 Pettit, P. 2010. Groups with minds of their own. inglise keelde kui ka tava- simiseks? Loo peategelased on needsamad aastatel hinnangud. Selline on Z-generatsiooni müüt, see elab – Social Epistemology: Essential Readings. keelest filosoofilise maailma- 1995–2012 (või natuke varem või hiljem) sündinud oma elu, paneb „hea” ja „halva” surmani võitlema 3 Tabavalt ingliskeelses kirjanduses ja meedias SJWd mõistmise raamistikku. Ja noored. Ometi on autor, kes loob tegelastele narra- (enamasti anonüümses kommentaariumis) ja kujundab ehk social justice warrior’id. vastupidi ka.

8 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON KÜBERILM KAUGED LÄHEDASED EESTI YOUTUBER’ID

Neil on Elu24-s ja Delfis omatag ’id, tuhanded pisikesed fännid tunnevad nad tänavatel ära ja tahavad autogramme, nad on uue kooli arvamusliidrid, neid kuulatakse ja jäljendatakse, aga neil ka on, mida öelda.

Kirjutas Maia Tammjärv, illustreeris Andrei Kedrin

See, et YouTube on ka Eestis kanda kinnitanud ja tõ- siooni esindajatele omal ajal ilmselt kauge ja võõras, doseerivad vähemasti pool- siseltvõetavaks mikrokuulsuste platvormiks-kasvu- ehk põhjustas seegi identiteedikriise stiilis „Miks, oh teadlikult ka eraelulist in- lavaks saanud, ei tohiks nüüd päris uudisena enam kel- miks tean ma nende võõraste päris-/hilisteismeliste formatsiooni. Just see lelegi tulla, ehkki meediaretoorikas on tegemist endi- eludest nii palju, kuidas ma nüüd sinna punkti olen paistab tellijaid enim selt väga uue nähtusega. Artiklid lubavad ikka tutvus- jõudnud oma elus!?”. Nii tekkis minulgi korduvalt kü- huvitavat, toovat tada meile kuulsusi, kellest me (arvatavasti) midagi simusi. Kuidas nüüd nii, et ma tean, kes neist võõras- mikrokuulsuse neile kunagi kuulnud pole, šokeerida meid nende tellijate test noortest inimestest deitis kunagi ühe kuulsavõitu lähemale. See ei eri- (subscriber’ite) arvuga jne. Aga jätame selle korraks eesti kokaga? Või kellele ei maitse sushi või kellele pit- ne muidugi iseära- kõrvale. Uued ja noored muidugi, aga enam huvitab sa ananassiga? Või miks läks üks mulle täiesti võõras nis kunagiste või mind see, kuidas nad tajuvad sel platvormil oma enese- inimene teisest mulle täiesti võõrast inimesest lahku praeguste popu- (ok, „tean” ainult ühe poole versiooni)? laarsete blogijate Jne, jne, jne. Kui keegi teeks praegu eesti profiilist, aga teist- youtuber’ite teemalise viktoriini, pääsek- sugused on mee- Eesti keeles sisu tootes on vaatajaskond platvormi sin mitte-youtuber’ite arvestuses üsna dium ja tehniline standardeid arvestades nii väike, et selle eest saadav kindlalt esikolmikusse. panus üleslaadita- Ilmselt ei ole ükski neist kanalitest vasse informatsiooni. tulu on marginaalne, taskuraha. loodud päris minusugust vaatajat silmas Eesti kõige popu- pidades ja seega jäi üle maskeeruda ant- laarsemate youtuber’ite ropoloogiks/ajakirjanikuks, teha palju hulka kuuluva 15-aastase kuvandit, iseenda brändimise mehhanisme ja näiteks märkmeid ning püüda esitada teemakohaseid küsi- Maria Rannavälja ja 27-aas- oma tuntust. Miks on see fenomen just praegu nii musi. Subjektiivselt muidugi, sest (kas jumal paraku tase Martti Halliku kanaleid elujõuline? Kas see on midagi põhimõtteliselt uut ka või siis tänu jumalale) võtame ju igale teekonnale kaa- avades on üsna kohe selge, et mina generatsiooni jaoks, kes unustas end teismelistena sa oma subjekti. nende sihtgrupp ei ole. Sellest hoolimata keset koolinädalatki märkamatult terveks ööks jutu- saan aru küll, miks inimesed neid vaatavad. Mõlemal tuppa või kelle sotsiaalset võrgustikku mõjutas roh- on kompleks omadusi, mis teeb nad cool’iks. Nad on kemal või vähemal määral nüüdseks meediumina pi- POSITIIVSED JA NUNNUD EHK karismaatilised ja teavad, mida teevad, nende videod sut vananenudki, aga toona hip esimesi samme tegev COOL KIDS on särtsakad, positiivsed ja nunnud, on ju mõlemad eesti blogindus? Fenomeni tõsiseltvõetavust võiks olnud sisutootjatena tegevad juba aastaid. Martti on ehk rõhutada ka viimastel aastatel valminud sotsiaal- Klassifitseerida oleks saanud muidugi ka teemade ka eesti youtuber’eid esindava ettevõtte Creatly üks meedia staare uurivate akadeemiliste käsitluste hulk alusel, aga see poleks ilmselt erilist tulemust andnud. osanikest ja üks YouTüüpidest, Maria osaleb ka ka- Eestigi ülikoolide sotsiaalteaduste instituutides. Jah, on neid, kes räägivad ainult arvutimängudest või nalil YouChikid – need kategooriad on juba a priori See kõik ei tähenda muidugi seda, et mul kui teene- tehnikavidinatest, trennist, meigitoodetest vms. Suu- cool’id. Nimelt on tegemist Creatly YouTube’i kana- kal Y-generandil poleks selles maailmas ca kuu aega rem osa eesti youtuber’ite kanalitest jääb siiski kuhugi litega, kus popimad tüdrukud ja poisid ühisvideoid elanuna pea stabiilselt ringi käinud, ei-ei. Pöörane elu- ja elustiilivlogimise piirimaile – kuigi täpsem n-ö teevad. Creatly on küllap ka põhjus, miks nii Martti on see kindlasti, nagu ka blogimaailm oli X-generat- spetsialiseerumine muidugi varieerub – ning kõik kui ka Maria ühelt poolt nõnda palju tähelepanu saa-

MARTTI HALLIK MARIA RANNAVÄLI HENRI KARPOV MÄRT KOIK

Vanus: 27 Vanus: 15 Vanus: 20 Vanus: 27 Kanalid: MarttiHallikTV (29 106 jälgijat, Kanalid: Maria Rannaväli (31 357 jälgijat, Kanal: Hensugusta (26 318 jälgijat, Kanal: Märt Koik (11 668 jälgijat, 141 videot) 100 videot) 119 v ideot) 59 videot) Martti + Liina (14 964 jälgijat, 35 videot) Maria vlogid (26 974 jälgijat, 151 videot) Boonus: YouTüübid Boonus: YouChikid

KÜBERILM APRILL 2018 : 9

YOUTUBER’ITE vad, aga teisalt ka mitmetele teistele youtuber’itele ta, et enamasti ta ei hooma, kui paljud teda tegelikult ti eraldi. See, et ta neile skandaalikestele SLÄNGI- aktiivselt ette jäävad ja närvidele käivad. Nüüdseks jälgivad. Igatahes on neid rohkem kui Viljandi linnas aga ikkagi reageerib, tähendab muidugi, on see skeene paisunud nimelt küllalt suureks, et te- elanikke ja varsti vallutab ta arvatavasti juba Pärnu. et päris väljas ta sellest ei ole. kiksid pinged erinevate klannide vahel, on näiteks Martti tunnistab, et enam ta nii palju sisu toota ei Skeenest väljapoole positsioneerib end SÕNASTIK, selliseidki (kaunis populaarseid) sisuloojaid, kes ongi jõua kui varem ja on suvest saati pisut taanduda üri- ka vaid poolteist aastat tegev olnud Henri: oma n-ö karjääri Creatly-vastasusele üles ehitanud. tanud. Nüüd on tema peamine vlogikanal Martti + „Youtuber’ite maailm… Ma tunnen, et ma MITTETÄIELIK Kahjuks ei õnnestunud mul selle kategooria youtu- Liina, kuhu ta koos oma tüdruksõbra Liina Ariadne ei kuulu absoluutselt sinna.” Ometi leiame ber’itega loo tarbeks ühendust saada. Pedanikuga paar korda kuus nunnusid vlogipostitusi temagi kanalilt muu hulgas natuke koos- Content ehk sisu ongi siin uurimisobjek- Maria alustas youtube’imisega umbes kaks ja pool teeb. Martti ütleb, et kuna nad on Liinaga enamasti töövideoid teiste skeenes kuulsate ini- tiks. Youtuber’id on „sisuloojad” – termin ning Martti nii 4–5 aastat tagasi. Piirid on muidugi hä- alati koos, tundus just see mõistlik, nõnda ei ole tar- mestega, näiteks Martti ja Liina, Kristina tuleneb sellest, et vastand ehk vorm või gused, sest enamasti ei defineerita end youtuber’ina vis teha kolme videosisu nädalas ja seetõttu ta jättiski Pärtelpoja ning Brigitte Susanna Hun- platvorm (YouTube) on ette antud. kohe esimesest üleslaaditud videost, kusjuures Mart- oma kanalilt vlogid ära. diga. Aga kanalil leidub ka printsiibilt oo- ti tootis sisu esmalt inglise keeles. Nendega cool kid’ide skeene muidugi ei piirdu, siia tamatult tüüpiline „Vaatan Maria Ranna- Channel ehk kanal toimib põhimõt- Päriselus on mõlemad samuti väga armsad, ehkki saab liigitada ka näiteks 18 786 subscriber’iga kanaliga välja videoid”5, millel on praeguse seisuga teliselt kasutaja(te) kodulehena videote räägivad – jumal tänatud – natukene aeglasemalt, ei Nele Kirsipuu ning muidugi teise kuulsaima YouChiki 145 000 vaatamist võrreldes Henri tava- postitamiseks. ürita näiteks igal sammul challenge’eid sooritada ja Victoria Villigu, keda jälgib iganädalaselt 31 542 + 20 lise keskmiselt 50 000 vaatamisega. Nii Subscriber ehk tellija on see YouTube’i vastavad mu lollidele küsimustele („Aga mis vahe üld- 277 inimest1 (kahe kanali peale kokku – kuna paljud võib öelda, et enda igasugune suurema kasutaja, kes on vajutanud konkreetsel se on main video’l ja vlogil??”) hästi tõsiselt. Pean tellijatest arvatavasti kattuvad, on raske öelda, kui nimega seostamine müüb, kinnitab ta ju kanalil vastavat nuppu, ja selle vajutamise tunnistama, et kõige rohkem kartsin, et nad palju inimesi Victoriat reaalselt jälgib), aga ka kunagi isegi, et nii koostöö- kui ka sellised reakt- tagajärjel teavitab YouTube teda uutest tulevad kokkusaamistele kaameraga ja veidi aktuaalsemalt tegutsenud 25 117 igapäevase lu- sioonivideod on kiireim viis oma kanali videotest, mis kanalile laaditakse. üritavad seda kõike vlogida! Harjuta- gejaga Martins Lapinsi. kasvatamiseks, ning naerab, et tänu Ma- sin enne peegli ees tõsiseltvõetava ria Rannaväljale ongi see kõik võimalik. * Y-generatsiooni ajakirjaniku nägu, Henri peab oma tugevuseks ausust (nagu, Main video ehk põhivideo on you- kes ütleb, et sellist nalja siin küll TARTU AUTSAIDERID muide, ka kõik ülejäänud, kellega rääki- tuber’ite släng sisu kohta, mis on valdavalt ei tehta. Õnneks seda vaja ei sin, aga seda ausust mõistavad nad kaunis mõnel konkreetsel teemal, tegemist on ka läinudki. Tartu tüübid võiksid vähemasti teoreetiliselt olla erinevalt) ja Lõuna-Eesti lamehuumorit. sit-down-videoga ehk säärasega, kus you- Martti rõhutab enda nišina hoopis rohkem minu n-ö teetass, 27-aastane Musta Videoid vaadates torkab silma proport- tuber istub maha ja räägib otse kaamerasse. või sellena, mis teda teistest Kasti näitleja Märt Koik on tõenäoliselt maailmavaa- sionaalselt suur pereliikmete kaasamine Vlog ehk video blog tähendab originaalis eesti youtuber’itest eristab, teliselt mulle youtuber’itest kõige lähemal ning maa- (mis võib treenimata silmale näida esmalt blogi, mis koosneb kirjutatud teksti asemel muu hulgas tehnilist kvali- ilmavaatelistest asjadest ja meie poliitikas toimuvast kiusamisena) ja tõepoolest eluterve ene- videotest, enam kasutatakse vlogi aga lühi- teeti: „Ma panen palju roh- ta oma kanalil koolitatud näitleja sugestiivse pilgu ja sekriitika – isegi oma õe/õdede ja üle- kese (enamasti liikuva) video tähenduses, kem rõhku sellele, milline kulmudega räägibki. Põhimõtteliselt sama – aga väi- kaalulise koera Lonni üle ei tee Henri nii kus youtuber näitab oma elu, seega vastand video värvilt, helilt, kese kiiksuga – kehtib ka 20-aastase Tartu Ülikooli palju nalja kui iseenda üle. See on muidu- main video’le. struktuurilt on. infokorralduse eriala esmakursuslase Henri Karpovi gi väga tore. Olen selle (YouTube’i rahvale Hensugusta) kohta. Viimase spet- Collab ehk collaboration on koostöö- sialiteediks on keskmiselt kuueminutised naljavideod. projekt, tavaliselt praktiseeritakse seda Huumor on seejuures nii random, et ehkki seda võib AKTIIVSED VASTANDUJAD meil poppide youtuber’ite vahel ja enamasti olla kohati piinlik (cringe! Cringe on see sõna YouTube’i panevad kõik collab’ijad toimunust oma keeles) vaadata, ei jäta see igatahes kedagi külmaks, Nii maailmavaatelt kui ka suhtlemis- ja kanalile enda versiooni. Kui üksikud hundid ja pole küllap ka juhus, et tänavustel sotsiaalmeedia suhtumismaneeridelt kõige kaugemaks välja arvata, on meie YouTube’i maasti- auhindade jagamisel ei saanud Henri vaid(?) aasta jäid mulle SarioTV ehk Tomi-Claus Kal- kul kõik popimad sisuloojad omavahel youtuber’i ja aasta vlogger’i preemiat, vaid ta nimeta- lavus ning Istoprocent ehk Kris Kärner. collab’inud. ti ka parima huumorivideo loojaks. Maailma ja Ees- Kaugeks nad jäidki, sest nagu te teate(?), Reaction-video on selline, kus youtuber’id ti asjadest räägib Henri pigem teiste asjade seas on Sario vedur kaitseväes ja seetõttu kät- aktiivselt reageerivad. Näiteks teistele (Läti odav alkohol, küberkiusamine, šovinism ja tesaamatu, ning kuigi ma Märt Koigi kaudu videotele. võimu kuritarvitamine leiavad siin näiteks põgusat sain Istoprocenti meiliaadressi – telefoni- huumorikastmes mainimist), otseselt temaatilisi number olla hiljaaegu lekkinud, sellele ta Haul on võib-olla kõige kummalisem react-videoid erinevalt Märdist peaaegu ei ole. ei vastavat, kui ekraanil on võõras num- nähtus, nimelt video, kus inimesed käivad Märdi jaoks saigi youtuber’i-elu sisuliselt alguse ber –, ei õnnestunud mul seda kasutades poes, ostavad asju ja teevad ostudest see- umbes kaks aastat tagasi ühest konkreetsest vi- intervjuud ega vastustki saada. SarioTV – järel video vahendusel ülevaate. deost, kus ta kommenteerib 26 minuti ja 11 sekundi kelle kanalil on 48 370 tellijat (sic!), mis * jooksul sarja „Savisaare protsess”2: „Mul õnnestus teeb temast ilmselt statistiliselt kõige see, mis juhtubki tavaliselt kogemata, ehk viral video populaarsema eestikeelse youtuber’i – Prank ehk tüng on miski, mis on meile fenomen. Ma ootasin umbes 2000 vaatamist, järsku on olnud neil päevil meedias tänu oma kõigile vast tuttav lapsepõlvest, aga mida ilmus 15 0003 ja ma olin šokis. Mu esimesed 1000– kuulsale „Vihakõnele”6. Tema leivanum- harrastavad ka mõned täiskasvanud you- 1500 subscriber’it tulid sealt. Ja siis mõtlesin, et kasu- ber on olnud varem lühifilmide loomise tuber’id. Näiteks helistavad kellelegi ja k o h a tan seda ära – ma ei tea, kas hästi või kurjasti, kuidas kõrval ka teiste youtuber’ite videote kri- ajavad mingit jama. pealt häs- see lõppkokkuvõttes on.” Kohe pärast seda pak- tiseerimine ehk, nagu YouTube’i keeles Challenge’i ehk väljakutse puhul võtab ti töökas, näen kus Postimees Märdile n-ö tööd ehk võimalust iga- öeldakse, react’imine. Suuresti sama rolli youtuber pigem suurejoonelise eesmärgi, videotega palju vaeva.” nädalaselt aktuaalsetele Eesti sündmustele reagee- on võtnud endale praegu 25 261 tellijaga mis tal peaaegu alati ka õnnestub – ja 7 Ehkki Martti tahaks öelda, et YouTube on ta põhitöö, rida ja noormees võttis pakkumise vastu. Praeguseks kanaliga Istoprocent koos oma noorte muidugi postitab ta sellest ka video. ei saa ta seda siiski teha. Lisaks sellele toob ta oma on koostöö Postimehega küll lõppenud, aga oma ka- fännide ehk #teamistoga. Nt challenge „24 tundi metsas”. tegevusaladena välja ka muusika ning veebilehtede nalil teeb Märt sama asja ikka edasi: „Noh, millele loomise: „Tegelikult olen veebiprogrammeerija.” muule ikka reageerida kui sellele, mis toimub päeva- Röst ehk roast on selline nähtus, kus Maria käest ma põhitöö kohta ei küsigi, sest põhi- poliitikas.” „MÜÜMISE KUNST” kedagi kas humoorikalt või vähem humoo- kooli lõpuklassi õpilase töö ongi ju koolis käimine. Ootamatult tunnistab Märt, kel on paralleelselt rikalt arvustatakse. Näiteks üks youtuber Enda sõnutsi otsis verinoorelt alustanud Maria oma YouTube’i kanaliga ka blogi4, mulle küsimata (sest Jah, kas juhuslikult leitud või teadlikult ku- teise content’i. Või mõni youtuber oma nišši üsna kaua. Kui ta esmalt jäljendas peaasjalikult kuidas seda end vasakpoolse liberaalina defineeri- jundatud niššidega – mis võivad seisneda ema. Või vastupidi. teisi välismaa youtuber’eid, kes talle meeldisid, ei jalt ikka nii väga küsida oskakski), et see on tema kas vasakliberaalsetes reaktsioonivideo- Cringe on kas nimisõna või omadussõna teadnud ta kohe, et sketšide ja liikuvate videote te- elus teine: „Kui ma olin seitse aastat tagasi veel suur tes või, vastupidi, paremkonservatiivses funktsioonis osutus, mille tähendus on te- gemine ei ole talle päris omane: „Kui ma olin mõnda geivihkaja ja selline inimene, oli mul selle jaoks eral- sümboolikas ja väljaütlemistes ning vas- gelikult konkreetselt „piinlik”. Näiteks vaa- aega YouTube’is tegutsenud ja mul oli julgus tekki- di blogi. Aga noh, siis ma läksin ülikooli ja kasvasin tandustes või hoopis argielu peegeldami- tavad youtuber’id oma ammuseid videoid nud, hakkasin vaikselt rohkem katsetama, et istun suureks.” Selle suureks kasvanud ja ülikoolis käinud ses või pretensioonitutes naljavideotes – ja siis neil on piinlik ning oma näoilmeid ja maha ja räägin, kas lihtsalt mingil teemal või vastan Märdi kanalil torkavad silma ühelt poolt ehk kesk- on eesti youtuber’id küllap õigel teel, mida hüüatusi nad siis filmivadki. inimeste küsimustele, ja ma sain ülipalju positiivset miselt 18–28-minutised reaktsioonivideod, pealkir- näitab juba vaatamiste peadpööritav arv tagasisidet – mulle reaalselt öeldi, et rääkimine on jadega näiteks „Kus mu hümn on!?”, „Mina, Varro ning seegi, et kõigile niššidele jagub tarbi- mulle loodud.” Selliste videote hea omadus on veel ja sallivus”, aga leiame ka reaktsioone YouTube’i jaid. Aga ka muud tähelepanu püüdmise seegi, ütleb Maria, et ta saab võtta nõnda jutuks tee- eneseküllase maailma veeklaasitormidele („Mõtteid vahendid, kas teadlikud või mitteteadlikud, kattuvad masid, mida arutatakse kas üldse YouTube’is või eesti Playnupu üritusest”, „Mis värk selle Creatly’ga on?”). näiteks Kristel Kaljuvee8, kes kaitses 2015. aastal keeles vähe, näiteks koolipinged: „Ja ma arvan, et just Lisaks kõigele muule teeb Märt ka nii kahe ja poo- Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö Eesti mikrokuulsus- nendest igapäevastest probleemidest on selles mõt- le tunniseid „laive”, kus ta vastab reaalajas vaatajate test, akadeemiliste järeldustega. Regulaarne postita- tes kõige huvitavam rääkida, et inimesed reaalselt küsimustele. Mulle tundub, et ta on võtnud endale mine, isikliku informatsiooni jagamine ja doseerimine saavad samastuda sellega.” Nüüd on Mariast endast üldiselt „mõistuse hääle” rolli, püüdeski olla autentne („ausus”, mida järgitakse eriti vahetult ja „edit’imata” saanud youtuber, keda algajad sisuloojad jäljendavad, autsaider – ja nõnda ta ütlebki, et Eesti YouTube’i ei kanaliga linkide kaudu seotud Snapchati kontol), mis ja tüdrukut see tema sõnul ei hirmuta. Samas nendib jõua ta eriti jälgida, ning tunneb, et on kõikidest täies- staarid fännidele lähemale toob (Kaljuveel Theresa

jätkub > 10 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON KÜBERILM Armastuse teed on kummalised. Ühel hetkel oled pealaest jalatallani üleni selle magusas nektaris, järgmisel on sind sellest välja heidetud ning seisad ihuüksinda läbiligunenult ja eksinult pimedas öös. < eelneb

Senfti9 kaudu „tuttava võõra” tustele, filmimisele ja mont(eer)imisele) läheb kaks- kontseptsioon), videote ja muu kolm tundi nagu Maria puhul keskmiselt või viis tundi sisu (nt ka Instagrami piltide) nagu Henri puhul keskmiselt, Martti aga ütleb näi- tehniline kvaliteet, teiste suhtes teks, et mõne keerulisema video puhul võib minna negatiivsusest hoidumine jne. ka 18 tundi või rohkem, siis see näeb juba päris töö Kõik see on kirjas Kaljuvee töös, moodi välja. Retoorika, millega noored kirjelda- millega meie youtuber’id muidugi ei vad aga süümepiinu, kui lubatud video ei saa õigeks peagi otseselt kursis olema, et n-ö ajaks üles või kui pole ammu postitanud, turuloogilist sisu toota. meenutab igasugust vabatahtlikku tööd. Jah, sul ei ole allkirjas- tatud lepingut, sind ei lasta TÖÖ, MIS RIKKAKS EI TEE lahti, kui sa hilined, aga inimesed ju ootavad… Mulle üldse ei meeldi raha kohta küsida, sest mis Nii on meie you- see minu asi on, kui palju keegi teenib. Aga paistab, tuber’id pidanud et loo kangelased on sellega õigupoolest harjunud, ja on väga kõik endaga vae- ehkki ma konkreetseid summasid isegi ei päri, rää- raske minu sisuga va nägema, et gitakse neistki üsna vabalt. Kuna Martti oli esimene, siduda. Seda ei süümepiinadele keda selle loo tarbeks intervjueerisin, seletas ta mulle ole piisavalt. Mul- mitte alla van- natuke nagu lapsele (või vanaemale), kuidas see YouTu- le meeldib öelda, duda, ja jõud- be’i süsteem üldse töötab. Mille eest saab ja mille eest et ärge raisake nud kokkuvõt- ei saa raha jne. Hiljem teised järgemööda kinnitasid mu aega.” tes järeldusele, seda ka. Kokkuvõttes võib öelda, et eesti keeles sisu Henri aga rää- et kusagilt tu- tootes on vaatajaskond platvormi standardeid arves- gib häbitundeta ja leb järeleand- tades nii väike, et selle eest saadav tulu on marginaal- meeleolukalt sel- misi teha, kõike ne, taskuraha. Eestis ja üldse Ida-Euroopas ei tööta ka lest, kuidas ta sai ei jõua, ja parem reklaamilt teenimine, sest siin on reklaami maksumus seoses Tere piima- juba toota sisu, samamoodi nii madal, et tulu ei ole arvestatav. Millega ga koostööpakkumi- mis on kvaliteetne, aga saab teenida – ja tuntuimad tüübid ka teenivad –, se: „Nad andsid täiesti kui teha seda tihti. on koostööprojektid. Neid pakutakse youtuber’itele vabad käed, et tee enda üsna hästi, summad ja tooted-üritused muidugi variee- moodi. Ja paljud ei saanudki ruvad. Kõik intervjueeritud kinnitavad, et võtavad vas- aru, et tegu on reklaamiga, kuna KUULSAD MITTE- see sobitus formaati, KUULSUSED kus ma olen emaga poes. Iga- suguste teiste toodete üle tegime nalja Keegi peale Martti ei ole nõus end kuulsuseks tunnis- Martti Hallik: „Eesti mõttes on kõik kuulsad ja ja siis korraga oli see. Aga ma ei ütle tama ja ka Martti vastab sellele küsimusele tüdinult: keegi pole kuulus!” seal, et ostke nüüd – see ei tööta. Kõi- „Eesti mõttes on kõik kuulsad ja keegi pole kuulus! ge parem reklaam ongi see, mis ei ole Ma olen tuntud, mind tuntakse ära, aga kui lähen Lät- nii-öelda nagu reklaam.” Maria, kes saab ti, Soome, Venemaale, siis kedagi ei koti. Ma ei ole eesti sisuloojatest arvatavasti kõige mitte keegi.” Ta lisab lauldes: „Ma pole kuulus, olen tu ainult pakkumisi, mis on neile omased, ehk tooteid, rohkem erinevaid pakkumisi, ütleb, et vähemalt paar külm nagu kahe suve kuumus.” mida nad saavad orgaaniliselt enda sisusse integreerida. korda nädalas tulevad ikka sellekohased meilid: „Mida Maria näib aga küsimusest lausa kimbatuses olevat: Märt kinnitab lausa märtkoigilikult konkreetselt: „Ma rohkem neid tuleb, seda rohkem ma filtreerin – kui see „Ma ei taha jätta kunagi muljet, et olen kuulsus või olen selles mõttes vastik ülbik, et kui keegi tahab minu pole asi, mida ma päriselt kasutan, mis mulle meeldib, ebareaalne olend, pigem pürgin selle poole, et jälgi- videos midagi reklaamida ja pakub mulle selle eest viis- siis ma ilmselgelt ei võta pakkumist vastu.” jad näeksid mind täiesti tavalise inimesena. Kui ma kend eurot, siis see on vähe. Eriti kui see on asi, mida Eks ta vist on, et kui video tegemisele (ettevalmis- vaatan kedagi, keda mina jälgin läbi ekraani, siis on tunne, nagu ta oleks mu sõbranna. Ja ma arvan, et see ongi uue meedia eripära.” Sellega kinnitab ta mainitud „tuttava võõra” või, nagu mulle meeldib öelda (mis on, muide, Märt Koigi parasiitfraas – nagu Martti oma on „tänasel päeval”, Maria omad „reaalselt” ja LÕIKED TEADVUSE VABAS VOOLUS „ning et”, Henri oma „nii-öelda” –, kui te nüüd taht- site seda teada), „kauge lähedase” hüpoteesi ja seob selle sama sujuvalt justnimelt uute meedianähtuste- Filmikunstis on montaaž dramaturgia ja rütmistamise jaoks. Kui keegi esinejaist ütleb kogemata midagi ru- Marta Pulk ga, nagu YouTube ju siin kõnealuses mõttes ongi. sulam. Youtuber’ite käsitluses muutub montaaž en- malat, peatub aeg – ekraanile ilmub tema näo suu- Kõige resoluutsemalt eitab oma kuulsust Henri, kes, nekõike kompresseerimisvahendiks, reastamiseks. rendatud kujutis selle eksimuse hetkest, mis sunnib isegi kui ta mu pinnimise peale peaaegu tunnistab, Sellisel kujul püstitab montaaž neis videotes kõrvalt- subjekti oma kohmetust vaataja terava tähelepanu et teda tuntakse tänaval ära, fännid toovad talle ko- vaatajale kummalise küsimuse: kui eesmärgiks on all uuesti läbi elama. Sõltuvalt kontekstist võib võt- hukesi jne, jääb endiselt eitusfaasi. Küll aga möönab tihendada ja kontsentreerida ehk eraldada oluline te kujul olla tegemist kas eluterve enda üle naermise ta nagu Mariagi enne, et kui tellijate numbrite peale ebaolulisest, siis kuidas teada, kust jookseb piir, kui oskuse või kaaslase alandamisega. Ehk on selline va- mõtlema hakata, tekib aukartus: „Sa näed numbreid, aineseks on enamasti praktiliselt enesetsensuuri- lehäbita vigade rõhutamine ka märgiline nähtus põlv- aga sa ei kujuta seda ette. 25 000 on ju rohkem kui ta teadvuse vaba vool? Vlogimaailmas torkab silma konnale, kelle jaoks on loomulik, et nende võidud staadionitäis inimesi, sa ei kujuta seda oma vaimu- metsik kontrast tehniliste vahendite külluse ja kriiti- ega kaotused tänu internetile nagunii kunagi unus- silmas ette. Või et mitu koolitäit inimesi see oleks. lise mõtlemise ambitsiooni puudumise vahel, millest tuse hõlma ei vaju. Üks määrav tegur on ka video- Niimoodi ei tohi mõelda, siis on kellad.” võib järeldada, et tegevus kannab ennekõike sotsiaal- te kestus, mis peab YouTube’is kuvatavalt reklaamilt set-teraapilist motiivi. postitaja sissetuleku suurendamiseks olema pikem Levinuim vormivõte enese väljendamisel on jump kui kümme minutit. See piirang dikteerib suure osa cut – lõige kahe sarnase kaadri vahel, mis ei püüa- sisuloomest ja lõdvendab ilmselt märgatavalt jutusta- gi end varjata ning korvab enamasti võimetust eesti tavate lugude kude. Mingil kummalisel moel on taas keeles terviklikku lauset moodustada. Sage tehnika käes jutuvestjate ajajärk. Vähem märkimisväärne ei on ka filmiajaloost tuntud montage, mis sisaldab tihti ole muusika kasutamine, mida kohtab kõike ühetao- 1 Kanalid Victoria Villig ja Planeet Vicky. subjektiivseid kaadreid ja on ennekõike ette nähtud liseks muutmas enamasti järgmistes kontekstides. 1. 2 Märt Koik 2016. Savisaare Protsess. – YouTube, 30.04. selleks, et illustreerida aja möödumist. Näiteks te- Lõbus ja energiline muusikapangast pärit trillerdus 3 Praeguseks üle 112 000 vaatamise. gevuste jada „käisin poes, sõitsin koju, käisin vannis, vlogija teksti taustal, ennekõike eesmärgiga kerget 4 martkoik.wordpress.com sõin maisihelbeid” tähendab kaadrit kassiirist, auto- meeleolu hoida. 2. Sentimentaalne muusikapangast Marta Pulk (snd 1988) on 5 Hensugusta 2017. VAATAN MARIA RANNAVÄLJA roolist, kraanist voolavast veest ja piimas hulpivast pärit trillerdus, et ilmestada emotsionaalset kollaaži filmirežissöör, kes vaatas VIDEOID. – YouTube, 13.02. lusikast ning oluline sõnum saab vaatajale märkide- tegelasele tähenduslikust sündmusest (vt ka reisivi- draakoni kurku ja kellele 6 Võsumets, M.; Truija, A. 2018. Isikuvastane vihakõne levib ga kohale viidud. Lisanduvad ka pisted, humoorikad deod). Sellisena emotsiooni ühtlustamiseks kasuta- YouTube soovitab seetõt- Eestis seaduslikult. – Postimees, 15.01. ühekaadrilised vinjetid, mida kasutatakse pikkade tuna muutub muusika kui ketšupiks, mille funktsioon tu nüüdseks eksklusiivselt 7 YouTube’i kanal Istoprocentofficial. tekstide vahel – siin võib täheldada ka püüdu kogu on anda kõigile toitudele sama maitse. See on tänu- selliseid videoid nagu „He- 8 Kaljuvee, K. 2015. Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste teose tervikut rütmiliselt dramatiseerida. Veel on väärne, kui söögiks on kuivanud makaronid. Samas leka solvukacam”, „Martti kasutatavad tähelepanu pälvimise strateegiad. Tartu – miskipärast eriti Eestis – kasutusel pildikordused, on huvitav postitajate valmidus omaenese mõtte- imelised kukkumised + väike Ülikooli bakalaureusetöö. aeglustused ja suumid, tihti kõik ühekorraga. Nende käikudesse nii vähest usku omada ja samal ajal neid üllatus” ning „Ex-peikaga 9 Senft, T. 2012. Microcelebrity and the Branded Self. eesmärk on rõhutada olukorra piinlikkust kõneleja ometi maailmaga jagada. köögis!!!”. – Blackwell Companion to New Media Dynamics. KÜBERILM APRILL 2018 : 11

MEEMI ÜÜRIKE ÕNN

Z-generatsiooni omavaheline kommunikatsioon on järjest visuaalsem. Nende suhtluskeele üks põhiühik on meem, mille jagamine, loomine ja lahtikodeerimine pakub olevikuhetke täitvat naudingut.

Daniel Tamm

Kui Snapchat aastal 2011 loodi, oli see oma ajast märki- teeb meeminduse ka sellevõr- de nüanssidega kursis olevad misväärselt ees. Esialgu sai platvorm, kus jagatav sisu ra põnevamaks ja pingevaba- kasutajad saavad meemidest kindla aja järel ära kustus, tõrksa vastuvõtu osaliseks, maks. Ühe meemi surm tä- täit naudingut. kuid tagantjärele võib tõdeda, et peagi seitsmendat hendab teise sündi, kusjuures sünnipäeva tähistav rakendus ennustas küllaltki täp- kõige erutavam hetk ongi see selt ette, kuidas praegu internetis informatsiooni tar- esimene, mil värske meem FARSS MEEMIMO- bitakse. Olukorras, kus infovood aina üksteise otsa potentsiaalist pakatades turu- NUMENDIGA kuhjuvad, muutub sisu sellevõrra hajusamaks ning le tuleb. Kui kattevari langeb uuele tuleb vana arvelt ruumi teha. Säärane ajutisus ning meem tee laiemasse ava- Lõpetuseks võib mõelda ka ja püsimatus iseloomustavad muu hulgas ka meemi, likkusesse leiab, on põnevam sellele, milline on üürikese mida võib pidada praegusel ajal kõige mõjuvõimsa- osa juba möödas. Lisaks jul- elueaga meemide tulevik. Kas maks meediumiks internetis. Meemid tulevad ja lä- gen väita, et meemide elu- meemidest saavad hinnalised hevad aina kiiremini. Kui veel paari aasta eest võis tsükkel saab lüheneda vaid uurimisobjektid tulevastele mõni meem kuude kaupa peavoolus ringelda, siis teatud pikkuseni. Nagu öel- ajaloolastele või vajuvad nad 2018. aasta algus tõestas, et juba loetud nädalad dud, peab meem suremiseks kogu täiega unustusse? Kuidas vee peal püsida on kõva sõna. Kuu ajaga jõudsid läbi ennast ammendama ning see kõneletakse kunagi 2010nda- põleda „somebody toucha my spaget”, „tide pods”, võtab oma aja. Meem peab test? Ma usun, et need võivad- „bitconnect”, „logan paul suicide forest” ja „ugandan levima, enne kui ta jõuab ko- ki minna ajalukku kui meemi- knuckles”. pitama minna. Alla nädala on buumi algusaastad. Kuniks jääb Meem balansseerib olemuslikult vana ja uue vahel. meemil keerulisem kesta kui püsima vaba internet, ei näe Ta peab toetuma juba väljakujunenud struktuurile, üle aasta. Meemid põlevad ma põhjust, miks meemid tule- kuid samas seda värskelt väljendama. Meem püsib tõesti aina kiiremini läbi, aga vikus hääbuma peaksid. Iseasi elus täpselt nii kaua, kuni teda suudetakse edasi anda, ühel hetkel tuleb sellele siiski muidugi, kui lihtne on edaspidi kuniks ta evib potentsiaali uusi kujutisi genereerida piir ette ning aktseleratsioon praeguseid meeme tõlgenda- ja tähendusi väljendada. Kui need oma värskuse mi- peatub. Ameerika youtuber ja internetikuulsus Logan Paul külastas 2017. aasta viimasel päeval Jaapani da. Paar aastat vanad meemid netavad, kantakse maha ka meem ise. Sellest johtub Ühtlasi tähendab meemide kurikuulsat Aokigahara metsa, mis on populaarne enesetappude sooritamise paik. Olles sealt laiba ajavad nina kirtsutama iga meemi teine oluline omadus – tema populistlik loo- lühike elutsükkel seda, et kee- leidnud, avaldas ta videopostituse end üles poonud mehest. Internetis levis kulutulena pahameeletorm endast lugupidava interneti- ja Logan Paulist sai üleöö surma üle irvitav meemikangelane. mus. Meem eeldab piisaval määral teadlikke kasu- gi ei saa neid ülemäära eks- Meem: Redditi kasutaja spammingpleb123 kasutaja, seega on raske ette tajaid, kes oskaksid selle sisu lahti mõtestada, seda pluateerida. Meemide edu- kujutada, kuidas neid vaada- jagada ning selle põhjal omakorda uusi tähendusi lugu pole nimelt jätnud külmaks ka ettevõtteid, kes takse näiteks paarisaja või miks mitte tuhande aasta luua. Kuid just meemide edu on see, mis neile saa- otsivad pidevalt viise noortepärase kuvandi loomi- pärast. Samas ei ole meemist arusaamine ja meemi tuslikuks saab – mida rohkem meemi jagatakse, seda seks. Reeglina saadab neid meemiturunduse katseid nautimine sama asi. Vaevalt et keegi peab kunagi hu- kiiremini ta ennast ammendab. Meemide eluiga on läbikukkumine ning firmadel on kujunenud meemi- moorikaks meemi aastast 2011, kuid mõista võib ta pöördvõrdelises suhtes nende populaarsusega. Kuna maastikul välja juba omaette roll: nad on kui metsa seda sellegipoolest. Meemide pärandist rääkides tasub meemiteadlikke internetikasutajaid tuleb aina juurde, sanitarid, kes eskordivad meeme unustusse. Kui juba aga meenutada, et tegelikult ei jäägi internetist suurt aeguvad meemid üha kiiremini. suurfirmad mõne meemiga flirtima hakkavad, on ta- midagi alles, kui juhe seinast Vastureaktsioonina muutuvad mõned meemid kee- gumine aeg see hüljata. Ajatelg näeb välja umbes järg- tõmmata. Sellest hoolimata on rukamateks ehk eksklusiivsemateks, lootuses tarbija- mine. Firma turundusosakond identifitseerib mõne üks sihilik katse meeme järel- te ringi kitsamaks tõmmata. Samas on see kui vihma trendika meemi, mis on selleks hetkeks teatud mas- Kõige erutavam hetk ongi see tulevatele põlvedele talletada käest räästa alla jooksmine, kuna obskuursemaid mee- taapsuse saavutanud. Samal ajal kui turundusosakond esimene, mil värske meem potent- juba tehtud. me ähvardab kulumise asemel lämbumine – nende nuputab, kuidas antud meem oma kasuks pöörata, Möödunud aastal tähistas väljendusvahendid on spetsiifilisema konteksti tõttu on selle allakäik juba alanud. Kui firma viimaks oma siaalist pakatades turule tuleb. nimelt oma üheksandat sünni- piiratumad ning ka levitajaid jagub vähem. Samuti tuleb kampaania avalikustab, langeb ka päeva 9GAG, internetimeeme ära mainida koodibarjääri probleem. Nimelt võivad tera meemi kohal. Meemid vaja muid naljakaid pilte koondav meemid ühel hetkel nõnda keerulisteks muutuda, et hetuvad nii kiiresti, et keegi ei lehekülg. Selle puhul otsusta- tavainimeste hammas ei hakka neile enam peale. Ar- jõua neid korralikult ära kasuta- Meemid on oma loomult küll hüp- sid nad kinkida maailmale midagi erilist ja mastaapset, vestades selle info hulka, mis meemide vahendusel ma hakata, ning seeläbi on kind- likud ja püsimatud, ent seda enam milleks osutus 24 tonni kaaluv ja 4,5 meetrit kõrge lub- liigub, on see tõsine murekoht. Seda enam, et koodi- lustatud nende suhteline auto- jakivist tahvel, kuhu plaaniti graveerida meie generat- barjäär tuleb esile ka harilike meemide puhul, mis ka- noomia. eeldavad nad tähelepanelikkust. siooni parimad meemid. Nende väljasõelumiseks kor- sutajate tohutu massi tõttu üha väledamini aeguvad. Siit oleks aga huvitav edasi raldati kampaania ja kaks kuud hiljem maetigi teadmata Nende puhul on asi koodide vananemises ja pidevas uurida, kuidas mõjutab meemi- asukohas maha „inimkonna lõbusaim monument”, et ümberõppimisvajaduses. Tegu on justkui punase kude temporaalsus Z-põlvkonda. ka tulevased inimesed saaksid osa kõigest sellest, mida ninganna efektiga, st tarbija peab paigalpüsimiseks Virtuaal- ja reaalmaailma vahelised piirid hägustuvad meie naljakaks pidasime. Parimal juhul oli kogu see akt- aina kiiremini jooksma. Hirm millestki ilma jääda tõs- ning internetis omandatud harjumused mõjutavad ka sioon halenaljakas, halvimal juhul lihtsalt kurb. Valituks tab pead ning peagi ei saa endale enam internetist offline-elu. Kas võib näiteks leiduda mingi seos noorte osutusid pealekauba need kõige üheülbalisemad ja la- puhkust lubada, sest pärast paarinädalast eemalole- tähelepanuvõime jätkuva allakäigu ja meemide popu- medamad meemid, täpselt nagu oodata oligi. Internet kut on raske taas järje peale saada, kuna meemirong laarsuse vahel? Mulle näib, et kui üldse, siis meemid oli tagajalgadel, algas operatsioon #SmashTheStone. on jõudnud vahepeal juba eest ära sõita. pigem aitavad keskendumisvõimet parandada. Mee- Loetud tundide jooksul peiliti udustamata jäetud numbri- mid on oma loomult küll hüplikud ja püsimatud, ent märkide ja mägede kuju põhjal välja monumendi seni seda enam eeldavad nad tähelepanelikkust. Isegi sil- salajas püsinud asukoht. Ent sinna see asi ka jäi, kuna MEEMIDE SUHTELINE AUTO- made pilgutamisele pole meemiturgu jälgides otstar- ei suudetud välja mõelda, kuidas täpselt hävitada sü- NOOMIA bekas aega kulutada, kuna iga hetk võivad puhuma gaval maa sees peituvat massiivset kivilahmakat. Aga hakata uued tuuled. Samamoodi nõuab keskendumis- isegi kui #SmashTheStone ei viinud kivi purustamiseni, Olukord ei tundu paljulubav, kuid mõned lohutavad võimet eespool mainitud koodibarjääri ületamine. Daniel Tamm (snd 1997) on näitlikustas see sellegipoolest ilmekalt, mida interneti- mõtted on mul siiski pakkuda. Meemide ajutisus võib Meemide sisu teiseneb pidevalt nende jagamise käi- Tartu Ülikooli semiootika ja kasutajad meemide teadlikust talletamisest arvavad. esmapilgul tunduda morjendav, sest milleks üldse üri- gus ja seab seda suurema vastutuse tarbija õlgadele, riigiteaduste tudeng, kes loeb Meemid teebki eriliseks see, et nad on huvitavad ja tada, kui nädala pärast on nali juba maha kantud ning kelle ülesandeks jääb meemis sisalduvate kõikvõima- raamatuid ja päevi ülikooli naljakad just siin ja praegu ning parim, mida me mõne kutsub esile vaid piinlikkust. Samas näib mulle, et see like muutlike koodide lahtimõtestamine. Vaid kõiki- raamatukogu avamiseni. meemiga teha saame, ongi seda nautida. Siin ja praegu. 12 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON KÜBERILM

INIMSÖÖMINE DIGIDŽUNGLIS

Küberruumis toimuv pidev ideede, sümbolite ja tekstide remiksimine ehk kultuuriline kannibalism tekitab oma võitjad ja kaotajad. Z-generatsiooni kui digiühiskonna pärismaalasi vaadatakse sestap kord ihalevalt, kord põlastusega.

Kirjutas Mari Laaniste, illustreeris Andrei Kedrin KÜBERILM APRILL 2018 : 13

Z-generatsioon on kogenud Mingi osa täiskasvanutest otsib sisuliselt imikueast peale seninäge kas teadlikult või alateadlikult Kannibalism kui kultuuriteoreetiline kontseptsioon tooni sisaldavatel matult agressiivsetkarbitäitel taotlust nendeon ra- tatakse tihti, et pak- ettekäändeid,kumisest et noori halvustada küllastu - debüteeris 90 aasta eest, mil Brasiilia poeet Oswald kenduslik väärtus mit- eksistentsite monetiseerida.rutiinse igapäeva- nud keskkonnas üles ja kõigitikasvanud/kasvava mutta tampida. de Andrade avaldas koos mõttekaaslastega rajatud meigi, vaid just igavleva katsetamise seisukohast, põlvkonna nägemus on muutunud: ohtra raha- ajakirja Revista de Antropofagia (Inimsöömise Ajakiri) mis omakorda sobib suurepäraselt sisu tootmiseks teenimise ja -kulutamise asemel seatakse pigem sihiks avanumbris kahel leheküljel 52 sõnamängulist dekla- oma eelistatud sotsiaalmeedia platvormidele. aineliselt mõõdukamat ja paindlikumat eluviisi, ela- ratsiooni koondpealkirjaga „Manifesto antropófago” Digipärismaalased on mõistagi täiesti kohanenud üli- musi omandi asemel. ehk „Inimsööja manifest”. Andrade sürrealismimõju- nähtavuse, kolonistidele endiselt teatud raskusi val- lisest kirjatükist lähtuv lennukas mõiste, millest kuju- mistava keskkonnaoluga. Ka siinkohal saab osutada nes üks Ladina-Ameerika kultuuriteooria nurgakive, Gibsoni kirjeldustele tulevikumaailmast, kus staarid ei TEISMELISTEHIRMUS KREEKA KOOR ei tugine koherentsele akadeemilisele teooriale ega vanane, sest kõik nende eksistentsi vahendavad jääd- ole üldse kuigi selgelt piiritletud, ent just avatus ja mit- vustused on digitaalselt kohendatud, ainult stilistika Veel üks silmatorkav vanematelt noortele suunatud meti rakendatavus on aidanud kaasa selle populaar- muutub moodsamaks. Sama efekt on staaride kõrval ihalus on kompleks kinnisideelise jumega tungidest – suse püsimisele.1 juba praktiliselt argipäevane ka Z-generatsiooni liht- ülevõimendatud tähelepanu, mida kannustab oma Metafoorne inimsöömine, millest rääkisid nii And- inimeste jaoks – soovijad lihtsalt kohendavad endast üleoleku tõestamise soov. Juba vähemalt Platoni rade ja tema modernistidest sõbrad kui ka järgmised tehtud jäädvustusi kõikvõimalike rakendustega, et luua ajast alates on vanemaealisem osa ühiskonnast noo- põlvkonnad, sh Tropicália liikumine, viitab identifit- sobilik enesekuvand erinevatel platvormidel esitle- remate tegutsemist kreeka koorina jälginud ja kom- seerumisele mujalt tulnud ideid ja mõjutusi taaska- miseks. Pole vist kokkusattumus, et lauvärvipalettide menteerinud, enamjaolt hukkamõistvas toonis, sutava, neid kohaliku materjaliga miksiva ja ümber- kõrval on teiseks menutooteks kerkinud särapuudrid asetades iseend rutiinselt, aga mitte tingimata põh- mõtestava, detsentraliseeritud, antihierarhilise ja ja -kreemid (nt üleöö kultustooteks kujunenud kulla- jendatult, autoriteedipositsioonile. Näiteks on päris hübridiseeriva kultuuritarbimise ja -tootmise viisiga. karva särapuuder Trophy Wife Rihanna meigisarjast kummastav, kui sageli peavad keskealised mehed vaja- Lühidalt öeldes viitab see kultuurile, mis toitub kul- Fenty Beauty), mille otstarve on anda kandja palgele likuks kulutada oma aega ja energiat teismeliste tüd- tuurist, jahtides ja tarbides ringlevaid ideid ning ebareaalne, digitaalse enesetuunimise efektidega sar- rukute kultuurieelistuste, muusikamaitse jne mõnita- impulsse iseenda elatamiseks. Ja ehkki kultuurilise nanev kuma. misele, kuigi selle kasutegur on genereeritud soojast kannibalismi kontseptsioonil on selge ajalooline side õhust, detsibellidest, tähemärkidest, kõrvalseisjate Ladina-Ameerika mõtteloo ja postkolonialistliku teoo- piinlikkustundest jne hoolimata nagunii null. Taolistes riaga, on see samas piisavalt plastiline ja utoopilise ELAMUSED OMANDI ASEMEL aktides on oluline osa performatiivsel komponendil, ambitsiooniga, et seda võiks laiendada katseliselt glo- mis on suunatud eeskätt teistele koori liikmetele, et baalses digikultuuris osalemise kirjeldamiseks. Nn digikolonistide ehk vanemate põlvkondade su- taastoota ja kinnitada jagatud hoiakuid. Eeskätt peab see muidugi paika sünnipärase digi- hestumises nüüdisnoorusega võib samuti täheldada Sarnast rida ajab ka klikiajastul eriti reljeefselt välja põlvkonna kohta – inimeste kohta, kes ei mäleta aega teatud kannibalismile viitavaid jooni, ehkki märksõna joonistuv, kuid kindlasti ajas palju kaugemale ulatuva- enne internetti. Nemad on pärismaalased, kelle kõr- tähendusvarjundid on siinkohal teised. Eraldi äramär- te juurtega tendents ehk noorte tegevuse kohta si- val jäävad varasemad põlvkonnad tahes-tahtmata digi- kimist väärib muidugi groteskse jumega, sõna otse- suliselt libauudiste tootmine. Viidates uuesti eespool džunglis kobavateks kolonistideks, kes kohanemis- ses mõttes noort verd ihaldav subkultuur, millega on mainitud igavusele ja näomaalingutele, piisab sellest, püüdlustest hoolimata piidlevad mingeid aspekte ko- seostatud (väidetavalt ekslikult) kurikuulsat miljardä- kui kas või üks Instagrami kümnetest tuhandetest halike eluviisist ikka mõistmatuse ja umbusuga. Kan- ri Peter Thieli.2 Katsed hiirtel on nimelt osutanud, meigikunstniku ambitsioonidega teismelistest joo- nibalistliku digikultuuri esindajad on aga ökosüsteemi et vereülekanded noortelt vanadele organismidele nistab endale ajaviiteks sihilikult veidrad kulmud, et loomupärane osa, korraga tootjad ja tarbijad kõike- võivad avaldada viimaste vaimsele ja füüsilisele tervi- sünniksid kliktiklid „uskumatu uue ilutrendi” kohta.4 hõlmavas, tormiliselt pöörlevas ringluses, mis lõpu- sele noorendavat mõju3, sellest ajendatuna on tek- Tõik, et sellised „uudised” on läbinähtavalt tühja koha tult laenab (kui eelistada leebemat sõnastust), peegel- kinud ettevõtteid, mis pakuvad jõukatele inimestele pealt tekitatud, halvasti informeeritud ja eksitavad, dab, kohandab, muundab jne. See on keskkond, kus võimalust kanda endale üle teismeliste verd (ambro- ei takista hämmastavalt paljusid neid sotsiaalmeedias tuletuslikkuse ja originaalsuse harjumuspärased po- siaplasma.com pakub teenust hinnaga 8000 dolla- tõe pähe levitamast ja negatiivses võtmes kommen- sitsioonid väärtusteljel ilmselgelt enam ei kehti. Üks- rit liitri eest). Ent nüüdisaegse maailma inimsööjalik teerimast (kasutegur on taas null). luisust pole karta, kuna valitseb materjaliküllus, vähe- iha nooruse järele ulatub otsesest vereimemisest Ülinähtavuse oludes paistab päris selgelt ära, et malt pinnaline ligipääs näiliselt kõigile teadmistele – sügavamale. vähemalt mingi osa täiskasvanutest otsib kas tead- globaalset, hetkega kättesaadavat, piiramatut digimälu Kindlasti tuleb osutada klassikalisele saamahimule, likult või alateadlikult ettekäändeid, et noori halvus- hoiavad püsti süsteemid, mille mõistmisega ei pea ka- soovile noorte pealt teenida. Globaliseerunud neoli- tada ja kõigiti mutta tampida. Eks iha käibki käsikäes sutajad end vaevama (umbes nõnda kirjeldas nüüd- beraalses majandusruumis jälgitakse raisakotkalikult hirmuga – mõned psühholoogid kõnelevad tõsimeeli set reaalsust juba paarikümne aasta eest prohvetliku ainitise pilguga, mis alaealistele meeldib. Z-generat- täiskasvanute käitumist kujundavast efebifoobiast, kuulsusega ulmeautor William Gibson). sioon on kogenud sisuliselt imikueast peale seninäge- teismelistehirmust ja nende vaenamisest. Digimaa- matult agressiivset taotlust nende eksistentsi mone- ilma kontekstis hoogustab seda usaldamatust ja vae- tiseerida, alustades juba vanematele turustatavatest nu vististi äratundmine, et sellesse keskkonda sündi- IGAVUS KUI KÄIVITAV JÕUD beebikaupadest. Järgneb lastele eaomase piiratud nud noored on paremini kohandunud, omandanud otsustusvõime ja impulsiivsuse ärakasutamine (nt ra- vanematele kättesaamatud ja kontrollimatud võimed. Osutagem siinkohal vaid paarile fragmendile, mis digi- kendusesisestele ostudele meelitamine nutiseadme- Kuid kahtlustada võib, et kuldnokad tegelikult ei hooli, džunglis ringlevat kultuuritoodangut iseloomustavad. tesse kolinud mängudes), samuti vanemate ostukäi- kas lennuvõimetu vaatleja jälgib nende parvlemisi õu- Tundub pisut paradoksaalne, et suurt osa piiramatult tumise mõjutamine lastele suunatud reklaami kaudu. duse või imetlusega. kättesaadava info ruumis loodavast näib kujundavat Kuna samal ajal on aina kasvanud vanemate kujut- igavus. Inimsöömismetafoori venivust proovile pan- lused lapsi avalikus ruumis valitsevatest ohtudest, nes võiks väita, et igavus täidab digitaalsete kanniba- tekib kergesti mõte, et parem oleks, kui nad püsik- lide kultuuri puhul nälja funktsiooni – see on käivitav sid kodust ja koolist väljaspool n-ö „kontrollitud” 1 Vt nt Jauregui, C. A., 2012. Antropofagia. – Dictionary of jõud. Igavusest sünnivad katsetused ja nende jaga- avaliku ruumi territooriumil, näiteks ostukeskustes, Latin American Cultural Studies, lk 22–28. Mari Laaniste (snd 1977) mine teiste igavlejatega. Sõjamaalingute mängutoo- kulutamisahvatluste miiniväljal. See olukord paistab 2 Buhr, S. 2017. No, Peter Thiel is not harvesting the blood of on kunstiteadlane, kes tegemise juures tundub küll olevat see kriitiline piir, kus surnud ringi moodi, kuid teisest küljest vaadates on the young. – Techcrunch, 14.06. leb visuaal- ja popkultuuriga, inimsööjate metafoor katki läheb, aga siiski, sümpto- alust kahelda Z-generatsiooni esindajate soovis ja 3 Makin, S. 2017. Fountain of Youth? Young Blood Infusions uurides põhiliselt eesti filmi maatilisena saab osutada tõsiasjale, et meigitööstuse võimalustes tarbimisühiskonna ootustele vastu tulla. „Rejuvenate” Old Mice. – Scientific American, 21.04. ja animatsiooni. Mõnikord viimaste aastate menutooteks on kerkinud lauvärvi- Majandusarengud pole juba mõnda aega viidanud, et 4 Weatherford, A. 2017. Are These Absurd Brows Actually a kirjutab ka kriitikat ja ilu- paletid. Asi on selles, et kümmekonda või ka enamat noorte ostujõud kasvaks, pigem vastupidi. Ühtlasi osu- Trend? – The Cut, 03.05. kirjandust. 14 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON POLIITIKA

Z-GENERATSIOONI ESINDAJA- TEST VÕIVAD SIRGUDA KÜÜNI- LISED INDIVIDUALISTID

Ameerikas ja Suurbritannias näitab Z-generatsioon valitsevale eliidile praegu keskmist sõrme. Tulevikus võivad nad eelistada küünikutena poliitilisel areenil vabalt deklaratiivset passiivsust ning külma pragmatismi.

Andreas Palm

Rahvasuust on eestlaste kollektiivsesse mällu pit- seeritud lauluread „Noorus on ilus aeg. Noorus ei tule iial tagasi”. Peale toreda viisijupi, mis viib helge-

te heietusteni, saab neist ridadest tuletada ka laiema Foto: Flickri 2.0) kasutaja Loz Pycock BY-SA (CC arusaama sotsiaalsest läbikäimisest – noorte ning vanemate inimeste maailmavaadete vahel võib näha tihtipeale suuri veelahkmeid. Kelle noorusaega riikide ühistoimi- Pärast Suurbritannia kodanike ot- mine ei kuulunud, ei pea sellest ka sust Euroopa Liidust lahkuda nägi- me üleriigilisi küsitlusi vaadates, et tänapäevases maailmas lugu. kõigest neljandik 18–24-aastastest kodanikest toetas Brexitit, küll olid toetusnumbrid aga 60% ümber just pensionäride seas.1 Euroopa Liidus üles kasvanud inimesed nägid liitu kuulumist seega üliolulisena. Kel- le noorusaega riikide ühistoimimine ei kuulunud, ei pea sellest ka tänapäevases maailmas lugu. Iseene- sest võib niisiis noorte ja vanemate lahkhelisid pidada mitte ealiseks konfliktiks, vaid debatiks selle üle, kelle noorusajal oli rohi rohelisem ja taevas sinisem. Nõustutakse, et noorus on ilus aeg, ent jäädakse eriarvamusele selles, millist tähendust sõna „ilus” endas kannab. Problemaatiliseks muutub see debatt aga seetõttu, et lähtuvalt Euroopas valitsevast de- mograafilisest seisust (Ameerikas on olukord teistsugune) pole noored piisavalt esindatud. Neil pole juba demokraatlike struktuuride ülesehituse tõttu erilist võimalust oma häält kõlama panna, et muuta maailmakorraldust, milles nad pa- Noored elavad teistsugustes ratamatult oma vanemate või vana- inforuumides ning nende arvamus- vanematega võrreldes kaotajateks jäävad. liidrid ei kattu teiste ühiskonna- Kuna Z-generatsiooni piirid on hä- gruppide omadega. gused, ei ole nende kohta veel palju põhjapanevat uurimistööd ilmunud ning avaldatud käsitlused keskenduvad peaasjalikult Ameerika noortele. Kui üritada antud generatsiooni kirjeldada, siis vanimad neist on vaevu valimisikka jõudnud. Nad kasvasid üles maailmas, kus terrorism ning koo- litulistamised tundusid pideva ning reaalse ohu- na, mida võimendas tehnoloogia pretsedenditu levik antud vanusegrupi seas. Nad nägid kõrvalt ajaloo suuruselt teist majanduslangust. Nad teavad, et kõrg- haridus on pea möödapääsmatu, ent on samas näi- ollakse samasooliste abielu, transsooliste õiguste ja tulenevalt ei ole ühtegi poliitilist jõudu, mis esindaks nud, kuidas see ei garanteeri edu ning matab noored universaalse tervishoiusüsteemi suhtes pooldavamad ühel ajal liberaalset sotsiaalpoliitikat ja konservatiivset üliõpilased tihtipeale aastakümneteks rusuva laenu- kui eelmine generatsioon. Samuti, olles kõige multi- majanduspoliitikat, olemata seejuures eliidi kivisse koorma alla. On iseenesestmõistetavalt selge, et see etnilisem põlvkond, tervitatakse nn sotsioloogilise raiutud osa. Kuna Z-generatsiooni hääled on Amee- pole helge ega optimistlik maailmatunnetus. „salatikausi” teooriat, st teistsuguse etnilise taustaga rikas aina olulisemad, peavad parteid ning kandidaa- Samas peab kõige selle valguses meeles pidama, et inimeste ühiskonda lisandumises ei nähta probleemi. did adapteeruma või leppima selle ühiskonnagrupi isegi kui Z-generatsioonist ei sirgu tulihingelisi avatud Majanduslikult ollakse samas konservatiivsemad, häältest ilma jäämisega. maailma, solidaarsuse ning tolerantsuse pooldajaid, riskikartlikumad ning rohkem säästmisele orientee- Andreas Palm (snd 1996) pole see sugugi nende isiklik probleem, vaid peeglisse ritud. Ühest teisest uuringust3 jääb tugevalt kõlama õpib praegu teist aastat peavad vaatama nii Millennial’id kui ka praegu valitsev soov vältida üpsilonidele omistatud majanduslikku YOUTHQUAKE SUURBRITANNIAS Pariisi poliitikauuringute ins- X-generatsioon. Põlvkondlikud väärtushinnangud ei vastutustundetust ning noored ise rõhutavad vaja- tituudi bakalaureuseastmes teki iseenesest – mida vanemad ja vanavanemad on dust olla pragmaatilised ning ettevaatavad. Kui heita Oxford Dictionaries valis 2017. aasta sõnaks youth- laiapõhjalisel rahvusvaheliste külvanud, seda lapsed ja lapselapsed lõikavad. lisaks pilk Ameerika 2016. aasta presidendivalimiste quake’i, mis märgib tähelepanuväärset kultuurset, po- suhete erialal. Ühiskondlikel statistikale, kus nii Sanders kui ka Trump said Z-ge- liitilist või sotsiaalset muutust, mille aluseks on olnud teemadel võtab üldiselt sõna neratsioonilt rohkem hääli kui Clinton, siis on ilmsel- noorte inimeste teod. See sõna tuli esimest korda blogis sidekriips.com ja eriala- ELIIDIVASTASUS AMEERIKAS ge, et noorte seas levib eliidivastasus. käibele, kui Jeremy Corbyn ja Tööpartei saavutasid väliselt huvitub animest, ar- Kui see analüüs vastab tõele, seisab Ameerika poliit- 2017. aasta parlamendivalimistel ootamatult hea tu- mastab YouTube’i ning peab FTI Consulting leidis 2014. aastal 16–19-aastaste süsteem kentsaka olukorra ees, kus aina suurenevast lemuse. Kuigi The Economist märgib4, et 18–24-aas- ennast suureks Manchester Ameerika noorte seas tehtud uuringu põhjal2, et polariseerumisest ning de facto kaheparteisüsteemist taste hulgas valimisaktiivsus ei tõusnud – ja seega Unitedi jalgpalliklubi fänniks. POLIITIKA APRILL 2018 : 15

KAS NOORTEL ON OTSUS-

noored Corbyni edus otsustavat rolli ei mänginud –, võitis sotsiaaldemokraat siiski antud vanusegrupi seas TAMISE JUURDE ASJA? toore peaaegu viiekümne protsendipunktiga. Peamiselt solidaarsuse ning tolerantsuse märgi all Eesti poliitikakujundajad pöörduvad noorte poole reeglina siis, kui kandideerinud Corbyni edu alus noorte seas oli lisaks teemaks on mängu- või spordiväljakud, kuid isegi neil kordadel saavad made puhul. Tegelikult ei eita esindatusprobleemi ka süsteemivastasusele ka arusaam, et noored elavad heterogeense grupi nimel kaasa rääkida vaid kõige aktiivsemad. ametnikud, kes möönavad, et katusorganisatsioonid teistsugustes inforuumides ning nende arvamusliidrid ei suuda kõigi noorte eest seista ning mõned – nn ei kattu teiste ühiskonnagruppide omadega. Corbyn edukad ja aktiivsed – neist on ühiskonnas paremini ei pidanud paljuks näiteks populaarsetele YouTube’i Mai Beilmann ning rohkem nähtavad ja kuuldavad kui teised. Vähe kanalitele intervjuusid anda5 ega põlanud ära noor- Huvigruppide kaasamine otsustusprotsessidesse ja po- sellest, selle kriitikaga nõustuvad ka nende katusor- te seas tunnustatud artistide toetusavaldusi.6 Poliitik liitikakujundamisse on tänapäeval demokraatia tava- ganisatsioonide esindajad ise. ulatas siiani kasutamata poliitilisele kapitalile käe ning pärane osa. Üheks kaasatavaks sihtgrupiks on see- Üks kriitilisem noortepoliitika kujundaja nendib, et noored aitasid tal parlamendis tooride ainuvõimu juures noored, kelle osalus on viimase aasta jooksul tegelikult võib näha probleemi ka noorteasutuste ka- murda. Olenemata poliitilistest vaadetest peaks ole- seoses valimisea langetamisega ohtrasti tähelepanu tusorganisatsioonide ja riigiinstitutsioonide liiga hea- ma selge, et noorte kaasamine on vägagi tervitatav pälvinud. Seejuures on eiratud nii mõnigi kord asja- des suhetes. Tema hinnangul on katusorganisatsiooni- nähtus, ning võib-olla läidab see tule Z-generatsiooni olu, et otsustusprotsessides ei osaleta kaugeltki ainult des tegevad noored etableerunud ning ülearu agarad aktiivseks osalemiseks poliitikas, mida me eelnevate hääletajatena kohalike omavalitsuste valimistel, vaid riigiinstitutsioonidega koostööd tegema ja otsustaja- põlvkondade puhul nii varases eas pole näinud. noorte esindajatega konsulteeritakse ka neid puudu- tega sõbrustama. Probleem on selles, et kui ollakse tavaid otsuseid vastu võttes. Vähemasti peaks see nii juba otsustajate sõbrad, siis kehtivat süsteemi enam olema dokumentidest ja heast tavast lähtuvalt. Selleks väga kahtluse alla ei seata. Sellised noored aktivistid IGAÜKS ENDA EEST et saada aimu, kuidas noorte kaasamine Eestis tege- on otsustajatele väga mugavad kaaslased, kes nende likult enamasti välja näeb, vestlesime inimestega, kes valikuid üldjuhul küsimärgi alla ei sea. Me ei oska veel palju Z-generatsiooni kohta öelda, sest tegelevad igapäevaselt noortepoliitika kujundamisega. Katusorganisatsioonide esindajad ise seevastu leia- teaduskirjanduses pole seda üheselt olemaski, ja kui Vaatamata sellele, et noorte kaasamises nähakse vad, et taoline koostöö on noortele soodsate otsuste põlvkonna algusaastad varieeruvad erinevates käsit- väärtust, esineb kohati üsna patroniseerivat hoiakut, kindlustamisel hoopis efektiivsem kui barrikaadidele lustes nii radikaalselt, on keeruline neist kui kindlalt et noored pole võimelised otsustamisprotsessis osa- minek ja kehtiva süsteemi lammutamine. Niimoodi määratletud grupist rääkida. Ometi tunduvad ole- lema, kui neid ei juhi ega abista täiskasvanud, kes tea- saavad kõik rohkem tehtud ja vähem auru läheb asja- masolevat pilti vaadates võimalikuna kaks hüpoteesi. vad paremini, kuidas asjad (poliitiliste) otsuste tege- tule sõdimisele. Gustav Kalm osutas oma arvamusloos7, et Millennial- misel käivad. Samas usuvad isegi sellise mõttelaadiga põlvkonda iseloomustab küll vastuseis valitsevale poliitikakujundajad, et noored on siiski suutelised po- KAASAMISKOMPETENTS SÕLTUB KAASAJAST ühiskonnakorraldusele, mis väljendus sellistes liiku- liitilisest protsessist osa võtma ning nende kaasami- Noorte katusorganisatsioonid on saavutanud kaa- mistes nagu Occupy, ent samal ajal ka silmakirjalikkus seks tasub eraldi pingutada. Seda vähemasti nn noorte samises osalemises seega vähemalt organisatsiooni ja liigne mugavus, et seda korda muuta. Võib oletada, teemade puhul. Noorteorganisatsioonide juhtidega tasemel juba teatava professionaalsuse, kuid sama ei et see silmakirjalikkus lahtub mingil määral Z-gene- toimunud vestlustest jääb korduvalt kõlama, et kaa- kehti kaugeltki kõigi noorteorganisatsioonide kohta. ratsiooni seas ning majanduspoliitilist korda suude- samisel eristatakse „pehmeid” teemasid tõsistest See paneb nii mõnegi intervjueeritava kurtma, et takse kas süsteemisiseste liitlaste abiga (Sanders, „päris” teemadest. Noortega konsulteeritakse siis, noorte kaasamisel tuleb nende instrueerimiseks eral- Corbyn jt) kõigutada või Z-põlvkond läheb „dekla- kui asi puudutab kohalikku noortekeskust või kooli di tööd teha. ratiivse passiivsuse” teed, irdub revolutsioonilistest spordiväljakut, aga kui läheb suurte investeeringute Samas tekib küsimus, kas kompetentsipuudus on ideaalidest ning tunnistab, et maailm, mille sambad arutamiseks, pole nende arvamus enam samavõrd otsustusprotsessides osalemiseks ikka pelgalt noor- seisavad liiga kindlalt, on ehitatud nende vastu ning teretulnud. tele omane probleem. Kas ei või olla, et teatud sisse- loota ei saa kellelegi teisele peale iseenda. elamisaega ja väikest juhendamist läheb vaja igal ini- Kokkuvõtlikult on ausalt öeldes kogu statistika vastu- VARIEERUV KAASAMISKVALITEET mesel (olenemata vanusest ja haridustasemest), kes oluline ja segane. Kuigi ühest pilti Z-generatsiooni Noortepoliitika kujundajad nendivad, et tegelikult siseneb talle tundmatusse valdkonda ja üritab seal käitumismustritest ja hingelaadist on siiani keeruline pole mõistlik lahutada nn noorte teemasid poliitika toimetama hakata? maalida, võib vast väita, et praegu veel üsna noorte teistest valdkondadest, kus vastu võetavad otsused Kaasamise puhul ei saa vaadata mööda tõigast, et inimeste kirjeldamiseks sobib kõige paremini sõna mõjutavad paratamatult ka noorte elusid. Samas ei noored ei ole kaugeltki ainus sihtgrupp, kelle hulgas „küüniline”. Tehnoloogia on maalinud neile sünnist ole see ilmselt üldlevinud seisukoht ning kõik noor- igal teisel ei ole kõrgharidust juuras ja avalikus haldu- saati pilti maailma – ning selle juhtide – silmakirjalik- tepoliitikaga tegelevad institutsioonid ei anna endale ses, mis võimaldaks igast ettesöödetud dokumendist kusest, mistõttu nad ei usu, et antud maailmakorral- isegi aru, et nad seda teevad ning et noored on üks lennult aru saada, ning kes istuksid vabal ajal tegevu- duse juures esindaks keegi päriselt nende huve. On sihtgruppidest, kellega tuleks konsulteerida. setult ja ainult ootaksid, et kaasajad saadaksid neile võimalik, et nende sirgudes hakkame nägema rohkem Erinevate asutuste ja omavalitsuste valmisolek noori dokumente, mida kiiresti ja usinalt läbi töötada. Mõ- pragmatismi ja igaüks-enda-eest-mõtlemist. Võib-olla otsustusprotsessidesse kaasata või nendega vähemalt ned pikaajalise kaasamiskogemusega poliitikakujun- tekib suisa uus liikumine, mida võib nimetada „indi- konsulteerida on seega väga erinev. Intervjuudes kor- dajad on õnneks mõistnud, et noorte (ja ka peaaegu vidualistlikuks konservatismiks” (või tähendab see dub mantrana kriitika, et noorte kaasamise praktikad ükskõik missuguse esindusühingu) puhul on tegelikult lihtsalt libertarismi?), kus riigi sekkumine igapäevaellu varieeruvad omavalitsuste lõikes suurel määral ning tegemist vabatahtliku tööga ning neilt ei saa seetõttu laidetakse maha, ent väljendatakse ka soovimatust see paneb noored kaasarääkimisvõimaluste poolest oodata materjalide läbitöötamisel samasugust põhja- seista riigi kui sümboolse nähtuse eest, sest lihtsalt ei ebavõrdsesse positsiooni. Üks kõrge riigiametnik kir- likkust ja kiirust nagu ametkonnalt, kellel on selle jaoks tunta, et traditsioonilised kategooriad, nagu rahvus jeldab värvikalt erinevaid noorte kaasamise praktikaid, ette nähtud tööaeg. või kogukond, läheksid neile päriselt korda. millele ta Eestis ringi sõites tunnistajaks on olnud. Meie Selleks et kaasamisest kõigile pooltele ka tulu tõu- Selline maailm võib tunduda küll apaatse ja kalgina, riigis olevat mitmeid omavalitsusjuhte, kes kohmavad seks ning tegemist poleks lihtsalt vormitäitega, on vaja ent ehk on külm pragmatism just see, mida vajame, et küsimusele, kas nad noortega konsulteerivad, vastu- panna info kaasatavate jaoks, kes igapäevaselt otsus- praegu lõõmavaid puhtalt identiteedil põhinevaid ning seks, et nende uks on lahti, jättes mainimata, et see tamisprotsessides ei osale, kõigepealt arusaadavasse radikaalse polariseerumiseni viivaid poliitilisi keeriseid uks on kolmandal korrusel kusagil ametiasutuses, kuhu vormingusse ning hoida selle mahtu mõistlikkuse pii- maha rahustada. Tähelepanelikele peaks olema üpris pääseb sisse ainult uksekaardiga. res. Nagu üks noorte valdkonna kõrgem ametnik välja selge, et paljude riikide demokraatlikud struktuurid on toob, on kaasamisega nagu õpetamisega: klassi ees sattunud tupikseisu ning kompromissitu ja tuim oma ÜLEESINDATUD AKTIIVSED NOORED olles ei saa lõputult öelda, et kui tahate midagi õppida, jutu ajamine mõlemal poolel ei kanna kellegi jaoks vilja. Kui vaja on ilmutada proaktiivsust, et olla kaasatud, siis lugege ise, avastage ise maailma ja ma loen siin siis polegi midagi imestada, et tegelikult kaasatakse natuke lehte, vaid õpilastele peab kõigepealt natuke enamasti üht kindlat tüüpi ehk nn aktiivseid noori, kes seletama, kust ja mida nad üldse lugeda ning avastada 1 Goulard, H. 2016. Britain’s youth voted Remain. osalevad kas mõnes osaluskogus või noorte esindus- võiksid. Samamoodi on kaasamisega. Kaasaja asi on – Politico, 24.06. organisatsioonis ega ole seal pelgalt passiivsed liik- anda kaasatavatele kõigepealt asjakohane sisend. Para- 2 Innovation Imperative: Portrait of Generation Z. med. See tingib aktiivsete noorte üleesindatust otsus- ku ei ole kaugeltki mitte kõik kaasajad veel mõistnud, – Northeastern University 4th Annual Innovation Poll, tamisprotsesside juures, samas kui suur hulk noori et kodanikele (mitte ainult noortele) tuleb esitada õi- 28.11.2014. jääb täiesti kõrvale. gel ajal ja piisavalt infot, et neil oleks võimalik otsuste 3 Villa, D. 2017. The State of Gen Z: Meet the Throwback Intervjueeritud ametnikud rõhutavad, et kaasamisel tegemises osaleda. Generation. – The Center for Generational Kinetics. Mai Beilmann (snd 1984) lähtutakse arutletava küsimuse teemast ning kaasa- Kui jääda lootma sellele, et noored on piisavalt in- 4 The myth of the „youthquake” of 2017. – The Economist, on Tartu Ülikooli sotsioloog, takse kõiki noorteorganisatsioone, keda see kuidagi formeeritud ning suudavad otsuste tegemise protses- 03.02.2018. kelle peamised uurimistee- puudutab ning kes on valmis kaasa lööma. Mõned sis orienteeruda, et enda jaoks olulised teemad üles 5 Arsenali fännina andis Corbyn enne valimisi intervjuu mad on seotud sotsiaalse skeptilisemad intervjueeritud väidavad seevastu, et noppida ja õigel ajal sekkuda, võivad nad tõepoolest näiteks 1,5 miljoni jälgijaga jalgpallikanalile Copa90. kapitali, noorte osaluse ja toimub eelvalik ning kaasama kiputakse suuri katus- kõrvale jääda. 6 O’Connor, R. 2017. How UK rappers helped Jeremy noortepoliitika küsimustega. organisatsioone, kes on tihtipeale koostööaltimad ja Corbyn in the General Election. – The Independent, 09.06. Praegu pooleliolevas projek- otsuste tegemise protsessiga tuttavamad, kuid kes ei Artikkel toetub programmi „EL H2020” projekti 7 Kalm, G. 2014. Miks ei ole lahe maailma parandada? tis „CATCH-EyoU” uurib ta suuda esindada samas väga erisuguste noorte väga eri- „CATCH-EyoU” (catcheyou.eu, grant nr 649538) raames – Sirp, 27.03. noorte kodanikuaktiivsust. suguseid seisukohti, seda eriti marginaliseeritud rüh- kogutud andmetele. 16 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON POLIITIKA

ABITURIENT: EKRE POLIITIKA ALUSTALADEKS ON TROLLIMINE, POPULISM JA ABSURDITEATER

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paistab avalikus mõtteruumis silma peamiselt agressiivsete sõnavõttude ning äärmuslike vaadete poolest, mis pole ainuüksi emotsionaalsed ja hinnangulised, vaid eiravad ka teaduspõhisust.

Laura-Marleene Jefimov

Inimene, kelleks olen nüüdseks sirgunud, on osaliselt end EKRE pooldajaks arvavatest inimestest peab en- vastuhääletajana säranud Madison põhjendas kavaga minu vanemate kätetöö. Samuti on suureks teguriks nast tõsimeeli Eesti asja ajajaks. Neil on oma väljaku- mittenõustumist Twitteris sooviga inimkaubitsejate ühiskond ehk ümbritsevad inimesed. Ma ei pea nii- junenud arusaam sellest, milline on normaalne elamis- tegevust mitte soodustada. Ka legendaarse lausega võrd oluliseks, kuidas keegi mind täpselt voolinud on, viis, ja seda ei vanguta miski. Nad tahavad selgeid ja „Kui on must, näita ust!” 2013. aastal suhtumist üles aga hea on tõdeda, et neid on ühendanud üks olu- lihtsaid lahendusi, vaevumata süvenema probleemide näidanud Martin Helme arvab, et kriisipõgenikest ku- line omadus – sallivus. Erimeelsused on igapäevane keerukusse. Konservatiivne ideoloogia peaks väär- juneks Maarjamaa pinnal eranditeta varastajad, vägis- nähtus, mida pole võimalik ilma mõistmise ning akt- tustama eraomandi ja eraelu puutumatust, mis läheb tajad ja rüüstajad. septeerimiseta lihtsalt ületada. On loomulik, et kõik siinkohal aga EKRE käitumisega vastuollu. Isa ja poeg ei pea olema täielikult ühel arvamusel, kuid enda Helmed on eriti innukad kaasa rääkima just kooselu- seisukohti välja öeldes tuleks järgida elementaarset seaduse teemal – täpsemini soovivad nad selle keh- ABSURDITEATER viisakust – sõnavara, kehakeelt, hääletooni. Iseenda tetuks tunnistada. Möödunud aasta 17. oktoobril ning enese õiguste eest on tähtis seista, kasutades toimunud riigikogu istungil sõnas Martin Helme, et Eelmisel aastal palju kõneainet pakkunud karusnaha- sealjuures põhjendatud argumentatsiooni, aga olles traditsiooniliseks perekonnaks tuleb pidada meest ja tööstuse keelustamine Eestis ei jätnud samuti EKRE samal ajal avatud ja valmis vastaspoolt ära kuulama. naist ning nende püsivat kooselu ühiste järglastega. poliitikuid külmaks. Refereerides möödunud aasta Samuti oli ta seda meelt, et või- mais toimunud selleteemaliselt riigikogu istungilt jär- malikult vähe tuleks toppida jekordselt nooremat Helmet, on puuriloomakestel EKRE TROLL oma nina inimeste eraellu. Te- katus peakohal, kõhutäide ees ja vaktsiinid tagatud. kib küsimus, et milleks siis selli- Inimesed, kes arvavad, et elusolendi koht ei ole 90 KOV valimiste aegu jäid mulle silma Eesti Konservatiiv- Tõekspidamine, et naisterahva ne terav poleemika. Sel istungil x 90 cm puuris, vihkavad loomakesi ning soovivad se Rahvaerakonna avaldatud kümme käsku. Nendes koht on köögis ja lastega kodus, mainis Martin Helme veel, et saata nad julma džunglisse. Helme ironiseeriv ja oli punkt, mis sõnas: „Lapsed peavad saama koolist toob eriliselt reljeefselt esile siiani EKRE soovib rohkem „suure ebameeldiv suhtumine karusnahavastastesse viitab parima hariduse, eestimeelse kasvatuse ja eluterved silmapaistva võrdõiguslikkuse venna” moodi olla, püüdes jõu- lihtsalt hoolimatusele. Samuti väitis samal istungil väärtushoiakud. Toetame lastele isamaalise kasvatuse puudumise Eesti ühiskonnas. da järele oma Ungari või Poola parteikaaslane Arno Sild enesekindlalt, et karusloo- andmist. Me ei luba koolidesse nn sallivuspropagandat. konservatiivsetele eeskujudele made elamistingimused on märkimisväärselt head Haridusega ei mängita!” Tarretusin hetkeks ja jäin loe- ja suurendada oma toetajas- ning jutud isendite stressist ei vasta tõele. Reaalsus tu üle mõtlema. Milliseks muutub meie ühiskond, kui konda. Iseenesest on tore, et on aga see, et farmiloomad elavad pidevas näljas, hakkame rääkima sallivusest kui ebanormaalsusest? parteil on kujunenud oma iido- neil puudub loomupäraselt vajalik liikumisruum ning Kas tolerantsuse õhutamise asemel peaksime lastele lid, kuid arvestades koosviibimise põhjuseid ning kä- puuristatus põhjustab neurootilist käitumist. Stressi õpetama, et tumedanahalised ja homoseksuaalid on sitletud teemat, tuleb ära märkida, et Ungaris võeti tagajärjel hakkavad loomad end vigastama, muutes inimrämps, probleem või hälve? Miks nimetab Konser- meie kooseluseadusega sarnase regulatsiooniga sea- karusloomakasvatajale vajaliku ilusa karva kasutus- vatiivne Rahvaerakond ühiskonna võimet tunnustada dus vastu juba 2009. aastal. kõlbmatuks. See julm tööstus puudutab ka inimesi erinevaid arvamusi, uskumusi ja hoiakuid sallivuspro- 21. sajandil ei ole olemas ühte ja ainuõiget nn tra- ja meid ümbritsevat keskkonda. Nahkade töötlemi- pagandaks ja haridusega mängimiseks? ditsioonilist perekonnamudelit. See, kuidas ja kellega seks kasutatud ülimürgiste formaldehüüdide kokku- EKRE on paistnud avalikus elus ja meedias silma par- soovib inimene oma elu veeta, on täielikult indiviidi puutel maapinnaga reostub osaliselt põhjavesi ning teile omase agressiivse keele ning äärmuslike vaadete enda valik. Küsimusele, kas samasoolistel paaridel kemikaaliaurude sissehingamine tekitab aja jooksul tõttu. Minu jaoks mõjub see rahvuslik grupeering pi- peaks olema Eestis õigus abielluda, näen vaid jaata- erinevaid vähialgeid. Olles kirjutanud karusnaha- gem hirmuäratava tumeda kurjuspilvena kui konserva- vat vastust. Minu jaoks on elementaarne, et abso- tööstuse tagamaadest mitmekümne lehekülje pikku- tiivsete maailmavaadetega inimestena. Lubadused kõla- luutselt kõigil on võrdsed õigused, seda olenemata se uurimistöö, olen üpris veendunud, et selle puhul vad ähvardustena ja rahvaga manipuleerimine tekitab nende nahavärvist, soolisest identiteedist või sek- pole tegemist ei vajaliku, eetilise ega põhjendatava tohutut vastumeelsust. Küsimus pole isegi niivõrd kon- suaalsest orientatsioonist. Samuti ei eelda perekond majandusharuga. servatismis kui ideoloogias, vaid erakonna retoorikas. laste olemasolu, kuna leidub neid, kes lihtsalt ei Viimane naeruväärne seik pärineb käesoleva aasta Hiljuti juhtusin lugema Uute Uudiste veebilehelt Jüri taha või ei saa järglasi. Järjekordne arrogantne väide veebruarist, kui EKRE tegi hümniseaduse eelnõud Kuke artiklit, kus ta selgitas, miks mõned EKREt vih- Martin Helmelt, kuidas 27-aastane lastetu naine on algatades märkimisväärse prohmaka. Nimelt oli eel- kavad ja teised seevastu armastavad. Tsiteerin öeldut: ühiskondlikult kahjulik element, õhutab samuti vaid nõu eesmärk erakonna aseesimehe sõnul määratleda „Nii ma arvangi, et EKREt ei vihata mitte sedavõrd viha. Tõekspidamine, et naisterahva koht on köögis põhiseaduses hümn, selle sõnad, viis ja autorid. Rek- „paremäärmuslike” seisukohtade, vaid aususe ja otse- ja lastega kodus, toob eriliselt reljeefselt esile siiani laam, millega esinduslaulu kaitsma kutsuti, saadeti kohesuse pärast – nemad on ainsad, kes ütlevad välja silmapaistva võrdõiguslikkuse puudumise Eesti ühis- suure hurraaga laiali, kuid vigased olid nii pealkiri kui selle, mis keelel, peas ja südamel on, ega hakka selle konnas. ka sõnade autori nimi. Juhtunule tagasi vaadates tun- ümber vassima.” Dialoogi võiks samahästi kui seinaga Vaenulikkuse õhutamine noorte seas mõjub kohati dub, et EKRE on oma eestimeelsuse ja patriotismiga pidada, kuna „enne mõtle, siis ütle” selle partei puhul jaakmadisonliku „aarja rassi” ülistamisena. Noor kon- juba haiglaselt paranoiliseks läinud, kui arvab tõsi- ei kehti. See lihtsalt summutab igasuguse vastukaja. servatiiv on nimelt arvamusel, et Euroopa peab ole- meeli, et riigihümni staatus võiks olla kuidagi ohusta- Tunnen inimesi, kes põhjendavad EKRE valimist sel- ma puhas. Rahvusvahelisel inimõiguste päeval teatud. Või on teised äärmuslikult populistlikud erakon- lega, et tegemist on ainsa konservatiivse rahvusliku vitas Jaak Madison oma Twitteri kontol uhkusega, nad Euroopas kohalikule analoogile lihtsalt niivõrd erakonnaga. Siinkohal võiks vahet teha konservatismil et on valge meeskodanik. Säuts mõjus küllaltki ma- inspireerivalt mõjunud, et säärasesse absurdsusesse ja rahvuslusel, kuna enamik Eesti erakondi tegutseb gedalt, kuna tegemist oli varjatud iroonia ning hal- laskutakse? eesmärgiga edendada Eesti elu ning säilitada kohalikku vakspanuga tumedanahaliste ja moslemite suunal. Ideoloogiaid on igasuguseid. Ei loe, kas tegemist on keelt ja kultuuri. Põhikirja alusel võib ka Isamaa ja Res Ettekujutus pöördvõrdelisest suhtest, kus terroristid parem- või vasakpoolsetega, liberaalide, sotsialisti- Publica Liitu pidada konservatiivse ideoloogia esinda- Laura-Marleene Jefimov on moslemid ja moslemid on terroristid, ei jäta po- de või konservatiividega. Minu jaoks on iseenesest- jaks, kuid vaadates kohalike omavalitsuste valimistule- (snd 1999) on Tallinna 32. liitikust eriti haritud inimese muljet. Veidi islamisse mõistetav, et igal juhul tuleb jääda inimlikuks, kuna musi, näeme, et IRLi toetajaskond on aastate jooksul Keskkooli abiturient, kellel süvenedes mõistaks ta ehk, et moslemid taunivad agressiivse ja provotseeriva lähenemisega õli tulle ainult langenud ja EKRE kogub üha populaarsust. Õhku on kiire elutempo kõrvalt vägivalda ja see ei ole nende kultuurile ega religioo- valamine vaid võimendab konflikte, mitte ei aita kaa- jääb rippuma küsimus, miks see nii on. liialt uudishimu ning peale- nile omane käitumine. Seetõttu on ka Euroopas toi- sa nende lahendamisele. Ühiskonnas kehtivatest ele- hakkamist, et uutele koge- munud terrorirünnakute seostamine sõjapõgenikega mentaarsetest viisakusreeglitest kinnipidamine näitab mustele mitte ei öelda. väär. Pagulased, kelle Madison nn multikulti enneta- inimese haritust ning austust kaaskodanike vastu. Kui ODAV POPULISM Vaatamata hõivatusele, leiab miseks agaralt sünnipärasele territooriumile söövi- tugineda pelgalt emotsioonidele ning hinnangutele, ta päevas alati hetke, et taks, otsivad, vastupidi, sõjakoleduste eest kaitset ja jääb argumentatsioon paraku nõrgaks. Minu jaoks on Leidub märkimisväärne hulk inimesi, kelle mõjutami- pühenduda loometegevusele turvatunnet. Jaanuaris toimunud Euroopa Liidu seisukohtade kujundamisel igal juhul määravad teadus- ne populismiga on küllaltki kerge. Pakun, et enamik ning eneseteostusele. komisjoni istungil ainsana migrantide jaotusskeemis põhised väited. POLIITIKA APRILL 2018 : 17

EKRE NOORPOLIITIK: ÜKSKI RIIK EGA RAHVAS EI JÄÄ PÜSIMA ILMA MORAALSE KOMPASSITA

Igale inimesele on ette nähtud ühiskondlik roll, mida tal tuleb täita, ning selle asemel, et julgustada liberaalide kombel ebaloomulikku ja ebamoraalset isekust, võitleb konservatism elu alusväärtuste püsimise eest.

Hendrika Näägo

Miks ma olen konservatiiv? See on küsimus, millele Väärtused, mida tänapäeval alavääristatakse, on peab kordama üle reaalseid fakte, nagu see, et sugu on pean üsna tihti vastama. Aru päritakse üllatunult, nagu need, mille nimel elada ning pingutada, näiteks tra- bioloogiline – inimese puhul kehtib kas kromosoomi- liberaal olla oleks norm, aga konservatiivsus mingit ditsiooniline õnnelik perekond, oma vaba riik, oma kombinatsioon XX või XY ning see määrab soo, see sorti kõrvalekalle ning seisukoht, mida peab põhjen- kultuur ning keel, oma rahvas, on fakt ja seda ei muuda miski. See, kas keegi identifit- dama ja kaitsma. Konservatism tähendab minu jaoks ajalugu. Mis on nendest saanud? seerib end mehe või naisena või millegi kolmandana, fakte, loogikat ja reaalsust. Liberalismi iseloomusta- Feminism, LGBTQ-epideemia, on sotsioloogiline ja psühholoogiline konstruktsioon, vad aga teooria, tunded ja fantaasia. Minu maailma- globalism, massiimmigratsioon. Soorollid on alati eksisteerinud millel ei ole bioloogilise objektiivsusega mingit seost. vaade esindab standardeid ja traditsioone. See ei pii- Ükski riik ega rahvas ei jää pü- ja need ei ole välja mõeldud Sellist käitumist, kus lastele ja noortele õpetatakse ra, mida ma võin mõelda ja teha, vaid juhindun oma sima ilma moraalse kompassita. ja sisendatakse, et keemiline ja ka kirurgiline sekku- põhimõtetest. Ma kuulan argumente ega keela endal Pärast meid ei tule veeuputust, või disainitud, vaid need on mine bioloogiliste sootunnuste muutmiseks on nor- meelt muuta, kuid ma vajan tõestust. Küünilisus, sil- seetõttu peame mõtlema tule- kujunenud põhjusega. maalne, võib pidada väärkohtlemiseks. See tekitab makirjalikkus ja kellegi tunded mind ei veena. Ma ei viku peale, õppides minevikust. nendes rohkem segadust ja arusaamatust, rääkimata ole rassist, seksist või mis iganes muu -ist või -foob, Parem ligidalt samm tagasi as- suurtest terviseriskidest. Sama kehtib geipropaganda mida automaatselt arvatakse, kuuldes ühes lauses tuda, kui kaugelt kahetseda. kohta. Selle asemel võiks keskenduda vaimselt ja füü- sõnu „mina” ja „konservatism” või „rahvuslane”. Ajal, mil liberalism muudab meie elud vähem väär- siliselt tervete laste kasvatamisele, kellest omakorda Oleks aeg lõpetada tondi otsimine sealt, kus seda tuslikuks, võitleb konservatism elu alusväärtuste saavad terved vanemad järgmistele tervetele lastele. pole. püsimise eest. Liberalism tahab tuua meid võrdselt See on ühiskonna tugevus. moraalselt madalale. Igasuguse tegevuse või Wesse Alliku ja Hendrika Näägo 2017. aasta KOV valimiste reklaam. Foto: Delfi/Scanpix KARM REAALSUS tegevusetuse põhjused on isekad. Me oleme jõudnud väidetavalt n-ö progressiivsesse, Läänest tugevalt pea- isekasse ajajärku, kus igaüks võib teha, mida heaks letungiv marksistlik fe- arvab, ning olla selline, nagu tahab ja parasjagu mugav minism ütleb, et naistel on, vaatamata kõige selle juures suuremat pilti ning ar- ja meestel ei ole vahet, vestamata tagajärgedega. Piltlikult öeldes, selmet õpe- et karjäär on kõige olu- tada jooksuvõistlusel viimasele kohale jäänud lapsele, lisem ning et lõdvad elu- kuidas kaotada ja sellest õppida ning areneda, saab kombed on normaalsus ta osalemise eest medali. Me arvame, et see on hea, ja see kõik teeb õnneli- sest ta on hetkeks õnnelik ja keegi ei pea süümepiinu kuks. Mehi ja mehisust tundma. See laps harjub saama kiitust ja medaleid ilma alavääristatakse. Pere pingutamata ning ühel hetkel tuleb karm reaalsus – ta loomine jäetakse mai- ei pääsegi olümpiale. Tema osalusmedalid ei loe midagi. nitud isekatel põhjustel Me oleme jõudnud aega, kus kedagi ei tohi kritiseerida. ära. See kõik on aga Ülekaalulisele ei tohi öelda, et ta elab ebatervislikult vale. Aegade algusest ning seab ohtu oma elu. Me peame teda kiitma, et ta peale on olnud emad on julge ja armastab oma keha. Me ei tohi kritiseeri- ja sõdalased – see on da geikogukonda ning mainida fakti, et nad levitavad kindlustanud meie ek- HI-viirust, olles kõrgeimas riskigrupis. Üksikvanema sistentsi. Soorollid on kasvatatavatel lastel on suurem oht psühholoogiliste alati eksisteerinud ja probleemide tekkeks nagu samasooliste vanemate need ei ole välja mõel- lastel. Liberaalide kahjustavat tegevust ei tohi kriti- dud või disainitud, vaid seerida, sest see võrdub kiusamisega. Nende emot- need on kujunenud sioonidel põhinevaid väiteid ei lükata kunagi ümber ja põhjusega. Naisi tahe- seetõttu on nad arvamusel, et neil on alati täielik õigus. takse panna unustama, Nad jäävad ilma võimalusest kasvatada iseloomu ning et neile kuulub maail- korrigeerida oma arusaamu. Nemad pääsevad eba- ma suurim ning olulisim moraalse käitumise tagajärgedest. Samal ajal on pa- privileeg – tuua ilmale ja kasvatada lapsi. Kuid kui libe- Traditsioonide ja rahvusluse austajana mõtlen loo- rempoolsed pingsa ühiskondliku järelevalve all – libe- raalid väidavad, et selle lähenemise kohaselt on nai- mulikult ka sellele, kus ja mis tingimustes need lapsed raalid nimetaks seda vastupidises olukorras kiusami- sed „uue tööjõu inkubaatorid”, siis kuhu me omadega üldse kasvama peaksid. Kas globalismi ja massiimmi- seks –, mistõttu me ei saa lubada endale amoraalseid üldse jõudnud oleme. Laste saamine on oluline soo ja gratsiooni tulemusel üldse jääb neile kodumaa? Siin- ja kahjustavaid tegusid. Kõikide roosade prillide taga liigi jätkamiseks ja see on looduses elusorganismide kohal ei ole asi minu jaoks kunagi kellegi vihkamises. on karm reaalsus. üks põhilisi eesmärke. Tõsi on, et ka riigi kestmiseks Me ei lukusta oma kodu ust mitte seepärast, et vih- on kodanikke vaja. See ei ole eksklusiivselt ühegi kame väljaspool olijaid, vaid põhjusel, et armastame erakonna seisukoht, vaid terve ühiskonna oma – neid, kes on sees. Me ei lähe jalgpalli vaatama, sest ÜHISKONDLIK ROLL lapsed on meie tulevik. Väike külaskäik geograafia- Hendrika Näägo (snd 1995) vihkame üht meeskonda, vaid seetõttu, et elame ühe- tundi ning õpetaja võib rääkida lähemalt rahvastiku on Eesti Konservatiivse le kaasa. Oma keel ja kultuur? Mis sellest kõigest alles Silmakirjalik liberalism on see, mis jagab inimesed grup- vananemisest ning selle mõjust riigile ja majanduse- Rahvaerakonna noorpolii- jääb, kui eelisjärjekorras on olulised kõik teised enne pideks: geid, valged, tumedanahalised, naised, vähe- le. Ma ei väida, et kodu peaks olema naise maailma tik, portaali Uued Uudised omasid? Mis saab meie loodusest ja meid aegade al- musrahvused jne. Just liberalism on see, mis rõhutab piir, vaid see peab olema keskus. toimetaja ja videoreporter gusest iseloomustanud metsadest? Mina neile küsi- gruppide olemasolu ning nende erinevusi. Samal ajal ning vabatahtlik Kaitseliidus mustele vastaja nahas olla ei tahaks. Saan vaid teha hindab konservatism igat isikut lähtuvalt temast en- ja abipolitseinikuna. Kui kooli, kõik endast oleneva meile meie riigi ja vabaduse too- dast ning sellest, mis roll tal ühiskonnas kanda on. EBALOOMULIKU NORMALI- töö ja vabatahtliku tegevuse nud esivanemate austamiseks, et me oma identiteeti Igal inimesel on potentsiaal olla midagi enamat, kui ta SEERIMINE kõrvalt veel aega üle jääb, ka nüüd ei kaotaks. See on väärt võitlemist. arvab. Kuid kui kõik lihtsalt kätte antakse ning millegi veedab ta seda maal, tehes Kõik propagandaoksad marksismipuult on muutnud pärast ei pingutata, siis mis selle elu üldse elamisvää- Halamis- ja solvumiskultuuris on jäänud teisejärgu- laudas füüsilist tööd, lugedes maailma ebakindlaks. Kindluse, selguse ja vabaduse riliseks teeb? Elust, mille liberaalsus on eesmärgiva- liseks probleemidega tegelemine. Selle asemel nor- ning nautides metsas vaikust annab mulle konservatism. Tormid sunnivad puid sü- baks muutnud, saadud antidepressandisõltuvus? maliseeritakse ebaloomulikku. Tundub uskumatu, et ja loodust. gavamalt juurduma. 18 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON KÜBERILM KUIDAS ANDA ESMAABI… KÜBERKIUSATULE

Nutiajastul on kiusamine kolinud osalt võrku, kuid põhjused, toimepanijad ja sekkumisviisid on jäänud samaks. Seejuures ei küsi küberkiusamine sugu ega vanust.

Kirjutas Triin Toomesaar, illustreeris Lilian Hiob

Küberkeskkond mõjutab lausa sekund-sekundilt aina Oluline on aga teada, et enamasti – 95% juhtudest – kumata. Kiusajaid kannustab omakorda soov saada suuremat hulka inimesi ning ulatub oma ühtede ja nul- tunneb ohver oma küberkiusajaid ka reaalses maail- tähelepanu, kaaslaste reaktsioone (e-ühiskonna valuu- lidega üha sügavamale meie argireaalsusesse. E-maa- mas, st see on kaaslaste kiusukäitumise jätk, mida on tad on like, share, view, comment jms) – see on oma- ilma reeglite ning sagedaste muutustega on koha- täiskasvanute eest lihtsalt kergem varjata. moodi võimujanu. Ühel hetkel võib noor tunda liht- nema pidanud meist kõik – nii ajakirjandus kui ka Kui sõbrad postitavad sünnipäevalapse kontole te- salt kohustust oma rolli kiusajana jätkuvalt täita ning meediatarbija, nii filmitööstus kui ka vaatajaskond, mast kentsakaid, isegi nöökivaid pilte ja õnnitlusi, ei tal on hirm oma positsiooni kaotamise ees. kauplejad ja poodlejad, õpeta- ole tegemist kiusamisega, vaid ühiselt aktsepteeritud Me võime veel arutleda, et interneti anonüümsus jad, lapse- ja vanavanemad ning õrritamisviisiga. Kui kaaslased on aga ohvrit salaja pil- ja virtuaalsus mõjuvad kalestavalt ning e-kiusav noor mõistagi noored. distanud, tema üle juba korra naerda jõudnud, pilte võib olla agressiivsem ja rohkem piire kompav, ning Küberkiusamine on reaalses Kui valdavalt mõeldakse e-riik- ehk ka alandavamaks tuuninud, ning postitavad neid tõepoolest on meil kohati raskusi mõistmisega, et maailmas toimuva kiusu jätk, lusest ja digivõimalustest posi- kas ohvri libakontole või saadavad omavahel privaat- mängult on päriselt, aga enamasti oleme küberkesk- tiivses võtmes – tehnoloogia ja selt edasi, on tegu (küber)kiusamisega. konnas vägagi kursis, kellele ja miks me haiget teeme. mida on täiskasvanute eest hea digiligipääs teevad meie elu lihtsalt kergem varjata. kergemaks, paremaks, mõnusa- maks –, siis 2018. aastal ei pea KIUSAJAID KANNUSTAB GENERATSIOONIDEÜLENE enam kedagi väga pikalt veen- TÄHELEPANU PROBLEEM ma, et küberrõõmudega kaas- neb ka rikkalikult ohte ja muresid, näiteks – drum roll, Arusaam, mis on ja mis ei ole kiusamine, pole oluline Enamik lapsi, noori, ka täiskasvanuid peab kiusamist please! – küberkiusamist. ainult teadlastele, vaid aitab kõigil paremini mõista, siiski lubamatuks või vähemalt valeks, kuigi alati ei „Kas mulle tundub või ongi kiusamisest järsku nii miks kiusatakse, kuidas see areneb, kuidas seda pea- sekkuta või ei teadvustata, et mingid teod ja tegemi- palju rääkima hakatud?” on kokkuvõtlikult küsimus, tada ning milline on kiusamise mõju ohvrile. sed kiusamiseks kvalifitseeruvad. Täiskasvanutel on mida mulle viimasel ajal sageli esitatakse. „Kas kiusamist on tänapäeval tõesti nii palju? Rohkem kui varem?” on selle jätk. Lisada võib korduma kip- puvaid mõtteid, nagu „Kiu- samist oli ka siis, kui mina koolis käisin – ja saime kõik lõpuks hakkama!” või „Noh, muidu vist midagi hullu polegi, lihtsalt see küberkius on täiesti käest läinud!”.

KÕIK EI OLE KIUSAMINE Jah, kiusamist on tõesti alati olnud. Nii võime kiusulugu- sid leida koolinoorte tüvi- tekstidest Lutsu „Kevade”, Rannamaa „Kadri” ning Karu „Nullpunkti” kaudu. Kiusamist põhjalikumalt uu- rima, selle ulatust ja mõju mõõtma, selgitusi ja lahendusi otsima on hakatud aga viimasel poolsajandil, Eestis alles viimasel paaril küm- nendil. Endiselt kipume aga olema nõutud, kui üks laps või noor leiab end ohvri, kiusaja või hoopis kiusamise pealtnägija rollist. Eriti ehmatav tundub see nee- tud küberkiusamine. Oluline on mõista, et kiusamine ei ole ühekordne Võrreldes ühekordsete arusaamatuste või kolejuh- kuidagi eriti keeruline mõista, et ka tagarääkimine, tüli või arusaamatus. Samas ei pruugi isegi verine kak- tumitega on kiusamise negatiivne mõju ohvrile märk- kuulujuttude levitamine, ohvri seljataga mingite olu- lus või šokivideo netiavarustes olla kiusamine. Kiusa- sa suurem ja mitmetahulisem, jättes jälje nii vaimsele kordade „suuremaks ja koledamaks” maalimine või mine on korduv ja tahtlik tegevus, ohver saab haiget kui ka füüsilisele tervisele, akadeemilisele edule ja kellegi oma seltskonnast tõrjumine on samuti kiusa- ning on mingil moel kiusaja(te)st ebavõrdsemal posit- sotsiaalsetele oskustele, mõjutades väga olulisi vali- mine, mis mõjub ohvrile kurnavalt, tekitab ärevust ja sioonil, suutmata end kaitsta. Kiusajal on kas rohkem kuid ja võimalusi elus. lõhub tema enesekindlust. Triin Toomesaar (snd 1987) sõpru, ta on vanem, tugevam, sõnaosavam, grupi lii- Kiusata on aga võimalik – ja šokivideoid filmida ning Ja küberkiusamine pole ainult Z-generatsiooni prob- on politoloog, kiusuennetaja der või muul moel võimuhierarhias kõrgemal jne. teistega jagada – seepärast, et kaaslased aktseptee- leem. Küberkiusata saavad ja oskavad mis tahes ja haridusaktivist. Ja see kehtib ühtmoodi nii reaal- kui ka virtuaalelus. rivad seda või lepivad sellega, mistõttu jäetakse sek- eagruppi kuulujad, kellel on olemas e-posti aadress, KÜBERILM APRILL 2018 : 19

sotsiaalmeedia konto või isegi ligipääs internetipan- gale. Või kuidas nimetada olukorda, kus kollektiivis kogutakse sünnipäevaraha, aga vanemas keskeas 12.––––19. grupijuht, kes jätab muu hulgas vajalikke e-kirju vali- kuliselt saatmata ja postitab salapäraseid halvustavaid vihjeid ka oma Facebooki kontole, kannab ebasoo- singusse sattunud grupiliikmele APRILL tema ühiskassasse panustatud raha tagasi viitega, et ohver võiks raha ise otse sünnipäeva- Kõige levinum küberkiusamise lastele kanda. viis ongi „lihtne” tagarääkimine ja PÜHA Kõige levinum küberkiusamise tõrjumine. viis ongi „lihtne” tagarääkimine ja tõrjumine. „Kas nägite, mida XYZ täna tegi? Totaalne lam- mas!” või „Eriti öök pusa oli tal seljas! Mida klouni?!” on kiusuvestlused, mida võib pidada nii reaalses kui ka virtuaalses maailmas, ent mis šokeerivad meid kõiki palju vähem kui kaamera ees lahti riietuma sunnitud EESTI FILHARMOONIA või rusikalöökide rahe alla langenud kaaslane. Ome- ti on ka kaudse kiusamise mõju ohvrile negatiivne ja KAMMERKOOR potentsiaalselt elu muutva ulatusega.

ESMAABI ALGAB MÄRKAMISEST EESTI RIIKLIK Parim esmaabikursus, mille viis aastat tagasi läbisin, rõhutas läbi kiirabitöötaja ja koolitaja Andrus Leht- SÜMFOONIAORKESTER metsa suu, et esmaabi algab märkamisest. Me ei saa esmaabi pakkuda, kui me isegi tähele ei pane, et keegi abi vajab. See tähendab, et tuleb käia ringi, silmad lahti ning EESTI meel avatud iseendaga arutlema, kas talveõhtul pargi- pingil tukkuv poolpidune noormees ärkaks siit üles RAHVUSMEESKOOR ka hommikul või tuleks ta ikkagi taksole aidata; kas end mööda kõnniteed edasi lohistav neiu teeb seda lusti pärast või on midagi tõsist juhtunud; kas trepi- kojas rebadel pükstega ja pissiloigus magav mees on PREZIOSO suvaline kalkar, kellest piisavalt kiirelt mööda lipsata püüda, või tuleks ta siiski üles äratada ja uurida, mis mureks. Ka kiusamise – nii reaalse kui ka virtuaalse – peata- VOX CLAMANTIS mine algab märkamisest ja arutlemisest. Mis see on, mida me üldse praegu näeme? On see sõbralik õrritamine või pahatahtlik mõnitamine? Kas ANSAMBEL U: laps on muutunud järsku hoole- Sekkumine võiks olla sama loomulik tuks, hakanud asju kaotama või kui köha ajal suu katmine käega. on hakatud tema asju meelega peitma? Kas meie kolleegist on Kui näed, siis sekku! saanud üleöö introvert või on YXUS ENSEMBLE eestimuusikapaevad.ee lisa: Vaata selle käitumismuutuse taga midagi muud? Mida tunneksime ise selles olukorras, mida praegu pealt näeme? Mida vajaksime, et keegi selles olukor- TALLINNA UUE ras teeks? Mis on meie võimuses nüüd ja kohe, et see olukord saaks lõpu või vähemalt leeveneks? MUUSIKA ANSAMBEL Ja siis tuleb vajadusel sekkuda… Pakun selleks välja variante, mille vahel valida, aga soovitan leida enda jaoks kõige sobivama viisi – peaasi, et see saaks päriselt rakendust. HEIGO ROSIN, 1. Ütle kiusajale, et see, mida kuuled või näed, tundub väga kiusamise moodi ning selle peaks ära lõpetama! KADRI-ANN SUMERA, 2. Ütle ohvrile, et see, mida temaga tehakse, ei ole õige, ning ole kas või hea sõnaga toeks. DARIO CALDERONE jpt 3. Kui sa pole päris kindel, kas toimuv on kiusamine, küsi ohvrilt, kas temaga on kõik hästi, ja anna märku, et tahad aidata. 4. Kui ise ei julge sekkuda, siis teata kellelegi – vajuta postituse nurgas teatamisnuppu või teata veebi- Kavas üle 30 uudisteose maailma esiettekande! konstaablile, õpetajale, politseinikule, ülemusele, lapsevanemale vm usaldusväärsele inimesele. 5. Paku välja oma versioon, jaga seda artiklit lugemi- seks ka teistega ning lisa juurde #kiusamisvaba. Eesti Muusika Päevi toetavad: Kultuuriministeerium, Eesti Autorite Ühing, Kultuurkapital, Tartu linn, LHV, EV 100, Nii on võimalik häid mõtteid ja suuniseid üle in- Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Hasartmängumaksu Nõukogu, terneti üles leida! EL Euroopa Regionaalarengu Fond, Tallinna Kultuuriamet Partnerid: Sekkumine võiks olla sama loomulik kui köha ajal suu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Muusika- katmine käega. Kui näed, siis sekku! Kui kuuled, siis ja Teatriakadeemia, Klassikaraadio, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, sekku! Kui kahtled, uuri igaks juhuks natuke lähemalt! Eesti Muusika Infokeskus, Eesti Kontsert, Rahvusooper Estonia, Vaba Lava Teatrikeskus, Pole vahet, millisest generatsioonist keegi on, kui näe- Jaanihanso Siidrivabrik, kohvik Sinilind, lillepood Kannike, Artist Siseraadiod jt. me (küber)kiusamist, tuleb sekkuda. Pealtvaatajaks jäädes jõustame kiusamise jätkumist! 20 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON KÜBERILM SOTSIAALMEEDIAS OLEN ÕNNETU MA, ÕNNETUM ILMA SELLETA!

Facebook ja Instagram on Z-põlvkonna jaoks kodused keskkonnad, kus suheldes ja sisu jagades läheb mõnikord kaduma ka teismeliste pärismina. Tagajärjeks on depressioon, meeleoluhäired ja katkine minapilt.

Kirjutas Kristiina Ojamets, illustreeris Laura Raud

Päeva esimene valgus, mis palgele paistab, pole päike. sootuks kaduma reaalsustaju. Teistega jagatakse vaid missing out) ning ärevus. Nii leiabki keskmine sotsiaal- Pole lamp öökapil ega vannitoas peegli kohal. Päeva valitud palasid ning sedagi eeskujuliku välisviimistlu- meedia kasutaja ikka tee tagasi Instagrami või Face- esimene infokild, mis teadvusesse jõuab, ei pärine sega filtriga. Soov näidata end parimast võimalikust booki juba tuttavasse rusutundesse. Mõlemal juhul raadiouudisest ega vestlusest korterikaaslasega. Esi- küljest ja olla aktsepteeritud on muidugi inimlik, kuid on olemine nadi, kuid omamoodi sõltuvussuhtes ol- mene mõte, millega end algavaks päevaks häälestada, võimalus, et püünele ronides end soo- ei keskendu iseendale ega eesseisvatele tegemistele, tuks ära kaotame või murdume sot- vaid kellelegi kuskil ekraani taga, kus on eeldatavasti siaalse surve all olla pidevalt ilus, terve, lahedam, külluslikum, parem, soojem. Päeva esimene sale, edukas ja õnnelik, on mõisteta- Füüsiliselt olen küll töökoha poole loksuvas bussis, kuid valgus kiirgab näkku telefoni ekraanilt, kerides nuti- vatel põhjustel tõenäoline. 24/7 äsja seltskondlikult ja vaimselt ühes mitmest vestlusaknast. pöidlaga nii võhivõõraste kui ka heade tuttavate foto- loetletud tunnustele vastav persona on sid. Enesele tunnistamata pimedas toas justkui sala- kunstlik. Helen Nissenbaum kirjutab, misi õhates, et küll on ilus ja kuis tahaks ka. Kui paljud et me vajame privaatsust, et kujundada meist seda teevad – teistele ja teiste elu elavad? Ja, oma pärismina4, aga sotsiaalmeedias, kus privaatne lakse selle vastu ise võimetud midagi ette võtma. Aru- veelgi olulisem, miks? Milliste tagajärgedeni see viib? ja avalik eksisteerivad üheskoos ilmatul hallil alal, on saadavatel põhjustel on seis kõige kriitilisem nutiajas- Digitaalsuse poolest eesrindlikus Eestis on erineva- see võimatu, sest loome endast kuvandi, mille puhul tu noorte puhul, kes veedavad sotsiaalmeedias enim te andmete järgi 1,2 miljonit internetikasutajat, kel- tahame, et teised näeksid ja me ise usuksime seda. aega ja seda eriti keskkondades, mis on hinnangu ko- lest üle 600 000 omab vähemalt üht sotsiaalmeedia See on märk ühest muret tekitavast probleemist – haselt vaimsele tervisele ja heaolule kõige kahjuliku- kontot. Kui kogu rahvastiku arvestuses on internetis paljudel inimestel on keeruline leppida endaga selli- mad (s.o Instagram ja Snapchat).7 veedetud aeg ja tegevused seotud endiselt tugevalt sena, nagu nad on. Oma päriselu parandamise ja päris- Kuigi sotsiaalmeedia kasutamise ja depressiivsete internetipanga ja online-meediaga1, siis meediatehno- mina arendamise asemel näib lihtsam tõmmata mõle- kalduvuste esinemise omavahelist seost see ei kinnita, loogiliste arengute ning infokülluse keskel üles kasva- male sotsiaalmeedias filter peale. Postitagem kuu aega on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) egiidi all nud põlvkonna puhul on internetikasutus koondunud Instagrami vaid lavastamata, ausaid ja loomulikke korraldatava kooliõpilaste uuringu tulemuselgi Eesti ühte kanalisse, mõistagi sotsiaalmeediasse. fotosid, igasuguste töötluste ja filtriteta – kas oleme laste vaimse tervise probleemid ajavahemikus 2010– Arvudesse ülemäära langemata saab öelda, et taas- rahul sellega, mida näeme, ja kui mitte, siis küsigem 2014 tõusutrendi näidanud. Üle ühe korra nädalas iseseisvunud Eestis sündinud noorte jaoks on sageda- endalt põhjust. Teoorias (üsna idealistlikus küll) võiks kurvameelsust tundnud 13–15-aastaste puhul torkab sim tegevus internetis sotsiaalvõrgustikus osalemine2 – see viia teatud hetkel tundmuseni, et me ei soovigi sel aga silma oluline tõik, nimelt on tüdrukud samaealis- Kristiina Ojamets (snd pea 100% 18–25-aastastest eesti noortest kasutab moel oma elu sotsiaalmeedias jagada, ja tegevus kui test poistest lausa kolm korda depressiivsemate kal- 1994) õpib Tartu Ülikoolis igapäevaselt Facebooki ning 42% neist Instagrami. selline kaotaks ka ise inimeste silmis väärtuse – oma duvustega.8 Eestist halvemas olukorras on Suurbri- kommunikatsioonijuhtimise Tähistagem neid antud kirjutises terminit „digitaalne ajaga on teha parematki, näiteks investeerida see päri- tannia, kus Manchesteri ülikooli uurimuse kohaselt on magistriastmes. Igapäevaselt põlvkond” kasutades. Rühma vanuseliselt vanimad selt asjade tegemisse. Meenutaksin siinkohal Jarek end vigastavate 10–19-aastaste tüdrukute hulk kas- toimetab haridusvaldkonnas, esindajad on värsked tööealised või kohe selleks saa- Kasari luuleridu: „On parim kaamera oma silm, mil- vanud kolme aastaga 68 protsenti. tehes kommunikatsiooni- ja mas ning noorimate päralt on tulevik. lega võiks palju näha, enne kui need paljud saavad Ühene põhjus puudub, kuid negatiivset mõju nähak- teavitustööd seoses laste Nende jaoks pole meediatarbimine pelgalt prag- nägema sind.” se sotsiaalmeedial just selle pildilise sisu tõttu.9 Kui ning noorte karjääri- ja maatiline toiming info hankimiseks või võimalus vaba Ka mitmed laste heaolu ja internetikasutuse korrelat- kõrvutame Instagrami, mis on laias laastus läbinisti õppenõustamisega. aja sisustamiseks – meediatarbimine, sh sotsiaalmee- sioone vaatlevad uurimused on aja ümberpaigutuse visuaalne keskkond, ning seni meedias ja ühiskonnas dia kasutamine, on digitaalsele generatsioonile ühes hüpoteesi kinnituseks leidnud, et eeskätt nn digitaalse levinud naiste representatsiooni visuaalselt silmailu põlvkondliku elustiili ja habitus’ega tugevaim kollek- põlvkonna puhul on internetis (liigselt) veedetud aeg pakkuvate objektide-subjektidena, on loogiline, et ka tiivse identiteedi mõjutaja.3 Sotsiaalvõrgustike ulatus- ohverdatud teiste, nii psühholoogilist kui ka füüsilist sotsiaalmeedias tunnetavad naised, eriti teismeeas, lik ja aktiivne kasutamine suhtlemiseks ning eneseväl- heaolu kasvatavate tegevuste ja rutiinide arvelt (nagu ootust olla „täiuslikud”, sest iseloom võib olla, aga jenduseks ühendab ning määratleb noori. Seega ei saa regulaarsetest toidukordadest kinnipidamine, puh- välimus peab olema. Vaadeldes põgusalt Instagrami kuidagi alahinnata sotsiaalmeedias kogetu, nähtu ning kamine, aeg perega, liikumine jne).5 Aga kuniks selle Eesti kasutajaskonna jagatud sisu, julgen kurvastusega kuuldu mõju noorte sotsiaalsusele ja psühholoogiale, tundmuse ja tõdemuseni pole jõutud, liigume hoopis väita, et neiud toidavad ka ise neile pandud ootusi – eriti kui internetis veedetud aja rohkuse tõttu on hägus- pettumuse ja ängi kursil, mis tekitab tunde, et me ei hetkega meenub kümneid Instagrami kontosid, kus tunud piirid päris- ja virtuaalmaailma vahel. Subjek- suuda sotsiaalmeedias kujunenud norme täita. viimseni viimistletud preilid pehmelt öeldes kõik letti tiivsest kogemusest kantuna, olles ka ise kirjeldatud löövad. Võrdluses neidudega teeb sama ainult mõni põlvkonna esindaja, saan öelda, et harvad pole kor- üksik noormees. rad, mil mõistan, et ajanappuse, füüsilise vahemaa jpt RISKIGRUPP: TEISMELISED põhjuste tõttu elan ma justkui topeltelu, mille sot- TÜDRUKUD Laura Raud (snd 1994) on siaalsem osa realiseerub igapäevaselt lähedastega AJUHÜGIEEN KOOLIDESSE kunstnik ja stsenarist. Kõrg- võrgus suheldes. Füüsiliselt olen küll töökoha poole Pittsburghi ülikooli meedia, tehnoloogia ja tervise- hariduse omandas ta BFMis loksuvas bussis, kuid seltskondlikult ja vaimselt ühes uuringute keskuses tehtud uuring kinnitas, et mida Tüdrukud või poisid, Instagram või Facebook, digitaal- filmikunsti erialal stsenaris- mitmest vestlusaknast. sagedamini sotsiaalmeediat külastada ja mida roh- sed teismelised või tele- ja internetiajastu vahepealsel tikatudengina ning kunstiga kem aega seal veeta, seda suurem depressioonioht perioodil kasvanud puhverpõlvkond – depressioon on ta tegelenud kõige muu inimest ähvardab.6 Sotsiaalmeedia negatiivsel mõjul jääb depressiooniks ning võimatu on ignoreerida sel- kõrvalt terve elu. Lisaks KUREERITUD PERSONA’D tekkinud depressiooni erinevad vormid moodusta- le mõju ühiskondlikule elukorraldusele tulevikus. Kui sellele armastab ta raama- vad omakorda surnud ringi: osalt avaldub stress tolle- veel 2004. aastal olid unipolaarsed meeleoluhäired, sh tuid ja videomänge ega ütle Sotsiaalvõrgustikuga on üks häda. Kuna tegu on äär- sama tunnetusliku ebakõla pärast, et teiste elu on sära- depressioon, kolmandaks enim levinud töövõimetuse ära klaasist heast veinist. Nii miselt avaliku, kuid sealjuures tegelikkuse hoomata- vam ja õnnelikum kui minu oma, samas võib sotsiaal- põhjustajaks, siis 2030. aastaks saab Maailma Tervis- filmis kui ka kunstis on tema vust pärssiva meediumiga, kipub seal nõrgenema või meediast eemale hoides tekkida jällegi fomo (fear of hoiuorganisatsiooni prognoosi kohaselt10 depressioo- fookuses olnud alati inimene. KÜBERILM APRILL 2018 : 21

nist peamine üleilmne töölt eemalejäämise põhjus. Ja gistust inimestest üles võetud fotode puhul, mida on nagu kirjutise alguses mõnevõrra rutakalt vihjasin, töödeldud. Kõik raporti käigus kogutud ettepa- kujuneb just digitaalsest põlvkonnast (lähi)tulevikus nekud edastati ka sotsiaalmeedia ettevõtetele keskne tööturu ja ühiskonna vajaduste täitja. Kuigi endile, kuid nende realiseerumine näib mul- avalikkuses räägitakse vaimsest tervisest ja seda kah- le vähemasti lähiaastatel ülimalt justavatest teguritest aina enam ja avameelsemalt, on ebatõenäoline, sest kaalu- diskussioon pigem episoodiline ja vallandub üldjuhul kausil on kasum ja mõne traumeeriva sündmuse tagajärjel või sotsiaal- sotsiaalne vasse kampaania tulemusel. Teemat tuleks aga käsitleda tutus. Vii- kõigi ühiskonnas oluliste sidusrühmade ja otsustaja- mase te tasemel regulaarselt ja ennetavalt, mitte oodata, kuni probleemi tagajärjed arutelu järele kisendama hakkavad. Seejuures on sotsiaalmeedia kõigi selle võlude-valudega olnud hiljaaegu elavnenud arutelu vähe teadvustatud/puudutatud tahk. Ajuteadlane Jaan Aru ütles hariduskonverentsil kooliõpilaste keskendumisraskustest ja ärevus- häiretest kõneledes, et kuna nutiseadmete ka- sutamisest rääkimine stiilis „ära tee” ja „pane ära” avaldab väga vähe mõju, kui üldse, peaksime tegelema rohkem selgitustöö- ga. „Me teeme teavitustööd selle kohta, miks nad peavad kasutama kondoomi ja miks suitsetamine on halb. Samamoodi peame rääkima ka nutiseadmetest ja neis peituva maailma probleemidest,” ütles Aru ja rõhutas, et noored peavad teadma, kuidas oma aju ise hoida. Nagu pole suitsetajal pärast tõrva- ga kaetud kopsude nägemist jäänud suits tõmbamata, ei ole ka koolitunnis võimalik anda ammendavalt edasi eluterve(ma)id käitumismustreid sotsiaalmeedias. Olen Aruga täiesti nõus ning leian, et koolide õppeka- vasse peaks kuuluma harivad tunnid nn netiketi, nutisõltuvuse jms teemadel, kuid lõppude lõpuks on hoovad oma mõttelaadi ja väärtushinnangute kujundamisel siiski iga indiviidi enese kätes.

NOORED PAKUVAD ISE LAHENDUSI Teema käsitlemise teeb keerukamaks ka sotsiaalmeedia muutumine paljude inimeste leivateenimise vahendiks. Seal, kus on mängus kellegi kasum, on ka vastasseis ja huvide konflikt märksa tugevam. Noorte endi suurimateks eeskujudeks ja/või huviobjektideks olevad blogijad, mikrokuulsused, avaliku elu tegelased poole ja mõjutajad (ingl social influencer) teenivad elatist, ja- kaldumine gades oma muretu elustiili katkeid. Sõlmides partner- tähendaks põ- luslepinguid erinevate kaubamärkide ja ettevõtetega, himõttelist visiooni nõustuvad nad edastama oma jälgijatele nii kvanti- muutmist. teedilt kui ka kvaliteedilt ohtralt positiivse alatooniga Tulles tagasi tollesse varahom- 1 Mesipuu, B. 2017. 130 kasulikku fakti sotsiaalmeedia sisu (ise sealjuures mõistagi kadestusväärselt head mikusse, mis algas pimedas toas poolhäbis Ins- kohta. – Best Marketing, 24.01. välja nähes), sest positiivne müüb.11 Uues spordiklu- tagrami fotoseina läbi kerides, saan tagantjärele tar- 2 Ait, J. 2017. Noored IT-seadmete ja interneti maailmas. bis treenimine on #goodvibes, just see päikesepuuder gana tõdeda, et sotsiaalmeediaga näibki olevat nagu – Statistikablogi, 26.10. annab õige #glow, supertoidusegu on #healthy, elu on Juhan Liivil isamaaga – sinuga olen õnnetu ma, õnne- 3 Kalmus, V.; Masso, A.; Lauristin, M. 2017. Põlvkondade #amazing ja enesetunne konstantselt #blessed. Toi- tum sinuta. Tunnistame ja tunnetame sotsiaalmeedia eristumine muutuvas ühiskonnas. – Eesti ühiskond kiire- miva ärimudeli murraks kaader täiesti tavalise äsja (liigse) kasutamisega kaasnevat meelehärmi, ärevust nevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia” 2002–2014 ärganud noore naise täiesti tavalisest pud- tulemused, lk 620–664. rukausist täiesti keskpärases köögis. Samas 4 Nissenbaum, H. 2004. Privacy as contextual integrity. saadaks just selline visuaalne sisu noortele – Washington Law Review, nr 79 (30), lk 101–139. signaali, et päriselu erineb avalikkuses eks- Toimiva ärimudeli murraks kaader täiesti tavalise 5 Siibak, A.; Kalmus, V.; Blinka, L. 2014. Internet and poneeritavast ning see ongi okei. äsja ärganud noore naise täiesti tavalisest pudru- Child Well-Being. – Handbook of Child Well-Being, Kindlasti ei saa kirjeldatud hädades süü- lk 2102–2105. distada üheselt naiivseid ja väheteadlikke kausist täiesti keskpärases köögis. 6 Social Media Use Associated with Depression Among noori või teisalt jällegi sotsiaalvõrgustikke U.S. Young Adults. – University of Pittsburgh Schools of kui üdini saatanlikke keskkondi (autor aval- the Health Sciences, 22.03.2016. dab kahetsust, kui kellelgi on selleks lõiguks juba kibe ja norutunnet, kuid laseme justkui automatiseeritult 7 Instagram ranked worst for young people’s mental health. maik suus). Masinavärgi toimimiseks on vaja nii masinat masohhistidena edasi – meie online- ja offline-elu on – Royal Society for Public Health, 19.05.2017. ennast kui ka selle töös hoidjaid – kasutajaid. Viimased lihtsalt sedavõrd põimunud, et oma internetikasutuse 8 Aasvee, K.; Liiv, K. et al. 2016. Eesti kooliõpilaste tervise- ei ela aga, kott peas, vaid tunnistavad probleemi ka muutmine ja/või ohjamine on katsumus, mille ületa- käitumine. 2013/2014. õppeaasta raport. ise. Noortelt sotsiaalmeedia kasutajatelt tuli RSPH ja mine sõltub paljuski enesedistsipliinist. 9 Morgan, C.; Carr, M. J. et al. 2017. Incidence, clinical ma- YHMi12 korraldatud uuringu „#StatusOfMind” tule- Lõppude lõpuks ei saa keegi teine meie eest ene- nagement, and mortality risk following self harm among musel ridamisi soovitusi ning tagasisidet selle kohta, sega rahu teha ja saame vaid ise oma pärismina akt- children and adolescents: cohort study in primary care. mida võiks sotsiaalmeedia võimaliku negatiivse mõju septeerida. Lähitulevikus on muidugi huvitav näha, – The British Medical Journal, 18.10. vähendamiseks võrgustikes muuta. Näiteks pooldati kui palju panustavad tavakasutaja vaimse heaolu hü- 10The global burden of disease: 2004 update. – World üksmeelselt hüpikhoiatuse käivitamist, kui kasutaja vanguks institutsioonid, kelle võimuses on reaalselt Health Organization, 2008. on veetnud sotsiaalmeedias soovituslikust enam aega, midagi sotsiaalmeedias kui keskkonnas muuta. Laike, 11Siibak, A. 2016. Igaühest meist võib saada mikrokuulsus. ning leiti, et platvormid peaksid kasutama eraldi mär- feimi ja cash’i tahavad ju kõik endistviisi. – Postimees, 25.04. 12Suurbritannias tegutsevad organisatsioonid RSPH (Royal So- ciety of Public Health) ja YHM (Young Health Movement). 22 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON KESKKOND

NOORED, KES USUVAD RAHUMEELSESSE REVOLUTSIOONI

Tartu ülikoolides võrsuvad tudengid on otsustanud keskkonna kaitseks välja astuda, aga mitte eriti häälekalt, vaid usaldades riiki ja valides selleks erialased vahendid.

Kirjutas Piret Karro, pildistas Gabriela Liivamägi

Selle asemel et tehaseomanikel autorehve tühjaks las- sentratsioonid on viimase 800 000 aastaga võrreldes tuli selgelt välja, et kui Eesti elanik peaks valima mata või näiteks USA noorte kombel valitsus keskkonna enneolematult kõrged ning selle üks põhjus on inim- janduse ja keskkonna vahel, siis ollakse ikkagi viimase suhtes hoolimatuse süüdistusega kohtusse kaevata1, tegevus3, täpsemalt fossiilkütuste põletamine, metsa- poolt. See võiks olla ju selge vihje riigijuhtidele, kui- on need Z-põlvkonda kuuluvad noored otsustanud de hävitamine ja intensiivne loomakasvatus. Kliima- das asju ajada,” ütleb ta. Praegu on näiteks võetud ühineda üsna rahumeelsete organisatsioonidega. Kuid muutustele lisaks nimetab Carmen probleemideks vastu põlevkivi arengukava, mis toetab sektori jätku- Eesti loodust kaitsvad ühendused ongi pigem rahu- veel ökosüsteemide killustamist, võõrliikide sisse- suutlikku arengut5, kuid ei arvesta terviseprobleeme6, meelsed, on tähele pannud Eesti Maaülikooli Kesk- konnakaitse Üliõpilaste Seltsi liige Carmen Kilvits, ning end remmelga külge aheldajaid kuigi tõsiselt ei võeta. Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsioonis- petsialist Laura Oro ütleb samuti, et eelistab jääda professionaalseks, ning usub, et parim relv on õige suhtlusviis. EMÜ seltsi juhataja Jürgen Hendrik Voitka võrd- leb selles küsimuses Eestit Eesti loodust kaitsvad ühendused Ameerika Ühendriikidega, kus on pigem rahumeelsed ning end makstakse suuri summasid, et vaigistada teadlasi ja aktiviste – remmelga külge aheldajaid kuigi näiteks on seal keelatud tapa- tõsiselt ei võeta. majade tegevuse seestpoolt fil- mimine, mis muudab uurijad kri- minaalideks. USAs kehtib Jür- geni sõnul John F. Kennedy tsitaat: „Need, kes teevad rahumeelse revolutsiooni võimatuks, teevad vägivaldse revolutsiooni vältima- tuks.” Ent Eestis on võimalik viia revolutsioone ellu rahumeelselt, näiteks noori harides, teab Jürgen rää- kida omast kogemusest, olles andnud loenguid kesk- kooliõpilastele.

PÕLEVKIVI ON KURJA JUUR

Jürgenit, kelle emapoolsed juured on Mustvee kandis, painab keskkonnaprobleemidest enim põlevkivi- tööstusest tingitud õhu- ja veereostus. Eesti soojus- elektrijaamad eritavad kasvuhoonegaase ning põlev- kivituhk tekitab veekokku sattumisel leelistumist, selgitab ta. Kolm noort toovad välja ka üleilmsed Noored keskkonnaaktivistid (vasakult) Laura Oro, Jurgen Hendrik Voitka ja Carmen Kilvits. kliimamuutused, millele põlevkivi põletamine samuti toomist ja elupaikade kahjustamist. „Ohjata tuleks ka mida kaevanduste lähistel elamine idavirumaalastele kaasa aitab. Tõepoolest, ELF on pühendanud kliima- salaküttimist ja ülepüüki,” lisab ta. tekitanud on, sh astma igal viiendal lapsel. Suured ette- muutustele eraldi veebilehe2, kus öeldakse välja kuiv Probleemide lahendamiseks pöörab Laura pilgu riigi võtted võiksid muuta oma tööprotsesse jätkusuutli- 4 tõde, et kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja N2O kont- poole. „Just hiljuti avaldati uuringu tulemused, kust kumaks ning riik võiks toetada majandusliku kasu ase-

Jürgen Hendrik Voitka (snd 1996) Carmen Kilvits (snd 1997) Laura Oro (snd 1995) Õpin Eesti Maaülikoolis kesk- rohelise eluviisi vastu rohkem, Pärast keskkooli suundusin meil praegu käsil Tartu Tudengi- Olen Tartu Ülikooli ajakirjan- deni viis mind ilmselt noorte- konnakaitse bakalaureuseast- kui seda suutsid õpetajad Eesti Maaülikooli loodustu- päevadel häiriva keskkonna duse ja kommunikatsiooni organisatsioon AIESEC, mis me teisel kursusel ning olen koolis. Korraldasin Jaan Poska rismi õppima, siis aga mõist- mälumängu korraldamine. eriala bakalaureuseastme seisab säästliku arengu ees- EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpi- Gümnaasiumis keskkonna- sin, et tunnen huvi rohkem Peale selle plaanin pidada kolmanda kursuse tudeng ja märkide eest ning üritab enda laste Seltsi juhataja. Praegu teadlikkust tõstva Maa nädala, loodushoiu vastu. Vahetasin Tallinna üldhariduskoolides Eestimaa Looduse Fondi kom- tegemisi vastavalt kujundada. aitan kaasa Tartu tudengiorga- mida tunnustati ka 2016. aasta eriala ja õpin praegu bakalau- loenguid vastutustundlikust munikatsioonispetsialist. ELFi Samas saan väita, et olen ol- nisatsioonide koostöövõrgus- „Noore ettevõtja” konkursil. reuseastme esimesel kursusel tarbimisest. Huvi loodushoiu jõudsin juhuse tahtel erialast nud alati keskkonnast teadlik tikus uue keskkonnasäästliku Mõistsin, et keskkonnakaitse keskkonnakaitset. Olen ka vastu pärineb vanaemalt, kes praktikat tegema, kuid asusingi noor ning teen enda valikuid mudeli koostamisel. on mulle ideaalne eriala, ning EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpi- mulle juba lapseeas erinevaid seal tööle. Keskkonnateema- sageli sellest lähtuvalt. Ameerika punkbänd Rise astusin Eesti Maaülikooli. laste Seltsi liige. Seltsiga on linnu- ja taimeliike tutvustas. Against tekitas minus huvi KESKKOND / RETSEPT : 23 Retseptirubriigile annab maitset juurde

Izmailova, kes „julge ja tööka naisena seisab selliste oluliste teemade eest nagu üleminek taastuvener- RETSEPT giale, mahetoit, loomade õigused”. Carmen mainib teda looduskaitse teele suunanud raamatuna Rachel Carsoni 1962. aastal ilmu- KAUR RIISMAA nud pestitsiidide kahjuli- kust, kuid keemiatööstuse Kuigi Eesti on järginud statistiliselt kõiki mahavaikitud mõjust rääki- Euroopa Liidu rohelisi eesmärke, näiteks tõstnud vat „Silent Springi”. Kliima- MIS OLEKS, KUI muutuste põhjustamist otse- taastuvenergia osatähtsuse 25% peale, on see sõnu vägivallaks nimetanud8 TEEKS VÄIKSE tilluke sääsk suure põlevkivielevandi kõrval. Rebecca Solniti, neolibera- lismist kui kurja juurest kir- BURKSI? jutanud Naomi Kleini9 või Eesti ajalehtede veergudel Aga teeks justnimelt väikese burksi. Väikese burksi mel keskkonnahoidu, unistab Laura. Samas tunnistab keskkonnateadlikkust tõstnud Tuul Sepa asemel too- maakeelne nimi on „võileib”, kuigi traditsioonilisest ELFlane, et riiklike poliitikate ja ettevõtete suhtumise vad noored kui ühest suust oma eeskujuna välja Leo- burksist eristab seda kahe asemel üks viil leiba / saia / muutumiseks on vaja tõuget, näiteks kodanikuakti- nardo DiCaprio. DiCaprio pole ainus USA näitleja, sepikut / et cetera ad absurdum. vistidelt. Jürgen ütleb, et kuigi Eesti on järginud statis- kes eesti tudengitele loodushoidu õpetanud on – ka „Retsept” on rubriik, kus eri- Anthony Bourdain on jaganud burksid ühes interv- tiliselt kõiki Euroopa Liidu rohelisi eesmärke, näiteks Arnold Schwarzenegger julgustab säilitama lootust nevad tuntud ja vähem tuntud juus kaheks. Esimesse kategooriasse kuuluvad need tõstnud taastuvenergia osatähtsuse 25% peale, on pärast president Trumpi soovi, et USA väljuks Pariisi inimesed jagavad oma tead- hiiglaslikud kuhilad, mida burksi nime all diner’ites pa- see tilluke sääsk suure põlevkivielevandi kliimakokkuleppest. Eeskujudena mainitakse ka Ver- misi sellest, kuidas eluga toime kutakse ja mida on võimatu süüa. Bourdaini meelest kõrval. „Tunnen, et Eesti Vabariigi valitsus monti senaatorit Bernie Sandersit ja Al Gore’i Clima- tulla ja võtta sellest aeg-ajalt eksisteerib ainus tõeline burks kiirtoidu vormis ehk tegutseb printsiipi „no kui me peame” te Reality projekti. Jürgen märgib 21-aastase noorme- või ka pidevalt maksimumi. see on ühe käega ampsatav. Jagan tema meelsust ning järgides, tehes ära vaid vajaliku,” viskab hena ära ka bändid Rise Against, NOFX, Bad Religion, lisaksin omalt poolt, et noa-kahvli-burgeriks nimetatu Jürgen kivi siiski riigi kapsaaeda ning toob Sex Pistols, The Clash ja Linkin Park, „kelle laulud on tegelikult toidukompa – tavaliselt on saiaviil salati positiivseks eeskujuks Saksamaa, kus püü- ületavad riigipiire ja ookeane, et inspireerida inimesi ja kotleti kõrval taldrikul, taolise kuhjatise puhul aga takse vähendada aastaks 2050 kasvuhoone- maailma päästma ning loodust kaitsma”. on kõik virna laotud. Tegelikult sama mõttetu punni- gaaside emissioone võrreldes 1990. aas- tamine kui telesarja „Raamatupood” („Black Books”) taga 95% ning tõsta taastuvenergia osa- ühes osas, kus osavaks kokaks osutuv Manny supist kaalu 80% peale. Carmengi heidab riigile EESTI ROHELINE TULEVIK torni teeb. ette põlevkivi kaevandamist, kuid avaldab Õige võileib pole mitte elementide, vaid maitsete lootust, et säästva arengu seaduses7 reas- Eestist võib saada just selline riik, nagu me ise taha- kompa, kus kõigel peab olema põhjendus. Pole mõ- tatud eesmärgid suudetakse saavutada. me, ütlevad vabas Eestis sündinud noored, miks mitte tet näiteks tappa praetud seente mekki majoneesiga „Eesti loodushoiul on veel ruumi areneda ka ökoriik. On huvitav, et Z-generatsioon tajub vane- (majonees, kui mitte tempereeritult, on üldiselt või- ja nii mõndagi mõne teise riigi pealt õppi- mate põlvkondade kaudu endiselt Nõukogude Liidu leivalise polüfoonia surm). Kõige etemaid võileibu da,” ütleb Carmen. taaka ning seda just keskkonnateemade tõsiselt võt- valmistavad sõbrad-tuttavad on üldiselt ka sitkema misel. Usutletavad näevad lahendusi just tarbimishar- kirjanduse austajad – nüansseeritud lause mõistmi- jumuste muutmises, isegi kui see tähendab mõnest seks on vaja samasugust tähelepanelikkust kui otsus- UUTELE IDEEDELE AVATUD mugavusest loobumist. Ehk võime isegi öelda, et ole- tades, millest võileibu valmistada. Iris Murdochist PÕLVKONNAKAASLASED me valmis uueks paradigmanihkeks – kui 1990ndatel lugupidajad on viimistlenud võileivatehnika seejuures oli põlevkivil oluline roll Eesti energiasõltumatuse ta- piirini, kus leiva generaalbassi saadab üksainus hääl Eakaaslasi peavad noored kohati kesk- gamisel, siis nüüd soovib uus põlvkond tulevikku vaa- con moto, ja sellest täiesti piisab. Leiva ning juustu, konnateadlikumaks kui näiteks oma vane- dates, et räpasest energiast ja keskkonna laastamisest äärmisel juhul mõne oliiviga saavutatakse tintinnabuli mate põlvkonda, kuid see sõltub nii kodu- hakataks sammhaaval loobuma ning asju aetaks jätku- gurmaanlik ekvivalent. sest kasvatusest kui ka inimeste huvidest. suutlikumalt. Näiteks võiks toetada rohelise arengu Kõige ilusam on võileibade puhul see, et õiget ret- Hea töö on ära teinud üha kättesaada- ettevõtteid ja eelistada eestimaist mahetoodangut, septi õieti polegi. Ei saa nimetada kindlaid maitseosi- vamad dokumentaalfilmid, programmid, et oleksime nendes valdkondades ihaldusväärsed ka seid, need tuleb ise ja iga kord omapäi leida, küll saab loengud ja muud õppematerjalid, leiab välismaistele investoritele. Kas ei kõlaks hästi puhta aga välja tuua mõned soovitused. Carmen, tõdedes, et eelkõige tuleb muu- õhu ja veega riik, mille rikkus ei peitu mitte tehase- Esiteks, ära mine poodi. Võileib peab olema valmis- datusi teha tarbimisharjumustes. Peaksi- omanike taskutes, vaid puhtas looduses, mida saavad tatud kodus leiduvast, ainult nii saab lihvida oma os- me tarbima vähem, aga kvaliteetsemalt, nautida nii kodanikud kui ka turistid? Peaksime pa- kuseid virtuoossuseni. Meenuta, et ka Michelangelo on Laura nõus. „Minu põlvkond on uutele nema inimesed ökosse uskuma, ütlevad usutletud, et tahus Taaveti marmorplokist, mille teised skulptorid ideedele kõige vastuvõtlikum,” ütleb Jür- ühel heal päeval põlevkivitööstus seljataha jätta ning olid ära põlanud kui tööks sobimatu. gen. „Vanemad on kasvanud enamasti üles Nõukogu- minna üle taastuvenergiale. Teiseks, võileib peab olema ka voodis selili söödav, de Liidus, kus ei pööratud pea nii et kattekihid ei kuku rinnale. Kuigi võib-olla meel- üldse keskkonnateadlikkusele div abikaasale keelega liginemiseks, tähendab see ena- tähelepanu, ning nad lasid meie masti siiski lögast voodipesu. Kihtide kinnitamiseks kõigi keskkonnal hukka min- Eestist võib saada just selline riik, võib kasutada vana head laiali lükatud pehme juus- na. Praegune noorte põlvkond nagu me ise tahame, ütlevad vabas tu nippi, ent proovida võid ka leiva ettevalmistamist peab nüüd tegelema tagajärge- seda eri viisidel röstides. dega ning üritama päästa seda, Eestis sündinud noored, miks mitte Kolmandaks, kasuta osiseid, millel on maitse. Hips- mida veel päästa annab,” on ka ökoriik. terite plära, et „mul on Lasnakal üks Fjodor, kes rõ- Jürgen morn. Kuidas inimeste dul tomateid kasvatab”, pole oma triviaalsuses siis- seas teadlikkust tõsta? Laura üt- ki mõtteta. Teeme ühe asja selgeks: Rimi tomat on leb, et abiks oleks näiteks see, maitsetu. Kõik. kui mõni autoriteetne inimene ütleks probleemi otse Neljandaks, vähem on rohkem. Sanchopanzalik ja selgelt välja. „Kui näiteks riik võtaks ühiselt vastu „ideaalne võileib” koosneb kolmandikus värskest mingi suure looduskaitselise otsuse, siis küll see tähtsus materjalist, kolmandiku moodustab leib ja ülejäänud jõuab ka muidu umbusklikeni,” paneb noor valitsusele 1 Sutter, J. D. 2017. The kids suing Donald Trump are ruum kuulugu paarile lisandile. Pole mingit mõtet kogu südamele. Jürgen pakub aga välja praktilisi lahendusi: marching to the White House. – CNN, 29.04. oma külmiku sisu ülestikku laduda, see ei maitse „Autohuvilisele isale võiks tutvustada elektriautode 2 Vt kliimamuutused.ee. kuidagi. tootja Tesla tegevust ja motiive, telerivaatajast vana- 3 Miks kliima muutub? – kliimamuutused.ee. Ja mida me siis selle kõigega saavutame? Väikese emale saab näidata loodusfilme, kokandushobiga naa- 4 Eestlased eelistavad puhast keskkonda majandusarengule. kunstihetke oma Exceli-päevas. Võib-olla sa oled hooli- brile pakuvad ehk huvi uued taime- ning veganitoidu – ERR, 28.02.2018. Foto: Jaan Krivel mata pingutustest andetu maalikunstnik, sinu treitud retseptid.” 5 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 värsid on hambutud ja see biit, mille sa Reason 10-ga kinnitamine, 166 OE. – Riigikogu otsus. tegid… Ämmal oli õigus ja abikaasal ka, nad lihtsalt ei 6 Põlevkivisektori tervisemõjude uuring, 2014–2015. öelnud seda välja. EESKUJUDEKS BÄNDID JA NÄITLEJAD – Terviseamet. Aga igaüks suudab komponeerida võileiva. Mis kõi- 7 Säästva arengu seadus, RT I 1995, 31, 384. ge toredam, äpardunud katse saad ära süüa erinevalt Keskkonnakaitseühendustest peab Carmen enim 8 Solnit, R. 2014. Call climate change what it is: violence. Kaur Riismaa (snd 1986) oma natüürmordist, mille alles lapselaps julgeb pöö- lugu Nähtamatutest Loomadest, mis otsib lahendusi – The Guardian, 07.04. on kirglik kalamees ja harras- ningult prügikasti viia. loomade intensiivpidamise probleemidele. Aktivis- 9 Klein, N. 2014. This Changes Everything: Capitalism vs. tustaikonaut. Vabal ajal Ilus võileib on gustatoorne puhtus ja olfaktoorne sel- tina toob ta välja Eestimaa Roheliste juhi Züleyxa The Climate. praktiseerib pikki jalutus- gus. Ilus võileib on jooga ja meditatsioon. Kõik see, käike, päikeseloojanguid ja mille eest su personaalguru uue AMG ostis, on köögis grupipastellmaali. saavutatav. 24 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON PROOSA

TULEVIKU TU(U)LED KIRJUTAS ROSEMARY PREE, ILLUSTREERIS MADLI LAVIN

Üks võistlustöö Prima Vista kirjandusfestivali omaloomingu- konkursilt „Tuleviku tu(u)led”, mis kutsus 15–20-aastaseid noori tulevikule mõtlema.

Iganenud kalender seinal on peatunud detsembris 2036, pildil olev kõik hauad on koristamata, kuna kõik siinsed teavad, et meie järelt lumine jõulupuu läigib aknast sisse paistva päikese käes. Ilmselt on ka ei korista enam keegi. Me oleme viimased. Mõnda meist ei maetagi praegu talv – ilm on kuiv ja tuult ei ole peaaegu et tundagi, vaarikad kunagi maha, me lõppeme rahulikult oma kodudes maailma lõppu küpsevad umbrohtu kasvanud aianurgas. Vabandan siinkohal, et ma oodates. Enam ei anna loota, et ehk seda ei tulegi. Päike on iga aeda korras hoidnud pole, muruniiduk läks mul möödunud aastal päevaga meile lähemal ja nii ka meie päiksele. Kased kuivavad hii- katki ja nüüdseks pole ümbruskonnas enam kedagi alles, kes seda tel, sõstrad tõmbuvad aia ääres kortsu. Ainult sisalikud jooksevad parandada oskaks. Uued asjad on meil otsas. Mõnikord harva satub mööda seinu. Üles… ja alla. siiakanti eksinud rändureid, kelle suured veoautod on täis viimastes Kõik, mis võtta andis, võeti lahkudes kaasa. Kõik, millel oli mingigi tööstustes toodetud tarbekaupu, maitseaineid, kunstmaterjale ja, väärtus, salvestati lõpututesse digiarhiividesse, nende koopiatesse kui mul veab, raamatuid. Neil puhkudel an- nan vastu kõike, mida nad soovivad: tööta- vaid CDsid, palveid, nõgeselehti, kartuleid, ajalugu ja unenäopäevikuid. Tihti istuvad nad mu köögis, vaatavad mõtlikult aknast välja ning kahetsevad. Ihkavad midagi uut. Seiklust, tundeid, uudiseid. Ma istun neile vastu, teen hapude ebaküdooniatükkidega teed, loen näoilmeid ja ahmin sisse võõraid lõhnu, et hiljem kõik need allesjäänud inimesed luuletusteks ümber kirjutada. Vahel külastavad nad mind unes, kuid ka siis tam- muvad nad rahutult jalalt jalale ning lahkuvad hüvasti jätmata. Hommikul tõustes on kraanikausis üks must tass juures, aga seis- nud teest jäänud randid tulevad kergemini maha kui päris külaliste puhul. Unerända- jad teisi kingitusi ei jäta. Meie oleme need, kes jäid maha. Oh, ärge muretsege, me määrasime end teadlikult hukule. Maa peal elamises on lihtsalt midagi sellist, mida ükski tehnoloogia või teine planeet mulle pakkuda ei saa. Ma tajun reaalsust selleks liiga teravalt. Seega jäin ma maha. Minu keha ei suleta külmkappi teadmata ajaks, minu olemust ei salvesta- ta digiarhiividesse, ma surun hoopis oma jalad kuiva mulla sisse ning laulan lõkketule ääres vanadest kommetest. Elu on siin loo- tusetu, me vaid ootame lõppu. Aga see elu on vähemalt päris. Elamist – või suremist – väärt. Loodus, mu koduseinad, aias kasvavad sõstrad ning kasvuhoones küpsevad avokaadod on päris. Mul on olemas kõik, mida ma vajan. Elu pideva päikese all on karm, aga harjumuspärane. Ma loen, teen süüa, näen unesid ja armastan end. Kord kuus parandan jalgratast ning käin kirikus matustel. Kõik mu ümber sureb. Ja see paratamatus hoiabki mind elus, loomas, armastamas. Kolmapäevadel, kui ma ei viitsi muud teha kui rannas lesida ja naadilehti suitse- tada, tuletan ma meelde vanu aegu ja vaid- lusi. Enam ei tule ma uute teravuste peale, millega oleks võinud maailma muuta. Aegu, kui oli veel olemas valik ja nende koopiate koopiatesse. Ma ei tea küll, mida tuleviku rahvad Maa korda teha ning tehnoloogiale mitte alla vanduda. Nüüd ma nende arhiividega tegema hakkavad, kui nad ükskord taas ärkavad. lihtsalt jälgin. Mõistan mõlema poole hirme ja lootusi, eluspüsimis- Ilmselt vajuvad need koos kõige muuga unustuste hõlma. Siis saa- instinkti erinevaid käsitlusi. Päikese loojudes lähen jalutan surnu- me meie olla ka viimased, kes mäletavad. Aastatuhandeid kestnud aeda. Siin lamavad peamiselt need, kellele ei antudki kunagi võima- arengu järsk lõpp, ajaloo surm ning taassünd. Meie maailmas ei tule lust valida. Ehk on nad tulemusega sellevõrra rohkem rahul. Kui enam kunagi midagi uut. Kummalisel moel on see rahustav. Kõik on miski pole sinu otsustada, on sul alati võimalik kedagi teist süüdis- nähtud, tehtud, tuntud. Meie oleme viimased. Ja me oleme algusest tada. Meie aga peame iseenda ja oma otsustega edasi elama. Pea peale hukule määratud.

Rosemary Pree (snd 1997) tõesti tunneb, et ta võiks olla KONKURSI „TULEVIKU TU(U)LED” TÖÖDE PÕHJAL TEHTUD KOGUMIKU ESITLUS JA VÕITJATE AUHINDAMINE TOIMUB mägede nõid, lennata pilve- PRIMA VISTA KIRJANDUSFESTIVALI RAAMES TARTUS lohedel ja magada metsade TRÜKIMUUSEUMIS 7. MAIL KELL 17. põues.

KIIRKOHTING MUST TEKST

26 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON KIIRKOHTING / DISAIN

Foto: erakogu KIIRKOHTING UUS EESTI DISAIN KATRIN AASMAA

Küsis Mariliis Mõttus Katrin Aasmaa (snd 1995) on nooruke moelooja, kes on keskendunud oma loomingus just meestemoe disaini- misele. Aasmaa maailmas tähendab see unisex’i, mitte klassikalisi pintsakuid ja viikareid, ning ei maksa üllatu- da, kui massiivsete bomber’ite ja nahast pükste kõrval astuvad püünele kleidimõõtu jakid, pluusid ning isegi LIIS NIMIK seelikud, kord kaunistatud Aasmaa käekirjale omaselt venekeelsete parasiitsõnadega, siis aga joogikõrtekogu- Aprilli keskpaigas jõuab kinodesse uus kodumaine film mitega. Oma inspiratsioonigi leiab ta eesti ja vene kul- „Portugal”, kus on peale filmi- ja teatrimaailmast tun- tuuri kokkusulamisest, Lasnamäelt ning keskturu kantud näitlejate ja režissööri mängus ka monteerija Liis dis patseerivatelt tegelastelt, kes laveerivad hea ja hal- Nimiku (snd 1979) käsi. va maitse piiril. Kulminatsiooniks tõid need ideed talle hiljaaegu ka selleaastase Hõbenõela nominatsiooni. Oled olnud mitme Eestis peaaegu kultuse staatu- sesse tõusnud filmi monteerija: „Roukli”, „Rist- Disainipisik tärkas sinus juba lapsepõlves, kuna tuules”, „Free Range”. Milliseid ühisosi eesti nüü- su ema, kes töötas samuti moevaldkonnas, vedas disfilmidest välja tuua saab? koju erinevaid moeajakirju. Edasi tuli juba osa- Katrin Aasmaa. Foto: Cärol Ott Eks me oleme keskendunud mineviku kaudu oleviku võtt kooli moe-show’st. Kellele olid su esimesed mõtestamisele, tulevikku või nüüdisaegseid teemasid disainid mõeldud ning millised need sinu mäleta- väga lahkama ei kipu. Oleks huvitav näha, mis juhtuks, mist mööda olid? Minu loomingut kannavad paljud erinevatest rahvus- kui oma isiklik minevik korraks ära unustada ja prot- Päris esimesed esemed olid Barbie’dele, tehtud mu test inimesed, sealhulgas eestlased ja venelased, ning sess tagurpidi pöörata – teha filme üldinimlikel tee- vanadest roosadest sokkidest. Kooliaegsed kollekt- leian, et see ongi indikaator, et olen suutnud oma madel ja sellega kultuuri nn uuesti luua, kasutada filmi sioonid olid valmistatud peamiselt sugulaste vanadest mõtte edasi anda. kohtumiseks endaga. Fookus on praegu selgelt draa- riietest, kaltsukaleidudest ja kodus vedelevatest asja- mal, ei ole ulmefilme, vähe tehakse sotsrealistlikke asju dest. Mäletan ka piisavalt palju värvilist tülli, kilinaid Kas moel on sinu jaoks sel juhul ka poliitiline tä- ja häid kriitilisi komöödiaid. Õnneks on meil teatav eks- ja kolinaid. Aga algusest peale on olnud mu missioon hendus? Milliseid sõnumeid see veel kannab? perimenteerimisvabadus – „Risttuules” oli suur eks- kantavus. Absoluutselt, moel on poliitiline tähendus, eriti oli periment, „Roukli” samuti. Katsetamine on väga täh- see tõsi minevikus. Olen kuulnud lugusid, kuidas näi- tis – see on kurb, et maailmas valitseb skeemifilmide Su esimene kollektsioon „Pää tegeminõ” sai ai- teks vanaema klassiõel tuli paksu pahandust, sest tal või nn peavoolu väärtkino. Kui režissöör ei ole vaba, nest eesti folkloorist ning setu ehetest. Kui palju oli seljas sinimustvalge kleit. on tulemus alati millegi varasema koopia. Olen uhke, sa riiete loomisel üldiselt ajalukku vaatad ning Tänapäevases kontekstis on mood minu jaoks seotud et meil on arthouse-režissööre, kes püüavad ise oma kas sul on ka lemmikajastuid? pigem sõnavabaduse ning eneseväljendusega. „Davai” tuuma tabada, oma juurikat maas hoida. „Pää tegeminõ” sündis EKAs teisel õppeaastal etno- ei kanna endas poliitilist sõnumit, vaid tuletab meelde, graafiakursuse raames. Lisaks eesti rahvariidele on seal et hoolimata erinevustest oleme kõik inimesed. Kuulutasid naistepäeval, et suure osa meie aja- ka tšuvaši traditsioonilisi elemente, näiteks lillelised loolistest hittfilmidest, nagu „Siin me oleme”, pulmapärjad. Aga üldiselt uurin ikka, mis enne mind on Sinu viimane kollektsioon „Bomchic” on võtnud „Mehed ei nuta” jne, on monteerinud üks tund- tehtud. Nagu öeldakse, snitti keskturu kandis ringipatseerivatelt tege- matu naine Salme Jevdokimova. Kas oled leppi- et kes ei tea minevikku, lastelt. Mis sind nende puhul kõnetas? nud monteerijarolli nähtamatusega või leiad, et sellel pole tulevikku. Peamiselt kõnetasid mind kombinatsioonid, mis vaaru- sel tööpostil on siiski ka võimu? Kõikidel uutel trendidel vad hea ning halva maitse piiril – ei saanudki lõpuni aru, Võimuküsimusel ei ole autorifilmi puhul suurt tähen- on tegelikult tekkepõh- kas tegemist on maitselageduse või täieliku geniaalsu- dust. See tähendab keskkonda, kus režissöör tunne- jus minevikust/ajaloost. sega. Lisaks ka palju ülepakutud blingi ning ootamatuid tab ja hoiab filmi selgroogu. Tänu sellele saavad filmi- Lemmikut ma praegu väl- aksessuaare, mis lihtsalt panid itsitama. Minu isiklik grupi liikmed loovust vabalt rakendada. Sellises olus- ja tuua ei oska, sest igas lemmik, keda kohtasin, oli 40ndates meesterahvas, tikus on mõnus tööd teha. Vaidlused käivad ikka asja ajastus on erilisi pärle. kes kandis maikat, viigipükse, sandaale ja sokke. Peas juurde, nii saabki selgeks, kus on selgroog. Tõde ei olid alati jalgratturi stiilis päikseprillid ning kõrvaklapid, ole selles faasis enam kellegi oma. „How to Coexist” on millest tuleva mussi saatel ta puusasid liigutas. Nähtamatusega peab leppima – see on monteerija samas kantud väga po- põhiülesanne. Mida haaravamaks film läheb, seda näh- pulaarsest slaavi es- Lasnamäe ja keskturu oled sa nüüd läbi käinud. tamatumaks jääb meie töö. Samas on operaatori või teetikast. Kuidas sa Kas Tallinn ja selle erinevad inimkihistused on näitleja tunnustus alati ka monteerija tunnustus. Näit- ise selle postsovetliku miski, mis sulle ka tulevikuks ainest pakub? lejaroll saab tihti alles montaažis valmis, operaatori ja subkultuuriga suhes- Jah, loomulikult, Tallinn on mulle juba 22 aastat kodu monteerija töös on ka suur ühisosa. Nägin hiljuti Mati tud ning kui palju sa olnud ning siin on veel palju jutustusi. Etteruttavalt Põldre filmi „Kevad südames” ja märkasin, kui lahti- selle tekkepõhjuseid võin öelda, et järgmisena võtan luubi alla Mustamäe se käe ja huumoriga see oli kokku pandud. Uurisin oled uurinud? (kus korter on aus ja hea, ilma euroremondita). natuke ja avastasin monteerija Salme Jevdokimova. Ma arvan, et läänemaa- Temast pole terves internetis ühtegi rida kirjuta- ilmale ning inimestele, Sinu riiete juures on väga palju ka erinevaid hu- tud. Olemas on ainult võimas filmograafia – ta on kellele nõukogude aeg vitavaid materjale ja detaile, näiteks plastkõrred lõiganud kokku meie kollektiivsesse alateadvusesse on kauge ning võõ- või väga suured lukud. Millised materjalid sulle sööbinud komöödiad. Peep Puksi käest sain teada, ras, on kirillitsa lihtsalt eriti meeldivad? et ta on elus ja oli hinnatud monteerija. Monteerija eksootiline ja avasta- Kindlat lemmikut mul pole. Pigem meeldibki katse- punub filmi nähtamatu niidi ja võiks olla operaatori ja mata maailm, näiteks tada ootamatute vahenditega, mis enamasti on väga kunstnikuga samas reas, nemad on praegu seaduse analoogne hullustus käepärased. järgi autorid, monteerija aga mitte. Kipun arvama, et on olnud ka hierog- see on nõukaaja pärand. Siis olid monteerijad eran- lüüfidega, kuid arvata- Mis on sinu arvates praegu kohaliku moemaailma ditult naised, kes istusid kuskil keldris, käärid käes. vasti on ka see nende suurimad plussid? Kellelgi ei tulnud pähe tunnistada, et nad on tegelikult jaoks mööduv trend. Hea on see, et ägedaid noori moeloojaid on palju, kunstnikud. Tsunft peaks ikka oma tegijaid märkama. Katrin Aasmaa Tallinna keskturu Meile, kes me elame igapäevaselt Ida-Euroopa kul- nüüd tuleks tegeleda sellega, et nad nähtavaks teha! „trendidest” inspiratsiooni saanud tuuriruumis, on see aga tavaline osa elust ning jääv Kindlasti tasub silma peal hoida EKA moedisaini Ins- kollektsioon „Bomchic”. Millised on su enda vaieldamatud lemmikfilmid, Foto: Hooligan Hamlet nähtus. „How to Coexist” sündis soovist lahen- tagramil @eka_moedisain, kust leiab infot ürituste, mis sobiksid hästi praegusesse varakevadesse? dada eesti-vene noorte integratsiooniprobleeme. näituste ning projektide kohta, milles meie noored Alma Har’eli dokumentaal „Bombay Beach”. Minu „Davai” – sama nime kannab ka mu ready-to-wear- andekad moeloojad esindatud on! totaalne lemmik, see on üks neist dokkidest, mis kollektsioon – on küll venekeelne sõna, kuid palju- kombineerib vägevalt mängu- ja dokfilmimaailma. dele eestlastele täielik parasiitväljend, mida põimime Mida pead praegu kõige ägedamaks trendiks või enda emakeelde. Nii leidsingi selle kaudu ühtse pide- suunaks meestemoes? Küsis Piret Karro punkti ning arendasin ideed Lasnamäe näitel edasi. Kleitide ja seelikutega eksperimenteerimine on cool. Üldse tundub, et mehed on muutunud riietuses jul- TUTVU KATRINI Loe kiirkohtingut täismahus Müürilehe veebi- TÖÖDEGA AADRESSIL Kuidas vene noored selle kollektsiooni vastu on gemaks, mis annab mulle disainerina palju rohkem väljaandest muurileht.ee. AASMAAKATRIN.COM võtnud? mänguruumi! KIRJANDUS APRILL 2018 : 27

RAHULIK OLMEKOLGATA MAXIMA KILEKOTIGA

Luges Maia Tammjärv Debüüdist on möödas üle kolme aasta ja juba kuule- Aga me ei võta. Igal juhul oli aga tookordses rolliloo- tatud näide oli üks vähemalt tõenäoliselt reaalselt megi Kelly Turgist taas. Või esmalt isegi näeme teda. mes midagi turvalist. pealt kuuldud vestlus surmatud kassipoegadest, aga Suuremõõtmelist ajakirjaformaadis hipster-kitši pildi- Teemavalikult tulevad need asjad Turgil muidugi välja. puänt on igatahes feministlikku adresseerimist või- raamatut, fontideni ja värvideni läbimõeldud, Marta See, mis on oluline, see, mis kõnetab. Sisulised kõne- maldav ja nõnda seda küllap rakendataksegi. Vaariku fotodega, Johanna-Mai Riismaa kujunduses. punktid ei ole debüüdiga võrreldes kuigi palju isegi Turgi rollimängudki selles kogus on muutunud, teks- Ainult kinkimiseks vast imelik, muutunud, vaid ehk see pealkirjagi ilmunud rakendus- tides kasutatakse teisigi asesõnu peale „mina”, neid sest kuidas sa kingid ajakirja, pa- liku teoloogia mõõde ongi täiesti uuena lisandunud. rolle ei pea nii otse läbi mängima. Ehkki on ka seda, rem siis juba raamat. See on mui- See religioosne täiendus võib raamatus esineda mõne aga igatahes võib siin nüüd ka jutumärkideta aimata dugi pealispindne ja ennatlik, suur- lihtsa kujundi tasandil: „nüüd inimesed / teavad / et otsekõnet, vahendatust, liiga kaugel on nad autorite värviliste kaante sees on mõis- püüan / raha kokku hoida / ja / olen nõus vantsima / näolisusest. Teise maski ette kleepimise asemel võib tagi peidus raamat ise. Kujundus kusagile / määratus kauguses / olevasse Maximasse / distants „Rakenduslikus teoloogis” ilmuda me ette ka on kohane ja täpne, see on sama ja seda / Kolgata teed / kannatama / kilekott / kätt / ajalisena: „kunagi kui ma vaatasin neid / filme / kunst- irooniline ja distantseeritud kui soonimas”. Taotleda võib aga ka lihtsat-nunnut šokee- nikest kellel oli / anorektikust-buliimikust- / nar- Turgi luulegi, fotode rohkus näi- rimist: „tunnen end kui jeesus kristuse pruut türa ees / karist-alkohoolikust ilus muusa /…/ siis ma tahtsin teks autorist endast toob meelde tunnen end kui jeesus kristuse pruut türa ees / tunnen ka ise olla nagu see / fucking muusa” või „aastaid ta- Triin Tasuja omaaegse „Provintsi- end kui jeesus kristuse pruut türa ees”. Samas võib gasi / sõin ja ropsisin / see oli omamoodi peen kunst”. luule” (Värske Raamat, 2009). religioosne kujund töötada läbivalt terves tekstis: „ta Ka armastus on tore teema, mida luuleraamatu- Sarnasusi põhimõtteliselt on mui- igatses kuulda nende kannatusi / nende vajadusi / ja test ikka otsitakse (ja alati ka leitakse, sest kes otsib, dugi veel. Ainult leheküljenumb- nende ihasid / ta tahtis kõik möödunu / vaid heastada see…). Aga üsnagi positiivselt ei ole see Turgil üldse ritest tundsin „Rakenduslikus teo- /…/ hetkest mil kaeblejate rinda kergitas / lootus / liialt esil. Või on isegi üsna vähe esil. Siit-sealt ta mui- loogis” ko-hu-ta-valt puudust, süttis ka põlastav viha / ta vastu”. dugi aimub, ega päris ilma ei ole, aga teemasid, mis nõnda jäävadki siingi arvustuses on olulisemad, on küllalt. Võib-olla siin ongi ainult osutatud näited leheküljenum- üks päris armastusluuletus, vähemasti nõnda, nagu merdamata. NAISEKS SÜNDINUD mina seda näen. Ja selle lähtepunkt on üsna sarnane „Reaalse elu” omaga, kus armastust tuli kas vältida või Luuletuskogus on esil ka naisena elamise küsimus, häbeneda, igatahes on Turgi loomingus märksa pare- RELIGIOOSNE nüüd selgemalt feministlik juba selle mitmetasandili- maid võimalusi elus õnnestuda kui just see. Aga siin sema iroonia tõttu, teema kannab enam süvitsi, nii suubub see ootamatusse küll: „mõtlesin elada tavalist KELLY TURK „RAKENDUSLIK TEOLOOG” MÕÕDE TOIMETANUD KAUR RIISMAA arutab Turk siin näiteks stereotüüpsete vastasseisu- elu / elu mida ihaleme siis kui hingel on / valus /…/ KUJUNDANUD JOHANNA-MAI RIISMAA Kui Turgi debüüdi „Reaalne elu” de üle, millega puhtalt bioloogilisest tõsiasjast lähtu- mõtlesin olla kaine / mõtlesin et ei kiibitse ringi / ei VIHMAKASS JA KAKERDAJA (Värske Raamat, 2014) iroonia oli des pea 50% maailma elanikest peab oma elu jooksul ihale elu nagu amy winehouse’il /…/ mõtlesin armas- 2017 kõikehõlmav, lajatav ja üheplaani- rinda pistma: „sina kes sa oled naiseks / sündinud / tada ühte inimest / mõtlesin / mõtlesin veel natuke / 76 LK line, rolle mängiti häbitult ja kui- meesteseltskonnas ära / puuduta poliitika teemasid / miks on üldse vaja armastada vaid / ühte inimest / dagi isegi lustiga, siis „Rakenduslik sa mõtled niikuinii vagiinaga / ja / aju on sul sile nagu kui jumal armastab meid kõiki”. Rakenduslikule teo- teoloog” on nihkunud kindlasti, vähemasti osaliselt, pohl / ära tee oma mehele / juhul kui sul ta on / loogile igatahes kohane vaatepunkt! mitmekesisuse poole. Rolle mängitakse endiselt, iroo- piinlikkust / ja säästa oma suguõdesid häbist / kedagi Ka tarbimiskriitikas on Turk muutunud rahulikumaks, niat jätkub laialt, aga mõned dimensioonid on juur- ei koti su feminism / laki küüsi ja ole vait”. Jätkub ka see ei ole enam irooniline glämm brändinimede ja de tulnud. Seejuures ei leia ma, et see „Reaalse elu” õigeks naiseks olemise irooniaroosa otsing. „Raken- moelinnade pildumisega, see on see rahulik olmekol- üheplaanilisus kuidagi halb oli, vastupidi, selles iroo- duslikus teoloogis” peab õige naine igatahes armas- gata Maxima kilekotiga. Paratamatult inimlik, ainult tama lapsi, õige väike tüdruk peab olema nüansid varieeruvad: „samas kui kohe poes ära käia, tubli ja viisakas, istuma, jalad koos, olema siis on käidud, saab ebameeldivuse kaelast, vaja on ju hoolas, olema tähelepanelik: „keegi ei an- ainult kohvi, tampoone ja veini. esimest et homme ei Turgi rollimängudki selles kogus on muutunud, tekstides desta / väikestele tüdrukutele / rumalust / peaks kohe poodi tormama, teist et veri mööda sääri kasutatakse teisigi asesõnu peale „mina”. ei Eeva / ega / Maarja / ega / ema / ega / alla ei jookseks ega määriks mööblit- riideid- minu ihu väikesed poisid / ega / suured poisid / ega / ning kolmandat sest nii on alati.” mehed / ega / teine väike tüdruk / ega / See on tõsine raamat huumoriga, kurb raamat suur tüdruk / ega / naised / ja / ka ise mängudega, lustlik raamat paratamatu(se) õudusega, nia lihtsuses oli midagi äärmiselt värskendavat, eriti ei suuda / andestada / iseendale / seda hooletut / julge lasteraamat täiskasvanutele, hipster-pildiraa- arvestades, et tegu oli debüüdiga. „Reaalse elu” põh- juttu”. Ja vähe sellest, naine võib siin olla sedavõrd mat kõige nõrgemale… Ja midagi väga nüüdisaegset jalikku üle-võlli-irooniat saaks muidugi tõlgendada ka alam, et isegi pesakonnast humaansetel kaalutlustel millestki väga vanast. Raamat nais(t)est ja Jeesusest. varjamisena, ebasiirusena, kui me võtaksime eeldu- ellu jäetud kassipoeg ei tohi olla emane… Turki see Igatahes miski, mida tingimata lugeda ja vaadata ja seks, et luule peab olema midagi otsest ja paljastavat. puudutab, muidu ta sellest ei kirjutaks, viimati nime- katsuda ning, kui julged, ka kinkida.

148. HOOAEG Medeia

EURIPIDESE TRAGÖÖDIA AINETEL

LAVASTAJA JA MUUSIKALINE KUJUNDAJA TIIT PALU — KUNSTNIK EUGEN TAMBERG OSADES MARIA ANNUS — KÜLLIKI SALDRE — MERLE JÄÄGER — KÄRT TAMMJÄRV

VANEMUISE TEATRIS JA 16.04 TEATRIS NO99 28 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER REKLAAM

Rahvusvaheline kultuurikorralduse magistriprogrammteater haridus kino hamburg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Businessdigitaalne School’i ingliskeelne ühisõppekavasaksamaa kultuurikorraldajatele.eesti muusika teadus kultuur Kandideerida saab 4. juunini 2018 aadressil www.sais.ee Lisainfo sisseastumise kohta: www.ema.edu.ee

Eesti Muusika Päevad / Loomelabor esitlevad:

Astra Irene Susi Marta-Liisa Talvet Kristjan Kannukene NOOR HELILOOJA 2018 Heliloomingu konkursi finaalkontsert Juuso Salonen Anna-Margret Noorhani Adena Anton 0 1 0 1 1 0 1 0 1 0 0 1 0 1 T, 10. aprill kell 18 0 1 0 1 1 1 0 0 1 0 Heino Elleri1 0 1 1 0 Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli Tubina saal nimeline1 0 1 1 1 Tartu0 0 1 1 1 1 0 0 0 Muusikakool1 0 1 1 0 1 0 Sissepääs tasuta! 0 0 0 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 0 1 0 1 1 1 0 0 1 1 0 0 0 1 0 0 1 1 1 0 0 0 1 0 1 1 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 1 0 0 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 1 0 1 0 0 0 1 1 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 00 1 1 00 1 01 10 1 0 1 1 10 1 0 1 1 10 11 00 11 0 01 10 1 0 0 1 0 0 01 00 0 09. – 29. aprill 2018 0 0 1 0 00 1 0 0 10 01 10 11 01 10 1 0 1 0 1 0 1 01 0 1 0 01 1 1 0 1 1 01 1 01 00 00 10 0 11 10 1 0 1 1 00 0 10 10 00 10 0 0 01 10 0 1 1 00 11 01 10 01 10 11 01 01 110 10 01 11 www.saksakevad.ee 01 1 110 111 010 1 01 00 11 10 100 000 11 10 01 00 10 00 00110111010 001 10 01 11 01 0111 1001 10 01 11 01 11001010110101010 010 101 100 011 101 10 101 01010 11010 1010 0110 101001001 1010 10101010010011101010

EESTI

/saksakevad /saksakevad # saksakevad KUNST APRILL 2018 : 29

EVE KASE TÕEJÄRGSUSE LABÜRINT

Tartmusis avatud isikunäitusel „2+2=…” on kõrvutatud nõukogude propagandat nüüdisaegse alternatiivsete faktide fenomeniga ning vaatajat raputatakse huumoriga lahti oleviku paratamatuse tõsiselt võtmisest.

Aleksander Zahharov 1980. aastatel esmase laiema tunnustuse pälvinud isikunäitusel „Lugemistuba” esitletud tööle. Nüüdses ning avaus kitsasse mustavasse labürinti. Pimedat käi- kunstnik Eve Kask tegeleb näitusel „2+2=…” meie projektis osalenud kirjanikel paluti välja mõelda raa- ku järgides jõutakse klaasist skulptuurini „2+2=…”, ajastu ning nõukogude aja ideoloogiliste sidemete matupealkirju, mis räägiksid asjadest nii, „nagu need mis on inspireeritud Orwelli romaanist „1984”, kus paljastamisega. Neli järjestikust ruumi nelja totalitaristlik režiim on väänanud tõde, nii tööga viivad vaataja sammhaaval anonüümse et isegi 2 + 2 = 5. Läbipaistmatud hämarad Ülemine foto: Eesti Ekspressi esi- tõejärgsuse subjekti süvateadvusesse. Teel käigud sümboliseerivad nii suletud institut- kaasi parodeeriv „EE Eesti edulugu” (2012–2018) kujutab Eesti lähimi- sinna sulavad nõukogude perioodi ja nüüdis- sioone kui ka ideoloogilise paratamatuse neviku võtmesündmuseid ja -isikuid aja ametlike maailmavaadete pealtpaista eri- reglementeeritud mõistuse piiratust. Labü- nõukogude propagandavisuaali nevad lähtekohad ning toimeviisid ühte, ava- rindi meandrikujuline paigutus ja ingliskeel- vindiga. Foto: Karel Koplimets des ideoloogiaüleseid visuaalseid ja emot- setes arvustustes näitusesaalides liikumist Keskmine foto: Skulptuur „2+2=…” sionaalseid võtteid, mis taotlevad parasjagu kirjeldav tegusõnana kasutatav „meander” on labürint-installatsiooni „2018” võimutseva korra lõputuna tunduvat taas- lubab mõelda ka kunstiinstitutsioonide rol- (2018) kese, mis vihjab hiljutiste kehtestamist. list kehtivas ideoloogias. Alternatiivselt võib poliitiliste sündmuste valguses taas läbi müüdud teosele „1984”. öelda, et Eve Kask on paigutanud külastaja Foto: Karel Koplimets seekord füüsiliselt oludesse, mida ta on va- Alumine foto: Raamatusarjas „Kir- TEGELIKKUST VÄÄNAVAD rem vaatamiseks pakkunud. Oleme sattunud jastus Bläkk esitleb” (2010/2018) AJALEHEKAANED tema 1980. aastate graafikamaailma, milles on avaldatud sellised teosed nagu pseudomütoloogilised tegelased asustavad „Kogu tõde”, „Ma proovisin armas- Esimeses ruumis tegeleb Kask ideoloogiate iidseid kinniseid psühholoogiliselt laetud ruu- tada venelast” ja „Head lapsed, need kasvavad pitsata”. visuaalse eneseväljenduse analüüsiga. Teose me. Me asume mõistuse sügavaimates soppi- Foto: Karel Koplimets „EE Eesti edulugu” esmast varianti esitleti des, mis tajuvad eksistentsi räiget õudu, kuid tegelikult on”. Tulemuseks on hulk raa- otsivad sellest väljapääsu, mille varjamiseks ning ära- matuid humoorikate pealkirjade ja sisu- kasutamiseks on loodud eelmistes ruumides nähtud kokkuvõtetega (raamatute sisuks on mui- ideoloogiad. dugi sajad tühjad valged lehed), mis ka- jastavad Eesti ühiskonda piinavaid küsi- musi. Heaks näiteks on lause Anti Saare MÄNGUKAVALUS raamatu „Siga ja Kägu IV” tutvustusest: „Kagu-Eesti on müüdud Kurdistani Rah- Viimasesse, neljandasse ja kõige väiksemasse ruumi vapartei feministlikule tiivale ja kogu sisenedes võib esimese hooga tekkida küsimus, kas Põhja-Eesti on avatud rahvusvaheliseks see on üldse sama näituse osa. Eve Kask on paiguta- frakkimiseks, nii et Eestist saab tihedaima nud oma Wunderkammer’isse erinevad leidobjektid, maavärinate sagedusega riik Euroopas.” Pavel Makovi „Place-Fountain- Lähis-Ida, muutuvad soorollid, elukesk- si” (1995–1996) ning helisaatena konna hävimine ja looduskatastroofid Jan Kausi lühikese jutu. Ruumi- liidetakse sujuvalt üheks emotsioonidest installatsioon „Mängu arheo- pakatavaks tervikuks ning jäetakse mulje loogia” (2018) räägib kunstniku Kask on loonud teelahkme: kas peatselt saabuvast totaalsest muutusest. isa Martin Kase elust GULAGis. liikuda edasi tõejärgsuse labürindis Bläkk on küüniline paralleel tõejärgsele Oskusliku maletajana sai Kasest või osutada vastupanu ülevalt alla juba 2012. aastal Tallinna joonistustriennaalil, Vorkuta vangilaagri pea- praeguseks on Eesti Ekspressi algusaastate arsti mängupartner ning kehtivale korrale. esteetikat matkiv joonistuste ja akvarellide (isegi meditsiinilise hari- sari paisunud 32-osaliseks. 1989. aastal alus- duse puudumisel) vels- tanud EE oli vastselt hauast väljakaevatud ker haiglas. Arsti ja vels- kapitalismi visiitkaart, esimene end sotsialist- kri malematši on kirjeldatud Jan Kausi loos, likust ühiskonnast distantseeriv meediainsti- mis põhineb Paul Kerese ja Max Euwe matšil tutsioon. Kaske huvitab, kuidas massimeedia 1940. aastal. Installatsioon keskendub mängu- visuaalsete vahenditega ühiskonda mõjutab, kavaluse ideele ehk sellele, kuidas valitseva niisiis lõi ta EE võltsesikaaned, kus tegelas- režiimi mängureeglid üle kavaldada ning luua teks olid Eesti lähiminevikust tuntud „täht- tervemõistuslik arusaam maailmast. sad” isikud. Võltskaantel on segatud pilkavalt Eve Kask on kujundanud kolmest ruumist kokku 1990. aastate EE reklaamilik fotostiil koosneva teekonna kehtiva ideoloogia pal- ning sotsrealism, et näidata nõukogude pro- jastamiseks ning lisanud sellele neljanda toa, pagandistliku pildikeele kõnekust nüüdis- milles ta pakub lahenduse, kuidas seda üle EVE KASE NÄITUS „2+2=…” aegse Eesti visuaalkultuuris. 32 esikaant on kavaldada. Kuigi kunstnik näitas esimeses ruu- (KURAATOR BRIGITA REINERT) kleebitud vanamoodsate teatepostide külge, mis nõukogude- ja nüüdisaegse Eesti visuaalia ON TARTU KUNSTIMUUSEUMIS mis paiknevad ruumis koos rohelise põran- sarnasusi, jääb ikkagi küsitavaks, kas ka viis, AVATUD 13. MAINI. dakatte ja pinkidega, tekitades tunde, nagu kuidas mõtestada ümber praegust neolibe- see vaatemäng toimuks kusagil pargis. Kapitalistliku narratiiviloomele, mida viimaste aastate valimiste raalsusest joovastunud riigi enesekuvandit, on sama. reklaamistiili ning sotsrealistlike visuaalsete motiivide ja (sotsiaalsete) konfliktide erinevad pooled pakku- Tõejärgse maailma tunnuseks on kajakambristumine, kombineerimisel muutuvad „EE kaaned” pateetilis- nud on. mis paistab järjest süvenevat. Eve Kase lahendus on teks filmiplakatiteks, mille sõnum „Coming Soon!” on selle protsessiga kahtlaselt sarnane. Kas sellises maa- üks propaganda põhivõtteid. Erinevalt filmidest, mis ilmas omaenda tõde taga ajava mänguloogika välja- lõpuks kinodesse jõuavad, järgneb propagandale ena- ALUSTÕDEDES KÕHKLEMA PANEV arendamine pole hoopiski kehtiva korra kinnis- masti ainult veelgi rohkem propagandat, mis muudab RÄGASTIK tamine? Kas selle asemel ei peaks püüdlema min- lubadused „kindlasti saabuvast” paremast tulevikust gite suuri inimhulki kõnetavate, kaasavate ideede kõhklusi loovaks emotsionaalseks olevikuks. Kolmas töö „2018” asub esimese korruse suurimas poole? Kui aga eeldada, et „2018” väljendab inim- saalis, ruumiinstallatsioon koosneb labürindist, skulp- mõistuse olemuslikku surutist, ja võtta see näitu- tuurist „2+2=…” ning Roland van der Veldeni vise lähtekohaks, siis on Kask loonud teelahkme, FIKTIIVSED RAAMATUPEALKIRJAD deost „Grid” (2013). Külastaja satub ruumi astudes kus saame valida, kas liikuda edasi mööda tõejärg- kõigepealt kokku hollandi kunstniku videoga välja- suse labürinti või olla iseseisev ja ülevalt alla kehtivale Teises ruumis asub teos „Kirjastus Bläkk esitleb”, mis pääsuta virtuaalsest mustvalgest võrestikust. Väike korrale eos vastupanu osutada. Kahjuks aga tundub, Aleksander Zahharov (snd koosneb 168 raamatust koostöös 66 kirjaniku ja mõt- valge nooleke suunab edasi astuma teele, kus esime- et praegu ollakse juba ammu sellisest nullpunktist 1996) õpib Tartu Ülikoolis lejaga. Raamatusari on järg 2010. aastal Jüri Kaarma se asjana kerkib vaatevälja seinale kirjutatud „2018” möödunud. kunstiajalugu ja semiootikat. 30 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON FILM VÄGIVALD NAKATAB

Vaatas Ralf Sauter Ma valetaksin, kui ütleksin, et Haapsalu Õudus- ja Fan- tesse kalduvad, ei suuda pahatihti oma olemasolu et ükski vaataja ei tunneks, nagu lugu oleks võinud taasiafilmide Festivalil näidatakse ainult maitsekalt õigustada ning jätavad mulje, et lavastaja eesmärk leida inspiratsiooni reaalsetest sündmustest, sest film tehtud psühholoogilisi õudusfilme, millele on olnud on lihtsalt šokeerida. Ei ole siiski palju ekstreemfil- algab vaimukalt põhjaliku teadaandega: „Kõik tegela- eeskujuks „Vaimude väljaajaja” („The Exorcist”, 1973), me, mis kujutavad vägivalda lihtsalt vägivalla pärast. sed ja asukohad on täielikult väljamõeldud! Seda lugu „Surmahotell” („The Shining”, 1980) ja teised olulised Näiteks 1980. aasta „Kannibalide holokaust” („Can- pole kunagi juhtunud, ei juhtu praegu ja ei saa juhtu- teosed hirmutavas žanris. Igal aastal leiab program- nibal Holocaust”, 1980) näitab tsiviliseeritud inimes- da ka tulevikus! Veelkord, lugu ei ole mitte kuidagi mist ka sedavõrd iseäralikke ja ebameeldivaid friigifil- te ootamatut julmust inimsööjatest džunglielanike inspireeritud reaalsusest!” Teades, mida sõgedat on vastu, sundides meid imestama, kes on oma ohvrite peal korda saatnud kurikuulsad kanniba- selles loos tegelikud kannibalid. Mitmes lismi harrastanud sarimõrvarid, nagu Jeffrey Dahmer, riigis keelatud „Serbia film” („A Serbian ei saa endale sellegipoolest lubada, et ükski teoses Sellised filmid nagu „Kfc” ei suuda pahatihti oma Film”, 2010) on aga agressiivne kommen- „Kfc” kujutatud koledus kunagi päriselt sündinud pole. taar Serbia sotsiaalse olukorra ning sealse Tõenäoliselt on algusesse poogitud tõotuse eesmärk olemasolu õigustada ning jätavad mulje, et lavastaja „poliitiliselt korrektse” filmikunsti aadressil. mõista anda, et Hanoi ei ole nii koletu paik, kui seda eesmärk on lihtsalt šokeerida. Ekstreemfilmide autorid peavad pigem filmis mööndusteta kujutatakse. kannatama, sest need kipuvad publikut peletama ning langevad erinevates riikides keelustamise ohvriks – niisama šokeeri- ÕÕVASTAV LASTETUBA me, et mitmed vaatajad lahkuvad poole seansi pealt miseks pole nende tegemisel lihtsalt mõtet. Sügavalt ning ülejäänud raputavad pärast saalist välja jalutades ebameeldivate filmide väntamisega kaasnevad lavas- Kitsastes piinakambrites sündivatest veretöödest üksteise poole vaadates päid, üritades mõista, mida taja jaoks kompromissid ning „Kfc” noor stsenarist hulga elutruumalt mõjuvad filmi lapstegelased, kes tänavatel muretult suitsetavad ning kaklustesse satuvad. Žile- Kaader filmist titerade kasutamine enese- kaitseks pole ebatavaline ning laste vahel puhkenud löömin- gud lõpevad alles siis, kui keegi meelemärkuseta asfaldil pikali on, kusjuures täiskasvanud pigem vaatavad kaugusest pealt, kui üritavad üksteist peksma hakanud lapsi peatada. Filmi teises pooles näeme lähemalt surnutega keha kinnitava ja neid vägistava sadisti ülekaalu- list poega, kes on hakanud toi- tuma samamoodi nagu isa ega suhtu kehaosade söömisse kui millessegi ebanormaalsesse või õõvastavasse, sest teistsugust reaalsust ta ei tunne. Tema ainsaks süütuks rõõmuks on Pepsi ja Coca-Cola kokkuse- gamine, mis inimlikustab teda läbini ebainimlikus keskkonnas. Ometi väljendab film konkreetselt, et ohutu välimusega poisist kujuneb hilisemas elus roimar ja sadist. Ei ole saladus, et suu- „KFC” (VIETNAM, 2017). REŽISSÖÖR JA STSENARIST LÊ BÌNH GIANG, OSADES re osa inimese mõttemaailmast TA QUANG CHIEN, TRAM PRIMROSE, HOANG BA SON JT. 69 MIN. ja käitumismustritest kujundab tema lapsepõlv. Paljud pedofii- paganat nad just nägid. Paraku jäävad just sedalaadi ja režissöör pole siinkohal erandiks – ta ei saanud lid on kogenud lapsena seksuaalset väärkohtlemist, linateosed tükiks ajaks meelde, samas kui traditsioo- filmikooligi lõpetada, kuna ainuüksi filmi stsenaarium peaaegu kõik tuntud sarimõrvarid on puutunud juba nilised tondilood, millest HÕFFil samuti puudust ei mõjus eemaletõukavalt. lapsena tõsiselt kokku vägivallaga, alkohoolikute lastest tule, ruttu ununema kipuvad. saavad suure tõenäosusega alkohoolikud ja nii edasi. Omal ekstreemsel moel peegeldab „Kfc”, kuidas vägi- LUGU, MIDA POLE KUNAGI valdne käitumine toimib nagu omamoodi haigus, mis VÄGIVALD MITTE AINULT JUHTUNUD nakatab ka lapsi, aga väljendub tõsisemalt alles hiljem. VÄGIVALLA PÄRAST Kui inimesed oleksid joonistused, siis just lapsepõlv Olles seda kaitsvalt öelnud, pean tõdema, et „Kfc” kui seaks paika värvitoonid. Arvata võib, et Vietnami raske Mullu osutus üheks sügavalt mällu sööbivaks veidru- film ei võimalda saada endast täielikult sotti, sest see lähiminevik mõjutab tagantjärele ka praegu sirguvaid seks muusiku Flying Lotuse tülgastav eksperimen- on suhteliselt põgus (umbes tund aega pikk), narratiiv lapsi. taalne šedööver „Kuso”, tänavu aga kostitatakse tera- pole väga sidus ja pidevalt tutvustatakse uusi tegela- „Kfc” on oma kindlate ideedega film, aga teostuselt vama kino austajaid Vietnamist pärit teosega peal- si, kellele ei anta kandvat rolli. Filmi lõppedes tekib jääb ta napiks ja poolikuks. Ilmselt seetõttu, et 1990. kirjaga „Kfc”, mille võib kategoriseerida otsekoheste tunne, et osa stsenaariumist jäi lihtsalt üles võtmata, aastal sündinud režissöör Lê Bình Giang on noor al- Ralf Sauter (snd 1991) kannibalismi, nekrofiiliat ja piinamist kujutavate stsee- sest lugu serveeritakse väikeste juppidena, mida tu- gaja, ei ole tal õnnestunud luua kindla struktuuriga hakkas teismeeas aktiivselt nide tõttu ekstreemfilmiks. Kuna suurtes ämbrites leb siis oma peas funktsionaalseks tervikuks siduda. teost, millel oleks selge algus, keskosa ja lõpp, pigem blogisse filmidest kirjuta- kanakoibi serveerivad restoranid pole Eestisse jõud- Vormiliselt ja sisuliselt meenutab „Kfc” kartmatu jaa- seovad stseene kokku nende morbiidsus ja tegelaste ma, viimastel aastatel on ta nud, ei pruugi esialgu kokkugi viia, et pealkiri viitab pani režissööri Takashi Miike kõige häirivamat lina- ühetaoline loomus. Pidades silmas, et Vietnamis val- arvustusi ilmunud erinevates kiirtoiduketile Kentucky Fried Chicken, mis ulatub teost „Külaline Q” („Visitor Q”, 2001), vägivaldsed mivad peamiselt üleloomulikke nähtusi käsitlevad õu- väljaannetes, nende seas ka Hanoisse, filmi tegevuskohta. Kanaliha on režis- stseenid on aga üles võetud umbes samas stiilis nagu dusfilmid, mõjub „Kfc” vähemalt sünge anomaaliana, Postimees, Sirp ja Teater. söör Lê Bình Giangi äärmuslikus debüüdis aga teise- Lõuna-Korea sarimõrvarifilmides, kus kaamera jälgib ja omaette kiiduväärt on tõsiasi, et filmi eesmärk Muusika. Kino. Uutest järguline – tegelased tunnevad ennekõike huvi inim- lähedalt ja pikaldaselt nii tapjat, kannatajat kui ka tera- pole kritiseerida kiirtoidukette (nagu esmapilgul tun- filmidest räägib ta praegu liha vastu, mida süüakse toorelt ning isukalt, ja öö- riista. Julged viited Kentucky Fried Chickenile ja üle duda võib), vaid uurida vägivalla tsüklilisust riigis, mis iga nädal Raadio 2-s – püha- pimedusest püütud ohvrite küljest lõigatakse väik- maailma tuntud karastusjookidele ning mõned teised on pidanud reaalselt palju vägivalda nägema. päeviti kell 17 „Kinovärgiga seid tükikesi kõhklusteta. Jäledamaid stseene pole veidrad momendid muudavad loo seejuures kergelt mandariinis” ning neljapäeviti tõtt-öelda vaja detailselt kirjeldada. Sellised filmid absurdihõnguliseks. HAAPSALU ÕUDUS- JA FANTAASIAFILMIDE „Agendas”. nagu „Kfc”, mis nii tugevalt vägivaldsetesse äärmus- „Kfc” vändanud Lê Bình Giang on igal juhul tahtnud, FESTIVAL TOIMUB SEL AASTAL 27.–29. APRILLIL. „KFC” LINASTUB 27. APRILLI SÜDAÖÖL HAAPSALU KULTUURIKESKUSE RÕDUSAALIS. FILM APRILL 2018 : 31

SELTSIMEES LAPS JA TEMA MAAILMA- SUURUNE PUU Fotod: Priit Grepp / Amrion OÜ

Vaatas Olivia Tammisto Mängufilmi „Seltsimees laps” aluseks onLeelo Tungla definitsioon isaga. Tühimikku Leelo autobiograafilised romaanid „Samet ja saepuru” kõiksuses täidab teadmine, et ema ning „Seltsimees laps ja suured inimesed”. Raamatud tuleb „kohe varsti” tagasi koju. ei jätnud külmaks mind ega ilmselt ka paljusid teisi, kes on neid lugenud. Olgu lugeja siis mis tahes ajastu inimene – oleme ju kõik oma ema lapsed. FILM, MIS POEB HINGE Mina lugesin Leelo Tungla „Sametit ja saepuru” esimest korda päris väikese tüdrukuna. Olin nii umbes Filmist rääkides ei saa kindlasti min- 10–11-aastane ja mäletan selgesti, kuidas see mulle na mööda peategelase meisterlikust juba siis tohutult hinge läks. Sel ajal ei teadnud ma veel rollist. Noore näitleja Helena Maria Eesti keerulisest ajaloost suurt midagi, ometi tundsin Reisneri Leeloga üheks saamine oli selle looga mingit kummalist sidet. Ja nüüd, aastaid täiesti maagiline. Ta on nii ehe. Kõik hiljem, kui nägin nende raamatute ainetel tehtud fil- tema juures oli niivõrd päris, et raske mi, kogesin sedasama sügavat ühtsustunnet selle pisi- on uskuda, et tegu on vaid puhtalt kese inimesega, kelle ema oli küüditatud. Mõistsin, et näitlejatööga. Ja eriti imekspandav oli kahe näitleja – Reisneri ja Tambet Tuisu – klapp. Nagu päris tütar ja isa oleksid kaamerate ette sattunud. Tunded ekraanil voolasid esimestest kaadritest Mainimata ei saa jätta ka kogu ruumi, kus film toimub. Kaunis oli nii alates sahinal saali – ainsad hääled, mida publiku sees kui ka väljas filmitu, eriti ilusad hulgast kuulda oli, olid vaiksed nuuksed. aga just kaadrid looduses. Loodu- ses jäädvustatud lõikude tõttu tuleb hästi välja teada-tuntud fakt, et Eestis tõepoolest on kõik neli aasta- oleme justkui ühe silla kaks algust: tema, küüditatud aega esindatud. Just nendesamade ema tütar, ja mina, laps, kelle ema on alati olemas looduspiltide pärast suurenes minus olnud. Ema on väikese lapse jaoks kõik – ta on kogu juba filmi esimeste minutitega ar- tema maailm. Ja kui seda maailma siis ühel hetkel mastus Eesti vastu, mis vahel kuhugi enam ei ole… seda k õ i k e, siis mida peaks üks sügavale mu sisse ära kaob ja raskes- väikene tüdruk peale hakkama. ti tunnetatavaks muutub. Kuid loo- Väikese inimese suhe isaga on teistsugune kui ema- duskaadrid äratasid selle tunde minu ga. Kui Leelo Tungla (Helena Maria Reisner) ema südames jälle üles ning juba puhtalt Helmes Tungal (Eva Koldits) Siberisse saadetakse, seetõttu võin öelda, et „Seltsimees jääb Leelo oma isa Feliks Tunglaga (Tambet Tuisk) laps” on Eesti 100. sünnipäevaks val- kahekesi. Ja niisama järsku lakkab peategelase endine minud kingitustest üks õnnestunui- reaalsus olemast – tema perekond on ühtäkki puru- maid. Mis saaks olla Eesti sünnipäeva nenud ja ema kadunud. Filmis tuleb hästi välja isa val- puhul veel parem kui panna inime- misolek ja püüd oma tütart igas olukorras toetada. sed aina uuesti ja sügavamalt oma Justnagu suur, tugev, mitmeharuline puu, mille juures kodumaasse armuma? Ega vist polegi Leelo ja tema ema filmi alguses istuvad ja kus Leelo midagi etemat. küsib, kas puud aitavad, kui sul on mure. Selle peale „Seltsimees laps” oli ehe algusest vastab ema, et sellisel juhul tuleb minna metsa puu- lõpuni. Tunded ekraanil voolasid esi- Olivia Tammisto (snd 1999) de juurde ja rääkida neile oma mure ära. Siis hakkab mestest kaadritest alates sahinal on Vanalinna Hariduskollee- kohe kergem. Ja täpselt nii oligi. Muutunud oludes on saali – ainsad hääled, mida publiku giumi kunstiklassi abiturient. isa Leelole nagu seesama suur puu, mis kuulab ja aitab hulgast kuulda oli, olid vaiksed nuuk- Kirjutab vahel kultuuriblogis- nii, kuidas vähegi suudab. Ta on alati olemas, kõiguta- sed. Oli tunne, nagu inimesed oleks se Kaktus, kuigi tihti juhtub, matu, ja tema peale saab loota. Leelo teab, et ta ei vaadanud filmi ühe hingetõmbega, et tähtaegadest hästi kinni ei murdu ühegi tormiga. kogu sellest ilust ja valust võlutuna. See kõik sai sündi- pea. Kaks õnnelikkuse allikat: Kuna Leelo ema oli Siberis kaua – umbes viis aas- da tänu meeskonnatööle, Leelo Tunglale ja režissöör „SELTSIMEES LAPS” (EESTI, 2018). REŽISSÖÖR MOONIKA SIIMETS, OSADES HELENA kõiksugused kunstitarbed ja tat, mis tundub väikese tüdruku jaoks ilmselt lausa Moonika Siimetsale, kelle jaoks „Seltsimees laps” oli MARIA REISNER, EVA KOLDITS, TAMBET TUISK JT. päike. igavikuna –, asendub aja möödudes tema maailma esimene täispikk mängufilm. 100 MIN.

KURITÖÖ JA KARISTUS WWW.MUUSEUM.UT.EE

TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM TARTU ÜLIKOOLI MUUSEUM TARTU TÄHETORN 19.04−16.11.2018 4.04.2018−3.03.2019 27.04.2018−30.09.2018 ÜLIKOOLI 18 LOSSI 25 LOSSI 40 32 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON MUUSIKA

Holy Motors ehk (vasakult) Lauri Raus, Hendrik Tammjärv, Kaspar Kiinvald, Gert Gutmann ja Eliann Tulve. Foto: Ryan Lechelt

AMERICANA UNELM

Veebruaris oma esimese kauamängiva „Slow Sundown” ilmutanud Holy Motors räägib kantrimuusika võlust ning üksilduse nautimisest.

Mariliis Mõttus

Teksti valmimise ajal viibib selle peategelane Holy Mo- (Lauri Raus, Nashville) tea, milliseid visuaalseid pilte kutsuks kollektiivi loo- tors Austini päikese all ühel maailma suurimal muusi- Jõudsime Nashville’i. Õhtu oli veel noor ja peatusime ainult ming esile mõne Kagu-Aasia põlisrahva teadvuses, kat, filmi, interaktiivset meediat jms hõlmaval konve- selleks, et midagi süüa. Sun Recordsi diner’i ees sadas kül- kuid eeldan, et siinse kultuuriruumi esindajad leiavad rentsil South by Southwest (SXSW) ning astub seal ma vihma. Vihm oli märg ja peegeldas selle linna sära. Ku- end pigem mõne kõrbestunud maastikust ümbritse- üles mitme kontserdiga. sagilt sealt aimdus ka ajalugu. Diner’i leti ääres kohvi ja tud Ameerika maantee ääres tolmustes saabastes õlut tellides tekkis kõigest ümbritsevast kummituslik tunne, Holy Motorsil, mille ridadesse kuuluvad laulja Eliann laialilaotuvasse tühjusesse vaatamas või, nagu Lauri nagu kõik ümberringi oleks tegelikkusest nii kaugele liiku- Tulve, kitarristid Hendrik Tammjärv, Lauri Raus ja nud, ja meie ka. Olime inertselt saabunud kantrimuusika eespool kirjeldab, diner’is aja auku vajumas kui kesk- Gert Gutmann ning trummar Kaspar Kiinvald, on atmosfääri. Mõne aja pärast hakkas kell edasi käima. Tuli turul tuvisid söötmas või vanalinnas mööda munaki- olnud õnne olla õigel ajal õiges kohas. Kui nad 2011. veel jõuda Memphisesse, piirilinna Tennessee ja Arkansa- ve kruiisimas. Nende muusika lihtsalt voolab laisas ja aastal Sõpruses Jim Jarmuschi filmile „Salapärane se vahel. Kohad, kus kunagi tšerokiid elasid, jäid nüüd itta. romantilises shoegaze’i ning Americana vaimus möö- rong” („Mystery Train”, 1989) anonüümse bändina Varsti võisid alata alligaatorimaad. Mida rohkem sa lõunas- da lõunaosariikide kuuma asfalti. se sõidad, seda enam saavad autodest kasti- Pole palju moodsa aja bände, kes viitaks oma tausta- kad. Seal on karjamaadel kauboide hobused loos kantrile, kuid Holy Motorsi puhul on see välti- ja heinas lõgismaod, kes neid hobuseid ehma- matu. Kui suuresti on antud stiil jõudnud bändini ves- tavad. Juba Texarkana juures hakkab soe. ternide kaudu, siis Raus, kes koos Tammjärvega Holy Igatsus ja melanhoolia on kaasasündinud emotsioonid, Me ei sõida läbi linna ja hea ongi, sest sellel la- suvad lahendamata müsteerium ja veritasud, Motorsile nurgakivi pani, lisab, et alguses oli kantri- millest päeva lõpuks päikese kohalolu ei sõltu. milleks meil aega ei ole. Üleüldse ei olnud muusika nende jaoks miski, mida nad kuulasid puhka- meid 70 aastat tagasi veel olemaski, kui sa- miseks, kuid mis pika aja peale aina kodusemaks muu- mal ajal märtsi hakul tundmatu fantoom läbi tus, oma manerismidega esteetiliselt üha rohkem köi- linna sõitis, viis inimest tappis, kolme haavas tis ning ka mängustiili oma jälgi jätma hakkas. Teisalt kahe loo põhjal soundtrack’i mängisid, jäid nad silma ja vähemalt kahte vägistas. Üks tema ohvri- peitub antud žanri võlu Rausi arvates selle sõnades: Aivar Tõnsole ja Tauno Maarpuule, kes kollektiivile test oli kohalik Katie Starks. Texarkana fantoom tulistas „Kantrimuusika laulusõnad on nagu raamat. Need on toona kohe ka kontserti pakkusid. Mõni aasta hiljem Katie’t oma 22-kaliibrilisest revolvrist. Esimene kuul läbis- igavikulised ja ilusad teemad. Võib-olla see seletab tas naise parema põse, väljus vasaku kõrva juurest ja kadus. saadi Kilingi-Nõmme murufestivalil Schilling esinedes samuti meie vähest eksperimentaalsust. Suundume Teine aga kaevus läbi hammaste tema keele alla. Katie tuttavaks samal üritusel üles astunud USA rokkbändi Starks pääses ja elas veel vanaks naiseks, kuid tol õhtul pigem sinna, mis on püsiv, mitte sinna, mis on piire Merchandise ninamehe Carson Coxiga, kes ei suut- jäi tema mees Virgil koduköögi põrandale. 1976. aastal murdev.” Raus lisab, et kantri puhul ongi tegemist nud Holy Motorsit unustada. „Ta olevat neid laule valmib neil sündmustel põhinev mängufilm, mis saab peal- väga kurbade inimeste muusikaga, ning kui parajasti mitu kuud üksinda kodus kuulanud ning tahtis meiega kirjaks „Linn, mis kartis päikeseloojangut” („The Town that ei räägita lõbusast autosõidust, on teemaks murtud midagi teha,” räägib Lauri. Dreaded Sundown”). Kui Katie 1994. aastal sureb, mae- südamed. Edasine on juba ajalugu, kuhu kuuluvad plaadileping takse ta Hillcresti kalmistul oma Virgili kõrvale. Keegi ei Pitchforkis „Slow Sundowni” arvustanud Steven Wharf Cat Recordsiga, kaks seitsmetollist – „Heavenly tea fantoomi isikust siiani midagi. Tema arvatav viimane Arroyo tõstatab ka oma kirjutises küsimuse, kas Holy Creatures / Running Water” ja „Sleeprydr” – ning ohver Virginia Carpenter on 69 aastat kadunud olnud. Motors julgeks meile kunagi näidata, milline on maa- Carson Coxi produtsendikäe all New Yorgis salvesta- ilm siis, kui päike välja tuleb. Tõepoolest, Holy Mo- tud ja selle aasta alguses ilmunud LP „Slow Sundown”, RÕÕMUS ÜKSILDUS, MITTE KLIINI- torsi Americana unelmate kõladest pimestavat päikest millele on pandud kokku lugusid bändi algusaastatest LINE DEPRESSIOON välja ei pigista, aga kibemagus lootusenoot veereb kuni praeguse ajani. Lisaks on esinemised viinud neid nendega sellel road trip’il kaasa iga looga. Gert võtab Saksamaale ja Poola, rääkimata teistest lähiriikidest, Selles, et Holy Motorsi karjäär neid USAsse on vii- selle tundmuse kokku sõnadega „rõõmus üksildus” kus inimesi ei pea enam kontserdile ajama, vaid juba nud, pole midagi imestada – sealne kultuur on nende ning Eliann sekundeerib, et lugusid kirjutades oli tal teatakse ja oodatakse. muusikasse juba algusest peale sisse kirjutatud. Ma ei mõttes just üksildus ning see, kuidas sa õpid sellega MUUSIKA APRILL 2018 : 33

toime tulema ja seda nautima. „See ei ole kliiniline depressioon, mis plaadi peal kõlab, see on ikkagi enesega rahulolev üksildus,” lisab Lauri. „Igatsus ja melanhoolia on kaasasündinud emotsioonid, millest päeva lõpuks päikese kohalolu ei sõltu,” viitab Eliann Arroyo öeldule.

(Eliann, New York) Jäin pärast suurt festivalimelu veel New Yorki nautima. Ma arvan, et see on sobiv vahepeatus teel koju, kuna ma olen juba loomu poolest väga tundlik ja elan muutusi kuidagi raskelt üle. Paljud teisedki bändid, kellega festivalil sõbrunesime, suundusid lõpuks siia, et tuurile korralik punkt panna. Nii ka meie. Pärast viit kontserti SXSWl tuli lau- päeval tagasi sõitma hakates idee leida kontserdipaik, mis oleks huvitatud meid viimasel minutil esinejate nimekirja lisama. Esmaspäeval esinesimegi hubases maa-aluses baaris Berlin. Päikest on siin aina rohkem ning seetõttu pisut pelgan koju naasmist. Samas tunnen elevust ning ootan tööd uue albumi kallal.

Melanhooliateemat edasi arendades meenub mulle üks hiljutine artikkel Interview Magazine’ist, kus kollektiiv pani kokku playlist’i lugudest, mis võiksid kõla- da nende matustel. Sealt leiab nii David Bowie’, Ennio Morricone, Elvis Presley, The Cranberriese kui ka Maarja Nuudi loomingut. „Kafka ütles, et elu mõte on see, et see saab läbi, ja see saab otsa surmaga,” vastab Lauri küsimusele, kuidas surm neid kõnetab ning kas see kuidagimoodi ka nende muusikas avaldub, lisades, et on surma ka Holy Motorsi loomingusse pannud. „Sa saad laulusõnades ära surra, aga elu läheb edasi.” Siinkohal räägib Lauri loo VanaKreeka küünikust filosoof Diogenesest, kes olevat ühe versiooni järgi surnud seetõttu, et hoidis hinge kinni. „Enne surma oli ta juhendanud, et ta keha visataks linna- müüride taha, juhtu- gu, mis juhtub. Tema Sa saad laulusõnades ära surra, jüngrid olid hakanud muretsema, et mis aga elu läheb edasi. siis, kui tulevad met- sikud hundid ja ki- su-vad ta tükkideks. Diogenes vastas: „Siis andke mulle kepp ja ma pe- letan nad eemale.” Jüngrid pärisid imestunult vastu: „Kuidas sa saad nad eemale peletada, kui sa surnud oled?” Selle peale kostis Diogenes: „Aga kuidas ma siis valu tunnen ja miks see mind huvitama peaks?” See lahendab ühtlasi ka surma kõige suurema probleemi, miks inimesed seda kardavad. Nad ei pea seda kartma, sest nad ei tunne mitte midagi,” teeb Lauri väikse pausi ning lisab omalt poolt „võib-olla”, mille peale prahvatab terve bänd naerma.

OLULINE ON AUTENTSUS

Kuigi Holy Motorsit võib pidada üheks edukaimaks eesti alternatiivmuusika kollektiiviks, on Elianni sõnul praeguseid tendentse arvestades bändi teha üsna raske, sest domineerivaks jõuks on elektrooniline muusika. „Seda kuulsin ma isiklikult ka igas linnas, kuhu me läksime. Kurdeti selle üle, kuidas huvi kontsertide vastu on kõvasti väiksem,” viitab ta Saksamaal ja Poo- las nähtule. Kuigi see on murekoht, arvab ta, et miski AVALDUSTE ESITAMINE ei jää niimoodi, nagu see on: „Kaua sa viitsid tümmi jär- gi pead nõksutada?!” Lauri lisab: „Juba mitukümmend 11.-28.06 internetis: sais.ee aastat tagasi lohutas George Harrison meid oma plaadiga „All Things Must Pass”, ja kui mööduvad head 27.-28.06 kohapeal Estonia pst 7 asjad, siis mööduvad ka halvad. Ma ei ütle, et elektrooniline muusika on halb ja kitarrimuusika hea, aga arvan, et kitarrimuusika tuleb kindlasti tagasi.” Kui muusikas astutakse žanrite mõistes üha hägu- artun.ee semate ja hullumeelsemate vormide suunas, siis Holy Motors seda teed läinud ei ole. Lauri sõnul on paljud muusikakriitikud neile eksperimentaalsuse puudu- mist ette heitnud, kuid tema väitel nad sellele ei pre- tendeerigi: „Me soovime teha pigem midagi autent- set ja tundelist. Me ei taha vormiga katsetada, sest see muusika on sisu, mitte vorm.”

HOLY MOTORSIT SAAB KUULATA 6. APRILLIL TALLINN MUSIC WEEKI RAADIO 2 LAVAL VON KRAHLI TEATRIS. 34 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER MUUSIKA Muusikarubriigile keerab volüümi juurde:

Foto: Robert Ly

UUS EESTI BIIT nautimas, residentuuris ja siis vad pärimusmuusika, -kultuur, erinevad instrumendid hiljem lastelaagris õpetamas. oma erisuguste kõlavärvidega, vaba improvisatsioon, K ATARIIN R ASK A „Gangarit” lihvisin veel Parii- mis peegeldab muusikut, kes hetkes olles endast kõik si lähistel. Kuidagi teiste toi- mängu paneb. Ansamblis CULLE otsin võimalusi, et metuste vahel vorpisin neid interpreteerida mingeid teatud elemente pärimus- lugusid oma peas ja mingil muusikast. Vahel ei pruugi kuulaja ehk neist nüanssi- hetkel saidki need üles kirju- dest aru saada, kuid ise naudin väga neid pisidetaile, Selle aasta alguses ilmutas multiinstrumentalist Kata- tatud. mida enda muusikas vanast edasi kannan. riin Raska (snd 1986) sooloalbumi „Parmu pill”, millelt Väljaspool pärimusmuusikat olen üsna palju vaba leiab lugusid nii eesti parmupillivaramust kui ka muu- Miks parmupill sinu arva- improvisatsiooni lainel, nii saksofonil kui ka torupillil. siku enda sulest. Katariin räägib, kuidas ta ise parmu- tes Eestis praegu nii popu- Viimase puhul tegin mõned aastad tagasi avastuse, et pillihullusega nakatus. laarne on? sel on palju rohkem pakkuda, kui seni kogenud olin. Sest see on lahe pill ja pa- See hoiab värskena. Peatselt hakkan vorpima impro- Parmupill pole ainus instrument, mida sa mängid. kub palju erinevaid mängu- visatsioonilist soolomängu. Miks otsustasid oma plaadi just sellele pühendada? võimalusi. Eks seal loomu- Kuidas see pill sinuni jõudis? likult ole tänu ka neil, kes Kuidas on sinu arvates folkmuusikale nüüdisaeg- Tundsin, et eesti pärimusmuusikamaastikul oli selline seda popmuusika kaudu sete vahenditega uue elu sissepuhumine sellele materjal puudu – traditsioonilises võtmes nüüdisaja otsesemalt päevavalgele on mõjunud? muusiku esitletud eesti parmupillimuusika – ja seda toonud. Ja kuna Eesti on nii Olen inimene, kes puutus eesti traditsioonilise muu- tegelikult juba mõnda aega. Minult küsiti tihti plaadi pisike, on siin üsna lihtne sikaga esimest korda kokku alles ülikooli eel, õpetaja- kohta ning eks see utsitas samuti tagant, et plaan teoks sedakaudu rattad veerema te ja erineva materjali kaudu. Ma ei tea, mis või milli- teha. Lisaks on tegemist väga nüansirohke ning põne- saada. ne see oli varem. Salvestusel kuuleme/näeme ju vaid va instrumendiga, mida on meil meisterlikult tantsuks selle ühte tahku. Selles suhtes ei oska ma väga täpset mängitud juba kaua enne praegust parmupillibuumi. Kuidas välismaal parmupillihullusega lood on? vastust anda. Mingit uut ja teistmoodi elu ta elab ning Eesti parmupillimuusika väärib jäädvustamist. Küsis Mariliis Mõttus Väga imponeerib see entusiastlikkus ning tõsine huvi see on ju tuhat korda parem, kui et ta üldse ei elaks. Päris esimest korda jõudis see minuni arvatavasti parmupilli vastu. Mitmel pool on parmupillile kesken- Paratamatult oleme me kõik rohkemal või vähemal Rein Marani loodusfilmide kaudu, kus see oma helide- dunud organisatsioonid, poed, keskused, kommuu- määral mõjutatud meid ümbritsevast ning traditsioo- ga loodusmaastikke täiendas. Mulle enesele märka- nid, regulaarsed väljaanded, festivalid. Inimesed liht- niline muusika oma kõige ehedamal kujul saab vanade mata puges selle omapärane kõla mu hinge, kus see salt kohtuvad paar korda nädalas, et koos parmupilli aegade sarnaseks jääda ainult teatud juhtudel, näiteks oli kindlalt peidus ligikaudu kümme aastat. Kuidagi äki- mängida. See on ikka imetlusväärne. Meie parmupilli- kodus. liselt taasavastasin selle heli ja instrumendi. hullus on selle kõrval nagu pilveke, mis võib mingil hetkel Kuid ma usun, et kõige olulisem on selle muusika pu- ära kaduda. Miskipärast tunnen, et mängutraditsioon hul äratundmine, ning on väga positiivne, kui nii roh- Mis on sinu arvates parmupilli mängimiseks kõige on alles kanda kinnitamas. Eelmise küsimuse täiendu- ke materjali seast just traditsiooniline muusika looma õigemad olukorrad? Mis seikade najal sa ise oma seks lisan, et meil on parmupillimäng heas seisus ka inspireerib. Ükskõik mis kujul – juba selle kasutamine lugusid kirjutanud oled? tänu rohketele õpitubadele ning kursustele. Kui mängi- on märk, et seda on edasi kantud ning see läheb kor- Seni on vast õigeim olukord olnud ikka tantsuks män- jad eest ära kaovad, on see kerge hääbuma. da. Loomulikult olen ma ise seda meelt, et kui vanast gimine. Vahel musitseerin kodus niisama ajaviiteks, see ainesest lähtuda, oleks õigem veidi rohkem sellesse tundub ka kohane. Ega ma parmupillile õigupoolest väga Mida su teised muusikalised tegemised endast süveneda kui näiteks lihtsalt meloodiat kasutada. Tee lugusid kirjutanud ei ole. Plaadi kaks pala valmisid spet- kujutavad? kõike, mida süda ihkab, aga samas ole teadlik algallika siaalselt selleks puhuks. Nende tegemise ajal olin suve Pane kõrv peale: katariinraska.com Need kujutavad rohkem mind ennast. Mind intrigeeri- sisust, funktsioonist jne.

Foto: Adele Thele Robam

DJ-ANKEET Guilty pleasure: Kuulan ja ka naudin näiteks seda, kui MARKUS ROBAM kõlarid plärisevad, nagu hakkaksid kohe katki minema. Alt üles vaatan…: Kõigile, kes ei talleta endasse eba- olulist informatsiooni. Imetlen lihtsust ja siirust. Roh- kem mängurõõmu ja naeratusi, ka hoolivust. 12.–19. aprillil toimuvad Tallinna eri paigus eesti heli- loojate uudisloomingut tutvustavad Eesti Muusika Viis klassikut: „Wujingi” kollektsioon: „Yijing”, „Shu- Päevad. Nii teeme meiegi väikse põike nüüdismuu- jing”, „Shijing, „Liji” ja „Chunqiu”. sika maailma ning anname sõna heliloojale ja audio- visuaalsele kunstnikule Markus Robamile (snd 1991), Viis hetkekummitajat: Kahjuks ei kummita mind hetkes on lisaks mitmete teatrietenduste, telesarjade ja kel miski. Vahel harva teeb seda mõni kuuldud viisi- -saadete ning mängufilmide originaalmuusika kirjuta- jupp kohvikust või poest või kui tänaval keegi vilistab, misele tuttav ka Klassikaraadio saate „Fantaasia” au- aga mitte kunagi viis tükki korraga. torite ridadest. Eesti Muusika Päevadel tuleb 17. aprillil esiettekandele tema kompositsioon „Q” vioolale ja Tehnilist: Arvuti, kõvaketas ja kõrvaklapid. elektroonikale, mis uurib kaost kui korra tutvustami- Mida mängin: Peitust. se eeldust. Lisaks kohtab 15. aprillil Assauwe tornis Lõppsõna: Viimasel ajal olen mõelnud, et inimesed mu avataval näitusel „Tantsides vabaks” tema loodud heli- Eredaimad mängumälestused: 2011. aastal käisime ümber otsivad, pusivad, proovivad väga midagi tunda. installatsiooni. venna Mihkli ja sõbra Marekiga Hurtsi soojendamas. Näib, et elu on kaldu kõigi meie meeltega liialdamise Palju inimesi kuulas, mõni laulis isegi kaasa. suunas. Kuidas tunda end hästi, tunda end pilves, tunda Debüüt: 1997. aastal sain lasteaia lauluõpetaja Mai mingit särinat. Kui oleme meeleheitlikult neid kogemu- Vana juhendamisel esitada EKS kaubamajas laulu Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: si taga ajamas, ütleme iseendale, et meil ei ole neid. Kui „Väike tihane”. Mängiksin klaveril üht ilusat pala, mille ma neile sel- me otsime õnne või head enesetunnet, loome sellega leks puhuks kirjutaksin. ka tundmuse, et midagi on puudu. Osalt vähendame Muusikas oluline: Mulle meeldib mõelda, et oluline iga hetke potentsiaali, sest „hea on mujal”. Ma ei tea, on vaikus. Pausid sobilikes kohtades. Kuula meie veebiväljaandest ka Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Läheb eel- äkki peaks õppima sellest „ihast” lahti laskma ja avas- Markuse Müürilehele tehtud miksteipi mise mõttega kokku. Olen unistanud sellest, et mu tama, et õnn ja rõõm on siinsamas. Lihtne. Ehk peitub ja otsi lisainfot Eesti Muusika Päevade Muusikas ebaoluline: Liiga palju infot korraga ja liiga kohta aadressilt muusika mängiks kellegi jaoks olulisel sündmusel. Ja seal arengu võti. Hea muusika aitab meil sellesse hetke kiiresti. eestimuusikapaevad.ee. kui kõnetab, siis ongi ju ilus. siseneda, mitte ei vii meid sellest eemale. MUUSIKA APRILL 2018 : 35

Kaader filmist „Koyaanisqatsi”

Catapulta – Badminton Cätlin Mägi – Mu pill Erinevad esitajad (Legendaarne, 2018) parmupill – Physically Sick 2 (2018) (Allergy Season / Disc- Kuulas Asko Astmäe woman, 2018) Kuulas Maarja Pärtna Kuulas Tanel Matsalu

Catapulta on Gorõ Lana liikmete MF Lefi ja Magnum Parmupill – üks maailma vanimaid muusikainstru- New Yorgi alternatiivse tantsumuusika kogukonna Pi – kelle ampluaasse kuulub ka Venelase roll räpi- mente – võimaldab näilisele lihtsusele vaatamata koostatud „Physically Sick 2” on motivatsiooni poo- pundi 5MIINUST ridades – ning produtsendi LowK tuua kuuldavale üllatavalt mitmekülgseid ja varjundi- lest poliitiliselt laetud digireliis, mille heategevuslik ühisprojekt. rikkaid helisid. „Mitmekülgsus” on kohane märksõna eesmärk on koguda raha Ameerika õigussüsteemi Tegu on UK-maigulise kraamiga, mis Eestisse mar- ka Cätlin Mägi albumi „Mu pill parmupill” puhul, millel hammasrataste vahele jäänud isikutele. Kogumikul jaks ära kulub. Leidub elemente jungle’ist, 2-step’ist see tilluke ürgne pill on pandud kõlama nüüdisaeg- on päris mitu tuntud artisti, nagu Varg, Anthony Pa- ja muust. Siinne kompott on samas ebakonventsio- sete helitöötlusvahenditega, erinevate karedavõitu, rasole, Matrixxman, Laurel Halo, Si Begg jt, aga põ- naalsem kui žanrišablooni järgimine või lahtrite täit- kohati veidi traadise tämbriga efektiplokkide ning hirõhk tundub olevat uutel ja vähem tuntud tegijatel. mine. Elemendid vahetavad kohti ja väänlevad justkui luuperi(te)ga. Vaheldusrikkust lisab seegi, et parmu- Stiililiselt on kogumik väga laiaulatuslik – esindatud on tantsiskledes või lauapalli pärast võideldes, nii et kord pill on kasutusel nii rütmi- kui ka meloodiapillina ning hiphop, ambient, footwork, house, techno ja eksperi- üks, siis jälle teine esiplaanil on. Sageli leidub tööjao- seda tihti paralleelselt. Tulemus on ühtaegu nii vee- mentaalse elektroonilise muusika kõik erinevad ta- tust, kus rütmi- ja bassisektsioon haarab ohjad, samal nev kui ka kummastav, sest töödelduna omandab see hud. Massiivse, üle kolme tunni kestva materjali hul- ajal kui house’ilikud sündilained kõike taustal stoiliselt pärimuslugudes ootamatult jõulise ja iseteadliku sün- gast peaks igaüks leidma midagi, mis kõnetab. Minu menetlevad. tesaatorilikkuse. Domineerivat elektroonilisust tasa- lemmikuteks kujunesid õhulise tundega Cieli „Ter- Lüürilist poolt siinkõneleja paraku ei mõista, kuid kaalustavad aga siin-seal kostuv kõrgetooniline pikk- racotta” ja vanakoolilikult reivilik Lady Blacktronica eklektilise taustamateeria poolest võib paralleele vile, sügavad bassised parmupillinoodid ning muidugi „Crazy Bantu Boy”. tuua Gribõga. Mängitakse dünaamikaga ja tehnilisi ka Mägi enda vahetu ja mõnus lauluhääl. Jääb mulje, et enamik artiste on loovutanud pro- värsse esineb mõlemal sõnameistril, kuid eelkõige Mägi looming laseb mu arvates aimata mitmeid või- jekti tarbeks enda sahtlis hoiul olnud lood, mida nad jäävad Lefi rolliks nõelteravad riimid, kui Pi läheneb malusi, kuhu parmupillimängu tänapäevasesse heli- muidu ei avaldaks või mida nad hoiaks mõne eriti un- biidile samas tihti hoopis teise, tsentrist väljas oleva keelde ülekandmine edasi liikuda võiks. Elektrooni- derground’i kassetireliisi jaoks. Julge helidega katseta- nurga alt. line tantsumuusika on juba viinud instrumendi pä- mine kumab eriti läbi sellistes lugudes nagu Embaci Avapala „Adici” sõidab gruuvi peal kirka ja tummise rimusmuusikast väljapoole laiema kuulajaskonnani. glitch’ilik „Walk On May 5th” või Elysia Cramptoni vahet ning jõuab välja trap’iliku koodani, kus Magnum Intrigeerivad mind sel plaadil aga eelkõige just need murtud rütmidega „Oscollo”. enim oma 5MIINUSE flow’sid meenutab; „Namöki” lood, milles parmupill tantsulisest raamist väljub ning Kogumikuna see erinev kompott aga toimib. Plaadi- on kõige teravam temposutsakas ja „Spot” tabab seda hakkab kõlama improvisatsiooniliselt ja ruumiliselt firma Allergy Season on stiilivaba ja annab artistidele piiri, kus ta pole ei liiga loid ega rahutu nagu see harul- avaralt – üleminekud, mis on hästi jälgitavad näiteks võimaluse vabalt eksperimenteerida, edasi areneda dast tõugu inimene, kes on täpselt õigel määral und loos „Suisu, lapsi, suuremaksi”. Selline spontaansus ja oma kõige veidramad produktsioonid avalikkuse saanud. Eristub ka kardinalangetaja „Šepot”, millest haarab kaasa hoopis teisiti kui tantsurütm ja paneb ette tuua. immitseb postkaardilikku suvehämust nostalgiat, mis huviga ootama järgmiseid kõlaeksperimente kasvaval ka vokaalilt sama mahe on. „Badminton” lajatab küll. parmupilliskeenel. Projekt „USA 1982” toob 25. ja 26. aprillil Artises publikuni legendaarse ameerika dokumentaal- filmi „Koyaanisqatsi” Orelipoiss – Sünnipäev (1982). Filmile on loonud (2018) uue soundtrack’i belgia Erinevad esitajad – I Could Holy Motors – Slow postrokikvartett We Kuulas Ants Siim Go Anywhere But Again I Sundown Stood Like Kings, mis ka Go With You (Wharf Cat Records, 2018) elavas esituses ettekan- (Posh Isolation, 2018) dele tuleb. Vaata lisaks: Kuulas Helo Liis Soodla kino.ee Kuulas Indrek Kuuse Orelipoiss on Jaan Pehki alter ego, kes enamasti loob üksinda kodustes tingimustes muusikat, mille võiks Posh Isolationi esimene puhtalt digitaalne, kuid jär- Holy Motorsi „Slow Sundown” on sügav ja siiras mõ- klassifitseerida poolvägivaldselt autsaiderpopiks. Pehk jekorras juba 207. väljalase „I Could Go Anywhere tisklus üksindusest ja üksildusest. Bänd on meister- ise ütles 2010. aastal, et Orelipoisi lood sünnivad, kui But Again I Go With You” on laiahaardeline kogu- lik jutuvestja, kes põimib muusikasse hõllandust ja juhuslikud hetked segunevad meelevaldse suvaga. mik, mis koosneb 24 träkist, kõik erinevate artistide ihalust. Lauldakse sellest, kuidas kuu vaatab pealt ja „Sünnipäeva” puhul peab see samuti paika. Plaadile produtseeritud. päike rõhub, kuidas külmad ööd panevad igatsema. lisab põnevust asjaolu, et laulusõnades on kasutatud Lugude meeleolu varieerub lonkavast ja rütmitust Muusikaga puhutakse elutule sisse eluvaim. Läbivad Johannes Vares-Barbaruse, Olavi Ruitlase jt tekste. industrial’ist voogava ja paitava sündihõljumiseni. motiivid on võitlus, alistumine ja läheduse otsing. „Sünnipäev” on tore kuulamine, mis lisab igapäevas- Avapala – Panxingi unenäoline „On Becoming” – on Sõnad, mis kirjeldavad sisemaailma häbitult ja ene- tele asjadele sooja („juuni”, „kummikud”) ning koha- kui sissejuhatus ja tervitus albumi kummastavasse sekriitiliselt, on peidetud mitmekihilise instrumentaa- ti kurbnaljaka („vana mees”) või iroonilis-pühaliku keskkonda. Plaat tervikuna on küllaltki filmiliku ole- li taha. Iga lugu koosneb vaatustest, see läbib teatud („looduse kroon”) varjundi. Orelipoisi muusika muu- musega, lugudest kostub taotlust ehitada täiesti uusi etapid, kulmineerub, ent ei apelleeri kuulaja üllatami- dab sümpaatseks asjaolu, et sealt otsekui puuduks maailmu, kus kuulaja kui külaline kord lahkelt vastu sele või šokeerimisele, vaid proovib pühendada teda poos. Ta ei võta ennast liiga tõsiselt. Hoolimata öel- võetakse, siis jälle eemale peletatakse. „suuremasse plaani”. Esmalt pannakse paika rütm ja dust on „Sünnipäev” Orelipoisi kahe eelmise plaadiga Jõudes lähemale rütmidele ja harmooniatele, kat- tonaalsus, tehakse tutvust, tegevusliine tuleb juurde. võrreldes läbimõeldum. Uuel albumil on vähem laule, kestatakse need peatselt ning jätkatakse ebakindluse Siis algab lumm. Kompotti segatakse kurbusemaiku, „kõigest” 29 (2007. aasta plaadil oli 99 pisipala ja ning koleduse kujutamist eklektiliste kajade ja mürt- lugu jõuab puändini ning toimub rahunemine ja vaba- 2010. omal 33 laulu), ja need tunduvad olevat põhjali- sudega. Paladele on omane masinlik elavus, enda või- nemine. Nii moodustub sisuline tervik, mis on algu- kuma töö tulemus. Lisaks lööb kaasa märkimisväärne malikkust kompiv ja kontakti püüdev tehislikkus. Ko- sest lõpuni läbi mõeldud. Toored helid küpsevad al- hulk muusikalisi koostööpartnereid. Sarnasus Oreli- hati jääbki mulje, et albumit produtseerib reaalsuses bumi jooksul ning kuulaja ja muusiku ehe emotsioon poisi varasema loominguga ei üllata, arvestades, et andmeid töötlev ja hekseldav masin, mis sünteesib sulavad ühte. mitu uuel albumil leiduvat lugu pärineb rohkem kui kauge ja eemaloleva tegelikkuse. Põnevaimad hetked Lugusid ühendavad solisti sume tämber, kumisev ki- kümne aasta tagusest ajast. Värskust ja intrigeerivust avalduvad kontrastidena, mis ilmnevad lugude vahe- tarr ja sünged mõtted-metafoorid, mis panevad helid lisavad „Sünnipäevale” isamaateema sissetoomine ja tudes ja kus väsitavaks muutuvale rütmitusele lisavad elama. See on album, mis sobib saatma õhtust auto- päevakajalisus (hümnitõlgendus „ü”, „minu isamaa” vaheldust suured sündimassiivid. sõitu langevas vihmas. Holy Motors ei karda massist jmt). „Sünnipäev” ei valmista tõenäoliselt Orelipoisi Tervikuna pakub väljalase rohkesti elamusi ja jutus- erineda. Selles muusikas on midagi eriskummalist, teiste albumite fännidele pettumust, kätkedes endi- tab oma lugu, olles seejuures kehatu ja kättesaamatu. mida on keeruline sõnadesse seada, kuid mida iga selt Pehkile omast olmehuumorit, kurbnaljakaid sei- Ümber enda salaidee tiireldes, ennast kiht kihi haaval kuulaja paratamatult tunneb – taoline mäng valguse ku elust enesest ning muhedaid (Pehkist rääkimisel alasti koorides saavutab see ühtsuse, olles kui katja varjuga, vaikuse ja müraga lihtsalt töötab. klišeeks muutunud epiteet) vaatlusi ümbritsevatest kend millestki igavesti kestvast. inimestest. 36 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER PIDU

PIDU, MIDA EI TASU MAHA MAGADA

KEVADINE LEKKER DANCE NIGHT: ROI PEREZ LIL PEEP MEMORIAL

Klubi Lekker häälekandja Lekker Dance protsendiline pühendumine plaadikee- 27. aprillil mälestatakse Sinilinnus varalahkunud räp- Night toimub taas 4. mail Sveta Baaris. rutamisele ja -kogumisele teinud temast parit Lil Peepi. Kevadist tantsupõrandat tuleb kütma vi- hinnatud selektori, kelle maratonsetti- Lil Peep, sünninimega Gustav Åhr, oli muusikamaa- nüülientusiast ning Panorama Bari resi- de selgrooks on assortii rariteetsetest ilma tõusev täht, kes segas oma muusikas oskuslikult dent-DJ Roi Perez. banger’itest, kus house’i ja techno kõrval tänapäevast hiphoppi ja emostiili. Ta alustas karjääri Perezi karjäär sai alguse Tel Avivi põ- figureerivad disko ja elektro. Perezi sõ- nn Soundcloudi räpparina, lindistades kõik lood enda randaalustest pidudest ja queer-skee- nul, kes kureerib ka Berliini plaadipoe magamistoas. 2017. aasta suvel andis Lil Peep välja nest, mis oli Lõuna-Iisraeli maakohas üles Phonica selektsiooni, on tema jaoks kõi- esimese stuudioalbumi „Come Over When You’re kasvanud Perezi jaoks kui vabaduse- ge tähtsam just see, mida ta mängitava Sober, Pt. 1”. Lisaks muusikale oli märkimisväärne ka oaas. muusikaga väljendada tahab ning kuidas tema väline karakter – loendamatud tätoveeringud, Nüüdseks on Berliinis elava Perezi saja- see publikuga suhestub. mitmevärvilised juuksed ja omapärane riietus. Hoogsasti kuulsust kogudes, kuid samas depressiooni ja sõltuvusega võideldes, sai Lil Peepi elu traagilise lõpu – ta leiti 15. novembril 2017 tuuribussist üledoo- si tõttu surnuna. Oma lühikese karjääri jooksul jõudis Lil Peep välja anda üle 200 loo. Mälestusüritusel kuuleb terve õhtu ainult Lil Peepi ja ta sõprade Lil Tracy, Bexey, Horse Headi jpt muusikat. Plaate mängivad Hooligan Hamleti DJd Anton Khmelnitsky ja Mikk Lemberg. Lisaks saab kinolinalt vaadata Lil Peepi muusikavideoid ja klippe tema eri- SUUR UV-VOLBRIPIDU nevatest live show’dest. ONU BELLAGA 50% piletimüügist ja 100% kohapeal müüdavate T-särkide tulust annetatakse heategevuseks MTÜle Volbriöö on Tartu tudengite tähtsaim kevadi- Peaasjad (peaasi.ee), mis tegeleb noorte vaimse ter- ne pidu, kus võim linnas antakse üheks ööks vise parandamisega. tudengkonna kätte ning õllekannu tühjenda- takse võidu nii linnapea kui ka rektoriga. Seekord kutsub Genialistide Klubi 30. aprillil volbrit tähistama oma katuse alla. Klubi muutub selle rahvapärimuses nõidade ja maagili- se ajaga seostatud sündmuse ajaks helenda- HALL AVAB UUE HOOAJA vaks UV-paradiisiks. Suures saalis hoiab tuju üleval DJ Onu Bella, alumises saalis mängib Eelmise aasta septembris Tallinnas avatud ning det- kõik tuntud hitid ette peosarja Retro üritus- sembris lühikesele hingetõmbepausile läinud klubi telt tuntud DJ Marek Peterson. HALL alustab 6. aprillil uut hooaega. Avaõhtul teeb all-night-long seti saksa DJ Thomas Hessler. 7. aprillil stardib aga peaaegu 24 tundi vältav HALLi Tallinn Music Weeki showcase, kus klubi pea- saalis astuvad üles tumedate rütmide arhitektid Sa- muel Kerridge ja Regis, kelle loomingut ja DJ-sette KES ON NUBLU? Roi Perez. Foto: Marco Kruger pelgalt techno’ga sildistada oleks tiibade kärpimine, avangardism on juba rohkem sinnapoole. Neile lisaks 21. aprillil toimub Tallinna Erinevate Tubade Klubis nublu debüütkontsert. nublu on on väliskülaliste hulgas Kopenhaagenis resideeriv, seal- magamistoa-räppar, kelle arvutimikrisse sosistatud „Tydrukud” ilmselt talle enesele- se ööklubi Culture Box eklektilise käekirjaga resident gi ootamatult ühest Messengeri vestlusest teise levides igat sorti kuulajateni jõudis. Ena Cosovic ning kohalikest Martin Aedla, Artur Nende hulgas noored tüdrukud, veidi liiga koledate tossudega hipsterid, edumeelsed Lääts, Eisi, Katja Adrikova ja Micaela Saraceno. Peoga keskealised inimesed, maimukesed wannabe gangster’id. tähistatakse ka Regise ja produtsent Female’i loodud Enne nublu on laval bänd Kenors, mida stiililiselt sirge käega liigitada ei anna. Olene- UK plaadifirma Downwards Records 25. sünnipäeva. valt loost kas lebo-funk, veider proge, äkki hoopis maailmalõpurokk või vandenõu- Kõigele lisaks avatakse HALLi uus korrus Mesila, sving. Kahe live’i vahel on laval DJd Luurel Varas ja Robert Kähr, kelle back-to-back- kuhu pääseb ainult kutsega ning mida kureerib tume- kooslus on ütlemata hästi harmoonias. Esimest korda koos mängides oli mõlemal damaid techno-radasid pakkuv MÜRK. Sõna saavad üksteise suhtes aukartus, mis välkkiirelt sümbioosiks arenes. Öösse on oodata veel Mihkel Maripuu, Katja Adrikova, Domnina, Denis DJsid, aga keda ja kas sussides või tossudes, seda näeb juba kohale tulles. Punch, Artur Lääts, Tarmo Paluoja ja Tanel Mütt.

PÜSILEPINGUGA MÜÜRILEHT IGA KUU KOJU 1.80 € EEST. VORMISTA TELLIMUS AADRESSIL TELLIMINE.EE/MYYRILEHT KUNST APRILL 2018 : 37

UUS TARTU KUNST KEIU MAASIK

Küsis Piret Karro Tartmusi konkursi „Noor Tar- tu” laureaat Keiu Maasik (snd 1992) on tegelenud oma senis- tes töödes peaasjalikult kodu- linnaigatsuse ja sõpruskonna Noori Tartu kunstnikke aitab teemadega, kuid nüüd huvita- tutvustada Tartmus vad teda hoopis relvad.

Käsitled mitmes teoses, sh Tartmusi näituse „Metafoo- rid kodule” videos „Ujumis- gäng” (2017), Tartut ja sõp- rust. Miks oled just need teemad oma loomingu kesk- punktiks valinud? Keiu Maasik. Foto: Madis Kurss Lühike vastus on, et põhjused on isiklikud. Ma pole neid teemasid vist päris teadli- nata. Kusjuures, kõrgemasse kunstikooli jäi vist üldse kult valinud. Pigem pöörasin neile tähelepanu, kuna kandideerimata, kuna pea oli lihtsalt liiga laiali otsas need hakkasid mind väga tugevalt painama ja teisiti pärast keskkooli lõpetamist. enam ei saanud. Tagasi vaadates tundub, et otsisin nende teoste kau- Oma „Noore Tartu” projekti keskmeks oled vali- du punkti oma lapsepõlvele. Antud teemad hakkasid nud eesti meeste relvahobi. Millised on su koge- rulluma lahti videoga „Ihastele” (2017), milles kesken- mused relvadega? dusin noorusaja maastikele ja mälestustele. Igatsesin Esimest korda kohtusin relvadega 2016. aasta kevadel kodu ning linna, kus ma enam ei elanud. Hiljem mär- lasketiirus. Muidu ma polekski sinna sattunud, kuid kasin järsku, et paljud pikaaegsed sõbrad on hakanud soovisin projekti „Dear Diary,” (2016) jaoks üht oma

Keiu Maasik „Dear Diary,”, 2016. Kaader videost kaugeks jääma ning seeläbi jõudsin „Ujumisgängi” fil- päevikut tulistada. Sain kasutada nelja relva, lemmik mimiseni. Sain aru, et võin Tartus käia, palju tahan, oli Kalašnikov. Sellest ajast saati ongi relvateema mind aga kui mul ei ole enam sidet nende inimestega, kes kummitanud. Mingis mõttes ma nautisin seda tege- tegid sellest linnast minu jaoks kodu, ei jää ka kohast vust väga. Esimesed kolm lasku tabasid otse sihtmär- palju alles. Mälu ja aeg teevad oma töö, mistõttu pal- ki ning täpselt ühte punkti. Tundsin, et olen lõpuks jud kogemused hakkavad tagasi vaadates tunduma ometi leidnud millegi, milles ma osav olen. Samas paremad, kui need tegelikult olid. Tekib nostalgia ja saatis kogemust ka päris suur šokk. Järsku tekkis aru- kasvavad ootused, millele see koht ei pruugi enam saamine, et tegemist ei olegi ainult kujutisega mängu- kunagi vastata. dest, filmidest või televisioonist. Relvad ongi päriselt Ühel hetkel tuleb lihtsalt edasi liikuda. Praegu tun- olemas ja nendega on võimalik väga palju õudusi kor- nen, et olen saavutanud nende teoste kaudu Tartu da saata ja sõpruse teemadega rahu ning plaanin jätkata uuel kursil. Su Tartu-teemalised teosed tegelevad inimsuhe- te ja kodulinnaga, praegu on sul aga Praha arhi- Miks otsustasid näiteks Tartu Kõrgema Kunsti- tektuuri-, disaini- ja kunstiakadeemias vahetus- kooli asemel Eesti Kunstiakadeemiasse minna ja semester pooleli. Millist kohataju Prahas elamine Tallinnasse kolida? loob? Tegemist oli suure juhusega. Esimesed paar kuud olen oma vabast ajast seal päris Põhikoolis ja gümnaasiumis oli minu unistus saada palju kaameraga ringi jalutanud, et seda linna enda- lenduriks. Pärast keskkooli lõppu ma küll lennuaka- le kuidagi tuttavaks teha. Üldiselt tunnen, et Praha deemiasse sisse ei saanud, aga soov ülikoolis edasi õp- on minu jaoks nagu puhas leht. Pole eriti varasemaid pida oli suur. Pendeldasin terve lõpetamisjärgse suve mälestusi ega inimesi, keda tean. Kõige rohkem pa- informaatika, füüsika, fotograafia ja kunsti vahel. Muut- nin alguses tähele seda, et ma ei mäleta enam oma sin pidevalt meelt ning lõpuks jäigi peale EKA foto- rutiini. Eestis olles oli rutiin mu elus väga tugevalt ko- graafia osakond. Mingil määral tundsin pärast kesk- hal ja mulle ka meeldis see. Praegu ootan huviga, kas kooli lõppu survet, et ma ei saa elada kogu oma elu see puhta lehe tunne võiks kuidagi mu kunstitegemist ühes kohas, ja see mõte võis mind ka Tallinnasse suu- mõjutada, kuigi oma Praha rutiin on ka juba tekkimas.

OKTOOBRIS AVATAKSE KEIU MAASIKU „NOORE TARTU” KONKURSI ISIKUNÄITUS TARTU KUNSTIMUUSEUMI PROJEKTIRUUMIS. 38 : SEITSMEKÜMNE KOLMAS NUMBER : Z-GENERATSIOON MAAILM

RSRi VEERG: SAUDI ARAABIA KAKS PALET

Mihkel Märtens Eelmise aasta oktoobris sai Saudi Araabia pealinna staadionitel sporti vaatamas ning lähitulevikus ka autot Araabia riskis diplomaatilise katastroofiga, hoides väi- Ar-Riyā’i luksushotellist Ritz-Carlton maailma esime- juhtida. detavalt teise riigi peaministrit koduarestis ning sun- ne viietärni-kinnipidamisasutus. Sadade arreteeritute Tehtavate reformidega on Saudi Araabia inimesed dides teda televisiooni vahendusel tagasiastumisaval- hulgas olid nii kuningliku perekonna liikmetest print- rahul – 72% rahvastikust on riigi tuleviku suhtes opti- dust ette lugema. Avalduses märkis Hariri ära Iraani sid, poliitikud kui ka mõjukad ärimehed. Mastaapset mistlik.1 Sellele vaatamata soovivad inimõiguste akti- ning Hezbollah’ liiga suure regionaalse mõjuvõimu ning korruptsioonivastast operatsiooni orkestreeris riigi vistid näha demokraatlikumat muutuste protsessi. avaldas kartust oma elu pärast. Nii sunniitlikud kui ka 32-aastane troonipärija kroonprints Mohammad bin Rahvusvaheline organisatsioon Amnesty International šiiitlikud liibanonlased toetasid peaministri ametisse Salman, kes on tõusnud hoolimata oma noorest east Saudi Araabia (mõ- nede sõnul koguni terve Lähis-Ida) mõjuvõimsaimaks meheks. Bin Sal- man on korraga ametis kaitseminist- ri ja asepeaministrina ning arretee- rimislaine riigi eliidi hulgas tugevdas tema positsiooni veelgi. Arvestades tema isa, kuningas Salmani kõrget iga, võib riiki oodata õige pea ees pikk periood praeguse kroonprintsi RSRi veerus kirjutavad Tartu juhtimise all. Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Saudi Araabia ühiskond on ülimalt Ringi liikmed olulistest teema- konservatiivne ning riigis rakenda- dest rahvusvahelisel tasandil. takse rangelt usupoliitikast tulene- Seekord tuleb juttu Saudi Araa- vaid moraalse ja sotsiaalse käitumise bia noore ja reformimeelse reegleid. Olemuselt puritaanliku usu- kroonprintsi tegemistest, mille voolu vahhabismi vaimulikel on suur eesmärk on pakkuda noortele võim, mida demonstreerib tänavatel saudidele visiooni tulevikku patrulliv usupolitsei. Usuringkonda- vaatavast riigist. dele suurema mõjuvõimu andmise ajendiks oli 1979. aasta terrorirün- nak Meka Suures Mošees, mille järel kuningas kartis, et rünnaku korral- danud religioossed fundamentalistid kujutavad ohtu riigivõimule. Selle ohu vähendamiseks võttis riigivõim iroo- nilisel kombel ise kursi konservatiiv- sema islami suunas, näiteks keelati naiste näitamine televisioonis ning ajalehtedes, pandi kinni kinod ning Saudi Araabia aktivist Manal al-Sharif 2013. aastal Araabia Ühendemiraatides Dubais autoroolis. pooldati avaliku ruumi soolist segre- Alates käesoleva aasta juunist tohib ta autot juhtida ka oma kodumaal. Foto: Marwann Naamani / Scanpix gatsiooni. on kritiseerinud jätkuvat inimvabaduste piiramist ning jäämist ning olukord lahenes kokkuvõttes rahumeel- peab bin Salmani muudatusi sisutuks suhtekorraldusli- selt. Peaministril lubati pärast tugevat rahvusvahelist kuks illusiooniks. Tuleviku suhtes skeptiline oli 2015. survet Liibanoni naasta ning ta on tagasiastumispal- PANUSTAB NOORTE TOETUSELE aastal ka Saksamaa välisluureteenistuse BND raport, vest taganenud. Ilmselt ei piirdu saudide ja iraanlaste milles ennustati seoses uue kroonprintsi võimuletu- puhverkonflikt toodud näidetega ning lähitulevikus Kroonprints bin Salman on kritiseerinud oma sõna- lekuga kaalutletud diplomaatilise lähenemise asendu- otsivad mõlemad pooled võimalusi oma mõjuvõimu võttudes tugevalt riigivalitsemist viimasel paariküm- mist regiooni destabiliseeriva impulsiivse ja intervent- demonstreerimiseks. nel aastal, rõhudes nende noorte tunnetele, kes on sionistliku välispoliitikaga. Üks välispoliitiliste eesmärkide saavutamise vahend sarnaselt kroonprintsiga riigi lähiminevikus pettunud. on sõjavägi. Saudi Araabiast panustavad kaitsekulu- Noored saudid olid enne kroon- tustesse rohkem vaid Ameerika Ühendriigid, Hiina ja printsi võimuletulekut enda tu- PUHVERKONFLIKTID IRAANIGA Venemaa, mis on 33 miljoni elanikuga riigi kohta mul- leviku suhtes skeptilised, eelkõi- jetavaldav statistika.2 Saudid kulutavad SKPst kaitsele Amnesty International on kritisee- ge tänu kõrgele tööpuudusele, See ennustus läks täide, sest on saanud selgeks, et protsentuaalselt kolm korda rohkem kui Ühendriigid rinud jätkuvat inimvabaduste pii- naftapõhise majanduse nappi- bin Salmani kursimuutus ei piirdu üksnes siseriiklike ja kaks korda rohkem kui Venemaa. Vaatamata relva- ramist Saudi Araabias ning peab dele tulevikuperspektiividele küsimustega – saudid on haaramas endale Lähis-Idas jõudude tipptasemel varustusele on kaheldav armee ning ühiskonna ülikonservatiiv- suuremat geopoliitilist rolli. Saudi Araabia peamine sõjapidamisvõimekus, mida on näidanud osalus Jee- tehtud reforme sisutuks suhtekor- sele struktuurile. Tasub märki- ajalooline välispoliitiline eesmärk oli öelda sõna sek- meni kodusõjas. Saudi sõjaväelastel puuduvad lahingu- ralduslikuks illusiooniks. da, et 45% Saudi Araabia elani- ka globaalses naftapoliitikas. Lisaks on soovitud taga- kogemused ning sõdurite võitlusmoraal on tänu vähe- kest on alla 25 aasta vanused. da edu sunniitlikus-šiiitlikus vastasseisus Iraaniga, mis sele rahvuslikule ühtsusele ning ebakvaliteetsele välja- Need Z-generatsiooni esinda- on kujunenud bin Salmani võimuloleku aja välispolii- õppele madal. Jeemeni konflikti pole saudid panusta- jad on olnud seni poliitikast tõr- tiliseks prioriteediks. Saudi Araabia initsiatiivil kat- nud suuri maaväeüksuseid, vaid peamiseks sõjaliseks jutud (valimisõigus on kodanikel alates 21. eluaastast, kestasid mitmed sunniitlikud Lähis-Ida riigid eelmisel vahendiks on õhurünnakud. Vaatamata kõrgel tasemel pikka aega puudus naistel valimisõigus). Oma posit- aastal diplomaatilised suhted Katariga, keda süüdis- relvastusele võib juhtuda, et nad saavad Jeemenis hä- siooni kindlustamiseks ulatuslike reformide elluviimi- tati terroriorganisatsioonide toetamises ja liiga hea- vitavalt lüüa, ning sellist piinlikkust soovitakse vältida. sel loodab kroonprints just noorte toetusele. des suhetes Iraaniga. Saudi Araabial on oluline roll ka Saudi Araabia on lasknud viimaste aastatega tänu Saudi Araabias on hakanud viimastel aastatel pu- Jeemeni kodusõjas, kus saudide toetatud valitsus on kroonprints Mohammad bin Salmani tegutsemisele huma uuenduslikud tuuled. Tunamullu kuulutas bin sõjas Iraani toetatud šiiitlike mässuliste houthidega. lahti käsipidurist ning tallab nüüd gaasipedaali. Astu- Salman välja ambitsioonika arenguprogrammi „Vi- Jeemen on Araabia poolsaare vaeseim riik ning kuni tavad sammud võivad olla ootamatud ning muudatu- sion 2030”, mille kohaselt vähendab Saudi Araabia kodusõja alguseni oli see väikse geopoliitilise tähtsu- sed seni stabiilseks peetud riigis ainult suurendavad sõltuvust naftast, mitmekesistades majandust. Lisaks sega. Nüüd on see muutunud oluliseks osaks Saudi hapra regiooni ebakindlust. investeeritakse taristusse ning haridus- ja tervishoiu- Araabia regionaalsest visioonist, mis hõlmab saudi- süsteemi. Märgata on muutusi ka ühiskonnas, näiteks de jõulisemat sekkumist naabrite sisepoliitikasse, et 1 What Worries the World. Saudi Arabia Report, Mihkel Märtens (snd 1997) eelmisel aastal toimus riigis üle veerandsaja aasta oma huvisid edendada. September 2017. – Ipsos Public Affairs. on Tartu Ülikooli Rahvus- esimene avalik kontsert. Samuti on astutud samme Näiteid sellisest tegevusest leiab veelgi. Eelmise aasta 2 Tian, N.; Fleurant, A.; Wezeman, P. D; Wezeman, vaheliste Suhete Ringi liige soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks – naised to- lõpus teatas Ar-Riyā’is viibinud Liibanoni peaminister S. T. 2017. Trends in World Military Expenditure, 2016. ning füüsikatudeng. hivad kohalikel valimistel valida ja kandideerida, käia Saad Hariri ootamatult, et paneb ameti maha. Saudi – SIPRI Fact Sheet. FILM / SÄUTS APRILL 2018 : 39

VANADUSE VAIKNE VÄRIN SÄUTS 16-AASTASELE ISEENDALE

Vaatas Aleksander Tsapov Kuidas kirjeldada seda keha, mõistust, närvilõpmeid kõrvalosas üles astuv David Lynch, kes muudkui hä- Kuniks pole leiutatud ajamasinat, saavad kõik, ja juuksejuuri läbistavat tunnet, kui paratamatus hin- daldab oma kadunud kilpkonna pärast, ja statistid, kes juba mõni aeg tagasi 16. eluaasta piiri gab sulle näkku oma leiget hingeauru? Kuidas sa annad kes jätavad mulje, justkui nad oleks kuskilt näitlejate on ületanud, vaadata üle õla ning nentida, edasi säärast seisundit, mida ka eksperimendi kor- workshop’ilt otse võtetele tiritud. et aeg annab arutust, vigadest õpitakse ja ras (veel) ju ise ei saa läbi tunnetada. Vanadus, eriti Kuid hoolimata kõigest on filmis see miski, see tehakse neid uuesti, vahel ka 40-, 50- või veel selline vanadus, kus sa ei saa enam mööda vaa- tuum, mis suudab ületada muidu domineerivat kesk- 80-aastaselt. Kuigi kogemus näitab, et ega data faktist, et seisad surma eeskojas, on keeruline pärasust. Kui sa vaatad close-up’is kortsudest ja sü- enne ei mõista, kui pole ise eluleegilt kõrve- materjal, millega ümber käia. Oma filmis „Armastus” venditest väljajoonistuvat vana nägu, siis sel on midagi tada saanud, ei jookse kogunenud tõdemuste öelda, isegi kui suu vaikib. jagamine mööda külgi alla kellelgi. Müürileht 20-aastase nägu on nagu uuris kohalikelt kultuuritegelastelt, milli- Kaader filmist tühi paber, mis pole eluprin- sed tarkuseterad annaksid nad teele kaasa terist läbi käinud, sealt pee- 16-aastasele iseendale. gelduva info hulk on tibatil- luke, samas kui vanainime- Aino Pervik ne ei saa varjata, kes ta on ja mis elu ta on elanud. Sel- „Ära kunagi munsterda ennast kuuma lest hakkabki film tasapisi peaga mis tahes uhkes purjes võõrasse tööle, Lucky robotlik liiku- laeva. Hoia iseoma kurssi, ära lase silmist misviis, silmavaade, napisõ- Põhjanaela!” nalisus jms tõmbavad vaataja samm-sammult tema Marika Vaarik peamiselt monotoonsetest „Czesław Miłoszi ainetel: kordustest koosnevasse Ma ei häbene mõelda, ellu. Elu koosneb niikuinii et olin kord seesama, kordustest, aga kui kõrges kes praegu. eas muud elulised tungid End sirutades näen aurustuvad, hakkab igasu- sinist merd ja purjesid. gune rutiin võimenduma (NO99 lavastusest „Kadunud sõbra ja saavutab nõnda teise juhtum”)” mõõtme. Hetkeks võib tunduda, nagu ka filmis seda verbaliseeritakse, et Viivi Luik elurutiinist või realismist „Mida suuremaid eluraskusi te suudate tõuseb mingisugune uni- võita, seda küpsem ja õnnelikum inimene versaalne tuluke, mis võiks teist saab. Pidage meeles, et oma elu eest meid valgustada, et siis vastutate te ise! Mitte kellelegi teisele peale igaviku tühjuse ja musta teie enda ei lähe korda, kuidas te oma elu „LUCKY” (USA, 2017). REŽISSÖÖR JOHN CARROLL LYNCH, massi ees kustuda. Samas OSADES HARRY DEAN STANTON, DAVID LYNCH, RON LIVINGSTON JT. 88 MIN. elate ja mis inimene te olete.” varitseb sellise filmi puhul alati oht väikeseid žeste ja Marta Vaarik („Amour”, 2012) julges Michael Haneke selle üles- detaile ületähtsustada, justkui pelgast aupaklikkusest ande lahendada võtta ja tundub, et ta tuli ka toime, suure näitleja viimase rolli ees. Alles see oli, kui David „Kulla Motu! kuid selle fookus oli konkreetsem ja tegeles kahe vana- Bowie suri ja tema viimane album muutus kuulajatele Armasta ja tee, mida tahad! inimese vahelise armastuse viimaste sammudega. Aga suure meistri viimaste päevade dekrüptimisaparaa- Lõppude lõpuks ei kahetse me seda, mida kui sa oled üksi ja vana, siis kas see teeb leppimise diks. Peame ikkagi arvestama, et näitleja on näitleja, tegime, vaid ainult seda, mida ei teinud. mitte eeldama, et näed, ta mängib iseen- Aga esimese asjana õpi armastama. nast, ta tingimata tunnetab seda rolli. Sinu Marta Ma armastan sind väga!” Peame ikkagi arvestama, et näitleja on näitleja, mitte eeldama, et näed, ta mängib iseennast, ta tingimata RISKANTNE ÜLESANNE Tanel Veenre tunnetab seda rolli. „Lucky” paradoks seisneb selles, et filmi „Ole just selline, nagu sa oled, ning tee probleem on ka selle lahendus. Peatege- inimesed enda ümber õnnelikumaks, kui nad lane on peretu, lastetu ja religioonitu üksik oleks ilma sinuta. Ja ära, palun, pabista nii hunt. Tema side ülejäänuga on pindmine palju! Ning inimene, kellega sa just ühte pin- lihtsamaks või pigistab su mao kokku, nii et sa ei suu- ja koosneb mõnest sotsiaalsest rituaalist, tema vastu ki oled istunud, püsib sinu kõrval kogu elu – da hingata? John Carroll Lynchi debüütmängufilm näidatakse üles küll teatavat huvi, aga ega keegi te- hoia teda, tal on kuldne süda.” „Lucky” püüab kaardistada just seda olemise lõpp- maga eriti oma pead ka ei vaeva. Ühesõnaga, lugu jaama. kui sellist pole, on seisund – see lubab muidugi kogu Henton Figueroa Aste eluloojangut puudutaval eksistentsiaalsel värelusel ja „Saa Alzheimerist jagu, söö rosinaid.” eesootavasse tühjusesse vaatamisel tugevamalt esi- „Ära ole nii ürgne, et liikuda le tõusta. Filmist vilksab leitmotiivina korduvalt läbi OHUTUD VALIKUD küüslauguhaisuga.” sõna ungatz, mis tähistab teatud itaalia-inglise dialek- Elamise aine väljapigistamiseks filmikunsti vahendi- tis eimiskit või isegi vähemat kui eimiski. See eimiski tega on erinevaid viise ja režissöör peab otsustama, hirmutab ja sööb hinge seest ka neil, kes hinge ole- Taaniel Raudsepp missugune laad loo jutustamiseks sobivaim võiks olla. masollu ei usu, aga kui sa leiad mingisuguse viisi, kui- „Mine Saaremaa biennaalile, osta korra- Loominguline meeskond on teinud Lynchi juhatusel das see eimiski omaks võtta, saad sa äkki sellele avali lik fotokas, õpi matemaatikat, astu Eesti selles plaanis küllaltki ohutuid valikuid. Keskkond ja vastu naeratada. Humanitaarinstituuti.” roll, kuhu auväärne Harry Dean Stanton oma sisu- Kuigi Lucky „puhta” filmina ei paku meeltele suurt liselt viimases rollis on paigutatud, on totaalne Ameri- töökoormust, siis viimsepäeva mõtisklusena tekitab Rein Raud cana klišee: kaktustest palistatud poolkõrb, väikelinn, teatud tundelihastele kindlasti nii nukrus- kui võib-olla kus aeg on seisma jäänud, ja siis 90-aastane Harry ka kergendustunnet. Vanaduse käsitlemine kipub „Halloo! Sa pole nii üksi, kui sulle tundub. Stanton alias Lucky kauboimütsi ja -saabastega vet- Lääne kultuuris üleüldiselt tabu olema, niisiis tuleb Tee uksed ja aknad lahti. Vanaks saada ruvate jalgadega kruusa tallamas. Režii ei ole märki- hinnata juba sedagi, kui keegi selle raske ülesande on jõuad hiljemgi.” #carpediem #väljasonilusilm misväärne, dialoogid ei ole ka kuigi märkimisväärsed endale valinud. Rääkimata riskist, mille tegijad võta- ja muusikaline kujundus samuti mitte. Kuigi, kui paa- vad, teadmata, kas filmi lõpuni välja veavad. Harry Velly Joonas Aleksander Tsapov (snd ritada omavahel Johnny Cash ja üksinda oma öö- Dean Stanton surigi enne, kui film jõudis kinodes li- 1984) on vabakutseline aknast välja vaatav Lucky, on efekt väga emotsio- nastuda, seega jääb see tahes-tahtmata tema testa- „Faasanil on küll ilus saba, aga kole hääl… kriitik. naalne. Mõni näitlejatöö mõjub teatraalselt, näiteks mendiks, mille vastu tal ehk polekski midagi. Miski pole elus liiga täiuslik.”