Nr 5 mai 2003 LI Hind 25.90

Kas muusikal on internetis hea? Kaheksa kevadist • eesti muusika džungl т{и з" Klaudia Taev т|ге f кЬиШ Taev _ International _ International Competition VATTENFALL Competition 'итог Younq \Jor Young kSjnqers я ENDLA TEATER Singers esitlevad 30. mai 2003 kell 19 Pärnu teatris Endla 22., 24. ja b. mail Pärnu Kontserdimaja

III Klaudia Taevi nimelise Rahvusvahelise Noorte Lauljate Konkursi * finaal

NARRUS ON PIMEDUS

JASSI ZAHHAROV ANNASAMUIL WmNr NURLANBEK PRIIT VOLMER GALAKONTSERT HELEN LOKUTA JUULI LILL jt Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk Esinevad konkursi finalistid

Linnar Priimägi XXI 6ajandi Orkester Kostüümikunstnik Kiwa Dirigent Erki Pehk Kontsertmeister Zoja Hertz

Margus Vaigur Kontserdi lõpus laureaatide autasustamine. PÄRNU LINNAORKESTER Suurtoetaja Peapreemia 7000 eurot. VATTENFALL

/7Г* Korraldaja XX,*#™*?Ä*£ www.endla.ee/rigoletto Piletid hinnaga 150/100/75 müügil Pärnu Kontserdimaja ja Eesti Kontserdi kassades ning Piletilevi ja Piletipunkti müügikohtades ül< Piletid eelmüügis 15. märtsist-14.aprillini 250-350 krooni, alates 15.aprillist 350-450 krooni. Tudengitele, õpilastele ja pensionäridele piiratud kogus sooduspileteid. Piletid müügil Endla teatri kassas tel 044 20666, Piletipunkti ja Piletilevi müügikeskustes üle Eesti. t § EKSPRESS PORTARTUR ©ANSAPRINT AVISimN ÜÜHJA ©ANSAPRINT korraldaja: XXI sajandi orkester EKSPRESS PORT ARTUR

2 Anneli Remme. Kreatiivmootor liinil Intro 5/2003 Kõpu - metropolid - Kõpu. Intervjuu Erkki-Sven Tüüriga Pretsedent on loodud. Algust on tehtud suure rahvusvahelise heliloomingu konkursiga, mis toob teiste maade muusikat siia ja viib I 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast mujale teateid eesti muusikast. Sealhulgas Lepo Sumerast, kelle nime konkurss kannab. IMPRESSIOON Selles numbris ilmutatud Evi Arujärve arvamused eesti muusika 10 Kadri Saavik. Kremerata Baltica päevadest ja Sumera konkursist langevad päris palju kokku Muusika Sexteti mitu nägu 11 la Remmel. Lumekuningas Hamelin. toimetuse omadega. Marc-Andre Hamelini klaveriõhtust Oodatust vähem arvamusi ja hinnanguid lõppvoorus kõlanud teoste 11 Mirjam Tally. Pärimusõhtu kandleko- kohta sisaldas Sumera konkurssi kajastanud telesaade (ETVs 13. ja heaks aprillil). Selles osas suur tänu žürii liikmetele Eino Tambergile ja 12 Lauri Sommer. Teine Maa ja Ilm. Anders Hillborgile, kellest esimene ütles talle omases peitev-delikaatses Pärimusmuusikute kokkutulek Tartus sõnastuses, et puudu jäi põnevusest ehk emotsionaalsusest, ning teine 13 Elena Lass. Noormehest sirgub rääkis väga sümpaatsel moel kurvast tõsiasjast, et uuel muusikal on naine. Erkki Otsman lauluetenduses kõigist kunstiliikidest kõige väiksem kandepind ja kõige nõrgem side "Armastuse paraad" Linnateatris mitte-heliloojatest inimestega. Rootsi helilooja pakkus ka välja ühe või­ 14 Evi Arujärv. Kaheksa kevadist hetke maluse olukorda parandada - interpreedid võiksid elavate autorite eesti muusikaga. uudisteoste ette kandmiseks sama palju vaeva näha, kui surnud klas­ 13 A Cx A I iii Jj JU I U sikute muusika esitusteks valmistudes. Muusikaakadeemias korraldatud 19 Uudiseid Eestist kohtumisel Hillborgiga sai loomulikult ka kuulata, millist muusikat ta ise teeb - usun, et see oleks ka Tambergile meeldinud. 21 Berk Vaher. Helilahingud uusimas maailmas - interneti mõju muusikale Anneli Remme

24 Vardo Rumessen. Quasi- Herostratosed Joonase templi kallal. Peatoimetaja Anneli Remme [email protected] Rudolf Tobias 130 Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Toimetaja Mirjam Tally [email protected] KADENTS Turundusjuht Herje Tamm [email protected] 26 Krista Sildoja. Uus vana poogenpill. Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] Hiiu kandlest Keeletoimetaja Kulla Sisask Raamatupidaja Tambet Kuresoo

30 Ivalo Randalu. Jututund Aarne Rahastaja EV Kultuuriministeerium Saluveeriga. ETV Tütarlastekoor USAs Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn POP & ROC Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 32 Margus Kiis. Kevad 2003. Auhinnad Toimetuse telefon (0) 6675 788 kodulehekülg: muusika.kul.ee ja sõjad eesti "kerges" muusikas Reprotööd КО Repro TECHNE Trükikoda Printon ISSN 1406-9466 33 Kaur. Garšnek. FruityLoops 3 - © Eesti Muusikanõukogu asjaarmastajast asjatundjani.

Tellimine OU Kirilind 34 Mirje Mändla. XXI sajandi dirigent tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 Erki Pehk faks (0) 640 85 98 e-post: [email protected] 36 Kaire Maimets. Müüdi jõust ja jõue­ kodulehekülg: www.kirilind.ee Tellimisindeks 00679 tusest. Eduard Tubina artiklite kogu­ Otsekorraldus 21 krooni number mikust "Rändavate vete ääres" 3 numbrit 63 krooni MELOMAAN 6 numbrit 126 krooni 38 Heliplaatide tutvustused Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu. COLLAGE 40 Valik maikuu muusikasündmusi SOOLO mootor liinil Kõpu- metropolid- Kõpu ANNELI REMME Märtsi viimasel päeval mängiti New Yorgi Carnegie Hallis Erkki-Sven Tüüri teost "Exodus". Erkki-Sven ütleb, et nägi saalis heäl juhul kümmet vaba tooli, aga püüab mind samas veenda, et saal oli välja müüdud Cincinnati Sümfooniaorkestri ja Paavo Järvi pärast. Sao Paolos kõlas märtsis marimbafonikontsert "Ardor" - Pedro Carneiroga, nagu meiegi siin seda kuulsime; Londonis "Eata Morgana" esiettekanne Grieg Triolt. Juunis ootab helilooja muusikat taas New York ("Requiem"), siis Adelaide ("Magma", löökpillidel Nick Parnell, juhatab Olari Elts). Klangspuren Festivalil septembris on kavas mitu õhtutäit Erkki-Sveni teo­ seid: "Aditus", "Insula Deserta", "Arhitektoonika VI", "Oxymoron" (esiettekanne Olari ja NYYD Ensemble'iga), "Mõtus II", ja taas "Magma", seekord Evelyn Glennie ja Dennis Russell Daviesega. Augustis saavad BBC igikuulsatel promenaadikontsertidel jalutajad kuulda Erkki- Sveni Viiulikontserti, Royal Albert Halli laval on festivali NYYD '99 kaunistanud Isabelle van Keulen ning Paavo Järvi ja BBC Philharmonic Orchestra. Täpselt selleks ajaks peab ECM valmis saama Tüüri uue plaadi, millel on seesama Viiulikontsert (Isabelle'iga), "Aditus" ja "Exodus" (Paavo Järvi, Birminghami Sümfooniaorkester). F0T0 Kõige selle vahel peab aega jääma ka Tallinna ja RASPERE eriti Kõpu jaoks.

muusika 5/03 3 Kui palju sa vajad omaette olemise mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka aega? Minu jaoks ei eksis­ muusikalised mõtted on vaja selgeks Tundub, et üha enam. teeri juba enam mõelda. Kui teadvus on erksas seisundis, ammu "õiget" ja töötab see nõndanimetet inspiratsioon nii Palju sul üldse jääb aega omaette mis mühiseb. Kummaline on see, et olemiseks, et enese ja maailma asjade "vale" leeri, on liht­ alateadvus lahendab püstitatud prob­ üle järele mõelda? salt väga palju leeme ka unes - sageli on nii, et õhtul Selle kandi pealt on elu mulle kuidagi lahenduseta jäänud asi on hommikul järjest soodsamaid võimalusi tekitanud keskpärast või lausa ärgates järsku täiesti klaar. Vaat siis on ja selle üle on mul põhjust tänulik olla. halba muusikat ja küll inspiratsioon hommiku õhtust targe­ Ma ei taha siin väita, et kogu minu teatav maks teinud! nii-öelda eraldatuses mööda saadetav aeg palju vähem head. oleks sisustatud ainuüksi pingelise mõtte­ Mille üle viimati mõnda teost kirjutades tegevusega. kõvasti pead vaevasid? Väga hästi mõjub ka lihtsalt mitte­ Eks see tahtmine ühildada struktureeri- midagitegemine. Väikeste pöördumatute tust ja vaba improvisatsioonilisust, olla muutumiste jälgimine. Näiteks vaatan irratsionaalselt ratsionaalne, ühtaegu läbi puuvõrade talvise päikese liikumist. meditatiivselt sisekaemuslik ja plahvatus­ Maailma asjadega on aga nii, et nad nagu kõnniksid Templis. Mingis pühas likult dramaatiline... siin on ainest, mille­ ei muutu kahjuks kohe kuidagi - ei pare­ paigas. ga pead vaevata. Ma leian, et lihtsus või maks ega halvemaks, mõtlen ma neist siis Ma lihtsalt tunnen ennast seal väga keerukus muusikas ei ole mingid väär­ kui palju ja kuidas tahes. Küll aga süve­ hästi, kirjutamine edeneb seal paremini tused iseeneses ja kaugeltki ei peaks nad neb minus pessimism, nähes inimeste jne. olema vastandatud sel moel, nagu neid jõuetust erinevustega leppimisel. tavaliselt vastandatakse. Mind huvitab Kas võtad veel vahel mõne pilli ka kätte muusikas lisaks kõigele muule veel üks Milline sulle praegune maailm tundub? ja teed elavat muusikat? Laulad? nn vedru, mis pingestab kogu komposit­ On ta kuri, neutraalne, rõõmustab mille­ Seda juhtub ikka aeg-ajalt. Enamasti siooni, muusikalise aja kulgemist. See on gagi? mitte ettekavatsetult, hilisematel puhas energia ja selle tajumine on Maailm ei ole hoomatav. Ta just nimelt õhtutundidel, sundimatutel koosviibi­ kahtlemata väga subjektiivne, aga selle tundub kord niisugusena, siis naasuguse­ mistel. Viimati Riias Eesti saatkonnas, olemasolu korral ei ole mulle enam eriti na. vabariigi aastapäevale pühendet kontserdi tähtis, mis stiilis või kui keeruliselt-liht- Minu arust on ülim naiivsus arvata, järgsel järelpeol - olles enne veendunud, salt lugu on kirjutatud. Aga jah, nende et me suudame meedia vahendusel adek­ et Arvo Part ja Olari Elts on juba asjade üle ma ikka tööd tehes mõtteid vaatselt mõista, mis maailmas toimub. lahkunud... mõlgutan. Jah, me saame soovi korral kohutavates kogustes informatsiooni, aga see on kor­ Mis on aja jooksul muusika kirjutamise Kui palju tellimused sinu mõtlemisele või rapäratult pihustunud ja ei suuda iialgi juures läinud kergemaks, mis raske­ inspiratsioonile piire seavad? Mõne esitada kõiki asjasse puutuvaid olulisi maks? orkestri maine, aura, konventsioonid nüansse. Teisest küljest - maailm rõõ­ Kindlasti on kergem oma muusikalisi näiteks? mustab mind praegu üliväga sellega, et ideid täpselt vormistada, see on miski, Mingi orkestri maine või aura mulle küll valgust on päev-päevalt rohkem. mis kogemuste suurenedes lihtsustub. erilisi piire ette ei joonista. Kas nii, et kui Igipüsivad ringid annavad jõudu mitte Raskeks teeb kirjutamise pidev uuenemis- kirjutan näiteks mõnele Inglise, Saksa või üle tähtsustada kaduvat. tahtmine. Aga muidu ei oleks üldse huvi­ Ameerika orkestrile, lähtun vastavalt tav, ilma uute seoste tekitamise ja oma sealsetest kohaliku uue muusika maas­ Kui palju mõjutavad sind ühiskonnas sõnavara laiendamiseta läheks kõik väga tikel valitsevatest trendidest? Absoluutselt toimuvad asjad? Sõjad, terroristid, vali­ mehaaniliseks ja igavaks. See ei tähenda mitte! Solistidega on, jah, nii, et mõni mised, narkomaanid Tallinna tänavatel üldse seda, et ma keelaksin endale iga kuidagi inspireerib tehnilistel piiridel või lihtsalt teadmine nende hordidest? uue loo puhul mulle varasemates töödes balansseerima, aga see kehtib ilmselt Pean teinekord pikki, aga paraku omaseks saanud võtete kasutamist. enamiku heliloojate puhul. Lõppude ühiskonnale kasutuid sisemonolooge neil Küsimus on kasvamises ja arenemises. lõpuks ma ju kirjutan seda muusikat, mis teemadel. Järelikult mõjutavad, liigagi Oma nõrkade kohtade teadvustamises ja mind eluliselt huvitab, ja ilmselt pöördu­ palju. nendega töötamises. vad minu poole ka just need muusikud ja orkestrid, kes kuuldu põhjal teavad, mida Mis selles Hiiumaas sinu jaoks nii eriline Kas see nõndanimetatud inspiratsioon tahavad. Õnneks või kahjuks, piirid sean on? tuleb kergelt? ma endale ise. Kuidas kirjeldada koha vaimu? Lühikest Siinkohal oleks sobiv klassikut para­ ja kokkuvõtvat vastust ma vist ei oska fraseerida - tee tööd, siis tuleb ka ins­ Kas ooperižanr on sulle nüüd minevik? anda. piratsioon. Komponeerimine on minu Ja kui palju ühe nii sünge teemaga Seal on kohti, kuhu minnes tunned, jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne tegelemine, nagu on "Wallenbergis", sind

4 muusika 5/03 hingeliselt mõjutab? Kas see jätab ka partituuri kõrvale pannes olemisse mingi painava jälje ega anna ka Hiiumaal ahju tuld tehes rahu? Iga lõpetatud lugu on minevik, nii ka "Wallenberg". Muidugi mõjus teema selle pooleteise aasta jooksul, mil ma ooperit kirjutasin, painavalt. Jälje on ehk jätnud see, et olen püüdnud uurida teemaga seonduvalt juudi rahva ja riigi ajalugu. Seal on tohutult palju huvitavat, millest klišeedes mõtlejad midagi ei tea. Kui aga kunagi veel ooperi poole pöörduda, peaks see olema täiesti teine temaatika. No näiteks midagi Maeterlincki "Sinilinnuga" sarnastel lainepikkustel ole­ vat.

Kas sa pead mõnda oma tööd olulise­ maks kui teisi? Näiteks selle pärast, et oled seda luues avastanud mingi uue tee, midagi olulist ära tabanud, millele varem ei osanud mõeldagi? Teine sümfoonia aastast 1987, ja seda selle tõttu, et seal teadvustasin esimest korda väga selgelt, millise dramaturgilise mõjuvuse võib saavutada kolmkõlade ja kromaatiliste kõlamassiivide vastan­ damisega, seriaalse ja modaalse tehnika ühendamisega.

Kas sulle ei tundu, et maailmas kirju­ tatakse ja mängitakse kohutavalt palju "koledat" muusikat, mis huvitab suhteliselt kitsast ringi heliloojaid - kes oskavad märgata, et oo, milline tehniline võte jne, - ja interpreete, kes nende teo­ seid mängivad? Ja et see makstakse hästi kinni? Mida sinu jaoks muusikas "kole" üldse tähendab? Kas sa üldse mõtled sellises kategoorias? Minu jaoks ongi "kole" muusika see, milles puudub see eespool mainitud "vedru". Ta võib olla seejuures väga kon­ sonantne ehk siis "heakõlaline", aga igavus kogu selles marmelaadis võib olla tappev. Samamoodi igavalt kole võib olla mõni tehnitsistlike kalkulatsioonide jada, mille kirjutajat peale noodipaberile kan­ tud ülikeerukate struktuuride süsteemi mingi muu asi, näiteks akustiline tule­ mus, üldse ei ole huvitanud. Minu jaoks on nad mõlemad "koledad", koosnegu üks minupärast kolmkõladest ja teine dis­ Maailmaesiettekandel on "Magma". Erkki-Sven dirigent Kwame Ryani ja solisti, löökpil- limängijate First Lady Evelyn Glennie seltskonnas. Antwerpen, 12. detsember 2002. sonantside kuhjatistest. Niisugust näidet FOTO JAMES WILSON tuues tahan öelda, et minu jaoks ei eksis­ teeri juba enam ammu "õiget" ja "vale" leeri, on lihtsalt väga palju keskpärast või muusikat - ja seda "koledat" - mängi­ valdavalt stammrepertuaar, 18. - 19. lausa halba muusikat ja palju vähem takse ikka tegelikult väga vähe. Võtame sajand, 20. sajandi esimene pool ka. Väg head. Üldisemalt võttes, kaasaegset ette suurte linnade suurte saalide kavad - harva leiame midagi lauskaasaegset. No

muusika 5/03 5 muidugi on igasugused uue muusika fes­ Praegu on ainsana võimalus end uhkelt tivalid, aga suhtarvult jäävad nad oluliselt sinu õpilaseks nimetada Helena Tulvel. vähemusse. Ja sellele hästi kinnimaks- Kas tuleb kõne alla võimalus, et sa kuna­ tusele ma julgeksin vastu vaielda. Oleneb gi veel Õpetama hakkad? Mis peaks selle muidugi festivali või institutsiooni eelar­ ajendiks olema? vest ja prestiižist, aga ega seal nii suured Mui on hea meel, et ma omal ajal sain summad ei liigu. Mind küll eriti ei män­ Helenat tema püüdlustes toetada, kui gita uue muusika festivalidel ja ega see palju ma nüüd õpetaja selle sõna sügavas mind väga ei huvitagi, aga ma praegu tähenduses olin, ma ei tea. Mui oli ka ikkagi astuksin selle "koleda" muusika teine õpilane, Neeme Paap, tore ja kaitseks natuke välja. Kui ta oma elu­ andekas poiss, aga tema lahkus elust jõudu muul kombel ei suuda avaldada, omal soovil - äärmiselt traagiline lugu. õilmitsegu siis oma getos. Tugevad teosed Mui on ilmselt endaga praegu nii palju ja tugevad autorid ületavad geto piirid tegemist, et ei jätku energiat õpetamisele varem või hiljem. mõeldagi. Ma õpin ise, kogu aeg, ja see ei ole mingi poos. Õpetamine on minu Muusikast "aru saamise" teema on libe arust tohutu vastutus, eriline pühendu­ jää. Igaühel oleks ju justkui õigus kuulda mine. Ma ei vasta sellele ideaalile, mis muusikast seda, mida ta kuuleb vas­ minu kujutluses õpetajast eksisteerib. tavalt oma tunnetusele ja kogemusele. Ehkki jah, praegu olen Helena juhendaja Aga siiski, kas oled lugenud või kuulnud tema magistrantuuristuudiumis. Vestleme mõne oma teose "tõlgendust", mis teki­ temaga aeg-ajalt, ja mitte ainult muusika­ tab suure vastuseisu ja tunde, et tõlgen­ listel teemadel. daja pole sinu muusikat üldse mõistnud? Esituse koha pealt on olnud mõningaid Sinu viimati esmakordselt Eestis mängi­ küündimatuid interpretatsioone, see on tud teos on "Ardor". Marimbafon kõlab muidugi ebamugav kuulata. Siiski on selles nii õnnelikult, vabalt ja kõigest üle seda väga harva juhtunud, sest enamasti olevalt. See on nii rõõmus muusika - kui on minu tööde esitajad tippklassi kuulu­ ma nüüd ei satu selle hinnanguga vad muusikud. Olen seda tüüpi helilooja, rumalate kriitikute ritta -, kas sa olid kes ei piira interpreeti väga rangete seda kirjutades samuti nii "lahtine" ja ettekirjutustega. Mui on endal huvitav õnnelik? Said sa endast midagi välja kuulata erinevaid tõlgendusi, tähtis on elada, tehes nagu vereülekande oma veenvus ja loominguline energia. Ma vaimust sellele kõlavale pillile? olen oma soovid partituuris täpselt fik­ Need asjad ei ole kaugeltki mitte nii seerinud, edasine on interpretat- üksühesed. See, kes ma olen, tuleb nii või sioonikunst ja miks ma peaksin sellesse teisiti muusikasse kaasa, aga mitte nii, et sekkuma. täna olen rõõmus ja vaat kus täna tuleb Mis puutub arvustustesse, siis loomu­ kohast tulija jaoks pidepunkti leida? rõõmsat muusikat nagu küllusesarvest. likult tuleb ette ka niisugust kriitikat, Ida-Euroopa ei ole kultuuritaustalt Täna jälle on pilvine päev ja tänane milles ilmneb kirjutaja hoiak ja stilis­ kaugeltki homogeenne ja selle kaudu mis muusika on ka kuidagi melanhoolne. tilised eelistused minu loodule vas­ tahes kunstinähtuste identifitseerimise Minu hetkeemotsioonid ei mõjuta minu tunäidustatud suunas. See reageerimis- püüd jääb paraku väheütlevaks. Soov arvates muusikat, mida ma parajasti kir­ mudel on sarnane inimese reageeringuga, taustsüsteemidega opereerida on iseene­ jutan, kohe üldse mitte. Need muutused kes läheb itaalia restorani ja toriseb, et sest arusaadav. Mind huvitab rohkem minu töödes on palju pikemas perspek­ miks talle seal ikkagi sushit ei serveerita. niisugune arvustus, mille kirjutaja on tiivis vaadeldavad, siin on mängus tead­ Teisisõnu, kui arvustad John Adamsit, ära kuulatud teosest tuntavalt puudutatud ja likud otsingud ja valikud. Jah, mind on näri tema kallal, miks ta ei ole Elliott seetõttu analüütiliselt ergas. Niisugustes köitnud pikkamööda kasvavate pingeväl­ Carter või Harrison Birtwistle. mitteformaalsetes arvustustes ei täideta jade tekitamine. Ma ei taha, et see oleks Ja vastupidi ka. ka kunagi artiklimahtu mittemidagiütle­ destruktiivse märgiga. Kuumus ja helen­ vate käibearvamuste taasesitamisega. dus, sekka jäätunud olekut ka. Mis mul Olen lugenud mitmeid kontserdiarvustusi saab selle vastu olla, kui see rõõmsana välisajakirjandusest, kus rõhutatakse või Oled sa vahel seoses oma loomingu tundub?! Niinimetatud Ida-Euroopa tuletatakse meelde sinu pärinemist Ida- kajastamisega Eesti meedias pettunud diskursus kaasaegses muusikas esindab Euroopast ja püütakse selle kaudu sinu olnud? lamentatiivset poolust - vähemalt üks teosele tausta luua. Kas tegemist on liht­ Ei ole. Muide, mul ei olegi meedia suhtes väga jõuliselt teadvustatud osa. Ma olen salt muu maailma väheste teadmistega mingeid erilisi ootusi, järelikult ei saa ise sellest tuntavalt mõjutatud olnud ja Eestist ja kahetsusväärse, kuigi inimliku olla ka tugevaid pettumisi. Ja ma peaksin ilmselt oma viimase nelja-viie aasta püüdega kedagi ja midagi kuhugi lahter­ ju püstiloll olema, kui tahaksin näiteks loomingus reageerin sellele tugevalt. Ei, dada või lihtsalt enesele "tundmatust" Kroonika kaane peale saada.

в muusika, 5/03 ma ei soovi seda poolust välistada, aga ja et elatakse üle modernkunsti idee ma ei taha, et ta oleks minu muusikas lõppu. Muide, sõna "modern" leidis domineeriv. kasutamist esimest korda Rooma impeeriumis viienda aastasaja lõpul eral­ Mäletan sinu väga sümpaatset kommen­ damaks riiklikult omaks võetud krist­ taari ühe NYYD-festivali järel. Tegemist lusega seonduvat ajajärku paganlikust oli suure klaveriansambliga ja sinu teos minevikust. Kaheksakümnendate algul oli kavas ainus, kus kogu selle harva leiab aga Jürgen Habermas, et moder­ esineva koosseisu kõlaarsenali potent­ nism kui "projekt" on pooleli. Tahaksin siaal oli suudetud suureks ja võimsaks meelde tuletada, et väitlused sellel teemal luua. Sa ütlesid tookord, et olid mõelnud kestavad enam kui kakskümmend aastat! - kui juba on ühekorraga nii palju Olen kuulnud meie noorema põlvkonna klavereid, siis tuleks sellisele ansamblile heliloojaid väitmas, et modernism on tõr­ ka kirjutada nii, et võimalikult palju jutud seisundis. Mida nad selle all mõtle­ kõlavõimalusi oleks ära kasutatud, vad? Kas peetakse silmas viiekümnenda­ mängu pandud. Oled sa mõne teise tel jõuliselt esile kerkinud põlvkonna teose puhul samamoodi mõelnud ja "või­ (Boulez, Stockhausen) esteetilistest ja ide­ maluste mängupanemise" eesmärgiks oloogilistest kriteeriumitest lähtuvaid võtnud? meetodeid materjaliga töötamisel? Ma ei See on minu jaoks täiesti iseenesestmõis­ nõustu sellega, et muusikas on ainult üks tetav. Kui ma näiteks kirjutan orkestri- seltskond endale reserveerinud koha täit­ partituuri kaheksa corno't, oleks täielik maks mõiste "modernism" sisu. Tehkem raiskamine neil ainult ühes akordis koos vähemalt vahet, kas me räägime 19. sa­ mängida lasta. Aga - see saab ikkagi olla jandi lõpu modernistidest, 20. sajandi tingitud muusika seesmisest vajadusest ja alguse modernistidest, kolmekümnendate loogikast. Teistpidine dogmaatiline suh­ aastate modernistidest või viiekümnen­ tumine on see, et iga partituuris esinev date aastate modernistidest... Aga instrument peab maksku mis maksab LaMonte Young ja Steve Reich kuueküm­ kogu oma võimaluste pagasi letti laduma, nendate lõpul? Või Scelsi? Nende hoiak on see siis põhjendatud või mitte. Iga kuulub kokku modernismi eetosega, "eriefekti" kasutamiseks peab olema ka ehkki nad ei kasutanud seeriatehnikat. akustiline põhjus. Paradoksaalsel kombel on minu arust Pärdi Johannese passioon lähemal mo­ Meenutame korraks kaheksakümnendaid dernistlikule diskursusele, kui on seda kuulaja loovat energiat. Suurim tasu on ja In Spe aegu. Teie loominguline kooslus näiteks tema varasemad kollaažid. Aga mulle see, et ma saan nii kodus kui ka pidi end tollasest N Liidu atmosfäärist siin kõlabki juba kaasa minu isiklik aru­ reisides aeg-ajalt kontsertidel kohtuda hoolimata hästi tundma, muidu poleks ju saamine modernismi alla mahtuvast... väga erinevatesse põlvkondadesse kuulu­ saanud midagi nii head sündida. Kuidas Igatahes mulle on täiesti vastunäidustatud vate väga erineva taustaga väga erineva­ sa võrdleksid loomingulist õhkkonda tol lihtsustatud skeemid ä la "tonaalse- test rahvustest inimestega, kes on endas ajal ja praegu? Mis on mõtlemisele sood­ poolne, tajutava rütmipulsiga, meloodiat midagi uut avastanud tänu minu sam, mis ei ole? mittevälistav - postmodernistlik; atonaal- muusikale. Minu meelest on loominguline õhkkond ne, mittepulseeriv, mittemeloodiline - seal, kus looming sünnib. Muusikat tehes modernistlik". Ka vastandus tonaal- Mõistet "postmodernism" ei kasutata jääb kõik muu väljapoole. Ja selles õhk­ ne-atonaalne on irrelevantne, väga palju enam ainult kunstis, vaid ka täiesti üldi­ konnas tundsime end In Spe'ga väga kirjutatakse muusikat, mis ei ole ei seda se eluolu kohta maailmas. Kuidas sina hästi, aga seda, mis jäi väljapoole, ei taha ega teist. Minule seostub postmodernist­ seda üleekspluateeritud mõistet mõtes­ väga meenutada. Minul puudub vähimgi lik muusika hoiakuga "anything goes", tad? Kas me elame praegu ikka veel nostalgia mingisuguse N Liidu aegse elu­ erinevate stiilide pealiskaudse miksi- postmodernismis ja kaua see veel olu suhtes. Ka praegusest eesti elu ideali­ misega jne. Modernistlikku hoiakut kestab!? seerimisest olen ma kaugel, aga see kõik iseloomustab maksimalistlik nõudlikkus Praegu on tõepoolest nii, et modernism ei puutu eriti loomingulisse õhkkonda, põhjendatud valikute tegemisel, tahe luua või postmodernism on vaataja silmades, vähemalt minu puhul. Äkki ma olengi tugevaid ja unikaalseid konstruktsioone. lugeja peas ja kuulaja kõrvades. Need eskapist. Kui ma kirjutan muusikat, siis Nii et sellele küsimusele ei saa minu arust mõisted ei ole mitte ainult üleeksplua­ ma kirjutan muusikat, mitte ei tegele sot­ lihtsaid vastuseid anda. Võib jääda pida­ teeritud. Nad on kaotanud üheselt mõis­ siaalsete ja ühiskondlike analüüsidega. ma lõputut ja mitte kuhugi välja viivat tetava sisu. Ja tegelikult kinnitab seegi Muusika tugev külg on kusagil mujal, väitlust. miks ta peaks ajama kirjanduse või fakt postmodernistliku ajajärgu kestmist. videokunsti või teatri pärusmaale jäävaid Octavio Paz kurtis juba kolmkümmend asju. Ma olen seda palju korranud ja viis aastat tagasi, et aastal 1967 kordab ütlen siin ka - ma tahan puudutada oma avangard 1917. aasta avangardi tegusid www.erkkisventuur.com

muusika 5/03 7 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD

Mihhail Barõšnikov saab oma tantsukeskuse * Polar Music Prize Keith Jarrettüe * Prokofjevi tsirkuseballett taas laval * Elliott Carteri 95. kevad * Hector Berlioz jõuab Pantheoni

в Mihhail Barõšnikov, kes hiljuti lükkas "Always Let Me Go". sevast kõrgvormist. Vastne leidlaps tagasi pakkumise juhtida 2004. aasta ärgitab üles soojendama ammust teemat: Veneetsia biennaali tantsufoorumit, , Sergei Prokofjevi ballett "Trapeze, grotesk Prokofjevi muusikas. Mida see pühendub Center for Dance'i loomisele amore e morte nel mondo del circo", endas peidab, mis on selle taga, mida New Yorgis. Center for Dance saab jalad mille 1924. aastal tellis emigrandist bal­ helilooja sellega ütelda tahab, kui kaugele alla juba aasta pärast ning näeb oma siht­ letitantsija ja koreograaf Boris Romanov, julgeb minna? Eksivad need, kes arvavad grupina moderntantsijaid, koreograafe, oli pikka aega kadunud asjade hulgas. vastust teadvat. Seda alles otsitakse. Ja lavastajaid, muusikuid, videokunstnikke, Asjatundjad küll teadsid, et trupiga Vene sageli just Sostakovitši loomingu paistel. dekoraatoreid, kostümeerijaid... Tegut­ Romantiline Teater oli Romanov seda Nagu hiljuti Londonis (7. - 23. märts; sema pääsevad need, kelle hing igatseb lühikest aega etendanud Saksamaal ja Royal Festival Hall; kaastegevad Vla­ etendust, kelle fantaasia ei tahu ja kel on Itaalias, ent kaugemale kui aasta 1925 ei dimir Ashkenazy, Gidon Kremer, Vadim anne, mida ei anna maailma eest varjata. ulatunud ükski jälg. Jälg ilmus välja Repin...), kus Prokofjevi 50. surma­ Tantsukeskuse rajamisel pole Barõšnikov 2001. aasta mais: kunstioksjonil Sothebys aastapäevale pühendatud kontserdisari üksi, teda ümbritseb pimestav kunsti­ müüdi balleti avamängu käsikiri. Edasise kandis pealkirja "Isa, mis siis saab, kui nõukogu: Pedro Almodõvar, Gidon töö tegid arhivaarid, spetsialistid ja sind selle eest üles puuakse?" - ajalukku Kremer, Merce Cunningham, William Prokofjevi kirjastaja Londonis (Boosey & läinud küsimus, mille Üheteistkümnenda Forsythe, Peter Sellars, Susan Sontag, Hawkes). Partituur taastati. Tsirkuseilma sümfoonia proovi aegu esitas Dmitri Rezo Gabriadze ([puujnukud ja armastus ja surm on jälle laval: jaanuaris Sostakovitšile poeg Maksim. Prokofjev nukuteater), Jennifer Tipton (ehk etendati seda Manchesteris (Prokofjevi ja Sostakovitš - ühe muusikat kuulates "Valgusevõlur"). Ettevõtmise esialgne, festivali raames), 8. aprillil Londonis võib öelda, mida teine ei ole. oletatav maksumus on kaheksa miljonit (Inglise Rahvusballetis). Arvustajate mee­ dollarit, kaheksast miljonist kaks tuleb lest on tegemist ülimalt tõrksa, igal sam­ • Erakordne loomekevad on saabunud Barõšnikovi taskust. mul vastupuikleva looga; ning Prokofjev üheksakümne viie aastasele ameerika olevat ka "varastanud": Stravinskilt, heliloojale Elliott Carterile. Kaks uudis­ prantslaste Kuuikult. Teose hammustav • Aastal 1992 kuulutas Polar Music Prize teost nädala jooksul: 29. märtsil vaimuteravus ja meloodilise materjali kit- välja esimesed laureaadid: sir Paul Chicagos laulutsükli "Of Rewaking" esi­ sehüpped kõnelevad aga helilooja pulbit- McCartney ja kolm Balti riiki. Baltlastele ettekanne (solist Michelle DeYoung, jagati boonusraha, et aidata autorikaitsel Chicago sümfooniaorkester Daniel ellu astuda. Pärast seda, kui Polar oli Barenboimi juhatusel); 3. aprillil Bostonis püha institutsionaalsuse ees oma kohuse "Boston Concerto" (Bostoni sümfoo­ täitnud, keskendus ta vaid üksikisikutele. niaorkester, dirigent Ingo Metzmacher). Üldjuhul poolitus auhind "raske" ja "kerge" muusika esindaja vahel. Nii ii Santa Cecilia orkestri peadirigent möödus kümmekond aastat. Aastal 2001 Myung-Whun Chung on teatanud, et ei kalduti aga traditsioonist kõrvale ja pree­ kavatse oma töölepingut pikendada ning mia saajaid oli kolm: Burt Bacharach, paneb ameti maha aastal 2005. Robert Moog ja Karlheinz Stockhausen. Orkestrantide sõnul on tegemist äär­ Aasta eest järgiti jälle vana tava. Tänavu miselt kahetsusväärse otsusega. Chungi on aga laureaate vaid üks: Jackpot 2003 lahkumist ajendas Roomas galaõhtul (21. läheb ameeriklasele Keith Jarrettüe. Kuna detsembril) aset leidnud seik. Luciano pianist ja helilooja Jarrett on kogu oma Berio takistas orkestril esitamast lisapalu, karjääri vältel ignoreerinud muusika mida seks puhuks oli erilise hoole ja lihtliigitamist süvaks ja mittesüvaks, siis armastusega ette valmistatud. Santa otsustas ka žürii poolitamisreeglit eirata. Cecilia uueks peadirigendiks saab Auhind antakse üle 12. mail Stockholmis. Antonio Pappano. Ridade vahelt võib välja lugeda, et Jar- Paul McCartney - hakkas noorest peast retti isikus kroonib Polar ka Manfred provintsis bändi tegema ja omab nüüd • Briti ajakiri Heat on käinud teiste Eicherit ja plaadifirmat ECM. Kaalukausi peale maailmakuulsuse ka hoomamatult rahakotis sorimas. Tulemuseks on 2002. saatuse otsustas nimelt Jarretti uusim CD palju raha. aasta magnaatide edetabel: Paul

8 muusika 5/03 McCartney (192 miljonit eurot), Rolling kaante vahel. Arusaamatusi juhtub pop­ Stones (120 miljonit), Ozzy Osbourne muusika vallas, sest seda lahkavad tihti­ (64), Elton John (60), The Who (35), peale need, kes pole eales stuudiouksest Robbie Williams (19), Tom Jones (14), sisse astunud. Valus probleem on kirja­ Rod Stewart (9,5), Coldplay (8,8). oskus. Sageli visatakse lihtsalt midagi paberile: omast peast, lohakalt ja ske­ Kogu elu on belglane Henry Bachau (s maatiliselt, tehnikat tundmata. Muusikast 1913) jaganud end kirjaniku- ja luuleta- kirjutatakse ebamusikaalselt ja ebarüt- jakutsumuse ning psühhoterapeudi ameti miliselt, fraasitunnetuse ja ajatajuta. Ent vahel. Ka Pierre Bartholomee (s 1937) muusikast kirjutamine - see on ju ometi on end jaganud: pianisti, õppejõu, diri­ kõrva küsimus? gendi ja heliloojana pole ta tänini suut­ Selliste kitsaskohtade pärast muretse­ nud otsustada, kas järgida oma ameteid- vad siis itaallased. Aga eestlaste king? kutsumusi vaheldumisi või korraga. Bachau romaan "Oedipe sur la route" • Pariisi Pantheonis puhkab filosoofe, ("Oidipus rännuteel") mähib lugeja kirjanikke, teadlasi, riigimehi - ühte­ müütide võrku, laseb ta silme eest läbi kokku seitsekümmend. 30. novembril kõndida tegelaste tulval, puistab süm­ 2002 toimetati pühamu võlvide alla mus­ boleid ja vihjeid õtse küllusesarvest, ketäride looja Alexandre Dumas' põrm; eksitab umbradadega. Romaani tekst, kõlasid Mozart, Bruckner, Rossini ja millest tühipalja raudse tahte ja ahne Berlioz. Mälestustseremooniat kajastades lugemishimuga läbi ei murra, inspireeris mainis uudiste agentuur France Press, et Bartholomeed looma neljavaatuselist järgmine, kes Pantheoni siseneb, on ooperit. "Oedipe sur la route" esietendus tõenäoliselt Hector Berlioz (s 1803). 7. märtsil Brüsselis (Theatre de la Prantslased on ammu soovinud, et Hector Berlioz - jaanipäevaks Pantheoni. Monnaie); libreto autoriks Henry Berliozi põrm sängitataks Pantheoni. Bachau, peaosas bass-bariton Jose Van Algatus pärineb Jean Boyer'lt, kes ühtlasi Dam (Oidipuse roll ongi kirjutatud on Berliozi festivali asutaja helilooja temale). Partituuri kompassinõel võbeleb nõu anda või kohut mõista, kasvatada kodukohas La Cote-Saint-Andres. Boyer' juhttämbreil, koor on nähtamatu ja või sündmust (kontserti, plaati, festivali, palve edastas president Charles De sekkub harva, helitaevas - laotus laotuse hooaega jne) reklaamida, esimesena Gaulle'ile Andre Malraux (1968. aastal). taga. Pime Oidipus on kord heidutav sel­ kohal olla ja seiklusjuttu vesta või hoopis De Gaulle nõustus, aimamata, et juba geltnägija, kord väetimast väeti jumalate kroonikat kirjutada; eruditsiooniga hiila­ aasta pärast tuleb tal ametist lahkuda lelu. Uni kui päästja, ärkvelolu kui ängis- ta, stiiliilu harrastada, iseennast ekspo­ ning lubatut ei õnnestugi ellu viia. Mõte taja. Koopad, kadujärved, kahevõitlused neerida... Vaetakse sedagi, milline võiks vajus varjusurma, ent ärkas koos uue aas­ ja katkutõbised on aga lavastuses nagu olla info, analüüsi ja kirjelduse opti­ tatuhandega, Berliozi 200. sünniaastapäe­ päris. maalne suhe, kuidas sõnameediumi abil va lähenedes. Prantsuse Rahvusraamatu­ heli teenida, kuidas retsenseerida klas­ kogu ja Pariisi orkester käivitasid täis- • Giornale della Musica märtsinumbrist sikat, popmuusikat, džässi... haardega programmi, mille eesmärgiks pole mitte ainuüksi Berliozi heliloomin­ saab lugeda kolme artiklit, mis keskendu­ Kust itaalia arvustajad king pigistab? gu, vaid ka tema kirjanduspärandi, vad muusikakriitikale. Sümpaatsed ja Leitakse, et aeg, mil kriitikud oma muusikakriitika ja teoreetiliste tööde ter- sisutihedad artiklid. Angelo Foletto, seisukoha kaitseks partituuri kohal piike viktutvustus. Berliozi juubeliaasta on Franco Fabbri ja Giorgio Rimondi ristasid ja üksteisele konkreetseid takte käes, arupidamised Pantheoni osas mõtisklevad järgneva üle: millist rolli ette näitasid, on nüüd juba pöördumatu lõpusirgele jõudnud, president Jacques etendab tänapäeval muusikakriitika; kas minevik - teatud liiki pädevust kohtab Chirac oma jah-sõna öelnud. Hector lokkav reklaam ummistab õilsat kriiti- tänapäeval üha harvemini. Üldine ten­ Berliozi põrm sängitatakse pühamu krüp- karuumi; kas kriitiku arvamus kultuuritu- dents: retsensioon aetakse kava- ja müü- ti 21. juunil, ta on esimene prantsuse rul maksab ja mida lugeja selle arva­ rilehega segi ning kriitika pähe ilmu­ musega ka peale hakkab; mis on sõl­ helilooja, kes kaasmaalaste otsusel väärib tatakse virnade viisi materjali, mille tege­ Pantheoni. tumatu arvamus; kas kriitiku ülesanne on lik koht oleks hoopis infobülletääni

muusika 5/03 9 IMPRESSIOON Kremerata Baltica Sexteti mitu nägu KADRI SAAVIK

11. märtsil esines Kadrioru lossis alguses valitsenud ootemomendi ja vähe­ märkimist teise osa tundlik käsitlus. Kremerata Baltica Sextet (KBS) koossei­ haaval kuju võtnud pingeseisundi lõpp­ Perkinsoni kolmeosaline "Blue/s sus Andrei Valigura (viiul), Džeraldas faasi vahel oleks muutnud pala Forms" balansseerib mõnusalt klassikalise Bidva (viiul), Zita Zemovica (vioola), orgaanilisemaks ning teose kui terviku kammermuusika ja jazzi piiril. Niisamuti Eriks Kiršfelds (tšello), Danielius tajumise lihtsamaks. võitles jazz akadeemilisusega ka KBSi esi­ Rubinas (kontrabass), Andrei Pushkarev Hartmanni Väike kontsert keelpilli­ tuses. Ei teagi, kumb peale jäi. Kui jazzi- (löökpillid). Kaastegevad olid metsa- kvartetile ja löökpillidele on esmapilgul likud maneerid tundusid ühe mängija sarvemängijad Jüri Leiten ja Aleksei Saks. harjumatu koosseisuga. Keelpillide õhu­ puhul natuke üle pingutatud, siis teine oli Kuulata sai Ludwig van Beethoveni, line ja rafineeritud toon on siin "mürgi­ liiga kammitsetud. Muljet avaldasid tem­ Wolfgang Amadeus Mozarti, Minas tatud" löökpillide jõulisuse, isegi agres­ peramentsed viiulisoolod, kusjuures Borboudakise, Karl Amadeus Hartmanni siivsusega. Rütmide ebakorrapära ning soleerimislusti võimaldati nii esimesele ja Coleridge-Taylor Perkinsoni muusikat. rahutu karakter tõmbuvad mõneks ajaks kui ka teisele viiulile. Kõige ehedamalt Beethoveni Sekstett keelpillikvartetile tagasi vaid teises osas. Interpreedid and­ mõjus hoogne ja särav kolmas osa. ja kahele metsasarvele on muretu moe ja sid teose dramatismi oskuslikult edasi. Kontserdi kava oli põnevalt stiilikirev. lihtsa koega võrdlemisi kergesti haaratav Vormikujundus oli väga õnnestunud: Tundus, nagu oleks ansambel iga looga teos, mille põhiraskus interpreetide jaoks kuna teos nõuab nii kuulajailt kui mängi- heitnud kõrvale järjekordse maski ning seisneb ilmekas fraseeringus ning pisivar- jailt üsna palju vaimuenergiat, siis pinget paljastanud ühe oma eriilmelistest nägu­ jundite loomises. Teose iseäralik instru- lõpuni hoida on küllaltki raske. Sellega dest. Huvitav, palju on veel varjatud mendivalik a priori võimaldab huvitavaid sai KBS hästi hakkama. Eraldi väärib iooni? tämbrivastandusi, mida ka realiseeriti: corno'de sume-sametine ning keelpillide õrn ja karge, teinekord pisut kare kõla. Ansamblisse kaasatud kontrabass rikastas varjundirohket kõlapilti veelgi, lisades sügavust. Palas "Ein musikalischer Spass" pilab Mozart kaasaegsete diletantismi heliloomekunstis, püüdes rikkuda igal võimalikul viisil oma aja kompositsiooni kirjutamata reegleid. KBS tabas Mozarti ideed imehästi. Hoolikalt kujundatud puhtmuusikalist külge ilmestas interpree­ tide vaimukas esituslaad, pillimängijad näitasid üles tõelist näitlejameisterlikkust. Kontserdi esimene pool kulmineerus vahva puändiga: olles toonud kuuldavale "valed" lõppakordid, kargas ansambel justkui ehmunult hooga püsti, tegi midagi kummarduselaadset ja lahkus ruttu... Borboudakise "Constellationsis" otsis ansambel erinevaid tämbrivarjundeid ning püüdis saavutada voolavust või tar­ dumist tempo ning helitugevuse muut­ misega, kuid tervikmulje jäi siiski veidi lame. Tundub, et suurem kontrast teose FOTO WOLFGANG ROLOFF

10 muusika 5/03 Lumekuningas Hamelin IA REMMEL

Pole kahtlustki, et muusikahelide kuul­ sündis, meenutas oma täiuslikkuses davale toomine on maagiline tegevus. Lumekuningannat: Lumekuninganna oli Selle saatel toimuvad rituaalid, aetakse ilus ja peen, säras kui täht, aga temas ei vaime välja, ennustatakse tulevikku, hei­ olnud rahu ega soojust. Ta kütkestas, ajas detakse pilk minevikku. Interpreet pal­ segadusse. Publik ei muutunud küll lausa jastab oma olemust, muudab end haa­ muinasjutu "väikeseks Kaj'ks", kes lahen­ vatavaks, vahel haavab ka publikut. das mõistatust, püüdes kokku saada sõna See on kummaline energia ringvool, "igavik", pigem imetles muusikalist mis tekib esitaja ja publiku vahel. "lumekuningannat" kaugelt, pisut pelgas Kunstniku esinedes tekib tugev vaimse tema "saani istuda". Pelgas, aga ihaldas jõu vool, mis suundub publikusse, võe­ ka. takse vastu, transformeerub, ühendab Klassikaline tippinterpretatsioon endasse mitmesuguseid suhtumisi. Nagu kogu oma rafineerituses on siiski ka näiteks: kui hästi ta mängib, olen nagu meelelahutus. Rahvas jumaldab oma seitsmendas taevas, ja sealsamas: see kõik meelelahutajaid ja samas nõuab neilt on täiuslik, aga ometi jätab mind kül­ palju. Nõrkuse hetked ei tule kasuks, maks; miks ta seda niimoodi teeb, sellist iidol peab olema alati vormis. Aga võib energiat ma taluda ei suuda. Ja siis val­ ju temagi väsida, tal võib kriis tekkida... landub see aplausiks: kes plaksutab innu­ Ei saa eeldada, et iga kontsert alati ka vaimustusega, kes viisakusest, kes viimase hingesopini vapustab. Hamelingi piilub teisi. Nii see kontserdirituaal oli seekord veidi väsinud, aga tema meis­ õhtust õhtusse kulgeb, nagu ka Marc- terlik masinavärk töötas ometigi hästi ja Andre Hamelini klaveriõhtul 23. märtsil. "vedas välja". Ja ma ei saa jätta hindama­ Klassikaline klaveriõhtu on tihtipeale ta seda, mis Hamelinil on olemas - pilguheit minevikku, parimal juhul ka ri­ hoolimata inimesele täiesti omasest üles- Hamelin. tuaal, vaimude väljakutsumine. Ander- alla kõikumisest - lihvitud oskust, oma FOTO EESTI KONTSERDI ARHIIVIST senil on tuntud muinasjutt Lumeku­ ala põhjalikku valdamist. ningannast. See, mis Hamelini käte all

jutuga aitasid pidulistel tuju üleval hoida. muusikat. Enim pani üldisest rahvalikult Pärimusõhtu Kontserti alustas ansambel Eesti Keeled, südamlikust seltskonnast kõrva teritama folki ja jazzi kokku sulatav kollektiiv, kes Vägilaste ülesastumine, milles ehk kandi e к oja leidnud üsna laia kõlapinna. Ehk on ka rohkem rockbändilikku raginat. folk see popi ja süvamuusika vaheline Mõningaid rännuteid otsese folgi pinnalt heaks ala, mis leevendab ja mahendab viimasel eksles lihtsalt rahvalikele radadele. Neis kümnendil domineerivaid muusikalisi oli otsene seos rahvatraditsioonidega ehk MIRJAM TALLY kontraste ja äärmusi. Sest positiivne on ähmasem. Aga juba varemgi on ennast märgata, et "süldi-" ja "elevandi- positiivse nurga alt näidanud trio 20. märtsil toimus Sakala keskuses suure­ luutorni"-muusika vahele hakkab lõpuks Meelika Hainsoo - Oleg Pissarenko - jooneline heategevuskontsert kandlemeis­ kujunema midagi toekamat, mille ise- Andre Maaker, kus osapooled oma ele­ ter Rait Pihlapi kandlekoja taastamiseks. seisvumisaegsed uuendustuuled vahepeal mendile kindlaks jäädes (folk ja jazz) suu­ Sõna sai suurem osa eesti pärimus- minema olid pühkinud. Folgi sugemetega davad ometi luua veenva ning toimiva muusikutest, lustilist ja rahvalikku meele­ muusika suurenev kuulatavus tõestab, et sümbioosi. olu jagus peaaegu südaööni välja. Võib ka õdusamat muusikat on jälle kellelegi Rait Pihlapi kandlekoda on üks olu­ loota, et sellest folgipeost saab igakeva­ tarvis. Hubaseid muusikanumbreid kõlas line keskus, mis koondab mõttekaaslasi, dine traditsioon - siis on kaugematelgi kandlekoja tuluõhtu jooksul veelgi, seetõttu jääb loota, et muusikute ühised huvilistel võimalus ennast pärimus- mõned neist küll venisid vahest liialt soojad soovid aitavad taastada tules hä- radadega kurssi viia. Õhtut juhtisid Celia välja. Ent ka folkkarite arvukas seltskond vinut. Roose ja Jaak Johanson, kes kentsaka oli siiski ühe õhtu kohta liiga suur kogus

muusika 5/03 11 tamise" austajad noogutasid kohati äratundvalt. Kuna töödeldi ohtralt naiste- Teine laule (itke ja naljatusi), kandis kava ka feminiinslaavilikku tuska ja pilklikku tujukust. Ja muidugi oli kohal maagia, näiteks jyripäeva loitsus "Valge hunt". Maaja Postrockilikult monotoonne, minimalist­ likke jazzimustreid kasutav kitarr hõljus paganliku trip-hopi tuksega löökriis- Ilm tapartiide kohal. Eesti esinejad visandasid meie pärimuse jätkuvõimalusi. Soolo­ LAURI SOMMER kontsert meloodiabassidega akordionil - selle julgustyki kandis välja Hannes Kivi. Meie folkloori heliilm pysib veel osaliselt Akordionistide põhilisest kretinismist, meeles, kuid pärimuse elujõu määrab ära sõrmejooksuga eputamisest, oli ta vaba. järelkasv. Tartus toimunud "Maa ja ilma" Pigem vajutas pilli kesk soleerimist kontserdid keskendusidki Viljandi "lõssi" ja svingis siis basside nipikate Kultuurikolledži rahvamuusikute näita­ saatepartiide toel võiduka lõpuni. misele ja innustamisele. Too kool on eesti Viiulilugude seadeist jäi õhku muhe lyyri- pärimusmuusika põhiline mõtestaja ja line huumor. Nagu selgus, on traditsioo­ suunaja. Uus klannikultuur? Mitte ainult. nilises pillikäsitluses veel kyllalt avas­ Tallinna folgimekaks on Kloostri Ait. tamisrõõmu. Kolledži noorema põlvkon­ Meie jazzimehed annavad minevikule na trio Saba ja Sarved tegi sympaatse, omi pöördeid, Metsatöll viib metalseid aga veidi yhetoonilise mängu. Hea rah- loitse edetabelisse, vaimulik rahvalaul valaulu-tunnetus ja korralik murdekeel leiab värskeid võimalusi ja Lõkõriq on neil Sarvede dynastia pärandina taastab võrokeelset simmanimuusikat. kaasas. Pillivaldamine areneb, kuid kerge Mujal kohtab rohkem rahvusromantilise­ fuzz'iga kidrariffidele oodanuks saateks mat ja kapellilaadsemat lähenemist ning vähemalt käsitrummi. Aeglasemad palad organiseerimata trubaduurlust. Kuna töötasid slow-core folgi võtmes juba kor­ paljud kolledži juurtega muusikud (Oort, ralikult. Suuresti Ugala teatriga seotud Hiidene, Vara, Virre jt) seekord yles ei (Margus Põldsepp on seal muusikaline astunud, ei või ammendavast yldpildist kujundaja, Taivo Pabut näitleja) ansambel rääkida. Korraldajate eesmärgiks oli Kiritöö pakkus autorilaule Pabuti teks­ pigem kompaktne ja vaheldusrikas kava. tidele. Oli new wave'i rutakust ja Sadamateatri lava kandis mitme mõnuga merekarulikku lyyrikat Pogues'i laadis, esitusi. Kõrgtasemel kylaliste nipid and­ nagu Põldsepalt varemgi kuuldud. sid impulsse edaspidiseks. "Ungari Ummamuudust tuntud Sulev Salm esitas Kukerpillideks" kutsutud Kälaka on hea svingiva "Vihmalaulu", hiljem kostis näide folkloori tundmise ja uudisloomin- veidi kulunud jää-äärelikku sound'{. gu sujuvast seotusest. Traditsiooniline Lõppu jäi Vägilaste ja Wirbli esinemine. pool ulatus 17. sajandi pulmalauludeni, Kahe eesti folgi suurlootuse liit pakkus mida ilmestas virtuoosne tsitrimäng. stiilisulandusi Vägilaste tugevalt arran- Tempokad tantsulood ja sõduriballaadid žeeritud materjali ja Wirbli harjumus- põimiti stiilitundliku autorilauluga. pärasemate teisenduste vahel. Kuigi veidi Valgevene folkloori esindaja. Troitsa. Nende omalooming kasutab tihti väärt- väsinud - tuldi võiduga "Põlva folk- luule tekste, mida töödeldakse patee- festilt" - ja vähe kokku mänginud kujul, kannel pidavat elavdama. Mystiline tikavabalt ja huumoriga. Bänd mõtleb ka võis nende ulja ymberkehastumisega toime on pärimusel kahtlemata olemas. väiksematele - trallitavad lastelaulud olid rahule jääda. Vägilaste palad kõlasid Mõlema bändi tõmbenumber on peale ehk isegi kõige meeldejäävamad. Etno tavalisest kammerlikumalt, Wirbli lood tugeva instrumentaalse kokkumängu ka Trio Troitsa Valgevenest rõhutas folkloori said aga Andre Maakeri jazziliku kitarri Meelika Hainsoo vanaviisi ilus hääl, yhisjooni uusajaga. Nende kõla defineeris toel estraadilikumat vunki juurde. Hulk mida teatakse ka Strand...Rand' i ranna­ suuresti vokaal - grupi juht Ivan Kirtšuk publikut kerkis maast lahti - labajalga rootsi koraalide kaudu. Seegi kord käis on nii mitmekylgne laulja kui ka peda­ laskma ja "hobuse mängu" trygivat ringi ingellik sisekaemus kõrvu kylapeo tantsu­ goog. Ja õppetundi see meenutaski - moodustama. Pikkamisi talveunest ärkava viisidega ja asja elustas vokaalne impro. õigeusu laulu paganlikest telgitagustest folgirahva puhul on see kõige ilmsem Eriti liigutav ja ajakohane oli a cappella tuva sõgõf iie lähedaste häälteni, ning näitaja esituse kytkestavusest. Teisal lõpulugu "Veel päev ei ole käes". Just sel­ seda kõike esitati suure tämbrilise vahel­ ymiseti kaasa või vaadati lavalt reklaami­ lisest lihtsast osadusest algab muusika dusrikkusega. Toorama ja seto "kul'a- tud "unesegaseid nägemusi", mida hiiu rahvalikkus: "Teate, mul on veel yks

12 muusika 5/03 Noormehest sirgub naine ELENA LASS

Erkki Otsman lauluetenduses "Armastuse paraad" Linnateatri Taevalaval 21. ja 22. märtsil. Sõjakevade algus tõi meile sõjajärgse Berliini metamorfoosid. Linnateatri Taevalava moondus 1920.-30. aastate saksa kabaree- ja revüüteatriks. Laval oli üks "häälestumatu pann" J. Becker (ehk teisisõnu klaver), sirm ja Erkki Otsmani ümberkehastumisgeniaalne isik. Berliinis muusikateatri lavastamist õppiva Liis Kolle ja stabiilselt Marlene Dietrichi ja Zarah Leanderi repertuaari esitava Erkki Otsmani koostöö oli omas žanris puudu­ jäägini. Kuigi autorite sõnul polnud eesmärk mingi ajastu tagasi manamine, oli tulemus tõeliselt ajastutruu. Suur osa lavastuse sõnumist peitus tegijate ütlemist mööda tolleaegse repertu­ Erkki Otsman. aari igikestvates elutõdedes ja päevapo- FOTO PRIIT GREPP liitilistes otseütlemistes, mis kehtivad tänapäevalgi. Kolle ja Otsmani sõnul peegeldab Berliini olemust kõige tabava­ miseks kujunev tantsuosa väljendab muusikaliselt ehk kõige veenvamaid malt aga hoopis androgüünsus. Kahe- noormehe põlgust mehi jumaldavate numbreid: "Surabaya - Johnny". Traa­ kümnenumbriline sõnateatri lõikudega naiste vastu. Vaikselt hakkavad lisanduma giline sõnum jõuab vaatajani staatiliste vahelduv lauluetendus jutustabki mehe aksessuaarid. Parukas, seelik... akordide foonil, loost on läbi puhunud naiseks muutumise lugu. Tänapäeva Hingestatuim number "Ma ei ole 20. sajandi esikümnete prantsuse tõsi- Berliiniga seob lavastust otseselt muidugi kunagi armastanud" suubub läbi mitme muusika tuuled. Edasine võis pettumuseks pealkiri "Armastuse paraad", mis võetud numbri esimese vaatuse lõpu eel lausa saada aga neile, kes arvasid, et asi võtabki selle linna igasuviste tänavaorgiate nimest, haiglaslikult särasilmselt kuuldavale lõpuks tõsipsühholoogilise lauluteatri kus samuti toimub hulgaliselt (soo)rollide toodud sõnumisse: käigu. Klounaad jätkub numbris "Siis kui muundumisi. Ma võiksin olla seksapiil, parimad sõbrannad...", poliitilises hüstee- Mis tingib rahulolematuse oma sooga, küll oleks mul üks lai profiil. rianumbris "Mehed välja!" ja eelviimases kuidas toimub uude soorolli sisseelamine, Teise osa alguses manatakse esile osas "Peeter". Viimaseks jäi "Bilbao laul" kas õnnelik olemine sõltub soost - need naiselikkuse võrdkuju ("Erich"), mis - siin toimus androgüüni vähemalt lõplik on põhiküsimused, mida esitavad instse­ muteerub number-numbrilt. Tulemuseks väline sünd. Parukas langes, riided küll neerijad. Vastuste otsimisel võib näha segu on vamp, kes poolalasti olekus ronib jäid. absurdihüsteeriast, väikekodanlikust vem- ruumigeograafilises mõttes lausa lae alla ja Publiku riietuses polnud märgata ei butamisest, südantlõhestavast sisekaemu- palju muu hulgas laulab: Kleopatra frisuuri ega Wagneri baretti, sest ja paljudest muudest tundeväljendus­ Ma oleks meeleldi õrn, küll aga mõned arglikult läikivad test. Ülim heitlikkus ja kiirelt äärmustesse aga ei, aga ei! sulgesemed. Nii oli kokku võttes kalduvad seisundid ei lase neile küsimus­ Mu osa näeb ette ju teisi teid määratlematu ka lavastuse keel - eesti ja tele ühest vastust anda ja see tõdemus ehk ja nii sai minust reptiil! saksa keele segusse oli liidetud lõike vastuseks ongi. Üsna otsese pöördena hakkab vananev muudestki keeltest. Lugu rullub eredaimalt lahti kempleva naine (?) laulma laulu kallimast ("Ta on Inglasliku huumoriga, itaalialikult noormehega numbris "Algaja", kelle Waldemar"), kelle pilti ta süles hällitab. absurdi kalduv saksa kabareekunst, pisut muundumispõhjuste algeid võib järgnevalt Pildil pole keegi muu, kui ta ise - küll aga prantslaslikule publikule. "Armastuse näha numbris "Luba mul su Carmen olla". mehena. Ja jälle hulk tõlgendamisvõi­ paraad" peaks lähiajal lavale tulema ka Selle eksalteeritud, lõpus lausa rooma- malusi juures. Järgneb üks tõsisemaid ja Poolas ja Saksamaal.

muusika 5/03 13 Kaheksa kevadist hetke eesti muusikaga EVl ARUJÄRV

Esimene (4. 04): Kunstiteose kaotsiminek džunglisse Eesti muusika päevade avaüritus oli peaaegu et löök korralike inimeste ootuste pihta. Sest mida ootab korralik inimene - teadagi Kunstiteost, millel on nimi, algus, lõpp, keskpaik ja selge mõte ehk idee. Selle asemel võtsid Kanuti Gildi kitsas lavataguses "eesruumis" publikut vastu džungli hääled - ühtpidi nagu lin- nadžungli, aga teistpidi ka justkui päris- džungli helid, hääled, kahinad ja mühi­ nad. Hiljem selgus, et tegu oli Helena Tulve lindikompositsiooniga "Delta", milles peegeldusid India reisi muljed. Muusikaga koos liigutas Kristina Paškeviciuse koreograafia kolmes aknaorvas nelja tantsijat. Naine ja mees kehakontaktis, hakklihamasin ja selle viskamine, põlevad gaasitornid, idamaise suurlinna hääled: autode tuututamine ja hajali kõnekatked. Lisaks kuumavad gaasilaternad. Ja tunne: intiimse ruumi, inimestevahelise ruumi lämmatav, ahistav tihkus ja kuumus. Edaspidi kandus koreograafia lavale ja pildi ning tantsu seest ilmus koos esita­ jatega kunstiteos: Mirjam Tally kahtlase nimega lugu "Harjutusi sabale" (bassklar- net Meelis Vind, elektrikitarr Robert Jürjendal, löökpillid Madis Metsamart, elektroonika - autor). Tally muusika kaldub kõrvale laialt levinud seisukohast, et nüüdismuusika peab olema vormilt ühtne ja sisult ülev või dramaatiline. Ka uus teos pakkus vastupidist: defokuseeri- tud ajatunnet ja humoristlikku vabamän­ gu kõlamaterjaliga. Seejärel teos kui selline taas kadus või lahustus: DJ-de Raul Saaremetsa ja Sten Saluveeri käe läbi remiksitud Jaan Räätsa ja Raimo Kangro muusikast jäid üksnes rootsud järele. Kogu etenduse taustaks pakkus videopilt troopilisi värvikombinatsioone (video Ronald Kozak; valgusrežii Maldar-Mikk Kuusk) ja tantsutrupp sooritas sügavamõtteliselt "argiseid", Hakklihamasinad helidžunglis. Väike tükk Helena Tulve linditeosele "Delta" loodud ülemäärase sportliku elegantsita liikumisi. liikumisetendusest.

14 muusika 5/03 Tuntud võttega pakiti publik ajutiselt ka lik retoorika ja elav koloriit. Evrim kilesse. Demireli (1977, Türgi) töös "Evolution" Sellisel nähtusel loomulikult ei olnud­ tulid esile leidlik rütmifaktuur ja muu­ ki normaalset lõppu, nagu korralikul sikalise aja poeetika. kunstiteosel peaks olema. Asi sai lõpetatud, kui üks asjaosalistest ehk Kolmas (6. 04): Taevamehaanika tantsija andis isikliku eeskujuga märku, et Selle poeetilise pealkirja all mängis aeg on käsi plaksutada. Tallinna Kammerorkester Risto Joosti Kokkuvõttes oli tegemist pisut mõis­ juhatusel (heas ja väga heas esituses) tatusliku, kuigi füüsiliselt mõjuva kava, milles oli ka kolm esiettekannet. kontseptsiooniga eesti muusika päevade Ulo Kriguli teos "Muska lauteria" algatuseks. Aga kunst peabki salapärane põhines habrastele terts/sekund-struktuu- olema. Ja troopikapalavus oli ehk mõel­ ridele ehitatud kõlakompleksidel, mis dud eesti muusika põhitunnuse - põhja­ vastandas kõrget ja mädalt registrit, regu­ maise karguse - meeldetuletamiseks ja laarsust ja summeeritud kõlapilti. Voolav väärtustamiseks. ja terviklik, kuid faktuurikontrastides põnev teos kasutas leidlikult ära keelpil- Teine (5. 04): Kunstiteose õnnelik lifaktuuri kõlavõimalusi. ülesleidmine Märt-Matis Lille teoses "Taeva jogi" Teisel päeval leiti kunstiteos üles, ja mitte peegeldus üks autorit üha inspireeriv kos­ tavaline, vaid parim omasuguste hulgast. miline kujund. Teoses kehastus eesti Lepo Sumera nimelise heliloomingu- nüüdismuusikas levinud, kõlamuljele ehi­ võistluse lõppkontserdil kõlasid ERSOlt tatud sonoristlik põhikaanon. Muusikast Olari Eksi juhatusel viie finalisti tööd ja kõlas välja tundlikult intoneeritud selgusid võitjad. terts/sekund-motiivistik ja selle arendus. Ei ole kahtlust, et konkursivalikutes Lille eripäraks on aga tema fokuseerima- peegeldub nüüdismuusika eellugu: Tõenäoliselt viimane pilt Lepost. ta, lõdvaks lastud ajakäsitus - otsekui eelkõige aga modernistlik traditsioon ja FOTO PEETER VÄHI laineline, ahelataoline kulgemine. sellele järgnenud kiusatuste periood - Arhitektoonika asemel on esiplaanil ajalooliste restauratsioonide, eksotismi, hingamine: fraas ei esitle mingit järgmist minimalismi ja populaarkultuuriliste elufaasi või uut toonust, vaid mõjub kui peibutuste aeg, mis kestab tänaseni. Näib, merelaine maabumine rannal. Efektne oli et "õpetatud" nüüdismuusika tugevaks (1968) "Starlights" panigi kõrvu teritama liikumine kõrgregistrist keelpilliorkestri baaskontseptsiooniks on tänagi muusika­ maagilise retoorikaga, "ajaloomahuka" bassikihtidesse teose lõpus. Üllatav oli teos kui selge arhitektoonikaga dünaami­ kujundikeele ja leidlike orkestrikõladega. seegi, kui universaalsena, folklooritõlgen- line tervik, mis on ettevaatlik meelelise ja Colla teose põhikujund ühendas sundi­ duse köidikutest vabana mõjus teoses sümboolse peibutusvõime kasutamise matult Beethoveni pürgivuse, postmini- Kuusalu rahvalaul. suhtes. Samas oli konkursi tulemusest malismi kõlakarmuse, Sostakovitši kur­ Alalhoidlikumat suunda esindas Rene sedagi märgata, et "külm" konstrukt­ jad skertsod, Wagneri "Valküüride" Eespere Flöödikontsert (solist Maarika sioon üksi ei ole jäägitu prioriteet. lennukuse ja mitut muud muusikat. Järvi). Nurgelises meloodiajoonises ja Enamikust finaaliteostest kõlas Autori sünteesivõime on intrigeeriv. karges harmooniakeeles oli kuldsete nüüdismuusika kaanon: koloristlikku ja Probleem tuli kätte teose üldvormistuses. kuuekümnendate neoimpressionistlike ja meloodilist mõtlemist ühendav, võrd­ Teos jäi venima, mingil hetkel materjali neoklassitsistlike flöödikontsertide lemisi "steriilsest" materjalist ehitatud põnevus ammendus ja energia käis hõngu. Teose materjal oli niisiis nostalgi­ ruumiline ja simultaanne tekstuur, mille enneaegu maha. line, kuid vorm väljapeetud. Kas kordu­ "põhjas" peituvad helimaterjali organi- Tõnu Kõrvitsa (1969) eksootilistes val viitel Pärdi teosele "Orient & seerimisviisid jäävad enamasti varjatuks. värvides meloodiamaterjali ja peent Occident" oli kontseptuaalne siht või Otsekui sellise modernistliku tämbrimängu ühildav, plastilise tekstuuri­ mitte, on raske arvata. "ajalooga" vormitunnetuse kehastus oli ga "Eldorado" (III koht ja eripreemia teise koha saanud jaapanlanna Naomi eesti autorile) oli konkursi kauneim teos, Neljas (6. 04): Piiride avardamine Sekiya (1969) teos "Undulation" mille võluvõimu pisut kahandasid Piiride avardamine teatavasti oli ja on ("Lainetus"). Töö oli konkursi parim vormiprobleemid. nüüdismuusika üks püsivaid kirgi, hooli­ oma tundliku ja täpselt pingestatud Ka kahes diplomeeritud töös oli mata kogu aeg ähvardavast kaanonist. kõlafaktuuriga. mõndagi huvitavat. Nicolas Gilbert'i Üks avardamise võte on, kui muusika Näib aga, et üldiselt aktsepteeritud (1979, Kanada) "Tchak-Kouyrouk ja viiakse tema tavapärasest kohast kusagile "külmast" kaanonist hoolimata hakkab kuubi seitsmes tahk" ("Naiivne seeria- teise kohta. EMP viis heliloojate rahva- lõppvalikutes mängima "pealispind": muusika") flirtis kirgiisi kangelaslegendi- viisitöötlused tagasi selle algkeskkonda: kõlamaterjali ja retoorika atraktiivsus. ga ja püüdles "inimnäolise" dodekafoo­ kontsert toimus Kloostri Aidas, kus ini­ Võidutöö, itaallase Alberto Colla nia poole: seeriaid mõtestasid humorist­ mesed tavaliselt söövad-joovad ning juttu

muusika 5/03 15 Teine ja esimene Sumera konkursil: Naomi Sekiya Romantilis-eksistentsialistlik Jaapanist ja itaallane Alberto Colla, kelle võidutöö Tõnu Kõrvits. "Starlights" juba samal õhtul akustilistel põhjustel "Star Wars' iks" ümber ristiti.

puhuvad; lugusid esitas rahvamuusika­ kogu muusikat ühendavad universaalsed, akadeemia kammersaalis pakkus tuntud ansambel Wirbel, lisaks Jaak Johanson kultuuride ja aegade piire ületavad inter- interpreetidelt tuntud tegijate muusikat. ning akadeemilised pillimehed Tarmo vallistruktuurid, aga eristavad retoorika, Kontserdi esimene, Küberriigi paneel Johannes (flööt) ja Harri Traksmann intoneerimis- ja kõlamudelid. Kotta teos esitles elektroonilist toodangut, milles üle (viiul). vastandas ja ühildas ekspressiivse kunst- mitut sorti muusika ja loodushäälte troo­ Urmas Sisaski nõialugudel põhinev muusikalise meloodika ja "ilmsüütu" rah- nis kontseptsioon. Puldis istusid ja pilli "Tuhala lood" (Wirbel autori eeslaul- vamuusikalise intoneerimisviisi. mängisid Märgo Kõlar ja Hans-Gunter misel) eksponeeris rahvalaululist mater­ Mirjam Tally "Iha on õis" koosnes Lock (elektroonika), Monika Mattiesen jali tuntud šamanistlikus maneeris - kõva kihnu rahvalaulust, Hasso Krulli tekstist (flöödid), Martti Raide (klaver, klaves­ häälega ja julgelt. ja delikaatsest autorikommentaarist. siin), Aare Tammesalu (tšello) ja Jaak Ülejäänud teosed püüdlesid kuns­ Kooslus ennustas piinlikkust: Krulli Sooäär (elektrikitarr). tilisema väljenduse poole. Kristjan Kõr- poeetiline tekst intiimsel teemal - ja selli­ Märt-Matis Lille "Etnofuturistlikes veri "Ohjeldamatu" (kandled, parmu- ja ne kõrgstiili kontekstis tahumatu nähtus etüüdides" (2001) kõlasid "Kalevala" torupill, flööt) sättis rahvalaule ridamisi nagu kihnu rahvalaul! tekst, Kauksi Ülle häälega leelotus Eesti ja ülestikku ning töötles neid mõne Rahvalaul ei püüa ju tekstinüansse "riigikesest" ja asjalik meeshääl teatega, akadeemilise šniti kohaselt. Tauno Aintsi helidesse tõlkida. Tulemus oli ülimalt et "Eesti pealinn on Tallinn". Minia­ "Marutants" (kaks viiulit, kannel, flööt, huvitav ja Tallyle iseloomulikult taas klas- tuurid võõrandatud ja taasintegreeritud krotta-tšello) ei toonud ootuspäraseid sifitseerimatu. Rahvalaulu pretensiooni­ rahvusteadvusest. marulisi polkarütme, vaid hoopis medi­ tus pluss kunstmuusikaline poeetika: Mart Sumeri "Schenkeri kolmas teeris folkloorse kõlamaterjali toel. Mõ­ häälte kontrastid (Johansoni artistlik ja analüüs" flöödile, tšellole ja klavessiinile lemad teosed kohaldasid rahvamuusika­ naishäälte naiivne esitusviis), heterofoo- (2000) oli kavalehel määratletud kui ansamblile kunstmuusika vormimis- nia ja monotoonselt äiutavad taustarüt- "semiootiline miniatuur". Kuulsa muu­ võtteid, arvestamata kõlapildi etteantud mid. sikateoreetiku nime all kulgev klassika- omadusi - enamasti nõrka ja passiivset, Tally ja Kotta on paljupakkuval tee­ stilisatsioonide reas peituv intellektuaalne väheartistlikku ja vähe "intoneeritavat" otsal. N-ö strukturaalsed võimalused on huumor jäi üsna tabamatuks - ehk siis kõlamaterjali. nüüdismuusikas vist enam-vähem läbi kusagile süvastruktuuri peidikusse. Põnevat sünteesi või piiriületust oli proovitud. Üks lõpuni joomata allikas Mitte intellektuaalne kavaldamine, kahes teoses. paistab olevat erinevate intoneerimis- vaid pigem ausalt imetlev autorisuhe va­ Kerri Kotta "Wirbelmusik" (2 hiiu viiside omaväärtuse avastamises. litses Toomas Trassi teoses "Pardon, kannelt/viiulit ja viiul) tabas kümnesse, Olivier" flöödile, fonogrammile ja live- suhestades kunst- ja rahvamuusika Viies (7. 04): Mammut kammersaalis elektroonikale. Selles kõlas polüfooniline intoneerimismudelid. On ju teada, et Tavapärane mammutkontsert Muusika­ põiming inimese, looduse ja kunsti "hääl-

16 muusika 5/03 "Pardon, Olivier," ütles Toomas Trass NHL ehk Noorte Heliloojate Liit: Tanja Kozlova, Küberriigis ehk mammutkontserdi esime­ Ülo Krigul, Helena Tulve ja muusikapäevade ses paneelis, viidates nii pealkirjas kui ka kunstiline juht Timo Steiner, kes muu hulgas muusikas Suurele Linnuheliloojale. "Võta esimese sümfooniaga maha sai. heaks," vastab Messiaen. FOTOD ANNELI REMME test": musträsta laulu ja flöödipartii Teises paneelis kõlanud Jaan Räätsa (romantilist, ekspressiivset) kõnekust ja dialoog, Fred Jussi looduskommentaari loomingu hulgas oli kaks eriti erksa soojust. Teos oli ka vormiliselt terviklik katked ja delikaatne taust "linnuheliloo- ilmega esiettekannet. "Pealkirjata pala nr ja loogiline. Liis Jürgensi flööditeos see­ ja" Olivier Messiaeni 1957. aastal lindis­ 5" viiulile ja klaverile (Anna-Liisa Bez- vastu oli dünaamiline ja kontraste otsiv, tatud oreliteostest. Palju "võõrast" mater­ rodny, Mati Mikalai) oli näide sellest, enam puhtkoloristliku ja mustrilise mulje jali, aga ilus ja elus, peaaegu kosmiline kuidas väga hea esitus toob välja muu­ poole püüdlev. tunne. sikas peidetud nüansse (Mikalai diferent­ Kristjan Kõrveri "Expansio" sakso­ Eksistentsiaalne autoripilk oli Rauno seeritud klaverikõla, viiulimeloodikasse fonikvartetile (Sax Quatuor) näitas autori Remme kõiki võimalikke kõlamaailmu süstitud romantiline hingus). "Pealkirjata püsivust n-ö ühe heli poeetika ja medi­ kuulatavas teoses "Railway to London" palas nr 6" löökpillidele kõlas üllatavalt tatiivsete struktuuride arendamisel. (Kõlari-Mattieseni tõlgenduses), tuline rütmifaktuur. Alo Põldmäe "Improvisatsioonis ja lähtepunktiks, töötlemise ja "kontra- Kolmandas paneelis oli üllatusi nii tokaatas" soolooboele (Kalev Kuljus) punkteerimise" objektiks Londoni raud­ klassikutelt kui ka algajatelt. ühildusid impressionistlik harmoonia ja teejaamast lindistatud ülimalt meloodi­ Halb üllatus oli Arvo Pärdi teos aktiivne retoorika. Tõnu Kõrvitsa line reisiteadustus. "Hümn suurele linnale" (1984/2000) "Hümn" klaverile (Äge Juurikas) oli kau­ Mitmes teoses liikusid autorid preten­ kahele klaverile (Mati Mikalai, Kai nis sulam eksootilisest meloodikast ja sioonitult "omas elemendis". Märgo Ratassepp): toonika ja dominandi sonoristlikust kõlakeelest. Mõlemale Kõlari "Ferdinand vahetab värvi" flöö­ sügavmõtteline kadentseerimine väära­ teosele oli õnnistuseks suurepärane esi­ dile, elektrikitarrile ja elektroonikale, matult tiksuva kõrgregistri foonil. tus. järg tuntud nimega tegelase elukäigule, Mõjukas ja sissetöötatud aegluubitehnika, oli kõlakarakteritega mängiv multifilmilik millele ei ole sisukat täidet... Kuues (8. 04): Kannatusmuusika lugu. Tõnu Kõrvitsa "Thulema laulud" Kahelt noorautorilt kõlasid ühe­ Niguliste kirikus kõlasid ansamblite Vox (2002; III ja IV osa) flöödile ja klaverile häälsed sooloteosed: Äge Hirvelt "Vin­ Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve) ja kasutas artistlikult faktuurivõtteid ja har- jett" sooloviiulile (Harri Traksmann) ja Ensemble Voces Musicales (Risto Joost) mooniavärve. Erkki-Sven Tüüri "Sisemo­ Liis Jürgensalt "Päikesekell" sooloflöödile esituses ja gregoriaani malbes raamistikus noloog" II (Eesti esiettekanne; protsessi- (Monika Mattiesen). Oma askeetlikkuses kolme autori uued sakraalteosed, mis tud versioon) flöödile oli hea näide stilis­ ja teatavas igavuses (võrreldes mitmehääl­ kõndisid enam-vähem sihikindlalt Pärdi tiliste "arhetüüpide" püsivusest kui tahes susega) on ühehäälsus tegelikult huvitav ja tema traditsiooni jalajälgedes. Kõigi kasina esituskoosseisu puhul. Teoses ja paljuütlev. Noorautorite puhul aimub kolme teose vundamendiks olid ar­ mängis tuntud energeetika: strukturaalse siin alati mõtteviisi ja isikupära. Äge hailised meloodiastiilid, mida vürtsitasid muutumistahte ja strukturaalse inertsi Hirve viiuliteos püüdis silmanähtavalt malbed, kuid tähendusrikkad sonorist- lakkamatu, impulsiivne vastandumine. intonatsiooni varjundeid, heli ja fraasi likud aktsendid.

muusika 5/03 17 Lauri Jõeleht oma teoses "Meie versaalne. Universaalsus annab võimaluse siooniline mudel: üldiselt staatiline, kuid Issanda Jeesuse Kristuse kannatamise isikupäraks. kõlakihtide ja motiivistiku vahelduvmän- lugu Püha Johannese järgi" elas sisse gu läbi "seestpoolt" laetud ehitusviis. vana liturgilise ühehäälsuse meloodia- Seismes (10. 04): Nyyd-muusika Veetlev oli teose kõneviisi sugenev soo­ mudelitesse, kuid ühtlasi ka karakte­ NYYD Ensemble Olari Eltsi juhatusel jus: küllastatud harmoonilist vertikaali riseeris evengeeliumiloo tegelasi ja situat­ esitles, seekord paraku vahelduvas kvali­ valitses kumer, "kallistav", üha tugevnev sioone mõne peene helikeelelise nipiga - teedis, nelja eesti autori uudisteost keelpillihäälne meloodiakaar. intervallika, orkestritämbri või harmoo­ kontserdil Kanuti Gildi saalis. Alo Põldmäe teoses "Perigee ja nilise aktsendi vahendusel. Õieti ei saa Igor Garšneki ansambliteos "Jurassic Apogee" löökpillidele ja instrumentide selle teose puhul kõnelda orkestrist, sest Park" oli kollaažilik, filmiliku (episoodi­ ansamblile (viiul, klarnet, kontrabass) ka instrumentaalhääled põimusid võrd­ lise, karakteritel põhineva) auraga teos, tõusid esile improvisatoorsed löökpilli- väärsetena vokaalsesse tekstuuri. Esituse mis vahetas mänglevalt stiiliregistreid ja soolod, kontrapunktilised dialoogid ja vokaalsoolodes oli paremaid ja halve­ sättis kokku kontrapunktitehnikat, džässi mitmekesised džässivõtted. Paraku maid hetki. ja johnadamslikke - romantiseeritud või kaasnes improvisatoorse vabadusega Üldiselt "suure trendi" raamidesse muidu pompöösseid - postminimalistlik­ udune teoseloogika (millele aitas paras­ mahtuvas teoses oli just karakteriloomin- ke tekstuure. Stiilimärkide provokatiivne jagu kaasa ka pimeduses kobav esitus). gu koha pealt ka sünteesi hõngu. vilgutamine ja regulaarsed üle- ning väl- Tatjana Kozlova teoses "Tišina" jahüpped žanripiiridest on teadagi meie Kaheksas (11. 04): Lõpumuusika Robert Roždestvenski tekstile olid samuti postmodernse olukorra tagajärg. Teose Lõppkontserdil Estonia kontserdisaalis liturgilise laulu mudelid sees, kuid tervikutunne põhines muusikalise "tege­ mängis ERSO Nikolai Aleksejevi juha­ koloristlik külg oli märksa tähtsamaks vustiku" loogikal ja materjaliüllatustel. tusel eesti muusika kuldteoseid: Sumera kirjutatud ja suure dramaturgilise laine Toivo Tulevi äsja Saksamaal mängitud tuntud läbimurdetööd "In memoriam" teenistusse rakendatud. Pisut sürrealist­ teose "Be Lost in the Call" (2003; kam­ (1972) ja Eino Tambergi Trompeti- liku üldmulje tekitasid diatoonika ja kro- meransamblile lindipartiiga) pealkirjas kontserti nr 1 (1972, solist Indrek Vau). maatika julge põimumine. Ajuti näis ka, peitus tuntud metafüüsiline kutse. Uudisteoseid oli kaks. Galina et noodipaberile pandule ehk ei eelnenud Muusikas oli metafüüsikale tugevat Grigorjeva Concertino altsaksofonile ja päris täpne reaalne kõlakujutlus. katet: kõlaidees oli mõjujõudu. orkestrile (1992, solist Virgo Veldi) Toivo Tulevi "Adiõs" in memoriam Teose aeglast kulgemist värvisid eksp­ meloodikas ja arendusvõtetes üllatasid Sri Räma, eesti soost pühamehe lahkumi­ ressionistlik vertikaal ja kiledad tämbri- mõned ehedalt "eesti-modernistlikud" se puhul kirjutatud teos, ajas "idamaist" kompleksid. Huvitav (kuigi Tulevi puhul tundemärgid (heterofoonia, kurblik-dra- joont, mis Tulevi muusikas püsiv, aga ka ka korduv) võte oli teose algamine otse­ maatilised septimikäigud jm). eesti muusikas tervikuna üsna levinud. kui kulminatsioonist või dramaatilisest Üldiselt mõjus džässi ja neoklassitsist­ Muusika stiilisemantikas segunesid ida ja sõlmituspunktist. Harmooniapinge ja likku orientatsiooni ühendav teos üsna lääs, arhailine, sakraalne ja eksootiline: ootuse märkidena töötavad orelipunktid võõristust tekitavalt ja eklektiliselt. gregooriuse laulu astmeline liikumine ja mõjusid nagu igatsus toonika järele. Timo Steineri verivärskes Sümfoonias melismaatiline, glissandeeriv, idamaise Lindipartiis ilmuv Jeesuse nime kordav hingas julgelt postmodernne vaim, mis laadivärvinguga meloodiakujundus ja monotoonne palvefraas tuligi ilmutusena teadagi tähendab vähem või rohkem vägevad orelipunktid. - rahustades ajakulgu ja kõlapilti. avatud vormi ja lubatud eklektikat ning Tulevi muusikas on horisontaali (me­ Mari Vihmandi teoses "7665 unes- milles tagasipöördumised ei kipu uusi loodilise intoneerimise) ja vertikaali (har­ nähtud kallistust" puhkpillikvintetile, tähendusi tekitama: milles kordumine on moonia või kõlakoosluse) suhted dünaa­ klaverile ja keelpillikvintetile kehastus kordumine on kordumine. Fragmentaar­ milised, kuid ühilduvad. See kandis muu­ eesti muusikas üsna levinud komposit- ses kujundivoolus troonisid stiliseerin­ sikat nüüdki. gud: dramatiseeritud, romantiseeritud, Et glissando-kujundid on eesti muusi­ "klassifitseeritud" või džässiga immu­ kas nii populaarsed, selles on vist oma tatud kujundid postminimalistliku vun­ loogika: nagu klastriprintsiip on harmoo­ damendi ja/või telje ümber. nia ühtesulatamine, nii on glissando Kontseptuaalne järeldus jäi kuulaja meloodilise liikumise sulam. Ja sulata­ Uue muusika klas­ hooleks. mine on sonoristliku trendi üldine kirg. Uue muusika klassikale orienteeritud Meloodilise ja harmoonilise (sonorist­ sikale orienteeritud lõppkontserdile vaatamata oli Eesti liku) mõtlemise sünteesidel eesti muusi­ Muusika Päevadel 2003 tunda post­ kas on sageli selgelt tuntav eeskuju - lõppkontserdile modernse aja kutset. Oli püüdu pisut teadagi toosama diatoonilise, astmelise muusikapäevade vormi värskendada ja liikumise "tõlge" vertikaali, mis on ka vaatamata oli Eesti end mitmes konkureerivas kontekstis Pärdi tintinnabuli-smW tuum. Integree­ määratleda - seda nii esivanemate varan­ rides tekstuuri, teeb see muusika läbi­ Muusika Päevadel dusega (rahvamuusika) ja laia maailmaga paistvaks samal põhimõttel nagu näiteks (Sumera konkurss) uut suhet otsides kui klassikaline tonaalharmooniline helikeel. 2003 tunda post­ ka õnneks ikka veel leiduvaid piire avar­ Laiemalt võttes on too tõlkeprintsiip uni­ modernse aja kutset. dades (elektroonika ja multimeedia).

18 muusika 5/03 BAGATELLID * EESTI Eesti muusika päev Dresdenis Martsi lõpul leidis aset üks eesti muusika jaoks oluline sünd­ mus: 23. märtsil toimus Dresdeni Societaets Theateras kol­ mas kontsert sarjast "Global Ear", mis seekord oli pühen­ datud just eesti muusikale. Ime, et kavva olid "kangemate heliloojate" asemel valitud just nimed, keda kaugem ilm tun­ neb vähem kui kolmainsust Part - Tormis -Tüür. Kunstilise poolega tegeles saksa noor helilooja Benjamin Schweitzer, kellel tänu õpingutele Sibeliuse Akadeemias on kontakte eesti heliloojatega. Ensemble Courage'i kõrval esines õhtul ka viiuldaja Florian Meierott, kellele spetsiaalselt kirjutas uudis­ teose Jaan Rääts. Tema esituses sai kuulata ka Mati Kuulbergi Sonaati nr 4 sooloviiulile. Teise esiettekandena kõlas Mirjam Tally "Aura", esitajaks Saksa nüüdismuusikaansambel Ensemble Courage koos kandlesolist Kristi Mühlinguga. See oli võimalus tutvustada maailmas ainulaadset eesti pilli - kannelt. Eraldi märkimist väärib Helena Tulve teose EMA elektronmuusika stuudio juht "lumineux/opaque" peen ja viimistletud esitus, milles ka ülivaiksed nüansid jõudsid Märgo Kõlar elektriseerimata oreli, Arraku maalide ja Jaapani lipuga. kuulajateni kristalse selgusega. Saksamaal elav eesti helilooja Mari Vihmand andis sel FOTO ANNELI REMME õhtul ka intervjuu, temalt oli kavas teos "Seitsmele". Ensemble Courage töötas proo­ vides n-ö saksa täpsuse ja nüansirikkusega. Huvi muusikalise materjali vastu ja tund­ likkus musitseerimisel olid selle ansambli töös elementaarsed omadused. Seega eesku­ Uued ju meilegi. Ansambli juht Titus Engel on võimekas noor dirigent, keda võiks ju kutsuda aparaadid juhatama ka eesti muusikuid. Ensemble Courage on väga huvitatud siinsest muusikalisest kultuuripildist ning kontaktidest noorte andekate muusikutega. õnnistatud ILMUNUD ON. .. Jaanuaris Jaapanist Eesti Muusika­ akadeemia elektronmuusika stuudiosse jõudnud tehnika on ära "kodustatud". Asjahuvilistel hakkab tasapisi selginema pilt, mida kõike nüüd stuudios teha ü saab, ja eesti muusika päevade ajal oli sildiga "Japan" märgistatud tehnika kõigile nähtavalt aktiivses kasutuses. Loodetavasti on juba alates tulevast sügisest muusikaakadeemias võimalik ametlikult helirežissööriks õppida. Jaapani valitsuselt peaaegu kuus A COMPOSITION miljonit väärt oleva kultuuriabi AS A PROBLEM saamiseks pidid muusikaakadeemia ini­ mesed kolm aastat pingsalt mõtlema ja III läbirääkimisi pidama. See-eest istusid 24. märtsil EMA orelisaalis antud pres­ Tallinn, March MO 2001 sikonverentsil rektor Peep Lassmanni, välissuhete prorektori Marje Lohuaru ja stuudio esindaja Märgo Kõlariga ühe laua taga ka Jaapani suursaadik Helsingis T E. hr Norimasa Hasegawa ning Jaapani riigi ajutine asjur Eestis hr Keiichi Hasegawa.

muusika 5/03 19 BAGATELLID * EESTI Rahvusvaheline kandlefestival Pärnus

6.-9. märtsini toimus Pärnus kaheksandat korda rahvusvaheline kandlefestival, kus osalesid Läti, Leedu, Soome ja Eesti muusikaakadeemia kandleeriala õppejõud ning tudengid. Tundub, et Eestimaal on peale kasvamas noor kandlemängijate põlvkond, sest festivali avamisel esines kaks aastat tegutsev Vabariiklik Kandle- orkester, kuhu kuuluvad parimad kand- leõpilased kogu Eestist. Orkester andis ka kaks kontserti Pärnu Kuninga tänava põhikoolis. Festivali raames oli leedu kan­ nelt (kankles't) ja rahvalikku puhkpilli bir- bynex. võimalus kuulda ka tallinlastel. Nimelt esines Teatri- ja Muusika­ muuseumis kontserdiga Klaipeda ülikooli rahvamuusikakateedri kandletrio ja bir- byne-solist Vytautas Tetenskas. Laupäeval, 8. märtsil alustati Mühling. Tallinlaste kavast võis leida ka Muusikakooli vilistlaste kandleansambel tudengikontserdiga Pärnu KuMa Sinises noore helilooja Mirjam Tally uudse heli­ Kukulind Els Roode juhatusel. Väheste saalis. Esimesena esinesid Vilniuse Muusi­ keelega teose "Gammad". Huvitavad solistide hulgas astus üles rahvakandlel kaakadeemia üliõpilased, kavas klassikute kõlavarjundid jätsid kuulajatele sügava tuntud ja armastatud pillimees Aivar Arak seaded (ka näiteks Claude Debussy "Ara­ mulje. Kontserdi lõpetasid Sibeliuse Raplamaalt. Temale kontrastiks aga kõlas beskist"). Akadeemia üliõpilased Ritva Koistineni Kristi Mühlingu esituses noore eesti Seejärel astus lavale Klaipeda Ülikooli kantele-ldassist. Koos soomlastega astus helilooja Lauri Jõelehe eeterlik ja vaikne rahvamuusikakateedri üliõpilane Jurate lavale ka Sibeliuse Akadeemias õppiv eest­ teos "Lävi", mis tõesti balansseeris kuulaja Lazdauskaite, kes esitas spetsiaalselt kan- lanna Hedi Viisma. Kuulajaid paelus eriti kuulmisläve piiril. kles'ele kirjutanud helilooja Gaižauskase Hedi esitatud Johann Christian Bachi Ansamblitest tooks veel esile Klaipeda pala "Ohtu Sventoji jõel". "Allegro" sonaadist op 5 nr 3. Spetsiaalselt ülikooli rahvamuusikakateedri kokle-trio Huvitava kava poolest paistsid silma Hedile ja eesti kandlele kirjutas teose koos birbyne-solistiga, kelle kaunis musit­ Läti Muusikaakadeemia üliõpilased Mara Soomes õppiv kanada helilooja Matthew seerimine jääb veel pikaks ajaks kõrvus Vanaga ja Teiksama Jansone kokle- ning Wittall. "Snowlooker" oli keerukate rüt­ kumisema. ansambliklassist. Anda Zaborovska mängi­ mide ja kristalselt külmade harmooniatega Festivali raames toimus ka kontsert tud Kikta "Surev kentaur" kõlas kokle'l kandlepala, omapärast kõlavarjundit lisas sanatooriumis Tervis, kus rahvamuusikat lausa suurepäraselt. "roobitaguste" helide kasutamine. Soom­ mängisid kõigi nelja maa esindajad. Eesti Kontserdi teist osa alustasid kandle­ laste kavas olid spetsiaalselt kandlele kirju­ muusikakoolide õpetajatele korraldati se­ mängijad Eesti Muusikaakadeemiast ning tatud lood. Festivali lõppkontsert toimus minar kandle algõpetusest. Georg Õtsa nimelisest Tallinna Muusika­ Pärnu Kuninga tänava põhikoolis. Esinesid koolist, kelle juhendajaks on Kristi peamiselt ansamblid, kõigepealt Tallinna Elia Maidre

III konkursi võitis Kuusalu Noortekoor II koha pälvis Pärnu Sütevaka Kuusalus Taavi Esko juhendamisel. Humanitaargümnaasiumi noortekoo võistlesid Kokku osales 11 koori, kolmeliik­ (dirigent Ene Oltre) ning III koha melisse žüriisse kuulusid Läti raadio Kuusalu Keskkooli noortekoor (dirigent koolinoorte koori dirigent Kaspars Putninš, Eesti Taavi Esko). B-kategooria laureaadiks Segakooride Liidu juhatuse esimees pärjati Tallinna Reaalkooli segakoor Raul Talmar ja Kaarli Koguduse (dirigent Eve Karp), II ja III koht läksid 4.-5. aprillini toimus Kuusalu Kesk­ Kontsertkoori ja Estonia Seltsi vastavalt Saaremaa Ühisgümnaasiumi koolis Eesti Kooriühingu korraldatud Segakoori dirigent Heli Jürgenson. noortekoorile "Kreedo" (dirigent Mari IV üle-eestiline koolinoorte segakoo­ A-kategooria parimaks tunnistati Ausmees) ning Tallinna Ühisgümnaasiu­ ride konkurss-festival. Kuusalus seetõt­ Tartu Miina Härma Gümnaasiumi mi segakoorile (dirigent Aade Erits) tu, et 2000. aastal Tartus toimunud segakoor (dirigent Kadri Leppoja),

20 muusika 5/03 MEDITATSIOON

ЧИР •№ ЧВ ŠŠ SS ЧН Heliiahmguci uusimas maailmas - interneti mõju muusikale BERK VAHER

Teabeühikutest koosnevas ülemaailmses rajati kõigile kodust põgenenud noortele Muusika: tuulest draakoniks, ruumis käib võitlus kuuldavaks niker­ ja muidu "luusereile" utoopiliste reeglite­ draakonist pihviks datud õhu vaba või tasulise omandamise ga vabalinnak, mis pidi kaotatud rahu- Algul oli muusika looduse hääl, jumalik üle. Pöörane ulmestsenaarium? Planeet võrdsuse-õigluse ideaalid teadvusemoon- tuul. Taevasse sirutuv hingeõhk, mis Maa igapäevane reaalsus. de toel taastama. Kuid psühhotroopne kurati kosmiliste sfääride kuuldava kaar­ varjuvaid ei lahendanud siinpraeguse dina maale tagasi. Pühaks pruudilooriks Internet: hipiparadiisist kommerts- probleeme - sai koduks imevähestele, vaimse laulatuse tarvis, vaibaks, kuhu kontinendiks kuid paiskas paljud murtuina tagasi ol­ sisse kududa inimlugusid, tiiraste püher- Tänapäeval kipub nii mõnelgi globaal- messe. Utoopiast sündis subkultuuritöös- duste poolt kirjatavaks voodilinaks - või poliitilistesse diskussioonidesse sukel- tus (rokkheerosed, mõrtsukas Mansoni tikitud ilupiltidega laualinaks aadlike dunul meelest minema, et Ameerika oli pildiga särgid, helmestega kanepikotike- söömingute alla. Popkultuuri müüt: just juba enne seda olemas, kui see Amee- sed) ja... Bill Gates. alles rokenrolliga sai lina lihaks, tuul sai rikaks nimetati - ja isegi kaua pääle Tänaseks võib olla ununenud ka see, et möirgavaks loomaks. See oli laste kät­ nimetamist oli Ameerika kaugel ennast interneti kujunemine ülipiiratud kasutu­ temaks, tööstuse allakugistatud Arkaadias täis õgardimaast, millena ta praegu nii sega akadeemilisest ja militaarsest võrgus­ siginenud kõhu-uss, miilavi silmi tarbijaid mõnelegi eurooplasele paistab. Aga tikust üldkättesaadavaks suhtluskeskkon- veetlev ja neelav Põhjakonn, viimaks tuli- kuidas käiski too ütlemine peegli ja lõus­ naks oli suuresti vanade hipide teene. tiivaline draakon. ta kohta? Siitsamast Euroopast pagesid ju Lillelaste kultusbändi Grateful Dead liik­ Ent inimene toibus ruttu ja võitis vabadusnäljas puritaanid, kes lõid terve med olid ühed esimesed, kes nägid inter­ elaja, see taltsutati ja pisteti puuri, turul uue maailma. Rahu, võrdsuse ja õigluse netis veel üht võimalust utoopiliseks rahu­ imetlemiseks, tagakäppadel taidlema ja maailma. Tulemuseks aga on olnud bür­ riigiks, kus kehtib sõnavabadus ning igaüks läbi põleva rõnga hüppama. Küpsetati gerid, kokakoola ja Bill Gates. Miks, sel­ võib olla tema ise. Eelarvamused ei kehti, pihvideks, mida külmutatud kujul lest on kirjutatud hektarite kaupa raama­ sest kehad ei paista - ole mis värvi või kui müüakse tänaseni. tuid ja kirjutatakse veel. Ega jõutagi ära paks tahes, homo või nohik, internetis on Kuid uue sajandi künnisel suudeti imestada. kõik ühesugused tulikirjad ekraanil, suhtle­ kuldpuuri varbu muusika ümbert murda Kuuekümnendatel oma äärelinna- vad vaid vaimsused! Kuidas see vaba maa­ enam kui eales varem: muusika sai netis kindlusse sulguvaks maailmapolitseiks ilm sai söövitatud lausreklaamist, porno­ tasuta kättesaadavaks. Mis see oli, mis pürgivale Joe Tarbijale vastandunud hipid tööstusest ja nürimeelsest läminast - ka see on - püüd pihvist elajat tagasi klooni­ kordasid oma puritaanlike esiisade välja­ sellest on juba kirjutatud hektarite kaupa da või isegi jumalikku hingeõhku välja rändu, kuid esialgu oli see sisepagulus: raamatuid ning kirjutatakse veel ja veel. pigistada? San Francisco Haight-Ashbury rajooni Ega jõuta samuti ära imestada.

muusika 5/03 21 Napster ja pojad: kui kaugele bastatud - tänaseks teenib mõni DJ kannavad kärbitud tiivad? Ole mis värvi või kui rohkem kui kümme endist rokkstaari Briti muusikaajakirja Q mainumbris 2001 paks tahes, homo või ning sämpladeelset teknot on ka albumi­ väidab William Shaw, et tulevikus vaa­ tena miljoneis müüdud. Tuulest draako­ datakse paari eelneva aasta Napsteri-saa- nohik, internetis on niks, draakonist pihviks. gale tagasi nagu seitsmekümnendate keskpaiga pungiplahvatusele. Unistused kõik ühesugused Kas inimtühjas metsas kukkuv puu täitusid noil, kes soovisid lemmiklugu tulikirjad ekraanil, teeb häält? kuulda nii, et ei peaks maksma hullkõr- Vaimustudes sellest, kuis internet muusi­ get hinda singli eest või veel hullemat suhtlevad vaid ka kättesaadavamaks teeb, võidakse hõlp­ leige ülejäägiga albumi eest - enam ei sasti unustada, et МРЗ-helifail on siiski tarvitsenud nad nuiata plaate jõukamailt vaimsused! vägagi piiratud võimalustega. Selle edu sõpradelt või püüda alguseta-lõputa kat­ on tunnistus popmuusika lihtsakoelisu­ keid kassetile, frustreerununa raadioonu- sest. MP3 - pikema nimega MPEG 1 de vahelelobast. Piisas sisselogimisest Level 3 Codec - on kaheteistkümnendik Napsterisse otsimaks soovilugu teiste täiskvaliteetse digitaalse helifaili mahust, netti lülitunute kõvakettailt, et see siis arvutist arvutisse transporditavuse hin­ enda arvutisse kopeerida. Rullnokk- salvestustelt. Nii on hägustunud ka naks on loobumine inimkõrvale kuul- mütsiga paksukese Shawn Fanningu poplaulu roll suveräänse kultusobjektina damatuist helidest. Niisiis, 11 osa 12st leiutis omandas miljonite melomaanide ja mingi tarbijaklassi või subkultuuri on muusikas kuuldamatut? jaoks messiaanliku vabastaja oreooli. häälekandjana - Dead Kennedyse sar­ Mis jääb kuuldavast järele, kui kuul­ Roki meelsusemusklid osutusid nii kastiline punkhümn "California Uber damatu kaob? Mida rohkem muusika mõneski kohas õrnaks pekiks. Põranda­ Alles" on kokku miksitud afroameerika hindab kuuldamatut endas, seda vähem alusest kultuskambast ilmavägevaks kas­ teinide Destiny's Childiga, Eminem jääb. Mida rohkem kuulaja usub helide vanud Metallica kaebas oma palu nap­ paaritatud Britney Spearsiga... vahele jäävasse tabamatusse saladusse, sanud fännid kohtusse. Suur jagu staare seda rohkem vajab ta selle tabamatuse pidi silmad pääst häbenema ja ruttas Kui saurused kaklevad, on turvatunnet tekitavat kohalolu. Ja seetõt­ Napsterit tunnustama, teised võtsid amööbidel pidu tu on MP3 ikka vaid visiitkaardiks, trei­ Metallica sappa. Autorikaitse sobilikkuse Enim võidavad helifailide vahetusest siis­ leriks päältkuulda samakõlalisele loole üle roki vabaduseutoopiasse sai taas kord ki alternatiivsed pisifirmad, magamis- endale, nii nagu helikandjatööstuse kõvasti kakeldud, ent - kes sai eitada pri­ toageeniused, plaadilepinguta artistid, eelmisel levelil oli plaat pelgaks treileriks vaatsuse haavatavust? Muusikaparadiisi kes võivad leida (või taasleida) fänne üle elavale esitusele. Inimesed pole plaatide lülitumine toimus viigilehe hinnaga, näp- kogu maailma. Eesti Kohvirecords küü­ ja isegi DVDde tulekuga lakanud saja jäi alasti igaühe ees, kes teda näpsa- nitab Saksamaale, Hispaaniasse, Jaapa­ kontsertidel käimast - ega ole nad (vastu­ tutpidi jahtida võttis. Autoriõiguste rik­ nisse; samasugused üksused kogu maail­ pidiselt firmade väidetule) ka tegelikult kumist sai kergemini tuvastada kui eales. mast surdavad oma kõlasid siia. Sageli on lakanud MP3-ajastul plaate ostmast, Napster jäi kohtus Ameerika plaadi­ ühel tegijal mitu erinevat projekti ja var­ kohati on müüginumbrid isegi suure­ firmade assotsiatsioonile alla, BMG ostis junime nagu netis seiklejal ikka. Üksteise nenud! Napsteri üles, et tekkinud hiidturult palu remiksitakse pidevalt. On bände, Lisaks muusika kuuldamatusele on ju senisaamata tulu tõmmata. Teisedki fir­ mille liikmed viibivad erinevais maail- ka olemas muusikaväline kuuldamatus: mad katsetavad oma mahalaadimispolü- manukkades - mitte ainult lugude te­ muusika nähtav pakend ja elustiili mõju­ goone: töösturid on avastanud, et saavad gemise ajal (seda võimaldab ju ammugi tav tähendus. Hää loo kuulja tahab ka läbi failikopeerimiste vaadata Suure mitmerealine stuudiotehnika), vaid ka plaati osta, et teha selle plaadimängijasse Venna kombel õtse tarbija südamesse ja laivis esitamise ajal. asetamine rituaaliks, imetleda kuulamise teada ta soovidest üha rohkem. Kuid Suur osa elektroonilisest avangard- ajal plaadiümbrist, lugeda laulusõnu, kassi-hiire mäng muusikatööstuse ja heli- muusikast sünnib ja jääbki elama virtu­ tajuda maagilise objekti kehalist kohal­ failivahetajate vahel käib tänaseni. Üha aalruumis, seigeldes ja teisenedes maa­ olu. Inimene pole mitte ainult mõtlev uued portaalid otsivad üha uusi või­ kera katvas juhtmevõrgus kui mingis di- loom, kõnelev loom, sotsiaalne loom - malusi, ülekavaldamises hägustuvad seni gitaliseeritud krüptosoikumis. Nii nagu inimene on ka asjadeloom. Olla tähendab nii kõikumatud kultusobjektid nagu aserist kirjaniku Anari ulmeloos "Kon­ omada. Virtuaalruum ei kaota ju asju, nimed: artistide ja laulude-lugude nime­ takt" viidatakse võimalusele, et kumma­ vaid asendab ühed teistega. Ja ometi - sid loitsitakse ümber, tähti tõstetakse lised helid võivad olla mitte tulnukate kas ei omastata siis asju just seepärast, et ringi nagu maagilises rituaalis, et muusika signaalid, vaid tulnukad ise, nii meenu­ tegelikult omada nende kaudu midagi vaim mittemateriaalseid kanaleid pidi tavad ka elektroonilised helieksperimen- asjastamatut? välja kutsuda. Madonnast saab Modon- did eos eluvorme. Võib-olla on selles uue Muusika olemise ja helikandjal omas­ na, "Alwaysist" "Alweys". Fännid hak­ keele, uue luule alged? tamise paradoksaalsus on selle äärmus­ kasid jälgi segama näpsatud palade Samas võib kõik minna nagu alati. Ka likemaid tõestusi. Nagu igikestev võitlus kokkumiksimisega, millele laenati koond­ reivikultuuri tekkel hõisati, et staarisüs- tule pärast - ikka seesama läbi süte, juht­ nimetus bootleg illegaalsetelt kontsert- teem on kadunud ja helid omandist va­ mete ja kiipide.

22 muusika 5/03 Eesti Muusikaakadeemia Щ, kontserdid mais 2003

2. mai kell 14.00 magistrikontsert 17. mai kell 15.00 27. mai kell 18.00 SIIM POLL (klaver) magistrikontsert magistrikontsert EMA kammersaal UKU RATAS (metsasarv) IVAR TILLEMANN (trompet) kavas Brahms, Schubert klaveril Tiiu Jürma klaveril Meeli Ots EMA orelisaal EMA kammersaal 2. mai kell 17.00 Tarmo Eespere kavas Mozart, Larsson kavas Vivaldi, Haydn, Arban, SAATEKLASS Kareva EMA kammersaal 17. mai kell 17.00 magistrikontsert 28. mai kell 18.00 3. mai kell 17.00 Nataly Sakkose ELENA UIBOKAND (viiul) magistrikontsert EMA kammersaal ja Marrit klaveril Elena Fomina KATRI REBANE Gerretz-Traksmanni EMA kammersaal (klaver, kammeransambel) KAMMERANSAMBL1KLASS kavas Bach, Saint-Saens, Prokofjev kaastegevad: Kristiina Villem (viiul) 4. mai kell 13.00 orelitund 18. mai kell 13.00 orelitund Kalmer Kiik (metsasarv) ENE SALUMÄE AARE-PAUL LATTIK EMA kammersaal EMA orelisaal EMA orelisaal kavas Brahms - Trio Es-duur op 40 6. mai kell 17.00 EMA Tartu 24. mai kell 17.00 filiaali AKORDIONI ERIALA magistrikontsert 28. mai kell 19.00 ÜLIÕPILASTE KONTSERT KRISTINA KRIIT (viiul) magistrikontsert EMA kammersaal klaveril Elena Fomina ANDRE PERE (tšello) EMA kammersaal kaastegevad: 15. mai kell 18.00 loeng-kontsert kavas Beethoven, Paganini Lea Leiten (klaver) "VIRTUOOSSUS TÄNAPÄEVA Kristiina Are (klavessiin) MUUSIKAS" 26. mai kell 17.00 EMA kammersaal Tarmo Johannes (flööt) magistrikontsert kavas Bach, Tšaikovski EMA orelisaal JOEL OTS (metsasarv) EMA orelisaal 30. mai kell 18.00 16. mai kell 18.00 kavas Mozart, Berge, Dukas magistrikontsert magistrikontsert TAAVI KERIKMÄE ARNE PILLIROOG (vioola) (klaver, kammeransambel) klaveril Reet Ruubel EMA kammersaal EMA orelisaal kavas Boulez, Stockhausen, Crumb kavas Bach, Bartok, Glinka

Kontsertide üldplaanis võib esineda muudatusi.

muusika 5/03 23 « • m * » • • » • • С • •*•••••**•*#»»**• * * • • • » • * # » * i * * • • •••«••I i * # • » * * * * • * » . HOMMAGE Quasi- Herostratosed Joonase templi • • kallal Rudolf Tobias on loonud Põhja-Euroopa mastaabis oratooriumižanris midagi täies• ti uut. Juri Fortunatov (Moskva Konservatooriumi professor) Intervjuust ETV-le detsembris 1989

29. mail möödub 130 aastat Rudolf Tobiase sünnist. Tobiase loomingu (taas)avastamine on toimunud peamiselt alles viimased kolmkümmend aastat. Selle aja jooksul on suurt tähelepanu äratanud kõik seoses oratooriumiga "Joonase lähetamine". Teose terviklik esi­ ettekanne (restaureeritud kujul) toimus Eesti iseseisvuse taastamise eelõhtul, 25. mail 1989. Selle ajaloolise ettekande eel õnnistas teose edasist käekäiku toonane Pühavaimu koguduse õpetaja Jaan Kiivit: Tobias kuulutab meile Joonase kaudu teed vaimsele iseseisvumisele ja sisemisele jõule. Järgnevate aastate vältel on "Joonase" käekäik tõendanud eespool mainitud sõnumi tähenduslikkust. Teose tervikliku esiettekande järel on see kõlanud kahek­ sateist korda mitmel pool maailmas ning ilmunud on oratooriumi klaviir. Siinkohal võiks meenutada Rudolf To­ biase enda sõnu: mõni teine oleks minu KV* asemel endale revolvriga teed teinud. Joonase templi ülesehitamine on olnud raske ja vaevaline töö, mille käigus leidub paraku ka дшш'-Herostratoseid, kes mõnede Postimehe ajakirjanike (nt Immo Mihkelsoni) kombel on tõmmanud endale tähelepanu katsega n-ö Artemise templit põlema süüdata. Kui "Joonase" heliplaadistus ja arvukad ettekanded on maailmas saavutanud tunnustust ning teost on nimetatud 20. sajandi üheks väl­ japaistvamaks muusikaliseks avastuseks (M. Anderson), on tõesti naeruväärne Need, kes saali ei mahtunud. Joonase lähetamise" ettekanne 25. 05. 1989. FOTO KALJU SUUR

lugeda eestlasest ajakirjaniku sulest vastu­ Euroopa raadiojaamade kaudu suurear­ võttegrupp, ning loodetavasti on tänu pidist hinnangut: palju kära, ohtralt raha vulisele kuulajaskonnale. sellele võimalik ettekannet jälgida ka ja rohkesti ootusi nõudnud, kuid vähe mõne Vene telekanali vahendusel. villa andnud projekt on juhtum, mille See muusika mitte ainult ei kirjelda proh­ Huvi "Joonase lähetamise" vastu on puhul kerkivad esile mõned piinlikud vet Joonase lugu, vaid võtab samuti nagu tekkinud ka Vilniuses, kus on eeloleval momendid. Eriti, mis puudutab kohapeal Händeli "Messias" veenvalt kokku krist­ hooajal kavas oratooriumi ettekanne. tekkinud arvamusi, nagu võiks olla liku usutunnistuse põhitõed. Tänu Pärnu uue kontserdimaja tegemist laias ilmas suurt huvi äratava John Lindström valmimisele, mille häid akustilisi omadusi sündmusega. (Postimees 6. 01. 2000). Länstidningen 05. 09. 1995 (Södertälje) tõestas selle avamisel kõlanud Tobiase Selle tõttu oleks kohane lisada mõned "Sanctus", on Neeme Järvi väljendanud markantsemad tähelepanekud, mida teos Maikuu on Rudolf Tobiase kuu ja soovi "Joonase lähetamine" ette kanda ka laias ilmas on pälvinud, tõestamaks, et Peterburg on olnud pikemat aega Tobiase Pärnus Oistrahhi festivalil. meie kohalik muusikaajakirjandus peab kodulinn. Seetõttu on hea meel, et Rudolf Tobiase juubeliaastal tahaks veel rohkesti pingutama, et aru saada, "Joonase lähetamise" järgmine ettekanne loota, et ehk õnnestub kunagi leida kui palju vaeva nõuab sellise mahuka ja toimub Peterburis 11. mail, mis on üht­ "Joonase lähetamise" jaoks ka rahalist suuresti visandliku helitöö restaureeri­ lasi ka pühendatud Peterburi 300. aasta­ toetust - mitte ainult vastava raamatu mine ja ettekandekõlblikuks tegemine. päevale. Kontsert toimub Eesti-Vene väljaandmiseks, vaid ka partituuri koostööprojektina, millel on kahtlemata trükkimiseks, mille ettevalmistamisele on Kui ma mõtlen, mis oli meil siin Rootsis ka suur poliitiline tähtsus. Juhatab Peter­ kulunud palju aastaid. Ees ootavad uued selleks ajaks loodud, siis meil oli Sten­ buri konservatooriumi kasvandik maestro ettekanded 2005. aastal Rootsis ja hammar, Alfven ja veel mõned, kuid Neeme Järvi. Kontserdi salvestab ETV Saksamaal. midagi selletaolist minu arvates Rootsi koorimuusikas ei ole. Meie sajandil on vaevalt kirjutatud teist Gustav Sjökvist nii ehtsat romantilist paatost ja piibel­ Intervjuust ETV-le detsembris 1991 likku ülevust ühendavat teost. Koorid laulavad jõulisi ja fuugalikke numbreid, Rudolf Tobiase juubeliaastal on siiski hea mis ühendab endas Händeli, meel tõdeda, et "Joonase" võidukäik Kohalik muusika­ Mendelssohni ja Mahleri stiili. maailmas jätkub. On toimunud ka Veijo Murtomäki suurejoonelised ettekanded Kölni filhar­ ajakirjandus peab Helsingin Sanomat 06. 09. 1995 moonias (mis kahjuks siiski ei ületanud veel palju vaeva Eesti ajakirjanduse jaoks uudisekünnist), Alaväärsuskompleksi kompenseeritakse kus 14. ja 15. aprillil 2000 üle kahe nägema, et aru sageli üleväärsuskompleksiga ning selles tuhande kuulaja võttis teose vastu saada, kui palju on mõndagi häirivat... Koik teavad tormiliste ovatsioonidega, kohalik ajakir­ "Joonase lähetamise" fenomeni, õieti selle jandus iseloomustas seda Mahleri mõõ­ vaeva nõuab sellise fiaskot. Kust mujalt kui sügava rahvus­ dus kirjutatud, lausa visuaalselt laia liku alaväärsuskompleksi vastureaktsioo­ spektriga kõlaliseks elamuseks (Kölner mahuka ja suuresti nist tuleneb meie arvamine, et oleme nii Rundschau 17. 04. 2000). Viimane visandliku helitöö kange muusika-, laulu- ja tantsurahvas, et suurem ettekanne toimus 13. detsembril tarvitseb meil vaid lugu lahti lüüa, kui 2001 Pariisis Theatre des Champs- restaureerimine ja muud rahvad kukuvad imetlusest Elysees Arvo Volmeri juhatusel. Selle käpuli... ettekande raadiosalvestust edastati ettekandekõlblikuks Ago Künnap 20. veebruaril 2002 BBC-3 poolt paljude tegemine. Sirp 23. 04. 1999

muusika 5/03 25 KADENTS Uus vana poogenpill KRISTA SILDOJA

ill • „Ä,

Meelika Hainsoo ja Krista Sildoja ansamblist Wirbel. FOTO AIN SARV, 2001

iiu kandle taoliste pillide ajalugu pilli nimetuse taga on oma ajalugu, või viiulit meenutava kõlakastiga, millega on pikk, ulatudes teada olevalt mängutehnika ning pilli ehituslik eripära. ülemises otsas liitub nelinurkne raam. H 11. sajandisse. Tõenäoliselt on Käesoleva artikli eesmärk pole anda üle­ Keeli on olnud kolm-neli, mis on kee­ pilli päritolupaigaks Briti saared, kus see vaadet pilli rännakust Eesti aladele. Täh­ ratud kas hobusesabajõhvidest või lamba- on muutunud näppepillist poogenpilliks. tis on teada, et pillil on palju nimetusi sooltest. Pill asetati põlvedele ning seda Sealt arvatakse pill olevat rännanud ning vastavalt sellele, millist pilli ja reper­ mängiti vibutaolise poognaga. Helisid Shetlandi saarte ja Norra kaudu Rootsi tuaari mängitakse, tuleks talle anda ka võeti vasaku käe sõrmeselgadega, puudu­ ning edasi Eestisse ja Soome. Põhjamaade nimetus. tades esimest, tihti ka teist keelt. Üle­ vanim teade on Trondheimi katedraalis jäänud olid burdoonkeelteks, mis roobi säilinud kivikuju hiiu kandle taolise pilli TalharpasX hiiu kandleni lameduse tõttu pidevalt kaasa kõlasid. mängijast u aastast 1350. Eesti aladel levinud pill oli kas nelinurkse Keeled häälestati kas kvartides või kvin­ Hiiu kandle perekonda kuuluvad tides. mitmed pillid Euroopa erinevatest Alates 13. sajandist asusid Eesti paikadest, igaühel on oma nimetus ning saartele ja rannikule elama rootsi talupo­ tihtipeale kasutatakse neid nimetusi jad ja kalurid, kellel olid kindlasti kaasas läbisegi, pidamata silmas konteksti. Mitmed Raivo Sildoja omad laulud, tantsud, kombed-tavad Selguse mõttes tuleks siinkohal veel kord ning ... arvatavasti (?) ka talharpa - jõhv- üle vaadata selle pilli erinevad nimetused, pillid on rännanud keeltega pill. Eesliide tal- on vormsimur- mis kirjanduses esinevad: the Shetland Eestist välja ning deline vorm rootsi sõnast tagel (hobuse- gue, the welsh crwth, the bowed lyre, the jõhv), millest on keeratud pilli keeled. northern bowed harp (ingl к), die nüüd valmistatakse Harpa on vana skandinaavia keelte sõna, Streichleier (sks k), sträkharpa (rootsi к), mille all on mõeldud igasugust keelpilli ja talharpa või tagelharpa (vormsirootsi Raivo pilli eeskujul selle mängimist; seda on peetud lausa murdes), jouhikko või jousikantele muusikainstrumendi sünonüümiks. Eestis (soome к), hiiu või rootsi kannel (Kirbla sträkharpa'sid taas on arvatavasti peetud kannelt keelpilli kandis öeldi naljatades toobrekõrv). Iga Rootsimaal. sünonüümiks, arvab rahvamuusikatead-

26 muusika 5/03 lane ja etnograaf Igor Tõnurist. laste hulgas me rääkida ei saa. Igor Vormsirootslased pidasid talharpa\ Tõnuristi kahtlused näiteks Peeter oma rahvapilliks ning sellel on olnud Piilpärgi rahvapärasuses on igati õigus­ keskne roll nende pulmapidudel tantsu­ tatud, sest Piilpärgile tõi hiiukandle tege­ muusika kujundajana. Tuge oletusele, et likult tema teine abikaasa, kes leidis selle eestirootslastel oli juba siia tulles talharpa oma kodutalu lakas Lääne-Nigula kaasas, annab selle pilli lugude võrdlus kihelkonnas. Südikas pillimees sai iseseis­ vanade eestirootsi lauludega, kus nad valt mängu selgeks ja esineski selle pilliga, enamasti langevad kokku vormilt, tak­ kuid kohalikku vana traditsiooni ta siiski timõõdult ja meloodiajooniselt, need ei esindanud. laulud aga on lähedases suguluses skandi­ naavia vanemate luulevormidega. Hiiu kannel nõukogude ajal Muusikateadlane Otto Andersson Viimaste mängijate lahkumisega kadus ka käis tudengist stipendiaadina 1903. hiiu kandle mängimise traditsioon. Pärast -1904. aastal eestirootsi aladel väli­ üksikuid katsetusi hiiu kandle moderni­ töödel, tänu millele tal tekkis suurem seerimisel 1950-ndatel (näiteks Harald huvi Vormsil nähtud pilli vastu. Huvist Kristali sõrmlauaga pill, mida peetakse kasvas välja rootsikeelne väitekiri sageli eesti hiiu kandleks) tekkis aga Igor "Sträkharpan" (sträk rootsi к poogen), Tõnuristil ansamblist Leegajus 1970- mis ilmus raamatuna aastal 1923. Laiema ndate algul idee taastada või taaselustada kõlapinna saavutas selleteemaline arutlus eesti tüüpi pill ja selle repertuaar. Hiiu raamatu inglise keelde tõlkimise järel kandle ehitamise võtsid tollel ajal ette aastal 1930 ("The Bowed Harp"). Elmar ja Toivo Luhats, neist viimane oli Andersson kogus eestirootsi aladelt 86 ka Leegajuses tegev. Toivo Luhats otsis Kandli-Aadu. Esimene pildistamine pilliviisi, millest 30 oli mängitud Vormsi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis üles šokeerib. talharpa'l: noodistatud sai Borrby küla FOTO TMMI ARHIIV fotod hiiu kandle mängijatest ning jõudis pillimeestelt Hans Renqvistilt 20 ja neid lähemalt uurides järeldusele, et on Anders Ahlströmilt 10 viisi. olemas kahte tüüpi pille: vanemaid ja Pilli, mida mängisid Vormsi saare ja uuemaid. Uudsus, väidab Toivo Luhats, Noarootsi eestirootslaste eeskujul mõned seisneb keelte peegelpildilises asendis naaberkihelkondade eestlased, on ning viiulipärases mängutehnikas. Ja nii nimetatud hiiu kandleks. Poogenpillidest saigi otsustatud, et uus pill tuleb ehitada levis tõenäoliselt 19. sajandil Eesti ran­ selline, mis võimaldaks kasutada viiuli­ nikualadel ja saartel rootslaste vahen­ mängu tehnikat. Algupärasest talharpa'st dusel hiiu ehk rootsi kannel. I—/ Pilli nihkus asi järjest kaugemale - jõhvkeeled kõla on kerge ja õhuline, tuletab meelde asendati metallkeeltega ning need pandi viiulit, kuid ei oma selle puhtust ja pillile vastupidises järjekorras, ülemise kõlavust, kirjutab Herbert Tampere oma keele kohale alumine jne. Isa ja poja raamatus "Eesti rahvapillid ja rah­ Luhatsi konstrueeritud pilli mängisid vatantsud". Teada olevad eestlastest pil­ Leegajuse ansamblis Toivo Luhats ja limehed olid kõik ise pärit või mingil Toivo Tubli. Esineti siin- ja sealpool Eesti muul moel seotud Läänemaaga, kus tal- piire. Toivo Luhatsil on veel tänaseni harpa\ mängiti. Rahvamuusikahuviline, mitmeid õpilasi, kes seda laadi pilli paljude muuseumide üks rajajatest, maa­ mängima õpivad. likunstnik August Pulst (1889-1977) kir­ jeldab oma käsikirjas "Mälestusi muusika Hiiu kannel ja Viljandi Kultuurikolledž alalt" mitmeid 20. sajandi esimese poole Eelnevad katsetused hiiu kandle taas pillimehi, kes ka "hiiukannelt käsitlesid": Vormsi pillimees Hans Renqvist. kasutusele võtmisel valmistasid ette Kandle Aadu (Aado Volberg) oli pärit FOTO OTTO ANDERSSON, 1903 suurepärase pinnase eestirootsi talhar- Lääne-Nigulast, Taebla vallast, pa/eestl hiiu kandle tõeliseks võidu­ Võntkülast, kus tema isiklikuks koduks käiguks. Õieti peaks mainima ära kõik Surumäe saun oli. Aadut hüüti kohapeal hiiu kandle võimsa taassünni ettevalmis­ Kandle Aaduks, kuna ta oli tuntud tajad, sest ainult nende mõjutajate koos­ hiiukandlimängija. Ka meie kunstnik Ants rootslastega, näiteks "Rootsi lugu", toimel on hiiu kannel saanud taas popu­ Laikmaa tundis Aadut, sest elasid ju "Priguldi lugu" jt. Salvestada on õnnes­ laarseks. Igor Tõnuristist ja Toivo mõlemad lähestikku. Laikmaa kõneles Luhatsist oli juba eespool juttu. Teiseks pillimehest väga tunnustavalt. Ka tunud vaid kahte pillimeest 1936. aastal, oluliseks mõjutajaks on olnud Viljandi Kandle-Aadu repertuaari hulgas oli pil- nendeks olid Mart Kaasen Lääne-Nigula Kultuurikolledži rahvamuusikakateedri liviise, mis viitavad selgesti suhetele eesti- ja Peeter Piilpärk Jõelähtme kihelkon­ nast. Pilli laiemast populaarsusest eest­ õppejõu, Sibeliuse Akadeemias õppiva

muusika 5/03 27 Anneli Kont-Rahtola tegevus, kes 1990- näiteks Ruhnu saare rootslased seda pilli ndate algul tõi tollastele tudengitele näha ei ole kasutanud. Ühe lahenduse pakkus samasse perekonda kuuluva soome pärit­ 2001. aasta suvel välja Ain Sarv, nime­ olu pilli jouhikko. Viimase eeskujul telliti tades pilli hiiurootsi kandleks. Vanadelt õppetöö eesmärgil Eesti Rahva Muu­ maakaartidelt olevat näha, et Vormsi seumist eesti tüüpi pilli koopia. Õppetöö saart on nimetatud Hiiurootsi saareks, kõrgkoolis sai alata. Eesti Rahvaluule Ar­ kuna see oli rootsikeelse elanikkonnaga hiivist otsiti üles kõik hiiu kandlega seo­ saar. Sealtkaudu mindi Hiiumaale (pole tud salvestused ja noodistused, mis said välistatud, et Hiiurootsi saare kandle õppematerjaliks. nime lühendamise tagajärjel on tulnud Tähelepanuväärseks edasise suhtes käibele nimetus hiiu kannel). Miks mitte kujunes aga fakt, et mõned aastad hiljem nimetada sealset talharpa\ hiiurootsi andis eestirootslaste ajaloo ja kultuuri kandleks, see on üks võimalus. Ehk tundja Ain Sarv kasutada kaks rootsi väheneks siis väärarusaam hiiu kandle meistrite valmistatud pilli Krista ja Raivo hiiumaisest päritolust. Sildojale. Ühe, nimelt rootsi tuntud rah- Teise lahenduse pakkus hiljuti välja vapilliuurija ja pillimeistri Styrhjörn Igor Tõnurist, kes ei seostaks pilli kind­ Bergelti valmistatud pilli eeskujul hakkas lalt ühe paigaga ning seetõttu sobiks ehk Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika pillile neutraalsema nimetusena eriala vilistlane Raivo Sildoja 1990-ndate poogenkannel {the bowed harp). keskel valmistama hiiu kandleid. Täna­ seks on Raivo Sildoja ehitanud 21 instru­ Ühine otsus - sahistada edasi! menti, millel mängib eesti hiiu kandle Raivo ja Krista Sildoja Viljandi Hiiu kannelt on hakatud lisaks mängijate paremik. Pärimusmuusika Festivali pillilaadal. tantsumuusika mängimisele kasutama ka FOTO AIN SARV, 2001 kirikutes jumalateenistustel, pilli mahe Kuidas hiiu kannelt valmistatakse? kõla sobib koraalilaulude saateks ning ka August Pulst kirjutab 1936. aasta heli­ rahvapäraste koraaliviiside esitamiseks. plaadistamise ajal Mart Kaasenist: Olles Kuid eelkõige oli, on ja jääb hiiu kannel jäle veel selgusetu. Kindlasti tekkis uus ise umbes 10 aastat vana, tegi Mart ise ka tantsumuusika instrumendiks. nimi vajadusest eristada seda eestiroots­ juba ühe hiiu kandli valmis. Tööriistadeks Hiiu kandle keelte materjalist jõhvist laste talharpa'st. Sageli arvatakse täna­ olnud - peitel, nuga ja höövel. Ka lähtuvalt on seda pilli väga raske "hääles päeval, et tegemist on Hiiumaalt pärit tänapäeval saaks samade tööriistadega hoida" ning ka teiste instrumentidega kandlega. Selle kohta puuduvad tõendid, peaaegu hiiu kandle valmis teha, kuid elu üheskoos kõlama panna. Niiske ilm ja järelikult nii kuidagi väita ei saa. Pilli on liikunud ka pilliehituse alal edasi. päike on tegurid, mis hiiu kannelt tingi­ võiks eestipäraselt nimetada Vormsi Raivo Sildoja räägib: Kasutan lisaks veel mata mõjutavad, ning seda tuleb igal uuel kandleks, kuna Vormsil seda mängiti, mõningaid spetsiifilisi viiuliehituse töö• mängijal arvestama õppida. Lihtsam kuid sel juhul ei ole me väga täpsed, riistu, näiteks virblite valmistamisel ja oleks võtta kasutusele stabiilsemad pilli­ jättes välja Noarootsi, kus teada olevalt sobitamisel. Materjalina kasutan altviiuli keeled (näiteks metallist), kuid siis kaob samuti seda pilli mängiti. Ka eestirootsi ehitamise jaoks mõeldud vahtra- ja hiiu kandlele omane põnev sahisev täm­ kandleks ei saa seda nimetada, sest kuusepuitu, mis on pärit Saksamaalt ning ber. Niisiis on hiiu kandle praegused millel on garanteeritud kvaliteet. Vanade mängijad otsustanud edasi "sahistada" pillidega võrreldes säilib minu pillidel ehi­ pilli, mis on saanud võrdväärseks teiste tuse põhikonstruktsioon, parema kõla Hiiu kandle praegused muusikainstrumentidega ning leidnud tee saavutamiseks olen lisanud uutele hiiu ka tänapäeva professionaalsesse heliloo­ kanneldele basspalgi ja kõlapulga. Uue mängijad on otsus­ mingusse. hiiu kandle hääl ja kõlajõud on tõesti tanud edasi "sahista­ Kasutatud kirjandus: paranenud, arvavad tänased pillimängi­ Pulst, August. Mälestusi muusika alalt. Eesti Teatri- ja jad. Muusikamuuseum, nr M 234:1. da" pilli, mis on Tampere, Herbert 1975. Eesti rahvapillid ja rahva­ Tunnustust väärib asjaolu, et mitmed tantsud. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn. Raivo Sildoja pillid on rännanud Eestist saanud võrdväärseks Tõnurist, Igor 1988. Harjumaa rahvapillid. Rmf. välja ning nüüd valmistatakse Raivo pilli Harju kärajad 2.-3. juulil Sauel. Koost. Vaike Sarv. eeskujul sträkharpa^sid taas Rootsimaal. teiste muusikainstru- Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn. Ehk põhjustavad need pillid hiiu kandle Bergelt, Styrbjörn 1984. On the "Sträkharpa" - an ancient Bowed Lyre. General Studies, Second renessansi ka mujal Euroopas, kus seda mentidega ning leid­ Conference of the ICTM Study Group on Music pilli enam ei mäletata? nud tee ka tänapäeva Archeology, Stockholm. Ling, Jan 1997. A History of European Folk Music. Miks mitte hiiurootsi kannel? professionaalsesse University of Rochester Press. Kirjanduses käibele tulnud nimetuse hiiu Nieminen, Rauno 1984. Jouhikko. Kansanmusiikki- instituutin julkaisuja 13. Kansanmusiikki-instituutti, kannel päritolu on mulle kui pilli mängi- heliloomingusse. Kaustinen.

28 muusika 5/03 18.-23. f nimi 2003

18. juuni MUUSIKAPÄEVAD Festivali eritempel ja ümbrik 18. juunil KELL 16 KAPPIDE MAJAMUUSEUM Muusikapäevade avamine MATI PALM (bass, Rahvusooper Estonia) 22. juuni Tasuta KELL 13 HELILOOJA TUND ARTURI JUURES AARE TAMMESALU (tšello), TATJANA LEPNURM (harf) Helilooja ALO PÕLDMÄE ja interpreedid V Kapp, E Oja, A. Kapp Pileti hind 20.-, õpilased, pensionärid W -

KELL 18 SUURE-JAANI KIRIK KELL 14 LINNAVALITSUSE SAAL Jüri Arraku maalinäituse avamine ja Artur Kapi rahvusvahelise ühingu üldkogu heliplaaditund Artur Kapi muusikast KELL 18 JAHIMAJA RÕDU Pileti hind20.-, õpilased, pensions/id 10.- Ansambel SILVER BRASS: KELL 21 KOHVIKU ARTURI JUURES TERRASS Taavi Kuntu (trompet), Mihkel Metsala (trompet), Trio Naturale show: Kalle Koppel (metsasarv), Hando Põldmäe (tromboon), Ants Nuut (tromboon), Allan Jakobi (akordion), Priit Paabo (tuuba) Teet Veskus (kitarr), Jaan Arder (mandoliin) Crespo, Gershwin, Rodriguez, Grieg, Bizet, Debussy Pilet 50.-, õpilased, pensionärid 30- (halva ilma korral koolimajas) Piled hind 40. -, õpilased, pensionärid 30. - (halva ilma korral Jah imajas j KELL 20 JAHIMAJA 19. juuni _ l Linnapea vastuvõtt KELL 13 LÕUNAMUUSIKA ARTURI JUURES Kutsetega Vestleb ja musitseerib AARE TAMMESALU (tšello) Bach, Prokofjev, Vine, Sisaski uudisteos 23. juuni Pileti hind 20.-, õpilased pensionärid /O.­ KELL 03 HÜPASSAARE KELL 22 SUURE-JAANI KIRIK Päikesetõusukontsert Soomaa metsarajal Küünlavalgusõhtu Bachi muusikaga MATI PALM (bass), NEEME PUNDER (flööt), VARDO RUMESSEN (klaver) HEIKI MÄTLIK (kitarr), AARE TAMMESALU (tšello) Pileti hind 50. -, õpilased, pensionärid 30. - Grieg, Debussy Saar, Sumera Pileti hind 40.-, õpilased, pensionärid 25 - 20. juuni (halva ilma korral Hüpassaare majamuuseumis) Buss väljub kell 02 kohviku Artun juureS eest, edasi-tagasi pilet 20. - KELL 13 LÕUNAMUUSIKA ARTURI JUURES Vestleb ja musitseerib NEEME PUNDER. "Miljon flööti" KELL 13 SUURE-JAANI KIRIK Jaanipäeva kontsert Pileti hind 20.-, õpilased pensionärid 10.­ HEIKI MÄTLIK (kitarr), ANDRES UIBO (orel) KELL 21 SUURE-JAANI KIRIK Bach, Beethoven, Vivaldi, Eespere uudisteos TALLINNA KAMMERORKESTER, Pileti hind 30.-, õpilased, pensionärid 20. Solist KALLE RANDALU (klaver) KELL 20 LAULULAVA Mozart. Klaverikontserdid Pileti hind 100.-, õpilased, pensionärid 75- STRAUSSI ORKESTER, kapellmeister Maano Männi Solist TIIU LAUR (sopran, Rahvusooper Estonia) Kaastegev tantsurühm LOITS, juhendaja Tiiu Siim 21. fuun^^^^^^^^^^^^^% Pileti hind 75.-, õpilased, pensionärid 50. - (halva ilma korral Suure-Jaani koolimajas) KELL 13 LÕUNAMUUSIKA ARTURI JUURES Vestleb ja musitseerib MAANO MÄNNI (viiul) "Tantsulisi imitatsioone läbi sajandite" KELL 21 OLUSTVERE LOSS Lühima öö ball Muusikapäevade pass: 200,- (v.a Lühima oo bail) TALLINNA BAROKKSOLISTID, kunstiline juht Grigori Maltizov Piletid müügil Olustvere Infopunktis, Suure-Jaani Infopunktis, SALTATORES REVALIENSES, kunstiline juht Virve Kurbel kohvikus Arturi juureS ning 1 tund enne kontserdi algust koha peäl. Kavas "Kuninglik tants ja muusika" info 614 7734, 043 71 386 051 85 151 KEELPILLIKVARTETT, solist MATI PALM (bass) Kavas Haydn ja Süda Suure-Jaani Linnavalitsuse ja Eesti Kontserdi koostööprojekt SAARSALU KVARTETT, solist Yvetta Raid. Tänud: Suure-Jaani Vallavalitsus, Olustvere Vallavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Maavalitsus, Kultuurkapital, Kavas Valgre Kultuuriministeerium, Suure-Jaani kirik, kohvik Arturi juureS, Jahimaja, Tants, suupisted, vahuvein Heliloojate Kappide Majamuuseum, Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing Pileti hind350.-

muusika 5/03 29 MODULATSIOON Jutut Aarne IVALO RANDALU

jasime juttu Aarne Saluveeri töö juures Rocca al Mare koolis, pärast A ETV Tütarlastekoori naasmist Ameerikast, mainekalt koorimuusika sümpoosionilt. Esimene eufooria meedias oli juba möödas, sestap kujunes vestlus rahulikuks ning ka laiemapõhjaliseks.

Igal asjal on algus või eellugu. Augustis 2001 osales ETV Tütarlastekoor Põhja-Itaalias Gorizias rahvusvahelisel koorikonkursil, mis kuulub vanade heade omataoliste hulka. Seal valitakse igal aastal seitse esindajat Euroopa koorimuusika Suure Auhinna finaali. Meil läks üle ootuste hästi, kuna tütar­ lastekooril pole ju erilisi väljavaateid võr­ relda end poolprofessionaalsete kammer- ja segakooridega - huvitavat repertuaari jagub viimastele mõõtmatult rohkem, raske on võistelda ka kõla jõus ja väljen- dusvõimalustes. Aga tehtud töö ja vaev andsid meile siiski esikoha ajaloolise suurima osavõtjate arvuga koorimuusika 120. tänava juures asuv Rockefelleri polüfoonia, folkloori ja pop-jazzi kate­ sümpoosion. Loomulikult on erakordselt perekonna rajatud, Chartres'i katedraalist goorias ning teise koha 20. sajandi stii­ tähtsad ka Maailma Koorimuusika inspireeritud ülisuur ja hea akustikaga lides, lisaks neli-viis auhinda mitmesu­ Föderatsiooni (IFCMi) sümpoosionid sakraalehitis, Avery Fisher Hall, New guste parimate esituste eest. Selle peale (tänavune toimus Minneapolises), need Yorgi Filharmoonikute kodusaal - taas kutsus žürii liige, Ameerika Koorijuhtide on küll geograafiliselt laiemad, kuid jää­ suur ja erakordselt hea akustikaga, ning Assotsiatsiooni (ACDA) vastutav sekretär vad alla oma osavõtjate arvult, mis piir­ sümpoosioni põhiline majutus- ja Gene Brooks meid ühingu tänavusele dub ca kahe tuhandega. tegevuspaik New York Hilton. Kolme aastakoosolekule. ACDA National kontserdiga New Yorgis kogusime Convention on üks Põhja-Ameerika ja Väljakutse oli seega äärmiselt tõsine? 6000-7000 kuulajat. Ameerika kooride tegelikult kogu maailma suuremaid Loomulikult. Ettevalmistus kujunes jaoks oli üritus kahtlemata omamoodi kaheaastase tsükliga koorimuusikute erakordselt pingeliseks. Seda enam, et turg. Eristusime euroopaliku, teisalt sümpoosione, kuhu kutsutakse väljast­ pakuti ka kahenädalast turneed mööda eestikeskse programmiga, see tekitas huvi poolt esinema vaid üksikuid koore. Ameerika idarannikut. Lendasime nii meie muusika kui ka Eesti vastu ter­ Tallinnast välja 31. jaanuaril, järgmisel vikuna. Ameerikas on end hästi Mida see üritus endast kujutab? päeval läksime Washingtoni eeslinnas reklaaminud tšehhid oma Prahaga, miks Eri aegadel on kogunenud sinna Viennas juba tulle. Andsime kokku ei võiks samasugust huvi tekitada ka Eesti 6000-9000 koorijuhti USAst ja külalisi üksteist kontserti, kõige olulisemad olid ja Tallinna vastu? Meil on ju näiteks üle maailma, kes viie päeva jooksul käi­ viimased kolm, 12.-14. veebruarini New laulupidu! vad läbi workskop'idest, koolitustelt, näi­ Yorgis nimetatud sümpoosionil. Koik tustelt, ühesõnaga - arendavad end eri­ kolm saali olid Põhja-Ameerika tipp- Kohtumisi oli kindlasti ka? alaliselt. Võib arvata, et see on maailma kontserdipaigad: Riverside Church - Oli, ja need kujunesid viljakaks, eriti

30 muusika 5/03 kontaktide loomisel ja uuendamisel. Kuid palveteekonna laul, Jeruusalemma rahu- Pean eriti oluliseks eesti omakultuurilise kõige tähtsam oli see, et saime taas kinni­ soov. Nüüd on see Ameerikas esiettekan­ koolituse olemasolu. Seda juba tada: eesti koorimuusika on maailmas des kõlanud teos leidnud väga sooja vas­ koolieelses eas ja algkoolis, kus oleks ikka väga omanäoline ja kõrgetasemeline. tuvõtu - saame sealt päringuid ja noodi- programmides täiesti selgelt fikseeritud Meie heliloojad, olgu Saar, Kreek, Mägi, soove, paljud koorid maailmas hakkavad meie oma, ürgne ja õige, et me selle kohe Tormis, Part, Eespere või Sisask - kõik ei seda laulma. "sisse söödaksime". Meedias ja massi­ mahu lihtsalt loetelusse -, nende loomin­ kommunikatsioonis jääb eesti inimesele guga eristume kõigist teistest kultuuri­ Niisugused tulemused juhatavad lihtsale tema oma kultuurist vajaka. Muusikast dest. Sellise väärtuse tunnetamine on mõttele, et tulebki oma muusikaga või­ saame selle kätte tänu oma heliloojatele, tähtis, seda peame ka Eestis pidevalt sel­ malikult sageli oluliste foorumite ette nemad elustavad meie kõrgkultuuri. gitama. Omanäolisus, mille oleme saavu­ jõuda. tanud ajaloolises arengus, on väärtus, Kodus tuleb luua võimalused, et meil Mis sellest kasu, kui hiljemalt 5. klassis mida ei tohi sisseveetud kultuuri vastu oleks lauljaid, kes viitsiksid teha seda sukeldutakse internetimängudesse? välja vahetada. Võtaksin väheütlevate jube rasket proovitööd. Ameerikasse kut­ See on kohanemine muutuvas maailmas, importlugude asemel repertuaari pigem suti väljastpoolt ainult viis koori, kujutad kuid olen 1993. aastast olnud mudilas­ mõne särava Ehala teose. siis ette, milline sõel ees seisis? Proovid kooride üldjuht ja näinud tuhandeid laul­ on pingelised, tüdrukud pingutavad - see vaid lapsi - lastele meeldib laulda! Vaja Kuidas piigad turnee vastu pidasid? pole mingi vaba aja sisustamine. oleks vaid toetada inimesi, kes laulmise Vägagi tublilt, hoolimata suurest koor­ Koorikultuuri säilimise huvides peaks neile meeldivaks teeksid. See kuulub musest. Eelmisel aastal Arezzos toimunud tagama olukorra, kus püsiks massiline haridusministeeriumi haldusalasse, et Euroopa Suure Auhinna konkursil lauluharrastus; teiseks tuleb paremini muusikaõpetuses jõutaks selleni, et õpe­ käisime 21 lauljaga, sügisel lisandus küm­ kindlustada riiklik toetus, et saata valitud tajad oleksid vääriliselt tasustatud, samuti mekond uut lauljat, kõlajõu saavutamine tippkoorid rahvusvahelisele areenile ning koorijuhid; et kutsutaks ellu programm suurtes saalides nõudis suuremat koori. neid toetada; kolmandaks peab motivee­ "Igale lapsele pill". Muusika kandvus ja Meie koorikoolis on tegelikult kolm rima koorijuhte töötama valitud erialal. läbilöögivõime rajaneb sellel, kui palju kontsertkoori: püramiidi tipp on ETV publikut suudame kasvatada aktiivseteks Tütarlastekoor (15-21-aastased lauljad), Kui kaugele üks lapskoorilaulja üldse kuulajateks. Ütleksin ka meie lastevane­ selle ettevalmistuseks tegutsevad Laste­ areneda tahab, tingimustes, kus suur matele, et muusika on asi, millesse tasub ekraani muusikastuudio lastekoor ja edu juba saavutatud? Mis teda edasi investeerida. Kui mõnes peres on valik mudilaskoor. Stuudio lastekoor läbis üli­ motiveerib? kalleid jalgrattaid, suuski ja muud sellist, tiheda konkursisõela, mis viib nad tänavu Juba lastekooriga tegelemisel on oluline siis tuleks meil Eestis muusikalise kesk­ 12. oktoobril esinema finalistide hulgas jõuda selleni, et musitseerimine kujuneks konna arengu nimel sama loomulikuks Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) neile osaks elukvaliteedist. Ega laulmas kujundada, et peres oleksid ka mõned konkursile "Let The People Sing" Lon­ käidagi mingi auhinna pärast. Kui see muusikainstrumendid. donis Queen Elizabeth Hallis. Eesti võtab võimalik oleks, loobuksin konkurssidega Ja veel. Kooriühingus oleme leidnud, sellest 1967. aastast toimuvast võistlusest liialdamisest. Pean nonsensiks võistlemist et muusikakoolides peaks üldarendava esimest korda osa. Eesti Kooriühing valis paremusjärjestusele muusikas. Kui meil ainena (ja miks mitte ka erialaainena) poolfinaali ehk rahvuslikku eelvooru on kaks koori ja üks laul, siis tähendab olema laul. Nagu mitmel pool maailmas. välja kolm koori, konkurents Tartu Jaani see ka kahte erinevalt mõtestatud See õpetab muusikat paremini fraseerima kiriku kammerkoori, Tallinna Muusika­ ettekannet. Kunstis on oluline tunnetus­ ka mis tahes instrumendil. Pluss tutvus keskkooli kammerkoori ja Lasteekraani lik paljusus. Kõige tähtsam on, et huvitava ja väärtusliku osaga maailma muusikastuudio lastekoori vahel oli tihe. muusikaga tegeldaks, et inimesed tun­ muusikarepertuaarist. Toon toreda näite­ nevad, mõtestavad ja tunnetavad. Kahju, na Nõmme Muusikakooli, mille direktor kui mõned lauljad on niisugused, et neile Mida uut on viimane aeg seoses ETV Indrek Vijard on üles ehitanud Eesti ühe piisab mõnest reisist ja auhinnast, nad on Tütarlastekooriga pakkunud? Teil oli parima noortekoori oma kooli nooti nagu sportlased, kes ei taha jätkata pärast Ameerikas ju üks esiettekannegi. lugevatest lastest. Nii et see oleks kind­ tippvormi kaotamist "seenioridena", n-ö Eelmisel suvel sai alguse koostöö Arvo lasti üks suund, mida koorimuusikas amatöörspordi tasemel. Muidugi, noored Pardiga. Viimistlesime temaga koos teost tuleks hakata jõuliselt arendama. on sageli tulemusele orienteeritud, tähtis "Zwei Beter", mis valmis aastal 2000 on võrdlusmoment, et mis või kes ma Hannoveri maailmanäituse muusikaprog­ Seega on pretsedent olemas. Ergutust olen, kuid see ei tohiks kunstis peamine rammi jaoks sealsele tütarlastekoorile. on vist ka vaja? olla. Nõustun, et tuleb pidevalt otsida ja (Teos on päris populaarne, meil esitavad Loodame, et järgmisel aastal õnnestub õppida uusi teoseid ning esineda võima­ seda eelseisval koorikonkursil "Tallinn välja anda eesti koorimuusika preemiad likult hästi, kuid seda ei pea ilmtingimata 2003" Tartu Ülikooli Naiskoor ja dirigentidele ja kooridele koos suure ava­ reastama. Ellerhein.) Proovist lahkudes signeeris liku kontserdiga. Viimast just selleks, et Part koorile ühe tervituse, viiele noodi- Nagu enne ütlesin, on meil oma­ orienteeruda ka "väljaspool" olevale pub­ reale kirjutatud väikese muusikalise maised head eeskujud ja muust ilmast likule. Praegu näib, et koorimuusika on mõtte. Kaks kuud hiljem valmis sellest mingit teist tüüpi nägemus, mida püüame suunatud liialt lauljatele endile. teos "Peace Upon You Jerusalem" - ilus interpreetidena tajuda ja võimendada.

muusika 5/03 31 POP & ROCK aga...). Folgi Ema laureaat, Eesti Keeled, poolt võimalikult kahjutuks tehtud, kuid Riho Sibul & Jaak Johanson ning "Saba­ ikkagi halva mainega riiki Iraak, on ga täht" oli 2002. aastal palju räägitud ja justkui kaks meest, kes vägistavad kin­ ОТЖГЛ Ti n-ö kindel väärtus (Kait Tamra ja VLÜ niseotud kätega narkomaanist naist jäävad vist üht- või teistpidi veidi žanrist sõnadega: "Ära hakka vastu! See teeb välja). sulle vaid head!" Täiesti kummaliste tantsuartistide no- Peaaegu samal ajal USAga alustas 2003: minentide kõrval, nagu Jam ja Nightlight sõda Liisi Koikson, aga oma plaadifirma Duo, oli Caater tõesti kõige rohkem tä­ Metronom Productions vastu. Võttis üp­ napäevase tantsumuusikaga seotud ja sai ris hapu näoga vastu aasta naisartisti ja Б m £id ist järjekordse plastikpuusliku pihku. Tõeli­ aasta uustulnuka priisi kunstpopalbumiga selt moodsat tantsumuusikat esindas "Liisi Koikson", millele pandud kontsert- alternatiivsuse Ema saanud Tallinn 73 salvestuse lindistamisest polevat ta tead­ J Meets Kalm, samas kui tema konkuren­ lik olnud. Liisi ähvardas, et laseb politseil sõiad did olid üllatuslikult džässrokkarid Luar- plaadi müügilt ära korjata. Lisaks kirjel­ vik Luarvik ning vanamuusikatrupp Ron- das ta värvikalt (näiteks SL Ohtulehes MARGUS KIIS dellus. Klassika Ema osas ei tasunud ka 26. märtsil), kuidas produtsent Altsoo eriti mõistatada, sest Rondelluse "Sab- olevat teda psüühiliselt ja majanduslikult Eesti "kerge" muusika maailma raputasid batum" oli eelmise aasta üks nutikamaid terroriseerides ning tema noorust ära varakevadel 2003 kolm suurt sündmust: projekte, ka maailmas kõlapinda leidnud kasutades sundinud "orjastavale" plaa­ a) Eesti Muusikaauhindade väljajaga­ (kuigi, palju on klassikaga pistmist 1970. dilepingule alla kirjutama (Altsoo maja mine; 2) USA/GB sõda Iraagi vastu; 3) aastate briti meta/-klassikute ja väideta­ ees, pingi peäl, "ei lilli, ei šampanjat"). Liisi Koiksoni sõda oma plaadifirma valt keskaegse muusika kokkuviimisel?). Altsoo on vastu väitnud, et kõik oli kor­ vastu. Tormi veeklaasis võib tekitada nii Tema konkurendid olid huvitavalt erine­ ras, kuni sekkus eelmainitud Koiksoni sinna millegi sisse soristamine, laua väri­ vad: Heiki Mätlik ja Kaia Urb selline lõõ­ ema ja hakkas tütart produtsendi vastu semine kui ka kõrrega mullitamine. gastav ja kergem, äsja lahkunud Rauno üles ässitama. Samuti olevat LK olnud 15. märtsil kogunesid kodukootud Remme projekt Grotest aga avangardist­ kontsertplaadi tegemisest teadlik juba staarid, maavillased muusikasebijad ning lik ja ajukäänav. 2002. aasta suvel, kui selleks tehti mit­ hulk üsna hiljuti sündinud publikut spor­ Ansambli Ema suutis Meie Mehe ja mes kohas salvestusi. Asi paistab olevat disaali nimega Saku Suurhall, mida selle Eesti Keelte nina alt ära napsata Dagö oma siiski rohkem rahas. katastroofilisest akustikast hoolimata tugeva albumiga "Toiduklubi". Nagu ka Olgu kuidas on, arenenud popimaail- krooniliselt kontserdipaigana kasutatak­ Tanel Padar, kes oma poprockiga "Unis­ mas levinud vaidlused, tülid ja kohtuasjad se. Käes oli meie oma grammide ehk tus" pidas aasta hiti Ema eest võideldes vas­ seoses plaadistuslepingutega on meilegi Emade andmise aeg. Staarid pandi tu Eurovisiooni hiilgusega kullatud raskeka- jõudnud ja eks siin anna oma tooni juurde improviseeritud "kohvikusse" karmide hurväe rünnaku ühelt poolt Nightlight eestlaste oskused eriti vastikult tüli norida turvameeste valve alla, et kurjad kriitikud Duo "Another Country Songi" ja teisalt ning pressi abil mõnuga s...a loopida. ja ihalevad fännid neid jumala pärast rootsi intervendi Sahlene'i "Runaway" Edaspidi soovitaksin igal noorel lauljal, kes rünnata ei saaks. Üritus, mille kandis üle poolt. kuhugi alla kirjutab, paber ikka hoolikalt TV3, kulges veidi logiseva korralduse ja Teenete Ema sai teenitult Rein Rannap, läbi lugeda ja mõne tuttava juurakaga või Millingu-Normanni totakate naljade tähe kes on vähemalt muusikaliselt kõvem mees muu targa inimesega konsulteerida. Et all. kui Elton John, kellega Tõnis Palts teda pärast poleks igisemist. Aga auhinnasaajatest. Liisi Koikson võrdles. Kolme hiidsündmuse vahele jäid mõ­ võitis omaenda poolt mittesallitud, kuid Kriitikute jaoks juba päris mesise valiku ned veelgi tüsedamad. Paksuks läinud le­ sellegipoolest väga hea LPga "The pidi oma tõrvatilkadega ära rikkuma neti- gend Singer-Vinger laskis üle kümne aasta Gemini Diaries" naisartisti (Hannahi ja portaal Delfi, mis kuulutas sealse rahva välja uut materjali plaadil "Ärq ei lääq" - Siiri Sisaski ees) ja uustulnuka (Family ja lemmikuks ja koguni aasta artistiks loraro- uus värskendav lasu irooniat, neuroosi ja Sobe asemel) Ema ning ei kinkinud ain­ kiklassikud Meie Mees (aasta välisartistiks huumorit. Eestlaste piiblist Tammsaare satki tänusõna teisele plaadil kurja vaeva Eminemi). Küllap see ja Karl Madis panid "Tõest ja õigusest" tehti kenasti anakro- näinud inimesele ehk produtsendile. Ül­ paljud Eesti tõsised muusikakiibitsejad pet­ nistlik-sotsrealistlik nn muusikaline draa­ latuslikult sai meesartisti Ema Karl Madis tuma, nii et nad kandsid järgmistel päe­ ma. Tegelikult rohkem ooperiparoodia, (pillimees Aleksei Saksi ja elektroonik vadel ajakirjanduses kogu Ema maha. ütleksin kõige austuse juures helilooja Galaktlani ees), kelle "Tantsud vihmas" Vaevalt viis päeva Emadest hiljem Tõnu Raadiku talendi vastu. Või on asi võis olla selle mehe kohta korralik, aga tabasid niigi valimistest vaevatud eesti hoopis lavastaja Ago-Endrik Kerges, kes on üldiselt tavaline täiskasvanutepop eesti rahvast AK uudised jms. Poolkogemata eesti kultuuripärandisse lisanud koos moodi. Džässi-bluusi Ema laureaat Riho USA presidendiks valitud George Walker suurepärase "Pisuhännaga" ka sellise Sibul & Estonian Dream Big Band oli Bush ja tema ustav jünger, ärapööranud "šedöövri" nagu miniseriaal "Kolme kodu 200-liikmelise žürii poolt kindla peale Briti peaminister Tony Blair, kes üritavad ballaad". Koik lihtsalt pole hõbe, mida minek - tuntud nimi, arusaadav muusika oma rahuldamata kihusid suunata eel­ Pearu (mitte Paulus) kaevu tahab kukuta­ (Ruus Royce ja Siiri Sisask on ka tuntud, nevalt rahvusvaheliste organisatsioonide da.

32 muusika 5/03 TECHNE FruityLoops 3 - asj aar mäs t aj as t asjatundjani KAUR GARSNEK

Tegemist on ühe küllaltki populaarse osadeks. (Siin pole mõtet rääkida kahek­ ainult rütmimustrite jaoks ning tundub, muusikaprogrammiga, mida kasutavad sandik- või kuueteistkümnendiknooti- et selline piiratud lahendus asetab loo­ tõepoolest nii asjatundjad kui ka asjaar­ dest, kuna programmi ülesehitus ei eelda mistungi muidu üsnagi klaustrofoobilis- mastajad. FruityLoops pakub küll roh­ kasutajalt vähimaidki muusikateoreetilisi tesse tingimustesse, mistõttu tuleb osuta­ kem ilmselt viimastele, kuna selle pea­ algteadmisi.) Jagamist saab määrata loo da pääseteele tekkinud kitsikusest. misteks trumpideks on atraktiivsus ning seadete menüüs, kusjuures nii ühte takti Selleks on piano roll - enesestmõiste­ lihtsus. Siiski võib huvitavaid rakendusi kui ka ühte lööki saab jagada kuni 64 tav asi, mida eelnevates FruityLoopsi ver­ programmile leida ka arvutimuusik, kes osaks. Iseenesest oleks aga selle võima­ sioonides paraku ei olnud, kuid just selle on korduvatel mustritel põhinevast luse kasutamine siiski üsna ebapraktiline. olemasolu teeb programmi tõeliselt hästi tantsumuusikast juba välja kasvanud. Step sequencer on omamoodi partituur, kasutatavaks. Nimelt saab visuaalselt Kuid nagu juba nimestki järeldada kus iga olemasoleva instrumendi jaoks on klaviatuurist ning löögijaotuste võrgus­ võib, toetab programm eelkõige just reserveeritud üks rida ning kogu tikust koosneva abivahendiga suvalist viimase, see tähendab /oop'idel põhineva muusikalist materjali, mis seal kajastub, partiid muuta, sõltumata sekventseris ette muusika loomist. Tootega saab kasutaja nimetatakse üheks pattern'iks. Niisugune antud takti pikkusest. Seega võib ühe kaasa ka paketi valmislugusid, nende hul­ ühetaktiline lähenemisviis on sobiv ehk pattern'i alla kirjutada kas või terve loo, gas mõned cover'id nüüdisaegse elektroo­ selle asemel et rahulduda lühikeste motii­ nilise popmuusika artistide loomingust videga. (näiteks Faithless). Sellest ei tohiks aga Mis aga erinevaid pattern'eid ühen­ end heidutada lasta, sest võimalused ei FruityLoopsi koos­ dab ning tervikuks seob, on aken nimega ole nii piiratud, kui esmapilgul paistab. playlist. See kujutab endast ruudustikku, Programm ise koosneb järgmistest seisu kuulub muu millesse saab toppida värvilisi kastikesi põhiakendest: playlist, step sequencer, hulgas üks imelik sekventseris valmistatud komposit­ piano roll, browser ja effects. Nendest sioonidega. Ridu pattern'ite jaoks on tulebki kohe juttu, kuid etteruttavalt võib alamprogramm, mis 999, takte aga põhimõtteliselt lõputu arv. öelda, et kogu süsteem on üles ehitatud See on kogu muusikalise materjali "osa tervikus"-põhimõtte järgi - vastavad muundab pildi­ viimase tasandi sünkronisatsioon. üksused moodustavad suuremaid allsüs­ Nüüdisaegne elektrooniline muusika teeme, mis omakorda on järgmisel formaadis faili ei saa aga läbi ka ilma kõrvu teritavate tasandil sünkroniseeritavad. Tänu sellele efektideta. Effects ongi virtuaalne efekti- on igal kasutajal võimalus välja kujunda­ ulmeliselt kõlavaks pult, koosnedes 16+2 + 1 kanalist, millest da isikupärane stiil olemasolevate või­ lühiteoseks ja kasu­ igaüks on võimeline mahutama neli efek- maluste rakendamisel. See on muusika­ timoodulit soovitud järjekorras. Kaks line mõtlemine ette antud raamides ja taja silme ette võib kanalit on seW-funktsiooniga, mis rahva­ oskus nendega manipuleerida. Raamid keeli tähendab, et nendesse võib saata on siiski küllaltki paindlikud ning mõel­ kerkida pilt soovitud määral teisi kanaleid. Kuusteist dud pigem algaja abistamiseks kui edasi­ kanalit on mõeldud erinevate instrumen­ jõudnu takistamiseks. tulnukast, kellel tide jaoks ning üks on master-kanal ehk Step sequencer on paljude jaoks ilm­ siis viimane takistus heli jõudmisel selt peamine töövahend. See kujutab nägemisaistinguid väljundisse. Muidugi võib ühte kanalisse endast põhimõtteliselt ühtainsat takti, asendavad helide suunata ükskõik kui palju instrumente. mis on jagatud löökideks ning iga löök veel ühe järgu võrra väiksemateks müriaadid.

muusika, 5/03 33 FOTO HARRI ROSPU

FruityLoopsil endal on efekte ligi 20, toetus on aga ka muudele VST ja DirectX-i plugin'idele. Efektimoodulite parameetreid saab loo kestel teisenema panna kahel viisil. Esiteks, lülitades sisse record- nupu ning muutes mõõdikute väärtusi reaalajas ja manuaalselt, hiirega. Teiseks, joonistades antud parameetri muutekõvera. Põhimõtteliselt ei ole siin vahet. Mõlemal juhul salvestub informatsioon mingi pattern'\ alla ning selle sisselülitamiseks soovitud hetkel tuleb playlisfi tekitada vastav kastike. Oleme jõudnud viimase põhiakna tutvustuseni. Browser'i abil on kasuta­ jale võimaldatud ligipääs mitmesugus­ tele valmishelidele, mis programmiga kaasas käivad. Ning neid on piisavalt, enamik küll liiga spetsiifilised, et neid pakendatud kujul kasutada, kuid asja­ armastaja jaoks on tegemist ideaalse variandiga. FruityLoops toetab ka kõiki MIDI võimalusi ning sisaldab muu hulgas nelja virtuaalset analoog- süntesaatorit, millega saab vastavaid parameetreid muutes produtseerida soovitava heli. Lisaks on olemas ka üks imelik alamprogramm, mis muun­ dab pildiformaadis faili ulmeliselt kõlavaks lühiteoseks. Tahes-tahtmata kerkib silme ette pilt tulnukast, kellel nägemisaistinguid asendavad helide müriaadid. Kuivõrd selline aparaat tegelikult muusika loomisel kasuks tuleb, on muidugi küsitav, kuid kind­ lasti on tegemist päris omapärase ideega. Selline oleks FruityLoopsi lühikir­ jeldus. Väljas on ka uuem versioon - FruityLoops 3.55 + VST, mis sisaldab lisandusi peamiselt erinevate efekti­ moodulite näol. Põhiosa on aga jäänud samaks. Kogu informatsioon on saadaval ka FruityLoopsi kodule­ Erki Pehk heküljel www.fruityloops.com. MIRJE MANDLA

Dirigendiametile tuleb absoluutselt kõik nad möödunud suvel Oistrahhi festivalil kasuks, selgub intervjuust 35-aastaseks esitasid Kaija Saariaho Flöödikontserdi, saanud Erki Pehkiga. Noor dirigent on mille õnnestumist kiitis ka salvestust kuul­ vähemalt ühes nimekirjas kõrvuti nud helilooja ise. Eesti publik tunneb Erki Christoph Eschenbachi ja Jukka-Pekka Pehki 1994. aastast alates Rahvusooperi Sarastega. Nimelt on teda esile toonud Estonia dirigendina, viimastel aastatel flötist Camilla Hoitenga, kellega koos rohkem muusikalide "Kuningas ja mina",

34 muusika 5/03 "Linnupuur", "Vampiiride tants", "No, nase lähetamise" ettekanne. "Mäletan, No, Nanette", "Hüljatud" ja "Miss Miks peaks seda kuidas Peeter pärast teose lõppu inertsist Saigon" muusikalise juhina. muusikat, mis pole publikusse pöördus ja kummardas, ise Muusikaliprojektid ajendasid Erki Pehki näost punane ja juuksed märjad, viidates looma XXI Sajandi Orkestrit, mille tege- küll Bachi loodud, veel käega partituuri peale; vaatas inimesi, vusareaal ulatub siiski kaugemale kui kuid ilme reetis, et ta polnud üldse selles muusikalimaastikud. halvasti tegema?! reaalsuses..." "Hetkel tegelen ma olude sunnil Pärast Lilje lahkumist jätkas Pehk rohkem muusikalidega, sest lõppude õpinguid Riias Paul Mägi juures ja sai lõpuks tegeled ju sellega, mida sulle paku­ suurepärase võimaluse juba akadeemia sis­ takse," sõnab Erki Pehk. "Suuremalt jaolt seastumiseksamitel kätt proovida Läti olen ma kõik pakkumised vastu võtnud, RSO ees, hiljem praktikatundides juhatada sest kogemus on kogemus." Tšaikovski Kuuendat ja Weberi "Obe- Erki arvab, et ta on muusikalide vallas sioonikas nimi." Stabiilne töö muusi­ roni". "See oli aeg, mil mul enda meelest juba küllaltki vilunud. Kui ta alguses kalidega on kasvatanud orkestri tuumikut. oli selge ettekujutus, kuidas teos kõlama juhatas pigem teatrikogemuse baasil, siis Pole saladus, et need pillimehed mängivad peab. Praegu kahtlen märksa rohkem ja nüüd on ta omandanud ka n-ö Linnahalli ka teistes orkestrites, aga Pehk arvab, et kui miski ei kõla sünkroonis, vaevab see spetsiifika. "Ma tean, kuidas juhatada orkester on alati dirigendi nägu, sõltumata mind mitu päeva. Varem nägin vaeva fraa­ orkestrit lava tagant läbi monitoride. Ja sellest, millistest mängijatest see koosneb. sidega, praegu keskendun rohkem strih- samas on sajaliikmeline kunstiline mees­ Pehk on üritanud panna funktsioneerima hidele. Võrreldes tänasega, olid proovid kond, keda tuleb ohjata. Muusikal ei ole kollektiivi, kus oleks hea klapp nii mängi­ varem rohkem nagu suured kontserdid." mingil moel teisejärguline muusika. Miks jate enda kui ka nende ja juhi vahel. Olu­ Londoni Guildhalli muusika- ja draa- peaks seda muusikat, mis pole küll Bachi line osa on selles ka orkestri mänedžeril makoolis veedetud kuudel süvenes Pehk loodud, halvasti tegema?! Muusikalis on Katrin Peitrel. ooperi spetsiifikasse. Ta täiendas end samuti emotsioonid ja noodid ja helikõr­ Aga Pehk ise, kas ta tahaks olla oma meistriklassis Mauritz Sülemi, Covent gused ning see vajab täpselt samamoodi üheksa-aastase dirigendikarjääri järel Gardenis töötanud maestro käe all. dirigenti, et organiseeritud ja hingestatud rohkem külalisdirigent või töötada ühe Erki meelest peab unustama, kuidas olla." orkestri arengu nimel? Talle tundub, et "peab", et luua siiralt. "Kui hakkad midagi Tuleme selle võrdluse juurde tagasi - ühte head orkestrit võiks Mravinski tegema, nagu Karajan on teinud, ei tee sa miks võib võrrelda muusikale ükskõik kombel koolitada küll. "Ega tema eriti enda muusikat." Selles osas on tema mõt­ kelle loominguga välja arvatud J. S. Bach? mööda maailma üksi ringi ei reisinud, kui, temaailm rohkem sarnane sir Simon Pehk purskab naerma: "No ehk on ikka siis oma Leningradi Filharmoonikutega ja Rattle'i omaga. mõned heliloojad veel, aga see kõik on ju õigesti tegi! Sest sellest orkestrist sai ta Erki põhimõtteid on võimalus hinnata nii individuaalne, kellele mida helilooming alati sajaprotsendilise tulemuse, väiksem maikuus Pärnus etenduva Verdi pakub. Kui inimene tuleb saali ja lahkudes teda ei huvitanud. Mravinski on minu "Rigoletto" põhjal. "Ma üritan vältida on muusikal talle mõjunud, siis iialgi ei jaoks üldse oluline persoon. Ma ei tead­ sajandite jooksul juurdunud traditsioone, mõju talle näiteks muusikali tavaliselt liht­ nud siis veel oma isa dirigeerimisest mida­ katsun lähtuda rohkem partituurist. sakoeline süžee. Muusika on see, mis gi, kui Mravinskit televiisoris nägin. Tema Hilisem interpretatsioonivagu on tihti­ paneb inimesi aplodeerima. Muusika peab hoiak oli niivõrd imposantne ja pom- peale muutunud nii sügavaks, et Verdit puudutama sind isiklikult ja siis polegi pöösne ja taustaks tuli imeilus muusika." ennast pole sinna järele jäänudki." vahet, kas see on lihtne meloodia või Erki isa Heino Pehk on olnud pikka Erki Pehk üritab Pärnus ooperite nüüdismuusika finessid. Koik sõltub sel­ aega Võrumaa muusikaelu eestvedaja. Erki etendamise traditsiooni käima lükata. lest, mida inimene hetkel tahab või vajab," ütleb, et isa on tema muusikuks kujune­ "Mis seal salata, turvalisem on alustada arvab Pehk, "kas lihtsalt emotsioone saada mist pigem kaudselt suunanud, eriala ooperiga, mida kõik teavad. "Rigolettos" või ajusid ragistada. Ka muusikud ise valikule lihtsalt mitte vastu olles. on kõik aariad hitid, mida itaallased peaksid teose kuulamisel vormianalüüsist Omavahel nad muusikast eriti rääkinud ei laulavad raudselt peast ja eestlased tun­ rohkem hindama terviklikku emotsiooni." ole, küll aga hoidnud silma peäl teineteise nevad vähemalt viis hitti ära isegi siis, kui Küll aga segab Pehki ennast muusikat tegemistel. nad ei tea, et need on "Rigolettost". objektiivselt kuulamast, kui ta on seda Tallinna Muusikakeskkoolis pani Reet Hiljem võiks lavastada ka nüüdisoopereid, varem ise dirigeerinud. Ratassepp paika Erki käelise tehnika, Brittenit või Stravinskit. Ma arvan, et ma Pärnus etendub selle aasta maikuus ehkki Erki ise arvas, et ettekujutus diri­ olen sellises eas, kus ma alles hakkan Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise geerimisest oli tal olemas juba enne teh­ mägesid liigutama. Varem ma tegelesin noorte lauljate konkursi raames Verdi niliste oskuste omandamist. Ratassepp tõi liiga palju sellega, mis ei olnud oluline. ooper "Rigoletto". Projekti üheks poisi maa peale tagasi. Konservatooriumis Muidugi kujutasin ka mina ette, et võiksin eestvedajaks ja läbiviijaks on Erki Pehk jätkas Erki dirigeerimist Ants Üleoja juhatada kunagi Berliini Filharmoonikuid, koos oma projektorkestriga. "XXI Sajandi musikaalsetes tundides ja läks siis Peeter ja keegi ei ütle, et ma seda kunagi ei tee, Orkester loodi 21. jaanuaril 2000, uue Lilje jutule, kellelt õppis eelkõige maestro aga ma ei ela selle nimel. Elan selle nimel, aastatuhande algul. Sellest sai alguse idee enda tegudest. Erilist muljet avaldas tol­ et see, mida ma homme ette võtan, oleks panna projektorkestrile nõnda preten- lases poliitilises olukorras Tobiase "Joo­ väga hea."

muusika 5/03 35 LIBER Müüdi jõust ja jõuetusest KAIRE MAIMETS

Ilmamaa kirjastuse "Eesti mõtteloo" sar­ jutatu ja temast loodava pildi vahel ei jas on ilmunud neljas muusikaalane raa­ oleks nii silmatorkav ning kui pilt ei mat, Eduard Tubina artiklite kogumik kipuks summutama autori häält. "Rändavate vete ääres" (koostaja Vardo Rumessen). Kogumik sisaldab kõiki Õigus biograafiale Tubina teada olevaid artikleid, ettekan­ Selge, et õigust biograafiale ei ole deid ja kontserdiarvustusi, mis on kaugeltki kõigil inimestel: neid, kelle käsikirjadena säilinud või ilmunud ajakir­ nimi ja teod säilitatakse järeltulevatele janduses aastatel 1934-1980. Algselt põlvedele, on ikkagi märkimisväärselt rootsikeelsed artiklid on eesti keelde vähem kui "tavaindiviide", kelle elukäik tõlkinud helilooja poeg Eino Tubin. ei kuulu kirjeldamisele ja kollektiivsesse Koostaja sõnul on avaldamata jäänud mällu salvestamisele. Kellelegi biograafia vaid üksikud konspektiivsed kirjutised (nt omistamine kulgeb aga alati ühtemoodi, visandlikult säilinud ettekanne Franz filter "meie" ja "Tema" vahel on alati Schubertist); samas märgitakse kahet­ sama. Ehkki iga kultuuritüüp loob küll susega (lk 17), et mitmed Tubina kirja­ oma "biograafiaga inimeste" ja "bio­ tööd või sõnavõtud on tänaseni leidmata. graafiata inimeste" mudelid, peab indi­ Kogumik koosneb kahest osast, mõle­ viid biograafia väärimiseks ikka realisee­ ma aluseks kronoloogiaprintsiip: esime­ rima mingit rasket ja ebatavalist, teiste ses ("Rahvalaulust sümfoonilise muu­ silmis veidrat ja inimeselt endalt suuri sikani") avaneb kriitilis-analüütiliste teks­ pingutusi nõudvat käitumisnormi, st tide, isiklike mälestuste, heliloojatele- elama oma elu viisil, mis ei oleks rutiin­ interpreetidele pühendatud juubeli- ne, keskmine, teatud ajal ja sootsiumis kõnede ja nekroloogide kaudu Tubina sikakriitiliste tekstide raamatuna välja­ tavakohane. Ja kui see indiviid ise osutub vaatepunkt Eesti ning Lääne muusika­ andmise traditsioon, mille esimese ülli­ juhtumisi äärmiselt tagasihoidlikuks, loole ja -praktikale. Teine ("Kontser­ tisena võib ilmselt nimetada samas sarjas "tuleb" loomulikult kellelgi teisel näida­ disaalis ja laululaval") sisaldab muusika­ ilmunud Karl Leichteri artiklikogumikku ta, et ta seda teeb/tegi. Sest biograafiat elu kroonikat, Eestis ja Rootsis toimunud "Keset muusikat" (1997, koostaja Maris vääriva isiksuse elukäik "peab" muusikasündmuste tutvustusi ja arvus­ Kirme). Ja neid raamatuid ongi tõeliselt tõusma/tõstetama kõrgemale tavako­ tusi. See, mis igal lugemishetkel tohutu huvitav kõrvuti lugeda - mitmed Tubina daniku tasandist, tema käitumist "tuleb" jõuga mõjub, on Tubina kirg muusika ja Leichteri käsitletavad teemad kattuvad vaadelda poeetilisena (siin algab see vastu, südamega asja juures olemine, le­ ning kõrvutuses sünnib põnev dialoog, eessõna esimesest lausest, kogumiku gendaarse "vana kooli" põhjalikkus koos polüfooniline kultuuripilk. pealkirja ja motoks oleva Ernst Enno luuletuse sidumisest Tubina isikuga; hoia­ asjatundlikkuse ja üldarusaadavusega. Aga jätkub ka teine traditsioon - see, tus: Jaak Tuksami laulu "Rändavate vete Ehkki Rumessen on Tubina kirjaviisi kor­ mis algab sõnadega: "Eduard Tubina ääres" kuulamine1 ei mõju soodustavalt rigeerinud - kaasajastanud ja ühtlustanud elukäik oli raske ja vaevarikas" (lk 9), ja kogumiku lugemisele. Selle tulemusel muusikatermineid, põhjalikumalt toime­ jätkub: "Elades üle sõjakoledused, olles mõtestatakse looja reaalset biograafiat tanud suuliste ettekannete tekste (vt lk seejärel sunnitud põgenema ning elama "erilisel viisil, stiliseerides ja interpre­ 318), on siin mõtet nuriseda vaid "aja­ pikki aastakümneid kodumaast eemal, teerides eluloolisi seiku koodilise tähen­ loolise tõe" või "autori õiguse" teemal esitas Tubin oma helitöödes hingelisest dusega poeetilise käitumisnormi valguses. (parandused oleks ju võinud näiteks masendusest sündinud traagilisi heli­ Mõned faktid kas ei kajastu biograafias nurksulgudes anda). maalinguid. Nendes ei väljendunud ainult üldse või nihkuvad "asjassepuutumatui- helilooja isiklik tundemaailm; tõeliselt Iseenesest on seesugune artiklikogu­ na" tagaplaanile"2. Näiteks jääb meile suure kunstnikuna kätkes ta sinna kogu mik "täida lüngad"-tüüpi tekst. Kitsamas pakutavas Tubina-pildis tagaplaanile, et Eesti maa ja rahva saatuse traagika" (lk mõttes täidavad lünki saatesõna ja kom­ heliloojat ei viinud keegi vägisi Eestist 10). Vana lugu. Kuid ega see üle saja mentaarid, laiemas mõttes erisugused tra­ ära, samuti ei sattunud ta vabasse maail­ aasta hästi müünud Loojamüüt mind eriti ditsioonid, kuhu kogumik paigutub. Näi­ ma juhuslikult sõjakeerises: oluline põh- teks jätkub Tubina kogumiku näol muu- häirikski, kui lõhe Tubina enda öeldu-kir-

36 immsifc jus lahkumiseks oli sisetunne, et kommu­ siis veel tema loomingus väljenduks (kuu­ nismi surve all ei saa olla vaba loomin­ Ega see üle saja lake näiteks, mida Leida Laiuse loomin­ gut.3 Et Rootsis oli Tubinal lõpuks ometi aasta hästi müünud gust täna räägitakse). aega heliloominguga tegelda (mõelge Julgen oletada, et on teisigi lugejaid, kõigist ta kohustustest Eestis!) - Loojamüüt mind eriti kelle jaoks loojamüüdi propageerimine Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri mõjub käesoleval juhul lahtisest uksest arhiiv võimaldas tal kodus töötada ja häiriks ki, kui lõhe sissemurdmisena ja/või kellele see osa nagu Tubin ise on öelnud: "Kui ma kirju­ artiklitele lisatud "lüngatäitest", mis tasin ümber ja restaureerisin teoste parti­ Tubina enda öeldu- Tubina mõtte Lääne-Euroopa kultuuri­ tuure või kirjutasin orkestrihääli mõnele ruumi paigutab, tundub võrratult huvi­ ooperile, siis tegin seda õhtuti, kui olin kirjutatu ja temast tavam kui projitseering isiksuse(müüdi)le. 4 oma tööst väsinud." Et Rootsis tekkisid loodava pildi vahel Ehkki eksiminegi ei muudaks midagi. heliloojal reisimisvõimalused, millest Sest "Rändavate vete ääres" omandab Eestisse jäänud sama kategooria tegijad ei oleks nii silma­ lugeja käes nii või teisiti selle "vestelise" (tihti nevojezdnoi'd) võisid vaid unistada' iseloomu, mille vajadust mõtteloo sarja - ilmekaimad näited ehk Bayreuthi torkav ning kui pilt peatoimetaja Hando Runnel vahel rõhu­ suvine wagneriaana" (1952), kuuajaline tada armastab. puhkus abikaasaga Ibizal, "kusagil ei kipuks summilta­ Vahemere kaldal liiva sees laiskle- I http://haldjas.folklore.ee/tagused/nrl/noot.htm. mas"7(1964), aga ka lihtsalt teadmine, et ni a autori häält. Sõnad: Ernst Enno; viis: Jaak Tuksam; laulavad: Jaak Tuksam ja Ants Johanson. kui mõni teda huvitav malematš toimub Lotman, Juri 1990. Õigus biograafiale. Rmt: Euroopas, on tal võimalik paariks päe­ Kultuurisemiootika. Olion, Tallinn, lk 356. vaks sinna kohale sõita mängu otseselt 'Vt nt "Põgenesin kommunismi eest", Stockholms- jälgima.8 Millegipärast ei suuda ma tuvas­ kägistaks kratt teda armutult. Praeguse Tidningen Eestlastele 5. X 1956; "Surve all ei saa tada pikemat perioodi, mil Tubina teo­ aja inimesed ei ole enam nii usklikud, olla vaba loomingut", Meie elu 10. X 1956. Tsiteeritud ka "Rändavate vete ääres" eessõnas, lk 17. seid poleks üldse esitatud (?). Kontserdi- toovad kratid ja pisuhännad teatrisse, aga 4 Intervjuus Rootsi raadios Sigvard Hammarile (vt arvustustest Tubina muusika esituste mina ütlen: parem karta kui kahet­ Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu Aastaraamat, kohta, samuti helilooja enda kommen­ seda..."" Roots vastab: "Sul oli õigus, kui 2/2002, lk 124). taaridest jääb mulje interpreetide heast, hoiatasid krati eest: kolmandal neljapäe­ Eino Tubin rääkis kord, kuidas isa Eestisse jääma ka kõrgest tasemest. Ja etteheide roots­ val täiskuu ajal süttis "Estonia" (...) meelitatud. Tiina Mattiiseni sõnastuses: ""Aga kui ma tahan Londonisse sõita?" küsinud Tubin ja saanud lastele, et nad immigrandist eestlast kohe Tartus esietendusele minnes murdus pärast väikest mõttepausi vastuse, et seda saab kor­ omaks ei võtnud, seostub, andke andeks, Toomel suur puu [Tubina] ette maha ja raldada. Küsimus "Aga kui ma tahan homme sõita?" looga palgist, pinnust ja silmadest. Krati osa tantsijad nikastasid järjest sai otsustavaks. Asi polnud Londonis, kus Tubin käis­ jalad."12 (Ja kas pole kummaline, kui ki vaid korra. Küll olnud reisimine talle vabaduse Kahtlemata kujundab biograafia ole­ sümbol." ("Kes on Tubin?" Sirp 27. X 2000.) erinevaid daatumeid on muljet avaldava masolu vastuvõtja suhtumist Loojasse, " Eduard Tubina kirjad abikaasa Erikale. autori isiksusest "saab otsekui põhiteksti mäluga Tubin "Krati" idee tekkimise Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu Aastaraamat, usaldusväärsust kinnitav - või kummutav kohta esitanud - isegi Rumessen on 1/2001, lk 70-77. - tekstilisa"9. Aga mõelge, kuivõrd nõutu [lk 312].) Kusjuures müüt ongi Eduard Tubina kirju Neeme Järvile. Rahvusvahelise täiesti eluvõimeline: "[Tubina] nimi as­ Eduard Tubina Ühingu Aastaraamat, 2/2002, lk 96. edukamalt saaks Tubina muusikat ja s Paul Tamm. Malemängu ümber. Kiri-intervjuu 10 sotsieerub (...) esmajoones Estonias 9. sedasama kogumikkugi tänastele "mas­ Eduard Tubinaga. Rahvusvahelise Eduard Tubina sidele" müüa mõne teistsuguse müüdi märtsil 1944 etendunud ja rahva ühis- Ühingu Aastaraamat, 2/2002, lk 55. 4 kaudu kui kannatajamüüt? Juhtumisi jäi mällu sööbinud balletiga "Kratt", märt­ Lotman, Juri 1990. Õigus biograafiale. Rmt: sipommitamise ning Estonia põlemisega. Kultuurisemiootika. Olion, Tallinn, lk 353. mulle silma Cyrillus Kreegi ja Olav 10 Toonast "Krati" etendust käsitatakse kui "Jääb üle küsida, missugust kohta võiks ennustada Rootsi kirjavahetus 1944. aastast, milles muusikateaduslikele tekstidele mõtteloo sarjas edas­ Kreek "kahtlustab", et Tubin "oma hinge märki sellest, mis hakkas juhtuma pärast pidi (...) [K]ui ühe või teise üksiku raamatu suudab on müünud Vanaõelusele": "Vanasti ei märtsipommitamist. (...) Ajalugu on näi­ kirjastus üllitada ka paljalt idealismi toel, siis lõpp­ usutud, et Jumal muusika alal midagi väl­ danud, et Tubina nimega on seondunud kokkuvõttes sõltub muusikateaduslike tekstide aval­ ikka mingi ühiskondlik pööre või muutus damise ulatus Eesti raamatuturul ikkagi sellest, kas ja japaistvat oleks võinud ette tuua. Nii kui suurel määral suudavad need tekstid köita laiema (esimene Eestis käik 1961. aastal seoses näiteks Paganini viiulimäng oli kuradist. lugejaskonna tähelepanu (loe: kirjastajale kom­ G. Tartinile mängis kurat isiklikult ette "Krati" taasetendamisega Vanemuises ja penseerida raamatu väljaandmise kulud - sest kasu­ viiulisonaadi "Kuradi triller" jne (...) Hruštšovi sula-aja algus, tutvumine mist selles kontekstis rääkida oleks ilmselt jumala kiusamine)." Jaan Ross. Mõtteid mõtteloost. Tubinal - kas tal on hää sulg või oskab ta Neeme Järviga, Järvi emigreerumine ning eesti muusika ja Tubina helitööde Muusikast kirjutamine: kas osa mõtteloost või sulge hästi kätte haarata, aga huvitav on arhitektuurist tantsimine? Sirp 11. X 2002. läbimurre kogu maailmas 1980ndate kõik, mis temalt tuleb ja seda tuleb kui II algul...)."'5 Nali naljaks, aga jah, pidades Olav Rootsi ja Cyrillus Kreegi kirjavahetus. Teater. külluse sarvest. (...) Kas ei ole ta omale Muusika. Kino 1989, nr 3, lk 87-90. krati teinud, kes temale kõike kokku silmas käesoleval juhul valdavat tradit­ ,: Samas, lk 90. veab, nii häid mõtteid kui ka nassvärki ja siooni tõlgendada loomingut läbi looja " Liivia Viitol. Isa saapad, kaap ja kepp. Sirp 27. X kõike muud. Aga olgu ta ise valvel, et isiku, võib tunda kergendust, et Tubin ei 2000. krati töö õtsa ei lõpeks, sest sel juhul olnud naine või homo. Mõelda vaid, mis

muusika 5/03 37 MELOMAAN

hingeelu hoopis intiimsemal Kõndisin üle Tartu maantee vihjab, kõlab siin plaadil n-ö

JOEL HARRISON FREE COUNTRY tasandil. Mitmed nendest läbimurde maanteele. See on uus folkloor. Kitarrist Robert lugudest on väga hästi tuntud, ühele tartlasele ikka väga kum­ Jürjendal ja akordionist Henn näiteks "Tennessee Waltz", mastav kogemus. Nagu sat­ Rebane võrdub folk uues kuues. Johnny Cashi "Folsom Prison tumine mingisse (antiutoo­ Ehk folkloor mööndustega: Blues" ja "I Walk the Line" ning piasse, (post)modernismi luu­ muusikute fantaasia on siin kil­ Woody Guthrie "This Land Is painajasse, (eba)reaalsesse tule­ giga omatahtsi toimetanud, ent Your Land". Harrison on hea vikumaailma. See ongi seesama järgib rahvalikku joont üsna laulja ning uuenduslik kitarrist, - tulevik on praegu! Ühes kind­ loomulikul (või vähemalt usu­ plaadile annavad lisaväärtust las kohas. "Future Is Now" on taval) moel. Duo nägemus külalistena üles astuvad vokalis- just selle käigu heliriba. Tartu võinuks olla julgem ja ootama- tid (teiste seas Norah Jones), maantee ja see läbimurre. tumgi. Samas on ju mõnikord Joel Harrison. Free Country. samuti erinevad pillimehed, Peaaegu kõikides lugudes kolis­ ka ootuspärases oma võlu - sõl­ ACT 9419-2 nagu pianist Uri Caine. tavad rängad kitarririfid on tub kuulajast. Oma mõte jääb Joosep Sang need betoonist-rauast-klaasist ehk enam pääle "Kontratantsu" Joel Harrisoni album, mille monstrumid, kraaksuvad helid lustakas lõpuosas ja hoogsas ametlik ilmumiskuupäev langeb on asfaldi alla jäävad varemed "Kadrina loos". Mõned kitarri kokku ajakirja Muusika omaga, CLAJ№r*$ MI2¥HIVY> ja nende peale ehitatud "kiik­ mänguvahendid (e-bow, siide) tutvustab USA kitarristi ja laul­ ti iiit suga" katus. Aga monstrumite lisavad muusikasse eredamaid jat, kelle erihuvi on Ameerika vahele jääb näiteks see pisike värvilaike tänapäeva heli­ valdavalt valge juurtemuusika leprosooriumi kirik ja teised, maastikelt. Palas "Lend üle tõlgendamine jazzi sõnavara veidi nooremad majad, sama Mikitamäe" võib tajuda abil. Plaadi nimes peegeldub sobimatud nagu plaadi laulude muusikalist lähedust plaadi lisaks selle esmasele tähendusele justkui kusagilt minevikust "Põhjala saarte hääled I" mõt­ ka kaval stiilimääratlus, sest varastatud meloodilised viisid. temaailmaga. "Kose tantsus" enamik lugusid on pärit USA Ja siis need tolmused majakar- aga saab "eesti asi" juurde ka country klassikast ning lähene­ bid maanteel, kaheksakümnen­ araabiamaist vürtsi. Iiri radadele mine neile on kaunis vaba. dad tulevad tagasi, neurastee- kiigatakse palas "Ai tsuba-luba". Kohati on raamid ehk liigagi niliselt ja nihkes - nii küll ei saa Hetked "võõramate" kultuuride laiaks aetud - neisse mahub Claire's Birthday. Future Is Eurovisiooni teha. Vana tah­ seltsis on siiski erandid - õige uusfolk, akustiline jazz, mitmes Now! mane ja logisev industriaalkvar- pisut on ristumispunkte kauge­ suunas küünitav free jazz ja TopTen 2003 tal väga erinevatest ajastutest mate folklooridega. Enamiku vahel radikaalsedki manipulat­ hoonetega ja muusikaga jätkub, lugude aluseks on hea eesti­ sioonid elektroonikaga. Ajuti Ma ei saanud seda plaati oma tõuseb mäkke, veel veidike maine (rahva)viis, mida kohel­ liigub Harrison samadel kõla- poja peäl katsetada, nagu lu­ modernismi bensujaama ja siis dakse hoogsa mängulustiga. maastikel kui Bill Frisell või basin, kuna Eplik ei saatnud... lennujaam - tere jälle kahek­ Meeleolukas, valdavalt tantsu­ Cassandra Wilson, kuid eksib OK, Claire's Birthday amet­ sakümnendad, rõõmsalt ja viisi keerutav, harvem põhja­ siis hoopis kaugematele likult viimast albumit kuulates lahedalt! Tallinn on läbi, ees maiselt mõtlik, ent kokku radadele, tuues veidi ohvriks on vilunud kõrval kohe tunne, vaba tee! võttes kantud heast tujust ja plaadi terviklikkuse, mida et tegemist kontseptuaalalbu- Margus Kiis mängurõõmust. Muusikat kuu­ sisuliselt "ühest kaevust ammu­ miga ehk midagi väljendava lates kujutled end olevat lõbusal tatud" materjal võimaldaks. ühtse tervikuga. Siin on intro­ NEW FOLK DUO külapeol, mille naelaks on rah­ Siiski on siin mitmeid üdini duktsioon, erektsioon, kulmi­ ' EESTI ASI valikud tantsunumbrid ning kus lummavaid tõlgendusi lauludest, natsioon, depressioon ja eufoo­ külaolustikku nautivad paarid mis avavad Harrisoni enda riline suitsiid. Koik kenasti tiirlevad tantsusammul, villased sõnul värava Ameerika "kõrval­ muusikaliste kujunditega tähis­ põlvikud jalas. teedele ja kadunud jala­ tatud, lühiinstrumentaalid Plaadikaane kujundus paneb jälgedele". erinevaid osi omavahel sidumas. muigama, sest Henn Rebasel Igasugune americana pälvib Aga mida ometi see kõik peab oleks justkui pool pead ära lõi­ meie kaasajal tavalisest (veelgi) väljendama? Mis sõnumit, mis gatud. CD pealkiri "Eesti asi" suuremat tähelepanu. Ajal, mil lugu? Mitte ei saanud aru. Kas aga on ilmselgelt eksitav, umbes luuakse taas poliitlaule sõja Yesi moodi pseudonarratiiv? nagu "meie mees" või mõni poolt ja vastu, hoidub Harrison Või siis hoolikalt varjatud värk? muu 99-kroonine "pornomuusi- õnneks igasugusest plakatlikku- Kuulasin seda plaati Kauba­ New Folk Duo. Eesti asi. ka", mida bensiinijaamades sest (kõnealuse materjali ja maja külje all asuvas uues tren­ New Folk Duo 001 kuulajaile poolmuidu ja pool- temaatikaga tegeleb ta ka juba dikäs popkultuuripoes, ja siis fabrikaatidena jagatakse. Aga pikemat aega) ja uurib laulude natuke hiljem nõksatas. Nagu ansambli nimi ilmekalt siinne "eesti asi" pole mitte sel-

38 muusika 5/03 line klišee. Seetõttu ärgu lasku et lõpupoole jälle kokku koon­ ketramisega ja selle tegevuse väheseid akadeemilisi noorauto- kuulaja ennast pealkirjast eksi­ duda. "Dynamo Trilogy" 1 ja 3 häirimisel tekkiva kõnekuse reid, keda saab kuulata ka mitte- tada ja nautigu täiel rinnal rah­ ning "Three Bananas" on silma­ loomisega on tõepoolest tegel­ konservatooriumikaaslaste selts­ valikku tantsu(muusikat). torkavalt tämbrikirevad. Jazzile nud teisedki Lauteri tänava seits­ konnas ilma, et su poole midagi Mirjam Tally nii omased soolod, kus män­ mendast majast läbi käinud. Nii lendaks. Kaheosaline teos "Va­ gukunsti ja trikke näidatakse, on teos kui "loomeliitunute" litud salongipalu" on kantud lõhuvad muusikalist korrasta­ ausate tavade edasikandja end hiilivast meeleolust ja saatan­ tust omal kombel, seetõttu on plaadi avaloona igati õigustanud. likust tantsust, mille riukalised struktuur vabam ja põnevam. Liis Jürgensi "Punanesinine- rütmid ei jäta kuulajat osatamata. Omapäraste veemulksude ja kollane" kui kompromissitult Viimasel ajal on eesti heli­ põgusa orientaalse (või pigem vaba vormi ja kulgemisega lugu loomingust jäänud mulje, et kir­ putuka suminat meenutava?) on üks heakuulajasõbralikumaid. jutamata sisemiselt kiiresti muu­ ornamentikaga algab "Some See siiruse ja spontaansuse täielik tuvat, peenekoelist ja improvisat­ Other Forest". Päris ootamatu alastiolek on terve plaadi emot­ sioonilist, kaasaegsete mängu­ üllatus on plaadi lõpulugu sionaalselt ehk kõige liigutavam võtetega pikitud sooloflöödi- "Cleaning Up My Mind", kus moment. Kui enamikule heliloo­ teost, polegi sa õige eesti heli­ /ree-jazzi impulsiivsuse sekka jaist tähendab teose kuulajate looja. Tauno Aints seda kindlasti kostab ka tolmuimemist ja kõrvu esmajõudmise hetk tõsi­ on. "Troop" on selle žanri igati muusikute lauluhäält. Viimane seid vapustusi, siis Liis Jürgens korrektne teos, kus kõrghetke­ The Dynamite Vikings, feat. meenutab natuke ekskurssi suutis oma lugu ise esitada ja veel deks on instrumendi võimen­ Pierre D0rge. Vikingology. Meredith Monki hääleeksperi- kõrgemal keerukusastmel - üht­ damisel tekkivad avarad ruumi- Copecd 057 mentide radadele, ent on siin aegu klaveril, harfil ja templi- laiendused. Teose lõpp on seda­ groteskses džungliloomade plokkidel. võrd meisterlikult kirjutatud, et "Dünaamiline" oleks vist kõige kuues. Reverse': kasutamine või­ Kristjan Kõrveri "Pre" on tasakaalutunne on lausa füüsi­ õigem sõna iseloomustamaks mendab groteski veelgi ja tõeliselt hea ansamblimeistri line. sellel plaadil kõlavat jazzi. mõjub värskelt. Neile, kes nau­ käsitöö. Teose faktuuri- ja mõt­ Timo Steiner, kes on teinud Muusikute ring on siin rahvus­ divad /ree-jazzi jõulisust ja tetihedus sunnib seda korduvalt ka plaadi lugude valiku, on eesti vaheline: kitarrist Jaak Sooäär impulsiivsust, peaks see plaat kuulama, lastes üha uusi nüansse muusika päevade traditsiooni Eestist, kontrabassist Thommy andma positiivse energialaengu. leida, ning paneb Voces Musica- edasikandjana jätnud sümboolselt Andersson Rootsist ja trummar- Mirjam Tally les Ensemble'i mängijad teost plaadi lõppu oma loo "In memo- elektroonik Karsten Mathiesen siiani aukartusega meenutama. riam", mis pühendatud festivali­ Taanist, lisaks veel külalisena Tulemus on põnev nagu sügisene ga läbi aegade seotud inimeste kitarrist Pierre Djefrge Taanist. EESTI HELILOOJAD segamets, kust tulles koondub mälestusele. Vaatamata valitse­ ESTONIAN COMPOSERS (IV) Sooäär ise nimetab siin kõlavat peas kokku tervikemotsionaalne vale minoorsele laadile, on posi­ muusikat seiklusjazziks, mis on Eesti järelpilt. Samuti võib kuulajale tiivsed vahelõiked sedavõrd mäl- üsna tabavalt öeldud. Pulseeriv, Muusika soovitada suuremat süvenemist lusööbivad, et tervikuna on rahutu energiavool (näiteks Päevad pealkirja, mille sõnum ei jää lõ­ tegemist kõige mittesüngema "Vikingology" trummisoolo), puks välja toomata ka muusikas. sellepealkirjalise teosega, mida mis katkestab temaatilise fak­ Kerri Kotta on helilooja-teo- eales kuulnud. Õige ka, milleks tuuri, toob sinna kaose tasan­ reetik. See sõnapaar viitab tihti tõsidus. deid. Kuristiku-kaose serval loomingule, mille eluõigus on Plaadi põhieesmärk on eesti balansseerimine loob kuulajas mittemeeldivusele vaatamata heliloomingu tutvustamine välis­ hapra tunde, et helide maailm igatahes põhjendatud. Kotta teo­ maailmale. Loodetavasti jõuavad võib tühjusesse pudeneda, ent Eesti heliloojad / Estonian se "Variatsioonid" esteetiline kõik need väga eripalgelised siis toob temaatilise materjali Composers IV. Eesti Muusika õigustus on aga kaugel ainult teosed täpselt õigete kuulajate taasilmumine "maisema pinna". Päevad / Estonian Music nootide süsteemirangest kokku­ kõrvu. Läbinisti soliidne pro­ Fantaasia ootamatud keerd­ Days 2002. panekust. Siin leidub palju eri­ dukt, kuigi ümbrise buklett ei käigud ja tämbri katsetused Eesti Raadio ERCD 046 nevaid looritatud meeleolusid taha kaane sisse tagasi mahtuda. panevad kuulaja kõrvu kikitama väga heas ettekandes (Mati Eesti muusika on lihtsalt usku­ - kuuled kitarri-kriipimist ja Sarja "Eesti heliloojad" IV plaa­ Mikalai). matult "paks". kaunist meloodiat, mis on dil on 2002. aasta eesti muusika Mart Sumeri kaks pala, Eelmisel kevadel ilmusid kokku nagu aeglane teispool- päevade mammutkontserdil esi­ "Tiivasirutus" ja "Tuju", moo­ samast sarjast esimene ja teine suse heiastus ("Snow in The ettekandele tulnud teosed. dustavad taeva ja maa vahel plaat. Pärast käesolevat, neljan­ Car"). Mänglevad rütmid Ülo Kriguli teose "Seinad" voogava õhulise fluidumi, mis dat plaati peaks peagi ilmuma ("Roller Coaster"), kus rangelt puhul seinu ümbritseva ruumi tulvil kevadõrna ning ülereaalset juba järgmine - kolmas. korrastatud faktuurid lagunevad äraaimamisega juba raskusi ei unenäolist ilu. Elena Lass vabamateks mõtteuitamisteks, teki. Diatooniliste motiivide Tõnis Kaumann on üks

muusika S/03 39 COLLAGE Mai Tallinnas Damian Muusikakeskkooli lastekoor, 23. 05 kell 19 Fantaasia - hooaja 1. 05 kell 14 Ooper ja jazz: 8. 05 kell 19 Tšaikovski ballett Lasteekraani muusikastuudio lõppkontsert. Schönbergi Rahvusooperi sümfooniaorkester "Luikede järv" Rahvusooperis lastekoor Niguliste kirikus "Gurrelaulud": ERSO, ja solistid, Eri Klas (dirigent), Estonia 15. 05 kell 18 Loengkontsert Rahvusooperi Estonia solistid, Estonian Dream Big Band, Antti 8. 05 kell 20 Menotti lühiooper "Virtuoossus tänapäeva segakoor ja sümfooniaorkester, Sarpila (klarnet, dirigent) "Vanatüdruk ja varas" Estonia muusikas": Tarmo Johannes (flööt) RAM, Nikolai Aleksejev (dirigent) Rahvusooperis Estonia Talveaias Eesti Muusikaakadeemias Estonia kontserdisaalis 1. 05 kell 15 Fantaasia. Lustakas 9. 05 kell 18 Magistrikontsert: 15. 05 kell 19 Grand Mystery: 24. 05 kell 12 Orelipooltund: Maja volbrikontsert: ERSO, Nikolai Diana Gromova (klaver) Eesti Estonian Dream Big Band, Petras Lyhne (orel), Meelis Vahar (viiul) Aleksejev (dirigent) Estonia Muusikaakadeemias Vysniauskas (saksofon), Jukka toomkirikus kontserdisaalis 9. 05 kell 19 ERSO soliste: Kalev Linkola (dirigent) Eesti Raadio 24. ja 25. 05 kell 16 Orelipooltund: 2. 05 kell 12 Magistrikontsert: Siim Kuljus (oboe), ERSO, Gintaras esimeses stuudios Pille Metsson Niguliste kirikus Poil (klaver) Eesti Muusika­ Rinkevicius (dirigent) Estonia 15. 05 kell 20 Mendelssohni ora­ 24. 05 kell 17 Magistrikontsert: akadeemias kontserdisaalis toorium "Kristus": Jaani kiriku Kristina Kriit (viiul) Eesti 2. 05 kell 17 Tarmo Eespere 9. 05 kell 19 Tallinna Balletikooli kammerkoor, noortekoor Fidelitas, Muusikaakadeemias saateklassi kontsert Eesti galaetendus Rahvusooperis Muusikakeskkooli kammerkoor 25. 05 kell 16 Kitarrimuusikat Muusikaakadeemias Estonia toomkirikus Mikkeli muuseumis: Jelena 2. ja 3. 05 kell 19 Weberi ooper 10. 05 kell 12 Keskpäevane ore­ 15. 05 kell 20 Alkoholist armas­ Ossipova, Daniel Julie, Georg "Nõidkütt" Rahvusooperis Estonia likontsert: Sibeliuse Akadeemia tuseni... või vastupidi: Jüri Äärma, Merioja, Julia Kahro, Peeter Siitan 3. 05 kell 12 Orelipooltund: Elke kirikumuusikaeriala üliõpilased Henno Soode (viiul), Eivin Toodo 25. 05 kell 17 Lossikontsert: Unt toomkirikus toomkirikus (viiul), Kerstin Tomson (vioola), Hortus Musicus Kadrioru lossis 3. ja 4. 05 kell 16 Orelipooltund: 10. ja 11. 05 kell 16 Orelipooltund: Mati Leibak (tšello) Estonia Andres Uibo Niguliste kirikus Maris Oidekivi Niguliste kirikus Talveaias 26. 05 kell 17 Magistrikontsert: 3. 05 kell 15 ja 4. 05 kell 19 10. 05 kell 19 Kevadhääled: noorte 16. 05 kell 18 Magistrikontsert: Joel Ots (metsasarv) Eesti Leo Faili operett "Armas Augustin": ooperisolistide galakontsert Arne Pilliroog (vioola) Eesti Muusikaakadeemias Georg Õtsa nimelise Muusikakooli Rahvusooperis Estonia Muusikaakadeemias 26. 05 kell 19 Hooaja lõpp­ lauluosakonna õpilased ja vilist­ 11. 05 kell 12 Emadepäeva 16. 05 kell 19 Muuseumiöö: NYYD kontsert. Bachi h-moll missa: lased Estonia Talveaias kontsertaktus Estonia kontserdi­ Ensemble Rotermanni soolalaos Collegium Vocale Gent, Letizia 3. 05 kell 17 Nata-Ly Sakkose ja saalis 16.-17. 05 III mudilaskooride Scherrer (sopran), Andreas Scholl Marrit Gerretz-Traksmanni kam­ 11. 05 kell 12 Tallinna Balletikooli konkurss-festival Tamsalus (alt), Mark Padmore (tenor), meransambli klassi kontsert Eesti galaetendus Rahvusooperis 17. 05 kell 12 Orelipooltund: Kadri Morten Ernst Lassen (bass), Muusikaakadeemias Estonia Ploompuu toomkirikus Philippe Herreweghe (dirigent) 4. 05 kell 13 0relitund: Ene 11. 05 kell 16 Kitarrimuusika 17. 05 kell 15 Magistrikontsert: Estonia kontserdisaalis Salumäe Eesti Mikkeli muuseumis: Julia Kahro, Uku Ratas (metsasarv) Eesti 27. 05 kell 18 Magistrikontsert: Ivar Muusikaakadeemias Daniel Julie Muusikaakadeemias Tillemann (trompet) Eesti Muusika­ 4. 05 kell 17 Akadeemiline kam­ 11. 05 kell 17 Akadeemiline kam­ 17. ja 18. 05 kell 16 Orelipooltund: akadeemias mermuusika Kadrioru lossis: mermuusika Kadrioru lossis. Ulla Villenthal Niguliste kirikus 28. 05 kell 18 Magistrikontsert: Liliana Tamm-Maaten (viiul), la Keskajast barokini: Rondellus ja 17. 05 kell 17 Magistrikontsert: Katri Rebane (klaver, kammer­ Remmel (klaver) Tallinna barokksolistid Elena Uibokand (viiul) Eesti ansambel), kaastegevad Kristiina 4., 5. ja 6. 05 kell 19 Tšaikovski Muusikaakadeemias Villem (viiul), Kalmer Kiik (met­ ooper 'Jevgeni Onegin": Sibeliuse 12. 05 kell 19 Brahmsi laulutsükkel 17. 05 kell 19 Põhjatäht: ERSO, sasarv) Eesti Muusikaakadeemias Akadeemia ja Eesti Muusika­ "Die Schöne Magelone": Rainer Henning Kraggerud (viiul), Jorma 28. 05 kell 19 Magistrikontsert: akadeemia ooperistuudiote Trost (tenor), Fritz Schwing- Panula (dirigent) Estonia Andre Pere (tšello) Eesti diplomietendus Rahvusooperis hammer (klaver), Lembit Peterson kontserdisaalis Muusikaakadeemias Estonia (jutustaja) Rahvusooperi Estonia 18. 05 kell 13 Orelitund: Aare-Paul 28., 29., 30. ja 31. 05 kell 19 Valges saalis Lattik Eesti Muusikaakadeemias Künneke operett "Onupoeg Bataa- 6. 05 kell 17 EMA Tartu filiaali 13. 05 kell Raekontsert: Leena 18. 05 kell 16 Kitarrimuusika viast": Rahvusooperi Estonia küla­ akordionieriala üliõpilaste kontsert Laas (viiul), Heli Reimann (sakso­ Mikkeli muuseumis: Eesti lisetendus Salme kultuurikeskuses Eesti Muusikaakadeemias fon), Siim Poil (klaver), Anto Õnnis Muusikaakadeemia kitarrikvartett 29. 05 kell 18 6. 05 kell 19 Raekontsert. (löökpillid) Tallinna raekojas koosseisus: Jelena Ossipova, Kirikukontsert: Tallinna toomkiriku Visioonid III: Reval Ensemble 14. 05 kell 15 Matinee: Tallinna Daniel Julie, Jorma Puusaag, koor Laudate Dominum, Veljo Tallinna raekojas. Kavas ka Märt- Filharmoonikud, Andres Mustonen Georg Merioja Reier (dirigent) toomkirikus Matis Lille ja Tõnu Kõrvitsa teoste (dirigent) Estonia kontserdisaalis 18. 05 kell 17 Lossikontsert: 29. 05 kell 19 Prantsuse esiettekanded. 14. 05 kell 19 Tallinna Henry-David Varema (tšello), Mati Rahvusorkester, Jelizaveta 7. 05 kell 19 Kevadjazz: Acoustic Filharmoonikud, Sonora Vaice Mikalai (klaver) Kadrioru lossis Leonskaja (klaver), Kurt Masur Power Trio Von Krahli baaris (sopran), Janne Thomsen (flööt), (dirigent) Estonia kontserdisaalis 8. 05 kell 18 Magistrikontsert: Ebe Andres Mustonen (dirigent) 21. 05 kell 18 Kirikukontsert: lowa 30. 05 kell 18 Magistrikontsert: Müntel (klaver) Eesti Muusika­ Estonia kontserdisaalis State Singers, James Rodde (diri­ Taavi Kerikmäe (klaver) Eesti akadeemias 15. 05 Tallinna linna päeva gent) toomkirikus Muusikaakadeemias 8. 05 kell 19 Diplomaatilised noo­ kontserdid: Tallinna 21. 05 kell 20 Menotti lühiooper 30. 05 kell 19 Rudolf Tobiase 130. did - Tšehhi. Vit Zouhari kam­ Pedagoogikaülikooli Naiskoor "Vanatüdruk ja varas" Estonia sünniaastapäeva kontsert Estonia merooper "Coronide": Ensemble Rootsi-Mihkli kirikus; Talveaias kontserdisaalis

40 muusika 5/03 31. 05 kell 12 Orelipooltund: Kersti 18. 05 kell 19 Kevadkontsert: Kuressaare Linnateatris Estonia kontserdisaalist Petermann toomkirikus Vanemuise teatri sümfoo­ 10. 05 kell 16 Valga kammerkoori 11. 05 kell 16 Muusikatund: 31. 05 kell 16 Väravatorni muusi­ niaorkester, Anu Tali (dirigent) 15. aastapäeva kontsert Valga Svingides Bachi ka: Hortus Musicus Väravatornis Vanemuise suures majas muusikakoolis 15.05 kell 22.45 ja 17. 05 kell 23. 05 XII kogu pere laulupidu 11. 05 kell 12 Emadepäeva 15.15 Muusika ja elu: autor ning Tartus Toomemäel Tähetorni ees kontsert Valga kultuuri- ja saatejuht Igor Garšnek 2. 05 kell 18 Stilesi noortemuusikal 31. 05 kell 19 Cannito ballett huvialakeskuses 18. 05 kell 16 Muusikatund: Erkki- "Inetu" Vanemuise suures majas "Cassandra": Rahvusooperi 22. 05 kell 19 Tõrva Laulustuudio Sven Tüüri Kontsert marimbafonile 2. 05 kell 19 Verdi ooper Estonia külalisetendus Vanemuise kontsertetendus "On sündinud ja orkestrile "Maskiball" Vanemuise väikeses teatris laul" Valga kultuuri- ja 22. 05 kell 22.45 ja 24. 05 kell majas huvialakeskuses 15.15 Tour de danse. Tantsufilm 3. 05 Eesti Muusikateaduse Seltsi Pärnus 25. 05 Laste lauluvõistlus "Tants kaamerale" Tartu-päev Emajõe Ärikeskuse 3. 05 kell 18 Ebafolklorism: Eriti "Laulusiller" Põltsamaa kultuuri­ 25. 05 kell 16 Muusikatund. konverentsisaalis Kurva Muusika Ansambel Uue keskuses Suvised palved: Eesti 3. 05 kell 19 Tantsuetendus Kunsti Muuseumis 23. 05 kell 19 Cannito ballett Filharmoonia Kammerkoor ja Paul "Fluxus" Erkki-Sven Tüüri 7. 05 kell 19 Reval Ensemble "Cassandra": Rahvusooperi Hillier muusikale Sadamateatris Pärnu kontserdimajas. Kavas ka Estonia külalisetendus Narva 4. 05 kell 12 Kontsert trompetile ja Märt-Matis Lille ja Tõnu Kõrvitsa kultuurikeskuses Andmed on kontrollitud 11. aprillil orelile: Rita Arkenau (trompet), Tiiä teoste esiettekanded 29.-31. 05 Rudolf Tobiase päevad Täpsem info kodulehekülgedelt: Ratas (orel) Peetri kirikus 13. 05 kell 19 Hooaja lõpp­ Hiiumaal Käinas Eesti Kontsert: www.concert.ee 4. 05 kell 16 Linna muusikud kontsert: Tallinna Filharmoonikud, 30. 05 kell 19 Hortus Musicus Eesti Kunstimuuseum: Linnamuuseumis. Sinised põdrad Sonora Vaice (sopran), Janne Viljandi Kirsimäel, vihma korral kul­ www.ekm.ee ja paganlikud mammutid: ERSO Thomsen (flööt), Andres Mustonen tuurimajas Eesti Muusikaakadeemia: Fagoti kvartett (dirigent) Pärnu kontserdimajas 31. 05 kell 18 Eesti Rahvus­ www.ema.edu.ee 6. 05 kell 19 Jazzansambel Five 15. 05 kell 19 Klingli klangli: Leena meeskoor, Ants Soots (dirigent) ERSO: www.erso.ee Vanemuise kontserdimajas džäs- Laas (viiul), Heli Reimann (sopran- Laiuse lossivaremetel, vihma korral Jazzkontserdid: www.jazzkaar.ee sisaalis ja altsaksofon), Anto Õnnis Laiuse põhikoolis Kontserdid Tartus: www.tartu.ee 6. 05 kell 19 Ansambel Triskele (löökpillid), Siim Poil (klaver) Pärnu 31. 05 kell 18 Helletused: Oksana NYYD Ensemble: www.nyyd.ee Tampere Majas raekojas Sinkova (flööt), Külli Mõis (akor­ Pärnu Kontserdibüroo: 7. 05 kell 18 Lasteballett 22., 24. ja 25. 05 kell 19 Verdi dion), Kuldar Kudu (kitarr) Võru www.parnukontsert.ee "Tulipunane lilleke" Vanemuise ooper "Rigoletto": Jassi Zahharov muusikakoolis Rahvusooper Estonia: väikeses majas (Rigoletto), Anna Samuil (Gilda), www.opera.ee 8. 05 kell 20 Urmas Alenderi Nurlan Век (Hertsog), Erkki Pehk ETV muusikasaated Tallinna Filharmoonia: mälestuskontsert "Sõbra käsi": (dirigent), Linnar Priimägi (lavasta­ 1. 05 kell 22.40 ja3. 05 kell 15.15 www.filharmoonia.ee ansambel Meie, Tajo Kadajas, Kait ja) Endla teatris Muusika ja elu: saatejuht ning Tartu Kontsert: www.kontsert.ee Tamra Sadamateatris 26.-30. 05 III Klaudia Taevi nime­ autor Igor Garšnek Teater Vanemuine: 9. 05 kell 19 Kalmani operett line noorte lauljate konkurss, 2. 05 kell 12.30 Muusikatund: www.vanemuine.ee "Bajadeer" Vanemuise suures eelvoorud Endla teatri sammas­ Rahvusvaheline Lepo Sumera Vanemuise kontserdimaja: majas saalis, finaal ja galakontsert Pärnu nimeline heliloomingu konkurss www.vkm.ee 10. 05 kell 19 Tantsuseebiooper kontserdimajas 4. 05 kell 16 Muusikatund: Üle-eestiline kultuuriürituste and­ "Pöörane päev ehk Figaro pulm" 29. 05 kell 19 Ansambel Sabot muusikafilm juudi muusikast mebaas: www.kultuuriinfo.ee Vanemuise väikeses majas Uue Kunsti Muuseumis "Chants from Heaven" 10. 05 kell 19 Hooaja lõpp­ 29. 05 kell 20 Klaudia Taevi mäles- 8. 05 kell 22.45 ja 10. 05 kell 15.15 Juunikuu kontserdiinfot kontsert: ERSO, Kalev Kuljus tusõhtu Ammende villas Tour de danse. Tantsufilm "Tants COLLAGE'is avaldamiseks ootame (oboe), Gintaras Rinkevicius (diri­ kaamerale" 8. maiks aadressil gent) Vanemuise kontserdimajas Kõikjal üle Eesti 9. 05 kell 12 Muusikatund: Lepo [email protected] 11. 05 kell 14 Russelli muusikal 1. 05 kell 13 Volbrisftow: Eesti Sumera "Südameasjad" Verevennad Vanemuise suures Rahvusmeeskoor, Ants Soots (diri­ 11. 05 kell 12 Emadepäeva majas gent) Jõhvi kultuurikeskuses kontsertaktus: otseülekanne 11. 05 kell 16 Emadepäeva 1. 05 Südamest südamesse: Trio kontsert Vanemuise kontserdima­ Romanss, Tiit Peterson (kitarr) jas Kuressaare raekojas RAIVO SILDOJA PILLITÖÖKODA 16. 05 kell 19 Verdi ooper 2. 05 kell 18 100 aastat meeste "Macbeth": Rahvusooperi Estonia laulu Valgas: Valga mees-, poiste- väikckannelde ja hiiu kannelde valmistamine külalisetendus Vanemuise teatris ja noormeestekoor Valga kultuuri- keelpillide hooldus ja remont 18. 05 kell 16 Tartu XIII metsasarve ja huvialakeskuses keelpillide ja keelpillitarvikute (keeled, poognad, päev: Tallinna Kammerorkester, 4. 05 kell 12 Valga maakonna laste kastid, sillad jne) müük Uku Ratas (metsasarv), Jüri Leiten lauluvõistlus "Laulukarussell 2003" (corno da caccia), Aleksei Saks Valga kultuuri- ja huvialakeskuses Raivo Sildoja (corno da caccia), Mati Turi (tenor) 10. 05 Lauluvõistluse "Saaremaa Tel: (0) 449 3685 / 055 21 661 Kalervo Kulmala (dirigent) laululind 2003" lõppkontsert raivofö-kul tuur.edu. ee/\v\v\v. rahvamuusika.ee Vanemuise kontserdimajas

muusika 5/03 41 CSP* Ш!' ESTONIA CD о OJ EESTI Rill UMFOONIAORKESTER Il II RAHVUSOOPER

' #| Щ iff; — 'MB W ?Я ill al II f fi f[J HOOAJA LÕPPKONTSERT ш2п,тARNOLшштм.D SCHÖNBER G mper Estonia segakoo mfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor ja solistid :-NTNikolai Aleksejev

шШ ЛИ Чк

v v4 * ъкат f Щ Щ

Vaikselt, justkui püüdes siinse meedia kätte mitte sattu­ < ** IH da, käis Eesti muusika päevade ajal Tallinnas maail­ makuulus inglise helilooja Gavin Bryars. Siimera nimelise konkursi järgsel banketil vestles ta pikalt diri­ gent Olari Eltsiga (paremal), kelle juhatusel on NYYD Ensemble ette kandnud Bryarsi teosed "The Sinking of the Titanic" ja Jesus' Blood Never Failed me Yet". FOTO ANNELI REMME

977140611946001