DOCSLIB.ORG

Acta Semiotica Estica VII

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Acta Semiotica Estica VII Acta Semiotica Estica VII Tartu 2010 Koostajad ja toimetajad: Elin Sütiste, Silvi Salupere Raamatu väljaandmist toetas Kultuurkapital Keeletoimetaja: Eva Lepik Kaanekujundus: Rauno Thomas Moss Kaanefoto: Timo Maran Toimetuskolleegium: Henri Broms (Helsinki, Soome) Hasso Krull (Tartu, Eesti) Peet Lepik (Tallinn, Eesti) Peeter Linnap (Tartu, Eesti) Andres Luure (Tallinn, Eesti) Aare Pilv (Tartu, Eesti) Marek Tamm (Tallinn, Eesti) Aleksei Turovski (Tallinn, Eesti) Jaan Valsiner (Worcester, USA) Vilmos Voigt (Budapest, Ungari) ISSN 1406–9563 Autoriõigus Eesti Semiootika Selts, 2010 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 362 Acta Semiotica Estica VII SISUKORD EESSÕNA .................................................................................. 7 MARIA-KRISTIINA LOTMAN, MIHHAIL LOTMAN, REBEKKA LOTMAN Autometakirjeldus eesti luules III ......................................... 10 KRISTA KEEDUS Gooti katedraal kui Karl Ristikivi ajaloolise sarja esteetiline ideaal ..................................................................................... 35 KATRE KIKAS Rahvaluulekoguja raamatuid otsimas. Hans Anton Schults ... 64 OTT HEINAPUU Taara tammikud: ideaalse pühapaiga tung tekstist maastikule ............................................................................. 102 MART KULDKEPP Looduse ja kultuuri kohtumised Islandil ................................ 139 MAARJA SALDRE Tühirand eesti kultuurimälus ................................................. 160 JAANUS KAASIK Keskkonna modelleerimine filmis ......................................... 183 PRIIT PÕHJALA Kahest vastandlikust sõnade grupist reklaamileksikas (eesti reklaamide näitel) ......................................................... 204 MARI-LIIS MADISSON Hirmu verbaliseerimine (tänapäevases legendis) .................. 221 6 Sisukord ANDRES KURISMAA Abduktsioonist mitmekeelses süsteemis: psühhiaatriline implikatsioon ................................................. 237 SILVER RATTASEPP Väljamõeldiste vadin, reaalsuse vaikus .................................. 252 MARGUS OTT Pilk ......................................................................................... 271 MÄRKAMISI Kaj Sand Jensen Kuidas kirjutada läbinisti igavat teadusteksti .............................. 285 Tiit Kuuskmäe, Kristiina Omri Ninanips mas(end)u(se)le, kolmes vaatuses ................................ 294 Roman Jakobson Tõlkimise keelelistest aspektidest ............................................... 299 Aleksandr Pjatigorski Mõningatest semiootika teoreetilistest eeldustest ........................ 307 In memoriam Aleksandr Pjatigorski .................................................................. 310 Juri Levin ..................................................................................... 314 Linnart Mäll ................................................................................. 317 KROONIKA 2009 ..................................................................... 319 ABSTRACTS ............................................................................. 331 Acta Semiotica Estica VII Eessõna Acta Semiotica Estica seitsmenda numbri avaartiklis jätkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotmani, Mihhail Lotmani, Rebekka Lotmani) ühistööna autometakirjelduslike nähtuste uurimine ning seekord on vaatluse all suuruse-väiksuse teema sisulised ja vormi- lised avaldumised eesti luules. Nagu varasemateski osades, muudab ka seekord uurimuse eriti nauditavaks tihedate kirjelduste vaheldu- mine rohke näitematerjaliga. Kirjandusliku temaatikaga jätkab Krista Keeduse artikkel, kes käsitleb Karl Ristikivi loomingut uudsest vaatenurgast: nimelt haarab artikli autor kinni Ristikivi kirjas Uku Masingule väljendatud soovist struktureerida oma ajalooliste romaanide tsüklit gooti kated- raali eeskujul. Autor jälgib, kuidas ja millistel tasanditel on see kavatsus romaanisarjas teostunud ning näitab veenvalt Ristikivi maailmavaate ja romaanitsükli seoseid Pseudo-Dionysios Areopa- gita filosoofia ja Dante Alighieri “Jumaliku komöödiaga”. Kirjandusloo ning folkloristika piirimail liigub Katre Kikase artikkel rahvaluulekoguja Hans Anton Schultsi muistsetele eesti raamatutele pühendatud lugudest. Eesti rahvusliku identiteedi teemat jätkab teise nurga alt Ott Heinapuu, kes uurib püha ehk Taara tammikut kui üht eesti rahvus- diskursuses domineerivat motiivi. Autor näitab, kuidas paradoksaal- sel kombel seostub eestlaste rahvusliku identiteedi märk õhtumaise klassikalise kultuuriga, varjutades samas kohaliku kultuuri aspekte, mis on seotud maastikuga suulises pärimuses. Rahvuskultuuri konstrueerimist looduse kaudu käsitleb ka Mart Kuldkepp, kelle materjaliks ei ole küll Eesti, vaid hoopis Islandi kultuurilugu. Autor vaatleb “looduse ja kultuuri” ühtepõimumist Islandi rahvuslikus diskursuses ja arutleb võimaluse üle asendada ühelt poolt rahvuslik-müütiline looduskäsitlus ja teiselt poolt puht- utilitaarne, ekspluateeriv loodusesse suhtumine kolmanda, tervikli- kuma ja ökoloogilise mõtteviisiga. Omal moel on loodus ja kultuur ühendatud ka Maarja Saldre artikli keskses tähelepanuobjektis, tühiranna kujundis. Tühirand on ühelt poolt Mati Undi samanimelise lühiromaani ning selle ainetel valminud Veiko Õunpuu filmi ja Ingomar Vihmari lavastuse sünd- 8 Eessõna muste toimumise paik, kuid teisalt peategelase mentaalne seisund ja ühtlasi teose filosoofiline dominant. Autor uurib tühiranna kujundi meediumispetsiifilist ja meediumiülest ehk transmeedialist ilmne- mist mainitud tekstides ja kultuurimälus. Filmi keskkondi modelleerivat filmikeelt kirjeldab Jaanus Kaasik, kes pakub välja viieosalise keskkondade jaotuse: kunstiline reaalsus, dokumentaalsus, metareaalsus, metadokumentaalsus ja hü- perreaalsus. Vastavasse keskkonnaliiki kuulumist rõhutava elemen- dina on autor kasutusele võtnud termini “keskkonnaviit”. Eestikeelsete reklaamide sõnavarast ja selle toimimisest räägib Priit Põhjala rohkete värvikate näidetega varustatud artikkel. Tähelepanu keskmes on kaks reklaamileksikale eriti tüüpilist, kuigi teineteisele vastanduvat sõnade gruppi: võtmesõnad, mis on lihtsad ja emotsionaalsed (enamjaolt adjektiivid), ning mille abil lisatakse reklaamitavale kaubale või teenusele soovitud väärtusi, ja hälbelised sõnad, mille eesmärk on püüda ja hoida tähelepanu oma uudsuse ja keerukusega, sundida tarbija reklaami üle järele mõtlema, sellesse süvenema. Mari-Liis Madissoni uurimus vaatab seagripi-juhtumi näitel hirmu verbaliseerimist, põimides Bill Ellise verbaliseerimisetappide käsitluse Juri Lotmani kultuurisemiootiliste ideedega autokommu- nikatsioonist ja kultuurist kui vähemalt kakskeelsest mehhanismist, näitamaks, millistele kultuurimehhanismidele toetudes hirmu verba- liseerimisprotsess areneb ja lõpuks laguneb, toimides omalaadse kaitsemehhanismina. Semiootika ja psühhiaatria valdkondi püüab integreerida Andres Kurismaa, kasutades abduktsiooni ja mitmekeelsuse mõisteid ja suhestades omavahel lähemalt Charles S. Peirce’i, Gregory Batesoni ning Juri Lotmani tööde keskseid kontseptsioone. Dualistliku maailmapildi vastu argumenteerib Silver Rattasepp, kes astub vastu üldlevinud eristustele looduse ja kultuuri, tegelik- kuse ja representatsioonide, päris- ja keeleliselt vahendatud maailma vahel, mis läbib suurt hulka tänapäeva filosoofiat ja kultuuriteadusi. Ta kutsub üles loobuma ette ära otsustamast, millisesse poolde uuri- tav nähtus langeb — vaimu või tegelikkusse, keelde või reaalsusse, subjektiivsusse või objektiivsusse, ning katsuda näidata pigem kõi- kide eluprotsesside ühtepõimitust, mille uurimisel sellised eristused ei ole kõnekad. Eessõna 9 Inimese ja keskkonna suhet käsitleb ka Margus Ott, lähtudes mõningatest Jakob von Uexkülli ja Jean-Paul Sartre’i mõistetest, mille abil saab mõelda loodust ja selle liikmeid omaenese vaate- punkti omavatena, nii et nad “vaatavad” üksteist ja meid, inimesi. Veenvalt põhjendatakse ära inimese “ökoloogilisus”: sest “Olemine on inimese elu koda ehk oikos, tema “öko”. Ja olendid on selle koja kõne või kõma, logos ehk “loogia”. Olemise ja olendite pilk koos ongi inimese koja kõne ehk “ökoloogia””. Käesoleva numbri Märkamiste rubriik sisaldab mitmeid ajaliselt ja/või temaatiliselt olulisi kirjutisi. Huvitavad ja südamlikud on ülevaated tunnustatud teadlaste, Tartu–Moskva semiootikakool- konna aktiivsete liikmete, Aleksandr Pjatigorski, Juri Levini ning Linnart Mälli elust ja loomingust, mille paraku nukraks ajendiks on olnud nende lahkumine siitilmast. Neist ühe mõtleja loomingu näitena on huvilistel võimalik lugeda A. Pjatigorski arutlust semioo- tika teoreetilistest eeldustest (Silvi Salupere tõlkes). Samas rubriigis võib lugeda ka teise maailmakuulsa semiootiku, Roman Jakobsoni raudvarasse kuuluvat artiklit tõlkimise keelelistest aspektidest (Elin Sütiste tõlkes). Hoiatuseks tuima ja formaalse “teaduse tegemise” eest on Kaj Sand-Jenseni artikkel (Silver Rattasepa tõlkes), mis jagab iroonili- ses võtmes juhiseid, kuidas kirjutada igavat teadusteksti. Tiit Kuuskmäe ja Kristiina Omri annavad värvika ülevaate Tallinnas toimunud avalikust arutelust “Noored haritlased mas(end)u(se) vastu: mida suudavad sotsiaal- ja humanitaarteadused?”. Muidugi ei puudu ka Kroonika rubriik ja ülevaade semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest. On rõõm märkida, et alates sellest numbrist täiendavad Acta Semiotica Estica toimetuskolleegiumi kaks uut ja väärikat liiget: Andres Luure ja Marek Tamm, kes mõlemad on oma muude tege- vuste kõrvalt leidnud aega pühendada tähelepanu ka semiootikale. Samuti oluline muutus puudutab Acta Semiotica
Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
  • Crusading, the Military Orders, and Sacred Landscapes in the Baltic, 13Th – 14Th Centuries ______

    Crusading, the Military Orders, and Sacred Landscapes in the Baltic, 13Th – 14Th Centuries ______

    TERRA MATRIS: CRUSADING, THE MILITARY ORDERS, AND SACRED LANDSCAPES IN THE BALTIC, 13TH – 14TH CENTURIES ____________________________________ A Thesis Presented to the School of History, Archaeology and Religion Cardiff University ____________________________________ In Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree Doctor of Philosophy in History & Welsh History (2018) ____________________________________ by Gregory Leighton Abstract Crusading and the military orders have, at their roots, a strong focus on place, namely the Holy Land and the shrines associated with the life of Christ on Earth. Both concepts spread to other frontiers in Europe (notably Spain and the Baltic) in a very quick fashion. Therefore, this thesis investigates the ways that this focus on place and landscape changed over time, when crusading and the military orders emerged in the Baltic region, a land with no Christian holy places. Taking this fact as a point of departure, the following thesis focuses on the crusades to the Baltic Sea Region during the thirteenth and fourteenth centuries. It considers the role of the military orders in the region (primarily the Order of the Teutonic Knights), and how their participation in the conversion-led crusading missions there helped to shape a distinct perception of the Baltic region as a new sacred (i.e. Christian) landscape. Structured around four chapters, the thesis discusses the emergence of a new sacred landscape thematically. Following an overview of the military orders and the role of sacred landscpaes in their ideology, and an overview of the historiographical debates on the Baltic crusades, it addresses the paganism of the landscape in the written sources predating the crusades, in addition to the narrative, legal, and visual evidence of the crusade period (Chapter 1).
  • The Chronicle Henry of Livonia

    The Chronicle Henry of Livonia

    THE CHRONICLE of HENRY OF LIVONIA HENRICUS LETTUS TRANSLATED WITH A NEW INTRODUCTION AND NOTES BY James A. Brundage � COLUMBIA UNIVERSI'IY PRESS NEW YORK Columbia University Press RECORDS OF WESTERN CIVILIZATION is a series published under the aus­ Publishers Since 1893 pices of the InterdepartmentalCommittee on Medieval and Renaissance New York Chichester,West Sussex Studies of the Columbia University Graduate School. The Western Records are, in fact, a new incarnation of a venerable series, the Co­ Copyright© University ofWisconsin Press, 1961 lumbia Records of Civilization, which, for more than half a century, New introduction,notes, and bibliography© 2003 Columbia University Press published sources and studies concerning great literary and historical All rights reserved landmarks. Many of the volumes of that series retain value, especially for their translations into English of primary sources, and the Medieval and Renaissance Studies Committee is pleased to cooperate with Co­ Library of Congress Cataloging-in-PublicationData lumbia University Press in reissuing a selection of those works in pa­ Henricus, de Lettis, ca. II 87-ca. 12 59. perback editions, especially suited for classroom use, and in limited [Origines Livoniae sacrae et civilis. English] clothbound editions. The chronicle of Henry of Livonia / Henricus Lettus ; translatedwith a new introduction and notes by James A. Brundage. Committee for the Records of Western Civilization p. cm. - (Records of Western civilization) Originally published: Madison : University of Wisconsin Press, 1961. Caroline Walker Bynum With new introd. Joan M. Ferrante Includes bibliographical references and index. CarmelaVircillo Franklin Robert Hanning ISBN 978-0-231-12888-9 (cloth: alk. paper)---ISBN 978-0-231-12889-6 (pbk.: alk.
  • 33L Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    33L Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    33L buss sõiduplaan & liini kaart 33L Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Vaata Veebilehe Režiimis Imavere 33L buss liinil (Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Imavere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 16:15 - 17:02 (2) Imavere Lasteaed: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33L buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33L buss saabub. Suund: Imavere 33L buss sõiduplaan 16 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 - 17:02 teisipäev 16:15 - 17:02 Imavere Kool 2 Kiigevere tee, Estonia kolmapäev 16:15 - 17:02 Imavere Lasteaed neljapäev 16:15 - 17:02 11 Viljandi Maantee, Estonia reede 15:30 - 16:17 Imavere laupäev Ei sõida 11 Viljandi Maantee, Estonia pühapäev Ei sõida Taadikvere Eistvere Tee Kurla 33L buss info Suund: Imavere Kabala Peatust: 16 1 Pärna Tänav, Estonia Reisi kestus: 37 min Liini kokkuvõte: Imavere Kool, Imavere Lasteaed, Laeva Imavere, Taadikvere, Eistvere Tee, Kurla, Kabala, Laeva, Meossaare, Kurla, Eistvere Mõis, Kaera, Pilu, Meossaare Imavere Mõis, Kiigevere, Imavere Kurla Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere Mõis Kiigevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Imavere Lasteaed 33L buss sõiduplaan 18 peatust Imavere Lasteaed marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia kolmapäev 7:10 Paia neljapäev 7:10 Risti reede 7:10 laupäev Ei sõida Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia pühapäev Ei sõida Tammeküla Linna 33L buss info Ojaküla Suund: Imavere Lasteaed Peatust: 18 Laimetsa
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma

    Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma

    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
  • Täiesti Uus Volvo S80. Uus Põlvkond Skandinaavia Luksust

    Täiesti Uus Volvo S80. Uus Põlvkond Skandinaavia Luksust

    Laos: tahaks tagasi minna Laosest jääb meelde kohalike siirus. lk 12–13 Nädalalõpulisa nr 39 (387) 29. september 2006 TÄIESTI UUS VOLVO S80. UUS PÕLVKOND SKANDINAAVIA LUKSUST PUHTAD JA ELEGANTSED JOONED KOOS INTELLIGENTSE FUNKTSIONAALSUSEGA, KUS IGA PISEMGI DETAIL ON LOODUD KASUTAJA HEAOLULE MÕELDES. UHIUUES VOLVO S80-S ON LIGITÕMBAVALT KAASAEGSEL VIISIL ÜHENDATUD NII ESTEETIKA KUI TEHNOLOOGIA. Keskmine kütusekulu 6,4-11,9 l/100 km; heitmed CO2 169-284 g/km INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. 7 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, tel. 44 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE / WWW.VOLVOCARS.EE moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] pulm Tere võttis Meieri ära Eelmisel reedel helisesid lennujaama vanas ter- minalis pulmakellad. Ettevõtlik Tere ja koostöö- aldis Meieri panid piimad ühte kappi. Soovime noorpaarile pikka armuvahekorda ja valguküllast saaki. Endisest Tallinna Piimatöös- tusest on saanud Tere AS ning kõik kaubamär- gid koondati ühe katuse – Tere – alla. Andras Kralla [email protected] Klaas piima pealikule! Pii- makelner teeb meele rõõm- saks Tere ASi suuromanikul Oliver Kruudal ning Eesti toidu vaimsel emal Kibe! Kibe! Pruutpaariga poseerivad Tere ASi Viljandi tootmise juht Jaan Kree (vasakul) ning Tere ASi juhatuse Ester Tuiksool. esimees Kadi Lambot (paremal). puhkepäev Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 3 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Ettevaatust, disain vallutab Tallinna “Ettevaatust, disain!” musitseerivad Anne Türnpu, Ingrit Vaher, Maarja Jakobson, Kristina hoiatavad tootekunstni- Paškevičius, Kärt Johanson, Maret kud Tallinnas olijaid, kel Mursa, Reet Aus, Ville Hyvonen ja üsna tõenäoline nädala- Anu Konze.
  • Hiis Sites in the Research History of Estonian Sacred Places

    Hiis Sites in the Research History of Estonian Sacred Places

    HIIS SITES IN THE RESEARCH HISTORY OF ESTONIAN SACRED PLACES Tõnno Jonuks Abstract: The article gives an overview of the history of research of holy places which are called hiis in Estonia from the end of the 18th to the beginning of the 21st century. The emphasis of the study is on academic treatments on the sub- ject, and the article analyses the main research problems. The concept of hiis has been discussed to a lesser degree in the context of national ideology and identity, which nevertheless has left an important mark on academic studies. Key words: hiis, history of research, holy grove, natural holy place Sacred natural places, among which hiis sites (further on the semantics of the Estonian word hiis, see below) form the best known and the most thoroughly investigated part, and which are the most important archaeological places con- nected with Estonian religion, have started to attract multifarious scientific interest only recently (e.g., Remmel 1998; Jonuks 2007; Kütt 2007; Valk 2007a, b, c). Although pagan sanctuaries have been the object of research for the clergy, politicians and historians already since the 18th century, more gen- eral and analytical studies are still lacking. The study of similar sites leaves much to be desired not only in Estonia, but natural holy places have emerged as subject of research during the past few years in the neighbouring countries as well (Bradley 2000, Brink 2001, Vaitkevičius 2004, Urtāns 2008). Despite the paucity of academic studies there has been a long history of the treatment of hiis places and other non-Christian sites in Estonia, especially in the context of national identity.
  • MEES, KES JÄI ELLU. Taadu

    MEES, KES JÄI ELLU. Taadu

    MEES, KES JÄI ELLU. Taadu JAAN LAUSING TARMO LAUSING Lausingute sugupuu Andri Ell 1752-2017 (1752-1816) (s. 1756-1815) Mai Jaan Lausing (s. 1791) (1781-1828) Eva Valdmann Aleksander Lausing Ann Eichelmann (s. 1823) (s. 1819) Mats Täkk (s. 1855) Mari Lausing (1860-1946) Johannes Riives Adele Lust (1901-1968) (1902-1975) Karoliine Täkk Karl Lausing (1886-1973) (1885-1972) JAKOB LAUSING SALME LAUSING Endel Oja Saima Riives JAAN LAUSING Aita Lausing (s. 1937) (s. 1930) (1925-2016) (1931-2010) (1923-2010) Eve Unger Uno Roots Liia Lausing Toomas Kohal Silvar Oja Lea Jõgioja Heldur Jõgioja (s. 1961) (s. 1960) (s. 1965) (s. 1959) (s. 1936-2010) Liina Lausing Sergo Kohal Mihkel Oja Marko Pugal (s. 1981) Peeter Hütt (s. 1996) (s. 1995) Sirje Hütt Arvo Puur (s. 1965) (s. 1955) (s. 1957) Elle Puur (s. 1949) (s. 1949-2003) Uuno Lausing Inge Lausing Kelly Kohal (s. 1973) (s. 1971) (s. 2001) Siim Hütt Veronika Elle Haan Janek Puur Aivar Heitur Hütt (s. 1987) Birgit Lausing (s. 1955) (s. 1989) (s. 1967) (s. 1974) Peeter Larionov Egert Kohal Karl Lausing (s. 1981) (s. 1984) (s. 2006) Roman Hütt Angela Puur (s. 2002) (s. 2013) Rasmus Puur Casper Larionov (s. 1999) (s. 2001) (s. 2005) Deia Kohal Lucas Lausing (s. 2015) (s. 2005) Rauno Heitur Marge Sellenberg (s. 1982) (s. 1980) Ülo Tsopp Pille Tsopp-Pagan Frank Lausing Mari-Liis Rainer Lausing (s. 1965) (s. 1971) (s. 2011) Linamaa (s. 1990) (s. 1986) Aleksandra Kristofer Sellenberg (s. 2009) Martin Tsopp Leanne Lausing Sellenberg (s. 2007) (s. 1990) (s. 2017) Maimo Lausing Risto Väljaots (s.
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija

    (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija

    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
  • University of Tarty Faculty of Philosophy Department of History

    University of Tarty Faculty of Philosophy Department of History

    UNIVERSITY OF TARTY FACULTY OF PHILOSOPHY DEPARTMENT OF HISTORY LINDA KALJUNDI Waiting for the Barbarians: The Imagery, Dynamics and Functions of the Other in Northern German Missionary Chronicles, 11th – Early 13th Centuries. The Gestae Hammaburgensis Ecclesiae Pontificum of Adam of Bremen, Chronica Slavorum of Helmold of Bosau, Chronica Slavorum of Arnold of Lübeck, and Chronicon Livoniae of Henry of Livonia Master’s Thesis Supervisor: MA Marek Tamm, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales / University of Tartu Second supervisor: PhD Anti Selart University of Tartu TARTU 2005 TABLE OF CONTENTS INTRODUCTION 3 I HISTORICAL CONTEXTS AND INTERTEXTS 5 I.1 THE SOURCE MATERIAL 5 I.2. THE DILATATIO OF LATIN CHRISTIANITY: THE MISSION TO THE NORTH FROM THE NINTH UNTIL EARLY THIRTEENTH CENTURIES 28 I.3 NATIONAL TRAGEDIES, MISSIONARY WARS, CRUSADES, OR COLONISATION: TRADITIONAL AND MODERN PATTERNS IN HISTORIOGRAPHY 36 I.4 THE LEGATIO IN GENTES IN THE NORTH: THE MAKING OF A TRADITION 39 I.5 THE OTHER 46 II TO DISCOVER 52 I.1 ADAM OF BREMEN, GESTA HAMMABURGENSIS ECCLESIAE PONTIFICUM 52 PERSONAE 55 LOCI 67 II.2 HELMOLD OF BOSAU, CHRONICA SLAVORUM 73 PERSONAE 74 LOCI 81 II.3 ARNOLD OF LÜBECK, CHRONICA SLAVORUM 86 PERSONAE 87 LOCI 89 II.4 HENRY OF LIVONIA, CHRONICON LIVONIAE 93 PERSONAE 93 LOCI 102 III TO CONQUER 105 III.1 ADAM OF BREMEN, GESTA HAMMABURGENSIS ECCLESIAE PONTIFICUM 107 PERSONAE 108 LOCI 128 III.2 HELMOLD OF BOSAU, CHRONICA SLAVORUM 134 PERSONAE 135 LOCI 151 III.3 ARNOLD OF LÜBECK, CHRONICA SLAVORUM 160 PERSONAE 160 LOCI 169 III.4 HENRY OF LIVONIA, CHRONICON LIVONIAE 174 PERSONAE 175 LOCI 197 SOME CONCLUDING REMARKS 207 BIBLIOGRAPHY 210 RESÜMEE 226 APPENDIX 2 Introduction The following thesis discusses the image of the Slavic, Nordic, and Baltic peoples and lands as the Other in the historical writing of the Northern mission.
  • 33 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    33 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    33 buss sõiduplaan & liini kaart 33 Paide bussijaam - Koigi - Imavere - Kiigevere Vaata Veebilehe Režiimis 33 buss liinil (Paide bussijaam - Koigi - Imavere - Kiigevere) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 12:40 (2) Kiigevere: 6:05 (3) Paide Bussijaam: 6:45 - 8:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33 buss saabub. Suund: Imavere 33 buss sõiduplaan 24 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:40 teisipäev 12:40 Paide Bussijaam 62 Pärnu, Paide kolmapäev 12:40 Kultuurikeskus neljapäev 12:40 18 Pärnu, Paide reede 12:40 Paide Kutsekool laupäev 8:10 - 12:40 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev Ei sõida Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 33 buss info Mäo 4 (Tartu Suund) Suund: Imavere Peatust: 24 Põhjaka Reisi kestus: 70 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Mäeküla Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 4 (Tartu Suund), Põhjaka, Mäeküla, Nurmsi, Prandi, Koigi Nurmsi Kool, Metsa, Laimetsa, Ojaküla, Tammeküla, Risti, Käsukonna, Kikevere, Imavere, Taadikvere, Eistvere Prandi Mõis, Kaera, Pilu, Imavere Koigi Kool Mõisavahe tee, Estonia Metsa Laimetsa Ojaküla Tammeküla Risti Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia Kikevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Taadikvere Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Kiigevere 33 buss sõiduplaan 16 peatust Kiigevere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:05 teisipäev 6:05 Paide Bussijaam 62 Pärnu, Paide kolmapäev 6:05 Kultuurikeskus
  • Transcending 'Cold Intimacies' in Veiko Õunpuu's Works

    Transcending 'Cold Intimacies' in Veiko Õunpuu's Works

    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE Article Transcending ‘Cold Intimacies’ in Veiko Õunpuu’s Works EVA NÄRIPEA, National Archives of Estonia, Estonian Academy of Arts; email: [email protected] EWA MAZIERSKA, University of Central Lancashire, United Kingdom; email: [email protected] 60 DOI: 10.1515/bsmr-2017-0004 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE ABSTRACT This article examines five films by Veiko Õunpuu, Estonia’s most renowned contemporary director – Empty (Tühirand, Estonia, 2006), Autumn Ball (Sügis- ball, Estonia, 2007), Temptations of St Tony (Püha Tõnu kiusamine, Estonia/Finland/Sweden, 2009), Free Range: Ballad on Approving of the World (Free Range: ballaad maailma heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli (Estonia, 2015), focusing on his representations of neoliberalism and especially its effect on the emotional and intimate lives of the characters. We argue that the characters of his films typically reject the conventional romance promoted by neoliberal discourses, including Hollywood cinema, yet this does not make them happy, but disoriented and restless. The repudiation of ‘emotional capitalism’ also pertains to the way Õunpuu’s films are conceived and executed. Most importantly, he resists the conventions of Hollywood cinema, including a classical script and happy ending, and also sets and shoots his films in peripheral places. Our main theoretical framework is the concept of ‘emotional capitalism’ as elaborated by Eva Illouz. INTRODUCTION heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli Veiko Õunpuu has been directing films (Estonia, 2015). To our knowledge, this is for a decade, rising from an unknown the first attempt to discuss Õunpuu’s filmic ‘amateur’ to become an internationally oeuvre in its entirety.