DOCSLIB.ORG

Kolga-Jaani Sai Uue Mänguväljaku

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kolga-Jaani Sai Uue Mänguväljaku Nr 6 (30) • Juuni 2020 Kolga-Jaani sai uue mänguväljaku 1. juunil, lastekaitsepäeval avati Kolga-Jaani staadionil mänguväl- jak, kus on mängulinnak, roni- miskompleks, kahekohaline kiik ja kuus välitrenažööri. „Loodan, et kõik leiavad siin en- dale sobiva atraktsiooni, tunnevad mänguväljakust rõõmu ja on selle üle õnnelikud! Loodame, et lapsed seda ilusat mänguväljakut ka hästi hoiavad,” ütles avamisel Kolga-Jaa- ni piirkonnajuht Rivo Aren. Areni sõnul teeb heameelt kogu- konna soovi täitumine. Kohalikud elanikud pöördusid tema poole mänguväljaku rajamise ideega 2018. aasta lõpus. „Samal ajal ava- nes LEADER-toetusprogrammi taotlusvoor ja tegin ettepaneku esi- tada vallavalitsuse nimel taotluse toetuse saamiseks.“ MTÜ Võrtsjärve Ühendus ja PRIA kiitsid taotluse heaks ja nii eraldati- gi mänguväljaku rajamiseks toetus. Projekti omaosaluse kattis Viljandi vallavalitsus. „Mõnda aega käis aktiivne arute- lu, kuhu väljak ehitada, kuid lõpuks langes valik esimesele variandile – staadionile,“ ütles Aren. Mänguväl- jaku ehitas Tiptiptap OÜ ja tööde maksumuseks koos omanikujäre- levalvega oli 35 289,49 eurot. Lapsevanemad on rahul Uuel mänguväljakul on tegutsemisvõimalust nii suurematele kui ka väiksematele lastele. Foto: Alar Karu Meeri Tatar, kes oli avamisel oma kolme lapsega, tõdes, et väljakul on tegemist kõigis vanuses lastele. „Siin on kõigil tore mängida – suu- remad on suurte ja väikesed väikse- mate alal. Emmed saavad ka samal ajal trenni teha.“ Meeri oli üks neist, kes väljaku idee välja pakkus. „Käisime varem lasteaia mänguväljakul, kuhu ei saanud aga minna igal ajal, et mitte magavaid lasteaialapsi segada. Oli vajadus väljaku järele, kuhu on ker- gem juurdepääs. Rivole suur aitäh, et ta selle rajamise korraldas!“ Mõni päev hiljem tõdes Meeri, et on mänguväljakul käinud pere- ga iga päev. „Tore, et on üks koht juures, kus lapsed ja emad saavad omavahel suhelda. Ka lasteaia lap- sed käivad siin vahelduseks päeval mängimas. Oleme kõik väga rahul.“ Made Laas, Mänguväljaku avasid pidulikult Kolga-Jaani piirkonnajuht Rivo Aren, lasteaed Naksitrallid esindaja Kadi Meribel Pärn, vallavanem Alar Karu ja avalike suhete nõunik põhikooli õpilasesinduse esindaja Rebeka Leiten. Fotod: Made Laas Meeri Tatar, kes jälgis 2-aastase Liina turnimist, rõõmustas väljaku avamise üle. Lapsed saavad mängulinnakus mõnusalt ronida. Välitrenažööril käis kohe vilgas tegevus. Foto: Alar Karu VILJANDI VALLA TEATAJA 2 Juuni 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel maikuus VALLAVANEMA VEERUD • Tunnistati edukaks osaühin- nitorustike rekonstrueerimine“ le vastavuse hindamiseks. gu Viljandi Õhumeister esitatud omaosaluse katteks 62 065,82 • Kinnitati Viljandi valla 2020. pakkumus, kui majanduslikult eurot. aasta hankeplaan. soodsaim pakkumus maksu- • Kinnitati osaühingu Ramsi • Anti tegevusluba Viljan- musega 149 500 eurot (koos VK 2019. aasta majandusaasta di Spordikoolile 02.08.2020 – käibemaksuga 179 400 eurot) aruanne ja võeti see konsoli- 07.08.2020 Paistu Koolis toimu- Kolga-Jaani Põhikooli ventilat- deerimiseks Viljandi valla 2019. va projektlaagri „Iluvõimlemise sioonisüsteemi projekteerimise a majandusaasta aruandega. Jao- osakonna suvelaager“ läbiviimi- ja ehituse lihthankel. tati Ramsi VK 2019. aasta kasum seks. • Kuulutati välja lihthange 548 511,89 eurot alljärgnevalt: • Anti tegevusluba Viljan- nimetusega „Pärsti mõisamajas 78 858 eurot kanti reservkapitali, di Spordikoolile 11.08.2020 – asuvate lasteaia ruumide reno- 469 653,89 eurot kanti eelmiste 20.08.2020 Puiatu Vibukeskuses veerimine“. perioodide jaotamata kasumis- ja Viljandi valla lasteaia „Päike- • Eraldati osaühingule Ramsi se. sekiir“ Puiatu õppekohas toimu- VK projekti „Mustla reoveeko- • Moodustati komisjon kaasa- va projektlaagri „Vibu osakonna gumisala vee- ja kanalisatsioo- va eelarve ettepanekute nõuete- suvelaager“ läbiviimiseks. Viljandi Vallavolikogu istungil maikuus • Otsustati mitte rekonst- 2400 eurot, millele lisandub käi- • Otsustati vastu võtta Musti- 3. juunil tänasid vallavanem Alar Karu ja abivallavanem Irma Väre rueerida Viljandi vallamaja bemaks. vere külas Hänilase päikesepar- Heimtali mõisas vabatahtlikke, koduhooldus- ja sotsiaaltöötajaid, kes 2020. aastal ja Viljandi Valla- • Otsustati nimetada alates gi detailplaneering ja korralda- eriolukorra ajal töötasid eesliinil või olid vajadusel valmis appi tulema. valitsusel erakorraliselt üles 01.06.2020 ametisse Viljandi da avalik väljapanek. Tänati ka ettevõtete esindajaid, kes jagasid koolilastele arvuteid. Fotol öelda 13.03.2020 sõlmitud ehi- Vallavalitsuse liikmena abival- on edukas maakonna võrkpallur ja tennisist Kert Kärner, kes vahendas tuse töövõtuleping nr 15-1/91. 3. lavanem Irma Väre. Järgmine vallavolikogu õpilastele distantsõppeks arvuteid. Foto: Made Laas Tasuda otsuse punktis 2 nime- • Otsustati lubada Viljandi istung toimub tatud ehituse töövõtulepingu Vallavalitsusel 2020. aastal võt- 30. juunil Saarepeedi ülesütlemise hetkeni töövõtja ta investeeringuteks laenu kuni rahvamajas. Aeg rõõmu tunda poolt tehtud kulutused summas 2 990 000 eurot. uunikuu pakub igal aastal palju võimalusi Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel Jrõõmu tunda. Nüüd on www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. kätte jõudnud lasteaedade lõpupeod, pidulikud kooli- de lõpuaktused ja muidugi jaanipäev. Sellel aastal on Alar Karu, Kaasav eelarve tõi aktiivsetelt muidugi põhjus rõõmu vallavanem tunda ka natuke eriline, kogukondadelt häid ideid sest rõõmustada saab ka COVID–19 taandumise märkide üle. Samas on sel aastal Sellel aastal sai esmakordselt maksumusega esitanud. tel on hääletuse väljakuuluta- meie ühised pidupäevad ja rahvakogunemised natuke esitada ideid Viljandi valla kaa- Ettepanekud vaatab läbi val- mise kuupäeva seisuga Viljandi teistmoodi. Peame ikkagi veel kogu aeg silmas pidama savasse eelarvesse. 17. maiks lavalitsuse komisjon ja hindab vald. Võiduidee realiseeritakse reegleid, mis aitaksid pidurdada viiruse levikut. laekus 20 ettepanekut. nõuetele vastavust ning kaasa- Viljandi valla 2021. aasta eelarve Õige aeg on käes ka tänamiseks. Täname kõiki, kes Esimese korra kohta võib et- va eelarve raames realiseerimi- raames. andsid oma panuse vallas viiruse leviku takistamiseks ja tepanekute hulgaga igati rahu- se võimalikkust. Vajadusel küsib Kaasav eelarve on üks va- eriolukorra keeruliste olukordade lahendamisel. Praegu le jääda. On näha, et inimesed ettepanekute esitajatelt lisainfot. hend, kuidas kodanikud panna võime rõõmustada selle üle, et meie pingutused kandsid soovivad oma kodukoha elu 15. juuniks selguvad ideed, rohkem mõtlema oma eluolu üle vilja – Viljandi vallas ja Viljandimaal laiemalt oli madal edendamises kaasa rääkida. On mis lähevad sügisel hääletu- ja esitada omavalitsusele konk- haigestumus. Aprilli keskel tehtud proovid meie hoolde- selliseid ettepanekuid, kus on sele. Sarnased ettepanekud on reetseid parendusettepanekuid. kodudes näitasid, et töötajatel ega klientidel ei ole koroo- üldiselt parandamist vajavatele komisjonil õigus liita. Selle raames realiseeritakse küll naviirust. Meie tublid töötajad, kes hoidsid viiruse hool- teemadele tähelepanu juhitud, Kaasava eelarve rahvahääle- üks idee, aga kindlasti saab ak- dekodudest eemal ja said hakkama eriolukorrast tingitud aga on ka selliseid, milles on tus toimub 21. septembrist kuni tiivsete kogukondade poolt ellu rangete reeglitega, väärivad tänu ja tunnustust. näha, et esitajad on ettepaneku 4. oktoobrini. Vallaelanike hää- viidud ka nii mõni teinegi tore Lasteaedade valmisolek ja panus kohanduda eriolu- koos kogukonnaga läbi mõel- letusel saavad osaleda vähemalt idee, mis on välja pakutud. korrast tekkinud muutustele oli kiire ja mõistev. Hea oli nud ja konkreetsed parendus- 16-aastased isikud, kelle elukoht Katrin Reimo, teada, et Tarvastu ja Kolga-Jaani lasteaia töötajad olid ettepanekud koos eeldatava Eesti rahvastikuregistri andme- arendusspetsialist valmis ka hooldekodudesse vajadusel appi minema. Nad olid valmis minema eesliinile ja riskima oma tervisega. Suured tänud inimestele, kes heast tahtest pakkusid Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumispunktid vallavalitsusele oma abi, aega ja ressurssi. Te ei kartnud Viljandi Vallavalitsus jätkab kodumajapidamis- Kolga-Jaani alevikus katlamaja territooriumil rasket haigust, vaid olite nõus andma oma panuse ini- tes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist Viiratsi Mustla alevikus Posti tn 27 meste aitamiseks, olite nõus viima abivajajatele toitu piirkonnas. Kodumajapidamistes tekkivaid oht- Viljandi Jäätmejaamas, Pärnu mnt 36 koju, olite nõus hoidma lapsi või hooldama lemmikloomi likke jäätmeid saavad Viljandi valla elanikud Kogumispunktis võetakse vastu järgmiseid peredes, kus vanemad olid haiglas. Mõned vabatahtli- edaspidi kokkuleppeliselt üle anda aadressil kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäät- kud jälgisid pensionipäeval pangaautomaadi juures, et Mäeltküla küla, Iva tee 17. meid: akud, vanaõli, õlifiltrid, värvijäätmed, inimesed hoiaksid kahemeetrist vahet. Osad inimesed Viljandi valla elanikelt (eraisikutelt) võetakse elavhõbedajäätmed, patareid, vanad ravimid, annetasid oma isiklikke või firma arvuteid kodus õppi- ohtlikke jäätmeid tasuta vastu veel järgmistes vanad pestitsiidid, kemikaalid, päevavalguslam- vatele koolilastele. kohtades: bid, ohtlike ainetega saastunud pakend. Meeldiva üllatusena mõjus, et meie valla disainehete Paistu külas, Raamatukogu tee 2 Jäätmete äraandmine leppida eelnevalt kok- firma pakkus eriolukorras silmapaistnud inimeste tun- Uusna külas Uusna-Saareküla teeristis ku telefonil 435 0122. nustamiseks
Load more

Recommended publications
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Viljandimaa Ettevõtete TOP 90 Aastal 2001
    Viljandimaa erileht väliskaubanduse bilanss Viljandimaa positiivne Erinevalt kogu Eestist on Viljandimaal eksport impordist ettevõtete TOP 90 suurem. lk 8 Äripäeva tasuta lisa 15. november 2002 Viljandimaa edukaima ettevõtte ASi EKSEKO bilansis on 75 000 siga ning selle aasta jooksul peaks seal sündima kokku 195 000 põrsast, mis teeb arvestuslikult iga päeva kohta enam kui pool tuhat vastsündinut. lk 4 7575 000000 sigasiga tõidtõid esikohaesikoha Viljandimaa ettevõtete TOP 90 aastal 2001 1. EKSEKO AS 2. Toom Tekstiil AS 3. Viljandi Liimpuit AS koht firma nimi punktisumma tegevusvaldkond asukoht 1. EKSEKO AS 21 sealiha tootmine Viiratsi 2. Toom Tekstiil AS 44 magamistarvete ja mittekootud materjalide tootmine ja müük Viljandi 3. Viljandi Liimpuit AS 68 liimpuittoodete valmistamine Viljandi 4. Anttila AS 97 postimüük Viljandi 5. Kolmeks AS 101 elektrimootorite ja teiste elektriseadmete tootmine Viljandi 6. Vilpak AS 102 ehitusmaterjalide müük ja pakendite tootmine Viljandi 7. Arge Autokauplus OÜ* 103 kasutatud mootorsõidukite ja autotarvikute müük Viljandi 8. Puidukoda OÜ 119 puidu töötlemine, eksport, import; puidutöötlusseadmete müük Karksi-Nuia 9. Avoterm OÜ 122 soojusenergia tootmine ja müük, soojusseadmete paigaldus ja müük Karksi-Nuia 10. Textuur AS 131 männist liimpuitkilbi tootmine Karksi-Nuia 2 Äripäeva lisa 15. november 2002 Käibe TOP 50 Kasumi TOP 50 Viljandimaa ettevõtete TOP 90 firma nimi käive koht koond- firma nimi kasum koht koond- (tuh kr) TOPis (tuh kr) TOPis koht firma nimi punktisumma 1. Meieri Tootmise AS....................................... 301 945 .................... 66. 1. EKSEKO AS ..................................................... 58 600 ...................... 1. 2. Toom Tekstiil AS............................................ 238 851 ...................... 2. 2. Toom Tekstiil AS.............................................. 29 468 ...................... 2. 1. EKSEKO AS 21 3. EKSEKO AS ................................................... 196 000 ...................... 1.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning Looduskeskkonna Hetkeolukorra Analüüs Ning Arengu Pikaajalised Suundumused Ja Vajadused
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale 2015-2019 Viljandi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised suundumused ja vajadused Viljandi 2014-2015 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Vald moodustati 2013. aasta 5. novembril nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. Vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Tarvastu, Karksi, Halliste ja Kõpu valdadega. Viljandi vald piirneb kirdeosas Eesti suurima siseveekogu Võrtsjärvega. Võrtsjärve kaudu on Viljandi valla naabrid ka mitmed Tartu- ja Valgamaa vallad. Osa Viljandi vallast, Paistu ja Pärsti piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigi maanteedest Viljandi–Tartu, Imavere–Viljandi– Karksi-Nuia, Viljandi–Rõngu ja Viljandi–Pärnu maantee ning Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on nii rahvaarvult kui ka pindalalt Viljandi maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2014 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 9 647 elanikku. Asustustihedus on 14,8 elanikku km² kohta. Valla pindala on 652,57 km2 ja vallas on 75 küla ning 2 alevikku – Ramsi ja Viiratsi. Rahvaarvult edestab Viljandi valda vaid Viljandi linn ja pindalalt on suurem Suure-Jaani vald. Elanikkond 2011. aasta rahvaloenduse ajal loendati Viljandi valla territooriumil 9741 alalist elanikku, mida oli 988 elaniku võrra vähem kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal ja 1855 elaniku võrra vähem kui 1989. aasta rahvaloenduse ajal. Näitena elanike vähenemise tempost võib tuua selle, et aastatel 1989-2011 vähenes Viljandi valla territooriumi elanike arv rohkem, kui elas 1989. aastal inimesi valdade ühinemise käigus liitunud Paistu vallas. Kolme rahvaloenduse andmed näitavad, et Viljandi valla territooriumi elanike arvu kahanemine on kiirenenud: rahvaarvu suhteline muutus perioodil 1989-2000 oli -7,5% ja perioodil 2000-2011 -9,2%.
    [Show full text]
  • 300-999 Elanikuga Asustusüksused1, 01.01.2016 Seisuga Maakond
    300-999 elanikuga asustusüksused1, 01.01.2016 seisuga Maakond/omavalitsus Asula Harju maakond Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Alavere küla Anija vald Lehtmetsa küla Harku vald Harku alevik Harku vald Harkujärve küla Harku vald Ilmandu küla Harku vald Liikva küla Harku vald Rannamõisa küla Harku vald Suurupi küla Harku vald Tiskre küla Harku vald Türisalu küla Harku vald Viti küla Harku vald Vääna-Jõesuu küla Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme vald Kostivere alevik Jõelähtme vald Uusküla Keila vald Keila-Joa alevik Keila vald Klooga alevik Keila vald Laulasmaa küla Keila vald Lehola küla Keila vald Tuulna küla Kernu vald Haiba küla Kernu vald Kaasiku küla Kernu vald Laitse küla Kiili vald Kangru alevik Kiili vald Lähtse küla Kiili vald Vaela küla Kose vald Ardu alevik Kose vald Habaja alevik Kose vald Kose-Uuemõisa alevik Kose vald Oru küla Kuusalu vald Kiiu alevik Kuusalu vald Kolga alevik Kuusalu vald Valkla küla Nissi vald Riisipere alevik Nissi vald Turba alevik 1 Rahvastikuregistri andmed, 2016. Padise vald Harju-Risti küla Padise vald Padise küla Rae vald Assaku alevik Rae vald Karla küla Rae vald Kopli küla Rae vald Lagedi alevik Rae vald Patika küla Rae vald Rae küla Rae vald Vaida alevik Rae vald Vaskjala küla Saku vald Juuliku küla Saku vald Kiisa alevik Saku vald Metsanurme küla Saku vald Roobuka küla Saku vald Üksnurme küla Saue vald Hüüru küla Saue vald Koidu küla Saue vald Vanamõisa küla Saue vald Ääsmäe küla Vasalemma vald Rummu alevik Vasalemma vald Vasalemma alevik Vasalemma vald Ämari alevik Viimsi vald Kelvingi
    [Show full text]
  • Kergliiklusteede Kava Eelistusnimekiri
    KINNITATUD Siseministri 16.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/74 „Kergliiklusteede kava“ LISA Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri Taotleja nimi Projekti nimetus maksimaalne minimaalne oma- ja taotluse toetuse summa kaasfinantseeringu eeldatav EAS-i osakaal (%) esitamise aeg Rapla Vallavalitsus Rapla - Alu kergliiklustee rajamine 347 956,00 15,00 III kv 2015 Valga Linnavalitsus Valga linnas kergliiklustee rajamine Toogipalu kalmistuni 400 000,00 18,48 II kv 2015 Põlva Vallavalitsus Põlva linna, Himmaste ja Eoste küla ühendava kergliiklustee 400 000,00 21,76 III kv 2015 rajamine Antsla Vallavalitsus Antsla-Kobela kergliiklustee ehitamine 366 900,42 15,00 II kv 2015 Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja ja Kiltsi vahelise kergliikluse ohutuse tagamine 400 000,00 20,99 III kv 2015 Räpina Vallavalitsus Räpina-Köstrimäe kergliiklustee rajamine 400 000,00 18,70 I kv 2016 Paide vallavalitsus Mäo Reisiterminali ja Mäo Keskuse vaheline kergliiklustee 76 043,76 15,00 II kv 2015 Elva Linnavalitsus Elva linna Käo tee kergliiklustee ehitus. 304 827,23 16,00 II kv 2015 Kaarma Vallavalitsus (Lääne- Kuressaare-Vaivere kergliiklustee rajamine 400 000,00 48,14 II kv 2015 Saare Vallavalitsus) Vastse-Kuuste Vallavalitsus Vastse-Kuuste kergliiklustee 350 000,00 38,16 III kv 2015 Muhu Vallavalitsus Liiva-Viira kergliiklustee rajamine 175 772,35 15,00 II kv 2015 Märjamaa Vallavalitsus Märjamaa-Sõtke kergliiklustee rajamine 232 377,52 15,00 III kv 2015 Lääne-Nigula Vallavalitsus Palivere-Vidruka kergliiklustee 98 653,77 15,00 I kv 2016 Ambla Vallavalitsus Aravete kergliiklustee II etapp 285 000,00 15,13 II kv 2015 Vihula Vallavalitsus Võsu - Käsmu kergliiklustee I etapi ehitamine 400 000,00 16,18 III kv 2015 Avinurme Vallavalitsus Avinurme aleviku valgustatud kergliiklustee rajamise I etapp 394 087,20 15,00 III kv 2015 Kergliiklusteede kava reservprojektide eelistusnimekiri Reservprojektide nimekiri on esitatud pingerea alusel.
    [Show full text]
  • Nimekiri Kodulehele .Pdf
    Ettevõtte või asutuse nimi Tegevusvaldkond Masti kõrgus Asukoht Aakre küla Külaselts 8 meetrit Aakre küla Elva vald Tartumaa Ala põhikool Kool 12 meetrit Ala küla Tõrva vald Valgamaa Alutaguse Vallavalitsus Muu 10 meetrit Iisaku alevik Alutaguse vald Anija Valla Lasteaiad Muu 10 meetrit Kehra, Anija vald, Harjumaa Aseri Kool Kool 12 meetrit Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne Virumaa Besttrans Grupp OÜ Muu 12 meetrit Hagudi, Raplamaa Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Kool 8 meetrit Jõgeva vald, Jõgevamaa Eassalu-Neisti külaselts Külaselts 6 meetrit Kihlepa küla, Audru osavald, Pärnu linn EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Muu 6 meetrit Haapsalu, Estonia EELK Mihkli Miikaeli kogudus Muu 6 meetrit Haapsalu, Estonia Estlive Travel oü Muu 10 meetrit Kose, Harjumaa Haabersti Vene Gümnaasium Kool 8 meetrit Tallinn Harku Lasteaed Kool 10 meetrit Harku alevik Hiiumaa Vallavalitsus, Kärdla Põhikool Kool 6 meetrit Kärdla, Hiiumaa vald Imavere Põhikool Kool 10 meetrit Imavere, Järva vald,Järvamaa Jaagu Lasteaed-Põhikool Kool 8 meetrit Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Kadjaste MTÜ Külaselts 8 meetrit Kadjaste küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa Kadrina Saunaklubi Muu 6 meetrit Kadrina, Lääne-Virumaa Kaisma rahvamaja Muu 8 meetrit Kergu küla, Põhja Pärnumaa vald, Pärnumaa Kamari Haridusselts Külaselts 6 meetrit Kamari alevik, Põltsamaa vald Kanavere Kolmikväli MTÜ Muu 12 meetrit Tallinn Kihnu Vallavalitsus Muu 8 meetrit Linaküla, Kihnu vald, Pärnumaa Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kool 8 meetrit Kilingi-Nõmme, Pärnumaa Kohtla-Järve
    [Show full text]
  • Twinning Light Contract No. EE06-IB-TWP-ESC-03
    EUROPEAN COMMISSION Estonian Transition Facility 2006 2006/18111.05.01.0005 Twinning Light Contract No. EE06-IB-TWP-ESC-03 ESTIMATION OF CONCENTRATIONS OF RADIONUCLIDES IN ESTONIAN GROUND WATERS AND RELATED HEALTH RISKS M. Forte R. Rusconi F. Trotti E. Caldognetto R. Airoldi F. Realini S. Risica L. Bagnato February 2010 The views expressed in this report do not necessarily reflect the views of the European Commission 2 1. FOREWORD....................................................................................................... 5 2. RADIOACTIVITY IN GROUND WATERS......................................................... 10 2.1. Origins of water radioactivity................................................................... 10 2.2. Behaviour of radium in ground water systems........................................ 11 2.3. Occurrence of radium in groundwater .................................................... 13 2.4. The radioactivity in Estonian aquifers..................................................... 15 3. AVAILABLE INFORMATION ON ESTONIAN AQUEDUCTS AND WATERS... 18 3.1. Analysis of available information - Water Supply Zones......................... 18 3.2. Analysis of available information - Radiometric data .............................. 19 3.3. Occurrence of high radioactivity values in Cambrian-Vendian aquifers.. 22 3.4. Occurrence of high radioactivity values in Estonian counties................. 25 4. REGULATIONS AND RISK ASSESSMENT ..................................................... 30 4.1. The Council Directive 98/83/EC
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH aruanne Eelnõu Avalikuks kasutamiseks 16.03.2021 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projektijuht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2019-2021 1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 2 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ......................................................................................................................... 7 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu .......................................................................... 7 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .................................. 8 2. ASJAKOHASED PLANEERIMISDOKUMENDID ........................................................ 9 2.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ............................................................................. 9 2.2 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 9 2.3 Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Kergliikluse Korraldamiseks Kavandatud Teed
    Viljandi maakonna kergliikluse korraldamiseks kavandatud teed Nr Maantee/tänava Maantee/tänava Teelõigu Ehitus- Kavandatava Teelõigu kirjeldus Kergliiklustee planeerimise vajaduse põhjendus Omavalitsus kaardil number nimetus pikkus järjekord tee liik Viiratsi piirkonda, Tartu ja Mustla suunda ja Lembitu puiesteed ühendav tee. Linna ja lähiümbruse 8971460 Tartu mnt – Uus tn Linnapiirist Lembitu pst-ni 1 Kergliiklustee Viljandil linn 1 1,6 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Põhja (Tallinna) ja ida (Viiratsi, Tartu, Mustla) suunda ühendav tee. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede 8970610 Lembitu pst Lembitu pst 1 Kergliiklustee Viljandil linn 2 0,9 võrgustiku ühendamine. Põhja (Tallinna) suunda ja linnakeskust ühendav tee. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 8971420 Tallinna tn Lembitu pst linna piirini 1 Kergliiklustee Viljandil linn 3 1,0 ühendamine. Lääne (Pärnu) suuna ühendamine keskusega ja maakonna matkamarsruudiga. Linna ja lähiümbruse 8971640 Vaksali tn - Pärnu mnt Vana-Vaksali tn linnapiirini 1 Kergliiklustee Viljandil linn 4 2,1 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Paala tee olemasoleva kergliiklustee ja Valuoja oru kergliiklustee ühendamine. Linna ja lähiümbruse 8971030 Paala tee Valuoja oru kergliiklusteest Näituse tn 1 Kergliiklustee Viljandil linn 5 0,5 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Männimäe piirkonna ja linnakeskuse ühendamine. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 8971290 Reinu tee - Hariduse tn Riia mnt-st Vana-Vaksali tn 1 Kergliiklustee Viljandil linn 6 0,8 ühendamine. Reinu teest
    [Show full text]