SSaaremaaaaremaa OperaOpera DaysDays 2 0 1 3

1

Avastame paiku ja inimesi

www.tuulelaevad.ee Saaremaa Ooperipäevade suurtoetaja

Sarja kunstiline nõustaja Klaverisari Kalle Randalu Pianisti portree

T 29. oktoober kell 19 kontserdisaal R 4. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal MIHKEL POLL (klaver) “Sümfooniline seiklus” Liszt, Brahms, Enescu, Bartók EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne) Solist Marina Šagutš (sopran, Peterburi Maria Teater) Dirigent Wagner. “Vorspiel und Liebestod” ooperist “Tristan ja Isolde” N 21. november kell 19 Estonia kontserdisaal Wagner / Vlieger. Sümfooniline seiklus “Nibelungide sõrmus” “1974: Oscar Peterson Eestis” KRISTJAN RANDALU, JÜRMO EESPERE, R 8. november kell 19 Estonia kontserdisaal Vanemuise kontserdimaja 15 SVEN KULLERKUPP, RAUN JUURIKAS, VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER Toivo Unt (bass), Brian Melvin (trummid) Christina Åstrand (viiul, Taani) Dirigent Paul Mägi T 17. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Tšaikovski. Viiulikontsert D-duur “Sõnadeta laul” Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 “Pateetiline” KALLE RANDALU (klaver) R 29. november kell 19 Estonia kontserdisaal Mendelssohn-Bartholdy, Schumann jt “Üllatussümfoonia” Helena Tulve. Uus teos (esiettekanne) TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Kädy Plaas (sopran), Indrek Vau (trompet) Dirigent Risto Joost T 14. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal Haydn. “Üllatussümfoonia” ja trompetikontsert TOOMAS VANA (klaver) Mozart. Sümfooniad ja kontsertaariad Haydn, Brahms, Prokofj ev, Rahmaninov Mart Siimer. Uus teos (esiettekanne) N 27. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal “Romantiline” 25. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER Dirigent Vello Pähn “La valse” Bruckner. Sümfoonia nr 4 Es-duur, “Romantiline” PEETER LAUL (klaver, Venemaa) von Weber, Schubert, J. Strauss, Ravel jt L 22. märts kell 17 Estonia kontserdisaal Jaan Rääts. Uus teos (esiettekanne) Mozarti “Reekviem“ PÄRNU LINNAORKESTER EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, koori solistid T 18. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Dirigent Eri Klas MARTIN STADTFELD (klaver, Saksamaa) Mozart. Sümfoonia nr 40 Bach, Chopin Mozart. “Reekviem”

K 23. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal N 3. aprill kell 15 Estonia kontserdisaal “Peer Gynt” YUNDI LI (klaver, Hiina) EMTA SÜMFOONIAORKESTER Dirigent TOOMAS VAVILOV Grieg. Orkestrisüit “Peer Gynt” Grieg. Klaverikontsert a-moll Liszt. Sümfooniline poeem “Prelüüdid”

L 26. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal “Kevad Itaalias” KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Solist Massimo Mercelli (fl ööt, Itaalia) Dirigent Piercarlo Orizio (Itaalia) Respighi, Vivaldi, Salieri, Puccini, Sollima, Rossini SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 2013 SAAREMAA DAYS 2013 21.–28. juuli July 21–28

Eesti esimene ooperifestival sündis 1999. aastal Saaremaa Th e fi rst opera festival in Estonia was born in 1999 in Kuressaare, pealinnas Kuressaares. Festivali keskseks toimumispaigaks sai on the island of Saaremaa. Festival is held at the medieval Lääne-Eesti populaarne turismiobjekt, keskaegne Kuressaare Episcopal Castle of Kuressaare, the one of the best known West loss. Lossi aed ning kindlusemüürid moodustavadki paiga, kuhu Estonian tourist attractions. Th e yard and walls of the castle are on paigutatud ligemale 1800 vaatajat majutav suvine ooperimaja. suitable for building up an opera house up to 1800 spectators. Alates 2008. aastast korraldab Saaremaa ooperipäevi Eesti Since 2008, the festival is organised by Eesti Kontsert and the Kontsert ning festivali kunstiline juht on Arne Mikk. Festival artistic director Arne Mikk. teeb koostööd mõlema Eesti ooperiteatriga (Vanemuine Th e festival collaborates with both Estonian opera theatres – ning Rahvusooper Estonia), aga ka ooperimajadega mujalt Vanemuine Th eatre and Estonian National Opera Th eatre, as maailmast. Saaremaal on oma parimate lavastustega esinenud well with opera companies from abroad. By now the companies järgmised ooperitrupid: Black American Opera (Broadway), of Black American Opera (Broadway), Latvian National Opera, Läti Rahvusooper, Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko Nemerovitsh-Dantshenko Academic Music Th eatre, nimeline Moskva Akadeemiline Muusikateater, Ankara Riiklik Ankara State Opera and Ballet Th eatre and Moscow Helikon Ooperi- ja Balletiteater ning Moskva Helikon Opera. Laval on Opera have showed their best opera productions at Saaremaa. olnud Gershwini “Porgy ja Bess”, Mussorgski “Boriss Godunov”, Th e festival has presented the performances of Gershwin “Porgy Off enbachi “Hoff manni lood”, Reise’i “Rasputin”, Rossini “Sevilla and Bess”, Mussorgsky “”, Off enbach “Th e Tales of habemeajaja”, Verdi “La traviata”, “Maskiball”, “Trubaduur” ja Hoff mann”, Verdi “La traviata”, “A Masked ball”, “Th e Troubadour” reekviem, Puccini “Madama Butterfl y”, “Turandot” ja “Boheem”, and Requiem, Puccini “Madama Butterfl y”, “Turandot” and “La Mozarti “Figaro pulm”, “Haaremirööv” ning Wagneri “Lendav Boheme”, Mozart “Th e Marriage of Figaro”, “Abduction from Hollandlane”. Seraglio”, Rossini “Th e Barber of Seville”, Reise “Rasputin” and Saaremaa ooperipäevadel on üles astunud Neeme Järvi, Eri Klas, Wagner “Th e Flying Dutchman”. José Cura, Karita Mattila, Anna Aglatova, Hibla Gerzmava, Soloists and conductors like Neeme Järvi, Eri Klas, Jose Cura, Matti Salminen, Jaakko Ryhänen, Jorma Hynninen, Ain Anger, Karita Mattila, Anna Aglatova, Hibla Gerzmava, Matti Salminen, Annely Peebo, Kristine Gailite, Mario Zeffi ri, Carlos Moreno, Jaakko Ryhänen, Jorma Hynninen, Ain Anger, Annely Peebo, Egils Silins, Johnny van Hal, Tatjana Anisimova jpt. Sel aastal Kristine Gailite, Mario Zeffi ri, Carlos Moreno, Egils Silins, Johnny on ooperipäevade külaliseks Th bilisi, Khuthaisi ning Bathumi Van Hal, Tatiana Anisimova and many others have starred at (Gruusia) ooperiteatrid, külakostiks Verdi “Attila” ja “Rigoletto”, Saaremaa Opera Days. Th is year the main quest of the festival Donizetti “Lucia di Lammermoor” ning Puccini “Madama are opera companies from , and Batumi () Butterfl y”. presenting Verdi’s “Attila” and “Rigoletto”, Donizetti’s “Lucia di Lammermoor” and Puccini’s “Madama Butterfl y”.

7 P / Sun 21. juuli T / Tue 23. juuli 11.00–15.00 Festivali avahelid jumalateenistustel Saaremaa 18.00 Kuressaare Laurentiuse kirik / kirikutes / Festival opening chords at the services in churches of Kuressaare St. Lawrence Church Saaremaa “ 200” Johanni van Oostrum (sopran, Lõuna-Aafrika Vabariik, Holland / 17.00 Kuressaare linnapark / Kuressaare City Park Republic of South Africa, Netherlands) Vabaõhukontsert / Open-air gala “Kuressaare 450” Mihkel Poll (klaver / piano) Siiri Koel, Andres Köster, Urmas Põldma, Sulkhan Gvelesiani, Tobiase Keelpillikvartett / Tobias String Quartet Aare Saal, Koit Soasepp, Saaremaa meeskoor SÜM / Male Choir of Saaremaa 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja / Pärnu Linnaorkester / Pärnu City Orchestra Kuressaare Castle Opera House Dirigendid / Conductors Jüri Alperten, Eri Klas, Giorgi Jordania Verdi “RIGOLETTO” Th bilisi Zakaria Paliašvili nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater 19.00 Pädaste mõis / Pädaste Mansion (Gruusia) / Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet “Benjamin Britten 100” Th eatre (Georgia) Joanna Freszel (sopran, Poola / soprano, Poland) Mariusz Rutkowski (klaver, Poola / piano, Poland) Tallinna Keelpillikvartett / String Quartet K / Wed 24.juuli 18.00 Orissaare kultuurimaja / Orissaare Culture Club “Giuseppe Verdi 200” E / Mon 22. juuli Johanni van Oostrum (sopran, Lõuna-Aafrika Vabariik, Holland / 18.00 Kuressaare Laurentiuse kirik / Republic of South Africa, Netherlands) Kuressaare St. Lawrence Church Mihkel Poll (klaver / piano) “Benjamin Britten 100” Tobiase Keelpillikvartett / Tobias String Quartet Joanna Freszel (sopran, Poola / soprano, Poland) Mariusz Rutkowski (klaver, Poola / piano, Poland) 18.00 Kuressaare Laurentiuse kirik / Tallinna Keelpillikvartett / Tallinn String Quartet Kuressaare St. Lawrence Church Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solistide ansambel Suliko 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja / Th e Suliko ensemble of Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre Kuressaare Castle Opera House Donizetti “LUCIA DI LAMMERMOOR” 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja / Bathumi riikliku kunstide keskuse ooperistuudio (Gruusia) / Kuressaare Castle Opera House Batumi State Arts Centre Opera Studio (Georgia) Puccini “MADAMA BUTTERFLY” Khuthaisi Meliton Balanšivadze nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater (Gruusia) / Kutaisi Meliton Balanchivadze State Opera and Ballet Th eatre (Georgia)

8 N / Th u 25. juuli L / Sat 27. juuli 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja / 15.00 Mustjala, rannakaitse suurtüki laskepesa Ninase poolsaarel Kuressaare Castle Opera House Kõrver. Kammerooper / Chamber opera “RAUD-ANTS” Verdi “ATTILA” (esiettekanne / premiere) Th bilisi Zakaria Paliašvili nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater Ansambel RESONABILIS (Gruusia) / Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Dirigent / Conductor Andrus Kallastu Th eatre (Georgia) 18.00 Kuressaare muusikakool / Kuressaare Music School R / Fri R 26. juuli “Richard Wagner 200” 18.00 Kuressaare Laurentiuse kirik / Heli Veskus (sopran / soprano) Kuressaare St. Lawrence Church Peep Lassmann (klaver / piano) Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Dirigent / Conductor Triin Koch 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House 20.00 Mustjala Anna kirik / Mustjala St. Anna’s Church Ooperigala / Opera Gala Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solistide ansambel Suliko “Richard Wagner & Giuseppe Verdi 200” Th e Suliko ensemble of Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre Johanni van Oostrum, Marika Matšitidze, Irene Ratiani, Nataša Petrinski, Grigol Makharadze, Givi Tšitšinadze, Sulkhan 20.00 Kuressaare lossi ooperimaja / Gvelesiani, Nikoloz Lagvilava, Legi Imedašvili, Koit Soasepp, Kuressaare Castle Opera House Kakhaber Tetvadze Balletiõhtu / Night at the ballet Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Fokin / Ananiašvili “CHOPINIANA” Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri ooperikoor ja Kask “A WINGLESS FLIGHT INTO THE DARKNESS” sümfooniaorkester / Opera choir ad symphony orchestra of Possohov “SAGALOBELI” Th bilisi State Opera and Ballet Th eatre Th bilisi Zakaria Paliašvili nimeline riiklik ooperi- ja balletiteater Dirigendid / Conductors Andres Mustonen, Gianluca Marciano (Gruusia) / Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Th eatre (Georgia) P / Sun 28. juuli 12.00 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House LASTEGALA / GALA FOR CHILDREN Markus Mõttus, Siiri Koel, Aare Saal, Jaan Tätte, Gerli Padar Saaremaa Neidudekoor / Saaremaa Girls’ Choir Rahvusooper Estonia brassansambel / Brass ensemble of National Opera Estonia Pärnu Linnaorkester / Pärnu City Orchestra Dirigent / Conductor Kaspar Mänd

17.00 Vilsandi päästejaama paadikuur / Boathouse of Vilsandi rescue station, Saaremaa Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Dirigent / Conductor Andrus Siimon

18.00 Vilsandi laululava / Vilsandi festival stage Kontsert ja simman / Concert and revels

9 Head Saaremaa ooperipäevade külalised! Dear guests of Saaremaa Opera Days,

Tänavune aasta on ooperimaailma jaoks tähendusrikas, sest the year of 2013 is meaningful to the opera lovers all over tähistatakse kolme suurkuju sünniaastapäevi: Richard Wagneri the world, as it marks the two-hundredth anniversary of ning Giuseppe Verdi sünnist möödub 200 ning Benjamin Britteni Richard Wagner and Giuseppe Verdi and the centennial of sünnist 100 aastat. Ooper on igavene ja rikkalik. Nõnda on meil Benjamin Britten. Th e art of opera is eternal and abundant. ka sel aastal võimalus Saaremaa ooperipäevadel osa saada uute Th is year in Saaremaa we have the sequent opportunity to ooperiteatrite etteastetest. enjoy the performances of opera houses rarely seen in Estonia. Saaremaa ooperipäevi võib põhjusega nimetada ka Saaremaa Saaremaa Opera Days could also be called as Saaremaa Opera ooperinädalaks, mis tänavu pakub taas erilist programmi ja Week, as the festival presents programme and performers, esitajaid, keda ilmselt enamik meist pole seni veel kuulnud. whom the majority of us is not acquainted with. Th e Island of Südasuvine Saaremaa pakub ooperigurmaanidele erakordset Saaremaa off ers a unique opportunity for opera lovers to visit the võimalust osa saada Gruusia ooperiteatrite ja rahvusballeti performances of three Georgian opera companies and Georgian etendustest ja lisaks kuulata ka nende rahvusvaheliselt tuntud State Ballet and to listen to internationally acknowledged opera ooperilauljat. Kavas on veel palju häid esinejaid, mida peab singers. Th ere are many good performers involved, so everybody tulema kuulama. should fi nd an enjoyable programme. Kuressaare ooperipäevadest välja kasvanud Saaremaa ooperi- Within the fourteen years the Saaremaa Opera Days (founded at päevad on 14 aasta jooksul jõudsalt kasvanud. Kava on Kuressaare Opera Days) have vastly grown, the programme of muutunud mahukamaks, mitmekesisemaks, mis omakorda on the festival has become more diverse, which has also mesmerised aasta-aastalt juurde toonud publikut nii siit- kui ka sealtpoolt the growing number of both local and international audiences. piiri. Ooperipäevad on saavutanud igas mõttes rahvusvahelise Saaremaa Opera Days have achieved the international dimension mõõtme, on tuntust toonud nii Eestile tervikuna kui loonud and prestige and built cultural bonds between the artists. tugevaid sidemeid kultuurivaldkondade vahel. Saaremaa Opera Days has become an integral part of the summer Saaremaa ooperipäevad on saanud suvise muusikaelamuse music experience, just like the cherry on the cake, so let us enjoy! lahutamatuks osaks nagu kirss tordil, nii et meeleolukat nautimist! Rein Lang Rein Lang Minister of Culture kultuuriminister

10 Tere tulemast suvisesse ooperipealinna! Welcome to opera capital of summertime!

Eelmise aasta ooperipäevade raamatus julgesin eessõna lõpulauses A year ago when writing the greeting for the programme book of nimetada Kuressaaret suviseks ooperipealinnaks. Tänavu opera days I called the city of Kuressaare as the summer capital lähen kaugemale ning head ooperisõbrad leiavad pealinna tiitli of the opera. Th is year, I go even further and a link to the title juba pealkirjast. Mulle meeldib rääkida asjadest nii, nagu need of opera capital can already be found in the title of my greeting. tegelikult on, ja võiksime kõik tasapisi Kuressaarele õigustatult It is about time for us to get used to the title already, especially kuuluva tiitliga harjuma hakata. Seda eriti pärast eelmisel viiel considering the success of previous fi ve years of the opera days. korral suurepäraselt õnnestunud Saaremaa ooperipäevi. Th e city of Kuressaare, on the windy and beautiful southern coast Kuressaare on tänaseks püsinud tuulisel ja kaunil Saaremaa of the Saaremaa, has been inhabited for 450 years already. It is a lõunarannal 450 aastat. Tegu on märkimisväärse ja aukartust remarkable number of years both good and not so good times. äratava arvuga ning heade tuulte pöörises linn on näinud selle But the Saaremaa Opera Days are noted as the good events of aja jooksul nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Paremate aegade even better of times. sündmuste “nimekirjas” on leidnud endale vankumatult koha ka Besides being a cultural event of the Heritage Year, the Saaremaa ooperipäevad. opera festival gives a remarkable push to the economy life of Päris kindlasti ei ole tänavusel kultuuripärandi aastal aset Kuressaare and Saaremaa in summertime. Th e sold-out lodging leidvad ooperipäevad meie jaoks vaid oluline kultuurisündmus, facilities, crowded outdoor cafes, busy times for souvenir vaid need turgutavad kultuurile lisaks märkimisväärselt sellers, signifi cantly higher sales for commercial enterprises majanduselu nii Kuressaares kui ka kogu Saaremaal. Viimseni and fuel service stations all over Saaremaa – all this makes väljamüüdud majutuskohad, rahvast tulvil välikohvikud, the opera days a major economic event for the whole region. suveniirimüüjate tihedad tööpäevad, kaubandusettevõtete According to the research studies made in 2011, the regional oluliselt suurem läbimüük, tanklatest üle Saaremaa toimuvate economic impact of the opera days is nearly 2 million euros. In etenduste külastamiseks ja kojusõiduks võetav kütus – kõik see 2012, the festival was nominated for the yearly award by Estonian ja veel palju-palju muud teeb ooperipäevadest piirkonna olulise Hotel and Restaurant Association of worthy as a carrier of title majandussündmuse. “Best of 2012”. Th e international level and a reputation of the opera 2011. aasta uuringute põhjal ulatus Saaremaa ooperipäevad days attract audiences both from Estonia and abroad, and infl uence regionaalne majanduslik mõju ligi kahe miljoni euroni. 2012. the local economy through the added value to tourism sector. aastal valiti ooperipäevad Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu Kuressaare is a beautiful and cosy city. If we, the locals, get too poolt auhinna Aasta Parim 2012 vääriliseks. Ooperipäevade used to it and cannot marvel its beauty anymore, the visitors of rahvusvaheline tase ning mainekus meelitab kohale väga palju the city will remind us of that. We hope that guests of Kuressaare publikut nii Eestist kui ka välisriikidest ning see loob läbi Opera days will have only the best of impressions of our city in turismisektori kogu majandusele suure lisaväärtuse. order to visit the 450-year-old beauty also after the festival is over. Kuressaare on ilus ja hubane linn. Kui me ise sellega liiga ära Th e saying from Georgia – the guest country of the opera days harjume ja seda enam näha ei suuda, on just külalised need, 2013 sounds like this: “A rooster crows every morning but kes seda meile meelde tuletavad. Loodame, et seegi kord jätab whether the sun will rise, only the time will tell.” I believe that in Kuressaare ooperikülalistele hea mulje ning tekitab neis ja nende the case of Saaremaa Opera Days, there is no doubt that the sun muljete kuulajais soovi külastada meie 450aastast kaunitari ka has already risen, therefore I wish to all opera lovers and guests ooperipäevade välisel ajal. of Kuressaare only the best of time. See you at the performances! Tänavuste Saaremaa ooperipäevade Gruusiast pärit peakülaliste vanasõna ütleb: “Kukk kireb igal hommikul, kuid kas selle peale Mati Mäetalu ka päike välja tuleb, näitab aeg.” Usun, et ooperipäevade puhul Mayor of Kuressaare pole päikesetõusus vaja enam kahelda ning kõik kultuurinautlejad saavad Saaremaa ooperipäevadelt harjumuspäraselt meeldejääva elamuse. Etendustel näeme!

Mati Mäetalu Kuressaare linnapea

11 Suur juubeliaasta Th e year of anniversary

Sellesuvised Saaremaa ooperipäevad on kätte jõudnud ning ühise Th e time for Saaremaa Opera Days is here again. Th e keyword märksõnana tõuseb esile “juubel”. Kuressaare saab 450aastaseks, for this years festival programme is anniversary. Th e city of see tähendab ühtlasi, et linn on veidi vanem kui ooperikunst Kuressaare marks its 450 years of receiving the city rights which üldse! also means that the city is a bit older than the art form of opera! Festivali avapäeva hommikul kõlab paljudes Saaremaa kirikutes On the morning of the opening day of the festival, in several kohalike muusikute esituses Martin Körberi laul “Ma olen väike churches of Saaremaa the local musicians of the island will karjane”, mis peaks meile meelde tuletama, et see mitmekülgne perform the song of Martin Körber “I’m a little shepherd”. Th at kiriku- ja kultuuritegelane korraldas 150 aastat tagasi Sõrvemaa should remind us that 150 years ago Martin Körber, a versatile laulupüha, pannes niiviisi aluse Eesti laulupidude traditsioonile. church and cultural activist, organised the fi rst Sõrvemaa Sel aastal möödub 100 aastat Benjamin Britteni ja Villem Kapi Singing Festivities on what the Estonian Song Festival tradition sünnist ning 6. septembril saab 100aastaseks Estonia teatrimaja. is based on. Th e year of 2013 marks also the 100th anniversary Erilise tähelepanu all on Giuseppe Verdi ja Richard Wagner, kelle for composers Benjamin Britten and Estonian born Villem Kapp, sündidest möödub 200 aastat. Kuulus itaalia dirigent Arturo the 6th of September marks the 100th birthday of the “Estonia” Toscanini on kirjutanud: “Ooperi valdkonnas on minu jaoks theatre building in Tallinn. However, the special attention this esikohal Wagner ja Verdi. Need mõlemad meistrid on kahtlemata year belongs to opera composers Giuseppe Verdi and Richard saksa ja itaalia rahvusliku muusika kõige silmapaistvamad Wagner, both being born 200 years ago. esindajad.” Th e famous Italian conductor Arturo Toscanini once wrote: Saagem siis osa käimasoleva juubeliaasta erinevatest helivärvidest, “In the fi eld of opera arts my primary focus goes to Wagner millele annavad põhitooni päikselise Gruusia ooperikunstnikud, and Verdi. Th ese two are undoubtedly the most eminent aidates koos kõikide teiste esinejatega kaasa väikese ooperisaare representatives of the German and Italian national music culture”. saamisele suure muusikasaarestiku vääriliseks koostisosaks. So let us take part of the ongoing jubilee year with the rich vocal culture of opera artists from sunny Georgia. Our Georgian friends Arne Mikk and all the participating artists work together making the island Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht of Saaremaa an opera island belonging to the great archipelago of opera arts.

Arne Mikk Artistic director of Saaremaa Opera Days

12 Sat / L 20. juuli – Sun / P 21. juuli Saaremaa ooperipäevade 15.00 Saaremaa Püha Jakobi kirik / Saaremaa St. Jacob’s Church avahelid jumalateenistustel Saaremaa kirikutes / Festival Pihtla naiskoor Karita / Th e Pihtla Female Choir opening chords at the services in churches of Saaremaa Karlis Saar (trompet), Kristi Saar (viiul / violin) Katre Roolaht (klaver / pianist) Sat / L 20. juuli kell 12.00 Jämaja Kolmainu kirik / Dirigent / Conductor Marika Mets Jämaja Trinity Church Maakoor / Th e Countryside Choir Dirigent / Conductor Anu Lepik Sun / P 21. juuli kell 17 Kuressaare linnapark / Kuressaare City Park Sun / P 21.juuli kell 11.00 Kuressaare Laurentiuse kirik / Ooperipäevade avakontsert / Kuressaare St. Lawrence Church Opening of the Saaremaa Opera Days Saaremaa Neidudekoor / Saaremaa Girls’ Choir “Kuressaare 450” Dirigendid / Conductors Anne Kann, Laine Lehto, Kairit Levit Siiri Koel (sopran) (vt lk / see page 65) 11.00 Kihelkonna Mihkli kirik / Kihelkonna St. Michael’s Church Irene Ratiani (sopran, Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 70) Kihelkonna koguduse naiskoor ning segaansambel Collecta / Andres Köster (, Rahvusooper Estonia / National Opera Th e Kihelkonna Parish Female Choir and Ensemble Collecta Estonia) (vt lk / see page 65) Dirigent / Conductor Ülle Reinsoo Urmas Põldma (tenor, Rahvusooper Estonia / Kihelkonna segakoor / Kihelkonna mixed choir National Opera Estonia) (vt lk / see page 70) Dirigent / Conductor Imbi Kolk Sulkhan Gvelesiani (bariton, Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 61) 11.00 Karja Katariina kirik / Karja St. Catherine’s Church Aare Saal (bariton, Rahvusooper Estonia / Karja-Metsküla segakoor / Karja-Metsküla Mixed Choir National Opera Estonia) (vt lk / see page 71) Dirigent / Conductor Tiina Oks Koit Soasepp (bass, Soome Rahvusoooper, Finnish NO) (vt lk / see page 72) 12.00 Valjala Martini kirik / Valjala St. Martin Church Saaremaa Meeskoor SÜM / Male Choir SÜM of Saaremaa Ilvi Pihli ansambel / Ilvi Pihl Ensemble (koormeistrid / choir masters Mari Ausmees, Ester Soe) Solistid / Soloists Robert Pihl, Magnus Toompuu (vt lk / see page 72) Pärnu Linnaorkester / Pärnu City Orchestra 13.00 Lümanda Issanda Muutmise kirik / (vt lk / see page 70) Th e Church of the Transfi guration of Our Lord in Lümanda Dirigendid / Conductors Lümanda segakoor ja Lümanda naistrio / Jüri Alperten (vt lk / see page 58) Lümanda Mixed Choir and female Trio Eri Klas (vt lk / see page 64) Dirigent / Conductor Ülle Reinsoo Giorgi Jordania (Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 63) Taritu segakoor / Taritu Mixed Choir Elina Seegel (klaver / pianist) Dirigent ja solist / Conductor and soloist Anneli Tarkmeel René Eespere (1953) “Pro opera” (esiettekanne / premiere) 13.00 Kärla Maarja Magdaleena kirik / Kärla St. Mary Magdalena’s Church Evald Aav (1900–1939) Kärla külakoor / Kärla Village Choir Olavi aaria ooperist “Vikerlased” / Olav’s aria from the opera Kärla koguduse naiskoor / Kärla Parish Female Choir “Th e Vikings” (1928) Solist / Soloist Aare Saal Dirigendid / Conductors Anita Kangur, Ülle Vallaste Evald Aav Juta ja Ülo duett ooperist “Vikerlased” / 15.00 Mustjala Anna kirik / Mustjala St. Anna’s Church Duet of Juta and Ülo from the opera “Th e Vikings” Monika Põld (vokaal / vocals) Solistid / Soloists Siiri Koel, Andres Köster Imbi Kolk (klaver / pianist)

13 Edgar Arro (1911–1978), Leo Normet (1922–1995) Sun / P 21. juuli kell 19 Pädaste mõis / Pädaste Mansion Juhani laul operetist “Tuled kodusadamas” (1958) / Juhan’s song Mon / E 22. juuli kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik / from the operetta “Lights at the home port” Kuressaare St. Lawrence Church Solist / Soloist Koit Soasepp “BENJAMIN BRITTEN 100”

Carl Zeller (1842–1898) Joanna Freszel (sopran, Poola / soprano, Poland) Adami laul operetist “Linnukaupleja” / Adam’s song from the (vt lk / see page 61) operetta “Th e Bird Seller” (“Der Vogelhändler”, 1891) Mariusz Rutkowski (klaver, Poola / piano, Poland) Solist / Soloist Urmas Põldma (vt lk / see page 71) Giocomo Puccini (1858–1924) Tallinna Keelpillikvartett / Tallinn String Quartet Lauretta aaria ooperist “Gianni Schicchi” / Lauretta’s aria form (vt lk / see page 73) the opera “Gianni Schicchi” (1918) Solist / Soloist Siiri Koel Urmas Vulp (viiul / violin) Giuseppe Verdi (1813–1901) Olga Voronova (viiul / violin) Rodolfo aaria ooperist “Luisa Miller” / Rudolfo’s aria from the Toomas Nestor (vioola / viola) opera “Luisa Miller” (1849) Solist / Soloist Andres Köster Levi-Danel Mägila (tšello / cello)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) Osmini aaria ooperist “Haaremirööv” / Osmin’s aria from the Benjamin Britten (1913–1976) opera “Th e Abduction from the Seraglio” (“Die Entführung aus Neli laulu tsüklist “Seitse Michelangelo sonetti” / Four songs dem Serail”, 1782) Solist / Soloist Koit Soasepp form the cycle “7 sonnets of Michelangelo” op. 22 (1945) Tekst / Text by Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Revaz Lagidze (1921–1981) Sümfooniline pilt “Maadlus” / Symphonic picture “Wrestling” Sonett XXXII “Kui arm võiks olla karske, (“Sachidao”, 1952) kui voorus võidaks kurjuse...” / “If love could be chaste, if virtue could conquer ill...” Revaz Lagidze (“S’un casto amor, s’una pieta superna...”) Lela aaria ooperist “Lela” / Lela’s aria form the opera “Lela” (1975) Solist / Soloist Irene Ratiani Sonett LV “Mu isand , sa ju tead, et ma tean... “ / “You know that I know, my lord...” (“Tu sa’ ch’io so, Zakaria Paliašvili (1871–1933) signior mie, che tu sai...”) Gruusia tants ooperist “Päikeseloojang” / Georgian dance from the opera “Sunset” (“Daisi”, 1923) Sonett XXX “Läbi sinu silmade näen ma õrna Zakaria Paliašvili valgust...“ / “I see a sweet light through your lovely “Täitke klaasid, joome!” ooperist “Päikeseloojang” / “Fill your eyes...” (“Veggio co’ be’ vostri occhi un dolce lume”) glasses, lets drink!” (“Damiskhi damalevine...”) from the opera “Sunset” Solist / Soloist Sulkhan Gvelesiani Sonett XVI “Nagu sulg ja tint…” / “Just as in pen and ink” Gustav Ernesaks (1908–1996) (“Si come nella penna e nell’inchiostro...”) Kõrtsistseen ooperist “Tormide rand” / Tavern scene fom the opera “Th e stormy beach” (1949) Solistid / Soloists Urmas Põldma, Koit Soasepp

Raimund Kull (1882–1942) Pidulik marss “Kodumaa” / Festive march “Homeland”

14 Kaks inglise rahvalaulu seadet kogumikust “Briti saared I” / Two arrangements of English folk melodies from the collection “British Isles Vol.I” (1942) “Puud kasvavad nii kõrgeks” / “Th e trees, they grow so high”

“Oliver Cromwell”

Iiri rahvalaulu “Suve viimne roos” seade kogumikust “Moore’i iiri viisid” / Arrangement of Irish folk melody “Th e last rose of summer” from the collection “Moore’s Irish Melodies” (1957– 1958) Tekst / Text by Th omas Moore (1779–1852)

Keelpillikvartett nr 2 C duur op. 36 / String quartet no. 2 in C major, Op. 36 (1945) Allegro calmo, senza rigore Vivace Chacony: Sostenuto Edward Benjamin Britten (1913–1976) oli 20. sajandi Kolm laulu tsüklist “Poeedi kaja” / edukaim ooperihelilooja ning enamikku tema ooperitest, Th ree songs from the cycle “Th e poets echo” op. 76 (1965) mille hulgas on sellised meistriteoseid nagu “Peter Grimes” Tekst / Text by Aleksander Puškin (1799–1837) (1945) ja “Kruvipööre” (1954), võib näha regulaarselt maailma muusikateatrite lavadel. Britten kirjutas ka arvukalt vokaal- ja “Ingel” / “Angel” (“Ангел”) instrumentaalmuusikat. Lisaks komponeerimisele oli Britten andekas pianist ja dirigent, kelle eestvedamisel on muusikalukku “Ööbik ja roos” / “Th e nightingale and the rose” läinud tänaseni silmapaistvad salvestused nii helilooja enda (“Соловей и роза”) teoste kui ka Bachi, Elgari, Mahleri, Mozarti, Purcelli, Schuberti, Schumanni, Šostakovitši ja Tšaikovski muusikaga. “Arvasin, et süda on unustanud” / Benjamin Britteni loomingu keskmes on tema vokaalmuusika “My heart, I thought you have forgotten” ning laulutsüklid häälele ja klaverile, harfi le või kitarrile. Britteni (“Я думал, сердце позабыло”) laululoome lõi õitsele 1930. aastate lõpul, selle tõukejõuks oli helilooja isiklik ja loominguline koostöö tenor Peter Pearsiga, Neli laulu tsüklist “Illuminatsioonid “/ Four songs from the cycle kellega ühise kontsertrepertuaari koostamiseks sündisidki “Illuminations” (“Les illuminations”) op. 18 (1939) laulutsüklid “Seven sonnets of Michelangelo” (“Seitse Tekst / Text by Arthur Rimbaud (1854–1891) Michelangelo sonetti”), “Th e holy sonnets of John Donne” “Kuninglik kõrgus” / “Royalty” (“Royaute”) (“John Donne’i pühad sonetid”), “Canticle I“, “Winter words” (“Talvised sõnad”) ja “Who are these children?” (“Kes on need “Fraas” / “ Phrase” (“J’ai tendu des cordes”) lapsed?”). Britten komponeeris laule ning laulutsükleid meeleldi ka teistele omaaegsete tipplauljatele, olgu siin näiteks “A charm “Lahkumine” / “Departure” (“Depart”) of lullabies” (“Hällilaulude võlu”), metsosopran Nancy Evansile, “Th e poet’s echo” (“Poeedi kaja”) sopran Galina Višnevskajale “Sadam” / “Marine” (“Marine”) ning “Songs and proverbs of William Blake” (“William Blake’i laulud ja õpetussõnad”) bariton Dietrich Fischer-Dieskaule.

15 Oma laulutsüklid lõi Britten erinevate ajastute poeetide and the works of Bach, Elgar, Mahler, Mozart, Purcell, Schubert, tekstidele, alates Donne’ist ja Michelangelost kuni Th omas Schumann, Shostakovich and Tchaikovsky. Stearns Elioti ning Edith Sitwelli kaasaegsete tekstideni välja. At the heart of Britten’s output stand his vocal music and his song Lisaks on ülipopulaarsed Britteni rahvalauluseaded. Viimastes cycles, whether for voice and piano, harp or guitar. However, it on targalt ühendatud lihtsus ja muusikaline kõrgstiil, mille kaudu was when his personal and artistic partnership with Peter Pears avaldas autor lugupidamist nii Briti saarte kui ka teiste rahvaste began in the late 1930s that Britten’s song-writing blossomed as kultuuripärandile. he provided a repertoire for the two of them to perform in their Britteni kaasaegsetel ning ka hilisematel muusikakriitikutel on recital programmes resulting in such works as “Seven Sonnets Britteni loomingu suhtes olnud vastakaid arvamusi. Britteni of Michelangelo”, “Th e Holy Sonnets of John Donne”, “Canticle muusika kergeltmõistetavust ning ilu on tihti liiga “lihtsaks” I”, “Winter Words” and “Who are these children?”. Britten also peetud. Hoiak Britteni kui autsaideri suhtes on aga pisut composed for other artists, including mezzo soprano Nancy komplitseeritum kui lihtsalt kunstiline analüüs. Britten ise on Evans (“A Charm of Lullabies”), soprano Galina Vishnevskaya olukorda humoorikalt kirjeldanud kui kolmekordset needust: olla (“Th e Poet’s Echo”) and baritone Dietrich Fischer-Dieskau korraga nii kunstnik, patsifi st kui ka homoseksuaal. 1939. aastal, (“Songs and Proverbs of William Blake”). Britten’s chosen texts mil Euroopat näris sõjaoht, kolis Britten koos oma eluaegse refl ect his wide-ranging tastes, from Donne and Michelangelo to partneri Peter Pearsiga Ameerika Ühendriikidesse. Aastad more modern poets such as TS Eliot and Edith Sitwell while his pärast võõrsilt kodumaale tagasipöördumist (1942) olid Britteni ever-popular folksong arrangements, with their unique mixture jaoks kunstilises mõttes üliproduktiivsed: sündisid ooper “Peter of the earthy and the sophisticated, reveal his debt to his English Grimes”, orkestriteos “Young persons’ guide to the orchestra” heritage. (“Noorte teejuht orkestri juurde”) ja keelpillikvartett nr 2. Yet critics as a group have had sharply mixed feelings about Britten pidas väga lugu Henry Purcelli (1659–1695) muusikast Britten’s music. His accessible, straightforwardly beautiful music ning tegi kogu oma karjääri vältel nii Purcelli vokaalmuusika is widely thought to be too “easy” to be great. Britten’s idea of the seadeid, orkestriseadeid (Chaconne g-moll keelpilliorkestrile) outsider is more than just artistic eff ect. He described his own kui kasutas Purcelli muusikalisi tsitaate oma teostes (“Young situation as triple cursed: an artist, a pacifi st and a homosexual. persons’ guide to the orchestra”). Viide Purcellile Britteni In 1939 with the threat of war, Britten moved to the United teises keelpillikvartetis on aga pigem vormiline. Kvarteti States with his lifelong partner, the tenor Peter Pears. Th e years muusikaline sisu on mõjutatud hoopis muust. 1945. aastal after their return to England in 1942 were the most productive saatis Benjamin Britten viiuldaja Yehudi Menuhinit ringkäigul and infl uential for Britten. Th e next few years produced “Peter Saksamaal, et esineda Saksa koonduslaagrites ellujäänutele. Grimes”, “Th e Young Person’s Guide to the Orchestra” and his Nähtu mõjutas Brittenit väga ning tema keelpillikvartett String Quartet no. 2. nr 2 ongi sündinud selle kurva reisi otsesel mõjutusel. Britten had a lifelong passion for Henry Purcell’s (1659–1695) Kõigile, kes Britteni emotsionaalset ja peenelt vormistatud music and he made arrangements of Purcell’s vocal music muusikat armastavad, on tema loomingu ülim populaarsus throughout his career, as well as a string orchestra version of arusaadav. Kuid Britten pole kunagi üheseltmõistetav ja lihtne, Purcell’s Chaconne in G-Minor and also “Young Person’s Guide ning see teeb ta muusika juba mitmenda põlve interpreetidele ja to the Orchestra” was based on a Purcell theme. Th e reference to publikule jätkuvalt köitvaks. Purcell in his String Quartet no 2 simply provides the framework for the piece. Th e content is a diff erent matter entirely. In 1945, Benjamin Britten (1913–1976) was the 20th century’s most Britten accompanied Yehudi Menuhin on a tour of Germany to successful opera composer, and most of his operas, including play for the survivors of the German concentration camps. What such masterpieces as “Peter Grimes” (1945) and “Th e Turn of he saw there aff ected him deeply, the second string quartet was the Screw” (1954), continue to be staged regularly. He also wrote written on his return from that tour. vast amounts of vocal and instrumental music. And in addition To those who know and love Britten’s emotionally direct, to being a composer, he was a gifted conductor and pianist who exquisitely well-crafted music, the reasons for its popularity need left behind dozens of remarkable recordings with his own music no explaining. Whatever else he was, Britten wasn’t simple, and that is part of what makes him so enduringly fascinating.

16 Mon / E 22. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House “LUCIA DI LAMMERMOOR” Gaetano Donizetti ooper kahes vaatuses / Opera in two acts by Gaetano Donizetti Salvadore Cammarano libreto Walter Scotti romaani “Lammermooride mõrsja” ainetel / Libretto by Salvatore Cammarano after novel by Walter Scott “Th e Bride of Lammermoor”

Ooperi esietendus / Premiere of the opera: Teatro di San Carlo, Napoli (1835) Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega / Performed in Italian with Estonian and English sidetitles Kestus / Time of performance: 2,5 h

Bathumi riikliku kunstide keskuse ooperistuudio etendus (Gruusia) / Batumi State Arts Centre Opera Studio (Georgia) (vt lk / see page 59)

Dirigent / Conductor DAVID MUKERIA (vt lk / see page 67) Lavastaja / Director DAVID SAKVARELIDZE (vt lk / see page 72) Kunstnik / Set designer ANDREA MIGLIO Kostüümid / Costumes ANNA BIAGIOTTI

Osades / Cast: Lucia Ashton ...... TEONA DVALI (sopran / soprano) (vt lk / see page 60) Enrico Ashton, Lucia vend / Lucias brother ...... MAMUKA LOMIDZE (bariton / baritone) (vt lk see page 66) Edgardo Ravenswood ...... IRAKLI KAKHIDZE (tenor) (vt lk / see page 63) Raimondo Bidebent ...... SULKHAN JAIANI (bass) (vt lk / see page 62) Arturo Bucklaw ...... IRAKLI MURJIKNELI (tenor) (vt lk / see page 67) Alisa, Lucia sõbranna / Lucia’s girlfriend ...... INGA JAKHUTAŠVILI (metsosopran / mezzo soprano) (vt lk / see page 62) Normanno ...... ROSTOM IAŠVILI (tenor) (vt lk / see page 62)

SISUSELETUS SYNOPSIS

I vaatus Act I Vihavaen Ravenswoodide ning Ashtonite perekondade vahel Th e rivalry between the families of Ravenswoods and Ashtons has on väldanud juba põlvkondi. Normanno, Enrico Ashtoni lasted for generations. Normanno, the head of guards for Enrico valvemeeskonna ülem, annab korralduse ümbruskond läbi Ashton, is organising the raid at neighbourhood as the rumours otsida. Levivad kuulujutud, et Edgardo Ravenswood on lubanud say Edgardo has sworn to revenge the Ashtons for the destroying oma perekonna hävitamise eest Ashtonitele kätte maksta. Enrico his family. Enrico Ashton is worried. He is also grief-stricken by Ashton on hirmul. Tema ärevust süvendab veelgi Ashtonite the money issues of his family. perekonna rahaasjade kehv seis. Enrico leiab, et pere varanduslikku Enrico Ashton decides that his sister, Lucia, should marry Arturo seisu saaks parandada vaid juhul, kui tema õde Lucia abielluks Bucklaw for money and favours of political elite. Lucia refuses jõuka Arturo Bucklaw’ga. See abielu tooks Ashtonitele lisaks to the marriage of reason. Lucia’s confi dant and tutor Raimondo varanduslikule kindlustatusele ka valitseva partei soosingu. Lucia speaks reason to Enrico and reminds him of the recent death keeldub mõistuseabielust ning Enrico on õe peale vihane. of their mother. Norman reveals Enrico the real reason behind Tütarlapse nõuandja ja õpetaja Raimondo rahustab Enricot his sister’s reluctance to marry, as Lucia is secretly in love with ning meenutab, et alles mõnda aega tagasi kaotas tütarlaps ema. Edgardo. Enrico is furious. Normanno paljastab Enricole Lucia tõrksuse tegeliku põhjuse – Lucia on armunud Edgardosse. Enricot valdab raev ning kättemaksuhimu.

17 Lucia ootab Edgardoga kohtumist. Alisa keelitab sõbrannat Lucia is waiting for Edgardo. Lucia’s girlfriend Alisa is begging ohtlikust armusuhtest loobuma. Lucia jutustab, et teda painab her to end the secret love aff air. Lucia describes her visions of a nägemus purskkaevust, milles üks Ravenswoodide suguvõsa fountain where one of Ravenswood family members once killed liikmeist kord armukadedushoos oma armastatu tappis. Luciale his beloved in the fury of jealousy. Th e soul of the dead girl is viirastub ka tapetud neiu, kes teda enesega kaasa kutsub. inviting Lucia to join her. Saabub Edgardo, kes peab öösel sõitma Prantsusmaale. Edgardo Before leaving to France, Edgardo wants to ask Lucia’s brother for on otsustanud enne ärasõitu Enricoga ära leppida ning temalt ka her hand in marriage, but Lucia is scared of what her brother’s Lucia kätt paluda. Lucia anub Edgardot, et noormees ei kõneleks reaction will be. She insists that they keep their love a secret, the nendevahelisest suhtest kellelegi. Noored vannuvad teineteisele two exchange rings and say goodbye. truudust ning vahetavad sõrmused. Enrico insist on Lucia marrying Arturo. Lucia confesses her Enrico sunnib õde Arturoga abielluma. Lucia palved ning pisarad brother being in love with Edgardo. Th e sisters’ confession does on asjatud ning neiu otsustab üles tunnistada, et on end juba not come as a surprise for Enrico. He uses a forged letter from Edgardole kaasaks lubanud. Enrico, kellele Lucia ülestunnistus Edgardo to another woman to persuade Lucia that his lover is ei tule ootamatusena, näitab õele võltsitud kirja kui Edgardo unfaithful. Lucia is crushed by what she sees in the letter and väidetava truudusetuse tõendit. Lucia on ahastuses ning palub agrees to marry Arturo. Raimondolt abi. Kuid Raimondo vaid kinnitab Enrico petlikke sõnu. Raimondo palub Lucial end kokku võtta ning pere laostumise vältimiseks abielluda.

II vaatus Act II Ashtonite majas on pulmapidu. Külalised tervitavad rõõmsalt Wedding guests and family greet the bridegroom. Arturo peigmeest. Arturo kinnitab Enricole oma sõprust. Enrico confi rms his friendship to Enrico. Enrico asks the groom not to palub Arturo pruudi õnnetule väljanägemisele tähelepanu bother himself with the miserable looks of Lucia as she is still in mitte pöörata, kuna viimane leinavat veel hiljuti surnud ema. mourning for the loss of their mother. Siseneb pruut ning Arturo kingib Luciale lilled. Enrico kiirustab Arturo gives fl owers to her bride and Enrico hurries the couple to abielulepingut sõlmima. Surmkahvatu ning poolteadvusel Lucia go on with the ceremony. Pale and half-conscious Lucia signs the annab oma allkirja. marriage contract. Edgardo ilmumine pulmapeole põhjustab kokkutulnute As the wedding ceremony begins, Edgardo arrives and demands seas nõutust. Edgardo nõuab Lucialt selgitust. Vend ja an explanation from Lucia. Enrico and Edgardo attack the värske abielumees ründavad sissetungijat. Raimondo püüab intruder. Raimondo tries to calm down the confl ict. Enrico shows vihavaenlasi lepitada. Kuid Edgardo näeb vaid üht – allkirjastatud the signed marriage contract between Lucia and Arturo. Edgardo abielulepingut. Edgardo süüdistab Luciat truudusetuses ning accuses Lucia on infi delity and gives back her ring. Lucia tries to rebib neiult sõrmuse, mis oli nende kihlumise märgiks. Lucia explain herself but is torn along with Arturo. Edgardo runs out of püüab end kaitsta, kuni võiduka ilmega Arturo viib Lucia enesega the wedding house. kaasa. Edgardo lahkub ahastades. Raimondo bursts into the wedding party to tell that he has found Pulmapidu jätkub. Saabub Raimondo, kes räägib, et Lucia on Lucia over Arturo’s dead body. Lucia appears. She seems to have oma värske abikaasa tapnud. Lucia on reaalsusega sideme lost the contact with reality. She hallucinates about how she hears kaotanud ning peab end endiselt Edgardo pruudiks. Lucia palub Eduardo’s voice and how she is about to marry him. She collapses. jumalal end surmas armastatuga ühendada. Enricot vaevavad Enrico is devastated and asks Alisa and Raimondo to keep an eye südametunnistusepiinad ning ta palub Alisal ning Raimondol on his sister. Raimondo accuses Norman for being the gossiper hullunud Luciat valvata. Raimondo süüdistab Normannot kui and the reason for all the mess. segaduse ja õnnetuse põhjustajat. Edgardo has forgotten about revenge, his is heartbroken. He Edgardo on kättemaksu unustanud, tal on piinavalt valus. receives the news that Lucia has killed Arturo and has died Kuuldes Arturo surmast, kavatseb ta Ashtonite majja minna, et calling out to him. Edgar kills himself, wanting to be reunited viimast korda armastatut näha. Raimondo peatab ta ning teatab with beloved Lucia. noormehele, et Lucia on surnud. Ahastuses Edgardo lõpetab oma elu.

18 Kuigi sündinud ja surnud Bergamo linnas Itaalias, on Domenico Th ough born at Bergamo (Italy), Domenico Gaetano Maria Gaetano Maria Donizetti (1797–1848) suguvõsa juured pärit Donizetti (1797–1848) was of Scottish descent. His grandfather, a Šotimaalt. Helilooja vanaisa, Perthist pärit Donald Izetti, viisid Perthshireman named Izett, drifted to Italy, married an Italian lady elu keerdkäigud Itaaliasse, kus ta abiellus ning perekonnanime and denationalised his name into Donizetti. Being extraordinarily itaaliapärasemaks muutis. Gaetano Donizetti oli oma eluajal prolifi c and popular as composer, Donizetti habitually overworked erakordselt populaarne helilooja, kes kaasaegsete kirjelduste himself in the attempt to keep pace with demands from various kohaselt pühendus täielikult muusikateoste tellimuste täitmisele. opera houses. Good-natured and prodigal, he wrote two or three Kolmekümne aasta vältel komponeeris Donizetti keskmiselt high-profi le operas a year, together with cantatas, masses and kaks-kolm ooperit aastas, lisaks n-ö tarbemuusikat pidulike motets, fulfi lling every commission. Donizetti died, like many of sündmuste tarbeks (kantaadid, missad, motetid). Arvatakse, his opera characters, a victim of madness. Th e total number of et ületöötamine sai heasüdamliku ning vastutuleliku helilooja his operas has been estimated to be as high as seventy and many tervisele ka saatuslikuks. Donizetti ooperipärandiks loetakse of them were created under hackwork conditions. Donizetti’s kokku 71 ooperit, millest enamik sündis tellimustööna. Donizetti construction of operatic scenes relies on formula but the main ooperistseenide ülesehitus on küll taandatav teosest teosesse attention of the composer puts a premium on vocal beauty and korduvale mustrile, kuid küllap seetõttu jätkus produktiivsel display. loojal rohkem aega meloodilise ilu loomisele ning esiletoomisele.

Teisele maailmasõjale järgnenud üleüldine bel canto* vaimustus Until the bel canto* revival that followed World War II, Donizetti tõi kaasa ka Donizetti loomingu taasavastamise. Selle hetkeni was known chiefl y as the composer of one tragedy, “Lucia di tundis ooperipublik teda kui ühe draama (“Lucia di Lammermoor”, Lammermoor” (1835/ rev.1839), and one comedy, “L’Elisir 1835/ red.1839) ning ühe opera buff a (“Armujook”, 1832) autorit. d’Amore”. Tänapäevalgi on nimetatud ooperid endiselt muusikateatrite Today, these stage works are frequently accompanied in the repertuaaris koos teiste Donizetti pseudoajalooliste ooperitega, repertory by other Donizetti’s pseudo-historical operas. Let it be kajastamas näiteks Inglise ja Hispaania kuningakoja tegemisi Anne Boleyn, Mary Stuart and Robert Devereux of England, or (Anne Boleyn, Mary Stuart, Robert Devereux, Alfons XI) või Lucrezia Borgia of Italy and Alfonso XI of Spain. Th e audience kurikuulsate itaallaste kirevat elu (Lucrezia Borgia). Donizetti of the time adored literature and stage works which pursued kaasaeg armastas ilukirjandust ning lavateoseid, mis taasesitasid the fi ctionalization of historical persons, a sport popularized by ajalooliste isikute dramaatilist elu. Selle omaaegse moevoolu Scottish historical novelist and playwright Walter Scott (1771– ellukutsujaks peetakse šoti kirjanduse suurkuju Walter Scotti 1832) whose “Bride of Lammermoor” inspired the creation (1771–1832), kelle romaan-tragöödia “Lammermooride of the opera of the same name by Donizetti and several other mõrsja” inspireeris Donizetti kõrval ka teisi ooperikomponiste. composers of the time: Adolphe Adam, Michele Carafa, Luigi Äramärkimist väärivad Adolphe Adam, Michele Carafa, Luigi Rieschi, Alberto Mazzucato and Ivar Frederik Bredal. Rieschi, Alberto Mazzucato ning Ivar Frederik Bredal.

* Kokkuleppeliselt kõneldakse bel canto stiilist kui Itaaliast *As generally understood nowadays, the term bel canto refers pärit laulmisviisist, mis valitses Euroopa muusikateatris 18.–19. to the Italian-originated vocal style that prevailed throughout sajandil. Bel canto tunnusteks on laitmatu legato (ühtlaselt seotud most of Europe during the 18th–19th centuries. Th e hallmarks helikõrguste) laulmine, kerge tooni kasutamine kõrges registris, of the style are an impeccable legato singing, the use of a light meisterlik laulutehnika muusikalise ornamentika (melismid, tone in the higher registers with fl exible vocal techniques capable trillerid) esitamiseks, kaunis hääletämber ning hingamistehnika of dispatching ornate embellishments, well-focused timbre and valitsemisega kaasnev paindlik fraseerimine (muusikalise mõtte graceful phrasing rooted in a complete mastery of breath control. terviklik-loogiline esitus).

19 Tue / T 23. juuli kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Wed / K 24. juuli kell 18 Orissaare kultuurimaja / Orissaare Culture Club “GIUSEPPE VERDI 200” Johanni van Oostrum (sopran, Lõuna-Aafrika Vabariik, Holland / Republic of South Africa, Netherlands) (vt lk / see page 69) Mihkel Poll (klaver / piano) (vt lk / see page 70)

Tobiase Keelpillikvartett / Tobias String Quartet (vt lk / see page 75) Maano Männi (I viiul / I violin) Terje Männi (II viiul / II violin) Toomas Nestor (vioola / viola) Aare Tammesalu (tšello / cello)

Romanss “Päikeseloojang” / “Sunset” (“Il tramonto”, 1945) ** Giuseppe Verdi (1813–1901) Tekst / Text by Andrea Maff ei Romanss “Tähele” / “To a star” (“Ad una stella”, 1945) * Tekst / Text by Andrea Maff ei (1798–1885) Romanss “Ära urnile lähemale astu” / “Do not approach the urn” (“Non t’accostar all’urna”, 1838) * Romanss “Kiusatus” / “Th e seduction” (“La seduzione”, 1839) Tekst / Text by Jacopo Vittorelli (1749–1835) Tekst / Text by Luigi Balestra (1808–1863) Romanss “Kerjus”/ “Th e beggar” (“Il poveretto”, 1847) Romanss “Pilkase öö õuduses” / “In the horror of dark night” Tekst / Text by Manfredo Maggioni (“Nell’orror di notte oscura”, 1838) ** Tekst / Text by Carlo Angiolini (18??) “Joogilaul” / “Drinking song” (“Brindisi”, I versioon / the fi rst version, 1835) Romanss “Mustlasnaine” / “Th e gypsy woman” (“La zingara”, Tekst / Text by Andrea Maff ei 1845) ** Tekst / Text by Manfredo Maggioni (1810–1870?) * Romanss kuulub kogumikku “Kuus romanssi häälele ja klaverile I”, 1838 / the romance is a part of album “Six romances Keelpillikvartett e-moll / String quartet E-minor (1873) for voice and piano I”, 1838 Allegro Andantino ** Romanss kuulub kogumikku “Kuus romanssi häälele ja Prestissimo klaverile II”, 1843 / the romance is a part of album “Six romances Scherzo Fuga. Allegro assai mosso for voice and piano II”, 1843

20 Giuseppe Verdi on üks neist heliloojatest, keda seostatakse Giuseppe Verdi is among those composers who are mostly peamiselt ooperižanriga, kuid tänane kontserdikava esitleb Verdi associated with the opera, but today a more intimate Verdi is hoopis intiimsemat, peaaegu et salongilikku poolt. Kõlavad presented, a chamber, or even rather salon Verdi. Th e melodies meloodiad on pigem romansid kui ooperiaariad, ka helilooja ise presented emerge from the genre of romance, a term which fi gures määratles oma laulukogumikke romansikogumikena. in the title of the composer’s two principal song collections. Th e Verdi sooloromansside vihik (“Sei romanze I”, 1838) oli noore fi rst book of “Six Romances” (Sei Romanze, 1838) is the fi rst autori esimeseks trükivalgust näinud noodimaterjal. Autor, published work of the young Verdi. He was twenty-fi ve years old kes oli tollal kahekümne viie aastane, püüdis oma esimesele at the time and trying, unsuccessfully to begin with, to arrange a ooperile “Rocester” (hiljem kui “Oberto, conte di San Bonifacio”) performance of his fi rst opera, “Rocester”. Th is collection is not a edutult impressaariot leida. Verdi esimene romansivihik ei ole cycle in the same sense as can be heard in the works of Schubert laulutsükkel selles mõttes, nagu me neid Schuberti või Schumanni or Schumann, there is no narrative linking together the diff erent laulutsüklite mõistes tajume. Verdi kogumikul puudub ühtne pieces it is made up of. Th e unity of the pieces comes from an narratiiv, romansse ühendavaks jooneks võiks pidada nende elegiac inspirational similarity, very diff erent from the dramatic melanhoolset meeleolu – eleegilisust, mis erineb tunduvalt küpse contrasts one could have expected from the future composer of Verdi dramaatilisest komponistikäekirjast. operas. Romansis “Non t’accostare all’urna” (“Ära lähene mu urnile”) “Non t’accostare all’urna” (“Do not approach the urn”) brings out tunneme ära intonatsiooniviiteid Vincenzo Bellini (“Norma”, the echoes of Vincenzo Bellini (“Norma”, 1831) or, in a more veiled 1831) ja Gaetano Donizetti (“Lucia di Lammermoor”, 1835) way, of Gaetano Donizetti (“Lucia di Lammermoor”, 1835). Th is muusikalistele käekirjadele. Tegu on klassikalise romantilise bel romance seems to be the classic example of the initial romantic canto stiili musternäitega. Romansi “La seduzione” (“Kiusatus”) bel canto style. Th e melody of “La Seduzione” (“Th e Seduction”) meloodia on aga omamoodi eksperimentaalne. Tundub, et possesses a character that could be called as experimentation. noor Verdi katsetas erinevate vokaaltehnikate võimalusi juba Seems, Verdi is testing the full potential of vocal writing as in kammerlaulus (hiljem loomulikult ka oma ooperites). Laulja his operas: mezza di voce, sustained tones, coloraturas, cadences. käsutusse on autori poolt antud mezza di voce (tooni kasvatamine Th e second book of “Six Romances” (1845) is of widely diff erent ning kahandamine ühel helikõrgusel), venitatud üleminekud, inspiration. With the exception the poetic “Ad una stella” (“To the koloratuurid (muusikalised kaunistused) ning kadentsid (näiliselt Star”), these are pieces with character, of popular and sometimes improviseeritud vaba meetrumiga solisti võimekust esitlevad comic opera inspiration. “Ad una stella” is a masterpiece of lõigud). melodic purity and expressiveness, and could take its place Verdi teine romansikogumik avaldati 1845. aastal. Kuid selle among the most beautiful opera arias. With “La Zingara” (“Th e laulutsükli põhiloomus on hoopis teistsugune. Romansid on Gipsy”) comes a stirring piece, very spirited, fresh and light, to pigem karakterpalad, milles võib leida isegi koomilise ooperi a wild bolero rhythm, introducing a personage typical of Verdi’s kõlavärve. Erandina paistab silma romanss “Ad una stella” art of characterisation (melody-wise and vocally we could be (“Tähele”). Romanss on meistriteos, mida iseloomustavad hearing Oscar, the page in “Th e Masked Ball”, 1859). Th e cycle meloodia puhtus ja väljendusrikkus, ning mis kannatab võrdlust concluding “Brindisi” exists in two versions, the autograph score maailma kaunimate ooperiaariatega. and the published version, the fi rst one being brasher and more Romanss “La Zingara” (“mustlasnaine”) on meeleolukas, kerge, exuberant. kasutab boolerorütme ning esitleb Verdile omast muusikalise Isolated, post-second collection melody “Il Poveretto” (“Th e karakteri loomise kunsti. (Muusikaliselt võib romanssi pidada Beggar”, 1847) combines the two poles of Verdi’s inspiration – the Verdi ooperi “Maskiball” Oscari tegelaskuju visandiks.) musical emphasising of all the nuances of the text with the part Romansitsükli lõpetab “Joogilaul” (“Brindisi”), millest on olemas composers’ patriotic fl ights, allowing him to play on lively and kaks versiooni. Säilinud on nii Verdi käsikiri kui ka esimene expressive contrasts. trükivalgust näinud variant, millest esimene on oma loomult tunduvalt ülevoolavam ning elujaatavam.

21 Romansikogumikku mitte kuuluv “Il poveretto” (“Kerjus”, 1847) Th e Verdi melodies therefore seem to be both a synthesis ühendab Verdi loojanatuuri kaks poolust: Verdile iseloomuliku of the romantic bel canto style which preceded him and an tekstidetailide muusikasse “tõlkimise” soovi ning helilooja experimentation laboratory of vocal methods and dramatic üha süvenevad isamaalised ning patriootlikud meeleolud. expression techniques. In short, for Verdi it was to be a question Kokkuvõtvalt on Giuseppe Verdi romansid Verdi-eelse romantilise of passing from behind-the-scenes to the stage of music theatre bel canto stiili ning tollal uuendusliku, harjumatult dramaatilise itself. väljendustehnika kombinatsioon. Giuseppe Verdi elus oli kätte Once Verdi had become Italy’s pre-eminent opera composer, he jõudmas aeg kulissidest muusikateatri rambivalgusesse astuda. wrote few non-vocal works, most notably the Quartetto – his Kui Giuseppe Verdi juba küpse meistrina publiku ning kriitikute simple title for the String Quartet in E minor (1873). It was the toetusel Itaalia silmapaistvaima ooperihelilooja staatust nautis, only instrumental composition he consented to have published kirjutas ta ka mõned instrumentaalteosed. Viimaste hulgas during his lifetime. As Verdi admitted, he composed the Quartet paistab eriti silma “Quartetto” (“Kvartett”), nagu helilooja ise oma “simply to pass the time” during months of enforced idleness in teost nimetas. Keelpillikvartett e-moll (1873) jäigi ainukeseks Naples in early 1873, when rehearsals for the local premiere of instrumentaalteoseks, mille kirjastamisega autor oma eluajal “” were delayed. Although he the Quartet performed at his nõustus. Nagu Verdi ise tunnistas, komponeeris ta “Quartetto” hotel for a few friends, he originally wanted to keep the work lihtsalt ajaviiteks, kui ooperi “Aida” ettekande ettevalmistusel private. But following its 1876 public premiere in Paris, Verdi Napolis tekkisid ettenägematud viivitused. Keelpillikvartett kanti was fi nally persuaded to allow it to appear in print. Published in küll hotellis Verdi lähimate sõprade ringis ette, kuid helilooja ei 1876, the Quartet soon became well known all over Europe and soovinud teost avalikkusele esitleda. Alles pärast “Quartetto” the . Pariisi ettekannet 1876. aastal soostus Verdi teost kirjastama, millele järgnes teose kiire tõus armastatud kontsertnumbriks kõikjal Euroopas ning Ameerika Ühendriikides.

Tue / T 23. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House “RIGOLETTO” Giuseppe Verdi ooper kahes vaatuses / An opera in two acts by Giuseppe Verdi Francesco Maria Piave libreto Victor Hugo’ draama “Kuningas lõbutseb” põhjal Libretto by Francesco Maria Piave on the themes of “Le roi s‘amuse” by Victor Hugo

Esietendus / Premiere: Teatro de Fenice, Venezia / Venice (1851) Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega / Performed in Italian with Estonian and English sidetitles Etenduse kestus / Duration: 2,5 h

Th bilisi Zakaria Paliašvili nimelise riikliku ooperi- ja balletiteati etendus (Gruusia) / Performance of Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Th eatre (Georgia) (vt lk / see page 74)

Lavastaja / Director DAVID SAKVARELIDZE (vt lk / see page 72) Kunstnik / Set designer GEORGI ALEKSI-MESKHIŠVILI Dirigent / Conductor GIANLUCA MARCIANO (vt lk / see page 66)

22 Osades / Cast: Mantua hertsog / Duke of Mantua ...... ARMAZ DARAŠVILI (tenor) (vt lk / see page 60) Rigoletto, tema õuenarr / His jester ...... SULKHAN GVELESIANI (bariton / baritone) (vt lk / see page 61) Gilda, Rigoletto tütar / His daughter ...... MARIKA MATŠITIDZE (sopran / soprano) (vt lk / see page 67) Sparafucile, palgamõrtsukas / An assassin ...... KAKHABER TETVADZE (bass) (vt lk / see page 74) Maddalena, tema õde / His sister ...... TEA DEMURIŠVILI (metsosopran / mezzo) (vt lk / see page 60) Giovanna, Gilda teenijanna / Gilda’s maid ...... IAMZE GURTŠIANI (metsosopran / mezzo) Krahv Ceprano / Count Ceprano ...... TARIEL TŠITŠINADZE (bariton / baritone) Krahvinna Ceprano / Countess Ceprano ...... EKATERINE JEJELAVA (metsosopran / mezzo) Matteo Borsa, õukondlane / A courtier ...... JURI ASLANIŠVILI (tenor) (vt lk / see page 59) Krahv Monterone / Count Monterone ...... GOTŠA DATUSANI (bass) (vt lk / see page 60) Marullo ...... BONDO GOGIA (bariton / baritone) (vt lk / see page 61) Kohtuametnik / Court usher ...... TARIEL TŠITŠINADZE (bariton / baritone) Paaž / Page ...... EKATERINE JEJELAVA (metsosopran / mezzo soprano)

SISUSELETUS SYNOPSIS

I vaatus Act I Ball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelne hertsog jutustab Th e Duke, a womanizer, tells Borsa of his newest woman and oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on pühapäevastel expresses scorn for those who remain faithful to a single person. palvustel kohanud, ning naerab truu armastuse üle. Hertsogi He courts the Countess of Ceprano, and Rigoletto mocks her küürakas õuenarr Rigoletto teritab keelt krahv Ceprano kallal husband, and advises the Duke to kill the husbands of his lovers. ning teeb hertsogile ettepaneku kõikide oma armukeste mehed Count Monterone, whose daughter the Duke has seduced, curses hukata. Õukondlane Marullo teatab, et Rigolettol on armuke, Rigoletto. ning kättemaksuks õukondlastele langenud solvangute eest An assassin Sparafucile off ers Rigoletto his services. Rigoletto otsustatakse neiu röövida. Saabub krahv Monterone, kelle tütre visits his daughter, Gilda, and expresses his love for Gilda’s hertsog on rüvetanud. Monterone neab nii hertsogit kui ka tema mother, who loved him despite his physical appearance and died õuenarri Rigolettot. in childbirth. He keeps her hidden and refuses to tell her anything Palgamõrtsukas Sparafucile pakub Rigolettole oma teeneid, about his job, in order to keep her safe from the Duke. She reveals, kuid narr keeldub. Rigoletto kohtub tütrega ning kirjeldab oma however, that she has met a young man, Gualtier Malde. He is, tundeid neiu surnud ema vastu. Rigoletto varjab tütart hertsogi of course, the Duke in disguise, and comes to visit her after her eest ning kodus ei tea keegi, kellena Rigoletto ametis on. Gilda father leaves. jutustab isale, et on armunud noormees Gualtier Malde’i. Gilda At night, the noblemen kidnap Gilda and bring her to the Duke, väljavalitu osutub valeriietes hertsogiks, kes Rigoletto lahkudes believing her to be Rigoletto’s mistress. Th ey tell Rigoletto that ka neidu külastab. they are kidnapping the Countess in order to make him go along Õukondlased röövivad arvatava narri kallima ning viivad neiu with the plot. When he realizes that he has been duped, he thinks hertsogi lossi. Rigolettole valetatakse, et röövitakse hoopis krahv of the curse. Ceprano naist, ning Rigoletto osaleb öises seikluses maskis ning Th e Duke, hearing that Gilda has been kidnapped, is saddened; silmadel rätikut kandes. Kuuldes oma röövitud tütre appihüüdu, but when the noblemen reveal that they have captured Rigoletto’s rebib narr maski eest ja mõistab, mis on juhtunud. mistress, he recognizes her description. Rigoletto comes to the Hertsog kurvastab, kui Gilda röövist kuuleb. Õukondlased toovad palace to fi nd his daughter, fearing that she will fall into the teate, et on tabanud Rigoletto kallima. Saabub Rigoletto ning Duke’s hands; fi nds himself mocked by noblemen. He fi nally sees nõuab oma tütre vabastamist. Hertsogi magamistoast sööstab her and learns that the Duke has seduced her. Enraged, he swears Gilda oma isa käte vahele ning räägib isale oma armastusest ja vengeance. hertsogi poolsest kuritarvitusest. Rigoletto lubab tütre rüvetamise eest hertsogile kätte maksta.

23 II vaatus Act II Gilda tunnistab isale, et armastab hertsogi endiselt. Et Gildale Gilda confesses to Rigoletto that she still loves the Duke. Th e hertsogi truudusetust demonstreerida, viib isa tütre Sparafucile Duke speaks fl ippantly about women’s inconstancy and his own majja. Oodata on hertsogi saabumist, kes Sparafucile kauni unfaithfulness and fl irts with Sparafucile’s sister Maddalena. õe Maddalenaga kohtama tuleb. Gilda unelmad purunevad. Rigoletto begs Gilda to forget the Duke and sends her home. Rigoletto saadab tütre koju, et see meheks riietatuna Veronasse Rigoletto pays Sparafucile to kill the Duke, whom he doesn’t sõidaks, ning lubab Gildale ka ise järgneda. recognize, and who is forced to spend the night due to a Rigoletto maksab Sparafucilele esimese summa hertsogi tapmise thunderstorm. Maddalena, however, begs that the Duke’s life be eest. Maddalena palub venda, et too säästaks hertsogi elu ning spared if another victim can be found. Gilda, disguised as a man, tapaks hoopis küüraka narri, kes palgamõrva teise osamaksuga hears this and sacrifi ces herself for the Duke. When Rigoletto tagasi tuleb. Sparafucile peab sellist käitumist autuks, kuid tõdeb, returns with the money, he receives not the Duke’s body but his et juhusliku möödakäija tapmise vastu hertsogi pähe poleks tal daughter’s. midagi. Gilda kuuleb jutuajamist pealt ning otsustab hertsogi Rigoletto is about to dump the body when he hears the Duke päästa kas või omaenese elu hinnaga. singing. He opens the wrappings and discovers his daughter, not Rigoletto naaseb, et palgamõrva eest arved klaarida. Raha üle quite dead, who begs his forgiveness and explains that she wished andnud, saab ta kotiriidesse mähitud laiba. Rigoletto on teel, et to die for her love. Rigoletto cries out in despair at the fulfi lment laip jõkke visata, kui kuuleb hertsogi laulu, kes on oma järjekordse of the curse. vallutuse juurest lahkumas. Rigoletto avab kotisuu ja leiab oma pussitatud tütre.

1850. aastaks oli Giuseppe Fortunino Francesco Verdil (1813– By 1850, Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813–1901) was 1901) seljataga elu viljakaim tööperiood. Verdi 15 ooperit olid at his most prolifi c, he had completed 15 operas that established toonud kaasa publiku poolehoiu ning Verdit tunnustati kui itaalia him with audiences of the time and as the successor to Bellini, ooperi suurkujude Bellini, Donizetti ja Rossini mantlipärijat. Donizetti, and Rossini, all of whom had recently died or retired. 1851. aastal ilmavalgust näinud “Rigoletto” ületas Verdi senised “Rigoletto” (1851) clearly surpassed in originality and achievement lavateosed oma muusikalise mitmekesisuse ning originaal- all of his previous work. At its premiere and the ensuing susega. Nii ooperi esietendus kui ka järgnenud 13 esituskorda 13-performance run at Venice’s Teatro de Fenice, “Rigoletto” was Teatro de Fenice lavalaudadel möödusid ülimenukalt. Kuid an enormous success. But despite “Rigoletto’s” eventual success, “Rigoletto” soojale vastuvõtule vaatamata rippus ooperi elu- ja it was very nearly killed before its birth, needing something of a lavakõlbulikuks tunnistamine juuksekarva otsas, nõudes loojatelt political miracle just to see the light of day. poliitilist paindlikkust ning tsensoritele järeleandmisi. Verdi – an ardent humanist and patriot who longed for Italy to be Verdi oli avalikult humanist ning Itaalia patrioot, kes igatses free from the autocratic rule of France and Austria – turned to an näha oma kodumaad Prantsuse ja Austria autokraatlikust uncomfortable source of inspiration: a play by Victor Hugo called mõjuväljast vabana (peaaegu kogu Põhja- Itaalia oli Habsburgide “Le roi s’amuse” (“Th e king amuses himself”). Th e play centres on impeeriumi provints). Seda üllatavam oli Verdi pöördumine the amorous exploits of the historical French king Francois I and prantsuse kirjaniku Victor Hugo’ näidendi “Kuningas lõbutseb” the downfall of his physically deformed and morally corrupt jester (“Le roi s’amuse”) poole inspiratsiooni leidmiseks. Hugo’ näidend Triboulet. Naturally, Austrian censors (who had jurisdiction over jutustab Prantsuse kuninga Francois I armuseiklustest ning tema northern Italy, most of which was a province of the Habsburg deformeerunud kehaga moraalitu õuenarr Triboulet’ kurvast Empire at the time) were not impressed with Verdi and librettist saatusest. Ning loomulikult ei andnud Austria keisririigi tsensorid Francesco Maria Piave’s work. And after extensive revisions to Verdi ning tema libretisti Francesco Maria Piave tööle lavaõigust. the work’s setting and its characters’ identities – the scene moved Pärast ooperi põhjalikku ümbertöötamist muutus nii ooperi from the French court to Mantua, King François became the local tegevuspaik (Prantsuse õukond kolis Mantua hertsogi lossi) duke, Triboulet became Rigoletto, and so on – the newly titled kui ka tegelaskujud (Francois I muutus itaallasest hertsogiks, “Rigoletto” won its approval for performance from a censor. Hugo Triboulet’st sai Rigoletto jne). Kuigi Victor Hugo ei vaadanud himself, although normally disapproving of operatic treatments oma teoste ooperilavadele jõudmisele just lahke pilguga, olevat of his works, eventually conceded that Verdi’s “Rigoletto” had

24 kirjanik väitnud, et Verdi “Rigoletto” ei tee tema algupärasele certainly done “Le roi s’amuse” no great harm and in fact in a few näidendile häbi, vaid on nii mõneski mõttes parem. respects was superior to the play.

“Oh, “Kuningas lõbutseb” on lihtsalt parimatest parim, võib olla “Oh, “Le Roi s’amuse” is the greatest subject, perhaps even the isegi kaasaegse näitekirjanduse tipp. Triboulet’ tegelaskuju on greatest drama of modern times. Triboulet is a creation worthy of lausa Shakespeare’i väärt!” Shakespeare!”‘ Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi

Verdi tragöödiatunnetus, sellisena nagu ta meie ees “Rigolettos” Verdi’s conception of tragedy, as it unfolds in “Rigoletto” was lahti rullub, on tugevasti mõjutatud helilooja eluaegsest sharpened by his lifelong study of the works of Shakespeare and armastusest Shakespeare’i ning Schilleri tööde vastu. Juba Schiller. Classical tragedy, from Aeschylus and Sophocles forward, Aischylosest ning Sophoklesest alates tähendab klassikaline was never about the “failure” of a “tragic hero.” Th e subject of tragic tragöödia mitte nn romantilise kangelase hävingut ja hukku, drama is the pervasive corruption of a society, which is fated to vaid tragöödia keskmeks on ühiskonna nõrkus ja pahelisus, mis a tragic end due to its corrupt practices, Showing on stage the paratamatu hävinguni viib. Näidates laval ajalooliste tegelaste acts of cruelty and barbarism, based on a true history, and which julmust ning barbaarsust, mis tsivilisatsioonide kadumisele on had destroyed a previous civilization is meant for the audiences viinud, lootsid ju autorid, et publik nähtut ja selle varje ka oma to see the shadows of the same processes in their own culture. kultuuriruumis tunnetada ning näha suudab. Selles mõttes Verdi’s “Rigoletto” is defi nitely a classical drama, as it occurs in a on “Rigoletto” klassikaline draama ning sellest räägib ka Verdi society which possesses no redeeming qualities. While one may paljukorratud tsitaat. Ooperi tegevus toimub ühiskonnas, mis be genuinely touched by what appears to be Rigoletto’s love for on läbinisti mäda. Publik võib kogu hingest kaasa elada Rigoletto his daughter, is it possible to overlook his role in supporting, even armastusele oma tütre vastu, kuid kas see vabandab Rigoletto inciting the disgusting behaviour of the Duke’s degenerate court? toetust hertsogi südametunnistuseta tegudele? Ka Gilda As for sympathy for Gilda, her self-dooming desire to protect the enesehävituslik soov hertsogi elu päästa ei põhine naiivsusel või Duke, is not based on naiveté or love, but is self-delusion.... armastusel, kuivõrd enesepettusel. Without a doubt, the 160 years of acquaintance with “Rigoletto’” On tõenäoline, et tänapäeva publiku kõrvadele tundub Verdi music has softened our ears towards the Verdi’s experimentalism “Rigoletto” vähem eksperimentaalsena, kui helilooja kaasaegsed with untraditional forms of the time (frivolous party music for ooperit tajusid. Kasutas ju Verdi oma lavateoses ajastule tavatult an overture, endless fl ow of the storytelling, use of various forms argimuusikat (ooperi avamäng, peostseen), kiiret (ilma pikemate of arias, and recitatatives, musical theme of the curse) which aariapausideta) draamajutustamise viisi, erinevaid aaria- ning make this score quite uneven. Verdi is simply casting his music to retsitatiiviliike ning ikka ja jälle läbiva saatusliku teemana ilmuvat perfectly fi t the dramatic situations. Th ere are, however, certainly nn needusemotiivi. Verdi seadis oma komponistigeeniuse showpieces in the score which are integrated into the drama eelkõige ooperi sisu ning tragöödia arengu teenistusse. Mõelge and grow out of the action and fl uctuating emotions. Th ink of vaid mõjule, mida tekitab ooperi lõpustseenis kõlav hertsogi the dramatic sting, the heart-stopping eff ect, of that most trivial triviaalne lauluke “La donna e mobile”, mille taustal Rigoletto oma of all tunes, “La donna è mobile,” as it is heard in the distance lapse surnukeha kotist leiab. by Rigoletto as he is dragging the sack down to the river with his daughter’s body in it, thinking that it is the Duke’s body as intended.

25 Wed / K 24. juuli kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church Fri / R 26. juuli kell 20 Mustjala Anna kirik / Mustjala St. Anna’s Church Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solistide ansambel Suliko (Gruusia) / Th e Suliko ensemble of Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre (Georgia) (vt lk / see page 73)

Koosseisus / Presenting: Grigol Makharadze, Tamaz Saginadze, Sulkhan Gvelesiani, Ivane Galuašvili, Bondo Gogia, Kakhaber Onašvili, Salva Abramašvili, Gela Tšakhvadze, David Kipiani, Lado Iluridze

Kontserdil kasutatavad gruusia rahvapillid / Th e Georgian traditional instruments presented: salamuri (puufl ööt / wooden recorder) chonguri (neljakeeleline näppepill / four-string plucked instrument) panduri (kolmekeeleline näppepill / three-string plucked instrument).

Kõlavad traditsioonilised gruusia viisid ning erinevate Gruusia piirkondade rahvalaulud / Programme consists of Georgian traditional songs and folk tunes from the diff erent regions of the country

“Viljalõikaja laul” / “Th e Reaper’s song” (“Kanuri”) Abhaasia lüüriline laul “Varado” / Abkhazian lyric song “Varado” Kahheetia tantsulaul / Kakhetian dance song Instrumentaalne vahepala / Instrumental intermission “Ratsutaja laul” / “Th e horseman’s song” (“Tskhenosnuri”) “Mtiuleti lembelaul” / “Love song from Mtiuleti” (“Mtiuluri Satrfi alo”) Abhaasia laul / Abkhazian song (“Akishi”) Instrumentaalne vahepala / Instrumental intermission “Rõõmulaul” / “Th e song of joy” (“Salagobo”) Vaimulik laul / Th e sacred song “Da vitartsa meufi sa” “Vaikses aias” / “In the quiet garden” (“Chum bagnarshi”) Instrumentaalne vahepala / Instrumental intermission “Tuule hällilaul” / “Th e lullaby of wind” (“Kari gimgeris nanasa”) Gruusia traditsionaal “Suliko” / Georgian traditional song “Suliko” “Svaneti ringmängulaul” / “Svaneti round dance song” (“Svanetian Perkhuli”) Gruusia traditsionaal “Th bilisi” / Georgian traditional song “Tbilisi” (“Tbiliso”) “Teie terviseks!” / “A toast! “ (“Mravalzhamieri!”)

26 Kuigi gruusia rahvamuusika kontsertesituse traditsioon on Although concert presentation of Georgian songs now has a tänaseks juba saja-aastane, on nende laulude arhailine side tradition going back one hundred years, the archaic connection gruusia kultuuriga veel vägagi elus. Tüüpiline gruusia laul on can still be clearly felt, as many of these songs continue to have kolmehäälne, a cappella (ilma saateta) meestelaul, mida aeg-ajalt their place in daily life today. A typical Georgian song is sung a esitatakse ka traditsiooniliste näppepillide saatel. Polüfooniline cappella by men, in three voices. However, occasionally the string (vabade harmooniahäältega) laulmine on alati olnud gruusia instruments and panduri are used as accompaniment. Polyphonic seltsielu lahutamatu osa. Tänapäevalgi on õhtusöögilaua ümber singing has always had its natural place in Georgian social life, laulmine Gruusias üsna levinud. Ja mitte vaid pidulike sündmuste both at festivities and at work. Today, the most common forum puhul, vaid ka tavalistes restoranides võib kuulda kaunist for the tradition is the dining table. Not only at banquets, but also mitmehäälset meestelaulu. Arvukad Gruusia vokaalansamblid in common restaurants, one may here a company of gentlemen hoiavad ning propageerivad traditsioonilist gruusia laulu ka singing a beautiful song in chorus. Many Georgian ensembles kontsertvormina. pass on the tradition in concert form as well. Gruusia keel, üks neljast Lõuna-Kaukaasia ehk Kartveliani keelest, Th e Georgian language, one of the four South Caucasian or ei ole suguluses ühegi teise keelega ning selle algsed omadused Kartvelian languages, is very old. It is not related to any other on tänu riigi geograafi lisele isoleeritusele hästi säilinud. Gruusia living language, and its original traits are well preserved due keelt iseloomustab erakordne kaashäälikute rohkus, kuid sellele to the land being geographically isolated. Th e most signifi cant vaatamata ei kõla gruusia laul kunagi tahumatult või nurklikult. feature of the Georgian language is its richness in consonants. Vastupidi, see kõlab soojalt ja voogavalt, siiralt ja uhkelt. Despite this, Georgian singing is never rough or angular. On the Gruusia rahvamuusikas eristatakse nelja laulutraditsiooni contrary, it sounds warm, generous, sincere or defi antly proud. (dialekti) ning kõigis neis võime leida 1–4osalisi laule. Erinevad Georgian folk music comprises diff erent dialects, each of them traditsioonid võib laias laastus jagada Lääne- ning Ida-Gruusia representing 1, 2, 3, 4 part songs that can be divided into two tavandiks. Gruusia idaosast pärinev muusika kõlab tihti main groups: West Georgian and East Georgian. East Georgian kahe solisti (soolohääle) ning liikuva bassijoonisega, Gruusia songs often have two soloist upper parts and a lower part with lääneosast pärinev traditsioon esindab tunduvalt keerulisemat fl exible drone notes. West Georgian songs are characterized by meloodiajoonist ning lääne kuulaja kõrvade jaoks ka ootamatuid a pronounced polyphony, which often has a complex melodic dissonantse ning harmooniajärgnevusi. structure that disregards harmonic consonance. Stylistic traits Käsikäes kristluse levikuga Gruusias IV sajandil arenes ka such as “yodels” (krimanchuli, unexpected key changes and regionaalne koraalilaulmise traditsioon ning kloostrite juures dissonance may sound unfamiliar to Western ears. alustasid esimesed muusikakoolid (Gelati ja Ikalto kloostrid After Christianity was proclaimed in Georgia in the 4th century Gruusias, Athoni klooster Jeruusalemmas, Siinai mäel Süürias, a new genre of church chorales developed and musical schools Petritsoni klooster Bulgaarias). Keskaegsed religioonikeskused were founded (Gelati, Iqalto in Georgia; Jerusalem, Atoni mount olid alati ka vokaalkunsti keskused. Siin arenes välja liturgilise laulu and Sinai mount in Syria; Petritsoni monastery in Bulgaria). Th e kolmeosaline vorm, mis levis kaua vaid suulise traditsioonina. spiritual centres of Middle Ages Georgia were also centres of Alles 19. sajandil, kui Gruusia kirikud kaotasid Venemaa 1801. religious vocal art. Here a three-part form of liturgical singing aasta okupatsiooni järel oma iseseisvuse ning jumalateenistused developed which was also handed-down orally. Only in the venestati, hakkas toonane vaimulikkond ning muusikud oma 19th century, when Georgian churches lost their autonomy rahvuspärandit üles kirjutama. Nende käsikirjade alusel on olnud as a consequence of the Russian occupation of 1801, and the võimalik unikaalne, Nõukogude okupatsiooni ajal (1921–1990) services became increasingly Russianized, did the priests and peaaegu täielikult hävitatud suuline traditsioon taaselustada. musicians begin to set down the orally-transmitted songs in 2003. aastal andis Gruusia kirikute valitsus välja määruse, mille written form. Th ese constitute an important foundation for kohaselt on ametlikel jumalateenistustel ja tseremooniatel the re-birth of this vocal art, almost totally obliterated during lubatud vaid kuni kolmehääle polüfoonia ning lauljatel palutakse the time of the Soviets (1921–1990). In 2003 Georgian Church vältida uuenduslikku harmooniat. Seda selleks, et säilitada issued an ordinance according to which no more then three-voice aastasadu kestnud traditsioone ning unikaalset helikeelt. polyphony is eligible for offi cial praying in churches and during offi cial ceremonies. Th e singers are also asked to avoid modern and innovative harmonic language in order to preserve the old

27 Gruusia rahvamuusika lahutamatu osa on ka nn linnakultuur. traditions and unique musical language of Georgian chants which Siin on esindatud kaks põhisuunda. Esmalt nn vanad Th bilisi are of hundreds of years old. City folklore is an integral part of laulud, mis on segu gruusia rahvapärandist ning idamaise the Georgian folk music. Th ere are two trends in it: the so called kultuuri mõjudest. Ning teine suund, milles solistid ning kuni old Tbilisi songs, which are the mixture of Georgian folklore and kolmeliikmelised ansamblid laulavad kitarri saatel. Sellises oriental tunes and another trend which developed under the laulustiilis tunneme ära juba tugevaid euroopaliku helikeele infl uence of European music, performed by one, two or three mõjusid. Nagu iga traditsioon, on ka gruusia muusika mõjutatud singers to the guitar accompaniment. Georgian music is enriched teistest kultuuridest, kuid oma põhiolemuselt on gruusia with the achievements of European music but has never been polüfooniline laul jäänud unikaalseks ning hõlpsalt äratuntavaks. cut from its national roots. It retained its unique characteristic features till present.

Wed / K 24. juuli kell kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House “MADAMA BUTTERFLY” Giacomo Puccini ooper kahes vaatuses / Opera in two acts by Giacomo Puccini Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto David Belasco ja John Luther Longi samanimeliste tööde ainetel / Libretto by Luigi Illica and Giuseppe Giacosa on the works of the same title by David Belasco and John Luther Long Esietendus / Premiere: Teatro alla Scala, Milano / Milan (1904)

Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega / Performed in Italian with Estonian and English sidetitles Kestus / Time of performance: 3 h

Khuthaisi Meliton Balanšivadze nimelise riikliku ooperi- ja balletiteatri etendus (Gruusia) / Performance of Kutaisi Meliton Balanchivadze State Opera and Ballet Th eatre (Georgia) (vt lk / see page 64)

Dirigent / Conductor REVAZ JAVAKHIŠVILI (vt lk / see page 62) Lavastaja / Director DAVID SAKVARELIDZE (vt lk / see page 72) Kunstnik / Set and costume designer MARK BAILEY

Osades / Cast: Cio-Cio San (Madama Butterfl y) ...... IRINE TABORIDZE (sopran / soprano) (vt lk / see page 73) Suzuki, tema teenijanna / Her maid ...... IRINE ALEKSIDZE (metsosopran / mezzo soprano) (vt lk / see page 58) B. F. Pinkerton, USA mereväeleitnant / Lieutenant of the US Navy ANZOR KHIDAŠELI (tenor) (vt lk / see page 64) Sharpless, USA konsul / US Consul ...... NIKOLOZ LAGVILAVA (bariton / baritone) (vt lk / see page 65) Goro, kosjasobitaja / A matchmaker ...... ROSTOM IAŠVILI (tenor) (vt lk / see page 62) Prints / Prince Yamadori ...... BADRI ADAMIA (tenor) (vt lk / see page 58) Bonze, Cio-Cio Sani onu / Cio-Cio San’s uncle ...... GOTŠA DATUSANI (bass) (vt lk / see page 60) Keiserlik nõunik / Th e Imperial Commissioner ...... AKAKI IOSELIANI (bass) Yakuside ...... EMIL TŠARGAZIA (bariton / baritone) (vt lk / see page 74) Kate Pinkerton ...... INGA PUTKARADZE (sopran / soprano) Saatkonna ametnik / Th e Offi cial Registrar ...... GIVI TEVDORADZE Cio-Cio Sani ema / Mother ...... TAMTA GABUNIA Cio-Cio Sani tädi / Th e aunt ...... NATIA TŠAKVETADZE Cio-Cio Sani täditütar / Th e cousin ...... SALOME JMUKHADZE Cio-Cio Sani sugulased, sõbrad ja teenrid / Cio-Cio San’s relations, friends and servants

28 SISUSELETUS SYNOPSIS

I vaatus Act I Nagasaki sadama läheduses tutvuvad USA mereväe leitnant On a fl owering terrace above Nagasaki harbor, U.S. Navy B. F. Pinkerton ja kosjasobitaja Goro majaga, mille Pinkerton Lieutenant B. F. Pinkerton inspects the house he has leased from a enesele koos geišast abikaasa Cio-Cio Sani (Madama Butterfl y) marriage broker, Goro, who has just procured him three servants ning kolme teenriga on rentinud. Mäeküljelt üles jõudnud and a geisha wife, Cio-Cio San, known as Madama Butterfl y. To Ameerika konsul Sharpless jääb kuulama Pinkertoni, muretu the American consul, Sharpless, who arrives breathless from elumere lainetel seilava naudinguteotsija elufi losoofi at. climbing the hill, Pinkerton describes the carefree philosophy of Hetkel on Pinkerton lummatud haprast Cio-Cio Sanist, kuid a sailor roaming the world in search of pleasure. At the moment, tema 999aastane abieluleping võimaldab abielu ka lõpetada. he is enchanted with the fragile Cio-Cio San, but his 999-year Kui Sharpless hoiatab kaasmaalast, et tütarlapse jaoks võib marriage contract contains a monthly renewal option. When abieluvanne enamat tähendada, tõrjub Pinkerton sellised mõtted Sharpless warns that the girl may not take her vows so lightly, ning tõstab klaasi oma tulevase ameeriklannast “tõelise abikaasa” Pinkerton brushes aside such scruples, saying he will one day terviseks. marry a “real” American wife. Eemalt kostab Cio-Cio Sani rõõmsat laulu. Tütarlaps saabubki Cio-Cio San is heard in the distance joyously singing of her sõprade saatel ning jutustab Pinkertonile ajast, mil ta perekonnal wedding. Entering surrounded by friends, she tells Pinkerton oli väga raske ning neiu oli sunnitud geišana leiba teenima. how, when her family fell on hard times, she had to earn her living Cio-Cio San näitab peiule oma vähest varanatukest ning räägib as a geisha. Cio-Cio San shows her bridegroom her few earthly soovist kristlaseks saada. Toimub pulmatseremoonia ning küla- treasures and tells him of her intention to embrace his Christian lised õnnitlevad noorpaari. Pidustustele jõuab ka Cio-Cio Sani faith. Th e Imperial Commissioner performs the wedding budistlikust preestrist onu, kes süüdistab neiut esivanemate ceremony, and the guests toast the couple. Th e celebration is religiooni reetmises. Vihane Pinkerton saadab külalised ära ning interrupted by Cio-Cio San’s uncle, a Buddhist priest, who bursts kuivatab oma naise pisarad. Cio-Cio San laulab oma õnnest ning in, cursing the girl for having renounced her ancestors’ religion. suurest armastusest. Pinkerton angrily sends the guests away. Alone with Cio-Cio San in the moonlit garden, he dries her tears, and she joins him in singing of their love.

II vaatus Act II Kolm aastat hiljem. Cio-Cio San ootab endiselt abikaasa naasmist Th ree years later, Cio-Cio San waits for her husband’s return. Jaapanisse. Ajal, mil Suzuki palvetab, seisab tema perenaine ukse As Suzuki prays to her gods for aid, her mistress stands by the kõrval ning vaatab üksisilmi sadamat. Kui Suzuki kurdab, et doorway with her eyes fi xed on the harbor. When the maid nende majapidamisraha on peaaegu otsas, kinnitab Cio-Cio San shows her how little money is left, Cio-Cio San urges her to have oma veendumust abikaasa tagasituleku kohta. Konsul Sharpness faith: one fi ne day Pinkerton’s ship will appear on the horizon. toob Pinkertonilt kirja. Kuid enne kui mees kirja üle anda jõuab, Sharpless brings a letter from the lieutenant, but before he can saabuvad kosjasobitaja Goro koos Cio-Cio Sani austaja, jõuka read it to Cio-Cio San, Goro comes with a suitor, the wealthy prints Yamidoriga. Cio-Cio San saadab kosilased ära, väites, et Prince Yamadori. Th e girl dismisses both marriage broker and tema ameerika abikaasa ei ole teda hüljanud. Sharpless püüab prince, insisting her American husband has not deserted her. Cio-Cio Sanile kirja lugeda ning vihjab, et Pinkerton ei pruugi When they are alone, Sharpless again starts to read the letter and enam Jaapanisse saabuda. Selle peale toob Cio-Cio San elutuppa suggests Pinkerton may not return. Cio-Cio San proudly carries oma poja ning väidab, et kui abikaasa lapsest teaks, tuleks ta forth her child, saying that as soon as Pinkerton knows he has a kindlasti koju. Kui mitte, siis lubab Cio-Cio San end pigem tappa son he surely will come back; if he does not, she would rather die kui eelneva elu juurde tagasi pöörduda. Naise pühendumusest than return to her former life. Moved by her devotion, Sharpless liigutatuna lahkub Sharpless ilma kirja lõpuni ette lugemata. leaves, without having revealed the full contents of the letter. Cio- Kõlab kahuripauk ning Cio-Cio San toob pikksilma, et randuva Cio San, on the point of despair, hears a cannon report; seizing a

29 laeva nime lugeda. See on Pinkertoni laev. Rõõmust segane, spyglass, she discovers Pinkerton’s ship entering the harbor. Now käsib Cio-Cio San Suzukil aeda minna ja lilli korjata, et abikaasa delirious with joy, she orders Suzuki to help her fi ll the house with saabumise puhuks maja lilledega täita. fl owers. Varahommikul nõuab Suzuki, et Cio-Cio San ja tema poeg puh- As dawn breaks, Suzuki insists that Cio-Cio San rest. Humming kama heidaksid. Saabuvad Sharpless, Pinkerton ning viimase a lullaby to her child, she carries him to another room. Sharpless ameeriklannast abikaasa Kate. Suzuki ahastab, kui mõistab, kes on enters with Pinkerton, followed by Kate, his new wife. When majja saabunud tundmatu naine. Sellele vaatamata lubab ta oma Suzuki realizes who the American woman is, she collapses in perenaist valusaks taaskohtumiseks ette valmistada. Pinkertoni despair but agrees to aid in breaking the news to her mistress. haarab omaaegset õnnelikku kodu nähes kahetsushoog ning ta Pinkerton, seized with remorse, bids an anguished farewell kiirustab lahkuma. Ärganud Cio-Cio San loodab abikaasaga to the scene of his former happiness, then rushes away. When kohtuda, kuid leiab majas eest võõra naise. Koletut tõde aimates Cio-Cio San comes forth expecting to fi nd him, she fi nds Kate nõustub Cio-Cio San poja Pinkertoni hoolde usaldama tingimusel, instead. Guessing the truth, the shattered Cio-Cio San agrees to et mees ise oma lapsele hiljem järele tuleb. Cio-Cio San saadab give up her child if his father will return for him. Th en, sending Suzuki ära ning otsib peidupaigast välja mõõga, millega ta isa even Suzuki away, she takes out the dagger with which her father endalt elu võttis. Cio-Cio San jätab oma lapsega hüvasti ning committed suicide and bows before a statue of Buddha, choosing saadab poisi aeda mängima. Cio-Cio San võtab endalt elu. to die with honor rather than live in disgrace. As she raises the blade, Suzuki pushes the child into the room. Sobbing farewell, Cio-Cio San sends him into the garden to play, then stabs herself. As she dies, Pinkerton is heard calling her name.

Nii võõrastav ja amoraalne, kui see meile täna ka ei tundu, As immoral and strange as it sounds today, in 1854, for about $30 a võis 1854. aastal noor Ameerika või Euroopa mees umbes month ($600 contemporary) a young American or European man 30 dollari eest kuus (u 600 dollarit tänapäeval) lubada enesele could indulge the “temporary” marriage with a doll-like, Japanese “ajutise abielu” nukulaadse jaapani naisega “eksootilisest wife in a miniature house surrounded by exotic gardens. Th e aiast ümbritsetud miniatuurses majakeses” (nagu seda tehin- marriage contract wasn’t legally binding and could be abandoned gut reklaamiti). Abieluleping ei olnud Jaapani keisririiki at any time. Sometimes the departing husband provided for his sissesõitnud “lääne mehe” jaoks õiguslikult siduv ning sellest ex-wife’s future, sometimes he didn’t. Japanese wives had no legal võis igal ajahetkel loobuda. Mõned lahkuvatest võõramaalastest rights to alimony, property, inheritances or children. So why kindlustasid oma jaapanlannadest eksabikaasade tuleviku, would any sane Japanese woman sign on? It’s likely that young mõned mitte. Jaapani naistel ei olnud juriidilist õigust ei Japanese girls were forced into sexual subjugation by the same alimentidele, abikaasa varale ega ka ühistele lastele. Kuid miks social and economic realities that run sex trade today: poverty, pidanuks üks noor jaapani naine enesele sellist saatust soovima? desperation, a desire to better one’s life and the life of one’s family. On tõenäoline, et 19. sajandi keskpaiga noori jaapanlannasid sundisid sellisesse suhtesse needsamad sotsiaalmajanduslikud ebakõlad, millega maadlevad tänasedki maailma vanima elukutse esindajad: vaesus, meeleheide ja igatsus parema elu järele.

30 Aga ei ole ooperit ilma suure armastuseta. See oli Butterfl y siiras But there is no opera without love. It was Butterfl y’s intense, armastus Pinkertoni vastu, mis inspireeris Giacomo Puccinit genuine love for Pinkerton that inspired Giacomo Puccini (1858–1924) David Belasco samanimelise näidendi põhjal (1858–1924) to make an opera out of David Belasco’s play. Th e ooperit komponeerima. Meie ees laval on süütu teismeline couple in question is an innocent, teenage, Japanese girl and a jaapani tüdruk ja maailma näinud, 30 eluaastates ameerika mees. well traveled, thirty-something, American man. Th e girl is a Tüdruk on Jaapani keisririigi alam, mees Ameerika mereväelane. civilian, the man military. Th e girl is Buddhist, the man Christian. Tüdruk on budist, mees kristlane. Ning see ei saa heaga lõppeda... And it can’t work out... Pisut ooperi esietendusest Milano La Scala ooperimajas Some words about the premiere. La Scala opera house, Milan, 17. veebruaril 1904. Kuna Puccini kirjastaja ei lubanud February 17, 1904. Puccini’s publisher had refused to allow the ajakirjandust helilooja partituuri lähedale ning Puccini keelas Italian press a glimpse of the score and Puccini had barred the igasuguse pressi osaluse ooperi ettevalmistusperioodil, press from attending any rehearsals. Th ey’d intended to whet siis just nõnda püüti tekitada avalikkuse kõrgendatud huvi the public’s appetite, but they just made everyone mad. A good ooperi esietenduse vastu. Kahjuks osutus tulemus oodatule portion of the audience was hostile from the beginning. Italian vastupidiseks. Rahuldamata huvi sünnitas hoopis vaenulikkust. opera fans were unforgiving, and when a melody in Act I Ka suur osa esietenduse publikust oli irooniliselt meelestatud reminded them of a melody from La Bohème, they began to hoot ning kui andunud itaalia ooperisõbrad arvasid end lavalt kuulvat and shout, feeling that Puccini was borrowing from an earlier meloodiat, mis näis kui laenatud Puccini varasemast ooperist score. It was all downhill from there - growls, laughter, giggling “Boheem”, kõlasid saalis pahameelehuilged ja vahelehüüded. Siit and animal noises. edasi jätkus etendus üle kivide ja kändude publiku oiete, urina, It’s hard to know whether to feel sorry for Puccini, as he was a naeru ja pilgete saatel. reckless, occasionally cruel man whose hobbies included hunting, Tänapäeval on raske öelda, kas Puccinile, kes kaasaegsete card-playing, skirt-chasing and sports cars. Two women were mälestuste kohaselt oli hoolimatu ning koguni julm, mees, kelle competing furiously for his aff ections. Over the course of the kireks olid jahilkäigud, kaardimäng, sportautod ning kaunid previous few years he’d survived two car accidents and diagnosed daamid, tulnuks kaasa tunda. Oli ju Puccini “Madama Butterfl y” with diabetes. So, here it is, at the age of 45, confi ned to bed, then loomisele eelnevail aastatel üle elanud kaks rasket autoavariid a wheelchair, unable to sit at his piano, wracked by excruciating ning saanud diabeedidiagnoosi. Siin ta nüüd siis oli, neljakümne pain, desperately struggling to fi nish Madama Butterfl y. Could viie aastane, algul voodihaige, siis ratastoolis, võitlemas valudega, composing an opera whose purpose was to give eloquent voice mis teda klaveri taga töötamisest eemal hoidsid. Kas Puccini to a shunned woman’s suff ering have been an act of empathy? Or jaoks oli töö “Madama Butterfl y” temaatika kallal helilooja soov apology? anda hääl end armastanud naiste kannatustele? Oli see sellisena It’s a testament to Puccini’s courage that the catastrophic äkki omalaadne vabandus teda ümbritsenud inimeste ees? premiere left him undaunted. He returned his fee of 20,000 lire to Giacomo Puccini auks tuleb öelda, et kuigi ooperi esietendus his publisher and started the revisions with his librettists the very kukkus läbi, ei lasknud helilooja end ebaedust murda. next day. Madama Butterfl y premiered again three months later Puccini tagastas kirjastajale 20000-liirise honorari ning in Brescia, Italy, where it was an unqualifi ed triumph. alustas juba esietendusele järgneval päeval koos libretistidega ooperimaterjali kallal uuesti tööd. Juba kolm kuud pärast ooperi esietendust nägi Brescias (Itaalia) lavavalgust ooperi uus, tänapäevalgi mängitav ja armastatud versioon, mis sai publikult silmapaistvalt sooja vastuvõtu. Järjekordne meistriteos itaalia ooperikunsti ajaloos oli sündinud.

31 Th u / N 25. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House “AT TI L A” Giuseppe Verdi ooper kahes vaatuses / Opera in two acts by Giuseppe Verdi Temistocle Solera libreto Zacharias Werneri romaani “Attila, König der Hunnen” ainetel / Libretto by Temistocle Solera, based on the play “Attila, König der Hunnen” by Zacharias Werner Esietendus / Premiere: Teatro de Fenice, Venezia / Venice (1846)

Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega / Performed in Italian with Estonian and English sidetitles Kestus / Duration: 2,5 h

Th bilisi Zakaria Paliašvili nimelise riikliku ooperi- ja balletiteatri etendus (Gruusia) / Performance of Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Th eatre (Georgia) (vt lk / see page 74)

Dirigent / Conductor GIANLUCA MARCIANO (vt lk / see page 66) Lavastajad / Directors DAVID SAKVARELIDZE (vt lk / see page 72), JEAN-LOUIS GRINDA Kostüümikunstnik / Costume designer JEAN PIERRE CAPEYRON

Osades / Cast: Attila, hunnide pealik / Leader of the Huns ...... PAATA BURTŠULADZE (bass) (vt lk / see page 59) Uldino, Attila ori / Attila’s slave ...... ROSTOM IAŠVILI (tenor) (vt lk / see page 62) Odabella, Aquileia valitseja tütar / Daughter of the Lord of Aquileia IRENE RATIANI (sopran / soprano) (vt lk / see page 70) Ezio, Rooma väejuht / Roman general ...... SULKHAN GVELESIANI (bariton / baritone) (vt lk / see page 61) Foresto, Aquileia ülik / Nobleman of Aquileia ...... GRIGOL MAKHARADZE (tenor) (vt lk / see page 67) Paavst Leo I / Pope Leone ...... GIA ASATIANI (bass) (vt lk / see page 59)

Hunnid, preestrinnad, sõdurid, Aquileia ja Rooma elanikud / Th e huns, priestesses, soldiers, people of Aquileia and Rome

SISUSELETUS SYNOPSIS

I vaatus Act I Aquileia, Itaalia, aasta 452. Attila ja hunnid on Itaaliasse tunginud Aquileia, Italy, 452 A.D. ning tähistavad oma võidukat sõjakäiku vallutatud Aquileia linnas. Attila and Huns have invaded Italy. Th e Huns celebrate their Attila ette tuuakse salk vangistatud naissõdalasi, kelle vaprus ning victory as a group of captured Roman women is brought in. Th e vahest ka ilu on neid hukkamisest päästnud. Naissõdalaste juht Roman leader is Odabella, daughter of the Lord of Aquileia, who on Aquileia tapetud valitseja tütar Odabella, kelle südikus köidab has been killed by Attila. Impressed by her courage, Attila off ers Attilat. Odabella teeskleb, et alistub Attila tahtele, kuid südames to grant her a favour and Odabella asks for a sword. When Attila haub kaunitar kättemaksu oma isa hukkamise eest. Roomlaste gives her his own, she vows to use it against him to avenge her saadik Ezio pakub Attilale Rooma impeeriumi omavahelise father’s death. After the women have left, Attila summons the jagamise tehingut tingimusel, et Itaalia valitsejaks jääks Ezio. Roman general Ezio, greeting him with respect. Ezio proposes Kuid Attila keeldub kokkuleppest ning vannub, et vallutab ka a secret agreement: the entire Roman Empire shall be Attila’s if Rooma ja ülejäänud Itaalia. he leaves Italy to Ezio. Attila angrily rejects the off er and declares Aadria mere rannalaguunides möllab torm. Maru vaibudes that he will raze Rome. saabuvad aquileialane Foresto ning Attila rünnakus ellujäänud A storm rages across a mudfl at in the Adriatic lagoons. Once it has linnaelanike salk. Foresto kurvastab armastatud Odabella passed, the nobleman Foresto arrives with a group of Aquileian

32 kadumise pärast. Põgenikud tervitavad päikest kui uue lootuse refugees. He is worried about Odabella, his fi ancée. Th e refugees sümbolit ning Foresto kutsub kaaslasi üles uut linna rajama greet the sun as a sign of hope and Foresto urges them to build a (tulevane Venezia). new city there between sea and sky–the future Venice. Odabella on Attila laagris ning ei soovigi põgeneda, sest on Odabella has stayed in Attila’s camp, to fi nd an opportunity to kill otsustanud Attila tappa. Öises taevas viirastuvad naisele ta isa him. Looking at the night sky, she imagines seeing the faces of ning Foresto näod. Ootamatult saabub Foresto, kes süüdistab her father and of Foresto, whom she also believes dead. Suddenly Odabellat nende ühiste eesmärkide reetmises. Odabella veenab Foresto appears. She is overjoyed but he rejects her and accuses meest vastupidises ning armastajad lepivad taas. her of betrayal. Odabella convinces him that all she wants is to Attila kirjeldab ori Uldinole öist unenägu, milles ta Rooma have revenge, and the lovers are reconciled. väravateni jõudes kuulis vanalt mehelt ennustust, et linn jääb In his tent at night, Attila recounts a terrifying dream: an old man vallutamata. Attila annab kogunemiskäsu, et Rooma poole teele confronted him at the gates of Rome and, in the name of the gods, asuda. Paavst Leo juhtimisel laskub mägedest nunnade ristikäik. denied him access. Attila calls on his troops to march on the city, Attila tunneb paavstis ära mehe oma unenäost. Kristlased as a procession approaches. It is led by the Roman pope Leo, the laulavad jumaliku ülemvõimu kiituseks. old man of Attila’s dream. Attila is horrifi ed as the Christians praise the power of God.

II vaatus Act II Lapsvalitseja Valentinus otsustab, et soovib hunnidega vaherahu Alone in his camp, Ezio muses on Rome’s former glory. Slaves of sõlmida ning teavitab sellest kindral Eziod. Viimane peab Attila appear and invite him and the Roman captains to a banquet. vaherahu mõtet häbistavaks ning liitub Forestoga, et ühiselt Foresto suggests a plan for a surprise attack on Attila during the hunnide plaanid nurjata. feast. Ezio is excited at the thought of avenging his country. Attila tervitab Eziot ning Rooma väesalka oma laagris, kus Ezio Th e King of the Huns welcomes Ezio and the Romans to his camp. kordab taas oma võimu jagamise ettepanekut. Ezio repeats his suggestion to share power with Attila but is Samal ajal räägib Foresto Odabellale, et Attila vein on mürgitatud. refused again. Meanwhile Foresto tells Odabella that Attila’s cup See ei meeldi kirglikule naisele, kes ise Attilat tappa plaanib ning of wine has been poisoned. Feeling cheated out of her revenge, seepärast hoiatabki Odabella hunnide juhti mürgikarika eest. she warns Attila as he is about to drink. Attila demands to know Attila nõuab raevukalt süüdlase ülestunnistust ning Foresto who is responsible. When Foresto steps forward, Odabella asks tunnistab end mürgitajaks. Odabella nõuab Attila elu päästmise that the right to punish him. Attila agrees and declares that as a eest õigust ainuisikuliselt Foresto karistuse üle otsustada. Attila sign of gratitude he will marry Odabella the next day. näeb naise hoiatuses aga truuduse märki ning teatab, et naitub Foresto awaits news of Odabella’s marriage, lamenting her järgmisel päeval Odabellaga. apparent treachery. Ezio arrives and tells Foresto that his men are Foresto on sündmuste käigust ning Odabella näilisest ready to attack the Huns at his signal. As the wedding procession reeturlikkusest ahastuses. Kindral Ezio tutvustab Forestole is heard in the distance, Odabella suddenly appears, distracted hunnide lõksumeelitamise plaani. Pulmarongkäigu lähenedes and begging her father’s ghost for forgiveness for marrying the saabub korraga Odabella oma käitumist selgitama ning palub man who killed him. When Attila, searching for his bride, fi nds oma isa vaimult andestust viimase tapnud mehega abiellumise Odabella with Foresto and Ezio, he accuses them of disloyalty pärast. and ingratitude. All three answer with hatred, and as distant cries Kui Attila leiab oma kadunud pruudi koos Foresto ning Ezioga, signal the beginning Roman attack on the unsuspecting Huns, mõistab ta, et asub vandenõulaste keskel. Rooma sõduride Odabella stabs Attila. rünnakuhelide saatel püüab Foresto Attilat rünnata, kuid Odabella jõuab temast ette ning tapab Attila.

33 Giuseppe Verdi “Attila” (1846) on põnev ning meloodiaküllane “Attila” of 1846 is an exciting trove of operatic vigour and ooper. Lavateose temaatikat on ülistanud nii Itaalia rahvuslased melody. It was praised by partisans of Italian nationalism and kui ka Risorgimento-liikumise (vürstiriikide taasühendamine the movement for unifi cation known as the Risorgimento or ühtseks Itaalia riigiks) liikmed. “Attila” nagu ka teised Verdi the “resurgence” of Italy as a unifi ed nation. “Attila”, along with varased ooperid, ei leidnud pikki aastaid lavaõigust ei Itaalias many of Giuseppe Verdi’s other operas from this early phase of ega muu maailma ooperilavadel. Kaua peeti “Attila” esialgse his career, was for many years rarely performed in Italy and less menu põhjuseks rohkem ooperi tegevustiku uimastavat elsewhere, on the assumption that its initial popularity must have atmosfääri ning patriootlikkust kui tema muusikalist väärtust. been based more on the heady atmosphere of the times than on Väike pilguheit ajaloolistele sündmustele aitab selgitada its musical value. Some background about the historical events ooperit ümbritsenud kära “Attila” lavatee algusaastatel. helps to explain the excitement surrounding the “Attila” during Alates Rooma impeeriumi lagunemisest rebestasid Itaaliat its initial years. nii sisesõjad kui ka välisokupatsioon. Itaalia maa-alade üle Since the fall of the Roman Empire, Italy had lain divided by võitlesid sajandeid teised Euroopa suurriigid, kes territooriumi internecine wars and foreign occupations. Other European kord hõivasid ning siis jälle juppide kaupa omavahel vahetasid. powers fought over, occupied, and traded the various components Austria keisririik suurendas oma kohalolekut Itaalias tunduvalt of Italy for centuries. Austria increased its presence in Italy pärast Napoleoni taandumist 1815. aastal, haarates enda after the defeat of Napoleon in 1815, gaining the rich province kontrolli alla jõuka Lombardia provintsi koos selle keskuse of Lombardy and its capital city of Milan (Lombardy had been Milanoga (Lombardia kuulus enne Austria okupatsiooni Austrian before, and French, and Spanish). Th e galling scandal ka prantslastele ja hispaanlastele). Veelgi skandaalsem of the new order was the Austrian occupation of Venice, which oli aga Austria ülem võimu kehtestamine Venezias, mis had previously been independent for a millennium. Th e Venetian oli suutnud aastatuhandeid võõrvõimust puutumatuna Republic was a major political, diplomatic, military, fi nancial, püsida. Venezia vabariik oli suur poliitiline, diplomaatiline, and artistic powerhouse for much of that time. Th e issues of the militaar-, rahandus- ja kunstikeskus. Polnud siis ime, et Risorgimento could be most starkly laid out in Venice, and it was rahvusliku liikumise teravik oli suunatud Venezia küsimusele for Venice that Verdi wrote “Attila”. ning just Veneziale mõeldes kirjutas Verdi oma “Attila”.

Jah, ooperi libreto on mõnevõrra ebatavaline. Peategelane Attila Th e libretto is quite unusual. Attila is in many ways the most on verejanuline sissetungija, kuid ka aus ja järjepidev ning tema admirable character in the opera – bloodthirsty, but honest and käitumine ning rüütellikkus äratavad meis imetlust. Odabella consistent with an admirable sense of chivalry. Odabella’s actions käitumist on raske mõista ning Ezio on kujutatud kahepalgelise are diffi cult to fathom, and Ezio is a double-dealing scoundrel. kaabakana. Ka ajalooline Attila olla abikaasa pulmaööl mõrvanud, Historical Attila was said to have been murdered by his wife kuid on olemas ka versioon, mille kohaselt Attila suri liialduste on their wedding night (others say he died from overindulging tõttu pulmalauas. Julmusele vaatamata mäletatakse Attilat kui in the wedding feast). Furthermore, for all his brutality, he is hõimude ühendajat ning sellega ka Ungari rahva isa. (Itaaliat remembered as a founder of the nation by the Huns’ descendants, okupeeriva Austria keiser oli 1846. aastal ühtlasi ka Ungari the Hungarians. (In 1846, the Austrian Emperor was also the valitseja.) King of Hungary!). Lavateos Veneziast ning selle vastupanust hunnidest barbaritele Writing an opera for Venice about the confrontation of the oli Habsburgide dünastia võimu legitiimsusele tugev löök. Verdi barbaric Huns confronting the civilized Roman Empire robs the ooperi libreto räägib selget keelt, kes on tegelikud roomlaste Habsburgs of powerful legitimizing symbolism. It reshuffl es who järeltulijad, ning vaatamata sissetungijate sõjalisele üleolekule the real Romans are, and says that while the Austrians may have puudub neil Itaalia maadele vähimgi õigus. Tuues Austria the military advantage, the Italians have the authentic claim to ülemvõimu all oleval maal teatrilavale paavsti ja hilisema pühaku the area. Having Pope Saint Leo the Great appear on the operatic Leo Suure, kes teoses hunne Itaaliast lahkuma sunnib, näitasid stage telling the Hun to leave Italy undercuts the divine right of Verdi ja tema libretist Temistocle Soleraga, mida nad Habsburgide the Habsburgs. Foresto, Uldino, and Odabella are fi ctitious, as is dünastia ise enesele võetud valitsemisõigusest arvasid. Foresto, the plot of the latter part of the opera; the Huns were not defeated Uldino ja Odabella tegelaskujud on fi ktiivsed nagu ka ooperi viimase kolmandiku sündmustik.

34 Tegelikult ei alistanud roomlased Itaalias hunne mitte kunagi by the Romans in Italy, nor was Attila slain by Italian conspirators. ning Attila ei surnud vandenõulaste käe läbi. Ezio tegelaskuju Ezio is a distortion of the historical Roman general Flavius Aetius on saanud inspiratsiooni ajaloolisest isikust, Rooma kindral (396–454). Th e encounter between Attila and Leo is drawn from Flavius Aetiusest (396–454). Attila ning paavst Leo kohtumise popular legend. Foresto and the survivors of Aquileia represent kohta liigub legend, kuid ajaloolased seda faktina ei kinnita. the future founders of Venice. Also Wotan and Valhalla appear Foresto ning Aquileia linna elanikud aga on Venezia linna in the libretto of “Attila”. Both Richard Wagner, in his “Ring of the asutajatena Itaalia tuleviku sümbolid. Leiame ooperi tekstist Nibelung”, and Verdi in “Attila” deal with the same myth: fi re and ka Wotani ja Valhalla mõisted. Tuleb tunnistada, et Richard water purging the corruption of the old order in order to create a Wagneri “Nibelungide sõrmus” ja Verdi “Attila” kasutavad new and better order. sama müütilist sümboolikat: nimelt tule ja vee abil on võimalik Th e Verdian truth of “Attila” lies in ideas he expressed throughout puhtaks saada, hävitada vana ning luua uus ja parem ühiskond. his career: an evolved patriotism that can be appreciated by Ooperiga “Attila” tunnistas Verdi, et on Itaalia patrioot. “Attila” everyone. Th e overall theme of the opera deals with Italian libreto alatoon polegi ju muud kui itaallaste rahvustunde patriotism and the crushing defeat of northern invaders, a ärgitamine. Ooperit, mille fi naalis sissetungijate tagasilöömisega disguised call to arms for Italians to drive out their contemporary edukalt hakkama saadakse, võib pidada ka üleskutseks Austria- Austro-Hungarian overlords from Italy. Ungari ülemvõimule vastu hakata. Paata Burtšuladze esinemist toetavad LACREM ja Tatjana Birjukova

Fri / R 26. juuli kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik / Kuressaare St. Lawrence Church EESTI RAHVUSMEESKOOR / ESTONIAN NATIONAL MALE CHOIR (vt lk / see page 61) Dirigent / Conductor TRIIN KOCH (vt lk / see page 65)

Cyrillus Kreek (1889–1962) “Kiida, mu hing, Issandat” (psalm 104) tsüklist “Taaveti laulud” / “My soul, bless the Lord” from the cycle “Psalms of David” (1923)

“Õnnis on inimene” (psalm 1:1,6; psalm 2:11a; psalm 3:7) tsüklist “Taaveti laulud” / “Blessed is the Man” from the cycle “Psalms of David” (1923)

John Tavener (1944) “Ilust hardunud” / “Awed by the beauty” (2001) Tekst: ortodoksi liturgia / Text: orthodox services

Edward Elgar (1857–1934) “Näen rõõmupidu” tsüklist “Viis laulu kreeka antoloogiast” / “Feasting I watch” from the cycle “Five songs from the Greek Anthology” (1902) Sõnad / Lyrics: Walter Parratt

Gustav Holst (1874–1934) Inglise rahvalaul “Mu arm on armas mulle” tsüklist “Kuus rahvalaulu” / Arrangement of English folksong “I love my love” from the cycle “Six folk songs” (1916)

Benjamin Britten (1913–1976) “Ballaad väikesest Musgrave’ist ja leedi Barnardist” / “Th e ballad of little Musgrave and lady Barnard” (1943) Sõnade autor teadmata / Lyrics: anonymous

35 Villem Kapp (1913–1964) “Laena mulle kannelt, Vanemuine” / “Borrow me a zither, Vanemuine” (1953) Sõnad / Lyrics: “Kalevipojast” / from Estonian national epos

Artur Kapp (1878–1952) “Mu süda” / “My heart” (1897) Sõnad / Lyrics: Martin Lipp, Karl Eduard Sööt

Villem Kapp “Hällilaul” / “Lullaby” (1952) Tekst / Text: rahvaluule / Estonian folklore

Cyrillus Kreek “Meil aiaäärne tänavas” / “Our childhood village lane” (1919) Sõnad / Lyrics: Lydia Koidula

Mart Saar (1882–1963) “Tudu, tudu, tuvikene” / “Sleep my dove” (1912) Tekst / Text: rahvaluule / Estonian folklore

Villem Kapp “Kui lõpeb suvepäeva viimne vine” / “When the summer day ends” (1951) Sõnad / Lyrics: Juhan Sütiste

Artur Kapp “Püha paik” / “Sacred place” (1923) Sõnad / Lyrics: Peeter Grünfeldt

“Kiida, mu hing, Issandat”/ “My soul, bless the Lord” Kiida, mu hing, Issandat! Bless the Lord, my soul! Kiidetud olgu Sina! Praised art Th ou! Issand, mu Jumal, Sa oled suur. O lord, my God, thou art great indeed. Kiidetud olgu Sina! Praised art Th ou! ......

“Õnnis on inimene” / “Blessed is the Man” Õnnis on inimene Blessed is the man kes ei käi õelate nõu järele. Who does not take the wicked for his guide. Halleluuja! Alleluja! Sest Issand tunneb õiget teed, Th e Lord watches over the way of the righteous, aga õelate tee läheb hukka. But the way of the wicked is doomed......

“Awed by the beauty” / “Ilust hardunud” In thee rejoiceth, O thou who art full of Grace, Sinus, Helduse kehastus, In thee doth all creation rejoice rõõmustab kogu maailm. Gabriel called out unto thee, Ülistab Sind Gabrieli hüüd – O Mary full of Grace! oo Maarja, sa Helduse kehastus! ......

36 “Feasting I watch” / “Näen rõõmupidu” Feasting I watch with westward-looking eye, Mu läände suunatud pilk näeb rõõmupidu, the fl ashing constellations’ pageantry taevakehade pidulikku, suursugust solemn and splendid. ning helklevat liikumist. Th en anon I wreathe my hair Ning siis asetan pärja juustele and warbling to my harp I breathe ja hingan harfi keeled helisema. my full heart forth, and know Lükkan rinna ette, sest tean, the Heavens look down pleased, et Taevast maa peale suunatud pilk for they also have on rahulolev, ka neil on oma their Lyre and Crown. Lüüra ja Kroon.

“I love my love” / “Mu arm on armas mulle” Abroad as I was walking Jalutades võõrsil One evening in the Spring, kevadel kord õhtu eel I heard a maid in Bedlam kuulsin Bedlamis neidu, So sweetly for to sing laulis armsalt ta keel. Her chains she rattled with her hands Oma ahelaid ta kätega kõlistas and thus replied she: ja laulis nii: “I love my love “Mu arm on armas mulle, because I know sest tean, et my love loves me!” mul’ ta vastab armuga!” ......

“Mu arm on armas mulle” ehk “Bedlami neiu” on inglise rahvalaul, mis jutustab loo tütarlapsest, kelle kirglik armusuhe meremehega päädis neiu vanemate tahtel tütarlapse paigutamisega kurikuulsasse Bedlami hullumajja. Rahvaliku laulu moraal on inimmeele võime elu dramaatilistel hetkedel mälestustes lohutust leida.

“I love my love” or “A Maid in Bedlam” is an English folk song that tells the tale of a maiden confi ned by her parents to Bedlam, a notorious insane asylum, because of her passionate love for a sailor. One of those songs that illustrates that the human mind retreats into its memories in times of trauma.

“Th e ballad of little Musgrave and lady Barnard” / “Ballaad väikesest Musgrave’ist ja leedi Barnardist” Väike Musgrave on lord Barnardi teenistuses olev nägus noormees, kes on silma hakanud leedi Barnardile. Abikaasa eemalolekut ära kasutades kutsub leedi Barnard noormehe enda juurde. Musgrave kõhkleb, kuid annab siiski ahvatlusele järele. Lord Barnardi sulane kuuleb armunute vestlust pealt ja kiirustab peremeest kodus toimuvast teavitama. Järgneval duellil tapab lord Barnard nii Musgrave’i kui oma abikaasa. Pärast tapatööd tabab aga Barnardit sügav kahetsus, ning ta väidab, et tappis vapra mehe ning õiglaseima naise, kes iial elanud. Lord Barnard laseb oma abikaasa ning tolle armukese kõrvuti matta.

Little Musgrave is a young man at Lord Barnard’s service. Lady Barnard fancies Musgrave and invites him back while her husband is away in a distant part of his estate. Musgrave is uneasy about the proposed tryst, but agrees. Lord Barnard’s servant overhears the conversation and hurries to fi nd Lord Barnard and let him know. In the duel that ensues, Lord Barnard kills both Musgrave and her wife. However, when the lady dies, he starts to pity her, claiming that he has slain the bravest knight and the fairest lady. He orders to bury her next to her lover.

37 “Laena mulle kannelt, Vanemuine” / “Borrow me your zither, Vanemuine” Laena mulle kannelt, Vanemuine! Lend me your zither, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, Th ere is a story in my mind muistse põlve pärandusest from the heritage of our ancient ancestors ihkan laulu ilmutada! which needs to be told! ......

“Mu süda” / “My heart” Mu süda, see on meri, kui meri mässab ta, My heart is the sea of rebellion kust mitu, mitu tuisku käib üle tormiga. with many whirls going over in its storm. Mu süda, see on meri, mil sada sügavust, My heart is the sea with hundred depths mis peidab oma põues küll tuhat saladust. hiding thousand secrets. Oh meri salasügav, millal kord mõistan Sind, Oh deepest of seas, when will I understand kus selgib sinu peegel ja vaikib, vaikib rind? the prize of the calm surface and piece in my soul......

“Hällilaul” / “Lullaby” Äiu, äiu, tsu, tsu, maga, memme latsekene. Hush, my little mothers child, sleep well. Panin mina kiige kingu peal, I put the swing to the hillside, panin hälli mäe veere peale. to the lope of the mountain. Panin mina pääsulindu hällitama, I asked the swallow to cradle you, panin lõolinnu liigutama. I put the lark to watch over you.

“Meil aiaäärne tänavas” / “Our childhood village lane” An iconic Estonian song describes the joys of childish carefree living and the jearning to grow up. Th e song ends with the understanding of the adult that there is no time like childhood.

“Tudu, tudu, tuvikene” / “Sleep my dove” A traditional Estonian lullaby describing the cradling the child with the hopeful words of the child growing up strong and promising the strawberries from the forest and fi ne white bread from the town...

“Kui lõpeb suvepäeva viimne vine” / “When the summer day ends” ...... Siis tuled Sa, mu arm, nii uhkel astel, Th en you step so gracefully kui astuks kingult alla nõtke kask, as a young birch descending from the hill. Su juuksed lõhnavad öö kergel kastel, Your hair smells of nights dewdrops näos kumab eha vastuhelgi vask. and face is lit by the copper of the dusk......

“Püha paik” / “Sacred place” Püha paik. A Sacred Place. Mul põues peitub püha paik, Th ere is a sacred place within my heart nii vaik, nii vaik. which lies so still, so still. Ei võõrad sinna ligi saa, No strangers are allowed to trespass, seal püha maa, seal püha maa. it is my holy ground......

38 Fri / R 26. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House BALLETIÕHTU / A NIGHT AT THE BALLET

Kolm ühevaatuselist balletti / Th ree one-act ballets: “CHOPINIANA” “A WINGLESS FLIGHT INTO THE DARKNESS” (“Tiibadeta lend pimedusse”) “SAGALOBELI” (“Ülistuslaul” / “Song of Praise”)

Balletiõhtu kolmes vaatuses kahe vaheajaga / Performed in three acts with two intermissions Kestus / Time of performance: 2,3 h

Th bilisi Zakaria Paliašvili nimelise riikliku ooperi- ja balletiteatri etendus (Gruusia) / Performance of Tbilisi Zakaria Paliashvili State Opera and Ballet Th eatre (Georgia) (vt lk / see page 74)

Solistid / Soloists: Nino Gogua, Otar Khelašvili, David Ananeli, William Pratt, Eric Burrough, Ekaterine Surmava

Balletiartistid / Ballet artists: Nino Makhašvili, Lana Mghebrišvili, Sophiko Phantsulaia, Jekaterine Lominadze, Alisa Bogdanova, Jekaterine Makhatšašvili, Jevgenia Godziašvili, Natalia Rigvava, Svetlana Kiknadze, Nino Megrelišvili, Olga Dolidze, Nia Geladze, Rusudan Kvitsiani, Vera Kikabidze, Mariam Elošvili, Tamta Bakhtadze, Gvantsa Gavašelišvili, Maya Iluridze-Pratt, Nino Samadašvili, Nutsa Tšekurašvili, Moris Meskhia, Giorgi Beridze, George Tšhaidze, Nika Jaiani

“CHOPINIANA” Ühevaatuseline ballett Frédéric Chopini muusikale Aleksander Glazunovi ja Maurice Kelleri orkestreeringus / One act ballet on the romantic suite of piano pieces by Frederic Chopin orchestrated by Alexander Glazunov and Maurice Keller

Esietendus / Premiere: Peterburi Maria Teater, 1908 Lavastuse esietendus / Performance premiere: Th bilisi riiklik ooperi- ja balletiteater / Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre, 2011

Koreograafi a / Choreography MIHHAIL FOKIN, NINA ANANIAŠVILI Muusika / Music FRÉDÉRIC CHOPIN Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri sümfooniaorkester / Symphony orchestra of Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre Dirigent / Conductor GIANLUCA MARCIANO (vt lk / page 66)

39 Kaasaegsete poolt “moodsa balleti isaks” kutsutud Mihhail Choreographer Mikhail Fokin (1880–1942) is holding the place Fokini (1880–1942) rolli vene ning maailma balletikunsti ajaloos of a great experimenter both in Russian and world ballet history. on raske ülehinnata. Erinevalt oma kaasaegsetest koreograafi dest Among the distinctive features of his art there is the creation of lõi Fokin tantsulavastusi ka mitte sihipäraselt balletižanrile dance productions on originally non-ballet music. One of such loodud muusikale. Kauniks näiteks selle kohta ongi “Chopiniana”, examples is “Chopiniana”, considered to be the fi rst plotless ballet üks maailma esimesi abstraktse süžeega balletilavastusi. in the history. 1892. aastal valmis Aleksander Glazunovil (1865–1936) In 1882, Alexander Glazunov (1865–1936) orchestrated a “Chopiniana” nime all viiest Frédéric Chopini klaveripala number of piano works by Chopin as “Chopiniana” op. 46. Th e orkestratsioonist koosnev süit, mille muusika inspireeris music of the orchestral suite inspired the 26 year old Fokin who tollal 26aastast Fokinit, kellel oli parasjagu käsil Peterburi was composing the ballet to perform at a charity event in St. heategevusürituse tarbeks balletilavastuse loomine. Et mitte Petersburg. In order not to bore the audience with excerpts from Peterburi asjatundlikku ning klassikalist balletimuusikat tundvat classical ballets, which many of the guests knew almost by heart, publikut tüüdata, otsustas noor koreograaf seada lavastuse Fokin chose to use the music of Chopin/ Glazunov. Fokin set the Chopini ja Glazunovi muusikale. ballet for several other companies, and danced its leading roles Mihhail Fokin, kes tantsis aastaid “Chopiniana” solistirollis, on himself for several years. Fokin has said that “Chopiniana” has balletti nimetanud oma elu suurimaks kordaminekuks. Venemaa been one of his greatest successes. uuendusmeelseima koreograafi kuulsusega Fokinist sai 1909. Mikhail Fokin became recognized as ’s most innovative aastal impressaario Sergei Djagilevi Lääne-Euroopas etendusi young choreographer, and in 1909 he was selected by impresario- andva Vene Balleti kunstiline juht. producer Sergey Diaghilev to become ballet master for his new Traditsioonilises mõttes süžeed me “Chopiniana” etenduses Ballets Russes (Russian Ballet) company, a touring ensemble ei leia. Fokin taaselustas 19. sajandi romantilise balleti ideaali, that brought the best of Russian dance to Western Europe. kuid seda juba 20. sajandi võtmes. Me ei näe enam rõhutatult “Chopiniana” does not have a traditional plot as Fokin reanimated tehnilisi solistinumbreid, vaid tantsijate pooside, miimika ja the images from romantic ballet of the 19th century. Th e work is a žestide, st emotsioonide muutumist ja arengut. Tänapäeval leiab timeless poetic example of stylization, and a work set distinctly in ühevaatuselise “Chopiniana” paljude maailma balletiteatrite its own period. It is not the characters in the ballet that develop, püsirepertuaarist. but rather the themes, moods, and feelings. “Chopiniana” has now become a part of the standard repertoire for many of the world’s leading ballet companies.

1981. aastal sai Nina Ananiašvilist Moskva Suure Teatri solist In 2004, Nina Ananiashvili, Prima Ballerina of the Bolshoi and ning priimabaleriin. Alates 1988. aastast on Ananiašvili esinenud the principal of the American Ballet Th eatre, became the artistic maailma kõige prestiižsematel lavadel. Aastatel 1993–2009 oli ta director of the ballet company of Georgian State Ballet Company. American Ballet Th eatre’i priimabaleriin. Alates 2004. aastast on One of her main goals is to introduce various choreographic Nina Ananiašvili Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri kunstiline styles and trends alongside the classical ones. More than thirty juht. Seitsme hooaja jooksul on lavale toodud enam kui 30 balletti ballets and miniatures have been staged by the company during ja miniatuuri, mille hulgas on nii klassikaliste teoste uusversioone the seven theatrical seasons. Th ese include the new editions of kui ka Balanchine’i, Ashtoni, Bournonville’i ja Kyliáni töid. the classical works, as well as ballets by Balanchine, Ashton, Gruusia rahvusballeti gastrolle on saatnud edu USAs (2007, 2008, Bournonville and Kylián. Today the ballet company is the cultural 2010), Jaapanis ja Edinburghi rahvusvahelisel festivalil. Gruusia ambassador of Georgia in the world. In line with the artistic Rahvusballeti kunstilise juhi töö kõrval jätkab Nina Ananiašvili directorship of the company, Nina Ananiashvili continues the ka aktiivset lavakarjääri. active performing career.

40 “A WINGLESS FLIGHT INTO THE DARKNESS” (“Tiibadeta lend pimedusse”) Ühevaatuseline ballett gruusia kirjaniku Othar Tšiladze poeemi “Valguse aasta” ainetel / One-act ballet inspired by a poem by Georgian author Otar Chiladze Esietendus / Premiere: Th bilisi riiklik ooperi- ja balletiteater / Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre, 2011

Koreograafi a / Choreography TEET KASK Lavakujundus, kostüümid / Set and costume design TEET KASK Valguskujundus / Light design MARGUS VAIGUR Muusikaline kujundus kasutab lõike gruusia traditsioonilisest kirikumuusikast ja Erkki-Sven Tüüri teostest “Dedication” ja “Illusion” / Th e musical arrangment features extracts from Georgian traditional sacral music and “Dedication” and “Illusion” by Erkki-Sven Tüür

Othar Tšiladze “Valguse aasta” Othar Tšiladze “Th e Year of the light” (gruusia keelest tõlkinud Juta Bedia ja Ain Kaalep, kirjastus Eesti Raamat, 1986) * * Th e Time showed us the way. Aeg näitas, et nii just pidi. Th e Time designates everything in this Life: honour and shame, Aeg paneb paika kõik siin ilmas: au ja häbi, talumatud ja talutavad unbearable and bearable things, excitement and patience,also the asjad, kärsituse ja kannatlikkuse, lõpuks ka elu ja surma. life and death. Aja lõime me ise, et teada saada, kui kaua kestab see lahusolek. Ja We ourselves created the Time ourselves, to see the length of the et kiiremini kulgeks elu, lõikasime ta puruks, hetkedeks. separation. In order the life to run faster, we cut it into pieces, Aeg oleme meie ise, sest pärast meid ta ju kaob või peatub. into moments. ** We are the Time, as after us it just stops or dissapears. Maailm oli avar ja valge ja see maailm oli meie oma. ** Nii usk kui umbusk tekkisid pärast. Th e world was white and broad and it belonged to us. Ja nad võitlesid teineteisega, sest ainult üks neist võis olla meie Th e trust and distrust came later. vahel. So they fought each other as only one could stand inbetween us. *** *** Täiesti juhuslikult olime kohtunud, kumbki polnud selleks We met quite unexpectedly, neither of us wishing to do so. avaldanud soovi. At the same time, our meeting could not have been taking place Vabalt võinuksime tutvumata jäädagi ja ma poleks teadnud, et and I would have never known that he had died. surnud on tema. And I would have never felt the bitter pain I was not ever meant Ja mitte kunagi poleks ma tundnud seda kibedat valu, millest osa to face. saada mulle ju määratud polnud. Or if I was, I would not have known anyway. Või kui oligi, ei oleks ma seda teadnud. We came together but I do not recall when, where, why and how. Me saime kokku, aga ma ei mäleta, kus, millal ja kuidas. In my memories we were already one- you and I. Minu mälestuses olime sina ja mina juba üks. Th ere were just you and I. Nothing else. Olime ainult sina ja mina. Mitte midagi muud ei olnud.

Lugesin Othar Tšiladze poeemi “Valguse aasta” eesti keeles ning I read the poem by Otar Tchiladze in Estonian and it made a great see avaldas mulle tugevat mõju. Othar on oma sõnadega loonud impression on me. As choreographer I took journey in space that ruumi, milles on tähed ja hobune, vihm ja armastus, vaimsus ja Otar created with words. He enables us there to touch timelessness päikene, inglid ja lumi. Tšiladze pühitseb inimeseks olemist ja and sustainable values, and to brightly and understandably live it väärtustab vaga elu. Koreograafi ja lavastajana olen tänuvõlglane indelibly. He celebrates human existence and values to live pious Othar Tšiladze ees, kes näitas mulle võimaluse, kuidas isegi life. pimeduses lennata. Teet Kask

41 Koreograaf Teet Kask on tantsinud Rahvusooper Estonia, Rootsi Teet Kask has worked with the Estonian National Opera and Ballet Kuningliku Ooperi ja Norra Rahvusooperi balletitruppides. 1996. Company, the Royal Swedish Ballet and the Norwegian National aastast töötab Kask koreograafi na. Professionaalse koreograafi Ballet. Since 1996, Kask is also active as choreographer. Kask has diplom on Kasel pärit mainekast Labani keskusest (Londoni Linna a MA in choreography from the London City University / Trinity Ülikool). Koreograafi na otsib Kask väljendusmaterjali klassikast Laban Conservatoire of Music and Dance. In his choreographic ning tänapäevast, asetades tulemuse eksperimentaalsesse works Kask uses both the aesthetics of classical dance as well raami. Kasest on saanud omanäoline klassikalist ja nüüdistantsu as modern expression and likes to fl irt with a certain amount sünteesiv koreograaf ning silmapaistev teoreetik. Tema viimaste of experimentation. He has become a unique choreographer tööde hulka kuuluvad Lionel Barti muusikal “Oliver” (2012, synthesizing classical and contemporary dance. Among the last Th bilisi riiklik ooperi- ja balletiteater, Rustaveli draamateater) creations of the choreogapher there are musical by Lionel Bart ning Nikolai Rimski-Korsakovi ooper “Tsaari mõrsja” (juuni “Oliver” (2012, Th bilisi State Opera and Ballet Th eatre, Rustaveli 2013, Promfest, Pärnu). Drama Th eatre, Georgia) and opera by Nikolay Rimski-Korsakov “Tsar’s Bride” (June 2013, Promfest, Estonia).

“SAGALOBELI” (“Ülistuslaul” / “Th e Song of Praise”) Ühevaatuseline ballett / Ballet in one act Esietendus / Premiere: Th bilisi riiklik ooperi- ja balletiteater / Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre, 2008

Koreograafi a / Choreography JURI POSSOHOV Kostüümid / Costume design ANNA KALATOZIŠVILI

Muusikaline kujundus kasutab lõike gruusia rahvalauludest ning Joseb Ketšakmadze, Revaz Lagidze, Giorgi Tsabadze ja Merab Merabišvili teostest. / Th e musical arrangment features extracts from Georgian folk melodies and music by Ioseb Kechakmadze, Revaz Lagidze, Giorgi Tsabadze and Merab Merabishvili.

Oma teoses “Salagobeli” (“Ülistuslaul”) annab koreograaf Juri In his work “Salagobeli” (Th e Song of Praise), the choreographer Possohov edasi tundeid, mida ta oma Gruusia külastuste käigus Yuri Possokhov expresses his impressions, made by the state on kogenud. Solistide ning balletitrupi esituses näeme tantse, of Georgia. Several soloists and corps de ballet members are mille väljenduskeeles on äratuntavalt gruusia traditsioonilisele performing the dances, using the plastic art elements of Georgian tantsule omaseid elemente. folk dances.

Moskva Balletikooli kasvandik Juri Possohov on töötanud After receiving his dance training at the Moscow Ballet School esisolistina Moskva Suures Teatris, Taani Kuninglikus Yuri Possokhov danced with the Bolshoi Ballet for ten years and Balletiteatris ning aastast 1994 San Fransisco balletiteatris. was promoted to principal dancer. In 1992, he joined the Royal Alates 2006. aastast, pärast tantsijakarjääri lõppemist, töötab Danish Ballet and in 1994, he joined San Francisco Ballet as a Possohov San Fransisco balletiteatri resident-koreograafi na. principal dancer. As a choreographer, Possokhov has created Lisaks koduteatrile on Possohov loonud lavastusi Moskva Suurele for San Francisco Ballet, Bolshoi Th eatre, Georgian National Teatrile ning Gruusia Rahvusballetile. Possohovi teoste hulka Ballet, the credits include “Songs of Spain” (1997), “Firebird” kuuluvad “Songs of Spain” (“Hispaania laulud”, 1997), “Firebird” (2004) , “Cinderella” (2006), “Fusion” (2008), “Diving into the (“Tulilind”, 2004), “Cinderella” (“Tuhkatriinu”, 2006), “Fusion” Lilacs”(2009) amo. Possokhov has been awarded with an Isadora (2008), “Diving into the Lilacs” (“Liiliatesse sukeldudes”, 2009) jpt. Duncan Dance Award for outstanding choreography in his work 2001. aastal omistati Juri Possohovile Isadora Duncani nimeline “Magrittomania” (2000). Since his retirement as a dancer in tantsuauhind tunnustuseks koreograafi töö eest tantsulavastule 2006, Possokhov was named choreographer in residence for San “Magrittomania” (2000). Francisco Ballet.

42 L 27. juuli kell 15 Mustjala, rannakaitse suurtüki laskepesa Ninase poolsaarel / Sat July 27 at 3 pm Mustjala, the former military cannon foxhole on the Ninase Peninsula “RAUD-ANTS” (esiettekanne / premiere) Kristjan Kõrveri kammerooper / Chamber opera by Kristjan Kõrver Ansambel / Ensemble RESONABILIS (vt lk / see page 71) Iris Oja (vokaal / vocals) Kristi Mühling (kannel) Tarmo Johannes (fl ööt / fl ute) Aare Tammesalu (tšello / cello)

Dirigent / Conductor ANDRUS KALLASTU (vt lk / see page 63) Lavastaja-konsultant / Director-consultant OTT AARDAM (vt lk / see page 58)

“Raud-Ants”, see on lüro-groteskne mõistulugu muusikas, mis “Raud-Ants” (Steel-Ants) it is a “lyro-grotesque” fable in music, kirjutatud ansamblile Resonabilis – häälele, fl öödile, kandlele ja which is composed for the ens emble Resonabilis - for voice, fl ute, tšellole. Minu muusikaliseks inspiratsiooniallikaks oli 18. sajandi kannel and cello. My musical inspiration was the 18th century numbriooper, ka teose liigendumine muinasjutu peatükkide “number opera”, the musical story is divided into chapters and the alusel meenutab ajaloolist ooperivormi. Lisaks on kammerooperi vocal part of chamber opera is inspired by the technical complexity vokaalpartii inspireeritud numbriooperi aaria tehnilisest historic opera arias. Chamber opera “Raud-Ants” is a serious vocal keerukusest. “Raud-Ants” on lauljale tõsine väljakutse, sest just challenge for a singer who carries both the weight of the narrator laulja kanda olen jätnud nii loo jutustaja kui ka erinevate tegelaste and several fairy-tale characters. Also the instrumental soloists rollid. Kergem ei ole ka teistel ansambli liikmetel, kellelt lisaks are expected to be involved with theatrical activities. Th e libretto pillimängule on oodata veel üht-teist teatraalset. Kammerooperi of the chamber opera “Raud-Ants” is inspired by the psychological “Raud-Ants” libreto sai tõuke vendade Grimmide muinasjutu analysis of the fairy tale of the same title by the Grimm brothers süvapsühholoogilisest analüüsist, mille leidsin Arnold Bittlingeri I found in the book “Origin of Christian Holidays” by Arnold raamatust “Kristlike pühade päritolu” (eesti keeles – Johannes Bittlinger. Esto Ühing, Tartu 2005). Raud-Ants is a mysterious wild man, who lives in the deepest Loo nimitegelaseks on salapärane metsik mees, kes sügavas metsas of the forests and is responsible for the disappearance of people. inimeste kadumist põhjustab ning julge jahimehe eestvedamisel He is captured by a brave hunter and held in the cage at the kinni püütakse ja kuningalossi hoovis puuri pannakse. Mehe courtyard of the king’s castle. Th e king’s young son fi nds him and vabastab väike kuningapoeg, kes mänguhoos puuri juurde satub. the man and boy fl ee together, their destinies now interrelated. Raud-Ants ning poiss põgenevad koos ja nende saatused jäävad Hopefully the story encourages the listeners to contemplate about edaspidigi omavahel seotuks. the mystery of a wild man. Perhaps even look into the mirror Loodetavasti ärgitab kokkupuude selle kammerooperiga kuula- asking who (or where) is Raud-Ants? jaid mõtisklema metsiku mehe mõistatuse üle. Ehk tasuks meil kõigil peeglisse vaadates küsida, kes (või parem juba kus) on Raud-Ants?

43 Noorema põlve eesti helilooja Kristjan Kõrveri vendade Th e concert place of the performance of the brand new Estonian Grimmide muinasjutu ainelise uudisteose ettekandepaik chamber opera by Kristjan Kõrver, is in the forest, in the distance asub metsas, kilomeetri kaugusel Saaremaa süvasadamast. of about 1km from Saaremaa Deep-Water Port. Th e experience Kontserdipublikut ootab mitmekülgne elamus: ühelt poolt of the audience is infl uenced both by music and picturesque kontsert ning Saaremaa imeilus loodus ning teisalt endise landscape and creepy atmosphere of the former military object. militaarobjekti kõhedusttekitav atmosfäär. Th e passionate coloured, rhythmic and neo-expressive toned Kristjan Kõrveri kirglike tämbrivärvidega, rütmilist ning neo- music of Kristjan Kõrver has been performed by Tallinn Chamber ekspressionistlikes kõlavärvides muusikat on esitanud Tallinna Orchestra, Ensemble Voces Musicales, conductors Risto Joost Kammerorkester, Ensemble Voces Musicales, dirigendid Risto and Lauri Sirp, mezzo soprano Iris Oja, zither player Kristi Joost ja Lauri Sirp, metsosopran Iris Oja, kandlemängija Kristi Mühling, fl utist Tarmo Johannes, ensemble Resonabilis, pianists Mühling, fl ötist Tarmo Johannes, ansambel Resonabilis, pianistid Kai Ratassepp and Irina Zahharenkova, Quartet SaxEst. Th e Kai Ratassepp ja Irina Zahharenkova, SaxEst jt. Tema teosed music of Kõrver has been performed at the festival of Estonian on kõlanud festivalil “Eesti muusika päevad”, Eesti muusika- ja Music Days, at the Fall Festival of Estonian Music and Th eatre teatriakadeemia sügisfestivalil, uue muusika festivalil Arena Academy, the Latvian festival of new music “Arena”, Festival of Lätis, Eesti noorte heliloojate festivalil, Tallinna rahvusvahelistel Estonian Young Composers, Tallinn International Harpsichord klavessiinipäevadel ja Suure-Jaani muusikafestivalil. Helilooja Days and Suure-Jaani Music Festival. Th e creative portfolio of loomeportfellis on “Symphonism 12” sümfooniaorkestrile, Kristjan Kõrver includes also “Symphonism 12” for symphony “Pulmalise unenägu” puhkpilliorkestrile, teosed erinevatele orchestra, “Th e dream of the wedding guest” for wind orchestra, instrumentaalkoosseisudele, sooloinstrumentidele ja orkestrile, works for diff erent ensembles, solo instruments and orchestra, “Florete fl ores” ja “Signum magnum” häälele ja instrumentidele “Florete fl ores” and “Signum magnum” for voice and instruments jpt. Kristjan Kõrver i ansambliteos “Gratis dictum” pälvis festivali among many others. Th e fork for chamber ensemble “Gratis “Eesti muusika päevad 2007” helilo ojapreemia. dictum” won the Composers Award at the festival of Estonian Music Days in 2007. Koostöös MTÜga Mustjala muusikafestival In collaboration with Mustjala Music Festival NPO

44 Sat / L 27. juuli kell 18 Kuressaare Muusikakool / Kuressaare Music School “RICHARD WAGNER 200”

Heli Veskus (sopran / soprano) (vt lk / see page 76) Peep Lassmann (klaver / piano) (vt lk / see page 66)

Richard Wagner (1813–1883) Klaverisonaat As-duur WWV 85 / Piano Sonata A-fl at Major WWV 85 (1853, “Eine Sonate für das Album von Frau Mathilde Wesendonck”)

Viis poeemi naishäälele (1857–1858, “Wesendonck-Lieder”, tekst Mathilde Wesendonck) “Ingel” / “Angel” (“Der Engel”) “Seisata!” / “Halt!” (“Stehe still!”) “Kasvuhoones” / “In the hothouse” (“Im Treibhaus”) “Valu” / “Anguish” (“Schmerzen”) “Unelmad” / “Dreams” (“Träume”)

Albumileht klaverile As-duur (“Mustade luikede tagasitulek”) / Album leaf for piano in A-fl at Major (“Arrival of the Black Swans”) WWV 95 (1861, “Ankunft bei schwarzen Schwänen”)

Albumileht klaverile Es-duur / Album leaf for piano in E-fl at Major WWV 108 (1875, Albumblatt für Frau Betty Schott)

Albumileht klaverile E-duur (“Sõnadeta laul”) / Album leaf for piano (“Song without words”) in E-Major WWV 64 (1840, Albumblatt für Ernst Bendikt Kietz)

“Kolm laulu kõrgele häälele” / (1839, “Trois melodies”) “Maga, mu laps” / “Sleep, my child” (“Dors, mon enfant”) Sõnad / Lyrics by anonymous “Armsaim” / “Th e Dearest one” (Mignonne) Sõnad / Lyrics by Pierre de Ronsard

“Ootus” / “Anticipation” (“L’attente”) Sõnad / Lyrics by Victor Hugo

Teadmine Richard Wagneri ning Mathilde Wesendoncki (1828– Th e extent of Richard Wagner’s closeness to Mathilde Wesendonck 1902) suhete olemusest võibki meie jaoks ajaloo varju jääda. Ühelt (1828–1902) will probably never be known. Missis Wesendonck poolt on meil surmani ülidiskreetseks jäänud proua Wesendonck was a woman of utmost discretion and also otherwise indiscreet ning teisalt muidu nii taktitu Wagner, kes aga tegi kõik, et tema Wagner wished to keep his passion towards Mathilde a secret kirg Mathilde vastu ei jõuaks abikaasa Minna kõrvu. Mathilde from his wife Minna. Mathilde and Otto Wesendonck arrived ja Otto Wesendonck asusid New Yorgist Zürichisse elama 1851. from New York to Zürich in 1851. Mathilde was fascinated by aastal. Mathilde oli Wagneri muusikalisest geeniusest lummatud, Wagner’s musical genius, but she was not the only one. While kuid see polnud tol ajal haruldane. Kuigi Wagner elas Zürichis in exile in Zürich for revolutionary activities in Dresden in 1849, kui pagulane, kes vältis oma Dresdeni-perioodi revolutsioonilise Wagner gathered a following as a conductor, while performances tegevuse tagajärgi, oli 1849. aastaks helilooja ümbritsetud from his works sparked avid interest. austajaist, kes hindasid teda kui andekat dirigenti, ning üha enam tekitas laiemat huvi ka Wagneri muusikateatrialane looming.

45 1852. aastal kirjutas Wagner oma kolleegile ja sõbrale, viiuldaja In 1852, Wagner wrote to his friend Th eodor Uhlig: “Some Th eodor Uhligile: “Mõned mu uued tuttavad pressivad end new acquaintances have forced themselves upon me; the men vägisi peale; meeste vastu olen ma üsna ükskõikne, naiste vastu are highly indiff erent to me, the women less so. A rich young pisut vähem. Mõni aeg tagasi asus Zürichisse elama rikas noor merchant, Wesendonck...settled down at Zürich some time ago kaupmees Wesendonck... Tema abikaasa on väga ilus ning näib, in great luxury. His wife is very pretty and seems to have caught et minu suhtes ka entusiastlikult meelestatud.” some enthusiasm for me.” Aastail 1857–1858, kui Wagner oli töö “Nibelungide sõrmuse” In 1857 and 1858, as Wagner had come to the completion of “Die tsükli teise ooperi “Valküürid” kallal lõpetanud, leidis ta aega, et Walkure”, the second instalment in his epic opera cycle, “Der luua laulutsükkel Mathilde Wesendocki sõnadele. Millised iganes Ring des Nibelungen”, he took time out to write a series of lieder olid ka nende suhted eraelus, on teada, et Wagner kohtus Zürichis for (and based on poems by) Mathilde Wesendonck. Whatever Mathilde abikaasa Ottoga, laenas viimaselt raha ning helilooja the truth might have been behind their relationship, it is known sõprus noorpaariga päädis laulutsükli “Viis laulu naishäälele” that Wagner had met Mathilde’s husband, Otto, in Zurich, and sünniga. Wagner ise on nimetanud tsükli kaht osa (“Im Treibhaus” his ensuing friendship with the couple led to this beautiful set of ja “Traume”) ka omamoodi näpuharjutuseks ooperile “Tristan ja songs called Five Songs for a Female Voice. Wagner himself called Isolde”. Kuigi algselt komponeeritud naishäälele klaveri saatel, on two of the set’s songs (“Im Treibhaus” and “Traume”) “studies” tsükli kõik laulud nii autori enese kui ka hilisemate heliloojate for his opera “Tristan and Isolde” and though originally intended kaasabil orkestreeritud. for female voice with piano, all of these songs were eventually Juba paar aastat varem, 1839. aastal, komponeeris Wagner orchestrated, either by Wagner or by other composers. kolmeosalise laulutsükli “Trois melodies”, mille esimene osa Much earlier, in 1839, Wagner had composed a three-song “Dors, mon enfant” (“Maga, mu laps”) on hällilaul, mis kirjutatud cycle called “Trois melodies” (“Th ree melodies”). Th e fi rst piece, helilooja kirjastaja soovitatud noore nimetu poeedi sõnadele. entitled “Dors, mon enfant”, was a lullaby that Wagner ascribed Ronsand’i ning Hugo’ tekstidele loodud teine ja kolmas annavad to an unnamed young poet of his publisher’s acquaintance. Th en laulutsüklile lõpetatud vormi. he set Ronsard’s song “Mignonne” and Victor Hugo’s “L’attente” Kuid miks me Wagneri klaverloomingust ikkagi nii vähe teame? to round out the set. Kas seda võiks selgitada asjaolu, et klaveriteoste loomise But how come we rarely hear of Wagner’s piano music. Is it aastad jäävad valdavalt helilooja 70-aastase loojakarjääri algus- because that most of his piano works were composed fairly ning keskossa ning kui helilooja ooperilooming juba laiema early in his output of 70 years? As majority of his piano works tunnustuse leidis, köitis Wagnerit töö laiahaardelisemate were composed in the fi rst half of his life, and once his success muusikaliste väljendusvahenditega? Wagneri klaveriteoste võlu in the world of opera began, Wagner seemed favouring more ei tohiks alahinnata ning nad väärivad nii taasesitamist kui ka expansive mediums of composition. But Wagner’s piano works meelespidamist, seda nii oma muusikalise väärtuse pärast kui are charming and deserve to be remembered not only for their ka võimaluse eest heita pilk mitmekülgse looja mõttemaailma. artistic value, but also to give us an insight into the thinking of Muusikaliste albumilehtede traditsiooni tunnevad paljud a multi-faceted composer. Th e musical tradition of “album leaf” heliloojad. Tavaliselt sooloklaverile (esineb ka vokaalteoseid ja (Albumblatt, feuillet d’album, листок из альбома) is the title for teoseid kammerkoosseisule) loodud “albumileht” oli heliloojate numerous minor compositions, usually for piano solo. Originally, tänuavaldus, muusikaline autogramm oma sõpradele, õpilastele, the term was used for pieces written in dedication to a friend, austajatele ja rahastajatele. Tõsi küll, ajahammas on enamiku student, admirer or a sponsor to be inserted into their album or selliseid muusikapalu nende algupärasest otstarbest lahutanud autograph book. During the periods of time, of course, the album ning ka pühendatute nimed on unustusehõlma vajunud. leaves have lost association with a particular dedicatee. Besides Richard Wagneri loodud albumilehtedele lisaks tunneb the Album leaves by Richard Wagner, there are works of the same muusikaajalugu analoogseid miniatuure Beethovenilt, Bartókilt, title by Beethoven, Bartok, Brahms, Berlioz, Chopin, Dvorak, Brahmsilt, Berliozilt, Chopinilt, Dvořákilt, Lisztilt, Glazunovilt, Liszt, Glazunov, Mussorgsky, Tobias and many others. Mussorgskilt, Tobiaselt ja paljudelt teistelt.

46 Sat / L 27. juuli kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House OOPERIGALA / OPERA GALA “Richard Wagner & Giuseppe Verdi 200”

Johanni van Oostrum (sopran, Lõuna-Aafrika Vabariik, Holland / soprano, Republic of South Africa, Netherlands) (vt lk / see page 69) Marika Matšitidze (sopran, Gruusia / soprano, Georgia) (vt lk / see page 67) Irene Ratiani (sopran, Gruusia / soprano, Georgia) (vt lk / see page 70) Nataša Petrinski (metsosopran, Germany / mezzo soprano, Germany) (vt lk / see page 69) Grigol Makharadze (tenor, Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 67) Givi Tšitšinadze (tenor, Gruusia / Georgia) (vt lk / see page 75) Sulkhan Gvelesiani (bariton, Gruusia / baritone, Georgia) (vt lk / see page 61) Nikoloz Lagvilava (bariton, Gruusia / baritone, Georgia) (vt lk / see page 65) Legi Imedašvili (bass, Gruusia / Georgia ) Koit Soasepp (bass, Eesti / Estonia) (vt lk / see page 72) Kakhaber Tetvadze (bass, Gruusia / Georgia ) (vt lk / see page 74) Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir (koormeister / choir master Andrus Siimon) (vt lk / see page 61) Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri ooperikoor ja sümfooniaorkester / Opera choir ad symphony orchestra of Th bilisi State Opera and Ballet Th eatre Dirigendid / Conductors ANDRES MUSTONEN (vt lk / see page 68), GIANLUCA MARCIANO (vt lk / see page 66)

Richard Wagner (1813–1883) Meisterlauljate sissemarss ooperist “Nürnbergi meisterlauljad” (1867) Procession of the mastersingers from the opera “Die Meistersinger von Nürnberg”

Elisabethi aaria ooperist “Tannhäuser” (1845) Elisabeth’s aria from the opera “Tannhäuser” Solist / Soloist Irene Ratiani

Wolframi romanss ooperist “Tannhäuser” Wolfram’s romance from the opera “Tannhäuser” Solist / Soloist Nikoloz Lagvilava

Brangäne aaria ooperist “Tristan ja Isolde” (1859) Brangäne’s aria from the opera “Tristan und Isolde” Solist / Soloist Nataša Petrinski

Kolmanda vaatuse avamäng oooperist “Lohengrin” (1848) An overture to the third act from the opera “Lohengrin”

Pulmakoor ooperist “Lohengrin” Wedding choir from the opera “Lohengrin”

Elsa aaria ooperist “Lohengrin” Elsa’s aria from the opera “Lohengrin” Solist / Soloist Johanni van Oostrum

47 Koor ooperist “Tannhäuser” Choir from the opera “Tannhäuser”

Koor ooperist “Lendav Hollandlane” (1841) Choir from the opera “Der Fliegende Holländer”

Dalandi aaria ooperist “Lendav Hollandlane” (1843) Daland’s aria from the opera “Der Fliegende Holländer” Solist / Soloist Kakhaber Tetvadze

Ooperi “Nürnbergi meisterlauljad” fi naal Finale of the opera “Die Meistersinger von Nürnberg” Solist / Soloist Nikoloz Lagvilava

Dirigent / Conductor ANDRES MUSTONEN

v a h e a e g / i n t e r m i s s i o n

Giuseppe Verdi (1813–1901) Manrico stretta ooperist “Trubaduur” (1853) Avamäng ooperile “Saatuse jõud” (1862) Srtetta of Manrico from the opera “” An overture to opera “La forza del destino” Solist / Soloist Givi Tšitšinadze

Don Alvaro ja don Carlo duett ooperist “Saatuse jõud” Leonora aaria ooperist “Saatuse jõud” Don Alvaro’s and Don Carlo’s duet from the oopera “La forza del Leonora’s aria from the opera “La forza del destino” destino” Solist / Soloist Johanni van Oostrum Solistid / Soloists Grigol Makharadze, Sulkhan Gvelesiani Filippo aaria ooperist “Don Carlos” (1867) Fiesco aaria ooperist “Simon Boccanegra” (1815) Filippo’s aria from the opera “Don Carlo” Fiesco’s aria from the opera “Simon Boccanegra” Solist / Soloist Legi Imedašvili Solist / Soloist Koit Soasepp Eboli aaria ooperist “Don Carlos” Amelia aaria ooperist “Maskiball” (1859) Eboli’s aria from the opera “Don Carlos” Amelia’s aria from the opera “” Solist / Soloist Nataša Petrinski Solist / Soloist Johanni van Oostrum Koor ooperist / Choir from the opera “” Renato aaria ooperist “Maskiball” Renato’s aria from the opera “Un ballo in maschera” Kvartett ooperist “Rigoletto” (1851) Solist / Soloist Sulkhan Gvelesiani Th e quartet from the opera “Rigoletto” Solistid / Soloists: Elena boolero ooperist “Sitsiilia verepulm” (1855) Marika Matšitidze Elena’s bolero from the opera “I vespri siciliani” Nataša Petrinski Solist / Soloist Marika Matšitidze Givi Tšitšinadze Sulkhan Gvelesiani Koor ooperist / Choir from the opera “Ernani” (1844) Teise vaatuse fi naal ooperist “Aida” (1871) Th e fi nale to second act from the opera “Aida”

Dirigent / Conductor GIANLUCA MARCIANO 48 Giuseppe Verdi ja Richard Wagner Giuseppe Verdi and Richard Wagner Nii Giuseppe Verdi kui ka Richard Wagner on sündinud 1813. Both composers were born in 1813, felt deep nationalist aastal, tundnud sügavat poolehoidu oma rahva omariikluse sentiments about countries that did not then even exist, and saavutamise vastu ning mõjutanud inimesi ja muusikaelu kaugelt each shaped the musical life of people well beyond their borders. üle oma kultuuriruumide piiri. Kahe geeniuse noorusaastad olid From birth, the two men were diff erent in almost every way. For erinevad. Verdi muusikaline anne avaldus noore poisina ning ta example, Verdi began to show his musical genius as a boy, and sai korraliku muusikalise hariduse. Wagner seevastu ei tundnud received a solid musical education. By contrast, Wagner showed noorukina muusika vastu erilist huvi, kuid paljuski iseõppinud little interest in music until late in adolescence. However, he then helilooja edasine areng toimus kaelamurdva kiirusega. advanced at breakneck speed – to a large extent self–taught. Verdi oli nutikas ärimees, suhtles tihedalt oma teoste Verdi was an astute businessman: tenacious in dealings with his kirjastajatega ning oli rahaasjades alalhoidlik. Enamik Verdi publishers, cautious in his spending habits. Most of his friendships sõprussuhteid olid pikaajalised ning oma kahte abikaasasse suhtus were long–lasting, and he was devoted to his two wives. His ta lugupidavalt. Verdi esimene abikaasa Margherita ning nende fi rst wife, Margherita and their two young children died. Verdis kaks väikelast surid varakult. Verdi teine naine, Giuseppena, second wife, Giuseppena, was the greatest soprano of her time, oli tunnustatud sopran ning inspireeris heliloojat pikki aastaid. and a source of inspiration to him for many years. One of the Verdi legendaarseteks iseloomujoonteks peeti tema lõputut hallmarks of Verdi’s character was his tolerance. By contrast, kannatlikkust ning tolerantsust. Wagner’s intolerance was legendary. Yet his intellectual capacity Wagneri käredus ja kannatamatus olid kurikuulsad, kuid was enormous. He was powerfully infl uenced by the German tema intellektuaalsed võimed seevastu aukartustäratavad. philosophy of his day - especially that of Arthur Schopenhauer. Wagnerit mõjutas saksa kaasaegne fi losoofi a ning eriti Arthur Wagner borrowed money from friends with pledges to repay, Schopenhaueri teosed. Wagner armastas sõpradelt raha laenata but frequently not honouring those promises. It was almost as if ning “unustas” sageli seda tasuda. Wagner oli veendunud, et tema Wagner became convinced that his genius should be supported by loojageeniust peavadki teised toetama, selle asemel et helilooja ise others rather than by his own toil in the grubby world of theatre. peaks muusikateatri tagatoas palehigis rassima. Sellele seiskohale Wagner would periodically undertake character assassination of jäi helilooja surmani. Wagner võis aeg-ajalt korraldada ka oma former friends – for example, one essay – originally published sõprade-kolleegide verbaalset hukkamist, mille üheks näiteks under an alias – attacked both Felix Mendelssohn and Giacomo varjunime all avaldatud essee, mis ründas Felix Mendelssohni ja Meyerbeer for their “Jewishness”, and made the general claim that Giacomo Meyerbeeri nende “juutluse” pärast ning püstitas teesi, Jews are a harmful and alien element in German culture. To this et juudid on saksa kultuuriruumis ohtlik ja võõras element. Osalt day, public performances of Wagner’s music are unoffi cially taboo ka seetõttu on veel tänapäevalgi Wagneri teoste ettekandmine in Israel. Neither did Wagner have scruples in respect to women. Iisraelis mitteametlik tabu. Ka Wagneri naissuhted olid His relationship with his fi rst wife – actress Wilhelmine “Minna” tormilised. Helilooja esimene abikaasa näitlejanna Wilhelmine Planer could best be called abusive, and he frequently seduced Planer kannatas abikaasa vägivaldsuse all, lisaks armastas Wagner the wives of friends to whom he was pleading for money. Even võrgutada oma sõpradest laenuusaldajate naisi. Wagneri teine so, his second wife Cosima – much younger, and the daughter of ning heliloojast tunduvalt noorem abikaasa, Ferenz Liszti tütar composer Franz Liszt – was devoted to him throughout her long Cosima, pühendas abikaasa toetamisele terve oma elu. adult life. Kuigi kaks heliloojat oma eluajal kordagi ei kohtunud, olid nad Although the two composers never met, there was rivalry between oma loomingus konkurendid. Wagner põlastas moodsat ooperit, them. Wagner despised contemporary opera that diverged from mille põhimõtted tema enese seisukohtadest lahku läksid. Ning his own ideas – especially if it were commercially successful, as seda eriti siis, kui ooperietendus ka majanduslikult edukas oli, Verdi’s operas were. Later in life, he dismissed all Italian opera nagu seda küpse Verdi ooperid üldiselt olid. Elu lõpu poole as “Donizetti and Company.” Th ere are no references to Verdi in armastas Wagner viidata itaalia ooperile kui “Donizettile ja tema Wagner’s extensive writings or letters. Th ere are two, however, kambale”. Kuigi Wagneri arvukate artiklite ja kirjade seast me in Cosima’s detailed diaries. “In the evening Verdi’s Requiem” Verdi nime mainitavat ei leia, võime Cosima Wagneri päevikust she wrote, “about which it would certainly be best not to say lugeda: “Täna õhtul toimub Verdi reekviemi ettekanne. Seda on anything.” vist targem jututeemaks mitte võtta.”

49 Verdi muusika lähtub juurtest, mis viivad Rooma impeeriumi Verdi’s genius refl ected cultural roots that went back to the ja katoliikluse kui ainuõige usutunnistuse juurde. Wagneri Roman Empire and a sense of Catholicism as the true church. huviorbiidis oli aga just nende rahvaste mütoloogia, kes vallutasid Wagner’s genius seemed laden with the mythology of the peoples Rooma ning sellele järgnev Rooma kujunemine ja reformatsioon. that brought down Rome, the Holy Roman Empire that succeeded Verdi viimistles täiuslikkuseni itaalia ooperi traditsiooni them and the Reformation. ning tugines oma meloodiaandele. Teades, et dramaatiline Verdi refi ned and virtually perfected the operatic tradition and he väljendus on tema tugev külg, tegi Verdi tihedat koostööd oma relied heavily on his gift for creating melody. Aware that dramatic libretistidega, et veenduda, et tekstis ei oleks tarbetuid detaile expression was his strength, he worked closely with his librettists, ega ooperis üleliigseid rolle. Verdi tegelaskujud pidid olema his aim was to make certain that the libretto had no unnecessary inimlikkuse kehastused, mitte idealismi või usulise fanatismi detail or superfl uous participants. His characters were vehicles kandjad. Ning seepärast põhinevad Verdi ooperid sageli ka for humanity – not for idealism or the expression of religious ajaloolistel sündmustel. truths. Verdi’s stories were often based on historical events. Ükski Wagneri lavateostest tõenäoliselt küll maailma None of Wagner’s operas are on the most-popular list, yet his populaarsemate ooperite hulka ei kuulu, kuid Wagner muutis innovations fundamentally changed the art form. His greatest jäädavalt ooperižanri arengut. Wagneri tähtsaim töö sai oma work drew from North European mythology and German impulsi Põhja-Euroopa mütoloogiast ning saksa fi losoofi ast. philosophy. His extraordinary four–part, 17–hour Der Ring des Wagneri erakordne, neljaosaline ning kokku seitseteist tundi Nibelungen refl ects a vision of the creation and development of kestev “Nibelungide sõrmus” (“Der Ring des Nibelungen”) ei ole the world itself. A talented poet, dramatist and theorist as well rohkem ega vähem kui visioon maailma loomisest ja arengust. as a musical genius, Wagner developed a concept he called “the Wagner, andekas luuletaja, näitekirjanik (Wagner on ise oma art-work of the future.” In a series of essays published in 1849, he ooperilibretode autor), teoreetik ning muusikaline geenius, töötas proposed that opera should become a total artwork – a unity of välja kontseptsiooni, mida ta pidas tuleviku kunstiks. Oma 1849. music, song, dance, poetry, visual arts, and stagecraft. He called aastal ilmunud esseedes avaldas helilooja seisukoha, et ooper ehk this “music drama,” and wrote his own philosophical libretti. muusikaline draama peab olema täiuslik muusika, laulu, tantsu, Wagner developed a compositional style in which the orchestra’s luule, kunsti ja lavakunstide süntees. Wagneri ooperimuusikat role is equal to that of the singers. Th e orchestra’s dramatic role iseloomustab orkestri ja lauljate võrdne roll. Enamgi veel, includes its performance of leitmotifs (musical themes) that läbi leitmotiivide (tegelasi, paiku, sündmusi iseloomustavaid announce specifi c characters, locales, and elements of the plot. ainuomaseid muusikalisi motiive) oli orkestri uueks ülesandeks Th eir complex musical development illuminates the progress of olla ka draama edasikandja ning kommenteerija. the drama. Oma elu lõpul jätsid nii Wagner kui ka Verdi maailmale sõna Toward the end of their lives, each man left a bricks-and-mortar otseses mõttes käegakatsutava pärandi. Wagneri puhul oli testament. In Wagner’s case, it was the Bayreuther Festspielhaus tegemist uhiuue ooperimajaga (Bayreuther Festspielhaus, 1876) (opened in 1876). An opera house north of Bayreuth, Germany, Saksamaal. Ooperimaja on tänaseni keskendunud peamiselt this building is dedicated principally to the performance of Wagneri ooperite ettekandmisele. Elades võlgu ning pagedes Wagner’s operas. Indebted as always, Wagner died of heart võlausaldajate eest, suri Richard Wagner südamerikke tõttu disease on February 13, 1883, in Venice. He was buried near 13. veebruaril 1883 Venezias. Wagner maeti Bayreuthi, nagu ka Bayreuth, as was Cosima 47 years later. In that year Verdi was abikaasa Cosima 47 aastat hiljem. a wealthy man, and some of his greatest work was yet to come: Wagneri surmaaastal oli Giuseppe Verdi jõukas mees, kelle Otello (1887) and Falstaff (1893). Verdis bricks-and-mortar mõnedki meistritööd olid veel loomata (“Otello”, 1887, ja contribution to music was the Casa di Reposo per Musicisti – the “Falstaff ”, 1893). Verdi praktiliseks pärandiks jäid haiglaehitus Rest Home for Musicians – in Milan. He devoted his last years to Villanova sull’Arda maakonnas ning Casa di Reposo per Musicisti this charitable project. Known locally as the Casa Verdi, the home (muusikute vanadekodu) Milanos – heategevusprojekt, millele still serves retired musicians. Verdi pühendas oma viimased eluaastad. Tänapäeval tuntakse asutust kui Casa Verdi (Verdi kodu), mis teenib endiselt oma esialgset eesmärki pensionäridest muusikutele kodu pakkumisel. Nii Giuseppe Verdi kui ka tema abikaasa Giuseppina Strepponi on maetud Casa Verdi maadel asuvasse väikesesse kabelisse.

50 51 Sun / P 28. juuli kell 12 Kuressaare lossi ooperimaja / Kuressaare Castle Opera House LASTEGALA Markus Mõttus (vt lk 68) Siiri Koel (sopran) (vt lk 65) Aare Saal (bariton, Rahvusooper Estonia) (vt lk 71) Jaan Tätte (vt lk 75) Saaremaa Neidudekoor (koormeistrid Anne Kann, Kairit Levit, Laine Lehto) (vt lk 72) Rahvusooper Estonia brassansambel Pärnu Linnaorkester (vt lk 70) Dirigent Kaspar Mänd (vt lk 68) Kontserti juhib koeratüdruk Lotte, kes tegelikult on Gerli Padar

Leopold Mozart “Lastesümfoonia”, I osa Esitab Pärnu Linnaorkester Wolfgang Amadeus Mozart Pamina ja Papageno duett ooperist “Võlufl ööt” Esitavad Siiri Koel ja Aare Saal Pjotr Tšaikovski Tütarlaste koor ooperist “Jevgeni Onegin “ Esitab Saaremaa Neidudekoor Anton Rubinstein Tamara ja neidude koor ooperist “Deemon” Esitavad Siiri Koel ja Saaremaa Neidudekoor Villem Kapp Meelise aaria ooperist “Lembitu” Esitab Aare Saal Giacomo Puccini Lauretta aaria ooperist “Gianni Schicchi” Esitab Siiri Koel Georges Bizet Habaneera ooperist “Carmen” Esitavad Pärnu Linnaorkester ja Rahvusooper Estonia brassansambel Wolfgang Amadeus Mozart Papageno aaria ooperist “Võlufl ööt” Esitab Rahvusooper Estonia brassansambel Wolfgang Amadeus Mozart Papageno ja Papagena duett ooperist “Võlufl ööt” Esitavad koeratüdruk Lotte ja Aare Saal Priit Pajusaar Laul leiutiste võistlusest lastemuusikalist “Kosmonaut Lotte” Esitab koeratüdruk Lotte Detektiivi laul lastemuusikalist „Detektiiv Lotte“ Georges Gershwin Porgy laul ooperist “Porgy ja Bess” Esitab Markus Mõttus Johann Strauss Polka “Lõbureisirong” Esitab Pärnu Linnaorkester Esineb Jaan Tätte Ülo Vinter “Laul põhjamaast”

52 53 Joonistusvõistluse “Väike Tom läheb ooperisse” võitjad

Lisanne Liivat 5a

Jaanika Leiter 5kl

54 Saaremaa ooperipäevade lõpupidu Vilsandil / Eesti Kontserdi hooaja avakontsert Final Promenade on the Isle of Vilsandi Sun / P 28. juuli kell 17 Vilsandi paadikuur / T 3. september kell 19 Estonia kontserdisaal Boathouse of Vilsandi rescue station Merelaulud paadikuuris / Rahvusvaheline noorte sümfooniaorkester Songs of the Sea Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Dirigent / Conductor Andrus Siimon I, CULTURE Sun / P 28. juuli kell 18 Vilsandi laululava / Vilsandi Festival Field Kontsert ja simman laululaval / Orchestra Concert and revels at festival stage Eesti Rahvusmeeskoor / Estonian National Male Choir Ansambel Apelsin

Khatia Buniatishvili (klaver, Gruusia) Dirigent Kirill Karabits (Ukraina) Ljatošinski. Sümfooniline ballaad “Grażyna” Prokofj ev. Kontsert klaverile ja orkestrile nr 1 op. 10 Bartók. Kontsert orkestrile

FESTIVALIL OSALEVAD ARTISTID / THE PRESENTED ARTISTS OF THE FESTIVAL

Badri Adamia Irine Aleksidze Jüri Alperten Gia Asatiani Iuri Aslanišvili

55 Paata Burtšuladze Armaz Darašvili Tea Demurišvili Teona Dvali Eesti Rahvusmeeskoor

Joanna Freszel Bondo Gogia Sulkhan Gvelesiani Sulkhan Jaiani Inga Jakhutašvili

Revaz Javakhišvili Giorgi Jordania Irakli Kakhidze Andrus Kallastu Anzor Khidašeli

Eri Klas Triin Koch Siiri Koel Andres Köster Nikoloz Lagvilava

Peep Lassmann Mamuka Lomidze Grigol Makharadze Gianluca Marciano David Mukeria

56 Marika Matšitidze Irakli Murjikneli Andres Mustonen Markus Mõttus Kaspar Mänd

Johanni van Oostrum Nataša Petrinski Mihkel Poll Urmas Põldma Pärnu Linnaorkester

Irene Ratiani Ansambel Resonabilis Mariusz Rutkowski Aare Saal Saaremaa Meeskoor SÜM

David Sakvarelidze Koit Soasepp Ansambel Suliko Irine Taboridze Tallinna Keelpillikvartett

Kakhaber Tetvadze Tobiase Keelpillikvartett Tariel Tšitšinadze Saaremaa Neidudekoor Heli Veskus

57 Ott Aardam (lavastaja / director) Ott Aardam on tuntud ennekõike kui draama-, seriaali- Ott Aardam is known as a drama and movie actor. Additionally, ning fi lminäitleja. Lisaks näitlejatööle on Aardam tegev ka Aardam is also a playwright and director (“He Market and She näitekirjaniku ning lavastajana (Viljandi Ugala teatris: “Börs ja Market” 2007, “Boxing” in 2008 at Viljandi Ugala Th eater). Börsitar” 2007, “Poks” 2008).

Badri Adamia (tenor) Badri Adamia on Khuthaisi muusikakolledži neljanda kursuse Badri Adamia is a fourth year student at the Kutaisi College üliõpilane ning alates 2013. aastast ka Khuthaisi ooperiteatri of Music and the soloist at the Kutaisi Opera Th eatre. In 2013 solist. 2013. aastal võitis Adamia esimese preemia Jerevanis Badri Adamia won the fi rst prize at the International Contest- rahvusvahelisel konkurss-festivalil “Renessanss 2013”. Laulja Festival “Renaissance-2013” (Yerevan). His repertoire includes: repertuaari kuuluvad Arturo (Donizetti “Lucia di Lammermoor”), Arturo (Donizetti “Lucia di Lammermoor”), Alfredo (Verdi “La Alfredo (Verdi “La traviata”), Beppe (Leoncavallo “Pagliacci”), traviata”), Beppe (Leoncavallo “Pagliacci”), Gastone (Verdi “La Gastone (Verdi “La traviata”), Kote (Dolidze “Keto and Kote”). traviata”), Kote (Dolidze “Keto and Kote”).

Irine Aleksidze (metsosopran / mezzo soprano) Irine Aleksidze on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Irine Aleksidze is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Pärast Th bilisi riikliku konservatooriumi lõpetamist täiendas ta Th eatre. After graduation from the Tbilisi State Conservatoire, end Itaalias Osimo ooperiakadeemias (prof Sergio Segalini) ja she trained her skills at Osimo Academy (Prof. Sergio Segalini) Pesaro ooperiakadeemias (prof Mario Melani) ning Prantsusmaal and Pesaro Opera Academy (Prof. Mario Melani) in Italy and Marseille’ konservatooriumis. Aleksidze on andnud kontserte Marseille Conservatory in France. Aleksidze has giving concerts Augsburgis (Saksamaa) ja Faenza ooperiteatris (Itaalia). Aleksidze in Augsburg (Germany) and Faenza Opera House (Italy). Her ooperirepertuaari kuuluvad Azucena (Verdi “Trubaduur”), Lola opera repertoire includes: Azucena (Verdi “Il trovatore”), Lola ja Lucia (Mascagni “Talupoja au”), Fenena (Verdi “Nabucco”), and Lucia (Mascagni “Cavalleria rusticana”), Fenena (Verdi Amneris (Verdi “Aida”) jpt. “Nabucco”), Amneris (Verdi “Aida”) amo.

Jüri Alperten (dirigent / conductor) Jüri Alperten on Rahvusooper Estonia dirigent, Pärnu Jüri Alperten is the conductor of the Estonian National Opera, Linnaorkestri peadirigent ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia the chief conductor of Pärnu City Orchestra and a teacher sümfooniaorkestri dirigeerimise õppejõud. Alperten on at the Estonian Academy of Music. He has worked with many juhatanud Ungari Raadio SO-d, Sombathely Filharmoonikuid, outstanding orchestras such as Hungarian Radio Orchestra, Läti Rahvusorkestrit, Leningradi Filharmoonikuid jpt ning Sombathely Philharmonic Orchestra, several Finnish orchestras, andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis Latvian National Symphony Orchestra, Leningrad Philharmonic jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, Orchestra, etc. He has given guest performances in Russia, ballette kui ka operette. Rahvusooper Estonias on tema käe all Hungary, Finland, Latvia, Sweden etc. He has conducted operas, lavale jõudnud ballettidest Raveli “Daphnis ja Chloë”, Bizet’- operettas and ballets, more than forty diff erent productions. Mr Štšedrini “Carmen”, Tšaikovski “Uinuv kaunitar” ja “Pähklipureja”, Alpeten have been music director for numerous performances Prokofj evi “Romeo ja Julia”, Štšedrini “Anna Karenina”, Tiit Härmi of Estonian National Opera like Ravel’s “Daphnis et Chloé”, “Kameeliadaam”, Hyndi “Rosalinde”, oopereist ja operettidest de Bizet-Shtshedrin’s “Carmen”, “Th e Sleeping Beauty” and “Th e Falla “Lühike elu”, Weberi “Nõidkütt”, Straussi “Nahkhiir”, Leigh’ Nutcracker” by Tchaikovsky, Prokofi ev’s “Romeo and Juliet”, “Mees La Manchast” jpt. Shtshedrin’s “Anna Karenina”, “La dame aux camellias” by Tiit Härm, Hynd’s “Rosalinde”; operas and operettas: “La vida breve” by de Falla, “Der Freischütz” by Weber, “Die Fledermaus” by Strauss, Leigh’s “Man of La Mancha” amo.

58 Gia Asatiani (bass) Gia Asatiani on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Gia Asatiani is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre. solist. Asatiani on Vano Sarajišvili nimelise vokaalkonkursi, Asatiani is a laureate of the Vano Sarajishvili Vocal Competition, lauluvõistluse “Verdi hääled” (Busseto, Itaalia) ja Kaasani the International Competition for Verdian Voices (Busseto, Italy) Šaljapini-nimelise vokaalkonkursi laureaat. Asatiani on esinenud and the Chaliapin Competition in Kazan. He has performed in Hollandis, Prantsusmaal, Inglismaal, Jugoslaavias ja USAs. Gia the Netherlands, France, England, Yugoslavia and United States. Asatiani ooperirepertuaaris on Ramfi s (Verdi “Aida”), Philippe Th e repertoire of Gia Asatiani includes Ramfi s (Verdi “Aida”), (Verdi “Don Carlos”), Pimen ja Varlaam (Mussorgski “Boriss Philippe (Verdi “Don Carlos”), Pimen and Varlaam (Mussorgsky Godunov”), Don Basilio (Rossini “Sevilla habemeajaja”), Gremin “Boris Godunov”), Don Basilio (Rossini “Il barbiere di Sevigla”), (Tšaikovski “Jevgeni Onegin “) jpt. Gremin (Tchaikovsky “Eugene Onegin”) amo. Juri Aslanišvili (tenor) Juri Aslanišvili on Rahmaninovi-nimelise Rostovi konserva- Iuri Aslanishvili graduated from the Sergey Rachmaninoff tooriumi kasvandik ning alates 1993. aastast Th bilisi riikliku Rostov Conservatoire (1980) and since 1993 is a soloist of Tbilisi ooperi- ja balletiteatri solist. Laulja repertuaari kuuluvad teiste State Opera and Ballet Th eatre. His repertoire includes: Borsa seas Borsa (Verdi “Rigoletto”), Gastone (Verdi “La traviata”), (Verdi “Rigoletto”), Gastone (Verdi “La traviata”), Ruiz (Verdi “Il Ruiz (Verdi “Il trovatore”), Spoletta (Puccini “Tosca”), Gerardo trovatore”), Spoletta (Puccini “Tosca”), Gerardo (Puccini “Gianni (Puccini “Gianni Schicchi”). Schicchi”) and many others.

Bathumi riikliku kunstide keskuse ooperistuudio (Gruusia) Batumi State Arts Centre Opera Studio (Georgia) Bathumi professionaalseid muusikakollektiive ühendav Batumi State Music Centre incorporates the activities of Batumi Bathu mi riiklik muusikakeskus koondab ühe katuse alla Opera Studio, Batumi State Symphony Orchestra, Batumi State Bathumi ooperistuudio, Bathumi Riikliku Sümfooniaorkestri, Cappella, Quartet Nota and the Music Th eatre of Youth. Despite Bathumi riigikapelli, Nota-kvarteti ning Bathumi noorte the fact that the Music Centre is recently opened, it attracts the muusikateatri loomingulise tegevuse. Sellises koostöös sündinud audience from every place of Georgia as well as tourists coming ooperilavastused on olnud nii gruusia kodupubliku kui ka linna from various countries of the world by its interesting opera külaliste seas ülimenukad juba aastast 2007, mil keskusega performances. Th e recent opera productions of the Music Centre liitus ooperitrupp. Bathumi riikliku muusikakeskuse viimaste include Paliashvili “Daisi”, Mascagni “Cavalleria Rusticana”, aastate ooperiproduktsioonide hulka kuuluvad Paliašvili “Daisi”, Verdi “Traviata” and performances of Requiems by Mozart and Mascagni “Talupoja au”, Verdi “La traviata” ning Mozarti ja Verdi Verdi. In 2011, the building of Batumi State Musical Centre was reekviemide ettekanded. Bathumi muusikakeskuse ooperistuudio reconstructed and reopened with the premiere performance of kunstiline juht on Mariam Jakhutašvili. Victor Dolidze’s “Keto and Kote”. Th e artistic director of the Opera Studio of Batumi State Music Centre is Mariam Jakhutashvili. Paata Burtšuladze (bass) Silmapaistev gruusia bass Paata Burtšuladze on tuntud ja Th e eminent Georgian bass Paata Burchuladze is known all over armastatud tänu oma arvukatele salvestustele ning osatäitmistele the world for his many recordings and performances at the world’s juhtivates ooperimajades, nagu Metropolitan Opera, Royal leading opera houses: Metropolitan Opera, Royal Opera House Opera House Covent Garden, Deutsche Oper Berlin, Pariisi Covent Garden, Deutsche Oper Berlin, Paris Opera, Bolshoi Ooperiteater, Moskva Suur Teater, Hamburgi Riigiooper Th eatre, Hamburg State Opera amo. His repertoire includes the jpt. Burtšuladze repertuaari kuuluvad mahukad vene ooperi great Russian bass roles of Boris Godunov and Khovanshina by bassirollid, nagu Boriss Godunov ja Hovanštšina, samuti Mussorgsky, as well as “Aida”, “Nabucco”, “Don Carlos”, “La Forza bassirollid Verdi ooperites “Aida”, “Nabucco”, “Don Carlos”, del Destino”, “Ernani” and “Rigoletto” by Verdi. Engagements “Saatuse jõud”, “Ernani” ja “Rigoletto”. 2012/2013 hooajal on in the 12/13 season and beyond include “Sparafucile” in Verdi’s laulja tööplaanis Sparafucile roll (Verdi “Rigoletto”) Valencia Rigoletto in Valencia, “Boris Godunov” at the Bolshoi, Konchak Ooperiteatris, Boriss Godunov Moskva Suures Teatris, Kontšak in “Prince Igor” by Borodin for Hamburg State Opera, an opera (Borodini “Vürst Igor”) Hamburgi Riigiooperis, galakontsert Gala concert in the Kremlin Palace in Moscow, Grand Inquisitor Moskvas Kremlis, Suurinkvisiitori roll (Verdi “Don Carlos”) Saksa in “Don Carlos” at the Deutsche Oper Berlin and his return to the Riigiooperis ning osatäitmised Metropolitan Opera lavastustes. Metropolitan Opera.

59 Armaz Darašvili (tenor) Paata Burtšuladze nimelise stipendiumi laureaat Armaz Darašvili Armaz Darashvili, the winner of the Paata Burchuladze lõpetas Th bilisi riikliku konservatooriumi 2007. aastal. Darašvili scholarship, graduated from the Tbilisi State Conservatoire on teinud koostööd Th bilisi Vaso Abashidze nimelise muusika- (2007). Armaz Darashvili has collaborated with Tbilisi Vaso ja draamateatriga ning Bathumi riikliku muusikakeskuse Abashidze Th eatre for Music and Drama, Batumi State Music ooperistuudioga. Alates 2008. aastast on Armaz Darašvili Th bilisi Centre and since 2008; he is a soloist at Tbilisi State Opera and riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Laulja repertuaari kuuluvad Ballet Th eatre. His repertoire includes: Almeric (Tchaikovsky teiste seas Almeric (Tšaikovski “”), Bastien (Mozarti “Iolanta”), Bastien (Mozart “Bastien und Bastienne”), Alfredo “Bastien ja Bastienne”), Alfredo (Verdi “La traviata”), Malkhaz (Verdi “La traviata”), Malkhaz (Paliashvili “Daisi”), Kote (Dolidze (Paliašvili “Daisi”), Kote (Dolidze “Keto ja Kote”). “Keto and Kote”).

Gotša Datusani (bass) Gotša Datusani on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist. Gocha Datusani is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Datusani on osalenud rahvusvahelisel muusikafestivalil “Th bilisi Th eatre. He has participated in the International Music Festival sügis”, Rosenheimi muusikafestivalil Saksamaal ning õigeusu “Autumn of Tbilisi”, Rosenheim Music Festival and Orthodox muusika festivalil Tallinnas. Datusani on esinenud Iisraelis ning Chant Festival in Tallinn. Datusani had toured in Israel and teinud koostööd Kaasani ooperiteatriga Venemaal. Datusani collaborated with the Kazan Opera Th eatre in Russia. Datusanis’ repertuaari kuuluvad Masetto, Leporello ja Komtuur (Mozarti repertoire includes: Masetto, Leporello and Commendatore “Don Giovanni”), Ramfi s (Verdi “Aida”), Philippe (Verdi “Don (Mozart “Don Giovanni”), Ramfi s (Verdi “Aida”), Philippe II Carlos”), Attila (Verdi “Attila”), Don Basilio (Rossini “Sevilla (Verdi “Don Carlos”), Attila (Verdi “Attila”), Don Basilio (Rossini habemeajaja”), Rene (Tšaikovski “Iolanta”), Gremin (Tšaikovski “Il barbiere di Sevigla”), Rene (Tchaikovsky “Iolanta”), Gremin “Jevgeni Onegin”) jpt. (Tchaikovsky “Eugene Onegin”) amo.

Tea Demurišvili (metsosopran / mezzo soprano) Tea Demurišvili osalenud ooperilavastustes erinevates Tea Demurishvili has participated in opera productions in several Itaalia ooperiteatrites (Palermo, Venezia, Modena, Busseto, opera houses in Italy (Palermo, Venice, Seville, Modena, Busseto, Torino), Seoulis, Limas, Lissabonis, Tel Avivis, Maltal, Pariisis Torino), Seoul, Lima, Lisbon, Tel-Aviv, Malta, Paris to name a few. jm. Demurišvili on võtnud osa Prantsuse Raadio festivalist She has taken part in the Festival of Radio France (Montpellier), (Montpellier), Wexfordi festivalist (Iirimaa), Parma Verdi Wexford Festival (Ireland), Verdi Festival in Parma (Italy), and festivalist ja Savona Vigoleno festivalist (Itaalia). Demurišvili Vigoleno Festival in Savona (Italy). Demurishvilis repertoire repertuaari kuuluvad Carmen (Bizet’ “Carmen”), Amneris (Verdi include Carmen (Bizet “Carmen”), Amneris (Verdi “Aida”), Eboli “Aida”), Eboli (Verdi “Don Carlos”), Delila (Saint-Saënsi “Simson (Verdi “Don Carlos”), Delilah (Saint-Saëns “Samson and Delilah”), ja Delila”), Ljubaša (Rimski-Korsakov “Tsaari mõrsja”) jpt. Lyubasha (Rimsky-Korsakov “Th e Tsars Bride”) and many others.

Teona Dvali (sopran / soprano) Teona Dvali on lõpetanud Th bilisi riikliku konservatooriumi Teona Dvali has graduated from the Tbilisi State Conservatoire (2009) ja täiendanud end Rooma Santa Cecilia konservatooriumis (2009) and trained her skills at the Academy of Santa Cecilia in (Itaalia) Renata Scotto juhendamisel. Dvali ooperirepertuaari Italy (class of Renata Scotto). Her repertoire includes: Violetta kuuluvad Violetta (Verdi “La traviata”), Gilda (Verdi “Rigoletto”), (Verdi “La traviata”), Gilda (Verdi “Rigoletto”), Adina (Donizetti Adina (Donizetti “Armujook”), Norina (Donizetti “Don “L’Elisir d’Amore”) Norina (Donizetti “Don Pasquale”), Aspasia Pasquale”), Aspasia (Mozart “Mitridates, Pontuse kuningas”). (Mozart “Mitridate, Re di Ponto”). Teona Dvali on osalenud ooperisolistina Th bilisi ooperi- ja Teona Dvali has performed in the performances of Tbilisi State balletiteatri, Traiano Muusikateatri (Itaalia), Al Bustani festivali Opera and Ballet Th eatre, Th eatre Traiano (Italy), Al Bustan (Beirut), Peterburi Maria Teatri (Peterburi) ja Ravenna Dante Festival (Beirut), Mariinsky Th eatre (St.Petersburg) and Ravenna Alighieri Teatri (Itaalia) lavastustes. Th eatre Alighieri (Italy).

60 Eesti Rahvusmeeskoor Estonian National Male Choir Eesti Rahvusmeeskoori asutas 1944. aastal Gustav Ernesaks. Th e Estonian National Male Choir was founded in 1944 by Algselt a cappella repertuaari laulnud meeskoor on kasvanud maestro Gustav Ernesaks, a leader of choral music in Estonia. maailmas tuntud professionaalseks koorikollektiiviks, kelle Th e male choir who originally sang a cappella is now a world- tegevuses moodustavad tähelepanuväärse osa suurvormide renowned professional choir noted for its renditions of large- ettekanded. Koori repertuaar ulatub renessansist 21. sajandi scale choral works. In 2004, RAM was awarded with the Grammy muusikani. RAM teeb regulaarselt salvestusi ringhäälingule Award in the category of choral music for the CD of Sibelius’ ning 2004. aastal kroonis tehtud tööd koorimuusika kategoorias cantatas (Virgin Classics) featuring the Estonian National Male Grammy auhind. Rahvusmeeskoor on andnud üle 6000 kontserdi Choir, Girls’ Choir Ellerhein and Estonian National Symphony kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Orchestra (conductor Paavo Järvi). Th e choir’s repertoire ranges Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. from the Renaissance Period to the music of the 21st century. Th e Hooajast 2011/2012 on 49-liikmelise koori peadirigent ja choir currently consists of 49 singers is lead by conductor Mikk kunstiline juht Mikk Üleoja. Üleoja.

Joanna Freszel (sopran / soprano) Joanna Freszel õppis laulmist Chopini-nimelises konserva- Joanna Freszel studied singing at the Chopin University of Music tooriumis Jadwiga Rappé juhendamisel. Freszelit on tunnustatud with Jadwiga Rappé. Joanna Freszel has been acknowledged with mitmete auhindadega: teine auhind Franciszka Platówna many prizes: the 2nd prize at the Franciszka-Platówna singing nimelisel võistlusel (2008), esikoht Halina Halska nimelisel competition (2008), the 2nd prize at the Halina Halska competition konkursil ja kolmas koht Karol Szymanowski nimelisel võistlusel and the 3rd prize at the Karol Szymanowski competition (both in (mõlemad 2009), eriauhind rahvusvahelisel Hans Gabori 2009), the special prize at the International Hans Gabor Belvedere nimelisel Belvedere lauluvõistlusel (2011), kus oli võimalus Singing Competition (2011) – the chance of interpreting the tõlgendada Margarete rolli Rahvusooper Estonia “Fausti” role of Marguerite in the “Faust” production of the Estonian lavastuses, ja esimene auhind ooperilauljate võistlusel Austrias National Opera, and the 1st prize at an opera singers competition (2012). Joanna Freszeli repertuaari kuuluvad ka Hanna (Haydni in Austria (2012). Her repertoire also includes Hanna (Haydn’s “Aastaajad”), Belinda (Purcelli “Dido ja Aenas”), Krahvinna “Th e Seasons”), Belinda (Purcell’s “Dido and Aenas”), Countess (Schuberti “Kodusõda”), Fiordiligi (Mozarti “Così fan tutte”) ja (Schubert’s singspiel “Der häusliche Krieg”), Fiordiligi (Mozart’s Musetta (Puccini “Boheem”). “Così fan tutte”) and Musetta (Puccini’s “La Bohème”).

Bondo Gogia (bariton / baritone) Bondo Gogia on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, kes Bondo Gogia, the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet kuulub ka ooperiteatri juures tegutsevasse folklooriansamblisse Th eatre, is also a member of the folk ensemble Suliko of the Suliko. Bondo Gogia ooperirepertuaari kuuluvad Amonasro same opera company. Bondo Gogias’ opera repertoire includes: (Verdi “Aida”), Renato (Verdi “Maskiball”), Alfi o (Mascagni Amonasro (Verdi “Aida”), Renato (Verdi “Un ballo in maschera”), “Talupoja au”), Masetto (Mozart “Don Giovanni”) ja teised. Alfi o (Mascagni “Cavalleria rusticana”), Masetto (Mozart “Don Giovanni”) and others. Sulkhan Gvelesiani (bariton / baritone) Sulkhan Gvelesiani on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Sulkhan Gvelesiani is a soloist of Tbilisi State Opera and Ballet solist. Gvelesiani on teinud koostööd solistidega nagu Paata Th eatre. Gvelesiani has collaborated with soloists like Paata Burtšuladze, Badri Maisuradze, Zurab Sotkilava ja Irene Ratiani Burchuladze, Badri Maisuradze, Zurab Sotkilava and Irene Ratiani ning dirigentidega nagu Daniele Agiman, Shuya Okatsu, Marco and conductors like Daniele Agiman, Shuya Okatsu, Marco Boehm, Vjatšeslav Bortnovski, Karen Durgarjan jpt. Gvelesiani on Boehm, Vyacheslav Bortnovsky, Karen Durgaryan to name but a üles astunud Moskva konservatooriumi saalis, Šaljapini-nimelisel few. He has performed in Moscow State Conservatoire, Chaliapin muusikafestivalil Kaasanis, New Yorgi Kauff mani keskuses ja Festival in Kazan, New York Kauff man Center and Rishon LeZion Rishon Le Zioni festivalil Iisraelis. Gvelesiani repertuaaris on festival in Israel. Gvelesianis repertoire includes: Macbeth (Verdi Macbeth (Verdi “Macbeth”), Amonasro (Verdi “Aida”), Ezio “Macbeth”), Amonasro (Verdi “Aida”), Ezio (Verdi “Attila”), (Verdi “Attila”), Enrico (Donizetti “Lucia di Lammermoor”) jpt. Enrico (Donizetti “Lucia di Lammermoor”) and many others.

61 Rostom Iašvili (tenor) Rostom Iašvili on lõpetanud Rustaveli riikliku teatri- ja fi lmiülikooli Rostom Iashvili has graduated from the Rustaveli Th eatre and (2006) ning on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, Film State University. He is the opera soloist at the Tbilisi State kes osaleb tihti ka Th bilisi konservatooriumi galakontsertidel. Opera and Ballet Th eatre who often participates in concerts at Iašvili ooperirepertuaari kuuluvad Absalom (Paliašvili “Absalom the Tbilisi State Conservatoire. His opera repertoire include ja Eteri”), Kote (Dolidze “Keto ja Kote”), Gastone (Verdi “La Abesalom (Paliashvili “Abesalom and Eteri”), Kote (Dolidze “Keto traviata”), Uldino (Verdi “Attila”) jt. and Kote”), Gastone (Verdi “La traviata”), Uldino (Verdi “Attila”) and others.

Sulkhan Jaiani (bass) Sulkhan Jaiani lõpetas Bathumi kunstiakadeemia ja on praegu Sulkhan Jaiani graduated from the Batumi Art Academy and Marseille’ Prantsuse rahvusliku kaunite kunstide keskuse at the present is the student of the French National Centre for üli õpilane. Sulkhan Jaiani on töötanud solistina Bathumi Lyrical Artists in Marseille. Sulkhan Jaiani has worked as the ooperiteatris ning on Bathumi kunstide keskuse ooperisolist. soloist of Batumi State Opera Th eatre and now he is a soloist at the Jaiani ooperirollide hulka kuuluvad Raimondo (Donizetti “Lucia Batumi State Music Centre. His opera roles include: Raimondo di Lammermoor”), Bartolo (Rossini “Sevilla habemeajaja”), (Donizetti “Lucia di Lammermoor”), Bartolo (Rossini “Il barbiere Marchese (Verdi “La traviata”) jt. di Seviglia”), Marchese (Verdi “La traviata”) and others.

Inga Jakhutašvili (metsosopran / mezzo soprano) Inga Jakhutashvili on Bathumi muusikakeskuse ooperistuudio Inga Jakhutashvili is the soloist at the Batumi State Music Centre, solist, kes on osalenud ka Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri who has participated also in the productions of Tbilisi State lavastustes. Lauljanna ooperirepertuaari kuuluvad Flora (Verdi Opera and Ballet Th eatre. Her opera repertoire includes: Flora “La traviata”), Carmen (Bizet’ “Carmen”), Dalila (“Samson et (Verdi “La traviata”), Carmen (Bizet “Carmen”), Dalila (“Samson Dalila”), Amneris (Verdi “Aida”), Eboli (Verdi “Don Carlos”) ja et Dalila”), Amneris (Verdi “Aida”), Eboli (Verdi “Don Carlos”) teised. and others.

Revaz Javakhišvili (dirigent / conductor) Th bilisi riikliku konservatooriumi kasvandik (2002) Revaz Javakhishvili, the graduate of Tbilisi State Conservatoire, Revaz Javakhišvili võitis 2011. aastal Poznani linna won the scholarship of the city of Poznan and in 2011; he did muusikastipendiumi, mis võimaldas tal terve aasta stažeerida an internship at the Stanisław Moniuszko Poznań Grand Opera Stanisław Moniuszko nimelises Poznani Suures Ooperiteatris. Th eatre (Poland). In 2012, he became the semi-fi nalist of the 2012. aastal jõudis Javakhisvili V Luigi Mancinelli nimelisel 5th “Luigi Mancinelli” International Competition for Opera ooperidirigentide konkursil poolfi naali (Orvieto, Itaalia). Revaz Conductors (Orvieto, Italy). In 2002, he began working for the Javakhišvili alustas oma dirigenditööd 2002. aastal Khuthaisi Kutaisi Opera and Ballet Th eatre as the Principal Chorus-master. ooperi- ja balletiteatri koormeistrina, jätkates 2004. aastal Since 2004, he has been the conductor of the same Th eatre, samas teatris dirigendina. Alates 2005. aastast on Javakhišvili since 2005, he has been Principal Conductor of the Kutaisi State Khuthaisi riikliku sümfooniaorkestri peadirigent ning 2009. Symphony Orchestra and since 2009, Revaz Javakhishvili has aastast Khuthaisi ooperi- ja balletiteatri kunstiline juht ning been Artistic Director and Principal Conductor of the Kutaisi peadirigent. Revaz Javakhišvili teeb paljude teiste hulgas Opera and Ballet Th eatre. Revaz Javakhishvili collaborates with koostööd Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri, Bathumi riikliku the Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre, Batumi State Music muusikakeskuse, Georgian Sinfonietta ja Gruusia Rahvusliku Centre, Georgian State Chamber Orchestra Georgian Sinfonietta, Filharmooniaorkestriga. Georgia National Philharmonic among many others.

62 Giorgi Jordania (dirigent / conductor) Dirigent Giorgi Jordania on töötanud dirigendina Th bilisi riiklikus Conductor Giorgi Jordania has worked as a conductor for ooperi- ja balletiteatris, Harkovi riiklikus teatris ja Harkovi Tbilisi State Academic Th eatre of Opera and Ballet, Kharkov Filharmoonias ning on koos Gruusia Riikliku Kammerorkestriga State Academic Th eatre and Kharkov Philharmonic Orchestra, andnud kontserte Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Belgias, Georgian State Chamber Orchestra and toured in Germany, Šveitsis, Itaalias ja Hispaanias. Jordania on juhatanud orkestreid France, the Netherlands, Belgium, Switzerland, Italy and Spain kõikjal maailmas, sealhulgas sümfooniaorkestrid Ameerika Jordania has conducted the orchestras all over the world, Ühendriikides (Denver, Phoenix, Arizona), Cape Towni including symphony orchestras of Denver, Colorado, Phoenix, Filharmoonikud (Lõuna-Aafrika Vabariik), Daegu Linnaorkester Arizona (USA), Cape Town Philharmonics (South Africa), Daegu (Lõuna-Korea), Rumeenia Raadio sümfooniaorkester jpt. City Symphony (South Korea), Romanian Radio Orchestra to Koos viiuldaja Liana Issakadzega algatas Jordania Borjomi name but a few. In 2000, together with violinist Liana Issakadze, kammermuusika festivali (Gruusia, 2000) ning 2008. aastal Th bilisi Mr Jordania founded the Borjomi Chamber Music Festival lihavõtte kunstifestivali, mille kunstiline juht ning peakorraldaja (Georgia), and in 2008 the Tbilisi Easter Art festival was born on ta tänini. Alates 2013. aasta veebruarist on Giorgi Jordania with Giorgi Jordania as its artistic director and general manager. Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri peadirektor. Since February 2013, Giorgi Jordania is a general director of the Tbilisi State Academic Opera and Ballet Th eatre.

Irakli Kakhidze (tenor) Irakli Kakhidze lõpetas Bathumi riikliku konservatooriumi Irakli Kakhidze graduated from Batumi State Conservatoire and ja on hetkel Pariisi Alfred Cortot’ nimelise muusikakõrgkooli at the present is the student of Alfred Cortot École Normale of üliõpilane. 2012. aastal jõudis Kakhidze Pariisi Maria Callase Music, Paris. In 2012, Kakhidze was the fi nalist of Maria Callas nimelise vokaalkonkursi fi naalvooru. Kakhidze on üles astunud Competition in Paris. Kakhidze has taken part in the opera Bathumi ooperiteatri, Bathumi muusikakeskuses, Avignoni productions of Batumi Opera Th eatre, Batumi State Music Centre, ja Marseille’ ooperitruppide ning Th bilisi riikliku ooperi- ja opera companies at Avignon and Marseille (France) and Tbilisi balletiteatri lavastustes. Kakhidze ooperirepertuaari kuuluvad State Opera and Ballet Th eatre. Kakhidze’s repertoire includes: rollid: Ismaele (Verdi “Nabucco”), Alfredo (Verdi “La traviata”), Ismaele (Verdi “Nabucco”), Alfredo (Verdi “La traviata”), Cassio Cassio (Verdi “Othello”), Turiddu (Mascagni “Talupoja au”), Kote (Verdi “Otello”), Turiddu (Mascagni “Cavalleria rusticana”), Kote (Dolidze “Keto ja Kote”) ja teised. (Dolidze “Keto and Kote”) and others.

Andrus Kallastu (dirigent / conductor) Andrus Kallastu tegutseb helilooja ja dirigendina, olles tuntud Andrus Kallastu has been working as a freelance composer and ka kui erinevate projektide kunstiline juht ja produtsent ning conductor who is also known as a concert organizer, the artistic mitmete festivalide algataja ja eestvedaja. Alates 1993. aastast director and producer of various music projects, as well as the juhib Kallastu Pärnu Ooperi tegevust ja 2007. aastast tegutseb founder and leader of several festivals. Since 1993, he has been the tema juhtimisel kontseptuaalne muusikateatriansambel Repoo manager of Pärnu Opera and since 2007 Kallastu is the leader of Ensemble. Andrus Kallastu on Eesti Arnold Schönbergi Ühingu the conceptual music theatre ensemble Repoo Ensemble. Andrus üks asutajaliikmetest ning alates 2006. aastast alates toimub Kallastu is one of the founders of Estonian Arnold Schönberg Helsingis tema eestvedamisel eesti muusika foorum EMF Society, on his leadership, the Estonian music forum EMF Helsinki, mis pakub Soome muusikaüldsusele võimaluse tutvuda Helsinki has been held since 2006 in Helsinki, Finland. Th e aim of põhjalikumalt eesti muusikaga ja mille eesmärgiks on edendada this forum is to off er Finnish music community the opportunity eesti ja soome muusikute koostööd. to become more thoroughly acquainted with Estonian music and to promote cooperation between Estonian and Finnish musicians.

63 Anzor Khidašeli (tenor) Anzor Khidašeli lõpetas Th bilisi riikliku konservatooriumi 2008. Anzor Khidasheli graduated from the Tbilisi State Conservatoire aastal ning on osalenud Bathumi muusikakeskuse, Th bilisi riikliku in 2008 and has participated in the opera productions of Batumi ooperiteatri ning Rotterdami ooperiteatri lavastustes. Khidašeli State Music Centre, Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre and repertuaari kuuluvad Ernesto ja Canio (Leoncavallo “Pajatsid”), Rotterdam Opera Th eatre. His repertoire includes Ernesto and Hertsog (Verdi “Rigoletto”), Alfredo (Verdi “La traviata”), Canio (Leoncavallo “Pagliacci”), Duke (Verdi, “Rigoletto”), Manrico (Verdi “Trubaduur”), Turidu (Mascagni “Talupoja au”), Alfredo (Verdi “La traviata”), Manrico (Verdi “Il trovatore”), Kote (Dolidze “Keto ja Kote”) jt. Turidu (Mascagni “Cavalleria rusticana”), Kote (Dolidze “Keto and Kote”) and others.

Meliton Balanšivadze nimeline Th e Kutaisi Meliton Balanchivadze Opera And Ballet Th eatre Khuthaisi ooperi- ja balletiteater Th e former branch of Tbilisi State Opera Company, Th e Kutaisi 1988. aastani Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri koosseisu Opera And Ballet Th eatre became an independent administrative kuulunud, nüüdse Khuthaisi ooperi- ja balletiteatri repertuaaris on entity in 1988. Th e repertoire of the company is quite diverse, nii ooperiklassikat (Mozart, Rossini, Verdi, J. Strauss, Leoncavallo, consisting of both classical opera repertoire (Mozart, Rossini, Mascagni) kui ka gruusia algupärast ooperiloomingut (Paliašvili, Verdi, J.Strauss, Leoncavallo, Mascagni) and Georgian national Taktakišvili, Dolidze, Gokieli, Laghidze). Khuthaisi ooperimaja opera heritage (Paliashvili, Taktakishvili, Dolidze, Gokieli, on teinud tihedat koostööd ka külalisdirigentide (J. Gallant, Laghidze). Th e company has collaborated with guest conductors W. Vogel, O. Dimitriadis, R. Khurtsilava, T. Tšumburidze, as J. Gallant, W. Vogel, O. Dimitriadis, R. Khurtsilava, T. V. Fedosejev) ja -solistidega (Z. Anjaparidze, M. Kasrašvili, Chumburidze, V. Fedoseev and opera soloists Z. Anjaparidze, T. Tatišvili, Z. Sotkilava, J. Obrastsova, I. Arhipova, P. Burtšuladze, M. Kasrashvili, Ts.Tatishvili, Z. Sotkilava, E. Obrastzova, I. G. Gagnidze jpt). Värskelt remonditud, taastatud fassaadi ning Arkhipova, P. Burchuladze and G. Gagnidze among others. Th e uue kontserdisaaliga Khuthaisi ooperimaja taasavati publikule Kutaisi State Opera House with updated constructions, renewed 2010. aastal. Khuthaisi ooperiteatri maja on Viini Rahvusooperi facade and additional concert hall was reopened to audiences hoone väikesemõõduline analoog. in 2010. (Th e building of the opera house is a small version of Vienna Opera House).

Eri Klas (dirigent / conductor) Dirigent Eri Klas on juhatanud enam kui sadat sümfoonia- Estonian conductor Eri Klas is equally in demand throughout orkestrit 40 maalt, Islandist Austraaliani, Jaapanist USAni, sh Europe and United States. Mr. Klas was named the Chief Berliini ja Müncheni fi lharmoonikuid, Pariisi Opéra SO, Londoni Conductor of the Novaya Opera Th eatre of Moscow in March BBC SO, Haagi Residentie-Orkest Euroopas, nimekad USA 2006. In addition, he is currently the Artistic Director of the orkestrid, nagu Cleveland Orchestra, Chicago SO, Bostoni SO, Tallinn Philharmonic in Estonia; Principal Guest Conductor of the Los Angelese FO, Detroidi SO, San Francisco SO ja Washington Finnish National Opera and the Holland Kammerphilharmonie, National Symphony Orchestra ning nimekad Austraalia orkestrid. and Conductor Laureate of the Tampere Philharmonic and Eri Klas on Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. the Estonian National Opera. Eri Klas is the artistic director of Tallinn Philharmony.

64 Triin Koch (dirigent / conductor) Triin Koch on Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori, Tartu Triin Koch is the conductor of both of the Academic Women Ülikooli Akadeemilise Naiskoori Tallinna vilistlaskoori ja Tartu Choir and Chamber Choir of the University of Tartu. Th e focus Ülikooli Kammerkoori dirigent. Suurema osa Kochi kooride of Koch’s repertoire is on the Estonian choir music (Tormis, repertuaarist moodustab eesti heliloojate looming (Tormis, Mägi, Saar, Kreek, Ernesaks amo) but she is also acknowledged Mägi, Saar, Kreek, Ernesaks jt), kuid kõrgelt on hinnatud ka tema for her interpretations of Rachmaninoff , Poulenc, Debussy, Rahmaninovi, Poulenci, Debussy, Raveli, Nystedti, Rautavaara Ravel, Nystedt and Rautavaara. Triin Koch has been concerting tõlgendused. Triin Koch on andnud kontserte Soomes, Itaalias, with here choirs in Finland, Italy, Russia, Switzerland, Ireland Venemaal, Šveitsis, Iirimaal ja Norras. Alates 2007. aastast and Norway. Since 2007, Triin Koch has conducted both mixed, on Koch laulupidude sega-, nais- ja neidudekooride liigijuht. woman and girls choirs at the large-scale Estonian Song Festival. Eesti Rahvusmeeskoori ees seisis Koch viimati 2009. aastal Koch’s last collaboration with Estonian National male Choir took kontserdikavaga “Eesti laulud eesti keeles”. place in 2009 with the concert programme “Estonian songs in Estonian”.

Siiri Koel (sopran / soprano) Siiri Koel on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia Siiri Koel is a graduate of the vocal faculty of Estonian Music and bakalaureuseõppe laulu erialal ning on praegu sama õppeasutuse Th eatre Academy and is currently dong her Masters degree at the magistriõppe üliõpilane. Siiri Koel on Eesti Kontsertkoori laulja, same institution. Siiri Koel is the singer of Estonian Concert Choir ta on osalenud sellistes ooperilavastustes nagu Bizet’ “Carmen” who has also participated in opera productions such as Bizet’s (2006, MTÜ KaivConsort) ning Wagneri “Parsifal” (2011, “Carmen” (2006, KaivConsort NGO) and Wagner “Parcifal” Rahvusooper Estonia). (2011, Estonian National Opera).

Andres Köster (tenor) Andres Köster on Rahvusooper Estonia solist alates 2006. aastast. Andres Köster is the soloist of the Estonian National Opera. His Tema rollide hulka kuuluvad José (Bizet’ “Carmen”), Cavaradossi opera roles amongst many others include José (Bizet “Carmen”), (Puccini “Tosca”), Lenski (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Ismaele Cavaradossi (Puccini “Tosca”), Lensky (Tchaikovsky “Eugene (Verdi “Nabucco”), Alfredo ja Gaston (Verdi “La traviata”), Sextus Onegin”), Ismaele (Verdi “Nabucco”), Alfredo and Gaston (Händeli “Julius Caesar”), Heinrich (Wagneri “Tannhäuser”), (Verdi “La traviata”), Sextus (Händel “Julius Caesar”), Heinrich Alfred (Straussi “Nahkhiir”) jpt. Andres Köster on täiendanud (“Tannhäuser”), Alfred (Straussi “Nahkhiir”). Andres Köster has end Metropolitan Opera (USA) vokaalpedagoogide Lucy Arneri participated in the master classes with the Metropolitan Opera ja Ira Siffi juures. vocal coaches Lucy Arner and Ira Siff .

Nikoloz Lagvilava (bariton / baritone) Nikoloz Lagvilava on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Nikoloz Lagvilava is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet solist, kes osaleb tihti ka Th bilisi konservatooriumi ning Th bilisi Th eatre who often participates in the gala concerts at the Tbilisi ooperi- ja balletiteatri korraldatavatel galakontsertidel. Lagvilava State Conservatoire and the Tbilisi Opera and Ballet Th eatre. on saavutanud I koha Gruusia interpreetide konkursil ning ta Lagvilava is the winner of the 1st prize at the Competition of on Gruusia Vabariigi presidendi rahastu stipendiaat. Lagvilava Musician-Performers of Georgia and has been awarded the repertuaari kuuluvad Belcore (Donizetti “Armujook”), Don scholarship of the President of Georgia. Lagvilavas repertoire Giovanni (Mozarti “Don Giovanni”), Malatesta (Donizetti “Don includes: Belcore (Donizetti “Elisir d’amore”), Don Giovanni Pasquale”) ja Aleko (Rahmaninovi “Aleko”). (Mozart “Don Giovanni”), Malatesta (Donizetti “Don Pasquale”), and Aleko (Rachmaninoff “Aleko”).

65 Peep Lassmann (pianist) Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes Peep Lassmann is one of the most outstanding pianists in hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Erilist tähelepanu Estonia, acknowledged soloist and chamber musician. Mr on ta pälvinud Olivier Messiaeni klaverimuusika tõlgendajana. Lassmann is the Rector of the Estonian Academy of Music and Lassmann on pedagoog ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia Th eatre. In spite of strenuous work at the Estonian Academy of rektor. Hinnatud kammermuusikuna on Lassmann osalenud Music and Th eatre, Lassmann is an active concert pianist, giving ansamblistina nii Eesti, Soome, Tšehhi kui ka Saksamaa ansamblite solo recitals and performing with chamber ensembles. Being an koosseisus ning esinenud koos paljude lauljate (Mati Palm, excellent accompanist, Lassmann has had numerous musical Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, collaborations with singers Mati Palm, Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Yolanda Hernandez, Lionelle Lhote) ning instrumentalistidega Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, Yolanda Hernandez, (Aaron Rosand, Marianne Boettcher, David Grimal, Jaak Sepp, Lionelle Lhote and instrumentalists Aaron Rosand, Marianne Edith Peinemann, Jossif Feigelson, Henry-David Varema, Michel Boettcher, David Grimal, Jaak Sepp, Edith Peinemann, Jossif Lethiec jpt). Feigelson, Henry-David Varema, Michel Lethiec, amo).

Mamuka Lomidze (bariton / baritone) Mamuka Lomidze on lõpetanud Th bilisi riikliku konservatooriumi Mamuka Lomidze has graduated from Tbilisi State Conservatoire ja Rooma Santa Cecilia konservatooriumi. Aastatel 2008–2009 and Rome Santa Cecilia Conservatoire. In 2008–2009 he was the oli Lomidze Centre national d’Artistes Lyriques’i (Marseille) soloist Centre national d’artistes lyriques, Marseille (France) and solist ning täiendas end David Syruse, Yvonne Mintoni, Natalie had his master-classes with David Syrus, Yvonne Minton, Natalie Dessay ja Jean-Philippe Lafonti juures. Laulja ooperirepertuaaris Dessay and Jean-Philippe Lafont. Th e singer’s repertoire includes on Rigoletto (Verdi “Rigoletto”), Macbeth (Verdi “Macbeth”), the opera roles of Rigoletto (Verdi “Rigoletto”), Macbeth (Verdi Rodrigo (Verdi “Don Carlos”), Athanaël (Massenet “Th aïs”), “Macbeth”), Rodrigo (Verdi “Don Carlos”), Athanaël (Massenet Herodes (Massenet’ “Hérodiade”), Mizgir (Rimski-Korsakovi “Th aïs”), Hérode (Massenet “Hérodiade”), Mizgir (Rimsky- “Lumivalgeke”), Jeletski (Tšaikovski “Padaemand”), Aleko Korsakov “Th e Snow Maiden”), Yeletsky (Tchaikovsky “Th e (Rahmaninovi “Aleko”), Escamilio (Bizet’ “Carmen”) jpt. Mamuka Queen of Spades”), Aleko (Rachmaninoff “Aleko”), Escamilio Lomidze on teinud koostööd Maribor Operaga (Sloveenia) ja (Bizet “Carmen”) and many others. Mamuka Lomidze has andnud kontserte koos Montpellier’ Rahvusorkestriga Roomas, collaborated with Maribor Opera (Slovenia) and Montpellier Avignonis, Marseille’s, Toulonis ja Bordeaux’s. National Orchestra, held concerts in Rome, Avignon, Marseille, Toulon and Bordeaux.

Gianluca Marciano (dirigent / conductor) Gianluca Marciano on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Gianluca Marciano is the music director and principal conductor kunstiline juht ja peadirigent ning Al Bustani muusikafestivali of the Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre and the artistic kunstiline juht (Liibanon). Marciano on teinud koostööd ka director of the Al Bustan Music Festival in Beirut. Marciano Praha Riigiooperiga, Itaalia ooperiteatritega Sassaris ja Parmas, has also collaborated with Prague State Opera, Italian opera Ljubljana Ooperiteatriga (Sloveenia), Horvaatia Rahvusooperiga companies in Sassari, and Parma, Ljubljana Opera House Zagrebis ning Pekingi Sümfooniaorkestriga (Hiina). Marciano (Slovenia), Croatian National Opera in Zagreb and Beijing ooperirepertuaari kuuluvad Puccini “La Boheme”, “Tosca” ja Symphony Orchestra (China). His opera repertoire includes: “Madama Butterfl y”, Poulenci “Tiresiase rinnad”, Rossini “La Puccini’s “La Boheme” “Tosca” and “Madama Butterfl y”, Poulenc’s Pietra del paragone” ja “Sevilla habemeajaja”, Mozarti “Võlufl ööt”, “Les mamelles de Tirésias”, Rossini’s “La pietra del paragone” Bellini “Puritaanid” jpt. and “Il Barbiere di Siviglia”, Mozart’s “Die Zauberfl öte”, Bellini’s “I puritani” amo.

66 Grigol Makharadze (tenor) Grigol Makharadze on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Grigol Makharadze is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet solist, kes on teinud koostööd ka Rustavi-nimelise riikliku Th eatre. Makharadze has collaborated with Georgian State rahvakunstiansambliga ning Th bilisi Sümfooniaorkestriga. Rustavi Ensemble, Tbilisi Symphony Orchestra and performed in Makharadze on andnud kontserte Saksamaal, Austrias, Germany, Austria, Russian Federation, Estonia and Israel. Grigol Venemaal, Eestis ja Iisraelis. Laulja repertuaari kuuluvad Don Makharadzes’ repertoire includes: Don Ottavio (Mozart “Don Ottavio (Mozarti “Don Giovanni”), Almaviva (Rossini “Sevilla Giovanni”), Almaviva (Rossini “Il barbiere di Seviglia”), Duke habemeajaja”), Hertsog (Verdi “Rigoletto”), Ricardo (Verdi (Verdi “Rigoletto”), Ricardo (Verdi “Un ballo in maschera”) amo. “Maskiball”) jpt.

David Mukeria (dirigent / conductor) David Mukeria on töötanud Adžaaria Riikliku Sümfooniaorkestri, David Mukeria has worked as a principal conductor of the Adjara Bathumi ooperiteatri ja Bathumi muusikakeskuse sümfoonia- State Symphony Orchestra, Batumi Opera Th eatre and Symphony orkestri peadirigendina. Alates 2012. aastast on David Mukeria Orchestra at the Batumi State Music Centre. Since 2012 David Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri dirigent. Lisaks tööle Mukeria is the conductor of Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre. Gruusias on David Mukeria juhatanud etendusi ka Moskva Besides working in Georgia, Mukeria has conducted the opera Helikon Operas ja Aspendose muusikafestivalil Türgis. Mukeria performances in Moscow Helikon Opera and Aspendos Music ooperirepertuaari hulgas on Verdi “Aida”, “Rigoletto”, “Traviata”, Festival (Turkey) among the others. Mukeria’s opera repertoire “Trubaduur”, “Macbeth”, “Nabucco” ja “Maskiball”; Puccini amongst many others includes: “Aida”, “Rigoletto”, “La traviata”, “Tosca”, “Madama Butterfl y”, “Boheem”; Mascagni “Pajatsid” “Il Trovatore”, “Macbeth”, “Nabucco”, “Un ballo in maschera” by ja “Talupoja au”, Tšaikovski “Iolanta”, “Jevgeni Onegin” ja Verdi, “Tosca”, “Madama Butterfl y”, “La bohème “by Puccini, “Padaemand”. Mukeria sümfoonilisse repertuaari kuuluvad “Cavalleria rusticana”, “Pagliacci” by Mascagni and “Iolanta”, Mozarti viimased sümfooniad, klaverikontserdid ja reekviem, “Eugene Onegin”, “Th e Queen of Spades” by Tchaikovsky. Beethoveni sümfooniad ning klaveri- ja viiulikontserdid, Mukeria’s symphonic repertoire includes the last symphonies, Tšaikovski balletid “Romeo ja Julia”, “Pähklipureja” ning kõik piano concerts and “Requiem” by Mozart; symphonies and piano Rahmaninovi klaverikontserdid. concerts by Beethoven; symphonies and piano and violin concerts, ballets “Romeo and Juliet” and “Nutcracker” by Tchaikovsky, all the piano concertos by Rachmaninoff and many others. Marika Matšitidze (sopran / soprano) Marika Matšitidze on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Marika Machitidze is a soloist of Tbilisi State Opera and Ballet solist. 2007. aastal oli Matšitidze Gruusia IV interpreetide Th eatre. In 2007 she became a laureate of the 4th Competition of konkursi laureaat. Lauljatari ooperirepertuaari kuuluvad Pamina Musician-Performers of Georgia. Mechanizes’ opera repertoire (Mozarti “Võlufl ööt”), Rosina (Rossini “Sevilla habemeajaja”), includes: Pamina (Mozart “Th e Magic Flute”), Rosina (Rossini “Il Norina (Donizetti “Don Pasquale”), Oscar (Verdi “Maskiball”), barbiere di Sevigla”), Norina (“Don Pasquale”), Oscar (Verdi “Un Violetta (Verdi “La traviata “) jt. ballo in maschera”), Violetta (Verdi “La traviata”) amo.

Irakli Murjikneli (tenor) Irakli Murjikneli on lõpetanud Th bilisi riikliku konservatooriumi Irakli Murjikneli has graduated from Tbilisi State Conservatoire (2011) ja on alates 2012. aastast Th bilisi riikliku ooperi- ja (2011) and he is the soloist of Th bilisi State Opera and Ballet balletiteatri solist ning Läti rahvusooperi külalissolist. Laulja Th eatre (since 2012) and a guest soloist for Latvian National ooperirepertuaari kuuluvad Marzio (Mozarti “Mitridate, Pontuse Opera. His opera repertoire include Marzio (Mozart “Mitridate, kuningas”), Lenski (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Arturo Re di Ponto”), Lensky (Tchaikovsky “Eugene Onegin”), Arturo (Donizetti “Lucia di Lammermoor”) jt. (Donizetti “Lucia di Lammermoor”) and others.

67 Andres Mustonen (dirigent / conductor) Repertoire of Andres Mustonen as a violinist and conductor Andres Mustoneni repertuaar nii sooloviiuldaja kui ka varies from the early music to contemporary music. In 1972, he dirigendina ulatub barokist tänapäeva muusikani. 1972. aastal founded an early music consort Hortus Musicus and as an early asutas Mustonen vanamuusika ansambli Hortus Musicus music specialist, he has lectured and instructed master classes ning vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja in Estonia and abroad. Mustonen has conducted and directed juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal. Ta on several concert series and is the heart of Tallinn Baroque Music algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju ning pannud aluse Festival. As a conductor he has worked with many acknowledged rahvusvahelisele Tallinna barokkmuusika festivalile. Dirigendina orchestras and choirs, such as the Symphony Orchestra of on Mustonen seisnud tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Moscow Radio, Moscow Philharmonic Orchestra, St Petersburg Ta on juhatanud teiste seas Moskva Riiklikku Akadeemilist Philharmonic Orchestra, national orchestras of Lithuania and Sümfooniaorkestrit, Peterburi Filharmooniaorkestrit, Leedu ja Latvia, the Finnish Radio Symphony Orchestra, Th e State Choir Läti rahvusorkestreid, Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, Eesti Latvija, Estonian Philharmonic Chamber Choir and many others. Filharmoonia Kammerkoori, segakoori Latvija. Tänu Mustonenile Mustonen has given the Estonian premiere of music by Penderecki, on Eestis esmakordselt kõlanud Penderecki, Kantšeli, Takemitsu, Kancheli, Takemitsu, Gubaidulina and Silvestrov. Mustonen is in Gubaidulina ja Silvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised close creative contact with many Estonian composers like Arvo kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva ja Pärt, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigoryeva and others. teiste eesti heliloojatega.

Markus Mõttus (laul / vocals) Markus Mõttus on Jüri gümnaasiumi 5. klassi poiss, kes on Markus Mõttus is the 5th grade student of Jüri Secondary School, silma paistnud mitmetel laulukonkurssidel. Markus on Rae a boy who has excelled in several singing competitions. Markus valla Laululaps 2012, Harjumaa Laululaps 2012 ning Salo is the winner of children’s singing competition of Rae and Harju rahvusvahelise lastelauluvõistluse diplomi omanik. Markus counties. Markus reached the Finals of the “Song Carousel” jõudis ka ETV lauluvõistluse “Laulukarussell” fi naali, mille competition, held by Estonian Broadcasting Company. In lõppkontsert toimus jaanuaris 2013 Tartus. Lisaks heale addition to good singing skills, Markus takes piano lessons, is a lauluoskusele on Markusel diplomid Loode-Eesti muusikakoolide member of a basketball team and active as a young actor. klaverikonkursilt, korvpallipoisina Eesti Korvpalliliidult ja Eesti Koolispordi Liidult ning ka etluskonkurssidelt, kus noormehe näitlejameisterlikkust on korduvalt kiidetud.

Kaspar Mänd (dirigent / conductor) Kaspar Mänd on olnud Vanalinna Hariduskolleegiumi kammer- Kaspar Mänd has been the conductor of Collegium Educationis koori ning Tallinna Kammerkoori dirigent. Aastal 2009 asutas ta Chamber Choir and Tallinn Chamber Choir. In 2009, he founded segakoori HUIK!, mis võitis 2011. aasta veebruaris XVIII Eesti the mixed choir HUIK! which won First Prize at the Estonian segakooride võistulaulmise “Tuljak”. Lisaks kooridele on Kaspar Mixed Choirs Competition “Tuljak” in 2011. In addition to choir Mänd juhatanud Üle-eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit, conducting, Kaspar Mänd has conducted the Estonian Youth Vanemuise sümfooniaorkestrit, Pärnu Linnaorkestrit ning Georg Symphony Orchestra, Vanemuine Symphony Orchestra, Pärnu Otsa nimelise Tallinna muusikakooli sümfooniaorkestrit. Kaspar City Orchestra and Georg Ots Tallinn Music School Orchestra. Mänd on osalenud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Leonid Grini, Eri Mänd has participated in master classes with Neeme Järvi, Klasi ning Risto Joosti meistrikursustel. Alates 2011. aasta sügisest Eri Klas, Risto Joost, Paavo Järvi and Leonid Grin. Since 2011, on Kaspar Mänd kammerkoori Voces Musicales peadirigent. Kaspar Mänd is the principal conductor of Chamber Choir Voces Musicales.

68 Johanni van Oostrum (sopran / soprano) Johanni van Oostrum tegi oma debüüdi Hollandi Ooperis Johanni van Oostrum made her debut at De Nederlandse Opera Marssaliproua rollis (R. Strauss “Roosikavaler”, 2011) Sir Simon in Amsterdam under the baton of Sir Simon Rattle in the role Rattle’i dirigeerimisel. Samal aastal laulis ta Harry Kupfery of Marschallin in R. Strauss’ “Der Rosenkavalier” (2011). During juhatamisel nimirolli Janáčeki ooperis “Katja Kabanova”. Lähiajal the same season, she portrayed the title role in Janáček’s “Kátia ootavad teda Katja Kabanova roll rahvusvahelisel Janáčeki Kabanová”. Upcoming engagements include the role of Kátia festivalil Brnos ja Marssaliproua roll Berliini Komische Operis. Kabanová at the International Janáček Festival Brno in the Czech Tema repertuaari kuuluvad ka Krahvinna Almaviva (Mozarti Republic and Marschallin at the Komische Oper Berlin. Her “Figaro pulm”), Elsa (Wagneri “Lohengrin”), Micaëla (Bizet’ repertoire includes, amongst others, Countess Almaviva (Mozart “Carmen”), sopranipartiid vokaalsümfoonilistes teostes ja “Le nozze di Figaro”), Elsa (Wagner “Lohengrin”), Micaëla (Bizet mitmed saksa Liedi kavad. Johanni van Oostrum õppis laulmist “Carmen”), and she has an extensive oratorio and German lied Pretoria ülikoolis kammerlaulja Mimi Coertse juures. Ta repertoire. Johanni studied at the University of Pretoria and jätkas lauluõpinguid Hollandis ja Saksamaal ning täiendab end received vocal training from Kammersängerin Mimi Coertse. praegu Charlotte Margiono juures. Teda on pärjatud mitmete She pursued vocal studies in the Netherlands and in Germany, auhindadega: esikoht Hollandi rahvusvahelisel lauluvõistlusel and is currently being coached by Charlotte Margiono. Johanni (2005, endine Erna Spoorenberg Concours) ja Ruth Lopin Nashi has won the 2005 Dutch Vocal Competition (Erna Spoorenberg nimeline auhind esimese koha eest New Yorgi oratooriumiühingu Concours), and the Ruth Lopin Nash Award for the 1st prize in the korraldatud soololaulu võistlusel 2009. New York Oratorio Society’s Solo Competition 2009.

Nataša Petrinski (metsosopran / mezzo soprano) Nataša Petrinski alustas oma rahvusvahelist solistikarjääri Iisraeli Natascha Petrinsky began her international career at the New Ooperiteatris (Tel Aviv). Petrinski on esinenud ooperiteatrites Israeli Opera (Tel-Aviv). She has performed in the opera houses kõikjal maailmas, sh Saksa Riigiooper Berliinis, Milano La worldwide: German State Opera Berlin, La Scala di Milano, Oper Scala, Leipzigi Ooperiteater, Opéra National de Bordeaux, De Leipzig, Opéra National de Bordeaux, De Nederlandse Opera, Nederlandse Opera, Soome Rahvusooper, Opera North (Leeds), Finnish National Opera, Flanders Opera, Opera North (UK), Opera Bilbao ja paljud teised. Petrinski kontserdirepertuaaris on Opera Bilbao to name a few. Ms Petrinsky’s concert repertoire Mahleri 2. ja 3. sümfoonia ning “Maa laul”, Bruckneri “Te Deum”, includes 2nd and 3rd Symphony and “Das Lied von der Erde” by Beethoveni 9. sümfoonia, Mendelssohni “Elias” jpt. Nataša Mahler, “Te Deum” by Bruckner, 9th Symphony by Beethoven, Petrinski on teinud koostööd paljude tunnustatud dirigentidega, “Eliah” by Mendelssohn and others. She has worked with sh Riccardo Muti, Jeff rey Tate, Andrew Davies, Roberto numerous acknowledged conductors: Riccardo Muti, Jeff rey Tate, Abbado, Riccardo Chailly, Christoph Eschenbach, Kazushi Ono Andrew Davies, Roberto Abbado, Riccardo Chailly, Christoph jt. Petrinski ooperirepertuaari kuuluvad Kundryna (Wagneri Eschenbach, Kazushi Ono and many others. Natascha Petrinsky’s “Parsifal”), Veenus (Wagneri “Tannhäuser”), Brangäne (Wagneri wide opera repertoire includes: Kundry (Wagner “Parsifal”), “Tristan ja Isolde “), Klytämnestra (R. Straussi “Elektra “), Katja Venus (Wagner “Tannhäuser”), Brangäne (Wagner “Tristan und Kabanova (Janáčeki “Katja Kabanova”), Judith (Bartóki “Hertsog Isolde”), Klytämnestra (R.Strauss “Elektra”), Katya Kabanova Sinihabeme loss”), Ema Marie (Poulenci “Karmeliitide dialoogid”), (Janáček “Katya Kabanova”), Judith (Bartók “Bluebeard’s Castle”), Amneris (Verdi “Aida”), Azucena (Verdi “Trubaduur”), Sonjetka Mother Marie (Poulenc “Les Dialogues des Carmélites”), (Šostakovitši “Mtsentski maakonna leedi Macbeth”) jpt. Amneris (Verdi “Aida”), Azucena (Verdi “Il Trovatore”), Sonyetka (Shostakovitch “Lady Macbeth of the Mtsensk District”) and many others.

69 Mihkel Poll (pianist) Mihkel Poll on andnud kontserte Eestis, Venemaal, Hispaanias, Estonian pianist Mihkel Poll has performed in several countries Prantsusmaal ja Belgias, Lätis, Norras, Kreekas ja USAs. Mihkel including Estonia, Russia, Spain, France, Belgium, Norway, Greece Poll on klaverisolistina üles astunud koos Läti Rahvusorkestri, and the USA. Mr. Poll has collaborated with the Latvian National Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Symphony Orchestra, Estonian National Symphony Orchestra, Pärnu Linnaorkestri ning Põhjamaade Sümfooniaorkestriga. Nordic Symphony Orchestra, Vanemuise Symphony Orchestra 2011. aasta oktoobris võitis Mihkel Poll Guildhalli Wigmore’i and the Pärnu City Orchestra. In October 2011 Mihkel Poll won kontserdiauhinna, mis tõi kaasa debüütsooloõhtu Wigmore the Guildhall Wigmore Recital Prize. M.Poll made his Wigmore Hallis juunis 2012. Polli repertuaar on žanriliselt ja ajastuliselt Hall recital debut in June 2012. Mihkel Poll has released his debut väga lai, hõlmates nii suurvorme kui ka miniatuure, meistriteoseid CD recording on the Ondine label. Entitled “20th Century Piano” Bachist Ligetini. Samuti musitseerib Mihkel Poll sageli it features works by Ravel, Shostakovitch, Mossolov, Ligeti and kammeransamblites. Tulve. Urmas Põldma (tenor) Urmas Põldma on Rahvusooper Estonia solist, kelle rollide Urmas Põldma is the soloist of the Estonian National Opera. hulka kuuluvad teiste seas Hertsog (Verdi “Rigoletto”), His opera roles amongst many others include Duke (Verdi Alfredo (Verdi “La traviata”), Cavaradossi (“Tosca”), Rodolfo “Rigoletto”), Alfredo (Verdi “La traviata”), Cavaradossi (“Tosca”), (“Boheem”), Edmondo (“Manon Lescaut”), Nemorino (Donizetti Rodolfo (“Boheem”), Edmondo (“Manon Lescaut”), Nemorino “Armujook”), Ferrando (Mozarti “Così fan tutte”), Walther (Donizetti “L’elisir d’amore”), Ferrando (Mozart “Così fan tutte”), (Wagneri “Tannhäuser”), Boni (Kálmáni “Silva”). Urmas Põldma Walther (Wagner “Tannhäuser”), Boni (Kálmán “Silva”). Urmas on esinenud ka oratooriumisolistina ning olnud Vanemuise teatri Põldma is also an appreciated concert performer and he has mittekoosseisuline solist. worked as the guest soloist for Vanemuine Th eatre. Pärnu Linnaorkester Pärnu City Orchestra Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Orkestrit Pärnu City Orchestra was founded in 1994 and performs over 40 on dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Jorma symphony concerts a year in its home town Pärnu and abroad. Panula, Eri Klas, Olari Elts, Paul Mägi, Vello Pähn, Arvo Volmer jt. Th e orchestra has collaborated with conductors Neeme Järvi, Pärnu linna esinduskollektiivi ees on soleerinud paljud mainekad Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Jorma Panula, Eri Klas, Olari Elts, interpreedid: viiuldajad Sarah Chang, Leila Josefowich, Liana György Selmeczi, Vello Pähn and Paul Mägi and soloists Sarah Issakadze, Sergei Stadler, Xiang Gao; pianistid Chitose Okashiro, Chang, Leila Josefowich, Liana Issakadze, Sergei Stadler, Xiang Kalle Randalu, Ivari Ilja; metsasarvemängija Wilhelm Schwaiger. Gao; pianists Chitose Okashiro, Kalle Randalu, Ivari Ilja; horn Pärnu Linnaorkester on sage esineja Eesti muusikafestivalidel, player Wilhelm Schwaiger amo. Th e orchestra is co-operating koostööd tehakse Eesti Kontserdi, Järvi Suvefestivali, Pärnu regularly in musical and opera performances and has given Rahvusvahelise Koorifestivali, Pärnu Kontserdibüroo ning concerts in Hungary, Finland and Russia. Th e chief conductor of paljude teiste festivali- ja kontserdikorraldajatega. Alates 1998. the Pärnu City Orchestra is Jüri Alperten. aastast on orkestri peadirigent Jüri Alperten. Irene Ratiani (sopran / soprano) Irene Ratiani on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, kes Irene Ratiani is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre teinud koostööd Martina Franca festivaliga, Spoleto ja Venezia who has also collaborated with Martina Franca Festival, Opera ooperifestivalidega ja Rossini ooperifestivaliga Itaalias, Pariisi Festivals in Spoleto and Florence, Rossini Opera Festival (Italy), teatriga Th eatre du Châtelet, Dalhalla ooperifestivaliga Rootsis Th eatre du Chatelet (Paris), Dalhalla Opera Festival (Sweden) ning Maribori ooperiteatriga Sloveenias. Ratiani on arvukate and Maribor Opera House (Slovenia). Ratiani is a numerous rahvusvaheliste vokaalkonkursside laureaat, kes kandis 1998. prize winner of international vocal competitions, amongst which aastal Euroopa parima noore laulja tiitlit ning omab itaalia is the nomination of the best young singer in Europe and a prize muusikakriitikute ja Opera CD Classica eriauhindu. Ratiani of Italian critics and Opera-CD Classica. Her opera repertoire ooperirepertuaari kuuluvad Donna Anna (Mozarti “Don includes: Donna Anna (Mozart “Don Giovanni”), Aida (Verdi Giovanni”), Aida (Verdi “Aida”), Leonora (Verdi “Trubaduur”) jpt “Aida”), Leonora (Verdi “Il Trovatore”) amo. rollid.

70 Ansambel Resonabilis Ensemble Resonabilis Ansambel Resonabilis asutati 2002. aastal Tarmo Johannese ja Ensemble Resonabilis was founded in 2002 by Tarmo Johannes Kristi Mühlingu eestvedamisel. Ansambli koosseis on unikaalne: and Kristi Mühling. Ensemble consists of an unique combination selle keskmes on Eesti kromaatiline kannel, millele lisanduvad of instruments – the voice, fl ute, cello and kannel. (Kannel is a hääl, fl ööt, tšello ning vajadusel muud instrumendid. Resonabilis string instrument spread in the Baltic countries and Finland teeb tihedat koostööd heliloojatega – enamik ansambli under diff erent names and forms, resembling to some extent to repertuaari kuuluvatest teostest on kirjutatud spetsiaalselt just German zither or Turkish kanun). Th e ensemble is constantly sellele koosseisule. Eesti heliloojatest on ansamblile kirjutanud extending its repertoire in co-operation with diff erent composers Margo Kõlar, Märt-Matis Lill, Kristjan Kõrver, Tatjana Kozlova, as the most of the repertoire has been especially composed to Age Hirv, Ülo Krigul, välisautoritest Daan Manneke (Holland), this unique ensemble of the instruments. Ensemble “Resonabilis” David Helbich (Saksamaa), Antti Auvinen (Soome). performs the music by Estonian composers like Margo Kõlar, Märt-Matis Lill, Kristian Kõrver, Tatiana Kozlova, Age Hirv, Ylo Krigul and also Daan Manneke (the Netherlands), David Helbich (Germany), Antti Auvinen (Finland).

Mariusz Rutkowski (pianist) Mariusz Rutkowski on silmapaistev poola kammermuusik, keda Mariusz Rutkowski is one of most prominent Polish chamber on arvukalt esile tõstetud kodumaistel ning rahvusvahelistel pianists. He is the laureate of numerous chamber music kammermuusika konkurssidel. Rutkowski ansamblipartnerite competitions. Rutkowski performs with eminent vocal soloists hulka kuuluvad vokalistid Jadwiga Rappe, Urszula Kryger, Stefania such as Jadwiga Rappe, Urszula Kryger, Stefania Toczyska, Anna Toczyska, Anna Radziejewska jpt. Rutkowski valdab ühtviisi hästi Radziejewska and others. Rutkowski is equally accomplished in nii 20. kui ka 21. sajandi kammermuusika repertuaari ning osaleb 20th and 21th century music and is taking part in world premieres tihti poola heliloojate teoste maailmaesiettekannetel (Mikołaj of contemporary works by Mikołaj Górecki, Maciej Małecki and Górecki, Maciej Małecki, Anna Jastrzębska). Mariusz Rutkowski Anna Jastrzębska. Mariusz Rutkowski has recorded extensively on salvestanud kammermuusikat Poola Rahvusringhäälingule for Polish Radio and Television and DUX Records with the ning Paderewski, Szymanowski ning Kulikowski teoseid chamber works by Paderewski, Szymanowski and Kulikowski plaadifi rmale DUX Records. amo.

Aare Saal (baritone / baritone) Aare Saali repertuaari kuulub enam kui 30 ooperi- ja operetirolli Th e repertoire of Aare Saal includes more than 30 opera and nii Rahvusooperis Estonia, Vanemuise teatri lavastustes kui ka operetta roles in the productions of Estonian National Opera, välismaal. Olulisemateks nende seas on Don Giovanni (Mozarti theatre Vanemuine and many others. His opera roles amongst “Don Giovanni”), Onegin (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Rigoletto many others include Don Giovanni (Mozart “Don Giovanni”), (Verdi “Rigoletto”), Figaro (Rossini “Sevilla habemeajaja”), Onegin (Tchaikovsky “Eugene Onegin”), Rigoletto (Verdi Escamillo (Bizet’ “Carmen”), Amonasro (Verdi “Aida”) ja Achillas “Rigoletto”), Figaro (Rossini “Il barbiere di Seviglia”), Escamillo (Händeli “Julius Caesar”). Aare Saal on esinenud külalissolistina (Bizet “Carmen”), Amonasro (Verdi “Aida”) and Achillas Läti Rahvusooperis, Leedu ooperi- ja balletiteatris, Firenze (Händel “Julius Caesar”). As a guest soloist Aare Saal have been Linnateatris, Stockholmi Dramatiska Ensemble’is ning Malmö collaborating with Latvian National Opera, Lithuanian Opera ooperi- ja muusikateatris. Lisaks ooperirollidele kuulub tema and Ballet Th eatre, Florence City Th eatre, Dramatiska Ensemble repertuaari lai valik soolokavasid nii eesti, vene kui ka itaalia in Stockholm, Malmö Opera and Music Th eatre. His repertoire muusikast. includes also recitals of Estonian, Russian and Italian chamber music.

71 Saaremaa Meeskoor SÜM Saaremaa Male Choir SÜM Saaremaa Meeskoori SÜM kokkukutsuja ja esimene dirigent Saaremaa Male Choir SÜM was founded by its fi rst conductor oli Harri Kuusk. Praegu töötavad kooriga peadirigent Mari Harri Kuusk. Today, the conductor of the choir is Mari Ausmees Ausmees ning abidirigent Ester Soening, kooris laulab and assistant to conductor is Ester Soe. Th e choir unites 24 24 meest üle kogu Saaremaa. Koori repertuaaris on eesti ja singers from all over the Island of Saaremaa. Th e repertoire of lääne heliloojate loomingut, vaimulikku muusikat, rahva-, pop- the choir includes music by Estonian and Western composers, ning seltskonnalaule. Hooajas annab Saaremaa Meeskoor SÜM sacred music, folk and pop song arrangements. Th ere are 15- 15–20 kontserti. Esinetakse peamiselt Eestis, kuid on käidud 20 concerts in a choir season, mostly in Estonia. But the choir Rootsis (Gotland, Öland, Göteborg), Soomes, Norras, Taanis has also toured in Sweden (Gotland, Öland, Göteborg), Finland, (Bornholm), Tšehhis, Saksamaal ja Austrias. Koor on osa võtnud Norway, Denmark (Bornholm), the Czech Republic, Germany kõikidest Eesti üldlaulupidudest ning Eesti Meestelaulu Seltsi ja and Austria. Saaremaa Male Choir SÜM has participated in all Saaremaa laulupäevadest. Estonian Song Festivals and Saaremaa choir music days organised by Society of Estonian Male Choirs.

David Sakvarelidze (lavastaja / director) Lavastaja David Sakvarelidze on Th bilisi riikliku teatri- ja Director David Sakvarelidze has graduated from the Tbilisi State kinokunsti instituudi kasvandik. Sakvarelidze on teinud Institute of Th eatre and Cinema. Sakvarelidze has collaborated koostööd Milano Väikese Teatri, Inglise Rahvusooperi, Londoni with Piccolo Teatro della Città di Milano, the English National Kuningliku Teatri, Suhhumi Gamsahhurdia-nimelise teatri, Opera, Royal National Th eatre (London), Gamsakhurdia Rustaveli-nimelise riikliku teatri ning Th bilisi riikliku ooperi- ja Th eatre, Rustaveli State Academic Th eatre, Tbilisi State Opera and balletiteatriga. Sakvarelidze on Kaukaasia Teatrilabori asutaja. Ballet Th eatre to name but a few. David Sakvarelidze is a founder Aastatel 2004–2012 oli David Sakvarelidze Th bilisi riikliku ooperi- of the Caucasian Th eatre Lab. 2004–2012 David Sakvarelidze was ja balletiteatri direktor. David Sakvarelidze on Rahvusvahelise the general director of the Tbilisi Z. Paliashvili Opera and Ballet Teatriinstituudi (ITI) Gruusia rahvusliku keskuse president. State Th eatre. David Sakvarelidze is the president of the Georgian National Centre of International Th eatre Institute (ITI).

Saaremaa Neidudekoor Saaremaa Girls’ Choir 2007. aastast tegutsev Saaremaa Neidudekoor koondab põhikooli Since 2007, the Saarema Girls’ Choir unites the students of ja gümnaasiumineide Muhumaalt ning Saaremaa valdadest. Koor primary schools and gymnasiums of Island of Muhu and counties on osalenud Saksamaal Bad Arolsenis rahvusvahelisel noorte of Saaremaa. Th e choir has participated in the International muusikafestivalil, Saaremaa ooperipäevade galakontsertidel, Music Festival for Youth in Bad Arolsen (Germany), performed võtnud osa maakondlikest laulupäevadest ja vabariiklikest at opera gala of Saaremaa Opera Days, being active in local song laulupidudest ning võidulaulmistest. Koori dirigendid on Anne festivities and nationwide Song Festivals and choir competitions. Kann ja Laine Lehto, kontsertmeister Kairit Levit. Th e Saarema Girls’ Choir is conducted by Anne Kann and Laine Lehto, the pianist of the choir is Kairit Levit.

Koit Soasepp (bass) Alates 2012. aastast on Koit Soasepp Soome Rahvusooperi Koit Soasepp is the solist of the Finnish National Opera Compnay. solist. Soasepa repertuaari kuuluvad Pimen (Mussorgski “Boriss Koit Soasepp’s recent highlights on the opera stage include Pimen Godunov”), Lavrenti (Reinvere “Puhastus”), Gremin (Tšaikovski (Mussorgsky “Boris Godunov”), Lavrenti (Reinvere “Purge”), “Jevgeni Onegin”), Titurel ja Graali rüütel (Wagneri “Parsifal”), Gremin (Tchaikovsky “Eugene Onegin”), Titurel and Knight of Bonzo (Puccini “Madama Butterfl y”), Talpa (Puccini “Mantel”) jt. the Grale (Wagner “Parsifal”), Ramfi s (Verdi “Aida”), Sarastro (Mozart “Die Zauberfl öte”) and Th e Grand Inquisitor (Verdi “Don Carlos”) amo.

72 Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Th e Suliko ensemble of Tbilisi State Opera and Ballet Th eatre solistide ansambel Suliko In 2007, the male opera soloists of Tbilisi State Opera and Ballet 2007. aastal asutasid Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Th eatre founded the folk ensemble Suliko. Th e ensemble today meessolistid rahvamuusika ansambli Suliko. Ansambli consists of soloists of the Tbilisi opera, who sing in the leading moodustavad Th bilisi ooperiteatri esisolistid, kelle nimesid roles both in premieres and ongoing repertoire performances. kohtame sageli nii esietendustel peaosades kui ka igapäevases Th e repertoire of the ensemble is diverse and original. It includes mängukavas. Suliko repertuaar on mitmekesine ja omanäoline: masterpieces of Georgian vocal folklore accompanied with kavas on gruusia rahvamuusika ja traditsionaalid, gruusia traditional folk musical instruments as well as choral works of heliloojate kooriteosed, vaimulik muusika ning populaarsete Georgian composers, church chants, and the transcriptions ooperiaariate seaded. Ansambel Suliko on osalenud muusika- of popular opera arias. Th e Suliko ensemble has participated festivalidel ning andnud kontserte Iisraelis, Eestis, Tuneesias, in music festivals and given concerts in Israel, Estonia, Tunis, Prantsusmaal, Šveitsis, Lätis, Poolas, Saksamaal, Armeenias France, Switzerland, Latvia, Poland, Germany, Armenia and ja Kasahstanis. Suliko on välja andnud ka CD ning salvestanud Kazakhstan. Th e ensemble has released a CD and has recorded raadio- ja telesaadete tarbeks. Ansambli direktor on Ivane for several radio and TV broadcasts. Director of the ensemble is Galuašvili ning muusikaline juht Kakhaber Onašvili. Ivane Galuashvili; the music director is Kakhaber Onashvili.

Irine Taboridze (sopran / soprano) Irine Taboridze on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri solist, Irine Taboridze is the soloist of Tbilisi State Opera and Ballet kes osales hooajal 2011/2012 ka Innsbrucki Tiroler Landestheateri Th eatre who has collaborated with the Innsbruck Tiroler töös (Austria). Lauljanna repertuaari kuuluvad teiste seas Donna Landestheater, Austria (season 2011/2012). Her repertoire Anna (Mozarti “Don Giovanni”), Electra (Mozarti “Idomeneo”), includes among others: Donna Anna (Mozart “Don Giovanni”), Krahvinna Almaviva (Mozarti “Figaro pulm”), Mimi (Puccini Electra (Mozart “Idomeneo”), Countess Almaviva (Mozart “Th e “La Bohème”), Tatjana (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”) ning Marriage of Figaro”), Mimi (Puccini “La Bohème”), Tatyana Bachi, Händeli, Mozarti, Schuberti, Schumanni, Brahmsi, (Tchaikovsky “Eugene Onegin”) as well as chamber-vocal pieces Wolfi , Mahleri, Straussi, Wagneri, Rahmaninovi ja Stravinski by Bach, Handel, Mozart, Schubert, Schumann, Brahms, Wolf, kammervokaalteosed. Mahler, Strauss, Wagner, Rachmaninoff and Stravinsky.

Tallinna Keelpillikvartett Tallinn String Quartet Tallinna Keelpillikvartett, koosseisus Urmas Vulp (I viiul), Toomas Tallinn String Quartet, presenting Urmas Vulp (I violin), Toomas Nestor (II viiul), Olga Voronova (vioola) ja Levi-Danel Mägila Nestor (II violin), Olga Voronova (viola) ja Levi-Danel Mägila (tšello), on vanim Eestis järjepidevalt tegutsev kammeransambel. (cello) is the oldest working chamber ensemble in Estonia. Th e Tallinna Keelpillikvarteti repertuaari kuuluvad teosed nii wide repertoire of the quartet includes the masterpieces of world’s kammermuusika kullafondist kui ka eesti heliloojatelt. Üles on string quartet literature as well as contemporary music and works astutud rahvusvahelistel muusikafestivalidel Sound Pressure by Estonian authors. Tallinn String Quartet have participated in Torontos, Saison Balte Pariisis, Södertälje kammermuusika- international music festivals such as Sound Pressure in Toronto, festival Rootsis, nüüdismuusikafestival Hamburger Begegnungen Saison Balte in Paris, Chamber Music Festival of Södertälje, ning antud kontserte Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, contemporary music festival Hamburger Begegnungen and Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis, Kanadas ja performed in Latvia, Lithuania, Finland, Sweden, Denmark, Iisraelis. Kvartett on salvestanud mitu CD-plaati eesti muusikaga Norway, France, Germany, Switzerland, Japan, Canada and Israel. ning teinud arvukalt lindistusi Eesti Rahvusringhäälingule. Tallinn String Quartet has recorded several albums with Estonian music and numerous recordings for Estonian Broadcasting Company.

73 Kakhaber Tetvadze (bass) Kakhaber Tetvadze on Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Kakhaber Tetvadze is a soloist of Tbilisi State Opera and Ballet solist. Tetvadze on teinud koostööd ka Gutimlingi rahvusvahelise Th eatre. Tetvadze has also collaborated with International Music muusikafestivaliga (Saksamaa) ja Novosibirski ooperi- ja Festival in Gutimling” (Germany) and Novosibirsk Opera and balletiteatriga. Laulja ooperirepertuaari kuuluvad Attila (Verdi Ballet Th eatre. Th e singers opera repertoire includes: Attila “Attila”), Philippe (Verdi “Don Carlos”), Kontšak (Borodini (Verdi “Attila”), Philippe (Verdi “Don Carlos”), Konchak (Borodin “Vürst Igor”), Monterone ja Sparafucile (Verdi “Rigoletto”), Rene “Prince Igor”), Monterone and Sparafucile (Verdi “Rigoletto”), (Tšaikovski “Iolanta”). Rene (Tchaikovsky “Iolanta”).

Th bilisi Zakaria Paliašvili nimeline Tbilisi Zakaria Paliashvili State riiklik ooperi- ja balletiteater (Gruusia) Opera And Ballet Th eatre (Georgia) Th bilisi riiklik ooperi- ja balletiteater (TOBT) on 163aastane Tbilisi State Opera And Ballet Th eatre (TSOBT) is a 163 year gruusia rahvusliku kultuuri sümbol. Th bilisi ooperiteatri old symbol of Georgian culture. In 1851, the fi rst opera season esimene hooaeg avati Donizetti “Lucia di Lammermoori” was opened in Tbilisi with “Lucia di Lammermoor” by Donizetti. etendusega juba 1851. aastal. Esimene gruusia algupärand Th e fi rst original Georgian opera on the stage of the TSOBT teatri laval oli Gogniašvili “Kristine” (1918). 1919. aastal nägid was Gogniashvili’s “Kristine” (1918). Th e classic examples of the ilmavalgust tänaseks juba gruusia ooperiklassikasse kuuluvad genre are considered to be the Dmiitry Arakishvili’s “Legend of Dmitri Arakišvili “Legend Šota Rustavelist”, Zakaria Paliašvili Shota Rustaveli”, Zakaria Paliashvili’s “Abesalom and Eteri” and “Abesalom ja Eteri” ning Viktor Dolidze “Keto ja Kote”. Victor Dolidze’s “Keto and Kote” (produced in 1919). Today, the Teater kuulub rahvusvahelisse SRÜ riikide muusikateatreid TSOBT is a member of the Association of Musical Th eatres of ühendavasse võrgustikku. Teatris töötavad ka kammerorkester, the countries of CIS. Th e theatre has a string quartet, chamber keelpillikvartett, kammeransamblid Mon Plaisir ning Ovatsioon, ensembles Mon Plaisir, Ovation, chamber orchestra and folk rahvakunstiansamblid Shejibri ja Suliko. TOBT on osalenud ensembles Shejibri and Suliko. Th e opera company has has rahvusvahelistel muusikafestivalidel ning andnud kontserte toured in Hungary, Germany, France, Israel, China, Italy, Spain, Ungaris, Saksamaal, Prantsusmaal, Iisraelis, Hiinas, Itaalias, United States, the United Kingdom, Japan, Russia etc. Th e general Hispaanias, Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriikides, Director of TSOBT is Giorgi Jordania, the music director and Jaapanis, Venemaal jm. Th bilisi riikliku ooperi- ja balletiteatri principal conductor of the opera is Gianluca Marciano and the peadirektor on Giorgi Jordania, muusikajuht ning peadirigent artistic director of the ballet is Nina Ananiashvili. Gianluca Marciano ning balletijuht Nina Ananiašvili.

Emil Tšargazia (bariton / baritone) Emil Tšargazia on Khuthaisi muusikakõrgkooli lauluosakonna Emil Chargazia is a student at the vocal faculty of the Kutaisi üliõpilane ning Khuthaisi riikliku ooperi- ja balletiteatri Music High School and the soloist and choir soloist of Kutaisi ooperikoori solist. Laulja repertuaari kuuluvad Käskjalg State Opera and Ballet Th eatre. His repertoire includes: (Taktakišvili “Mindia”), Ülemteener (Paliašvili “Abesalom ja Messenger (Taktakishvili “Mindia”), the Butler (Paliashvili Eteri”), Talupoeg (Leoncavallo “Pajatsid”), Palvetav mees (Lagidze “Abesalom and Eteri”), the Peasant (Leoncavallo “Pagliacci”), the “Lela”). Praying Man (Lagidze “Lela”).

74 Tobiase Keelpillikvartett Tobias String Quartet Tobiase Keelpillikvarteti nimi on austusavaldus helilooja One of the Estonia’s most valued chamber ensembles Tobias Rudolf Tobiasele, eesti keelpillikvarteti žanri rajajale. Ansambli String Quartet carries its name as a tribute to one the leading repertuaari kuuluvad maailma kammermuusikaliteratuuri täht- fi gures in formation and development of Estonian national music teosed ning eesti muusika. Ansambel annab keskmiselt 20 culture - Rudolf Tobias. Tobias String Quartet has regularly kontserti aastas, esinedes festivalidel ja kontsertidel kõikjal performed at diff erent concert series and festivals in Estonia. üle Eesti. Lisaks on kontserte antud Kreekas, Küprosel, Lätis, In addition to the concerts in Estonia, they have performed in Moldovas, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ukrainas ja Venemaal. Athens, Berlin, Chisinau, Helsinki, Nicosia, Odessa, Riga, St. 2003. aastal salvestas Tobiase kvartett koostöös Estonian Record Petersburg, Stockholm and Vaasa. Th e repertoire of the ensemble Productionsiga CD fi rmale Erdenklang (Saksamaa). Eesti Raadiole includes string quartet literature masterpieces and Estonian on salvestatud Lepo Sumera, Veljo Tormise, Tõnis Kaumanni, music. Th e ensemble has ordered many new pieces for the quartet Jaan Räätsa, Heimar Ilvese jt muusikat. Kvartetile on loonud from contemporary Estonian composers like Tõnu Kõrvits, uudisteoseid Tõnu Kõrvits, Andres Uibo ja Robert Jürjendal. Andres Uibo and Robert Jürjendal. In 2003, in cooperation with Estonian Record Productions, the quartet recorded their fi rst CD with music by Fridrich Bruk for German label Erdenklang. Tobias String Quartet has also recorded music from Lepo Sumera, Veljo Tormis, Tõnis Kaumann, Jaan Rääts, Heimar Ilves and Tõnu Kõrvits for Estonian Radio.

Givi Tšitšinadze (tenor) Givi Tšitšinadze tegi oma lauljadebüüdi Gruusia riikliku Tenor Givi Chichinadze made his singing debut as a member vokaalansambli Th bilisi ridades ning alates 1992. aastast oli of the Georgian State Ensemble Tbilisi, since 1992, he has been Tšitšinadze legendaarse gruusia folklooriansambli Gruusia the soloist of legendary Georgian ensemble Georgian Voices Hääled solist, millega koos on laulja andnud arvukalt kontserte and has made successful tours throughout the world. In 2000, kõikjal maailmas. 2000. aastal tegi Tšitšinadze ooperidebüüdi Chichinadze made his opera debut at the Tbilisi State Opera Th bilisi riikliku ooperiteatri laval. Givi Tšitšinadze on täiendanud and Ballet Th eatre. As an opera singer, Givi Chichinadze had an end Itaalias Luciana Serra juhendamisel. internship in Italy where he studied opera singing with Maestra Luciana Serra.

Jaan Tätte (vokaal / vocals) Jaan Tätte on armastatud eesti muusik, näitekirjanik ja Jaan Tätte is the beloved Estonian musician, playwright and actor. näitleja. Tätte on õppinud Tartu ülikoolis bioloogiat, Tallinna Tätte studied biology at the University of Tartu, stage direction pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist ning on lavakunstikateedri at Tallinn Pedagogical University and has graduated as the 14. lennu lõpetaja. Tee eestlaste südamesse on Tättel käinud professional actor form Tallinn State Conservatory. Th e way into eelkõige läbi oma näitekirjaniku töö (“Ristumine peateega”, “Sild”, the hearts of Estonians were lead fi rst by Tätte’s plays (“Highway “Palju õnne argipäevaks!”, “Kaotajad”, “Meeletu” jt) ning viimastel Crossing”, “Th e Bridge”, “Happy Everyday!”, “Th e Losers”, “Th e aastatel ühe enam ka muusika kaudu. Jaan Tätte tuntumaks Crazy” and others), and in recent years by his musical stage ansamblipartneriks on pikki aastaid olnud samuti näitleja ja appearances. Th e ensemble partner for Tätte of many years is the muusik Marko Matvere, kellega koos on esitatud rahvalikke laule actor as well as and musician Marko Matvere, with whom they ning autoriloomingut. perform folk songs and original compositions.

75 Heli Veskus (sopran / soprano) Heli Veskus on Rahvusooper Estonia alates 2001. aastast. Heli Veskus is the soloist of the Estonian National Opera. Her Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest repertoire includes various roles from operettas to the heroines operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni, of Mozart and Wagner, the most important including Isolde neist tähtsamad on Isolde (Wagneri “Tristan ja Isolde”), (Wagner “Tristan and Isolde”), Mimi (Puccini “La Boheme”), Mimi (Puccini “Boheem”), Tosca (Puccini “Tosca”), Tatjana Tosca (Puccini “Tosca”); Tatiana (Tshaikovsky “Eugene Onegin”), (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Barbara (Tubina “Barbara von Desdemona (“Othello”), Leonora (“Il Trovatore”) amo. Heli Tisenhusen”), Mrs. Grose (Britteni “Kruvipööre”), Vana Aliide Veskus is also active as a recital performer and a soloist for large (Reinvere ”Puhastus”, Soome Rahvusooper) jpt. Heli Veskus on scale oratorical works. andnud palju soolokontserte ning osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel.

SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 2013 Kunstiline juht / Artistic director Arne Mikk Korraldaja / Organised by Eesti Kontsert Korraldusmeeskond / Th e organising team: Jüri Leiten, Kertu Orro, Arno Jevgrafov, Jana Moosar, Kristo Kivimäe, Anneli Albert, Gerda Šein, Katti Vantsi, Elo –Liis Parmas, Mart Schifrin, Margus Luur, Margus Heinsoo, Merino Rammo, Mattias Kittask, Riho Unt, Mikk Männaste, Lauri Aav, Ivar Reimann, Clelia Piirsoo, Janika Lentso, Hildegard Orro, Katrin Aunpu, Annegret Leiten, Rein Soesoo, Angela Nairis, Anneli Tarkmeel, Saaremaa Neidudekoori klienditeenindajad Kavaraamatu koostas ning ooperietenduste tõlge ning subtiitrid / Program notes and opera translations and subtitles by Jana Moosar

TÄNAME TOETAJAID / THANK YOU FOR YOUR SUPPORT Eesti Kultuurkapital, UTair, Kuressaare linn, Saare Maavalitsus, Tuule Laevad, Saaremaa Lihatööstus OÜ, Selver AS, Infomelton OÜ, EMT AS, Tallinna Lennujaam, EBC Ehitus AS, Kalla Mööbel OÜ, Merinvest OÜ, Kuressaare Lennujaam AS, Saaremaa Piimatööstus AS, Väinamere Teeninduse AS, Avision AS, Arensburg Boutique Hotel & SPA

TÄNAME KOOSTÖÖPARTNEREID / THANK YOU FOR YOUR COLLABORATION Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linnavalitsus, Saaremaa Muuseum, Reisibüroo Mere, Rahvusooper Estonia, Teater Vanemuine, Kärla vallavalitsus, Orissaare kultuurimaja, Kuressaare Kultuurivara, Kuressaare Laurentiuse kirik, Mustjala Anna kirik, Kihelkonna Mihkli kirik, Püha Jakobi kirik, Karja Katariina kirik, Jämaja Kolmainu kirik, Valjala Martini kirik, Lümanda kirik, Kärla Maarja Magdaleena kirik, Kuressaare Kuursaal, Eesti Rahvusringhääling, Raadio Kadi, Saarte Hääl

AITÄH / THANK YOU T.E Ruslan Abashidze (Gruusia saadik Eestis), Priit Turk (Eesti Vabariigi suursaadik Gruusias), Jaan Kiiv (RO Estonia), Mairet Võsu (Kuressaare Kuursaal)

Ooperimaja ehitas / Opera house built by OÜ Allevent Valguse seadis / Light E & T OÜ Heli seadis / Sound arrangement Protone OÜ ja Tanel Klesment Tiitreid näitas / Sidetitles by Avision AS

76 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE 77 Uus Mercedes-Benz E-klass – klassikaliselt ajast ees.

Silberautol on hea meel pakkuda uue E-klassi ostjale tasuta AVANTGARDE+ või ELEGANCE+ paketti, millesse kuuluvad ELEGANCE või AVANTGARDE disaini- ja varustuspakett, sõidutingimustega kohanduvad täis-LED esilaternad, parkimisabi PARKTRONIC+ ja vargusvastane alarmseade. Paketi hinnavõit 5 400€

* Pakkumine kehtib sedaan- ja universaalkerega Mercedes-Benz E-klassi puhul ning ei kehti E 500, E 500 4MATIC ja E 63 AMG erinevate mudelite puhul.

CO2-emissioon sõltuvalt tüübist 107 - 242 g / km ja keskmine kütusekulu 4,1 - 10,3 l / 100 km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 78 www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 KURESSAARE LINN SAARE MAAVALITSUS

Gruusia Vabariigi Suursaatkond Eestis

hooaja peatoetaja

Eesti Kontserdi suurtoetaja

ametlik autopartner concert.ee

80