Kikkaoja Külapäev
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Esmaspäev, 27. august 2012 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 88 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Kikkaoja külapäev Kikkaojal oma külavanem Pärast kohalike isetegvuslaste esinemist ja kloun Ummi Suviste ettevõtmiste eel on korraldajatel alati palju küsi- naljanumbreid asuti tõsisema toimingu kallale. Valimis- musi, kõhklusi ja kahtlusi, sest üheks peategelaseks kipub kasti lastud kolmekümnel sedelil oli kõige sagedamini tihti ilm olema ja kunagi ei tea, mis plaanid temal on. Nii Toomas Silla nimi, kes kuulutati uueks Kikkaoja külava- oli ka Kikkaoja külapäeva eel. Mis saab, kui vihma hak- nemaks. Viimase paarikümne aasta jooksul on sellist tiitlit kab sadama? Kas rahvas on kutse vastu võtnud ning tule- kandnud veel Tiia Tammik ja Lily Koobak. vad kohale? Palju neid tuleb? Perekond Koobak naases Soomest, et oma koduümbrusele veelkord pilk peale heita. Päev enne külapäeva tutvustas Milvi Koobakene lahkelt peagi saabuvate külaliste võimalusi. Ootusärevil ema rõõ- mustas: „Ka poeg lubas teisest külast kohale tulla ning pa- lus pirukaid küpsetada.“ Pererahva lahkus, seletamatult ilus vaade Pulsti ürgorgu, lillepeenrad ... Mida enamat oleksid külapäevalised võinud tahta. Kui ainult vihma ei sajaks! Öisele vihmale lisaks jätkasid hommikul vihmapil- ved pea kohal tiirutamist. Jah, seekord tõenäoliselt ilma- uudised ei valetanud. Pühapäeval, 15. juulil, oli oodata laussadu. Kiired ümberkorraldused ja Tsooru rahvamaja katuse alla suunamine tekitas väikest segadust ning paha- meeltki. Mitte see ei läinud korraldajate südamesse, vaid Kikkaoja külavanem Toomas Sild. külalisi oodanud memmeke. Ta püüdis küll teha mõistvat nägu, kuid silmadest võis välja lugeda kurbust, et ei saa- 1960. aastal sündinud Toomas Sild on lapsepõlveaastad nud kikkaojalasi kostitada oma lahkusega. veetnud Pulsti külas, haridusteed alustas Lepistu 8- klassi- lises koolis. Pärast kooli lõpetamist viis tee 15. aastaks Paide kanti. Võrumaale naases 1989. aastal. Otsides suve- kodu, jõuti pärast pikki otsinguid tagasi kodukülla nõges- tesse ja võssa kasvanud kolhoosimaja juurde, mis ostetigi ära 1992. aastal. Taasiseseisvunud Eesti rasked algaastad sundisid vaatama Soome poole. Alates 1993. aastast töötas Toomas Soome põldudel. Oma kodumulda kümnele hekta- rile külvas esimese viljatera 1999. aasta kevadel. Aasta hiljem oli ta juba täisvereline eesti talupidaja, kes hakkas pesa pununa. Alustada tuli nullist. Erinevalt paljudest siin- kandi talude rajajatest, soetati tehnika piiri tagant. Ka hoo- ned tuli uued ehitada. Samm-sammult edasi pürgides on tänaseks põllupind kümnekordistunud, lisaks veel paar- kümmend hektarit heintaimede all ja mets. Ühest Lepistu Kikkaoja külapäevale tuli kokku sadakond inimest. kooli kasvandikust oli sirgunud tubli töömees. Toomas on Fotod: Kalle Nurk väga abivalmis ja sõnapidaja mees. Ta on aastaid purusta- nud Tsooru rahvamaja ümbritsevat poolkasutamata heina- Vaatamata jahedale vihmasele ilmale hakkas rahvamaja maad. Olgu põllutöödega kui kiire tahes, on ta esmajoones saali kogunema inimesi igast ilmakaarest. Hiljem sajani ulatanud abistava käe vallale. Pärast tiitli saamist on mõt- ulatuvast nimedereast leidsin kõige kaugema külalise ela- tesse kerkinud soov rajada külarahvale kohake, kus koos vat Hollandis. Oli meeldiv, et vallavolikogu esimees käia. Kurmet Müürsepp leidis taas tee külapäevalisi tervitama. Arvan, et Tsooru kant on endale juurde saanud järje- Kaasa oli ta võtnud Eesti lipu, mis oli mõeldud tulevasele kordse tubli ja väärilise külavanema. külavanemale. Igatahes tore algatatud komme tunnustada Kalle Nurk valla poolt nõnda külavanemaid. Tsooru pargi planeering kütab kirgi Mais ilmunud Külalehes teavitasime tsoorulasi, et on kuidas keset tööpäeva Antsla saada ja sealt hiljem tagasi? tärganud uued lootused Tsooru mõisapargi ja rahvamaja Üllatusin ka ise, kui kogunemise päeval, 21. augustil, mi- ümbruse planeerimiste jätkamiseks. Tööde käigus peaks nu poole pöördusid inimesed selgituse saamiseks. Kah- valmima alusplaan, millisena kohalik rahvas soovib tule- juks mina polnud kutsutute hulgas ning sain jagada ainult vikus näha keskuse puhketsooni. Selleks kutsuti appi suur- oletatavaid vastuseid. Hiljem selgus, et kohalike seltsin- te projekteerimiskogemustega Kati Niibo. Tema kätetööd gute hulgast oli välja jäetud ka MTÜ Tsooru Koidukiired võime näha Sangaste lossi juures, Alatskivi pargis ja Vars- esindus. Mis toimus uuel arutelul, kahjuks lehelugejaid tu vallavalitsuse peahoone ümbruses. Kõik sujus hästi, ku- teavitada ei saa. On vaid teada, et jõuti mingitele kokku- na enne jaanipäeva laekus vallavalitsusse info eeltöö val- lepetele. Järgmise päeva hommikul külastas Kati Niibo mimisest. 28. juunil toimuski valla haljastusspetsialist uuesti Tsooru keskust, tegi fotosid ning märkmeid ja lubas Liana Lutsari kitsukeses kabinetis üle tunni kestnud töine toimuvaga mind kursis hoida. Ta lahkus Tsoorust nõutu- mõttevahetus. Kati Niibo selgitas põhjalikult lahti paberile na, mõistmata, mis toimub. Tema ütluste kohaselt on tema kirjapandu. jaoks selline käitumisviis kummaline. Mis saab edasi? Samal päeval pärast projekteerija lahkumist rahvamaja juurest ilmusid kohale valla maakorraldaja ning haljastus- spetsialist. Uuriti ümbrust ning peeti mingeid plaane. Päev enne artikli kirjutamist lugesin Kati Niibo kirjast, mis ad- resseeritud maakorraldajale: „ ... Koosolekul jäi ju kokku- lepe, et tee jääb kasutatavaks vaid jalgteena? Kuidas siis nüüd jälle on meelt muudetud. ...“. Seega tuleb juurde üha uusi muutmisettepanekuid. Mil- lised ja kelle kokkulepped lõpuks peale jäävad. On tõe- näoline, et toimub ka üks mahukam arutelu kohapeal. Kal- lis Tsooru kandi rahvas, mõelge sellele, kellele on oluline, milline on tulevikus meid ümbritsev kodukoht. Kati Niibo on rahul oma järjekordse tööga. Tsooru keskuse Kalle Nurk, tõotab kohalikule rahvale tulle üheks vaba aja veetmise Tsooru rahvamaja juhataja meelispaigaks. Pilt on tehtud 28. juunil 2012. Foto: Kalle Nurk Tehti täiendavaid ettepanekuid. Küsimuse peale, mis edasi, Tsoorus selgus uus Kalevipoeg teatas maastikukujundaja, et kuu aja jooksul on parandused sisse viidud, vallavalitsus vaatab üle ja heakskiidu korral on tema oma ülesande täitnud. Kõik oleks justkui loogiline tee, aga Tsooru rahvas? Kas tõesti piisab, et Tsooru kesku- se tulevikuplaani arutluse juures ainult vallaametnike Liana Lutsari ja kohalekutsutud Kalle Nurga tarkusest? Kutse peale tutvustada tulevikupilti ka Tsoorus, oli Kati Niibo lahkesti nõus. Nii saigi infotahvli ja kodulehe vahendusel rahvast teavitatud võimalusest oma kõrvaga kuulda, milline tulevikupilt meil võiks olla. Ju tuli kutse ootamatusena või on inimesed võõrutatud otsustamisel kaasa lööma, sest ring ümber laua oli väike. Vaatamata sellele jagus küsimusi – miks just sinna, miks nii. Pärast projekteerija põhjalikku mõtte lahtiselgitamist mindi rahul- olevana laiali. Vallavalitsus on teinud õige valiku, tehes täiendavaid kulutusi laia silmaringiga spetsialistilt abi pa- Pühapäeval, 26. augustil, koguneti taas rahvamaja juurde, ludes. Tsooru rahva poolt omapoolseid muudatus- et lustida omavahelises jõukatsumises. Kõigepealt moo- ettepanekuid ei tehtud. Tsooru raamatukokku jäeti vaata- dustati neljaliikmelised võistkonnad, kus kõige noorem miseks alusplaan, kuid muudatusi ei lisandunud. Valla- osaleja oli nelja aastane ja vanim 54. Kõik said olla valitsus võis rahuliku meelega oma heakskiitva otsuse täisväärtuslikud võistlejad. Sama vaprad olid lapsed, kui teha. asuti 10 kilogrammi kaaluvat kivi liigutama, sihiks Nii see siiski ei läinud. Päikseline suvi muutus pilviseks möödunud aastal kõige kaugemale heidetud kivi märk. ja äikesepilved kerkisid ka planeeringu kohale. Kati Niibo Sergo Belov oli ainuke, kes suutis selle ületada. sai uue väljakutse Antsla vallavalitsusse ilmumiseks, pla- Võistlussari lõpetati muna viskamis-püüdmise neeringu arutelu alustati otsast peale. Vallavalitsusest saa- osavusmänguga. deti ka väljavalitud seltskonnale ametlikud kohalekutsed. Oli tore päev. Rõõmu tunti võistluspinge ja võidetud Tsoorus tekkis väike segadus – mis lahti ja kas ametnikud auhindade üle. ise ei oleks saanud Tsooru asja kohapeale tulla arutama, KL Tegusaid inimesi gub, kui kõrgelt hindab rahvas tema toodangut ning palju Angela Kroonmäe ettevõtmine kandis vilja on huvilisi. Külalehe toimetus soovib Angela Kroonmäele Kõigis inimestes on peidus oskus midagi hästi teha. See edu tema ettevõtmises ning soovitab teistelgi, kes tööot- on tarvis üles leida ning edasi arendada. Tsooru kandis on singutel, mingist lõngaotsast kinni haarata. Kui järgi ei väikeettevõtja Angela Kroonmäe tegemistest vähe kuulda proovi, ei tea ka tulemust. olnud või ei teata neist üldse. Kalle Nurk, laadaline Kullar Viimne taas edukas Tsoorust pärit filmirežissöör Kullar Viimne on oma vastvalminud filmi sisuks valinud talle täesti uudse ja ootamatu teema – arhitektuuri ja tantsu. Varem on tema filmid käsitlenud enamasti inimeste igapäevaelu doku- mentalisti kaamera läbi. Seekord filmis ta tantsu, taustaks viis eesti arhtektuuri tähtteost: toomkiriku varemed Tartus, Kreenholmi manu- faktuuri hoone Narvas, arhitekt Siinmaa eramu Pärnus, Rapla KEK-i hoone ja SEB panga peahoone Tallinnas. Angela Kroonmäe Tsooru kevadlaadal oma kätetööd Igal hoonel on jutustada oma lugu, kuid see lugu jutus- pakkumas. Pilt on tehtud 2012. aastal. tatakse tantsukeeles. Selline lähenemine nõuab peent Foto: Kalle Nurk operaatoritööd. Kullar Viimse esimene katsetus uuel teemal tõi kohe Esimesi omavalmistatud ehteid ja kondiitritooteid pak- kaasa kolmanda preemia arhitektuuri