Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp

TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND

Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp

Koostaja: prof Valter Lang

Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ...... 4 I osa: Arheoloogiamälestiste tunnustele vastavate objektide kirjeldus trassilõikude kaupa ...... 6 Trassilõigud 1A ja 1B ...... 6 Trassilõigud 2A ja 2B ...... 6 Trassilõigud 3A ja 3B ...... 6 Trassilõik 4A ...... 6 Trassilõik 4B ...... 6 Trassilõik 4C ...... 6 Trassilõik 4D ...... 7 Trassilõik 4E ...... 7 Trassilõik 4F ...... 7 Trassilõik 4G ...... 7 Trassilõik 5A ...... 8 Trassilõik 5B ...... 8 Trassilõik 5C ...... 8 Trassilõik 6A ...... 8 Trassilõik 6B ...... 9 Trassilõik 6D/7D ...... 9 Trassilõik 7A ...... 11 Trassilõik 7B ...... 12 Trassilõik 7C ...... 12 Trassilõik 7D ...... 13 Trassilõik 7G ...... 14 Trassilõik 8A ...... 15 Trassilõik 8B ...... 15 Trassilõik 9A ...... 18 Trassilõik 9B ...... 19 Trassilõik 10A ...... 20 Trassilõik 10B ...... 21 Trassilõik 10C ...... 21 Trassilõik 10D ...... 22 Trassilõik 10E ...... 23 Trassilõik 11A ...... 24 Trassilõik 11B ...... 25 Trassilõik 11C ...... 26 Trassilõik 12A ...... 26 III osa: Uurimise käigus leitud muu kultuuripärand ...... 29 IIIa. Looduslikud pühapaigad kavandatava Rail Baltic raudtee alal ...... 29 RAUDTEE 10C ...... 30 RAUDTEE 10 B ...... 31 RAUDTEE 9 ...... 32 RAUDTEE 7G ...... 33 RAUDTEE 7G ...... 34 RAUDTEE 6D, 7D ...... 35 RAUDTEE 6A ...... 36 IIIb. Folkloorsed teated ...... 37 Trass 10 C ...... 37 Trass 10E ...... 37 Trass 10B ...... 38

Trass 10A ...... 38 Trass 11A–B ...... 39 Kokkuvõte ...... 40

Sissejuhatus

Arheoloogilise eeluuringu läbiviimiseks Rail Baltic trassi valikul loodi uurimisrühm järgmises kooseisus: Valter Lang, professor (juhataja) Martti Veldi, doktorant, vastutav kaardimaterjali analüüsi ning andmete kaardil esitamise eest Anu Kivirüüt, magistrant, vastutav trassilõikude 11A–C ja 12A (osa) eest Maarja Olli, doktorant, vastutav trassilõikude 10A–E eest Madli Oras, magistrant, vastutav trassilõikude 6B, 6D/7D, 7B, 7D, 7G ja 8B eest Keiti Randoja, magistrant, vastutav trassilõikude 7A, 8A, 9A–B ja 12A (osa) eest Riina Juurik, MA, vastutav trassilõikude 1A–B, 2A–B, 3A–B, 4A–F, 5A–C ja 6A eest Ahto Kaasik, teadur, vastutav looduslike pühapaikade eest. Lisaks konsulteeriti teiste arheoloogidega, väärtuslikku infot saadi eriti Jüri Metssalu ja Mari- Ann Remmeli käest.

Töö tehti septembrikuu jooksul 2013 ning selleks vaadati läbi nii asjasse puutuvad arhiiviallikad kui ka publitseeritud materjalid ning ajaloolised kaardid (vt allpool). Esialgselt planeeritust jäi välja üksnes Rootsiaegsete katastriplaanide analüüs, sest see on niivõrd mahukas töö, mida pole võimalik teostada kõikide trassilõikude kohta ühe kuu jooksul. Otstarbekas on kaasata kõnealuste plaanide uurimine üksnes lõplikult väljavalitud trassi alal, seoses seal läbi viidavate arheoloogiliste maastikuinspektsioonidega.

Aruanne tugineb mahukale allikabaasile:

Arheoloogilised välitööd Eestis 1996–2011 ja 2012 (ilmumisel) (AVE), Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli arheoloogiaarhiivid – teated, inspektsiooniaruanded ning kihelkonnakirjeldused, lisaks Arheoloogiateadete andmebaas, Kohapärimuse andmebaas, Muinsuskaitseameti register, Mari-Ann Remmeli isiklik kogu, NL topokaart (o42 vanem ja c63 vanem), Eesti topokaart 1935-1939. Ajaloolise asustuse analüüsimisel kasutati Vene 1- verstalist topograafilist kaarti mõõtkavas 1: 42000, mis valmis aastatel 1894–1915. Antud kaart ilmestab väga hästi 19./20. sajandi vahetuse asustust, mis ei ole suures osas jõudnud veel linnastuda, ja näitab kätte põlisasustusega piirkonnad, kus suure tõenäosusega võib leida arheoloogiliselt huvipakkuvaid objekte.

Kasutatud allikate lühendid: AB - arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. AI = Ajaloo Instituudi leiukogu AK = Arheoloogia kabineti arhiiv AM = Ajaloomuuseumi leiukogu EKI = Eesti Keele Instituut EknS = Eesti Kirjanduse Seltsi rahvaluulekogu ERA = Eesti Rahvaluule Arhiiv Mss – J. Jungi käsikirjad TÜ = Tartu Ülikooli pearaamat IA = inspektsiooniaruanne J = juhuslik materjal arheoloogia arhiivis KK = kihelkonnakirjeldused

Traditsiooniline kihelkonnalühend viitab vastavale karbile arheoloogia arhiivis (nt Hag = Hageri kihelkond; Juu = Juuru kihelkond; Rap = Rapla kihelkond)

Kasutatud arhiivid ja allikad: Ajaloo Instituudi pearaamat Ajaloomuuseumi leiukataloog Arheoloog Jüri Metssalu suulised andmed 22.09.2013 Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek Eesti Kirjanduse Seltsi rahvaluulekogu Eesti Rahvaluule Arhiiv Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register Tartu Ülikooli Arheoloogia kabineti arhiiv Tartu Ülikooli pearaamat

I osas esitatakse kogutud informatsioon trassilõikude kaupa, kusjuures kajastatud ei ole ainuüksi otseselt trassile jäävad muistised, vaid ka need, mis paiknevad selle läheduses. Iga lõigu juures antakse ka tegevuste loetelu, mis on tarvilik läbi viia, kui valik langeb antud trassilõigu kasuks. Arheoloogilise uurimistöö seis on paljudes piirkondades hetkel selline, et eeldab täiendavaid maastikuinspektsioone võimalike muististe väljaselgitamiseks. Inspekteerimist vajavate kohtade valikul on lähtutud teadaolevatest arheoloogilistest muististest, juhuleidudest, pärimusteadetest, maastikusituatsioonist ja ajaloolisest asustusmustrist.

II osas esitatud informatsioon on lühemal kujul ja ilma allikaviideteta esitatud eraldi kokkuvõtvas tabelis (eraldi fail). Seal on viimases tulbas esitatud ka meie eksperdirühma arusaam tegevuste kohta iga nimetatud objekti puhul. Seal esinevate tähtede tähendused on järgmised: A – objekt tuleb rahule jätta, st säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Viimane kehtib enamasti objektide kohta, mis ei asu trassil, vaid selle läheduses, olles ühtaegu n-ö ohusignaaliks selle kohta, et seal läheduses (ja võib-olla isegi trassi alal) võib veel midagi olla, mida praegu ei teata. Kõikidel objektidel on trassilõigu-sisene numeratsioon, mis on kantud ka kaardile.

III osas esitatakse (a) Ahto Kaasiku koostatud looduslike pühapaikade kirjeldus, mille andmed leiavad kajastamist ka osas II. Samuti on selles osas (b) esitatud Mari-Ann Remmelilt saadud rahvaluuleline informatsioon, mida enamasti pole võimalik „arheoloogia keelde“ tõlkida. See tähendab, et tegu on rahvapärimuses talletunud kohtadega, millel arheoloogiliste muististega võib, kuid ei pruugi olla mingit seost. Ometi on need olulised kohad meie rahvakultuuri jaoks, mille hävitamine tooks kaasa ka vastavate pärimuste kadumise.

IV osas e kokkuvõttes esitatakse eksperdirühma arusaam selle kohta, millised trassilõigud oleksid arheoloogilise pärandi suhtes kõige vähem destruktiivsed. Samuti esitatakse edasiste Rail Baltic väljavalitud trassile jäävate arheoloogiliste objektide väliuuringute metoodika ja uurimistöö tegevuskava.

I osa: Arheoloogiamälestiste tunnustele vastavate objektide kirjeldus trassilõikude kaupa

Trassilõigud 1A ja 1B Läbivad metsa ja hõredalt asustatud piirkondi. IA/IB-1. Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa-nimelise kohaga sisemaal. (AB 7746; AK Hää: KK, Parmas 1923, 17 (2)) Tee ligikaudne kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine soisemates kohtades. Vaja on teha maastikuinspektsioon pakktee leidmiseks ja kui see ei anna tulemusi, viia läbi arheoloogiline järelevalve tööde ajal.

Trassilõigud 2A ja 2B Läbivad metsa ja hõredalt asustatud piirkondi. 2A/2B-1. Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad mõlemad jõe kaldad.

Trassilõigud 3A ja 3B Läbivad metsa ja soid. Ühtegi arheoloogilist muistist trasside teele ei jää.

Trassilõik 4A Läbib metsa ja soid. Ühtegi arheoloogilist muistist trasside teele ei jää.

Trassilõik 4B Läbib nii metsi kui külasid, ületab kaks jõge. 4B-1, 2. Kohtades, kus trass ületab Reiu jõe ja Vaskjõe, oleks kallastel vaja kindlasti läbi viia arheoloogilised eeluuringud, et välistada kiviaegsete elamisjälgede esinemine. 4B-3. Rabakülas paikneb trassi läheduses (ca 400 m) seni avastamata, vaid talu täpsusega lokaliseeritud maahaudkalmistu (AB 8195; AK Pär: KK, Parmas 1923, 50). 4B-4. Silla külas paikneb kas selle või lõigu 4C kulgemiskoha kandis inimluude leiukoht, mis on veel lokaliseerimata (AB 8200; AK Pär: KK, Parmas 1923, 52). Nimetatud kohtades on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida.

Trassilõik 4C Kulgeb sarnaselt 4B-le. 4C-1. Tuleb suurt tähelepanu pöörata ületuskohtadele Reiu jõest. 4C-2. Vaskjõe äärest, trassist mõnisada meetrit idas, on leitud kivikirves (AB 8235; AK Pär: J (teade: A. Kriiska 2000)). 4C-3. Nagu juba 4B-4 juures mainitud, on trassi kulgemise piirkonnas teada inimluude leiukoht. Nimetatud kohtades on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida. 6

Trassilõik 4D Ületab Reiu jõe, läbib Pärnu maastikukaitseala männikut ja Pärnu linna. Taas tuleks suurt tähelepanu pöörata Reiu jõe kallastele. 4D-1. Reiu/Silla küla alalt on jõe kaldalt saadud kivikirves. (AB 8255; AK Tor: J (kiri: L. Rantla? 1986) (3)) Selles piirkonnas nagu ka Reiu jõe kallastel tuleb läbi viia maastikuinspektsioon.

Trassilõik 4E Kulgeb sarnaselt 4D-le ja tähelepanu peaks pöörama Reiu jõe kallastele (4E-1). 4E-2. Reiu küla maalt, Pärnu maastikukaitseala männikust on leitud 15. sajandi müntidest aare (AB 9337; AK Pär: IA, Kriiska 1997, 15. okt), trassist ca 300 m kauguselt. 4E-3. Pärnu linnas on trassi koridori vahetust lähedusest, Metsakalmistu alalt, leitud keraamikat ja sütt, mis dateeriti varasesse pronksiaega (AB 9340; AK Pär: IA, Kriiska, Vunk 1994, 08. juuli). Kohtades 4E-1 ja 4E-3 on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida.

Trassilõik 4F Läbib Pärnu linna, ületab Pärnu jõe ja Rääma raba ning riivab Urge küla. 4F-1. Pärnu linnas tuleks teha eeluuringuid Pärnu jõe lõunapoolsel kaldapealsel, kõrgematel ja liivasematel kohtadel ning seal, kus trass jõge ületab, kuna jõest on leitud hulgaliselt kiviaegset leiumaterjali ning kiviaegsete elamisjäänuste leidmise tõenäosus on olemas. (AB 8210, 9908, 8214, 8239) 4F-2. Kilksama külas lõikub raudteetrassiga (osaliselt võib kulgeda ka samal marsruudil) pärimuslik Oti tee Oti ja Malkeni talude vahel (AB 9323; E 53832/3 (1)). Tee täpset kulgemiskohta pole võimalik määrata. Ei saa välistada, et trassi tegemisel tuleb välja tee pakkusid, seetõttu on siin ehitustööde ajal vajalik järelvalve.

Trassilõik 4G Kulgeb osaliselt läbi metsade, kuid läbib ka külasid. 4G-1. Surju külas tuleks inspekteerida kohta, kus trass ületab Reiu jõe, Surju oja ning Lähkma jõe. Reiu jõe äärest ning Surju külast on leitud mitmeid kivikirveid. (AB 8192, 8193; AK Pär: J (teade: A. Kriiska 2000, 20. jaan)) 4G-2. Kõrsa külas paikneb kaitsealune maahaudkalmistu Kuke kalme Kõrsa külas, MK reg nr 11826. (AB 9257), selle juures asub trassi alal kesk- ja uusaegne asulakoht. (AB 9253; AK Tor: KK, Kriiska 1999 (11a)). Lisaks asub Kõrsas kaitsealune kalmistu (reg nr 11826). 4G-3. Pulli külas teisel pool Pärnu jõge paikneb trassi teel kiviaegne (A. Kriiska sõnutsi hilismesoliitiline) ja rauaaegne asulakoht. (AB 9271; AK Tor: IA, Vindi 2007, 30. apr (2)) Põhjalikku inspekteerimist vajab kogu Pulli küla ala, kuna küla ühe talu maalt on leitud talb (AB 9258; AK Tor: KK, Kriiska 1999 (29b)) ning kusagil (endise Juntsi) küla alalt on leitud inimluid. (AB 9259; AK Tor: KK, Laid 1924, 149 (1)) 4G-4. Rütavere küla maadel jäävad trassi teele kaks leiukohta, kust on saadud kammkeraamika kultuuri aegne talb (AB 9264; AK Tor: KK, Laid 1924, 32-33) ja keskaegne hoburaudsõlg. (AB 9265; AK Tor: KK, Laid 1924, 103) Seega on vajalikud inspektsioonid võimalike muististe avastamiseks.

Objektidel 4G-2 ja 4G-3 tuleb enne ehitustööde algust läbi viia arheoloogilised väljakaevamised, mis tõenäoliselt on üsna mahukad. Põhjalikud inspektsioonid on vajalikud teistel nimetatud objektidel ja kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb needki enne ehitustöid läbi uurida. Tegu on väga töömahuka trassilõiguga.

Trassilõik 5A Läbib nii külasid kui metsaalasid. Lähedusse jäävad kaks Niidu küla pelgupaik-linnust (Akupere linnus, MK reg nr 11 718 ja Lõimemägi, MK reg nr 11719) ning Mõisaküla küla kivikalme (MK reg nr 11737). 5A-1. Niidu küla Akupere linnuselt on leitud kvartsikild, ilmselt nukleus, mistõttu tuleks võimalike kiviaja asutuspaikade leidmiseks konsulteerida vastava perioodi spetsialistidega ning trassi alla jääval sooalal vaadata üle kindlal samakõrgusjoonel paiknevad soosaared ja – servad. 5A-2. Mõisaküla kruusaaugus olevat asunud kalmistu, kivikalme ja pühad puud. Sealt ei tohiks kruusa võtta enne inspektsiooni. Nimetatud kohtades on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida.

Trassilõik 5B Läbib nii külasid kui metsaalasid. Trassi lähedusse jäävad kaitsealused Tabria (MK reg nr 11720) ning Lehu (MK reg nr 11734) küla kivikalmed. 5B-1. Kuna sealsetes külades pole arheoloogilisi inspektsioone eriti toimunud, tuleks kindlasti vaadata üle Tabria ja Lehu külade alad, mida trass riivab, samuti Pööravere küla serv.

Trassilõik 5C Läbib nii metsi, soid kui külasid. Kaisma külas paikneb trassist ca 400 m kaugusel kaitsealune ohvrikivi (MK reg nr 11750). Trassi poolt läbitaval alal ei ole inspektsioone tehtud, seetõttu pole trassi läheduses teada palju muistiseid. 5C-1. Kergu külas on saadud juhuleide ca 700 m kauguselt trassist (AB 10669) ning ca 400 m kaugusel paikneb rootsiaegne küla (AB 10671) ja aardeleiukoht (detektorist Margo Puurami info) (AB 10670). Kuna trass lõikab vähemal või rohkemal määral Murru, Sohlu, Kergu ja Kõnnu külade kõrgema mineraalmaa servi, tuleks neid alasid kindlasti inspekteerida. Samuti tuleks tähelepanu pöörata Tootsi Suursoo servadele, kust on leitud kiviaegset leiumaterjali (K. Siku suulistel andmetel).

Trassilõik 6A Läbib nii metsi kui külasid. 6A-1. Ojaäärse külast on leitud mitmeid juhuleide, millest mõned on pärit ka trassikoridori alalt. Tarvaste talu põllult on leitud raha taolisi plekist asju, vaskvõrude katkeid, võtmeid jms ning maa leiukoha ümber sisaldab rähka ja ahervarre varemeid. (AB 10660; AK Vig: KK, Illisson 1932, 52) Nurtu jõe äärest Saaliste talu maalt on saadud talb. (AB 10664; AK Vig: KK, Tiitsmaa 1923, 10) Trassi lähedusest oja äärest on veel saadud kivikirveid ja tuluskivi. Lisaks on antud alal terve rida verstakaardile märgitud põlistalusid. Seetõttu tuleks kindlasti läbi viia arheoloogilised eeluuringud, eriti oja ja Nurtu jõe kallaste alal.

6A-2. Vana-Nurtu külas läheb trassikoridor üle väidetavalt pühaks peetava Sõela allika (AB 10677; Pärandkultuuri rakenduse obj nr 504:ALL:007). 6A-3. Kindlasti vajab inspekteerimist ka koht, kus trass ületab Velise jõe Nääri ja Valgu külade piiril, kuigi kindlaid arheoloogilisi muistiseid või leide sealt veel saadud pole. Verstakaardi põhjal võiks vana külasüda paikneda Velise jõest N suunas.

Nimetatud kohtades on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida. Arheoloogiliselt on vaja uurida Sõela allika ümbrust.

Trassilõik 6B Lõik algab põhja poolt Kehtna vallast, riivates Järvakandi valda ning jõudes lõunapoolses otsas Vändra valda. Trassilõik läbib järgmisi asulaid: Ahekõnnu, Selja (Kehtna vald), Järvakandi alev (Järvakandi vald) ja Kõnnu (Vändra vald). Planeeritav trass läbib metsa ja põllumaid. Asustust trassi ümbruses praktiliselt pole, välja arvatud Järvakandi alev trassist ida pool.

Ahekõnnu ja Selja külas ei ole trassilõigu 6B alal teadaolevaid muistiseid.

Järvakandi alevis on: 6B-1. Röövlimägi, pärimuslik mägi Tallinna – Pärnu maanteest "pool kolmat versta eemal" heinamaal Seal olevat koopad "kodu küpsetatud" telliskividest, 4-5 jalga sügavad. Vanad inimesed räägivad, et kui heinamaad tehti, siis leiti neist aukudest inimese konte ja riideid; seal olevat röövlid asunud (Mss 17 (2)), rohkem infot ilmselt asukoha kohta ei saagi.

6B-2. Kabelimägi, maahaudkalmistu; kabeli/kirikuase Kabeli (vana talu?) või Vanapere (vana talu?) maal, Järvakandi klaasivabriku juures. Olevat leitud luid.

On vaja Kabelimäe täpne ulatus välja uurida ning vajadusel viia läbi arheoloogilised kaevamised.

Kõnnu külas ei ole trassilõigu 6B alal teadaolevaid muistiseid.

Trassilõik 6D/7D Lõik kulgeb läbi Kehtna valla, riivates Järvakandi valda ning jõudes lõunapoolses otsas Vändra valda. Trassilõik läbib järgmisi asulaid: Hertu, Põrsaku, Kaerepere, Saksa, Keava alevik, Koogimäe, Linnaaluste, Kehtna-Nurme, Ohekatku, Hiie, Põllu, Haakla, Ahekõnnu, Selja (Kehtna vald), Järvakandi alev (Järvakandi vald) ja Kõnnu (Vändra vald). Planeeritav trass läbib asustusalasid, metsa ja põllumaid. Asustus trassi ümbruses on tihedam trassi põhjaosas, suurematest asulatest läbib trass Keava alevikku. Lõuna pool jääb trassist vahetult lääne poole Järvakandi alev.

Kõnnu külas ei ole trassilõigu 6B/7D alal teadaolevaid muistiseid.

Järvakandi alev

6D/7D-1. Röövlimägi, pärimuspaik, telliskividest koopad, täpset asukohta pole teada (vt 6B- 1). 6D/7D-2. Kabelimägi, maahaudkalmistu ja kabeli/kirikuase, asub trassialal või selle vahetus läheduses. Paika tuleks inspekteerida ja kalmistu ulatus selgeks määrata, läbi viia kaevamised (vt 6B-2).

Ahekõnnu ja Selja külas ei ole trassilõigu 6B/7D alal teadaolevaid muistiseid.

Haakla küla 6D/7D-3. Kivikirve leiukoht trassialast vahetult lääne pool. Paik tuleks üle vaadata ja otsida võimalikku asula kultuurkihti. 6D/7D-4. Võllamägi, pärimuspaik, mille täpne asukoht tuleks kindlaks määrata ja juhul kui see paikneb trassialal, seda inspekteerida.

Põllu külas ei ole trassilõigu 6B/7D alal teadaolevaid muistiseid.

Hiie küla 6D/7D-5. Hiie asulakoht, põlenud kive ja esemeid on leitud trassialast u 800 m lääne pool. Sellest veidi põhja pool asub maahaudkalmistu, kust on leitud luid ja rauast ripplukk, samuti on asulakoha lähedalt leitud keraamikat. Arvatavasti on paigad ohupiirkonnast väljas, kuid igaks juhuks tuleks siiski maantee ümbrust muististe ja trassi vahelisel alal inspekteerida. 6D/7D-6. Kivikalme, leitud on luid ja keraamikat. Juhul kui kalme ulatub trassi alale, tuleks läbi viia kaevamised.

Ohekatku küla Kaitsealused kinnismuistised: 6D/7D-7. Lohukivi (reg nr 11957) asub trassi vasakpoolse „nihutamisruumi“ alal, seega ei tohi trassi selles piirkonnas kindlasti vasakule nihutada. Samas piirkonnas on aerofoto põhjal potentsiaalne kultuurkihi leiuala 6D/7D-8. Lohukivi (reg nr 11959) trassialast u 500 m kagu pool. 6D/7D-9. Ohvritamm (reg nr 11960), püha puu, mis asub trassialast u 200 m lääne pool. Muud paigad: 6D/7D-10. Kivikirve, tulekivi ja kvartsi leiukohad trassialast u 450 m lääne pool. Leiukohtade ümbruses tuleks uurida võimaliku asulakoha olemasolu ja ulatust. 6D/7D-11. Neli lohukivi trassialast 300-400 m lääne pool, trassi rajamine planeeritavale alale ei ohusta. 3 kivi on hävinud. 6D/7D-12. Hiiemägi, püha mägi, mis on Ohekatku Liumägede alguspunkt ning kõige kõrgem mägi ahelikus. Hiiemägi 6D/7D sõidab risti üle Hiiemäe ja Hiieraba. (Jüri Metssalu) Selle mäeaheliku [Ohekatku Liumäed] pikkus on kuus versta. Tema kõige kõrgemat kohta nimetakse ka Iiemäeks, mis ühtlasi selle aheliku alustus on. (H III 23, 639) 6D/7D-19. Potentsiaalne leiuala Ohekatku külas. Võimalikule kultuurkihile viitavad vanad talukohad verstakaardil, tuulik, ja reljeef. Paikneb trassil.

Kehtna-Nurme küla Kaitsealused kinnismuistised: 6D/7D-13. Lohukivi (reg nr 11958) trassialast u 140 m lääne pool, mis ei jää planeeritavale trassile ette ning ei ole seega ohustatud.

Koogimäe küla

6D/7D-14. Koogimäe asulakoht, luid ja esemeid on leitud trassialast u 600 m lääne pool. Maapind on kuni alusliivani läbi küntud, ei eristu välisel vaatlusel ümbritsevast põllust. Tuleks inspekteerida piirkonda asulakoha ja planeeritava trassi vahel ning asulakoha ulatus kindlaks määrata.

Keava alevik 6D/7D-15. Luude leiukoht, mille asukohaks on märgitud Keava (vana küla). Tuleks teha kindlaks leiukoha täpne asukoht ning uurida, kas tegu võib olla matusepaiga või asulakohaga.

Kaerepere küla 6D/7D-16. Asulakoht, kust on leitud keraamikat ja šlakki. Tuleks inspekteerida ja kindlaks määrata asulakoha ulatus.

Saksa külas ei ole trassilõigu 6B/7D alal teadaolevaid muistiseid.

Põrsaku küla 6D/7D-17. Põrsaku asulakoht, esemeid ja põlenud kive on leitud trassialast vahetult ida pool. Leiukoha näol on arvatavasti tegemist asulakoha äärealaga, asulakoha ulatuse kindlaks määramiseks tuleks teha täiendavaid uuringuid, kuna see võib ulatuda trassipiirkonda. 6D/7D-18. Kalmulage, pärimuspaik trassialast u 130 m ida pool. Luid ega kultuurkihti pole sealt leitud, aga toponüüm võib ikkagi mõnele lähedalasuvale matmispaigale viidata (koha nimi tulevat sellest, et seal või lähedal olevat asunud Kalmu saun).

Hertu külas ei ole trassilõigu 6B/7D alal teadaolevaid muistiseid.

Tegu on küllaltki töömahuka trassilõiguga. Puutumatult tuleks säilitada Ohekatku Hiiemägi, aga kas seda trassilõiku ongi üldse võimalik sealt mööda suunata? Väljakaevamised tuleb läbi viia objektidel 6D/7D-6 (kui ulatub trassile) ja -7. Paljudes kohtades on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb needki enne ehitustöid läbi uurida.

Trassilõik 7A

Trass läheb üle põllu- ja metsamaade. Asustusüksustest jäävad trassile Lipametsa, Tamme, Nõmmemetsa, Loe, Nõmmküla ja Metsküla küla.

Metsküla küla 7A-1. Hiiemägi, mille lähedal on ohvrikivi. Kõrvalt, Tõnsu talu karjamaalt on leitud sõjakirveid ja kastrul. Aadu talu metsa ja põlde on kutsutud Kääpa mäeks ja Kääpa põldudeks. Mardi talu juures asub ohvritamm. Piirkond jääb trassile lähedale. Oleks vaja inspekteerida. Allikas: AK Rap: J (Konspekt O. Altmetsa kirjast, Raikkülast 9. Apr. 1959)

Nõmmküla küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Loe küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole

Nõmmemetsa küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Tamme küla 7A-2. Kaitsealused kivikalmed (8 kalmet) ja muistsed põllud. Asuvad trassist umbes 600 m kaugusel. Trassi alla ei jää, aga ümbruskonda võiks inspekteerida, kuna võib veel muistiseid leiduda, nt mõni asulakoht. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register

Lipametsa küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Kuusiku alevik Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Iira küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Kohtades 7A-1 ja 7A-2 on vaja läbi viia maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida. Muististe leidmine siin trassi alal on siiski vähetõenäoline.

Trassilõik 7B Lõik kulgeb läbi Kehtna valla, aga ulatub ka Raikküla valla üksikutesse nurkadesse. Trassilõik läbib järgmisi külasid: Lellapere, Laeste, Kärpla, Ahekõnnu (Kehtna vald), Purku ja Vahakõnnu (Raikküla vald). Planeeritav trass läbib peamiselt metsa, põhjaosas ka veidi põlde. Asustus jääb üldiselt eemale, lõunapoolses osas on trassikoridorist vahetult lääne pool talusid.

Lellapere küla 7B-1. Lellapere asulakoht, keraamikat on leitud trassialast u 450 m ida pool, esineb ka üksikuid põlenud kive. Samuti on asulakoha teade trassialast u 350 m ida poolt. Asulakoha ulatuse kindlaks määramiseks tuleks teha täiendavaid uuringuid.

Laeste, Kärpla, Ahekõnnu, Purku ja Vahakõnnu külas ei ole trassilõigu 7B alal teadaolevaid muistiseid.

Trassilõik 7C Trass läbib asustusüksustest Tuti ja Raela küla. Jääb põllu- ja metsaaladele.

Lellapere küla 7C-1. Asulakoht. Jääb trassile lähedale, võib trassini ulatuda. Inspektsiooniga oleks vaja ulatus määrata. (vt 7B-1) Allikas: AK Juu/Rap: IA, Tvauri 2001, apr, mai; 2002, apr, 28 (20).

Põlma küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Sooaluste küla 7C-2. Asulakoht. Jääb trassist u 400 m kaugusele. Inspektsiooniga oleks vaja asulakoha ulatus kindlaks teha, kuna võib ka trassini ulatuda. Allikas: AK Juu/Rap: IA, Tvauri 2001, apr, mai; 2002, apr, 41 (42)

Kaigepere küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Raela küla 7C-3. Asulakoht. Talude aiamaadelt 200x200 m suuruselt alalt on leitud keraamikat. Allikas: AK Juu/Rap: IA, Tvauri 2001, apr, mai; 2002, apr, 39 (40) 7C-4. Kaitsealune ohverdamiskoht „Hiiemägi” (12144) jääb asulakohast umbes 600 m kaugusele. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 7C-5. Kaitsealune kalmistu „Kalmumägi” (12143) jääb Hiiemäest 800 m kaugusele. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register Muistised jäävad trassile lähedale. Oleks vaja inspekteerida.

Väljataguse küla 7C-6. Pärimuslik ohverdamiskoht. Asub kolme mõisa piiripunktis. Jääb trassi alla. Inspektsiooni käigus oleks vaja uurida, kas kusagil on piirikivi ja selle ümbrust šurfida. Allikas: Arheoloog Jüri Metssalu suulised andmed 22.09.2013

Tuti küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Nummerdatud kohtades on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida.

Trassilõik 7D Lõik kulgeb läbi Kehtna valla, aga ulatub ka Raikküla valla üksikutesse nurkadesse. Trassilõik läbib järgmisi külasid: Hertu, Põrsaku, Valtu-Nurme, Saksa, Kumma, Lellapere, Sooaluste, Pae (Kehtna vald), Kaigepere ja Põlma (Raikküla vald). Planeeritav trass läbib metsa ja põlde, tihedam asustus jääb trassialast kaugemale.

Lellapere küla 7D-1. Lellapere asulakoht, keraamikat on leitud trassialast u 450 m ida pool. Asulakoha teade on ka trassialast u 350 m ida pool, arvatavasti on tegu sama asulakohaga, mille ulatus trassi poole tuleks inspektsioonide abil kindlaks määrata. (vt 7B-1 ja 7C-1)

Sooaluste küla 7D-2. Sooaluste asulakoht, esemeid ja põlenud kive on leitud trassialast u 300 m ida pool. Tuleks välja selgitada, kas asulakoht ulatub trassi poole ja mil määral (vt 7C-2). 7D-3. Lohukivi, täpsem asukoht teadmata, talu aseme juures kivihunnikus AK Kos: IA, Kivistik 1989-1998 (97)

Valtu-Nurme küla

7D-4. Odaotsa leiukoht trassialast u 100 m loode pool. Paika tuleks inspekteerida, et teha kindlaks, kas tegu on üksikleiu või asulakohaga.

Pae, Kaigepere ega Põlma külas ei ole trassilõigu 7D alal teadaolevaid muistiseid.

Hertu ega Põrsaku külas ei ole trassilõigu 7D alal teadaolevaid muistiseid.

Saksa ega Kumma külas ei ole trassilõigu 7D alal teadaolevaid muistiseid.

Nummerdatud kohtades on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida.

Trassilõik 7G Lõik kulgeb läbi Kehtna valla, ulatudes lõuna pool Raikküla valla üksikutesse nurkadesse. Trassilõik läbib järgmisi külasid: Hertu, Valtu-Nurme, Saksa, Metsaääre, Kumma, Käbiküla, Kalbu, Lellapere-Nurme, Kärpla, Ahekõnnu (Kehtna vald) ja Vahakõnnu (Raikküla vald). Planeeritav trass läbib peamiselt põllumaid, lõunaosas ka metsaseid alasid. Asustus on tihedam trassilõigu põhjapoolses osas, lähim suurem asula on Kehtna alevik ligi 1 km ida pool.

Ahekõnnu ja Vahakõnnu külas ei ole trassi 7G alal teadaolevaid muistiseid.

Kärpla küla 7G-1. Kärpla asulakoht, keraamikat on leitud trassialast u 600 m lääne pool. 7G-2. Kärpla II asulakoht, keraamikat ja põlenud kive on leitud planeeritava trassi alalt. Tuleks inspekteerida asulakohtade vahelist ala ja teha kindlaks asulakoha ulatus. Kui trass rajatakse planeeritavasse kohta, tuleb asulakohal läbi viia kaevamised.

Kalbu ja Lellapere-Nurme külas ei ole trassilõigu 7G alal teadaolevaid muistiseid.

Käbiküla Kaitsealused kinnismuistised: 7G-3. Kivikalmed (reg nr 11946 ja 11949) paiknevad lähestikku (30 m kaugusel), trassialast u 500 m ida pool, sealt on leitud luid. 7G-4. Kivikalmed (reg nr 11947 ja 11948) asuvad kõrvuti planeeritava trassi alal (rohkem parempoolse „nihutamisruumi“ pool), on seotud pärimusliku Hiiemäega (7G-5), sealt on leitud luid ja esemeid. Muud paigad: 7G-6. Kivilasud, mis võiksid olla kivikalmed. Asuvad Kehtnast Järvakandi poole sõites Käbiküla kandis maanteest lõuna pool keset põlde kõrgemal künkal, seega kaitsealustest kivikalmetest teisel pool maanteed. Tuleks kindlaks määrata, ega kivilasud ei asu planeeritava trassi alal ning kas tegu on üldse kivikalmetega. 7G-7. Käbiküla asulakoht, esemeid leitud trassialast u 600 m ida pool. 7G-8. Kivikirve leiukoht trassialast u 400 m ida pool, kivikalmete (reg nr 11946 ja 11949) ja asulakoha lähedal, kogu piirkonda tuleks põhjalikumalt uurida ja vaadata, kas on veel asustusjälgi trassiala ja kivikalmete (reg nr 11947 ja 11948) pool, millegi leidmisel viia trassi alal läbi kaevamised.

Saksa ja Kumma külas ei ole trassilõigu 7G alal teadaolevaid muistiseid.

Valtu-Nurme küla 7G-9. Odaotsa leiukoht trassialast u 100 m loodes. Leiukoha ümbrust tuleks inspekteerida ja välja selgitada, kas tegu on üksikleiu või asulakohaga (vt 7D-4).

7G-10. Kioleina hiis Metsaääre külas (vt looduslike pühapaikade aruanne).

Hertu külas ei ole trassi 7G alal teadaolevaid muistiseid.

Tegu on muististerikka piirkonnaga. Säilitamist vajavad Käbiküla Hiiemägi ja Kioleina hiis Metsaääre külas; väljakaevamised on vajalikud Kärpla II asulakohal, Käbiküla kivikalmed (2), mis kõik on ilmselt väga töömahukad objektid. Reas kohtades tuleb läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb needki enne ehitustöid läbi uurida.

Trassilõik 8A Trass läbib osaliselt Hagudi raba, Mõisaaseme, Alu-Metsküla, Kalevi ja Sulupera külasid. Trassile jäävad nii metsad kui põllumaad.

Sulupere küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Kalevi küla 8A-1. Kaitsealune kivikalme 12155 jääb trassile. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register

Sikeldi küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Alu-Metsküla küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Mõisaaseme küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Selle trassi valimisel tuleb läbi kaevata Kalevi küla kivikalme.

Trassilõik 8B Lõik algab põhja poolt Juuru vallast ning lõpeb lõuna pool Kehtna vallas, läbides järgmisi külasid: Pirgu, Lõiuse, Härgla, Vankse, Maidla, Hõreda (Juuru vald), Purila, Hagudi, Nõmme, Oola, Aranküla, Ülejõe (Rapla vald) ja Pae (Kehtna vald). Planeeritav trass läheb läbi metsa ja asustusalade, aga ei läbi tihedama asustusega piirkondi ega suuremaid asulaid.

Pae küla

8B-1. Pae metsa ohvrikivi, mis asub trassialast 130 m lääne pool ning millel on kaks suurt lohku. Tuleb jälgida, et trassi ei rajataks ohvrikivi asukohta. 8B-2. Pae jäljekivi, õõnes kivi, mille kindel asukoht pole teada. 8B-3. Rebastemäe allikas, pärimuspaik, asub võib-olla Pae külas. 8B-4. Surnumägi, pärimuslik katkuaegne matusepaik, kust on leitud luid; asub trassialast u 600 m lääne pool. Tuleks välja selgitada, ega matusepaik trassialale ei ulatu.

Ülejõe külas ei ole trassilõigu 8B alal teadaolevaid muistiseid.

Aranküla 8B-5. Aranküla maahaudkalme, mille puhul tuleks välja selgitada kalmistu ulatus ja võimalik paiknemine trassi alal.

Oola küla 8B-6. Suitsu leiukoht, esemeid on leitud trassialast u 350 m ida pool. 8B-7. Taraka mägi, pärimuspaik, trassialast umbes 75 m ida pool. Seal olevat kunagi elatud, tegemist võib olla samuti Jungi mainitud linnamäega. 8B-8. Oola asulakoht, esemeid leitud trassialast vahetult ida pool. 8B-9. Kivikirve leiukoht trassist ida pool. 8B-10. Lohukivi trassialal. 8B-11. Asulakoht trassist 280 m W. Kõik leiukohad asuvad suhteliselt lähestikku ja nendevahelisel alal tuleks teha inspektsioone, et asulakoha ulatus kindlaks määrata. Üpris võimalik, et see ulatub trassi alale, sel juhul tuleb asulakohal läbi viia kaevamised. Samasse piirkonda jääb ka verstakaardil märgitud Oola küla tuumik.

Hagudi küla 8B-12. Trassilõigust lääne pool asuvad kaitsealused lohukivid, millest lähimad (reg nr 12157 ja 12159) paiknevad trassialast u 450 m ja 620 m lääne pool, seega ei ohusta neid trassi rajamine planeeritavale alale.

Muud paigad: 8B-13. Asulakoht, mida tuleks inspekteerida ja välja selgitada asulakoha ulatus, võimalik paiknemine trassi alal.

Nõmme külas pole trassilõigu 8B alal teadaolevaid muistiseid.

Hõreda küla 8B-14. Masku mägi ja Niinemägi, mis võivad asuda trassi 8B alal; üks neist võib olla linnamägi, mida on nimetanud Jaan Jung ja öelnud, et see asub Hõreda mõisa juures heinamaal.

Maidla küla 8B-15. Asulakoht, kust on leitud keraamikat. Tuleks inspekteerida ja välja selgitada asulakoha ulatus.

Vankse külas puuduvad trassilõigu 8B alal teadaolevad muistised ning trass läbib külas peamiselt metsa.

Härgla küla

Toomatoa Väljamäe kalmistu, kust on leitud luid. Toomatoa talu pole Maa-ameti Geoportaalis; võimalik, et tegu on Tooma taluga, sel juhul ei asu paik ohupiirkonnas. Tammiku värav, pärimuskoht, on ala vana tammiku alguses, trassialast u 350 m ida pool. Tegu on võimaliku pühakohaga, aga trass ei kujuta paigale ohtu.

Lõiuse küla Kaitsealused kinnismuistised: 8B-16. Saaremõisa asulakoht (reg nr 11886), trassialast u 250 m ida pool. Kuulub samasse tundlikusse alasse, kuhu ka Pirgu küla muistised – tuleks uurida piirkonda asulakohast lääne pool. 8B-17. Kopli lohukivi (reg nr 11892), trassialast u 200 m ida pool. Muud paigad: 8B-18. Lõiuse asulakoht, mille oletatav asukoht on Lõiuse küla tuumikus olevate talude peenramaadel, kus maapind on asulakohale iseloomulikult tume. Paika tuleks inspekteerida ja uurida, kui suur on kultuurkihi ulatus. Tõenäoliselt jääb asulakoht aga ohupiirkonnast välja.

Kiviaed, pärimuskoht, mille asukohaks on märgitud „Lõiuse küla juures, mõisa poolt tuleb“.

Pirgu küla Kaitsealused kinnismuistised: 8B-19. Liivi asulakoht (reg nr 11896) trassialast u 200 m ida pool. 8B-20. Kärivere asulakoht (reg nr 11897) trassialast u 450 m ida pool. 8B-21. Jüripere asulakoht (reg nr 11898) trassialast u 140 m ida pool, leitud keraamikat. 8B-22. Sõjatee lohukivi (reg nr 11900) trassialast u 630 m ida pool. 8B-23. Liivi I lohukivi (reg nr 11902) trassialast u 190 m ida pool. 8B-24. Liivi II lohukivi (reg nr 11903) trassialast u 350 m ida pool. 8B-25. Liivi III lohukivi (reg nr 11904) trassialast u 350 m ida pool. 8B-26. Liivi IV lohukivi (reg nr 11905) trassialast u 230 m ida pool. 8B-27. Kivi II lohukivi (reg nr 11906) trassialal, „nihutamisruumi“ parempoolses osas. 8B-28. Kruusa lohukivi (reg nr 11907) trassi alal. 8B-29. Kivi I lohukivi (reg nr 11908) trassialal, „nihutamisruumi“ parempoolses osas. Põhjalikumat inspekteerimist vajab kogu ala Pirgu mõisa ja kaitsealuste muististe vahel. 8B-30. Pirgu mõisa lohukivi (reg nr 11909) trassialast u 190 m lääne pool. 8B-31. Pirgu mõis (peahoone reg nr 15191) pärimuskoht, trassialast vahetult lääne pool. Muud paigad: 8B-32. Pirgu mõisa lähedal asub vana mõisaase ning pärimuspaigad: Pirgu mõisa pargis olev püramiid ja mõisnike koera matusepaik. Paigad asuvad trasside 8B ja 9B hargnemiskohas ning jäävad 9B poole. 8B-33. Posti jäljekivi, trassialast vahetult lääne pool, öeldud, et asub põllul teiste suurte kivide seas 8B-34. Liiva kalmistu ja pärimuslik hukkamiskoht, kruusaauk, kust on leitud luid ja mille täpne asukoht vajab täpsustamist, aga see võib asuda trassilõikude 8B ja 9B ühisalal. 8B-35. Pirgu külas asuvad veel pärimusega seotud paigad, mille täpsem asukoht pole teada: Vareste kirik, Pirgu tamm ja Perse kärtsu mets.

Tuleb jälgida, et trass ei läheks läbi lohukivide asukohtadest ega Pirgu mõisa alast, kus paiknevad nimetatud muistised ja pärimuspaigad. Kogu trassi alal on tegu suhteliselt sensitiivse piirkonnaga, kus on tihedalt muistiseid. Planeeritava trassi alal tuleks läbi viia

17 inspektsioonid, et välja selgitada, kas seal on veel jälgi asustusest. Trassile jäävad muistised tuleb enne ehitust läbi kaevata. Hõreda külas on arvatav linnamägi, mida ei tohiks häirida.

Trassilõik 9A Trass läbib Angerja, Pahkla, Salutaguse, Seli, Mälivere ja Röa küla. Trassile jäävad lisaks asustusükstustele metsa- ja põllualad.

Pirgu küla 9A-1. Juhuleidudena on leitud mõõgaotsi ja münte. Tegemist on pärimusliku lahingupaigaga. Jääb trassi alla. Oleks vaja inspekteerida. Allikas: ERA DH 245, 6 < Hageri khk, Kohila v, Salutaguse k < Juuru khk ja v, Pirgu k, Kiriste t – Tuuli Otsus, Ave Taavet < Leene Jäer, s 1909, Ester Hansberg, s 1935 (2009)

Salutaguse küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Pahkla küla 9A-2. Kaitsealune asulakoht (12005) jääb trassist u 600 m ida poole. Trassile ei jää. Asulakoha läheduses on viis kaitsealust lohukivi ja kolm kaitsealust kivikalmet. Asulakohast u 150 m lõuna poole jäävad Angerja linnuse varemed. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 9A-3. Juhuleidudena on tulnud palju luid Kalmu, Lauri, Siili ja Veski talude juurest. Tegemist võib olla kalmega. Ei jää otseselt trassi alla, kuid oleks vaja inspekteerida. Allikas: AK Hag: KK, Tamm 1922, 33 (2) 9A-4. Maahaudkalmistu Palvemägi. Inspektsiooniga oleks vaja kindlaks teha täpne asukoht ja ulatus. Ei jää otseselt trassi alla, kuid asub selle lähedal. Allikas: AK Hag: J (kiri: R. Starrkopf 1933) (1)

Angerja küla 9A-5. Kuus muinsuskaitse all olevat lohukivi. Lohukivi (11974) jääb trassile väga lähedale. Kultuskivi „Linnukivi” (11976) jääb trassi peale. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 9A-6. Kolm muinsuskaitse all olevat allikat (12019, 12020, 12021) asuvad lähestikku. Jäävad trassile. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik regi 9A-7. Ieotsa mägi Pahkla ja Angerja külas (vt looduslike pühapaikade aruanne). 9A-8. Muinsuskaitsealune kivikalme „Kullamaa kabeli ase” (12008). Asub allikatest u 100 m ida pool. Ei jää otseselt trassile, kuid on selle lähedal. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 9A-9. Asulakoht. Angerja linnusest 300 m lõunas oleval põllul. Inspektsiooniga oleks vaja paika panna täpne asukoht ja ulatus. Võib trassile jääda. Kaardile kantud umbkaudne asukoht. Allikas: AI 6430

9A-10. Angerja ja Pahkla puhul on tegemist muististerohkete küladega. Võimalik, et muistiseid võib olla veel trassi all. On kindlasti vaja inspekteerida kogu nende külade piirkonnas.

Siin ei tohiks puutuda Ieotsa mäge (9A-7), mis osaliselt jääb trassile. Väljakaevamisi on vaja teostada Angerja küla allikate ja lohukivi ümbruses. Enamik teisi piirkondi vajab põhjalikke maastikuinspektsioone. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida.

Trassilõik 9B Trass läbib Angerja, Pahkla, Pirgu, Seli ja Kuku küla. Jääb põllu- ja metsamaadele.

Kuku küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Purila küla 9B-1. Vatla allikas, kus inimesed end ravimas on käinud. Asub Kiigemäe kinnistul, u 100 m maanteest edelas kraavi kaldal. Jääb trassile. Allikas: EKnS 37, 35 (15) < Juuru 1906, H. Valdi k: Hans Kanketer EKI: Vatla allika soon - Purilas Juu KE 72 EKI: Vatla allika soon - Purila - Se jäb Töngi talu ma peale ja jokseb Keila jekke. L.S. 59 Juu Purila KE72

Seli küla 9B-2. Muinsuskaitse all olev Seli linnus (11920). Jääb trassist 300 m kaugusele. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 9B-3–14. Kaksteist muinsuskaitse all olevat lohukivi. Asuvad linnusest lõuna pool. Lohukivid 11915, 11917, 11910, 12217, 12216 jäävad trassile. Lohukivid 11919 ja 11916 jäävad trassile väga lähedale. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 9B-15 Lisaks on trassi ääres Seli mõisa hooned, millest osa jääb trassile. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 9B-16. Asulakoht. On trassist u 200 m kaugusel. Inspektsiooniga oleks vaja asulakoha ulatus määrata, kuna võib trassi alla jääda. Allikas: TÜ 1157

Pirgu küla 9B-17–18. Kaks muinsuskaitse all olevat lohukivi (11908, 11906) jäävad trassile. Trassi lähedal on veel seitse kaitsealust lohukivi, kuid need ei jää ette. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register

Vt ka teised Pirgu muistised trassilõigul 8B.

Pahkla küla Sama muististe kirjeldus, mis trassi 9A puhul (nr 2–4).

Angerja küla Sama muististe kirjeldus, mis trassi 9A puhul (nr 5–10).

Jällegi väga muististerohke piirkond, millest oleks parem raudtee ehitamine eemal hoida. Seli mõisa hooneid ei tohiks puutuda, väljakaevamised tuleb läbi viia mitme lohukivi ja ühe allika ümbruses; inspektsioonid vajalikud paljudes kohtades.

Trassilõik 10A Trassi ala läbib mitmeid soiseid alasid: Limu soos, Saarte raba ning teisi soiseid alasid ning ka metsa. Siiski läbib trass ka päris mitmeid külasid (Veskitaguse, Patika, Sõmeru), kus trass läheb läbi taluhoovide ja põllumaade. Samuti jääb trassi alale ja lähedusse küllaltki palju muistiseid.

Sõmeru küla 10A-1. Kaitsealune asulakoht (reg nr 17972) jääb nihutamisruumi, kuid ilmselt võivad muistise piirid ulatuda ka raudteemaale ja kaitsevööndisse. Kavandatava raudteemaale ja kaitsevööndisse ja/või nihutamisruumi jäävad: 10A-2. Kaitsealusest asulakohast põhjas on võimalikud kivikalmed. Allikas AK Jür: KK, Mägiste 1924, 40 (1) 10A-3. Pärimusega seotud kivi. Allikas: AK Jür: KK, Mägiste 1924, 40 (2) 10A-4. Endise Anni talu maal on pärimuslik matusepaik taluõues kivide all ning samade kivide all sõjariistade leiukoht. Allikas ERA II 224, 324/5 (11) Ca 150 m kaugusele nihutamisruumist jäävad: 10A-5. Endise Aljamardi talu maalt on kündes välja tulnud kivi alt rahakatel, mis maa sisse tagasi vajunud. Allikas: ERA II 224, 336/7 (19). Samuti olla talu keldri nurga all maa sees rahakatel. Allikas H II 65, 621/2 (39). Sama talu põllult on leitud sõjariistu ja luid. Allikas ERA II 224, 334 (17)

Nabala (endine Sõgula) küla 10A-6. Kaitsevööndist ca 280 m kaugusele jäävad kaitsealused kivikalmed ja lohukivid.

Sõgula küla 10A-7. Palju kaitsealuseid muistiseid, neid võib veel leiduda ka ida pool trassi alal.

Metsanurga küla 10A-8-9. Raudteemaale ja kaitsevööndisse jäävad kaitsealused kivikalme (reg nr 17969) ja pelgupaik (reg nr 17971).

Patika küla 10A-10. Patika külas olevad kaitsealused muistised (aslulakoht, lohukivid) jäävad ca 300 m kaugusele trassi nihutamisruumist. Patika külas lõuna pool on kaitsealused asulakohad ja muistsed põllud ca 150 m kaugusel trassi nihutamisruumist. Mõlemal juhul on tarvis kontrollida muististe võimalikku ulatuvust trassi alale.

Paljudes kohtades (10A-1–2, 4, 7–9) on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida. Kaevamised on vajalikud ka Sõmeru kivi ümbruses ja Metsanurga kivikalmel.

Trassilõik 10B Trass lõikab alguses paari talu- ja põllumaad, kuid seejärel kulgeb metsas, soisel alal ja Saarte rabas, siiski lõigates kaitsealust pelgupaika. Lõikab Sõmeru külas talude maid. Edasi kulgeb trass metsades ja soodes.

Sõmeru küla 10B-1. Sõmeru/Pahkla küla heinamaal allikas “Möll hallikas” kuhu on sõjaajal kuldrahasid peidetud. Teade aastat 1899. Allikas: E 52578 (9). Ei suutnud lokaliseerida: 10B-2. Koo mäel Sõmeru külas endise Suupilli talu karjamaal on arvatav kivikalme, ala jääb trassi alale. Allikas: E 52577 (6) Trassile jääb:

Metsanurga küla 10B-3. Trassile jääb kaitsealune pelgupaik “Linnamägi” (reg nr 17970). Trassile võivad jääda: 10B-4. Pelgupaik ja pärimuspaik. endise Metsari talu maal olevat pelgupaik nimega Soontemägi, allikas: H II 65, 607/8 (15); sama talu maal pärimuslik sõdurite matmispaik. Allikas: H III 3, 179/80 (5) 10B-5. Endise Metsari talu taga metsas on pärimuslik matusepaik Palkva mäel. Mäge ei suutnud lokaliseerida, see võib olla metsatukas, mis on talu lähedal ja mis jääb trassi alale. Allikas: RKM II 447, 716 (7) Ca 250 meetri kaugusele nihutamisruumist jääb: 10B-6. kaks pärimuslikku matmispaika endiste Saarte talu maal. Allikas: ERA II 224, 288/9 (20); RKM II 447, 720 (18) 10B-7. Toaritamme pühapaik Metsanurga külas (vt looduslike pühapaikade aruanne).

Metsanurga küla piirkonda koondub ka rohkesti folkloorset materjali, vt allpool, osa IIIb. Sestap on siinkandis vajalik põhjalik maastikuinspektsioon. Säilitada tuleks Metsanurga pelgupaik „Linnamägi“ ja pühapaik „Toaritamme“.

Trassilõigu 10 lõunapoolne osa Kohila vallas Ala, kus kõik trassid kokku saavad ning üheks jooksevad on metsane ja soine. Trassi lõpuosa hakkab jõudma aga asustatud piirkonda. 10-1. Praeguse Pahkla küla põhjaosas, trassil 10 Kohila vallas asub endine Metsaküla. Kuna sealt muistiseid teada ei ole, kuid on tegemist vana külaga, kus on kaua elatud ning seal on mitmed vanad talukohad, mis jäävad trassi alale, siis tuleks teha ulatuslikke inspektsioone. 10-2. Angerja ja Pahkla külade ümbruses on 1933 aastast teade lahingu- ja matusepaikadest, pole lokaliseeritavad. Nt AK Hag: J (kiri: R. Starrkopf 1933) (5)

Pahkla küla Ei suutnud lokaliseerida: ERA II 224, 631 (13) Pahklas "Põlendikul" tulnud kruusaaukudest (tulnud) välja surnuluid.

Trassilõik 10C Trass 10C kulgeb poolenisti läbi asustanud külade, metsa ja põllumaa, ning poolenisti läbi Limu soo. Trassi alguse alale ning selle lähedusse jääb mitmeid muistiseid.

Limu küla

Limu külas küll kaitsealuseid muistiseid trassi alale ei jää, kuid ca 200 m kaugusele trassi nihutamisruumist jäävad kaitsealused lohukivid ja kivikalme. Ca 200-300 meetri kaugusele trassi nihutamisruumist jäävad: 10C-1. juhuleiu leiukoht, leitud on rinnanõel endise Mäe talu kapsaaiast, võib viidata kalmistule. Allikas: AK Jür: KK, Mägiste 1924, 76; 10C-2. aarde/kalme leiukoht, endise Hindreku talu maalt on leitud münte (võimalik aardeleid või kalme). Kuna Hindreku maa on 1930-1944 aastate katastrikaardi järgi päris suur, ulatudes ka trass 10C alale, siis tuleks seal piirkonnas täiendavaid inspektsioone läbi viia.Kuigi ilmselt on talu hoone nn Ahervare, mille alt mündid leiti, Limu küla lõunaosas ning ei ulatu trassi alale. Allikas: AK Kos: IA, Creutz, Engström, Ligi, Ü. Tamla 1993, aug-sept (19); AK Jür: KK, Mägiste 1924, 75. Ei suutnud lokaliseerida järgmisi teateid: 10C-3. Endise Matsi talu maal peaks olema kirikuase, millest on leitud alusmüür, allikas: AK Jür: KK, Tavast 1931, 20 Eerki talu maalt on leitud sõrmuseid, allikas: ERM A 452: 12-13

Pajupea küla 10C-4. Pajupea külas jääb kavandatava raudteemaale ja kaitsevööndisse muinsuskaitsealune lohukivi (reg nr 18808) ning 10C-5. nihutamisruumi kaitsealuseid kivikalmeid (reg nr 18807 ja 18806) ja ohverdamiskoht (18812; vt 10C-12). Täiendavat inspekteerimist vajab kalmete ja lohukivi ümbrus. 10C-6. Väga lähedalt läheb trass mööda ka kaitsealusest ohvriallikast (reg nr 18813) ning 10C-7. ca 300 meetri kauguselt ka teistest kaitsealusest muististest. Kaks eelmainitud kaitsealust kivikalmet (reg nr 18807 ja 18806) asuvad nihutamisruumis, kuna on tegu kahest kivikirstkalmest koosneva rühmaga, siis võib neid seal alal veelgi olla. Samuti jääb trassi nihutamisruumi üks juhuleiu leiukoht: 10C-8. mündid ja helmed trassi alla jääva lohukivi lähedalt, endise Otsa talu maalt. Allikas: Mss 14 (33b). Ca 250 meetri kaugusele jäävad: 10C-9. Pärimuslik kabeliase: Jüri kiriku algne ehituskoht endise Suitsu talu maalt. Allikas: E 49031 (5) 10C-10. Ca 400 meetri kaugusele trassi 10 C ja 250 m kaugusele trassi 10 E nihutamisruumist jäävad: kaitse all mitteolevad kivikalmed, Loovälja talu maal. Allikas: AK Jür: J (teade). 10C-11. Ei suutnud lokaliseerida üht asulakohta teadet Pajupea-Aru külas. Viide: AM LK 20970 A 471: 1-6. 10C-12. Taaralaskemägi Pajupeal (vt looduslike pühapaikade aruanne).

Säilitada tuleb puutumatult Pajupea Taaralaskemägi, väljakaevamised on vajalikud Pajupea lohukivi ümbruses ja kivikalmetel; maastikuinspektsioonid on vajalikud kahe aardeleiukoha ümbruses Limu külas ja Pajupeal.

Trassilõik 10D Trass läbib metsi, soid ja paari põllulappi.

Seli küla Ei suutnud lokaliseerida: 10D-1. Seli külast soost on leitud hoburaudsõlg. Allikas: AM LK 17708 A 421: 1 10D-2. Pärimuslik pelgupaik Põhjasõja ajal: koobas Selimäel. Allikas: RKM II 83, 487 (19)

Trassilõik 10E Trassi algus läheb mööda Leivajõge, läbi Aruküla ja Pikavere soo. Vaidasoo külas läbib peamiselt põllumaad, aga ka mõnda talumaad. Samuti võib seal olla trassi alal muistiseid. Sealt alates läheb trass läbi metsade ja soode (Saarte soo) ning Sõmerus lõikab mõnda majapidamist ja põllulappi ning kaitsealuseid muistseid põlde. Seejärel läheb trass läbi soode ja metsade.

10E-1. Sõmeru/Pahkla külas nn Mölluallikas (vt 10B-1)

Tammiku (endine Sõmeru) küla 10E-2. Rahvaluule teates on kirjas, et “Kose kihelkonna Tuhala vallast on kolm talu Jüri khlk. järel, nimelt: Sagri, Lutsa ja Raudsepa. Lutsa talul on üks põllu tük mida "Surnu väli" hüütakse. Sealt pidada kündes alati palu konta välja tulema. Sellest on arvata, et seal üks vana matmise paik on. “ Suutsin lokaliseerida Sagri ja Raudsepa talud, kuid Lutsa oma mitte. Eeldan, et Lutsa talu peaks olema eelnevaltmainitud talude lähedal ning seetõttu on ala kaardil märgitud endiste Raudsepa ja Sagri talude lähedusse. Võimalus on et “Surnu väli” jääb trassi alale. Allikas: E 52579 (9)

Sõmeru küla 10E-3. Trassi alale jäävad kaitsealused muistsed põllud (reg nr 17974).

Pajupea küla 10E-4. Trass läheb väga lähedalt mööda Aruküla kalmistust (reg nr 14425). Ca 300 m kaugusele trassi nihutamisruumist jäävad: 10E-5. kaitse all mitteolevad kivikalmed, Loovälja talu maal. Allikas: AK Jür: J (teade).

Ei suutnud lokaliseerida: 10E-6. H I 7, 323/4 (1) teates on kirjas, et Sõmeru küla elanikud olid mingi sõja ajal soosaarel peidus ning, et seal on sellest ajast ahervaresid jms alles. Allikas: H I 7, 323/4 (1)

Vaidasoo küla ja Vaida alevik Trassi alale võib jääda: 10E-7. Võimalik lahingupaik?/kalmistu, mille asukoht on pandud kaardile kihelkonnakirjelduse kaartide järgi. Allikas: AK Jür: KK, Mägiste 1924, 118. 10E-8. Ca 50 m kaugusele trassi nihutamisruumist jääb kaitsealune lohukivi (reg nr 18886). Ca 150 m kaugusele trassi nihutamisruumist jäävad: 10E-9. Kaitse all olev kalmistu (reg nr 18882), 10E-10. kaitse all mitte olev kabeliase, mille asukoht on talu täpsusega (end Plessi/Pleisi talu sauna asemel). Allikas: Mss 14 (13) 10E-11. Kalmistu “Surnumäe aed” asub endise Madise talu juures, kindlamalt lokaliseerida ei saa. Võib ulatuda trassi nihutamisruumi või isegi kavandatavale raudteemaale ja kaitsevööndi. Allikas: Mss 14 (14) 10E-12. Endise Paju Hansu talu põllult leitud 2 ehet. Ehk on tegemist sama kalmistuga, mis on nr 12. Võib ulatuda trassi alale. Allikas: Mss 14 (36k). Ca 350 meetri kaugusele trassist jääb:

10E-13. Uuetoa talu põllult leitud keskaegne? münt ja mingeid asju veel.. Allikas: Mss 14 (35c); Mss 14 (36j); AK Jür: KK, Mägiste 1924, 91. Kaardile kantud kihelkonnakirjelduse kaardi järgi. Ei suuda lokaliseerida: 10E-14. Vaida külas metsasaarel pidi olema mägi nimega Kindlusemägi, kuhu viib tee läbi soo. Jung 1910, 62 (57a) 10E-15. Pärimuslik pelgupaik Naistesoo, ei suutnud kohta lokaliseerida. Allikas: RKM II 425, 246/7 (3) 10E-16. Küla karjamaalt soost leitud mõõk ja luud. Allikas AK Jür: KK, Mägiste 1924, 87. Võib olla 1930-44 katastrikaardil märgitud ühel üldkarjamaadest. Üks karjamaa asub Vaida alevikus, teine juhuleid nr 14 juures. 10E-17. Soosalu pelguapaik, Vaida külas soos Soosa talu maal. Suur soosaar. Allikas: AK Jür: KK, Tavast 1931, 27 (3); Soosalu talu maalt leitud 2 kivikirvest. Allikas: AM LK 13749 A 7: 1-2. Võimalik Soosalu talu asub Vaidast põhjas, trassist ca 900 m kaugusel soode keskel. On võimalik, et kuskil seal soosaarel asub pelgupaik.

Kohtades 10E-2, 4, 5, 7, 11, 12) on vaja läbi viia põhjalikud maastikuinspektsioonid. Kui nende tulemusena leitakse muistiseid, tuleb need enne ehitustöid läbi uurida. Väljakaevamised vajalikud Sõmeru muinaspõldudel.

Trassilõik 11A

Raudteelõik kulgeb Sõjamäelt läbi hooldedepoo kuni Pajupea külani Rae vallas. Lagedi alevikuni läheb raudtee piki olemasolevat trassi, lõunapool Lagedit eraldub planeeritav raudtee Tallinn-Tartu-Valga trassist ja suundub lõunapoole läbi Tuulevälja ning Pajupea külade, osaliselt üle põllumaa ja läbi metsa. Ohutsooni jäävad järgnevad muistised:

Pajupea küla: 11A-1. Asulakoht (kaitse all, 18753). Trassi 11A ehitamisel peaks kindlasti läbi viima uuringud, et kontrollida asulakoha 18753 mõõtmeid ning kui raudtee siiski läbib asulat, teostama kohal täiemahulised arheoloogilised kaevamised. 11A-2. Taaralaskemägi (kaitse all, 18812). Jääb küll trasside 10C alale, kuid selle lähistel, üsna kahe lõigu piiril on teade lohukivist. 11A-3. Lohukivi, Taaralaskemäe lähistel (AK Jür: J, teade J.Prangel: 2)

Tuulevälja küla: 11A-4. Asulakoht (kaitse all, 18752). Jääb trassist lõunasse, kuid mitte kaugele trassist. Asula kultuurkiht võib ulatuda ka kavandavate tööde alale.

Lagedi alevik: 11A-5. Arheoloogiateated, mis on seotud vaid Lagedi mõisamaaga, võivad puutuda kokku nii teadaoleva asulakohaga (kaitse all, 18783) või ka raudtee-alaga.

Tallinnas: 11A-6. Lohukivi (kaitse all, nr 2617), Sõjamäel, raudteetrasside lahknemiskohal. 11A-7. Kaks kultusekivi (kaitse all, nr 2616 ja 2619) Sõjamäel, raudteetrasside lahknemiskohal.

Lõigul 11A peaks praeguste andmete kohaselt arheoloogilise inspektsiooni läbi viima vähemalt ülaltoodud seitsmes paigas, eeskätt planeeritava raudtee lähistel. Säilitada tuleb Pajupea Taaralaskemägi.

Trassilõik 11B Raudteelõik kulgeb Uusküla külast Pajupea külani, läbib Maardu linna idaserva, ning kasutab suures osas juba olemasolevat raudteetrassi ala. Pärast Tuulevälja küla läbimist kulgeb raudtee peamiselt läbi metsa ning üle põllu.

Pajupea küla: 11B-1. Asulakoht (kaitse all, 18753). Trassi 11A ehitamisel peaks kindlasti läbi viima uuringud, et kontrollida asulakoha 18753 mõõtmeid ning kui raudtee siiski läbib asulat, teostama kohal täiemahulised arheoloogilised kaevamised. (vt 11A-1) 11B-2. Taaralaskemägi (kaitse all, 18812). Jääb küll trasside 10C alale, kuid selle lähistel, üsna kahe lõigu piiril on teade lohukivist. (vt 11A-2 ja 10C-12) 11B-3. Lohukivi, Taaralaskemäe lähistel, võib olla trassi 11A alas. (vt 11A-3 ja 10C-4)

Tuulevälja küla: 11B-4. Asulakoht (kaitse all, 18752). Jääb trassist lõunasse, kuid mitte kaugele trassist. Asula kultuurkiht võib ulatuda ka kavandavate tööde alale. (vt 11A-4)

Kadaka küla: 11B-5. Oletatav muinaskalme, leitud põlenud luukilde ja helmes, Reinu talu maalt. (Mss 11c 3, AI PR 3497)

Uusküla: Teadaolevaid muistiseid raudteetrassi ohupiirkonnas ei ole. Planeeritav ala on osaliselt juba raudtee all.

Lagedi alevik: 11B-6. Arheoloogiateated, mis on seotud vaid Lagedi mõisamaaga, võivad puutuda kokku nii teadaoleva asulakohaga (kaitse all, 18783) või ka raudtee-alaga. Nt. Pronkskäevõru (AI PR 2643: 118); hoburaudsõlg ja vihk (AI PR 3759: 1-2); savinõukillud (AI PR 4619); savinõukillud ja loomaluud (AI PR 4656); jahvekivid, šlakk, ihumiskivid, noakatked (AI PR 4760: 1-13); Luumägi (Mari-Ann Remmel); Varevere talu matmispaik (Mari-Ann Remmel); matmispaik Hirdava talu kapsaaias (Mari-Ann Remmeli isiklik); Linnaaru karjamaa (Mari-Ann Remmel). Veneküla: 11B-7. Juhuleiud (käevõru, tulekivikillud, keraamika). See võib viidata endisele asulakohale ning ala vajaks väiksemahulisi arheoloogilisi uuringuid kinnitamaks või välistamaks arheoloogilise kultuurikihi olemasolu seal paigas. (AI PR 4609; AM LK 13749 A 54: 1, AK Jõe: KK, Indreko 1924, 23)

Loo alevik: 11B-8. Asulakoht (kaitse all, 17626). Jääb trassi vahetusse lähedusse, idapoole, selles ka kivikalmed (kaitse all, 17630 ja 17631). Asulakoha piirid vajavad täpsustamist.

Tallinna linn:

11B-9. Lohukivi (kaitse all, 2622). Jääb trassi vahetusse lähedusse, läänepoole. 11B-10. Asulakoht (kaitse all, 2611). Jääb trassi vahetusse lähedusse, läänepoole.

Maardu linn: 11B-11. Lohukivi (kaitse all, 18586). Jääb trassi vahetusse lähedusse, põhjapoole.

Trassi 11B asukohta peaks kindlasti põhjalikult inspekteerima, eeskätt ülaltoodud paikades, et välja selgitada arheoloogilise kultuurkihi olemasolu või puudumine raudteetööde piirkonda jääval alal. Säilitada tuleb Pajupea Taaralskemägi.

Trassilõik 11C Raudteelõik kulgeb Uusküla külast Pajupea külani, läbib Maardu linna idaserva, Maardu Põhjakarjööri, Maardu Lõunakarjääri idaserva ning suundub läbi Vandjala soo lääneserva, mahajäetud turbavälja ning metsade. Raudtee ei kasuta selles lõigus juba olemasolevat raudteetrassi, välja arvatud planeeritavatel Muuga kaubaterminali aladel.

Kulli küla: 11C-1. Juhuleidudena kivikirves ja tuluskivi praeguse raudteetrassi lähistelt. Leiud võivad viidata endisele asulakohale, mille kihi olemasolu pinnases peaks kontrollima arheoloogilise inspektsiooniga. (AK Jür: KK, Mägiste 1924: 1, 26) Võerdla küla: 11C-2. Võerdla asulakoht, kirjelduste järgi määratletud trassist mõnisada meetrit idapoole, kuid et asukoht ei ole veel läbinisti määratletud, on piirid ebaselged ning sealgi peaks asula piiri inspektsiooniga määratlema. (AK Jõe: IA, Lõugas 1975, 15.okt) Uusküla: Teadaolevaid muistiseid raudteetrassi ohupiirkonnas ei ole. Planeeritav ala on osaliselt juba raudtee all.

Maardu linn: 11C-3. Kiviaegne kirves endise Kroodi küla põllult. Leitud juhuleiuna, kuid võib viidata endisele asulakohale. (AK Jõe: KK, Indreko 1924: 2)

Kuna trass läbib peamiselt juba hävitatud kultuurkihiga endisi maardlaid, sood ning teisigi raske ligipääsuga kohti, ei jää teele eriti ei külasid ega muistiseid. Ülaltoodud kolm paika tuleks aga sellegipoolest inspektsiooni käigus üle kontrollida, kas muistised seal eksisteerivad.

Trassilõik 12A Trass läbib Aespa alevikku, Vilivere küla, Masti küla, Kohila alevit, Pukamäe, Kadaka, Lohu, Mälivere ja Röa küla. Lisaks asustusüksustele jääb trass enamasti metsa- ja põllualadele.

Röa küla 12A-1. Piiriauk, kus on haiguseid ravimas käidud. Täpne asukoht on teadmata. Jääb ilmselt Keila jõkke voolavale ojale praeguse raudtee ja maantee vahele Röa kinnistu lähedale. Mõned aastad tagasi on sealkandis oja süvendatud ja pinnas kaldale laotatud. Võimalikud ohvriannid ojas on ilmselt välja kaevatud ja laiali laotatud. Koordinaadid kaardil on umbkaudsed, Röa kinnistu järgi võetud. Vaja oleks inspektsiooniga täpne asukoht leida. Ilmselt jääb kas trassile või sellele väga lähedale. Allikas: EKnS 37, 31 (6) < Juuru 1906; k: Hans Kanketer

Mälivere küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Lohu küla 12A-2. Muinsuskaitse all olev linnus (11996). Jääb trassist umbes 500 m kaugusele. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 12A-3. Muinsuskaitse all olev linnus Lohu Jaanilinn (11998). Asub Lohu linnusest u 150 m põhja pool. Trassile ei jää. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 12A-4. Asulakoht. Jääb Lohu mõisast 300 m põhja poole. Täpne asukoht teadmata (GPS koordinaadid umbkaudsed). Oleks vaja inspekteerida, kuna võib trassi alla jääda. Allikas: AK Hag: J (teade: E. Tõnisson 1964) Juhuleiud: jäänael, raudteravik, keraamika. Võib olla asulakoht 12A-4. Täpne asukoht teadmata. Allikas: AM 13749 A 258: 1-5

Kadaka küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Pukamäe küla 12A-5. Kaitsealune asulakoht (11992). Asub 400 m kaugusel trassist, jääb eluhoonete alla. Inspektsiooni käigus oleks vaja kindlaks teha, kas ulatub trassini. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register

Kohila alev Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Masti küla Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

Vilivere küla 12A-6. Maahaudkalmistu Türnamägi. Kalmistu jääb trassile. Vana raudtee ehituse käigus on luid leitud. Oleks vaja inspektsiooni käigus kalmistu ulatus kindlaks teha. Allikas: AK Hag: KK, Tamm 1922 (29) 12A-7. Muinsuskaitse all olev asulakoht (registri nr 12044), umbes 350 m kaugusel trassist. Võib trassi alla jääda. Oleks vaja inspektsiooni käigus kindlaks teha, kas asulakoht ulatub trassini. Asulakoha lähedale jääb ka ülalnimetatud maahaudkalmistu. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 12A-8. Kaks muinsuskaitse all olevat kivikalmet (12045, 12046) – asulakoha lähedal. Trassile ei jää. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register 12A-9. Viis muinsuskaitse all olevat lohukivi (12048, 12049, 12047, 12050, 12051) – asulakoha ja kivikalmete lähedal. Trassile ei jää. Allikas: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register

Muististe rohkus Vilivere külas viitab sellele, et seal võib veel muistiseid leiduda ja seda piirkonda oleks vaja inspekteerida.

Aespa alevik Trassile jäävaid muistiseid ei ole.

12A trassi selles osas on arheoloogilised väljakaevamised vajalikud Vilivere maahaudkalmistul. Maastikuinspektsioonid on vajalikud Röa külas, Lohu asulakoha ümbruses, Pukamäe külas ja Vilivere asulakoha ümbruses.

12A (järg) Trass kulgeb Veneküla külast Harjumaal, kus kaks raudteelõiku (12A ja 11B) ühinevad, kuni Mõisaaseme külani Raplamaal. Planeeritud trass möödub Väo karjäärist lõunapoolt ning läbib Tallinna linna. Trass järgib üldiselt juba olemasolevat trassi. Tallinnast lõuna pool, läbib raudtee Männiku karjääri ala, Tammemäe järvest läänes, hargneb raudteelõik kaheks ning uus trass möödub Saku linnast idapoolt, kus hetkel raudteed veel ei ole. Uus trass läbib osaliselt raba, läheb üle põldude

Tallinna osas jäävad trassile: 12A-10. lohukivi (kaitse all, nr 2617) 12A-11. kaks kultusekivi (kaitse all, nr 2616 ja 2619). 12A-12. Peeter I merekindluse veetorn (kaitse all, 8772) 12A-13. Peeter I merekindluse raudtee Liiva jaamahoone (kaitse all, 8771)

Männiku küla: Teadaolevaid muistiseid raudteetrassi ohupiirkonnas ei ole. Planeeritav ala on osaliselt juba raudtee all.

Tammemäe küla: Teadaolevaid muistiseid raudteetrassi ohupiirkonnas ei ole. Planeeritav ala on osaliselt juba raudtee all.

Kajamaa küla: Teadaolevaid muistiseid raudteetrassi ohupiirkonnas ei ole.

Metsnurme küla: Teadaolevaid muistiseid raudteetrassi ohupiirkonnas ei ole.

Kiisa alevik: Teadaolevaid muistiseid raudteetrassi ohupiirkonnas ei ole.

Roobuka küla: Teadaolevaid muistiseid raudteetrassi ohupiirkonnas ei ole.

Trassi 12A põhjapoolses osas ei ole Harjumaal muististe paiknemise tõttu erilisi kitsendusi. Raudteele lähedalasuvad mälestised on juba olemasoleva trassi ääres ning riikliku kaitse all, neid peab Rail Balticu ehitamisel silmas pidama. Suur osa trassist on olemasoleva raudteega kohakuti, läbib endist karjääri, metsa, põldu või sood, siis ei pruugigi seal piirkonnas (enam) eriti arheoloogiamälestisi paikneda. Väljakaevamised on vajalikud Tallinna lohukivide ümbruses, kuid mida teha Peeter I merekindluse rajatistega?

III osa: Uurimise käigus leitud muu kultuuripärand Loetelu koos asukohaga, lühiiseloomustuse ning väärtushinnanguga (registreerimisväärtus, täpsemate mõõdistamiste ja uuringute vajadus vms)

IIIa. Looduslikud pühapaigad kavandatava Rail Baltic raudtee alal (koostanud Ahto Kaasik)

Esitatud andmestik käsitleb ajaloolisi looduslikke pühapaiku, mis oli võimalik lokaliseerida peamiselt elektrooniliselt kättesaadavate andmekogude (loetelu allpool) põhjal. Suur osa pühapaiku puudutavaid arhiiviandmeid (eeskätt ERAs) ei ole seni siiski veel digiteeritud ning nende otsimine ja töötlemine ei olnud käesoleva uuringu raames töömahukuse tõttu võimalik. Võrdluseks: looduslike pühapaikade väliuuringute ettevalmistamisel kulub varasema andmestiku koondamisele ja analüüsile ainuüksi ühe kihelkonna lõikes keskeltläbi 3 kuud.

Oluline on arvestada sedagi, et varem talletatud teave ei hõlma mitte kõiki ajaloolisi pühapaiku. Seni toimunud pühapaikade väliuuringute (Muhu, Juuru, Põlva, Võnnu ja Kuusalu kihelkonnas) tulemusel on teadaolevate pühapaikade arv uuritud kihelkondades kasvanud 25 – 100%.

Seega pole käesolevas uuringus esitatud esialgne ülevaade uuritaval alal asuvatest pühapaikadest kindlasti ammendav.

Peamised kasutatud andmeallikad

Kultuurimälestiste register Eesti Looduse Infosüsteem Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse andmebaas Tartu Ülikooli arheoloogilise kohateabe andmebaas Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek Looduslike pühapaikade andmekogu Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem Maa-ameti geoportaal

LEITUD PÜHAPAIGAD

RAUDTEE 10C

Taaralaskemägi Tunnus kaardikihil: 001 Pajupea küla, Rae vald

Kaitse Osaliselt: arheoloogiamälestis nr 18812 Ohverdamiskoht „Taaralaskemägi“

Kirjeldus Ca 180 x 160 m ala, mis ulatub kuni 100 m sügavuselt trassi teenindusmaale.

Soovitused Vältida ala kahjustamist mistahes viisil. Keelatud raie- ja mullatööd, maapinna kahjustamine, ehitusmaterjali ladustamine.

Teated Mss 14 (31) - A. Saalverk < Mart Laibah (1898) E 39495 (1) - Jaan Saalverk < Sillaotsa t. peremees, Jüri khk. (1899) E 49030 (3) - Jaan Saalverk < Jüri khk. (1914) AK Jür: KK, Mägiste 1924, 104 ERA II 10, 108 (1) - Tõnu Wiedemann < Jüri khk. (1928) ERA II 224, 232/3 (9) - Rein Utno < J. Evard, 73 a., Jüri khk., Pajupea k., Ähvardi (Evardi) t. (1939) EFA II 6, 76 (25) - Mari-Ann Remmel < Alma Päev, alla 80 a., Jüri khk., Vaskjala k., Musti t.; Mahta Karu, üle 80 a., Jüri khk., Vaskjala k., Musti t. (1993)

RAUDTEE 10 B

Toaritamme Tunnus kaardikihil: 002 Rae vald, Patika küla Kiili vald, Metsanurga küla

Kaitse Puudub

Kirjeldus Pühapaiga esialgselt määratud ala on ca 280 x 530 m ala, mis ulatub kuni 307 m sügavuselt trassi teenindusmaale alale.

Soovitused Pühapaiga täpsete piiride määramiseks (täiendavate andmete kogumiseks ning ala inventeerimiseks) on tarvis korraldada välitööd. Lõplike piiride määramise järel vältida pühapaiga kahjustamist mistahes viisil. Keelatud raie- ja mullatööd, maapinna kahjustamine, ehitusmaterjali ladustamine.

Teated RKM II 447, 739/40 (12) - Mari-Ann Remmel < Vaike Toom snd. Roosman, s. 1927, Jüri khk., Vaida k., Tõnikse t.; Julius Reinmets Tõnikse Juljus, 78 a., Jüri khk., Vaida k., Tõnikse t. (1991)

RAUDTEE 9

Iieotsa mägi Tunnus kaardikihil: 003 Kohila vald, Pahkla ja Angerja küla

Kaitse Ala lõunaservas, vahetult raudtee teenindusmaa kõrval on kolm kaitsealust allikat: Arheoloogiamälestis nr 12021 Siniallikas Arheoloogiamälestis nr 12019 Kurrika-allikas Arheoloogiamälestis nr 12020 Sillmaallikas

Kirjeldus Pühapaiga esialgselt määratud ala on ca 850 x 430 m ala, mis ulatub kuni 90 m sügavuselt trassi teenindusmaale.

Teated Jung III, 95, 18 Katastrikaart 1930-1944 Põhikaart 1:20000 (trükikaart)

RAUDTEE 7G

Kioleina hiis Tunnus kaardikihil: 004 Kehtna vald, Metsaääre küla

Kaitse Puudub

Kirjeldus Pühapaiga esialgselt määratud ala on ca 430 x 310 m ala, mis ulatub kuni 270 m sügavuselt trassi teenindusmaale ja alale.

Teated ERA II 225, 305/7 (5) - Richard Metsnik < Madli Titt, s. 1853, Rapla khk., Rapla v., Põlma k., Oti t. < Rapla khk., Põrsaku k. (1939)

RAUDTEE 7G

Käbiküla Hiiemägi Tunnus kaardikihil: 005 Kehtna valla Käbiküla

Kaitse Pühapaiga keskel ning ühtlasi raudtee teenindusmaal asuvad kaks muinsuskaitsealust kalmet: Arheoloogiamälestis nr 11947 Arheoloogiamälestis nr 11948

Kirjeldus Pühapaiga esialgselt määratud ala on ca 400 x 400 m ala ning see ulatub raudtee teenindusmaale ja alale kuni 330 m sügavuselt.

Teated EKRK I 37, 271 (6) - Vilma Metstak < Karl Malla hüüdnimi Lussa Karla, 73 a., Rapla khk., Rapla raj., Kehtna Näidis-Katsesohvoos (Kehtna v.), Käbiküla, Lussa t. (1961) Katastrikaart 1930-1944 Põhikaart 1:20000 (trükikaart)

RAUDTEE 6D, 7D

Ohekatku hiiemägi Tunnus kaardikihil: 006 Kehtna valla Hiie, Põllu ja Palasi küla

Kaitse Puudub

Kirjeldus Pühapaiga esialgselt määratud ala on ca 1800 x 100 m ala ning see läbib raudtee teenindusmaa ja ala.

Teated H III 23, 639 < Rapla 1896 E 25355/6 (19) < Rapla 1896 EKLA, f 200, m 15:2, l 11/12, 1930 ERA II 225, 469/75 (1), 1938 ERA II 225, 475/9 (2), 1938 ERA II 225, 491 (7), 1938 EKRK I 16, 160/1 (3.1), 1957

RAUDTEE 6A

Sõela allikas Tunnus kaardikihil: 007 Märjamaa valla Vana-Nurtu küla

Kaitse Puudub

Kirjeldus Allikas asub raudtee teenindusmaa piiril või selle läheduses. Väidetavalt on maaparandus allikat kahjustanud, kaevates selle kõrvalt läbi kraavi ning paigutades allikale kaevurõngad. Pühapaiga esialgselt määratud ala on ca 50 x 50 m ala ning see ulatub raudtee teenindusmaale kuni 30 m.

Soovitused Allika täpse asukoha ja piiride määramiseks (täiendavate andmete kogumiseks ning ala inventeerimiseks) on tarvis korraldada välitööd. Lõplike piiride määramise järel vältida pühapaiga kahjustamist mistahes viisil. Keelatud raie- ja mullatööd, maapinna kahjustamine, ehitusmaterjali ladustamine.

Teated RKM II 398, 565/6< Pärnu-Jaagupi alev, Heiki Valk < Sergei Seeland, 1986. RMK pärandkultuuri objekt nr 504:ALL:007 Tihkan, L. 2008. Paiganimesid Velise mailt ja ratastuuri lähikonnast. EKI: Vig < [10] (2161027) mär varep2 vana-nurtu EKI: Vig < [157] (819813) mär es1 s EKI: Vig < [158] (819815) mär es1 s EKI: Vig < [159] (819817) mär es1 s EKI: Vig < [160] (819819) mär es1 s

IIIb. Folkloorsed teated (koostanud Mari-Ann Remmel)

Trass 10 C Pajupea küla Jäljekivi. Kolme sõrajäljega kivi, pärimuslikult Rootsi kuninga varanduse kivi Uuetoa talu lähedal. Kaardile pandud talu täpsusega. Allikas: Mari-Ann Remmeli litereerimata materjal. Limu küla b) Lahinguplats, talitee nimega Vaikemägi. Pärimuskohad Järve talu maal. Allikas: RKM II 447, 567/8 (6a) c) Matusepaik nimega Anni koppel. Järve talu maal, võib jääda trassile. Allikas: ERA II 167, 312/3 (63) d) Laagripaik nimega Vene koppel. Kautjala mõisa ja veehoidla vahel, ei tea täpselt kus, kaardile pandud mõisa lähedale. Allikas: EFA II 6, 87/8 (38). e) Talitee, läheb üle Limu järve Kesa talu juurde, lõikab trassi, teiselt poolt päris täpselt ei tea, kust ta üle läks, kuskilt Seli juurest lõikab trass 10E-d. Allikas: RKM II 447, 566/7 (6); samuti olla vana sõjatee tulnud läbi Limu järve. Allikas: Jüri khk, Rae v, Vaskjala k – Mari-Ann Remmel, Valdo Valper < Jaan Ots (2011). f) Trassi nihutamisruumi jääb Tohtrikivimägi g) Ca 140 m kaugusele trassist jääb Surnumägi.

Kaitsealune ohvriallikas on kaardile valesti märgitud: Kaja Terase, s. < Jüri khk., Pajupea k., Terase t. < Järveküla JY-0018--12--(2011-07-11)_A2448_(011)_VALPER-V 02:08 alates allikast LOOVÄLJA ALLIKAS (Hiieallikas?) PEAAEGU HÄVINUD, VALESTI MÄRGITUD MR: Selle allika kirjeldus on ka, et ta on nagu Vapra ja Loovälja kuidagi vahel või nende maadel või, ikka Loovälja järgi vist? KT: Jah, kõik räägivad, et suur ja ilus allikas, siin ei ole mitte midagi. Ja noh, mulle tuli ju tegelikult, tuli mulle ju karm kiri, et te peate säästma oma allikat ja te ei tohi teda reostada ja te peate teda korras hoidma. MR: Ta on muinsuskaitse all, eks? KT: Jah. A tegelikkuses ei ole ta minu maa seeski üldse. A mulle tuli kiri, sest ta on valesti märgitud. Nad panid mulle allika keset hoovi, täpselt sinna kohta tõenäoliselt, kus mul see, puud on maha võetud, see risu. /…/ Ja nad on selle nii valesti märkind, sest kui me selle maa ostsime, 2000, siis notar kontrollis kõik üle ja ütles, mitte mingeid muinsuskaitse märke teil ei ole, noh, konkreetselt minu maa peal. /…/

Trass 10E Suuresta küla Aardeleid ja talitee. Võimalik Vargavõhmamäe koht trassi kõrval. Mäelt on leitud hõberahasid ja sealt on läinud talitee. Allikas: http://mohelia.weebly.com/vanem-aeg.html Vaida alevik ja Vaidasoo küla Kabelikoht Vaida kabel, ca 140 m trassist. Pärimuslik kabelikoht. Allikas: RKM II 447, 727/3 (1). Samas asub ka Katku mägi, kust on leitud rootsiaegseid püsse, vaskrahasid ja mõõku, samuti luid. Allikas: RKM II 447, 746/8 (19, 19a, 19b); RKM II 447, 658 (19)

Lokaliseerimata teated Jalajälje ja auguga kivi Orava talu maal (ei suuda talu üles leida). Allikas: Mari-Ann Remmel Kivimägi Vaida Arumetsas – leitud pott hõberahaga. Allikas: Mari-Ann Remmel Kuninganiidu mägi ja lepingutegemise kivi, mille all varandus, mõisa heinamaal jõe lähedal soos; > lühenenult Kunimäe. Allikas: Mari-Ann Remmel Kirbusoo – pelgupaik. Allikas: Mari-Ann Remmel Paali talu maalt leitud aardeleid. Allikas: Mari-Ann Remmel Ohvrikivi (lohukivi) Rajal Kolu mäel Ellakult edasi Pikavere tee ääres, küljeli keeratud. Allikas: Mari-Ann Remmel Luutekambri küün – luid maetud. Asukohakirjeldus on olemas, kuid selle järgi on keerukas kohta paika panna: “varemed asuvad Aruküla maantee ja Vaida mõisa ristamiskoha lähedal, siia tulles siiapoole, mõisa poole umbes 100 meetert või 150 meetert. “ Allikas: RKM II 447, 749/51 (21)

Trass 10B Suuresta küla Laagripaik Laagre ase e Laagre aed mõisa ja trahteri vahel. Rootsi sõjalaagri ase, ligidal Laagrivälja talu. Sealt leitud sõjariistu, vanu rahasid. Kaardile pandud Laagrivälja talu juurde. Võib ulatuda trassi alale. Allikas: H II 65, 619/20 (33) Metsanurga küla Kalme nimega Kääpa lava. Leitud mõõk. Asub Metsari talu lähedal. Võib jääda trassile. Allikas: RKM II 447, 756/759 (25) Sõmeru küla Pärimuslik aardeleid: Kullkatel Tominga talu keldri all. Kaardil talu järgi, jääb vahetult trassi kõrvale. Allikas: Mari-Ann Remmel

Trass 10A Metsanurga küla Tee endisest Metsari talust üle raba Nabala mõisa. Jääb trassi alale. Allikas: Mari-Ann Remmel Tee, pakktee, mis viib Sildemäe mäele. Võib jääda trassi alale, sest Sildemäe mägi on trassi alal. Allikas: Mari-Ann Remmel Kalme, pärimuslik matusekoht, endise Aruvälja talu lähistel. Jääb trassi alale. Allikas: Mari- Ann Remmel Sõmeru küla Ohvrikivi Haljamardi talu juures vana tee ääres. Jääb trassi kõrvale. Allikas: Mari-Ann Remmel Ei suuda lokaliseerida: Kabelimägi Õisama talu maal. Allikas: Mari-Ann Remmel

M.-A. Remmeli kommentaarid trass 10 osas: Need on toponüümid [Surnumägi ja Tohtrikivimägi], mis suure tõenäosusega viitavad arheoloogilisele objektile ja vajavad kindlasti uurimist. Tohtrikivimäel on paiknenud tohtrikivi,- ohvrikoht, mille juurest pärimuse järgi on leitud rahasid ja ehteid. Surnumägi paikneb külasüdame lähedal. Metsanurga on pärimuse ja muististe poolest terviklik ja põnev küla; siin on säilinud järjepidev asustus koos tegusate ja küla hea käekäigu eest seisvate uusasukatega, iga aasta tehakse küla kokkutulekuid, uuritakse ajalugu ja edendatakse kogukonnatunnet. Raudtee läbi

38 selle küla oleks väga halb variant, mis rikuks nii kogukonda kui loodust ja hävitaks pärimuspaiku. Trassi läheduses on talud, kus peetakse loomi. Rabamaastik mitmete pelgupaikadega ja elava pärimusega Põhjasõja ajast (mis pole tänapäeval enam kaugeltki tavaline) on pealinna läheduse kohta hämmastavalt arhailine. Külal on plaan rajada matkarada, tähistada objekte. Sõmeru külas jääb samuti palju asju jalgu, loodusväärtusi, muistiseid ja inimeste elukeskkond saab häiritud. Karstiala pealeselle, ja oht põhjaveele.

Trass 11A–B 11A: Lagedi alevikus Luumägi (matmispaik Lagedi metsas), Varevere talu (Põhjasõja-aegne matmiskoht), Hirdava talu kapsaaed (Põhjasõja- ja katkuaegne matmiskoht), Linnaaru karjamaa; ühtegi neist me täpselt lokaliseerida ei suutnud, aga kuskil Lagedi kandis nad peaks olema.

11A-11B: Kulli - Pajupea sõjatee, mis lõikab 11A ja 11B trassi. Uuel kaardil on tee küll vaid osaliselt, aga NL topokaardil on täiesti märgitud. Selle jaoks on kaardilt võetud mõned GPS punktid

Lisaks on Kulli külast põhja pool endise Lepiku talu lähistel Agussilla räga (Põhjasõja-aegne pelgupaik) ja madal lohuga kivi. Lepiku ja Tellivere talude vahel olevat matmispaik või talusurnuaed. Lepiku ja Otsa talude vahel olevat Kaieaugumägi, kuhu nõid või varas Kaie istuli põllu sisse künti ja sahaga pea puruks künti.

Nende kolme talu koordinaadid on olemas. Otseselt nendevahelist kolmnurka raudtee ei läbi, aga kuna need nii lähedal on ja talumaade piirid ebaselged, siis on nad ära märgitud.

Kokkuvõte

Arheoloogia seisukohalt on ülekaalukalt kõige vähem destruktiivsem trass Tallinnast Pärnuni järgmine: 12A–8A–7A–6A–5B, ehk siis kõige läänepoolsem. Palju ei muutu, kui 5B asemel valitakse 5A. Praeguste teadmiste kohaselt tähendaks seesugune trassivalik arheoloogilisi väljakaevamisi kõigest kuuel objektil: Sõela allika ümbruses Vana-Nurtu külas (6A-2), Kalevi küla kivikalmel (8A-1), Vilivere maahaudkalmistul (12A-7) ning 3 lohukivi ümbruses Tallinna piirides (12A-10–11). Neist üksnes kaks mainitud kalmet kujutavad endast suuremamahulisi objekte, teised on üsna väikesed. Arheoloogilist maastikuinspektsiooni tuleks teha kümmekonnas piirkonnas. On tõsi, et kuna just selliselt kulgeva trassi aladel on seni arheoloogilist uurimistööd kõige napimalt olnud, võib seal nimetatud tööde käigus päevavalgele tulla uusi muistiseid rohkem kui mujal. Aga uute muististe leidmise oht on olemas ka kõikide teiste trassivalikute puhul. Ühtegi kindlasti säilitamist vajavat objekti sellel trassil praegu teada ei ole.

Samal kombel on üsnagi vähedestruktiivne ka järgmine trass: 12A–8A–7C–7B–6B–5C. Lisaks ülalmainitud väljakaevamistele lõikudes 12A ja 8A (2 kalmet ja 3 lohukivi) lisanduksid vaid väljakaevamised ilmselt Väljataguse ohverdamiskohal (7C-6) ja võib-olla ka Järvakandi Kabelimäel (6B-2). Arheoloogiliste inspektsioonide arv on umbes sama, mis eelmisel trassil. Ka siin ei ole ühtegi säilitamist nõudvat objekti praegu teada.

Mõlema nimetatud variandi puhul, tingimustel, et ei leita juurde uusi, väljakaevamisi eeldavaid muistiseid, peaks arheoloogiliste välitööde maksumus Tallinna ja Pärnu vahelisel lõigul mahtuma poole ja ühe miljoni euro vahele. Tööd oleks võimalik teostada 1-2 aastaga. See hinnang on väga esialgne ja umbkaudne ning antud teadmata, kui suured tegelikult on kaevamist vajavad muistised.

Märgatavalt keerulisem oleks juba näiteks selline variant: 11A–10E–8B–7G–6B–5C. Siin on ainuüksi neli sellist muistist, mida ei tohiks puutuda ega hävitada, lisaks tuleks väljakaevamisi teostada vähemalt 9 objektil ning viia läbi 28 maastikuinspektsiooni. Isegi siis, kui säilitamist vajavatest muististest õnnestuks trass mööda sättida, oleks arheoloogiliste välitööde maksumus siin kindlasti viis-kuus korda suurem kui ülalmainitud trasside puhul ning aastaid nende tööde teostamiseks kuluks ka märksa rohkem. Kui aga otsustatakse läbi kaevata ka need säilitamist nõudvad muistised, ulatuks välitööde maksumus vähemalt kümnekordseks; vastavalt pikeneks ka nende tööde teostamiseks minev aeg.

Trassilõikude pingerida, mida arheoloogia seisukohalt tuleks vältida, oleks järgmine: 8B – siin sai kirja 35 objekti (mis küll ei asu kõik trassi peal), nende hulgas üks, mida ei tohiks puutuda (võimalik linnamägi Hõreda külas), kolm, mida peaks kindlasti kaevama (Oola asulakoht ja 2 lohukivi Pirgu külas), ning 12 maastikuinspektsiooni. 7G – kokku 10 objekti, sh kaks säilitatavat muistist (Käbiküla Hiiemägi ja Metsaääre Kioleina hiis), kaks kaevamisobjekti (asulakoht ja 2 kivikalmet; kõik väga töömahukad objektid) ning 6 maastikuinspektsiooni. 6D/7D – kokku 18 objekti, sh ei tohi puutuda Ohekatku Hiiemäge, kaevata tuleks võib-olla Hiie kivikalmet ja lohukivi ümbrust Ohekatkul; lisaks on vaja läbi viia 9 maastikuinspektsiooni. 9B – Arvukalt muistiseid (koos lõikudega trassidest 8B ja 9A), sh jääb vist ette osa Seli mõisa hoonetest, mida ei tohiks puutuda, kaevamisi tuleks aga läbi viia Purila allikakohal ja 4

40 lohukivi ümbruses. Angerja–Pirgu–Seli ümbrus on üldse muististest hästi tiine ja neid võib seal trassi alal inspekteerides veelgi välja tulla, mistõttu on väga soovitatav vältida lõike 9B, 9A ja 8B. 10B – siin on kaks puutumatust nõudvat objekti: Metsanurga „Linnamägi“ ja Toaritamme pühapaik; ilmselt peaks kaevama ühte kivikalmet. 10C, 11A ja 11B – säilitamist vajab Taaralaskemägi Pajupeal, kaevamist ootavad nähtavasti kaks kivikalmet ja ühe lohukivi ümbrus Pajupeal ja veel mõned lohukivid Tallinna piirides.

Pärnust lõuna poole minnes pole palju vahet, milline marsruut valitakse; siiski tähendab 4G valimine ulatuslikke arheoloogilisi väljakaevamisi mitmel asulakohal (4G-2–3). Need on töömahukad objektid, mille maksumus võiks olla samas suurusjärgus nagu ülalmainitud kaks esimest trassivarianti Tallinna ja Pärnu vahel. Seega sobiks arheoloogiale paremini, kui valitakse Pärnut läbiv variant, ehk siis 4A–F.

Lõpetuseks olgu rõhutatud, et maastikuinspektsioonide ja ka otseste ehitustööde käigus võidakse avastada uusi muistiseid, mis Muinsuskaitseseaduse järgi on riikliku kaitse all nende leidmise hetkest alates. Kui need jäävad raudtee ehitusele ette, tuleb ka need läbi uurida, mis võib arheoloogiliste uurimistööde maksumust suurendada ettearvamatus mahus.

Rail Baltic väljavalitud trassile jäävate arheoloogiliste objektide edasiste väliuuringute metoodikas ja uurimistöö tegevuskavas on esiplaanil maastikuinspektsioonide läbiviimine nendes piirkondades, mis ühe või teise trassilõigu juures käesolevas aruandes mainitud on (koodiga C). Need tööd tuleks tellida hiljemalt 2014. a jaanuaris-veebruaris, et varakevadel, üsna kohe pärast lume sulamist, oleks võimalik välitöödega alustada. Parim aeg maastikuinspektsioonide tegemiseks on aeg lumesulamise ja taimestiku kasvama hakkamise vahel, ehk siis aprill ja mai algus. Mõistlik oleks tellida maastikuinspektsioonid kas kohe terve trassi (Tallinnast Iklani) või eraldi trassilõikude kaupa, igatahes mitte üksikobjektide kaupa, mis killustab töö ja aruandluse väga ära. Terve trass vajab ilmselt riigihanget, üksikud lõigud arvatavasti mitte. Maastikuinspektsioon peab endas sisaldama (1) tutvumist käesoleva aruandega, (2) täiendavat tutvumist ajalooliste kaartidega, eriti Rootsiaegse kaardimaterjaliga konkreetse uurimispiirkonna kohta, (3) maastiku inspekteerimist uurimispiirkonnas eesmärgiga teha kindlaks muististe olemasolu või puudumine RB raudteetrassi alal, selleks vajadusel proovikaevandite ja šurfide tegemist, (4) välitööde käigus avastatud muistis(t)e olemuse (nt kultuurkihi iseloom) ja piiride kindlaks määramist, (5) aruande koostamist tehtud tööde ja saadud tulemuste kohta, milles on ühtlasi esitatud edasine tegevuskava antud objekti või piirkonna jaoks. Kui muistist ei avastata, siis võib selle piirkonna ehitustöödeks vabaks anda. Kui muistis avastatakse, koostatakse selle konkreetne uurimiskava koos esialgse hinnanguga selle maksumuse kohta. Kui muistist ei avastata, aga jääb mingisugune põhjendatud kahtlus, et seal midagi ikkagi võib olla, määratakse objektile ehituseaegne arheoloogiline järelevalve.

Paralleelselt maastikuinspektsioonidega kohtades, kus muististe olemasolu või puudumine vajab tõestust, tuleks tellida ka nende muististe inventeerimine, mis käesolevas aruandes on määratud väljakaevamisi vajavateks (kood B). Nende tööde eesmärk on välja selgitada, (1) kas objekti oleks ikkagi võimalik säilitada raudtee ehitamise käigus ilma seda kaevamata, (2) kui ei ole võimalik säilitada, siis millises ulatuses tuleks läbi viia arheoloogilised väljakaevamised ning (3) milline võiks olla kaevetööde läbiviimise orienteeruv aeg ja eelarve. (See viimane ei saa olla kunagi väga täpne, vaid jääb ikka hinnanguliseks ja ligikaudseks).

2014. a maikuus peaks eelmiste tegevuste õigeaegsel käivitamisel hakkama järk-järgult selguma tegelik vajadus arheoloogiliste väljakaevamiste järele. Nendele töödele on siis ilmselt tarvis korraldada riigihange, mis muidugi võtab palju aega, kuid suve teises pooles saaks mõnes kohas kaevamistega ehk juba pihta hakata. Selleks ajaks peaks olema ka mingi ettekujutus selle kohta, mitu suve saab arheoloogilistele kaevamistele ühes või teises kohas pühendada. Kui on väga kiire ja kaevata on tarvis ka talvel, muutuvad need tööd palju kallimaks. Muististe väljakaevamiste metoodika on objektispetsiifiline ja seda pole siinkohal tarvis kirjeldada, kuivõrd iga väljakaevamiste õigusega isik on need omandanud ülikoolstuudiumi jooksul.

Tartus, 30. septembril 2013

Valter Lang Tartu Ülikooli arheoloogia professor