Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp Koostaja: prof Valter Lang Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 I osa: Arheoloogiamälestiste tunnustele vastavate objektide kirjeldus trassilõikude kaupa ...... 6 Trassilõigud 1A ja 1B ............................................................................................................ 6 Trassilõigud 2A ja 2B ............................................................................................................ 6 Trassilõigud 3A ja 3B ............................................................................................................ 6 Trassilõik 4A .......................................................................................................................... 6 Trassilõik 4B .......................................................................................................................... 6 Trassilõik 4C .......................................................................................................................... 6 Trassilõik 4D .......................................................................................................................... 7 Trassilõik 4E .......................................................................................................................... 7 Trassilõik 4F ........................................................................................................................... 7 Trassilõik 4G .......................................................................................................................... 7 Trassilõik 5A .......................................................................................................................... 8 Trassilõik 5B .......................................................................................................................... 8 Trassilõik 5C .......................................................................................................................... 8 Trassilõik 6A .......................................................................................................................... 8 Trassilõik 6B .......................................................................................................................... 9 Trassilõik 6D/7D .................................................................................................................... 9 Trassilõik 7A ........................................................................................................................ 11 Trassilõik 7B ........................................................................................................................ 12 Trassilõik 7C ........................................................................................................................ 12 Trassilõik 7D ........................................................................................................................ 13 Trassilõik 7G ........................................................................................................................ 14 Trassilõik 8A ........................................................................................................................ 15 Trassilõik 8B ........................................................................................................................ 15 Trassilõik 9A ........................................................................................................................ 18 Trassilõik 9B ........................................................................................................................ 19 Trassilõik 10A ...................................................................................................................... 20 Trassilõik 10B ...................................................................................................................... 21 Trassilõik 10C ...................................................................................................................... 21 Trassilõik 10D ...................................................................................................................... 22 Trassilõik 10E ...................................................................................................................... 23 Trassilõik 11A ...................................................................................................................... 24 Trassilõik 11B ...................................................................................................................... 25 Trassilõik 11C ...................................................................................................................... 26 Trassilõik 12A ...................................................................................................................... 26 III osa: Uurimise käigus leitud muu kultuuripärand ................................................................ 29 IIIa. Looduslikud pühapaigad kavandatava Rail Baltic raudtee alal ........................................ 29 RAUDTEE 10C .................................................................................................................... 30 RAUDTEE 10 B ................................................................................................................... 31 RAUDTEE 9 ........................................................................................................................ 32 RAUDTEE 7G ..................................................................................................................... 33 RAUDTEE 7G ..................................................................................................................... 34 RAUDTEE 6D, 7D .............................................................................................................. 35 RAUDTEE 6A ..................................................................................................................... 36 IIIb. Folkloorsed teated ............................................................................................................ 37 Trass 10 C ............................................................................................................................. 37 Trass 10E .............................................................................................................................. 37 Trass 10B .............................................................................................................................. 38 2 Trass 10A ............................................................................................................................. 38 Trass 11A–B ......................................................................................................................... 39 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 40 3 Sissejuhatus Arheoloogilise eeluuringu läbiviimiseks Rail Baltic trassi valikul loodi uurimisrühm järgmises kooseisus: Valter Lang, professor (juhataja) Martti Veldi, doktorant, vastutav kaardimaterjali analüüsi ning andmete kaardil esitamise eest Anu Kivirüüt, magistrant, vastutav trassilõikude 11A–C ja 12A (osa) eest Maarja Olli, doktorant, vastutav trassilõikude 10A–E eest Madli Oras, magistrant, vastutav trassilõikude 6B, 6D/7D, 7B, 7D, 7G ja 8B eest Keiti Randoja, magistrant, vastutav trassilõikude 7A, 8A, 9A–B ja 12A (osa) eest Riina Juurik, MA, vastutav trassilõikude 1A–B, 2A–B, 3A–B, 4A–F, 5A–C ja 6A eest Ahto Kaasik, teadur, vastutav looduslike pühapaikade eest. Lisaks konsulteeriti teiste arheoloogidega, väärtuslikku infot saadi eriti Jüri Metssalu ja Mari- Ann Remmeli käest. Töö tehti septembrikuu jooksul 2013 ning selleks vaadati läbi nii asjasse puutuvad arhiiviallikad kui ka publitseeritud materjalid ning ajaloolised kaardid (vt allpool). Esialgselt planeeritust jäi välja üksnes Rootsiaegsete katastriplaanide analüüs, sest see on niivõrd mahukas töö, mida pole võimalik teostada kõikide trassilõikude kohta ühe kuu jooksul. Otstarbekas on kaasata kõnealuste plaanide uurimine üksnes lõplikult väljavalitud trassi alal, seoses seal läbi viidavate arheoloogiliste maastikuinspektsioonidega. Aruanne tugineb mahukale allikabaasile: Arheoloogilised välitööd Eestis 1996–2011 ja 2012 (ilmumisel) (AVE), Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli arheoloogiaarhiivid – teated, inspektsiooniaruanded ning kihelkonnakirjeldused, lisaks Arheoloogiateadete andmebaas, Kohapärimuse andmebaas, Muinsuskaitseameti register, Mari-Ann Remmeli isiklik kogu, NL topokaart (o42 vanem ja c63 vanem), Eesti topokaart 1935-1939. Ajaloolise asustuse analüüsimisel kasutati Vene 1- verstalist topograafilist kaarti mõõtkavas 1: 42000, mis valmis aastatel 1894–1915. Antud kaart ilmestab väga hästi 19./20. sajandi vahetuse asustust, mis ei ole suures osas jõudnud veel linnastuda, ja näitab kätte põlisasustusega piirkonnad, kus suure tõenäosusega võib leida arheoloogiliselt huvipakkuvaid objekte. Kasutatud allikate lühendid: AB - arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. AI = Ajaloo Instituudi leiukogu AK = Arheoloogia kabineti arhiiv AM = Ajaloomuuseumi leiukogu EKI = Eesti Keele Instituut EknS = Eesti Kirjanduse Seltsi rahvaluulekogu ERA
Recommended publications
  • Rae Valla Põhjapiirkonna Väärtuslike Põllumajandusmaade Uuring Seletuskiri
    Rae valla põhjapiirkonna väärtuslike põllumajandusmaade uuring Seletuskiri Töö nr 17-PA-33 Tallinn 2018 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu KSH koos lisauuringutega. Väärtuslike põllumajandusmaade uuring 1 SISSEJUHATUS Väärtuslike põllumajandusmaade uuring Rae valla põhjapiirkonnas on teostatud alusuuringuna Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis. Uuringuga anti täiendav hinnang Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel „Ruumilised väärtused“ määratud väärtuslikele põllumaadele eesmärgiga täpsustada nende ulatust rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus. Käesolev seletuskiri on lisa uuringu tulemusena valminud väärtuslike põllumajandusmaade hinnangute kaardikihile. Väärtuslik põllumajandusmaa on kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel. Põllumaade osakaal on Eestis ja Harjumaal aja jooksul vähenenud. Samas nõudlus põllumajandusmaa järele pigem kasvab, mis väljendub muuhulgas haritava maa hinna tõusus. See viitab, et lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele (mulla ja avatud maastike roll), on põllumajandusmaade säilitamisel ka oluline majanduslik aspekt. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (40). Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa,
    [Show full text]
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • 135 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    135 buss sõiduplaan & liini kaart 135 Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 135 buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 6:10 - 19:25 (2) Peningi: 6:20 - 20:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 135 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 135 buss saabub. Suund: Balti Jaam 135 buss sõiduplaan 38 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:10 - 19:25 teisipäev 6:10 - 19:25 Peningi kolmapäev 6:10 - 19:25 Tõhelgi Tee neljapäev 6:10 - 19:25 Kalesi reede 6:10 - 19:25 Ata laupäev 7:00 - 14:00 Peningi tee, Estonia pühapäev 7:00 - 14:00 Igavere Hellema Aruküla Kool 135 buss info 33 Tallinna mnt, Aruküla Suund: Balti Jaam Peatust: 38 Aruküla Reisi kestus: 55 min 1 Soo Tänav, Aruküla Liini kokkuvõte: Peningi, Tõhelgi Tee, Kalesi, Ata, Igavere, Hellema, Aruküla Kool, Aruküla, Aedlinn, Aedlinn Spordiväljak, Harju, Kangla, Jüri Tee, Leivajõe, 1 Männiku Tee, Aruküla Pajupea, Vaskjala, Rae, Karba, Ehituse, Tuule, Veetorni, Jüri, Kungla, Lehmja, Assaku, Allika, Spordiväljak Annuse, Peetri, Mõigu, Kanali Tee, Lennujaam, 2 Künka Tänav, Aruküla Lindakivi, Sossimägi, Bussijaam, Keskturg, Hobujaama, Linnahall, Balti Jaam Harju Kangla Jüri Tee Lagedi — Aruküla — Peningi, Estonia Leivajõe Pajupea 2/2 Viirakse tee, Estonia Vaskjala Rae 2 Pärna Tee, Jüri Karba Jüri - Aruküla, Jüri Ehituse 2 Ehituse Tänav, Jüri Tuule 1 Tuule Tänav, Estonia Veetorni Aruküla tee, Jüri Jüri Kungla Lehmja Assaku Assaku, Estonia Allika Annuse Peetri Mõigu 141 Tartu Maantee, Tallinn Kanali Tee
    [Show full text]
  • Avaliku Bussiliiniveo Korraldamine Harju Maakonna Rae Valla Bussiliinidel Nr 2-8/20019 Kehtib Alates 01.09.2020 Kuni 31.08.2023
    Riigihange nr 221426 Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Rae valla bussiliinidel nr 2-8/20019 Kehtib alates 01.09.2020 kuni 31.08.2023 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS HANSABUSS reg 80213342 reg 10230847 Roosikrantsi 12/1 Paavli tn 6 10119 Tallinn 10402 Tallinn Rae valla bussiliin Nr.R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab AS HANSABUSS Reis Reis Nr. Peatus 01 03 R1-01 R1-03 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja kool 14:19 16:09 5 *Sinikivi 14:22 6 Rae mõis 14:25 16:12 7 Jaani 14:27 16:14 8 Loopera 14:28 16:15 9 Talipihlaka 14:29 16:15 10 Annuse 14:30 16:17 11 Peetri 14:31 16:18 12 Mõigu 14:33 16:20 13 Kanali tee 14:33 16:20 14 Järvesuu 14:35 16:22 15 Järveveere 14:36 16:23 16 Veski 14:38 16:25 17 Järveküla 14:39 16:26 18 Järveküla kool 14:39 16:26 19 Hundisepa 14:40 16:27 20 Koolipõllu 14:43 16:30 21 Turuveski 14:46 16:33 22 Assaku 14:48 16:35 23 Allika 14:49 16:36 24 Talipihlaka 14:50 16:36 25 Loopera 14:50 16:37 26 Jaani 14:51 16:38 27 Rae mõis 14:53 16:40 Nr.R1 Annuse - Mõigu - Assaku - Kurna - Jüri Gümnaasium Reis Reis Nr. Peatus 02 04 R1-02 R1-01 1 *Tartu mnt-Vana-Tartu mnt 07:05 2 Järvesuu 07:06 3 Järveveere 07:07 4 Veski 07:09 5 Peetri kool 07:12 6 Järveküla 07:17 7 Järveküla kool 07:17 8 Hundisepa 07:19 9 Assaku 07:20 10 Lehmja kool 07:21 11 Rae mõis 07:24 12 Rae mõis 07:25 13 Jaani 07:28 14 Loopera 07:29 15 Talipihlaka 07:30 16 Annuse 07:07 17 Peetri 07:08 18 Mõigu 07:10 19 Kanali tee 07:10 20 Pühamägi
    [Show full text]
  • Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad
    Auto 30–31 Tiina Mõis 20–21 Börs 22–23 Puhkepäev Ilus nagu Mul Kas Kalev Lexus – uus pole pakub aktsia Mazda 6 kahju Eesti eest õiglast ” hinda? riigile makse maksta. Nädalavahetus Voldemar Kolga 39 Õudusjutt Kiirusta filme Rikaste TOPi esimene naine, valima! PÖFF 56. kohal asuv ettevõtja Tii- devalveeri- na Mõis räägib, et rikkus teeb algab juba õnnelikumaks ainult selle võr- misest ra, et üks mure – rahamure – on vähem. nädala pärast | 23.–25. november 2007 | nr 216 (3466) | 22 kr | Võidujooks rikkusele Rikaste TOP 500. Täna saad teada Eesti 500 jõukaima inimese nimed ja rikkuse allikad. 10–19 Illustratsioon: Anti Veermaa aripaev.ee Kui palju on kasvanud Merko Ehituse kasum? loe täna kell 15 Äripäev 23. november 2007 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Raul Veede pilgu läbi NÄDALA FOTO Paanikast õmbleb. Vaikne rõõmus elu, väsinud igaüks nohiseb oma nurgas. Hirm on Ivari Padar ja tema inglid ädala pikim ja lõbu- Nsaim lööming toimus arutapja muidugi devalveeri- mise teemal. Arutelud liiku- artu keelekonverentsil sid läbi mitme faasi. Tpöörduti avalikkuse Alguses ei tahtnud kee- poole: ülikoolide võõr- gi seda jubedat sõna suhugi keelsed õppekavad sureta- võtta. Mis need kirjatsurad vat eestikeelsed välja. Mõis- ja leheneegrid pasundavad? tan muret ja ei mõista ka. Meil on kroon naelaga eu- Kui neil pole, kas meile saab ro külge kinni löödud, ei tu- siis rohkem? le ta sealt ka sikutades lahti. Venekeelne haridus ei se- Eitus tuli kaunikesti tuttav ga meid midagi tegemast, ette, vanakurja ei tohi ikka see annab vaid juurde. Kul- nimepidi kutsuda.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rae Valla Ametlik Väljaanne Nr 5 • Mai 2016 MAINUMBRIS
    MAINUMBRIS: • Rae koolid lähevad üle trimestripõhisele õppele • Kautjala mõis pakub õudust ja põnevust • Järveküla Koolil valmis õppekava • Mahukad tee-ehitustööd jõuavad Lagedi kanti • Väljavõtteid vallapolitsei protokollidest poolteist sajandit tagasi Rae valla ametlik väljaanne nr 5 • mai 2016 Aaviku külla suusamäe ehitamine. Foto: Indrek Kraus Aaviku külla plaanitakse 50 meetri kõrgust suusamäge. Loe lk 22 2 vallavalitsus Spordi- ja huvitegevuse taotlusvoor esimese poolaasta kulude katteks lõpeb 15. juunil Rae vald peab oluliseks noorte spor- eest peab pakkuja vastutust kand- di- ja huvitegevuse alast arengut põ- ma. Kui on olemas sporditreeneri himõttel, et iga noor saaks tegeleda kutsekvalifikatsioon, võib valla- vähemalt ühe spordiala ja ühe huvi- valitsus olla kindel, et lapsega te- tegevusega. geletakse professionaalselt. Vald Abivallavanem Jens Vendel sel- peab oluliseks anda vanematele gitab, et lapsevanemal tuleb kulu- kindlustunne, et valla ruumides hüvitise taotlemisel lähtuda sellest, toimuvad treeningud viiakse läbi et kuluhüvitise väljamaksmisel on metodoloogiliselt õigesti ja lapse kehtiv piirmäär aastal 2016 spor- jaoks turvaliselt. di- ja huvitegevuse kohta 128 eurot Huvitegevuse kuluhüvitami- ja 15. juuniks saab esitada taotlust se taotlemisel tuleb jälgida, et jaanuarist kuni maini tehtud kulu- teenust pakkuv organisatsioon tuste eest. oleks registreeritud Eesti Haridu- Spordi- ja huvitegevuse kuluhü- se Infosüsteemis. Vald jälgib selle vitise väljamaksmist reguleerib vo- nõude täitmist põhjusel, et olla likogu määrus „Rae valla eelarvest kindel teenuse kvaliteedis. Kui perede toetamise kord“, mille põhjal sporditreeningu eest kuluhüvitu- on koostatud juhis kuluhüvitise taot- se taotlemisel tuleb vaadata seda, lemiseks. Juhisega saab tutvuta valla kas treeneril on olemas kutsekva- koduleheküljel http://www.rae.ee/ lifikatsioon, siis huvitegevuse ku- toetused. luhüvitise taotlemisel peab olema „Lisaks kättesaadavale juhisele ja- ette näidata teenuse pakkuja re- game enne taotlusvooru lõppemist gistreering EHISes.
    [Show full text]
  • KEHTNA VALLA AJALEHT Maainimesi Esindagu Riigikogus
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (114) 23. veebruar 2007 Maainimesi esindagu Riigikogus maamees Maa- ja linnainimestel on paljus asjus vägagi erastamise jandi tõttu jäime ligi kümme aastat ilma Riigi toetust vajame Kaerepere uue lasteaia, erinevad arusaamad, teadmised ja mured. Täna- eurorahast raudtee uuendamiseks, mistõttu meie Kalbu hooldekodu uue maja, Lelle uue haridus- päeva põllumajandus oma keeruliste masinate rongiliiklus on üliaeglane ja ebapiisav. Maalastel ja kultuurikeskuse, Keava, Lelle, Eidapere ja ja seadmetega, tõu- ja sordiaretusega, sööda-, on raske õppida kõrgkoolides, sest vaesed Kaerepere veevärgi ehitamiseks, valla teedevõrgu väetise-, taimekaitseprobleemidega, hinnaku- vanemad ei suuda neid piisavalt toetada. Eesti ei katmiseks mustkattega. Ülioluline on, et jätkuks jundamise ja toetustega käib aga üle mõistuse ole võrdsete võimaluste riik – kuigi maainimesed riiklik abi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli pea igal linnavurlel. on samasugused kodanikud ja maksumaksjad kui väljaarendamiseks. Peame endale selgeks tegema, Samas kipub linlane maainimesele lahkelt linnaelanikud, jääb nende elu-olu paljuski maha et ainult juhul, kui Riigikogus ja valitsuses jätkab tarkust jagama ja otsustama, sest tema arust pole linlastest. praegune maainimeste huve kaitsev koalitsioon, maamees muud kui üks muidusööja ja laiskleja, Maameeste nõuded riigi elus on selged – siis on meil piisavalt lootust, et lähema nelja aasta toetuste ja abirahade väljapumpaja. põllumehe tööd tuleb hinnata ja tasustada nii jooksul eeltoodud
    [Show full text]
  • Erinumber • Päris Algusest Ehk Kuidas Sündis Rae Vald • Salapärased
    SELLES NUMBRIS: • Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald • Salapärased juhtumid Rae mõisa lähedal • Kuidas minust kolhoositööline sai • Kas teadsid, et skandaalne ausammas asub Lagedil? erinumber mai 2016 Fotomontaaž: Marju Viliberg „Olevik ja minevik“ Alevikud tähistavad juubeliaastat meeleolukate pereürituste ja kontsertidega. Tutvu juubeliaasta kultuurisündmuste kalendriga lk 19 2 Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald ja kes seda juhtisid Aasta 1866 kevad. Ikaldus annab nii mõnegi talu toidulaual tunda. Tulevane riigimees Jaan Poska elab oma elu esimest kevadet. Kalevipoja eepos on trükitud ka eesti keeles, aga on veel vähestele kättesaadav. Alanud on suur esimene väljaränne. Uus passikorraldus on talupoegadest teinud isikutunnistuse omanikud, kaotatud on ihunuhtlus ja harjutud on juba perekonnanimedega. Suvisel baltisakslaste laulupeol esineb esimene Harjumaa ametlik selts, mida esindab 30-liikmeline Jüri kihelkonna segakoor. Kihelkonna rahvariietes esitatakse eesti keeles neli laulu, millest räägitakse veel mõnda aega. amal aastal, 1866, saab Lagedi val- sa ning valla päralt olevaiks. Volimeestele la hakkajast taluperemehest Hans on selline seadus meeltmööda, sest käimas Tomsonist oma kodukandi tähtis on rahvuslik ärkamisaeg ja kasvav kodani- Smees, sest kihelkonnakohtu härra juu- kutunne paneb otsima lahendusi talurah- resolekul hääletatakse ta 11. detsembril vakoolide ehitamiseks. koostatud protokolli järgi valla peatalitaja Piirkonna jõukaima valla Lagedi vo- ametikohale. Hans saab vajalikud hääled limehed peavad kooli
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]