SELLES NUMBRIS: • Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald • Salapärased juhtumid Rae mõisa lähedal • Kuidas minust kolhoositööline sai • Kas teadsid, et skandaalne ausammas asub Lagedil?

erinumber mai 2016

Fotomontaaž: Marju Viliberg „Olevik ja minevik“

Alevikud tähistavad juubeliaastat meeleolukate pereürituste ja kontsertidega. Tutvu juubeliaasta kultuurisündmuste kalendriga lk 19 2 Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald ja kes seda juhtisid

Aasta 1866 kevad. Ikaldus annab nii mõnegi talu toidulaual tunda. Tulevane riigimees Jaan Poska elab oma elu esimest kevadet. Kalevipoja eepos on trükitud ka eesti keeles, aga on veel vähestele kättesaadav. Alanud on suur esimene väljaränne. Uus passikorraldus on talupoegadest teinud isikutunnistuse omanikud, kaotatud on ihunuhtlus ja harjutud on juba perekonnanimedega. Suvisel baltisakslaste laulupeol esineb esimene Harjumaa ametlik selts, mida esindab 30-liikmeline Jüri kihelkonna segakoor. Kihelkonna rahvariietes esitatakse eesti keeles neli laulu, millest räägitakse veel mõnda aega.

amal aastal, 1866, saab val- sa ning valla päralt olevaiks. Volimeestele la hakkajast taluperemehest Hans on selline seadus meeltmööda, sest käimas Tomsonist oma kodukandi tähtis on rahvuslik ärkamisaeg ja kasvav kodani- Smees, sest kihelkonnakohtu härra juu- kutunne paneb otsima lahendusi talurah- resolekul hääletatakse ta 11. detsembril vakoolide ehitamiseks. koostatud protokolli järgi valla peatalitaja Piirkonna jõukaima valla Lagedi vo- ametikohale. Hans saab vajalikud hääled limehed peavad kooli ehitamise teemal volikogult, kuhu kuuluvad täiskogu esin- omavahel aru 1871. aasta alguses. Laual dajatena taluperemehed, talude rentnikud on kolm varianti: kas kool ehitada omadel ja maata talupoegade saadikud. Volikokku jõududel vallapäevade korras, maksta ehi- ei kuulu ühtegi mõisahärrat, sest vald on tamise eest või tellida ehitamine teenuse- alates maakogukonnaseaduse jõustumi- na. Peatalitaja teeb ettepaneku tellida ehi- sest veebruarist 1866 Balti kubermangu- tamine 250 rubla eest mehelt, kes sellise dele väikemaaomanike ning ilma maata hinnaga lubas hoone valmis teha, aga kõik talurahvaseisusest isikute seisuslik omava- volimehed seda ei toeta. Ühele meelele litsusorgan. Mõisnikud olid rüütelkonna jõutakse annetuse osas. Protokolli pan- liikmed. nakse kirja, et iga pere peab kooli jaoks Samal või järgmise 1867. aasta jook- kohale tooma 8 palki. Vabadikel, kellel on sul kinnitavad kihelkonnakohtute härrad hobune, tuleb tuua ehitusplatsile neljasül- peatalitaja ametikohtadele eesti soost me- lane palk. hed ka kõigis teistes siinkandi mõisapii- Jüri kihelkonna rahvariietes neiu ja Volimeeste kooli ehitamise arutelu lõ- rides moodustunud väikevaldades Raes, noormees. peb sellega, et ehitus siiski tellitakse, kuid Vaidas, Arovallas, Arukülas, Kautjalas ja peagi selgub, et ehitusmees ei saa 250 rub- Jüri kirikuvallas, mida toona tunti mõisa- nikele. Samas ei lubanud 1866. aasta veeb- laga hakkama. Koolimaja nõuab kokku koggodustena. ruaris kehtima hakanud maakogukon- 670 rubla ja peatalitaja peab selle küsima Rae väikevallas saab 1866. aasta no- naseadus Balti kubermangudele ühtegi vallalaekast, mis seisab mõisa kohtutoas vembris peatalitajaks Jüri Lustiverg, kelle olulist otsust volikogul ilma mõisnike sek- kahe erineva luku taga ja mida peatalitaja palgaks määrab volikogu 50 kopikat iga kumiseta ellu viia, sest otsuste üle pidas tohib avada siis, kui mõisahärrad ise juu- pere pealt aastas. Härrad volinikud pidid järelevalvet kihelkonnakohus, kuhu kuu- res viibivad. olema enne peatalitaja ametisse hääle- lusid enamasti rüütelkonna mõisnikud. Raha vastu peab peatalitaja andma lu- tamist veendunud, et kandidaat on vä- baduse, et umbes kaks kolmandikku tuleb hemalt 25 aastat vana, ristiusku ja mitte Koolimajade buum laekasse tagasi maksta koos intressidega. maata mees. Peatalitajalt nõuti talupere- Värskeltasutatud volikogude üks esimesi Sisuliselt pidi peatalitaja koolimaja ehita- mehe või rentniku staatust, aga mitte kir- ülesandeid on ehitada oma kogukonnale mise nimel magasiaita rohkem andameid jutamisoskust. koolimaja, sest Eestimaa ülemkoolikomis- koguma. Magasiait on võrreldav tänapäe- Volikogude asutamine võttis mõisa- jon annab 1867. aasta 22. novembril välja va mõistes suure sahvriga, kuhu koguti härradelt võimu mõnevõrra vähemaks ja „Seadmissed ma-kolide pärrast Tallinna- vilja, mida müüdi või jagati vajadusel abi- andis seda juurde talurahva seisusest ela- maal“, kus talurahvakoolid jagatakse mõi- na hädalistele. Vallalaekasse koguti raha

Rae Sõnumid erinumber Toimetus: [email protected], tel 5303 7646 Väljaandja: Rae Vallavalitsus Teostus: Ekspress Meedia AS

Rae Sõnumid • mai 2016 3

Jüri kihelkonna ala aastani 1917 ja tänase Rae valla piirid. Kihelkonna alla kuulus 11 väikevalda (mõi- sakoggudus), millest seitse ühendati Balti vallakohtute seaduse alusel aastal 1891 omavahel Rae vallaks.

lakohtus arutusele Jüri Kondi kaebus Jüri Mõisahärrade ülemvõim Eldermanni vastu töötasu nõudmises. Jüri lööb kõikuma Kont on end kaubelnud aastasulaseks Jüri Samal ajal kui trikoloorist saab 1884. aastal Eldermanni juurde selle tasuga, nagu saa- Üliõpilaste Seltsi lipp, hakkab ka siinsete vad kõik sulased vallas. 4 nädalat enne aas- väikevaldade volimeeste eneseteadvus roh- ta täis saamist on peremees sulase vabas- kem välja paistma. Kui Arovalla volikogu tanud, öeldes: „Otsi omale uus peremees, on valinud vallatalitaja ametisse Georg Neu- sest minul ei ole sulle enam süüa anda ega gardti, siis 2. jaanuaril 1885 ei ole kihelkon- ka tööd.“ Jüri Kont kaebab, et Eldermann nakohus sellega nõus, et ametisse valitakse 1871. a ehitatud koolimaja oli lauda- lubas talle palga välja maksta, nüüd aga taas Georg Neugardt, kelle juhtimise all on dega vooderdatud palkehitis, pilpaka- ei maksa ka pearaha välja, sest sulane on asjad valla varasahvris-magasiaidas käest ära tusega ja kahe korstnaga. Klassiruume töölt mitmed päevad puudunud. Pearaha läinud ja tekkinud on liiga palju võlgnevusi. soojendasid puuküttega plekkahjud ning suurus on 3 rubla ja 10 kopikat. Peremees Neugardti suhtes vaenulikult meelestatud lae all olid suured tahmatorud, kus soe Eldermann lubab kohtu ees palga välja kihelkonnakohus käsib teha uued valimised. õhk ringles. (Lagedi Kooli kodulehekülg) maksta, keeldub aga pearaha maksmisest. Täiskogu korraldabki uued valimised, aga Kohus mõistab pearaha maksmise Elder- tulemus tuleb sama. Volimehed otsustavad magasiaida viljamüügist, kuid lisaks veel mannilt välja, sest kõik peremehed mak- kihelkonnakohust veenda, et Neugardti jät- jõudis vallalaekasse raha trahvidest, pä- savad Arovallas sulase eest pearaha. kamine on vallale parim, sest keegi teine ei randustest ja andamitest. Vallakohtu lahendada olid toona täna- olevat nõus magasivõlgasid omaks võtma. Veel enne kui koolimaja saab Lagedil päeva mõistes kõik talurahva ja sulaste väär- Arovalla magasiaida võla eest vastuta- lõplikult valmis, tehakse kontrakt kool- teod ja väiksemad tsiviilrikkumised. Kihel- nud vallatalitaja Georg Neugardti ame- meistri Tõnis Akermanniga. Volikogu konnakohus, mille liikmed olid enamasti tisse taasnimetamise vaidlus asetub juba lubab talle palgaks kahepäevakoha ilma rüütelkonna liikmetest Balti kubermangu- aega, mil talude päriseksostmine on saa- rendita, rahapalka 50 rubla aastas ja lisaks de mõisahärrad, tegutses paralleelselt esi- nud hoo sisse ja kasvamas on ka protesti- tuleraha 5 rubla. See kõik saab kirja 1871. mese astme kohtuna kriminaalasjades. noodid mõisnike ülemvõimu vastu. aasta 30. märtsi protokolli. Kuid toonase kihelkonnakohtu õiguste hul- Kuid magasiaidas asjad käest ära lask- ka kuulus üle vaadata tähtsamad volikogu Otsustusvabadus oli küsitav otsused. Kui volikogu otsustas määrata Balti Esimesel aastakümnel, mil rahvusliku är- maksumaksjate pearahaks 3 rbl ja 12 kopi- kuber- kamisaja foonil käivad eesti mehed voli- kat, pidi selle kinnitama kihelkonnakohus, mangude kogu koosistumistel kohaliku elu tähtsaid mille kompetentsi kuulusid ka veel täisko- talitaja küsimusi arutamas ja vallalaeka täitumisel gu poolt valitud peatalitaja ja tema abiliste ameti- silma peal hoidmas, toimuvad vallakohtus ametisse kinnitamine, hoolekandekohtu raha koosistumised elu pahupoole sündmus- otsuste tegemine, kroonu- ja vallamaksu- 19. saj te ja tülide lahkamiseks. Kohtulaua taga de lehtede kinnitamine, talude rendi- jm algusest. mõistab palgaraha eest õigust samuti eesti lepingud, talumaade müügitehingud, härra mees, kellel abiks mõned abilised. kubernerile aruandluse koostamine valla 8. detsembril 1879 tuleb Arovalla val- sissetulekute kohta ja veel teisigi otsuseid. Rahvusarhiiv

mai 2016 • Rae Sõnumid 4

Foto Pärtli talu erakogu nud Neugardt ei saa ikkagi omadelt armu. 2. septembril 1886 tuleb valla täiskogu ette talitaja abimees Juhan Kivimäe, kes teatab, et Ida-Harjumaa haagikohtu käsu peale peab tema, Juhan Kivimäe, võtma Georg Neugardti käest oma kätte valla raha ja raamatud, kuni kohtu käsk mõistab tei- siti. Arovalla vallal olevat 216 rubla ja 24 kopikat kroonu pearaha võlgu, mille sis- senõudmiseks peab volikogu abiks olema. 5. novembril 1886 toimuval täiskogu koosolekul teatab Juhan Kivimäe, et Georg Neugardt on kreiskohtu poolt talitaja ame- tist lahti mõistetud ja tuleb valida uus talitaja. Vallatalitajaks saab võlaprobleemi üles võt- nud endine Neugardti abi Juhan Kivimäe ise. Hädas vene keelega Vabariigieelse ajastu sepatalu töö. Kui 19. sajandi eelviimase kümnendi lõpus hakkab kihelkonnakohtu kui järeleval- Vanimaks ehitiseks Peetri alevikus on paekivist Hollandi veorgani võim tagasi tõmbuma, hakkavad tüüpi tuuleveski, mille kivimüüri on raiutud numbrid 1868. selle asemel tegutsema talurahvaasjade Kaks aastat varem aastal 1866 hakkas kehtima maakogu- komissarid, kes ei allu rüütelkonnale ja konnaseaduse seadus, mis pani aluse volikogude tekkele. määratud ametisse siseministri poolt. 1886. aasta 19. veebruaril teatab Rae pea- talitaja volimeestele, et nüüdsest tuleb tööle võtta inimene, kes mõistab riigiametnikele saadetavad kirjad vene keelde toimetada. Volikogu ei ole sellega nõus ja lubab teha kõik selleks, et vana olukord jätkuks. Ku- bernerile saadetakse volikogu palvekiri: „Selle peale ülemal nimetatud volimeeste kogu pidas seda nõu, et teevad Kõrgeste au- liku Kuberneri Herrale palve kirja, et kirjas saaksivad Eesti rahva keeles toimetud, sest meie ei jõua venekeele kirjutajaid pidada.“ Palvekirja juurde lisatakse kõik kulud, mida on kokku väärtuses 1902 rubla ja 40 kopikat. Vaatamata vastuseisule hakkab siiski ko- halikku elukorraldusse jõudma venestamis- poliitika mõju. Ametikeel muutub kakskeel- seks ja ka koolmeistrid, kes ei mõistnud vene keelt, on tarvis välja vahetada. Tekib ühendvald nimega Rae Aktiviseerunud venestamispoliitika kõrval hakkab 1888. aastal päevakorda tõstatuma haldusreform, mis sundis väikevaldasid lii- tuma. Haldusreformieelsed pinged on kõi- ge suuremad piirkonna jõukamais vallas Lagedil. Sealsed volimehed ei mõista, mil- leks seda kõike on vaja, et Lagedi vald liitub Rae, Aruküla, Vaida, Arovalla, ja Jüri kirikuvallaga. Hõbedase auraha välja teeninud Lagedi valla volinik Nigulas Mühlberg peab no- vembris aastal 1890 volinike ees sütitava kõne, kus deklareerib: „Meie vald on rikas ja teised on vaesed. Me oleme kroonu vald ja meil on oma õigus, seda võimu keegi meilt Foto: Signe Heiberg ära võtta ei saa, ei ka riigi seadus.“ Volinik

Rae Sõnumid • mai 2016 5

Mühlberg on käinud selles küsimuses advo- aasta 12. veebruaril ning seal loetakse kaatide juures, kes on öelnud, et sellist asja kokku Rae valla maksumaksjate arv ja sündida ei saa. Mühlberg kutsus kõiki üles kirjutatakse protokolli arv 1105. Ajalehed on komissari käsku mitte täitma, kuid see olla 1866. aastal esmakordselt baltisaks- kirjutanud lõppenud tal ülekuulamisega. laste laulupeol esinenud Jüri muusika- Vaatamata vastuseisudele toimub väike- selts teeb aga ühendvalla loomise aas- elust ja olust valdade ühinemine. Rae valla nime kand- tal triumfi, sest meeskoor toob Tartus va ühendvalla esimese talitajana valitakse toimuvalt IV üldlaulupeolt 1891. aastal Ajaleht Virulane kirjutab 1883. aasta tegutsema 44aastane Jüri Põldmäe Limust. koju esimese koha ja meeskoor 11. oktoobril: Jüri kihelkonna laulukoor Ta on luteri usku, mõistab eesti keele kirja teise koha. Muusika ja seltsielu saab pidanud 29. septembril isekeskis ühe ja töötanud Rae valla talitajana 1885–1887. nüüd uue hoo sisse ja meeskoori kõrval kauni pidu, kus mõnusaid laule lauldud Esimene ühendvalla koosolek toimub 1891. hakkab tegutsema segakoor ja pasuna- ja pidu söömaaega peetud. koor. Seltsi põhikirjas seisab aga liitujate Ajaleht Walgus kirjutab 31. juulil jaoks üks nõudmine: „Kes tahab selle 1884: Jürist kurdetakse meile rahva seltsi liikmeks heita, peab ausa nime elust kurbi lugusi. Ei olevat seal näha kaasa tooma ja laitmata elu pidama.“ näitemüiki ega kuulda kontserti. Aim Eesti vabariigi väljakuulutamiseni haridusest ja inimlikust iseseisvast ee- läheb veel aega 27 aastat. male ruttamisest parema ja täielisema poole olevat hoopis võimetu, ajaleh- Signe Heiberg tede lugemine haruldane ja rumalust toimetaja käpuga katsuda ning vakaga mõõta. Laupäeva õhtatel koguvad noored me- Kasutatud allikad: Artikkel on saanud hed kõrtsidesse, teevad tuliveega endid inspiratsiooni ja faktid toetuvad Rae julgeks, siis parve kaupa külasi mööda valla 145. aastapäevaks välja antud Ju- hulkuma, kus mõnigi sugida saavat ja lius Põldmäe raamatule „Rae vald läbi mõni kord ka teise valla poistega sõda aegade“. Lisaks on kasutatud Tallinna peetavat. Ka nõiduse uskumine ei ole- Linnaarhiivi ja Ajalooarhiivi materjale, vat veel kadunud, mõned austavat vana Jüri muusikaseltsi mängukoori (pasuna- Heino Rannapi „Eesti kooli ja pedagoogi- koori) restaureeritud aukiri koos loorberi- Taara kiva. Näituseks olnud hiljuti ühel ka kronoloogiat“, Vikipeedia artiklit „Ees- pärjaga, mis saadi 1896. aasta VI üldlau- hambavalu, teisel silmahaigus – kohe ti lipp“ ja Anne Renteli koostatud artiklit lupeolt võistumängimisel osalemise eest. keerutatud kopikat ümber pea ja saade- „150 aastat Jüri Muusikaseltsi loomisest“. Auhinna annetas Rae vallale Elmar Pajus. tud ühe neiuga Taara kivile. Neiukene Tänud Toomas Hiiole. aga keeranud tee äärde kõrtsi ja ostnud Taara kivile saadetud raha eest saia. Eesti Postimees kirjutab 12. juunil 1885 Jürist: “Kevad on väga külm. Su- Rae valla kujunemine lühikokkuvõttes viviljad on üles tõusmata. Uue kiriku jaoks korraldati basaar, mis tõi tulu 800 1866 asutati maakogukonnaseaduse alusel muutusid haldusterritooriumi piirid rubla. Kõrtsielu areneb, seltsielu aga Rae vald (mõisakoggudus) ning Sommerlingi külanõukogu ala mitte. Nelipühadel on tehtud hirmus 1891 ühendati Balti vallakohtute seadu- kasvas 1970. aastatel Tšapajevi kolhoosi lugu, mida õigel kristlasel pole kuulda se alusel Rae vallaga Lagedi, Aruküla, Aro- koosseisu kuulunud , Urvaste ja ja mida s iin avaldada ei sünni.” valla, Kautjala, Vaida ja Jüri kirikumõis Salu külade ming Mitšurini nimelisse Ajaleht Virulane kirjutab 25. jaa- 1919 liideti Rae vallaga küla kolhoosi kuulunud Mõigu, Järveküla, nuaril 1888: Rae valla valitsus ja vo- 1945–1950, II maailmasõja järgselt kaotati Peetri ja Kurna külade võrra. likogu olla kohalisele kubernerile pal- vallad ja moodustati külanõukogud, mille 1991 likvideeriti Sommerlingi küla- vekirja annud, et sealne kõrts all hakkasid tegutsema kolhoosid ja sovhoo- nõukogu järglane Rae külanõukogu ja ärakautatud saaks, sest seal tihti tüli ja sid. Haldusorganite nime muutuse kaudu 11. juulil moodustus Rae vald. korratumaid asju ette tulla, mis kohase noorerahva elukombeid rikkuda. Ajaleht Postimees valgustab 13. veebruaril 1888: Jüri kihelkonnas on 27 kõrtsi. Ajaleht Virulane kirjutab 14. märt- sil 1888: Jüri kirikus lueti 14. veebruaril kihelkonna kohtu poolt saadetud kiri ette, milles nõutakse, et rahvale piab kaitserõugeid pandama. 20. veebruaril toimetati siis ka Rae vallas rõugepanemist.

Jätk lk 8 >> Foto: Jaan Keinaste

mai 2016 • Rae Sõnumid 6

Kõige rohkem üleskirjutusi tervest kihelkonnast (üle 30) kõneleb seni konkurentsitult tammikust, mille kuulsusele on kindlasti kaasa aidanud pulmaliste puudeks moondumise loo avaldamine M. J. Eiseni raamatus „Kodused jutud“ 1920. Foto: Ethel Madalik Salapärased juhtumid Rae mõisa lähedal

Folklorist Mari Ann Remmel on tegelenud 25 aastat Eesti kohajuttude kogumisega ning on veendunud, et üleloomulike kogemuste kohti on olnud valla alal terve hulk, kuid ehtsa kogemusloo leiab Rae mõisa kõrval olevast majast, mida tuntakse mõisa vana peahoonena.

esti Kirjandusmuuseumis Tartus on Realistliku seletuseta lugu kümnenditel aset leidnud juhtumid, mil- hoiul hulgaliselt Rae vallast kogutud Pärimuse tekkeks peab sündmustest lele on realistlikku seletust raske leida. folkloori, millest ühe osa moodus- mööduma teatav ajavahemik – nii on See oli üks aastavahetus, kui sadas Etab kohapärimus: muistendid, uskumused lund. See on nüüd võib-olla viis aastat nõukogude aja pärand märgatavaks ja mälestused, mis seostuvad kindlate pai- muutunud alles hiljaaegu. Mõni koht tagasi ehk, või mõni aasta rohkem. Is- kadega. Rahvajuttude kujunemine on pidev annab aga läbi aegade ainet uute lugude tusime perega köögis, vist sõime ja ukse protsess, mille kestvuse põhjus peitub ini- sünniks, nagu näiteks Rae mõisa vana taga niuke koputamine. Kõik kuulsid, et meste loomupärases tarbes rääkida lugu- peahoone, mille kummitused on ilmselt on koputamine. Õues on hõõglamp, see sid. Inimestel on jätkuvalt vajadus mõttes praegugi osa sealsete elanike igapäeva- põlema, vaatame, et mis siis nagu toi- märgistada paiku, mille keskel liigutakse. elust. Ajaloolises ehitises on viimastel mub. Sadas siukest kerget lund, nagu on

Rae Sõnumid • mai 2016 7 külmaga. Ei ühtegi jälge. Kõik neli ini- mest kuulsid, et koputati ukse taga, et keegi käis. Mul endal oli siuke ekstreemsus ka kor- ra. Et õhtul sai nagu magama jäädud ja siis, noh, telekas välja, pikali, Une-Mati ei olnud veel tulnud liivakotiga, silm hakkas vaikselt kinni vajuma ja siis hakkas niimoo- di… Kestis võib-olla sekundeid, enda arust oli see väga pikk aeg. Korstnasse tekkis siu- ke tõmme, et köögilaud koos kõige toolidega ja kõik, mis seal ümber olid, kõik mürises ja plärises ja kärises, siuke tugev vibra oli. Siuke tunne oli, et korstnas see kõik toimub. See oli niuke aeg, kui ei köetud ega midagi ei tehtud, midagi nagu olla ei saanud. Aga noh, omal sai südame rütmi, tükk aega ei tulnud veel Mati. Paar inimest, kellega seda räägitud, üt- levad, et mina sulle külla kunagi ei tule. Aga muidu ei ole midagi. (Jüri khk, Rae k – Mari-Ann Remmel, Valdo Valper, Ando 1851. aastal Tallinna linna poolt ehitatud Rae mõisahoone oli linnamõis. Tegemist ei Eistre 1974) olnud uhke häärberiga, vaid rendikorraga majandusmõisa keskusega. Eli Pilve uurimu- Kummitav naisolevus ilmus majja se järgi oli Eesti Vabariigi väljakuulutamise ajal Rae mõis veel Tallinna linna omandis. alles pärast luukere leidmist vanast kae- Mõisal oli toona maad 3444,6 hektarit, päriseks ostetud talukohti oli 20, neil maad kok- vust. Varasemast ajast ei ole selle hoone ku 795,3 hektarit. Foto: Rae Sõnumid, 2015. aasta foto kohta vaimulugusid teada, küll aga rääkis Vaskjala külas elanud Alma Päev 1993. aastal, et Rae mõisa lähedal oli kunagi allakirjutanu vanavanaisa Jüri, kes oli re- tuntumaid nägemus- ja eksimispaiku oli teekäijat ehmatanud kraavist tõusnud hepapp. Teda tuli öösel kiusama samuti vanasti Limu soo. 20. sajandi keskpaiku “üks mailmatu ilus inimene, aga sõrad naisterahva kujuline paenakas (luupai- oli tõeliseks hitiks 19. sajandil aset leid- olid all olnd, ilus naine“ – see olevat ol- naja). nud lugu Vaida Madikse sauna tondist nud Rae mõisa surnud tütar või naine. Üleloomulike kogemuste kohti on või poltergeistist, kuid veel 21. sajandi Salapäraseid juhtumeid on vanemal ajal olnud valla alal terve hulk. Mitmel pool alguskümnendil teadis mõni kohalik ini- aset leidnud näiteks Rae mõisa rehtedes, on nähtud krattideks (või ka UFOdeks) mene sellest juhtumist küllaltki detailselt mida vahendas järeltulijatele näiteks ka peetud lendavaid valgusnähtusi. Üks rääkida. Jätk lk 8 >>

Rae mõisa kõrval asuv hoone, kus veel kümmekond aastat tagasi juhtusid salapärased ja seletamatud asjad. Foto: Rae Sõnumid

mai 2016 • Rae Sõnumid 8

Mida erilisem sündmus, seda kauem sellest räägitakse ja igal jutustajal on oma versioon. Kohajuttudes väljendub nii Ajalehed on kirjutanud paikkonna omanäolisus kui ka eri ajastu- te hingus. elust ja olust Igal ajajärgul on omad jututeemad. II maailmasõja järgsed ning eriti viimaste E esti Postimees, 19. jaanuaril 1904. Kahe aasta eest palus kohalik karskusselts kümnendite kiired muutused ühiskonnas volikogult vallamaja saali koosolekute pidamiseks tarvitada, mis ka viimaks suu- on põhjustanud järjepidevate pärimus- re vastuseismise järel lubati. Sääljuures tehti aga tingimiseks, et saalis ainult rää- like teadmiste taandumise. Kohamälu kida ja ilusaid laulusid laulda võib. Näitemängudeetendus ja võre taha kohtulaua seisukohalt on olulised ka ruum ja kesk- juurde minek keelati kõvasti ära. Ei lubatud ka teisi ruumisid ega valla asju peale kond, läbi paljude inimpõlvede püsinud saali tarvitada. Nüüd andis üks moonutusekunstnik võre taga kohtulaua asemel maastikumärgid. Rae valla asustuspilt on oma etenduse. saanud varasemast hoopis erineva ilme Eesti Postimees, 1905. Koolide inspektor käis mineval nädalal siin valla ning äkitselt uusehitiste vahele sattunud koolisi revideerimas. Kust see nüüd tuli, aga lapsed ei osanud sel korral ühtegi muistised ja pärimuspaigad ei kanna sõna venekeelt. Kui aga inspektor eestikeelseid küsimusi ette pani, siis olivad enam sama tähendust mis varem. Koh- vastused kohe valmis. Pikemas kõnes seletas inspektor, et venekeele kui riigikeele tade juurest kaugenenud vanad lood on õppimine väga tarvilik asi on. kättesaadavad trükistest ja arhiivist, jär- Päevaleht, 23. jaanuar 1906. Kuna meie kihelkond esiotsa enam-vähem sol- jest enam ka internetist. datitest puutumata jäi ja juba arvamine rahva seas oli, et ei tulegi, jõudsivad nad kord ka siia. Pühapäeval, 15. jaanuaril tuli Lagedile 100 ratsameest, kes ööseks Piirkonna eripärad kahesse peresse korterisse jäivad. Teisel päeval viisivad nad 7 meest Tallinna, Mida erilist leidub siinses pärimusmaas- nende seas ka peremehe, kelle juures nad korteris olivad. Pärast on mehed koju tikus? Põhja-Eestile omaselt on siin palju tagasi lastud. lohukive, mis seostuvad muistsete põldu- Vaba Maa, 17. detsembril 1918. Rae vallanõukogu otsustas12 skp. koosole- dega. Neist tuntuim ja kogu Eesti konteks- kul vallavanema ja abiliste palka tõsta, nii et vallavanem nüüd 75 marka kuus tis olulisim on Nõiakivi, kuhu ka ja tema abilised 35-50 marka saavad. Et praegune aeg kiiret asjaajamist nõuab, ohvriande on viidud. siis otsustati valla postitoomist nõnda korraldada, et seda nüüd kolm korda Piirkonna omapära seisneb Toht- senise kahe korra asemel nädalas sünnib ja uuest aastast postitoomine Lagedilt ri-alguliste pühapaiganimede rohkuses sünnib Tallinna asemel, sest et nimetatud jaam vallamajast vaevalt versta viis – mõni tohtrikivi on veel praegugi maas- kaugel on. tikul alles. Neis paigus on käidud mitme- Vaba Maa, 18. suguseid hädasid arstimas. Rae valla eri- detsember 1918. pärana võib veel esile tuua Vaskjala küla Rae vallas on märt- Ussiaugu talu kohal oletatavasti asunud si algusest kuni Rae mõisa ja mõisniku saatusest pajatava Saksa okupatsioo- muistendi, mille järgi olnud kuri mõis- nivõimude lõpuni nik hädas ussidega ning mõnede arvates vallast ja mõisadelt rajanud usklikuks saades Tallinna Jaani rekvireeritud 243 Seegi. karilooma, kok- Pärimusekogujatena on siin jälgi jät- ku 3628 puuda 7 nud rida eri aegadel (alates 19. saj lõpust) naela. tegutsenud inimesi, kellest paljud on ko- Vaba Maa, 22. haliku päritoluga: J. Saalverk, J. Pihlakas, jaanuar 1919. 17. J. Vitismann, K. Põldmäe, R. Põldmäe, jaan õhtul põles T. Võimula, J. Tavast, E. Leek, J. Remmel Rae vallas Lagedi jt. Huvitavaid lugusid on 1938/39. a ko- külas valla vaeste- hamuistendite kogumisvõistluse raames maja maani maha. kirja pannud omaaegsed algkoolide õpi- Tuli algas poest, lased. Eesti Rahvaluule Arhiivi suurem mis selles majas kogumisaktsioon leidis aset aastail 2010– asus. Õhtul müüdi 2011, kui salvestasime Jüri kihelkon- lambitule valgel bensiini, kuid see plahvatas ja andis tulele niisuguse alguse, mida na alal ligi 100 tundi pärimust. Näiteid võimatu oli koduste abinõudega kustutada. Poepidaja kraam toodi kõik välja, kuna kogutust on esitatud raamatus „Päritud teised ainult selle päästsid, mis seljas oli. Ka vargad ei puudunud õnnetusekohal: paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast“. poemehe kolmtuhat rubla, mis ta purgiga õue maha oli pannud, läks kaduma. Ko- (2011). halikud mehed, peale mõne üksiku, olid päris erapooletud. Nad olid ka kokku tul- nud ja vaatlesid, kuidas naised väsinult pritsipumpa liigutasid ja kui suurepäraliselt Mari-Ann Remmel tuli valla vaestemaja viimaseid hilpusid hävitas. folklorist Reet Raudkepp

Rae Sõnumid • mai 2016 9

Selline see elu on olnud läbi vanade ajalehtede

Ajavahemik 1919–1945 Maksu kaudu mehed ja naised võrdseks. Seda tähele pannes, et valla piires sagedasti pidusid toime pannakse, valla väljaminekud järjest kasvavad, sissetulekuallikad aga ära ähvardavad kuivada tegi Rae vallanõukogu Harjumaal valla väljaminekute kinni katmi- seks otsuse. Valla piirides iga toimepandava pidu sissetulekust 50 marka ja iga tunnistuse pealt, mis rahvaväest vabakssaamise kohta võetakse, tuleb vallakassasse võtta 3 marka. Pahased on ka siinsed naised, et nad val- lamaksu alla pandud ja paljud ei taha oma 10 marka ära maksta. Mehed aga naeravad: Palli talu peremees kündmas hobusega põldu. Eemalt paistab Piiri talu veski, mis põles tahtsite meestega ühesugused õigused, siis maha 1940. peate ka nendega ühte viisi maksma! (Vaba Maa 4. september 1919) artiklist selgub, et perekonna tapmises tikku abiandmisseltsi, iseseisev näitetrupp Kiri äreval ajal Raest. “Nüüd, kus oli vastutusele võetud viis kohalikku ela- „Ilmarine“, jalgpalligrupid, asutatud raa- suurtükipaugud võitlusväljalt ka siia kos- nikku, kõik korralikud ja lugupeetavad dioühing, asumisel kristlik noorte-ühing ja tavad ja välgatused õhtuajal kui pikseväl- taluperemehed ja peremeeste pojad. Kõik tuletõrje. Mainitud seltsidest kõige vanem, gud pimedat taevast valgustavad, tõuseb võtavad kohtus küll tapmise süü omaks, Jüri seltside ema Jüri laulu – ja muusikaselts ka rahva ärevus ja paljud peavad aru, kuhu kuid keegi end süüdi ei tunnista, kuna pühitses tänavu oma 60-aastast tegevuse sõjahädaohu eest minna. Mõni tahab Saa- väidetakse, et toimiti hädakaitseks, sest ta- juubeli. Karskusselts pani mõni aasta peale remaale, teine Tallinna. Mitmed arvavad, petud perekond varastas, röövis ja tappis sündimist oma silmad kinni. Kõik teised al- et enamlased siia ei pääse (soomlased!), on ning terroriseeris kogu ümbruskonda. guses mainitud Jüri seltsid põevad kiratse- aga ka neid, kes punaseid nagu messiaid Elu ja kombed Jüri kihelkonnas. Jüri mise haigust. Kiratsevad kõik mitte sellepä- ootavad. “(Vaba Maa” 8. jaanuaril 1919) kihelkond on ühenimeliste ühingute ja selt- rast, et karjasmaa kitsas ja vastav rahvamaja “Vaba Maa” jätkab: “Siia on palju Vi- side poolest õige rikas. Siin on kaks laulu puudub – viimast asjaolu armastatakse meil rumaalt ja Põltsamaalt sõjapõgenikke tul- – ja muusikaseltsi, kaks haridusseltsi, õpe- tihti ühe kui teise juhatuse poolt oma tõbise nud, peamiselt maaharitlasi. Kui sõjamü- tajateselts, kaks tuleõnnetuste korral vastas- tegevuse vabanduseks ette tuua – vaid palju rin ei kostnud, lubasid paljud talumehed enam on süüdi nähtus, et pidude eeskavad sõjalaenu võtta, nüüd ei tee väljagi, kehita- viimasel ajal liig kokku on kuivanud. Näi- vad õlgu. Sõjaväele asjade rekvireerimine temäng enamasti ühevaatuseline jant, paar- läks hästi: kõik asjad said vallalt kingitud. kolm sõna kupleed ja tants on meil harilik Eriti tubli oli Lagedi kogukond.” pidude repertuaar. Siin pean jürilastele au Võimumängud. 13. jaanuaril, kui ametist andma. Laulu ja muusikat unustades on ära astunud vallavanema abile uue asemiku jürilased uue ala- kõnede peale üle läinud; valimine ette võeti kordus kurbnaljakas näh- kõneldakse pulmas, kõneldakse varrul, tus, et kolmest ülesseatud kandidaadist kõik matusel, kuid kõige enam aga sünnipäeva kolm valijate poolt läbi kukutati ja kolme- pidudel – viimaste pidamine on Jüris tüü- kordsel balloteerimisel (hääletamisel). (Vaba tuseni maad võtnud: ei lähe ühtki pühapäe- Maa 25. jaanuar 1921) va külas mööda, ilma, et kusagil talus isal, Hirmus omakohus. Kui Kingissepp emal, tütrel või pojal sünnipäeva peeta, mil ja Anvelt Tallinnas võimul olid, maal aga siis suure sünnipäevalapse küla nooremad korralagedus ja laguneva Vene väe riisme- ta varahommikul üles laulavad ja pärast te rüüstamised valitsesid, sündis Rae vallas viinapudeli juures kõnedega üksteist üle hirmus omakohus.1918. aasta 21. jaanuari trumbates tüütuseni tervitavad … (Päeva- ööl sai Rae valla Mürkli saun käsigranaadi leht 1926) läbi purustatud, põlema süüdatud ja sauna Rae vallakassa tehti tühjaks. 21. ok- elanikud viieliikmeline perekond tapetud. toobril. Täna tuli ilmsiks, et Rae vallakassa Tolleaegsete segaste olude tõttu ei läinud on rahast tühjaks varastatud. Varga saagiks korda süütegu selgitada. Nüüdseks on sel- langes üle 2000 krooni valla raha. Selle raha gunud kes tapmise ja põletamise on toime oli vallavanem toonud läinud kesknädalal Hiie tüdrukud. 1930. aastatel tehtud pannud. (Teataja 16. september 1924) õpetajate palgaks ja pensionide maksmi- portreefoto. Vaba Maa 1926.aasta 14. septembri seks. (Teataja 23. oktoober 1930)

mai 2016 • Rae Sõnumid 10

Foto: Reet Raudkepi erakogu karjamaalt piima koju. Veoks tarvitatakse tavalist hobuserakendust. (Maa Hääl 1937) Töötava rahva vallakomiteed Harju- maal. Käimas eeltööd maareformi teosta- miseks. Rae vallas: esimees Roomets, Jaan, põllutööline, Kautjala küla; Vainomäe, Erich, põllutööline-aednik, Lagedi; Aas- mäe, Endel, põllutööline, Vaida küla. (Maa Hääl august 1940) Maa sai aru sõjaväe talvevajadusest. Sõjaväe talveriietega varustamisel on eesti maainimesed ütelnud oma sõna. Kui meie lehe esindaja mõni päev tagasi Rae valla- majja sisse astus, oli üks vallamaja kamb- ritest juba peaaegu laeni täis kokkutoodud kasukate ja lambanahkade virnast. Õigu- Rae vallamaja. 1894. aastal ehitatud Rae vallamaja seinad olid ehitatud paekivist, seest- poolest on kogu Rae vald saanud sõja läbi poolt telliskivi vooderdisega. Pilpakatusega ühekorruselises hoones oli kantselei, voliko- rängasti kannatada. Siin on hävinud tulest gu koosolekute saal, vallasekretäri 4 ruumi, sekretäri abil 1 tuba, käskjalal 1 tuba ja kaks kogusummas 94 hoonet, nende hulgas 42 2 3m suurust arestikambrit, kus magamise ajaks toodi sisse heintega täidetud madratsid. elumaja. (Eesti Sõna dets. 1941) Hoone Vaskjala külas on osaliselt säilinud ja ümberehitatuna kasutusel sotsiaalmajana. Lagedi naised külastasid rindemehi. Lagedi maanaisteselts on oma hoole alla Alkoholivastane vald Harjumaal. Rae olümpiavõitude auks kuusk. Selle pistis maa- võtnud teatava väeosa rindemehed, keda vallavolikogu koosolekul oli kaalumisel, mulda Palusalu ise. Rae rahva poolt annetati pühadepuhul tervituspakikestega meeles kas anda eelolevaks kolmeks aastaks val- medalimehele külaskäigu mälestuseks hõbe- peetakse. (Eesti Sõna 27.juuni 1944) la piirides lubasid alkohooliliste jookide asi. Õhtul peeti Rae koolimajas maadlus-ja Masina-traktorijaamade direktorite müügiks. Küsimuse kaalumisel leidis val- tõstevõistlusi. (Maa Hääl 23. oktoober 1936) nõupidamine. Koosolekul võeti terava vaat- lavolikogu üksmeelselt, et piirituse ja viina Rae valla renditaludepidajad – päris- luse ja kriitika alla masina-traktorijaamade müük rahvale kahjulik on ning palju pa- peremeesteks. Neil päevil peeti Rae val- direktorite senine töö ning puudused MTJ- handusi tekitab, mispärast otsustati pii- lamajas linnaümbruse renditalupidajate ide ja neile alluvate HMLP- de ülesehitami- rituse ja viina müügiks Rae valla piirides koosolekut, mis oli kokku kutsutud põl- se alal. Rae vallas puuduvad HMLP-l kindel luba mitte anda. (Kaja 1930) lutöökoja poolt maakorralduse küsimuste asukoht. (Postimees 25. jaanuar 1945) Palusalu päev Rael. Nädala vahetusel lahendamiseks. (Teataja 1936) pühitseti Rae seltskonna ja sporditegelaste Pull pandi piimavankrit vedama. Här- Reet Raudkepp poolt „Palusalu päeva“. Meie olümpiategelane gi kasutatakse veel praegugi veoloomadeks. Vaida raamatukogu juhataja võttis ise sellest osa ühes oma pruudi Ellen Evardi talus Rae vallas maatõugu pull abis- Vanade ajalehtede artiklite refereerimisel Saidlaga. Rae koolimaja ette istutati Palusalu tab oma peremeest sellega, et veab iga päev on kasutatud ajastule omast kirjakeelt.

Restoranide päev LENDKALA

9. juulil tuleb Peetri parki restoranide- kohvikute ühepäevane festival. Laudadele panevad valged linad kolme valla – Viimsi, Rae ja Jõelähtme parimad toidumeistrid, kes kostitavad külalisi oma kuulsamate roogadega. Suvisel festivalipäeval jätkub tegevust kogu perele ja seda nii enne kui pärast toitude degusteerimisi. Meelt lahutab kultuuriprogramm ja spetsiaalses avaras toidutegemise telgis saavad roogade valmistamises kätt harjutada ka pere noorimad liikmed. Festivali lõpetab kordumatu Peetri pargi livekontsert Birgit Sarrapilt, Pearu Pauluselt ja ansamblilt Swingers. Selle kontserdiga tervitab 150. ja 25. aastapäeva tähistav Rae vald kõiki elanikke ja nende häid sõpru! LENDKALA stardib kell 12.00. Swingers alustab kell 19.00 Pea kindlasti meeles! Toimumisaeg 9. juuli 2016 ja koht Peetri park Peetri alevikus. Kontsert on tasuta!

Rae Sõnumid • mai 2016 11 150aastane Jüri Muusikaselts tähistab aktiivse kultuurielu järjepidevust

1866. aasta suvel Tallinnas toimunud baltisakslaste laulupeol astus lavale eesti rahvariietes 30-liikmeline laulukoor. Nad esitasid neli laulu ja pälvisid otsemaid tohutu tähelepanu. See kooslus oli värskelt Jüri laulo seltsiks registreeru- nud segakoor, mis suutis laulda neljahäälselt ja tegi seda eest keeles. Anne Rentel kirjutab 150aastase Jüri muusika- seltsi tõusudest ja mõõnadest ning kuidas see on mõjutanud tänast kultuuri-, muusika- ja seltsitegevust.

üri kihelkonnas pani seltsitegevusele aluse köster Gustav Kraemann aastast 1858. Ta oskas saksa keelt, kuid polnud Jsaksastunud, vaid hoidis talurahva poole. 15. (27.) jaanuaril 1866. aastal koos- tati seltsi põhikiri. Seda päeva peetaksegi Jüri muusikaseltsi alguseks. 1866. aasta suvel Tallinnas toimunud baltisakslaste laulupeol laulis 30-liikme- line rahvariietes Jüri koor neli laulu. Jüri Muusikaseltsi tegevus ja koori esinemised äratasid tähelepanu ning seda seati teistele eeskujuks. Esimesest üldlaulupeost 1869. aastal Jüri segakoor osa ei võtnud, sest üldlaulupeol esinesid ainult meeskoorid. Eesti helijooja ja koorijuht Gustav Ernesaks koos Jüri ühendkooridega Jüri Muusikaseltsi Samal aastal suri 40aastane köster Gus- 120. aastapäeva tähistamisel. Foto: erakogu tav Kraemann. Alles 1879. aastal hakkas köster Julius Preisbergi juhtimisel mees- mine toimus 1910. aasta paiku, mil uue segakoori asutaja 1968. aastal oli Lehmja telaul Jüris uuesti kõlama ja esinemised põhikirja alusel kavatseti asutada koole, 8-klassilise kooli direktor Henn Kärp. kihelkonnas, pealinnas, laulupidudel tun- lugemistubasid, raamatukogusid, korral- Loodi sõprussuhted Kabala segakooriga. nustust tooma. dada näitusi, kursusi jne. 1976. aasta sügisel asus koori juhatama 1890. aastail kujunes uueks muusikali- Sõjast hoolimata peeti 1916. aastal seltsi noor ja energiline dirigent Touri Saks. seks keskuseks Jüri kihelkonnas veel Arukü- 50 aasta juubelit, mis oli piirkonna suurpäe- Tema juhatamise ajal loodi sõprusside- la, kus koorielu juht oli T. Kuusik. 1891. aas- vaks. Seltsitegevus elavnes mõnevõrra, kuid med Läti Vabariigi Salaspilsi ja Soome Va- tal (Jüri Muusikaseltsi 25. tegevusaastal) tuli endist hoogu ja populaarsust ei saavutatud. bariigi Masku segakooriga. IV üldlaulupeolt Tartust triumf – Jüri mees- 1960ndatel lauldi Kurnal, Lehmjal ja koor tõi koju võidupärja, Aruküla koor tuli Rae koolimajas Juta Sõmeri juhatusel. Jüri Anne Rentel teiseks. 1893. rajati meeskoori kõrvale uuesti segakoor, loodi ka pasunakoor. Segakoori taasasutajaks ja kauaaegseks Muusikaseltsi uus elu sai alguse koos rahvusliku ärkamisega juhiks sai taluperemees Jaan Virkepuu. Aasta 1986 sai Jüri Muusikaseltsi juubeli tähistamisel märgiliseks. Muusikaseltsi 120. Pasunakoori esimeseks juhiks sai Virkepuu aastapäeva eestvedajateks olid härra Silver Säga (toonase EKE EMV peaspetsialist naisevend, kooliõpetaja Jüri Hio, kes viis Jüris) ning Jüri segakoor eesotsas dirigent Touri Saksaga. Mäletan, et toona esitatud pasunakoori kõrgele tasemele ja seda eriti A. Kunileidi laulu „Sind surmani“ ajal olid pisarates nii lauljad kui ka publik. aastaks 1896, mil VI laulupeol võitis Jüri Sellest ajast sai taaselustatud Jüri Muusikaseltsi juubeliürituste järjepidev korraldamine pasunakoor Jüri Hio juhatamisel esikoha. ning need on olnud põlvkondi ühendavad peod – lapsed on lustinud koos täiskasvanute- Laulupeol, veel enne esinemist, harjutanud ga. 1991. aastal tähistati juubelit augusti lõpul ja juba koos Rae vallale valla õiguste taasta- koor peaaegu terve öö ja kui mehed tuk- mise peoga. Peale Jüri kihelkonna isetegevuslaste osalesid külalised Salaspilsist ja Maskust. kuma jäänud, siis kallanud koorijuht neile Kõikide dirigentide juhendamisel võeti osa laulupidudest, võistulaulmistest. Jüris on te- toobiga vett kaela. Nii see võit tuli! gutsenud näiteringid, ansamblid, rahvatantsurühmad. Neid on juhendanud Touri Saks, 1900. aastal peeti Jüris Muusikaseltsi Kuno Kasak, Peep Mandre, Feliks Mandre, Rutt Ridbeck, Hairi Laurand, Merle Nisu ja 35 aasta juubelit. Uus sajand ja 1905. aas- Kristi Toomra ning tantsuõpetaja Linda Pihu. Aastaid on juhendanud Jüri perekoori Rutt ta revolutsioonieelne meeleolu hakkasid Ridbeck. 1996. aasta sügisel alustas tööd ansambel Lustilised Paul Mürkhaini eestvedami- ikka rohkem nõudma vabanemist kirikust sel. Mõned aastad tagasi loodi Rae kammerkoor Alice Pehki juhendamisel. Samuti tegutseb ja seltsitegevuse laiendamist. Et seltsimaja segakoor Heliand ja Patika külakoor. Tehakse näitemängu. Usun, et Jüri kihelkonna selt- polnud, koolimajad olid kitsad, sai pidu- sielu edendamisest oleks hea meel neil, kes sellega algust tegid 150 aastat tagasi. sid pidada peamiselt suvel väljas – Lehmja Anne Rentel tammikus ja teistes paikades. Uus elavne-

mai 2016 • Rae Sõnumid 12 Kuidas minust kolhoositööline sai

Koduloouurija ja mitmete raamatute autor Vaino Napp kirjutas ausalt üles, kuidas kolhoosi üles ehitati, mida inimesed eri aegadel kolhoosis töötades tundsid ja mis teda ennast viis sinna.

Fotol: Vaino Napp

eenutada seda aega me palju ei TK esimees ja Peningi valla partorg. On dati veel talvel, kuni suur lumi ja tuisk töö taha. Kui, siis mustades värvi- teadmata, kuidas sattus Salu küla siinmail lõpetas. Lume alla jäi kartulipõld. Kuhja des. Enda ajaloost tüki väljare- esimeseks. Teistes külades läks kolhooside saanud kartulist oli kevadeks osa külmu- Mbimine oleks vandalism ja ohjeldamata loomiseks 1949. aasta kevadel. nud. Selle eest pandi brigadir vangi. Oli mustamine on valetamine. Kolhoosi liikmeks astumine oli vaba- räige aeg. Noortele teadmiseks, et kolhoosi- tahtlik. Esialgu ilma irooniata. 1948. aas- Loomulikult tehti kogu töö tasuta. le kuulunud vara oli kolhoosiliikmete ta sügisel andsid avaldused vaevalt poo- Nagu eespool mainisin, oli kolhoos ise- ühisomand (välja arvatud maa). Sisuliselt led Salu küla talunikud. Teised jätkasid majandav ja tasu sai maksta omateenitud – konkreetse kollektiivi isemajandav ette- vanaviisi ja kogu talve naeruvääristasid tulult. Naabrid Peningi sovhoosis said ra- võte. Nimetus kolhoos tuleneb vene kee- kolhoosi astunuid. Sõimusõnaks oli „kol- huloleva palga riigilt sarnase töö eest. Salu lest – „kollektivnoje hozjaistvo“. Sovhoos hoosnik“. 1949. aasta märtsiküüditamise „Tulevikul“ raha polnud, aga tühja kõhtu „sovetskoje hozjaistvo“ oli riigile kuuluv järel jäi külasse vaid kaks mittekolhoos- küll keegi ei tundnud. Kolhoosnikul oli ettevõte. Juhtis direktor ja toimetasid rii- nikku. Nüüd oli vabatahtlikkusest saanud 0,6 ha kartulimaad, lehm, siga, lambad ja gipalgal töölised, sarnaselt tehastes, kae- iroonia. kanad. Siit jäi ülegi ja ema käis Tallinnas vandustes. Salu küla „Tulevik“ oli 1949. aasta ke- turul, et veidikenegi raha saada. See nõu- Lugu ühismajandite ajast on siin minu vadeks uue korraga veidi harjunud ja põl- dis ränka tööd, mida tuli teha pärast kol- mälestuste ja kogemuste põhjal ning ko- lutöö läks käima. Segadust ja nalja jätkus. hoosi tööpäeva. haks praeguse Rae valla Salu, Urvaste ja Urvastes oli sekeldusi rohkem. Harju- Suursoo küla. Siis oli külasid neli ja kuu- matu, võõras. Puudus vähimgi kogemus. Valus ja lõbus lusid Peningi valda. Sarnane ühismajandi- Esimene esimees pidas vastu kolm päeva, Mina käisin Pikavere koolis ega teadnud te loomine toimus samal ajal kõigis valla siis ütles: „Kurat täid tulid selga“ ja loobus. ema-isa vaevast palju. Seda mäletan, kui- piirkondades. Valiti uus. Esimene suvi ei olnudki kõige das läbi une kuulsin õmblusmasina lõgi- Kui asi algas, olin mina 8-aastane. Oli hullem. Hobused olid veel tugevad ja jak- nat, mõnikord hommikuni. Oli ju poisile 1948. aasta sügis. Mäletan, kuid ei tea, sasid künda. Hädad algasid teisest aastast. vaja kooliriiet. Suvel pidi koolipoisski kol- mida tundis ema, kui ta lehma ja isa ho- Loomasööta ei suudetud talveks piisavalt hoositööl olema. Tüütu oli suvivilja põllul buse käekõrvale võttis ja kodust ühislau- varuda. Lehmadele soovitati anda kuu- ohakate torkimine, veidi mõnusam karjas ta viis. Tagasi tulid tühjade kätega, isa seoksi. Piima peaaegu polnudki. Paljud peakarjasel abiks. purupurjus. Küllap see oligi üks raske- lehmad seisid kevadel laudas püsti lakke Vahepeal olid siinsed kolm kolhoosi maid päevi. Enne seda oli toimunud paar kinnitatud rihma toel. Hobused olid nõr- ühendatud. See sai kodusõja kangelase koosolekut. Kohal olid Harjumaa TSN gad. Osa teravilja jäi koristamata. Masin- järgi nimeks Tšapajev. Koosolekul, kus

August Nahkuri "Vaida sovhoosi kroonikast“.

Rae Sõnumid • mai 2016 13

Foto: August Nahkur se (varem traktorijaamad). Kui ma 1961. aastal sõjaväeteenistusest vabanesin, oli elu kolhoosis selline, et ma kõhklemata loobusin töökohast Tallinnas. Maamees sai sellest hetkest minust kogu eluks. Al- guses tegin lihtsat tööd, aastaid hiljem sai minust agronoom. Mind hämmastas, kui kiiresti keskeas ja vanemad võtsid omaks uue elukorral- duse. Mäletan endisi peremehi rääkimas: kui praegu pakutaks talu tagasi, ei tahaks seda mitte. Nii rääkisid küla esindusliku- mate talude endised peremehed. Nemad teadsid, kui raske ja murederohke elu ta- Kolhoosiajastu algusaastatel. lus oli. Aga tõsi oli, et aasta aastalt muutus maarahva elu lahedamaks. Uus põlvkond ühinemine otsustati ja nimi valiti, hüüdis Lähim pood 15 kilomeetrit. Oli nalja ja loobus eraloomapidamisest. Peale kor- Sirina perenaine: „Pange „Nälg“. Raske oli, lõbu sealgi. Kari mehi koos, omapead! raliku töötasu pakkus kolhoos liikmetele kuid elati. Ei puudunud nali, lõbu, peod. Aastad läksid ja jõudsin minagi mõne kõikvõimalikke teenuseid tasuta või süm- Kolhoosis korraldati aastas kord või sellise „komandeeringu“ kaasa teha. Olud boolse hinnaga. Lõunasöögist majandi paar pidu, kus laud oli roogadest lookas. olid küll muutunud ja käigud nädalased. sööklas kuni tasuta ekskursioonideni Vla- Sigu ja lambaid ju oli. Kolmas esimees oli divostokist Odessani. viinamees. Kui rajoonist kontrollid saabu- Kõhklemata loobusin Kui 1990ndate algul talude taastami- sid, peitis esimees end heade inimeste juu- töökohast Tallinnas seks läks, olid vanad peremehed kalmis- res tagakambris. Et samas majas ka kan- Kõige raskemad ajad said mööda tul, ehk mõni veel toas voodiäärel istumas. gemat kraami oli, jäädi paigale kauemaks. 1950-ndate keskel. Kümme aastat pea- Tagasi võtma tulid õhinal linnameestest Tagatoas redutav esimees pidi jätma nurka le kolhooside loomist olid raskusaastad järeltulijad, kel polnud aimu talu piiridest, lehkava hunniku. juba unustatud. Töökad inimesed, kuues sageli selle asukohastki. Oli neidki, kellele Aga meestel tuli läbi teha ränkraske tal- esimees oli arukas mees zootehnilise eri- talu olemasolu tuli üllatusena. Tänaseks vine metsatöö, mis toimus Alutaguse laan- haridusega. Valitsusest tuli ridamisi mää- pole neist siinmail alles ühtki. tel. Hobused pandi Raasikul vagunitesse rusi, mis põllumajandusele tuge andsid. kaasas kuu aja moonakott. Ja mindi. Külm Olulisem nendest oli rahapalga maksmine Vaino Napp lumi, öömaja metsavahi elamu põrandal. ja traktorite müük kolhooside omandis- Salu küla elanik ja koduloouurija

RAAMIST VÄLJA: PILT & KOHV Pilet 0 eurot Augustis saab toimuma täiesti ebatraditsiooniline pildinäitus, kus ühe päeva jooksul on pildid raamitud elumaja akendesse, rooduvarjendisse, Elveso katlamajja, tunnelisse ja mine tea veel kuhu lisaks.

Peetri alevikus aga pakuvad samal ajal kohvi ja muud head paremat kodukohvikud – toimub Peetri kohvikute päev.

Toimumisaeg on 28. august 2016. Algus kell 11.00

Täpsem info koos juhtnööridega ebatraditsionaalsete näitusekohtade ülesleidmiseks tuleb vähemalt kuu aega varem kodulehele www.rae.ee.

Korraldaja Rae vallavalitsus, kontaktisik Kristi Aru, telefon +372 522 5478

mai 2016 • Rae Sõnumid 14 Valla vapi hõberist viitab eestikeelse piibli sünnile Rae vallas Inimkonna ajalugu on aegade algusest peale saatnud märgid ja sümbolid. Muistne hiina õpetlane Konfutsius on isegi tõdenud, et maailma ei juhi mitte sõnad ja seadused, vaid märgid ja sümbolid.

mad tunnusmärgid on olnud kõi- nide taassünd Eestis on otseselt seotud gil muinastsivilisatsioonidel. Kuid Eesti Muinsuskaitse Seltsi vapivõistluse- kõik need muinasaegsed hiinlas- ga, mis kuulutati välja kohe pärast Eesti Ote, babüloonlaste, egiptlaste, heebrealaste, Muinsuskaitse Seltsi asutamist 12. det- kreeklaste ja roomlaste sümbolikogumid sembril 1987. Selle võistluse tulemusena polnud veel heraldilised. kinnitati 2. juunil 1988 EMSi vapiks minu HERALDIKA all mõistame teadust vap- kavand. Oli alanud intensiivne loomepe- pidest, mis on kindlate, rahvusvaheliselt riood riigi, omavalitsuste ja institutsiooni- tunnustatud reeglite järgi koostatud, kujun- de sümbolite loomisel. datud ja kirjeldatud värvilised kilbikujulised Rae valla vapikilbi jaotab neljaks hõ- märgised, mida valdaja kasutab oma püsiva bedane rist. 1. ja 4. mustal väljal on hõbe- või pärandatava tunnusmärgina. dane tammeleht, 2. ja 3. väli on punased.

Mustad väljad koos hõberistiga viitavad Heraldika sündis valla seosele esimese eestikeelse täieliku Euroopas 12. sajandil piibli sünnilooga, tammelehed osutavad Järsult suurenenud vajadus keele- ja rah- kohalikule legendile pruudi-peiu tamme- vuspiire ületava märksüsteemi järele viis dest. Punased väljad koos hõberistiga vii- heraldika sünnini. Eesti alad hõlmati üht- tavad Harjumaa ning Tallinna rae ühisele sesse Euroopa kultuuriruumi just heraldi- vapile. ka laialdase leviku ajal, 13. sajandi alguses. Heraldiliste lippude valdav kujundus- Eesti- ja Liivimaa Jumalaemale pühitse- põhimõte on see, et lipukangas jaotatak- nud paavst Innocentius III (pontifikaadi se samamoodi kui vapikilp – seega oleks aastad 1198–1216) on muuseas tuntud ka Rae valla lipuks võinud olla puna-must esimese paavstina, kes kasutas oma vappi. kangas, millel valge rist. Oli siiski põhjust Uus etapp Eesti sümboolika arengus arvata, et sellise jõulise värvilahendusega saabus 1918. aastal, mil äsja väljakuulu- lipp oleks eriti toona võinud mõjuda väga tatud Eesti Vabariik asus looma ja eden- võõrana, seepärast asetasin Rae valla vapi dama omi riiklikke sümboleid. Seda tehti valgele lipukangale, mille keskel on kolm noorusliku, kohati lausa sõgeda revolut- sinist rõhtjoont – need osutavad valla ni- sioonilise kirega, mis tekitas mõnikord mest tulenevalt Tallinna lipule. pikki ja asjatuid vaidlusi. Meenutagem või Rae valla sümbolid läksid kohe hoog- tõika, et riigivapi valikule ja kinnitamisele salt kasutusse, kuigi sellel ajal oli igasu- kulus kuus aastat. Siiski jõuti esimesel ise- Esimese volikogu koosseisu liige Rein guste esemete ja trükiste valmistamine seisvusajal luua väga palju vappe, lippe ja Karm meenutab, et Rae valla vapp on hoopis keerulisem kui praegu. Rae valla märke, millel on jääv väärtus. esimese vabariigi aegse Rae valla vapi vapp oli eksponeeritud ka esimesel suurel Selle arengu katkestas aga 1940. aastal edasikandja. Algkujutis saadi eestiaegse Eesti ja Soome ühisnäitusel „Heraldika isikutunnistuse pitserilt, mida arutelude alanud ja siin pooleks sajandiks kinnistu- tänapäeval“, mis avati Eesti Vabariigi 75. tulemusena täiendati tammelehtedega, nud nõukogude okupatsioon. aastapäeva ürituste raames Tallinnas Ees- mis osutavad iidsele tammikule ja koha- likule legendile pruudi-peiu tammedest. ti Muinsuskaitse Seltsi 5. aastapäeval 12. Rae valla sümboolika detsembril 1992. Ja muidugi veel paljudel registreeriti riigis esimesena heraldikanäitustel nii kodu- kui ka välis- Pärast Eesti riikliku iseseisvuse taastamist Teadaolevalt on esimesed ametlikult maal. tekkis omavalitsustel tungiv vajadus oma kinnitatud vallasümbolid minu koostatud sümboolika järele. Juba 1980ndate lõpu- ja kavandatud Harjumaa Rae valla vapp ja Priit Herodes poole õnnestus taas kasutusele võtta mit- lipp, mis kanti riiklikku registrisse 5. mail Eesti Muinsuskaitse Seltsi me linna ajaloolised vapid ja lipud, mis 1992. See, et äsjataastatud Rae valla juhid Heraldikakolleegiumi esimees, pool sajandit olid olnud punavõimu poolt abi saamiseks just minu poole pöördusid, EMSi aseesimees keelustatud. Kuid paljudel linnadel ja mit- oli igati mõistetav, sest Rae vallal ja Muin- (EMS esimees aastatel 2000–2006) te ühelgi vallal polnud varem omi sümbo- suskaitse Seltsil oli seoseid enne kummagi Riigikantselei heraldikanõukogu liige leid olnudki – need tuli nüüd luua. juriidilist sündi. Ja heraldiliste traditsioo- alates 1992. a

Rae Sõnumid • mai 2016 15

Jüri aleviku aerofoto. Foto Marko Leppik Riik valmistub 100. sünnipäevaks, aga Rae vald sai juba 150!

ae valla kui omavalitsuse ajalugu saab tänasel päeval paljude inimeste jaoks tur- tab linnalähedase piirkonna, kus on säilinud ametliku daatumi järgi alguse aastast valine ja hea elupaik. looduslik keskkond, valdavalt hajaasustus. 1866 ja alates selle asutamisest kuni Rae vald on üks kiirema elanikearvu Lõunapiirkonna tiheasustusalad ja tootmine Raastani 2016 pole paraku Rae vald kandnud kasvuga omavalitsusi. Raesse tahetakse on koondunud Vaida aleviku lähiümbruses- järjepidevalt oma nime ega omanud neid elama tulla rohkem kui siit ära minna. se. Tootmine ja äritegevus on koondunud sa- haldusterritooriumi piire, milles tänasel päe- Rahvastikuregistri andmetel on elanik- muti arengukoridoridesse piki Tartu maan- val oleme harjunud Rae valda nägema. konna kasv käesoleval, 2016. aastal vähe- teed Tallinna piirist kuni Jüri alevikuni. Ka Viimase 150 aasta sisse mahub palju malt 100 inimest kuus. Elanike keskmine Lagedi aleviku ümbrus on osaliselt seotud muutusi ja Rae valla arengut ei saa vaada- vanus on vaid pisut üle kolmekümne. ringteeäärse arengukoridoriga, kuid alevikus ta sõltumatult riigis toimunust ning riik ei Noor ja järjest kasvav elanikkond ei sees on kasvamas moodne elukeskkond. ole seejuures ainult Eesti Vabariik. Rae kui lase valla arengutes tasapisi edasi liikuda, Kuid mis ootab meid ees? Usun, et 2016. omavalitsuse elu korraldamist on Eesti Va- vaid toob kaasa vajaduse kiiresti ehitada aastal seisab Rae vald uue ajastu lävel. Kui bariigi kõrval suunanud nii Venemaa Keis- ja luua võimalusi vajalike teenuste kätte- siiamaani on arendatud ja parandatud füü- ririik, Saksa Riik kui ka Nõukogude Liit. saamiseks. Viimasel kümnendil on ehita- silist elukeskkonda, siis edaspidi hakkab füü- Tänasel päeval võib tunduda isegi kum- tud palju ja ehitustempo on selle aja sees silise keskkonna sees elama üha teadlikumalt maline, et Eesti Vabariigi asutamise ajal 1918. vaid kasvanud. Rae vald on juurde saanud e-elu ja see on uus olukord vaatamata sellele, aastal oli Rae vald juba olemas olnud enam viis lasteaeda, mänguväljakuid, põhikooli, et enamik nooruslikust elanikkonnast on kui pool sajandit ja kui vabariik tähistab kahe spordikeskuse, raamatukogu, pallihalli, internetiga igapäevaselt harjunud. Me täna aasta pärast 100 aasta juubelit, on Rae vallal ujula ja terviseradu. Laienduse on saanud veel päris täpselt ei tea, kuhu meid kasvav 152. aastapäev. Kuid 1866. aasta veebruaris gümnaasiumi hoone Jüris ja põhikool La- infotehnoloogia tulv võib viia, aga me teame, kehtima hakanud maakogukonnaseadus Balti gedil. Kerkimas on uus põhjamaade stiilis mida soovime elukeskkonnalt ning selle ni- kubermangudele võimaldas asutada voliko- ja kogu kogukonna jaoks kasulik põhikool mel 150-aastane vald pingutab. gud, mis panid aluse vallale kui kogukondli- Järvekülla ja põhikooli laiendus Vaidasse. Rae valla eemärgiks on saada omava- kule haldusorganile Venemaa Keisririigis. Kogu kiire arengu juures ei ole me ära litsuseks, kus inimestel on hea ja turvaline 1991. aasta 11. juulil sai alguse uue aja unustanud meie pärandit ja traditsioone. elada ning kuhu inimesed soovivad kolida, Rae valla lugu. Selleks oli vaja Eesti Va- Rae valla kultuuri- ja seltsielu aitavad elus sest siin on olemas kõik vajalikud teenused, bariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsust, hoida traditsioonilised üritused ja tähtpäe- hea haridus, head võimalused spordiga te- mis andis toonasele külanõukogule oma- vade pidamised. Igas paikkonnas on omad gelemiseks ja vaba aja veetmiseks, samuti valitsusliku staatuse. Ilmselt ei läinud palju aktiivsed inimesed, kes ei lase tuhmuda vilgas kultuurielu. Peame oluliseks, et siin- aega, kui noore omavalitsuse tegelaste ju- ka külaelu traditsioonidel. Aastal 2016 on ne ettevõtluskeskkond on atraktiivne nii tust kadus unustuste hõlma nimetus Rae Rae valla kaardil 27 küla ja 5 alevikku ning tänaste kui tulevaste ettevõtete jaoks, kes külanõukogu või enne seda pikalt kasu- peaaegu kõigil neil on omad vanemad. pakuvad meie elanikele kodulähedasi töö- tusel olnud Sommerlingi külanõukogu. Hea on tõdeda, et valla põhjaosa on are- kohti ning et Rae vallast saab elupaik, kus Olemasolevate oskuste ja teadmistega ha- nenud moodsaks ja linnalise struktuuriga on olemas kõik vajalik igapäevaseks eluks. kati üles ehitama vaba Eesti Rae valda ja aedlinnaks. Valla keskosa on Jüri aleviku ja see, kuhu Rae vald on erinevate valitsuste selle ümbruse näol saanud samuti moodsaks Mart Võrklaev ja volikogude töö kaudu välja jõudnud, on elamupiirkonnaks. Valla lõunaosa moodus- vallavanem

mai 2016 • Rae Sõnumid 16

Kas teadsid, et Jüris pandi alus Muin- Mart Laar Jüri koolimajas aastal 1986. Foto erakogu suskaitse Seltsile. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koduleheküljel kirjutatakse, et muinsuskait- seklubide esimene kokkusaamine üle-eesti- lise Muinsuskaitse Seltsi loomiseks toimus 1986. aasta oktoobris Jüris. Kokku tuli küm- mekonna klubi esindajaid tervest Eestist. Esimesed kokkusaamise kohad olid kirik ja koolimaja. Tolle aja ühiskonnas oli see üks esimesi kodanike omaalgatusliku liikumise üritusi, mida ei korraldatud ega kontrolli- tud riigiorganite poolt. Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine ja muinsuskaitseliikumine sai laia ühiskondliku kõlapinnaga ettevõt- miseks, mis mängis ka väga suurt rolli ise- seisvuse taastamisel ning inimeste teadvuse kujundamisel omariiklusest, rahvusliku enesemääramise ja iseolemise tundest.

Kas teadsid, et iga-aastane Jüriöö jooks ei ole Jüri aleviku nimijooks, mida viiakse läbi öösel, vaid selle- ga on tähistatud alates 1977. aastast talurahva Jüriöö ülestõusu taanlaste ja sakslaste vastu. Jooks toimub 23. aprillil ja see viiakse läbi võistlusliku teatejooksuna. Kuidas eestlased võitlesid Jüriöö ülestõusu erinevates lahingutes ja milliseid taktikaid nad ordu vastu kasutasid, sellest saab lugeda Rae Sõnumite 2013. aasta aprilli- ja mai- numbritest. Autor Neil Savi „Jüriöö Jüriöö jooks. Foto H.-V. Sepper ülestõusust 670 aastat hiljem“

Kas teadsid, et skandaalne ausammas, mida tuntakse Lihula samba nime all, paikneb Lagedil asuvas Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis, mille omanik ja juhataja on Johannes Tõrs (75). Valitsuse korraldusel 2004. aasta 2. septembri õhtul Lihulas maha võetud sammas sobib muu- seumi kollektsiooni suurepäraselt, sest Johannes Tõrs on oma elu viimasel paarikümnel aastal tege- lenud kõikide esemete ja asjade kogumisega, mis tähistavad vabaduse eest võitlemist või on kuulu- nud Eesti vabaduse eest võidelnud inimestele. Jo- hannese jaoks pole olnud tähtis, millises mundris keegi võitles, oluline on see, et on võideldud va- baduse eest. Sambal on kujutatud Saksa mundris, ent kraenurgal Eesti Vabadusristi kandvat sõdurit. Eesti valitsus ei pidanud kohaseks, et Eestisse rajatakse mälestusmärke, mida on tõlgendatud kui katset mälestada Eestit okupeerinud totali- taarseid režiime. Lihula ausambana tuntuks saanud mälestus- märk taasavati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi eksponaadina 15. oktoobril 2005. Johannes Tõrs Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi toas. Foto: Signe Heiberg

Rae Sõnumid • mai 2016 17

Kas teadsid, et Vana-Aavikul asus nõukogude ajal KGB signaalipüüde- ja peilingukeskus, mis kandis sõ- javäeosa numbrit 1053, varem ka 71139-R, veel varem 1235-R. Sellised keskused olid vähemasti kõigi liiduva- bariikide pealinnade lähistel. Kes mööda Tartu maanteed Tallinnast Tartu poole sõidab, näeb Vana-Aaviku küla kandis maanteest pare- mal pool lagunenud mitmekorruselist halli hoonet, mille ümber valvasid veel 25 aastat tagasi korralikult relvasta- tud Nõukogude armee sõdurid. Hoonet ümbritses ringi- kujuline võrkaed, mille peal oli okastraat. Peeter Böckler uuris 2002. aastal ilmunud 800-lehe- küljelisest raamatust „Mitrohhini arhiiv“ välja, et see hoone kuulus Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteele (КГБ ЭССР) ja oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komi- tee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NSV Liidu NLKP KK Poliitbüroole, mille ülesanne oli riikliku jul- geoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee keska- paraat ja juhtkond asus Tallinnas. Sellestsamast Mitrohhini arhiivist saame teada, et Nõukogude Liidu luuraja Viktor Makarovi paljastuse järgi dešifreeris Nõukogude Liit Tallinna lähedal Taani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Rootsi, Šveits ja Lääne-Saksamaa diplomaatilist sidet. Pealt kuulati Lää- Vaatepilt 2016. aastal KGB signaalipüüde- ja peilingukeskuse hoonele Va- ne-Euroopat. Mitrohhini arhiivi andmetel suleti hoone na-Aaviku külas. Eesti telefonikõnesid ning faksi- ja arvutisidet Vana-Aa- aastal 1991. vikul pealt ei kuulatud. Foto: Peeter Böckler

Foto: Arvo Neimari erakogu Kas teadsid, et ärkamisaja kõige laiapõhjalisem rahvaesindajate koosolek, kus oli kaalukausil Ees- ti saatus, toimus 2. veebruaril 1990 Linnahallis. Kokku tulid ENSV kol- me tasandi rahvasaadikud, kel tuli hääletades öelda „ei“ või „jaa“. Proto- kollis seisab kirjas, et 3090 saadikut hääletas riikliku iseseisvuseni jõud- mise deklaratsiooni poolt, vastu oli 101 saadikut. Rae vallas sai tänu „jah“ sõnale volikogu moodustatud 1991. aastal ja seda külanõukogu saadikute baasil 21-liikmelisena. Esimene volikogu (vasakult päri- päeva): Arnold Ainsaar, Rein Karm, Ande Tänav, Raivo Pihlakas, Volde- mar Proman, esimene vallavanem ja volikogu esimees Rein Poolak, Rii- na Noor, Arvo Neimar, Kaido Järve, Ago Hio, Jaan Teearu, Aare Aloe, Andres Lõhmus, Toomas Välimäe ja Ülo Peets. Pildilt on puudu või ei ole näha volinikke Tauno Martinit, Leonhard Vaaksi, Anne Rentelit, Alar Vainomäed, Reet Raudkeppi ja Tarmo Lepikut ning toonast valla- sekretäri Helin Kangurit, kes oli voli- koguliikmete teejuhiks omavalitsuse temaatikas.

mai 2016 • Rae Sõnumid 18 XXIII Jüri klunker – sündmusterohke folklooripäev

ui paned tammetõru õigel ajal Foto: Marek Soo viljakasse mulda, võrsub sellest tamm ja peagi laiub selle ümber Klopsakas tammik. Kui külvad õigel hetkel sobivasse kasvupaika laulu-, tantsu- ja lustimisseemne, saab sellest vahva pidu, millel on eeldused heaks traditsiooniks saada, kasvada ja laieneda. Just nii on läinud ka Rae valla laulu- ja tantsupeoga, kui Taaramäe lasteaias Külli Leplandi ja Linda Pihu poolt 1993. a idee istutati, oli ilmselt just paras hetk ja igati soodne pin- nas, et see juurduma, kasvama ja laiuma hakkaks. Tantsujuht Linda Pihu meenutab: „Kuni 1993. aastani oli Taaramäe lasteaed korral- danud kiigepidusid. Sellest tuli mõte korral- dada lastele folkloorsete tantsude, laulumän- gude ja laulude õpetamisega ka pidu, mis sai teoks 1993. aasta mais Jüri Gümnaasiumi staadionil, nn murumängude nime all. Mu- rumängud said 1995. aastal nimetatud Jüri Tänavune folklooripidu Jüri klunker toimub 21. mail. Hetk 2015. aastast. klunkeriks, kuna vanu ürikuid uurides sel- gus, et siinkandis, täpsemalt Limu külas, olla vanasti noorte pidutsemisi tantsu ja lauluga likku laadakraami. Laat algab juba kell 10 kui poolesaja pidulise näol tuleb külali- nimetatud klunkeriks.“ hommikul ja jääb avatuks kl 16.00-ni. si-abijõude Läti Vabariigist. 1999. aastal kolis klunker koolimaja Rae valla 23. laulu- ja tantsupidu Jüri Selle aasta kontsert kannab teemat „Mis õuelt Lehmja tammikusse, pidu oli nõnda klunker ise kestab 21. mail 2016 pea ter- ma leidsin tammikusta“, peo selleaastane kasvanud, et vaja oli suuremat peopaika. ve päeva, juba enne pidu ennast esinevad ristiema Kaja Kalmer sai inspiratsiooni 2015. aastaks oli vana hiie kiigeplats taas vabal laval nii kodumaised laulu-, tantsu- meie vanast hiiest – Lehmja tammikust, kitsaks jäänud ning valida tuli taas suu- ja pillimängu rühmad kui külalisesinejad kus kõndides leiab nii mõndagi põnevat rem koht – selleks sai tammiku kõrval Jüri naabermaalt Lätist, Tallinna Tehnikaüli- – iga kivi või tammeskulptuur võib anda Hooldekodu juures laiuv muruplats. 2016. kooli Orkester, Pillipiigad Harjumaalt, mõtte uue laulu, tantsu või luuleloo sün- aasta klunker toimub sealsamas. Tallinna Poistekoori ettevalmistuskoor ja niks, iga aastaaeg üllatab oma võlu ja val- paljud teised. guse mänguga. Kogu peo kava on nende Contra ja palju toidukraami mõtete ja uitmõtete ajel koos staažikate te- Sel aasta tuleb Jüri klunker juba 23. korda Esinejaid üle tuhande gijate Linda Pihu, Rutt Ridbecki, Siiri Lai- – jälle suuremana kui kunagi varem, selle Kell 15.00 asub peorongkäik puhkpillide di, Hairi Laurandi, Kristi Toomra ja teiste ümber kujuneb terve folklooripäev – rahva- saatel Jüri Kirikumõisa pargist tantsu- ja laulu- ja tantsujuhtidega kokku pandud pidu koos mailaada ja ägeda järelsimmaniga lauluplatsi poole teele, et kella 16 paiku Rae ning lavastatud. kõigile tuntud folkansambli Untsakad saatel. Hooldekodu juures murul pidu lahti lüüa. Selleaastane Jüri klunker ja folkloo- Samal ajal toimetab tammiku kiigeplatsil Lava on sel aastal suurem kui varem, ripäev tähistavad ühtlasi Rae valla 150. Jüri Raamatukogu, mis selleks päevaks kolib et ühendkooride lavale tulles tagarida- juubeliaastat, Jüri Muusikaseltsi 150. aas- oma majast välja telki. Kohale tuleb kuulus de mehed ka ikka kenasti ja kindlalt ära tapäeva, Jüri Haridusseltsi ja Jüri Raama- Urvaste luule- ja naljamees, maratoonar mahuksid, mõnel varasemal aastal on osa tukogu 110. sünnipäeva. Contra, kes innustab lapsi ja noori luuleta- suuremaid poisse kippunud üle tagaää- Tuleb üks igati mõnus ja tore päev ja ma ja looma, autasustab siinseid noori sule- re alla kukkuma. Tribüünid mahutavad pidu, see on kindel! Palume lahkesti koha- seppi ja heietab elust ja olemisest. enam kui mullu, et kõik pealtvaatajad ikka le tulla, ikka koos pere ja sõprade, laste ja Laadal pakuvad juba tuntud ja veel kenasti kogu üritusest osa saaks. Esinejaid sugulastega. Kohtume Jüri klunkeril! tundmatud müüjad kodumaist talutoo- on kirjas ligi 1100, neist pea 150 laul- dangut – head ja paremat toidukraami, jat-tantsijat ja muusikut on tulemas meie Mare Salak kunstkäsitööd ja igasugust vahvat koha- naabervaldadest ning pealinnast, enam Rae kultuurikeskuse projektijuht

Rae Sõnumid • mai 2016 19 Rae valla sündmused juubeliaastal 2016

15. mai Olgu selleks pitslinadega peen kohvik või idamaistesse viirukia- • Laasi küünikontsert – ansambel Lindpriid. Kontsert toimub Laa- roomidesse mässitud kohvik või koduõlle õue või kalakohvik, si talus Järvekülas, avatud kodukohvik. Osalustasu 10 eurot kus kostub sekka merelaulu või.... loetelu pole kindlasti täielik 21. mai ja võib muutuda. Eriti mõnus on kulgeda ühes erilisest kohast • Suur folklooripidupidu – laat, Jüri klunker, raamatutelk, ansam- teiseni, kohata naabreid, sõpru, tuttavaid. Sest see on vist tõesti bel Untsakad jpm. Jüri alevikus Rae hooldekodu juures ja Lehmja ainus päev aastas, kus Peetris avanevad kümned koduõued ja tammikus kus jalutab ringi sadade kaupa inimesi. Tuleb lihtsalt võtta aega, 1. juuni et nautida suvelõppu, melu, head sööki ja seltskonda. • Lastekaitsepäeva tähistamine Vaida alevikus. Võsukese lasteaia terri- 28. august tooriumil algab kell 16.00 Võsulaat, kust saab osta igasugust kraami. • Raamist välja: Pilt & Kohv. Näitused valla põnevates kohtades • Jüris Võsukese Lasteaia kohvikutepäev ja laat 28. august 4. juuni • Vaskjala külapäev. Siin sai see loodud – Rae vald ja Jüri muusi- • Lagedi alevik 775. Ekskursioon Lagediga seotud paikades. kaselts. Räägime ajaloost, mängime, võistleme, tantsime. Suur isetegevuslaste kontsert ning ansambel Kõrsikud Eesti 3. september Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil • Fakto Auto Tallinna Rahvasõit. Tallinna linna ja Rae valla ühine 5. juuni rattaralli, mille start on Vabaduse väljakul ning finiš ja õhtune • Lagedi aleviku ajalookonverents Lagedi koolis. Järgneb jalg- programm Peetri alevikus. palli sõprusmatš. 10. september 22. juuni • Ekskursioon Rae vallas. Tule ja tutvu! • Jüri jaanituli Lehmja tammikus koos ansambliga Konterbant 10. september 23. juuni • Avatud uste päev Rae valla spordikeskuses • Võidutule üleandmine ja Kaitseliidu rivistus Jüri kirikuaias 27. oktoober 23. juuni • Rae valla arengupäev Jüri gümnaasiumis. Areng, planeerimi- • Lagedi jaanituli Lagedi kiigeplatsil ne, probleemid, väljakutsed. Oodatud kõik huvilised. 23. juuni 29. oktoober Peetri jaanituli veski kõrval platsil • Rae valla ajaloopäev Rae kultuurikeskuses 2. juuli 26. november • Vaida alevik 775. Pidulik päeva avamine kell 14 Vaida kivi juures. • Rae vald 150. Suur pidu Jüri pallihallis Meeleolukas rongkäik, laat, filmide vaatamine ja tantsuõhtu. 27. november Päev täis tegevusi suurtele ja väikestele, omadele ja külalistele. • I advendiküünla süütamine Jüri tervisekeskuse ees 9. juuli 10. detsember • Restoranide päev LENDKALA Peetri pargis. Parimad Rae, Viim- • Käsitöölaat Rae kultuurikeskuses si ja Jõelähtme restoranid-kohvikud. Õhtul laval ansambel 15. detsember Swinger ning Birgit ja Pearu Paulus • Rae valla eakate jõulupidu Rae kultuurikeskuses 6. august 18. detsember • Rae valla külade päev Lagedi kiigeplatsil. Motoks „Nagu eestlas- • Advendikontsert Jüri kirikus. Rae valla lauljad ja Rolf Roosalu tele kombeks“ ning tegevused vanade eesti traditsioonide järgi 29. detsember – jõukatsumised, laulud, tantsud, lõõtspill, hobused jpm.Külad • Aastalõpupidu Rae kultuurikeskuses esitavad oma lõpu Oskar Lutsu raamatule „Kevade“ ja katavad eesti tavadele vastava laua. Külalisesinejad Ukrainast! Külade Jooksev info sündmuste kohta on leitav Kristi Aru päeva korraldab Ülejõe küla. Rae valla koduleheküljelt www.rae.ee kultuurispetsialist 13. august • Peetri alevikupäev. Hommikupoolikul on Peetri pargis laat, kus kaubaks kõik kodumaine, ehe ja mahe. On meelelahutust Valik raamatuid Rae valla ajaloost ja ihukosutust, palju sõpru, lastele batuudilinnak, ponisõi- • Põldmäe, J. Jüri kihelkond: minevik ja tänapäev. 1991. dud ja kõik muu, mis käib korraliku laada juurde. Õhtu kütab • Põldmäe, J. Rae vald läbi aegade. 2006. kuumaks temperamentne ja unikaalne Eesti-Ukraina folkan- • Rae vald aastatel 1991–2006: 15 aastat taasnimetamisest. 2006. sambel Svjata Vatra. Ja kogu päev on külalistele tasuta! • Raudmets, O. Kastepiisad kivilohkudes. 2014. 20. august • Remmel, M-A. Päritud paigad: kohajutte ja legende Rae • Peetri Jooks. Jooksudistantsid väikestele ja suurtele, kontsert vallast/ 2011 20. august • Suveõhtukontsert Golfis Raamatud on saadaval Jüri, Peetri, Lagedi, Vaida raamatukogudes 28. august Põhjalikuma nimekirja ilmunud trükistest leiab • Peetri Kohvikutepäev. Sel päeval leiab igaüks oma lemmiku. www.jyri.lib.ee/uudised/kirjandusest

mai 2016 • Rae Sõnumid Gerly ja Henri alustamas oma ühist eluteed iidses varakevadises Lehmja tammikus. Paljude legendide sünnipaigaks saanud tammik on Rae valla üks sümbolitest. Foto: Aarne Vesi