Erinumber • Päris Algusest Ehk Kuidas Sündis Rae Vald • Salapärased
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
SELLES NUMBRIS: • Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald • Salapärased juhtumid Rae mõisa lähedal • Kuidas minust kolhoositööline sai • Kas teadsid, et skandaalne ausammas asub Lagedil? erinumber mai 2016 Fotomontaaž: Marju Viliberg „Olevik ja minevik“ Alevikud tähistavad juubeliaastat meeleolukate pereürituste ja kontsertidega. Tutvu juubeliaasta kultuurisündmuste kalendriga lk 19 2 Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald ja kes seda juhtisid Aasta 1866 kevad. Ikaldus annab nii mõnegi talu toidulaual tunda. Tulevane riigimees Jaan Poska elab oma elu esimest kevadet. Kalevipoja eepos on trükitud ka eesti keeles, aga on veel vähestele kättesaadav. Alanud on suur esimene väljaränne. Uus passikorraldus on talupoegadest teinud isikutunnistuse omanikud, kaotatud on ihunuhtlus ja harjutud on juba perekonnanimedega. Suvisel baltisakslaste laulupeol esineb esimene Harjumaa ametlik selts, mida esindab 30-liikmeline Jüri kihelkonna segakoor. Kihelkonna rahvariietes esitatakse eesti keeles neli laulu, millest räägitakse veel mõnda aega. amal aastal, 1866, saab Lagedi val- sa ning valla päralt olevaiks. Volimeestele la hakkajast taluperemehest Hans on selline seadus meeltmööda, sest käimas Tomsonist oma kodukandi tähtis on rahvuslik ärkamisaeg ja kasvav kodani- Smees, sest kihelkonnakohtu härra juu- kutunne paneb otsima lahendusi talurah- resolekul hääletatakse ta 11. detsembril vakoolide ehitamiseks. koostatud protokolli järgi valla peatalitaja Piirkonna jõukaima valla Lagedi vo- ametikohale. Hans saab vajalikud hääled limehed peavad kooli ehitamise teemal volikogult, kuhu kuuluvad täiskogu esin- omavahel aru 1871. aasta alguses. Laual dajatena taluperemehed, talude rentnikud on kolm varianti: kas kool ehitada omadel ja maata talupoegade saadikud. Volikokku jõududel vallapäevade korras, maksta ehi- ei kuulu ühtegi mõisahärrat, sest vald on tamise eest või tellida ehitamine teenuse- alates maakogukonnaseaduse jõustumi- na. Peatalitaja teeb ettepaneku tellida ehi- sest veebruarist 1866 Balti kubermangu- tamine 250 rubla eest mehelt, kes sellise dele väikemaaomanike ning ilma maata hinnaga lubas hoone valmis teha, aga kõik talurahvaseisusest isikute seisuslik omava- volimehed seda ei toeta. Ühele meelele litsusorgan. Mõisnikud olid rüütelkonna jõutakse annetuse osas. Protokolli pan- liikmed. nakse kirja, et iga pere peab kooli jaoks Samal või järgmise 1867. aasta jook- kohale tooma 8 palki. Vabadikel, kellel on sul kinnitavad kihelkonnakohtute härrad hobune, tuleb tuua ehitusplatsile neljasül- peatalitaja ametikohtadele eesti soost me- lane palk. hed ka kõigis teistes siinkandi mõisapii- Jüri kihelkonna rahvariietes neiu ja Volimeeste kooli ehitamise arutelu lõ- rides moodustunud väikevaldades Raes, noormees. peb sellega, et ehitus siiski tellitakse, kuid Vaidas, Arovallas, Arukülas, Kautjalas ja peagi selgub, et ehitusmees ei saa 250 rub- Jüri kirikuvallas, mida toona tunti mõisa- nikele. Samas ei lubanud 1866. aasta veeb- laga hakkama. Koolimaja nõuab kokku koggodustena. ruaris kehtima hakanud maakogukon- 670 rubla ja peatalitaja peab selle küsima Rae väikevallas saab 1866. aasta no- naseadus Balti kubermangudele ühtegi vallalaekast, mis seisab mõisa kohtutoas vembris peatalitajaks Jüri Lustiverg, kelle olulist otsust volikogul ilma mõisnike sek- kahe erineva luku taga ja mida peatalitaja palgaks määrab volikogu 50 kopikat iga kumiseta ellu viia, sest otsuste üle pidas tohib avada siis, kui mõisahärrad ise juu- pere pealt aastas. Härrad volinikud pidid järelevalvet kihelkonnakohus, kuhu kuu- res viibivad. olema enne peatalitaja ametisse hääle- lusid enamasti rüütelkonna mõisnikud. Raha vastu peab peatalitaja andma lu- tamist veendunud, et kandidaat on vä- baduse, et umbes kaks kolmandikku tuleb hemalt 25 aastat vana, ristiusku ja mitte Koolimajade buum laekasse tagasi maksta koos intressidega. maata mees. Peatalitajalt nõuti talupere- Värskeltasutatud volikogude üks esimesi Sisuliselt pidi peatalitaja koolimaja ehita- mehe või rentniku staatust, aga mitte kir- ülesandeid on ehitada oma kogukonnale mise nimel magasiaita rohkem andameid jutamisoskust. koolimaja, sest Eestimaa ülemkoolikomis- koguma. Magasiait on võrreldav tänapäe- Volikogude asutamine võttis mõisa- jon annab 1867. aasta 22. novembril välja va mõistes suure sahvriga, kuhu koguti härradelt võimu mõnevõrra vähemaks ja „Seadmissed ma-kolide pärrast Tallinna- vilja, mida müüdi või jagati vajadusel abi- andis seda juurde talurahva seisusest ela- maal“, kus talurahvakoolid jagatakse mõi- na hädalistele. Vallalaekasse koguti raha Rae Sõnumid erinumber Toimetus: [email protected], tel 5303 7646 Väljaandja: Rae Vallavalitsus Teostus: Ekspress Meedia AS Rae Sõnumid • mai 2016 3 Jüri kihelkonna ala aastani 1917 ja tänase Rae valla piirid. Kihelkonna alla kuulus 11 väikevalda (mõi- sakoggudus), millest seitse ühendati Balti vallakohtute seaduse alusel aastal 1891 omavahel Rae vallaks. lakohtus arutusele Jüri Kondi kaebus Jüri Mõisahärrade ülemvõim Eldermanni vastu töötasu nõudmises. Jüri lööb kõikuma Kont on end kaubelnud aastasulaseks Jüri Samal ajal kui trikoloorist saab 1884. aastal Eldermanni juurde selle tasuga, nagu saa- Üliõpilaste Seltsi lipp, hakkab ka siinsete vad kõik sulased vallas. 4 nädalat enne aas- väikevaldade volimeeste eneseteadvus roh- ta täis saamist on peremees sulase vabas- kem välja paistma. Kui Arovalla volikogu tanud, öeldes: „Otsi omale uus peremees, on valinud vallatalitaja ametisse Georg Neu- sest minul ei ole sulle enam süüa anda ega gardti, siis 2. jaanuaril 1885 ei ole kihelkon- ka tööd.“ Jüri Kont kaebab, et Eldermann nakohus sellega nõus, et ametisse valitakse 1871. a ehitatud koolimaja oli lauda- lubas talle palga välja maksta, nüüd aga taas Georg Neugardt, kelle juhtimise all on dega vooderdatud palkehitis, pilpaka- ei maksa ka pearaha välja, sest sulane on asjad valla varasahvris-magasiaidas käest ära tusega ja kahe korstnaga. Klassiruume töölt mitmed päevad puudunud. Pearaha läinud ja tekkinud on liiga palju võlgnevusi. soojendasid puuküttega plekkahjud ning suurus on 3 rubla ja 10 kopikat. Peremees Neugardti suhtes vaenulikult meelestatud lae all olid suured tahmatorud, kus soe Eldermann lubab kohtu ees palga välja kihelkonnakohus käsib teha uued valimised. õhk ringles. (Lagedi Kooli kodulehekülg) maksta, keeldub aga pearaha maksmisest. Täiskogu korraldabki uued valimised, aga Kohus mõistab pearaha maksmise Elder- tulemus tuleb sama. Volimehed otsustavad magasiaida viljamüügist, kuid lisaks veel mannilt välja, sest kõik peremehed mak- kihelkonnakohust veenda, et Neugardti jät- jõudis vallalaekasse raha trahvidest, pä- savad Arovallas sulase eest pearaha. kamine on vallale parim, sest keegi teine ei randustest ja andamitest. Vallakohtu lahendada olid toona täna- olevat nõus magasivõlgasid omaks võtma. Veel enne kui koolimaja saab Lagedil päeva mõistes kõik talurahva ja sulaste väär- Arovalla magasiaida võla eest vastuta- lõplikult valmis, tehakse kontrakt kool- teod ja väiksemad tsiviilrikkumised. Kihel- nud vallatalitaja Georg Neugardti ame- meistri Tõnis Akermanniga. Volikogu konnakohus, mille liikmed olid enamasti tisse taasnimetamise vaidlus asetub juba lubab talle palgaks kahepäevakoha ilma rüütelkonna liikmetest Balti kubermangu- aega, mil talude päriseksostmine on saa- rendita, rahapalka 50 rubla aastas ja lisaks de mõisahärrad, tegutses paralleelselt esi- nud hoo sisse ja kasvamas on ka protesti- tuleraha 5 rubla. See kõik saab kirja 1871. mese astme kohtuna kriminaalasjades. noodid mõisnike ülemvõimu vastu. aasta 30. märtsi protokolli. Kuid toonase kihelkonnakohtu õiguste hul- Kuid magasiaidas asjad käest ära lask- ka kuulus üle vaadata tähtsamad volikogu Otsustusvabadus oli küsitav otsused. Kui volikogu otsustas määrata Balti Esimesel aastakümnel, mil rahvusliku är- maksumaksjate pearahaks 3 rbl ja 12 kopi- kuber- kamisaja foonil käivad eesti mehed voli- kat, pidi selle kinnitama kihelkonnakohus, mangude kogu koosistumistel kohaliku elu tähtsaid mille kompetentsi kuulusid ka veel täisko- talitaja küsimusi arutamas ja vallalaeka täitumisel gu poolt valitud peatalitaja ja tema abiliste ameti- silma peal hoidmas, toimuvad vallakohtus ametisse kinnitamine, hoolekandekohtu raha koosistumised elu pahupoole sündmus- otsuste tegemine, kroonu- ja vallamaksu- 19. saj te ja tülide lahkamiseks. Kohtulaua taga de lehtede kinnitamine, talude rendi- jm algusest. mõistab palgaraha eest õigust samuti eesti lepingud, talumaade müügitehingud, härra mees, kellel abiks mõned abilised. kubernerile aruandluse koostamine valla 8. detsembril 1879 tuleb Arovalla val- sissetulekute kohta ja veel teisigi otsuseid. Rahvusarhiiv mai 2016 • Rae Sõnumid 4 Foto Pärtli talu erakogu nud Neugardt ei saa ikkagi omadelt armu. 2. septembril 1886 tuleb valla täiskogu ette talitaja abimees Juhan Kivimäe, kes teatab, et Ida-Harjumaa haagikohtu käsu peale peab tema, Juhan Kivimäe, võtma Georg Neugardti käest oma kätte valla raha ja raamatud, kuni kohtu käsk mõistab tei- siti. Arovalla vallal olevat 216 rubla ja 24 kopikat kroonu pearaha võlgu, mille sis- senõudmiseks peab volikogu abiks olema. 5. novembril 1886 toimuval täiskogu koosolekul teatab Juhan Kivimäe, et Georg Neugardt on kreiskohtu poolt talitaja ame- tist lahti mõistetud ja tuleb valida uus talitaja. Vallatalitajaks saab võlaprobleemi üles võt- nud endine Neugardti abi Juhan Kivimäe ise. Hädas vene keelega Vabariigieelse ajastu sepatalu töö. Kui 19. sajandi eelviimase kümnendi lõpus hakkab kihelkonnakohtu kui järeleval- Vanimaks ehitiseks Peetri alevikus on paekivist Hollandi veorgani võim tagasi tõmbuma, hakkavad