Rae Valla Kolmas Küladepäev Toimub Suursoo Külas Nagu Juba Traditsiooniks Saanud, Korraldab Küladepäeva Eelmise Aasta Võitja

Täna lehes:

Tulekul infotund lasteaiakohtade teemal Eesti Vabariigi taas - RAE asutamise 15. aastapäev Rae Hooldekodu – 10 sõnumid Konkursi Kaunis Kodu võitjad Kultuuri- ja külauudised Nr 8 august 2006

Rae valla kolmas küladepäev toimub Suursoo külas Nagu juba traditsiooniks saanud, korraldab küladepäeva eelmise aasta võitja. Sellel aastal on see au Suursoo küla rahval, kes tänu oma ühtekuuluvusele ja kamba- vaimule suutis 2005. aastal Salu külas peetud küladepäeva võita.

Suursoo külavanemana on mul hea võimalus Tallinn kõiki Rae valla elanikke ja ka teisi häid külali- si kutsuda 12. augustil toimuvale Rae valla Kü- Raasiku ladepäevale, mis toimub Suursoo külas Paras- põllu looduskaitse ala vahetus läheduses, endise Paraspõllu talu maadel algusega 15.00. Küladepäeva pidamise koht on ajalooline. Legendi järgi olla Rootsi kuningas Karl XII ka- sutanud seda teed oma sõjaretkel ligi 300 aastat tagasi ja puhanud jalga meie ürituse toimumis- kohas vana kadaka all. Sellesama kadaka all on küladepäeval kaks telki - üks ajalugu kajastava teemaga, teine nõiatelk täiskasvanutele. Lastele on oma ala, kus on batuut, kus toimuvad mängud ja võistlused.Päris pisikestele Pikavere on olemas hoidjatädi. Ürituse pinget hoiavad üleval küladevahelised võistlused, mis kulmi- neeruvad külavanemate osavuse testimisega. Kõigi osavõtjate registreerimine kohapeal. Kü- ladel palun moodustada vähemalt viieliikme- lised segavõistkonnad küladevaheliseks rebi- miseks, laste võistkonnad olgu vähemalt nel- Rae valla külade päev jaliikmelised. Võitjatele väärilised auhinnad. Žürii poolt võitjaks tunnistatud küla saab siis 12. augustil 2006 20.00 Külavanemate mäng korraldada järgmised küladepäevad. Pärast võist- lusi aitavad lõõgastuda Üllar Jörberg, tantsugrupp Suursoo külas, Paraspõl- 20.30 Parimate autasustamine Nova, hea tantsumuusika makilindilt. Lisaks ka- lu talu maadel Ülemiste- 21.00 Üllar Jörberg Show raoke. Kehakinnituseks töötab kohapeal puhvet, autode parkimiseks on olemas kaks parklat. Kehra kanali ääres Küladepäevale võib sõita mitmeid teid pi- Kava: Kohapeal toitlustamine di, need on tähistatud. 15.00 Registreerimine Lastenurk (batuut, lastetädid) Lisainfo telefonil 56 226 808 või cyl. [email protected] 16.00 Külade päeva avamine Ajaloonurk Ootame aktiivset osavõttu! 17.00 Spordi- ja naljamän- Nõianurk

Taivo Laherand gud lastele ja täiskasvanutele 2 parklat Suursoo külavanem 2 RAE SÕNUMID august 2006 UUDISED

20. august: Eesti Vabariigi taasasutamise 15. aastapäev

Lugupeetud Rae valla elanik! mused resultaadiks Eesti rahva vabaduse püüd- võrdsete partneritena ja mitte vaid abikõlbu- lustele, mis kestsid alates 1987. aastast ning liku väikeriigina. Nõustugem – meil on, mi- 11. juulil 2006 täitus Rae vallal 15 aastat olu- mida täna tuntakse ja nimetatakse koondnime- da tähistada. lisest sündmusest – nimelt andis 11. 07.1991 tuse „laulev revolutsioon” all. Seega saab öel- Veel tähtsam aga vanade asjade meenuta- toonane Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi esi- da, et tähistades tänavu taassünni tähtpäeva- misest on nende meenutamisest saadav usk, et mees hr Arnold Rüütel välja seadluse, mille- sid, meenutame ka seda oskuslikult (loe: ve- ka täna meie teel seisvad takistused ja nende ga kehtestati Rae valla omavalitsuslik staatus. retult) läbi viidud võitlust, mis omakorda või- ületamine pole võimatu. Põhiline on vaid vä- Teisisõnu oli tegemist Rae valla taassünniga maldab meil tänavu tähistada selle võitluse re- ga tahta ja koondada oma tahted nende üles- peale pikki okupatsiooniaastaid, mil Rae ni- sultaadiks olnud sündmuste ümmargusi aasta- annete lahendamiseks - nii nagu meie rahvas me ei kasutatud ühelgi nõukogudeaegsel oma- päevi. suutis seda laulva revolutsiooni päevil. Veda- valitsus asutusel. Nii nagu kogu võidukas võitlus, mis tip- des köit ühes suunas on kindlasti rohkem või- 20. augustil möödub 15 aastat ka Eesti Va- nes Eesti Vabariigi õiguste taastamisega 20. malusi jõuda sihile, kui vedada seda köit mit- bariigi õiguste taastamisest. Seega on ümmar- augustil 1991. aastal, on ka sellele järgnenud mes eri suunas. gune taassünni aastapäev nii Rae vallal kui ka 15 aasta jooksul suudetud teha olulisi tegu- Kõike eelnevat teades soovin kõikidele Eesti Vabariigil. sid. See kõik annab põhjuse selle aastapäeva Rae valla elanikele parimat seoses Valla ja Va- Võib küsida ja minult ongi juba küsitud, tähistamiseks. Oleme saanud endale oma ra- bariigi 15-nda taasnimetamise sünnipäevade et mida erilist siis selles 15-s aastas ikka on, ha (pole seda siiani ka veel kaotanud), oleme puhul. Samuti soovin jõudu koondumaks ühis- mis nõuaks rõhutamist? Olen vastanud ja saanud lahti võõrvägedest, oleme saanud en- te ülesannete lahendamiseks ühtseks ja üks- kordan ka siin, et oma rahva ja maa ajalugu dale suhteliselt hea seadusandliku baasi oma meelseks jõuks. tundmine ja selles olevate tähtsate päevade tegevuste reguleerimiseks, oleme suures osas mäletamine – see on ühe kultuurse rahva lahendanud omandiküsimused, liitunud NA- elementaarne kohus. TO ja Euroopa Liiduga. See viimane on ju- Raivo Uukkivi Lisaks sellele on 15 aasta tagused sünd- ba iseenesest tõestuseks, et meid võetakse vallavanem Rae Hooldekodu tähistas oma 10. sünnipäeva

13. juulil, päikeselisel suvepäeval, oli Lehmja tammiku kõrval Rae Hooldekodu juures pidulik üritus, kus külalised tähis- tasid koos hooldekodu elanikega asutuse 10ndat sünnipäeva. Täna on majas 23 elanikku, neist 14 on üle 80-aastased. Hooldekodu juhataja Laine Porn, kes on asutust juhtinud viimased 7 aastat, tervitas kõi- ki sünnipäevalisi ja andis sõna hooldekodu hoolekogu esimehele Sven-Allan Sagrisele. Sven- Allan Sagris meenutas oma kõnes selle hoone ajalugu ning hooldekodu saamislugu. „Kümne aasta jooksul on siin uue kodu leidnud 92 inimest. Sõna „hooldekodu” ütleb ise, et tegemist on koduga. Hooldekodu ei ole kodutute öömaja, vaid kodu neile, kes noorte suure töökoormuse tõttu oleksid terved päe- vad hoolitsuseta,” ütles Sagris. Hoolekogu esimees meenutas sedagi, et just Rae Hooldekodus olles korrastas Oskar Raudmets oma elutöömaterjale ning täna on Päikeselisel päeval võtsid sünnipäevapeost osa ka enamik hooldekodu tänastest elanikest. hooldekodu elanike seas tuntud vallakodanik Alfred Põldmäe. Kümne aasta jooksul on hooldekodul tekkinud palju sõpru – meditsiinitöötajad, kiri- kuõpetaja, mitmed isetegevus- ja kultuurikol- lektiivid, vabariigi teised hooldekodud. Täna on majal olemas omad kindlad traditsioonid: igal aastal tähistatakse jõulusid, jaanipäeva, kevadpühasid, isade- ja emadepäeva. Sünnipäeva puhul olid tervitusi toomas vallavanem Raivo Uukkivi, maavalitsuse esin- daja, Ravila Hooldekodu juhataja, kirikuõpe- taja Tanel Ots, valla sotsiaalameti töötajad Ül- le Parmas ja Maret Mäeväli. Muusikalise ja tantsulise tervituse tõid hooldekodu rahvale Lustilised on oma tantsude ja lauludega igal aastal hooldekodu elanikke rõõmustanud, nad on laulu- ja tantsuansambel Lustilised. oodatud külalised nii suvel kui talvel. august 2006 RAE SÕNUMID 3 UUDISED

Vaskjala külapäev 10.septembril 2006 Rae Koolimajas, Vaskjala külas 14.00-22.00

* Tähistame koos küla 765., Jüri Muusikaseltsi 140.aastapäeva ning meenutame Arvo ja Johannes Ratasseppa * Võistlused ja mängud nii lastele kui täiskasvanutele * Kontsert * Lõke * Tants Antti Kammiste muusika saatel

Tänukirja, meenetetaldriku ja juubelilogoga rinnamärgi said kõik esimese volikogu liikmed, volikogude esimehed ja vallavanemad läbi aegade. Pildil Arvo Neimar (vasakul) ja vallavanem Raivo Uukkivi.

Rae valla taasasutamise Info telefonil 50 93 630, 15.aastapäev Aldo Laid 11. juulil 1991 kinnitati Eesti Vabariigi Ülem- nõukogu Presiidiumi seadlusega Rae vallale taas omavalitsuslik staatus. 15 aastat tagasi tä- Uus väikebussiliin Tallinn histati valla taasasutamist vallamaja juures. - Peetri küla Aastal 2006 koguneti samasse kohta, nüüd on koht tuntud Rae Hooldekoduna ja valla taas- 1. augustist sõidab tööpäeviti uus väikebus- asutamist meenutab sinna juurde paigaldatud siliin marsruudil Peetri küla – Tallinn – mälestuskivi. Peetri küla. Aastapäeva ürituse avas tervituskõnega Liini teenindab OÜ Vilandert, pileti hind vallavanem Raivo Uukkivi, koos esimese on 15 krooni. Liin ei tööta laupäeviti-püha- vallavanema Rein Poolakuga heisati ka Rae päeviti ja riiklikel pühadel. Reisijate sisene- valla lipp. Tänane volikogu esimees Veigo mine ja väljumine liinil toimub sõitjate soo- Gutmann ütles oma kõnes, et kui 15 aastat vil vahepeatusi määratlemata. Liini marsruut tagasi sõitsid nad koos isaga Jüris tolmus- on Tallinnas Sakala keskus - Rävala pst. - Tar- tel kruusateedel, siis nende aastate jooksul tu mnt. – Vägeva tee – Peetri tee – Pargi tee on areng olnud igas eluvaldkonnas silmaga – Uusmaa tee – Vägeva tee – Peetri tee – Va- märgatav. na Tartu mnt. – Tartu mnt. - Rävala pst – Tal- Hooldekodu juurest liiguti edasi Rae Kul- linnas Sakala keskus. tuurikeskusesse, kus toimus vallavanema vas- tuvõtt. Tänukirjade ning valla poolsete mee- Väikebussiliini graafik: netega peeti meeles kõiki esimese Rae valla- Rae valla lipu heiskasid vallavanemad, vasakul Tallinn Peetri küla volikogu liikmeid ning läbi 15 aasta ametis ol- tänane vallavanem ja paremal esimene vallava- 7:50 7:30 nud vallavanemaid ja volikogude esimehi. nem Rein Poolak. 8:30 8:10 Muusikaliste vahepaladega esines Salong Trio. 9:10 8:50 9:50 9:30 Igale külalisele jäi aastapäeva meenutama raa- 10:30 10:10 mat Rae vald 15. 10:50 Valla taasasutamise päev lõppes Jüri kiri- kus toimunud isamaaliste laulude kontserdi- 13:40 14:00 14:20 14:40 ga. Ivo Linna ja Antti Kammiste esituses kõ- 15:00 15:20 lanud lauludeõhtu oli meeleolukas, neid oli 15:40 16:00 kuulama tulnud mitusada inimest. 14. juuli õh- 16:20 16:40 tul toimus Rae Kultuurikeskuses ka pidu koos 17:00 17:20 17:40 18:00 politseiorkestri bigbändiga, kus solistina esi- 18:20 18:40 nes Kaire Vilgats ja vahepalasid esitas Peeter 15 aasta jooksul on Jürist saanud tõeline keskus. 19:00 19:20 Kaljumäe. Aerofoto on tehtud tänavu juunikuus. 19:40 4 RAE SÕNUMID august 2006 UUDISED Konkursi “Kaunis Kodu” 2006 võitjad elavad Karla ja Salu külades

6. juulil toimus Rae valla heakorrakonkur- sile ”Kaunis Kodu” esitatud objektide üle- vaatus vallavalitsuse poolt moodustatud komisjoni poolt. Tore oli tõdeda, et sellel aasta kandidaadid olid enamuses esitatud Rae valla lõunapoolsetest küladest. Põhi- lised hindamiskriteeriumid, mida komisjoni liikmed arvestasid, olid objekti välis- Veskitaguse külas asuv Riistopide hooldus, haljastus, dekoratiivelemendid ja kodu üllatas komisjoni huvitava- loomulikult üldmulje. te õuedetailidega. Pildil välikraa- nikauss koos peegliga. Selle aasta võitjad on: • Kategoorias individuaalelamud ti- heasustuses: iit Urblale I koht Tiit Urblale kuuluv elamu At- Karla külas asuv T leet 39 Karla külas; kuuluv elamu tunnistati valla kauneimaks koduks, mis asub II koht Anti ja Sirje Pihtile kuuluv tiheasustuse piirkonnas. elamu Loode tn 1 Rae külas;

• Kategoorias individuaalelamud ha- jaasustuses: I koht Marje Kaasikule kuuluv Kuristaugu talu, Salu külas; II koht Asta Koitjärvele kuuluv Sa- Rae külas asuv Anti ja Sirje P rohkuse ja kauni kivik rapiku talu Vaidasoo külas; ihti kodu jäi meelde lille- III koht Tõnu Riistopile kuuluv taimlaga. Larmi talu, Veskitaguse külas.

Kategooriates suvilad, mitmekorteri- lised elamud ning ettevõtted ja asutused võitjaid kandidaatide puudumise tõttu ei selgitatud. Vastavalt Rae Vallavalitsuse 11. juuli 2006 korraldusele nr 948, autasustatakse võitjaid Rae valla aastapäeva pidulikul tä- histamisel novembris 2006. Auhindadeks on I koha omanikele tun- nustustahvel majaseinale, tänukiri ning kin- gitus väärtusega 4000 krooni. II ja III koha Marje ja Mati Kaasikule kuuluv K oli kauneim kodu, mis asub haja uristaugu talu omanike tunnustatakse tänukirjaga ning kin- konnas. “Sellin asustusega piir e ehtne ilus maakodu - gitusega väärtuses 2000 ja 1000 krooni. komisjoni liikmed üsna üksmeelse ,” arvasid lt. u talus köitis tä- eksponee- Ege Kibuspuu Vaidasoo külas asuvas Sarapikv ja julge tööriistade huvita Keskkonnaspetsialist helepanu duõuel. rimine otse ko

Vajame BOBCAT VÄIKELAADURI Pesumati OÜ TEENUSED otsib lapsehoidjat Sobilik laadimis-, haljastus-, KORISTAJAID ja planeerimis-, ehitustöödeks. 2-aastasele KOJAMEHI. tüdrukule Kohalevedu 800 kr, väljas- Töökohad asuvad pool Tln-t lisandub km hind. alates sügisest. Rae vallas.

Töötund 280 kr. Info telefonil 5250168, Tel. 566 58 116 Tel. 5091070; 5059105 6051183 august 2006 RAE SÕNUMID 5 UUDISED

Onninen AS Soome päritolu kontsern, 1913. aastal tegevust alus- tanud Onninen tegutseb Skandinaavia ja Läänemere regiooni maades. Eestis müüb Onninen AS kütte-, veevarustuse-, kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsioo- ni- ja külmatehnika-ala seadmeid ja materjale ning tööstustarvikuid. Meie klientideks on ehitus- ja paigal- dusfirmad, tööstusettevõtted, munit sipaal-ja riigiasu- tused ning jaemüügiettevõtted.

Otsime uude septembris avatavasse kesklattu LAO-OPERAATOREID Afganistani Parlamendi liikmed käisid Vaidas NÕUDMISED KANDIDAADILE: • Kiire õppimisvõime Nädal enne suvist pööripäeva olid Vaidas külalisteks Afganistani • Kohusetundlik ja täpne Parlamendi liikmed. Tutvumas käidi Vaida Raamatukogu ja avaliku internetipunktiga. Elavat huvi tunti meie elu-olu vastu. Uuriti, kas • Hea füüsiline vorm ja tervis oleme õnnelikud ja elame paremini kui Nõukogude Liidus olles ning OMALT POOLT PAKUME: kas vaatame rohkem Ida või Lääne poole. Tunti huvi põllumajandu- • Kaasaegset arenevat töökeskkonda sega tegelemise ja farmide pidamise kohta. Külaliste kodutöö oli • Konkurentsivõimelist palka korralik ja paljud vastused olid neil juba teada, neile oodati vaid kin- • Sportimisvõimalusi nitust. Kohtumine lõppes suure pildistamise sessiooniga. Enne Vaidast Lisainfo lahkumist külastati ka kohalikku linnufarmi. Tel. 6105 553 Taevavärava 2, Rae vald, Reet Raudkepp 75301 Harjumaa [email protected] Vaida Raamatukogu juhataja kodulehekülg: www.onninen.ee

Müüa Pakume cane corso tööd (Itaalia mastif) kutsikad. Kutsikate ema Saxellum PrettyLiz HD/BO imporditud Itaaliast, elab Rae vallas, isa Saxellum Luxsor HD/BO sün- müüjatele dinud ja elab Itaalias. Kutsikate liinidega saab tutvuda: http://www.planfood.com/saxellum/uk/gallery.htm peatselt laienevasse Harju TÜ Jüri kaupluse kollektiivi. Kutsikad saavad kaasa: • tõutunnistuse * vet. passi Ootame kandideerima rõõm- * on mikrokiibistatud said, teotahtelisi ja hea * on esimest korda vaksineeritud suhtlemisoskusega inimesi. • koolituspaketi

Omalt poolt pakume püsivat Kutsikatele tehakse 7 nädalaselt iseloomu test. Kuna tegemist on töösuhet, paindlikku domineeriva tõuga, siis koolitamine töögraafikut, tasu vastavalt on KOHUSTUSLIK, näitused soovitatavad. tööpanusele. Kutsikad müüakse ainult väga stabiilsetele ja kohusetundlikele inimestele. Täpsem info kauplusest või ühistu personaliosakonnast tel. 655 6944. Tõsise huvi korral helistada 5104449. Pildil kutsikate ema 8 kuusena. 6 RAE SÕNUMID august 2006 UUDISED

Väljaku tänaval toimib naabrivalve Porolooni lõikamisega Juunikuus loodi Jüri esimene naabrivalve sek- ga noormees pidas 12 maja esimese (Laste tn tegelev ettevõte tor. Väljaku tänava uute korrusmajade küljes poolne) trepikoja ees valvet. Naaber aga nägi Vaidas otsib olevad Naabrivalve tunnussildid paistavad hetke enne seda. Siis toimetasid 3 noormeest kaugele, sellest olulisem on see, et elanikud trepikoja välisukse luku kallal ja sisse nad said. ise on otsustanud oma turvalisusega tegeleda. Siseses seega 2 ja 1 jäi valvesse. Järsku tuli Tootmistöölisi Väljaku 12 majast liitusid naabrivalvega 22 maja juurde Falcki patrull (ilmselt oli veel kee- korteri inimesed, sektorisse kuuluvad ka Väl- gi näinud kahtlasi isikuid), kes läksid seisva Sobivuse korral stabiilne jaku 17a majas elavad inimesed. noormehe poole. Ei mäleta (suurest erutusest), töö ja hea palk. Küsimustele vastab üks naabrivalve kor- kas noormees helistas mobiiliga või mitte, kuid raldamise eestvedajatest, Meelis Ott. kohe tulid välja ka 2 ülejäänud meest. Patrull ilmselt küsis, kas oli asja kuhugi, kuid vastus Tel. 6030274 Mob. 5065641 Kes ja miks pakkus välja naabrivalve sellele oli kindlasti mingi mull. Loomulikult, või [email protected] käivitamise idee? ei ole võimalik «niisama» kedagi kinni pida- Idee luua naabrivalve pakkus välja meile da ja noormehed lahkusid rahulikult vahetult majahaldaja Facio Haldus. Naabrivalve loo- trepikoja ette pargitud valge toonitud klaasi- mise üheks põhjuseks oli ka see, et aina sage- dega tutika mersuga. Kandis see numbrimär- damini murti sisse meie naabermajadesse. Üt- ki 665 AUF, mis hilisema kontrolli tulemusel OÜ Selista Ehitus len sedagi, et naabrivalve toimis ka juba enne ARK-i andmeil pole üldse registreeritud.” võtab üürile ca 5-kuuks Ka meie majas oli inimesi, kes küsisid, kas liitumist, aga inimestele on vaja sisendada üht- alates augustist Jüris sustunnet. ja mida me naabrivalve loomisest võidame. Mi- nu arvates on kõige tähtsam see, et tunned oma Millist abi ise elanikena naabrivalvest naabrit ja kus on tegijaid, seal on ka nägijaid. 1- või 2- toalise ja loodate? 3- või 4- toalise Tooksin siinkohal väljavõtte jüripere foo- Milline on Teie arvamus, miks ei rumist, mis tõestab, et meie kodudele on alus- ole näiteks Jüri teistes piirkondades kõigi mugavustega tatud tõelist rünnakut. loodud naabrivalve sektoreid? (soovit. möbleeritud) korterid. Tsitaadi algus: „Täna olin koos naabriga Selle taga on ikkagi inimeste laiskus. Ini- tunnistajaks Väljaku tn. 12 sissemurdmiskat- mestele on jäänud arvamus, et kodu ja vara sele. Olin olukorrale tunnistajaks (oma kodu kaitsevad vaid relvastatud valve, tige koer ja Info tööpäeviti 78 28 625. aknast) hetkel, kui tõmmu tumedate prillide- rauduks.

Pakume

koristajatele tööd objektil Rimi Eesti Food aadressiga Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald

(1 öö tööl, 2 öö- päeva vaba).

Lisainfo tel. 61 39 130 või 53 32 02 55. august 2006 RAE SÕNUMID 7 UUDISED

Uue õppeaasta algus Rae Hooldekodu Jüri Gümnaasium pakub alates septembrikuust Jüri Gümnaasiumis pakub tööd Õppeaasta avaaktus ja tööd järgmistele pedagoogidele: hoonetekompleksi avamine 1.septembril kell 13.00. Palume õpilas- HOOLDUSTÖÖTAJATELE. * füüsikaõpetaja tel koguneda 12.30, täpsem info (kooli- * keemiaõpetaja busside sõiduajad, klassijuhatajatunnid Lisainfo telefonil 60 48 353 jne) kooli koduleheküljel alates * loodusainete õpetaja 20.augustist 2006. põhikoolis Töövihikute ja õpikute väljastamine * arvutiõpetaja (koos 2006/2007. õppeaastaks toimub arvutivõrgu administree- järgmise kava alusel. Aktsiaseltsis ELVESO 25. august rimisega) Jüri koolihoones II klassid kell alustas tööd rikketelefon * logopeed 9.00-11.00 AS-s ELVESO alustas tööd rikketelefon, millel * parandusõppe õpetaja III klassid kell 11.00- 13.00 võetakse vastu teateid kõikides AS ELVESO IV klassid kell 13.00- 15.00 vee-, reovee-, soojus- ja elektrivõrkudes Keemia- või füüsikaõpetajal 28. august esinevate rikete kohta. ühetoalise korteri võimalus. Jüri koolihoones V klassid kell Riketest on võimalik teatada: 9.00- 11.00 tööpäevadel kell 7.45 - 16.30 telefonidel Täpsem info telefonil 60 34 208, VI klassid kell 11.00-13.00 6031496 ja 53304787 VII klassid kell 13.00- 15.00 52 11 983 ja www.jyri.edu.ee. 29. august töövälisel ajal telefonil 53304787 Jüri koolihoones VIII klassid AS ELVESO kohustuste hulka 9.00-12.00 ei kuulu: IX klassid 12.00- 15.00 * rikete kõrvaldamine kinnistute sisestes võrku- Jüri Gümnaasium 30. august des, välja arvatud kinnistut läbivad magistraal- pakub alates Assaku koolihoones II-IX klassid ja transiitliinid, mis kuuluvad AS-le ELVESO septembrikuust tööd 9.00- 14.00 * hoonete sisestes võrkudes 31. august * eelnevates punktides nimetatud rikete Jüri koolihoones X klassid kell KORISTAJATELE lokaliseerimis- ja likvideerimistööd teeb AS 9.00- 11.00 XI klassid kell 11.00- 13.00 ELVESO võimaluse korral kliendi avalduse alu- Täpsem info telefonil XII klassid kell 13.00- 15.00 sel teenustööde hinnakirja järgi 60 34 208, 52 11 983 ja 1. september Tähelepanu! www.jyri.edu.ee. Jüri koolihoones I klassid Vale väljakutse on tasuline.

1992.aastal loodud AS Sarkop on mööblit valmistanud 14 aastat ning on üks suuri- maid sisekujundusprojektide alusel mööblit tootvaid ettevõtteid Eestis.

Sarkop valmistab kaasaegseid sisustuslahendusi ja tellimusmööblit peamiselt ühiskondlikele asutustele: pankadele, ho- tellidele, restoranidele, büroodele, kauplustele ja muuseumidele. Lahendustes viiakse erinevate kõrgekvaliteediliste ma- terjalide poolt pakutavad võimalused kokku nõudlike tellijate soovide ja vajadustega. Aastate jooksul on Sarkop oma tegevusest laiendanud ning valmistanud mööblit Soome, Rootsi, Lätisse, Leedusse, Venemaale, Ukrainasse, Kuweiti ja USA-sse. Sarkopis töötab hetkel 64 inimest. www.sarkop.com Firma asukohaks detsembrikuuni, k.a. on Tallinn, Pärnu mnt.137. Alates uuest aastast oleme Rae vallas tegutsev ettevõte, asukohaga Jüri Tehnopark, Taevavärava.

Lugupeetud Rae valla elanik!

Oled teretulnud meie meeskonda, kui Sa soovid töötada kaasaaegses mööblitootmisfirmas ja kui Sul on vastav erialane- või töökogemus ning kindel soov tegeleda puidu -ja mööblitööga.

Ootame Sind tööle: · mööblitisleriks · CNC-puidupingioperaatoriks · lihvijaks · spooni koostajaks

AS Sarkop pakub huvitavat tööd stabiilselt edukas ettevõttes, kus väärtustatakse firma traditsioone, toredat ja ühtehoidvat meeskonda, eneseteostusevõimalusi ja konkurentsivõimelist tasu vastavalt töötulemustele.

Kontaktisik: Kontakttelefon 6542 278 Lea Saagpakk, e-post: [email protected] AS Sarkop personalijuht kodulehekülg: www.sarkop.com 8 RAE SÕNUMID august 2006 VALLAMAJA Lasteaedadest, koolist, kohustustest, vanematest ja stressist

Läheneb järjekordselt suve lõpp. Tavaliselt tähendab augusti lõpp tinglikult alati mil- legi uue algust. Täiskasvanutele tähendab see uue tööhooaja algust, lastele uut lasteaia- või kooliaastat.

Harju maakonna valdades (ilmselt ka mujal) lisandub siia ritta veel, et paljudele lasteaiaea- liste laste vanematele tähendab see suhteliselt stressirikast aega, sest ühtäkki selgub – tema lapse jaoks puudub lasteaiakoht. Paraku on see nii ka Rae vallas. Meil on 3 lasteaeda ja need ei mahuta juba ammugi kõiki soovijaid. Ja olemegi olukorras, kus: Ø Kohalik omavalitsus ei suuda täita talle pandud kohustust, sest pole tagatud varus- tatus vahenditega, mille arvelt kohustust täita. Ø Lapsevanemaid ei huvita põrmugi põhjused, miks vald ei suuda pakkuda kohti kõikidele soovijatele. Paljud lapsevanemad on hoopis vastupidiselt arvamusel, et kui nad on Taaramäe lapsed esinesid kevadel rõõmsalt laulude ja tantsudega, kui vallas käis külas haridus- kasvõi ühe päeva olnud vallaregistris, siis on minister Mailis Reps. Lähiajal peaks valmima selle lasteaia laiendusprojekt. neil põhiseaduslik õigus see lasteaiakoht saada. Formaaljuriidiliselt on neil ka õigus, aga masoleval aastal on alustatud ettevalmistusi kas ka moraalselt? projekteerimise läbiviimiseks. Lisaks sellele Ø Riiki ei huvita põhjused, miks ko- on valmimas plaaniväliselt Taaramäe lasteaia Infotund lasteaedade halik omavalitsus ei suuda rajada vajalikul hul- laiendusprojekt, mis annaks realiseerumisel teemal gal lasteaedasid – riik on seisukohal, et kui juurde vähemalt 3 rühma ja suurema saali. seadusesse on kirjutatud, siis on tema oma ko- 29. augustil kell 18.00 hustuse sellega ka täitnud. Peetri kool-lasteaia tegemist takistavad Selles suhteliselt lootusetus situatsioonis Rae Kultuurikeskuse suures riigi ja valla vahelised maavaidlused saalis pöördus Harjumaa omavalitsusi ühendav liit Kõige kaugemale on tänaseks jõutud Peet- - Harjumaa Omavalitsuste Liit - oma kirjaga ri kool-lasteaiaga. Valminud on detailplanee- Küsimustele vastavad: Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga muu- ring ning eskiisprojekt. Ka on valmis põhimõt- Vallavanem Raivo Uukkivi ta seadust „leevendades kohustust tagada kõi- teline skeem, kuidas korraldada ehitus. Kah- gile kohad sõimerühmas” või varustada oma- juks on ala, millele lasteaeda planeeritakse ra- Kultuuri- ja haridusameti valitsused selle kohustuse täitmiseks vajalike jada ja mis on logistiliselt antud piirkonnas vahenditega. juhataja Heli Niin kõige paremal kohal, jätkuvalt riigile kuuluv maa. Läbirääkimised riigiga on veninud ning Valla lasteaedade juhatajad Tallinna lähivaldades võimalusi roh- pole olnud ka eriti tulemuslikud. kem, kuid ka vajadus suurem Esimese variandina püüdis riik valda sun- dida maad vahetama. Kui vald püüdis selgita- rahvaarvust ja vananevast rahvastikust. Rahalises mõttes on Tallinnaga piirnevad Tagantjärele on raske täpselt öelda, miks omavalitsused veidi paremas olukorras, sest da, et sellele maale on planeeritud avalikku teenust pakkuvad asutused, millega ei plaanita äri uusi lasteaedu ei planeeritud, võime vaid kons- neil on suuremad võimalused kasutada aren- tateerida, et seda ei tehtud. Tunnistame täna, dajate abi või tänu suuremale eelarvele võtta teha, siis muudeti küll oma seisukohti, kuid kahjuks on otsused siiani bürokraatiamasinast saa- et oleme ajale ja arengule jalgu jäänud ning laenu. Need omavalitsused on tegutsenud eri- pakume välja ka erinevaid alternatiive. Näi- nevalt – mõned on otsustanud alustada prob- bumata. Aga ärme kaota lootust! Analoogne olukord tõotab tulla ka Lage- teks rahastame osaliselt eralasteaedade koha- leemi lahendamist lasteaedade rajamisest, tei- maksumust, kui seal käib Rae vallaregistris olev sed koolidest. dil, sest ka seal on lasteaiaks sobiv ala jätku- valt riigi omandis olev. Seega - tuginedes Peet- laps. Samuti rajasime uude Lagedi keskusehoo- Rae Vallavolikogu otsustas 2005. aastal nesse ruumid, milles võiks pakkuda laste päe- kehtestatud arengukava kohaselt alustada val- ri kogemusele, ei oska ennustada Lagedile lasteaia saamise aega. vahoiu teenust. Kahjuks ei ole see võimalus et- la suurima kooli viimist tänapäeva nõuetele tevõtlikke noori meelitanud ning ruumide ren- vastava õpikeskkonnaga kooliks. Erinevad alternatiivid ka praegu olemas dikonkursid on kaks korda nurjunud. Nüüd soo- Prioriteetne on olnud ka olemasolevate las- vime selle teenuse ise juurutada. Nagu näeme, on Rae vallas siiski plaanipä- teaedade renoveerimine. Teatavasti saadi ole- Ka leevendab Peetri kool-lasteaia valmi- rane tegevus lasteaiakohtade arvu tõstmiseks masolevatele lasteaedadele remondiring peale mine olukorda seeläbi, et tänast Jüri gümnaa- käimas. Paraku oleks pidanud selline tegevus 2005. aastal ja tänavu valmib gümnaasium. siumi Assaku maja saab kasutada lasteaiana. 2007. aastal on plaanitud alustada tööde- toimuma juba aastaid tagasi, kuid siis ei osa- ga Jürisse uue lasteaia rajamiseks. Tegelikult nud (tahtnud) keegi näha tulevast probleemi või Raivo Uukkivi ollakse sellest plaanist veidi ees, sest juba käi- lasti end uinutada juttudest Eesti vähenevast Vallavanem august 2006 RAE SÕNUMID 9 VALLAMAJA

Otsime Info detailplaneeringute kohta Rae Vallavalitsus teatab järgmise detailplaneeringu lapsehoidjat algatamisest ja kehtestamistest:

● Vaidasoo küla Andrekse 15 kinnistu detailplaneering 1,5 aastasele Algatatud Rae Vallavolikogu 09. mai 2006 otsusega nr 112 ● Soodevahe küla Vana-Uuetoa kinnistu detailplaneering lapsele alates Kehtestatud Rae Vallavolikogu 09. mai 2006 otsusega nr 113. Detailplaneeringuga on kavandatud augusti II poolest. äri- ja tootmismaa krundid. Planeeritava kinnistu suurus on 11,2 ha. ● Peetri küla Heki tee 9 kinnistu detailplaneering Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 23. mai 2006 korraldusega nr. 692. Detailplaneeringuga on kavandatud kaks üksikelamu krunti ja üks transpordimaa krunt. Planeeritava kinnistu suurus on 2735 m². Kontakt: 555 30 500 ● Jüri alevik Aaviku tee 22 kinnistu detailplaneering Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 30. mai 2006 korraldusega nr. 738. Detailplaneeringuga on kavandatud jagada kinnistu kaheks pereelamukrundiks ning määrata neile hoonestustingimused. Planeerita- va ala suurus on 4604 m². ● Jüri alevik Aruküla tee 29 kinnistu detailplaneering Vajatakse Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 06. juuni 2006 korraldusega nr. 776. Detailplaneeringuga nähakse ette Aruküla tee 29 kinnistule ärihoone ehitusmahu laiendamine kolmekordselt. Kavandatavasse hoo- PUHASTUSTEE- nesse on ette nähtud 1500m² müügisaaliga toiduainete ja esmatarbe tööstuskaupade kauplus vajalike NINDAJAID lao- ja personaliruumidega, erinevate suurustega rendipinnad, kohvik ca 50 külastajale, postkontor, pangakontor, lillepood ja videolaenutus. Planeeritava ala suurus on 12967 m². Töö asub Harjumaal Rae vallas ● Peetri küla Kaljuvee kinnistu detailplaneering ( Tartu mnt ääres.) Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 06. juuni 2006 korraldusega nr. 777. Detailplaneeringuga nähakse et- Töö meestele ja naistele sise- te Peetri küla Kaljuvee kinnistule neli üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt Peet- ri tee laiendamiseks. Planeeritava ala suurus on 0,73 ha. ja väiskoristuse teostamisel. ● Rae küla Uuemardi kinnistu maatüki I detailplaneering Kuupalk, 5500 - 7000 krooni Kehtestatud Rae Vallavolikogu 20. juuni 2006 otsusega nr 123. Detailplaneeringuga nähakse ette Rae kuus (bruto) küla Uuemardi kinnistu maatükk I maa-alale 17 elamumaa sihtotstarbega üksikelamu krunti, 2 elamumaa sihtotstarbega üksik- või kaksikelamu krunti, 5 transpordimaa sihtotstarbega krunti planee- Helistada tel 52 357 16 ringuala teenindavate avaliku kasutusega teede väljaehitamiseks ja 1 üldkasutatav sotsiaalmaa krunt CityHaldus OÜ laste mänguväljaku rajamiseks. Planeeritava ala suurus on 3,66 ha. ● Patika küla Jaki kinnistu detailplaneering Kehtestatud Rae Vallavolikogu 20. juuni 2006 otsusega nr 124. Detailplaneeringuga on kavandatud 12 elamumaa sihtotstarbega üksikelamu krunti, 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt planeeringualal teenindava avaliku kasutusega juurdepääsutee väljaehitamiseks, 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt Pakume tööd laste mänguväljaku rajamiseks, 1 haljasmaa sihtotstarbega krunt, kuhu rajatakse planeeringuala tee- nindav puurkaev. 1 krunt jääb maatulundusmaaks. Planeeritava ala suurus on 4,62 ha. ● Järveküla küla Tofre-I kinnistu detailplaneering Kehtestatud Rae Vallavolikogu 20. juuni 2006 otsusega nr 125. Detailplaneeringuga nähakse ette 1 majahoidjatele elamumaa sihtotstarbega korterelamute krunt ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt. Planeeritava ala suurus on 0,85 ha. ja koristajatele. ● Pajupea küla Estna kinnistu detailplaneering Kehtestatud Rae Vallavolikogu 20. juuni 2006 otsusega nr 126. Detailplaneeringuga nähakse ette 11 elamumaa sihtotstarbega krunti üksikelamute ehitamiseks ja 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti Töökohad asuvad liikluse korraldamiseks. Planeeritava ala suurus on 9,30 ha. ● Lehmja küla Põrguvälja, Kalevi ja Taevavärava teede tootmispiirkonna detailplaneering Jüris Rae vallas. Kehtestatud Rae Vallavolikogu 20. juuni 2006 otsusega nr 127. Detailplaneeringuga nähakse ette toot- Tel. 6 331 800, 51 67 360 mispiirkonna ümberkruntimine, uutele moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingi- E-mail [email protected] muste määramine. Planeeritava ala suurus on 49,99 ha.

OÜ KAVERIX Soovime osta TÄNAVAKIVIDE PAIGALDAMINE pakub ehitusjärgseid koristustöid, akende Kogemused suured, hinnad soodsad, pesu, vaipade pesu, paarismaja töö kiire ja kvaliteetne. põrandate pesu ja Helista ja küsi pakkumist, vahatamist. ehituseks maad see ei maksa midagi! Regulaarset hoolduskoristust alates 2000 m2. GSM: 5373 5811, 524 8614 oma ala professionaalsetelt ini- mestelt, kes omavad aastaid kogemusi. Reigo 5053166 Helista ja aitame 56248201 või Marco 5142605 56248208 10 RAE SÕNUMID august 2006 VALLAMAJA

Rae valla üldplaneerin- gu avalik väljapanek

Rae Vallavalitsus teatab, et valla üldplaneeringu avalik väljapanek on 21. juulist - 18. augustini 2006.

Üldplaneeringuga saab tutvuda igal tööpäe- val Rae vallamaja II korruse fuajees (Jüri alevik, Aruküla tee 9), Jüri Raamatukogus (Aavi- ku tee 1, Jüri alevik), Vaida Raamatukogus (Vana-Tartu mnt 25, Vaida alevik), Assaku Toidutares (Järve tee 22, Assaku alevik). Märkused ja ettepanekud üldplaneeringu kohta esitada Rae Vallavalitsusele kirjalikult hiljemalt 18. augustiks kella 14.00 või e-pos- ti aadressil [email protected]

Uued töötajad Vallavalitsuse e-süsteemid tekitavad huvi ka Andra Jansen töötab Rae Valla- teistes omavalitsustes valitsuses vanemspetsialistina täites arhitekti kohustusi planee- ringute menetlemise ja hoones- 5. juulil olid vallamajas külas Pärnu Maavalitsuse ja Pärnu maakonnas asuva Saarde val- tuse eskiiside kooskõlastamise as- la esindajad, et tutvuda Rae vallas rakendatud e-volikogu ja elektroonilise dokumendihal- jus. Ta on lõpetanud Märjamaa Gümnaa- duse toimimisega. Külalisi huvitas nii süsteemide maksumus, selle turvalisus kui ka ka- siumi 1998. aastal ja samal aastal astunud sutamismugavus. Eesti Kunstiakadeemiasse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise erialale. Erialane tööko- gemus sai alguse 2001. aastal Tallinna Lin- navalitsuses Arengu-ja Planeerimisametis praktikal olles. Edasine töökogemus on ol- Rahvusvaheline tootmisettevõte asukohaga Jü- nud erasektoris (2001-2002 Ritmel OÜ arhitekt; 2002-2005 ETP Grupp AS vanem- ris, pakub stabiilset tööd arhitekt; 2005 EA Reng AS arhitekt; 2004- …ArchiLAND OÜ juhatuse liige, projek- liinioperaatoritele. tijuht-arhitekt). Andra on vabaabielus, tü- tar on eelkooliealine. Töö on vahetustega: 3 vahetust tööl, 3 päeva vaba. Triin Veeborn töötab Rae Valla- Töötasu õppeperioodil 10 000 krooni bruto ning valitsuses kantselei sekretärina. Ta on õppinud Tallinna Kergetööstusteh- peale väljaõpet 12 000 krooni bruto + hilisem palga nikumis müügisekretäri ja Tallinna Ma- kasv koos töö efektiivsuse tõusuga. janduskoolis juhiabi erialal. Enne Jürisse elama asumist ja samaaegselt vallavalit- Huvitatutel palun helistada telefonil: 53 67 67 37 susse tööle asumist oli ta töötanud ainult Tallinnas ning erasektoris. Töövälise aja sisustab ta hea meelega kala püüdes. Ta on abielus. Oma kodu, kaunis koduaed - Tiit Keerma töötab Rae Valla- need on väärtused mida valitsuses pearaamatupidajana. tasub hinnata ! Lõpetanud Abja Keskkooli 1971. aastal ja Tartu Ülikooli 1976. aastal. Töötanud res- toranide Tallinn-Balti ja Pirita pearaamatupidajana (1976-1980), tootmiskoondi- ILUAEDADE JA HALJASALADE se Leibur pearaamatupidajana (1980- RAJAMINE NING HOOLDUS 1992), AS Leibur finantsdirektorina MURU NIITMINE, HEKKIDE RAJAMINE JA HOOLDUS (1992-1998), Eesti Energia AS’i Jaotus- võrgud (aastast 2004 OÜ Jaotusvõrgud) www.pihlasalu.ee juhtimisarvestuse osakonna juhatajana Kalev - 509 4493, (1998-2006). Abielus, 2 last. Toomas – 506 4486 august 2006 RAE SÕNUMID 11 TURVALISUS Falck tegeles enamasti avalike korra rikkumiste lahendamisega Erakorralised sündmused Kinnipeetud mees viidi politsei autosse. muusika keerati vaiksemaks. 28. juunil oli Kautjala peatuse ligidal jä- 29. juulil peeti kinni ja anti politseile üle mees, 1. juuli õhtul helistati Vaidas Vana-Tartu relvalveta suur lõke, kõrvalkrundil seisis tühi kes tabati sõiduauto BMW roolist. Mehel puudus mnt 39 asuvast majast ja paluti tulla kohale, sõiduauto BMW. Kohale kutsuti tuletõrje, kes juhiluba ja auto polnud ka kindlustatud. sest ühe korteri rõdul tehti šašlõkki ja süüte- põlengu kustutas. vedeliku terav lõhn ei laskvat magada. Patrull 28. juuni öösel teatas Lagedi elanik, et te- Avalik kord saabus kohale ja grillijatele tehtud selgitus- ma autost taheti varastada kütust, kuid teda nä- 27. juunil helistas Peetri küla elanik helis- tööd avaliku korra eeskirjadest, mille peale hes jooksid vargad ära ning jätsid maha oma tas ja teatas, et Vägeva tee 15 juures toimuva- nad lõpetasid oma grillimise. auto helehalli Mazda 626. Põgenejaid otsiti te ehitustöödega rikutakse öörahu. Ekipaaž sel- 2. juuli öösel palus ekipaažilt abi Jüris ümbruskonnas, kuid kedagi ei leitud. Politsei gitas töömeestele olukorda ja tööd lõpetati. Kasemäe 9 majas elav naine, kuna tema poeg saabumiseni valvati varaste autot. 27. juuni hilisõhtul teatati öörahu rikku- lärmas ja nõudis emalt viina jaoks raha. Eki- 6. juulil helistas kodanik ja teatas, et Vask- misest Kasemäe 9 ühes korteris. Kohapeal ra- paaži saabudes oli juba olukord lahenenud jala ujumiskoha lähedal on kraavis betoonise- hustati lärmajad maha. vaikselt ja ema politseid ei soovinud. gajaga veoauto ja juht on joobes. Ekipaaži saa- 30. juuni öösel helistati Rae külast. Ini- 2. juuli päeval teatati juhtimiskeskusest, budes oli kohal juba politsei. mene soovis, et tema naabrile selgitataks, et et Jüris Kasemäe 9 maja ees on purjus mees- 7. juuli päeval helistas Jüri elanik ja tea- öösel ei lihvita põrandat. Kui ekipaaž kell kodanik, kes häirib teisi kodanikke. Ekipaaži tas, et Ehituse 24 on maja juurde pargitud au- 00:18 kohale jõudis, põrandat enam ei lihvi- saabudes meest maja ees enam ei olnud, ini- tode kõrvale asetatud mingi kahtlane kohver. tud, aga lubati kohe jätkata. Seepeale selgita- meste sõnul oli ta kohe oma korterisse ära läi- Kohale sõitnud ekipaaž leidis eest suure mus- ti kodanikele öörahu mõistet, mispeale lubati nud, kui kuulis, et Falck on välja kutsutud. ta kohvri, võttis piirkonna oma kontrolli alla rohkem mitte lihvida. 2. juuli õhtul helistati Pärna tänavalt, kus ning teavitas politseid ja päästeametit. Pääs- 30. juuni öösel tuli pahur kõne Jüri, Tam- noorukid ei kuuletunud ja segasid inimesi oma teameti saabudes lubati Falcki ekipaažil lah- miku tee 23 ühe korteri elanikult, kes soovis, karjumisega. kuda. Kahtlase kohvriga tegelesid edasi polit- et patrull ajaks laiali tema maja ümber mür- 5. juuli päeval magas Suurestal Golfi teel sei ja päästeamet. geldava seltskonna. Paari minutiga kohale alkoholijoobes meesterahvas, kes aeti üles ja 8. juuli hommikul teatati telefoni teel, et jõudnud ekipaaž leidis laste mänguväljakult saadeti koju. Jüris põles vallavalitsuse maja taga prügikast, eest 5-liikmelise noorukite seltskonna, kes pi- 6. juuli öösel helistas Jüri elanik ja tea- tuletõrje kustutas põlengu. das end korralikult üleval. Kuna aeg oli hili- tas, et Väljaku 6a toimuvad ehitustööd, mis ne, selgitasid ekipaaži liikmed noortele ööra- segavad öörahu. Ekipaaži poolt selgitati ehi- Politseile üleantud õigusrikkujad hu mõtet ning et valju häälega rääkimine se- tajatele öörahu olemust ja vajadust ning selle 2. juuli varahommikul helistas patrulleki- gab töökaid elanikke, kes soovivad puhata. tulemusel tööd lõpetati. paažile Jüri elanik ja palus sõita aadressil Ehitu- Seejärel noored lahkusid 6. juuli õhtul helistati juhtimiskeskusesse, se 9, kus oli juhtunud avarii. Kohapeal selgus, et 30. juuni hommikul saadeti Jüris EDU et Jüri Gümnaasiumi juures oleval ehitusjärgus sõiduauto Chrysler New Yorker oli sõitnud vas- kaupluse juurest minema asotsiaal, kes istus staadionil, millele on paigaldatud kunstmuru- tu katlamaja kiviseina. Autot juhtinud isikut nä- seal maas ja kerjas raha. kate, mängivad ca 15 noort jalgpalli. Kuna teha ei olnud ja autos olnud kaasreisijad ütlesid, et 30. juuni päeval helistas Vaida elanik ja hiskattega staadion on ehitusjärgus, siis sellel juht olevat läinud juba traumapunkti. Kohapeal teatas, et Vana-Tartu mnt. Selma kaupluse ta- viibida ei tohi. Kohapeal oli ka vallavanem ning oli auto omanik, kes enda sõnul midagi ei tead- ga oleval mänguväljakul magavad kaks asot- koos ekipaažiga selgitati noortele olukorda ja nud. Asjaolude selgitamiseks kutsuti kohale po- siaali. Kohapeal äratati isikud üles äratatud ja saadeti noored staadionilt minema. litsei, kes tegeles juhtunuga edasi. saadeti minema. 6. juuli õhtul helistas Lagedi elanik ja tea- 10. juulil teostades ekipaaž patrullreidi 1. juuli päeval palus politsei kontrollida tas, et Kooli tänaval rippsilla juurde on kogu- Assakul, kui Künka 3 garaažibokside juures Jüris Tiigi tänaval oleva tiigi juurde mööda ja- nenud kamp noori, kes segavad öörahu. Ko- märgati, et kolme boksi uksed olid avatud ja lakäijate teed sõitnud autot ja isikuid. Tiigi hapeal viibis umbes 15 20-30 aastast inimest lukud lahti murtud. Võis eeldada, et tegu oli juures seisis sõiduauto Opel Astra, kus oli 3 4 autoga. Korralekutsumisele allusid isikud sissemurdmisega. Bokside tagant avastati purjus vene keelt kõnelevat meest. Olukorrast koheselt ja lahkusid silla juurest. mees, kes ütles oma nime, kuid ei osanud oma teavitati politseid, kes tegeles asjaga edasi. 7. juuli öösel helistas Jüri elanik ja tea- sealolekut kuidagi põhjendada ja patrull otsus- 1. juuli hilisõhtul helistas Jüris elav nais- tas, et Väljaku tn. 6 a toimuvad ehitustööd se- tas teha mehele turvakontrolli. Selle käigus tu- kodanik ja palus tulla Tammiku tänavale, kus gavad öörahu. Kohapeal selgus, et ehitajatele lid mehe seljakotist nähtavale metalli lõika- garaažiboksis pidi käima noortel pidu, mis ri- oli antud korraldus töödega jätkata. Telefoni mistangid, taskulamp, võtmed, mitu kruvikee- kub öörahu. Sündmuskohal vesteldi noortega teel räägiti ehitustööde juhiga ning kohapeale rajat, 2 paari jalanõusid, kahed lõhutud taba- avaliku korra eeskirjadest, nad lubasid olla edas- kutsuti ka politsei tööde katkestamiseks. Hil- lukud. Kuna võis eeldada, et antud kodanik on pidi vaiksemalt ja keerasid oma muusika vaik- jem teostati veel järelkontrolli, et mehed tööd seotud sissemurdmisega, siis kutsuti asjaolu- semaks. Järgmine kõne häiriva peo kohta saa- edasi ei teeks. de selgitamiseks kohale politsei. Politsei saabus kella 00:15 ajal. Kuna esimesele korrale- 8. juuli öösel tuli teade juhtimiskeskuselt, budes selgus, et kinnipeetav oli ka varem ju- kutsumisele ei reageeritud, siis sel korral kut- et Jüris Ehituse 8 maja juures rikub seltskond ba karistatud olnud ja varastas boksidest vää- suti kohale politsei, kes tegeles asjaga edasi. öörahu. Autoga maja juures seisnud seltskond rismetalli. Isik anti üle politseile. 1. juuli õhtul helistas ekipaažile Jüris Tam- lahkus kohe, kui ekipaaž saabus. 11. juuli päeval helistas ekipaažile kons- miku tänavas elav majaelanik, kes palus tulla 9. juuli õhtul märkas ekipaaž, et Pildikü- taabel ja palus abi meesterahva kinnipidami- ühte korrusmaja korterisse, kus pidi käima suu- las asuva Lukoili tankla juures magasid seit- sel, kuna mees oli purjus ja agressiivne. Kin- rem pidu, mis segab inimesi magamast. Pat- se asotsiaalset kodanikku. Mehed aeti üles ja nipidamisel tuli kasutada füüsilist jõudu ja käe- rulli saabudes suheldi pidulistega ja räägiti saadeti minema. Samal õhtul tuli veel teade raudu, kuna mees oli piisavalt agressiivne. avaliku korra eeskirjadest,millest saadi aru ja ühe magava mehe kohta, kes samuti ära aeti. 12 RAE SÕNUMID august 2006 TURVALISUS

10. juuli õhtul magas asotsiaal Vaidas Va- juurest minema 7-liikmeline jalgpalliseltskond, tod kiiruskatsetele. na-Tartu mnt. 16 juures. Ta aeti üles ja saade- kes häiris öörahu. 29. juuli päeval teatati Jüris Aruküla teel ti minema. 19. ja 20. juuli õhtul saadeti Vaskjala vee- asuva kaupluse juures olnud noortekambast, 11. juulil helistati ekipaažile juhtimiskes- hoidla hüdrosõlme territooriumilt ära seal ka- kes häiris kliente. Noored saadeti minema. kusest ja anti korraldus sõita Jüris Kirikumõi- lastanud meesterahvad. 30. juuli öösel teatati, et Jüris Ehituse 4 ühes sa parki, kus noored pidavat sõitma mootor- 21. juuli hommikul helistas Jüris elav nais- korteris toimuv pidu häirib öörahu. Pidutsejad rolleritega. Ekipaaži saabudes seal aga enam terahvas, kes teatas, et Tammiku tänaval on kutsuti korrale, muusika keerati vaiksemaks. kedagi näha ei olnud. Hilisemal läbisõidul par- pikali meesterahvas. Kohale saabudes selgus, 30. juuli öösel teatati, et rulapargis lõhu- gist jäi silma üks nooruk oma rolleriga, kelle- et asotsiaalne mees oli jalgrattaga pikali kuk- takse pudeleid. Ekipaaž kedagi skatepargi le tehti asjakohane märkus ja ta saadeti sealt kunud. Mehe jutust selgus, et ta polnud juba ümbruses ei näinud. oma sõidukiga minema. mitu päeva midagi söönud ja tänu sellele hak- 13. juuli õhtul helistati juhtimiskeskuses- kas tal pea ringi käima. Kohapeale kutsuti kiir- Muud sündmused se ning teatati, et enne Vaskjala silda Jüris on abi, kes võttis mehe oma hoole alla. 26. juuni õhtul oli Tallinn-Tartu maanteel sõitnud esiotsaga kraavi sõiduauto Opel 21. juuli päeval helistas Vaidas, Männi- Tallinna poolt tulles enne Pirita jõe silda Omega. Auto juures viibis seltskond noori ning ku talu perepoeg, kes palus koheselt ekipaaži Suuresta küla lähedal liiklusavarii. Üks juhti- keegi ei saanud õnnetuses vigastada. Ekipaa- abi ühe konflikti lahendamisel. Kohapeal sel- dest sai vigastada, ekipaaži poolt osutati abi ži poolt kutsuti kohale politsei. Noorte selts- gus, et perepoja onu tahtis võtta perele kuulu- kuni politsei ja kiirabi saabumiseni konnast teatas üks noormeestest, et tema sõi- vat rootorniidukit. Onu saadeti talust ära. 27. juunil põles Patikal Kautjala teel pui- tis autoga kraavi ning auto juhtimisõigust tal 22. juuli õhtul teatati juhtimiskeskusest, et dust tühi hoone. Kohale kutsuti tuletõrje. pole. Politsei tegeles sündmusega edasi ning Kasemäe 9 ühes korteris elav naisterahvas vajab 13. juulil tuli juhtimiskeskuselt teave, et nende abiga toimetati auto kraavist välja ja abi oma poja ohjeldamiseks. Kohalesõitnud eki- Vaskjala teetammilt on alla sõitnud sõiduauto koostati vajalikud protokollid. paaž leidis eest purjus ja halvasti käituva poja ning Opel Omega. Õnnetuse põhjuseks oli liiga suur 15. juuli öösel teatati, et Jüris Ehituse 6 hoolitseti selle eest, et poeg magama läheks. kiirus tagasipöörde tegemisel. Inimesed ava- majas ühes korteris toimub pidu ja mängib va- 23. juuli hommikul teatati politseist, et riis kannatada ei saanud. Kohale kutsuti polit- li muusika. Pärast ekipaaži poolset selgitus- Tammiku 23 maja juures ootab kannatanu, kel- sei, kes asjaga edasi tegeles. tööd keerati muusika vaiksemaks. lele oli peksa andnud tema sõber ning peksja 16. juuli öösel mängis muusika väga kõ- sõitis autoga minema, olles ise alkoholijoo- Falcki üldnumber 1911 vasti Jüris Tammiku tee 2 maja ühes korteris. bes. Ekipaaži saabudes ütles kannatanu, et ta Jüri ekipaazh 53 32 63 18 ei kirjuta politseile avaldust. Auto leiti Tam- Ekipaaž käis kohal ja rahustas noored maha. Vaida ekipaaž 53 32 63 16 16. juulil rikkus Jüris Aruküla teel mootor- miku tn. garaažide vahelt, kedagi juures ei ol- rattur liikluseeskirju. Ekipaaži nähes põgenesid nud. Kogu info edastati politseile. noormehed (mootorrattur ja kaassõitja) rattaga 23. juuli päeval märkas ekipaaž märkas, Pargi tänavale ja sealt Ehituse tänavale. Isikuid et Ehituse ja Kasemäe majade vahel kihutas tabada ei õnnestunud. Info edastati politseile. noor poiss ringi rolleriga. Turvatöötajaid nä- 16. juuli õhtul jäid ekipaažile silma Jüri hes põgenes poiss majade vahelt Rebase täna- Gümnaasiumi staadionil kaks noormeest, kes vale, kus ta lõpuks kinni peeti. Kihutajaks osu- sõitsid seal jalgratastega. Noorukitele tehtud tus juhtimisõiguseta 13-aastane poiss, kellel asjakohane märkus ja nad saadeti minema. ei olnud esitada mitte ühtegi dokumenti. Olu- SOOVITE MÜÜA 17. juuli öösel helistati politseist ja paluti korrast teavitati politseid, kes lubas, et järgmi- sõita Vaskjala silla juurde, kus pidid olema kaks sel tööpäeval tegeleb asjaga edasi kohalik OMA MAJA tütarlast ja üks noormees, kelle vahel on arusaa- konstaabel. Poiss anti emale üle. matus. Ekipaaži saabudes selgus, et noormees 24. juulil helistas vallaelanik ja teatas, et oli ühe tüdruku poiss-sõber ja takistas teise tüd- Patika küla bussipeatuses huligaanitsevad kolm VÕI KRUNTI ruku kojuminekut. Sellepärast helistas tüdruku noormeest. Noormehed seletasid, et midagi sõbranna ka politseisse. Asi klaariti kohapeal ära paha tehtud ei ole, üks oli roninud bussipea- Pikaajalised Rae valla ja noored läksid kolmekesi koos koju. tuse katusele, sest sõber viskas korteri võtmed piirkonnaga seotud kogemused 17. juuli päeval saadeti Vaskjala veehoidla sinna. Kohapeal lõhutud pudeleid ega muid aitavad mul leida just Teile kõige hüdrosõlme territooriumilt välja 6 seal viibinud huligaansuse tunnuseid polnud. Noorukite and- paremini sobiva lahenduse. inimest. Tegevusest teavitati juhtimiskeskust. med pandi kirja ja neile tehti hoiatus. 17. juuli õhtul helistas kodanik ja palus 24. juuli õhtul teatas politsei, et Jüris Ka- sõita Pildikülla, et Lukoili tankla juures on semäe 4 maja juures seisab tumesinine BMW, ebasoovitavad isikud. Kohapeal selgus, et tank- mis kihutas varem hoovis, kus mängisid ka lap- la taga olid asotsiaalid, kes tarvitasid seal al- sed. Kohale jõudes seda autot enam ei olnud. koholi. Kodanikele tehtud märkus ja nad saa- 25. juuli päeval magasid kaks meest Ass- deti minema. aku bussipeatuse kõrval kraavis. Mehed aeti 17. juuli õhtul helistas Jüri elanik ja pa- üles ja nad läksid koju. lus sõita Tammiku poe taha, kus pidi keegi lii- 26. juuli öösel helistati, et Jüris Ehituse 22 ma- ga valjult muusikat kuulama. Kohale saabu- jas rikutakse öörahu, kohapeal oli kõik rahulik. des selgus, et seal oli kolmeliikmeline selts- 27. juuli öösel teatati, et Jüri Edu kaupluse juures noored lärmavad ja rikuvad ööra- kond, kelle automakk mängis valjult. Noorte- Jörg Tutti le tehtud märkus, nad lahkusid. hu. Kohale jõudes selgus, et noored (umbes 627 2600; 53 308 474 19. juulil pidas ekipaaž Jüris postkontori 20-25 inimest) pidasid kellegi sünnipäeva. Pi- [email protected] juures kinni motorolleri, millega sõitsid kaks dulised kutsuti korrale. Korda peeti seni kui noormeest. Ühel oli kiiver, teisel mitte. Polit- ekipaaž kohal oli, seejärel lärmamine jätkus, sei käskis poistele olukorda selgitada ja nad seetõtu kutsuti kohale politsei. said eksimusest aru. 27. juuli õhtul märkas ekipaaž, kuidas Ka- 19. juuli õhtul saadeti Jüri Gümnaasiumi levi kommivabriku taha kogunesid sõiduau- august 2006 RAE SÕNUMID 13 TURVALISUS

Politseiteated Ajavahemikul 22. juunist – 31. juulini registreeris politsei mitmeid vargusi, ühe tapmise ja ühe omavolilise sissetungimise. 22. juulil lahendati tüli Jüri EDU kaupluse juures. 22. juuni öösel varastati Ülejõe külas Raadiojaama teel sõiduautolt neli ratast. Kahju on 12 000 krooni. 23. juuni öösel varastati Lagedi alevikus Jõe tänaval sõiduautolt rattad. Kahju on 50 000 krooni. 26. juunil kella 13.20 ajal leiti Seli küla lähedusest 61-aastase mehe vägivallatunnus- tega surnukeha. Juhtunu asjaolud on selgitamisel. 26. juunil varastati Peetri külas Peetri teel sõiduautost magnetofon ja 10 CD-plaati. Kahju on 6 500 krooni. 30. juunil varastati Lagedi alevikus Betooni tänaval korterist sülearvuti. Kahju on 12 000 krooni. 12. juuli öösel varastati Kopli külas Päikese teel ehitussoojakust erinevaid elektrilisi tööriistu. Kahju on selgitamisel. 12. juuli öösel varastati Lagedi alevikus Kooli teel ehitussoojakust erinevaid tööriis- tu ja töövahendeid. Kahju on selgitamisel. 12. juuli öösel varastati Rae külas ettevõtte territooriumilt 22 pakki penoplasti. Kahju on selgitamisel. Kahtlustatavatena on kinni peetud 19-aastane Andrei ja 21-aastane Timur. 16. juulil kella 19 ajal tungis 48-aastane Aleksandr Patika külas omavoliliselt taluhoones- se. Kriminaalmenetlust alustati KarS §266 tunnustel, mis käsitleb omavolilist sissetungi. 18. juulil varastati Jüri alevikus Aaviku teel maja abihoonest tööriistu ja -vahendeid. 20. juulil varastati Karla külas talu lähedal asunud elektrikapist mootor ja mõõdiku kell. Kahju on 1 500 krooni. 20. juulil varastati Järveküla külas ehitusmaterjalide hoiukonteinerist elektritarvikuid ja ehitusmaterjale. Kahju on 11 363 krooni. 20. juulil varastati Karla külas ehitusobjektilt elektrikilbi sisu, toruotsad ja prožektor. Kahju on 2 500 krooni. 21. juulil varastati Järveküla külas Männi tänaval ehitusobjektilt soojustusmaterjale. Kahju on 17 680 krooni. 22. juulil kella 19.58 ajal sai politsei teate, et Jüri EDU kaupluse ees toimub kaklus. Ko- hapeal selgus, et kahe seltskonna vahel oli tekkinud sõnelus, mis kasvas kakluseks. Sõnelu- ses osales viis Tartust pärit noormeest ja 5-6 kohalikku. Kakluses osalesid kolm Tartust pä- rit ja kolm kohalikku noormeest. Konflikti käigus löödi puruks tartlaste Fordi esiaknad. Ko- Baldis Estonia OÜ on loodud logistika- teenuste pakkumiseks Rimi kauplustele Eestis. hal käinud kiirabi tuvastas kõigil tartlastel joobe ja andis kahele neist esmaabi. Kiirabi hin- Baldis Estonia OÜ kuulub Euroopa juhtivatesse nangul keegi rohkem abi ei vajanud. Kohalikel noormeestel joovet ei tuvastatud. logistikateenuseid pakkuvasse Alpha Gruppi, kuhu kuuluvad emafirma Saksamaal ning 36 tütar- Osapooled andsid juhtunu kohta vastukäivaid selgitusi. Kohalike väitel oli kurikas ol- firmat üle kogu Euroopa. nud tartlastel ja tartlaste sõnul vastupidi. Rüseluse käigus võeti tartlastelt autovõtmed ja Baldis Estonia OÜ alustas 120 töötajaga tege- visati eemale haljasalale. Hiljem leidis politsei võtmed üles ja tagastas need omanikule. vust Rimi logistikakeskuses Jüris 01.07.2006. Ajavahemikul 21. – 24. juulini varastati Läike tee põigul veoautost autodokumendid Otsime oma meeskonda ja padrunvõtmete komplekt. Kahju on 300 krooni. KORISTAJAID, kelle peamiseks tööülesandeks on lao- 29. juulil varastati Rae külas talu abihoonest mootoriõli. Kahju on 5120 krooni. ruumide üldine korrashoid. 29. juulil varastati Peetri külas Tähnase põik tänavas eramu välisukse kõrvalt muru- Eeldame, et hea koristaja on: niiduk. Kahju on 3500 krooni. • kohusetundlik • korda ja puhtust armastav inimene Lisainfo: • töö on vahetustega • töö asukoht Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald Päästeteenistuse teated 10. juulil põles Vaidas, Saare teel sae- • pakutav töötasu 6000,- krooni kuus purupunker Otsime oma meeskonda 27. juunil põles Patikal mahajäetud kaa- 11. ja 12. juulil põlesid Suur-Sõjamäe KOMPLEKTEERIJAID, lumaja tänaval aiamajad kelle peamiseks tööülesandeks on kauba komp- lekteerimine, komplekteeritud kauba-aluste pak- 3. juulil põles Vaidas, Vana-Tartu mnt 12. juulil põles Seli karjääris kulu kimine ja ettevalmistamine transpordiks 27 majas 5. korruse koridoris elektrikilp 13.-14. juulil põles Luigel mets Eeldame, et hea kandidaat on: 3. juulil toimus avarii Tartu mnt. 10. km-l 15. ja 18. juulil põlesid Suur-Sõjamäe • valmis tegema füüsilist tööd • kohusetundlik ja täpne 4. ja 5. juulil põlesid Suur-Sõjamäe tä- tänaval aiamajad • suudab töötada efektiivselt ka pingelisemates naval aiamajad 17., 18. ja 19. juulil põles Luigel mets olukordades Lisainfo: 5. juulil põles Venekülas mets 20. juulil põles mets Suur-Sõjamäe tänaval • töö on vahetustega 5. juulil põlesid Vaidas Saare teel • töö asukoht Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald 21. juulil põles Lagedi raba • sobiv töö tudengitele kum mid 23. juulil kustutati lõkked Rae Hoolde- Omalt poolt pakume: 7. juulil põles Vaskjala külas, Vesiroo- • Püsivat töösuhet kodu juures • Korralikke töövahendeid si tänaval heinakuhi 24. juulil põles Jüris Metsa tänaval laohoone • Kaasaegseid töö- ja olmetingimusi 7. juulil põles Mõigus, Juhtme 4 elektri- 25. juulil põles Peetri külas korter • Toredaid kolleege kaabel 28. juulil põles Luigel mets Kui leiad, et koos saaksime edukad olla, siis palun saada oma CV e-postile Kaie. 7. juulil põles Jüris Aruküla tee 9 prügikast [email protected] või Baldis Estonia OÜ 8. ja 10. juulil põlesid Suur-Sõjamäe tä- aadressile Põrguvälja tee 3, Jüri alevik, Rae vald, Peeter Böckler Harjumaa 75301 või faksile 6059488 naval 4 aiamaja Rae TPS Lisainfo telefonilt 6056300. 14 RAE SÕNUMID august 2006 KULTUUR

Jüri segakoor käis Ahvenamaa reisil Jüri segakooril on saanud traditsiooniks suve- ti korraldada kontsertreise. Kaks aastat tagasi oli väga huvitav ja kauni looduse poolest elamusi pakkuv kontsert- reis Lapimaale. Selle suvel, 3. –7.augustini tutvuti samuti kauni Ahvenamaaga ja anti mitmeid kont- serte nii kirikutes, Önningeby muuseumis, Jomala vanadekodus ja mujal. 6. augusti õh- tul esineti koos Ahvenamaa kollektiividega Hiroshima Mälestuspäeval, üheskoos saadeti merele mälestusküünlad. Võhikule tundub ka tavalise söötmiskoha külastamine ja jahitorni ronimine korraliku ekskursioo- Selle aasta kontsertreisil osalesid Rae val- nina. Jahimeeste jaoks on loomade eest hoolitsemine osa argipäevast. la isetegevuslastest veel ansambel Lustilised ja OmaViis. Siinkohal kuuluvad isetegevus- laste tänusõnad Rae Vallavalitsusele, kes se- Jüri Jahimeeste Selts da Rae valda tutvustavat kontsertreisi trans- tutvustas oma tegevust pordikulude osas toetas. Anne Rentel Jüri segakoori koorivanem 7. juulil õhtul võis Suuresta külas näha auto- pidamisest laiemalt, samuti oli jutuks selt- dega üksteise järel vuravaid maastikuautosid si tegevus. ja kuulda õhupüssipaukusid. Jüri Jahimeeste Seejärel istuti ühiselt autodesse, et seltsi Selts korraldas oma jahimajas, Suuresta küla jahimaadel uudistada söödakohtasid ja käia Muuseum ootab Seli-Jaani talu juures seltsi liikmetele, valla jahitornis, vaadata üle söödapõllud ja osaleda eksponaate lõunapoolsete maade omanikele ja külavane- ka omalaadsel road off-katsel. Jahimaja juu- matele ning teistele külalistele mõeldud õhtu- res oli soovijatel võimalik imetleda ülitäpseid Rae valla rajatav muuseum se ürituse. jahilaskureid ja soovi korral ka ise õhupüssi- kogub eksponaatide tarvis Selle juhatas sisse Jüri Jahimeeste Selt- ga täpsust lasta. Välja olid pandud ka seltsi vanu esemeid: mööbel, si esimehe Aldo Laidi ettekanne, mis tut- liikmete hinnalisemad trofeed. Õhtu lõppes põllutööriistad, majapi- vustas seltsi jahimaid, andis ülevaate jahi- lõkkeõhtu ja mõnusa šašlõkisöömisega. damisesemed, nipsasja- kesed, tarbeesemed jms. Kohale toomine muuseumi poolt. Küsimused: 60 56 750, 56 22 96 86, [email protected]

Kes mäletab septembrit 1944?

Pärast nn Vaskjala lahingut 22. septembril 1944 maeti Jüri surnuaiale kolm Jaanipidu Vaidas meest: kas nad kõik olid Vaskjala kaits- jad? Siiani on täielikult identifitseeritud ainult üks, soomepoiss Eldor Sirk. Tei- Päev enne jaanilaupäeva pidas Vaida aleviku vedu, kus osales üllatavalt palju võistkondi. se maetu kohta seisab mälestuskivil: Ar- rahvas pidu. Eeskava pakkusid Vaida tantsu- Kaheksast võistkonnast jäid viimaks jõudu tüdrukud Deisy Viimse juhtimisel ja laulu- katsuma Rae Tuusad ja Mägede Jänesed. Kor- nold Niit, 17. VII 1927 - 22. IX 1944, tantsuansambel Lustilised Jürist. Kui viltu hak- ralikus vihmasajus tuuseldasid Rae Tuusad kuid sünnikohta pole, samuti ei tea me, kab vedama, siis ikka veab täiesti. Nii juhtus- Mägede Jäneseid ja tõmbasid endale peaau- kuidas ta suri. Kolmanda kohta seisab ki, et plaadimängija ei mänginud üht tantsu- hinna. kivil: Tundmatu. tüdrukute plaati ja Lustilised jõudsid plaani- Jaanipeol mängis tantsuks ansambel Van- tust tunduvalt hiljem kohale, sest bussi ei tul- ker. Ja kuigi tugev vihmasadu lõpetas peo, kas- nud. Kes kannatas aga oodata, see nägi tüdru- tis see maad ja päästis aiavilja. Neid, kes viibisid matustel või mälestus- kute väga head tantsu, nautis Lustiliste rahva- Täname neid kelle abiga üritus teoks sai: kivi püstitamisel, palutakse kontakti võt- riide seelikute triipe ning kuulas-vaatas nen- Rae vallavalitsus, Balcas Eesti AS, Vaheko, ta Vello Salo´ga telefonil 6 055 400, mei- de laulu ja tantsu. Aleksandr Nifanin. liaadress [email protected], postiaad- Abivallavanem Enn Mänd tõi tõrvikuga ress Merivälja tee 18, Tallinn, 11911. tule ja süütas Jaanitule. Keskööl toimus köie- Vello Misler ja Reet Raudkepp august 2006 RAE SÕNUMID 15 KULTUUR

Würthi kunstigaleriis on kahe daami visiit Juulikuu viimasel päeval avati Würthi kunstigaleriis Helga Jõerüüdi ja Sigrid Uiga ühis- näitus nimetusega Kahe daami visiit. Sigrid Uigalt on näha akvarelle ja õlimaale, Helga Jõerüüt esineb akvarellmonotüüpia tehnikas loodud teostega. Helga Jõerüüt alustas oma kunstiõpinguid Tartus, õppides sõjaaegses «Pallases» skulp- tuuri, sõja järel Tartu Riiklikus Kunstiinstituu- dis maali ja lõpetas kunstialase hariduse oman- damise juba Tallinna Kunstikõrgkoolis maali erialal 1951. aastal. Sestpeale on ta esinenud pidevalt vabakunstnikuna, kuid läbi kolme aas- takümne 1960-1980 on ta viljakalt tegelenud ka lastekirjanduse illustreerimisega. Sigrid Uiga alustas kunstialase hariduse- ga Tallinna Kujutava- ja Rakenduskunsti Koo- lis (1942). Ta õppis ka Tartu «Pallases» (1942), Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (1944-1946), Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõ- Noorte segarahvatantsu Sukad ja Tagi mehed olid ühed neist 2000st, kes esinesid Rakveres toi- petas 1961.aastal. Sigrid Uiga õppejõududeks munud meeste tantsupeol. on olnud mitmed tuntud kunstiinimesed ning neist igaühe kunstitõdemustest leidis ta oma sõnul midagi vastuvõetavat, kuid kunstiaru- Meite mehed kui metsapullid – saamades jäi siiski truuks iseendale. Würthi Kunstigalerii asub Vana-Tartu mnt. 85 ning on avatud tööpäeviti kell 9-17. Näi- Eesti Esimene Meeste Tantsupidu tus jääb avatuks 15. septembrini. Info: Rein Mägar 56 63 23 47 Selle suve algus oli meie valla suurtele ja väi- Ja pühapäev algas varajase äratusega, kell kestele rahvatantsijatele väga üritusterohke, pool seitse. Kuna meie majutuskoht oli esine- seda just eriti meespoole esindajatele. Talvi- mispaigast pooletunnise jalutuskäigu kaugu- seid proove ja väiksemaid esinemisi oma val- sel, pidid poisid hommikust saati rahvariietes la üritustel kroonis kolmel järjestikusel näda- olema. Ehkki mõnele elavamale poisile tuli lavahetusel toimunud ürituste rida: valla lau- meelde tuletada, et rahvariietega ei sobi puu lu- ja tantsupidu Jüris, maakondlik laulu- ja otsa ronima hakata, tundub siiski, et poisid os- tantsupidu Keilas ning lõpuks Eesti Esimene kasid riideid ilusti hoida ja keegi uhkeid rii- Meeste Tantsupidu Rakveres. Just sellelt vii- deid enne esinemist ära ei määrinud. Olgu siin- maselt ürituselt ning sellele eelnenud proovi- kohal öeldud tänu saatjatena poistega kaasas delt saadud muljeid tahaks teile vahendada. olnud õpetajatele Kaidi Laidveele ja Anli Va- Nagu iga suure ürituse puhul, eelnesid ka hesalule. Rakveres toimunud tantsupeo peakontserdile Publikuga toimunud peaproov ja kontsert mitmed proovid Rakvere linna erinevatel staa- olid muidugi väga võimsad. Nüüd tuli juba ise dionidel. Et laupäeva hommikul oli kodust va- ilma saatjate abita üles leida oma koht platsil, rakult välja tuldud, tundus just see esimene kus ettenähtud kujundeid moodustama haka- proov Rakveres 1. klassi poistele kõige väsi- ta. Kui peaproovis juhtus väike eksitus ja üks tavam. Peale lõunasööki oli poiste tuju juba poiss ei leidnud oma „vanaisa” üles, siis tun- palju parem ning ringid muutusid järjest üma- dub, et kontserdil läks kõik viperusteta. ramaks ja „ussisabad” hakkasid korralikult Eesti Esimesel Meeste Tantsupeol esine- looklema. sid Jüri Gümnaasiumi 1. klassi tantsurühma Peale proove käisime poistega linnas ja- poisid, Rae Huvialakooli 5. klassi tantsurüh- Helga Jõerüüt (pildil paremal) on tuntud ka pal- lutamas. Kui poisid olid linnas toimunud laa- ma poisid ning Rae Kultuurikeskuse tantsu- jude lasteraamatute illustreerijana. dalt endale vilepillid ostnud, oli linn lõbusat rühma „Sukad & Tagi” mehed. Ühtekokku siis siristamist täis. Et selle pilliga sai päris hästi 24 tantsijat, keda kõiki juhendab üks meeste linnu häält imiteerida, tegid poisid pargis proo- tantsupeo üldjuhte Linda Pihu. Suur, suur tä- vi ja saidki linnukestega veidi jutustada. Jõud- nu Sulle Linda. nud oma majutuspaika – Rakvere Kutsekesk- Nii pealtvaatajatele kui esinejatele ela- kooli ruumesse, tuli peagi magama sättida, sest musi pakkunud kontsert ja sellele eelnenud ees ootas veel üks raske päev. Hea, et ilmaga proovid andsid poistele aimu, mis ootab neid vedas ja polnud vihma, nagu eelneval nädala- ees tuleval suvel, kui Tallinnas toimub järje- vahetusel Keilas, kuid ka lauspäikese käes pi- kordne noorte laulu- ja tantsupidu. Jõudu kõi- kalt viibida oli ilmselt sama väsitav. Nii mit- gile tantsijatele ja juhendajale selleks valmis- melgi mehel olid põletava päikese käes ole- tumisel. misest õhtuks päikeseprillid või mütsijoon näo- Helga Jõerüüdi maal “Sügisene rand” le joonistunud. Margus Vain 16 RAE SÕNUMID august 2006 KULTUUR

Jaaniõhtu Lagedil

Lagedi piirkonna jaaniõhtu ettevalmistamisel ja innukalt esinesid lauljad Nadja ja Annely ja Ragnar Nõmmela. Naistele oli tänavu kor- abistasid Kodukandiliikumise- ja ratsaspordi- Kauge, Sirle Maripuu ja Annely Allos. Lau- raldatud nn lõngakera kerimise võistlus, mil- klubi „Lagedi Kanged Kargajad” aktiivi see- lude vahel jagas oma ametiaja esimeste kuude le jooksul tuli pael ühest kerast teise kerida. kord Lagedi alevikuvanem Kai Lasn ja alevi- muljeid alevikuvanem Kai Lasn. Kai tänas ka Võistlejaid oli üllatavalt palju ja hasarti piisa- ku naaberkülade vanemad Aleksander Torjus Aleksander Torjust ja Sulev Puumeistrit, kes valt. Nobedaimaks osutus Annely Allos, talle ning Sulev Puumeister. olid aidanud jaaniõhtut ette valmistada. järgnesid Lea Torjus ja Ivi Allik. Võidupäeva tule tõi kaitseliitlaste saatel Tantsuks mängis ansambel Cosa Nostra. Tantsu vaheajal esitasid Lagedi Ratsaspor- peoplatsile vallavanem Raivo Uukkivi, kes Peolistel oli võimalus kaasa lüüa ka spordi- dikooli noored ratsutajad peolistele Riina Sederi rõhutas võidupäeva tähtsust. Tule võttis tava- mängudes. Esimeseks oli traditsiooniline jaa- ja Ain Undi poolt ette valmistatud ratsaetenduse. kohaselt vastu Sven-Allan Sagris, kes süütas nipäeva ala – sangpommi rebimine. Selle või- Ratsaetendust saatsid Ain Undi muhedad vahelu- lõkke koos vallavanema ning aleviku- ja kü- tis Mati Kanarbik, teiseks jäi Marek Martsik gemised. Peale ratsaetendust oli peolistel võima- lavanematega. Sven-Allan Sagris rääkis või- ja kolmandaks tuli Indrek Saarmaa. Järgmi- lus ka endil ratsutamist proovida. dupäevast ning selle olulisusest ka tänapäeval se ala, õllekasti hoidmise, võitis Marko Tantsides ja mängides möödus aeg kiires- ja soovis, et praegused noored oskaksid tõeli- Leichter, teise koha hoidis välja Raivo Aberut ti ja peagi hõikasid bändimehed maha viima- si mehetegusid hinnata ning neid ise teha ja ja kolmanda saavutas Anatoli Skipitis. se tantsuloo. Aitäh kõigile, kes jaaniõhtu ette- hümnigi paremini laulda. Köietõmbamises oli võidukas võistkond valmistamisele ja kordaminekule igati kaasa Järgnes kontsert, kus esinesid Lagedi koo- „Jaan”, kuhu kuulusid Raivo Aberut, Andrus aitasid, sealhulgas ka imeilusa ilma välja võ- li õpilased ja kohalikud isetegevuslased. Kont- Aberut, Tiit Augasmägi, Aare Koel, Kaspar lusid. Uute kohtumisteni! serdi oli ette valmistanud Lagedi mees Kuuno Kask, Kristo Puustusmaa ja Mati Kanar- Kasak - tema oli koostanud kava, pani paika bik. Koolilaste korvpalli vabavisetes oli pa- Rein Karm hääled ja saatis esinejaid süntesaatoril. Julgelt rim Ülle Kirsioks, talle järgnesid Elar Käsper Lagedi kodukandiklubi Ansambel Lustilised käis Põlvamaal 15. juulil pidas oma 10. aastapäeva Põlvamaa sisse... Kutsehaiguste Ühing. Nende kutsel sai üle tü- Pärast kohvipausi läks sõit jällegi lahti ku- ki aja ette võetud jälle üks veidi pikem kont- ni Tartu linn jalgu jäi. Kuna meie programm sertreis Eestimaa lõunaserva. Lühemaid lau- ei näinud ette Tartu Hansapäevade külastamist, lutuure on Lustilistel siinpool servas olnud sai üles otsitud Põlva teeots ja jutiga Põlva aasta(te)ringselt – möödunud suvel käidi näi- poole edasi vuratud. Seda kuni Taevaskoja tee- teks Jõhvis. Meie laulumummud on jätkuvalt otsani, kuhu pöörasime sisse. heas vormis ning nõutud „kaup” nii siin- kui Ja nagu tellimise peale oli meie kohale- sealpool Eestis. jõudmise ajaks Taevaskoja ühe imposantsema Kuna Põlvamaale sõit on suhteliselt pikk, vaatamisväärsuse, Ahja jõe paisjärve kai äär- siis sai „vaike-venelasele” ( RAF buss, mis on de randunud LONNY ehk selle järve ainus lõ- nüüdseks välja vahetanud ansambli varasema- busõidulaevuke. Retk Lõuna-Eestisse oli täis huvitavaid kohtu- te aastate sõiduriista „vana-venelase” ehk PAZ- 30 krooni nina peale ja võidki pardale as- misi ja positiivseid emotsioone. Lisaks avas- bussi) toss torusse aetud juba kell 8 hommi- tuda. Kuna sellise riistapuuga polnud sellel tati Eestimaal nii mõnigi ilus ja kordumatu paik, kuhu tasub veel tagasi minna. kul, olgugi, et meie etteaste seal ühingu tea- paisjärvel keegi meist varem sõitnud, siis as- bepäeval pidi toimuma alles kell 3 päeval. tusimegi pardale. Lõbusõit pidi kestma 45 mi- esinduskingade ostmisega. Vahepeal oli koha- Päevaplaani sai aga võetud ka sealtkandi nutit ning selle ajaga pidi LONNY 3 kilomeet- le jõudnud ka meie teejuht ning sõit läkski eda- looduskaunite paikade kaemine. Niisiis vura- rit järvepinnal liuglema. Kaptenimütsiga musi 10 kilomeetri kaugusel asuvasse peopaika. simegi vastu päikesesära Lõuna-Eesti poole, he härrasmees oli ühtlasi ka reisi giidiks ning Põlvamaa Kutsehaiguste Ühingu teabe- kui korraga oli teepervel maas suur kivikuhi, andis paisjärvest ja selle kallastel kerkivatest päevalised olid juba mitu tundi omi jutte rää- mille otsas olid veel ilmatuma suured tuulela- liivakivikaljudest üpris põhjaliku ülevaate koos kinud ning grillvorstikesi mekkinud ja ilmselt bad! Mürkhain Paul ütles seepeale, et vot se- iga kalju juurde kuuluva legendiga. ootasid juba Lustiliste meelelahutusprogram- da asjandust peab küll lähemalt kaema. Egas Järgmine peatus oli Põlva turul, kus peeti mi. Selleni kulus aga veel jupp aega, sest ko- midagi – saigi asja uurima mindud. Kivikuh- parasjagu ka laata. Kuna sinna pidi tulema ka hale jõudis veel üks ilmselt tähtis jutumees... jal oli ka uksemulk küljes ja mulgu kohal silt, meid peopaika juhatav teejuht, aga teda pol- Lõpuks olid jutud kõik räägitud ning sõnajärg et tegemist pidi olema Adavere tuulikuga, mil- nud veel kohal, siis loomulikult ruttasid meite läks Lustiliste kätte. Korrektsed daamid (na- le kõhust pidi kohvigi saama! No kohvi vastu mummud sitsi-satsi kaema. Paul piirdus vaid gu meite mummud on), tulid ilmselt põhiliselt polnud meist kellelgi ja astusimegi mulgust kohaliku hapukurgi mekkimisega ning uute advokaatidest jms. koosneva publiku ette pu- august 2006 RAE SÕNUMID 17 KULTUUR nastes pluusides ja valgetes seelikutes. Ning kuulajad isegi enda tarbeks ülestähendusi. Loomulikult kuulati enne veel tänusõnu kor- passporti vaatamata ei ütleks keegi, et tege- Pärast ametlikku kontsertosa võtsid Mai- raldajate-kutsujate poolt, meile anti kõhutäis mist on vägagi soliidses eas daamidega! mu ja Paul pillid veelkord kõhule ning Lea grillvorst ja muud head pealeselle. Ka koju- Kuna Lustiliste esinemine on alati heatase- tamburiinikõlina saatel esitati veel rida tant- sõit kulges viperusteta ning kella 22 ajal olid meline, siis nii oli ka seekord. Erilise elevuse suviise. Nende saatel said tantsuhuvilised ka kõik lusti täis mummud jälle igaüks oma köö- tõi aga esile Elvira Luuri vahepala sellest, kui- suurte puude all murul tantsida. gilaua ääres... das kõlab mõningate eestikeelsete sõnade tõl- Ja siis oligi aeg sealmaal, et tuli bussinina gendus Euroopa keelde. Sellest tegid mõned Eestimaa põhjapoolsema serva poole pöörata. Heinur-Vallut Sepper Väike ringreis Lõuna-Rael 15. juulil sai teoks vallaelanike ekskursioon, kus umbes 30 Rae valla elanikku käisid valla renditud bussiga tutvumas vaatamisväärsuste- ga Rae valla lõunaosas. Ekskursioonijuhtideks kutsus Eli Pilve Eesti Rahvaluule Arhiivi tea- duri Mari-Ann Remmeli Vaskjala külast, Vai- no Napi Salu külast ja Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi teadusdirektori Toomas Hiio Rae külast. Ekskursioon algas vägagi akadeemilisel moel, nimelt veerandtunnise hilinemisega. Kõigepealt sõideti Kautjala mõisa juurde, kus vaadati ringi ning kus Toomas Hiio esines sõ- navõtuga nii mõisatest üldisemalt, Rae valla mõisatest ja eriti Kautjala mõisast.

Rae vallas olid linnamõisad Pärast ekskursiooni piknikku pidamas. Rae valla elanike huvi koduvalla vastu on tõeline, kõik Mõisasid oli enne 1918. aastat mitut liiki: huvilised pildile ei mahtunudki. rüütlimõisad, kroonumõisad, linnamõisad, ki- rikumõisad jne. Rüütlimõisad kandsid koha- ilmsesti tegemist mujalt tulnud mehega. Vallad taastati reeglina endiste külanõu- liku omavalitsuse mõistet Eestimaa, Liivimaa Juba teel Kautjalast Vaita rääkis Mari-Ann kogude piirides, nõnda ka Rae vald endise ja Kuramaa kubermangudes. Rüütlimõisate Remmel mõned rahvajutud, mis on seotud Sommerlingi külanõukogu maadel. Külanõu- omanikud kogunesid kord aastas rüütelkonna Vaida, vaidakate ja ümbruskonnaga ning tal- kogude piirid olid omakorda määratud ma- maapäevale, kus valiti 12 maanõunikku (eluks letatud Eesti Rahvaluule Arhiivis. Vaida ja jandipiiridega ja nii saigi Rae vald juurde osa ajaks), rüütelkonna peamees (3 aastaks), mees- vaidakate kohta on olemas ka üks rahva- või endise Pikavere mõisa maadest. See piirkond kohtunikud, adrakohtunikud jt väiksemad ame- õieti lorilaul. on alati jäänud Harju-Jaani, Kose ja Jüri ki- timehed. Adrakohtunikud täitsid nii haldus- Seejärel ületas me reisibuss Tallinn-Tartu helkonna kokkupuutealale, elanikud kuulu- kohtu- kui ka omavalitsusfunktsiooni kohta- maantee ning tegi järgmise peatuse Vaida hiie- sid kas Kose või Harju-Jaani kogudustesse. del, Eestimaa kubermangus oli 11 adrakohtu- kohas, endise vennastekoguduste palvela taga. Salu, Suursoo, Urvaste ja Übina küla majan- ringkonda. Maanõunikud olid nii nõuandev Mari-Ann Remmel nimetas, et ehkki tava- dus- ja kultuurielu oli enne Teist maailmasõ- organ keisri määratud kuberneri juures (mida- arusaamises kasvavad hiies vaid sajanditeva- da elav, vahepeal muutus kant ääremaaks, gi valitsuse taolist) kui ka kõrgeima kohaliku nused tammed, ei ole see tegelikult nii. Ka Vaida kuid nüüd on märgata elavnemise märke - kohtu, ülemmaakohtu liikmed. hiiekohas kasvavad jalakad, lepad ja toomin- põllud on haritud, maju kohendatakse ja ehi- Tallinna läheduse tõttu oli praeguse Rae val- gad. Hoolimata tammede puudumisest oli hiie- tatakse uusigi. la territooriumil mitu linnamõisa - nimelt Rae, koha pisut müstiline aura täiesti hoomatav. Suursoo küla oli üks 1930. aastate niiütelda Kautjala ja Mõigu mõisad. Nende mõisate tulu- Vaida hiiekohalt sõideti Aruvalla teeot- noore pere projektidest, kui riigi toel ehitati dest peeti ülal muuhulgas ka Tallinna Jaani see- sa, kus 20. sajandi keskpaiku mahapõlenud mitukümmend oma aja kohta moodsa tüüp- ki jt kiriku hoolekandeasutusi, sellepärast nime- mõisat meenutab veel vaid allee. Seejärel projekti järgi (sh. käimlaga) maja, et edenda- tati neid mõisasid ka Jumalalaeka mõisateks. võeti kurss Vaino Napi kodupaika - Salu, da elu metsatagusemates ja soisemates kanti- 1919. aastal läbi viidud maareformiga võõ- Suursoo ja Urvaste külla. Esimene peatus des. Tuntuim selline küla on Pillapalu Kehra randati mõisate maad ja jagati või müüdi ees- tehti kohas, kus Peeter Böckler mõni aeg taja Aegviidu vahel, kuhu sai talu kahekordne ti talupoegadele, eeskätt Vabadussõjas osale- gasi avastas oletatava meteoriidikraatri, mi- olümpiavõitja Kristjan Palusalu. Selliseid kü- nutele. Linnamõisad ja nende maad müüdi da nüüd on uurimas geoloogid. Uurimistöö lasid oli ka mujal Eestis. 1920. aastatel. Rae mõisa omandas tuntud ko- jätkub. Et kraater on oletatavasti jääaja-eel- Seejärel sõideti tagasi Rae koolimaja juur- halik sordiaretaja Jaan Raeda. ne, polnud vilumata silmal võsavahel suurt de, kus peeti väike piknik. midagi märgata. Selle puudujäägi korvasid Sissejuhatuseks kõneles Toomas Hiio veel Vaidas käidi mõisakohas ja hiiepaigas Vaino Napi selgitused. Pirita-Ülemiste kanali ajaloost ning 1944. a Kautjalast sõideti edasi Vaida mõisa kohat, septembris toimunud Vaskjala lahingust. Sa- mis põletati maha 1905. aasta esimese Vene re- Igal külal on oma lugu mal ajal mekiti nii kaasa võetud toidukraami volutsiooni ajal. Hiljem omandas mõisa maad Salu, Suursoo, Urvaste ja Übina külad kuu- kui kohapeal valmistatud kohvi. Reisiseltskon- eestlane Jaan Saar, kes oli seega kuni 1919. aas- lusid Pikavere mõisa alla ja sattusid praeguse na eriline tänu kuulub Vaidast pärit bussijuhi- tani rüütlimõisa pidajaks. Ehkki perekonnani- Rae valla koosseisu alles 1971. aastal, kui osa le Andresele, kes juhtis nurisemata suure bus- me Saar on pandud 80-s Eesti kihelkonnas, Jü- endise Tšapajevi-nimelise kolhoosi maadest lii- si ka läbi nurgataguste ning kohaliku mehena ri kihelkond nende hulka ei kuulu. Nõnda oli deti Urvaste osakonnana Vaida sovhoosiga. leidis õige raja, kui reisijuhid hätta jäid. 18 RAE SÕNUMID august 2006 SPORT

Rannavolle Vaskjala Lagedil oli võistlus Rae Rammumees rannas

15. juulil toimus Vaskjala rannas Rannavolle. Pealtvaatajaid oli küll vähe, kuid siiski hakkasid 5 võistkonda omavahel võistlema, et selgitada välja, kes on kõige paremad rannavolle mängijad. Ergutushüüdeid hõiskasid män- gijad nii endale kui ka konkurentidele. Kui oldi mitu tundi kuuma päikese käes koos kosutava joogiga, oli lõpuks selge, kes millised kohad said. Esimese koha võitlesid endale Oliver Tuus ja Margus Riistop, teise koha said Margus Esnar ja Kalev Pukk ning kolman- dale kohale tulid Harro Arusoo ja Erik Ojamäe. Suur aplaus ka teistele võistlejatele, sest kõik võistkonnad tulid siiski viie parema hulka.

Sigrid Enok

FÄNNKLUBI OTSIB OMA Pühapäeval, 16. juulil toimus Lagedil Rae Rammumees 2006 võistlus, osalejaid oli MEESKONNA TOETAMISEKS kokku kuus. Võistlus sujus vahejuhtumiteta, ülekaalukalt võitis võistluse Gert TRUMME, PASUNAID JA MUUD Goršanov. Pikem lugu rammumeeste võistlusest septembrikuu Rae Sõnumites. HÄÄLEKAT! OODATUD KÕIK PAKKUMISED: TEL: 55 698 054 Rae valla sportlased osalesid [email protected] Eesti valdade XIV suvemängudel Selle aasta valdade suvemängudel 8.- 9. juulil Paikusel osalesid parimad sportlased üle Eesti erinevatest valdadest. Võisteldi kuuel erineval spordialal. Rae valla sportlased näitasid häid tulemu- si kergejõustikus, jalgrattakrossis ja suund- orienteerumises. Hõbemedalid saavutasid: He- lene Piir 100 m jooksus ja kaugushüppes, Hendrik Lepik kõrgushüppes tulemusega 2.03, Ostame Mari Piir kaugushüppes tulemusega 5.58 ja 100 m jooksus, Tõnu Tänav suundorienteeru- MAAD mises. Pronksmedali tõi Rae vallale Ülo Timuska 800 m jooksus. Aastaid valla eest võistlemas käinud Kal- le Suurekivi tõi seekord vallale kaks viiendat kohta – kuulitõukes ja kettaheites. Jalgratta- Kinnisvaraalane ja krossis saavutas tugevas konkurentsis hea tu- lemuse Eero Kiskonen. Oma panuse andsid juriidiline ka Mikk Sarik odaviskes, Krister Parbo ket- nõustamine. taheites, Andres Villemson ja Madis Sarik jalgrattakrossis. Rae vald saavutas 63 suvemängudel osa- Detailplaneerin- lenud valla seas üldparemusjärjestuses 19nda gud ja projektid. koha. Kindlasti oleks valla koht paremusjär- jestuse olnud parem, kui omapoolset aktiiv- sust oleksid üles näidanud ka vallapoolset Tel.501 3544, 650 9822, sporditoetust saanud spordiklubid. E-post:

Heli Niin Rae valla elanikud Andres Villemson ja Madis [email protected] Kultuuri- ja haridusameti juhataja Sarik enne jalgrattakrossi võistluse algust. august 2006 RAE SÕNUMID 19 VARIA

AUGUSTIKUU SÜNNIPÄEVA- LAPSED Austus aukodanikule

ALINE KALLASTE 92 Valla esindus külastas seoses valla taasni- VILMA VILJAK 91 metamise 15. aastapäevaga Julius Põldmäe VEERA ROOSAAR 89 kodu. 95-aastane Julius Põldmäe oli esime- HILDA KÄOSAAR 85 ne, kes sai Harju Maakonna teeneteristi ja ARMILDE KESKÜLA 84 maakonna aukodaniku tiitli. Ta oli ka esi- LAINE KUNTS 83 mene, kellele anti Rae valla kõrgeim auta- JOHANES KRISTJANSEN 83 su – Rae valla teeneteplaat koos valla auko- FERDINAND TAMMEKIVI 83 danikuks nimetamisega. NIKOLAI PARKONEN 83 Täna Saue vallas asuvat, kuid endise Rae LINDA SELKS 82 valla Limu küla tuntud Põldmäede suurpere Julius ja Erna Põldmäe on olnud juba 65 ERLI MÄEVÄLI 82 aastat abielus. LOREIDA- STEPANIDE ISOP 81 esindajat külastasid vallavanem Raivo Uuk- RIHARD MASIKAS 81 kivi, valla kultuuri- ja haridusameti juhataja jandi ajaloo, astudes sellega ajaloolaste per- JEKATERINA TEEDLA 80 Heli Niin ning Põldmäede perekonna kaua- re. Lisaks on ta teinud sadu artikleid mit- BENITA- MIRALDA ILGAUSEN 80 aegne sõber ajaloolane Sven-Allan Sagris. mesugustele ajalehtedele. ANITA KÜNNERPÄ 80 Mitmetunnise sooja ja sõbraliku vestlu- Juba 65 aastat on tal kooselu abikaasa NATALIE TIKKER 80 se käigus said külalised korduvalt imetleda Ernaga. Põldmäede pere 4 vennast ja 4 õest SILVIA PEETERSON 80 Julius Põldmäe fenomenaalset mälu. Mine- koosnevast suurperest tulid kõik tuntud ühis- VEELJUS VÄEDEN 80 viku meenutamine pisidetailideni ei valmis- konna- ja kultuuritegelased: vend Rudolf on LEONID RADIONOV 80 ta talle mingit raskust. keeleteadlane, teine vend Kusta - Rae val- VALVE MARTIN 75 8 lapselise Mäe talu suurpere lapsena la kaitseliidu ja tuletõrjepealik jne. AINO LINDUNEN 75 on kõrgharidusega Julius olnud hinnatud 95. eluaastani on juubilari viinud karsked ELLA MADŠEN 75 pangatöötaja. Ta on läbinud vana Eesti Va- eluviisid. Suitsetada proovis ta enda sõnul vaid ELLA ALLVEE 75 bariigi ohvitserikoolituse, olnud leitnant sõjavangina Siberis viibides. Esimesed kon- LINDA KÜLM 70 Saksa armees ja sõjavangina viibinud Sibe- jakipitsid on võtnud nüüd arstide soovitusel. MAIE KISSELJOVA 70 ris. Ta töötas ENSV Riiklikus Plaanikomi- Julius Põldmäe ei ole kunagi «elanud selleks, LEIDA TIIK 70 tees, oli Loo abimajandi juhataja ja enne et süüa ja söönud selleks, et elada». ELFRIDA SUUREKIVI 70 pensionile jäämist Kalinini nimelise kolhoo- Rae vald on uhke,et meil on nii tuntud AARE LOOG 70 si esimees Kostiveres. aukodanik! KALJU ERLICH 70 Üle 30 aasta pensionil olles on Julius ALEXANDER VAKSMAN 70 Põldmäe kirjutanud üles 20 Harjumaa ma- Sven-Allan Sagris ILLE VALK 65 ANNE VÄINSAR 65 ADELE MATIZEN 65 SVETLANA VOLOŠINA 65 Soovin osta AINI VAHING 65 Otsime LIDIA LUHAORG 65 RAIVO AKK 65 lapsehoidjat RAIVO KULLAMAA 65 garaaži Jüris. LEONID JERMOLENKO 65 2-aastasele KUULUTUSED tublile poisile. Soovin üürile võtta või osta GARAAŽi Jüris Tammiku tee piirkonnas. Tel 52 211 51 Tööaeg 8-18 argipäeviti Jüri elanik Meelis Juuni- ja juulikuus regist- 56 801858 Info telefonil 50 41213 reeritud sünnid 1. Carl-Lucas Laurberg 2. Karolin Tamtik 10. Roland Sügis 3. Merilin Priivits 11. Richard Sügis Juulikuus registreeritud 4. Melisse Sirel-Reppo 12. Ragnar Lõhmus surmad: 5. Loreen Norit 13. Veronika Zulina 6. Triin Trampärk 14. Hendrik Enno 1. Vello Evard 7. Rostislav Severikov 15. Lisette Saat 2. Alma Päev 8. Rebecca Toome 16. Kennert Linamaa 9. Sophia Undervits 17. Mirjam Laks

Rae Sõnumid Rae valla ajaleht Kujundaja: Kristo Kivisoo, [email protected] Väljaandja: Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9, 75301 Jüri, Ajaleht ilmub üks kord kuus. Tiraazh 4100 eksemplari ja Rae vald, Harjumaa see jagatakse tasuta kõikidesse postkastidesse. Trükikoda: Auratrükk, Laki tn 12, B-korpus, Tallinn Kaastööd ja kuulutused palun saata iga kuu 25ndaks Toimetaja: Merike Mikk, 5621 8638, [email protected] kuupäevaks. 20 RAE SÕNUMID august 2006 KUULUTUSED

Jüris, Veetorni 9 ( Tammiku pesula kõrval ) Fekaalivedu ja Paigaldame OÜ KOKPIT settekaevude TV- ja SAT- AUTOTEENINDUS tühjendamine antenne Sildade remont ja reguleerimi- ne sillastendis. paakautoga Rehvitööd ja rehvide müük. Õlivahetus ja müük. (11 m3). Hinnad soodsad. Avatud: E-R 8.30 - 18.00 L eelneval kokkuleppel Garantii. Tellimine telefonil Telefon: 6 048 775, www.kokpit.ee [email protected] 51 27 340 Tel. 55 69 38 58

Korraldan LIUGUKSED JA OÜ Balti Bussiremont KARAOKET RIIDEKAPID Pakume tööd sünnipäevadel, pulma- TEIE SOOVIDE JA des, erinevatel üritustel. luksepp-keevitajale, MÕÕTUDE JÄRGI. Laulud on eesti, vene, autoelektrikule. soome ja inglise ABI KAPI VÕI keeles. Olemas ka GARDEROOBI PRO- Palk mehe vääriline. lastekaraoke. JEKTEERIMISEL. Väljaõpe Saksamaal ja www.karaoke.fie.ee Rootsis. Tasuta lõuna. Tel 56 48 72 20 Tel 52 211 51 Info: 56 257 024

Ostan maad. Teostame Põhja-Eesti Küttepuu OÜ Vahetan uue korteri maamõõdistamist, Jüris maa või vana detailplaneerin- Küttepuud maja vastu. guid, hoonete ja trasside projekte. Kaminapuud Vajadusel olen nõus juurde maksma. Müüme: Halli leppa, Tel 6016561, 52 90910, Haaba Sangleppa, Tel 52 32024, 6016560 E-post [email protected] Kaske, Kuuske- kohaletoomisega Halupikkus 30-60cm.

Koorma suurus 5-24m3 Täpne kogus ja parim kvaliteet. AUTOREMONT ja REHVIMONTAAŽ Rae vald, Vana - Aaviku 10 Tel: 5333 4347; 501 9454 Tel. 6 725 551 ja 50 16 939 E-mail: [email protected] www.trass.ee, [email protected] www.tulepuu.ee