RAE VALLA JÄÄTMEKAVA

2016-2020

Jüri 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1. RAE VALLA ÜLEVAADE ...... 6 1.1. Üldandmed ...... 6 1.2. Elanikkonna iseloomustus ...... 6 1.3. Ettevõtlus ...... 7 2. JÄÄTMEKAVA ALUSDOKUMENDID ...... 9 2.1. Eesti Vabariigi seadusandlus ...... 9 2.2. Euroopa Liidu direktiivid ja strateegilised juhised ...... 9 2.3. Õigusaktidest tulenevad jäätmehooldusalased eesmärgid ...... 9 2.4. Kohaliku omavalitsuse eesmärgid tulenevalt Riigi jäätmekavast ...... 10 2.5. Rae valla jäätmekäitlusalased õigusaktid ...... 11 3. JÄÄTMEHOOLDUSE HETKEOLUKORD...... 13 3.1. Jäätmekäitluskohad ...... 13 3.2. Jäätmejaamad ja jäätmepunktid ...... 14 3.3. Jäätmeveo korraldus ...... 15 3.4. Tekkivad jäätmekogused ja liigiti kogumise efektiivsus ...... 16 3.5. Segaolmejäätmed ...... 18 3.6. Pakendijäätmed ...... 19 3.7. Biojäätmed ...... 22 3.8. Reoveesetted ...... 23 3.9. Vanapaber ja papp ...... 24 3.10. Ohtlikud jäätmed ...... 25 3.11. Probleemtooted ...... 25 3.11.1. Patareid ...... 26 3.11.2. Elektri- ja elektroonikajäätmed ...... 26 3.11.3. Vanarehvid ...... 27 3.11.4. Tervishoiuasutuste jäätmed ...... 27 3.12. Ehitus- ja lammutusjäätmed ...... 27 3.13. Suurjäätmed ...... 28 3.14. Plastijäätmed, tekstiilijäätmed, vanametall, lehtklaas ...... 28 3.15. Jäätmeluba omavad ettevõtted Rae valla territooriumil ...... 29 3.16. Jäätmealane teavitus ja keskkonnaharidus ...... 29 3.17. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ...... 29 3.17.1. Suletud prügilate keskkonnamõju ...... 30 3.17.2. Põhilised keskkonnaprobleemid ...... 30 3.17.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju ...... 31 3.17.4. Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang ...... 31 3.18. Jäätmehoolduse korraldamine ...... 32 3.19. Jäätmehoolduse järelevalve ...... 32 3.20. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine ...... 34 4. EELMISE PERIOODI JÄÄTMEKAVA ELLUVIIMISE ANALÜÜS ...... 35 2

4.1. Rae vallas läbi viidud küsitluse analüüs ...... 35 5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID JA ARENGUSUUNAD ...... 36 5.1. Jäätmehoolduse meetmed ja tegevused ...... 37 5.1.1. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine ...... 37 5.1.2. Seire ja järelevalve tõhustamine ...... 38 5.1.3. Jäätmete liigiti kogumise arendamine ja kogumisvõrgustike täiendamine ...... 38 5.1.4. Korduskasutusvõimaluste tekitamine ja toetamine ...... 38 5.1.5. Jäätmehoolduse infrastruktuuri edendamine ...... 39 5.2. Sihtarvud, tulemused ja indikaatorid ...... 39 6. TEGEVUSKAVA ...... 40

3

SISSEJUHATUS

Jäätmekava on dokument, mis kirjeldab olemasolevat jäätmekäitlussituatsiooni riigis tervikuna või kohaliku omavalitsuse territooriumil ning seab eesmärgid jäätmekäitluse arendamiseks järgmiseks viieks aastaks. Jäätmekava koostamisel tuginetakse Riigi jäätmekavale ja selle seatud eesmärkidele. Vabariigi Valitsus kiitis 13. juuni 2014 heaks riigi jäätmekava aastateks 2014-2020.

Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamise kohustus tuleneb jäätmeseadusest. Rae valla eelmise perioodi jäätmekava aegus 2014. aastal, mis omakorda tekitas vajaduse uue jäätmekava koostamiseks aastateks 2016-2020.

Jäätmeseaduse § 39 lõike 2 kohaselt käsitletakse jäätmekavas jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks.

Tulenevalt jäätmeseaduse § 39 lõikest 3 sisaldab jäätmekava:

1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude arengule tulevikus;

2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;

3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude jäätmevoogude, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi regulatsioon, käitlemisest;

4) uute kogumissüsteemide, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;

5) täiendava jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;

6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;

7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;

8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;

9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;

10) valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.

4

Käesoleva töö koostamisel osalesid:

Birgit Parmas – Rae Vallavalitsus, keskkonnaspetsialist;

Kadri Raus – Rae Vallavalitsus, keskkonnaspetsialist;

Kristi Malm– Rae Vallavalitsus, ehituse- ja keskkonnajärelevalve spetsialist;

Anna-Liisa Šavrak – Tallinna Tehnikakõrgkool, praktikant.

5

1. RAE VALLA ÜLEVAADE

1.1. Üldandmed

Rae vald paikneb Põhja-Eestis, Harju maakonnas, Tallinnast kagus. Vallal on piirid loodes ja põhjas Tallinna linnaga, idas Jõelähtme ja Raasiku vallaga, lõunas Kose ning läänes Kiili vallaga. Valla üldpindala on 206,7 km². Valla põhjapiiri lähedal asub Tallinna Lennujaam.

Tallinna lähedus ning hea infrastruktuur on põhjustanud ettevõtluse ning inimasustuse järjekindlat kasvu valla territooriumil, eriti selle põhjaosas.

1.2. Elanikkonna iseloomustus

Seisuga 01.aprill 2015 elab Rae vallas 15 324 elanikku. Viimastel aastatel on Rae valla elanikkond kasvanud aastas keskmiselt 700-1000 elaniku võrra.

Valla territooriumil paikneb 28 küla (Aaviku, Aruvalla, Järveküla, Kadaka, Karla, Kopli, Kurna, Lehmja, Limu, Pajupea, Patika, Kautjala, Pildiküla, Rae, Salu, Seli, Soodevahe, Suuresta, Suursoo, Tuulevälja, Urvaste, Uuesalu, Vaidasoo, Vaskjala, Veneküla, Veskitaguse, Ülejõe) ning 5 alevikku Assaku, Jüri, Peetri, Lagedi ja Vaida. Jüri alevik on valla administratiivkeskuseks.

Tabel 1. Rae valla elanike arv külade lõikes seisuga 01.04.2015 Asula Elanikke Asula Elanikke Jüri alevik 3444 Ülejõe küla 107 Peetri alevik 3962 Pildiküla 67 Vaida alevik 897 Salu küla 64 Lagedi alevik 860 Suursoo küla 84 Rae küla 861 Veskitaguse küla 74 Vaskjala küla 634 Suuresta küla 65 Järveküla 1008 Urvaste küla 60 Assaku alevik 447 Limu küla 59 Karla küla 595 Tuulevälja küla 41 Patika küla 408 Kadaka küla 34 Kopli küla 358 Lehmja küla 41 Aaviku küla 200 Veneküla 26 Pajupea küla 120 Seli küla 21 Aruvalla küla 138 Soodevahe küla 16 Vaidasoo küla 131 Kautjala 13 Kurna küla 87 KOV täpsusega 148 Uuesalu küla 254 Kokku 15 324

Rae valla territooriumil paikneb 12 endist aiandus- ja suvilaühistut: AÜ Radist, AÜ Tuulevälja, AÜ Leivajõe, AÜ Külma, AÜ Atleet, AÜ Lootsi, AÜ Patika-1, AÜ Patika-2, AÜ Patika-3, AÜ Patika-4, AÜ Patika-5, AÜ Patika-6. Eelpoolmainitud aiandusühistutest tegutsevad reaalselt vaid: AÜ Patika-

6

6, AÜ Patika-1, AÜ Lootsi, AÜ Tuulevälja, AÜ Leivajõe Kaks, AÜ Atleet. Sõjamäe tee ja Lennuradari tee ümbruses asuvad isetekkelised aiamaad-majad, mis pärinevad Nõukogude Liidu ajast. Kinnistuomanikud on neid viimastel aastatel ulatuslikult lammutanud ehk siis nende pindala on vähenenud 244 hektarilt 70-le hektarile.

1.3. Ettevõtlus

Rae vallas on registreeritud 13. aprilli 2015 seisuga 3000 juriidilist isikut. Neist 72 aktsiaseltsi, 2367 osaühingut, 187 füüsilisest isikust ettevõtjat, 10 välismaa äriühingu filiaali, 323 mittetulundusühingut, 10 täisühingut ja 11 tulundusühingut, 1 sihtasutust ja 19 usaldusühingut. Võrreldes 2009. aastaga on juriidiliste isikute arv suurenenud 1596 võrra ehk siis keskmiselt registreeritakse aastas Rae valda 266 uut juriidilist isikut.

Ettevõtete haldusjaotuslik jagunemine vallas on välja toodud allolevas tabelis (Tabel 2).

Tabel 2. Juriidiliste isikute jagunemine Rae vallas haldusjaotuslikult Asula Juriidilisi Asula Juriidilisi isikuid isikuid Jüri alevik 520 Ülejõe küla 7 Peetri alevik 1001 Pildiküla 14 Vaida alevik 98 Salu küla 10 Lagedi alevik 124 Suursoo küla 12 Rae küla 180 Veskitaguse küla 12 Vaskjala küla 74 Suuresta küla 8 Järveküla 148 Urvaste küla 11 Assaku alevik 102 Limu küla 12 Karla küla 97 Tuulevälja küla 6 Patika küla 82 Kadaka küla 13 Kopli küla 70 Lehmja küla 78 Aaviku küla 62 Veneküla 29 Pajupea küla 12 Seli küla 7 Aruvalla küla 29 Soodevahe küla 27 Vaidasoo küla 16 Kautjala küla 1 Kurna küla 17 Uuesalu küla 16 Kokku 3000

Äriregistri andmetel oli 2011. aastal Rae valda registreeritud 602 vähemalt 10 tuhande eurose aastakäibe ja vähemalt ühe töötajaga ettevõtet, kogukäibega peaaegu 1,5 miljardit eurot, millest eksport moodustab pea 25%. Esmased käivet andvad sektorid on jae- ja hulgikaubandus ning tööstus, veondus ja transport ning ehitus. Ekspordisektorid on eelkõige tööstus, jae- ja hulgimüük. Rae vallas registreeritud ettevõtted pakuvad tööd üle 9,3 tuhandele töötajale . Sektoritest on kõige enam töökohti jae- ja hulgimüügi ettevõtetes – 3 611, järgmisena tööstusettevõtetes - 3 157, veondus ja transpordi

7 ettevõtetes üle 1000 ja ehituses üle 800 töökoha. Rae vallas registreeritud ettevõtete keskmine käive töötaja kohta on 156 000 eurot. 1

1 Rae Valla noorte ettevõtlikkuse arengukava http://www.rae.ee/documents/823250/3926706/Rae+noorte+ettev%C3%B5tlikkuse+arengukava+arutluseks.pdf/c2d 6ddd8-973b-4c3d-b532-7848a9766de2 8

2. JÄÄTMEKAVA ALUSDOKUMENDID

Eesti Vabariik kasutab jäätmemajanduse korraldamisel ja planeerimisel säästva arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonnaalases seadusloomes Euroopa Liidu direktiividega. Eestis reguleerib jäätmemajandust eeskätt jäätmeseadus. Kohalikul tasandil jäätmemajanduse tingimusi konkretiseerivad kohaliku omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad.

2.1. Eesti Vabariigi seadusandlus

Eesti Vabariigis reguleerib jäätmehooldust eelkõige jäätmeseadus, mis võeti vastu 28. jaanuaril 2004. Jäätmeseadus on kooskõlas Euroopa Liidu jäätmeid puudutava seadusandlusega. Lisaks jäätmeseadusele käsitleb Eesti Vabariigi jäätmehooldust pakendiseadus, mis võeti vastu 21. aprill 2004 ning millega on üle võetud EL pakendi ja pakendijäätmete direktiivi 94/62/EÜ nõuded.

Vastavalt jäätmeseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud korraldama jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Kohaliku omavalitsuse rolli jäätmehoolduse korraldamisel määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mis võeti vastu 02. juunil 1993.

Vastavalt pakendiseadusele määrab kohalik omavalitsus kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

2.2. Euroopa Liidu direktiivid ja strateegilised juhised

Euroopa Liidu tasandil reguleerivad jäätmekäitlust peamiselt järgnevad direktiivid: jäätmedirektiiv (2008/98/EÜ), ohtlike jäätmete direktiiv (91/689/EMÜ) (muudetud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006)) ning jäätmeveo direktiiv ((EÜ) 1013/2006) (muudetud Euroopa komisjoni määrusega (EL) 1234/2014 (ELT L 332, 19.11.2014)).

Jäätmeseaduse alusel jäätmehooldust korraldavad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused toetuvad Euroopa Nõukogu direktiivile või Euroopa komisjoni otsusele. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide loend on ära toodud ka riigi jäätmekava 2014- 2020 lisas 2.

2.3. Õigusaktidest tulenevad jäätmehooldusalased eesmärgid

Järgnevalt on esitatud jäätmevaldkonna õigusaktides kindlaks määratud sihid, mille saavutamine langeb uue jäätmekava perioodile:  alates 16. juulist 2013 peab prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete osakaal olema alla 30 massiprotsendi;  kõik nõuetele mittevastavad suletud prügilad peab korrastama 31. detsembriks 2015; 9

 alates 2020. aasta 16. juulist peab prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmete hulgas olema alla 20 massiprotsendi;  alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada korduskasutamiseks ettevalmistatuna ja ringlusse võetuna kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmed, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevad samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist aastas;  alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada korduskasutamiseks ettevalmistatuna, ringlusse võetuna ja muul viisil taaskasutatuna, sealhulgas kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel kasutatud ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud kivid ja pinnas, vähemalt 70% ulatuses nende jäätmete kogumassist aastas;  alates 14. veebruarist 2014 peab tootja tagama vähemalt 5 kilogrammi kodumajapidamiste elektroonika-romude kogumise iga elaniku kohta aastas; tootja peab tagama elektroonikaromude kogumise võrreldes kolme eelneva aasta turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist alates 2016. aasta 1. jaanuarist vähemalt 45% ulatuses, alates 2017. aasta 1. jaanuarist vähemalt 52% ulatuses, alates 2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 59% ulatuses, alates 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 65% ulatuses;  tootja tagab, et saavutatakse jooksva kalendriaasta kestel kogutud elektroonikaromude taaskasutamine alates 2015. aasta 15. augustist järgmiselt (alates 15. augustist 2018. a asendatakse senised kümme kategooriat kuue kategooriaga): kategooriasse 1 ja 10 kuuluvaid seadmeid vähemalt 85% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 80% ulatuses seadmete keskmisest massist; kategooriatesse 3 ja 4 kuuluvaid seadmeid vähemalt 80% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 70% ulatuses seadmete keskmisest massist; kategooriatesse 2, 5, 6, 7 ja 9 kuuluvaid seadmeid vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 55% ulatuses seadmete keskmisest massist; gaaslahenduslampide korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 80% ulatuses lampide massist.

2.4. Kohaliku omavalitsuse eesmärgid tulenevalt Riigi jäätmekavast

Vastavalt Riigi jäätmekava 2014 - 2020 rakendusplaanile on kohalikel omavalitsustel järgnevaks viieks aastaks järgmised eesmärgid:  jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise edendamine;  biolagunevate jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku optimeerimine;  ehitus-lammutusjäätmete kogumisvõrgustiku optimeerimine;  ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku optimeerimine;  liigiti kogutud jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku optimeerimine;  järjepidev jäätmete ringlussevõtule ja taaskasutusele suunav teadlikkuse tõstmine;  hüljatud ohtlike jäätmete käitlemise toetamine keskkonnaprogrammist;

10

 maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasutuseta militaar-, tööstus- ja põllumajandusehitiste lammutamine;  keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate korrastamine;  korrastatud prügilate järelhooldus ja seire;  järelevalve tõhustamine üldiselt jäätmekäitluse keskkonnanõuetest kinnipidamise osas.

2.5. Rae valla jäätmekäitlusalased õigusaktid

Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Rae valla territooriumil on jäätmekäitlus reguleeritud Rae valla jäätmehoolduseeskirjaga, mis võeti vastu Rae Vallavolikogu 19. märtsi 2013 määrusega nr 99 ning Rae valla heakorraeeskirjaga, mis võeti vastu Rae Vallavolikogu 17. aprilli 2012 määrusega nr 80. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmekäitluse üldprintsiibid, jäätmete kogumine, sorteerimine, veo korraldamine ning nendega seotud tehnilised nõuded. Heakorraeeskirjaga on sätestatud nii avalikult kasutatavate alade kui ka kinnistute heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on otseselt või kaudselt seonduvad ka jäätmealase tegevusega.

Rae valla jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Rae vallas puhas ja tervislik elukeskkond ning vähendada jäätmete koguseid soodustades jäätmete taaskasutamist.

Rae valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt:  tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobilikke jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;  jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja;  jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale, tuleb liigiti koguda:  paber ja kartong (20 01 01);  plastid (20 01 39);  metallid (20 01 40);  klaas (20 01 02);  biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);  biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);  bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (kivid, pinnas jmt) (20 02 02, 20 02 03);  pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;  puit (20 01 38);  tekstiil (20 01 10, 20 01 11);  suurjäätmed (20 03 07);  probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);

11

 käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

Jäätmehoolduseeskiri määrab eraldi nõuded ka ohtlikke jäätmete, probleemtoodetest tekkivate jäätmete ning pakendi ja pakendijäätmete kogumisele, biolagunevate jäätmete kompostimisele, ehitus- ja lammutusjäätmete ning tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemisele ja jäätmekäitluskohtade jäätmehooldusele.

Alates 2005. aastast on Rae valla territoorium hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Jäätmeliigid, millele rakendatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg on määratud Rae valla jäätmehoolduseeskirjaga. Korraldatud jäätmevedu haarab vähemalt segaolmejäätmeid, vanapaberit ja kartongi, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ja suurjäätmeid. Lisaks määrab jäätmehoolduseeskiri järelevalve teostaja eeskirja nõuete täitmise üle, vastutuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest ning eeskirja rakendamise ettekirjutused.

12

3. JÄÄTMEHOOLDUSE HETKEOLUKORD

Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmehoolduse (st jäätmealane nõustamine, jäätmealase info levitamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vähendada või vältida jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset) arendamine kohaliku omavalitsuse organiseerida. Igasuguse arendamise aluseks on täpne ülevaade olemasolevast olukorrast.

Rae vallas tekkivad jäätmekogused, arvestades nii piirkonna elanike arvu kui ka ettevõtlust, jäävad Eesti keskmisele tasemele. Suvekuudel tekitavad väheolulise lisakoguse jäätmeid suvilate kasutajad. Perioodil 2010-2014 tekkinud jäätmekogused on leitavad lisast 1.

Rae valla elanike arv on olnud pidevas kasvus, mis annab põhjust arvata, et järgnevatel aastatel suureneb jäätmete hulk. Samas see kasv saab eeldatavasti olema proportsionaalne elanike ja ettevõtete arvu kasvuga.

3.1. Jäätmekäitluskohad

Rae vallas tekkinud tavajäätmed kõrvaldatakse hetkel läheduse põhimõtte kohaselt Iru elektrijaamas. Püsijäätmed kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas püsijäätmete käitluskohas - enamasti OÜ-s Slops või ATI Grupp OÜ-s.

Sulgemist vajavaid prügilaid Rae vallas ei ole. Valla haldusterritooriumil paiknevad 2 suletud prügilat: Lagedi ja Vaida. Mõlemad prügilad suleti 2004. aastal. Suletud Lagedi prügilasse maeti 2007. aastal AS-ile Tallegg kuuluvas farmis Newcastle Disease viirusesse (NDV) nakatanud kanad. Arvestades viiruse omadust püsida aktiivne 3-4 nädalat, võib väita, et antud hetkel ei kujuta Lagedi prügila endast viirusohtlikku piirkonda, sest möödunud on 8 aastat. Reeglina loetakse piisavaks matta NDV-ga saastunud materjalid 1,5 meetri sügavusele ja matmiskohta mitte häirida 3 kuu jooksul, külma ilma korral kauem. Lagedi prügila sulgemise järgselt on Rae Vallavalitsuse poolt tellitud veeseire prügilasse rajatud seirepuurkaevudest vähemalt kord aastas.

Valla territooriumil aadressil Suur-Sõjamäe 37/39, Soodevahe külas asub Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus, mida haldab riigihanke korras leituna OÜ BAO Ohtlikud Jäätmed. Kogumiskeskuses võetakse vastu kõik ohtlikud jäätmed (v.a nakkusohtlikud) tahkes olekus või vedelikena. Kogumiskeskusesse toodud saastunud veest eraldatakse setted, liiv ja teised tahked osad, seejärel töödeldakse polümeersete koagulantide ja alumiiniumsulfaadiga ning eemaldatud setted viiakse Kunda Tsemenditehasesse põletamiseks. Kogumiskeskuses ise jäätmeid ei põletata. Vajalike analüüside järgselt suunatakse puhastatud vesi Tallinna kanalisatsioonisüsteemi (kooskõlastatult AS- iga Tallinna Vesi). Tahked ohtlikud jäätmed ladustatakse hoones, vajadusel pakitakse ümber purunemiskindlasse taarasse, milles transporditakse hoiustamisele Vaivara Ohtlike Jäätmete Kogumiskompleksi.

Valla territooriumil võtab inertseid ehitusjäätmeid vastu AS Kiviluks Aaviku külas. Ehitusjäätmeid võetakse vastu ainult ilma mulla-, puidu-, asfaldi, isolatsiooni- jms jääkideta.

Rae valla territooriumil paikneb jääkreostusobjekt Lagedi ABT - asfaltbetoonitehas (Keskkonnaregistri koodiga JRA0000027). Alal on saasteliigiks polütsüklilised aromaatsed 13 süsivesinikud, naftasaadused, fenoolid, aromaatsed süsivesinikud. Ala on mitme erineva projekti toel juba korrastatud, kuid tulenevalt Keskkonnaregistrist on alal pinnas ning pinnakattes olev põhjavesi reostunud. Lubjakivis olev põhjaveereostus jääb sihtarvude lähedusse. Puhastamist ja likvideerimist vajab maa-alune raudbetoonist bituumenihoidla, kus on hinnanguliselt 390 m³ jääke, lisaks määrdunud sademetevee kanalisatsioon, katlamaja kütusehoidla ja selle tugevasti reostunud pumpla ning amortiseerunud õlipüüdur. Ala kuulub eraomanikule ning jääkreostuse likvideerimistöödega tegeleb maaomanik.

3.2. Jäätmejaamad ja jäätmepunktid

Rae valla liigiti kogutud jäätmete äraandmise kohad on planeeritud selliselt, et vallas asub üks jäätmejaam, mis teenindab tervet valda. Lisaks on planeeritud igasse kanti (Peetri, Lagedi, Vaida) teha jäätmepunktid, kus võetakse vastu vaid teatud jäätmeliike (Joonis 1).

Joonis 1. Rae valla liigiti kogutavate jäätmete kogumispunktide skeem (Turundustugi/Rae Vallavalitsus)

Jäätmejaam on planeeritud Jüri alevikku – aadressile Traavi tn 5. Jüri jäätmejaamas on plaanis hakata vastu võtma rehve, lehtklaasi, haljastusjäätmeid, töötlemata puitu, sorteeritud ehitusjäätmeid, sorteerimata ehitusjäätmeid, segapakendeid, vanapaberit, vana mööblit, vahtplasti, koduelektroonikat, ohtlike jäätmeid, plastijäätmeid, tekstiilijäätmeid ning vanametalli. Hetkel jäätmejaama ei ole veel rajatud, sest sinna puudub korralik juurdepääsutee.

Hetkel teenindab Jüri kanti Jüri jäätmepunkt, mis paikneb Jüri alevikus Suve tn 7a kinnistul. Sinna saab tuua elektroonikajäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Ajutiselt kaalutakse sinna ka vanametalli ja/või plastijäätmete konteineri paigaldamist.

14

Vaida kanti on juba jäätmepunkt rajatud – Hoidla tee 25 vastas. Sinna saab ära anda elektroonikajäätmeid, ohtlikke jäätmeid, pakendijäätmeid ja vanapaberit.

Peetri kandi jäätmepunkt rajatati 2015. aastal Järvekülasse Turu tee 25. Jäätmepunkti asukohavalik oli tingitud sellest, et Peetri alevikus ei olnud sobivaid munitsipaalomandis olevaid kinnistuid. Lisaks ei olnud nendes piirkondades sobivaid riigimaid, mis jääksid elamutest piisavasse kaugusesse. Järveküla jäätmepunktis kogutakse haljastusjäätmeid, elektroonikajäätmeid, ohtlikke jäätmeid, vanapaberit, lehtklaasi, plastijäätmeid ja pakendijäätmeid. Hiljem võib mõelda ka tekstiilijäätmete konteineri paigaldamisele.

Lagedi kandi jäätmepunkti asukoht ei ole veel selge, kuid sinna oleks mõistlik paigaldada elektroonika- ja ohtlike jäätmete konteinerid, lisaks ka vanapaberi ja pakendikonteinerid.

Hetkel ei ole teada rajatavate jäätmepunktide ja jäätmejaama võimsused. Elanike uued käitusmisharjumused kujunevad välja aasta-paari jooksul ning seejärel on võimalik täpsemalt vaadelda, kui palju rajatud jäätmepunkte/jäätmejaama kasutatakse. Jäätmepunkte haldab Rae Vallavalitsus ning neid tühjendatakase vastavalt vajadusele (täituvusele). Jäätmejaamale otsitakse hanke korras operaator, kes siis peab tagama jäätmejaama töö.

3.3. Jäätmeveo korraldus

Rae vallas alustati korraldatud jäätmeveo rakendamist alates 1. augustist 2004. Esimese korraldatud jäätmeveo konkursi võitjaks oli AS Cleanaway. Korraldatud jäätmeveoga olid hõlmatud järgmised jäätmeliigid:  20 01 01 – paber ja kartong;  20 03 01 – segaolmejäätmed;  20 03 07 – suurjäätmed.

31.juulil 2008 sai AS Cleanaway jäätmeveo ainuõigus läbi. Järgmine korraldatud jäätmeveo konkursi võitja oli OÜ Adelan Prügiveod. Ainuõigused väljastati neile kuni 30.09.2013. Täiendavalt hõlmati korraldatud jäätmeveoga ka biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

Korraldatud jäätmeveoga on alates 01.08.2008 hõlmatud järgmised jäätmeliigid:  20 01 01 – paber ja kartong;  20 03 01 – segaolmejäätmed;  20 03 07 – suurjäätmed;  20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

Alates 01.10.2013 kuulub Rae valla haldusterritoorium tervikuna Rae, Kiili, Jõelähtme ja Raasiku valdadest moodustatud ühtsesse veopiirkonda. Riigihankel tegi parima pakkumise AS Eesti Keskkonnateenused ning ainuõigus anti ettevõttele kuni 2015.aasta lõpuni. Korraldatud jäätmeveo lepingut pikendati kuni 2016.aasta lõpuni.

2016.aasta suvel korraldatakse uus korraldatud jäätmeveo riigihange ning tulenevalt Rae valla jäätmekäitluseeskirjast moodustab uue veopiirkonna ainult Rae valla haldusterritoorium. 15

Segaolmejäätmetele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu nii elamumaa kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel. Paberit ja kartongi tuleb eraldi koguda elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 5 korterit või mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmeid tuleb eraldi koguda elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 10 korterit või mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb eelpool nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed on soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja §-le 10.

Vallas toimub järjekindlalt järelevalve elanike jäätmeveoga liitumise üle. Jäätmevedaja ja kohaliku omavalitsuse koostööna selgitatakse välja jäätmeveoga mitteliitunud majapidamised ning teavitatakse neid jäätmeveo korraldamise kohustusest.

Olmejäätmete ja sarnaste tavajäätmete kogumise süsteem on Rae vallas ülesse ehitatud ratsionaalselt – määratud on mõistlikud konteinerite tühjendamise sagedused, elanikel on tagatud võimalus kasutada ühismahuteid ning teede lagunemise perioodil piiratakse jäätmeveokite liikumissagedust, et tagada teede säilimine.

3.4. Tekkivad jäätmekogused ja liigiti kogumise efektiivsus

Rae vallas tekkivad jäätmekogused vastavalt riiklikule jäätmestatistikale on toodud tabelis (Tabel 3). Võrdluseks on toodud Rae vallas tekkinud jäätmekogused aastatel 2004-2009. Täpsem jäätmeteke on välja toodud lisas 1.

Tabel 3. Rae vallas tekkinud jäätmekogused aastatel 2005-20142 Jäätmeteke aastate lõikes Kogus (tonni) Jäätmeteke aastate lõikes Kogus (tonni) 2005 21 269,1 2010 57 686,1 2006 19 418,9 2011 30 069,9 2007 108 912,3* 2012 34 616,4 2008 20 010,7 2013 47 380,4 2009 38 428,9 2014 65 939,9 Kokku 208 039,90 Kokku 235 692,70

* 2007. aastal suurendas valla jäätmeteket puidutööstusettevõte AS Balcas Eesti (puidujäätmete teke 2007. a 96 041,5 t)

Võrreldes eelmise jäätmekava perioodiga on jäätmekogused vahepeal vähenenud ja siis jälle suurenenud. Jäätmekoguste vähenemine oli otseselt seotud majanduslangusega. Suurenemine alates 2011. aastast on seotud asjaoludega, et Rae valla elanike arv on jõudsalt kasvanud ning majanduskasv on samuti uuesti kiirenenud. Kui 2010. aastal oli Rae vallas 12 441 elanikku, siis 01.01.2015 seisuga oli vallas 15 138 elanikku. Lisaks peab arvestama, et 2013. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt elas Rae vallas üle 3 500 elaniku enam kui rahvastikuregistri kohaselt. Samuti on kasvanud ka Rae

2 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2009-2014 tekkinud jäätmekogused“, „Rae valla jäätmekava 2010-2014“ 16 vallas tegutsevate ettevõtete arv. Viimastel aastatel on rajanud oma tootmised Rae valda näiteks AS ABB (lisandus üle 800 töötaja), Smarten Logistics AS, Hydroscand AS jne.

Tabelis 4 on välja toodud perioodil 2010-2014 tekkinud jäätmekogused ettevõtete ja majapidamiste lõikes. Ettevõtetes tekkinud jäätmete kogus on vahepeal vähenenud ning nüüd jälle tõusnud. Majapidamistes tekkinud jäätmete kogus on püsivalt suurenenud, mida saab seletada elanikkonna suurenemisega.

Tabel 4. Perioodil 2010-2014 tekkinud jäätmete kogus majapidamistes ja ettevõtetes3 Aasta Ettevõtetes tekkinud Majapidamistes tekkinud jäätmed jäätmed 2010 54 334,8 3351,4 2011 26 712,2 3357,7 2012 30 832,9 3783,5 2013 42 890,8 4489,6 2014 60859,6 5080,4

Tabelis 5 on välja toodud kogutud olmejäätmete kogused, mis on aasta-aastalt suurenenud. Siiski on muude olmejäätmete kogus jäänud suhteliselt samaks ja on suurenenud liigiti kogutud jäätmete ning pakendijäätmete hulk. Märgatavalt on sel perioodil suurenenud ka aia- ja haljastusjäätmete hulk. Muude olmejäätmete ehk siis põhiosas segaolmejäätmete hulk on püsinud samal tasemel.

Tabel 5. Perioodil 2010-2014 Rae vallas tekkinud olmejäätmed4 Aasta Pakendid Olmejäätmete Aia- ja Muud Kokku Liigiti (sealhulgas hulgast haljastujäät- olme- kogutud lahus kogutud väljanopitud või med jäätmed olmejäät- olmepakendi- liigiti kogutud (sealhulgas mete jäätmed) jäätmed (välja kalmistu- osakaal arvatud jäätmed) alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 2010 1530,544 175,336 12,18 3337,73 5055,79 33,84 2011 3969,683 363,398 14,42 3223,358 7570,859 57,36 2012 4656,711 509,227 11,54 2687,948 7865,426 65,78 2013 4604,578 789,323 21,16 3257,643 8672,704 62,45 2014 4868,9 707,255 19,82 4740,25 10336,2 54,16

Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on eelmise jäätmekava perioodi kestel pea kahekordistunud. Teavitustegevus (nii riiklik kui ka kohalik), mis on olnud suunatud nii ettevõttetele kui ka elanikele, on suurendanud märgatavalt segaolmejäätmete liigiti sorteerimist.

3 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 4 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 17

3.5. Segaolmejäätmed

Olmejäätmed on levikult üks põhilisi jäätmeliike, need tekivad kõikides eluvaldkondades - nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmeid tekitab praktiliselt kogu elanikkond. Segaolmejäätmed moodustavad suurema osa majapidamises tekkivatest jäätmetest ning nende koostis on muutlik, sõltudes nii tekitaja vajadustest ja harjumustest kui ka aastaajast. Jäätmete liigiti kogumisega on võimalik segaolmejäätmete kogust mõningal määral vähendada.

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja § 6 punktile 3 ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna: vedelaid jäätmeid, tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, ohtlikke jäätmeid, aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat, erikäitlust vajavaid jäätmeid, taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.

Segunenud olmejäätmed ning muud halvasti lõhnavad ja kergesti riknevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse kile- või paberkottidesse pakitult nõnda, et need ei levitaks lõhna, ei määriks jäätmemahuteid ega põhjustaks ohtu inimestele.

Perioodil 2010–2014 Rae vallas tekkinud segaolmejäätmete kogused on välja toodud tabelis (Tabel 6).

Tabel 6. Rae vallas 2010-2014 tekkinud segaolmejäätmete kogused 5 Aasta Kogus (tonni) 2010 3335,17 2011 3221,338 2012 2687,588 2013 3242,896 2014 4 719,4

Kui võrrelda antud koguseid eelmiste perioodidega, võttes arvesse Rae valla elanikkonna ja tööstuse pidevat kasvu, võib täheldada, et segaolmejäätmete kogused on mõnevõrra kahanenud. Võrdluseks tekkis aastatel 2007. ja 2008. aastal vastavalt 5663,935 ja 4458,894 tonni segaolmejäätmeid. Jäätmekoguste vähenemise põhjuseks saab pidada 2008. aasta algusest rakendunud nõuet jäätme sorteerimise osas. Samuti oli üheks vähenemise põhjuseks ka 2008-2010 olnud majanduslangus. 2014.aastal on tekkinud jäätmekogused aga kasvanud. Selle põhjustajaks on eeldatavasti asjaolu, et Rae vallas on arendustegevus nii elamu- kui ka ärihoonete rajamisel kasvanud.

Rae vallas ei ole uuritud segaolmejäätmete koostist, seetõttu eeldatakse, et see on sarnane 2012. aastal SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Säästva Eesti Instituudi poolt korraldatud segaolmejäätmete koostise uuringu tulemustele (Joonis 2).

5 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 18

Muu mittepõlev Elektroonikaromu materjal 2% Plast 4% 18% Tekstiil ja rõivad 5%

Muu põlev materjal 13% Klaas 5% Ohtlikud jäätmed 1% Puit 2% Metall 5% Biojäätmed Paber ja papp 32% 13%

Joonis 2. Olmejäätmete koostis (http://seit.ee/publications/4490.pdf)

3.6. Pakendijäätmed

Pakendiseadus määratleb pakendit, kui mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete mahuks ca 140 kg inimese kohta aastas ja pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on uuringute alusel ca 29%.

Pakendijäätmete puhul tekib enim paberist ja papist valmistatud pakendeid, mis moodustavad ligi poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest pakendijäätmetest. Palju tekib puit-, plast- ja metallpakendeid. Puit- ja plastpakendid moodustavad sealjuures peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast puidust ja plastist ning metallpakendid ligi 70% olmejäätmete hulgas olevast metallist. Eespool nimetatutest vähem tekib klaaspakendeid.

Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil, arvestades tootjate, turustajate ning tarbijate seisukohti. Omavalitsus määrab oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Pakendiorganisatsioonideks, kellega Rae vald koostööd teeb, on MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO). Ettevõtted, kes pakendit toodavad, liituvad ühega eelpoolnimetatud organisatsioonidest.

Tabelis 7 on välja toodud pakendijäätmete osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest. Arvutuste tulemusena moodustavad pakendid suurema osa liigiti kogutud olmejäätmetest – üle 84 %. Perioodi 2010-2014 jooksul on pakendijäätmete kogus kolmekordistunud. Koguste suurenemine on toimunud nii majapidamiste kui ka ettevõtete osas.

19

Tabel 7. Liigiti kogutud pakendijäätmete osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest6

Aasta Liigiti kogutud Liigiti kogutud Liigiti kogutud pakendijäätmete pakendijäätmed (t) pakendijäätmed osakaal liigiti kogutud ettevõtetes (t) olmejäätmetest (%) majapidamistes 2010 1395,62 134,93 88,95 2011 3834,37 135,31 91,27 2012 3936,95 719,76 89,94 2013 4170,40 434,18 84,80 2014 4608,9 260 86,69

Pakendikonteinerite võrgustiku planeerimisel on omavalitsus lähtunud eelkõige pakendiseadusest, rahvastikutihedusest, asumite paiknemisest ning ka küla- ja alevikuvanemate soovitustest. Konteinerite asukohad on toodud tabelis (Tabel 8). Võrreldes eelneva perioodiga on avalike pakendikonteinerite arv suurenenud pea kahekümne konteineri võrra. Siiski ei vasta hetkel konteinerite võrgustik pakendiseaduses väljatoodud nõuetele. Seda eelkõige seetõttu, et kõik kolm pakendiorganisatsiooni peavad tagama võrdse tihedusega konteinervõrgustiku. Avalikke pakendikonteinereid aga ei saa panna kõikjale. Neile peab leidma sobiva koha, mis oleks elamutest piisavalt kaugel, kuid samas ka lähedal, et välistada konteinerite ümbruse prügistamist teiste jäätmeliikidega. Lisaks peab konteineri asukoht võimaldama elanikele pakendijäätmete mugavat äraandmist.

Lähiaastal on Rae Vallavalitsusel kavas üle vaadata kogumisvõrgustik ning koostöös piirkonna elanikega leida täiendavad kogumiskohad.

Tabel 8. Rae valla avalike pakendikonteinerite võrgustik Jrk nr Konteineri asukoht 1 Ühistu tee algus, Aaviku küla 2 Aruvalla tee ja Vaida-Urge tee ristmik, Aruvalla küla 3 MTÜ Lilleoru territoorium, Aruvalla küla 4 Künka tee 3, Assaku alevik 5 Veski ja Turu tee ristmik, Assaku alevik 6 Järveküla infotahvli kõrval, Järveküla küla 7 Männi tee 6, Järveküla küla 8 Aruküla tee 20/Veetorni tn 3, Jüri alevik 9 Aruküla tee 9, Jüri alevik 10 Ehituse tn 6, Jüri alevik 11 Ehituse tn 17, Jüri alevik 12 Tammemäe tn 3, Jüri alevik 13 Tammiku tee 21 parkla, Jüri alevik 14 Atleedi tee 37 , Karla küla 16 Betooni 12, Lagedi alevik

6 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 20

17 Jõe tn 2, Lagedi alevik 18 Jüri tee ja Kangilaski tn ristmik, Lagedi alevik 19 Kooli 18b, Lagedi alevik 20 Veskitaguse tee ja Kesa tee ristmik, Limu küla 21 Pajupea-Limu tee 1,2 km, Limu küla 22 Mäe tee 2 , Patika küla 23 Veesaare tn 2 , Peetri alevik 24 Aasa tn ja Jüri-Järveküla tee ristmik, Peetri alevik 25 Juhtme tn 22, Peetri alevik 26 Juhtme tn 26, Peetri alevik 27 Küti tee 35, Peetri alevik 28 Mõigu ja Heki tee ristmik, Peetri alevik 29 Raudkivi tee 10, Peetri alevik 30 Tähnase tee ja põigu ning Kraavipealse ristmik, Peetri alevik 31 Vägeva ja Lepiku tee ristmik, Peetri alevik 32 Kaevu tee 7, Pildiküla 33 Assaku-Jüri ja Rahnu tee ristmik, Rae küla 34 Aruvalla-Jägala ja Karja tee ristmik, Salu küla 35 Vaida-Pajupea tee/ Augu maaüksus, Seli küla 36 Piiguta ja Samblamäe tee ristmik, Suursoo küla 37 Seljaküla tee, Suursoo küla 38 Muuseumi ja Jõetiiru tee ristmik, Tuulevälja küla 39 Tuulevälja küla keskus, Tuulevälja küla 40 Tedre tee / Urvaste maaüksuse vastas, Urvaste küla 41 Põdra ja Kopra tee ristmik / Mareti maaüksus, Uuesalu küla 42 Hoidla tee 25 vastas, Vaida alevik 43 Veesilma 2, Vaida alevik 44 Vaida-Urge tee / Kivita maaüksus, Vaidasoo küla 45 Pärna tee 2, Vaskjala küla 46 Sillapiiga tee 4, Vaskjala küla 47 Sillavahe tee 7, Vaskjala küla 48 Vesiroosi tee ja Vesiroosi põigu ristmik, Vaskjala küla

Tänu Rae valla geoinfosüsteemi rakendusele on elanikel lihtne leida neile lähim avalik pakendikonteiner (Joonis 3), lisaks on kõik avalikud konteinerid leitavad ka www.kuhuviia.ee portaalist.

21

Joonis 3. Rae valla avalike pakendikonteinerite võrgustik (gis.rae.ee)

Pakendiseaduse § 171 kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine:  kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses;  kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses;  kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril – kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.

Olemasolevate konteinerite tihedus võiks olla suurem, millele viitab ka Rae valla elanike seas läbi viidud küsitlus. Samas pakendikonteineritele ei ole väga lihtne asukohtasid leida, sest elanikud ei soovi neid oma elamute lähedusse. Konteinerite tühjendamissagedus on seatud vastavalt nende täitumisele. Kõige problemaatilisem on hetkel pakendikonteineritega Rae külas, sest sinna on raske leida konteineritele kohti, kus ei toimuks prügistamist. Kogumiskonteinerite paigaldamine nendes piirkondades on mõistlik lahendada selliselt, et konteinerid paigaldatakse pigem tupikteede lõppu ja eemale läbivatest teedest. Sellisel juhul teenindaks üks konteiner vaid ühte teatud piirkonda ning väheneks konteinerite ümbruse prügistamine segaolmejäätmetega.

3.7. Biojäätmed

Jäätmeseaduse kohaselt on biojäätmed järgmised biolagunevad jäätmed:  aia- ja haljastujäätmed; 22

 kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;  toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega.

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja § 6 punktile 8 peab eraldi koguma elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korterelamutes, korteriühistutes, ridaelamutes jne) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit. Väikeelamute puhul on soovitatav eraldi kogutud biolagunevad jäätmed kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja §-le 10.

Tabelis 9 on välja toodud biojäätmete osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest. Biojäätmete osakaal sorteeritud olmejäätmetest on perioodil 2010-2014 suurenenud.

Tabel 9. Liigiti kogutud biojäätmete osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest7

Aasta Liigiti kogutud biojäätmed (t) Liigiti kogutud biojäätmete osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest (%) 2010 149,64 2,76 2011 189,60 3,66 2012 163,79 3,77 2013 165,49 9,62 2014 397,28 7,10

Alates 2009. aastast on Rae Vallavalitsus korraldanud haljastusjäätmete kogumisringi valla territooriumil. Kogumisringid toimuvad kevadeti ja sügiseti.

Hetkel puudub Rae valla territooriumil kompostimisväljak. Kuid vallavalitsusel on plaanis rajada kompostimisväljak Jüri alevikku Jüri biopuhasti territooriumile. Kompostimisväljak oleks mõeldud vaid aia- ja pargijäätmetele. Vaida biopuhasti territooriumile on rajatud trummelkomposter reoveesette kompostimiseks. Sinna on võimalik vajadusel suunata ka aia- ja haljastusjäätmed.

Haljastusjäätmeid planeeritakse vastu võtta Järveküla jäätmepunktis ja Jüri jäätmejaamas.

3.8. Reoveesetted

Eelneva jäätmekava kehtimisperioodil (2010-2014) tekkis Jüri ja Vaida reoveepuhastites reovee toorsetteid keskmiselt 1160 m³ aastas, jääkmuda kuivaine sisaldusega ~ 6%. Kõik tekkinud reoveesetted komposteeritakse Vaida reoveepuhastis, töödeldud sette kuivaine sisaldus oli 34,7%. Hetkel ei ole komposti veel väga palju tekkinud ning seetõttu ei ole seda ka müüdud. Komposti kogutakse reoveepuhasti territooriumile. Tekkinud kompostist võetakse iga-aastaselt analüüse ning siiani on näidud olnud nõuetekohased.

7 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 23

3.9. Vanapaber ja papp

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirja § 6 punktile 8 tuleb vanapaberit ja pappi koguda eraldi elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne), kui kinnistul on vähemalt 5 korterit. Seega on kortermajade elanikel võimalik mugavalt ära anda vanapaberit. Suurematesse eramajade piirkondadesse on Rae Vallavalitsus lasknud paigaldada avalikud vanapaberikonteinerid.

Tänu Rae valla geoinfosüsteemi rakendusele RaeGIS on elanikel lihtne leida neile lähim avalik vanapaberikonteiner (Joonis 4).

Joonis 4. Rae valla avalike vanapaberikonteinerite võrgustik (gis.rae.ee)

01.01.2015 seisuga on Rae vallas 13 avalikku vanapaberikonteinerit suurusega 2,5 m³. Avalikke konteinereid lisatakse juurde vastavalt nõudlusele ning võimalike uute asukohtade tekkimisele.

Kõige problemaatilisem olukord vanapaberikonteineritega on Rae külas, kus on raske leida konteineritele kohti, kus ei toimuks prügistamist. Kogumiskonteinerite paigaldamine selles piirkonnas on mõistlik lahendada selliselt, et konteinerid paigaldatakse pigem tupikteede lõppu ja eemale läbivatest teedest. Sellisel juhul teenindaks üks konteiner vaid ühte teatud piirkonda ning väheneks konteinerite ümbruse prügistamine segaolmejäätmetega.

Tabelis 10 on välja toodud paberi ja kartongi jäätmete osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest. Paberi ja kartongi jäätmete osakaal sorteeritud olmejäätmetest on perioodil 2010-2013 suurenenud. Koguste suurenemine on toimunud nii majapidamiste kui ka ettevõtete arvel.

24

Tabel 10. Liigiti kogutud paberi ja kartongi jäätmete kogused ning osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest8 Aasta Liigiti kogutud paberi Liigiti kogutud paberi Liigiti kogutud paberi ja ja kartongi jäätmed ja kartongi jäätmed (t) kartongi jäätmete osakaal liigiti (t) ettevõtetest majapidamistest kogutud olmejäätmetest (%) 2010 18,34 1,07 2011 91,05 0,56 2,11 2012 126,42 2,05 2,48 2013 198,72 25,91 4,14 2014 42,83 17,10 1,07

3.10. Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed (vanad akud, elavhõbedalambid, ravimid, värvid jms) antakse üle vastavat käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Praegusel hetkel on valla territooriumil kolm punkti ohtlike jäätmete kogumiseks: Jüri alevikus aadressil Suve tn 7a, Järvekülas aadressil Turu tee 25 ja Vaida alevikus aadressil Hoidla tee 25. Ravimijäätmeid on võimalik ära anda ka apteekides: Jüri Apteek OÜ (Aruküla tee 25, Jüri alevik), Mõisa Apteek (Aruküla tee 8, Jüri alevik) ja Südameapteek Peetri Apteek (Veesaare tee 2, Peetri alevik).

Jüri ja Vaida ohtlike jäätmete vastuvõtupunktides on ohtlike jäätmete äraandmine elanikule tasuta. Vastuvõtupunkte haldab Kesto OÜ, kellega on kehtiv haldusleping kuni 31.12.2017. Ohtlike jäätmete konteinerid avatakse elanike nõudel, helistades vastaval telefonil.

Rae vallas toimub kord aastas kevadeti ohtlike jäätmete kogumisring. Ohtlikke jäätmeid kogutakse elanikelt ühe päeva jooksul kindlaks määratud paikades üle terve valla.

Tulenevalt riiklikust jäätmearuandlusest tekkis Rae vallas aastatel 2010 – 2013 kokku vastavalt 413,217 tonni, 553,988 tonni, 5071,695 tonni ja 4017,835 tonni ohtlikke jäätmeid. Nimetatud kogused hõlmavad ka ettevõtetest kogutud ohtlikke jäätmeid. Avalike kogumispunktide ja kogumisringi kaudu koguti 2014. aastal elanikelt 8,4 tonni ohtlikke jäätmeid. 2015.aasta kogumisringi ajal koguti 1,5 tonni ohtlikke jäätmeid.

Lagedi alevikku peab järgmise jäätmekava kehtivuse perioodil leidma samuti ohtlike jäätmete konteinerile asukoha, mis siis teenindaks valla kirdeosa – Lagedi kanti.

3.11. Probleemtooted

Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: mootorsõidukid ja nende osad, rehvid, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning põllumajandusplast.

8 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 25

3.11.1. Patareid

Patareisid saab üle anda ohtlike jäätmetete kogumispunktidesse, kauplustesse või avalikesse patareide kogumiskastidesse. Vallavalitsuse poolt on paigaldatud patareide kogumiskastid Rae vallamajja, Rae Spordikeskusesse, Lagedi keskusehoonesse, Peetri kooli ja Vaida keskusehoonesse.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008 määrusele nr 124 “Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad” kohaselt saab patareisid ja akusid tasuta tagastada ka turustaja müügipunkti (kauplusesse, kust patareid said ostetud).

3.11.2. Elektri- ja elektroonikajäätmed

Jäätmeseaduse § 25 kohaselt kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed probleemtoodete hulka, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, kuna võivad sisaldada eri liiki ohtlikke jäätmeid. Elektroonikaseadmed võivad sisaldada näiteks halogeenitud ühendeid, raskemetalle ja asbesti. Vanad kodumasinad – näiteks külmikud, võivad sisaldada osoonikihti lagundavaid freoone.

Tabelis 11 on välja toodud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogused nii majapidamiste kui ka ettevõtete lõikes. Elektroonikajäätmete kogused on suurenenud nii majapidamistes kui ka ettevõtetes. 2013.aastal tekkis ettevõtetes väga suurel hulgal elektroonikajäätmeid. Koguse suurenemise täpne põhjus ei ole teada, kuid eeldatavasti võidi mitmes ettevõttes välja vahetada vanad amortiseerunud seadmed.

Tabel 11. Liigiti kogutud elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmete kogused9 Aasta Liigiti kogutud Liigiti kogutud eletroonikajäätmed elektroonikajäätmed (t) (t) ettevõtetest majapidamistest 2010 8,13 0,041 2011 13,217 1,603 2012 9,21 0,083 2013 189,774 8,576 2014 108 30,2

Rae Vallavalitsus korraldab kevadeti vanade kodumasinate äravedu. Kodumasinate vedu toimub eelneva registreerimise alusel ukselt-uksele.

Elanikel on võimalik oma elektroonikajäätmed ära anda ka Jüri ja Vaida alevikes ning Järvekülas paiknevatesse kogumispunktidesse (Jüri alevikus aadressil Suve tn 7a, Vaida alevikus aadressil Hoidla tee 25, Järveküla aadressil Turu tee 25). Konteinerid avatakse ettehelistamisel. Lagedi alevikku peab järgmise jäätmekava kehtivuse perioodil leidma samuti elektroonikajäätmete konteinerile asukoha, mis teenindaks valla kirdeosa – Lagedi kanti.

9 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 26

3.11.3. Vanarehvid

Vastavalt jäätmeseaduse § 351 on keelatud ladestada prügilatesse kasutatud rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehvid, jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.

Vanarehve võetakse elanikelt tasuta vastu kord nädalas Jüri alevikus, Mõisa tee 5 (Rehvipunkt OÜ). Rajatavas jäätmejaamas planeeritakse samuti vanarehve vastu võtta.

3.11.4. Tervishoiuasutuste jäätmed

Tervishoiuasutustes tekib lisaks olmejäätmetele palju mitmesuguseid spetsiifilisi jäätmeid. Tervishoiuasutustest asub Jüri alevikus Jüri Tervisekeskus, lisaks asuvad perearsti vastuvõtukabinetid Lagedi ja Vaida alevikes. Nimetatud asutustes tekib põhiliselt kasutatud süstlaid ja sidumise jms tegevuse käigus tekkinud jäätmeid, mis kogutakse olmejäätmetest eraldi ning kahjustatakse kipsi valamise teel ja suunatakse edasi lõppkäitlusele.

Tervishoiuasutustes tekkinud jäätmeid käideldakse vastavalt seadusele.

3.12. Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad erinevatest materjalidest – puit, metall, mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas) ja ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid, asbest). Seoses sellega, et Rae vald on kiiresti arenev ning vallas toimub vilgas arendustegevus, tekib suur hulk ehitus- ja lammutusjäätmeid. Lähim koht, mis võtab vastu ehitusjäätmeid, on OÜ ATI Grupp Väo karjääris.

Ehitus- ja lammutusjäätmetega ümberkäimist reguleerib täpsemalt Rae valla jäätmehoolduseeskiri, mis määrab ära ehitus- ja lammutusjäätmete liigid ning ka edasise käitlemise.

Rae Vallavalitsusele on väljastatud Aaviku külla Ringi maaüksusele jäätmekäitleja registreerimistõend nr JÄ/326267, et suusamäe ehitamisel taaskasutada betooni (17 01 01), telliseid (17 01 02), plaate ja keraamikatooteid (17 01 03), kive ja pinnast, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 (17 05 04) ning betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06 (17 01 06). Jäätmekäitleja registreerimistõend on väljastatud kuni 27.04.2025. Arvestades mäe rajamiseks kasutatava materjali mahtu on vajalik taotleda Ringi kinnistule jäätmeluba.

Hetkel elanikel puudub võimalus ära anda ehitus- ja lammutusjäätmeid Rae valla territooriumil. Jüri jäätmejaama rajamisel luuakse see võimalus.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus jagab toetust muuhulgas maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimiseks. Rae vallas on kõige suurem probleem kasutusest väljalangenud ehitistega Kurna külas. Selles piirkonnas on vajalik kinnistuomanike teavitada, et kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamiseks on võimalik toetust jagada. Teistes valla piirkondades on samuti üksikuid maastikupilti kahjustavaid ehitisi.

27

3.13. Suurjäätmed

Suurjäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

Tabelis 12 on välja toodud suurjäätmete osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest. Suurjäätmete osakaal sorteeritud olmejäätmetest on perioodil 2010-2014 suurenenud ning samuti on suurenenud ka kogutud suurjäätmete kogused.

Tabel 12. Liigiti kogutud suurjäätmete kogused ning osakaal liigiti kogutud olmejäätmetest10 Aasta Liigiti kogutud Liigiti kogutud Liigiti kogutud suurjäätmete suurjäätmed (t) suurjäätmed (t) osakaal liigiti kogutud ettevõtetest majapidamistest olmejäätmetest (%) 2010 2,56 0 0,15 2011 2,02 0 0,05 2012 0 0,36 0,01 2013 9,62 5,127 0,27 2014 12,97 7,25 0,36

3.14. Plastijäätmed, tekstiilijäätmed, vanametall, lehtklaas

Hetkel ei ole vallavalitsuse poolt organiseeritud plastijäätmete, tekstiilijäätmete, vanametalli ja lehtklassi kogumine.

Plastijäätmete kogumiseks paigaldatakse kas rajatavasse Järveküla jäätmepunkti või Jürisse Suve tn 7a kinnistule konteiner.

Lehtklaasi kogumiseks paigaldatakse konteiner rajatavasse Järveküla jäätmepunkti.

Tekstiilijäätmete kogumiseks on paigaldatud Peetri Selveri ja Jüri Konsumi juurde tekstiilikogumiskastid. Lisaks koguvad Rae vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalameti töötajad elanike käest rõivaid ja muid tekstiilist tooteid, mida vallas abivajajatele jagatakse.

Tabelis 13 on välja toodud perioodil 2010-2014 tekkinud ja olmejäätmete hulgast välja nopitud plasti- , metalli- ja tekstiilijäätmete ning klaasi kogused.

Tabel 13. Liigiti kogutud plastijäätmete, metallijäätmete, klaasi ja tekstiilijäätmete kogused11

Aasta Liigiti kogutud Liigiti kogutud Liigiti kogutud Liigiti kogutud plastijäätmed (t) metallijäätmed (t) klaas (t) tekstiilijäätmed (t) 2010 30,08 1,803 20,06 2011 4,37 65,602 14,06 7,39 2012 4,25 148,575 12,04 6,6 2013 16,6 366,769 0,162 14,68 2014 10,56 23,384 0,162 11,74

10 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 11 Keskkonnaagentuur, „Rae vallas aastatel 2010-2014 tekkinud jäätmekogused“ 28

Vanametalli käitlemiseks on Rae vallas väljastatud jäätmeluba seitsmele ettevõttele. Metallijäätmeid võtab elanikelt vastu Rae valla territooriumil EVR Metall OÜ Jüri alevikus. Lisaks paiknevad Tallinnas Suur-Sõjamäe piirkonnas mitmed suured vanametalli vastuvõtvad ettevõtted.

3.15. Jäätmeluba omavad ettevõtted Rae valla territooriumil

Rae vallas omavad seisuga 14.01.2015 jäätmeluba 85 ettevõtet. Enamus Rae valla ettevõtetele väljastatud jäätmelubadest hõlmab nii jäätmete taaskasutamist kui ka nende kogumist ja transporti.

Täpsem ülevaade jäätmeluba omavatest ettevõtetest on välja toodud lisas 2.

3.16. Jäätmealane teavitus ja keskkonnaharidus

Rae valla koduleheküljel on olemas info jäätmete käitlemise korraldusest, sealhulgas korraldatud jäätmeveo, avalike pakendi- ja vanapaberikonteinerite, jäätmete sorteerimise ja muu taolise kohta. Lisaks ilmub päevakohane jäätmeid puudutav info vallalehes Rae Sõnumid, mis saadetakse kõikidele Rae valla majapidamistele posti teel ja valla ametlikul Facebook’i lehel. Samuti edastatakse jäätmealast teavet elanikele külavanemate/alevikuvanemate kaudu. Vallavalitsus on koostanud jäätmeid puudutavaid infovoldikuid. Lisaks on käidud koolides jäätmevaldkonna teavitusüritusi tegemas.

3.17. Jäätmehoolduse keskkonnamõju

Jäätmehoolduse keskkonnamõjuga peab arvestama nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui ka kõrvaldamisel. Rae valla jäätmehooldusega kaasnev keskkonnamõju seisneb eeskätt jäätmete kogumises ja veo korraldamises.

Analüüsides tekkivate jäätmete otsest mõju inimese tervisele ja heaolule piirdub jäätmetest tulenev mõju häiringuga – prügikonteineri risustatud ümbrus, hais ja lenduv prügi. Häiringu mastaap oleneb väljaveo sagedusest, üldisest heakorrast jms.

Jäätmete kogumisel võivad tekkida põhiliselt järgmised probleemid:  jäätmete roiskumisega seotud probleemid - mõjuvad eeskätt hügieenitingimustele (soojal aastaajal on selliste jäätmete kogumine ja käitlusesse suunamine ajaliselt eriti piiratud kiire roiskumise tõttu);  transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, mis otseselt mõjutavad keskkonda. Seoses sellega on kõigi olmejäätmete korraldatud vedu keskkonnakaitseliselt põhjendatud.

Järgmiseks aspektiks on jäätmete edasise käitluse ning ladestamise mõju vee, pinnase ja õhu kvaliteedile. Sealjuures peab arvestama ka reovee käitlemisel tekkivate jäätmetega ja otseselt kanalisatsiooni juhitavate jäätmetega ning lisaks ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtadega.

Meetmed, mis on võetud kasutusele jäätmete tekke vähendamiseks – tekkekohas sortimine, valikkogumine ning taas- ja korduvkasutamine – aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise

29 keskkonnamõjude vähendamisele. Lisaks väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõju.

Kõige olulisemaks asjaks kogu jäätmemajanduse juures võib pidada jäätmetest tuleneva mõju vähendamist keskkonnale tervikuna. Jäätmehoolduse toime keskkonnale väljendub mitmeti: otsene mõju inimese heaolule ja tema tervise kahjustamine ning ümbritseva looduskeskkonna reostamine.

Kaudne mõju avaldub näiteks suletud prügilate ümbruse maa hinna languse tõttu, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulutuste kaasnemisega jne. Jäätmehoolduse mõju on oma olemuselt nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Lähtudes säästva arengu printsiibist on oluline tekkivate jäätmekoguste vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine. Eelnevaga paralleelselt tuleks tegutseda üleüldise tarbimise vähenemise ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamise suunas, mis eeldatavasti peaks looma paremad tingimused loodusvarade säästlikule kasutamisele.

Käesoleva jäätmekavaga planeeritavate tegevuste keskkonnamõju on pigem positiivne. Elanike teavitatuse tõstmine ja täiendavate liigiti kogumise võimaluste loomine vähendab segaolmejäätmete kogust ning suurendab liigiti kogutud jäätmete kogust, mis omakorda mõjutab taaskasutamise ja korduvkasutamise suurenemist. Planeeritava jäätmejaama ja jäätmepunktide keskkonnamõju ei ole suur, sest seal toimub ajutine vahehoiustamine, kust kogutud jäätmed viiakse edasi vastavatele käitlusettevõtetele.

3.17.1. Suletud prügilate keskkonnamõju

Prügilatest tulenev keskkonnareostus mõjutab õhu kvaliteeti, pinnast ja vett.

Prügilate keskkonnamõju ulatus sõltub põhjavee kaitstusest, mis oleneb aeratsioonivöö koostisest ja selle paksusest, veepidemete paksusest ning levikust ja veega küllastunud kivimite iseloomust. Põhjavee kaitstust mõjutab ka inimtegevus - seda vähendavad mitmesugused kaeved, tamponeerimata ja halvas seisukorras olevad puurkaevud ning põhjavee depressioon.

AS EcoPro on koostanud "Lagedi prügila sulgemistööde" aruande. Aruandest järeldub, et tehtud töödega oluliselt vähendati keskkonnariske ja reoainete sattumist põhja- ja pinnavette. Tööde käigus rajati põhjavee põhjaisolatsiooniga biolodu ja seirepuuraugud. Biolodu välistab puhastamata nõrgvee sattumise Saha peakraavi ja selle kaudu Pirita jõkke. Koostatud on ka prügila järelhoolduse kava, mille täitmine oli vallavalitsuse ülesanne. Lagedi prügila järelseire periood lõppes 2009. aastal, kuid vallavalitsus otsustas võtta seirepuurkaevust veeproove kaks korda aastas kuni 2012. aastani. Alates 2013. aastast on vallavalitsus võtnud veeproove kord aastas.

AS EcoPro koostas 2003. juunis keskkonnamõjude hinnangu Vaida prügila sulgemise kohta. Harjumaa Keskkonnateenistus Vaida prügila sulgemisel sulgemiskava ja projekti ei nõudnud.

3.17.2. Põhilised keskkonnaprobleemid

Põhilised jäätmetega seonduvad keskkonnaprobleemid Rae vallas võrreldes eelmise jäätmekava kehtivusperioodiga on jäänud samaks:  ebaseaduslikud jäätmete mahapanekukohad (põllud ja metsateed); 30

 suvilapiirkondade jäätmehooldus;  Soodevahe küla – ebaseaduslikud ehitised, jäätmete äravedu ei toimu;  ohtlike ainetega puidujäätmed – kasutamine kütteks;  tööstusjäätmete kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleemid;  avalike konteinerite (vanapaberikonteinerid, pakendikonteinerid) ümbruse prügistamine ja muude jäätmete (nt segaolmejäätmete, ehitusjäätmete) konteinerisse panemine.

3.17.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju

Rae vallas ei asu ühtegi töötavat prügilat ja ei plaanita ka ühtegi rajada. Rae vallast ladestamisele minevate jäätmete kogus on vähenenud märgatavalt pärast Iru Elektrijaama jäätmepõletusploki avamist. Allolevas tabelis (Tabel 14) on välja toodud Rae vallas tekkinud segaolmejäätmete kogused, mis suunati ladestamisele Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse (endine Tallinna Prügila), millest võib täheldada, et ladestatavate jäätmete kogused on alates 2010. aastast märkimisväärselt vähenenud.

Tabel 14. Rae vallast ladestamisele suunatud segaolmejäätmete kogused aastate lõikes 12 Aasta Kogus tonnides 2010 3258,74 2011 2690,1 2012 1276,811 2013 162,46

Rae vallas tekkivad segaolmejäätmed viiakse läheduse põhimõtet arvestades Iru elektrijaama, mis paikneb Maardus. Elektrijaama jäätmeenergiaplokk valmis 2013. aastal ja vastab Euroopa Liidu keskkonnanõuetele. Elektrijaamas kasutatakse sorteerimisest järgi jäänud segaolmejäätmeid. Sellisest jäätmete kõrvaldamisest tulenev mõju on viidud miinimumini.

Et pidurdada ressursside raiskamist peab suunama võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse.

Korraldatud jäätmeveo rakendamise, kavakindla teavitustöö ja järelevalvega vähendatakse omavoliliste prügilate tekkimist ja muud seadusevastast jäätmete kõrvaldamist, nagu jäätmete matmine kodumajapidamistes ja põletamine.

3.17.4. Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang

Rae vallas puuduvad töötavad prügilad ning pole kavas ka ühtegi rajada. Loodusvarade kuluga tuleb arvestada jäätmejaama ja kompostimisväljaku rajamisel. Lisaks võib loodusvarasid kuluda omavoliliste prügi mahapaneku kohtade ja jääkreostusobjektide likvideerimisel. Vajamineva loodusvara mahule ei saa täpset hinnangut anda enne, kui kavandatakse konkreetsed tegevused ja käivitatakse projekteerimine. Vajalik loodusvarade maht jäätmekäitluskohtade rajamiseks sõltub valitud paigast ja olemasolevast infrastruktuurist.

12 Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS 31

3.18. Jäätmehoolduse korraldamine

Jäätmehoolduse alaste küsimustega Rae vallas tegeleb kaks keskkonnaspetsialisti. Valla keskkonnaspetsialist täidab valla pädevusse kuuluvaid kohaliku tähtsusega keskkonnaalaseid ülesandeid. Jäätmealaste rikkumistega valla territooriumil tegeleb Rae valla ehituse- ja keskkonnajärelevalve spetsialist. Alates 2016.aastast on Rae Vallavalitsuse teenistujate struktuuris keskkonnajärelevalve spetsialist ja ehituse järelevalvespetsialist. Heakorratöid Rae vallas teostab vallavalitsuse majandusamet. Mõnes valla piirkonnas on tööd sisse tellitud ka hangete korras.

Jüri jäätmejaama kavandatakse Jüri alevikku Traavi tn 5 kinnistule 2016-2017. aastal. Jäätmejaama rajamiseks on plaanis taotleda toetust sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Jüri alevikku Jüri reoveepuhasti territooriumile rajatakse 2017. aastal haljastusjäätmete kompostimisväljak. Kompostimisväljaku rajamiseks planeeritakse samuti taotleda toetust SA-lt KIK. Seal kompostitakse Jüri jäätmejaama ja Järveküla jäätmepunkti elanike poolt viidud haljastusjäätmeid ning valla kinnistutelt pärinevaid haljastusjäätmeid.

Jüri jäätmejaamas on kavas hakata vastu võtma haljastusjäätmeid, rehve, vanapaberit, lehtklaasi, töötlemata puitu, sorteerimata ehitusjäätmeid, vahtplasti, kive ja betooni, pakendijäätmeid, suurjäätmeid, koduelektroonikat, ohtlike jäätmeid, plastijäätmeid ning vanametalli.

Jäätmejaama rajamiseni töötavad kolm jäätmepunkti: Järvekülas ning Vaida ja Jüri alevikes, kuhu on elanikel võimalik ära anda vana koduelektroonikat ning ohtlikke jäätmeid. Jüri jäätmejaama valmimise järgselt jäävad Järveküla ja Vaida jäätmepunktid endiselt alles.

Järvekülasse Turu tee 25 kinnistule rajatati 2015.aastal Järveküla jäätmepunkt, mis teenindab valla põhjaosa. Jäätmepunktis kogutakse haljastusjäätmeid, elektroonikajäätmeid, ohtlikke jäätmeid, vanapaberit, lehtklaasi, plasti- ja pakendijäätmeid.

Naaberomavalitsustega toimub koostöö ainult seoses jäätmealaste rikkumistega. Naaberomavalitsustele edastatakse infot Rae vallas toimunud jäätmealastest rikkumistest, mis on seotud kõrvalvaldadega.

3.19. Jäätmehoolduse järelevalve

Keskkonnaalaste rikkumiste järelevalveõigused on valla keskkonnaspetsialistidel ja keskkonnajärelevalve spetsialistil.

Järgnevalt väike ülevaade jäätmealastest rikkumistest Rae vallas (Tabel 15).

2014. aastal on Rae Vallavalitsuse ehituse- ja keskkonnajärelevalve spetsialisti poolt algatatud 36 haldusmenetlust ja 9 väärteomenetlust ebaseadusliku jäätmete ladestamise kohta Rae valla territooriumil.

Jäätmealaste rikkumiste arv Rae vallas ei ole vähenenud, aga hüppelist kasvu jäätmealaste rikkumiste osas ei ole samuti olnud. Põhilisteks rikkumisteks on jäätmete ebaseaduslik ladestamine kinnistuomanike poolt neile kuuluva kinnistu piires ehk jäätmeid ei anta üle jäätmekäitlejale, vaid ladestatakse kinnistu piires, kuhu jäätmed jäävad seisma pikemaks ajaks. Samuti ei ole paljudes 32

üksikelamute ehitusprojektides kirjeldatud piisavalt põhjalikult korrektset jäätmekäitlust ehitustegevuse perioodil.

Samuti on probleemiks jäätmete ebaseaduslik põletamine, matmine (ehitusjäätmete kasutamine eratee/tee ehituses).

Samas ei ole kuhugi kadunud jäätmete ebaseaduslike ladestamise juhtumid, kus kinnistuomanikud ei tea kelle poolt ja kust on temale kuuluvale kinnistule jäätmeid toodud, enamasti on need erinevad ehitusjäätmed. Mõnel juhul on alust arvata, et jäätmed on Rae valda toodud mujalt piirkonnast, peamiselt Tallinnast.

Samuti on jätkuvalt kinnistuid, kus ebaseaduslik jäätmete ladestamine on toimunud pikema aja jooksul (umbes 5-7 aastat) ning mille likvideerimisega püüab vald jätkuvalt tegeleda, et lõppeks ebaseaduslik jäätmekäitlus (jäätmete lammutamine, kogumine, põletamine ja ebaseaduslik edasimüük).

Järelevalve käigus on lisaks jäätmeseaduse ja heakorraeeskirja nõuete täitmise kontrollimisele tehtud kinnistuomanikele selgitustööd ja antud rikkumise kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg. Kui kinnistuomanik ei ole mõistliku tähtaja jooksul kinnistul olevat jäätmealast õigusrikkumist kõrvaldanud, on alustatud väärteomenetlust jäätmeseaduse ja jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise osas.

Tabel 15. Algatatud jäätmealased haldus- ja väärteomenetlused külade/alevike kaupa Küla/alevik Haldusmenetluste arv Väärteomenetluste arv Aaviku küla 0 1 Aruvalla küla 0 2 Assaku alevik 2 0 Järveküla 1 1 Jüri alevik 2 1 Karla küla 1 0 Kurna küla 2 0 Kopli küla 1 0 Lagedi alevik 5 0 Pajupea küla 1 0 Peetri alevik 5 1 Patika 4 0 Rae küla 9 0 Seli küla 0 1 Uuesalu küla 1 0 Vaidasoo küla 1 1 Vaskjala küla 2 0 Veskitaguse küla 0 1 Ülejõe küla 1 0

33

3.20. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine

Üks aktuaalsemaid aspekte jäätmemajanduse valdkonnas on nn “saastaja maksab” põhimõte, mis jäätmeseaduse mõistes tähendab, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja. Teisiti öeldes on kõik isikud kohustatud maksma enda tekitatud jäätmete käitlemise eest.

Võib eeldada, et jäätmevaldaja kulutused jäätmekäitlusele suurenevad, võttes arvesse, et korraldatud jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Nii jäätmevaldajal kui teistel jäätmehoolduses osalejatel on võimalused kulutuste optimeerimiseks:  jäätmetekke vähendamine,  pakendijäätmete, probleemtoodete suunamine vastavasse kogumissüsteemi,  jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine tekkekohas – biolagunevate jäätmete kompostimine.

Kohaliku omavalitsuse jaoks olulised aspektid jäätmekäitluse rahastamise asjus võib jagada jäätmeseadusest tulenevalt alljärgnevalt:  jäätmehoolduse organiseerimine – jäätmete sortimise korraldamine (luues üleandmisvõimalusi), kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise organiseerimine ja rahastamine (v.a tootjavastutusega hõlmatud jäätmed), korraldatud jäätmeveo hanke läbiviimine;  jäätmehoolduse edendamine – jäätmealase info levitamine, elanikkonna jäätmealane nõustamine, jäätmehoolduse kavandamine ja analoogsed tegevused, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ja tõsta jäätmehoolduse taset;  jäätmete sortimise edasi arendamine – eelkõige avalike kogumispunktide ja jäätmejaamade rajamine;  keskkonnajärelevalve teostamine – tõhus järelevalve aitab tagada nõuetekohase jäätmekäitluse ning vähendab jäätmekäitlusalaste rikkumiste arvu. Järelevalve tõhusamaks teostamiseks on vajalik omada ülevaadet jäätmevaldajatest, selle tarbeks on olemas jäätmevaldajate register. Lisaks muudab järelevalvet tõhusamaks koostöö erinevate institutsioonide (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, teised omavalitsused) vahel ning elanike kaasamine (jäätmete illegaalsest käitlemistest teatamine).

Valla jäätmehooldust rahastatakse järgmistest allikatest:  jäätmevaldajad;  Rae valla eelarve, sh keskkonnatasude seaduse § 15 lg 2 alusel laekuv keskkonnatasu olmejäätmete kõrvaldamise eest, mis aga viimastel aastatel on vähenenud (2014.aastal kõigest 2873 eurot);  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus;  tootjavastutusorganisatsioonid, taaskasutusorganisatsioonid.

Vallapoolsed kulutused jäätmehoolduse arendamisele ja korraldamisele tehakse selgeks iga-aastaste eelarvete koostamisel.

Täpsem planeeritavate tegevuste maksumus on toodud välja peatükis 6.

34

4. EELMISE PERIOODI JÄÄTMEKAVA ELLUVIIMISE ANALÜÜS

Rae valla eelmise perioodi (2010-2014) jäätmekava elluviimise edukuse hindamiseks tuleb saada ülevaade püstitatud eesmärkidest ja kuidas suudeti neid täita. Lisas 3 on välja toodud Rae valla jäätmekava 2010-2014 püstitatud eesmärgid ja tegevused ning nende täitmise hinnang.

Eelmise perioodi (2010-2014) jäätmekavas püstitatud eesmärkide elluviimist võib hinnata edukaks, täidetud on enamus püstitatud eesmärkidest. Olulisim täitmata eesmärk on jäätmejaama rajamine Jüri alevikku. Olemas on jäätmejaama projekt ja vajalik maa, kuid alale puudub juurdepääs ning SA KIK toetus ei kataks kogu investeeringut. Kuid uue jäätmekava perioodil on kavandatud tegevusi, mis viiksid eelmisel perioodil täitmata eesmärgid rakendamisele. Mõningad eelmise perioodi eesmärgid ei ole uues jäätmekavas enam päevakohased ning seetõttu neid ei käsitleta.

4.1. Rae vallas läbi viidud küsitluse analüüs

Rae Vallavalitsus korraldas 2014.aasta lõpus ja 2015.aasta alguses elektroonilise küsitluse elanike seas, et saada tagasisidet seoses jäätmemajanduse hetkeolukorraga vallas. Küsitlust jagati Rae valla kodulehel ning Rae valla Facebook-i lehel ja külavanemate listis. Küsimustik on välja toodud lisas 4 ning vastuste analüüs lisas 5.

Küsitluse tulemuste põhjal võib järeldada, et Rae valla elanike jäätmealane teavitus peaks olema parem. Paljud küsitlusele vastanud ei saa aru, mida jäätmete sorteerimine endast täpsemalt kujutab. Samuti tuleks üle vaadata eri liiki jäätmete konteinerite paigutus valla territooriumil – küllaltki paljud vastajad märkisid, et konteinerite paigutus on ebamugav.

Küsitluse tulemuste põhjal peab Rae vald lisaks muule oma eesmärkideks seadma:  elanikkonna teavituse tõhustamine suurjäätmete äraandmise võimaluste kohta;  üleüldiselt jäätmete sorteerimist puudutava teavituse tõhustamine;  pakendikonteinerite avade suuruste suurendamine – kuidas muuta mugavamaks;  pakendikonteinerite paigutuse tõhustamine;  Peetrisse jäätmejaama rajamise kaalumine.

35

5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID JA ARENGUSUUNAD

Jäätmehoolduse arendamisel peab lähtuma olemasolevast jäätmehoolduse tasemest ja võimalustest jäätmete käitlemisel, jäätmehooldusega seotud probleemidest ning püstitatud eesmärkidest.

Riigi jäätmekavast tulenevalt on jäätmehoolduse põhieesmärgiks saavutada jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus, seega tuleb keskenduda jäätmetekke vältimisele ja vähendamisele.

Jäätmehierarhia on sätestatud jäätmeseaduses, milles märgitud prioriteetidest tuleb juhinduda jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel:  I jäätmetekke vältimine;  II korduskasutuseks ettevalmistamine;  III ringlussevõtt;  IV muu taaskasutamine nagu energiakasutus;  V kõrvaldamine.

Riigi jäätmekavast lähtuvalt on kohalikele omavalitsustele seatud järgmised eesmärgid:  vältida ja vähendada jäätmeteket, sealhulgas jäätmete ohtlikkust;  võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel;  edendada jäätmete liigiti kogumist;  tõhustada jäätmearuandlust;  vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski;  tõhustada seiret ning järelevalvet.

Kohaliku omavalitsuse tasandil on keeruline mõjutada tekkivate jäätmete koguseid, kuid siiski saab suunata jäätmete sorteerimist ja keskkonnanõuetele vastavat käitlemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ jäätmete kohta, on seatud eesmärgiks 2020. aastaks kindlustada 50 % olmejäätmete ringlussevõtt. Eurostat andmetel oli 2010-2013 ringlusse võetud üleriigiliselt keskmiselt 23,43 % olmejäätmetest. See tähendab, et eelseisva perioodi jooksul on vaja ringlussevõtu osakaal kahekordistada. Jäätmete taaskasutamisel on prioriteediks nendes sisalduva materjali eraldi kogumine ja käitlemine taaskasutuse ja ringlussevõtu kaudu. Taaskasutamisel tuleb eelistada ringlussevõttu jäätmete põletamisele energia tootmise eesmärgil.

Tuginedes eelmise perioodi Rae valla jäätmekavas püstitatud eesmärkide analüüsile ning vallas läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal, perioodil 2016-2020 peab Rae vald lisaks Riigi jäätmekavas püstitatud eesmärkidele, tähelepanu pöörama:  jäätmete liigiti kogumise edendamine haridusasutuste juures;  jäätmejaama ja kompostimisväljaku rajamine; elanikkonna teavituse tõhustamine suurjäätmete äraandmise võimaluste kohta;

36

 üleüldiselt jäätmete sorteerimist puudutava teavituse tõhustamine;  pakendikonteinerite avade suuruste ühtlustamine – kuidas muuta mugavamaks;  pakendikonteinerite paigutuse arendamine;  Peetri kanti jäätmejaama rajamise kaalumine.

5.1. Jäätmehoolduse meetmed ja tegevused

Riigi jäätmekavast tulenevate eesmärkide saavutamiseks võetakse Rae vallas kasutusele järgmised meetmed:  elanikkonna teadlikkuse tõstmine;  seire ja järelevalve tõhustamine;  jäätmete liigiti kogumise arendamine ja kogumisvõrgustike täiendamine;  korduskasutusvõimaluste tekitamine ja toetamine;  jäätmehoolduse infrastruktuuri edendamine.

Nimetatud meetmete kasutusele võtmiseks kavandatud tegevused on toodud järgnevates alapeatükkides.

5.1.1. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine

Elanikkonna teadlikkusel on otsene seos jäätmetekkega, jäätmete liigiti kogumise efektiivsusega ning jäätmetest tulenevate keskkonnariskidega. Seega selleks, et suurendada jäätmete liigiti kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist, vähendada jäätmeteket ja sellest tulenevat keskkonnariski, tuleb tegeleda elanikkonna teadlikkuse suurendamisega.

Nagu näitas vallas läbi viidud uuring, Rae valla elanikkonna jäätmealasel teadlikkusel on veel arenguruumi. Küsitlusest selgus, et kõige tõhusamad kanalid jäätmealase info edastamiseks on valla koduleht, valla leht Rae Sõnumid ning internet üleüldiselt, lisaks on potentsiaali ka e-posti teel edastataval infol ning spetsiaalselt koostatud brošüüridel.

Valla kodulehel on kättesaadav aktuaalne jäätmeid puudutav info, lisaks ilmub taoline info ka valla lehes, tähelepanu tuleb pöörata info edastamisele e-posti teel ja spetsiaalsete brošüüride koostamisele, mida saaks elanikele jagada erinevates kogunemiskohtades (raamatukogud, kaubanduskeskused jms) ning ühistel üritustel (külakoosolekud, „Teeme Ära“ talgud jms). Tasub jätkata ka infotundidega haridusasutustes – lapsed on hea sihtrühm keskkonnasäästlike harjumuste juurutamiseks ning nagu näitas küsitlus, taolised infotunnid on juba toonud tulemusi. Kooli- ja lasteaialastele võib korraldada ka õppekäike jäätmekäitluskohtadesse.

Lähtudes küsitluse tulemustest, tõhustades elanikkonna teadlikkust, tuleb panna rõhku erinevate jäätmeliikide äraandmise võimaluste tutvustamisele (jäätmejaama, kogumispunktide ja kompostimisväljaku rajamine). Selliselt on võimalik vältida jäätmete sattumist loodusesse, tõsta jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist, vähendada olme- ja muude jäätmete sattumist avalike vanapaberi- ja pakendikonteineritesse ja nende ümbrusesse.

37

5.1.2. Seire ja järelevalve tõhustamine

Rae vallas teostatakse järjepidevat kontrolli jäätmekäitluse üle ja selles osas tehakse koostööd ka Keskkonnainspektsiooniga. Paraku osa valla territooriumile ebaseaduslikult ladestatud jäätmetest pärineb naaberomavalitsustest ja seetõttu on rikkujate tabamiseks vajalik tõhustada koostööd teiste omavalitsustega.

Vallas teostatakse reeglipärast kontrolli jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate üle ning andmete päevakohasuse säilitamiseks täiendatakse jäätmevaldajate registrit järjepidevalt.

Järelevalve tõhustamiseks tuleb intensiivsemalt kaasata valla elanikke (teavitada illegaalsetest jäätmeladestuskohtadest, jäätmete põletamisest jms). Järelevalve tõhustamine mõjutab ka elanikkonna teadlikkust jäätmetega seotud keskkonnaprobleemidest, lisaks aitab suunata rohkem jäätmeid ettenähtud käitlusele ning vähendada jäätmetest tulenevaid keskkonnariske.

Mõnede omavalitsuste praktika on näidanud, et avalike vanapaberi- ja pakendikonteinerite lähedusse paigaldatud valvekaamerad ja saadud tõendite alusel ettekirjutuste tegemine on aidanud ära hoida vanapaberi- ja pakendikonteinerite ümbruse risustamise ning olme- ja muu prügi sattumist konteineritesse. Sellest tulenevalt võib katsetada/kaaluda valvekaamerate paigaldamist ka Rae vallas nende kogumiskohtade juures, kus on prügistamise probleemid kõige suuremad.

5.1.3. Jäätmete liigiti kogumise arendamine ja kogumisvõrgustike täiendamine

Jäätmete liigiti kogumise arendamisel on suur roll elanikkonna teavitamisel, jäätmehoolduse infrastruktuuri edendamisel ja järelevalve teostamisel. Küsitlusest selgus, et valla elanikud omavad puudulikku infot eri liiki jäätmete äraandmise võimaluste kohta, lisaks peetakse ebamugavaks avalike vanapaberi- ja pakendikonteinerite paigutust, konteinerite avade suurusi ning soovitati muuta eri liiki jäätmete kogumiskohad nö kasutajasõbralikuks.

Lähtuvalt eelöeldust, esimene samm jäätmete liigiti kogumisel oleks elanikkonna teadlikkuse parandamine. Järgmisena peab vallavalitsus üle vaatama avalike konteinerite paiknemise valla territooriumil.

Jäätmete liigiti kogumise suurendamisele aitab kaasa ka jäätmejaama ja kogumispunktide rajamine.

Biojäätmete eraldi kogumise suurendamiseks tuleb tutvustada elanikkonnale erinevaid jäätmete liigiti kogumise variante kodumajapidamises (nt mugavad, ruumi säästvad mahutid) ning kompostimise viise ja võimalusi. Tuleb kaaluda ka vastava sisuga brošüüri koostamist, et seda edaspidi elanikele jagada.

5.1.4. Korduskasutusvõimaluste tekitamine ja toetamine

Jäätmete korduskasutusel on oluline roll jäätmetekke vähendamisel, seega korduskasutusvõimaluste loomine ja toetamine valla territooriumil on oluline riigi jäätmekavas püstitatud eesmärkide täitmiseks. Oluline samm korduskasutamisvõimaluste loomiseks on näiteks paigaldades konteinereid riiete, jalanõude jms kogumiseks. Lisaks saab vald toetada erinevaid jäätmete taaskasutamisega seotud ettevõtmisi nagu nn kirbuturud, uuskasutuskeskused jms, pakkudes neile soodsalt ruume 38

ürituste läbi viimiseks. Korduskasutuse toimimiseks ja jäätmetekke vähendamiseks on oluline ka tehnika/elektroonika remondi võimaluste olemasolu valla territooriumil – see aitab hoida seadmed kauem kasutuses ja hoiab ära uute soetamise.

Korduskasutuse seisukohast on taaskord oluline elanikkonna teavitamine. Erinevate korduskasutusele suunatud ettevõtmiste kohta saab informeerida valla kodulehekülje ja valla lehe kaudu. Kindlasti tasub pöörata tähelepanu haridusasutustele – teadlikkuse tõstmiseks saab korraldada erinevaid meisterdamisringe, kus lastele tutvustatakse korduskasutuse olemust.

5.1.5. Jäätmehoolduse infrastruktuuri edendamine

Jäätmehoolduse infrastruktuur valla territooriumil on oluline jäätmete liigiti kogumise, taaskasutamise ja nende keskkonnamõju vähendamise seisukohtadest. Rae valla jäätmehoolduse infrastruktuuri tõhustamiseks on vajalik jäätmejaama, jäätmepunktide ja kompostimisväljaku rajamine.

5.2. Sihtarvud, tulemused ja indikaatorid

Käesoleva jäätmekava kehtivuse perioodil kasvab eeldatavasti Rae valla elanike arv ning ka Rae vallas tegutsevate ettevõtete arv. Prognoositavad jäätmekogused aastateks 2016-2020 on leitavad tabelist 16.

Tabel 16. Perioodil 2016-2020 tekkivate jäätmete koguste prognoos majapidamistes ja ettevõtetes

Aasta Ettevõtetes tekkinud Majapidamistes tekkinud jäätmed jäätmed 2016 45 000 4940 2017 47 000 5130 2018 49 000 5443 2019 51 000 5620 2020 53 000 5870

Eri tüüpi jäätmete kogumisvõrgustike optimeerimise tulemusena suurenevad võimalused liigiti kogutud jäätmete ära andmiseks, sh on see inimestele mugavam. Kasvab jäätmete liigiti kogumise tase, millega ühtlasi vähendatakse korraldamata käitlemisest tulenevat keskkonnamõju. Riigi jäätmekava rakendab erinevaid mõõdikuid, mis valdavalt põhinevad teatud jäätmeliigi ringlussevõtu või taaskasutuse osakaalul selle liigi kogumassist (olmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, elektri- ja elektroonikaromud, kantavad patarei- ja akujäätmed). Enamik jäätmeid viiakse vallast välja ja ei ole teada, kuidas neid tegelikult käideldakse (lähtuda saab ainult Eesti keskmistest näitajatest).

Pakendijäätmete kogumisel on mõõdikuks pakendiseaduses toodud avalike kogumiskonteinerite paiknemise nõuded. Kogumissüsteemi efektiivsust iseloomustatakse liigiti kogutud jäätmete hulk võrreldes olmejäätmete kogumassiga.

39

6. TEGEVUSKAVA

Tegevus 2016 2017 2018 2019 2020 Jüri jäätmejaama rajamine 250 000 eurot

Kompostimisväljaku rajamine 80 000 eurot

Lagedile jäätmepunkti 30 000 rajamine eurot

Elanikkonna teavituse x x x x x tõhustamine suurjäätmete äraandmise võimaluste kohta

Elanikkonna teadlikkuse x x x x x tõstmine, tuleb panna rõhku erinevate jäätmeliikide äraandmise võimaluste tutvustamisele.

Pakendikonteinerite x x x x x asukohtade ülevaatamine

Vanapaberikonteinerite x x x x x asukohtade ülevaatamine

Seire ja järelevalve x x x x x tõhustamine

Korraldatud jäätmeveo x konkursi korraldamine

Jäätmete liigiti kogumise x x x x x edendamine haridusasutuste juures

Haridusasutustes jäätmealaste x x x x x loengute organiseerimine

Elektroonikajäätmete 600 eurot 700 eurot 700 eurot 800 eurot 800 eurot kogumisringi korraldamine

Kevadeti ja sügiseti x x x x x haljastusjäätmete kogumisringide korraldamine (peale jäätmejaama ja - kogumispunktide valmimist

40 kaotatakse ukselt-uksele äravedu)

Kevadiste heakorratalgute 800 eurot 900 eurot 1000 eurot 1000 eurot 1000 eurot toetamine kottide/kinnaste ja korjatud jäätmete äraveoga

Jäätmehoolduseeskirja x x x x x ülevaatamine ja ajakohastamine

Korduskasutusvõimaluste x x x x x tekitamine ja toetamine

Pakendikonteinerite avade x x x x x suuruste suurendamine – kuidas muuta mugavamaks (uute konteinerite tellimisel)

41