PAREM RAE VALD Tänasest Ja Homsest 7
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Rae Valla Põhjapiirkonna Väärtuslike Põllumajandusmaade Uuring Seletuskiri
Rae valla põhjapiirkonna väärtuslike põllumajandusmaade uuring Seletuskiri Töö nr 17-PA-33 Tallinn 2018 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu KSH koos lisauuringutega. Väärtuslike põllumajandusmaade uuring 1 SISSEJUHATUS Väärtuslike põllumajandusmaade uuring Rae valla põhjapiirkonnas on teostatud alusuuringuna Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis. Uuringuga anti täiendav hinnang Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel „Ruumilised väärtused“ määratud väärtuslikele põllumaadele eesmärgiga täpsustada nende ulatust rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus. Käesolev seletuskiri on lisa uuringu tulemusena valminud väärtuslike põllumajandusmaade hinnangute kaardikihile. Väärtuslik põllumajandusmaa on kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel. Põllumaade osakaal on Eestis ja Harjumaal aja jooksul vähenenud. Samas nõudlus põllumajandusmaa järele pigem kasvab, mis väljendub muuhulgas haritava maa hinna tõusus. See viitab, et lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele (mulla ja avatud maastike roll), on põllumajandusmaade säilitamisel ka oluline majanduslik aspekt. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja looduslik rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (40). Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa, -
Mai 2018 PROTOKOLL Nr 6/ 3-2018
Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Selts Infotund mai 2018 PROTOKOLL Nr 6/ 3-2018 03.05.2018 Algus: 18.30 Lõpp: 20.30 JUHATAJA Sirli Tiik PROTOKOLLIJA Herve Pani OSALESID RVAKS registreeritud liikmete arv: 50 Osales 18 liiget ja külade esindajat ( nimekiri eraldi lehel protokolli lisana) Päevakord: Väljasõit Rae valla külade tutvustus. PÄEVAKORRAPUNKT NR 1 Rae valla külade tutvustus Väljasõit Rae valla külade tutvustus, külasid tutvustavad külavanemad. Imre Leppik – Tutvustab Aaviku küla, uue Aaviku-Patika kergliiklustee ehitus ja suusamäe rajamine. Koerte harjutus väljak on väga populaarne ja aktiivselt kasutatav. Margus Vain – Tutvustab Patika ja Kautjala küla. Patikal on 6 või 7 kurepesa ja 2 kõrtsi. Vana kultuurimaja mis täna on era kätes ja korda tehtud. Ebaseaduslik kortermaja mis ametlikult on autode ja traktorite remondi hall. Seeneriigi aianduskoperatiiv kuhu viib ainult üks kitsas tee ning koolibussil ei ole võimalik ringi keerata. Kautjala vana koolimaja millest pool on külaseltsi kasutuses ja teine pool on eraomandis. Sirly Poolma – Tutvustab Suuresta küla. Esimene maja on külavanema elukoht mis on vana Vaida kõrts. Suuresta küla piirneb Vaida, Vaidasoo, Patika ja Seli külaga. Suurestas asub vermi tehas ja meie uhkus Rae golf mis varem kandis nime Suuresta golf. Margus Raud – Tutvustab Veskitaguse küla. Veskitaguse küla on väike küla mis kulgeb mööda jõeäärt ja on oma nime saanud arvatavasti jõeääres asuva vesiveski järgi. Aet Vilgats – Tutvustab Seli küla kus on suured kruusa karjäärid, turbaraba ja väga vähe elanikke, ainult 24 inimest ja 22 suitsu. Aldo Laid - Näitab Seli külas jahimeeste kinnistut kus on 2 krunti. Maja ehituse kohta mida tehakse Leader programmi rahade toel, laupäeval hakatakse valama vundamenti. -
135 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
135 buss sõiduplaan & liini kaart 135 Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 135 buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 6:10 - 19:25 (2) Peningi: 6:20 - 20:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 135 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 135 buss saabub. Suund: Balti Jaam 135 buss sõiduplaan 38 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:10 - 19:25 teisipäev 6:10 - 19:25 Peningi kolmapäev 6:10 - 19:25 Tõhelgi Tee neljapäev 6:10 - 19:25 Kalesi reede 6:10 - 19:25 Ata laupäev 7:00 - 14:00 Peningi tee, Estonia pühapäev 7:00 - 14:00 Igavere Hellema Aruküla Kool 135 buss info 33 Tallinna mnt, Aruküla Suund: Balti Jaam Peatust: 38 Aruküla Reisi kestus: 55 min 1 Soo Tänav, Aruküla Liini kokkuvõte: Peningi, Tõhelgi Tee, Kalesi, Ata, Igavere, Hellema, Aruküla Kool, Aruküla, Aedlinn, Aedlinn Spordiväljak, Harju, Kangla, Jüri Tee, Leivajõe, 1 Männiku Tee, Aruküla Pajupea, Vaskjala, Rae, Karba, Ehituse, Tuule, Veetorni, Jüri, Kungla, Lehmja, Assaku, Allika, Spordiväljak Annuse, Peetri, Mõigu, Kanali Tee, Lennujaam, 2 Künka Tänav, Aruküla Lindakivi, Sossimägi, Bussijaam, Keskturg, Hobujaama, Linnahall, Balti Jaam Harju Kangla Jüri Tee Lagedi — Aruküla — Peningi, Estonia Leivajõe Pajupea 2/2 Viirakse tee, Estonia Vaskjala Rae 2 Pärna Tee, Jüri Karba Jüri - Aruküla, Jüri Ehituse 2 Ehituse Tänav, Jüri Tuule 1 Tuule Tänav, Estonia Veetorni Aruküla tee, Jüri Jüri Kungla Lehmja Assaku Assaku, Estonia Allika Annuse Peetri Mõigu 141 Tartu Maantee, Tallinn Kanali Tee -
Jaanipäev Toob Suve 19.00–04.00 Heliseb Ümber Nüüd Suve Suvistest Tähtpäevadest on Jaanipäev Kõige Tähtsam, See Märgib Suve Algust
Täna lehes: Lagedi puurkaev on valmis Jäätmeveolepin- RAE gute sõlmimine Lasteaias algas sõnumid suurremont Hõbelusikad Nr 6 juuni 2005 pisikodanikele Rae vallas toimuvad jaanipäevaüritused 22.juunil Assaku aleviku jaanituli süüdatakse kell 21.00 Pildiküla jaanituli süüdatakse kell 20.00. Rae küla jaanituli toimub 22.juunil algusega kell 20.00. Vaida aleviku jaanipäeva üritus toimub 22.juunil kell 19.00–04.00, tuli süüdatakse kell 21.00. Vaidasoo küla jaanipäev toimub 22.juunil kell 21.00–04.00. Jüris toimub jaanipäev 22.juunil algusega 20.00 Lehmja tammikus. Esinevad Rae Kultuurikeskuse tantsi- jad, õhtujuhtide eestvedamisel kavas mitmed mängud-võistlused (saapa- vise, köievedu, õllekasti hoidmine, lastevõistlused). Põleb suur jaanilõke. Lastele ponisõit ja õhupallid (heelium- õhupallide müük), suhkruvatt, batuut. Tantsuks ansambel Günf. Toitlustavad Assaku Toidutare ja Õnne pubi. 23.juunil Lagedi jaanipäeva pidustused algavad kell 22.00 Patika küla jaanituli toimub Vainu- mäe (Kure) talu karjamaal algusega kell 19.00, tuli süüdatakse kell 21.00. Limu küla jaanituli kell 21.00. Aaviku küla jaanituli Seli küla jaanituli kell 19.00 Suursoo küla jaanituli kell 21.00 Veskitaguse küla jaanituli 25.juunil Aruvalla küla jaanipäeva üritus kell Jaanipäev toob suve 19.00–04.00 Heliseb ümber nüüd suve Suvistest tähtpäevadest on jaanipäev kõige tähtsam, see märgib suve algust. Eesti rahva usku- magusam viis, muste kohaselt tuli jaanilaupäeval (üks päev enne jaanipäeva) töö varakult lõpetada, saunas käia, käib vainu peal rõõmsate kaja - uued puhtad riided selga panna ja jaanitulele minna. Tulel arvati olevat maagiline puhastav mõju. täis kuminat, rõõmu kordab hiis - Jaanituli tehti tavaliselt külakiige juurde või mõne muu ilusa koha peale, kuhu külarahvas kokku oh valge öö, meelitaja.. -
Avaliku Bussiliiniveo Korraldamine Harju Maakonna Rae Valla Bussiliinidel Nr 2-8/20019 Kehtib Alates 01.09.2020 Kuni 31.08.2023
Riigihange nr 221426 Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Rae valla bussiliinidel nr 2-8/20019 Kehtib alates 01.09.2020 kuni 31.08.2023 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS HANSABUSS reg 80213342 reg 10230847 Roosikrantsi 12/1 Paavli tn 6 10119 Tallinn 10402 Tallinn Rae valla bussiliin Nr.R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab AS HANSABUSS Reis Reis Nr. Peatus 01 03 R1-01 R1-03 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja kool 14:19 16:09 5 *Sinikivi 14:22 6 Rae mõis 14:25 16:12 7 Jaani 14:27 16:14 8 Loopera 14:28 16:15 9 Talipihlaka 14:29 16:15 10 Annuse 14:30 16:17 11 Peetri 14:31 16:18 12 Mõigu 14:33 16:20 13 Kanali tee 14:33 16:20 14 Järvesuu 14:35 16:22 15 Järveveere 14:36 16:23 16 Veski 14:38 16:25 17 Järveküla 14:39 16:26 18 Järveküla kool 14:39 16:26 19 Hundisepa 14:40 16:27 20 Koolipõllu 14:43 16:30 21 Turuveski 14:46 16:33 22 Assaku 14:48 16:35 23 Allika 14:49 16:36 24 Talipihlaka 14:50 16:36 25 Loopera 14:50 16:37 26 Jaani 14:51 16:38 27 Rae mõis 14:53 16:40 Nr.R1 Annuse - Mõigu - Assaku - Kurna - Jüri Gümnaasium Reis Reis Nr. Peatus 02 04 R1-02 R1-01 1 *Tartu mnt-Vana-Tartu mnt 07:05 2 Järvesuu 07:06 3 Järveveere 07:07 4 Veski 07:09 5 Peetri kool 07:12 6 Järveküla 07:17 7 Järveküla kool 07:17 8 Hundisepa 07:19 9 Assaku 07:20 10 Lehmja kool 07:21 11 Rae mõis 07:24 12 Rae mõis 07:25 13 Jaani 07:28 14 Loopera 07:29 15 Talipihlaka 07:30 16 Annuse 07:07 17 Peetri 07:08 18 Mõigu 07:10 19 Kanali tee 07:10 20 Pühamägi -
Rail Balticu Trassikoridoride Võrdlus- Tulemused Põhja-Raplamaal Ja Harjumaal Enne Vabariigi Valitsuse Seisukohta 29.05.2014
Rail Balticu trassikoridoride võrdlus- tulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne Vabariigi Valitsuse seisukohta 29.05.2014 Koostatud 17.06.2014 (28.05.2014 materjalide põhjal) RAIL BALITCU TRASSIKORIDORIDE VÕRDLUSTULEMUSED PÕHJA-RAPLAMAAL JA HARJUMAAL ENNE VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHTA 29.05.2014 Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 3 SISUKORD Kokkuvõte 6 1. KSH võrdlustabelid Põhja-Raplamaal ja harjumaal võrreldud trassialternatiivide kohta 9 1.1. KSH võrdluse ülesehituse selgitus 9 1.2. võrdlustabelid 10 Võrdlusgrupp 8.1 (9A-I+9A-II ja 9B+9C) koondtabel 10 Võrdlusgrupp 8.2 (9A-I+13B-I ja 9B+13D) koondtabel 16 Võrdlusgrupp 9 (13B-II ja 13C) koondtabel 23 Võrdlusgrupp 10.1 (10A-I+10A-II ja 10E-I+10F) koondtabel 29 Võrdlusgrupp 10.2 (10A-I+10B-I ja 10E-I+10G) koondtabel 34 Võrdlusgrupp 11 (10A-II+10A-III+10A-IV ja 10B-I+10B-II) koondtabel 39 Võrdlusgrupp 12 (10A-IV+10C ja 10D+10E-III) koondtabel 44 Võrdlusgrupp 13 (10A-I+10A-II+10A-III+10D+10E-III, 10A- I+10B-I+10B-II+10C ja 10E-I+10E-II+10E-III) koondtabel 49 Võrdlusgrupp 14 (12A-I+13A+10A-IV+10C, 9A-I+9A- II+10A-I+10B-I+10B-II+10C, 9A-I+9A-II+10E-I+10E-II+10E- III ja 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III) koondtabel 59 Võrdlusgrupp 15 (11B-I+11B-II ja 11C) koondtabel 75 Võrdlusgrupp 16.1 (14A+14-I, 14H ja 14O) koondtabel 82 Võrdlusgrupp 16.2 (14E+15B ja 14D+15A) koondtabel 91 Võrdlusgrupp 16.3 (14A+14F ja 14C) koondtabel 96 Võrdlusgrupp 16.4 (14A+14I+14E+15B ja 14C+14G+15B) koondtabel 102 Võrdlusgrupp 17 (12A-I+12A-II+11B-II, 9A-I+9A-II+10A- I+10B-I+10B-II+10C+11A(11C), 9A-I+9A-II+10E-I+10E- II+10E-III+11A(11C) ja 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E- III+11A(11C) ning 12A-I+12A-II+14C+14G+11A-II+15B+11B- II) koondtabel 109 2. -
2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik -
Rae Valla Ametlik Väljaanne Nr 5 • Mai 2016 MAINUMBRIS
MAINUMBRIS: • Rae koolid lähevad üle trimestripõhisele õppele • Kautjala mõis pakub õudust ja põnevust • Järveküla Koolil valmis õppekava • Mahukad tee-ehitustööd jõuavad Lagedi kanti • Väljavõtteid vallapolitsei protokollidest poolteist sajandit tagasi Rae valla ametlik väljaanne nr 5 • mai 2016 Aaviku külla suusamäe ehitamine. Foto: Indrek Kraus Aaviku külla plaanitakse 50 meetri kõrgust suusamäge. Loe lk 22 2 vallavalitsus Spordi- ja huvitegevuse taotlusvoor esimese poolaasta kulude katteks lõpeb 15. juunil Rae vald peab oluliseks noorte spor- eest peab pakkuja vastutust kand- di- ja huvitegevuse alast arengut põ- ma. Kui on olemas sporditreeneri himõttel, et iga noor saaks tegeleda kutsekvalifikatsioon, võib valla- vähemalt ühe spordiala ja ühe huvi- valitsus olla kindel, et lapsega te- tegevusega. geletakse professionaalselt. Vald Abivallavanem Jens Vendel sel- peab oluliseks anda vanematele gitab, et lapsevanemal tuleb kulu- kindlustunne, et valla ruumides hüvitise taotlemisel lähtuda sellest, toimuvad treeningud viiakse läbi et kuluhüvitise väljamaksmisel on metodoloogiliselt õigesti ja lapse kehtiv piirmäär aastal 2016 spor- jaoks turvaliselt. di- ja huvitegevuse kohta 128 eurot Huvitegevuse kuluhüvitami- ja 15. juuniks saab esitada taotlust se taotlemisel tuleb jälgida, et jaanuarist kuni maini tehtud kulu- teenust pakkuv organisatsioon tuste eest. oleks registreeritud Eesti Haridu- Spordi- ja huvitegevuse kuluhü- se Infosüsteemis. Vald jälgib selle vitise väljamaksmist reguleerib vo- nõude täitmist põhjusel, et olla likogu määrus „Rae valla eelarvest kindel teenuse kvaliteedis. Kui perede toetamise kord“, mille põhjal sporditreeningu eest kuluhüvitu- on koostatud juhis kuluhüvitise taot- se taotlemisel tuleb vaadata seda, lemiseks. Juhisega saab tutvuta valla kas treeneril on olemas kutsekva- koduleheküljel http://www.rae.ee/ lifikatsioon, siis huvitegevuse ku- toetused. luhüvitise taotlemisel peab olema „Lisaks kättesaadavale juhisele ja- ette näidata teenuse pakkuja re- game enne taotlusvooru lõppemist gistreering EHISes. -
Külavanema Roll Ja Võimalused Kohaliku
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus-ja sotsiaalinstituut Kerli Raag KÜLAVANEMA ROLL JA VÕIMALUSED KOHALIKU KOGUKONNA ARENGUS RAE VALLA NÄITEL THE ROLE AND OPPORTUNITIES OF VILLAGE LEADERS IN THE DEVELOPMENT OF LOCAL COMMUNITY: THE EXAMPLE OF RAE MUNICIPALITY Magistritöö Juhendaja: Anne Põder, PhD Tartu 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................6 1. KOGUKOND JA KOGUKONNA EESTVEDAJA MÕJU PIIRKONNA ARENGULE ......8 1.1 Sotsiaalne kapital................................................................................................................8 1.2 Kodanikuühiskond ja kogukonna juhitud areng Eestis .................................................. 12 1.3 Külavanema roll, võimalused kohalikus kogukonnas, tema mõju piirkonna arengule 18 2. KÜLAVANEMA ROLL JA VÕIMALUSED RAE VALLAS .............................................. 23 2.1 Uurimistöö metoodika ...................................................................................................... 23 2.2 Uurimispiirkond ja külade iseloomustus ......................................................................... 25 2.3 Külavanema roll ja külaseltsi tegevus .............................................................................. 27 2.4 Kogukonna aktiivsus ........................................................................................................ 35 2.4 Arengukava ja projekti rahastus .................................................................................... -
Erinumber • Päris Algusest Ehk Kuidas Sündis Rae Vald • Salapärased
SELLES NUMBRIS: • Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald • Salapärased juhtumid Rae mõisa lähedal • Kuidas minust kolhoositööline sai • Kas teadsid, et skandaalne ausammas asub Lagedil? erinumber mai 2016 Fotomontaaž: Marju Viliberg „Olevik ja minevik“ Alevikud tähistavad juubeliaastat meeleolukate pereürituste ja kontsertidega. Tutvu juubeliaasta kultuurisündmuste kalendriga lk 19 2 Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald ja kes seda juhtisid Aasta 1866 kevad. Ikaldus annab nii mõnegi talu toidulaual tunda. Tulevane riigimees Jaan Poska elab oma elu esimest kevadet. Kalevipoja eepos on trükitud ka eesti keeles, aga on veel vähestele kättesaadav. Alanud on suur esimene väljaränne. Uus passikorraldus on talupoegadest teinud isikutunnistuse omanikud, kaotatud on ihunuhtlus ja harjutud on juba perekonnanimedega. Suvisel baltisakslaste laulupeol esineb esimene Harjumaa ametlik selts, mida esindab 30-liikmeline Jüri kihelkonna segakoor. Kihelkonna rahvariietes esitatakse eesti keeles neli laulu, millest räägitakse veel mõnda aega. amal aastal, 1866, saab Lagedi val- sa ning valla päralt olevaiks. Volimeestele la hakkajast taluperemehest Hans on selline seadus meeltmööda, sest käimas Tomsonist oma kodukandi tähtis on rahvuslik ärkamisaeg ja kasvav kodani- Smees, sest kihelkonnakohtu härra juu- kutunne paneb otsima lahendusi talurah- resolekul hääletatakse ta 11. detsembril vakoolide ehitamiseks. koostatud protokolli järgi valla peatalitaja Piirkonna jõukaima valla Lagedi vo- ametikohale. Hans saab vajalikud hääled limehed peavad kooli -
(Lühendatult) Kommentaar Seisukohaga Arvestamise Kohta 1
Tabel 1. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult) Kommentaar seisukohaga nr number arvestamise kohta 1. Maaeluministeerium Programmi eelnõus on maaparandussüsteemide paiknemine Arvestatakse. Joonis 16 on 03.12.2019 nr 4.1-5/3029-1 kavandatava raudtee trassilõigu lähialal joonisel 16 (edaspidi joonis) täiendatud vastavalt esitatud kajastatud osaliselt ning kajastamata eesvoolud, mis kuuluvad märkusele. samuti maaparandussüsteemi koosseisu. Palume teil joonise KMH käigus käsitletakse nimetus ning sisu viia kooskõlla ning joonisel kajastada nii põhjalikult projekti mõju reguleeriva võrgu rajatised (Katku I ja Annepalu) kui ka eesvoolud Tallinna linna (Kurna oja, Rae kraav). Kurna oja suublaks on Ülemiste järv. Samuti joogiveehaardele. vajaks põhjalikumat käsitlemist projekti võimalik mõju Tallinna linna joogiveehaardele. Rail Balticu trass kulgeb üle erinevate põllumassiivide. Leiame, et Arvestatakse. Mulla teemat ühe olulise mõjuvaldkonnana tuleks keskkonnamõju hindamise käsitletakse mitmes erinevas aruandes käsitleda ka mulla teemat (nt katmine, eemaldamine, kontekstis – nt mõju pinnasele taaskasutamine muu põllumaa parandamiseks jm). ja relieefile, jäätmete Keskkonnaministri 9. septembri 2017. a määruse „Keskkonnamõju taaskasutus, säästlik hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ §-s 5 on materjalikasutus (vt täpsemalt ühe valdkonnana toodud ka muld, mis on praegusest programmi tabel 2). eelnõust põhjendamatult kõrvale jäetud. Samuti ei -
Cup-Marked Stones in Estonia
CUP-MARKED STONES IN ESTONIA Andres Tvauri 1. INTRODUCTION The cup-marked stone is a stone that has one or several mainly round-bottomed small cup-marks with the diameter of 3–10 cm (most often 4–7 cm) and the depth of 0.5–2 cm chipped into it. In exceptional cases the cup-marks can also be with a pointed or oval bottom. The cup-marked stones differ from offering stones, used until the past and even this century, which sometimes have one or two large offering pits. In the present research two main problems concerning the cup- marked stones will be discussed: when were the marks made on the stones, and why. As source material, lists of archaeological sites in the archives of the National Board of Antiquities of Estonia and on the data in the topographical archives of the Department of Ar- chaeology of the Institute of History have been used. 2. HISTORY OF RESEARCH The first to mention the cup-marked stones in the Estonian printed sources was J. B. Holzmayer, the teacher at Kuressaare Gymna- sium, in 1873. At that time the cup-marked stones in Estonia, as well as in the neighbouring Finland and Sweden were classified under the concept of “offering stones”. So, Holzmayer in his book Osiliana (1873), a work about the popular culture of Saaremaa, wrote about the Tumala “offering stone” with cup-marks at Pöide, comparing it with similar stones in Sweden. The first person to write in Estonian about the “offering stones”, with cup-marks was the school teacher and amateur archaeologist Jaan Jung (1835–1900).