PAREM RAE VALD Tänasest Ja Homsest 7

RAE VALLA REFORMIERAKONNA ERIVÄLJAANNE SÜGIS 2013 VALLAST INIMESTEST PAREM TULEVIKUST RAE VALD KAJA KALLAS MADIS SARIK TÕNIS KÕIV Kolleeg märkab lk 16 Jüri gümnaasiumist lk 72 Ülemiste vabaks lk 78

MEIE PEAMINISTRI MEESKOND PÖÖRDUMINE, LK 4 LK 5 VALIMIS- MART PLATVORM, LK 10-13 VÕRKLAEV UUED LASTEAIAD LK 68

RAE VALLA MEESKOND E-valimised: Eelvalimised jaoskondades: 3 10. oktoober kell 9.00 kuni 10.-16. oktoober. 16. oktoober kell 18.00 Valimispäev 20. oktoober: www.valimised.ee hääletamine ainult jaoskondades TÄNASEST JA TÖÖ KÄIB HOMSEST 6 Mart Võrklaev, vallavanem: Lk 64 Valimislubaduste realiseerimine Rae vald on elamiseks suurepärane koht

8 Veigo Gutmann: kõik algab inimesest 10 REFORMIERAKONNA VALIMIS- PROGRAMM Lk 68 Igale lapsele koht lasteaias 14 Meelis Kasemaa: valla suurim investeering

15 Madis Sarik: Jüri koolist, kogu südamest Lk 70 Uus lasteaed Peetrisse ja Jürisse 17 Jaan Alver: kultuurielu peab kihama Lk 72 Jüri gümnaasium – täna parem 18 Jens Vendel: sportlik Rae vald kui eile SISUKORD 19 Kai Lasn: elurõõmus külaelu Lk 73 Peetri kooli põnevad võimalused Lk 74 Vald ja ettevõtjad ühe laua taga 20 Henri Ausmaa: koolispordist Rae Kossuni

21 Aivo Hommik: Peetri paremaks 22 Rae valla jalgrattateede kaart 23-62 Meie kandidaadid Lk 75 Tervisekeskuste tulevik Lk 76 Terviserada meelitab 63 Igor Gräzin: sibularalli, poliitika ja Lk 77 Ülemiste vabaks! inimlikkus Kõik õigused kaitstud. õigused Kõik 2013 Reformierakond Eesti © Väljaandja: Väljaandja: valla Rae Reformierakonna organisatsioon piirkondlik 4 Juhtkiri

HEA RAE

VALLA Mart Võrklaev, nr 181 Sven Ratassepp, nr 201 E- ja eelhääletus Gerli Nurms, nr 182 Ene Böckler, nr 202 10.–16. oktoober, ELANIK Henri Ausmaa, nr 183 Tarmo Gutmann, nr 203 Kai Lasn, nr 184 Tanel Tammela, nr 204 valimispäev Andrus Ansip Andrus Ansip, nr 185 Rau Kinks, nr 205 Peaminister 20. oktoober 2013 Reformierakonna esimees Endel Albin, nr 186 Mati Sarevet, nr 206 Natalja Kaptyug, nr 187 Tarmo Täht, nr 207 eformierakonna missioon on kaitsta vaba Oleme uhked meie maa, meie kauni looduse üle. Meie ühiskonda ja võidelda majandusliku heaolu ilusate valdade ja linnade üle, mis näevad iga aastaga üha Kaido Kivistik, nr 188 Kaarel Kais, nr 208 kasvu eest – kõigi Eesti inimeste heaolu kasvu rohkem välja nagu need, mida oleme eeskujuks seadnud Helen Kübar, nr 189 Harri Ambur, nr 209 eest. Edukas riik püsib tugeval ja õnnelikul turvalistest ja hoolitsetud Põhjamaadest. keskklassil. Seepärast seisab Reformierakond Ramses Alliksoo, nr 190 Igor Kask, nr 210 Reelkõige tööinimeste eest. Nende inimeste eest, kes ootavad Reformierakonda on usaldatud kohalikku elu juhtima 74 Meelis Kasemaa, nr 191 Richard Porman, nr 211 perelisa, unistavad oma majast või korterist ja soovivad vallas ja kümnes linnas. Oleme linnades ja valdades teinud Relika Vodja, nr 192 Aarne Kütt, nr 212 nautida väärikat vanaduspõlve. tööd, et kohalik elu edeneks ja inimestel oleks ühtviisi hea elada nii Tartus kui Viljandis, nii Räpinas kui Kuressaares. Aivo Hommik, nr 193 Heldur Kalvi, nr 213 Reformierakond on oma missiooni edukalt ellu viinud Sirje Kööp, nr 194 Ott Sarapuu, nr 214 peaaegu 20 aastat, viimased kaheksa aastat oleme katke- Tulevatel aastatel plaanime langetada tulumaksu ning matult kandnud ka valitsusvastutust. Nende kaheksa aasta suunata eelarve vahendid tööhõive suurendamiseks ja Eesti Madis Sarik, nr 195 Raivo Juga, nr 215 jooksul oleme hoidnud Eesti rahanduse korras, vähendanud konkurentsivõime parandamiseks. Tuulike Seljamaa, nr 196 Jaano Sõber, nr 216 üksikisiku tulumaksu, toonud Eestisse euro ja alustanud vajaduspõhise lastetoetuste tõusu reformiga. Keskmine Reformierakond kavandab töövõimereformi, mis aitab Jens Vendel, nr 197 Indrek Varik, nr 217 vanaduspension on suurenenud üle kahe korra. Meie riik on osalise või täieliku töövõimetusega inimestel tööturule Anne Liiva, nr 198 Erik Laidvee, nr 218 hästi hoitud ja hästi kaitstud. naasta. Samuti näeme, et tulevik saab aina enam olema Jaan Alver, nr 199 Veigo Gutmann, nr 219 personaalse tervishoiu päralt. See on uus põlvkond tervis- Just Reformierakond on viimasel keerulisel aastakümnel hoius – ennetav, personaalne, ennustav ja osaluslik. Kairi Kadastik, nr 200 Tõnis Kõiv, nr 220 olnud Eesti vabaduse, vabaturumajanduse ja vaba ühis- konna kestmise sisuliseks kindlustajaks. Kutsun teid üles toetama Reformierakonna kandidaate ka Rae vallas! Oleme uhked töökate Eesti inimeste üle, oleme uhked Eesti üle. Meie ühised pingutused tasuvad ennast ära – Eestil läheb võrreldes paljude Euroopa riikidega päris hästi! 6 Tänasest ja homsest PAREM RAE VALD Tänasest ja homsest 7

miosa juurdeehitustöödega, mille tulemusel saavad gümnaa- tada ka Euroopa Liidu vahendeid. Järjest paremaks ja üksteist siuminoored oma hooneosa ja seega täiendavat ruumi juurde mõistvamaks muutuv koostöö kohalike ettevõtjatega on selle põhikooli- ja algkooliosa. Lisaks alustasime 2013. aastal Jüri eesmärgi realiseerimisel kindlasti abiks. Siin on heaks näiteks RAE VALD ON ja Peetri alevikesse uute lasteaedade projekteerimisega, mil- Vaskjala ujumiskohta mineva tee rekonstrueerimine koostöös lele maade leidmiseks olime paar aastat tihedat tööd teinud ja ABB-ga ja koostöö Tallinna Kaubamaja AS-iga, kes koos Sel- nüüdseks positiivsete tulemusteni jõudnud. Peetri uue lasteaia veri ehitamisega rekonstrueeris Peetri alevikus Aruheina ja ehitust alustame veel sel ning Jüri alevikku uue lasteaia ehita- Mõigu teed. ELAMISEKS mist 2014. aastal. Arvestades meie laste suurt hulka, plaanime lähema kahe-kolme aasta jooksul rajada täiendavad kooliruu- Viimaste aastate tööde maht vallas on nii investeeringute kui mid ka Peetri alevikku. Pingutame iga päev, et meie valla lastele ka töös olevate objektide osas läbi aegade suurim. Samas Tekst: Mark Võrklaev oleks tagatud kodulähedane lasteaia- ja koolikoht. jääb suur osa vallajuhi ja ametnike igapäevasest tööst varju. Rae Vallavanem SUUREPARANE Inimene märkab, kui uue lasteaia seinad kerkivad, kuid ehitus- Paneme suurt rõhku nii huvihariduse arendamisse kui ka sporti- tööle eelneb tavaliselt vähemalt kaks–kolm aastat tõsist tööd misvõimaluste laiendamisse. Selleks oleme rajanud juurde alates kindlast otsusest, tahtest ja soovist ning planeeringutest kergliiklusteid marsruudil Assaku–Uuesalu, Jüri–Aaviku. 2012. ja projekteerimistest kuni hangeteni välja. KOHT aasta alguses alustasime Jüri terviseradade rajamise projek- Tekst: Mart Võrklaev tiga, mille raames rajasime 2011.–2012. aasta talvel juurde ligi- Väga oluliseks pean seda, et inimestel oleks adekvaatne üle- Rae vallavanem asta vallavanemana on täis tööd, põnevaid väljakutseid ja kaudu 900 meetrit valgustatud koorepururada ja 2012.–2013. vaade koduvallas toimuvast. Et vallaelanik teaks, mis vallas meeldivaid inimesi. Täna võin öelda: minu töö meeldib mulle talvel veel lisaks 3,5 kilomeetrit terviseraja alust, mis järgmisel tehakse, kui kaugel on erinevate tööde käik, millised on tule- ning mul on kindlust ja tahet jätkata vallavanemana ka edas- suvel saab koorepurukatte. Pärast terviseradade valmimist on vikuplaanid. Nii on igaühel lihtsam oma igapäevast elu planeeri- pidi. Teha on veel palju ja usun, et koos oma meeskonnaga meil praktiliselt Jüri aleviku keskel ligi viis kilomeetrit valgus- da. Seetõttu oleme põhjalikult uuendatud valla kodulehekülge vallavalitsuses ja volikogus saan sellega hästi hakkama. tatud terviserada. Lisaks plaanime laiendada Rae valla Spordi- ja jagame pidevalt teavet valla Facebooki lehe kaudu. Leian, A keskuse ruume Jüri alevikus. Tahame ehitada Peetri alevikku et Rae valla suurusel omavalitsusel, kel on töös nii palju nagu Pean väga oluliseks Rae valla suureks õnneks on meie noorte perede hulk ja sündivad lapsed. spordikeskuse ruumid, kus on kaks pallisaali, aeroobikasaal, meil praegu, on millest rääkida. Minu soov on olnud seda kõike Vallavalitsusele on see kaasa toonud tõsise väljakutse – lasteaiakohtade jõusaal, ujula, sulgpalli- ja tennisehall. võimalikult kiiresti ja ülevaatlikult meie kogukonnaga jagada. seda, et inimestel loomise. Lasteaiakohtadest on aastaid puudus olnud, samas on 60–70 protsenti valla eelarve kulutustest juba aastaid läinud just haridusvaldkonda Iga inimese jaoks on oluline, et teed oleks korras. Rekonst- Oma tööd tehes olen kindel, et valla tegemisi tuleb kavandada oleks adekvaatne ja seda nii igapäevaste majanduskuludena kui ka investeeringutena. rueerime olemasolevaid teid (Jüri kortermajade piirkond), pikas perspektiivis, visioon peab olema selge ja plaane tehes ei ülevaade koduvallas Meie eesmärk on lasteaiakohtade järjekord võimalikult kiiresti likvideerida. korrastame teid Rae valla hajaasustuspiirkondades (Veski- tohi piirduda vaid ühe valimisperioodiga. Ja vähe tähtis pole siin Meie plaan on aukartustäratav, kuid samas reaalne. Nimelt tagame 31. det- taguse tee tolmuvaba katte alla viimine ja lõunakülade teede ka otsustusjulgus ja eesmärgi saavutamisele pühendumine. toimuvast. Et valla- sembriks 2014 igale soovijale lasteaiakoha. Lisaks sellele tegeleme iga päev kruusaga katmine ning neist osade tolmuvabaks muutmine), väga tõsiselt ka koolikohtade arvu suurendamisega. 2013. aasta sügisel rajame uusi kergliiklusteid, mille osas lähiaastate suurimateks Olen veendunud, et Rae vald on juba praegu suurepärane elanik teaks, mis alustab nii Jüri gümnaasiumis kui ka Peetri lasteaed-põhikoolis kooliteed ja olulisemateks projektideks on valla alevike ühendamine kerg- koht elamiseks nii noorele kui ka vanale, nii lapsele kui ka kuus esimest klassi – kokku 12 klassitäit koolijütse. liiklusteedega (Assaku–Peetri, Jüri–Assaku, Jüri–Lagedi ja täiskasvanule. Minu ja minu meeskonna soov on muuta meie vallas tehakse, kui Jüri–Vaida). kodukoht veelgi paremaks, sest nagu ei saa kunagi valmis kaugel on erinevate Oma kõige väiksematele kodanikele lasteaia- ja koolikohtade pakkumiseks Tallinna linn, ei juhtu see praeguseid kiireid arenguid renoveerisime ja laiendasime 2012. aastal Lagedi põhikooli ning 2013. aas- Plaanid on suured ja samuti ehitusmahud, mis omakorda vaadates ilmselt niipea ka Rae vallaga. Tahan, et ka edas- tööde käik, millised ta 2. jaanuariks valmisid kooli juures läbi aegade esimese Lagedi lasteaia nõuavad väga palju pühendumist, koostööd ja muidugi ka raha. pidi oleks Rae vald koht, kus on hea ja turvaline elada, ning ruumid. 2012. aasta sügisel alustasime Peetri lasteaed-põhikoolis nii laste- Nimetatud teede ehitamisel soovime sarnaselt 2012. aastal meie inimesed saaksid öelda, et on õnnelikud ja uhked oma on tulevikuplaanid. aia- kui ka kooliosa laiendustöödega ning 2013. aastal Jüri kooli gümnaasiu- Assakul ja 2013. aastal Lagedil rajatud kergliiklusteedega kasu- kodukoha üle. 8 Tänasest ja homsest PAREM RAE VALD Tänasest ja homsest 9

aastat vallavanema ametikohal. Viimase „teatepulga” võttis üle Valla arengu nimel oleme alati valmis koostööks ja läbirääki- noor, ambitsioonikas, pühendunud ja võimekas mees – Mart misteks erinevate partneritega. Nüüdseks on meil head suhted Võrklaev. valla paljude ettevõtjatega, seeläbi on ettevõtjad toetanud mitmeid meie projekte, näiteks Jüri terviseraja ehitust. Abivallavanematena on haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkon- nas sihte seadnud ja eesmärke täitnud Jaan Alver ja Aivo Me oleme välja töötanud noorte ettevõtlikkuse arengukava, mis KÕIK Hommik, majandusvaldkonda juhtinud Meelis Kasemaa ja Ma- toob ühise laua taha koolid, lasteaiad, ettevõtted ja vallaesinda- dis Sarik. jad.

Seekordseteks valimisteks on Reformierakonna nimekirja Koostöös spordiedendajatega oleme Rae valda toonud suur- ALGAB koondunud inimesed, kes seisavad kahe jalaga tugevalt maas. võistlusi (Basseinitriatlon, Aerobike rattavõistlused, male- Me teeme reaalseid asju ja võtame vastu otsuseid, mis viivad võistlused jt), kus on kohal oma ala tipud ja mis pakuvad koha- elu edasi. Oleme valmis valimisprogrammi täitmiseks pühen- likele elanikele elevust, meelelahutust ja kaasalöömisrõõmu. dama kogu oma 40-liikmelise meeskonna energia, sõltumata INIMESTEST sellest, kui paljud meist volikokku või vallavalitsusse jõuavad. Koostöös küla- ja alevikevanematega oleme hoidnud tegusana meie külaelu. Tekst: Veigo Gutmann Meie nimekirjas on noori inimesi ja õrnema soo esindajaid, Rae vallavolikogu esimees 2004–2010 leian, et see on väga oluline, et otsustamisel ja sihtide sead- Rae vallavanem 2010–2012 Usun, et meie inimeste, nende suhtu- misel oleks tagatud mõtete ja erinevate vaadete paljusus. mise ja koostöö abil saavutame oma suured eesmärgid: VALIJA ON MEIE TÖÖD Meie inimesed leiavad võimalusi, kuidas asju tõesti ära teha – sellise suhtumisega mitte ainult ei tehta ära, vaid tehakse HINNANUD soovime, et meil oleks lastesõbralik vald. õhinaga, suurepäraselt ja pika tulevikuperspektiiviga. Mõne hea ESITEKS JÄRGMISELT: ügis on tibude lugemise aeg – see vanasõna peab tänavu asja kordasaatmiseks ei ole vaja hiiglaslikke investeeringuid, soovime, et noorte inimeste huvide ja eriti täpselt paika. Peagi selgub, keda vallakodanikud valivad vaid head tahtmist. Nii valmis infostend, laudtee ja parkla Vask- TEISEKS 1999. VALIMISED: vajadustega arvestataks senisest rohkem, unustamata järgmiseks neljaks aastaks meie eluolu korraldama ja arengut jala tamme juurde, Jüri kooli loodusõpperada ja väliklass, valla NIMEKIRJAS 10 seejuures vanema põlvkonna muresid. vedama. Milline ka ei oleks kellegi maailmavaade või isiklik loodusobjekte tutvustav raamat, portedega liuväli, kus suvisel KANDIDEERIJAT JA TULEMUSEKS S eelistus, loodan siiralt, et igaüks täidab valimistel oma kodanikukohust. ajal saab rannajalgpalli mängida jpm. Tõsi, sellised ettevõtmised soovime seista järjekindlalt selle eest, VOLIKOGUS 1 MANDAAT pole valla esmane ülesanne, kuid toetades kolmanda sektori KOLMANDAKS et meie koduvald oleks keskkonnasäästlik ja roheline. Mida öelda vahekokkuvõtteks? Võib lugeda üles terve rea tehtud asju ja veel tegemisi ja ka ise kaasa lüües jõutakse kiiremini tulemusteni. pikema nimekirja planeeritavatest tegemistest (ja nendest saab sellest aja- 2002. VALIMISED: Ja tahame hoida Rae valla heakorrasta- kirjast ka lugeda), kuid olulisemaks pean inimesi, suhtumist ja koostööd. Keskkonna heaks pühendatud töö on pika perspektiivitundega NELJANDAKS NIMEKIRJAS 15 KANDIDEERIJAT JA tuna ja turvalisena. tehtud. Koos oleme metsa istutanud ja investeerinud ka teist- TULEMUSEKS VOLIKOGUS 4 MANDAATI Suur raha ja suured sõnad üksi ei tee midagi – kõige alus on inimene. Mul esse loodushoiu projektidesse, näiteks Reima kadaka kaitse alla on siiralt hea meel, et oleme valla juhtimisse ja valla töötajaskonda kaasanud võtmine, keskkonnahariduse andmine läbi Jüri kooli keskkon- ET MEIL OLEKS VEEL ENAM PÕHJUST OLLA UHKE RAE VALLA ÜLE! 2005. VALIMISED: hulga uusi tublisid noori inimesi, kellel on sära silmis, kellel on värsked ideed ja nafoorumi korraldamise toetamise, karuputke tõrje ja Kurna NIMEKIRJAS 21 KANDIDEERIJAT JA kes teevad need ideed ka teoks. Oleme võtnud tööle inimesi, kelle igapäevase pargi korrastamine. tegevuse tulemus on vallaelanikele silmaga näha. Tänu valla aednikule on TULEMUSEKS VOLIKOGUS 7 MANDAATI paranenud meie kodukoha üldilme. Meil on projekteerija, kes suudab paberile Meie seltskonda iseloomustab suhtumine – head asja saab Tule ütle oma sõna valimistel ja panna meie lennukad mõtted ja tänu kellele on valla investeeringud märkimis- alati veel paremaks teha! Nii aitas Jüri kooli ümbruse uus anna oma panus Rae valla edukaks 2009. VALIMISED: väärselt paremini ette valmistatud. liiklusskeem muuta koolilaste tee turvalisemaks, nii oleme tee- tulevikuks! NIMEKIRJAS 24 KANDIDEERIJAT JA hoolduse kriteeriume tõstnud oluliselt kõrgemaks, nii oleme TULEMUSEKS VOLIKOGUS 8 MANDAATI Reformierakond on Rae valla juhtimises aktiivselt kaasa löönud viimased Peetri kooli laiendusse planeerinud üsna unikaalse blackbox’i kaheksa aastat. Mina olin viis aastat vallavolikogu esimehe ametis ja kaks ja loodusõppeklassi. 10 Programm Reformierakonna põhieesmärkidest lähtuv tegevuskava Rae valla juhtimiseks ja arendamiseks aastatel 2013–2017

• Tagame 31. detsembriks 2014 igale soovijale • esimesse klassi astuja ranitsatoetust 170 euroni lasteaiakoha. (seni 150 eurot); • Tagame igale Rae valla lapsele koha kodulähe- • lapse spordi- ja huvitegevuse toetust 200 euroni dases, head haridust andvas koolis. aastas • Panustame Jüri kooli tugevasse gümnaasiumi- (seni 128 eurot); ossa, et gümnaasiumi lõpetaja saaks korraliku • laste- ja noortelaagri toetust 100 euroni (seni 64 hariduse, mis võimaldab jätkata õpinguid nii Eesti eurot); kui ka välisriikide kõrgkoolides. • emadepäeva ja jõulutoetust puudega lapsega, On põhjust olla uhke Rae valla üle. Meil on ilusad asulad, väga • Investeerime igal aastal vähemalt 250 000 eurot paljulapselisele ja eestkostel oleva lapsega perele 100 euroni (seni 64 eurot); tublid ja töökad inimesed. Viimastel aastatel on Rae valda sportimisvõimaluste loomisesse Rae valda (liikumisrada, rulapark, mänguväljak, spordisaal jms). • vähekindlustatud pere lapse koolitoetust 100 juhtinud Reformierakond ja areng on silmaga näha. Aga palju • Rajame Peetri alevikku spordikeskuse, kus on euroni (seni 32 eurot); • eakate tähtpäevatoetust 50 euroni (seni 20 eurot); tööd on veel teha. Miski ei ole lõplikult valmis ega korras, kuid kaks pallisaali, aeroobikasaal, jõusaal, ujula, sulgpalli- ja tennisehall. • tõstame eakate ravimitoetust 80 euroni (seni 50 suund on olnud õige ja selle üle oleme uhked. Oktoobris on taas • Laiendame Jüris Rae valla spordikeskust pal- eurot). • Nelja või enama lapsega, eestkostel ja puudega kohalike volikogude valimised. Siin on meie valimisprogramm limängude saaliga. • Jätkame Rae valda tervisespordi harrastamiseks lapsega peredele anname 300 eurot aastas pere – usume, et see on parim ja aitab Rae valda hoida ja arendada liikumisradade võrgustiku rajamist. iga lapse spordi- ja huvitegevuse toetuseks. • Tagame nelja või enama lapsega peredele, nii, et võiksime selle üle nelja aasta pärast, Eesti vabariigi 100. • Loome kergliiklusteede võrgustiku, mis ühendab Rae valla alevikke. eestkostel ja puudega lapsega peredele kõigilt juubeli künnisel, koos veel enam uhked olla. • Arendame terviklikult ja kaunilt välja Jüri ja Peetri vallaasutuste teenustelt 50-protsendilise soodus- alevike keskused nii, et avalikud teenused (ühis- tuse (spordikeskus, huvikool, garderoobikapid transport, noorte- ja huvitegevus, perearsti- või jms) ja lasteaiateenustelt vähemalt 75-protsendi- tervisekeskus, kiirabipunkt) on elanikele loogi- lise soodustuse. Tähtsaim, mida Tagame 31. detsembriks 2014 igale soovijale liselt ja mugavalt kättesaadavad. Sellises soovime aastatel lasteaiakoha. keskuses olgu apteek, raamatukogu, avalik park, Loome ja rajame: mänguväljakud, sportimisvõimalused, kauplused, 2013–2017 Tagame igale Rae valla lapsele koha kodulähedases, kohvikud jpm. Mängivale ja sirguvale lapsele: Rae vallas ära teha: head haridust andvas koolis. • Kohandame Vaskjala külas asuva ajaloolise Rae • Ehitame Jüri alevikku lasteaia (240 kohta). koolimaja valla seltsimajaks koos simmanikoha- • Ehitame Peetri alevikku lasteaia (180 kohta). Tagame, et valla teed ja tänavad on korras. ga, et luua võimalusi vaba aja sisustamiseks kogu • Aitame kaasa eralasteaedade ja -lastehoidude perele. tekkele külades ja asulates. Ühendame valla alevikud ühisesse kergliiklusteede • Loome tingimused erivajadustega laste mitme- • Rajame Vaidas keskusehoone juurdeehitusena võrgustikku. aleviku- ja noortekeskuse. külgseks arenguks. • Ehitame välja Peetri aleviku puhkeala koos • Investeerime igal aastal vähemalt 60 000 eurot Suurendame vallas erinevate liikumisharrastuste vabaõhulavaga, et tuua alevikku vabaõhukontserte mänguväljakute ja/või -linnakute renoveerimisse kättesaadavust. ja -etendusi. või rajamisse nii, et tiheasustusalal oleks aastaks • Aitame kaasa Ülemiste järve kaldale nn Peetri 2017 iga lapse lähim mänguväljak maksimaalselt Tagame kõigile valla lastele kodulähedased promenaadi rajamisele. 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel, mängu- mängu- ja sportimisvõimalused. • Jätkame tolmuvaba katte rajamist kõigile valla linnak maksimaalselt 15-minutilise jalutuskäigu kruusateedele, mille ääres on elamud. kaugusel ja hajaasustusaladel oleks oma keskne Rajame Jüri ja Peetri alevikku kaasaegsed mänguväljak.

tervisekeskused. Suurendame sotsiaal- ja peretoetusi Rajame Peetri alevikku mitmeotstarbelise • koduse mudilase toetust 180 euroni kuus (seni spordikeskuse. 128 eurot); 12 Programm PAREM RAE VALD Programm 13

Õppivale ja aktiivsele noorele: • Panustame edaspidi veel enam lasteaedade ja • Toetame külaliikumist ja külapäevade korraldamist, et • Ehitame Veskitaguse külla uue silla. • Läbi spordi- ja liikumisharrastuse võimaluste koolide tugisüsteemidesse, et iga abivajav laps ja tugevdada kohalikku kogukonda. • Toetame koostöös riigiga teede ehitust ja remonti loomise, toetuste süsteemi ja spordiürituste täht- tema pere saaks õigeaegset ja asjakohast toetust. • Toetame eraalgatuslikke spordi- ja liikumisharrastuse olemasolevate elamutega hajaasustusaladel. sustamise loome eeldused, et Rae vallas elaval projekte, mis toovad Rae valda üle-eestilisi rahva- 19-aastasel noorel on väljakujunenud aktiivne sporti- Aktiivsele seeniorile: spordiüritusi, loovad uusi atraktiivseid sportimisvõima- Rae valla keskkonna ja misharjumus, „sõltuvus aktiivsest eluviisist”. • Toetame ja laiendame seenioride organiseeritud lusi ja muudavad meie valla spordielu põnevaks ja looduse kaitseks: • Investeerime igal aastal 250 000 eurot sportimis- huvitegevust. ligitõmbavaks. • Rajame valda kompostimisväljakud ja Jüri alevikku • Võimaldame Rae valla seenioridel soodustingi- võimaluste loomisse vallas (liikumisrada, rulapark, • Jätkame 2012. aastal alanud Rae valla mängude tradit- jäätmejaama. mustel kasutada Rae spordikeskust. mänguväljak, spordisaal jms). siooni. • Rajame alevikesse koerte jalutusväljakud. • Rajame koostöös erainvestoritega ja välisabi • Reorganiseerime Rae huvialakooli ümber Rae • Toetame elukestvat õpet ja loome ümberõppe võimalusi • Rajame elamupiirkondadesse sadeveesüsteemid. kasutades uue hooldekodu. huvi- ja spordikooliks ning laiendame selle tegevust koolide juurde. • Jätkame ja laiendame Rae valla „Kauni kodu” konkurssi, • Paigaldame liikumisradade ja kõnniteede äärde Lagedil, Vaidas ja Peetris. • Laiendame Vaida raamatukogu, et elavdada täiskasva- premeerime parimaid eesmärgiga saada kauneimaks istepingid. • Ehitame Vaida noortekeskuse ja siserulapargi. nute huvitegevust. vallaks Harjumaal. • Korraldame vanurite võimlemistunni kõigis valla • Ehitame Peetri alevikku noortekeskuse. • Muudame e-teenuste kasutamise valla elanikele muga- • Toetame keskkonnakaitse ja loodushoiu eraalgatuslikke • Ehitame Jüri gümnaasiumi gümnaasiumiastme alevikes. vamaks. projekte. õpilastele eraldi maja. • Korraldame suvise „Hallpeade” kepikõnnisarja. • Rahastame naabrivalve liikumist. • Toetame valla korteriühistuid heakorraprojektide • Laiendame Peetri põhikooli hoonetekompleksi • Muudame liikluse lasteaeda ja kooli turvalisemaks. elluviimisel. põhikooliastme majaga. Rae valla tegusale elanikule: Rajame jalg- ja rattateed ning paigaldame tänava- • Soodustame keskkonnasõbraliku ettevõtluse • Kaasajastame Vaida põhikooli. • Parandame meditsiiniteenuste kättesaadavust: valgustuse. arendamist. • Tagame Rae valla õpilastele tasuta koolilõuna ja rajame Jürisse ja Peetrisse kaasaegsed ter- • Soodustame taastuvenergia projektide elluviimist. bussiliikluse gümnaasiumiõppe lõpuni. visekeskused, kus on perearst, taastusravi, esmaabi • Jätkame head koostööd Jüri konstaablipunktiga, et • Toetame hajaasustusalade elamute veevarustus- • Soetame Jüri kooli staadionile demonteeritava nn traumade korral, ämmaemand jne. Toome valda tagada Rae vallas turvalisus. süsteemide ja puurkaevude rekonstrueerimist ja uute talvise kilehalli, et jalgpalli ja kergejõustiku treenin- kiirabikeskuse. • Rajame Rae valla loodust ja vaatamisväärsusi ehitamist. guid saaks läbi viia ka talvel. • Tihendame ühistranspordiliinide võrku koostöös tutvustavaid matkaradu. Harjumaa ühistranspordikeskusega suundadel • Võimaldame Rae valla pedagoogidel kasutada Rae valla Hariduse ja noorsootöö Järveküla–Tallinn, Raeküla–Tallinn ja Lagedi–Tallinn. spordikeskust soodustingimustel. valdkonnas: • Rajame Peetri alevikku spordikeskuse, kus on kaks • Kiirendame info levikut, andes kaks korda kuus tasuta pallisaali, aeroobikasaal, jõusaal, ujula, sulgpalli- ja • Loome õpikeskkonna, mis võimaldab saada õpilastel välja vallalehte ja kasutades tõhusalt kodulehekülje ja tennisehall. igas Rae valla põhikoolis hea hariduse. sotsiaalmeedia võimalusi. • Investeerime Jüri kooli gümnaasiumiastme • Laiendame Jüris Rae valla spordikeskust õpikeskkonda ja inimestesse, et gümnaasiumi pallimängude saaliga. Rae valla korras teed ja tänavad: • Jätkame Jüri liikumisradade arendamist. lõpetaja saaks korraliku hariduse, mis võimaldaks • Jätkame Rae valla teede tolmuvabaks muutmist. Kui tahad Rae valla üle edaspidigi • Rajame Peetri alevikku puhkeala koos vabaõhu- jätkata õpinguid nii Eesti kui ka välisriikide kõrg- • Rekonstrueerime Jüri alevikus Ehituse, Kasemäe ja lavaga eesmärgiga tuua alevikku meeldivaid suve- uhke olla, siis vali oktoobris kohalikel koolides. Rebase elamukvartali teed, rajame kõnniteed, korral- kontserte ja -etendusi. • Koostöös vilistlasorganisatsioonide ja ettevõtjatega dame parkimise ja teeme kauni haljastuse. • Muudame Pirita–Ülemiste kanaliäärse ala spordi- ja valimistel Reformierakonna kandidaat. viime sisse stipendiumiprogrammid tublimatele • Teeme korda Karla ja Kopli küla teed. gümnaasiumiõpilastele, üliõpilastele ja neile noor- liikumisrajaks ning ühendame selle Peetri • Renoveerime Pajupea–Veskitaguse tee. Me soovime muuta meie valla veelgi elamisväärsema tele, kellel on kõrgeid saavutusi õppe- ja teadustöös, alevikuga. • Rajame riigieelarve toel ja koostöös maanteeametiga huvi- või sporditegevuses. • Aitame kaasa Ülemiste järve kaldale nn Peetri jalgrattateed marsruutidel: Tallinn–Peetri–Järveküla– elukeskkonnaga moodsaks ja turvaliseks omavalit- • Jätkame õpilasmaleva korraldamist: pikendame promenaadi rajamisele. Assaku–Rae–Lehmja–Pildiküla–Jüri ja Jüri–Lagedi. selle tegevusaega, otsime uusi töövõimalusi ja • Korrastame alevikes vanu ja rajame uusi välispordi- • Jätkame Jüri–Aaviku–Patika–Vaida kergliiklustee suseks. Kohaks, mida uhkusega oma koduks nime- • suurendame malevarühmade arvu. väljakuid (korv- ja võrkpalliplatsid). • Edendame täiskasvanute huvitegevust – toetame väljaehitamist. • Arendame noorte ettevõtlikkust koostöös laste- tada ja külalistelegi näidata. Kohaks, mis pakub aedade, koolide ja ettevõtjatega vastavalt Rae valla aleviku/küla tegusaid tantsurühmi, laulukoore, • Ühendame Lagedi rippsilla ja raudteejaama kergliiklus- noorte ettevõtlikkuse arengukavale. näiteringe vms. teega. niihästi tasustatud töökohti kui ka suurepäraseid • Arendame meie koolides välja kutse- ja karjääri- • Toetame kodanikualgatuse programmi „Kino külla” • Jätkame erateede talihoolduse toetamist hajaasustus- nõustamise süsteemi, mis aitab õpilasel teha tead- jätkumist ja laienemist. aladel. võimalusi anda lastele alus- ja põhiharidus, veeta vaba likke haridust, tööd ja karjääri puudutavaid otsuseid. • Tagame Rae kultuurikeskuses vähemalt korra kuus • Remondime Peetri alevikus Mõigu elamukvartali tänavad. teatri- või kontserdiõhtu. aega ja külastada kultuuriüritusi. PAREM RAE VALD Tänasest ja homsest 15

Praegu olen Jüri gümnaasiumis ka õpetaja, andes güm- naasiumiklassidele kursust majanduse- ja ettevõtluse ning NII SAI TEOKS JÜRI KOOL LIIDAB projektijuhtimise alustest. JA INNUSTAB Ettevõtlikkus ei ole seotud vaid firmade ja MTÜ-dega, vaid RAE VALLA tähistab minu mõistes inimest, kes mõtleb midagi välja ja teeb ära. Seda mõtteviisi süstin õpilastessegi. Võin uhke olla selle TEGUTSEMA üle, et 10.e, ettevõtlikkuse klass, osales vallamängudel – eks SUURIM ole seegi märk ettevõtlikkusest ja ühtehoidmisest! Terve klass osales noorte ettevõtlikkuse arengukava tutvustaval seminaril, INVESTEERING tagasiside oli positiivne. Oma tundides hoian praktilist joont – tõin aasta jooksul õpilaste ette seitse külalist, kes rääkisid ettevõtluse praktilisest poolest ja ka sellest, kuidas raskustega hakkama saada. Noored ei tohi Tekst: Madis Sarik peljata ebaõnnestumisi! Käisime ettevõtetes ekskursioonil ja 11.k miljonit eurot. Kuid et projekti ehitushanked viidi läbi kevad- Rae abivallavanem klassiga korraldasin ettevõtluspäeva Läänemaal. suvel 2009 ehk ehitusturu täielikus madalseisus, odavnes Ma ei liialda, kui ütlen, et armastan Jüri kooli. Esimese lennu Minu jaoks on ettevõtlike noorte arengukava väga oluline – see projekt nii palju, et AS Elveso esitas aprillis 2010 täiendava vilistlasena olen kooliga olnud seotud kogu selle eksisteerimise pole pelgalt paber, vaid konkreetne, rakenduv tegevuskava. taotluse, et laiendada projekt ka Assaku ja Vaida alevikele. aja ja kui nüüd järele mõelda, siis rohkem või vähem on kooliga Tegime õpilastega läbi töövarjupäeva, mis andis noortele üsna Teine etapp viidi aga ellu juba tõusva ehitusturu tingimustes seotud suurem osa mu ettevõtmisi Rae vallas. asjakohase pildi erinevatest ametitest. Oleme käima lükkamas Rae valla noorte tööbörsi – juba sel suvel said esimesed güm- Tekst: Meelis Kasemaa ja ka hinnad tõusid kiiremini kui planeeritud. Seega tuli pärast Vilistlaskogusse olen kuulunud alates selle algusest 2006. naasiuminoored börsi vahendusel ettevõtetesse tööle. Tööbörsi AS Elveso juhatuse liige teise etapi hangete läbiviimist esitada lisataotlus projekti kal- aastal, viis aastat olin vilistlaskogu juhatuse esimees. Meie kooli Abivallavanem 2004–2012 loomine on aga ühe gümnaasiumiklassi osade õpilaste ettevõt- linemise katmiseks. vilistaskogu on tõeliselt tõhus ja tegus seltskond, me oleme lusalane praktiline töö. Usun, et selline praktiline väljund tuleb korraldanud hulgaliselt ägedaid ettevõtmisi, loonud kooli juurde kõigile kasuks. Olen Rae valla tegemistes kaasa löönud juba enam kui Siiski, kui esialgne tööde maht nägi ette nelja veetöötlus- erinevaid, unikaalseid rajatisi. Usun, et olulisim on see, et läbi vilistlaskogu kujundame me Jüri gümnaasiumi mainet, ja veel Jüri kooliga on seotud ka viimased tegevused spordivaldkon- kümme aastat – alates 2000. aastast olen vallavolikogu liige, jaama, 26,7 kilomeetri veetoru, 19,1 kilomeetri kanalitoru, 14,7 laiemalt – vilistaskogu kujundab läbi kooli tegevuse kogukonda. nas. Gümnaasiumi spordijuht Urmas Põldre tõmbas käima aastatel 2004–2012 töötasin Rae abivallavanema ametiko- kilomeetri survekanali ja 695 liitumispunkti rajamist, kujunes Seda ei ole sugugi vähe. koolisisese sõudeergomeetri võistluse „Tõmba, Jüri!”. hal, kus vastutasin koolide-lasteaedade ning teede-trasside lõplikuks mahuks viis veetöötlusjaama, 48,6 kilomeetrit vee- ehitamise eest. Praegusel ametipostil Elveso-s olen hoolt toru, 38,1 kilomeetrit kanalitoru, 31,3 kilomeetrit survekanalit Üks ettevõtmine, millel juba vundament all, on 24. veeb- Vilistlaskogu pani võistlusele õla alla, mängudele liideti ruaril toimuv teateujumisvõistlus: vilistased vs kool. See kandud selle eest, et kaotada Peetrile „kuulsust” toonud ja 757 liitumispunkti. Projekti tulemusena saavad 7229 ela- vallamängude formaat ja tipptegijate võistlus ning võist- on meie viis vabariigi aastapäeva tähistada – meil on lusest sai sündmus, mille patroon oli Jüri Jaanson, uputuste probleem. Nüüdseks ongi puhastatud kraavid, raja- nikku tarbida nõuetekohast joogivett ja 2053 elanikku liituda oma vastuvõtt, võistluste rändkarikad, parimatele mis kestis nädal aega, kus osales 13 võistkonda tud sadeveetrassid, drenaažid ja ühendused pumplaga ning ühiskanalisatsiooniga. auhinnad jm. Usun, et sellise, kord aastas toimuva (vallamängude raames), kokku 900 võistlejaga! üleujutusohtu enam pole. Sama töö on käimas Kopli külas ja sündmusega hoiame kooli vaimsust. Võistlus- Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandusprojekti Usun, et sellest võib kujuneda märkimisväärne sügiseks saab ka Kopli küla uputustevabaks. tel osalevad juba vilistlastest isad-emad, kes tippüritus Eestis! kogumaksumuseks kujunes lõpuks aga 14,67 miljonit eurot, võistlevad õpilastest poegade-tütarde vastu. Nii millest Euroopa ühtekuuluvusfond tasus 10,36 ja AS Elveso kujundame ka kogukonna vaimsust. Minu jaoks on oluline ka Jüri terviserada – Sel aastal lõppes Rae valla läbi aegade suurim investeering 4,31 miljonit eurot. Seega suurenes projekti maksumus ettevõtmine, mis algas juba kümme aastat ehk Rae valla vee ja kanalisatsiooni trasside renoveerimise tagasi ja mis areneb üha suuremaks ja võrreldes esialgse taotlusega 2,5 protsenti, kuid lahendatud projekt kogumahus 14,67 miljonit eurot. Alustasime selle mitmekülgsemaks. Usun, et seda ka- sai suurem osa Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektiga juba 2008. aasta augustis, mil AS Elveso esitas sutavad valla koolide ja lasteaedade muredest. taotluse Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandus- lapsed mõnuga! projekti kaasrahastamiseks Euroopa ühtekuuluvusfondi Selle ja järgmise aasta suurimaks eesmärgiks on AS Elveso-l Olgem ikka optimistid – pessi- vahenditest. Taotluse mahuks oli Pirita jõe reoveekogumisalas Peetri aleviku Mõigu kortermajade piirkonna vee– ja kanal- mistil võib küll õigus olla, kuid paikneva piirkonna asulates (Lagedi, Karla, Vaskjala, Jüri isatsioonitrasside renoveerimine. Töö käigus saavad värske optimistil on elus kergem! alevik ja Pildiküla) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laienda- ilme ka Mõigu piirkonna teed ja tänavavalgustus. mine ja korrastamine. Iganädalastel võrkpallitreeningutel Peetri kooli võimlas näen, et olemasolevad ruumid on selgelt väikseks jäänud. Seega Esialgu kujunes projekti eelarveks 14,3 miljonit eurot, mil- peab Peetri alevik lähiaastatel sarnaselt Jüri alevikuga saama lest Euroopa toetus moodustanuks 10,06 ja omaosalus 4,26 juurde elanike vajadusi rahuldava spordihoone. 16 Kolleeg märkab KAJA KALLAS MÄRKAB DETAILE

ul on võimalus Rae valla tegevust kommenteerida kahelt positsioonilt: esiteks kui Reformierakonna Harju maakonna organisatsiooni juht ja teiseks kui MRiigikogu majanduskomisjoni esimees. KULTUURIELU PEAB Reformierakonna Rae piirkondlik organisatsioon paistab silma oma liikmete aktiivsuse poolest. Vähestes piirkondades on kohalikele valimistele minnes valimisplatvormi arutelu KIHAMA Tekst: Kaja Kallas, nii laiapõhjaline kõikides üksikasjades, kui see on Rae piirkonnas. Eks sellel ole oma Riigikogu majandus- Ma olen veendunud, et Rae valla kultuuri- ja valla aukodanik Johannes Tõrsi elutöö on plussid, aga ka miinused. Tugevale plusspoolele saab kindlasti kanda selle, et laiapõhja- komisjoni esimees hariduselus on palju, mille üle uhke olla. tehtud, ja suure vaevaga kogutud ajaloolise kaasamise tulemusena on Rae valimisplatvorm kõiki valla elu puudutavaid valdkondi Koolivõrgustik on Rae vallas väga hea, seda pärand tuleb meie põlvkonna esindajail üle haarav ja probleemkohti puudutav. tuleb hoida. Tänaseks on valminud Peetri võtta. Ainest, mida vallarahvale ja küla-listele Miinuspoolele võib naljaga pooleks kanda arutelude liigse detailsuse – ehk kui kõik kooli laiendus, lähiajal valmib Jüri gümnaa- näidata, on Rae vallas piisavalt. piirkonna inimesed arutlevad iga sõna sobivuse ja kõla üle, siis pole protsess ehk üleliia siumi laiendus ja Vaida kooli uuendamine Tekst: Jaan Alver ootab ees. Teeme kõik, et Rae valla iga laps Mul on unistus ka. Muusikal, kus näeksin efektiivne. Aga usun, et efektiivsus polegi oluline, vaid tähtis on lõppresultaat ja see, et Abivallavanem saaks käia kodu lähedal heas koolis. Olles osalistena kogu valla kooliõpilasi näitlemas oma inimesed tunnevad ja teavad, mis asja vallas aetakse, ja seda, et nende arvamuse- pärit õpetajate perest ja töötanud ka ise ja laulmas, huvialakoolide muusikaõpilasi ga arvestatakse. õpetajana, on korraliku hariduse küsimus orkestris pilli mängimas, kunstiõpilasi Aga lõke ei saa süttida kui tikke pole. Seetõttu arvan, et Rae piirkonna liikmete aktiiv- mulle väga oluline. dekoratsioone meisterdamas ja maalimas, sus on paljuski tingitud sellest, et Rae piirkonnal on sütitavad juhid, kes võtavad kätte tantsuringi õpilasi tantsimas – eemärk on kogu valla noored ühistegevusse koon- ja teevad asjad ära. Siit jõuangi kommentaari juurde lähtuvalt oma teisest ametipostist. Koolid ei ole kunagi konkurendid, koolide ühis- tegevus tuleb kasuks nii lastele, õpetajatele dada. Õpetajate roll oleks loomulikult noori Rae vald on Reformierakonna piirkonna juhtide eestvedamisel minu teada ainsana Eesti kui ka vanematele. Koostöö tihendamiseks juhendada, sellele kõigele lisaks saaksid omavalitsustest võtnud kätte ja koostanud ekspertide abiga valla noorte ettevõtlikkuse oleme algatanud õpetajate vahetuse: tütarlapsed käsitööõppe korras lavakostüüme arengukava. Arengukava püüab juba ennetavalt tegeleda kahe probleemiga, millega het- õpetajad käivad valla teistes koolides tunde õmmelda ja palju-palju muud lastevanemate, kel Euroopa maadleb: noorte suur tööpuudus ja langev konkurentsivõime. Kuulates ühelt andmas, et näha, kuidas mujal toimetatakse, esivanemate ja sõpradega koos teha. See poolt ettevõtjate soove ja teiselt poolt noorte vajadusi, on arengukavas pandud kokku jagada enda kogemust ja saada ise uusi oleks ettevõtmine, mis ühtiks äsja vastu- eesmärgid, mis hoiaksid noori ja ettevõtjaid Rae vallas ja tagaksid Rae vallas hea ideid. Sellist õpetajate rotatsiooni on plaanis võetud noorte ettevõtlikkuse arengukavaga. ettevõtluskeskkonna ja töökohad. Kui on tööd, siis pole põhjust ka mujale minna, siis laiendada ka lasteaedadesse. Endise muusikuna tean, kui oluline on sünnib siia lapsi ja ka uusi ettevõtteid. noorele inimesele esinemiskogemus. Kindlasti tuleb elu sisse puhuda ühele korra- Rae vald on ettevõtlikkuse osas Harju maakondade seas eesrindlik – ettevõtteid, millel on likule ja atraktiivsele koduloomuuseumile, Kuna vald on viimastel aastatel elanike arvult vähemalt üks töötaja ja 10 000-eurone käive, on registreeritud 602. Hea meel on näha, asukohaks võiks olla Rae koolimaja. Meie väga palju kasvanud, on ilmselt kätte jõudnud et vallajuhid ei ole olemasoleva olukorraga rahule jäänud, vaid vaadatakse ka kaugemale vallas tegutseb suurepärane tõmbenumber, paras aeg hakata Jüri Klunkeri jaoks otsima tulevikku. Nimetatud arengukavast saavad oma tegevuse planeerimisel tuge nii kohalik Lagedil asuva Eesti Vabadusvõitluse Muuseu- uut ja sobivamat asupaika, kus laulu vägevus omavalitsus kui ka haridusasutused. miga näen edaspidi oluliselt tihedamat koos- ja rahvatantsu lennukus paremini vaatajateni tööd. See on vallale suureks väljakutseks – jõuaks ja üle valla kajaks. PAREM RAE VALD Tänasest ja homsest 19 RAE VALLA KÜLAD ON Tekst: Kai Lasn Lagedi alevikuvanem 2006–2011 ELUJÕULISED JA Minu lähem kokkupuude külaliikumisega sai alguse aastaid tagasi, kui Lagedi aleviku aktiiv pöördus minu poole ette- SPORT OLGU KÄTTESAADAV panekuga hakata alevikuvanemaks. Mäletan ebakindlust, et ELURÕÕMSAD kas olen ikka sobivaim valik, sest arvasin, et alevikuvanem võiks olla igipõline – juurtega – kohalik. Kõik mu vastuväited IGALE RAE VALLA ELANIKULE kummutati ja 24. aprillil 2006 valisid Lagedi aleviku üldkoos- Tekst: Jens Vendel olekule kohaletulnud mind Lagedi aleviku esimeseks aleviku- Rae valla spordikeskuse direktor vanemaks ja olingi külaliikumises ametlikult sees.

Meie vallas on praegu 27 küla ja viis alevikku. Organiseeritud külaliikumisega alustati Rae vallas juba ligi 15 aastat tagasi. Külade elanikud valisid endi seast külavanemad ja nüüdseks Jüri gümnaasiumi spordijuhina alustasin tööd 2005. aastal, juba ringijuhendajast. Nende tööd tuleb väärtustada, luua tingimused, on loodud nn küla- ja alevikuvanemaid koondav katus- järgmisel aastal asusin juhtima Rae valla spordikeskust ja tulin et tekiks tahe noortega tööd teha. Ma ei ole rahul praegu kehtiva organisatsioon MTÜ Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Selts elama Rae valda. Sellest saadik olen üritanud oma koduvalda spordi- ja huvitegevuse toetuste süsteemiga – lapsevanema- (RVAKS). Seltsi eesmärk on toetada külade ja alevike paremaks muuta. Suurema otsustusõiguse saamiseks olen põhise toetussüsteemi alusel noortesporti ei juhita! majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist jätkusuutlikku arengut, alates 2009. aastast Rae vallavolikogu liige ja juhin vallavolikogu Toetan mõtet luua huvialakooli alluvusse spordikool. Eristada tuleb kaitsta alevike- ja külaelanike huve ja vajadusi, esindada oma haridus- ja kultuurikomisjoni. Mind paeluvad järgmised teemad: huvi- ja võistlussporti. Olen seisukohal, et nii Rae valla koolide kui liikmeid, koolitada, nõustada ja tagada informeeritus ning spordirajatised, spordiüritused, noortesport, alus-, huvi- ja kooli- ka valla spordiedukus sõltub spordialadest, mis on maakonna või osaleda rahvusvahelistes, riiklikes ja kohalikes külaliikumist haridus. Peale töö on mind aina enam huvitama hakanud ka valla Eestimaa valdade meistrivõistluste kavas. Neid spordialasid tuleks toetavates projektides. eelarve ja finantsstrateegia. ka prioriteetselt arendada. Harjumaale on rajatud väga palju uusi spordirajatisi, ka Rae vald Selts kutsub iga kuu kokku külavanemate infotunni. Külavane- Kindlasti vajab oma maja Rae huvialakool, et tekiks boheemlaslik käib selles suhtes ajaga kaasas. Suurte spordiürituste populaar- hing ja ühtekuuluvustunne. matele antakse ülevaade volikogu istungite teemadest, samuti Rae vallavalitsus on igal aastal leidnud võimaluse oma sus näitab, et eestlased harrastavad aina rohkem terviseporti. saavad külavanemad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha eelarvest RVAKS-ile raha eraldada, et külaliikumist hoida ja Olen ise kogu elu trenni teinud, kuid 2013. aastal läbisin esimest Praegu ei kujuta me ette liiklemist ilma kergliiklusteedeta. vallaelu puudutavate uute kordade kehtestamisel. Vastavalt arendada. Külades toimuvate ürituste rahastamiseks on selts korda Tartu suusamaratoni 63 kilomeetrit. Lagedi–Loo kergliiklustee annab kindlasti uue hingamise Lagedi vajadusele on infotundidesse oodatud valla erinevate valdkon- välja töötanud pearaha süsteemi küladesse ja alevikesse piirkonnale. Rulluisutajana unistan ka ühest pikemast ja laiemast On südamest hea meel, et meie vallas elavad nii terviseteadli- dade esindajad, kes tutvustavad ja annavad nõu teehoiu, hea- registreeritud elanike arvu alusel. teelõigust. kud inimesed – nüüdseks on Jüri spordikeskus kitsaks jäämas, korra, rahastuse, projektide jm seonduvast. Üheks koosoleku seepärast toetan spordihoone laiendust, mille tulemusel tekib Jüri terviseradade projekt on saanud vallavalitsuse ja erasektori punktiks on alati ka „külavanema minut”, kus küla esindaja Külaliikumise toetamise eest tunnustati Rae valda 2012. aastal juurde aeroobika-, lauatennise-, spinningu- ja suur palli- jõudsal toel uue hingamise. Valgustatud, multškattega rada on annab ülevaade oma külas toimuvatest üritustest ning jagab Harjumaa aasta toetaja tiitliga. Rae vallavalitsus sai tunnustuse mängusaal. ligi meelitanud palju spordifanaatikud nii talvel kui ka suvel. Jüri küla rõõme ja muresid teistega. külavanemate ja külaliikumise püsiva toetuse eest. staadionile rajatud multifunktsionaalne (suvel rannajalgpall, talvel Kindlasti tuleb ehitada Peetri piirkonda spordikeskus (jõusaal, hoki) väljak saab kindlasti toredaks sportlikuks ajaveetmiskohaks. aeroobikasaal, sulgpall, lauatennis jms), kuhu on mõistlik kaasata Igal suvel toimub Rae valla külade päev, kus külavanemad Külaliikumisele eraldati möödunud aastal tegevustoetust ligi 28 Sel talvel on plaanis avada ka uisulaenutus. ka erasektorit. Rae Keegli puhul on seda ka tehtud. võtavad oma küla meeskondadega mõõtu jõukatsumistes, 000 eurot, sama summa on planeeritud tänavusse eelarvesse. toimuvad meelelahutuslikud mängud ja valitakse välja kõige Lisaks oli küladele ette nähtud raha, et maksta projektide Teen iga päev tööd selle nimel, et valla spordielu oleks aktiivne ja Olen nõus väitega, et Eestis pannakse väga palju raha betooni, nutikamad. Võitja küla saab omakorda võimaluse korraldada omaosalust. mitmekülgne, pakuks tegevust nii algajale, tervisesportlasele kui aga mitte sisusse. Kõik algab inimesest: õpetajast, treenerist, ka kõrgemate eesmärkidega spordiinimesele. järgmise aasta külade päev. 20 Tänasest ja homsest PAREM RAE VALD Tänasest ja homsest 21 LIIGUME PEETRI ALEVIK

KOOS EDASI Tekst: Aivo Hommik PAREMAKS Tekst: Henri Ausmaa

Olen Aivo Hommik ja järgmisel aastal Kuna kasvatan juba pikka aega üksinda ja individuaalalas pole peale tema enda Kõik on kuulnud väljendit „terves kehas terve vaim”. Spordi ja liiku- saan 50-aastaseks. Võiks arvata, et kaht poega, siis tean, kui tähtis on pak- kedagi appi tulemas – seal on ainult mise roll inimese arenemisel on ülimalt tähtis. Me ei saa kesken- pool on elatud ja natuke elukogemust kuda lastele võimalikult erinevaid ringe tema oskused keskenduda ja sooritada duda ainult vaimse poole arendamisele. Et inimene oleks vaimselt kogunenud. Olen töötanud erinevates ja huvialatunde. Samuti peavad need võimalikult hea tulemus. Nende alade ja füüsiliselt tugev, on vaja regulaarselt liikuda: sport arendab ehitus- ja tööstusorganisatsioonides, ringitunnid olema kättesaadavad kõigile leidmisel ja võimaluste andmisel lastele lihaseid ja luid, parandab kehaehitust ja kehahoiakut, kiirendab juhtinud ise firmat ja olnud ka lihtne lastele hoolimata perekonna majandus- püüan ka edaspidi oma panuse anda. ajuhapniku- ja verevarustust. Pärast sportimist on pea selge ja töömees. Praegu töötan Peetri Laste- likust olukorrast. Üheks näiteks võiks tuua taasiseseis- õppimine hõlpsam – seda on tundnud iga spordisõber. aed-Põhikoolis haldusjuhina. vunud Eesti jalgpallikoondise, kus peale Tänu spordile on inimene enesekindlam. Sportides õpitakse püsti- Olen suur spordifanaatik. Kasvasin väga raskete füüsiliste treeningute olid ette tama iseendale eesmärke ja selle nimel pühendunult tööd tegema. Olles eelnevalt paar aastat töötanud Rae sportlikus viielapselises perekonnas ja nähtud ka maletreeningud, sest kui sa ei Kõik see on vajalik ka igapäevaelus. Sport on meeskonnatöö (ka vallavalitsuses haridus-, sotsiaal-, spor- praegu püüan oma oskusi nooremale mõtle oma järgmist sammu ette, ei individuaalalade puhul). Igal sportlasel on treener/treenerid ja di- ja kultuuriala abivallavanemana, tun- generatsioonile edasi anda. Hetkel olen pruugi sa ka elus saavutada endale terve rida tugiisikuid. Edasijõudnud sportlased on laia silmaringiga, nen nii selle valdkonna häid kui ka nõrku Peetri ja Lagedi koolis mõttemängude seatud eesmärke. Niisiis, kui laps kuna nad käivad tihti võistlustel ja laagrites ning suhtlevad erine- külgi. Minu ajal alustasime mudilaste ringi juht. Mõttemängude alla kuuluvad suudab pool tundi rahulikult malelaua vate inimestega erinevatest kultuuridest. toetamisega, samuti uue Peetri lasteaia kindlasti male (oman nii treeneri kui taga istuda ja mõelda, siis suudab ja põhikooli ning Jüri gümnaasiumimaja ka kohtuniku litsentsi), kabe, sudoku, ta ka matemaatikatunnis kontrolltöö Rae vallas on sport alati au sees olnud. Meil on viimastel aastatel projekteerimisega. Lisaks moodusta- gumoku, aga ka lihtsamad vanaemadelt tegemisele keskenduda. sportimistingimused järjest paranenud, ehitatud on spordihooned sime Assakule koolimaja vanasse ossa ja vanaisadelt õpitud mängud nagu nur- ja rajatud liikumisrajad. Spordirajatiste ehitamisesse on jätkuvalt uued lasteaiarühmad. gast-nurka, nips, hunti ja lammast jne. Alevikus on asutud ka noortekeskust vaja investeerida, et igal valla inimesel oleks võimalik sportida kodu Neid mänge olen proovinud mängida ka ja perearstikeskust planeerima. Toetan lähedal. Samuti on vaja muuta sporditoetustesüsteemi noortele. Puudu on aga Peetri alevikus korralik lasteaialastega ja, üllatus-üllatus, need seda algatust igati, sest noortele on Peale praegu toimiva spordi- ja huvitegevustoetuse tuleb luua spordihoone. Kuna alevik on noor ja tulid ka neil hästi välja. kindlasti vaja kokkusaamis- ja ürituste spordikool. Spordikool peaks olema praeguse Rae huvialakooli arenev, siis kõik soovijad lihtsalt ei korraldamise ruume. Loodan, et Peetri üks sektsioon. Spordikool annab kindluse ja tagab jätkusuutlik- mahu koolimaja ja lasteaia saalidesse Leian, et lastele on kindlasti vaja pak- alevikust saab meile kõigile üks tore ja kuse, mida väikestel spordiklubidel pole võimalik teha. Spordikooli kehakultuuriga tegelema. Leian samas, kuda üht individuaalala ja teist võist- soe kodu, kus on turvaline ja hea treeneritel on kindel palk ja sotsiaalsed garantiid, mis võimaldavad et laste aja ja ringide arvelt seda teha ei kondlikku. Võistkondlikus alas õpib laps elada. pühenduda põhitööle – laste treenimisele. Samuti võimaldab see tohiks. hindama ja arvestama teiste lastega meil Rae valda meelitada parimaid treenereid-spetsialiste! On väga oluline, et inimene saaks liikumisharjumuse juba lapsena. Siinkohal saab appi tulla koolisport. Koolisport ei ole tippsport, vaid on mõeldud kõigile õpilastele. Kõige rohkem mõjutavad noori perekond, sõbrad ja õpetajad. Kaasõpilaste eeskuju ei tasu alahinnata. Tihti tulevad lapsed treeningutele just klassivenna või -õe kutsel. Jüri gümnaasiumi poiste võistkond osales 2013. aasta suvel koolide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Tšehhis. Meie võistkonda ei kuulunud mitte ühtegi kergejõustiklast – oli suusa- taja, jalgpallur ja korvpallipoisid. Rae valla koolidel on ka tulevikus võimalik sellistest võistlustest osa võtta. Loodetavasti annab see teadmine ka teistele õpilastele tõuke rohkem sporti teha. 19-aastasel noorel peaks olema välja kujunenud aktiivne sportimisharju- mus, n-ö sõltuvus aktiivsest eluviisist. See aitab püsida tervemana ja areneda edasi ka vaimselt! RAE VALLA JALGRATTATEEDE KAART MART VÕRKLAEV Kandidaat nr 181 Vanus: 29 Haridus: EESTI MAAÜLIKOOL, geodeesia Töö: Rae vallavalitsus, vallavanem Piirkond: Rae vald

Rae vallas olgu kõigil hea!

Mart on suurepärane suhtleja. Vähe sellest, et ta oskab iga tavaliselt vähemalt kaks–kolm aastat tõsist tööd alates inimesega jutule saada, oskab ta ka inimesi ära kuulata ja planeeringutest kuni hangeteni välja. on õppinud „ei” ütlema. Ometi tuli talle vallavanema ametis üllatusena, et inimesed tulevad väga tihti rääkima, tunnus- Mart on veendunud, et valla tegemisi tuleb kavandada pikas tama ja head sõna ütlema. perspektiivis, visioon peab olema selge ja plaanid ei tohi piirduda vaid ühe valimisperioodiga. Mardile ta töö meeldib, Tema aktiivne loomus avaldus juba koolipõlves, kui ta juhtis tal on tahet ja kindlust jätkata vallavanemana ka edaspidi. Jüri gümnaasiumi õpilasomavalitsust ja korraldas õpilas- firma tegevust. Mardi julget pealehakkamist, kohanemis- Vallajuhi tööpäevad on pikad. Valla erinevad sündmused võimet ja suhtlemisoskust kinnitab seik, et ta läks pärast sisustavad sageli ka õhtud ja nädalavahetused, lisaks tahab sõjaväeteenistust Eesti mereväes USA-sse raamatumüüja- Mart kursis olla sellega, mida teistes piirkondades tehakse na tööle, et õpinguteks raha koguda. Hulljulget ettevõtmist – ainult üksi pingutades kaugele ei jõua. kroonis edu. Järjest enam on Mart enda jaoks avastanud tervisespordi Vallavanemana peab Mart oluliseks info liikumist, et tegemise vajalikkuse. Et tööpäeva pinget leevendada, vallarahvas teaks, mis vallas tehakse, kui kaugel on sõidab Mart suvisel ajal rattaga, talvel aga suusatab. Juba erinevate tööde käik ja millised on plaanid. Mida paremini 2013 talvel saab nautida ca viie kilomeetri pikkust valgus- info inimeseni jõuab, seda lihtsam on vallaelanikul oma tatud suusarada praktiliselt Jüri aleviku keskel. Mart leiab, igapäevast elu toimetada. Nii on põhjalikult uuendatud et sarnast suurprojekti oleks lisaks Jüri alevikule vaja ka valla kodulehekülge, pidevalt jagab teavet valla Facebooki Peetri aleviku ja Järveküla küla lähistel, sest tervisesporti infovoog. Ja vallal on, millest rääkida – uudisväärtuslikku peab inimene saama teha oma kodu lähedal. koguneb praktiliselt iga päev. Soojal ajal armastab Mart sõita ka oma kummipaadiga Valla viimase aasta tööde maht on nii investeeringute kui ka Eesti mõnusates paikades. Tõsi, sageli on tal sealgi arvuti töös olevate objektide osas suurim. Samas jääb suur osa kaasas. vallajuhi igapäevasest tööst varju. Inimene märkab, kui uue lasteaia seinad hakkavad kerkima, kuid ehitusele eelneb 24 Inimene PAREM RAE VALD Inimene 25 GERLI NURMS HENRI AUSMAA Kandidaat nr 182 Kandidaat nr 183 Vanus: 25 Vanus: 30 Haridus: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, avalik haldus Amet: korvpalliklubi Rae Koss tegevjuht, Töö: Sotsiaalministeerium, ministri nõunik Eesti Koolispordi Liidu projektijuht Piirkond: Peetri Haridus: TALLINNA ÜLIKOOL, rekreatsioonikoraldus (2009) Pere: tütar

TERVIS LOEB! Seetõttu korraldab klubi sageli perepäevi, ühiseid matku jms. Samas julgustab Henri poisse end eri Läänemaalt pärit Gerli aktiivne eluhoiak viis ta juba päris Terviseteemat peab Gerli südamelähedaseks ka töövälisel Sport kasvatab inimest! valdkondades proovile panema – kossupoisil peab varases eas Reformierakonna noorte sekka – see oli ajal ja tulevikus plaanib ta ennast selles valdkonnas täien- Henri on suure osa oma elust pühendanud spordile. aega jaguma ka füüsikaolümpiaadiks või rahva- Haapsalus praktiliselt ainuke võimalus ise noorte elu dada. Ta on mänginud ise profisportlasena korvpalli ja tantsuks. korraldamises kaasa rääkida. Sellest ajast sai alguse ka praegu on ta Rae Kossu tegevjuht ja treener, koordi- tava osaleda erinevates heategevuslikes ettevõtmistes. Gerli meelest on Rae valla elukeskkond ideaalilähedane. neerib Eesti Koolispordi Liidus korvpalli valdkonda, Eesti Koolispordi Liidus koordineerib Henri korvpal- Nüüdseks on Gerli noorteühendusest välja kasvanud, kuid Siiski peab ta vajalikuks sportimisvõimalusi laiendada, olgu kuulub Eesti Korvpalliliidu juhatusse ja Rahvusvahe- livõistlusi ja koolide tervisepäevi. Liidu ettevõtmistel tegutseb erakonnas energiliselt edasi. selleks terviserajad, jalgrattateed, tennisehall või spordi- lise Koolispordi Föderatsiooni korvpalli on oluline koht võimalikult paljude laste kaasahaara- keskus. Arvestades Rae valla elanike arvu, tuleks rajada tehnilisse komisjoni. mises – võistkonnad on suured ja oma kooli tulevad Sotsiaalministeeriumi nõunikuna on Gerli tööpäevad Peetrisse ja arendada Jüri tervisekeskust nii, et lisaks esindama needki, kes iga päev trenni ei tee. äärmiselt eripalgelised ja tihedad. Kuna sotsiaalministee- perearstidele tegutseksid tervisekeskustes ka näiteks Olulisim on ehk see, et ta on suutnud rium hõlmab endas sotsiaal-, tervishoiu ja töövaldkonda, füsioterapeut ja ämmaemand – et inimene paljud meie valla noored spordi juurde Henri tunneb suurt uhkust Ausmaa perekoori puutub ta kokku väga laia teemaderingiga. Töö nõuab kiiret saaks vajaliku info kätte ja protseduurid tuua. Tänaseks treenib Rae Kossus 80 last üle, kuhu kuuluvad tema vanavanemate järeltuli- kohanemis- ja reageerimisvõimet, tööpäevad venivad tehtud ühes kohas. Peetrist ja Jürist. Henri kindel plaan on jad. Ausmaade perekoor on unikaalne juba seetõttu, sageli pikemaks kui kaheksa tundi. Gerlile kõik klubi laiendada Vaita ja Lagedile ning tuua et oli esimene perekoor, kes pääses laulupeole. see aga sobib – saadud kogemus on pingutust Vabal ajal on Gerli kireks reisimine – omal käel ka tüdru- kud korvpalli juurde. Musikaalne suguvõsa hoiab väga väärt. võõraid maid avastades saab elust ja inimestest Oma pois- tele on ta nii kokku ja koos lauldakse igal pere- hoopis teise pildi. Kodus olles meeldib talle treeneri, vanema tähtpäeval ning aeg-ajalt esine aga lugeda, eelkõige reisikirju ja ajaloo- sõbra kui takse teistelegi. alaseid raamatuid. Ja nädalaplaani mahub vahel ka alati ka mõni jooksuring. lapsevanema Henri seisab kogu hingest eest – koos selle eest, et sportimistingi- veedetud mused Rae vallas laieneks, terviserajad valmiks, et aeg ei piirdu kaugeltki lapsed ja vanemad saaks vaid treeningutega. kodu lähedal tervislikult Henri usub, et lapse aega sisustada. Henri edukus sportlasena eestvõttel kerkis sõltub paljuski sellest, Jürisse Tiigi tänavale kuivõrd suudab laste mänguväljak. treener kaasa tõmmata. PAREM RAE VALD

KAI LASN ANDRUS ANSIP Kandidaat nr 185 Vanus: 23 Haridus: Jüri gümnaasium (2009), TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, soojusenergeetika Töö: Sweco Projekt AS projekteerija Pere: suhtes Piirkond: Jüri Usalda südant ja sisetunnet! Andrust iseloomustab ehk kõige paremini fakt, et enam kui poole oma elust on ta mänginud Arsise käsikellade ans- Kandidaat nr 184 amblis. Kui iga muusikariista valdamine nõuab järjepidevat Vanus: 43 harjutamist, siis käsikellade ansambli puhul on lisaks Haridus: PÄRNU-JAAGUPI KESKKOOL (1988), ETKVL kutsekeskkool (1989) järjepidevusele vaja tohutult meeskonnatööd ja üksteist Töö: Rae vallavalitsus, spetsialist toetada. Pere: vabaabielus, tütar Piirkond: Lagedi Ansambliliikme asendamine on peaaegu välistatud, samuti proovidest viilimine – 13 noort harjutavad Aivar Mäe juhendamisel vähemalt korra nädalas ja nii juba 12 aastat! Külaelus on hing! Proovidesse tullakse kokku üle Eesti, planeerides oma tegemisi proovide ja esinemiste järgi. Kontsertreisidega on Kai on energiline ja aktiivne igal alal. Aastatel 2006–2011 oli alates lasteaiajärjekorrast kuni koolibussi marsruudini tehtud ring peale Eestimaale ja mitmeid käike ka teistesse Kai Lagedi alevikuvanem, ta kuulub endiselt Lagedi aleviku välja. Et oma kogemusi maksimaalselt ära kasutada, on riikidesse. eestseisusesse. Viimane suurem töö koos alevikuaktiiviga Kai Rae vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige Andruse teeneks võib lugeda Jüri gümnaasiumi poiste- oli Lagedi arengukava uuendamine. ning Lagedi põhikooli hoolekogu liige. bändide traditsiooni algatamist. Soovist tuua koolitege- mistesse rohkem sisu, organiseeris ta bändi, ajas välja Kai on hingega külaliikumise edendamise juures. Ta on Viimastel aastatel on Kai harjunud igal õhtul tunnise ratta- vajaliku tehnika, oli hiljem koolisündmustel helitehnikuks, alati Lagedi aleviku üritustel korraldaja ja kaasalööja. Kaid sõidutiiru tegema. Mõnusa seltskonnaga on ta osalenud korraldas pidusid ja aktuseid. rõõmustab, et Lagedi ettevõtmistes osaleb üha rohkem ka suurematel rattaüritustel. Sealhulgas on ta viimasel ümbritsevate külade elanikke. kolmel aastal osalenud rattaretkedel erinevates maa- Tema igapäevane töö ja õpingud on aga hoopis muusika- kondades, Fakto Auto Tallinna rahvasõitudel ja viimase kauged: tal on pooleli õpingud ülikoolis soojusenergeetika MTÜ Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Seltsi liikmena aasta jooksul Tartu rattamaratonil ja Tartu rattarallil. Kai erialal ning ta teeb kooli kõrvalt ka samas valdkonnas tööd. külastab Kai hea meelega ka teiste külade ja alevike sõnul on tervis tähtis ja rattasõit annab hädavajalikku Nüüdseks on Andrus praktikandistaatusest välja kasvanud sündmusi, nii koduvallas kui ka väljaspool. Ühelt poolt on toonust. ja koostab vastutusrikkaid projekte. huvitav näha, mida teised teevad, samas saab nii koge- Andrus seisab Rae valla ettevõtliku noore eest – ta tahab, musi juurde ja kõike seda ka teistega jagada. Kai on olnud Tubasema aja hõivab aga käsitöö: viimasel ajal eriti Haap- et noortel oleks rohkem võimalusi oma elu sisukamaks mitmel aastal „Teeme ära!” talgute kohapealne eestvedaja. salu stiilis kootud sallid-rätikud. Erinevaid käsitöövõtteid muuta, ja et noored neid võimalusi ka ära kasutaks. Kohalike elanikega üheskoos on korrastatud alevikus teab Kai palju ja koos MTÜ-ga Vanad ja Noored korraldatud Andruse arvates saab ainult inimene ise oma elu huvita- raudtee- ja tänavaääri, vana parki ja põhikooli ümbrust. töötubades on ta neid ka teistele jaganud. vamaks ja paremaks teha, seda ei saa teha käsukorras. Tuleb leida üles aktiivsed inimesed ja nende tegemisi Valla haridusametnikuna on ta hästi kursis lasteaedades ja Kai soovib, et valla tasandil tehtavad otsused oleksid selged toetada, et Rae vald ei muutuks vaid magalaks. koolides toimuvaga. Kai on esimene, kelle poole pöörduvad ja hästi arusaadavad. Et Lagedi alevikus saaksid Jaama rahulolematud lapsevanemad. Alati üritab ta leida parima ja Betooni tänava äärde kõnniteed ja valmiks Lagedi–Jüri Andrusel endal vaba aja sisustamisega muret pole: suusa- lahenduse emade-isade kõige erinevamatele muredele, kergliiklustee. tamine talvel, rattasõit ja muruniitmine suvel ning mõnus sõpruskond aasta ringi täidavad ta vabad tunnid. Endel tunneb valla elu ja juhtimist läbi ja lõhki. Esi- ENDEL ALBIN mest korda kandideeris ta vallavolikokku 1999. aastal NATALIA ja osutus kohe ka valituks. Praeguses vallavolikogus Kandidaat nr 186 juhib ta majandus- ja eelarvekomisjoni, seega teab ta Vanus: 61 ka valla rahakoti peensusi. Endel arvab, et Rae vald on Amet: AS-i Pakar juhataja KAPTYUG Haridus: kõrgem, LENINGRADI (Peterburi) eelarvesse raha teenimise võimalusi kasutanud hästi ja POLITOLOOGIA INSTITUUT (1992) õigel ajal ning raha kasutamine on olnud otstarbekas. Kandidaat nr 187 Pere: abielus, viis last Aga talle pole tuttav ainult majanduspool – Endel on Vanus: 33 Elukoht: Jüri viie tütre isa, kellest kolm elavad Rae vallas, ning Haridus: JÕHVI KUTSEHARIDUSKESKUS, kokk (1999) neljale lapsele vanaisa. Seega teab ta hästi lasteaedade Töö: G4S sularahadivisjon, ja koolidega seotud muresid. vanemkassiir (hetkel Majandada tuleb lapsehoolduspuhkusel) Endlile meeldivad uued ideed ja värsked lahendused, Pere: vabaabielus, kaks poega mõistlikult! mis teevad elu lihtsamaks ja huvitavamaks. Ta on val- Piirkond: Jüri mis neid ka julgelt katsetama. Seejuures ei tee ta seda pea pilvedes, vaid alati täpselt ja kainelt kalkuleerides. Ei ole kaugeltki juhus, et Eesti kolm esimest lüpsi- robotit pandi tööle just tema juhitavas piimafarmis. Ja need töötavad hästi. Seda tõestab ka see, et möödunud seitsme aasta jooksul on Eestis tööle rakendatud pea 200 lüpsirobotit, millega lüpstakse Eestis iga seitsmes piimalehm. Kõik pere ja laste heaks! Viimasel ajal on Endlil veel üks hobi, mida harrastab iseenda rõõmuks ja järeltulevate põlvede kasuks: ta on istutanud 1300 maarjakaske. Jõhvist pärit Natalia sattus Rae valda tänu elukaasla- Natalia peab hädavajalikuks tagada igale lapsele Rae sele 15 aastat tagasi. Esimesed kuud käis neiu sõna- vallas lasteaiakoht ja võimalus käia kodu lähedal koolis. Varasematel aegadel on Endlil väga palju aega kulunud raamatuga ringi, kuid poole aasta pärast oli eesti keel Väga oluliseks peab ta huvitegevuse kättesaadavust – spordiga tegelemisele. Viimasel ajal ta spordiga enam suus. Natuke rohkem võttis aega kohanemine inimeste seda, et huviringide valik oleks lai ja lapsed saaks sporti aktiivselt ei tegele – mõningane kartus vigastuste ees, ja keskkonnaga, kuid nüüdseks on ta ainsaks ja õigeks teha kodu lähedal, sest lapsevanemate igapäeva ikkagi noor pensionär. Füüsilise koormuse saab ta kätte igapäevatöös ja kodustes toimetustes. Kuid koduks Rae vald. „taksoteenus” lapsi ringidesse ja trennidesse viies aktiivne tugitoolisportlane on Endel edasi. Eriti paelu- röövib vanematelt väärtuslikku aega. vaks peab ta vormelit, jalgpalli ja kergejõustikku. Natalia on läbi ja lõhki pere- ja koduinimene: ta teeb Viimasel ajal, tänu kangete Eesti meeste, Rein Taara- kõik, et abikaasal ja lastel oleks kodus mõnus ja Natalia sõidab hea meelega jalgrattaga, käib sageli mäe ja Tanel Kangerti väga headele tulemustele, ka hubane. Esimese lapse sündides jäi tagaplaanile ka rullitamas, teeb kepikõndi ja on õnnelik, et kogu nende jalgrattasõitu. erialane töö, sest Natalia usub, et kodune toetus ja ema pere on sportliku ja terve elustiiliga. Pikemate ratta-

Endlil on kindel seisukoht, et kergliiklusteede võrgus- hool on väikestele lastele kõige olulisem. Natalia toime- sõitude jaoks peab ta hädavajalikuks jalgrattateede tiku puudumine on jätkuvalt üks suuremaid kitsaskohti tab hea meelega nii köögis kui ka aias, käib lastega võrgustikku, kus ka lastel on turvaline rattaga sõita. Rae vallas. Valla sees peab saama ka autota ohutult huviringides ja sageli näeb teda koos perega erinevatel liigelda, selleks tuleb välja ehitada võimalikult palju üritustel Rae vallas. vallasiseseid kõnni- ja jalgrattateid.

PAREM RAE VALD Inimene 31 KAIDO KIVISTIK HELEN KÜBAR Kandidaat nr 189 Vanus: 28 aastat Haridus: TARTU ÜLIKOOL, geenitehnoloogia Töö: Ida-Tallinna keskhaigla IT-teenistus, arendusgrupi analüütik Pere: abielus, kaks last Kes teeb, see jõuab!

Tartumaalt Tõraverest pärit Helen võlub mitmekülgsusega – geenid ja muusika, infotehnoloogia ja sport, lapsed ja kogukond. Mees, kes elab põhimõteteta, Aga algusest. Helen on lõpetanud Nõo reaalgümnaasiumi, ühe aasta elas ta Londonis, kus otsis oma edaspidiseks tegevuseks kindlat sihti ja sai hindamatuid kogemusi nii elab tulevikuta! lapsi hoides kui ka toitlustusfirmas töötades. Helen on õppinud koorijuhtimist ja lõpetanud Tartu ülikooli geenitehnoloogia erialal. Hetkel kuulub tema tööülesannete hulka labori infosüsteemi arendamine.

Kandidaat nr 188 Muusika on Helenit köitnud päris pisikesest peale. Praegu Vanus: 34 laulab Helen Rae kammerkooris, kus ta täidab ka koori- Töö: AS Rudus, tehnikajuht vanema kohuseid. Samas jagub aega ka spordile – Helen Haridus: EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR, tootmisjuhtimine (2007) kuulub Rae valla võrkpalli võistkonda ning tegeleb ka Pere: vabaabielus, kaks tütart Piirkond: Jüri maastikurattasõiduga.

Kaido on otsekohene ja konkreetne mees, kes ütleb välja 2012. aastast on Kaido AS Elveso nõukogu liige, 2011. aas- Peetris elab Helen alates 2009. aastast, selle aja jooksul nii hea kui ka halva. Kui on vaja midagi ära teha, siis on tast aga vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige. on tal tekkinud selge seisukoht, mida ta tahab ja saab ise ta valmis korraldama ja tegema. Nii tegi ta korteriühistut teha, et elu Rae vallas veel mõnusamaks muuta. Väikeste juhtides korda oma kodumaja ja rajas maja ette ka Kaido hobide nimekiri on pikk ja uskumatult mitmekülgne: laste emana usub ta, et lasteaiakohtade probleemi mõist- parkimisplatsi. Möödunud talvel sai teoks aga veel üks jäähoki ja jalgpall, mäe- ja murdmaasuusatamine, rat- likuks lahendamiseks peab enam kuulama lastevanemate Kaido idee – ta aitas Jüri staadionile rajada uisuväljaku. tasõit. Lisaks lööb ta kaasa Kalev Cramo tantsutiimis, on häält. Tõsi, seal oli isiklik huvi mängus, Kaido on nimelt kirglik täiskasvanuna õppinud akordionimängu ja loomulikult hokimängija. reisib! Kusjuures teda ei kohta basseini veerel päikese- Helen usub, et palju saab teha koostöös – igaks ettevõt- vanne võtmas – Kaidot tõmbavad pisut metsikumad paigad miseks polegi vaja suurt rahakotti, vaid kindlat tahet ja os- Kirglikult suhtub Kaido ka oma töösse. Talle südamelähe- ja põnevust pakkuvad matkad. Viimased reisid on viinud kust probleemi märgata ja selle lahendamiseks häid ideid dane töö on tõsta turvalisust ehitusalal, nii on ta koolitus- pigem Venemaale. leida. Ta peab oluliseks, et nii lapsed kui ka täiskasvanud tega tõstnud inimeste teadlikkust tööohutuse osas ja juu- saaks oma vaba aega mõnusalt kodu lähedal veeta, selleks rutanud iga töötaja koolitamise teatud arvu tunde aastas. tuleb aga luua võimalikult erinevaid võimalusi: näiteringid, Sportliku inimesena seisab ta selle eest, et sportimis- noortebändid, tuua alevikesse kontserte ja etendusi, rajada Kaido on olnud suviste Rae valla õpilasmalevate korralda- võimalused Jüris ja Peetris laieneksid, et areneks tervise- sportimis- ja vabaaja veetmise kohti ka murdeeas lastele. misel ettevõtjapoolne vedaja. Kuigi täiskasvanutega on radade võrgustik ning valmiks rattatee Jürist Tallinna. Helen on valmis oma aega ja energiat pühendama, et seda lihtsam töötada, leiab Kaido, et noortele on töökasvatus Kaido usub, et asjaajamist vallas saab veelgi lihtsamaks kõike saavutada. hädavajalik. muuta ja alevikke raskeveokitest säästa. 32 Inimene RAMSES ALLIKSOO Kandidaat nr 190 Vanus: 39 Töö: maksu- ja tolliametis osakonnajuhataja Haridus: kõrgem Pere: kolm last Piirkond: Lagedi Koduvalla unistused soovideks, soovid tegudeks! Kuus aastat on Ramses olnud Veneküla külavanem – Talle ei meeldi valetamine ja varjamine, mistõttu on tema selleks, et olla kindel, et selles imeilusas Tallinna-äärses kindel soov tagada läbipaistev ja usaldusväärne asja- kohakeses oleks hea elada nii vanadel kui ka noortel. Ei ole ajamine ka oma koduvallas. Ramsese hinnangul on nii, et olulised on ainult tööjõulised inimesed, ei ole nii, et usaldus midagi, mis tuleb välja teenida. Ja mis on koostöö oluline on ainult Tallinn. tähtsaim eeldus. Ramses on veendunud, et vallavalitsus ja kõik vallaametnikud peavad olema vallaelanike teenis- MEELIS KASEMAA Rae valla inimeste unistused ja mured on Ramsesele tuses, mitte vastupidi. kõige südamelähedasemad. Siin ei ole keegi „nemad”, vaid Kandidaat nr 191 oleme ühine „meie”. Seepärast tunneb Ramses kohustust Ramses on kolme lapse isa, aga ka ise laps ja lapselaps. Vanus: 38 Haridus: EESTI MEREAKADEEMIA ja tahet olla selle piirkonna inimeste häälekandja kohalikus Seetõttu peab ta turvalisust oma koduvallas väga oluliseks. Töö: AS Elveso juhatuse liige volikogus. Selleks, et meie kõikide pereliikmed jõuaksid õhtul tagasi Pere: vabaabielus, kaks poega koju, peab laste koolitee olema valgustatud ja turvaline, Ramsesel on kõrgharidus ärijuhtimises, õppinud on ta Piirkond: Rae vald liiklus ohutu, konstaabel jõudma igasse valla nurka õigel õigusteadust ja lõpetamisel on magistrikraad haldusjuhti- ajal ja vald peab võimaldama korraliku bussiliikluse. mises. Üle kümne aasta on Ramses töötanud aga avalikus Ramses on veendunud, et üheskoos on võimalik muuta sektoris riikliku järelevalve alal, mis muudab ta tähele- Sisukad vaba aja veetmise võimalused kõigile! palju – unistused soovideks ja soovid tegudeks! panelikuks ka väljaspool tööaega. Meelis on Rae valla tegemistes kaasa löönud juba enam Gustav tantsib kooli kõrvalt Estonia teatri etendustel, kui kümme aastat – alates 2000. aastast on ta vallavoli- noorem poeg Kaspar on aga aktiivne jalgpallur. Siit on pärit kogu liige, aastatel 2004–2012 oli Rae abivallavanem. Just ka Meelise soovunelm: rajada Rae valda jalgpalli sisehall, seetõttu teab ta ilmselt kõige paremini Rae valla viimaste et lapsed ja täiskasvanud saaks ka talvel palli taga ajada. suuremate ehituste köögipoolt. Just tema on olnud valla- Meelis väärtustab meeskonnatööd. Koostööoskus, poolne esindaja Jüri gümnaasiumi, Peetri kooli, Lagedi oskus teistega arvestada ja oma ego vajalikul hetkel maha kooli, Õie lasteaia ja Taaramäe lasteaia projekteerimis- ja suruda aitab kaasa ka tema harrastustes: võrkpallis ja ehituskoosolekutel. Ja mitte vaid laua taga – Meelis teab avamerepurjetamises. nende hoonete iga ruutmeetrit ja nurgatagust. Tema käe all on jätkunud ka teede ja trasside ehitamine. Veskitaguse elanikuna usub Meelis, et Rae vallas pole Praegusel ametipostil Elvesos on ta hoolt kandud selle tõmbekeskusi ja äärealasid, hea elukeskkond on oluline eest, et kaotada Peetrile „kuulsust” toonud uputuste igas külas ja alevis. Oma panuse kohaliku elu sisukamaks probleem. Tänaseks ongi puhastatud kraavid, rajatud muutmiseks on Meelis andnud Veskitaguse paadilaenu- sadeveetrassid, drenaažid ja ühendused pumplaga ning tuse loomisega. Et inimesed saaks kodu lähedal vaba aega üleujutusohtu enam pole. Sama töö on käimas Kopli külas sisukaks ja meeldivaks muuta ja oma tervise eest hoolt ja sügiseks saab ka Kopli küla uputustevabaks. kanda, peab Meelis hädavajalikuks Jüri spordikeskuse laiendamist, Peetrisse spordikompleksi rajamist ja rattatee Isiklikus plaanis on Meelise viimaste aastate kõrghetked väljaehitamist marsruudil Jüri–Peetri–Tallinn. seotud aga hoopis oma lastega: tema vanem poeg Karl- 34 Inimene PAREM RAE VALD Inimene 35 RELIKA VODJA AIVO HOMMIK Kandidaat nr 192 Kandidaat nr 193 Vanus: 30 Vanus: 45 Töö: OÜ Põnnila tegevdirektor Haridus: TALLINNA POLÜTEHNILINE INSTITUUT (1989), insener Haridus: KUNDA KESKKOOL (reisiteenindaja lisaeriala) Töö: Peetri lasteaed-põhikool, haldusjuht, maletreener Pere: vabaabielus, tütar ja poeg Pere: kaks poega Kant: Peetri alevik Piirkond: Peetri Lapsed on kalleim vara! Julge otsustada ja suuda vastutada

Kõik, kes Relikat rohkem tunnevad, on märganud, et tema Aivo on mitmekülgne mees. Ta käivitab edukalt projekte, sees on peidus „lastemagnet”. Juba päris väiksena soovis orienteerub eelarvenumbrites, korraldab spordivõistlusi, Relika saada lasteaiakasvatajaks või kooliõpetajaks – õpetab lapsi ja läbib ekstreemmatku. Abivallavanemana nüüdseks on lapsed ta töö, hobi kui ka pere. korraldas ta kaks aastat Rae valla haridus- ja sotsiaalelu, tal on olemas töökogemus Võhma linnavolikogust ja linnavalit- Kolm aastat tagasi, masu madalaimas punktis, võttis Relika susest. Ta teab täpselt, kuidas on vaja eelarvet tasakaalus julguse kokku ja asutas koos hea kaaslasega Peetri esimese hoida, on koostanud linna ja haridusasutuste aastaeelar- ametliku laste päevahoiu, Põnnila OÜ. Dokumentide rivi, mil- veid. Hea juhtimiskogemuse sai Aivo ehitusfirma eesotsas lest tuli läbi närida, oli märkimisväärne, kuid tehtud sai seegi. olles. Tema suurepärase suhtlemisoskuse tõestuseks on Kõige keerukamaks osutus hoopis info levitamine. Nüüd, mil pikaajaline edukas töö müügiinimesena. esimene rühmatäis lapsi juba „päris” lasteaias käib, teab Relika, et parim reklaam on vanemate rahuolu. Ja õnnelikke Kasvatades üksi kaht poega, teab Aivo täpselt lastega seon- lapsevanemaid jagub. duvaid rõõme ja muresid. Lastesse panustab ta oma vaba aega ka praegu, tema käe all õpivad mõttemängude (kabe, Kuigi ametinimetuselt tegevdirektor, tuleb lastehoius kõike male, sudoku jt) ringis sadakond last Peetrist ja Lagedilt, ta teha: unejuttu lugeda ja paitusega lohutada, eelarveid ja korraldab koolidevahelisi kabeturniire. Ja mis oluline – päevakava koostada, muru niita. Relika peab oluliseks, et lastega klapib Aivo imehästi. Tema teeneks võib lugeda päevahoius saab iga laps piisavalt tähelepanu, iga lapse seda, et osades klassides on male suisa tunniplaanis. vajaduste ja eripäraga arvestatakse ja ema-isa saavad rahuliku südamega tööle minna. Aivo südameasjaks on see, et iga laps saaks tegeleda endale sobiva spordi- või huvialaga ja see ei takerduks Relika on kaasa rääkinud Rae valla lastehoiuteemalisel rahapuuduse taha. Samuti seisab ta selle eest, et koolitoit ja ümarlaual ja on seda meelt, et lastehoidu saaks korraldada -transport oleks Rae vallas gümnaasiumi lõpuni tausta. paindlikumalt ja mitmekesisemalt – selliselt, et lapsed Peetri elanikuna aitab ta kaasa kodulähedaste sportimis- oleksid õnnelikud ja vanemad rahul. Selle teemaga tegeleb ta võimaluste loomisele – tema initsiatiivil rajati Peetri kooli kindlasti ka edaspidi. ette liuväli ja hooldati kogu talve suusaradasid Peetris. Aivot ei pea kunagi pikalt paluma, tavaliselt märkab ta esimese- Relika enda peres kasvab kaheaastane poeg ja kümneaastane na, mida on vaja teha, ja abivalmilt on ta alati nõus erine- tütar ja seetõttu on ta vägagi kursis ka koolilaste eluga ja teab, vates ettevõtmistes käe külge panema. kui väga ootavad Peetri lapsed noortekeskust ja lahedamaid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Relika aitab sellele kõigele Et seda kõike jõuda, hoiab Aivo end vormis harrastades igati kaasa. erinevaid spordialasid, jooksust hokini ja maleni. 36 Inimene PAREM RAE VALD SIRJE KÖÖP MADIS SARIK Kandidaat nr 194 Kandidaat nr 195 Vanus: 58 Vanus: 49 Haridus: TALLINNA ÜLIKOOL (Eduard Vilde nimeline Tallinna pedagoogiline Haridus: TALLINNA PEDAGOOGILINE instituut), infoteadused (1979) INSTITUUT, tööõpetus Töö: FCR Media AS, koolitusspetsialist Töö: Rae vallavalitsus, abivallavanem Pere: abielus, kolm last, kolm lapselast Pere: abielus, täiskasvanud lapsed Piirkond: Järveküla Piirkond: Rae vald Alati saab paremini! Olgem ikka optimistid! Elu on Sirjet elama viinud Eestimaa erinevatesse paika- Sirje on pärit suurest perest, tema jaoks on peresuhted desse. Ta on sündinud Kiviõlis, koolis käinud Järvamaal, ülimalt olulised. Tema suur suguvõsa hoiab väga kokku, elanud pikalt Tallinnas ja Hiiumaal. Erinevates keskkon- ühiselt tähistatakse kõiki sünnipäevi, tähtpäevi, koos ol- dades elamine on talle palju juurde andnud: oskuse koha- lakse mures ja rõõmus. Juba teadmine, et alati on, kelle neda oludega, erinevate elustiilidega, saada inimestega poole pöörduda, annab tuge ja kindlust. Sirje vaatevinklist Kui Madis midagi teha lubab, siis võib kindel olla, et see kontakti ja kogutud suhteid ka hoida. on ka Rae vald kui üks suur pere, kus kõigil peab hea elada olema. Selleks soovib ta anda oma panuse Rae valla pare- ka tehtud saab. Ja tegelikult natuke suuremalt, paremini, lahedamalt, kui esialgne plaan ette nägi. Seda ilma liigsete Viimased üheksa aastat on Sirje elanud Järvekülas ja näi- maks muutmiseks. nud selle piirkonna kiiret arengut. Tema jaoks on Järveküla koosolekute, projektide, arutamiste ja bürokraatiata. haruldaselt hea paik, kus elada, või nagu ta ise ütleb: „Kaks Kuigi Madis on olnud nii ettevõtja, tippjuht kui ka spordi- ühes – ühekorraga linnas ja maal”. juht, on ta tegelikult õpetaja. Ükskõik, mis ta ka ette võtaks, õpetajaks ta jääb. Juba keskkoolipäevil rippusid nublud ta Elu antud väljakutsed tuleb vastu võtta ja endast anda kõik, käe otsas, ja ega ta selle üle kurtnud. Kümmekond aastat et asi õnnestuks, on Sirje põhimõte. Selline suhtumine on oli ta põhitööks õpetamine, periooditi on ta seda alati toonud Sirje ellu väga erinevaid ameteid, millel on aga üks teinud, ja nüüd õpetab ta Jüri gümnaasiumis majanduse ühine joon – ta on nende kõigiga suurepäraselt hakkama ja ettevõtluse aluseid. Ei pea vist lisama, et palga pärast ta saanud. Ta on töötanud arhiivis ja arvutuskeskuses, korral- tunde ei anna. Aga kas ta üldse midagi raha pärast teeb? danud meelelahutusüritusi, juhtinud näiteringi, pidanud Madis ei ole suurte sõnade mees, aga oma kooli, Jüri loomi ja töötanud pangas. Praegu töötab Sirje FCR Media gümnaasiumit, ta armastab. Elu tõmbas ta käima juba laululava ja tantsuplatsiga külaväljak, lõkkeplats, saun- AS-is, kus on läbinud tee müügiesindajast koolitajaks. õppimise ajal – olles esimese lennuna kolm aastat kõige seltsimaja, matkarada koos puhkekohtadega, linnu- Tema hobid on üdini naiselikud: aiandus ja käsitöö. Kus- vanemad, sai ta südamest tegutseda ja ennast igati teos- vaatlustorn, õppeklass (mis sai 2010. aastal LEADER inves- juures, igal aastal õpib ta mõne uue tehnika juurde. teeringuprojektide aastaprojekti nimetuse). Madis ise jääb Jõudu ja energiat annavad ka muusika, tada. Kooli heaks tegutseb ta tõhusalt tänini, nüüd juba tants ja reisimine. Oma töökohas on ta vilistlaskogus ja õpetajana. seejuures väga tagasihoidlikuks. juba aastaid aidanud korraldada jõulu- ja muid pidusid ning olnud erinevatel Madisel on ideid ja ta teeb need teoks. Tema algatas prae- Madis vajab oma tegemiste jaoks meeskonda – vahel juba sündmustel õhtujuht. guseks vägevalt toimiva Rae Kossu, kus nüüd toimetab ainuüksi selleks, et ideid teistele selgitades need veel sära- lisaks Henri Ausmaale ka Madise poeg Mikk. Rae Kossu vamaks lihvida, ja samas aitavad teised kõrgelennulised toetab Madis vajadusel siiani. ideed maa peale tuua. Kui on aga väärt idee, siis ei hoia ta kokku aja, energia ega raha pealt. Head asjad peavad 2006. aastal suundus Madis Kiideva külla, oma vanavane- tehtud saama. Olude kiuste. mate sünnikohta. Ta lükkas sealgi külaelule sisse tõelise hoo, mis päädis 2009. aastal aasta küla tiitliga. Nimekiri Miks ta seda kõike teeb? ettevõtmistest, mida Madis on korraldanud, on pikk: Sest muidu poleks ta Madis Sarik. TUULIKE SELJAMAA JENS VENDEL Kandidaat nr 196 Kandidaat nr 197 Vanus: 65 Vanus: 33 Amet: lasteaia Taaramäe juhataja Haridus: TARTU ÜLIKOOL, treeninguõpetus ja Haridus: kõrgem spordijuhtimine (2004) Pere: tütar Töö: Rae valla spordikeskuse direktor Piirkond: Jüri Lapsed: kolmeaastane poeg

Sport huvihariduse osaks!

Neljalapselises peres kasvanud Jensile sai juba varajases mõtet luua huvialakooli juurde spordikool, et tagada nooruses selgeks, et oluline on ise hakkama saada. Perest järjepidev treeningtöö noortele ja sotsiaalsed tagatised Laste arvelt ei tohi koonerdada! sai ta kaasa oskuse ise mõelda, otsutada ja vastutada, aga treeneritele. ka tänini püsinud kõrge spordi- ja haridushuvi. Tuulikese karjääriloend on uskumatult lühike, vaid vanemaid suuremale koostööle ja usaldusele, sest Spordisaale ja väljakuid vajavad nii Peetri kui ka Jüri Neid oskusi ja väärtusi rakendab ta edukalt juhtides Rae piirkond, tingimusi liikumisharrastuseks on vaja paran- kaks töökohta ja üks amet: lasteaia juhataja. Taaramäe ainult ühiselt saab lapsele parima kindlustada. valla spordikeskust, mis koondab enda alla Jüri, Peetri, dada igas piirkonnas. Hea võimalus inimesi aktiviseerida lasteaeda on Tuulike juhtinud enam kui 25 aastat, nüüd Lasteaed pole Tuulikese jaoks sugugi vaid hoiukoht, vaid Lagedi ja Vaida spordihooned. on rajada kergliikusteede võrk, kus on turvaline rattaga kohtab ta oma endisi kasvandikke juba lapsevanema üha rohkem tuleb teha tööd, mis kodus tegemata: sõita ja rullitada. Vallal peavad olema esindusvõistkonnad Jens pingutab selle nimel, et valla spordielu oleks aktiivne korvpallis, võrkpallis ja jalgpallis, et esindada oma valda nii rollis oma mudilasi lasteaeda toomas. kasvatada ja anda kindlustunnet. Oma töötajate kohta ja mitmekülgne, pakuks tegevust nii algajale, tervisesport- maakondlikel kui ka üle-eestilistel võistlustel. jagub naisel vaid kiidusõnu ja oma ametit pole ta plaani- lasele kui ka kõrgemate eesmärkidega spordiinimesele. Et lastele parim kasvukeskkond luua, on vaja teadmisi. nud vahetada ka kehvematel aegadel. Nüüdseks on kanda kinnitanud Rae valla mängud – võist- Just nende küsimustega tegelemiseks otsustas Jens taas Tuulike leiab, et selleks tuleb Rae valda luua lapseootel lussari, mis on Rae valla sportlikud elanikud hästi koon- volikokku kandideerida. Ta on seisukohal, et otsustamis- danud. Rae valla volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni julgus on väärtus omaette. perede ja noorte vanemate nõustamiskeskus. Samuti Inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele ning elus esimehena on Jens kaasa rääkinud valla otsustes ja Kuigi Jens on pannud oma hinge Rae valla spordielusse, tuleb laiendada koolieelset huviharidust, mis aga ei toimetulekule panevad aluse esimesed eluaastad. ühtlasi saanud esimesed poliitikukogemused. meeldib talle ka laulda, tantsida ja kitarri mängida – ta on asenda vähemalt üht lasteaia-aastat enne kooliminekut. Loome nõustamiskeskusi lapseootel peredele, pere- Kehalise kasvatuse õpetajana teab ta täpselt õpetajate lõpetanud muusikakooli metsasarve erialal. Samuti kuulub koole emmedele ja mudilastele ning koolieelseid huvi- muresid ja rõõme ning tahab seista kõikide sportlike Jens Eesti parimate korvpallikohtunike hulka. Just Tuulike teab, et töö lastega on meeskonnatöö, üksi ringe. Igal lapsel on vähemalt aasta enne kooliminekut inimeste ja haridustöötajate huvide eest. Jens usub, et kohtunikutöö on andnud talle oskuse keerulistes olu- pingutades ei suuda midagi korda saata. Ta innustab vaja lasteaias käia. Ärme koonerda laste arvelt! spordiedu aluseks on treener või õpetaja. Nii toetab ta kordades hakkama saada. ANNE LIIVA JAAN ALVER

Kandidaat nr 198 Vanus: 52 Haridus: TALLINNA TEENINDUSKOOL, müügi- esindaja (2004); Tallinna Kandidaat nr 199 ülikooli täiendõppekeskus, Vanus: 61 lasteaiaõpetaja (2013) Haridus: TALLINNA RIIKLIK Töö: Lagedi lasteaed, lasteaia- KONSERVATOORIUM õpetaja Töö: Rae vallavalitsus, Pere: abielus, neli last, abivallavanem neli lapselast Piirkond: Rae vald Piirkond: Lagedi Lapsed on meie tulevik! Rae vallal on, mida näidata!

Anne julgeb vastu võtta uusi väljakutseid. Ja võib kindel kaasa Ülejõe küla tegemistes, aga oli abiks ka Lagedi Jaanil on suured kogemused tööst pronks ja kaks NSVL karikavõitu. Jaanil ideedest puudust ei tule. Kindlasti avalikus halduses (kohalikes oma- Treeneri karjääri tipuks võib lugeda tahab ta elu sisse puhuda koduloomuu- olla, et ta saab nendega hakkama – naine, kes on üles üritustel, näiteks näidendis „Parvepoisid” oli ka temal valitsustes). Pea kümme aastat on ta parima õpilase Kaijo Kuusingu osa- seumile. Kõige mõistlikum oleks kodu- kasvatanud neli last, selle kõrvalt pidevalt tööd teinud ja väike roll täita. Anne usub, et Lagedi ja selle naaber- töötanud Viimsi abivallavanemana, lemist Barcelona OM-il 1992. aastal. loomuuseum tema sõnul üles ehitada alati õppimisaldis, lihtsalt ei saa elus hätta jääda. Nüüd külad võiksid enam ühiselt toimetada, sest nii saavad olnud lühemat aega Keila vallavanem Kaks olümpiatsüklit kuulus Jaan Rae valla pärli – Rae koolimaja baasil. ja viimase aasta juhinud Rae vallas Eesti jahtklubide liidu juhatusse, kelle on ta lastel juba endal pered, neli lapselastki sirgumas ettevõtmised väge juurde ja tõmbavad ligi ka noore- Kindlasti on kasutamata mängumaad kultuuri, spordi ja hariduse valdkonda. juhtimisel saavutati purjetamisajaloos ja aega enda huvide ja eesmärkide jaoks rohkem. maid. Just noorte kaasamist kogukonnaellu peab Anne spordielu mitmekülgsemaks muut- Huvi kultuurielu vastu tekkis Jaanil suurepärane tulemus esindusarvult – oluliseks. misel. Arvestades valla nooruslikkust juba koolieas: ta on lõpetanud Tallinna Eesti purjetamiskoondis oli esindatud Viimase suure elumuutuse tingis Lagedi lasteaia (Rae vald on üks noorema keskmise muusikakooli ja seejärel Tallinna riikliku viies purjetamise klassis, nende seas eluaega valdu), tuleb spordielu vallas valmimine. Anne otsustas ära kasutada suurepärase Annet on aastakümneid paelunud tervislik ja loodus- konservatooriumi. Ta on mänginud mit- suurepärase tulemusega Ingrid Puusta korraldada nii, et tegevust jätkuks igale võimaluse kodu lähedal tööd teha, asus tööle Lagedi lähedane eluviis ja rahvameditsiin. Ravimtaimi on ta mes orkestris, sealhulgas rahvusooper purjelauasõidus. Spordil ja muusikal on maitsele ja eale, ja nii, et see noortele- Estonia orkestris klarnetit. Jaani elus praegugi kindel koht. lasteaias õpetajana ja õppima sama eriala täiendkooli- kasvatanud ja kogunud juba noorest east alates. Lisaks tegusatele jalgu ei jääks. Tihe koostöö tuses Tallinna ülikoolis. Praeguseks on tal küpsenud on ta suurepärane kokk. Pikaajaline huvi psühholoogia spordiklubidega loob rohkem võimalusi Üle kümne aasta on Jaan pühen- Muusikakoolis klarnetiõpetajana ja plaan erialaseid õpinguid juba kraadiõppes jätkata, seda ja pedagoogika vastu on aidanud rõõmsalt ja rahulikult atraktiivsete spordivõistluste ja turniiride danud spordile. 1983. aastal alustas spordikoolis aktiivse treenerina on korraldamiseks. enam, et kõigil lastel kõrgkoolid juba selja taga. hakkama saada oma lastega ja nüüd toime tulla ka ta purjetamistreenerina S. M. Kirovi tal ka hariduses praktiline kogemus rühmatäie pisipõnnidega. nimelises NKK spordikoolis ja kasvas olemas. Ka tema vanemad ja abikaasa Jaani suurim unistus on aga teoks teha Anne usub, et tõeliselt meeldiva elukeskkonna loob kiiresti nii Eesti kui ka kunagise NSVL-i on elupõlised õpetajad. Lisaks on tal üks ülevallaline muusikal, kuhu oleks haaratud nii koolilapsed kui ka täis- ühtne kogukond, ja just seepärast innustab ta ka teisi purjetamiskoondise purjelauasõidu ajalooline eeskuju oma suguvõsast peatreeneriks. Ta on ette valmistanud võtta: Jaani vanaisa dr. Hans Alver kasvanud. Sellise suurejoonelise projekti rohkem kodust välja tulema ja üheskoos tegutsema. neli NSVL meistrit. Õpilaste saagiks töötas aastatel 1931–1940 Haapsalu ettevalmistamine ja läbiviimine annab Teda ennast võib selles osas eeskujuks seada – ta lõi kujunes kaks NSVL meistritiitlit, üks linnapeana. noortele kogemuse, mida ei saa ühestki koolitunnist. KAIRI KADASTIK SVEN RATASSEPP Kandidaat nr 200 Kandidaat nr 201 Vanus: 43 Vanus: 39 Haridus: TALLINNA 56. KESKKOOL Haridus: EBS, ärijuhtimine (Tondiraba keskkool, 1988) Töö: Paldiski ettevõtjate liit, Töö: Rae valla juhatuse esimees spordikeskus, Pere: kaks last direktori asetäitja Piirkond: Peetri Pere: lahutatud, tütar Piirkond: Jüri ”Cogito ergo sum / Mõtlen, järelikult olen” (René Descartes)

Sveni juured on sügaval Rae vallas – tema vanavanaisa Sven on oma kooli, Tallinna reaalkooli, tõsine pat- Kõik saab alguse peast – Johannes Ratassepp oli aastaid Rae vallavolikogu liige, rioot. Seal on õppinud paljud tema sugulased, sh tema Rae kooli juhataja, Jüri muusika seltsi kirjatoimetaja, vanaisa ja isa. Praegu õpivad seal ta lapsed, ja Sven ise Jüri õpetajate ühingu asutaja ja kohaliku seltsielu on vilistlaskogu esimees. meie headest mõtetest! edendaja. Lagedil on sündinud ja kasvanud Sveni vanaisa Arvo Ratassepp ja vanaonu Valdo, kes olid tuntud Mehe ettevõtlik loomus ei lase tal niisama puhata – Kairi sukeldus Rae valla seltsi- ja spordiellu peaaegu sõbralaatu. Kevadel Rae kultuurikeskuses toimunud koorijuhid ja muusikapedagoogid. Sugulasi elab Svenil lisaks igapäevasele tööle oli ta näiteks kuus aastat kohe, kui oma kodu 2006. aastal Jürisse rajas. Rae spordi- laat oli heategevusliku eesmärgiga: sealt saadud tuluga Rae vallas palju ka praegu. tagasi praeguste Tallinna merepäevade idee üks alga- keskuse administraatorina alustas ta tööd juba enne hoone toetati MTÜ-d Igale Lapsele Pere, mis tegeleb kasuperede avamist. Nüüdseks on ta kaasa teinud kõik sammud otsimise ja nende tugivõrgustikuga. Heategevusliku ette- taja ja kuulub selle ürituse korraldusmeeskonda senini. spordikeskuse ülesehitamisel ja töötab direktori ase- võtmise põhjus oli väga isiklik – Kairil on juba ammu kindel Muusikaga on Sven olnud seotud eluaeg. Ta on laulnud Merepäevad on kasvanud Tallinna kõige rahvarohke- täitjana. plaan pakkuda lisaks oma 14-aastasele tütrele kodu veel kokku 14 kooris erinevates koosseisudes, alates RAM-i maks sündmuseks: igal aastal külastab merepäevi kuni ühele lapsele. Vastav koolitus on juba ammu läbitud, korda poistekoorist kuni teaduste akadeemia meeskoorini 150 000 inimest. Kairit on kogu elu tõmmanud tantsimine, mistõttu liitus aetud ka mõned vajalikud dokumendid, kui nüüd vaid oota- välja. Sven lihtsalt ei oska ilma lauluta olla, sellest on ta kiirelt rahvatantsurühmaga JüriMarid. Kaks aastat mise ja bürokraatia jaoks ka kannatust jaguks. kujunenud talle omamoodi elulaad. Rohkem elu tahab Sven tuua ka Rae valla uuematesse tagasi sattus ta pooljuhuslikult näitetruppi Omad ja on asumitesse. Kui lapsed juba on leidnud meelepäraseid selle sammu üle südamest õnnelik. Vabal ajal käib Kairi Kairi jaoks on oluline kogukonnatunne ja see, et inimesed sageli matkaradadel ja siis on tema kaaslaseks kindlasti ka ise on valmis tegema kohalikku elu põnevamaks, vahva- Lapsest peale on Sven korraldanud, organiseerinud või, tegevusi oma vaba aja sisustamiseks kodu lähedal, siis fotoaparaat. Saadud emotsioonid valab ta luuleridadesse. maks, paremaks. Kairi usub, et väga palju sõltubki üksik- nagu ta ise seda nimetab, sehkendanud. Selline toime- täiskasvanutel on võimalusi napimalt, samuti on paljud inimese enese aktiivsusest – just heast ideest ja eestveda- kas meelelaad jäi silma juba tema algkooli õpetajatele, veel harjumusest oma töövälise aja sidunud Tallinaga. Kairi usub, et ühiskondlik tegevus muudab elu paremaks. jast sünnivad suured asjad. Kairi seisab selle eest, et kes määrasid ta pioneeriaktiivi. See on aga jäänud ka Uutest asulatest peab saama kodukant, kus igas Kui inimene teeb midagi südamega ja see talle korda Rae valda tekiks juurde vabaajakeskusi ja seltsimaju, ja tema ainsaks parteiliseks kuuluvuseks – täisealisena vanuses inimestel on mõnus elada. läheb, siis võib arvata, et see meeldib ka teistele. Alates toetataks külaliikumist – see kõik liidab kogukonda ja pole ta ühtegi erakonda kuulunud, kuigi liberaalne 2008. aastast korraldab Kairi kolm-neli korda aastas välistab piirkonna muutumise magalaks. maailmavaade on talle omane. ENE BÖCKLER TARMO GUTMANN

Kandidaat nr 202 Vanus: 48 Haridus: RÄPINA SOVHOOSTEHNIKUM (1984) Kandidaat nr 203 Töö: OÜ Mildestar, sisetranspordiga Vanus: 41 tegelev ettevõte Haridus: EBS sotsiaalteaduste Pere: kolm last bakalaureus (2011) Piirkond: Vaida Töö: AS ABB, tootmisjuht Pere: abielus, poeg ja tütar Piirkond: Jüri Laste pealt Võib ju hea olla, kokku ei hoita! aga saab paremini

Tarmol ideedest puudust ei ole. Mõt- tegemist. Igal suuremal tegevusel suunata. Pole harvad ju juhtumid, kus Enel on kolm last, kellest kaks juba täiskasvanud. Aas- tada olemasolevaid hooneid (kool, lasteaed ja raama- teid, kuidas elu paremaks muuta, peab olema taustauuring, selge inimene ei teagi, millised võimalused taid on suur osa tema vabast ajast kulunud laste trenni- tukogu) ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. jagub tal paljudesse valdkondadesse. eesmärk ja professionaalsed teosta- on tal kodu lähedal sporti teha. koju sõidutamisele ja koduga toimetamisele. Kuid oluline on, et ta viib need ka ellu. jad. Vastasel juhul saab küll öelda: Teiseks oluliseks teemaks peab Ene kodukandi hea- Tema ametiks on suurfirmas tehase „Tehtud!”, aga kas sellest ka kellelegi Siiani puudub Jüris ja ka teistel Rae valla alevikel „magnet”, millega turiste Ka vallavolikokku kandideerib ta selleks, et laste ja korda – et kõnniteed oleks korras ja haljastus tootmist juhtida. Talle meeldib eri- kasu oli, ei ole kindel. nevaid ettevõtmisi algatada, käivitada kohale meelitada. Tegelikult on Rae noorte huvide eest seista. Ega selline amet talle päris läbimõeldud ja silmale hea vaadata. Vaidas võiks olla ja arendada. „Võib hea olla, aga alati Spordist lugupidava inimesena aitab vallas vaatamisväärset küllalt, kuid võõras pole – Ene on osalenud Rae volikogu sotsiaal- ja vabaõhuplats väikese katusealusega, kuhu saaks õhtuti saab paremaks teha,” ütleb ta. Tarmo Tarmo igati kaasa ka laste sporti- see pole nähtavaks ja tuntuks tehtud. tervishoiukomisjoni töös ning olnud Vaida lasteaia ja koguneda muusikat kuulama ja seltskonnamänge hindab kõrgelt head meeskonda: misvõimaluste parandamisele. Kõik Tarmo peab oluliseks, et valda saaks lapsed ei käi trennis, kuid kodulähe- enam külalisi meelitada ja sellega Vaida põhikooli hoolekogu liige. mängima. inimesi, kes suudavad kaasa mõelda ja on valmis vastutust võtma. dane rularamp või -park tooks needki koos turismi arendada. lapsed arvuti tagant õue. Ta usub, et Ene südamesoov on, et lastel ja noortel oleks kohapeal Ene usub koostöösse – volikogus ei tee üksi midagi, Tarmo on elupõline Rae valla elanik. noori kaasates saab luua just selliseid Üks tõmbenumber nii külaliste, aga rohkem võimalusi oma huvide ja hobidega tegeleda. toetada tuleb häid algatusi ja teha meeskonnatööd. Ta on lõpetanud Jüri gümnaasiumi, lahendusi, mis tõesti noori ligi tõmba- eelkõige vallaelanike endi jaoks on ja nüüd õpivad samas koolis tema vad ja mida nad ka hiljem hoiavad. kindlasti Pirita jõgi. Jõe ujumiskoht Laps, kellel on kindel harrastus, eesmärgid ja toetav lapsed. Ta on aastaid olnud Jüri güm- Keeldude ja käskude asemel vajavad peab saama kõigile kasutatavaks ja võrgustik, ei satu halba seltskonda. Sporditreeningud naasiumi hoolekogus, viimased kolm lapsed pigem mõistmist ja tähelepanu. sellisesse korda, et sinna saaks ka ja huviringid kasvatavad lapses distsipliini ja laiendavad aastat hoolekogu esimees. väikeste lastega minna. silmaringi. Väga oluliseks peab Tarmo kergliiklus- Tarmo jaoks on väga oluline hariduse teede võrgustiku arengut – tervisliku Parimaks puhkuseviisiks ja adrena- kvaliteedi küsimus – koduvalla koolid eluviisi üks eeltingimus on, et asulate liiniallikaks peab Tarmo lumelauasõitu Noortel oleks vaja rohkem just neile sobivaid spordi- ja peavad olema hea taseme ja innustava vahel saab ka ilma autota ohutult liiku- mägedes, eelkõige kohtades, kus ta huvitegevuse kohti. Vaidas ei ole klubi ega kultuurimaja. õpikeskkonnaga. Ideid selle valdkonna da! Inimeste tervisliku eluviisi juurde esimesena raja sisse sõidab. Seetõttu Noortel peab olema koht, kus kokku saada ja omavahel edendamiseks Tarmol jagub. toomiseks on oluline luua tingimused, on ta viimastel aastatel hakanud aga inimesi ka olemasolevaid võima- hindama pigem talvepuhkust, suvel suhelda. Tuleb leida võimalusi, et saaks rohkem kasu- Tarmo vihkab „linnukese” pärast lusi maksimaalselt ära kasutama saab nädalalõppudega energia kätte! PAREM RAE VALD TANEL TAMMELA RAUL KINKS Kandidaat nr 205 Vanus: 39 Haridus: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, haldusjuhtimine (1998) Otsustame, mida tuleb Tartu ülikooli avatud ülikool, strateegilise juhtimise magistriprogramm (lõpetamisel) ära teha, ja siis leiame Töö: OÜ Astel, juhataja tee selle teostuseks! Pere: abielus, kolm last Hea kool liidab inimesed Taneli viimased aastad on olnud väga tihedad: ülikooli Rauli kodumaja asub Assakul, kus talle meeldib üheskoos lõpetamine, oma firma käivitamine ja arendamine, koli- kahe poja, tütre ja abikaasaga koduaias toimetada. Tundes mine Rae külla, abiellumine ja lapse sünd. Ja kuigi po- hästi noorte perede ja majaomanike probleeme, tahab Raul liitika on teda huvitanud juba koolieast saadik, on tal alles just nendes küsimustes aktiivselt kaasa rääkida. nüüd aega sellega süvitsi tegeleda. Pealiskaudselt ei taha Raul peab oluliseks lasteaedade-koolide head taset, sest Tanel midagi ette võtta. just lapsed seovad Rae valda elama asunud peresid kodu- vallaga. Eelkõige on oluline tagada igale lapsele kodulähe- Oma töö tõttu huvitavad Tanelit turvalisuse küsimused dane lasteaia- ja koolikoht. Selles osas oleme viimaste ja uudsed lahendused kindlustunde tagamiseks. Tema aastatega väga pikad sammud edasi astunud ja kui saame ettevõte osales eurole ülemineku keerulises protsessis. valla juhtimisel jätkuvalt otsustavalt kaasa rääkida, siis Nüü tegeleb ta aga asjade märgistamise süsteemi juuruta- laheneb lasteaiakoha mure juba lähiaastatel. misega. See on uudne tehnoloogia, mis ennetab vargusi ja on andnud varguste vähendamise osas suurepäraseid Transpordikorralduses on väga oluline edasi arendada valda tulemusi. Märgistamise laialdane kasutamine aitab muuta Tallinnaga siduvat ühistransporti ja jätkata Tallinna linna- elu Eestis turvalisemaks ja ennetada kuritegusid. liinide pikendamist Peetri, Assaku ja miks mitte ka Jürini. Kuivõrd kõik satuvad aeg-ajalt perearsti juurde, peab korda Oma kogemust turvalisuse suurendamise osas tahab saama ka Jüri perearstikeskus ja Peetri küla peab saama Tanel jagada ka Rae vallas. Kindlasti hakkab ta edendama oma perearstikeskuse. naabrivalve süsteemi. Väga oluliseks peab ta kergliiklusteede rajamist, sest seegi on osa igapäevasest turvalisu- Spordivõimalused on vallas juba päris head, kuid kuna sest. elanikkond kasvab, siis on kindlasti vaja edasi arendada kergliiklusteede võrgustikku, luua ja laiendada spordirajatisi Tervisliku eluviisi peab inimestele võimalikult lihtsaks Jüris ning luua ka Peetrisse oma spordikeskus. tegema, alustades sportimistingimuste loomisest kodu lähedale. Seepärast seisab Tanel selle eest, et Peetrisse Kui tähtsamad mured on lahendatud, siis peab koostöös maanteeametiga asuma rohkem tähelepanu pöörama üldi- kerkiks uus spordikeskus koos tennisehalliga ja et raja- sele heakorrale teede ja tänavate ääres ja haljasaladel, et taks terviseradu. Kandidaat nr 204 koju ja tööle sõites jääks tee ääres nähtust veel positiivsem Vanus: 29 tunne. Haridus: TTÜ TALLINNA KOLLEDZ, rahvus- Väikese tütre isana tunneb ta omal nahal lasteaia- vaheline majandus ja ärikorraldus (2006) kohtade nappust ja tahab anda oma panuse selle mure Küllap on Rauli nimi spordisõpradele tuttav ajast, mil ta töö- Töö: ettevõtja, turvaettevõtte lahendamisse. Holdfast OÜ juhataja tas Eesti suusaliidu peasekretärina. Lisaks oli ta mitu aastat ametis majandusministeeriumis ja on tegelenud spordi- Pere: abielus, tütar Oma koduküla, Rae küla, peab Tanel mõnusaks rahulikuks klubidega. Hetkel juhib Raul puitmaju tootvat ettevõtet, mis Piirkond: Rae paigaks, ühe väikese puudusega: siin pole laste mängu- annab tööd 50-le inimesele ja ekspordib kogu toodangu üle väljakut. Ka see mure peab saama lahenduse. maailma. PAREM RAE VALD

Kandidaat nr 206 Kandidaat nr 207 Vanus: 47 TARMO TÄHT Vanus: 43 MATI SAREVET Töö: AS Reyktal, juhatuse liige; Haridus: EESTI PÕLLUMAJANDUSE OÜ Reval Seafood, juhatuse liige; AKADEEMIA, maainsener; LAPPEENRANNA MTÜ Kaugpüüdjate Liit, tegev- MAANPUOLUSTUSOPISTO (Soome riiklik direktor; OÜ Tromtal, prokurist kaitsekolledZ), sõjaline pedagoogi- Haridus: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ka; TARTU ÜLIKOOL, õigusteadus (TTÜ), energeetika teaduskond Sajaprotsendiline Töö: OÜ Christiansen Consulting, (1991); SOOME MARKETINGI INSTITUUT ettevõtluse nõustamine, juhatuse liige (MI) (1994); Estonian Business Pere: vabaabielus, School (EBS) (1995–1996); Colora- pühendumus tagab täiskasvanud lapsed do Economics Institute (1996); AS Piirkond: Rae vald ABB, ABB Manager (1997) Pere: abielus, täisealised tütar ja poeg parimad tulemused Piirkond: Lagedi

Tarmost võiks kirjutada raamatu, niivõrd värvikas on tema elu. Ta on tegelenud väga erinevate valdkondadega, alates militaarmaailmast kuni ökodisainini, tal on laialdane juhtimisalane kogemus erinevatest riikidest ja ta on õppinud erialasid, mis üksteisega pealtnäha üldse ei Rohkem töökohti Rae valda! haaku. Tähtsaim on aga, et ta on teinud seda kõike kirega ja põhjalikult.

Mati on diplomeeritud elektriinsener, kelle sõna juhtimis- Eriti oluliseks peab Mati töökohtade loomist valda. Just Nüüd on Tarmo südames kindel koht MTÜ Reservkorpusel, küsimustes, tööstuse ja taastuvenergia teemadel tasub kohaliku omavalitsuse käes on võti luua ettevõtluseks mille asutajaliige ta on. Reservkorpus koondab jõustruk- uskuda. 22 aasta jooksul on ta töötanud peamiselt juhti- vajalik konkurentsivõimeline keskkond. Oluline on tema tuurides ja kõige laiemas mõttes riigikaitses tegutsejaid, vatel ametikohtadel nii hulgimüügi kui ka projektimüügiga meelest ka haridus ja lastehoid – kodulähedane lasteaed ja nende peresid ja lähedasi. Reservkorpus on võtnud suuna seotud firmades. Rae vallas on tema töö silmapaistvai- kool peavad olema kättesaadavad ja andma hea hariduse. eestkostele, mis sisaldab ka sotsiaaltegevusi – korral- maks tulemuseks Jüris asuva ABB elektrimasinate tehase datakse lastega perede teabepäevi ja laagreid, aidatakse rajamisele aluse panemine aastal 2001. Tänu sellele Ta leiab, et informatsiooni kättesaadavust oleks vaja veelgi raskustesse sattunud riigikaitsjate peresid, korraldatakse projektile on ABB nüüdseks enamiku oma tegevusest suurendada, vallavalitsuse töö muuta läbipaistvamaks ja suurüritusi ja aidatakse lahendada ka üksikisiku muresid. koondanud Rae valda. asjaajamine, planeerimine ja ehitamine kiiremaks. Väga Reservkorpuse tegevust tahab Tarmo laiendada ka Rae oluliseks peab ta kohaliku omavalitsuse teenuste osuta- Matil on lai haare: ta on konsultandina osalenud töös- misel võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist. vallas, sest siingi elab inimesi, kes kuuluvad reservkorpuse tusettevõtete korrashoiuauditites nii Eestis kui ka välis- sihtgruppi. Tema enda riigikaitsealane taust on mitme- riikides. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu keskkonnaküsimustele. külgne: ta on töötanud rahuoperatsioonide keskuses, Praegu juhib ta Eesti kaht kaugpüügiga tegelevat Mati on huvitatud praktiliste võimaluste loomisest, et aidata käinud kolmel välismissioonil, ta on kaitseliitlane ja sügisel kalandusfirmat, AS-i Reyktal ja OÜ-d Reval Seafood, mis kaasa taastuvenergia suuremale kasutamisele Rae vallas. kavatseb lõpetada reservohvitseride kursused. Tarmo on tegelevad krevettide ja teiste süvaliikide püügi, käitlemise Sportimisvõimaluste osas näeb ta kergliiklusteede raja- luterlane, ristitud Bosnias. ja müügiga. Samuti kuulub tema töökohustuste hulka MTÜ mise jätkamist üha suuremas mahus ja olemasolevate Kaugpüüdjate Liit juhtimine. spordikeskuste laiendamist. Viimased paar aastat on Tarmo tegutsenud keskkonna- Kõige olulisemaks väärtuseks peab Mati vabadust. Vaba- valdkonnas. Ta annab ettevõtetele nõu, kuidas oma tööd Rae valla tervislikku-terviklikku elukeskkonda hindab dust valida ja ise otsustada. Ta kavatseb seista selle eest, Mati tahab anda oma panuse ettevõtjate ja valla vahelise keskkonnateadlikult ja keskkonda säästvalt korraldada. Tarmo kõrgelt ja tahab oma teadmisi selle hoidmiseks ja koostöö tõhustamisse ning kutsehariduse ja noorte koolita- et ka valijatel need õigused säiliksid. Rae vald on tema Tarmo usub, et ses osas algab kõik üksikisiku väikes- tõstmiseks ära kasutada. mise soodustamisse, et luua uusi töökohti ja parandada kodu ja siin peavad valitsema elamisväärt tingimused test otsustest: millised on tarbimisharjumused, kuidas tööhõivet. kõigile, kes siin elavad. sorteerid prügi jne. Ja kui kunagi Tarmo elulooraamat ilmub, siis on seal kind- Mati vanavanaisa kolis Rae valda juba 1906. aastal, ostes Turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, arenenud lasti peatükk, mis räägib tema tegemistest nukuteatris, siin maad ja rajades väikese talu. Sama talu maadel elab sotsiaalsfäär ja uute töökohtade loomine – need on Eriliselt huvitab teda ökodisain – ehk, kuidas toota ese- maadlusvõistlustest, ujumistrennist, Taanist, meelelahu- Mati perekond praegugi. Seega on tal selle kohaga väga väärtused, mille eest ta kavatseb hea seista. meid, mis oma olelusringi jooksul keskkonda võimalikult tusürituste korraldamisest ja veel mõnest eripärasest sei- tugev perekondlik side ja ta võib end õigustatult põlis- vähe mõjutaks. gast. Ja kindlasti ei puudu sealt ka pisike huumorinurgake. asukaks pidada. PAREM RAE VALD KAAREL KAIS HARRI AMBUR Kandidaat nr 208 Kandidaat nr 209 Vanus: 39 Vanus: 47 Haridus: TARTU ÜLIKOOL, Haridus: RAPLA KESKKOOL; TARTU ÜLIKOOL, õigusteadus (magister majandusteaduskond (1991) seaduse alusel) Töö: ettevõtja, OÜ Texlin tegevjuht; Töö: OÜ Rödl & Partner Advokaadibüroo, vandeadvokaat OÜ Piano Baltic Holding juhatuse liige Pere: abielus Pere: abielus, kaks poega ja tütar Piirkond: Peetri Piirkond: Peetri, Mõigu Mõigu teed korda!

Harri on ettevõtlik mees – sõna otseses mõttes. Ta on olnud Inimene on see, üle 20 aasta eraettevõtja, selle aja jooksul on ta edukalt käivi- tanud mitu erinevates valdkondades tegutsevat firmat. Enam kui 17 aastat on tegutsenud õmblustarvikute hulgimüügiga kelleks ta end ise teeb tegelev firma OÜ Texlin, tuntud kui Nööbimaja. Ta kuulub ka Vapiano restoranide omanikeringi. Nüüdseks töötavad Vapiano restoranid Eestis, Leedus ja Soomes, plaanis on restoraniketti veelgi laiendada. Toetudes oma kogemustele arvab Harri, et pole suurt vahet, mis valdkonnas ettevõte Kaarel on suurepärane näide sellest, kuidas on võimalik Tööalaselt tegutseb Kaarel kohtuvaidlustele spetsiali- tegutseb – hea juht peab suutma korraldada, organiseerida ja ühendada tippsport ja erialane edukas karjäär. Spordi- seerunud vandeadvokaadina. Viimasel kolmel aastal on vastutada. Ja senine töö näitab, et tema seda suudab. huvilistele on Kaarel Kaisi nimi tuttav – ta on kuuekordne ta saavutanud oma klientide huvides mitmeid soodsaid ja Eesti meister rannavõrkpallis, kusjuures viimati võitis ta pretsedente loovaid lahendeid nii tsiviil-, haldus- kui ka Mõigus on Harri elanud 18 aastat ja seetõttu on Mõigu mured meistritiitli veel eelmisel aastal! kriminaalasjades. Alates 2013. aasta aprillikuust kuu- talle kõige südamelähedasemad. Ühest küljest mõnus lub Kaarel EVEA volikokku, andes seega vabatahtlikul ja elukeskkond, kus aknast kostab linnulaulu, ja samas oled loetud minutitega pealinna kesklinnas. Ometi on mõned Ta pole pelgalt tegevsportlane, vaid on leidnud võimalusi, ühiskondlikul alusel oma panuse väikeettevõtjate tegevuse tõrvatilgad meepotis: teed ja tänavad, eriti Mõigu vanemas kuidas võrkpalli ja rannavõrkpalli populaarsust suurendada toetamiseks. osas, ei kannata kriitikat, samuti ei vasta vajadustele ja sportlaste taset tõsta. Juba aastaid on Kaarel kuulunud parkimiskorraldus suurte kortermajade juures. Mõigu Eesti Võrkpalli Liidu rannavõrkpalli toimkonda, panustades Kaarlile on alati olnud sümpaatne liberaalne maailma- spordiväljakust võiks saada vaba aja magnet nii suvel kui ka vabatahtlikult oma aega, et rannavõrkpalli arendada, alates vaade ja just seetõttu kuulub ta alates 1997. aastast talvel liuvälja näol. Just nende probleemide lahendamisega noortest kuni tippsportlasteni. Ta treenib vabatahtlikuna Reformierakonda. Ehkki Kaarel ei kiida kõike erakonnas kavatseb Harri tegeleda. juba mitu aastat üht toredat võrkpallinaiskonda. toimunut heaks, ei ole erakonnaga seotud paar skandaali Koeraomanikuna satub Harri pea iga päev kanali äärde tema maailmavaadet muutnud. Kaarel leiab, et kohalikku jalutama ja on veendunud, et seegi piirkond tuleb korda teha Edaspidi tahab Kaarel muuta võrkpalli populaarsemaks elu peaks juhtima kohalikku olustikku tundvad kogenud ja – alustades sellisest lihtsast asjast nagu prügikastide ka Rae vallas. Kaarel juhib võrkpalliklubi, mida soovib mitmekülgselt võimekad inimesed, kelle hulka Kaarel ka paigaldamine. Rahvaarv on Mõigus kasvanud, seega tuleb edaspidi eelkõige Peetris arendada. Lähiaastate eesmärk ennast loeb. luua tingimused tervislikuks liikumiseks. Koduümbruse kor- on rajada laste ja noorte jaoks võrkpalli ja rannavõrkpalli rastamisel on Harri olnud kevadiste „Teeme ära!” treeningkeskus. Vajalikuks peab ta laiemalt Rae valla Spordi ja töö kõrvalt jääb aega ka isiklikuks eluks – 2012. talgupäevade üks eestvedajaid. spordivõimalusi parandada: Jüri spordikeskust laiendada, aastal abiellus Kaarel oma kauaaegse elukaaslasega. Vabal ajal kisub Harrit loodusesse – tema suguvõsa meeste Peetrisse spordikompleks rajada ja terviseradade võrgus- kirg on jahindus. Meelsasti sisustab ta vaba aega ka tikku arendada. lugemisega, eelistades ajaloolisi romaane, ilukirjandust ja biograafiaid. 52 Inimene PAREM RAE VALD Inimene 53 IGOR KASK RICHARD PORMAN Kandidaat nr 210 Kandidaat nr 211 Vanus: 53 Vanus: 42 Haridus: TALLINNA POLÜTEHNILINE INSTITUUT (Tallinna tehnikaülikool), mehaanika Töö: AS Orient Kontorikaubad, teaduskond, autod ja automajandid (1982) laojuhataja Et uued elurajoonid ei jääks vaid magalateks, tuleb rajada Töö: ettevõtja, OÜ FSGI Invest juhatuse liige Haridus: JÜRI KESKKOOL (1989) Pere: abielus, kolm last Pere: vabaabielus enam kohti vaba aja veetmiseks. Alati ei pea see olema Piirkond: Patika Piirkond: Jüri vaid treeningsaal või rahvatantsuring. Mõnusa kogu- konnatunde tekkimisele aitab kindlasti kaasa ka kodune söögikoht või pubi, kus saaks õhtuti naabritega juttu Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, Inimsõbralik ajada või perega nädalavahetusel lõunatada.

Richard suudab ettevõtmisi käima tõmmata ja säilitada et sulle tehakse! elukeskkond – seda näitab tõsiasi, et 18 aastat tagasi pani ta koos Igor on ihult ja hingelt loodusemees, kalal ja jahil käinud Ta usub, et taastuvenergia projekte tuleb agaramalt kaasomanikega aluse kontoritarvete firmale, mis toimib tänini edukalt. Ta on kuulunud ka Rae vallavolikokku ja alates kümnendast eluaastast. Ta on tegelenud aktiivselt toetada. olnud vallavalitsuse liige. ornitoloogiaga, praegu eelistab ta pidada pigem veretut igasse asulasse jahti fotoaparaadiga. Viimastel aastatel on ta aktiivselt Kolme lapse isana peab Igor oluliseks, et igal lapsel Richard on Rae vallas elanud juba lapsest saati, ta on Hoiame neid, kes abi kõige rohkem vajavad: suuri peresid osalenud ka vallavolikogu keskkonnakomisjoni töös. oleks koolis hea ja turvaline õppida. Ta usub, et lastele ja lõpetanud Jüri gümnaasiumi. Richard peab oluliseks, et ja eakaid. Alates pere neljandast lapsest vabastame pere vanematele kindlustunde tagamisel on oluline koht kooli hoolimata kiirest elamuarendusest säiliks ka suuremates lasteaia kohamaksust ja toidutasudest. Pensionäridel Rae valda kolis Igor 2007. aastal, ja elas külaellu kiiresti tugisüsteemidel: koolipsühholoog, eripedagoogid, tõmbekeskustes inimsõbralik elukeskkond. On tähtis, võimaldame reedeti tasuta spordikeskust kasutada. sisse. Patika ja Kautjala eestseisuse liikmena on ta tege- sotsiaalpedagoogid jt. Rahulik koolitund, sõbralikud et Rae vald ei muutuks anonüümseks Tallinna ees- lenud aktiivselt vee- ja kanalisatsiooniküsimuste inimesed, vägivallatud suhted, turvaline koolitee – linnaks, vaid suudaks säilitada oma näo. Ka kortermajade lahendamisega. Linnast tulnuna hindab ta siinset see kõik on vajalik, et vanem saaks lapse rahuliku piirkond peab olema kvaliteetne elukeskkond, kus on ilusat loodust ja eriti südamelähedane on talle südamega kooli saata ja laps muretult õppimisele mõnus kasvada lastel ja rahulik elada eakatel. Seepärast Pirita jõgi ja selle ümbrus. pühenduda. tuleb iga uue arenduse puhul lähtuda põhimõttest: loome keskkonna, millega oleksid rahul ka tulevased põlved. Igori meelest on patuasi, et Pirita jõe potent- Tugikeskused, kust saavad nõu ja abi siaal on siiani suuresti kasutamata ja nii õpilased, õpetajad kui ka vane- jõeäärne praktiliselt ligipääsmatu. mad, aitavad luua koolis turvalise Ometi oleks just see tema meelest ja rahuliku keskkonna. üks Rae valla tõmbenumbreid ja hooldatud jõekaldad võiksid Kui suudame tagada, et Rae olla mõnusaks puhkepaigaks valla koolides on igal lap- kohalikele elanikele. sel igati turvaline õppida, Igor huvitub süvitsi ka on see tõsiseltvõetav taastuvenergia võima- investeering valda – lustest ja mitte vaid sellisest elukohast ei teoorias. Tema kodus taha lahkuda ei meie toodavad energiat lapsed ega päikesepaneelid. nende lapsed. PAREM RAE VALD AARNE KÜTT HELDUR KALVI

Kandidaat nr 212 Kandidaat nr 213 Vanus: 36 Vanus: 55 Haridus: kesk-eri, TALLINNA POLÜTEHNIKUM Haridus: TARTU ÜLIKOOL, Töö: AS Printall, trükimasinate kehakultuur (1980) spetsialist, Talent Capital OÜ Töö: ettevõtja, visionäär Pere: abielus, kaks last Pere: vabaabielus, tütar Piirkond: Jüri/Peetri

Ausust enese ja teiste vastu! Naudi elu!

Otsekohese ütlemisega Aarne jaoks pole teemat, matult lapsed. Selleks, et oma tütre ja pojaga trennis, Helduri huvialade ring on tohutu: aiandus, arhitektuur, harmoonilise elukeskkonna, läbimõeldud terviklahen- millest rääkida ei saaks. Ta usub, et aus ja ühene ringis, spordivõistlusel, laste sõprade sünnipäeval tervislikud eluviisid, feng shui, tervikliku elukeskkonna dusena tahab Heldur välja arendada kogu Räägusilla tähelepanujuhtimine nõrkadele külgedele aitab jõuda või loomaaias käia, leiab Aarne alati aega. Ta usub, arendamine ja maastiku kujundamine. Oma tegevusi piirkonna. Siia peaks kerkima individuaal- ja korter- mõistlike ja parimate tulemusteni, ja et ebameeldi- et elus on aeg, kus lapsed lihtsalt peavad olema planeerides näeb ta laiemat pilti, pikka perspektiivi, maju, park koos veekogude ja sildadega, lasteaed, vate teemade eest ei saa pead liiva alla peita. See esikohal. Kui aga leidub hetk enda jaoks, siis köidab samas lähtub ta talupojamõistusest ja hindab esi- spaa- ja tervisekeskus, puhke- ja seminarikeskus. ongi peamine põhjus, miks ta on otsustanud kandi- Aarnet numismaatika. vanemate kogemusi. Kõik need ehitised tulevad energiatõhusad ja sobituvad deerida volikogusse. keskkonda. Oma koduõuele rajab ta Jaapani stiilis aeda, Aarne sõnul tuleb ka vallas luua laste ja noorte elu Noorena tegeles Heldur tipptasemel klassikalise pisut idamaade hõngu tahab mees jagada ka Räägusilla Igapäevast tööd teeb Aarne trükikojas, mis oma nup- sisukamaks muutmiseks rohkem võimalusi: noorte- maadlusega, pärast ülikooli lõpetamist asus ta spordi- arendusse. pude ja kangidega näeb tänapäeval välja pigem kui keskuste rajamine Peetrisse ja Vaita, Rae huviala- seltsis Kalev juhtima klassikalise maadluse ja tõstmise lennuki juhtimiskonsool. Viimasel ajal paneb tema kooli tegevuse mitmekesistamine ja laiendamine osakonda. Sellele järgnes töö kogu Eesti raskejõustiku Poliitika vastu on Heldur aastaid huvi tundnud ja ta südame kiiremini põksuma aga hoopis oma ettevõtte Lagedil, Vaidas ja Peetris on lihtsalt möödapääsmatu. edendamisel, tema valdkonda kuulusid judo, sumo, usub, et nüüd on aeg oma kogemused, oskused ja tead- tegevus – Aarne firma aitab tootmisse jõuda Ajujahi Eelkõige laste ohutuse tagamiseks on vaja välja poks, atleetvõimlemine, karate ja tõstmine. mised koduvalla heaks tööle panna. Heldur tahab Rae käigus loodud snolleril (ratastel kelgul), mis mudi- ehitada ka kergliiklusteed, et lapsed saaks turvaliselt valda tuua rohelist mõttelaadi, keskkonnateadlikkust ja laste emade elu kergendab. liikuda sõprade juurde, kooli või trenni. Ja loomulikult Viimastel aastatel on Heldur pühendunud kinnisvarale, kainet talupojamõistust, et meid ümbritsev elukeskkond tuleb kriitilise pilguga üle vaadata vee- ja kana- toimetades ikka temale omase pika perspektiiviga. oleks hea loodusele ja me tervisele. Isiklikus plaanis on Aarne „elu projekt” aga vaielda- lisatsioonihinna kujundamise põhimõtted. Rae külas Räägusilla talus elades loob ta oma perele OTT SARAPUU RAIVO JUGA Kandidaat nr 214 Kandidaat nr 215 Vanus: 28 Vanus: 59 Haridus: TARTU ÜLIKOOL, Töö: AS Securitas Eesti, ajakirjandus ja suhtekorraldus, omandamisel hooldus- ja tootejuht Töö: Eesti meremuuseum, Haridus: TARTU ÜLIKOOL (1977) Lennusadam, tegevjuht Pere: abielus, kaks Pere: üks laps täiskasvanud last, Piirkond: Peetri neli lapselast Piirkond: Peetri

Kiirusta aeglaselt!

Raivo Juga, fotol keskmine

Ott käis oma kooliteed Tallinna 21. koolis. Juba sel ajal Aastal 2009 liitus Ott Eesti meremuuseumiga, võttes Raivo on rahulik ja tasakaalukas mees. Uisapäisa toimiv korteriühistu saab lahendada probleeme oli ta ühiskondlikult aktiivne – esialgu koolisiseselt, enda kanda uue loodava muuseumi, Lennusadama, ei torma, tegutseb läbimõeldult, põhjalikult ja kasulikumalt ja mõistlikumalt ja suudab inimesi gümnaasiumis juba üleriigiliselt. Kuuludes Eesti õpilas- ekspositsiooni juhtimise. Töötades koos ajaloolaste, jõuab uskumatult palju. heas mõttes liita. esinduste liidu juhatusse ja olles aasta liidu juhatuse kuraatorite, ekspertide, arhitektide, disainerite ja Aastaid on Raivo kaasa löönud heategevuslikus esimees, tuli hea seista pea 200 000 õpilase eest. Küsi- enam kui kolmekümne ettevõttega lõi tema meeskond Ametialast karjääri alustas Raivo teadusest (15 Lions klubide liikumises. 17 aastat tagasi oli ta mused, milles õpilasliit kaasa rääkis, olid kaalukad: auhindadega pärjatud muuseumi. Seoses Lennusadama aastat) ja jätkas mõned aastad Tallinna linnavalit- Lions klubi LC Tallinna/VIA üks asutajaliige ja riigieksamid, hindamine, õppekava jne. Ühtlasi mahtus ekspositsiooni ja külastuselamusega on Otil kindel mis- suses IT alal. Seejärel sai tema, seni viimaseks ja klubis aktiivne on ta praegugi. nendesse aastatesse programm „Noorte õigused”, sioon: tuua Eesti pered nädalavahetustel kaubandus- pikimaks (18 aastat!), ametikohaks AS Securitas õpilasfoorumi „101 last Toompeale” organiseerimine keskustest muuseumitesse. Muuseum peab olema Eesti. Raivo ametikohustused jäävad tehnika Muusika, täpsemalt koorilaul, on hobi, mis köitis ja selle käigus riigikogu istungi juhatamine. Samuti koht, kus lastel on midagi teha ja kus täiskasvanutel valdkonda – läbiv ülesanne on olnud läbipääsu- Raivot juba väikese poisina. Eesti teaduste aka- kuulumine Tiigrihüppe Sihtasutuse nõukogusse, Eesti huvitav, koht, kus kogu perel on põnev ja hariv olla. süsteeme välja töötada, laiendada ja hooldada. deemia meeskooris läheb Raivol 27. hooaeg. Nii noorteühenduste liidu asutamine ja kümneid väikse- Klientideks on eelkõige suurettevõtted. See on Ott on veendunud, et just perekesksetele tegevustele klubi kui koori tegevusele on ta pidevalt erine- maid projekte. valdkond, mis nõuab kindlaid otsuseid, vastutus- tuleb ka Rae vallas rohkem tähelepanu pöörata. Seni- vatel ametipostidel kaasa aidanud. tunnet ja klientidele pikaajalise toe kindlust. sest enam tuleks luua selliseid vaba aja veetmise või- Olles õppinud Tartu ülikoolis ajakirjandust ja Et seda kõike jõuda, on vaja end lihtsalt heas malusi, mida naudiksid nii eri vanuses lapsed kui vane- suhtekorraldust, siirdus Ott konverentsimaailma, kus vormis hoida. Tervisesporti on Raivo teinud kogu mad. Olgu näiteks kergliiklusteed, mänguväljakud ning Kaua on Raivo tegutsenud ka korteriühistute hoolitses mitme suurfirma sündmuste ja Eesti parimate elu, praegu on talle südamelähedased ujumine, miks mitte ei võiks tulevikus Rae vallas asuda ka mõni juhatuses ja ühistu esimehena. Viis aastat tagasi konverentside korraldamise eest Pärnu Konverentside jõusaalis käimine, rattaga sõitmine ja suusa- muuseum, mida tulevad külastama tuhanded inimesed Peetrisse elama asudes oli ta taas korteri- heaks. Loova majanduse ja ettevõtliku loovuse (loome- tamine. meilt ja mujalt. ühistu, kuhu kuulub kolm maja, loojate hulgas ja majanduse) arendamiseks asutas Ott koos partneritega esimehena ühistu tegevuse käimalükkaja. Raivo usub, et aastate jooksul kogutud elu- ja programmi nimega „Loov Eesti”, mis on tegutsenud Oti enda vaba aja sisustab peamiselt pere, sport ja Korteriühistute loomine, nende tegevuse töökogemusega saab ta anda oma panuse valla nüüdseks viis aastat ja pakkunud kümneid koolitusi, lugemine. Viimane just eeskätt 19. ja 20. sajandiga toetamine ja koostöö asula või ka valla piires on eduka arengu jätkumisele ja uutele, tasakaalus- trükiseid, seminare, püsivat infovoogu läbi uudiskirjade seotult. Vabatahtlikuna osaleb ta igal aastal (tänavu see valdkond, millele Raivo tahab vallavolikogu tatud ja inimesi väärtustavatele otsustele jõud- ja veebilehe, virtuaalset inkubaatorit jne. juba kümnendat korda) Eesti suurima noortekonve- liikmena kaasa aidata. Raivo usub, et korralikult misele. rentsi „Lahe koolipäev” ettevalmistamises. Kandidaat nr 217 JAANO SÕBER Tööd tuleb teha ja INDREK VARIK Vanus: 42 Töö: Kopli külavanem OÜ Marintech Group, Kandidaat nr 216 nalja peab saama! juhatuse liige Vanus: 74 Haridus: TALLINNA TEHNIKA- Haridus: VILJANDI KESKKOOL ÜLIKOOL, masinaehitus Töö: pensionär Jaano on elu jooksul palju tõsist tööd teinud. Olnud trakto- Pere: abielus, Pere: lesk, üheksa last kaks tütart rist ja keevitaja, näinud kolhoosi ja sovhoosi aega ja üle Piirkond: Lagedi elanud riigikorra vahetuse. Näinud sedagi, et on inimesi, kes suudavad igal ajal inimeseks jääda, ja inimesi, keda raha, võim ja vara puhta hukka ajavad. Tõsine töömees saab aga alati hakkama, usub Jaano.

Jaano on üles kasvatanud üheksa last: kolm poega ja kuus tütart. Lapselapsi nii palju, et arvestus kipub segi minema, vanim neist on juba ise abielus. Jaano on rahul, et lapsed kõik kenasti hakkama saavad ja temalgi silma Vallaelanike arvamus peal hoiavad.

Muheda jutuga Jaano hoiab end pidevalt uudistega kursis. on oluline! Tema igaõhtuseks rituaaliks on aga internetipiljard, mida ta tõsiselt naudib. Aeg-ajalt teeb ta internetis ka mõne malepartii. Jaanol on muljetavaldav filmikogu, kuhu Indrek on sündinud ja kasvanud Saaremaal. Mandrile tõid Koduvallas on Indrek hetkel tegev Peetri alevikus asuva kuuluvad peamiselt põnevikud. Loomulikult jälgib ta ka ta elama õpingud ülikoolis ja sellele järgnev töö. Nüüd on ettevõtte juhina, lisaks on ta alates 2012. aastast AS Elveso sporti – lemmikuteks on korvpall ja jäähoki, mida ta ka Indreku kodu Rae valla põhjapiiri lähedal, Kopli külas. Saa- nõukogu ja vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige ning nud Rae valla elanikuks, asus Indrek kohe oma kodukandi 2013. aastast Lagedi lasteaia-põhikooli lasteaia hoolekogu ise on harrastanud, ning jalgpall. inimeste heaolu nimel tegutsema, asutades mõttekaaslas- esimees. tega mittetulundusühingu, mille juhatuse liige on ta siiani. Muusikat on Jaano alati armastanud, täiskasvanuna Praeguseks on Indreku peas juba küpsenud plaan, kuidas Indreku üheks suureks kireks ja hobiks on meri ja kala- õppis ta kuulmise järgi iseseisvalt ära pillimängu, põllupealsele ehitatud uusasundusi veidikenegi privaat- püük. Selles ei olegi midagi imelikku, sest juba kuueaas- semaks ja õdusamaks muuta. Üheks heaks võimaluseks taselt oli Indrekule selge, et kala on õnge otsas siis, kui 90-ndatel mängis ta Jüri puhkpilliorkestris alti. Nüüd peab ta kõrghaljastuse rajamist kruntide äärde ja teede kork on vee all. võtab vahel kätte suupilli. piiridele. Kindlasti peab leidma lahendused ka teistele arendajate tegematajätmistele, olgu nendeks siis puudulik Suur osa Indreku vabast ajast kuulub aga pere pesa- Kogu elu on Jaano nautinud mõnusaid kalaretki, valgustus või olematud mänguväljakud lastele. munale, kolme ja poole aastasele Mari-Liisile. Väike piiga on täielik isa koopia – täis energiat ja tegutsemissoovi. põhiliselt ikka Pirita jõel ja lähikonna järvedel ja muidugi Indrek on ühiskondlikus korras olnud ülikooli päevil Lapsevanema ülesanne on tagada lastele muretu ja vääri- Peipsi peal. Kala on saanud, aga nalja veel rohkemgi, rühmavanem, osalenud Tallinna linnavolikogu lastekaitse- kas lapsepõlv. See tähendab võimalust mängida ja õppida on Jaano rahul. Kalast olulisem veel on mõnu vee ääres komisjoni töös ja korraldanud koristustalguid Kadrioru ning tunda rõõmu kõrvalseisvatest vanematest, lasteaia- istumisest ja looduses olemisest. pargis. Praegu on tema üheks suuremaks väljakutseks ning koolikaaslastest. Kui peaks ka olema nii, et isa või Facebookis loodud Rae valla grupp (https://www.facebook. ema ei ole parajasti oma lapse kõrval, siis lapsed teadke, com/groups/rae.vald/), mille Indrek lõi üle kahe aasta nad armastavad teid ja mõtlevad teile! Jaano teab, mis elus oluline on: et oleks tervist, et oleks tagasi eesmärgiga koondada inimesed, kes kas elavad, tööd ja saaks terake nalja ka! töötavad Rae vallas või on muul viisil vallaga seotud. Prae- Vaadakem enese ümber – kui kaunis ja rikas on meie guseks on grupis juba üle 1300 liikme, kelle vahel toimub koduvald! Meil on oma järv ja jõed, Kurna mõisapark, aktiivne infovahetus ja aktuaalsete vallaelu puudutavate Lehmja tammik ja palju muud… aga meie peamine rikkus küsimuste arutelu. on meie Rae valla elanikud, kes annavad vallale oma näo. 60 Inimene PAREM RAE VALD ERIK LAIDVEE VEIGO GUTMANN Kandidaat nr 218 Kandidaat nr 219 Vanus: 39 Vanus: 44 Töö: ettevõtja Töö: ettevõtja, ehitusettevõtte Haridus: kõrgem OÜ Hansaviimistlus juhataja Pere: abielus, kaks last Haridus: EUROAKADEEMIA, Piirkond: Jüri keskkonnateadused (2004) Pere: vabaabielus, kolm poega Piirkond: Jüri Rohkem sõnaõigust Võidab see, lapsevanemaile Eriku kirg on logistika. Logistika ehk kaubavedude kes võidab iseennast! korraldamisega on seotud tema töö – Eriku juhitav Veigo on üks neist haruldastest inimestest, kes igasse oma logistikaettevõtte asub Rae vallas, Peetri külas. Rae tegevusse ja ettevõtmisse suhtuvad täie pühendumusega, vallast on ta ka ise pärit. Pärast Jüri gümnaasiumi ja olgu selleks töö valla heaks või oma ettevõttes, Jüri Tallinna reaalkooli on Eriku haridustee olnud seotud gümnaasiumi vilistlaskogu innustamine, sport või koduaia logistikaga ja seda eriala on ta omandanud lisaks rajamine. Eestile ka Soomes Jyväskylä ülikoolis. Rae valla ellu on ta aktiivselt panustanud viimased 13 Erikut ei huvita karjääripoliitika ega töölaud vallavalit- aastat – 2000. aastast on ta Rae valla volikogu liige, aastatel suses, küll aga see, et saaks ise ettevõtja ja lapse- 2000–2009 oli ta vallavolikogu keskkonnakomisjoni esi- rit) ja tuuri ümber Eesti (ligi 1400 kilomeetrit). Ja kooliteed vanemana valla eluolu puudutavates küsimustes kaasa mees, 2004–2010 vallavolikogu esimees ja 2010–2012 Rae alustas tema noorim poeg. rääkida. Neli aastat vallavolikogus andis talle küllaldase vallavanem. Ta on alates 2000. aastast Reformierakonna Veigo on kindel, et kogu tema rassimine on võimalik ainult kogemuse, et seista populismi vastu ja tuua volikogu Rae piirkondliku organisatsiooni esimees ja Jüri tänu suurepärasele ja toetavale partnerile, elukaaslasele, töösse maamehelikku mõtlemist. gümnaasiumi vilistlaskogu liige. kes on suurema osa koduseid muresid oma õlule võtnud Väljakutseid vallavanema ametis oli mitmeid: suurim neist ja osanud Veigot ka õigel hetkel n-ö korrale kutsuda. Selle Erik soovib, et just nooremas keskeas inimesed, kelle lasteaiakohtade puudus, aga ka koostöö ettevõtetega, kõige üle on Veigo häbenemata õnnelik! osakaal on Rae valla elanike seas viimastel aastatel meeskonna innustamine, noorte ettevõtlikkuse arengukava jõudsalt kasvanud, otsustaks edaspidi tunduvalt koostamine jt. Tulihingelise spordisõbrana seisab ta selle eest, et laieneks rohkem valla elu üle – et eakaaslastest lapsevanemad Jüri spordikeskus, kerkiks Peetri spordikompleks ja saaksid valla otsustes rohkem sõnaõigust. Viimaste aastate kõrghetkeks peab Veigo koostöös Jüri valmiksid terviserajad kõigis suuremates asumites ja mis gümnaasiumi vilistlaskoguga Jüri kooli juurde loodud uni- peamine, need saaks ühte võrgustikku ratta- ja liikumis- Rae vallas võiks olla rohkem kooskäimiskohti: pubi- kaalset loodusõpperada. Spordimehena on ta väga rahul radadega. Tervisespordi tegemiseks ei pea ükski Rae valla sid, kus naabritega juttu ajada ja kohalikke teemasid sellega, et valda on juurde tulnud suured rahvaspordi- elanik sõitma koduvallast kaugemale! lahata, ja kohvikuid, kus perega pühapäeva hommi- üritused, nagu Tallinna rattaralli, rattasari „Filter” ja Veigo pole klassikaline liidritüüp, kes arvab, et üksi saab kul pannkooke süüa. Kohti, kus saaks inimestega ka basseinitriatlon. maailma paremaks muuta. Ta peab kõikides ettevõtmistes silmast silma kohtuda, mitte vaid Facebookis kommen- Oma ettevõttes on Veigo viimase kahe aastaga juurde tähtsaks meeskonnatööd ja just see võimaldabki tal edu- teerida. loonud kümme uut töökohta, teist samapalju on plaanis kalt mitut asja korraga ajada. Hea ja tegusa meeskonna juurde luua järgmise aasta jooksul – rahuloluks on põhjust. Erik on uhke selle üle, et on oma lapsed kasvatanud tublideks ja sportlikeks, kellel on mitmekülgsed huvid: poeg män- vajalikkuse kohapealt arvab Veigo olevat olulised just gib kitarri, tütar käib iluvõimlemistrennis ja tegeleb muusikaga. Oma vaba aega sisustab ka Erik muusikaga, suvisteks Isiklikus plaanis on viimased aastad möödunud aga suur- mõtete ja ideede paljusus, üksteisele toetuse pakkumine kauaoodatud ettevõtmisteks on aga matkad perega Eestimaa kaunites kohtades, plaan on ka tõsisemalt lainelauasõiduga te muutuste tähe all, mis on kindlasti ka teistele silma ja eriti üksteise kannustamine ja võimalus rohkem vähima tegelema hakata. hakanud! Nii on Veigo kaotanud kaalus 60 kilo – saavutus, ajaga korda saata. Veigo usub, et ta on parima meeskonna mis ei vaja kommentaare. Ta on koos sõpradega läbi teinud Rae valla juhtimiseks kokku koondanud ka seekordseteks Kui sa ka seekord valima ei tule, otsustab taas sinu elu üle su naaber. On see parim variant? kaks tõsist jalgrattamatka: Oandust Iklasse (420 kilomeet- valimisteks. PAREM RAE VALD Kolleeg märkab 63

rahapuuduses, lootusetuses ja depres- sioonis uppuvale Peipsiääre vallale. TÕNIS KÕIV Kümned sibulavenelased, kes polnud era- SIBULAÄRI: kondadest kuulnudki, said teada, et Eestis on need olemas ja et Reformierakond oli Kandidaat nr 220 see, kes tuli sõnu tegemata appi. Vanus: 42 POLIITIKA, Läheb veel palju aega, enne kui nad hak- Haridus: TARTU ÜLIKOOL, kavad mõistma oma õigusi ja väljendama õigusteaduskond (1995) oma huve. Enne, kui nad hakkavad us- Töö: riigikogu liige INIMLIKKUS JA kuma riiki ja neid endidki. Aga midagi läks Pere: abielus pärast seda Rae aktsiooni Peipsiveeres juba teiseks: hakati mõtlema ja rääkima asjadest nii, nagu nad on. Kui otsustati KASU buldooseriga kokku lükata vana kiriku Tekst: Igor Gräzin kirjutada toitudest, mille tegemiseks ainult varemed, tõusid inimesed üles ja kogu- Peipsi sibul või temaga kvaliteedilt võrdne duste ühisaktsiooniga suudeti see ära Reformierakonda tuntakse sageli õieti kõlbabki. Selle kvaliteedi taga on hoida. Nüüd on pühamu ase Konstanti- heade mõtete erakonnana, aga sajanditevanune stiihiline sordiaretus, noopoli kiriku kaitse all ja küllap hakatakse olgu siin toodud näide selle kohta, eriline muld, üldine merelis-kontinentaalne millalgi seda ka renoveerima või sama et erakond võib ka ära teha väga kliima, järvelt tulev kõdu ja – traditsioon. konkreetseid asju. Tartumaal oli üks altari ümber uut ehitama. Ka see on Rae vald suremas ja inimesi ootas seni- Peipsi venelane oskab sibulat (ja kurki, initsiatiivi tulemus, esimene kodaniku- sest veelgi suurem viletsus. Reformi- kartulit, muudki peenra-asja) kasvatada julguse ilming. juba sünnist saati ja nii, nagu seda on erakond päästis nii ühed kui teised. Reformierakond – teeb ära. Kusjuures teinud tema vaarisad ja -emad. Ja nüüd lugu ise... mitte poputades, vaid nii, et loob Ja vaat, mis juhtus möödunud aastal. Ma kardan, et Rae elanik ei kujuta ettegi, reaalsed eneseaitamise võimalused. Me Ülemiste vabaks! Õnnetus. Sibulasaak oli enneolematult ei kasvatanud sibulaid, me ei väetanud kuidas Peipsiveere vallas elatakse. Turu- rohke, seda ka Euroopas, ja tulemuseks kõlbulikku tööd praktiliselt ei ole, kalad peenramaid. Aga me leidsime neile turu oli olukord, kus Peipsi-äärse kuldne saak lähevad sentide eest monopoolsetele ja andsime tagasi inimestele usu oma Peetri alevikus Kelgumäe tänaval asuv maja on Tõnise ostetud, torud Elvesole üle antud ja plaanis on tänavadki oli määratud mädanema – turg oli täis kalakuningatele; kunagised väikesed jõudu ja võimetesse. Kes hädas, see saab traditsioonilist eurorämpsu (olete proovi- kodu olnud 2004. aastast. Mitmeaastase töö tulemusel on vallale üle anda. Tõnise arvates on mõistlik, et valla vee- tootmishooned on varemetes; majad, kuigi abi; kes suudab teha, aga ei leia tarbijat, nud Hispaania sibulat näiteks? Ptüi! Aga koduaiast saanud Tõnisele tõeline lõõgastuspaik ja ettevõte osutab elutähtsaid teenuseid otse ja tänavad puhtad ja hoolitsetud, on kas lagunemas sellele me aitame ta leida. Kes tahab, ketipoodides Eesti sibulat ei ole, olevat energiaallikas. Juua abikaasaga hommikukohvi, juurida kuuluvad vallale – ei ole vaja puukfirmasid inimeste raha- või parimal juhul ehitatud eelmise sajandi peab saama tööd. Ja need, kes tahavad kallis). midagi omale saada (näiteks kas või sibu- mõni võilill või noppida põõsastelt marju – puhas nauding! koti kallale. esimese poole standardite järgi (sh tavalise ahjuküttega, kuivkäimlaga jne); pilkupüüd- Vaat see oli nüüd koht, kus Rein Siku lat!), peavad selle saama. Selle nimel, et kodu oleks tõeline rahuoaas, on ka vaeva vat avalikku ruumi (muruväljakut, lillepee- idee (tema reportaažides Eesti kõige Just sellepärast tulebki nähtud. Aja jooksul on naabruskonnaga kokku lepitud Tõnis töötab edasi selle nimel, et nii Kelgumäe tänaval nart, mingitki arhitektuurilist vidinat) ei ole; rikkamast ja kõige vaesemast vallast valida Reformierakond mõned lihtsad tõed: muusika mängib hoovis nii, et naab- kui ka terves Peetri alevikus ja Rae vallas oleks hea elada, on üksainuke kalarestoran, ja seegi EPL-is) ja meie teostus – kaastundlike aitajate, nõuandjate reid ei sega, ehitusmüra tekitamisel pea lugu ümber- inimesed tunneksid end oma kodus hästi, teenused toimiks jamps – valesti ehitatud, omatud omandas tähtsuse ja majandatud. – sibulakokkuost ja inimestesse kaudsetest inimestest, nädalavahetuse hommikutel muru- ja Rae vald oleks tõesti parim koht, kus elada. Raesse oli uskujate era- Kui muu Peipsi-äärne niitja ei mürise. päästenöör kond! majandus elab varjusurmas, Sel kevadel tuli Tõnis taas välja ühe mõttega, kuidas Rae siis saab nimetada ühe Kuna Tõnis töötas 2004. aastal firmas, mis arendas Kelgu- valla elanike elukvaliteeti parandada. Nimelt võiks tema majandusime, milleks on mäe kandi tänavaid, siis tunneb ta enamikke elanikke juba meelest lubada inimestel jalutada, joosta ja jalgrattaga Peipsi sibul. Seda on siin sellest ajast. Mäletab sedagi, mida arendaja nimel lubas: sõita Ülemiste järve ääres asuval teel. Tallinna Vesi on kasvatatud sajandeid, tal on erilised maitseomadused, tänavad koos valgustusega antakse üle vallale, vee- ja Peetri rahva kirjale vastates näidanud oma põhimõttelist kvaliteet ja isegi välimus kanalisatsioonitrassid antakse üle Elvesole jne. Juba valmisolekut inimesi Ülemiste kaldal asuvale teele lubada, – Peipsi sibul on ilus riigikogus töötades tegutses ta ikka edasi, et lubadused ehk asjad liiguvad õiges suunas. võrreldes nendega, saaks täidetud. Vahepeal arendaja pankrotistus ja segadust mida müüakse keti- marketites. Omaette oli palju. Nüüdseks on tänavad-trassid pankrotipesast välja raamatu saaks VALIMIS- PAREM RAE VALD Lubatud-tehtud 65 RAJASIME JUURDE 396 UUT Jaan Alver: Praegune Rae vallavalitsus teeb ajalugu: ta teeb lähiaastatel absoluutse rekordi uute lasteaiakohtade LASTEAIAKOHTA (60 ASSAKUL, loomisel ja seljatab vabariigi suurlinnad ippon’iga. Tal- LUBADUSTE 78 LAGEDIL, 240 PEETRIS, linna elanike arv ületab 400 000 piiri, lasteaiakohtade 18 JÜRIS ÕIE LASTEAIAS). puudjääk ca 4000 kohta; Tartu, elanike arv ületab 100 000 piiri, loob 2013. aastal 190 lasteaiakohta; Rae vallas on elanike arv ligi 14 000 ja 2013. aastal loome 258 lasteaiakohta, 2014. aasta sügisel avame Peetris REALI- 180-kohalise lasteaia ja sama aasta lõpuks Jüris 240- kohalise lasteaia, mis teeb kahe aasta kogusummaks 678 lasteaiakohta, mis on peaaegu võrdne valla 2011. SEERI- aasta lasteaiakohtade kogumahuga! RAJASIME JUURDE 216 KOOLI- Veigo Gutmann: Rae vald on üks pioneere teiste oma- KOHTA PEETRI KOOLI, TÖÖS ON valitsuste seas, kes on otsustanud aidata kõiki valda JÜRI GÜMNAASIUMI LAIENDUS registreerunud lastega peresid, toetades neid koduse MINE mudilase toetusega, mis on praegu 128 eurot kuus. See 2013–2014. toetus on tõesti mõeldud leevenduseks neile, kellele ei jätku lasteaiakohti, andes võimaluse katta alternatiivse VIISIME SISSE KODUSE MUDILASE lastehoiu korralduskulusid. Hetkel saab koduse mudilase TOETUSE 128 EUROT KUUS. toetust ühes kuus ligi 400 lapsevanemat.

SUURENDASIME SÜNNITOETUST JA Jaan Alver: Rae valla sporditegevuse finantseerimise RANITSATOETUST. süsteemi ja toetamise põhimõtteid võib pidada üheks harrastajasõbralikumaks vabariigis. Me anname noortele SUURENDASIME HUVI- JA SPORDI- vaba valiku nii spordiala ja muu huvitegevuse harrasta- TEGEVUSE TOETUST, LISASIME miseks kui ka spordiklubi või õppekeskuse eelistamiseks olenemata selle asukohast. Koostamisel on Rae valla PAKETTI HUVITEGEVUSE OSA. sporditegevuse ja liikumisharrastuse arengukava, mille eesmärk on välja töötada veelgi efektiivsemad sporditegevuse ja selle toetamise lahendused ning määratleda põhimõtted ja tegevused nende saavutamiseks. Arengu- kava üks tähtsamaid peatükke on noortespordi korraldamise ja finantseerimise ühtsed põhimõtted, sealhulgas spordikooli asutamise poolt- ja vastuargumendid.

SUURENDASIME TOETUSI JA LÕIME EELISED EESTKOSTE, PUUDEGA JA PALJULAPSELISE PERE LAPSELE. TAGASIME RAE VALLA KOOLIS ÕPPIVATELE VALLA LASTELE TASUTA KOOLILÕUNA JA BUSSILIIKLUSE KOOLITEEL. VIISIME SISSE HARIDUSE TUNNUSTAMISE KORRA.

TOETASIME, TUNNUSTASIME JA PREMEERISIME: VALLA KOOLIDE PAREMAID ÕPETAJAID – TÖÖSSE RAKENDATI AASTA ÕPETAJA STATUUT, AINEOLÜMPIAADIDEL EDUKALT ESINENUD ÕPILASI JA NENDE ÕPETAJAID, TUBLISID PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMILÕPETAJAID, HÕBEMEDALIGA LÕPETANUID 300 EUROGA, GÜMNAASIUMI KULDMEDALIGA LÕPETANUID 600 EUROGA. TOETASIME VALLA PARIMAID SPORTLASI JA MEIE OLÜMPIASANGAREID. KEHTESTASIME RAE VALLA ÜLDPLANEERINGU. KEHTESTASIME JÜRI ALEVIKU PIIRKONNA ÜLDPLANEERINGU. KAASASIME VALLA ARENGUSSE LIGI ÜKS MILJON EUROT EUROLIIDU ABIRAHA JA ÜLE ÜHE MILJONI EURO KOHALIKE ETTEVÕTETE TOETUSI.

Foto: Mart Võrklaev PAREM RAE VALD Lubatud-tehtud 67

TOLMUVABA KATE SUURESTA – SUUR- Madis Sarik: Seni on Rae vald jalgrattateede ehitusse SOO TEELE (VAIDA TEE), TEDRE TEELE investeerinud 2,2 miljoni eurot, sh Euroopa Liiidu abi RAE VALLAS VALMINUD VÕI SALU KÜLAS, KINDLUSE TEELE JÄRVE- Rae vallavanem 989 000 euro. Kokku on rajatud kümme kilomeetrit KÜLAS JA KÜTI TEELE PEETRIS Mart Võrklaev jalgrattateid. VALMIVAD OBJEKTID JA PEETRI KESKUSE TEED: PEETRI TEE, PEETRI PÕIK, HEKI TEE, MÕIGU TEE, EHITISED ARUHEINA TEE JA VEESAARE TEE. ASSAKU ALEVIKU KERGLIIKLUSTEEDE, HARIDUS Mart Võrklaev: Tänu noortele andekatele arhitektidele ja TÄNAVAVALGUSTUSE JA SÕIDUTEEDE ASSAKU LASTEAIA LAIENDAMINE. tublile ehitajale sai 2012. aastal valmis ilus kollane kool- REKONSTRUEERIMINE. LAGEDI LASTEAIA-PÕHIKOOLI lasteaed Lagedi alevikus. Kaasaegne kool on juba võit- REKONSTRUEERIMINE JA EHITUS. nud ülemaailmses ajakirjanduses tähelepanu tänu oma LAGEDI–LOO KERGLIIKLUSTEE JA TÄNAVA- PEETRI LASTEAIA-PÕHIKOOLI unikaalsele õppetöödele IT-õppes. Seega saab kindlasti VALGUSTUS | KULTUURIKESKUSE JA VALLA- LAIENDAMINE. öelda, et ilus välimus loob veel suurepärasema sisu. VALITSUSE KATUSE SOOJUSTAMINE JA REMONT VAIDA PÕHIKOOLI KÕRVALHOONE Oleme alustanud kooli staadioni renoveerimisega. Kuna RENOVEERIMINE. | PILLERPALLI JA TÕRUKESE LASTEAIA KATUSE Lagedi kool kasvab, siis on vallavalitsusel eesmärk rajada JÜRI GÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMIASTME SOOJUSTAMINE | JÜRI–AAVIKU KERGLIIKLUS- lähiaastatel Lagedi alevikku lasteaed. Praegused ilusad MAJA JA SPORDIKESKUSE LAIENDUSE TEE | KASE TEE (VASKJALA) TOLMUVABA EHITUS 2013–2014 lasteaiaruumid koolis muutuvad siis algkooli osaks. KATE 2013 | VESKITAGUSE TEE TOLMUVABA SPORT JA LIIKUMINE Meelis Kasemaa: Kõige kiirema ja parema lahenduse KATE 2013 | JÜRI ALEVIKUS VALLAMAJA– JÜRI VALGUSTATUD SUUSA- JA on saanud Karla küla Andrekse piirkond, kuhu on rajatud VASKJALA–PAJUPEA VALGUSTATUD JALG- JA LIIKUMISRAJA EHITUS. uus kanalisatsioonisüsteem. Arendajatelt on üle võetud JALGRATTATEE | PEETRI ALEVIKU JA TALLINNA PEETRI ALEVIKKU RULAPARGI JA Kopli küla Meelespea tänava piirkond ja Patika küla Krovi- MÄNGUVÄLJAKU RAJAMINE. LINNA VAHELISE BUSSILIINI AVAMINE. tami piirkond. Tänu sellele saavad piirkonna elanikud olla JÜRI ALEVIKKU UUE RULAPARGI RAJAMINE. kindlad, et vee- ja kanalisatsioonisüsteemid töötavad ALUSTATUD ON LAGEDI STAADIONI JA tõrgeteta. MÄNGUVÄLJAKUTE EHITUSEGA: 2014. AASTAL VALMIB 700 MEETRI PIKKUNE VALGUSTATUD MULTšKATTEGA Järgmise aasta suurimaks projektiks on kahtlemata LIIKUMISRADA JA SUUR RONIMISLINNAK LASTELE. Mõigu kortermajade piirkonna vee- ja kanalisatsiooni- LAGEDI SPORDISAALI EHITUS. trasside renoveerimine. Selle töö maksumuseks on 1,63 miljonit eurot, millest 1,376 miljonit eurot panustab SA UISUVÄLJAKU RAJAMINE JÜRI ALEVIKKU. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tänu selle projektile TARISTUD saab kogu piirkond 2014. aasta sügiseks uue näo. Tras- AASTAST 2012 TEOSTAME ERATEEDE TALI- sid renoveeritakse ja valla eelarveliste vahenditega kaas- HOOLDUST ajastatakse teed ning tänavavalgustus. JÜRI ALEVIKU KESKUSE TEEDE REKONST- RUEERIMISE PROJEKTI KOOSTAMINE. Lahendatud on ka Peetri aleviku ja Kopli küla sadevee JÜRIS TAARAMÄE TÄNAV. uputuste probleem. Suurekivi ja Päikse teele rajas AS VEE- JA KANALISATSIOONITRASSIDE EHITUS ALEVIKES JA NENDEGA PIIRNEVATES Elveso uued sadevee torustikud, tänu millele ei pea neil KÜLADES. tänavatel kevadise suurvee ajal enam kanuuga sõitma. PAREM RAE VALD

Rae valla lasteaia järjekord on läbi aastate pidevalt kasvanud hoolimata sellest, et kohti on järjekindlalt ka juurde loodud. Viimaste aastate tegevused: Peetri lasteaia-põhikooli ehitus 2008.–2009. (120 kohta), Õie lasteaia ehitus 2008. (120 kohta), Assaku moodullasteaia ehitus 2008. ja Assaku lasteaia laiendus ajaloolise Lehmja kooli ruumides 2011. aastal (120 kohta). Väga jõuliselt oleme lasteaiakohtade probleemi lahendanud 2012. aastal, kui renoveerisime Lagedi põhikooli ja rajasime ruumid läbi aegade esimesele lasteaiale Lagedil, luues 78 kohta (vt Lagedi kooli ja Foto: Erakogu Dasha Petrenko Foto: lasteaia lugu). 2012. aasta sügisel alustasime ka Peetri lasteaia-põhikooli lasteaia rajamise lugu) eesmärgiga juurdekasvu tempot, igal aastal laste- laiendustöödega, mille tulemusel lõpetada Peetri projekt augustis 2013 aiast kooli minevate laste hulka ja Mart Võrklaev on 2013. aasta septembriks Peetri ja Jüri oma detsembris 2013. Ning selle alusel koostatud prognoose, võin Rae vallavanem piirkonnas juures 240 lasteaiakohta (vt seejärel alustada septembris 2013 Peet- kinnitada, et 2014. aasta lõpuks, kui kõik Peetri lasteaia-põhikooli juurdeehituse ri lasteaia (180 kohta) ja 2014. aastal planeeritud investeeringud lasteaia- Igale lugu). Lisaks otsisime 2012. lõpul ja Jüri lasteaia (240 kohta) ehitusega. kohtade rajamisse on realiseeritud, on 2013. algul aktiivselt võimalusi, kuidas Rae valla lasteaiajärjekord põhimõtte- olemasolevates hoonetes täiendavaid 2013. aasta alguseks oli Rae vallas sei- liselt likvideeritud ja iga laps, kelle lapsele lasteaiakohti luua. Ühe võimalusena tse lasteaeda ja kokku 848 lasteaiakohta vanem soovi avaldab, saab ka hoitud. lasteaiakohtade juurdeloomiseks alus- (lasteaed Pillerpall Vaidas 80 kohaga, Kriisi ajal ehitamine mõnevõrra vähenes, kuid arvestataval määral tasime 2013. aasta alguses eeltöödega lasteaiad Tõruke 120 kohaga, Taaramäe siiski ka jätkus. Näiteks rahva juurdekasvu arvud: 2012. aastal koht Õie lasteaia väikeses mahus ümber- 210 kohaga ja Õie 120 kohaga Jüris, sisseränne oluliselt aeglustus, olles aasta kokkuvõttes 454 ini- Lasteaiakohtade ehitamiseks, kus leidsime võimaluse Lagedi lasteaed 78 kohaga, Assaku mest (võrdluseks varasemad aastad: 2011 – 707, 2010 – 639, kujundada kunstiruumidest ja avarast lasteaed 120 kohaga ning Peetri 2009 – 997, 2008 – 981). Rae valda kolivad uued pered on loomine on laste- koridorist nõuetekohased rühma- lasteaed-põhikool 120 kohaga). Nagu valdavalt noored (Rae valla rahvastiku keskmine vanus on 32 ruumid. Ümberehituse tulemusel sai eespool öeldud, rajame aastatel 2013– vallavalitsuse aastat), kelle peres on kasvamas või sündimas lapsed. Seega 2013. aasta sügisest laste kasutusse 2014 juurde 678 lasteaiakohta. Ehk soovib pea iga Rae valda koliv pere lasteaia- või koolikohta. aias! üle 100 ruutmeetri pinda ja juurde praeguste plaanide järgi on meil 2014. üheks tekkis 18 uut lasteaiakohta. aasta lõpuks vallas 1526 lasteaiakohta. Vanematele, kes ei saa pärast vanemapalga lõppemist lasteaia- Lasteaiakohtade puudus on pikki aastaid olnud Rae valla ja valla ela- prioriteediks. koha puudumise tõttu tööle minna või peavad kandma üsna suuri nike üksi suurimaid muresid. Kohtade puudus on tingitud Rae valla 2013. aasta märtsis alustasime uute Arvestades olemasolevaid ja jõuliselt erahoiu kulutusi, on lasteaiakohtade puudumine väga terav prob- meeletult kiirest arengust, mis sai alguse kinnisvarabuumi aastatel lasteaedade projekteerimisega Peetri ja juurde rajatavaid lasteaiakohti, tänast 2005–2006, mil ehitustegevus käis pöörase hooga ja valda lisandus leem. Just seetõttu on lasteaiakohtade loomine olnud ka valla- Jüri alevikku (vt Peetri ja Jüri uue lasteaiajärjekorda, Rae valla laste suurel hulgal uusi elanikke. valitsuse üks prioriteet. 70 Töö tahab tegemist PAREM RAE VALD Töö tahab tegemist 71 Peetri ja Jüri uue lasteaia rajamise lugu

Meil on plaanis ja Peetri alevikku uus lasteaed töödega võimalikult kiiresti, lepiti pro- ja laienevad sportimis- ja huvitege- seejärel taotlesime riigilt ehituseks jekteerijaga kokku detailne ajagraafik, vuse võimalused. vajaliku maa. Samamoodi kui Peetri juba ka projekteeri- et lasteaia ehitus algaks kindlasti lasteaeda soovisime võimalikult kii- aastal hakkas AS Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Uus rajatav lasteaed on avarate misel kahe uue laste- 2013. aasta sügisel. Uksed avab uus resti projekteerima asuda ka uut koostama detailplaneeringut, et Peetri alevikku Selver rühmaruumidega ja mitmekesiste lasteaed hiljemalt 2014. aasta sep- Jüri lasteaeda, ja ka siin tuli appi aia rajamine Rae 2006.rajada. Erinevatel põhjustel detailplaneeringu menet- mänguväljakutega. Arhitektuurselt tembris. OÜ Maxima Eesti. Ajagraafiku osas lus venis. Nähes, et lasteaiakohtadest on jätkuvalt terav puudus, alustas vallavalitsus on tegemist kaasaegse betoon- valda. Üks neist on otsustasime, et kiiremini projek- 2011. aastal riigiga läbirääkimisi, et planeeringualasse kaasatud riigimaa osaliselt ühis- Peetri uude lasteaeda rajame kokku elementidest hoonega, mis on avar, teerime ja varem alustame ehitust planeeritud Peetri ale- kondlike ehitiste maana planeerida, et sinna uus lasteaed rajada. Nagu ikka, tuli es- üheksa rühma 180 kohaga. Lisaks valgusküllane ja energiasäästlik ja Peetris ja kohe seejärel, 2014. aastal, malt põhjalikult tõestada meie vajadust lisalasteaiakohtade loomise järele ning seda, on ruumide planeerimisel arvestatud kus on loodud meeldiv keskkond nii vikku Aruheina teele alustame ehitusega ka Jüris. miks on uue lasteaia rajamiseks vaja just seda kohta. Vallavalitsus pidas neil teema- sellega, et lasteaia saali saaks maksi- lastele kui ka personalile. Uue lasteaia ning teine Jüri alevik- del riigiga pikki kirjavahetusi. Meie argumentideks olid tulevase lasteaia paiknemine maalselt ära kasutada. Saali saab projekteerimise käigus korraldasime Jüri alevikku projekteeritav laste- ku Võsa ja Laste täna- elamualade keskel (nt Kuldala, Rootsiküla jne) ja soodne asupaik – lasteaed hakkab lükandseinaga kaheks osaks jagada, ka nimekonkursi, et vanematel – ja aed on mõeldud 12 rühmale ja 240 va nurgale. Kuidas paiknema Peetrist väljasõidu suunal, nii on vanematel mugav enne tööle minekut et seda oleks võimalik päevasel ajal miks mitte neil lastel endil, kes tule- lapsele. Oma olemuselt ja lahenduselt ka kõige pisemad pereliikmed lasteaeda tuua. Lõpuks saavutasime lasteaia krundi korraga erinevate tegevuste jaoks vikus seal lasteaias käima hakkavad – on see sarnane Peetri uue lasteaiaga. on aga protsess kul- planeerimise osas kokkuleppe ja ka muu planeeringulahendus jõudis niikaugele, et kasutada. Kuivõrd Peetri alevikus oleks võimalik lasteaiale meelepärane Uus lasteaed on avarate rühma- genud ja kuidas jõud- 2012. aastal sai detailplaneeringu kehtestada. Kohe pärast seda hakkasime lasteaia napib ka ruume, kus elanikud võiksid nimi valida. ruumidega ja suure mängualaga. jaoks vajalikku maad riigilt vallale taotlema. Vaidlused sel teemal kestsid kuni 2013. õhtusel ajal sportida või aega veeta, Arhitektuurselt on tegemist kaas- nud praegusesse aasta juuni lõpuni, kuid lõppesid meile edukalt. saab saal ideaalseks kohaks, kus Jüri uus lasteaed aegse betoonelementidest hoonega, etappi ning millal on ka vanemad saavad pärast laste- mis on avar, valgusküllane ja energia- Kuivõrd lasteaiakohtade puudus Peetri kandis teeb elanikele palju muret, otsustas mudilastel võimalik aiapäeva lõppu erinevaid spordialasid Nii nagu Peetri lasteaeda hakkasime säästlik, kus on hea olla nii lastel kui vallavalitsus planeeritud investeeringu ka eelarvestrateegiat tehes varemplaneeritust harrastada (tantsu, aeroobikat jne). 2010. aastal ka Jüri alevikku laste- ka personalil. Nii nagu Peetrisse loo- uutest lasteaeda- ühe aasta võrra ettepoole nihutada. OÜ Maxima Eesti, kes rajab Kurna külla logistika- Selleks on saali juures olemas ka aeda rajama. Sobiva koha leidsime davat lasteaeda saavad ka Jüri uue dest rõõmu tundma keskuse, oli valmis Rae valla sotsiaalse infrastruktuuri rajamist rahastades toetama korralikud pesemis- ja riietusruumid. Jüri gümnaasiumi kõrval, meie kauni lasteaia saali õhtuti kasutada koha- uute lasteaedade (nii Peetri kui ka Jüri) projekteerimist. Nii sai ka Peetri lasteaia projek- Nii teenivad meie rajatavad ruumid Lehmja tammiku servas. 2011. aas- likud elanikud meelepärase tegevuse hakata? teerimine 2012. aasta esimesel poolel töösse võetud. Kuna soov oli alustada ehitus- maksimaalselt kohalike elanike huve tal kehtestasime detailplaneeringu, läbiviimiseks. 72 Töö tahab tegemist PAREM RAE VALD Töö tahab tegemist 73 Jüri gümnaasium – PEETRI KOOLI täna parem kui eile Tekst: Madis Sarik Rae abivallavanem PÕNEVAD

Jüri gümnaasiumile on enam kui 30 õpetajate ja majandustöötajate töötingi- ruumidega tantsusaal, mida saab kasutada aastaga tekkinud väga tugev vundament: mused. ka aktusteks, kontsertideks jne. Praegu kindlad traditsioonid, tugev põhikool, laia töötab koolis kaheksa rahvatantsurühma ja Uude majja on planeeritud klassiruumid valikuga gümnaasium, tõhus tugisüsteem, lisaks on 1.–5. klassini tunniplaanis tantsu- VÕIMALUSED gümnaasiumiosale, käsitöö ja kodundus- kindel personal, aktiivne vilistlaskogu. Võib õpetus, nii et päevasel ajal on vaja korraga klassid põhikoolile ning gümnaasiumile. julgelt öelda, et Jüri kool on ka kogukonna kasutada kaht tantsusaali. Majja tulevad töökabinetid ja õpetajate tuba puutööks. Kooli poolele lisandus auditoorium, tähtsaim sammas – Jüri kooliga on rohkem mis annab täiendavaid võimalusi keeleõppeks ja 2009. muudeks rühmategevusteks. Lisaks on see koht, aastal avatud Peetri kus läbi viia põhikoolieksameid. Kooliosas sai välja lasteaed-põhikool oli ehitatud loodusõppeklass, kus lapsed saavad ka vaid paar aastat tegut- reaalselt käed mullaseks teha. Laienduse käigus sai Mart Võrklaev senud, kui oli selge, et ka koolihoones asuv avalik raamatukogu nii täien- Rae vallavanem hoone jääb Peetri ja davaid hoidlaruume kui ka avarama lugemissaali, ümbritsevate külade mida on võimalik kasutada kõigil elanikel. lastele kitsaks. Oli ju Ühe suurema ja omanäolisema ruumina rajasime maja ehitatud kahe paralleelklassiga põhikooliks, kooli juurde ka blackbox’i, kus saab läbi viia kuid näiteks 2012. aasta septembris alustas Peet- muusika- ja draamaõpet ning mis muul ajal on ris kooliteed koguni viis esimest klassi. Seetõttu ideaalseks kohaks piirkonna elanikele vaba aja või vähem seotud suur osa Rae valla ela- (sügisest on 100 tundide andjat). Tänu Kooli ja huvialakooli juurde loodava nikest, Jüri kooli hoonekompleksi kasutavad gümnaasiumimaja ehitusele laienevad spordikooli vajadustest tulenevalt rajatakse alustasime 2011. aastal olemasoleva Peetri lasteaia- sisustamiseks kontsertide, etenduste ja filmi- aktiivselt kohalikud elanikud. tehnoloogiaõppe võimalused, paranevad polüfunktsionaalne täismõõdus pallihall põhikooli krundi ja seal kõrval paikneva krundi õhtutega. kuue erineva pallimängu tarbeks. Hall ümberplaneerimist eesmärgiga rajada kooli ja laste- Viimastel aastatel on koolile tehtud suuri algklasside õppetingimused, lapsed saavad Täiendust said kaasaegsed köögiruumid, et kõigi- mahutab kaks korvpalliväljakut ja 200 ini- aia laiendus. juurdeehitusi. Kuid kool pole vaid karp ja oma klassiruumides olla pikapäevarühmas, mesele mõeldud tribüüni. See kõik võimal- le lastele maitsvat ja kvaliteetset toitu ruumid, kool on eelkõige vaimsus, õhkkond paremad tingimused saavad väikeklassid. dab Jürisse tuua ülevabariigilisi võistlusi. 2011. aastal jõudsime ka kenasti kokkuleppele valmistada. Lisaks rajati lasteaia poolele täiendav ja inimesed. Lisaks luuakse oma ruum õpilasesindu- Tallinna Vangla ehituseks vajaliku ala arendaja saal, mida on võimalik lükandseinaga kahte ossa Lisaks rajatakse spinninguruum, pai- Kindel on, et Jüri kool jätkab gümnaasiumi- sele, õpilased ja õpetajad saavad uued OÜ Rosamiliga Peetri lasteaia-põhikooli laienduse jagada, et samal ajal erinevaid tegevusi läbi viia. galdatakse sõudeergomeetrid, luuakse hariduse andmist. Praeguseks on güm- garderoobid, lisaruumi tekib metallkap- projekteerimise rahastamise osas. Augustis 2012 oli Nagu olemasolevat lasteaia saali saavad ka seda tingimused aastaringseteks kergejõustiku- naasiumiastmes välja töötatud kolm õppe- pidele, laienduse saab söökla koos vajalike projekt valmis, septembri teisel poolel allkirjasta- saali õhtusel ajal kasutada kohalikud elanikud treeninguteks, laiendatakse suusa- ja uisu- suunda: reaalsuund, ettevõtluse ja rahvus- abiruumidega. sime ehituslepingu ja kauaoodatud laiendustööd huvi- ja sporditegevuseks. laenutust ning -hooldust. Tundidevälisel ajal vaheliste suhete suund ning loome- võisid alata. Uue maja esimese korruse saab enda kä- saavad spordikompleksi kasutada kohalikud majanduse ja kultuurisuund. Kuna kõik Lasteaiaosa sai juurde ka ühe loovusklassi ja sutusse huvialakool ja kooli bändid. Praegu elanikud. Lasteaia ja kooli laiendustöödega lisandus olemas- suunad sisaldavad spetsiaalseid õppe- kogu kompleksi rajati juurde ka ruume perso- tegutseb Jüri koolis kaks bändi, ainus bän- olevale 432 koolikohale ja 120 lasteaiakohale 216 aineid, siis on nende läbiviimiseks vaja lisa- Lapsi Rae vallas tugeva gümnaasiumi nalile, et tagada paremad töötingimused. diruum on aga umbes kümne ruutmeetri koolikohta ja 240 lasteaiakohta. Nii saab Peetri laste- ruume. Samuti kasvab pidevalt õpilaste arv. säilimiseks jagub. Gümnaasiumihariduse suurune. Gümnaasiumi loomemajanduse aeda oma 360 lasteaiakohaga nimetada maailma Peetri lasteaed-põhikool oma laienemisega Seetõttu tuleb ehitada gümnaasiumimaja. suund pakub sageli huvi õpilastele, kes andmine vallas on tähtis – see seob tublid noored kodukohaga. Jüri kool on andnud suurimaks eestikeelseks lasteaiaks. iseloomustab hästi kogu Peetri kasvavat Gümnaasiumiosa juurdeehitusega ei tahavad pille mängida ja muusikaga kaks vallavanemat, rea vallatöötajaid ja alevikku. Juurde ei ole tulnud vaid ruumi, vaid lisandu ainult ruutmeetreid, vaid tõuseb tegeleda. õpetajaid, mitu tublit kohalikku ettevõtjat Peale täiendavate kooli- ja lasteaiakohtade lisan- tõusnud on kogu õpikeskkonna kvaliteet. Uus õpikeskkonna üldine kvaliteet, tekivad Huvialakooli ossa tuleb lisaks õppeklas- ja teisi, kes panustavad pidevalt Rae valla dus Peetri koolile juurdeehitusega veel mitmeid kool on meie valla lastele õppimiseks ja huvi- suurepärased tingimused muusika, kunsti sidele, individuaaltundide klassidele ja heaks. Oma kool on ja jääb inimestele uusi ja vajalikke ruume. Oluliselt suurenes poiste tegevuseks aga ka kohalikele elanikele vaba ja spordiga tegelemiseks, paranevad personaliruumidele ka riietus- ja pesu- oluliseks. tööõpetuse klass, mis loob suurepärased eeldused aja sisustamiseks suurepärane koht. 74 ÜHA ENAM OLEME LEIDNUD ETTEVÕTETEGA KOOSTÖÖKOHTI, KUS ETTEVÕTJAD PANUSTAVAD VAL- LA TEHNILISSE VÕI SOTSIAALSESSE 3 INFRASTRUKTUURI. 1 2

Esimesed ideed ja arengukava koostamise hea koostöö tulemusel suutnud kaasata AS Kalevi ja AS Balti Veskiga, kes oma käigus ettevõtjatega loodud sidemed jõudsid kas rahana valla eelarvesse või ettevõtjate toodanguga on aastaid nii meie lastele suuna- reaalse väljundina noorteni juba 2013. suvel, poolt konkreetsete objektide ehitamise/pro- tud üritusi kui ka jõulupidusid toetanud ja KOOSTÖÖ ETTEVÕTJATEGA kui meie vallas tegutsevatesse ettevõtetesse jekteerimise rahastamisena ligi 1,3 miljonit teinud kingitusi meie suurtele peredele. Veigo Gutmann sai suveks töö ligikaudu kümme noort. Järg- eurot. Näitena võib siinkohal tuua Jüri ter- Koostöö piirkonna ettevõtjatega on väga Mart Võrklaev EHK KUIDAS KÕIK RAHULE mistel aastatel loodame sellest projektist viseradade ehituse suurtoetaja ja Ujula tee oluline. Oleme kogu aeg olnud kontaktide juba noorte enda eestvedamisel luua toimiva rekonstrueerimise toetaja, AS-i ABB, samuti loomiseks ja koostööks avatud ja selleks JÄÄVAD tööbörsi, kus noored ise ettevõtetega suhel- on terviseradade ehitusse oma panuse and- ise võimalusi otsinud. Leiame, et selles osas des endale võimalikke töökohti otsivad ja nud AS Pipelife Eesti ja AS Uvic. OÜ Rosamil tuleb aina enam tööd teha, ja meie ettevõt- neid oma eakaaslastele pakuvad. projekteeris Peetri lasteaia-põhikooli ja Jüri jate murede ning rõõmudega kursis olla. Valla koostööd ettevõtjatega ei saa alahinnata. Rae valla eeliseks on soodne asukoht. Mõistlik planeerimine Kindlasti on koostöö ettevõtjatega väga olu- gümnaasiumi laiendused ning toetas Lagedi Koostööst võidavad nii vald, ettevõtjad kui on toetanud peale uute elamualade tekkimise ka soodsa ettevõtluskeskkonna kujunemist. See omakorda loob line Rae õpilasmaleva arendamisel. Õpilas- kooli spordiväljaku ehitust. AS Tallinna Kauba- ka vallaelanikud. Tähtis on tagada soodne meie valla elanikele lisaks ilusale ja turvalisele elukeskkonnale ka võimaluse kodu lähedal töötada. malev on noorte seas üha populaarsemaks maja rekonstrueeris koos Selveri ehitusega ettevõtluskeskkond ja aidata ettevõtjate muutunud, sest töö on põnev ja annab noor- Peetri alevikus Aruheina ja Mõigu teed. OÜ tegevusele kaasa läbi tehnilise infrastruk- Valda tuleb järjest juurde suuri ettevõtteid, nii mõnigi neist on tuntud korraldus on võrdlemisi pikk ja kulukas protsess, siis praegu töö veel tele võimaluse endale suveks taskuraha tee- RevalPro Kinnisvaraarendus projekteerib tuuri ja haridussüsteemi, mis tagab kvalifit- nimi nii Eesti kui ka kogu maailma mõistes, näiteks AS ABB, AS Ka- käib ja loodame samm-sammult ühistranspordi korralduse kaas- nida. Peetri aleviku platsi koos perearsti- ja seeritud tööjõu. lev, AS Estanc, AS Pipelife Eesti, AS Hekotek, AS Rimi Eesti Food, ajastada ja sellega abiks olla ka ettevõtluskeskkonna arengule meie Malev toimub suve jooksul kahes osas: noortekeskusega ning alates Pargi ja Mõigu AS Smarten Logistics, AS Uvic, AS DPD Eesti. Praegu on meie vallas. varasuvel kaks nädalat ning augustis kaks tee ristmikust Mõigu tee rekonstrueerimist, vallas üle 18 000 töökoha. Võrdluseks: töökohtade poolest on meist Nüüdseks on selge, et meie vallas on ja tuleb järjest juurde uusi nädalat. Meie noored saavad maleva käigus kus tööd algavad lähiaastatel. eespool ainult Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu. töökohti. Samuti on siin väga palju noori, keda meie õnneks sün- töötada nii valla eri objektidel (koolid, laste- AS Nordecon ja AS Lemminkäinen Eesti on Hetkel toob suur osa ettevõtteid oma töötajaid väljastpoolt Rae val- nib ka järjest juurde. Soovist aidata meie ettevõtetel tööjõudu leida aiad, mänguplatsid jne) kui ka erinevate aastate jooksul toetuse korras Rae vallas da, mis on osalt ka loomulik, sest kogu vajaminevat personali ei ole ja pakkuda meie oma noortele eelist, mis tuleneb just suure hulga ettevõtjate juures (Rae raba). Praegu oleme teid rekonstrueerinud, korrastanud ja raja- võimalik vallast tööle võtta. Ka on ettevõtted alles hiljuti Rae valda erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtete „kohalolust”, hakka- jõudnud maleva arendamisega niikaugele, et nud. Näiteks kattis AS Nordecon tolmuvaba 1 Leivajõe silla rajamine kolinud ja nende töötajad elavad meie vallast väljas. Küll aga ootavad sime 2012. aastal koostama noorte ettevõtlikkuse arengukava. kaasame mitmeid vallas tegutsevaid ettevõt- kattega Suursoo tee ja toetas materjaliga koostöös Lemminkäinen ettevõtjad kohalikku töötajat. Arengukava eesmärk on luua „tantsupõrand”, kus saavad kokku teid, kelle juures noored töötavad. Samuti on lõunakülade teede korrastamist ning AS Eesti AS-iga 2013. aastal Praegu on ettevõtjad käivitanud töötajate transportimiseks oma bussi- kool, ettevõtjad ja noored, ehk kaasata kohapealseid ettevõtteid ettevõtteid, kelle töö spetsiifika ei võimalda Lemminkäinen Eesti panustas kohalikku liinid. 2013. aastal alustasime koos MTÜ Harjumaa Ühistranspor- koolitöösse ja avardada meie noorte silmaringi eriala ja tulevaste küll noori enda juurde tööle võtta, kuid kes kogukonda 2013. aastal Leivajõe silla raja- dikeskuse ja ettevõtjatega koostööd, mille käigus kaardistasime töökohtade valiku osas. Kava valmis 2013. aastal. toetavad noorte töötamist valla objektidel misega. Sel aastal sündis kokkulepe, mille 2 Ujula tee läbimurde neile omalt poolt palka makstes. järgi OÜ Maxima Eesti toetab sotsiaalse rajamine ja Ujula tee rekonst- töötajate veo olukorra – see oli üllatav! Tuli välja, et igal hommikul Läbi koostöö ja noorte suunamise tagame tulevikus meie vallas tegu- rueerimine Vaskjala veehoidla infrastruktuuri rajamist, rahastades Peetri sõidab Rae valda 20 bussitäit töötajaid (neid veetakse vähemalt ka- tsevatele ettevõtjatele haritud ja tublid töötajad. Kohaliku omavalit- Üha enam oleme leidnud ettevõtetega ujumiskohani koostöös heks vahetuseks ja lisaks toomisele viiakse töötajad ka hiljem koju). suse roll selles protsessis on pooled kokku viia. Arengukava üks koostöökohti, kus ettevõtjad panustavad ja Jüri uue lasteaia projekteerimist ja Kurna AS-iga ABB Koostöö eesmärgiks oli välja selgitada sõitjate maht ja võimalused idee on koos ettevõtjatega välja töötada ka stipendiumiprogramm, et valla tehnilisse või sotsiaalsesse infrastruk- ajaloolise mõisapargi korrastamist. töötajate vedu ühistranspordiga ühildada. Kuivõrd ühistranspordi toetada meie tublimaid ja hakkajamaid noori haridustee jätkamisel. tuuri. Viimase nelja aasta jooksul oleme Kindlasti tuleb märkida meie head koostööd 3 Tallinna Kaubamaja AS, kes koos Selveri ehitusega rekonstrueeris Peetri alevikus Aruheina ja Mõigu tee Tagame Jüri terviserada– kvaliteetsed üha paremaks ja tervisekeskused põnevamaks

smatasandi tervishoiul on väga oluline roll – perearst on esimene kontakt ga jalgtee, et alevikusisest kergliiklust kilomeetrini – suusarada ei vaja kõva tervishoiuga, vajadusel suunaja ja raviprotsessi koordineerija tervishoiu- parandada. aluspõhja. Harrastajad on kiitnud raja süsteemis. Ühtlasi toimub just perearsti juures terve lapse ja kroonilise haige kasutajasõbralikku reljeefi. 2014. aasta alguseks on Jüri alevikus peamine jälgimine, tervise edendamine ja haiguste ennetamine. Seepärast on 5,2 kilomeetri pikkune terviserada, Millal rada päris valmis saab, on raske oluline sellesse investeerida. E millest 4,2 kilomeetrit on valgustatud. öelda. Ikka saab täiustada, ideid on Praegu tegutsevad vallas perearstid Jüri alevikus Jüri tervisekeskuses, kus töötab kokku Terviseraja iga-aastane halduskulu palju. Tuleb läbi mõelda, kuidas on Tekst: Gerli Nurms neli perearsti, ja lisaks on perearstipunkt olemas Lagedi ja Vaida alevikus. Tekst: Madis Sarik hakkab olema umbes 5100 eurot, mis kõige tõhusam suusarada hooldada, kaetakse valla eelarvest. kuhu rajada suusalaenutus- ja hool- Suur probleem on juba aastaid olnud perearsti puudumine Peetri alevikus. Praegu duspunkt. Plaan on luua ka staa- Terviseraja ehitus ei ole lihtsate projekteerime Peetri alevikku tulevase keskuse platsile ühte hoonesse perearsti- ja dioni kõrvale väike stardiala, et oleks killast, kuna osa rajast asub soos. noortekeskust. Lisaks on perearstidel selge huvi Peetris tegevust alustada ja peale mugav võistlusi korraldada. Orien- Seetõttu saab raja põhja kihtide perearsti ollakse huvitatud Peetri alevikus hambaravi teenuse pakkumisest. Seni on nii teerumise alghariduse andmiseks dee Jürisse terviserada luua tek- kaupa ehitada ainul talvel, korraliku perearsti kui ka hambaravi teenuse käivitamist Peetris takistanud just sobivate ruumide saaks raja juurde luua orienteerumise kis kümmekond aastat tagasi, külmaga. Rada vajab aega vajumiseks puudumine. püsiraja. Projektijuhtimise kursuse kui Veigo Gutmann ja Madis ja jooksjasõbraliku mult kattega raames saaksid Jüri gümnaasiumi Vallavalitsus teeb koostööd ka erasektoriga. Eraettevõtjad soovivad Peetri alevikku ise Sarik leidsid, et Jüris peab olema viimistlemiseks, seepärast ei saa rada Peale perearstide ja noored luua rajale istekohad puhke- rajada perearstikeskuse koos hambaravi jaoks vajalike ruumidega, ja seda juba lähema koht, kus saaks mõnusasti ka ühe aastaga valmis ehitada. Korra- pausiks. -õdede hakkavad aasta jooksul. Ijoosta, suusatada ja jalutada. Kohe lik ehitus on aga vaeva väärt – SA Terviserada on multifunktsionaalne: Tervisekeskuste eesmärk on, et iga inimene saaks elukoha läheduses esmavajalikke hakati ka elanikelt toetusallkirju Eesti Terviseradade juht Jaak tervisekeskustes et siin on erineva pikkusega ra- ambulatoorseid tervishoiuteenuseid. Peale perearstide ja -õdede hakkavad ter- koguma, ja toetajaid leidus küllaga. Teppan kiitis Jüri raja ülivõrretes jad, saavad neid edukalt kasutada ‘vajaliku regulaarsu- visekeskustes vajaliku regulaarsusega tööle ka füsioterapeut, koduõde, ämmaemand jt. Raja asemel valmis aga Kirikukopli heaks ja lubas selle Eesti tervise- parki rulluisurada ja rulapark. Aga see radade võrgustikku võtta. See kooliõpilased tundides, rajal saab läbi sega tööle ka Tervisekeskuse miinimumstandardiks on vähemalt neli perearsti ja neli pereõde, ämma- oli alles algus. tähenab muu hulgas ka seda, et Jüri viia valla koolidevahelisi võistlusi, emand, füsioterapeut ja koduõde 6000 teenindatava isiku kohta. rada saab Eesti terviseradade poolt rattavõistlusi, krossijookse. Suve Jupikaupa arenes välja ka rada: esi- füsioterapeut, rajamärgistuse, venitusharjutuste jooksul rajatakse ühendus Aavikule Kirjeldatud esmatasandi tervisekeskuse planeerime EL-i vahendeid kasutades rajada Jüri mene, 900 meetri pikkune valgustatud stendi ja abi rajahooldustehnika osas. viiva kergliikusteega, tulevikus on koduõde, ja koorepuruga kaetud terviserada aleviku keskusesse praeguse tervisekeskuse asemele. Seal hakkaks paiknema vähemalt plaanis viia terviserajalt kergliiklus- loodi 2006. aastal endise kõrgepinge- Kuigi terviserada pole veel täiesti ämmaemand jt. neli perearsti koos eespool nimetatud tugiteenustega. Veel sel aastal alustame praeguse tee ujumiskohta. Kõik eeldused on liini liinikoridori, 2012. aastal pikendati valmis, on tervisespordisõbrad selle tervisekeskuse ala detailplaneeringuga, et planeerida kaasaegne keskusehoone, kus loodud, et terviserada oleks pidevas olemasolevat terviserada 700 meetri juba omaks võtnud. Siin käivad peale perearsti hakkab paiknema kiirabipunkt, vallavalitsus ja muud keskusele omased ja mitmekülgses kasutuses. ja elanikele vajalikud teenused. võrra ja valgustati, 2013. aasta sügisel inimesed naabervaldadestki, sest see valmib 3,6 kilomeetri pikkune tervise- on piirkonnas ainuke koht, kus saab Eesmärk on tagada Jüri alevikus suurem perearstipunkt ja võimalusel ka Peetris perearsti- radade rajapõhi, millest 2720 meetrit pärast suusaringi mõnusalt ujulasse Jüri terviseraja valmimisel olid toeks punkt koos tugiteenustega ning säilitada perearstipunktid nii Lagedi kui ka Vaida ale- valgustatakse. 2014. aastal kae- minna ja lõpetuseks saunas leili Rae vallas asuvad ettevõtted: AS vikus, et tagada esmane perearstiteenus meie elanikele võimalikult lähedal ja spetsiifi- takse 3,6 kilomeetri pikkune rajalõik visata. Edaspidi on plaanis talvisel ABB, AS Uvic, Pipelife, valgustuse lisemad uuringud samuti oma valla piires ja mõistlikul kaugusel ehk Jüri alevikus. koorepuruga ja rajatakse kruusakatte- ajal suusarada pikendada kümne jaoks saadi raha LEADER-meetmest. ÜLEMISTE VABAKS! Tekst: Tõnis Kõiv

ee võis olla juba kuskil viis aastat Kogu eelnev andis piisavalt julgust koostada tagasi, kui naabrimees Avo järje- kiri ja paluda Peetri seltsi üldkoosolekul teemat kordsel ühisel jalgrattasõidul pak- arutada. Sain väga positiivse tagasiside ja pärast S kus, et läheme teeme väikese tiiru mõningaid täpsustusi saatsimegi kolme all- Ülemiste kaldal. Et ta on seal ennegi sõitnud. kirjaga (lisaks veel alevikuvanema ja seltsi juha- Uudishimu oli suur ja nii läksimegi. Siiani mäle- tuse esimehe omad) kirja käesoleva aasta mai tan peegelsiledat veepinda, imekaunist Tallinna alguses teele. Soovisime veefirma arvamust panoraami, isegi üks lennuk lendas üle – vägev. Ülemiste järve kaldal asuva tee kasutamise koh- Kuna aga tegu oli siiski keelutsoonis liikumisega, ta veega mitte kokku puutuvateks tegevusteks siis leppisime kokku, et edaspidi sõidame ikka nagu jalutamine, jooksmine, jalgrattasõit jmt. neid teid pidi, mis avatud on. Järve ääres võiks olla toredad pingid ja prügi- Ülemiste järve kaldal nähtu jäi mind aga kastid, samuti päikesepatareidega tänava- painama. Küsisin järve kohta asjatundjate käest valgustid, et hiljapeale jäädes oleks ilus kodu ja sain vastuseks, et keskkonnakaitse aspektist poole liikuda. Järve äärde pääsemiseks tuleks ei pea järv inimeste jaoks suletud olema. teha uus värav, kust saab läbi vaid kergliiklus- vahendiga. Enne väravat olgu valgustatud parkla, Uurisin ka mitme kauem (me kolisime Peetrisse kuhu saab turvaliselt auto jätta, ilma läheduses 2004. aastal) siinkandis elanud inimese arva- elavaid inimesi häirimata. Ilmselt tuleks ka must ja sain üha kinnitust soovile järve äärde mõned tualetid paigaldada, sest järveäärse pääseda, seal ringi liikuda. tee pikkuseks on siiski ca kümme kilomeetrit. Järveäärse ala sissepääsu juures oleks mitmes Kompasin ääri-veeri veefirma võimalikku seis- keeles loetavad sildid reeglitega, mida tuleb ukohta. Palju tuge sain Tallinna Vee tuumik- joogiveereservuaari ääres liikudes järgida, ja aktsionäri veebilehelt, kust selgus, et Inglismaal samuti lühinumber abi kutsumiseks. on sarnased joogiveereservuaarid täiesti vabalt Arvutiekraani taga istudes ja virtuaaltuuri abil inimeste kasutuses. Miks nad ei võiks siis oma (vaata: toniskoiv.ee/ulemiste) järve kaldal sealset praktikat Eestis kasutada?! liikudes tekib paratamatult küsimus, miks ma peaksin sellest päriselus ilma olema?! Veefirma juhiga kohtudes mõistsin, et tegu on juhiga, kes on huvitatud koostööst kogukonnaga Ega ei peagi, kui suudame üheskoos asja edasi ja kel ei ole midagi selle vastu, et Ülemiste järve ajada ja saavutada Ülemiste kallaste osalise Vaade avamise teemat sisuliselt ja põhjalikult arutada. avamise puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. Ülemiste järvele. On põhjust olla uhke Rae valla üle. Meil on ilusad Meie meeskond Rae vallas: asulad, väga tublid ja Mart Võrklaev, nr 181 Madis Sarik, nr 195 Harri Ambur, nr 209 töökad inimesed. Viim- Gerli Nurms, nr 182 Tuulike Seljamaa, nr 196 Igor Kask, nr 210 astel aastatel on Rae Henri Ausmaa, nr 183 Jens Vendel, nr 197 Richard Porman, nr 211 valda juhtinud Reformi- Kai Lasn, nr 184 Anne Liiva, nr 198 Aarne Kütt, nr 212 erakond ja areng on Andrus Ansip, nr 185 Jaan Alver, nr 199 Heldur Kalvi, nr 213 silmaga näha. Aga palju Endel Albin, nr 186 Kairi Kadastik, nr 200 Ott Sarapuu, nr 214 tööd on veel teha. Miski Natalja Kaptyug, nr 187 Sven Ratassepp, nr 201 Raivo Juga, nr 215 ei ole lõplikult valmis ega Kaido Kivistik, nr 188 Ene Böckler, nr 202 Jaano Sõber, nr 216 korras, kuid suund on Helen Kübar, nr 189 Tarmo Gutmann, nr 203 Indrek Varik, nr 217 olnud õige ja selle Ramses Alliksoo, nr 190 Tanel Tammela, nr 204 Erik Laidvee, nr 218 üle oleme uhked. Meelis Kasemaa, nr 191 Rau Kinks, nr 205 Veigo Gutmann, nr 219 Oktoobris on taas koha- Relika Vodja, nr 192 Mati Sarevet, nr 206 Tõnis Kõiv, nr 220 like volikogude valimised. Aivo Hommik, nr 193 Tarmo Täht, nr 207 Usume, et Reformi- Sirje Kööp, nr 194 Kaarel Kais, nr 208 erakonna kandidaadid aitavad Rae valda hoida ja arendada nii, et võiksi- www.reform.ee/rae me selle üle nelja aasta pärast, Eesti vabariigi 100. juubeli künnisel, koos veel enam uhked E- ja eelhääletus 10.–16. oktoober, olla. valimispäev 20. oktoober 2013