Rail Balticu Trassikoridoride Võrdlus- Tulemused Põhja-Raplamaal Ja Harjumaal Enne Vabariigi Valitsuse Seisukohta 29.05.2014

Rail Balticu trassikoridoride võrdlus- tulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne Vabariigi Valitsuse seisukohta 29.05.2014

Koostatud 17.06.2014 (28.05.2014 materjalide põhjal)

RAIL BALITCU TRASSIKORIDORIDE VÕRDLUSTULEMUSED PÕHJA-RAPLAMAAL JA HARJUMAAL ENNE VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHTA 29.05.2014

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 3

SISUKORD

Kokkuvõte 6

1. KSH võrdlustabelid Põhja-Raplamaal ja harjumaal võrreldud trassialternatiivide kohta 9 1.1. KSH võrdluse ülesehituse selgitus 9 1.2. võrdlustabelid 10 Võrdlusgrupp 8.1 (9A-I+9A-II ja 9B+9C) koondtabel 10 Võrdlusgrupp 8.2 (9A-I+13B-I ja 9B+13D) koondtabel 16 Võrdlusgrupp 9 (13B-II ja 13C) koondtabel 23 Võrdlusgrupp 10.1 (10A-I+10A-II ja 10E-I+10F) koondtabel 29 Võrdlusgrupp 10.2 (10A-I+10B-I ja 10E-I+10G) koondtabel 34 Võrdlusgrupp 11 (10A-II+10A-III+10A-IV ja 10B-I+10B-II) koondtabel 39 Võrdlusgrupp 12 (10A-IV+10C ja 10D+10E-III) koondtabel 44 Võrdlusgrupp 13 (10A-I+10A-II+10A-III+10D+10E-III, 10A- I+10B-I+10B-II+10C ja 10E-I+10E-II+10E-III) koondtabel 49 Võrdlusgrupp 14 (12A-I+13A+10A-IV+10C, 9A-I+9A- II+10A-I+10B-I+10B-II+10C, 9A-I+9A-II+10E-I+10E-II+10E- III ja 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III) koondtabel 59 Võrdlusgrupp 15 (11B-I+11B-II ja 11C) koondtabel 75 Võrdlusgrupp 16.1 (14A+14-I, 14H ja 14O) koondtabel 82 Võrdlusgrupp 16.2 (14E+15B ja 14D+15A) koondtabel 91 Võrdlusgrupp 16.3 (14A+14F ja 14C) koondtabel 96 Võrdlusgrupp 16.4 (14A+14I+14E+15B ja 14C+14G+15B) koondtabel 102 Võrdlusgrupp 17 (12A-I+12A-II+11B-II, 9A-I+9A-II+10A- I+10B-I+10B-II+10C+11A(11C), 9A-I+9A-II+10E-I+10E- II+10E-III+11A(11C) ja 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E- III+11A(11C) ning 12A-I+12A-II+14C+14G+11A-II+15B+11B- II) koondtabel 109 2. koondeelistuse kujunemine Põhja-Raplamaal ja harjumaal 131 2.1 tabelite ülesehituse selgitus 131 2.2 koondeelistuse tabelid Põhja-Raplamaa ja Harjumaa võrreldavate trassilõikude kohta seisuga 28.mai 2014 133 2.2.1 Võrdlusgrupp 8.1. Lõigud 9A–I + 9A-II vs 9B + 9C Rapla, Kohila ja Juuru valdades 133

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 4 Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14

2.2.2 Võrdlusgrupp 8.2. Lõigud 9A–I + 13B-I vs 9B + 13D Rapla, Kohila ja Juuru valdades 135 2.2.3 Võrdlusgrupp 9. Lõigud 13C vs 13B-II Kose vallas 137 2.2.4 Võrdlusgrupp 10. Lõigud 10A-I + 10A-II vs 10E-I + 10F ja 10A-I + 10B-I vs 10E-I + 10G Kohila, Saku ja Kiili valdades 139 2.2.4.1 Võrdlusgrupp 10.1. Lõigud 10A-I + 10A-II vs 10E-I + 10F Kohila, Saku ja Kiili valdades 139 2.2.4.2 Võrdlusgrupp 10.2. Lõigud 10A-I + 10B-I vs 10E-I + 10G Kohila, Saku ja Kiili valdades 141 2.2.5 Võrdlusgrupp 11. Lõigud 10A-II + 10A-III + 10A-IV vs 10B-I + 10B-II Kiili ja Rae valdades 143 2.2.6 Võrdlusgrupp 12. Lõigud 10A-IV + 10C vs 10D + 10E-III Rae ja Raasiku valdades 145 2.2.7 Võrdlusgrupp 13. Lõigud 10A-I + 10A-II + 10A-III + 10D + 10E-III vs 10A-I + 10B-I + 10B-II + 10C vs 10E-I + 10E-II + 10E-III Kohila, Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdades 147 2.2.8 Võrdlusgrupp 14. Lõigud 12A-I + 13A + 10A-IV + 10C Rapla, Kohila ja Kiili valdades vs 9A-I + 9A-II + 10A-I + 10B-I + 10B-II + 10C Rapla, Kohila, Juuru, Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdades vs 9A-I + 9A-II + 10E-I + 10E-II + 10E-III Rapla, Kohila, Juuru, Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdades vs 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III Rapla, Kohila, Juuru, Kose, Rae ja Raasiku valdades 150 2.2.9 Võrdlusgrupp 15. Lõigud 11B vs 11C Rae ja Jõelähtme valdades ning Maardu linnas 153 2.2.10 Võrdlusgrupp 16. Lõigud 14A + 14I vs 14H vs 140, 14E + 15B vs 14D + 15A, 14A + 14F vs 14C ja 14A+14I+14E+15B vs 14C+ 14G + 15B Saku, Kiili ja Rae valdades 155 2.2.10.1 Võrdlusgrupp 16.1. Lõigud 14A + 14I vs 14H vs 140 Saku, Kiili ja Rae valdades 155 2.2.10.2 Võrdlusgrupp 16.2 Lõigud 14E + 15B vs 14D + 15A Rae vallas 158 2.2.10.3 Võrdlusgrupp 16.3. Lõigud 14A + 14F vs 14C Saku, Kiili ja Rae valdades 160 2.2.10.4 Võrdlusgrupp 16.4 Lõigud 14A+14I+14E+15B vs 14C+ 14G + 15B Saku, Kiili ja Rae valdades 163 2.2.11 Võrdlusgrupp 17. Lõigud 12A-I + 12A-II + 12A-III + 11B-II Rapla, Kohila, Saku, Rae ja Jõelähtme valdades ning Tallinna ja Maardu linnades vs 12A-I + 12A-II + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II Rapla, Kohila, Saku, Kiili, Rae ja Jõelähtme valdades ning Maardu linnas vs 9A-I + 9A-II + 10A-I + 10B-I + 10B-II + 10C + 11A-I + 11A-II + 11C Rapla, Kohila, Juuru,

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 5

Saku, Kiili, Rae, Raasiku ja Jõelähtme valdades ning Tallinna ja Maardu linnades vs 9A-I + 9A-II + 10E-I + 10E-II + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C Rapla, Kohila, Juuru, Saku, Kiili, Rae, Raasiku ja Jõelähtme valdades ning Tallinna ja Maardu linnades vs 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C Rapla, Kohila, Juuru, Kose, Rae, Raasiku ja Jõelähtme valdades ning Tallinna ja Maardu linnades 165 Lisa 1. Trassilõikude tehnilised andmed 169 Lisa 2. Rajatiste hinnanguline maksumus 171 Lisa 3. Koondkaart võrreldavate trassialternatiividega 172 Lisa 4. Võrdlusmaatriks 172

Lisa 5. Sotsiaal-majanduslike tulude-kulude võrdlus Põhja- Raplamaal ja Harjumaal 172 Lisa 6. Maksumuste võrdlus 172

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

KOKKUVÕTE

Käesolev dokument koondab endas Rail Balticu trassikoridoride võrdlustulemusi Harjumaal seisuga 28. mai 2014. Vabariigi Valitsus võttis 29.05.2014 seisukoha, et Harjumaal jääksid võrdlusesse ainult 13ndad lõigud, mis mööduvad loodavast Nabala kaitsealast paunadena idas ja läänes. Valitsuskabineti seisukoht põhines kaalutlusel, mille kohaselt määrava tähtsusega kriteeriumiks sai kombineeritult mõju inim- ja looduskeskkonnale ning ehitusmaksumus.

Harjumaa trassivariantide võrdlemisel ei olnud konsultandi meeskonnal võimalik välja tuua ühest soovitust eelistatud koridori osas. Analüüs näitas, et tehniliselt ja majanduslikult ning inimmõjudelt sobivaimad koridorid ei lange kokku looduskeskkonna eelistustega. Võrdlustulemuste alusel oli esialgne tehnilis- majanduslik eelistus trassialternatiiv 9A+10A+10B+10C+11A+11C ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) inimkeskkonna eelistus 9A+10E+11A+11C. Mõlemad trassid kulgesid läbi Nabala kavandatava looduskaitseala. KSH looduskeskkonna eelistus oli Nabala kavandatavast kaitsealast idapoole jääv trass 9A+13C+13B+10E+11A+11C. Kuna valitsuskabineti seisukoht oli, et trassid, mis läbivad Nabala kavandatavat looduskaitseala, tuleb võrdlusest välja võtta, siis tehnilis-majanduslikus ja KSH inimkeskkonna kategoorias kerkis võrdlustulemuste alusel eelistatud trassina esile 9A+13C+13B+10E+11A+11C (lühidalt 13C/B). Nimetatud trassile lisaks otsustati võrdlusesse jätta ka lääne poolt ümber plaanitava Nabala kaitseala kulgev 12A-I+13A+10A-IV+10C+11A+11C (lühidalt 13A) kui inimkeskkonnamõjude poolest järgmine sobivaim trass peale 13C/B trassi (350 m laiusesse trassikoridori jääb 1100 hoonet, seevastu 12A puhul jääks 2354 ja 14ndate puhul vähemalt 1446).

Tabel 1. Harjumaa trasside põhinäitajad Trass Pikkus Ehitus- Sotsiaal- Trassikoridori Raudteemaale (40 (km) maksumus majanduslik (350m) jäävad m) või eri- (mln €) võrdlus 30 a hooned (tk) tasandiliste ristete perioodile (tinglik alla jäävad elu- ja lisakulu) (mln €) ärihooned (tk) 953 (Tallinna linna piirini) 0 23 12A 61,0 456 +1399 (võrdluse alus) (sh Tallinnas 16) (Tallinn kuni Muugani)

10ndad 67,8 362 -16 608 5 13A (kas 75,1- 11C 427-455 29-30 1100-1320 10-18 75,3 või 11B) 13D/C/ B (kas 74,6- 11C 75,4 392-423 21-25 637-857 6-14 või km 11B) 14ndad 65-67 423-493 3 1446 - 1840 10-30 14C/G 66,5 423 3 1446 11

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 7

Skeem 2. Harjumaa trasside võrdlustulemused peamiste kriteeriumigruppide kaupa

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Skeem 3. Harjumaa trassivariantide ehitusmaksumused

Alljärgnevates peatükkides on toodud ülevaade võrdlustulemustest Harjumaal varasemalt analüüsitud lõikude kohta järgmises järjekorras:

- KSH võrdlustabelid (ptk 1)

- Koondeelistus, kus KSH eelistusele on lisatud tehniline, ehitusmaksumuslik ja sotsiaal-majandusliku tulu eelistus (ptk 2)

Ülevaate eesmärk on välja tuua konsultandi meeskonna poolt teostatud Harjumaa trassialternatiivide analüüside tulemused. Edaspidises töös Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse seisukohast ning keskendutakse 13ndatele lõikudele.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 9

1. KSH VÕRDLUSTABELID PÕHJA- RAPLAMAAL JA HARJUMAAL VÕRRELDUD TRASSIALTERNATIIVIDE KOHTA

1.1. KSH VÕRDLUSE ÜLESEHITUSE SELGITUS

Trassivariantide võrdlemine toimus võrdluskriteeriumite lõikes võrdlusmaat- riksi alusel. Võrdlusmaatriks on toodud ülevaatlikult joonisel Lisas 4 (esitatud eraldi failina). Eelistatud variant leiti kõigepealt lühemate lõikude võrdlusel ja pikemate variantide võrdlemisel selgus lõplik eelistus. Pikemate variantide võrdlustes läks järgmisse võrdluse vooru planeeringu koondeelistus. Valikut alustati lõunast Läti piirilt. Tulemusena esitatakse iga valikuetapi osas eelistused sotsiaalkultuuriliste (inimkeskkonna) kriteeriumite ja looduskriteeriumite osas ning KSH ja planeeringu koondeelistusena.

Kokkuvõtetes tuuakse samuti ka trassialternatiivide eelistuse järjekord. Pla- neeringu koondeelistuse kujundamisel on arvesse võetud alternatiivi tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta lõikes, KSH looduskeskkonna osa eelistus, KSH inimkeskkonna osa eelistus. Tabelites toodud skeemidel on rohelise tooniga tähistatud KSH koondeelistus.

Trassieelistuse kujundamisel on võimalusel iga kriteeriumi osas välja toodud eelistus või mitte-eelistus, mis on märgitud tabelitesse 9-34 järgmise väljapakutud värviskaala alusel:

Tugev eelistus Eelistus Eelistus/ mitte-eelistus on eristatav, kuid väga nõrk Mitte-eelistus Tugev mitte-eelistus Trassialternatiivide puhul ei ole eelistust võimalik välja tuua

Antud skaala ei kajasta trassi poolt tekitatavat mõju, vaid toob võimalu- sel välja iga kriteeriumi lõikes eelistatud ja mitte-eelistatud alternatiivid (võimalusel eelistuste järjekorra). Alternatiivid, mille puhul kriteeriumi osas eelistust või mitte-eelistust välja tuua ei saa (samuti alternatiivid, mis ei ole omavahel teatud kriteeriumi osas üheselt võrreldavad) on ta- belis märgitud halli ruuduga.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

1.2. VÕRDLUSTABELID

Võrdlusgrupp 8.1 (9A-I+9A-II ja 9B+9C) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 8.1 KESKONNAVALDKOND JA 9A-I+9A-II 9B+9C MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Trassi vahetus läheduses Ra- Eelistus, kuna trassi läheduses alad / Natura 2000 sites bivere loodusala, ala Natura 2000 alasid ei leidu, kaitseväärtused siiski enam mistõttu ka puudub negatiivse kui 0,1 km kaugusel, võimalik- mõju esinemise võimalus. ku veerežiimiga seonduvat mõju hoiab ära ala ja trassi vahel kulgev peakraav, puhve- rala loomiseks soovitav trassi nihutada itta. Raba veerežiimi säilitamiseks vajadusel raken- dada tehnilisi erilahendusi. 1.4 Häiringud / Disturbance Häiringutundlike liikide pesitu- Häiringutundlike liikide pesitusa- (noise etc) salasid ei esine. lasid ei esine. 1.5 Elupaikade kadu / Habi- Eelistatav alternatiiv, kuna Ristub Seli-Angerja servamoo- tat loss alternatiivne lõik ristub Seli- dustistega (vana kaitsekorraga Angerja servamoodustistega. maastikukaitseala), alternatiivi- Negatiivseks pooleks kulgemi- ga võrreldes kulgeb ligi 2 korda ne suuremas osas loodusliku suuremal pindalal loodusliku maakattega aladel. Trassilähe- maakattega aladel. duses paiknevad olulised Trassiläheduses paiknevad oluli- kahepaiksete kudeveekogud. sed kahepaiksete kudeveekogud (konkreetse asukoha poolest eelistatum 9C). 1.6 Elupaikade killustumine Selget eelistust ei ole võimalik Trassialternatiiv ristub 2 suu- (sh barjääriefektid) / välja tuua - trassialternatiiv rimetajate liikumiskoridoriga, Habitat fragmentation (incl ristub 2 suurimetajate liiku- samuti veekogudega seotud Barrier effects) miskoridoriga, trass ristub nahkhiirte toitumisalade ja len- Keila jõe ja teiste veekogude- nukoridoridega. ga seotud nahkhiirte toitumisalade ja lennukoridoridega. 1.7 Mõju põhjavee kvali- Trassikoridoris ei ole ühtegi Trassikoridoris 5 puurkaevu. teedile / Impact to puurkaevu. Põhjavesi on ena- Põhjavesi on enamusel trassialal groundwater quality musel trassialal nõrgalt nõrgalt kaitstud, kohati ka kaitstud, kohati ka kaitsmata kaitsmata. ja keskmiselt kaitstud. 1.8 Mõju pinnavee Trassi läheduses Koigi raba serv, Eelistatud variant. Trassi kvaliteedile ja liiku- trassi ja raba vahel peakraav, läheduses teadaolevalt misele / Impact to mis võimalikku mõju leevendab. veekaitseliselt olulisi objek- surface water qua- Ristub 5 pinnaveekoguga, neist te ei leidu. lity and mobility ristumine Keila jõega pisut keerukam (vaja leida kompromiss elanikkonna ja jõe looduslikkuse vahel). 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 11

2.1 Müra / Noise Pisut vähem eelistatud, kuna Kerge eelistus, kuna mõjutatud mõjutatud eluhooneid on roh- eluhooneid on vähem, leeven- kem. Samas võib leevendavate davad meetmed on suures meetmete vajadus olla isegi ulatuses siiski vajalikud, kuna väiksem, kuna valdav osa mõju- mitmed eluhoonete grupid asu- tatud hoonetest asuvad suurtes vad hajutatult müra mõjualas. gruppides, mida saab kaitsta ühe-kahe müratõkkeseinaga. 2.3 Vibratsioon / Mõjutatud eluhooneid on roh- Kerge eelistus, kuna mõjutatud Vibration kem, lähimate eluhoonete puhul eluhooneid on vähem, lähimate tuleb tähelepanu pöörata ohutu eluhoonete puhul tuleb siiski vibratsioonitaseme tagamisele. tähelepanu pöörata ohutu vib- Mälivere ja Pirgu külas asuvad ratsioonitaseme tagamisele. eluhoonete grupid trassile väga lähedal. 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Õnnetuseohtu suurendavaid Kergelt eelistatud trass. Risk of accidents objekte vähem. Õnnetuseohtu suurendavaid Tagajärgede raskus: I, II ja III objekte rohkem. tsoonis elu- ja ühiskondlikke Tagajärgede raskus: I, II ja III ning kõrval- ja tootmisobjekte tsoonis elu- ja ühiskondlikke rohkem (26+173+410 ja ning kõrval- ja tootmisobjekte 46+222+507). vähem (18+96+236 ja Trass läbib osaliselt Rabivere 50+191+395). maastikukaitseala. Kõikides Trass läbib II ja III tsoonis osa- tsoonides kaitsealuseid üksikob- liselt Rabivere jekte vähem. maastikukaitseala. Kõikides Kumulatiivsus: 9A-I II tsoonis tsoonis kaitsealuseid üksikob- Seli tankla ohualaga 80 m. jekte rohkem. Ristub kahes kohas vooluveeko- Kumulatiivsus: ohtlikke ja suu- guga. rohuga ettevõtteid tsoonides ei asu. Ristub kahes kohas vooluveekoguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identi- Alternatiividest on 9A eeldata- Alternatiividest on 9B+9C eelda- teet / Local identity vasti vähemate negatiivsete tavasti enamate negatiivsete mõjudega. mõjudega. Trass läbib Kuku küla (ca 10 Trass läbib Kuku küla (ca 10 ma- majapidamist) ja Röa küla (ca japidamist), Röa küla (ca 10 10 majapidamist; 1 majapida- majapidamist; 1 majapidamine mine jääb teisele poole trassi); jääb teisele poole trassi), Seli Salutaguse küla (ca 10 majapi- küla (ca 5 majapidamist) ja Pirgu damist) ja Angerja küla (ca 15 küla (ca 20 majapidamist); Salu- majapidamist). Raudtee tekitab taguse küla (ca 10 majapidamist) külastruktuurides füüsilise ja ja Angerja küla (ca 15 majapida- tajutava barjääri, mis halvendab mist). külade terviklikkust. Raudtee tekitab külastruktuurides Trass möödub Koigi külast, Ha- füüsilise ja tajutava barjääri, mis gudi alevikust, Pirgu külast ja halvendab külade terviklikkust. Mälivere külast, Loone külast ja Trass möödub Koigi külast, Hagu- Pahkla külast. Juhul, kui kavan- di alevikust, Purila külast ja datav raudtee möödub Lõiuse külast; Pirgu külast ja asustusest seda otseselt läbima- Pahkla külast. Juhul, kui kavandata, on risk kohaliku identiteedi tav raudtee möödub asustusest oluliseks muutuseks väiksem kui seda otseselt läbimata, on risk asustuse läbimise korral. kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna talu- Alternatiividest on 9A eel- Alternatiividest on 9B+9C vusvõime/ Tolerance datavasti vähemate eeldatavasti enamate nega- ability of the commu- negatiivsete mõjudega. tiivsete mõjudega. nity Trass läbib nelja küla: Ku- Trass läbib kuut küla: Kuku

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

ku küla, Röa küla, Saluta- küla, Röa küla, Seli küla, guse küla ja Angerja küla. Pirgu küla, Salutaguse küla Trass võib seada ohtu ko- ja Angerja küla. Trass võib gukondade taluvusvõime. seada ohtu kogukondade taluvusvõime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalu- Eelistust tassialternatiivide vahel Eelistust tassialternatiivide sed, barjäärid / ei ole võimalik esitada, kuna vahel ei ole võimalik esita- Mobility possibilities, liikumistrajektooride pikenemi- da, kuna barriers sed leiavad aset võrreldavas liikumistrajektooride pike- suurusjärgus. nemised leiavad aset Raudteetrass läbistab nelja küla. võrreldavas suurusjärgus. Liikumistrajektoorid piki teed Raudteetrass läbistab kuut pikenevad ühe majapidamise küla. jaoks Röa külas ca 1,5 km võr- Liikumistrajektoorid piki ra, juhul kui soovitakse ida teed pikenevad oluliselt (ca poole liikuda. 2,5 km võrra) paari Saluta- Liikumistrajektoorid piki teed guse küla majapidamise pikenevad paari majapidamise jaoks, juhul kui neil on jaoks Röa külas ja Mälivere kü- soovlääne suunas liikuda. las ca 1 km võrra, juhul kui Liikumistrajektoorid piki soovitakse nimetatud külade teed pikenevad paari maja- vahel liikuda. pidamise jaoks Angerja Liikumistrajektoorid piki teed külas ja Pahkla külas kuni 1 pikenevad paari majapidamise km võrra ümbersõitude jaoks Angerja külas ja Pahkla tõttu mööda teed, kuhu on külas kuni 2,5 km võrra, juhul kavandatud on eritasandili- kui soovitakse nimetatud külade ne riste. vahel liikuda. Raudtee tekitab külastruk- Rapla, Juuru ja Kohila valdade tuurides täiendava füüsilise kokkupuutepunktis kõrvuti paik- ja tajutava barjääri, katkes- nevad suvilaala ning vanem tades ristisuunalised hoonestus saavad eristatud liikumisvõimalused muus raudteetrassiga, millest ülepää- asukohas kui kavandatud su ei ole antud asukohas eritasandilise ristete asuko- kavandatud ning ei ole ka täna- has. sel hetkel. Liikumistrajektoorid pikenevad ümbersõitude tõttu mööda teed, kuhu on kavandatud on eritasandiline riste. Raudtee tekitab külastruktuuri- des täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalu- sed muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliik- Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel luse rakendamise puudub erinevus. puudub erinevus. võimalused raudtee Asustustihedus ja rahvaarv Asustustihedus ja rahvaarv vaba läbilaskevõime (püsielanike arv) raudtee raudtee läheduses ei ole ulatuses / Possibilities läheduses ei ole eeldata- eeldatavasti piisav, et põh- of appication of rail- vasti piisav, et jendatud oleks rongipeatuse road for local põhjendatud oleks rongi- rajamine riigisisese reisija- transport under the peatuse rajamine teveo korraldamiseks. conditions of available riigisisese reisijateveo kor- capacity raldamiseks. 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaab- Alternatiividest on 9A eeldatavas- Alternatiividest on 9B+9C eel- ruses / Buildings in ti enamate negatiivsete datavasti vähemate the nearest envi- mõjudega. negatiivsete mõjudega. Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 13 ronment Trassi elluviimisel eeldatavasti Trassi elluviimisel eeldatavasti likvideeritakse 2 majapidamist. majapidamisi ei likvideerita. Trassikoridoris (350 km) paikneb Trassikoridoris (350 km) paik- 26 elu- ja ühiskondlikku hoonet neb 18 elu- ja ühiskondlikku ning 46 kõrval- või tootmishoo- hoonet ning 50 kõrval- või net. Ühekilomeetrises tootmishoonet. Ühekilomeetri- trassikoridoris paikneb 173 elu- ses trassikoridoris paikneb 96 ja ühiskondlikku hoonet ning 222 elu- ja ühiskondlikku hoonet kõrval- või tootmishoonet. ning 191 kõrval- või tootmishoonet. 6.2 Kinnistute väärtus Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole – elamumaa / Value võimalik esitada olulist eelistust võimalik esitada olulist eelis- of land plots – dwel- 1-kilomeetrilises koridoris, milles tust ling land potentsiaalselt võib kaasneda oht 1-kilomeetrilises koridoris, mil- elamumaa väärtuse languseks, les hinnanguliselt võib paikneb kaasneda oht elamumaa väär- 48,5 ha elamumaad. tuse languseks, paikneb 51,7 ha elamumaad.

6.3 Kinnistute väär- Potentsiaalses mõjualas, kus maa Alternatiivi 9B+9C korral paik- tus- muud maa väärtus võib tulenevalt raudtee neb trassi läheduses enam otstarbed / Value of ligidusest suureneda, paikneb maad, mille väärtus võib raud- land plots – other maa-alasid järgnevalt (hektarit): tee rajamisel eeldatavasti land uses Ärimaa 2 km 0,3 suureneda. Potentsiaalses mõjualas, kus Tootmismaa 2 km 5,2 maa väärtus võib tulenevalt 60, raudtee ligidusest suureneda, Mäetööstusmaa 10 km 7 paikneb maa-alasid järgnevalt Turbatööstusmaa 10 (hektarit): km 0,0 Ärimaa 2 km 0,0 15, Tootmismaa 2 km 16,4 Ärimaa 10 km 3 Mäetööstusmaa 10 68, km 58,9 Tootmismaa 10 km 4 Turbatööstusmaa 10 km 0,0 Ärimaa 10 km 15,2 Tootmismaa 10 km 82,0

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajan- Trassialternatiivi elluviimisel jääks Raudtee rajamisel trassialterna- duslik kasutus / raudteerajatiste alla vähemal tiivi elluviimisel jääks Agricultural land use määral põllumajanduslikku maad. raudteerajatiste alla ja seega Raudtee rajamisel trassialternatii- põllumajanduslikust kasutusest vi elluviimisel jääks välja järgmises ulatuses maad raudteerajatiste alla ja seega (hektarit): põllumajanduslikust kasutusest 47, välja järgmises ulatuses maad Haritav maa 7 (hektarit): 42, Haritav maa 32,5 PRIA 9 PRIA 30,1 Boniteet 30-40 7,9 Boniteet 30-40 6,7 17, Boniteet 40-50 9 Boniteet 40-50 26,3 21, Boniteet 50-60 16,2 Boniteet 50-60 0 Boniteet 60-64 0,9 Boniteet 60-64 2,9

7.3 Põllumajandus- Trassialternatiivi elluviimisel Raudteetrass tekitaks 13 juhul maade terviklikkus / kaasneks mõnevõrra vähem olukorra, kus raudtee kulgeks Integrity of agricultu- olukordi, kus tükeldatakse ühe läbi ühe toetusetaotlejaga seo- ral land toetusetaotlejaga seotud põl- tud põllumaa, tekitades lumajandusmaad. lahustükid, mille harimine võib

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Raudteetrass tekitaks 10 juhul põhjustada lisakulutusi tükel- olukorra, kus raudtee kulgeks damisest tingituna või osutuda läbi ühe toetusetaotlejaga seo- majanduslikult mitteotstarbe- tud põllumaa, tekitades kaks. lahustükid, mille harimine võib Raudtee rajamine tekitaks 11 põhjustada lisakulutusi tükel- asukohas olukorra, kus olema- damisest tingituna või osutuda solevast põllumassiivist jääks majanduslikult mitteotstarbe- nurk raudteerajatiste alla ja kaks. muutuks seetõttu kasutama- Raudtee rajamine tekitaks 9 tuks. asukohas olukorra, kus olema- Raudtee rajamine tekitaks 9 solevast põllumassiivist jääks asukohas liikumisbarjääri la- nurk raudteerajatiste alla ja huspõllutükkide vahele. muutuks seetõttu kasutamatuks. Raudtee rajamine tekitaks 9 asukohas liikumisbarjääri la- huspõllutükkide vahele. 7.4 Maa metsamajan- Raudtee rajamisel trassialterna- Kavandatu elluviimisel jääks duslik kasutus / tiivi elluviimisel jääks alternatiivi 9B+9C korral raud- Forestry – related land raudteerajatiste alla ja seega teerajatiste alla vähemal use kasutusest välja järgmises ulatu- määral metsamaad. ses metsamaad (hektarit): Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks Metsamaa 23,3 raudteerajatiste alla ja seega kasutusest välja järgmises ula- Riigimetsamaa 9,8 tuses metsamaad (hektarit): Erametsamaa 13,5 Metsamaa 9,4 Riigimetsamaa 1,3 Erametsamaa 8,1

7.5 Maavarad / Natural Trasside vahel olulist erinevust Trasside vahel olulist erinevust resources ei ole, läbib Hagudi turba- ei ole, läbib Hagudi turbamaard- maardla aR plokki 10. la aR plokki 10. 7.7 Mõju kohalikule Trassialternatiivide vahel puu- Trassialternatiivide vahel puu- majanduskeskkonnale/ dub eelistus. dub eelistus. Impact to local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised Trassikoridor ei kattu kultuu- Arheoloogiamälestised nr 12216 / National cultural rimälestistega. ja 12217, 11915 ja 11917: lo- heritage Soodsam trass on 9A. hukivid. Jäävad trassikoridori alasse, nihutamisruumi sisse. Otsene mõju mälestisele puudub, kuid ümbrus võib olla arheoloogiliselt huvipakkuv. Arheoloogiamälestis 11910: lohukivi. Jääb eeldatavalt ehitustöödest mõjutatavasse alasse, vajalikud on väljakae- vamised ja/või kivi ümberpaigutamine. Ehitismälestised nr 15191 ja 15192, 15361 ja 15362: mäles- tiste kaitsevööndid jäävad trassikoridori alasse, võimalik on mõju vaadeldavusele. Soodsam trass on 9A. 8.2 Kaardistamata Trassile jääb 1 suhteliselt ulatus- Trassile jääb 3 suhteliselt ula- arheoloogiapärand / lik potentsiaalne leiuala, rohkete tuslikku potentsiaalset leiuala, Archaeology üksikleidudega. rohkete üksikleidudega.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 15

Soodsam trass on 9A. Soodsam trass on 9A. 8.3 Väärtuslik maas- Mõjutab Keila jõe maakondlikku Mõjutab miljööväärtuslikku ala tik ja miljöö / väärtmaastikku (pot. rahvus- Seli külas (Seli mõisasüda), Valuable landscape maastik) Röa külas ja Mälivere kohalikku Pahkla väärtmaas- and milieu külas, kohalikku Pahkla väärt- tikku Angerja külas. maastikku Angerja külas. Mõju väärtmaastiku terviklik- Mõju väärtmaastiku terviklikku- kusele ja põhiväärtustele saab sele ja põhiväärtustele saab pidada oluliseks Pahkla väärt- pidada oluliseks Pahkla väärt- maastiku puhul, kuivõrd 9C (ja maastiku puhul, kuivõrd 9A (ja 9A) läbib peamiste väärtuste 9C) läbib peamiste väärtuste ala. ala. Eelistus trassivariantide vahel Eelistus trassivariantide vahel puudub, kuna mõjud on sarna- puudub, kuna mõjud on sarnased. sed. 8.4 Muu kriitilise või Maaehituspärand nr 801: Iieotsa Maaehituspärand nr 801: tähelepanu vajava taluõu, rehemaja koos kõrval- Iieotsa taluõu, rehemaja koos iseloomuga kultuuri- hoonetega. Taluõu koos kõrvalhoonetega. Taluõu koos pärand / Other hoonetega jääb raudtee nihuta- hoonetega jääb raudtee nihu- cultural heritage of misruumi sisse, väljapoole rdt tamisruumi sisse, väljapoole critical or sensitive kaitsevööndi ala, hooned säilivad, rdt kaitsevööndi ala, hooned nature oluline mõju objektile eeldatavalt säilivad, oluline mõju objektile puudub. 9A ja 9C kattuvad kõne- eeldatavalt puudub. 9A ja 9C soleval lõigul, seega eelistus kattuvad kõnesoleval lõigul, puudub. seega eelistus puudub. 8.5 Visuaalsed aspek- Mõlema variandi korral mõjuta- Mõlema variandi korral mõju- tid / Visual aspects takse vaateid eluhoonete juurest; tatakse vaateid eluhoonete eelistus puudub. juurest; eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava Raudtee kaitsevööndi alaga kat- Raudtee kaitsevööndi alaga iseloomuga kultuuri- tuvad/lõikuvad objektid: kattuvad/lõikuvad objektid: pärand / Other maastiku väärtstruktuurid Röa Maastiku väärtstruktuurid Seli cultural heritage of külas ja Pahkla külas. külas (Keila jõe äärne), Pirgu less sensitive nature Soodsam on 9A, kuna on väik- külas (ühtlasi ehitismälestiste sema mõjuga. 15191 ja 15192 kaitsevöönd, 9B9C riivab nurka), Salutagu- se külas, Pahkla külas. Soodsam on 9A, kuna on väik- sema mõjuga.

Kokkuvõte

Looduskeskkonna nõrk koondeelistus on trassivariant 9B+9C, kuna kaugus Rabivere Loodusala-st on suurem. Kui valida variant 9A-I+9A-II, peab arvestama mõju kahepaiksete elupaikadele Röa küla piirkonnas.

Inimkeskkonna nõrk koondeelistus on trassivariant 9A-I+9A-II, mille eelistus kujuneb kriteeriumitest kogukonna taluvusvõime, kohalik identiteet ja põllumajanduse temaatikast, samuti on eelistatud ka kultuuriväärtuste osas. Samas mitte-eelistatud on see alternatiiv lähedal asuvate ehitiste osas ja metsamajandusliku kasutuse osas.

KSH koondeelistus on trassivariant 9A-I+9A-II, kuid vajalik on mõju leevendamine kahepaiksete elupaikadele Röa küla piirkonnas.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 9A-I+9A-II.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlusgrupp 8.2 (9A-I+13B-I ja 9B+13D) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 8.2 KESKONNAVALDKO ND JA MÕJU / 9A-I+13B-I 9B+13D ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT

1.2 Natura 2000 võr- Nõrk eelistus, kuna kulgeb alternatiiviga võrreldes Rabi- gustiku alad / Natura Trassi vahetus läheduses Ra- vere LoA-st eemalt. 2000 sites bivere LoA, ala Paikneb Mahtra LoA-le alterna- kaitseväärtused siiski enam tiiviga võrreldes lähemal, kuid kui 0,1 km kaugusel, võimalik- kaitseväärtused paiknevad ku veerežiimiga seonduvat (üldisi veerežiimi tagavate mõju hoiab ära ala ja trassi meetmete rakendamisel) ohu- vahel kulgev peakraav, puhve- tus kauguses. Trass läbib rala loomiseks soovitav trassi Mahtra2 Natura-variala (tea- nihutada itta. daolevalt ei kavandata kaitsealla võtmist).

1.4 Häiringud / Dis- Häiringutundlike liikide pesitusa- Häiringutundlike liikide pesitu- turbance (noise etc) lasid ei esine. salasid ei esine. 1.5 Elupaikade kadu / Otseselt trassil olulist loodus- Habitat loss kaitselist väärtust omavaid Mitte-eelistatud variant, kuna elupaiku ei esine. läbib Mahtra2 Natura-variala ning selle niidukoosluseid. Ristub Seli-Angerja servamoodustistega (vana kaitsekorraga maastikukaitseala). 1.6 Elupaikade killus- Selget eelistust ei ole võimalik Trassialternatiiv ristub 2 suu- tumine (sh välja tuua - rimetajate liikumiskoridoriga, barjääriefektid) / trassialternatiiv ristub 2 suu- samuti veekogudega seotud Habitat fragmentation rimetajate liikumiskoridoriga, nahkhiirte toitumisalade ja (incl Barrier effects) trass ristub nahkhiirte toitu- lennukoridoridega. misalade ja lennukoridoridega. 1.7 Mõju põhjavee Trassikoridori puurkaevusid ei 1 puurkaev asub raudtee kait- kvaliteedile / jää. Põhjavesi on enamusel sevööndis. Trassikoridoris veel Impact to groundwa- trassialal nõrgalt kaitstud, ko- 6 puurkaevu, millest ühe sani- ter quality hati ka kaitsmata ja keskmiselt taarkaitseala ulatub raudtee kaitstud. kaitsevööndisse. Põhjavesi on enamusel trassialal nõrgalt kaitstud, kohati trassi keskosas ka kaitsmata. Trassi läheduses Koigi raba 1.8 Mõju pinnavee Pigem eelistatud variant. Tras- serv, trassi ja raba vahel kvaliteedile ja liiku- si läheduses teadaolevalt peakraav, mis võimalikku mõ- misele / Impact to veekaitseliselt olulisi objekte ei ju leevendab. Ristub 5 surface water quality leidu. Trassialternatiivid prakti- pinnaveekoguga, neist ristu- and mobility liselt võrdses ulatuses mine Keila jõega pisut soopaigastikel, kuid minimaal- keerukam (vaja leida komp- ses ulatuses väiksem kattuvus romiss elanikkonna ja jõe MPS-iga. looduslikkuse vahel). 1. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Pisut vähem eelistatud, kuna Kerge eelistus, kuna mõju- mõjutatud eluhooneid on roh- tatud eluhooneid on vähem, kem. Samas ei pruugi leevendavad meetmed on

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 17

leevendavate meetmete vaja- suures ulatuses siiski vajadus oluliselt suurem olla, kuna likud, kuna mitmed valdav osa mõjutatud hoone- eluhoonete grupid asuvad test asuvad suurtes gruppides, hajutatult müra mõjualas. mida saab kaitsta ühe-kahe müratõkke-seinaga.

2.3 Vibratsioon / Vib- Mõjutatud eluhooneid on roh- Kerge eelistus, kuna mõju- ration kem, lähimate eluhoonete tatud eluhooneid on vähem, puhul tuleb tähelepanu pööra- lähimate eluhoonete puhul ta ohutu vibratsioonitaseme tuleb siiski tähelepanu pöö- tagamisele. Mälivere külas rata ohutu asuvad eluhoonete grupid vibratsioonitaseme tagami- trassile väga lähedal. sele. 2. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Õnnetuseohtu suurendavaid Eelistatud trass. Risk of accidents objekte vähem. Õnnetuseohtu suurendavaid Tagajärgede raskus: objekte rohkem. Elu- ja ühiskondlike ning kõr- Tagajärgede raskus: val- ja tootmishoonete summa Elu- ja ühiskondlike ning kõrval- suurem, seejuures suurem ka ja tootmishoonete summa väik- I ja II tsoonis. sem, seejuures väiksem ka I ja Trass läbib osaliselt Rabivere II tsoonis. maastikukaitseala. Trass läbib osaliselt Rabivere Kõikides tsoonides kaitsealu- maastikukaitseala. seid üksikobjekte vähem. Kõikides tsoonides kaitsealuseid Kumulatiivsus: üksikobjekte rohkem. 9A-I II tsoonis Seli tankla Kumulatiivsus: ohualaga 80 m. Ohtlikke ja suurohuga ettevõt- Ristub kahes kohas vooluvee- teid tsoonides ei asu. koguga. Ristub kahes kohas vooluveekoguga. 3. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik iden- Alternatiividest on 9A- Alternatiividest on 9B+13D eel- titeet / I+13B-I eeldatavasti veidi datavasti veidi enamate Local identity vähemate negatiivsete negatiivsete mõjudega. mõjudega. Trass läbib Kuku küla (ca 10 Trass läbib Kuku küla (ca majapidamist), Röa küla (ca 10 10 majapidamist), Röa majapidamist; 1 majapidamine küla (paarkümmend ma- jääb teisele poole trassi), Seli japidamist) ja Mälivere küla (ca 5 majapidamist), Pirgu küla (paarkümmend ma- küla (ca 20 majapidamist) ja japidamist) moodustatud Salutaguse küla (ca 10 majap- tervikut ning Salutaguse idamist). Raudtee tekitab küla (ca 20 majapida- külastruktuurides füüsilise ja mist). Raudtee tekitab tajutava barjääri, mis halvendab külastruktuurides füüsilise külade terviklikkust. ja tajutava barjääri, mis halvendab külade tervik- Trass möödub Koigi külast, Ha- likkust. gudi alevikust, Purila külast, Lõiuse külast, Pirgu külast, An- Trass möödub Koigi kü- gerja külast ja Pahkla külast. last, Hagudi alevikust, Juhul, kui kavandatav raudtee Pirgu külast ja Loone möödub asustusest seda otse- külast, Angerja külast ja selt läbimata, on risk kohaliku Pahkla külast. Juhul, kui identiteedi oluliseks muutuseks kavandatav raudtee möö- väiksem kui asustuse läbimise dub asustusest seda korral. otseselt läbimata, on risk kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna Alternatiividest on 9A- Alternatiividest on 9B+13D eel-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

taluvusvõime / I+13B-I eeldatavasti veidi datavasti veidi enamate nega- Tolerance ability vähemate negatiivsete tiivsete mõjudega. of the community mõjudega. Trass läbib viite küla: Kuku küla, Trass läbib kolme küla: Röa küla, Seli küla, Pirgu küla ja Kuku küla, Röa küla ja Salutaguse küla. Trass võib Mälivere küla moo- seada ohtu kogukondade tal- dustatud tervikut ning vusvõime. Salutaguse küla. Trass võib seada ohtu kogukondade talvusvõime. 4. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõi- Alternatiividest on 9A- Alternatiividest on 9B+13D eel- malused, I+13B-I eeldatavasti datavasti vähemate negatiivsete barjäärid / Mobi- enamate negatiivsete mõ- mõjudega. lity possibilities, judega. Raudteetrass läbistab viite küla. barriers Raudteetrass läbistab Liikumistrajektoorid piki teed kolme küla. Liikumistra- pikenevad ca 800 m võrra ühe jektoorid piki teed majapidamise jaoks Salutaguse pikenevad ühe majapida- külas, juhul kui neil on soov mise jaoks Röa külas ca lääne suunas liikuda. 1,5 km võrra, juhul kui Raudtee tekitab külastruktuuri- soovitakse ida poole liikudes täiendava füüsilise ja da. tajutava barjääri, katkestades Liikumistrajektoorid piki ristisuunalised liikumisvõimalu- teed pikenevad paari ma- sed muus asukohas kui japidamise jaoks Röa kavandatud eritasandilise ristete külas ja Mälivere külas ca asukohas. 1 km võrra, juhul kui soovitakse nimetatud külade vahel liikuda. Liikumistrajektoorid pikenevad ca 2 km võrra kolme majapidamise jaoks Salutaguse külas, juhul kui neil on soov loode suunas liikuda. Liikumistrajektoorid pikenevad ca 200 m võrra kahe majapidamise jaoks Salutaguse külas, juhul kui neil on soov kagu suunas liikuda. Liikumisprajektoorid pikenevad ümbersõitude tõttu mööda teed, kuhu on kavandatud on eritasandiline riste. Raudtee tekitab külastruk- tuurides täiendava füüsilise ja tajutava bar- jääri, katkestades ristisuunalised liikumis- võimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel puu- rongiliikluse ra- puudub erinevus. dub erinevus. kendamise võimalused raud- Asustustihedus ja rah- Asustustihedus ja rahvaarv tee vaba vaarv raudtee läheduses raudtee läheduses ei ole eelda- läbilaskevõime ei ole eeldatavasti piisav, tavasti piisav, et põhjendatud

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 19

ulatuses / Possi- et põhjendatud oleks ron- oleks rongipeatuse rajamine bilities of gipeatuse rajamine riigisisese reisijateveo korral- appication of rail- riigisisese reisijateveo damiseks. road for local korraldamiseks. transport under the conditions of available capacity 5. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähi- Eelistust alternatiivide Eelistust alternatiivide vahel ei naabruses / vahel ei ole võimalik välja ole võimalik välja tuua. Buildings in the tuua. Trassi elluviimisel eeldatavasti nearest envi- Trassi elluviimisel eelda- likvideeritakse 4 hoonet. ronment tavasti likvideeritakse 2 Trassikoridoris (350m) paikneb hoonet. 19 elu- ja ühiskondlikku hoonet Trassikoridoris (350m) ning 41 kõrval- või tootmishoo- paikneb 23 elu- ja ühis- net. kondlikku hoonet ning 37 Ühekilomeetrises trassikoridoris kõrval- või tootmishoonet. paikneb 88 elu- ja ühiskondlikku Ühekilomeetrises trassiko- hoonet ning 164 kõrval- või ridoris paikneb 169 elu- ja tootmishoonet. ühiskondlikku hoonet ning 204 kõrval- või tootmishoonet.

6.2 Kinnistute Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel ei ole väärtus – ela- ei ole võimalik esitada võimalik esitada olulist eelistust. mumaa / Value olulist eelistust. of land plots – 1-kilomeetrilises koridoris, mil- dwelling land 1-kilomeetrilises koridoris, les potentsiaalselt võib milles potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtu- kaasneda oht elamumaa se languseks, paikneb 49,2 ha väärtuse languseks, paik- elamumaad. neb 50,9 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute Alternatiivi 9B+13D korral paik- väärtus- muud neb trassi vahetus läheduses maa otstarbed / Potentsiaalses mõjualas, enam tootmismaad, mille väär- Value of land kus maa väärtus võib tu- tus võib raudtee rajamisel plots – other lenevalt raudtee ligidusest eeldatavasti suureneda. land uses suureneda, paikneb maaalasid järgnevalt Potentsiaalses mõjualas, kus (hektarit): maa väärtus võib tulenevalt Ärimaa 2km 0,3 raudtee ligidusest suureneda, paikneb maaalasid järgnevalt Tootmismaa 2km 2,4 (hektarit): Mäetööstusmaa 10km 93,4 Ärimaa 2km 0 Turbatööstusmaa Tootmismaa 2km 13,6 10km 0,0 Mäetööstusmaa Ärimaa 10km 22,8 10km 97,3 Tootmismaa 10km 146,9 Turbatööstusmaa 10km 0,0 Ärimaa 10km 20,2 Tootmismaa 10km 139,9

6. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põlluma- Trassialternatiivi elluviimi- Raudtee rajamisel trassialterna- janduslik kasutus sel jääks raudteerajatiste tiivi elluviimisel jääks / Agricultural alla vähemal määral põl- raudteerajatiste alla ja seega land use lumajanduslikku maad. põllumajanduslikust kasutusest välja järgmises ulatuses maad Raudtee rajamisel tras- (hektarit): sialternatiivi elluviimisel

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

jääks raudteerajatiste alla Haritav maa 46,7 ja seega põllumajandus- likust kasutusest välja PRIA 37,9 järgmises ulatuses maad Boniteet 30- (hektarit): 40 7,4 Boniteet 40- 50 17,4 Haritav maa 34,7 Boniteet 50- PRIA 30,2 60 22,3 Boniteet 30-40 6,2 Boniteet 60- 64 22,3 Boniteet 40-50 28,3 Boniteet 50-60 14,9 Boniteet 60-64 14,9

7.3 Põllumajan- Trassialternatiivide elluviimisel Trassialternatiivide elluviimisel dus-maade kaasneks sarnasel hulgal olu- kaasneks sarnasel hulgal olu- terviklikkus / In- kordi, kus tükeldatakse ühe kordi, kus tükeldatakse ühe tegrity of toetusetaotlejaga seotud põl- toetusetaotlejaga seotud põllu- agricultural land lumajandusmaad. majandusmaad. Raudteetrass tekitaks 11 juhul Raudteetrass tekitaks 11 juhul olukorra, kus raudtee kulgeks olukorra, kus raudtee kulgeks läbi ühe toetusetaotlejaga seo- läbi ühe toetusetaotlejaga seotud põllumaa, tekitades tud põllumaa, tekitades lahustükid, mille harimine võib lahustükid, mille harimine võib põhjustada lisakulutusi tükel- põhjustada lisakulutusi tükel- damisest tingituna või osutuda damisest tingituna või osutuda majanduslikult mitteotstarbe- majanduslikult mitteotstarbekaks. kaks. Raudtee rajamine tekitaks 9 Raudtee rajamine tekitaks 8 asukohas olukorra, kus olema- asukohas olukorra, kus olemasolevast põllumassiivist jääks solevast põllumassiivist jääks nurk raudteerajatiste alla ja nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutama- muutuks seetõttu kasutamatuks. tuks. Raudtee rajamine tekitaks 5 Raudtee rajamine tekitaks 5 asukohas liikumisbarjääri la- asukohas liikumisbarjääri lahus- huspõllutükkide vahele. põllutükkide vahele.

7.4 Maa metsa- Alternatiivi 9A-I+13B- Alternatiivi 9A-I+13D elluviimi- majanduslik I elluviimisel jääks kasutusest sel jääks kasutusest välja kasutus / Forest- välja enam metsamaad. vähemal määral metsamaad. ry – related land Raudtee rajamisel trassialter- Raudtee rajamisel trassialterna- use natiivi elluviimisel jääks tiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega raudteerajatiste alla ja seega kasutusest välja järgmises kasutusest välja järgmises ula- ulatuses metsamaad (hekta- tuses metsamaad (hektarit): rit): Metsamaa 10,78 Metsamaa 21,04 Riigimetsamaa 2,78 Riigimetsa- Erametsamaa 8,00 maa 9,83 Erametsa- maa 11,21

7.5 Maavarad / Trass läbib Hagudi turba- Trass läbib Hagudi turbamaardla Natural resources maardla aR plokki 10 ja aR plokki 10 ja Mahtra turvas pl Mahtra turvas pl 24 (pR); 24 (pR); Alesti liiv-kruus Alesti liiv-kruus 7.7 Mõju kohali- Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel puu- kule puudub eelistus. dub eelistus. majanduskeskkonnale/ Impact

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 21

to local business environment 7. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimä- Kultuurimälestisi trassile Arheoloogiamälestis lohukivi nr lestised / ei jää; soodsam variant. 11910 jääb eeldatavasse ehitu- National cultural salasse; tõenäoliselt on heritage vajalikud arheoloogilised välja- kaevamised ja/või kivi ümberpaigutamine. Seli mõisakompleksi kuuluvate mälestiste kaitsevöönd ulatub raudtee nihutamisruumi alasse, Pirgu mõisakompleksi kuuluvate mälestiste kaitsevöönd ulatub raudtee nihutamisruumi alasse – võimalik on mõju ehitismäles- tiste vaadeldavusele ja ruumilise konteksti muutus. Üksikud Seli mõisakompleksi kuuluvad hooned jäävad osaliselt ka eeldatavasse vibratsiooni mõ- jualasse. Ebasoodsam variant, kuivõrd eelistatud on mälestiste puutumatus. 8.2 Kaardistama- Puuduvad arheoloogiliselt Trassile jääb 2 potentsiaalset ta huvipakkuvad seni kaar- leiuala, mis vajavad inspektee- arheoloogiapä- distamata alad. Soodsam rimist. Ebasoodsam variant, rand / variant. kuivõrd eelistatud on pärandi Archaeology puutumatus. 8.3 Väärtuslik Keila jõe väärtmaastik Väärtuslikke maastikke ja mil- maastik ja miljöö (potentsiaalne rahvus- jööalasid trassile ei jää. / Valuable maastik), Pahkla Soodsam variant, kuivõrd eelis- landscape and väärtmaastik. Mõlemal tatud on väärtmaastike milieu juhul läbib trass väärt- puutumatus. maastiku servaala, mõju tervikute suhtes võib lugeda ebaoluliseks. Ebasoodsam variant, kui- võrd eelistatud on väärtmaastike puutumatus. 8.4 Muu kriitilise Muu kriitilise või tähele- Muu kriitilise või tähelepanu või tähelepanu panu vajava iseloomuga vajava iseloomuga kultuuripä- vajava iseloomu- kultuuripärandit trassile ei randit trassile ei jää. Eelistus ga jää. Eelistus puudub. puudub. kultuuripärand / Other cultural heritage of critical or sensitive nature 8.5 Visuaalsed Mõlema variandi korral Mõlema variandi korral mõjuta- aspektid / Visual mõjutatakse vaateid elu- takse vaateid eluhoonete aspects hoonete juurest; eelistus juurest; eelistus puudub. puudub. 8.6 Muu leeven- Raudtee kaitsevööndi ala- Raudtee kaitsevööndi alaga kat- datava ga kattuvad/lõikuvad tuvad/lõikuvad objektid: iseloomuga kul- objektid: maastiku maastiku väärtstruktuurid Seli tuuripärand / väärtstruktuurid Röa kü- külas, Pirgu külas, Salutaguse Other cultural las, ilus teelõik Röa- külas,

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

heritage of less Pahkla. Viita talu rehiela- ilus teelõik Röa-Pahkla (lõikub 2 sensitive nature mu1 jääb väljapoole korda). Kaitsevööndi alaga kat- raudtee kaitsevööndi ala tuvate objektide arv on suurem, ning ohtu ehitiste säilimi- mistõttu on tegemist ebasood- sele eeldatavalt ei kaasne. sama variandiga. Soodsam variant, kuivõrd kaitsevööndi alaga kattuvate objektide arv on väiksem.

Kokkuvõte

Looduskeskkonna nõrk koondeelistus on 9A-I+13B-I, kuna teine alternatiiv läbib Mahtra2 Natura-variala ning selle niidukoosluseid ning on mitte-eelistatud ka põhjavee kaitstuse osas.

Inimkeskkonna nõrk koondeelistus on 9A-I+13B-I. Tugev eelistus kultuurimälestiste ja kaardistamata arheoloogia pärandi kriteeriumi osas, samuti kogukonna jätkusuutlikkuse osas eelistatud variant. Mitmete kriteeriumite puhul (õnnetuseoht, keskkonnatervise kriteeriumid) antud variandil on nõrk mitte-eelistus.

KSH koondeelistus on 9A-I+13B-I. Looduskeskkonna osas eelistus elupaikade killutatuse ja põhjavee kaitstuse osas, inimkeskkonna eelistus kultuuriväärtuste, põllumajanudse ning kogukonna jätkusuutlikkuse kriteeriumites.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 9A-I+13B-I.

1 Maakonna muinsuskaitseinspektorilt saadud lisainfo; tegemist on inventariseerimata objektiga, mis ei sisaldu maaehituspärandi avalikus andmekogus.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 23

Võrdlusgrupp 9 (13B-II ja 13C) koondtabel

LÕIK / SECTION

Võrdlusgrupp 9

KESKONNAVALDKOND JA 13B-II 13C MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT

1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Mõjuulatuses ei esine. Mõjuulatuses ei esine. alad / Natura 2000 sites

1.4 Häiringud / Disturbance Mõjuulatuses ei esine. Mõjuulatuses ei esine. (noise etc)

1.5 Elupaikade kadu / Habitat Trassist lõunas Laudja raba ääres Otseselt trassil olulisi elupaiku loss paiknev II kat taimeliigi kasvukoht teada ei ole, trassist põhjapoole (info vajab täpsustamist). Saula Siniallikate piirkonnas on kavandatav kaitseala (VEP-id).

1.6 Elupaikade killustumine Lõigu idaots kulgeb piki olulist Ristumisel Pirita jõega nahkhiirte, (sh barjääriefektid) / Habitat rohekoridori (mistõttu eelistus poolveeliste liikide ja maismaaime- fragmentation (incl Barrier pigem 13C), ristumisel Pirita jõega tajate liikumiskoridor, samuti effects) nahkhiirte, poolveeliste liikide ja kahepaiksete elupaigad. maismaa-imetajate liikumiskoridor, samuti kahepaiksete elupaigad (info vajab täpsustamist).

1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Trassikoridoris 3 puurkaevu, mil- Raudtee kaitsevööndis 1 puurkaev. le/ Impact to groundwater lest ühe sanitaarkaitseala ulatub Trassikoridoris asub veel 3 puur- quality raudtee kaitsevööndisse. Põhjavesi kaevu, millest kahe on enamusel trassi alal nõrgalt sanitaarkaitsealad ulatuvad raudtee kaitstud. Trassi põhjaosas, Pirita kaitsevööndisse. Põhjavesi on jõe mattunud ürgoru piirkonnas, enamusel trassi alal nõrgalt kaits- on põhjavesi suhteliselt kaitstud. tud. Trassi põhjaosas, Pirita jõe mattunud ürgoru piirkonnas, on põhjavesi suhteliselt kaitstud.

1.8 Mõju pinnavee kvaliteedi- Olulist erinevust ei esine, kuid Olulist erinevust ei esine, kuid le ja liikumisele / Impact to paikneb eemal Saula Siniallikatest. paikneb ligemal Saula Siniallikatele. surface water quality and Mõlema alternatiivi puhul arvesta- Mõlema alternatiivi puhul arvestada mobility da Pirita jõe looduslikkuse Pirita jõe looduslikkuse tagamise tagamise vajalikkusega. vajalikkusega.

2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Pisut vähem eelistatud, kuna Kerge eelistus, kuna mõjutatud mõjutatud eluhooneid on mõnevõr- eluhooneid on vähem, leevendavad ra rohkem, leevendavate meetmed on mitmetes piirkondades meetmete vajadus on ligikaudu siiski vajalikud. samaväärne.

2.3 Vibratsioon / Vibration Mõjutatud eluhooneid on pisut Kerge eelistus, kuna mõjutatud rohkem, lähimate eluhoonete puhul eluhooneid on pisut vähem, lähima- tuleb tähelepanu pöörata ohutu te eluhoonete puhul tuleb siiski vibratsioonitaseme tagamisele. tähelepanu pöörata ohutu vibratsioonitaseme tagamisele.

3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

3.3 Õnnetuseoht / Risk of Õnnetuseohtu suurendavaid Kergelt eelistatud trass. accidents objekte rohkem. Õnnetuseohtu suurendavaid objek- Tagajärgede raskus: II ja III tsoo- te vähem. nis elu- ja ühiskondlikke ning kõrval- ja tootmishooneid rohkem. Tagajärgede raskus: II ja III tsoo- I tsoonis elu- ja ühiskondlikke nis elu- ja ühiskondlikke ning hooneid rohkem, kõrval- ja toot- kõrval- ja tootmishooneid vähem. I mishooneid vähem. (12+53+111) tsoonis elu- ja ühiskondlikke hoo- ja 16+95+221). neid vähem, kõrval- ja tootmishooneid rohkem. Mõlemad trassid läbivad osaliselt (10+44+87) ja 28+80+185). Mahtra looduskaitseala. I ja II tsoonis kaitsealuseid üksikobjekte Mõlemad trassid läbivad osaliselt vähem, III tsoonis rohkem. Mahtra looduskaitseala. I ja II tsoonis kaitsealuseid üksikobjekte Kumulatiivsus: ohtlikke ja suuro- rohkem, III tsoonis vähem. huga ettevõtteid tsoonides ei asu. Kumulatiivsus: ohtlikke ja suurohu- Ristub ühes kohas vooluveekoguga ettevõtteid tsoonides ei asu. ga. Ristub ühes kohas vooluveekoguga.

4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole identity võimalik välja tuua. võimalik välja tuua.

Trass läbib Oru küla (eraldab ca 10 Trass läbib Oru küla kahes kohas hajali asuvat majapidamist), Nõra- (mitukümmend majapidamist; va küla (ca 10 majapidamist; 3 eraldab ca 10 hajali asuvat majapi- majapidamist jääb teisele poole damist; teisel korral jätab 5 trassi ja 1 trassi alla) ja Kolu küla majapidamist teisele poole trassi), (ca 20 majapidamist). Raudtee Saula küla (ca 25 majapidamist, tekitab külastruktuurides füüsilise mis asetsevad peamiselt kolmes ja tajutava barjääri, mis halvendab hoonete grupis) ja Kolu küla (ca 20 külade terviklikkust. majapidamist; 2 majapidamist jääb teisele poole trassi). Raudtee teki- Trass möödub Pahkla külast (paar tab külastruktuurides füüsilise ja majapidamist), Kanavere külast tajutava barjääri, mis halvendab (paar majapidamist) Saula külast külade terviklikkust. (ca 10 majapidamist) ja Tade külast (paar majapidamist).Juhul, Trass möödub Pahkla külast (paar kui kavandatav raudtee möödub majapidamist), Nõrava külast (ca 5 asustusest seda otseselt läbimata, majapidamist) ja Tade külast (paar on risk kohaliku identiteedi oluli- majapidamist).Juhul, kui kavanda- seks muutuseks väiksem kui tav raudtee möödub asustusest asustuse läbimise korral. seda otseselt läbimata, on risk kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral.

4.4 Kogukonna taluvusvõime/ Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole Tolerance ability of the võimalik välja tuua võimalik välja tuua community Trass läbib kolme küla: Oru küla, Trass läbib kolme küla: Oru küla Nõrava küla kahel korral ja Kolu kahes kohas, Saula küla ja Kolu küla. Trass võib seada ohtu kogu- küla. Trass võib seada ohtu kogukondade taluvusvõime. kondade taluvusvõime.

5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Alternatiividest on 13B-II eeldata- Alternatiividest on 13C eeldatavasti barjäärid / Mobility possibi- vasti enamate negatiivsete vähemate negatiivsete mõjudega. lities, barriers mõjudega. Raudteetrass läbistab kolme küla. Raudteetrass läbistab kolme küla. Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed pike-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 25

pikenevad viie majapidamise jaoks nevad kolme Oru küla ja ca viie Nõrava külas ca 1 km võrra, juhul Nõrava küla majapidamise jaoks ca kui soovitakse liikuda Oru küla 1 km võrra, juhul kui soovitakse keskusesse. liikuda Oru küla keskusesse.

Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid pikenevad pikenevad kokku ca 10 majapida- ümbersõitude tõttu mööda teed, mise jaoks Nõvara, Kolu ja kuhu on kavandatud on eritasandi- Kanavere külas kuni 2,1 km, juhul line riste. kui soovitakse liikuda Kolu küla keskusesse. Raudtee tekitab külastruktuurides täiendava füüsilise ja tajutava Liikumistrajektoorid pikenevad barjääri, katkestades ristisuunalised ümbersõitude tõttu mööda teed, liikumisvõimalused muus asukohas kuhu on kavandatud on eritasandi- kui kavandatud eritasandiliste line riste. ristete asukohas.

Raudtee tekitab külastruktuurides täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas.

6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Alternatiividest on 13B-II eeldata- Alternatiividest on 13C eeldatavasti Buildings in the nearest vasti enamate negatiivsete vähemate negatiivsete mõjudega. environment mõjudega. Trassi elluviimisel eeldatavasti Trassi elluviimisel eeldatavasti likvideeritakse 1 majapidamine. likvideeritakse 1 majapidamine. Trassikoridoris (350 km) paikneb Trassikoridoris (350 km) paikneb 10 elu- ja ühiskondlikku hoonet 12 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 28 kõrval- või tootmishoonet. ning 16 kõrval- või tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 44 elu- ja ühiskondlikku paikneb 53 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 80 kõrval- või tootmishoonet ning 95 kõrval- või toot- hoonet. mishoonet.

6.2 Kinnistute väärtus – Alternatiivi 13B-II korral jääb 1-kilomeetrilises koridoris, milles elamumaa / Value of land potentsiaalsesse mõjualasse vä- hinnanguliselt võib kaasneda oht plots – dwelling land hem elamumaad, mistõttu risk elamumaa väärtuse languseks, elamumaa vääruse languseks on paikneb 24,5 ha elamumaad. väiksem.

1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 17,1 ha elamumaad.

6.3 Kinnistute väärtus- muud Potentsiaalses mõjualas, kus maa Alternatiiv 13C korral jääb trassiko- maa otstarbed / Value of land väärtus võib tulenevalt raudtee ridori lähedusse enam maad, mille plots – other land uses ligidusest suureneda, paikneb väärtus võib potentsiaalselt raudtee maa-alasid järgnevalt (hektarit): rajamisel kasvada.

Potentsiaalses mõjualas, kus maa väärtus võib tulenevalt raudtee Ärimaa 2 km 0,3 ligidusest suureneda, paikneb maa-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

alasid järgnevalt (hektarit): Tootmismaa 2 km 18,3

Mäetööstusmaa 10 km 0,0 Ärimaa 2 km 0,0 Turbatööstusmaa 10 km 0,0 Tootmismaa 2 km 24,8 Ärimaa 10 km 10,0 Mäetööstusmaa 10 km 0,0 Tootmismaa 10 km 83,4 Turbatööstusmaa 10 km 0,0 Ärimaa 10 km 9,4 Tootmismaa 10 km 80,9

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub kasutus / Agricultural land eelistus. eelistus. use Raudtee rajamisel trassialternatiivi Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust alla ja seega põllumajanduslikust kasutusest välja järgmises ulatuses kasutusest välja järgmises ulatuses maad (hektarit): maad (hektarit):

Haritav maa 27,4 Haritav maa 27,3 PRIA 23,9 PRIA 22,5 Boniteet 30-40 8,2 Boniteet 30-40 5,5 Boniteet 40-50 17,9 Boniteet 40-50 19,7 Boniteet 50-60 11,3 Boniteet 50-60 7,2 Boniteet 60-64 2,2 Boniteet 60-64 2,2

7.3 Põllumajandus-maade Olulist eelistust alternatiivide vahel Olulist eelistust alternatiivide vahel terviklikkus / Integrity of ei ole võimalik välja tuua. Alterna- ei ole võimalik välja tuua. Alterna- agricultural land tiivi 13B elluviimisel kaasneks tiivi 13C elluviimisel kaasneks mõnevõrra enam häiringuid harita- mõnevõrra vähem häiringuid hari- va põllumajandusmaa terviklikkuse tava põllumajandusmaa osas. terviklikkuse osas.

Raudteetrass tekitaks 9 juhul Raudteetrass tekitaks 9 juhul olukorra, kus raudtee kulgeks läbi olukorra, kus raudtee kulgeks läbi ühe toetusetaotlejaga seotud ühe toetusetaotlejaga seotud põl- põllumaa, tekitades lahustükid, lumaa, tekitades lahustükid, mille mille harimine võib põhjustada harimine võib põhjustada lisakulu- lisakulutusi tükeldamisest tingituna tusi tükeldamisest tingituna või või osutuda majanduslikult mit- osutuda majanduslikult mitteots- teotstarbekaks. tarbekaks.

Raudtee rajamine tekitaks 3 asu- Raudtee rajamine tekitaks 1 asuko- kohas olukorra, kus olemasolevast has olukorra, kus olemasolevast põllumassiivist jääks nurk raudtee- põllumassiivist jääks nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu rajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks. kasutamatuks.

Raudtee rajamine tekitaks 9 asu- Raudtee rajamine tekitaks 5 asuko- kohas liikumisbarjääri has liikumisbarjääri lahuspõllutükkide vahele. lahuspõllutükkide vahele.

7.4 Maa metsamajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Kavandatu elluviimisel jääks alter- kasutus / Forestry – related elluviimisel jääks raudteerajatiste natiivi 13C korral raudteerajatiste land use alla ja seega kasutusest välja alla vähemal määral metsamaad, järgmises ulatuses metsamaad märkimisväärselt vähem eramet- (hektarit): samaad.

Metsamaa 26,2 Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste Riigimetsamaa 10,0 alla ja seega kasutusest välja Erametsamaa 16,2 järgmises ulatuses metsamaad

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 27

(hektarit):

Metsamaa 23,5 Riigimetsamaa 12,9 Erametsamaa 10,6

7.5 Maavarad / Natural re- Trass riivab Mahtra turbamaardlat. Nõrk eelistus, kuna trassile ega sources selle vahetusse lähedusse maardlaid ei jää.

7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub duskeskkonnale/ Impact to eelistus. eelistus. local business environment

8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Arheoloogiamälestised nr 18024: Arheoloogiamälestised nr 18024: National cultural heritage hiiekoht, nr 18008: asulakoht. hiiekoht, nr 18034: lohukivi. Jäävad Jäävad nihutamisruumi sisse, nihutamisruumi sisse, väljapoole väljapoole rdt kaitsevööndi ala. rdt kaitsevööndi ala. Vajalikuks võib Vajalikuks võib osutuda inspektee- osutuda inspekteerimine. rimine, sh võib mälestiste tegelik ulatus osutuda märgitust suure- Arheoloogiamälestis nr 18012: maks. Soodsam on 13B-II. lohukivi, jääb eeldatavasse ehitus- tööde alasse. Tõenäoliselt on vajalikud arheoloogilised väljakae- vamised ja/või kivi ümberpaigutamine. Soodsam on 13B-II.

8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassile jääb kolm potentsiaalset Trassile jääb kaks potentsiaalset giapärand / Archaeology leiuala. Mõnevõrra soodsamaks leiuala ja inspekteerimist vajav saab lugeda 13C. kalmistu (oletatav kalmistu Oru mõisa kruusaaugus). Mõnevõrra soodsamaks saab lugeda 13C.

8.3 Väärtuslik maastik ja Väärtuslikke maastikke ega mil- Väärtuslikke maastikke ega mil- miljöö / Valuable landscape jööväärtuslikke alasid trassile ei jööväärtuslikke alasid trassile ei and milieu jää; eelistus variantide vahel jää; eelistus variantide vahel puu- puudub. dub.

8.4 Muu kriitilise või tähele- Objekte trassile ei jää; eelistus Objekte trassile ei jää; eelistus panu vajava iseloomuga variantide vahel puudub. variantide vahel puudub. kultuuripärand / Other cultural heritage of critical or sensitive nature

8.5 Visuaalsed aspektid / Mõlema variandi korral mõjutatak- Mõlema variandi korral mõjutatakse Visual aspects se vaateid eluhoonete juurest, vaateid eluhoonete juurest, eelistus eelistus puudub. puudub.

8.6 Muu leevendatava ise- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- loomuga kultuuripärand / vad/lõikuvad objektid: vad/lõikuvad objektid: Other cultural heritage of less sensitive nature Maastiku väärtstruktuurid Saula Maastiku väärtstruktuurid Saula külas, Nõrava külas. Mõnevõrra külas. Mõnevõrra soodsam on 13C. soodsam on 13C.

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistus on trassivariant 13C, kuna 13B-II trassivariant kulgeb piki olulist rohekoridori.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Inimkeskkonna koondeelistus on 13C, mis on eelistatud pea kõikide kriteeriumite osas, kuid trassile jääb kaks potentsiaalset kaardistamata arheoloogiapärandi leiuala ja inspekteerimist vajav oletatav kalmistu Oru mõisa kruusaaugus.

KSH koondeelistus- trassivariantide vahel olulist eelistust ei ole, kuid nõrk eelistus on 13C.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 13C.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 29

Võrdlusgrupp 10.1 (10A-I+10A-II ja 10E-I+10F) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 10.1

KESKONNAVALDKOND JA 10A-I+10A-II 10E-I+10F MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Eelistatum variant kuna mõju Tammiku loodusala trassist u 0,1 alad / Natura 2000 sites olemasolevatele Natura 2000 km kaugusel, suure ettevaatusega aladele sisuliselt puudub - kulgeb tuleb suhtuda veerežiimi muutumi- olemasolevast Tammiku loodusa- se võimalustesse. last enam kui 0,5 km kaugusel, Trass läbib kavandatava Nabala Angerja loodusala u 1,7 km. looduskaitseala (ja eeldatavalt Trass läbib kavandatava Nabala loodusala) Natura-elupaiku. looduskaitseala (ja eeldatavalt loodusala) Natura-elupaiku. 1.4 Häiringud / Disturbance Väike-konnakotka pesad trassist u Häirimistundlike liikide pesitsuskoh- (noise etc) 0,5-0,6 km. ti mõjuulatuses ei esine. 1.5 Elupaikade kadu / Habitat Nabala ala seisukohalt ühest eelis- Nabala ala seisukohalt ühest eelis- loss tust ei saa anda – mõlemad tust ei saa anda – mõlemad alternatiivid läbivad elupaigakomp- alternatiivid läbivad elupaigakompleksi, samuti kavandatava kaitseala leksi, samuti kavandatava kaitseala kaitseväärtusteks määratud elu- kaitseväärtusteks määratud elupai- paiku (nii märgala- kui ku (metsaelupaigad). metselupaigad). Eelistus Nabala alalt põhjapool, kus antud alternatiiv väldib elupaigana looduslikku väärtust omavat Saarte raba serva ja sealpaiknevaid nahkhiirte tähtsaid toitumisalasid. 1.6 Elupaikade killustumine Teatav eelistus, kuna lõikab vähem Kogu Nabala elupaigakompleksi (sh barjääriefektid) / Habitat kaitseala kavandatavat sihtkait- killustatus, ristumine 3 suurimeta- fragmentation (incl Barrier sevööndit, kuid siiski killustab kogu jate liikumisalaga. effects) Nabala elupaigakompleksi. Kogu lõigu lõikes ristub 3 suurimetajate liikumisalaga. 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Trassikoridoris puurkaevusid ei ole. Trassikoridoris puurkaevusid ei ole. le / Trassi algusosas, Pahkla küla Põhjavesi on trassi alal lõunapool Impact to groundwater qua- piirkonnas, on põhjavesi kaitsmata, nõrgalt kaitstud keskmises osas lity ülejäänud alal on põhjavesi valda- keskmiselt kaitstud, trassi valt nõrgalt kaitstud ja Pirita jõe põhjapoolses otsas jälle nõrgalt maetud ürgoru piires keskmiselt kaitstud. kaitstud. 1.8 Mõju pinnavee kvaliteedi- Nabala alal trassil alternatiiviga Nabala piirkonnas suure ettevaatu- le ja liikumisele / Impact to võrreldes enam tundliku veerežii- sega suhtuda pinna- ja pinnasevete surface water quality and miga märgalaelupaiku. režiimi. mobility Peamine erinevus tuleneb Nabalast põhjapool, kus antud alternatiiv ei läbi Saarte raba serva. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Pisut vähem eelistatud, kuna Kerge eelistus, kuna mõjutatud mõjutatud eluhooneid on mõnevõr- eluhooneid on vähem, leevendavad ra rohkem, leevendavate meetmed on üksikutes piirkondades meetmete vajadus on samuti siiski vajalikud. Kokkuvõttes kül- suurem. laltki võrdsed variandid. 2.3 Vibratsioon / Vibration Mõjutatud eluhooneid on rohkem, Kerge eelistus, kuna mõjutatud hoonete grupid asuvad raudteele eluhooneid on vähem. Vibratsiooni pisut lähemal. mõju on pigem teoreetiline, kuna Vibratsiooni mõju on pigem teoree- vahemaad lähimate hoonetega on tiline, kuna vahemaad lähimate piisavad (suurusjärgus 170-200 m).

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

hoonetega on piisavad (suurusjär- Küllaltki võrdsed variandid. gus 150-200 m). 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Väga kerge eelistus. Õnnetuseohtu suurendavaid objek- accidents Õnnetuseohtu suurendavaid objekte vähem. te rohkem. Tagajärgede raskus: I tsoonis Tagajärgede raskus: I tsoonis hooneid rohkem, II ja III tsoonis hooneid vähem, teises tsoonis vähem. II ja III tsoonis kaitsealu- rohkem. II ja III tsoonis kaitsealuseid üksikobjekte rohkem. 10E-I seid üksikobjekte vähem. 10 A-I pikkus planeeritava Nabala kaitsea- pikkus planeeritava Nabala kait- la piires 4,7 km. Hetkel läbib seala piires 4,66 km. Tammiku looduskaitseala I tsoonis Kumulatiivsus: ohtliku või suuro- 0,57 km ulatuses, II tsoonis 0,84 huga ettevõtteid tsoonides ei asu. km ulatuses. Kumulatiivsus: ohtliku või suurohuga ettevõtteid tsoonides ei asu. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Alternatiividest on 10A-I+10A-II Alternatiividest on 10E-I+10F identity eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti vähemate negatiivsete mõjudega. mõjudega. Trass läbib Pahkla küla (ca 10 Trass läbib Pahkla küla (ca 10 majapidamist; 2 majapidamist jääb majapidamist; 2 majapidamist jääb teisele poole trassi) ja Sõmeru küla teisele poole trassi) ja Sõmeru küla (ca 25 majapidamist).Raudtee (ca 25 majapidamist; 1 majapida- tekitab külastruktuurides füüsilise mine jääb teisele poole trassi). ja tajutava barjääri, mis halvendab Raudtee tekitab külastruktuuris külade terviklikkust. füüsilise ja tajutava barjääri, mis Trass möödub Angerja külast (paar halvendab küla terviklikkust. majapidamist) ja Metsanurga Trass möödub Angerja külast (paar külast (paar majapidamist).Juhul, majapidamist), Sõmeru külast (ca kui kavandatav raudtee möödub 20 majapidamist)ja Metsanurga asustusest seda otseselt läbimata, külast. Juhul, kui kavandatav on risk kohaliku identiteedi oluli- raudtee möödub asustusest seda seks muutuseks väiksem kui otseselt läbimata, on risk kohaliku asustuse läbimise korral. identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõime/ Alternatiividest on 10A-I+10A-II Alternatiividest on 10E-I+10F Tolerance ability of the eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti vähemate negatiivsete community mõjudega. mõjudega. Trass läbib kaht küla: Pahkla küla Trass läbib kaht küla: Pahkla küla ja Sõmeru küla. Trass võib seada ja Sõmeru küla, kus jääb 1 majapi- ohtu kogukondade taluvusvõime. damine teisele poole trassi. Trass võib seada ohtu kogukonna talu- vusvõime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Alternatiividest on 10A-I+10A-II Alternatiividest on 10E-I+10F barjäärid / Mobility possibi- eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti vähemate negatiivsete lities, barriers mõjudega. mõjudega. Raudteetrass läbistab kaht küla. Raudteetrass läbistab kahte küla. Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed ei pikenevad 2 majapidamise jaoks pikene, kuna kavandatud on erita- Sõmeru külas ca 200 m võrra, sandilised risted. juhul kui neil on soov lääne suunas Raudtee tekitab külastruktuuris liikuda. täiendava füüsilise ja tajutava Liikumistrajektoorid pikenevad barjääri, katkestades ristisuunalised ümbersõitude tõttu teeni, kuhu on liikumisvõimalused muus asukohas kavandatud on eritasandiline riste. kui kavandatud eritasandilise riste Raudtee tekitab külastruktuurides asukohas. täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunali-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 31

sed liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliikluse Asustustihedus ja rahvaarv (püsie- Trassialternatiivide vahel puudub rakendamise võimalused lanike arv) raudtee läheduses ei erinevus. raudtee vaba läbilaskevõime ole eeldatavasti piisav, et põhjen- Asustustihedus ja rahvaarv raudtee ulatuses / Possibilities of datud oleks rongipeatuse rajamine läheduses ei ole eeldatavasti piisav, appication of railroad for local riigisisese reisijateveo korraldami- et põhjendatud oleks rongipeatuse transport under the con- seks. rajamine riigisisese reisijateveo ditions of available capacity korraldamiseks. 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole Buildings in the nearest võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. environment Trassikoridoris (350 km) paikneb 1 Trassikoridoris (350 km) paikneb 1 elu- ja ühiskondlikku hoone ning 0 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 1 kõrval- või tootmishoonet. Üheki- kõrval- või tootmishoonet. Üheki- lomeetrises trassikoridoris paikneb lomeetrises trassikoridoris paikneb 15 elu- ja ühiskondlikku hoonet 14 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 39 kõrval- või tootmishoonet. ning 30 kõrval- või tootmishoonet. 6.2 Kinnistute väärtus – 1-kilomeetrilises koridoris, milles Alternatiivi 10E-I+10F korral jääb elamumaa / Value of land hinnanguliselt võib kaasneda oht potentsiaalsesse mõjualasse vähem plots – dwelling land elamumaa väärtuse languseks, elamumaad, mistõttu risk elamu- paikneb 13,8 ha elamumaad. maa vääruse languseks on väiksem. 1-kilomeetrilises koridoris, milles hinnanguliselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 8,2 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus- muud Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole maa otstarbed / Value of land võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. plots – other landuses Potentsiaalses mõjualas, kus maa Potentsiaalses mõjualas, kus maa väärtus võib tulenevalt raudtee väärtus võib tulenevalt raudtee ligidusest suureneda, paikneb ligidusest suureneda, paikneb maa- maa-alasid järgnevalt (hektarit): alasid järgnevalt (hektarit): Ärimaa 2 km 0,0 Ärimaa 2 km 0,0 Tootmismaa 2 km 0,0 Tootmismaa 2 km 0,0 Mäetööstusmaa 10 km 1,9 Mäetööstusmaa 10 km 1,9 Turbatööstusmaa 10 km 0,0 Turbatööstusmaa 10 km 0,0 Ärimaa 10 km 0,0 Ärimaa 10 km 0,6 Tootmismaa 10 km 20,4 Tootmismaa 10 km 42,3

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Trassialternatiivi 10E-I+10F ellu- kasutus / Agricultural land elluviimisel jääks raudteerajatiste viimisel jääks raudteerajatiste alla use alla ja seega põllumajanduslikust vähemal määral tänasel päeval kasutusest välja järgmises ulatuses aktiivses kasutuses olevat põlluma- maad (hektarit): janduslikku maad. Haritav maa 2,8 Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste PRIA 3,0 alla ja seega põllumajanduslikust Boniteet 30-40 18,0 kasutusest välja järgmises ulatuses maad (hektarit): Boniteet 40-50 8,7 Haritav maa 0,8 Boniteet 50-60 10,1 PRIA 1,0 Boniteet 60-64 0,0

Boniteet 30-40 24,9 Boniteet 40-50 9,1 Boniteet 50-60 6,4 Boniteet 60-64 0,0

7.3 Põllumajandus-maade Alternatiivi 10A-I+10A-II elluviimi- Alternatiiv 10E-I+10F on eelistatud,

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

terviklikkus / Integrity of sel kaasneks enam häiringuid kuna selle elluviimisel kaasneks agricultural land haritava põllumajandusmaa tervik- vähem häiringuid haritava põlluma- likkuse osas. jandusmaa terviklikkuse osas. Raudteetrass tekitaks 2 juhul Raudteetrass tekitaks 1 juhul olukorra, kus raudtee kulgeks läbi olukorra, kus raudtee kulgeks läbi ühe toetusetaotlejaga seotud ühe toetusetaotlejaga seotud põl- põllumaa, tekitades lahustükid, lumaa, tekitades lahustükid, mille mille harimine võib põhjustada harimine võib põhjustada lisakulu- lisakulutusi tükeldamisest tingituna tusi tükeldamisest tingituna või või osutuda majanduslikult mit- osutuda majanduslikult mitteots- teotstarbekaks. tarbekaks. Raudtee rajamine tekitaks 1 asukohas olukorra, kus olemasolevast põllumassiivist jääks nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks. 7.4 Maa metsamajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Kavandatu elluviimisel jääks alter- kasutus / Forestry – related elluviimisel jääks raudteerajatiste natiivi 10E-I+10F korral land use alla ja seega kasutusest välja raudteerajatiste alla vähemal järgmises ulatuses metsamaad määral metsamaad, märkimisväär- (hektarit): selt vähem erametsamaad. Metsamaa 39,1 Raudtee rajamisel trassialternatiivi Riigimetsamaa 9,1 elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega kasutusest välja Erametsamaa 30,0 järgmises ulatuses metsamaad (hektarit): Metsamaa 35,2 Riigimetsamaa 12,7 Erametsamaa 22,5

7.5 Maavarad / Natural re- Trass läbib Pahkla kruusamaardla, Trass läbib Pahkla kruusamaardla, sources Nabala lubjakivimaardla prognoos- Nabala lubjakivimaardla prognoosvaru, Männi turbamaardla aR varu. Trassikoridor riivab Männi plokk. turbamaardla aR plokki. 7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub duskeskkonnale/ Impact to eelistus. eelistus. local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Kultuurimälestisi trassile ei jää. Arheoloogiamälestis nr 17974: National cultural heritage Soodsam on 10A-I/10A-II. muistsed põllud. Mälestise ulatus on kaardil märgitust suurem ning vajalikud on arheoloogilised välja- kaevamised. Mälestis jääb otse trassile. Soodsam on 10A-I/10A-II, mis ei mõjuta mälestisi. 8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassil kaks tõenäoliselt inspekt- Mõned leiud, vähemalt 1 piirkond giapärand / Archaeology siooni vajavat piirkonda. võib vajada inspektsiooni. Eeldata- Eeldatavalt väiksema töömahu valt väiksema töömahu tõttu on tõttu on soodsam 10E-I/10F. soodsam 10E-I/10F. 8.3 Väärtuslik maastik ja Mõlemad variandid läbivad Pahkla Mõlemad variandid läbivad Pahkla miljöö / Valuable landscape väärtmaastikku, kombinatsioonis väärtmaastikku, kombinatsioonis and milieu 9A/9C-ga ka selle põhiväärtuste 9A/9C-ga ka selle põhiväärtuste osa. Eelistus puudub. osa. Eelistus puudub. 8.4 Muu kriitilise või tähele- Objekte trassile ei jää, eelistus Objekte trassile ei jää, eelistus panu vajava iseloomuga variantide vahel puudub. variantide vahel puudub. kultuuripärand / Other cultural heritage of critical or sensitive nature 8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Visual aspects juurest, eelistus puudub. juurest, eelistus puudub.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 33

8.6 Muu leevendatava ise- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- loomuga kultuuripärand / vad/lõikuvad objektid: vad/lõikuvad objektid: Other cultural heritage of less Maastiku väärtstruktuurid Pahkla Maastiku väärtstruktuurid Pahkla sensitive nature külas, Sõmeru külas, ilus teelõik külas, Sõmeru külas, ilus teelõik Tuhala-Sõmeru. Mõjud on sarna- Tuhala-Sõmeru. Mõjud on sarnased, eelistus puudub. sed, eelistus puudub.

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistus on 10A-I+10A-II, kuna mõju olemasolevatele Natura 2000 aladele sisuliselt puudub ja häirimistundlikke elupaiku mõjupiirkonnas ei esine. Samas tuleb arvestada, et trass läbib kavandatava Nabala looduskaitseala elupaigakompleksi (ja loodusala) Natura-elupaiku.

Inimkeskkonna nõrk koondeelistus on 10E-I+10F, mida toetab enamus inimkeskkonna kriteeriume, kuid tuleb arvestada, et trass mõjutab tõenäoliselt arheoloogiamälestisena kaitse all olevaid muinaspõldusid ja vajalikud on väljakaevamised.

KSH koondeelistus on 10A-I+10A-II, kuna trassivariant 10E-I+10F paikneb olulistele elupaikadele ligemal. Suure ettevaatusega tuleb suhtuda veerežiimi muutumise võimalustesse. Samas tuleb arvestada, et mõlemad trassid läbivad kavandatava Nabala looduskaitseala elupaigakompleksi (ja loodusala) Natura- elupaiku. Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 10A-I+10A-II.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlusgrupp 10.2 (10A-I+10B-I ja 10E-I+10G) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 10.2

KESKONNAVALDKOND JA 10A-I+10B-I 10E-I+10G MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND/NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Eelistatum variant kuna mõju Tammiku loodusala trassist u 0,1 alad / Natura 2000 sites olemasolevatele Natura 2000 km kaugusel, suure ettevaatusega aladele sisuliselt puudub - kulgeb tuleb suhtuda veerežiimi muutumi- olemasolevast Tammiku loodusa- se võimalustesse. last enam kui 0,5 km kaugusel, Trass läbib kavandatava Nabala Angerja Loodusala u 1,7 km. looduskaitseala (ja loodusala) Trass läbib kavandatava Nabala Natura-elupaiku. looduskaitseala (ja loodusala) Natura-elupaiku. 1.4 Häiringud / Disturbance Väike-konnakotka pesad trassist u Häirimistundlike liikide pesitsuskoh- (noise etc) 0,5-0,6 km. ti mõjuulatuses ei esine. 1.5 Elupaikade kadu / Nabala ala seisukohalt ühest eelis- Nabala ala seisukohalt ühest eelis- Habitat loss tust ei saa anda – mõlemad tust ei saa anda – mõlemad alternatiivid läbivad elupaigakomp- alternatiivid läbivad elupaigakompleksi, samuti kaitseala leksi, samuti kaitseala kaitseväärtusteks määratud elu- kaitseväärtusteks määratud elupai- paiku (antud juhul nii metsa- kui ku (eelkõige metsaelupaigad). märgalaelupaigad). Eelistus Nabala alalt põhjapool, kus antud alternatiiv väldib elupaigana looduslikku väärtust omavat Saarte raba serva ja sealpaiknevaid nahkhiirte tähtsaid toitumisalasid. 1.6 Elupaikade killustumine Elupaigakompleksi killustatus, Elupaigakompleksi killustatus, (sh barjääriefektid) / Habitat teatav eelistus, kuna lõikab vähem ristumine 3 suurimetajate liiku- fragmentation (incl Barrier kaitseala kavandatavat sihtkait- misalaga. effects) sevööndit. Kogu lõigu lõikes ristub 3 suurimetajate liikumisalaga. 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Trassikoridoris puurkaeve ei ole. Trassikoridoris puurkaeve ei ole. le / Impact to groundwater Põhjavesi on trassi alal lõunapool Põhjavesi on trassi alal lõunapool quality nõrgalt kaitstud keskmises osas nõrgalt kaitstud keskmises osas keskmiselt kaitstud, trassi keskmiselt kaitstud, trassi põhjapoolses otsas jälle nõrgalt põhjapoolses otsas jälle nõrgalt kaitstud. kaitstud.

1.8 Mõju pinnavee kvaliteedi- Nabala alal trassil alternatiiviga Nabala piirkonnas suure ettevaatu- le ja liikumisele / Impact to võrreldes enam tundliku veerežii- sega suhtuda pinna- ja pinnasevete surface water quality and miga märgalaelupaiku, suure režiimi. Peamine erinevus tuleneb mobility ettevaatusega suhtuda pinna- ja Nabalast põhjapool, kus antud pinnasevete režiimi. alternatiiv ei läbi Saarte raba serva ning otseselt Metsanurga sood. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Pisut vähem eelistatud, kuna Kerge eelistus, kuna mõjutatud mõjutatud eluhooneid on mõnevõr- eluhooneid on vähem, leevendavad ra rohkem, leevendavate meetmed on üksikutes piirkonda- meetmete vajadus on samuti des siiski vajalikud. Küllaltki suurem. võrdsed variandid. 2.3 Vibratsioon / Vibration Mõjutatud eluhooneid on rohkem, Kerge eelistus, kuna mõjutatud hoonete grupid asuvad raudteele eluhooneid on vähem. Vibratsiooni pisut lähemal. mõju on pigem teoreetiline, kuna Vibratsiooni mõju on pigem teoree- vahemaad lähimate hoonetega on

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 35

tiline, kuna vahemaad lähimate piisavad (suurusjärgus 170-200 hoonetega on piisavad (suurusjär- m). Küllaltki võrdsed variandid. gus 150-200 m). 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Õnnetuseohtu suurendavaid Selgelt eelistatud trass. accidents objekte rohkem. Õnnetuseohtu suurendavaid objek- Tagajärgede raskus: II ja III tsoo- te vähem. nis hoonete arv suurem, I tsoonis II ja III tsoonis hoonete arv väik- erinevust ei kujune. 10 A-I pikkus sem, I tsoonis erinevust ei kujune. planeeritava Nabala kaitseala piires 10E-I pikkus planeeritava Nabala 4,66 km. I, II ja III tsoonis kait- kaitseala piires 4,7 km. Hetkel läbib sealuseid üksikobjekte ligikaudu Tammiku looduskaitseala I tsoonis poole rohkem. 0,57 km ulatuses, II tsoonis 0,84 Kumulatiivsus: ohtlikke või suuro- km ulatuses. I, II ja III tsoonis huga ettevõtteid tsoonides ei asu. kaitsealuseid üksikobjekte ligikaudu poole vähem. Kumulatiivsus: ohtlikke või suurohuga ettevõtteid tsoonides ei asu. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Alternatiividest on 10A-I+10B-I Alternatiividest on 10E-I+10G identity eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti vähemate negatiivsete mõjudega. mõjudega. Trass läbib Pahkla küla (ca 10 Trass läbib Pahkla küla (ca 10 majapidamist; 2 majapidamist jääb majapidamist; 2 majapidamist jääb teisele poole trassi) ja Sõmeru küla teisele poole trassi) ja Sõmeru küla (ca 25 majapidamist).Raudtee (ca 25 majapidamist; 1 majapida- tekitab külastruktuurides füüsilise mine jääb teisele poole trassi). ja tajutava barjääri, mis halvendab Raudtee tekitab külastruktuuris külade terviklikkust. füüsilise ja tajutava barjääri, mis Trass möödub Angerja külast (paar halvendab küla terviklikkust. majapidamist) ja Metsanurga Trass möödub Angerja külast (paar külast (paar majapidamist). Juhul, majapidamist), Sõmeru külast (ca kui kavandatav raudtee möödub 20 majapidamist)ja Metsanurga asustusest seda otseselt läbimata, külast. Juhul, kui kavandatav on risk kohaliku identiteedi oluli- raudtee möödub asustusest seda seks muutuseks väiksem kui otseselt läbimata, on risk kohaliku asustuse läbimise korral. identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõime/ Alternatiividest on 10A-I+10B-I Alternatiividest on 10E-I+10G Tolerance ability of the eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti vähemate negatiivsete community mõjudega. mõjudega. Trass läbib kaht küla: Pahkla küla Trass läbib kahte küla: Pahkla küla ja Sõmeru küla. Trass võib seada ja Sõmeru küla, kus 1 majapidami- ohtu kogukondade taluvusvõime. ne jääb teisele poole trassi. Trass võib seada ohtu kogukondade taluvusvõime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Alternatiividest on 10A-I+10B-I Alternatiividest on 10E-I+10G barjäärid / Mobility possibi- eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti vähemate negatiivsete lities, barriers mõjudega. mõjudega. Raudteetrass läbistab kaht küla. Raudteetrass läbistab ühte küla. Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed ei pikenevad 2 majapidamise jaoks pikene, kuna kavandatud on erita- Sõmeru külas ca 200 m võrra, sandilised risted. juhul kui neil on soov lääne suunas Raudtee tekitab külastruktuuris liikuda. täiendava füüsilise ja tajutava Liikumistrajektoorid pikenevad barjääri, katkestades ristisuunali- ümbersõitude tõttu teeni, kuhu on sed liikumisvõimalused muus kavandatud on eritasandiline riste. asukohas kui kavandatud eritasan- Raudtee tekitab külastruktuurides dilise riste asukohas. täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunali-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

sed liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliikluse Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub rakendamise võimalused erinevus. erinevus. raudtee vaba läbilaskevõime Asustustihedus ja rahvaarv (püsie- Asustustihedus ja rahvaarv raudtee ulatuses / Possibilities of lanike arv) raudtee läheduses ei läheduses ei ole eeldatavasti piisav, appication of railroad for local ole eeldatavasti piisav, et põhjen- et põhjendatud oleks rongipeatuse transport under the conditions datud oleks rongipeatuse rajamine rajamine riigisisese reisijateveo of available capacity riigisisese reisijateveo korraldami- korraldamiseks. seks. 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Alternatiividest on 10A-I+10B-I Alternatiividest on 10E-I+10G Buildings in the nearest eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti veidi vähemate nega- environment mõjudega. tiivsete mõjudega. Trassikoridoris (350 km) paikneb 1 Trassikoridoris (350 km) paikneb 1 elu- ja ühiskondlikku hoone ning 0 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 1 kõrval- või tootmishoonet. Üheki- kõrval- või tootmishoonet. lomeetrises trassikoridoris paikneb Ühekilomeetrises trassikoridoris 13 elu- ja ühiskondlikku hoonet paikneb 11 elu- ja ühiskondlikku ning 35 kõrval- või tootmishoonet. hoonet ning 22 kõrval- või tootmishoonet. 6.2 Kinnistute väärtus – 1-kilomeetrilises koridoris, milles Alternatiivi 10E-I+10G korral jääb elamumaa / Value of land hinnanguliselt võib kaasneda oht potentsiaalsesse mõjualasse vähem plots – dwelling land elamumaa väärtuse languseks, elamumaad, mistõttu risk elamu- paikneb maa vääruse languseks on 13,8 ha elamumaad. väiksem. 1-kilomeetrilises koridoris, milles hinnanguliselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 8,2 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus- muud Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole maa otstarbed / Value of land võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. plots – other landuses Potentsiaalses mõjualas, kus maa Potentsiaalses mõjualas, kus maa väärtus võib tulenevalt raudtee väärtus võib tulenevalt raudtee ligidusest suureneda, paikneb maa- ligidusest suureneda, paikneb maa- alasid järgnevalt (hektarit): alasid järgnevalt (hektarit): Ärimaa 2 km 0,0 Ärimaa 2 km 0,0 Tootmismaa 2 km 0,0 Tootmismaa 2 km 0,0 Mäetööstusmaa 10 km 0,0 Mäetööstusmaa 10 km 1,9 Turbatööstusmaa 10 Turbatööstusmaa 10 km 0,0 km 0,0 Ärimaa 10 km 0,6 Ärimaa 10 km 0,0 Tootmismaa 10 km 20,0 Tootmismaa 10 km 41,3

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Trassialternatiivi 10E-I+10G ellu- kasutus / Agricultural land elluviimisel jääks raudteerajatiste viimisel jääks raudteerajatiste alla use alla ja seega põllumajanduslikust vähemal määral tänasel päeval kasutusest välja järgmises ulatuses aktiivses kasutuses olevat põlluma- maad (hektarit): janduslikku maad. Haritav maa 2,8 Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste PRIA 3,0 alla ja seega põllumajanduslikust Boniteet 30-40 17,0 kasutusest välja järgmises ulatuses maad (hektarit): Boniteet 40-50 8,9 Haritav maa 0,8 Boniteet 50-60 14,0 PRIA 1,0

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 37

Boniteet 60-64 0,0 Boniteet 30-40 24,8

Boniteet 40-50 6,7 Boniteet 50-60 11,5 Boniteet 60-64 0,0

7.3 Põllumajandus-maade Alternatiivi 10A-I+10B-I elluviimi- Alternatiiv 10E-I+10G on eelista- terviklikkus / Integrity of sel kaasneks enam häiringuid tud, kuna selle elluviimisel agricultural land haritava põllumajandusmaa tervik- kaasneks vähem häiringuid harita- likkuse osas. va põllumajandusmaa terviklikkuse Raudteetrass tekitaks 2 juhul osas. olukorra, kus raudtee kulgeks läbi Raudteetrass tekitaks 1 juhul ühe toetusetaotlejaga seotud olukorra, kus raudtee kulgeks läbi põllumaa, tekitades lahustükid, ühe toetusetaotlejaga seotud mille harimine võib põhjustada põllumaa, tekitades lahustükid, lisakulutusi tükeldamisest tingituna mille harimine võib põhjustada või osutuda majanduslikult mit- lisakulutusi tükeldamisest tingituna teotstarbekaks. või osutuda majanduslikult mit- Raudtee rajamine tekitaks 1 asu- teotstarbekaks. kohas olukorra, kus olemasolevast põllumassiivist jääks nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks. 7.4 Maa metsamajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Kavandatu elluviimisel jääks alter- kasutus / Forestry – related elluviimisel jääks raudteerajatiste natiivi 10E-I+10G korral land use alla ja seega kasutusest välja raudteerajatiste alla mõnevõrra järgmises ulatuses metsamaad vähemal määral metsamaad. (hektarit): Raudtee rajamisel trassialternatiivi Metsamaa 38,6 elluviimisel jääks raudteerajatiste Riigimetsamaa 9,3 alla ja seega kasutusest välja järgmises ulatuses metsamaad Erametsamaa 29,3 (hektarit): Metsamaa 35,3 Riigimetsamaa 10,3 Erametsamaa 25,0

7.5 Maavarad / Natural re- Trass läbib Pahkla kruusamaardla Trass läbib Pahkla kruusamaardla sources aT plokki, Nabala lubjakivimaardla aT plokki, Nabala lubjakivimaardla prognoosvaru, Männi turbamaardla prognoosvaru. aR plokki. 7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub duskeskkonnale/ Impact to eelistus. eelistus. local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Kultuurimälestisi trassile ei jää. Arheoloogiamälestis nr 17974: National cultural heritage Eelistatud on 10A-I/10B-I. muistsed põllud. Mälestise ulatus on suurem kaardile märgitust, mälestis jääb otse trassile. Vajab arheoloogilisi väljakaevamisi. Eelistatud on 10A-I/10B-I, mis ei mõjuta mälestisi. 8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassil üks piirkond, mis tõenäoli- Trassile jääb üks tõenäoliselt ins- giapärand/Archaeology selt vajab inspekteerimist. pekteerimist vajav piirkond. Eelistus variantide vahel puudub. Eelistus variantide vahel puudub. 8.3 Väärtuslik maastik ja Mõlemad variandid läbivad Pahkla Mõlemad variandid läbivad Pahkla miljöö / Valuable landscape väärtmaastikku, sh kombinatsioo- väärtmaastikku, sh kombinatsioo- and milieu nis 9A/9C-ga selle põhiväärtuste nis 9A/9C-ga selle põhiväärtuste osa. Variantide sarnase mõju tõttu osa. Variantide sarnase mõju tõttu eelistus puudub. eelistus puudub. 8.4 Muu kriitilise või tähele- Objekte trassile ei jää. Eelistus Objekte trassile ei jää. Eelistus panu vajava iseloomuga variantide vahel puudub. variantide vahel puudub. kultuuripärand/ Other cultural heritage of critical or sensitive nature

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Vaateid eluhoonete juurest ei Visual aspects juurest, ebasoodsam variant. mõjutata, eelistatud variant. 8.6 Muu leevendatava ise- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- loomuga kultuuripärand / vad/lõikuvad objektid: vad/lõikuvad objektid: Other cultural heritage of less Maastiku väärtstruktuurid Pahkla Maastiku väärtstruktuurid Pahkla sensitive nature külas, Sõmeru külas, ilus teelõik külas, Sõmeru külas, ilus teelõik Tuhala-Sõmeru. Mõjud on sarna- Tuhala-Sõmeru. Mõjud on sarnased, eelistus puudub. sed, eelistus puudub.

Kokkuvõte

Looduskeskkonna nõrk koondeelistus on trassivariant 10A-I+10B-I, kuna mõju olemasolevatele Natura 2000 aladele sisuliselt puudub – kulgeb olemasolevast Tammiku Loodusala-st enam kui 0,5 km kaugusel, Angerja Loodusala u 1,7 km. Samas tuleb arvestada, et trass läbib kavandatava Nabala looduskaitseala (ja loodusala) Natura-elupaiku.

Inimkeskkonna koondeelistus on trassivariant 10E-I+10G, mida toetab eelistus enamiku kriteeriumite lõikes.

KSH koondeelistus on trassivariant 10E-I+10G, kuna seda toetab enamik inimkeskkonna kriteeriumite alusel antud hinnanguid ning looduskeskkonna osas ei olnud koondeelistus tugev.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 10A-I+10B-I.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 39

Võrdlusgrupp 11 (10A-II+10A-III+10A-IV ja 10B-I+10B-II) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 11

KESKONNAVALDKOND JA 10A-II+10A-III+10A-IV 10B-I+10B-II MÕJU /ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Mõju-ulatuses puuduvad. Mõju-ulatuses puuduvad. alad / Natura 2000 sites 1.4 Häiringud / Disturbance Väike-konnakotka pesa u 250 m Väike-konnakotka pesa u 450 m (noise etc) kaugusel. kaugusel. 1.5 Elupaikade kadu / Habitat Teadaolevalt olulisi elupaiku trassile Teadaolevalt olulisi elupaiku trassi- loss ei jää, mõlemad lõikuvad vähest le ei jää, mõlemad teatavat vähest loodusväärtust omava Metsanurga loodusväärtust omava Metsanurga sooga. Otsene mõju looduslikule sooga. maakattele sisuliselt sama. 1.6 Elupaikade killustumine Mõlemad lõigud ristuvad ühe Sisuliselt paralleelselt kulgevate (sh barjääriefektid) / suurte imetajate levikualaga ning trasside osas suurt erinevust ei Habitat fragmentation (incl Pirita jõe koridoris paikneva loo- esine. Mõlemad lõigud ristuvad ühe Barrier effects) made liikumisteega. suurte imetajate levikualaga ning Pirita jõe koridoris paikneva loomade liikumisteega. 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Trassikoridoris 1 puurkaev. Trassi Raudtee kaitsevöönd kulgeb läbi 1 le/ Impact to groundwater lõunapoolses osas (mattunud puurkaevu sanitaarkaitseala. Trassi quality ürgoru nõlvapiirkonnas) on põhja- lõunapoolses osas (mattunud vesi keskmiselt kaitstud ja trassi ürgoru nõlvapiirkonnas) on põhja- põhjapoolses osas nõrgalt kaitstud. vesi keskmiselt kaitstud ja trassi põhjapoolses osas nõrgalt kaitstud. 1.8 Mõju pinnavee kvaliteedile Sisulist erinevust ei esine. Mõle- Sisulist erinevust ei esine. Mõlemad ja liikumisele / Impact to mad lõigud ristuvad 5 lõigud ristuvad 5 vooluveekoguga, surface water quality and vooluveekoguga, mõlemal juhul mõlemal juhul problemaatiline mobility problemaatiline ristumine Pirita ristumine Pirita jõega (vajalik jõega (vajalik säilitada ka vanu säilitada ka vanu jõesänge). Mõle- jõesänge). Mõlemad kulgevad mad kulgevad põhjaotsas põhjaotsas sootasandikel sh. sootasandikel sh. ületavad läbivad ületavad läbivad Metsanurga soo. Metsanurga soo. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Mõjutatud eluhooneid on pisut Kerge eelistus, kuna mõjutatud rohkem, leevendavad meetmed on eluhooneid on vähem, leevendavad teatud piirkondades vajalikud. meetmed on teatud piirkondades siiski vajalikud. 2.3 Vibratsioon / Vibration Mõjutatud eluhooneid on pisut Kerge eelistus, kuna mõjutatud rohkem, lähimate eluhoonete puhul eluhooneid on vähem, lähimate tuleb tähelepanu pöörata ohutu eluhoonete puhul tuleb siiski tähe- vibratsioonitaseme tagamisele. lepanu pöörata ohutu vibratsioonitaseme tagamisele. 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Selget eelistust alternatiivide vahel Selget eelistust alternatiivide vahel accidents esile tuua ei ole võimalik. esile tuua ei ole võimalik. Õnnetuseohtu suurendavaid objek- Õnnetuseohtu suurendavaid objekte ühe võrra vähem. te ühe võrra rohkem. Tagajärgede raskus: Tagajärgede raskus: I tsoonis elu- ja ühiskondlike I tsoonis elu- ja ühiskondlike hoo- hoonete osas eelistust ei kujune, nete osas selget eelistust ei kujune, kõrval- ja tootmishooneid vähem. kõrval- ja tootmishooneid rohkem. II ja III tsoonis kõiki hooneid II ja III tsoonis kõiki hooneid rohkem. vähem.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Looduskaitsealasid ei läbi. Looduskaitsealasid ei läbi. I, II ja III tsoonis kaitsealuste I, II ja III tsoonis kaitsealuste üksikobjektide arv väiksem. üksikobjektide arv suurem. Kumulatiivsus: Kumulatiivsus: Ohtlikke või suurohuga ettevõtteid Ohtlikke või suurohuga ettevõtteid tsoonides ei asu. tsoonides ei asu. Trass ristub kahes kohas vooluvee- Trass ristub kolmes kohas voolu- koguga. veekoguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole identity võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. Trass läbib Patika küla (mituküm- Trass läbib Suuresta küla (ca 10 mend majapidamist; 3 majapidamist; 1 majapidamine majapidamist jääb teisele poole jääb teisele poole trassi) ja Veski- trassi) ja Veskitaguse küla (ca 20 taguse küla (ca 20 majapidamist; 3 majapidamist; 3 majapidamist jääb majapidamist jääb teisele poole teisele poole trassi).Raudtee teki- trassi).Raudtee tekitab külastruk- tab külastruktuuris füüsilise ja tuurides füüsilise ja tajutava tajutava barjääri, mis halvendab barjääri, mis halvendab külade küla terviklikkust. terviklikkust. Trass möödub Metsanurga külast Trass möödub Metsanurga külast (paar majapidamist), Patika külast (paar majapidamist), Patika külast (mitukümmend majapidamist) ja (mitukümmend majapidamist) ja Suuresta külast (ca 10 majapida- Vaida alevikust. Juhul, kui kavan- mist). Juhul, kui kavandatav datav raudtee möödub asustusest raudtee möödub asustusest seda seda otseselt läbimata, on risk otseselt läbimata, on risk kohaliku kohaliku identiteedi oluliseks muu- identiteedi oluliseks muutuseks tuseks väiksem kui asustuse väiksem kui asustuse läbimise läbimise korral. korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõime/ Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole Tolerance ability of the võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. community Trass läbib kahte küla: Patika küla Trass läbib kahte küla: Suuresta ja Veskitaguse küla. Trass võib küla ja Veskitaguse küla. Trass võib seada ohtu kogukondade taluvus- seada ohtu kogukondade taluvus- võime. võime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Alternatiividest on 10A-II+10A- Alternatiividest on 10B-I+10B-II barjäärid / Mobility possibi- III+10A-IV eeldatavasti vähemate eeldatavasti enamate negatiivsete lities, barriers negatiivsete mõjudega. mõjudega. Raudteetrass läbistab kahte küla. Raudteetrass läbistab kahte küla. Liikumistrajektoor piki teed pike- Liikumistrajektoorid piki teed neb 1 majapidamise jaoks Patika pikenevad 2 majapidamise jaoks külas kuni ca paari km võrra ja Patika külas ca 1,3 km võrra, juhul muutub oluliselt harjumuspärasest kui neil on soov lääne (Vaida alevi- liikumistrajektoorist. ku) suunas liikuda. Raudteetrass piirab ligipääsu Liikumistrajektoorid piki teed Metsapoole külast ida poole jääva- pikenevad ca 3 majapidamise jaoks letele metsamassiividele. Suuresta külas ca 1 km võrra, juhul Liikumistrajektoorid piki teed kui neil on soov ida suunas liikuda. pikenevad ca 5 majapidamise jaoks Liikumistrajektoorid piki teed Veskitaguse külas ca 1 km võrra, pikenevad ca 5 majapidamise jaoks juhul kui neil on soov üksteise Veskitaguse külas ca 1 km võrra, majadeni liikuda. juhul kui neil on soov teisele poole Liikumistrajektoorid pikenevad küla saada. ümbersõitude tõttu teeni, kuhu on Raudteetrass piirab ligipääsu Met- kavandatud on eritasandiline riste. sapoole külast ida poole jäävaletele Raudtee tekitab külastruktuurides metsamassiividele. täiendava füüsilise ja tajutava Liikumistrajektoorid pikenevad barjääri, katkestades ristisuunali- ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu sed liikumisvõimalused muus on kavandatud on eritasandilised

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 41

asukohas kui kavandatud eritasan- risted. diliste ristete asukohas. Raudtee tekitab külastruktuurides täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliikluse Alternatiiv 10B-I+10B-II loob rakendamise võimalused mõnevõrra paremad eeldused raudtee vaba läbilaskevõime raudtee kasutuselevõtuks kohaliku ulatuses / Possibilities of reisijateveo seisukohalt, kuna appication of railroad for local paikneb lähemal Vaida alevikule, transport under the conditions kus asutustihedus on suurem ning of available capacity perspektiivis võib olla põhjendatud kohaliku reisijateveo korraldamine mööda raudteed. 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole Buildings in the nearest envi- võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. ronment Trassi elluviimisel eeldatavasti Trassi elluviimisel eeldatavasti majapidamisi ei likvideerita. majapidamisi ei likvideerita. Trassikoridoris (350 km) paikneb 4 Trassikoridoris (350 km) paikneb 4 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 3 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 8 kõrval- või tootmishoonet. kõrval- või tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 34 elu- ja ühiskondlikku paikneb 20 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 61 kõrval- või toot- hoonet ning 58 kõrval- või tootmis- mishoonet. hoonet. 6.2 Kinnistute väärtus – Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub elamumaa / Value of land eelistus. eelistus. plots – dwelling land 1-kilomeetrilises koridoris, milles 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, elamumaa väärtuse languseks, paikneb. paikneb. 15,3 ha elamumaad. 15,3 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus- muud Potentsiaalses mõjualas, kus maa Alternatiivi 10B-I+10B-II korral maa otstarbed / Value of land väärtus võib tulenevalt raudtee jääb trassikoridori lähedusse enam plots – other land uses ligidusest suureneda, paikneb maa- maad, mille väärtus võib potent- alasid järgnevalt (hektarit): siaalselt raudtee rajamisel kasvada. Potentsiaalses mõjualas, kus maa Ärimaa 2 km 47,4 väärtus võib tulenevalt raudtee ligidusest suureneda, paikneb maa- Tootmismaa 2 km 1,0 alasid järgnevalt (hektarit): Mäetööstusmaa 10 km 0,0 Turbatööstusmaa 10 km 49,1 Ärimaa 2 km 90,0 Ärimaa 10 km 111,3 Tootmismaa 2 km 2,1 Tootmismaa 10 km 35,8 Mäetööstusmaa 10 km 0,0

Turbatööstusmaa 10 km 49,1 Ärimaa 10 km 111,4 Tootmismaa 10 km 56,8

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Kavandatu elluviimisel jääks alter- Kavandatu elluviimisel jääks alter- kasutus / Agricultural land use natiivi 10A-II+10A-III+10A-IV natiivi 10B-I+10B-II korral korral raudteerajatiste alla enamal raudteerajatiste alla vähemal määral tänasel hetkel aktiivses määral tänasel hetkel aktiivses kasutuses olevat põllumajandus- kasutuses olevat põllumajandus- maad. maad.

Raudtee rajamisel trassialternatiivi Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust alla ja seega põllumajanduslikust

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

kasutusest välja järgmises ulatuses kasutusest välja järgmises ulatuses maad (hektarit): maad (hektarit):

Haritav maa 3,9 Haritav maa 7,4 PRIA 5,1 PRIA 2,3 Boniteet 30-40 7,2 Boniteet 30-40 5,6 Boniteet 40-50 12,1 Boniteet 40-50 11,2 Boniteet 50-60 5,4 Boniteet 50-60 12,2 Boniteet 60-64 0,0 Boniteet 60-64 0,0

7.3 Põllumajandus-maade Alternatiivi 10B-I+10B-II elluviimi- terviklikkus / Integrity of sel kaasneks mõnevõrra vähem olukordi, kus tükeldatakse ühe agricultural land Raudteetrass tekitaks 2 juhul toetusetaotlejaga seotud põlluma- olukorra, kus raudtee kulgeks läbi jandusmaad. ühe toetusetaotlejaga seotud

põllumaa, tekitades lahustükid, Raudteetrass tekitaks 1 juhul mille harimine võib põhjustada olukorra, kus raudtee kulgeks läbi lisakulutusi tükeldamisest tingituna ühe toetusetaotlejaga seotud või osutuda majanduslikult mit- põllumaa, tekitades lahustükid, teotstarbekaks. mille harimine võib põhjustada

lisakulutusi tükeldamisest tingituna Raudtee rajamine tekitaks 1 asu- või osutuda majanduslikult mit- kohas olukorra, kus olemasolevast teotstarbekaks. põllumassiivist jääks nurk raudtee-

rajatiste alla ja muutuks seetõttu Raudtee rajamine tekitaks 1 asu- kasutamatuks. kohas olukorra, kus olemasolevast

põllumassiivist jääks nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks. 7.4 Maa metsamajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Raudtee rajamisel trassialternatiivi kasutus / Forestry – related elluviimisel jääks raudteerajatiste elluviimisel jääks raudteerajatiste land use alla ja seega kasutusest välja alla ja seega kasutusest välja järgmises ulatuses metsamaad järgmises ulatuses metsamaad (hektarit): (hektarit): Metsamaa 14,7 Metsamaa 8,1 Riigimetsamaa 4,8 Riigimetsamaa 4,9 Erametsamaa 10,0 Erametsamaa 3,2

7.5 Maavarad / Natural re- Trass kulgeb väga lähedalt Männi Maardlaid trassikoridori ei jää. sources turbamaardla plokist 4, mis on arvel aR. 7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub duskeskkonnale/ Impact to eelistus. eelistus. local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Objekte trassile ei jää, eelistus Objekte trassile ei jää, eelistus National cultural heritage puudub. puudub. 8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassil kaks potentsiaalset leiuala, Trassil üks potentsiaalne leiuala, giapärand / Archaeology lisaks üks tõenäoliselt uurimist üks tõenäoliselt uurimist vajav vajav piirkond. Esimene eelistus. piirkond ning Toaritamme püha- paik, mis peaks jääma puutumata. Teine eelistus, eeldusel et trassi nihutatakse ja tagatud on Toari- tamme pühapaiga puutumatus. Praeguse kulgemise korral võiks antud trassi välistada. 8.3 Väärtuslik maastik ja Objekte trassile ei jää, eelistus Objekte trassile ei jää, eelistus miljöö / Valuable landscape puudub. puudub. and milieu

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 43

8.4 Muu kriitilise või tähele- Objekte trassile ei jää, eelistus Objekte trassile ei jää, eelistus panu vajava iseloomuga puudub. puudub. kultuuripärand / Other cultural heritage of critical or sensitive nature 8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Visual aspects juurest; eelistus puudub. juurest; eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava iseloo- Objekte trassile ei jää, eelistus Objekte trassile ei jää, eelistus muga kultuuripärand/ Other puudub. puudub. cultural heritage of less sensitive nature

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistust ei ole võimalik välja tuua, kuna trassivariantide vahel olulist erinevust ei ole.

Inimkeskkonna koondeelistus on trassivariant 10A-II+10A-III+10A-IV, kuna trassivariandil 10B-I+10B-II paikneb üks potentsiaalne leiuala, üks tõenäoliselt uurimist vajav piirkond ning Toaritamme pühapaik, mis peaks jääma puutumata. Samas on mitmetes kriteeriumites nõrk eelistus ka alternatiivil 10B-I+10B-II (põllumajandusega ja metsandusega seotud kriteeriumid, keskkonnatervis).

KSH koondeelistus on trassivariant 10A-II+10A-III+10A-IV.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 10B-I+10B-II.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlusgrupp 12 (10A-IV+10C ja 10D+10E-III) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 12

KESKONNAVALDKOND JA 10A-IV+10C 10D+10E-III MÕJU /ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Natura 2000 võrgustiku alasid ei Natura 2000 võrgustiku alasid ei alad / Natura 2000 sites esine. Limu ja Kangla varialade esine. Limu ja Kangla varialade baasil teadaolevalt Natura-alasid ei baasil teadaolevalt Natura-alasid ei moodustata. moodustata. 1.4 Häiringud / Disturbance Antud lõigu mõjupiirkonnas ei Ei leidu. (noise etc) esine, kuid kotkapesa trassi- lähedal üleminekul lõigule 11A. 1.5 Elupaikade kadu / Habitat Trass lõikab läbi Limu järvest Ehkki trassialternatiiv mõjutab loss läände jääva kõrge loodusliku mõnevõrra suuremas ulatuses väärtusega elupaigakompleksi (sh looduslikku maakatet (36 vs 28 ha) Limu hoiuala), mis on mitmete ning konkreetsete piirkondadena kaitsealuste liikide leiukohaks ja Patika Mädajärve äärseid teatavat loomade elupaigaks. Lõigu põh- looduslikku väärtust omavaid soid jaosas läbib III kat linnuliigi ning Leivajõe kallastel olevaid elupaigaks oleva rohuala serva. Kangla soo teatavat looduslikku väärtust omavaid servaalasid ja sealseid nahkhiirte elupaiku on nende looduslik väärtus Limu soo servadega võrreldes väiksem. 1.6 Elupaikade killustumine Lõik killustab Limu raba-äärse Eelistus, lõik otseselt elupaiga- (sh barjääriefektid) / Habitat elupaiga, sh sõraliste elupaiga ja komplekse ei killusta. Lõik ristub ka fragmentation (incl Barrier liikumisala, samuti ristub Pirita jõe- Pirita jõe äärse maismaaimetajate effects) äärse maismaaimetajate liikumis- ja ühe sõraliste liikumisteega. teega. 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Raudtee kaitsevööndis 1 puurkaev, Trassikoridori ei jää ühtegi puur- le / Impact to groundwater trassikoridoris asub veel 2 puurkaevu. Põhjavesi on enamusel quality kaevu. Põhjavesi on trassi alal trassi alast nõrgalt kaitstud, trassi- kaitsmata kuni nõrgalt kaitstud. lõigu 10D keskosas (ca 2 km lõigul) keskmiselt kaitstud.

1.8 Mõju pinnavee kvaliteedile Eelistatum variant, kuna kulgeb Läbib Patika Mädajärve äärsete ja liikumisele / Impact to alternatiiviga võrreldes oluliselt soode serva ja turbatootmisala, surface water quality and kuivematel aladel. kulgeb üsna ebasoodsalt piki Leiva- mobility jõge. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Mõjutatud eluhooneid on rohkem, Selge eelistus, kuna mõjutatud leevendavate meetmete vajadus eluhooneid on vähem, leevendavad on samuti suurem. meetmed on üksikutes piirkondades siiski vajalikud. 2.3 Vibratsioon / Vibration Mõjutatud eluhooneid on rohkem, Mõjutatud eluhooneid on vähem. lähimate eluhoonete puhul tuleb Vibratsiooni mõju on pigem teoree- tähelepanu pöörata ohutu vibrat- tiline, kuna vahemaad lähimate sioonitaseme tagamisele. hoonetega on piisavad (üksikud hooned 170-200 m kaugusel). 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Õnnetuseohtu suurendavate Selgelt eelistatud trass. Eelistuse accidents objektide osas eelistus puudub. toob esile asustatud objektide Tagajärgede raskus: I, II ja III oluliselt väiksem arv. tsoonis elu- ja ühiskondlike ning Õnnetuseohtu suurendavate kõrval- ja tootmishoonete arv objektide osas eelistus puudub.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 45

suurem (6+32+122; 7+77+209). I I, II ja III tsoonis elu- ja ühiskond- ja II tsoonis kaitsealuste üksikob- like ning kõrval- ja tootmishoonete jektide arv võrdne, III tsoonis arv väiksem (1+20+71; suurem. 2+52+168). I ja II tsoonis kait- Kumulatiivsus: ohtlikke või suuro- sealuste üksikobjektide arv võrdne, huga ettevõtteid tsoonides ei asu. III tsoonis väiksem. Trass ristub kahes kohas vooluvee- Kumulatiivsus: ohtlikke või suuro- koguga. huga ettevõtteid tsoonides ei asu. Trass ristub kahes kohas vooluveekoguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Alternatiividest on 10A-IV+10C Alternatiividest on 10D+10E-III identity eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti oluliselt vähemate mõjudega. negatiivsete mõjudega. Trass läbib Veskitaguse küla (ca 20 Trass ei läbi asustusüksusi. majapidamist; 3 majapidamist jääb Trass möödub Patika külast (mitu- teisele poole trassi), Limu küla (ca kümmend majapidamist), Suuresta 15 majapidamist; 2 majapidamist külast (ca 10 majapida- jääb teisele poole trassi) ja Paju- mist),Veskitaguse külast (ca 10 pea küla (ca 20 majapidamist), Seli külast (ca 10 majapidamist).Raudtee tekitab majapidamist) ja Pajupea külast. külastruktuuris füüsilise ja tajutava Juhul, kui kavandatav raudtee barjääri, mis halvendab küla ter- möödub asustusest seda otseselt viklikkust. läbimata, on risk kohaliku identi- Trass möödub Patika külast (mitu- teedi oluliseks muutuseks väiksem kümmend majapidamist), Suuresta kui asustuse läbimise korral. külast (ca 10 majapidamist), Veskitaguse külast (ca 10 majapidamist) ja Seli külast (ca 10 majapidamist). Juhul, kui kavandatav raudtee möödub asustusest seda otseselt läbimata, on risk kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõime/ Alternatiividest on 10A-IV+10C Alternatiividest on 10D+10E-III Tolerance ability of the eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti oluliselt vähemate community mõjudega. negatiivsete mõjudega. Trass läbib kolme küla: Veskitagu- Trass ei läbi asustusüksusi ning ei se küla, Limu küla ja Pajupea küla. kujuta ohtu kogukondade taluvus- Trass võib seada ohtu kogukonda- võimele. de taluvusvõime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Alternatiividest on 10A-IV+10C Alternatiividest on 10D+10E-III barjäärid / Mobility possibi- eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti oluliselt vähemate lities, barriers mõjudega. negatiivsete mõjudega. Raudteetrass läbistab kolme küla. Raudteetrass ei läbista külasid ning Liikumistrajektoorid piki teed ei tekita barjääriefekti külade sees. pikenevad ca 5 majapidamise jaoks Liikumistrajektoorid piki teed Veskitaguse külas ca 1 km võrra, pikenevad oluliselt (ca 1,5 km juhul kui neil on soov üksteise võrra), juhul kui paar majapidamist majadeni liikuda. Veskitaguse külas soovivad liikuda Liikumistrajektoorid piki teed paari majapidamiseni Suuresta pikenevad ca 2 km, juhul kui 2 külas (või vastupidi). majapidamist Limu külas soovivad Liikumistrajektoorid pikenevad liikuda ülejäänud Limu külani. ümbersõitude tõttu teeni, kuhu on Liikumistrajektoorid pikenevad kavandatud on eritasandiline riste. ümbersõitude tõttu teeni, kuhu on kavandatud on eritasandiline riste. Raudtee tekitab külastruktuurides täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalused muus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliikluse Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub rakendamise võimalused erinevus. erinevus. raudtee vaba läbilaskevõime Asustustihedus ja rahvaarv (püsie- Asustustihedus ja rahvaarv raudtee ulatuses / Possibilities of lanike arv) raudtee läheduses ei läheduses ei ole eeldatavasti piisav, appication of railroad for local ole eeldatavasti piisav, et põhjen- et põhjendatud oleks rongipeatuse transport under the conditions datud oleks rongipeatuse rajamine rajamine riigisisese reisijateveo of available capacity riigisisese reisijateveo korraldami- korraldamiseks. seks. 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Alternatiividest on 10A-IV+10C Alternatiividest on 10D+10E-III Buildings in the nearest eeldatavasti enamate negatiivsete eeldatavasti oluliselt vähemate environment mõjudega. negatiivsete mõjudega. Trassikoridoris (350 km) paikneb 6 Trassikoridoris (350 km) paikneb 1 (C1-ga) või 5 (C2-ga) elu- ja elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 2 ühiskondlikku hoonet ning 7 kõr- (10E-III1-ga) või 1 (10E-III2-ga) val- või tootmishoonet. kõrval- või tootmishoonet. Üheki- Ühekilomeetrises trassikoridoris lomeetrises trassikoridoris paikneb paikneb 32 (C1-ga) või 34 (C2-ga) 20 elu- ja ühiskondlikku hoonet elu- ja ühiskondlikku hoonet ning ning 52 kõrval- või tootmishoonet. 77 (C1-ga) või 80 (C2-ga) kõrval- või tootmishoonet. 6.2 Kinnistute väärtus – 1-kilomeetrilises koridoris, milles Alternatiivi 10D+10E-III korral jääb elamumaa / Value of land potentsiaalselt võib kaasneda oht potentsiaalsesse mõjualasse vähem plots – dwelling land elamumaa väärtuse languseks, elamumaad, mistõttu risk elamu- paikneb 13,6 ha elamumaad. maa vääruse languseks on väiksem. 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 9,7 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus- muud Potentsiaalses mõjualas, kus maa Alternatiiv 10D+10E-III korral jääb maa otstarbed / Value of land väärtus võib tulenevalt raudtee trassikoridori lähedusse enam plots – other landuses ligidusest suureneda, paikneb maa- maad, mille väärtus võib potent- alasid järgnevalt (hektarit): siaalselt raudtee rajamisel kasvada. Ärimaa 2 km 48,2 Potentsiaalses mõjualas, kus maa väärtus võib tulenevalt raudtee Tootmismaa 2 km 1,8 ligidusest suureneda, paikneb maa- Mäetööstusmaa 10 km 0,0 alasid järgnevalt (hektarit): Turbatööstusmaa 10 km 49,1 Ärimaa 2 km 75,1 Ärimaa 10 km 173,1 Tootmismaa 2 km 1,1 Tootmismaa 10 km 79,7 Mäetööstusmaa 10 km 0,0

Turbatööstusmaa 10 km 69,4 Ärimaa 10 km 129,7 Tootmismaa 10 km 87,8

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Trassialternatiivi 10D+10E-III kasutus / Agricultural land elluviimisel jääks raudteerajatiste elluviimisel jääks raudteerajatiste use alla ja seega põllumajanduslikust alla vähemal määral tänasel päeval kasutusest välja järgmises ulatuses aktiivses kasutuses olevat põlluma- maad (hektarit): janduslikku maad. Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust kasutusest välja järgmises ulatuses Haritav maa 13,9 maad (hektarit): PRIA 12,6 Haritav maa 1,5

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 47

Boniteet 30-40 1,9 PRIA 2,3 Boniteet 40-50 10,2 Boniteet 30-40 0,0 Boniteet 50-60 7,2 Boniteet 40-50 4,7 Boniteet 60-64 0,0 Boniteet 50-60 4,2

Boniteet 60-64 0,0

7.3 Põllumajandus-maade Raudteetrass tekitaks 5 juhul Alternatiiv 10D+10E-III on eelista- terviklikkus / Integrity of olukorra, kus raudtee kulgeks läbi tud, kuna selle elluviimisel agricultural land ühe toetusetaotlejaga seotud kaasneks vähem häiringuid harita- põllumaa, tekitades lahustükid, va põllumajandusmaa terviklikkuse mille harimine võib põhjustada osas. lisakulutusi tükeldamisest tingituna Raudtee rajamine tekitaks 4 asu- või osutuda majanduslikult mit- kohas olukorra, kus olemasolevast teotstarbekaks. põllumassiivist jääks nurk raudtee- Raudtee rajamine tekitaks 1 asu- rajatiste alla ja muutuks seetõttu kohas olukorra, kus olemasolevast kasutamatuks. põllumassiivist jääks nurk raudtee- Raudtee rajamine tekitaks 1 asu- rajatiste alla ja muutuks seetõttu kohas liikumisbarjääri kasutamatuks. lahuspõllutükkide vahele. Raudtee rajamine tekitaks 1 asukohas liikumisbarjääri lahuspõllutükkide vahele. 7.4 Maa metsamajanduslik Kavandatu elluviimisel jääks alter- Raudtee rajamisel trassialternatiivi kasutus / Forestry – related natiivi 10A-IV+10C korral elluviimisel jääks raudteerajatiste land use raudteerajatiste alla vähemal alla ja seega kasutusest välja määral metsamaad. järgmises ulatuses metsamaad Raudtee rajamisel trassialternatiivi (hektarit): elluviimisel jääks raudteerajatiste Metsamaa 10,2 alla ja seega kasutusest välja järgmises ulatuses metsamaad Riigimetsamaa 3,7 (hektarit): Erametsamaa 6,5 Metsamaa 5,9 Riigimetsamaa 1,6 Erametsamaa 4,3

7.5 Maavarad / Natural re- Trass läbib Peningi turbamaardla Trass läbib suures ulatuses Peningi sources pR plokki 10, plokid 11;12 jäävad turbamaardlat, aT ja aR valdavalt. trassikoridori. Samuti läbib Suuresöödi kruusa- ja liivamaardlat. 7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub duskeskkonnale/ Impact to eelistus. eelistus. local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Võib mõjutada arheoloogiamälestisi Kultuurimälestisi trassile ei jää. National cultural heritage nr 18806 ja 18807: kivikalmed, nr Soodsam on 10D/10E-III. 18808: lohukivi, nr 18812: ohverdamiskoht „Taaralaskemägi“. Mälestised paiknevad nihutamisruumis, kuid ümbruskonna pinnas võib sisaldada veel leide. Ohverdamiskoht „Taaralaskemägi“ peaks säilima puutumatuna. Soodsam on 10D/10E-III. 8.2 Kaardistamata arheoloo- 3 ulatuslikku potentsiaalset leiuala, Trassile jääb üks potentsiaalne giapärand / Archaeology rohked leiud. leiuala. Väiksema mõjuga ja seega Väiksema mõjuga ja seega sood- soodsam on 10D/10E-III. sam on 10D/10E-III. 8.3 Väärtuslik maastik ja Väärtuslikke maastikke ega mil- Väärtuslikke maastikke ega mil- miljöö / Valuable landscape jööväärtuslikke alasid trassile ei jööväärtuslikke alasid trassile ei and milieu jää; eelistus variantide vahel jää; eelistus variantide vahel puu- puudub. dub. 8.4 Muu kriitilise või tähele- Objekte trassile ei jää, eelistus Objekte trassile ei jää, eelistus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

panu vajava iseloomuga variantide vahel puudub. variantide vahel puudub. kultuuripärand / Other cultural heritage of critical or sensitive nature 8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Visual aspects juurest, eelistus puudub. juurest, eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava iseloo- Objekte trassile ei jää, eelistus Objekte trassile ei jää, eelistus muga kultuuripärand / Other puudub. puudub. cultural heritage of less sensitive nature

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistus on trassil 10D+10E-III. Ehkki trass kulgeb mööda niiskemaid alasid võrreldes alternatiiviga, on läbitud alade väärtus väiksem, samuti ei ole trassialternatiivi läheduses häiringutundlikke liike, olulisi elupaiku mõjutatakse vähem.

Inimkeskkonna koondeelistus on trassivariant 10D+10E-III seda enamuse inimkeskkonna kriteeriumite osas; vaid maavarade kasutuse osas on variandil suurem mõju võrreldes alternatiiviga, kuna läbib lisaks Peningi turbamaardlale ka Suuresöödi kruusa- ja liivamaardlat;

KSH koondeelistus on trassivariant 10D+10E-III.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 10A-IV+10C.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlusgrupp 13 (10A-I+10A-II+10A-III+10D+10E-III, 10A-I+10B-I+10B-II+10C ja 10E-I+10E- II+10E-III) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 13

10A-I+10A-II+10A- KESKONNAVALDKOND JA 10A-I+10B-I+10B-II+10C 10E-I+10E-II+10E-III III+10D+10E-III MÕJU /ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Eelistatum variant kuna mõju Eelistatum variant kuna mõju Kulgeb olemasolevast Tammiku alad / Natura 2000 sites olemasolevatele Natura 2000 olemasolevatele Natura 2000 loodusalast u 0,1 km kauguselt aladele sisuliselt puudub - kulgeb aladele sisuliselt puudub - kulgeb Trass läbib kavandatava Nabala olemasolevast Tammiku loodusa- olemasolevast Tammiku loodusa- looduskaitseala (ja loodusala) last enam kui 0,5 km kaugusel, last enam kui 0,5 km kaugusel, Natura-elupaiku. Angerja loodusala u 1,7 km. Angerja loodusala u 1,7 km. Trass läbib kavandatava Nabala Trass läbib kavandatava Nabala looduskaitseala (ja loodusala) looduskaitseala (ja loodusala) Natura-elupaiku. Natura-elupaiku. 1.4 Häiringud / Disturbance Väike-konnakotka pesa u 0,25 km Väike-konnakotka pesa u 450 m Lähim objekt (väike-konnakotka (noise etc) trassist, lisaks u 0,5 ja 0,6 km. kaugusel, lisaks u 0,5 ja 0,6 km. pesa) u 0,7 km kaugusel. Ebasoodne arvestades kotkapesaga üleminekul 11A-le. 1.5 Elupaikade kadu / Habitat Nabala ala seisukohalt ühest eelis- Nabala ala seisukohalt ühest eelis- Nabala ala seisukohalt ühest eelis- loss tust ei saa anda – kõik alternatiivid tust ei saa anda – kõik alternatiivid tust ei saa anda – kõik alternatiivid läbivad elupaigakompleksi, samuti läbivad elupaigakompleksi, samuti läbivad elupaigakompleksi, samuti kaitseala kaitseväärtusteks määra- kaitseala kaitseväärtusteks määra- kaitseala kaitseväärtusteks määra- tud elupaiku (metsa- ja tud elupaiku (metsa- ja tud elupaiku (metsaelupaigad). märgalaelupaigad). märgalaelupaigad). Eelistatud trassivariant põhjapool Nabalast põhjapool läbib elupaiga- Nabalast põhjapool lõikab trass läbi Nabalat, kus trassil olulisi väärtus- na väärtusliku Saarte raba serva Limu järvest läände jääva kõrge likke elupaiku ei esine (va Pirita (mis on ka tähtis nahkhiirte toitu- loodusliku väärtusega elupaiga- jõega ristumisel kahepaiksete misala), samuti Patika Mädajärve kompleksi (sh Limu hoiuala), mis kudeala ja samas kohas nahkhiirte äärsete teatavat väärtust omavate on mitmete kaitsealuste liikide toitumisala), välja arvatud teatavat soode serva ning teatavat väärtust leiukohaks ja loomade elupaigaks. väärtust omavad Kangla soo äär- omava Kangla soo serva. Alterna- Lõigu põhjaosas läbib III kat linnu- sed elupaigad. tiivi otsene mõju looduslikule liigi elupaigaks oleva rohuala maakattele on teistega võrreldes serva. Lisaks, nagu teistelgi, ristub mõnevõrra suurem (91 ha vs 85 ha veekogudega seonduvate nahkhiir-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 50 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

vs 82 ha) te elupaikadega. 1.6 Elupaikade killustumine Kõik variandid killustavad Nabala Kõik variandid killustavad Nabala Kõik variandid killustavad Nabala (sh barjääriefektid) / Habitat piirkonna elupaigakompleksi. piirkonna elupaigakompleksi. piirkonna elupaigakompleksi. fragmentation (incl Barrier Ristub 3 suurimetajate levikuala, 1 Lõik killustab Limu raba-äärse Eelistatum variant väljaspool effects) maismaaimetajate liikumiskoridori elupaiga, sh sõraliste elupaiga. Nabalat, kuna ristub alternatiivse- ning 1 sõraliste levikualaga. Ristub 3 suurimetajate levikuala, tega võrreldes vähema arvu maismaaimetajate liikumiskoridori imetajate liikumiskoridoridega (3 ning sõraliste levikualaga. imetajate levikuala, 1 sõraliste liikumiskoridor). Mõju Pirita jõe äärsetele kahepaiksete elupaikadele on tehniliselt lihtsamini leevendatav. 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Trassikoridori ei jää ühtegi puur- Raudtee kaitsevööndis 1 puurkaev. Trassikoridori ei jää ühtegi puur- le/ Impact to groundwater kaevu. Trassi algusosas ja ka Trassikoridoris asub veel 4 puurkaevu. Põhjavesi on trassi alal quality põhjaosas on põhjavesi kohati kaevu, millest ühe nõrgalt kaitstud kuni keskmiselt kaitsmata, valdaval alal on nõrgalt sanitaarkaitseala on trassi kait- kaitstud. kaitstud ja Pirita jõe maetud ürgo- sevööndile väga lähedal. Trassi ru piires keskmiselt kaitstud. algusosas ja ka põhjaosas on põhjavesi kohati kaitsmata, ülejää- nud alal on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud ja Pirita jõe mattunud ürgoru piires keskmiselt kaitstud.

1.8 Mõju pinnavee kvaliteedile Trass ületab mitmete märgalade, Eelistatum variant, kuna kulgeb Variant kulgeb suurel osal sooala- ja liikumisele / Impact to sh looduslikku väärtust omavate alternatiiviga võrreldes (põhjaosas) del (Pikavere soo), kuid väldib surface water quality and märgalade, servi. oluliselt kuivematel aladel. Samuti enamikke olulisemaid, sh loodus- mobility Kõik variandid ületavad eelkõige langeks ära suhteliselt ebasobiv likku väärtust omavaid, soid. kanaliseeritud väikeveekogusid, olukord trassi kulgemisel piki Ristuvad pinnaveekogud on valda- kuid ka Pirita jõge. Antud variandi Leivajõge. Ristuvad pinnaveekogud valt kanaliseeritud, tähelepanu puhul tuleb arvestada Pirita jõe on valdavalt kanaliseeritud, tähele- tuleb pöörata Pirita jõe ületusele, vanajõgede säilitamise vajadusega, panu tuleb pöörata Pirita jõe samuti piki Leivajõge kulgevalt samuti piki Leivajõge kulgevalt ületusele. trassilõigule. trassilõigule. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Selgelt halvem kui variant 10E- Selgelt halvem kui variant 10E- Eelistatud võrreldes teiste varianti- I+10E-II+10E-III, mõjutatud I+10E-II+10E-III, mõjutatud dega, mõjutatud eluhooneid on eluhooneid on rohkem, suurem on eluhooneid on rohkem, suurem on vähem, leevendavad meetmed on ka leevendavate meetmete vaja- ka leevendavate meetmete vaja- teatud piirkondades siiski vajali-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

dus, siiski küllaltki võrdne varian- dus, siiski küllaltki võrdne varian- kud, kuid leevendavate meetmete diga 10A-I+10B-I+10B-II+10C. diga 10A-I+10A-II+10A- vajadus on väikseim. III+10D+10E-III. 2.3 Vibratsioon / Vibration Mõjutatud eluhooneid on rohkem Selgelt kõige halvem variant, Eelistatud võrreldes teiste varianti- kui variandi 10E-I+10E-II+10E-III mõjutatud eluhooneid on kõige dega, mõjutatud eluhooneid on korral, lähimate eluhoonete puhul rohkem. vähem, lähimate eluhoonete puhul tuleb tähelepanu pöörata ohutu tuleb siiski tähelepanu pöörata vibratsioonitaseme tagamisele, ohutu vibratsioonitaseme tagami- siiski oluliselt parem kui variant 2 sele. (10A-I+10B-I+10B-II+10C). 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Õnnetuseohtu suurendavate objek- Kõige vähem eelistatud trass Selgelt eelistatud trass accidents tide osas tugev eelistus puudub Õnnetuseohtu suurendavaid Õnnetuseohtu suurendavate objek- (võrdselt viimasega, ühe võrra objekte kõige rohkem. tide osas tugev eelistus puudub vähem kui teisel). Tagajärgede raskus: hoonete (võrdselt esimesega, ühe võrra Tagajärgede raskus: hoonete üldarvult keskmine. I tsoonis elu- vähem kui teisel). üldarvult halvim variant (elu- ja ja ühiskondlike ning kõrval- ja Määravaks saab II ja III tsoonis ühiskondlikud: 2+28+79; kõrval- tootmishoonete arv kõige suurem hoonete märgatavalt väiksem arv, ja tootmishooned: 6+67+215). 10 (elu- ja ühiskondlikud: 8+47+145; I tsoonis võrreldav esimese va- A-I pikkus planeeritava Nabala kõrval- ja tootmishooned: riandiga. (elu- ja ühiskondlikud: kaitseala piires 4,66 km. Selget 12+129+270). 10 A-I pikkus 2+28+79; kõrval- ja tootmishoo- eelistus kaitsealuste üksikobjektide planeeritava Nabala kaitseala piires ned: 6+67+215). 10E-I pikkus osas ei kujune. 4,66 km. Kõikides tsoonides kait- planeeritava Nabala kaitseala piires Kumulatiivsus: ohtlikke või suuro- sealuste üksikobjektide arv suurim. 4,7 km. Hetkel läbib Tammiku huga ettevõtteid tsoonides ei asu. Kumulatiivsus: ohtlikke või suuro- looduskaitseala I tsoonis 0,57 km Trass ristub kahes kohas vooluvee- huga ettevõtteid tsoonides ei asu. ulatuses, II tsoonis 0,84 km ulatu- koguga. Trass ristub kolmes kohas voolu- ses. I tsoonis kaitsealuste veekoguga. üksikobjektide arv väikseim, II ja III tsoonis võrreldav esimese versiooniga. Kumulatiivsus: ohtlikke või suurohuga ettevõtteid tsoonides ei asu. Trass ristub kahes kohas vooluveekoguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Alternatiividest on 10A-I+10A- Alternatiividest on 10A-I+10B- Alternatiividest on 10E-I+10E- identity II+10A-III+10D+10E-III eeldata- I+10B-II+10C eeldatavasti kõige II+10E-III eeldatavasti kõige vasti keskmiste negatiivsete enamate negatiivsete mõjudega. vähemate negatiivsete mõjudega. mõjudega. Trass läbib Pahkla küla (ca 10 Alternatiiv on 10A-I+10A-II+10A- Trass läbib Pahkla küla (ca 10 majapidamist; 2 majapidamist jääb III+10D+10E-III-st veidi vähema- majapidamist; 2 majapidamist jääb teisele poole trassi), Sõmeru küla te negatiivsete mõjudega.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 52 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

teisele poole trassi), Sõmeru küla (ca 25 majapidamist), Suuresta Trass läbib Pahkla küla (ca 10 (ca 25 majapidamist) ja Patika küla küla (ca 10 majapidamist; 1 maja- majapidamist; 2 majapidamist jääb (mitukümmend majapidamist; 3 pidamine jääb teisele poole trassi), teisele poole trassi), Sõmeru küla majapidamist jääb teisele poole Veskitaguse küla (ca 20 majapida- (ca 25 majapidamist; 1 majapida- trassi).Raudtee tekitab külastruk- mist; 3 majapidamist jääb teisele mine jääb teisele poole trassi) ja tuurides füüsilise ja tajutava poole trassi), Limu küla (ca 15 Vaidasoo küla (ca 10 majapida- barjääri, mis halvendab külade majapidamist; 2 majapidamist jääb mist). Raudtee tekitab terviklikkust. teisele poole trassi) ja Pajupea küla külastruktuuris füüsilise ja tajutava Trass möödub Angerja külast (paar (ca 20 majapidamist).Raudtee barjääri, mis halvendab küla ter- majapidamist), Metsanurga külast tekitab külastruktuurides füüsilise viklikkust. (ca 5 majapidamist), Patika külast ja tajutava barjääri, mis halvendab Trass möödub Angerja külast (paar (mitukümmend majapidamist), külade terviklikkust. majapidamist), Sõmeru külast (ca Suuresta külast (ca 10 majapida- Trass möödub Angerja külast (paar 20 majapidamist), Vaida alevikust, mist),Veskitaguse külast (ca 10 majapidamist), Metsanurga külast Suuresta külast, Seli külast ja majapidamist), Seli külast (ca 10 (paar majapidamist)Metsanurga Pajupea külast. Juhul, kui kavan- majapidamist) ja Pajupea külast. külast (paar majapidamist), Patika datav raudtee möödub asustusest Juhul, kui kavandatav raudtee külast (mitukümmend majapida- seda otseselt läbimata, on risk möödub asustusest seda otseselt mist), Vaida alevikust, Veskitaguse kohaliku identiteedi oluliseks läbimata, on risk kohaliku identi- külast (ca 10 majapidamist) ja Seli muutuseks väiksem kui asustuse teedi oluliseks muutuseks väiksem külast (ca 10 majapidamist). Juhul, läbimise korral. kui asustuse läbimise korral. kui kavandatav raudtee möödub asustusest seda otseselt läbimata, on risk kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõime/ Alternatiividest on 10A-I+10A- Alternatiividest on 10A-I+10B- Alternatiividest on 10E-I+10E- Tolerance ability of the II+10A-III+10D+10E-III eeldata- I+10B-II+10C eeldatavasti kõige II+10E-III eeldatavasti kõige community vasti keskmiste negatiivsete enamate negatiivsete mõjudega. vähemate negatiivsete mõjudega. mõjudega. Trass läbib kuute küla: Pahkla Alternatiiv on 10A-I+10A-II+10A- Trass läbib kolme küla: Pahkla küla, Sõmeru küla, Suuresta küla, III+10D+10E-III-st veidi vähema- küla, Sõmeru küla, Patika küla. Veskitaguse küla, Limu küla ja te negatiivsete mõjudega. Trass võib seada ohtu kogukonda- Pajupea küla. Trass võib seada Trass läbib kolme küla: Pahkla de taluvusvõime. ohtu kogukondade taluvusvõime. küla, Sõmeru küla ja Vaidasoo küla. Trass võib seada ohtu kogukonna taluvusvõime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Alternatiividest on 10A-I+10A- Alternatiividest on 10A-I+10B- Alternatiividest on 10E-I+10E- barjäärid / Mobility possibi- II+10A-III+10D+10E-III eeldata- I+10B-II+10C eeldatavasti kõige II+10E-III eeldatavasti kõige lities, barriers vasti keskmiste negatiivsete enamate negatiivsete mõjudega. vähemate negatiivsete mõjudega.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

mõjudega. Raudteetrass läbistab kuute küla. Raudteetrass läbistab kolme küla. Raudteetrass läbistab kolme küla. Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed ei Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad 2 majapidamise jaoks pikene, kuna kavandatud on erita- pikenevad 2 majapidamise jaoks Sõmeru külas ca 200 m võrra, sandilised risted. Sõmeru külas ca 200 m võrra, juhul kui neil on soov lääne suunas Raudteetrass piirab ligipääsu juhul kui neil on soov lääne suunas liikuda. Pajupea külast ida poole jäävale liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed Kaeraniidi rabale. Liikumistrajektoor piki teed pike- pikenevad 2 majapidamise jaoks Raudtee tekitab külastruktuuris neb 1 majapidamise jaoks Patika Patika külas ca 1,3 km võrra, juhul täiendava füüsilise ja tajutava külas kuni ca paari km võrra ja kui neil on soov lääne (Vaida barjääri, katkestades ristisuunali- muutub oluliselt harjumuspärasest aleviku) suunas liikuda. sed liikumisvõimalused muus liikumistrajektoorist ümbersõitude Liikumistrajektoorid piki teed asukohas kui kavandatud eritasan- tõttu mööda teed, kuhu on kavan- pikenevad ca 3 majapidamise jaoks dilise riste asukohas. datud on eritasandiline riste. Suuresta külas ca 1 km võrra, Liikumistrajektoorid piki teed juhul kui neil on soov ida suunas pikenevad oluliselt (ca 1,5 km liikuda. võrra), juhul kui paar majapidamist Liikumistrajektoorid piki teed Veskitaguse külas soovivad liikuda pikenevad ca 5 majapidamise jaoks paari majapidamiseni Suuresta Veskitaguse külas ca 1 km võrra, külas (või vastupidi). juhul kui neil on soov liikuda teisele Liikumistrajektoorid pikenevad poole küla. ümbersõitude tõttu teeni, kuhu on Liikumistrajektoorid teed mööda kavandatud on eritasandiline riste. pikenevad ca 2 km, juhul kui 2 Raudtee tekitab külastruktuurides majapidamist Limu külas soovivad täiendava füüsilise ja tajutava liikuda ülejäänud Limu külani. barjääri, katkestades ristisuunali- Liikumistrajektoorid pikenevad sed liikumisvõimalused muus ümbersõitude tõttu teeni, kuhu on asukohas kui kavandatud eritasan- kavandatud on eritasandiline riste. diliste ristete asukohas. Raudteetrass piirab ligipääsu Metsapoole külast ida poole jääva- letele metsamassiividele. Raudtee tekitab külastruktuurides täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliikluse Alternatiivi 10A-I+10A-II+10A-III+ Alternatiivid 10A-I+10B-I+10B- Alternatiivid 10A-I+10B-I+10B- rakendamise võimalused 10D+10E-III lähipiirkonnas on II+10C ning 10E-I+10E-II+10E-III II+10C ning 10E-I+10E-II+10E-III raudtee vaba läbilaskevõime asustustihedus madal ning kohaliku omavad enam potentsiaali saada omavad enam potentsiaali saada ulatuses / Possibilities of reisirongiliikluse peatuse rajamine kasutatavaks kohaliku reisirongi- kasutatavaks kohaliku reisirongi-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 54 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid appication of railroad for local piirkonda ei ole tõenäoline. liikluse seisukohalt, paiknedes liikluse seisukohalt, paiknedes transport under the conditions lähemal Vaida alevikule (ligikaudu lähemal Vaida alevikule (ligikaudu of available capacity 1,5 km). 1,5 km). 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Eelistust alternatiivide 10A-I+10A- Alternatiividest on 10A-I+10B- Eelistust alternatiivide 10A-I+10A- Buildings in the nearest envi- II+10A-III+10D+10E-III ja 10E- I+10B-II+10C eeldatavasti kõige II+10A-III+10D+10E-III ja 10E- ronment I+10E-II+10E-III vahel ei ole enamate negatiivsete mõjudega. I+10E-II+10E-III vahel ei ole võimalik välja tuua. Trassi elluvii- Trassi elluviimisel eeldatavasti võimalik välja tuua. misel eeldatavasti majapidamisi ei majapidamisi ei likvideerita. Trassi elluviimisel eeldatavasti likvideerita. Trassikoridoris (350 km) paikneb 8 majapidamisi ei likvideerita. Trassikoridoris (350 km) paikneb 3 (C1) või 7 (C2) elu- ja ühiskondlik- Trassikoridoris (350 km) paikneb 2 elu- ja ühiskondlikku hoone ning 2 ku hoonet ning 12 kõrval- või elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 6 (10EIII1-ga) või 1 (10EIII2-ga) tootmishoonet. (E-III1) või 5 (E-III2) kõrval- või kõrval- või tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 47 (C1) või 49 (C2) elu- ja Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 49 elu- ja ühiskondlikku ühiskondlikku hoonet ning 129 paikneb 28 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 107 kõrval- või toot- (C1) või 132 (C2) kõrval- või hoonet ning 67 kõrval- või tootmishoonet. tootmishoonet. mishoonet. 6.2 Kinnistute väärtus – Alternatiivi 10A-I+10A-II+10A- 1-kilomeetrilises koridoris, milles Alternatiivi 10E korral jääb potent- elamumaa / Value of land III+10D+10E-III korral jääb po- potentsiaalselt võib kaasneda oht siaalsesse mõjualasse plots – dwelling land tentsiaalsesse mõjualasse vähem elamumaa väärtuse languseks, alternatiividest vähim elamumaad, elamumaad kui alternatiivi 10A- paikneb 34,2 ha elamumaad. mistõttu risk elamumaa vääruse I+10B-I+10B-II+10C puhul, ent languseks on väiksem enam kui 10E puhul 1-kilomeetrilises koridoris, milles 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, elamumaa väärtuse languseks, paikneb 15,6 ha elamumaad. paikneb 20,9 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus- muud Alternatiivide 10A-I+10B-I+10B- Alternatiivide 10A-I+10B-I+10B- Potentsiaalses mõjualas, kus maa maa otstarbed / Value of land II+10C ning 10A-I+10A-II+10A- II+10C ning 10A-I+10A-II+10A- väärtus võib tulenevalt raudtee plots – other land uses III+10D+10E-III korral jääb tras- III+10D+10E-III korral jääb tras- ligidusest suureneda, paikneb sikoridori lähedusse enam maad, sikoridori lähedusse enam maad, maa-alasid järgnevalt (hektarit): mille väärtus võib potentsiaalselt mille väärtus võib potentsiaalselt Ärimaa 2 km 2,1 raudtee rajamisel kasvada. raudtee rajamisel kasvada. Potentsiaalses mõjualas, kus maa Potentsiaalses mõjualas, kus maa Tootmismaa 2 km 10,7 väärtus võib tulenevalt raudtee väärtus võib tulenevalt raudtee Mäetööstusmaa 10 km 27,5 ligidusest suureneda, paikneb maa- ligidusest suureneda, paikneb maa- Turbatööstusmaa 10 km 127,9 alasid järgnevalt (hektarit): alasid järgnevalt (hektarit): Ärimaa 10 km 114,0

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Ärimaa 2 km 75,1 Ärimaa 2 km 90,8 Tootmismaa 10 km 142,0

Tootmismaa 2 km 1,1 Tootmismaa 2 km 2,9 Mäetööstusmaa 10 km 1,9 Mäetööstusmaa 10 km 1,9 Turbatööstusmaa 10 km 69,4 Turbatööstusmaa 10 km 49,1 Ärimaa 10 km 134,4 Ärimaa 10 km 177,9 Tootmismaa 10 km 121,3 Tootmismaa 10 km 134,1

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Trassialternatiivi elluviimisel jääks Raudtee rajamisel trassialternatiivi Raudtee rajamisel trassialternatiivi kasutus / Agricultural land use raudteerajatiste alla alternatiividest elluviimisel jääks raudteerajatiste elluviimisel jääks raudteerajatiste vähim tänasel päeval aktiivses alla ja seega põllumajanduslikust alla ja seega põllumajanduslikust kasutuses olevat põllumajanduslik- kasutusest välja järgmises ulatuses kasutusest välja järgmises ulatu- ku maad. maad (hektarit): ses maad (hektarit): Raudtee rajamisel trassialternatiivi Haritav maa 20,2 Haritav maa 9,8 elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust PRIA 15,0 PRIA 20,0 kasutusest välja järgmises ulatuses Boniteet 30-40 18,4 Boniteet 30-40 34,1 maad (hektarit): Boniteet 40-50 25,1 Boniteet 40-50 17,2 Haritav maa 4,3 Boniteet 50-60 26,7 Boniteet 50-60 16,9 PRIA 7,6 Boniteet 60-64 0,0 Boniteet 60-64 0,0

Boniteet 30-40 43,2 Boniteet 40-50 22,4 Boniteet 50-60 24,1 Boniteet 60-64 0,0

7.3 Põllumajandus-maade Trassialternatiivi 10A-I+10A- Raudteetrass tekitaks 8 juhul Raudteetrass tekitaks 8 juhul terviklikkus / Integrity of II+10A-III+10D+10E-III elluviimi- olukorra, kus raudtee kulgeks läbi olukorra, kus raudtee kulgeks läbi agricultural land ne tooks kaasa mõnevõrra vähem ühe toetusetaotlejaga seotud ühe toetusetaotlejaga seotud häiringuid põllumajandusmaa põllumaa, tekitades lahustükid, põllumaa, tekitades lahustükid, kasutuses. mille harimine võib põhjustada mille harimine võib põhjustada Raudteetrass tekitaks 3 juhul lisakulutusi tükeldamisest tingituna lisakulutusi tükeldamisest tingituna olukorra, kus raudtee kulgeks läbi või osutuda majanduslikult mit- või osutuda majanduslikult mit- ühe toetusetaotlejaga seotud teotstarbekaks. teotstarbekaks. põllumaa, tekitades lahustükid, Raudtee rajamine tekitaks 1 asu- Raudtee rajamine tekitaks 5 asu- mille harimine võib põhjustada kohas olukorra, kus olemasolevast kohas olukorra, kus olemasolevast lisakulutusi tükeldamisest tingituna põllumassiivist jääks nurk raudtee- põllumassiivist jääks nurk raudtee- või osutuda majanduslikult mit- rajatiste alla ja muutuks seetõttu rajatiste alla ja muutuks seetõttu teotstarbekaks. kasutamatuks. kasutamatuks.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 56 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Raudtee rajamine tekitaks 5 asu- Raudtee rajamine tekitaks 1 asu- Raudtee rajamine tekitaks 1 asukohas olukorra, kus olemasolevast kohas liikumisbarjääri kohas liikumisbarjääri põllumassiivist jääks nurk raudtee- lahuspõllutükkide vahele. lahuspõllutükkide vahele. rajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks. Raudtee rajamine tekitaks 1 asukohas liikumisbarjääri lahuspõllutükkide vahele. 7.4 Maa metsamajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Kavandatu elluviimisel jääks alter- Kavandatu elluviimisel jääks alter- kasutus / Forestry – related elluviimisel jääks raudteerajatiste natiivide 10A-I+10B-I+10B-II+10C natiivide 10A-I+10B-I+10B- land use alla ja seega kasutusest välja ning 10E-I+10E-II+10E-III korral II+10C ning 10E-I+10E-II+10E-III järgmises ulatuses metsamaad raudteerajatiste alla vähemal korral raudteerajatiste alla vähe- (hektarit): määral metsamaad. mal määral metsamaad. Raudtee rajamisel trassialternatiivi Raudtee rajamisel trassialternatiivi Metsamaa 79,7 elluviimisel jääks raudteerajatiste elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega kasutusest välja alla ja seega kasutusest välja Riigimetsamaa 21,8 järgmises ulatuses metsamaad järgmises ulatuses metsamaad Erametsamaa 57,9 (hektarit): (hektarit): Metsamaa 43,6 Metsamaa 48,2 Riigimetsamaa 10,8 Riigimetsamaa 16,2 Erametsamaa 32,7 Erametsamaa 32,0

7.5 Maavarad / Natural re- Trass läbib Pahkla kruusamaardlat, Trass läbib Pahkla kruusamaardlat, Trass läbib Pahkla kruusamaardla, sources Nabala lubjakivimaardla prognoos- Nabala lubjakivimaardla prognoos- Nabala lubjakivimaardla prognoosvaru, Männi turbamaardla aR varu, Männi turbamaardla aR varu, suures ulatuses Peningi plokki, suures ulatuses Peningi plokki ja Peningi turbamaardla turbamaardlat, aT ja aR valdavalt. turbamaardlat valdavalt aT ja aR. plokki 10 pR. Samuti läbib Suuresöödi kruusa- ja liivamaardlat. 7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub duskeskkonnale/ Impact to eelistus. eelistus. eelistus. local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Kultuurimälestisi trassile ei jää. Arheoloogiamälestis nr 18808 – Arheoloogiamälestis nr 17974 – National cultural heritage Esimene eelistus. lohukivi. Jääb eeldatavalt ehitus- muistsed põllud. 10E koridor, sh tööde alasse. Lohukivi ümbruses eeldatav ehitustööde ala, läbib võib pinnas sisaldada arheoloogili- mälestise ala. Vajalikud on välja- selt väärtuslikku materjali, kaevamised. tõenäoliselt on vajalikud väljakae- Oluline eelistus 10ABC ja 10E vahel

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

vamised, lohukivi tuleb säilitada puudub. (vajadusel ümber paigutada). Oluline eelistus 10ABC ja 10E vahel puudub. 8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassil üks potentsiaalne leiuala ja Trassil kaks potentsiaalset leiuala; Trassil üks inspekteerimist vajav giapärand / Archaeology üks tõenäoliselt inspektsiooni vajav trass läbib Toaritamme pühapaika, piirkond. piirkond. mis peaks säilima puutumatuna. Esimene eelistus, kuivõrd eeldata- Teine eelistus. Kolmas eelistus; soovitatavalt valt väiksem maht kui 10ADE. välditav variant (pühapaiga läbimi- se tõttu). 8.3 Väärtuslik maastik ja Läbib Pahkla väärtmaastikku, Läbib Pahkla väärtmaastikku, Väärtuslikke maastikke ega mil- miljöö / Valuable landscape kombinatsioonis 9A/9C-ga ka selle kombinatsioonis 9A/9C-ga ka selle jööväärtuslikke alasid trassile ei and milieu põhiväärtuste osa. Eelistus 10ADE põhiväärtuste osa. Eelistus 10ADE jää. Esimene eelistus. ja 10ABC vahel puudub. ja 10ABC vahel puudub. 8.4 Muu kriitilise või tähele- Muid kriitilise või tähelepanu vaja- Muid kriitilise või tähelepanu vaja- Muid kriitilise või tähelepanu vaja- panu vajava iseloomuga va iseloomuga objekte ei mõjutata. va iseloomuga objekte ei mõjutata. va iseloomuga objekte ei mõjutata. kultuuripärand / Other cultu- Eelistus variantide vahel puudub. Eelistus variantide vahel puudub. Eelistus variantide vahel puudub. ral heritage of critical or sensitive nature 8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Visual aspects juurest; eelistus puudub. juurest; eelistus puudub. juurest; eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava iseloo- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- muga kultuuripärand / Other vad/lõikuvad objektid: maastiku vad/lõikuvad objektid: maastiku vad/lõikuvad objektid: maastiku cultural heritage of less sensi- väärtstruktuurid Pahkla külas, väärtstruktuurid Pahkla külas, väärtstruktuurid Pahkla külas, tive nature maastiku väärtstruktuurid Sõmeru maastiku väärtstruktuurid Sõmeru maastiku väärtstruktuurid Sõmeru külas, ilus teelõik Sõmeru-Tuhala, külas, ilus teelõik Sõmeru-Tuhala, külas, ilus teelõik Sõmeru-Tuhala, ilus teelõik Seli-Suuresta. Eeldata- talitee (PK obj). Eeldatavalt mõne- maastiku väärtstruktuurid Vaida- valt kõige väiksema mõjuga, võrra soodsam (mõjutab vähemaid soo külas, maastiku kuivõrd ilusate teelõikude puhul objekte) kui 10E, teine eelistus. väärtstruktuurid Sõmeru külas. saab häiring olla terviku suhtes Eeldatavalt mõnevõrra ebasood- vaid lühikesel lõigul, muid väärtusi sama (mõjutab rohkemaid objekte) mõjutab suhteliselt vähem. Esime- mõjuga kui 10ABC, kolmas eelis- ne eelistus. tus.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 58 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistus on trassivariant 10E-I+10E-II+10E-III, kuna variant on otseste häiringute osas kõige väiksema mõjuga (väike konnakotka peas 0,7 km kaugusel), samuti ristub trassivariant alternatiivsetega võrreldes vähema arvu imetajate liikumiskoridoridega (3 imetajate levikuala, 1 sõraliste liikumiskoridor). Mõju Pirita jõe äärsetele kahepaiksete elupaikadele on tehniliselt lihtsamini leevendatav. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et ka see variant läbib kavandatava Nabala looduskaitseala (ja loodusala) Natura-elupaiku ja ei ole seetõttu realiseeritav.

Inimkeskkonna koondeelistus on trassivariant 10E-I+10E-II+10E-III, kuna variant on enamiku kriteeriumite osas teistest soodsama mõjuga, tugev eelistus võrdluses teiste variantidega on välja toodud õnnetuseriski, kohaliku identiteedi, kogukonna taluvusvõime, liikumisvõimaluste ja väärtuslike maastike ning miljöö seisukohalt.

KSH koondeelistus on trassivariant 10E-I+10E-II+10E-III. Eelistuste järjekord nii loodus- kui inimkeskkonna ja seega ka koondina on 10E-I+10E-II+10E-III, 10A-I+10A-II+10A-III+10D+10E-III ja 10A-I+10B-I+10B-II+10C.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 10A-I+10B-I+10B-II+10C.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlusgrupp 14 (12A-I+13A+10A-IV+10C, 9A-I+9A-II+10A-I+10B-I+10B-II+10C, 9A-I+9A-II+10E- I+10E-II+10E-III ja 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III) koondtabel

LÕIK / SECTION

Võrdlusgrupp 14 9A-I+9A-II+10A-I+10B- 9A-I+9A-II+10E-I+10E- 9A-I+13B-I+13C+13B- 12A-I+13A+10A-IV+10C KESKONNAVALDKOND JA I+10B-II+10C II+10E-III III+10E-III MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT

1. LOODUSKESKKOND/NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Eelistatuim variant. Mitte-eelistatud variant. Mitte-eelistatud variant. Vähem-eelistatum variant: alad / Natura 2000 sites Rabivere Loodusala (kirdenurk) Rabivere Loodusala (kirdenurk) Rabivere Loodusala (kirdenurk) Rabivere Loodusala u 0,4 km vahetult trassi läheduses vahetult trassi läheduses vahetult trassi läheduses läänes – otsene mõju puudub, (elupaigad siiski u 0,1 km (elupaigad siiski u 0,1 km (elupaigad siiski u 0,1 km võimalikku veerežiimiga kaugusel) – otsene mõju kaugusel) – otsene mõju kaugusel) – otsene mõju seonduvat mõju hoiab (lisaks puudub, võimalikku veerežii- puudub, võimalikku veerežii- puudub, võimalikku veerežii- tehniliste lahendustele) ära miga seonduvat negatiivset miga seonduvat negatiivset miga seonduvat negatiivset trassi ja raba vahel kulgev

mõju hoiab (lisaks tehniliste mõju hoiab (lisaks tehniliste mõju hoiab (lisaks tehniliste peakraav. lahendustele) ära trassi ja raba lahendustele) ära trassi ja raba lahendustele) ära trassi ja raba vahel kulgev peakraav. vahel kulgev peakraav. vahel kulgev peakraav. Mahtra Loodusala – ala põh- jaserv valdavalt min u 0,15 Trass läbib kavandatava Läbib kavandatava Nabala km, ühes kohas min 0,05 km Nabala looduskaitseala (ja looduskaitseala ja loodusala trassist, kaitstavad elupaigad loodusala) Natura-elupaiku. ning nende Natura-elupaiku. oluliselt kaugemal. Otsene mõju puudub, võimalikku veerežiimiga seonduvat negatiivset mõju hoiab (lisaks

tehniliste lahendustele) ära olemasolev kraavitus (sh Angerja oja ülemjooks). 1.4 Häiringud / Disturbance Lähim objekt – väike- Väike-konnakotka pesa u 0,45 Eelistatuim variant - lähim Lähim objekt – väike- (noise etc) konnakotka pesa u 0,3 km km kaugusel, lisaks u 0,5 ja objekt (väike-konnakotka konnakotka pesa u 0,3 km trassist, teine u 0,7 km tras- 0,6 km. Ebasoodne arvestades pesa) u 0,7 km kaugusel. trassist, teine u 0,5 km trassist. Ebasoodne ka ka kotkapesaga üleminekul sist. arvestades kotkapesaga 11A-le. üleminekul 11A-le. 1.5 Elupaikade kadu / Habi- Läbib teatavat looduskaitselist Läbib Nabala elupaigakomp- Läbib Nabala elupaigakomp- Olemasoleva info valguses väärtust omavat Manni raba, leksi, sh kaitseala leksi, sh ala kaitseväärtusteks trassile või trassilähistele

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 60 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid tat loss lisaks lõikab trass läbi Limu kaitseväärtusteks määratud määratavad elupaigad. olulisi kõrge väärtusega järvest läände jääva kõrge elupaiku. elupaiku ei jää (märkimist loodusliku väärtusega elupai- Nabalast lõuna- ja põhjapool väärivad Pirita jõe kallastel gakompleksi (sh Limu Nabalast põhjapool lõikab olulisi elupaiku ei läbi (va. olevad kahepaiksete jt elupai- hoiuala), mis on mitmete trass läbi Limu järvest läände kahepaiksete kudeveekogud gad (millistele avalduvat mõju kaitsealuste liikide leiukohaks jääva kõrge loodusliku väärtu- trassil 9A, Kangla soo serv, on tehnilise lahendusega ja loomade elupaigaks. sega elupaigakompleksi (sh ning mõningad nahkhiirte ilmselt võrdlemisi hõlpsam Limu hoiuala), mis on mitmete elupaigad). lahendada), samuti mõjutab Lõigu põhjaosas läbib III kat kaitsealuste liikide leiukohaks väiksemaid soo-elupaiku linnuliigi elupaigaks oleva ja loomade elupaigaks. Lõigu Aruvalla soo läheduses, rohuala serva. põhjaosas läbib III kat linnu- lõpuosas kulgeb piki Kangla liigi elupaigaks oleva rohuala soo serva. Arvestada tuleb kahepaiksete serva. Lisaks, nagu teisedki, elupaikadega Manni raba ristub veekogudega seonduva- Trassialternatiivide otseses servas ning Keila jõe ääres, te nahkhiirte elupaikadega, mõjus looduslikule maakattele samuti veekogudega seotud kahepaiksete kudeveekogud olulisi erinevusi ei esine (129 nahkhiirte elupaiku. lõigul 9A. ha vs 125 ha vs 122 ha vs 119 ha) 1.6 Elupaikade killustumine Killustab elupaiku Manni rabas Killustab Nabala piirkonna Killustab Nabala piirkonna Eelistatuim variant, ehkki (sh barjääriefektid) / Habitat ning Limu järvest läänes. elupaigakompleksi, killustab elupaigakompleksi ning lõikub läbib rohetuumalasid Aruvalla fragmentation (incl Barrier Lõikumised loomade liikumis- Limu raba-äärse elupaiga, sh 3 suurimetajate liikumisalaga, ja Suursoo külade piirkonda- effects) teedega on konkreetsemad sõraliste elupaiga. Ristub 3 2 liikumiskoridoriga ning ühe des, on lõikumisi loomade (koridor vs liikumisala), lõikub suurimetajate levikuala, 3 sõraliste liikumiskoridoriga. liikumisteedega vähem ning 6 suurimetajate liikumiskori- suurimetajate liikumiskoridori need on teadaolevalt konk- doriga (sh ristumine Pirita jõe (neist 1 Pirita jõe koridoris) reetsemad - 1 suurimetajate koridoris), lisaks üks ristumine ning sõraliste levikualaga. liikumisala, 4 suurimetajate

sõraliste levikualaga. liikumiskoridori (sh Pirita jõe koridor) ning 1 sõraliste liikumiskoridoriga (liikumisa- lad vajavad kontrolli). 1.7 Mõju põhjavee kvalitee- Raudtee kaitsevöönd kulgeb Trassikoridoris 5 puurkaevu, Trassikoridori puurkaevusid ei Raudtee kaitsevööndis 2 dile / Impact to groundwater läbi 7 puurkaevu sanitaarkait- millest ühe sanitaarkaitseala jää. Trass kulgeb valdavalt uuringupuurkaevu ning kait- quality seala, lisaks asub veel 5 on trassi kaitsevööndile väga nõrgalt kaitstud põhjaveega sevöönd kulgeb läbi 3 puurkaevu trassikoridoris. lähedal. Trass kulgeb valdavalt alal, keskosas (Pirita jõe puurkaevu sanitaarkaitseala. Trass kulgeb valdavalt nõrgalt nõrgalt kaitstud põhjaveega mattunud ürgoru piirkonnas) Trassikoridoris 2 olmepuur- kaitstud põhjaveega alal. alal, keskosas (Pirita jõe ja põhjaosas keskmiselt kaits- kaevu ning 1 Trassi lõunaosas, lõiguti ka mattunud ürgoru piirkonnas) tud põhjaveega alal, esineb uuringupuurkaev. Põhjavesi mujal, on kaitsmata põhja- keskmiselt kaitstud põhjavee- kaitsmata põhjaveega lõike. on enamusel trassi alal nõr- veega alasid. ga alal, esineb kaitsmata galt kaitstud. Trassilõigu kesk- ja põhjaosas, Pirita jõe

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

põhjaveega lõike. mattunud ürgoru piirkonnas, on põhjavesi suhteliselt kaitstud. 1.8 Mõju pinnavee kvalitee- Eelistatuim variant – mitte Muus osas eelistatud variant Eelkõige lõigu põhjaosa kulgeb Suur osa lõigust märgadel dile ja liikumisele / Impact suur osakaal märgaladel ja (suhteliselt vähe sooalasid, märgadel aladel, sootasandik- maadel, eelkõige põhjaosas to surface water quality and kuivendatud aladel, väikseim kuid kõige enam kulgeb Tal- ke u 16 km pikkuselt, sootasandikel (kokku u 17 mobility kattuvus Tallinna pinnavee- linna pinnaveehaarde kattuvust maaparandus- km), siiski looduslikke soid süsteemi valgalaga. valgalas). süsteemidega u 12 km pikku- vähe, kattuvust maaparan- selt. Ristub 9 vooluveekoguga, dus-süsteemidega u 13 km Teatav osa trassist kulgeb piki Idapoolsete variantidega mis on valdavalt kanaliseeri- pikkuselt. Ristub 13 pinna- olemasolevat raudteetrassi. võrreldes kulgeb suhteliselt tud, looduslikku tähtsust veekoguga, millest Eelkõige trassi keskosa kulgeb kuivemail aladel – sootasandi- omavad eelkõige Keila ja Pirita looduslikku tähtust omavad märgadel maadel, läbib kel u 7 km pikkuselt, (ületuse piirkonnas säilitamist eelkõige Pirita ja Keila, lõ- loodusliku Manni raba, soota- maaparandussüsteemidega vajavad vanajõesängid), puosas kulgeb ebasoovitavalt sandikel kokku u 8 km, kattub u 6 km pikkusel alal. lõpuosa ebasoovitavalt piki piki Leivajõge. maaparandus süsteemidel u 8 Leivajõge. km pikkuses lõigus. Ristub 9 vooluveekoguga, Tallinna pinnaveehaarde valdavalt kanaliseeritud väike- Tallinna pinnaveehaarde valgala (u 15 km pikkuselt Ristub 14 pinnaveekoguga, veekogud, tähelepanu vajab valgala (u 16 km pikkusel kulgeb valgalal), ei jää Kurna millest looduslikku tähtust Pirita jõe ületus ja sealsed lõigul kulgeb valgalal), ei jää oja ega Vaskjala-Ülemiste omavad eelkõige Pirita (trassi- vanajõed. Lõik kulgeb kõige Kurna oja ega Vaskjala- kanali valgalasse. ga ristumisel vanajõed) ja pikemalt Tallinna pinnavee- Ülemiste kanali valgalasse. Keila. Tallinna pinnaveehaarde haarde valgalal (u 21 km), ei valgala, kulgeb trassivarianti- jää Kurna oja ega Vaskjala- dest kõige lühemalt veehaarde Ülemiste kanali valgalasse. valgalas (u 8 km, enamjaol Keila ja Vääna jõgede valgalas, ei jää Kurna oja ega

Vaskjala-Ülemiste kanali valgalasse). 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Selgelt kõige vähem eelista- Pisut vähem eelistatud kui Kerge eelistus võrreldes Pisut vähem eelistatud kui tud, mõjutatud eluhooneid on variant 3 (9A-I+9A-II+10E- variantidega 2 ja 4, mõjutatud variant 3 (9A-I+9A-II+10E- kõige enam, suurem on ka I+10E-II+10E-III), mõjutatud eluhooneid on vähem, leeven- I+10E-II+10E-III), mõjutatud leevendavate meetmete eluhooneid on rohkem, suu- davad meetmed on teatud eluhooneid on rohkem, suu- vajadus. rem on ka leevendavate piirkondades siiski vajalikud, rem on ka leevendavate meetmete vajadus, küllaltki kuid leevendavate meetmete meetmete vajadus, küllaltki võrdne variandiga 4 (9A- vajadus on väikseim, selgelt võrdne variandiga 2 (9A- I+13B-I+13C+13B-III+10E- parem kui variant 1 (12A- I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- III), selgelt parem kui variant I+13A+10A-IV+10C). II+10C), selgelt parem kui 1 (12A-I+13A+10A-IV+10C). variant 1 (12A-I+13A+10A- IV+10C).

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 62 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

2.3 Vibratsioon / Vibration Selgelt kõige halvem variant, Pisut vähem eelistatud kui Kerge eelistus võrreldes Pisut vähem eelistatud kui mõjutatud eluhooneid on variant 3 (9A-I+9A-II+10E- variantidega 2 ja 4, mõjutatud variant 3 (9A-I+9A-II+10E- kõige rohkem. I+10E-II+10E-III), mõjutatud eluhooneid on vähem, lähima- I+10E-II+10E-III), mõjutatud eluhooneid on rohkem, lähi- te eluhoonete puhul tuleb eluhooneid on rohkem, lähi- mate eluhoonete puhul tuleb siiski tähelepanu pöörata mate eluhoonete puhul tuleb tähelepanu pöörata ohutu ohutu vibratsioonitaseme tähelepanu pöörata ohutu vibratsioonitaseme tagamisele tagamisele vibratsioonitaseme tagamisele 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Selgelt kõige vähem eelistatud Tagajärgede raskus: hoonete Lõplik eelistus asustatud Kerge eelistus riskifaktorite accidents trass. Õnnetuseohtu suuren- üldarvult paremuselt 3. kohal objektide järgi. Õnnetuseohtu kogusummas. Hoonete üldar- davaid objekte kõige rohkem. (1995). Läbib osaliselt Rabive- suurendavaid objekte kõige vult paremuselt 2. kohal Tagajärgede raskus: I, II ja III re maastikukaitseala vähem. Tagajärgede raskus: I, (1884). Trass läbib osaliselt tsoonis elu- ja ühiskondlike kagunurka. 10 A-I pikkus II ja III tsoonis elu- ja ühis- Rabivere ja Mahtra loodus- ning kõrval- ja tootmishoonete planeeritava Nabala kaitseala kondlike ning kõrval- ja kaitseala. Kaitsealuste arv suurim (6604). Läbib piires 4,66 km. Kaitsealuste tootmishoonete arv kõige üksikobjektide arvult võrrel- osaliselt Rabivere maastiku- üksikobjektide arv kõige väiksem (1781). Läbib osali- dav esimesega (47) (vähem kaitseala kagunurka. suurem (143). Kumulatiivsus: selt Rabivere kui 2. ja 3. variandil). Kumu- Kaitsealuste üksikobjektide 9A-I II tsoonis Seli tankla maastikukaitseala kagunurka. latiivsus: 9A-I II tsoonis Seli arvult võrreldav viimasega ohualaga 80 m. Trass ristub 10E-I pikkus planeeritava tankla ohualaga 80 m. Trass (45)(vähem kui 2. ja 3. va- viies kohas vooluveekoguga. Nabala kaitseala piires 4,7 km. ristub neljas kohas vooluvee- riandil). Kumulatiivsus: 12A-I Hetkel läbib Tammiku loodus- koguga. II tsoonis Seli tankla ohualaga kaitseala I tsoonis 0,57 km 80 m. Trass ristub neljas ulatuses, II tsoonis 0,84 km kohas vooluveekoguga. ulatuses. Kaitsealuste üksi- kobjektide arv suurem kui 1. ja 4. variandil, väiksem kui 2. variant (93). Kumulatiivsus: 9A-I II tsoonis Seli tankla ohualaga 80 m. Trass ristub neljas kohas vooluveekoguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Alternatiividest on 12A- Eelistust alternatiivide 9A- Alternatiividest on 9A-I+9A- Eelistust alternatiivide 9A- identity I+13A+10A-IV+10C eeldata- I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- II+10E eeldatavasti kõige I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- vasti kõige enamate II+10C ja 9A-I+13B- vähemate negatiivsete mõju- II+10C ja 9A-I+13B- negatiivsete mõjudega. I+13C+13B-III+10E-III vahel dega. I+13C+13B-III+10E-III vahel ei ole võimalik välja tuua. ei ole võimalik välja tuua. Trass läbib Kuku küla (ca 10 Mõlemad alternatiivid on Trass läbib Kuku küla (ca 10 Mõlemad alternatiivid on majapidamist), Röa küla eeldatavasti keskmiste nega- majapidamist) ja Röa küla (ca eeldatavasti keskmiste nega- mööda olemasolevat raudteed tiivsete mõjudega. 10 majapidamist; 1 majapi- tiivsete mõjudega. (ca 10 majapidamist; 1 maja- damine jääb teisele poole

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

pidamine jääb teisele poole Trass läbib Kuku küla (ca 10 trassi); Salutaguse küla(ca 10 Trass läbib Kuku küla (ca 10 trassi), Mälivere küla mööda majapidamist), Röa küla (ca majapidamist), Angerja küla majapidamist), Röa küla (ca olemasolevat raudteed (ca 30 10 majapidamist; 1 majapi- (ca 15 majapidamist), Pahkla 10 majapidamist; 1 majapi- majapidamist), Lohu küla damine jääb teisele poole küla (ca 10 majapidamist; 2 damine jääb teisele poole mööda olemasolevat raudteed trassi), Salutaguse küla(ca 10 majapidamist jääb teisele trassi), Salutaguse küla (ca (ca 15 majapidamist), Kohila majapidamist), Angerja küla poole trassi), Sõmeru küla (ca 20 majapidamist), Oru küla alevist mööda olemasolevat (ca 15 majapidamist), Pahkla 25 majapidamist; 1 majapi- kahes kohas (mitukümmend raudteed, Vilivere küla (mitu- küla (ca 10 majapidamist; 2 damine jääb teisele poole majapidamist; poolitab ca 10 kümmend majapidamist), majapidamist jääb teisele trassi) ja Vaidasoo küla (ca 10 hajali asuvat majapidamist; Tagadi küla (mitukümmend poole trassi), Sõmeru küla (ca majapidamist). Raudtee teisel korral jätab 5 majapi- majapidamist sh korterela- 25 majapidamist), Suuresta tekitab külastruktuurides damist teisele poole trassi), mud; 1 majapidamine jääb küla (ca 10 majapidamist; 1 füüsilise ja tajutava barjääri, Saula küla (ca 25 majapida- teisele poole trassi), Kirdalu majapidamine jääb teisele mis halvendab külade tervik- mist, mis asetsevad peamiselt küla (ca 20 majapidamist), poole trassi), Veskitaguse küla likkust. kolmes hoonete grupis), Kolu Tõdva küla (ca 10 majapida- (ca 20 majapidamist; 3 maja- küla (ca 20 majapidamist; 2 mist; 1 majapidamine jääb pidamist jääb teisele poole Trass möödub Koigi külast, majapidamist jääb teisele teisele poole trassi), Sookae- trassi), Limu küla (ca 15 Hagudi alevikust, Pirgu külast poole trassi), Aruvalla küla ra-Metsanurga küla (ca 10 majapidamist; 2 majapidamist ja Mälivere külast, Loone (ca 20 majapidamist; 3 maja- majapidamist), Metsanurga jääb teisele poole trassi) ja külast, Pahkla külast, Angerja pidamist jääb teisele poole küla (ca 10 hajusalt paiknevat Pajupea küla (ca 20 majapi- külast (paar majapidamist), trassi), Vaidasoo küla (ca 20 majapidamist; 1 majapidami- damist). Raudtee tekitab Sõmeru külast (ca 20 majapi- majapidamist; 2 majapidamine jääb teisele poole trassi), külastruktuurides füüsilise ja damist), Vaida alevikust, ne jääb teisele poole trassi) ja Patika küla (mitukümmend tajutava barjääri, mis halven- Suuresta külast, Seli külast ja Suuresta küla (paar majapi- majapidamist; 4 hajusalt dab külade terviklikkust. Pajupea külast. Juhul, kui damist; 1 majapidamine jääb paiknevat majapidamist jääb kavandatav raudtee möödub teisele poole trassi). Raudtee teisele poole trassi), Veskita- Trass möödub Koigi külast, asustusest seda otseselt tekitab külastruktuurides guse küla (ca 20 Hagudi alevikust, Pirgu külast, läbimata, on risk kohaliku füüsilise ja tajutava barjääri, majapidamist; 3 majapidamist Mälivere külast, Loone külast identiteedi oluliseks muutu- mis halvendab külade tervik- jääb teisele poole trassi), Limu ja Metsanurga külast (paar seks väiksem kui asustuse likkust. küla (ca 15 majapidamist; 2 majapidamist), Patika külast läbimise korral. majapidamist jääb teisele (mitukümmend majapida- Trass möödub Koigi külast, poole trassi) ja Pajupea küla mist), Vaida alevikust, Hagudi alevikust, Pirgu külast, (ca 20 majapidamist). Raud- Veskitaguse külast (ca 10 Mälivere külast, Loone külast tee tekitab asustusüksuste majapidamist) ja Seli külast (ca 10 hajali asuvat majapi- struktuurides füüsilise ja (ca 10 majapidamist). Juhul, damist), Pirgu külast (paar tajutava barjääri, mis halven- kui kavandatav raudtee möö- majapidamist), Angerja külast dab asustusüksuste dub asustusest seda otseselt (paar majapidamist), Pahkla terviklikkust. läbimata, on risk kohaliku külast (paar majapidamist), identiteedi oluliseks muutu- Nõrava külast (ca 5 majapi- Trass möödub Koigi külast (ca seks väiksem kui asustuse damist), Tade külast (paar 5 majapidamist), Hagudi läbimise korral. majapidamist), Salu külast, alevikust (mitukümmend Suursoo külast, Seli külast ja majapidamist), Kadaka külast Pajupea külast. Juhul, kui

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 64 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

(ca 10 majapidamist), Rootsi kavandatav raudtee möödub külast (ca 10 majapidamist), asustusest seda otseselt Loone külast (ca 10 majapi- läbimata, on risk kohaliku damist), Pukamäe külast identiteedi oluliseks muutu- (paarkümmend majapida- seks väiksem kui asustuse mist), Masti külast (ca 30 läbimise korral. majapidamist), Kurtna külast (paarkümmend korterelamut), Sookaera külast (ca 10 hajusalt paiknevat majapidamist), Paekna külast (ca 20 majapidamist sh korterelamud), Nabala külast (ca 20 majapidamist), Lähtse külast (mitukümmend majapidamist), Sõgula külast (ca 5 majapidamist), Patika külast (mitukümmend majapidamist), Suuresta külast (ca 10 majapidamist), Veskitaguse külast (ca 10 majapidamist) ja Seli külast (ca 10 majapidamist). Juhul, kui kavandatav raudtee möödub asustusest seda otseselt läbimata, on risk kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõi- Alternatiividest on 12A- Eelistust alternatiivide 9A- Alternatiividest on 9A-I+9A- Eelistust alternatiivide 9A- me / Tolerance ability of the I+13A+10A-IV+10C eeldata- I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- II+10E eeldatavasti kõige I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- community vasti kõige enamate II+10C ja 9A-I+13B- vähemate negatiivsete mõju- II+10C ja 9A-I+13B- negatiivsete mõjudega. I+13C+13B-III+10E-III vahel dega. I+13C+13B-III+10E-III vahel ei ole võimalik välja tuua. ei ole võimalik välja tuua. Trass läbib neljateist küla ja Mõlemad alternatiivid on Trass läbib seitset küla: Kuku Mõlemad alternatiivid on ühte alevit: Kuku küla, Röa eeldatavasti keskmiste nega- küla, Röa küla, Salutaguse eeldatavasti keskmiste nega- küla, Mälivere küla, Lohu küla, tiivsete mõjudega. küla, Angerja küla, Pahkla tiivsete mõjudega. Kohila alevit, Vilivere küla, küla, Sõmeru küla, kus 1 Tagadi küla, Kirdalu küla, Trass läbib kümmet küla: majapidamine jääb teisele Trass läbib üheksat küla: Tõdva küla, Sookaera- Kuku küla, Röa küla, Saluta- poole trassi, ja Vaidasoo küla. Kuku küla, Röa küla, Saluta- Metsanurga küla, Metsanurga guse küla, Angerja küla, Trass võib seada ohtu kogu- guse küla, Oru küla kahes

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

küla, Patika küla, Veskitaguse Pahkla küla, Sõmeru küla, kondade taluvusvõime. kohas, Saula küla, Kolu küla, küla, Limu küla ja Pajupea Suuresta küla, Veskitaguse Aruvalla küla, Vaidasoo küla küla. Trass võib seada ohtu küla, Limu küla ja Pajupea ja Suuresta küla. Trass võib kogukondade taluvusvõime. küla. Trass võib seada ohtu seada ohtu kogukondade kogukondade taluvusvõime. taluvusvõime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Eelistust alternatiivide 12A- Eelistust alternatiivide 12A- Alternatiividest on 9A-I+9A- Alternatiividest on 9A-I+13B- barjäärid / Mobility possibi- I+13A+10A-IV+10C ja 9A- I+13A+10A-IV+10C ja 9A- II+10E eeldatavasti kõige I+13C+13B-III+10E-III lities, barriers I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- vähemate negatiivsete mõju- eeldatavasti keskmiste nega- II+10C vahel ei ole võimalik II+10C vahel ei ole võimalik dega. tiivsete mõjudega. välja tuua. Mõlemad alterna- välja tuua. Mõlemad alternatiivid on eeldatavasti kõige tiivid on eeldatavasti kõige Raudteetrass läbistab seitset Raudteetrass läbistab üheksat enamate negatiivsete mõjude- enamate negatiivsete mõjude- küla. Liikumistrajektoorid piki küla. Liikumistrajektoorid piki ga. ga. teed pikenevad ühe majapi- teed pikenevad ühe majapidamise jaoks Röa külas ca 1,5 damise jaoks Röa külas ca 1,5 Raudteetrass läbistab nelja- Raudteetrass läbistab kümmet km võrra, juhul kui soovitakse km võrra, juhul kui soovitakse teist küla ja ühte alevit. küla. Liikumistrajektoorid piki ida poole liikuda. ida poole liikuda. teed pikenevad ühe majapi- Liikumistrajektoorid piki teed damise jaoks Röa külas ca 1,5 Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad ca 800 m võrra km võrra, juhul kui soovitakse pikenevad paari majapidamise pikenevad paari majapidami- mitmete majapidamise jaoks ida poole liikuda. jaoks Röa külas ja Mälivere se jaoks Röa külas ja Mälivere Kohila alevis, juhul kui neil on külas ca 1 km võrra, juhul kui külas ca 1 km võrra, juhul kui soov teisele poole raudteed Liikumistrajektoorid piki teed soovitakse nimetatud külade soovitakse nimetatud külade saada. pikenevad paari majapidamise vahel liikuda. vahel liikuda. jaoks Röa külas ja Mälivere Liikumistrajektoorid piki teed külas ca 1 km võrra, juhul kui Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid pikene- pikenevad ca 1,1 km võrra soovitakse nimetatud külade pikenevad paari majapidamise vad ca 2 km võrra kolme kahe majapidamise jaoks vahel liikuda. jaoks Angerja külas ja Pahkla majapidamise jaoks Salutagu- Tagadi külas, juhul kui neil on külas kuni 2,5 km võrra, juhul se külas, juhul kui neil on soov üksteiseni liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed kui soovitakse nimetatud soov loode suunas liikuda. pikenevad paari majapidamise külade vahel liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed jaoks Angerja külas ja Pahkla Liikumistrajektoorid pikene- pikenevad 100 m võrra ühe külas kuni 2,5 km võrra, juhul Raudteetrass piirab ligipääsu vad ca 200 m võrra kahe majapidamise jaoks Tagadi kui soovitakse nimetatud Pajupea külast ida poole majapidamise jaoks Salutagu- külas, juhul kui neil on soov külade vahel liikuda. jäävale Kaeraniidi rabale. se külas, juhul kui neil on Tagadi külani liikuda. soov kagu suunas liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid pikenevad Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad 2 majapidamise ümbersõitude tõttu mööda Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad ca 50 m võrra jaoks Sõmeru külas ca 200 m teed, kuhu on kavandatud on pikenevad kolme Oru küla ja kolme majapidamise jaoks võrra, juhul kui neil on soov eritasandiline riste. ca viie Nõrava küla majapi- Tagadi külas, juhul kui neil on lääne suunas liikuda. damise jaoks ca 1 km võrra, soov üle raudtee (lääne suu- Raudtee tekitab külastruktuu- juhul kui soovitakse liikuda nas) liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed rides täiendava füüsilise ja Oru küla keskusesse. pikenevad 2 majapidamise tajutava barjääri, katkestades

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 66 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Liikumistrajektoorid piki teed jaoks Patika külas ca 1,3 km ristisuunalised liikumisvõima- Liikumistrajektoorid pikene- pikenevad ca 1,5 km võrra võrra, juhul kui neil on soov lused muus asukohas kui vad ümbersõitude tõttu nelja majapidamise jaoks lääne (Vaida aleviku) suunas kavandatud eritasandiliste mööda teed, kuhu on kavan- Kirdalu külas, juhul kui neil on liikuda. ristete asukohas. datud on eritasandiline riste. soov üle raudtee liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed Raudteetrass piirab ligipääsu Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad ca 3 majapidamise Pajupea külast ida poole pikenevad Paekna külast jaoks Suuresta külas ca 1 km jäävale Kaeraniidi rabale. Paekna rabani jõudmiseks ca võrra, juhul kui neil on soov Raudtee tekitab külastruktuu- 1,4 km võrra. Liikumistrajek- ida suunas liikuda. Liikumist- rides täiendava füüsilise ja toorid piki teed pikenevad ca 5 rajektoorid piki teed tajutava barjääri, katkestades majapidamise jaoks Veskita- pikenevad ca 5 majapidamise ristisuunalised liikumisvõima- guse külas ca 1 km võrra, jaoks Veskitaguse külas ca 1 lused muus asukohas kui juhul kui neil on soov üksteise km võrra, juhul kui neil on kavandatud eritasandiliste majadeni liikuda. Liikumistra- soov teisele poole küla saada. ristete asukohas. jektoorid piki teed pikenevad Liikumistrajektoorid piki teed ca 2 km, juhul kui 2 majapi- pikenevad ca 2 km, juhul kui 2 damist Limu külas soovivad majapidamist Limu külas liikuda ülejäänud Limu külani. soovivad liikuda ülejäänud Liikumistrajektoorid pikenevad Limu külani. Liikumistrajek- ümbersõitude tõttu mööda toorid pikenevad teed, kuhu on kavandatud on ümbersõitude tõttu mööda eritasandiline riste. Raudtee teed, kuhu on kavandatud on tekitab asustusstruktuurides eritasandiline riste. Raudtee- täiendava füüsilise ja tajutava trass piirab ligipääsu barjääri, katkestades ristisuu- Metsapoole külast ida poole nalised liikumisvõimalused jäävaletele metsamassiividele. muus asukohas kui kavanda- Raudtee tekitab külastruktuu- tud eritasandiliste ristete rides täiendava füüsilise ja asukohas. tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõima- lused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliikluse Alternatiiv 12A-I+13A+10A- Alternatiivid 9A-I+9A-II+10A- Alternatiivid 9A-I+9A-II+10A- Trassialternatiiv 9A-I+13B- rakendamise võimalused IV+10C kulgeb lõunaosas I+10B-I+10B-II+10C ja 9A- I+10B-I+10B-II+10C ja 9A- I+13C+13B-III+10E-III raudtee vaba läbilaskevõime Kohilani olemasoleva raudtee I+9A-II+10E-I+10E-II+10E- I+9A-II+10E-I+10E-II+10E- kulgeb hajusa asustusega ulatuses / Possibilities of asukohas, kus kohalik reisija- III loovad mõnevõrra paremad III loovad mõnevõrra paremad aladel, kus raudteepeatuste appication of railroad for tevedu raudteel toimub ka eeldused täiendavate piirkon- eeldused täiendavate piirkon- loomine ei ole arvatavasti local transport under the tänasel päeval. Kohilast põhja dade liitmiseks kohalikku dade liitmiseks kohalikku põhjendatud.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

conditions of available poole jääv osa trassist kulgeb raudteel toimuva reisijateveo raudteel toimuva reisijateveo capacity hajusa asustusega aladel, kus võrgustikku, kuna paiknevad võrgustikku, kuna paiknevad raudteepeatuste loomine ei ole lähemal Vaida alevikule, kus lähemal Vaida alevikule, kus arvatavasti põhjendatud. asutustihedus on suurem ning asutustihedus on suurem ning perspektiivis võib olla põhjen- perspektiivis võib olla põhjen- datud kohaliku reisijateveo datud kohaliku reisijateveo korraldamine mööda raudteed. korraldamine mööda raudteed. 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Alternatiividest on 12A- Eelistust alternatiivide 9A- Alternatiividest on 9A-I+9A- Eelistust alternatiivide 9A- Buildings in the nearest I+13A+10A-IV+10C eeldata- I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- II+10E eeldatavasti kõige I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- environment vasti kõige enamate II+10C ja 9A-I+13B- vähemate negatiivsete mõju- II+10C ja 9A-I+13B- negatiivsete mõjudega. Trassi I+13C+13B-III+10E-III vahel dega. Trassi elluviimisel I+13C+13B-III+10E-III vahel elluviimisel eeldatavasti likvi- ei ole võimalik välja tuua. eeldatavasti likvideeritakse 2 ei ole võimalik välja tuua. deeritakse 10 majapidamist. Mõlemad alternatiivid on majapidamist. Trassikoridoris Mõlemad alternatiivid on Trassikoridoris (350 km) eeldatavasti keskmiste nega- (350 km) paikneb 28 elu- ja eeldatavasti keskmiste nega- paikneb 237 (C1) või 236 (C2) tiivsete mõjudega. Trassi ühiskondlikku hoonet ning 52 tiivsete mõjudega. Trassi elu- ja ühiskondlikku hoonet elluviimisel eeldatavasti likvi- (10EIII1-ga) või 51 (10EIII2- elluviimisel eeldatavasti ning 334 kõrval- või tootmis- deeritakse 2 majapidamist. ga) kõrval- või tootmishoonet. likvideeritakse 3 majapida- hoonet. Ühekilomeetrises Trassikoridoris (350 km) Ühekilomeetrises trassikorido- mist. Trassikoridoris (350 km) trassikoridoris paikneb 851 paikneb 34 (C1) või 33 (C2) ris paikneb 201 elu- ja paikneb 35 elu- ja ühiskond- (C1) või 853 (C2) elu- ja elu- ja ühiskondlikku hoonet ühiskondlikku hoonet ning 289 likku hoonet ning 69 (E-III1) ühiskondlikku hoonet ning ning 58 kõrval- või tootmis- kõrval- või tootmishoonet. või 68 (E-III2) kõrval- või 1148 (C1) või 1151 (C2) hoonet. Ühekilomeetrises tootmishoonet. Ühekilomeet- kõrval- või tootmishoonet. trassikoridoris paikneb 220 rises trassikoridoris paikneb (C1) või 222 (C2) elu- ja 225 elu- ja ühiskondlikku ühiskondlikku hoonet ning 351 hoonet ning 312 kõrval- või (C1) või 354 (C2) kõrval- või tootmishoonet. tootmishoonet. 6.2 Kinnistute väärtus – Alternatiiv 12A-I+13A+10A- 1-kilomeetrilises koridoris, Võrreldavatest alternatiividest 1-kilomeetrilises koridoris, elamumaa / Value of land IV+10C ei ole kogu ulatuses milles potentsiaalselt võib jääb alternatiivi 9A-I+9A- milles potentsiaalselt võib plots – dwelling land ülejäänud alternatiividega kaasneda oht elamumaa II+10E-I+10E-II+10E-III kaasneda oht elamumaa võrreldav. 1-kilomeetrilises väärtuse languseks, paikneb korral raudtee potentsiaalses- väärtuse languseks, paikneb koridoris, milles potentsiaal- 84,2 ha elamumaad. se mõjuvööndisse vähemal 77,7 ha elamumaad. selt võib kaasneda oht määral elamumaad. 1- elamumaa väärtuse langu- kilomeetrilises koridoris, milles seks, paikneb 234,5 ha potentsiaalselt võib kaasneda elamumaad. oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 65,6 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus- Alternatiivi 12A-I+13A+10A- Alternatiivi 9A-I+9A-II+10A- Potentsiaalses mõjualas, kus Potentsiaalses mõjualas, kus muud maa otstarbed / Value IV+10C korral jääb raudtee I+10B-I+10B-II+10C korral maa väärtus võib tulenevalt maa väärtus võib tulenevalt of land plots – other land lähedusse enim äri- ja toot- jääb raudtee lähedusse enim raudtee ligidusest suureneda, raudtee ligidusest suureneda,

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 68 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid uses mismaad, mille väärtus võib äri- ja tootmismaad kui alter- paikneb maa-alasid järgnevalt paikneb maa-alasid järgnevalt kavandatava raudtee lähedu- natiivide 9A-I+9A-II+10E- (hektarit): (hektarit): sest tulenevalt potentsiaalselt I+10E-II+10E-III ning 9A- kasvada. I+13B-I+13C+13B-III+10E- Ärimaa 2 km 4,0 Ärimaa 2 km 3,8 III korral. Samal ajal on osalt tegemist Tootmismaa 2 km 17,0 Tootmismaa 2 km 27,6 olemasoleva raudteekoridori- Potentsiaalses mõjualas, kus Mäetööstusmaa ga, mille puhul saab rääkida maa väärtus võib tulenevalt 10 km 86,4 Mäetööstusmaa 10 1435 mm raudtee lisandumi- raudtee ligidusest suureneda, km 83,9 Turbatööstusmaa sest. paikneb maa-alasid järgnevalt 10 km 127,9 Turbatööstusmaa (hektarit): Potentsiaalses mõjualas, kus Ärimaa 10 km 142,7 10 km 154,6 maa väärtus võib tulenevalt Ärimaa 2 km 92,7 Tootmismaa 10 Ärimaa 10 km 147,7 raudtee ligidusest suureneda, Tootmismaa 2 km 295,6 Tootmismaa 10 paikneb maa-alasid järgnevalt km 327,4 km 9,2 (hektarit): Mäetööstusmaa 10 km 60,7 Ärimaa 2 km 64,0 Turbatööstusmaa Tootmismaa 2 km 80,3 10 km 49,1 Mäetööstusmaa Ärimaa 10 km 205,0 10 km 59,4 Tootmismaa 10 Turbatööstusmaa km 270,6 10 km 528,5 Ärimaa 10 km 233,8

Tootmismaa 10 km 431,4

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Raudtee rajamisel trassialter- Trassialternatiivi 9A-I+9A- Trassialternatiivi 9A-I+9A- Trassialternatiivi 9A-I+13B- kasutus / Agricultural land natiivi elluviimisel jääks II+10A-I+10B-I+10B-II+10C II+10E-I+10E-II+10E-III I+13C+13B-III+10E-III use raudteerajatiste alla ja seega elluviimisel jääks võrreldes elluviimisel jääks võrreldes elluviimisel jääks raudteeraja- põllumajanduslikust kasutu- ülejäänud alternatiividega ülejäänud alternatiividega tiste alla alternatiividest enim sest välja järgmises ulatuses põllumajanduslikust kasutu- raudteerajatiste alla vähemal tänasel päeval aktiivses maad (hektarit): sest välja vähem tänases määral kõrgema viljelusväär- kasutuses olevat põllumajan- päevas aktiivses kasutuses tusega tänasel päeval duslikku maad aktiivses kasutuses olevat Haritav maa 53,4 olevat põllumaad. ning kõrgema mullaväärtuse- Raudtee rajamisel trassialter- PRIA 53,2 Raudtee rajamisel trassialter- ga põllumajanduslikku maad natiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega 20,1 natiivi elluviimisel jääks Boniteet 30-40 raudteerajatiste alla ja seega Raudtee rajamisel trassialter- põllumajanduslikust kasutu-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Boniteet 40-50 45,9 põllumajanduslikust kasutu- natiivi elluviimisel jääks raud- sest välja järgmises ulatuses sest välja järgmises ulatuses teerajatiste alla ja seega maad (hektarit): Boniteet 50-60 30,5 maad (hektarit): põllumajanduslikust kasutusest välja järgmises ulatuses 64,3 0,9 Boniteet 60-64 52,7 maad (hektarit): Haritav maa Haritav maa 67,2 PRIA 45,1 42,3 PRIA Haritav maa 11,9 Boniteet 30-40 22,9 49,9 Boniteet 30-40 PRIA 67,3 Boniteet 40-50 51,4 25,2 Boniteet 40-50 Boniteet 30-40 38,1 Boniteet 50-60 42,9 41,7 Boniteet 50-60 Boniteet 40-50 3,3 Boniteet 60-64 0,9 25,7 Boniteet 60-64 Boniteet 50-60 0,9 Boniteet 60-64

7.3 Põllumajandus-maade Alternatiivide 12A- Alternatiivide 12A- Alternatiivide 12A- Alternatiivi 9A-I+13B- terviklikkus / Integrity of I+13A+10A-IV+10C; 9A- I+13A+10A-IV+10C; 9A- I+13A+10A-IV+10C; 9A- I+13C+13B-III+10E-III agricultural land I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- elluviimisel kaasneks enim II+10C ning 9A-I+9A-II+10E- II+10C ning 9A-I+9A-II+10E- II+10C ning 9A-I+9A-II+10E- häiringuid haritava põlluma- I+10E-II+10E-III elluviimisel I+10E-II+10E-III elluviimisel I+10E-II+10E-III elluviimisel jandusmaa terviklikkuse osas. kaasneks võrreldavas määras kaasneks võrreldavas määras kaasneks võrreldavas määras häiringuid haritava põlluma- häiringuid haritava põlluma- häiringuid haritava põlluma- Raudteetrass tekitaks 25 jandusmaa terviklikkuse osas. jandusmaa terviklikkuse osas. jandusmaa terviklikkuse osas. juhul olukorra, kus raudtee kulgeks läbi ühe toetusetaot- Raudteetrass tekitaks 18 juhul Raudteetrass tekitaks 18 juhul Raudteetrass tekitaks 18 juhul lejaga seotud põllumaa, olukorra, kus raudtee kulgeks olukorra, kus raudtee kulgeks olukorra, kus raudtee kulgeks tekitades lahustükid, mille läbi ühe toetusetaotlejaga läbi ühe toetusetaotlejaga läbi ühe toetusetaotlejaga harimine võib põhjustada seotud põllumaa, tekitades seotud põllumaa, tekitades seotud põllumaa, tekitades lisakulutusi tükeldamisest lahustükid, mille harimine võib lahustükid, mille harimine võib lahustükid, mille harimine võib tingituna või osutuda majan- põhjustada lisakulutusi tükel- põhjustada lisakulutusi tükel- põhjustada lisakulutusi tükel- duslikult mitteotstarbekaks. damisest tingituna või osutuda damisest tingituna või osutuda damisest tingituna või osutuda majanduslikult mitteotstarbe- majanduslikult mitteotstarbe- majanduslikult mitteotstarbe- Raudtee rajamine tekitaks 15 kaks. kaks. kaks. asukohas olukorra, kus olemasolevast põllumassiivist Raudtee rajamine tekitaks 20 Raudtee rajamine tekitaks 11 Raudtee rajamine tekitaks 14 jääks nurk raudteerajatiste asukohas olukorra, kus ole- asukohas olukorra, kus ole- asukohas olukorra, kus ole- alla ja muutuks seetõttu masolevast põllumassiivist masolevast põllumassiivist masolevast põllumassiivist kasutamatuks. jääks nurk raudteerajatiste jääks nurk raudteerajatiste jääks nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu alla ja muutuks seetõttu alla ja muutuks seetõttu Raudtee rajamine tekitaks 14 kasutamatuks. kasutamatuks. kasutamatuks. asukohas liikumisbarjääri Raudtee rajamine tekitaks 7 Raudtee rajamine tekitaks 10 Raudtee rajamine tekitaks 9

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 70 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

asukohas liikumisbarjääri asukohas liikumisbarjääri asukohas liikumisbarjääri lahuspõllutükkide vahele. lahuspõllutükkide vahele. lahuspõllutükkide vahele. lahuspõllutükkide vahele.

7.4 Maa metsamajanduslik Kavandatu elluviimisel jääks Raudtee rajamisel trassialter- Raudtee rajamisel trassialter- Raudtee rajamisel trassialter- kasutus / Forestry – related alternatiivi 12A-I+13A+10A- natiivi elluviimisel jääks natiivi elluviimisel jääks natiivi elluviimisel jääks land use IV+10C korral raudteerajatiste raudteerajatiste alla ja seega raudteerajatiste alla ja seega raudteerajatiste alla ja seega alla vähemal määral metsa- kasutusest välja järgmises kasutusest välja järgmises kasutusest välja järgmises maad. ulatuses metsamaad (hekta- ulatuses metsamaad (hekta- ulatuses metsamaad (hektarit): rit): rit): Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks Metsamaa 67,0 Metsamaa 71,4 Metsamaa 76,6 raudteerajatiste alla ja seega Riigimetsamaa 20,6 Riigimetsamaa 25,9 Riigimetsamaa 30,2 kasutusest välja järgmises Erametsamaa 46,4 Erametsamaa 45,5 Erametsamaa 46,4 ulatuses metsamaad (hektarit):

Metsamaa 51,5 Riigimetsamaa 10,8 Erametsamaa 40,7

7.5 Maavarad / Natural Trass läbib Hagudi turba- Trass läbib Hagudi turba- Trass läbib Hagudi turba- Trass läbib Hagudi turba- resources maardlat, Sausti turbamaardla maardla aR plokki 10, Pahkla maardla aR plokki 10, Pahkla maardla aR plokki 10, Alesti plokke 18 ja 19 (aR, pR) ning kruusamaardlat, Nabala lubja- kruusamaardla, Nabala lubja- kruusa ja liivamaardla aktiiv- Männi turbamaardla 1 ja 2 aT kivimaardla prognoosvaru, kivimaardla prognoosvaru, set tarbevaru ning riivab plokki ning 5 plokki (aR). Männi turbamaardla aR plokki suures ulatuses Peningi tur- Mahtra turbamaardlat. Läbib Trass läbib ainult Peningi ja Peningi turbamaardla plokki bamaardlat, aT ja aR suures ulatuses Peningi turbamaardla pR plokki 10, 10 pR. valdavalt. turbamaardlat. plokid 11;12 jäävad trassikoridori.

7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel duskeskkonnale/ Impact to puudub otsene eelistus. puudub otsene eelistus. puudub otsene eelistus. puudub otsene eelistus. local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Nr 18922 ja 18923 – lahingu- Arheoloogiamälestis nr 18808 Arheoloogiamälestis nr 17974 Arheoloogiamälestis nr 18012 National cultural heritage paik “Niidimägi” ja ohvrikivi – lohukivi, raudtee kait- – muistsed põllud. Mälestist – lohukivi. Asub trassikorido- “Ussikivi”. Trass kulgeb läbi sevööndi alas. Tõenäoliselt on jääb ehitustööde alale, vajali- ris, raudtee kaitsevööndi alal, lahingupaiga, vajalikud arheo- vajalikud arheoloogilised kud on arheoloogilised sh eeldatavas ehitustööde loogilised väljakaevamised. väljakaevamised kivi ümbru- väljakaevamised. Esimene alas. Tõenäoliselt on vajalikud Eeldatavalt ohvrikivi säilib ses, võib osutuda vajalikuks kuni kolmas eelistus, oluline arheoloogilised väljakaevami- kivi ümber paigutada. Esimene erinevus variantide 9A10ABC, sed kivi ümbruses, võib

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

samas asukohas. kuni kolmas eelistus, oluline 9A10E ja 9A13BC10E vahel osutuda vajalikuks kivi ümber erinevus variantide 9A10ABC, puudub. paigutada. Esimene kuni Arheoloogiamälestis nr 17956 9A10E ja 9A13BC10E vahel kolmas eelistus, oluline erine- – pelgupaik “Härgemägi”. puudub. vus variantide 9A10ABC, Pelgupaiga lõunaots jääb 9A10E ja 9A13BC10E vahel raudtee kaitsevööndi alasse, puudub. tõenäoliselt vajalikud arheoloogilised väljakaevamised.

Arheoloogiamälestis nr 18820 – muistsed põllud. Vajalikuks võib osutuda inspekteerimine, et täpsustada mälestise piire – kas väärtused ulatuvad raudtee ehitustööde alale.

Arheoloogiamälestis nr 18808 – lohukivi, kaitsevööndis, tõenäoliselt on vajalikud arheoloogilised väljakaevami- sed kivi ümbruses.

Viimane eelistus.

8.2 Kaardistamata arheo- Trassil 10 potentsiaalset Trassil 6 potentsiaalset leiuala Trassil 3 potentsiaalset leiuala. Trassil 5 potentsiaalset leiuala loogiapärand / Archaeology leiuala jm uurimist vajavat jm uurimist vajavat ala, sh Esimene eelistus, antud kri- jm uurimist vajavat ala, sh ala, sh hiiekoht „Hiiealune Toaritamme pühapaik, mis teeriumi kohaselt ainuke pelgupaik (soosaar), mis soo“, mis peaks jääma puu- peaks jääma puutumata. võimalik valik. peaks jääma puutumata. tumata. Viimane eelistus, Kolmas eelistus, eeldusel et Teine eelistus, eeldusel et eeldusel et trassi nihutatakse trassi nihutatakse ja tagatud trassi nihutatakse ja tagatud ja tagatud on hiiekoha puutu- on Toaritamme pühapaiga on pelgupaiga puutumatus. matus. Praeguse kulgemise puutumatus. Praeguse kulge- Praeguse kulgemise korral korral võiks antud trassi mise korral võiks antud trassi võiks antud trassi välistada. välistada. välistada.

8.3 Väärtuslik maastik ja Trassile jäävad: miljööväär- Trassile jäävad: Keila jõe Trassile jäävad: Keila jõe Trassile jäävad: Keila jõe miljöö / Valuable landscape tuslik ala Kohila alevis, Keila väärtmaastik (trass jääb väärtmaastik (trass jääb väärtmaastik (trass jääb and milieu jõe väärtmaastik. Uus olema- serva, terviku suhtes ebaoluli- serva, terviku suhtes ebaoluli- serva, terviku suhtes ebaolu- solevast struktuurist erinev ne), ne), Pahkla väärtmaastik line), Pahkla väärtmaastik objekt tekib Keila jõe väärt- (trass läbib peamiste väärtus- (mõju väärtmaastikule kui maastikul, leevendava Pahkla väärtmaastik (trass te ala). Kolmas-neljas tervikule on vähene), Salu asjaoluna valdavalt metsasel läbib peamiste väärtuste ala). eelistus, oluline erinevus väärtmaastik(on ühtlasi alal, suletud vaadete piirkon- Kolmas-neljas eelistus, oluline variantide 9A10ABC ja 9A10E miljööväärtuslik ala, mõju erinevus variantide 9A10ABC väärtmaastikule/miljööalale

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 72 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

nas. Teine eelistus. ja 9A10E vahel puudub. vahel puudub. kui tervikule on väga vähe- ne). Esimene eelistus, eeldatavalt kõige väiksema mõjuga antud kriteeriumi lõikes.

8.4 Muu kriitilise või tähele- XX sajandi arhitektuuripärandi Mõjutatavaid objekte ei ole. Mõjutatavaid objekte ei ole. Mõjutatavaid objekte ei ole. panu vajava iseloomuga objektid nr 675 – Kohila Esimene kuni kolmas eelistus, Esimene kuni kolmas eelistus, Esimene kuni kolmas eelistus, kultuuripärand / Other raudteealev (Vabaduse tn; oluline erinevus variantide oluline erinevus variantide oluline erinevus variantide cultural heritage of critical hooned säilivad, raudtee 9A10ABC, 9A10E ja 9A10ABC, 9A10E ja 9A10ABC, 9A10E ja or sensitive nature olemasolevaga samas korido- 9A13BC10E vahel puudub. 9A13BC10E vahel puudub. 9A13BC10E vahel puudub. ris);

nr 674 – Kohila raudteejaam (registri andmetel lammutatud 2010);

nr 1850 – Lohu raudteejaam (seisukord rahuldav, kasutusel elamuna, trassi rajamisel on kavas hoone lammutada). Viimane eelistus.

8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoone- Mõjutatakse vaateid eluhoone- Mõjutatakse vaateid eluhoone- Mõjutatakse vaateid eluhoo- Visual aspects te juurest, sh te juurest; eelistus puudub. te juurest; eelistus puudub. nete juurest; eelistus puudub. tiheasustusaladel. Tiheasustu- Hajaasustuses on ebasoodsaks Hajaasustuses on ebasoodsaks Hajaasustuses on ebasood- salade läbimist ei saa aspektiks asjaolu, et vaade- aspektiks asjaolu, et vaade- saks aspektiks asjaolu, et hinnanguliselt lugeda as- tesse tekib uus, valdavas osas tesse tekib uus, valdavas osas vaadetesse tekib uus, valda- jaoluks, mis muudaks variandi olemasoleva vaate põhiise- olemasoleva vaate põhiise- vas osas olemasoleva vaate kindlasti ebasoodsamaks, loomuga halvasti haakuv loomuga halvasti haakuv põhiiseloomuga halvasti kuivõrd uued rööpapaarid element. element. haakuv element. kulgevad olemasolevas raudteekoridoris, mistõttu vaadete põhistruktuur ja –iseloom jäävad samaks. Hinnanguliselt suureneb küll raudtee ja kaasnevate elementide dominantsus vaadetes. Kokkuvõttes eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava Raudtee kaitsevööndi alaga Raudtee kaitsevööndi alaga Raudtee kaitsevööndi alaga Raudtee kaitsevööndi alaga iseloomuga kultuuripärand / kattuvad/lõikuvad objektid: kattuvad/lõikuvad objektid: kattuvad/lõikuvad objektid: kattuvad/lõikuvad objektid:

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Other cultural heritage of Tohisoo mõisa lubjaahi (PK maastiku väärtstruktuurid Röa maastiku väärtstruktuurid Röa maastiku väärtstruktuurid less sensitive nature obj), Lohu meierei (PK obj, külas, maaehituspärand nr külas, maaehituspärand nr Röa külas, ilus teelõik Pirgu- hoone säilib), Pärdi paemurd 5854 Iieotsa talu (hooned 5854 Iieotsa talu(hooned Pahkla, maastiku väärtstruk- (PK obj), raudteesild (PK obj), säilivad, jäävad rdt kait- säilivad, jäävad rdt kait- tuurid Saula külas, ilus teelõik maastiku väärtstruktuurid sevööndialast välja), maastiku sevööndialast välja), maastiku Vaidasoo-Salu, Suurkivi (PK Tallinnas, Kesklinna linnaosas, väärtstruktuurid Pahkla külas, väärtstruktuurid Pahkla külas, obj). Eeldatavalt kõige väik- maastiku väärtstruktuurid maastiku väärtstruktuurid maastiku väärtstruktuurid sema mõjuga, kuivõrd ilusate Kiisa aleviku piiril (Keila jõe Sõmeru külas, ilus teelõik Sõmeru külas, ilus teelõik teelõikude puhul saab häiring äärne). Teine eelistus, kuivõrd Sõmeru-Tuhala, talitee (PK Sõmeru-Tuhala, maastiku olla terviku suhtes vaid lühi- mõjutab veidi väiksemat hulka obj). Kolmas-neljas eelistus; väärtstruktuurid Vaidasoo kesel lõigul, muid väärtusi objekte kui 9A10ABC ja eelistus 9A10ABC ja 9A10E külas. Kolmas-neljas eelistus; mõjutab suhteliselt vähem. 9A10E. vahel puudub. eelistus 9A10ABC ja 9A10E Esimene eelistus. vahel puudub.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 74 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistus on 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III, mis on eelistatud alternatiiv ennekõike elupaikadega seonduva osas, samuti on mõju Natura 2000 aladele pigem kaudne. Mitte-eelistatud variant pinnavee osas.

Teine eelistus looduskeskkonna osas on 12A-I+13A+10A-IV+10C, kolmas eelistus on 9A-I+9A-II+10E-I+10E-II+10E-III ja neljas eelistus 9A-I+9A-II+10A-I+10B-I+10B-II+10C.

Inimkeskkonna koondeelistus joonistub selgelt välja, kuna 9A-I+9A-II+10E-I+10E-II+10E-III on eelistatud variant nii keskkonnatervise, õnnetuseohu, juurdepääsu, kogukonna jätkusuutlikkuse ja ka mitmete varaga seotud kriteeriumite osas. Lisaks on see kaardistamata arheoloogiapärandi kriteeriumi kohaselt praeguse trassi kulgemise juures ainuke võimalik valik.

Teine eelistuse on 9A-I+9A-II+10A-I+10B-I+10B-II+10C, kolmas-neljas eelistus on 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III ja 12A- I+13A+10A-IV+10C.

KSH koondeelistus on trassivariant 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III, mis eeldab aga trassi korrigeerimist, kuna trassil on kaardistamata arheoloogiapärandi andmestiku alusel 5 potentsiaalset leiuala jm uurimist vajavat ala, sh pelgupaik (soosaar), mis peaks jääma puutumata. Inimkeskkonna kriteeriumite osas eelistatud trassivariandi 9A-I+9A-II+10E-I+10E-II+10E-III elluviimise vastu räägib eelkõige asjaolu, et trassivariant läbib kavandatava Nabala looduskaitseala ja loodusala ning nende Natura-elupaiku.

Koondeelistuste järjekord on 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III, 9A-I+9A-II+10E-I+10E-II+10E-III ja kolmas-neljas eelsitus on 12A-I+13A+10A-IV+10C ja 9A-I+9A-II+10A-I+10B-I+10B-II+10C.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 9A-I+9A-II+10A-I+10B-I+10B-II+10C.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlusgrupp 15 (11B-I+11B-II ja 11C) koondtabel

LÕIK / SECTION

Võrdlusgrupp 15

KESKONNAVALDKOND JA 11B-I+11B-II 11C MÕJU /ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT

1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku U 0,6 km sillast allavoolu Pirita Natura 2000 võrgustiku alasid alad / Natura 2000 sites loodusala. läheduses ei esine.

1.4 Häiringud / Disturbance Häiringutundlikke objekte ei ole. Häiringutundlikke objekte ei ole. (noise etc)

1.5 Elupaikade kadu / Habitat Trassil looduslikke väärtust oma- Alternatiiviga võrreldes otsene loss vaid elupaiku ei esine mõju looduslikule taimkattele (trassiläheduses paikneb kait- suurem (29 ha vs 61 ha), loodus- sealuste taimeliikide kasvukoht). likku väärtust omavaid elupaiku siiski trassil minimaalselt. Trassilõik ristub nahkhiirte toitumisaladega endise Maardu karjääri veekogudel.

1.6 Elupaikade killustumine Eelistus, kuna elupaikade killusta- Killustab Maardu karjääriveekogu- (sh barjääriefektid) / Habitat tus peamiselt seotud Pirita jõe dega seotud nahkhiireelupaiku. fragmentation (incl Barrier ületusega. Ristub suurulukite liikumisala ja effects) sõraliste liikumiskoridoriga. Mõju väike, kuna antud lõike ei tarastata.

1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Raudtee kaitsevööndis 1 uuringu- Raudtee kaitsevöönd kulgeb läbi le / Impact to groundwater puurkaev, raudtee kaitsevöönd ühe puurkaevu sanitaarkaitseala, quality kulgeb läbi 4 puurkaevu sanitaar- trassikoridoris lisaks 2 puurkaevu. kaitseala. Trassikoridoris asub 2 Põhjavesi on trassi lõunapoolses, uuringupuurkaevu. Põhjavesi on lubjakiviplatoo loodusliku läbilõike- enamusel trassi alal nõrgalt kaits- ga osas, nõrgalt kaitstud. Endiste tud või kaitsmata. Põhjapoolses fosforiidikarjääride alal on põhjave- osas, mis jääb klindiesisele alale, si kaitsmata ja klindiesisel alal on põhjavesi kaitstud. kaitstud.

1.8 Mõju pinnavee kvaliteedi- Eelistatum variant, valdavalt kul- Ületab mitmeid tugevalt mõjutatud le ja liikumisele / Impact to geb olemasolevas raudteekoridoris. soid (Maardu raba, Vandjala, surface water quality and Männiku raba). Trassiga ületatakse mobility Ristub elustikuliselt väga väärtusli- Maardu endise karjääri tehisveeko- ku Piritas jõega. gud (vajalik veekogude osaline täitmine).

2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Mõjutatud eluhooneid on märgata- Selge eelistus, kuna mõjutatud valt rohkem, leevendavate eluhooneid on vähem, leevendavad meetmete vajadus on oluliselt meetmed on üksikutes piirkondades suurem. siiski vajalikud.

2.3 Vibratsioon / Vibration Mõjutatud eluhooneid on märgata- Selge eelistus, kuna mõjutatud valt rohkem, lähimate eluhoonete eluhooneid on vähem, üksikute puhul tuleb tähelepanu pöörata lähimate eluhoonete puhul tuleb ohutu vibratsioonitaseme tagami- siiski tähelepanu pöörata ohutu

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 76 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

sele. vibratsioonitaseme tagamisele.

3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Õnnetuseohtu suurendavaid Eelistatud trass accidents objekte rohkem (sh 5 järsku pöö- rangut). Mõlemal trassialternatiivil Õnnetuseohtu suurendavaid objek- suurendavad riski haruteede ole- te vähem. Mõlemal masolu kaubaterminalis. trassialternatiivil suurendavad riski haruteede olemasolu kaubatermi- Tagajärgede raskus: I, II ja III nalis. tsoonis elu- ja ühiskondlikke ning kõrval- ja tootmishooneid rohkem Tagajärgede raskus: I, II ja III (173+841+2246 ja tsoonis elu- ja ühiskondlikke ning 209+969+2206). I tsoonis kait- kõrval- ja tootmishooneid vähem sealuseid üksikobjekte ei leidu, II (87+554+1580 ja 82+469+1381). tsoonis rohkem. Kumulatiivsus: I tsoonis kaitsealuseid üksikobjekte trass kulgeb kolme ohtliku või ei leidu, II tsoonis esineb vähem. suurohuga ettevõtte otseses ohua- Kumulatiivsus: trass kulgeb nelja las. Täiendavalt paikneb II tsoonis ohtliku ja/või suurohuga ettevõtte 1 ettevõte, mis kemikaaliõnnetuse otseses ohualas. Täiendavalt paik- korral võib jääda ohtliku ala raa- neb II tsoonis 1 ettevõte, mis diusesse. Ristub kolmes kohas kemikaaliõnnetuse korral võib vooluveekoguga. Trassil pöörang jääda ohtliku ala raadiusesse. 400 m kaugusel Maardu järvest. Vooluveekogudega ei ristu, kuid Õnnetuse korral võimalik veereos- kulgeb üle Männikuraba, sh ligikau- tus. du 500 m ulatuses üle tehisjärve. Võimalik ulatuslik veereostuse oht.

4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Trassialternatiivid ei ole identiteedi Trassialternatiivid ei ole identiteedi identity seisukohalt võrreldavad. Alternatiiv seisukohalt võrreldavad. Alternatiiv 11B kulgeb valdavalt olemasoleva 11B kulgeb valdavalt olemasoleva raudtee asukohas, läbi tiheda raudtee asukohas, läbi tiheda asustusega asumite. Alternatiivi asustusega asumite. Alternatiivi 11C näol on tegemist uue ta- 11C näol on tegemist uue ta- ristuobjektiga. ristuobjektiga.

Trass läbib Tuulevälja küla (ca 10 Trass läbib Kulli küla (mituküm- majapidamist; 1 majapidamine mend majapidamist) ja Maardu jääb teisele poole trassi), Lagedi linna. Raudtee tekitab küla ja linna alevikku (mitusada majapidamist) struktuurides füüsilise ja tajutava mööda olemasolevat raudteed, barjääri, mis halvendab küla ja Veneküla küla (ca 10 majapida- linna terviklikkust. mist)mööda olemasolevat raudteed ja Maardu linna mööda olemasole- Trass möödub Saha külast (paar vat raudteed. Raudtee tekitab majapidamist), Maardu külast (ca külade ja linna struktuurides füüsi- 10 majapidamist), Vandjala külast lise ja tajutava barjääri, mis (ca 10 majapidamist), Võerdla halvendab külade ja linna tervik- külast (paar majapidamist) ja likkust. Uusküla. Juhul, kui kavandatav raudtee möödub asustusest seda Trass möödub Kulli külast (mitu- otseselt läbimata, on risk kohaliku kümmend majapidamist), Pajupea identiteedi oluliseks muutuseks külast (ca 10 majapidamist), väiksem kui asustuse läbimise Vaskjala külast (mitukümmend korral. majapidamist), Kadaka külast (ca 10 majapidamist), Kopli külast (ca 10 majapidamist), Soodevahe külast (paar majapidamist), Ülejõe külast(ca 10 majapidamist), Neha- tu külast (paar majapidamist), Loo

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

alevikust, Liivamäe külast (mitusada majapidamist) ja Uusküla külast (mitusada majapidamist). Juhul, kui kavandatav raudtee möödub asustusest seda otseselt läbimata, on risk kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral.

4.4 Kogukonna taluvusvõime/ Alternatiividest on 11B eeldatavasti Alternatiividest on 11C eeldatavasti Tolerance ability of the enamate negatiivsete mõjudega. vähemate negatiivsete mõjudega. community Trass läbib kahte küla, ühte alevik- Trass läbib ühteküla ja ühte linna: ku ja ühte linna: Tuulevälja küla, Kulli küla ja Maardu linna. Trass Lagedi alevikku, Veneküla küla ja võib seada ohtu kogukondade Maardu linna, muutes vaateid ka taluvusvõime. Nehatu külas. Trass võib seada ohtu kogukondade taluvusvõime.

5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Alternatiividest on 11B eeldatavasti Alternatiividest on 11C eeldatavasti barjäärid / Mobility possibi- enamate negatiivsete mõjudega. vähemate negatiivsete mõjudega. lities, barriers Raudteetrass läbistab kahte küla, Raudteetrass läbistab ühte küla ja ühte alevikku ja ühte linna. ühte linna.

Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed pike- pikenevad 1 majapidamise jaoks nevad Kulli külas ühe majapidamise Tuulevälja külas ca 2 km võrra, jaoks ca 600 m võrra ja ühe maja- juhul kui neil on soov Tuulevälja pidamise jaoks ca 2 km võrra, juhul külla liikuda. kui neil on soov ida suunas liikuda.

Liikumistrajektoorid pikenevad Liikumistrajektoorid pikenevad ümbersõitude tõttu teeni, kuhu on ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu kavandatud on eritasandilised on kavandatud on eritasandilised risted. risted.

Raudtee tekitab külastruktuurides Raudtee tekitab asustusüksuste täiendava füüsilise ja tajutava struktuurides täiendava füüsilise ja barjääri, katkestades ristisuunali- tajutava barjääri, katkestades sed liikumisvõimalused muus ristisuunalised liikumisvõimalused asukohas kui kavandatud eritasan- muus asukohas kui kavandatud diliste ristete asukohas. eritasandiliste ristete asukohas.

5.2 Kohaliku rongiliikluse Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub rakendamise võimalused erinevus. erinevus. raudtee vaba läbilaskevõime ulatuses / Possibilities of Trassialternatiiv 11B kulgeb osali- Asustustihedus ja rahvaarv raudtee appication of railroad for local selt olemasoleva Tallinn-Tapa läheduses ei ole suure osa trassi transport under the con- raudteetrassi ligikaudses asukohas, juures eeldatavasti piisav, et põh- ditions of available capacity kus on tänasel päeval reisirongiliik- jendatud oleks rongipeatuse lus korraldatud. Paralleelselt rajamine riigisisese reisijateveo Tallinna ringteega kulgeval raud- korraldamiseks. teel ning Maardu linna territooriumile jääval lõigul reisija- Trassialternatiiv annaks võimaluse tevedu raudteel ei toimu. luua kohaliku raudteeliikluse jaoks Põhimõtteliselt on kohaliku reisija- peatus Maardu linnas Kallavere teveo jaoks peatuste loomine läheduses ning Muuga sadamas, võimalik, ent ilmselt ei ole see ent reisijate hulk Tallinna lähitaga- otstarbekas, kuna ühendust ei ole maalt ei ole eeldatavasti piisav, mugavalt võimalik luua Tallinna põhjendamaks reisijateveo korral- linnaga ning Maardusse ja Muuga damist mööda raudteed.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 78 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

sadamasse reisijate hulk Tallinna lähitagamaalt ei ole eeldatavasti piisav, põhjendamaks reisijateveo korraldamist mööda raudteed.

6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Alternatiividest on 11B eeldatavasti Alternatiividest on 11C eeldatavasti Buildings in the nearest enamate negatiivsete mõjudega, oluliselt vähemate negatiivsete environment sh arvestades, et 11B läbib pike- mõjudega. malt linnalist keskkonda, kus mõjuala ruumiline ulatus on tule- Trassi elluviimisel eeldatavasti nevalt ehitatud keskkonna majapidamisi ei likvideerita. iseloomust väiksem. Trassikoridoris (350 m) paikneb 87 Trassi elluviimisel eeldatavasti elu- ja ühiskondlikku hoonet ning likvideeritakse 3 majapidamist. 82 kõrval- või tootmishoonet.

Trassikoridoris (350 m) paikneb Ühekilomeetrises trassikoridoris 173 elu- ja ühiskondlikku hoonet paikneb 554 elu- ja ühiskondlikku ning 209 kõrval- või tootmishoo- hoonet ning arvestuslikult 468 net. Ühekilomeetrises kõrval- või tootmishoonet. trassikoridoris paikneb 841 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 969 kõrval- või tootmishoonet.

6.2 Kinnistute väärtus – Trassialternatiivid ei ole otseselt Trassialternatiivid ei ole otseselt elamumaa / Value of land võrreldavad, kuna läbitava asustu- võrreldavad. plots – dwelling land se iseloom on erinev. Alternatiivi 11C korral paikneb Alternatiiv 11B läbib enamaid potentsiaalses raudtee mõjuvööndis tiheda asustusega piirkondi, kus vähemal määral elamumaad, mis- võib kaasneda risk elamumaa tõttu risk maa väärtuse languseks väärtuse languseks, samal ajal on on väiksem. piirkondades valdavalt tegemist olemasoleva raudteekoridori laie- 1-kilomeetrilises koridoris, milles nemisega. hinnanguliselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, 1-kilomeetrilises koridoris, milles paikneb 77,9 ha elamumaad. hinnanguliselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 181,2 ha elamumaad.

6.3 Kinnistute väärtus- muud Tulenevalt paiknemisest aktiivse Potentsiaalses mõjualas, kus maa maa otstarbed / Value of land majandustegevusega piirkonnas väärtus võib tulenevalt raudtee plots – other land uses jääb alternatiivi 11B korral trassi ligidusest suureneda, paikneb maa- lähedusse enam maad, mille väär- alasid järgnevalt (hektarit): tus võib raudtee rajamisel eeldatavasti suureneda. Ärimaa 2 km 16,9 Potentsiaalses mõjualas, kus maa Tootmismaa 2 km 264,8 väärtus võib tulenevalt raudtee Mäetööstusmaa 10 km 32,2 ligidusest suureneda, paikneb maa-alasid järgnevalt (hektarit): Turbatööstusmaa 10 km 0,0 Ärimaa 10 km 211,0 Ärimaa 2 km 123,2 Tootmismaa 10 km 1084,7

Tootmismaa 2 km 603,3 Mäetööstusmaa 10 km 429,2 Turbatööstusmaa 10 km 181,9 Ärimaa 10 km 553,7

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Tootmismaa 10 km 1443,8

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Trassialternatiivi 11C elluviimisel kasutus / Agricultural land elluviimisel jääks raudteerajatiste jääks raudteerajatiste alla vähemal use alla ja seega põllumajanduslikust mõnevõrra vähem põllumajandus- kasutusest välja järgmises ulatuses likku maad maad (hektarit): Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste Haritav maa 13,6 alla ja seega põllumajanduslikust PRIA 8,6 kasutusest välja järgmises ulatuses Boniteet 30-40 4,6 maad (hektarit): Boniteet 40-50 19,6 Haritav maa 9,2 Boniteet 50-60 8,4 PRIA 8,2 Boniteet 60-64 0,3 Boniteet 30-40 5,1 Boniteet 40-50 6,4 Boniteet 50-60 11,3 Boniteet 60-64 0,0

7.3 Põllumajandus-maade Alternatiivide vahel ei ole võimalik Alternatiivide vahel ei ole võimalik terviklikkus / Integrity of eelistust esitada. eelistust esitada. agricultural land Raudteetrass tekitaks 4 juhul Raudteetrass tekitaks 4 juhul olukorra, kus raudtee kulgeks läbi olukorra, kus raudtee kulgeks läbi ühe toetusetaotlejaga seotud ühe toetusetaotlejaga seotud põl- põllumaa, tekitades lahustükid, lumaa, tekitades lahustükid, mille mille harimine võib põhjustada harimine võib põhjustada lisakulu- lisakulutusi tükeldamisest tingituna tusi tükeldamisest tingituna või või osutuda majanduslikult mit- osutuda majanduslikult mitteots- teotstarbekaks. tarbekaks.

Raudtee rajamine tekitaks 4 asu- Raudtee rajamine tekitaks 1 asuko- kohas olukorra, kus olemasolevast has olukorra, kus olemasolevast põllumassiivist jääks nurk raudtee- põllumassiivist jääks nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu rajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks. kasutamatuks.

Raudtee rajamine tekitaks 2 asu- Raudtee rajamine tekitaks 4 asuko- kohas liikumisbarjääri has liikumisbarjääri lahuspõllutükkide vahele. lahuspõllutükkide vahele.

7.4 Maa metsamajanduslik Kavandatu elluviimisel jääks alter- Raudtee rajamisel trassialternatiivi kasutus / Forestry – related natiivi 11B korral raudteerajatiste elluviimisel jääks raudteerajatiste land use alla vähemal määral metsamaad. alla ja seega kasutusest välja järgmises ulatuses metsamaad Raudtee rajamisel trassialternatiivi (hektarit): elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega kasutusest välja Metsamaa 16,3 järgmises ulatuses metsamaad Riigimetsamaa 8,1 (hektarit): Erametsamaa 8,2

Metsamaa 2,5 Riigimetsamaa 0,0 Erametsamaa 2,5

7.5 Maavarad / Natural re- Väga nõrk eelistus, kuna mõjutab Läbib Peningi turbamaardlat, Kulli sources väiksemas ulatuses maavaravaru- kruusamaardlat, Kostivere turba- sid. Trass läbib Väo maardlat, Maardu lubjakivimaardlat ning Maardu lubjakivi- ja graniidi-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 80 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

lubjakivimaardla plokki nr 29 pT. maardlat.

7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub duskeskkonnale/ Impact to otsene eelistus. otsene eelistus. local business environment Trassialternatiiv 11B paikneb lähemal tiheda asustusega piirkon- dadele, luues paremad võimalused tööjõuressursi ära kasutamiseks. Samal ajal võib tiheda asustusega piirkonnas keeruliseks osutuda täiendavate ligipääsude kavandamine raudteele.

8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Arheoloogiamälestis nr 18753 – Läbib Rebala muinsuskaitseala (reg National cultural heritage asulakoht. Jääb valdavas osas nr 27015). 11C kulgeb muinsus- trassikoridori alale, mälestise kaitsealal piki Maardu karjääri kirdeosa ka raudtee kaitsevööndi, idapiiri ning läbi kaevandatud sh eeldatavasse ehitustegevuse alade, karjäärist lõuna pool piki alasse. Vajalikud on arheoloogilised kõlvikupiiri (st piki loogilist piiri väljakaevamised. Eelistades mäles- maastikus), jääb eemale üksikob- tiste puutumatust ning pidades jektidena kaitstavatest mälestistest muinsuskaitseala puutumatust ning on kokkuvõttes kaitstavate olulisemaks üksikobjekti omast, on väärtuste suhtes vähedestruktiiv- eelistatud 11B. ne2. Eelistades mälestiste puutumatust ning pidades muinsuskaitseala puutumatust olulisemaks üksikobjekti omast, on eelistatud 11B.

8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassiala vajab põhjalikku inspekt- Kolm inspekteerimist vajavat ala giapärand / Archaeology siooni, mistõttu eelistatud on 11C. (võimalikud asulakohad). Läbib paljuski juba hävitatud kultuurikihi- ga paiku. Eelistatud on 11C.

8.3 Väärtuslik maastik ja Miljööväärtuslik ala Veneküla küla Väärtuslikke maastikke ega mil- miljöö / Valuable landscape ja Loo aleviku piiril – 11B jääb ala jööväärtuslikke alasid trassile ei

211C läbib muinsuskaitseala edelaosa, kulgedes Maardu ja Vandjala külade piiril ning Võerdla külas. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1998. a. määrusega nr. 30) kohaselt on muinsuskaitseala eesmärgiks ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine. Koos põhimäärusega on kinnitatud ka muinsuskaitseala piir. Kinnitatud piiri kohaselt on muinsuskaitsealasse hõlmatud ka Maardu karjäär, mis aga ei ole osa ajaloolisest põllumajandusmaastikust. Teadaolevalt on Muinsuskaitseametil kavas Rebala muinsuskaitseala piiride muutmine ning kaevandus- ja karjäärialade välja arvamine (kohtumine Muinsuskaitseametis 31.07.2013). 11C kulgeb muinsuskaitsealal piki Maardu karjääri idapiiri ning läbi kaevandatud alade, karjäärist lõuna pool piki kõlvikupiiri (st piki loogilist piiri maastikus). Seega on 11C paigutus Rebala muinsuskaitsealal kaitstavaid väärtusi vähe kahjustav. Kõrvalmaantee nr 11302, mis on peamiseks ühendusteeks muinsuskaitseala erinevate osade (ala nö põhimassiivi ning edelanurgas veidi eraldatuna paiknevate Saha ja Maardu külade) vahel, on jätkuvalt läbitav ka 11C rajamise korral. Väljaspool karjääriala suletavaid läbipääsusid ei ole.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

and milieu loodeserva juba olemasoleva jää. Maastikuliseks väärtuseks on raudtee koridoris, mõju miljööväär- Rebala muinsuskaitseala, mille tuslikule alale kui tervikule on suhtes 11C on vähedestruktiivne. minimaalne. Eelistus variantide Eelistus variantide vahel puudub, vahel puudub. hinnang seoses 11C muinsuskaitseala läbimisega on antud kriteeriumis 8.1.

8.4 Muu kriitilise või tähele- Objekte trassile ei jää. Eelistus Kalmistu Maardu linnas – jääb panu vajava iseloomuga variantide vahel puudub. osaliselt trassikoridori alale, nihu- kultuuripärand / Other cultu- tamisruumi sisse. Eeldatavalt ral heritage of critical or otsene mõju kalmistule puudub, sensitive nature kuivõrd vahemaa kalmistu raudteele lähimast piirist kuni kavandatava raudteeni on üle 100 m. Eelistus variantide vahel puudub.

8.5 Visuaalsed aspektid / Mõlema variandi korral mõjutatak- Mõlema variandi korral mõjutatakse Visual aspects se vaateid eluhoonete juurest; vaateid eluhoonete juurest; eelistus eelistus puudub. puudub.

8.6 Muu leevendatava ise- Objekte trassil ei ole. Erinevus Objekte trassil ei ole. Erinevus loomuga kultuuripärand / variantide vahel puudub. variantide vahel puudub. Other cultural heritage of less sensitive nature

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistust ei ole võimalik välja tuua. kuna mõlemal variandil on nii poolt kui ka vastuargumente, mis ükski ei ole määrava tähtsusega.

Inimkeskkonna koondeelistus on trassivariant 11C, kus eelistus on antud enamuse kriteeriumite osas (põllumajandusmaad, kogukonna taluvusvõime, tervisemõjud ja õnnetuse oht); kuid vastukaaluks, kultuurimälestiste kaitse seisukohalt on oluline, et trassivariant 11C kulgeb mööda Rebala maastikukaitseala serva samas kui alternatiiv 11B-I+11B-II mõjutab üksikobjekti (asulakoht).

KSH koondeelistus on variant 11C.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 11C.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 82 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Võrdlusgrupp 16.1 (14A+14-I, 14H ja 14O) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 16.1 KESKONNAVALDKOND JA 14A+14I 14H 140 MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Eelistust ei saa välja tuua, Eelistust ei saa välja tuua, Eelistust ei saa välja tuua, alad / Natura 2000 sites mõjutsoonis puuduvad. mõjutsoonis puuduvad. mõjutsoonis puuduvad. 1.4 Häiringud / Disturbance Eelistust ei saa välja tuua, tea- Eelistust ei saa välja tuua, tea- Eelistust ei saa välja tuua, tea- (noise etc) daolevalt mõjutsoonis puuduvad. daolevalt mõjutsoonis puuduvad. daolevalt mõjutsoonis puuduvad. 1.5 Elupaikade kadu / Kulgeb alternatiividega võrreldes Kulgeb enim looduslikul maakattel, Nõrk eelistus Habitat loss kõige vähem looduslikul maakattel, läbib 3 VEP-i Luigest lõunas Ületab inventeeritud teatavat ületab Vaela raba idaosa, kuid Ületab inventeeritud teatavat looduslikku väärtust omavad niidud otseselt mitte üle soo looduslikku looduslikku väärtust omavad niidud (ei ole pool-looduslikuks kooslu- väärtust omava keskosa. (ei ole pool-looduslikuks kooslu- seks) Männiku raba lõunaotsas Ristub Vääna jõega seotud nahk- seks) Männiku raba lõunaotsas maantee ääres. hiirte toitumisalade ja kahepaiksete maantee ääres. Ristub Vääna jõega seotud nahk- elupaikadega ning poolveeliste Ristub Vääna jõega seotud nahkhiirte toitumisalade ja loomade liikumisteedega. hiirte toitumisalade ja kahepaiksete kahepaiksete elupaikadega ning Tähelepanelik tuleb olla seoses elupaikadega ning poolveeliste poolveeliste loomade liikumistee- kaitsealuse Kurna pargiga, mille loomade liikumisteedega dega. vahetust lähedusest möödub. Tähelepanelik tuleb olla seoses Kurna pargiga, mille vahetust lähedusest möödub, külgneb või- maliku laiendusega. 1.6 Elupaikade killustumine Selget eelistust ei saa välja tuua. Selget eelistust ei saa välja tuua. Selget eelistust ei saa välja tuua. (sh barjääriefektid) / Läbib rohevõrgustiku tuumala, sh Läbib rohevõrgustiku tuumala, sh Läbib rohevõrgustiku tuumala, sh Habitat fragmentation (incl sõraliste ja väikeimetajate elupaiga sõraliste ja väikeimetajate elupaiga sõraliste ja väikeimetajate elupaiga Barrier effects) Saustinõmme lähedal (14A kõige Saustinõmme lähedal (14A kõige Saustinõmme lähedal (14A kõige lühemalt), kumulatiivne konflikt lühemalt), kumulatiivne konflikt lühemalt), kumulatiivne konflikt idas oleva koridori ja Luige ristmi- idas oleva koridori ja Luige ristmi- idas oleva koridori ja Luige ristmi- kuga. kuga. kuga. Ristub 2-3 sõraliste ja väikeimeta- Ristub 2-3 sõraliste ja väikeimeta- Ristub 2-3 sõraliste ja väikeimeta- jate liikumiskoridoriga jate liikumiskoridoriga jate liikumiskoridoriga Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

(rohekoridoriga). (rohekoridoriga). (rohekoridoriga). Ristub Vääna jõega seotud nahk- Ristub Vääna jõega seotud nahk- Ristub Vääna jõega seotud nahkhiirte toitumisalade ja kahepaiksete hiirte toitumisalade ja kahepaiksete hiirte toitumisalade ja elupaikadega ning poolveeliste elupaikadega ning poolveeliste kahepaiksete elupaikadega ning loomade liikumisteedega. loomade liikumisteedega. poolveeliste loomade liikumisteedega. 1.7 Mõju põhjavee kvalitee- Raudtee kaitsevöönd kulgeb läbi 3 Raudtee kaitsevöönd kulgeb läbi 1 Raudtee kaitsevööndis asub 2 dile / puurkaevu sanitaarkaitseala, puurkaevu sanitaarkaitseala, puurkaevu, lisaks kulgeb kaitse- Impact to groundwater trassikoridoris veel lisaks 7 puur- trassikoridoris veel lisaks 5 puur- vöönd läbi 5 puurkaevu quality kaevu. Trass kulgeb valdavalt kaevu. Trass kulgeb valdavalt sanitaarkaitseala. Trassikoridoris nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, veel lisaks 6 puurkaevu. Trass trassi lõunapoolses osas kohati trassi lõunapoolses osas kohati kulgeb valdavalt nõrgalt kaitstud keskmiselt kaitstud alal. keskmiselt kaitstud alal. põhjaveega alal, trassi lõunapool- ses osas kohati keskmiselt kaitstud alal. 1.8 Mõju pinnavee kvalitee- Alternatiiv kulgeb kõige pikemalt Alternatiiv kulgeb mõnevõrra Eelistatuim alternatiiv dile ja liikumisele / Impact to sootasandikul, sh läbib Vaela raba lühemalt kui 14A+14I sootasandi- Kulgeb alternatiividega võrreldes u surface water quality and idaserva. kul, möödub Vaela raba servast ja 2 korda lühemalt sootasandikel, mobility Ristub 5 pinnaveekoguga (enamas- Männiku raba lähedusest (raba ja möödub Männiku raba lähedusest ti kanaliseeritud väike-veekogud), trassi vahele jääb maantee). Teis- (raba ja trassi vahele jääb maan- sh Kurna oja ja Kurna-Mõisaküla tega võrreldes oluliselt enam tee). pkr. Ülemiste järve valgala seisu- kattumist mps-iga. Ristub 6 pinnaveekoguga (enamas- kohalt teistega võrreldes olulist Ristub 5 pinnaveekoguga (enamasti kanaliseeritud väike-veekogud), erinevust ei esine. ti kanaliseeritud väike-veekogud), sh Kurna oja ja Kurna-Mõisaküla sh Kurna oja ja Kurna-Mõisaküla pkr, Saire kraav (kõik Ülemiste pkr, Ülemiste järve valgala seisu- valgalas), Ülemiste järve valgala kohalt teistega võrreldes olulist seisukohalt teistega võrreldes erinevust ei esine. olulist erinevust siiski ei esine. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Kõige kriitilisemas tsoonis (trassi- Kerge eelistus, kuna kõige kriitili- Mõjutatud eluhooneid on selgelt koridor) on mõjutatud eluhooneid semas tsoonis (trassikoridor) on kõige rohkem, leevendavate rohkem kui 14H puhul, leevenda- mõjutatud eluhooneid kõige vä- meetmete vajadus on suur. Samas vate meetmete vajadus on suur. hem, leevendavate meetmete läbitakse kohati juba eksisteeriva Oluliselt enam läbitakse ka pers- vajadus on siiski suur. Kohati mürahäiringuga (Tallinna ringtee) pektiivseid elamualasid, siiski läbitakse ka perspektiivseid ela- keskkonda, mis tähendab, et märgatavalt parem variant kui mualasid. leevendavate meetmete määrami- 14O. sel ei saa aluseks võtta kõige rangemaid nõudeid, mis peavad silmas eelkõige varasemalt täieli- kult mõjutamata alasid. 2.3 Vibratsioon / Vibration Kõige kriitilisemas tsoonis (trassi- Kerge eelistus, kuna kõige kriitili- Mõjutatud eluhooneid on selgelt

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 84 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

koridor) on mõjutatud eluhooneid semas tsoonis (trassikoridor) on kõige rohkem, lähimate eluhoonete rohkem kui 14H puhul, lähimate mõjutatud eluhooneid kõige vä- puhul tuleb tähelepanu pöörata eluhoonete puhul tuleb tähelepanu hem, lähimate eluhoonete puhul ohutu vibratsioonitaseme tagami- pöörata ohutu vibratsioonitaseme tuleb tähelepanu pöörata ohutu sele. tagamisele, siiski märgatavalt vibratsioonitaseme tagamisele. parem variant kui 14O. 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Kergelt eelistatud trass. Õnnetuseohtu suurendavaid objek- Selgelt kõige vähem eelistatud accidents Õnnetuseohtu suurendavaid objekte võrdselt 14A+14I-ga. trass. te võrdselt 14H-ga. Tagajärgede raskus: Õnnetuseohtu suurendavate objek- Tagajärgede raskus: Hoonete üldarv kergelt suurem kui tide arv suurim. Hoonete üldarv kõige väiksem, 14A+14I. Tagajärgede raskus: seejuures I ja II tsoonis summaar- Looduskaitsealasid ei läbi. I, II ja III tsoonis elu- ja ühiskond- selt samuti hooneid kõige vähem. Kaitsealuste üksikobjektide arv likke ning kõrval- ja Looduskaitsealasid ei läbi. kõige väiksem (väike erinevus). tootmishoonete arvu suurim (ligi- Kumulatiivsus: Kumulatiivsus: kaudu 2 rohkem kui võrreldavatel). 14I I tsoonis 2 ohtlikku ettevõtet I tsoonis 2 ohtlikku ettevõtet Looduskaitsealasid ei läbi. (ohualad 100 m). (ohualad 100 m). Kaitsealuste üksikobjektide arv Trass ristub ühes kahes kohas Trass ristub ühes kolmes kohas suurim (väike erinevus). vooluveekoguga. vooluveekoguga. Kumulatiivsus: I tsoonis 2 ohtlikku ettevõtet (ohualad 100 m). Trass ristub ühes kohas vooluveekoguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Eelistust alternatiivide vahel ei ole Alternatiividest on 14H eeldatavasti Eelistust alternatiivide vahel ei ole Local identity võimalik välja tuua. vähemate negatiivsete mõjudega võimalik välja tuua. Trass läbib Kajamaa küla (ca 15 kui 14A+14I ja 140. Trass läbib Kajamaa küla (ca 15 majapidamist; 1 majapidamine Trass läbib Kajamaa küla (ca 15 majapidamist; 1 majapidamine jääb teisele poole trassi), Sausti- majapidamist; 1 majapidamine jääb teisele poole trassi), Luige nõmme küla (paarkümmend jääb teisele poole trassi), Sausti alevikku (mitusada majapidamist), majapidamist, 4 majapidamist jääb küla (paarkümmend majapida- Vaela küla (mitukümmend majapi- teisele poole trassi), Sausti küla mist), Mõisaküla küla damist), Kurna küla (paarkümmend majapidamist), (paarkümmend majapidamist), (paarkümmend majapidamist) ning Vaela küla (paarkümmend majapi- Kurna küla (paarkümmend majapi- Pildiküla küla (paarkümmend damist), Kurna küla damist, 2 majapidamist jääb majapidamist) ja Jüri aleviku (paarkümmend majapidamist, ca 3 teisele poole trassi) ning Pildiküla (mitusada majapidamist) moodus- majapidamist jääb teisele poole küla (paarkümmend majapidamist) tatud tervikut. Raudtee tekitab

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

trassi) ning Pildiküla küla (paar- ja Jüri aleviku (mitusada majapi- külastruktuurides füüsilise ja kümmend majapidamist) ja Jüri damist) moodustatud tervikut. tajutava barjääri, mis halvendab aleviku (mitusada majapidamist) Raudtee tekitab külastruktuurides külade terviklikkust. moodustatud tervikut. Raudtee füüsilise ja tajutava barjääri, mis Trass möödub Saustinõmme kü- tekitab külastruktuurides füüsilise halvendab külade terviklikkust. last, Sausti külast, Lehmja külast, ja tajutava barjääri, mis halvendab Trass möödub Saustinõmme kü- Karla külast ja Rae külast. Juhul, külade terviklikkust. last, Vaela külast, Kiili alevist, kui kavandatav raudtee möödub Trass möödub Luige alevikust, Lehmja külast, Karla külast, ja Rae asustusest seda otseselt läbimata, Mõisaküla külast, Lehmja külast, külast. Juhul, kui kavandatav on risk kohaliku identiteedi oluli- Karla külast ja Rae külast. Juhul, raudtee möödub asustusest seda seks muutuseks väiksem kui kui kavandatav raudtee möödub otseselt läbimata, on risk kohaliku asustuse läbimise korral. asustusest seda otseselt läbimata, identiteedi oluliseks muutuseks on risk kohaliku identiteedi oluli- väiksem kui asustuse läbimise seks muutuseks väiksem kui korral. asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõi- Eelistust alternatiivide vahel ei ole Alternatiividest on 14H eeldatavasti Eelistust alternatiivide vahel ei ole me/ võimalik välja tuua. vähemate negatiivsete mõjudega võimalik välja tuua. Tolerance ability of the Trass läbib kuut asutusüksust: kui 14A+14I ja 140. Trass läbib viit asutusüksust: community Kajamaa küla, Saustinõmme küla, Trass läbib viit asutusüksust: Kajamaa küla, Luige alevikku, Sausti küla, Vaela küla, Kurna küla Kajamaa küla, Sausti küla, Mõisa- Vaela küla, Kurna küla ning Pildi- ning Pildiküla küla ja Jüri aleviku küla küla, Kurna küla ning Pildiküla küla küla ja Jüri aleviku moodustatud tervikut. Trass võib küla ja Jüri aleviku moodustatud moodustatud tervikut. Trass võib seada ohtu kogukondade taluvus- tervikut. Trass võib seada ohtu seada ohtu kogukondade taluvus- võime. kogukondade taluvusvõime. võime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole barjäärid / Mobility possibi- võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. lities, barriers Raudteetrass läbistab kuute Raudteetrass läbistab viit Raudteetrass läbistab viit asutusüksust. asutusüksust. asutusüksust. Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad Saustinõmme küla paari pikenevad Saustinõmme küla ca 10 pikenevad Saustinõmme küla ca 10 majapidamise jaoks kuni 400 m majapidamise jaoks kuni 3 km, majapidamise jaoks kuni 3 km, lõuna suunas liikumisel. juhul kui nad soovivad liikuda juhul kui nad soovivad liikuda Liikumistrajektoorid pikenevad metsateed mööda lääne suunas. metsateed mööda lääne suunas. Sausti küla paari majapidamise ja Liikumistrajektoorid pikenevad Liikumistrajektoorid piki teed Vaela küla kahe majapidamise Sausti küla paari majapidamise ja pikenevad Kurna küla ca 8 majapi- jaoks ca 2 km, juhul kui neil on Killi alevi paari majapidamise jaoks damise jaoks ca 3,6 km ja ca 5 soov põhja suunas liikuda. ca 2 km, juhul kui neil on soov majapidamise jaoks ca 2,8 km, Liikumistrajektoorid pikenevad põhja suunas liikuda. juhul kui neil on soov loode suunas Vaela küla kolme majapidamise Liikumistrajektoorid pikenevad liikumisel. jaoks ca 2,6 km, juhul kui neil on Mõisaküla küla paare majapidamise Liikumistrajektoorid pikenevad soov põhja suunas liikuda. jaoks ca 1 km, juhul kui neil on Karla küla kahe majapidamise

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 86 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Liikumistrajektoorid pikenevad soov põhja suunas liikuda. jaoks ca 100 m võrra. Kurna küla ühe majapidamise Liikumistrajektoorid pikenevad Liikumistrajektoorid pikenevad jaoks ca 1 km võrra. Karla küla kahe majapidamise ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu Liikumistrajektoorid pikenevad jaoks ca 100 m võrra. on kavandatud on eritasandilised Karla küla kahe majapidamise Liikumistrajektoorid pikenevad risted. jaoks ca 100 m võrra. ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu Raudtee tekitab külastruktuurides Liikumistrajektoorid pikenevad on kavandatud on eritasandilised täiendava füüsilise ja tajutava ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu risted. barjääri, katkestades ristisuunali- on kavandatud on eritasandilised Raudtee tekitab külastruktuurides sed liikumisvõimalused muus risted. täiendava füüsilise ja tajutava asukohas kui kavandatud eritasan- Raudtee tekitab külastruktuurides barjääri, katkestades ristisuunali- diliste ristete asukohas. täiendava füüsilise ja tajutava sed liikumisvõimalused muus barjääri, katkestades ristisuunali- asukohas kui kavandatud eritasan- sed liikumisvõimalused muus diliste ristete asukohas. asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliikluse Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole rakendamise võimalused võimalik eelistust välja tuua võimalik eelistust välja tuua võimalik eelistust välja tuua raudtee vaba läbilaskevõime Trassialternatiivid mööduvad Trassialternatiivid mööduvad Trassialternatiivid mööduvad ulatuses / Possibilities of tihedama asustusega aladest, kus tihedama asustusega aladest, kus tihedama asustusega aladest, kus appication of railroad for kohaliku reisirongiriikluse korral- kohaliku reisirongiriikluse korral- kohaliku reisirongiriikluse korral- local transport under the damine võib perspektiivis olla damine võib perspektiivis olla damine võib perspektiivis olla conditions of available capa- põhjendatud põhjendatud põhjendatud city 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Buildings in the nearest Alternatiividest kaasneb 14A+14I Alternatiividest on 14H eeldatavasti Alternatiividest on 140 eeldatavasti environment elluviimisel eeldatavasti vähem kõige vähemate negatiivsete mõ- kõige enamate negatiivsete mõju- negatiivseid mõjusid kui 140 judega. dega. korral, ent enam kui 14H korral. Trassi elluviimisel eeldatavasti Trassi elluviimisel eeldatavasti Trassi elluviimisel eeldatavasti hooneid ei likvideerita. likvideeritakse 22 hoonet. likvideeritakse 6 hoonet. Trassikoridoris (350 m) paikneb 27 Trassikoridoris (350 m) paikneb Trassikoridoris (350 m) paikneb 39 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 211 elu- ja ühiskondlikku hoonet elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 48 kõrval- või tootmishoonet. ning 214 kõrval- või tootmishoo- 56 kõrval- või tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris net. Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 311 elu- ja ühiskondlikku Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 278 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 353 kõrval- või toot- paikneb 756 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 305 kõrval- või tootmishoonet. hoonet ning 673 kõrval- või tootmishoonet. mishoonet.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

6.2 Kinnistute väärtus- Trassialternatiivide 14A+14I ja Trassialternatiivi elluviimisel jääks Trassialternatiivide 14A+14I ja elamumaa (risk väärtuse 14O elluviimisel jääks potentsiaal- potentsiaalsesse mõjualasse vä- 14O elluviimisel jääks potentsiaal- languseks) / Value of land sesse mõjualasse võrreldaval hem elamumaad, mistõttu risk sesse mõjualasse võrreldaval plots – dwelling land määral elamumaad. elamumaa vääruse languseks on määral elamumaad. väiksem. 1-kilomeetrilises koridoris, milles 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 116,7 ha elamumaad. elamumaa väärtuse languseks, paikneb 120,9 ha elamumaad. paikneb 100,8 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus – Trassialternatiivide 14A+14I ja Trassialternatiivi elluviimisel jääks Trassialternatiivide 14A+14I ja muud sihtotstarbed (potent- 14O elluviimisel jääks potentsiaal- potentsiaalsesse mõjualasse vä- 14O elluviimisel jääks potentsiaal- siaal väärtuse tõusuks) / sesse mõjualasse võrreldaval hem elamumaad, mistõttu risk sesse mõjualasse võrreldaval Value of land plots – other määral elamumaad. elamumaa vääruse languseks on määral elamumaad. land uses väiksem. 1-kilomeetrilises koridoris, milles 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 116,7 ha elamumaad elamumaa väärtuse languseks, paikneb 120,9 ha elamumaad paikneb 100,8 ha elamumaad

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Trassialternatiivi 14A+14I elluvii- Trassialternatiivi 14H elluviimisel Trassialternatiivi elluviimisel jääks kasutus / Agricultural land misel jääks raudteerajatiste alla jääks raudteerajatiste alla enam raudteerajatiste alla vähemal use enam põllumajanduslikku maad kui põllumajanduslikku maad kui määral põllumajanduslikku maad trassialternatiivide 14H või 14O trassialternatiivi 14O korral korral Raudtee rajamisel trassialternatiivi Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust kasutusest välja järgmises ulatu- alla ja seega põllumajanduslikust kasutusest välja järgmises ulatuses ses maad (hektarit): kasutusest välja järgmises ulatuses maad (hektarit): maad (hektarit): Haritav maa 32,5

Haritav maa 40,2 PRIA 19,4 Haritav maa 47,0 PRIA 30,8 Boniteet 30-40 15,1 PRIA 31,9 Boniteet 30-40 6,0 Boniteet 40-50 41,6 Boniteet 30-40 4,9 Boniteet 40-50 50,3 Boniteet 50-60 11,8 Boniteet 40-50 55,2 Boniteet 50-60 17,8 Boniteet 60-64 0,0 Boniteet 50-60 12,6 Boniteet 60-64 0,0

Boniteet 60-64 0,0

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 88 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

7.3 Põllumajandus-maade Raudteetrass tekitaks 13 juhul Raudteetrass tekitaks 11 juhul Alternatiividest kaasneks 14O terviklikkus / Integrity of olukorra, kus raudtee kulgeks läbi olukorra, kus raudtee kulgeks läbi elluviimisel kõige vähem häiringuid agricultural land ühe toetusetaotlejaga seotud ühe toetusetaotlejaga seotud tänasel päeval aktiivselt kasutuses põllumaa, tekitades lahustükid, põllumaa, tekitades lahustükid, oleva põllumaa harimises. mille harimine võib põhjustada mille harimine võib põhjustada lisakulutusi tükeldamisest tingituna lisakulutusi tükeldamisest tingituna Raudteetrass tekitaks 5 juhul või osutuda majanduslikult mit- või osutuda majanduslikult mit- olukorra, kus raudtee kulgeks läbi teotstarbekaks. teotstarbekaks. ühe toetusetaotlejaga seotud põllumaa, tekitades lahustükid, Raudtee rajamine tekitaks 3 asu- Raudtee rajamine tekitaks 3 asu- mille harimine võib põhjustada kohas olukorra, kus olemasolevast kohas olukorra, kus olemasolevast lisakulutusi tükeldamisest tingituna põllumassiivist jääks nurk raudtee- põllumassiivist jääks nurk raudtee- või osutuda majanduslikult mit- rajatiste alla ja muutuks seetõttu rajatiste alla ja muutuks seetõttu teotstarbekaks. kasutamatuks. kasutamatuks. Raudtee rajamine tekitaks 3 asukohas olukorra, kus olemasolevast põllumassiivist jääks nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks.

7.4 Maa metsamajanduslik Alternatiivi 14A+14I elluviimisel Raudtee rajamisel trassialternatiivi Raudtee rajamisel trassialternatiivi kasutus / Forestry – related jääks raudteerajatiste alla vähemal elluviimisel jääks raudteerajatiste elluviimisel jääks raudteerajatiste land use määral metsamaad kui 14H või alla ja seega kasutusest välja alla ja seega kasutusest välja 14O korral. järgmises ulatuses metsamaad järgmises ulatuses metsamaad (hektarit): (hektarit): Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste Metsamaa 27,05 Metsamaa 22,44 alla ja seega kasutusest välja Riigimetsamaa 18,37 Riigimetsamaa 17,80 järgmises ulatuses metsamaad Erametsamaa 8,68 Erametsamaa 4,64 (hektarit):

Metsamaa 16,01 Riigimetsamaa 7,70 Erametsamaa 8,30

7.5 Maavarad / Natural Saku turbamaardla pl 3 (aR). pl 7 Saku turvas pl 3, 5, 7 (aR ja pR) Saku turvas pl 3, 5, 7 (aR ja pR); resources (aR); Sausti turvas pl 19 (pR); Tallinn-Saku liivamaardla pl; Vaela turvas pl 1-4 (aR) ja pl 6 (P); Kurna turvas pl 5 (pR) 7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole duskeskkonnale/ Impact to võimalik eelistust anda. võimalik eelistust anda. võimalik eelistust anda.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Arheoloogiamälestised nr 17975 ja Arheoloogiamälestised nr 18774 ja Arheoloogiamälestis nr 18782 – National cultural heritage nr 18785 – asulakohad, jäävad nr 18786 – asulakohad, jäävad lohukivi, jääb eeldatavasse ehitu- nurkapidi eeldatavasse ehitusalas- otse trassile, vajalikud on arheo- salasse, vajalik on kivi ümbruse se (sh võib asulakoha tegelik loogilised väljakaevamised. inspekteerimine, eeldatavalt ka ulatus olla ka suurem), vajalikud Arheoloogiamälestis nr 18785 – arheoloogilised väljakaevamised on arheoloogilised väljakaevami- asulakoht, jääb nurkapidi eeldata- ja/või kivi ümberpaigutamine. sed. vasse ehitusalasse (sh võib Arheoloogiamälestis nr 18785 – Arheoloogiamälestis nr 18774 – asulakoha tegelik ulatus olla ka asulakoht, jääb nurkapidi eeldata- asulakoht, jääb eeldatavast ehitu- suurem), vajalikud on arheoloogili- vasse ehitusalasse (sh võib salast eemale, kuid mälestise sed väljakaevamised. asulakoha tegelik ulatus olla ka tegelik ulatus võib osutuda märgi- Väljakaevamised asulakohtadel, suurem), eeldatavalt on vajalikud tust suuremaks. eelkõige 18774 ja 18786, võivad arheoloogilised väljakaevamised. Arheoloogiamälestis nr 18786 – osutuda väga suuremahuliseks. Arheoloogiamälestis nr 18786 – asulakoht „Terikualune“, jääb otse Arheoloogiamälestis nr 17961 – asulakoht, jääb otse trassile, trassile, vajalikud on arheoloogili- kivikalme, jääb eeldatavast ehitu- vajalikud on arheoloogilised välja- sed väljakaevamised. salast välja, kuid raudtee kaevamised. Väljakaevamised Väljakaevamised asulakohtadel, kaitsevööndi ala piirile, pinnase- asulakohtadel, eelkõige 18786, eelkõige 18786, võivad osutuda tööd mälestise alal eeldavad võivad osutuda väga suuremahuli- väga suuremahuliseks. Teine arheoloogilisi väljakaevamisi. seks. Esimene eelistus antud eelistus. Viimane eelistus. valikus. 8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassile jääb neli potentsiaalset Trassile jääb kolm potentsiaalset Trassile jääb kaks potentsiaalset giapärand / Archaeology leiuala, mis vajavad inspekteeri- leiuala, mis vajavad inspekteeri- leiuala, mis vajavad inspekteerimist ja võivad kaasa tuua mist ja võivad kaasa tuua mist ja võivad kaasa tuua täiendavaid arheoloogilisi väljakae- täiendavaid arheoloogilisi väljakae- täiendavaid arheoloogilisi väljakae- vamisi. Kurna mõisa männikus vamisi. Kurna mõisa männikus vamisi. Kurna mõisa männikus asuv pärimuslik paik „Taaramäeta- asuv pärimuslik paik „Taaramäeta- asuv pärimuslik paik „Taaramäeta- gune“ jääb eeldatavast ehitustööde gune“ jääb eeldatavast ehitustööde gune“ jääb eeldatavast ehitustööde alast välja ja seega eeldatavalt alast välja ja seega eeldatavalt alast välja ja seega eeldatavalt puutumata. puutumata. puutumata. Kogu trassi ala on muistiserohke ja Kogu trassi ala on muistiserohke ja Kogu trassi ala on muistiserohke ja vajab inspektsiooni. Viimane eelis- vajab inspektsiooni. Teine eelistus. vajab inspektsiooni. Esimene tus. eelistus antud valikus. 8.3 Väärtuslik maastik ja Miljööväärtuslikud alad Kajamaa Miljööväärtuslikud alad Kajamaa Miljööväärtuslik ala Kajamaa külas, miljöö / Valuable landscape külas, Sausti külas, Jüri alevikus. külas ja Jüri alevikus. Raudtee kus raudtee rajamine võib mõjuta- and milieu Raudtee rajamine võib mõjutada rajamine võib mõjutada miljööala da miljööala terviklikkust. Selge miljööala terviklikkust Kajamaa terviklikkust Kajamaa külas, Jüri eelistus variantide vahel puudub. külas, Sausti külas ja Jüri alevikus alevikus on mõju tervikule eeldata- on mõju tervikule eeldatavalt valt ebaoluline. Selge eelistus ebaoluline. Selge eelistus varianti- variantide vahel puudub.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 90 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

de vahel puudub. 8.4 Muu kriitilise või tähele- Muu kriitilise või tähelepanu vajava Muu kriitilise või tähelepanu vajava XX saj. arhitektuuri objekt – Kurna panu vajava iseloomuga iseloomuga kultuuripärandit trassi- iseloomuga kultuuripärandit trassi- vallamaja (ühtlasi pärandkultuuri kultuuripärand / Other cultu- le ei jää. Esimene-teine eelistus, le ei jää. Esimene-teine eelistus, objekt „Kiili vallamaja“), jääb ral heritage of critical or oluline erinevus variantide oluline erinevus variantide raudtee nihutamisruumi alasse sensitive nature 14A+14I ja 14H vahel puudub. 14A+14I ja 14H vahel puudub. ning seega eeldatavasse vibratsiooni mõjuvälja. 8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Visual aspects juurest. Kõigi variantidega kaasneb juurest. Kõigi variantidega kaasneb juurest. Kõigi variantidega kaasneb eeldatavalt visuaalne häiring, eeldatavalt visuaalne häiring, eeldatavalt visuaalne häiring, mistõttu eelistus puudub. mistõttu eelistus puudub. mistõttu eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava ise- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- loomuga kultuuripärand / vad/lõikuvad objektid: maastiku vad/lõikuvad objektid: kaevikuliinid vad/lõikuvad objektid: maastiku Other cultural heritage of väärtstruktuurid Vaela ja Kurna Saustis (PK objekt), ilus teelõik väärtstruktuurid Vaela ja Kurna less sensitive nature külade piiril, ilusad teelõigud Kang- Kangru-Kiili, maastiku väärtstruk- külade piiril, ilusad teelõigud ru-Kiili, Assaku-Jüri. Esimene-teine tuurid Kurna külas. Esimene-teine Kangru-Kiili, Assaku-Jüri, pärand- eelistus, oluline erinevus variantide eelistus, oluline erinevus variantide kultuuri objekt Kiili3 vallamaja 14A+14I ja 14H vahel puudub, 14A+14I ja 14H vahel puudub, (ühtlasi XX saj. arhitektuuri objekt kuna raudtee kaitsevööndi alaga kuna raudtee kaitsevööndi alaga „Kurna vallamaja“). Kiili vallamaja kattuvate/ lõikuvate objektide arv kattuvate/ lõikuvate objektide arv osas vt kriteerium 8.4. Kokkuvõt- on sarnane. on sarnane. tes mõnevõrra ebasoodsam teistest variantidest.

Kokkuvõte Looduskeskkonna koondeelistus puudub, kuna alternatiivid on mitmetes kriteeriumites sarnased ja eelistuse/mitte-eelistused jagunevad võrdselt. Inimkeskkonna koondeelistus kriteeriumite osas ei ole selge. Nõrk eelistus on 14H, mis on eelistatud alternatiiv keskkonnatervise kriteeriumites, kogukonna jätkusuutlikkuse kriteeriumites, samuti kriteeriumites ehitised lähinaabruses ja kinnistute väärtus- elamumaa. 14A+14I alternatiiv on II eelistus peamiselt väiksemate mõjude osas ehitistele lähinaabruses, kinnistute väärtuse osas. Alternatiiv 14O on eelistatum variant kultuuriväärtuste kriteeriumites. KSH koondeelistus on 14H, mis ei ole tugev eelistus. II eelistus on 14A+14I, III eelistus on 14O. Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 14A+14I.

3 Võrdluse läbiviimisel on kasutatud EELISe andmeid seisuga 22.06.2013; kontrollides 19.05.2014 avalikust registrist http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ on antud pärandkultuuri objekti nimi muudetud: nüüd on selleks „Kurna vallamaja“.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlusgrupp 16.2 (14E+15B ja 14D+15A) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 16.2 KESKONNAVALDKOND JA 14E + 15B 14D + 15A MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Eelistust ei saa välja tuua, mõju- Eelistust ei saa välja tuua, mõjupiir- alad / Natura 2000 sites piirkonnas puuduvad, va Pirita konnas puuduvad, va Pirita loodusala, mille puhul alternatiivid loodusala, mille puhul alternatiivid on samaväärsed on samaväärsed 1.4 Häiringud / Disturbance Eelistust ei saa välja tuua, mõju- Eelistust ei saa välja tuua, mõjupiir- (noise etc) piirkonnas teadaolevalt puuduvad konnas teadaolevalt puuduvad 1.5 Elupaikade kadu / Habitat Eelistatust ei saa välja tuua, olulisi Eelistatust ei saa välja tuua, olulisi loss erinevusi väärtuslike elupaikade erinevusi väärtuslike elupaikade otsese mõjutamise osas ei ole otsese mõjutamise osas ei ole 1.6 Elupaikade killustumine Eelistust ei saa välja tuua Eelistust ei saa välja tuua (sh barjääriefektid) / Habitat Mõlemad alternatiivid ristuvad Mõlemad alternatiivid ristuvad fragmentation (incl Barrier Vaskjala-Ülemiste kanaliga seotud Vaskjala-Ülemiste kanaliga seotud effects) nahkhiirte, poolveeliste liikide ja nahkhiirte, poolveeliste liikide ja väike-imetajate liikumisteega ning väike-imetajate liikumisteega ning sellest põhjas oleva sõraliste sellest põhjas oleva sõraliste liiku- liikumiskoridoriga (rohekoridoriga) miskoridoriga (rohekoridoriga) 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Raudtee kaitsevööndis asub 1 Raudtee kaitsevööndis 1 puurkaev. le / Impact to groundwater puurkaev, trassikoridoris veel 2 Trass kulgeb kaitsmata kuni nõrgalt quality puurkaevu. Trass kulgeb kaitsma- kaitstud põhjaveega alal. ta kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. 1.8 Mõju pinnavee kvaliteedi- Sisuliselt paralleelselt kulgevate Sisuliselt paralleelselt kulgevate le ja liikumisele / Impact to alternatiivide osas olulist erinevust alternatiivide osas olulist erinevust surface water quality and ei ole. ei ole. mobility Valdavalt parasniisketel paigasti- Valdavalt parasniisketel paigastikel, kel, sootasandikel vähe (Rae raba sootasandikel vähe (Rae raba idaots), alternatiiviga võrreldes idaots), alternatiiviga võrreldes mõnevõrra pikemalt maaparan- mõnevõrra pikemalt maaparandus- dussüsteemidel süsteemidel Mõlemad alternatiivid ristuvad 4 Mõlemad alternatiivid ristuvad 4 pinnaveekoguga, sh Vaskjala- pinnaveekoguga, sh Vaskjala- Ülemiste kanaliga, tegemist valda- Ülemiste kanaliga, tegemist valdavalt kanaliseeritud väike- valt kanaliseeritud väike- veekogudega. Minimaalses ulatu- veekogudega. Minimaalses ulatuses ses Ülemiste järve valgalal. Ülemiste järve valgalal. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Eelistust pole võimalik välja tuua, Eelistust pole võimalik välja tuua, leevendavad meetmed on mõnes leevendavad meetmed on mõnes piirkonnas vajalikud. piirkonnas vajalikud.

2.3 Vibratsioon / Vibration Eelistust pole võimalik välja tuua. Eelistust pole võimalik välja tuua. Lähimate eluhoonete puhul tuleb Lähimate eluhoonete puhul tuleb siiski tähelepanu pöörata ohutu siiski tähelepanu pöörata ohutu vibratsioonitaseme tagamisele. vibratsioonitaseme tagamisele. 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Õnnetuseohtu suurendavaid ob- Õnnetuseohtu suurendavaid objekte accidents jekte rohkem. vähem. Tagajärgede raskus: Tagajärgede raskus: Elu- ja ühiskondlike ning kõrval- ja Elu- ja ühiskondlike ning kõrval- ja tootmishoonete summaarne arv tootmishoonete summaarne arv väiksem. Seejuures samuti I ja II suurem. Seejuures samuti I ja II tsooni summaarne arv. tsooni summaarne arv.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 92 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Looduskaitsealasid ei läbi. Looduskaitsealasid ei läbi. Kaitsealuste üksikobjektide arv Kaitsealuste üksikobjektide arv väiksem. väiksem. Kumulatiivsus: Kumulatiivsus: Ohtlikke ja suurohuga ettevõtteid Ohtlikke ja suurohuga ettevõtteid tsoonides ei asu. tsoonides ei asu. Trass ristub ühes kahes kohas Trass ristub ühes kohas vooluvee- vooluveekoguga. koguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Alternatiividest on 14E + 15B Alternatiividest on 14D + 15A identity eeldatavasti veidi enamate nega- eeldatavasti veidi vähemate negatiivsete mõjudega, kuna alternatiiv tiivsete mõjudega, kuna alternatiiv paikneb väiksemas ulatuses ole- paikneb suuremas ulatuses olema- masoleva raudtee ligikaudses soleva raudtee ligikaudses asukohas. asukohas. Trass läbib Soodevahe küla (ca 15 Trass läbib Soodevahe küla (ca 15 majapidamist) osaliselt olemasole- majapidamist) osaliselt olemasoleva va raudtee ligikaudses asukohas ja raudtee ligikaudses asukohas ja Veneküla küla (paarkümmend Veneküla küla (paarkümmend majapidamist, ca 3 majapidamist majapidamist) olemasoleva raudtee jääb teisele poole trassi). Raudtee ligikaudses asukohas. Raudtee tekitab külastruktuurides füüsilise tekitab külastruktuurides füüsilise ja ja tajutava barjääri, mis halven- tajutava barjääri, mis halvendab dab külade terviklikkust. külade terviklikkust. Trass möödub Karla külast, Lagedi Trass möödub Karla külast, Lagedi alevikust ja Ülejõe külast. Juhul, alevikust ja Ülejõe külast. Juhul, kui kui kavandatav raudtee möödub kavandatav raudtee möödub asus- asustusest seda otseselt läbimata, tusest seda otseselt läbimata, on on risk kohaliku identiteedi oluli- risk kohaliku identiteedi oluliseks seks muutuseks väiksem kui muutuseks väiksem kui asustuse asustuse läbimise korral. läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõime Alternatiividest on 14E + 15B Alternatiividest on 14D + 15A / Tolerance ability of the eeldatavasti veidi enamate nega- eeldatavasti veidi vähemate nega- community tiivsete mõjudega, kuna alternatiiv tiivsete mõjudega, kuna alternatiiv paikneb väiksemas ulatuses ole- paikneb suuremas ulatuses olema- masoleva raudtee ligikaudses soleva raudtee ligikaudses asukohas. asukohas. Trass läbib kahte küla: Soodevahe Trass läbib ühte küla: Soodevahe küla osaliselt olemasoleva raudtee küla olemasoleva raudtee ligikaud- ligikaudses asukohas ja Veneküla ses asukohas ja Veneküla küla küla. Trass võib seada ohtu kogu- olemasoleva raudtee ligikaudses kondade taluvusvõime. asukohas. Trass võib seada ohtu kogukondade taluvusvõime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole barjäärid / Mobility possibi- võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. lities, barriers Raudteetrass läbistab kahte küla. Raudteetrass läbistab ühte küla. Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki teed pike- pikenevad Soodevahe küla ca 2 nevad Soodevahe küla ca 2 majapidamise jaoks kuni 500 m, majapidamise jaoks kuni 500 m, juhul kui neil on soov lõuna suu- juhul kui neil on soov lõuna suunas nas liikuda. liikuda. Liikumistrajektoorid pikenevad Liikumistrajektoorid pikenevad ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu on kavandatud on eritasandilised on kavandatud on eritasandilised risted. risted. Raudtee tekitab külastruktuurides Raudtee tekitab külastruktuurides täiendava füüsilise ja tajutava täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunali- barjääri, katkestades ristisuunalised sed liikumisvõimalused muus liikumisvõimalused muus asukohas asukohas kui kavandatud erita- kui kavandatud eritasandiliste

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

sandiliste ristete asukohas. ristete asukohas. 5.2 Kohaliku rongiliikluse Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub rakendamise võimalused erinevus. erinevus. raudtee vaba läbilaskevõime ulatuses / Possibilities of Eelistus trassialternatiivide vahel Eelistus trassialternatiivide vahel appication of railroad for local sõltub tehnilistest lahendustest. sõltub tehnilistest lahendustest. transport under the conditions of available capacity 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Eelistust alternatiivide vahel ei ole Eelistust alternatiivide vahel ei ole Buildings in the nearest võimalik välja tuua. võimalik välja tuua. environment Trassi elluviimisel eeldatavasti Trassi elluviimisel eeldatavasti likvideeritakse 5 hoonet. likvideeritakse 5 hoonet. Trassikoridoris (350 m) paikneb Trassikoridoris (350 m) paikneb 15 19 elu- ja ühiskondlikku hoonet elu- ja ühiskondlikku hoonet ning ning 98 kõrval- või tootmishoonet. 117 kõrval- või tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 81 elu- ja ühiskondlikku paikneb 66 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 521 kõrval- või toot- hoonet ning 517 kõrval- või tootmishoonet. mishoonet. 6.2 Kinnistute väärtus – 1-kilomeetrilises koridoris, milles Trassialternatiivi elluviimisel jääks elamumaa / Value of land potentsiaalselt võib kaasneda oht potentsiaalsesse mõjualasse vähem plots – dwelling land elamumaa väärtuse languseks, elamumaad, mistõttu risk elamu- paikneb 44,2 ha elamumaad. maa vääruse languseks on väiksem.

1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 27,6 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus- muud Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole maa otstarbed / Value of land võimalik esitada olulist eelistust. võimalik esitada olulist eelistust. plots – other land uses Potentsiaalses mõjualas, kus maa Potentsiaalses mõjualas, kus maa väärtus võib tulenevalt raudtee väärtus võib tulenevalt raudtee ligidusest suureneda, paikneb ligidusest suureneda, paikneb maa- maa-alasid järgnevalt (hektarit): alasid järgnevalt (hektarit): Ärimaa 2 km 4,5 Ärimaa 2 km 3,5 Tootmismaa 2km 96,0 Tootmismaa 2km 96,4 Mäetööstusmaa Mäetööstusmaa 10km 407,2 10km 802,1 Turbatööstusmaa Turbatööstusmaa 10km 181,9 10km 181,9 Ärimaa 10km 384,6 Ärimaa 10km 384,2 Tootmismaa 10km 909,6 Tootmismaa 10km 839,2

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Trassialternatiivi elluviimisel jääks kasutus / Agricultural land Raudtee rajamisel trassialternatiivi raudteerajatiste alla vähemal mää- use elluviimisel jääks raudteerajatiste ral põllumajanduslikku maad alla ja seega põllumajanduslikust kasutusest välja järgmises ulatu- Raudtee rajamisel trassialternatiivi ses maad (hektarit): elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust kasutusest välja järgmises ulatuses Haritav maa 22,7 maad (hektarit): PRIA 15,7 Boniteet 30-40 2,3 Haritav maa 18,7 Boniteet 40-50 30,3 PRIA 1,1 Boniteet 50-60 11,6 Boniteet 30-40 2,4 Boniteet 60-64 0,0 Boniteet 40-50 24,3

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 94 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Boniteet 50-60 10,9 Boniteet 60-64 0,0

7.3 Põllumajandus-maade Raudteetrass tekitaks 4 juhul Alternatiivi elluviimisel kaasneks terviklikkus / Integrity of olukorra, kus raudtee kulgeks läbi vähem häiringuid tänasel päeval agricultural land ühe toetusetaotlejaga seotud aktiivses kasutuses olevale põlluma- põllumaa, tekitades lahustükid, jandusmaale mille harimine võib põhjustada lisakulutusi tükeldamisest tingitu- Raudteetrass tekitaks 1 juhul olu- na või osutuda majanduslikult korra, kus raudtee kulgeks läbi ühe mitteotstarbekaks. toetusetaotlejaga seotud põllumaa, tekitades lahustükid, mille harimine Raudtee rajamine tekitaks 2 võib põhjustada lisakulutusi tükel- asukohas olukorra, kus olemasole- damisest tingituna või osutuda vast põllumassiivist jääks nurk majanduslikult mitteotstarbekaks. raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks. Raudtee rajamine tekitaks 1 asukohas olukorra, kus olemasolevast põllumassiivist jääks nurk raudteerajatiste alla ja muutuks seetõttu kasutamatuks.

7.4 Maa metsamajanduslik Alternatiivi elluviimisel jääks Raudtee rajamisel trassialternatiivi kasutus / Forestry – related kasutusest välja vähemal määral elluviimisel jääks raudteerajatiste land use metsamaad alla ja seega kasutusest välja järg- mises ulatuses metsamaad Raudtee rajamisel trassialternatiivi (hektarit): elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega kasutusest välja Metsamaa 16,92 järgmises ulatuses metsamaad Riigimetsamaa 3,31 (hektarit): Erametsamaa 13,61

Metsamaa 12,42 Riigimetsamaa 4,63 Erametsamaa 7,79

7.5 Maavarad / Natural Maardlaid trassialternatiiv ei läbi. Maardlaid trassialternatiiv ei läbi. resources 7.7 Mõju kohalikule majan- Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole duskeskkonnale/ Impact to võimalik eelistust tuua. võimalik eelistust tuua. local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Kultuurimälestisi trassile ei jää. Kultuurimälestisi trassile ei jää. National cultural heritage Eelistus trassivariantide vahel Eelistus trassivariantide vahel puudub. puudub. 8.2 Kaardistamata arheoloo- Seni kaardistamata, kuid arheo- Seni kaardistamata, kuid arheoloo- giapärand / Archaeology loogiliselt huvipakkuvaid alasid giliselt huvipakkuvaid alasid trassile trassile ei jää. Piirkond on muisti- ei jää. Piirkond on muistiserohke, serohke, mistõttu kogu trassi ala mistõttu kogu trassi ala vajab vajab inspektsiooni. Eelistus inspektsiooni. Eelistus trassivarian- trassivariantide vahel puudub. tide vahel puudub. 8.3 Väärtuslik maastik ja Miljööväärtuslikud alad Jüri alevi- Miljööväärtuslikud alad Jüri alevikus miljöö / Valuable landscape kus ja Veneküla külas. Trass ja Veneküla külas. Trass kulgeb piki and milieu kulgeb piki alade serva, mõju alade serva, mõju tervikule on tervikule on eeldatavalt ebaoluline. eeldatavalt ebaoluline. Eelistus Eelistus trassivariantide vahel trassivariantide vahel puudub. puudub. 8.4 Muu kriitilise või tähele- Muu kriitilise või tähelepanu vaja- Muu kriitilise või tähelepanu vajava panu vajava iseloomuga va iseloomuga objekte trassile ei iseloomuga objekte trassile ei jää. kultuuripärand / Other cultu- jää. Eelistus trassivariantide vahel Eelistus trassivariantide vahel ral heritage of critical or puudub. puudub. sensitive nature 8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Visual aspects juurest. Mõlema variandiga kaas- juurest. Mõlema variandiga kaasneb Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

neb eeldatavalt visuaalne häiring, eeldatavalt visuaalne häiring, mis- mistõttu eelistus puudub. tõttu eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava ise- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- loomuga kultuuripärand / vad/lõikuvad objektid: vad/lõikuvad objektid: Other cultural heritage of less turbavõtukoht (PK objekt) ulatu- turbavõtukoht (PK objekt) ulatusega sensitive nature sega 100 m, täpne paiknemine ei 100 m, täpne paiknemine ei ole ole teada, võib osaliselt jääda ka teada, võib osaliselt jääda ka raud- raudtee kaitsevööndi alale. Eelis- tee kaitsevööndi alale. Eelistus tus trassivariantide vahel puudub. trassivariantide vahel puudub.

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistust ei ole võimalik kriteeriumite osas välja tuua, kuna trassialternatiivide vahel ei ole olulist erinevust. Ainuke nõrk eelistus on toodud põhjavee osas, kus eelistatud on 14D+15A.

Inimkeskkonna nõrk koondeelistus on 14D+15A. Paljude kriteeriumite osas eelistus välja tuua ei ole võimalik ning alternatiivid on väikeste erinevustega. Nõrk eelistus on kogukonna jätkusuutlikkuse kriteeriumites, põllumajanduse osas, samas kultuuriväärtuste osas ei ole alternatiividel vahet.

KSH koondeelistus on 14D+15A, mis kujuneb inimkeskkonna nõrgast eelistusest.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 14E+15B.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 96 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Võrdlusgrupp 16.3 (14A+14F ja 14C) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 16.3 KESKONNAVALDKOND JA 14A+14F 14C MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Mõjupiirkonnas Natura-alad puu- Mõjupiirkonnas Natura-alad puudu- alad / Natura 2000 sites duvad. vad (Männiku raba kuulub Natura vari-nimekirja alade hulka, kuid teadaolevalt selle baasil kaitseala ei kavandata). 1.4 Häiringud / Disturbance Teadaolevalt mõjupiirkonnas Teadaolevalt mõjupiirkonnas puu- (noise etc) puuduvad. duvad. 1.5 Elupaikade kadu / Habitat Eelistatud variant, kuna mõjutab Mitte-eelistatud variant. loss alternatiiviga võrreldes oluliselt Läbib Männiku raba, kui keskmise vähem looduslikku maakatet. looduskaitseväärtusega soo, idaser- Läbib Vaela soo idaosa, kuid mitte va ning ületab soo lõunaosas kõrge otseselt selle looduslikku (kesk- väärtusega väikese siirdesoo, siiski mist looduslikku väärust omavat) möödub piirkonna kõige väärtusli- keskosa. kumatest madalsoodest. Männiku Mõlemad variandid ristuvad Vääna raba on mitmete kaitsealuste linnu- jõega seotud nahkhiirte ja kahe- liikide kui sõraliste elupaigaks, paiksete elupaikadega, samuti rohevõrgustiku tuumala. Kurna ojaga seotud nahkhiirte Läbib (möödub) Männiku kõre ja elupaikadega. kivisisaliku püsielupaiga servast, ala on ka oluline nahkhiirte toitumisala. 1.6 Elupaikade killustumine Ristub 4 rohevõrgustiku koridori- Mitte-eelistatud variant, kuna pooli- (sh barjääriefektid) / ga, mis on sõraliste ja väike- tab alternatiiviga võrreldes Habitat fragmentation (incl imetajate liikumisteedeks, läbib suuremaid looduslikke elupaiku. Barrier effects) üht rohevõrgustiku tuumala, mis Ristub 2 rohevõrgustiku koridoriga, on ka sõraliste ja väike-imetajate kuid läbib 2 rohevõrgustiku tuumala elupaigaks ja liikumisalaks. (sh Männiku raba elupaigakomp- Mõlemad variandid ristuvad Vääna leks), mis on ka sõraliste ja väike- jõega ja Kurna ojaga seotud imetajate elupaigaks ja liikumisa- nahkhiirte ja poolveeliste loomade laks. ning väike-imetajate liikumiskoridoridega. 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Raudtee kaitsevöönd kulgeb läbi 1 Trassikoridoris 2 uuringupuurkaevu le / Impact to groundwater puurkaevu sanitaarkaitseala, ning 2 olmevee puurkaevu. Trass quality trassikoridoris lisaks veel 5 puur- kulgeb lõunapool keskmiselt kaits- kaevu. Trass kulgeb valdavalt tud põhjaveega alal, keskosas ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. põhja pool on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. 1.8 Mõju pinnavee kvaliteedi- Eelistatav alternatiiv. Mitte-eelistatav alternatiiv. le ja liikumisele / Impact to Ligikaudu kolmandik trassilõigu Ligikaudu pool lõigu pikkusest surface water quality and pikkusest sootasandikel, ületab sootasandikul, eelkõige Männiku mobility Vaela raba servad, kattuvust raba idaservas, kuid kattuvust mps- alternatiiviga võrreldes MPS-iga iga alternatiiviga võrreldes vähem. enam (intensiivsem maakasutus). Ristub 4 pinnaveekoguga, valdavalt Ristub 7 kohas pinnaveekoguga, on tegemist kanaliseeritud väike- sh 2 kohas Nellise kraaviga, val- veekogudega. Alternatiiviga davalt on tegemist kanaliseeritud võrreldes u 2 korda pikemalt (u 8 väikeveekogudega. km) Ülemiste järve ja Kurna oja valgalas. Trassi vahetus läheduses Raku järv, u 0,5 km kaugusel Rät- sepa järv, oluliselt lähemal väiksemad Männiku raba laukad.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Kõige kriitilisemas tsoonis (trassi- Kerge eelistus, kuna kõige kriitili- koridor) on mõjutatud eluhooneid semas tsoonis (trassikoridor) on rohkem, leevendavate meetmete mõjutatud eluhooneid vähem, vajadus on suur. Oluliselt enam leevendavad meetmed on mitmes läbitakse ka perspektiivseid ela- piirkonnas siiski vajalikud. Kohati mualasid. läbitakse ka perspektiivseid elamualasid. 2.3 Vibratsioon / Vibration Kõige kriitilisemas tsoonis (trassi- Eelistus, kuna kõige kriitilisemas koridor) on mõjutatud eluhooneid tsoonis (trassikoridor) on mõjutatud rohkem, lähimate eluhoonete eluhooneid vähem, lähimate elu- puhul tuleb tähelepanu pöörata hoonete puhul tuleb siiski ohutu vibratsioonitaseme tagami- tähelepanu pöörata ohutu vibrat- sele. sioonitaseme tagamisele. 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Õnnetuseohtu suurendavaid ob- Õnnetuseohtu suurendavaid objekte accidents jekte rohkem. vähem. Tagajärgede raskus: Tagajärgede raskus: I tsoonis elu- ja ühiskondlike ning I tsoonis elu- ja ühiskondlike ning kõrval- ja tootmishoonete arv kõrval- ja tootmishoonete arv suurem. Hoonete üldarv tsoonides väiksem. Hoonete üldarv tsoonides kokku väiksem, kuid eelistuse kokku suurem, kuid eelistuse ku- teise trassi suunas kujundab kõige jundab kõige ohtlikum, I tsoon. ohtlikum, I tsoon. Looduskaitsealasid ei läbi. Looduskaitsealasid ei läbi. Kaitsealuste üksikobjektide arv Kaitsealuste üksikobjektide arv väiksem. suurem. Kumulatiivsus: Kumulatiivsus: Ohtlikke ja suurohuga ettevõtteid Ohtlikke ja suurohuga ettevõtteid tsoonides ei asu. tsoonides ei asu. Trass ristub ühes kohas vooluvee- Trass ristub ühes kahes kohas koguga. vooluveekoguga. Trass möödub Männiku liivakarjää- rist, võimalik veereostuse oht õnnetuse korral. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Alternatiividest on 14A + 14F Alternatiividest on 14C eeldatavasti Local identity eeldatavasti enamate negatiivsete vähemate negatiivsete mõjudega. mõjudega. Trass läbib Kajamaa küla (ca 15 Trass läbib Kajamaa küla (ca 15 majapidamist; 1 majapidamine jääb majapidamist; 1 majapidamine teisele poole trassi), Uuesalu küla jääb teisele poole trassi), Sausti- territooriumil paiknevat kehtestatud nõmme küla (paarkümmend detailplaneeringuga ala, Assaku küla majapidamist, 4 majapidamist territooriumil paiknevaid kehtesta- jääb teisele poole trassi), Sausti tud detailplaneeringutega alasid, küla (paarkümmend majapida- Lehmja küla (ca 10 majapidamist; 1 mist), Vaela küla territooriumil tootmis- ja ärihoone jääb teisele paiknevaid kehtestatud detailpla- poole trassi; läbib detailplaneerin- neeringutega alasid, Uuesalu küla gut). Raudtee tekitab territooriumil paiknevat kehtesta- külastruktuurides füüsilise ja tajuta- tud detailplaneeringuga ala, va barjääri, mis halvendab külade Assaku aleviku territooriumil terviklikkust. paiknevat kehtestatud detailpla- Trass möödub Saustinõmme külast, neeringuga ala, Lehmja küla (ca Luige alevikust, Tammejärve külast 10 majapidamist; 1 tootmis- ja ja Kangru alevikust. Juhul, kui ärihoone jääb teisele poole trassi; kavandatav raudtee möödub asus- läbib detailplaneeringut). Raudtee tusest seda otseselt läbimata, on tekitab külastruktuurides füüsilise risk kohaliku identiteedi oluliseks ja tajutava barjääri, mis halven- muutuseks väiksem kui asustuse dab külade terviklikkust. läbimise korral. Trass möödub Luige alevikust, Vaela külast, Kangru alevikust, Kurna külast, Uuesalu külast, Assaku alevikust. Juhul, kui kavandatav raudtee möödub asustusest seda otseselt läbimata,

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 98 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

on risk kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõime Alternatiividest on 14A + 14F Alternatiividest on 14C eeldatavasti / eeldatavasti enamate negatiivsete vähemate negatiivsete mõjudega. Tolerance ability of the mõjudega. Trass läbib kahte küla ja kahe community Trass läbib nelja küla ja kolme asustusüksuse territooriumil paik- asustusüksuse territooriumil nevaid kehtestatud kehtestatud detailplaneeringutega detailplaneeringutega alasid: vasta- alasid: vastavalt Kajamaa küla, valt Kajamaa küla ja Lehmja küla; Saustinõmme küla, Sausti küla ja Uuesalu küla ja Assaku küla. Trass Lehmja küla; Vaela küla, Uuesalu võib seada ohtu kogukondade küla ja Assaku alevik. Trass võib taluvusvõime. seada ohtu kogukondade taluvus- võime. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, Alternatiividest on 14A + 14F Alternatiividest on 14C eeldatavasti barjäärid / Mobility possibi- eeldatavasti enamate negatiivsete vähemate negatiivsete mõjudega. lities, barriers mõjudega. Trass läbistab kahte küla ja kahe Trass läbistab nelja küla ja kolme asustusüksuse territooriumil paik- asustusüksuse territooriumil nevaid kehtestatud kehtestatud detailplaneeringutega detailplaneeringutega alasid. Liiku- alasid. mistrajektoorid piki teed pikenevad Liikumistrajektoorid piki teed Saustinõmme küla ca 10 majapida- pikenevad Saustinõmme küla paari mise jaoks kuni 3 km, juhul kui nad majapidamise jaoks kuni 400 m soovivad liikuda metsateed mööda lõuna suunas liikumisel. lääne suunas. Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid pikenevad pikenevad Vaela küla paari maja- ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu pidamise jaoks kuni ca 1,9 km, on kavandatud on eritasandilised juhul kui nad soovivad lääne risted. suunas liikumisel. Raudtee tekitab külastruktuurides Liikumistrajektoorid piki teed täiendava füüsilise ja tajutava võivad pikeneda kuni ca 2,6 km barjääri, katkestades ristisuunalised Uuesalu küla paarikümne majapi- liikumisvõimalused muus asukohas damise jaoks. kui kavandatud eritasandiliste Liikumistrajektoorid pikenevad ristete asukohas. ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu on kavandatud on eritasandilised risted. Raudtee tekitab külastruktuurides täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas.

5.2 Kohaliku rongiliikluse Trassialternatiivide vahel puudub Trassialternatiivide vahel puudub rakendamise võimalused erinevus. erinevus. raudtee vaba läbilaskevõime ulatuses / Possibilities of Eelistus trassialternatiivide vahel Eelistus trassialternatiivide vahel appication of railroad for local sõltub tehnilistest lahendustest. sõltub tehnilistest lahendustest. transport under the conditions of available capacity 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / Alternatiividest on 14A + 14F Alternatiividest on 14C eeldatavasti Buildings in the nearest eeldatavasti oluliselt enamate vähemate negatiivsete mõjudega. environment negatiivsete mõjudega. Trassi elluviimisel eeldatavasti Trassi elluviimisel eeldatavasti hooneid ei likvideerita. likvideeritakse 6 hoonet. Trassikoridoris (350m) paikneb 9 Trassikoridoris (350m) paikneb 19 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 7

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

elu- ja ühiskondlikku hoonet ning kõrval- või tootmishoonet. 19 kõrval- või tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 173 elu- ja ühiskondlikku paikneb 120 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 102 kõrval- või toot- hoonet ning 126 kõrval- või tootmishoonet. mishoonet. 6.2 Kinnistute väärtus – 1-kilomeetrilises koridoris, milles Trassialternatiivi elluviimisel jääks elamumaa / Value of land potentsiaalselt võib kaasneda oht potentsiaalsesse mõjualasse vähem plots – dwelling land elamumaa väärtuse languseks, elamumaad, mistõttu risk elamu- paikneb 94,9 ha elamumaad. maa vääruse languseks on väiksem.

1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 78,6 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute väärtus- muud Täiendavaate raudteejuurdepää- Täiendavaate raudteejuurdepääsude maa otstarbed / Value of land sude loomise võimalused sõltuvad loomise võimalused sõltuvad koha- plots – other land uses kohapealsetest võimalustest, pealsetest võimalustest, trassialternatiivide võrdluse etapis trassialternatiivide võrdluse etapis ei ole võimalik alternatiivide vahel ei ole võimalik alternatiivide vahel eelistust anda. eelistust anda. Alternatiivi 14C puhul jääb trassiko- Potentsiaalses mõjualas, kus maa ridori enam looduslike piirangutega väärtus võib tulenevalt raudtee alasid, millest võib tuleneda piiran- ligidusest suureneda, paikneb guid äri-tööstusalade arendamiseks. maa-alasid järgnevalt (hektarit): Ärimaa 2km 4,8 Potentsiaalses mõjualas, kus maa Tootmismaa 2km 20,0 väärtus võib tulenevalt raudtee ligidusest suureneda, paikneb Mäetööstusmaa 10km 798,7 maaalasid järgnevalt (hektarit): Turbatööstusmaa 10km 545,1 Ärimaa 2km 7,5 Ärimaa 10km 178,2 Tootmismaa 2km 34,8 Tootmismaa 10km 335,5 Mäetööstusmaa 10km 810,9 Turbatööstusmaa 10km 447,5 Ärimaa 10km 190,5 Tootmismaa 10km 366,3

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Trassialternatiivi elluviimisel jääks kasutus / Agricultural land elluviimisel jääks raudteerajatiste raudteerajatiste alla vähemal mää- use alla ja seega põllumajanduslikust ral põllumajanduslikku maad. kasutusest välja järgmises ulatuses maad (hektarit): Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust Haritav maa 37,3 kasutusest välja järgmises ulatuses PRIA 27,8 maad (hektarit): Boniteet 30-40 9,4 Haritav maa 25,1 Boniteet 40-50 37,5 PRIA 18,8 Boniteet 50-60 17,3 Boniteet 30-40 7,5 Boniteet 60-64 0,0

Boniteet 40-50 25,4 Boniteet 50-60 8,1 Boniteet 60-64 0,2

7.3 Põllumajandus-maade Trassialternatiivi 14A+14F elluvii- Trassialternatiivi 14C elluviimisel terviklikkus / Integrity of misel kaasneks enam olukordi, kus kaasneks vähem olukordi, kus agricultural land tükeldatakse ühe toetusetaotleja- tükeldatakse ühe toetusetaotlejaga ga seotud põllumajandusmaad. seotud põllumajandusmaad.

Raudteetrass tekitaks 14 juhul Raudteetrass tekitaks 7 juhul olu-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 100 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

olukorra, kus raudtee kulgeks läbi korra, kus raudtee kulgeks läbi ühe ühe toetusetaotlejaga seotud toetusetaotlejaga seotud põllumaa, põllumaa, tekitades lahustükid, tekitades lahustükid, mille harimine mille harimine võib põhjustada võib põhjustada lisakulutusi tükel- lisakulutusi tükeldamisest tingitu- damisest tingituna või osutuda na või osutuda majanduslikult majanduslikult mitteotstarbekaks. mitteotstarbekaks. Raudtee rajamine tekitaks 2 asuko- Raudtee rajamine tekitaks 2 has olukorra, kus olemasolevast asukohas olukorra, kus olemasole- põllumassiivist jääks nurk raudtee- vast põllumassiivist jääks nurk rajatiste alla ja muutuks seetõttu raudteerajatiste alla ja muutuks kasutamatuks. seetõttu kasutamatuks. Raudtee rajamine tekitaks 3 asuko- Raudtee rajamine tekitaks 2 has liikumisbarjääri asukohas liikumisbarjääri lahus- lahuspõllutükkide vahele. põllutükkide vahele. 7.4 Maa metsamajanduslik Alternatiivi elluviimisel jääks Raudtee rajamisel trassialternatiivi kasutus / Forestry – related kasutusest välja vähemal määral elluviimisel jääks raudteerajatiste land use metsamaad. alla ja seega kasutusest välja järg- mises ulatuses metsamaad Raudtee rajamisel trassialternatiivi (hektarit): elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega kasutusest välja Metsamaa 29,87 järgmises ulatuses metsamaad Riigimetsamaa 17,59 (hektarit): Erametsamaa 12,29

Metsamaa 18,87 Riigimetsamaa 10,11 Erametsamaa 8,76

7.5 Maavarad / Natural Saku turvas pl 3, 5, 7 (aR ja pR); Saku turvas pl 3, 5, 7 (aR ja pR); resources Sausti turvas pl 19 (pR); Vaela Tallinn-Saku liiv pl 73 (aR); Valdeku turvas pl 1-4 (aR) ja pl 6 (P); (Männiku) turvas pl 1-2 (aR) ja pl 3-4 (pR), pl 66 (aT). 7.7 Mõju kohalikule majan- Täiendavaate raudteejuurdepää- Täiendavaate raudteejuurdepääsude duskeskkonnale/ Impact to sude loomise võimalused sõltuvad loomise võimalused sõltuvad koha- local business environment kohapealsetest võimalustest, pealsetest võimalustest, trassialternatiivide võrdluse etapis trassialternatiivide võrdluse etapis ei ole võimalik alternatiivide vahel ei ole võimalik alternatiivide vahel eelistust anda. eelistust anda. 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Kultuurimälestisi trassile ei jää; Kultuurimälestisi trassile ei jää; National cultural heritage arheoloogiamälestis nr 18851 – arheoloogiamälestis nr 18851 – lohukivi – paikneb väljaspool lohukivi – paikneb väljaspool eelda- eeldatavat ehitustööde ala, kuid tavat ehitustööde ala, kuid kui kui mälestise piirkonnas kaasneb mälestise piirkonnas kaasneb siiski siiski vajadus pinnasetöödeks, on vajadus pinnasetöödeks, on vajali- vajalikud arheoloogilised väljakae- kud arheoloogilised väljakaevamised vamised eelnevalt. Eelistus eelnevalt. Eelistus trassivariantide trassivariantide vahel puudub. vahel puudub. 8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassile jääb kaks potentsiaalset Seni kaardistamata, kuid arheoloo- giapärand / Archaeology leiuala, mis vajavad inspekteeri- giliselt huvipakkuvaid alasid trassile mist ja võivad kaasa tuua ei jää. Kogu trassi ala vajab arheo- täiendavaid arheoloogilisi välja- loogilist inspektsiooni, kuivõrd kaevamisi. Kogu trassi ala vajab piirkond on muistiserohke. Esimene arheoloogilist inspektsiooni. Teine eelistus. eelistus. 8.3 Väärtuslik maastik ja Miljööväärtuslikud alad Kajamaa Miljööväärtuslik ala Kajamaa külas, miljöö / Valuable landscape külas, Sausti külas. Raudtee kus raudtee rajamine võib mõjutada and milieu rajamine võib mõjutada miljööala miljööala terviklikkust. Selge eelis- terviklikkust Kajamaa külas, tus trassivariantide vahel puudub. Sausti külas on mõju tervikule

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

eeldatavalt ebaoluline (trass möödub ala servast). Selge eelistus trassivariantide vahel puudub. 8.4 Muu kriitilise või tähele- Muu kriitilise või tähelepanu vaja- Muu kriitilise või tähelepanu vajava panu vajava iseloomuga va iseloomuga objekte trassile ei iseloomuga objekte trassile ei jää. kultuuripärand / Other cultu- jää. Eelistus trassivariantide vahel Eelistus trassivariantide vahel ral heritage of critical or puudub. puudub. sensitive nature 8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Visual aspects juurest. Mõlema variandiga kaas- juurest. Mõlema variandiga kaasneb neb eeldatavalt visuaalne häiring, eeldatavalt visuaalne häiring, mis- mistõttu eelistus puudub. tõttu eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava ise- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- loomuga kultuuripärand / vad/lõikuvad objektid: ilusad vad/lõikuvad objektid: ilus teelõik Other cultural heritage of less teelõigud Kangru-Kiili, Assaku-Jüri. Assaku-Jüri. Oluline erinevus trassi- sensitive nature Oluline erinevus trassivariantide variantide vahel puudub, mõnevõrra vahel puudub, mõnevõrra eelista- eelistatumaks võib lugeda 14C. tumaks võib lugeda 14C.

Kokkuvõte

Looduskeskkonna eelistus on selgelt alternatiiv 14A+14F. Variant 14C läbib Läbib Männiku raba, kui keskmise looduskaitseväärtusega soo, mõjutab oluliselt rohkem elupaiku ning on mitte-eelistatud alternatiiv ka pinnavee seisukohast.

Inimkeskkonna eelistus on selgelt alternatiiv 14C. Mitmete kriteeriumite puhul on tegemist väga nõrga eelistusega (nt õnnetuseoht, müra, vibratsioon), samuti on mitmete kriteeriumite puhul raske eelistust välja tuua (paljud kultuurikeskkonna kriteeriumid). Selgem eelistus trassialternatiivile 14C tuleb põllumajanduse kriteeriumitest ning kogukonna jätkusuutlikkuse kriteeriumitest. Tugev eelistus on see ka lähinaabruses asuvate ehitiste osas, mida toetab ka kriteerium elamualade väärtus.

KSH koondeelistus on 14C, mis on nõrk eelistus ja kujuneb mõnevõrra tugevamast eelistusest inimkeskkonna osas.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 14C.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 102 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Võrdlusgrupp 16.4 (14A+14I+14E+15B ja 14C+14G+15B) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 16.4 KESKONNAVALDKOND JA 14A+14I+14E+15B 14C+14G+15B MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 võrgustiku Mõjupiirkonnas Natura-alad puu- Mõjupiirkonnas Natura-alad puudu- alad / Natura 2000 sites duvad. vad (Männiku raba kuulub Natura vari-nimekirja alade hulka, kuid teadaolevalt selle baasil kaitseala ei kavandata). 1.4 Häiringud / Disturbance Teadaolevalt mõjupiirkonnas Teadaolevalt mõjupiirkonnas puu- (noise etc) puuduvad. duvad. 1.5 Elupaikade kadu / Habitat Eelistatud variant, alternatiiviga Mitte-eelistatud variant. Mõjutab loss võrreldes kulgeb oluliselt vähem otseselt ligi kaks korda enam loo- looduslikul maakattel, trassil ka duslikku maakatet. vähe kõrgemat looduslikku väär- Läbib Männiku raba, kui keskmise tust omavaid elupaiku. looduskaitseväärtusega märgala, idaserva ning ületab selle lõunaosas kõrge väärtusega väikese siirdesoo, siiski möödub piirkonna kõige väär- tuslikumatest madalsoodest. Männiku raba on mitmete kaitsealuste linnuliikide kui sõraliste elupaigaks, rohevõrgustiku tuumala. Läbib (möödub) Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga servast, ala on ka oluline nahkhiirte toitumisala. 1.6 Elupaikade killustumine Eelistatud variant. Mitte-eelistatud variant, kuna pooli- (sh barjääriefektid) / Habitat Läbib tuumala Männiku rabast tab looduslikke elupaiku ja fragmentation (incl Barrier lõunas, ristub 3 rohevõrgustiku tuumalasid. effects) koridoriga, mis on sõraliste ja Ristub 2 rohevõrgustiku koridoriga, väike-imetajate elupaigaks ja lisaks läbib 2 rohevõrgustiku tuuma- liikumisteeks, ristub Vääna jõe ja la (sh Männiku raba Ülemiste-Vaskjala kanaliga seotud elupaigakompleks), mis on ka nahkhiirte elupaikadega ning sõraliste ja väike-imetajate elupai- poolveeliste ja väikeimetajate gaks ja liikumisalaks ristub Vääna liikumisteedega. jõe ja Ülemiste-Vaskjala kanaliga seotud nahkhiirte elupaikadega ning poolveeliste ja väikeimetajate liikumisteedega. 1.7 Mõju põhjavee kvaliteedi- Raudtee kaitsevööndis asub 1 Raudtee kaitsevööndis asub 1 le / Impact to groundwater puurkaev, lisaks kulgeb kaitse- puurkaev, trassikoridoris 2 uuringu- quality vöönd läbi ühe puurkaevu puurkaevu ning 13 olmevee sanitaarkaitseala. Trassikoridoris puurkaevu. Trass kulgeb lõunapool lisaks veel 7 puurkaevu. Trass keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, kulgeb valdavalt nõrgalt kaitstud keskosas ja põhja pool on põhjavesi põhjaveega alal, trassi lõunapool- valdavalt nõrgalt kaitstud, esineb ses osas kohati keskmiselt kaitsmata põhjaveega alasid. kaitstud alal, põhjaosas aga esineb kaitsmata alasid. 1.8 Mõju pinnavee kvaliteedi- Eelistatav alternatiiv Mitte-eelistatav alternatiiv. le ja liikumisele / Impact to Alternatiiviga võrreldes lühemalt Ligikaudu pool lõigu pikkusest surface water quality and (u 6 km) sootasandikel eelkõige sootasandikul (u 10 km), eelkõige mobility lõigu algul, Vaela raba servades lõigu algul, Männiku raba idaservas kui Rae raba servas kui Rae raba idaosas.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Ristub 11 pinnaveekoguga, valda- Ristub 8 pinnaveekoguga, valdavalt valt on tegemist kanaliseeritud on tegemist kanaliseeritud väike- väikeveekogudega. Alternatiiviga veekogudega. Alternatiiviga võrreldes lühemalt (u 7,5 km) võrreldes pikemalt (u 11 km) Ülem- Ülemiste järve ja Kurna oja valga- iste järve ja Kurna oja valgalas. las, mõjutsoonis seisuveekogusid Trassi vahetus läheduses Raku järv, ei esine. u 0,5 km kaugusel Rätsepa järv, oluliselt lähemal väiksemad Männiku raba laukad. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Mõjutatud eluhooneid on oluliselt Selge eelistus, kuna mõjutatud enam, leevendavate meetmete eluhooneid vähem, leevendavad vajadus on suurem. Oluliselt enam meetmed on mitmes piirkonnas läbitakse ka perspektiivseid ela- siiski vajalikud. Kohati läbitakse ka mualasid. perspektiivseid elamualasid. 2.3 Vibratsioon / Vibration Kõige kriitilisemas tsoonis (trassi- Selge eelistus, kuna kõige kriitilise- koridor) on mõjutatud eluhooneid mas tsoonis (trassikoridor) on märgatavalt rohkem, lähimate mõjutatud eluhooneid vähem, eluhoonete puhul tuleb tähelepanu lähimate eluhoonete puhul tuleb pöörata ohutu vibratsioonitaseme siiski tähelepanu pöörata ohutu tagamisele. vibratsioonitaseme tagamisele. 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht / Risk of Õnnetuseohtu suurendavaid ob- Õnnetuseohtu suurendavaid objekte accidents jekte rohkem. vähem. Tagajärgede raskus: Tagajärgede raskus: I ja II tsoonis (suurema mõjuga I ja II tsoonis (suurema mõjuga piirkond) elu- ja ühiskondlike ning piirkond) elu- ja ühiskondlike ning kõrval- ja tootmishoonete sum- kõrval- ja tootmishoonete summaarne arv suurem. maarne arv väiksem. Looduskaitsealasid ei läbi. Looduskaitsealasid ei läbi. Kaitsealuste üksikobjektide arv Kaitsealuste üksikobjektide arv suurem. väiksem. Kumulatiivsus: Kumulatiivsus: 14I I tsoonis 2 ohtlikku ettevõtet Ohtlikke ja suurohuga ettevõtteid (ohualad 100 m). tsoonides ei asu. Trass ristub kahes kohas voolu- Trass ristub kahes kohas vooluvee- veekoguga. koguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik identiteet / Local Alternatiivid läbivad olemasolevaid Alternatiivid läbivad olemasolevaid identity ja detailplaneeringutega kavanda- ja detailplaneeringutega kavandatud tud elamupiirkondi võrreldaval elamupiirkondi võrreldaval määral. määral. 14C 14A+14I Trass läbib Kajamaa küla (ca 15 Trass läbib Kajamaa küla (ca 15 majapidamist; 1 majapidamine jääb majapidamist; 1 majapidamine teisele poole trassi), Uuesalu küla jääb teisele poole trassi), Sausti- territooriumil paiknevat kehtestatud nõmme küla (paarkümmend detailplaneeringuga ala, Assaku küla majapidamist, 4 majapidamist territooriumil paiknevaid kehtesta- jääb teisele poole trassi), Sausti tud detailplaneeringutega alasid, küla (paarkümmend majapida- Lehmja küla (ca 10 majapidamist; 1 mist), Vaela küla (paarkümmend tootmis- ja ärihoone jääb teisele majapidamist), Kurna küla (paar- poole trassi; läbib detailplaneerin- kümmend majapidamist, ca 3 gut). Raudtee tekitab majapidamist jääb teisele poole külastruktuurides füüsilise ja tajuta- trassi) ning Pildiküla küla (paar- va barjääri, mis halvendab külade kümmend majapidamist) ja Jüri terviklikkust. aleviku (mitusada majapidamist) Trass möödub Saustinõmme külast, moodustatud tervikut. Raudtee Luige alevikust, Tammejärve külast tekitab külastruktuurides füüsilise ja Kangru alevikust. Juhul, kui ja tajutava barjääri, mis halven- kavandatav raudtee möödub asus- dab külade terviklikkust. tusest seda otseselt läbimata, on Trass möödub Luige alevikust, risk kohaliku identiteedi oluliseks Mõisaküla külast, Lehmja külast, muutuseks väiksem kui asustuse

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 104 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Karla külast ja Rae külast. Juhul, läbimise korral. kui kavandatav raudtee möödub asustusest seda otseselt läbimata, 14G+15B on risk kohaliku identiteedi oluli- Trass läbib Lehmja küla detailpla- seks muutuseks väiksem kui neeringut, Rae küla (mitukümmend asustuse läbimise korral. majapidamist; läbib ka detailplaneeringut), Soodevahe küla (ca 10 14E+15B majapidamist) osaliselt olemasoleva Trass läbib Soodevahe küla (ca 15 raudtee ligikaudses asukohas, majapidamist) osaliselt olemasole- Veneküla küla (paarkümmend va raudtee ligikaudses asukohas ja majapidamist, ca 3 majapidamist Veneküla küla (paarkümmend jääb teisele poole trassi). Raudtee majapidamist, ca 3 majapidamist tekitab külastruktuurides füüsilise ja jääb teisele poole trassi). Raudtee tajutava barjääri, mis halvendab tekitab külastruktuurides füüsilise külade terviklikkust. ja tajutava barjääri, mis halven- Trass möödub Karla külast, Lagedi dab külade terviklikkust. alevikust ja Ülejõe külast. Juhul, kui Trass möödub Karla külast, Lagedi kavandatav raudtee möödub asus- alevikust ja Ülejõe külast. Juhul, tusest seda otseselt läbimata, on kui kavandatav raudtee möödub risk kohaliku identiteedi oluliseks asustusest seda otseselt läbimata, muutuseks väiksem kui asustuse on risk kohaliku identiteedi oluli- läbimise korral. seks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna taluvusvõime/ Alternatiivid läbivad olemasolevaid Alternatiivid läbivad olemasolevaid Tolerance ability of the ning kavandatavaid elamupiirkondi ning kavandatavaid elamupiirkondi community võrreldaval määral. võrreldaval määral. 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumisvõimalused, 14A+14I Trassialternatiiv toob realiseerumi- barjäärid / Mobility possibi- Raudteetrass läbistab kuut sel eeldatavasti kaasa vähem lities, barriers asutusüksust. liikumisteede pikenemist olemasole- Liikumistrajektoorid piki teed vate elanike jaoks. pikenevad Saustinõmme küla paari majapidamise jaoks kuni 400 m Liikumistrajektoorid piki teed pike- lõuna suunas liikumisel. nevad Rae küla paari majapidamise Liikumistrajektoorid pikenevad jaoks kuni 1 km, juhul kui nad Sausti küla paari majapidamise ja soovivad liikuda metsateed mööda Vaela küla kahe majapidamise ida suunas. jaoks ca 2 km, juhul kui neil on Liikumistrajektoorid piki teed pike- soov põhja suunas liikuda. nevad Soodevahe küla ca 2 Liikumistrajektoorid pikenevad majapidamise jaoks kuni 500 m, Vaela küla kolme majapidamise juhul kui neil on soov lõuna suunas jaoks ca 2,6 km, juhul kui neil on liikuda. soov põhja suunas liikuda. Liikumistrajektoorid pikenevad Liikumistrajektoorid pikenevad ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu Kurna küla ühe majapidamise on kavandatud on eritasandilised jaoks ca 1 km võrra. risted. Liikumistrajektoorid pikenevad Raudtee tekitab külastruktuurides Karla küla kahe majapidamise täiendava füüsilise ja tajutava jaoks ca 100 m võrra. barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste 14E+15B ristete asukohas. Raudteetrass läbistab kaht küla.

Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad Soodevahe küla ca 2 majapidamise jaoks kuni 500 m, juhul kui neil on soov lõuna suunas liikuda. Liikumistrajektoorid pikenevad ümbersõitude tõttu teedeni, kuhu on kavandatud on eritasandilised

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

risted. Raudtee tekitab külastruktuurides täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas.

5.2 Kohaliku rongiliikluse Trassialternatiivid paiknevad Trassialternatiivid paiknevad Tallin- rakendamise võimalused Tallinna lähitagamaal, kus asus- na lähitagamaal, kus asustustihedus raudtee vaba läbilaskevõime tustihedus on võrdlemisi kõrge. on võrdlemisi kõrge. Kohaliku reisi- ulatuses / Possibilities of Kohaliku reisirongipeatuste raja- rongipeatuste rajamine sõltub appication of railroad for local mine sõltub järgnevatest järgnevatest maakasutusotsustest transport under the con- maakasutusotsustest ning koha- ning kohapealsetest tehnilistest ditions of available capacity pealsetest tehnilistest tingimustest. tingimustest. 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised lähinaabruses / 14A+14I Alternatiivi elluviimisel on väiksem Buildings in the nearest Trassi elluviimisel eeldatavasti eeldatavalt likvideeritavate hoonete environment likvideeritakse 6 hoonet. ning potentsiaalsesse mõjuvööndis- Trassikoridoris (350m) paikneb 39 se jäävate hoonete arv elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 56 kõrval- või tootmishoonet. 14C Ühekilomeetrises trassikoridoris Trassi elluviimisel eeldatavasti paikneb 278 elu- ja ühiskondlikku hooneid ei likvideerita. hoonet ning 305 kõrval- või toot- Trassikoridoris (350m) paikneb 9 mishoonet. elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 7 kõrval- või tootmishoonet. 14E+15B Ühekilomeetrises trassikoridoris Trassi elluviimisel eeldatavasti paikneb 173 elu- ja ühiskondlikku likvideeritakse 5 hoonet. hoonet ning 102 kõrval- või toot- Trassikoridoris (350m) paikneb 19 mishoonet. elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 98 kõrval- või tootmishoonet. 14G Ühekilomeetrises trassikoridoris Trassi elluviimisel eeldatavasti paikneb 81 elu- ja ühiskondlikku hooneid ei likvideerita. hoonet ning 521 kõrval- või toot- Trassikoridoris (350m) paikneb 7 mishoonet. elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 74 kõrval- või tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 45 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 397 kõrval- või tootmishoonet.

15B Trassi elluviimisel eeldatavasti likvideeritakse 3 hoonet. Trassikoridoris (350m) paikneb 15 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 32 kõrval- või tootmishoonet. Ühekilomeetrises trassikoridoris paikneb 61 elu- ja ühiskondlikku hoonet ning 173 kõrval- või tootmishoonet.

6.2 Kinnistute väärtus – Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole elamumaa / Value of land eelistust võimalik välja tuua eelistust võimalik välja tuua plots – dwelling land 1-kilomeetrilises koridoris, milles 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, elamumaa väärtuse languseks, paikneb 160,95 ha elamumaad. paikneb 148,01 ha elamumaad.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 106 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

6.3 Kinnistute väärtus- muud Trassialternatiivide vahel ei ole Trassialternatiivide vahel ei ole maa otstarbed / Value of land eelistust võimalik välja tuua. eelistust võimalik välja tuua. Alter- plots – other land uses Alternatiivid paiknevad Tallinna natiivid paiknevad Tallinna lähitagamaal, kus olemasolevate lähitagamaal, kus olemasolevate ja ja kavandatud äri- kavandatud äri-tootmispiirkondade tootmispiirkondade liitumise liitumise võimalus sõltub eelkõige võimalus sõltub eelkõige koha- kohapealsetest tehnilistest küsimus- pealsetest tehnilistest test. küsimustest. 7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllumajanduslik Raudtee rajamisel trassialternatiivi Trassialternatiivi elluviimisel jääks kasutus / Agricultural land elluviimisel jääks raudteerajatiste raudteerajatiste alla vähemal mää- use alla ja seega põllumajanduslikust ral põllumajanduslikku maad kasutusest välja järgmises ulatuses maad (hektarit): Raudtee rajamisel trassialternatiivi elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega põllumajanduslikust Haritav maa 69,70 kasutusest välja järgmises ulatuses PRIA 47,60 maad (hektarit): Boniteet 30-40 7,20 Boniteet 40-50 85,50 Haritav maa 44,19 Boniteet 50-60 24,20 PRIA 29,93 Boniteet 60-64 0,00 Boniteet 30-40 10,04

Boniteet 40-50 61,32 Boniteet 50-60 19,05 Boniteet 60-64 0,18

7.3 Põllumajandus-maade Trassialternatiivi elluviimisel Trassialternatiivi elluviimisel kaas- terviklikkus / Integrity of kaasneks rohkem olukordi, kus neks vähem olukordi, kus agricultural land tükeldatakse ühe toetusetaotleja- tükeldatakse ühe toetusetaotlejaga ga seotud põllumajandusmaad. seotud põllumajandusmaad. 7.4 Maa metsamajanduslik Alternatiivi elluviimisel jääks Raudtee rajamisel trassialternatiivi kasutus / Forestry – related raudteerajatiste alla vähemal elluviimisel jääks raudteerajatiste land use määral metsamaad alla ja seega kasutusest välja järg- mises ulatuses metsamaad Raudtee rajamisel trassialternatiivi (hektarit): elluviimisel jääks raudteerajatiste alla ja seega kasutusest välja Metsamaa 41,17 järgmises ulatuses metsamaad Riigimetsamaa 28,05 (hektarit): Erametsamaa 13,11

Metsamaa 28,43 Riigimetsamaa 12,33 Erametsamaa 16,09

7.5 Maavarad / Natural Saku turvas pl 3, 5, 7 (aR ja pR) Saku turvas pl 3, 5, 7 (aR ja pR); resources Tallinn-Saku liiv pl 73 (aR); Valdeku (Männiku) turvas pl 1-2 (aR) ja pl 3-4 (pR), pl 66 (aT). 7.7 Mõju kohalikule majan- Täiendavaate raudteejuurdepää- Täiendavaate raudteejuurdepääsude duskeskkonnale/ Impact to sude loomise võimalused sõltuvad loomise võimalused sõltuvad koha- local business environment kohapealsetest võimalustest, pealsetest võimalustest, trassialternatiivide võrdluse etapis trassialternatiivide võrdluse etapis ei ole võimalik alternatiivide vahel ei ole võimalik alternatiivide vahel eelistust anda. eelistust anda.

8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimälestised / Arheoloogiamälestised nr 17975 ja Kultuurimälestisi trassile ei jää; National cultural heritage nr 18785 – asulakohad, jäävad arheoloogiamälestis nr 18851 – nurkapidi eeldatavasse ehitusalas- lohukivi – paikneb väljaspool eelda- se (sh võib asulakoha tegelik tavat ehitustööde ala, kuid kui ulatus olla ka suurem), vajalikud mälestise piirkonnas kaasneb siiski

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

on arheoloogilised väljakaevami- vajadus pinnasetöödeks, on vajali- sed. kud arheoloogilised väljakaevamised Arheoloogiamälestis nr 18774 – eelnevalt. asulakoht, jääb eeldatavast ehitu- Esimene eelistus. salast eemale, kuid mälestise tegelik ulatus võib osutuda märgi- tust suuremaks. Arheoloogiamälestis nr 18786 – asulakoht „Terikualune“, jääb otse trassile, vajalikud on arheoloogilised väljakaevamised. Väljakaevamised asulakohtadel, eelkõige 18786, võivad osutuda väga suuremahuliseks. Teine eelistus. 8.2 Kaardistamata arheoloo- Trassile jääb neli potentsiaalset Seni kaardistamata, kuid arheoloo- giapärand / Archaeology leiuala, mis vajavad inspekteeri- giliselt huvipakkuvaid alasid trassile mist ja võivad kaasa tuua ei jää. Valdav osa trassi alast vajab täiendavaid arheoloogilisi välja- arheoloogilist inspektsiooni, kuivõrd kaevamisi. Kurna mõisa männikus piirkond on muistiserohke. Esimene asuv pärimuslik paik „Taaramäe- eelistus. tagune“ jääb eeldatavast ehitustööde alast välja ja seega eeldatavalt puutumata. Kogu trassi ala on muistiserohke ja vajab inspektsiooni. Teine eelistus. 8.3 Väärtuslik maastik ja Miljööväärtuslikud alad Kajamaa Miljööväärtuslik ala Kajamaa külas, miljöö / Valuable landscape külas, Sausti külas, Jüri alevikus, kus raudtee rajamine võib mõjutada and milieu Veneküla külas. Raudtee rajamine miljööala terviklikkust. Miljööväär- võib mõjutada miljööala tervik- tuslikud alad Jüri alevikus ja likkust Kajamaa külas; Sausti Veneküla külas. Trass möödub alade külas, Jüri alevikus ja Veneküla servast piki olemasolevat taristuko- külas on mõju tervikule eeldata- ridori, miljööalade terviklikkust valt ebaoluline, kuivõrd trass kahjustamata. Olulist erinevust riivab alade serva. Olulist erine- trassivariantide vahel ei ole, kuigi- vust trassivariantide vahel ei ole, võrd soodsamaks saab ehk lugeda kuigivõrd soodsamaks saab ehk 14C14G15B; esimene eelistus. lugeda 14C14G15B; teine eelistus. 8.4 Muu kriitilise või tähele- Muu kriitilise või tähelepanu vaja- Muu kriitilise või tähelepanu vajava panu vajava iseloomuga va iseloomuga kultuuripärandit iseloomuga objekte trassile ei jää. kultuuripärand / Other cultu- trassile ei jää. Eelistus trassiva- Eelistus trassivariantide vahel ral heritage of critical or riantide vahel puudub. puudub. sensitive nature 8.5 Visuaalsed aspektid / Mõjutatakse vaateid eluhoonete Mõjutatakse vaateid eluhoonete Visual aspects juurest. Kõigi variantidega kaas- juurest. Mõlema variandiga kaasneb neb eeldatavalt visuaalne häiring, eeldatavalt visuaalne häiring, mis- mistõttu eelistus puudub. tõttu eelistus puudub. 8.6 Muu leevendatava ise- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- Raudtee kaitsevööndi alaga kattu- loomuga kultuuripärand / vad/lõikuvad objektid: maastiku vad/lõikuvad objektid: ilus teelõik Other cultural heritage of less väärtstruktuurid Vaela ja Kurna Assaku-Jüri, turbavõtukoht (PK sensitive nature külade piiril, ilusad teelõigud objekt) ulatusega 100 m, täpne Kangru-Kiili, Assaku-Jüri, turbavõ- paiknemine ei ole teada, võib osali- tukoht (PK objekt) ulatusega 100 selt jääda ka raudtee kaitsevööndi m, täpne paiknemine ei ole teada, alale. Esimene eelistus. võib osaliselt jääda ka raudtee kaitsevööndi alale. Teine eelistus.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 108 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistus on alternatiiv 14A+14I+14E+15B, mis väldib Männiku raba. Mitte-eelistatud variant 14C+14G+15B läbib Männiku raba idaserva ja killustab rohkem elupaiku.

Inimkeskkonna koondeelistus on 14C+14G+15B, millele on selge toetus keskkonnatervise ja õnnetuseohu kriteeriumites, samuti kultuuriväärtuste osas, samuti lähedalasuvate ehitiste ning põllumajandusega seonduvate kriteeriumite osas.

KSH koondeelistus on 14C+14G+15B, kuna inimkeskkonna kirteeriumite lõikes on eelistus selgem ning tugevam. antud alternatiivil.

Planeeringu koondeelistus antud võrdlusgrupis on 14C+14G+15B.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlusgrupp 17 (12A-I+12A-II+11B-II, 9A-I+9A-II+10A-I+10B-I+10B-II+10C+11A(11C), 9A-I+9A- II+10E-I+10E-II+10E-III+11A(11C) ja 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III+11A(11C) ning 12A-I+12A- II+14C+14G+11A-II+15B+11B-II) koondtabel

LÕIK / SECTION Võrdlusgrupp 9A-I+9A-II+10E-I+10 9A-I+13B-I+13C+13B 12A-I+ 12A- 17 12A-I + 12A-II + 9A-I + 9A-II + 10A-I + II+14C+14G+11A- 10B-I + 10B-II + 10C E-II+10E-III+11A- -III+10E-III+11A- KESKONNAVAL 12A-III+11B-II II+15B+11B-II DKOND JA +11A-I+11A-II + 11C I+11A-II11C I+11A-II+11C

MÕJU / ASPECT OF ENVIRONMENT AND IMPACT 1. LOODUSKESKKOND / NATURAL ENVIRONMENT 1.2 Natura 2000 Eelistatuim variant Mitte-eelistatud variant Mitte-eelistatud variant Eelistatuim idapoolne variant Eelistatuim variant (sisuliselt võrgustiku alad / (sisuliselt sama nn Rabivere Loodusala (kirde- Rabivere Loodusala (kirdenurk) Rabivere Loodusala u 0,1 km sama 12-ndate trassiga). Natura 2000 sites ringteetrassiga). nurk) vahetult trassi vahetult trassi läheduses läänes – otsene mõju puudub, Rabivere Loodusala (kirde- Rabivere Loodusala läheduses (elupaigad siiski u (elupaigad siiski u 0,1 km võimalikku veerežiimiga seon- nurk) vahetult trassi läheduses (kirdenurk) vahetult 0,1 km kaugusel) – otsene kaugusel) – otsene mõju duvat mõju hoiab (lisaks (elupaigad siiski u 0,1 km trassi läheduses (elu- mõju puudub, võimalikku puudub, võimalikku veerežii- tehniliste lahendustele) ära kaugusel) – otsene mõju paigad siiski u 0,1 km veerežiimiga seonduvat miga seonduvat negatiivset trassi ja raba vahel kulgev puudub, võimalikku veerežii- kaugusel) – otsene negatiivset mõju hoiab mõju hoiab (tehniliste lahen- peakraav miga seonduvat negatiivset mõju puudub, võima- (tehniliste lahendustele) ära dustele) ära trassi ja raba Mahtra Loodusala – põhjaserv mõju hoiab (lisaks tehniliste likku veerežiimiga trassi ja raba vahel kulgev vahel kulgev peakraav valdavalt min u 0,15 km, ühes lahendustele) ära trassi ja seonduvat negatiivset peakraav Läbib kavandatava Nabala kohas min 0,05 km, kaitstavad raba vahel kulgev peakraav mõju hoiab (lisaks Trass läbib kavandatava looduskaitseala (ja eeldatava elupaigad oluliselt kaugemal. (teistega võrreldes kulgeb tehniliste lahendustele) Nabala looduskaitseala (ja loodusala) ning nende Natura- Otsene mõju puudub, võima- loodusala servaga võrreldes ka ära trassi ja raba vahel eeldatava loodusala) Natura- elupaiku (juhul kui antud trass likku veerežiimiga seonduvat soodsamalt) kulgev peakraav (teis- elupaiku (juhul kui antud osutub lõplikult valituks, tuleb negatiivset mõju hoiab (lisaks Kurtna-Vilivere Loodusala u tega võrreldes kulgeb trass osutub lõplikult vali- koostöös ala kaitsekorraldaja- tehniliste lahendustele) ära 0,3 km idas ning 0,9 km loodusala servaga tuks, tuleb koostöös ala tega leida Nabala alal olemasolev kraavitus (sh läänes, otsene ja kaudne mõju võrreldes ka soodsa- kaitsekorraldajatega leida sobivaim trassikoridor). Tuge- Angerja oja ülemjooks). sisuliselt puudub (lähima ala malt) Nabala alal sobivaim trassi- vat mitte-eelistust ei saa ja trassi vahel paikneb asus- Kurtna-Vilivere Loodu- koridor). Tugevat mitte- hetkel anda, kuna looduskait- tus) sala u 0,3 km idas ning eelistust ei saa hetkel anda, seala Pirita loodusala u 0,6 km 0,9 km läänes, otsene kuna looduskaitseala loo- loomisdokumentatsioonis ei sillast allavoolu. ja kaudne mõju sisuli- misdokumentatsioonis ei ole ole üheselt loodusala laienda- selt puudub (lähima ala üheselt loodusala laiendamist mist käsitletud. ja trassi vahel paikneb käsitletud. asustus)

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 110 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Pirita Loodusala u 0,6 km sillast allavoolu. 1.4 Häiringud / Häiringutundlikke liikide Väike-konnakotka pesa u Väike-konnakotka pesa u 0,15 Lähimateks objektideks – 2 Häiringutundlikke liikide elu- Disturbance elupaiku trassi lähedu- 0,15 km trassist, 3 pesa km trassist, teine pesa u 0,7 väike-konnakotka pesa u 0,3 paiku trassi läheduses (noise etc) ses teadaolevalt ei ole. 0,45-0,6 km kaugusel. km trassist. km trassist, kolmas u 0,5 km teadaolevalt ei ole. trassist. 1.5 Elupaikade Parim valik Ebasoovitavaim valik Ebasoovitav valik Idapoolsetest variantidest Trassialternatiivi otsene mõju kadu / Habitat Trass kulgeb sisuliselt Läbib Nabala elupaigakomp- Läbib Nabala elupaigakomp- parim valik. looduslikule maakattele on loss piki olemasolevat leksi, sh kaitseala leksi, sh ala kaitseväärtusteks Kõik idapoolsed variandid suurem kui olemasoleval raudteed, mistõttu kaitseväärtusteks määratud määratavad elupaigad (juhul mõjutavad sisuliselt samas raudteetrassil, kuid mõnevõrra otsene mõju loodusliku- elupaiku (juhul kui antud kui antud trass osutub lõpli- osakaalus (u 195-200 ha) väiksem kui idapoolsetel le maakattele on trass osutub lõplikult vali- kult valituks, tuleb koostöös looduslikku maakatet. trassidel (u 180 ha). Suurel väikseim (u 140ha), tuks, tuleb koostöös ala ala kaitsekorraldajatega leida Olemasoleva info valguses jaol kulgeb olemasolevas kuid siiski paikneb kaitsekorraldajatega leida Nabala alal sobivaim trassiko- trassile või trassilähistele raudteekoridoris, kus mõjud trassi naabruses mit- Nabala alal sobivaim trassi- ridor). olulisi kõrge väärtusega elu- looduskeskkonnale väiksemad, meid looduslikult koridor) Nabalast lõuna- ja põhjapool paiku ei jää (märkimist olulisimaks piirkonnaks on väärtuslikke elupaiku: Nabalast põhjapool lõikab olulisi elupaiku ei läbi (va. väärivad kahepaiksete kude- Männiku raba, kui keskmise eelkõige metsaservade trass läbi Limu järvest läände kahepaiksete kudeveekogud veekogud mõningatel looduskaitseväärtusega mär- ja veekogudega (Keila jääva kõrge loodusliku väär- mõningatel trassilähedale trassilähedale jäävates tiikides gala (osaliselt Natura-variala, ja Vääna jõed, Tam- tusega elupaigakompleksi jäävates tiikides, Kangla ja mõningad veekogudega mida ei kavandata kaitse alla memäe karjäär, (sh Limu hoiuala ning Limu (Aruküla) soo serv (Natura- seotud nahkhiirte elupaigad (n võtta), idaserva läbimine, Männiku ja Ülemiste Natura-variala, mida ei variala, mida ei kavandata Maardu karjääriveekogudel, piirkonna kõige väärtusliku- järv) seotud nahkhiirte kavandata kaitse alla võtta), kaitse alla võtta) ning mõnin- Pirita ja Jägala-Pirita kanalil), maid madalsoid trass otseselt elupaigad, kaitstavate mis on mitmete kaitsealuste gad veekogudega seotud samuti mõjutab väiksemaid ei läbi. Männiku raba on mit- taime- ja linnuliikidega liikide leiukohaks ja loomade nahkhiirte elupaigad (n Maar- soo-elupaiku Aruvalla ja Pika- mete kaitsealuste linnuliikide seotud elupaigakomp- elupaigaks. Lõigu põhjaosas du karjääriveekogudel, Pirita veski soo läheduses ning kui sõraliste elupaigaks, rohe- leks Männiku karjääri läbib III kat linnuliigi elupai- ja Jägala-Pirita kanalil). kulgeb piki Kangla (Aruküla) võrgustiku tuumala. piirkonnas, I kaitseka- gaks oleva rohuala serva. soo serva (Natura-variala, Läbib (möödub) Männiku kõre tegooria liigi kõre ja kivisisaliku püsielupaiga Lisaks, nagu teisedki ida- mida ei kavandata kaitse alla elupaigad. Idapool poolsed ristub veekogudega võtta). servast, ala on ka oluline Tallinna konfliktkohti seonduvate nahkhiirte elu- nahkhiirte toitumisala. Lisaks sisuliselt pole. Valdavalt paikadega, samuti teatavate väärivad märkimist mõningad on tegemist olemasole- kahepaiksete veekogudega veekogudega seotud nahkhiir- va trassi äärsete te ja kahepaiksete elupaigad elupaikadega, millele avalduv mõju on inim- tegevuse poolt mõjutamata loodus- maastikus kulgeva trassiga võrreldes vähene. Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

1.6 Elupaikade Eelistatud variant, kuna Killustab Nabala piirkonna Killustab Nabala piirkonna Läbib rohetuumalasid Aruvalla Suures osas kulgeb piki ole- killustumine (sh trass kulgeb piki ole- elupaigakompleksi, killustab elupaigakompleksi ning ja Suursoo külade piirkonda- masolevat koridori, mille piires barjääriefektid) / masolevat koridori, Limu raba-äärse elupaiga. lõikub 3 suurimetajate le- des, lõikub 7 suurimetajate loomade liikumisteed on ka Habitat fragmen- mistõttu loomade Ristub 3 suurimetajate vikualaga, 3 liikumiskoridoriga liikumiskoridoriga (sh ristumi- võrdlemisi konkreetsed, kuid tation (incl liikumisteed on ka levikuala, 4 suurimetajate (neist 1 trassil 11C, mida ei ne Pirita jõe koridoriga ning Männiku piirkonnas läbib Barrier effects) võrdlemisi konkreetsed liikumiskoridori (neist 1 Pirita tarastata) ning ühe sõraliste ristumine trassil 11C, mida ei Männiku raba elupaigakomp- – ristub 4 suurte imeta- jõe koridoris ja 1 trassil 11C, liikumiskoridoriga. tarastata), lisaks üks ristumine leksi ja selleäärseid jate/suurte sõraliste mida ei tarastata) ning Normaalse lahenduse puhul on sõraliste liikumiskoridoriga väiksemaid rohetuumalasid- liikumiskoridoriga. sõraliste levikualaga. Nor- vee-elupaigaga seotud killus- Normaalse lahenduse puhul on koridore. Trass ristub 4 suurte Killustab Männiku maalse lahenduse puhul on tatus Pirita jõe vee-elupaigaga seotud killus- imetajate/ sõraliste liikumisko- piirkonnas kõre elupai- vee-elupaigaga seotud alamjooksudega ristumisel tatus Pirita jõe ridoriga ja 2 liikumisala- ku, vajalik spetsiaalsed killustatus Pirita jõe alam- minimaalne. alamjooksudega ristumisel elupaigaga. läbipääsud. Normaalse jooksudega ristumisel minimaalne. Normaalse lahenduse puhul on lahenduse puhul on minimaalne. vee-elupaigaga seotud killus- vee-elupaigaga seotud tatus Pirita jõe killustatus Pirita jõe alamjooksudega ristumisel alamjooksudega ristu- minimaalne misel minimaalne 1.7 Mõju põhja- Raudtee kaitsevöönd Raudtee kaitsevöönd kulgeb Raudtee kaitsevöönd kulgeb Raudtee kaitsevöönd kulgeb Raudtee kaitsevööndis asub 3 vee kvaliteedile / kulgeb läbi 25 puur- läbi 3 puurkaevu sanitaar- läbi 2 puurkaevu sanitaarkait- läbi 5 puurkaevu sanitaarkait- puurkaevu, samuti kulgeb Impact to kaevu kaitseala, trassikoridoris on seala, trassikoridori jääb veel seala, kaitsevööndisse jääb 2 kaitsevöönd läbi 12 puurkaevu groundwater sanitaarkaitseala, lisaks veel 7 puurkaevu. Trass 2 puurkaevu. Trass kulgeb uuringupuurkaevu. Trassikori- sanitaarkaitseala. Trassikori- quality veel jääb kaitsevöön- kulgeb valdavalt nõrgalt valdavalt nõrgalt kaitstud doris lisaks 4 puurkaevu ja 1 doris lisaks 29 puurkaevu. disse 2 kaitstud põhjaveega alal, põhjaveega alal, keskosas uuringupuurkaev. Põhjavesi on Trass kulgeb lõunapool kesk- uuringupuurkaevu. keskosas (Pirita jõe mattu- (Pirita jõe mattunud ürgoru enamusel trassi alal nõrgalt miselt kaitstud põhjaveega Trassikoridoris asub nud ürgoru piirkonnas) piirkonnas) ja põhjaosas kaitstud. Trassilõigu kesk- ja alal, keskosas ja põhja pool on lisaks 11 puurkaevu keskmiselt kaitstud põhja- keskmiselt kaitstud põhjavee- põhjaosas, Pirita jõe mattunud põhjavesi valdavalt nõrgalt ning 2 uuringupuurkae- veega alal, esineb kaitsmata ga alal, esineb kaitsmata ürgoru piirkonnas, on põhja- kaitstud, esineb kaitsmata vu. Trassi lõunapoolses põhjaveega lõike. Endiste põhjaveega lõike. Endiste vesi suhteliselt kaitstud, põhjaveega alasid. osas on põhjavesi fosforiidikarjääride alal on fosforiidikarjääride alal on endiste fosforiidikarjääride alal enamasti kaitsmata või põhjavesi kaitsmata ja klin- põhjavesi kaitsmata ja klindie- on põhjavesi kaitsmata ja nõrgalt kaitstud, kes- diesisel alal kaitstud. sisel alal kaitstud. klindiesisel alal kaitstud. kosas enamasti keskmiselt kaitstud ja põhjapoolses osas samuti enamasti kaitsmata või nõrgalt kaitstud. 1.8 Mõju pinna- Tugevalt mitte- Idapoolsetest parim variant, Eelkõige lõigu põhjaosa kulgeb Eelkõige lõigu põhjaosa kulgeb Mitte-eelistatud variant, kuna vee kvaliteedile eelistatud variant. kuid kulgeb nendega võrrel- märgadel aladel, sootasandikel märgadel aladel, sootasandikel trassialternatiiv kulgeb u 11 ja liikumisele / Läbib Ülemiste pinna- des enim Tallinna kokku u 23 km (eelkõige kokku u 24 km (eelkõige km pikkuses lõigus Ülemiste Impact to surface veehaarde pinnaveehaarde valgalas. Pikaveski, Kaeraniidi, Kangla Kaeraniidi, Kangla (Aruküla) järve valgalal (Kurna oja ja water quality and sanitaarkaitseala, Teiste idapoolsete varianti- (Aruküla) soo servad), kuid soo servad), kuid mitte mär- Vaskjala-Ülemiste kanali

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 112 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid mobility olemasoleva asustuse dega võrreldes kulgeb suhte- mitte märkimisväärset loodus- kimisväärset looduslikku valgalal). ja infrastruktuuride liselt kuivemail aladel – likku väärtust omavad väärtust omavad märgalad. Alternatiiv kulgeb suhteliselt tõttu nihutamine sisuli- vähem sootasandikke (kokku märgalad. Ristub 22 pinnaveekoguga, vähe sootasandikel (u 11 km, selt võimatu. u 15 km) ja kattuvust maa- Ristub 17 vooluveekoguga, millest looduslikku tähtust eelkõige Sakust idas, Männiku Muus osas variant parandus-süsteemidega. mis on valdavalt kanaliseeri- omavad eelkõige Pirita (eriti rabas, Rae raba servas), ristub sobiks – kulgeb valda- Ristub 18 kohas vooluveeko- tud, looduslikku tähtsust selle alamjooks) ja Keila, 14 vooluveekoguga, neist valt kuivadel aladel – guga, valdavalt omavad eelkõige Keila ja Pirita tähelepanu tuleb pöörata olulisemad ja looduslikult sootasandikke läbiks kanaliseeritud väikeveeko- (ületuse piirkonnas säilitamist ebasoodsalt piki trassi kulge- väärtuslikumad Keila (ristu- alla 5 km pikkuselt gud, va. Keila ja Pirita vajavad vanajõesängid, erilist vale Leivajõele. Trassilõik 11C mispiirkonnas vanajõed), (peamiselt Sakust (ületuse piirkonnas säilita- tähtsust väärib selle alam- ületab Maardu karjäärijärvi Vääna (olulisem pigem alla- idas), ristub 8 voolu- mist vajavad vanajõesängid, jooks), keskosa kulgeb (vajalik osaliselt veekogude voolu) ja Pirita, teised veekoguga, neist erilist tähtsust väärib selle ebasoovitavalt piki Leivajõge. ümbermuutmine). kanaliseeritud väikeveekogud. olulisemad ja loodusli- alamjooks). Tähelepanu Trassilõik 11C ületab Maardu Tallinna pinnaveehaarde Negatiivsest aspektist läbib kult väärtuslikumad vajavad Pirita jõe ületused ja karjäärijärvi (vajalik osaliselt valgala (15 km pikkuses Männiku raba serva, vahetus Keila (ristumispiirkon- sealsed vanajõed. veekogude ümbermuutmine). lõigus), ei jää Kurna oja ega läheduses raba laukad, Rätse- nas vanajõed), Vääna Trassilõik 11C ületab Maardu Tallinna pinnaveehaarde Vaskjala-Ülemiste kanali pa järv u 0,5 km kaugusel (olulisem pigem alla- karjäärijärvi (vajalik osaliselt valgala (u 16 km pikkusel valgalasse. trassist, Raku järv trassi voolu) ja Pirita, teised veekogude ümbermuutmi- lõigul kulgeb valgalal), ei jää vahetus läheduses. kanaliseeritud väike- ne). Lõik kulgeb pikalt Kurna oja ega Vaskjala- veekogud. Tallinna pinnaveehaarde Ülemiste kanali valgalasse. valgalal (u 21 km), ei jää Kurna oja ega Vaskjala- Ülemiste kanali valgalasse. 2. KESKKONNATERVIS / ENVIRONMENTAL HEALTH 2.1 Müra / Noise Selge mitte-eelistus, Mõjutatud hoonete arv on Mõjutatud hoonete arv on Mõjutatud hoonete arv on Selge mitte-eelistus, mõjuta- mõjutatud eluhooneid samaväärne variantidega 3 samaväärne variantidega 2 ja samaväärne variantidega 2 ja tud eluhooneid on on märkimisväärselt ja 4, leevendavate meetmete 4, leevendavate meetmete 3, leevendavate meetmete märkimisväärselt rohkem kui rohkem, leevendavate vajadus võib olla pisut suu- vajadus võib olla pisut väik- vajadus võib olla pisut suurem variantide 2,3 ja 4 puhul, meetmete vajadus on rem kui variant 3 puhul. sem kui teiste variantide kui variant 3 puhul. Arvesta- leevendavate meetmete vaja- suur. Kohati läbitakse Arvestades lõigu kogupikkust puhul. Arvestades lõigu kogu- des lõigu kogupikkust on dus on suur. Kohati kulgeb juba eksisteeriva mü- on variantide vahe äärmiselt pikkust on variantide vahe variantide vahe äärmiselt trass olemasolevas raudteeko- rahäiringuga väike, selge eelistuse välja- äärmiselt väike, selge eelistu- väike, selge eelistuse välja- ridoris, mis tähendab, et linnakeskkonda ning toomine oleks kunstlik. se väljatoomine oleks kunstlik. toomine oleks kunstlik. leevendavate meetmete mää- trass kulgeb kohati Leevendavate meetmete Leevendavate meetmete Leevendavate meetmete ramisel ei saa aluseks võtta olemasolevas raudtee- vajadus on siiski suur, kuna vajadus on siiski suur, kuna vajadus on siiski suur, kuna kõige rangemaid nõudeid, mis koridoris, mis läbitakse mitmeid külasid ja läbitakse mitmeid külasid ja läbitakse mitmeid külasid ja peavad silmas eelkõige vara- tähendab, et leevenda- muid elupiirkondi, kus seni muid elupiirkondi, kus seni muid elupiirkondi, kus seni semalt täielikult mõjutamata vate meetmete igasugune mürahäiring on igasugune mürahäiring on igasugune mürahäiring on alasid. määramisel ei saa puudunud. puudunud. puudunud. aluseks võtta kõige Õhkõrn eelistus.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

rangemaid nõudeid, mis peavad silmas eelkõige varasemalt täielikult mõjutamata alasid. 2.3 Vibratsioon / Selge mitte-eelistus, Mõjutatud hoonete arv on Mõjutatud hoonete arv on Mõjutatud hoonete arv on Selge mitte-eelistus, mõjuta- Vibration mõjutatud eluhooneid samaväärne variantidega 3 samaväärne variantidega 2 ja samaväärne variantidega 2 ja tud eluhooneid on on selgelt rohkem, ja 4, lähimate eluhoonete 4, lähimate eluhoonete puhul 3, lähimate eluhoonete puhul märkimisväärselt rohkem kui lähimate eluhoonete puhul tuleb tähelepanu tuleb tähelepanu pöörata tuleb tähelepanu pöörata variantide 2,3 ja 4 puhul, puhul tuleb tähelepanu pöörata ohutu vibratsioonita- ohutu vibratsioonitaseme ohutu vibratsioonitaseme lähimate eluhoonete puhul pöörata ohutu vibrat- seme tagamisele. tagamisele. tagamisele. tuleb tähelepanu pöörata sioonitaseme Arvestades lõigu kogupikkust Arvestades lõigu kogupikkust Arvestades lõigu kogupikkust ohutu vibratsioonitaseme tagamisele. on variantide vahe äärmiselt on variantide vahe äärmiselt on variantide vahe äärmiselt tagamisele. väike, selge eelistuse välja- väike, selge eelistuse välja- väike, selge eelistuse välja- toomine oleks kunstlik. toomine oleks kunstlik. toomine oleks kunstlik. 3. EHITATUD KESKKOND / CONSTRUCTED ENVIRONMENT 3.3 Õnnetuseoht Selgelt kõige vähem Hoonete üldarvult paremu- Selgelt kõige eelistatum trass. Hoonete üldarvult paremu- Mitte-eelistatud / Risk of acci- eelistatud trass. selt 3. kohal. Õnnetuseohtu suurendavaid selt 2. kohal. Õnnetuseohtu suurendavaid dents Õnnetuseohtu suurenda- Õnnetusohtu suurendavate objekte kõige vähem. Õnnetusohtu suurendavate objekte rohkem kui 2. 3. ja 4. objektide osas 2. ja 4. vaid objekte kõige Tagajärgede raskus: I, II ja III objektide osas 2. ja 4. variandi variandil (vähem kui 1). variandi vahel selget eelis- rohkem. tsoonis elu- ja ühiskondlike vahel selgelt eelistust ei kuju- Tagajärgede raskus: I, II ja tust ei kujune. Tagajärgede raskus: I, II ning kõrval- ja tootmishoonete ne. III tsoonis elu- ja ühiskondli- Läbib osaliselt Rabivere ja III tsoonis elu- ja arv kõige väiksem. Trass läbib osaliselt Rabive- ke ning kõrval- ja maastikukaitseala kagunur- ühiskondlike ning kõrval- re ja Mahtra tootmishoonete arv tugevalt ka. II tsooni ohuala jääb osaliselt ja tootmishoonete arv looduskaitseala. halb. 10 A-I pikkus planeeritava Rabivere maastikukaitseala suurim. Läbib osaliselt Rabivere Nabala kaitseala piires 4,66 kagunurka. 10E-I pikkus Kaitsealuste üksikobjektide maastikukaitseala kagunurka. Trass jääb Ülemiste km. planeeritava Nabala kaitseala arvult selget eelistust ei joogiveehaarde sanitaar- Kaitsealuste üksikobjektide piires 4,7 km. Hetkel ületab kujune. Kaitsealuseid üksikobjekte kaitsealasse. arv kõige suurem. Tammiku looduskaitseala I Kumulatiivsus: kõige vähem. Suurõnnetuse tagajär- Kumulatiivsus: tsoonis 0,57 km ulatuses, II Trass ristub neljas kohas Ohtlikke ja suurohuga ette- gede minimeerimiseks Trass kulgeb 8 ohtliku- tsoonis 0,84 km ulatuses. vooluveekoguga. võtteid tsoonides ei asu. on vajalik täiendavad ja/või suurohuga ettevõtte Kaitsealuselt üksikobjektide Trass kulgeb 8 ohtliku- ja/või Trass ristub kaheksas kohas kaitsemeetmed kogu otseses ohualas. Täienda- osas selget eelistust ei kujune. suurohuga ettevõtte otseses vooluveekoguga. Trass möö- järveäärses osas: (sh valt paikneb II tsoonis 2 Kumulatiivsus: ohualas. Täiendavalt paikneb II dub Männiku liivakarjäärist, kõrgendatud vannialad, ettevõtet, mis kemikaaliõn- Trass kulgeb 8 ohtliku- ja/või tsoonis 2 ettevõtet, mis kemi- võimalik veereostuse oht veeremi kiirusest lähtu- netuse korral võivad jääda suurohuga ettevõtte otseses kaaliõnnetuse korral võivad õnnetuse korral. vate parameetritega ohtliku ala raadiusesse. ohualas. Täiendavalt paikneb jääda ohtliku ala raadiusesse. betoonpiire, drenaaži- Trass ristub kuues kohas II tsoonis 2 ettevõtet, mis Trass ristub viies kohas voolu- süsteem ja sademevee vooluveekoguga. Trass kemikaaliõnnetuse korral veekoguga. Trass kulgeb üle ärajuhtimine nii, et selle kulgeb üle Männikuraba, sh võivad jääda ohtliku ala raa- Männikuraba, sh ligikaudu 500 suublaks ei ole järv.) ligikaudu 500 m ulatuses diusesse. m ulatuses üle tehisjärve. Läbib osaliselt Rabivere

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 114 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

maastikukaitseala kagu- üle tehisjärve. Võimalik Trass ristub viies kohas voolu- Võimalik ulatuslik veereostuse nurka. Trass kulgeb 1 ulatuslik veereostuse oht. veekoguga. Trass kulgeb üle oht. km ulatuses paralleelselt Männikuraba, sh ligikaudu 500 Tammemäe liivakarjää- m ulatuses üle tehisjärve. riga (kaugus trassist Võimalik ulatuslik veereostuse 140-190 m). Trass oht. kulgeb 300 m ulatuses paralleelselt Valdeku karjääriga (kaugus trassist 125-140 m). Trass kulgeb paralleelselt Männiku liivakarjääriga 1,6 km ulatuses, trassi kaugus veekogust alla 50 m. Trassil pöörang 400 m kaugusel Maardu jär- vest. Ohtude realiseerumisel tagajär- gede likvideerimine raskendatud, veereostuse oht. Kumulatiivsus: Trass kulgeb 10 ohtliku- ja/või suurohuga ettevõtte otseses ohualas. Täien- davalt paikneb II tsoonis 14 ettevõtet, mis kemi- kaaliõnnetuse korral võivad jääda ohtliku ala raadiusesse. Trass ristub kuues kohas vooluveekoguga. 4. KOGUKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS / COMMUNITY RESILIENCE 4.2 Kohalik Selget eelistust ei ole Selget eelistust ei ole või- Selget eelistust ei ole võimalik Selget eelistust ei ole võimalik Selget eelistust ei ole võima- identiteet / võimalik välja tuua, malik välja tuua, kuna välja tuua, kuna võrreldavates välja tuua, kuna võrreldavates lik välja tuua, kuna Local identity kuna võrreldavates võrreldavates asukohtades asukohtades on osaliselt asukohtades on osaliselt tege- võrreldavates asukohtades on asukohtades on osaliselt on osaliselt tegemist linnali- tegemist linnalise keskkonna- mist linnalise keskkonnaga, osaliselt tegemist linnalise tegemist linnalise kesk- se keskkonnaga, osaliselt ga, osaliselt olemasoleva osaliselt olemasoleva raudtee keskkonnaga, osaliselt ole- konnaga, osaliselt olemasoleva raudtee kori- raudtee koridoriga, osaliselt koridoriga, osaliselt seni puu- masoleva raudtee koridoriga,

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

olemasoleva raudtee doriga, osaliselt seni puu- seni puutumatu maalise kesk- tumatu maalise keskkonnaga. osaliselt seni puutumatu koridoriga, osaliselt seni tumatu maalise konnaga. Alternatiividest saab Trass läbib Kuku küla (ca 10 maalise keskkonnaga. puutumatu maalise keskkonnaga. Alternatiivi- alternatiivile 9A-I+9A- majapidamist), Röa küla (ca 10 Trass läbib Kuku küla (ca 10 keskkonnaga. Alternatii- dest teine eelistus. Trass II+10E+11A(11C) anda esi- majapidamist; 1 majapidamine majapidamist), Röa küla videst kolmas eelistus. läbib Kuku küla (ca 10 mese eelistuse. jääb teisele poole trassi), mööda olemasolevat raud- Trass läbib Kuku küla (ca majapidamist), Röa küla (ca Trass läbib Kuku küla (ca 10 Salutaguse küla (ca 20 majapi- teed (ca 10 majapidamist; 1 10 majapidamist), Röa 10 majapidamist; 1 majapi- majapidamist) ja Röa küla (ca damist), Oru küla kahes kohas majapidamine jääb teisele küla mööda olemasole- damine jääb teisele poole 10 majapidamist; 1 majapi- (mitukümmend majapidamist; poole trassi), Mälivere küla vat raudteed (ca 10 trassi), Salutaguse küla(ca damine jääb teisele poole poolitab ca 10 hajali asuvat mööda olemasolevat raud- majapidamist; 1 majapi- 10 majapidamist), Angerja trassi); Salutaguse küla(ca 10 majapidamist; teisel korral teed (ca 30 majapidamist), damine jääb teisele küla (ca 15 majapidamist), majapidamist), Angerja küla jätab 5 majapidamist teisele Lohu küla mööda olemasole- poole trassi), Mälivere Pahkla küla (ca 10 majapi- (ca 15 majapidamist), Pahkla poole trassi), Saula küla (ca 25 vat raudteed (ca 15 küla mööda olemasole- damist; 2 majapidamist küla (ca 10 majapidamist; 2 majapidamist, mis asetsevad majapidamist), Kohila alevist vat raudteed (ca 30 jääb teisele poole trassi), majapidamist jääb teisele peamiselt kolmes hoonete mööda olemasolevat raud- majapidamist), Lohu Sõmeru küla (ca 25 maja- poole trassi), Sõmeru küla (ca grupis), Kolu küla (ca 20 maja- teed, Vilivere küla mööda küla mööda olemasole- pidamist), Suuresta küla 25 majapidamist; 1 majapi- pidamist; 2 majapidamist jääb olemasolevat raudteed (mitu- vat raudteed (ca 15 (ca 10 majapidamist; 1 damine jääb teisele poole teisele poole trassi), Aruvalla kümmend majapidamist), majapidamist), Kohila majapidamine jääb teisele trassi), Vaidasoo küla (ca 10 küla (ca 20 majapidamist; 3 Kiisa alevikku, Kajamaa küla alevist mööda olema- poole trassi), Veskitaguse majapidamist), Kulli küla majapidamist jääb teisele poole (ca 10 majapidamist; 3 solevat raudteed, küla (ca 20 majapidamist; 3 (mitukümmend majapidamist; trassi), Vaidasoo küla (ca 20 majapidamist jääb teisele Vilivere küla mööda majapidamist jääb teisele 1 majapidamine jääb teisele majapidamist; 2 majapidamine poole trassi). olemasolevat raudteed poole trassi), Limu küla (ca poole trassi), Tuulevälja küla jääb teisele poole trassi), 15 majapidamist; 2 majapi- Suuresta küla (paar majapida- (mitukümmend majapi- (ca 10 majapidamist; 2 maja- 14G + 15B: damist), Kiisa alevikku, damist jääb teisele poole pidamist jääb teisele poole mist; 1 majapidamine jääb Trass läbib Lehmja küla Kajamaa küla (ca 10 trassi), Pajupea küla (ca 20 trassi), Lagedi alevikku (mitu- teisele poole trassi), Kulli küla detailplaneeringut, Rae küla majapidamist; 3 majapi- majapidamist), Kulli küla sada majapidamist) mööda (mitukümmend majapidamist; (mitukümmend majapida- damist jääb teisele poole (mitukümmend majapida- olemasolevat raudteed ja 1 majapidamine jääb teisele mist; läbib ka trassi), Tallinna linna mist; 1 majapidamine jääb Soodevahe küla (paar majapi- poole trassi), Tuulevälja küla detailplaneeringut), Soodeva- mööda olemasolevat teisele poole trassi), Tuule- damist) mööda olemasolevat (ca 10 majapidamist; 2 maja- he küla (ca 10 majapidamist) raudteed (Nõmme, välja küla (ca 10 raudteed. Raudtee tekitab pidamist jääb teisele poole osaliselt olemasoleva raudtee Kesklinna ja Lasnamäe majapidamist; 2 majapida- külastruktuurides füüsilise ja trassi), Lagedi alevikku (mitu- ligikaudses asukohas, Vene- linnaosa), Veneküla küla mist jääb teisele poole tajutava barjääri, mis halven- sada majapidamist) mööda küla küla (paarkümmend (ca 5 majapidamist; 1 trassi), Lagedi alevikku dab külade terviklikkust. olemasolevat raudteed ja majapidamist, ca 3 majapi- majapidamine jääb (mitusada majapidamist) Soodevahe küla (paar majapi- Trass möödub Koigi külast, damist jääb teisele poole teisele poole trassi) ja mööda olemasolevat raud- damist) mööda olemasolevat Hagudi alevikust, Pirgu külast trassi). Raudtee tekitab Maardu linna mööda teed ja Soodevahe küla raudteed. Raudtee tekitab ja Mälivere külast, Loone külastruktuurides füüsilise ja olemasolevat raudteed. (paar majapidamist) mööda külast, Pahkla külast, Angerja külastruktuurides füüsilise ja olemasolevat raudteed. tajutava barjääri, mis halven- tajutava barjääri, mis halven- 12B puhul läbitakse külast (paar majapidamist), dab külade terviklikkust. Metsanurme küla (4 Raudtee tekitab külastruk- Sõmeru külast (ca 20 majapi- dab külade terviklikkust. Trass möödub Karla külast, majapidamist jääb tuurides füüsilise ja damist), Vaida alevikust, Trass möödub Koigi külast, Lagedi alevikust ja Ülejõe teisele poole trassi). tajutava barjääri, mis Suuresta külast, Seli külast, Hagudi alevikust, Pirgu külast, külast. Juhul, kui kavandatav halvendab külade tervik- Pajupea külast (ca 10 majapi- Mälivere külast, Loone külast Raudtee tekitab raudtee möödub asustusest likkust. damist), Vaskjala külast (ca 10 hajali asuvat majapida- asustusüksuste struk- seda otseselt läbimata, on

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 116 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid tuurides füüsilise ja Trass möödub Koigi külast, (mitukümmend majapidamist), Pirgu külast (paar maja- risk kohaliku identiteedi tajutava barjääri, mis Hagudi alevikust, Pirgu mist), Kadaka külast (ca 10 pidamist), Angerja külast (paar oluliseks muutuseks väiksem halvendab asustusüksus- külast, Mälivere külast, majapidamist), Kopli külast majapidamist), Pahkla külast kui asustuse läbimise korral. te terviklikkust. Loone külast ja Metsanurga (ca 10 majapidamist) ja Vene- (paar majapidamist), Nõrava Trass möödub Koigi külast (paar majapidamist), küla külast (ca 5 külast (ca 5 majapidamist), 14C majapidamist). Juhul, kui Tade külast (paar majapida- külast (ca 5 majapida- Patika külast (mituküm- Trass läbib Kajamaa küla (ca kavandatav raudtee möödub mist), Salu külast, Suursoo mist), Hagudi alevikust mend majapidamist), Vaida 15 majapidamist; 1 majapi- asustusest seda otseselt külast, Seli külast, Pajupea (mitukümmend majapi- alevikust, Veskitaguse damine jääb teisele poole läbimata, on risk kohaliku külast (ca 10 majapidamist), damist), Kadaka külast külast (ca 10 majapida- trassi), Uuesalu küla territoo- identiteedi oluliseks muutu- Vaskjala külast (mitukümmend (ca 10 majapidamist), mist), Seli külast (ca 10 riumil paiknevat kehtestatud seks väiksem kui asustuse majapidamist), Kadaka külast Rootsi külast (ca 10 majapidamist), Pajupea detailplaneeringuga ala, läbimise korral. (ca 10 majapidamist), Kopli majapidamist), Loone külast (ca 10 majapida- Assaku küla territooriumil külast (ca 10 majapidamist) ja külast (ca 10 majapidamist), Vaskjala külast paiknevaid kehtestatud Veneküla külast (ca 5 majapi- mist), Pukamäe külast (mitukümmend majapida- detailplaneeringutega alasid, damist). Juhul, kui kavandatav (paarkümmend majapi- mist), Kadaka külast (ca 10 Lehmja küla (ca 10 majapi- raudtee möödub asustusest damist), Masti külast (ca majapidamist), Kopli külast damist; 1 tootmis- ja seda otseselt läbimata, on risk 30 majapidamist), Aespa (ca 10 majapidamist) ja ärihoone jääb teisele poole kohaliku identiteedi oluliseks alevikust, Kurtna külast Veneküla külast (ca 5 trassi; läbib detailplaneerin- muutuseks väiksem kui asus- (ca 20 majapidamist), majapidamist). Juhul, kui gut). Raudtee tekitab tuse läbimise korral. Metsanurme külast kavandatav raudtee möö- külastruktuurides füüsilise ja (mitukümmend majapi- dub asustusest seda tajutava barjääri, mis halven- damist), Tõdva külast otseselt läbimata, on risk dab külade terviklikkust. (paar majapidamist), kohaliku identiteedi oluli- Trass möödub Saustinõmme Kasemetsa külast (mitu- seks muutuseks väiksem külast, Luige alevikust, Tam- kümmend kui asustuse läbimise kor- mejärve külast ja Kangru majapidamist), Saku ral. alevikustt. Juhul, kui kavan- alevikust, Tammemäe datav raudtee möödub külast (ca 10 majapida- asustusest seda otseselt mist), Männiku külast läbimata, on risk kohaliku (ca 30 majapidamist), identiteedi oluliseks muutu- Tallinna linna Kristiine seks väiksem kui asustuse linnaosast, Soodevahe läbimise korral. külast (paar majapidamist), Nehatu külast (paar majapidamist), Loo alevikust, Liivamäe külast (mitusada majapidamist) ja Uusküla külast (mitusada majapidamist). Juhul, kui kavandatav raudtee

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

möödub asustusest seda otseselt läbimata, on risk kohaliku identiteedi oluliseks muutuseks väiksem kui asustuse läbimise korral. 4.4 Kogukonna Tegemist ei ole võrrel- Tegemist ei ole võrreldava- Tegemist ei ole võrreldavate Tegemist ei ole võrreldavate Tegemist ei ole võrreldavate taluvusvõime / davate te asukohaalternatiividega, asukohaalternatiividega, kuna asukohaalternatiividega, kuna asukohaalternatiividega, kuna Tolerance ability asukohaalternatiividega, kuna elukeskkonna ja elukeskkonna ja kogukondade elukeskkonna ja kogukondade elukeskkonna ja kogukonda- of the commu- kuna elukeskkonna ja kogukondade iseloom iseloom varieerub suurel iseloom varieerub suurel mää- de iseloom varieerub suurel nity kogukondade iseloom varieerub suurel määral. määral. ral. määral. varieerub suurel määral. Trass läbib kolmeteist küla Trass läbib kümmet küla ja Trass läbib seitset või ja ühte alevikku: Kuku küla, ühte alevikku: Kuku küla, Röa Trass läbib kahtteist küla ja kaheksat küla, ühte Röa küla, Salutaguse küla, küla, Salutaguse küla, Angerja ühte alevikku: Kuku küla, Röa alevit, ühte alevikku ja Angerja küla, Pahkla küla, küla, Pahkla küla, Sõmeru küla, Salutaguse küla, Oru küla kahte linna: Kuku küla, Sõmeru küla, Suuresta küla, kus 1 majapidamine jääb kahes kohas, Saula küla, Kolu Röa küla, Mälivere küla, küla, Veskitaguse küla, teisele poole trassi, Vaidasoo küla, Aruvalla küla, Vaidasoo Lohu küla, Kohila alevit Limu küla, Pajupea küla, küla, Kulli küla, Tuulevälja küla, Suuresta küla, Kulli küla, ja Vilivere küla, Kiisa Kulli küla, Tuulevälja küla, küla, Lagedi alevikku ja Soo- Tuulevälja küla, Lagedi alevikku alevikku, Kajamaa küla, Lagedi alevikku ja Soode- devahe küla. Trass võib seada ja Soodevahe küla. Trass võib Tallinna linna (Nõmme, vahe küla. Trass võib seada ohtu kogukondade taluvus- seada ohtu kogukondade Kesklinna ja Lasnamäe ohtu kogukondade taluvus- võime. taluvusvõime. linnaosa), Veneküla küla võime. ja Maardu linna. Trass võib seada ohtu kogukondade taluvusvõime. 12B puhul läbitakse Metsanurme küla (4 majapidamist jääb teisele poole trassi). 5. JUURDEPÄÄS / ACCESSIBILITY 5.1 Liikumis- Alternatiividest on 12A- Alternatiividest on 9A- Alternatiividest on 9A-I+9A- Alternatiividest on 9A-I+13B- 12a-I + 12A-II võimalused, I+12A-II+11B-II eelda- I+9A-II+10A-I+10B- II+10E+11A(11C) eeldata- I+13C+13B-III+10E- Liikumistrajektoorid piki teed barjäärid / tavasti kõige vähemate I+10B-II+10C+11A(11C) vasti keskmisest väiksemate III+11A(11C) eeldatavasti pikenevad ca 800 m võrra Mobility possibi- negatiivsete mõjudega. eeldatavasti kõige enamate negatiivsete mõjudega. keskmisest suuemate negatiiv- mitmete majapidamise jaoks lities, barriers Raudteetrass läbistab negatiivsete mõjudega Raudteetrass läbistab kümmet sete mõjudega. Kohila alevis, juhul kui neil on seitset või kaheksat Raudteetrass läbistab küla ja ühte alevikku. Liiku- Raudteetrass läbistab kahtteist soov teisele poole raudteed küla, ühte alevit, ühte kolmeteist küla ja ühte mistrajektoorid piki teed küla ja ühte alevikku. Liiku- saada. alevikku ja kahte linna. alevikku. Liikumistrajektoo- pikenevad ühe majapidamise mistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid piki rid piki teed pikenevad ühe jaoks Röa külas ca 1,5 km pikenevad ühe majapidamise 14C+14G+15B majapidamise jaoks Röa võrra, juhul kui soovitakse ida jaoks Röa külas ca 1,5 km teed pikenevad ca 800 m võrra mitmete maja- külas ca 1,5 km võrra, juhul poole liikuda. võrra, juhul kui soovitakse ida

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 118 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid pidamise jaoks Kohila kui soovitakse ida poole Liikumistrajektoorid piki teed poole liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed alevis, juhul kui neil on liikuda. pikenevad paari majapidamise Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad Rae küla paari soov teisele poole raud- Liikumistrajektoorid piki jaoks Röa külas ja Mälivere pikenevad paari majapidamise majapidamise jaoks kuni 1 teed saada. teed pikenevad paari maja- külas ca 1 km võrra, juhul kui jaoks Röa külas ja Mälivere km, juhul kui nad soovivad Tallinna linnas võib pidamise jaoks Röa külas ja soovitakse nimetatud külade külas ca 1 km võrra, juhul kui liikuda metsateed mööda ida liikumistrajektoorid Mälivere külas ca 1 km vahel liikuda. soovitakse nimetatud külade suunas. mitmetes kohades võrra, juhul kui soovitakse Liikumistrajektoorid piki teed vahel liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed pikeneda ümbersõitude nimetatud külade vahel pikenevad paari majapidamise Liikumistrajektoorid pikenevad pikenevad Soodevahe küla ca tõttu teedeni, kuhu on liikuda. jaoks Angerja külas ja Pahkla ca 2 km võrra kolme majapi- 2 majapidamise jaoks kuni kavandatud on eritasan- Liikumistrajektoorid piki külas kuni 2,5 km võrra, juhul damise jaoks Salutaguse külas, 500 m, juhul kui neil on soov dilised risted. teed pikenevad paari maja- kui soovitakse nimetatud juhul kui neil on soov loode lõuna suunas liikuda. Liikumistrajektoorid pidamise jaoks Angerja külade vahel liikuda. suunas liikuda. Liikumistrajektoorid pikene- pikenevad ümbersõitude külas ja Pahkla külas kuni Liikumistrajektoorid piki teed Liikumistrajektoorid pikenevad vad ümbersõitude tõttu tõttu mööda teed, kuhu 2,5 km võrra, juhul kui pikenevad 1 majapidamise ca 200 m võrra kahe majapi- teedeni, kuhu on kavandatud on kavandatud on erita- soovitakse nimetatud küla- jaoks Kulli külas ca 30 m damise jaoks Salutaguse külas, on eritasandilised risted. sandiline riste. de vahel liikuda. võrra. juhul kui neil on soov kagu Raudtee tekitab külastruktuu- Raudtee tekitab Liikumistrajektoorid piki Raudteetrass piirab ligipääsu suunas liikuda. rides täiendava füüsilise ja asustusstruktuurides teed pikenevad 2 majapi- Pajupea külast ida poole Liikumistrajektoorid piki teed tajutava barjääri, katkestades täiendava füüsilise ja damise jaoks Sõmeru külas jäävale Kaeraniidi rabale. pikenevad kolme Oru küla ja ca ristisuunalised liikumisvõima- tajutava barjääri, kat- ca 200 m võrra, juhul kui Liikumistrajektoorid piki teed viie Nõrava küla majapidamise lused muus asukohas kui kestades ristisuunalised neil on soov lääne suunas pikenevad 2 majapidamise jaoks ca 1 km võrra, juhul kui kavandatud eritasandiliste liikumisvõimalused muus liikuda. jaoks Tuulevälja külas ca 2 km soovitakse liikuda Oru küla ristete asukohas. asukohas kui kavanda- Liikumistrajektoorid piki võrra, juhul kui neil on soov keskusesse. tud eritasandiliste ristete teed pikenevad 2 majapi- Tuulevälja külla liikuda. Liikumistrajektoorid piki teed Trassialternatiiv 11B-II kul- asukohas. damise jaoks Patika külas Liikumistrajektoorid pikenevad pikenevad 1 majapidamise geb osalt olemasoleva ca 1,3 km võrra, juhul kui ümbersõitude tõttu mööda jaoks Kulli külas ca 30 m võrra. raudtee koridoris neil on soov lääne (Vaida teed, kuhu on kavandatud on Liikumistrajektoorid piki teed aleviku) suunas liikuda. eritasandiline riste. pikenevad 2 majapidamise Liikumistrajektoorid piki Raudtee tekitab külastruktuu- jaoks Tuulevälja külas ca 2 km teed pikenevad ca 3 maja- rides täiendava füüsilise ja võrra, juhul kui neil on soov pidamise jaoks Suuresta tajutava barjääri, katkestades Tuulevälja külla liikuda. külas ca 1 km võrra, juhul ristisuunalised liikumisvõima- Liikumistrajektoorid pikenevad kui neil on soov ida suunas lused muus asukohas kui ümbersõitude tõttu mööda liikuda. kavandatud eritasandiliste teed, kuhu on kavandatud on Liikumistrajektoorid piki ristete asukohas. eritasandiline riste. teed pikenevad ca 5 maja- Raudteetrass piirab ligipääsu pidamise jaoks Veskitaguse Pajupea külast ida poole jääva- külas ca 1 km võrra, juhul le Kaeraniidi rabale. kui neil on soov teisele Raudtee tekitab külastruktuuri- poole küla saada. des täiendava füüsilise ja

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Liikumistrajektoorid piki tajutava barjääri, katkestades teed pikenevad ca 2 km, ristisuunalised liikumisvõimalu- juhul kui 2 majapidamist sed muus asukohas kui Limu külas soovivad liikuda kavandatud eritasandiliste ülejäänud Limu külani. ristete asukohas. Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad 1 majapidamise jaoks Kulli külas ca 30 m võrra. Liikumistrajektoorid piki teed pikenevad 2 majapidamise jaoks Tuulevälja külas ca 2 km võrra, juhul kui neil on soov Tuulevälja külla liikuda. Liikumistrajektoorid pikenevad ümbersõitude tõttu mööda teed, kuhu on kavandatud on eritasandiline riste. Raudteetrass piirab ligipää- su Metsapoole külast ida poole jäävaletele metsamassiividele. Raudtee tekitab külastruk- tuurides täiendava füüsilise ja tajutava barjääri, katkestades ristisuunalised liikumisvõimalused muus asukohas kui kavandatud eritasandiliste ristete asukohas. 5.2 Kohaliku Trassialternatiiv kulgeb Alternatiivid 9A-I+9A- Alternatiivid 9A-I+9A-II+10A- Trassialternatiiv 9A-I+13B- Trassialternatiiv kulgeb alal, rongiliikluse alal, kus asustustihedus II+10A-I+10B-I+10B- I+10B-I+10B- I+13C+13B-III+10E- kus asustustihedus on kõrge rakendamise on kõrge ning raudtee II+10C+11A+11C ja 9A- II+10C+11A+11C ja 9A- III+11A+11C kulgeb hajusa ning raudtee olemasolu võib võimalused olemasolu võib anda I+9A-II+10E-I+10E- I+9A-II+10E-I+10E-II+10E- asustusega aladel, kus raud- anda võimaluse perspektiivis raudtee vaba võimaluse perspektiivis II+10E-III+11A+11C III+11A+11C loovad mõne- teepeatuste loomine ei ole kohaliku reisirongiliikluse läbilaskevõime kohaliku reisirongiliikluse loovad mõnevõrra paremad võrra paremad eeldused arvatavasti põhjendatud. kavandamiseks. ulatuses / kavandamiseks. eeldused täiendavate piir- täiendavate piirkondade Possibilities of kondade liitmiseks liitmiseks kohalikku raudteel appication of kohalikku raudteel toimuva toimuva reisijateveo võrgus- railroad for local reisijateveo võrgustikku, tikku, kuna paiknevad lähemal

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 120 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid transport under kuna paiknevad lähemal Vaida alevikule, kus asutusti- the conditions of Vaida alevikule, kus asutus- hedus on suurem ning available capa- tihedus on suurem ning perspektiivis võib olla põhjen- city perspektiivis võib olla datud kohaliku reisijateveo põhjendatud kohaliku korraldamine mööda raudteed. reisijateveo korraldamine mööda raudteed. 6. VARA / PROPERTY 6.1 Ehitised Trassialternatiivid ei ole Trassialternatiivid ei ole Trassialternatiivid ei ole võr- Trassialternatiivid ei ole võrrel- Trassialternatiivid ei ole lähinaabruses / võrreldavad. Alternatiivi võrreldavad.Trassi elluvii- reldavad.Trassi elluviimisel davad.. võrreldavad. Alternatiivi Buildings in the elluviimisel kaasneb misel eeldatavasti eeldatavasti likvideeritakse 5 Trassi elluviimisel eeldatavasti elluviimisel kaasneb ülejää- nearest envi- enim vajadusi hoonete likvideeritakse 5 majapida- majapidamist. likvideeritakse 6 majapidamist. nud alternatiivide (va 12A- ronment likvideerimiseks. Trassi mist. Trassikoridoris (350 km) Trassikoridoris (350 km) paik- I+12A-ii+12A-III+11B-II) elluviimisel eeldatavasti Trassikoridoris (350 km) paikneb 170 (10C1,11A2) elu- neb 177 (10C1,11A2) elu- ja keskmisest enam vajadusi likvideeritakse 28 maja- paikneb 176 (10C1,11A2) ja ühiskondlikku hoonet ning ühiskondlikku hoonet ning 411 hoonete likvideerimiseks. pidamist. elu- ja ühiskondlikku hoo- 396 kõrval- või tootmishoonet. kõrval- või tootmishoonet. Trassikoridoris (350 km) net ning 400 kõrval- või Ühekilomeetrises trassikorido- Ühekilomeetrises trassikoridoris Trassi elluviimisel eeldatavas- paikneb 883 elu- ja tootmishoonet. ris paikneb 1026 (10C-2, 11A- paikneb 1055 (10C-2, 11A-2, ti likvideeritakse 8 ühiskondlikku hoonet Ühekilomeetrises trassikori- 2, 11C-1) elu- ja ühiskondlik- 11C-1) elu- ja ühiskondlikku majapidamist, lisaks üks ning 1299 kõrval- või doris paikneb 1052 (10C-2, ku hoonet ning 1891 (11A-2) hoonet ning 1920 (11A-2) või kortermaja. tootmishoonet. 11A-2, 11C-1) elu- ja või 1893 (11A-1) kõrval- või 1922 (11A-1) kõrval- või toot- Trassikoridoris (350 km) Ühekilomeetrises trassi- ühiskondlikku hoonet ning tootmishoonet. mishoonet. paikneb 567 elu- ja ühiskond- koridoris paikneb 3321 1962 (11A-2) või 1964 likku hoonet ning elu- ja ühiskondlikku (11A-1) kõrval- või toot- 879 hoonet ning 4404 kõr- mishoonet. kõrval- või tootmishoonet. val- või tootmishoonet.

6.2 Kinnistute Alternatiivid ei ole täieli- Alternatiivid ei ole täielikult Alternatiivid ei ole täielikult Alternatiivid ei ole täielikult Alternatiivid ei ole täielikult väärtus – ela- kult võrreldavad. võrreldavad. võrreldavad. võrreldavad. võrreldavad. mumaa / Value Raudtee kulgeb alterna- 1-kilomeetrilises koridoris, 1-kilomeetrilises koridoris, Alternatiivi 9A-I+13B- 1-kilomeetrises koridoris, of land plots – tiivi 12A-I+12A-II+11B- milles potentsiaalselt võib milles potentsiaalselt võib I+13C+13B-III+10E- milles potentsiaalselt võib dwelling land II korral valdavalt ole- kaasneda oht elamumaa kaasneda oht elamumaa III+11A+11C korral on potent- kaasneda oht elamumaa masoleva raudtee väärtuse languseks, paik- väärtuse languseks, paikneb siaalne risk elamumaa väärtuse väärtuse languseks, paikneb asukohas, mistõttu ei ole neb 222,5 ha elamumaad. vähenemiseks väikseim – 482,1 ha elamumaad. tegemist uue joonobjek- 241,2 ha elamumaad. alternatiividest vähim paikneb tiga. raudtee läheduses elamumaad, Potentsiaalne risk ela- mille väärtus võib langeda. mumaa väärtuse 1-kilomeetrilises koridoris, vähenemiseks on suurim milles potentsiaalselt võib alternatiivi 12A-I+12A- kaasneda oht elamumaa väär-

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

II+11B-II korral, mis tuse languseks, paikneb kulgeb suuremas osas 77,7 ha elamumaad. läbi Tallinna linna, kus elamumaa hulk on suurem. 1-kilomeetrilises koridoris, milles potentsiaalselt võib kaasneda oht elamumaa väärtuse languseks, paikneb 412,9 ha elamumaad. 6.3 Kinnistute Alternatiivid ei ole täieli- Alternatiivid ei ole täielikult Alternatiivid ei ole täielikult Alternatiivid ei ole täielikult Alternatiivid ei ole täielikult väärtus- muud kult võrreldavad. võrreldavad. võrreldavad. võrreldavad. võrreldavad. maa otstarbed / Raudtee kulgeb alterna- Alternatiivi 9A-I+9A- Potentsiaalses mõjualas, kus Potentsiaalses mõjualas, kus Potentsiaalses mõjualas, kus Value of land tiivi 12A-I+12A-II+11B- II+10A-I+10B-I+10B- maa väärtus võib tulenevalt maa väärtus võib tulenevalt maa väärtus võib tulenevalt plots – other II korral valdavalt ole- II+10C+11A+11C korral raudtee ligidusest suureneda, raudtee ligidusest suureneda, raudtee ligidusest suureneda, land uses masoleva raudtee jääb raudtee lähedusse paikneb maa-alasid järgnevalt paikneb maa-alasid järgnevalt paikneb maa-alasid järgne- asukohas, samal ajal on enam äri- ja tootmismaad (hektarit): (hektarit): valt (hektarit): tegemist uue rööpalaiu- kui alternatiivide 9A-I+9A- Ärimaa 2 km 147,3 Ärimaa 2 km 147,2 sega. II+10E-I+10E-II+10E-III Tootmismaa 2 Ärimaa 2 km 129,0 Alternatiivi 12A-I+12A- 11A+11C ning 9A-I+13B- Tootmismaa 2 km 610,8 km 621,4 Tootmismaa 2 II+11B-II korral jääb I+13C+13B-III+10E- Mäetööstusmaa Mäetööstusmaa km 883,1 raudtee lähedusse enim III+11A+11C korral. 10 km 525,8 10 km 523,3 Mäetööstusmaa äri- ja tootmismaad. Potentsiaalses mõjualas, Turbatööstusmaa Turbatööstusmaa 10 km Täiendavate ligipääsude kus maa väärtus võib 10 km 309,8 10 km 336,5 Turbatööstusmaa kavandamine raudteele tulenevalt raudtee ligidu- Ärimaa 10 km 957,1 10 km võib tiheda asustusega sest suureneda, paikneb Ärimaa 10 km 962,1 Tootmismaa 10 keskkonnas olla keeruli- maa-alasid järgnevalt km 2242,9 Tootmismaa 10 Ärimaa 10 km km 2274,7 ne. (hektarit): Tootmismaa 10 km Potentsiaalses mõjualas, Ärimaa 2 km 236,0 kus maa väärtus võib tulenevalt raudtee ligi- Tootmismaa 2 km 603,0 dusest suureneda, Mäetööstusmaa 10 paikneb maa-alasid km 500,2 järgnevalt (hektarit): Turbatööstusmaa 10 km 231,0 1019, Ärimaa 2 km 310,8 Ärimaa 10 km 4 2217, Tootmismaa 2 Tootmismaa 10 km 9 km 1184,8

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 122 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Mäetööstus- maa 10 km 1084,3

Turbatöös- tusmaa 10 km 329,7

Ärimaa 10 km 1419,7

Tootmismaa 10 km 2398,9

7. MAAKASUTUSE STRUKTUUR / LAND USE STRUCTURE 7.2 Maa põllu- Trassialternatiivi 12A- Raudtee rajamisel trassial- Raudtee rajamisel trassialter- Raudtee rajamisel trassialter- Raudtee rajamisel trassial- majanduslik I+12A-II+11B-II ellu- ternatiivi elluviimisel jääks natiivi elluviimisel jääks natiivi elluviimisel jääks ternatiivi elluviimisel jääks kasutus / Agri- viimisel jääks raudteerajatiste alla ja raudteerajatiste alla ja seega raudteerajatiste alla ja seega raudteerajatiste alla ja seega cultural land use raudteerajatiste alla seega põllumajanduslikust põllumajanduslikust kasutu- põllumajanduslikust kasutusest põllumajanduslikust kasutu- vähemal määral tänasel kasutusest välja järgmises sest välja järgmises ulatuses välja järgmises ulatuses maad sest välja järgmises ulatuses päeval aktiivses kasutu- ulatuses maad (hektarit): maad (hektarit): (hektarit): maad (hektarit): ses olevat ning kõrgema Haritav maa 69,0 Haritav maa 58,6 Haritav maa 80,6 mullaväärtusega põllu- majanduslikku maad. PRIA 57,2 PRIA 62,0 PRIA 79,3 Haritav maa 71,3 Raudtee rajamisel tras- Boniteet 30-40 29,5 Boniteet 30-40 31,8 Boniteet 30-40 18,5 sialternatiivi elluviimisel PRIA 52,6 Boniteet 40-50 65,4 Boniteet 40-50 55,7 Boniteet 40-50 81,3 jääks raudteerajatiste Boniteet 30-40 38,5 alla ja seega põlluma- Boniteet 50-60 67,3 Boniteet 50-60 50,1 Boniteet 50-60 62,5 Boniteet 40-50 95,3 janduslikust kasutusest Boniteet 60-64 0,9 Boniteet 60-64 0,9 Boniteet 60-64 3,3

välja järgmises ulatuses Boniteet 50-60 35,1 maad (hektarit): Boniteet 60-64 1,3 Haritav maa 41,6

PRIA 31,0 Boniteet 30-40 29,2

Boniteet 40-50 42,4 Boniteet 50-60 18,3 Boniteet 60-64 1,1

7.3 Põllumajan- Alternatiivid ei ole täieli- Alternatiivi 9A-I+9A- Raudteetrass tekitaks 24 juhul Raudteetrass tekitaks 31 juhul Alternatiivid ei ole täielikult

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

dus-maade kult võrreldavad, alter- II+10A-I+10B-I+10B- olukorra, kus raudtee kulgeks olukorra, kus raudtee kulgeks võrreldavad, osaliselt on terviklikkus / natiivi 12A-I+12A- II+10C+11A+11C korral läbi ühe toetusetaotlejaga läbi ühe toetusetaotlejaga tegemist olemasoleva raud- Integrity of II+11B-II puhul on kaasneb põllumaade kasu- seotud põllumaa, tekitades seotud põllumaa, tekitades teekoridoriga agricultural land tegemist olemasoleva tamise tükeldamise lahustükid, mille harimine võib lahustükid, mille harimine võib raudteekoridoriga juhtumeid mõnevõrra põhjustada lisakulutusi tükel- põhjustada lisakulutusi tükel- Raudteetrass tekitaks 9 juhul Raudteetrass tekitaks 10 vähem kui 9A-I+9A- damisest tingituna või osutuda damisest tingituna või osutuda olukorra, kus raudtee kulgeks juhul olukorra, kus II+10E-I+10E-II+10E-III majanduslikult mitteotstarbe- majanduslikult mitteotstarbe- läbi ühe toetusetaotlejaga raudtee kulgeks läbi ühe 11A+11C ning 9A-I+13B- kaks. kaks. seotud põllumaa, tekitades toetusetaotlejaga seotud I+13C+13B-III+10E- Raudtee rajamine tekitaks 19 Raudtee rajamine tekitaks 20 lahustükid, mille harimine põllumaa, tekitades III+11A+11C korral asukohas olukorra, kus olema- asukohas olukorra, kus olema- võib põhjustada lisakulutusi lahustükid, mille harimi- Raudteetrass tekitaks 24 solevast põllumassiivist jääks solevast põllumassiivist jääks tükeldamisest tingituna või ne võib põhjustada juhul olukorra, kus raudtee nurk raudteerajatiste alla ja nurk raudteerajatiste alla ja osutuda majanduslikult lisakulutusi tükeldami- kulgeks läbi ühe toetuse- muutuks seetõttu kasutama- muutuks seetõttu kasutama- mitteotstarbekaks. sest tingituna või taotlejaga seotud põllumaa, tuks. tuks. Raudtee rajamine tekitaks 14 osutuda majanduslikult tekitades lahustükid, mille Raudtee rajamine tekitaks 15 Raudtee rajamine tekitaks 20 asukohas olukorra, kus ole- mitteotstarbekaks. harimine võib põhjustada asukohas liikumisbarjääri asukohas liikumisbarjääri masolevast põllumassiivist Raudtee rajamine teki- lisakulutusi tükeldamisest lahuspõllutükkide vahele. lahuspõllutükkide vahele. jääks nurk raudteerajatiste taks 13 asukohas tingituna või osutuda ma- alla ja muutuks seetõttu olukorra, kus olemasole- janduslikult kasutamatuks. mitteotstarbekaks. vast põllumassiivist jääks nurk raudteeraja- Raudtee rajamine tekitaks tiste alla ja muutuks 16 asukohas olukorra, kus seetõttu kasutamatuks. olemasolevast põllumassii- Raudtee rajamine teki- vist jääks nurk taks 9 asukohas raudteerajatiste alla ja liikumisbarjääri lahuspõl- muutuks seetõttu kasuta- lutükkide vahele. matuks. Raudtee rajamine tekitaks 16 asukohas liikumisbarjää- ri lahuspõllutükkide vahele. 7.4 Maa met- Kavandatu elluviimisel Raudtee rajamisel trassial- Raudtee rajamisel trassialter- Raudtee rajamisel trassialter- Raudtee rajamisel trassialter- samajanduslik jääks alternatiivi 12A- ternatiivi elluviimisel jääks natiivi elluviimisel jääks natiivi elluviimisel jääks natiivi elluviimisel jääks kasutus / Fo- I+12A-II+11B-II korral raudteerajatiste alla ja raudteerajatiste alla ja seega raudteerajatiste alla ja seega raudteerajatiste alla ja seega restry – related raudteerajatiste alla seega kasutusest välja kasutusest välja järgmises kasutusest välja järgmises kasutusest välja järgmises land use vähemal määral metsa- järgmises ulatuses metsa- ulatuses metsamaad (hekta- ulatuses metsamaad (hektarit): ulatuses metsamaad (hekta- maad. maad (hektarit): rit): Metsamaa 95,7 rit): Raudtee rajamisel tras- Metsamaa 86,1 Metsamaa 90,5 Riigimetsamaa 39,1 Metsamaa 91,5 sialternatiivi elluviimisel Riigimetsamaa 29,5 Riigimetsamaa 34,8 Erametsamaa 56,6 Riigimetsamaa 57,8 jääks raudteerajatiste Erametsamaa 56,6 Erametsamaa 55,7 Erametsamaa 33,7 alla ja seega kasutusest välja järgmises ulatuses metsamaad (hektarit):

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 124 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

Metsamaa 50,3 Riigimetsamaa 29,8 Erametsamaa 20,5

7.5 Maavarad / Trass läbib Hagudi Trass läbib Hagudi turba- Trass läbib Hagudi turba- Trass läbib Hagudi turbamaard- Trass läbib Hagudi turba- Natural resour- turbamaardlat, Saku maardla aR plokki 10, maardla aR plokki 10, Pahkla la aR plokki 10, Alesti kruusa ja maardlat, Saku turvas pl 3, ces turbamaardlat, Tallinn- Pahkla kruusamaardlat, kruusamaardla, Nabala lubja- liivamaardla aktiivset tarbevaru 5, 7 (aR ja pR); Tallinn-Saku Saku liivamaardlat ning Nabala lubjakivimaardla kivimaardla prognoosvaru, ning riivab Mahtra turbamaard- liiv pl 73 (aR); Valdeku Väo lubjakivimaardlat. prognoosvaru, Männi tur- suures ulatuses Peningi tur- lat. Läbib suures ulatuses (Männiku) turvas pl 1-2 (aR) bamaardla aR plokki ja bamaardlat, Kulli Peningi turbamaardlat, Kulli ja pl 3-4 (pR), pl 66 (aT). Peningi turbamaardla plok- kruusamaardlat, Kostivere kruusamaardlat, Kostivere ke 10 ja 16 pR ning plokki turbamaardlat, Maardu lubja- turbamaardlat, Maardu lubjaki- 15 aR, Kulli kruusamaard- kivi- ja graniidimaardlat. vi- ja graniidimaardlat. lat, Kostivere turbamaardlat, Maardu lubjakivi- ja graniidimaardlat. 7.7 Mõju kohali- Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel Trassialternatiivide vahel puu- Trassialternatiivide vahel kule puudub eelistus. puudub eelistus. puudub eelistus. dub eelistus. puudub eelistus. majanduskeskkonnale / Impact to local business environment 8. KULTUURIKESKKOND / CULTURAL ENVIRONMENT 8.1 Kultuurimä- Ehitismälestised nr Arheoloogiamälestis nr Arheoloogiamälestis nr 17974 Arheoloogiamälestis nr 18012 Arheoloogiamälestis nr 18828 lestised / 8771, 8772 ja 8562 – 18808 – lohukivi, raudtee – muistsed põllud. Mälestist – lohukivi. Asub – asulakoht. Jääb eeldatavast National cultural Peeter Suure kaitsevööndi alas. jääb ehitustööde alale, trassikoridoris, raudtee ehitusalast välja, kuid võib olla heritage Merekindluse raudtee Tõenäoliselt on vajalikud vajalikud on arheoloogilised kaitsevööndi alal, sh märgitust suurema ulatusega. Liiva jaamahoone, arheoloogilised väljakaevamised. eeldatavas ehitustööde alas. Peeter Suure väljakaevamised kivi Tõenäoliselt on vajalikud Arheoloogiamälestis nr 2619 – Merekindluse raudtee ümbruses, võib osutuda Rebala muinsuskaitseala (nr arheoloogilised kultusekivi. Jääb trassikoridori Liiva jaama veetorn ja vajalikuks kivi ümber 27015), trassi paiknemine väljakaevamised kivi välispiirile, eeldatavalt otsene tehase “Dvigatel” paigutada. muinsuskaitsealal on väärtusi ümbruses, võib osutuda mõju objektile puudub. Samas administratiivhoone. säästev1. vajalikuks kivi ümber võib arheoloogiliselt Hooned säilivad, mõju Rebala muinsuskaitseala (nr paigutada. huvipakkuv olla pinnas võib avalduda 27015), trassi paiknemine Arheoloogiamälestis nr 18753 kultusekivi ning teiste vaadeldavuse ja

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

vibratsiooni osas. muinsuskaitsealal on väärtusi – asulakoht. Jääb valdavas Rebala muinsuskaitseala (nr läheduses asuvate säästev4. osas trassikoridori alale, 27015), trassi paiknemine kultusekivide (mälestised nr Arheoloogiamälestised mälestise kirdeosa ka raudtee muinsuskaitsealal on väärtusi 2616-2618) ümbruses. 1 nr 2616-2619, 18872 Arheoloogiamälestis nr kaitsevööndi, sh eeldatavasse säästev . Eeldatavalt kõige väiksema ja 18873 – lohukivid; 18753 – asulakoht. Jääb ehitustegevuse alasse; mõjuga mälestistele, esimene nr 1241 – Tallinna valdavas osas trassikoridori tõenäoliselt on vajalikud Arheoloogiamälestis nr 18753 eelistus. piirikivi. Eeldatavalt ei alale, mälestise kirdeosa ka arheoloogilised – asulakoht. Jääb valdavas jää kivid ehitustöödel raudtee kaitsevööndi, sh väljakaevamised. osas trassikoridori alale, ette, kuid pinnas nende eeldatavasse ehitustegevuse mälestise kirdeosa ka raudtee ümber võib sisaldada alasse; tõenäoliselt on Arheoloogiamälestised nr kaitsevööndi, sh eeldatavasse arheoloogiliselt vajalikud arheoloogilised 2616-2619 – kultusekivid. ehitustegevuse alasse; huvipakkuvat materjali, väljakaevamised. Pinnas kivide ümbruses võib tõenäoliselt on vajalikud tõenäoliselt on olla arheoloogiliselt arheoloogilised vajalikud Arheoloogiamälestised nr huvipakkuv, vajalikuks võivad väljakaevamised. väljakaevamised. Teine 2616-2619 – kultusekivid. osutuda väljakaevamised. eelistus. Pinnas kivide ümbruses võib Arheoloogiamälestised nr olla arheoloogiliselt Ehitismälestis nr 8562 – 2616-2619 – kultusekivid. huvipakkuv, vajalikuks tehase “Dvigatel” Pinnas kivide ümbruses võib võivad osutuda administratiivhoone; hoone olla arheoloogiliselt väljakaevamised. säilib, mõju võib avalduda huvipakkuv, vajalikuks võivad vaadeldavuse ja vibratsiooni osutuda väljakaevamised. Ehitismälestis nr 8562 – osas. tehase “Dvigatel” Ehitismälestis nr 8562 – administratiivhoone; hoone Kolmas kuni viies eelistus; tehase “Dvigatel” säilib, mõju võib avalduda oluline erinevus variantide administratiivhoone; hoone vaadeldavuse ja vibratsiooni 9A10ABC11A/C, 9A10E11A/C säilib, mõju võib avalduda osas. Kolmas kuni viies ja 9A13BC10E11A/C vahel vaadeldavuse ja vibratsiooni

411C läbib muinsuskaitseala edelaosa, kulgedes Maardu ja Vandjala külade piiril ning Võerdla külas. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1998. a. määrusega nr. 30) kohaselt on muinsuskaitseala eesmärgiks ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide säilitamine ja kaitse; võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine. Koos põhimäärusega on kinnitatud ka muinsuskaitseala piir. Kinnitatud piiri kohaselt on muinsuskaitsealasse hõlmatud ka Maardu karjäär, mis aga ei ole osa ajaloolisest põllumajandusmaastikust. Teadaolevalt on Muinsuskaitseametil kavas Rebala muinsuskaitseala piiride muutmine ning kaevandus- ja karjäärialade välja arvamine (kohtumine Muinsuskaitseametis 31.07.2013). 11C kulgeb muinsuskaitsealal piki Maardu karjääri idapiiri ning läbi kaevandatud alade, karjäärist lõuna pool piki kõlvikupiiri (st piki loogilist piiri maastikus). Seega on 11C paigutus Rebala muinsuskaitsealal kaitstavaid väärtusi vähe kahjustav. Kõrvalmaantee nr 11302, mis on peamiseks ühendusteeks muinsuskaitseala erinevate osade (ala nö põhimassiivi ning edelanurgas veidi eraldatuna paiknevate Saha ja Maardu külade) vahel, on jätkuvalt läbitav ka 11C rajamise korral. Väljaspool karjääriala suletavaid läbipääsusid ei ole.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 126 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

eelistus; oluline erinevus puudub. osas. variantide 9A10ABC11A/C, 9A10E11A/C ja Kolmas kuni viies eelistus; 9A13BC10E11A/C vahel oluline erinevus variantide puudub. 9A10ABC11A/C, 9A10E11A/C ja 9A13BC10E11A/C vahel puudub. 8.2 Kaardistama- Trassil 2 väiksemat ala, Trassil 6 potentsiaalset Trassil 3 potentsiaalset leiuala. Trassil 5 potentsiaalset leiuala Trassil varasemalt ta mis vajavad leiuala jm uurimist vajavat Kolmas eelistus. jm uurimist vajavat ala, sh kaardistamata kalmistu, vajab arheoloogiapä- inspekteerimist ja ala, sh Toaritamme pelgupaik (soosaar), mis inspektsiooni ja võimalik, et rand / võimalik, et pühapaik, mis peaks jääma peaks jääma puutumata. väljakaevamisi. 14ndate Archaeology väljakaevamisi. puutumata. Viies eelistus, Neljas eelistus, eeldusel et lõikude ulatuses on vajalik Esimene eelistus. eeldusel et trassi nihutatakse trassi nihutatakse ja tagatud inspekteerimine, kuna ja tagatud on Toaritamme on pelgupaiga puutumatus. tegemist on muististerohke pühapaiga puutumatus. Praeguse kulgemise korral piirkonnaga. Teine eelistus. Praeguse kulgemise korral võiks antud trassi välistada. võiks antud trassi välistada. 8.3 Väärtuslik Trassile jäävad: Trassile jäävad: Keila jõe Trassile jäävad: Keila jõe Trassile jäävad: Keila jõe Trassile jäävad: Keila jõe maastik ja miljöö miljööväärtuslik ala väärtmaastik (trass jääb väärtmaastik (trass jääb väärtmaastik (trass jääb väärtmaastik (trass jääb / Valuable Kohila alevis (trass serva, terviku suhtes serva, terviku suhtes serva, terviku suhtes serva, terviku suhtes landscape and olemasolevas ebaoluline), Pahkla ebaoluline), Pahkla ebaoluline), Pahkla ebaoluline), miljööväärtuslik milieu raudteekoridoris, väärtmaastik (trass läbib väärtmaastik (trass läbib väärtmaastik (mõju ala Kohila alevis (trass terviku suhtes peamiste väärtuste ala). peamiste väärtuste ala). väärtmaastikule kui tervikule olemasolevas ebaoluline), Keila jõe Teine-kolmas eelistus, on vähene), Salu raudteekoridoris, terviku väärtmaastik (trass Teine-kolmas eelistus, erinevus variantide väärtmaastik(on ühtlasi suhtes ebaoluline), jääb serva, on erinevus variantide 9A10ABC11A/C ja miljööväärtuslik ala, mõju miljööväärtuslik ala Kajamaa olemasolevas 9A10ABC11A/C ja 9A10E11A/C vahel puudub, väärtmaastikule/miljööalale külas Saku vallas (avatud raudteekoridoris, 9A10E11A/C vahel puudub, arvestades mõjusid kui tervikule on väga vähene). maastikus tekib uus, terviku suhtes arvestades mõjusid miljööalade ning Esimene eelistus, eeldatavalt olemasolevate struktuuride ebaoluline), miljööalade ning väärtmaastike põhiväärtustele kõige väiksema mõjuga. loogikast erinev joonobjekt), miljööväärtuslik ala väärtmaastike ja -struktuuridele. miljööväärtuslik ala Rae külas Kajamaa külas Saku põhiväärtustele ja - (trass jääb serva, terviku vallas (avatud struktuuridele. suhtes ebaoluline), maastikus tekib uus, miljööväärtuslik ala Veneküla olemasolevate küla ja Loo aleviku piiril (trass struktuuride loogikast jääb serva, on olemasolevas erinev joonobjekt), raudteekoridoris, terviku miljööväärtuslik ala suhtes ebaoluline). Neljas- Tallinnas, Nõmme viies eelistus, oluline erinevus linnaosas(trass jääb variantide 12A11BII ja 12AI- serva, on olemasolevas II14C14G11AII15B11BII vahel

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

raudteekoridoris, puudub, arvestades mõjusid terviku suhtes miljööalade ning ebaoluline), väärtmaastike põhiväärtustele miljööväärtuslik ala ja -struktuuridele. Veneküla küla ja Loo aleviku piiril (trass jääb serva, on olemasolevas raudteekoridoris, terviku suhtes ebaoluline).

Neljas-viies eelistus, oluline erinevus variantide 12A11BII ja 12AI- II14C14G11AII15B11BI I vahel puudub, arvestades mõjusid miljööalade ning väärtmaastike põhiväärtustele ja - struktuuridele. 8.4 Muu kriitilise XX sajandi Maaehituspärand nr 5854 Maaehituspärand nr 5854 Tallinna linnas puudub Tallinna linnas puudub või tähelepanu arhitektuuripärandi Iieotsa talu Iieotsa talu (nihutamisruumis, eeldatavalt otsene mõju XX eeldatavalt otsene mõju XX vajava iseloomu- objektid nr 675 – (nihutamisruumis, hooned hooned säilivad, väärtused sajandi arhitektuuripärandi sajandi arhitektuuripärandi ga kultuuripärand Kohila raudteealev säilivad, väärtused säilivad), säilivad), Tallinna linnas objektidele, kuivõrd objektidele, kuivõrd / Other cultural (Vabaduse tn; hooned Tallinna linnas puudub puudub eeldatavalt otsene lammutatavate hoonetena lammutatavate hoonetena heritage of criti- säilivad, rajatav eeldatavalt otsene mõju XX mõju XX sajandi märgitud objektid ei kattu märgitud objektid ei kattu cal or sensitive raudtee olemasolevaga sajandi arhitektuuripärandi arhitektuuripärandi aadressiotsingu põhjal aadressiotsingu põhjal nature samas koridoris); objektidele, kuivõrd objektidele, kuivõrd arhitektuuripärandiga. arhitektuuripärandiga. lammutatavate hoonetena lammutatavate hoonetena Esimene kuni neljas eelistus, Esimene kuni neljas eelistus, nr 674 – Kohila märgitud objektid ei kattu märgitud objektid ei kattu sisuline erinevus variantide sisuline erinevus variantide raudteejaam (registri aadressiotsingu põhjal aadressiotsingu põhjal 9A10ABC11A/C, 9A10E11A/C, 9A10ABC11A/C, 9A10E11A/C, andmetel lammutatud arhitektuuripärandiga. arhitektuuripärandiga. 9A13BC10E11A/C ja 12AI- 9A13BC10E11A/C ja 12AI- 2010); Esimene kuni neljas eelistus, II14C14G11AII15B11BII vahel II14C14G11AII15B11BII vahel Esimene kuni neljas eelistus, sisuline erinevus variantide puudub. puudub. 9A10ABC11A/C, 9A10E11A/C, nr 1850 – Lohu sisuline erinevus variantide 9A13BC10E11A/C ja 12AI- raudteejaam (seisukord 9A10ABC11A/C, II14C14G11AII15B11BII vahel rahuldav, kasutusel 9A10E11A/C, puudub. elamuna, trassi 9A13BC10E11A/C ja 12AI- rajamisel on kavas II14C14G11AII15B11BII vahel puudub.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 128 Lisa 7. Trassialternatiivide võrdlustabelid

hoone lammutada).

Tallinna linnas puudub eeldatavalt otsene mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele, kuivõrd lammutatavate hoonetena märgitud objektid ei kattu aadressiotsingu põhjal arhitektuuripärandiga.

Viies eelistus.

8.5 Visuaalsed Mõjutatakse vaateid Mõjutatakse vaateid Mõjutatakse vaateid Mõjutatakse vaateid Mõjutatakse vaateid aspektid / Visual eluhoonete juurest, sh eluhoonete juurest, sh eluhoonete juurest, sh eluhoonete juurest, sh eluhoonete juurest, sh aspects tiheasustusaladel. tiheasustusaladel. tiheasustusaladel. tiheasustusaladel. tiheasustusaladel. Tiheasustusalade Tiheasustusalade läbimist ei Tiheasustusalade läbimist ei Tiheasustusalade läbimist ei Tiheasustusalade läbimist ei läbimist ei saa saa hinnanguliselt lugeda saa hinnanguliselt lugeda saa hinnanguliselt lugeda saa hinnanguliselt lugeda hinnanguliselt lugeda asjaoluks, mis muudaks asjaoluks, mis muudaks asjaoluks, mis muudaks asjaoluks, mis muudaks asjaoluks, mis variandi kindlasti variandi kindlasti variandi kindlasti variandi kindlasti muudaks variandi ebasoodsamaks, kuivõrd ebasoodsamaks, kuivõrd uued ebasoodsamaks, kuivõrd uued ebasoodsamaks, kuivõrd uued kindlasti uued rööpapaarid kulgevad rööpapaarid kulgevad rööpapaarid kulgevad rööpapaarid kulgevad ebasoodsamaks, olemasolevas olemasolevas olemasolevas olemasolevas kuivõrd uued raudteekoridoris, mistõttu raudteekoridoris, mistõttu raudteekoridoris, mistõttu raudteekoridoris, mistõttu rööpapaarid kulgevad vaadete põhistruktuur ja – vaadete põhistruktuur ja – vaadete põhistruktuur ja – vaadete põhistruktuur ja – olemasolevas iseloom jäävad samaks. iseloom jäävad samaks. iseloom jäävad samaks. iseloom jäävad samaks. raudteekoridoris, Hinnanguliselt suureneb küll Hinnanguliselt suureneb küll Hinnanguliselt suureneb küll Hinnanguliselt suureneb küll mistõttu vaadete raudtee ja kaasnevate raudtee ja kaasnevate raudtee ja kaasnevate raudtee ja kaasnevate põhistruktuur ja – elementide dominantsus elementide dominantsus elementide dominantsus elementide dominantsus iseloom jäävad samaks. vaadetes. Hajaasustuses on vaadetes. Hajaasustuses on vaadetes. Hajaasustuses on vaadetes. Hajaasustuses on Hinnanguliselt ebasoodsaks aspektiks ebasoodsaks aspektiks ebasoodsaks aspektiks ebasoodsaks aspektiks suureneb küll raudtee asjaolu, et vaadetesse tekib asjaolu, et vaadetesse tekib asjaolu, et vaadetesse tekib asjaolu, et vaadetesse tekib ja kaasnevate uus, valdavas osas uus, valdavas osas uus, valdavas osas uus, valdavas osas elementide olemasoleva vaate olemasoleva vaate olemasoleva vaate olemasoleva vaate dominantsus vaadetes. põhiiseloomuga halvasti põhiiseloomuga halvasti põhiiseloomuga halvasti põhiiseloomuga halvasti Hajaasustuses on haakuv element. haakuv element. Kokkuvõttes haakuv element. Kokkuvõttes haakuv element. Kokkuvõttes

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

ebasoodsaks aspektiks Kokkuvõttes eelistus puudub. eelistus puudub. eelistus puudub. eelistus puudub. asjaolu, et vaadetesse tekib uus, valdavas osas olemasoleva vaate põhiiseloomuga halvasti haakuv element. Kokkuvõttes eelistus puudub. 8.6 Muu leeven- Raudtee kaitsevööndi Raudtee kaitsevööndi alaga Raudtee kaitsevööndi alaga Raudtee kaitsevööndi alaga Raudtee kaitsevööndi alaga datava alaga kattuvad/lõikuvad objektid: kattuvad/lõikuvad objektid: kattuvad/lõikuvad objektid: kattuvad/lõikuvad objektid: : iseloomuga kattuvad/lõikuvad maastiku väärtstruktuurid maastiku väärtstruktuurid Röa maastiku väärtstruktuurid Röa Tohisoo mõisa lubjaahi (PK kultuuripärand / objektid: Tohisoo mõisa Röa külas, maastiku külas, maastiku kulas, ilus teelõik Pirgu- obj), Lohu meierei (PK obj, Other cultural lubjaahi (PK obj), Lohu väärtstruktuurid Pahkla väärtstruktuurid Pahkla külas, Pahkla, maastiku hoone säilib), Pärdi paemurd heritage of less meierei (PK obj, hoone külas, maastiku maastiku väärtstruktuurid väärtstruktuurid Saula külas, (PK obj), maastiku sensitive nature säilib), Pärdi paemurd väärtstruktuurid Sõmeru Sõmeru külas, ilus teelõik ilus teelõik Vaidasoo-Salu, väärtstruktuurid Vilivere külas, (PK obj), raudteesild külas, ilus teelõik Sõmeru- Sõmeru-Tuhala, maastiku Suurkivi (PK obj). Eeldatavalt maastiku väärtstruktuurid (PK obj), maastiku Tuhala, talitee (PK obj). väärtstruktuurid Vaidasoo kõige väiksema mõjuga, Kiisa aleviku piiril, ilus teelõik väärtstruktuurid Esimene-kolmas eelistus. külas. Esimene-kolmas kuivõrd teelõikude puhul saab Assaku-Lehmja. Neljas-viies Tallinnas, Kesklinna eelistus. häiring olla terviku suhtes vaid eelistus. linnaosas, maastiku lühikesel lõigul, muid väärtusi väärtstruktuurid Kiisa mõjutab suhteliselt vähem. aleviku piiril (Keila jõe Esimene-kolmas eelistus. äärne). Neljas-viies eelistus.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 130

Kokkuvõte

Looduskeskkonna koondeelistus on 9A-I+13B-I+13C+13B- III+10E-III+11A(11C) osas ei ole võimalik välja tuua ühtegi olulist eelistatud või mitte-eelistatud kriteeriumi, kuna kõigis kriteeriumites on mõjud võrreldavas mõne teise alternatiiviga.

Teine eelistus on 12A-I+12A-II+14C+14G+11A-II+15B+11B-II.

3.-5. eelistus on 12A-I+12A-II+11B-II, 9A-I+9A-II+10E-I+10E- II+10E-III+11A(11C) ja 9A-I+9A-II+10A-I+10B-I+10B- II+10C+11A(11C) sisuliselt võrdsed ning ühte teisele eelistada ei ole võimalik.

Inimkeskkonna koondeelistus on 9A-I+9A-II+10E-I+10E-II+10E- III+11A(11C), mis on eelistatud keskkonnatervise, õnnetuseohu, kogukonna jätkusuutlikkuse ning juurdepääsu kriteeriumite osas.

Teine eelistus 9A-I+9A-II+10A-I+10B-I+10B-II+10C+11A(11C) avaldaks võrreldes teiste alternatiividega enam mõju inimeste liikumisvõimalustele ning kaardistamata arheoloogiapärandile.

Kolmas eelistus 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III+11A(11C) avaldab kõige suuremat mõju võrreldes teiste alternatiividega maakasutuse struktuurile, samuti jääb trassile kaardistamata arheoloogiapärandi objekt, mis peab jääma puutumata.

Neljas-viies eelistus 12A-I+12A-II+11B-II ja 12A-I+12A- II+14C+14G+11A-II+15B+11B-II on eelistatud variant maakasutuse struktuuri osas (mõjutab kõige vähem põllumajandus- ja metsamajandustegevust), mõjutab kõige vähem inimeste liikumisvõimalusi ning on eelistatud mitmes kultuurikeskkonna kriteeriumis. Tugev mitte-eelistus on õnnetuseohu kriteeriumis, kuna trass läbib Ülemiste pinnaveehaarde sanitaarkaitseala. Samuti on selgelt mitte- eelistatud variant keskkonnatervise kriteeriumites.

KSH koondeelistus on trassivariant 9A-I+13B-I+13C+13B- III+10E-III+11A(11C), mis eeldab aga trassi korrigeerimist, kuna trassil on kaardistamata arheoloogiapärandi andmestiku alusel 5 potentsiaalset leiuala jm uurimist vajavat ala, sh pelgupaik (soosaar), mis peaks jääma puutumata.

Koondeelistuste järjekorda ei ole võimalik välja tuua, kuna trassialternatiivid on eelistatud või mitte-eelistatud erinevates kriteeriumites, ning selget järjestust neist ei kujune.

Harjumaa trassivariantide võrdlemisel ei ole võimalik välja tuua ühest soovitust eelistatud koridori osas, kuna tehniliselt ja majanduslikult ning inimmõjudelt sobivaimad koridorid ei lange kokku looduskeskkonna eelistustega. Seetõttu on Harjumaal trassikoridori asukoha valimisel vajalik strateegiline otsus.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 131

2. KOONDEELISTUSE KUJUNEMINE PÕHJA- RAPLAMAAL JA HARJUMAAL

2.1 TABELITE ÜLESEHITUSE SELGITUS

Võrdlustabelid on esitatud lõikude võrdlusloogika järjekorras, liikudes lõunaosast Ülemiste ja Muuga terminalideni (vt lisa 4, võrdlusmaatriks, esitatud eraldi failina). Võrdlustabelites on esitatud:

Baasinfo võrreldavate lõikude/lõigukombinatsioonide kohta (lõikude numbrid, pikkused, raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala pindala) ja illustreeriv skeem, kus võrreldavad koridorid on tähistatud erinevate värvidega. Skeem on illustratiivne, näitamaks võrreldavate trassialternatiivide põhimõttelist kulgemist (ei ole mõõtkavaline). Võrreldavate lõikude/lõigukombinatsioonide võrdlemisel kokkuvõtliku eelistuse saanud trassialternatiiv on skeemil tähistatud rohelise värvitooniga.

Eelistused kriteeriumigruppide lõikes

o Tehniline teostatavus

o Ehitusmaksumus

o Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta lõikes (eelistatud trassi valimine on aastas vastavas lahtris väljatoodud numbri võrra tulusam).

o Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) looduskeskkonna osa eelistus

o Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) inimkeskkonna osa eelistus

o Kokkuvõtlik eelistus

Võrdlustabelites on KSH loodus- ja inimkeskkonna osa eelistus esitatud lühikokkuvõttena. Üksikasjalik ja põhjalik võrdlus on esitatud dokumendis „Rail Baltic KSH vahearuanne: trassivariantide võrdlus“. Vahearuandes antakse ülevaade trassivariantide võrdluse tulemustest lähtudes KSH valikukriteeriumitest ning esitatakse koondtabelitena

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 132 RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 valikutulemused looduskeskkonna ja inimkeskkonna mõjude kriteeriumite lõikes valikuetappide kaupa.

Samuti on kokkuvõtliku numbrina esitatud trassilõikude ehitusmaksumus, eelarvestamise põhimõtted ja maksumuse kujunemine on esitatud dokumendis “Trassivariantide maksumuste võrdlus” (vt www.railbaltic.info).

Eelistus on võrdlustabelistes tähistatud järgmiselt:

Tugev eelistus

Nõrk eelistus

Kokkuvõtlik eelistus

Juhul, kui võrreldavad variandid ei eristu, on lahtrid jäetud värvimata.

Tehniline eelistus (nõrk või tugev) on hinnanguline ja kujundatud koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Ehitusmaksumus on ligikaudne (arvestatud maakonnaplaneeringute täpsusastmes) ning käesolevas etapis esitatud eelkõige trassialternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks. Täpsustatud ehitusmaksumus arvestatakse eelistatud trassile eelprojekti koostamise etapis.

Ehitusmaksumuse ja sotsiaal-majandusliku tulu (kui arvuliste väärtuste) korral tugeva ja nõrga eelistuse eristamiseks puudub konkreetne (protsentuaalne) alus ja senine praktika ka lähiriikides. Eelistuse kujunemise jälgimiseks on helehalliga tähistatud (seega nõrga eelistusena) ehitusmaksumuselt soodsaim alternatiiv ja alternatiiv, mille valimine on tinglikult tulusaim ebasoodsama alternatiivi suhtes.

KSH-s tähendab tugev eelistus olukorda, kus ühes või mitmes kriteeriumis ilmnenud oluliste mõjude tõttu on alternatiivse variandi elluviimine mittesoovitatav.

KSH-s tähendab nõrk eelistus olukorda, kus mõlemad variandid on aktsepteeritavad, kuid üks variant on kas väiksemate negatiivsete mõjude või suuremate positiivsete mõjude tõttu eelistatud.

Kokkuvõtlik eelistus on kujundatud erinevate valdkondade eelistuste kaalumise tulemusel.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 133

2.2 KOONDEELISTUSE TABELID PÕHJA-RAPLAMAA JA HARJUMAA VÕRRELDAVATE TRASSILÕIKUDE KOHTA SEISUGA 28.MAI 2014

2.2.1 Võrdlusgrupp 8.1. Lõigud 9A–I + 9A-II vs 9B + 9C Rapla, Kohila ja Juuru valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

9A–I + 9A-II 9B + 9C

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 15,65 km 15,92 km

Raudtee Raudtee rajamiseks rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m pindala (40 m laiuses): laiuses): 625 709 m2 636 721 m2

9A–I + 9A-II 9B + 9C

Tehnilise teostatavuse eelistus Nõrk eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kallima ~81 231 000/ ~85 658 000 alternatiivi suhtes; eurot ~4 427 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta ~1 568 000 0

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

134 RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 lõikes (konkreetse trassi valimine on võrdluse alus aastas vastavas lahtris väljatoodud numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)5; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Arvestama peab mõju Nõrk eelistus. Asub kahepaiksete elupaikadele Rabivere loodusalast Röa küla piirkonnas. kaugemal.

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Mõju kogukonna taluvusvõimele on väiksem, samuti mõjutatakse põllumajandusmaad vähem. Mõju kultuurikeskkonnale soodsam.

Kokkuvõtlik eelistus

5 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 135

2.2.2 Võrdlusgrupp 8.2. Lõigud 9A–I + 13B-I vs 9B + 13D Rapla, Kohila ja Juuru valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

9A–I + 13B-I 9B + 13D

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 15,20 km 14,61 km

Raudtee Raudtee rajamiseks rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m pindala (40 m laiuses): laiuses): 607 890 m2 584 164 m2

9A–I + 13B-I 9B + 13D

Tehnilise teostatavuse eelistus Puudub Puudub

Ehitusmaksumus/sääst kallima ~79 456 000 ~78 441 000/ alternatiivi suhtes; eurot ~1 015 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta 0 3 289 000 lõikes (konkreetse trassi valimine on võrdluse alus aastas vastavas lahtris väljatoodud

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 136 RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)6; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Alternatiiv läbib Mahtra2 Natura-variala ning selle niidukoosluseid ning on mitte- eelistatud ka põhjavee kaitstuse osas.

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Eelistus kujunenud eelkõige kultuurimälestiste ja kaardistamata arheoloogi pärandi kriteeriumi, kogukonna jätkusuutlikkuse osas.

Kokkuvõtlik eelistus

6 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 137

2.2.3 Võrdlusgrupp 9. Lõigud 13C vs 13B-II Kose vallas

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

13C 13B-II

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 12,98 km 13,60 km

Raudtee Raudtee rajamiseks rajamiseks vajaliku maa- vajaliku maa-ala ala pindala pindala (40 m (40 m laiuses): laiuses): 519 265 m2 543 920 m2

13C 13B-II

Tehnilise teostatavuse eelistus Tugev eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kallima ~68 412 000/ ~70 447 000 alternatiivi suhtes; eurot ~2 035 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta ~3 400 000 0 lõikes (konkreetse trassi valimine on võrdluse alus aastas vastavas lahtris väljatoodud

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 138 RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)7; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus Kulgeb piki olulist rohekoridori.

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Eelistatud on see trass peaaegu kõikide kriteeriumite osas. Samas trassile jääb kaks potentsiaalset kaardistamata arheoloogiapärandi leiuala ja inspekteerimist vajav oletatav kalmistu Oru mõisa kruusaaugus.

Kokkuvõtlik eelistus

7 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 139

2.2.4 Võrdlusgrupp 10. Lõigud 10A-I + 10A-II vs 10E-I + 10F ja 10A-I + 10B-I vs 10E-I + 10G Kohila, Saku ja Kiili valdades

2.2.4.1 Võrdlusgrupp 10.1. Lõigud 10A-I + 10A-II vs 10E-I + 10F Kohila, Saku ja Kiili valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

10A-I + 10A-II 10E-I + 10F

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 10,60 km 10,90 km

Raudtee Raudtee rajamiseks rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m pindala (40 m laiuses): laiuses): 423 884 m2 436 046 m2

10A-I + 10A-II 10E-I + 10F

Tehnilise teostatavuse eelistus Nõrk eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kallima ~50 700 000 ~49 926 000/ alternatiivi suhtes; eurot ~774 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta ~1 731 000 0 lõikes (konkreetse trassi valimine on võrdluse alus aastas vastavas lahtris väljatoodud numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)8; eurot

8 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 140 RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14

KSH looduskeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Häirimistundlikke elupaiku mõjupiirkonnas ei esine ja mõju olemasolevatele Natura2000 aladele sisuliselt puudub. Samas tuleb arvestada, et trass läbib kavandatava Nabala looduskaitseala elupaigakompleksi (ja loodusala) Natura- elupaiku.

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Eelistatud enamuse inimkeskkonna kriteeriumite osas. Tuleb arvestada, et trass mõjutab tõenäoliselt arheoloogiamälestisena kaitse all olevaid muinaspõldusid ja vajalikud on väljakaevamised.

Kokkuvõtlik eelistus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 141

2.2.4.2 Võrdlusgrupp 10.2. Lõigud 10A-I + 10B-I vs 10E-I + 10G Kohila, Saku ja Kiili valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

10A-I + 10B-I 10E-I + 10G

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 11,20 km 11,47 km

Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m pindala (40 m laiuses): 447 885 m2 laiuses): 458 864 m2

10A-I + 10B-I 10E-I + 10G

Tehnilise teostatavuse eelistus Nõrk eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kallima alternatiivi ~53 123 000 ~52 033 000/ suhtes; eurot ~1 090 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta lõikes ~1 568 000 0 (konkreetse trassi valimine on aastas võrdluse alus vastavas lahtris väljatoodud numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)9; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Mõju olemasolevatele Natura2000 aladele sisuliselt puudub - kulgeb olemasolevast Tammiku

9 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 142 RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14

loodusalast enam kui 0,5 km ja Angerja loodusalast u 1,7 km kaugusel. Samas tuleb arvestada, et trass läbib kavandatava Nabala looduskaitseala (ja loodusala) Natura- elupaiku.

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Eelistust toetab hinnang enamiku kriteeriumite lõikes.

Kokkuvõtlik eelistus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 143

2.2.5 Võrdlusgrupp 11. Lõigud 10A-II + 10A-III + 10A-IV vs 10B-I + 10B-II Kiili ja Rae valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

10A-II + 10B-I + 10A-III + 10B-II 10A-IV

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 8,45 km 8,30 km

Raudtee Raudtee rajamiseks rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m pindala (40 m laiuses): laiuses): 338 096 m2 332 135 m2

10A-II + 10A-III + 10A-IV 10B-I + 10B-II

Tehnilise teostatavuse eelistus Nõrk eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kallima ~42 463 000/ ~45 656 000 alternatiivi suhtes; eurot ~3 193 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta 0 ~858 000 lõikes (konkreetse trassi valimine on võrdluse alus aastas vastavas lahtris väljatoodud numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)10; eurot

10 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 144 RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14

KSH looduskeskkonna osa eelistus Puudub Puudub

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus Trassil paikneb üks potentsiaalne leiuala, üks tõenäoliselt uurimist vajav piirkond ning Toaritamme pühapaik, mis peaks jääma puutumata.

Kokkuvõtlik eelistus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 145

2.2.6 Võrdlusgrupp 12. Lõigud 10A-IV + 10C vs 10D + 10E-III Rae ja Raasiku valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

10A-IV + 10C 10D + 10E-III

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 8,47 km 9,64 km

Raudtee Raudtee rajamiseks rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m pindala (40 m laiuses): laiuses): 338 709 m2 385 512 m2

10A-IV + 10C 10D + 10E-III

Tehnilise teostatavuse eelistus Tugev eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kallima ~46 495 000/ ~56 205 000 alternatiivi suhtes; eurot ~9 710 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta ~6 665 000 0 lõikes (konkreetse trassi valimine on võrdluse alus aastas vastavas lahtris väljatoodud

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal) 146 RB trassikoridoride võrdlustulemused Harjumaal enne VV seisukohta 29.05.14 numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)11; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus 1. Nõrk eelistus. Ehkki trass kulgeb mööda niiskemaid alasid võrreldes alternatiivse trassiga, on eelistatud trassi poolt läbitud alade väärtus väiksem ja läheduses ei ole häiringutundlikke liike (alternatiiv 10A-IV + 10C killustab Limu soo äärse elupaiga).

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Eelistus enamuse inimkeskkonna kriteeriumite osas, välja arvatud mõju maavarade kasutamisele, kus eelistatud variandil on suurem mõju võrreldes alternatiiviga. Eelistatud trass läbib Peningi turbamaardlat ning Suuresöödi kruusa- ja liivamaardlat.

Kokkuvõtlik eelistus

11 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 147 2.2.7 Võrdlusgrupp 13. Lõigud 10A-I + 10A-II + 10A-III + 10D + 10E-III vs 10A-I + 10B-I + 10B-II + 10C vs 10E-I + 10E-II + 10E-III Kohila, Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

10A-I + 10A-I + 10E-I + 10A-II + 10B-I + 10E-II + 10A-III + 10B-II + 10E-III 10D + 10C 10E-III

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 23,14 km 21,82 km 23,21 km

Raudtee Raudtee Raudtee rajamiseks rajamiseks rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m pindala (40 m pindala (40 m laiuses): laiuses): laiuses): 925 374 m2 872 607 m2 928 398 m2

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

148 RB Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

10A-I + 10A-I + 10B-I + 10B-II + 10C 10E-I + 10E-II + 10E-III 10A-II + 10A-III + 10D + 10E-III

Tehnilise teostatavuse eelistus Tugev eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kalleima ~119 223 000 ~112 706 000/ ~113 324 000/ alternatiivi suhtes; eurot ~6 517 000 soodsam kui 10A-I + ~5 899 000 soodsam kui 10A-I + 10A-II + 10A- 10A-II + 10A-III + 10D + 10E-III; III + 10D + 10E-III

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 ~ 432 000 ~ 7 954 000 0 aasta lõikes (konkreetse trassi võrdluse alus valimine on aastas vastavas lahtris väljatoodud numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)12; eurot

KSH looduskeskkonna osa II eelistus III eelistus I eelistus. eelistus Otseste häiringute osas kõige väiksema mõjuga (väike konnakotka peas 0,7 km kaugusel), samuti ristub trassivariant alternatiivsetega võrreldes vähema arvu imetajate liikumiskoridoridega (3 imetajate levikuala, 1 sõraliste liikumiskoridor). Mõju Pirita jõe äärsetele kahepaiksete elupaikadele on tehniliselt lihtsamini leevendatav. Läbib kavandatava

12 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 149 Nabala looduskaitseala (ja loodusala) Natura- elupaiku.

KSH inimkeskkonna osa eelistus II eelistus III eelistus I eelistus. Enamiku kriteeriumite osas teistest soodsama mõjuga, tugev eelistus võrdluses teiste alternatiividega on välja toodud õnnetuseriski, kohaliku identiteedi, kogukonna taluvusvõime, liikumisvõimaluste ja väärtuslike maastike ning miljöö seisukohalt.

Kokkuvõtlik eelistus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

150 RB Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

2.2.8 Võrdlusgrupp 14. Lõigud 12A-I + 13A + 10A-IV + 10C Rapla, Kohila ja Kiili valdades vs 9A-I + 9A-II + 10A-I + 10B-I + 10B-II + 10C Rapla, Kohila, Juuru, Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdades vs 9A-I + 9A-II + 10E-I + 10E-II + 10E-III Rapla, Kohila, Juuru, Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdades vs 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III Rapla, Kohila, Juuru, Kose, Rae ja Raasiku valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

12A-I + 9A-I + 9A-I + 9A-I + 13A + 9A-II + 9A-II + 13B-I + 10A-IV + 10A-I + 10E-I + 13C + 10C 10B-I + 10E-II + 13B-III + 10B-II + 10E-III 10E-III 10C

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 44,73 km 37,46 km 38,86 km 44,18 km

Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m pindala (40 m pindala (40 m pindala (40 m laiuses): laiuses): laiuses): laiuses): 1 788 938 m2 1 498 316 m2 1 550 760 m2 1 767 095 m2

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 151

12A-I + 9A-I + 9A-I + 9A-I + 13A + 9A-II + 9A-II + 13B-I + 10A-IV + 10A-I + 10E-I + 13C + 10C 10B-I + 10E-II + 13B-III + 10B-II + 10E-III 10E-III 10C

Tehnilise teostatavuse eelistus Tugev eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kalleima ~258 191 000 ~193 937 000/ ~194 556 000/ ~223 831 000/ alternatiivi suhtes; eurot ~64 254 000 soodsam kui ~63 635 000 soodsam ~34 360 000 soodsam kui 12A-I + 13A + 10A-IV + 10C kui 12A-I + 13A + 10A- 12A-I + 13A + 10A-IV + IV + 10C 10C

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 0 ~40 810 000 ~32 856 000 ~3 030 000 aasta lõikes (konkreetse trassi võrdluse alus I eelistus II eelistus III eelistus valimine on aastas vastavas IV eelistus lahtris väljatoodud numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)13; eurot

KSH looduskeskkonna osa II eelistus III - IV eelistus III - IV eelistus I eelistus. eelistus Eelistatud alternatiiv ennekõike elupaikadega seonduva osas, samuti on

13 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

152 RB Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

mõju Natura 2000 aladele pigem kaudne. Mitte- eelistatud variant pinnavee osas

KSH inimkeskkonna osa eelistus IV eelistus II eelistus I eelistus. III eelistus Eelistatud eelkõige keskkonnatervise, õnnetuseohu, juurdepääsu, kogukonna jätkusuutlikkuse ja ka mitmete varaga seotud kriteeriumite osas. Lisaks on see kaardistamata arheoloogiapärandi kriteeriumi kohaselt ainuke võimalik valik.

Kokkuvõtlik eelistus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 153

2.2.9 Võrdlusgrupp 15. Lõigud 11B vs 11C Rae ja Jõelähtme valdades ning Maardu linnas

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

11B-I + 11B-II 11C

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 16,60 km 16,39 km

Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala pindala vajaliku maa-ala pindala (40 m laiuses): (40 m laiuses): 788 107 m2 714 938 m2

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

154 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

11B 11C

Tehnilise teostatavuse eelistus Tugev eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kallima alternatiivi suhtes; ~123 675 000 ~95 634 000/ eurot ~28 041 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta lõikes (konkreetse 0 ~667 000 trassi valimine on aastas vastavas lahtris väljatoodud võrdluse alus numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)14; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Puudub, kuna mõlemal variandil on nii poolt Puudub, kuna mõlemal variandil on nii kui ka vastuargumente, mis ükski ei ole poolt kui ka vastuargumente, mis ükski määrava tähtsusega. ei ole määrava tähtsusega.

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Eelistatud enamuse kriteeriumite osas (põllumajandusmaad, kogukonna taluvusvõime, tervisemõjud ja õnnestuse oht).

Kokkuvõtlik eelistus

14 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 155

2.2.10 Võrdlusgrupp 16. Lõigud 14A + 14I vs 14H vs 140, 14E + 15B vs 14D + 15A, 14A + 14F vs 14C ja 14A+14I+14E+15B vs 14C+ 14G + 15B Saku, Kiili ja Rae valdades

2.2.10.1 Võrdlusgrupp 16.1. Lõigud 14A + 14I vs 14H vs 140 Saku, Kiili ja Rae valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

14A + 14I 14H 140

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 17,63 km 18,47 km 16,36 km

Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala Raudtee rajamiseks vajaliku pindala (40 m pindala (40 m maa-ala pindala (40 m laiuses): 705 334 m2 laiuses): 738 780 m2 laiuses): 712 154 m2

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

156 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

14A+14I 14H 140

Tehnilise teostatavuse eelistus I-II eelistus I-II eelistus III eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kalleima alternatiivi ~138 553 000/ ~134 771 000/ ~ 141 587 000 suhtes; eurot ~3 034 000 soodsam kui ~6 816 000 soodsam kui 14O 14O

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta lõikes ~4 716 000 0 ~11 938 000 (konkreetse trassi valimine on aastas võrdluse alus vastavas lahtris väljatoodud numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)15; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Puudub, kuna alternatiivid Puudub, kuna alternatiivid on Puudub, kuna alternatiivid on on mitmetes kriteeriumites mitmetes kriteeriumites mitmetes kriteeriumites sarnased ja eelistuse/mitte- sarnased ja eelistuse/mitte- sarnased ja eelistuse/mitte- eelistused jagunevad eelistused jagunevad võrdselt. eelistused jagunevad võrdselt. võrdselt.

KSH inimkeskkonna osa eelistus II eelistus I eelistus. III eelistus Eelistatud eelkõige keskkonnatervise, kogukonna jätkusuutlikkuse, ehitised lähinaabruses ja kinnistute väärtus - elamumaa

15 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 157

kriteeriumites osas.

Kokkuvõtlik eelistus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

158 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

2.2.10.2 Võrdlusgrupp 16.2 Lõigud 14E + 15B vs 14D + 15A Rae vallas

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

14E + 15B 14D + 15A

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 10,05 km 10,54 km

Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala pindala vajaliku maa-ala pindala (40 m laiuses): (40 m laiuses): 575 257 m2 506 927 m2

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 159

14E + 15B 14D + 15A

Tehnilise teostatavuse eelistus Eelistus puudub Eelistus puudub

Ehitusmaksumus/sääst kallima alternatiivi suhtes; ~78 406 000/ ~109 256 000 eurot ~30 850 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta lõikes (konkreetse ~174 000 0 trassi valimine on aastas vastavas lahtris väljatoodud võrdluse alus numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)16; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Puudub Puudub

KSH inimkeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus. Eelistatud eelkõige kogukonna jätkusuutlikkuse ja põllumajanduse kriteeriumite osas (valdavate kriteeriumite lõikes ei ole alternatiividel vahet).

Kokkuvõtlik eelistus

16 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

160 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

2.2.10.3 Võrdlusgrupp 16.3. Lõigud 14A + 14F vs 14C Saku, Kiili ja Rae valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

14A + 14F 14C

Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 16,20 km 16,40 km

Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala pindala vajaliku maa-ala pindala (40 m laiuses): (40 m laiuses): 647 835 m2 655 983 m2

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 161

14A + 14F 14C

Tehnilise teostatavuse eelistus Nõrk eelisus

Ehitusmaksumus/sääst kallima alternatiivi suhtes; ~112 710 000 ~99 039 000/ eurot ~13 671 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta lõikes (konkreetse ~1 138 000 0 trassi valimine on aastas vastavas lahtris väljatoodud võrdluse alus numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)17; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Tugev eelistus. Läbib Männiku raba (keskmise looduskaitseväärtusega soo), mõjutab oluliselt rohkem elupaiku ning on mitte-eelistatud alternatiiv ka pinnavee seisukohast.

KSH inimkeskkonna osa eelistus Tugev eelistus. Eelkõige põllumajanduse kriteeriumitest ning kogukonna jätkusuutlikkuse kriteeriumitest tulenevalt ning lähinaabruses asuvate ehitiste osas, mida toetab kriteerium elamualade väärtus.

17 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

162 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

Kokkuvõtlik eelistus

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 163

2.2.10.4 Võrdlusgrupp 16.4 Lõigud 14A+14I+14E+15B vs 14C+ 14G + 15B Saku, Kiili ja Rae valdades

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

14A+14I+14E+15B 14C+14G+15B Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 27,68 km 28,08 km

Raudtee rajamiseks Raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala pindala vajaliku maa-ala pindala (40 m laiuses): (40 m laiuses): 1 280 591 m2 1 296 814 m2

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

164 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

14A+14I+14E+15B 14C+14G+15B

Tehnilise teostatavuse eelistus Nõrk eelistus

Ehitusmaksumus/sääst kallima alternatiivi suhtes; ~216 960 000 ~181 547 000/ eurot ~35 413 000 soodsam kui alternatiiv

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 aasta lõikes (konkreetse ~3 517 000 0 trassi valimine on aastas vastavas lahtris väljatoodud võrdluse alus numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)18; eurot

KSH looduskeskkonna osa eelistus Nõrk eelistus Läbib Männiku raba idaserva ja killustab rohkem elupaiku.

KSH inimkeskkonna osa eelistus Tugev eelistus. Trassi valikut toetab keskkonnatervise ja õnnetuseohu kriteerium, samuti kultuuriväärtuste ja põllumajandusega seonduvad kriteeriumid ning lähedalasuvate ehitiste osa.

Kokkuvõtlik eelistus

18 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 165

2.2.11 Võrdlusgrupp 17. Lõigud 12A-I + 12A-II + 12A-III + 11B-II Rapla, Kohila, Saku, Rae ja Jõelähtme valdades ning Tallinna ja Maardu linnades vs 12A-I + 12A-II + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B-II Rapla, Kohila, Saku, Kiili, Rae ja Jõelähtme valdades ning Maardu linnas vs 9A-I + 9A-II + 10A-I + 10B-I + 10B-II + 10C + 11A-I + 11A-II + 11C Rapla, Kohila, Juuru, Saku, Kiili, Rae, Raasiku ja Jõelähtme valdades ning Tallinna ja Maardu linnades vs 9A-I + 9A-II + 10E-I + 10E-II + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C Rapla, Kohila, Juuru, Saku, Kiili, Rae, Raasiku ja Jõelähtme valdades ning Tallinna ja Maardu linnades vs 9A-I + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C Rapla, Kohila, Juuru, Kose, Rae, Raasiku ja Jõelähtme valdades ning Tallinna ja Maardu linnades

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

166 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

Võrreldavad lõigud/lõikude kombinatsioonid

12A-I + 12A-I+ 12A- 9A-I + 9A-II + 9A-I + 9A-II + 9A-I + 13B-I + 12A-II + 12A-III+ II+14C+14G+1 10A-I + 10B-I + 10E-I + 13C + 13B-III + 11B-II 1A- 10B-II + 10C + 10E-II + 10E-III + 11A- II+15B+11B-II 11A-I+11A-II + 10E-III + I+11A-II + 11C 11A-I+11A-II 11C + 11C Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: Lõigu pikkus: 60,98 km 66,48 km 67,85 km 69,25 km 74,57 km

Raudtee rajamiseks Raudtee Raudtee Raudtee Raudtee rajamiseks vajaliku maa-ala rajamiseks rajamiseks rajamiseks vajaliku maa-ala pindala (40 m vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala vajaliku maa-ala pindala (40 m laiuses): pindala (40 m pindala (40 m pindala (40 m laiuses): 2 497 956 m2 laiuses): laiuses): laiuses): 3 253 256 m2 2 861 569 m2 2 742 705 m2 2 798 496 m2

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 167

12A-I + 12A-I+ 12A- 9A-I + 9A-II + 9A-I + 9A-II + 10E-I 9A-I + 13B-I + 13C + 12A-II + 12A-III II+14C+14G+11A- 10A-I + 10B-I + + 10E-II + 10E-III + 13B-III + 10E-III + 11B-II II+15B+11B-II 10B-II + 11A-I + 11A-II + 11C 11A-I + 11A-II + 11C 10C + 11A-I + 11A-II + 11C

Tehnilise teostatavuse I eelistus II eelistus eelistus

Ehitusmaksumus/sääst ~456 463 000 ~423 004 000/ ~362 651 000/ ~363 270 000/ ~392 545 000/ kalleima alternatiivi suhtes; V eelistus ~33 459 000 ~93 812 000 ~93 193 000 ~63 918 000 soodsam kui eurot soodsam kui 12A-I + soodsam kui 12A- soodsam kui 12A-I + 12A-I + 12A-II + 12A-III + 12A-II + 12A-III + I + 12A-II + 12A- 12A-II + 12A-III + 11B- 11B-II 11B-II III + 11B-II II III eelistus IV eelistus I –II eelistus I-II eelistus

Sotsiaal-majanduslik tulu 30 0 ~3 473 000 ~16 224 000 ~8 270 000 ~21 555 000 aasta lõikes (konkreetse võrdluse alus trassi valimine on aastas vastavas lahtris väljatoodud numbri võrra tinglikult tulusam ebasoodsaima alternatiivi suhtes)19; eurot

19 AECOMi uuringu baasväärtustele tuginev esialgne hinnang, esitatud diskonteeritud väärtustena, mis hõlmavad reisijateveo ja kaubaveo ajakulude väärtust, hoolduskulusid, keskkonnakulusid

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

168 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

KSH looduskeskkonna osa III-V eelistus II eelistus III-V eelistus III-V eelistus I eelistus eelistus

KSH inimkeskkonna osa IV-V eelistus IV-V eelistus II eelistus I eelistus III eelistus eelistus Eelistatud eelkõige keskkonnatervise, õnnetuseohu, kogukonna jätkusuutlikkuse ning juurdepääsu kriteeriumite osas.

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 169

LISA 1. TRASSILÕIKUDE TEHNILISED ANDMED

Rail Baltic trasside üldised tehnilised andmed

Rajatised Vastavus pro- Läbib rabas- jektkiirusele 240 id ja soiseid km/h alasid, kus Viaduktid, Trassi R(rec)> 3000m; turba paksus sillad, Tugimüürid Ökoduktid tähis R(min)>2500m üle 3m tunnelid

jah / ei m tk m² m tk

9A-I jah - 6 1268 - 2

9A-II jah - 1 130 - -

9B jah - 8 1929 - -

9C jah - 2 350 - 1

10A-I jah - 2 234 - 2

10A-II jah - - - - 1

10A-III jah - 1 104 - -

10A-IV jah - 3 1596 - -

10B-I jah - - - - 1

10B-II jah - 4 3156 - -

10C jah - 2 334 - 1

10D jah 960 4 1736 - 1

10E-I jah - 2 261 - 2

10E-II jah - 5 1663 - 2

10E-III jah - 1 156 - -

10F jah - - - - 1

10G jah - - - - 1

11A-I jah - 3 1376 - - (vahetult Tln'sse sisenemisel R=1500-2000)

11A-II jah - 1 84 - -

11B-I jah/ei (R=700-2000 - 4 2318 - - ; kaubaharu)

Rail Baltic trasside üldised tehnilised andmed

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

170 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

Rajatised Läbib rabasid Vastavus projektkii- ja soiseid rusele 240 km/h alasid, kus Viaduktid, Trassi R(rec)> 3000m; turba paksus sillad, tun- Tugimüürid Ökoduktid tähis R(min)>2500m üle 3m nelid

jah / ei m tk m² m tk

11B-II ei (R=310-510m; - 7 5874 2825 - kaubaharu)

11C jah (kaubaharu) 1870 11 3128 - -

12A-I jah - 8 1775 370 1

12A-II ei - 8 5659 - 2 (R=2400m)

12A- ei 880 17 33460 4300 2 III (alates Tallinna linna piirist R=310- 1000m) 13A jah (R=2500m) 1990 11 5271 1100 4

13B-I jah (R=2500m) - 1 140 - - 13B-II jah - 7 2932 - 2 13B- jah - 4 620 - 2 III 13C jah (R=2500m) - 4 2608 - 1 13D jah (R=2500m) - 2 430 - - 14A jah - 3 597 - 1 14C jah (R=2500m) 1360 8 1919 - 2 14D jah (R=2500m) - 4 5273 200 - 14E jah (R=2500m) - 4 3655 200 - 14F jah (R=2500m) - 9 1840 - 1 14G jah (R=2500m) - 4 1452 110 - 14H jah - 8 14645 420 3 14I jah (R=2500m) - 5 14016 - 2 14O jah - 11 15898 1020 3

jah (R=1500m; 15A kaubaharu, lõpus - 1 20698 - - R=700m)

jah/ei (1500m; kau- 15B - 3 4128 350 - baharu, lõpus R=310)

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 171

LISA 2. RAJATISTE HINNANGULINE MAKSUMUS

Sild, viadukt, m2 1 600 EUR

Tugimüür, m 3 800 EUR

Müratõke, m 650 EUR

Ökodukt, tk 2 200 000 EUR

Raudtee, 2 rööpapaari (elektrifitseeritud) Tava mulle (h=~1-2m), m 3 050 EUR

Raudtee, 2 rööpapaari (elektrifitseeritud) Nõrk aluspinnas v. kõrgem mulle (h=~3,5-4m ), m 3 500 EUR

Raudtee, 2 rööpapaari (elektrifitseeritud) Kõrge mulle m (h=~10m), m 5 600 EUR

Raudtee, 2 rööpapaari (elektrifitseeritud) Soo,raba (erilahend: vaiad, mass stabil), m 6 400 EUR

Oleva 1520mm rööpmelaiusega raudtee ümberehitamine (elektrifitseerimata), m 1 100 EUR

Raudtee, 1 rööpa paar (elektrifitseeritud) Tava mulle (h=~1-2m), m 1 650 EUR

Raudtee km KOGUMAKSUMUS (rajatised jms) 4 000 000 – 8 000 000 EUR

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

172 Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus

LISA 3. KOONDKAART VÕRRELDAVATE TRASSIALTERNATIIVIDEGA

Esitatud eraldi failina

LISA 4. VÕRDLUSMAATRIKS

Esitatud eraldi failina

LISA 5. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKE TULUDE-KULUDE VÕRDLUS PÕHJA-RAPLAMAAL JA HARJUMAAL

Esitatud eraldi failina

LISA 6. MAKSUMUSTE VÕRDLUS

Esitatud eraldi failina

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)

Rail Balticu maakonnaplaneeringute trassikoridoride võrdlus 173

Koostatud 17.juunil 2014 (28.mai 2014 materjalide põhjal)